"EESTI PÕLEVLOODUSVARAD JA -JÄÄTMED" 2012.A (Pdf)
Total Page：16
File Type：pdf, Size：1020Kb
ISSN 1736-0315 Estonian Combustible Natural Resources and Wastes 2012 Eesti Põlevloodusvarad keemia chemistry vääristamine upgrading energeetika energetics ja keskkonnakaitse environmental protection -jäätmed Sindi tehase turbapress või selle analoog. Peat press of Sindi factory, or its analog Kunda-Aru (Kunda-Aro, -Arro) turbaraba plaan. Plan of Kunda-Aru (Kunda-Aro, -Arro) peat bog Eesti turbatööstus 150. Estonian peat industry 150 Lokomotiivi jõul töötav turbapress Pagusoo (Bagu soo) rabas 1920. aastate algul (RMF 665:2). A locomobile powered peat press at Pagusoo raised bog in early 1920 Eesti turbatööstus 150 Eesti Turbaliidu üldkoosolek ja seminar 8. detsember 2011 kujunes Eesti turbatööstuse ajaloos turbaala- ga tegelejatele üheks pikemaks. Tegevuskoht Pärnu hotell Strand. Hommikul kogunesid Eesti Turbaliidu liikmed iga-aastasele üld- koosolekule. Nagu tavaks juhatuse ja tegevjuhi aruanne, majan- dusaasta kokkuvõte, edasiste tegemiste kava ja tootmisandmete kokkuvõte. Eesti Turbaliit ühendab enam kui 30 Eestis turvast kaevanda- vat, töötlevat ja turustavat ettevõtet, lisaks veel turbatootmise ja -töötlemise masinaid valmistavaid ning geoloogiliste uuringute ja projekteerimisega tegelevaid ettevõtteid. Eesti Turbaliitu kuuluvate ettevõtete iga-aastane keskmine turbatoodang on kokku u 4,5–5,0 miljonit m3 eri turbaid, mida eksporditakse ligikaudu sajasse riiki. Siin teeme lühiülevaate üldkoosolekust, seminarist ja ajalookon- verentsist sõnas ja pildis. Eesti Turbaliidu üldkoosolek. Juhatuse esimees Üllar Püvi (OÜ Strenge) aruan- net esitamas, istuvad ühingu tegevdirektor Erki Niitlaan ja Olga Beljajeva (OÜ Seminari ettekandjad rääkisid taastuvenergia toetustest, tehnilise Inseneribüroo Steiger). järelevalve suundadest ja korraldusest aastal 2012, päevakajalistest The General Meeting of the Estonian Peat Association. Üllar Püvi, Chairman probleemidest turba kaevandamisel ja tootmisalade korrastamisel of the Board, speaking; (seated): Erki Niitlaan, Managing Director, and Olga ning keskkonnajärelevalvest turbatootmisaladel, seega turbakae- Beljajeva, Steiger Engineering Bureau. vandajatele aktuaalsetel teemadel. Turbaseminaril esinejad: Jako Reinaste majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumist, Elen Sõstar Tehnilise Järelevalve Ametist, Tarmo All (pildil koos Niit- laanega) keskkonnaministeeriumist ja Reeli Sildnik Keskkonnainspektsioonist. Speakers at the Peat Seminar: Jako Reinaste, Ministry of Economic Affairs and Communications; Elen Sõstar, Technical Surveillance Authority; Tarmo All, Ministry of Environment (in the picture together with E. Niitlaan) and Reeli Sildnik, Environmental Inspectorate. Ajalookonverents „Eesti turbatööstus 150“ ja Eesti Turbaliidu pidulik vastuvõtt Turbatööstuse ajalookonverentsi kokkukutsu- misel lähtuti varasemast teabest, et mastaapne turba energeetiline kasutamine algas Eestis 1861. aastal. Siis rajas Sindi kalevivabrik mehhaniseeritud turbakarjääri. Turbaaja- looraamatu koostamisel selgus, et töid meh- haniseeritud turbarabas alustati juba 1880. aasta suvel. Nii tähistasime meie turbatöös- tuse 150. aastapäeva aasta jagu hiljem. Ees- ti Turbaliit kutsus oma ettevõtete inimesed, Eesti ametkondade, lõuna- ja põhjanaabrite turbatööstuse esindajad ning ajaloohuvilised Pärnu hotelli Strand konverentsisaali ettekan- deid kuulama ja õhtu edenedes Eesti Turbalii- du pidulikule vastuvõtule. Ajalookonverentsist osavõtjad. Participants in the historical conference. Jätkub lk 47 Ajakiri ilmub SA Keskkonnainvesteeringute Keskuse rahalisel toetusel The issue of the journal is sponsored Turba Teabe by the Estonian Environmental OSAÜHING PEAT INFO LTD. Investment Centre Vastutav väljaandja – Eesti Biokütuste Ühing (EBÜ) Teostus Turbateabe OÜ EESTI PÕLEVLOODUSVARAD Selles numbris Nr 1-2 2012 JA -JÄÄTMED. Contents ESTONIAN COMBUSTIBLE NATURAL RESOURCES AND WASTES Eesti turbatööstus 150. Estonian peat industry 150. Rein Veski .......................................................2, 47 Ajakiri vahetas välja varem ilmunud ajakirja EESTI TURVAS/ Summaries ....................................................................................................... 4 ESTONIAN PEAT PÕLEVKIVI. OIL SHALE Peatoimetaja / Editor-in-Chief Põlevkivienergeetika tulevikust. Rein Veski About the future of oil-shale energy. Sõpruse pst 233-48 Peep Siitam, Anto Raukas .................................................................................6 13420 Tallinn Tel/faks +372 652 9297 Mineraalsoolade rohkusest Maardu fosforiidikarjääri E-mail [email protected] diktüoneemakildarikastes puistangutes. Keeletoimetaja The abundance of mineral salts in the dictyonema oil Urmas Noor tel 55 916 622 shale rich dumps of Maardu phosphorite quarry. Rein Veski .......................................................................................................... 9 Inglise keel Riina Süld Konverentsid. Conferences ................................................................11, 12, 14 Kujundus Ville Väär tel 55 617 839 JÄÄTMED. WASTES Trükikoda OÜ Paar 1000 eks Läänemere jäätmealane konverents. RECO Baltic 21 Tech – Towards Sustainable Waste Management in the Baltic Sea Region. Rein Veski ........................................................................................................ 12 Vastutus ajakirjas avaldatud arvamuste, uurimuste ja muude kaastööde sisu eest on ainult nende BIOMAJANDUS. BIOECONOMY autoritel. Biomajandus, mis see on? Bioeconomy, what is this? Rein Veski ................ 13 Varem ilmunud ajakirja numbreid Mitmeaastaste heintaimede biomassi väärindusahelad – 2002–2006 saate osta (2,56 € num- BIOREF projekt Eesti Maaülikoolis. ber), samuti sama ajakirja eelkäija Perennial energy crops-based biorefineries – The BIOREF EESTI TURVAS numbreid (üksik- project in the Estonian University of Life Sciences. number 0,96 €, ajakirja 1993–1997 Maarika Alaru, Elis Vollmer .......................................................................... 15 numbrid registritega kokkuköide- Biometaan mootorikütusena. tult 3,40 €) toimetusest. Soovitav Biomethane as motor fuel. Ülo Kask .............................................................. 17 on oma soovist eelnevalt teatada e-kirjaga [email protected], Puidu- ja rohttaimede koksi reageerimisvõime. võtke ühendust ka siis, kui on Reactivity of Woody and Herbaceous Biomass Chars. küsimusi seoses varem ilmunud Rein Veski ....................................................................................................... 19 numbritega. Eesti Biokütuste Ühingu liikmete 2010.–2012. aastal ilmunud publikatsioonid. The responsibility for the opinions List of publications of the members of the expressed in the articles, studies Estonian Biofuels Association in 2010–2012 ................................................. .20 and other contributions signed EBÜ õppepäev Otepää vineeritehases ja Põlva katlafirmas. rests solely with their authors. The Estonian Biofuels Association’s training day at Otepää Estonian Combustible Natural playwood factory and Põlva boiler enterprise. ...............................................21 Resources and Wastes 2002–2006 Biogaasi tootmise ja kasutamise pilootuuring Harjumaal. can be obtained at the Editorial A pilot study of biogas production and utilization in Harju county, Office. Estonian Peat (1993– Estonia. Tiit Kallaste, Anton Laur, Anne Menert, Sirje Pädam ......................22 2001) can also be obtained at the Editorial Office. Rein Veski, Sõpruse pst 233–48, 13420 Tallinn Estonia, tel 372 652 9297, e-mail [email protected] Estonian Combustible Natural Resources and Wastes 2012 3 regulated price; column 4, with oil shale view of the rising oil prices and growing at its theoretical market price. In columns environmental awareness the production 1 and 3, capital costs have been calculated of different high-value chemical products on the assumption that annual exploitation enhances the profitability of production of will be 3000 hours, in columns 2 and 4, energy from biomass as well. The Esto- 8000 hours. The authors are of the opin- nian University of Life Sciences is current- ion that despite its non-competitiveness in ly working on a project “BIOREF – A po- producing electricity oil shale will have an tential for the integral use of energy crops important role also in the future, mostly in analysis and its importance within biomass oil-shale and chemical industries. action plans”. The project aims at elucidat- ing crops in Estonia that would also have a Rein Veski. The abundance of mineral potential to be used in the biorefinery. The salts in the dictyonema oil shale rich preliminary results show that ligno-cellu- Summaries dumps of Maardu phosphorite quarry loses would suit most for this purpose. Al- The dumps of the abandoned Maardu phos- though there are currently no biorefineries Uno Trumm. Estonian peat industry 150 phorite quarry are known as a place of ac- in Estonia, the prospects are rather promis- A peat press of Sindi factory, or its analog cumulation of newly-formed minerals, as ing as, on the one hand, it has a lot of aban- A plan of Kunda-Aru (Kunda-Aro, -Arro) well as of self-ignition and combustion doned agricultural land as a source of bio- peat bog of dictyonema oil shale. The combustion refinery feedstock (see the Figure) and, on A locomobile powered peat press at Pagu- of dictyonema oil shale and pyrite, caus- the other, the country’s business climate soo raised bog in early 1920 ing the semi-coking of some portion of the is favourable as well. More information shale around the underground combustion about