Nr 2 (819) ESTNISCHER WEG Asutatud 1945 Märts 2010 1 Eesti saatkond Berliinis Eesti saatkond Berliinis tähistab 90. aastapäeva 2 tähistab 90. aastapäeva Toimetaja veerg Selle aasta 15. mail möödub 90 Mis on rahvuslik mälu aastat ajast, mil Eesti Vabariik lõi ja kellele seda tarvis diplomaatise ühenduse Saksa- on? maaga, avades esinduse Ber- liinis. Berliini saatis Eesti oma Helmi Tambergi esindajad teise riigina, esimese- na avas uksed Šveitsi saatkond. nimeline stipendium Eesti ja Saksamaa on ajalooliselt ja kultuuriliselt seotud juba aastasa- du. Seetõttu on mõistetav, et juba en- 3 ne iseseisvumist 24. veebruaril 1918 Deutsche Banki püüdis Eesti välisdelegatsioon kui analüüs Eesti diplomaatiline eelpost ühendust võt- võimalustest liitumisel ta ka sõjast nõrgestatud Saksa riigiga. euroga Eesti esinduse loomiseni jõuti 1919. aasta kevadsuvel, kuna sama aasta Väljavõtteid president mais tunnustas Saksa välisministee- Toomas Hendrik Ilvese rium meie sotsiaaldemokraatia suur- vabariigi aastapäeva kuju Mihkel Martnat kui Eesti Vaba- riigi esindajat Berliinis. Martna dip- kõnest lomaatiline karjäär jäi aga lühikeseks – juba samal aastal sundisid tervislik seisund ja poliitilised olud teda Ees- 4 tisse naasma. Eesti Vabariigi Saatkonna uueks juhiks, asjuriks, aastapäevapeod kuna Eesti Vabariiki polnud veel de Saksamaa eestlaste jure tunnustatud, sai senine Eesti Aja- kogukondades kirjanduse Büroo juht Kopenhaagenis kirjanik Eduard Vilde. Tema kasuks rääkisid eelkõige hea Saksamaa tund- 2000. aastal värskenduskuuri läbi teinud EV saatkonna hoone Berliinis. Fassaadi liigendavad horisontaalsimsid ning Reet Weidebaum sai mine ja kontaktid saksa vasakpool- -vuugid, samuti eri kujundusega aknad. allikas: saatkonna kodulehekülg teenetemärgi setes ringkondades. Vilde ametiajal leiti saatkonnale püsiv asupaik – 15. mail 1920 sai saatkonna aadressiks Fakte saatkonna lähiajaloost Hildebrandstraße 5. Ka Eduard Vilde ● 28.08.1991 – Eesti ja Saksa- uue saatkonnahoone Fritz-Schäf- Saksamaa liidupresidendile Jo- 5 diplomaatiline karjäär jäi küllaltki lü- maa taassõlmivad diplomaatilised fer-Str. 22, mis osteti sama aasta hannes Raule. Hamburgis kohtusid Saksamaa Eesti koolide hikeseks – juba 1920. aasta lõpul oli suhted. alguses. Saatkonnas töötab kokku ● 01.06.2001 – pärast kolimist õpetajad ta mitmesuguste tekkinud vastuolude ● 1991. aasta sügisel avatak- seitse inimest. alustab saatkond tööd endises tõttu sunnitud ameti maha panema. se Bonnis Balti infobüroo. Eestit ● 05.12.1996 – suursaadik Mar- saatkonnahoones Hildebrandstr. Järgmisena võttis saatkonna juhti- esindab Tiit Matsulevitš, kes saab gus Laidre annab üle volikirja 5. Bonnis asuv endine saatkonna- Eesti Vabariigi mise üle omaaegne Vanemuise teatri peagi erakorralise ja täievolilise Saksamaa liidupresidendile Ro- hoone müüakse. aastapäev, vastlad näitejuht ja Eesti välisdelegatsiooni suursaadiku volitused. man Herzogile. ● Kui 1991. aatal töötas saat- ja raamatuoksjon liige Karl Menning. Temagi esines ● 28.11.1991 – suursaadik Matsu- ● Märts 1998 – tegevust alustab konnas lisaks suursaadikule viis Hamburgi Eesti Koolis algul asjurina, 1923. aastast aga saa- levitš annab üle volikirja Saksa- saatkonna büroo Berliinis, mille töötajat, siis augustis 2001 töötab dikuna. Karl Menningu ametiaeg lõp- maa liidupresidendile Richard von peaülesanne on valmistada ette saatkonnas juba 11 inimest. pes alles pärast Hitleri võimuletule- Weizsäckerile. saatkonna kolimist Berliini. ● 27.09.2001 taasavab Eesti Va- mist 1933. aastal. ● Saatkond asub Balti infobüroo ● 15.07.1999 – saatkond alustab bariigi president Lennart Meri 6 ruumides Bonni kesklinnas Bert- tööd ajutistes bürooruumides Ber- Eesti saatkonnahoone. Õige koor leiab alati Poole sajandi pikkune paus ha-von-Suttner-Platz 1-7, kus igal liinis Kurfürstendamm 56. Saat- ● 26.08.2004 – suursaadik Clyde oma laulupeo Pärast Karl Menningu pikka ametiae- Balti riigil on kasutada üks tuba konna konsulaarosakond on samal Kull annab üle volikirja Saksamaa ga andis 1934. aastal president Hin- ühises kontoris. Kiiresti arenevad aadressil tegutsenud juba 1999. liidupresidendile Horst Köhlerile. Konverents denburgile oma volikirja üle järgmine kontaktid toovad kaasa vajaduse aasta veebruarist. Saatkonna per- ● 27.08.2008 – suursaadik Mart “Vabatahtlik ja saadik – Friedrich Akel. Akel oli eel- saatkonna personali suurendada. sonal koosneb üheksast inimesest. Laanemäe annab üle volikirja sunniviisiline ränne mised viis aastat olnud saadik Stock- 28.06.1993 – Eesti peaminis- 19.10.2000 – suursaadik Riina Saksamaa liidupresidendile Horst ● ● eesti migratsiooniloos” holmis. Tema aegadel töötas saatkon- ter Mart Laar avab Bonnis Eesti Ruth Kionka annab üle volikirja Köhlerile. nanõunikuna peamiselt majanduskü- simustega tegelnud president Lennart Meri isa Georg Meri. kond 1940. aasta suvel likvideerida. 1918. aastal hakkas paljudel vara- liini linnavalitsust maja haldama, too Järgmise saadiku Karl Toferi ame- 9. augustil 1940 anti saatkonnahoo- sematel omanikel villade majandami- omakorda kohustas üht advokaati se- 7 tisseastumine venis veidi 1936. aasta ne üle NSVLi saatkonna esindajate- ne üle jõu käima. Nii juhtus ka sel- da “omaniku äraolekul” üürimajana Eesti oli Berliini Berliini olümpiamängude tõttu. Te- le. Eesti Vabariigi esindatusse Sak- le majaga – 1920. aastal müüs maja käigus hoidma. Tingituna madalatest turismimessil ma ametiaja raskemaid ülesandeid samaal tuli poolesajandiline paus. omanik hoone tolleaegsele Eesti kon- üüridest ja hiljem asukohast Berliini esindatud omanäolise oli Eesti-Saksa keeruliseks muutunud sulile Berliinis. Voldemar Puhk ostis müüri vahetus läheduses, halvenes stendiga majandussuhete reguleerimise katse. Uhke hoone villade rajoonis maja kui eraisik, kuna Eesti riigil pol- maja seisund pidevalt. Probleem tekkis eelkõige Saksamaa Tänav, kus praegune saatkonnahoo- nud selleks raha. 15. mail 1920 asus Võib aga öelda, et Eestil läks häs- Luulekogu “Tuule poolt kaubavahetusel tasaarveldus- ne asub, sai nime šokolaadivabrikant majas tööle EV saatkond, kes kohan- ti. Läti ja Leedu saatkonnahooned tiivul” teks kasutatud nn kliiringmarkade ko- Theodor Hildebrandi järgi, kes ostis das selle saatkonnale sobivaks. hävisid sõja lõpul, Läti krunt müüdi gunemisest, millega polnud võimalik 1852. aastal Tiergarteni pargi lõuna- Uued muudatused tulid 1940. aas- veel 1980. aastate lõpul. Peterburi Jaani kiriku strateegiliselt tähtsate kaupade eest serva ja Landwehrkanali vahelisele tal – augustis anti saatkond üle NSV Uued ajad saabusid seoses Sak- taastamine läheb tasuda. Sel kombel suutis Saksamaa alale kerkinud villade rajoonis suure Liidule. Seoses järgnenud suvel ala- samaa ühendamise ja Eesti taasise- edukalt oluliselt mõjutada Eesti ja ka teiste maatüki. Alale rajati mitemeid hoo- nud sõjaga Saksamaa ja NSV Liidu seisvumisega. Alates 1991. aastast on Balti riikide väliskaubandust. neid. vahel kolis hoonesse Saksa välismi- Eesti Vabariik jälle maja täieõiguslik Veel enne juunipööret sai Berlii- 1895. aastal ehitati Hildebrand- nisteerium. Maja kujundati täiesti omanik kõigi sellest tulenevate ko- ni saatkond taas kord uue juhi. 19. straße 5 asuva maja asemele uus ma- ümber. Sõja käigus hävis peaaegu ko- hustustega. 2000. aasta augustis alga- 8 detsembril 1939 andis oma volikirja ja. Ehitatud hoone on oma põhiosas gu Hildebrandstraße hoonestus, püs- sid pärast pikka ettevalmistavat faa- Kuulutused ja teated üle üks sõjaeelseid edukamaid kar- säilinud. Rajatud hoone on historit- ti jäi kolm maja, nende hulgas maja si ümberehitustööd, alates 1. juunist jääridiplomaate Rudolf Möllerson. sistlikus stiilis ja nii seest kui ka väl- number 5. 2001 on majas Eesti Vabariigi suur- Tema ametiaega jäi Teine maailma- jast rohkete kunstiliste detailidega Pärast Teise maailmasõja lõppu saatkonna tööruumid ja suursaadiku Viimane veerg sõda, samuti kurb kohustus saat- kaunistatud. kohustasid okupatsioonivõimud Ber- residents. ER 2 arvamUSED Nr 2 (819) Märts 2010 Toimetaja veerg Mis on rahvuslik mälu äike käib juba kõrgelt üle veel sula- mata lumekuhilate ja inimeste hin- ning kellele seda tarvis on? Pgesid puhastab kevadeootus. Kee- ruline majandusolukord, mis tavainimese 1990. aastate alguses toimus nn jaoks keerleb ikka veel kasvava tööpuuduse rahvusteadustes, nagu folkloris- Piret Paal ümber, koob meie igapäevasesse ellu aga tika ja etnoloogia, oluline suuna- muutus, mis tõi uurijate huvior- ● Piret Paal on lõpetanud endiselt mureniite. Tahame või mitte, ei saa biiti inimeste elulood, aga ka sellest rääkimata jätta. Tartu Ülikooli eesti ja võrdle- teemakirjutised ja temaatilised va rahvaluule eriala teadus- Kuid ei ole halba ilma heata. Olen mär- intervjuud, mille keskmes on mi- magistri kraadiga (2004). Tu- lieu de mémoire ganud ja ise kogenud, kuidas rahapuudus – ehk indiviidi mälu leval sügisel kaitseb Helsingi ja mälestused. et mitte öelda peresid järjest enam painav Ülikoolis oma doktoritööd, vaesus – inimesi muudab. Kui mõned aastad tagasi majandu- Varasema kollektiivse mälu uuri- mis põhineb vähipatsientide se õitseajal, kui Eesti elas oma tohutu majanduskasvu eufoo- mise asendumist individuaalse mälu kirjutatud haiguslugudel. rias, olles veendunud, et see igavesti nii jääb, oli tunda jõuka- uurimisega on seletatud tänapäeva ühiskondlikule elukorraldusele oma- ● Alates 2008. aastast on ta ma rahva põlastust vaesema vastu, siis nüüd näib, et pärale on se identiteedikriisiga, mille taustal on osalise koormusega Eesti Kir- jõudmas arusaam, et inimene ei olegi oma õnne (heaolu) sepp. üha kasvav juuretuse kogemus. Tao- jandusmuuseumi folkloristi-