Tellija Maidla Vallavalitsus

Dokumendi tüüp KSH aruanne

Kuupäev August 2010

Lepingu nr 2009_0034_01

OLULISE RUUMILISE MÕJUGA AIDU TUULEPARGI, SEDA TOETAVA INFRASTRUKTUURI JA REKREATSIOONIALADE NING LASKETIIRU ASUKOHAVALIKU TEEMAPLANEERING KSH ARUANNE

olulise ruumilise mõjuga aidu tuulepargi, seda toetava infrastruktuuri ja rekreatsioonialade ning lasketiiru asukohavaliku teemaplaneering ksh Aruanne

Versioon 1 Printimise 2010/08/06 kuupäev Koostatud: Kersti Ritsberg, Esta Rahno, Raimo Pajula, Liis Tikerpuu, Heiki Nurmsalu Kontrollitud: Hendrik Puhkim

Projekti nr 2009_0034_01

Ramboll Eesti AS Laki 34 12915 Tallinn T +372 664 5808 F +372 664 5818 www.ramboll.ee 2 / 58

olulise ruumilise mõjuga aidu tuulepargi, seda toetava infrastruktuuri ja rekreatsioonialade ning lasketiiru asukohavaliku teemaplaneering ksh Aruanne

SISUKORD

SISSEJUHATUS ...... 5 1. AIDU TEEMAPLANEERINGU ALA , EESMÄRK JA SEAL KAVANDATAV TEGEVUS...... 6 1.1. Aidu teemaplaneeringu ala...... 6 1.2. Aidu teemaplaneeringu eesmärk ...... 6 1.3. Aidu teemaplaneeringu alal kavandatav tegevus...... 7 1.3.1. Sõude- ja veespordikeskus ...... 7 1.3.2. Tuulepark ...... 8 1.3.3. Lasketiir ...... 8 1.3.4. Ojamaa kaevanduse kaevise veotee; raudtee ja konveier...... 9 1.3.5. Ojamaa kaevanduse aheraine ladestuskoht...... 9 1.3.6. Dziibimatkad...... 9 1.3.7. Puhkeala...... 9 2. AIDU TEEMAPLANEERINGU SEOS ASJAKOHASTE STRATEEGILISTE JA PLANEERINGU DOKUMENTIDEGA...... 10 3. KESKKONNAMÕJU STRATEEGILINE HINDAMINE ...... 11 3.1. Põhimõtted...... 11 3.2. KSH protsess...... 11 3.3. Suhtlemine avalikkusega...... 12 3.4. KSH osapooled...... 12 3.5. KSH metoodika lühikirjeldus...... 13 3.6. Alternatiivsete arengustsenaariumide kirjeldus...... 14 4. TEEMAPLANEERINGUGA KAVANDATAVA TEGEVUSEGA EELDATAVALT KAASNEV KESKKONNAMÕJU JA KESKKONNA EELDATAV ARENG...... 15 4.1. Geoloogilised tingimused...... 15 4.2. Maavarad...... 17 4.3. Pinnasereostus...... 19 4.4. Põhjavesi...... 21 4.5. Pinnavesi...... 23 4.6. Müra...... 25 4.7. Vibratsioon...... 33 4.8. Välisõhu kvaliteet...... 35 4.9. Loomastik...... 36 4.10. Taimestik...... 38 4.10.1.Karjääriala ...... 38 4.10.2.Lähipiirkond (potentsiaalse väljapoole ulatuva mõju ala)...... 41 4.11. Looduskaitse...... 42 4.11.1.Looduskaitsealad ...... 42 4.11.2.Kaitstavate liikide elupaigad, kaitstavad looduse üksikobjektid ...... 43 4.12. Rohevõrgustik ja väärtuslikud maastikud...... 44 4.12.1.Rohevõrgustik...... 44 4.12.2.Väärtuslikud maastikud...... 45 4.13. Sotsiaalmajanduslik keskkond ...... 49 4.13.1.Inimeste heaolu ja tervis ...... 49 4.13.2.Tööhõive ...... 49 4.13.3.Kinnisvara väärtus ...... 49 5. HINDAMISTULEMUSTE KOKKUVÕTE ...... 50 5.1. Hindamiskriteeriumid ja hindamistulemused ...... 50 5.2. Alternatiivide võrdlus ...... 53

3 / 58

olulise ruumilise mõjuga aidu tuulepargi, seda toetava infrastruktuuri ja rekreatsioonialade ning lasketiiru asukohavaliku teemaplaneering ksh Aruanne

6. AIDU TUULIKUPARGI VARJUTUSE ULATUS JA KESTVUS ...... 54 7. AIDU TUULEPARGI MÕJU RIIGIKAITSELISELE OBJEKTILE ...... 56 8. KASUTATUD KIRJANDUS ...... 58

LISAD Lisa 1. Aidu tuulepargi KSH programm koos lisadega Lisa 2. Keskkonnaameti Viru regiooni 18.12.2009 kiri nr V 6-8/36833-2 Aidu tuulepargi KSH programmi heakskiitmise kohta. Lisa 3. KSH aruande avaliku väljapaneku teade Ametlikes Teadaannetes 03.05.2010. Lisa 4. KSH aruande avaliku väljapaneku teade ajalehes Põhjarannik, 5.05.2010. Lisa 5. KSH aruande avaliku väljapaneku teade Maidla valla ja Ramboll Eesti AS kodulehel. Lisa 6. Maidla Vallavalitsuse teade KSH aruande avaliku arutelu kohta, kirja tekst ja aadressaadid. Lisa 7. KSH aruande avaliku arutelu protokoll ja osavõtjate nimekiri. Lisa 8. Hr Ants Kangro 26.05.2010 kiri ja Ramboll Eesti AS vastus. Lisa 9. Terviseameti Ida Talituse 24.05.2010 kiri nr 9.3-4/20-1 ja Ramboll Eesti AS vastus. Lisa 10. Eesti Energia 28.05.2010 kiri nr 635.1-153 ja Ramboll Eesti AS vastus. Lisa 11. Kaitseministeeriumi 28.05.2010 kiri nr 12.1-1/1890 ja Ramboll Eesti AS vastus. Lisa 12. Aidu tuulikupargi varjutuse ulatuse ja kestvuse hinnang, OÜ Adapte Ekspert, 2010. Lisa 13. Mürakaardid M1-M4, ainult elektrooniliselt.

4 / 58

olulise ruumilise mõjuga aidu tuulepargi, seda toetava infrastruktuuri ja rekreatsioonialade ning lasketiiru asukohavaliku teemaplaneering ksh Aruanne

SISSEJUHATUS

Maidla Vallavolikogu algatas 30.04.2009. a otsusega 228 kehtiva Maidla valla üldplaneeringu täiendamiseks ja täpsustamiseks teemaplaneeringu „Olulise ruumilise mõjuga Aidu tuulepargi, seda toetava infrastruktuuri ja rekreatsioonialade ning lasketiiru asukohavalik“ ja teemaplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise.

Teemaplaneeringu koostamise ja KSH algatamise otsuste ning teemaplaneeringu lähteülesande koopiad on esitatud KSH aruande lisas 1.

Teemaplaneeringuga kavandatakse planeeringu alale rajada rahvusvahelistele nõuetele vastav sõude- ja veespordikeskus, 2 tuuleparki koguvõimsusega ca 130 MW,ja Kaitseliidu lasketiir. Planeeritavale alale kavandatakse ka Ojamaa kaevanduse kaevise veoteede, raudtee ja konveieri võimalikud koridorid ning kaevise rikastusjäägi (aheraine) ladestuskoht. Planeeritav ala on Aidu karjääri rekultiveeritud ja rekultiveeritav ala, mis suletakse 2012.a. Teemaplaneeringus kavandatu sõltub planeeritaval alal pinnasevee tõusmisest, mis toimub peale Aidu karjääris kaevandamise lõpetamist. Karjääris kaevandamiseks pumbatakse pinnasest vett välja. Prognooside kohaselt tõuseb vesi 42 m kõrgusele, mis tähendab, et 8 põhja-lõuna suunalist tranšeed täituvad veega. Keskkonnamõju strateegiline hindamine (KSH) algatati keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse (KeHJS) § 33 lõike 1 punkti 2, § 34 lõike 1, § 35 lõigete 2 ja 5 ning planeerimisseaduse § 8 lõike 9 alusel.

5 / 58

olulise ruumilise mõjuga aidu tuulepargi, seda toetava infrastruktuuri ja rekreatsioonialade ning lasketiiru asukohavaliku teemaplaneering ksh Aruanne

1. AIDU TEEMAPLANEERINGU ALA , EESMÄRK JA SEAL KAVANDATAV TEGEVUS.

1.1. Aidu teemaplaneeringu ala.

Teemaplaneeringu ala (Joonis 1) asub Maidla valla idaosas Aidu, Aidu-Nõmme, Aidu-Liiva ja Aidu- Sooküla külade aladel, suletava (2012 a.?) Aidu karjääri territooriumil. Planeeritava ala piir ühtib suures osas Aidu karjääri piiriga, mis piirneb Kohtla, Mäetaguse ja Lüganuse vallaga, põhja pool paiknevad suurematest asulatest Püssi ning Kohtla-Nõmme alev, lääne poole jäävad Maidla, Savala ja Uniküla külad ja Maidla valla talunikele kuuluvad põllumaad ning lõuna poolt piirab planeeringuala Ojamaa jõgi. Idas piirneb planeeritav ala kavandatava Ojamaa kaevanduse metsaalaga.

Planeeritava ala pindala on ca 30 km 2.

Joonis 1. Teemaplaneeringuga määratletud planeeringuala - Aidu karjäär

1.2. Aidu teemaplaneeringu eesmärk

• Aidu karjääri kaevandatud alade kasutamine taastuvenergia tootmiseks 2 ja 3 MW tuulikutega, tuulepargi asukohavaliku, sh tuulikute teenindusmaa, elektrikaabelliinide, teede ja teenindavate ehitiste asukoha määramine. • Aidu karjääri sulgemise järel kaevandatud aladele spordi-, puhke- ja virgestusalade asukoha määramine, kaitseliidu lasketiiru asukoha määramine, Aidu karjääri raudteeharu koridori määramine põlevkivi vedamiseks Ojamaa kaevandusest.

6 / 58

olulise ruumilise mõjuga aidu tuulepargi, seda toetava infrastruktuuri ja rekreatsioonialade ning lasketiiru asukohavaliku teemaplaneering ksh Aruanne

Planeeringu koostamise eesmärgid: • Planeeringuga määratakse Aidu karjääri rekultiveeritud alal ca 130 MW võimsusega tuulepargi asukoht, sealhulgas kuni 16-ne, 2 MW tuuliku ja kuni 35-e, 3 MW tuuliku asukohad, elektrialajaama, kaabelliinide, ühendusteede asukohad, ehituskruntide suurused, maakasutussihtotstarbed. Täpsustatakse servituutide seadmise vajadus, selgitatakse täiendavad ehituslikud tingimused tuulikute ja kommunikatsioonide rajamiseks. • Planeeritakse Aidu karjääri sulgemise käigus rahvusvahelistele tingimustele vastava sõudekanali rajamine, täpsustakse ehitus-tehnilisi tingimusi, juurdepääsuteid, abirajatiste asukohti. • Planeeringuga määratakse rekreatsioonialade asukohad, sõltuvalt kasutamise viisist (matkarajad, supluskoht, motosport, sukelduskeskus jne) ja pakutavatest teenustest. • Täpsustakse Kaitseliidu lasketiiru ehitus-tehnilis-ballistilisi tingimusi, määratakse maakasutuse tingimused, sealhulgas maakasutuse sihtotstarve. • Planeeritakse Ojamaa kaevanduse kaevise veoteede võimalikud alternatiivid (lisaks olemasolevale autotee projektile raudtee ja konveieri võimalikud koridorid), sealhulgas kitsenduste asukoht ja ulatus, maakasutuse tingimused. • Planeeringuga määratakse Aidu karjääri territooriumile Ojamaa kaevanduse kaevise rikastusjäägi (aheraine) ladestuskoht, pindala, maht ja kasutusotstarve.

1.3. Aidu teemaplaneeringu alal kavandatav tegevus.

1.3.1. Sõude- ja veespordikeskus

Rahvusvahelistele nõuetele vastav sõude- ja veespordikeskus on kavandatud planeeringuala lõunaossa, kus toimuvad veel karjääri kaevamised. Sõude- ja veekeskuse juurdepääs on kavandatud avaliku asfaltkattega teena lääne poolt teise põhja-lõunasuunalise tranšee kõrvale. Sõude- ja veekeskuse ala on kavandatud lääne poolt esimese ja neljanda tranšee vahele. Sõude- ja spordikeskuse alale on kavandatud: • sõude- ja veespordikeskuse kontorihoone, teenindavad hooned ja rajatised; • rahvusvahelistele nõuetele vastava sõudekanali rajamine koos kanali juurde kuuluvate teenindavate hoonete ja rajatistega, s.h tribüün; • kärestikulaskumise (rafting) hooned ja rajatised; • paadikuurid; • tasased alad teisaldatavatele paadihoidjatele ja teenindus hoonetele; • autode parklad; • sukeldumise koht; • sillad üle tranšeede pääsemiseks; • teed ja rajad ümber sõudekanali; • alajaamad elektrivarustuse tagamiseks; • kõrghaljastusega alad elektrituulikute varjumüra vähendamiseks; • ujumise koht; • puhkealad jõe ääres jne. Rahvusvaheline sõudekanal peab olema vähemalt 2350 m pikk ja 162 m lai. Teemaplaneeringus kavandatud lahendus, hoonestusalad ja ehitus-tehnilised tingimused täpsustatakse koostatava detailplaneeringuga. Detailplaneeringute koostamise tingimused: 1) Hoonete kõrgus kuni 3 korrust; 2) tagada krundi heakorrastatud haljastamine vähemalt 15% ulatuses krundi pindalast; 3) nõuetekohane parkimine lahendada omal krundil.

7 / 58

olulise ruumilise mõjuga aidu tuulepargi, seda toetava infrastruktuuri ja rekreatsioonialade ning lasketiiru asukohavaliku teemaplaneering ksh Aruanne

Sõudekanali ala hoonestus kavandada ühtse hoonestusviisi ja arhitektuuriga, et moodustuks terviklik miljöö. Planeeringualale rajatavate hoonete tulepüsivusklassid ja ehitiste tuleohutust tagavate süsteemide valik esitatakse täpsemalt projekteerimise käigus.

1.3.2. Tuulepark

Tuulepark on mitmest elektrituulikust ning elektrituulikuid omavahel ja neid liitumispunktiga ühendavatest seadmetest, ehitistest ning rajatistest koosnev elektrijaam. Üle kogu rekultiveeritud Aidu karjääri on kavandatud kuni 137 MW koguvõimsusega tuulepark, mis koosneb: 1) Tuulepark 30 MW – kuni 15 elektrituulikut võimsusega 2 MW; 2) Tuulepark 105 MW – kuni 35 elektrituulikut võimsusega 3 MW; 3) sõude- ja spordikeskuse elektrituulik – üks elektrituulik 2MW. Planeeritavale alale on kavandatud elektrialajaam ja kuni 51 elektrituulikut ning ühendusteede asukohad. Kaabelliinide täpsed asukohad ja ühenduste arv täpsustatakse elektrituuliku(te) projektiga. Käesoleva teemaplaneeringuga käsitletakse elektrituulikute rajamist detailplaneeringu täpsusega, määrates tuulikute asukohad, maa kruntideks jaotus, krundi ehitusõigus, kujad, tehnovõrkude ja -rajatiste asukohad, rajatise ehitus- ja kujundusnõuded. Selline käsitlusviis võimaldab vallavalitsusel väljastada elektrituulikute projekteerimistingimused. Elektrituulikute asukohtade valimise põhimõtted: • Tuulikud võivad asetseda gruppidena maksimaalselt kolmes erinevas kõrgustasapinnas; • Tuulikud peavad moodustama sirged read; • Tuulikute read peavad olema paigutatud selliselt, et tekiks valdavatele tuultele avatud võrgustik; • Tuulikute vahekaugus (kuja) valitakse tuulikutootja poolt antavatest tingimustest.

Elektrituulikute ehitus- ja kujundusnõuded: 1. Tuulegeneraatorid ühendatakse 20/330 kV alajaama 20 kV (keskpinge) maakaabliga. 330 kV alajaam ühendatakse Püssi alajaamaga 330 kv elektriõhuliiniga. Ühenduste kulgemise planeeringualal määrab paigaldatavate tuulikute arv ja tuuliku võimsus. Tuulikud on soovitav grupeerida kuni 15 MW suurustesse gruppidesse. Kuna ehitusalal on tegemist teisaldatud pinnasega tuleb iga elektrituuliku paigaldamise alal viia läbi ehitusgeoloogilised uuringud tagamaks püstitavate ehitiste ohutust.

Tuulikute jalandid peavad olema metallist, ühtlase koonilisusega, värviviimistluselt helehallid, tiivikute värv võib olla helehallist kuni valgeni. Tuulikul 2M-sõude projekteerida jalandi väline valgustus? Tuulepargi eluea määrab tuulikute efektiivne tootmisperiood, mille järel hinnatakse edasiste tegevuste majanduslikku kasumlikkust. Generaatori keskmine eluiga on 20 aastat, mille järel kas paigaldatakse tuuleparki uued generaatorid või tuulikud demonteeritakse ja maa-alad võetakse kasutusele muuks otstarbeks. Tuulikute alused tuleb lammutada.

1.3.3. Lasketiir

Teemaplaneeringuga kavandatakse planeeringu ala põhjaosas seni kasutatud, vee alla jääva välilasketiiru asemele uus kaitseliidu välilasketiiru maa-ala, mis piirneb tehislike külgvallide (5 m) ja otsavalliga (15 m) ning asub põlevkivi kaevandamisel moodustunud nõos. Kavandatav nõgu võimaldab 300 m pikkuse välilasketiiru rajamist. Lasketiir on ohutustehnika nõuetele vastav ohutust tagavate kaitserajatistega maa-ala laskeharjutuste sooritamiseks sõjaväerelvadest. Lasketiirud jagunevad sise- ja välilasketiirudeks. Välilasketiiru rajamiseks peab olema

8 / 58

olulise ruumilise mõjuga aidu tuulepargi, seda toetava infrastruktuuri ja rekreatsioonialade ning lasketiiru asukohavaliku teemaplaneering ksh Aruanne

riigikaitselise sihtotstarbega maa-eraldus, nõuetekohane lasketiiru projekt ja ehitusluba kohalikust omavalitsusest. Lasketiir peab asuma, olema ehitatud ja varustatud selliselt, et selle kasutamisel oleks tagatud ohutus ümbruskonnale, laskjatele ja juuresolijaile ning välistatud kõrvaliste inimeste ja loomade juhuslik pääs laskealale. Sihtmärkide ala tagumine pinnas peab vastama ohutustehnika eeskirja nõuetele tagamaks kuulide minimaalse rikošetiohu. Välilasketiiru ohutustehnika eeskirjas kehtestab kaitseväe juhataja kaitsejõudude laskerajatistele esitatavad tehnilised nõuded, ohualade mõõtmete määramise metoodika ning laskepaiga ja lasketiiru ohutu kasutamise reeglid (Kaitseministri 13. mai 2002. a määrusega nr 9 kehtestatud “Kaitsejõudude harjutusväljale esitatavad nõuded ja kasutamise kord”).

1.3.4. Ojamaa kaevanduse kaevise veotee; raudtee ja konveier.

Planeeritavale alale kavandatakse kagu-loode suunaliselt üle planeeringuala Ojamaa kaevanduse kaevise veotee koridor, mille kõrvale põhja poole on kavandatud raudtee koridor. Ojamaa kaevanduse konveieri koridor on kavandatud lõuna-põhja suunaliselt planeeringuala idaosa alale. Koridorid.

1.3.5. Ojamaa kaevanduse aheraine ladestuskoht.

Ojamaa kaevanduse kaevise rikastusjäägi (aheraine) ladestuskoht on planeeritud ala kaguosale vasakult 5. Ja 7. tranšee vahelisele ala lõunaosale. Aheraine ladestamiseks on võimalik täita vasakult 6. tranšee. Nii on võimalik aheraine ladestada 5. Ja 7. tranžee vahele suuremale alale. Aherainega on vaja täita 5. Ja 7. tranšee põhjapoolsed otsad, kuni põhjaotsa kõrgeima kohani, et kaitsta rekonstrueeritavat teed.

1.3.6. Dziibimatkad.

Käesoleva planeeringuga on kavandatud jätkata ja arendada edasi puhke- ja virgestusmaana kavandatud planeeringuala kirdenurgas toimuvaid ATV- ja džiibimatkasid.

1.3.7. Puhkeala.

Planeeritava ala edelaossa jääv Ojamaa jõe kaldapiiranguvöönd ja ammendatud karjääriala on reserveeritud hoonete ehitamise õiguseta puhkealale. Olemasolev settebassein ja teedevõrgustik säilitatakse.

9 / 58

olulise ruumilise mõjuga aidu tuulepargi, seda toetava infrastruktuuri ja rekreatsioonialade ning lasketiiru asukohavaliku teemaplaneering ksh Aruanne

2. AIDU TEEMAPLANEERINGU SEOS ASJAKOHASTE STRATEEGILISTE JA PLANEERINGU DOKUMENTIDEGA.

Planeeringualal kehtestatud ja algatatud planeeringud:

• Ida-Viru Maakonnaplaneering (kehtestatud 1999 a.); • Maakonnaplaneeringu teemaplaneering Ida-Virumaa põlevkivikaevandamisalade ruumiline planeering (kehtestatud 2001 a.); • Maakonnaplaneeringu teemaplaneering Asustust ja maakasutust suunavad keskkonnatingimused (kehtestatud 2003 a.); • Maakonnaplaneeringu teemaplaneering "Ida-Virumaa tehniline infrastruktuur"; • Maidla valla üldplaneering ja keskkonnamõju strateegilise hindamise aruanne (kehtestatud 2008); • Ida-Viru maakonnaplaneeringu teemaplaneering "Ojamaa kaevanduse lintkonveieri paigutus asukohatrassi määramine" (koostamisel, Hendrikson & Ko); • Ida-Viru maakonnaplaneeringu teemaplaneering "Ojamaa kaevanduse lintkonveieri paigutus asukohatrassi määramise KSH" (koostamisel, Hendrikson & Ko).

10 / 58

olulise ruumilise mõjuga aidu tuulepargi, seda toetava infrastruktuuri ja rekreatsioonialade ning lasketiiru asukohavaliku teemaplaneering ksh Aruanne

3. KESKKONNAMÕJU STRATEEGILINE HINDAMINE

3.1. Põhimõtted.

KSH läbiviimine ja avalikustamine toimub vastavalt Keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduses ja Haldusmenetluse seaduses sätestatud nõuetele. KeHJS § 40 p 2 sätestab, et keskkonnamõju strateegilisel hindamisel peab selgitama, kirjeldama ja hindama strateegilise planeerimisdokumendi elluviimisega kaasnevat olulist keskkonnamõju ja peamisi alternatiivseid meetmeid, tegevusi ja ülesandeid, arvestades strateegilise planeerimisdokumendi eesmärke ja käsitletavat territooriumi.

KSH protsessis kasutatakse nii subjektiivset kogemuslikku (KSH ekspertgrupi arvamus) kui objektiivset hindamist (olemasolevate uuringute, ekspertiiside jms. tulemused). Kvalitatiivselt ja kvantitatiivselt mõõdetavad mõjud integreeritakse ühisesse mõjuhinnangusse.

Antud keskkonnamõju strateegilise hindamise (KSH) puhul käsitletakse mõistet „keskkond“ laiemas tähenduses. Peale füüsikalise loodus- ja inimtekkelise keskkonna hõlmab see ka sotsiaal- majanduslikku ja kultuurilist keskkonda.

Keskkonnamõjude hindamisel on eesmärgiks tegevuse keskkonnaohtlikkuse määramine, millele toetudes saab välja tuua keskkonnaseisundi hoidmiseks ja/või parandamiseks rakendamist vajavad abinõud.

Enamikul juhtudel avaldab kavandatav tegevus mõju nii loodus- kui sotsiaalmajanduslikule keskkonnale. Looduskeskkonnale avaldatava mõju sihtmärkideks võivad olla erinevad keskkonnakomponendid (õhk, muld, reljeef, vesi, loomastik, taimestik jt). Mõjud võivad ökosüsteemides esinevate seoste kaudu levida ühelt elemendilt teisele (esmased ja teisesed mõjud), kumuleerud, üksteist võimendada või üksteist neutraliseerida. Mõjude hindamise juures on silmas peetud, et mõjud on pidevalt muutuvad suurused. Seepärast hinnatakse neid vastavalt mõjude suurusele, mõjude muutustele ajaühikus ning mõjude käitumissuunale (positiivsed mõjud ning negatiivsed mõjud).

3.2. KSH protsess.

Käesoleva keskkonnamõju hindamise (KSH) protsessi etappideks on:

• KSH algatamine ja programmi koostamine • KSH programmi avalikustamine Maidla Vallavalitsuses • Keskkonnaspektide kirjeldamine • Mõjude prognoosimine ja hindamine • Alternatiivide määratlemine • Alternatiivide hindamine ja võrdlemine • Leevendusmeetmete analüüs • KSH aruande kokkupanek • KSH aruande avalikustamine Maidla Vallavalitsuses • Lõpparuande esitamine esitamine heakskiitmiseks

11 / 58

olulise ruumilise mõjuga aidu tuulepargi, seda toetava infrastruktuuri ja rekreatsioonialade ning lasketiiru asukohavaliku teemaplaneering ksh Aruanne

3.3. Suhtlemine avalikkusega.

KSH protsessi käigus viidi läbi kaks avalikustamist ja avalikku arutelu: 1. KSH programmi avalikustamine, ...... 2009 (Lisa 1 lisa 7) 2. KSH aruande avalikustamine ...... 2010 (Lisa 7).

3.4. KSH osapooled.

Kontakt- Osapool Asutus E-post andmed

TP koostamise Maidla Vallavolikogu, [email protected] Savala küla algataja ja kehtestaja kontaktisik – volikogu 42301 esimees Enno Vinni Maidla vald

Tel: 336 6000

TP koostamise Maidla Vallavalitsus, [email protected] Savala küla korraldaja kontaktisik – 42301 abivallavanem Enno Saarmets Maidla vald

Tel: 336 6000

TP koostaja Ramboll Eesti AS, mildred.liinat@ Laki 34 kontaktisik – arhitekt- ramboll.ee 12915 Tallinn planeerija Mildred Liinat Tel: 6988362

KSH korraldaja Maidla Vallavalitsus, [email protected] Savala küla kontaktisik – 42301 abivallavanem Enno Saarmets Maidla vald

Tel: 336 6000

KSH läbiviija Ramboll Eesti AS, hendrik.puhkim@ Laki 34 kontaktisik - ramboll.ee 12915 Tallinn keskkonnaekspert Hendrik Puhkim Tel: 6988365

KSH järelevalvaja Keskkonnaamet Viru ida-viru@ Pargi 15, regioon keskkonnaamet.ee 41537 Jõhvi

Tel: 332 4401

KSH töörühm

KSH juhtekspert on Hendrik Puhkim.

Töörühma juht, Hendrik Puhkimi pädevuse vastavus keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse § 34 lõikes 3 nimetatud keskkonnamõju strateegilise hindamise (KSH) eksperdi nõuetele:

12 / 58

olulise ruumilise mõjuga aidu tuulepargi, seda toetava infrastruktuuri ja rekreatsioonialade ning lasketiiru asukohavaliku teemaplaneering ksh Aruanne

- kõrgharidus : bakalaureusekraad geograafias (Tartu Ülikool, 1997-2002), magistrikraad geograafias (Université Joseph Fourier, 2005-2006), magistrantuur keskkonnakorralduses (Tallinna Ülikool, 2004-2007);

- töökogemus : 7-aastane (2001-2006) töökogemus keskkonnamõju hindamise ja keskkonnamõju strateegilise hindamise alal (2001-2006 Maanteeameti planeeringute osakonna peaspetsialist keskkonnaalal; 2006- praeguseni Ramboll Eesti AS keskkonnaosakonna juhataja);

- strateegilise planeerimise koolitus : 2004. a läbitud kursus „Strateegiline planeerimine” (120 tundi, 3AP, Tallinna Ülikool) ulatuses ning sooritatud eksam tulemusele „väga hea”;

- KSH põhimõtete, protseduuri ja seonduvate õigusaktide tundmine : läbitud kursused 2004. a „Strateegilise keskkonnamõju hindamine” (160 tundi, Tallinna Ülikool), 7-aastane töökogemus keskkonnamõju hindamise ja keskkonnamõju strateegilise hindamise alal, mis on andnud teadmised ja praktika KSH põhimõtete, protseduuri ja asjakohaste õigusaktide tundmise kohta.

Töörühma liikmed on bioloog Raimo Pajula, maastikuarhitekt Eneli Niinepuu, hüdrogeoloog Kersti Ritsberg, keskkonnatehnika spetsialist Esta Rahno, keskkonnaspetsialist Liis Tikerpuu, keskkonnaekspert Heiki Nurmsalu ja infrastruktuuride insener Ain Kendra.

3.5. KSH metoodika lühikirjeldus.

Hindamismetoodika põhineb asjakohase kirjanduse läbitöötamisel, erialasel kogemusel, kavandatud väliuuringutel tuvastatud aspektidel ning erinevate osapoolte ning erialaekspertide vahelisel koostööl. Kavandatud väliuuringute ja muude andmete analüüsiks ning hindamistulemuste visualiseerimiseks kasutatakse kaardikihtide võrdlemise meetodit. Alternatiivide võrdlemisel ja hindamisel kasutatakse erinevate aspektide võrdlevat meetodit, kus hinnatakse ja võrreldakse looduskeskkonna, majanduslikke ning sotsiaalkultuurilisi tegureid ning tuuakse esile nende omavahelised seosed. Selleks kasutatakse hindamismetoodikat (Morris, et al. 1996), kus eeldatavaid tekkivaid mõjusid hinnatakse vastavalt mõjude suurusele, kestvusele, mõjude suunale ning mõjude olulisusele.

Olulisemaid keskkonnaaspekte analüüsitakse nende keskkonnamõjude eeldatava vahetu, kaudse, kumulatiivse, sünergilise, lühi- ja pikaajalise, positiivse ja negatiivse toime hinnanguna, sealhulgas mõjutusi inimese tervisele ning sotsiaalsetele vajadustele ja varale, bioloogilisele mitmekesisusele, populatsioonidele, taimedele, loomadele, pinnasele, vee ja õhu kvaliteedile, kliimamuutustele, kultuuripärandile ja maastikele.

Lisaks ajalisele näitajale hinnatakse antud detailplaneeringu KSH juures ka mõjude suurust ning mõjude suunda. Mõjude suuruse arvutamisel rakendatakse keskkonnariski hindamiseks järgnevat hindamissüsteemi: Hinnatakse potentsiaalset keskkonnamõju (4) palli süsteemis, kus: 0 – mõju keskkonnale puudub või on marginaalse tähtsusega 1 – nõrk mõju keskkonnale 2 – keskmine mõju keskkonnale 3 – tugev mõju keskkonnale

Mõjude suund - miinus “-“ või pluss “+” märk vastava mõju suuruse ees määrab keskkonnamõju suunda, kas tegemist on negatiivse või positiivse mõjuga.

Samas on mõistetav, et kõik eelpool loetletud tegurid ei oma reaalelus võrdset kaalu ehk mõju olulisust. Seepärast kaasatakse hindamismaatriksisse mõju olulisuse mõõde, mis aitab

13 / 58

olulise ruumilise mõjuga aidu tuulepargi, seda toetava infrastruktuuri ja rekreatsioonialade ning lasketiiru asukohavaliku teemaplaneering ksh Aruanne olulisemaid tegureid eristada vähemolulistest ning seeläbi muuta hindamismaatriksis esitatud hindamistulemusi sarnasemateks reaalselt looduses toimuvate protsessidega. Mõju olulisuse määramisel võrreldakse erinevaid komponente omavahel ning hinnatakse skaalas: 1 - väheoluline – võrdse osakaaluga mõju 2 - oluline mõju 3 - väga oluline mõju

3.6. Alternatiivsete arengustsenaariumide kirjeldus.

Teemaplaneeringu eesmärgiks on :

• Aidu karjääri kaevandatud alade kasutamine taastuvenergia tootmiseks 2 ja 3 MW tuulikutega, tuulepargi asukohavaliku, sh tuulikute teenindusmaa, elektrikaabelliinide, teede ja teenindavate ehitiste asukoha määramine. • Aidu karjääri sulgemise järel kaevandatud aladele spordi-, puhke- ja virgestusalade asukoha määramine, kaitseliidu lasketiiru asukoha määramine, Aidu karjääri raudteeharu koridori määramine põlevkivi vedamiseks Ojamaa kaevandusest.

Alternatiivid: Teemaplaneeringu koostamisel ning keskkonnamõju strateegilisel hindamisel vaadeldakse kahte alternatiivi: Alternatiiv 0 - kavandatud tegevust ei viida ellu Alternatiiv 1 – kavandatav tegevus

14 / 58

olulise ruumilise mõjuga aidu tuulepargi, seda toetava infrastruktuuri ja rekreatsioonialade ning lasketiiru asukohavaliku teemaplaneering ksh Aruanne

4. TEEMAPLANEERINGUGA KAVANDATAVA TEGEVUSEGA EELDATAVALT KAASNEV KESKKONNAMÕJU JA KESKKONNA EELDATAV ARENG.

4.1. Geoloogilised tingimused.

Teemaplaneering asub Viru lavamaal, mille maastikku kujundab rõhtkihiline paene aluspõhi ja kuna piirkonnas on toimunud valdavalt mandrijää kulutav tegevus on pinnakatte paksus õhuke. Lisaks looduslikele mõjuritele on antud piirkonnas olulist rolli mänginud inimtegevusega kaasnenud põlevkivi kaevandamine. Põlevkivi kasutuselevõtuga on oluliselt muudetud pinnamoodi, põhja- ning pinnavete liikumist.

Teemaplaneeringu ümbruskonna territooriumi kattev pinnakate on väga õhuke, kohati isegi puudub. Levinud on paepealsed liivsavimullad, mis on kõrge huumusesisaldusega ja toitainete rikkad, kuid samas tugevasti põuakartlikud. Teemaplaneeringu alal pole aga kaevandustegevuse tõttu loodulikku mullapinnast säilinud.

Tegemist on Ordoviitsiumi ladestu (Ülem-Ordoviitsiumi ladestik) avamuspiirkonnaga. Ladestu paksus jääb vahemikku 70 – 150 m. Pealiskord koosneb karbonaatkivimeist, so enamasti organismide skeletiosistest ja lubimudast tekkinud mudalis-detriitsetest lubjakividest, mis sisaldavad erineval määral saviainest, peamiselt mergli vahekihtidena. Orduviitsiumi ladestu setenditega on seotud ka suur osa Eesti aluspõhjalistest maavaradest (põlevkivi, fosforiit, lubjakivi).

Teemaplaneering asub peagi ammendatud põlevkivi avakaevanduse Aidu karjääri territooriumil. Kaevandamise käigus on muudetud stabiilseid geoloogilisi pinnasekihte. Põlevkivikihtide pealsed pinnased koosnevad põhiliselt purustatud Viivikonna kihistu lubjakividest, merglitest ja kukersiidist, mis ei lasu enam oma looduslikult stabiilsete kihtidena. Kaevandamise käigus eemaldatud Ordoviitsiumi lubjakivi ning mergli kihid ja Kvaternaarsed setted on segatuna ja purustatult kasutatud kaevandatud ala täitmise juures (Joonis 2).

15 / 58

olulise ruumilise mõjuga aidu tuulepargi, seda toetava infrastruktuuri ja rekreatsioonialade ning lasketiiru asukohavaliku teemaplaneering ksh Aruanne

Joonis 2. Põlevkivi kihtidel lasuvate kivimite kasutus Aidu karjääri rekultiveerimise juures

Alal on mõjutatud ka kaevandatud põlevkivi alused kivimid. Lõhkamiste tõttu on põlevkivi kihtide aluseks olevate kivimite lõhelisus ja veejuhtivus suurenenud. Seoses sellega on võimalik peale kaevandamise lõppemist uue loodusliku veetaseme saavutamisel kohatine pinnase iseeneslik- järelvajumine, mis toob endaga kaasa hoonestuse geotehnilisi piiranguid. Mainitud geotehnilised mõjuvad põhilistele planeeritud tegevustele on alljärgnevalt välja toodud.

Sõudekanali puhul tuleb arvestada, et pinnase ja põhjaveetaseme stabiliseerumine peale Aidu karjääri tegevuse lõppemist võtab aega. Selle tulemusel tõuseb veetase kanalis ja on võimalik kanali seinade varisemine. Varisemise vältimiseks tuleb suurendada seinte kallet ja/või kindlustada seinu nt geovõrkude ja haljastuse abil.

Tuulikute (2 ja 3 MW) ehitamisel peab arvestama asjaoluga, et pinnas millele ehitatakse ei ole enam monoliitne lubjakivi ja pinnaseomadused on nõrgenenud. Selleks, et kindlaks teha pinnase tugevdamise vajadus (nt vaiad) tuleks planeeritud tuuliku asukohas läbi viia penetratsiooni katsed.

Lasketiiru jaoks otseselt pinnasetingimused mõjuriks ei saa. Küll ei ole peale Aidu karjääri veetaseme tõusmist enam võimalik samas sügavuses lasketiiru jätkumine. Nimelt lasketiiru praegune ala saab olema üleujutatud.

ATV radade puhul tuleb arvestada, et pinnase tingimused on nõrgenenud ja rajad on seetõttu ilma tugevdamiseta (eriti märgades ilmastikutingimustes) pehmemad.

Raftingu radade moodustamisel on pinnasetingimuste mõju sarnane sõudekanaliga. Lisaks tuleb aga arvestada veemahuga, mida on käsitletud peatükis 4.5.

Skuutritega sõitmine kanalitel võib põhjustada suurema lainetuse korral tugevamat pinnase varingut kallastel.

16 / 58

olulise ruumilise mõjuga aidu tuulepargi, seda toetava infrastruktuuri ja rekreatsioonialade ning lasketiiru asukohavaliku teemaplaneering ksh Aruanne

Ojamaa kaevanduse jaoks planeeritav raudtee (või konveier) võib nõrgenenud pinnaste puhul vajada teatavat pinnase tugevdamist.

4.2. Maavarad.

Käesolev teemaplaneeringu alal on Aidu karjääri tarbeks 09.12.2003 välja antud kaevandamisluba KMHN-075. Antud kaevandamisluba kehtib kuni 03.05.2019. a.

Alljärgnevalt on toodud Aidu karjääri mäeeraldise andmed vastavalt Maa-ameti 19.10.2009 kodulehekülje (http://xgis.maaamet.ee/xGIS/XGis) andmetele.

Kood 345 Nimetus Aidu karjäär Maardla 3 - Eesti Seisund aktiivne

Kaeveloa number KMIN-075 Kaeveloa kehtivus 11.07.2005 - 03.05.2019

Kaevandaja Eesti Energia Kaevandused AS

Maavara kasutamise eesmärk energia ja põlevkiviõli tootmine

Eraldise varu põlevkivi aT 14158 tuh. t, aR 999 tuh. t, passiivsed varud 966 tuh.t

Kasutusala Max kogus aastas Kaevandatav varu põlevkivi 3050 15157

Plokid

Ploki nimi Kasutusala Ploki liik Varu suurus 1 plokk põlevkivi aT 6557,10 2 plokk põlevkivi pT 215,00 3 plokk põlevkivi pT 128,00 4 plokk põlevkivi aR 806,30 5 plokk põlevkivi pR 509,00

Aidu karjääri naabrusesse jäävad põhjapoolt Hiiesoo turbamaardla ja kagu poolt Ojamaa põlevkivi kaevandus. Lisaks nendele aktiivsetele kaevandusaladele on edelas veel Uus-Kiviõli põlevkivi uuringuväli (Joonis 3).

17 / 58

olulise ruumilise mõjuga aidu tuulepargi, seda toetava infrastruktuuri ja rekreatsioonialade ning lasketiiru asukohavaliku teemaplaneering ksh Aruanne

Hiiesoo turba maardla

Aidu kaeveväli Aidu karjäär

Uus-Kiviõli põlevkivi uuringuväli Ojamaa põlevkivi kaevandus

Joonis 3. Piirkonda jäävad maavarad ( Maa-ameti kaardirakendus )

Teemaplaneeringus kavandatavaid tegevusi viiakse läbi peale ammenduva Aidu karjääri sulgemist. Aidu karjääri sulgemisprojektis tuleb arvestada käesoleva planeeringuga.

18 / 58

olulise ruumilise mõjuga aidu tuulepargi, seda toetava infrastruktuuri ja rekreatsioonialade ning lasketiiru asukohavaliku teemaplaneering ksh Aruanne

Kuna planeeringualal on maavarad ehitustegevuse ajaks ammendunud puuduvad mõjud maavarade tulevasele võimalikule kaevandamisel.

4.3. Pinnasereostus.

Augustist-Oktoobrini 2009 toimunud ekspertide visiidid Aidu karjääri alale on näidanud, et rekultiveeritud ala on suhteliselt korras hoitud. Siiski on mõnes üksikus kohas näha jäätmete ladustamist (Joonis 4), mis vajab hiljemalt enne karjääri sulgemist koristamist.

Joonis 4. Praht Aidu karjääri territooriumil

Pinnase reostuse juures tuleb aga eraldi mainida lasketiiru ala, kus on Kaitseväe tarbeks ajutised ehitused ja märgid, nagu alljärgnevatelt piltidelt näha võib.

19 / 58

olulise ruumilise mõjuga aidu tuulepargi, seda toetava infrastruktuuri ja rekreatsioonialade ning lasketiiru asukohavaliku teemaplaneering ksh Aruanne

Joonis 5. Laskekohad Aidu karjääris Joonis 6. Sihtmärkideks kasutatav materjal

Need ajutised ehitused ja märgid on üsna lihtsalt eemaldatavad. Tõsisemalt tuleb aga käsitleda laskemoona keste ja kuule, mida sihtmärgi piirkonnas on olulisel hulgal (Joonis 7; 8).

Joonis 7. Lasketiiru sihtmärgiala Joonis 8. Kuulid sihtmärgialal

Lasketiiru ala asub rekultiveeritud ala süvendis, mis peale kaevandamise lõppemist ja veetaseme tõusu jääb vee alla. See aga tähendab, et juhul, kui sealset pinnast padrunikestadest ja kuulidest ei puhastata hakkab vesi nendega reageerima ning metalliioonid satuvad põhja- ja pinna vette ning sealt edasi taimedesse ning loomadesse. Käsitulirelvade kuulid koosnevad peamiselt plii südamikust ja vasest kestast ning vastavalt tekiks nende ühendite reostus. Nii plii, kui ka vask kuuluvad veekeskkonnale ohtlikke ainete nimistusse (keskkonnaministri 2001 aasta määrus nr 44 Veekeskkonnale ohtlike ainete nimistud 1 ja 2), kuna:

• pliimürgitus võib põhjustada vererõhutõusu ja kehvveresust ning suurtes kogustes ka kahjustada aju ja neerusid;

• vase ületoos võib põhjustada nina, suu ja limaskesta ärritusi, peavalu, uimasust ja iiveldust.

Eelnimetatud põhjustel tuleb laskemoona jäägid pinnasest kindlasti kokku koguda ning eemaldada enne Aidu karjääri tegevuse lõpetamist. Samuti oleks soovitav laskemoona ära korjata ka peale igat laskeharjutuse koolitust, kuna ka vihmaveega toimub vee ja metalli vaheline reaktsioon.

Kuna Aidu karjääri alalt on eemaldatud pinnakate ja pinnaseomadusi on lõhkamise tõttu muudetud filtreerivamaks peab arvestama asjaoluga, et ala on väga reostustundlik. Valdav

20 / 58

olulise ruumilise mõjuga aidu tuulepargi, seda toetava infrastruktuuri ja rekreatsioonialade ning lasketiiru asukohavaliku teemaplaneering ksh Aruanne enamus planeeritavaid tegevusi toob antud alale juurde inimtegevust. Seejuures on vaja korraldada prügi ja jäätmetel kogumist eriti suurürituste ajal. Järgnevalt on eraldi välja toodud üksnes Lasketiiruga seotud tegevus, kuna see omab ainsana planeeritud tegevustest olulist mõju pinnasereostusele.

Lasketiir: Juhul, kui Teemaplaneeringu alale kavandatakse uut lasketiiru praeguse asemele, mis vee taseme tõusul tuleb likvideerida peab lasketiiru kasutades olema kohustuslik laskemoona jääkide pinnasest eemaldamist peale harjutuste lõppemist. Lasketiiru planeerimisel peab jälgima kõiki ohutusnõuded, et juhuslik möödakäija ei saaks nn hulkuva kuuli ohvriks. Selleks lihtsaim meetod on lasketiiru ala ümbritseda kõrgete pinnasevallidega. Vallide kõrguse, nõlva kalde ja materjali määramise tarbeks peab konsulteerima antud ala ekspertidega.

Aheraine ladestusala: Aheraine keskkonnmõju sõltub orgaanikasisaldusest. Juhul, kui orgaanikat on üle 9% võib see viia mäe isesüttimiseni. Samuti soodustab süttimist õhu juurdepääs. Antud juhul oleks kõige parem, kui aherainet võetakse taaskasutusse. Sõltuvalt materjalist kas killustikuna või lihtsalt täitematerjalina. Aheraine ladestamise osas aga tuleb kindlasti jälgida isesüttimise riske ja viia süttimise võimalus miinimumini. Süttimist saab vähendada näiteks aheraine materjalist orgaanika suurema eraldamisega ning teise pinnase või tehismaterjaliga katmisega.

4.4. Põhjavesi.

Piirkonna hüdrogeoloogilises läbilõikes on esindatud allajärgnevad põhjaveekihid:

1. Kvaternaarsete setete veekompleks

2. Ordoviitsiumi veekompleks

3. Alamordoviitsiumi vett nõrgalt läbilaskvad kihid (O1pk-vl) 4. Ordoviitsium-Kambriumi veekompleks (O-C)

5. Kambriumi vett nõrgalt läbilaskvad savid (Cln)

6. Voronka veekiht (V 2vr)

7. Kotlini kihistu vett nõrgalt läbilaskvad savid (V 2kt)

8. Gdovi veekiht (V 2gd) Aidu karjäär on avanud Kvaternaari ja Ordoviitsiumi põhjaveekihid. Kaevandusala on osaliselt täidetud ja selle tehnogeensesse settesse ei ole veel moodustunud põhjaveekihti. Hinnanguliselt tõuseb veetase 44-45 meetrini, juhul kui ei korraldata pindmist äravoolu (Savitski, 2001).

Põhjaveest ülesvoolu asub Savala mattunud org, kus voolavad ka Ojamaa ja Purtse jõgi. Kuni 42 meetri sügavune org on täitunud Kvaternaarse liivsavi, savi, liiva, kruusa ja veeriseliste setetega. Kuna valdavalt on tegu vett halvasti läbilaskvate setetega võib olla Aidu karjääri veepinna alanemisest tekkinud depressioonilehtril väiksem leviala. Samas ei saa seda ka kindlalt väita.

Ordoviitsiumi veekompleksi saab lokaalselt jagada kaheks: Keila-Kukruse ja Lasnamäe-Kunda veekihiks, mida eraldab üksteisest 15 meetri paksune Uhaku lademe savikas lubjakivi.

Keila-Kukruse veekiht , mis looduslikult kiildus välja Aidu karjäärist põhja poolt on Aidu karjääri piires väljakaevandatud ja kaevandusvesi moodustab põhiliselt Keila-Kukruse veekihi arvelt. Lisaks Läbib Keila-Kukruse lademeid Savala mattunud org. Antud veekihi filtratsioonikoefitsient on 2-40 m/ööp (keskmiselt 20 m/ööp). Keila-Kukruse veekiht on põhiliseks Aidu karjäärivee allikaks.

Keila-Kukruse veekiht on pindmise reostuse eest nõrgalt kaitstud. Keemiliselt koostiselt on tegu

HCO 3-SO 4-Ca tüüpi veega, kus kuivjääk on 300-539 mg/l ja üldkaredus 4,4-7,4 mg*ekv/l (keskmine karedus). Keila-Kukruse veekihi sulfaatide sisaldus suureneb tööstusobjektide suunas, mis viitab reostusele. Teiseks viitab reostusele kaaliumi kõrgendatud sisaldus naatriumi suhtes, 21 / 58

olulise ruumilise mõjuga aidu tuulepargi, seda toetava infrastruktuuri ja rekreatsioonialade ning lasketiiru asukohavaliku teemaplaneering ksh Aruanne mis on omane tuhaosistele (lendtuhk või tuhaväli). Sellegipoolest on vaadeldaval alal põhjaveekiht joogiveekõlbulik.

Lasnamäe-Kunda veekiht ei ole kuigi veerikas – erideebet on 0,1-0,15 l/s*m ja filtratsioonikoefitsient 1 m/ööp. Samas kasutatakse Lasnamäe-Kunda veekihi vett ulatuslikult talude veevarustamiseks. Seda eriti piirkondades, kus kaevanduse tõttu Keila-Kukruse veekiht on alandatud.

Keemiliselt koostiselt on Lasnamäe-Kunda veekihi vesi HCO 3-SO 4-Ca-Mg tüüpi, kuivjäägiga 280- 420 mg/l ja karedusega 3,5-4,5 mg*ekv/l. Vesi vastab kõigi näitajate poolest joogiveenõuetele. Vaadeldaval alal on aga täheldatud ka mõningast tuhareostuse tunnuseid.

Teemaplaneeringuala veekvaliteet peale Aidu karjääri sulgemist

Peale kaevanduse sulgemist (vee ärapumpamise lõppedes) tõuseb veetase kaevanduses ning vesi aereerub, rikastub hapnikuga ja vee ning kivimite vahelised protsessid aktiviseeruvad. Kaevandusvee iseloomulikumateks tunnusteks on mineraalsuse suurenemine sulfaatide, kaltsiumi ja magneesiumiga rikastumise arvelt. Vee karedus tõuseb, ulatudes 9-12 mg*ekv/l ja vesi on

SO 4- HCO 3-Ca. Suletud Kiviõli kaevandusvee uuringud aga näitavad, et suletud kaevandusvees hakkab sulfaatide sisaldus aja jooksul vähenema ja vee kvaliteet paraneb.

Ordoviitsiumi veekompleksi puurkaevu rajamist tuleks vältida 5-10 aasta jooksul peale kaevanduse sulgemist, kuna sel ajal on võimalik suurenenu reostus ja vee mittevastavus joogivee nõuetele.

Põhjavee seisukohalt tuleb antud alal arvestada ka asjaoluga, et kaevandustegevuse tõttu on põhjavett kaitsev pinnakate eemaldatud ja põhjavee kihi/pideme kivimid on lõhkamistega kobestatud. Mistõttu on põhjavesi planeeringualal väga reostustundlik.

Järgnevalt on kõike eelnevat arvesse võetuna välja toodud põhiliste planeeritavate tegevuste mõjurid.

Sõudekanali vesi on seotud põhjaveega ja toitub olulisel määral põhjaveest. Põhjavee suhtes otseselt negatiivset mõjusid antud piirkonnas näha ei ole. Küll aga võib põhjaveetoitelistel kanalitel olla tunduvalt madalam temperatuur võrreldes teiste veekogudega.

Tuulikutel (2 ja 3 MW) ei ole otsest negatiivset mõju põhjaveele.

Lasketiiru osas on vaja jälgida peatükis 4.3 pinnasereostuse vältimise meetmeid. Juhul kui neid meetmeid ei jälgita toimub lasketiiru piirkonnas pinnase kaudu põhjavette reostuse leke.

ATV radade osas on mõju võimalik üksnes masina õli või bensiini lekke korral. Nende lekete kiire eemaldamise vahendid peaksid kohapeal kättesaadavad olema. Üldiselt ei ole aga tegu põhjaveele olulise riskiallikaga.

Raftingu juures tuleb arvestada vajaliku veemahuga. Juhul, kuitegemist on sesoonselt veega täitmist vajavate basseinidega võidakse sõltuvalt nende basseinide suurusest mõjutada ka pinnasevee taset. Sel põhjusel on vaja raftingu projekteerimise juures läbi viia ka hüdrogeoloogilised ja hüdroloogilised arvutused. Selleks, et need arvutused oleksid täpsemad tuleks enne raftinguala projekteerimist ära oodata Aidu karjääri ala sulgemisjärgne veetaseme stabiliseerumine. Samuti võib raftinguks mõeldud basseinide täitmisel olla mõju alale kavandatud kanalite veetasemele.

Skuutritega sõitmine kanalitel ei oma otsest negatiivset mõju põhjaveele.

Ojamaa kaevanduse jaoks planeeritav raudtee (või konveier) ei oma negatiivset mõju põhjaveele.

Aheraine ladestusala: Aheraine ladestusala orgaanika reageerib veega ja see toob kaasa veekeskkonna "rikastumise" erinevate keemiliste ühenditega. Antud protsess on olulise keskkonna mõjuga üksnes aherainemäe põlengu korral.

22 / 58

olulise ruumilise mõjuga aidu tuulepargi, seda toetava infrastruktuuri ja rekreatsioonialade ning lasketiiru asukohavaliku teemaplaneering ksh Aruanne

4.5. Pinnavesi.

Piirkond asub Purtse jõgikonnas ja planeeringuala piiravad peale Purtse jõe veel tema lisajõed Ojamaa, Erra, Kohtla ja Hirmuse jõegi. Alljärgnevalt on toodud nendest kolme suurema ja olulisema jõe üldandmed.

Tabel 1. Jõgede iseloomustus (Savitski, 2001)

Min veetase Max veetase Vooluhulk Jõgi (mümp) (mümp) (m3/s) Purtse 34,85 31,86 0,52-156 (Lüganuse vaatluspost) Ojamaa Andmed puuduvad Andmed puuduvad 0,025-21 (Ojamaa k. Juures) Kohtla Andmed puuduvad Andmed puuduvad 0-5,35 (Ereda vaatluspost)

Vastavalt keskkonnaministri 21. detsembri 2006. a käskkirjaga nr 1388 kinnitatud Viru alamvesikonna veemajanduskavale on Ojamaa jõgi (pikkus 29 km valgala 231 km 2) piirkonnas ainsana nii keemilise, kui ka ökoloogilise seisundi poolest heas seisundis kogu jõe ulatuses.

Purtse jõgi (pikkus 51 km valgala 810 km 2) algab Punasoo idaservast ja suubub Soome lahte. Jõgi on alguses keemilise seisundi osas heas seisundis, kuid suudme osas on jõgi mitterahuldavas seisundis. Ökoloogilise seisundi osas on jõe algus tugevasti muudetud veekogude klassis ja lõpp on keskmises seisundis. Halva seisundi põhjuseks Purtse jõel on fenoolide ja õli sisaldus jõe vees ja setetes.

Kohtla jõgi (pikkus 29 km valgala 189 km 2) nagu Erra jõgigi on kogu ulatuses keemiliselt mitterahuldavas seisundis ja ökoloogiliselt tugevasti muudetud veekogu seisus. Selle põhjuseks on O 2, NH 4 ja fenoolid. Hirmuse jõgi (pikkus 22 km valgala 108 km2) on küll keemiliselt heas seisundis, kuid ökoloogiliselt on jõgi paisude tõttu tugevasti muudetud veekogu.

Selleks, et taastada halvemas seisundis veekogude kvaliteet on oluline jälgida ka antud alal veekvaliteeti ja reostust. Teemaplaneeringu tegevus ei oma nende veekogude kvaliteedile negatiivset mõju.

Teemaplaneeringuala veetase peale Aidu karjääri sulgemist

Vastavalt 2001 aastal läbi viidud uuringutele (Savitski, 2001) on Aidu karjääri veega täitumise kohta esitatud kaks varianti:

• I variandi järgi hoitakse veetaset 37 m üle merepinna, sealjuures tuleb igal aastal välja pumbata 60 000 m³ vett ööpäevas ja vaba äravoolu puhul võib Kohtla kaevanduse veetaset hoida alla 40 m üle merepinna. I variandipuhul säilib põhjapoolne tee.

• II variandi korral on veetase karjääris 42 m üle merepinna, kusjuures Ojamaa jõkke suunatakse isevoolu teel 49 500 m³ vett ööpäevas. On võimalik ka juhtida vesi põhja poole, st Kohtla jõkke, kuid see võimalus vajab täiendavaid uuringuid. II variant teeb keerulisemaks kaevandusmuuseumi Kohtla kaevanduse maagihoovi veetaseme hoidmine, kuna veetase võib kaevanduses tõusta kuni 44-46 m üle merepinna. Täiendavaks ohuks on ka lööklaine tekkimise võimalus, kui lagi peaks varisema.

I variandi eeliseks on põhjapoolse tee täielik säilimine ja asjaolu, et Kohtla kaevanduse maagihoovi veetaseme hoidmine ei ole raskendatud. Puuduseks on vajadus teha pidevalt suuri

23 / 58

olulise ruumilise mõjuga aidu tuulepargi, seda toetava infrastruktuuri ja rekreatsioonialade ning lasketiiru asukohavaliku teemaplaneering ksh Aruanne kulutusi vee väljapumpamiseks teemaplaneeringu alal. I variandi poolt otsustamise korral peab pidev pumpamine olema garanteeritud.

II variandi puhul tuleb teha suuri kulutusi tee rekonstrueerimiseks ja vee äravoolukanali ehitamiseks. Muuseumi maagihoovi veetaseme hoidmine on raskendatud. Samas pidev vee ärapumpamine teemaplaneeringu alalt ei ole vajalik.

2001 aasta uuringutel töötati välja ka hüdrodünaamiline mudel, millel on võimalik lahendada prognoosseid ülesandeid vaadeldaval alal. Mudelil vaadati läbi Aidu karjääri veega täitumise variandid. Selle abil saadi hüdroisohüpside üksikasjalik kaart, millest võib näha, et Aidu karjääri sulgemine ei mõju Vanaküla karjäärivee juurdevoolule. Bilansiarvutustest järeldub, et Aidu karjääri territooriumilt voolab Lasnamäe-Kunda veekihti 1150 m³ vett ööpäevas.

Eelmainitud uuringus soovitati Kohtla kaevanduse veega täitumise ajal tihendada kontrolli Aidu karjääri väljavoolu ja vooluhulkade üle ning jätkata veetaseme ja vee keemilise koostise vaatlusi olemasolevates kaevudes. 2009 aastal tellis Eesti Energia Kaevandused AS Eesti Geoloogiakeskus OÜ-lt täiendava hüdrogeoloogiliste muutuste prognoosi. Peale neid täiendavaid uuringuid võivad eeltoodud Aidu karjääri sulgemise veega täitumise prognoosid täpsustuda ja vee äravoolu nõuded täieneda.

Sõltuvalt valitavast karjääri veega täitmise tegevusest on arvestatav veetase kavandavates kanalites erinev ja vastavalt sellele tuleb need kanalid projekteerida.

Teemaplaneeringu alale planeeritavad veekogud (kaasaarvatud sõudekanal

Aidu karjääri rekultiveeritavale alale planeeritakse käesoleva teemaplaneeringuga mitut kanalit ja ühte sõudekanalit. Enamus kanalitest on hetkel, kui kaevandustegevus veel käib kasutusel autoteedena ja nad asuvad topograafiliselt ülejäänud rekultiveeritud alast tunduvalt madalamal. Keskkonnamõju hindamise juures ei ole näha looduslikke probleeme miks neid kanaleid ei võiks tekkida. Seda eriti sel põhjusel, et juhul kui kanalitel soovitakse mitte tekkida lasta on vaja leida pinnas nende alade täitmiseks.

Kanalite veetase sõltub sellest, mis otsus tehakse veega täitmise osas Aidu karjääri sulgemisel. Lisaks tuleks juhul, kui veetase tõuseb üle 41 meetri täita osaliselt põhjapoolsete tekkivate kanalite otsad nii, et need ei ulatuks planeeringuala põhja osas kulgeva teeni (kaugust teest võiks olla vähemalt 20 m). Seda on põhiliselt vaja vee reostuse takistamiseks teelt pärit võimalike õnnetuste korral.

Kanaleid, mis jääksid umbseks (vee läbivoolu ei ole) ei tohiks kasutada seisva vee tõttu suplemiseks ning aktiivseks paadiga sõitmiseks. Umbseks jäävate kanalite osas võiks kaaluda ka nende alade täitmist nt Ojamaa kaevandusest üle jääva pinnasega.

Tuulikutel (2 ja 3 MW) ei ole otsest negatiivset mõju pinnaveele.

Lasketiiru osas on vaja jälgida peatükis 4.3 välja toodud pinnasereostuse vältimise meetmeid. Juhul kui neid meetmeid ei jälgita toimub lasketiiru piirkonnas pinnase kaudu veekeskkonda reostuse leke.

ATV radade osas on mõju võimalik üksnes masina õli või bensiini lekke korral. Nende lekete kiire eemaldamise vahendid peaksid kohapeal kättesaadavad olema. Üldiselt ei ole aga tegu veele olulise riskiallikaga.

Rafting - Teemaplaneeringu alal on kaalutud ka tehisliku raftingu ala tegemise võimalust. Raftingu ala luues on vajalik moodustada kõrgustevahedega kanalid. Kanali ülemisse kõrgeimasse ossa tuleb ehitada veebassein, kuhu alt ülesse vett pumbatakse, et see raftingu tarbeks kiire turbulentse vooluga kanalit mööda alla lasta. Seejuures tuleb arvestada kolme põhilise asjaoluga:

• raftingu tarbeks piisavalt kõrge mäe moodustamiseks pinnase olemasoluga;

• raftingu tarbeks vajamineva veekogusega (koht kus vett ülesse pumbatakse peab sellist veevõtu kogust võimaldama);

24 / 58

olulise ruumilise mõjuga aidu tuulepargi, seda toetava infrastruktuuri ja rekreatsioonialade ning lasketiiru asukohavaliku teemaplaneering ksh Aruanne

• elektrikuluga, mis võimaldab vajalikku veekogust ülesse pumbata ja raftingule vajaminevat voolukiirust tekitada.

Veemahu seisukohalt käsitleti raftingu basseinide teemat ka peatükis 4.5.

Skuutritega sõitmist kanalitel võiks antud alal võimaldada, kuna tegemist on looduslikest veekogudest eraldatud tehisveekoguga. Eeldusel, et sel määral kasutatakse looduslikke veekogusid skuutriga sõiduks vähem võib antud alal nendega sõitmise võimaldamine veekeskkonnale üldiselt positiivsemalt mõjuda.

Ojamaa kaevanduse jaoks planeeritav raudtee (või konveier) ei oma negatiivset mõju pinnaveele. Rööbastransport üldiselt on aga positiivse mõjuga keskkonnale ja ühtlasi ka veekeskkonnale, kuna sedavõrd vähem kasutatakse autosid.

4.6. Müra.

Müra on inimtegevusest põhjustatud soovimatu ja kahjulik heli, mille tekitavad paiksed või liikuvad saasteallikad. Müra määratletakse nii indiviidi kui keskkonna seisukohalt ebameeldivaks ja häirivaks heliks, mis koormab või kahjustab organismi kas füüsiliselt või psüühiliselt.

Eestis on müra normtasemed elu- ja puhkealal, elamute ning ühiskasutusega hoonete sees ja nende hoonete välisterritooriumil kehtestatud sotsiaalministri 04.09.2002. a määrusega nr 42. 1 Määruse nõudeid tuleb täita linnade ja asulate planeerimisel ning ehitusprojektide koostamisel, samuti müratekitavate ettevõtete paigutamisel elamutesse ja muudesse hoonetesse.

Müra normtasemete kehtestamisel lähtutakse:

1. päevasest (7.00–23.00) ja öisest (23.00–7.00) ajavahemikust;

2. müraallikast: auto-, raudtee- ja lennuliiklus, veesõidukite liiklus, tööstus-, teenindus- ja kaubandusettevõtted, spordiväljakud ja meelelahutuspaigad, ehitustööd, elamute ja üldkasutusega hoonete tehnoseadmed, naabrite müra (olmemüra);

3. müra iseloomust: püsiva või muutuva tasemega müra;

4. välismüra normimisel: hoonestatud või hoonestamata ala kategooriast.

Hoonestatud või hoonestamata alad jaotatakse üldplaneeringu alusel:

I kategooria - looduslikud puhkealad ja rahvuspargid, puhke- ja tervishoiuasutuste puhkealad;

II kategooria - laste- ja õppeasutused, tervishoiu- ja hoolekandeasutused, elamualad, puhkealad ja pargid linnades ning asulates;

III kategooria - segaala (elamud ja ühiskasutusega hooned, kaubandus-, teenindus- ja tootmisettevõtted);

IV kategooria - tööstusala.

Määruse kohaselt jaotatakse müra normtasemed (

2):

Taotlustase – müra tase, mis üldjuhul ei põhjusta häirivust ja iseloomustab häid akustilisi tingimusi. Kasutatakse uutes planeeringutes (ehitusprojektides) ja olemasoleva müraolukorra

1Sotsiaalministri 04. septembri 2002 määrus nr. 42 Müra normtasemed elu- ja puhkealal, elamute ning ühiskasutusega hoonete sees ja nende hoonete välisterritooriumil ning mürataseme mõõtmise meetodid.

25 / 58

olulise ruumilise mõjuga aidu tuulepargi, seda toetava infrastruktuuri ja rekreatsioonialade ning lasketiiru asukohavaliku teemaplaneering ksh Aruanne parandamisel. Uutel planeeritavatel aladel ja ehitistes peab müratase jääma taotlustaseme piiridesse. Kui taotlustasemel on soovituslik iseloom, antakse taotlustaseme arvsuuruse juurde sellekohane märkus.

Piirtase – müra tase, mille ületamine võib põhjustada häirivust ja mis üldjuhul iseloomustab rahuldavaid (vastuvõetavaid) akustilisi tingimusi. Kasutatakse olemasoleva olukorra hindamisel ja uute hoonete projekteerimisel olemasolevatel hoonestatud aladel. Olemasolevatel aladel ja ehitistes ei tohi müra ületada piirtaset. Kui piirtase on ületatud, tuleb rakendada meetmeid müra vähendamiseks.

Kriitiline tase – müra tase välisterritooriumil, mis põhjustab tugevat häirivust ja iseloomustab ebarahuldavat mürasituatsiooni. Kriitilised tasemed kehtestatakse liiklusmürale ja tööstusmürale. Kasutatakse olemasoleva olukorra hindamisel välismüraallikate vahetus läheduses. Uute müratundlike hoonete ehitamine kriitilise tasemega aladele on üldjuhul keelatud.

Tabel 2. Tööstus- ja liiklusmüra normtasemed (L pA,eq,T , dB, päeval/öösel)

I kategooria II kategooria III kategooria IV kategooria Tööstu Liiklu Tööstu Liiklus Tööstu Liiklus Tööstu Liiklu s s s s s s Taotlustasem 45/35 50/40 50/40 55/45 55/45 60/50 65/55 65/55 e arvsuurused uutel planeeritavate l aladel

Taotlustasem 50/40 55/45 55/40 60/50 60/45 60/50 65/55 70/60 e arvsuurus 65 2/55 olemasolevate 2 l aladel

Piirtaseme 55/50 55/50 60/45 60/55 65/50 65/55 70/60 75/65 arvsuurused 65 2/60 60 1/45 1 70 2/60 olemasolevate 2 2 l aladel

Kriitilise 60/50 65/60 65/55 70/65 70/55 75/65 75/65 80/70 taseme arvsuurus olemasolevate l aladel

1 soovituslik normtase müravastaste meetmete rakendamisel 2 lubatud müratundlike hoonete sõidutee (raudtee) poolsel küljel

Pidevat mürataset 65 dB peetakse üldjuhul talutava müra ülempiiriks. 70 dB taustamüra raskendab kõnet ja sellest arusaamist. Pidev viibimine üle 75 dB tugevusega müratsoonis võib põhjustada tervisehäired. Tervisele otseselt kahjulikuks peetakse kestvat müra tugevusega üle 85 dB. Sotsiaalministri normatiivid esitavad päeva keskmist väärtust.

Inimeste heaolu seisukohalt on oluline tagada head akustilised tingimused hoonete siseruumides, eriti eluruumides. Sotsiaalministri määruses on kehtestatud müra normtasemed elu- ja ühiskasutusega hoonetes nii liikluse tehnoseadmete kui tööstuse poolt tekitatud müra osas.

26 / 58

olulise ruumilise mõjuga aidu tuulepargi, seda toetava infrastruktuuri ja rekreatsioonialade ning lasketiiru asukohavaliku teemaplaneering ksh Aruanne

Pideva tööstuslike allikate poolt tekitatud müra (LpA,eq,T ) osas kehtivad eluruumides nõuded: 30 dB päevasel ajal, 25 dB öisel ajal. Liikluse poolt tekitatud müra puhul kehtivad müra normtasemed 40 dB päeval, 35 dB öösel.

Aidu karjääris teostatavad tööd liigituvad tööstusmüra alla ning karjäärile lähimate elamusalade juures hinnatakse müra vastavalt II kategooria aladele kehtestatud nõuetele. Aidu karjääri kaevandustööd toimuvad peamiselt karjääri lõunaosas, mistõttu tööde käigus tekkiva müra poolt ei ole mõjutatud ükski eluhoone, seda nende kauguse tõttu karjäärist.

Lõhkamisi teostatakse karjääri lõunaosas ebaregulaarselt ning kaevandustööd toimuvad põhiliselt päevasel ajal. Lõhkamiste käigus tekkinud müratasemed on väga kõrged ning häirivad karjäärile lähimal elavaid elanikke.

Karjäärile lähimad hooned asuvad ~400 meetri kaugusel karjäärist läänes: Aidu-Sookülas, karjäärist edelas asuvad eluhooned ~750 meetri kaugusel Unikülas ning ~650 m kaugusel loodes Aidu-Liiva külas. Karjääri piirialast mõnesaja meetri kaugusel kirdes asub Nõmmemetsavahi kinnistu, mida otseselt kaevandustöödest tulenev müra ei mõjuta, kuna töid teostatakse karjääri lõunaosas, kuid küll võib sealseid elanikke häirida (raskeveokite) transport ning kinnistust umbes 200 meetri kaugusel asuv ATV ja džiibirada. Elanikkonna poolsete kaebuste mitteesinemisel ei ole Aidu karjääris siiani teostatud mürauuringuid.

Aidu karjääri planeeringuga kavandatakse karjääri rekultiveeritud alale kuni 137 MW koguvõimsusega tuulepark, mis koosneb: 1. tuulepark 30 MW - 15 tk 2 MW elektrituulikut; 2. tuulepark 105 MW - 35 tk 3 MW elektrituulikut; 3. sõude- ja spordikeskuse elektrituulik - 2MW elektrituulik.

Tuuleparkides olevad heliallikad võib jagada kaheks: 1. tuuleturbiini käigukasti ja mootori tekitatud mehaaniline heli 2. rootorilabade õhust läbi liikudes tekkiv aerodünaamiline heli

Tuulegeneraatorid tekitavad madalsageduslikku müra (10-160 Hz), mis valdavalt ei ole inimkõrvale kuuldav, kuid võib tervist kahjustavaks muutuda, kui selle pidev müratase ületab 130 dB. Tuulikute puhul siiani sellis mürataset täheldatud ei ole. Madalsageduslik müra võib mõjuda loomadele ja lindudele, kuid parima tehnoloogiaga tuulikutel on see oht viidud miinimumini. Tiivikute liikumisel tekkiv aerodünaamiline müra on võimalik viia madalaks, kui kasutada vastavat parimat olemasolevat tehnoloogiat, näiteks suurema raadiusega labade puhul liiguvad labad võrreldes väiksemate turbiinidega samaväärse tuulekiirusega hulga aeglasemalt ning vihisemise heli on väiksem. Hindamaks tuulikute müra mõju, teostati käesoleva KSH käigus müra modelleerimine tarkvaraprogrammiga SoundPlan 7 ning tööstusmüra arvutusmudelina kasutati rahvusvaheliselt üldtunnustatud arvutusmeetodit ISO 9613-2. Planeeringuala on karjääriala, millest enamus metsastatud. Planeeringuala maapinna kõrgused karjääri tegevusest tulenevalt väga erinevad: 23 m tranšee põhjas ja 67 m ala keskel oleva kõrge künka peal. Tranšeede vahel on maapinna kõrgus valdavalt 45 kuni 50 m. Müraleviku modelleerimisel ei arvestatud kõrghaljastusega kirjeldamaks müra levikul võimalikku ebasoodsaimat olukorda, samuti on talvisel perioodil lehtpuude ning hekkide mürakaitse efekt väga minimaalne. Müra arvutati 2 meetri kõrgusel maapinnast ning 10x10 m ruudustikus. Mürakontuurid on esitatud 5 dB kaupa.

Tuulikute müraemissiooni modelleerimisel eeldati, et tegemist on Vestas V90 tüüpidega (müraemissioonid tuule kiirusel 8 m/s 10 m kõrgusel maapinnast). Tuulikute tehnilised andmed asuvad Tabel 3

27 / 58

olulise ruumilise mõjuga aidu tuulepargi, seda toetava infrastruktuuri ja rekreatsioonialade ning lasketiiru asukohavaliku teemaplaneering ksh Aruanne

Tabel 3. Aidu karjääri tuulikute tehnilised andmed

Tuuliku Tuuliku torni Tiiviku läbimõõt, Tuulegeneraatori nimivõimsus, MW maksimaalne m müravõimsustase, kõrgus, m dB(A) 2 2 95 80 104 3 95 80 107

Lisaks tuulikutele teostati müra arvutus ka karjääris asuvale lasketiirule, kasutades lähteandmetena automaatrelva AK-4 müra emissioone 3. Arvestati, et lasketiirus on korraga kasutusel 10 automaatrelva ning päevas sooritatakse 2000 lasku. Müra modelleerimise tulemusena valmisid mürakaardid M-1 – M-4 (joonis 9-16), esitatakse ka elektrooniliselt lisas 13:

Joonis 9. Mürakaart M-0. Lasketiir. Ekvivalentne müratase L Aeq

2 Elektrituulikute keskkonnamõjude hindamise käsiraamat. Eesti Tuuleenergia Assotsiatsioon. 2004. 3 Klooga harjutusväli. Mürauuring. Akukon Oy Eesti filiaal. Tallinn 2008. 28 / 58

olulise ruumilise mõjuga aidu tuulepargi, seda toetava infrastruktuuri ja rekreatsioonialade ning lasketiiru asukohavaliku teemaplaneering ksh Aruanne

Joonis 10. Mürakaart M-1A. 2 MW tuulikute asukoha variant nr 1. Ekvivalentne müratase L Aeq

Joonis 11. Mürakaart M-1B. 2 MW tuulikute asukoha variant nr 2. Ekvivalentne müratase L Aeq

29 / 58

olulise ruumilise mõjuga aidu tuulepargi, seda toetava infrastruktuuri ja rekreatsioonialade ning lasketiiru asukohavaliku teemaplaneering ksh Aruanne

Joonis 12. Mürakaart M-2. 3 MW tuulikute ekvivalentne müratase L Aeq

Joonis 13. Mürakaart M-3A. Variant 1 ja 3 MW tuulikute ning lasketiiru koosmõju.

Ekvivalentne müratase L Aeq

30 / 58

olulise ruumilise mõjuga aidu tuulepargi, seda toetava infrastruktuuri ja rekreatsioonialade ning lasketiiru asukohavaliku teemaplaneering ksh Aruanne

Joonis 14. Mürakaart M-3B. Variant 2 ja 3 MW tuulikute ning lasketiiru koosmõju.

Ekvivalentne müratase L Aeq

Joonis 15. Mürakaart M-4A. Müraallikate koosmõju Variant-1. 31 / 58

olulise ruumilise mõjuga aidu tuulepargi, seda toetava infrastruktuuri ja rekreatsioonialade ning lasketiiru asukohavaliku teemaplaneering ksh Aruanne

Joonis 16. Mürakaart M-4B. Müraallikate koosmõju Variant-2.

2 MW tuulikute puhul modelleeriti müra kahe erineva variandi puhul, sõltuvalt tuulikute asukohast.

Variant 1 (mürakaart M-1A): Müra modelleerimise tulemusena selgus, et kõikide 2 MW tuulikute töötamise ajal levib 40 dB müratase kuni 375 m kaugusele planeeringualast ning lähima eluhoone- Mäe kinnistu juures toimub müratasemete ületamine kuni 1-2 dB. Lusta kinnistu õuealal on müratasemed normide piires.

Variant 2 (mürakaart M-1B): Müra modelleerimise tulemusena selgus, et kõikide 2 MW tuulikute töötamise ajal levib 40 dB müratase kuni 450 m kaugusele planeeringualast ning lähimate eluhoonete juures Aidu-Sookülas (Mäe, Krooni ja Lusta kinnistud) toimub müratasemete ületamine kuni 1-2 dB. planeeringualast loodes asuv Vanaoja kinnistu on täpselt 40 dB mürataseme piiril.

3 MW tuulikute müra (mürakaart M-2): Müra modelleerimise tulemusena selgus, et kõikide 3 MW tuulikute töötamise ajal levib 40 dB müratase kuni lähima eluhooneni- Nõmmemetsavahi kinnistuni, mille eluhoone asub müratasemete 40-41 dB alas.

Lasketiir (mürakaart M-0): Lasketiirust tulenev tulistamise müra ei ületa müratasemeid mitte ühegi eluhoone juures.

Tuulikute koosmõju (mürakaardid M-3A ja M-3B): Müra hindamisel tuleb arvestada kõikide tuulikute poolt tekitatava müra koosmõjuga ning modelleerimise tulemustest on näha, 2 MW tuulikute variandi nr 1 puhul Mäe kinnistul 2-3 dB 32 / 58

olulise ruumilise mõjuga aidu tuulepargi, seda toetava infrastruktuuri ja rekreatsioonialade ning lasketiiru asukohavaliku teemaplaneering ksh Aruanne ning Lusta ja Nõmmemetsavahi kinnistul <1 dB. Tuulikute asukohavariandi nr 2 ületatakse lubatud 40 dB mürataset karjäärile lähimate eluhoonete Mäe, Krooni ja Lusta kinnistutel 2-3 dB, Nõmmemetsavahi kinnistul <1 dB.

Kõikide müraallikate koosmõju (M-4A ja M-4B): Müra hindamisel on kõige olulisem arvestada kõikide müraallikate (tuulikud, lasketiir) poolt tekitatava müra koosmõjuga. Kuigi lasketiirust tulenev müra ei ole pidev ning igapäevane, võib siiski kahe erineva müraallika koosmõjul olla müratasemed eluhoonete juures lubatust suuremad. Müra modelleerimise tulemused näitasid, et 2 MW tuulikute variandi nr 1 puhul ületatakse kõikide müraallikate koosmõjul lubatud 40 dB mürataset karjäärile lähimate eluhoonete Mäe ja Lusta kinnistutel 1-3 dB, Nõmmemetsavahi kinnistul <1 dB ning variandi nr 2 korral Mäe kinnistul 2-3 dB ning Lusta ja Nõmmemetsavahi kinnistul <1 dB. Modelleerimisest selgus, et lasketiiru müra ei suurenda tuulikute poolt tekitatud müratasemeid eluhoonete juures, seega on peamiseks müraallikaks planeeritavalt alal tuuleturbiinid. Lisaks tuulikutele ja lasketiirule kavandatakse Aidu karjääri Ojamaa kaevanduse kaevise veoteede, raudtee ja konveieri võimalikud koridorid ning ATV- ja džiibirada, mida müra modelleerimisel ei arvestatud, kuna KSH koostamise momendil ei olnud teada vajalikku informatsiooni nimetatud planeeritavate tegevuste ja nende toimumise ajalise sageduse kohta. Müra hinnang tuleb tegevustele anda juba konkreetse projekti koostamise käigus, eriti arvestades ATV- ja džiibiraja lähedust eluhoonele (Nõmmemetsavahi). Vastavalt modelleerimise tulemustele ei ole tuulikute poolt tekitatavad müratasemete ületamised lähimate eluhoonete juures märkimisväärselt kõrged (maksimaalselt kuni 3 dB) ning tuleb arvestada ka asjaolu, et tuule kiirusel üle 8 m/s varjutab tuule enda poolt tekitatav heli tausthelina tuulikute müra. Antud juhul on soovitatav mõelda rajatavate tuuleturbiinide tehnoloogiale, mis tekitaksid vähem müra. Teisel juhul on soovitav kas muuta tuulikute asukohti paigutades neid pigem karjääri siseosasse või vähendada tuulikute arvu. Uute võimalike planeeritavate elamualade jaoks seab kavandatud tuulikute müra edaspidi piirangud juhul kui neid soovitakse rajada karjäärile lähemale kui 500 m.

4.7. Vibratsioon.

Aidu karjäärist tuleneb vibratsioon katendi lõhkamistest, mida praegu teostatakse karjääri lõunaosas. Lõhkamistest tulenevad maavõnked tekitavad kahju hoonetele ning põhjustavad negatiivset reaktsiooni ümbruskonna elanikes. Lõhketöid karjääris tehti ja tehakse peamiselt katendi kobestamiseks. Lõhkeaugud puuritakse ristkülikukujulises võrgustikus, kusjuures nii ridadevaheline kaugus kui ka laengusamm reas on võrdselt 5 m. Ühe tööjärguga lõhatakse 5 rida. 2000.–2001. aastal oli Aidu karjääris laengu suurus ühes lõhkeaugus 120–340 kg. Lõhkeaineks oli kohapeal valmistatud ANFO.

Erinevatele objektidele lubatavad maksimaalsed võnkekiirused (V lub , mm/s) sõltuvad pinnasest, milles asub hoone vundament, hoone kaugusest lõhkelaengutest, hoone konstruktsioonist ja kasutatud ehitusmaterjalist. 4 Võnkekiiruste väärtused on sätestatud vastavalt Majandus- ja kommunikatsiooniministri määrusele nr 64 " Lõhketöö projektile esitatavad nõuded" (Tabel 4). on esitatud ehitistele lubatavad maksimaalsed võnkekiirused ning objekti kaugus lõhkelaengust. Joonis on näha lõhketöödest põhjustatud maavõngete ohutsoonide piirid erinevatel aastatel lähiminevikus ja nende paiknemine karjääri ümbritsevate eluhoonete suhtes. Praegusel ajal toimub karjääris tegevus lõunaosas. Analüüsi teostamise ja joonise koostamise ajal ei olnud maavõngete mõju veel küündinud sellel suunal asuvate üksikelamuteni, praegusel ajal osaliselt aga küll. Karjäärist läänes asuva tiheasustusega küla olnud aastatel 1993–2000 maavõngete mõju “piiri peal”, praegusel perioodil on karjääri lõunaosas kaevandamine liikunud pigem ida

33 / 58

olulise ruumilise mõjuga aidu tuulepargi, seda toetava infrastruktuuri ja rekreatsioonialade ning lasketiiru asukohavaliku teemaplaneering ksh Aruanne poole, seega nimetatud hoonetest eemale, mistõttu võib eeldada vibratsioonimõjude vähenemist seal piirkonnas. Kokkuvõtvalt võib öelda, et lõhkamistest tingitud vibratsioonist on mõjutatud üksikud eluhooned ning olemasolevad olukorras on vibratsioonil oluline mõju ümbritsevatele eluhoonetele. Aidu karjääri täieliku sulgemise järel ning arvestades sinna planeeritavat tegevust võib öelda, et vibratsiooni mõjud eluhoonetele kaovad. Seega on planeeritaval tegevuse mõju vibratsiooni osas pigem positiivne.

Tabel 4. Ehitistele lubatud maksimaalsed võnkekiirused 5

5 Keskkond ja põlevkivi kaevandamine Kirde-Eestis. Lõhketöödest põhjustatud maavõnked. Arvi Toomik, TLÜ. Tallinn 2005 34 / 58

olulise ruumilise mõjuga aidu tuulepargi, seda toetava infrastruktuuri ja rekreatsioonialade ning lasketiiru asukohavaliku teemaplaneering ksh Aruanne

Joonis 17. Maavõngetest ohustatud ala Aidu karjääri ümbruses aastatel 1988, 1993 ja 2000. 1 – kaevandatud ala, 2 – lõhkamiste ala; 3 – ohustatud ala piir; 4 – tihedalt asustatud maa-asula (küla); 5 –üksikelamud. 6

4.8. Välisõhu kvaliteet.

Põlevikivi Kaevandamise AS Aidu Karjäärile on väljastatud välisõhu saastamise luba 2007. aastal. Loa andmise käigus on Aidu karjäärile 2005.aastal teostatud TLÜ Ökoloogia Instituudi Kirde-Eesti osakonna poolt "Põlevkivi kaevandamise AS Aidu karjääri saasteallikatest välisõhku suunatavate saasteainete lubatud heitkoguste (LHK) projekt". Peamised saasteallikad karjääris on: 1. Karjääri kaevandustegevused 2. Katlamaja 3. Kütusemahutid ja äkkheitmed 4. Rikastusvabrik 5. Lõhkamistööd

Õhku paisatavate saasteainete kogus on seotud põlevkivi toodanguga (lõhketööde maht oleneb toodangust), rikastusvabrikus rikastatava mäemassi kogusega ja katlamajas põletatava kütuse hulgaga. Karjääri kaevandustegevuste heide välisõhku on peamiselt tolm. Lõhketöödel lõhkeainete plahvatamisel paiskub õhku gaasipilv, mis sisaldab tolmu ja plahvatusgaase (SO 2, NO 2, CO, H 2S,

NH 3, metaan, tahked osakesed), mis satuvad otse õhku plahvatuse ajal ja hajuvad lühikese ajavahemiku jooksul. Heidete asukohad lõhkamistöödel muutuvad pidevalt. Kõige intensiivsem tolmu eraldumise koht on rikastusvabrikus asuv purustussõlm. 7 Tolmu kõrvaldamine on ette nähtud purusti ja restsõeluri sõlmest ning kogumiskonveierilt vastava tolmupüüdesüsteemiga. Rikastusvabrikusse saabunud mäemass omab varieeruvat niiskusastet,

6 Keskkond ja põlevkivi kaevandamine Kirde-Eestis. Lõhketöödest põhjustatud maavõnked. Arvi Toomik, TLÜ. Tallinn 2005 7 Põlevkivi kaevandamise AS Aidu karjääri saasteallikatest välisõhku suunatavate saasteainete lubatud heitkoguste (LHK) projekt . TLÜ Ökoloogia instituut, 2005. 35 / 58

olulise ruumilise mõjuga aidu tuulepargi, seda toetava infrastruktuuri ja rekreatsioonialade ning lasketiiru asukohavaliku teemaplaneering ksh Aruanne mistõttu on ka tolmu eraldumise intensiivsus kõikuv. Rikastusvabriku aspiratsiooniseadmetelt pärast puhastussüsteemi läbimist välisõhku suunatav sisaldab erineva suurusega tahkeid osakesi

(PM 2,5-10 ). Katlamajas kasutatava põlevkiviõli hoitakse kahes maapealses metallist mahutis, kus heitmed (alifaatsed süsivesinikud) eralduvad välisõhku kütuseõli hoidmisel ja pumpamisel. Põlevkiviõli kasutatakse konteinerkatlamajas kahe katla töös hoidmiseks ning peamisteks välisõhu saastajad on suitsugaasid, mis sisaldavad SO 2, NO 2, CO, metaani, peeneid tahkeid osakesi ning raskemetalle. Vastavalt LHK uuringule ei esine katlamaja heitgaasides lubatud saastetaseme piirväärtuse ületamist ühegi saasteaine osas. Lähimad elurajoonid asuvad Aidu katlamaja korstnast ja aspiratsiooniseadmete heitetorudest ligikaudu 1,7 km kaugusel (Lohkuse küla, katlamajast läänesuunal). Püssi linna elumajad jäävad 2 km kaugusele (loodesuunal), edelasuunal asuvad umbes 2 km kaugusel Uniküla elumajad. Nõmmemetsavahi elumaja asub ligikaudu 400 meetri saasteallikatest lääne suunal. Siiani ei ole kaevandamistööde käigus tekkinud õhusaaste osas elanikkonnalt kaebusi esinenud. LHK uuringu aruandest selgus, et saasteainete mõjupiirkonnas on saastetase oluliselt madalam kui lubatud saastetase ning mõjupiirkond jääb põhiliselt karjääriterritooriumi piiresse, mistõttu võib õhukvaliteedi seisundit lähimate eluhoonete juures lugeda heaks. Arvestades, et Aidu karjääri kaevandustegevus sulgetakse ning võrreldes olemasoleva olukorraga puuduvad sinna planeeritavatel tegevustel otsesed õhukvaliteeti kahjustavad mõjud, siis on kavandataval tegevusel õhukvaliteedile positiivne mõju.

4.9. Loomastik.

Loomastikku käsitlevad uuringud planeeringud teadaolevalt puuduvad. Ammendunud ja rekultiveeritud põlevkivikarjääride fauna kujuneb välja koos taimekoosluste arenguga. Soodsamad tingimused loomastikule on tekkinud ala põhjaosas kus kaevandamisest on möödunud rohkem aega. Ala lõunaosa kivikõrbe loomastik on veel väga vaene kuna seal pole jõudnud veel tekkida mullastik ega taimkate ning loomadel puuduvad elupaigad ja toidubaas. Kasuades analoogiaprintsiipi (andmeid teistelt rekultiveeritud põlevkivikarjääridelt) võib suure tõenäosusega väita, alal esinevad (elasvad seal püsivalt või külastavad seda) järgmised imetajad: metskits, rebane, halljänes, valgejänes. Vanemate paremini väljakujunenud metsakooslustega planeeringuala on kujunemas sobivaks elupaigaks metsnugisele ja oravale. Võimalik on ka põdra esinemine alal. Samuti võib eeldada mitmete pisinäriliste esinemist alal. Nahkhiirte osas puudub samuti info, kuid tasandatud pealmaakarjääride maastik ja väljakujunemata ökosüsteemid ei paku neile levikut soodustavaid elupaikku.

Linnustik

Linnustikku käsitlevad uuringud planeeringud teadaolevalt puuduvad. Kohtla kaevanduse aladel mis on Aidu karjääriga võrreldes varem rekultiveeritud, ning kuhu on kujunenud 40 aasta vanune männik, on sagedamateks liikideks on suur kirjurähn, ronk, harakas, kägu, hiireviu, tuuletallaja, rasvatihane, põhjatihane, sageli võib näha ka laanepüüd, metstuvi ja tammepuistutes pasknääri. Aidu karjääris on metsakooslused nooremad ning ning tõenäiloselt on metsalinnustik vaesem. Karjääri kesk- ja lõunaosas esineb tõenäoliselt rohkem avamaa- ja põõsastikuliike. Karjäärimaastikes on tavaliseks röövlinnuks hiireviu kes pesapaigana kasutab suuremaid puid, vajades seega pesitsemiseks vanema metsaga alasid. Aidu karjääri lähedastel puistangutel on kohatud ka loorkulli.

36 / 58

olulise ruumilise mõjuga aidu tuulepargi, seda toetava infrastruktuuri ja rekreatsioonialade ning lasketiiru asukohavaliku teemaplaneering ksh Aruanne

Kandatavate tegevustega kaasnevad mõjud.

Sõudekanal

Sõudekanaliga kaasnevad mõjud loomastikule ja linnustikule eeskätt potentsiaalsete elupaikade vähenemise kaudu sõudekanalit teenindavate rajatiste ja infrastruktuuri poolt hõlmatavate alade arvel. Samuti põhjustab mõjusid müra ja häiringud. Need mõjud ei avaldu reaalsele väljakujunenud elustikule vaid pigem loomastiku-linnustiku tulevasele arengupotentsiaalile. Arvestades infrastruktuuri ja rajatiste väikest pindala planeeringuala mastaabis ning häiringute mõõdukat ja hooajalist iseloomu on negatiivsed mõjud suhteliselt väikesed. Sõudekanali kui järvelise veekogu rajamine avaldab positiivset mõju elupaikade rikkusele ning potentsiaalsele vee elustikule, samuti veekogudega seotud linnustikule.

Tuulikud (2 ja 3 MW)

Tuulikute rajamine avaldab mõju nii olemasolevale loomastikule- linnustikule ala põhja- ja keskosas kui ka potentsiaalsele elustikule ala lõunaosas kus praegu püsiv loomastik puudub. Mõju avaldub läbi elupaikade hõivamise tuulikute ja toetava infrastruktuuri poolt, aga ka häiringute ja elupaikade mõningase killustamise kaudu. Tuulikute tiivikute keerlemine põhjustab häiringut eeskätt lindudele. Tuulikud võivad mõjutada lindude liikumisteid ja kaasa tuua labadesse sattunud isendite hukku. Kuna tuulikud paiknevad üksteisest võrdlemisi suurel kaugusel ning füüsiliselt haaravad tuulikud koos lähi(ohu)tsooniga hõlmavad vaid ca xxx % planeeringualast võib oletada, et kohalik paigalinnustik kohaneb tuulikutega (karjääri väljakujunemata elustikuga alal kujuneb linnustik tuulikute kui ühe „keskkonnafaktori“ põhjustatud iseärasustele vastavaks). Tuulikud avaldavad lisaks kohalikule paigalinnustikule mõju ka rändlindudele. Kuna ala ei paikne olulistel rändekoridoridel ei ole kevad- ja sügisrände intensiivsus suur ning võimalik lindude hukkumise määr pole kõrge. Senine maailmapraktika näitab samuti, et tuuleparkide mõju rändlindudele on minimaalne. Tänapäevaste suurte aeglaselt pöörlevate tuulikute mõju nahkhiirtele hinnatakse samuti väikeseks.

Lasketiir

Lasketiir rajatakse uude asupaika. Mõju loomastikule avaldub suhteliselt väikese elupaikade ala hõivamisega ning laskmise ja transpordi tekitatud müra ja häiringute kaudu. Müra levikut ja visuaalseid häiringuid leevendavad tiiru piiravad vallid. Oletada võib naabruse loomastiku harjumist laskmismüraga, mistõttu negatiivse mõju tugevus ja ulatus osutub väikeseks.

ATV rada

ATV rada mõjutab loomastiku ja linnustikku eelkõige müra ja häiringute kaudu. Paljudele liikidele ei sobi püsivaks elupaigaks sagedase kasutusega ja kõrge müratasemega raja ala ja selle vahetu lähedus. Mitmed liigid on sedalaadi häiringute osas hea kohanemisvõimega. Kokkuvõttes on negatiivne mõju loomastikule väike.

Rafting

Raftingu tegevusi ja rajatisi ei kavandata olemasoleva loodusliku elustikuga alale. Raftinguala on piiratud ning moodustab väikese osa planeeringualast. Mõjud loomastikule ja linnustikule on väheolulised.

37 / 58

olulise ruumilise mõjuga aidu tuulepargi, seda toetava infrastruktuuri ja rekreatsioonialade ning lasketiiru asukohavaliku teemaplaneering ksh Aruanne

Skuutritega sõitmine kanalitel

Mõju avaldub eelkõige vee-elustikule ja kanalitel elavatele veelindudele. Kuna kanaleid praegu ei eksisteeri on tegu hüpoteetilise mõjuga elustiku kujunemisele. Olulisimaks negatiivseks mõjuks võib olla see, et intensiivselt skuutritega või muul viisil inimkasutatavates kanaliosades ei leia endale elupaiku inimpelglikumad veelinnuliigid.

Raudtee või konveier Ojamaa kaevandusse

Raudtee või transportkonveier läbib kitsa joonobjektina planeeringuala, hõlmates suhteliselt tühise maa-ala. Mõju võib avalduda põhiliselt häiringute ja müra kaudu. Pidevalt liikuv katkematu transport võib olla mitmetele liikidele ökoloogiliseks barjääriks ja killustada nende elupaiku.

Aheraine ladestusala

Ala paikneb praegu kaevandustegevuse piirkonnas kus püsilomastik puudub. Mõju saab avalduda vaid tulevase potentsiaalse kujunemise tingimuste kaudu. Aheraine ladestuse ajaks jääb ala loomastik vaeseks, edasise loomastiku kujunemine sõltub ala järelkasutusest ja selle tamkatte kujunemisest (kujundamisest).

4.10. Taimestik.

4.10.1. Karjääriala

Valdava osa teemaplaneeringu alast hõlmavad aidu karjääri alad mis on põlevkivi kaevandamise käigus täiesti ümber kujundatud. Seetõttu on neil aladel tegemist sekundaarse taimestikuga mille kujunemisel on määravaks faktoriks põlevkivi kaevandamine ja rekutiveerimine. Taimestiku iseloom sõltub peamiselt kaevandamisest ja kaevandusala rekultiveerimisest möödunud ajast. Olulist rolli mängib ka ala reljeef ja geoloogilised ning hüdroloogilised tingimused. Suuremal osal karjäärialast on kaevandamine juba lõppenud ning puistanguala on tasandatud ning rekultiveeritud metsamaaks. Neil aladel on juba kujunenud taimkate – erineva vanuse ja eri puuliikidega noorendiku- ja metsakooslused. Kuna kaevandamisfront on liikunud põhjast lõunasse siis puistute vanus, liiuvus ja kõrgus ning ühtlasi ka metsakoosluste väljakujunemise aste vähenevad lõuna suunas. Puistute ning alustaimestiku arengut aeglustab asjaolu, et puistangualadel pole mullastik veel kujuneda jõudnud.

38 / 58

olulise ruumilise mõjuga aidu tuulepargi, seda toetava infrastruktuuri ja rekreatsioonialade ning lasketiiru asukohavaliku teemaplaneering ksh Aruanne

Joonis 18. Karääriala aerofoto. Metsaalad karjääri põhja- ja keskosas on tumerohelised ja metsanoorendikud karjääri lõunaosas hallikasrohelised. Taimkatteta värske puistanguala ning aktiivse kaevandamise tsoon on valkja tooniga.

Karjääriala põhjapoolses, vanemas osas lõppes kaevandamine aastaid tagasi. Ammendunud alad metsastati. Tüübilt kuuluvad metsad valdavalt inimtekkelise, „kivise puistangu“, kasvukohatüüpi, vähemal määral leidub „saviliivase puistangu“ kasvukohatüüpi. Peapuuliigiks on valdavalt mänd millele lisandub pappel, kask, remmelgas, haab, üksikutes paikades ka kuusk ja hall lepp. Puistu vanus varieerub karjääri põhjaosas enamasti vahemikus 22-29 aastat kuid planeeringuala põhjaservas ulatub kuni 39 aastani. Puistu kõrgus on enamasti 4-6 m, märgatavalt kõrgem on mets karjääri lõunapiiril üksikutel vanema puistuga aladel kus puude kõrgus ulatub 24 meetrini.

Joonis 19. Metsanoorendik karjääri keskosas. Männile lisandub paju ja pappel.

39 / 58

olulise ruumilise mõjuga aidu tuulepargi, seda toetava infrastruktuuri ja rekreatsioonialade ning lasketiiru asukohavaliku teemaplaneering ksh Aruanne

Karjääriala keskosas kus kaevandamine lõppes aastate eest domineerivad kivise puistangu kasvukohatüüpi kuuluvad metsanoorendikud vanusega 8 kuni 21 aastat. Peapuuliigiks on mänd (harvem ka kask) millega kaaslevad kask, remmelgas ja pappel. Puistu kõrgus on 1 kuni 4.5 m.

Karjääri lõunaosas kaevandamistsoonis püsiv taimkate puudub. Alal kus kaevandamine on juba lõppenud on tasandatud puistangualadele istutatud või istutamisel metsakultuurid ning kujunemas on nn. pioneerkooslused. Põhiliseks liigiks on mänd millele lisanduvad kask ja remmelgas. Valdab kivise puistangu kasvukohatüüp. Puude kõrgus on enamasti all 2 meetri.

Karjääri lääneosa on rekultiveeritud põllumajanduslikult kasutatavaks maaks. Põllumaad on aktiivses kasutuses.

Planeeringuala lõunaservas, Aidu karjääri vahetus läheduses asub Ojamaa jõe äärne Ojamaa- Raudjõe luht mis oma tüübilt on rohketoiteline soostuv lamminiit (kkt 2411, natura elupaigatüüp 6450). Kuna luhaniit sõltub otseselt Ojamaa jõe veereziimist, mõjutab põlevkivi kaevandamine seeläbi ka niitu.

Taimkattele avalduvad mõjud.

Sõudekanal

Sõudekanal rajatakse alale mis juba eelnevalt saab kaevandustegevusega täielikult ümber kujundatud. Seetõttu ei saa rääkida otsestest mõjudest olemasolevale taimkattele vaid pigem kaevandatud ala edasise maakasutuses valikutest – ala kasutusalternatiivide mõjust. Kuna kaevandamisjärgselt jääb karjääri lõunaserva veega täituv süvend siis olulistest otsesed mõjud sõudekanali füüsilise rajamisega puuduvad. Sõudekanalit teenindavate rajatiste ja iunfrastruktuuri alale ei saa kujuneda looduslikku taimkatet mis on ainsaks kaudselt avalduvaks mõjuks.

Tuulikud (2 ja 3 MW)

Tuulikud rajatakse hajusa võrgustikuna üle enamse karjääriala mis on metsastatud või metsastamisel. Iga tuulik vajab x ha suurust teenindusmaad/kaitsetsooni, kus praegune taimkate saab mõjutatud/hävitatud või ei saa sinna looduslik taimkate kujuneda. Tuulikut võrgustik vajab ka infrastruktuuri (teid, liine ) mis kokku nõuavad xx ha suuruse ala, seda peamiselt metsamaa arvelt. Kuna tuulikud on hajutatud ning teenindusmaa ning infrastruktuur hõlmavad suhteliselt väkese osa karjäärialast ei põhjusta see suuri negatiivseid mõjusid taimkattele ega ka loodusmaastiku olulist killustamist. Mõjude suund taimkattele on siiski negatiivne.

Lasketiir

Lasketiir viiakse uude asukohta – metsastatud karjäärialale. Sellega kaasneb mingi osa metsala raadamine. Tegemist pole siiski kõrget looduslikku väärtust omava metsalalga.

ATV rada

Atv raja loomine ja kasutamine mõjutab taimkattele eelkõige vahetult selle raja alla jääval alal mis on planeeringuala mastaabis tühine. Kuna tegemist on suures osas antropogeense taimkattega ei ole taimkatte kadu või kahjustamine võrreldav loodusliku taimkattega ala rikkumisega. Kuigi tegevuse mõju suunda tuleb pidada siiski negatiivseks võib positiivse asjaoluna märkida et tegevus võib luua elupaiku tallamist taluvatele liikidele.

40 / 58

olulise ruumilise mõjuga aidu tuulepargi, seda toetava infrastruktuuri ja rekreatsioonialade ning lasketiiru asukohavaliku teemaplaneering ksh Aruanne

Rafting

Rajatised luuakse alale mis on kaevandustegevustega täielikult ümber kujundatud ning praktiliselt taimkatteta. Tegevus ei mõjuta taimkatet otseselt. Mõju avaldub vaid selle kaudu et raftingu rajatiste ja infrastruktuuri/teenindusmaa aladele ei saa kujuneda looduslik taimkate.

Skuutritega sõitmine kanalitel

Skuutrite sõitmine mõjutab eelkõige tulevaste kanalite vee- ja kaldataimestikku. Kuna kanalid on sügavad ning kivisete kallaste ja põhjaga. On kujuneb taimestunud vöönd üsna kitsana. Skuutrite liiklemine kitsas, enamasti vaid mõnemeetrises veetaimestikuga kaldatsoonis on ilmselt juhuslik ja pigem ebatõenäoline. Põhiliseks skuutrite poolt tekitatud mõjuriks on lainetus mis võib avaldada mõju nii vee- kui kaldataimestikule. Kuna lainetus imiteerib looduslikku protsessi, ei saa pidada seda mõju otseselt negatiivseks. Kuna kanalite kaldad kujunevad eeldatavasti kiviste ja üsna erosioonikindlatena on lainetuse mõju kallaste erosioonile ja kaldataimestikule eeldatavalt suhteliselt väike. Teatav negatiivse mõju riski kaasneb kütuse- või õlireostuse võimalusega.

Raudtee või konveier Ojamaa kaevandusse

Rajatava raudtee ja/või konveieri trassil hävib olemasolev taimkate (noor mets või metsakultuurid). Kuna trass hõlmab väikese pindala on ka taimkattele avalduv mõju väike.

Aheraine ladestusala

Alal pole välja kujunenud taimkatet. Mõju saab avalduda vaid tulevase potentsiaalse taimkatte kujunemise võimaluste kaudu. Aheraine ladestuse ajaks jääb ala taimkate vaeseks, edasine taimkatte kujunemine sõltub ala järelkasutusest (selle rekultiveerimise iseloomust).

4.10.2. Lähipiirkond (potentsiaalse väljapoole ulatuva mõju ala).

Planeeringuala piirneb põhjas Aidu-Liiva asula ja tööstuasalaga ning Hiiesooga mis on kuivenduse ja turba kaevandamisega juba olulisel määral rikutud. Hiiesoo keskosas asetsevad ligikaudu 315 ha suurusel alal freesturbaväljad millest osa on ammendunud või kasutusest välja langenud kuid osa veel kasutuses turba kaevandamiseks. Soo loode-, kagu- ja idaservas asuvad kunagise sooala jäänukid. Jäädes freesväljade ja servas olevate kuivendussüsteemide vahele on needki alad tugevalt kuivendusest mõjutatud. Suhteliselt tõenäoliselt on negatiivset mõju avaldanud ka põlevkivi kaevandamisega seotud põhjavee alandamine piirkonnas. Rabalaugaste ja –järve säilumine kinnitab siiski teatava veepideme olemasolu raba all. Kõige paremini on säilunud Hiiesoo kaguosas paiknev ligikaudu 130 ha raba-ala mis piirneb planeeringuala põhjaservaga. Säilunud alal domineerib lage- ja puis-peenar-älvesraba, servades levib rabamännik ja puismättaraba. Alal leidub ka üksikuid laukaid. Lisaks kuivendusele on rabaalale mõju avaldanud piirkonnas leviv aluseline saaste. Hiiesoo idaservas (planeeringualast kirdes) leidub vanu männikuid. Enamasti on tegu sinika, kanarbiku, siirdesoo ja raba kasvukohatüübi metsadega kus puistu vanus ulatub kuni 157 aastani. Piirkonnas on määratletud ka kaks metsa vääriselupaika (VEP157066 ja VEP157067).

Idas piirneb planeeringuala valdavalt majandatavate metsade massiiviga . Metsatüüpidest on enam levinud kõdusoometsad (kõdusoo kasvukohatüüp), soovikumetsad (angervaksa kkt, vähemal määral sinika kkt) ja salumetsad (naadi kkt), vähemal määral esineb laanemetsi (jänesekapsa kkt), palumetsi (mustika kkt) ja soometsi (siirdesoo kkt). Pindalalt on

41 / 58

olulise ruumilise mõjuga aidu tuulepargi, seda toetava infrastruktuuri ja rekreatsioonialade ning lasketiiru asukohavaliku teemaplaneering ksh Aruanne

enamlevinud kõdusoo ja naadi kasvukohatüübid. Kõdusoo puhul on tegemist sekundaarse metsatüübiga mis on tekkinud sooalade kuivendamise tagajärjel, samuti hõlmab angervaksa kasvukohatüüp enamasti kuivendusest mõjutatud metsi. Kuivendusega seotud metsatüüpide levik kajastab metsakuivendust ning põlevkivi kaevandamisest põhjustatud kuivenduse ulatuslikke mõjusid piirkonnas. Puistud on enamasti keskealise või vanad, dominantseteks liikideks on kuusk, mänd ja kask, paiguti ka sanglepp ja haab. Metsamassiv on viimastel aastakümnetel võrdlemisi intensiivselt majandatud – kolmandiku alast moodustavad raiesmikud ja noorendikud. Väärtuslikemateks aladeks on vana metsaga kvartalid: Võrnu siirdesoomännik, Võrnu sookuusik ja Võrnu kõdusoomets Kohtla külast edelasse jääv soovikukuusik (Eestimaa Looduse Fondi inventuur), samuti karjääriala idaserva lähistel paiknev mustikamännik. Vanametsa aladel ulatub puistu vanus 135 – 157 aastani.

Lõunas paiknevad põldude, niitude ja hajaasustusega liigendatud metsad ja kuivendatud sooalad . Levivad laane-, palu-, sooviku- ja kõdusoometsad, domineerivad kasvukohatüübid on jänesekapsa, mustika ja sinika. Planeeringuala kaguosast 2 km lõunas paikneb kuni 155 aasta vanune mustika kasvukohatüübi mets (projekteeritav Ojamaa natura ala). Arvila-Rääsa soo paikneb 3 km planeeringalast lõunas, tüübilt on tegu liigiavaene madalsooga (kkt 3221). Rohukabja soo (väike rabaala) asub 3,4 km kaugusel edelas. Planeeringualast 8 km lõunas paikneb ulatuslik Muraka raba ja 11 km kaugusel edelas Sirtsi raba.

Läänes piirab planeeringuala Ojamaa jõeni ulatuv põllumassiiv koos Maidla ja Savala ja Aidu-Sooküla küladega. Väiksem metsaala paikneb karjääri ja Aidu-Sooküla vahel. Muid ulatuslikumaid loodusliku taimkattega alasid piirkonnas ei esine.

Kavandatavate tegevustega kaasnevad mõjud

Põhiliseks kaevandusele järgnevaks mõjufaktoriks Aidu karjääriga piirnevail aladel on põhjavee taseme tõus mis vee väljapumpamise lakkamisega kaasneb. Antud mõjur ei ole otseselt käesoleva KSH objektiks kuid määrab edasisi muutusi naabruskonnas suuremal määral kui kavandatavate tegevuste teostamine või teostamata jätmine. Veetaseme tõusu, ehk kaevanduseelse veetaseme taastumisega kaasneb eeldatavalt (vähemalt osaliselt) ka loodusmaastike veereziimi ja hüdroökoloogiliste tingimuste taastumine. Eriti oluline on see märgalaökosüsteemide (sood, vooluveekogud, järved) osas. Kavandatavate tegevuste mõjud naabruskonna taimkattele võivad avalduda vaid vajalike infrastrukuuride jms rajamisega, ning võimalike mõjudega naabruse maakasutusele. Planeeringuala piires avalduvad tegevused lähipiirkonna taimkattele otsest mõju ei avalda.

4.11. Looduskaitse.

4.11.1. Looduskaitsealad

Planeeringualal ja selle vahetus läheduses kaitsealasid ei paikne. Muraka Looduskaitseala (13 059 ha), ühtlasi ka Muraka Natura 2000 loodusala (16 356 ha) ja -linnuala (17 657 ha) asub planeeringualast 3,8 km kaugusel lõunas (Kaasiksoo lahustükk), Muraka raba kui kaitseala tuumikala asub 8,5 km lõunas. Muraka looduskaitseala kaitse-eesmärk (Muraka looduskaitseala kaitse-eeskiri, Vabariigi Valitsuse 9. mai 2007. a määrus nr 135) on: 1) kaitsta, säilitada, uurida ning tutvustada Eesti ühte suuremat loodusmaastikukompleksi – Muraka soostikku ja põliseid loodusmetsi, kaitsealuseid liike ja nende elupaiku; 2) kaitsta liike, mida nõukogu direktiiv 79/409/EMÜ loodusliku linnustiku kaitse kohta nimetab I lisas. Nendest liikidest kaks kuuluvad I kaitsekategooria liikide hulka, kassikakk ( Bubo bubo ), laanerähn ( Picoides tridactylus ), metsis ( Tetrao urogallus ), sarvikpütt ( Podiceps auritus ) ja valgeselg-kirjurähn ( Dendrocopos leucotos ) kuuluvad II kaitsekategooria liikide hulka ning herilaseviu ( Pernis apivorus ), händkakk ( Strix uralensis ), laanepüü ( Bonasa 42 / 58

olulise ruumilise mõjuga aidu tuulepargi, seda toetava infrastruktuuri ja rekreatsioonialade ning lasketiiru asukohavaliku teemaplaneering ksh Aruanne

bonasia ), mudatilder ( Tringa glareola ), musträhn ( Dryocopus martius ), punaselg-õgija ( Lanius collurio ), rüüt (Pluvialis apricaria ), roo-loorkull ( Circus aeruginosus ), sookurg ( Grus grus ), soo-loorkull ( Circus pygargus ), teder (Tetrao tetrix ), väike-kärbsenäpp ( Ficedula parva ), välja-loorkull ( Circus cyaneus ), värbkakk ( Glaucidium passerinum ) ja öösorr ( Caprimulgus europaeus ) on III kaitsekategooria liigid; 3) kaitsta elupaigatüüpe, mida nõukogu direktiiv 92/43/EMÜ looduslike elupaikade ning loodusliku loomastiku ja taimestiku kaitse kohta nimetab I lisas. Need elupaigatüübid on: vähe- kuni kesktoitelised kalgiveelised järved (3140) 3, jõed ja ojad (3260), lamminiidud (6450), rabad (7110*), rikutud, kuid taastumisvõimelised rabad (7120), siirde- ja õõtsiksood (7140), nokkheinakooslused (7150), vanad loodusmetsad (9010*), vanad laialehised metsad (9020*), rohunditerikkad kuusikud (9050), soostuvad ja soo-lehtmetsad (9080*), siirdesoo- ja rabametsad (91D0*) ning lammi-lodumetsad(91E0*); 4) kaitsta nõukogu direktiivi 92/43/EMÜ II lisas nimetatud liike – harilikku lendoravat ( Pteromys volans ), kes kuulub ühtlasi I kaitsekategooria liikide hulka, ning männisinelast ehk ebasüsikut ( Boros schneideri ), väike-punalamesklast (Cucujus cinnaberinus ), juus-kiilsirbikut ( Dichelyma capillaceum ), kaunist kuldkinga ( Cypripedium calceolus ) ja soohiilakat ( Liparis loeselii ), mis on ühtlasi II kaitsekategooria liigid. (2) «Rahvusvahelise tähtsusega märgalade, eriti veelindude elupaikade konventsiooni» artikli 2 lõike 1 kohaselt on kaitseala rahvusvahelise tähtsusega märgala (Ramsari ala).

Sirtsi Looduskaitseala , ühtlasi ka Sirtsi Natura 2000 loodusala (6 056 ha) - ja linnuala (6 712 ha) paikneb planeeringualast 10 km kaugusel edelas. Kaitseala põhieesmärk on Sirtsi soo ja sellega piirnevate metsakoosluste ning kaitsealuste liikide elupaikade kaitse. Sirtsi loodusala kaitse-eesmärgiks on loodusdirektiivi I lisa elupaigatüüpide ja II lisa liikide elupaikade kaitse. Pindala 4704 ha. Kaitstavad elupaigatüübid: jõed ja ojad (3260), rabad (7110), siirde- ja õõtsiksood (7140), vanad loodusmetsad (9010), soostuvad ja soo-lehtmetsad (9080), siirdesoo- ja rabametsad (91D0). Liigid, kelle elupaiku kaitstakse: harilik lendorav (Pteromys volans) ; harilik hink (Cobitis taenia) , harilik võldas (Cottus gobio) , jõesilm (Lampetra fluviatilis) , lõhe (Salmo salar) ; Sirtsi linnuala kaitse-eesmärgiks on linnudirektiivi I lisa linnuliikide ja I lisast puuduvate rändlinnuliikide elupaikade kaitse. Pindala 5492 ha. Liigid, kelle elupaiku kaitstakse: kaljukotkas (Aquila chrysaetos) , väikekoovitaja (Numenius phaeopus) , rüüt (Pluvialis apricaria) , teder (Tetrao tetrix tetrix) , mudatilder (Tringa glareola) ;

Projekteeritav Võrnu natura 2000 ala (32,2 ha) . Planeeringualast 2,2 km idas asetseb projekteeritav Võrnu natura 2000 võrgustiku ala. Projekteeritaval kaitsealal kasvab Võrnu - Kohtla vaheline sookuusik (natura elupaigatüüp 9050 – hariliku kuusega ( Picea abies ) rohunditerikkad Fennoskandia metsad) ning Võrnu - Kohtla vaheline lodumets (natura elupaigatüüp 9080 – Fennoskandia soostunud- ja soolehtmetsad).

Projekteeritav Ojamaa natura 2000 ala (42,4 ha) paikneb planeeringualast 1,7 km lõunas. Natura ala on kavandatud Ojamaa okasmetsa (natura elupaigatüüp 9010 – läänetaiga) kaitseks.

Projekteeritav Soonurme natura 2000 ala (47,8) asub planeeringualast 4 km läänes. Kaitseala kavandatakse niitude kaitseks (tüüp 6270 – Fennoskandia madalike liigirikkad arurohumaad; 6430 – niiskuslembesed serva-kõrgrohustud tasandikel ja mäestikes alpiinse vööndini.

Projekteeritav Puisma natura 2000 ala (23,9 ha) asetseb planeeringualast 7 km läänes. Kaitseala kavandatakse Varinurme - Puisma vahelise salukuusiku kaitseks.

4.11.2. Kaitstavate liikide elupaigad, kaitstavad looduse üksikobjektid

Planeeringualal kaitstavate liikide elupaiku (kasvukohti) teadaolevalt ei esine, samuti ei leidu muid kaitstavaid looduse üksikobjekte.

Planeeringuala piirkonnas leiduvad järgnevad kaitsealused loodusobjektid: Kiikla metsise püsielupaik (pindala 363 ha) asub planeeringualast 2,5 km kaugusel kagus. Kaasiksoo metsise püsielupaik (1256 ha) asub planeeringualast 3,8 km kaugusel lõunas (kuulub ühtlasi Muraka linnuala koosseisu).

43 / 58

olulise ruumilise mõjuga aidu tuulepargi, seda toetava infrastruktuuri ja rekreatsioonialade ning lasketiiru asukohavaliku teemaplaneering ksh Aruanne

Arvila metsise püsielupaik (471 ha) asub 4,8 km planeeringualast kagus (kuulub Muraka linnuala koosseisu). Metsa vääriselupaik - VEP157066 (1 ha) asub planeeringuala kirdenurga läheduses (220 m ala piirist) Metsa vääriselupaik - VEP157067 (0,7 ha) asub planeeringuala kirdenurgast 730 m kaugusel Metsa vääriselupaik - VEP000131 (2,1 ha) paikneb planeeringuala kagunurgast 1,2 km kaugusel Metsa vääriselupaik - VEP157086 (5,2 ha) paikneb planeeringuala idapiiril, olles ala idaservast vaid 50 m kaugusel. Metsa vääriselupaik - VEP103131 (5,1 ha) paikneb planeeringuala idaservast 0,9 km kaugusel Metsa vääriselupaik - VEP000138 (1,6 ha) asub planeeringualast 3 km kagus Metsa vääriselupaigad - VEP157077 (1,9 ha), VEP157078 (3,3 ha) ja VEP157079 (9,6 ha) paiknevad grupina planeeringualast 3,1-3,4 km kaugusel lõunas. Metsa vääriselupaik - VEP157046 (0,8 ha) asub planeeringualast 3,4 km edelas Võrno rändrahn paikneb planeeringualast 2,2 km idas. Maidla mõisa park asub 1,8 km planeeringualast läänes. Kohtla-Nõmme tamm paikneb 3,1 km kaugusel planeeringuala kirdenurgast . Rääsa kadakas asub alast 2,8 km lõunas. Mehide männid asuvad alast 3,7 km kaugusel edelas.

Kaitstavate taimeliikide kasvukohad: Aidu-Nõmmel, planeeringuala kirdenurga vahetus läheduses Nõmmemetsavahi maaüksusel leidub viie kaitsealuse taimeliigi kasvukohti. Neist üks liik kuulub teise kaitsekategooriasse – kaunis kuldking ( Cypripedium calceolus ) ja neli liiki kolmandasse kaitsekategooriasse: roomav öövilge (Goodyera repens), pruunikas pesajuur (Neottia nidus-avis), kahelehine käokeel (Platanthera bifolia) ja suur käopõll (Listera ovata). Planeeringuala kirdenurgast 300 ja 700 m kaugusel asuvad kauni kuldkinga (II kaitsekategooria) kasvukohad. Kohtla-Nõmme käpaliste püsielupaik asub planeeringualast 1,7 km kirdes. Püsielupaigas kasvavad kaunis kuldking (II kategooria) ja järgmised III kaitsekategooriasse kuuluvad käpaliseliigid: laialehine neiuvaip (Epipactis helleborine), kahelehine käokeel (Platanthera bifolia), kuradi-sõrmkäpp (Dactylorhiza maculata) ja suur käopõll (Listera ovata).

4.12. Rohevõrgustik ja väärtuslikud maastikud.

Ida-Viru maakonna roheline võrgustik ja väärtuslikud maastikud on määratletud Ida-Virumaa maakonnaplaneeringu teemaplaneeringuga „Asustust ja maakasutust suunavad keskkonnatingimused“.

4.12.1. Rohevõrgustik.

Roheline võrgustik koosneb tuumaladest ja koridoridest, mis on ühendatud ühtselt funktsioneerivaks tervikuks. Kogu võrgustiku toimimine toetub tugialadele, mis on ümbritseva keskkonna suhtes kõrgema väärtusega loodusalad ning mis on tavaliselt juba looduskaitse alla võetud. Koos piisavalt suurte ja terviklike metsamassiividega moodustavad need tuumala. Rohelise võrgustiku sidususe ja terviklikkuse tagavad koridorid. Selline struktuur tagab ökosüsteemide ja liikide säilimise, looduslike, pool-looduslike ja teiste väärtuslike ökosüsteemide kaitstuse, ning säästva looduskasutuse, järgides kehtestatud maakasutustingimusi ja soovitusi.

Ida-Virumaa rohelise võrgustiku elementide tasandid ja struktuurielementide kriteeriumid on

44 / 58

olulise ruumilise mõjuga aidu tuulepargi, seda toetava infrastruktuuri ja rekreatsioonialade ning lasketiiru asukohavaliku teemaplaneering ksh Aruanne

järgmised:

Valdav osa Aidu karjääri juba metsastatud alast paikneb rohevõrgustiku kohaliku tasandi tuumalal (T3). Karääri alale ulatub tuumala kirdesopp. Tuumalana planeeringus määratletud alal pole roheala tunnused veel täielikult välja kujunenud kuid rekultiveeritud ja metsastatud aheraineväljadel on eeldused selleks kujuneda. Planeeringuala idapiiril Ojamaaa jõe- ja Võrnu küla joonel kulgeb ida-läänesuunaline rohekoridor. Osa sellest jääb Aidu karjääri kaevandatavale osale.

Joonis 20. Väljavõte rohevõrgustiku ja väärtuslike maastike koondkaardist.

4.12.2. Väärtuslikud maastikud.

Väärtuslike maastike alateema käsitlemisel on teemaplaneeringus lähtutud põhiseisukohast, et pole olemas absoluutselt väärtuslikke või väärtusetuid maastikke. Igal maastikul on ühel või teisel määral oma tähtsus ja koht konkreetses ajas ja ruumis. Kasutades vastavaid hindamiskriteeriume

45 / 58

olulise ruumilise mõjuga aidu tuulepargi, seda toetava infrastruktuuri ja rekreatsioonialade ning lasketiiru asukohavaliku teemaplaneering ksh Aruanne saab siiski eristada maastikke, millel on teatud aspektidest lähtuvalt teistest suurem väärtus ja mis seetõttu väärivad säilitamist, hooldamist või lihtsalt meie suuremat tähelepanu.

Eelkõige käsitleti ja väärtustati traditsioonilist kultuurmaastikku, kus on kontsentreeritult (suhteliselt väikesel alal) säilinud meie ajaloo erinevate ajastute jäljed. Maastike hindamise ja määratlemise aluseks olid põhiliselt viit tüüpi väärtused: kultuurilis-ajalooline, looduslik, esteetiline, rekreatiivne (turismipotentsiaal ja puhkeväärtus); alad ja objektid, mis on idavirulaste ja ka kogu Eesti jaoks väga olulised, omavad väärtust kui sümbolid. Lisaks on paljude paikade puhul oluline ka teaduslik- ja pedagoogiline (väärtus uurimis- või õppeobjektina) väärtus. Määratleti ka kaunid teelõigud ja ilusate vaadetega kohad. Ida-Virumaale on omane ka omapärane tööstusmaastik, mille all mõistetakse viimase 75 aasta jooksul põlevkivitootmise käigus ilmunud uute huvitavate pinnavormidega alasid, nagu karjäärid, terrikoonikud, settebasseinid jt. Mõningais kohtades moodustavad omalaadseid vaatepilte ka tehaste ja ettevõtete industriaalhooned ( Ida-Virumaa maakonnaplaneeringu teemaplaneering „Asustust ja maakasutust suunavad keskkonnatingimused ).

Planeering määratleb 32 väärtuslikku maastikku. Igale väärtuslikule maastikule omistati seda iseloomustav kohanimi või kohanimede kombinatsioon. Planeeringuala piirkonnas paiknevad järgmised väärtuslikud maastikud:

Kiikla-Võrnu-Ereda (nr 8) – paikneb planeeringualast naabruses asudes sellest 1 km kagus. Peamiselt on tegemist põllumajandusliku maastikuga - kunagise eduka kolhoosi suured põllud pakuvad endiselt avaraid vaateid. Võrnu küla on omanäoline, eklektiline tänavküla. Mälestuskiviga on tähistatud endise Võrnu koolimaja asukoht ning küla piiril paikneb looduskaitsealune rändrahn. Omapäraseks on siinsete põldude ja teede lainelisus - allmaakaevandustest langatunud alad vahelduvad tervikuid tähistavate lavapeenardega. Kiikla klassitsistlike joontega härrastemaja oli koduks von Rosenite perele ning maadeuurija M. v. Kotzebue sünnipaigaks.

Segavad ja ohufaktorid: Piirkond on suure potentsiaaliga, kuid peale suurmajandi kadumist viletsasse olukorda sattunud - endised tootmishooned ja farmid lagunevad ja rikuvad ilusat maastikupilti.

Soovitused: Tuleks leida võimalusi lagunenud kolhoosihoonete likvideerimiseks ning suurte põllumassiivide võsastumise vältimiseks. Igati peab toetama Kiikla mõisa ning selle ümbruse renoveerimist.

Maidla (nr 15) – paikneb planeeringualast läänes piirnedes sellega. Hõlmab Maidla valla põhjaosa - Maidla mõisakompleksi ning seda ümbritsevaid põlde. Peamiselt on tegemist avatud põllumajandusmaastikuga, kus on suures osas säilinud 20. sajandi alguse maakasutuse muster. Säilinud on palju märke muinasajast - kümmekond kultusekivi Aidu põldudel, asulakoht Maidlas, Purtse jõe idakaldal. 1927. aastal leiti Maidlast 13. sajandil peidetud hõbeaare. Maidla mõisakompleks pargiga on üks vanemaid ja paremini säilinuid Ida-Virumaal. Heas korras on 18. sajandi esimesest poolest pärinevad valitseja- ja teenijatemajad. Alates 1920. aastast asub 1767. aastal valminud mõisa peahoones kool. Ala servadel asuvad põlevkivi kaevandamisalad: Kiviõli suletud allmaakaevandus ja seni tegutsev Aidu karjäär. Huvitavaks inimtekkeliseks objektiks on Maidla lähedal asuv endise Kiviõli kaevanduse vee väljavoolu koht.

Segavad ja ohufaktorid: Praegusele omanäolisele maastikule on ohuks põlevkivi kaevandamise üldised arengud - põlevkivi tootmise jätkumisel hävivad Aidu ja Maidla põllud. Tootmise lõpetamisel kaovad siinsele maastikupildile iseloomulikuks kujunenud ekskavaatorinooled ja aheraine puistangud.

46 / 58

olulise ruumilise mõjuga aidu tuulepargi, seda toetava infrastruktuuri ja rekreatsioonialade ning lasketiiru asukohavaliku teemaplaneering ksh Aruanne

Soovitused: Kuna piirkonnas leidub ohtralt jälgi erinevatest ajastutest, siis omab ala kultuuriloolise matkaraja potentsiaali.

Oandu-Rääsa (nr 19) – asub planeeringualast 2 km lõunas. Hõlmab Maidla valla keskosa, Oandu ja Rääsa küla ümbrust. Tegemist on omapäraste, metsalt võidetud põllumaadega, mida ümbritsevad paksud Alutaguse laaned. Säilinud on endine põldude- ja asustusmuster - hajakülad, milles iga talu seisab omaette, naabritest põldudega eraldatult. Jõed ja ojad on õgvendatud kraavideks. Arheoloogiliste objektidena on siin mõned kultusekivid ning Oandus, Rääsal ja Rebul 13.-17. sajandist pärinevad maa-alused kalmistud. Rebul asub ka iidne rauasulatuskoht. Mehidel on mälestuskivi tähistamaks küla asutaja talukohta. Rääsa endise koolimaja juures on kivi kolme hukkunud nõukogude lenduri mälestuseks. Loodusobjektidest on siin kaitse all Mehide neli mändi ning Rääsa kadakas. Soovitused: Tuleks püüda säilitada piirkonna põllumajanduslikku üldilmet ja asustusmustrit.

Kohtla-Nõmme (nr 32) – ulatub Aidu karkääri kirdenurgast kuni Kohtla-Nõmme asulani. Ainsana väärtusliku maastiku aladest ulatub ka planeeringualale. Väärtusliku maastiku ala hõlmab Kohtla-Nõmme alevi Kohtla jõest läänes, endise Kohtla kaevanduse keskuse ning selle lähedal asuvad Aidu karjääri rekultiveeritud metsaalad. Tegemist on omanäolise ja ainulaadse tööstus- ja rekreatsioonimaastiku seguga. Piirkonna teeb unikaalseks see, et Kohtla kaevanduse sulgemisega kaasnevad protsessid tekitavad olulisi muutusi maastikus. Seega on tegemist kiiresti teiseneva piirkonnaga, mille arenguprotsessid pakuvad teaduslikku huvi. Ala tuumiku moodustab Kohtla kaevanduse keskus. Kohtla kaevandus loodi inglaste poolt 1937. aastal. Koos kaevandusega tekkis ka Kohtla-Nõmme alev. Aastail 1931-1961 töötas alevis õlitehas. Vaatamata ümbritsevale suurtööstusele jäi keset männimetsa asuv Kohtla-Nõmme vaikseks ja õdusaks asulaks. 2001. aastal lõpetas Kohtla kaevandus oma töö. Selle keskuse ning mõnede kaevanduskäikude baasil loodi Eestis ja üldse Baltimaades ainulaadne kaevandus- muuseum. Muuseumi rajamine tõstab oluliselt piirkonna väärtust ning on ühtlasi tootmise lõpetanud kaevanduse edaspidise kasutamise positiivseks näiteks.

Soovitused: Piirkond omab väga suurt turismipotentsiaali. Kindlasti tuleb jätkata põlevkivi kaevandamisest tekkinud pinnavormide rakendamiskavade elluviimist, arendada kaevandusmuuseumi projekti. Koostöös Maidla ja Kohtla vallaga peab igati arendama endiste karjääride alal sporditegemisvõimalusi (jooksu- ja suusarajad, mägijalgrataste krossirajad jne). Kujundada ja tugevdada tuleb valla mainet maakonna spordikeskusena. Planeerida tuleb Aidu karjääri sulgemise korral tekkivate veekogude otstarbekat kasutamist.

Teemaplaneering määratleb ka kaunid teelõigud . Planeeringuala põhjaservas kulgeb kaunis teelõik „ Kohtla-Nõmme-Püssi karjääritee “.

Kavandatavate tegevustega kaasnevad mõjud.

Kavandatava tegevused leiavad suures osas aset rohevõrgustiku tuumalal T3 ja rohekoridoris K3. Mõjud märkimisväärsed kuid funktsioon säilib...

Sõudekanal

Sõudekanal on kavandatud planeeringuala lõunaserva kus kulgeb ka rohekoridor. Koridor hõlmab Oajamaa jõest põhja poole ulatuva ca 1 km laiuse vööndi. Preguseks on kaevandamine juba jõudmas rohekoridori alale ning kaevandmisala alla jääb suur osa rohekoridori laiusest. Praegu lahutab rohekoridori ja põhja pool karjäärialal üaiknevat tuumala kaevandamisvöönd. Kaevandamise lõppemise ning kaevandusala rekultiveerimise järel taaskujuneb suuremale osale neist aladest loodusmaastik ning praeguses planeeringus eristatud rohekoridor ja tuumala sulanduvad kokku. See tagab rohevõrgustiku toimimise ka sõudekanali rajamise korral.

47 / 58

olulise ruumilise mõjuga aidu tuulepargi, seda toetava infrastruktuuri ja rekreatsioonialade ning lasketiiru asukohavaliku teemaplaneering ksh Aruanne

Planeeringuala lähikonnas paiknevatele väärtuslikele maastikele sõudekanali ja sellega seonduvate rajatiste ning infrastruktuuri rajamine olulisi mõjusid ei avalda.

Tuulikud (2 ja 3 MW)

Tuulikud paiknevad hajutatult rohevõrgustiku tuumalal moodustades neid ühendava ja nendeni viivate kommunikatsioonidega võrgustiku. Rohevüõrgustiku alal paiknevad tuulikud koos kaitsetsoonide/tenindusmaaga ja vajalike infrastruktuuridega hõlmavad suhteliselt väikese osa planeeringualast. Kuna valdav osa metsamaast säilub (kujuneb metsamaaks) säilub ka roheala oma peamistes funktsioonides (säilub potentsiaal roheala kujunemiseks karjäärialal). Tuulikute ja infrastruktuuri poolt hõlmatav ala on ei ole nii suur et killustaks roheala (kujunevat) loodusmaastikku. Häiringuid võib esineda lindude ja inimpelglikemate loomaliikide osas. Rohealade sidusus ja üldine funktsionaalsus säilub. Seega ei ole tuulikute rajamine vastuolus Ida- Virumaa teemaplaneeringuga „Asustust ja maakasutust suunavad keskkonnatingimused“.

Tuulikute mõju naabruses paiknevaile väärtuslikele mastikele on visuaalne. Suurim visuaalne mõju on planeeringualaga läänes piirnevale Maidla väärtuslikule maastikule. Kuna tegemist on avamaastikuga ulatub mõju kaugele. Tiivikuvarjude häiriv mõju siiski puudub kuna tiivikud paiknevad asustusest idas. Peale selle ollakse juba mõningal määral harjunud aidu karjääri suunast paistvate ekskavaatorinooltega.

Lasketiir

Lasketiir paikneb rohevõrgustiku tuumala põhjaosas. Kuna objekti pindala pole suur ning tegevusest tingitud häiringud pole pidevad, siis lasketiir tuumala terviklikkust ega funktsioone ei ohusta.

ATV rada

Kavandatav rada paikneb rohevõrgustiku tuumalal. Kuna tegemist on ruumiliselt piiratud ja loodusmaastiku mõjutamise osas pigem vähemintensiivse tegevusega ei ole mõjud rohealale kuigi suured.

Rafting

Raftingu ala asub väljaspool rohevõrgustikku ning otsene mõju naabruses paiknevaile rohevõrgustiku aladele puudub.

Skuutritega sõitmine kanalitel

Tegevuse füüsiline mõju loodusmaastikule on väike kuid mõjud võivad avalduda vee-elustikule ja veelindudele. Tegemist on hüpoteetiliste mõjudega veel mitte eksisteerivale elustikule. Tegevuse edasisel planeerimisel ja korrastamisel tuleks seda aspekti aga arvestada ning määratleda alad kus tohib skuutritel liigelda ning alad mis ei ole selleks mõeldud.

Raudtee või konveier Ojamaa kaevandusse

Raudtee või konveierilint haarab väikese pindala rohevõrgustiku tuumalast kuid võib osutuda lokaalseks ökoloogiliseks barjääriks (katkematu konveierlint) mõnele loomaliigile.

48 / 58

olulise ruumilise mõjuga aidu tuulepargi, seda toetava infrastruktuuri ja rekreatsioonialade ning lasketiiru asukohavaliku teemaplaneering ksh Aruanne

Aheraine ladestusala

Aheraine ladestusala asub väljaspool rohevõrgustikku ning otsene mõju naabruses paiknevatele rohevõrgustiku aladele puudub.

4.13. Sotsiaalmajanduslik keskkond

4.13.1. Inimeste heaolu ja tervis

Suurimat mõju avaldab kaevandamise lõppemine ja karjääri korrastamine eelkõige Maidla valla elanikele. Kui lisaks maa-ala korrastamisele luuakse seal ka võimalused aktiivseks puhkamiseks ja sportimiseks, tähendab see lisaväärtust ja võimaldab valla elanikel suhteliselt väikeste kulutustega aktiivselt puhata ja tervist parandada.

Aidu kaevevälja 6 ploki lubamine kaevandamiseks lisaks sellele, et teemaplaneeringu ellurakendamine täies mahus muutub võimatuks, mõjutab oluliselt ka Maidla valla elanike heaolu ja tervist ja seda pigem negatiivses suunas.

4.13.2. Tööhõive

2000.a rahvaloenduse andmetel elas Maidla vallas 797 inimest. Valla arengukava andmetel 2003 aasta alguses juba 887 inimest.

Seoses viimase aja majanduse langusega on ka Maidla vallas registreeritud töötute arv kasvanud, kuigi absoluutarvudes ei ole töötus eriti suur.

Töötute arvu muutus 2009 – 2010 on esitatud alljärgnevas tabelis : 01.2009 01.2010 02.2010 03.2010 Töötute arv 19 34 38 41

Aidu teemaplaneeringu alal kavandatud tegevuste elluviimine suurendab võimalusi piirkonna tööhõive suurendamiseks.

4.13.3. Kinnisvara väärtus

Teemaplaneeringu ala on maavarade kaevandamisega andnud tulu nii riigile kui Maidla vallale keskkonnatasude näol. Kaevandamise käigus on maa-ala väärtus vähenenud ja karjääri korrastamisega see tõenäoliselt pika-ajalises perspektiivis suureneb.

Kaevandamine on tõenäoliselt vähendanud kaevandusala mõjupiirkonnas olevate kinnistute väärtust, kaevandusala korrastamine peaks nende väärtust suurendama või vähemalt leevendama uute kaevanduste rajamisega piirkonnas kaasnevat mõjuala kinnistute väärtuse jätkuvat langust.

49 / 58

olulise ruumilise mõjuga aidu tuulepargi, seda toetava infrastruktuuri ja rekreatsioonialade ning lasketiiru asukohavaliku teemaplaneering ksh Aruanne

5. HINDAMISTULEMUSTE KOKKUVÕTE

5.1. Hindamiskriteeriumid ja hindamistulemused

Hindamiskriteeriumidena on kasutatud:

Põhjavesi – seoses kaevandamise lõppemisega Aidu karjääri lõpeb ka põhjavee väljapumpamine ja põhjaveetase stabiliseerub;

Pinnavesi – pinnavete kvaliteedi paranemine seoses kaevandusvete väljapumpamise lõpetamisega, kavandatava aheraine ladestuskohast võib koos sadevetega mõningal määral saasteaineid pinnavette sattuda;

Müra ja vibratsioon – kaevandamise lõppemisega väheneb kaevandamisalalt lähtuv müra ja vibratsioon. Kavandatava tuulipargi müratase jääb arvutuste kohaselt normide piiresse;

Jäätmete teke – planeeringualal kavandatud enamuse tegevuste jäätmeteke on marginaalne, olulisemat mõju omab planeeritav Ojamaa kaevanduse aheraine ladestuskoht;

Taimestik ja loomastik – kaevandamise lõpetamisega ja karjääriala korrastamisega ning veetaseme tõusuga luuakse eeldused ökosüsteemide kujunemiseks;

Rõhevõrgustik ja väärtusliku maastikud – kavandatud tuulepargi rajamisega kaasneb rohevõrgustku tuumala pindala mõningane vähenemine;

Inimeste heaolu ja tervis – kaevandamise lõppemisega vähenevad negatiivsed mõjutused inimeste tervisele ja kavandatud tegevusega luuakse inimestele võimalused aktiivseks puhkuseks;

Kinnisvara väärtus – kaevandatud ala taasväärtustamine;

Tööhõive – kavandatud tegevustega luuakse eeldused uute töökohtade tekkeks piirkonnas.

50 / 58

olulise ruumilise mõjuga aidu tuulepargi, seda toetava infrastruktuuri ja rekreatsioonialade ning lasketiiru asukohavaliku teemaplaneering ksh Aruanne

Maatriks 1. Mõju olulisuse määratlemine hindamisel kasutatavate looduskeskkonna ja sotsiaalmajanduslike komponentide omavahelisel võrdlemisel (Morris et al 1996)

Põhjavesi Pinnavesi Müra, Jäätmete Taimestik Rohevõrgustik Inimeste Kinnisvara Tööhõive vibratsioon teke ja ja heaolu ja väärtus loomastik väärtuslikud tervis maastikud Põhjavesi X 2/2 3/1 2/2 1/2 3/1 2/1 2/2 2/1

Pinnavesi 2/2 X 3/1 2/2 1/2 3/2 2/1 2/2 2/1

Müra, 1/3 1/3 X 1/3 1/3 2/2 2/2 1/2 1/2 vibratsioon

Jäätmete teke 2/2 2/2 3/1 X 1/2 3/1 2/1 2/2 2/1 Taimestik ja 2/1 2/1 3/1 2/1 X 3/1 2/2 2/1 2/1 loomastik

Rohevõrgustik 1/3 2/3 2/2 1/3 1/3 X 2/2 2/2 2/2 ja väärtuslikud maastkud

Inimeste heaolu 1/2 1/2 2/2 1/2 2/2 2/2 X 1/2 2/2 ja tervis Kinnisvara 2/2 2/2 2/1 2/2 1/2 2/2 2/1 x 2/1 väärtus

Tööhõive 1/2 1/2 2/1 1/2 1/2 2/2 2/2 1/2 x

12 13 20 12 8 20 16 13 15 129

9 10 16 9 6 16 12 10 12 100

51 / 58

olulise ruumilise mõjuga aidu tuulepargi, seda toetava infrastruktuuri ja rekreatsioonialade ning lasketiiru asukohavaliku teemaplaneering ksh Aruanne

Maatriks 2. Alternatiivide ning nende looduskeskkonna ja sotsiaalmajanduslike komponentide võrdlus arvestades eeldatavalt tekkida võivate mõjude suuruste, iseloomu, kestvuse ning olulisusega (Hiiemäe 1996).

0-ALT TP MÕJU 0-ALT TP OLULISUS Mõjutust põhjustavad Lühi- Pika- Lühi- Pika- Lühi- Pika- Lühi- Pika- tegevused/tegurid ajaline ajaline ajaline ajaline ajaline ajaline ajaline ajaline

Põhjavesi Põhjavee taseme stabiliseerumine, põhjavee -3 1 1 1 9 -27 9 9 9 väljapumpamise lõppemine;

Pinnavesi Pinnavee kvaliteedi paranemine seoses -3 1 -2 0 10 -30 10 -20 0 kaevandusvete väljapumpamise lõpetamisega, aheraine ladestuskohast võimalik mõjutus Müra, vibratsioon Kaevandamisega kaasneva müra ja -2 0 0 0 16 -32 0 0 0 vibratsiooni lakkamine, tuulikute müra normide piires.

Jäätmete teke Planeeritud aheraine ladestuskoht, mis osal -2 0 0 -1 9 -18 0 0 -9 TP alal toob kaasa häiringuid Taimestik ja loomastik Karjääriala korrastamisega ja kaevandamise -3 1 -1 1 6 -18 6 -6 6 lõppemisega ning veetaseme tõusuga luuakse eeldused ökosüsteemide kujunemiseks Rohevõrgustik ja Kavandatud rohevõrgustiku ja väärtuslike -3 1 -3 -1 16 -48 16 -48 16 väärtuslikud maastikud maastike pindala mõningane vähenemine.

Looduskeskkond -146 31 -65 32

Inimeste heaolu ja tervis Heakorrastatud territooriumiga kaasnev neg. -2 -1 +1 +2 12 -24 -12 +12 +24 tervisemõjutuste vähenemine ja tekkivad võimalused aktiivseks puhkuseks Kinnisvara väärtus Maa ja kinnisvara väärtuse tõus/langus -2 -1 +1 +2 10 -20 -10 +10 +20 piirkonna paranevast/halvenevast keskkonnast Tööhõive Ehitustegevusel kohaliku tööjõu kasutamine. 0 0 +1 +2 12 0 0 +12 +24 Uusettevõtted

Sotsiaal-majanduslik -44 -22 +34 +68 keskkond

KOKKU -28 9 -31 +100

52 / 58

olulise ruumilise mõjuga aidu tuulepargi, seda toetava infrastruktuuri ja rekreatsioonialade ning lasketiiru asukohavaliku teemaplaneering ksh Aruanne

Maatriksis 1 määratleti „mõju olulisuse” näitaja vastavalt looduskeskkonna ja sotsiaal- majanduslike komponentide omavahelise võrdlemise meetodile.

Matriksis 2 on hinnatud erinevate kriteeriumide mõju lühiajalises ja pikaajalises perspektiivis, nii alternatiiv- 0 kui ka alternatiiv- 1 osas.

5.2. Alternatiivide võrdlus

Loodus- ja sotsiaal-majanduslike tegurite graafiline võrdlus maatrikshindamistulemuste põhjal

150

100

50

0

-50 Looduskeskkond

-100 Sotsiaal-majanduslik keskkond -150 Lühiajaline Pikaajaline Lühiajaline Pikaajaline

Alt-0 Alt -1- TP

Joonis 21. Loodus- ja sotsiaal-majanduslike tegurite võrdlemine

Loodus- ja sotsiaal-majanduslikud tegurid kokku maatrikshindamistulemuste põhjal

100 80 60 40 20 0 -20 -40 -60 -80 -100 KOKKU -120 Lühiajaline Pikaajaline Lühiajaline Pikaajaline 0-Alt Alt-1-TP

Joonis 22. Aidu teemaplaneeringuala mõjutegurite koondvõrdlus

53 / 58 olulise ruumilise mõjuga aidu tuulepargi, seda toetava infrastruktuuri ja rekreatsioonialade ning lasketiiru asukohavaliku teemaplaneering ksh Aruanne

6. AIDU TUULIKUPARGI VARJUTUSE ULATUS JA KESTVUS

Aidu tuulikupargi varjutuse ulatusele ja kestvusele koostas hinnangu OÜ Adepte Ekspert keskkonnakaitse spetsialist Piret Toonpere, kes on läbinud vastavasisulise koolituse EMD International A/S juures. Varjutuse hinnangu koostamiseks kasutati WindPro 2.7 tarkvara. Aruanne tervikuna on lisas 12.

Varjutuse teke ja võimalik tervisemõju

Varjutuseks (varjude vilkumine, disco-efekt, varjutusefekt) kutsutakse tuuleturbiinide puhul nähtust, mis tekib kui päikesepaistelistel päevadel tekitab tuulegeneraatori läbipaistmatute osade taha vari. Kuna tuuliku labad on liikumises, siis toimub ka varju pidev liikumine, mis retseptorile (nt elamualale) väljendub regulaarse kordusega valguse intensiivsusemuutumises (valguse vilkumises). Varjutuse tekkimist illustreerib joonis 23.

Joonis 23. Varjutuse teket kujutav illustratsioon. Allikas: http://cheyennewindenergy.com/home_wind_generator.aspx

Selline valguse vilkumine võib eeskätt siseruumis viibivale inimesele olla häiriv ning põhjustada töötamis- ja keskendumisraskusi, mis võib omakorda põhjustada stressi. Mõnede allikate põhjal võib varjutuse liigne esinemine põhjustada ka tasakaaluhäireid, peavalusid ning uimasust.

Varjutuse esinemine sõltub päikesepaistest (varjude tekkimiseks on vaja otsest päikesekiirgust), päikese näivast kõrgusest horisondi kohal (laiuskraadist ning aasta- jakellaajast), tuuliku ja varjutuse retseptori kõrgustest, tuule tugevusest (kas tuulekiirus onpiisav, et tuulik töötaks) ja tuule suunast (mis asendis on tuuliku tiiviku osa varjutuse retseptori suhtes). Häirivat varjutust ei esine kui puudub otsene päikesekiirgus (ilm on pilves) või kui tuulik ei tööta.

Varjude ulatus on seda suurem, mida madalamalt päike paistab. Seega on varjutus kõigeulatuslikum hommiku- ja õhtutundidel ning talvisel perioodil. Samas suvel on varjudepotentsiaalne kestvusaeg suurim (päev on pikem).

Arvestades meie laiuskraadil esinevat päikese liikumist taevavõlvil ei tekita tuuleturbiinid kunagi varju tuuliku tornist lõunas. Varjutus esineb kõige kaugemale ulatuvalt lääne- ja idakaartes. Kõige suurem on varjutuse summaarne kestvus tuuliku vahetus läheduses tornist loode, põhja ja kirdesuunas.

Teoreetilisel võivad varjud ulatuda tuulikust 2-3 kilomeetri kaugusele. Uuringud ja mõõtmised olemasolevates tuulikuparkides on aga näidanud, et tuulikutest lähtuv varjude liikumine ei põhjusta reaalset häiringut kaugemal kui 10 tuuliku rootori läbimõõt tuulikutest.

54 / 58

olulise ruumilise mõjuga aidu tuulepargi, seda toetava infrastruktuuri ja rekreatsioonialade ning lasketiiru asukohavaliku teemaplaneering ksh Aruanne

Õiguslik raamistik

Eestis puuduvad varjutuse esinemisele kehtestatud normid või üldtunnustatud juhenddokumen- did.

Senini on tuulikuparkide varjutuse hinnangutes heaks tavaks saanud järgida Euroopas kehtivaid normatiive/juhendmaterjale. Sealjuures on ka Euroopas järgitavad soovituslikud varjutuse väärtused praeguseks erinevates maades erinevad.

Kesk- ja Lõuna-Euroopa riigid (ka Austraalia ja USA) järgivad üldjuhul Saksamaal kehtivatjuhis- dokumenti ning kohtulahendit, mille alusel loetakse vastuvõetavaks aastas maksimaalselt kuni 30 tundi reaalselt summaarset varjutamise kestust ühel hoonestusalal.

Põhjamaad (Rootsi ja Taani) on aga järgimas rangemat soovitust püüdes uute tuulikuparkide planeerimisel elamualdel mitte ületada 10 tunnist summaarset varjutamise kestvust aasta jooksul.

Eesti keskkonnamõju hindamiste praktikas on eri juhtudel järgitud mõlemat soovitust. Siiski on heaks tavaks saanud, et üle 30 tunni reaalse summaarse varjutuse esinemine ei ole kindlasti soovitav.

Järeldused ja soovitused

Aidu tuulikupargi varjutuse modelleerimise tulemusena saab väita, et ühelgi lähedalasuvalelamualal pole oodata soovitusliku 30 summaarse tunnise varjutustaseme ületamist. Seega vastab tuulikupargi planeering varjutuse osas Euroopas üldlevinud soovitusele.

Põhjamaades soovitatava 10 tunnise summaarse aastase varjutustaseme ületamist esineb ühel elamualal.

Arvestades puistu olemasolu potentsiaalselt mõjutatava elamuala ja tuulikupargi vahelisel alal ning varjutuse esinemise peamist kellaaega, siis ei kujune varjutus antud elamualaleeldatavalt olulisel määral häirivaks. Ennetava meetmena võib soovitada täiendava haljastuse rajamist elamuala ja tuulikupargi vahelisele alale ja/või arendaja ning maaomaniku vahelist kokkulepet, et juhul kui reaalselt esinev varjutustase kujuneb elanikele häirivaks, siis rakendatakse tehnilisi meetmeid varjutuse esinemise perioodiks (tuuliku töö peatatakse häiriva varjutuse esinemise perioodiks).

55 / 58

olulise ruumilise mõjuga aidu tuulepargi, seda toetava infrastruktuuri ja rekreatsioonialade ning lasketiiru asukohavaliku teemaplaneering ksh Aruanne

7. AIDU TUULEPARGI MÕJU RIIGIKAITSELISELE OBJEKTILE

Kellavere radar on oluline lüli Balti riikide ühises õhuseiresüsteemis BALTNET ja võimaldab reaalajas koondada tervikpildiks nii Eesti, Läti kui ka Leedu radaritelt kogutud andmed. Lisaks õhuruumi seirele on radarit kombinatsioonis tsiviilradaritega võimalik kasutada ka lennuliikluse ohutuse parandamise ja meteoroloogiateenistuse huvides.

Firmalt Lockheed Martin ostetud radar võimaldab näha liikuvat objekti 450 km raadiuses ja 30 km kõrgusele ning määrata selle kõrguse, kauguse ja suuna. Radar on kaheksa meetrit kõrge ning kaetud 12,5 meetri kõrguse kupliga. Kogu radari tööd kontrollib ja andmeid töötleb elektroonika.

TPS-117 tüüpi radar koos sõsarversioon AN/FPS-117ga on maailmas enim kasutatav kaugulatusega radar olles esindatud 20 erinevas riigis. TPS-117 disaini eripäraks on asjaolu, et teda on võimalik vajaduse korral kiiresti ümber transportida ja uuele positsioonile paigutada.

Tuulegeneraatorite mõjud radaritele.

Õhuseires kasutatakse tänapäeval põhimõtteliselt primaarradareid, mis pööreldes ümber oma vertikaaltelje moodustavad enda ümber töötsooni ehk seireala. Radarseires toimub märkide avastamine (primaarradarite puhul) elektromagnetlainete väljakiirgamise ja objektidelt peegelduste vastuvõtmise ning analüüsimise teel.

Ümbritsevas keskkonnas leidub piisavalt objekte, millelt radarikiired samamoodi tagasi peegelduvad, kuid mis ei ole seirajaid huvitavad märgid, näiteks puud, põõsad, autd, pankrannik jms. Neilt peegeldunud signaale käsitletakse kui müra, sest see ei ole radariseire seisukohalt oluline informatsioon. Statsionaarsete radarite puhul kasutatakse asjaolu, et ümbruskond kiiresti ei muutu ja meelde jäetakse tüüpilised müra parameetrid erinevatest suundadest ja erinevatelt kaugustelt. Signaali töötlemisel lahutatakse vastuvõetud signaalist meelde jäetud müra tüüpmudel ja analüüsitakse saadud tulemust. Paraku tuulegeneraatorite kohta sellist müra tüüpmudelit veel loodud ei ole ja seega võib neilt tagasipeegeldunud signaal tekitada analüüsijates segadust.

Tuulegeneraatori võib tinglikult jagada kolmeks osaks, mis radarite tegevusraadiust erinevalt mõjutavad: mast, turbiinikamber ja labad.

Kõige suuremaks mõjuallikaks on tuulegeneraatorite pöörlevad labad, kuna labadel on suur pind ning labade kiirusvektorid jäävad väga suurde vahemikku. Laba keskosas on kiirused väikesed, aga laba otsa kiirus võib küündida 100 m/s.

Tuulegeneraatori labade pind on kumer ja radari poolt vaadatuna pidevas liikumises, mistõttu radarikiired peegelduvad neilt erinevate nurkade all ning peegeldused võivad olla vahel väga tugevad, vahel nõrgemad. See muudab labade tekitatud müra erinevaks tavapärasest, mille kohta on mürakaardid olemas.

Kellavere radarist praktiliselt samale kaugusele ja samale kõrgusele on planeeritud Purtse tuulikupark, mille puhul on arvestatud, et tuulegeneraatorid mille kõrgus merepinnast ei ületa 100m , ei häiri Kellavere radari tööd.

56 / 58

olulise ruumilise mõjuga aidu tuulepargi, seda toetava infrastruktuuri ja rekreatsioonialade ning lasketiiru asukohavaliku teemaplaneering ksh Aruanne

Aidu tuulikuparki on kavandatud ehitada 2MW tuulikud, mille sammas on 90 m ja tiivik 45m ning 3MW tuulikud, mille sammas on 135m ja tiivik 50m. Tuulikute tiivikud, turbiinikamber ja osa mastist jäävad radari seirealasse ning seega omab tuulikupark Kellavere radarile segavat mõju.

Joonis 25 Kellavere radari ja Aidu tuulikupargi asukoht.

Tuulikupargi mõjude vähendamiseks Kellavere radarile on soovitav: 1. Kuna teemaplaneeringuga ei määrata tuulikute täpseid asukohti, siis projekteerimise käigus paigutada tuulikus selliselt, et nad paikneksid Kellavere radari poolt vaadatuna üksteise taga. 2. Integreerida Valaste ja Vaindloo kaldavaatlusradarid õhuseire radaritega, mis võimaldab katta tuulikupargi mõjudest tulenevaid varjatud alasid.

Ekspert peab p.2 kõige mõistlikumaks leevendusmeetmeks nii praegu kui ka tulevikus planeeritavate ja õhuseireradari tööd häirivate objektide puhul.

57 / 58

olulise ruumilise mõjuga aidu tuulepargi, seda toetava infrastruktuuri ja rekreatsioonialade ning lasketiiru asukohavaliku teemaplaneering ksh Aruanne

8. KASUTATUD KIRJANDUS

1. Ida-Virumaa austust ja maakasutust suunavad keskkonnatingimused. Maakonnaplaneeringu teemaplaneering. Jõhvi 2003. 2. Euroopa tähtsusega linnualad Eestis. Eesti Ornitoloogiaühing. Tartu 2003. 3. Eesti Looduse Infosüsteem (EELIS). http://eelis.ic.envir.ee/eelis/ 4. Maa-ameti Geoportaal . http://geoportaal.maaamet.ee/ 5. Metsaregistri kaardirakendus. http://register.metsad.ee/avalik/ 6. Elektrituulikute keskkonnamõjude hindamise käsiraamat. Eesti Tuuleenergia Assotsiatsioon. 2004. 7. Klooga harjutusväli. Mürauuring. Akukon Oy Eesti filiaal. Tallinn 2008. 8. Keskkond ja põlevkivi kaevandamine Kirde-Eestis. Lõhketöödest põhjustatud maavõnked. Arvi Toomik, TLÜ. Tallinn 2005 9. Keskkond ja põlevkivi kaevandamine Kirde-Eestis. Lõhketöödest põhjustatud maavõnked. Arvi Toomik, TLÜ. Tallinn 2005 10. Põlevkivi kaevandamise AS Aidu karjääri saasteallikatest välisõhku suunatavate saasteainete lubatud heitkoguste (LHK) projekt. TLÜ Ökoloogia instituut, 2005. 11. Hüdrogeoloogiliste muutuste prognoos Eesti põlevkivimaardla kaevandustööde piirkonnas. 2 etapp: Aidu karjääri sulgemine, Eesti Geoloogiakeskus, 2001 12. Põlevkivi Kaevandamise AS ettevõtete tööst tulenevate hüdrogeoloogiliste muutuste prognoos. Tallinna Tehnikaülikool, 2004 13. Hüdrogeoloogiliste muutuste prognoosid seoses Uus-Kiviõli kaevanduse avamise ja Aidu karjääri sulgemisega, Eesti Geoloogiakeskus, 2009 14. http://www.mod.gov.ee/et/sojaline-riigikaitse 15. Toonpere, P. 2010. Tuuleturbiinide müra ja varjutus: Aseri tuulepargi juhtumianalüüs (ing k). Magistritöö. Tallinna Tehnikaülikool.

16. Nielsen, P., Villadsen, J., Kobbrup, J., Thøgersen, M. L., Sørensen, M. V., Sørensen, T., Bredelle, K., Funk, R, Chun, S., Ritter, P. 2008. WindPro 2.6 User Guide. 1st edition. Denmark:EMD International A/S.

58 / 58