"EESTI PÕLEVLOODUSVARAD JA -JÄÄTMED" 2012.A (Pdf)

ISSN 1736-0315 Estonian Combustible Natural Resources and Wastes 2012 Eesti Põlevloodusvarad keemia chemistry vääristamine upgrading energeetika energetics ja keskkonnakaitse environmental protection -jäätmed

Sindi tehase turbapress või selle analoog. Peat press of Sindi factory, or its analog

Kunda-Aru (Kunda-Aro, -Arro) turbaraba plaan. Plan of Kunda-Aru (Kunda-Aro, -Arro) peat bog

Eesti turbatööstus 150. Estonian peat industry 150

Lokomotiivi jõul töötav turbapress Pagusoo (Bagu soo) rabas 1920. aastate algul (RMF 665:2). A locomobile powered peat press at Pagusoo raised bog in early 1920 Eesti turbatööstus 150 Eesti Turbaliidu üldkoosolek ja seminar 8. detsember 2011 kujunes Eesti turbatööstuse ajaloos turbaalaga tegelejatele üheks pikemaks. Tegevuskoht Pärnu hotell Strand. Hommikul kogunesid Eesti Turbaliidu liikmed iga-aastasele üld- koosolekule. Nagu tavaks juhatuse ja tegevjuhi aruanne, majandusaasta kokkuvõte, edasiste tegemiste kava ja tootmisandmete kokkuvõte. Eesti Turbaliit ühendab enam kui 30 Eestis turvast kaevanda- vat, töötlevat ja turustavat ettevõtet, lisaks veel turbatootmise ja -töötlemise masinaid valmistavaid ning geoloogiliste uuringute ja projekteerimisega tegelevaid ettevõtteid. Eesti Turbaliitu kuuluvate ettevõtete iga-aastane keskmine turbatoodang on kokku u 4,5–5,0 miljonit m3 eri turbaid, mida eksporditakse ligikaudu sajasse riiki. Siin teeme lühiülevaate üldkoosolekust, seminarist ja ajalookonverentsist sõnas ja pildis. Eesti Turbaliidu üldkoosolek. Juhatuse esimees Üllar Püvi (OÜ Strenge) aruannet esitamas, istuvad ühingu tegevdirektor Erki Niitlaan ja Olga Beljajeva (OÜ Seminari ettekandjad rääkisid taastuvenergia toetustest, tehnilise Inseneribüroo Steiger). järelevalve suundadest ja korraldusest aastal 2012, päevakajalistest The General Meeting of the Estonian Peat Association. Üllar Püvi, Chairman probleemidest turba kaevandamisel ja tootmisalade korrastamisel of the Board, speaking; (seated): Erki Niitlaan, Managing Director, and Olga ning keskkonnajärelevalvest turbatootmisaladel, seega turbakae- Beljajeva, Steiger Engineering Bureau. vandajatele aktuaalsetel teemadel.

Turbaseminaril esinejad: Jako Reinaste majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumist, Elen Sõstar Tehnilise Järelevalve Ametist, Tarmo All (pildil koos Niit- laanega) keskkonnaministeeriumist ja Reeli Sildnik Keskkonnainspektsioonist. Speakers at the Peat Seminar: Jako Reinaste, Ministry of Economic Affairs and Communications; Elen Sõstar, Technical Surveillance Authority; Tarmo All, Ministry of Environment (in the picture together with E. Niitlaan) and Reeli Sildnik, Environmental Inspectorate. Ajalookonverents „Eesti turbatööstus 150“ ja Eesti Turbaliidu pidulik vastuvõtt Turbatööstuse ajalookonverentsi kokkukutsu- misel lähtuti varasemast teabest, et mastaapne turba energeetiline kasutamine algas Eestis 1861. aastal. Siis rajas Sindi kalevivabrik mehhaniseeritud turbakarjääri. Turbaaja- looraamatu koostamisel selgus, et töid mehhaniseeritud turbarabas alustati juba 1880. aasta suvel. Nii tähistasime meie turbatöös- tuse 150. aastapäeva aasta jagu hiljem. Ees- ti Turbaliit kutsus oma ettevõtete inimesed, Eesti ametkondade, lõuna- ja põhjanaabrite turbatööstuse esindajad ning ajaloohuvilised Pärnu hotelli Strand konverentsisaali ettekandeid kuulama ja õhtu edenedes Eesti Turbalii- du pidulikule vastuvõtule. Ajalookonverentsist osavõtjad. Participants in the historical conference. Jätkub lk 47

Ajakiri ilmub SA Keskkonnainvesteeringute Keskuse rahalisel toetusel

The issue of the journal is sponsored Turba Teabe by the Estonian Environmental OSAÜHING PEAT INFO LTD. Investment Centre

Vastutav väljaandja – Eesti Biokütuste Ühing (EBÜ) Teostus Turbateabe OÜ EESTI PÕLEVLOODUSVARAD Selles numbris Nr 1-2 2012 JA -JÄÄTMED. Contents ESTONIAN COMBUSTIBLE NATURAL RESOURCES AND WASTES Eesti turbatööstus 150. Estonian peat industry 150. Rein Veski ...... 2, 47 Ajakiri vahetas välja varem ilmunud ajakirja EESTI TURVAS/ Summaries ...... 4 ESTONIAN PEAT PÕLEVKIVI. OIL SHALE Peatoimetaja / Editor-in-Chief Põlevkivienergeetika tulevikust. Rein Veski About the future of oil-shale energy. Sõpruse pst 233-48 Peep Siitam, Anto Raukas ...... 6 13420 Tallinn Tel/faks +372 652 9297 Mineraalsoolade rohkusest Maardu fosforiidikarjääri E-mail [email protected] diktüoneemakildarikastes puistangutes. Keeletoimetaja The abundance of mineral salts in the dictyonema oil Urmas Noor tel 55 916 622 shale rich dumps of Maardu phosphorite quarry. Rein Veski ...... 9 Inglise keel Riina Süld Konverentsid. Conferences ...... 11, 12, 14 Kujundus Ville Väär tel 55 617 839 JÄÄTMED. WASTES Trükikoda OÜ Paar 1000 eks Läänemere jäätmealane konverents. RECO Baltic 21 Tech – Towards Sustainable Waste Management in the Baltic Sea Region. Rein Veski ...... 12 Vastutus ajakirjas avaldatud arvamuste, uurimuste ja muude kaastööde sisu eest on ainult nende BIOMAJANDUS. BIOECONOMY autoritel. Biomajandus, mis see on? Bioeconomy, what is this? Rein Veski ...... 13 Varem ilmunud ajakirja numbreid Mitmeaastaste heintaimede biomassi väärindusahelad – 2002–2006 saate osta (2,56 € num- BIOREF projekt Eesti Maaülikoolis. ber), samuti sama ajakirja eelkäija Perennial energy crops-based biorefineries – The BIOREF EESTI TURVAS numbreid (üksik- project in the Estonian University of Life Sciences. number 0,96 €, ajakirja 1993–1997 Maarika Alaru, Elis Vollmer ...... 15 numbrid registritega kokkuköide- Biometaan mootorikütusena. tult 3,40 €) toimetusest. Soovitav Biomethane as motor fuel. Ülo Kask ...... 17 on oma soovist eelnevalt teatada e-kirjaga [email protected], Puidu- ja rohttaimede koksi reageerimisvõime. võtke ühendust ka siis, kui on Reactivity of Woody and Herbaceous Biomass Chars. küsimusi seoses varem ilmunud Rein Veski ...... 19 numbritega. Eesti Biokütuste Ühingu liikmete 2010.–2012. aastal ilmunud publikatsioonid. The responsibility for the opinions List of publications of the members of the expressed in the articles, studies Estonian Biofuels Association in 2010–2012 ...... 20 and other contributions signed EBÜ õppepäev Otepää vineeritehases ja Põlva katlafirmas. rests solely with their authors. The Estonian Biofuels Association’s training day at Otepää Estonian Combustible Natural playwood factory and Põlva boiler enterprise...... 21 Resources and Wastes 2002–2006 Biogaasi tootmise ja kasutamise pilootuuring Harjumaal. can be obtained at the Editorial A pilot study of biogas production and utilization in Harju county, Office. Estonian Peat (1993– Estonia. Tiit Kallaste, Anton Laur, Anne Menert, Sirje Pädam ...... 22 2001) can also be obtained at the Editorial Office. Rein Veski, Sõpruse pst 233–48, 13420 Tallinn Estonia, tel 372 652 9297, e-mail [email protected]

Estonian Combustible Natural Resources and Wastes 2012 3 regulated price; column 4, with oil shale view of the rising oil prices and growing at its theoretical market price. In columns environmental awareness the production 1 and 3, capital costs have been calculated of different high-value chemical products on the assumption that annual exploitation enhances the profitability of production of will be 3000 hours, in columns 2 and 4, energy from biomass as well. The Esto- 8000 hours. The authors are of the opin- nian University of Life Sciences is current- ion that despite its non-competitiveness in ly working on a project “BIOREF – A po- producing electricity oil shale will have an tential for the integral use of energy crops important role also in the future, mostly in analysis and its importance within biomass oil-shale and chemical industries. action plans”. The project aims at elucidat- ing crops in Estonia that would also have a Rein Veski. The abundance of mineral potential to be used in the biorefinery. The salts in the dictyonema oil shale rich preliminary results show that ligno-cellu- Summaries dumps of Maardu phosphorite quarry loses would suit most for this purpose. Al- The dumps of the abandoned Maardu phos- though there are currently no biorefineries Uno Trumm. Estonian peat industry 150 phorite quarry are known as a place of ac- in Estonia, the prospects are rather promis- A peat press of Sindi factory, or its analog cumulation of newly-formed minerals, as ing as, on the one hand, it has a lot of aban- A plan of Kunda-Aru (Kunda-Aro, -Arro) well as of self-ignition and combustion doned agricultural land as a source of bio- peat bog of dictyonema oil shale. The combustion refinery feedstock (see the Figure) and, on A locomobile powered peat press at Pagu- of dictyonema oil shale and pyrite, caus- the other, the country’s business climate soo raised bog in early 1920 ing the semi-coking of some portion of the is favourable as well. More information shale around the underground combustion about the project is available at http://www. Rein Veski. Estonian peat industry 150 centre, generates mixed combustion emis- bioenarea.eu The Estonian Peat Association unites more sions (SO2, NOx) and semi-cocking gases than thirty enterprises that are engaged in (H2S, NH3), semicoking oil and pure sul- Ülo Kask. Biomethane as motor fuel peat excavation, marketing of peat prod- phur. The oil is rich in sulphur. The sulphur Within the framework of the European ucts, preliminary design and production of originates from the reaction of H2S with at- Union’s INTERREG IVA Programme proj- peat-processing machinery. An average an- mospheric oxygen. The semicoke (coke) ect Waste to the Traffic Fuel (W-Fuel) a nual production of peat enterprises is ap- around the underground combustion centre Finnish-language manual for municipali- proximately 4.5–5.0 million m3 of differ- serves as a barrier to boussingaultite-morite ties was translated into Estonian, The trans- ent peat products. The Estonian Peat As- ((NH4,K)2(Mg0.55Fe0.45)SO4)2·6H2O), kie- lated version was edited by the author of sociation celebrated the domestic peat in- serite and chermigite, of which the former this article. The manual deals with the pro- dustry’s 150th anniversary with a historical is of most complicated nature as ammoni- duction of biogas from municipal biowaste, conference and festive reception in 2011. um originates from semi-coking gases. The as well as with the respective purification A preliminary version of the publication heterogeneity and thermal activity of the technologies to get biomethane. Some ex- 150 aastat Eesti turbatööstust (“Estonian compounds contained in the dumps favor amples of Swedish municipalities’ experi- Peat Industry 150”) on a CD-ROM was is- the formation of other geochemical barriers ence have been presented. The EU Renew- sued. such as hydrogen sulphide, as well as evap- able Energy Directive (2009/28/EC), Ar- oration barriers, which have been poorly ticle 3, paragraph 4, requires each Mem- Peep Siitam, Anto Raukas. About the studied yet. For example, the amount of ber State to ensure that the share of ener- future of oil-shale energy soluble salts (as moisture free per ton of gy from renewable sources in the transport The need for energy in the world is grow- sediments) around dictyonema shale parti- sector in 2020 is at least 10 %. Observing ing fast (Fig. 1). So far, the diversifying of cles in the mostly foliated upper part of the this can therefore be regarded as a priori- the energy portfolio has not been success- dumps was 6–154 kg. In one-tenth of the ty of local governments. This article pro- ful and the usage of fossil fuels, mainly 48 samples analyzed the amount of salts vides answers to the most frequent ques- coal, is even growing. Removing barriers was more than 100 kg. It is possible that tions. Is biogas suitable for use in petrol and restrictions to transferring knowledge chemically active elements (uranium for and diesel engines? What is the difference and technologies worldwide is a trend, example) accumulated on barriers as sec- between petrol and biomethane used in the which means to keep its competitiveness, ondary ore deposits may be turned into so- car? Where can we buy cars run on bio- Europe has to use less, cleaner and cheap- lution when redox conditions in the dumps methane? These are just a few questions er energy to produce the same amount of change. That kind of phenomenon is called answers are given to. More information see goods, compared to its competitors world- a geochemical time bomb, posing mostly a http://www.wfuel.info wide. For several decades the Estonian en- sudden environmental hazard. ergy sector has relied on oil shale (in 2012, Rein Veski. Bioeconomy - what is this? about 80 % of the electricity produced in Maarika Alaru, Elis Vollmer. Perennial On 13 February 2012, the European Com- Estonia comes from oil shale). However, energy crops-based biorefineries – mission presented its strategy and action due to economic and environmental issues The BIOREF project in the Estonian plan for a sustainable bioeconomy in Eu- this will be put an end to in the coming University of Life Sciences rope called “Innovating for Sustainable years, because even the expected margin To reduce the dependence of energy pro- Growth: a Bioeconomy for Europe”. The cost of the electricity from the planned new duction on fossil fuels and to secure ener- Economic Affairs, Environment and Ru- energy block of Narva power plant would gy supply the European Commission sup- ral Affairs Committees of the Parliament of be higher than its expected market price. ports the use of carbon neutral biomass Estonia, the Riigikogu, discussed the topic Figure 2 compares the total cost of the feedstock in the energy sector. It is possible with stakeholders and other interested per- electricity produced at the new power plant to use different types of biomass instead of sons at its sitting on April 13, 2012. block (columns 1–4), with its forecasted fossil fuels and oil to produce energy and market price in 2016 (column 5). Column various chemical products, respectively. Rein Veski. Saving heat expenses 1 assumes the total cost of electricity when Hence, biorefinery as a viable and sustain- by apartment houses should not be fuelling the block 100 % with oil shale at able alternative to oil refinery gains more punished its regulated price; column 2, with oil shale and more in popularity as it seeks for the At present amendments to the Apartment at its theoretical market price. Column 3 use of biomass not for energy production Associations Act are being discussed by the assumes the total cost of electricity when only. The main goal of biorefineries is to Estonian Ministry of Justice. The planned fuelling the block 50 % with biomass (vol- produce either high-volume cheap or low- amendments should not reduce the dwell- ume based) and 50 % with oil shale at its volume expensive chemical products. In ers’ motivation to save on heat energy.

4 Eesti Põlevloodusvarad ja -jäätmed 2012 Toimetuskolleegium: VARIA Editorial Board: Korterelamute soojakulu kokkuhoidu ei peaks karistama. Saving heat expenses by apartment houses should not be punished. ÜLO KASK, soojusenergeetika / thermal Rein Veski ...... 23 engineering, Tallinna Tehnikaülikooli Raamatud. Books ...... 25 soojustehnika instituudi teadur / Research scientist of Thermal Engineering, Department of Tallinn University of Technology, Eesti AJAKIRJANDUSÜLEVAADE. PRESS REVIEW Biokütuste Ühingu juhatuse liige Kohalikud energiaallikad ja nende kasutamine. Ülevaade Eesti / Board member of the Estonian ajakirjandusest 2011. aastal. Local energy sources and their use – Biofuels Association, Eesti Kütte- ja Ventilatsiooniinseneride Ühingu liige a review of articles in Estonian press in 2011. Rein Veski ...... 29 / Member of the Estonian Heat and EBÜ jäätmetealane õppepäev Iru Elektrijaamas ja Tallinna Ventilation Engineers Association, Jäätmete Taaskasutuskeskuses. The Estonian Biofuels Eesti Soojustehnika Inseneride Seltsi liige / Member of the Estonian Association’s training day at Iru Power Plant and Thermal Engineering Engineers Tallinn Waste Recycling Center ...... 48 Association, Kulli 20, 11317 Tallinn, GSM 55 32910, tel +372 620 3908, e-mail [email protected]

PRIIDU NÕMM, Ajakirjast majandus / economy, AS Tallinna Küte, AS Eraküte juhatuse liige/ Ajakirja levitatakse Eesti Posti vahendusel või viiakse tasuta kohale vastavalt Chairman of Management Board, viimastel aastatel välja kujunenud ja KIK-i ning EBÜ-ga kooskõlastatud jaotus- kommertsdirektor / Commercial kavale. Saajate hulgas on KIK, Keskkonnaministeerium, Majandus- ja Kommu- Director, Eesti Jõujaamade ja Kaugkütte Ühingu liige / Member nikatsiooniministeerium, Riigikogu, Eesti Teaduste Akadeemia, Eesti ülikoolid, of the Estonian Power and Heat Eesti Turbatootjate Liidu, Eesti Jõujaamade ja Kaugkütte Ühingu ning Eesti Bio- Association, AS Rapla Soojus nõukogu kütuste Ühingu liikmed, valitud Eesti raamatukogud, s.h kõik maakondade ja esimees. Chairman of Supervisory valla raamatukogud ning valla- ja maakonnavalitsused, ajakirja autorid, mitmed Board of Rapla Soojus. Punane 36, vastavas valdkonnas tegutsevad äriettevõtted jt. Eesti Biokütuste Ühing säili- 13619 Tallinn, tel 372 610 7160, GSM 372 5087141, fax 372 610 7101, tab algselt osa tiraažist, mida levitatakse erialaüritustel Eestis ja välislähetustes e-mail [email protected] olles. Ajakirja saajate nimekiri vaadatakse igal aastal üle ja lisatakse vajadusel uued aadressid. Seega ei ole tagatud, et need, kes varem ajakirja leidsid oma REET ROOSALU, postkastist, selle ka järgnevatel aastatel saavad. Nendele lohutuseks, et ajakirja keskkonnaregistri maardlate täisversioon ilmub pärast ajakirja levitamist EBÜ kodulehel www.eby.ee ja on nimistu, geoloogiline kaardistamine / Directory of Mineral Deposits of the sellisena alati kättesaadav. Need, kes pole varem ajakirja saanud, aga sooviksid Environmental Register, geological seda paberkandjal saada, palume teatada toimetusele oma täpne postiaadress, mapping, Maa-ameti geoloogia saaja nimi ning lühipõhjendus, miks vajate ajakirja paberkandjal. Eriti tänulik osakonna juhataja kohusetäitja / on toimetuskolleegium neile ajakirja saajatele, kes annavad toimetusse märku ka Acting Head of the Department of Geology, Estonian Land Board, Eesti siis, kui neil pole ajakirja paberkandjal vaja, et saaksime nende nimed kustutada. Maavarade Komisjoni liige / Member Kirjutage aadressil [email protected] kui kavatsete avaldada kaastööd või ar- of the Estonian Commission on vamust ajakirja sisu kohta või olete huvitatud ajakirjast mingil muul moel, palun Mineral Resources, Mustamäe tee 51, 10602 Tallinn, tel 372 665 0670, võtke ühendust toimetuskolleegiumi liikmetega. fax [Reet Roosalu] 372 665 0604, e-mail [email protected]

REIN VESKI, kütusekeemia ja -tehnoloogia / fuel chemistry and technology, Turbateabe OÜ juhataja / Head of Peat Info Ltd., Eesti Biokütuste Ühingu liige Kui soovite, et tutvustame teie välja antud raamatuid, palun saatke / Member of the Estonian Biofuels need toimetusse juhul, kui nende sisu haakub ajakirja temaatikaga. Association, Eesti Turbaliidu liige / Member of the Estonian Peat Association, Eesti Keemia Seltsi liige Ajakirja EESTI PÕLEVLOODUSVARAD JA -JÄÄTMED viimaste / Member of the Estonian Chemical aastakäikude täistekstidega saate soovi korral tutvuda Society, Sõpruse pst 233–48, 13420 Eesti Biokütuste Ühingu kodulehel www.eby.ee Tallinn, tel/fax 372 652 9297, e-mail [email protected] If the reader wishes, he may get acquainted with full texts of the last years’ issues of the journal Estonian Combustible Natural Resources and Wastes / Eesti Põlevloodusvarad ja -jäätmed on the Estonian Biofuels Association’s home page at www.eby.ee

Estonian Combustible Natural Resources and Wastes 2012 5 PÕLEVKIVI. OIL SHALE

Põlevkivienergeetika tulevikust

tel* kõrbestumise ja pinnaseerosiooni tulemusena igal aastal kasutusest u 20 mln ha-d maad ning lisaks üle 5 mln ha metsa. Maailmas on ÜRO andmetel* ligi miljard alatoidetud inimest, iga päev sureb vähemalt 22 000 neist nälga*. Samas üle 2 mld isendi on Maailma Tervishoiuorganisatsiooni Peep Siitam, Eesti Omanike Keskliidu andmetel* kas rasvunud või lihtsalt energeetikanõunik ülekaalulised, nende ravimiseks ja Anto Raukas, akadeemik, Eesti Teaduste kaalu langetavate protseduuride tarvis Akadeemia energeetikanõukogu liige kulutatakse United Health Foundationi

uba aastakümneid on ennustatud andmetel* aastas ainuüksi USA-s üle Jfossiilkütustel põhineva energeeti- 200 mld $. Kapitalismi „piiramatu kas- ka hääbumist, kuid tegelikkus näitab vu“ tagamiseks turgutatakse jätkuvalt läänemaailma tarbimist ja järjest enam Joonis 1. Maailma primaarenergiatarbimise vastupidist. Vaatamata Euroopa Liidu prognoos regiooniti kuni aastani 2035. (EL) juhtide üleskutsetele vähendada toodetakse neidsamu tarbekaupu, mida World primary energy demand by region energiakasutust, kasvas see maailmas Aasia riikides valmistatakse märksa up to 2035 (Allikas. Source: IEA World 2010. aastal eelneva aastaga võrreldes odavamalt. Arusaadavalt vähendab Energy Outlook 2010) hoopis 5,6 %, mis oli rekordiline pä- selline käitumisviis järjest enam lää- rast 1973. aastat. Kasvas ka kõigi fos- nemaailma, eelkõige EL-i konkurent- gumaadega konkureerimiseks kasu- siilkütuste kasutamine, kõige rohkem sivõimet. Hoolimata EL-i püüetest tada sama tarbimisühiku tootmiseks kivisöel – 7,6 %. Nafta ammutamine konkureerida, on see perspektiivitu ja vähem, odavamat ja puhtamat ener- ulatus kõigi aegade kõrgeima tasemeni pole ka mingi ime, et pea kogu maa- giat. Ehk, üleminek taastuvenergiale – 87 mln barrelini päevas. Kivisöe osa ilma energiatarbimise kasv lähemate ja energiaefektiivsus pole ammu enam energiabilansis jõudis uuesti 30 %-ni, aastakümnete jooksul tuleb väljast- keskkonnaga seonduvad põhjendused, nagu see oli viimati 1970. aastatel. EL-i poolt EL-i ja OECD riike (joonis 1). eelkõige on see just majandusliku kon- summaarne energiakasutus kasvas aas- Maailma energiatarve lähema 25 kurentsivõime argument. See selgitab taga 3,2 %, seejuures kivisöe osa 3,8 % aasta jooksul tõenäoliselt kahekor- ka, miks Euroopa suurim ja tehnoloo- ja maagaasi osa 7,4 %. Hoolimata õh- distub (joonis 1), lõplike varude ning giliselt kõige eesrindlikum riik Sak- kupaisatud rohelisi lummavatest loo- oma tootmismaksimumi saavutanud samaa võttis ette vägagi ambitsiooni- sungitest jäi fossiilkütuste osakaal EL-i fossiilkütuste maailmaturu hinnad ka sammu – vähendada aastaks 2050 energiakasutuses 80 % ja süsinikdiok- sellise tõusu tulemusena kahtlema- primaarenergia tarbimist 50 % võrra siidi emissioon endisele tasemele. On ta kasvavad. Hinnatõusu määr sõltub 2005. aastaga võrreldes ning saavu- selge, et nii ei saa olukord kaua jätkuda kliimamuutustega võitlemise ulatusest tada taastuvenergia osakaaluks elekt- ja seetõttu püüame me käesolevas artik- maailmas, näiteks sellest, kas ja mil ritootmises 80 % [1]. Saksamaa ener- lis analüüsida mitte üksnes globaalsete määral maailma suurimad CO2 emi- giewende (saksa keeles energiapööre) suundumuste, vaid ka Eesti konkreet- tendid otsustavad CO2 kaubandusega taga on üsna konkreetsed meetmed sete olude taustal põlevkivil põhineva liituda. Esmapilgul paradoksaalsel alamvaldkondades, rahastamisplaan elektroenergeetika jätkusuutlikkust kombel tõusevad fossiilkütuste hinnad ning, mis peamine – pidev edenemise ning ühtlasi anda mõned soovitused, seda vähem, mida enam rakendatakse seire ning parandusmeetmed. kuidas oleks mõistlik põlevkivikasutust maailmas tervikuna heitmekaubanduse Euroopa Komisjoni koostatud ener- tulevikus paremini kavandada. meetmeid, ning vastupidi. geetika pikaajaline kava aastani 2050 Läänemaailma jaoks on fossiilkü- [2] sedastab üsna ühemõtteliselt, et Ülemaailmne traagika tustest sõltuvuse vähendamine aga energiasüsteemi dekarboniseerimine Inimkond elab praegu keerulisel ajal hoopis olulisem kui lihtsalt hinnatõu- on ilma Euroopa konkurentsivõimet ja – pea igas eluvaldkonnas toimuvad su vältimine. Iga majanduse jaoks nii energiasüsteemi töökindlust kahjusta- paradoksaalsed nähtused. Inimeste ar- makro- kui mikrotasandil on kolmeks mata võimalik. EL-i energiapoliitika vukus kasvab kiiresti, igal aastal suu- peamiseks sisendiks majandusedu toimimises võivad inimesed olla eri reneb Maa elanikkond ÜRO andmetel* saavutamisel teadmistega tööjõud, meelt, kuid ühes ilmselt kõik nõustu- vähemalt 75 mln inimese võrra. Samal tehnoloogia olemasolu ning energia vad: pikaajalise energeetikakava ole- ajal kaob sama institutsiooni andme- kättesaadavus. Olukorras, kus teadmi- masolu on eeldus mis tahes mõistlike se ja tehnoloogia vabal liikumisel on valikute tegemisel. Selles kontekstis üha vähem piiranguid ja teadussaa- on lausa naeruväärne Eesti energia- * Esimese autori arvutused nimetatud insti- vutused jõuavad igapäevakasutusse majanduse „pikaajaline“ arengukava tutsioonide kodulehtedel avaldatud andme- järjest kiiremini ning nii tööjõukulude aastani 2020 ja selle alamaktina elekt- tele tuginedes. Calculations made by the first author, ba- kui tehnoloogia saadavuse ja hinna rimajanduse arengukava aastani 2018. sed on data available on the institutions’ suhtes on kõik eelised arengumaadel, Tuleb mõista, et ainuüksi ühe energia- public web-sites. on läänemaailmal pea ainus viis aren- projekti realiseerimine alates ideest

6 Eesti Põlevloodusvarad ja -jäätmed 2012 PÕLEVKIVI. OIL SHALE kuni evitamiseni võtab keskmiselt 7–8 kama müüma hinnaga näiteks 37 €/t, aastat, mistõttu mõistlike valikute te- küll aga on artikli autorid veendunud gemiseks peab riigi energiapoliitika vajaduses tekitada põlevkivi kui Eesti vaatama ette vähemalt 30–35 aastat, peamise maavara tarbimisel läbipaistev mis on energiaprojekti keskmine elu- konkurents. iga alates ideest kuni eluea lõpuni. Tööjõu olemasolu Põlevkivienergeetika Hiljuti poliitikauuringute keskuse konkurentsivõime Praxis ja Tartu Ülikooli poolt Eesti Eesti elektrienergia toodangust moo- Elektritööstuse Liidu tellimusel läbi dustas 2010. aastal taastuvatest alli- viidud energeetika tööjõu-uuringu [5] katest toodetud elekter 7,6 % ja fos- üheks peamiseks sõnumiks oli vajadus siilsetest energiakandjatest toodetud asendada energeetikasektoris aastatel elekter 92,4 % [3], millest omakorda 2010–2020 u 6000 töötajat, mis tule- põlevkivielekter moodustas 91 %. See- neb energeetikasektori töötajate vanu- ga on põlevkivielektri osa Eesti elekt- selisest struktuurist. Samas tõi uuring ritootmises u 84 %. Kuna suurem osa suure puudusena välja energeetikasek- olemaolevatest põlevkiviplokkidest toris ettevalmistatavate spetsialistide Joonis 2. Uue põlevkiviploki elektri täisku- lähiaastatel suletakse ning pikemaaja- vajalikust oluliselt väiksema arvu, mis- lu eri kütuste ja kütusehindade puhul (tul- liselt jääb kasutusse vaid 2005. aastal tõttu Eesti energeetika on juba lähiaas- bad 1–4) ja eeldatav turuhind aastal 2016 osaliselt rekonstrueeritud üks plokk (5). Tulpade selgitused tekstis**. tatel olukorras, kus vanaviisi jätkamine The total cost of the electricity produced at kummaski Narva jaamas, elektrilise pole ei objektiivsetel ega subjektiivse- the planned new block of the power plant, netokoguvõimsusega umbes 380 MW, tel kaalutlustel enam võimalik. depending on fuel type and price (columns siis vaatleme järgnevalt põlevkiviener- 1–4), and its forecasted price in 2016 (5). geetika konkurentsivõimet uute võim- Põlevkivielektri täiskulu Explanations to columns 1–5 will be pre- suste rajamise kontekstis. maksumus sented in the Abstract** Elektrienergia täiskulu sisaldab muu- Põlevkivi hind tuvkulusid (näiteks kütus, tööjõud, seejärel maksta täiendavalt subsiidiu- Põlevkivil kui elektrienergia toorainel keskkonnatasud, tasu CO2 emiteeri- mi turuhinnast kordades odavamalt pole majanduslikult põhjendatud turu- mise eest) ja kapitalikulusid (amorti- võõrandatava põlevkivi näol. hinda, kuid vedelkütuse toorainena on satsioon, laenuintressid, omanikutulu). põlevkivi võrreldav kivisöega, millest Joonisel 2 on toodud põlevkivielekt- Kaudsete kulude arvestus analoogselt põlevkiviga võib toota ve- ri täiskulu hind** neljas variandis aas- Eelnevalt käsitlesime uute põlevkivi- delkütuseid. Seetõttu võiks põlevkivi taks 2016. Tulbas 1 ja 2 on toodetud plokkide elektrienergia täiskulu arves- teoreetilise turuhinna arvutamisel alu- elektri hind juhul, kui põletatakse ai- tust. Kahjuks lisanduvad uute plokkide seks võtta toorainete kütteväärtuse eri- nult põlevkivi, tulbas 3 ja 4 aga elekt- puhul otseselt makstavatele kuludele nevuse ja kivisöe turuhinna. Põlevkivi ri hind juhul, kui katlas põletatakse ka ühiskonna poolt makstavad kaudsed keskmine kütteväärtus lõpptarbimisko- võrdses mahus biomassi ja põlevkivi. kulud. OÜ Energiasalv poolt koostatud has on 10 MJ/kg, kivisöel 25 MJ/kg. Tulba 1 ja 3 arvutused on tehtud au- uuringus „Eesti elektrisüsteem 2023“ Kivisöe maailmaturuhind 2010. aasta torite poolt reguleeritud põlevkivihin- [6] on lisaks eespool käsitlemist leidnud novembris oli 94,5 €/t (FOB Newcast- naga 13,9 €/t, tulba 2 ja 4 arvutused investeeringutoetusele ja turuhinnast le [4]), seega võiks eelnimetatud pari- tegime põlevkivi teoreetilise turuhin- madalamale põlevkivihinnale ühiskon- teetsust arvestav põlevkivi teoreetiline naga 38 €/t. Tulp 5 kajastab eeldatavat na poolt täiendavalt makstavate kaud- turuhind olla 37,8 €/t. Elektrijaamadele elektribörsi keskmist hinda 2016. aas- sete kulude puhul arvestatud CO2 kulu ja õlitehastele müüdava põlevkivi hind tal. Kapitalikulude arvestuses on eel- (selle kulu asemel võiks vastava sum- on suurusjärgus 11–13 €/t ehk ligikau- datud, et reguleeritud põlevkivi hinna ma investeerida näiteks energiasäästu du 25 €/t alla teoreetilise turuhinna. ja eri toetuste abiga hoitakse katlad vms), saamata kasumiga õlitootmisest, 2010. aastal kaevandati Eestis üle töös 8000 tundi aastas, põlevkivi tu- 15 mln t põlevkivi, mistõttu eelnevat ruhinda arvestava arvutuse puhul on arvestust silmas pidades võib väita, et eeldatud jaamade tööd 3000 tundi aas- ** Esimese autori arvutused NEJ 8. ploki maavara omanikud subsideerisid 2010. tas. Ühegi vaadeldud variandi puhul andmetel, seadme kasutegur võetud 40 %, aastal põlevkivikasutust u 375 mln € põlevkiviplokkide rajamiseks tehtavad biomassi hind Narva elektrijaamades 2012. väärtuses. Ainus õigustus turuhinnast investeeringukulud turuhinda ei mahu, aastal 18,5 €/MWh, CO2 hind 25 €/t, kapi- madalama hinnaga põlevkivi müügiks mis tähendab, et uute plokkide inves- tali kaalutud keskmine hind (WACC) 8 %, võiks olla Eesti elanikele turuhinnast teeringusumma koos intressidega (või investeeringu (650 mln €) eluiga 25 aastat, muutuvkulude iga-aastane kasv 3 %, elektri odavama energia tarnimine. 2013. aas- saamatajäänud avalik teenus juhul, kui turuhinna kasv konkurentsiameti prognoosi tast avaneb elektriturg ja elektrihinda investeering tehakse riigieelarvest) tu- põhiselt. pole enam võimalik administratiivselt leb tasuda Eesti maksumaksja taskust, Calculations made by the first author on määrata. Öeldust tulenevalt puudub ka ilma et maksumaksja selle eest ühtegi the assumption that the electrical efficiency igasugune põhjus, miks tuleks põlev- kilovatt-tundi elektrit vastu saaks. of energy block 8 is taken 40 %, the price kivi kellelegi soodustingimustel müüa. Seega tuleb uutes põlevkiviplokki- of biomass at the power plant in 2012, Öelduga ei taha me väita, et alates des toodetud elektrienergia turuletoo- 18,5 €/MWh; the price of one tonne of CO2 emitted, 25 €; WACC 8 %; the investment 2013. aastast peakski põlevkivi elekt- miseks maksumaksjal maksta esmalt 650 mill €; the lifetime of investment 25 rijaamadele ja õlitehastele kohe hak- kinni kogu investeeringusumma ning years; the inflation 3 % annually.

Estonian Combustible Natural Resources and Wastes 2012 7 PÕLEVKIVI. OIL SHALE põlevkivielektri välismõjudega, regu- duses, kuhu müüakse praegu suurim tehnoloogia(d) ning anda selle/nende leerimisenergia ostuga ning elektrivõr- kogus põlevkiviõli, kehtima senisest tehnoloogia(te) rakendamiseks enam- kudesse täiendavalt investeeritavate karmimad kütustele esitatavad kvali- pakkumise tulemusena vastav kogus summadega. Nimetatud uuringus jõuti teedinõuded ning Euroopa Komisjoni põlevkiviressurssi, teine variant eeldab järeldusele, et põlevkivielekter on kõi- eestvedamisel on käimas arutelud nn vastava teadustöö tegemist eraettevõt- gist võimalikest elektritootmisviisidest mustade tehnoloogiatega (näiteks õli- luse poolt ning peab seega sisaldama ühiskonnale kõige kulukam. Kuna kõigi liivadest ja põlevkivist) valmistatud teatud hüvitist neile, kes konkursil edu- elektritootmisvõimsuste puhul kaasne- kütuste kasutamise ühendusesisene kaks ei osutu. vad ühiskonnale reguleerimisenergia keelustamine. Eraettevõtlusel põhineva kulud, võrguinvesteeringud ning muud põlevkivitööstuse jaoks, näiteks VKG Kokkuvõte välismõjud, siis nende lahkamine siin- ja Kiviõli Keemiatööstus, on siin tegu Vaatamata oma olulisele kohale Eesti kohal ei ole relevantne. Küll aga tasub eraettevõtja riskiga, kuid riigile kuu- energeetilise sõltumatuse saavutamisel lahata saamata kasumit muudest põlev- luva äriühingu puhul, kes pealegi on ja säilitamisel veel mõne aasta jooksul, kivi kasutusalternatiividest. Küsimus peamine põlevkivi kasutav ettevõtja, on põlevkivi otsepõletamisel põhinev on oluline, kuna põlevkivi puhul on tuleks eelnimetatud riskid avalikkusele elektritootmine kaugemas tulevikus tegu piiratud ressursiga, mille peami- teatavaks teha. Mõne poliitilise amet- perspektiivitu ja ühiskonnale kahju- seks piiranguks on aastas kaevandatav niku poliitiline vastutus ja riigile kuu- lik. Kasulikumad variandid põlevkivi- põlevkivikogus. Vastavalt põlevkivi luva äriühingu juhatuse liikme ametist elektri asendamiseks on olemas ning kasutamise riiklikule 2008–2015 [7] vabastamine on olematu hüvitis võr- põlevkivielektri tehnoloogiate asemel arengukavale on aastas maksimaalselt reldes kahjuga, mida selliste riskide on Eesti ühiskonnale mõistlikum aren- lubatud kaevandada 20 mln t põlevkivi. realiseerumine kaasa võib tuua. dada põlevkivikeemiat, seega peaksime Eespool viidatud OÜ Energiasalv uu- esimese sammuna astuma ühiskonnana ringus jõuti järeldusele, et iga tonniga, Põlevkivikeemia kiired sammud Narvas uute põlevkivi- mis läheb elektritootmisse põlevkiviõli Teades põlevkivikeemia võimalike plokkide ehitamise peatamiseks. Pike- arvel, loobutakse u 44,8 € suurusest li- toodete väärtust ning asjaolu, et põ- ma perspektiivi selgitamiseks põlevkivi satulust [6]. OÜ Energiasalv poolt saa- levkivist praegu toodetavad kütused, edasisel kasutamisel peaksime endale dud arvandmed on vaid orienteerivad, rääkimata elektrienergiast on põlevki- selgitama, mida me põlevkivilt tege- kuna suur osa hindadest on igapäevases vi väärtuspüramiidi kõige madalama likult ootame: kas asendust naftale ja muutumises, probleemi olemust ja suu- astme tooted, tekib ikka ja uuesti kü- maagaasile või hoopiski võimalikult rust see aga ei muuda. simus: miks me oma peamist maavara suurt lisaväärtust? Nendele alusküsi- Eeltoodust võib teha lühikese, kuid kõige madalama lisandväärtusega too- mustele vastamine ja põlevkivikasutuse põlevkivil baseeruva elektritootmis- detele raiskame? tegelikule konkurentsile allutamine on tehnoloogia jaoks fataalse järelduse: Artikli autorid on kursis põlevkivi- eeldused Eesti peamise maavara kasu- rajatavatel põlevkiviplokkidel puudub valdkonnas Eestis tehtavate teadus- tamise eest mõistliku kasu saamiseks. ilma massiivse toetuseta võime turul teemadega ning meile tundub, et me konkurentsivõimeliselt elektrit toota, teeme Eestis eesmärgipäratut põlev- Kasutatud allikad tegemist on Eesti ühiskonna jaoks ku- kiviteadust väga lihtsal põhjusel – me 1. Mager, D. The Transformation of lukaima variandiga elektritootmisel. pole püstitanud majanduslikul analüü- Energy Policy in Germany – German Veelgi enam: mis tahes uute Narva sil põhinevat korrektselt sõnastanud Know-How and Legislation. German plokkide rajamismaksumusest väik- põlevkivikasutuse eesmärki. Kahjuks Federal Ministry of Economics and sem summa, mis tuleb maksta trah- puudub see ka “Põlevkivi kasutamise Technology presentation held in 5th of vina ehitatavate plokkide ehituslepin- riiklikus arengukavas 2008–2015”, December 2011 in Berlin. 21 pp. gust loobumise eest, on hästi kulutatud mille koostamisel mõlemad autorid 2. http://ec.europa.eu/energy/energy maksumaksja raha. osalesid. Ärgem unustagem, et sel- 2020/roadmap/doc/com_2011_8852_ Lahenduse Eesti elektrivajaduse le arengukava pealkirjaks oli esialgu en.pdf katmiseks majanduslikult soodsaima “Põlevkivi kui riiklikult strateegilise 3. Eesti elektrisüsteemi varustuskind- ja tehniliselt kõige vastuvõetavama la- energiaressursi kasutamissuundade luse aruanne. – Eleringi toimetised, henduse saamiseks tuleb kohe loobuda määramine, sh põlevkiviõli ja põlevki- 2011, 1, 1–95. http://elering.ee/public/ praktikas juurdunud poliitikute tagatu- vigaasi kasutamisvõimaluste hindami- Infokeskus/Aruanded/Elering_Varus- bades tehtavatest otsustest ja korral- ne hajutatud energiatootmise printsiibi tuskindluse_aruanne_2011.pdf dada aus konkurss, andes pakkujatele rakendamisel”. Selge on see, et me va- 4. http://www.indexmundi.com/ võrdsed tingimused nii ressursile kui jame kiiresti uut põlevkivi kasutamise commodities/?commodity=coal- elektrivõrkudele juurdepääsul. riiklikku arengukava. australian&months=12 5. http://praxis.ee/index.php?id=949 Kuidas panna põlevkivi paremini Konkurss põlevkiviressursi (Viide ettevõtte kodulehele. Uuring riiki ja rahvast teenima? kasutamiseks tänaseks maha võetud.) Põlevkiviõli tootmine ning sellest Oleme arvamusel, et algne põhjus põ- 6. Eesti energiasüsteemide arengu või- diislikütuse valmistamise kavad on levkivikasutuse senisele ebaefektiiv- malikud stsenaariumid. Energiasalve avalikkusele hästi teada, kuid enne susele on ressursi jagamine administ- ettekanne. 61 lk.: http://energiasalv.ee/ suuremahuliste investeeringute tege- ratiivse suva põhiselt, mitte konkursi wp-content/uploads/2011/11/Elektri mist tuleks selgitada põlevkiviõli või korraldamise tulemusena. Printsiibis systeemi-areng-2023-nov-2011.pdf sellest valmistatava diislikütuse kasu- on meil omanikutulu maksimeeri- 7. http://www.envir.ee/orb.aw/class tatavusega seonduvad riskid. Nimelt miseks kaks valikut: esimene va- =file/action=preview/id=306730/P% hakkavad juba lähiaastatel laevan- riant on arendada riigi eestvedamisel D5KKi+kinnitamine.pdf

8 Eesti Põlevloodusvarad ja -jäätmed 2012 PÕLEVKIVI. OIL SHALE Mineraalsoolade rohkusest Maardu fosforiidi karjääri diktüoneemakildarikastes puistangutes

[4] on eri publikatsioonides nimetatud kaaliumi- ja alumiiniumi segasulfaat diktüograptuse kiltkiviks, graptoliit- [7]. Ammooniumsulfaadi teke viitab argilliidiks, diktüoneemaargilliidiks, põlemiskolde ümbruses valitsenud konnatahvliks või mustaks kildaks. taandavatele tingimustele ja kilda or- Tavaliselt selgub kontekstist, kas on gaanilises osas sisalduva lämmastiku tegemist Eestis levinud maavaraga või osalusele sulfaatide moodustumisel. Rein Veski, mitte. Looduslikus lasundis kilt ei allu tehnikakandidaat pea mingisugustele keemilistele muu- tustele. Vaid kildalasundi pealmine eg-ajalt on tõusnud päevakorda pind omab lagunemise märke. Klindist AEesti fosforiidi ja diktüoneemakil- hunnikusse varisenuna või kaevetööde da (edasi kilt) varude kasutamine (nt käigus teisaldatud kilt on äärmiselt [1–3]). Fosforiidimaaki vaadeldakse isesüttiv. kui fosfori ja fosforväetiste tooret, Kilda isesüttimisel tekkinud õli ja kilta on võimalik kasutada mitmete väävel. Alustame kilda geokeemilist majanduses nõutud metallide toorme- aktiivsust iseloomustavatest nähtus- na. Eesti rahval on selgelt meeles või- test ühe vähem levinuga. Kilda puis- duga lõppenud fosforiidisõda. Meeles Joonis 1. Kilda põlemiskoldest erituv tangusisesel põlemisel on ootuspärane ehe väävel mahajäetud Maardu fosforii- on ka argumendid, millega põhjendati CO, CO2, SO2, H2O ja NOx eritumine, dikarjääri põhjapuistangu nõlva kivimitel fosforiidikaevandamise keskkonna- kuna kilda orgaaniline aine koosneb (keskel ja paremal – pilte näete värvilisena vaenulikkust ja majanduslikku mõt- süsinikust, vesinikust, lämmastikust Interneti-väljaandes www.wby.ee). tetust. Üheks oluliseks argumendiks ja väävlist, väävlit sisaldab ka kil- The elemental sulphur secreted from the oli Maardus kaevandatud, kuid kasu- underground combustion centre of dictyo- das ja selle lähikonnas paiknev pü- nema shale on the northern dump rocks of tamata jäänud kilda keskkonnamõju. riit. Esialgu tundus põlemisgaasidega Kilda omaette kasutamiseks sobivat the abandoned Maardu phosphorite quarry pinnasele või taimedele ladestuv ehe (for coloured pictures see www.eby.ee). tehnoloogiat polnud siis ja pole seni- väävel (joonis 1) (tekkis puistangutest ni õnnestunud välja töötada. Nii maeti väljuva väävelvesiniku õhuhapnikuga aastakümnete kestel u 71,7 mln t kilta oksüdeerumisel) ja õli (joonis 2) Maa- Maardu fosforiidikarjääri puistangu- rdu puistangutes kurioosiumina [5, 6]. tesse, sellest vaid väike osa selektiiv- Kuid nendele eritistele oli loogiline selt paetükkidest moodustatud padjale selgitus. Kilt ja püriit tekitasid põledes liiva alla [2]. Maardu karjääri puistan- (oksüdeerudes) soojust, mille toimel gutes toimuvaid protsesse uuriti juba lagunes taandavates tingimustes kollet fosforiidi kaevandamise ajal ja aastaid ümbritsev kilt, eritades uttegaasi ja õli. pärast kaevandamise lõpetamist. Pä- Osa õlist, mis põlemiskolde laienemi- rast iseseisvumist huvi puistangutes sel maa-all ära ei põlenud või ei kon- Joonis 2. Lõõr karjääri põhjapuistangu toimuva vastu oli päevakorral tõsise- denseerunud puistangu sees, kantigi nõlval koos sealt väljunud kilda utteõliga. malt vaid seoses Tallinna prügila raja- utte- ja suitsugaasidega välja. Õli ja The pipe and dictyonema shale oil secre- misega. väävli puistangute pinnale kandumine tion on the slope of the northern quarry Käesolevas artiklis käsitleme mine- oli erandlik. Kui palju võis tekkinud dump. raalsete uusmoodustiste teket puistan- õlist talletuda puistangute sisse, pole gu aeratsioonivööndis – väävelhappe- teada. lises tehnogeenses murenemiskoori- Kilda isesüttimiskolde ümber la- kus. Eesmärk on tõmmata tähelepanu destunud soolad. Täitematerjali han- kilda ja sellega kaasneva püriidi geo- kimisel osaliselt lahti kaevatud puis- keemilisele aktiivsusele. See on väl- tangunõlvas paiknenud kustunud kilda jendunud puistangusisese põlenguna, põlemiskolle (joonis 3) andis võimalu- keemiliste elementide leostumises ja se uurida selle ümbruse mineraalseid väljauhtumises, kuid ka geokeemiliste uudismoodustisi. Sealt kogutud soola- barjääride tekkes. de põhikomponendid olid bussengo- Teaduspublikatsioone kilda kohta on tiit-moriit, kiseriit ja tšermigiit, – kõik Joonis 3. Kaevamisega avatud kilda põle- ilmunud märkimisväärsel hulgal. Siin need olid sulfaadid, esimene neist am- miskolle Maardu karjääri lõunapuistangu viitame vaid üksikutele, mis on an- mooniumi-, kaaliumi-, magneesiumi- nõlvas. tud teemaga otseselt seotud. Lugejat ja raua segasulfaat, teine magneesi- The combustion centre of dictyonema oil ärgu heidutagu, et diktüoneemakilta shale opened after digging at the southern umsulfaat ja kolmas ammooniumi-, dump slope of Maardu quarry.

Estonian Combustible Natural Resources and Wastes 2012 9 PÕLEVKIVI. OIL SHALE

Sulfaatiooni lähtematerjaliks sai olla lumevaese detsembri esimesel poolel lehestub ka sügavamal puistangute nii orgaaniline kui püriitne väävel. Maardu lõunakarjääris, põhjakarjää- sees, mis tõstaks tema geokeemilist Puistangu pinnakihis esinevad rist sai kogutud vaid pinnal lasunud aktiivsust mitu korda. Lõunakarjääri soolad. Maardu puistangutest leostu- kilta, enamikus porsumisel lehestu- aeratsioonivööndis oli lehestumine 20 vad välja peamiselt kaltsiumi-, raua-, nuid (joonis 5). Lõunakarjääris võeti aastat tagasi veel tagasihoidlik, kuid magneesiumi-, molübdeeni-, vanaa- proove rekultiveerimiseks tasandatud seal oli kaevandamine siis alles lõpeta- diumi-, tooriumi-, uraani-, titaani-, puistangu pinnalt ja kuni 130 cm sü- tud, puistangud tasandatud ja osaliselt fosfori-, kaaliumi- ja naatriumiühen- gavuselt (joonis 6). Viimasel juhul puuistikutega kaetud. Põhjakarjääri jäi deid. Peamiselt sulfaatidena, kuid ka koos ümbritseva liivaga, harvemini puistangutes lubjakivi- ja kildakama- kloriidide, fluoriidide ja nitraatidena glaukoniitliivaga. Vaatamata sellele, kate vahele enam tühikuid kui selek- [2, 3, 7–10]. Üsna hästi on teada, kui et kilt oli proovivõtualal selektiivselt tiivselt ladestatud lõunakarjääris. Nii suur hulk neist merre voolab, näiteks maetud, esines puistangu pinnal suure- pole välistatud õhuhapniku ja sadevee kunagi aastakümneid tagasi 1646,4 t maid või väiksemaid osaliselt porsuda tungimine isegi tasandatud puistangute lahustunud mineraalaineid ühe ruut- jõudnud kildaga kaetud alasid ja üksi- pinnalt sügavamale ning kilda ja pürii- kilomeetri kohta aastas [2]. Kui palju kuid lubjakivitükke. di porsumisprotsessi kiirenemine. neid puistangutes tahkelt või lahustu- Eri sügavusest võetud 65 kilda- ja Kilda ja püriidi geokeemilise aktiiv- nult on, on vaid ühe uuringu tulemuste 48 kilta ümbritseva peenmaterjali (lii- susega on võimalik seletada mitmete kaudu teada, sedagi vaid pindmise kihi va-, glaukoniidi-)proovid pesti kuuma geokeemiliste barjääride teket. Liht- kohta [9]. destilleeritud veega, aurutati kokku samad neist leidsid siin kirjeldamist, Lisame juba nimetatud andmetele ja kuivatati. Soolade saagis ühe tonni vihma- või lumesulamisvesi uhub la- taustinformatsiooni. Käisin proove ko- kuiva kilda või teda ümbritseva puis- hustunud soolad pinnasesse, kuuma gumas 1992. aasta oktoobris Maardu tangu materjali kohta oli vastavalt ilmaga, kui vesi puistangult aurub, põhjakarjääris (joonis 4) ja sooja ning 7–72 ja 6–154 kg, kusjuures viie kilta kogunevad soolad pinnale. Kui kilt ümbritseva liivaproovi soolade sisal- peaks puistangu sees kuumenema, on dus oli üle 100 kg ühe tonni proovi võimalik, et selle ümbruses tekib ula- kohta [9]. Vihm uhub soolad süga- tuslik soolakiht. vamale pinnasesse, seal domineeris Meil pole mingeid eksperimentaal- kaltsiumsulfaat. Vihmavaesel kuumal seid andmeid selle kohta, et puistan- ajal vesi aurustub ja soolad kogunevad gutes võiks esineda väävelvesiniku pinnale, ennekõike pinnast veidi väl- barjäär. Puistangusisestel põlengutel jaulatuvamatele osadele, kust leiti es- välja kantud väävelvesinikust tekkinud maselt lahustunud sooladest tekkinud ehe väävel on tunnistuseks, et väävel- kaaliumi sisaldavat mineraali jarosiiti. vesinik oli uttegaasides olemas. Samas Joonis 4. Maardu karjääri tasandamata põhjapuistangud. Sooli oli rohkem 30–60 cm sügavusest aga on taolise barjääri tekke tõenäosus The unleveled northern dumps of Maardu võetud proovides. väga suur. See on suurem kilda selek- phosphorite quarry. Kildast leostunud soolad, erinevalt tiivse matmise alal, kus paekivitükke ümbritsevast materjalist väljapestutest, kilda peal olevasse liiva napib. Nii ei sisaldasid rohkem mangaani, vaske ja neutraliseeru püriidist tekkinud vää- kaadmiumi, tuntav oli veel uraani ja velhape kaltsiumkarbonaadiga kalt- molübdeeni kogus. Liivast välja pes- siumsulfaadiks. Koolikeemiast tuntud tud soolad iseloomustavad nende tege- Kippi reaktsioon lahja väävelhappe ja likku sisaldust puistangutes. Oli kohti, püriidi vahel annab väävelvesiniku. kus nende sisaldus oli väike. Suurem Kui puistangutes püriidi bakteriaal- soolade sisaldus saadi kildarikkama- sel oksüdeerimisel tekkiv väävelhape te puistanguosade pinnasest. Laboris sattub püriidiga kokku, tekibki vää- peenestatud kildaproovide korral pesti velvesinik. Väävelvesinikbarjäärile Joonis 5. Näide lehestunud kildast. neist algul välja seal olnud soolad ja sadestuvad tavaliselt metallid, mis A sample of foliated dictyonema oil shale. kestva pesemise korral lisandus neile oksüdeerivas keskkonnas on lahustu- lisakogus sooli, mis tekkisid pesemi- nud, k.a uraan. sel püriidi oksüdeerumisel. Vähene Kilda porsumisel erituvad humiin- soolade sisaldus kildas võis sel juhul ja fulvohapped ning teised lihtsamad tähendada lisaks seda, et lehestunud orgaanilised ühendid soodustavad proovidest olid mineraalained juba puistangusiseste taandava keskkonna- välja leostunud. ga alade teket. Viimasel ajal on metsa- Uurimata on puistangute sügava- desse sokutatud roiskunud kala-, kur- matesse kihtidesse kantud või seal gi- ja tomatikoormaid. Kui need peak- tekkinud soolade kogus. Pole han- sid sattuma lahtistele puistangutele, li- gitud uusi andmeid selle kohta, kas saks veel läga vms, siis pole välistatud selektiivselt paetükkidele ladestatud nende mõjul taandavate tingimustega Joonis 6. Tüüpiline proovivõtuala, -auk ja kilt on edasi soojenenud-kuumenenud piirkondade teke puistangutes. Vast -vahendid tasandatud puistangutega Maar- ja mil määral. Oht selleks on kas või pole nii ohtlik taoliste geokeemiliste du lõunakarjääris. A typical sampling area and cutting and sellepärast, et paetükkide vahelt on barjääride teke ja keemiliste elemen- means for sampling in the southern quarry õhuhapnikul võimalus kildani jõuda tide kuhjumine, kui see, et mingi aja of Maardu with dumps leveled. [2]. Pole andmeid selle kohta, kas kilt möödudes, kui tingimused puistan-

10 Eesti Põlevloodusvarad ja -jäätmed 2012 PÕLEVKIVI. OIL SHALE gutes peaksid muutuma taandavatest Kirjandus 8. Veski, R. Geokeemiliste viitpommi- uuesti oksüdeerivateks, vallanduvad 1. Petersell, V. Eesti maavaradest ja de võimalikkusest Maardu puistangu- sinna kogunenud, enamasti organis- nende kasutamisest geoloogi pilguga tes. – Eesti TA Toim. Keemia, 1984, midele mürgised elemendid suhteliselt – Keskkonnatehnika, 2011, 4, 35–37. 44, 1, 76–85. lühikese ajaga. Taolist vabanemist kir- 2. Pihlak, A.-T. Eesti diktüoneemaar- 9. Palu, V., Veski, R., Palvadre, R., jeldatakse teaduskirjanduses keemilis- gilliidivarudest ja nende kasutamise Ahelik, V., Puura, E., Petersell, V. te viitpommidena. võimalustest. – Keskkonnatehnika, Post-disposal changes in Maardu was- Käesoleva kirjutisega rõhutame, kui 2011, 4, 33–37. te rock dump. In: 16th Estonian Che- vähe me teame Maardu fosforiidipuis- 3. Lippmaa, E., Maremäe; E., Pih- mistry Days. Abstracts of Scientific tangute sees toimuvatest muutustest. lak, A.-T. Resources, production and Conference. Tallinn, 1995, 104–105. Siin me ei käsitlenud teadlikult kilda processing of Baltoscandian multime- 10. Puura, E. Weathering of Mining orgaanilise aine keemilisi muutusi tal black shales – Oil Shale, 2011, 28, Waste Rock Containing Alum Shale porsumisel, mille kohta on avalda- 1, 68–71. and Limestone: A Case-study of the tud samuti vaid üksikuid lühiteateid 4. Veski, R. Eesti põlevloodusvarad. Maardu Dumps, Estonia. Dissertation. [11,12]. Kas ootame ära, kui mingi – Eesti Põlevloodusvarad ja -jäätmed, The Royal Institute of Technology, viitpomm(ike) annab endast märku ja 2009, 1/2, 9–14. Sweden. 1998. 198 pp. tormame siis tekkida võivaid kahjusid 5. В��к�, Р., ��, �. О �м�� 11. Koel, M., Palu, V., Veski, R. Post- likvideerima? Või koondame päde- ��м��г��я ��к��м��г� disposal changes of Dictyonema shale vaid erialaspetsialiste, kes on suuteli- г��юч�г� ��ц�. 1. �� м��. – in Maardu waste rock dumps. In: 17th sed otsustama, mida on vaja Maardu И��. АН Э��Р. Х�м�я. 1981, 30, 2, Estonian Chemistry Days. Abstracts puistangutes toimuvast parema etteku- 95–100. of Scientifi c Conference. Tartu. 1996, jutuse saamiseks teha. Ja siis edaspidi 6. Veski, R. Väävli ja naftoidi tekkest 77–78. vastavalt tegutseda. Veelkord rõhuta- Maardu karjäärides. – Eesti Loodus. 12. Palu, V., Veski, R., Suvorova, G. me, et iga kümnes puistangu aeratsioo- 1981, 11, 716–720. The composition of dictyonema oil nivööndist võetud proovi tonni kohta 7. В��к�, Р., Щ��б�к��, Е., Б��- shale weathering products. In: 24th Es- tuli üle 100 kg peamiselt püriidist ja ��, Л. Амм��-�у��ф��я ��х- tonian Chemistry Days. Abstracts of kildast väljaleostatud mineraalsoola- ��г��я м��ц�я � г��х Scientifi c Conference. Tartu. 1998, 55. sid, mille edasisest käitumisest puis- ��х М��у. – И��. АН Э��Р. tangutest puudub täpsem ülevaade. Х�м�я. 1990, 39, 3, 179–184. Konverentsid. Conferences

14th International Peat Congress The 7th Conference on US Biochar Conference – Peatlands in Balance Sustainable Development of 29 July–1 August 2012, Rohnert 3–8 June 2012, Stockholm, Sweden, Energy, Water and Environment Park, CA, United States, http:// www.ipc2012.se Systems – SDEWES Conference - biochar.us.com 9th INTECOL Wetlands Ohrid 2012 International Conference on Conference Wetlands in a 1–7 July 2012, Ohrid, Macedonia, Engineering of Nuclear, Thermal Complex World http://www.allconferences.com/ and Renewable Energies 3–8 June 2012, Orlando, Florida, conferences/2011/20111118084807/ 2–4 August 2012, Tiruvannamalai, USA, www.conference.ifas.ufl .edu/ BIOGEOMON 2012: 7th Tamil Nadu, India, http://www. intecol International Symposium on arunai.org AEBIOM Focus 2012: EU Ecosystem Behavior 2012 3rd International legislation, sustainable feedstock 15–20 July 2012, Maine, USA, Conference on Environmental supply and market opportunities www3.villanova.edu/conferences/ Engineering and Applications 25–26 June 2012, Brussels, biogeomon (ICEEA 2012) Belgium, www.aebiom.org The potential of micro algae as a 4–5 August 2012, Dubai, United Joint BES IUCN Symposium source of energy in the UK water Arab Emirates, http://www.iceea. 2012 (Investing in Peatlands – industry org/ Demonstrating Success) 19 July 2012, Sheffi eld, United Kingdom, http://www.aquaenviro. 26–28 June 2012, Bangor University, United Kingdom, www. co.uk tiny.cc/r5l51 Ramsar COP11 Rewetting of Raised Bogs II 6–13 July 2012, Bucharest, Roma- nia, www.ramsar.org 27–28 June 2012, Schneverdingen, 5th International Meeting on the Germany, www.dmtev.de Sharing experience on Raised Bog Biology of Sphagnum Restoration 10–19 August 2012, Tartu, 22–25 July 2012, Riga, Latvia, Estonia and Latvia, for more http://http://www.purvi.lv/en/news/ information visit natmuseum.ut.ee/ international-seminar Sphagnum2012 (järgneb lk 12)

Estonian Combustible Natural Resources and Wastes 2012 11 JÄÄTMED. WASTES

Läänemere jäätmealane konverents RECO Baltic 21 Tech – Towards Sustainable Waste Manage- ment in the Baltic Sea Region

Eestist oli mitmeid ettekandeid. Esimeses neist andis Peeter Eek keskkonnaministeeriumist ülevaate meie munitsipaaljäätmetest, programmi direktor Harri Moora (SEI- Tallinn) rääkis võrdlevalt sama- dest probleemidest Balti riikides ja Konverentsist Poolas. Moora oli konverentsi üks osavõtjad. moderaatoreid ja peaorganisaator. The participants SEI-Tallinna osalusest jäätmepro- in the Confe- jektides vt http://www.seit.ee/index. rence php?m=9&program=2&project=12. 27. oktoobril 2011 peeti Tallinnas Lää- Stenmark Rootsi keskkonnauuringu- Tallinna sadama prügikogumisest ja nemere äärseid riike hõlmava Baltic te instituudist, Rootsi jäätmealastest korduvkasutuse teemal esines Tanel Sea Region’i projekti (RECO Baltic kogemustest rääkis Catarina Östlund Ritser ettevõttest AS Green Marine, 21 Tech, veel lühemalt RB21T) koha- Rootsi looduskaitseagentuurist, kesk- Tartu linna biojäätmetest biogaa- selt jäätmealane konverents “Arengu- konnamõjusid ja kulutusi vähenda- si tootmisest rääkis Jaanus Tamm. suunad ja investeeringute vajadused vast tarkvarast WAMPS (kättesaadav Kõik konverentsi ettekanded on In- jäätmekäitluses” (Emerging trends https://wamps.ivl.se) rääkis lähemalt ternetist kätte saadavad http://www. and investment needs in waste mana- Carl Jensen samast instituudist. recobaltic21.net/en/conference-2011. gement). Projekti on osaliselt rahasta- Rootsist esines veel David Borjesson nud Interreg IVB Läänemere piirkonna ettevõttest BioPrePlant AB, teema toi- programm 2007–2013. Põhiküsimused, dujäätmete innovaatiline eeltöötlemi- millele otsiti lahendust, olid jäätmema- ne. Saksamaa jäätmemajandusest tegi janduse jätkusuutlikkus ja võimekus, sissejuhatava ettekande Hamburgi ja planeerimine, investeerimine, jäätme- Nanyangi tehnoloogiainstituutide õppe- hierarhia põhimõtte rakendamine, uute jõud Rainer Stegman, linna biojäätmete ärivõimaluste loomine, koostöövõrgus- biogaasijaamast Paul Scherer Hambur- tikud, otsustetegijate kokkuviimine, gi rakendusteaduste instituudist. Leedu pilootprojektid, juhendmaterjalide ja Šiauliai rajooni prügila biogaasi kogu- Rainer Stegmani ettekandes osutatud suu- käsiraamatute avaldamine jpm. misest rääkis sealse jäätmekeskuse nad, mis vajavad enam uurimist. Directions Projekti üldiseloomustuse andis Åsa esindaja Giedre Katkauskaite. outlined by Rainer Stegman requiring furt- her investigation Konverentsid. Conferences

(lk 11 järg) Maaülikooli ja Poola TA Poznanis The 2012 International Nordic Water 2012: Catchment asuv Põllumajandus- ja Metsakesk- Conference on Power and Energy Restoration and Water Protection konna Instituut (IAFE) teaduskoos- Engineering (XXVII Nordic Hydrological töö kümnendat aastapäeva. 1–2 September 2012, Phuket, Conference) Registration and information Thailand, http://www.icpee.org/ 13–15 August 2012, Oulu, Finland, available on the conference website 11th International Conference on http://nhc2012.oulu.fi http://pk.emu.ee/en/structure/ Sustainable Energy Technologies Huumus- soilscience/conference/, contact 2–5 September 2012, Vancouver, vormid ja E-mail: [email protected] Canada, http://www.setconference. bioloogili- Bioenergy from Forest Conference org/ selt aktiiv- and International Conference on sed ühen- Exhibition Sustainability in Energy and did kui Buildings, SEB’12 mullasti- 27–31 Au- 3–5 September 2012, Stockholm, kulise mitmekesisuse indikaatorid. gust 2012, Sweden, http://seb.sustainedenergy. Humus forms and biologically Jyväskylä org/ active compounds as indicators of and Jämsä, Finland, www.bioenergy. Mires and their catchment areas pedodiversity finbioenergy.fi 6–8 September 2012, Schorfheide- Sellenimeline rahvusvaheline konve- Baltic Peat Forum 2012 Chorin, Werbellinsee, Germany, rents toimub Tartus 27.–28. augustil August/September, Estonia, www.dmtev.de 2012. Konverentsiga tähistab Eesti www.turbaliit.ee

12 Eesti Põlevloodusvarad ja -jäätmed 2012 BIOMAJANDUS. BIOECONOMY Biomajandus, mis see on?

Rein Veski, tehnikakandidaat

. veebruaril 2012 võttis Euroopa 13Komisjon (EK) Brüsselis vastu strateegia suunamaks Euroopa majandust taastuvate loodusvarade ulatusli- kuma ja jätkusuutlikuma kasutamise poole (COM(2012) 60 final): „Inno- Huvigruppide esindajad. Riigikogu majandus-, keskkonna- ja maa- vatsioon ja jätkusuutlik majanduskasv: Stakeholders’ representatives elukomisjonid ühisistungil Riigikogus. Euroopa biomajandus“. Pressiteates The Economic Affairs, Environment and Rural Affairs Committees of the Riigikogu selgitati, et „termin “biomajandus” et GOOGLE annab sõna „biomajan- at its joint sitting hõlmab tootmisharusid, milles toi- dus“ sisestades 5410 vastet, mis tõusis du- ja sööda- ning tööstus- ja energia- bioeconomy puhul juba u 436 000-ni. tootmise sisendina kasutatakse maa Seega poleks justkui tegemist uue maja mere bioloogilisi varusid ning ka jandusharuga? Samas aga selgus ühi- jäätmeid”, täpsustades: “See termin sistungil, et biomajanduse mõiste on hõlmab ka bioprotsesside kasutamist näiteks Eesti T&A korralduse jaoks säästvates tööstusharudes. Näiteks uus ja pole olnud kasutuses teaduspo- biojäätmed on arvestatav alternatiiv liitika strateegiadokumentides. keemilistele väetistele ja sobivad ka Kuidas sai üsna vana mõiste järsku bioenergia tooraineks, nendega saab uue kuue? Ja kuidas seda defineerida? EK teadusuuringute ja innovatsiooni pea- katta 2 % EL-i taastuvenergia eesmär- Vast oleks lühim määratlus ökoloogi- direktoraadi biotehnoloogia ja põllumajan- gist.” Vähem kui kaks kuud hiljem del ja energeetikutel veidi erinevate dusuuringute direktor Maive Rute ettekan- kutsusid Riigikogu majandus-, kesk- nüanssidega käibel oleva biomassi net tegemas. konna- ja maaelukomisjonid otsustus- kaudu: „Biomajandus on majandus- Director of the Directorate for Biotechno- te tegijaid ja huvigruppe Toompeale haru, mis kasutab toormena taastuvat logies, Agriculture and Food, European avalikule ühisistungile biomajanduse Commission’s DG Research and Innovation, biomassi (taimed, seened, loomad, making a presentation at the Riigikogu. üle arutama. s.h mikroorganismid)“, jättes vast Sissejuhatava ettekande tegi EK siit inimese biomassi välja, piirdudes teadusuuringute ja innovatsiooni pea- vaid selle osaga, mis tast jõuab näiteks direktoraadi biotehnoloogia ja põl- reoveepuhastusjaamadesse. Biomassi lumajandusuuringute direktor Maive töötlemis- ja organismide elutalitluse Rute teemal: “Euroopa otsib teed naf- jäätmed ei vajaks siin eraldi rõhuta- ta-majandusest bio-majandusele üle- mist, kuna on osa samast biomassist. minekuks. Uus biomajanduse stratee- Miks rõhutame taastuvust? Kui öko- gia.” Sellele järgnesid ministeeriumi loogidel on biomassi mõiste seotud esindajate ettekanded: „Biomajandu- peamiselt elusorganismide koguse, sega seotud teadus- ja arendustege- seega füüsikalise massi mõistega, va- Puidutööstuse saadusi vus Eestis“ (Andres Koppel), MKM-i hel ka kui materjaliga, siis energeeti- Food industry products tegevus biomajanduse arendamisel“ kud tõlgendavad biomassi kui bioloo- (Tea Danilov), “Põllumajandusest gilise päritoluga elusat või surnud ma- järjepanu turba-, kivisöe-/põlevkivi- ja biomajanduse kontekstis“ (Illar Le- terjali. Kui biomass (biomaterjal) on naftamajandusele, viimane neist võit- metti) ja „Puidu kasutamisest bioener- ikka väga kaua surnud, siis nimetata- leb omakorda ellujäämise eest gaasi- gia tootmisel“ (Andres Talijärv) (neile vad energeetikud seda fossiilkütuseks. majandusega. Üheks põhjuseks, miks on juurdepääs: http://www.riigikogu. Veidi aega tagasi surnud biomassi või biomajandus jäi alla fossiiltoorme ma- ee/index.php?id=172772&parent_ elusaine biomassi (biomaterjal) käsit- jandusele, osutus tollase biomajanduse id=169303 ja http://live.riigikogu.ee/ letakse taastuvloodusvarana. Vaidlu- jätkusuutmatus suurenenud nõudluse live). sed käivad selle üle, kus on piir taas- tingimustes. Oli aeg, mil Euroopas jm Ettekannetest jäi kõlama, et bioma- tuva ja taastumatu biomaterjali vahele. muutusid metsad ja pärast seda varsti jandus on täiesti uus suund vähemalt Samas ollakse veendunud, et näiteks ka turvas vaid tühisel määral taastu- toetusrahade edaspidise jagamise 1000 aastat tagasi ehitatud maja pal- vaks. Siis puututi esmakordselt va- seisukohalt. Siit ka istungil tõstata- ke annab käsitleda biomassina, kuid lusalt kokku põhimõtteliselt taastuva tud küsimused, näiteks, kas soojuse sama kaua tagasi ladestunud turvast biomaterjali paikkonnitise taastuma- ja elektri koostootmine puidust ikka enamasti mitte. tusega. Nüüd on Euroopa riigid jälle kuulub biomajanduse alla. On ju sel- Rute ettekandest ja ka biomajandust metsarikkad ja rohttaimeid kasvab ge, et toetusraha küsimisel tuleb edas- käsitlevates dokumentides rõhutatakse külluses. Isegi kui kliima peaks üle- pidi põhjalikult avada projekti seotus vajadust eelistada biomajandust nafta- määra soojenema, olukord oluliselt ei biomajandusega. Kui hakkasin üritu- majandusele. Ega kellelegi pole sala- halveneks, olgugi, et osa alasid muu- sest ülevaadet koostama, selgitasin, duseks, et kunagi jäi biomajandus alla tuks elamiskõlbmatuks.

Estonian Combustible Natural Resources and Wastes 2012 13 BIOMAJANDUS. BIOECONOMY

Biomajanduse dokumentides vihja- biomajanduse suunas on nii Eestis kui gi talletatud päikeseenergia. Päike on takse seni veel üsna ebalevalt biora- Euroopa Liidus varemgi olnud. Eesti taastuvenergiaallikas ka ilma biomassi finatsiooni võimalustele, samuti kui edusammud põhinevad suuresti sellel, vaheastmeta, seda on ka tuuleenergia. millelegi uuele nähtusele. Tegemist on et Rute oli EMÜ kasvandik. Kumbki neist pole vaadeldav toorme- sõna naftatööstuses tavalise refinery Tulles veelkord biorafineerimise na. Biomassil (biomaterjalil) on seega uue kasutustavaga. Naftatööstuses tä- juurde tagasi, siis ega selle mõiste var- laialdasemad kasutusvaldkonnad. hendab see (nafta)rafineerimistehast e jatum sisu ei avane ka Wikipediast üle Ilmselt hakatakse toetama eelkõige eestipärasemalt nafta ümbertöötlemis- vaadates. Seal sätestatakse biorafinee- neid nn komplekseid tehnoloogiad, tehast, üldisemalt võttes lihtsalt üm- rimine ettevõtmisena, kus on biomas- milles suudetakse biomassi töötle- bertöötlemistehast, veidi spetsiifilise- si töötlemine ühitatud seadmetega. misel saada unikaalseid ja/või kal- mana naftautmistehast, samas kui põ- Samas on teada, et oskusteave on üks leid saadusi (millele on täismahuline levkiviutmine on meile arusaadavam. määravamaid komponente. nõudlus), nii et poleks ohtu seatud Seega oleks biorefinery eestipäraselt Nii näeme uute mõistete esileker- toidu- ja söödatööstuse vajadused ja bioümbertöötlemistehas või sisuliselt kimist, mille abil hakatakse suunama keskkond, arvestatakse ala jätkusuut- sobivamana biomassi ümbertöötlemis- (bio)majanduse arengut. Biomajandus likkust ja eeldatavat konkurentsieelist tehas. Ühes EMÜ teadlaste artiklis (lk on kahtlemata oluline osa majandu- „fossiil“-majanduse ees ning jäätmete 15) nimetatakse biorefinery’t biomas- sest, kuid ikka seni, kuni on tagatud kasutamist. Jäätmevaba tehnoloogia si väärindusahelate kontseptsiooniks, jätkusuutlikkus, s.o põhinemine taas- pole alati konkurentsivõimeline, kuid mis tagab biomassi mitmekesisema tuval ressursil. Taastuv ressurss on võib selleks saada, kui ühe tehnoloo- kasutuse. Teaduspõhise biomajandu- seni alakasutatud, seega on selle ka- gia jäätmed leiavad kasutamist teise sega (knowledge-based bio-economy sutamine mitmel põhjusel soovitatav, poolt ja vastupidi. Ühte taolist kirjel- nende tõlkes) tegeletakse selles üli- kuid ajaloolist kogemust arvestades dasime ajakirja 2010. aasta numbris – koolis vähemalt alates aastast 2005. – teatud piirini. Biomajandus põhineb kahe tootmisala ühildamisest tekkivat Nii peeti näiteks 2010. aastal Tar- päikeseenergial, k.a toidu- ja sööda- sünergiat: „Loomne ja loomasöödast tus konverents „Nutikas jätkusuut- majandus. Fossiilkütustesse/fossiil- kääritatud metaan“. lik biomajandus”. Seega mõtlemist toormesse talletatud energia on kuna- Konverentsid. Conferences

(lk 12 järg) Mires and peat as a raw material International Conference on Sus- ICCE 2012: International Confe- GeoHanover 2012 tainable Energy Engineering and rence on Clean Energy 1–3 October 2012, Hannover, Application (ICSEEA) 2012 10–12 September 2012, Quebec, Germany, www.dmtev.de 6–8 November 2012, Yogyakarta, Canada, http://iaemm.com/ICCE_ German Peat and Humus Day Indonesia, http://www.icseea.org Home/ 18 October 2012, Bad Zwischenahn, III Latin American Congress of EWRES&ECRES - European www.ivg.org Biorefineries Workshop and Conference on Global Biofuels & Bioproducts 19–21 November 2012, Pucón, Renewable Energy Systems Summit Chile, http://www.biorrefinerias.cl 17–28 September 2012, Antalya 19–21 November 2012, San Antonio, Sustainable Future Energy 2012 Turkey, http://www.ewres.info USA, http://www.omicsonline.org/ 21–23 November 2012, Bandar, The International Mire bioproducts2012/ Seri Begawan, Brunei, Darussalam, Conservation Group (IMCG): International Conference on http://fos.ubd.edu.bn/energy2012 Field Symposium 2012 Biodiversity and Sustainable 2nd Annual International September 2012, Andes, www.imcg. Energy Development Conference on Sustainable Energy net 19–21 November 2012, Hyderabad, and Environmental Sciences 10th International Symposium on India, http://conference88. 25–26 February 2013, Singapore, The Power of Green Energy com/newframe.php?src=http:// Singapore, http://www.env-energy. 20–22 September 2012, Torun, omicsonline.org/biodiversity2012/ org/ Kujawsko-Pomorskie, Poland, http:// Low Carbon Earth Summit 2012 ISHS-IPS International gape2012.umk.pl (LCES-2012) Symposium on Growing Media 1st International Conference of 19–21 October 2012, Hefei, China, and Soilless Cultivation Chemical, Energy & Environment http://www.lcesummit.com/ 17–21 June 2013 in Delft, the Netherlands, www.grosci2013.nl 21–23 September 2012, Kuala 4th Nordic Wood Biorefinery Lumpur, Malaysia, http://assetedu. Conference The International Association for org/viewjc.php?id=c3 23–25 October 2012, Helsinki, Ecology (INTECOL) 2013: Into http://www.nbforest.info/events/4th- the next 100 years BITs 1st Annual International nordic-wood-biorefinery-conference 18–23 August 2013, London, United Symposium of Clean Coal Kingdom, www.intecol.org Technology 2012 International conference of the 24–26 September 2012, Taiyuan, LIFE Project SEMEAU: How Baltic Peat Producer Forum 2013 China, http://www.bitcongress.com/ to combine Forest Management, 2013, Lithuania, www.asocdurpes. cct2012/WelcomeMessage.asp Local Development and Protection lt/en of Surface and Groundwater 15th International Peat Congress October 2012, France, 2016, Kuching, Malaysia www.life-semeau.eu

14 Eesti Põlevloodusvarad ja -jäätmed 2012 BIOMAJANDUS. BIOECONOMY

Mitmeaastaste heintaimede biomassi väärindus- ahelad – BIOREF projekt Eesti Maaülikoolis

Sellest lähtuvalt saab maailmas giad valdavalt ainult toidulisi kultuure, järjest rohkem tähelepanu biomassi kuid II ja III põlvkonna tehnoloogiad väärindusahelate kontseptsioon (bio- kasutavad pigem toiduks mittesobivat refinery) – biomassi mitmekesisem biomassi, vähendades seeläbi oluliselt kasutus. konkurentsi toidu ja bioenergia vahel. Biomassi kasutusviis sõltub tema Bioenergia väärindusahelad on arenda- keemilisest koostisest ja koostisosa- tud bioenergia tootmisest lisandväär- de toorainelistest omadustest. Antud tuste saamiseks ning alternatiiviks naf- Maarika Alaru, teadur, Eesti Maaülikool, biomassile kõige sobivama väärindus- tal põhinevatele rafineerimistehastele. taimekasvatuse ja rohumaaviljeluse ahela kasutamine tagab tema otstar- Eesti Maaülikoolis tegeletakse prae- osakond bekohasema kasutamise energeetikas, gu esimese põlvkonna bioenergia teh- Elis Vollmer, spetsialist, toidu-, sööda-, keemia- ja materjali- noloogiatega: otsitakse võimalusi too- Eesti Maaülikool, taastuvenergia keskus tööstuses ning järgib ka säästva mata mitmeaastastest heintaimedest bio- janduse kontseptsiooni. Biomassi vää- gaasi (metaani) ja bioetanooli. Aastatel rindamise käigus võib luua väikeses 2008–2012 on Eesti Maaülikoolis teh- ohttaimede kui süsinikneutraalse koguses kõrge kvaliteedi ja nõudluse- tud katseid energiaheina Szarvasi-1, Rpeamiselt ligniini ja tselluloosi siga kemikaale või suures koguses ma- amuuri siidpöörise ja päiderooga ning saldava biomassi (The Royal ..., 2008) dalama väärtusega keemilisi ühendeid määratud nendest metaani ja etanooli suurem kasutamine energiatootmiseks ning rööpselt toota energiat protsessi saagis. Biogaasi saagis on negatiivses on Euroopa Komisjoni toetatud meede, oma vajaduste rahuldamiseks (teatud korrelatsioonis biomassi ligniinisisal- et vähendada EL-i sõltuvust importkü- juhul isegi kütuse ja elektri müügiks), dusega. Ligniinisisaldus omakorda tustest ning tõhustada energiavarustust vähendades nii töötlemiskulu ning sõltub taimede arengufaasist: mida (European ..., 2008). Energia toot- kasvuhoonegaaside heidet. Rööpselt hilisem on arengufaas, seda suurem miseks võib kasutada väga erinevate naftal põhineva keemiatööstuse hinna- on taimede ligniinisisaldus. Lõuna- rohttaimede biomassi, k.a selleks ots- tõusuga suurendab keemiliste ühendite poolsetest piirkondadest pärinevad tarbeks aretatud kultuure (European tootmine lisaks energiale protsessi ka- siidpöörised ja energiahein Szarvasi-1 ..., 2008). Need võivad olla kasvatatud sumlikkust. arenevad Eesti oludes aeglasemalt ja haritaval maal, kuid ei tohiks konku- Biomassi ja sellest eraldatavate nende arengufaas on koristusajaks reerida toiduainetööstusega. koostisosade (süsivesikud, lipiidid, varasem. See tingib nende kultuuride Rohttaimed kuuluvad lignotsellu- tselluloos, ligniin) kasutamine oleks suhteliselt väiksema ligniini- ja suure- loossete kultuuride hulka ja neile on alternatiiv naftal jt taastumatutel põ- ma tselluloosisisalduse, mis määravad rakendatavad tehnoloogiad (Yang ja levmaavaradel põhinevale tööstusele, omakorda metaani ja etanooli saagise Wyman, 2008), mida kasutatakse näi- lähtematerjal nt monomeeridele (bu- suuruse. Kirjanduse andmetel on nisu- teks puidu puhul. Need on kasutatavad taandihape), oligo- ja polümeeridele põhu ligniinisisaldus 13–15 %, mis oli soojuse ja elektri koostootmisel, püro- (bioplastid) valmistamisel. Oluline on tunduvalt kõrgem meie katses olnud lüüsi- või biogaasi tootmiseks, k.a tei- seejuures biomassi jäätmevaba kasu- energiaheina ja siidpööriste ligniini- se põlvkonna kütuste sünteesiks. tamine. sisaldusest ning tselluloosisisaldus Energiataimede kasvatamisel tuleks Biomassi väärindusahelaid saab ja- 37–41 %, mis oli energiaheina ja siid- jälgida, et nende tootmiseks kulunud gada vastavalt kasutatavale substraadi- pööristega samaväärne (Vares, 2008). energia on väiksem kui biomassi aku- le või selle koostisosale esimese, teise EMÜ katses koristati energiatai- muleerunud energia (Lewandowski ja ja kolmanda põlvkonna tehnoloogia- meid oktoobri esimesel poolel. Sel- Schmidt, 2006). See teema oli väga teks: leks ajaks olid energiaheina Szarvasi-1 aktuaalne ülemaailmse energiakriisi – suhkrul või tärklisel põhinevad taimed ligniinistunud (ligniinisisaldus ajal 1970. aastatel (Pimentel jt, 1973). (I põlvkond); 9,65 %) ning seetõttu metaani kogune- Nüüd on huvi taas päevakorras seoses – taimeõlil põhinevad (I põlvkond); mise kiirus oli võrreldes siidpööriste- fossiilkütuste hinnatõusu ja keskkon- – lignotselluloosil põhinevad (II põlv- ga aeglasem (300 liitrit metaani 1 kg nahoiuga. Samas ei lahenda taimsest kond); kuivaine kohta 49 päeva jooksul) ning biomassist biokütuste tootmine kõi- – vetikatel põhinevad (III põlvkond). lõplik metaani saagis oli 322 ± 10 l/kg ki energiaprobleeme (Doornbosch ja kuivaine kohta. Energiaheina maapeal- Steenblik, 2007). Need on suures osas Oluline erinevus I ja II põlvkonna teh- se biomassi saak oli 750 g/m2, seega seotud biomassi väikse energiatihedu- noloogiate vahel on konkurents subst- arvutuslik metaani saagis pinnaühiku sega (Comiero jt, 2010). raadi pärast – I põlvkonna tehnoloo- kohta 241,5 l/m2. Amuuri siidpööris

Estonian Combustible Natural Resources and Wastes 2012 15 Rohttaimed jm lignotselluloosne toore BIOMAJANDUS. BIOECONOMY Ligno-cellulosic feedstock

Hemitselluloosid jõudis Eesti tingimustes oktoobri algu- Ligniin (fenoolpolümeer) Rohttaimed jm(pentoosid, lignotselluloosne heksoosid) toore Tselluloos (glükoospolümeer) Lignin (phenol polymer) Ligno-cellulosicHemicelluloses feedstock seks õitsemisfaasi. Tema ligniinisisal- Cellulose (glucose polymer) (pentoses, hexoses) dus oli tunduvalt väiksem (7 %), kuid Looduslikud sideained Tselluloosi saadused metaani kogunemise kiirus oli kõrgem ja liimid Ksüloos HemitselluloosidToorkummi Ligniin (fenoolpolümeer) (pentoosid, heksoosid) Cellulose applicants Natural binders and Xylose (paksendajad, Tselluloos (glükoospolümeer) Lignin (phenol polymer) Hemicelluloses (300 l/kg kuivaine kohta 35 päeva adhesives liimid, emulgaatorid) Cellulose (glucose polymer) (pentoses, hexoses) Plant gum jooksul) ja lõplik metaani saagis oli Väävlivaba tahke kütus Ksüliit (thickeners, adhesives, Glükoos (heksoos) Looduslikud sideained Xylite emulsiers) Sulfur free solid fuel Tselluloosi saadusedGlucose (hexose) 350 ± 18 l/kg kuivaine kohta. Amuuri ja liimid Toorkummi Ksüloos Cellulose applicants Natural binders and Xylose (paksendajad, siidpöörise maapealse biomassi saagis adhesives Furfuraal liimid, emulgaatorid) oli 1050 g/m2 kohta, metaani saagis Furfural PlantHMF*, gum levuliinhape Väävlivaba tahke kütus Ksüliit (thickeners,HMF, adhesives, levulinic acid KääritamiseGlükoos (heksoos) saadused: emulsiers) Fermentation products: 2 Sulfur free solid fuel Xylite Glucose (hexose) 367,5 l/m kohta. Etanooli saagis oli -- kütused (nt etanool) Furaanvaigud Pehmendajad+lahustid -- fuels (e.g. ethanol) positiivses korrelatsioonis biomassi Furfuraal Softeners+solvents Furan resins -- orgaanilised happed (nt piimhape) Furfural HMF*, levuliinhape -- organic acids (e.g. lactic acid) tselluloosisisaldusega. Etanooli saadi HMF, levulinic acid --Kääritamise lahustid (nt saadused: atsetoon, butanool) Nailon 6 ja 6,6 Fermentation products: energiaheinast Szarvasi-1 61,19 g/kg -- solvents (e.g. acetone, butanol) Nylon 6 and 6,6 -- kütused (nt etanool) 2 Furaanvaigud Pehmendajad+lahustid -- fuels (e.g. ethanol) kuivaine kohta e 46 ± 15 g/m koh- Softeners+solvents Furan resins -- orgaanilised happed (nt piimhape) ta ja amuuri siidpöörisest 76,67 g/kg -- organic acids (e.g. lactic acid) -- lahustid (nt atsetoon, butanool) 2 Nailon 6 ja 6,6 kuivaine kohta e 81 ± 27 g/m kohta. -- solvents (e.g. acetone, butanol) *HMF – 5-(hüdroksümetüül)-2-furaldehüüd. Nylon 6 and 6,6 Päideroo vastavad näitajad on amuuri 5-(hydroxymethyl)-2-furaldehyde siidpöörise ja energiaheina Szarvasi-1 vahepealsed. Joonis. Rohttaimedel jt tselluloosi- ja ligniinirikastel taimedel põhinev biomassi väärin- damisahel*HMF – 5-(hüdroksümetüül)-2-furaldehüüd. (Mugandatud Fernando jt, 2006 järgi). Et tagada Euroopa Komisjoni üles 5-(hydroxymethyl)-2-furaldehyde Ligno-cellulosic biomass upgrading chain (adapted according to Fernando et al., 2006) seatud ülesannete täitmine, peaks järg- mise 10 aasta jooksul Eestis märkimis- väärselt suurenema rohtse biomassi ja rõhule vastupidavamate bakterite BIOREF-i projekti eesmärk on mää- tööstuslik biokütusteks väärindamine. arendamine käib intensiivselt. Tsel- ratleda regioonidele sobivad energia- Tuleks motiveerida talunikke energia- luloosi ja hemitselluloosi hüdrolüü- kultuurid ja tööstuslikuks tootmiseks kultuure kasvatama ja töötlemisette- sisaadustest on võimalik toota erine- kõlbulikud kõrge lisandväärtusega võtteid rajama. Abi oleks, kui valitsus vaid keemilisi ühendeid, nagu näiteks biotooted. Projektis osalejaid suuna- toetaks bioenergiakultuuride kasvata- peen- ja tavakemikaalid, paksendajad, takse võimalikult mitmekesisemalt mist ja töötlemist. sideained, liimid, lahustid, nailon jms. kasutama energiakultuuridest saada- Kuna Eestis on väga palju kasutu- Biokemikaalide tootmise otstarbekus vat biomassi. Selgitatakse tekkivate sest väljas olevat põllumaad, mille rohttaimedest vastavalt esitatud jooni- kõrvalsaaduste kasutamisvõimalusi boniteet on madal toidukultuuride, sele on esialgu Eestis veel välja selgita- energeetikas. Projektis osalejate ko- kuid sobiv energiakultuuride jaoks, mata. Sotsiaalmajanduslikke ja eetilisi gemused üldistatakse käsiraamatuna, tasuks Eesti kontekstis mõelda ligno- põhimõtteid arvestades peaks mitme- korraldatakse õppepäev biomassi mit- tselluloosse biomassi väärindusahela aastaseid kultuure bioenergiaks kasva- mekesisema kasutamise teemadel. loomisele. Lisaks oleks rohttaimede tama Eestis ennekõike poollooduslikel Rohkem ja operatiivsemat infot bioenergiaks ja väärindamiseks kasva- või väheviljakatel aladel. Soovitame BIOREF-i projekti kohta leiab projekti tamisel ka otsesed sotsiaalmajandusli- päideroogu (Phalaris arundinacea L.), kodulehelt http://tek.emu.ee/tegevus/ kud tagajärjed, kuna maapiirkondade siidpöörist (Miscanthus ssp) või Unga- projektid/bioref-projekt/ tööhõive suureneb. ris kõrgest orasheinast aretatud ener- Kuigi lignotselluloosse materjali giaheina Szarvasi-1 (Elymus elongatus Kasutatud kirjandus väärindamine on keerulisem ja ener- subsp. Ponticus, Podp.). Neist viimane Comiero, T., Paoletti, M., Pimentel, giamahukam, räägib selle kasuks ma- on Ungaris tehtud katsetustel andnud D. 2010. Biofuels: efficiency, ethics, terjali rohkus – lisaks poollooduslikelt väga suure maapealse biomassi ja ener- and limits to human appropriation of kooslustelt niidetud heinale ja spet- giasaagi pinnaühiku kohta (Kocsis jt, ecosystem services. – J. Agric. Environ siaalselt kasvatatud energiaheinale (nt 2008; www.perennials.com). Ethics, 23, 403–434. päideroog, siidpöörised jms) sobivad Doornbosch, R., Steenblik, R. 2007. nii metsa- ja puidutööstus- (oksad, Biomassi väärindusahelate Biofuels: is the cure worse than the saepuru jms), põllumajandus- (põhk projekt Eesti Maaülikoolis disease? Document prepared for the jms), paberitööstus- kui olmejäätmed. EMÜ põllumajandus- ja keskkonnains- round table on sustainable develop- Lignotselluloosse materjali väärin- tituudis käivitus 2011. aastal rahvusva- ment at organization for economic co- damisel (joonis) eraldatakse happe, heline projekt „Bioenergiakultuuride operation and development (Available aluse või auruga töötlemisel ligniin erinevate kasutusviiside analüüs ning from: Paris: Round Table on Sustain- (mida annab kasutada keemiatoodete biomassi olulisus kohalikes tege- able Development, OECD http:/www. valmistamiseks, kuid mis leiab siiski vuskavades“ koostöös kahe Euroopa oecd.org/dataoecd/15/46/39348696.pdf otsekasutamist kütusena), tselluloos piirkonna uurimis- ning energiaagen- European Biofuels Technology Plat- ja hemitselluloos, mis ensümaatilise tuuridega – FUNDACIÓN CARTIF ja form, 2008. http://www.biofuelstp.eu/ hüdrolüüsi järel kääritatakse. Erinevalt APEA Castilla y León’i maakonnast overview.html C6 suhkrute (nt tärklis ja sahharoos) (Hispaania) ja CERTH/ISFTA Lääne- Fernando.S., Adhikari, S., Chandra- kääritamisest vajavad hemitselluloo- Makedooniast (Kreeka). Projekt kestab pal, C., Murali, N. 2006. Biorefineri- si hüdrolüüsisaadused spetsiaalseid 21 kuud BIO-EN-AREA põhiprojekti es: Current status, challenges and fu- baktereid, mis on võimelised lagun- raames (http://www.bioenarea.eu/) ture direction – Energy & Fuels, 20, dama C5 suhkruid (näiteks ksüloos ning seda rahastatakse EL-i regionaal- 1727-1737. C5H10O5). Kõrgemale temperatuurile arengu fondist. Kocsis, M., Szalontai, B., Farkas,

16 Eesti Põlevloodusvarad ja -jäätmed 2012 BIOMAJANDUS. BIOECONOMY

Á., Stranczinger,anczinger, Sz. 2008. MolecuMolecu-- re, Ecosystems & Environment 112, getfile?p_download_id=477329 lar study of energy grass cultivar 335–346. Vares, V. 2008. Biomassi tehnoloo- ‘Szarvasi-1’ and its genetic relation- Pimentel, D., Hurd, L. E., Bellotti, A. giauuringud ja tehnoloogiate raken- ship to Hungarian Elymus species and C., Forster, M. J., Oka, I. N., Sholes, damine Eestis. Lõpparuanne. www. populations based on RAPD analysis O. D., Whitman, R. J. 1973. Food bioenergybaltic.ee/bw_client_files/.../ – Acta Botanica Hungarica, 50, 1/2, production and the energy crisis. – Lep7028VVFinalB.pdf. 115–124. Science, 282, 893–896. Yang, B., Wyman, C. E., 2008. Pret- Lewandowski, I. and Schmidt, U. The Royal Society, 2008. Sustainable reatment: the key to unlocking low- 2006. Nitrogen, energy and land use biofuels: prospects and challenges. cost cellulosic ethanol. – Biofuels Bi- efficiencies of Miscanthus, reed canary RS policydocument 1/08. ISBN 978 oprod. Bioref. 2, 26–40. grass and triticale as determined by the 0 85403 662 2. London, UK.: http:// boundary line approach. – Agricultu- www.oaspub.epa.gov/eims/eimscomm.

Biometaan mootorikütusena

EL-i taastuvenergia direktiivi heitmete) anaeroobsel lagunemisel (2009/28/EÜ) artikli 3 lõike 4 kohaselt prügilates, biogaasigeneraatorites ja peab kõigis liikmesriikides 2020. aas- veepuhastusseadmetes. Biogaas tekib taks kasutama transpordisektoris vähe- ka loodusliku kõdunemise tulemusel malt 10 % taastuvenergiat. Seda võib soodes ja veekogudes. seega pidada ka omavalitsuste eesmär- • BM Biometaani (ingl biometh- giks. ane) all mõistetakse biogaasist maa- Transpordisektor on ka ainuke tu- gaasi kvaliteedini puhastatud gaasi, levikus süsinikdioksiidi taset tõstev mille metaanisisaldus on 95–98 %. sektor EL-is, mistõttu rakendatavad Järgnevalt tutvustatakse teatmiku meetmed on väga olulised. Euroo- ühte huvipakkuvast osa, milles an- pa Parlamendi ja Nõukogu otsuse takse vastuseid korduma kippuvatele nr 406/2009/EÜ alusel peab näiteks küsimustele, kui tuleb juttu biometaa- Soome vähendama transpordisekto- nist ja selle kasutamisest mootorikü- ri heitkogust 2020. aastaks vähemalt tusena. 16 %, aga on tõenäoline, et vähenda- miskohustus ÜRO läbirääkimiste tu- Kas biogaas sobib lemusel veelgi kasvab. Omavalitsused bensiinimootorites kasutamiseks? Ülo Kask, TTÜ soojustehnika instituut, peavad olema valmis transpordisektori Jah, ja paremini kui bensiin, kuid bio- [email protected] heitkoguse vähendamiseks vähemalt gaas tuleb eelnevalt puhastada maa- Õnnitleme kauaaegset ajakirja 20 % võrra. Seda saab tervikuna teha gaasi kvaliteedini (saadust nimetatakse toimetuskolleegiumi liiget jäätmetest toodetava biogaasi abil, aga biometaaniks), milles metaanisisaldus Ülo Kaske juubeli puhul ja tuleb loota, et kasutusele võetakse ka on 95–98 %. Biometaani kasutatakse soovime kestvat edu teadustöös, palju muid meetmeid. Nõutava tase- enamasti ottomootoris, mida kõige ta- teaduskaadri ettevalmistamisel ja me saavutamiseks 2020. aastaks tuleb valisema kütuse ehk bensiini kasutami- Eesti Biokütuste Ühingu juhtimisel. omavalitsuste tasandil hakata tegutse- se tõttu kutsutakse tihti bensiinimooto- The Journal congratulates Ülo ma juba praegu. riks. Kõnealune mootor on tegelikult Kask, a longstanding member of Jäätmetest toodetava biogaasi kasu- tehniliselt gaasimootor, mis tähendab, its Editorial Board on his jubilee tamisega transpordis saab lisaks vä- et see sobib biometaanile ja teistele and wishes him ongoing success hendada jäätmekäitluses, põllumajan- gaasilaadsetele kütustele paremini kui in scientific research, in schooling duses ja tööstuses tekkivat kasvuhoo- vedelkütustele. Leiutaja Nikolaus Otto scientific workers and heading the negaaside heitkogust. Samuti vähen- järgi nime saanud ottomootori algne Estonian Biofuels Association. dab üleminek biometaani kasutamisele kütus oligi gaas (süsinikmonooksiid, liikluse tavapärast saastet, selle kaudu vesinik ja metaan). Vedelkütuste ka- paraneb linnaõhu kvaliteet ja väheneb sutamine ottomootorites on keerukam uroopa Liidu INTERREG IVA happevihmade hulk. Väheneb liikluse kui gaasiliste kütuste kasutamine, sest Eprogrammi projekti Waste to müratase, seda eriti raskeliikluses, mis on vaja eriseadmeid, millega muuta Traffic Fuel (W-Fuel) ühe väljundina kõige rohkem mürakoormust tekitab. vedelkütus gaasiliseks (nt karburaa- koostati ja tõlgiti eesti keelde teatmik Kõikides omavalitsustes on märki- tori või kütuse eelsoojendamise abil) omavalitsustele. Selles käsitletakse misväärne jäätmeressurss, mida saab ning eraldi kütusepumpa ja -filtreid. omavalitsustes tekkivatest biojäätme- biogaasi tootmise ja puhastamise teh- Biometaani oktaaniarv on üle 140 ehk test biogaasi valmistamist ja viima- noloogiate abil liikluses kasutada. veel kõrgem kui puhtal metaanil, mis sest omakorda biometaani tootmise • BG Biogaas (ingl biogas) ehk on tingitud gaasisegus vähesel määral tehnoloogiaid ning biometaani kasu- käärimisgaas on suure metaanisisal- sisalduva süsinikdioksiidi oktaaniarvu tusvõimalusi omavalitsustes. Tuuakse dusega gaas (CH4), mis tekib taim- tõstvast mõjust. See tähendab, et bio- näiteid Rootsi mõnest omavalitsusest. se ja loomse päritoluga biomassi (sh metaani kasutamisel saab ottomootori

Estonian Combustible Natural Resources and Wastes 2012 17 BIOMAJANDUS. BIOECONOMY kompressiooniastet muuta palju suu- taaniga (ehk puhastatud biogaasiga). gaasi kasutavatele ehk CNG-sõiduki- remaks kui bensiini kasutamisel, mis Kasutusomadustelt ei erine gaasiautod tele sobib biometaan. Teine kasutusel annab ka suurema kasuteguri. bensiini- ja diiselautodest. Hoolduse olev hoiuviis on veeldamine, mis ju- poolest on vahe eriti väike. Peamine hul hoiumaht väheneb survestamisega Kas biometaan sobib erinevus on gaasi puhtus bensiini ja võrreldes umbes 60 %. Sellised on diiselmootorites kasutamiseks? diislikütusega võrreldes, tänu millele LBM-sõidukid (veeldatud biometaani Jah, sobib. Biometaani kasutatakse on kütusefiltri vahetamise välp mitu kasutavad). Adsorbtsioon- ja absorb- enamasti segakütus-diiselmootorites. korda pikem kui bensiini- või diisel- tsioontehnoloogia abil on võimalik Neis toimub süütamine vedelkütusega autol. Gaasiga töötava sõiduauto ise- ka biometaani hoiustamine tahkena (näiteks biodiisel või taimeõli, mis oli loomulik tunnus on kaks tankimisava. (ABM-sõidukid), aga selliseid autosid Rudolf Dieseli algse töötava mootori esialgu laiatarbekasutuses ei ole. kütus), aga suurem osa energiast (au- Kas vana bensiiniauto saab todes 70–90 %, laevades isegi 99 %, ehitada ümber biometaani Kust saab biometaaniautosid millele Wärtsilä tehas teeb metaanil kasutamisele? osta? töötavaid diiselmootoreid) saadakse Jah, ja saab ehitada ka uue bensiini- Kõigist hästi varustatud autokaup- mootorisse koos õhuga sisestatavast auto. Sellisel juhul muudetakse ühe- lustest. Kõiki maagaasil töötavaid ja biometaanist. Diiselmootoreid ka- kütuseline bensiiniauto kahekütuse- müüdavaid autosid saab kasutada ka sutatakse palju Saksamaa farmides liseks, kus lisaks biometaanile saab biometaaniga. Eestis on see tehno- biogaasist elektri ja soojuse koostoot- endiselt kasutada ka bensiini. Samuti loogia veel uus ja seni vähe levinud, miseks (sel juhul biogaasi üldjuhul saab biometaani-hübriidautoks muuta aga maailmas on selliseid autosid üle biometaaniks ei vääristata). Trans- bensiini-hübriidauto, nt Toyota Priu- 10 miljoni ja neid on kasutatud alates pordivahendites on biometaanil töö- se hübriidautod Kesk-Euroopas ja ka 1930. aastatest. Enamikul maailma tavad diiselmootorid olnud kasutusel meie teedel. autotootjatel on maagaasil põhinevad aastakümneid, aga neid on seni siiski mudelid ja peaaegu kõikide autotoot- märgatavalt vähem kui ottomootoreid. Kas vana diiselauto saab ehitada jate mudelid on saadaval maagaasile Lisaks segakütus-diiselmootoritele on ümber biometaani kasutamisele? ümberehitatuna. Euroopas on müügil kasutusel väheseid otsesissepritsega Jah, ja saab ka uue diiselauto. Sellisel üle 300 biometaaniga töötada saava diiselmootoreid (HDi mootor – ingl juhul muudetakse ühekütuseline diisel- sõiduauto- ja kaubikumudeli, üle 50 high-pressure direct injection), mis ei auto segakütuseliseks, kus biometaani bussimudeli ja 20 eri tüüpi veoautot. vaja käivitamiseks vedelkütust, vaid kõrval kasutatakse diislikütust (mui- Lisaks on saada biometaaniga tööta- töötavad ainult biometaaniga. dugi soovitatavalt biodiislikütust või vaid traktoreid ja muid liikurmasinaid muud biokütust) ning enamasti jääb ning mopeede, mootorrattaid, vedu- Millistele mootoritele veel alles ka ainult diislikütuse kasutamise reid, laevu ja lennukeid. Kasutatud biogaas (biometaan) sobib? võimalus. Raskesõidukid ja liikurma- gaasiautosid on palju saada välismaal, Biogaas (biometaan) sobib lisaks sinad on enamasti varustatud diisel- neid tuuakse ka Eestisse. Lisaks saab otto- ja diiselmootoritele ka vankel- ja mootoriga, mis tähendab, et need saab oma vana bensiini- või diiselauto maa- stirlingmootorite ning gaasiturbiinide, muuta segakütuselisteks sõidukiteks. gaasi (ja ka biometaani) kasutamiseks rakettmootorite ja kütuseelementide On ka võimalik diiselmootor ottomoo- ümber ehitada. Selliseid ümberehitusi kütuseks. Kõik need tehnoloogiad on toriks muuta või see ottomootori vastu tehakse ka Eestis. tänapäeval kasutusel. Lisaks sobib bio- vahetada. gaas ka kuumpeamootorile, aga see ei Kus saab biometaani tankida? ole tänapäeval enam üldiselt kasutusel. Kuidas biometaani sõidukis Eestis 2012. aasta alguse seisuga bio- hoitakse? metaani tankimise võimalust veel ei Mille poolest erineb Enamasti surve all. Selleks on autodele ole. Küll on aga juba kasutusel kaks biometaaniauto tavalisest autost? kehtestatud standardid: kergsõidukitel surugaasitanklat, üks Tallinnas ja teine Gaasiautos on gaasietteandesüsteem. on hoiustamisrõhk kuni 200 baari ja Tartus. Kavas on ehitada veel kolmas Lisaks võib gaasiautos olla ka vedel- raskesõidukitel 250 baari (laevadel ja surugaasitankla Tallinnasse ja seejärel kütuse kasutamise süsteem (kahe- ja rongidel võib kasutada ka kõrgemat ka tanklad Narva ja Pärnu. Need su- segakütuselised sõidukid). Kõik gaasil rõhku). Tanklates on rõhk veel kõrgem. rugaasitanklad annavad tulevikus või- (täpsemalt surugaasil) töötavad autod Surubiometaani kasutavad sõidukid maluse sõidukites ka surubiometaani ja masinad töötavad ka surubiome- on CBM-sõidukid, aga ka surumaa- kasutamiseks – kui biogaasi hakatakse rohkem tootma ja nõuetekohaselt pu- hastama (vääristama) biometaaniks ning lahendatakse ka biometaani maagaasi võrku suunamise tehnilised ja õiguslikud küsimused. Soomes oli 2011. aasta suvel vaid üks ärilisel otstarbel tegutsev tanki- miskoht. See on 2002. aastal Laukkas Joonis 1. Biometaani Kalmari farmis (joonis 1) avatud tank- tankiv sõiduauto la. Lisaks on veel üks erakasutuses, Kalmari farmis, Soome. ühte autot teenindav talus asuv tan- Filling up a car with kimiskoht. Biometaaniautod saavad biomethane on a Kalmari farm, Finland kasutada ka Lõuna-Soomes asuvaid

18 Eesti Põlevloodusvarad ja -jäätmed 2012 BIOMAJANDUS. BIOECONOMY

linna sõidukite ja töömasinate parki- Kristjan Relviku 2011. aasta 6. det- des. Gaasitanklaid (biometaanitank- sembri seminari ettekandes (http:// laid) leidub ka paljudes teistes riikides. www.lote.ut.ee/874010) on kirjas gaa- Kuna neid on bensiini- ja diislikütuse siseadmete hinnad mõnedele autodele: tanklatega võrreldes vähe, tuleb nen- Opel Omega 1900 EUR+km, Scania de paiknemine enne sõitma asumist sadulveok 6500 EUR+km. kindlaks teha. Asukohti on võimalik Teatmikus on veel palju vastuseid leida Internetist ning riikide ja nende mitme valdkonna küsimustele, mis regioonide kaartidelt. Rootsi jaamade puudutavad ohutust, keskkonnakaitset, paiknemine on toodud aadressil www. majanduslikkust jm. Biogaasi (biome- Joonis 2. Biogaasi tankla Kristianstadi bussidepoos, Rootsi. gasbilen.se, kust saab tellida ka paber- taani) kohta saab infot ka järgmistest A biomethane filling station in the bus atlase. allikatest: depot of Kristianstad, Sweden • INTERREG IVA programmi pro- Kui palju maksab auto jekti W-Fuel koduleht: http://www. Gasumi, Hamina Energia ja Mäntsälän ümberehitamine biometaani wfuel.info; Sähkö hallatavaid maagaasitanklaid, kasutamisele? • INTERREG IV programmi projek- mida 2009. aasta lõpus oli 14. Rootsis See sõltub margist ja mudelist, aga ti BioGasBus koduleht: http://www. oli 2011. aasta kevadel 129 avalikku jääb sõiduautode puhul 3000 euro kan- balticbiogasbus.eu/web; ja 47 eragaasitanklat, mis asuvad bus- ti. Kaubikute ja raskemate autode kor- • EL IEE programmi projekt Gas- siparkides (joonis 2), jäätmeveoautode ral on hind kõrgem, tulenedes eelkõige Highway koduleht: http://www. baasides, muudes eraettevõtetes ning suurematest gaasiballoonidest. gashighway.net.

Puidu- ja rohttaimede koksi reageerimisvõime. Reactivity of Woody and Herbaceous Biomass Chars

. aasta lõpul kaitses Siim 2011Link doktoriväitekirja „Reactivity of Woody and Herbaceous Biomass Chars” (TTÜ Kirjastus, 2011. 102 lk). Juhendajateks olid Aadu Paist TTÜ soojustehnika instituudist ja Ste- lios Arvelaksis Ateena Rahvuslikust Tehnikainstituudist. Uurimistöö tehti mitmes välismaa teadusasutuses ja on hea näide võimalustest kasutada sellise töökorralduse juures kõige nüüdis- aegsemat teadusaparatuuri. Rohttai- medest uuriti Eesti pilliroo ja Kreeka nisupõhu ning puitkütustest Saksamaa ebatsuugahakke ja männipelletite koksi reageerimisvõimet ning leostamise mõju koksi reageerimisvõimele. Töös anti soovitusi koksi kasutamiseks. Näitena lisame, et koks reastus gaa- TTÜ materjalitehnika instituudi professor Priit Kulu avab kaitsmisnõukogu istungi, vasa- sistamisel CO2 keskkonnas reageeri- kul oponendid, dr Truls Liliedahl Rootsi KTH-st (Kuninglikust tehnoloogiainstituudist) ja misvõime alusel pingeritta järgmiselt: dr Ülo Rudi TTÜ mitmefaasiliste keskkondade füüsika teaduslaborist. Paremal doktoritöö töötlemata nisupõhk≈männipellet -> kaitsja Siim Link. ebatsuugahake≈leostatud nisupõhk -> Professor Priit Kulu, Faculty of Mechanical Engineering, TUT, opening a PhD thesis de- fence meeting. (Left) opponents Dr Truls Liliedahl of the Swedish Royal Institute of Tech- pilliroog. Väitekiri on Internetist lei- nology, and Dr Ülo Rudi of the Laboratory of Multiphase Media Physics, TUT. (Right) tav ja allalaaditav: http://digi.lib.ttu. Siim Link, a PhD student (the dissertation is available at http://digi.lib.ttu.ee/i/?641) ee/i/?641 Töös viidati kolmele teadusartiklile ja osavõtule kahest rahvusvahelisest with solid-state 13C and 23Na nuclear Exhibition, 29.06–03.07.2009. Ham- konverentsist. Siin neist publikatsioo- magnetic resonance spectroscopy. – burg, Germany. 2009. 1113–1121. nid, mille täistekstid on hõlpsamini Energy Fuels, 2008, 22, 3523–3530. Link, S., Arvelakis, S., Hupa, M., kättesaadavad koos dissertatsiooniga. Link, S., Arvelakis, S., Paist, A., Yrjas, P., Külaots, I., Paist, A. Reac- Link, S., Arvelakis, S., Spliethoff, Hupa, M., Yrjas, P., Külaots, I. Effect tivity of the biomass chars origina- H., De Waard, P., Samoson, A. Investi- of leaching pretreatment on the char ting from reed, Douglas fir and pine. gation of biomasses and chars obtained reactivity of pyrolyzed wheat straw. In: – Energy Fuels, 2010, 24, 6533–6539. from pyrolysis of different biomasses 17th European Biomass Conference &

Estonian Combustible Natural Resources and Wastes 2012 19 BIOMAJANDUS. BIOECONOMY

Eesti Biokütuste Ühingu liikmete 2010.–2012. aastal ilmunud publikatsioonid. List of publications of the members of the Estonian Biofuels Association in 2010–2012

(Eelmine ülevaade ilmus ajakirjas EESTI • Hovi, M., Hovi, K. Biokütuste päike-päike- [Summary: PROGRASS – securing the PÕLEVLOODUSVARAD JA -JÄÄT- sekuivati-õppevahend. Rmt/In: Taastuvate conservation of seminatural grassland MED, 2011. A previous review appeared energiaallikate uurimine ja kasutamine. with a distributed energy production] in the journal EESTI PÕLEVLOODUS- Kolmeteistkümnenda konverentsi kogu- • Menind, A., Oper, L. Tselluloosirikas- VARAD JA -JÄÄTMED. / ESTONIAN mik. Investigation and Usage of RenewRenew-- te materjalide ja jäätmete väärindamine COMBUSTIBLE NATURAL RESOURC- able Energy Sources. Thirtheenth Confer- biokütusteks Eesti Maaülikooli tehnika- ES AND WASTES 2011) ence Proceedings. Eesti Maaülikool: Tar- instituudi biokütuste laboris. Ibid, 128- tu: 2011, 91–94. [Summary: Experimental 137. [Summary: Converting materials and 2012 solar dryer.] wastes rich in cellulose into biofuels in the • Bühle, L., Hensgen, F., Donnison, I., • Hovi, M., Hovi, K., Menind, A. Kom- biofuels laboratory of Estonian University Heinsoo, K., Wachendorf, M. Life cycle paktne biokütus hobuste okaspuu-allapa- of Life Sciences.] assessment of the integrated generation of nust. Ibid, 86–90. [Summary: Solid bio- • Olt, J., Mikita, V., Ilves, R., Küüt, A., solid fuel and biogas from biomass (IFBB) fuel from conifer-chip horse bedding] Madissoo, M. Bioetanooli mõju diisel- in comparison to different energy recov- • Hüüs, M., Kask, Ü. Eestis kasutatavad mootori kõrgrõhupumbale. Ibid, 18–28. ery, animal-based and non-refining man- päikeseküttesüsteemid ja nende käita- [Summary: Impact of ethanol on the fuel agement. – Bioresource Technology, 2012 mine. Ibid, 64-76. [Summary: Solar ther- injection pump of diesel engine.] (In press) mal heating systems and its operation in • Raave, H., Talgre, L., Viiralt, R., Kuht, • Link, S., Arvelakis, S., Paist, A., Mar- Estonia] J., Makke, A., Noormets, M., Lauk, R., tin, A., Liliedahl, T., Sjöström, K. At- • Jõgi, E., Lepa, J. Taastuvenergeetika Alaru, M. Rohttaimed bioenergias – mida mospheric fluidized bed gasification of EMÜ energiakasutuse eriala üliõpilas- ja milleks. – Eesti Põlevloodusvarad ja untreated and leached olive residue, and töödes 2007…2011. Ibid, 102–107. [Sum- -jäätmed / Estonian Combustible Natu- co-gasification of olive residue, reed, pine mary: EMÜ student works related to re- ral Resources and Wastes, 2011, 14–17. pellets and Douglas fir wood chips. – Ap- newable energy in field of energy usage [Summary: Herbs in bioenergy – which plied Energy, 2012, 94, 89–97. from 2007 to 2011] ones and what for.] • Kask, Ü., Andrijevskaja, J. Pilliroo • Reintam, E., Krebstein, K., Trükmann, 2011 kasutamise kontseptsioon kohaliku ener- K., Kuht, J., Leeduks, J., Raave, H., As- giaallika ja ehitusmaterjalina. – Eesti tover, A., Selge, A. Effect of wastewater • Bühle, L., Hensgen, F., Donnison, I., põlevloodusvarad ja -jäätmed / Estonian sediments on some soil properties under Heinsoo, K., Wachendorf, M. Evaluation combustible natural resources and wastes, energy grasses. Abstract Proceedings of fuel and biogas production on typical 2011, 18–19. [Summary: Using reed as lo- (140). Thessaloniki: National Agricultural semi-natural grasslands in Germany, Wales cal bio-energy and building material.] Research Foundation. 2011.] and Estonia. In: Grassland Farming and • Kask, Ü., Kask, L., Kask, E. Ükski • Tutt, M., Olt, J. Erinevate taimeliikide Land Management Systems in Mountain- tark pole taevast tulnud: energia säästlik võrdlus bioetanooli tootmiseks. Rmt/In: ous Regions. Grassland Science in Europe, kasutamine. Tallinna Küte: Tallinn. 2011. Taastuvate energiaallikate uurimine ja 2011, 16, 398–400. 35 lk. kasutamine. Kolmeteistkümnenda konve- • Bühle, L., Hensgen, F., Donnison, I., • Külaots, I., Cooper, N., Link, S., Arve- rentsi kogumik. Investigation and Usage Heinsoo, K., Wachendorf, M. Improving lakis, S., Suuberg, E. M. Characterization of Renewable Energy Sources. Thirtheen- combustion performance of European of bio-chars obtained from various bio- th Conference Proceedings. Eesti Maaüli-esti Maaüli- grassland biomass through water mashing materials. In: 241st American Chemical kool: Tartu: 2011, 157-165. [Summary: and subsequent dehydration. Ibid, 2011, Society National Meeting and Exposition. Comparison of different energy crops for 16, 401–403. March 27–31, Anaheim, California, USA. bioethanol production] • Bühle, L., Urban, A., Hensgen, F., 2011. Varul, T., Keres, I., Noormets, M., Vii- Donnison, I., Heinsoo, K., Wachendorf, • Kask, Ü., Loosaar, J., Parve, T., Kask, ralt, R., Raave, H., Nõges, M., Rebane, M. Technische und ökologische Aspekte L., Paist, A., Muiste, P., Padari, A., As- J. Biosöe mõjust väetise efektiivsusele ja der Produktion und Verwertung von Fest- tover, A. Potential of biomass in Narva odra saagile. – Agronoomia, 2010/2011, brennstoff aus Biomasse von Extensiv- region regarding oil shale and biomass co- 123–126. grünland. – Mitteilungen der Gesellschaft firing. – Oil Shale, 2011, 28, 1s, 181–192. • Veski, R. Kohalikud energiaallikad ja für Pflanzenbauwissenschaften, 2011, 23, • Križan, P., Matúš, M., Šooš, L., Kers, nende kasutamine. Ülevaade Eesti ajakir- 85–86. J., Peetsalu, P., Kask, Ü., Menind, A. Bri- jandusest 2010. aastal. – Eesti Põlevloo- • Espenberg, E., Raave, H., Noormets, quetting of municipal wastes by different dusvarad ja -jäätmed / Estonian ComCom-- M., Oper, L. Energiaheinana toodeta- technologies for quality and properties bustible Natural Resources and Wastes, va päideroo kasvatamise majanduslik evaluation. – Agronomy Research, 2011, 2011, ½, 24–43. [Summary: Local energy tulem kattetulu meetodil. – Agronoomia 19, 115–123. sources and their use – a review of articles 2010/2011, 215–222. • Link, S., Kask, Ü. The impact of reno- in Estonian press in 2010.] • Heinsoo, K., Hein, K., Melts, I., vation on energy savings according to the Holm, B., Ivask, M. Reed canary grass implemented activities. In: The impact of yield and fuel quality in Estonian farmers’ 2010 Housing and Planning on the Economic • Hovi, K. Repliik: Kas ilm tõesti soo- fields. – Biomass & Bioenergy, 2011, 35, Environment: 55th IFHP World Congress, 1, 617–625. jeneb, kui lund sajab räästani? – Roheline Tallinn, Estonia, 10.–14.09.2011. 2011, Värav. 2010. • Heinsoo, K., Melts, I., Sammul, M., 82–88. Holm, B. The potential of Estonian semi- • Külaots, I., Link, S., Arvelakis, S. Ad- • Melts, I., Heinsoo, K., Bühle, L., Wa- sorption properties of wheat straw, reed natural grasslands for bioenergy produc- chendorf, M., Donnison, I. PRO GRASS tion. – Agriculture Ecosystems & Envi- and douglas fir chars. International Carbon – Poollooduslike rohumaade säilitami- 2010 conference, July 11–16, Clemson, ronment, 2010, 137, ½,, 86–92. se tagamine bioenergia tootmise kaudu. • Hensgen, F., Bühle, L., Donnison, I., SC, USA. 2010. Rmt/In: Taastuvate energiaallikate uuri- • Link, S., Arvelakis, S., Hupa, M., Yr- Heinsoo, K., Wachendorf, M. Verbesse- mine ja kasutamine. Kolmeteistkümnenda rung der Brennstoffeingenschaften von jas, Y., Külaots, I., Paist, A. Reactivity of konverentsi kogumik. Investigation and the biomass chars originating from reed, Grünlandbrennstoffen durch Maischung Usage of Renewable Energy Sources. und mechanische Entwässerung. – Mit- douglas fir, and pine. – Energy & Fuels, Thirtheenth Conference Proceedings. 2010, 24, 6533–6539. teilungen der Gesellschaft für Pflanzen- Eesti Maaülikool: Tartu: 2011, 118 - 127. bauwissenschaften, 2011, 23, 83–84.

20 Eesti Põlevloodusvarad ja -jäätmed 2012 BIOMAJANDUS. BIOECONOMY EBÜ õppepäev Otepää vineeritehases ja Põlva katlafirmas. The Estonian Biofuels Association’s training day at Otepää plywood factory and Põlva boiler enterprise

Jaanuari lõpus 2012 käisid Eesti Biokütuste ühingu liikmed väljasõidul Otepääl UPM- Kymmene Otepää AS-i vineeritehases ja Põlvas EBÜ ühe liikme Wetorex OÜ tootmisbaasis. Otepääl andis selgitusi tehase ajaloost ja toodangust ettevõtte juht Ando Jukk. Ettevõttes valmistatav kvaliteetvineer läheb peamiselt ekspordiks ja leiab kasutust veovahendite ehitusel.

UPM-Kymmene Otepää tegevjuht Ando Jukk selgitusi andmas. Seinaloleval vinee- ritahvlil allkirjad aastast 2000, mil tähistati tehasele olulise katlamaja valmimist. Ando Jukk, CEO of UPM-Kymmene Ote- pää, giving explanations. The signatures on UPM-Kymmene Otepää vineeritehas ühel külmal jaanuaripäeval 2012. the plywood slate date from 2000 when the The UPM-Kymmene plywood factory at Otepää on a cold day in January 2012. factory’s boiler house was put into operation.

Ehituselolev katel väljast ja seest. Peeter Aasmaa (OÜ Wetorex) näitamas kolderes- ti lüli. The boiler under construction: a view from outside and inside. Peeter Aasmaa of OÜ Wetorex demonstrated a grate unit.

Teolüli pressimine ja selle töö jälgijad. Valmimisel tigutransportöör. Tagaplaanil valmivad katlad. The extrusion of a worm segment to the screw conveyor, and the kibitzers. The screw conveyor under completion, the boilers receding in the background.

Estonian Combustible Natural Resources and Wastes 2012 21 BIOMAJANDUS. BIOECONOMY Biogaasi tootmise ja kasutamise pilootuuring Harjumaal

biolagundatavad jäätmed – läga keskmise suurusega farmist ja reoveesete lähedalasuvast Kuusalu asula reovee- puhastist, aga ka energiakultuuride biomass ümbritsevatelt haritavatelt ja kasutamata maadelt saaksid anda ku- lutasuvat biogaasi või mitte. Hinnu farmis on keskmiselt 11 500 looma. Tiit Kallaste, Anton Laur, Anne Menert, Sirje Pädam, SEI-Tallinn Ligikaudsete arvutuste kohaselt suudab farm koos rohtse biomassi kasutamisega toota 1,4 mln Nm3 biometaani. Üsna metaanivaest toorbiogaasi saaks otse kasutada soojuse ja elektri koostootmisel. See on seni olnud levinuim biogaasi kasutamisviis. Juhul, kui biogaasi kasutatakse Hinnu farmi juurde ued eesmärgid taastuvenergiaalli- Piirkonna Keskkonnateenistus (HSY), ehitatavas koostootmisjaamas, võib Ukate kasutamisel võeti EL-is vastu Tallinna Tehnikaülikooli soojusteh- aastane elektritoodang ulatuda 5 GWh 2009. aastal. Nende kohaselt tuleks nika instituut ning SA Stockholmi ja soojuse toodang 5,2 GWh. aastaks 2020 tõsta taastuvenergia osa- Keskkonnainstituudi Tallinna Keskus. Teine variant näeb ette puhastatud kaal energia lõpptarbimises 20 %-ni, Eesti-poolsed projekti toetavad partne- biogaasi kasutamist mootorikütusena suurendada energiatõhusust 20 % ning rid olid EV Keskkonnaministeerium, kas kohalikus gaasitanklas või suu- vähendada kasvuhoonegaaside heit- Tallinna Keskkonnaamet, Lääne-Vi- namist lähedalasuvasse maagaasijuht- koguseid 20 %. Transpordisektoris on ru Maavalitsus, Baltic Biogas OÜ, messe. Aastane energiatoodang Hinnu taastuvenergiaallikatest toodetavate OÜ Mõnus Minek, AS Terts ja Saa- biogaasijaamas ligi 12 000 000 kWh kütuste kasutamise kohustuslik mii- re Maavalitsus. Projekti finantseeriti võimaldab mootorikütusega varustada nimumeesmärk 2020. aastaks 10 % Euroopa Regionaalarengu Fondist ligikaudu 1 200 autot või 135 raske- sektori energiatarbimisest. Eurodirek- (ERDF), Eestis toetas projekti kaasfi- veokit. Selle variandi järgi võibki saa- tiivi 2009/28/EÜ kohaselt puudutavad nantseerijana Keskkonnainvesteerin- vutada parema tulemuse toorbiogaasi need eesmärgid kõiki EL-i riike. Selle gute Keskus (KIK). puhastamisel maagaasi omadusteni järgi peab Eesti tagama 2020. aastal Projekti pilootaladeks on valitud – nn biometaaniks. Biometaani oma- taastuv energia osakaalu 25 % energia kaks maakonda Eestis (Harju ja Lää- dused on võrreldavad maagaasi oma- lõpptarbimisest ja 10 % energiatarbi- ne-Viru) ning neli piirkonda Lõuna- dustega ning neid kahte kütust saab misest transpordisektoris. Nende ees- Soomes (Turu, Salo, Helsingi ja Kot- kasutada paralleelselt – kummaski on märkide saavutamise raamistiku annab ka), kus oli ülesandeks: põhikomponendiks metaan. Biometaa- riigi taastuvenergia tegevuskava. Ees- • kaardistada biolagunevate jäätmete ni ja maagaasi erinevus seisneb selles, til on transpordisektoris endiselt veel koguseid; et esimest toodetakse taastuvenergiaal- pikk tee ees. • anda soovitusi biogaasi kasutami- likatest, teine on fossiilkütus. Äsjalõppenud EL-i Kesk-Lääne- seks mootorikütusena, koostootmis- Kummagi konkureeriva variandi mere INTERREG IVA programmi jaamas jm; jaoks viidi läbi biogaasi tootmise ja 2007–2013 Lõuna-Soome ja Eesti all- • koostada kahe biogaasijaama teosta- selle edasise kasutamise keskkonna- ja programmi projekti “Jäätmed mootori- tavuse eeluuringud; majanduslike mõjude hindamine ning kütuseks” (From Waste to Traffic Fuel, • valmistada kahes omavalitsuses ette variantide võrdlus andis üsnagi üllata- W-Fuel) raames käsitletigi teemasid, biojäätmete ja reoveesetete koguste vaid tulemusi. Tehtud analüüsi põhjal mille peamine eesmärk oli edendada vähendamise ja taaskasutamise ka- võib öelda, et keskkonnamõjude hin- biogaasi tootmist ja selle kasutamist vad; damistulemused on suurel määral sõl- mootorikütusena. Selles koostööpro- • hinnata biogaasi tootmise ja kasuta- tuvad elektritootmise viisist. Biogaas, jektis Soome Vabariigiga vaadeldakse mise majanduslikku ja keskkonna- mis asendab 1 kWh elektrit Eesti kesk- ühe osana biometaaniks puhastatud mõju. mises elektritootmise struktuuris, kus biogaasi kasutamist mootorikütusena praegu kuulub 87 % põlevkivielektri- Harjumaa kui ühe suurema maakonna Käesolev lühiülevaade kirjeldab Har- le, annab suurema emissioonide kok- näitel. jumaa näitlikku biogaasi tootmise kuhoiu 1 kWh kohta, võrreldes tema Projekti juhtpartner oli Soome Põl- juhtumiuuringut Hinnu seafarmi koh- kasutamisega mootorikütuseks. Kuid lumajandus- ja Toiduainete Uuringute ta, mis paikneb Tallinnast 35 km ida juhul, kui biogaas asendab marginaal- Instituut (MTT Agrifood Research Fin- suunas asuvas Kuusalu valla Allika set ehk nn piirelektrit, mis toodetakse land), teised partnerid olid Helsingi külas. Eesmärgiks oli selgitada, kas Eestis tõenäoliselt maagaasist, on olu-

22 Eesti Põlevloodusvarad ja -jäätmed 2012 VARIA kord vastupidine. Keskkonnamõjud on väljendatud rahalises vääringus, kasutades riigile omaseid väliskulude väärtusi, mis põhinevad varasematel uurimistöödel. Tulemused on suurel määral mõ- jutatud ka EL-i kasvuhoonegaaside lubatud kogustega kauplemisskee- mist, milles on osalisteks ka põlevki- vielektrijaamad. Kui need suudavad vähendada oma heitmeid tavapärasest enam, võivad nad selle võrra oma saastekvooti turul teistele kauplemisskeemi osalistele maha müüa, kes siis omakorda saavad õiguse enamale CO2 emissioonile. Kauplemise skeemi ko- gumaht on fikseeritud ja kauplemine toimub nendes piirides. Kui biogaasist toodetud elekter asendab kauplemise skeemis fossiilkütuste baasil toodetud elektrit, siis vaatamata sellele, et skee- Hinnu sigala. A pig farm at Hinnu mi osaliste koguemissioon ei muu- tu, on sama kogus energiat toodetud taastuv energiaallikatest. Arvestades on väiksem kui biogaasi puhastus- praegused ebakõlad erinevate taastuv- kasvuhoonegaaside lubatud heitko- seadmetel. Lisaks, arvestades praegust energia liikide edendamisel. gustega kauplemisskeemi mõju, annab toetussüsteemi taastuvenergiaallikatest Käesoleva rahvusvahelise koostöö- biogaasi kasutamine mootorikütusena toodetud elektrile (nn soodustariife – projekti tulemusena saab kahe näitliku siiski suurema keskkonnaseisundi pa- ingl k feed-in tariffs), on eeldatav tulu juhtumiuuringu tulemuste põhjal teha ranemise kui biogaasist kas keskmise elektri ja soojuse müügist suurem kui üsna ühese järelduse – biogaasi toot- või piirelektri tootmine. biometaani müügist mootorikütusena. mine ja selle puhastamine maagaasi Majandusliku mõju hindamise tu- Aga seda vaid tingimusel, et soojust kvaliteedini võimaldab teda kasutada lemused näitavad, et biometaani toot- on võimalik efektiivselt kasutada, ja mootorikütusena ning see on kokku- mine on sotsiaalselt tulus. Saadud eriti veel soojal aastaajal, kui kütta võttes kogu ühiskonna seisukohalt tulemused võimaldavad ka väita, et pole vaja. sotsiaalselt tasuvam, võrreldes bio- ühiskonnale tervikuna annab biogaa- Samal ajal peame paratamatult ar- gaasi kasutamisega soojuse ja elektri sist mootorikütuse tootmine elektri ja vestama, et biogaasi tootmine moo- koostootmiseks. soojuse koostootmisest suuremat kasu. torikütuseks on Eestis alles uus, kuid Lisainfo http://www.wfuel.info/ Teatud ettevõtte – biogaasi tootja ta- väga kiiresti arenev valdkond, mis ee_index.php, samuti SEI Tallin- sandil võib tulemus olla vastupidine vajab nii tehniliste standardite välja- na kodulehel, http://www.seit.ee/et/ või siiski ka küsitav. Elektri ja soojuse töötamist kui ka rahaliste toetussüs- projektid?project_id=219. koostootmisjaama investeeringu kulu teemide ülevaatamist, kõrvaldamaks

Korterelamute soojakulu kokkuhoidu ei peaks karistama

Rein Veski ta. Toatemperatuur püüti hoida kõigile tussüsteemi vigade tõttu külmaks. Sa- sama, paigaldades alumistele, ülemis- mas aga polnud õigust nurisemiseks, rtiklis vaadeldakse korterelamute tele ja otsakorteritele võimsamad ra- kui temperatuur toas oli vähemalt 18 Asoojakulu kokkuhoidu justiitsmi- diaatorid, arvestades nende suuremat kraadi. See oli miinimum, mida maja nisteeriumis kavandatava uue korte- soojakadu. Maja kütmise eest makstud valdaja kohustus tagama. riühistuseaduse valguses. KREDEX raha jagati maja köetava pinnaga. Nii Osa maju oli jõudnud enne annab soodsat laenu maja soojustami- saadi ühe ruutmeetri maksumus kroo- KREDEX-i uksele koputamist oma seks eeltingimusel, et korterites oleks nides. Korteriomanik maksis korteri küttesüsteemi renoveerida selliselt, et individuaalne soojakulu arvestus. Sel- köetava pinna eest. Teistest enam soo- korteriomanik sai radiaatorite ventiile liselt luuakse eeldused soojusenergia just tarbinud korterite soojus maksti reguleerida. Eelmises näites oli kõiki- kokkuhoiuks. vähem tarbinute poolt solidaarselt kin- de korterite temperatuur enam-vähem Renoveerimiseelselt oli kortermaja- ni. Taolist arvestust peeti õigeks. Nuri- võrdne. Nüüd avanes võimalus korte- de radiaatorid reguleerimisvõimaluste- sesid vaid need, kelle korterid jäid jao- reid üle kütta. Maksti nagu eelmises

Estonian Combustible Natural Resources and Wastes 2012 23 VARIA näites. Energiakokkuhoidu taoline nisteerium riikliku järelevalve kaudu näiteks 30 % ning omaniku reguleeri- süsteem ei soodustanud, kuna säästja- korterites temperatuuri kontrollima, tava osa suurus seega vastavalt 70 %. tel tuli raiskajate ülekulu kinni maksta. see jääb endiselt korteriomanike ja Eesti Korteriühistute Liidult küsiti, Reguleeritavad radiaatorid avasid -ühistu vahelise tsiviilvaidluse kü- milline peaks olema tubade mõistlik esmakordselt võimaluse nii soojus- simuseks...“ Sellega seoses selgita- temperatuur. Vastus oli: 16–18 kraadi. energia pea piiramatuks kokkuhoiuks me üht olulist nüanssi, millega tuleb Nii madalale on soojustatud majade kui ka mõtetuks raiskamiseks. Osali- tsiviilkohtusse minejatel arvestada. korterites võimatu temperatuuri lan- sed jäid seni anonüümseks, kuni ra- Korteri küttekulu kaudu ei saa üheselt getada isegi kui selles ei elata ja ra- diaatoritele paigaldati soojusarvestid. otsustada selle temperatuuri üle, sest diaatorid on välja lülitatud. Kui keegi Sellest ajast alates on teada korteri- inimesed ise ja nende elektriseadmed siiski seda suudab, aitaks ta teistel tar- elanike eelistused toasoojale. Uskuge ning lahtiste kardinatega aken võivad bimisest mittesõltuvat osa vähendada, või mitte, need erinesid 2012. aasta tõsta juba jaanuaris-märtsis toa tem- saades ise tasuks väiksema soojaarve. külmimal veebruarikuul üle viie korra peratuuri kuni 2–3 kraadi. Et kedagi Radiaatori kraanide kinnikeeramine majas, kus keskmine energiakulu ta- kohtusse anda, tuleks registreerida ei vabasta kedagi soojaarvest, maksta gas ka kõige külmemal kuul toa tem- kohtusse andja ja tema all ja kõrval tuleks tsirkulatsioonisoojuse ja tar- peratuuriks 22 kraadi. Ka siis oli isegi olevate naabrite tubade temperatuur, bimisest mittesõltuva osa eest. Kui maja keskel grupiti kortereid, kus ku- mitte soojatarbimine. Rõhutan, teda elaniketa soojustatud korterelamus lutati keskmisest üle kahe korra enam ümbritsetavate tubade, mitte korteri pole võimalik kinnikeeratud radiaato- soojusenergiat. temperatuur. Kahtluse korral tuleks ritega alandada temperatuuri ka kõige Nüüd lühidalt viimase poole aasta paigaldada temperatuurimõõturid as- külmemal talvekuul alla 18,5 kraadi, aruteludest korteriühistuseaduse üle. jaosaliste tubadesse. Kui asi peaks võib arvata, et soojuskadu läbi seinte Eesti Päevaleht avaldas 9. novembril kohtusse jõudma, võib kohtualune korterist, kus temperatuur on näiteks 2011 endise korteriühistu juhi TTÜ rõhutada võrdse kohtlemise printsii- 22 kraadi, s.o 3,5 kraadi kõrgem, pole emeriitdotsendi artikli „Naaber saab pi, s.o nõuda kõikide korterite tubade märkimisväärne, võrreldes kasuga, sooja naabri kulul“, mis põhjustas temperatuuri registreerimist. Nüüd on mis saavutatakse maja soojakulude suure järelkaja. Sealt leiame etteheitva aeg küsida, kes sellest kasu lõikab. kokkuhoiust. lause: „Koonerdaja keeras oma küt- Eks ikka teenusepakkuja, kes vasta- Kunagi varem keeldusid mõõdiku- te kinni“. Suurim koonerdaja olevat vad seadmed üles paneb ja nende näite firmad maja piiretel paiknevate kor- saanud 38 % soojusest naabrilt. Nii registreerib. terite suuremat soojakadu koefitsien- võeti ette ja tehti keeruline arvutus, et Seniste arutelude käigus pole kujun- tidega arvestamast. Nüüd on see päe- „koonerdajalt“ raha sisse kasseerida. datud arvamust võimalike soojakadu- vakorral, mida korteriühistud võiksid Nimetatud artiklis avaldas sama üli- de suuruse kohta läbi vaheseina naabri arutada. Soodsama asendiga korterid kooli professor arvamust, et naabrilt tuppa. Kas see on ühe- või kahekraa- maksaksid sel juhul osa ebasoodsama- tuleva soojuse arvesse võtmiseks on dise vahe puhul olematu? Kui suu- te soojaarvetest nagu kunagi varem, vaja tarbimisest mittesõltuvat osa tõsta rest temperatuuridevahest tuleks seda kuid uutel alustel. Igal pisemalgi otsu- 75–85 %-ni. Samas väitis ta õigusega, arvestada? Kui on jõutud otsaseinad sel on tagajärjed. Soodne otsus tõstaks et tõstmine võtab inimeselt motivat- soojustada, elaksid 3/5 viiekorruseli- maja piiretel paiknevate korterite turu- siooni energiat säästa. Lisan juurde, se maja elanikest ehk 60 % piltlikult väärtust. et ka motivatsiooni teha lisakulutusi öeldes lausa termospurkides, millel on Justiitsministeerium peaks korteri- mõõturitele, mis on KREDEX-i laenu soojust läbilaskev kaas peal. Kaaneks ühistuseaduse muudatuste tegemisel eeltingimuseks saanud. on aknad ja välisseinad. Vaakumiga arvestama majade (nt kesk- või indi- Artiklis kirjutati, et radiaatoreid täidetud seinte asemel on korteriteva- viduaalküte, segakütmisviisid) ja nen- toitvast torust saab korter 20 % sooju- helised ja koridori seinad, põrand ja de omandivormi erisustega. Ükskõik sest, välja lülitatud korterite tempera- lagi. Korterite soojakadu naaberkorte- millise majaga oleks tegemist, soojus- tuur maja keskel ei langenud alla 18,5 risse on null, kui neis kõigis hoitakse energia kokkuhoiumeetmed ei tohiks kraadi 2011. aasta kõige külmemal sama temperatuuri kas siis 22 või 18 olla elanikele seadusega karistatavad. kuul. Majas oli tarbimisest sõltuv ja kraadi. Kütta tuleks sellisel juhul ai- Energiasääst on ka riigi prioriteete. mittesõltuva osa 50 %. Tegin taolise nult välisõhku. Seega tuleks seadusandluse kaudu katse sama talvel ühe keldriga maja Samas on selge, et kui keegi kütab säästmist soodustada, mitte pidur- esimese korruse toaga, tõsi seal oli toa teiste omadest 10 kraadi sooje- dada. Säästuga ei tohi ka liiale min- lisaks püstikutele veel sügavkülmik maks, on tema soojakulu teiste omast na. Soojustatud majas pole see isegi tuba soojendamas. Temperatuur ei lan- suurem. Temperatuuri tõstmine kraadi võimalik. Tagatud peaks olema maja genud alla 19–20 kraadi. Tarbimisest võrra suurendavat soojaarvet 5 %. Kas tehnovõrgu häireteta talitlus. Seadus- mittesõltuvat osa majas on 30 %. teised peaksid tema küttearveid kinni andlus peaks samuti ära hoidma kor- Tekib õigustatud küsimus, kui kõr- maksma? Või annab seda käsitleda terielanike vaheliste pingete tekkimi- ge peab olema korteri temperatuur, et naabritele suunatud soojaterrorina. se. Kokkuhoidjaid ei tuleks vaadelda naaber ei hakkaks naabrilt oma soo- Eestis on käibel vanasõna „Oma tuba, koonerdajate ja teiste kulul elajatena, jaarve tasumiseks raha kohtu kaudu oma luba“. Kui korterite alamtempera- vaid inimestena, kes oma heaolu ar- juurde nõudma või ühistu ei nõuaks tuuris on kokku lepitud, saavad sääst- vel või teadliku ökoloogilise jalajälje korteri võõrandamist? Sellistele või- likumad majaelanikud tsiviilkohut vähendamise eesmärgil alandab oma malustele viidati sama ajalehe 7. veeb- kartmata oma küttearveid vähendada. ja selle kaudu ka maja teiste elanike ruari 2012 numbris, seadus jõustuvat Säästa on vaid võimalik siis, kui tarbi- küttearveid. aastal 2016, osa sätteid ilmselt varem. misest mittesõltuva soojakulu osatäht- Arvati: „Kindlasti ei hakka justiitsmi- sus küttekulude arvestuses on väike,

24 Eesti Põlevloodusvarad ja -jäätmed 2012 RAAMATUD. BOOKS

Raamatud. Books

noloogiate, ökoloogia ja muu majan- dustegevuse alalt. Näiteks nimetame Bulgaaria tudengi Maria Mihhailova ettekannet “Education by open-source software“. Ettekannete nimekirja leiate aadressil http://www.vk.edu.ee/ sundmused/inn27042010/

Innovaatilised lahendused ja sääst- vad tehnoloogiad. Konverentsi 2010 Waste. A Handbook for Manage- kogumik. Innovative approaches and ment. Eds T. M. Letcher, D. A. Valle- sustainable technology. [27. aprill Jõh- ro. Academic Press. Elsevier: Amster- vi, 28. aprill Kohtla-Järve.] TTÜ Kir- dam, Boston etc. 2011. 565 pp + Color jastus: Infotrükk. Tallinn. 2010. 97 lk. Plates. Tallinna Tehnikaülikooli Virumaa Jäätmete käsiraamat koosneb kol- Kolledžis toimusid kahel järjestikuli- mest mahukast osast 32 alljaotusega. sel päeval rahvusvahelise osavõtuga Better Policies to Support Eco-in- Lisaks üldküsimustele ja regulatsioo- konverentsid. Üritustega tähistati 85 novation. Paris. 2011. 300 pp. OECD nidele on selles alapunktid, milles aasta möödumist põlevkivitööstuse Studies on Environmental Innovation. leiavad käsitlemist kaevandusjäätmed algusest Eestis ja 50 aasta möödumist Raamat (raport) on osa OECD (EPLVJ eelmises numbris leiate selle põlevkivi teadusliku uurimise algusest program mist ökoinnovatsiooni alal. kohta artikli), metalli-, radioaktiivsed Kohtla-Järvel. Põhjalikuma ettekande- Ökoinnovatsioonina käsitletakse uute ja munitsipaaljäätmed, paberi-, klaa- ga uuenduslikest lahendustest põlev- või oluliselt täiustatud toodete (kauba si- ja tekstiiljäätmed, kemikaalide kiviõli tootmises esines Eesti Energia või teenuse), protsessi, organisatsioo- jäätmed, ohtlikud, ehitus-, elektroo- AS teadus- ja arendusosakonna juha- nilise muutuse või turunduslahenduse nika-, rehvi-, haigla-, põllumajandus-, taja Indrek Aarna. Siin nimetame vaid juurutamist, mis piirab loodusressurs- militaar- ja kosmosejäätmed, jäätmete neid ettekandeid, mis leidsid kogumi- side tarbimist ja vähendab kahjulike termiline töötlemine, mere- ja pinnase- kus põhjalikumat kajastamist. TTÜ, ainete vabanemist kogu elutsükli jook- reostus. Käsitletakse prügilatega seon- Maaülikooli ja TÜ teadlased (Lembit sul. Raamatus käsitletakse ökoinnovat- duvat. Olgugi, et käsiraamatus leiavad Nei jt) esitasid ettekande „Sewage siooni üldiseid probleeme, elektri- ja kajastamist näiteks söetööstuse jäät- sludge – a nutrient-rich fertilizer or soojatootmise küsimusi, süsinikdiok- med, ei leia me sealt põlevkivi-, turba- hazardous waste?“ Teise päeva konve- siidiga seonduvat, Eestile üha olulise- või metsatööstusjäätmeid. rents haaras juurde tudengite töid. Ni- maks muutunud elektriautode temaa- metame vaid üksikuid ajakirja teema- tikat ja biopakendite tähtsust ökoinno- ga enam haakuvaid: Sergei Tšekružovi vatsioonil. Enamik näiteid on võetud (Virumaa Kolledž) ja Valentin Vassil- Kanada ja Saksamaa praktikast. jevi (Peterburi Tehnoloogia ja Majan- duse Instituut) ettekande pealkiri oli “�� - ��я ��м��ч��к�х уг�� х б��х”, Mihhail Kaevu (TTÜ doktorant) ettekanne “П�ям�я п��-ф��я к��ч��к�я г��- Towards Green Growth. Paris: ��г��ц�я п��ук�� к�� OECD. 2011. 143 pp. к��г�� ц�”.”. Nimetame veel ViVi-- Towards green growth: Monitoring rumaa Kolledži tudengite ettekandeid: Progress. OECD Indicators. OECD. Aleksei Beljajev “��м�� - 2011. 141 pp. г�� ц� � ��х ��х��” Raamatud rohelise majanduskasvu (ro- ning Veronika Šnurov ja Artjom Trifo- hekasvu) kohta, mida peavad oluliseks nov “Biofuels of the third generation”. nii EL kui OECD. Esimeses raamatus Nagu näha oli ettekandeid kütustega The EU–Russian Energy Dialogue. käsitletakse üldküsimusi. Teine raamat seonduvatest valdkondadest, kuid oli Europe’s Future Energy Security. Ed on pühendatud monitooringule. lisaks veel hariduse, säästvate teh- P. Aalto. Ashgate. 2008. 224 pp.

Estonian Combustible Natural Resources and Wastes 2012 25 RAAMATUD. BOOKS

Meie raamatukokku viivitusega sat- toimuva kohta. Samal teemal ilmus tunud Tampere Ülikooli professori varem Hodorkovski raamat „Kirjad Pami Aalto toimetatud artiklite kogu- vanglast. Artiklid, dialoogid, interv- mik sisaldab Soome, Vene, Saksa ja juud“ (Tänapäev, 2011. 232 lk). Eesti eriteadlaste artikleid EL-i ja Vene energiadialoogi kohta. Nagu näitab ala- pealkiri, tehakse seda energiajulgeoleku seisukohalt. Kuna dialoog jätkub, siis võib antud kogumik pakkuda tea- vet selle varasema arengu kohta.

Peikolainen, A.-L. Organic aerogels based on 5-methylresorcinol. TUT Press: Tallinn. 2011. 112 pp. Doktoritöös eestikeelse pealkirjaga „Orgaanilised aerogeelid 5-metüülre- Green Energy. Basic Concepts and sortsinoolist“ käsitletakse kukersiit- Fundamentals. Springer. Ed Xianguo põlevkivi õlitootmise kõrvalsaadusest Li. London etc. 2011. 286 pp. puhtast 5-metüülresortsinoolist ja ka Kanada Waterloo Ülikooli profes- tehnilisest segust Honeyol™, milles Rosenbaum, W. A. Environmental sori Xianguo Li ühtede kaante vahele on 5-metüülresortsinooli sisaldus veidi politics and policy. CQ Press: Was- toimetatud monograafia peatükid on alla 60 %, aerogeeli valmistamist hington (D.C.). 2011. 422 pp. kirjutatud USA ja Kanada teadlaste Autor Walter Rosenbaum on Florida poolt. Nendes käsitletakse roheenergia ülikoolist. Raamat on USA-keskne ja jätkusuutlikkuse ja energiajulgeoleku, käsitleb teema kõiki valdkondi. tuuleenergeetika küsimusi, söe ja sõn- niku koospõletamist ning gaasistamist, kütuseelemente ja vesiniku salvesta- mist. Raamat on hästi illustreeritud ja varustatud rohkete teemakohaste vii- detega.

Tohver, T. Utilization of Waste Rock Kasjanov, M. Putinita. Poliitilised from Oil Shale Mining. TTU Press, dialoogid. Eesti Ajalehed: Tallinn. 2011. 123 pp. 2011. 255 lk. Dissertatsioonitöös eestikeelse peal- Ajakiri EPLVJ on ajakirjanduse kirjaga „Põlevkivi kaevandamis- ja ülevaadetes aastaid avaldanud teateid rikastamisjääkide kasutamine“ selgita- naftaprobleemidest, k.a Venemaal toi- takse, et täitematerjali põhiomadused muvast. Nimeliselt käsitleti nendes Global climate change: the techno- (külmakindlus, purunemiskindlus) on ülevaadetes naftafirma Jukose juhi logy challenge. Ed. F. T. Princiotta. määratavad jääkide põlevosa (põlevki- Mihhail Hodorkovski tagakiusamist Springer: Dordrecht etc. 2011. 420 pp. vi) sisalduse või kütteväärtuse kaudu. ja vangistamist. Selles raamatus kä- Artiklite kogumik seeriast „Ad- Leitakse, et kriitiline kütteväärtuse piir sitletakse Venemaa võimu telgitagu- vances in Global Change Research“ on 1,4 MJ/kg, mille juures on täitema- seid. Mihhail Kasjanov oli aastatel söe ja söe/biomassi kasutamisest terjal kasutatav ehitustegevuses vasta- 2000–2004 Venemaa peaminister, elektri tootmises, söe ja biomassi ve- valt EN-i nõuetele. Ehituses sobivad Hodorkovski intervjueerija Jevge- deldamisest seoses kliimamuutustega. kasutada kihid A/B ja C/D, ülejäänud ni Kisseljov on tuntud ajakirjanik ja Lisaks artikleid tuuma- ja taastuvener- ehitustegevuseks ei sobi ning on teo- poliitikaanalüütik. Raamat annab hea gia, tsemenditööstuse, ehituse, geoteh- reetiliselt kõlblikud kasutamiseks ta- ülevaate Venemaa tähtsamate energia- nika jm valdkondadest. gasitäitmisel. kandjate – nafta ja maagaasi – ümber

26 Eesti Põlevloodusvarad ja -jäätmed 2012 RAAMATUD. BOOKS

rääkis Saksamaa taastuvenergia kasutuse kogemustest. MKM energeetika asekantsler Einari Kisel esines ettepanekuga taastuvelektri toetuste muutmiseks nii, et oleks tagatud Eesti riigi poolt võetud eesmärkide täitmi- ne. Biomassi tuleks selleks kasutada Narva elektrijaama olemasolevates ja rajatavates keevkihtkateldes u 1,5 TWh ulatuses, maismaatuulikuparki- de võimsus peaks olema u 0,5 TWh, meretuulikuparkides u 2,5 TWh. Eda- si täpsustati toetuse suurust olenevalt energialiigist ja seadmete võimsusest. Oluline oli veel kavandatav taastuvelektri piirang – kalendriaastas kuni Vainikka, P. Occurrence of bromine 1200 GWh. Muudatused kavandati in fluidised bed combustion of solid jõustada 1. jaanuarist 2013. Mihkel recovered fuel. VTT Publications 778. Taastuvate energiaallikate uurimine Härm (WEC Eesti) ettekanne käsitles 2011. 118 pp + publications. ja kasutamine (TEUK XIII). Investi- samuti taastuvenergeetika toetusskee- Pasi Vainikka doktoridissertatsioo- gation and usage of renewable energy me. Rene Tammist (Eesti Taastuv- nis käsitletakse kütustes, peamiselt sources energia Koda) rääkis taastuvenergia jäätmekütustes sisalduvate lenduvate 10. novembril 2011 toimunud kon- eesmärkidest ja hetkeseisust Eestis, broomiühendite korrosiooni katelde- verentsi „Taastuvate energiaallikate mis haaras väga paljusid valdkonna le. Broomi mõju on kloorist vähem uurimine ja kasutamine (TEUK XIII)” probleeme. Internetist on kättesaa- uuritud, kuid sellele oleks vaja enam ettekannete illustreeriva materjali davad veel neli päikeseenergeetika- tähelepanu pöörata. Maismaataimed, leiate Eesti Maaülikooli kodulehelt: alast ettekannet. Kogumikust leiate turvas, kivisüsi ja põlevkivi sisaldavad http://tek.emu.ee/teuk-konverentsid/ EMÜ esinejate ettekandeid: Jüri Olt, näiteks broomi kuni 20 mg/kg, kuid teuk -ettekanded/teuk-xiii-ettekanded/. Villu Mikita, Risto Ilves, Arne Küüt merest mõjutatud taimed, turvas ja ki- Need on pdf-formaadis ja allalaadita- ja Marten Madissoo tegid ettekan- visüsi juba kuni 150, vetikad ja muud vad. Lähemalt neist, mille temaatika de bioetanooli mõjust diiselmootori meretaimed tavaliselt 150–1000, kuid haakub ajakirja suunitlusega. Kogu- kõrgrõhupumbale, Marti Tutti ja Olti kohati kuni 30 000–60 000 mg/kg. miku Interneti-versiooni leiate http:// ettekande, milles võrreldi eri taime- Merelise mõjuga kivisöed sisaldavad tek.emu.ee/userfiles/taastuvenergia_ liike bioetanooli toormena, Mart ja 50–150 mg/kg, jäätmekütuste broo- keskus/TEUK%20XIII/TEUK-XIII_ Külli Hovi ning Andres Menind kir- misisaldus oleneb lähtematerjalist. kogumik_web.pdf. jeldasid hobuste okaspuu-allapanust Vainnika katsetes varieerus see 20– Siin alustame ülevaadet ettekannete kui kompaktsest biokütusest, Hovid 520 mg/kg vahemikus. Suurema huvi tekstidega, mis erinevad kohati fak- veel biokütuste päikesekuivatit kui korral tuleks minna Tallinna ESTER-i tide käsitlusest kogumikus. Ahto Oja õppevahendit, Erkki Jõgi ja Jaan Lepa kodulehele ja otsida autori nime (Pasi (OÜ MõnusMinek) andis ülevaate ettekandes käsitleti EMÜ üliõpilase Vainikka) järgi. Leitud lehelt saab ava- metaankütuste (maagaas, biometaan) taastuvenergeetikaalaseid töid, Andres da dissertatsiooni täisteksti. kasutamise kogemustest transpordis Menind ja Liis Oper esinesid ettekan- Rootsis, Saksamaal, Austrias ja Itaa- dega tselluloosirikaste materjalide ja lias. Ta teatas osavõtjatele 6. detsemb- jäätmete biokütusteks väärindamisest ril toimuvast rahvusvahelise osavõtu- EMÜ-s, Maido Märss tegi ettekande ga seminarist Rahvusraamatukogus õppe- ja teadustöölabori katlatehnika teemal „Metaankütused transpordis“. soojustehnilistest katsetustest. Meeli Peep Pitk (TTÜ) rääkis anaeroobse Hüüsi ja Ülo Kase ettekanne käsitles kooskääritamise energeetilisest po- Eestis kasutatavaid päikeseküttesüs- tentsiaalist Kuressaare piirkonna näi- teeme. Annes Andresson (MTÜ Eesti tel, kus energia tootmise võime ainult Pottsepad) ettekanne oli tahkekütusel settega on 84 kW ning biojäätmete töötavatele kütteseadmetele kehtesta- ja reoveesette kooskääritamisel 500– tud normide kohta Euroopas ja Ees- 800 kW. Ühtlasi rõhutati põhjaliku tis. Veiko Karu (TTÜ) propageeris eeltöö vajadust ja lämmastikuärastuse kaevandusvett kui energeetilist res- olulisust. Sander Jahilo (TÜ) metoo- surssi. Indrek Melts ja Katrin Hein- Калабин, Г. В., Кулов, С. К., Ти- dikat käsitlev ettekanne oli Tartumaa soo (EMÜ), Lutz Bühle ja Michael това, А. В., Пихлак, А.-Т. А. Земля rohusilo ja sõnniku biogaasipotent- Wachendorf (Kasseli ülikool) ning живая. ВНИИг��м: М��к��. siaali kohta, suurim tootlikkus saavu- Iain Donnison (Aberystwythi ülikool) 2010. 408 c. tatakse siloga kooskääritamisel. Risto tegid ettekande “PROGRASS – pool- Pealkirja järgi pole otseselt arusaa- Ilves (EMÜ) rõhutas oma ettekandes looduslike rohumaade säilimise taga- dav, millest kollektiivne monograafia bioetanooli perspektiivsust diiselmoo- mine bioenergia tootmise kaudu“. kirjutab. Peatükkhaaval käsitletakse toris, rääkides samas kasutamise kit- selles biosfääri ja inimese mõju sel- saskohtadest. Rünno Lumiste (TTÜ) lele, õhuhapniku probleemi, kliima-

Estonian Combustible Natural Resources and Wastes 2012 27 RAAMATUD. BOOKS muutust. Edasi käsitletakse tahkeid oma alla kuivendatud troopilised jäätmeid tehnogeensete leiukohtadena, sood – 120 000 km2, edasi metsasta- nende, k.a kommunaaljäätmete mõju tud alad – 150 000 km2 ja põllumajan- looduskeskkonnale ning looduskasu- duses kasutatud alad – 300 000 km2. tuse riiklikku reguleerimist. Selleks Häirimata turbaalasid jääb veel üle tehakse ettepanekuid. Raamatu üks au- 3 500 000 km2. Eks need proportsioo- toritest on Eesti teadlane Arno-Toomas nid ole riigiti erinevad. Mõned tege- Pihlak, kes on varem tuntud atmosfää- levad soode taastamisega, teistel pole rihapniku uurijana. Raamat on üles turba juurdekasvu probleeme. ehitatud Vene Föderatsiooni probleeme käsitlevana, v.a hapniku osa, mis enamasti Eesti kesksena.

Jääksood, nende kasutamine ja kor- rastamine. J. Paal (koostaja ja toime- taja). Tartu, 2011. 159 lk. Jaanus Paali koostatud ja toimetatud kogumik sisaldab üheksat alajaotust, mis on kirja pandud 20 aurori poolt. Raamatus arutatakse jääksoo mõiste üle. Seda ei peeta enam sooks, kuna tegemist on teatud tüüpi turbaalaga, mille nimetuse teise poolde on tradit- siooniliselt jäänud püsima „soo“. Raa- matus antakse lühike ülevaade Eesti Veski R. Vulkaanid. Elu. Inimene. soodest, nende peamistest omadus- Turbateabe OÜ: Tallinna Raamatutrü- test, turbavarudest ja kaevandamisest, kikoda. 128 lk. Paist, A., Kruus R. Tuumareaktorid. tutvustatakse jääksoode kasutamise Vulkaane tuntakse peamiselt hä- TTÜ Kirjastus. 2011. 135 lk. võimalusi, maastikulise korrastamise vingute põhjustajana. Kuid just vul- Raamat on kavandatud TTÜ ja TÜ meetodeid ja teiste maade sellealast kaanilõõris tekkisid eluks vajalikud ühisõppekava kohaselt ja käsitleb tuu- praktikat. Jääksoode korrastamise sei- molekulid, osa teadlaste arvates isegi maelektrijaamu, -energeetikat ja -ohu- sukohast peetakse eriti halvas olukor- abiogeense päritoluga nafta. Vulkaa- tust. Raamat annab eelteadmisi ka teis- ras olevateks freesturbakaevandamise- niheited väetasid veekogusid, soodus- tele huvilistele. ga ammendatud alasid. tades taimekasvu ja nendest põlevki- vilademete moodustamist. Raamatus tutvustatakse (täpsemat infot küsi [email protected]) Kamtšatka vulkaanide eestimaalastest uurijaid, sh sinna vulkanoloogiainstituudi rajanud Boris Piipu, arutletakse veel vaidlus- te järgus olevaid elu tekke ja arengu küsimusi seoses vulkaanide, nende kohta käivate müütide, uskumuste ja loodusteaduslike maailmapiltidega. Inimühiskonna arengu mootorina vaadeldakse vastasmõjusid, mis on pärast Suurt Pauku tekitanud eluta Universu- mi elusorganismid. Need mõjud pole Strategy for Responsible Peatland kuhugi kadunud ja mõjutavad meid, Management. IPS. 2010. 39 lk. on tagantjärele arusaadavad, kuid pole Brošüüri toimetajad Donald Clarke Biresselioglu, M. E. European ener- kasutatavad ühiskonna arengu ennus- ja Jack Rieley on kõrged IPS-i amet- tamiseks. Raamat on mõeldud laiale gy security. Turkey’s future role and nikud. Selles käsitletakse turbaalade impact. Palgrave Macmillan: Basings- lugejaskonnale ja kirjutatud arusaa- vastutusvõimelise haldamise stratee- davalt nii õpilasele kui õpetajale või toke (Hampshire). 2011. 189 pp. giat. Selleks, et saada ettekujutust, Euroopa energiajulgeolekut käsit- muidu teadmishimulisele inimese- millistele aladele strateegia laieneb, le. Elukestev õpe pikendavat eluiga. letakse raamatus Türgi vaatevinklist. toome brošüürist 2008. aastal tur- Raamat sisaldab üldiseid energeetika- Raamatus on üle 150 foto, skeemi või bakongressil esitatud arvud kogu kaardi, neist enamik värvilised ja pärit küsimusi käsitlevaid peatükke, suun- maailma kohta. Energeetilist turvast dudes analüüsiga üle Kaspia mere autori ekspeditsioonipäevilt Tolpatšiku toodetakse 2000 km2 suurusel alal, vulkaani koonustele. Lisaks viidatud regiooni Türki. Raamat lõppeb Türgi sama suur on ka kasvuturba tootmis- osaga Euroopa energiajulgeolekus. ja soovitatud kirjandus ning autoritut- ala. Järgmise suurema ala haaravad vustus.

28 Eesti Põlevloodusvarad ja -jäätmed 2012 AJAKIRJANDUSÜLEVAADE. PRESS REVIEW Kohalikud energiaallikad ja nende kasutamine. Ülevaade Eesti ajakirjandusest 2011. aastal

Ülevaade võtab kokku 2011. aastal ajakir- meeleavaldustele Venemaal. Mõtleme eda- past (EP 12.12), tugevate riikide lahkulöö- janduses kajastamist leidnud sündmused. si: juba viie aasta pärast on 80 % maailma misest (ÄP 31.8, EP 11. ja 29.11), sh Sak- Nagu varem, leiate tärniga (*) viite ülevaa- elanikest mobiiltelefon (PM 20.12). Oht on, sa-Prantsuse teljest (MV 13) ning Merkozy te lõpust. Ka seekord sirviti peamiselt suu- et võltsimisvastase seaduse nime all haka- rollist (EE 8.12). Räägiti Saksamaa (EP remaid Eestis ilmunud ajalehti (Eesti Päe- takse takistama vaba juurdepääsu Internetti 24.11, ÄP 29.11), Suurbritannia (ÄP 12.12) valeht, Postimees, Äripäev) ja ajakirju ning (EE 9. ja 29.12). ja isegi Soome (ÄP 19.10, PM 21.11) eu- kasutati Internetti teabe leidmiseks märk- Eestile oli see esimene aasta kroonita, õi- rotsoonist lahkumisest. Päevakorral oli ka sõnade abil nendest perioodilistest väljaan- gemini euroga. Euroopa Ühendriikide idee (ÄP 13.9) ja netest, kust see oli tehtud mugavaks. Luge- EL-i oma reitinguagentuuri loomine 2012. ja peaks alljärgnevat ülevaadet võtma kui Kapitalism aastal (ÄP 20.7), seni töötanud agentuurid sündmusi siduvat teksti talle vajaliku artik- On inimesi, kes usuvad maailmalõppu ja on said kriitika osaliseks (PM 14.11). EL lubas li leidmiseks. Loetavuse huvides on püütud korduvalt pettunud, et senised ennustused hakata alates 2014. aastast trahvima euroala tekstidest või pealkirjadest välja noppida pole täide läinud. 2012. aasta annab jälle riike, kelle majandus on tasakaalust väljas olukorda paremini tabavaid ütlusi. Ruumi lootust, et maailmalõpp on varsti käes. Ilma ja ei võta selle vastu meetmeid (PM 29.9). kokkuhoiu taotlusest tingituna kirjandusvii- ennustamata on selge, et maailma asjad on Majanduse olukord Kreekas muutus hal- detes ilmumisaastat ei tooda, kuna viitame käest ära. Õnnetused ja süvenev majandus- vaks. Itaaliat (ÄP 22.9, 10.11) peeti uueks vaid aastal 2011 ilmunud tekstidele. Kok- kriis on selle tunnistuseks olnud. Seepärast Portugaliks (ÄP 15.7), Küpros oli raskustes kuhoiu eesmärgil kasutatakse tekstis EE-d vaatlemegi, mida arvatakse sellest ja kapi- (ÄP 3.8). Juba enne euro kasutuselevõttu AS-i Eesti Energia tähenduses, sulgudes tä- talismist, enne kui pühendume teistele kü- oli Kreeka drahm kaotanud Saksa margaga hendab EE ajalehte Eesti Ekspress. Euroo- simustele. võrreldes 95 % oma väärtusest (ÄP15.12). pa Liidu asemel kasutame lühendit EL, sul- Kui majandusel hakkab halvemini mi- Seega on seal kriisist treenitud rahvas. gudes tähistab see ajakirja Eesti Loodus. nema, otsitakse tarkust näiteks Francis Fu- Kreeka ja Poola on olnud suurimad EL-i Euroopa Komisjoni lühend on EK, tuuma- kuyama esseest „Ajaloo lõpp“ ja raamatust toetuste saajad (ÄP 26.9). Nüüd oli Kreeka jaamal aga TJ. Elektri ja soojuse koostoot- „Ajaloo lõpp ja viimane inimene“, mis on pankrot arutluse all kui võimalus ja kui ta- misjaama nimetame lühidalt kombijaamaks eesti keeles tükk aega tagasi ilmunud (PM+ buteema (PM 26.8, ÄP 13.9, 13.12). Kreeka (lühend KJ). Koostaja ei püüdnud nagu eel- 26.11). Meie arvamusliider David Vsevivov abistamine tekitas hulganisti küsimusi (PM misteski ülevaadetes oma seisukohta luge- rõhutas kapitalismi eelisena selle mitme- 12., 24. ja 27.10, ÄP 15.8, 27.9, 19.10), jale peale suruda, kuid siiski mõned kor- kesisust (PM+ 26.11). Briti arvamusliider kardeti, et Kreeka krahh on EL-i krahh, mis rad sekkus kommentaaridega. Kui ajakir- Geoff Mulgan arvas, et debatt käib kapita- viib maailmamajanduse langusesse. Kreeka janduses avaldati vastandlikke arvamusi, lismi radikaalselt teistsuguse kasvumudeli lubas hääletada, kas EL-i abi võtta või jät- mida enamasti ka vaidlusalustes küsimus- leidmiseks (EE 27.10). Üks arukas inimene ta vastu võtmata (PM 1.11). Soros nägi abi tes ette tuli, püüti ka nendele püüdlikult vii- ütles, et usub kapitalismi. Selle peale kirju- Euroopa võlakirjadest (ÄP 19.8). data. Kõik, mis siit alt leiate, on kellegi öel- tas Rein Veidermann „Päeva kommi“ sel- Euroopa abistajaid ju leiduks. Loodetak- dud või viidatud artiklite autorite nägemus. le kohta, mis tuleb pärast kapitalismi (PM se Hiina, Jaapani ja Venemaa peale, USA Terviklikuma pildi sündmustest saate ikkagi 19.3). Nikita Hruštšov kunagi teadis – aas- on hoidnud abistamisest targu eemale (EP algallikaid lugedes. tal 1980 pidi saabuma kommunism, kuid ei 1.11). Appi saaksid tulla ka BRIC-i riigid. Iga aasta on olnud sündmuste poolest saabunud. Tuleviku ennustamine pole olnud Hiina valuutareserv on ju soliidselt 3,2 tril- eelmistest erinev. 2011. aasta oli majandus- tänuväärne tegevus (EP 30.12). Kommunis- jonit, Indial 320 mld ning Brasiilial 350 langusejärgne aasta, Eesti majandus elus- mist ilmus raamat (MV 13). mld $ (ÄP 15.9). Hiinlasi ei huvitanud hea- tus, kuid uus langus pole välistatud. EL elas EL-i ja kunagise liidu – Nõukogude tegevus (EP 14.11), ennem ostaks ta Euroo- ja jäi üht tugevamat kriisi üle elama. Kree- Liidu juures leiti hämmastavaid parallee- pa üles (PM 28.10)? Nad kiikasid juba EL-i ka liidust väljaviskamisest (-astumisest) oli le (PM 1.12). Sotsialismiaja kogemuste- taristuid (ÄP 29.11), noolisid ka Afganista- isegi juttu, EL-i lagunemisest üsna veidi. ga filosoof Slavoj Zižeki arvates pole ka- ni toorainevaru (ÄP14.9). Kui varem hoiatati inimesi püramiidiskee- pitalismil välisvaenlast ja ta komistab oma IMF-i juht hoiatas üleilmsest tasakaalus- mide eest, siis nüüd on selgunud, et pangad sisepiirides (ökoloogia ja intellektuaal- tamisest (EP 9.3) tingitud sõdade eest (EP on seda skeemi „edukalt“ rakendanud nii, et ne omand, viimasega olevat tegu peaae- 8.2). Meil polnud veel selge, kes hakkab ra- ollakse üksteisele võlgu. gu klassikalise ajaloolise materialismiga, hastama IMF-ile antavate laenude program- Oletatava maailmalõpu aastale 2012 eel- näiteks) nii, et kriisist väljub võitjana au- mi (EP 22.12). nenud aastal mõeldi juba ülearu palju selle toritaarne kapitalism (EP 6.9). Kas see on Pandi välja autasu eurotsooni lõpetamise võimalikkuse peale. Oli ju suurte loodus- ja Hiina-pärane autoritaarne kapitalism (EP idee eest (ÄP 20.10). Meie ajakirja eelmise tehiskatastroofide aasta. Võiks ju ironisee- 20.12)? Hiinal on juba maailma suurim ma- numbri autor Lembi Tanning pidas kuuldu- rida, et „maailm“ või isegi „maailmalõpp“ jandus (PM 8.12). Või hoopiski pankade- si euro surmast liialdatuks (PM+ 1.10). Kui pole mõistetena leidnud mingisugustki se- järgne maailm (EE 29.12). tulla tagasi majanduskriisi teema juurde, letust näiteks viimases „Eesti Entsüklopee- Euroopas toimuvat ei pidanud Meelis siis propagandaprofessor Dennis Murphy dias“. Sellele vaatamata me ju teame täp- Atonen kapitalismi, vaid sotsialistliku üle- ütles, et see ei tähenda veel maailmalõppu selt, mida mõtleme maailma all. Lähim kulu kriisiks – poliitikute ja pankurite hä- (PM 20.10). mõiste entsüklopeedias on „maailmapilt“ ja biks, kus käib võitlus selle eest, kes suure- kuna see võib olla näiteks füüsikaline, pole mate võlglaste patud enda kanda võtab (EP Eesti ju üldse võimalik, et aine ja laine kuhugi 7.10). Üleüldine säästmine polevat võima- Eesti edestas viit EL-i riiki (14.12), oldi kaoks. Iseasi on Maa kui planeedi või sellel lik (PM 10.9, EP 20.12). Nafta kõrvale on konkurentsivõimelt endiselt maailma 33. elava lõpp või hoopiski inimkonna jõudmi- kapitalistlikes-demokraatlikes riikides täht- (PM 8.9) ja kõrge inimarenguga riik (PM ne uude etappi. Arvuteid ja Internetti võiks saimaks ressursiks saanud usaldus ja uue 4.11, KK 12). Euroliitu minekut peeti Ees- ju võtta kui vihjet selle etapi algusest. Kui otsingud – loomemajandus (EE 9.12). tile õigeks otsuseks (EP 11.8). Kuid, kes on vaadata tagasi aastale 2011, siis suurt hüpet Eesti siis, kui liit peaks hakkama mõrane- arvutite arendamise vallas polnud tajuda, Üks tont käib jälle mööda Euroopat ma? Ajakirjanik Edward Lucas peab Eesti kuid oli midagi sellist, mida oli varem ai- Uut masu hakati julgemini ennustama (ÄP majandust paindlikuks, mis on eelduseks, mata – sotsiaalmeedia osatähtsuse suurene- 15.12). Sellest ja Euroopas juba möllavast et EL-is ei saa langetada ühtki otsust ilma mist ühiskondlike protsesside kujundajana. kriisist tulenevalt (ÄP 13.10) räägiti euroa- konservatiivse majandusega (ÄP 22.9) Ees- Internet ja mobiilside aitas kaasa Araabia la lagunemisest (ÄP 29.11, PM 30.11) ja ja- tita (PM 9.12). Kuid: Austria uuringu jär- kevadele, Occupy Wall Street’i liikumisele, gamisest (PM 5.8), kahekiiruselisest Euroo- gi olime varimajanduse üle otsustades eu-

Estonian Combustible Natural Resources and Wastes 2012 29 AJAKIRJANDUSÜLEVAADE. PRESS REVIEW rotsooni must majandus (PM 21.9). Samas Sellest siis, kui kirjutame tuumaenergee- lismi (PM 25.7) läbikukkunuks (EP 29.7), oli just meie peaminister Andrus Ansip see, tikast. Kuid maa värises ka Soomes (PM olgugi, et see võiks rikastada üksikettevõ- kes õpetas Merkelile, kuidas Euroopa ra- 26.6). tet (ÄP 23.8). handust juhtida (EP 18.10). Meie riigirei- Hoopis tähelepanelikumalt tuleks suhtu- Kuna kirjutame eelistatult Eesti-keskselt, ting tõusis kahe pügala võrra (ÄP 10.8). da meenutusse, et Maa oli jäävaba 56 mln siis just väliseestlase Kalle Lasna õhutatud Oleme liidu päikeselaps (EP 22.9), kuid e- aastat tagasi (NG 1), maailmamere tase oli (EE 13.10, EP 18.10, 14. ja 16.11) siiani ha- riigi arendamisel juba järele andnud (ÄP siis senisest 70 m kõrgem. Niigi soe kliima jutatud eesmärkidega Occupy Wall Street 22.9). Meil on omad siseprobleemid, lõpe- soojenes veel 5 kraadi võrra. Ajakirjandu- (OWS) liikumine oli kui märguanne selle tamata maareform (ÄP 20.10, LE 3.12, ML ses kohtab viimasel ajal harva vihjeid me- kohta, mis maailmas võib toimuma hakata. 8.12) ja tagasihoidlikult kulgenud haldusre- taanhüdraatidele, mille varud on tohutud. OWS-i on peetud pankurite vastaseks väl- form (PM 24.10, EP 26.10, LE 3.12). Ma- Oletatakse, et just metaan vabanes sooja jaastumiseks (EE 27.10, 1., 9. ja 29.12, EP jandusminister Juhan Partsi uusaastaennus- kliima tõttu ja atmosfääri paiskunud kasvu- 17.10, 20.12), ka kapitalismivastaseks re- tus oli: majandusega midagi dramaatilist ei hoonegaas metaan vallandas edasise tem- volutsiooniks (EP 14.11) ja lihtsalt 21. sa- juhtu (PR 31.12). Maag Mang: EL praegu- peratuuritõusu. Kui inimene põletaks kor- jandi klassivihaks (EP 17.10). Eestis tuntud sel kujul püsima ei jää (ML 22.12). And- raga kõik maailma fossiilkütused, saaksi- kolumnist Anne Applebaumi arvates ei saa res Tarand ja Marek Strandberg tutvustasid me sama efekti, mis taastuks arvatavasti „globaalne kogukond“ olla „riiklik demo- artiklitest kokku pandud kriitilist raama- 150 000 aastaga (NG 1). kraatia“ (PM 24.12). Mis teha, kui loodus tut „Rahvusliku julgeoleku küsimus” (ÕL Võiksime ju arutada tapjaviiruste, jää su- pole enam hoolitsev ja hea ema, vaid tunde- 10.1). lamise, vulkaanipursete, orkaanide, tsuna- tu ja osavõtmatu võõras (PM 19.2)? Tavali- mi, ökosüsteemi kollapsi, asteroidide, tuu- selt mõeldakse taoliselt ennast väljendades Maailmalõpp makatastroofi, kolmanda ilmasõja või üle- viljaikaldust, haigusi jm sarnast. Tavaliselt 2011. aastal algas Hiina kalendri järgi valge ilmse finantssüsteemi kokkukukkumise, mitte kunagi sellest, et tundetu ja osavõtma- metalljänese aasta (EP 4.2, ÄP 4.2). Maia- elurikkuse (EL 2, Sirp 23.12) vähenemi- tu võõras loodus on ka teisest kultuurist ini- de kalendri järgi ennustatud maailmalõpp se, nälja ja muu üle (PM+ 26.3), mis inim- mesed. saabuvat 21. detsembril 2012. Kui sellesse konna elu heal juhul ebamugavamaks teek- Märkasin artiklite hulgas üht, milles anti uskuda, poleks vaja energeetikaprobleemi- sid. Kui maailm peaks veidikenegi „kokku mõista, et maailmalõpuelevuses on ava- dega jätkata. Ennustuste puhul võiks endalt kukkuma“ on teistest paremad võimalused nemas võimalus rääkida teadusest (PM küsida, kas on tegu täpse ennustuse või soo- muutunud keskkonnaga kohanemiseks eest- 28.12). Räägime siis: alustame sellest, et lapuhumisega (ÄP 22.8). Ajaleht The Guar- lastel, soomlastel ja venelastel kui korilas- tükk aega pärast Suurt Pauku võttis aine ja dian kirjutas, et alates elu tekkimisest Maal tel ja naturaalmajanduse viljelejatel (PM+ laine tahkise e tahke keha kuju ning tekki- umbes 3,5 miljardit aastat tagasi on ligi 4 26.3). sid päikesesüsteemid ja planeedid. Pärast mld elusorganismiliigist välja surnud 99%, Üks mis kindel – maailmalõpp ei tule seda sündisid jälle mingi aja möödudes kunagi sureme meie seega välja, kuid millal Suure Pauguga (PM 30.8). Füüsika Nobeli elusorganismid justkui mitte millestki. Itaa- (ÕL 2.12). Ennustajad maiad surid ise enne saanute arvates paisub Universum üha kii- lia arst ja loodusteadlane Francesco Redi oma ennustatud maailmalõppu välja (ML remini tulevikku, mis saab olema jääkülm. püstitas 1668. aastal nüüd tema nime järgi 7.12). Nüüd väideti, et oleme valesti nende Selle põhjuseks peetakse tumeenergiat, mil- tuntud printsiibi, mille kohaselt elu pärineb kalendrit tõlgendanud (EE 22.9). lest koosneb 70 % Universumist (Horisont vaid elust – omne vivum e vivo. Ilus print- Maa on rahutu paik ja siin on ühtteist ka- 6, EP 14.10). Juba alanud maailmalõppu siip juhuks, kui pärast Suurt Pauku oleks tastroofiendelist juba toimunud. Kongos (ML 29.12) tuleb Ene Ergma arvates veel 4 laine ja aine vahel olnud kohe ka elusorga- olid gorillad vulkaanist ohustatud (PM 9.11, mld aastat oodata, kui Päikesel põleb kogu nismid, kui midagi taolist, mis on kogu aeg vulkaanidest raamat lk 28). Selle nimetami- vesinik ära (KT 12). olemas. Kuid ei olnud. Järelikult on loodu- sega tulime sammu lähemale ühele inimest Inimühiskond on juba nii hästi arenenud, se areng toimunud selliselt, et mingil aja- ohustavale looduslikule tegurile – vulkaani- et üks korralik magnettorm (TM 9) võib pä- momendil tekib looduses midagi taolist, de hukutavale tegevusele. On ju oletatud, et ris suure kaose teha. Kuid tõenäosem on, et mis pole tema eelneva arengu põhjal en- neandertallased võis Maalt pühkida vulkaan inimene on inimkonna arengus käekäigult nustatav. Nüüd oskame tagantjärele selgita- (EP 20.1). Kui inimene saaks “ära pühitud“, kõige suurem vastutaja, sellest kohe järgmi- da kuidas loomadest arenes välja mõistuse- mis saaks siis edasi. Jan Zalasiewicz arutleb ses alapunktis. ga inimene. Miks me peaksime arvama, et raamatus „The Earth After Us” teemal, kui inimühiskonna areng peaks toppama jääma palju ja mis moel ilmutaksid ennast kunagi- Kus suitsu, seal tuld (EPLVJ, vt ka lk 28). Ei jää. Kuna järgmine sed inimtegevuse jäljed planeedil Maa 100 Eesti filmi 100-aastaseks saamise eel vän- arenguhüpe pole ennustatav, meil aga oma- mln aasta pärast külastavatele tulnukatele. dati talgute korras maailmalõpu teemat kä- teada mõistust juba piisavalt, siis võib ole- Kui säiliks hapnikurikas atmosfäär, oleks sitlev film „Täitsa lõpp“ (EP 3.8, PM 14.11, tada, et järgmises arenguetapis säilib mõis- ebatõenäoline, et inimese ehitatud rajatised UT 11, VU 16.11). Sama teemat käsitles tus, nii nagu säilitasime looma kuju looma- püsiksid. Küll aga säilivad elutu, hapniku- Cannes’is näidatud film: tegevus lõppes riigist välja arenemisel. ta atmosfääriga Marsi ja ilma atmosfäärita Maa kokkupõrkega ilusa helesinise pla- Teine Eesti päritoluga mees – arvutigee- Kuu pinnale viidud seadmed (Horisont 3). needi Melanhooliaga (PM 24.5, EP 8.8, nius Kalev Leetaru „kaevab“ uudiseid ja Valge Maja arvates ei tähenda see, et tulnu- ÄP+12.8, ÄP 26.8). Lõbus maailmalõpu- sotsiaalmeediat (ÄP 29.9, PM 29.11) sel- kad pole meiega ühendust võtnud, et neid kuulutaja oli Ariel Pink (PM 10.8). Filmi- leks, et ennustada maailma suundumist. pole olemas (EP 9.11). des seega ei mingisugust paanikat. Tava- Viimaste 30 aasta uudised on osutunud pes- Aastal 2011 vulkaanid üleilmset ohtu en- elus muretsetakse oletatava lõpu pärast. Ge- simistlikuks (EE 22.9). Internet on juba mõ- dast ei kujutanud. Islandi Grímsvötni vul- neetik Mari Järvel on oma nägemus post- jutanud ühiskonna arengut, sotsiaalvõrgus- kaan paiskas välja 20 km kõrguse tuhapilve apokalüptilisest maailmast (EP 24.9). Film tik on võimaldanud rahvamasse kutsuda (ÄP 23.5), häirides lennuliiklust (EP 25.5, „Transformer“ mängivat apokalüpsise tee- kokku meelt avaldama. Kuid see võiks olla PM 16., 23. ja 26.5), meil seekord mitte (EP maga (EP 12.7). Eesti ulmekirjandust võr- rakendatud inimkonna arenguks enne ette- 24. ja 25.5, PM 25. ja 27.5). Rohkem pa- reldi samas koduse konnatiigiga (EP 16.7). aimamatut järgmist arenguhüpet. Loodusel handust tekitas aasta varem Eyjafjallajökul- Üks asi on kunst, teine elu. Sõjad tõhu- pole lõppu, loodusel pole inimest tingima- li vulkaan (ÄP 25.4, EE 22.12). Tšiilis häi- sate sõjapidamisvahendite olemasolu kor- ta vaja. Kuid ilmus ju Slavoj Žižeki raamat ris Lõuna-Ameerika lennuliiklust Puyehue ral ja mitmesuguste inimrühmade kokku- „Looduse lõpp“ (PM 19.2), arvatakse, et tu- (PM 11.6). Purskas Kanaarides (PM 14.10) põrked on küll nähtus, mis võib inimkonda leb mitte ajaloo, vaid usu lõpp (PM 29.12). ja Indoneesias (PM 18.7), Merapi vulkaa- ohustada. Inimese keskkond pole ju üksnes Leedu kaitseminister arvas, et ajaloo lõp- ni põhjustatud õnnetuse vaatamiseks müü- teda ümbritsev loodus, vaid ka teine inime- pu ei tule kunagi (PM 4.8). Astroloog ko- di pileteid (EE 21.4). Keset Itaaliat purskas ne, ühtekokku kogu ülejäänud inimkond hest maailmailmalõppu ei ennustanud (ÕL kampi Flegrei vulkaan (IT/TK 12), ka Etna (EPLVJ). Mõelgem ägenenud rahutuste- 31.12). Kui hakata ajalooga Suurest Pau- purskas (EP 15.1, PM 11.7). Oli jälle põh- le eurotsoonis (PM 31.10). Moslemivas- gust, siis kindlasti mitte. Edasi vaatame just inimestele meelde tuletada vulkaani- tasus on suureks probleemiks saamas (ÄP kliimat, mis kipub meie elu kohati keeruli- tüüpe (EP 28.5). 25.7). Merkel, Sarkozy ja Cameron on vii- semaks muutma, eriti kui uskuda ennustusi. Maavärin Jaapanis vapustas maailma. masel poolaastal kuulutanud multikultura- Maailmalõpu oma ju eriti ei usuta.

30 Eesti Põlevloodusvarad ja -jäätmed 2012 AJAKIRJANDUSÜLEVAADE. PRESS REVIEW

Euro Majandus me 15 aasta jooksul vaid viie rikkama Eu- Aasta aega oleme euroga elanud (PM 3.1, Aasta algul arvati kokku meie 2009. ja roopa riigi hulka (EP 3.5). Akadeemik En- 18.3, VU 7.12), kuid ikka „tõlgime“ sisseos- 2010. aasta hinnatõusud: käibemaks 2, del Lippmaa ütles aasta algul kuldsed sõnad te tehes eurod kroonideks. Edetabelitegijad maagaas 127, bensiin 11 (teist korda tõusis Eesti viie Euroopa rikkama riigi hulka jõud- Maailmapangas unustasid kroonid eurodeks 6), diislikütus 12, erimärgistatud kütus 64 mise (ÄP3.5) kohta – see on võimalik vaid teisendamast (ÄP 2.11). Aasta algul püüti ja elektriaktsiis 40 % (Mustamäe 1). 2011. siis, kui teised vaesuvad kiiremini (*ÄP+ püüdlikult euro mõju majandusele ennusta- aastal lisandus Tallinna müügimaks. 2012. 26.1, ML 15.12). Meie majanduskasv peaks da (ÄP 24.1). See jäi tagasihoidlikuks (ÄP aastast tõusevad järgmised hinnad: elek- sel juhul olema 8 % (PM 19.2). 14.4). Kui vaatame tagasi aasta algusesse, ter 6,17, gaas 15, prügivedu u 10, Tallinna siis oli tollal euroriikidest mure lasteks His- Kütte hind 3,7 % (EP 5. ja 20.12). 1927./28. OECD paania ja Iirimaa (PM+ 22.1). Eestit nimeta- aastal oli meie pealinnas näiteks käru- (300 OECD raport peab Eesti riigivalitsemist ti pilkavalt euroala päästjaks (EP 4.1). Eesti marka käru või kelgu pealt), hobuse- (100 liialt killustatuks (PM 19.3, ÄP 21.3, 19.4) kui EL-i pailaps olevat koonerdades enda- marka voori-, 750 töö- ja 5000 marka rat- ja, et meie ministeeriumide tegevuse pii- le hullusärgi selga tõmmanud (ML 15.12). sahobuselt) ja koeramaks (1000 marka) rid on liialt kivikõvalt seadusesse raiutud Vene meedia polnud rahul euromündi taga- (Pealinn 24.1). Veel varem kaitses tallinla- (EP19.3). Valitsussektori suurus oli põh- küljelt vastu vaatava riigipiiriga (ÄP 10.1). si maavalitsejate omavoli eest Lüübeki õi- juseks, miks me langesime maailma ma- Kui maailma finantskeskuste edetabel gus (PL 9.5). jandusvabaduse indeksi alusel kolme koha tipneb Londoniga, siis Tallinn (67) paikneb Arutati rahvusriikide rolli globaliseeru- võrra 15. positsioonile (PM 21.9), seega kuskil Moskva (61) ja Peterburi (71) va- vas maailmas (ÄP 18.1). Davosis arutati oleme siiski jätkuvalt edukad (ÄP 21.9). hel (PM 3.11). Eurot peeti lekkivaks, mit- (ÄP 26.1, PM 31.1) kogu maailma hõlma- OECD hoiatas veel kõrge tööpuuduse juu- te uppuvaks laevaks (PM 11.2, ÄP 16.9), ta vat kasvutsüklit (ÄP 25.1). Majandusaren- rutamise eest (PM 19.4, ÄP 19.4, 26.5), kaitsvat, kuid ei stimuleerivat (ÄP 1.2). Eu- gut takistasid mitmesugused looduskatast- soovitas alandada makse madalamapalga- role ja dollarile otsiti asendajat (ÄP 23.8). roofid (ÕL 31.12). Nobeli majanduspree- listel (ÄP 19.4). Põrusime veel maksutes- Kümne aastaga muutus kuld kuus ja hõbe mia anti makroökonoomika uurijatele, kes tis (ÄP 18.4). Hea on, et riikide maksukoor- 12 korda kallimaks (EP 27.4). Kulla kalli- uurisid „šokimajanduse“ põhjuseid ja taga- mus on langenud aastakümne madalamale nemist tõukas tagant Jaapani tuumakatast- järgi (ÄP 11. ja 19.10, EP 11. ja 14.10, PM tasemele (PM 14.4). roof (ÄP 15.3). Kullauntsi hinnaks ennus- 11.10). OECD „parema elu indeks“ näitab, et nn tati enam kui 2000 $ (PM 17.9). Aasta lõ- Toorainete hinnad on viimastel aasta- rikaste riikide klubis on Eesti üks mahajää- pus kulla hind hakkas siiski langema (PM tel tõusnud (Ins 2, ÄP 8. ja 9.2, Ins 3), see jaid (PM 26.5). Kui Taanis on eluga rahul- 27.7, 16.12, ÄP 20.12). Kuid isegi plaati- trend võib katkeda (Ins 6). Kes panustab olu indeks 10, siis meil 1,2, isegi Kreekal na ja iriidiumi sulamist etalonkilogramm on toorainetele, see panustab innovatsiooniva- oli see 3,5, Soomes nt 8,7 (PM 26.5). On kaalu kaotanud (EP 1.2). Mõned investeeri- bale tulevikule (Ins 9). Töötasu ja kasumi arvutatud, et kolm kõige halvemini masu- sid teemantidesse (ÄP 12.1). Raasikult vii- suurem maksustamine pärssivat majandus- ga toimetulnud riiki olid Iirimaa, Rootsi ja kingiaegse hõbeaarde leidja saab 199 000 kasvu (ÄP 7.6). Hinnatõus Eestis (ÄP 28.3) Eesti ning nii olemegi kolme viletsama rii- eurot leiutasuks (ÄP 24.1, EE 27.1). oli ligi kaks korda suurem EL-i keskmisest gi seas (ÄP 6.5)? Heaoluedetabelis edestab Euroopa võlakriisist hakati tõsisemalt (PM 8.3). See toovat õnne põllumeeste õue- meid (isegi) Venemaa (PM 13.10). rääkima aasta teisel poolel (ÄP 25.8, 21.9, le (PM 31.1, 22.2). Majanduses oleme kõva OECD prognoosis ka kõrgeid toiduhindu VT 8.12, LE 15.12, Sirp 16.12). Kriisi mõ- keskmine, kuid meie majandus olevat siis- (PM 18.6), eriti kiiret tõusu Eestis (PM 7,9) jul hakkas euroala oma olemust muutma ki väheefektiivne (ÄP 19.5). Norraka sisse- ja maailmamajanduse kasvu järsku alane- (ÄP 16.9). Võlakriisi lahendamiseks on tulek on 30 648, meil 6600 €/a (ÄP 14.3). mist (ÄP 1.11, PM 29.11). Mais aga odav- olemas nn Ansipi mudel (EP 15.2) ja pea- Mujal peetakse Eestit heas mõttes kumma- nes (ÄP 4.7). ministril on ka visioon euro tulevikust (ÄP liseks riigiks (ÄP 17.3). Maailmapank näi- 20.10). 90-aastane legendaarne TÜ loodus- tas meid halvas valguses (ÄP 1.11). Vaesu- Innovatsioon. Toetused. Arvuti. Ini- like ühendite keemik Tullio Ilomets (UT 6) mise vastu aitavat kodanikupalk (ÄP 24.1, mene. Robot kiitis Ansipit veel teise kandi pealt: „Te- Gr 2). Küsiti, kas eestlased peavad maksma On hääli, kes hõiskavad: „Palun peatage mast oleks saanud väga täpne keemik.“ (EP kinni teiste euroriikide majanduslikud lol- progress, ma tahaks maha minna.“ (PM 13.7). lused (EE 24.11)? Eesti osa euroala IMF-i 5.2). Samas oli just aasta 2011 teadusaasta Pakuti välja autasu 250 000 £ sellele, sissemaksust võib olla 200–300 mln € (EP (EP 22.9, 24.11), mille fookuses olid loo- kes teeb plaani, kuidas nõrka (ÄP 12.9) eu- 31.12). dus- ja tehnikateadused (Ins 8, PM 21.11). rot valutumalt kasutuselt kõrvaldada (PM Masu möödas (?), enam sellest suurt ei EL võib aastaks 2025 olla innovatiivsuselt 20.10). G20 arutas jüaanipoliitikat (ÄP räägita, ennem tippjuhtide suurenevatest (ÄP 12.4) tagapool Aasiast ja USA-st (ÄP 21.2). palkadest (PM 1.4) ja meie kiirenevast inf- 9.5). Oli möödumas aasta euroga (EP 31.12). latsioonist (ÄP 17.5). Mida ette võtta olu- Perioodil 2007–2013 jagatava ühtekuulu- Inimeste käes oli 909 mln Eesti krooni (PM korras, kus maailma sündis seitsmemiljar- vusfondi ja struktuuritoetuse põhilised saa- 13.9), aasta lõpupoole veel 863 mln (ÕL des inimlaps (EP 1.11, ÄP 1.11), eestlastest jad on/olid kõrgkoolid ning teadus- ja aren- 17.12)., Kokku korjatud paberraha oli Ees- on saanud kiiremini vananevaid rahvaid dusasutused (ÄPT 1, ÄP 22.7). Toetus oli ti Pangal kavas põletada ja mündid ümber (PM 19.2, ÄP 1.11). Meie rahvaarvu kaha- 3,4 mld € ja alates 2014. aastast saab Eesti sulatada (PM 12.1). Lõplik otsus oli: pa- nemine teeb Eestist viimase koha, kuhu in- Ida-Euroopa osana teistega võrreldes suh- berkroonid lähevad prügimäele (PM 26.3, vesteerida (ÄP 1.11)? Järgmise kümnendi teliselt enam toetust (Eurokratt 1, 4). Euro- ÕL 30.3). Kuid oli veel „salaplaan“ kroo- proovikiviks saab meil olema tööjõupuudus raha kasutamine kulgevat aga kohati vae- nide ületrükkimisjärgsest kasutamisest Läti (ÄP 22.8) ja oskus rakendada eakate koge- valiselt (PM 31.5). EAS-i eelarve vähenes lattidena (EP 1. aprill). Kui juba rahast jut- must (ÄP 27.9, PM 1.11). Energeetikasek- (ÄP 11.2). EK katkestas pärast auditit väl- tu, siis veel ameeriklaste kavast loobuda pa- tor vajab 10 aasta jooksul 6000 töötajat (EA jamaksed EAS-ile (EP 15.4, PM 15.4, ÄP berdollaritest (ÄP 7.3). Eesti teadlased tege- 5). Serbias viidi 150 meest ja sama palju 25.4), kraanid keerati veel teist korda kinni lesid agaralt euromüntide tuvastamise mee- naisi tutvumisüritusele, et nii tekitada lapsi- (EP 27.10). Arutati EAS-i kahte lehte löö- todi kallal (ÄP 20.1), selleks hakati münte tegevate perede arvu suurenemist (PM 3.9). mist (EP 17.6). Archimedes toetas arengu- ise vermima (EE 29.9). Hiinas lausa vastupidi: Shanghais jõustus tööd (ÄP 26.5). Teadlastele lubati rohkem Majanduselu muutub vaesemaks pärast lisaks ühe lapse poliitikale ühe koera polii- raha ja vabadust (EP 28.11). TÜ sai enam George Sorose lahkumist raha „kokku- tika (EP 26.2). raha kui teised ülikoolid kokku (PM 21.1). kühveldajate“ seast. Ta varanduseks hin- Hiina kerkis maailma suurimaks toot- Töösturi ja teadlase vahel (ÄP 19.5, 8.9) nati 14,5 mld $ (ÄP 29.7). Meenutati, et ta jaks (PM 15.3) ja teiseks majanduseks (PM laiuvat surmaorg (ÄPT 1). Arvati, et teadu- kukutas 1992. aastal Briti naela (ÄP 29.7). 15.2, 26.4). Hiina sõjaline löögijõud paneb sesse on vaid siis mõtet raha paigutada, kui Euroopa päästeplaani kritiseerides mainis teisi riike muretsema (PM 14.6). Aasia on seda kasutatakse mõistlikult (PM 5.4, Ins ta, et kahjuks jäid fundamentaalsed muu- majanduslikus mõttes tõusul (Eurokratt 3). 4). Akadeemilist proletariaati pole meil vaja tused tegemata (PM 31.10). Ta oleks siiski Brasiilia majandus tõusis kuuendaks (PM toota (PM 2.11), teadlane peaks julgemini soovinud saada enam tunnustust ühiskond- 28.12). oma mõtet poliitikasse tooma (PM 29.11). liku mõtlejana (ÄP 29.7). Peaminister Ansipi kava kohaselt jõua- Alusteaduste rahastamine läheb üle Eesti

Estonian Combustible Natural Resources and Wastes 2012 31 AJAKIRJANDUSÜLEVAADE. PRESS REVIEW

Teadus agentuurile (Ins 9). PRIA-le (ÄPT 1, siti, miks me anname ära suure osa oma rik- senist maailma tipptulemust (PM+ 11.6). ML 8.12, VU 2.12) laekus üle 500 toetus- kusest fossiilkütust ammutavatele rikastele Keskkonnapressile jagati auhindu (KT 6). taotluse (ÄP 19.5). naftariikidele (PM 7.11), kui meil omal fos- Aastal 2011 sündis ilma seitsmemiljardes Arutati teaduse olulisuse üle (PM+ 17.9) siilkütus põlevkivi olemas. Parts mainis Pa- elanik (EE 27.10). Oma rahva arvu aga me ja, kes võiks saada teaduspreemia (EP 7.1). riisis Eesti unikaalset kogemust põlevkivide ei tea (HE 4.11). Eespool juba arutasime, et Eesti teadlastel on hulk energeetikaprojek- alal (ÄP 20.10). need seitse miljardit inimest moodustavad te, mis pole neile raha sisse toonud (EE Kliima soojenevat (KK 11, EP 10.3), kas samuti meie keskkonna. Arutleti stabiilse ja 17.2). Energiat säästev SmartGrids’i tehno- ikka inimtegevuse mõjul (ÄP+16.2, VM jätkusuutliku kasvu üle (*Sirp 22.7). loogia jõudis siiski USA turule (ÄP 19.10). 15.12)? Aastatel 1861–2000 tõusis maake- Läänemerre uputatud tuhanded mürgi- Ka patenteerimine oli vaatluse all (ÄP 3.3). ra keskmine temperatuur 0,6 kraadi võrra konteinerid hakkavad läbi roostetama (KK Energiat oleks vaja efektiivselt salvestada (ML 14.12). Gröönimaa kerkib, sest jääkilp 11). Saastunud õhu tõttu sureb Eestis üle ja säilitada (IT 6). sulab kergemaks (IT/TK 12). Eestist pä- 50 inimese aastas (UT 7). Õhusaaste (PM+ 2012. aastal tuleb toetustena iga kuues rit Sannikovi maa otsija Hermann Walteri 14.10) olevat elaniku kohta EL-i suure- euro meie riigi eelarvesse EL-ilt (ÄP haud sulas igikeltsast välja (EP 25.7, 10.8). maid (PM1.8). Islandi vulkaanituha hilisem 11.10). Loetleti üheksa põhjust, miks tu- Tihti väidetakse, et jääaeg tulevat niikui- uuring näitas, et väljapaiskunud liustikujää leks eurotoetused (ÄP 3.8) kaotada (EP nii (*EE 7.4), esialgu on veel 10 000 aas- muutis magma imepisikesteks teravate ser- 19.10, ÄP 2.11). Samas aga toetused aastat soe (*ÄP+ 26.1). Ehk aitavad uued klii- vadega killukesteks, mis lisaks lennukitele tateks 2014–2020 veidi suurenevad (PM manormid (Horisont 5) tulevikku ennusta- oli ohtlik inimestele (PM+ 4.5). 3.11). Eestis tulevat ühe ruutkilomeetri da. KKM-i juhtimisel valmis üleujutusohu Alustas tööd riigihangete e-keskkond kohta maailmas kõige rohkem strateegiaid riskianalüüs (ÄP 3.2, KT 2). (ÄP 2.2). Keskkonnategijaks valiti Evelin ja arengukavasid (ÄP 14.11). Riigipoolset Päikeseenergia olevat kliima kangela- Ilves (EP 7.1). Keskkonnainspektsioonist ettevõtluse toetamist on peetud ka puhtaks ne (ML 2.4). Päikesepaneelide tehnoloo- sai uurimisasutus (PM 23.8). poliitiliseks demagoogiaks (ÄP 15.12). gia arendaja lohutas eestlasi, et kui 100 aas- Kirjutati Astangu looduskaitseala loomi- Londoni teadusmuuseumis esitleti Ees- ta pärast on meri võib-olla kuni 6 meetrit se vajadusest (EP29.1). Muuga sadama oht- ti robotkala (KT 5, PM+ 10.10). Robotitele tõusnud, on meil vähemalt üks mägi, mis likkus seisneb väetise ja nafta koostöötle- õpetatakse, kuidas teha vahet õigel ja vää- jääb veest välja (EE 12.5). Kui tõuseb vaid mises (EP 17.6). Kuid kurdeti ka sealt tule- ral (EL 7). Inimene ei tea veel, kas ta hak- 3 m, jääb suur osa Tallinnast üle ujutamata va haisu üle (PM 9.7, PM+ 14.10). kab liialt inimesesarnaseid roboteid pidama (EE 13.10). eemaletõukavaks, kuna nad võivad sattuda Roheliste algatusel loodud kliima- ja Öko, mahe ja roheline meie ebasõbralikkuse tsooni (PM+ 10.10, energiaagentuuri (KENA) püüti likvideeri- Öko on jätkuvalt liitsõnades kasutusel: öko- PM 13.10). Tehti juttu tulevikuarvutitest da (PM 19.3, ÄP 21.3, EP 26.3) ja lõpuks patt (EE 28.4), ökoterror (PM+ 26.3), öko- (IT/TK 14). liideti Arengufondiga (EP 1.2, 19.10). mäss (PM+ 2.9, ÄPOM 7, ÄP 24.8), öko- Hollandis katsetati elektritootmist sõidu- asum (PM+ 26.3), ökodisain (PM+ 2.9), kite liiklemisel tekkiva tee vibratsiooni abil, ILM EL-i ökodisainiga lambipirnid (ÄP 12.4), ka saab selleks kasutada piesoelektrilist ma- Kliimast rääkides ei saa ilmaoludest mööda ökotrend (ÄP 2.2), „ökomõtte“ koondu- terjali, mis toodab surve mõjul elektrit (EL vaadata. Eesti ilm on 40 aastaga 1,5 kraadi misest Arengufondi (EP 19.10), EL-i öko- 1). Hamburgi rändnäitus „Ideede rong“ tõi soojemaks läinud (*EE 7.4). Selle ülevaate logo (ÄP 10.2), EL-i ökolinnukene kütus- Tallinn 2011 kultuuripealinna ideid (EP kirjutamise alustamise ajal terendasid mus- te maksustamise kohta käivalt (EP 26.4), 13.6). tad jõulud (PP 23.12), karud olid veel ärk- EL-i ökomärgistus (ÄP 19.5), ökojaura- vel (EP 30.12), kukeseened kasvasid metsas mine (EP 30.5), raamat ökokogukondliku Kliima (VT 9.11, PP 23.12), puud pungas ja lilled (EE 2.6) eluviisi dilemmadest (PM+ 26.5), 2010. aasta lõpus toimunud kliimatippkoh- õitsesid (ÕL 31.12), kuldnokad ja kiivita- ökomees (EE 7.4), ökofeminist ja -seksist tumine (UNFCC COP16) olevat olnud edu- jad polnud ära lennanud (MM 30.12). Maa- (EE 8.12), ökopunkar (PM 6.6), rootslas- kam kui Kopenhaageni oma (EL 1). Aprillis ilmas oli aasta varem kas liiga soe ja külm, te ökoelu (*EE 6.10), ökolootus (poliitilisi 2011 oli Bangkokis ÜRO kliimakonverents märg ja kuiv ning tuuline (EP 17.1). Aasta muudatusi oodates) (EP 16.7), ökohüsteeri- (EE 7.4). Durbani ÜRO kliimakonverentsi- algul oli Lätis lume tõttu eriolukord (PM 8. kud (*EE 6.10), ökofriigid savist ja põhust le (ÄP 14.12) sõitis meilt viis inimest (EP ja 10.1). Läti piiriala metsi rikkus jäävihm maju ehitamas (EE 15.12), ökonõiake (PM 29.11). Seal pikendati Kyoto (30.11) pro- (PM 9.2). Meil arvati siis üsna kindlalt, et 31.12), ökoloogiline jalajälg (Horisont 3), tokolli kehtivust (PM 12.12). Saame peagi külmad talved saavad normiks (PM 4.1). ökopealinn (EP 11.6), elektriautode ökolinn senisest paremini tagada bioloogilise mit- 2010. aasta detsembritorm kinnitas seda ar- Tallinn (PM 12.9), ökolinnaosa (EE 6.10), mekesisuse ja inimkultuuri tasakaalusta- vamist – eurovedajate kolonn pääses vaid ökokinnisvara (EP 29.3), ökomaja-ökomäss tud koosarengu, kuna Eesti valiti UNESCO poolteist tundi varem Padaorust läbi, kui (PM+ 7.9), ökosotsiaalne paekivi kaevan- programmi „Inimene ja biosfäär“ koordi- see pikaks ajaks kinni tuiskas (PM 9.5). damine (KT 3), ökokasvuhoone (PM 13.5), natsiooninõukogu liikmeks (PM 5.11). EL- Elame näeme, ka 2011./2012. aasta talv on ökopood (ÄP 20.1), ökotoit (ÄP 8.2, EP is muretseb kaks inimest kolmest kliima- veel ees – loo kirja panemise ajal üllatavalt 10.2), ökospaa (ML 10.6), amügdaliini si- muutuste pärast (KT 11). soe. saldavad ökomandlid (EE 14 4), Põlvamaa Arenevad maad seavad prioriteediks Inimkond põhjustavat üleujutusi (EP ökofestival (LõL 20.8), Eesti võimalused võitluse vaesusega, pannes kliimamuutus- 21.2). Tartus aitas sellele kaasa lumerohke ökoturismimaana (PM 28.3), ökosaar Tal- te eest vastutavaks rikkad riigid (EP 30.6, aasta (ÄP 14.2). Tartu, Pärnu, Haapsalu ja linna kultuurikilomeetril (EL 8), ökoteater PM 20.10). Kuid räägitakse kliimamuutus- Kuressaare üleujutuste kaardid olid Tallinna elektrit väntavate külastajatega (ÕL 14.4, te kasust majandusele (ÄP 8,7). Eleringi kaardist varem koostatud (EL 11, KT 11). 6.5). Ilmus Eesti-aineline raamat “Ökoko- juhatuse esimees Taavi Veskimägi arvates Tuukri tänavat võrreldi lausa Soomaaga gukonnad retoorikas ja praktikas” (KK 6). peame me vähendama süsiniku emissioo- (EP 1.8, PM 2.8). Samas on kadumas paik Tihti küsitatakse, oled sa ikka ökoinimene ni (PM 6.9). lennujaama ääres, mida on kutsutud Soode- (PM+ 7.5)? Kui suur on sinu pere süsiniku Kliimapoliitika tegevuskavas lubab EL vaheks (EP 7.7). Uuriti soode mõju kliima- jalajälg (TM K&E 8)? 3 tonni CO2 inime- paisata 2050. aastal kasvuhoonegaase õhku le (*TME). Riik defineeris maamehe jaoks se kohta aastas on väga väike süsiniku jala- 80 % vähem kui aastal 1990, tarvitades siis halva ilma mõiste (EP 23.3). Eestlased käi- jälg. Keskmine ökoturist jätvat Eestisse ligi 30 % vähem energiat ja importides poole sid Antarktikas ilma uurimas (PM 13.1). 1300 € (PM 28.3). vähem fossiilkütuseid. Nii kasvavat ener- Teame, et El Niño muudab meie ilma, nüüd Skandaalsest Hiina RV ja Eesti diplo- giajulgeolek ja loodaks uusi töökohti. Kuid mõtiskles samanimeline oratoorium sündi- maatiliste suhete 20. aastapäeva üllitisest selleks tuleb investeerida iga aasta 270 mld mise ime üle (ÄP 16.12). selgub, et Hiina on rohemajanduse- ja sääs- €, mis mõjuvat soodsalt elutingimustele tualdis ühiskond (PM+ 9.9, ÄPJ 6). Meilgi (PM 5. ja 7.11). Parts pidas Euroopa klii- Keskkond pandi paika energia rohemajanduse seire- mapoliitikat meie energiapoliitika üle aru- Alustame sellega, et nn puhas loodus too- suunad (KT 11). Neid suundi võrreldi plaa- tades (PM 1.7, 7.11) hulluseks (PM 18.6). dab nagu inimene kasvuhoonegaase (EP nimajandusliku ümberjagamisega ja rohe- Postimehe juhtkirjas „Kas kliimapoliitikas 31.3). Maailma keskkonnapäeval ründas majandus meenutavat hoopiski püramiid- on kohta ka majandusel ja julgeolekul?“ kü- 879 inimest Nepaalis puude kallistamise skeemi (PM 19.10). Teadlane: „Infoajastu

32 Eesti Põlevloodusvarad ja -jäätmed 2012 AJAKIRJANDUSÜLEVAADE. PRESS REVIEW kuldaja toob rohemajandus“ (*Eurokratt 3). desse hakkavad ikka sagedamini sattuma loomaõigulased pole rahul Ohio seaduste- Ettevõtjatele on roheline tehnoloogia (rohe- mets- ja koduloomad, keda inimene ei soo- ga, mis lubavad eraisikutel omada eksoo- majandus) siiski suur risk (PM 19.10, ÄP vi enam näha oma elukeskkonna kompo- tilisi koduloomi tõestamata, et nad suuda- 2.11). Maailma rohemajanduse mahuks hin- nentidena. Lemmikloomad sattuvad lisaks vad tagada nende heaolu ja inimeste ohu- nati 2010. aastal 1,6 triljonit eurot. Lennu- loomade tuhastamispaikadesse Maardus tuse (PM 21.10). Briti loomakaitseühing kid maanduvad Tallinnas alates 2013. aas- (HE 2.12) ja Martnas (LE 13.12). Ameerika Born Free koondab inimesi, et likvideeri- tast „roheliselt“ (EP 18.8). Säästev oleks ka Ühendriikides Virginia osariigis on prügi- da kõik maailma loomaaiad (EP 28.5). Fää- roheline transpordikoridor (ÄP 1.11). Sääs- mäele veetud vähemalt 300 Iraagis ja Afga- ri saarte loomaõiguslasi ärritab iga-aastane tubuum aga halvavat turumajandust (EE nistanis langenud sõduri tuhk, kirjutab Was- traditsiooniline vaalajaht (PM 26.11). Mal- 13.10)? Arengufondi rohemajanduse vald- hington Post (ÕL 12.12). mö kanalisatsioonis püütakse rotte 2000 € konnajuhti Lauri Tammistet peetakse Eesti maksvate lõksudega ja vahel ka mürgiga, riigi rohepealikuks (EP 8.12). Loodus versus inimene mis põhjustavat loomakaitsjate ütlusel nei- Kinnitumas on mõisted „rohevahetus“ Võru linnateatri lavastus „Loomad ehk il- le ülearust piina (PL 14.11). Eesti mehed ei (EE 29.9), mahepõldur (ÄP 20.1), mahe- mas on ikka imelikke inimesi“ rääkis sel- poolda koerte kastreerimist (PM+ 7.5), ini- konverents (LõL 10.11). Mahedaga (MaM lest, et inimeseloom ei oska olla loom. Loo- meste keemiline kastreerimine oli aga arut- 2–4, 8, PM+ 15.12, *ML 15.12) olevat made olemasoluga tuleb harjuda: „Võib- luse all (EP 31.1, PM 12.5). enam tööd (ÄP 3.3, VT 1.12). Roheline tu- olla on nendega hea koos olla. Mõnikord“ Eesti majandus võidaks, kui meil luba- rundamine on osutunud keeruliseks (ÄP (ÄP+ 8.4). Bioloogist filosoof Andreas taks lõigata ühe noatõmbega läbi looma ar- 3.5). EL-i direktiiv lubab sõna mahe kasu- Weber tuletab meile meelde, et me ei mõt- ter, veenid ja hingetoru. Looma pea peaks tada vaid ökotoodete puhul. Nii et ei mingit le endist kui loomadest, aga tegelikult ole- olema Meka suunas ja toimingu alustamisel Saku Mahedat (PM 4.8) õllesõpradele. Sa- me siiski loomad. Ta jätkab: „Peaks olema peaks lihunik lausuma, et toiming tehakse mal põhjusel ei või enam reklaamida Saa- suur kommuun, kus kõik liigid elavad koos Allahi nimel. Nii nagu Lätis ja Soomes on remaa viina lausega „Vötame mönuga“ (EP ühes õitsvas süsteemis ning on võrdsed“ lubatud. See võimaldab saada veresisaldu- 14.12). Kuid hostel võib loodussõbralik olla (EP13.8). Eespool vihjasime, et inimesel on seta liha (EE 27.10). Kust me siis ikka ve- (S 28.11). Teadlased arutasid looduskaitse- erinevalt loomariigist mõistus, mis teda ühe rivorsti ja -käkki saaksime, kui siga verest bioloogia ja inimtekkeliste ökosüsteemide arengutaseme võrra loomadest eristab. See- tühjaks ei laseks. 2013. aastal jõustub EL-i üle (TME). ga, kui tahes võrdsed me ei taha olla loo- määrus, mis lubab liikmesriikidel kohen- Roheliste erakonnal (EP 11.2, PM 12.9) madega, oleme tahtmatult neist võrdsemad. dada reegleid, et kaitsta loomi hukkamise läks halvasti, Riigikokku (PM 8.1, 8.2, EP Maailm on terviklik, kuid kui miski kompo- ajal (PM 11.10). Hollandis nõutakse juuti- 12.1) ei saadud (EP 30.3, PM 15.4), nende nent selles hakkab inimese elu segama, siis delt tõendeid selle kohta, et nende komme- juht astus tagasi (ÕL 26.3, ÄP 28.3). Partei selle vastu asutakse võitlema. Me ei vihja te kohaselt tapetud loomad ei taju suure- müüs oma varandust (PM 13.4), kavandas siin inimestevahelistele sõdadele, olgu põh- mat valu kui need, kes enne tapmist uimas- nimevahetust (PM 11.1) ja liikmemaksu- juseks usuviha, põhimõtted või lausa mõt- tatakse (EP 20.7). Hanesid ei tohi maisiga de tõstmist (EP 30.5), kuid „unustati“ aas- lematus. Küsitakse vahel, kas Jumal lubab üle nuumata, olgugi et nende maksa söömi- taaruanne esitamata (PM 22. ja 24.11, ÄP 3. usklikel puuetega lapsi piinata (EE 8.12). ne alandab inimorganismi kolesteroolita- ja 23.11). Uueks esimeheks valiti Aleksan- Eestis imbus ajakirjandusse meie kodukoo- set (EE 27.10). Kas meeldib või mitte, kuid der Laane (PM 28.11, 2.12). Meie kunstni- tud Mowgli lugu lastest, kes kasvasid koos Eestist on saamas loomkatsete tõmbekeskus kud mõtlevad tulevikust vahel ka roheliselt koertega ja ka nende käitumisharjumusi ku- (PM 26.9). (ÄP+ 26.8). jundasid (EE 2.6, 22.12). Ilmus teade van- Hitler pidas loomade küttimist feodaalü- gist, kes hammustas valvurit (PM 30.11). hiskonna jäänukiks ja keelas lisaks juutidel Korjused ja kondijahu Lapsed pildusid Tamsalus memme kivide- lemmikloomapidamise (EP21.7). Küprosel Alustame õpetliku looga. Üks lillekasvata- ga siniseks (PM 29.7). Alljärgnevalt käsit- peeti Euroopa konverents, kus oli kõne all ja ostis Rakvere lihakombinaadist u 200 kg leme inimeste sõda loomadega ja mida sel- lindude ebaseaduslik tapmine (EL 8). Kor- kaltsiumi- ja fosforirikast kondijahu lillede, lest loomakaitsjad arvavad. Sõjas elusolen- moranimune meil siiski hakati õlitama (EP õunapuude ja maasikate väetamiseks. Oma dite vahel on laibad paratamatus. Kuna lai- 2.3, EL 4), kokku 5750 muna (EP 16.5). üllatuseks sai ta omale veterinaar- ja toidu- bad kuuluvad põlevloodusvarade hulka, tu- Mõned huvilised soovisid kulliga linnujahti ameti kaela, PRIA-s arvele võtmise kohus- leb seda teemat ajakirjas edasi arendada. pidada (EL 16.5). Kadrina vallas kuulutati tuse ja tülika aruandluse (PM 31.12). Alustame kaitsjate tegevusest. Ühes tea- sõda varestele ja hakkidele (PM 23.3). Kait- EL-is on loomsetel jäätmetel kolm kate- dusajakirjas soovitati lemmiklooma (pet) sealused linnud-loomad teevad inimeste- gooriat. Meil satuvad need jäätmed esimes- asemel tõsimeeli kasutada mõistet „loom- le jätkuvalt kahju (PM 30.5, VT 15.11, LE se kategooriasse (kuhu kuuluvad hulluleh- kaaslased“ (companion animals ja ka hu- 31.12), 2010. aastal 197 000 € (EP 25.1), matõve tõttu hukatud loomad), kuna eri- man carers) (EP 9.5). „Päeva kommis“ kut- suurim oli hanede tekitatud kahju (EL 8). kategooriate jaoks pole oma jäätmetehast. sus Madis Filippov teadlasi nimetatud kaas- Poliitikuid võrreldi kajakatega prügimajan- Kuna Väike-Maarjas paiknev AS Vireen lase mõistet edasi arendama ja julgelt juu- duses (ÄP 28.1). ehitati kõrgema kategooria jäätmete utili- rutama mõisteid taimkaaslane, võõra vara Masu suurendas hulkuvate loomade arvu seerimiseks, ei saa ta sel põhjusel madala- tarbimiskaaslane, abielukaaslasi soovitati (PM 14.2, 26.5). Tallinna ja Pärnu looma- mate kategooria jäätmetest toodetud fosfo- nimetada androgüünkaaslasteks (PM 10.5). de hoiupaika satub aastas tuhatkond looma ririkast lihakondijahu ja tehnilist rasva va- Eks see ergutas teisigi pilajaid. Postimees (EP 20.6, PM 8.9). Päästeamet (PM 8.10) ei balt turustada (ÄP 16.6). Osa meie büro- avaldas soovituse „ära keelata autosõit su- tahtnud loomi taga ajada (PM 10.8). Aasta kraatiat hästi tundvaid põllumajandusette- vel kella 19 ja 24 vahel, sest igaüks teab, esimese kahe kuu jooksul registreeriti 177 võtteid kasutab sellele vaatamata kondija- kui palju sel ajavahemikul putukaid vastu juhtumit, kus inimene on looma rünnaku ta- hu mullaparandamiseks. Oleks lihtsam, kui klaasi lennates surma saab“ (PM 18.8). gajärjel arstiabi vajanud (PM 14.3). seda valmistataks eraldi II ja III kategooria Loos „Looma koht on džunglis, inimese Rumeenia pealinnas on 40 000 hulkuvat loomsetest jäätmetest. Nõukogude ajal oli koht tsirkuselaval“ saime teada, et moodsas koera, kelle magamapanemist (PM 23.22) kondija verejahu aianduspoodides müü- tsirkuses enam karusid ei piinata, aga klou- on loomakaitsjad ägedalt kritiseerinud sur- gil (PM 31.12). Ega see ei tähenda, et ette- ne ja žonglööre näeb ikka“ (EP 6.8). Kas nukspuretud inimestele vaatamata (PM võte ei võiks kasumiga töötada: 2010. aas- võime olla kindlad, et kuskil siiski sunni- 20.5). ta saadi 9072,8 t loomsete kõrvalsaaduste takse inimesi raskeid harjutusi tegema ja on Raadi lennuväljal sai neiu koerte käest käitlemisel 275 497 € kasumit (PM 28.4). numbreid, mis tsirkuseloomale rahuldust pureda (PM 22.2). Metsikute Sõraliste Kait- Suvekuumus halvas sealse biopuhasti tööd pakuvad. Inimene treenib ennast inimvõi- se Seltsi liikmed kleepisid Kuusalu vallas (PM 6.8). mete piiril. Looma võimete piiri kompamist üles sildid ähvardusega lasta maha omapäi Loomad, sh nende korjused sisaldavad enamasti taunitakse. Näiteks, kui haige kass ringi silkavad koerad (ÜM 15.4). Ühes Pär- liialt palju vett, et muutuda traditsioonili- ise puuri ei lähe, ei tohtivat teda arsti juur- numaa vallas käis hulkuvate loomade prob- seks katlakütuseks. Lihakondijahu ja teh- de viia. leemi jahimees „lahendamas“ (EP 20.6). niline rasv Vireenist aga leiab kasutust just Loomakaitsjad nõudsid seakasvataja Koertest puretud pensionär sattus võlakee- kütusena, ka väärindatuna saepuru, turba karistamist, kelle sead surid augustitormi risesse (PM 27.9). Koerad on sattunud pii- või näiteks põhu abil (ML 4.3). Küttekol- elektrikatkestuse tagajärjel (PM 8.4). USA najate omandusse (EP 25.5, PM 24.5, 16. ja

Estonian Combustible Natural Resources and Wastes 2012 33 AJAKIRJANDUSÜLEVAADE. PRESS REVIEW

22.6, 8.9, LõL 3.11). Pirital hurjutati koe- 30.5), Rääma (PP 3.5) ja Kodru (ML 13.5) ajaga (ML 8.4, 26.4). Detsembris oli Ka- raomanikke, pannes nende junnide kõrvale rabast. Ess-soo asjas jäi õigus vallale (LõL saris vesi kõrge nagu kevadel (LE 22.12), lipukesed: „Sitt, peremees!“ (ÄP 24.3, PM 26.11), Saaremaal on Kolgi raba loodusrada edaspidi hakatakse seal roogu niitma roo- 9.4). sulgemisohus (PM 20.5). Ilmus Rein Ma- miktraktoriga (LE 15.12). Sooviti likvidee- Hiidlasi ründavad peamiselt kassid (PM rani raamat „Rabade vaikuses” (ML 9. ja rida Peipsiveere Arengu Sihtasutust (PAS) 19.1), ka neid (EP 28.7) on tihti väärkohel- 13.9). Eestis avastati 2010. aastal viis uut (ML 4.11). Peipsi Vikati pilliroouuringud dud (PM 29.7, 6.8). Omaette probleemiks samblikuliiki (EP 15.3). Mall Orru kaitses osutusid ebatäpseks (PM 19.5). Rookatus- on kujunenud linnaloomad: rebased (EP doktoritööd (EPLVJ). Kirjutati turba oma- temeistrid võistlevad pärandkoosluste taas- 11.1, PM 11.1, EL 1, PP 8.2), linnusõbra- duste teemal (EPLVJ). tajatega (SH 24.9). likus Kuressaares kurdetakse lisaks rebaste Soomaa (EP 5.7) veetase oli rekordilähe- Rõõmustati, et kevadsuviseid maastiku- rohkusele inimeste sattumist kajakate ründe dane (EP 12.4, PM 5. ja 15.4), veetase tõu- põlenguid (PM 14.4) on jäänud vähemaks alla (SH 23.7). Stockholmis kütitud linna- sis isegi enne jõule (PM 19. ja 22.12, PP (PM 16.4). Võrumaal süttis kulupõletaja küülikutest on saanud omamoodi bioener- 20.12, ÕL 27.12). Sulavesi (PM 7.4) tõi (PM 21.4). Vast tuleks kulu siiski põletada, gia allikas Karlskoga soojusjaamas (ML jõevee Sindi majadesse (EP 11.4), ohus et mitte puukide levitatavatesse haigustes- 25.5). olid Aravete elumajad (PM 12.4). Tartu kose surra. Ainuüksi septembris registreeriti Saaremaal nõuti hunditappu (PM 13.9), hal tõusis Emajõgi 3 meetrit (EP 18.4, 6.5, Eestis 443 borrelioosijuhtumit (PM 24.10). kuid saadi vaid ühe hundi laskmisluba (PM EL 5), maanteeamet sulges Võrumaal üle- Vanasti osati põletada nii, et oma maja või 5.9), hundid põhjustasid veel mujalgi pa- ujutatud maantee (PM 4.4), sulavesi sulges naabri suvila alles jäi (PM 1.11). Ei toonud handusi (PM 29.9). 19. sajandi esimesel maanteid kuues maakonnas (PM 8.4). Kaali rõõmu teated päästekomandode sulgemisest poolel murdsid hundid Tartumaal 82 ini- järve vesi tõusis rekordilähedasele kõrguse- (PM 12.9). mest (PM 1.11). Kiskjatest on kasu, nen- le (PM 14.4). Enam oli ujutusi Pärnu jõgi- Eestimaa spaades kasutatakse nii mere- de hävitamine viis uluksõraliste biomassi konnas (EP 9.4), isegi detsembri lõpupäe- kui järvemuda (LL 7.1). Haapsalu sai raha suurenemisele, millega kaasnes haiguste le- vil (ML 22.12, PM 22.12). Põduste jõgi ajas mudauuringuteks (LE 13.12). Uuriti inim- vik ning enneolematud kahjustused metsa- üle (MM 20.12). Merevesi oli Pärnu linnas tekkelist mõju Verevi järvesetete (EJEc 3) ja põllukultuurides (ML 10.6). Kuid kui- uudishimulikele vaadata (PP 13.12). Kuid ja väikejärvede arengule (EJEa 3). Valmi- das teha hundile selgeks, et lammast tuleb oli teateid ka madalast veetasemest jõgedes mas on raamat järvede tervendamise kohta murda temale minimaalselt piina tekitades? (VT 10. ja 17.11). (MÜ 12.12). Sama käib ka jahimeeste kohta. Jahimehed ja maaomanikud olidki uue jahindussüstee- Soo mõjust kliimale Metsandus mi otsingutel (ÄPT 7, 18.8, EP 12.7). Kliimat saab uurida ka rabades mõõtmisi ÜRO üheksandal metsandusfoorumil kuu- Vaatamata inimese ja looma võrdsuse- tehes (ML 11.11). Soode mõju kohta klii- lutati aasta 2011 rahvusvaheliseks metsa- taotlusele, hävitasime miskipärast hoolega male on aeg-ajalt ilmunud andmeid, k.a aastaks (ÄP 25.2, EM 1, Gr 1, PR 16.12). signaalvähke elektriga (EP 19.5), tõrjusi- kokkuvõtvaid (*TME). Eesti maastikes on EK korraldas rohelise nädala (EP 3.6). Met- me nii kui oskasime mutte (EP 25.5). Hül- CH4 voo globaalse soojenemise potentsiaal sanädalat (EP+ 13.4) peeti seekord Haap- geid (EP 3.8), kelle tekitatud kahju oli aas- 0,84 ja N2O oma 5,15 mln t CO2-ekvivalen- salus (EM 1, 3, PM+ 18.2, 13.4, EL 6–7), tas 740 000 € (ÄP 11.7), õppisime traumee- ti aastas, seega 33 600 ja 17 280 t aastas. visioonikonverents toimus Tartus (ÄP 5.4). rima hirmsa lärmiga (EP 2.7). Koprad (PM Edasi soodest. Artiklis viidatakse tööle, mis Aasta puuks sai harilik jalakas (Ulmus 2.6) võtavad üha enam võimust (LõL 10.2, näitab, et juhul, kui Eesti siirdesood ja ra- glabra) (EL 3, 10, 12), kirjutati ka kada- PM 11.4, EE 5.5), metsseanuhtlus kasvas bad oleksid kuivendamata, oleks kasvuhoo- kast (VT 20.12). Nimelt muutis lumelt pee- (EP 4.5). negaase 5,4 korda praegusest vähem. Soode geldunud päikesekiirgus kadakate okkad kuivendamisel suureneb CO2 ja N2O emis- pruuniks (EP 25.5). Springer üllitas raama- Looduskaitsealad. Sood ja nende sioon ja kahaneb CH4 emissioon atmosfää- tu metsade kohta, milles on ka Eesti leid- taaskasutamine ri. Ülevaates toodud jooniste alusel on loo- nud käsitlemist (LE 17.12). Metsandusel ELF tahab kümneid uusi kaitsealasid, sh duslikud (autoritel kuivendamata) madal- ja on soodne keskkonnamõju süsinikuringele era metsadesse (ÄP 28.4, EP 13.6), üldse siirdesood, raba ja rabamännik väga suured ja kliimamuutustele (EM 2). kokku 88 uut kaitseala (ÄP 10.8). ELF-i CH4 õhkupaiskajad. Kuivendatud madal- ja Kirjutati metsa majandamisest, kasvata- vaateväljas olid veel suured vääriselupaigad siirdesood, siirdesookaasik ja -männik, raba misest, müümisest ja -tulekahjudest (PM+ (EI 8). Eri moel kaitstavat maad on meil ja rabamännik eritavad võrreldes nimetatud 18.2, 13.4, 5.7, 10. ja 11.6, 3.10, EM 2, EP 784 757 ha ehk 18 % Eesti maismaast (ÄP kuivendamata soodega suurusjärgu võrra 23.4, 5.5, LõL 27.10), vargustest (EM 2, 10.8). Looduskaitse saab KIK-ilt 20-le pro- enam CO2. On teada, et CH4 seob üle 20 PM 14.7, EP 20.12), isegi võsavargusest jektile 2,3, küsiti 65-le projektile 8,1 mln € korra enam soojuskiirgust. Lausa tšempion (PM 10.11), metsateatisest (ÄP 17.11), sü- (ÄP 27.7). 14,78 mln € on KIK eraldanud selles suhtes on N2O, mille mõju on (teo- gavast lumest metsas (ÄPT 2), nõustami- kolmes taotlusvoorus toetusi jäätmete ko- reetiliselt) kliimasoojenemisele 310 kor- sest (ÄP 29.6), maksusüsteemist (ÄP 29.6, gumise, sortimise ja taaskasutamise arenda suurem süsinikdioksiidist. Seda eritub EMT 7, 8), tormikahjudest (EM 2), metsa damiseks (ÄP 3.11). Ülem-Pedjale kavan- soodest vähe ja sedagi peamiselt vaid kui- uuendamisest (PM+ 13.4), inspektsioonist dati looduskaitseala (EP 31.5). Peipsi-äär- vendatud madal- ja siirdesoost. Mida panna (PM+ 13.4), kaitsest (ÄP 16.6), puude kön- sed kaitsealad lubati kokku liita (EP 2.8). kõrva taha? Esiteks seda, et rabaturba kae- distamisest (EP 27.5), uuest arengukavast Pääskülla oli loomisel rabakaitseala (EP vandajad pole sugugi esireas kasvuhoone- (ÕL 10.3, PM 15.3; EMT 2, *EMT 3, ÄP 3.1), raba taheti linna omandisse (PK 23.5). gaaside tekitajate hulgas. Kuivendatud ra- 10.10), raiehooajast (PM+ 3.10), puidu hin- 2012. aastal on kavas meelitada Eestisse se- bast eritub vähem CO2 siirdesoodega võr- na kerkimisest (ÄP 2.2, VM 18.11), lage- nisest rohkem loodusturiste (PM 9.12). reldes. Kui mõelda ajas tagasi, mil Eestis raiest (EP 2.5), raiekava jätkusuutmatusest Inventeeriti rabasid (ML 28.10). RMK kuivendati soid põllumajanduse ja metsan- (PM 25.11), toetustest (PM+ 3.10), mada- alustas Kuresoo ja Viru raba taastamisega duse otstarbeks, tekib küsimus, milline on lakvaliteedilise puidu kasutamisest (PM+ (EP 7.1, ML 22.3). Ühtekokku tervendatak- nüüdisaegsete aiandus- ja kütteturba kae- 3.10), metsandusinfost (PM+ 3.10), e-veo- se viit (Viru, Muraka, Hara, Rannu, End- vandajate panus kasvuhoonegaaside tekita- selehest (EM 1), erimärgistatud (ÄP 7.6) la) kuivendatud või kaevandatud raba (EP mises. Uuriti maakasutusest tingitud CH4 ja kütuse kasutamise õigusest (PM 23.5) ja 22.3, ML 22.3, 6.5, 4.8, PR 31.3). Rannus N2O emissiooni (UT 1). päästevõimest (Häire 1). algas taastamine metsaraiega (PR 15.12). Metsanduspoliitika tegijate rohkusele Endla rabas taastatakse Toodiksaaret (ML Pilliroog ja muda vaatamata olevat see kui pükste märgami- 15.12). Mahajäetud turbaväljal kasvatatak- KKM otsus anda 2010. aastal kaitsealused ne (EP 8.2). Kui aastal 2001 varastati riigi- se jõhvikaid ja mustikaid (ML 11.10). Tehti roostikud (s.o rohttaimed) üle riigimetsa metsast 10 802 m3 puitu, siis alates aastast juttu rabamurakast (ML 4.7), mustikasaak majandamise keskusele tuletas rahvusvahe- 2006 on see arv alla 2000 m3 (PM 10.11). oli kesine (ML 3.7). Tunti hirmu, et põlev- lisel metsa-aastal meelde nalja mere peale Keila-Joa lossipargis möllas saaresurm (EP kivi kaevandamine võib hävitada sookait- metsavahiks minekust (SH 6.1). Pärnumaal 12.7). Puidust pakendid võivad levitada seala (*PL 17.1). Kirjutati Kakerdaja (ML söövad Šoti mägiveised rannaniidul pilli- metsakahjustajaid (ÄPT 4). Sügistorm mur- 27.11), Koigi (ML 28.7), Mukri (ML 16.6), roogu (ML 29.8). Pilliroo (ML 29.5) lõika- dis kaks korda maha kuuse Raekoja esisel Hüpassaare (ML 10.6), Marimetsa (ML mist soovitati sobitada lindude pesitsemis- väljakul ja mujal Eestis (EP 29.11).

34 Eesti Põlevloodusvarad ja -jäätmed 2012 AJAKIRJANDUSÜLEVAADE. PRESS REVIEW

Äripäeva TOP-is oli Stora Enso Eesti AS hekordseks (PM 29.6), tehas on oma 30– Aasta algul ilmus kuulutus: AS Tootsi 4. kohal, käibelt oli 20. Kahjuks raiutak- 40 GWh suuruse elektritarbimisega Eesti Turvas (ML 8.9) müüb turbabriketi tootmise Eestis ka hiiemetsi (KK 6), Maardus jäi 4.–5. ettevõte (ÄP 23.8). se kompleksi (ÄP 25.1). Valla suurim, 72 hiiemetsa ebaseaduslik raie (EM 2, EP 9.4) Hiina turu üha kasvav nõudlus (ÄP 16.8) aastat Eesti inimestele kütet tootnud Toot- siiski pooleli (EP 8.4, 8.7). on muutnud puiduäri üleilmsemaks (ÄPT si briketivabrik, läks mais hingusele, jättes Teiste ekspordiartiklite puudumise või 3). Ainuüksi Jaapan on puitmajadele põhja- tööta 46 inimest (ÕL 14.1, 11.4, ML 16.9). vähesuse tõttu moodustasid metsasaadused tu turg (ÄP 23.3, 18.5), ka Norra (ÄP 17.8) Neile otsiti uusi töökohti (PP 14.1, 25.3). 1920. aastal lausa 64 % koguekspordist. ja teised riigid (ÄP 28.9). Saepalgi, -mater- Varsti ilmus ajalehekuulutus, et Eesti juh- Metsa müügiga (nn valuuta-lank) päästeti jali ja vineeri import Jaapanisse oli tõenäo- tiv biokütuste tootja ja müüja Tootsi Turvas 1925. aastal Eesti mark (KK 2). liselt kõigi aegade suurim (EM 2). võtab tööle puidudivisjoni ostujuhi (ÄP Euroopa turul oli nõudlus puidugaanulite 12.5). Läks veidi aega mööda ja ajakirjani- RMK ja metsaühingud järele viimase viie aasta jooksul suurenenud kele näidati Tootsi turba üht viimast briketti Eestis on metsaga oma eesmärgi ja tarbe- (EM 3). Eestis toodetakse pelleteid maail- (PM 24.5). Tootsiga ei lõppenud meie bri- ga seotud 11 asutust (ÄPT 9, vt veel PM+ mas ühe inimese kohta kõige enam. 2011. ketitööstus (ML 20.1, PP 18.6) ja uudised 13.4): MTÜ Eesti Erametsaliit (EEML – aasta lõpuks tõusvat pelletite toodang kuni Tootsi Turbast: Noarootsis Väike-Nõmm- www11.eramets.ee), SA Erametsakeskus 500 000 t/a, millest 95 % läheb ekspordiks külas põles nende kasvuturba pakketehases (EMK – www.eramets.ee), Eesti Metsaselts (ÄPOM 3). Graanul Invest (PM 19.2) sai (ML 13.5, ÄP 15.8). Nii kirjutati jälle tur- (EMS – www.metsainfo.ee), Eesti Metsa- maatüki Lätisse graanulitehase rajamiseks batolmust Pärnu õhus (PP 14., 29. ja 30.3, ja Puidutööstuse Liit (EM,PL – www.emtl. (PM 6.1, ÄP 7.1). Stora Ensol (ÄPT 10) oli 10. ja 20.10). Tõsi, brikett Tootsist enam sa- ee), Metsa Hoiu-Laenuühistu (Metsa HLÜ valmimas puidugraanulitehas Imaverre (ÄP damasse ei jõua (PP 12. ja 13.1, 14.3, 7.4, – www. metsaraha.ee), Keskühistu Eramets 4.7). 24.5, 18.6, 6.10), kuid mõtted käivad Toot- (KÜ Eramets – www.eramets.ee), Riigima- Arutati raskeveokimaksu kehtestamise si kui muuseumiasula üle (PP 15. ja 20.4, jandamise Keskus (RMK – www.rmk.ee), (ÄP 28.1), raskemate koormate (EP 23. ja 6.10). Osa Lavassaare raudteemuuseumist Keskkonnaministeerium (KKM – www. 26.2, ÄP 25.2, 11. ja 15.3, PM 3.3) ja trah- kolib Türile. Turbakaevandamine jätkus, envir.ee), Keskkonnaamet (www.keskkon- vide üle (PM 25. ja 28.1). Puitu saaks ka 2010. aasta oli edukas (PP 6.8), valmimas naamet.ee), Keskkonnainspektsioon (KKI raudteel vedada (ÄP 3.3). oli uus katlamaja (PP 28.7), kasutusele ta- – www.kki.ee) ja Keskkonnateabe Keskus Võnked Ameerika saetööstuses mõjuta- hetakse võtta uus maardla (PP 26.10). (KTK – www.keskkonnainfo.ee). vad Eestit (ÄP 25.2). Soome metsatööstus AS Torfex taotles Põdra II turbatootmis- Pool Eesti metsast on RMK majandada kiratses (PM 21.11). Skandinaavia riikides alale luba kaevandamiseks (PM 18.2). AS (ÄP 8.9), osa metsast on looduskaitsealadel kogutakse raiejäätmeid bioenergia tootmi- Sangla Turvas taotles kaevandamisõigust (EM 2). RMK nõukogu kinnitas 2010. aas- seks (ML 29.7). Meil uhtus meri Saaremaa Sangla III mäeeraldisele (PM 5.8). Rae val- ta majandusaasta aruande (EM 1). Ettevõtte randa 100 tm kasepalke (PM 1.12). las raadas raba õpilasmalev (PM 5.7). AS kasum kasvas (PM 28.1, ÄP 28.1) ja kasv Kagu-Eesti Turba tootmistsehh annab Põd- jätkus (EP 21.7, ÄP 21.10). RMK 2011. Tselluloos ja paber ral tööd ka kohalikele elanikele (WT 9.9). aasta esimese kuue kuu müügitulu ulatus Estonian Cell vähendas energiasõltuvust Uuriti Eesti mudaraviks sobivaid turbaid 64,3 mln €-ni (EM 3). (EL 5). Üheeurone muutus elektrihinnas (*EJES 1). Erametsanduses võtab hoogu tihedam kasvataks ettevõtte elektriarvet 200 000 €/a 1. jaanuarist 2012 jõustuv erimärgistatud ühistegevus (EM 3). Metsnikele tõid lee- (ÄP 20.10). Vabahariduskeskus ostis vana- vedelkütuse seaduseparandus jättis kaevan- vendust tulumaksuseaduse muudatused (ÄP paberi eest bussi (PM+ 15.12). Makulatuu- dajad, s.h turbakaevandajad ilma senistest 15.9). Kui erametsaomanikud raiuksid seni- rist saab puitkiudplaati (TM K&E 9). soodustustest. Ajakirjanik käis arvamust sest enam, pidurduks puiduhinna tõus (ÄP E-raamatute (PM 19.4, 12.8, 27.10, TM küsimas turbaettevõtetes AS Prelvex, OÜ 15.12). Nad olid sunnitud tervitama RMK 5, ÕL 17.12) ja -ajakirjade tuleviku üle jät- ASB Greenworld Eestis ja Sangla briketi- algatust jagada jahipidamise tulu maaoma- kub arutelu (EP 7.1, ÄP+ 1.12, EE 29.12), tehases. Turbaliidu juhatuse esimehe Üllar nikega (EM 2,ÄP 15.9, PM+ 3.10). väliseesti meedia on juba teel netti (EE Püvi sõnul tuleb neil loobuda seaduseparan- Kirjutati talumetsamajandamisest (EM 3) 24.11), ajalehtede digipööre on terendu- duse tõttu u 3 mln €-st (ÄP 15.12). ja parimast talumetsamajandajast Enn Rai- mas (EE 22. ja 29.9, PM 28.11). The New Osa turbatootjaid on murelikud, osa veel dest (ÄPT 8, ÄP 15.9). Aasta tulemused ar- York Times hakkab lugejatelt raha nõudma mitte. Nimelt nõuavad Briti looduskaitsjad vati kokku detsembris (ML 15.12). (PM 25.3), kooli ilmuvad esimesed iPadid kasvuturba maksustamist, kuna ainuüksi (EE 22.9). Eesti Päevaleht läks tahvelar- aednike poolt kasutatava kasvuturba kae- Metsa- ja puidutööstus vutisse (EP 31.1), Ajakirjade Kirjastus pa- vandamine põhjustavat aastas sama suure Puupäeva seminaril nenditi, et Eesti on neb oma ajakirju müüki digitaalsesse le- hulga kasvuhoonegaaside lendumist atmo- biomassi doonorriik, kes ise toodab endi- hekioskisse Zinio (PM 17.5). Looming il- sfääri kui 300 000 autot ning toob saaste- selt üle 90 % elektrist põlevkivist (ML 17. mub nüüd e-ajakirjana (EP 18.2), Ärileht maksudena ühiskonnale üle 30 mln £ kahju, ja 25.11, ÄP 21.1). Energiapuidu kasutami- hakkas ka digilehena ilmuma (EP 18.10). mis turba müügihinnas ei väljendu (EL 3). se üle käib vaidlus (ML 28.7, 25.11), vaja- Keskraamatukogu laenutab ja rahvusraa- Ühendkuningriikide eesmärk on järgmise dus selle järele on suurenenud (ML 17.11). matukogu kavandab laenutada e-raamatuid kahe aastakümne jooksul loobuda aiandu- Puidutööstus oli tegemas arenguhü- (EP 18.5, 13.9). Nii pole vaja viiviseid (EP ses turba kasutamisest (EL 3). pet (ÄP 27.1, 28.4, 7.6, 17. ja 22.8, 19. 17.6) enam sisse kasseerida. Ajalehe vorm Seda teemat edasi arendades ühest tu- ja 21.10, 21.11, 12. ja 16.12, ÄPT 10, EP on muutumas (EP 16.5). Kas jõuame kaitsta levikuennustusest: aastaks 2031 väheneb 4.11), kuid on vaja olla valmis kiireteks levinud arvamust, et eestlased lugesid kõi- põllumajandusmaa ja veevarud, kohati pole muutusteks (ÄP 19.10, 21.12). Puidu- ge rohkem raamatuid ja jõid ka kõige roh- mulda, juba nüüd kasvatatakse Lõuna-Ees- tööstusele ennustati 10 % suurust kasvu kem alkoholi maailmas (EP 18.10). Kas ai- tis maasikaid vannis ja mujal Eestis enam- (PM 18.3). Püssi plaadivabrik oli pankro- tavad selleks kaasa Langi ümberkorraldu- vähem samamoodi tomateid – tilgutite all tis (ÄP 7.1, 23.2), ettevõtte ostis Viisnurk sed raamatukogude varustamissüsteemis (EP 20.7). Peipsi kurk kasvab vati sees (EP (ÄP 26.5), kes hoidis silma peal veel Leedu (PM 7.11)? 18.7). Kosmosejaamas kasvatatakse taimi kiudplaaditehasel (ÄP 12.9). Mööblitööstus argilliidis (NG 3). Ees terendub valgurikas- kiratses (ÄP 7.1). Kohila vineerivabrikule Turvas te putukate (EP 6.1) söömine (EP 27.1, EE lubati teha rahasüst (ÄP 31.3, 23.11), teha- 2011. aastal tähistati Eesti turbatööstuse 20.10). se uueks omanikuks sai Läti vineeritootja 150. aastapäeva. Sellest kirjutati ETL le- Meil on turvas jätkuvalt kasutuses. Pär- (ÄP 23.5). Kehra Horizon Tselluloosi ja Pa- hes „Turbaleht“ (vt http://issuu.com/epl. nu Postimehes ilmus mitmeid kirjutisi turba beri AS investeeris seadmetesse (ÄP 20.4, ee/docs/turbaleht). Käsitleti kaevandamis- kasutamise kohta põllumajanduses ja aian- 16.5), nende kasum kasvas (ÄP 8. ja 20.7, ohutust, tootmisalade taaskasutust, ajalugu, duses (PP 27.10), taimede hooldamisest 13.10), 2010. aastal püstitati aastatoodangu soode unikaalsust, turbatööstuse argipäevi (ML 12.3, 2. ja 4.8, 2., 7. ja 12.10, 29.11, rekord (ÄP 21.2). Toleram Grupp kavandas ja Tootsi Turba kunagise direktori Kai Mäe- 1., 7. ja 13.12) ja turbaga multšimisest (ML Kehrasse biomassil töötavat KJ (ÄP 24.11). lehe elukäiku. Üldine suundumus: meie tur- 11.11). Kunagise alusturba asemel kasuta- Repo Vabrikud juhatuse esimees kurtis küt- batööstus areneb otstarbekuse ja keskkon- takse allapanuna põhupelleteid (ML 15.8). tepuidu kallinemise üle – aastaga pea ka- nasäästlikkuse suunas (*KT 6). Turvas põles Illuka vallas (ÕL 27.7) ja

Estonian Combustible Natural Resources and Wastes 2012 35 AJAKIRJANDUSÜLEVAADE. PRESS REVIEW

Toila vallas Oru turbaväljal (ÕL 7.7). Anne Üks mees sai karuputke trimmerdamisel tehase ehitamist, tooraineks selleks aretatud Soojuse turba reservpunker läks põlema põletushaavu (ML 5.7, PM 6.7). rukis (EP 28.9). Bioetanool on kasutatav ka (PM 30.10, ÕL 30. ja 31.10). diiselmootorikütusena (KT 11). Kilogram- Biomasskütus mist kultuurkanepist võib saada kuni 100 g Põllumajandus Külm talv kergitas hakkpuidu hinda (ML etanooli (EP 19.1), sobivad ka teised roht- Eestis on kolmveerand põllumaast suurta- 17.11) 25 % võrra ja seda hakkas nappima taimed (EPLVJ). Meil avastati keelatud ka- lude käes (PM 23.5). Baltlased tõstsid eu- (EP 26.2). Küttepuit maksis aastatagusega nepikasvatusi (PM 28.1) ja kanepilast (PM roparlamendis mässu ebaõiglase põlluma- võrreldes viiendiku enam, põhjuseks elekt- 11.5, PP 10.12). USA-s kasvatatavast mai- janduspoliitika vastu (ÄP 28.9, EP 19.10). rijaamade kasvav puiduvajadus (PR 27.6). sist ligi 40 % läheb etanooli tootmiseks. Maaelu arengukava vääris tähelepanu (VU Kui küttepuit maksis energiasisalduse järgi Toit kallineb ja ollakse jätkuvalt etanooli- 11.11). aastal 2000 4,5, siis 2005 juba 6,4 ja 2011. näljas (EP 31.5). Euroopas oli suhkrupuu- Toiduhinnad tõusid meil ja maailmas aasta lõpus kuni 15,5 €/MWh (ÄP 15.12), dus (PM 31.5 10.8). Eesti kõrge suhkruhin- (ÄP 6. ja 9.5, 20.6, PM 7.5). See annab teisiti võttes, ilma käibemaksuta augus- na ja suhkrutrahvi üle käivad vaidlused eda- vast meie põllumehele võimaluse rikas- tis 2011 23,85 €/m3 (PM 15.9). Kütusena si (EP 27.5, PM 27.5). tumiseks (PM 19.4). Kuid arvestada tuleb on kasutatav ka pilliroog (EPLVJ) ja tera- Arutati biogaasi tootmise tehnoloogiliste seejuures, et Eestis kasvatamine on kallis viljajäätmed (*ML 15.12). Euroopa nõud- võimaluste üle Eestis (*KT 6), sh rohust ja (ÄP 7.6). Räägiti ka toidujulgeolekust (PM lus hakkpuidu järele on lähiaastatel (KT sõnnikust (KT 6). Kuid enamik potentsiaal- 16.5), kuid ka multifunktsionaalsest põllu- 11) 2,5 korda suurem. Taani ehitab kivisöe- seid tootjaid on kahjuks äraootaval seisuko- majandusest (EP 2.6). Mõned toidukaubad elektrijaamad puidule ümber. Läti sai EL-i hal (ÄP 13.6). Sõnnik (EP+ 15.12) on oluli- olid Soomes meie omadest odavamad (PM toetuse 400-MW biomassi kasutava elektri- ne biogaasiallikas (ML 22.9, 7.10). Lehma- 26.7). Nisuhind tõusis (ÄP3.8) ja langes jaama ehitamiseks (ÄP 21.11). Rotterdamis lägal põhinevad KJ-d stardivad Aravetel (2 hea ilma ootuses (ÄP 1.6, PM 5.11), maisi käivitati novembris 2011 esimene Euroopa MWe), Oisus ja Tormas (ML 10.7, 7.10, ÕL oma langes (ÄP 4.7). Venemaa tühistas juu- biomassibörs (ÄP 21.11). 29.9, VT 16.11). Aravete oma saab kevadel list viljaekspordikeelu (PM 30.5), kuid hak- Kuiva küttepuud veetakse meilt Norras- 2012 Eesti suurimaks (*ÄP 17.11). Baltic kas sügisel seda uuesti piirama (PM 14.10). se (JT 13.12). Agro AS sai keskkonnategijaks oskuse eest Euroopas ollakse (veel) GMO-vastasel Biomassi kasutamise toetuseks energee- toimetada läga otse mulda (ML 8.12). Ka- kursil (PM 11.7). Valgamaa talunik kasva- tikas on kirjutatud hulk artikleid (ML 24.2, sutatud lapsemähkmed peletasid talurahva- tas ligi viie meetri kõrguse päevalille (PM 2.4, 29.5, 6.6, EPLVJ). Alam-Pedja hein muuseumist metssead eemale (PM 21.10). 14.10). Soe sügis meelitas võililled ja õuna- (ÕL 4.6) tahetakse kütteks Tartu parvetada Läti on biogaasi tootmises Eestist sam- puud õitsele (PM 5.11). (EP 2.5). Rannaniite on 15 aastat hooldatud mu võrra ees (ÄP 10.3). Eesti vajaks kesk- Nüüd olevat toidukasvatamisel ka linnas looduskaitse põhimõtete järgi (EL 1). seid biogaasitehaseid (ÄP 2.6). Sinine Kon- perspektiivi (EP 28.5), kui otsustada San- Tallinnas oli lugu nii, et linnaosa andis rad leostab kuuma veega heinast kateldele der Tindi raamatu „Söödav linn“ alusel (EP abina vanamammile küttepuud ja võttis too- kahjulikud mineraalained välja, pressib leo- 8.4). Chicago katustele on istutatud 20 000 dud pehkinuks osutunud hiigelpakud taga- vee välja, valmistab sellest biogaasi. Jäägist taime 150 liigist, nende ümber sumisevad si (EP 16. ja 18.11). Tuli meelde kunagine pressitakse kütusepelleteid (EP 19.1). mesilased (EP 15.9). Olgu toiduga kuidas Tallinna abipakett, mille reklaamiks kulus Tartu saab punased gaasibussid (EP 21.2, on, muru Tallinnas ei tohi olla kõrgem kui 128 000 ja abiks mõeldud puud ja kartulid ÄP 10.3, 12.5, 2.6, KT 5, ÕL 18.8, PM+ 15 cm (PM 10.6, PL 13.6). Samas võsas- maksid kokku ligi 32 000 € (EP 15.11). Eks 4.11). Gaasiautosid näidati ka Tallinnas (ÄP tub Kaali järv just niitmiskeelu tagajärjel mingi iva ole ka aasta põllumehe jutus, kes 1.9). Biogaas on osutunud Eestis sobivaks (PM 16.5). Üks Aafrika agul näitas maa- kurtis, et „euroheina“ niitjate (ÄP 8.7) toe- mootorikütuseks (KT 11). Ajakirjanikele ilmale eeskuju, kuidas „koduskasvatajad“ tus on suurem põllumeeste omast, kes pea- meeldib kirjutada, et bussid hakkavad sõit- ennast organiseeritult toiduainetega varus- vad lisaks lõikamisele kündma ja külvama ma reoveega. Enamikul juhtudel kääritakse tavad (EP 28.5). (ÄP 5. ja 26.10, EP 17.9, 29.10). sellest biogaas ja ka 50 Helsingi bussi nagu Poest saab osta erisuguseid taimede kast- Kütta tuleks õigete puudega (TM K&E Tartu omadki, hakkavad biogaasi abil sõit- missüsteeme, sh Eestis välja mõelduid (PM 7). AS Kuressaare Soojus küttis jõulukuu- ma (PL 5.12). Müncheni loomaaias toode- 9.6, Otsustaja 46). Visa kolibakter oli takis- sed toasoojaks (SH 7.1). Tavaliselt lähevad takse India elevantide jt taimetoitlaste sõn- tuseks põllumajandussaadustega kauplemi- põllul kasvatatud jõulukuused (EP 23.12) nikust biogaasi (ÕL 11.10). sel (ÄP 9.6, EP 10. ja 11.6). Seega on reo- taaskasutusse (ML 6.1) – tuleskulptuuri- veesette sobivusuuringud põllumajanduses dena (Mustamäe 1, PM 5.1, LL 7.1, PM+ „Teeme ära“ teretulnud (KT 11). Kirjutati orgaanilisest 21.7). Üritus muutub üha rahvusvahelisemaks, uu- süsinikust Eesti muldades (EJEc 4). Meie diseid aga kogub aasta peale vähe. Eestlas- riigikogulastel on hea võimalus asuda ÜRO Biodiisliküte, -etanool ja -gaas tel on nimelt kava panna 300 mln inimest vastavas sekretariaadis võitlusse kõrbestu- Eesti suudaks aastaks 2020 täita taastuv- üle maailma prügi koristama (EP 25.2, PM mise vastu (EP 19.5). energia kasutamise kohustuse mootorikü- 18.3). 2012. aastal on kavas „ära teha“ 58 1894. aastal avaldati ühe Prantsuse tead- tuste 5 %-lise biolisandiga (PM 19.10). riigis (EP 16.9, EP 16.11). Pärnu neiu aitab lase ennustus, et 100 aasta pärast on vilja- Biokütuse süsinikujälg olevat naftast saa- Inglismaad koristada (PP 22.9). põllud haruldus ja toitu toodetakse, seega davast diislikütusest kuus korda suurem Meenutati 2010. aasta „Teeme ära“ tal- ei kasvatata. 1905. aastal ennustati, et 100 (EL 4). Aleksei Lotmani arvates on erineva- guid (Eurokratt 1). Kunagi Raadile kuh- aasta pärast oleme taimetoitlased. Need en- tel biokütustel loodushoiu seisukohalt suur jatud prügi jäi valla koristada (PM 21.4). nustused ei läinud täkke (EP 30.12). Kunst- vahe (PM 19.10). Mürgise riitsinuse mür- Metsa alla satuvad isegi riknenud vorsti- riisi siiski tehti kartulist, maguskartulist gitu riitsinus- e kastoorõli leiab kasutamist (PM 23.4, EP 27.4) ja mädatomatilaadun- ja plastist (ÄP 9.5). Köögis järele jäänud ka biokütusena (EP 30.8). Maamees pres- gid (PM 18.5), roiskuma läinud kalakoorem biomassi soovitatakse sööta loomadele (ML sis omale ise traktori tarbeks rapsiõli (*ML (PM 9.8), prügikotid (PM 1.10), kalmistu- 30.11). 15.12). Mitmed Eestis kasvavad rohttaimed tel vedeles prügi (PM 25.5, 5.9). Tallinna Verev lemmalts ja teised võõrliigid sat- sobivad biodiislikütuste valmistamiseks Vabaduse väljaku all on kunagine prügimä- tusid 2011. aastal erilise tähelepanu alla, (EPLVJ). Oslos oli aga kaalumisel õhu- gi (ÕL 4.6) eeskätt üheaastane paiskviljadega verev saaste vähendamiseks talvine diiselautode Paunküla veehoidlat päästeti prügist (EP lemmalts (PM 19.12). Üldse on neid Ees- keeld (EP 15.10). Lõppes Jõgevamaa rapsi- 4.8). „Teeme ära“ (PM 16.3) vajas jätku- tis kolm liiki. Enim inventeeritum on verev õlitehase käimalükkaja Vambola Kolbako- talguid (SH 27.10, VT 8.12, PP 22.9). Tal- ja väikeseõielise lemmalts (ML 8.6, EL 10, vi pankrot (ÄP 20.4). Sõmeru biodiisliteha- gupäevaks määrati 2011. aastal 7. mai (EP 12). Silma peetakse jätkuvalt peal ka Sos- sest läks kaduma osa sisseseadest, politsei 14.3, 7.5). Olukord Harjumaal oli varase- novski ja hiid-karuputkel (ML 23.2, 16. ja abil selgus, et omanik oli teistega kooskõ- maga võrreldes paranenud (PM 18.10). 20.5, EP 7.7), Kanada ja sügis-kuldvitsal, lastamata teinud ümberkorraldusi (PM 12. Ärategijaid oli 24 031 inimest (PM 9.5), karvasel võõrkakral jt (ML 13.9). ja 27.10). pooled neist tegelesid muude oluliste töö- Saare maakonnas tõrjuti karuputke enam Kütusepiirituse tootjad võivad arvesta- dega kui koristamine (PM 4.5). Rainer Nõl- kui 200 hektaril (SH 12.7, 9.8, 3.9), tõrjet da naftaärimeeste vastuseisuga (Ins 6). EE vak usub koostegemise jõusse (VM 22.11). tehti Võru-, Valga- ja Põlvamaal (WT 15.6). alustab 2012. aasta lõpus Eestisse piirituse-

36 Eesti Põlevloodusvarad ja -jäätmed 2012 AJAKIRJANDUSÜLEVAADE. PRESS REVIEW

Prügila ja reovesi Jäätmejaamad ja pakend Eestis kasutama madalakvaliteedilisi plast- Kurvastatakse vaid selle üle, et Iru prügipõ- EL-i suundumus on jäätmete taaskasutami- pakendeid uute plasttoodete valmistami- letusjaam jätvat viis europrügilat jäätmenäl- ne. Käitlejad kogunevad jäätmete taaskasu- seks (ÕL 18.5). Mäos valmistatakse plastist ga (EP 7.12, PR 13.12, VT 15.12) ja lööb tusklastrisse, kelle ülesanne on jäätmekütu- ehitusmaterjali ja aiamööblit (PM 4.6, ÄP prügi hinna alla (EP 3.11, 7.12). Kudjape se, ehitusmaterjalide ja komposti tootmi- 7.6). Manchesteris toodetakse vanadest tek- (SH 19.6, 8. ja 16.7, 5.8, 13.10) jäätme- ne (KT 2). EL-i uus jäätmedirektiiv sätes- sastest ehitusplaati (PL 13.6). jaamal (SH 8.4) nappis samuti prügi (SH tab jäätmekäitlushierarhia ehk jäätmekäitlu- EK sooviks vähendada kilekotikasutust 13.10). Rõõmustati, et prügimajandusel on se eelistused (EL 8). Jäätmeseaduse eelnõu (KT 4). Kuid asendaja – riidest kott – pole edulugusid (PR 13.12). kehtestab taaskasutuse sihtarvud (ÄP 3.11), isepuhastuv (Horisont 3). Saartel on olnud mitmesuguseid problee- tervikteksti vt (EMT 10). Jäätmeveost va- Hansa Biodiisel utiliseerib aastas 10 000 me prügiga (SH 29.1, 6.4, 26.8, 30.11, 1. bastamine on äärmiselt erandlik (PM 1.10, t autorehve ja saab seejuures 4000 t õli ja ja 3.12). Saaremaalt tuuakse prügi mandri- EMT 10). pea samapalju tahma, mis müüakse Soo- le (ÕL 18.11). Ruhnult viidi minema aas- Peeti vajalikuks muuta korraldatud jäät- me. Tekkiva gaasiga kuumutatakse pöörle- ta jooksul kogunenud jäätmed ja taara (SH meveo süsteemi (EP+ 13.4). Taaskasutus vaid rehvipürolüüsiseadmeid (*Ins 6). Aru- 26.11), Polli prügila (ML 20.1, ÄP 27.7) oli sai kriisi ajal tagasilöögi (ÄP 3.11). Tallin- tati autorehvide andmist jäätmejaamadesse rajamisel (S 8.8, ÄP 5.8, 14.10), sellel põr- nal (PM 21.6) valmis uus jäätmekava (PM (ÕL 24.4). Roomassaarde ei tahetud rehvi- kusid kokku avalikud ja erahuvid (ÄP 5.8). 3.5, 9.8, 7. ja 14.12, PL 9.5, 19.12, Musta- purustustehast (SH 23.4, 10.6, 1.7). Valga oli prügilata jäämas (VM 19.1), Pär- mäe 6, ÄP 14.12). Riigi toetusega jäätme- nus (PP 11. ja 15.28, 9, 15. ja 27.10, 3., 10. keskuses Võrus (ÄP 31.3) kehtestati hind, Prügipõletusjaamad ja ja 11.11) suleti Rääma prügila (PP 29.10), mis jäi alla vaid Kudjape jäätmekeskuse- koospõletamine Vändra vana prügila kaeti (PP 25.11). Prü- le, kuid oli tunduvalt kõrgem teiste jäätme- Jäätmekäitlejad leidsid, et Irusse kavanda- gimägi saab elektrijaama (PP 4.2, 28.10). jaamade ja prügilate vastuvõtuhinnast (ÄP tav prügipõletustehas tuleb liialt võimas Polli prügila rajamist peeti lausa maksu- 24.1). Prügiveo hinnatõusust või juba liialt (ÄP 31.1). See-eest hakkavad põhjaeest- maksja raha raiskamiseks (ÄP 15.4). suurest maksust kirjutati sageli (ÄP 1. 3, lased prügivedajatele vähem maksma (EP Põles Uikala (ÕL 11., 12. ja 14.6, PM 24.1, PM 3. ja 31.1, EP 4.1, Korteriomanik 15.6). Jaama soojusvõimsuseks saab 50 15.6) ja Vaivara prügimägi (ÕL 27.4, 5.7), 1). Tallinnas pidi vedu odavnema lausa 40– MW ja elektri omaks 17 MW (EP 15.6). Kundas põles korduvalt jäätmekütuse ladu 50 % (EP 1. aprill, PM 1. aprill). Ma ei võ- Jäätmeplokk sai nurgakivi (PM 16.5, ÄP (ÕL 26.06, 19.8, EP 29.6, PM 8.8), hakati taks seda aasta või paari aasta perspektiivis 16.5, KT 5). Talvel olevat Iru jaam ajanud uut ehitama (ÄP 19.9). Suletud Räpo prügi- aprillinaljana, kuid ei arva ka, et elanikele kahtlast auru välja (PM 14.2). la lindude koloonia (ML 17.2) tuletas meel- hakatakse prügi tekitamise eest peale maks- Kirjutati Narva ümbruskonna sobivast de kunagisi aegu Pääsküla prügimäel (ML ma. Lasnamäel pidi prügivedu siiski odava- biomassist seoses põlevkiviga koospõle- 14.7), kus nüüd toodetakse biogaasi (ML maks minema (ÄP+24.3). Mis aga on kin- tamisega (OS 1s). Arvatakse, et hakkpui- 29.3). Biogaasikava on ka Tartu Aardlapalu del, prügi on kaup (*LE 10.12), mille pärast du põletamine mahus u 0,24 mln m3/a EE prügilas (KT 5, ML 29.3). võetakse, kui vaja kohtutee ette (LE 17.12). Narva Elektrijaamades pole raiskamine (PR Tallinna prügila teeb komposti (ML Prügilaid seostati erakondadega (ÄP 28.1). 9.6, EP 6.7), eriti kui selleks kasutatakse 18.5). Ilmus artikkel, kuidas seda teha kül- Eesti vanametalli käitleja AS Kuusakoski võsa (EP 4.7) ning et põletamine olevat lau- mal ajal (KT 11). Istanbulis peetud rahvus- laienes ja hakkab tootma bio- ja jäätmekü- sa hullumeelsus (EP 1.7) ja omatehtud inf- vahelisel keskkonnaprojektide olümpiaa- tuseid (ÕL 17.10, ÄP 18.10). Tallinna prü- latsiooni põhjustaja (PM 29.6). Kas on või dil INEPO pälvis Eesti võistleja Kristiina gila avas jäätmekütuse tootmisliini (KT 4, pole nii, oli tihti arutluse all (EP 13.7), Anto Kurg uurimistöö „Teepakkide lagunemine PM 11.5), Ragn-Sells jäätmekütuseteha- Raukase arvates on puidupõletamine Nar- looduslikku keskkonda jäljendavas mudel- se Tallinnas (KT 11, PM 12.11, 7.12), ette- vas ebaefektiivne (ÄP 10.10, vt ka lk 6–8). süsteemis“ eest pronksmedali (EL 8).Tallin- võttest sai keskkonnategija (EA 2, EL 12). Põlevkivi kütmiseks ehitatud kateldes kao- nas läks käiku reoveepuhasti uue lämmas- Aasta 2012 toob kaasa prügiveo vabaturu tame puiduga küttes energiat (ML 7.7). Põ- tikuärastusastmega (KT 5). Osoon on ol- (EP 14.12, PM 21,12), jätkuvad ka polii- levkiviga töötav elektrijaam arvati olevat nud hea lahendus veepuhastajatele (KT 5). tikute ja ärimeeste vaidlused jäätmete üle suur tagasihüpe minevikku (EP 30.6). Tartu Aardlapalu prügila sai pöördosmoosi (LõL 27.10). Mis aga osutus tõeks, küttepuidu hind printsiibil töötava veepuhasti, mis muudab Taaskasutus ongi sama vana kui inim- kasvas just elektrijaamade karmil survel väljastatava vee praktiliselt joogikõlblikuks kond (KK 6), eriti pakendi kasutamine (KT (PM 27.6). Parts arvas, et küttepuude hinda (KT 5, ÕL 10.8). Torma prügilas käidelda- 1, EL 1, 3, EP+ 13.4). Nii saadeti Eestis mõjutab maailmaturg (PM 30.6), vabaturule takse samuti nõrgvett (KT 1). 2010. aastal ringlusse 91 % plast- ja 60 % vihjajaid oli teisigi (ÄP 15.9). Jaan Tätte reisiseltskond avastas ümber- plekkpakenditest, kuid miks mitte ka pan- maailmasõidul, et meri on hiigelsuur prü- na pandisüsteemi veini- ja viinapudelid (EP Energeetika gikast (PM+ 5.3). Kodutu leidis, et prügi- 30.6). Suur lumi takistas 2011. aasta al- Eestis peeti konverentse: „Ratsionaalne kast kaitseb paduvihma eest (EE 1.9). Kas- gul pakendikonteinerite tühjendamist (EP energeetika – Eesti positsioon maailmas“ tidest veel, et Kunstiakadeemia kõrvaloleva 22.3). Tagastatava taara hind tõusis (PM (Ins 2) ja „Põlevkivi – võimalused koos- kortermaja prügikast sai üle linna kuulsaks 4.6, EL 8), kogujad läksid omavahel tül- tööks“ (EP 3.11). Eesti peaks jääma ener- (PM 7.11) ja vanemtoimetaja Rein Sikk li (EP 19.5). Eesti jumala Taara nimi (PM geetiliselt sõltumatuks (ÄP+16.2, PM kinnitas: „Ma armastan väga... prügikast- 4.7) on nüüd pakendi nimi (PM 23.5). Osa 26.8). Poliitikute ümarlaual arutati, mis üks meest“ (EP 8.9). Olgem siis teised ka nende „taaramehi“ on linnasanitarid, osa projekti- või teine partei teeks või jätaks tegemata, vastu aupaklikumad. Peruus on kõrb muu- mehed (PM 21.5). kui see oleks nende otsustada (*PM 16.2), detud prügimäeks (Eurokratt 3). arutati energeetika probleeme keskkonna- Läänemere kalad on geenidefektide- Plast, kilekott ja rehvid poliitika võtmes (EP 4.3). Pole teada, mil- ga (EP 29.9, PM+ 19.11). Eesti pole Lää- Plast laguneb õhuga kokkupuutel 50–80, list mõju hakkab osutama energiamaksusta- nemere kaitsmisega hästi hakkama saanud maetuna 500–1000 aastaga (ÄPT 7). Mäos mise direktiiv (EP 29.10). Energeetikas na- (PM 5.9). Kuid seda pole ka Venemaa, kel- valmistatakse plastjäätmetest mitmesugu- pib kõrgharidusega spetsialiste, veerand lõ- le Krasnõi Bori probleemsete jäätmete käit- seid plastprofiile (ÄP OM 6). Tulevikus petajatest hakkab erialal töötama (ÄP 22.8, lemistehasest valguvad keskkonnamürgid võib plastitööstus loobuda fossiiltoorai- vt lisaks lk 6–8). merre (PM 5.7). nest (IT 3). Sellele on aidanud kaasa Vam- Lembo Tanning kirjutas maailma ener- Rootsis põletatakse taaskasutamatut prü- bola Kolbakov, kes on alates 1997. aastast geetikast (EPLVJ). Oodatakse murrangu- gi alates 1973. aastast (*EE 6.10), sealsed tegelenud plasti toormeks sobiva piimhap- lisi muudatusi Euroopa energeetikas (Sirp prügiautod sõidavad ringi biogaasiga (*EE pe tehnoloogia väljatöötamisega, pealegi 15.12). 2015. aastal minnakse üle EL-i 6.10). Meilt ei lähe köögijäätmed veel pu- on tehased juba projekteeritud. Piimhapet ühtsele energiaturule (ÄP 3.2, Sirp 23.12). rustatult toru mööda puhastusjaama (*EE annab valmistada teraviljast ja melassist. Kahjuks langes Eesti globaalses energeetika 6.10). (*PM 19.9). ). TTÜ koostöös Narva Elekt- jätkusuutlikkuse tabelis (MM 9.12). Taavi rijaamadega katsetab põlevkivijäätmeid Veskimägi arvates tooks energiahinna tõus paberi, värvide ja plastmaterjalide tootmi- Eestisse rahvusvahelise kapitali ja teeks sel (ÕL 25.6). Järvamaal hakati esimesena eestlastest Läänemere kaablikutid (PM

Estonian Combustible Natural Resources and Wastes 2012 37 AJAKIRJANDUSÜLEVAADE. PRESS REVIEW

25.1). Külmetavaid koduomanikke selline Eestis teada ja mõtelda, kas kõik taastuv- 20.10, EP 25.10). Soojustorustike kohal lu- perspektiiv ei lohutanud (Koduomanik 5). energia eest sõna võtjad on ikka sõltumatud mehangede vahel haljendas muru (PM 3.2, Energiat oleks vaja efektiivselt salvesta- eksperdid (PM 5.7). 10.3, *EP 24.3, vt EPLVJ 2010 esikaane- da ja säilitada (IT 6). Arutati, kas säästlik- KIK vahendab aastatel 2007–2013 eri- pilti). Omavalitsusi avalikustamata oli suu- kus (EA 1) on kasulik või kasumlik äri (ÄP nevatele projektidele 728,6 mln €, sh taas- rim kaugkütte hind riigikontrollijate and- 15.11)? Säästmine võib viia ka nõiaringi tuvenergiaallikate laialdasemale kasutami- metel (*KT 4, EP 27.10) maagaasiga küt- (ÄP 22.12)? sele 9,6 mln ja jäätmekäitluse arendamise- tel 105,45 €/MWh, oli kohti, kus maagaasi- Tõnu Lausmaa arvates oleme pea ajaloo- le 179 € (Eurokratt 1). Eesti taastuvenergia ga küttes oli hind 76,69 €/MWh. Madalam lise sündmuse künnisel, kust alates oleks ta- äris on 435 mln € eraisikute raha (ÄP 2.11). keskkütte hind oli tükkturba kasutamisel – vainimesel esmakordselt inimkonna ajaloos Eesti Jõujaamade ja Kaugkütte Ühing sõl- 70,94 €/MWh (*EP 24.3). Sellele vaatama- võimalus omada personaalset energiaallikat mis koostöö metsameestega EL-i taastuv- ta olevat kaugküte (EP 16.3) keskkonna- ja – koobaltkatalüsaatoriga elektrolüüserit (EP energia direktiivi täitmiseks (ÄP 22.9). rahasõbralikum kütmisviis (ÄP+16.2). Mõt- 31.12). IBM Next Five in Five ennustab, et Peeti iga-aastane taastuvate energiaallika- teaineks: veerandis võrkudes oli elektriküte inimene toodab enda eluks vajaliku energia te ja kasutamise konverents (EPLVJ). Lõu- odavam (EP 25.10). Põlvas olid soojaarved ise kõigest, mis soojust eraldab (PM 20.12). na-Eestis edendatakse bioenergiat projekti hakkpuiduga küttes suurusjärgu võrra väik- Külatasandil on lihtsam olla sõltuma- BIO-EN-AREA abil (KT 3). semad gaasküttest (Koit 3.12). Pärnu linnas tu, nagu Saksamaal, pealegi 25 % suuruse 75 % üleilmsest toiduhindade tõusust pandi välja kaugküttepiirkondade määrami- säästuga rahakotile (ÄP 29.6). Meil kirju- (ÄP 4.3) olevat põhjustatud biokütuste kase teemaplaneering (PM 2.12). Võrgust lah- tati energeetiliselt sõltumatust talust (PM+ sutuselevõtust (ÄP 22.2). Lehm sööb inim- kulöömine ei kuulu kergemate toimingute 15.12). Kuid Vormsil on kavas terve saare toiduks sobilikku teravilja (ÄP 9.3). Eks hulka (EP 17.8). Ligi 780 000 inimest kasu- energeetilise sõltumatuse tagamine ja saa- siis tuleb hakata laboris liha kasvatama (EP tab keskkütet (EP 16.3). dud kogemuse eksportimine (ÕL 28.3). 4.2). Toodi ära väikeelamute küttekulud 2011. Säästu peale mõtleb ka armee, otsides ak- Eesti-sarnane Saksa liidumaa kujundas aasta hindades (KT 11). Ilmus põhjalik kü- tiivselt energiasäästvaid lahendusi (PM ümber oma algselt kivisöel põhineva ener- tuse hindade võrdlus ja andmed 24 MWh 7.9). giamajanduse taastuvaid energiaallikaid ka- aastase soojusvajadusega (u 160 m2) elamu sutavaks, maagaasi osatähtsus siiski säilis küttekulu kohta aastatel 2004–2011 (*EP Kombijaamad (EP 10.8). Näxjö olevat EL-i rohelisim linn 17.8). Ilmus veel kirjutisi, millest selgus, SA KIK (EL 2, 3) kuulutas välja rohelise (TM K&E 7). et toasooja hind oli veelgi kerkimas (PM investeerimise taotlusvooru taastuvenergia- Pärast Fukushimat on paljudele selge, et 5.9, 13.10, EP 17.8, 17. ja 28.10), sh kergi- allikate kasutamiseks energeetikas, sh KJ- taastuvenergia osatähtsus peab suurenema tajateks oli Fortum (ÄP 20.10, PM 26.10), de rajamiseks (ÄP 16.5). Graanul Invest (ÄP 12.4). Tallinna Küte (ÄP 18.8, EP 30.8, 22.9, PM ehitab Patkülla KJ-i (15 MWs ja 6,4 MWe), 31.8, 1.12). Fortum (ÄP 21.12) müüs kaug- mis läheb täismahus tööle aastal 2012 (ÄP Kütuste mittekütusena kasutamine küttekatlamaju (PM 29.8, 20 12, VT 24.11, 7.1). Juurusse rajatav energeetiliselt sõltu- Taastuvast loodusvarast – puidust valmis- LE 22.12), avas Pärnus 80 mln € maksnud matu uuslinnak Oxford Park saab biomas- tatud kimmid, sindlid, pilpad, katuselaas- turba- ja puiduküttega KJ-d (PP 25.1, 21.9, sil töötava KJ (24 MWs ja 7,5 MWe). Ku- tud ja -lauad peavad katusel väga heal juhul ÄP 31.1, KT 1) ning müüs Eesti elektri- ressaare Soojuse hanke üle käis vaidlus (ÄP kuni paarsada aastat vastu (ÄPOM 4, PM+ äri (PM 21.12). Soojuse hind tõusis kohati 5.4). EE-l on kava rajada Paidesse biomas- 15.12). Roog sobib katuseks (EPLVJ) ja 40 % (EP 2.11). Lasteaedadel nappis kütte- sil töötav KJ-i (ML 11.10). EE uuris või- roomatid seina (TM K&E 8). Multšiks so- raha (EP 22.11), vald külmetas kortermaja malusi investeerida kohalikesse väikestesse bib nii puukoor kui põhk, turvas, saepuru, radiaatorid lõhki (ÄP 23.12). KJ-desse (ÄP 13.9). tekstiil, paber või muruniide (EP+ 13.4, TM KIK panustas säästvasse energeetikasse Tallinna Elektrijaam (end Väo) teenis K&E 5). Eestis on sajandite pikkune vinee- (PM+4.11). Arendaja rõhus energiasäästule kopsaka kasumi ja sai toetust 8 mln € (ÄP ritootmise traditsioon (ÄP T 6). Kasetohust (ÄP 20.4), kinnisvaramüüjad valetasid maju 3.8). See KJ on maailmas unikaalne selle esemed olevad tervislikud (PR 17.12). soojemaks (EP 2.2), energiaauditites (EP+ poolest, et müüs 2010. aastal maha kogu NO99 jätkas Eesti-uuringuid (UT 4, ÄP+ 9.9, VT 24.11) oli rohkesti vigu (EP2.3). toodetud soojus- (440 876 MWh) ja elekt- 26.8), tuues lavale „The rise and fall of Es- Audit pole kunagi standardprotsess (Ins rienergia (163 778 MWh) (ÄP 21.12). Aas- tonia“ (PM 4.1, PM+ 26.3), lavastus „Üht- 6). Olulist infot saab hoone energiamärgi- talõpu suuruudis oli Kristjan Rahu tehing se Eesti suurkogu“ tunnistati aasta parimaks se klassist (ÄPKV 1, TM K&E 4). Ener- Dalkiaga, mille käigus ta omandas jaamas (PM 28.3). Teater tõi kultuuripealinna Tal- giat säästaks (ÄPKV 2, PM+ 7.4, ÄPOM 5) 85 % suuruse osaluse ja tegi vihje ettevõt- linna maailma esimese põhu- (PM 15.2, hoonete renoveerimine (ÄPT 1, KT 1, 11, te börsile viimisest (PM 21.12, ÄP 21.12). 28.4, 10.6, 19.7, 7.9, 22.12, EP 11.3, 27.4, Gr 2, Elamu veebruar, EP+ 11.3, 14.9, ÄÜ Soome rajatakse kohalikke kütuseid ka- 2., 14. ja 28.5, Eurokratt 4, PL 2.5, ÄP+ 5.4, PM+ 2.5, 7.9, ÄP 6.5, 3. ja 18.8, 16.9, sutavat KJ-i, kus soojuskandjaks on üle 8. ja 31.5, ÕL 23.12) ja kultuurikilomeetri 14.11, PM 15.8, PM+4.11, EP 15.11), pas- 300 ºC termaalõli (ÄPT 7). otsa ilutseva neljast ehitussoojakust ehita- siivmajade ehitamine (ML 30.1, 14. ja 22.5, tud ajutise teatri, kus pealtvaatajad vänta- 6.10, 18.11, EP 8. ja 15.3, EE 24.11), pas- Taastuvenergia (üldine) sid elektrit (TKA märts, PM 3.5, EE 28.4, siivgaraažid (PM 25.10). Mis teha siis, kui põlevkivielektrijaam on ÄP+ 6.5). Põhuteater oli pealegi põhupee- Soojustamist (PM 28.12) toetab kvoo- samm minevikku ja TJ-de aeg hakkab täis nardega. Tuletõrjujatel oli erihuvi selle teat- dikaubandus (ÄP11.1), k.a soojustorusti- saama (EP 30.6)? Aastal 2050 saadak- ri vastu (Häire 1). Mõne lavastuse jaoks on ke rekonstrueerimine (ÄP 12.5). KredEx se meil 100 % elektrist taastuvenergiaal- sobivaim ruum katlamaja (PM+ 2.9), eri- (ÄP 27.1, 7. ja 29.7) annab kuni 35 % toe- likatest (KT 3). Nenditi mahajäämust bio- ti kui sõlmitakse lepingut saatanaga (PM tust korterelamu (ÄP 19.4, PM+ 6.4, EP+ kütuste kasutamisel, põhjuseks EL-is va- 7.9). Põhuteatri mudelit demonstreeriti Pra- 16.4, Koduomanik 8) rekonstrueerimiseks litsev ebaselgus (ÄP 3.2). Taastuvenergia has (PM 20.10), teatri põhupallidest laotak- (EP+ 1.13, VT 27.12). Selleks leiab kasu- ressursse ei kasutata veel piisavalt (ML se uus hoone Lilleorus (EP 3.10, PM 2.11). tamist kvoodiraha (PM 29.3). Energiasääs- 11.10). Taastuvenergia toetused (ML 24.2, Veel enne seda jätsid inimesed põhust ehita- tus annavad meie korteriühistud Euroopale 8.7, 24.11, 15.12, PM 18.10, ÄP 29.8, 8.9, tud teatrimajaga hüvasti (PM 30.9, 3.10, EP eeskuju (PM+ 11.5). Arvati isegi, et ener- 7. ja 26.10) on teinud rohelistest peksukoti 1.10). Võib ju ka retooriliselt küsida: „Kus giasäästust võiks saada Eesti ekspordiartik- (ÄP 21.3). Toetused solkivat turgu ja tõst- on meie põhuriigikogu?“ (EP 28.7). kel (VU 23.11). Toetuse saamise kord aga vat elektri hinda (ÄP 28.10). Kuid maht on on ühistuid pitsitamas (EP 27.7). Ühistutel kasvanud jõudsalt (ÄP 1.11), sh kaugküttes Soojuse hind ja energiasääst peaks meil olema suurem mõjujõud. Pro- (PM 18.8). 2011. aasta II kvartalis moodus- Energiasäästunädalal ilmus erileht fessor Jaan Leetsaare arvates võiks meil tas kogu taastuvenergia toodang Eesti elekt- (PM+4.11). Külmal talvel aasta algul kas- muu maailma eeskujul olla vältimatuid ritarbimisest 15 % (ÕL 27.4, 25.7). Riigi- vas soojuse tarbimine (PM 17.2, ÄP 26.4), kommunaalteenuseid (vesi, energia, gaas, kogulase Kaja Kallase arvates ei lähe puh- elanikel kogunes 56 mln € eest küttevõlga prügi) osutavad ettevõtted kas omavalitsus- ta energia ja keskkonna vajadusest rääkides (ÄP 6.5, 20.6), Tallinna kortermajade kütte- te või korteriühistute omandis või kontrolli soovitused ja teod kokku (ÕL 21.9). “Päeva kulu erineb viis korda (PM 25.4). Eestis on all (EKÜL „Elamu“ 2). komm” oli lühidalt sõnastatud: „Tasub ka soojusenergia hinnavahe kolmekordne (PM On veel mõisted low energy ja sustaina-

38 Eesti Põlevloodusvarad ja -jäätmed 2012 AJAKIRJANDUSÜLEVAADE. PRESS REVIEW ble building – madalenergiamajad (Noor le (ÄP 30.3). Saastekvoodimüük peaks Ees- justavad migreeni (PM 2.3) ja nende valgu- Insener 54, TM K&E 4), nullenergia maja tisse tooma 100 uut keskkonnasõbralikumat sel ei näe kududa ja ristsõnu lahendada (EP (PM 11.5), energiasäästev maja (ML 22.5), bussi (EP 16.5, PM 1.6, ÄP 10.2, 1.6) ja vä- 19.9)? Säästulamp panevat ka keskkonnale tulevikumaja (PM 9.8) ja tark maja (TKA hemalt 15 uut trammi (EP 6.5, 22.8, 10.9, põntsu (EP+ 13.2) ja toob kaasa uusi prob- mai; ÄP 17.5, ÄPT 6, Ins 10, EE 10.11, VT PM 6.5, ÄP 8.9), Mustamäele 1450 mood- leeme (Ins 9, VT 15.12), nt tekitada null- 16.12). EL energiatõhususe (UT 3, PM+ sat valgustit (Mustamäe 11), valgusteid veel juhtmes ülekoormuse (EP 13.9). EL-i pir- 4.11, ÄP 14.11) direktiiv nõuab alates 2019. ka Tartusse (PM 30.11). Ka tehti Vene Teat- nikeeld olevat ebademokraatlik (EP 16.9) aastast avaliku sektori hoone ehitamist ligi- ri katus kvoodirahaga korda (PM 12.8), ja tegevat meid käsumajanduse poliitvangi- nullenergiahoonetena (PM 12.5). On veel värvitootjad taastusid selle abil kriisist (ÄP deks (PM 10.9, EP 13.9), tarbija saavat vas- energiasäästu (Eurokratt 3, ÄP 11.7) euro- 18.8). Riigikogulastele pakuti elektriauto- tu pükse (EP 24.8). Loomulikult on säästu- direktiiv (ÄP 7.12). Mustamäele on kerki- sid (PM 24.12), neile pakuti kvooditehingu lampidel oma eelised (ÄP 31.8, PM 15.9, mas testmaja (ÄP 3.10). Oluline meede on rahaga jalgrattaid (PM 1. aprill). Meie tao- EP 30.9), eriti kui neid täiustada. LED-val- küttekulujaoturite paigaldamine (ÄP 7.7, line elektrisõiduk saab valmis 2012. aasta gustid (uudissõnana on pakutud „leedid“, KÜ 34). Soojuskiirgur võimaldab küttekulu kevadel (EP 15.8, PM 21.11). Ka hübriid- ingl k light emitting diode – valgusdioodid kokku hoida (ÄP 26.10). ja elektriautodel olevat tulevikku (ÄPL 2, – EA 3) on õigustanud ennast ülekäigurada- Energiat säästa on aga vaja (ÄP+16.2, Gr ÄP 7.4, TM 4, PP 8.7), vesinikkütusel ole- del, kuid mitte tänavate valgustamisel (EP 1, ÄP 26. ja 30.5, PM 14.11). Tihti küsitak- vat tulevikku (ÄP 21.4, EL 11). 22.11). LED (EP+ 15.3) on ka taskulambis se, kelle asi see on (PM+ 8.6). Suured ener- Teisel poolaastal jätkus kirjutiste voog, (TM 4), kirjutati lambi kestvusest (EJEn 3). giasäästuplaanid on terendumas Vormsil milles vaagiti jätkuvalt elektriautode ostja- Hõõglampe müüdi nüüd kui küttekehi (ÄP 29.3). Soojustada saab ka akende vali- te ringi (PM 30.7, 2., 17. ja 19.8, 6.9, 21.11, (EP 1.3). Venelased lasid 100-W pirni ase- kuga (ÄP 16.11). EP 6.9, ÄP 9.9, 20.12), ostjat peeti koha- mel müüki 95-vatise (Ins 3). Meil oli 60-W Viimsi on innovaatiline: kui kehvalt iso- ti hulluks miljonäriks (PM 5.12). Ennekõi- hõõgpirn müügilt kadumas (EP+ 15.3). leeritud soojustorustikule raam ümber ehi- ke läheb auto sotsiaaltöötajatele (EP 8.10, EK-l oli kava kärpida tolmuimejate võim- tada ja see telgiriidega katta, saaks kodu- PM 22.10). Kirjutati elektriautode kohta sust ja reguleerida nõudeid teistele koduma- tute varjupaiga odavalt valmis (ÕL 1.12). käivatest müütidest (ÄP 14.10), autost kui sinatele (PM 23.8, 10.9). Kunstniku nägemus soojast toast võib ülla- tulevikuinvesteeringust (ÄP 31.8), mak- tada: vt Kaarel Eelma „Kaks ruumi puid“ sumusest (ÄP 25.8, PM 26.8, 6.9), talvis- Diktüoneemakilt ja fosforiit (PM 10.2). Tallinna Soojusest taheti teha 1. test sõiduoludest (EP 26.9, 5.10, 7 11, ÄP Meie diktüoneemakilda varu on 62,3–64 kategooria ettevõte (ÄP 3.11). 27.9), tuhatkonnast elektriautost meie tee- mld t suurune ja sellel on mitmeid kasutus- del (PM+ 4.11), kiirlaadimisjaamade raja- valdkondi (*KT 5). Käsitleti teisigi kildaga Kvoodid ja elektriautod mist (PM 5.10, ÄP 19.8, 5.9, 8.12. KT 11, seonduvaid küsimusi (*OS 1, Horisont 1). Brüssel andis märku, et oleks parem, kui PP 29.12), tavalaadijatest (ÄP 23.3, 30.5, N Liidu ajal peeti diktüoneemakilta, tuntud Eesti kvooti juurde ei küsi (EP 4.2). Meil 12.5, 1.6, 26.9, EP 31.5, PM 24.9), autode veel graptoliitargilliidi, diktüoneemaargil- arvati, et saastekvootidega kauplemine müratusest (PM 19.9), koostööst Mitsubis- liidi, konnatahvli jt nimede all, põlevkiviks nõuab ettenägelikkust (PR 27.5). Aprillis higa (EP 21.10). Saab ju Eestist Mitsubis- (vt ENE 1987), nüüd enam mitte, kuna kilt ulatus kvooditehingute maht veidi üle 300 hi katsepolügoon (EP 4.5) ja meil ootab ees ei sütti õhkkuivas olekus tikust nagu kuker- mln € (PM 5.4). Kuid oli pinget (PM 20.5), unikaalne kogemus elektriautode kasutami- siitpõlevkivi (Horisont 1). Küll aga on neil kui EK lükkas tagasi meie valitsuse saas- sel (EP 18.4). omadus süttida iseeneslikult niiskes ole- tekvootide jaotuskava (PM 30.4). Jurist jäi Vähetähtis pole ka elektriauto voolualli- kus ja visalt põleda, vaatamata intensiivsele kvoodivaidlustes Eesti riigi poolele (PM kana, kui torm kuskil maamajas elektri viib kustutamisele ja ka sellele, kas peame neid 18.11). EK kinnitas lõpuks vaidlusi tekita- (EP 29.12). Autodest veel, et tõeline ben- või ei pea põlevkiviks. nud jaotuskava aastateks 2008–2012 (PM siiniauto pidavat tulevikus võtma pistikust Ilmus pikem ülevaade akadeemik Mih- 6.12). Tšehhi registrist läks kaduma (varas- voolu (EP 11.7). Opel Amperas on kõik kel Veiderma elust, mis on seotud fosforii- tati) 475 000 EL-i heitmekvooti (PM 21.1, elektri peal (EP 15.8). Volvo ja Siemens diteemaga: töö Maardu keemiakombinaa- ÄP 24.1, 4.2). Opositsiooni arvates jagati hakkavad koos elektriautosid tootma (ÄP dis, doktoridissertatsioon teemal “Fosfaati- meil kvoodiraha Tambovi konstandi alusel 1.9), Peugeot tõi elektriautosid turule (ÄP de töötlemise uuringud fosforväetisteks ja (PM 12.10). Sotsid pidasid kvoodiraha ka- 12.10). Euroopas oli elektriautode turuosa söödafosfaatideks” ning Teaduste Akadee- tuserahaks (PM 26.9). Avalikustati RMK-le 2011. aasta esimesel poolel 0,07 % (EE mia nn fosforiidiprogrammi juhtimine fos- jagatava raha suurus (PM 26.9). 10.11). Taani ostis poole aastaga vaid 283 foriidisõja ajal (*KK 1). Fosforiidikaevan- Anne Sulling ja Hannu Lamp müüsid elektriautot (PM 10.11). Eesti kõrval pürgib damise ajaloost ja perspektiividest kirjutati 2010. aastal kahepeale rohkem kui poole Saksamaa elektriautoriigiks (ÄP 18.5). Meil ajalehes Eesti Ekspress põhjalikumalt (*EE maailma riikide vahel kaubeldud saastek- arvatakse, et 10 aasta pärast on elektriauto 20.10, EE 20.10). vootidest (ÄP 18.2, PM+ 19.2, 9.11). Kuid tavaline (EP 5.3, 21.6, ÄP 9.6). VKG-l tekkis huvi fosforiidimaagi kesk- riik olevat kvoodikaubanduse tulu maha Mujal maailmas võideldi jalgratastel alas- konnasõbraliku kaevandamise vastu 20 ha-l vaikinud (EP 2.11). Kvoodimüük (ÄP 3. ja ti sõites autostumise vastu (EE 5.5). Meil 80 m sügavusest (PM 31.8, 3.9, ÄP 31.8, 25.2) toob Eestisse 507 elektriautot ja laa- arvati samuti, mida vähem autosid linnas, Kt 9.9, 21.10, Sirp 23.9, ÄPT 10, VT 8.11), dimisjaamad (ÄP+16.2, EP 4., 25. ja 30.3, seda parem (EP 21.1). Siim Kallas soovib mis põhjustas mitmes valdkonnas hüsteeria PM 4.3, 19.7, EE 31.3, EP 1.6, ÕL 28.6, Ins tõrjuda autod kesklinnast välja (PM 29.3). (ÕL 6. ja 8.9, VT 8., 16. ja 25.11, PR 22.11, 9, TM 12). Terendumas on Eesti elektriline Müügile ilmusid Kettleri elektrijalgrattad PM 23.11, EE 1.12, PL 5.12). Jaanus Pur- tiigrihüpe (ÄP 4.3). (EP 4.5). Kuid automaksu (EP 26. ja 31.1, ga (VT 3.12) andmetel oleks fosforiiditöös- Elektriautodel on nii kahtlejaid 23.2) peeti siiski vahendina roheliseks aju- tus toonud Virumaale 600–700 uut töökoh- (*PM+12.3, EP 31.3, Otsustaja 49) kui toe- pesuks (ÄP 27.1). EL-il oli kava piirata ben- ta (EE 20.10). Kaevandamishirmus rahvast tajaid (EE 2.6, EP 14.3), ka rõõmust hõis- siiniautoga sõitmist (ÄP 9.3). Kas tulevik on lohutati, et ega uurimine pole puurimine kajaid: „Tere tulemast, elektriauto!“ (PM vesinikuautol (PM 28.11)? Google patentee- (EP 1.9). Virumaa Teatajas ilmus tihti mit- 12.3). Tallinna–Monte Carlo rallil startisid ris isesõitva auto (PM 20.12), tema Street- melt teadjainimestelt kirjutisi kaevandami- elektriautod (EP 10.2, 3.6, PM 3.6, ÄP 3.6). View autod tulevad Eestisse (PM 31.5). se poolt või vastu (VT 25.11, 13. ja 18.12). Tallinna 9-liikmeline delegatsioon käis Mo- Keskkonnaminister Keit Pentus teatas, et nakos ralli finaali vaatamas (EP 8.8). Kuid Elektrivalgustus fosforiidi kaevandamist pole kavas lubada elektriautot peetakse ka põrsaks kotis (WT Inimese võimsus vastab umbes 100-vatise (PM EP 16.11, 24.11). Akadeemik Raukas 8. ja 9.9) ja optimistlikuks raiskamiseks (EP elektripirni võimsusele. Hobune on inime- tiražeeris oma veendumust, väites, et juba 20.6). Põlevkivielekter muutvat elektriau- sega võrreldes pea seitse korda jõudsam (1 minister Pentuse eluajal hakatakse fosfo- tod saastajaks (EP 1.2). hj ≈ 736 W) (KK 6). Kuid kunagi läks ta- riiti kaevandama (EE 1.12). Eesti fosforiit Riik maksab osale ostjatest poole auto lunikul kolmandik põllutoodangust hobuste olevat üks maailma parimaid (*KT 4, VT hinna kinni (EP 29.4, 24.5).Toetati ka tuule- toiduks (EP 17.9). 16.11). Elektronmikroskoop oli abiks fosfo- projekte (ÄP T 6), tehti tõllakuur soojapida- Kas uskuda, et hõõglambi kaotami- riidi tehnoloogiliste omaduste ja keskkon- vamaks (ML 15.12), raha jõudis ka haigla- ne pole EL-i vandenõu (TM K&E 4, LõL nariskide hindamisel (EL 10). Pealegi ole- tesse (ÄP 26.1), anti tasuta elektrijaamade- 6.10, ML 29.12), päevavalguslambid põh- vat fosforiit üha kallinev kaup.

Estonian Combustible Natural Resources and Wastes 2012 39 AJAKIRJANDUSÜLEVAADE. PRESS REVIEW

Kui Kabalas oleks kunagi kaevanda- 1934. aastal otsiti Võrumaal naftat (PM dusloata jäädes uste sulgemine (PR 22. ja miseks läinud, oleks tulnud esmalt väljata 3.10). Ei saa jätta tähelepanuta ka kunagise 26.3, ÕL 29.3, 11.4, ÄP 30.3, PM 6., 11. ja põlevkivi (EP 1.9). Kes soovib meenutada Eesti maavarade teadjamehe Lembit Ade- 14.4, EP 9.4). Üks võtmeisikuid oli kaevan- eelmist fosforiidisõda (VT 1.12) Rootsis il- ri kirjutist, kus on välja öeldud, et Svetla- damiskõlblike maade omanik Nikolai Reis- munud Eesti Päevalehe jt sealsete väljaan- na Korbut ja Rein Peikre tegid kindlaks, et man (ÄP 11.4). Tüli temaga oli põhjuseks, nete vaatekohast, saab seda kokkuvõtlikult põlevkivi polegi Eesti hinnalisim maavara, miks Toomas Tamm olevat pannud Kivi- teha Ülo Ignatsi raamatu „Vaba mehe vaba vaid seda on hoopiski tehnoloogiline dolo- õli Keemiatööstuse müüki (EP 19.4, ÄP sõna“ (Eesti Keele Sihtasutus, 2011) vahen- miit, millest annab toota väga nõutud me- 20.4). Tamme kahtlustati enda mõrva tel- dusel. Sealt leiab kirjutisi ka meie põlevki- tallilist magneesiumi (LE 6.12). Akadeemik limises (EP 14.6), kuid mõrva lavastamise vitööstuse arendamise kohta. Nii siis kui ka Mihkel Veiderma nägi Eesti rolli põlevkivi- (EP 7.11, PM 20.12, ÄP 20.12) süüdistuse nüüd peetakse kaevandamist raskendavaks alase teabe jagamisel teistele riikidele (PM said Oleg Ljadov jt (ÄP 9. ja 14.6, PR 13.6, asjaoluks fosforiidilasundil paiknevat dik- 19.7). PM 14.6). tüoneemakilta (ÄPT 10, ML 15.11). Selgus, et Uus-Kiviõli kaeveloa võib Kildaga on osaliselt seostatav meie ra- EE Kaevandused saada vaid EE (PM 22.3). Põhja-Kiviõli II doonieritised, kildast annaks toota mitme- Peatati Uus-Kiviõli kaeveluba, mida taotle- mäeeraldisel lubas Kiviõli Keemiatööstus suguseid metalle. Radooni imbumise vastu sid VKG ja EE (ÄP 14.10, PM 8.11), kae- hakata kaevandama maaomanike protestist hoonetesse (PM 3.11) on võimalik võidel- vandada lubatakse EE-l (PM 12.10, ÄP hoolimata (ÕL 22.3, EP 2.5). Ettevõte taot- da (PM lisa Ehita ja rekonstrueeri, sügis). 12.10). EE taotles laiendamist veel teistele les keskkonnaministeeriumilt kaevandamis- Toodi andmed radooni eritumisest Harju- aladele (PM 26.2, 15.4, PR 19.5, 23.9). Põ- luba Sonda (PR 2.6, ÕL 12.11) uuringuväl- maal (EJEc 4). Tiit Vähi müüs Molycorpile levkivikaevandamise kallinemist oodati ala- jale (PR 12.11). Kaevandamisega oli jätku- viimase osa haruldaste muldmetallide toot- tes aastast 2012 (PR 14. ja 16.7). EE taotles valt sekeldusi. Nimelt esitas endine äripart- misettevõtte Silmeti aktsiatest (ÄP 25.10, 29 % suurust hinnatõusu (PM 27.7), mida ner Nikolai Reisman riigiprokuratuurile ek- 17.11, PM 26.11). EL lubas tekitada harul- asus uurima konkurentsiamet (PM 24.11). sitava kuriteoteate (PR 6.11). Kiviõli Kee- daste muldmetallide laod (ÄP 7.9). Banaa- Hind ei sobinud VKG-le, kuna ohtu sat- miatööstus sulges keskkonnaameti nõudel nikoortega saab kaevandusvetest eraldada tus diislikütuse tehase projekt (EP 23.11). põlevkivikatlad, gaasküte tõstis soojahinna mitmesuguseid metalle (EP 20.10). Freeskombain vähendas põlevkivikadusid järsult lakke (PR 1.11). (ÄP 10.2). Põlevkivi Kunagine veega täitunud karjääriauk Põlevkiviõli jt kemikaalid Ilmus õpik „Eesti mäendus“ (M&M 29.4, võib olla takistuseks põlevkivi kaevanda- Maailmas lasuvast põlevkivist annab too- 13.5). Korrati lihtsamat põlevkivide mää- jatele (EP 4.2). Aidu karjääri vesi arvati ta rohkem kui 2,9 triljonit barrelit (1 bar- ratlust: kivim, mis õhkkuivas olekus süttib olevat teinud Purtse jõe vee häguseks (PR rel = 0,159 m3) õli (Horisont 4). Meil lä- tuletiku leegist ja mille orgaaniline aine 23.5). Samas saaks Aidu karjääri sulgemi- heb enamik põlevkivi veel põletamiseks annab utmisel vähemalt 20 % õli (Horisont se järel veega täituvaid tranšeesid kasutada (Horisont 2). Põlevkiviõli toodavad Eestis 1). Meenutati Paul Kogermani seoses ku- veematkaalana (PR 21.9). Vanaküla karjäär VKG 220 000, Kiviõli Keemiatööstuse OÜ kersiitpõlevkivi uuringutega (OS 4). Kirju- oli sulgemiseelses seisus (PR 14.6). 65 000 ja EE Õlitööstuse AS 190 000 t aas- tati selle rikastamisest (*OS 2), selektiivsest EE kaevanduse kaevuritele lubati hüvitist tas (EP 11.1). Ressursitasu tõus painab põ- kaevandamisest (OS 1), kaevanduste aher- (PM 17.2), ligikaudu 3000 saavad palgatõu- levkiviõli tootjaid (ÄPT 1). Alates 1. april- aine kasutamise võimalustest (OS 2). TTÜ su, kuid kaotavad mõned senised lisatoetu- list 2011 muutus keskkonnatasude arvesta- soojustehnikainstituut on keskendunud põ- sed (PR 26.4, ÄP 26.4). mine (KT 3, EMT 6). Kütjaid kollitas kõrge levkivile (Ins 7). Oil Shale’i erinumbris kä- põlevkiviõli hind (PM 15.2). Eestit aga võib sitleti peamiselt põlevkivi energeetilist ka- VKG kaevandused hakata kollitama koolitamata jäänud põlv- sutamist (OS 1s, vt lisaks 1). EE ja VKG Kohtla-Järvest võib saada pruuni kulla pea- kond põlevkivikeemikuid (*Koduomanik korraldasid kaevuritele peo (PR 5.5, 12.8). linn (PM 14.4). Ettevõte esitas taotluse Oja- 6). Detsembris 2011 avati EE Kaevanduste maal ja Sompas kaevandamiseks (PM 11.5) Poliitik Jürgen Ligi ja Harri Mikk EE-st kunstigaleriis näitus „Põlevkivi kaevanda- ning alustas kohtuteed EE-ga Uus-Kiviõli rääkisid õlimaksust ja Eesti õlifondist (EP mine läbi kunstnike silmade“ (Sirp 8.12). kaeveloa pärast (PR 8.11, 12.10). VKG-l 15.4). Õlimaks ähvardaks VKG rafineeri- Praegu välja antud kaevandamislubade on pankadega sündikaatleping põlevki- mistehast (EP 8.9). EK kavandab Lääneme- alusel jätkub põlevkivi 2020. aastani (EP vi kaevanduse rajamiseks (Kt 15.7). Aas- re laevadele 10 korda väiksema väävlisisal- 31.1). Riigikogu ei toetanud keskkonnako- tani 2020 investeeritakse kaevandamisse dusega kütust (ÄP 20.7). Saksa allveelae- misjonis maapõueseaduse muudatuse alga- 247 mln € (PM 4.10). Ojamaa 13,8 mln € vad kasutasid II maailmasõja ajal põlevki- tamise ettepanekut, mille sisu oli põlevki- maksva Ida-Euroopa pikima 13 km pikku- viõli, tabamuse korral lekkis õli mere põh- vi kaevandamismahu vähendamine 15 mln se ja 4 m laiuse õlivabriku põlevkivi tarne- ja (EP 2.3). Kunagi eelmise vabariigi ajal t peale aastaks 2015 (EL 2). Kaevandami- konveierit hakati ehitama kahest otsast (PR tootis Eesti endale ise bensiini, seda jätkus sel tuleb arvestada veeprobleemidega (KT 12.6, 7.9). Konveieri tootlikkus on 700 t/h Riia bussidele jm välismaale. Tehti isegi 4), oluline on põhjavee seire (ML 14.3). EE ehk 3 200 000 t/a (ÄPL 9, PR 30.9). aviobensiini (EE 31.3). Raul Järviste kü- soovitab sulfaate sisaldavat kaevandusvett Ojamaa kaevandus läheb käiku 2012. tuste säilimisalane doktoritöö olevat suu- väärt mineraalveena (ML 2.6)? Arutati, kui aastal, mil seal hakkab töötama 500 ini- resti põhinenud kaitseväe tellitud uuringu- kaugel karjäärist võivad kaevud kuivaks mest (EP 15.12). Aidus nähti perepäeval tel (ÄP 3.6). Eesti ja USA jätkavad kuna- jääda (KT 3). Kaevandusvee soojust saab põlevkivi kaevandamist (ML 30.6). Oja- gi alustatud (PM 22.3) põlevkivikoostööd kasutada majade kütteks (Horisont 1). Uu- maa kaevanduses (EP 15.12) tekkivast ahe- (ÄP 28.2). Aastatel 2011–2020 investeeri- riti Ubja kaevanduse mõju Toolse jõele (OS rainest (PM 31.10) kavandati Aidu karjää- takse välisprojektide ettevalmistamisse 68 3). 140-aastaseks saanud Kunda tsemendi- ri 70 ha-d enda alla võtvat püramiidi, mis mln € (PM 4.10). tehase (ÄP 24.5, ÄP 1.6) Ubja põlevkivi- tuleb Cheopsi püramiidist ligi seitse korda EE ja VKG võistlevad kumb neist suu- kaevanduses töötas 1938. aastal 244 töölist mahukam ja viiks Eesti 20 aastaga taolise dab esimesena arvestatavas mahus ja nõu- (Kt 20.5). Kohtla-Nõmmel põles pinnase all rehepaplusega (VT 2.11, ÄP 25.11) maa- tava kvaliteediga autokütust põlevkivist 2 m sügavuses põlevkivi, vahetult enne tu- ilma juhtivate püramiidiriikide hulka (EE valmis teha (PR 20.9). Tuletati meelde ku- hamägede tantsupidu (PM 9.2). 27.10, PR 29.10, ÄP 1. ja 25.11). Purga nagisi oskusi kukersiitpõlevkivi gaasistada Venemaa pakkus uue Narva silla eest arust peabki eestlane olema rehepapp – pi- (EPLVJ). Teadlased selgitasid, mis on bi- meile oma põlevkivi põletada (Otsustaja sike ja nupukas (VT 3.12). Muudest püra- tuumen (ÕL 21.5), kirjutasid veel termobi- 47). Kaevandusmuuseum sai täiendust (PR miidiuudistest: avastati 17 senitundmatut tuumeni vanandamiskatsetest (OS 1). 21.3). OÜ Eesti Geoloogiakeskusesse mää- väikepüramiidi (TM 9). Tehti juttu ka Ber- Veelgi suuremat rafineerimistehast ka- rati nõukogu liikmeks meediaärimees Hans muda kolmnurka uppunud püramiidist, te- vandasid ukrainlased Tallinna Sadamaga H. Luik (ÄP 13.7). Kivisöealaseid kirjuti- gelikult teadussaate „Püramiidi tipus“ põh- Paldiskisse (ÄPL 7). Eestist võib seega saa- si satub üha harvemini ajakirjandusse. Ida- jalaskmisest (PM 27.6). da viie aasta pärast vedelkütuseid ekspor- Ukraina laste kivisöeärist pajatab eestlaste tiv riik (ÄPL 7). Eesti aastane vedelkütuste tehtud dokfilm „Auk nr 8“ (PM 21.4). Film Kiviõli kaevandused tarbimismaht on 965 000 t (ÄPL 7). Eestis pälvis Venemaal auhinna (PM 24.12). Kiviõli keemiatööstust ähvardas kaevan- suurendati vedelkütusevaru (ÄP 3.3).

40 Eesti Põlevloodusvarad ja -jäätmed 2012 AJAKIRJANDUSÜLEVAADE. PRESS REVIEW

Novotrade Invest Kohtla-Järvel kavat- Kiviõli Keemiatööstus Kirjutati TÜ geoloogide tutvumiskäigust seb ehitada naftajäätmete töötlemise teha- Toomas Tamm võrdles 2010. aasta lõpus Jordaaniasse (WT 8.9, UT 9). EE müüs 37 se võimsusega kuni 50 000 tonni aastas, talle kuuluvat Kiviõli Keemiatööstust kohe- mln kr eest osaluse Jordaania tütarettevõt- saadusteks on masuut, diislikütus ja ben- kohe kinni mineva muuseumiga. Nüüd on tes (ÕL 2.8). Jordaania sai 2011. aastal uue siin (PR 21.3). Ka saab bensoehappetehas selge, et niivõrd tulusat õli tootvat “muu- valitsuse (PM 2.2). Venemaa energeetika- laienduse (ÄP 20.9). seumi” annab kogu maailmast otsida (ÄP firma Inter RAO avas oma esinduse Araa- 2011. aasta oli lisaks kõigele muule kee- 3.8, 6. ja 13.7, PR 30.7). Keskkonnaamet bia Ühendemiraatides, et alustada 90–150- mia-aasta tunnustamaks keemia panust nõudis ettevõttelt tootmise põhjalikku üm- MW põlevkivielektrijaama ehitusega Jor- inimkonna heaolusse (EP 13.1, EP 27.10). berkorraldamist (PR 14.5, 18.8, 16.9, PM daanias. 250 mln $ maksvat projekti rahas- Tallinnas toimus rahvusvaheline rohelise- 10.8, ÄP 16.8). Keemiatööstusettevõtete tavad 2/3 ulatuses Saudi Araabia investorid le keemiale pühendatud konverents (Sirp TOP-is oli Kiviõli Keemiatööstuse OÜ naf- (ÕL 14.2). EE ehitatav elektrijaam valmivat 16.9). Tallinna kosmeetikapoes valati poe tahinna tõusu mõjul kolmas, vahetult VKG 2016. aastal (PM 12.10, 22.11, ÄP 12.10). töötajale kapatäis „naftat“ pähe, et tõmma- ees (ÄPT 10). Heiti Hääl omandas pool Ki- Kuid kas jätkub mujal maailmas tootmi- ta tähelepanu Kanada naftaliivade käitlemi- viõli keemiatehasest (PR 28. ja 29.12). se käimapanemiseks piisavalt omamaiseid sele kaasnevale keskkonnareostusele (EP Purtse jõe põhjas on aastakümneid tagasi spetsialiste (*EP 18.3, PM 22.3, *PM 30.3, 16.6). Eluaegseid mootoriõlisid (ÄPL 5) settinud saaste, millest vabanemiseks pole 11.5, *Koduomanik 6)? EE valis välja roh- pole olemas. Kiilis sai kohaliku katlamaja lahendust leitud (PR 23.8). kem kui saja kandidaadi seast kaks noort, masuudimahutite puhastamisel mürgituse kes lähetati välisülikooli vedelkütuste rafi- kolm töömeest (ÕL 14. ja 15.10, EP 15.10). EE põlevkiviõli tööstus neerimist tudeerima (PR 20.9). Kuid ikka- Vanaõli käitlemisel saadud õli on põh- Pidevalt on olnud arutlusel vajadus lahu- gi tuleb arvestada sellega, et maailmas pole justanud katlamajades kümneid plahvatusi tada EE Õlitööstuse AS EE-st (ÄPT 5). kaht ühetaolist põlevkivi (*EP 18.3). (EP 15.11). Keemiatööstuses tuleb olla et- EE toodab õli 190 000 t/a (EP 11.1), aas- tenägelik (ÄPT 1). Kui peaks tulema kee- tal 2012 valmiv uus Enefit 280 lisaks veel Põlevkivitööstuse jäätmed miaõnnetus, tuleb osata see ka likvideerida 290 000 t/a (EP 11.1, ÄP 10.2, 11.3). Sead- Kohtla-Järvel on ladestatud u 73 mln t (KT 11). Lihtsaks kujunes õnnetus kraavi meid veeti kohale Paldiskist (PM 29.3). poolkoksi ja ligi 100 000 t fuussi jm, Ki- läinud poolakate lämmastikhappe veokiga Aastatel 2011–2020 investeeritakse õli- viõlli 13 mln t poolkoksi ja 58 000 t fuus- (PP 29.12, ÕL 29.12). Grillsüsi peab enne tööstusse 271 mln € (PM 4.10, PR 14., 26. si (ÄP 25.8). Muutunud on kaevandusjäät- turule viimist olema registreeritud Euroo- ja 27.10, 6.11, 31.12). Paigaldati uus elekt- mete kohta käiv jäätme- ja maapõueseadus pa Kemikaaliametis (ÄP 12.4). Söetootjad rifilter (ÄP 17.11). 2016. aastal valmib põ- (EPLVJ). Eesti metsast enam puitu ei saa (EP 2.8). levkivi vedelkütuste tootmiskompleks moo- Põlevkivi aherainest kasutatakse 31,4 %, torikütuste saamiseks (ÄP 10.2). Avalikus- 2020. aastaks oleks vaja 40 %, põlevkivi- Põlevkiviõli. VKG tati õlitööstuse Auvere külla tuleva tehase tuha kohta on need arvud vastavalt 8,1 ja VKG ja Kiviõli Keemiatööstus jagasid Äri- KSH programm (PM 5.2, 1.11). Auvere kü- 15 % (ÄP17.3). Olga Vets kaitses dokto- päeva TOP 2010 32.–33. kohta, samas kui las avati tulevase kütteõlide tehase suur ja riväitekirja „Põlevkivituhk kaltsiumkarbo- käibelt ja kasumilt oldi vastavalt 24. ja 229. ülivõimas kütuseterminal (PR 7.9, ÄP 7.9, naadi toormena: protsessi teostatavus, meh- hanism ja modelleerimine“ (Sirp 1.12). Kui ning 16. ja 50. Varasem suursaastaja VKG WT 8.9, PM 1.10). põlevkivi survetugevus (ÄP 31.3) on 20–40 pälvis 2011. aasta keskkonnategija tiitli (KT EE kasvatas aprillis õlitoodangut lau- MPa, siis aherainel on see 40–80 MPa (Ins 11, EL 12, PR 2. ja 22.12). sa kahekordseks eelmise aasta võrdluses 6). Tarmo Tohver kaitses doktoritööd „Ees- VKG prognoosis aastaks 2011 kasuta- (PM 26.5). Saadi Ameerika laborist esime- ti põlevkivi kaevandamis- ja rikastusjääki- da õli tootmiseks 2,4 mln t põlevkivi eel- ne katsepartii kukersiitpõlevkivist toodetud de kasutamine“ (M&M 13.5). Ida- ja Lää- mise aasta 2 mln t asemel (ÄP 10.6). Ette- õlist valmistatud diislikütust ja sõideti selle varal Jõhvit mööda ringi (PR 26.10). Oma- ne-Virumaa kahel teelõigul alustati ekspe- võttes töötab 53 vana Kiviteri tüüpi uttesea- moodi võidujooks käibki EE ja VKG vahel rimentaalse teedeehitusega, kus kasutatak- det, mis suudavad aastas toota 250 000 t õli põlevkivist mootorikütuste valmistamisel se põlevkivituhka (ÄP 13.6, PR 23.9). Rii- (EP 11.11). Tehti ettevalmistusi teise Petro- (ÄPL 7, ÄP 27.10). Kuid on oht, kui EK gikoguliige tundis nendel tegemistel korteri tüüpi õlitehase ehitamiseks võimsuse- hakkab eelistama keskkonnasõbralikumaid ruptsioonilõhna (ÄP 19.9). Põlevkivituhka ga 100 000 t õli aastas (EP 8.9). Esimene vedelkütuseid (ÄP 7.10). on maantee-ehitusel kasutatud ka varem, tehas saavutas täisvõimsuse 3000 t põlev- 1970.–1980. aastatel (ÄP 19.9). kivi ööpäevas (ÄP 1.7). 2015. aasta lõpuks Jordaaniasse ja USA-sse Kui ajakirjanik teatab, et keegi olevat peaks valmima rafineerimistehas diislikü- Eestlased sihtisid USA põlevkivivarusid võitnud KKM-i tuhamägede katmise pak- tuse tootmiseks (PR 10.6, EP 11.11). Oldi (ÄP 19.5), ameeriklased lubasid Eesti met- kumise (ÄP 17.3, 1.4, PM 18.3), ei pruugi vastu põlevkiviõli täiendavale maksustami- sa kokku osta (EE 29.9). USA-s pakuti EE- lugu lugedes kohe selguda, kas ikka oli tegu sele (PR 4.8). le Utah’s seismajäänud riskialdiga põlevki- tuha või hoopis poolkoksimägedega, mida Rafineerimistehase (ÄP 29.9) tootmis- viprojekti koos põlevkivi ja kaevandusšah- rahvas nimetab samuti tuhamägedeks. Pool- võimsuseks kujuneb 700 000 t/a, kuid tasu- tiga – 29 mln € eest. Tehing sai tehtud, oste- koksi- ja koksimägesid nimetatakse veel vus on arvutatud 470 000 t pealt EP 11.11). ti ettevõtte Oil Shale Exploration Company jäätmemägedeks (*EP 4.4). Need katmist Põlevkividiislit võis julgelt kütusepaaki (OSEC) aktsiad (ÕL 09.3, PM 10. ja 17.3, vajavad mäed (ÕL 25.8) sisaldavad kõige kallata (ÄPT 10). 29.4, ÄP 10. ja 14.3, 18.10, 22.11, 7.12, EP muu kõrval kuni 5 mln m3 reostunud vett VKG annab tööd 1700 inimesele (PM 11.3, EE 12.5). Sandor Liive võttis kokku: (*EP 4.4). 16.12). Ettevõte ostis Silbeti Plokk OÜ investeerisime Eestis 500 mln €, Ameerikas Ahtme tuhaväli saab kahe aastaga katte pankrotivara (ÄP 12. ja 14.4), 2015. aas- ostsime maa – 30 mln € eest (PM 31.12). peale (PR 25.8). Tööd Kohtla-Järve pool- tal on kavas oma tsemenditehase ehitami- USA-s ollakse vaimustatud Eesti oskusest koksimägedel käisid hooga (PR 9.5). Selle ne, millele 2008. aastal kriips peale tõmma- õli saada (PR 27.10). Utah’s ollakse huvita- mäe sulgemine läheb maksma 28,9 mln €, ti (EP 8.9). VKG liitus Põhjamaade elektri- tud põlevkivitööstuse arendamisest: nii tul- Kiviõli oma 6,4 mln € (ÄP 25.8). börsiga (ÄP 20.10) ja kasvatas oma elekt- lakse sealt kingikoormaga meie tööstusega Kukruse aherainemäe käigukoht vajus ritootmist (PR 19.10, ÄP 25.10). Ettevõtte tutvuma (EP 3.6). Sealne põlevkivi olevat talvega lohku ja trepi lähistele tekkis senis- eksjuht Janek Parkman läks Eleringi tööle erakordselt kvaliteetne (ML 30.7). USA-s test laiem lõhe, ent ohtlikke varinguid põ- (PM 5.8, ÄP 5.8). on kaevandamise alustamiseks vaja hajuta- levkivimuuseumi direktori Ainar Varinurme AS Kohtla-Järve Soojus käivitas peami- da seal levinud põlevkivi räpane maine (EP arvates seal tekkida ei tohiks (PR 4.5). Ki- selt gaasküttel töötava tipu- ja reservkoor- 17.5). viõlis arendatakse seiklusturismi (ÄP 13.1). muse katlamaja Ahtme KJ-s (KT 2). VKG Kui USA-s paikneb 72 % maailma põ- Küsitakse: „Kas prügimäe ümbernimetami- sai loa osta Kohtla-Järve Soojuse (ÄP 1. ja levkivivarudest, siis Eestis vaid 1,1 %. Jor- ne näiteks suusamäeks on ikka prügi taas- 18.3). Veel oli kavas hakata soojust tootma daanias on 4,2 ja Marokos 3,5, suures Hii- kasutus?“ (ÄP 25.11). loomsete jäätmete ümbertöötajatelt saadud nas vaid 1,5 % (EE 10.3). Põhjust maail- Kui uskuda nuppu lehes, siis tekib Eestis kondijahu põletades (PR 1.11). mavallutamiseks (EP 15.4, PM 16.4) seega Eurostati andmetel inimese kohta 8216 kg kuhjaga. Maroko põlevkiviuuringutega on mittemineraalseid jäätmeid – seega põ- seotud veel TÜ ja TTÜ teadlased (ÄP 19.5). levaid (PM 23.9)? See on enam kui mu-

Estonian Combustible Natural Resources and Wastes 2012 41 AJAKIRJANDUSÜLEVAADE. PRESS REVIEW jal EL-is. Soome on 4350 kg-ga teisel ko- LNG-d (PM 31.3). Leiti, et Elering (EA 1) Eesti Energia hal. EE-l on luba masspõletustehnoloogia- koorib kasumit (ÄP 19.5). Etteheiteid teh- EE on Swedbanki järel Eesti väärtuslikum ga põletada 220 000 t jäätmeid aastas (ÄP ti Eleringile veel selle eest, et ta noteeris ettevõte (PM 27.4), kasum vastavalt 144 ja 27.10). Taolisi jaamu on Euroopas ligi 400. võlakirjad Londonis (ÄP 6.7, 23.9). Majan- 32 mln € (Otsustaja 49). Äripäeva TOP-is Raadi autobaasi alalt veeti ära 12 500 m3 dusminister Juhan Parts kinnitas monopo- 2010 on ta 18., käibes 2., kasumi TOP-is õlireostatud pinnast (PM 18.8). lidega (ÄP 25.7) võitlemise tähtsust (ÄP 1. EE 2010. majandusaasta äritulud olid Reoveest saab fosforit kõrvaldada põlev- 19.5). 796 mln € ja puhaskasum kasvas 119 mln kivituhksette abil (KT 3). Paljassaares käi- Jaapani asevälisminister meenutas, et €-ni ja investeeringud 219 mln €-ni (ÕL ku läinud biofilter muudab pealinna rannad energeetika ohutus kerkis päevakorrale 28.1). Kesk-Euroopa ettevõtetest oldi käi- puhtamaks (PL 19.9), seal „pesitsevad“ nu- juba koos tule kasutuselevõtuga (PM 10.5). bes 244. kohal (ÄP 27.9). Käisid jutud, et distid aga peletavad rändlinde eemale (EP Pikemas perspektiivis võib Saksamaa tuu- Parts vahetas välja kaks EE-d kritiseerinud 28.7). Pärnu naisterand jääb siiski alles (JT maenergeetikast loobumise otsus mõjutada nõukogu liiget (PR 6.7, EP 5. ja 6.7, ÄP 6. 6.12). Euroopa ja sh Eesti energeetilisi suundu- ja 22.7, EE 15.7) ja kinnitas EE ainuaktsio- musi (PM 6.6, ÄP 6.6, 25.7). Kui maailmas närina ühemõtteliselt, et Eestile on vaja uut Energiapoliitika peaks kriisi tõttu nõudlus energiakandjatele põlevkivielektrijaama (ÕL 16.6, PM 17.6, EK arvutuse järgi kallineb energia aastaks vähenema, ei jätkuks Venemaal praegu pea- PR 17.7). EE kasum tuli avaturult (ÄP 1.8). 2030 kaks korda, sh elektri hind 50 % (ÄP aegu 600 mld $ suurusest riigieelarvest (ÄP Aasta algul EE kasum kukkus (ÄP 29.4). 31.10). Akadeemik Raukas manitses otsus- 5.12) kuigi kauaks ja see hakkaks kaudselt Tuli ette elektrikatkestusi (EP 30.4, PM tajaid, et investeerimisotsuseid ei tohiks mõjutama ka Eestit. 30.4, PM 23.5). langetada päevapoliitilistel eelistustel (ÄP EE seisukoht on, et kaevanduste eralda- 1.8). Lembit Valilt ilmus kirjutis „Eesti Elektribörs mine elektritootmisest pole ettevõttele ka- elektrimajanduse arengustsenaariumid“ Euroopa elektrituru reform on kestnud juba sulik (PM 27.4). Eesti elektrijaamad toot- (*Ins 4), energeetikat käsitles veel keemik üle 20 aasta ja on ikka veel poolel teel (ÄP sid 2010. aastal ligi 13 000 gigavatt-tun- Pärtel Tõnsberg (*Koduomanik 6). Kaua 8.12). Meil oli elekter juba 100 aastat ta- di elektrienergiat (ÕL 13.9, ÄP 14.9). EE aega meie põlevkivikeemiatehastes töö- gasi (EA 7). Eesti liitus 2010. aasta aprillis Narva Elektrijaamad tootsid 2010. aastal tanud Mati Pallasma (PM 23.4) tegi ette- Põhjamaade elektribörsi NordPoolSpot-iga 11,5 TWh energiat ehk 45 % enam kui aas- paneku: 1) lahutada kaevandused EE-st; (ÄP 23.8). Elektriturg aga avaneb 1. jaa- ta varem (ÄP 13.1). Rohelise elektri osa- 2) eraldada õlitööstus EE-st; valitsus (või nuaril 2013 (ÄP 3.11). Seega tuleks juba kaal tarbimises küündis 13 %-ni (PM 3.11). Riigikogu) peaks kaasama TA energeeti- praegu kodutarbijaid teavitada (ÄP 20.7, EE alustas puiduga kütmist 2009. aas- kanõukogu, Riigikogu komisjone ja spet- ÕL 13.10, 9.12). Põhjamaade elektribör- tal, küttepuidu hind on sellest alates tõus- sialiste mujalt, et panna paika pikaajaline silt osteti 32 % kogu tarbitud elektrist (ÄP nud 132,8 %, millest on enim kasu saanud energeetikaalane julgeoleku ja arengukava, 18.1). Aastaks 2025 on meie elektriliinidest RMK (ÄP 12.9). mis oleks EE-le seaduseks; Riigikogus tu- 80 % maa all (EP 31.12). Ettevõte lubas inimlikumaks muutuda leks luua organ finantsjulgeoleku tagami- Elering (PM 16.5, ÄP 19.5, 3. ja 20.6) (PM 29.1, 1.2). Ametiühing nõudis palka seks (*PM 30.3). Julgeolekuks piisab ka ennustas peatset 60-% elektrihinna tõu- juurde (PM 3.2). Samas vedasid palgatõu- seisvatest tootmisvõimsustest (EP 20.1). su (PM 15.6). Arvati, et kahe aasta pärast su just meie energiafirmad (ÄP 26.5). Eesti Kui peaksime Euroopa elektrisüsteemiga viiendiku võrra (PM 19.4, 24.5, 29.10, EP elektritööstuse liidu tellitud uuringust sel- ühinema, võib see tuua kaasa kahjunõude 24.5, ÄP 24.5). Taavi Veskimägi arvates gus, et lähema kümne aasta jooksul vaja- Venemaalt (EP 14.12). Energeetiliselt jät- pole elektribörs Eestis hinda üles löönud, vad Eesti energeetikaettevõtted üle 6000 kusuutlikkuselt on Eesti maailmas 73. ko- tegu olevat elektrienergiale tekkinud turu- uue töötaja (PR 24.8), mis ei välistanud hal (ÄP 16.11). hinnaga (ÕL 9.7), põhjuseks oli veel elekt- seda, et Narva elektrijaamades koondatak- Raukas polnud rahul, et riik loob konku- rienergia nappimine Lätis ja Leedus (ÄP se sada inimest (PR 26.7), sh 41 väljaõp- rentsieelised riigile 100 % kuuluvale EE- 23.2, 23.8, 15.9). Konkurentsiamet kin- pinud elektrikut (PM 29.7, ÄP 29.7, nende le nii põlevkivivarudega kaubitsemisel kui nitas Eleringi (ÄP 11. ja 27.7, 1. ja 24.8, vähesusest vt PM 12.12) ja pensionieelikud õli tootmisel, kasutades ettevõtet pealegi 30.10, 1.11) uued (PM 31.8, ÄP 31.8) võr- (EP 1411). Korteriühistute elektrisüsteemid kui sularahaautomaati (ÄP 20.12). Sulara- gutasud (ÄP 4.10). Tulevikus peavad Ligi on muutunud ohtlikuks (PM 31.8, EP 9.12). haautomaadile vihjas veidi varem ilmunud ja Parts EE ja Eleringi jagama (PM 4.11). EE elektrijaama uute plokkide ehitami- Äripäeva juhtkiri (ÄP 12.10). Elektrihinna EE kinnitas kanda Lätis (ÄP 13.1PM 15.3). seks käisid läbirääkimised Prantsusmaa fir- tõstmine tähendaks kaudset kodutarbijate Meie odav elekter soodustas müüki Põhja- maga Alstom (KT 1, EA 1, PM 14. ja 15.1, maksustamist (ÄP 20.12). Selsamal põhju- maadesse (ÄP 12.1). Juhtus ka, et elekter ÄP 14. ja 17.1). Raha kindlustas Riigikogu sel on Liivet võrreldud hästivarjatud vam- oli Eestis kallim kui Soomes (PM 8.6) või (PM 11.1). Vaagiti riigiabi andmise üle (ÄP piiriga, kes eesti inimestelt ja ettevõtetelt püsis sama mis Soomes (ML 2.6, PM 23.8, 31.1, 24.3, PM 24. ja 25.3, EP 29.3, EE viimase elumahla tahab välja imeda (PM ÄP 26.10). 13.10, ÕL 21.11), ennem mitteandmise üle 4.8). Üks riigikogulastest pidas EE stratee- Estlink (ÄP 23.8) oli rivist väljas (EP (PM 2.6, EP 30.6), nii arvas ka Riigikont- giat ebameeldivaks ja segaseks (ÄP 20.7). 8.1, PM 10.1, 16. ja 17.2, ÄP 22.2). Anti roll (PM 14.10). EE-le taotleti tasuta saas- Praegu tagab Eesti avariireservi Latv- raha Balti riikide Kesk-Euroopa elektrisüs- tekvoote (PM 30.9). EE kasum oli samuti energo, tulevikus valmib ilmselt Kiisa- teemiga ühinemisvõimaluste uurimiseks kopsakas (PM 29.1). Moody kärpis veidi- le oma avariielektrijaam arvestusega 200 (ÄP 9.2). Meie jaotusvõrgud vajavad raha ke EE reitingut (ÄP 30.9, 21.12). Pankadelt tundi tööd aastas (ÄP 9.6). Oluline on ka (ÄP 8.2), seega elekter kallineb (ÄP 10.2). laenatud 500 mln € parandas ettevõtte lik- elektritootjate hajutamine (ÄP 27.4). Ener- Akadeemik Anto Raukase hinnangul tõu- viidsust (PM 24.9, 4.10, ÄP 29.9, EP 4.10). geetika tulevik võib peituda veeldatud maa- seb elektri hind mitte 20–60 % (ÕL 26.5, Jaama ehitus aga lükkus edasi (PM 14.6). gaasi ja taastuvenergia kombinatsioonis 16.6), vaid suisa 2,8 kordseks (ÕL 20.6). EE hakkab Läti Valkas elektrit tootma (*EP 2.6). Elekter peaks olema kättesaadav Kodutarbijad vajavad kaitset 2013. aas- (ÄP 26.1). Kavandamisel oli veel teisi väi- mõistliku hinna eest (ÄP 2.5). Torm Patrick tal avatava elektribörsi eest (PM 28.1, 2.6, kelinnade elektrijaamu (PM 21.3). EE os- (ÕL 27.12) viis elektri 100 000 majapida- 20.7, Mustamäe 6). Inimestele oleks vaja tis 66,5 % Paide soojusfirmast (ÄP 12.10). miselt (ML 29.12). selgitusi anda (EP 6.6). Hinnale paneksid EE otsustas ehitada rapsiõlitehasele Werol Jätkub ka arutelu tuul või põlevkivi piduri energiaühistute loomine (ÄP 16.12). koostootmisjaama (EP 5.7) ja ostis neilt (*ÄPT 4). Käsitleti alternatiivenergiaallika- Energeetikute streik ei pidavat kodusid katlamaja (EE 23.2), mis toodab rapsiõli te kasutamist Põlvamaal (LõL 15.2). Ener- elektrita jätma (EP 15.2). jahutamiseks ka külma (PM 23.3). giaprobleemide lahendamine nõuab julgeid Püssis pandi nurgakivi Eestit ja Soomet Elektri hinnatõusust nii ja naa räägiti läbi teadusprogramme (galaktiline energia, me- ühendavale elektrikaablile EstLink 2 (EP aasta (EP 31.3, 27.4, PM 31.3, 1. ja 2.4, ÄP taani klatraadid jt) (EP 11.4). 17.11, PR 17.11), mis toob 2014. aastal 31.3, 1.4, 18. ja 19.4, 20.6, PL 2.5, ÕL 5. Elektrijaamad võivad saada tasuta saas- Eestisse Soome elektrihinna (PM 17.11, ÄP ja 8.7). tekvoote (ÄP 30.3). Eleringi juhi Taa- 17.11). Üks Norra ettevõte on juba meie Ansip ei tahtnud isegi meenutada ku- vi Veskimäe arvates ei vaja Eesti uusi põ- elektriturul (ÄP 23.11). Tartu Aura keskus nagist EE börsile viimise kava (PM 31.3). levkivielektrijaamasid (ÄP 15.6), soovita- läheb üle Läti elektrile (PM 21.10). Vene- Mäletati, et ta käratas enne valimisi ja EE des põlevkivi asemel maagaasi, täpsemalt maalt pole börs elektrit ostnud (ÄP 22.11). võttis võrguteenuse tariifitõusu tagasi (PM

42 Eesti Põlevloodusvarad ja -jäätmed 2012 AJAKIRJANDUSÜLEVAADE. PRESS REVIEW

4.8). Hinna tõus aga oleks olnud meelt- tea milline tagamõte on neil pidevalt väita, ehk ameeriklaste raha eest (EP 13.12). mööda nii Partsile kui Liivele (EP 1.8). et me ise valisime 1940. aastal Nõukogude Rikas Rosneft (ÄP 1.9, PM 12.9) ehitas Avalikkust huvitas EE juhi Sandor Liive võimu (PM 1.12). Soome eksperdid hoia- neenetsi külale naftapuurimisõiguse eest (PM 14.6, EP 15.6) palga tõus (PM 2. ja tasid meid Vene armee eest, mille üksu- viis elumaja, käimlad õues (EP 2.3), aru- 27.4, 4, 2.5, EE 15.12), jälgiti veel tema si hakatakse koondama Euroopa piirile ta- tati firma ühe naftatöötlemistehase aktsia- karjääri suusaliidu presidendina (EP 26. ja gamaks täiemõõdulist sõda teiselpool piiri müüki välismaalastele (EP 5.7). Venemaad 29.10, ÄP 1.11). (PM 22.9). Kuid kõik ei näe seda ohtu (EP halvas kütusenappus (ÄP 6.5). Putini sõb- Juba poolaastast alates käisid konstruk- 2.11, PM 24.11). Ärevust tekitas, et Prant- raks peetava Timtšenko kütuseäri juhitak- tiivsed arutelud EE uue elektri hinnatõu- suse pank BNP Paribas pani Venemaalt se ka Tallinnast (EP 6.5). Tagasivaates tuli su üle (PM 2., 5. ja 30,7, 5.8, EP 15.7, ÄP plehku (ÄP 23.9) ajal, mil üritati kujunda- avalikuks, kuidas Berezovski lunis Jeltsi- 20.10). EE ei andnud kaua sisulisi vastu- da Venemaast tähtsat finantskeskust (PM nilt Abramovitši jaoks naftafirma välja (EP seid (PM 6.7, EP 13.7, ÄP 6. ja 18.7). Nüüd 3.11). Naftafirma BB kontor Moskvas ot- 10.10). Nüüd lahendavad need mehed tüli oli Parts hinnatõusu vastu (PM 13.7, EP siti läbi (ÄP 1.9). Londoni kohtusaalis (PM 1.11). Ka eelis- 15.7), Ansip nõudis asjakohaseid selgitusi Gorbatšov on arvatavasti sealse eluga tatakse Londoni börsi Venemaa omale (ÄP (ÄP 13.7), ka saatis Konkurentsiamet hin- enam kursis. Tema terane pilk märkas juba 4.10). Vene naftaplatvorm Ohhoota meres natõusutaotluse tagasi (PM 9.7, ÄP 11.7). aasta algul, et president Medvedev on oma vajus jäisesse hauda (PM 19.12). Hind tõusis nagu oli oodata (ÄP 4.7) 1. au- kaaskodanikke julgustanud (EP 20.1). Al- gustist 2011 – 6 % (ÄP 1.8). les aasta lõpul panid julgustatud kodani- Nafta Elektriturg võib hoopiski varustuskindlu- kud Medvedevi rääkima kodaniku rollist Nafta hinda hakkasid tõstma Gaddafi-vas- se vastutuse hajutada (EP 20.7) ja monopo- ühiskonnas (PM 23.12). Kuid tema suust tased (EP 22.3) väljaastumised Liibüas lide domineerimist suurendada (ÄP 30.11). on pärit ka kolm Venemaa põhihäda: lollid, (PM 19. ja 25.2, 11.4, EP 25.2, 8.3, 30.8). Õiguskantsler Indrek Teder: „Ma ei arva, et maanteed ja korruptsioon (VT 12.11). Gor- Hinnatõus (ÄP 22. ja 25.2) oli murettekitav avatud turg on saatanast, kuigi ma tõden, batšov ütles veel: „Putin pane amet kohe (PM 3.3, ÄP 4.3). OPEC otsustas suurenda- et see ilmselt tõstab inimeste elektriarveid maha“ (ÕL 27.12). da naftatoodangut (ÄP 9.3, 15.12). BP (IT 20 %“ (ÄP 24.11). Juba varem oli ta pan- Just metsatulekahjud näitasid rahvale, et 8) lõpetas tegevuse Liibüas (ÄP 22.2). Tun- nud kahtluse alla elektri hinna kergitamise Vene riik pole võimeline erakorralise olu- ti hirmu ka rahutuste pärast Saudi Araabias (EP 26. ja 27.7, ÄP 29.7). Aasta lõpupoo- korraga hakkama saama ( EP 2.12). Põles (PM 5.3, ÄP 10.3) ja Egiptuses (PM 1.2). le tundus, et elektrihind tõuseb 2012. aas- ju Siberis mets (PM 9.5), hävis kolmandik On veel oht, et Lähis-Ida ekspordib lisaks tal (EP 4.10). Kuid siis sai pea üleöö, enne Estonka külast Omski oblastis (PM 12.5). naftale islamiäärmuslust (EP 24.11). Juba jõulupühi Äripäeva tegijaks Sandor Liive, Jüris tegutsev Hekotek sõlmis Lessosi- küsiti: “Kas meid ootab ees neljas nafta- kui ta otsustas loobuda tarbijate taskust li- birskis asuva ettevõttega 20 mln € suuruse šokk?” (Ins 4). Kallis nafta (PM 23.3) võib saraha võtmisest (ÄP 22.12) ja teatas, et saeveski sisseseadmete lepingu (EP 7.11). dollarit nõrgestada (ÄP 8.3). Nafta 30 kuu mingit hinnatõusu ei tule (ÄP 22.12). Eks Valgevene (MV 13, ÕL 23.12) plaanima- kõrgeim hinnatase saavutati juba aprillis oli selles oma osa ka valitsusel, kes eraldas jandus käis alla, nende rubla devalveeriti (ÄP 5. ja 27.4). Samas olevat naftaturg üle- EE-le 30 mln € väärtuses CO2 kvooti (EP (EP 25.5, ÄP 27.5, 31.8). Venemaa katkes- varustatud (ÄP 19.4) ajal, kui OPEC kut- 22.12, PM 22.12, ÄP 22.12). tas elektritarned makseraskustes Valgeve- sus naftatootmist suurendama (PM 21.5). EE-l oli pahandusi Tamme talu uhke nele (PM 29.6, EP 30.6). Vene-Valgevene Maailma naftavajadus on 89,4 mln b/p (ÄP tamme põhjendamatu mahasaagimise pä- liitriigi sünd oli küsitav (PM 19.11). Liia- 27.4). Mäletati, et Bin Ladeni surm hoopis- rast (EP 1. ja 2.11). Kuid sügisel said mõ- tagi, kui seal piinati paljaid Ukraina naisõi- ki langetas nafta hinda (PM 3.5, ÄP 3.5). ned kodud riigi toel elektri majja (PM guslasi (ÕL 22.12). Täheldati isegi aasta esimese nelja kuu 4.10), sajad kodud jäid talvetormides aas- madalaimat naftahinda (ÄP 1. ja 20.6) ja tavahetusel nädalateks elektrita. Venemaa nafta hilisemaid langusi (PM 15.11). Aastalõpu- Venemaa pumpas 2010. aastal 505,2 mln ennustused – 2012. aasta lõpuks 127,5 ja Venemaa t naftat, 2,2 % enam kui aasta varem (ÄP 2013. aasta lõpuks 135 $/b (ÄP 2.12), aas- Maailma seitsme miljardes elanik sündis 12.1). Majanduse sõltuvus on naftast suur tal 2035 aga juba 212 $ (EB 5.11). Iraan Venemaal Kaliningradis (EP 31.10, PM (ÄP 29.9). Nafta hinna üle aasta algul võis ähvardas 250 $/b suuruse hinnaga (ÄP 1.11). Rostat aga näitavat oma rahva arvu ju spekuleerida (ÄP 5.1). Sündmused, mis 6.12). Kui aga maailmamajandus jahtub, tegelikust 4,2 mln inimese võrra suurema hinnakujunemist mõjutasid, olid siis veel võib nafta hind hoopiski langeda (PM 4.8). (PM 11.10). Kuid ega me ka ise tea, pal- teadmata. Väideti, et nafta on kallis, kuid Euroopa ja USA nafta hinnavahe oli vahe- ju Eestis inimesi on. Venemaa saamisest Vene aktsiad odavad (ÄP 17.3). peal suur, kuid hakkas kokku sulama (ÄP WTO liikmeks hakati kirjutama juba aasta Kunagine naftaimpeeriumi kuningas 18.11). algul (PM 31.1, 19.11, ÄP 3.5, 8.6, 18.11). Hodorkovski (EP 28.3) on endiselt trel- Norra naftafondis on raha 380 mld €, On oodata, et Venemaa jõuab naftaraha lide taga (EP 10.1, PM 25.5), küsitak- 80 000 € iga norralase kohta (ÄP 31.3). BP toel majanduse kogutoodangult inimese se, kes veel läheb tema teed (EP 3.1). naftaleke Mehhiko lahel oli jätkuvalt arut- kohta Eestile järele (PM 5.5). Putin loodab Pärt pühendas Briti aasta helilooja auhin- luse all (PM 7. ja 10.1, 4.2). Ka Põhjame- 10 aastaga jõuda viie maailma rikkama na Hodorkovskile (EP 14.5, 6.7), nüüd rel oli naftaleke (PM 17.8). Seal leiti uus majanduse sekka (PM 21.4). Seega tuleks on tema muusika jõudnud dokumentaal- maardla (PM 4.10). Yellowstone’is purunes Venemaaga meil arvestada. Erastamiskava filmi „Hodorkovski“ (EP 12.2, 26.9, EE naftatoru (EP 4.7, PM 4.7), Kenyas plahva- kohaselt müüdi Vene suurpanga aktsiaid 22.9, ÄP+ 23.9), mida Venemaal ei näida- tas kütusetoru (PM 13.9), Nigeeria piraadid välismaalastele (ÄP 15.2). Kuid, kes kä- ta (PM 23.11). Filmis käsitleti ka Hodor- olid jätkuvalt naftajahil (PM 9.11). sutab riigi raha? Putini aastateenistus saab kovski soovi „maffiast“ välja astuda (PM Nafta ei saavat siiski otsa (Ins 8). Oo- olema 3,37 mln rbl (ÄP 24.10), kui ta peaks 23.9). Eesti keelde tõlgitud raamatus „Pu- dati Liibüa nafta uut turule tulekut (ÄP saama uuesti presidendiks (selleks Medve- tinita“ paljastatakse jahmatavaid fakte Ju- 27.6, 24.8, PM 2.9). Nafta hinna tõus tõs- dev ta esitas – ÄP 26.9, 10.11, PM 4.10), kose afäärist ja Mihhail Hodorkovski va- tis bituumeni hinda, mis omakorda ähvar- saab tast taas maailma kõige rikkam esi- histamisest (EE 3. ja 10.2), raamatututvus- das halvendada meie tee-ehituse kvaliteeti oligarh (EP 15.10). Seejuures mõeldakse tust vt lk 26. Menukirjanik Boriss Akunini (PM 22.6, ÄP 22.6). Tudengid konstrueeri- riigikassa käsutamist, mitte N Liidu järglast arvates Jääb Hodorkovski vangi, kui Putin sid naftaimuri mudeli, millega saab korjata – Euraasia Liitu (ÄP 5.10, EP 22.11), mida valitakse tagasi, milles ta ei kahelnud (EE vette sattunud naftat (EE 1.12). Eestlanna püütakse luua. 2.6). Euroopa inimõiguste kohus ei näinud ärgitab naftaraha kasutama Maa kaitsekilbi Venemaal toimuvat on raske isegi meil riigi tahtlikku soovi hävitada Jukos, kelle loomiseks – asteroidide vastu (EE 24.11). õigesti hinnata. Signaalid on tihti murette- õigusi siiski rikuti (EP 1.6, PM 21.9, ÄP kitavad. Lennart Merile pühendatud rah- 21.9). Meenutati, et Hodorkovski alustas Gaasitorud vusvahelisel konverentsil arutati Vene- 2001. aastal torujuhtme kavandamisega, Ameeriklased olid 2009. aastal jahmunud, maa muutumist (PM 16.5). Vahetult enne mis oleks leevendanud Hiina naftanälga et Soome pidas Nord Streami gaasitoru seda jõudis Medvedev (EP 6.7) Eestit lai- (EP 3.1). Nafta- ja gaasifirmade väikeakt- ehitusloa andmist keskkonna-, s.o mitte mata (PM 14.5). Vene poliitikutele oleme sionäride huvi kaitsnud Aleksei Navalnõi julgeolekuküsimuseks (PM 17.2). Mis seal ikka vaenlaste nimistus (PM 3.11). Me ei sai süüdistuse, et ta töötab Juuda seeklite imestada, kui Soome ministrid sms-ivad

Estonian Combustible Natural Resources and Wastes 2012 43 AJAKIRJANDUSÜLEVAADE. PRESS REVIEW

Vene kolleegidega (EP 12.2). Toru ehitami- kodutarbijatele (PM 1.7) saab aastast 2012 24.11). Seda toetust on nimetatud ka rohe- se käigust laekus pidevalt uudiseid (ÄP 7. juurde 15 % (EP 30.11, PM 30.11), samas lise augu kaevamiseks (PR 1.11). Esialgu ja 8.3, 12.4), lõpuks sai esimene 1224 km kui maagaasi börsihind langes viiendiku veel tuuleenergeetika arendajaid jätkub pikkune toru valmis (ÕL 5.5, EP 6.5, ÄP (PM 15.12). Omanike Keskliit kavatses (ÄP 13.1, 18.2, ML 24.9), ka välismaiseid 6.9). Putin ja Merkel käivitasid juhtme (PM kõrge gaasihinna asjus EK poole pöörduda (PP 26.11). Korraldati teemaplaneeringuid 7.9, ÄP 7.9, 9.11, EP 6.9, 9.11). Toru val- (Koduomanik 8). ja arutati jaamade ehitamist (ÄPT 1, PP mimine ei muuda Eesti varustamist maa- 8.2, 23.3, 13. ja 19.4, SH 11.3, 30.4, IT/ gaasiga (ÄP 15.11). Tunti huvi, miks saks- Maagaas TK 14). KIK toetab Varbla valla tuuleparki lased armastavad venelasi (EP 1.8). USA energiainfo rapordi kohaselt on Eu- (ML 23.5, PP 23.5, ÄP 25.4). Arengufond Mereelu toru paigaldus polnud häiri- roopas tehniliselt võimalik ammutada kuni panustas uudsetesse tuulegeneraatoritesse nud (PM 12.4). Kuid miks kritiseerisid sel 624 triljonit kuupjalga kildagaasi. USA-s (PM 23.3, KT 3). Osa saastekvoote muutub juhul eksperdid toru seire aruannet (PM on ammutatavad varud vaid u 1,4 korda tuulikuteks (ML 22.3, PM 1. aprill). Aren- 29.9)? Meie teadlased said BONUS-e au- suuremad (ÄP 9.5). Need gaasivarud lük- dajatele pakutakse raba (PP 26.10). Viru- hinna torujuhtme keskkonnamõjude selgi- kavad energiakriisi vähemalt 100 aasta maal kerkis kaks tuulikuparki (PM 23.3, tamise eest (PM 27.10). Läänemeres karde- võrra edasi, mis võimaldab rääkida män- ÄP 23.3). Narva tuhamägedele kerkib 17 takse sinivetikate rohkuse tõusu (PM 19.2). gumuutmisest või paradigma muutusest tuulikuga park (PR 3.6, EP 13.6, ÄP 25.8). Mistrali-leping sai allkirjad (PM 26.1, EP (Game changer, Paradigm change) (Ins Vaieldakse nagu varem, nt Sauga tuule- 29.2, 20.4), osapoolte erimeelsused jäid 10, ÕL 9.12). Gaasi-OPEC kujundas hinda pargi rajajatega (PP 11.1, 21. ja 22.9). Soo- (PM 4.3). (ÄP 18.11). vitatakse tuulikuid elamutest kaugemale Venelased kinnitasid aeg-ajalt oma huvi Gazprom oli kasumilt (ÄP 31.8, 10.11) viia (EP 5. ja 7.1, PM 5. ja 7.2). Uuriti tuu- South Streami toru ehitamise vastu (PM kolmas börsifirma maailmas (PM 23.4). likute mürataset (KT 1). Rajajad peavad ar- 18.3). Selle ehitamisel osalevad Prantsus- Gaasifirma kavandas Peterburi pilvelõhku- vestama riigikaitse nõudeid (ÄP6.4). Toi- maa, Itaalia ja Saksamaa firmad (ÄP 19.9). jat (EP 7.6) ja valmistas Bulgaaria kütuse musid muudatused tuuleparkide omanike- Ansip käis Türkmenistanis, kust loodetakse jaemüügiturule minekuks (ÄP 21.11), Val- ringis (ÄP 28.1). Maarahvale anti tuulera- maagaasi Nabucco gaasitorusse (EP 28.11), gevenes võttis üle Beltransgazi (ÄP 28.11). ha (ÄP 27.1, PM 20.4). Tuuleenergia ühing mille ehitamises pole edasiminekut märga- Medvedev ja 2011. aasta lõpul surnud Kim hakkab tuulikuparkide toetusel edendama ta. Jong-il arutasid maagaasitarneid Lõuna- kolme küla majanduslikku ja kultuurilist Koreasse läbi Põhja-Korea (PM 25.8). Lee- arengut (ML 19.4). Veeldatud gaas dus kurdeti, et Gazprom kuritarvitab neid Meretuulikuparkide (ÄPT 10) rajamine Aasta algul vaadati rahuldustundega gaasi- (ÄP 26.1). on hoogustumas (ÄP 6.4). BLRT hakkab terminali ehitamiskäiku (EP 6.1). Tõenäo- Veel kolm aastat tagasi oli Julia Tõmo- ehitama tuulepargikatamaraani (ÄP 1.12). lise rajajana mainiti Alexelat ja Paldiskit šenko äriajakirja Forbesi hinnangul mõju- Hiiumaast põhjapoole jääv Apollo madalik (PM 7.1, 12.5, ÄP 7.12), lisaks Muugat kuselt kolmas naine maailmas, nüüd aga is- tahetakse (tuulikute eest) kaitse alla võtta (ÄP 6.12) ja Sillamäed (PM 6.12). Ees- tub vangis (EP 6. ja 10.8, 27.9, 12. ja 20.10, (EP 12.1). Sinna oli tuulepargitaotlus teh- tis käivat tihe rebimine terminali ehitada PM 10.6, 17.8, 12. ja 20.10, ÄP 12.10, EE tud (EP 3.5). Saaremaast läände jääv uu- tahtjate vahel ja konkurentidele kaigaste 21.10, ÕL 31.12). Olukorda Ukrainas ise- ringuala võib saada merekaitsealaks (EP kodaratesse heitmine. Tavaliselt on Eestis loomustab veel näiteks Stalini kuju avami- 1.6). Arutati tuulikute ehitamist Liivi lahte nii, et kui keegi on mingisuguse otsuse teine Zaporižžjas (PM 9.11). Bermuda kolm- (M&M 29.4) ja nende ehitamise keelusta- nud, kerkivad üles ületamatud takistused, nurga saladus peitub maagaasis (ML 22.5). mist (EL 7). Paldiskis on need rästikud (ÄP 12.5). Üks Väiketuulikuid (Ins 3, PM 23.3, ÄP 23.3, meie ehitada soovijatest on saanud juba Vesi KT 4, ML 21. ja 22.4) katsetakse Nasvas hellitava hüüdnime Haruldane Liblikas Nõiakaev ajas 2011. aastal korduvalt üle (SH 30.4). Fanaatik vähendas oma elektri- (EE+ 15.9). Loodetakse, et veovahendites (EP 17.3, PM 8.4, ML 22.12), Lõuna-Eesti arveid tuulegeneraatori abil 30–40 % (ÄP kasutatavale gaasile ei kehtestata aktsiisi veekogud, sh Emajõgi aga kuivavad kokku 20.7). On oodata, et väiketootja saab elekt- (ÄP T 6). (PM 6.10, 16.11). Hinnati paisude (PM 7.4) rit müüma hakata (ÄP 20.7). Saaremaal on Kuid LNG terminalile on huvilisi teis- tekitatud kahju (EP 3.2), k.a kobraste teki- tuulikuid, mida kaitsta (SH 25.10, 11.11), test Balti riikidest (EP 15. ja 21.2, 28.7, ÄP tatut (EP 15.3), ka Oandu matkarajale (VT Pärnumaal aga pukktuulik jätkuvalt müüa 10.3, 12. ja 16.5, 20.7, PM 16.5, 13.10). 1.12). Ametnikud kustutasid keskkonnare- (EP 2.9). Ruhnul arutatakse diiselgeneraa- Brüssel ootab meilt konsensuslikku koha- gistrist 4641 veekogu, kuid see otsus pol- tori püstitamist (SH 22.6), koolile taheti valikut (EP 3.6, PM 11. ja 26.11). Balti rii- nud lõplik (PM 29. ja 30.4). Narva joasti- päikesepatareisid (PM 14.10). Kirjutati tuu- kidesse ja Soome mahtuvat vaid üks LNG ku taastamist hakatakse arutama koos Ve- likute püstitamist Oitmele (SH 1.12), aval- terminal (EP 6.12). Võimaluste realiseeri- nemaaga (EP 7.3). Venemaaga ühise Peip- dati teadusartikleid TJ-de kohta (OS 1s). misel tuleb arvestada Gazpromi mõju (ÄP si seisund on kehv (PM 21.3). Põltsamaa Vormsist saab klastrite toel nutikas saar 10.3). Moskvas veel ohtu ei nähta. Kait- jõe kalatrepid said toetuse, kuid elektrijaa- (ML 28.3). sepolitseid huvitab, et omanikuks ei saaks ma taastamises poldud kindlad (VU 16.11, Tuuleenergeetika on maailmas üsna are- mõni Kremli käsilane (EE+ 15.9). 9.12). nenud, tehti prognoose kuni aastani 2015 Kuid on veel metaani klatraadid, mis si- Tuletati meelde eesti hüdroloogia rajajat (KT 4). Arengule annab hoogu sakslaste saldavad üle 12 korra rohkem energiat kui August Velneri (1884–1952) (Ins 4). Maa- otsus loobuda tuumaenergiast (ÄP 31.3). on kõigis teadaolevates fossiilkütustes (EP rdu järve veetase alanes maantee ehitami- Eestlastel on soodus minna Leetu tuuleäri 11.4). Neste loobus Reola Gaasist (PM 2.8, se käigus nii, et kalad olid kevadeks huk- ajama (ÄP 13.6). ÄP 3.8). ka saanud (EP 15.4). Linnamäe paisjärvest Kui meil olid aastalõpu tormid, ei kirju- tehti ajutine mudamülgas (PM 24.8). tatud eriti sellest, kui palju tuulikud elekt- Eesti gaasitorud Vihulas pandi tööle vesiveski (PM 6.6). rit jahvatasid, vaid elektrita jäänud peredest Majandusministeerium pidas Eesti Gaasi- Laguneb Lahemaa pärl – Nõmmeveski (PM 30.12). ga läbirääkimisi gaasitorude ostu üle (PM kompleks (EP 13. ja 16. ja 30.7). Arutati Tuuleenergeetikute kokkutulekul Tallin- 28.1, 25.5, 22.10, ÄP 28.1, 25.5, 30.11), EL Muuga (EP 30.12) pump-hüdroakumulat- nas tõdeti, et tuulega saab alandada elektri ei soovinud sellega venitamist (EP 10.10). sioonijaama (PHAJ) keskkonnamõju (EP hinda (Ins 9). Kuid oli päev, mil meie elekt- Brüssel lasi isegi Gazpromi kliendi Eesti 25.5). Eestlased investeerivad kaude Gruu- risüsteemis ligi 160 MW võimsusega tuuli- Gaasi hoone läbi otsida (EP 29.9, PM 29.9, sia hüdroärisse (ÄP 8.9). kud olid töös 150 MW-ga (PM 25.11)! ÄP 29.9). Eesti Gaas ja Gazprom allkirjas- Äripäev avaldas ühes lehes tuuleener- tasid järgmise aasta gaasihinna (VT 15.11). Tuul gia kohta eriarvamusi: Parts oli tuulepar- Nõudlus gaasi järele suurenes (ÄP 9.3, Akadeemik Anto Raukas ei taha enda tas- kide kasumi kallal, Taavi Veskimägi väitis: 8.6, PM 26., 27. ja 30.5), gaasiarved tundu- kust tasuda populistlikku taastuvenergia toetada tuleb nii vähe kui võimalik, Mar- sid suurevõitu (PM 28.1, ÄP 6.4). maksu ja nuumata tuuleenergia edendajaid tin Kruus: tuulepargid kummutavad väidet Jõgeva–Põltsamaa maagaasitorustik on (PP 30.4). Eesti Omanike Keskliit tegi õi- heast elust, EE: toetusteta tuulikuparke ei jäänud aastaid tühjaks (ML 27.10, 29.11), guskantslerile märgukirja taastuvenergia oleks, Oleg Sõnajalg: me ei näe kuskil neid põhjus gaasihinnas (ML 17.3, 13.10). Hind tasude vähendamiseks (Koduomanik 8, ÄP hiigelkasumeid (ÄP 15.7).

44 Eesti Põlevloodusvarad ja -jäätmed 2012 AJAKIRJANDUSÜLEVAADE. PRESS REVIEW

Päike le (PM 6.8). Opportunity see-eest on Mar- mitte rehepapid) (EP 4.4) ja tuumapapid Päike annab meil sooja vett (ML 4.9), sil olnud juba seitse aastat (EP 16.8), sinna (TM 5). elektrit veel mitte (ÄP 27.4). Kuid seda lähetati uus kulgur Curiosity (PM 26.11). MTÜ Eesti Tuumajaam pole nõus abis- suunda toetatakse (ÄP 21.9). ABB avas Jü- Hiinlased saatsid välja mehitamata moodu- tama TJ-i ehitamist Eestisse (ÄP 24.3). Ha- ris uue päikeseenergiaseadmete tootmisliini li Tiangong-1 (Taevane Palee) (EP 30.9). ridusminister Jaak Aaviksoo pidas kurioos- (EA 6, ÄPT 8, ÄP 13. ja 19.9). Võrumaal NASA kosmosesond Dawn jõudis asteroid seks kahe meie ülikooli soovi hakata koo- Kurenurme külas kerkib päikesepark (EP Vesta orbiidile (PM 18.7). Kirjutati ka kos- litama tuumaspetsialiste olukorras, kus sel- 13.1, ML 17.2). Päikeseenergia tuleks muu- mosemoest – skafandritest (TM 1) ja Marsi leks puudub nii raha kui mõistus (PM 5.5). ta rahvale sobivamaks (WT 3.3, 20.10, TM (Horisont 1, EP12.10) võimalikust koloni- Kuid koolitada on vaja (PM 31.10), TÜ-l K&E 5, ÄP 28.11). Tallinna päikeseener- seerimisest (IT 9, 10, 12) ning elu võima- ja TTÜ-l on selleks ühisõppekavad (UT 2). giale viimine maksaks 8,5 mld € (EE 12.5). likkusest Veenusel (IT 3). USA vana kae- Üht-teist õpetlikku on lugeda ajalehtedest, Kõige rohkem on PV-paneele (PM 1.3) vanduse mürgijärvest leiti tundmatu elu- näiteks, kuidas vanast TJ-st lahti saada (EP paigaldatud Euroopas (KT 4). USA-sse ra- vorm (IT 7). 23.7). Ehitamise üle siiski arutelu jätkub jatakse maailma suurim päikesepaneelide Tartus avati astronoomiamuuseum (EP (ÄPT 4). tehas (ÄP 11.4). Tegeletakse tahkeoksiid- 27.4). Teleskoope hakkas valmistama Nais- Osalus Leedu Visaginase TJ-i projektis sete kütuseelementidega (Ins 8, 10). Päike- saarelt pärit Bernhard Voldemar Schmidt on toonud vastakaid teateid (EP 15.2, ÄP seenergeetika maailmakongress peeti Kas- (1878–1935) (EE 17.2). Tänu kosmosete- 31.8, 14. ja 21.12, PM 8. ja 21.9, 10.12). selis (KT 6). Saksamaal makstakse hoone- leskoobile Kepler (IT 10) avastatakse üha Jaapanlased loodavad saada selle jaama te katusel asuva ja kuni 30 kW võimsuse- uusi eksoplaneete (PM 17.9). Leiti esime- strateegiliseks investoriks (PM 27.7). ga PV-paneelide võrku ühendatud süsteemi sed Maa mõõtu planeedid (EP 7.12, PM Vaidlused Steri ümber olid saamas la- puhul kuni 0,33 €/kWh ja Tšehhis 0,47 €/ 22.12). Kaks asteroidi (IT 11) said Ees- henduse – kohus mõistis riigilt ettevõtte- kWh, Eestis päikeseelektri eest 0,09 €/kWh ti astronoomide nime (EP 6.6). Maa orbii- le välja 176 518 € (PM 10.12). Tammikult (ÄPOM 2). Juhtus aga uskumatu asi, väike- dil olevaid asteroide nimetatakse troojalas- teisaldati Eesti ohtlikumad radioaktiivsed tootja maksis omatoodetud elektri eest (ÄP teks (EP 3.8). Maal võis olla kunagi ka tei- jäätmed (PM 27.10, HE 4.11). 14.11). ne kuu (EP 5.8). Plutol leiti juba neljas kuu Päikesepurse (EP 30.4, 12.5) tõi Tar- (PM 22.7). Fukushima Daiichi tuumajaam tu kohale virmalised ja magnettormid (EP Eestil võiks olla oma esindus Euroo- Jaapanis toimunud maavärin (PM 23.4, 14.3, PM 14. ja 18.2). Aeg-ajalt kaovad pa Tuumauuringute Keskuses CERN (ÄP 21.5, EE 2.6, MV 14, PM 7.9) sellega kaas- Päikeselt (IT/TK 14, EP 12.10) laigud (EP 26.5, EP 7.6, 15.12), meie õpetajad jõudsid nevaga sai nime sanjūku – kolmekordne 10.3), Päike polevat stabiilne (IT 5). Päike- sealt teadmisi koguda (PM 7.11). Kvant- häda. Kodutuks jäi üle 340 000 inimese ja sest paiskuv UV-kiirgus teeb talved külme- nähtused kehtivad ka taimede, loomade mis veelgi hullem, kardeti lisa diskriminee- maks (EP 11.10). Osooniauk Soome kohal ja inimese kohta (EP 10.6). USA Tevat- ritute, s.o kiiritatute grupi näol – analoog- suurendas seal UV-kiirgust (PM 26.3, EP roni põrgutis olla saadud tõendeid uutest selt neile, kes said kiirituse Teise maailma- 1.4). Meil on ansambel Tehnoloogiline Päi- osakestest (Horisont 3). Aasta 2011 võib sõja ajal (PM+ 26.3). ke (EP 2.9, 21.12) ja äsja asutatud päikese- minna ajalukku, kui hakati tõsisemalt aru- Jaapani loodus- ja tuumajaama katast- energia assotsiatsioon (ÄP 6.10). tama neutriinode üle, mis liiguvad valgu- roof andis mõtlemisainet nii täiskasvanu- Eestis kasutatakse geotermaalenergiat sest kiiremini (EP 24.9, 6.10, PM 24.9). tele (NG 1, EP 28.2, 14., 16., 17. ja 24.3, (8000 maasoojuspumpa), teostatavaks unis- Ühe grammi antivesiniku (IT 9) tootmine 8.4, PM 17. ja 18.3, 6., 12. ja 21.4, ML 3.2, tuseks on elektritootmine pisut sügavamast maksaks 62 triljonit dollarit, äike (EP 7.7) 14.3, 7. ja 21.4, 6.10, ÕL 15., 23. ja 31.3, maapõuest (Sirp 1.12). Soojuspumpa (PM toodab antiainet tasuta. Neutriinod ja an- 19.4, EE 7.4, PP 19.4, 26.4, LõL 21.4, IT/ 27.10) soovitatakse kasutada koos päikese- tiained pakkusid mõtlemisainet (IT 4, 6, 7, TK 14) kui koolilastele (SH 22.9) ning paneelidega (KT 1). Soojust annaks ammu- Horisont 6), tulevikuaineks nimetati tume- teadlastele ja akadeemikutele (EP 16. ja tada reoveest (KT 4). Mustvee tahab pan- aine (Horisont 4, 6, EP 15.12). Mõne aasta 21.3, 9.4, ÕL 17.3, PM 14.4, 15.6). na Peipsi järve vee maju kütma (ML 6.1), pärast hakatakse positsioneerimisseadmeid Jaapani tuumakatastroof (PM 18.3, EL 4) meremuuseum aga merevee sama tegema nimetama GPS-i asemel Galileoks (PM+ raputas finantsmaailma (ÄP 15.3, PM 16. ja (PM 8.10). 15.10, EP 20.10). 18.3), sh Jaapani majandust (EP 15.3, 11.4, Maa (IT 3, 9) ja maailm koosneb 92 kee- 16.5, 5.8, 28.12, ÄP 21. ja 24.3, 19.4, ÄP+ Kosmos milisest elemendist, tehismaailmas on nen- 24.3, PM 18.7), kaaluti isegi tuumaener- Koolilapsed käisid Baikonuri kosmodroo- de arv 26 võrra suurem (EP 14.1). Eestis giast loobumist (PM 14.7). Inimesed riski- mil kolme kosmonauti teele saatmas (EP on pindala arvestades maailmas enim me- sid joodimürgitusega (PM 18.3, EP 19.3). 18.11). Eesti üliõpilaste satelliit stardib In- teoriidikraatreid (PM 10.11). Must auk pae- Jaama lähistel kasvatatud toiduained osu- diast 2012. aastal (EP 24.1, PM 24.1, 10. ja lub nii astronoome kui ulmekirjanikke (LL tusid radioaktiivseks (EP 22.3, PM 22.3, 17.10). Termosfääri pidavat lendama mitu 7.1). Supernoovad olid arutuse all (Hori- 18.7), reostus (EP 30.3) sattus jaamast eestlast – 276 000 € ja viis minutit kaalu- sont 1, IT 4), füüsika-Nobel läkski nende merre (EP 29.3, 8.4, PM 28. ja 29.3). Merel ta olekut (EP 21.10). Meil valmistatakse uurijatele (PM 5.10, EP 14.10). Keemia- olevad Jaapani laevad kandsid radioaktiiv- tooteid kosmosetööstusele (ÄP 22.9). Jalg Nobel läks maisemate tegude tegijale – set saastet laiali (ÄP 31.3). Õnnetuse ras- saadi ka Euroopa Kosmoseagentuuri ukse kvaasikristallide struktuuri avastajale (EP kusaste arvati olevat sama, mis Tšernobõ- vahele (ÄP 18.2). Kosmosevallutamiseks 6. ja 14.10, Horisont 6, PM 6.10). lis (EP 13.4, PM 13.4). Valmistati sinine pole ükski riik piisavalt rikas (EP 9.4). geel, mis imab radioaktiivset saasta (NG Pool sajandit on möödunud Juri Gagarini Eesti tuumajaamadest 3). Arutati ka katastroofi tehnilisi üksikas- kosmoses käimisest (Horisont 1, EP 12.4, Eesti TJ (PM 17.3, VT 8.12), kas aastaks ju (EP 14.,16., 28. ja 31.3, 4.4, PM 6.6), sh PM 12.4, IT 6). Kosmoseodüsseia pole het- 2022 (ÄP 3.2)? Parim koht TJ-le oleks Tal- maavärinat ja tsunami teket (EP 17.3, Ho- kekski katkenud (EP 12.10). USA lõi sala- linna lähisaar (PM 31.3), võimaliku kohana risont 3). jase kosmoselennuki (EP 8.3). NASA kos- uuriti Suur-Pakri ja selle ümbruse geoloo- Kas jaapanlased ütleksid: „Soovitame mosesüstik (EP 26.7, TM 6) Endeavour lõ- gilis-geotehnilisi iseärasusi (KT 3). Paldis- tuumajaama ka kõigile teistele?“ (EE 17.3). petas lennud (PM 2.6, EP 8.7). Ühe gram- ki linnavalitsus kavandas parandada Pakri Kui oleks nii nagu ütles meie energeetika mi kadunukese tuha maalähedasele orbiidi- saarte elanike elamistingimusi (ÄPT 8). asekantsler: „Jaapani reaktori puhul juhtub le saatmine maksab 2495, Kuule ja süva- Puudu on veel TJ-de seadus (EP14.4). Ko- see, et ta lihtsalt sulab all olevasse suurde kosmosesse saatmine juba vastavalt 9995 ja haldatakse EL-i kiirgus- ja tuumaohutus- basseini ja kattub automaatselt betooniga“ 12 500 dollarit (EE 14.4). alast õigusloomet (KT 3). (EE 17.3). Nii siiski ei juhtunud. Arvatak- Venelased tegid „kuivtrenni“ Marsile Keskkonnaministri arvates pole meie ro- se, et Euroopas põetakse Jaapani katastroo- sõiduks (EP 4.2, 3. ja 5.11, PM 5.11). Tege- helised tuumaenergeetika absoluutsed ei- fi veel 20 aastat (PR 29.4). Eesti andis kan- likkuses aga nurjus kosmosesondi Phobus- tajad (PM 5.4). TJ-i vastu on siiski 81 % natanutele 200 000 € (ÄP 14.3). Grunt väljalennutamine, mis oleks pidanud eestlastest (ÄP 22.8). Arvati isegi, et TJ-i Oleks võinud minna hullemini: 500-MW tooma Marsilt 2014. aastal proove (PM ehitamine Eestisse tähendab fosforiidisõ- reaktori sulamine tapaks 50 km kaugusel 26.8, 6., 10., 14. ja 23.11, EP 9. ja 18.11). ja kaotamist (EP 16.3). Tuumaenergia üle linnas kohe 45 000 inimest (EP 7.4). Tur- Marsiga seoses vihjatakse vee olemasolu- rääkijate hulgas on omad rohepapid (s.t vakaalutlustel pandi kinni Jaapani Hamao-

Estonian Combustible Natural Resources and Wastes 2012 45 AJAKIRJANDUSÜLEVAADE. PRESS REVIEW ka TJ (PM 10.5). Tsunamiohvreid loendati ja 29.6, 18.11, ÄP 29.6), seda vaatamata KT – Keskkonnatehnika 22 000 inimest (EP 22.3). Käsitleti ka reak- Lõuna-Prantsusmaa tuumarajatises kärga- 04 Kuldpere, K. Riigikontrolli audit „Rii- torite jahutajate ohtlikku tööd (EP 15.3, PM tanud plahvatusele (EP 13.9, PM 13.9, ÄP gi tegevus soojusvarustuse jätkusuutlikku- 17. ja 23.3). Et saada aru, mida jaapanla- 13.9). se tagastamisel“ sed katastroofi järel tundsid, on vaja tunda Tšernobõli (Tšornobõl) katastroofi (EP 04 Petersell, V. Eesti maavaradest ja nende budismi (EP 21.3). Jaapani suursaadik Ees- 26.4, PM 26.4, 17.11, TM 5) 25. aastapäe- kasutamisest geoloogi pilguga tis ütles, et nad on surmaks ette valmista- vale (ÄP 24.10) pühendatud rahvusvahe- 05 Pihlak, T.-A. Eesti diktüoneemaargillii- tud (EP 26.3). lisel konverentsil osales meilt akadeemik divarudest ja nende kasutamisest Eesti arvati olevat ainus riik maailmas, Anto Raukas (EP 25.4). 06 Menert, A., Kallaste, T. Laur, A. Vaa- kus osa inimesi tervitas Jaapani tsunamit – Ilmus ülevaateid maailma tuumareakto- lu, T. Tehnoloogilised võimalused biogaasi Fukushima TJ-i avariid (ÕL 12., 15-17.3, rite paiknemise ja kiirguse mõju kohta (EP tootmiseks Eestis EP 15. ja 24.3, 7.4, PM 15.3, 25. ja 28.5, 17.3). Rosatom kavatseb pikendada kõi- 06 Sõstar, E. Turbatööstus Eestis areneb ÄP 23.3, SH 25.4, *Koduomanik 6) tuu- gi nõukogude ajal ehitatud reaktorite käi- otstarbekuse ja keskkonnasäästlikkuse suu- maentusiasmipuhanguga (*PM+ 26.3) või tusaega 45 aastale, sh 11-le nn Tšernobõ- nas konstateeringuga, et tuumaenergiale pole li-tüüpi reaktorile (ÄP 23.9). Ohtlik Sos- Korteriomanik alternatiivi (ÄP 15.3, PM 16.3). Paljud rii- novõi Bor (PM 21.3) saavat uued reaktorid 06 Tõnsberg, P. Vaatame Eesti energeetikat gid ei tõtanud tuumaenergiast loobuma (EP 22.3). Tugev tuul põhjustas selle jaama lähemalt (PM 17. ja 23.3, EP 21.3). Kuid meil oli uusehitusel hiiglasliku varingu (EP 20.7, ML – Maaleht neid, kes paigutasid TJ-i dialoogiteema ku- 9.8). Venemaal ehitatakse tuumaenergial 15.12. Mandel, M. Bioenergiapisik on na- hugi regilaulu ja aatomipommi vahepeale töötavat rongi (Ins 4) ja laeva (EP 14.4). katanud põllumehi (PM+ 30.4). Kas meil on piisavalt eesmär- Üks tuumaallveelaev sai põlengus kannata- OS – Oil Shale gikindlust (ÄPT %)? Kes murrab Fukushi- da (PM 31.12). Itaalial oli tuumaenergiast 01 Palvadre, R. Ahelik, V. Beneficiation of ma tuumakaameli selgroo (Eurokratt 2, ÄP loobumise kava (ÕL 21.4). Tuumaobjek- Estonian (kukersite) oil shale 15.3, EP 17.3)? Küsiti ka, kas TJ (EA 3, 6, tid on kerge saak terroristidele (ÄPT 4, PM 01 Lippmaa, E., Maremäe, E., Pihlak, A.- *EA 5) või tuumajama (ÕL 14.3, EP 23.3)? 21.5). Briti TJ-i juurest vahistati viis meest T. Resources, production and processing of (PM 4.5). Baltoscandian multimetal black shales Tuumaenergia Nõukogude Liidu ja Hiina tuumakatse- PL – Pealinn Jaapani tuumakatastroof toimus meilt kau- tustest atmosfääri paisatud radiosüsinik 17.01. Arujärv, M.-L. Valitsus keskkonnast gel ja maavärina tagajärjel. Meil on maa- olevat sealt peaaegu kadunud, aga kuhu ei hooli: põlevkivi kaevandamine ähvardab värinad harvad ja purustused pea olematud (Horisont 2)? tulevikus hävitada sookaitsealad (PM 16.3). Ohuks on meid ümbritsevad PM – Postimees TJ-d Venemaal, Leedus, Soomes ja Rootsis EA – Elektriala 16.01. Elektri börsihinna tõusu vastu ai- (PM 16.3). EL-i 14 liikmesriigis (ÄP 12.4) 05 Raukas, A., Siitam, P. Eesti energiama- tab energiasääst (vestlusringi juhtis Andrus on 150 tuumareaktorit (PM 21.3). Oluline jandus tuultepöörises Karnau) on tuumaenergeetika korral ka rahvusvahe- EE – Eesti Ekspress 26.03. Lobjakas, A. Nagu sea selga sadul listel suhetel (MV 14). 07.04. Alas, A. Tänavu on jälle oodata ta- 19.09. Karnau, A. Vambola Kolbakov: Ini- Väike särts kiiritust teeb ainult head, ar- valisest soojemat suve mese pea on kõige tähtsam vas üks füüsikaprofessor (EE 31.3), kuid 15.09. Vedler, S. Kaitsepolitsei otsib äri- Sirp paljud ei nõustu teadlase selle väitega, et meeste seast Kremli käsilasi 22.07. Vipp, K. Põlevkiviautoga Titanicu Tšernobõli katastroof (SH 25.4, Horisont 06.10. Kaio, H. Rootslaste elu teeb puhta- pardal 3) röövis vaid 28 inimese elu. On andmeid, maks saasta taaskasutamine TME – Teadusmõte Eestis (VI). Elu- ja et Tšernobõli katastroof põhjustas miljoni 20.10. Erelt, P. Ükskord me kaevandame maateadused inimese surma (EP 23.3). Paljaste rinda- fosforiiti niikuinii 2001 Mander, Ü., Ahas, R. Geograafia: kir- dega tõmbasid Ukraina naised tähelepanu EJES – Estonian Journal of Earth Sciences jeldavatest uurimistest analüüsiva teaduse- Tšernobõli tuumakatastroofi 25. aastapäe- 01 Orru, M. Übner, M., Orru, H. Chemical ni. Ülevaade geograafia-alastest uurimis- vale (EE 28.4, 5.5). Selle katastroofi kohta properties of peat in three peatlands with töödest Eestis ilmus õõnsat hirmu tekitav film (EP 23.4). balneological potential in Estonia (Resü(Resü- - ÄP – Äripäev Austria tuumaekspert ennustas Tšernobõli mee: Kolme balneoloogilise potentsiaaliga 26.01. Vilk, U. Endel Lippmaa: jõuame viie katastroofist hullemat õnnetust (EE 17.3). Eesti turbaala turba keemilised omadused) rikkama hulka. Ainult mullidel ei tohi lasta Kiievi kohus keelustas turismireisid Tšer- EMT – Eesti Majanduse Teataja hüpnotiseerida nobõli (PM 26.11), selle lähiümbruses kas- 03 Metsanduse arengukava aastateks 2011– 17.11. Rozental, V. Lehmasõnnik teeb Ara- vatatud toiduained on radioaktiivsed (PM 2020 vetes toasooja odavamaks 26.4). Kuid kirjutatakse ka innovatiivsest ja EP – Eesti Päevaleht ÄPT – Äripäeva Tööstus ohutust tuumaenergeetikast (Ins 6). 24.03. Leitmaa, D. Vald ei oska, küla ei 04 Talvar, T. Tuul versus põlevkivi. Uks Kümme Euroopa riiki asutas tuuma- taha ja klient kütab toasoojaga ilma lüüakse alternatiivenergia ees kinni vastase alliansi (ÄP 1.6). Jaapanis juhtu- 18.03. Raukas, A. Eesti Energia mõtleb lii- nu tõttu võidutses Saksamaal Roheline ga palju suurele ärile EJEa – Estonian Journal of Earth partei (ÕL 12. ja 29.3, PM 28.3, EP 29.3, 30.03. Pallasma, M. Kas põhjendatud opti- Sciences; EJEc – Estonian Journal ÄP 31.5), protestiti TJ-de vastu (EP 28.3, mism või kontrollimatu avantürism? of Ecology; HE – Harju Elu; JT – ÄP 29.3), jaamad lubati sulgeda (ÄP 9. ja 04.04. Sikk, R. Põlevkivilinnas tapetakse Järva Teataja; Kt – Kuulutaja; KÜ – 31.5, 13.6, EP 1.6). Alates aastast 2022 ole- tohutut musta lohet Korteriühistu; LL – Linnaleht; LõL – vat Saksamaa tuumaenergiavaba (PM 31.5, 02.06. Reimer, A. Energiaspetsialist: tule- Lõuna Leht; MaM – Maamajandus; MM ÕL 31.5, 30.6). Arvati, et see ruineeriks rii- vik peitub maagaasi ja taastuvenergia kom- – Meie Maa; MV – Maailmavaade; MÜ gi majanduse (ÄP 1. ja 6.6) ja hakkaks mõ- binatsioonis – Maaülikool; NG – National Geographic; jutama Eesti energiaturu arenguid (ÄP 6.6). 17.08. Viiron, K. Uus kütteperiood algab S – Sakala; TKA – 21 (Tehnokultuuri Juba aastaid poldud Saksamaal raha tuuma- hinnatõusuga ajakiri); TM – Tehnikamaailm; TM projektidesse antud (EP 4.4). Arvati, et tuu- Eurokratt K&E – Tehnikamaailm Kodu ja Ehitus; maenergiavabast Saksamaast tõuseks vaid 03 Ristoja, L. Professor Carlota Perez: in- UT – Universitas Tartuensis; VM – Venemaale kasu (SH 13.6). foajastu kuldaja toob rohemajandus Valgamaalane; VT – Virumaa Teataja; Rootsi rohelised sulgeksid oma tuuma- Ins – Inseneeria WT – Wõrumaa Teataja; ÄPJ – Äripäeva reaktorid (PM 9.4), uute ehitus on kännu 04 Vali, L. Eesti elektrimajanduse arengu- Juhtimine; ÄPKV – Äripäeva Kinnisvara; taga kinni (ÄP 29.9). Soome ehitab veel stsenaariumid ÄPL – Äripäeva Logistika; ÄPOM – ÄP ühe TJ-i (ÄP 6.10) ja otsib Loviisa jaamale 06 Feldmann, M. Hansa Biodiisel kuumu- Oma Maja Eestist puhastajaid (EP 14.7). Šveits sureta- tab vanad rehvid kütteõliks vat oma TJ-d välja (EP 1.6). EL kardab Ar- KK – KesKus Kompileeris Rein Veski meenia TJ-i ohutuse pärast (PM 6.6). Prant- 01 Maidla, M. Akadeemik Mihkel Veider- susmaa jääb tuumaelektrile truuks (PM 6. ma ja Eesti fosforiidi lood

46 Eesti Põlevloodusvarad ja -jäätmed 2012 Ajalookonverentsil esinejad/Speakers at the History Conference: Andres Metsoja, Uno Trumm, Ants Saks (pildil koos Niitlaane ja õhtujuhi Toomas Šaldaga/ pictured together with the host of the evening, Toomas Šalda, and E. Niitlaan), Jaan Animägi, Anne Jelle Schilstra, Raimo Sopo, Tiit Veeber.

Algus lk 2 ettekande Ants Saks, briketitootmisest Ees- tehase sulgemist pressitud suveniirbriketti, tis rääkis Jaan Animägi. Konverentsi teise millel kõrgusid tähed TOOTSI, pöördel sü- Konverentsi avasõnad lausus Pärnu maava- osa täitsid kutsutud külalisesinejad. Lääne- visena sama peegelpildis. Eesti Turbaliidu nem Andres Metsoja. Edasi järgnesid ette- Euroopa turbatootmise ajaloost rääkis Anne pidulikul vastuvõtul anti endisele AS Tootsi kanded alates selle ajaloo algusaastatest kuni Jelle Schilstra, Soome turbatööstusest Raimo Turba peadirektorile Kai Mäelehele Eesti tänase päevani välja. Meie turbatööstuse esi- Sopo, kütteturba kasutamise kogemustest Turbaliidu auliikme nimetus. Sellele järgne- mesest sajandist (1860–1960) tegi ettekande energeetikas ja perspektiivist Tiit Veeber. valt soovisid meie turbaliidule jõudu ja jaksu raamatu „Eesti turbatööstuse ajalugu“ üks Ajalooks oli muutunud ka Tootsi Turba konverentsi külalised ja koostööpartnerid. käsikirja koostajaid Uno Trumm. brikett. Tehase esindajad tõid ajalookonve- Konverentsile järgnenud päeval külastati Kasvuturba tootmise algusaegadest tegi rentsi osavõtjatele auto pakiruumitäie enne Pärnu sadamat.

Juubeli ajaks või ajal ilmunud turbaalaseid trükiseid Vahetult enne juubelikonverentsi ja ajasta- tult ilmus Eesti Turbaliidu osalusega Rah- vusvahelise Turbaliidu (IPS) trükiseid ning järjekordne „Turbaleht“. Üheks olulisemaks oli käsikirja „150 aastat Eesti turbatööstust“ töövariant CD-ROM-il.

Ajalookonverentsi osavõtjatele jagati töö lõpetanud Tootsi Turba briketitehase suveniirturbabrikette kirjaga TOOTSI. Tehase endisele peadirektorile Kai Mäelehele anti Eesti Turbaliidu auliikme nimetus, Juubeliürituseks ilmus ajalehe Eesti Päevaleht va- õnnitlejad Turbaliidu juhatuse esimees Üllar Püvi hel Eesti Turbaliidu Turbaleht. ja tegevdirektor Erki Niitlaan. For the anniversary celebrations, the Turbaleht Participants in the historical conference were deli- (Peat Sheat) was issued as Appendix to the news- vered souvenir peat briquettes of the liquidated Tootsi peat briquette plant, bearing an engraving TOOTSI. paper Eesti Päevaleht (Estonian Daily) The former Director General of the Plant, Kai Mäeleht, was conferred on the title of an Honorary Member of the Estonian Peat Association; congratulators from the Association: Üllar Püvi, Chairman of the Board, and Erki Niitlaan, Managing Director.

Tervitajad: IPS-i peasekretär Jaakko Silpola, IPS-i Hollandi Rahvuskomitee president A.H.P. van Berckel, Käsikirja „150 aastat Eesti turbatööstust“ töövariant Läti Turbatootjate Liidu tegevdirektor Ilze Ozola, lätlaste kingitud turbaskulptuur, IPS-i Leedu Rahvusko- CD-ROM-il. Raamatu teise osa autor Väinu Rozen- mitee president Giedrius Kavaliauskas ja 2012. aasta rahvusvahelise turbakongressi organiseerimiskomitee tal (pildil Rein Veskiga raamatu sisu arutamas). liige Marie Kofod-Hansen Rootsist. A preliminary version of the book 150 aastat Eesti The Conference greeters: Jaakko Silpola, Secretary-General of the IPS; A.H.P. van Berckel, President turbatööstust (“Estonian Peat Industry 150”) was of the IPS National Committee of the Netherlands; Ilze Ozola, Managing Director of the Latvian Peat issued on a CD-ROM. Väinu Rozental, the au- Producers Association; (the peat sculpture donated by the Latvian colleagues); Giedrius Kavaliauskas, thor of the second part of the publication (years President of the IPS National Committee of Lithuania; Marie Kofod-Hansen of the Organizing Committee 1960–2011), discussing the content of the book of the 2012 International Peat Congress, Sweden with Rein Veski. EBÜ jäätmetealane õppepäev Iru Elektrijaamas ja Tallinna Jäätmete Taaskasutuskeskuses. The Estonian Biofuels Association’s training day at Iru Power Plant and Tallinn Waste Recycling Center

oktoobril 2011 külasta- aastal jäätmekütuse tootmisliini, peenestatakse ja müüakse ena- 26.sid EBÜ liikmed ja TTÜ mis oli avamise ajal Eesti suu- masti tsemenditööstusele. Jäät- soojustehnikainstituudi tudengid rim. Jäätmekütuse tootmisliini mekütuse liini tootmisvõimsus Iru elektrijaama ja Tallinna Jäät- eesmärk on suurendada jäätmete on 120 000 tonni aastas. mete Taaskasutuskeskust (endine taaskasutust. Sisendmaterjaliks Tallinna Jäätmete Taaskasutus- Tallinna prügila). Eesti Energia on peamiselt segaolmejäätmed, keskuse AS valmistab komposti rajab aastaks 2013 Iru elektri- needsamad mida hakatakse Irus III kategooria loomsetest jäätme- jaama kõrvale olmejäätmete põ- alates 2013. aastast otse põleta- test, liigiti kogutud biolaguneva- letusploki, mis muudab u 85 % ma. Jäätmekütuse tootmisliinile test jäätmetest ning haljastus- ja jäätmetes sisalduvast energiast suunatud segaolmejäätmetest pargijäätmetest. Ladestusala elektriks ja soojuseks. Põleta- eraldatakse metallieraldajaga sees tekkiv jäätmegaas (metaan) takse kuni 220 000 t Eestis liigiti metall ning sõelumise teel bio- kogutakse kokku ning sellest kogumisest ülejäävaid segaolme- lagunevad jäätmed. Eraldatud toodab OÜ Tallinna Prügilagaas jäätmeid. biolagunev materjal suunatakse gaasimootori abil elektrit ja vähe- Tallinna Jäätmete Taaskasu- praeguse seisuga ladestusalale. sel määral soojust. Iru Elektrijaam tuskeskuse AS avas mais 2011 Välja sorteeritud põlevmaterjal Iru Power Plant Tallinna Jäätmete Taaskasutuskeskuse ladestusala A landfill of AS Tallinna Jäätmete Taaskasutuskeskus (Tallinn Waste Recycling Center)

Eesti Rehviliidu vanarehvi kogumisplats Peaspetsialist Andrei Vuhk tutvustab olme- An old tire collection site of the Estonian Tyre Association jäätmete põletusploki ehitamise käiku The project manager Andrei Vuhk giving an overview of the progress of building a waste incineration unit

Biolagunevatest jäätmetest eraldatud kile- jäätmed (vasakul) Biolagunevate jäätmete sorteerimine Plastic waste sorted out from biodegradable Sorting biodegradable waste waste

Membraaniga kaetud kompostiaunad Kompostiga tutvumas Membrane-coated compost heaps Getting acquainted with compost

Jäätmekütuse liini tutvustab keskkonnaspetsialist Marita Amur. The waste fuel line presented by the environmental specialist Marita Amur

Jäätmekütus Seade prügilagaasist elektri tootmiseks Waste-derived fuel Landfill gas-fuelled power production unit