DOCSLIB.ORG

Põlevkivitööstuspärandi Väärtustamine Ida-Viru Maakonnas Appreciation of Oil Shale Industrial Heritage in Ida-Viru County, Estonia

Total Page：16

File Type：pdf, Size：1020Kb

Download full-text PDF Read full-text
Põlevkivitööstuspärandi Väärtustamine Ida-Viru Maakonnas Appreciation of Oil Shale Industrial Heritage in Ida-Viru County, Estonia Põllumajandus- ja keskkonnainstituut Viktoria Januškevitš PÕLEVKIVITÖÖSTUSPÄRANDI VÄÄRTUSTAMINE IDA-VIRU MAAKONNAS APPRECIATION OF OIL SHALE INDUSTRIAL HERITAGE IN IDA-VIRU COUNTY, ESTONIA Magistritöö Linna- ja tööstusmaastike korralduse õppkava Juhendajad: Kaie Metsaots, MSc Anu Printsmann, MSc Tartu 2016 Eesti Maaülikool Magistritöö lühikokkuvõte Kreutzwaldi 1, Tartu 51014 Autor: Viktoria Januškevitš Õppekava: Linna- ja tööstusmaastike korraldus Pealkiri: Põlevkivitööstuspärandi väärtustamine Ida-Viru maakonnas Lehekülgi: 127 Jooniseid: 30 Tabeleid: 1 Lisasid: 2 Osakond: Keskkonnakaitse osakond Uurimisvaldkond: Linna ja maa planeerimine (S240) Juhendajad: Kaie Metsaots, Anu Printsmann Kaitsmiskoht ja aasta: Tartu, 2016 Tööstuspärand (sh kaevanduspärand) on üks pärandi alaliikidest, mida tuleb säilitada tulevastele põlvedele. Tööstuspärandi alla kuulub Eestis ka põlevkivitööstuspärand, mille säilitamise hulk ega ka säilitamisviis ei ole praegu Eestis reguleeritud. Sellest tulenevalt on lõputöö eesmärk määratleda, kui suurel hulgal tuleks põlevkivitööstuspärandit säilitada ning millised peaksid olema selle säilitamisviisid. Lõputöö raames koostati küsimustik (eesti- ja venekeelne), mis viidi läbi Ida-Viru maakonna elanike seas perioodil november-detsember 2015. Küsimustikule vastas 127 indiviidi, kelle vastuseid analüüsiti programmiga MS Excel. Lisaks võrreldi vastajate tulemusi põlevkivitööstuspärandit puudutavate arengudokumentidega. Põlevkivitööstuspärandi erinevaid kategooriaid (tehismäed, karjäärid, tööstus- ja administratiivhooned, elamupiirkonnad) tuleks säilitada ja kasutusele võtta. Leiti, et säilitama peaks mõned kuni pooled esindajad kõikidest kategooriatest. Tehismäed võiks kasutusele võtta vaateplatvormidena, karjäärid tuleks metsastada või hakata neid kasutama turismi- ja spordivaldkonnas, elamupiirkondi võiks kasutada elamu ja suvekodude piirkonnana ning tööstus- ja administratiivhooneid üks kõik kuidas, peaasi, et kasutataks või siis võetaks kasutusele muuseumi, turismi või meelelahutusega seonduvalt. Tänaseks rekultiveeritud ja kasutuses olevad tööstuspärandi objektid (Kohtla kaevanduskompleks, Kiviõli poolkoksimägi, Aidu karjäär) meeldivad kohalikele, nende rekultiveerimisviisi loetakse õigeks ning neid külastataks. Hetkel kasutusest väljas olevat Kohtla-Järve õlitorni ja Sompa kaevanduse peahoonet tuleks säilitada ennekõike arhitektuurilise ilme pärast. Leitakse, et mõlemat võiks kasutada eeskätt muuseumina, õlitorni aga ka näiteks toitlustusasutusena või galerii/näitusesaalina. Kukruse aherainemäge tuleks säilitada ning võimalusel rekultiveerida. Aidu püramiidide rajamist tuleks kaaluda pärast turu-uuringu läbiviimist. Näited sellest, kuidas tööstuspärandit on säilitatud välismaal (maastikupark, kujundatud positiivne pinnavorm, vaateplatvorm) võiksid olla eeskujuks ka Eestis paikneva põlevkivitööstuspärandi säilitamisel. Põlevkivitööstuspärandi säilitamis- ja kasutusviisi peaksid otsustama ennekõike kohalikud omavalitused koostöös elanikega. Arengudokumentides kajastatud info ühtib enamasti vastajate arvamusega. Pigem võib öelda, et põlevkivitööstuspärandi objekte on dokumentides kajastatud liiga vähe. Märksõnad: tööstuspärand, kaevanduspärand, põlevkivi, avalikkuse kaasamine Estonian University of Life Sciences Abstract of Master´s Thesis Kreutzwaldi 1, Tartu 51014 Author: Viktoria Januškevitš Specialty: Management of Urban and Industrial Landscapes Title: Appreciation of oil shale industrial heritage in Ida-Viru county, Estonia Pages: 127 Figures: 30 Tables: 1 Appendixes: 2 Department: Department of Environmental Protection Field of research: Town and country planning (S240) Supervisors: Kaie Metsaots, Anu Printsmann Place and date: Tartu, 2016 Industrial heritage (included mining heritage) is one of the subdivisions of heritage that must be maintained for future generations. One part of industrial heritage is also the oil shale industrial heritage. Its amount of maintaining and the method of storage is not regulated today in Estonia. According to this, the aim of the thesis is to define in what amount the oil shale heritage must be stored and which methods of storage must be used. During the writing of the thesis the questionnaire (in Estonian and Russian) was compiled which was conducted among the people of in the county of Ida-Virumaa in November– December 2016. The questionnaire was answered by 127 people whose results were analysed in MS Excel. In addition to that, the results were compared with the developing documents regarding the oil shale industrial heritage. Different categories of the oil shale industrial heritage as artificial hills, quarries, industrial and administrative buildings, residential areas must be maintained and taken into use. It was found that almost a half of all categories must be maintained. Artificial hills should be used as viewing platforms, quarries should be afforest or use in the field of sport and tourism, residential areas should be areas of summer cottages and industrial and administrative buildings should be just used - maybe as museums, tourist attractions or sports facilities. Places that are re-cultivated and are in use today, for example, mining complex of Kohtla, the hill of semi coke and quarries of Aidu, which are the objects of industrial heritage, are enjoyed by locals. Their way of re-cultivating is good and lots of people would like to visit them. Kohtla-Järve oil tower and main building of Sompa mining, which are not in use at the moment, must be restored as architectural sights. It was said that these buildings might be used as museums and the oil tower might be used for catering or a gallery. Also, Kukruse's artificial hill should be maintained and if possible, to re-cultivate. The construction of Aidu pyramids should be considered after conducting a market research. Samples of foreign maintenance could be good ways to follow to maintain the oil shale industrial heritage in Estonia (landscape park, designed positive surface form, viewing platform). Local governments with local people should decide the way of maintenance and usage of the oil shale industrial heritage. The information that is in development documents coincides with the opinion of responders. There are situations when objects of the oil shale industrial heritage are reflected too few in documents. Keywords: industrial heritage, mining heritage, oil shale, participatory planning SISUKORD Sissejuhatus ........................................................................................................................... 6 1. Kirjanduse ülevaade ....................................................................................................... 9 1.1. Pärand ning selle säilitamis- ja kasutamisviisid ..................................................... 9 1.1.1. Pärand .............................................................................................................. 9 1.1.2. Tööstuspärand ................................................................................................ 12 1.1.3. Pärandi säilitamisviisid .................................................................................. 13 1.1.4. (Tööstus)pärandi kasutamine ......................................................................... 14 1.2. Põlevkivi kaevandamine ning põlevkivitööstuspärand Eestis .............................. 18 1.2.1. Põlevkivi kaevandamine ................................................................................ 18 1.2.2. Põlevkivitööstuspärand Eestis ....................................................................... 21 1.3. Põlevkivitööstuspärandi väärtustamist puudutavad strateegilised dokumendid ja projektid Eestis ........................................................................................ 23 1.3.1. Ida-Viru maakonnaplaneering 2030+ ............................................................ 23 1.3.2. Teemaplaneering Ida-Virumaa asustust ja maakasutust suunavad keskkonnatingimused ................................................................................................... 26 1.3.3. Eesti regionaalarengu strateegia 2014–2020 ja Ida-Virumaa tegevuskava 2014–2020 .................................................................................................................... 28 1.3.4. Ida-Viru maakonna arengukava 2014–2020.................................................. 29 1.3.5. Jõhvi ja Kohtla-Järve linnapiirkonna jätkusuutliku arengu strateegia 2015– 2020 ....................................................................................................................... 30 1.3.6. Kohtla-Järve linna Järve, Ahtme, Kukruse ja Sompa linnaosade miljööväärtuslike hoonestusalade teemaplaneering ..................................................... 32 1.3.7. Eesti 20. sajandi arhitektuuri kaitsmise ja väärtustamise projekt .................. 33 1.3.8. Interreg IV A Kesk-Läänemere programmi Lõuna-Soome ja Eesti alaprogramm................................................................................................................. 34 1.3.9. Kultuurimälestiste riiklik register .................................................................. 35 1.4. Põlevkivitööstuspärandi näiteid Eestist ja tööstuspärandi näiteid mujalt ............. 36 1.4.1. Eesti Kaevandusmuuseum ............................................................................. 37 1.4.2. Kiviõli Seikluskeskus .................................................................................... 38 1.4.3. Aidu karjäär ..................................................................................................
Load more

Recommended publications
  • Nõmme Kohtla- Järve
    77 A B C A B C 8 1 1 1 1 Magerburg Y (Suudme) NARVA-JÕESUU ! Kudruküla N a MetskiY Kudruküla r v a Riigiküla Y j Leekovasoo õ AugaY (Vaasa) g 2 2 2 Kudruküla Y i 2 VanakülaY ArukülaY Y Y ! Toila (as) Härmamäe-Vaasovi Sininõmme Ontika-Saka ! Y Saka (as) (Peen-Saka) Vabatküla ! Y " Y Valaste YRahuküla Ontika Toila Martsa YMänniku Meriküla! Y Vepsküla Ontika Y Hoovi ! Kivisaare Vodava ! Saka Saka TOILA ! YOru ! SIIVERTSI YNehatu (Suur-Saka) Kaasikvälja !Tõrvajõe ! ! ! Orujõe ! Kolga-Saka Altküla ! Peeterristi (Sornajõe) ! Y Pühajõe Künnapõhja Päite (as) Puhkova Y Y Suttho Moldova ! (Kärilõpe) ! " Aa " Metsküla Olgina (k) ! Päite Y Y Y Kaasikaia Uikala Türsamäe Y Y (Tünnerküla) ! OLGINA ! " Päite (as) Türsamäe Laagna Põlendiku Y Amula Y VOKA Künnapõhja " MummassaareY Y ! Narva Y YAlulinn Kukruse ! SILLAMÄE Meriküla poolmõis Lapiotsa PÄHKLIMÄE JAANI- Järve Voka Pühajõe (as) P " Vanaküla Y eeslinn KOHTLA- ! ! Paate ü Pimestiku! Udria ! Äkkeküla Y h ! " Suttermu ! Päite! Laagna Tuulukse Tallinna eeslinn (Hiirelinna) a Härmamäe Vanalinn " (*Tõrvassalu) Konju (as) Päite Kannuka " Olgina Peetri eeslinn YLINN Voorepera Y j Y Konju ! Y Mudajõe Y Y ! JÄRVEUuslinn õ !Voka ! ! !Perjatsi YRidaküla Y Soldino Y Kooliküla KUKRUSE ! Pühajõe g (*Kirivere) Aabrami (Väike-Soldina)KadastikuY (IVAN- Y JÄRVE Sinivoore ! Metsamägara i YMoonaküla Vaivina Y Allika Allika Y Kerese ! Aa Pavandu ! Y Vaivina Vaivina Y Sundja ! YY ArukülaY Jaamaküla " Y GOROD) Varja Suitsuküla Y YVanalinn Edise Y Y TulevikuY Paemurru Y Y poolmõis Liivaküla Uus-Sõtke Hiiemetsa ! Uusküla
    [Show full text]
  • 1 Katrin Erg Siim Tarros Eesti Geoloogiakeskus OÜ
    Katrin Erg Siim Tarros Eesti Geoloogiakeskus OÜ hüdrogeoloogiliste tööde tegevusluba KHY000014 HÜDROGEOLOOGILINE UURING BAARIUMI, ELAVHÕBEDA JA ARSEENI SISALDUSE NING LEVIKU HINDAMISEKS PÕHJAVEEKOGUMITES NR 5, 6, 7 JA 27 Juhatuse liige Aivar Pajupuu Töö finantseeritakse: SA Keskkonnainvesteeringute Keskus „Veemajandus“ programmist. KIK nõukogu 21.03.2017 otsus. TPIS töö nr. 17.3.5.9. Tallinn 2017 1 Töö finantseeritakse: SA Keskkonnainvesteeringute Keskus „Veemajandus“ programmist. KIK nõukogu 21.03.2017 otsus. TPIS töö nr. 17.3.5.9. „Hüdrogeoloogiline uuring baariumi, elavhõbeda ja arseeni sisalduse ning leviku hindamiseks põhjaveekogumites nr 5, 6, 7 ja 27“ ANNOTATSIOON Katrin Erg, Siim Tarros. Hüdrogeoloogiline uuring baariumi, elavhõbeda ja arseeni sisalduse ning leviku hindamiseks põhjaveekogumites nr 5, 6, 7 ja 27. OÜ Eesti Geoloogiakeskus, hüdrogeoloogiaosakond. Tallinn, 2017. Tekst 81 lk, sh 20 joonist, 23 tabelit ja 1 tekstilisa. Keskkonnaministeerium, EGF. Käesolev uuringutöö on koostatud vastavalt Keskkonnaministeeriumi korraldatud riigihanke „Hüdrogeoloogiline uuring baariumi, elavhõbeda ja arseeni sisalduse ning leviku hindamiseks põhjaveekogumites nr 5, 6, 7 ja 27“ (viitenumber 189871) dokumentidele ja töövõtulepingule 4-1/17/173 (EGK 40-85), mis on sõlmitud 04.10.2017. Töö eesmärk on põlevkivi kaevandamisest mõjutatud halvas ja ohustatud seisundis põhjavee- kogumites nr 5, 6, 7 ja 27 baariumi-, elavhõbeda- ja arseenisisalduse põhjuste ja leviku ulatuse ning taustatasemete esmane määramine olemasolevate andmete põhjal. Erinevate uuringute ja seirete käigus kogutud keemilised analüüsid koondati ja koostati andmebaas edasiste detailsemate uuringute jaoks. Põhjaveekogumi seisund on hea, kui ühe kriteeriumina puuduvad ohtlikud ained, sh arseen, kaadmium, plii, elavhõbe, trikloroetüleen, tetrakloroetüleen, sünteetilised ained, või nende kontsentratsioon ei ületa ohtlike ainete põhjavee kvaliteedi piirväärtusi või kui nende ohtlike ainete põhjavees esinemise korral on kindlaks tehtud nende ainete looduslik päritolu.
    [Show full text]
  • IV Kuremäe, JAH1000037 (Jahipiirkonna Nimi)
    Keskkonnaministri 19.07.2013. a määrus nr 56 „Jahipiirkonna kasutusõiguse loa vorm" Lisa JAHIPIIRKONNA KASUTUSÕIGUSE LOA VORM JAHIPIIRKONNA KASUTUSÕIGUSE LUBA nr 10- IV Kuremäe, JAH1000037 (jahipiirkonna nimi) 1. Jahipiirkonna kasutaja andmed: 1.1. Jahipiirkonna kasutaja nimi Ida -Viru Jahimeeste Selts 1.2. Registrikood 80050897 1.3. Aadress Oru 1a, 41535 Jõhvi, Ida-Virumaa 1.4. Esindaja nimi Raimu Aia 1.5. Kontaktinfo Telefoni number 335 6512 Faksi number 335 6512 E-posti aadress [email protected] 2. Jahipiirkonna kasutusõiguse loa andja: 2.1. Asutuse nimi, regioon Keskkonnaamet 2.2. Registrikood 70008658 2.3. Aadress Narva mnt 7a, 15172 Tallinn 2.4. Loa koostanud ametniku nimi Raivo Sass 2.5. Ametikoht Jahinduse spetsialist 2.6. Kontaktinfo Telefoni number 3324408,5288413 Faksi number 3324403 Elektronposti aadress [email protected] 3. Jahipiirkonna kasutusõiguse loa: 3.1. kehtivuse alguse kuupäev 01.06.2013 3.2. Loa andja Nimi/Allkiri Jaak Jürgenson Ametinimetus Regiooni juhataja 3.3. Vastuvõtja Nimi/Allkiri Raimu Aia Ametinimetus Juhatuse liige 3.4. Luba on kehtiv 31.05.2023 kuni 3.5. Vaidlustamine Käesolevat jahipiirkonna kasutusõiguse luba on võimalik vaidlustada 30 päeva jooksul selle tea tavaks tegemisest arvates, esitades vaide loa andjale haldusmenetluse seaduse sätestatud korras või esitades kaebuse halduskohtusse halduskohtumenetluse seadustikus sätestatud korras. 4. Seadusest või kaitstava loodusobjekti kaitse-eeskirjast tulenevad piirangud ja tingimused: 4.1. Objekti Kivinõmme maastikukaitseala: Ongassaaare ja Kõnnu sihtkaitsevööndis jahipidamine lubatud 1. augustist kuni 31. nimetus/ detsembrini kaitseala valitseja nõusolekul. Kõnnu ja Jõuga piiranguvööndis jahipidamine keelatud 1. veebruarist kuni 31. piirangu kirjeldus juulini. Ongassaare ja Kõnnu metsise püsielupaiga sihtkaitsevööndis jahipidamine keelatud 1. veebruarist kuni 31.
    [Show full text]
  • Alutaguse Valla Üldplaneering
    Registrikood 10171636 Riia 35, Tartu 50410 Tel 730 0310 [email protected] TÖÖ NR 2018-048 Asukoht (L-Est’97) X 6562090 Y 691635 Alutaguse valla üldplaneering Lisad Objekti aadress: IDA-VIRUMAA, ALUTAGUSE VALD Tellija: ALUTAGUSE VALLAVALITSUS Töö täitja: Kobras AS Juhataja: URMAS URI Projektijuht/planeerija: TEELE NIGOLA Volitatud maastikuarhitekt, tase 7 Volitatud ruumilise keskkonna planeerija, tase 7 Kartograaf, planeerija: PIIA KIRSIMÄE Kontrollis: ENE KÖND Aprill 2020 TARTU Alutaguse valla üldplaneering Lisad SISUKORD LISA 1. KSH ARUANNE ....................................................................................................................................... 3 LISA 2. ALUTAGUSE VALLAS ASUVAD SADAMAD .................................................................................... 3 LISA 3. MÄEERALDISED JA MAARDLAD ...................................................................................................... 4 LISA 4. VEEALAD ................................................................................................................................................. 9 LISA 5. KULTUURIVÄÄRTUSLIKUD OBJEKTID ......................................................................................... 17 LISA 6. MUINSUSKAITSEAMETI KOOSTATUD ARHEOLOOGIAPÄRANDI ANALÜÜS JA PROGNOOS ALUTAGUSE VALLAS ................................................................................................................. 24 LISA 7. ETTEPANEK PÄRANDKULTUURI OBJEKTIDEKS ARVAMISEKS ............................................ 33 LISA
    [Show full text]
  • Alajõe, Auvere, Kivinõmme, Kuremäe, Kurtna, Narva, Permisküla, Remniku, Sillamäe, Tamme, Vaivara Ja Voka Jahipiirkonna Moodustamine1
    Väljaandja: Keskkonnaminister Akti liik: määrus Teksti liik: algtekst-terviktekst Redaktsiooni jõustumise kp: 21.07.2008 Redaktsiooni kehtivuse lõpp: Hetkel kehtiv Avaldamismärge: RTL 2008, 60, 852 Alajõe, Auvere, Kivinõmme, Kuremäe, Kurtna, Narva, Permisküla, Remniku, Sillamäe, Tamme, Vaivara ja Voka jahipiirkonna moodustamine1 Vastu võetud 10.07.2008 nr 30 Määrus kehtestatakse «Jahiseaduse» § 6 lõike 3 alusel. § 1. Alajõe jahipiirkonna pindala ja piirikirjeldus (1) Alajõe jahipiirkonna pindala on 18 630 hektarit. (2) Alajõe jahipiirkonna piirikirjeldus on järgmine: Alajõe jahipiirkonna piir läheb Tartu–Jõhvi maantee ja Jõuga–Kodamäe maantee ristumiskohast mööda Jõuga– Kodamäe maanteed Tammetaguse kraavini, jätkudes mööda Tammetaguse kraavi Varesmetsa peakraavini ning mööda Varesmetsa peakraavi Armise järve teeni; siitpeale mööda Armise järve teed Iisaku metskonna kvartali PG218 lõunasihini, jätkudes mööda Iisaku metskonna kvartalite PG218, PG219 ja PG220 lõunasihti Piiri sihini; siis mööda Piiri sihti Ongassaare jõeni ning mööda Ongassaare jõge Iisaku metskonna kvartali PG222 läänesihini; sealt mööda Iisaku metskonna kvartalite PG222 lääne- ja lõunasihti, kvartalite PG223, PG224, PG225, PG226, PG227, PG228 ja PG229 lõunasihti Iisaku metskonna kvartali AJ018 loodenurgani; edasi mööda kvartali AJ018 lääne- ja lõunasihti kvartali AJ023 kirdenurgani, jätkudes mööda kvartalite AJ023, AJ033 ja AJ034 idasihti Iisaku metskonna kvartali AJ039 põhjasihini; siit mööda Iisaku metskonna kvartalite AJ039 ja KN175 põhjasihti Mansika teeni ning mööda
    [Show full text]
  • Formating Rules
    Environmental and Climate Technologies doi: 10.7250/iscect.2013.014 2013 / 3__________________________________________________________________________________________________ Groundwater Transport of Sulphates in the Estonian Oil Shale Mining Area Merle Otsmaa, Tallinn University of Technology Abstract – The development of Estonian power engineering on 3. Ordovician-Cambrian aquifer system the basis of oil shale has caused several changes in the 4. Voronka and Gdov aquifer environment. One phenomena which accompanies oil shale mining is heightened content of sulphates in groundwater and surface water. Natural water is in all aquifers of HCO3-Ca-Mg or Mg-Ca The aim of this research is to give an overview of groundwater type with a mineralization of 0.2 – 0.6 g/l. Only in deeper and surface water transport of sulphates in the Estonian oil shale Voronka and Gdov aquifer is the water mostly of Cl-HCO3-Na mining area and find out the regularity of its distribution during type. The mineralization of that aquifer increases from west to the time. As is known the aquifer containing the exploitable oil east and is in the eastern part up to 1.3 g/l [1]. shale seam is influenced by mining activities the most, but also the quality of upper and lower aquifers can change. It is very III. MINE IMPACT ON THE GROUNDWATER CHEMISTRY important to clear up the vertical distribution of sulphates in different water-bearing horizons. The productive bed of oil shale is a part of Keila-Kukruse The phosphorite mining area which finished its activity in 1991 aquifer. Due to mining technology, the table of groundwater is also included in the research.
    [Show full text]
  • Rahvastiku Ühtlusarvutatud Sündmus- Ja Loendusstatistika
    EESTI RAHVASTIKUSTATISTIKA POPULATION STATISTICS OF ESTONIA __________________________________________ RAHVASTIKU ÜHTLUSARVUTATUD SÜNDMUS- JA LOENDUSSTATISTIKA REVIEWED POPULATION VITAL AND CENSUS STATISTICS Ida-Virumaa 1965-1990 Kalev Katus Allan Puur Asta Põldma Aseri Kohtla Lüganuse Toila JÕHVI Sonda Jõhvi Sinimäe Maidla Mäetaguse Illuka Tudulinna Iisaku Alajõe Avinurme Lohusuu Tallinn 2002 EESTI KÕRGKOOLIDEVAHELINE DEMOUURINGUTE KESKUS ESTONIAN INTERUNIVERSITY POPULATION RESEARCH CENTRE RAHVASTIKU ÜHTLUSARVUTATUD SÜNDMUS- JA LOENDUSSTATISTIKA REVIEWED POPULATION VITAL AND CENSUS STATISTICS Ida-Virumaa 1965-1990 Kalev Katus Allan Puur Asta Põldma RU Seeria C No 19 Tallinn 2002 © Eesti Kõrgkoolidevaheline Demouuringute Keskus Estonian Interuniversity Population Research Centre Kogumikuga on kaasas diskett Ida-Virumaa rahvastikuarengut kajastavate joonisfailidega, © Eesti Kõrgkoolidevaheline Demouuringute Keskus. The issue is accompanied by the diskette with charts on demographic development of Ida-Virumaa population, © Estonian Interuniversity Population Research Centre. ISBN 9985-820-66-5 EESTI KÕRGKOOLIDEVAHELINE DEMOUURINGUTE KESKUS ESTONIAN INTERUNIVERSITY POPULATION RESEARCH CENTRE Postkast 3012, Tallinn 10504, Eesti Kogumikus esitatud arvandmeid on võimalik tellida ka elektroonilisel kujul Lotus- või ASCII- formaadis. Soovijail palun pöörduda Eesti Kõrgkoolidevahelise Demouuringute Keskuse poole. Tables presented in the issue on diskettes in Lotus or ASCII format could be requested from Estonian Interuniversity Population Research
    [Show full text]
  • Kommunikatsioonikorrald
    Tartu Ülikool Humanitaarteaduste ja kunstide valdkond Ajaloo ja arheoloogia instituut Eesti ajaloo õppetool Janari Rajas KOMMUNIKATSIOONIKORRALDUS IISAKU VALLAS AASTATEL 1918-1940 Bakalaureusetöö Juhendaja: dotsent Enn Küng Tartu 2016 SISUKORD SISSEJUHATUS............................................................................................................... 3 1. AJALOOLINE ÜLDPILT IISAKUST ....................................................................... 6 2. POST JA SIDETEENUSED ....................................................................................... 9 2.1. Noore Eesti riigi posti ja sideteenused ................................................................. 9 2.2. Postiteenistus Iisaku vallas ................................................................................ 10 2.3. Ajalehed ............................................................................................................ 20 2.4. Telefoni kõnepunktid ........................................................................................ 22 3. TEEDEMAJANDUS................................................................................................ 24 3.1. Olukord Eesti Vabariigi algusaegadel ................................................................ 24 3.2. Teede olukord Iisaku vallas 1918-1940 ............................................................. 25 3.3. Kruus ................................................................................................................ 32 3.4. Sildade remont .................................................................................................
    [Show full text]
  • Kirderanniku Koostöökogu Strateegia Aastateks 2008-2013
    Kinnitatud üldkoosoleku otsusega 13. jaanuarist 2011 nr 1-11 KIRDERANNIKU KOOSTÖÖKOGU STRATEEGIA AASTATEKS 2008-2013 Kirderanniku Koostöökogu MTÜ Strateegia 2008 - 2013 Sisukord 2 Kirderanniku Koostöökogu MTÜ Strateegia 2008 - 2013 Sissejuhatus ............................................................................................................................................. 6 I. Strateegiaprotsess ................................................................................................................................ 6 1.1. Strateegiaprotsessi kirjeldus ......................................................................................................... 6 1.2. Strateegia muutmise protsessi kirjeldus ....................................................................................... 8 1.3. Lühikokkuvõte strateegiast ......................................................................................................... 10 II. Kohalik tegevusgrupp ....................................................................................................................... 11 2.1.Kohaliku tegevusgrupi asutamine ............................................................................................... 11 2.2. Tegevuspiirkond ......................................................................................................................... 11 2.3. Varasem koostöökogemus .......................................................................................................... 12 2.4. Liikmeskond ..............................................................................................................................
    [Show full text]
  • Alutaguse Valla Üldplaneering
    Registrikood 10171636 Riia 35, Tartu 50410 Tel 730 0310 [email protected] TÖÖ NR 2018-048 Asukoht (L-Est’97) X 6562090 Y 691635 Alutaguse valla üldplaneering seletuskiri Vastu võetud Alutaguse Vallavolikogu 30.04.2020 otsusega nr 252 AVALIKUKS VÄLJAPANEKUKS Objekti aadress: IDA-VIRUMAA, ALUTAGUSE VALD Tellija: ALUTAGUSE VALLAVALITSUS Töö täitja: Kobras AS Juhataja: URMAS URI Projektijuht/planeerija: TEELE NIGOLA Volitatud maastikuarhitekt, tase 7 Volitatud ruumilise keskkonna planeerija, tase 7 Kartograaf, planeerija: PIIA KIRSIMÄE Kontrollis: ENE KÕND Mai 2020 TARTU Alutaguse valla üldplaneering Üldinfo TÖÖ NIMETUS: Alutaguse valla üldplaneering OBJEKTI ASUKOHT: Ida-Virumaa, Alutaguse vald TÖÖ EESMÄRK: Üldplaneeringu koostamine Ida-Virumaa Alutaguse vallale TÖÖ LIIK: Üldplaneering TÖÖ TELLIJA: Alutaguse Vallavalitsus Tartu mnt 56, Iisaku alevik 41101 Alutaguse vald Ida-Viru maakond Kontaktisik: Liina Talistu Geoinfospetsialist Tel 336 6924 [email protected] Martin Miller Keskkonnaspetsialist Tel 336 6916 [email protected] TÖÖ TÄITJA: Kobras AS Registrikood 10171636 Riia 35, 50410 Tartu Tel 730 0310 http://www.kobras.ee Projektijuht: Teele Nigola - maastikuarhitekt-planeerija Tel 730 0310, 518 7602 [email protected] Töö koostajad: Piia Kirsimäe- kartograaf, planeerija Priit Paalo- planeerija Silvia Türkson- planeerija assistent Konsultandid: Urmas Uri - geoloog, keskkonnaekspert (KMH0046) Reet Lehtla - maastikuarhitekt-planeerija Noeela Kulm - keskkonnaekspert Erki Kõnd - projektijuht, projekteerija Kontrollijad: Reet Lehtla - maastikuarhitekt-planeerija Ene Kõnd - tehniline kontrollija Kobras AS töö nr 2018-048 Objekti aadress: Ida-Virumaa, Alutaguse vald 2 / 89 Alutaguse valla üldplaneering Kobras AS litsentsid / tegevusload: 1. Keskkonnamõju hindamise tegevuslitsents: KMH0046 Urmas Uri 2. Keskkonnamõju strateegilise hindamise juhteksperdid: Urmas Uri; Teele Nigola 3. Hüdrogeoloogiliste tööde tegevusluba nr 379. Hüdrogeoloogilised uuringud. Hüdrogeoloogiline kaardistamine. 4. Maakorraldustööd.
    [Show full text]
  • "EESTI PÕLEVLOODUSVARAD JA -JÄÄTMED" 2012.A (Pdf)
    ISSN 1736-0315 Estonian Combustible Natural Resources and Wastes 2012 Eesti Põlevloodusvarad keemia chemistry vääristamine upgrading energeetika energetics ja keskkonnakaitse environmental protection -jäätmed Sindi tehase turbapress või selle analoog. Peat press of Sindi factory, or its analog Kunda-Aru (Kunda-Aro, -Arro) turbaraba plaan. Plan of Kunda-Aru (Kunda-Aro, -Arro) peat bog Eesti turbatööstus 150. Estonian peat industry 150 Lokomotiivi jõul töötav turbapress Pagusoo (Bagu soo) rabas 1920. aastate algul (RMF 665:2). A locomobile powered peat press at Pagusoo raised bog in early 1920 Eesti turbatööstus 150 Eesti Turbaliidu üldkoosolek ja seminar 8. detsember 2011 kujunes Eesti turbatööstuse ajaloos turbaala- ga tegelejatele üheks pikemaks. Tegevuskoht Pärnu hotell Strand. Hommikul kogunesid Eesti Turbaliidu liikmed iga-aastasele üld- koosolekule. Nagu tavaks juhatuse ja tegevjuhi aruanne, majan- dusaasta kokkuvõte, edasiste tegemiste kava ja tootmisandmete kokkuvõte. Eesti Turbaliit ühendab enam kui 30 Eestis turvast kaevanda- vat, töötlevat ja turustavat ettevõtet, lisaks veel turbatootmise ja -töötlemise masinaid valmistavaid ning geoloogiliste uuringute ja projekteerimisega tegelevaid ettevõtteid. Eesti Turbaliitu kuuluvate ettevõtete iga-aastane keskmine turbatoodang on kokku u 4,5–5,0 miljonit m3 eri turbaid, mida eksporditakse ligikaudu sajasse riiki. Siin teeme lühiülevaate üldkoosolekust, seminarist ja ajalookon- verentsist sõnas ja pildis. Eesti Turbaliidu üldkoosolek. Juhatuse esimees Üllar Püvi (OÜ Strenge) aruan- net
    [Show full text]
  • PAGARI MÕISA PARGI MAASTIKUARHITEKTUURNE LAHEND INGLISE MAASTIKUAIA STIILIS Bakalaureusetöö
    TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL TALLINNA KOLLEDŽ Maastikuarhitektuur Reelika Lumi PAGARI MÕISA PARGI MAASTIKUARHITEKTUURNE LAHEND INGLISE MAASTIKUAIA STIILIS Bakalaureusetöö Juhendaja: Andres Levald, Dipl.-Ing. TU Kaasjuhendaja: Kristi Grišakov Tallinn 2016 SISUKORD SISUKORD ..................................................................................................................................... 2 SISSEJUHATUS ............................................................................................................................. 4 1. LÄHTEÜLESANNE ................................................................................................................ 5 2. AJALOOLINE ÜLEVAADE .................................................................................................. 7 3. METODOLOOGIA ................................................................................................................. 8 4. TEOREETILISED ALUSED ................................................................................................... 9 4.1 Inglise maastikuaia iseloomustus ja põhimõtete kasutamine maastikuarhitektuuris ............. 9 5. PROJEKTALA KIRJELDUS JA ANALÜÜS ...................................................................... 12 5.1. Asukoht ........................................................................................................................... 12 5.2. Inimesed .......................................................................................................................... 12 5.3. Olemasolev
    [Show full text]