DOCSLIB.ORG

Eesti Saatkond Berliinis Tähistab 90. Aastapäeva

Total Page：16

File Type：pdf, Size：1020Kb

Download full-text PDF Read full-text
Eesti Saatkond Berliinis Tähistab 90. Aastapäeva Nr 2 (819) ESTNISCHER WEG Asutatud 1945 Märts 2010 1 Eesti saatkond Berliinis Eesti saatkond Berliinis tähistab 90. aastapäeva 2 tähistab 90. aastapäeva Toimetaja veerg Selle aasta 15. mail möödub 90 Mis on rahvuslik mälu aastat ajast, mil Eesti Vabariik lõi ja kellele seda tarvis diplomaatise ühenduse Saksa- on? maaga, avades esinduse Ber- liinis. Berliini saatis Eesti oma Helmi Tambergi esindajad teise riigina, esimese- na avas uksed Šveitsi saatkond. nimeline stipendium Eesti ja Saksamaa on ajalooliselt ja kultuuriliselt seotud juba aastasa- du. Seetõttu on mõistetav, et juba en- 3 ne iseseisvumist 24. veebruaril 1918 Deutsche Banki püüdis Eesti välisdelegatsioon kui analüüs Eesti diplomaatiline eelpost ühendust võt- võimalustest liitumisel ta ka sõjast nõrgestatud Saksa riigiga. euroga Eesti esinduse loomiseni jõuti 1919. aasta kevadsuvel, kuna sama aasta Väljavõtteid president mais tunnustas Saksa välisministee- Toomas Hendrik Ilvese rium meie sotsiaaldemokraatia suur- vabariigi aastapäeva kuju Mihkel Martnat kui Eesti Vaba- riigi esindajat Berliinis. Martna dip- kõnest lomaatiline karjäär jäi aga lühikeseks – juba samal aastal sundisid tervislik seisund ja poliitilised olud teda Ees- 4 tisse naasma. Eesti Vabariigi Saatkonna uueks juhiks, asjuriks, aastapäevapeod kuna Eesti Vabariiki polnud veel de Saksamaa eestlaste jure tunnustatud, sai senine Eesti Aja- kogukondades kirjanduse Büroo juht Kopenhaagenis kirjanik Eduard Vilde. Tema kasuks rääkisid eelkõige hea Saksamaa tund- 2000. aastal värskenduskuuri läbi teinud EV saatkonna hoone Berliinis. Fassaadi liigendavad horisontaalsimsid ning Reet Weidebaum sai mine ja kontaktid saksa vasakpool- -vuugid, samuti eri kujundusega aknad. allikas: saatkonna kodulehekülg teenetemärgi setes ringkondades. Vilde ametiajal leiti saatkonnale püsiv asupaik – 15. mail 1920 sai saatkonna aadressiks Fakte saatkonna lähiajaloost Hildebrandstraße 5. Ka Eduard Vilde ● 28.08.1991 – Eesti ja Saksa- uue saatkonnahoone Fritz-Schäf- Saksamaa liidupresidendile Jo- 5 diplomaatiline karjäär jäi küllaltki lü- maa taassõlmivad diplomaatilised fer-Str. 22, mis osteti sama aasta hannes Raule. Hamburgis kohtusid Saksamaa Eesti koolide hikeseks – juba 1920. aasta lõpul oli suhted. alguses. Saatkonnas töötab kokku ● 01.06.2001 – pärast kolimist õpetajad ta mitmesuguste tekkinud vastuolude ● 1991. aasta sügisel avatak- seitse inimest. alustab saatkond tööd endises tõttu sunnitud ameti maha panema. se Bonnis Balti infobüroo. Eestit ● 05.12.1996 – suursaadik Mar- saatkonnahoones Hildebrandstr. Järgmisena võttis saatkonna juhti- esindab Tiit Matsulevitš, kes saab gus Laidre annab üle volikirja 5. Bonnis asuv endine saatkonna- Eesti Vabariigi mise üle omaaegne Vanemuise teatri peagi erakorralise ja täievolilise Saksamaa liidupresidendile Ro- hoone müüakse. aastapäev, vastlad näitejuht ja Eesti välisdelegatsiooni suursaadiku volitused. man Herzogile. ● Kui 1991. aatal töötas saat- ja raamatuoksjon liige Karl Menning. Temagi esines ● 28.11.1991 – suursaadik Matsu- ● Märts 1998 – tegevust alustab konnas lisaks suursaadikule viis Hamburgi Eesti Koolis algul asjurina, 1923. aastast aga saa- levitš annab üle volikirja Saksa- saatkonna büroo Berliinis, mille töötajat, siis augustis 2001 töötab dikuna. Karl Menningu ametiaeg lõp- maa liidupresidendile Richard von peaülesanne on valmistada ette saatkonnas juba 11 inimest. pes alles pärast Hitleri võimuletule- Weizsäckerile. saatkonna kolimist Berliini. ● 27.09.2001 taasavab Eesti Va- mist 1933. aastal. ● Saatkond asub Balti infobüroo ● 15.07.1999 – saatkond alustab bariigi president Lennart Meri 6 ruumides Bonni kesklinnas Bert- tööd ajutistes bürooruumides Ber- Eesti saatkonnahoone. Õige koor leiab alati Poole sajandi pikkune paus ha-von-Suttner-Platz 1-7, kus igal liinis Kurfürstendamm 56. Saat- ● 26.08.2004 – suursaadik Clyde oma laulupeo Pärast Karl Menningu pikka ametiae- Balti riigil on kasutada üks tuba konna konsulaarosakond on samal Kull annab üle volikirja Saksamaa ga andis 1934. aastal president Hin- ühises kontoris. Kiiresti arenevad aadressil tegutsenud juba 1999. liidupresidendile Horst Köhlerile. Konverents denburgile oma volikirja üle järgmine kontaktid toovad kaasa vajaduse aasta veebruarist. Saatkonna per- ● 27.08.2008 – suursaadik Mart “Vabatahtlik ja saadik – Friedrich Akel. Akel oli eel- saatkonna personali suurendada. sonal koosneb üheksast inimesest. Laanemäe annab üle volikirja sunniviisiline ränne mised viis aastat olnud saadik Stock- 28.06.1993 – Eesti peaminis- 19.10.2000 – suursaadik Riina Saksamaa liidupresidendile Horst ● ● eesti migratsiooniloos” holmis. Tema aegadel töötas saatkon- ter Mart Laar avab Bonnis Eesti Ruth Kionka annab üle volikirja Köhlerile. nanõunikuna peamiselt majanduskü- simustega tegelnud president Lennart Meri isa Georg Meri. kond 1940. aasta suvel likvideerida. 1918. aastal hakkas paljudel vara- liini linnavalitsust maja haldama, too Järgmise saadiku Karl Toferi ame- 9. augustil 1940 anti saatkonnahoo- sematel omanikel villade majandami- omakorda kohustas üht advokaati se- 7 tisseastumine venis veidi 1936. aasta ne üle NSVLi saatkonna esindajate- ne üle jõu käima. Nii juhtus ka sel- da “omaniku äraolekul” üürimajana Eesti oli Berliini Berliini olümpiamängude tõttu. Te- le. Eesti Vabariigi esindatusse Sak- le majaga – 1920. aastal müüs maja käigus hoidma. Tingituna madalatest turismimessil ma ametiaja raskemaid ülesandeid samaal tuli poolesajandiline paus. omanik hoone tolleaegsele Eesti kon- üüridest ja hiljem asukohast Berliini esindatud omanäolise oli Eesti-Saksa keeruliseks muutunud sulile Berliinis. Voldemar Puhk ostis müüri vahetus läheduses, halvenes stendiga majandussuhete reguleerimise katse. Uhke hoone villade rajoonis maja kui eraisik, kuna Eesti riigil pol- maja seisund pidevalt. Probleem tekkis eelkõige Saksamaa Tänav, kus praegune saatkonnahoo- nud selleks raha. 15. mail 1920 asus Võib aga öelda, et Eestil läks häs- Luulekogu “Tuule poolt kaubavahetusel tasaarveldus- ne asub, sai nime šokolaadivabrikant majas tööle EV saatkond, kes kohan- ti. Läti ja Leedu saatkonnahooned tiivul” teks kasutatud nn kliiringmarkade ko- Theodor Hildebrandi järgi, kes ostis das selle saatkonnale sobivaks. hävisid sõja lõpul, Läti krunt müüdi gunemisest, millega polnud võimalik 1852. aastal Tiergarteni pargi lõuna- Uued muudatused tulid 1940. aas- veel 1980. aastate lõpul. Peterburi Jaani kiriku strateegiliselt tähtsate kaupade eest serva ja Landwehrkanali vahelisele tal – augustis anti saatkond üle NSV Uued ajad saabusid seoses Sak- taastamine läheb tasuda. Sel kombel suutis Saksamaa alale kerkinud villade rajoonis suure Liidule. Seoses järgnenud suvel ala- samaa ühendamise ja Eesti taasise- edukalt oluliselt mõjutada Eesti ja ka teiste maatüki. Alale rajati mitemeid hoo- nud sõjaga Saksamaa ja NSV Liidu seisvumisega. Alates 1991. aastast on Balti riikide väliskaubandust. neid. vahel kolis hoonesse Saksa välismi- Eesti Vabariik jälle maja täieõiguslik Veel enne juunipööret sai Berlii- 1895. aastal ehitati Hildebrand- nisteerium. Maja kujundati täiesti omanik kõigi sellest tulenevate ko- ni saatkond taas kord uue juhi. 19. straße 5 asuva maja asemele uus ma- ümber. Sõja käigus hävis peaaegu ko- hustustega. 2000. aasta augustis alga- 8 detsembril 1939 andis oma volikirja ja. Ehitatud hoone on oma põhiosas gu Hildebrandstraße hoonestus, püs- sid pärast pikka ettevalmistavat faa- Kuulutused ja teated üle üks sõjaeelseid edukamaid kar- säilinud. Rajatud hoone on historit- ti jäi kolm maja, nende hulgas maja si ümberehitustööd, alates 1. juunist jääridiplomaate Rudolf Möllerson. sistlikus stiilis ja nii seest kui ka väl- number 5. 2001 on majas Eesti Vabariigi suur- Tema ametiaega jäi Teine maailma- jast rohkete kunstiliste detailidega Pärast Teise maailmasõja lõppu saatkonna tööruumid ja suursaadiku Viimane veerg sõda, samuti kurb kohustus saat- kaunistatud. kohustasid okupatsioonivõimud Ber- residents. ER 2 arvamUSED Nr 2 (819) Märts 2010 Toimetaja veerg Mis on rahvuslik mälu äike käib juba kõrgelt üle veel sula- mata lumekuhilate ja inimeste hin- ning kellele seda tarvis on? Pgesid puhastab kevadeootus. Kee- ruline majandusolukord, mis tavainimese 1990. aastate alguses toimus nn jaoks keerleb ikka veel kasvava tööpuuduse rahvusteadustes, nagu folkloris- Piret Paal ümber, koob meie igapäevasesse ellu aga tika ja etnoloogia, oluline suuna- muutus, mis tõi uurijate huvior- ● Piret Paal on lõpetanud endiselt mureniite. Tahame või mitte, ei saa biiti inimeste elulood, aga ka sellest rääkimata jätta. Tartu Ülikooli eesti ja võrdle- teemakirjutised ja temaatilised va rahvaluule eriala teadus- Kuid ei ole halba ilma heata. Olen mär- intervjuud, mille keskmes on mi- magistri kraadiga (2004). Tu- lieu de mémoire ganud ja ise kogenud, kuidas rahapuudus – ehk indiviidi mälu leval sügisel kaitseb Helsingi ja mälestused. et mitte öelda peresid järjest enam painav Ülikoolis oma doktoritööd, vaesus – inimesi muudab. Kui mõned aastad tagasi majandu- Varasema kollektiivse mälu uuri- mis põhineb vähipatsientide se õitseajal, kui Eesti elas oma tohutu majanduskasvu eufoo- mise asendumist individuaalse mälu kirjutatud haiguslugudel. rias, olles veendunud, et see igavesti nii jääb, oli tunda jõuka- uurimisega on seletatud tänapäeva ühiskondlikule elukorraldusele oma- ● Alates 2008. aastast on ta ma rahva põlastust vaesema vastu, siis nüüd näib, et pärale on se identiteedikriisiga, mille taustal on osalise koormusega Eesti Kir- jõudmas arusaam, et inimene ei olegi oma õnne (heaolu) sepp. üha kasvav juuretuse kogemus. Tao- jandusmuuseumi folkloristi-
Load more

Recommended publications
  • The University of Chicago Smuggler States: Poland, Latvia, Estonia, and Contraband Trade Across the Soviet Frontier, 1919-1924
    THE UNIVERSITY OF CHICAGO SMUGGLER STATES: POLAND, LATVIA, ESTONIA, AND CONTRABAND TRADE ACROSS THE SOVIET FRONTIER, 1919-1924 A DISSERTATION SUBMITTED TO THE FACULTY OF THE DIVISION OF THE SOCIAL SCIENCES IN CANDIDACY FOR THE DEGREE OF DOCTOR OF PHILOSOPHY DEPARTMENT OF HISTORY BY ANDREY ALEXANDER SHLYAKHTER CHICAGO, ILLINOIS DECEMBER 2020 Илюше Abstract Smuggler States: Poland, Latvia, Estonia, and Contraband Trade Across the Soviet Frontier, 1919-1924 What happens to an imperial economy after empire? How do economics, security, power, and ideology interact at the new state frontiers? Does trade always break down ideological barriers? The eastern borders of Poland, Latvia, and Estonia comprised much of the interwar Soviet state’s western frontier – the focus of Moscow’s revolutionary aspirations and security concerns. These young nations paid for their independence with the loss of the Imperial Russian market. Łódź, the “Polish Manchester,” had fashioned its textiles for Russian and Ukrainian consumers; Riga had been the Empire’s busiest commercial port; Tallinn had been one of the busiest – and Russians drank nine-tenths of the potato vodka distilled on Estonian estates. Eager to reclaim their traditional market, but stymied by the Soviet state monopoly on foreign trade and impatient with the slow grind of trade talks, these countries’ businessmen turned to the porous Soviet frontier. The dissertation reveals how, despite considerable misgivings, their governments actively abetted this traffic. The Polish and Baltic struggles to balance the heady profits of the “border trade” against a host of security concerns shaped everyday lives and government decisions on both sides of the Soviet frontier.
    [Show full text]
  • Estonia Today
    80 YEARS OF JUNE DEPORTATIONS 1. 80 YEARS OF JUNE DEPORTATIONS In June 1941, within one week about 95 000 people from Estonia, Latvia, Lithuania, Poland, and Bessarabia (Moldova) were deported to the Soviet Union. This mass operation was carried out simultaneously in Lithuania, Latvia and Estonia – between 14 and 17 June 1941. The operation saw the arrest of all people who were still at liberty and considered a thorn in the side of the occupying forces, mainly members of the political, military and economic elite who had been instrumental in building the independence of their states. They were taken to prison camps where most of them were executed or perished within a year. Their family members, including elderly people and children, were arrested alongside them, and they were subsequently separated and deported to the “distant regions” of the Soviet Union with extremely harsh living conditions. To cover their tracks, the authorities also sent a certain number of criminals to the camps. Prologue • As a result of the Molotov-Ribbentrop Pact signed between Nazi Germany and the Soviet Union on 23 August 1939, the Soviet Union occupied Estonia in June 1940. • Preparations for the launch of communist terror in civil society were made already before the occupation. As elsewhere, its purpose was to suppress any possible resistance of the society from the very beginning and to instil fear in people to rule out any organised resistance movement in the future. • The decision to carry out this mass operation was made at the suggestion of Soviet State Security chiefs Lavrentiy Beria and Vsevolod Merkolov in Moscow on 16 May 1941.
    [Show full text]
  • Soome Presidentide Visiitide Mõju Eesti-Soome Suhetele Aastail 1918-1940
    View metadata, citation and similar papers at core.ac.uk brought to you by CORE provided by DSpace at Tartu University Library Tartu Ülikool Humanitaarteaduste ja kunstide valdkond Ajaloo ja arheoloogia instituut Uusima aja osakond Patrik Hytönen Soome presidentide visiitide mõju Eesti-Soome suhetele aastail 1918-1940 Bakalaureusetöö Juhendaja: prof Eero Medijainen Tartu 2016 Sisukord SISSEJUHATUS ................................................................................................................................... 3 1. 1918-1922 – AKTIIVNE KOOSTÖÖ .............................................................................................. 8 1.1 Soome-Eesti riigi suhete algus .................................................................................................... 8 1.2 Eesti ja Soome saatkonnad Helsingis ja Tallinnas ................................................................. 11 1.3 Kaarlo Juho Ståhlbergi välispoliitiline tegevus ...................................................................... 12 1.4 Riigivanem Konstantin Pätsi visiit Soome 1922 ..................................................................... 15 2. 1922-1934 – ÄRAOOTAV SUHTUMINE ..................................................................................... 18 2.1 Eesti ja Soome suhted kuni 1925. aastani ................................................................................ 18 2.2 Lauri Kristian Relanderi valimine presidendiks ning visiit Eestisse 1925 ........................... 21 2.3 Eesti ja Soome poliitilised
    [Show full text]
  • The 1934 Treaty of the Baltic Entente: Perspectives for Understanding
    Ajalooline Ajakiri, 2012, 1/2 (139/140), 183–200 The 1934 Treaty of the Baltic Entente: perspectives for understanding Eero Medijainen Estonia, Latvia, and Lithuania signed the Treaty of Understanding and Cooperation in Geneva on 12 September 1934. The treaty prescribed regu- lar meetings at the level of foreign ministers. Over the course of six years (1934–40), eleven trilateral meetings of foreign ministers took place. At these, political issues of common interest were discussed and, as a rule, opinions on international negotiations and prospective treaties as well as joint positions under the League of Nations were coordinated. The conclu- sion of the treaty was a starting point for further collaboration between the official institutions of Estonia, Latvia, and Lithuania. In addition, meetings of non-governmental organizations (NGOs) (those of journalists, lawyers, economists, university students, teachers, trade institutions, local govern- ments, firemen, etc.) of the three countries, as well as joint art exhibitions and sports competitions (so-called Baltic Weeks), were held on a regular basis in the 1930s. The activities of the NGOs were supported by the gov- ernments of the Baltic states. “The need for close cooperation between the Baltic states is the cornerstone of our foreign policy,” was stated in the review of the activities of the Ministry of Foreign Affairs of Estonia in 1934.1 The treaty itself and the tight collaboration in the 1930s confirmed the image of Baltic unity in the eyes of outsiders. In the cataclysmic years of 1939–40, it therefore appeared to the big countries in Europe (United King- dom, France, Germany, the Soviet Union) rather natural that the destiny of Estonia, Latvia, and Lithuania would be determined by some common settlement.
    [Show full text]
  • The League of Nations: Legal, Political and Social Impact on Estonia
    sjps.fsvucm.sk I ISSN 1335-9096 (online) © 2019 The Faculty of Social Sciences University of Ss. Cyril and Methodius, Trnava. DOI: https://doi.org/10.34135/sjps.190204 THE LEAGUE OF NATIONS: LEGAL, POLITICAL AND SOCIAL IMPACT ON ESTONIA David Ramiro Troitiño1 - Tanel Kerikmäe2 - Ondrej Hamuľák3 Abstract The League of Nations, predecessor of the current United Nations, was the first world organization with a real impact on its members. The organization was created after the WWI in an attempt to establish a stable peace system among its members. Estonia, a country formed after the end of the war, was in a need of international recognition and protection. Hence, the membership was welcome as an anchor to liberty and freedom. This research analyses how the organization influenced Estonia and what were the major contributions of the country in the development of the League of Nations. The aim of the paper is to analyse the concrete impact of the membership on the position and recognition of Estonia as well as the influence of Estonia on the development of key activities of the League of Nations, in particular the questions of refugee protection and return of prisoners of war; protection of minorities (including the support to protection of rights of native American tribes) and attempts to establish the uniform global legal order. A special focus is given also to personal impact represented by the authority of Ragnar Nurkse. KEY WORDS: League of Nations, Estonia, Legal International Organizations, World Peace. INTRODUCTION Estonia, located in the Baltic Sea, is a country with strong connections to the Scandinavian world and the Germanic world.
    [Show full text]
  • Peatoimetaja Veerg
    Peatoimetaja veerg Peateema - Euroopa Liit Aivar Jarne (RiTo 4), Riigikogu Toimetiste peatoimetaja, Riigikogu Kantselei pressitalituse juhataja Riigikogu Toimetiste selle numbri üks peateema on Eesti ja Euroopa Liit. Kas saakski see olla teisiti, kui mõne kuu pärast ütleb Eesti rahvas Euroopa Liiduga ühinemise küsimuses oma otsustava sõna? Teine rahvahääletus Eesti taasiseseisvuse 12 aasta jooksul on ühtaegu nii riigi tähtsaimale ja pikaajalisele poliitilisele valikule hinnangu andmine kui ka tuleviku üle otsustamine. Kui sellele lisada veel lähiaja otsus NATO-ga liitumise kohta, võib öelda, et Eesti astub alles nüüd uude sajandisse koos selle murede ja rõõmudega. Olles mõlema tähtsa rahvusvahelise organisatsiooni eestoas, teame juba, et nii need organisatsioonid kui ka kogu maailm pole enam niisugune, nagu ta oli veel näiteks neli aastat tagasi. Kui IX Riigikogu kokku tuli, oli tema põhimure, kuidas võimalikult paremini integreeruda seadusloome osas Euroopa Liiduga, pidada läbirääkimisi Euroopa Liidu liikmeksastumise üle ning üles ehitada NATO-sobilik sõjavägi. Eesti ei pidanud kuigivõrd pead murdma maailmapoliitika keerdkäikude üle. Kuid Jugoslaavia sõda, 11. september 2001 ning sellele järgnenud Afganistani ja Iraagi sõda on pannud Eesti hoopis teisiti vaatama maailma asjadele ja ümber hindama meie osa maailmas ja eriti muidugi Vanas Maailmas. Kirjutised Euroopa Liidust Riigikogu Toimetised ei jää samuti pealtvaatajaks muutuva maailma, Euroopa ja Eesti suhetes. Seekordsed kaastööd Euroopa Liidu teemal on eripalgelised. Riigikogu liikmed Marko Mihkelson ja Toomas Hendrik Ilves on oma analüüsides keskendunud välispoliitilisele osale. Mihkelson käsitleb Eesti suhteid euroliiduga parlamentaarsel tasemel. Ilves vaatleb uut Euroopat pärast 1. maid 2004 ning tõmbab tugevaid paralleele Euroopa Liidu uue idapiiri ning Samuel P. Huntingtoni raamatus "Tsivilisatsioonide kokkupõrge" tõmmatud piiriga. See sageli valesti tõlgendatud julgeolekupoliitika uurija on joonistanud Euroopa piiri mööda murrangujoont, mille ümbruses on juba 15.
    [Show full text]
  • Mälestuskillud Fragmente Der Erinnerung
    Mälestuskillud Artiklite kogumik Eesti ja Saksamaa vaheliste diplomaatiliste suhete sõlmimise 85. ja taassõlmimise 15. aastapäevaks Fragmente der Erinnerung Beiträge zum 85. Jahrestag der Aufnahme und zum 15. Jahrestag der Wiederaufnahme der diplomatischen Beziehungen zwischen Estland und Deutschland Eesti Vabariigi Suursaatkond Berliinis Botschaft der Republik Estland in Berlin Koostajad: Pille Toompere ja Rita Warfia Verfassung: Pille Toompere und Rita Warfia Toimetuskolleegium: Redaktionskollegium: Agur Benno, Gisela Biewer, Pille Põder, Agur Benno, Gisela Biewer, Pille Põder, Piret Reintamm Benno, Pille Toompere, Pille Toompere, Piret Reintamm Benno, Rita Warfia, Reet Weidebaum Rita Warfia, Reet Weidebaum Tõlkija: Silvi Wiezer Übersetzung: Silvi Wiezer Fotod: Voldemar Maask, Erik Peinar, Fotos: Voldemar Maask, Erik Peinar, Reet Weidebaum, Reet Weidebaum, Henning von Wistinghauseni erakogu, Privatfotos von Henning von Wistinghausen, Eesti Filmiarhiiv, Estnisches Filmarchiv, Eesti Vabariigi Suursaatkond Berliinis, Botschaft der Republik Estland in Berlin, Eesti Vabariigi Välisministeerium Außenministerium der Republik Estland Kaanepilt: Kunstnik Peter Grämeri maal Titelbild: Eine Darstellung des Hauses Hildebrandstraße 5 majast Berliinis Hildebrandstraße 5 in Berlin aus den 80er 1980-datest aastatest Jahren vom Künstler Peter Grämer Teostus: Puffet Invest OÜ Layout und Druck: Puffet Invest OÜ © Eesti Vabariigi Suursaatkond Berliinis 2007 © Botschaft der Republik Estland in Berlin 2007 Sisukord / Inhalt Ministri pöördumine 4 Vorwort des Außenministers 4 Urmas Paet Urmas Paet I 1918-1940 I 1918-1940 Eesti-Saksamaa diplomaatiliste suhete algusest 6 Der Beginn der estnisch-deutschen dr Eero Medijainen diplomatischen Beziehungen 6 Saadikute elulood 13 Dr. Eero Medijainen Heini Vilbiks Lebensläufe der Gesandten 13 Saksa Riigi Saatkond Tallinnas ja Heini Vilbiks Saksa-Eesti suhted aastatel 1918-1940 16 Die Gesandtschaft des Deutschen Reiches dr Ludwig Biewer in Tallinn/Reval und die deutsch-estnischen Beziehungen 1918 bis 1940 16 Dr.
    [Show full text]
  • The Biographies of All Loc-Members
    HJ'.' coil 43 The Biographies of all lOC-Members Part VIII No. 142 | Miguel Moises SAENZ | Mexico IOC member: No. 142 Replacing Gomez de Paranda Born: 13 Ferbuary 1888, Monterrey/Mexico Died: 24 October 1941, Lima/Peru Co-opted: 25 July 1928 Resigned: 7 June 1933 Attendance at Session Present: 0 Absent: 4 As a distinguished student at local schools and Colleges he was given a government graut to continue his studies abroad. He attended Washington & Jefferson and Columbia University in America and the Sorbonne in Paris. He obtained a Bachelor of Science degree at Washington & Jefferson and a Bachelor of Arts degree at Columbia. On his return to Mexico, he held va­ rious g overnment posts in the field of education which led to his being appointed the Minister of Education. He spent time studying the habits of the indigenous Indians in Canada and later in South America where he visited Ecuador, Peru and Bolivia. He wrote books an his ex­ periences in both locations. In 1934 he was appointed Ambassador to Ecuador, the following year he became Ambassador to Denmark and in 1937 he was made Ambassador to Peru. This proved to be his final diplomatic post as he died in Lima four years after his appointment. He was the organiser of Mexico's first Olympic c participation in 1924 and of the Central American Games in 1926. Although he was unable to attend any of the four IOC Sessions held during his mandate he was the first Mexican IOC member who truly embraced the Spirit of Olym­ pism.
    [Show full text]
  • Konstantin Päts
    KONSTANTIN PÄTS BIBLIOGRAAFIA President Konstantin Päts 23.02.1874–18.01.1956 KONSTANTIN PÄTS BIBLIOGRAAFIA MTÜ Konstantin Pätsi Muuseum Tallinn, 2019 Konstantin Päts Bibliograafia Koostanud Sirje Madison (aastad 1897–2011) ja Rahvusraamatukogu töötajad Kristiina Kaju, Marge Allandi, Margit Tammur, Kristiina Viks, Gerli Köösel, Eve Toomra ja Mare Kurvet (aastad 2011–2018) Toimetanud Kai Ellip Teostanud ja kaane kujundanud OÜ Rein R Fotod: Rahvusarhiiv, MTÜ Konstantin Pätsi Muuseum Reproduktsiooni “President Päts pisaraga”, 2018 (lk. 236) autor: Laurentsius Täname bibliograafia väljaandmise toetajat: Mare-Mall Riis © MTÜ Konstantin Pätsi Muuseum © Eesti Rahvusraamatukogu ISBN 978-9949-88-985-3 Trükitud Tallinna Raamatutrükikojas SISUKORD Saateks. Kai Ellip 7 Kõned, sõnavõtud, tervitused, läkitused (pöördumised) 11 Salvestatud kõned 40 Raamatud 41 Tõlkeraamatud, -artiklid 45 Artiklid, intervjuud, arvamused ja teised kirjutised 47 Kirjad 79 Konstantin Päts – väljaandja ja toimetaja 84 Konstantin Pätsi kohta kirjutatu 86 Raamatud, väljaanded 86 Üliõpilastööd 106 Artiklid 107 Mälestusmärk Konstantin Pätsile : poleemika 251 Valik Konstantin Pätsi kajastusi loomingus 258 Ilukirjanduses 258 Kunstis 261 Karikatuurid 267 Konstantin Päts teatris ja filmis 273 Lavastused 273 Filmid 275 5 Heli- ja videosalvestised 280 Trükis ilmunud fotosid Konstantin Pätsist 283 Konstantin Pätsi eluloost. Koostanud Elle Lees 293 Konstantin Pätsi ühiskondlik tegevus ja auametid 296 Teenetemärgid ja ordenid 297 Järelsõna. Küllo Arjakas 299 Nimeregister 301 Keeleregister 319 6 SAATEKS Käesoleva bibliograafia aluseks on Sirje Madisoni kuni 2011. a. sügiseni kogutud materjalid Konstantin Pätsi trükis ilmunud kõnedest, kirjutistest, intervjuu- dest, tõlgetest ja tema kohta kirjutatust. Allikateks on olnud Eesti Rahvus- raamatukogu elektronkataloog ESTER, Eesti artiklite andmebaas ISE, Välis- Eesti bibliograafiline andmebaas VEART, Eesti Rahvusraamatukogu ja Eesti Kirjandusmuuseumi kaartkataloogid: Eesti ajakirjanduse artiklid 1918–1944.
    [Show full text]
  • ART NOUVEAU ARCHITECTURE in TALLINN: INTERNATIONAL and MUILTINATIONAL Karin Hallas-Murula
    Strand 3. The New Frontiers: Unveiling Art Nouveau Cities ART NOUVEAU ARCHITECTURE IN TALLINN: INTERNATIONAL AND MUILTINATIONAL Karin Hallas-Murula Introduction Compared with the neighboring cities of Helsinki and Riga, the heritage of Art Nouveau architecture in Tallinn is not so numerous. This is hardly surprising as around 1900 Helsinki and Riga were already much bigger cities than Tallinn. During the building boom in 1908–1913, in Tallinn only about 30 large Art Nouveau apartment houses were erected, whereas in Riga and Helsinki this number reached into the hundreds. Still, there are remarkable Art Nouveau buildings to be found in Tallinn, including important symbolic buildings erected in this period, such as national theatres and banks. In the architecture of those buildings national aspirations of Estonians as well as of Baltic- Germans were expressed. As a result, Art Nouveau architecture is represented in Tallinn in many different forms and trends. It makes important to focus not just on architecture itself but also on the clientele. International Art Nouveau architecture attracted clients of all local nations. German, Finnish and Russian architects were invited to design buildings here. In general, Baltic- Germans preferred to invite German architects from Riga, but some of them created close contacts also with St. Petersburg and Finnish architects. For Estonians the orientation towards Finnish National Romantic architecture was vital as an expression of national aspirations. Lack of professional architects of Estonian nationality made them to commission new buildings directly from Finnish architects. Only starting from 1910s the first professional Estonian architects joined the building market. Until then, local architects were of Baltic-Germans or Russian nationality, educated in St.
    [Show full text]
  • Media, Interaction and Integration
    Media, Interaction and Integration Media, Interaction and Integration: Cross-Cultural Dialogues in the Baltic Sea Area Edited by Heli Hyvönen, Tuomas Räsänen and Janne Tunturi The Family Federation of Finland, The Population Research Institute, Working Papers E36/2009 Publications of the Graduate School on Integration and Interaction in the Baltic Sea Region, 10 Turku 2009 The Population Research Institute, Working papers E 36/2009 Publications of The Graduate School on Integration and Interaction in The Baltic Sea Region, 10 ISBN 978-942-226-030-7 (paperback) ISBN 978-952-226-031-4 (PDF) The Graduate School on Integration and Interaction in the Baltic Sea Region Cultural History 20014 University of Turku www.hum.utu.fi/tutkijakoulut/balticsea/ Cover photos: View over the River Aurajoki towards Turku Cathedral. Photo: Turku Touring Warsaw, entrance to the Centrum subway station. ©2006 Ministry of For- eign Affairs of the Rebublic of Poland,Department of Promotion Cover layout Mika Takoja Printed by Uniprint, University of Turku 2009 CONTENTS Preface by Keijo Virtanen 7 Introduction 9 I Building regions Borderless form or bounded substance: Media images of cultural cooperation in the Polish-Ukrainian borderland 17 Karri Kiiskinen Engendering an Environmental Crisis: The Finnish Mass Media and the Baltic Sea Environment in the Early 1970s 45 Tuomas Räsänen Regional Lobbying and the Role of Media 65 Tapio Peltomaa Narrowing the alternatives: Regional aspects in the Estonian discussion of European unification during the interwar period 93 Pauli Heikkilä II Exchange of people and ideas Imagining America, Building Helsinki 117 Silja Laine Refugees’ Right to Family Reunification under EU law: Universally Accepted? 136 Sari Sirva “Cold War Exiles and American Radios: Psychological Warfare During the Cold War and its Impact on Media Outlets in the Baltic Republics” 154 Jonathan H.
    [Show full text]
  • Consultative Assembly Council of Europe
    CONSULTATIVE ASSEMBLY ASSEMBLÉE CONSULTATIVE OF THE DU COUNCIL OF EUROPE CONSEIL DE L'EUROPE EIGHTH ORDINARY SESSION HUITIÈME SESSION ORDINAIRE 6th October 1956 Doc. 547 6 octobre 1956 Doc. 547 REPORT RAPPORT on action to secure sur l'action en vue d'obtenir la libération the release des prisonniers politiques of political prisoners in Eastern Europe1 en Europe orientale 1 presented, on behalf of the présenté, au nom de la commission spéciale Special Committee to watch over the interests chargée de veiller of European nations not represented aux intérêts des Nations européennes 2 in the Council of Europe , non représentées au Conseil de l'Europe 2, by M. GOEDHART par M. GOEDHART Explanatory Memorandum Exposé des motifs 1. On the 21st April 1956, the Assembly 1. Le 21 avril 1956, l'Assemblée a ren­ referred to the Special Committee to watch over voyé à la commission spéciale chargée de veiller the interests of European nations not repre­ aux intérêts des Nations européennes non repré­ sented in the Council of Europe a motion pre­ sentées au Conseil de l'Europe une proposition sented by M. Wistrand and others calling for de résolution, présentée par M. Wistrand et the release of political prisoners in Eastern plusieurs de ses collègues, demandant la libé­ Europe. (Document 513). ration des prisonniers politiques en Europe orientale (Doc. 513). 3 2. The draft resolution which is submitted 2. Le projet de résolution3 qui est soumis to the Assembly was given a first reading by à l'Assemblée a été examiné en première lecture the Special Committee on 31st August and par la commission spéciale les 31 août et 1st September 1956.
    [Show full text]