Eesti Saatkond Berliinis Tähistab 90. Aastapäeva

Nr 2 (819) ESTNISCHER WEG Asutatud 1945 Märts 2010

1 Eesti saatkond Berliinis Eesti saatkond Berliinis tähistab 90. aastapäeva

2 tähistab 90. aastapäeva Toimetaja veerg Selle aasta 15. mail möödub 90 Mis on rahvuslik mälu aastat ajast, mil Eesti Vabariik lõi ja kellele seda tarvis diplomaatise ühenduse Saksa- on? maaga, avades esinduse Ber- liinis. Berliini saatis Eesti oma Helmi Tambergi esindajad teise riigina, esimese- na avas uksed Šveitsi saatkond. nimeline stipendium Eesti ja Saksamaa on ajalooliselt ja kultuuriliselt seotud juba aastasa- du. Seetõttu on mõistetav, et juba en- 3 ne iseseisvumist 24. veebruaril 1918 Deutsche Banki püüdis Eesti välisdelegatsioon kui analüüs Eesti diplomaatiline eelpost ühendust võt- võimalustest liitumisel ta ka sõjast nõrgestatud Saksa riigiga. euroga Eesti esinduse loomiseni jõuti 1919. aasta kevadsuvel, kuna sama aasta Väljavõtteid president mais tunnustas Saksa välisministee- Toomas Hendrik Ilvese rium meie sotsiaaldemokraatia suur- vabariigi aastapäeva kuju Mihkel Martnat kui Eesti Vaba- riigi esindajat Berliinis. Martna dip- kõnest lomaatiline karjäär jäi aga lühikeseks – juba samal aastal sundisid tervislik seisund ja poliitilised olud teda Ees- 4 tisse naasma. Eesti Vabariigi Saatkonna uueks juhiks, asjuriks, aastapäevapeod kuna Eesti Vabariiki polnud veel de Saksamaa eestlaste jure tunnustatud, sai senine Eesti Aja- kogukondades kirjanduse Büroo juht Kopenhaagenis kirjanik Eduard Vilde. Tema kasuks rääkisid eelkõige hea Saksamaa tund- 2000. aastal värskenduskuuri läbi teinud EV saatkonna hoone Berliinis. Fassaadi liigendavad horisontaalsimsid ning Reet Weidebaum sai mine ja kontaktid saksa vasakpool- -vuugid, samuti eri kujundusega aknad. allikas: saatkonna kodulehekülg teenetemärgi setes ringkondades. Vilde ametiajal leiti saatkonnale püsiv asupaik – 15. mail 1920 sai saatkonna aadressiks Fakte saatkonna lähiajaloost Hildebrandstraße 5. Ka Eduard Vilde ●●28.08.1991 – Eesti ja Saksa- uue saatkonnahoone Fritz-Schäf- Saksamaa liidupresidendile Jo- 5 diplomaatiline karjäär jäi küllaltki lü- maa taassõlmivad diplomaatilised fer-Str. 22, mis osteti sama aasta hannes Raule. Hamburgis kohtusid hikeseks – juba 1920. aasta lõpul oli suhted. alguses. Saatkonnas töötab kokku ●●01.06.2001 – pärast kolimist Saksamaa Eesti koolide ta mitmesuguste tekkinud vastuolude ●●1991. aasta sügisel avatak- seitse inimest. alustab saatkond tööd endises õpetajad tõttu sunnitud ameti maha panema. se Bonnis Balti infobüroo. Eestit ●●05.12.1996 – suursaadik Mar- saatkonnahoones Hildebrandstr. Järgmisena võttis saatkonna juhti- esindab Tiit Matsulevitš, kes saab gus Laidre annab üle volikirja 5. Bonnis asuv endine saatkonna- Eesti Vabariigi mise üle omaaegne Vanemuise teatri peagi erakorralise ja täievolilise Saksamaa liidupresidendile Ro- hoone müüakse. aastapäev, vastlad näitejuht ja Eesti välisdelegatsiooni suursaadiku volitused. man Herzogile. ●●Kui 1991. aatal töötas saat- ja raamatuoksjon liige Karl Menning. Temagi esines ●●28.11.1991 – suursaadik Matsu- ●●Märts 1998 – tegevust alustab konnas lisaks suursaadikule viis Hamburgi Eesti Koolis algul asjurina, 1923. aastast aga saa- levitš annab üle volikirja Saksa- saatkonna büroo Berliinis, mille töötajat, siis augustis 2001 töötab dikuna. Karl Menningu ametiaeg lõp- maa liidupresidendile Richard von peaülesanne on valmistada ette saatkonnas juba 11 inimest. pes alles pärast Hitleri võimuletule- Weizsäckerile. saatkonna kolimist Berliini. ●●27.09.2001 taasavab Eesti Va- mist 1933. aastal. ●●Saatkond asub Balti infobüroo ●●15.07.1999 – saatkond alustab bariigi president Lennart Meri 6 ruumides Bonni kesklinnas Bert- tööd ajutistes bürooruumides Ber- Eesti saatkonnahoone. Õige koor leiab alati Poole sajandi pikkune paus ha-von-Suttner-Platz 1-7, kus igal liinis Kurfürstendamm 56. Saat- ●●26.08.2004 – suursaadik Clyde oma laulupeo Pärast Karl Menningu pikka ametiae- Balti riigil on kasutada üks tuba konna konsulaarosakond on samal Kull annab üle volikirja Saksamaa ga andis 1934. aastal president Hin- ühises kontoris. Kiiresti arenevad aadressil tegutsenud juba 1999. liidupresidendile Horst Köhlerile. Konverents denburgile oma volikirja üle järgmine kontaktid toovad kaasa vajaduse aasta veebruarist. Saatkonna per- ●●27.08.2008 – suursaadik Mart “Vabatahtlik ja saadik – Friedrich Akel. Akel oli eel- saatkonna personali suurendada. sonal koosneb üheksast inimesest. Laanemäe annab üle volikirja sunniviisiline ränne mised viis aastat olnud saadik Stock- 28.06.1993 – Eesti peaminis- 19.10.2000 – suursaadik Riina Saksamaa liidupresidendile Horst ●● ●● eesti migratsiooniloos” holmis. Tema aegadel töötas saatkon- ter Mart Laar avab Bonnis Eesti Ruth Kionka annab üle volikirja Köhlerile. nanõunikuna peamiselt majanduskü- simustega tegelnud president Lennart Meri isa Georg Meri. kond 1940. aasta suvel likvideerida. 1918. aastal hakkas paljudel vara- liini linnavalitsust maja haldama, too Järgmise saadiku Karl Toferi ame- 9. augustil 1940 anti saatkonnahoo- sematel omanikel villade majandami- omakorda kohustas üht advokaati se- 7 tisseastumine venis veidi 1936. aasta ne üle NSVLi saatkonna esindajate- ne üle jõu käima. Nii juhtus ka sel- da “omaniku äraolekul” üürimajana Eesti oli Berliini Berliini olümpiamängude tõttu. Te- le. Eesti Vabariigi esindatusse Sak- le majaga – 1920. aastal müüs maja käigus hoidma. Tingituna madalatest turismimessil ma ametiaja raskemaid ülesandeid samaal tuli poolesajandiline paus. omanik hoone tolleaegsele Eesti kon- üüridest ja hiljem asukohast Berliini esindatud omanäolise oli Eesti-Saksa keeruliseks muutunud sulile Berliinis. Voldemar Puhk ostis müüri vahetus läheduses, halvenes stendiga majandussuhete reguleerimise katse. Uhke hoone villade rajoonis maja kui eraisik, kuna Eesti riigil pol- maja seisund pidevalt. Probleem tekkis eelkõige Saksamaa Tänav, kus praegune saatkonnahoo- nud selleks raha. 15. mail 1920 asus Võib aga öelda, et Eestil läks häs- Luulekogu “Tuule poolt kaubavahetusel tasaarveldus- ne asub, sai nime šokolaadivabrikant majas tööle EV saatkond, kes kohan- ti. Läti ja Leedu saatkonnahooned tiivul” teks kasutatud nn kliiringmarkade ko- Theodor Hildebrandi järgi, kes ostis das selle saatkonnale sobivaks. hävisid sõja lõpul, Läti krunt müüdi gunemisest, millega polnud võimalik 1852. aastal Tiergarteni pargi lõuna- Uued muudatused tulid 1940. aas- veel 1980. aastate lõpul. Peterburi Jaani kiriku strateegiliselt tähtsate kaupade eest serva ja Landwehrkanali vahelisele tal – augustis anti saatkond üle NSV Uued ajad saabusid seoses Sak- taastamine läheb tasuda. Sel kombel suutis Saksamaa alale kerkinud villade rajoonis suure Liidule. Seoses järgnenud suvel ala- samaa ühendamise ja Eesti taasise- edukalt oluliselt mõjutada Eesti ja ka teiste maatüki. Alale rajati mitemeid hoo- nud sõjaga Saksamaa ja NSV Liidu seisvumisega. Alates 1991. aastast on Balti riikide väliskaubandust. neid. vahel kolis hoonesse Saksa välismi- Eesti Vabariik jälle maja täieõiguslik Veel enne juunipööret sai Berlii- 1895. aastal ehitati Hildebrand- nisteerium. Maja kujundati täiesti omanik kõigi sellest tulenevate ko- ni saatkond taas kord uue juhi. 19. straße 5 asuva maja asemele uus ma- ümber. Sõja käigus hävis peaaegu ko- hustustega. 2000. aasta augustis alga- 8 detsembril 1939 andis oma volikirja ja. Ehitatud hoone on oma põhiosas gu Hildebrandstraße hoonestus, püs- sid pärast pikka ettevalmistavat faa- Kuulutused ja teated üle üks sõjaeelseid edukamaid kar- säilinud. Rajatud hoone on historit- ti jäi kolm maja, nende hulgas maja si ümberehitustööd, alates 1. juunist jääridiplomaate Rudolf Möllerson. sistlikus stiilis ja nii seest kui ka väl- number 5. 2001 on majas Eesti Vabariigi suur- Tema ametiaega jäi Teine maailma- jast rohkete kunstiliste detailidega Pärast Teise maailmasõja lõppu saatkonna tööruumid ja suursaadiku Viimane veerg sõda, samuti kurb kohustus saat- kaunistatud. kohustasid okupatsioonivõimud Ber- residents. ER 2 arvamused Nr 2 (819) Märts 2010

Toimetaja veerg Mis on rahvuslik mälu äike käib juba kõrgelt üle veel sula- mata lumekuhilate ja inimeste hin- ning kellele seda tarvis on? Pgesid puhastab kevadeootus. Kee- ruline majandusolukord, mis tavainimese 1990. aastate alguses toimus nn jaoks keerleb ikka veel kasvava tööpuuduse rahvusteadustes, nagu folkloris- Piret Paal ümber, koob meie igapäevasesse ellu aga tika ja etnoloogia, oluline suunamuutus, mis tõi uurijate huvior- ●●Piret Paal on lõpetanud endiselt mureniite. Tahame või mitte, ei saa biiti inimeste elulood, aga ka sellest rääkimata jätta. Tartu Ülikooli eesti ja võrdle- teemakirjutised ja temaatilised va rahvaluule eriala teadus- Kuid ei ole halba ilma heata. Olen mär- intervjuud, mille keskmes on mi- magistri kraadiga (2004). Tu- lieu de mémoire ganud ja ise kogenud, kuidas rahapuudus – ehk indiviidi mälu leval sügisel kaitseb Helsingi ja mälestused. et mitte öelda peresid järjest enam painav Ülikoolis oma doktoritööd, vaesus – inimesi muudab. Kui mõned aastad tagasi majandu- Varasema kollektiivse mälu uuri- mis põhineb vähipatsientide se õitseajal, kui Eesti elas oma tohutu majanduskasvu eufoo- mise asendumist individuaalse mälu kirjutatud haiguslugudel. rias, olles veendunud, et see igavesti nii jääb, oli tunda jõuka- uurimisega on seletatud tänapäeva ühiskondlikule elukorraldusele oma- ●●Alates 2008. aastast on ta ma rahva põlastust vaesema vastu, siis nüüd näib, et pärale on se identiteedikriisiga, mille taustal on osalise koormusega Eesti Kir- jõudmas arusaam, et inimene ei olegi oma õnne (heaolu) sepp. üha kasvav juuretuse kogemus. Tao- jandusmuuseumi folkloristi- Tuleb leppida, et elus on nii tõuse kui ka mõõnasid, ja tuleb line suunamuutus pani aluse ka eest- ka osakonna teadur ja seotud õppida kohanema. Hea näide selle kohta on see, kuidas inime- laste elulugude kogumisele, mille tu- projektidega “Eesti keel ja sed on hakanud oma sissetulekuid ja väljaminekuid arukamalt lemusena on ilmunud näiteks Ruth rahvuslik mälu”, “Eesti keel planeerima. Jah, see võib raske olla neile, kes kogu oma elu Hindrikuse koostatud triloogia “Ees- ja kultuurimälu” ja “Folkloori ti rahva elulood” (ilmunud aastatel narratiivsed aspektid. Võim, on saanud elada nii, kuidas parasjagu pähe on tulnud. Hetkes 2000 ja 2003 kirjastuselt Tänapäev). isiksus ja globaliseerumine”. elamine, unustades nii eilse kui ka homse, sai majanduse õitse- Selle raamatusarja esimese osa ajal normiks ja edukuse näitajaks. Eriti n-ö minu generatsioo- eessõnas avaldas president Lennart ●●Piret elab 2008. aasta sügi- nil, kes eelmise kriisi ajal 1990. aastate keskel oli liiga noor, et Meri arvamust, et inimene ongi aja- sest koos perega Münchenis. seda põhjalikult läbi tunnetada, ja kellel pole olnud isiklikku lugu. Inimese väärtustamine mä- Rahvaluuleteadlane Piret Paal Õpingutega seoses on ta ela- kogemust palju rängematest asjadest Eesti ajaloos kui raha või lu kandjana ja isikliku mälu tõstmi- nimetab rahvusliku mälu talletamist nud Helsingis, Turus ja Tar- ne vastava uurimistöö keskmesse on igavikku kaduvate hetkede tus, pärit on Piret Põlvamaalt. igapäevase heaolu puudumine. püüd tasakaalustada ka dokumentee- püüdmiseks. Foto: erakogu Kõhutäitmine on inimese elu edasiviiv jõud – selle nimel me ritud ajaloo uurimist, mille allikateks ju elame-töötame. Kui paar aastat tagasi oli paljude jaoks hä- on allkirjastatud lepingud, protokol- tit on rahvuslikku mälu käinud talle- Müncheni eestlaste seas on teki- biasi käia n-ö säästupoodides ja otsida soodsamat hinda, siis lid ja ametlikuks kasutamiseks mõel- tamas folkloristid ja etnoloogid Eesti tanud ärevust teated rahvusliku mälu nüüd on see üpris tavaliseks muutunud. Enam ei uhkeldata sel- dud fotod. Rahvaluule Arhiivist, Tallinna ja Tar- talletamise pilootprojektist. Plaanita- le üle, kes midagi kallimalt ostis, pigem vastupidi. Hiljaaegu Eesti Vabariigi Valitsuse otsusega tu Ülikoolist. Väga positiivset tagasi- vad intervjuud, mis keskenduvad in- poesabas seistes oli minu ees moodsa musta mantliga ja peen- (vt Vabariigi Valitsuse 24. detsembri det on saanud iga-aastased kogumis- dividuaalsetele arengulugudele ehk 2003. a korraldus nr 866-k) on rah- võistlused. Kogumismatkadelt, mis elulugudele, on suunatud eelkõige tes lakk-kingades noorhärra, kel oli söögi ostmiseks täpselt 100 vusliku mälu kui kultuuriteguri ko- on viinud uurijaid Siberisse, Austraa- Müncheni ja selle lähiümbruse eest- krooni. Seetõttu pidi ta kassapidajal laskma tagasi võtta paar gumine ja talletamine tõstetud Ees- liasse, Kanadasse ja Rootsi, on kaasa laste kogukondliku tegevusega seo- kohukest, mis arvatavasti olid lastele mõeldud – leib, sai, piim ti keelelise ja kultuurilise identiteedi toodud palju väärtuslikku ainest Eesti tud mälestuste talletamisele, loomaks ja õunad jäid korvi. Arvan, et see pereisa ei teadnud veel paar säilitamisega seotud tegevuste priori- ja eestlaste kultuurimälu ning identi- järjepidevust varasema ja praeguse aastat tagasi, mida tähendab see, kui pere päevaseks söögira- teetide hulka. 2004. aasta Riigi Teata- teedi kohta. seltsitegevuse vahele. haks on 100 krooni. Ja ma olen kindel, et praegune olukord teeb jast võime lugeda: Eesti vanasõna ütleb: “Vaikimine “Eestlaste keeleline ja kultuuriline kuld, rääkimine hõbe”. Elulugude ja Pilootprojekt Münchenis teda ja paljusid teisi tugevamaks, mitte nõrgemaks. Raskused identiteet on seatud välise surve alla, mälestuste kogumine on tõestanud Kuna paljud Münchenis elavad Eesti on selleks, et neid ületada. Koos, üksteist aidates. Karin Aanja mistõttu selle säilitamine vajab üha vastupidist. Torontos ja Tartus eluloo- kodanikud, kelle isiklikud elulood ja suuremat riiklikku hoolt ja toetust. kirjutamise töötubasid korraldanud mälestused on killukesed eestlaste ja Rahvus, kes kaotab oma ajaloolis- kirjandusteadlane Tiina Kirss väidab, Eesti ajaloost, on väga auväärses eas, kultuurilise mälu, kaotab peagi oma et elulood aitavad kaasa mõistvale siis on väga tähtis, et inimesed olek- identiteedi ja on määratud hääbumi- lõimumisele – kui vaikus asendub ju- sid avatud ja valmis kogujatega koos- sele. Tänapäeva Eestis on identiteedi tustatud või kirjutatud looga, siis on tööd tegema. Eesti Rada probleemid eriti aktuaalsed, sest eest- selles peidus avatuse alge, ilma mille- Algatatud pilootprojekti oodata- Eesti Ühiskond Saksa Liitvabariigis häälekandja lased on arvukuselt üks väiksemaid ta ei saa tekkida sallivust (Postimees vaks tulemuseks on Müncheni eest- Vanim väliseesti väljaanne rahvaid maailmas, kes on suutnud ra- 14.09.2007). laste rahvusliku mälu säilitamine nii jada oma kirjakeele ja -kultuuri. Tei- Rahvusliku mälu talletamine on heli- kui ka videosalvestustena. Sõl- Asutatud 1945. aastal salt on Eesti lõpetamas oma teekonda ka igavikku kaduvate hetkede püüd- tuvalt projekti edukusest, rahalistest Euroopa Liitu, kus ametlikest aval- mine. Ühiskonnakorraldus muu- võimalustest ja kogutud ainestiku ula- Peatoimetaja/Chefredakteur: Riina Leminsky / Hamburg dustest hoolimata on prognoositav tub jätkuvalt ja minevikus toimunud tusest, võiksid kogumistöö tulemused Karin Aanja Piret Paal / München reaalne oht väikerahvaste rahvusli- sündmused hakkavad ununema. Sel- ilmuda ka Müncheni eestlaste elu ja ku (keelelise, kultuurilise) identitee- leks, et püsiks sild mineviku, oleviku rahvuslikku mälu kajastava trükise- Vastutav toimetaja Saksamaal/ Tellimine/Abonnement: di säilimisele. [---] Praeguseks on ära ja tuleviku vahel, on vaja mäluvara- na. Igal juhul talletatakse kogumistöö Verantwortlicher Redakteur Aastatellimus tehtud suur töö nn Eesti elulugude ja mut, milles peegelduvad möödunud tulemused vastavatesse korpustes- Deutschland: Euroopas 25 EUR tavainimeste mälestuste kogumise, ajad. Eesti rahva minevik ja rahvus- se, mis võimaldavad rahvusliku mä- Maie Kisis-Vainumäe Väljaspool Euroopat 28 EUR süstematiseerimise, publitseerimise lik identiteet peegeldub nii Siberisse luvaramu teaduslikku käsitlemist ja Tudengitele 15 EUR ja esialgse analüüsi alal. Taolise em- küüditatute lugudes, Eesti NSVs ela- publitseerimist. See omakorda aitab Kaastöötaja/Mitarbeiter: piirika kogumist, süstematiseerimist nud ja kasvanud inimeste mälestustes, arendada eesti keelelise ja kultuuri- Meeli Bagger Eesti Raja konto: ja uurimist on tarvis jätkata.” Siberis elavate eestlaste lugudes kui lise identiteedi mitmekülgset säilita- Estnische Volksgemeinschaft ka väljaspool Eestit elanud, kasva- mist vastavalt Eesti Vabariigi Valitsu- Toimetus Saksamaal/ in der BRD Sild mineviku ja tuleviku vahel nud ja tegutsenud inimeste meenutus- se allakirjutatud otsusele. Redaktion Deutschland: EESTI RADA Deutsche Bank, Eestis on elulugude kogumisega tetes. Selleks, et saada Eesti ajaloole ja Loodan südamest, et algatatud pro- EESTI RADA Hamburg BLZ: 20070024 gelenud Eesti Kirjandusmuuseumi kaasajale iseloomulikest argikultuuri jekt saab Müncheni eestlaste heaks- Maie Kisis-Vainumäe Konto nr 440011504 Kultuurilooline Arhiiv, Eesti Rahva protsessidest detailsemat pilti, on va- kiidu ja et ka teised EÜSLi allüksu- In der Gracht 10 IBAN: Muuseum ja Ühendus Eesti Elulood. ja koguda erinevate ajaloosündmuste sed meie häätahtlikust ettevõtmisest D-51105 Köln DE64200700240440011504 Mälestusi on kogunud ka paljud ko- tunnistajateks olnud inimeste vahe- innustust saavad. tel: 0221/83 47 03 BIC/SWIFT: DEUTDEDBHAM halikud muuseumid. Väljaspool Ees- tuid tähelepanekuid. Piret Paal faks: 0221/830 31 03 e-mail: [email protected] Kuulutused, reklaam/ Anzeigen, Reklame: Toimetus Eestis/ 1,00 EUR/cm2 Helmi Tambergi nimeline stipendium TÄPSUSTUS Redaktion Estland: alates 50 cm2 – 0,80 EUR/cm2 Karin Aanja alates 100 cm2 – 0,70 EUR/cm2 EÜSLi stipendiumikomisjon otsustas väljastada suvesemestril 2010 ja EÜSLi liikmemaksude meel- Tallinna mnt 24a–11, alates 200 cm2 – 0,60 EUR/cm2 talvesemestril 2010/2011 Helmi Tambergi nimelise stipendiumi järg- detuletuse teatesse hiilis jaa- 75201 Aruküla, Harjumaa üle 300 cm2 – 0,50 EUR/cm2 mistele üliõpilastele: nuari Eesti Raja väljaandes tel: (+372) 53 929 684 trükiviga. Kontonumber oli Küljendaja: Karin Aanja Leinakuulutused: ●●Mall Kand erialad: ajalugu, politoloogia kogemata valesti edastatud. Trükikoda: Bookmill Kahe veeru laiuselt: Westfälische Wilhelms Universität Münster Õige kontonumber on 1 cm kahel veerul – 5 EUR ●●Grete Miländer eriala: arhitektuur 148818301 Kirjasaatjad: Fachhochschule Düsseldorf Toimetus palub vabandust Toimetus jätab endale õiguse nende ees, kes proovisid teha Anneli Aken / Saksamaa toimetada ja lühendada kaastöid Stipendiumi suurus on 125 eurot kuus. ülekannet valele kontonumb- Meeli Bagger / Karlsruhe ning kirju nende selguse huvides. rile, ent see ei õnnestunud. Evely Baum / Hamburg Avaldatud artiklite sisu eest EÜSLi stipendiumikomisjoni esimees Tiina Kälissaar / Hamburg vastutavad allakirjutanud. Maie Kisis-Vainumäe ERi toimetus Märts 2010 Nr 2 (819) Eesti uudised 3 Deutsche Banki analüüs Eesti Lühidalt ●●Euroopa Komisjon esitas 9. märt- sil eelnõu, mis kohustab euroliidu liikmesriike tagama kohtuasjade suu- võimalustest euroga liitumisel list ja kirjalikku tõlget kahtlusaluse emakeelde. See tähendab, et Eestis Eurotsooni laienemine lähe- ti krooni endiselt üleväärtustatuks. liiklusõnnetusse sattunud Läti turistil neb. Teistest peajagu ees oleval Juhul, kui Euroopa valuutaliiduga peab olema võimalik kohtuliku aruta- Eestil on peos head kaardid, et ühinemine toimub üleväärtustatud mise käigus suhelda läti keelt kõne- saada euroklubi 17. liikmeks. kursiga, on hiljem vajalikud valusad leva advokaadiga ning näiteks Poo- ab hästi, Küsimus on vaid, kas juba aas- kasv reformid. Kahtlust võib avaldada ka last pärit kahtlusalune, kelle süütegu Idanes ja le külge tal 2011. kroonid ei tea... selle suhtes, kas senine reformitem- menetletakse Prantsusmaa kohtus, aga mis t—al kas a küll levad Iga eurokandidaat peab täitma tu rod — sed po jääb ka pärast kiiret euro kasutu- peab saama tutvuda tema vastu esi- Maastrichti kriteeriumid. Eelarve- või eu selevõttu püsima. tatud tõendite poolakeelse tõlkega. puudujääk peab jääma alla 3% ning Olenemata menetluse tulemustest, riigi koguvõlg alla 60% SKPst, mil- Peamine küsimus on “millal” katab suulise ja kirjaliku tõlke ku- lega peavad kaasnema hinnastabiil- Veel mõningad argumendid, ehkki lud liikmesriik, mitte kahtlusalune. sus, vähemalt kaks aastat tõrgeteta Maastrichti suhtes tähtsusetud, rää- toiminud teise vahetuskursi mehha- givad pigem kiire Euroopa valuuta- ●●Euroopa Komisjon teatas märtsi nism ning pikaajaline nominaalint- liiduga ühinemise kasuks. Kui lõp- alguses, et asub vähendama mees- ress, mis ei tohi olla üle 2 protsen- peksid spekulatsioonid vahetuskursi te ja naiste palgaerinevust. Viimaste dipunkti kõrgem kui kolmel kõige seotuse lõpetamise kohta, mõjutaks andmete kohaselt teenivad ELis nai- väiksema inflatsioonitasemega ELi see positiivselt riskipreemiaid, in- sed meestest keskmiselt 18% vähem, liikmesriigil. vestitsioonide dünaamikat ning fi- Eestis on palgaerinevus aga koguni Nende arvuliste kriteeriumite nantssüsteemi stabiilsust. Välisva- üle 30%. 2009. aasta uuringu koha- kõrval on rida kvalitatiivseid aspek- luuta ning maksebilansi ohud, mis selt suurendaks soolise ebavõrdsu- te, mis hõlmavad pikajalist reaalset puudutavad eelkõige Euroopa pan- se kaotamine ELi tööturul SKPd po- konvergentsi, välist kandejõulisust kasid, kaotaksid oma teravuse. Insti- tentsiaalselt 15%–45%. Austria päe- ning rahvusvahelist konkurentsivõi- tutsionaalselt ei muutuks peale Ees- valehes “Österreich” ilmus märtsi melisust (näiteks välistasakaal, töö- ti liitumist 17. liikmena ka Euroopa alguses artikkel pealkirjaga “Ainult jõukulude ja teiste hinnanäitajate Keskpanga jaoks midagi, sest rotat- Eestis makstakse naistele veel vilet- seis ning areng). Joonistas Kaja Põder siooniprintsiip EKP nõukogus raken- samat palka kui Austrias”, kõrval fo- Eesti emissioonipanga jaoks on dub alles alates 18. liikmest. to härrasmehest, kel naine koerake- mullu detsembris ilmunud aruande domineeriva mõjuga Eesti pangatu- litatiivse analüüsi positiivse hinnan- Kuidas otsustavad Euroopa Ko- ti ostas järel lohisemas. Ära oli too- põhjal selge, et täidetud on kõik eel- rul) ei sobiv ega ka eesmärgile viiv. gu korral antaks Eestile sellegipoo- misjon ning EKP? Küsimus ei ole dud tabel, kus reas kõik ELi riigid dused, et astuda 2011. aastast Euroo- Eelkõige üritas Eesti ühe vähese lest selge väljavaade, et eurovalmi- mitte, kas “ja” või “ei”, vaid eelkõi- – eelviimasel kohal Austria (naiste- pa valuutaliidu liikmeks. Kuid mitte Ida-Euroopa riigina piirata regula- dus on põhimõtteliselt täidetud ning ge “millal”. On selge, et Eestist saab le 25% vähem palka samal ametiko- kõik väliseksperdid ei jaga seda opti- toorselt väliskapitali tekitatud kredii- täites Maastrichti kriteeriumid aastal kõikide mõõdetavate Maastrichti kri- hal), Eesti viimasel piinlikul kohal. mismi. Eesti läbis aastatel 2008 ning di- ning kinnisvarabuumi. Vahetus- 2010 on see loomulikult aastal 2012 teeriumite täitmise puhul aastal 2011 2009 ülemaailmses võrdluses ühe kursi kriteeriumi täitmine on seevas- takistusteta võimalik. Euroopa valuutaliidu liige. Kui ühte ●●Möödunud sügisel asus kutseha- sügavamatest surutistest. Valitsus to- tu formaalsus, arvestades valuutako- Eesti on piiripealne juhtum. Nii kriteeriumit napilt siiski ei täideta – ridust omandama rekordarv inimesi lereeris seda sügavat langust, et vä- mitee süsteemiga. ELi komisjon kui ka Euroopa Kesk- nagu näiteks puudujäägi kriteerium viimaste aastate jooksul. Kaheksal hendada sise- ja välismajanduslikku Pretsedendiks saaks Eesti ka hin- pank võiksid näha end sunnituna eri- või finantsturu analüüs – võime- ar protsendil neist oli juba kõrgharidu- ebatasakaalu, mis võiks euro kasutu- nastabiilsuse hindamisel: see kaha- liselt põhjendada oma hinnanguid vestada kontroversse debatiga, kus se diplom. Suurenenud on 18–24aas- selevõtul taksituseks. See tugev ka- nes, mille tulemuseks oli deflatsioon. Eesti eurovalmiduse kohta. Intres- on palju häid poolt- ja vastuargu- taste noorte osakaal, kes on varem hanemine toitis kahtluseid konver- Deflatsioon ei ole Euroopa Keskpan- sikriteeriumit puudutavaid ebakind- mente. õpingud pooleli jätnud või pole ko- gentsi jätkusuutlikuse suhtes. ga vaatepunktist nähtuna küll kritee- luseid võidaks vastandada konver- Tegemist oleks arutlusega, kus he pärast kooli edasi õppima läinud, rium väljajätmiseks. Sellegipoolest gentsi ja kandejõulisuse aspektide- tuleks ka kaaluda, kas poleks mit- rääkis ETV saates “Terevisioon” Ees- Riigivõlg ELi üks madalaim nähakse deflatsiooniga riikides -kõr ga. Sellises analüüsiraamis oleksid te aeg tulevikus riikide valuutalii- ti Kaubandus-Tööstuskoja haridus- Kuid muidu on Eesti rahanduslikult valekaldujaid, keda ei arvestata mõõ- Eesti tulevikuperspektiivid positiiv- duga ühinemisvalmiduse küsimuses nõunik Tiia Randma, kelle sõnul on üks soliidsemaid ELi liikmesriike. dupuuna, kui selgitatakse välja kõige se tendentsiga. Erinevalt teistest Eu- langetada diferentseeritumaid otsu- töötute seas kõige rohkem üldharidu- Aastatel 2002–2007 saavutati 1,7% hinnastabiilsemaid maid. roopa valuutaliidu maadest on Eesti seid, mis hõlmaks konvergentsikri- sega inimesi. “Ka pikaajalised tööjõu eelarveülejääk SKP suhtes, ligi 10% Seega on mõeldavad kaks kons- rahvastik ning poliitika Euroopa va- teeriumite kõrval piisaval viisil ka prognoosid, räägivad sellest, et poo- riigivõlg SKP suhtes on üks mada- tellatsiooni: luutaliidu kohanamismehhanismid kandejòulisuse aspekte. See näitaks led ehk 50% töökohtadest tööturul lamaid kogu ELis. Seetõttu pole ka ●●Eesti täidab kõik Maastrichti tööjõu- ning kapitalituru kaudu juba ka, et on õpitud varasematest ainult eeldavad kutsealast ettevalmistust, turgu pikaajaliste riigiobligatsiooni- mõõdetavad kriteeriumid ning saab omandanud. Vahetskursi seotuse tõt- arvudele keskendunud (vale-)otsus- veerandik rakenduslikku kõrghari- dele ning eurovalmiduse intressikri- aastast 2011 eurotsooni liikmeks. tu euroga on Eestil selja taga muljet- test, mis puudutasid nii liitumisi kui dust ja ülejäänud veerandik akadee- teerium ei ole formaalselt kontolli- Võimalikud ebakindlused intressi- avaldav sisekohanemine (sh palga- ka nende mõju eurotsooni stabiilsu- milist kõrgharidust,” ütles Randma. tav. Seega on vastavalt levinud tava- kriteeriumi või rahandusstabiilsuse vähendamised). sele. Ükskõik, kas Eestist saab aastal Kui tavapäraselt läks pärast kutse- le vajalik finantsstabiilsuse laialdane analüüsi puhul ei ole otsustavad – 2011 või veidi hiljem ning tõenäoli- õpet edasi kõrgkooli 10% lõpeta- analüüs; oletatavad stabiilsust ohus- kuid sellegipoolest toetaks kvalita- Üleväärtustatud Eesti kroon selt vähem problemaatilises konstel- jatest, siis möödunud sügisel 18%. tavad näidud võivad takistada euroga tiivsete aspektide positiivne hinnang Teisalt manitses keskpank hiljuti latsioonis 17. euroliidu liige – Eesti ühinemist. Kuna viimased oleks Ees- positiivset üldotsust. Eesti Statistikaametit olema sõltuma- on ära teeninud ausa arvustuse. ●●Välisajakirjanikud tulevad Ees- ti jaoks väljaspool Euroopa valuu- ●●Eesti ei täida ühte Maastrich- tu. Oma jaanuarikuises kuuaruandes allikas: Eesti: järgmine Euroopa tisse sageli väga kindla huviga ning taliitu tõenäoliselt veelgi suuremad, ti kvantitatiivsetest kriteeriumitest. tõstatas ta lisaks küsimuse välistasa- valuutaliidu kandidaat on ära teeni- buvi number üks on enamasti e-Ees- poleks selline pretsedent (arvestades Kõne alla tuleb siin tegelikult vaid kaalu kandejõulisuse suhtes – nagu nud ausa arvustuse / dbresearch.de ti, nentis välisministeeriumi mee- üleilmse pingelise olukorraga rahan- eelarvekriteerium. Siis ei saa Eestist ka Leedu, Läti, Bulgaaria ning Ru- (22. veebruar 2010) diabüroo direktor Kadri-Mai Kaunis- dusturul ning Euroopa välispankade eurotsooni liiget. Konvergentsi kva- meenia puhul. Lisaks peetakse Ees- refereeris Riina Leminsky saare. “See on asi, millest igal pool on kuuldud ja kõik tahavad seda ise näha. “Mida tähendab m-parkimi- ne? Mida te teete ID-kaardiga? Mis Väljavõtteid president Toomas Hendrik mõttes e-valimised?”” rääkis rääkis Kadri-Mai Kaunissaare ETV saates “Terevisioon”. Iga nädal avaldab Eestlaste saavutused Ilvese vabariigi aastapäeva kõnest välisministeerium välismeedia üle- Vancouveri taliolümpial vaate, millest selgub, mida on kirju- /---/ Kõige valusama küsimuse- laadsed. Aga oma probleemi lahen- teemile, vaid süsteem peab kohane- tanud Eesti või eestlaste kohta muu Vancouveri taliolümpial osales 30 na ootab meilt vastust tööpuudus. damisel on meil vaja olla ainulaad- ma olukorraga tööturul. Erinevalt maailm alates Soomest ja Venemaast eesti sportlast. Medal õnnestus koju Headel majandusbuumi aegadel ku- sed, sest seda ei tee meie eest ära eelmise suure kriisi ajast on meil kuni India ja Filipiinideni välja. tuua vaid Kristina Šmigun-Vähli, kes junes arusaam, et töötu ise on oma keegi. nüüd töötuskindlustus. Seetõttu ole- suutis end tippspordist eemal oldud hädas süüdi. Nüüd see nii enam ei Ärgem petkem end lootusega, me paremas olukorras. Aga paljud ●●Tervise arengu instituudi valminud ajaga (seoses lapse sünniga) vormis ole. Ettevõtted on koondanud ini- et tööpuudus hakkab kiiresti kaha- on olnud ilma tööta juba nii kaua tervisestatistika kogumikust selgub, hoida. Kristina võitis murdmaasuu- mesi mitte nende kehva töö, vaid nema. Kakskümmend aastat taga- aega, et nad on jäänud arvestatava et võrreldes ülejäänud Euroopa Lii- satamise 10 kilomeetri vabatehnika- majandusliku häda sunnil. si tabas Soomet samasuguse ulatu- töötutoetuseta. Kui eelarvepuudu- du riikide näitajatega on Eesti elanike sõidus hõbemedali. Kultuuriministri Sestap peame me kõik – nii va- sega majanduslangus. Siis taastus jäägile kehtestatud vajalik piir vä- tervis endiselt nigelas seisus. Näiteks ettepanekul premeeritakse Kristina litsus kui riik laiemalt; ettevõtted, majanduskasv kahe aastaga, ent hegi lubab, siis tuleb otsida võima- lööme kõiki teisi HIVi esinemissage- Šmigun-Vähit 1 100 000 ja tema tree- seltsid ja kirikud; erakonnad ja pe- tööhõive hakkas oluliselt kasvama lusi pikendada töötutele väljamak- dusega, samuti on eestlaste keskmi- ner Anatoli Šmiguni 550 000 krooni- rekonnad – pingutama selle nimel, alles kuuendal aastal. sete perioodi töötukassast. ne eluiga üks Euroopa madalamaid. ga. et töötuks jäänud inimeste ja nende Meil on kohustus säilitada töö- /---/ Kriisi üks õppetunde ütleb, Teine Eesti medalilootus Andrus lähedaste kannatusi leevendada. ta jäänud inimeste eneseväärikust. et tööpuudus pole jagunenud üht- ●●2. veebruaril tähistati Tartu rahu Veerpalu saavutas murdmaasuusata- /---/ Meist keegi ei saa väita, Abi saamine pole vääritu. Mitte- laselt. Näiteks kurdavad infotehno- 90. aastapäeva. Kaitseminister Jaak mise 50 kilomeetrisel distantsil 6. ko- justkui tabanuks tööpuuduse kasv abistamine on vääritu. loogia firmade juhid just praegu, et Aaviksoo ja kaitseväe juhataja kind- ha. 39aastane vanameister püsis vii- meid ootamatult. Jah, on riike, kus Mõndagi on tehtud. Seda pole neil napib tööjõudu. Napib inimesi, ralleitnant Ants Laaneots asetasid mase kilomeetrini suures mängus ja olukord on praegu veelgi rängem. vähe, kuid sellest ei piisa. Käes on kes on kodus reaalainetes, loodus- hommikul kell 9 pärjad Tartus Va- pakkus kaasaelajatele pinevat vaate- See tõdemus lohutuseks ei kõlba. õige hetk enesele tunnistada, et töö- ja inseneriteaduses. badussõja mälestusmärgi Kalevipoja mängu. ER See vaid selgitab, et me pole ainu- turg ei allu mitte meie rajatud süs- allikas: www.president.ee kuju jalamile. 4 sündmuste kroonika Nr 2 (819) Märts 2010 Eesti Vabariigi aastapäevapeod Saksamaa eestlaste kogukondades Eesti Vabariigi 92. sünnipäeva peeti mitmeis paigus üle Ees- timaa, samuti väliseesti kogukondades üle maailma. Nii ka Saksamaal, kus lisaks n-ö amet- likele kooksviiibimistele, meenu- tati Eesti riigi saatust ja valuga kättevõidetud vabadust kindlasti kõikides peredes, kus oma juurte üle uhkust tuntakse. Mõned mee- nutused neist pidudest. Karlsruhes tähistati Eesti Vabarii- gi 92. aastapäeva 27. veebruari õhtul restorani Walhalla suures saalis, mis enam kui 60 suurt ja väikest peoküla- list kenasti ära mahutas. Rõõmustav oli, et mitmed peoküla- lised ei pidanud paljuks ette võtta pikka teekonda – kohale tuldi nii Frank- furdist, Heidelbergist kui ka Stuttgar- Karlsruhe Muusikaülikooli üliõpilased Gleb Simak (vaskul) ja Kristjan Tamm dist, rääkimata arvukatest kohalikest esinesid kitarripaladega. Fotod: Meeli Bagger eestlastest ja Eestimaa sõpradest. Külaliste hulgas olid Karlsruhe Eesti Vabariigi kaitseatašee Euroopa Uniooni ja Saksa-Atlantik Berliinist kolonelleitnand Kristjan Seltsi esimees hr Hartmut Lorek koos Moora (vasakul), kelle uhke abikaasaga, Baden-Württembergi ametiriietus rõõmustas kohalolijate Saksa-Soome Seltsi esimees hr Siegf- silma, lisades üritusele aastapäevale ried Breiter ja Baden-Württembergi kohast pidulikkust, ja õhtu aukonsuli referent pr Taissa Voges. eestvedaja Sven Bagger. Peo külalisesinejaks olime kutsu- nud Eesti Vabariigi kaitseatašee Ber- Oma ettekandes rääkis kolonel- laste jaoks kõige tähtsam püha aastas. maksnute mälestus kajastub Vaba- Pärast pidulikku õhtusööki järgnes liinist kolonelleitnant Kristjan Moo- leitnant Kristjan Moora eesti rahva Samuti on eestlastele suure sümbool- dussõja võidusambas. seltskondlik koosolemine, mis kestis ra. vabadusvõitlusest läbi aegade ning se tähtsusega eelmise aasta 23. juunil Peoõhtu muusikalise program- südaööni. Täiskasvanutel jätkus rää- Õhtu avas Sven Bagger, kes ter- püüdest omariiklusele, mis on iga Tallinnas Vabaduse väljakul avatud mi avasid Vincent tromboonil, saat- kimis- ja arutlusteemasid küllaga, sa- vitas külalisi saksa ja eesti keeles. rahva ülim prioriteet. Eestlastel õn- vabadussammas. Eesti riigile tuli va- jaks klaveril Viktoria ning Bernhard mas kui lapsed tundsid rõõmu sellest, Üheskoos lauldi Saksa ja Eesti hüm- nestus saavutada omariiklus 92 aastat badus, sest tema rahvas tahtis seda. viiulil. Seejärel esinesid Karlsruhe et oli võimalik kellegagi koos ringi ne, saatjaks klaveril pianist Toomas tagasi. 24. veebruar on Eesti riigi sün- Vabaduse eest on makstud ras- Muusikaülikooli üliõpilased Kristjan joosta ning isegi eesti keeles kõnele- Vana. nipäevaks ning see tähtpäev on eest- ket hinda. Kõigi nende rasket hinda Tamm ja Gleb Simak kitarridel. da. Meeli Bagger

Kölni Eesti Rahvuskoondis ja EÜSLi projektkoor tähistasid Eesti Vabariigi sünnipäeva väikese kontserdi ja ühise lõunasöögiga perekond Leitaru Köögitoimkonda olid appi kutsutud Setu naised. Fotod: Tiina Kälissaar külalislahkes kodus Euskirchenis.

Foto: Heiko Schmauck

Reet Weidebaum sai presidendilt teenetemärgi

Eesti kultuuriatašee Saksamaal kas ja samas hooliv oma inimeste Reet Weidebaum pälvis tunnus- vastu.” tust kui Eesti kultuuri tutvustaja Palju õnne, pr Weidebaum! ja kultuuri kontaktide vahendaja Eesti Ühiskond Saksa Liitvabariigis ning president Toomas Hendrik Eesti Rada toimetus Ilves andis talle 23. veebruaril üle Valgetähe IV klassi teenete- märgi. Hea teada Saatkonnapere. Esireas vasakult esimene Eesti kultuuriatašee Saksamaal President Toomas Hendrik Ilves: Reet Weidebaum, kes eelmisel õhtul sai presidendilt rinda teenetemärgi. “Eesti Vabariigi 92. aastapäeva eel tä- Eesti Vabariigi teenetemärki- nab ja tunnustab meie riik oma teene- dega avaldab riik tänu neile ●●Vastuvõtt Berliini saatkonnas Nii Eesti, Saksa kui ka Euroopa temärkidega inimesi, kelle tegevus on eestimaalastele ja Eesti sõp- vabariigi sünnipäeval. Suursaadik Liidu lippude kõrvale oli ka Setu aidanud muutuda Eestit tugevamaks radele, kelle kutsetöö ning dr Mart Laanemäe kutsus 24. veeb- lipp püsti pandud. ja paremaks. Eesti tänab ja tunnus- pühendumuse toel saab Eesti ruaril EV suursaatkonda Berliinis Eestipäraste toitudega kaetud tab inimesi, kes on teinud väga palju tugevamaks, suuremaks, hoo- arvukalt külalisi, et tähistada Ees- puhvetlaua valmistasid Setu kok- selleks, et meie riik oleks nii sisemi- livamaks. President Ilveselt ti riigi 92. sünnipäeva. Kohale tuli kad, kes saatkonnapere abiga toime- selt kui ka väliselt turvaline, et Eesti sai tänavu teenetemärgi 97 ini- enam kui 300 inimest, enamik teiste tasid köögis poole ööni. Heas mee- teadus, kultuur ja majandus oleksid mest ehk sama palju kui eel- riikide esindajad ja kaitseväelased, leolus külalised lahkusid pikkamisi, tuntud mitte ainult kodumaal, vaid ka miselgi aastal. kuid pidulikul vastuvõtul viibis ka jättes väsinud saatkonnarahva koris- Reet Weidebaum. Foto: internet rahvusvaheliselt, et Eesti oleks edu- kaasmaalasi. tama. Maie Kisis-Vainumäe Märts 2010 Nr 2 (819) sündmuste kroonika 5 Hamburgis kohtusid Saksamaa Eesti koolide õpetajad

Selle aasta 6. veebruaril said tel liikumisel. Tegelikult ongi Eesti Hamburgis Soome meremeeste koolide tegevus välja kasvanud kok- kirikus kokku Saksamaa Eesti kusaamistest, kus emad-isad lastega koolide ja lasteringide õpetajad. tulid kokku, et üheskoos mängida ja Kokkusaamisel osalesid korral- laulda. Näiteks Berliinis käib sellises dajatena Hamburgi kooli õpetajad ja muusikalisele keeleõppele pühenda- lapsevanemad ning külalised Berlii- tud lasteringis ühtekokku 22 last. nist ja Münchenist. 14 aktiivset naist Laua taga istumine, kuulamine ja istusid ümarlaua taha, et vahetada ko- kaasamõtlemine võivad lastele, kes gemusi ja teha tulevikuplaane. Kuna nädala sees on olnud koolis ja laste- koosoleku kutsus kokku Tiina Kälis- aias, tunduda koormava ja väsitava- saar Hamburgist, siis oli kõigil koha- na. Liikumine ja laulmine seevastu lesõitnutel esmalt võimalus tutvuda on teretulnud tegevused, mille kaudu Hamburgi Eesti Kooli tööga. saab ennast välja elada ja kaasatege- Hamburgi Eesti Koolis käib 35 misest rõõmu tunda. last, kes on jaotatud vanuse järgi vii- de rühma. Taoline vanuse järgi rüh- Rohkelt äratundmisrõõmu madesse jaotamine on tingitud laste Hamburgi Eesti kooli tundide vaatle- erinevatest vajadustest ja huvidest, mine tõi kaasa palju äratundmisrõõ- sest kogemus on näidanud, et suures mu. Ka Müncheni Eesti koolis, kus rühmas töötades hakkab nii suurema- praegu õpib ametlikult 24 last ning Eesti laste õpetajad. Diivanil istuvad (vasakult) Riina Leminsky, Kaja Telschow, Tiina Kälissaar, Kerttu Jögi, Triin tel kui ka väiksematel lastel kiiresti lisaks tegutseb beebiklubi, võib kaks Engelke, Margot Gouram ja Eve Kurtbecer, ees istub Ingrid Melzer. Taga seisavad Ave Vals, Maarja Ansorg, Kristiina igav. Vanuse järgi kohandatud rühma- korda kuus laupäeviti näha suhteliselt Jessen, Piret Suidt ja Maria Strauss. Foto: Tiina Kälissaar de eeliseks on, et see loob võimaluse sarnast pilti: suuremad lapsed koba- individuaalseks tööks. Kuna väljas- ras õpetaja ümber, igaühel oma tähtis koht, kus on nende vanemad ja isikli- kokku teiste sarnastes oludes sirgu- sest see motiveerib kindlasti kohaliku pool Eestit tegutsevate Eesti koolide lugu rääkida, väiksemad lapsed sära- kud asjad, mitte aga konkreetne maa vate eakaaslastega. tegevuse arendamisel. Loomulikult peamiseks eesmärgiks on arendada silmi paberile esimesi tähti maalimas, või riik? Milleks me seda kõike tee- On väga oluline, et Eesti kool ei kaasneb sellega ka palju lisakohustu- laste eesti keele oskust, siis on just veel väiksemad meisterdamas, laul- me ja kas seda tegelikult ka vaja on? muutuks vanemate ja laste jaoks eba- si, näiteks lõputute projektitaotluste individuaalne lähenemine kogu õppe- mas ja ringi trallimas ja päris beebid Iseenesest võiks ju kogu vastu- meeldivaks kohustuseks, kus läbitak- ja tegevusaruannete kirjutamine, kus töökorralduse võtmeks. ema või isa süles Eesti kooliga esma- tus olla vanemate õlgadel. Vanemad se kindel kooliprogramm, vaid hoo- järjekindlalt ja veenvalt tuleb tõesta- Eesti kool on tavalisest peresuht- kordselt tutvust tegemas. peaksid lapse keele ja teadmiste aren- pis see, et teatud aja möödudes saada taolise tegevuse vajalikkust. See, lusest erinev suhtluskeskkond, kus Eesti kooli tegemisi Hamburgis gut jälgima ning seda ka aktiivselt dakse kokku, et omavahel suhelda ja et Saksamaal tegutsevad Eesti koolid lastevanemate soovi järgides peaks kõrvaltvaataja pilgu läbi analüüsides, edendama. Tegemist on väga vastu- üksteisele nõu ja jõuga abiks olla. on huvitatud ühistegevuse arendami- ideaalis kogu töö toimuma eesti kee- tekkis mul esmakordselt hulgaliselt tusrikka tööga, mis nõuab aega, jär- sest, on kindlasti oluline ka meid toe- les. Vaatamata õpetajate püüdlustele küsimusi kogu taolise koolitegevuse jekindlust ja pühendumist. Praktikas Õpetajate tugivõrgustik tavatele katusorganisatsioonidele ja juhtub koolis ikka, et lapsed omava- mõttekuse kohta. Kas lastele ikkagi tähendab see, et kui laps küsib leiba Ka Eesti koolide õpetajate kokku- riiklikele ametitele, sest ühine tege- hel mängides ja suheldes registrit va- on sellist lisakohustust tarvis? Kui saksa keeles, siis leib lauale ei ilmu. saamist Hamburgis tuleb käsitleda vuskava lisab läbipaistvust kogu ees- hetavad ja neile suupärasemas keeles palju neile kord kahe nädala tagant On üsna mõistetav, et kõikidel vane- kui sotsiaalse tugivõrgustiku loomi- tikeelsele tööle. suhtlevad. Üksnes eesti keeles rääki- toimuv kokkusaamine tegelikult li- matel ei ole selliseks järjekindlaks te- se katset. Eesti koolides õpetavate On väga tähtis, et Eesti koolide mise nõue võib aremad hoopis vaiki- sateadmisi annab? Kas meil on üldse gevuseks võimalusi. Siinkohal ilmeb- õpetajate töö on vabatahtlik ja põhi- õpetajate ümarlauad ka edaspidi toi- ma sundida ning siis muutub ka Eesti õigust harida meie lapsi rahvuslikus ki organiseeritud eestikeelse koolitöö neb sisemisel tunnetusel ja kohuse- muksid. Tiina Kälissaare Saksamaa- kool paigaks, kus ei ole hea ega hu- vaimus – rääkida neile Eesti lipust, olulisus. Tegemist on nimelt töökor- tundel. Töökorraldust ja eriti selle ra- eestlaste keelt tutvustavast ettekan- vitav olla. rahvuslinnust ja rahvapidudest, kui raldusega, mis eelkõige toetab vane- hastamist toetavad EÜSL ja EV Ha- dest inspireerituna lõpetan selle kir- Eesti koolide tegevuses on oluli- meie lapsed on nagunii multinatsio- mate vastavaid püüdlusi. Loomuli- ridus- ja Teadusministeerium. Jätku- jatüki lubadusega, et kohtume sügisel ne osa ka laulmisel ja muusika saa- naalsed ja nende koduks on eelkõige kult on ka laste jaoks oluline puutuda va toetuse olemasolu on väga tahtis, Münchenis. Piret Paal

Eesti Vabariigi aastapäev, vastlad ja EÜSL kutsub kultuuripäevadele raamatuoksjon Hamburgi Eesti Koolis 23.–25. aprillil 2010 Bonni, Haus Annabergi Hamburgi Eesti Kooli koolipäev Referentideks on: 20. veebruaril oli kirev, seda nii TIINA KÄLISSAAR “Eestlased ja eesti keel Saksamaal” erinevate tähtpäevade, tegevus- Ettekanne annab lühiülevaate Saksamaa eestlaskonnast alates eesti kogu- te kui ka osaliste endi poolest. konna tekkest sõjapõgenike laagreis aastal 1945 kuni tänapäevani. Eraldi Pärast esimest rühmatundi ko- vaadeldakse eestikeelse hariduse andmist lastele ja noortele sõjajärgseil gunes koolipere saali. Suuremad aastail eesti algkoolides ja gümnaasiumides ning hiljem täienduskoolides lapsed olid juba eelnvalt uue ja suvekodudes, samuti täiskasvanute ja laste eesti keele õppimisvõima- muusikaõpetaja Kerttu Jõgiga lusi tänapäeval. Ettekande teine osa käsitleb Saksamaa eesti keele omapä- usinalt harjutanud ja nüüd koos vanematega Eestimaa sünnipäe- ra ning pärineb autori kogutud andmetel ja tähelepanekuil. vaks lauldes kõlas “Mu isamaa, mu õnn ja rõõm” eriti kaunilt. KAJA TELSCHOW “Ülevaade Berliinis asuvast EÜSLi arhiivist: selle kujunemine, korraldamise põhimõtted ja kogud” Vastlapäev oli küll juba mööda- Ettekandes tutvustatakse Saksamaa eestlaste arhiividokumentide tekki- nik, kuid nii mitmelgi pisipõnnil jät- mise algust Briti, Ameerika ning Prantsuse tsoonide Eesti keskorganisat- kus veel lusti karunahka või vampii- sioonides ning selle nn Eesti tsooniarhiivi üleandmist Marburgi Herderi rirüüsse pugeda, tuletõrjuja või ars- Instituuti ja sealt edasi USAsse. Järgnevalt kirjeldatakse EÜSLi arhiivi- titädina ringi lipata. Karnevali haka- dokumentide kujunemist ning katseid neid korrastada kuni 2008./09. aas- tuseks tõmbasid taat, eit, lapselaps, Hamburgi Eesti Koolis peeti 20. veebruaril maha raamatute oksjon, poolega tate arhiiviprojekti raames tehtud töödeni. EÜSLi arhiivi sarjade ülevaa- koer, kass ja hiir välja hiiglasuure saadud tuludest toetati Haiti maavärninas kannatanuid. Foto: Tiina Kälissaar tes tuuakse näidete varal välja arhiividokumentide säilivuse aste ja täht- naeri. Sipsik oli unustanud oma saa- sus. Vaatluse alla tulevad ka arhiivile üleantud privaatarhiivid ja muud misloo, mida lapsed talle kohe meel- ranud alghinnad (50 senti kuni 3 eu- Haiti maavärinas kannatanuid. On to- kogud, mille korraldamistööd veel käivad. de tuletasid. Karnevalirahva erilised rot). Väljapandud raamatutega võisid re tõdeda, et lapsed mõtlevad sotsiaa- kiiduavaldused kuulusid väikestele huvilised koolipäeva jooksul tutvuda lselt ja tahavad aidata. Nii lastele kui MARI TOMP “ESTO 2009 ja rahvapidu “LÄBI EESTI AJA”. Mõt- musikaalsetele printsessidele, viiuli- ja oma eelvalikud teha. Kuna raama- ka täiskasvanuile palju põnevust pak- temaailmade kohtumispaik Münsteris” printsess Dilan Arslanile ja klaverip- tuoksjon oli meie koolis esmakordne, kunud oksjon tõi kassasse 124 eurot, Ettekandes toetub Mari Tomp jaanuaris 2010 Tallinna Ülikooli Kunsti- rintsess Marleen Valsile. Punamütsi- kahtlesime algul, kas ikka iga raamat millest 62 eurot kandsime UNICEFi de Instituudi koreograafia osakonnas kaitstud kraaditööle. Kirjeldamisele ke koos vanaemaga rõõmustasid, et ostja leiab. Kui esimesed väljahõi- kontole Haiti toetuseks. Ülejäänud tulevad arengud idee tasandist kuni lõpptulemuseni: tööprotsessi kestel hunt seekord karnevalile tulemata jät- gatud koomiksivihikud läksid müüki pool summast leiab kasutust Ham- esinenud võimalused, muudatused ja probleemid ning lavastuse loomise tis. Lõpuks olid kõik mesilased aiast paari euro eest, siis iga järgneva raa- burgi Eesti Kooli 5. sünnipäevapeol kunstiline pool. Oma mõttekäikudes läbib ettekandja ajalugu puudutavat läbi käinud ja suured poisid Kevin matuga suurenesid summad ja pakku- 19. juunil lastele Elbe jõel paadisõidu teadmiste baasi, varasemate pidude tundmaõppimist, samuti hetkeolukor- Röber ja Leander Jessen võisid raa- jate hasart. Kalleima hinnaga 17,50 korraldamisel. da väljaspool kodumaad elavate eestlaste kunstilistes harrastustes. matuoksjoni välja kuulutada. sai uue omaniku Andrus Kivirähki Päeva lõpuks olid kõik väsinud. Lisaks 25 Eesti kooli lasteraama- “Limpa ja mereröövlid”. Siiski leidus paar peret, kes oma kel- Kutsed ja täpne informatsioon saadetakse õigeaegselt laiali. tule, toodi oksjoni tarbeks ka kodust Kui paar nädalat varem raamatu- gud mäele vedasid ja eesti kombe ko- Ootame rohket osavõttu! mõni raamat kaasa. Kevin oli koosta- oksjoni korraldamise plaanist vane- haselt vastlaliugu lasid. Nendele ka nud nimekirja oksjonihaamri alla mi- ma koolirühma poistele rääkisin, tuli selleks aastaks pikad linad. EÜSLi juhatus nevatest raamatutest ja kindlaks mää- kohe nendelt idee toetada tuludest ka Tiina Kälissaar 6 sündmuste kroonika Nr 2 (819) Märts 2010 Õige koor leiab alati oma laulupeo Reportaaž Euroopa Eestlaste Koori laululaagrist 29.–31. jaanuaril kogunes Euroo- pa Eestlaste Koor oma kahek- sandasse laululaagrisse Bonni äärelinnas asuvasse Annaber- gi lossi. Kontsertide nimekirja lisandus esinemine Langefeldis Eesti, Läti ja Leedu kultuuriaasta ürituste raames. “Ja kuigi laulupidu pole iga päev, sind kuskil laululaagris ikka, jäl- le näen,” ütlevad koori tunnuslaulu read. Mäletan, et me polnud veel mul- lusele laulupeole jõudnudki, kui juba muretsesid koori eestvedajad, diri- gendid Lauri Breede ja Kalev Lindal, projektijuht Mare Rahkema ning paljud aktiivsed lauljad, kuidas motivee- rida inimesi kaheteistkümnest riigist laulupidude vahelisel ajal kokku tulema. Peo ajal oli meid 100 ning paljud mõtlesid, et hea, kui sügiseks kol- mandiku kokku saab, aga oktoobris oli Annabergi maja jälle paksult bro- neeringuid täis ning selleski laagris peavad mõned “põrandamajutusega” leppima. Juhatuse tragide naiste tabel ütleb, Jaanuarikuisesse laululaagrisse Annabergi tuli kohale 61 lauljat. Koor üha kasvab. Foto: Heiko Schmauck et kohal on 61 lauljat pluss 15 saatjat, sõpra või last. Tegelikult hakkab piir selle ümbrusest on pärit tuumik, kes dasid, saavad uue kvaliteedkontrolli. rigent Kalev juba ette. Langefeldi St lauljat. Ikka vapralt rivis Inglismaa, lauljate ja saatjate vahel üha enam äh- pöörase idee peale tuli, selle ellu viis Lohutame end sellega, et praegu on Josefi kirik on rahvast täis ja kohalik, Saksamaa, Luksemburgi, Belgia, mastuma – nii mõnigi kaaslane, kes ja siiamaani vankrit veab. Ning kui- alles jaanuar ning Uma pido alles mai üle 100aastase ajalooga koor juha- Hollandi, Tšehhi, Soome ja Šveit- varem teise pereliikme laulma luba- gi paljud seepeale juba jonni pärast lõpus, jõuab sõnu õppida küll. Peale- tab kolme looga kontserdi sisse. Ilus si kõrval sai selles laagris “linnuke- nud ja ise lapsi hoidnud, hoiab järjest rõhutavad, et nad on pärit Raplast, gi võib juba märtsis järgmisesse laag- muusika, mõtlevad paljud ja lavale se” kirja ka Itaalia ning geograafilise sagedamini ise laulikut peos. Tallinnast või mitmenda põlve välis- risse minna – Soome eestlaste koor minnes ei ole meie koor üldse enam põnevuse huvides peab märkima, et “Olin enne juba kuulnud, et siin eestlased, ei jookse koor Lõuna-Eesti “Siller” kutsub Helsingisse, et veel- nii kindla-peale-mineku näoga... Sa- Ameerika eestlase Jaani abiga. on tore,” ütleb Tiia Luksemburgist, varju eest kuigi kaugele. kord kollektiivselt ja valsitaktis kü- rapiku “Mesipuud” seekord kavas ei “Talvi saadab ka kõigile tervisi,” “aga kui käisime laste lauluringiga sida: “Kun um tuu lump, kun kunna’ ole, küll aga hulganisti muid “hitte” vahendab Mare. “Mäletate, tema on siin Annabergis Saksamaa eestlastele Igale välismaa eestlasele umma’?”. – Eespere “Ärkamise aeg”, Vinteri see, kes elab Prantsusmaal, töötab esinemas, siis sain alles aru, mida see uma võrokene Tenor Tanel Belgiast räägib ühe “Põhjamaa”, Tormise “Viis Eesti rah- Šveitsis... ja praegu on hoopis Keenia tore tegelikult tähendada võib!” Eelmises laagris tutvustas dirigent loo, kuidas käinud kord seltskond vatantsu”, popurrii Valgre lauludest pealinnas Nairobis.” “Minu sakslasest sõber on siin Kalev II Uma pido ehk Võrumaa lau- põhjamaa naisi teatud lõunamaa saa- jpm. Sisaski “Sanctus” Eesti missast “Aga meie peame nüüd varsti ta- juba teist korda ning ei loobu enam lupeo laulikut, kaasa võetud eksemp- rel puhkamas, marssinud õhtul resto- kõlab kontserdi lõpus rahvusvahelise gasi Ameerikasse sõitma,” ütleb tänu ühestki proovist,” ütleb Ingrid Saksa- larid läksid toona kaubaks nagu soo- ranis bändi juurde ja küsinud, kas nad hiigelkoori ettekandes, nimelt on ko- mehe töölepingule pikalt Saksamaal maalt. Kaks ehtsat saksa meest – Hei- jad saiad ning pärast esimesi keele- teavad laulu “Need konnad on ühed halik kirikukoor meie auks selle loo elanud Anne nukralt. ko ja Ansgar – tutvustavad end imet- väänamisi otsustati, et meie koor võ- imelised loomad”. Pillimehed ajanud selges eesti keeles ära õppinud. Res- “Eks pead siis hakkama lennupile- lusväärselt puhtas eesti keeles, naised tab sellest laulupeost kindlasti osa. silmad punni – mitte ei tea sellist lu- pekt! Pärast vastastikuseid tänusõnu tiraha kõrvale panema,” püüan lohu- Karin ja Marge jäävad keeleõppe osa- Vaevalt saab lauljate traditsiooni- gu! Naised olnud väga hämmeldu- läheb lugu kordamisele, teisel korral tada, aga me mõlemad teame, et tei- luses eestlaslikult tagasihoidlikuks. line tutvusring hoo sisse, kui hakka- nud, kuidas siis nii kuulsat laulu, mil- dirigeerib kohaliku koori dirigent. selt poolkeralt kohal käimine on ütle- “Mina pole talle küll sõnagi õpe- vad paljastuma “loomingulise kor- le saatel igal kesksuvel jaanikuridva “Saksa kuulajate kommentaarid mata ilus mõte, aga kallis ning keeru- tanud,” täpsustab Marge. “Ta ise lu- ruptsiooni” juhtumid – kellele on au- ümber karatakse, ei teata!? Tegelikult olid väga positiivsed,” ütleb Mare ja line teostada. ges öösiti saksa-eesti vestmikku. Kui tor või seadja sõber või sugulane, eht- paneb see naljakas lugu ennast kriiti- lisab eluterve eneseirooniaga: “Vaata- Piletiraha tuleb koguda kõigil, sest sealt olid kõik laused pähe õpitud, oli satest võrulastest rääkimata. liselt hindama: eestlased on ju enda mata meie apsudele.” Paar ootamatut 2010. aasta programmis on päris pal- mures, et rääkida ta ju nüüd juba os- “Ah jaa, mulle tuli ka meelde, et maailma nabaks mõtlemises kõiki- modulatsiooni on kõigile naljakaks, ju reisimist. “Ei olõ’ hullu,” mõtleme kab, aga aru ei saa ikka midagi...” mul on ju isapoolne vanaisa Võru ja dest naabritest pikalt ees – isegi frii- aga tähtsaks hoiatuseks, et valvsust ei lauldes ja paneme kalendrisse kirja: Sõbralik atmosfäär on pluss, mida Põltsamaa piirilt pärit,” sosistan vii- si rahvalaulu Nordseewelle’dest pea- tohi kaotada ka siis, kui tegu on vesi- 13.–14. märtsil laager Helsingis, 27.– tõstavad paljud koorikogemusega ini- masel päeval laulude vahel Soomes me juba enda Läänemere laineteks, selgete lauludega. 29. mail proovid ning Uma pido Var- mesed Euroopa Eestlaste Koori puhul elavale Marikale, kes on Võrus sün- ameeriklaste koduigatsuslauludest busel ning Intsikurmus, laululaager ja esile. Eks siin ole suur roll ka dirigen- dinud ja kasvanud. “Sellepärast sa nii rääkimata... Geograafia laieneb, programm esinemised 18.–22. augustil Leiceste- tidel – ei ole nii, et kui kell kukub, hästi hääldadki,” naerab ta. Ilmselt on iga laulja nõus, et po- armu ei anna ris ja Catthorpe’is, 15.–17. oktoobril siis leping lõpeb. Meie kooris peavad Välismaa eestlased on ikka maru le meil mõtet pikkade vahemaade ta- “Ikkagi on meid vähe,” loendab Tiia, laager ja kontsert Prahas. kõik jaksama laulda mitte ainult hom- viisakad, mõtlen itsitades ja väänan gant kokku lennata, selleks et Morley “arvestades seda, kui palju eestlasi Pühapäeva õhtupoolikul, kui Soo- mikust õhtuni, vaid ka vastupidi, ning veidraid sõnu edasi. või Bachi teoseid laulda – seda saab Luksemburgis elab.” Teades, kui pal- me delegatsioon pole veel Annaber- elama nagu heliloojad Peeter Süda ja Annamäele jõuab nädalavahetusel igaüks omal maal teha. Nii on ka Eu- ju on viimaste hulgas viisipidajaid, gist teelegi asunud, toimetab Mai- Mart Saar Peterburis õppides – jaga- isegi talv – maha sajab korralik lumi roopa Eestlaste Koori repertuaaris olen osaliselt isegi nõus, kuid ei saa ve oma Brüsseli kodus juba interne- des nii leiba kui ka mütsi. ning laupäevaõhtuselt kontserdilt ta- peamiselt Eesti autorite looming ja unustada, et väikeriigi kohta on tege- tis. Nüüd on kooril oma mesipuu ka Koori ajaloo ja tänapäevast rää- gasi sõites teatab bussijuht, et teeolud enamasti ka eesti keeles. mist väga korraliku esindusega, sa- Facebookis ja sumin kostab kaugele. kides ei saa üle ega ümber Tartust – ei luba mäkke sõita ning pastlad-kin- “Esimest korda enne kontserti ei mal ajal kui paljudest Euroopa riiki- Vaata ka www.eestikoor.eu. justnimelt heade mõtete linnast ning gad, mis laulupeovihmad vastu pi- ole meeletut pinget,” rõõmustab di- dest pole meil seni veel mitte ühtegi Anneli Aken Konverents “Vabatahtlik ja sunniviisiline ränne eesti migratsiooniloos”

14.–15. oktoobril toimub Tallinna uurimine rõhutab varasemaga võrrel- perioodidena nähakse ettevalmistust vid ja iseloomu ning üritab leida vas- Kui vabatahtlik on vabatahtlik Ülikoolis konverents “Vabataht- des enam rändeotsuse individuaalset rändeks, rännet, päralejõudmist, har- tuseid järgmistele küsimustele: mis- väljaränne? Opteerunute roll Eestiga lik ja sunniviisiline ränne eesti iseloomu. jumist, reageerimist assimilatsiooni- sugustest rändetüüpidest saab seoses seotud rändes. Kas ja kuidas sõltub migratsiooniloos”. Migratsioonis nähakse inimeste survele. Tavaliselt räägitakse sellisest Eestiga rääkida? kohanemine uuel asukohamaal rände Varasemas migratsiooniuurimises isiklike otsuste tulemust, mida ei mõ- skeemist seoses vabatahtliku välja- Eestiga seotud vabatahtliku või iseloomust? andsid tooni makroteooriad. Rändeot- juta niivõrd üldised majanduslikud rändega, põgenike ränded on sage- sunniviisilise väljarände sarnasused Korraldustoimkonda kuuluvad suseid seletati peamiselt majandusli- tõuke- ja tõmbefaktorid, vaid sisemi- li jäänud endiselt makroteoreetiliste ja erinevused. Aivar Jürgenson Tallinna Ülikoolist, ke põhjustega ja vähem pöörati tähe- ne veendumus sellest, kuidas isiklik- mudelite uurimisobjektiks. Kas ja kuivõrd saab sunniviisiliste Kaja Kumer-Haukanõmm Tartu Üli- lepanu rändekäitumise komplekssele ku elu otstarbekamalt sisustada.Väl- Konverents seab fookusse vaba- rännete puhul rääkida individuaalse- koolist ja Astrid Tuisk Eesti Kirjan- iseloomule. Kaasaegne migratsiooni- jarännet struktureerivate peamiste tahtliku ja sunniviisilise rände motii- test otsustest? dusmuuseumist. ER Märts 2010 Nr 2 (819) sEDa Ja Teist 7

●●EAS avas uue turismiveebi www. visitestonia.com Eesti oli Berliini turismimessil EAS avas 2009. aasta teises pooles uue turismiveebi, mis on riigi ametlikuks turismiväravaks internetis. Vi- esindatud omanäolise stendiga sitestonia.com on väga oluliseks ka- naliks Eesti kui reisisihi turundamisel Eesti osales 10.–14. märtsil uue välisriikides. Veebisaidi arenduse alu- messikontseptsiooniga rahvus- seks oli turismiveebide põhjalik ana- vahelisel turismimessil Berliinis. lüüs, intervjuud turismisektori esin- EASi turismiarenduskeskus koos- dajatega ning laiapõhjaline online- töös Eesti turismiettevõtetega tutvus- küsitlus. Lehekülg pakub huviväär- Uus postmark tas Eestit kui mitmekülgset atraktiiv- set sisu kuues keeles (inglise, saksa, set reisisihtkohta 10.–14.03.2010 rah- soome, rootsi, vene, eesti). Lehel on maailmanäitus vusvahelisel turismimessil ITB. kõik originaaltekstid, mis oma üles- 100 m2 suurune väljapanek lõi ehituselt jälgivad otsimootoritest lei- EXPO 2010 ruumiliselt orgaanilise Eestile omase tavuse põhimõtteid. Andmebaasi on 11. märtsil andis Eesti Post metsakeskkonna, mis oma sõbraliku sisestatud maakondlike turismiinfo- välja maailmanäitusele EXPO salapäraga kutsus inimesi Eestiga lä- keskuste poolt u 3800 turismiobjekti 2010 pühendatud postmargi. hemalt tutvuma – vaatama, mis met- ja pakkumist eri teemavaldkondadest Postmargil on kujutatud Eesti saderohkel Eestimaal tegelikult toi- ja sihtkohtadest. Kõik see on liigen- paviljoni Shanghais. mub. Põnevust pakkusid piiluaugud, datud, lähtudes põhimõttest pakkuda Esimene maailmanäitus toimus läbi mille oli võimalik kaeda Eesti elamust eri sihtrühmadele ja huvidele 1851. aastal Londonis Hyde Parkis elu erinevaid aspekte. Seda, kuidas vastavalt. Töötab ka kaardirakendus, prints Alberti egiidi all. Näituseks Tallinnas on omavahel läbi põimunud mis toetab lehe sisu ning millega saab valmis Kristallpalee, kus ühise ka- keskaegne ajalugu ning kiire areng reisi kaardi abil planeerida. Samuti tuse all eksponeeris oma saavutusi infotehnoloogia vallas. Eesti boksi metsastend, piiluaugu juures EASi turismiesindaja Saksamaal saab veebilehelt põhjaliku ülevaate kogu maailm. Hiljem on osavõtvad “Eesmärk oli luua keskkond, mis Evely Baum. Foto: EAS nii üleriigilistest, piirkondlikest kui riigid rajanud oma paviljonid. Ala- kannaks endas ideed – Eesti on väike, ka kohalikest sündmustest. tes 1928. aastast koordineerib näi- kuid siin leidub palju huvitavat ja eri- ●●Lufthansa avab Müncheni–Tal- tuste toimumist Bureau Internatio- list,” ütles EASi turismiarenduskes- ●●Berliini turismimess on Euroo- MATKA Helsingis, kus korralda- linna lennuliini nal des Expositions (BIE). Praegu- kuse direktor Tarmo Mutso. pa üks suurem iga-aastane turis- jate žürii hindas selle parimaks. Praegu Frankfurtist Tallinnasse lende seks on BIEga liitunud 156 riiki. Messil olid lisaks EASi turismi- mimess, kus traditsiooniliselt on Sama lahendus valiti parimaks pakkuv Saksa lennukompanii teeb 26. Varasemate maailmanäitus- arenduskeskusele esindatud järgmi- olnud esindatud ka Eesti. Eelmi- ka 2010. aasta algul turismimes- märtsist ka igapäevaseid otselende tega seostuvad mitmed oma aja sed turismiettevõtted ja piirkonnad: sel aastal külastas messi 180 000 sil Oslos. Müncheni–Tallinna liinil. Lennufir- uudistooted nagu õmblusmasin Estonian Air, Reval Hotels, reisikor- külastajat, kes tutvusid kokku 180 ●●2009. aasta valmis EASi tu- ma lennuplaani põhjal väljuvad 2,25 (London, 1862), telefon (Phila- raldaja Estravel/Baltcoming, Sihtasu- riigist pärit 10 000 eksponendi rismiarenduskeskuse tellimusel tundi kestvad lennud Münchenist kell delphia, 1876), külmkapp (Pa- tus Tartumaa Turism ja MTÜ Lääne- väljapanekuga. raport küsitlusest, mille järgi oli 19.25 ja Tallinnast kell 7.00. Lähimat riis, 1878) ja postmargiautomaat Eesti Turism, mis tutvustab muu hul- ●●Selleaastasel messil näitas Ees- Eestis käinud 5% sakslastest, suu- infot www.lufthansa.com (Seattle, 1909). Ehitistest on kind- gas ka 24-27.06 Pärnus asetleidvaid ti Saksa publikule esimest korda rem osa neist oli külastanud ka ●●EASi turismiarenduskeskus an- lasti tuntuim Eiffeli torn, mis püs- 30. Rahvusvahelisi Hansapäevi. Sa- stendi, mis on eri messidel pal- teisi Balti riike. Lähemal kolmel dis välja uued Eestit kui reisisihti titati 1887.–1889. aastal Pariisi muti on messil rahvusvahelise kon- ju tunnustust saanud. See valmis aastal Balti riikidesse puhkuse- tutvustavad saksakeelsed trükised maailmanäituseks ja millest on verentsikeskuse Culture Lounge’is mulluseks suurimaks Põhjamaade reisile tulekut pidas tõenäoliseks EASi turismiarenduskeskus andis saanud aja jooksul nii Pariisi kui esindatud Tallinn kui 2011. aasta Eu- rahvusvaheliseks turismimessiks 11% vastanutest. välja uued Eestit kui reisisihti tutvus- kogu Prantsusmaa sümbol. roopa kultuuripealinn. tavad saksakeelsed trükised. Uued Tänavu toimub EXPO 1. maist Varasematel messidel juba auhin- brošüürid on kolme erineva rõhu- kuni 31. oktoobrini Hiina Rahva- du kogunud messistendi autor on rek- autorid Sixten Heidmets ja Sirli Põl- tutvustada Eestit järjepidevalt ja mit- asetusega: Eestit tutvustav üldtrükis vabariigis, Shanghais. Eesti on laamiagentuur Tank koostöös Kalle lumäe (http://www.fellin.eu/index. mest küljest,” ütles ta. “Moderne trifft Mittelalter”, loodus- varem osalenud kümnel maailma- Kingsepa ja tunnustatud Eesti teat- php?go=design). Mullu suvel korraldas EASi turis- puhkuse võimalusi kirjeldav brošüür näitusel. EXPO 2010 teemaks on rikunstniku Iir Hermeliiniga, kes oli Mutso sõnul mõjutab Saksamaa miarenduskeskus Berliinis ja Ham- “Faszinierende Vielfalt” ja Eesti rei- valitud “Parem linn, parem elu”. ka Eesti Eurovisiooni lavakujunduse turg Eesti turismitulu Soome ja Vene- burgis kampaania, mis tutvustas saks- sijuht “Estland entdecken. Hier blüht Sellega juhitakse globaalse üldsu- autor. maa kõrval kõige enam. “Saksa turis- lastele Eestit looduspuhkuse sihtko- das Leben”, mis annab külastajale se tähelepanu kiire linnastumisega Messistendi kujunduses on kasu- tid on aastaid olnud meie majutuset- hana, ning novembris Münchenis ja võimaluse omal käel erinevate turis- kaasnevatele probleemidele lahen- tatud Eesti disainerite originaalloo- tevõtetes soomlaste järel teisel kohal. Berliinis esitlusürituse Saksa turismi- mimarsruutide abil Eestit avastada. duste otsimise eesmärgil. mingut – lampide ja võre autor on Mullu toimus aga nende hulgas koos professionaalidele. Margi nominaalväärtus on 9 Jaanus Orgusaar (http://www.jaanus- teiste Lääne-Euroopa turistidega tu- Lähimat infot: www.visitestonia. Evely Baum krooni, tiraaž on 50 000, postmargi orgusaar.com/) ning tooli “Loom” gev langus ning seda olulisem on com/de. EASi turismiesindaja Hamburgis kujundas Indrek Ilves. ER

Seenioride Luulekogu Peterburi Jaani kiriku puhkepäevad 55+ “Tuule tiivul” taastamine läheb edukalt 24.–28. mail Annabergis Ilmus luulekogu “Tuule tiivul”, Eesti kultuuri ja ajaloo sümboli müügist. Umbes 40 registri ehk li- Juba viiendat korda toimuvad mille autor on Fred Ise. Selle ai- – Peterburi Jaani kiriku – taas- gikaudu 3000 vilega oreli valmista- EÜSLi seenioride puhkepäe- nulaadse kunstiliselt kujundatud tamistööde esimene etapp on mine võtab aega ja maksab 6–7 mil- vad 55+, seega saame tänavu raamatu luuletused ja selgitavad edukalt lõpule jõudnud. jonit krooni ning praegu oleks õige rääkida juba väiksest juube- ajaloolised kirjeldused esitavad 06. märtsil pühitseti tulevase al- aeg selle jaoks raha koguma hakata. list. Teise maailmasõja ajal kodu- tari ees sisse kullatud rist ja järg- Ehitajaks on valitud saksa meis- Alati aktuaalne ja samas huvi- maalt põgenenud noorema põlv- misel hommikul tõsteti paika tor- ter Martin ter Haseborg, kes on val- tav on kuulata ja jäädvustada elu- konna eestlaste elamusi, tundeid nikiiver koos ristiga. Kullatud risti mistanud ka Pärnu kontserdimaja ja lugusid, enne kui pole liiga hilja. ja aateid lapsepõlvest elu viimaste aastateni. valmistamine sai teoks tänu 147 Pe- Eesti muusikaakadeemia oreli ning Et vältida liigseid väljaminekuid terburgi ja Leningradi kõrgkoolides taastab praegu Tallinna Jaani kiriku referentidele, valisime sel aastal “Tuule tiivul”, mille kohta Rahva 28. augustil 1941, kui Saksa väed õppinud eestlase annetustele, kelle orelit. Kava järgi 2011. aastal valmi- põhiteemaks “Elulood ja elukäi- Raamat ütleb, et seda võiks vabalt ar- olid Tallinna vallutamas, heiskas Fred jaoks Jaani kiriku renoveerimine on vast orelist saab Peterburi linna esi- gud” – n-ö rändlindude Annabergi vata ka eesti luuleklassikasse kuulu- koos venna ja paari koolikaaslasega üllas ja ajalooliselt märkimisväärne mene kvaliteetne kontsertorel. Kui variant. Vabatahtlikud meie hulgast vaks, on üks esimesi raamatuid, mis Eesti lipu Pika Hermanni torni. 1944. idee. Tahame või ei taha, aga fakt on Eestis on sadu oreleid, siis umbes räägivad endast ja meenutavad näi- kultuuriministri ettepanekul kannab aasta septembri lõpus, kui Nõukogu- see, et professionaalne kultuur sai 5,5 miljoni elanikuga Peterburis on teks lapsepõlve, noorust, elukäiku, Lugemisaasta 2010 embleemi. de Liidu väed uuesti Eestisse tungi- alguse just Peterburgist. Jaani kiri- vaid üks enam-vähem korralik orel, põgenemist, elu laagrites. Arvesta- Luuletustest on paljud valminud sid, lahkus Fred Ise Saksamaale, sealt kuga olid seotud Jakob Hurt, Mih- sest õigeusu kirikus pole oreli kasu- des osalejate erinevat vanust, sün- viimastel aastatel. Kui ei teaks, kes 1949. aasta kevadel edasi Ameerika kel Lüdig, Miina Härma, Rudolf To- tamine tavaks. niriike, kasvatust, elu- ja töökoge- on autor, võiks Fred Ise luuletusi va- Ühendriikidesse. Ta on töötanud pik- bias ja paljud teised eesti kultuuri- Eestlased üle kogu maailma, musi jm, ootab meid kindlasti väga balt arvata ka eesti luuleklassikasse ka aega USA kosmoseuuringute orga- tegelased. ühinegem ülla idee nimel taastada huvitav arutelu. kuuluvaks, millist järeldust võimal- nisatsioonis NASA. Nüüdseks on Peterburi Jaani ki- Eesti kultuurihäll, Peterburi Jaa- Meie virk muusik Arne Haasma davad autori kasutatav värsivorm ja Fred Ise elab Baltimore’is ja on rik tagasi saanud oma esialgse vä- ni kirik! Olgu meie kõikide ühi- nõustus ka seekord kohale tulema, sõnavara. Oma raamatu lõpus kirjel- kogu oma elu aktiivselt tegutsenud lisilme. Vastavalt ehitusgraafikule seks unistuseks, et Jaani kirikus lubades rääkida sellest, mis tema dab Fred Ise ajendeid, miks mõnigi Eesti iseseisvuse taastamist taotleva- peaksid ehitustööd lõppema 2010. kõlaks jälle oreliheli! eluajal on Eestis toimunud. luuletus on sündinud. “Loodan, et see tes organisatsioonides. Aastail 1997– aasta detsembriks. Järgneva kahe Praost Merike Schümers-Paas raamat aitab kodumaal oleva rahva ja 1998 töötas Fred Ise Tallinnas Eesti kuu jooksul tegeletakse sisekujun- Annetussummad palume kan- hoolitseb meie hingeelu eest. Ei selle välismaale põgenenud osa pika Vabariigi kaitseministri nõunikuna. dusega. Kirikuhoone pidulik sisse- da Oreli fondi. Oreli fondi haldab puudu ka traditsiooniks saanud lahusoleku ajal tekkinud teadmiste ja 2009. aasta lõpus Tallinnas SE&JS õnnistamine on planeeritud Eesti Eesti Kultuurkapital. Annetuste laulu- ja vestlusõhtud, hommiku- arusaamiste vahet vähendada, andes kirjastuse välja antud raamatut saab Vabariigi 93. aastapäevaks. tegemisel tuleb ära märkida raha võimlemine, galaõhtu ettekannete- lugejale, kes neid sündmusi ise läbi tellida Eesti Raja vahendusel (Maie Aastavahetusel asutasid Eesti saajana Eesti Kultuurkapital. ga, mitut sorti meelelahutus. elanud, võimaluse heita pilk minu ja Kisis-Vainumäe, In der Gracht 10, Kontsert ja AS Prike Peterburgi Jaa- Arveldusarve nr: 221025633969 Kutsed ja täpne informatsioon mu põlvkonna saatusekaaslaste tun- 51105 Köln). Raamatu hind koos saa- ni kiriku orelifondi, mille esimesed Swedbank ürituse kohta saadetakse peagi de- ja mõttemaailma meie varajasest tekuluga on 8,50 eurot. sissemaksed (kumbki 50 000 kroo- Selgitusse: Peterburi Jaani kiriku laiali! Ootame rohket osavõttu! lapsepõlvest elu viimaste aastateni,” Raamatu müügitulu läheb ajalehe ni) tulid Hansapangalt ja haruldase oreli heaks Külli Sulg EÜSLi nimel iseloomustab raamatut autor. Eesti Rada toetuseks. ER konjaki Hennessy Ellipse oksjoni- Venemaa eestlaste selts Maie Kisis-Vainumäe

8 kuulutused ja teated Nr 2 (819) Märts 2010 Pilk ette Viimane veerg Juubilarid! Otsin kadunud sugulast! Otsin oma vanaisa Bernhard Seeblumi vanema ●●02.04.2010 – Magdeburg venna Julius Seeblumi järglasi Saksamaal. ●●Aprillis algab Tallinna teletor- Anu Tali dirigeerib Me soovime, Minu vanaonu Julius Seeblum on sündinud ni remont, torn on plaanis külastaja- Georges Bizet “Carmen” 03.10.1905 Eestimaa kubermangus Virumaal tele avada aasta pärast. “Teletorn on algus kell 19.30 et õnn ei ootaks Aaspere mõisa alla kuuluvas rannakülas Käs- omamoodi Tallinna visiitkaart,” üt- Koht: Opernhaus, sind kaugetel randadel, mus, surnud 09.01.1999 Nordenhamis ja sängi- les torni haldava ettevõtte Levira fi- Universitätsstr. 9 vaid et ta öösel tatud vanade meremeeste tava kohaselt merre. nantsdirektor Aare Siimon. Teletorni sinu padja all magaks Veel tean, et vanaonu abiellus Saksamaal platvormi kohal asuv 22. korrus koos ●●21.–25.04.2010 sakslanna Lilliga, kes olevat töötanud Hambur- raadioruumiga, kust teletorni 1991. Flensburg-Schleswig ja päeviti tallaks gis postiametnikuna. Lilli kohta pole mul täpse- aastal Nõukogude sõdurite eest kaits- 6. folkBALTICA su kandadel! maid andmeid. ti, oli seni külastajatele suletud. Nüüd “Im Zeichen der Sonne” Otsin kontakti Julius Seebergi järglastega – võetakse vaheseinad maha ja sinna Muusika, tants, näitused, loengud, Märts tütre Marie-Luisega (sünd. 04.09.1957 Norden- tuleb kaks näitusesaali, mis tutvus- töötoad, filmid jm. pr Anne Kippar hamis) või tütrepoja Peteriga (sünd. 06.06.1986). tavad Eesti taasiseseisvumist ja tea- Kokku 45 üritust pr Melitta Lesko Paraku ei tea ma nende praegust perekonnanime dussaavutusi. Teletorni sisekujundu- Info: www.folkbaltica.de pr Ines Meyer ega postiaadressi. ses rõhutakse laulva revolutsiooni ja hr Raimond Hiiemäe Pean kontakti taastamist oma Saksamaal ela- Skype’i temaatikale. Siimoni sõnul ●●Kuni 25.04.2010 – Schwerin vate vanaonu järglastega väga oluliseks, kuna te- peaks külastajate arv pärast remonti Fotograafid Remigijus Treigys hr Elmar Pulk gelen pereloolise uurimistööga ja otsin vastuseid vähemalt kahekordistuma. Teletorni Leedust ja Ly Lestberg Eestist mitmetele küsimustele. uuendamise eelarve on 102,8 miljo- esitlevad omi töid näitusel Aprill Võib-olla saaks keegi mind abistada sugulas- nit krooni, millest 87 miljonit tuleb Schwerini pildid pr Meida Wagner tega kirjavahetuse taastamises? Olen igasuguse Euroopa Liidu struktuurifondidest ja Koht: Kunstverein Schwerin informatsiooni eest väga tänulik! 16 miljonit lisab Levira. 314 meet- e.V.,Spieltordamm 5 (altes E hr Ilmar Tooming Ain Seeblum ri kõrgune teletorn avati 11. juulil Werk am Pfaffenteich), Schwerin e-postiaadress: [email protected] 1980 ehk siis peagi 30 aastat tagasi. www.kunstverein-schwerin.de Õnnitlevad Eesti Ühiskond Saksamaa Ka Eesti Raja toimetus on meeleldi nõus infot Liitvabariigis ja Eesti Rada vastu võtma ja vahendama. ●●Riigikogu Keskerakonna frakt- ●●21.–27.4.2010 – Wiesbaden siooni liikmed esitasid kultuuriminis- goEast – Kesk- ja Ida-Euroopa ter Laine Jänesele arupärimise rah- filmide festival vusringhäälingus vabariigi aastapäe- Koht: Wiesbaden ÜEKNi stipendiumid 2010./2011. õppeaastaks Mälestan kallist va kajastamise kohta, sest televaata- Info: www.filmfestival-goeast.de jad ei saanud ülevaadet maakondades ÜEKN kuulutab välja järjekordse stipendiumikonkursi. kirjasõpra toimuvatest aastapäeva sündmustest. ÜEKNi Margot ja Herbert Linna nimelised sitpendiumid on mõeldud “Näiteks Narvast kajastasid rahvus- Jumalateenistused eesti rahvusest üliõpilastele üle maailma, toetamaks nende õppimist Erika Schwarzi ringhäälingu uudised küll 23. veeb- ülikoolides ja kutsekõrgkoolides. ruaril toimunud Nõukogude armee ●●Köln: 5. aprill 2010 kell 12.00 Sooviavaldused saata lennupostiga, mis kannab hiljemalt 31.05.2010 Karin Aanja aastapäeva tähistamist, aga jätsid Maie Kisis-Vainumäe kodus postitemplit. täiesti tähelepanuta EV aastapäeva In der Gracht 10, Köln Täpsem info: www.uekn.org tähistamise paljudes Ida-Virumaa lin- tel: 0221-83 47 03 nades ja valdades, kus seda tehti ka Teenib Kristel Neitsov Frankfurtist suure pidulikkuse ja siirusega,” ütles Jumalateenistusele järgneb kohvi- Keskerakonna liige Georg Pelisaar. laud. Palume võimalusel osavõtust IN MEMORIAM Ülo Semmel ette teatada. 1926–2010 ●●President Ilves pälvis vaba ühis- konna edendaja tiitli. Vaba Ühiskon- ●●Hamburg: 18. aprill 2010 na Liikumise eestkõneleja Andres kell 15.00 Pärast pikka ja rasket haigust suikus 30. jaanuaril 2010 igavesse un- Kollisti sõnul olid tiitli andmisel muu Nikolai kiriku koguduse ruumides ne armastatud skautmaster ja EÜSLi auliige Ülo Semmel. hulgas olulised presidendi artiklid, Abteistr. 39 Oma eraelu ja igapäevase töö kõrval raamatupidajana Ameerika sõ- esinemised ja seisukohavõtud vaba teenib praost Merike Schümers-Paas javäe töökompaniis pühendas ta oma elu eestlusele. Saksamaa skautide ajakirjanduse ja sõnavabaduse rollist, Info: Gina Bauer ja gaidide maleva juhina organiseeris ta igaaastaseid telklaagreid, aas- ajakirjanduse enesekriitika võime e-post: [email protected] takoosolekuid ja koonduseid, kutsus kokku vanu ja noori, osales kasva- puudumisest ja meedia korruptsioo- Merike Schümers-Paas tajana eesti lastele mõeldud suvelaagreis. niohtlikkusest. Hiljutisel meediakon- tel: 05663-931 009 Endistele noortele ta oli unustamatuks eeskujuks. Mäletan n-ö Tartu verentsil rõhutas Ilves, et sõnavaba- e-post: [email protected] laagrit aastal 1957. Pori ja vihm ei seganud meie tööd ja enne laagri dust ahistav valitsemine on a priori lõppu korraldasime isegi laulupeo, sest päike tuli välja! ebademokraatlik, kuid sõnavabaduse ●●Bonn-Friesdorf: 8. mai 2010 1970. aastal Kirni läheduses Bundenbachis toimunud maailmalaa- puudumisel muutub see veelgi ahis- kell 14.00 gerisse Ühendaja, mille üldjuht Ülo oli, tuli kokku ligi 3000 noort. Osa- tavamaks. “Ilma kriitikata muutuvad Ev. Paulususe kirik Friesdorf lejad meenutavad just seda laagrit tänapäevani! valitsuse vildakad otsused veelgi vi- (Annabergi külje all) Aastast 1960 oli Ülo EÜSLi esinduskogu liige, hiljem palju aastaid gasemaks, mis omakorda kasvatab In der Maar 7 juhatuse liige. tahet kriitikat veelgi enam summuta- Kristel Neitsovi ordinatsioon. Kogu Ülo ühiskondlikku tegevust eestluse heaks ei jõua üles loetleda. da,” ütles president. Teenivad peapiiskop Andres Taul Seni kuni tervis lubas, lõi Ülo käed külge kõiges, kus seda tarvis oli. Torontost, assessor Tõnis Nõmmik ●●Kadrioru kunstimuuseumis oli hu- Tallinnast, praost Merike Schümers- Puhka rahus, armas sõber! vilistele vaatamiseks välja pandud Paas arvatav renessanssiaja ühe kuulsama Info: Merike Schümers-Paas, Saksamaa endiste noorte nimel, kunstniku Leonardo da Vinci auto- tel: 05663-931 009 Vilma Brinkmann portree. Tallinna Ülikooli kunstiosa- e-post: [email protected] konna juhataja, maali dotsendi Orest Kormašovi sõnul on Eesti esimene, ja maali autentseks tunnistamise korral eeldatavasti ka viimane välisriik, Eesti Raja toimetus Kurbusega mälestame meie hulgast kuhu teos Itaaliast väljapoole jõuab. tänab lugejaid, kes on igavikku lahkunuid kaasmaalasi Portree leiti 2008. aasta lõpul ühest annetustega lehe Lõuna-Itaalia erakogust, äratades tä- väljaandmist toetanud Aino Märtson helepanu oma silmnähtava sarnasu- sega Leonardo da Vinci portreega Fi- Hele-Mall ja Gottfried Bander Erika Schwarz renze Uffizi galeriis. Paraku kaotas see Gina Bauer teos eelmisel sajandil oma originaali- Helve Holmer Karl Müller staatuse, kuid müüt Leonardo välja- Ida ja Kaarel Kesa nägemisest põhines just sellel pildil. Helgi ja Robert Kivi Arved Rosenstein Olga Kompus Ülo Semmel ●● Eestit esindab Oslos toimuval Eu- Hans Laamann rovisiooni lauluvõistlusel Malcolm Lincoln lauluga “Siren”, mis võitis Lea ja Raimond Leitaru Avaldame sügavat kaastunnet peredele 12. märtsil toimunud Eesti Laulu fi- Johannes Part naalvõistluse. Teise hääletusvooru Linda Pärtel Eesti Ühiskond Saksamaa Liitvabariigis pääsenud Malcolm Lincolni laulu Elmar Pulk Eesti Rada toetas 54% hääletanutest (hääletajaid Irmgard ja Endel Rehe oli 22 000). Konkursi võitjad kinni- paruness Helene von Schilling tasid, et ei osanud sellist edu oodata, Maia Stellmach kuid lubasid samas Eestit Oslos häs- Ingeborg ja Karl Friedrich Täpsustusi, kommentaare, ettepanekuid, kaastöid, kuulutusi ja teateid ti esindada. 2010. aasta Eurovisioo- Wendt ootame aadressile [email protected] ni lauluvõistlus on 55. Eurovisiooni lauluvõistlus, mille finaal toimub 29. Tähtaeg: iga paaritu kuu 10. kuupäevaks. Kaastööde pikkus kuni 2 lehekülge. mail Oslo äärelinnas Bærumis.