Mart Saar 130 R 28

hooaja peatoetaja

Mart Saar 130 R 28. september kell 19 Estonia kontserdisaal L 29. september kell 19 Tartu Ülikooli aula 2012

Eesti Kontserdi suurtoetaja

ESTONIA SELTSI SEGAKOOR SEGAKOOR HUIK! TARTU ÜLIKOOLI KAMMERKOOR KRISTEL AER (orel, Tallinnas) KADRI-ANN SUMERA (klaver, Tartus) Dirigendid HELI JÜRGENSON, KASPAR MÄND ja TRIIN KOCH Mart Saare kirju ja mälestusi loevad Tallinna Linnateatri näitlejad INDREK OJARI ja ARGO AADLI Idee autor RIINA ROOSE

Tund enne kontserti Tiia Järgi vestlusring Mart Saare elust ja loomingust

Kava Tallinnas:

Mart Saar (1882–1963) “Laulik” (rahvaluule) (1939) Dirigent Heli Jürgenson

“Meie elu” (rahvaluule) (1910) Dirigent Kaspar Mänd

“Luule, see ei tule tuulest” (Anna Haava) (1934) Dirigent Heli Jürgenson

“Lindude laul” (Julius Oro) (1927) Dirigent Kaspar Mänd Esitavad ühendkoorid

“Mets kohiseb” (Anna Haava) (1907) Dirigent Kaspar Mänd Esitavad Estonia Seltsi Segakoor ja segakoor HUIK!

3 Kolm käsikirja TMMi Mart Saare kogust Prelüüd Pealkirjata, arvatavasti koraalieelmäng “Eks mu kohus tänu teha” Pealkirjata, arvatavasti järelmäng samale koraalile Orelil Kristel Aer

“Kasehaldjate laul” (Julius Oro) (1925) Dirigent Triin Koch Esitab Tartu Ülikooli Kammerkoor

“Tere, kuusi, tere, petäj” (rahvaluule) (1924) Dirigent Heli Jürgenson Esitab Estonia Seltsi Segakoor

“Jaan läheb jaanitulele” (rahvaluule) (1926) Dirigent Triin Koch Esitavad ühendkoorid

“Karjane” (Jakob Hurt) (1944) Dirigent Kaspar Mänd Esitab Segakoor HUIK!

“Latse hällütamise laul” (rahvaluule) (1933) Dirigent Triin Koch Esitavad segakoor HUIK! ja Estonia Seltsi Segakoor

Ester Mägi (1922) “Mõtisklused” (Anton Hansen Tammsaare) (1978) I “Armastus on pärl” II “Rõõm ja õnn” III “Õnn on nii ligi” IV “Ja ikka” V “Luule armastab kannatajaid”

4 Mart Saar “Sööt” (Juhan Liiv) (1934) Dirigent Triin Koch Esitab Tartu Ülikooli Kammerkoor

Peeter Süda (1883–1920) “Ave Maria” (1914) “Pastoraal” (1920) Orelil Kristel Aer

Mart Saar “Vihmakõne, vellekõne” (rahvaluule) (1915) “Miks sa nutad, tammekene?” (rahvaluule) (1930) Dirigent Heli Jürgenson Esitab Estonia Seltsi Segakoor

“Sii om leelo liinast tuudu” (rahvaluule) (1932) Dirigent Kaspar Mänd Esitavad ühendkoorid

“Põhjavaim” (Marie Heiberg) (1910) Dirigent Heli Jürgenson Esitavad ühendkoorid

“Noore veljo, veeritäge” (rahvaluule) (1930) Dirigent Triin Koch Esitavad ühendkoorid

5 Kava Tartus:

Mart Saar (1882–1963) “Laulik” (rahvaluule) (1939) Dirigent Heli Jürgenson

“Meie elu” (rahvaluule) (1910) Dirigent Kaspar Mänd

“Luule, see ei tule tuulest” (Anna Haava) (1934) Dirigent Heli Jürgenson

“Lindude laul” (Julius Oro) (1927) Dirigent Kaspar Mänd Esitavad ühendkoorid

“Mets kohiseb” (Anna Haava) (1907) Dirigent Kaspar Mänd Esitavad Estonia Seltsi Segakoor ja segakoor HUIK!

Laul männile (1926) Hetk e-moll (Pühendatud Liine Paalmannile) (1921) Valss Des-duur (1913) Valss (1911) Klaveril Kadri-Ann Sumera

“Kasehaldjate laul” (Julius Oro) (1925) Dirigent Triin Koch Esitab Tartu Ülikooli Kammerkoor

“Tere, kuusi, tere, petäj” (rahvaluule) (1924) Dirigent Heli Jürgenson Esitab Estonia Seltsi Segakoor

“Jaan läheb jaanitulele” (rahvaluule) (1926) Dirigent Triin Koch Esitavad ühendkoorid

6 II

“Karjane” (Jakob Hurt) (1944) Dirigent Kaspar Mänd Esitab Segakoor HUIK!

“Latse hällütamise laul” (rahvaluule) (1933) Dirigent Triin Koch Esitavad segakoor HUIK! ja Estonia Seltsi Segakoor

Ester Mägi (1922) “Mõtisklused” (Anton Hansen Tammsaare) (1978) I “Armastus on pärl” II “Rõõm ja õnn” III “Õnn on nii ligi” IV “Ja ikka” V “Luule armastab kannatajaid”

Mart Saar “Sööt” (Juhan Liiv) (1934) Dirigent Triin Koch Esitab Tartu Ülikooli Kammerkoor

Prelüüdid Nr 12 F-duur (Pühendatud tütar Helile) (1921) Nr 18 As-duur (Pühendatud H. Tulffile) (1922) Nr 6 a-moll (Pühendatud Elise Paalmannile) (1915) Nr 7 F-duur (Pühendatud tütar Helile) (1913) Nr 16 h-moll (Skrjabini prelüüdi op. 22 nr 4 järgi) (1921) Nr 15 D-duur (1921) Klaveril Kadri-Ann Sumera

Mart Saar “Vihmakõne, vellekõne” (rahvaluule) (1915) “Miks sa nutad, tammekene?” (rahvaluule) (1930) Dirigent Heli Jürgenson Esitab Estonia Seltsi Segakoor

“Sii om leelo liinast tuudu” (rahvaluule) (1932) Dirigent Kaspar Mänd Esitavad ühendkoorid

7 “Põhjavaim” (Marie Heiberg) (1910) Dirigent Heli Jürgenson Esitavad ühendkoorid

“Noore veljo, veeritäge” (rahvaluule) (1930) Dirigent Triin Koch Esitavad ühendkoorid

Mart Saar (28.09.1882–28.10.1963) sündis Viljandimaal Hüpassaares metsavahi perekonnas. Tema isa oli hea orelimängija ja improvisaator, kellelt Saar sai esimese õpetuse. Hariduse omandas ta Kaansoo vallakoolis ja Suure-Jaani kihelkonnakoolis, kus tema muusikaõpetajaks oli Hans Kapp. 1901. aastal astus Saar Peterburi konservatooriumi Louis Homiliuse oreliklassi, mille lõpetas 1908. aastal. Õppis samas ka kompositsiooni Nikolai Rimski-Korsakovi ja Aleksander Ljadovi juures (lõpetas 1911). Suvevaheaegadel 1904 ja 1907 käis Saar Eestis rahvaviise kogumas. Pärast õpinguid töötas Saar Tartus muusikaõpetajana (1920–1921 ka Tartu Kõrgemas Muusikakoolis), organisti ja pianistina ning komponeeris. Pärast helilooja kodu hävimist tulekahjus 1921. aastal asus ta elama Tallinna, kus tegutses vabakutselise heliloojana ning esines sageli organistina. Ajavahemikul 1927–1928 töötas ta taas Tartu Kõrgemas Muusikakoolis, 1928–1929 toimetas muusikaajakirja Muusikaleht. Aastatel 1932–1943 elas Saar isatalus Hüpassaares, kus hiljem veetis kõik oma suved. Aastail 1943–1956 töötas Saar kompositsiooniprofessorina Tallinna Riiklikus Konservatooriumis (õpilased Tuudur Vettik, Riho Päts, Ester Mägi, Harri Otsa, Uno Naissoo, Valter Ojakäär, Jaan Rääts jt). 1956. aastal tabas heliloojat halvatus, mistõttu ta loobus pedagoogitööst ning pühendus komponeerimisele. 1945. aastal pälvis Mart Saar ENSV teenelise kunstniku ja 1952. aastal ENSV rahvakunstniku aunimetuse. 1972. aastal avati Hüpassaares Mart Saare majamuuseum. Mart Saar oli heliloojana miniaturist – suure osa tema loomingust moodustavad väikevormid. Sinna kuulub umbes 350 koorilaulu, 180 soololaulu ja 120 klaveripala. Lisaks on Saar komponeerinud ka sümfoonilist ja vokaalsümfoonilist muusikat, samuti muusikat lastenäidendile. Mart Saare varane novaatorlik looming oli suuresti mõjutatud sajandi

8 alguse uutest suundadest: ekspressionismist ja impressionismist. Uudne lähenemine kajastus eriti tema soololauludes (“Must lind”) ja klaveripalades, aga ka mõnes koorilaulus. Klaveripalas “Skizze” võib leida isegi atonaalseid jooni. Oma küpsemas loomingus pöördus helilooja rahvalaulu poole. Saart peetakse üheks rahvusliku stiili rajajaks ja eesti professionaalse muusika alusepanijaks, eriti koorimuusika vallas. Saar oli esimene eesti helilooja, kelle looming on tihedalt rahvamuusikast läbi põimunud. Ta suutis mõista eesti vanema rahvalaulu olemust, avada selle omapära ja sünteesida arhailist rahvalaulu kaasaegse helikeelega. Saar oli ka üks neist, kes rahvaviise kogus, analüüsis ja süstematiseeris. Kaalukama osa Saare loomingust moodustavad umbes 350 koorilaulu, mida helilooja on kirjutanud kogu oma loometee jooksul. Saare varase perioodi kooriloomingu hulgas leidub Euroopa moodsatest muusikavooludest inspireeritud koorilaule (“Ühte laulu tahaks laulda”), klassikalis-romantilisele stiilile lähedasi laule (“Mets kohiseb”) ning suhteliselt lihtsa harmooniaga rahvalaulutöötlusi. Saare väljakujunenud stiil toetub aga rahvalaulule (“Seitse sammeldunud sängi”, “Karjase kaebus”, “Leelo”). Rahvalaul Saare loomingus säilib võimalikult ehedal kujul. Teda köitsid arhailiste laulude vahelduvad meetrumid (“Läksin kõrtsi aega viitma”), assonants ja alliteratsioon (“Latse hällütamise laul”). Saar loobub romantilisest harmoniseeringust ja koraaliharmooniast ning kasutab rahvamuusikale omaseid laade (dooria, lüüdia, miksolüüdia). Faktuur on unisoonist 8-häälsuseni, kus erinevad häälepartiid on kihistunud keerulistesse kooskõladesse, isegi klastritesse. Iseloomulik on variatsiooniline arendus. Ta säilitas ka mittefolkloorsetes lauludes eesti rahvamuusikale omased laadid (“Kõver kuuseke”). Koorilaulu kõrval oli Saarele üheks enam armastatumaks väljendus- vahendiks soololaulu žanr. Ta on kirjutanud soololaule rohkem kui ükski teine eesti helilooja (umbes 180). Saare lauludes on nii loodustemaatikat, tundelist armastuslüürikat kui ka filosoofilisi mõtisklusi elu kaduvuse teemadel. Tema kõrgetasemelisi soololaule võib võrrelda maailma muusikaliteratuuri selle ala parimate saavutustega. Tekstidena on Saar kasutatud kõige rohkem Juhan Liivi, Karl Eduard Söödi ja Anna Haava luulet. Tema soololaulude hulgas leidub palju ka rahvaviisile tuginevaid laule (“Tantsulaul”, “Pulmalaul”, “Kui mina laulan”). Suurepärase pianistina on Saar loonud ka arvukalt klaverimuusikat. Ehkki tema klaverilooming jääb alla mahukale laululoomingule, moodustavad

9 Saare klaveriminiatuurid (prelüüdid, tantsud, klaveripalad) hinnalise osa eesti klaverimuusika klassikast. Varase klaveriloomingu üldilme on süvenenult tõsine, sageli raskemeelne, kontsentreeritud ja napisõnalise väljendusviisiga. Stiilivõtetelt kõigub helilooja siin hilisromantismi, impressionismi ja ekspressionismi vahel. Alates 1913. aastast areneb Saare klaverimuusika stiililiselt eri suundadesse. Ühelt poolt püsib Saar edasi traagilise alatooniga väljenduslaadis (“Eleegia” a-moll), teiselt poolt on märgatav sisemine lihtsustumine (bagatellid, mõned prelüüdid). Saare klaveriloomingu hulgas leidub ka selliseid prelüüde, mis on mõne teise helilooja (Skrjabin, Rahmaninov, Debussy) konkreetse teose variatsioonid. Eesti rahvaviisidele tuginevad kolm Eesti süiti ja fantaasia eesti teemadele. Rahvuslikus stiilis on tihti ka originaalteemalised palad (“Hetk”, “Laul männile”). Allikas: EMIK

Indrek Ojari töötab 2004. aastast Tallinna Linnateatris näitlejana. Ta on õppinud Tallinna Saksa Gümnaasiumis ja sotsiaaltööd Tallinna Pedagoogikaülikoolis. 2004. aastal lõpetas ta EMTA kõrgema lavakunstikooli. Tunnustused: “Väike auhind” festivalilt Draama (2007), ESPAKi näitlejapreemia (2008), meesnäitleja preemia festivalilt Draama (2009) osatäitmise eest Uku Uusbergi lavastuses “Vahepeatus” (MTÜ R.A.A.A.M).

Argo Aadli töötab alates 2002. aastast Tallinna Linnateatris näitlejana. Ta on lõpetanud Kunda Ühisgümnaasiumi ja 2002 EMTA kõrgema lavakunstikooli. 2003. aastal jagas Argo Aadli koos kursusevenna Priit Võigemastiga Kristallkingakese rändauhinda. Aastail 2005 ja 2011 pälvis ta ESPAKi näitlejapreemia ning 2005. ja 2008. aastal tunnistas linnateatri kollektiiv ta teatri parimaks meesnäitlejaks. 2011. aastal sai Argo Aadli Ants Lauteri nimelise näitlejapreemia.

Kristel Aer on lõpetanud Eesti Muusikaakadeemia (1992) koorijuhtimise erialal prof Kuno Arengu juures ning õppinud samas orelit prof Hugo Lepnurme ja Ines Maidre juhendamisel. Aastail 1992–1999 õppis ta põhierialana orelit Sibeliuse Akadeemia kirikumuusika osakonnas, kust sai kirikumuusika magistrikraadi ja organisti diplomi. Aastatel 1996–1998 täiendas Kristel Aer end Kopenhaageni Kuninglikus Konservatooriumis oreliprofessor Hans Fagiuse juures. Veel on ta osalenud Luigi Ferdinando Tagliavini, Andrea Marconi, Ludger Lohmanni, Jacques van Oortmersseni, Jon Laukviki ja David Sangeri meistrikursustel.

10 Aastatel 1997–2000 ning uuesti alates 2003. aasta sügisest töötab ta oreliõpetajana Georg Otsa nim Tallinna Muusikakoolis ning alates 2001. aastast EELK Usuteaduse Instituudi kirikumuusika osakonnas. Kristel Aer on esinenud mitmetes Eestimaa kirikutes, ka Tallinna rahvusvahelisel orelifestivalil ning andnud kontserte Lätis, Põhjamaades, Saksamaal ja Hollandis. Ta on osalenud ka orkestriprojektides ning teinud koostööd erinevate kooride ja solistidega. Tema orelimängu võib kuulda kahel CD-plaadil, Juuru ja Kadrina kiriku orelil. Kristel Aer kuulub Hugo Lepnurme Ühingu juhatusse ja on tegev orelifondides Hageris, Kadrinas ning Tartu Pauluse kirikus. Alates 2008. aasta lõpust on Kristel Aer Muinsuskaitseameti juurde kuuluva Muusikainstrumentide ekspertkomisjoni esimees, samuti on ta Eesti Orelisõprade Ühingu (EOÜ) liige.

Pianist Kadri-Ann Sumera on õppinud Tallinna Muusikakeskkoolis (õp Merike Bürger, Ülle Sisa, Maigi Pakri), Eesti Muusikaakadeemias (prof Peep Lassmann, diplom cum laude) ning Kölni Muusikakõrgkoolis (prof Arbo Valdma), kust sai 2004. aastal magistridiplomi (Konzertexamen). Aastatel 2000/2001 oli ta DAAD’i (Deutsche Akademische Austauschdienst) stipendiaat. Sumera on saavutanud tunnustust mitmetel vabariiklikel ja rahvusvahelistel konkurssidel ning esinenud paljudel festivalidel, sh Arvo Pärt in NRW, Quantensprünge, (Saksamaa), Klaver ’06, Eesti Muusika Päevad, Tartu Heliloojate Festival, Klaaspärlimäng. Ta on teinud lindistusi Eesti Raadiole, ETV-le ning Antes Editionile. Ta tegutseb aktiivselt ka nüüdismuusika vallas ning oli aastal 2004/2005 Ensemble Moderni stipendiaat Frankfurdis. Teda seob tihe koostöö mitme heliloojaga, näiteks Mari Vihmand, Steingrimur Rohloff, Märt-Matis Lill (mh Lille klaverikontserdi esmaesitaja koos Pärnu Linnaorkestriga). Ta on Tartu Uue Muusika Ansambli asutaja ning kunstiline juht. Kadri-Ann Sumera on solistina esinenud järgmiste orkestrite ees: ERSO (dir Arvo Volmer), Pärnu Linnaorkester (dir Risto Joost), Dresden Sinfonietta (dir Milko Kersten) jt. Alates sügisest 2004 on ta Eesti Interpreetide Liidu liige ning on olnud ka selle juhatuses. Aastaid on Kadri- Ann Sumera teinud saatejuhina koostööd Klassikaraadioga, ta pedagoog Heino Elleri nimelises Tartu muusikakoolis. Lisaks pedagoogilisele ning kontserditegevusele on ta ka koolikontserte korraldava MTÜ Muusikasõprade Seltsi üks eestvedajatest. Muuhulgas tegeleb ta aktiivselt süstasõiduga ning matkad on teda viinud Euroopast kaugemalegi – Malawisse Aafrikas ja Gröönimaale.

11 Estonia Seltsi Segakoori näol on tegu ühe Eesti parima isetegevusliku kontsertkooriga. Koori juhatab selle asutamisest saati Heli Jürgenson, kuid pea 20 tegutsemisaasta jooksul on tehtud koostööd ka paljude teiste eesti tippdirigentidega, nt Tõnu Kaljuste, Jüri Alperten, Risto Joost, Erki Pehk ja Hirvo Surva. Peale koorimuusika väikevormide renessansist 21. sajandi helitöödeni on Estonia Seltsi Segakoor esitanud ka arvukalt suurvorme nii üksi kui ka koos teiste kooridega. Koori repertuaaris on olnud Bachi “Matteuse passioon”, Mendelssohn-Bartholdy “Walpurgi öö”, Verdi “Reekviem”, Brahmsi “Saksa reekviem”, Kreegi “Eesti reekviem” ning Mozarti missa c-moll. Viimastest projektidest väärivad mainimist näiteks eelmisel aastal esitatud Carl Orffi tsükkel “Carmina Burana” koostöös Estonia ooperikoori ja sümfooniaorkestriga Arvo Volmeri dirigeerimisel ning Cyrillus Kreegi “Eesti reekviemi” esitused Valgevenes Minskis Erki Pehki dirigeerimisel ja Tallinnas Noblessneri valukojas Tõnu Kaljuste dirigeerimisel. ESS on andnud 19 hooaja jooksul mitmete erinevate kavadega kontserte nii Eestis, Euroopas kui ka Ameerika Ühendriikides ja Kanadas. Koor on osalenud edukalt erinevatel rahvusvahelistel konkurssidel. Olulisel kohal koori repertuaaris on eesti heliloojate muusika – nii meie koorimuusika klassikute helitööd kui ka noorte autorite uudislooming. Eesti muusika kõlab ka Estonia Seltsi Segakoori CD-l “Liugleb üks lind”.

Heli Jürgenson on õppinud koorijuhtimist Georg Otsa nim Tallinna muusikakoolis ja Tallinna Riiklikus Konservatooriumis. Alates 1992. aastast töötab ta Otsa-koolis kooridirigeerimise õpetajana. Lisaks peadirigendi tööle Estonia Seltsi Segakooris on Heli Jürgenson töötanud koormeistrina Rahvusooperis Estonia aastatel 2001–2011. Alates 2011. aasta sügisest on ta Eesti Filharmoonia Kammerkoori koormeister. Koormeistrina on ta valmistanud ette mitmeid oopereid RO Estonia 10 hooaja repertuaaris, samuti hulgaliselt erinevaid vokaalsümfoonilisi suurvorme. Alates 2002. aastast on Heli Jürgenson laulupidude dirigent ning EELK vaimulike laulupidude kunstiline juht ja dirigent.

Segakoor HUIK! tuli esmakordselt kokku 2009. aasta septembris. Koori tuumiku moodustavad Vanalinna Hariduskolleegiumi vilistlased, kellest paljud laulsid koos juba VHK gümnaasiumi kammerkooris. Praeguseks on kooriga liitunud laulusõpru ka Tallinna Ülikoolist, Eesti Muusika- ja Teatriakadeemiast, Tartu Ülikoolist, Tallinna Tehnikaülikoolist ja mujalt. Oma tegutsemisaja jooksul on segakoor HUIK! andnud kontserte

12 mitmel pool üle Eesti ning osalenud kirikupühadel Tallinna katoliku kirikus jumalateenistustel. Traditsiooniks on saanud hooaega lõpetavad “Suveootuskontserdid”, millega reisitakse üle Eestimaa. 2011. aastal toimunud XVIII eesti segakooride võistulaulmisel “Tuljak” saavutas segakoor HUIK! A-kategoorias I koha, samuti kaks eripreemiat. Selle aasta aprillikuus toimunud XII Eesti kammerkooride festivalil võitis HUIK! grand prix, esikoha A-kategoorias ning Eesti Kooriühingu ja Klassikaraadio eripreemiad. Segakoor HUIK! käib koos kord nädalas. Koori ühendab soov laulda ja nautida head muusikat. Samuti peab koor oluliseks koostööd noorema põlvkonna eesti heliloojatega – koor on salvestanud Kadri Laanese koorilaule, 2011. aasta novembris lauldi koos kammerkooriga Head Ööd, Vend Pärt Uusbergi autorikontserdil. 2012. veebruaris osales koor Evelin Seppari kammerooperi “Teine” esiettekandel. Koori peadirigent on Kaspar Mänd. Koori asutamisest saadik kuni lõppenud hooajani juhatas koori ka Anna Ehrenberg. Sel sügisel hakkab koori juures dirigendina tegutsema Valter Soosalu (Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia, õp Hirvo Surva).

Kaspar Mänd (1989) alustas muusikaõpinguid Vanalinna Haridus- kolleegiumi muusikakoolis, õppides plokkflööti (õp Tõnis Kuurme), oboed (õp Kalev Kuljus, Aleksander Hännikäinen) ning koorijuhtimist (õp Hirvo Surva). 2012. aastal lõpetas ta Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia kooridirigeerimise erialal (dots Hirvo Surva), õppides samuti oboed (dots Nils Rõõmussaar) ning orkestridirigeerimist (prof Paul Mägi). Olles varem õppinud orkestridirigeerimist Jüri-Ruut Kanguri juures, seob tihedam koostöö teda Otsa-nimelise muusikakooli keelpilliorkestriga. Sel sügisel jätkuvad orkestridirigeerimise õpingud Erasmuse programmi raames Pariisi konservatooriumis prof Zsolt Nagy klassis. Kaspar Mänd on osalenud Neeme Järvi (2009/2011), Eri Klasi (2010) ning Risto Joosti (2010) meistrikursustel. Aastal 2009 kutsus ta kokku segakoori HUIK!, millega on edukalt osaletud vabariiklikel koorikonkurssidel. 2011. aasta sügisest on Kaspar Mänd kammerkoori Voces Musicales peadirigent. 2011. aastal pälvis ta Eesti Rahvuskultuuri Fondi Gustav Ernesaksa nim õppestipendiumi.

Tartu Ülikooli Kammerkoor on 1971. aastal dirigent Vaike Uibopuu loodud koor, mille tähtsamateks eesmärkideks on koorilaulu edendamine Eestis ja koorimuusika võimalikult kõrgetasemeline esitamine nii Eestis kui ka

13 välismaal. Erilise tähelepanu all on eesti koorimuusika klassikud, kusjuures koori suurimaks lemmikuks on Mart Saare looming. Lisaks temasugustele klassikutele on koori repertuaaris oma koht ka tänapäevasel muusikal nii kodu- kui ka välismaistelt heliloojatelt. Alates 2001. aastast juhatab kammerkoori dirigent Triin Koch, kellega on kooril olnud igal hooajal mitmeid kontserte ja ülesastumisi. Aastatepikkune töö kammerkooriga on pälvinud mitmel korral ka tunnustust. 2008. aastal saavutas kammerkoor X Eesti kammerkooride festivalil Põltsamaal A-kategoorias esikoha ning grand prix’. 2008. aasta edukate tulemuste ning kontserditegevuse eest valis Eesti kooriühing kammerkoori 2009. aastal Aasta Kontsertkooriks. Möödunud aasta kevadel tähistas kammerkoor oma 40. aastapäeva Tartu Ülikooli kirikus omanäolise kontserdiga “Elu on alles uus”. Vähemalt korra aastas astub koor üles Tartu Ülikooli tähtpäevadega seotud kontsertaktustel. Ühtlasi korraldab kammerkoor igal aastal kontserte üle Eesti ning ikka ja jälle võetakse ette mõni kontserdireis ka välismaale. Viimane välisreis sellel aastal viis koori Rootsi kuningriiki Uppsalasse ja Stockholmi, kus kanti ette kevadine kontserdikava “Tasase maa laul”.

Triin Koch on sündinud 1975. aastal. 1997. aastal lõpetas ta Heino Elleri nimelise Tartu muusikakooli dirigent Vaike Uibopuu dirigeerimisklassis ning 2001. aastal Eesti Muusikaakadeemia professor Kuno Arengu kooridirigeerimise klassis. Alates 1999. aastast juhatab Triin Koch Tartu ülikooli akadeemilise naiskoori Tallinna vilistlaskoori ja alates 2001. aasta septembrist Tartu ülikooli kammerkoori. 2005. aasta maist on Triin Koch Tartu Ülikooli Akadeemilise Naiskoori peadirigent. Triin Koch on juhatanud Tartu Ülikooli Kammerkoori ligi 150 esinemisel ja kontserdil, kusjuures sagedasti on osaletud rahvusvahelistel konkurssidel Eestis ja välismaal. Oma loometöö jooksul on ta pälvinud mitmeid autasusid. Viimati omistati talle Tartumaa kõige olulisem kultuuripreemia ja tiitel Kultuuripärl 2011. 2011. aasta oktoobris pälvis Triin Koch Eesti Kultuurkapitali helikunsti sihtkapitali aastapreemia silmapaistvate saavutuste eest dirigendi ja koorimuusika arendajana. Eelnevalt on Eesti kooriühing valinud Triin Kochi Aasta Nooreks Dirigendiks (2004) ja Aasta Dirigendiks (2009). Rahvusvahelisel koorifestivalil Tallinn 2007 pälvis ta dirigendi eripreemia. Alates 2007. aastast on Triin Koch olnud laulupidude dirigent, olles 2011. aasta noorte laulupeol ka neidudekooride liigijuht.

Kontserdi produtsent Tuuli Metsoja Toimetaja Signe Kiis 14

Fotografeerimine ja salvestamine kontserdi ajal on keelatud. Mobiiltelefonid palume kontserdi ajaks välja lülitada. Eelkooliealisi lapsi ei ole soovitav õhtustele kontsertidele kaasa võtta. Ametlik autopartner