DOCSLIB.ORG

PURTSE - VOOREPERE - KIVIÕLI S Õ I D U P L a a N Kehtib Alates 29.08.2010.A

Total Page：16

File Type：pdf, Size：1020Kb

Download full-text PDF Read full-text
PURTSE - VOOREPERE - KIVIÕLI S Õ I D U P L a a N Kehtib Alates 29.08.2010.A III LIINIGRUPP HD Lisa 3 MAAKONNA BUSSILIINI NR 98 LÜGANUSE - PURTSE - VOOREPERE - KIVIÕLI S Õ I D U P L A A N Kehtib alates 29.08.2010.a. Liiklus toimub koolipäevadel E-R km km E-R 07:25 0,0 Purtse rand Lüganuse 0,0 15:00 07:30 4,3 4,3 Purtse pood Purtse pood 6,4 6,4 15:15 07:37 6,4 10,6 Lüganuse Purtse rand 4,3 10,6 15:17 07:40 3,4 14,0 Erra Voorepere 10,7 21,3 15:25 07:45 2,9 16,9 Kiviõli Lüganuse 7,4 28,8 15:30 07:50 4,7 21,6 Lüganuse III LIINIGRUPP HD Lisa 3 MAAKONNA BUSSILIINI NR 100 SAVALA - KIVIÕLI - PÜSSI - KOHTLA-JÄRVE - JÕHVI S Õ I D U P L A A N Kehtib alates 29.08.2010.a. Liiklus toimub iga päev E-L E-P E-R km km E-R E-L E-P E-R 08:20 - 15:50 0,0 Savala 44,3 6,3 08:18 12:47 18:30 20:05 08:55 11:15 16:00 6,3 0,0 Kiviõli 38,0 0,0 08:05 12:37 18:20 20:00 09:00 11:20 16:05 10,2 3,9 Erra-Liiva 34,1 - 12:35 18:10 19:50 09:02 11:22 16:06 12,6 6,3 Lüganuse 31,8 - 12:33 18:08 19:48 09:04 11:24 16:09 14,1 7,8 Püssi 30,2 - 12:30 18:05 19:45 09:07 11:27 16:12 16,7 10,5 Lüganuse 28,6 - 12:28 18:03 19:43 09:09 11:29 16:14 19,8 13,5 Kalmeistri 25,5 - 12:26 18:01 19:41 09:11 11:31 16:16 20,8 14,5 Kiviõli teerist 24,5 - 12:24 17:59 19:39 09:13 11:33 16:18 22,1 15,8 Varja 23,1 - 12:22 17:57 19:37 09:15 11:35 16:20 23,2 16,9 Moldova 22,2 - 12:20 17:55 19:35 09:17 11:37 16:22 24,2 18,0 Voorepere 21,1 - 12:18 17:53 19:33 09:19 11:39 16:24 25,2 18,9 Aia 20,1 - 12:16 17:51 19:31 09:21 11:41 16:26 26,1 19,8 Aa 19,3 - 12:14 17:49 19:29 09:23 11:43 16:28 27,0 20,7 Alu 18,4 - 12:12 17:47 19:27 09:25 11:45 16:30 29,4 23,1 Saka 16,0 - 12:10 17:45 19:25 09:28 11:48 16:33 34,2 27,9 Kunstide kool 11,1 - 12:07 17:42 19:22 09:30 11:50 16:35 35,6 29,3 Kohtla-Järve 9,7 - 12:05 17:40 19:20 09:45 12:05 16:50 45,3 39,0 Jõhvi 0,0 - *11:50 17:20 19:00 MÄRKUS: Buss sõidab tööpäevadel läbi Saka mõisa 1. oktoobrist. kuni 31. märtsini III LIINIGRUPP HD Lisa 3 MAAKONNA BUSSILIINI NR 102 KIVIÕLI - PÜSSI - KOHTLA-JÄRVE S Õ I D U P L A A N Kehtib alates 29.08.2010.a. Liiklus toimub koolipäevadel E-R km km E-R 06:20 0,0 Kiviõli 3,9 28,4 07:53 06:28 3,9 3,9 Erra-Liiva 2,3 24,5 07:48 06:30 2,4 6,3 Lüganuse 1,6 22,1 07:44 06:32 1,6 7,8 Püssi 1,6 20,5 07:40 06:36 2,6 10,5 Lüganuse 3,1 19,0 07:36 06:38 3,0 13,5 Kalmeistri 1,0 15,9 07:34 06:39 1,0 14,5 Kiviõli teerist 1,4 14,8 07:32 06:40 1,3 15,8 Varja 1,0 13,5 07:29 06:42 1,1 16,9 Moldova 1,0 12,5 07:26 06:43 1,0 18,0 Voorepere 1,0 11,5 07:24 06:45 0,9 18,9 Aia 0,8 10,5 07:22 06:46 0,9 19,8 Aa 0,9 9,7 07:20 06:48 0,9 20,7 Alu 2,4 8,7 07:18 06:50 2,4 23,1 Saka 4,8 6,3 07:16 06:54 4,8 27,9 Kunstide kool 1,5 1,5 07:12 06:56 1,5 29,3 Kohtla-Järve 0,0 07:10 III LIINIGRUPP HD Lisa 3 MAAKONNA BUSSILIINI NR 103 KIVIÕLI - SONDA S Õ I D U P L A A N Kehtib alates 29.08.2010.a. Liiklus toimib esmaspäevast laupäevani E-L E-L km km E-L E-L 06:50 17:10 0,0 Kiviõli 3,3 10,3 07:48 18:00 07:00 17:20 3,1 3,1 Varinurme 1,6 7,0 07:34 17:55 07:05 17:25 1,6 4,7 Vana varinurme 1,0 5,5 07:32 17:50 07:08 17:28 1,0 5,7 Lappe 1,4 4,5 07:30 17:48 07:10 17:30 1,4 7,1 Vana sonda 1,4 3,1 07:29 17:45 07:12 17:32 1,4 8,5 Ilmastu 0,3 1,8 07:28 17:40 07:13 17:33 0,3 8,7 Sonda rdtj. 1,5 1,5 07:27 17:38 07:14 17:34 1,5 10,2 Metsamajand 0,0 07:25 17:35 III LIINIGRUPP HD Lisa 3 MAAKONNA BUSSILIINI NR 103A PÜSSI - KIVIÕLI - SONDA - RAKVERE S Õ I D U P L A A N Kehtib alates 29.08.2010.a. Liiklus toimub esmaspäevast laupäevani E-L E-L km km E-L E-L 08:00 13:00 0,0 Püssi 1,6 49,2 11:40 16:40 08:03 13:03 1,6 1,6 Lüganuse 1,8 47,6 11:37 16:37 08:05 13:05 1,8 3,4 Männiku 0,6 45,8 11:35 16:35 08:06 13:06 0,6 3,9 Erra-Liiva 3,9 45,2 11:34 16:34 08:10 13:10 3,9 7,9 Kiviõli 1,3 41,3 11:30 16:30 08:13 13:13 1,4 9,2 Kiviõli raudteejaam 1,9 40,0 11:24 16:24 08:15 13:15 1,7 10,9 Varinurme 5,8 38,2 11:22 16:22 08:22 13:22 5,8 16,8 Sonda 0,7 32,4 11:15 16:15 08:24 13:24 0,8 17,6 Metsamajand 3,8 31,7 11:13 16:13 08:27 13:27 3,8 21,4 Miila tee 2,3 27,9 11:10 16:10 08:29 13:29 2,3 23,7 Haansalu 2,9 25,7 11:08 16:08 08:31 13:31 2,9 26,6 Viru-Kabala 0,6 22,8 11:06 16:06 08:32 13:32 0,6 27,2 Viru-Kabala rdtj 2,6 22,2 11:05 16:05 08:35 13:35 2,5 29,7 Nõmmise 1,7 19,6 11:02 16:02 08:37 13:37 1,8 31,5 Ulvi 1,8 17,9 11:00 16:00 08:39 13:39 1,8 33,3 Võlumäe 1,4 16,1 10:58 15:58 08:41 13:41 1,4 34,7 Suusabaas 1,3 14,6 10:56 15:56 08:42 13:42 1,3 36,0 Mõedaku 1,2 13,4 10:55 15:55 08:44 13:44 1,2 37,1 Vaeküla-Liiva 1,8 12,2 10:53 15:53 08:46 13:46 1,8 38,9 Vaeküla 1,7 10,4 10:51 15:51 08:48 13:48 1,7 40,6 Kaarli ülesõit 1,6 8,7 10:49 15:49 08:50 13:50 1,6 42,2 Kaarli rahvamaja 2,5 7,1 10:48 15:48 08:53 13:53 2,6 44,8 Sõmeru 0,9 4,6 10:45 15:45 08:54 13:54 0,9 45,6 Viadukti 1,3 3,7 10:44 15:44 08:55 13:55 1,3 46,9 Metskonna 2,4 2,4 10:43 15:43 09:00 14:00 2,5 49,4 Rakvere 0,0 10:40 15:40 III LIINIGRUPP HD Lisa 3 MAAKONNA BUSSILIINI NR 104 KIVIÕLI - PÜSSI - KOHTLA-JÄRVE S Õ I D U P L A A N Kehtib alates 29.08.2010.a. Liiklus toimub iga päev E-P E-P P E-R P E-L E-P E-L km km E-P E-P E-R P E-R P E-L E-L L-P - 07:10 09:30 12:20 14:00 14:45 17:00 *19:30 0,0 Kiviõli 28,4 40,8 06:57 09:14 12:20 11:05 14:09 15:25 16:34 19:11 21:11 - 07:20 09:40 12:28 14:10 14:53 17:10 19:38 3,9 Erra-Liiva 24,5 36,9 06:52 09:08 12:28 11:00 14:03 15:20 16:28 19:08 21:08 - 07:22 09:42 12:30 14:12 14:55 17:12 19:40 6,3 Lüganuse 22,1 34,6 06:49 09:05 12:30 10:58 14:00 15:18 16:25 19:05 21:05 - 07:24 09:44 12:33 14:15 14:58 17:15 19:43 7,8 Püssi 20,5 33,0 06:45 09:00 12:33 10:55 13:55 15:15 16:20 19:00 21:00 06:00 07:29 09:49 12:38 14:20 15:03 17:20 19:48 0,0 10,4 Lüganuse 19,0 31,4 06:43 08:57 12:38 10:53 13:52 15:13 16:17 18:57 20:57 06:02 07:31 09:51 12:40 14:22 15:05 17:22 19:50 3,0 13,5 Kalmeistri 15,9 28,3 06:41 08:55 12:40 10:51 13:50 15:11 16:15 18:55 20:55 06:03 07:33 09:53 12:42 14:24 15:07 17:24 19:52 4,0 14,5 Kiviõli teerist 14,8 27,3 06:40 08:53 12:42 10:49 13:48 15:09 16:13 18:53 20:53 06:05 07:36 09:56 12:44 14:26 15:09 17:26 19:54 5,4 15,8 Varja 13,5 25,9 06:38 08:51 12:44 10:47 13:46 15:07 16:11 18:51 20:51 06:06 07:39 09:59 12:46 14:28 15:11 17:28 19:56 6,5 16,9 Moldova 12,5 25,0 06:37 08:49 12:46 10:45 13:44 15:05 16:09 18:49 20:49 06:07 07:42 10:02 12:48 14:30 15:13 17:30 19:58 7,5 18,0 Voorepere 11,5 23,9 06:36 08:47 12:48 10:43 13:42 15:03 16:07 18:47 20:47 06:08 07:45 10:05 12:50 14:32 15:15 17:32 20:00 8,5 18,9 Aia 10,5 22,9 06:34 08:45 12:50 10:41 13:40 15:01 16:05 18:45 20:45 06:09 07:48 10:08 12:52 14:34 15:17 17:34 20:02 9,3 19,8 Aa 9,7 22,1 06:32 08:43 12:52 10:39 13:38 14:59 16:03 18:43 20:43 06:10 07:50 10:10 12:54 14:36 15:19 17:36 20:04 10,2 20,7 Alu 8,7 21,2 06:31 08:41 12:50 10:37 13:36 14:57 16:01 18:41 20:41 06:11 07:54 10:14 12:57 14:38 15:23 17:38 20:06 12,6 23,1 Saka 6,3 18,8 06:29 08:39 12:57 10:35 13:34 14:55 15:59 18:39 20:39 06:13 07:58 10:18 13:01 14:42 15:27 17:42 20:10 17,4 27,9 Kunstide kool 1,5 13,9 06:24 08:34 13:01 10:32 13:29 14:52 15:54 18:34 20:34 06:14 08:00 10:20 13:04 14:45 15:30 17:45 20:12 18,9 29,3 Kohtla-Järve 0,0 12,5 06:20 08:30 13:04 10:30 13:25 14:50 15:50 18:30 20:30 - - - - - - - - 39,0 Jõhvi 2,8 - - - - - - - - - - - - - - - - 20:22 Viru Vangla 0,0 - - - - - - - - - - - - - - - - - MÄRKUS: *Laupäeval sõidab buss Jõhvini III LIINIGRUPP HD Lisa 3 E-R 21:55 21:50 21:48 21:44 21:42 21:40 21:38 21:36 21:34 21:32 21:30 21:28 21:26 21:24 21:17 21:15 21:00 20:50 1 Jõhvi 38,960 4400179-1 #REF! 20:22 Töötamise päevad 1-5 III LIINIGRUPP HD Lisa 3 MAAKONNA BUSSILIINI NR 113 JÕHVI - IISAKU - TUDULINNA - AVINURME S Õ I D U P L A A N Kehtib alates 29.08.2010.a.
Load more

Recommended publications
  • Virumaa Hiied
    https://doi.org/10.7592/MT2017.66.kaasik Virumaa hiied Ahto Kaasik Teesid: Hiis on ajalooline looduslik pühapaik, millega seostub ohverdamisele, pühakspidamisele, ravimisele, palvetamisele või muule usulisele või taialisele tegevusele viitavaid pärimuslikke andmeid. Üldjuhul on hiis küla pühapaik, rahvapärimuse järgi olevat varem olnud igal külal oma hiis. Samas on mõnda hiiepaika kasutanud terve kihelkond. Artiklis on vaatluse all Virumaa pühapaigad ning ära on toodud Virumaal praeguseks teada olevate hiite nimekiri. Märksõnad: hiis, looduslik pühapaik, Virumaa Eestis on ajalooliste andmete põhjal teada ligikaudu 800 hiit, neist ligi kuuendik Virumaal. Arvestades, et andmed hiitest on jõudnud meieni läbi aastasadade täis sõdu, taude, otsest hävitamist ja ärakeelamist ning usundilise maailmapildi muutumist, on see aukartustäratav hulk. Hiis ühendab kogukonda ja laiemalt rahvast. Hiis täidab õige erinevaid ülesandeid ning on midagi enamat kui looduskaitseala, kooskäimis- või tantsu- koht, vallamaja, haigla, kalmistu, kirik, kohtumaja, kindlus või ohvrikoht. Hiie suhtes puudub tänapäeval kohane võrdlus. Hiis on hiis. Ajalooliste looduslike pühapaikade hulgas moodustavad hiied eraldi rühma. Samma küla Tamme- aluse hiide on rahvast mäletamistmööda kogunenud kogu Mahu (Viru-Nigula) kihelkonnast (Kaasik 2001; Maran 2013). Hiienimelised paigad on ajalooliselt levinud peamiselt põhja pool Tartu – Viljandi – Pärnu joont (Valk 2009: 50). Lõuna pool võidakse sarnaseid pühapai- kasid nimetada kergo-, kumarus-, pühä-, ahi- vm paigaks. Kuid ka Virumaal ei nimetata hiiesarnaseid paiku alati hiieks. Selline on näiteks Lavi pühapaik. Hiietaolisi pühapaikasid leidub meie lähematel ja kaugematel hõimurah- vastel. Sarnased on ka pühapaikadega seotud tõekspidamised ja tavad. Nõnda annavad hiied olulise tähendusliku lisamõõtme meie kuulumisele soome-ugri http://www.folklore.ee/tagused/nr66/kaasik.pdf Ahto Kaasik rahvaste perre. Ja see pole veel kõik.
    [Show full text]
  • Changes in Climate, Catchment Vegetation and Hydrogeology As the Causes of Dramatic Lake-Level Fluctuations in the Kurtna Lake District, NE Estonia
    Estonian Journal of Earth Sciences, 2014, 63, 1, 45–61 doi: 10.3176/earth.2014.04 Changes in climate, catchment vegetation and hydrogeology as the causes of dramatic lake-level fluctuations in the Kurtna Lake District, NE Estonia Marko Vainu and Jaanus Terasmaa Institute of Ecology, Tallinn University, Uus-Sadama 5, 10120 Tallinn, Estonia; [email protected], [email protected] Received 25 March 2013, accepted 2 October 2013 Abstract. Numerous lakes in the world serve as sensitive indicators of climate change. Water levels for lakes Ahnejärv and Martiska, two vulnerable oligotrophic closed-basin lakes on sandy plains in northeastern Estonia, fell more than 3 m in 1946– 1987 and rose up to 2 m by 2009. Earlier studies indicated that changes in rates of groundwater abstraction were primarily responsible for the changes, but scientifically sound explanations for water-level fluctuations were still lacking. Despite the inconsistent water-level dataset, we were able to assess the importance of changing climate, catchment vegetation and hydrogeology in water-level fluctuations in these lakes. Our results from water-balance simulations indicate that before the initiation of groundwater abstraction in 1972 a change in the vegetation composition on the catchments triggered the lake-level decrease. The water-level rise in 1990–2009 was caused, in addition to the reduction of groundwater abstraction rates, by increased precipitation and decreased evaporation. The results stress that climate, catchment vegetation and hydrogeology must all be considered while evaluating the causes of modern water-level changes in lakes. Key words: lake-level fluctuations, groundwater abstraction, climate change, catchment, water balance.
    [Show full text]
  • Formating Rules
    Environmental and Climate Technologies doi: 10.7250/iscect.2013.014 2013 / 3__________________________________________________________________________________________________ Groundwater Transport of Sulphates in the Estonian Oil Shale Mining Area Merle Otsmaa, Tallinn University of Technology Abstract – The development of Estonian power engineering on 3. Ordovician-Cambrian aquifer system the basis of oil shale has caused several changes in the 4. Voronka and Gdov aquifer environment. One phenomena which accompanies oil shale mining is heightened content of sulphates in groundwater and surface water. Natural water is in all aquifers of HCO3-Ca-Mg or Mg-Ca The aim of this research is to give an overview of groundwater type with a mineralization of 0.2 – 0.6 g/l. Only in deeper and surface water transport of sulphates in the Estonian oil shale Voronka and Gdov aquifer is the water mostly of Cl-HCO3-Na mining area and find out the regularity of its distribution during type. The mineralization of that aquifer increases from west to the time. As is known the aquifer containing the exploitable oil east and is in the eastern part up to 1.3 g/l [1]. shale seam is influenced by mining activities the most, but also the quality of upper and lower aquifers can change. It is very III. MINE IMPACT ON THE GROUNDWATER CHEMISTRY important to clear up the vertical distribution of sulphates in different water-bearing horizons. The productive bed of oil shale is a part of Keila-Kukruse The phosphorite mining area which finished its activity in 1991 aquifer. Due to mining technology, the table of groundwater is also included in the research.
    [Show full text]
  • Rahvastiku Ühtlusarvutatud Sündmus- Ja Loendusstatistika
    EESTI RAHVASTIKUSTATISTIKA POPULATION STATISTICS OF ESTONIA __________________________________________ RAHVASTIKU ÜHTLUSARVUTATUD SÜNDMUS- JA LOENDUSSTATISTIKA REVIEWED POPULATION VITAL AND CENSUS STATISTICS Ida-Virumaa 1965-1990 Kalev Katus Allan Puur Asta Põldma Aseri Kohtla Lüganuse Toila JÕHVI Sonda Jõhvi Sinimäe Maidla Mäetaguse Illuka Tudulinna Iisaku Alajõe Avinurme Lohusuu Tallinn 2002 EESTI KÕRGKOOLIDEVAHELINE DEMOUURINGUTE KESKUS ESTONIAN INTERUNIVERSITY POPULATION RESEARCH CENTRE RAHVASTIKU ÜHTLUSARVUTATUD SÜNDMUS- JA LOENDUSSTATISTIKA REVIEWED POPULATION VITAL AND CENSUS STATISTICS Ida-Virumaa 1965-1990 Kalev Katus Allan Puur Asta Põldma RU Seeria C No 19 Tallinn 2002 © Eesti Kõrgkoolidevaheline Demouuringute Keskus Estonian Interuniversity Population Research Centre Kogumikuga on kaasas diskett Ida-Virumaa rahvastikuarengut kajastavate joonisfailidega, © Eesti Kõrgkoolidevaheline Demouuringute Keskus. The issue is accompanied by the diskette with charts on demographic development of Ida-Virumaa population, © Estonian Interuniversity Population Research Centre. ISBN 9985-820-66-5 EESTI KÕRGKOOLIDEVAHELINE DEMOUURINGUTE KESKUS ESTONIAN INTERUNIVERSITY POPULATION RESEARCH CENTRE Postkast 3012, Tallinn 10504, Eesti Kogumikus esitatud arvandmeid on võimalik tellida ka elektroonilisel kujul Lotus- või ASCII- formaadis. Soovijail palun pöörduda Eesti Kõrgkoolidevahelise Demouuringute Keskuse poole. Tables presented in the issue on diskettes in Lotus or ASCII format could be requested from Estonian Interuniversity Population Research
    [Show full text]
  • "EESTI PÕLEVLOODUSVARAD JA -JÄÄTMED" 2012.A (Pdf)
    ISSN 1736-0315 Estonian Combustible Natural Resources and Wastes 2012 Eesti Põlevloodusvarad keemia chemistry vääristamine upgrading energeetika energetics ja keskkonnakaitse environmental protection -jäätmed Sindi tehase turbapress või selle analoog. Peat press of Sindi factory, or its analog Kunda-Aru (Kunda-Aro, -Arro) turbaraba plaan. Plan of Kunda-Aru (Kunda-Aro, -Arro) peat bog Eesti turbatööstus 150. Estonian peat industry 150 Lokomotiivi jõul töötav turbapress Pagusoo (Bagu soo) rabas 1920. aastate algul (RMF 665:2). A locomobile powered peat press at Pagusoo raised bog in early 1920 Eesti turbatööstus 150 Eesti Turbaliidu üldkoosolek ja seminar 8. detsember 2011 kujunes Eesti turbatööstuse ajaloos turbaala- ga tegelejatele üheks pikemaks. Tegevuskoht Pärnu hotell Strand. Hommikul kogunesid Eesti Turbaliidu liikmed iga-aastasele üld- koosolekule. Nagu tavaks juhatuse ja tegevjuhi aruanne, majan- dusaasta kokkuvõte, edasiste tegemiste kava ja tootmisandmete kokkuvõte. Eesti Turbaliit ühendab enam kui 30 Eestis turvast kaevanda- vat, töötlevat ja turustavat ettevõtet, lisaks veel turbatootmise ja -töötlemise masinaid valmistavaid ning geoloogiliste uuringute ja projekteerimisega tegelevaid ettevõtteid. Eesti Turbaliitu kuuluvate ettevõtete iga-aastane keskmine turbatoodang on kokku u 4,5–5,0 miljonit m3 eri turbaid, mida eksporditakse ligikaudu sajasse riiki. Siin teeme lühiülevaate üldkoosolekust, seminarist ja ajalookon- verentsist sõnas ja pildis. Eesti Turbaliidu üldkoosolek. Juhatuse esimees Üllar Püvi (OÜ Strenge) aruan- net
    [Show full text]
  • Supplementary Information
    Supplementary Information The Genetic History of Northern Europe Alissa Mittnik1,2, Chuan-Chao Wang1, Saskia Pfrengle2, Mantas Daubaras3, Gunita Zarina4, Fredrik Hallgren5, Raili Allmäe6, Valery Khartanovich7, Vyacheslav Moiseyev7, Anja Furtwängler2, Aida Andrades Valtueña1, Michal Feldman1, Christos Economou8, Markku Oinonen9, Andrejs Vasks4, Mari Tõrv10, Oleg Balanovsky11,12, David Reich13,14,15, Rimantas Jankauskas16, Wolfgang Haak1,17, Stephan Schiffels1 and Johannes Krause1,2 1Max Planck Institute for the Science of Human History, Jena, Germany 2Institute for Archaeological Sciences, Archaeo- and Palaeogenetics, University of Tübingen, Tübingen, Germany 3Department of Archaeology, Lithuanian Institute of History, Vilnius 4Institute of Latvian History, University of Latvia, Riga, Latvia 5The Cultural Heritage Foundation, Västerås, Sweden 6|Archaeological Research Collection, Tallinn University, Tallinn, Estonia 7Peter the Great Museum of Anthropology and Ethnography (Kunstkamera) RAS, St. Petersburg, Russia 8Archaeological Research Laboratory, Stockholm University, Stockholm, Sweden 9Finnish Museum of Natural History - LUOMUS, University of Helsinki, Finland 10Independent researcher, Estonia 11Research Centre for Medical Genetics, Moscow, Russia 12Vavilov Institute for General Genetics, Moscow, Russia 13Department of Genetics, Harvard Medical School, Boston, Massachusetts 02115, USA 14Broad Institute of Harvard and MIT, Cambridge, Massachusetts 02142, USA 15Howard Hughes Medical Institute, Harvard Medical School, Boston, Massachusetts
    [Show full text]
  • Mining Postsocialism: Work, Class and Ethnicity in an Estonian Mine
    Mining postsocialism: work, class and ethnicity in an Estonian mine Eeva Kesküla Department of Anthropology Goldsmiths, University of London Thesis submitted for the degree of Doctor of Philosophy (PhD) in September 2012 I confirm that the work presented in this thesis is my own. Where information has been derived from other sources, I confirm that this has been indicated in the thesis. 2 Abstract My thesis is a study of what happens to the working class in the context of postsocialism, neoliberalisation and deindustrialisation. I explore the changing work and lives of Russian-speaking miners in Estonia, showing what it means to be a miner in a situation in which the working class has been stripped of its glorified status and stable and affluent lifestyle, and has been stigmatised and orientalised as Other. I argue that a consequence of neoliberal economy, entrepreneurialism and individualism is that ethnicity and class become overlapping categories and being Russian comes to mean being a worker. This has produced a particular set of practices, moralities and politics characterising the working class in contemporary Estonia, which is not only a result of its Soviet past and nostalgia, but also deeply embedded in the global economy following the 2008 economic crisis, and EU and national economic, security and ethnic policies. Miners try to maintain their autonomy and dignity. Despite stricter control of miners’ time and speeding up of the labour process, workers exercise control over the rhythm of work. The ideas of what it means to be a miner and ideals of a good society create a particular moral economy, demanding money and respect in return for sacrificing health and doing hard work.
    [Show full text]
  • Olulise Ruumilise Mõjuga Aidu Tuulepargi, Seda Toetava Infrastruktuuri Ja Rekreatsioonialade Ning Lasketiiru Asukohavaliku Teemaplaneering Ksh Aruanne
    Tellija Maidla Vallavalitsus Dokumendi tüüp KSH aruanne Kuupäev August 2010 Lepingu nr 2009_0034_01 OLULISE RUUMILISE MÕJUGA AIDU TUULEPARGI, SEDA TOETAVA INFRASTRUKTUURI JA REKREATSIOONIALADE NING LASKETIIRU ASUKOHAVALIKU TEEMAPLANEERING KSH ARUANNE olulise ruumilise mõjuga aidu tuulepargi, seda toetava infrastruktuuri ja rekreatsioonialade ning lasketiiru asukohavaliku teemaplaneering ksh Aruanne Versioon 1 Printimise 2010/08/06 kuupäev Koostatud: Kersti Ritsberg, Esta Rahno, Raimo Pajula, Liis Tikerpuu, Heiki Nurmsalu Kontrollitud: Hendrik Puhkim Projekti nr 2009_0034_01 Ramboll Eesti AS Laki 34 12915 Tallinn T +372 664 5808 F +372 664 5818 www.ramboll.ee 2 / 58 olulise ruumilise mõjuga aidu tuulepargi, seda toetava infrastruktuuri ja rekreatsioonialade ning lasketiiru asukohavaliku teemaplaneering ksh Aruanne SISUKORD SISSEJUHATUS ........................................................................................................... 5 1. AIDU TEEMAPLANEERINGU ALA , EESMÄRK JA SEAL KAVANDATAV TEGEVUS. ..... 6 1.1. Aidu teemaplaneeringu ala. ................................................................................... 6 1.2. Aidu teemaplaneeringu eesmärk ............................................................................. 6 1.3. Aidu teemaplaneeringu alal kavandatav tegevus. ...................................................... 7 1.3.1. Sõude- ja veespordikeskus .................................................................................... 7 1.3.2. Tuulepark ..........................................................................................................
    [Show full text]
  • Lüganuse Valla Teehoiukava Aastateks 2019-2022
    LISA Lüganuse Vallavolikogu 30.04.2019 määrusele nr 78 Lüganuse valla teehoiukava aastateks 2019-2022 1. Investeeringud TEEDE RENOVEERIMINE Märkused, Summa planeeritav JRK Tee nimetus Tee nr. Tööde kirjeldus km-ga teehoitööde aeg Tee profileerimine, Liimala külatee 1 4370001 Kahekordne pindamine aastal 2019 (Liimala) tardkivikillustikuga Tee mulde rekonstrueerimine, Sigwari tee teeprofileerimine, 2 4490048 aastal 2020 (Maidla) kraavitamine, kahekordne pindamine tardkivikillustikuga Soonurme-Kiviõli 300 m lõigu osas kraavide ja teemaa-ala puhastamine, olemasoleva kruusakate profileerimine, Soonurme-Kiviõli 3 4 490 009 pindamine aasta 2019 tee tardkivikillustikuga. Teise osa: Purunenud teekate remont+ühekordne pindamine . Metsa tänav 7 510 028 Tee profileerimine, (Sonda) Kahekordne/ühekordne 4 aastal 2020 pindamine tardkivikillustikuga Vahe tänav 7 510 031 (Sonda) Tee profileerimine, 5 Kahekordne pindamine aastal 2020 tardkivikillustikuga Sepa põik tänav 7 510 081 (Sonda) 6 Tee profileerimine aastal 2020 Depoo tänav 7 510 029 Tee profileerimine, 7 (Sonda) Ühekordne pindamine aasta 2021 tardkivikillustikuga Allika tänav (Sonda) 7 510 036 Ühekordne pindamine, 8 aastal 2020 Tee profileerimine Uueküla-Sadama Tee profileerimine, 9 tee (mäest alla- 4 370 003 Kahekordne pindamine aastal 2020 Tulivee ristini) tardkivikillustikuga Kippari teeotsani pinnatud, sealt Purtse-Sillaoru tee Ühekordne pindamine 10 4370059 4 867 edasi Sigwarini (Kippar) tardkivikillustikuga tegemata. Aasta 2021 11 Metsa tn (Püssi ) Freesimine,asfalteerimine Aasta 2020/2021
    [Show full text]
  • Protected Natural Objects in IDA-VIRUMAA Protected Natural Objects in IDA-VIRUMAA 2 3
    Protected Natural Objects in IDA-VIRUMAA Protected Natural Objects in IDA-VIRUMAA 2 3 CONTENTS Protected areas related to klint ...... 7 Protected areas related to rivers .... 13 Unique topography .............. 15 Lakes ........................ 18 Wetlands ..................... 21 Oak forests and wooded meadows ... 30 Natural forests ................. 33 Dunes ....................... 33 Parks ........................ 36 Protected individual objects ....... 38 References .................... 41 ADMINISTRATIVE AUTHORITY OF PROTECTED NATURAL OBJECTS Environmental Board Viru Region 15 Pargi Str., 41537 Jõhvi Phone +372 332 4401 [email protected] www.keskkonnaamet.ee ARRANGEMENT OF VISITS TO PROTECTED NATURAL OBJECTS North-Estonian District Nature Management Department State Forest Management Centre (RMK) Phone +372 339 3833 [email protected] www.rmk.ee Compiled by: Anne-Ly Feršel Special thanks to the workers of the Viru Region of the Environmental Board. Front page photo: Ontika Cliff, L. Michelson Publication supported by Back page photo: Environmental Investment Centre Selisoo Mire, L. Michelson Layout by: Akriibia Ltd. Translated by: K. Nurm Editor of map: Areal Disain Printed by: AS Printon Trükikoda ©Environmental Board 2012 Foto: Lynx, C. M. Feršel 4 5 Photo: Semicoke hills near Kohtla-Järve, L. Michelson The landscape of Ida-Viru County (Ida-Virumaa) is diversified. Its northern part lies on the Photo: Northern coast of Lake Peipsi, L. Michelson Viru Plateau and on the klint running along the Gulf of Finland. In the south, however, there is the Alutaguse Lowland and the more than 50-kilometre-long shore of Lake Peipsi. The eastern border runs along the Narva River and Reservoir for 77 kilometres. In the south-west and west, there are large areas of forests and wetlands.
    [Show full text]
  • Ida-Virumaa Functional Review
    IDA-VIRUMAA FUNCTIONAL REVIEW IDA-VIRU COUNTY GOVERNMENT, TARTU-JÕHVI-NARVA, 2018 1 Contents 1. Introduction ...................................................................................................................................... 3 2. Analysis of the regional context and the innovation potential ....................................................... 6 2.1. Ida-Virumaa economic structure and the importance of blue economics ................................ 9 2.2. Ida-Virumaa SWOT – general economic development ........................................................... 13 2.3. Ida-Virumaa Blue Growth SWOT ............................................................................................. 14 2.4. Ida-Virumaa R&D capacity ....................................................................................................... 14 2.5. Conclusion ............................................................................................................................... 14 3. The RIS3 process ............................................................................................................................. 16 4. Potential stakeholders overview – understanding the target group ............................................ 22 5. A vision – Ida-Virumaa in the Baltic Sea Region ............................................................................ 25 VISION ................................................................................................................................................. 25
    [Show full text]
  • Eesti Kirjandus
    EESTI KIRJANDUS EESTI KIRJANDUSE SELTSI VÄLJAANNE TOIMKOND: J. AAVIK, A. R. CEDERBERG, M. J. EISEN, V. GRÜNTHAL, J. JÕGEVER f, A. JÜRGENSTEIN, L. KET- TUNEN, J. KÕPP, J. LUIGA, A. SAARESTE- --— >»» >»«»>,»,,»»» >,»lw«»>>,l» ni TEGEV TOIMETAJA J. V. VESiu5fer£Ö"£. KAHEKSATEISTKÜMNES AASTAKÄIK 10Ö4 HARJUMAA C3C:M..A^ATÜK0GU Jlif j^jpT' & % * L.A/v*- • -'-1 ^^^W^WZ XCs? / EESTI KIRJANDUSE SELTSI KIRJASTUS -^ <f^f»~jTT* EESTI KIRJANDUS EESTI KIRJANDUSE SELTSI KUUKIRI 1924 XVIII AASTAKÄIK & 8 Mõnda Anton Thor Helle elust ja tegevusest. Jüri kirikukroonikas on Anton Thor Hellele võrreldes teistega kõige rohkem ruumi pühendatud. See on ka aru­ saadav, sest et ta üks neist õpetajaist on olnud, keda jürila- sed veel praegu mäletavad ja kelle teened Piibli tõlkimise alal on, nagu teada, kogu Eestile tuntud. Peale muu kir­ jutatakse selles kroonikas Anton Thor Hellest järgmist: Anton Thor Helle sünni-kuupäev on teadmata. Ristitud on ta Tallinnas P. Nikolai kirikus 28. oktoobril 1683. aastal. Tema isa on kaupmees Anton Thor Helle, ema Wendela Oom. Ta kuulus Tallinnas elavasse pere­ konda, kes oma nime vaheldamisi kirjutas Ghor, Thor, zur Helle ja kelle nimi juba aastal 1460 Tallinnas ette tuleb. Pärast gümnaasiumi lõpetamist astus ta septembri­ kuul 1705 Kiili ülikooli usuteadust õppima. Nimetatud ülikoolis oli ta arvatavasti Tallinna linna stipendiaadina. Abi- "* ellu astus Anton Thor Helle esimest kord 19. juulil 1713. a. Katharina Helene Kniperiga. Viimane oli pastor Toomas Kniperi tütar. Sellest abielust sündis tütar Kristina, kes kirikuõpetaja Gustav Ernst Hasselblatfile mehele läks. Hiljemini leseks jäänud, astus ta uuesti abiellu. Teist kord astus Anton Thor Helle abiellu 20. septembril 1725. a. Maria Elisabeth 01decop'iga, bürgermeister Johan 01decop'i tütrega.
    [Show full text]