Nr 6 september 2002 уШ lUl 4? 29 krooni

ЩУ Wr

PAAVO JA TEISED JÄRVI D Festival Mart Saar 12 О

8. septembrist 2. oktoobrini Hüpassaares, Tallinnas ja Taruis

P 8. september Kooride laulupäev Hüpassaares L 28. september 19.OO Galakontsert Vanemuise II.OO Saabumine, proovid, rabaretked kontserdimajas 13.OO Klaverimuusika kontsert Mart Esinevad Eesti Filharmoonia Kammerkoor, RAM, Saare majamuuseumis Eesti Koorijuhtide Naiskoor, TU Akadeemiline 14.OO Laulupeo kontsert, sõnavõtud Naiskoor, Tartu Akadeemiline Meeskoor I7-00 Kooride kontsert Suure-Jaani kirikus 18.ОО Koorikontsert Tallinna Mustpeade Majas. E 9. september EMA kammersaalis Esinevad poistekoor Kalev, kammermeeskoor Revalia, II.OO Mart Saare päevade avamine tütarlastekoor Ellerhein 18.ОО Kontsert L 14 • september 17.OO Mart Saare laulude õhtu P 29- september Koorikontsert Tallinna Mustpeade Majas Kadrioru lossis Kavas Mart Saare tsükkel "34 eesti rahvalaulu naiskoorile" E 16. september 16.ОО Mart Saare mälestusõhtu Esinevad Eesti Koorijuhtide Naiskoor, Teaduste Teatri- ja Muusikamuuseumis Akadeemia Naiskoor, TTÜ vilistlaste naiskoor

K. l8. september 18.ОО Klaverimuusika kontsert EMA К 2. oktoober 19.OO Galakontsert Estonia kammersaalis kontserdisaalis Esinevad EMA üliõpilased Esinevad RAM, ETV tütarlastekoor, Eesti Koorijuhtide Naiskoor, Estonia Seltsi Segakoor, TTÜ T 27- september 17.OO Õpilaskontsert Tallinna Georg Õtsa Kammerkoor, TTÜ Akadeemiline Meeskoor, Tallinna nimelise Muusikakooli saalis Kammerkoor, Tallinna Kammerkoori vilistlaskoor, Esinevad Tallinna Muusikakeskkooli, Tallinna Georg EKE Inseneride Meeskoor Õtsa nimelise Muusikakooli ja Nõmme Muusikakooli õpilased

Info tel 644 18 49' e-post: [email protected] INTRO 6/2002 Tuhande Järvi maa. Muusika kuuendas numbris on juttu KAVA Järvide dünastia tuntumatest esindajadest: isa Neemest, poe­ SOOLO gadest Paavost ja Kristjanist, tütar Maarikast. Kõiki neid võis 2 Pärast kontserti seitsmendas taevas: sel suvel Eestis näha ja kuulda. Paavo dirigeeris nii Tallinnas intervjuu Paavo Järviga. Küsitlenud Priit Kuusk kui ka Pärnus, teised perekonna dirigendid ja flötist Maarika ilmestasid oma osavõtuga Pärnu Oistrahhi festivali. Hinnangu 8 Mailis Põld. Uudiseid maailmast Maarika Järvi mängu kohta leiab ka rubriigist Melomaan. Värske number sisaldab muljeid lapsmuusikute konkursist IMPRESSIOON 10 Ain Sarv. Allikal käik: rahva- ja Norra muusikaelust kuni progerocki kontserdini, kuid esile muusikareis Novgorodi ja Peterburi tahaks tõsta veel ühe eesti muusika tähtsaimast klassikust kir­ 12 Virve Normet. David Oistrahhi festi­ jutatud artikli — Tiiä Järgi loo Mart Saarest. See ei ole kirjutis, val aastal 2002 14 Mart Jaanson. Viiulijazz Tartus mis esitaks lugejale ainult kuiva infot suurmehe eluloost, vaid annab mälestusetükikeste kõrval omaaegsest muusikaelust BAGATELLID 16 Uudiseid Eestist: aimu ka Saare ülimalt omapärasest vaimust ja hingest. Seda Leo Normet 80 kirja pannes on Tiiä Järg rohkelt kasutanud väljavõtteid Saare EMA rektor Peep Lassmann kaasaegsete mälestustest ja helilooja kirjavahetusest — too­ Kuldar Sink 60 nases keelepruugis, mida on praegu lihtsalt nauding lugeda. "Kaupo" esietendus 1932. aastal Howard Skemptoni "Rise up, my love" Anneli Remme Ansambel Contus Firmus MEDITATSIOON

19 Neeme Järviga — elust ja Eestist. Peatoimetaja Reet Marttila [email protected] Küsitlenud Ivalo Randalu Toimetaja Anneli Remme [email protected] Toimetaja Kristina Kõrver [email protected] ••,: Kujundaja Tõnu Kaalep 22 Tiiä Järg. Mart Saar: mees, kel oli Keeletoimetaja Kulla Sisask lubakiri tulevikku Raamatupidaja Tambet Kuresoo

Rahastaja EV Kultuuriministeerium 26 Kadri Hunt. Lastekonkurss! Pro et Väljaandja Eesti Muusikanõukogu Suur-Karja 23, 10148 Tallinn contra Toimetus Rävala pst 16, 10143 Tallinn, II korrus, В 214 KADENTS Toimetuse telefon (0) 6675 788 32 Heiki Mätlik. Elu tangorütmis: Astor kodulehekülg: muusika.kul.ee Piazzolla muusikuteest Reprotööd КО Repro Trükikoda K&O Offset MODULATSIOON ISSN 1406-9466 34 Ines Maidre. Norra muusikaelu © Eesti Muusikanõukogu

40 Heliplaatide tutvustused Tellimine OÜ Kirilind tel (0) 640 85 97, (0) 640 85 99 faks (0) 640 85 98 41 Valik septembrikuu muusika­ e-post: [email protected] sündmusi kodulehekülg: www.kirilind.ee Tellimisindeks 00679 Ajakirja üksiknumbri hind ettetellimisel 28 krooni. Tellimus 3 kuud 66 krooni. Välismaale tellimisel lisandub postikulu. Paavo Järvi on juhatanud rohkem kui viitkümmend orkestrit ning kaalukaid debüüte lisandub igal hooajal. Paljude kuulsate orkestrite juures on ta juba mitmendal "ringil", see tähendab - teda on tagasi kutsutud.

SOOLO Pärast kontserti seitsmendas taevas Intervjuu Paavo Järviga PRIIT KUUSK

2 muusika 6/02 Tallinnas 30. detsembril 1962 sündinud "Enamik ajast käib kogu Ületöötamise probleemi ma veel ei taju, Paavo Järvi lahkus kodumaalt 17-aasta­ ehkki olen iga nädal erinevas linnas. selt, kõik tema tähtsamad õpingud mu elu inglise keeles, Mootor töötab pidevalt, pole aega oma möödusid USAs. Ta on õppinud löökpille energiat taastada. Aga ma juhatan pare­ New Yorgi Juilliardi Muusikakoolis ja eesti keelt räägin ainult mini siis, kui ma teen seda pidevalt. Ja klaverit New Jersey Rutgersi Ülikoolis, kuigi ütlen praegu ära umbes pooltest dirigeerimist Houstoni Ülikoolis, Los vanemate ja mõne tulnud pakkumistest, pole mul ikkagi Angelese Filharmoonia Instituudis (Õpe• aega, sest huvitavatest asjadest on raske tajad Leonard Bernstein ja Michael Til- sõbraga. Eestis olles aga ära öelda: näiteks Chicago Sümfoonia­ son Thomas), Philadelphia Curtise Insti­ naudin suhtlemisel just orkestri, New Yorgi või Los Angelese tuudis (Max Rudolf ja Otto Werner filharmooniaorkestri, Amsterdami Mueller, muusikabakalaureus 1988) neid nüansse, mida Concertgebouw' pakkumistest. ning Leopold Hageri suvekursustel Salz­ Nädalate eest Eestis pean aga sõdima, burgis. Oma esimese kontserdi andis ta tajutakse vaid emakeele sest mu agentuur ei taha mulle eriti seda 1986. aastal Trondheimi SOga Norras. aega anda, öeldakse, et võta end parem Sellest alates on ta juhatanud peaaegu puhul." vabaks ja mine kuhugi puhkama. Näiteks kõiki tuntud orkestreid Euroopas, Põhja- Skandinaavias ei ole ma juba kolm-neli Ameerikas, Jaapanis ja Austraalias, aastat käinud, aga Eestis käin kaks korda olnud Toronto Kammerorkestri ja hooajal, sest see on minu jaoks väga täh­ Malmö SO peadirigent ning esimene tis, ja mitte ainult muusika tõttu, vaid külalisdirigent Stockholmi Kuningliku üldse - eestlasena, inimesena. Sageli kü­ Filharmooniaorkestri ja City of Birming­ kõrval väga sageli Põhjamaade heliloo­ sitakse, mis koht see Pärnu on ja miks ma ham SO juures. jate ning Sostakovitši ja Prokofjevi loo­ just seal juhatan. Siis pean selgitama, et Debüütidele New Yorgi Filharmoo­ mingut, samuti eesti muusika (Tubin, see on paik, kus veetsin oma lapsepõlve niaorkestri (FO) ja Philadelphia Orkest­ Part, Tüür, Eller, Kasemets, Sumera). suved, siin, Kirbu jõe ääres. riga järgnesid 1999. ja 2000. aastal: Selles autorite ringis kulgeb ka järjest Tüüri "Exoduse" maailmaesiettekanne aktiivsem plaadistustegevus, kus eesti Kuidas talud rändavat eluviisi ja missu­ (ME) Birminghamis, Müncheni muusikast on Sumerale, Pardile ja Tu­ gust mõju avaldab see sinu lähedastele? Filharmoonikud (Gasteig), Leipzigi Ge- binale järgnemas Tüür. Normaalne inimene ei talugi sellist eluvii­ wandhaus-orkester (Pärdi I sümfoonia), Vestlesime Paavoga Pärnus, tänavuse si. Paljud küsivad, millal sa koju lähed, Deutsches Symphonie-Orchester Berlin, David Oistrahhi festivali eel. aga päris kodu mul nagu polegi. Mu elu­ Orchestra Filarmonica della Seäla (esi­ viis on natuke mustlase moodi, ja kui sel­ mese eestlasena Milano La Seälas, Pärdi Kuigi dirigendiamet on väga prestiižne, lega ära harjub, on see isegi ohtlik, sest "Cantus", esimest korda eesti muusika kaasneb sellega alati ka suur vastutus. hiljem normaalse eluga kohaneda on vist La Seälas), Firenze Maggio Musicale Mis on sind sundinud niisugust koormat peaaegu võimatu. Mäletan, kui juhatasin (Pärdi III sümfoonia), Torino RAI (Itaa­ endale võtma? Trondheimis oma esimest sümfoonia­ lia ainus raadioorkester), Orchestre Phil- Lapsest saadik olen tahtnud dirigent olla, kontserti ja pidin seal istuma kümme­ harmonique de Radio France (Pariisi ja kindlasti ainult sellepärast, et mu isa kond päeva, sealhulgas ka maipühad. Siis Chatelef teater ja Pleyeli saal), Orchest­ on dirigent. Olen kasvanud kodus, kus tundsin, et nii ma küll elada ei taha, liht­ re National de France (Champs-Elysees' kogu aeg kõlas muusika. Käisin isaga salt ei jõudnud ära oodata, millal koju teater), Strasbourg4 FO, San Francisco proovides ja teatris, ise muusikatundides saan. Kuid aja jooksul see pün väheneb ja Sümfooniaorkester, debüüt Prome- ja poistekooris. See kõik tundus nii ene­ kümne aasta pärast on kõik vastupidi: naadisarjas Londoni Albert Hallis (BBC sestmõistetav ja loomulik. Ma vaatan kodus olles häirivad mind igasugused ol­ FO, Mahleri VI sümfoonia), Sumera vend Kristjani väikest poega Lukast - meprobleemid, millest hotellis elades Tšellokontserdi ME Haagis, plaanitud temagi vehib muusika saatel, kepp käes. olen vaba. debüüdile Berliini Filharmoonikutega Ta ei oska veel rääkidagi, aga dirigeeri­ (juunis 2000) eelnes Daniel Barenboimi mise tahe on juba olemas. Eks eeskuju Mis teeb töö orkestriga nauditavaks, asendamine "eeldebüüdina" veebruaris; kasvata. milline on meeldiv orkester? Verbier Festival Orchestra (ja turnee Algul, kui dirigeerimisega tegelema Võlub orkester, kes on paindlik ja saab Euroopas). 2000/01 lisandusid Orchest­ hakkad, ei ole ju õrna aimugi, milline muusikast hästi aru - see ongi hea or­ ra delVAccademia Nazionale di Santa koormus sellega kaasneb või kas õnnes­ kester. Muidugi on kergem musitseerida, Cecilia Roomas, Iisraeli FO, Indiana- tubki üldse mingit karjääri teha. Kogu kui ei ole "tehnilist lage", aga mõnikord polise ja Pittsburghi SO, Osaka FO ja tähelepanu läheb ameti õppimisele ja loeb entusiasm ja tahtmine sisust aru saa­ Kölni raadio (WDR) SO. ettekujutus koormusest tuleb alles siis, da rohkemgi. Eriti meeldib mulle töötada 2000. aasta jaanuaris kinnitati Paa­ kui tööle hakkad. Noore dirigendina noorteorkestritega, sest seal ei ole kõike vo Järvi Cincinnati SO muusikadirekto­ pole ju piisavalt repertuaari ning seda seda, mis kunstitegemise ära rikub, - ol- riks, töö algas septembris 2001. peab kogu aeg juurde õppima. Esimesed mekohustusi ja rahamuresid, mis on Paavo Järvi juhatatud kontserdi- kümme aastat juhatad kõiki lugusid esi­ muusikavälised ja võtavad inimeste elu kavades on suure klassika ja Mahleri mest korda. See on tohutu pinge. üle võimust, nii et muusikale jääb

mutis: 3 lõppkokkuvõttes vaid üks väike osake. Paavo Järvi, kes käesoleva kui praegu tavaks? Näiteks Simon Rattle Noorteorkestri jaoks on muusika elus ütles Berliini asudes, et kui ta seal kõige tähtsam, nad teevad seda ülima aasta sügisest hakkab kümme aastat olla ei saa, peab ta oma armastuse ja vaimustusega, põlevad sel­ tööd juba ette läbikukkunuks. les, ja resultaat on tihti väga hea. Juha­ tööle ERSO külalis• Pikaajalisem leping võimaldab muidugi tasin õppimise ajal Philadelphia Curtise põhjalikumalt tööd teha, aga tänapäeval Instituudi noorteorkestrit ning hiljem dirigendi ja kunstilise on kogu elu muutunud, ka inimsuhted - paljusid selletaolisi (Ameerika-Vene iga teine abielu lahutatakse. Vanasti olid Noorteorkester, European Union Youth nõustajana, on Londoni peadirigendid eluaegsed, nagu Mravinski, Orchestra jt). tuntud ja kardetud kriitik Karajan, Szell: minu orkester ja kõik, Üldiselt on hea orkester see, kes mõt­ mängin nii kaua, kui tahan. Tänapäeval leb kiiresti ja intelligentselt. Ehkki muusi­ Norman Lebrecht arvanud tundub see peaaegu võimatu, oleme har­ ka on töö, ei tohi see muutuda igavaks ja junud muutuste, variantide ja edasimine­ vastumeelseks. See on pooleldi nagu reli­ 21. sajandi tähelepanu• kutega, aga ka kergema vastupanuga. gioon, elustiil ja mõtlemisviis. Arvan, et praegu ei kirjutaks ma kümne­ väärsemate dirigentide aastasele lepingule alla. Simon Rattle, Kas orkestreid saab omavahel võrrelda, jah, on niisugune püsiv, Birminghamiski näiteks Malmö ja Cincinnati, või Berliini hulka. oli üle kahekümne aasta. Aga Berliini ja Philadelphia muusikuid? Filharmoonikute juurest ei ole enam või­ Londoni orkestritel tuleb alguses kõik malik kuhugi edasi minna, võib-olla ai­ väga kiiresti: juba esimene läbimäng on nult Viini Filharmoonikute või Amster­ väga hea. Siis mõtled, et kui esimene oli dami Concertgebouw' juurde. nii hea, võib tööga veel palju juurde tulla ja sügavuti minna... aga ei! Nad on har­ Siin Pärnuski on huvitavaid noori diri­ junud, et kui kõik on täpne ja puhas, ei gente, kes sinuga võrreldes pole veel pea enam pingutama ning võib juba kuhugi jõudnud. Kas sinu kiire edu on kontserdil mängida - nii muutub kont­ Et püsida rahvusvahelises konkurentsis, õnne küsimus või asjade seaduspärane sert sageli "heaks peaprooviks". Näiteks on vaja palku tõsta. See on väga deli­ kulg? Berliini Filharmoonikute esimesel proovil kaatne teema, sest paljud arvavad, et Arvan, et kõik on üks suur õnne asi ja mõtlesin, et kas nad mängivad tõesti nii raha paigutamiseks on vajalikumaid koh­ juhusest oleneb palju. Mõned on halvasti, kuid järgmine proov oli parem ti. Kuid see peaks olema tähtis poliitiline kohutavalt andekad ja töökad, neil on ning kontsert geniaalne - lihtsalt stiil on otsus, et riiklikule orkestrile ei saa maks­ kõik olemas, aga nad ei jõua sinna, kuhu teine ja lähenemine aeglasem. ta nii vähe kui siin. ERSO on üks organi­ tahavad; teised jälle jõuavad. Muidugi Kuid tegelikult on kõik maailma satsioone, mis on eesti kultuuri läbi aega­ olen alati kõvasti tööd teinud, aga diri­ orkestrid täpselt ühtemoodi. Inimesed on de edasi viinud: kõike seda muusikat, gendist isa aitas mind väga - sain infor­ inimesed - tõusevad hommikul, lähevad mille üle me nüüd uhked oleme, kõiki matsiooni, mida teised pidid omal jõul tööle, mängivad muusikat, siis lähevad neid heliloojaid, keda maailm tunneb, on hankima. Esimese võimaluse saamine, et koju - arusaam muusikuks olemisest on nemad esimesena mänginud. Sel orkestril ennast üldse näidata, on küllaltki raske, sama. Berliinis on nad oma oskuste ja on meie kultuuris aukoht, ja kui see on mingil määral oli isa staatusest abi. muusikalise arusaamise poolest loomu­ riiklik kollektiiv, siis tuleb seda ka soliid­ Mõnikord aga arvati, et sugulaste asi, ja likult paremad, aga kui orkestriga tekib selt toetada. Kuulsin, et nüüd saavad minu šanss poleks nagu välja teenitud. hea kontakt ja kui peamine on mingisu­ Venemaa viis paremat orkestrit teistega Samas ei kutsu keegi sind mitu korda guste tõdede leidmine muusikas, siis võib võrreldes kümnekordset palka. Kui see tagasi või orkestri peadirigendiks sellepä­ head muusikat edukalt ka Malmös teha. on võimalik Venemaal, peaks olema ka rast, et oled kellegi poeg. Mind ei huvita mitte orkestrite elemen­ siin. taarne võrdlemine, vaid hoopis ühise Kultuur on Eesti ainuke maailmatase­ Missugused on sinu repertuaarieelis- leidmine. Ja ainuke asi, mis muusika hu­ mel konkurentsivõimeline ala, mis peale­ tused praegu? Kas on muusikateoseid, vitavaks teeb, on inimeste suhtumine gi on seotud meie identiteediga - riiki mida sul pole õnnestunud juhatada, mida muusikasse, kui tunned, et dirigent on hinnatakse ju ikka tema kultuuri põhjal. aga väga tahaksid? suuteline orkestrile midagi andma ja ne­ Seepärast ei saa näiteks Nokia olla kuna­ Neid teoseid, mida tahaksin juhatada, on mad on võimelised seda vastu võtma. gi Soome au ja uhkus - ühel päeval on ta palju, sest klassikarepertuaargi on niivõrd Mind huvitavad loomingulised momen­ pankrotis, tuleb mõni ameeriklane või mahukas. Õpin praegugi kogu aeg uusi did, protsess, ja see, et saaksin sellesse prantslane ja ostab selle ära. Aga Sibelius teoseid. Näiteks Malmös pidin hooajal kaasa haarata nii palju inimesi, kui või­ (rääkisime sel teemal kunagi ka Lepo Su- 14-15 nädala vältel juhatama 15 uut malik. meraga) ei lähe kunagi "pankrotti", vaid sümfooniat, 15 kontserti-saadet ja 15 jääb alati nende kultuuriks. Meilgi peaks avamängu, mõnikord oli ühes kavas isegi Kuidas sa hindad ERSO praegust taset, olema samasugune poliitika. kaks sümfooniat, sest olin repertuaari ja mida peaks tegema, et olla rahvusva­ peale väga ahne. Teadsin, et eluks ajaks ma sinna ei jää ja sellist šanssi enam ei helises konkurentsis edukam? Kas igatseksid pikemaaegseid lepinguid,

4 muusika 6/02 tule. Kuid mida tuntumaks saan, seda riskantsem on võtta kavasse enda jaoks uusi lugusid - ei lähe ju Chicago orkestri ette mingit teost esimest korda juhatama, see poleks lihtsalt tark. Eks repertuaar ole alati suur prob­ leem, sest osa minust tahab tundma õppi­ da neid teoseid, mida ma ei ole veel dirigeerinud (pole olnud õige aeg või ei ole ma ise selleks valmis olnud). Samal ajal tuleb juhatada ka sellist repertuaari, mis paremini sobib. Mulle meeldib sügavuti minev muusika, meeldivad Mah- leri ja Bruckneri sümfooniad, muusika, mis pole mitte ainult hästi orkestreeritud ilus "tulevärk", vaid millel on ka sisu. Väga meeldib mulle Stravinski, aga saak­ sin ka ilma temata elada. Mida keeru­ lisem Stravinski lugu, seda igavamaks see muutub pärast seda, kui tehnilised ning orkestratsiooni ja struktuuri küsimused ära lahendada. Palju 20. sajandi muu­ sikast on rohkem suunatud n-ö uue heli­ keele leidmisele kui inimliku sisu otsi­ misele. Just seepärast sobib mulle Mahleri muusika - see on mingi omaette maailm, mis ei ole kunagi igav, sest eksis­ teerib sinus endas ja muutub kogu aeg. Mui on juba praegu nii suur reper­ tuaar, et võiksin teha, nagu Zubin Mehta ühes intervjuus ütles: rohkem ma ei õpi, sest see, mida tahan juhatada, on kõik käes. Saan temast mingil määral aru, kuigi see on minu loomuse vastu - ma ei kujuta ette aega, mil ma enam midagi juurde ei õpi.

Kas sinu vajadus süveneda põhjalikult igasse nooti on toonud sulle uusi avas­ tusi juba tuttavates teostes? Mida tuttavam teos, seda rohkem on avastada. Kui teos on päris uus, avad par­ tituuri ja hakkad seda pinnapealselt uuri­ ma. Tuntud teoses käib avastamine aga sügavuti, leian uut mitte niivõrd 2001. aasta 11. septembrist on muusikas, kui enda sees. Brahms kirjutas Paavo Järvi koduorkestriks oma Esimest sümfooniat kümme aastat, Cincinnati Sümfooniaorkester, kel­ aga on dirigente, kes eelmisel õhtul sir­ lele kuulub USA suurim kontserdi­ vivad noodi läbi või on seda kümme aas­ saal ja üks soliidsemaid aasta­ tat tagasi dirigeerinud, lähevad eelarveid. kontserdile ja juhatavad ära. Kuid oluline pole ju mitte ainult teksti tundmine, vaid kogu ülejäänud mäng, mis selle taha jääb. Muusikateose emotsionaalset pilti on raske tabada, kui noodi vaid pinna­ pealselt läbi sirvid. Ka Mahlerit on või­ malik teha nii üldiselt kui ka detailidesse süvenedes. Kui detailid tulevad hästi välja, tundub ka üldpilt hoopis selgem.

muusika 6/02 5 Sa oled avalikkuse tähelepanu keskmes, kas see on sind muutnud, näiteks ede­ vaks? Mu elu on, jah, n-ö avalik, sest oma elukutse tõttu olen pidevalt publiku ees, kuid tänu kuulsale isale olen sellega juba väiksest peale harjunud. Isa jaoks polnud kuulsus justkui üldse tähtis ning meiegi kasvasime üles samasuguses arusaamises. On väga koomiline, kui mõned inimesed arvavad, et nad on tuntud, ja teevad ennast selle tõttu tähtsaks. Tegelikult on see üks suur mäng, mida ei ole üldse vaja.

Popstaaridel on suur austajaskond - autogrammikogujad ja nii edasi. Kas sinul on ka nii, et mõned näod saavad juba tuttavamaks? Muidugi on. Cincinnatis on alati oma viiskümmend inimest pärast kontserti lava taga, küsivad autogrammi ja teevad pilti, ootavad tükk aega järjekorras, et saaks tänada ja kätt suruda. On ka niisu­ guseid, kes tulevad ja kuulavad kolmel õhtul sama kava, eriti kui on ebata­ valisem repertuaar, nagu Nielseni või Tubina sümfoonia. Ka Eestis on sama­ sugune komme: tervitatakse ja öeldakse, kuidas kontsert meeldis. See on väga ilus ja selliseid inimesi kohtab igal pool. Kuid niisugust fanatismi nagu Jaapanis, pole kuskil mujal: seal tuuakse kõik su plaadid ja muud kaubad kohale ning kõikide peale tuleb kirjutada.

Millisest põlvkonnast sinu publik tavaliselt on? On kõiki. Cincinnatis käib praegu kontsertidel palju noori, sest oleme selle nimel töötanud. Näiteks tegime eraldi sarja, mille pilet maksab noortele viis dollarit, enne kontserti pakutakse suu­ pisteid ja pärast on suured party 'd. Mõte on tuua noored kontserdisaali, ja paljud Eesti Riikliku Sümfoonia­ neist jäävad ka edasi käima. Paar päeva orkestriga seob Paavo Järvit tagasi helistati mulle, et meie piletite aastatepikkune töökogemus, müük on võrreldes eelmise aastaga tihedam koostöö on kestnud 30 protsenti suurenenud. See on aga väga viimased kolm hooaega. energilise töö tulemus. Olen käinud koo­ FOTOD RYAN CHARLES KURTZ lides ja ülikoolides: "Tere! Mina olen Paavo Järvi, CSO uus peadirigent, tulge reedel kontserdile..." Sellist kampaaniat peab tegema, sest muidu ei ole järel­ kasvu. Absoluutselt vale on arvata, et keegi ei tule... Inimesed peab muusika juurde tooma, ja et publikut ka aastate pärast oleks, on vaja natuke ette mõelda.

в muusika 6/02 "On väga koomiline, kui isalt päritud, on sind mingis mõttes ka takistanud? mõned inimesed arvavad, Ei. Meid on niimoodi kasvatatud - mis­ sioonitundega, nagu isa seda nimetab, - et nad on tuntud, ja tee­ ja see on minu jaoks absoluutselt õige tee. Eesti muusika propageerimine pole vad ennast selle tõttu ainult poliitiline samm, eelkõige köidab mind siiski hea uue muusika mängimine. tähtsaks. Tegelikult on see On kahju, et paljud suured dirigendid ei üks suur mäng, mida ei tegele enam uue muusikaga. ole üldse vaja." Missugune on sinu arvates muusika­ kunsti tulevik? Kas on veel midagi uut tulemas? Muidugi, kogu aeg tuleb. Arvan, et siin ei ole mingeid piire. Praegu on eriti hea aeg, sest huvi vanade meistrite - Kristjan Järvi, millised on sinu muljed Darmstadti koolkonna, Boulezi jt - lõppenud muusikafestivalist Pärnus? vastu, keda noorem põlvkond väga aus­ Väga head. Eriti hea mulje jättis Kas uus peadirigendiamet on sinu töö­ tas ja kopeerida püüdis, hakkab maha dirigeerimise meistrikursus. Koik oli graafikut võrreldes eelmiste aastatega jahtuma. Kuid autoritel, kes sellest alus­ väga meeldiv ja hästi organiseeritud, märgatavalt muutnud? tasid, on nüüd hoopis teised teed. eriti hea oli lõppkontsert. Siin toimub Ei ole. Muutunud on see, et kui varem Näiteks Erkki-Sven Tüüri muusika on palju ja asjad lähevad kogu aeg pare­ juhatasin Ameerikas ca seitset orkestrit küll mõjutatud Boulezist ja Xenakisest, maks. Kui Pärnu saab uue kontserdi­ aastas, siis nüüd juhatan peamiselt oma aga see on kuulatav ja väga emotsio­ saali, on järgmisel aastal oodata ehk orkestrit. Ajakulu on umbes sama, töö naalne. Minu jaoks on ta noorematest veel vägevamat festivali. aga erinev, sest ma pole enam külaline, heliloojatest, ja mitte ainult Eestis, kõige vaid kasvatan Cincinnatis "oma last", huvitavam. Ta on leidnud emotsionaalse Millises olukorras on sinu arvates teen plaane, kuhu tahan orkestriga viie ja intellektuaalse muusika vahel õige ba­ praegu eesti muusika? aasta pärast välja jõuda. Külalisdirigent lansi. Eesti muusikat on palju, seda võiks nii on ju külaline, ja see on hea, sest ei pea Eestis kui ka väljaspool rohkem esita­ tegelema orkestrisiseste probleemidega; Sinu ja su õe-venna lapsest saadik da. pole sellist vastutust, aga pole ka sellist muusikas olemine võtab aina huvitava­ resultaati. Mida toob sulle käesolev suvi? maid vorme ja teostusi. Kellele võiks Lähen nüüd Manchesteri ja juhatan Järvide tegevus olla kõige kasulikum? Olid Cincinnatis peadirigendiks väga seal Halle orkestrit. Siis tuleb kuu aega Järvide nimi ei huvita maailmas otseselt oodatud. On sul oma esimesest hooajast puhkust. kedagi, olgu neid üks või mitu. Siin-seal mõni erk mälestus? teatakse: jaa, hea dirigent, hea Minu esimene proov peadirigendina oli flöödimängija, hea tšellist... Ei ameerika, Milliseks kujuneb uus hooaeg? 11. septembril kell 10 hommikul (!). Septembris ootab ees kontserditurnee rootsi ega mõnele teisele kultuurile too Olin alles kolinud oma korterisse, mul oma orkestriga - Saksamaal. Peale selle Järvide nimi suures mastaabis mingit polnud ei telerit ega raadiot, ma ei tead­ salvestame mõned teosed Frankfurdi kasu. Ainuke tõeline kasu, mis võiks nud, mis maailmas toimub. Tulin reipalt raadiole, Endearis teeme plaadi Daniel midagi muuta, on Järvidest Eestis ja tööle - seal inimesed kõik näost valged. Schnideri muusikast. Oktoobris läheme Eestile. (Pikk paus.) Arvan, et mina olen Proovi pidime alustama Charles Colema- Austraaliasse. Edasi juba Ungarisse ja hea näide sellest, et kui perekonnas mil­ ni uue teosega "Streetscape", mis on lin­ paljudesse teistesse kohtadesse. legagi tõsiselt tegeldakse, jätkavad seda napilt New Yorgist... Ja rahvas kõik ka lapsed. Teadsin kogu aeg, mis mind väriseb. Ka avakontserdi kava pidime ära üle kõige huvitab - see oli muusika. Aga Kas nendel turneedel dirigeerid ka muutma, sest solist Truls Mork ei saanud eesti muusikat? sagedane laval olemine ise muutub nagu Norrast kohale lennata. sõltuvuseks, pärast kontserti oled seits­ Jah! Kohe kindlasti! Teine meeldejääv elamus oli Tüüri mendas taevas ning maa peale tagasitulek Viiulikontserdi USA esiettekanne mais. on küllaltki piinarikas ja võtab mitu-mitu Kas uuel hooajal on ette näha ka Erkki-Sven oli kohal, temast kirjutati tundi. Järgmisel nädalal on uus kontsert kontserte Eestis? meedias ja ka rahvas võttis teose väga Loodame tulla juunis minu Rootsi ja siis veel üks... sellest ei saagi lahti, oled hästi vastu. orkestriga Tubina festivalile. See on nagu narkoosi all. Ja see oleks jube pün, minu praeguse hetke suur plaan. kui sa seda, mida laval teed, tõeliselt ei Leidsin kavadest, et oled sel aastal esi­ naudiks, kui selle taga oleks ainult kuul­ tanud eesti muusikat neljateistkümnel sus ja raha. Küsitlenud Heiki Laanemaa kontserdil ja neli on veel ees. Kas Eesti asjaga tegelemine, mis, nagu ütled, on

muusika 6/02 7 BAGATELLID * MAAILM

• Steve Reichi ja videokunstnik Beryl dirigent David Parry sulest. Lühidalt si­ Korot' multimeediaooper "Three Tales", sust. Balsameerija Aleksei Mishin on mis tervikuna kanti ette mais Wiener saanud parteilise ülesande tagada Lenini Festwocheni raames (teose I vaatus jõu­ laibale pikk säilimisaeg. Muumiaga usal­ dis kuulajani juba aastail 1997-2000), duslikku vestlusse (st monoloogi) astudes tõotab kujuneda lähihooaegade publiku- pajatab Mishin tollele oma hingehä­ peibutajaks. dadest, katsetades südamepuistamise käi­ Kolmevaatuseline "Three Tales" - gus tuliuut, väidetavalt ülitõhusat säilitus­ tegemist pole tavamõistes vaatustega, ainet. Ent oh õudust! Uudne konservant episoode liigendab üksnes generaalpaus - ei taga Leninile mitte igavest püsimist, on Euroopa ja Ameerika muusikafesti­ vaid asub sundsäilitamisele kuuluvat valide sihikul ning peatselt jõuab sellest objekti hoopiski lagundama. Väljas mau­ ekraanile ka BBC salvestatud telever- soleumi ees tungleb aga rahvahulk, sioon. Abikaasade teine ühine teos jätkab oodates kannatamatult sissepääsu. aastast 1994 pärineva esikloo "The Meeleheitel Mishin otsustab iseennast Cave" (taas)avastuslikku suunda, uudseid ohvriks tuua: ta maskeerub Leniniks ja tehnilisi ja akustilisi võtteid - näiteks lõpetab oma elu surmatoova süstiga. videolt kostva helimaterjali "blokeeri­ Battistelli irooniline komöödia eksisteerib mist" ja selle sisestamist orkestripartituu- kahes variandis: Mishini partiid võib esi­ ri, mida Reich Viinis esietenduse järel tada nii näitleja (Londonis Ian tutvustas. Ooperi sisu keskendub McDiarmid) kui ka laulja (bariton); bari­ 20. sajandi kolmele pöördelisele ajajär­ toni variant on tuleval hooajal Berliner gule, mis on inimkonna ajaloos vallan­ Festwocheni kavas. danud ettearvamatu ahelreaktsiooni. Esimene vaatus "Hindenburg" käsitleb m Giorgio Battistelli ja David Parry, võimuladviku vahetust natsionaalsotsia­ samad mehed, kellest äsja juttu oli, listliku kanapimeduse küüsi sattunud Plahvatav tsepeliin, külm sõda ja kloo- osalesid tänavu ka projekti "Genesis Prize Saksamaal; teine vaatus "Bikini" vaatleb nimise eetika. Kolm kaadrit Beryl Koroti for Opera" žürii töös. "Genesise" Ameerika Ühendriikide tuumakatsetusi videost Steve Reichi multimeedia- ellukutsujaks on ameerika päritolu John ooperile. samanimelises atollis neljakümnendate Studzinski, kes aastal 1996 asutas noorte aastate teisel poolel ja viiekümnendate talentide "julgestusfondi". Erinevaid algul; kolmas vaatus "Dolly", nagu juba kunstiharusid edendav fond käivitas muu kloonitud lambukesele vihjamisest järel­ hulgas koostöö Almeida teatriga, millest dada võib, analüüsib geneetilise manipu­ lauljate funktsioon seevastu meenutab suviti sai nüüdisaegse ooperi katsepolü­ latsiooni, roboti eostamise temaatikat. koori osa antiiktragöödias: nad kommen­ goon. Pangandusspetsialist Studzinski "Three Tales" - koosseisus kaks baritoni, teerivad ekraanil toimuvat, õhutades ettevõtmisest arenes lühiajalise evolut­ kolm sopranit, keelpillikvartett, kaks publikut mõtisklema mitte niivõrd tehno­ siooni käigus Genesis Foundation (aas­ klaverit, kaks vibrafoni, kaks löökpilli, loogilisest progressist või materiaalsest taks 2001). "Genesis Prize for Opera" ekraan - eirab tavapärast vokaali-instru­ edust, vaid pigem eetika- ja moraalikate- info lähetati laiali eeldusel, et kõikjal mentaali distantseerimist, puudub ka gooriaist. maailmas on palju noori heliloojaid, kes klassikaline ruumijaotus: orkestri- sooviksid katsetada muusikateatri vallas, auk-lava. Kolme episoodi dramaatiline • Nüüdisteatri kroonikat sirvides aga ei oma selleks vähimatki võimalust. kude ja ajaline mõõde luuakse videokol- hakkavad silma vastukajad 10.-14. juuli­ Osaleda võisid ükskõik mis rahvusest alla laažiga, mis on kokku pandud oma­ ni Londonis Almeida teatris etendunud 40-aastased heliloojad. Võistlustöö puhul aegsest filmimaterjalist, must valgel Giorgio Battistelli mono-ooperile "The kehtisid järgmised nõuded: teos peab dateeritud dokumentidest, fotodest, Embalmer". Kümmekonna lavateose olema kammerooper; kestus 60-100 intervjuudest teadlaste, filosoofide, autor Battistelli (s 1953), kelle varasemad minutit; kaasaegne süžee; suurim lubatud teoloogidega. Intervjueeritavate hulgas eksperimendid on ammutanud mõtlemis­ koosseis kaheksa lauljat ja kolmteist on DNA spetsialist, Nobeli preemia lau­ ainet Fellini, Pasolini ja Artaud' loomin­ instrumenti. Libreto keele valik oli vaba. reaat James D. ^Watson, mõiste "virtu­ gust, tugineb seekord Renzo Rosso draa- Kolmevoorulisele võistlusele laekus üle aalne reaalsus" kujundaja Jaron Lanier... matekstile, mis kirjutatud Berliini müüri 200 teose 37 riigi esindajalt; poolfinaali Intervjueeritavad etendavad rolli, mis tra­ langemise aegu. Pikantse loo ingliskeelne pääses üheksa ja finaali kolm tööd. ditsioonilises ooperis kuulub lauljaile, tõlge pärineb Almeida teatri muusikajuhi, Lõppvooru valitud ooperid kantakse ette

S 6/02 pole publik mitte alati ideaalne baro­ meeter. Muusikud peavad seda taipama omaette olles." Aasta tagasi ilmunud CD- le "Inside Out", millel kõlab hulk teeni­ matult unustusse vajunud kontsertlindis- tusi, on lisandunud uus, koomilisevõitu pealkirjaga album "Always let me go" (albumi nimi on firma ECM Records presidendi Manfred Eicheri vaimuvälga­ tus) mis peaks Jarretti ennustuse kohaselt kujunema üsna radikaalseks, plaadil on jäädvustatud vaid trio absoluutseid kõrghetki.

i 21. septembril toimub Southamptoni ülikooli muusikateaduskonnas konve­ rents "Cage 2002 - 90/10". Lahtikirjutatuina tähendavad arvud seda, et happening'i, ettevalmistatud klaveri, aleatoorilise muusika, kümnete heli-kir- jatehnikate ja veel kes teab mille leiutaja John Cage'i eludaatumid annavad põhjust kõnelda kahest aastapäevast: 5. septembril möödub 90 aastat tema sünnist; 12. augustil 10 aastat surmast. Southamptoni konverentsi põhiettekande "John Cage as Exemplary Creator" peab David Nicholls. Tähendusrikkaid (aasta)arve pakub ka Cage'i looming. John Cage. Noodid peas. Vaikus samuti. Näiteks aasta 1952, mil näitlejate, bale­ riinide, muusikute, helitehnikute ja lavatööliste osalusel sai ühes Põhja- Carolina kolledžis esmakordselt teoks tuleval suvel Londonis (Almeida Festival happening. Seega tähistab happening 2003) ja siis selgub ka võitja. "Genesis 50. sünnipäeva. Või ka fakt, et selsamal Prize for Opera" finaali valiti austraallase 1952. aastal tõi John Cage Woodstockis Jonathan Millsi "The Eternity Man" publiku ette oma mõistatusliku klaveri­ (libreto Dorothy Porter); kanadalase Paul pala "4'33"", mida "esitades" tuleb Frehneri "Sirius on Earth" (libreto pianistil neli minutit ja kolmkümmend Angela Murphy) ja iirlase Jürgen kolm sekundit klahve puudutamata Simpsoni "Thwaite" (libreto Simon Avi Benjamin klaveri taga istuda. Müütiline "4'33"" Doyle). mõjub täna nagu vaikuse päästerõngas, mille nulli-filosoof Cage heitis publikule juba pool sajandit tagasi. Arvata võib, et Pianist Keith Jarrett, kes aastas vaid punkti pani, meenutab džässikuninga Cage'i topelt-aastapäeval koguvad jõudu korra või paar lahkub oma New Jersey sõnul pikka improvisatsiooni soolo- need hääled, mis siiani on kaunis arg­ maakodust, et Gary Peacocki (kontra­ klaverile, mida sisu ja arenduse huvides likult väitnud, et John Cage oli Arnold bass) ja Jack Dejohnette'i (löökriistad) ei saa kärpida (intervjuu 27. juuni La Schönbergi õpilastest ainus, kes seltsis mõni kontsert anda, alustas oma Repubblicas). Samas intervjuus nendib Maestrost kaugemale kuulis ja nägi. suveturneed 26. juunil Carnegie Hallis. Jarrett, et pole oma varasemate soolo- Mailis Põld New Yorgile järgnesid Lucca, Milano, esinemistega sugugi rahul ja et mitte Rooma, Barcelona, Antibes ja Montreux. stampidesse takerduda, on ta soolomän- Avi Benjamin (s 1959 Tallinnas), kes Vaid kuus kontserti Euroopas. Üksildane gus püüdnud taas nullist alustada - aima­ on Avi Nedzvetsky nime all õppinud Jarrett, keda veel lähiminevikus rõhus mata ka ise, kui heasse vormi võib pärast Tallinna Riiklikus Konservatooriumis haiglaslik, järjest süvenev kurnatus, on kuus aastat kestnud pausi jõuda. Endis­ kompositsiooni, pedagoogikat ja klaverit kroonilisest väsimusest nüüdseks jagu aegse tiheda kontserdigraafiku üle arut­ ning töötab praegu Tel Avivi Gesher- saanud ning haigusseisundist valgus­ ledes leiab Jarrett: "(...) olen aru saanud, Teatri muusikalise juhina, pälvis tiitli aastate kaugusel. Jarretti sõnul vabanes ta et on parem mitte esineda liiga palju ega Parim Iisraeli teatrihelilooja 2001 depressioonist autobiograafia kirju­ olla kogu aeg rahva keskel. Et mõista, muusikali "Devil in Moscow" eest. tamisega. Raamat, millele ta hiljaaegu kas tegemist on hea või halva muusikaga,

muusika 6/02 9 Allikal käik Rahvamuusikareis Novgorodi ja Peterburi AIN SARV

Suurem hulk tänapäeva inimesi joob allikavett pudelist. Nad arvavad, et nii ongi õige ja hea. Tegelikult on see ersats. Kes kordki allikal joonud, see teab. Kellel läte koduõues, teab veel paremini.

Üks huvitav seltskond kogunes kevadiselt soojal maikuul Tallinna, et allikale min­ na. Rahvamuusikatudeng Mari Toivola ning pillimeister ja uurija Rauno Niemi­ nen tulid Soomest, legendaarne pillimeis­ ter ja pillimees, hiiurootsi kandle taas­ elustaja Styrbjörn Bergelt oma abikaasa Gerdiga ning eesti päritolu muusik Günt­ her Suurkuusk Rootsist, Ole Bulli Aka­ deemia arhivaar ja pillimees Arne Ander- Anatoli Mehnetsov (vasakul) dal koos oma "isikliku" pillimeistri Sig- vaatleb, kuidas Rauno Nieminen vald Refrlieniga Norrast. Tallinnas ühine­ ja Krista Sildoja hiiurootsi kandleid mängivad. sid seltskonnaga Rootsist pärit, aga eesti juurtega rahvamuusik Sofia Joons ning Sarvede pere rahvamuusikaarmastajad Õie, Maarja ja Ain, vahepeatusel Vil­ jandis Kultuurikolledži rahvamuusika- Vladimir Povetkin mängimas õpetuse vedajad kandleõpetaja Elo Kalda 12. sajandist pärit kitsast ja viiuliõpetaja Krista Sildoja ning Rapla mänguaknaga guslit. maakonna pillimeister Rait Pihlap. FOTOD AIN SARV Meie reisil oli kaks sihti: Vladimir Povetkin ja tema töö Novgorodis ning Russi ehk Vana-Vene riigi tekkimine. Just Anatoli Mehnetsov ja tema töö Peter­ Novgorodi väljakaevamistest saab palju buris. Mehed, kes on oma unistuse rah­ andmeid Skandinaavia viikingite kultuu­ vamuusika vallas teoks teinud ning te­ ri kohta, kuna sealses pinnases säilib gelevad sellega kõige laiemas ja sügava­ arheoloogiline kultuurikiht väga hästi. mas mõttes. Näiteks kasetohule kirjutatud kirju on Praeguse Loode-Venemaa need piir­ säilinud üle tuhande ja nende tekstid konnad olid läänemeresoomlaste asualad, lasevad meil pilku heita tolleaegse elu mille käekäiku mõjutas oluliselt viikingite tähtsatele sündmustele ja tavalisse argi­ idatee 8.-9. sajandil ja selle tulemusena päeva. Ei ole siis ime, et just Novgorodist

10 muusika 6/02 on leitud Põhjala vanimate keelpillide üksteisega lõpmatult palju arutada. Lisaks kuigi nood vanad pillimehed (ja -naised) katked ning et seal neid ka põhjalikult päevastele selgitustele saime õhtul osa olid veendunud, et nad poole sajandi uuritakse. pikast loengkontserdist, mis oli Vladimiri järel enam mängida ei oska, olid sõrmed ettekanne samal ajal toimunud (vist üle­ kunsti ometigi meeles pidanud! Nii saigi Vladimir Povetkin, keda õppisin tundma venemaalisel) muuseumitöötajate konve­ veel 1980. ja 1990. aastatel videole Igor Tõnuristi ja Leegajuse kaudu 1980. rentsil. Kontserdile järgnes veel pool ööd salvestada kümneid vanu lugusid ja laule aastatel, on sündinud 1943. aasta veeb­ ühist laulmist südaöösel küpsetatud plii- gusli saatel, mänguvõtteid, jutte pillimän­ ruaris Stalingradi lähedal ja saanud nide, mee ja moosi ning Venemaal alati gust ja palju muud äärmiselt väärtuslikku. Kurskis kunstipedagoogilise hariduse. maitsva teega. Aitäh, Vladimir, ja kõik su Anatoli sõnul on praegu neist mängijaist 1969 asus ta tööle Novgorodi kaitseala- head kaaslased! elus veel ainult üks. Nii et oli tõesti muuseumi kunstnikuna, tegeldes samal viimane hetk. Aga tänu salvestustele on ajal ka puuskulptuuriga. 1975 hakkas ta Reisi järgmine päev viis meid Peterburi. nüüd võimalik õppida! taastama arheoloogilistel kaevamistel lei­ Juba 1970. aastatel loodi tollase Rimski- Pärast seda õnnevapustust läks aga tud puitesemeid - esiti mitmesuguseid Korsakovi-nimelise Leningradi Riikliku lahti tõeline pidu, kus läbisegi mängisid, tarbeasju ja kasetohukirju, seejärel ka Konservatooriumi juurde rahvamuusika laulsid ja tantsisid meie grupi muusikud, muusikariistu. laboratoorium, mida juhatas folklorist keskuse töötajad ja tudengid. Lahkumine Meie tutvumise ajal oli Vladimir juba Anatoli Mehnetsov. 1976 hakkas seal te­ oli kurb, seda leevendas aga sügav tänu ja virtuoosne guslimängija, kuna leidis, et gutsema folklooriansambel, kellega ole­ vennastumise tunne. Ja veel suur rõõm, pillide restaureerimiseks on vajalik nen­ me Leegajuse päevil korduvalt kokku et saime kaasa koopia nende vanade gus- dega ühes keeles mõtlema hakata, neid puutunud. Sellest on sugenenud sõprus, limängijate videost ja loa seda oma rah- oma funktsioonis tundma õppida. Muu­ mida nüüd küll saab palju harvemini vamuusikaõpetuses kasutada. Aitäh, head sikalist eelharidust Vladimiril polnud ja värskendamas käia. 1989 loodi konser­ sõbrad! muusika, mida ta mängima hakkas, läh­ vatooriumis (esmakordselt Venemaal) tus pillist endast. Siiski tahtis ta teada rahvamuusika (etnomusikoloogia) osa­ Reisimuljed on nüüd juba selginenud ja kõike, mida oli võimalik tolle ammuse kond ja 1995 kutseline folklooriansam­ sellepärast palusin oma kaaslastel öelda, aja muusika kohta leida. Selline lähene­ bel. Praeguseks on Venemaa Folkloori- mis neis sellel reisil kõige tugevamaid mine viis aga paratamatult vana rahva­ liidu vaimsel toel esialgsest laboratooriu­ muljeid ja mõtteid äratas. kunsti igakülgse tundmaõppimiseni ja mist välja kasvanud iseseisev Peterburi mul on hea meel, et ühe olulise teejuhi ja Folkloori-Etnograafia Keskus, mida Styrbjörn Bergelt: mõttekaaslasena sel teel nimetab Vla­ finantseeritakse riigieelarvest. Keskusse Põnev oli näha vanimate, mänguakende- dimir meie tuntuimat rahvapilliteadlast ja on koondatud suur hulk käsikirju, heli- ja ga guslide rekonstruktsioone, aga etnograafi Igor Tõnuristi. videosalvestisi, pille jpm. Side konserva­ sügavaima mulje jättis Vladimir ise oma Vladimir Povetkin on olude ja mitte- tooriumiga pole muidugi katkenud - pikkade improvisatsioonidega eri gus- mõistmiste kiuste loonud oma kultuuri­ keskus on üliõpilastele pidevaks õppimise lidel. Külaskäigul Peterburi konservatoo­ keskuse "Muusikalised Muinsused". ja praktiseerimise kohaks, seal toimub riumi rahvamuusikakeskusse oli minu Novgorodi linn toetab seda kuigivõrd ra­ suur osa erialasest õppetööst. Enam kui jaoks tipphetk selle video vaatamine, kus haliselt, aga põhiline tehakse ikkagi entu­ kümneaastase võitluse tulemusena on nägime vanu guslimängijaid Peterburi siasmist. Keskuse majas on üles pandud jõutud nii kaugele, et etnomusikoloogia ümbrusest. püsiekspositsioon vanadest pillidest ja pole enam spetsialiseerumine muust rahvakunstist. Seal käib pidevalt muusikateaduse erialal, vaid omaette eri­ Krista Sildoja: koos mõnikümmend asjahuvilist, osa ala, mille programmi saab koostada oma Setomaa, Pihkvamaa - vana ja räämas... neist moodustab ka folklooriansambli, sisemistest vajadustest lähtuvalt. viimasest veidi kenam Novgorodi linn. mida juhib suurepärane rahvalaulutundja Keskuses näidati meile tõelist pärli - Vaikses Novgorodis askeldab vaikselt Natalja Popova. Koolidele ja turistidele filmi kümmekonnast nii ehtsast Vladimir Povetkin, kelle juured on nii pakutakse rahvamuusika ja rahvatantsu vanapärasest guslimängijast, et seest võt­ tugevasti maas, et raske teda ette kuju­ kontserte põhjalike kommentaaridega. tis kõhedaks. Kas tõesti on Peterburi kan­ tadagi juurteta muus maailmas. Ta austab Need meenutavad väga paljus meie dis, Novgorodi- ja Pihkvamaal selline oma maad, rahvast, selle rahva põlist kul­ omaaegseid "Leegajuse" loengkontserte. kandlemäng veel nii laialt elus? Meil tuuri ning oskab seda suhtumist väljenda­ Muidugi ollakse ehtsates omavalmistatud näiteks on säilinud küll paar fotot vanast da sõnades. Ta teab, et tema teadmised rahvarõivastes. Vladimir ise kannab va­ labaga kandlest Setomaal, aga pole ühtki põhinevad olnul. Ta on pisut nukker, sest navene rõivaid iga päev ja oli natuke helisalvestist. Siin aga lausa videolindil ja seda teadmist ei peeta tänapäeval enam kurb, et meie talle rahvarõivis külla ei kümnete viisi. Anatoli Mehnetsov kõne­ oluliseks. tulnud. les, et oli oma ekspeditsioonidel kohanud Saime põhjalikult uurida Vladimiri vanu pillimehi, kes kurtsid, et pole enam Rauno Nieminen: pillirekonstruktsioone. Mulle pakkus pilli ja pole mitukümmend aastat mängi­ Oli suur üllatus, et reisikaaslaste hulgas erilist huvi teada saada, et nüüd on ar­ da saanud. Seepeale tehti neile mõned oli nii palju häid hiiurootsi kandle heoloogiliste leidudega tõestatud poogen- selle piirkonna tüüpilisemate labaga gus- mängijaid. Novgorodi pillidega olin tut­ pillide olemasolu Novgorodis juba lide rekonstruktsioonid ja võeti need jär­ tav vaid kirjanduse kaudu. Nende 10. sajandil. Pillimeistreil ja -uurijail oli jekordsele ekspeditsioonile kaasa. Ja nägemine ja neil mängimine oli aga

muusika 6/02 11 midagi muud. Tore oli taas näha inimesi, Hea, et kusagil on veel allikaid. Kas meil eesmärke, nii muusikalisi kui ka üldkultuu- kes on aastakümneid teinud sama tööd on veel neid? Kas Viljandi Kultuuri- rilisi. Suvepealinnana on Pärnu muutunud kui ma ise: valmistanud, uurinud ja kolledžist kujuneb paik, mille juurde tul­ ühtlasi ka kultuurilinnaks, mis ei peibuta mänginud muinasaegseid pille. Meeldiv lakse kui lättele? Või peame edaspidi lep­ ainult mere, ranna, puhke- ja raviasutuste, oli sellesse seltskonda kuuluda. Meid on pima pudelijookidega? meeldiva olme, väga hea toitlustamise ja ju maailmas õige vähe. erilise rauge-turvalise atmosfääriga, vaid ka Autor tänab Põhjamaade Ministrite pidevalt toimuvate kultuurisündmuste Sofia Joons: Nõukogu Tallinna Infobürood ja Viljandi jadaga. Ja nende keskel domineerib juuli­ Peipsi järve ümbrus on äärmiselt huvitav Kultuurikolledžit. kuu esimesel poolel oistrahhiaana. Tegijad kultuuriala. Praegune dünaamika ning peavad juba praegu arvestama, et neid võr­ ajaloolised andmed ja lood moodustavad reldakse ka iseendaga aastate lõikes. See koos hästi võluva loo, millest ma enne seab esmaseks ülesandeks olla kunstiliselt seda reisi küll teadsin, aga mida ei olnud David Oistrahhi võimalikult kõrgel tasemel. Publik on isiklikult tajunud. Õppisin nägema Peipsi emotsionaalne, kuid äärmiselt tasemetund- järve siduva elemendina. festival aastal 2002 lik. Ta ütleb näiteks: oo, kuidas möödunud Tagasivaade Pärnus aastal Eesti Filharmoonia Kammerkoor Rait Pihlap: kuusteist päeva kestnud Jenningsiga laulis!! Niisugused ütlemised Vaadates vanade pillimeistrite valmis­ on kolmemõõtmelised... Publik tuleb kuu­ tatud kandleid, tuleb tunnistada, et kõik muusikapidustustele lama Michel Lethieci klarnetimängu igas uus on hästi unustatud vana. Tollaseid VIRVE NORMET ansamblis ja koosluses, sest ta on kord sel­ meistreid iseloomustab suurepärane lest juba "maigu suhu saanud" ja teab käsitööoskus, leidlikkus ja kõrgelt are­ Pilguheit festivalile saab olla vaid põgus, mehe kõrgeimat klassi; ta jookseb tormi nenud ilumeel. Neil oli ka väga hea sest need 16 päeva ja 27 kontserti on Moskva vaimulikele kooridele ja Läti raa­ materjalitunnetus. Just nimelt tunnetus, omaette võetuna nagu muusikaline suur­ dio koori kontsertidele. Need kollektiivid sest vaevalt, et vanasti oldi teadlikud vorm, mille analüüsimiseks oleks vaja võiksid anda ridamisi kaks-kolm erineva mingi puidu või traadi surve- või tõmbe­ rohkem teadmisi, teavet ja ajalist dis­ kavaga kontserti ja huvi ei raugeks. Publik tugevusest arvudes. Müts maha tolleaegse tantsi. avastab ülimeelsasti ka noori talente. Pärnu mõtlemise ja tollaste inimeste ees. Oistrahhi festival Pärnus loeb oma leid on Jaapani dirigent Kiyotaka Teraoka, Peaaegu igale reisil nähtud pillile võiks aega aastast 1970. Selle taassünd pärast kes kolmandat aastat meistrikursusel end panna nimeks "pühendumus". mõningast vahet (aastast 1991) leidis aset täiendab ja ka kontserte juhatab. Tänavune 1997. aastal. Traditsioonile andis uue elu rõõmus avastus oli noor Soome pianist Õie Sarv: ning paljus ka loominguliselt uue sisu Antti Siirak, kelle esitatud Mozarti Kla­ Novgorodi olen aastaid sidunud muusikapedagoog ja tšellist, Pärnust pärit verikontsert C-duur (nr 13) viis ekstaasi nii Povetkini nimega, keda õppisime tundma Allar Kaasik. Viimased neli aastat on Moskva Kammerorkestri "vanad kalad" paarkümmend aastat tagasi, kui ta käis põhitöögrupis loomingulisel poolel suurte kui ka saalitäie publikut. Aga samavõrra Tallinnas. Temast õhkub esivanemate kogemustega raadiotoimetaja (praegu kul­ vaimustus kuulajaskond ka meie oma klar- jõudu ja aastate jooksul kogutud tarkust, tuuriministeeriumi nõunik) Margit Peil, netisti Toomas Vavilovi ja Kristjan Järvi aga on karta, et praegune kiirühiskond ei Pärnu-poolse administraatori ja koordinaa­ ühismusitseerimisest Pärnu Linnaorkest­ mõista teda. Ta on olnud ja jääb edas­ torina Herme Endoja ning raamatupida­ riga (Aaron Coplandi Klarnetikontsert). pidigi erakuks. Peterburis elav Anatoli jana Merike Krais. Kolm aastat on nüüd Selliste näidete loetelu saaks pikk. Kuid Mehnetsov on täielik vastand kestnud tihe koostöö maestro Neeme tulles tagasi festivali mitmetahuliste ees­ märkide juurde, ei ole Pärnu Linnaorkestri Povetkinile, temas on palju ülevoolavat Järviga, kelle dirigeerimise meistrikursus rõõmu. Mõnusate tundide jooksul oman­ on arenenud üheks festivali olulisemaks rakendamine ja sellele edasiarenemiseks dasime naljaga pooleks palju teadmisi. osaks, Neeme Järvi Suveakadeemiaks, mis suure võimaluse loomine mitte viimase Mõlema mehe tähtsus oma kultuuri­ lisab kogu ettevõtmisele ainuomast noorus­ tähtsusega. Orkestri eksisteerimise üks stii­ ruumis on tohutu. Loodan, et noored likkust, sära ja tõeliselt rahvusvahelist kan­ muleid ongi osalemine Järvi meistrikursu­ oskavad seda hinnata. depinda. See on teema, mis väärib eraldi sel, mängimine koos väga heade solistide­ esile tõstmist. ga, kogemuste saamine selliste hiidude käe all nagu Järvi ja Jorma Panula, rääkimata Maarja Sarv: Festival on arenenud ja üha arenemas. neljateistkümne eri rahvusest kursuslase Sel reisil ei olnud mu eesmärgiks niivõrd Seda on märgatud ja järjest rohkem ka erinevast dirigendikäekirjast... Mida võib infot koguda (mis vahel ka keeleliselt mõistetud. üks provintsiorkester veel ihaldada?! raske oli), vaid kogeda mingit teist maail­ Eestimaa kümnete festivalide seas on ma, teisi inimesi. See õnnestus. Sõit on • tal oma nägu, koht ja aeg, oma imidž ja Pärnu suvi ilma Oistrahhi festivalita minu jaoks mingi tähtsa teeraja algus, oma toetajad. Tahaksin rõhutada, et festi­ oleks poolik. On peresid, kes tulevad Sak­ mida mööda kunagi (ja ehk praegugi) vale ei saa vastandada, ühe edu ei tule samaalt, Rootsist, Soomest ja Eestist siia edasi kõnnin. teis(t)e arvelt, ühte kiites ei alahinnata teisi. puhkama just festivali ajaks, sest piletid on David Oistrahhi festivali võib nimetada "demokraatliku hinnaga" ja kontserdid laiapõhjaliseks. Ta ühendab endas palju head. Interneti vahendusel küsitakse juba

12 muusika 6/02 Maarika Järvi

Mikael Helasvuo, Antti Jorma Panula ja Neeme Järvi. Siirala ja Michel Lethiec. FOTOD ANTS LUGUS kevadel festivali programme ja planeeritak­ soovi järgi. dar Singi loomingust ning seda jagus teis­ se oma reise. Vahel tundub, et Eesti muusi­ Üheks festivaliga seotud ülesandeks on tessegi kavadesse. Hommik raekojas (10. kute ja muusikast lugupidavate kodanike korraldajad võtnud kultuuriloolisest aspek­ juuli), kus varalahkunud helilooja laule ja valdav enamik käib korra või rohkem festi­ tist hindamatu projekti korrastada ja välja kammermuusikat esitasid sellised suurepä­ valilt läbi. Kontsertide rohkus ja mitmeke­ anda kogu Kuldar Singi looming. Täna­ rased interpreedid nagu Kaia Urb (sop­ sisus pakub ju ka igaühele midagi tema vusel festivalil oli kaks kontserti ainult Kul­ ran), Maarika Järvi (helilooja lemmikinst-

muusika 6/08 13 rument flööt), Kalle Randalu (klaver) ja kandja; Pärnusse armunud Bella Davi- pühadus peab läbi tegema oma argipäeva- Tallinna Keelpillikvartett (Urmas Vulp, dovitš; tema poeg, maailmakodanik funktsioonid ja etapid, et meistriks ei sün­ Olga Voronova, Toomas Nestor ja Teet Dmitri Sitkovetski, keda meiegi viiulipeda- nita, isegi kui sünnitakse geniaalsena... Järvi), oli täiuslik esituselt ja hõrk helilooja googid nimetavad hetkel maailma esiviiuli- Ja lõpuks ei saa meenutamata jätta, et vaimulaadi tabamiselt. Tahtmatult tuli mõ­ kunstnikuks ja kes oma kõrget klassi ka festivali juures ja kohal, kas reaalsena või te, kui hästi oli kava koostatud-järjestatud, 3. juuli õhtul Endla teatris kaunilt de­ tunnetatava-aimatavana kõrgus kogu aeg aga see on juba punkt Allar Kaasiku monstreeris; kammermuusika liinis olid Neeme Järvi isiksus. Elevust tekitas asjaolu, plusspoolele. kohal elav legend, tšellist Anner Bylsma et sellel festivalil osalesid ka kõik kolm Festivali üks absoluutseid tipphetki Hollandist ning juba tuttavad virtuoosid nooremat Järvit: Paavo avakontserdil, pärineb samuti Kuldar Singi loomingust. Soomest - Tuija Hakkila koos oma aja­ Maarika paljudel kontsertidel, Kristjan 6. juuli kontserdil, kus laulis Läti raadio loolise klaveriga ja flöödikunstnik Mikael 11. juulil Pärnu Linnaorkestriga, väga põ­ koor Sigvards Klava juhatusel, oli kavas Helasvuo. Flöödivirtuooside poolest oli neva kavaga. Kui mingi igatsus veel "taba­ vaid kaks teost: Kuldar Singi Psalm nr 89 festival rikkalik. Siin oli Maarika Järvi, kes mata imest" hinge jäi, siis - oleks tahtnud ja Sergei Rahmaninovi Vesprid. Paljud olid on koos isaga kõik kolm viimast aastat kuulda kahte väga tõsist ja väga tasemel tulnud kuulama koori ja Vespreid, sest väga aktiivselt kaasa teinud küll meist­ orkestriga sümfooniakontserti Jorma Psalm kui esiettekandena kõlav teos oli rikursuse harjutusorkestriga, küll kõikvõi­ Panula ja Neeme Järvi ainudirigeerimisel... tundmatu. 1995. aastal manala teele läinud malikes kammerkooslustes, küll koos helilooja on Psalmi loomisaastaks märki­ orkestritega flöödikontserte esitades. nud 1993. Baltimaade parim koor ja tema Festivali lõpupäevadel saime nautida ka dirigent tõid selle siira ja kaunilt kõlava temperamentse Camilla Hoitenga võluvat Viiulijazz Tartus teose meieni nii täiuslikus esituses, nii hin­ flöödimängu nii koos XXI Sajandi MART JAANSON gestatult ja muusikaliselt puhtalt, et see Orkestriga Erki Pehki dirigeerimisel kui ka vapustas. Firma Editroom helirežissöör koos Maarika Järvi ja Monika Mattiese- Vanemuise Kontserdimaja produtsendi Enno Mäemets võttis oma professiooni ta­ niga Singi "Flöötide sümfoonias". Ja mui­ Merle Kollomi juhitaval suvefestivalil "To­ sandilt mulje kokku lausega: "See ei vaja dugi veel Conrad Sternmann oma flöötide­ sin+1" ("13 originaalset muusikaelamust ühtki duublit, võib kohe plaadile kirjuta­ ga! suvises Tartus") pakutakse ligi pooltel da!" Festivali lõpupäevi ilmestasid kaht kontsertidel otseselt jazzi. Neist järje­ Üle kahe nädala kestev festival on suu­ laadi sündmused: Neeme Järvi Suve- kordne leidis aset 8. augustil Vanemuise repärane suhtlemisvõimalus Eesti ja välis- akadeemia lõpetamise kontserdid koos Kontserdimajas. Musitseeris kvartett koos­ muusikute vahel. Kammermuusika võrra­ tunnistuste kätteandmisega ja kolm vaatust seisus Lasse Joamets (viiul), Tanel Joamets tumaid hetki oli Olivier Messiaeni "Kvar­ nn Raeballetti, mille esitas 14. juuli hom­ (klaver), Toivo Unt (kontrabass) ja Tanel tett aegade lõpust", musitseerisid Michel mikupoolikul koreograaf Teet Kask koos Ruben (löökpillid). Lethiec, Arvo Leibur, Teet Järvi ja Peep kammermuusikutega. Kolme umbkaudu Sattusin mõned päevad enne kontserti Lassmann. Väga vähe oli kontserte, kus tunnipikkuse programmi keskne teos oli vestlema tuttava jazzmuusikuga, kes leidis, esitajate valik piirdus vaid ühe maa või Helena Tulve "Ithaka", millele eelnes igal et Eestis mängitakse valdavalt "banketijaz- kollektiiviga. Ja sellelgi puhul oli kavas kontserdil erinev muusika, andes sellega zi", st jazzi, mida iseloomustab liigne ar­ Eesti heliloojate muusika. Isegi Moskva iga kord ka justkui erineva "võtme" ja vestamine publikuga - mahedus ja jahedus, Patriarhaadi Koor esitas (meelsasti ja väga tonaalsuse "Ithaka" tantsimiseks ja mõist­ vähene agressiivsus. Puuduvat jazziklubid, hästi!) meie Galina Grigorjeva helitöö ning miseks. Etendused pakkusid suurt huvi ja kus mängijad saaksid end mitmekümnemi- tellis järgmiseks aastaks uue. tekitasid poleemikat. nutistes soolodes täielikult avada, ning Kontsertide kavade ja esitajate "kom­ Neeme Järvi Suveakadeemia hõlmas vajalik hulk maailmatasemega jazziõpeta- poneerimine" ühtseks programmiks on fes­ tänavu meistrikursusi viiuli, klarneti, jaid. Selline olukord kurvastavat ka muu­ tivali loominguline köök. Ja selle töö eest, klaveri, kammeransambli ja orkestri- sikuid endid. olles jälginud kolme viimase aasta Oist- dirigeerimise erialal. Juhendajad olid vas­ Pean end jazzile mõningal määral küll rahhi festivale, annan küll kunstilisele ju­ tavalt Viktor Pikaizen, Michel Lethiec ja vastuvõtlikuks, kuid sel alal suhteliselt hile kõrge hinnangu. Sellest tööst sõltub Kalle Randalu ning dirigendid Jorma tagasihoidliku kogemusega inimeseks. festivali iga päev ja kunstiline tervik. Nagu Panula ja Neeme Järvi. Meistrikursuste Püüdsin seda hinnangut mõttes edasi aren­ kuulsuste ja tippsündmuste jagaminegi ko­ kontsertide sobitamine festivali programmi dada ja oletasin, et meie ühiskond lihtsalt gu festivali peale. Kui avakontserti juha­ lisab Oistrahhi festivalile just seda uut ja ei soovi (veel?) ülal pidada või vähemalt tanud Paavo Järvi tegi delikaatselt ka kesise omapärast, mis köidab kuulajat ja seob austada "ürgseid", "õhust ja jazzist" (orkestri)mängu puhul hea näo ja võttis õppureid. Kammermuusikud musitseerivad elavaid muusikud, kes minu arusaamist tõesti Pärnu Linnaorkestrilt maksimumi, vastloodud kooslustes, dirigendid dirigee­ mööda moodustavad iga elujõulise jazzi- siis Moskva Kammerorkestri saabumisega rivad teoseid osade kaupa, vahetades suju­ kultuuri vundamendi. algas n-ö kuulsate külaliste periood: maail- valt üksteist välja, publiku seas istuvad Mõtisklenud selliseid mõtteid, kuu­ mastaar Galina Gortšakova, kes proovidel maestrod, kaasa elades ja innustades... See lanud kodus läbi mõne jazziplaadi ja sirvi- laulis kui tõeline Metropolitani täht, aga ei kõik on sootuks erinev n-ö tavakontserdi nud Joachim E. Berendti jazziraamatut, olnud kontserdi ajaks pisut hääle kaotanu­ hillitsetud olemisest. Muusika omandab läksin kontserdile. Vanemuise Kontserdi­ na enam nii "super"; Viktor Pikaizen - kuidagi teised dimensioonid ka publiku maja oli püüdnud astuda akadeemilise Oistrahhi lemmikõpilane ja traditsiooni jaoks: kuulaja näeb, kuidas laval sündiv kontserdiasutuse imagost sammu jazzi-

14 muusika 6/02 ainult (rütmiliselt küll täpne) nootide vir­ varr koos puhkusega mõnedel harmoonia põhihelidel ning kui meloodialiinid (loe: mõtteliinid) pole selgelt eristatavad, jäävad kontrabassisoolod väheütlevaks; seda eriti hetkil, mil klaveri harmoonia vaikib ja bas­ simängija vastutab ühtaegu nii harmoonia kui ka meloodia hoidmise eest. Kuid võib­ olla oli ka siin oma süü helivõimendusel. Vendadest Joametsadest vanem, Tanel on tuntud ka kontsertpianisti ja vabaimp- roviseerijana, tema puhul on väljakujun- datud pianistliku aparaadi pidev töökorras hoidmine loomulik. Peale tehnilise üle­ oleku iseloomustab tema mängu alati ülim emotsionaalsus, teatavas mõttes "ründav" lähenemine, mis vahel viib isegi liial­ dustesse. Tanel Joamets on solistinatuur ja tahab end laval alati millegi originaalsega maksma panna. Mõnedes õnnestunud soo­ lodes (nt Gillespie' "Night in Tunisia") oli klubiliku poole - tooliread olid asendatud kontserdi lisapala, Gershwini "Summer­ see suureks vooruseks. Puuduseks oli see ümmarguste kohvikulaudadega, võis juua time" plaksutati välja kindlasti mitte ainult aga jazzkombo integratsiooni mõttes (kasu­ ja näksida. viisakusest. tades Joachim E. Berendti terminoloogiat): Lavale tulnud neli muusikut esitasid suhteliselt traditsioonilises jazzis oleks saa­ umbes pooleteisttunnise kava jazzist, mida Mõned analüüsivad mõtted detes tahtnud kuulda tüsedamat, selgemat, liigitaksin traditsiooniliseks, st impro­ Kontserdi "nimikangelane" Lasse Joamets toetavamat harmooniat, makstagu selle viseerid bebop4\iku\t peamiselt üldtuntud on vähemalt eesti oludes silmapaistev jazz- eest vahel kas või originaalsuse arvelt. teemadel (Ellington, Gillespie, Monk, viiuldaja. Esmalt sellepärast, et jazzviiulda- Peab ütlema, et kontserdi suurimad Jobim jt). jaid on üleüldse vähem kui teistel pillidel elamused sain löökriistamängija Tanel Ru- Kogesin jälle, kuivõrd määrav on jazzi- "jazzijaid", Eestis tuleb siinkohal meelde beni esinemisest. Trummimängu, tõsi, ei kontserdi õnnestumisel kontakt publikuga. veel vaid Paul Mägi. Peale selle ühineb ohusta harmoonia ja soundi probleemid Tõepoolest, banketil on see välistatud. Lasse Joametsa mängus akadeemilise tipp- nagu keelpillide või klaveri puhul. Seevastu Jazziklubis võib loota pühendunud, kaasa instrumentalisti tehnika hea jazzitunnetuse kostavad löökriistade eksimused kuula­ mõtlevale ja elavale asjatundjate seltskon­ ja -elementide stiilse valdamisega. Kahjuks jale kohe kõrva. Ruben aga mängis filig­ nale. Banketi ja klubi vahele jääva jazzi- kostis aga tema mäng saali tihti justkui raanselt, lisaks veel värvikalt, kuid mis kontserdi algul ei tunne muusikud publikut summuti kaudu, vähemalt sinna, kus mina peaasi - kergelt, justkui mõistusega (sel­ ning enamasti, vähemalt uute kombode istusin, - lava ette. Tõenäoliselt helitehnika les mõttes sobides ehk rohkem Lasse Joa- puhul, ka vastupidi. tõttu ei saanud peaaegu üheski kiires loos metsaga). Näis, et just Ruben suutis oma Ka kõnealune kvartett alustas kõhel­ Lasse Joametsa soolosid korralikult jälgida, mänguga muusikud ja publiku ühes rüt­ des: käivitati rütmimasin, soleeriti ja imp­ eriti kui neid saatis kogu ansambel. Kui aga mis hingama panna. roviseerid, kuid muusikute üle keskmise nimetatud võimalus puudub, muutub Kokkuvõtteks. Kavalehel seisis kont­ mängutehnika ei tundunud veel sattuvat mängija pingutus taustaks ja tulemus serdi tutvustusena: "tuntud ja tundmatud resonantsi südametega, ei nende endi ega kaldub tõepoolest "banketijazzi" poole. teemad isikupärases improvisatsioonikee- ka publiku omadega. Seda kõhklust kinni­ Aeglastes lugudes (nt Ellingtoni "In a les". Nagu öeldud, olid teemad siiski tas ka konferansjee rolli asunud bassist Toi­ Sentimental Mood") pääses Lasse Joametsa pigem tuntud. Isikupärast improvisat­ vo Unt, kes ehk liiga tihti meenutas kuula­ nelja oktaavi piires puhas, stiilne ja väga siooni pakkusid kõik neli muusikut - jaile muusikute nimesid ja teatas äkki, tihti leidlik mäng siiski piisavalt mõjule. seda kindlasti -, kuid isikupäraseks ja võib-olla pelgusest Tartu akadeemilise Kavas algselt väljakuulutatud kontra­ integreeritud, koos hingavaks ja mõtle­ vaimu ees, et tegu on lausa professorite bassimängijat Taavo Remmelit asendanud vaks komboks kasvamine on pikem prot­ kollektiiviga (Tanelid on Eesti Muusika­ Toivo Unt on teatavasti eesti üks tuntu­ sess. akadeemia õppejõud, Lasse Joamets Rova­ maid ja staažikamaid jazzbassiste. Mulle Publiku hulga üle ei tohtinud aga niemi kammerorkestri kontsertmeister, Unt on tundunud (ja seda tunnet kinnitas ka muusikud küll kurta - saal näis olevat ise, minu teada, Estonia teatri orkestri kõnealune kontsert), et tema mängu tuge­ täis. Ja arvestades Toivo Undi hinnangut, kontrabassimängija), justkui see tõdemus vaimaks küljeks on kindlus, millega ta ei saanud nuriseda ka publiku suhtumise oleks seotud jazzi vaimuga. Kuid koos lugudele põhja loob - seda nii pulsi hoid­ üle. Minugi mõtteis jäi peale mulje nau­ kontserdi teist kolmandikku alustanud mise kui ka harmooniaskeemis püsimise ditavast jazziõhtust. Gillespie' teemaga "Night in Tunisia" mõttes. Kiiretes lugudes häirib mind veidi hakkas resonants tasapisi tekkima ning tema soolode "paljusõnalisus": kui kostab

muusika в/02 15 BAGATELLID * EESTI

kuulusid hea ajaloofaktide tundmine, Talv Leo Normeti moodi. kaunikeelsed väljendid ja rusikas käsi FOTO SIRJE NORMET (nõukogude võimu suunas). 17. Stiilne kodu rohkete idamaiste detailidega. 18. Nn Normetite Ööülikooli pidamine kaheksakümnendate lõpul ja üheksaküm­ nendate algul, tänu millele sai valitud seltskond keskmiselt 22-aastasi noori kohtuda selliste inimestega nagu Juhan Viiding, Oskar Kuningas, Elmar Salumaa, Ilmar Laaban, Hando Runnel, Tunne Kelam, Andres Ehin, Tõnu Parming, Paul-Eerik Rummo jt. 19. Nõrkus heade ülikondade vastu, mis sageli kombineerusid roheliste ja lillade triiksärkide ning lipsudega, nagu juu- gendimehele kohane. 20. Tugev sisemine sund ümbritseda end noorte inimestega, kellest ta kedagi kahjustamata ammutas igavese nooruse Kakskümmend kuus 8. Mitme võõrkeele valdamine, silma­ eliksiiri. omadust miljonist, mis tegid paistva rõhuasetusega esteetikaalasel 21. Ehtprofessorlikud hajameelsushetked, sõnavaral. mille ära tabamisele järgnes alati ele­ professor Leo Normeti nii 9. Oskus flirtida võõrkeeltega, mida ta gantne käelaksatus vastu laupa. võluvaks: tegelikult ei vallanud. 22. Mõõdukas annus feminiinset elemen­ 10. Ennastsalgavus, millega ta sikutas ti, mis omapärastas professori käitumis­ 1. Fanaatiline juugendiarmastus, mis pani kadakat kultusfilmis "Mehed ei nuta". stiili. professori juugendit mitte ainult nägema, 11. Sulnis hääletoon, millega ta ütles 23. Nn vana kooli džentelmeni kombed, vaid ka kuulma, isegi kui keegi teine sel­ kuulsa lause: "Andestage, kuid lammas sh oskus uhkelt solvuda. lest põrmugi aru ei saanud. konsumeeris meie apellatsiooni" eespool 24. Suur töövõime ja oskus oma aega 2. Jalustrabav eruditsioon. nimetatud filmis. jagada ning mõistlikult lõõgastuda. 3. Sõltuvus raamatute ja plaatide ostmi­ 12. Tervislik toitumine, mis algas igal 25. Võime seada igas riigis vähemalt üks sest, mille tõttu tema lookas riiulid olid hommikul paljudest komponentidest suurmees sõltuvusse endaga suhtlemisest. ilmselt ühed rikkalikumad terves Eestis. kokku keedetud äärmiselt maitsva pudru­ 26. Armastus Hercule Poirot' vastu. 4. Siiras tahe eelmises punktis nimetatud ga- varandust teistega jagada. 13. Oskus serveerida kohvi, keeksi ja 17. septembril oleks muusikaesteetik Leo 5. Riimis rääkimine, isegi ametlikes asja­ tarvitada maitseaineid. Normet, kes tõenäosusteooria järgi oleks ajamistes. 14. Noor-Eesti mõjud igapäevakeeles, pidanud elama vähemalt 100-aastaseks, 6. Võluva kergusega sündiv, kohati tead­ ettekannetes ja kirjutistes. saanud 80 aastat nooreks. likult naivismi kalduv juhuluule. 15. Pikkade mõtestatud jalutuskäikude 7. Printsipiaalne ujumine oktoobrikuus. tegemine iga päev. Anneli Remme 16. Isamaaline mõtteviis, mille juurde

• Küsimus Peep Lassmannile: Miks te kandideerisite kolmandat korda Eesti Muusikaakadeemia rektori kohale? Tuleb jätkata seda, mis on pooleli jäänud. Esiteks, ehitusküsimused - akadeemia aula-kontserdisaali ehitamine. Teiseks, muusikahariduse küsimused. EMA on väga tihedalt seotud muusikakeskkooliga ja ka meile on eksistentsiaalselt oluline, kas muusikakeskkool kolib üle kesklinna. Kivimäele jäädes sumbub see kool vaikselt ära. Kolmandaks, õppejõudude palgad. Palgatasemete erinevus suuremate kõrgkoolide ja kahe väiksema, muusikaakadeemia ja kunstiülikooli vahel läheb järjest suuremaks. Peep Lassmann Ma loodan, et on võimalik poliitikutele selgitada, et nii see jääda ei saa ja on vaja FOTO ANTS LUGUS välja töötada abinõud, millega mõne aja jooksul palgatasemed ühtlustada.

16 muusika 6/02 Adolf Vedro ooperi "Kaupo" esietendus Estonias: 1932. aasta septembrikuu suursündmus

Saal oli välja müüdud ning asjatundjate hulk, kes kõik sõna tahtsid võtta, enneolematult suur: Artur ja Theodor Lemba, Rasmus Kangro-Pool, Oskar Kurmiste, Juhan Zeiger, Riho Päts, Eduard Visnapuu, Otto Grefenhagen ja isegi Soome ajalehed. Ühed tegid ooperi koos selle autoriga maatasa, teised avaldasid oma eitavat seisukohta tagasihoidlikumal kujul, kolmandad, ja neid oli enamus, suhtusid positiivselt, ning lõpuks leidus neidki, kes teost ülistasid. Osatäitjad väärisid aga kind­ lasti tunnustust. Kaupo oli Karl Viitol, Ursula - Ida Aav-Loo, Lembitu oli Kuldar Sink oleks saanud 14. septembril 60-aastaseks Karl Ots, Ako partii sobis nagu valatult Ta oli sõltumatu ja boheemlik natuur, Kommentaariks: Leningradi läks ta Benno Hansenile ning piiskop Albertit originaalne helilooja ja isepärane mõtleja. õppima sellepärast, et Tallinnas peljati - kehastas majesteetlikult Nikolai Kas ta oli ka iseõppija, nagu vahel aja­ vaimuliku poeg. Kord aastaid hiljem Suursööt. kirjanduses on väidetud? küsisin, kas nii öeldigi, et teda sellepärast Iseseisvalt õppis ta keeli, kunstiaja­ ei taheta, ja kes ütles. Siis kõneles ta, et Pidupäevaks kujunes Karl Õtsa lugu jms, ta oli üks suurema lugemuse ja dokumentide sisseandmisel olnud tal 50. sünnipäev ja 25-aastase laulu alal kuulamusega eesti muusikainimesi. Mui­ väga ebameeldiv vestlus prorektor Paul tegutsemise tähtpäev. Tema auõhtule dugi täiendas ta end uue muusika tehni­ Karbiga (rektor oli tollal Eugen Kapp, Estonia kontserdisaali kogunes roh­ kate alal ja avastas palju iseseisvalt, aga aga temani asi ei jõudnudki), kes iro­ kearvuline publik, oli palju südam­ seda on andekad heliloojad teinud alati niseerinud ja öelnud selgelt, et temasugu­ likkust ja kodust soojust, kingitusi, ja kõikjal. Komponistina iseõppijaks teda seid pole konservatooriumi vaja. Kuldar loorberipärgi ja lilli. Kohal oli riigi­ siiski nimetada ei saa. Kuldar Singi kõige võttis oma paberid ja läks, trügimist ta ei vanem abikaasaga. Suuri kiiduavaldusi olulisem õpetaja oli Veljo Tormis. Ta õp­ talunud. kutsusid esile juubilari esitatud aariad pis Tallinna Muusikakoolis (praeguses Leningradis ei tehtud tema päritolust ooperist "Juuditar", Tšaikovski ja eesti Georg Õtsa nimelises) alguses lühidalt mingit probleemi. Konservatooriumi jät­ heliloojate romansid, samuti duett Harri Õtsa ja Uno Naissoo juures, aga tis ta siiski neljandal kursusel pooleli, lei­ ooperist "Vikerlased", mille ta esitas hiljem Tormise juures ta avanes. Tema tol des, et rohkem tal sealt saada pole. koos Ida Aav-Looga. Õhtul astusid ajal, 17-aastaselt kirjutatud klaveriteoseid Hankida diplom "linnukese pärast" pol­ üles veel Helmi Einer, Aleksander võis kuulda Kalle Randalu tänavusuvisel nuks tema moodi. Erialatunde kippus ka Arder, Artur Rinne, Hugo Schütz ja kontserdil ja tõdeda, et nende võlu ja vaheks jääma. Andrei Petrovi kohta ütles teised. värskus on alles. ta tunnustava intonatsiooniga: "Päris Ühes ei suutnud Tormis teda veenda: nii...", Arapovilt aga ei saanud ta tege­ Koostanud Mati Martin et muusika tuleks kirja panna selgelt ja likult ainsatki tundi. puhtalt. Seetõttu pole seni olnud võima­ Kuldar Singi loomeloos on kaks kõrg­ lik trükkida suuremat osa tema boheem­ perioodi: 1960. aastad ja 1980. aastate lasliku väljanägemisega partituuridest, re­ teine pool. Tõenäoliselt oleks 1990. aas­ digeerimine kestab... tate lõpul tulnud kolmas, kui tuleõnnetus Kuldar Singi CV näitab, et ta lõpetas poleks teda viinud 29. jaanuaril 1995. Ta Leili ja Lembitu Tallinna Muusikakooli muusikateooria ja oli siis 52-aastane. osades särasid kompositsiooni erialal 1960. ning flöödi teatri tolleaegsed erialal 1961. aastal ning õppis Leningradi Merike Vaitmaa tähed Olga Torokoff- Konservatooriumis kompositsiooni aas­ Tiedeberg ja Karl tail 1961-1966 Andrei Petrovi ja Boriss Ots. FOTO TMMi ARHIIVIST Arapovi juures.

muusika 6/02 17 AKTSENT Mis teid teost kirjutama asudes mõjutas? Mind inspireerivad alati konkreetse tel­ RISE UP, MY LÖVE limuse tingimused ja nõudmised. Seekord Inglise helilooja teose inspireeris mind oma parimat teost looma imetlus koori ja selle dirigendi maailmaesiettekanne Eesti vastu. Väga oluline on ka ilmekas tekst. Filharmoonia Kammerkoorilt "Rise up, my love'i" teksti valiku osas olen ma eelkõige ülimalt tänulik Paul Eesti Filharmoonia Kammerkoor ja Paul Hillierile. Hillier esinevad 13. septembril Rakvere kirikus ja päev hiljem Tallinnas Metodisti Kas te kuulate muusikat ka lihtsalt kirikus kavaga, milles maailmaesiettekan- meelelahutuseks ja kui, siis millist? des kõlab spetsiaalselt neile kirjutatud Ma sooviksin, et mul oleks muusika kuu­ teos. Selle autor on inglise helilooja lamiseks rohkem aega, kuna see hoiab Howard Skempton (s 1947). Skempton mind ühenduses uue ja tundmatuga. on ka akordionist ja muusikakirjastaja, Ausat, rikkumatut muusikat on alati tema teoseid on teiste hulgas salvestanud põhjust kuulata - minu lemmikheliloojad BBC Sümfooniaorkester. Kui püüda anda on Bach, Webera ja Britten. Muusika lühiülevaadet Skemptoni loomingust, on Howard Skempton kuulamine meelelahutuseks on minu see pealtnäha klassikaline: teosed or­ FOTO CLIVE BARDA jaoks probleem, sest ma olen harjunud kestrile, klaverile, vokaalmuusika solisti­ pühendama muusikale kogu oma dele ja koorile; pillide hulgas flööt, klar­ tähelepanu. Kui ma haiguse või väsimuse net, orel jne. Mis aga tähelepanu äratab, pärast muusikat meelelahutuseks vajan, Mister Skempton, kas te võiksite mõne kuulan džässi. on näiteks idee kirjutada 75 minuti pik­ sõnaga kirjeldada oma teose "Rise up, kune ballett, milles musitseerivad kaks my love" helikeelt? EFK kontsertide kavas on ka Desprez', tšellot ja löökpillid ("Delicate", 1996); Kirjeldaksin seda kui homofoonilist ja Gesualdo, Pärdi, Britteni ja Tippetti või siis konsert hurdy-gurdy'le (tegemist modaalset muusikat. Selline on suurem teosed. on vana "mesilasehäälse" väntoreliga) ja osa minu loomingust, kooriteosed löökpillidele (1994), samuti teosed akor­ peaaegu tervenisti. Ma eelistan sellist Anneli Remme dionile, mida helilooja plaatidel ise keelt tema paindlikkuse ja peenuse esitab. Seoses peatse esiettekandega pärast, mis on ju ka inglise keele ja andis helilooja ajakirjale Muusika lühi­ maastiku peamised omadused. intervjuu.

Progressiivne romantism kui lunastaja: Ansambel Contus Firmus Von Krahlis Mõni nädal tagasi oli Von Krahli teatri suitsune baar taas täidetud progerockiga. Avaldan varjamatut poolehoidu selle muusikasuuna vastu, nii vanade välismaiste kiindumuste tõttu kui ka põhjusel, et Eesti muusikapildis pakub heäl tasemel progekontsert tohutut hingelist kergendust ja lunastuse tunnet. Eriti kui seda tehakse hästi, silmanähtava armas­ tuse ja naudinguga; äratundmisrõõmu pakkuvaid helikooslusi sünteesides, kuid sealjuures stampidesse laskumata. Contus Firmuse hing on 20-aastane multiinstrumentalist Andres Kontus, kes an­ samblis mängib klahvpille, kuid on praeguseks jälle siirdunud Taani trombooni õppima. Bändi teine klahvpillimängija on helilooja Ülo Krigul, kitarrist EMA stuudios tegutsev Raul Aan, bassi mängib Tiit Pärna, löökpille Andrus (Erwin) Lillepea ning vahelduseks ja maitseaineks pakutavates vokaaliga lugudes osaleb Jaan Pehk. See on meie sageli igatse­ tud emakeelne kollektiiv - kõnealuse kontserdi laulutekstid pärinevad Juhan Viidingult. Üks kontserdil esitatud lugudest on väljunud Ülo Kriguli peast, ülejäänud Andres Kontuse omast. Muusika on siiraste proffide töö, mäng kohati päris virtuoosne ja kõ­ laline tulemus sisaldab vähemalt minu kõrvade jaoks mõõdukalt tugevat romantika- annust. Ütlemata ei saa jätta ka seda, et Andres Kontusel on perekonnanimega tohutult vedanud. Igale muusikat veidigi lähemalt tundvale inimesele peaks sajanditevanusest muusikaterminist cantus firmus tuletatud ansamblinimi tunduma mitte vähem kui geniaalne. Andres Kontus FOTO IRJA AHI Anneli Remme

18 muusika 6/02 1989. aastal nimetati Neeme Järvi Tallinna Riikliku 'МЙр Konservatooriumi audoktoriks. W Neeme Järvi on kahtlemata üks neist, kellele võlgneme tänu Eesti Muusikaakadeemia uue hoone eest.

MEDITATSIOON

12. juuli, Pärnu Eliisabeti kirik kella nendegi tarvis, sest kell 16 proov jätkub. Saab teha, mis vaja, pole niisama tühi 10-14-ni, Jorma Panula ja Neeme Järvi olemine. Noori dirigente õpetades viibin juhatavad dirigentide meistrikursust. Kui Miami oleks kursuste tarvis priima ju pidevalt muusika sees, ja see ei ole Üksteise järel käivad Pärnu Linnaorkestri paik, Nizza aga Miamist ja Wiesbaden kohustus, vaid hoopis rõõm. Praegu jalu­ eest läbi noored mehed, iseäranis tegev on omakorda Nizzast parem - kas siis Pärnu tame korraks, aga kahe tunni pärast olen nendega Neeme. Vaheaeg kulub arutlus­ on ikkagi neist kõigist eelistatuim? tagasi proovis; tulemas on kontsert, kus tele, proovi lõppedes järjestatakse Pärnu ongi kõige parem, kuigi eel­ juhatavad kolmteist noort inimest. Nende kontserdi kava. Kell 14.20 ta vabaneb ja nimetatud on ka head, aga võõrad peale on lust mõelda - et kes nad on, me suundume sanatooriumi Tervis poole, kohad, pealegi palavad ja mitte kõige milles erinevad ja nii edasi. jutud ajame teel, sest ees ootavad maest­ rahulikumad. Eesti on oma kodu, siia rot protseduurid ja lõuna - aega napib tulla ja siin töötada on südamelähedane. Kuidas kursuslased kokku tulevad, neid

muusii 19 on siin Jaapanist Ameerikani üle palju ilusaid asju - mis rõõm on siis, kui paarikümne? inimesed nendega tegelevad. Kui palju Maailmas on dirigeerimine laienev, popu­ negatiivset kõikjal silma ja kõrva puutub! laarne ala, aga nõu saadakse väga vähes­ Kultuuri- ja kunstiküsimused lähevad tes kohtades, paljud maestrod ei tegele vähestele korda. Ses mõttes võib käputäie meistrikursustega üldse - kas pole soont tegijatega tunda end üsna üksikuna. või leiavad selle oma kalli aja raiskamise Poliitikud ja riigitegelased, kellest ju palju olevat. Seepärast reageeritakse enese­ oleneb, ei aita kultuurile vahel sugugi täienduse võimalusele kõikjal elavalt. kaasa, see on globaalne probleem. Ja Mina jahin kahte asja korraga - tahan sama asi on igal tasandil - restoranis me Eestit tutvustada, mis on põhiline, ja teha sinuga juttu ei saaks ajada, sest seal seda muusika kaudu. Pärnu ei ole maa­ võimutseb tümps ja baarmen seda maha ilmas sugugi tuntud (nagu ka Tallinn ja ei keera, sest tühja saali teises otsas üks isegi Eesti), kuid kui me siin aastast aas­ laudkond seda ei lubavat. Kust ta seda tasse tegutseme, jääb noortele meelde, et võtab? Ei võtagi, vaid arvab nii, ja nõnda nad on midagi just Pärnus saanud. ta kujundabki atmosfääri. Väga palju - ja mitte ainult olmes - sunnitakse meile Seega assigneerimine tulevikku. Kaua peale ja kahjuks on see valdavalt halb sinu kursuslased on üldse dirigeerimise maitse. Tuleb see aga puha ameerika mas­ juures olnud? sikultuurist, mida arvatakse siin olevat Nad kõik on juba tegevad dirigendid, vajalik üle võtta. Selles suhtes peaksid oma orkestritega, ühesõnaga - õppinud meil olema siiski mingid amet(kond)likud mehed. Ja ka sissekasvanud vigadega, kriteeriumid - loomulikult mitte kasu, mida on päris raske välja juurida. Esineb vaid kultuuri väärtustamise korras. Et ini­ mitmeid probleeme, eelkõige manuaal- mesed teaksid mõtelda, mis on hea, mis tehnikas, kuid just käed on need, millega halb, ja sooviksid ise vahet teha. oma soovid orkestrile loetavaks tehakse, mitte niivõrd sõnad (rääkijaid on üldse Sul on isepärane saatus: elades väljas­ palju!). Kui juhil on ideed, peab ta need pool kodumaad, pole sa ametkondlikult läbi viima võimalikult puhta tehnikaga, seotud ühegi siinse institutsiooniga, oled just seda püüangi päevast päeva nende "vaba mees" mõjutamaks oma autori­ juures parendada. Vead istuvad aga teediga nii mõningaidki arenguid. kõvasti sees, neist on väga raske vabane­ Ilmekam epopöa oli ju EMA ehituslugu... da. Kuid püüdma peab, kogu aeg tuleb Ega seda kõik ei märka, aga ma olen neile tähelepanu pöörata, ühtki ebakohta tõesti püüdnud pidevalt kõrgemal pool ei tohi mööda lasta. Parandused ei kin­ selgitustööd teha, seletanud alatasa nistu kohe - parandad täna, homme ja vahetuvatele ministritele, mida kultuuri ülehomme, siis pikapeale aitab. Mõned alal on hädapäraselt vaja teha. Meenub on siin juba kolmandat suve ja nendega küll, kui me veel EMA ehitusaugu kon- on ka palju vähem sellelaadset tööd. natiigi ääres seisime - piinlik oli. Ja kui Peaasi, et sind usutaks, sest noored ehitus peaaegu vägisi käima sai, ega siis tahavad väga leida seda paremat ja õige­ ülevalt poolt küll keegi tänama tulnud. mat, mis peitub mitmesuguste ja vas- Sellest aga, et ehitus siiski käima läks, jäi tukäivategi õpetuste rägastikus. hea tunne, sest vaata, missugune tore Juhendajana tean, et pean end kursus­ maja on nüüd olemas, pealegi keset lastele selgelt ja veenvalt tõestama. linna; niisugust pole ühelgi meie masti Nimelt tõestama - mitte ainult ütlema. rahval! Siis hakkab asi kiirelt minema. On ikka vahvaid mehi. Kas või Pärnu endine linnapea - tema ajal tehti Endla Sa oled ise kõige suurem uskuja - korda, hoone minetas nõukogudeaegse muusikasse -, see on üldteada. Aga kül­ kultuurimaja välimuse. Pärnus juba ker­ lap sulle meeldib seda ka aiva korrutada kib kontserdimaja, millest hakati alles - ikka kunsti enda pärast? mullu rääkima! Tähendab, tegijaid on - Jaa, maailmas on tõesti olemas suur nagu Aivar Mäe, kes mõtleb ka ette­ Muusika ning selle heaks ka elatakse. poole. Kui õigetpidi mõtlejaid oleks vaid Vähemalt mina ja minu pere, tegelikult rohkem, siis rahas ei oleks üldse küsimus. juba Vallost peale, kelle poeg Teet on Sest miljonid-miljonid lähevad sõna meie tugevamaid tšelliste ja kõik tema otseses mõttes peldikusse. Prioriteedid viis last muusikud! Siin ilmas ei ole just reastatakse valesti, paljud tegelased kasu-

20 muusika 6/02 hakata mõtlema, kas ikka ehitada uus ooperimaja või mitte. Ilma oma kultuuri­ ta ei jää elama ükski rahvas, tuleviku ees tuleb vastutada aga kohe praegu. Tunnistan, et need sinu mõtteavaldused "ei ületa uudise künnist" ja et ma just neid taas ootasingi, sest seesugusest kirest on meie ühiskonnas hetkel suur defitsiit. Imetlen sinu hingejõudu, kuid selleks on vaja ju ka tavalist füüsilist jõudu - kuidas tervis on? Tervis on korras, enesetunne mõnus, ker­ get järelravi siiski saan. Muidugi pean enesedistsipliini harrastama, kõike õiges vahekorras toimetama ega millegagi üle pakkuma. Tööd pole praegugi vähe, ettepanekuid on veelgi rohkem, aga olen õppinud ka ära ütlema. Arvad küll, et ühe korra eladki siin maa peäl, siis muudkui tegutse, kuid koormust tuleb reguleerida. Ei saa enam vanaviisi iga päev siia-sinna rutata, kohvreid pakkida, lennujaamades närveerida ja sagedasi ajavahesid taluda - need on tegurid, mis laastavad tervist.

Ometi tunned endisest eluviisist natuke puudust ka? Natuke jah, sest tegutsemistahe pole järele andnud.

Millega need "augud" täidad, paned mõne plaadi käima? Väga harva, kuigi mul on endalgi üle 350 plaadi tehtud, annaks mitu aastat üle kuulata. Need on minu jaoks siiski möö­ danik, elu läheb edasi ja ees seisab veel mõndagi: Detroidi orkestriga järgmised kolm aastat, Göteborgi Sümfoonikutega ka veel kaks. Seejärel peaksin end tund­ ma vabakunstnikuna, kes läheb ja juhatab seal, kus tahab, teeb, mis tahab, ja kel pole mingit kohustust käia aastas 5-6 korda mingis samas kohas. Nii et - aas­ tast 2005 peaksin olema vaba mees, siis tavad oma positsiooni vähemvajalikule olnud ja olevad otsustajad pole teab mis võib hakata elama. Nii nagu Soki, kes kulutades. Seejuures küsitakse veel, et kultuurifiguurid, aga neil on olnud head tuli 80-aastaselt Chicagost ära ja otsustas milleks kultuur, mis midagi sisse ei too. nõuandjad. Tahangi öelda, et nõuandjate elama hakata. Ta juhatas aga mitmel pool Kultuur pole kunagi ega kusagil sisse sõna tuleks mõnikord ikka kuulda võtta! edasi, tegi seda liiga aktiivselt ja nüüd on toonud. Mulle meenuvad suuri arhi- Mis jäma oli 1980ndatel Estonia uue surnud... Inimene peab talle saadetud tektuuriväärtusi rajanud ülikud, nende teatrimaja ehitusega, katastroof jätkub märkidest siiski hoolima. ärgitatud ansamblid, mis ilmestavad aga sellega, et uue ehitamisele ikka veel Saksamaad, Itaaliat, Inglismaad, Austriat, ei mõeldagi - samas kui praegusele lavale Näed, jõudsimegi Tervise ette. Soovin Prantsusmaad. Nende lossidest ja kated­ ei kõlba kutsuda ühtegi korralikku lauljat sulle siis ajakirja Muusika ning kõigi raalidest on saanud rahvaste ja maade ega dekoraatorit! Eesti Rahva Muuseu­ nimel, kes seda tänavu veel ise pole märgid. Selliseid märke luuakse arenenud mist enam ei räägitagi, Kunstimuuseumi saanud teha, head tervist! maades üha juurde, Pariisis otsime Notre- ümber toimunud lärm paneb punastama. Aitäh! Ja tervitan vastu. Kui mitte varem, Dame'i kõrval üles ka Pompidou Ma leian, et kõike saab teha paralleelselt, siis hiljemalt järgmisel aastal kohtume keskuse... Heakene küll, kui kõik need ei saa oodata 10-15 aastat ja alles siis jälle - Pärnus, ehk mujalgi. Saar ühel oma jalutuskäikudest - Estonia teatri esine näg toona välja selline -, mida Riho Päts kirjeldab kui koomilisena mõjuvat kiirkõndi, mille omapäraks olid äkilised tagasipöörded tuldud suunas*

Mart Saar Mees, kel oli lubakiri tulevikku. 28. september 1882 - 28. oktoober 1

"Luuletaja muusikas," ütleb tema kohta mad tööd kaugel šabloonist on." aastail 1900-1905 kolmekordistunud, 1907. aastal Rudolf Tobias, kuulnud Et mõista seda tunnustavalt hindavat samuti kasvas enam kui kahekordselt Paula Brehmi kontserdil kahte Saare suhtumist oma tee hakul seisvasse noorde EUSi liikmete hulk. Kuigi eesti seltskonna soololaulu. Veel ei ole Saarelt midagi muusikusse, peame täpsustama üldpilti kultuuritarvidus kiiresti suurenes, ei trükis avaldatud. Ja Saar esineb oreli- 20. sajandi algusaastatest eesti kultuuri-, olnud olud kõrgema koolituse saamiseks, kunstnikuna. Aga anonüümne autor eriti muusikapõllul. eriti kaunite kunstide alal, kaugeltki arvab 1908. aasta sügisel ajalehes Elu: Tuglas kirjutab: "Kui eesti ärkava soodsad. Iga konservatooriumis õppinud "Saar on kõige päält helilooja - ühiskonna elu veel 1900. a. oli pinnalt eestlane oli "arvel", vähe neid sinna R. Tobiase kõrval küll kõige huvitavam. hall ja sisult loid, siis leiame ta juba jõudis, aga veel vähem töötas kodumaal, Saare töödes leiame sagedasti midagi 1905. a. algul palavikulises ärevuses ja sest kodumaa suutis seda tööd vaid vae­ müstilist ja saladuslist, tal on ka palju teoihas." ' valiselt tasuda. soojust ja õrnust, kuna kõik tema pare­ Eesti soost keskkoolilõpetajate arv oli Johannes Kappel töötas Peterburis ja

22 muusika 6/02 suri aastal 1907 Saksamaal. Aleksander "Nüüd siis viimaks on ka suhteliselt kiiresti ja üsna laialdaselt. Saar Läte tõmbus sama aasta sügisel aktiivsest oma praktilise kunstnikumeelega oskas muusikaelust tervislikel põhjustel tagasi see "hirmus rahvuslik arvestada ajastu nüanssidega, tunnetas ja sõitis välismaale. Miina Härma töötas väga täpselt kultuurisituatsiooni. Tunnet 1903-1915 Kroonlinnas, Konstantin muusika" publikule puudutavais pisiasjus ei olnud Saar sugu­ Türnpu Tallinnas. Rudolf Tobias tuli gi nii ebapraktiline, kui olmeliste järgi aastal 1904 Tartusse ja lahkus 1908. meeldima hakanud." vahel otsustama kiputakse. aasta algul alatiseks välismaale. Artur Rahvusliku heliloomingu pioneer - Kapp tegutses aastail 1904-1920 Tuudur Vettiku kirjast nii ütleb Saare kohta tema kälimees Astrahanis, Mihkel Lüdig - Peterburis. Juhan Aavik - kirjutab väikevorme. 1907. aasta lõpul oli selge, et Tartu Mart Saarele aastal 1928. Monumentaalsus ja pateetika on talle vajab hädasti kedagi lahkuva Tobiase kauged. "Mina sel alal [orelile kom­ asemele. Võib ju olla, et Tobias, Saart poneerimises] olen jõuetu ja ei tunne varem juba märganud, just temale selle järgi ka tungi. Minul on kalduvus ettepaneku teeb Tartusse tulla tekkivat lühikeseid töid sepitseda ja need tulevad tühikut täitma. Ja Saar tulebki Peterburist klaveril paremad kui orelil." (Saare kir­ Tartusse, olgugi et mõned eksamid veel jast Peeter Südale 19. juunil 1918.) õiendamata. Saare puhul ei ole lihtne tõmmata sel­ Alumäe, Variste, Vahter, Vinter; olid Kuidas suhtusid Saare loomingusse tema geid piirjooni ei elus ega ka loomingus. Kapid ja Koha, aga Kreeki - ei olnud. kaasaegsed? Üks segadust tekitav probleem on Kui neljandast köitest puudus ka Saar, Rudolf Tobias, kes kodumaalt lahkudes tema õpiaeg Peterburi konservatooriumis. tundus kolleegidele heliloojate liidus asi oma õpilased Saare kätte usaldab, näib Nii ENE 7. (1975) kui ka EE 8. köide uskumatuna. 1981. aastal toimus HLi tema teoste vastu tundvat tõsist huvi. (1995) kinnitavad, et Saar "lõpetas 1908 pleenum, kus küsimus üles tõsteti. Kohal Saare "Segakoorilaulud" (1909) leiavad Peterburi konservatooriumis L. Homiliu- viibinud Olaf Utt EKP Keskkomiteest Saksamaal töötava Tobiase toetavat se oreliklassi ning õppis 1900-11 seals. reageeris ilmselt kähku, sest 1982. aastal tähelepanu: "Koorilaulus piiratud A. Ljadovi ja N. Rimski-Korsakovi juures ilmunud viimases köites olid eesti "unus­ abinõudega tõesti midagi uut luua ei ole kompositsiooni. Loomingu kõrgajal, tatud" klassikud sees. sugugi kerge, seda enam peame kiitvalt 1920.—30. a-il, sai temast rahvusliku tunnistama, et siin mõndagi on, mis uus suuna silmapaistvaim esindaja." Omapära leidmine ja algupärane. Mitte ainult üleüldise Saar astus konservatooriumi oreliklas­ Saare muusikaline maailmapilt kujunes kunsti mõõdupuu järele otsustades, vaid si augustis 1901, alates 1902/03. õppe­ Peterburis, Ida-Euroopa kõige suure­ ka meie rahva iseärasuse mõttes. Igal aastast õppis ka kompositsiooni, algul joonelisemas pealinnas. Siin oli huvilisele laulul on midagi ütelda. [—]" Ljadovi, 1903. aasta sügisest Rimski- kättesaadav kõik kõige modernsem ja (Postimees, 30. juulil 1909.) 1913. aastal Korsakovi juures. 1905. aasta märtsis uuendusmeelsem. Korraliku põhjaga kirjutab Tobias artiklis "Eesti muusika viimane vallandati ja võeti taas tööle alles haridus konservatooriumist ja 1904. iseloomulik ilmend": "Ka eesti muusikas detsembris. 1908. aasta jaanuaris on aastal Oskar Kallase algatatud rahva­ (M. Saare lauludes) hõõgub nagu süte all Mart Saar - oletatavasti majanduslikel viiside suurkogumine tõukasid Saare (ja salalik elutuli, luurab müstilises kaalutlustel - juba Tartus ja teatab 23. teisedki tema põlvkonnakaaslased- hämarikus asiaadi bestia-temperament. Et jaanuaril ajalehes Elu: "Klaverimängu ja muusikud) otsesesse kontakti rahvalaulu­ meie sugugi unimütsid ei ole, sellest an­ muusika-teoria õpetuse jaoks võtan õpi­ ga, mis viis veendumusele rahvamuusika nab juba see tunnistust, et vanasti meil lasi vastu Tartus, Promenadi uul. nr. 6." kasutamise möödapääsmatus vajaduses natuur-talentidest, rapsoodidest sugugi Samas lehenumbris on veel üks väga uue rahvusliku muusika loomisel. Kunstis puudust ei olnud. Ega muidu meie rahva­ 4 tähelepanuväärne kuulutus: "Nüüd, kus on oluline - kuidas. Suunav tõuge võis viisid nii lopsakalt ei oleks tärganud." muusikakunstnik herra M. Saar Tartusse tulla selge mõtlemisega Rimski-Korsako- on elama asunud, soovitan oma ärasõit- vilt. Cyrillus Kreek Peeter Südale mise puhul oma õpilasi temalt muusika Iga maa rahvamuusika nõuab tema "Peetrilinnas, 13. XI 1915. a. tundisid võtta. R. Tobias." kasutamise korral professionaalses muu­ Armas sõber! Sinu fuuga kõlab kuradi Rimski-Korsakov suri 1908. aasta 21. sikas rahvamuusikast endast tuletatud hästi. Tee see mõte Introituse asjus kind­ juunil, Saar õiendas Peterburis oma töötlemismoodust, rahvuslikku vormi, laks. Kirjuta veel midagi. Minul on täna viimase eksami oreliklassis 2. augustil mis ei satuks vastuollu rahvamuusika ole­ õhtu teine lauluharjutus üliõpilaste 1908. 2 Kompositsiooniõpinguid jätkas musega. Ütleb ju Tammsaaregi: "Sügav ja segakooriga. Asutasime selle hiljuti ja Saar Ljadovi juures alles järgmisel aastal, intensiivne saab olla mitte võõrsilt lae­ tahame sellest alalist koori saada. Kirjuta n-ö kaugõppe korras. natud asjus ja aineis, vaid selles, mis meil meie koori jaoks midagi. Meie tellisime Kui "Nõukogude Entsüklopeedia" kõige põlisemat. Selleks olluseks on meil M. Saare 14 segakoorilaulu 40-nes kirjastus Moskvas alustas 1973 kuue­ aga kahtlemata talupoeg." ' eksemplaris. Sain juba kätte. Täna õhtul köitelise "Muusikaentsüklopeedia" väl­ Modernse ja arhailise sünteesimise hakkame õppima. 5. XII kanname neist jaandmist, oli põnev jälgida, kuidas kajas­ huvi on Saarel suur ja loomulik. Ilmselt 4-5 tükki ette [—]." tuvad selles eesti muusikud. Olid Aav ja selle tõttu leidis tema tehtu tunnustust Mart Saare "Neliteistkümmend laulu

muusika 6/02 23 segakoorile (a capella) I vihk", Eesti Kuid aastaid hiljem, kui M. Saare posit­ Kirjastuse-Ühisuse "Postimehe" trükk, sioon oli juba kindlama eluõiguse võit­ kannab tsensori trükiloa kuupäeva 6. det­ nud, muutus A. Kapi suhtumine temasse sember 1914. Kogumikus sisalduvad pooldavamaks ja tunnustavamaks." 6 "Põhjavaim", "Veeri, veeri, päiväkõne", Pätsi kirjutis "Mart Saare õhtu" ilmus "Üks suu", "Allik", "Oh, kodumaa" ja Päevalehes 1. aprillil 1925: "Vaevalt "Pilvele", kui nimetada vaid tuntumaid. võime meie nimetada kedagi teist Eesti "Mart Saar, eesti Skrjabin instrumen­ heliloojat, kes nii suurt tähelepanu oleks taalmuusikas - vokaalmuusikas iseseisev, pööranud Eesti rahvamuusika iseärasuste eestipärane helilooja. Saar on miniatuur- peale ja neid nii uurinud kui Mart Saar. maalija, ta ei tee suurpintsli tööd kui Mart Saar saab olema meie tulevasele Vereštšagin, aga ta maalib puhtalt kui põlvele samasuguse tähtsusega nagu Murillo või Böcklin, ja ei põrka ka venelastele Rimski-Korsakov ja norra­ karmide dissonantside eest eemale. [—] lastele Grieg. Neljapäevasel kontserdil Suurt mõju avaldasid ühendatud kooride tuleb ettekandele M. Saare suurem ("Tungal" ja Miina Hermanni segakoor) helitöö - muusika J. Oro näidendi ettekanded: "Meie elu", "Mis need ohjad "Kadunud printsess" juure, kus tegelaste­ meida hoidvad", "Laulu mõju", mis na esineb terve rida muinasriigi elanikke "Estonia" laekrohvi alla tõi. "Vanemuise" (...)•" krohv on kindlam. [—]" (Postimees, Kõnealuse kontserdi arvustused 27. märtsil 1922.) Theodor Lembalt Päevalehes ja Artur Leenart Neuman artiklis "Veerud Lembalt Vabas Maas väljendavad kahtlust eesti muusika ajaloost": "Meie üks huvi- Saare komponistiande suuruses ja rahvus­ tavamaist talentidest on Mart Saar, luule­ likkuse väljenduse ehtsuses. taja, lüürik, unistaja, müstik, salajatest Akadeemiliste ideaalidega Lembad sügavustest hõõgavalt luurav - tormava üllatavad oma hoiakuga meid ehk vähem fantastilise, kõrguste poole avalikult oma kui Artur Kapp. Aga ajaloolised faktid on targa lahtise otsaesise filosoofia ja leegit­ peaasjalikult psühholoogilised faktid. seva hinge religiösiteediga tungiva Kapi õpilane Päts oli oma "nupuke­ Tobiase kõrval. Kaks tugevat tempera­ sega" Päevalehes andnud Saarele tuleviku menti: üks nõiduv, unistav, uimastav, lubakirja, mida Kapile ei kavatsenud teine kihutav, selgitav-seletav. Tobias keegi anda. Saar oli tollal vaid nel­ omis helides aforistlikult mõtlev, jakümne kahe aastane, Kapp juba vaimukaid sädemeid pilduv, Saar nelikümmend seitse täis. Ja polüfoonias pikaldasem, ümmargusema viisikontuuri- polnud 1925. aastal talle võrdset, vähe­ ga mõlgutaja. [—] Saare impressionist­ malt tema enese meelest. Noorele Hugo liku ilmega kompositsioonides leiduvad Lepnurmele ütles ta nende esimesel koh­ dissonantside kuhjatused hirmutasid meie tumisel: "Poiss, pea meeles, et Eestis on publikumi ära, kes ei jõudnud jälgida kolm suurt polüfoonikut: Rudolf Tobias Saare peent meeleolumuusikat. Kuid ja Peeter Süda." Ja poiss sai aru, et pro­ mitte üksi siin, vaid ka Saare puht etno­ fessor selgest viisakusest jättis oma nime graafilised tööd tundusid meie publiku­ nimetamata. mile kaua aega võõrastena, nii et Saart, Veel kümme aastat hiljemgi ei ole kes nüüd üks meie võibolla isegi laial­ rahvaviisist välja kasvanud muusikateos daselt kõige rohkem lugupeetuist kom­ mõne arvustaja silmis muud kui ponistidest, kaua aega kui andeta, otsi­ väheväärtuslik. "Kui originaalviise ei tud, tehtud komponistiks arvati. [—] tooniandva hoiakuga. [—] Mart Saa­ leita, siis tehakse "rahvuslik" laul rah­ Mart Saar on Eesti rahvaviisi omapära resse, kes oli oma muusikalise vaviisi leierdamise teel," kirjutab 1935. otsinud, selles stiilis omapäraseid töid alghariduse saanud temalt, suhtus ta algul aasta 14. septembri ajalehes Vaba Maa loonud, kui ka rahvaviisile enesele huvi­ kuidagi reserveeritult. Teda ilmselt häiris keegi Dissonants, kes sarjab Saart, tava kunstilise väljatöötluse annud, nii teatud aupaiste, mis hakkas ümbritsema Kreeki, Pätsi, Aava ja teisi. 7 homofooniliselt kui ka polifooniliselt M. Saart kui omapärast, rahvusliku väl­ Saare helikeel, mis 1920. aastateks neid kooridele ümber luues. [—] Saar on jenduslaadiga heliloojat. Mäletan, et ilmutas salgamatut sidet rahvaviisiga ja see meie komponistidest, kes "Eesti stiili" M. Saare helitööde kontserdi puhul kus meloodia polüfoniseerimine oli otsimises ja loomises kõige õnnelikum ja "Päevalehes" toodud eelteade (muide, 5 kujunenud stiili määravaks loomemee- produktiivsem olnud." minu kirjutatud), milles M. Saart võrreldi todiks, nõudis kuulajalt vastuvõtlikkust Riho Päts meenutab: "Artur Kapi E. Griegi ja N. Rimski-Korsakoviga, ajas uuele, ajavaimu väljendavale muusikale, suhtumine teistesse heliloojatesse oli ena­ teda marru. Ta reageeris sellele interpreetidelt kõrget professionaalsust. masti heatahtlik, ehkki vaevumärgatavalt irooniliselt: "Sääsest tehakse elevant!" Saare harmoonia ei teki akordidest ega

24 muusika 6/02 harmoonilistest järgnevustest, vaid Mart Saare õpilasteks või­ muusikaraamatukogus. Ja loodetavasti meloodiliselt iseseisvaist laulvatest hääl­ leiab see uue põlvkonna poolt hoolsat test, mis üheskoos moodustavad polü- vad ennast nimetada Kiho kasutamist. foniseeritud mitmehäälse faktuuri. Sellele Paraku - pärast juubelit huvi Saare juhtis Saare juubelikonverentsil 1982 Päts, Arne Oit, Ester muusika vastu langes. Järgmised juubi­ tähelepanu Oleg Kolovski, kelle arva­ larid Süda, Eller ja Kreek nõudsid oma­ muse kohaselt on selline faktuuritüüp Mägi, Harri Õtsa, Erich korda tähelepanu, ent siis toimusid Euroopa tolleaegses koorimuusikas ainu­ ühiskonnas juba sellised muutused, mis laadne. Jalajas, Jaan Rääts, Valter läksid korda meile kõigile. Aga meie Ojakäär ja loendamatud esimene rahvuslik helilooja, läheb ta Saar isiksuse ja interpreedina meile korda ka uues Eestis? Kas huvi­ Eesti üks esimesi kutselisi tantsijaid Elia teised muusikud. tume jälle kord tema muusikast? Ilbak (1895-1997) õppis koolitüdrukuna Kunstniku elu on tema töö, kõik toidab plastilist tantsu Elmerice Partsi kursustel. üksnes seda. Mälestusteraamatust "Otsekui hirv Oma parimale sõbrale ja "ihuinter- kisendab" loeme: "Nüüd [aastal 1914] preedile" Tuudur Vettikule kirjutas oli meie kursustel ka "Muusika Aaviku" vabakutseline Hüpassaare meister 12. proua ja ta õde, pärastine proua Mart läheneval eesti helitööde kontserdil. augustil 1936: Saar. [Saar abiellus Elise Paalmanniga "Nägin M. Saart nii vahetust lähedu­ Mart musta, süda mureda, 23. augustil 1915.] Juhtus, et Mart Saar sest interpreedina esmakordselt ja see mees kurba, käsi kõvera, tuli ja istus klaveri ette. Siis läks improvi­ ületas minus kõik senised kujutlused Mardilla vähe rahada, seerimiseks. Kasina ruumi tõttu vajutasid interpreedist kui niisugusest üldse. Mulle Mardilla palju pahada: teised endid mööblite vahele ja algas näis tookord, et interpreet Mart Saares kuub ta kuulatud külasta, midagi kummalist. Mart Saar improvi­ pesitses justkui mingi teine vaim ja võim: kingad kirikumäelta, seeris. Klaveri asendi tõttu ei võinud ta niipea kui ta mängima hakkas, muutus ta vöö on valla vainiulta, sukad suuresta mind palju näha. Mina samuti ei võinud kahvatuks, hingamine erutatuks ja kat­ soosta, "näha", kuhu kaldub või areneb muu­ kendlikuks, isegi pisut nohisevaks; silmad pastelad palu peresta. sikaline fraas. Ja ometi oli väga tihe ja läksid erakordselt suureks ja ümmargu­ [—] vaimustav kontakt. See võis kesta ühe seks, vaade muutus kuidagi iselaadselt Turner, Tuudur Toonelasta, hooga tund või rohkemgi. Kui see kõik kontsentreerituks. Tundus, et iga närv ja meesi mehine merestä, äkki lõppes, olid mitte ainult impro­ lihas, rääkimata mõttest ja tundest, elas koolejate kollitaja! viseerijad kuumad inspiratsioonist ja vaid esitatavast muusikast ja sellele muu­ Sulle sõnuda sõnelen, kukun kurba mängust - tundsime kõik, et ka pealt­ sikale. See oli midagi ekstaasi taolist ja 8 kuulutusta: vaatajad olid kaastegevad..." sellest kantuna mõjus ta mäng ülimalt egap leelo leiba anna, Riho Päts (1899-1977) meenutab sugestiivselt nii oma imetlusväärse vaimu­ runoviis ei rublasida, oma noorukieast: "Mart Saar oli tollal lennu kui ka tehnilise meisterlikkuse koloriit ei kopikida; l0 [aastal 1915] Tartus vabakunstnik, s.o. poolest." sendita jääb setu viisi, helilooja, orelivirtuoos ja pianist. Olin rahata jääb Ruhno viisi, teda juba mõnda aega märganud. Tartu Juubel surve all kullata kuninga viisi. tänavapildis oli ta mulle nimelt silma Saare 100. sünniaastapäeva tähistamiseks (ehk: karrata Kariste viisi.) jäänud oma isikupärase välimuse ja käitu­ tehti ära laiahaardeline ettevalmistustöö, misega: tollal moes must mantel õlgadel, mis kandis ka vilja. Tulemus on eriti hin­ 1 Friedebert Tuglas. Kogutud teosed, IX kd. Tln, laia äärisega kunstnikukaabu peas, natav, kui arvestada, et juubel langes 2001, lk 324. 2 pigimusta kandilise habemega, väga erksa Brežnevi-aegse stagnatsiooni kulminat­ Ivalo Randalu. Vanu ja uusi märkmeid Mart Saare õpiaegadest. TMK 1982, nr 6, lk 85. ilmega, kuid rahutu iseloomuga. See siooni, mil valvsad ideoloogiatöötajad 3 A. H. Tammsaare. Valitud artiklid. Tln, 1976, ilmnes sellest, et järsku ta tõtates peatus, üritasid piirata isegi sõna "rahvuslik" lk 298. vaatas tagasi tuldud teele ja hetkelise kaa­ kasutust. Siiski õnnestus välja anda 4 Rudolf Tobias. In puncto musicorum. Trt, 1995, lutlemise järel pöördus ümber. Nii kor­ tähelepanuväärne osa Saare loomingust lk 64 ja 129. 5 Looming 1924, nr 6, lk 462-463. dus see õtse koomilisuseni. [—] kõigis žanrites - klaveriteosed, soolo- ja ' Riho Päts. Oh seda endista eluda. Tln, 1999, lk 82. Sukeldunud töösse, oli Mart Saare koorilaulud - nii noodis kui ka heli­ 7 Kadri Steinbach. Mart Saar ja Tuudur Vettik ning iseloomulikuks jooneks see, et ajamõistet plaadil. Kontserdid, konkursid, festivalid nende kirjavahetus. Proseminaritöö Eesti Muusika­ kui niisugust peaaegu üldse ei eksisteeri­ Saare muusikast hõivasid paljusid akadeemia muusikateaduse osakonnas, 2002. 8 nud. Meie õppetund kestis enamasti ikka muusikuid - iga põlvkond peab klassika Elia Ilbak. Otsekui hirv kisendab. Tln, 1990, lk 38. 9 '' Riho Päts. Samas, lk 36-38. 3-4 tundi." enda jaoks uuesti avastama. Ilmus 10 Samas, lk 80. Harmooniaülesannetega tundi läinud muusikalist kirjasõna Saare kohta, senis­ Riho Päts sai selle au osaliseks, et Saar tele uurijatele-autoritele Karl Leichterile mängis talle ette terve mapitäie oma ja Johannes Jürissonile lisandus Vardo uudisloomingut (vähemalt 20 klaveri- Rumessen, kelle ettevõtmiste tulemus on prelüüdi) - meister valis neid esitamiseks Saare väljaannete näol olemas igas

muusika 6/02 25 KONTRAPUNKT Kevad 1967. Rahvusvaheliselt noorte viiuldajate konkursilt Usti nad Orlicist, Tšehhoslovakkiast saabuvad koju TMKK 2. klassi õpilane Ülo Kaadu ja Lastekonkurss! tema õpetaja lvi Tivik - meie piiri- tagustest lastekonkurssidest osavõtu pioneerid. Pro et contra FOTO TMKK STENDILT KADRI HUNT

Laste interpretatsioonikonkursid põhjus­ Miks ja kas on lastele võistluse vormis Niina Murdvee, viiulipedagoog, vaba­ tavad peale osavõtjate endi palju tööd ja avalikku ülesastumist üldse tarvis? riikliku noorte keelpillimängijate eriolukordi veel paljudele inimestele: Laine Leichter, tšellopedagoog: konkursi korraldaja: pedagoogidele, lapsevanematele, Lastele on konkursist osavõtt kindlasti Keegi ei küsi, miks sa ei jookse omaette üldaineõpetajatele, võistluse korralda­ tähtis, see innustab neid. Lapsed tahavad Kadrioru pargis sada ringi, vaid tahad jatele, züriile... ju kogu aeg võistelda, igas vallas. Mitte spordivõistlustele. Konkurssidega on Kas mäng ikka on küünlaid väärt, nii, et elu peale välja lähed, vaid tunned täpselt sama asi - inimesed, kes tegelevad millised on rõõmu- ja valupunktid, mil­ sellest lõbu. Lapsekene ikka harjutab mingi alaga, tulevad kokku ja katsuvad lised võiksid olla võimalike probleemide konkursile minekuks palju, aga õppejõud jõudu, see tekitab motivatsiooni. lahendused - selle üle arutlevad peab olema mõistlik. Harjutamist ei tohi järgnevalt mitmed lastekonkurssidega käsitleda ainult tööna konkursi jaoks, siis Marja Jürisson, klaveripedagoog, TMKK üht- või teistpidi seotud isikud. Koik nad on see kahjulik. Mulle ei istu ka ainult muusikaala õppealajuhataja: väljendasid oma mõtteid kirjapanijale võistluslugude tuiamine pikka aega. Laps ei taha täie kontsentratsiooniga ja ükshaaval, võimalik mulje omavahelisest Võib-olla nii saavutatakse esikohti, aga väga palju pingutada lihtsalt millegi polemiseerimisest käesoleva artikli veer­ minu meelest peab pidevalt olema kõrval abstraktse, kas tunni või mingi gudel võib olla tingitud lihtsalt ka uut muusikat, et tase mitmekülgselt vähemtähtsa esinemise nimel. Sportlik autoripoolsest arvamuste järjestamisest. tõuseks. suhtumine seevastu on lastele selgelt

26 muusika 6/02 mõistetav ja toimib liikumapaneva jõuna. "Tihti selgub, et HP: Viimane eredaim näide minu jaoks Ja isegi kui see joon mõnel lapsel teatud oli Silver Ainomäe, kes 2000. aasta klas- vanuses liigselt domineerima kipub ja ta maksimaalne töö, mis sai sika-Eurovisioonil Eesti voorus silma ennast sel perioodil rohkem tehniliselt, paistis ja seejärel "Con Brios" juba puhta sportlikult arendab, on see edasiseks tehtud ühe kava ulatuses, töö tegi. Eesti muusikaavalikkus ei tund­ baasiks siiski väga tänuväärne. Kui õpi­ nudki teda enne neid võistlusi, nüüd lane alles kunagi hiljem, 18-aastaselt ilmneb hiljem mingis teatakse teda juba hästi. otsustab, et nüüd tahaks kõvasti tööd teha, aga tehniline baas on nõrk, siis ta täiesti uues kvaliteedis, MJ: Puberteediea hakul hoiab lapsi enam järele ei jõua. uutes oskustes, mis on muusika küljes ka kõik see, mis võimaldab neil omavahelist muusikalist Ülle Sisa, klaveripedagoog, mitmekordne omakorda uueks suhtlemist. Konkurssidel saadakse tut­ "Noore muusiku" konkursi žürii liige: tavaks teiste mängijatega, tekivad Tihti jääb töö mingite paladega lihtsalt baasiks tulevikule." omavahelised kontaktid ja võrdlusvõi­ ajapuudusel pooleli, konkurss aga sunnib malus - kõik see liidab noori ja hoiab teatud nägemust, mis on õpetajal mingist Ülle Sisa muusika küljes. teosest, viima küllalt lähedale sellele, mis ta lõppude lõpuks olema peab; töö käi­ NM: Konkursiks ettevalmistamise käigus gus saame ka teada, millised on tegelikult tekib hasart, kujunevad uued suhted õpi­ õpilase võimed. Tihti selgub, et maksi­ Arvo Leibur, viiulikunstnik: lase ja õpetaja vahel, hoopis uued kvali­ maalne töö, mis sai tehtud ühe kava ula­ Mulle on lapsena konkurssidel osalemine teedid. Juba see, et õpetaja saadab oma tuses, ilmneb hiljem mingis täiesti uues toonud kaasa põnevust ja elevust. Kui on õpilase konkursile, on õpilasele tunnus­ kvaliteedis, uutes oskustes, mis on eesmärk minna tulevikus lavale solistina, tus. Võistlusteks valmistudes tavaliselt omakorda uueks baasiks tulevikule. esitada tõelist oma programmi, siis on kella ei vaadata. võistlustel käimine väga tähtis, see ikkagi Kui vaadata Eesti muusikahariduse Kadri Leivategija, klaveripedagoog, treenib närvi, laval olemise oskust, pub­ tulevikku, siis ega see pilt kõige vabariikliku noorte pianistide konkursi liku vallutamist, kasvatab enesekindlust, roosilisem ole. Mitmel pool kavan­ korraldaja: sest kahjuks on nii, et ainult suurest datakse uut õppeaastat alustada ühe eri- Lastele-instrumentalistidele korraldata­ musikaalsusest ja andekusest laval ei alatunniga nädalas, sest raha ei jätku. vaid konkursse võib vaadelda kui elitaar­ piisa. Näen siin ka konkursside laiemat rolli kunsti sündmusi. Konkurssidele jõuavad Eesti pilliõppe taseme hoidmisel. alati oluliselt fantaasiarikkamad ja erksa­ Heidi Pruuli, ETV muusikasaadete mad lapsed, kes vajavad edasiliikumiseks peaprodutsent, Eurovisiooni noorte Ester Ilves, kuue noore muusikaõppuri, ja muusikaliseks arenguks just niisugust interpreetide konkursi Eesti-poolne neist kahe rahvusvahelistel konkurssidel impulssi - kuulata teisi, korjata huvitavat korraldaja: auhinnatu ema: repertuaari, saada hinnang oma tööle, Võistlus pakub sageli just neid tingimusi, Võistlemine on nagu mäetippu ronimine. analüüsida oma esinemist. Konkursiks mida interpreet oma hilisemas elus kor­ Miks püritakse mäetippu? Mägi tõmbab valmistumine ja kompleksse kava esita­ duvalt kogema peab - ekstreemseid - mida kõrgemale, seda avaram vaade, mine tõstab lapse enesehinnangut ja kas­ olukordi, kus proovideks, akustika või seda raskem on ronida ja seda suurem vatab väärikustunnet. Ta näeb, et on veel orkestriga kohanemiseks ei jää piisavalt rõõm eneseületamisest. palju teisi temaealisi, kes sellesama ilusa aega, kus tuleb ületada väsimus või hirm Lapse konkursile minek lähendab kunstiga tegelevad ja seda väärtuslikuks jne. Igasugune arukas analüüs aga - miks oluliselt õpetajat ja lapsevanemaid, peavad. Konkursil võib laps kogeda, et žürii nii või naa otsustas, miks kellegi õpetaja muutub teatud mõttes pereliik­ muusika on väärtus, mida maksab õppida teise mäng rohkem poolehoidu võitis, meks. Tihti kiputakse maha vaikima seitseteist aastat, terve elu. miks mu head kavatsused mõjule ei klaverisaatja, kelle pühendumine just pääsenud - peaks saama heaks kapitaliks konkursikava valmimise lõppfaasis on Professor Marje Lohuaru, EMA välis­ edasisele arengule. samuti äärmiselt tänuväärne. suhete prorektor: Konkursid on noore muusiku haridustee Maigi Pakri, klaveripedagoog: AL: Mäletan, et Tšehhi konkursiks ette­ loomulik koostisosa, nende tähendus Laps läheb konkursile, ta kuuleb ja näeb, valmistamise ajal ma isegi elasin ajutiselt erinevas vanuses on aga erinev. Nii mismoodi teised mängivad, milline on oma pedagoogi Jüri Gerretzi juures, et mõnelgi Eesti interpreedil on juba praegu tase, ja see viib edasi. Sa võid ju oma saaks saatjaga rohkem kokku harjutada. olemas rahvusvaheline karjäär tänu kodus olla kõige parem, aga kui sa lähed konkursisaavutustele. Mitmetel võistlus­ võistlema, siis alles selgub, et teised või­ Milline on lastekonkursi tähtsus eriala­ tel kaasnevad rahaliste auhindadega ka vad olla tugevamad. Võib juhtuda, et laps õpetajale? kontserdipakkumised, ärkab mäned­ ei saa konkursil mingit kohta, pärast koju US: Tahan toonitada, et mida väiksemate žeride huvi. Lastekonkursid võivad olla jõudmist hakkab aga hoopis teistmoodi laste konkurss, seda rohkem on see hilisema karjääri hea ettevalmistus. tööle. õpetajate konkurss, õpetajale silmade ja kõrvade lahtihoidmise koht. Tore on vaa-

muusika 6/02 27 data, kuidas teised õpetajad suhtuvad tegutsema rahvusvahelises kultuuriruu­ organiseerimise ja äärmiselt lapsesõbra- oma õpilastesse, mida tehakse proovides, mis, selles suhtes tuleb arvesse võtta ka liku atmosfääri poolest, vaid see täidab kuidas lapsi julgustatakse. See tõesti rahvusvahelisi lastekonkursse. kogu Euroopa mastaabis üht olulist äratab üles, ka nendes väikestes lünka: kuni 12-aastastel lastel on vähe kohtades, kus tundub vahel tõesti väga lvi Tivik, dotsent, viiulipedagoog: Eestis võimalusi rahvusvahelises konkurentsis troostitu ja kus konkurss on nagu süst, toimuvad rahvusvahelised võistlused on mängimiseks, pealegi veel orkestri saatel. mida kõik tegelikult vajavad, mitte ainult meie pedagoogidele kõige odavam Teie konkursil esitatakse teise vooru kava paremad õpetajad, vaid igaüks. rahvusvahelise stuudiumi võimalus - orkestri saatel, enamasti saavad seda luk­ äkki tuuakse kokku väga erinevaid stiile, sust kogeda ainult võitjad lõppkontser­ KL: Konkurss on pedagoogile, kes oma käsitlusi, nii palju ehedat ja põnevat! tidel. õpilase lavale saadab, meeletult suur pingutus, sellest tuleb hinnang su tööle. MJ: Meil Eestis on hetkel rahvusvahelisi Natalja Rodionova, Narva konkursside Koik eksimused on avalikkuse ees, sa ei konkursse kaks. Narva kava on äärmiselt korralduskomitee liige: saa sel hetkel enam midagi muuta, aga sa nõudlik ja väiksemate laste suhtes pisut Orkestri saatel võisteldakse ka Narva saad teha enda jaoks vastavad korrek­ küsimärgiga, samas on seal väga tore instrumentaalkontsertide konkursil, laste tiivid ja sealt edasi minna. meeleolu, korraldajad pühendunud ja suurema kaasamise eesmärgil otsustasime külalislahked, harjutamistingimused head aga seal kasutada noorteorkestrit. Tänavu MP: Konkursid on parim täienduskooli­ ja, mis seal salata, ka väga rikkalik auhin- tellisime sellele üritusele isegi spetsiaalse tus. Just pedagoogikaharu üliõpilastel ja nalaud, mis lastele mõjub. "Noor klaverikontserdi Alo Põldmäelt. noorematel õpetajatel oleks kindlasti muusik" on selles mõttes tore konkurss, tarvis nendel istuda, see ju arendab. Mina et seal on palju mõeldud nende laste Reet Hunt, konkursi "Noor muusik" noore õpetajana käisin Leningradis, peale, kes ei saa preemiat. Tänuväärne korraldaja: Moskvas, Harkovis, Armeenias, Gruusias on, et märgatakse kõiki osavõtjaid, kes Eesti uudislooming on olnud "Noore konkursse kuulamas. Praegugi, kui ma selle pingutuse on ette võtnud, tunnus­ muusiku" mitmete pillirühmade kohus­ õpilasega konkursile lähen, püüan alati tatakse ka kõiki õpetajaid. tuslikeks paladeks. Konkursivahelistel kõiki osavõtjaid kuulata. aastatel on plaanis korraldada võistlusi Professor Lilian Semper, klaveripeda­ uudisrepertuaari saamiseks 7-13-aas­ LL: Ma leian, et konkursi kuulamine on goog, staažikas Narva Chopini-konkurs- tastele mängijatele. See on üks tee, mille õpetajale palju kasulikum kui mingid side žürii liige: kaudu meie muusika maailma liigub. loengud või sümpoosionid. Kui ma seda Narva konkursi tohutu kasu tervele ala õpin, siis peaks mul olema ka vastav Kirde-Eestile on ilmne. Alati on olnud Milliseid võistlusi võiks lastele veel olla? huvi, peaksin selle aja leidma. arvukalt kohaliku piirkonna osavõtjaid, sealsed õpetajad kuulnud palju kasulikku AL: Alati peab vaatama, et võistlus oleks US: Väga oluline on õpetajatele tagasi­ kriitikat; mängima hakkab ka Peterburi huvitav, peab püüdma, et ei tekiks ühtset side - vestlused omavahel ja žüriiga. lähedus, kust tuleb alati väga tugevaid stampi kõigi jaoks ja et iga mängija saaks Soomes mõnel pool saadetakse žürii osavõtjaid. Tore on ka see, et väikesi esineda vastavalt oma natuurile. Võiksid kommentaar õpetajale lausa kirjalikult. auhindu jagub kõigile, olenemata saavu­ olla temaatilised konkursid õppetsükli tatud kohast. Loodan, et kavadesse võe­ sees, näiteks virtuoospalade, eesti muusi­ MJ: Konkurss on küll lisatöö, aga väga takse Chopini kõrval üha rohkem ka ka, kammermuusikakonkurss jne. huvitav lisatöö. Võimalus teha sellist teiste heliloojate, näiteks Bachi teoseid, tööd, milleni paljude õpilastega ei jõua vastasel juhul arendab konkurss osavõt­ LL: Vanasti oli selline tore ring - ühel võib-olla kunagi. Tihti kulub palju auru jates liigset ühekülgsust. aastal konkurss tšellistidele noodiõppimisele ja töö lõpeb seal, kus Muusikakeskkoolis, teisel Õtsa koolis, konkursiks ettevalmistus alles algab. LL: Leian, et meie "Noor muusik" on kolmandal Tartus. Iga kahe aasta tagant Selles peab ka õpetaja ise kõik oma suurepärane; hakkame kas või brošüürist sõideti Tartusse, see oli väga tore. Juba loomingulised ressursid välja panema. peale - kõik on absoluutselt tasemel! See, mujale sõit on suur asi. Nüüd visatakse et saime sisse tuua eesti muusika, on väga lindivooruga paljud osavõtjad välja. Mille poolest erinevad vabariiklikud ja hea. Lätlased näiteks teevad seda väga Minu arust ei tohiks meie kodusest rahvusvahelised konkursid? tublisti, tänu sellele tunnen läti uusi konkursist kedagi välja lükata, rahvusva­ AL: Välismaale konkursile sõit varases autoreid. Meil heliloojad justkui kartsid heline, see on teine asi. Kus me veel lapsepõlves annab kindlasti tugeva impul­ lastele kirjutada, nüüd olen noorematele mängime, kui oma kodus ei saa mängida! si. Oma ring on kitsas... Ja muidugi rääkinud, et kõike võib kirjutada, tase on mõjub selles eas igasugune suurüritus, juba selline, et võime kõike mängida. NM: Ühes ja samas vanusegrupis võib laeb emotsionaalselt. Kui 14-aastasena üks mängida kaheksandikviiuliga, teine Tšehhis konkursil käisin, jäi ikka suu Professor Petru Munteanu, viiulipeda­ täispilliga ja lindivoorus kostab see väik­ lahti, kui kuulsin, kuidas maailmas män­ goog Hamburgist: sema pilli kahjuks. gitakse. Rahvusvaheline laste konkurss Tallinnas on minu arvates saavutus mitte ainult US: Lätis ja Leedus on palju väiksema ML: Muusik peab igal juhul õppima tugeva kontseptsiooni, igati tasemel kavaga konkursse. Silmas pidades, et

28 muusika 6/02 lapsed arenevad erinevalt, võiks meilgi olla mõni lihtsam konkurss, mis haaraks näiteks Baltimaid ja kus mängitaks näiteks ainult kaks jõukohast lugu. Osavõtjad tunneksid mängimisest täit rõõmu ja see oleks eelnev etapp järgmise­ le, suurema mahuga konkursile. Kergemast võistlusest saaks ka rohkem Eesti lapsi osa võtta, sest nii rahvusvahe­ lised kui ka vabariiklikud konkursid on kava poolest väga nõudlikud ja pole paljudele jõukohased. Selline konkurss võiks olla tänuväärseks pillimänguhuvi turgutajaks just lastemuusikakooli 5.-6. klassis, mis tihti on määravaks edasiste muusikaõpingute kasuks või kahjuks otsustamisel.

KL: Miks ei või nõrgema tasemega üritus olla lihtsalt festival, kus laps esineb just selle looga, mis tal kõige paremini välja tuleb? Meil on Eestis üle 80 lastemuusi­ kakooli, mille tase on ääretult erinev. Festival võib keskenduda mingile konk­ reetsele stiilile, ajastule, heliloojale, seal võib tunda end hästi laps, kellel õnnestub paremini mingi üks tahk, või keegi, kes on hakanud pilli õppima hiljem ja ei suuda konkureerida omavanuste tubli­ matega.

MJ: Minu arvates on võistlusmoment tähtis ka nõrgema taseme puhul, me peame aru saama, et kogu edasine selektsioon on siiski väga julm ning kui jätame sikkude ja lammaste eristamise viimasele hetkele, võib see osutuda üsna valulikuks.

Kas konkursist osavõtt võib lapsele ka halvasti mõjuda? ML: Minu jaoks on natuke kaheldav see, kui mõni õpetaja hakkab lapse teatud omadusi, näiteks virtuoossust või emot­ TMKK 8. kl õpilane Arvo Leibur, II koht Usti sionaalsust, ekspluateerima väga varakult. nad Orlici konkursil 1979. aastal. Lapsel, kes käib palju konkurssidel, võib FOTO TMKK STENDILT tekkida illusioon, et temast tuleb kind­ lasti tippmuusik. Tegelikult aga ei pruugi ta selleks saada, ja siis on pettumus tohutu. Lastekonkursil saadud tunnustus on äärmiselt oluline, aga see ei tohi mingil juhul olla lõplik.

IT: Väga oluline on konkurssidest TMKK 7. klassi õpilane Rein Rannap osavõttu õigesti doseerida. Kuldreegel on sai 1968. aastal diplomi vabariiklikul siin: "Nii palju kui vaja, nii vähe kui või­ pianistide konkursil Tallinnas ja malik." Mis puudutab žüriid, siis peaks Ciurlionise konkursil Vilniuses. neis alati olema ka inimene, kes ise asjaga FOTO REIN RANNAPI ARHIIVIST VAALGALERIIS tegelnud, kordki oma õpilase konkursile

muusika 6/02 29 viinud. Elukutselised "žüriides istujad" ei pruugi alati langetada õigeid otsuseid. Samuti ei tohiks lubada võistlema žürii- liikmete õpilasi. Muidugi on hindajate otsused alati ka maitse küsimus, võib öelda, et iga konkursi võitjad on oma žürii nägu.

Kui loodetud edu sedakorda ei tulnud... AL: Žürii võib olla isegi tahtmatult ebaobjektiivne, rahvusvahelistel kon­ kurssidel võib see tingitud olla koolkon­ dade ja temperamendi erinevusest ning paljust muust. Õpilasele peab olema enne sisse kodeeritud, et esmatähtis pole au­ hinnaline koht, vaid just see, kuidas on enda arengu seisukohalt konkursiks valmistudes edasi mindud. Tegelikult sõl­ tub suur tulevik ikkagi sellest, kas on midagi öelda, kas ideed on huvitavad. Elu on nagu suur ideede konkurss. Meie esimesed Usti nad Labemi rahvus­ vahelisest noorte pianistide konkursist osa­ NM: Kui õpilane jääb koha mõttes ka võtjad: Margus Bubert 5. kl, õpetaja Ülle Sisa; kusagile keskele, tunneb ta siiski, et on Signe Kübar (Hiis) 4. kl, õpetaja Maigi Pakri; muusikaõppijate meeskonnas, ega spordis Kalle Randalu 8. kl, õpetajad Tiina Kurik ja Bruno ka kõik alati platsil käi. Stress võib tekki­ Lukk - kõik TMKKst, aastal 1971. da siis, kui õpetaja või keegi lapse FOTO MAIGI PAKRI ERAKOGUST kodustest teeb vale käigu, kui lootused aetakse liiga üles.

LL: Konkurss peaks olema selline koht, voorus ja lõppkontserdil, esinduslike kus mitte ei taheta üksteisel pead otsast saalide kasutamine, salvestamine ETVs - LL: Kui laps mingi väikesegi avaliku tun­ hammustada, vaid kuhu minnakse koos see kõik on kulukas, aga möödapääs­ nustuse saab, ergutab see teda edasi pin­ ja vaadatakse, kuidas keegi mängib, ja matu. Kas risk eelarvet mitte kokku gutama. tuntakse sellest rõõmu. Minu õpilastest saada peab jääma ainult korraldaja Kui me spordis räägime igast sen­ pole keegi kunagi "ära kukkunud", kui kanda? Liiati kui rahalisi taotlusi vaada­ timeetrist ja isegi kuuekümnendast pole auhinnalist kohta saanud. Tihtipeale takse läbi jooksval aastal, mil ettevalmis­ kohast, tundub ebaõiglane, kui noorte tekitab ebaedu konkursil just trotslikku tusperiood juba möödas ja pool kulu­ muusikute saavutused maha vaikitakse. töötahet: "Ma ei saanud midagi, aga ma tustest tehtud. Jääb mulje, et sportlased teevad trenni, tulen järgmisel aastal ja siis mängin väga pingutavad ja siis saavutavad midagi, aga hästi." Ja ta on tõesti tulnud ja mänginud NM: Konkurssidel peaks olema mingi muusika tuleks nagu iseenesest, võtad uuel tasemel. stabiilne algraha. lihtsalt pilli kätte ja muudkui mängid.

Milline on konkursside korraldamise ML: Eesti Muusikanõukogu koos KL: Informatsioonitulv ajalehtedesse on finantsiline olukord? kultuuriministeeriumiga töötab praegu nii meeletult suur, et me jääme sealt NR: Chopini konkurssi toetavad peale selles suunas, et tõesti oleks mingisugune tõesti välja, kui ei leia seda pipratera, erinevate Eesti institutsioonide ka kindlus finantseerimise osas - seda nõuab mille tõttu peetakse vajalikuks meie mitmed välissaatkonnad ja sponsorid. iga organisaator, eriti kui on tegemist informatsiooni avaldada. Saame anda ka üsna hinnalisi auhindu. rahvusvahelise üritusega. ML: Oluline on, et inimene, kes otsustab LS: Narva konkursi peamine erasponsor, Avalikkuse tähelepanust. muusikaelu küsimuste üle, oleks muusi­ põhiliselt Saksamaal elav poolakas hr MJ: Meedia tasandil on tähelepanu kaga vähemalt kunagi kokku puutunud. Pjenkovski on tõeline muusikaarmastaja. lastekonkurssidele olematu, seda pee­ Praegustes totaalselt muutunud oludes on Kui me žüriiga tal külas olime, ei väsinud takse nagu tsunfti siseasjaks. Küsimus on meil klassikalise muusika mänedžmendi ta kuulamast ja palus järelejätmatult praegustes ühiskonna prioriteetides ja osas veel palju ära teha, kahjustamata kõigil muudkui mängida. Tore, kui selli­ ilmselt ka muusikute järjekindlusetuses. samas asja tuuma, et ei antaks järele seid muusikametseene rohkem leiduks. Meediat huvitab paraku ka muusika val­ muusika sisulistes kvaliteetides. las eeskätt negatiivne uudis, mis omakor­ RH: Kammerorkestri osalemine teises da kujundab avalikkuse hoiakuid. HP: Riigi raadio ja televisioon peaksid

30 muusika 6/02 oma programmivalikuga korvama seda, "Minu jaoks on natuke muses toimuv, tuleb aga kodunt. Looduse mis tarbimisele ja meelelahutusele orien­ tunnetamisel ja laial silmaringil pole siiski teeritud erameedias puudu jääb. Aga riigi kaheldav see, kui mõni väike osa. Konkursist osavõtt tähendab, huvi ringhäälingusse investeerida on ol­ et pead oskama üldisest massist eralduda nud leige, tulemuseks on keskpärasusele õpetaja hakkab lapse tea­ ja natuke vastuvoolu ujuda, lapsel peab kalduv programm ja üleüldine rahulole­ aitama seda teha. Peab rõhutama, et ta matus. tud omadusi, näiteks on õigel teel, kuigi ei lähe sinna, kuhu Muidugi peaks noori andeid rohkem enamik. tutvustama, eriti neid, kes oma ande virtuoossust või Konkurssidest osavõtt on mõnes arendamiseks ka palju tööd on teinud. emotsionaalsust, mõttes nagu sportlastel punktide kogu­ Toetan Eestis toimuvate rahvusvaheliste mine, see on ühtlasi märk vanematele, et lastekonkursside lõppkontsertide näita­ ekspluateerima väga tasub pingutada, et laps on õigel teel. mist, eks seda ole ka tehtud, aga kõik on Konkursisaavutused on ka midagi ikkagi valikute küsimus. Kui ressursse ei varakult. Lapsel, kes käib reaalselt arusaadavat ametnikele, kelle jätku, jääb paratamatult palju olulist tege­ poole andeka, erivajadusega lapse kas­ mata. Muusikaelu Eestis on väga mit­ palju konkurssidel, võib vatamisel erinevatel põhjustel tuleb pöör­ metahuline ja rikas, selle katmine seinast duda. Näiteks toob endaga suuri majan­ seina meie limiteeritud vahenditega üsna tekkida illusioon, duslikke probleeme kaasa lapse osavõtt lootusetu. Kui tuleks valida näiteks konkurssidest väljaspool Eestit. ERSO ajalugu kajastava sarja või et temast tuleb kindlasti Kultuurkapitalilt võib heäl juhul saada noortekonkursside vahel, siis kumma sa tippmuusik." raha lapse sõidukuludeks. Võimalus aga, valiksid? Püüame otsida mõistlikku et ta välismaal ilma vanemata läbi lööb, tasakaalu ja keskenduda ikkagi kõige et ta suudab võõras keskkonnas ilma olulisematele asjadele. Marje Lohuaru lähedase inimese abita keskenduda, on väga väike. Sportlaste puhul on loomulik, EMA uus ilus maja on tekitanud mõtteid et võistlusele sõidab ka taustatiim, selle võimalikust inspireerivast mõjust rahvusvahelisele konkursile sõitva lapse väikestele muusikutele. Kas võiks olla vanema jaoks aga raha ei leita. Tema pere mõeldav näiteks Eesti suuremate peab olema täielikult pühendunud ja konkursside parimatele võimaluse and­ valmis paljust loobuma. mine siia tulla, siin esineda? kirjutas oma artiklis muusikahariduse kohta (Muusika nr 2, lk 18-22) on äär­ MJ: Muusikakeskkool näeb konkurssidel ML: Meie potentsiaalse järelkasvu sidu­ miselt õige. Muusikaakadeemia õppe­ jõududel peaks olema ülevaade sellest, käimist ühe õppetöö vormina. Õpilane, mine muusikaakadeemia majaga on kind­ mis vabariigis toimub. kes asja tõsiselt võtab, seab endale lasti äärmiselt oluline. Sinna on ju koon­ Asjad siiski tasapisi liiguvad. Näiteks reeglipärasest õppetööst suuremaid dunud eesti muusikaelu tipud ja noore viimase "Noore muusiku" viiuližürii eesmärke. Kooli jaoks toob see kaasa inimese kokkupuude nendega on esimehel professor Munteanul oli ühtlasi kõrvalekaldeid, probleeme ja erijuh­ tohutult arendav ja absoluutselt vajalik. meistrikursus EMAs, mis äratas üldist tumeid. Seepärast on vajalik kooli ja õpi­ vaimustust nii õpilaste kui pedagoogide lase hea koostöö, plaanide kooskõlasta­ MJ: Kui laps saaks EMA majas mängida, hulgas. Tekkinud sidemed on kohe ka mine. Oleme võimaldanud eriprogramme oleks "maitse natuke suhu saadud", seda edasi arenenud - tänavu juulis käisid ja individuaalõpet. Kui mõlemad pooled õhku hingatud, kus oma õpetajagi on kaks eesti õpilast juba professor saavutavad kokkuleppe, siis me ikkagi õppinud ja kus muusikuid koolitatakse. Munteanu suvekursusel Weikersheimis. tahaksime, et konkurssidel käimine Ja klaveriõppijaile on see kindlasti ka Sellelaadne koostöö võiks kujuneda mit­ jätkuks. Samas tuleb ka kooliasjad ära võimalus mängida ühel vabariigi vähes­ mepoolselt kasulikuks traditsiooniks. teha, klass peab lõpetatud saama. test Steinwaydest. Lapse konkursil käimine kodu ja kooli KL: Lõpetuseks tahaksin öelda, et meie KL: Ei tea, kas 12-aastane oskab hinnata, vaatevinklist? põhiülesanne on muusikast lugu pidava, et ta mängib Muusikaakadeemias, KL: Esmane kokkulepe konkursile sisemiselt rikka ja haritud inimese kasva­ Mustpeade Majas või Ülikooli aulas? minekuks on õpetajal lapsega, see tamine. Konkursid ei ole väärtus Tema jaoks on oluline esinemise hetk, tähendab mõlemapoolset kohustust - omaette, aga nad on üks oluline tahk mitte seotus professionaalse muusika- mina aitan sind, sina püüa see realiseeri­ laste loomingulisest tippväljundist. valdkonnaga. Vahest keskastme osas da. Kõige väärtuslikum tunnustus tuleb tekib juba kujutlus, et muusikaakadeemia lapsele aga siiski kodunt, see annab tur­ on professionaalse muusikakultuuri vatunde, mis aitab tal rasketel valiku- keskus. perioodidel otsustada muusika kasuks. NM: Lastekonkursid võiksid olla rohkem EI: Õpetaja näeb oma aspekti - seda, EMAga seotud. See, mida Andres Pung kuidas laps mängib. Psüühika, lapse sise­

muusika 6/02 31 KADENTS

HEIKI MÄTLIK

rgentina helilooja Astor Piazzolla Kui Piazzolla oli kaheksa-aastane, kinkis Buenos Airesesse ning sai seal tuntuks surmast möödus selle aasta 4. juu­ isa talle esimese bandooniumi (s.o akor- virtuoosse bandooniumimängijana, A lil juba kümme aastat, kuid tema dionilaadne nuppudega lõõtspill), mille musitseerides oma aja tangomeistri muusika populaarsus on jätkuvalt tõusu­ ta ostis poest 19 dollari eest. Astor võttis Anibal Troilo orkestris. Mõned aastad teel. Interneti otsinguportaalid annavad esimesed bandooniumitunnid õpetaja hiljem lõi aga Piazzolla juba oma päringule "Piazzolla" ligi 90 000 vastust; Andres Däquila käest ja saavutas juba orkestri, millega saatis kuulsat tangolaul- koostatakse edetabeleid, milles järjesta­ noorukina imelise bandooniumimängija jat Francisco Fiorentinot. 1942. aasta oli takse tema muusika sada parimat salves­ imago. Kaheteistkümneaastaselt võttis ta helilooja elus väga oluline, iseäranis tust; Piazzolla teosed kõlavad maailma klaveritunde ungari pianisti Bela Wiida itaalia peretraditsioonide taustal - ta tuntumate muusikute, nagu tšellist Yo Yo käest, kes muu hulgas oli olnud Rahma- abiellus neiu Dede Wolffiga ning perre Ma, viiulivirtuoos Gidon Kremeri, ninovi õpilane. Oma õpetaja kohta ütles sündisid lapsed Diana ja Daniel. pianistide Emanuel Axi ja Artur Moreira- Piazzolla hiljem: "Tema juures õppisin 1940. aastatel oli Piazzollal võimalus Lima, kitarriduo vennad Assadid ja ma armastama Bachk" õppida kompositsiooni kuulsa argentiina Kronos Quarteti tõlgenduses. Kes siis oli Oluline seik Piazzolla noorpõlves oli helilooja Alberto Ginastera juures. Ta see legendaarne helilooja ja milline on kohtumine maailmakuulsa tangovirtuoosi hakkas komponeerima orkestrile ja võitis tema muusika? Carlos Gardelliga, kes oli nende pere­ oma teostega nii mõnegi tähtsa Astor Pantaleõn Piazzolla sündis konnasõber. Astoril oli juhus mängida ka muusikaauhinna. 1951. aastal kom­ 1921. aastal Buenos Airese lähedal asuvas Gardelli filmi "El dia que me gueiras" poneeris ta kolm sümfoonilist pala Mardel Plata linnas itaallastest immigran­ episoodis ajalehepoissi, ning näib, et sel­ pealkirjaga "Buenos Aires" ning esitas tide peres. 1924. aastal asus perekond lel filmil oli tango ajaloos väga tähendus­ need mõni aasta hiljem Fabien Sevitzky elama New Yorki ning Astor kasvaski rikas roll. heliloominguvõistlusele. Teosed tunnista­ üles sealses Itaalia kvartali keskkonnas. 1937. aastal pöördus Piazzolla tagasi ti esimese preemia vääriliseks ja kanti

32 muusika 6/02 lõppkontserdil Sevitzky enda juhatusel jale, koorile, keel- ja löökpillidele; teose ette. Esitus kujunes sensatsiooniks, sest esiettekanne oli olnud aasta varem klassikalise sümfooniaorkestri koosseisule Pariisis. oli lisatud kaks bandooniumi. See fakt Järgmised aastad olid helilooja elus kutsus esile paljude kuulajate pahameele, aga rasked - pingsa loometöö ja kes ei suutnud leppida, et bandooniumi muusikuelu järel tabas teda südameatakk osalusega oli rikutud sümfooniaorkestri ning aktiivsest kontserttegevusest tuli traditsioonilisi dogmasid. mõneks ajaks loobuda. Selle korvamiseks Sellegipoolest anti Piazzollale elavnes teoste plaadistamine ning stipendium, mis võimaldas tal 1954. märkimisväärne on seegi, et mitmed aastal end Pariisis täiendada. Maailma salvestused on live-võtted õtse muusikalinnas õppis ta dirigeerimist kontserdilt. Nii on need plaadid Hermann Schercheni ja kompositsiooni omamoodi unikaalsed dokumendid legendaarse Nadia Boulanger' juures. Just Arvo Leibur VIOLJN Terje Terasmaa ивилрном: Heiki Mätlik 8ШТАИ Piazzolla aktiivsest muusikuteest: "Tango Boulanger oli see, kes andis Piazzollale Zero Hour", "Tango Apasionado", "La idee tangomuusika arendamiseks ja selle Astor Piazzolla muusikaga heliplaat Camorra", "Five Tango Sensations", kui žanri kontsertmuusikaks kujundamiseks. "Tango King", millel mängivad Arvo nimetada vaid mõningaid. Leibur, Terje Terasmaa ja Heiki Mätlik, Helilooja on hiljem meenutanud Novaatorlikest ideedest kannustatuna pälvis 2000. aastal Eesti Boulanger' prohvetlikke sõnu, mida too Fonogrammitootjate Ühingu auhinna. moodustas Piazzolla 1980. aastate algul pärast Piazzolla tango "Triumf" kuu­ veel ühe ansambli, Conjunto Electronico, lamist lausus: "Astor, sinu klassikapalad mille koosseisus olid bandoonium, ei ole halvad, kuid õige Piazzolla avaldub elektriklaver, orel, elektrikitarr ja bass- tangomuusikas. Ära jäta seda unarusse!" seisu kuulusid bandoonium, klaver, viiul, kitarr, trummid, süntesaator ja viiul ning Heliloojana ongi Piazzolla teeneks elektrikitarr ja bass. Piazzolla hakkas ban­ hiljem ka flööt või saksofon. Neil aastail tangomuusika revolutsioon - ta kujundas dooniumi mängima püsti, toetades jalga oli Piazzolla endiselt populaarne ja tema argentiina vana klassikalise tango viejo toolile (sellises asendis näeme teda ka ansamblit oodati igal pool maailmas - põhjal uue kontserttango, tango nuevo, paljudel fotodel), seni oli seda instrumen­ Euroopas, Lõuna-Ameerikas, Jaapanis, mis sisaldab rohkesti dissonantse, kroma- ti mängitud istudes. USAs. Piazzolla karjääri üks kõrghetki oli tismi ning rütmi osas on võtmeroll Kuuekümnendatel aastatel algas ka kindlasti 1983. aasta juunis Buenos Aire- artikulatsioonil. Samas säilitas ta oma Piazzolla heliloomingu rahvusvaheline ses Cologna teatris, kui Pedro I. Calde- uues helikeeles traditsioonilise tango tunnustamine. 1963. aastal dirigeeris rõni juhatusel kõlas Piazzolla kontsert romantika, dramaatika ja intensiivsuse. Paul Klecky tema orkestriteost "Tres tan­ bandooniumile ja sümfooniaorkestrile Tema tangomuusikas kostab mõjutusi nii gos sinfonicos" ning sama aastakümne ning soleeris autor ise. Teine suurejoone­ ameerika džässist kui ka kaasaja keskel valmisid ka olulisemad salvestised: line kontsert leidis aset 1987. aastal New kontsertmuusikast, näiteks Stravinski, kontsert New Yorgi Filharmoonia saalis Yorgi Central Parkis kümnete tuhandete Bartõki ja Gershwini teostest. Võiks ja plaat "El Tango". Kümnendi lõpul kuulajate ees. Oli omamoodi sümboolne, väita, et tangot moderniseerides päästis valmis Piazzolla ja poeet Horacio Ferreri et linn, kus helilooja oli veetnud lapse­ Piazzolla selle "surmasillalt". koostöös kammerooper "Maria de põlve ja õppinud tundma Bachi muusi­ 1955. aastal Argentinasse naastes töö­ Buenos Aires". 1971. aastal kandis Saksa kat, tuli nüüd kuulama teda, Astor Piaz- tas ta aktiivselt kammerorkestriga ning TV üle helilooja oratooriumi "El Pueblo zollat. moodustas uue omapärase ansambli, Joven" bandooniumile, häälele, jutusta- Ta jätkas muusikutegevust kuni 1989. Buenos Airese Okteti, mille koosseisu aasta augustini, mil teda Pariisis insult kuulusid kaks bandooniumi, kaks viiulit, tabas. Elu viimased aastad kulusid ter­ kontrabass, tšello, klaver ja elektrikitarr. viseprobleemidele, legendaarne helilooja See oli uue tango ajastu tegelik algus. lahkus 4. juulil 1992. aastal. Kuid Piazzolla stiil ei leidnud Argentinas Astor Piazzolla looming sisaldab ligi sugugi poolehoidu; seda peeti liiga tuhat oopust, mis jätkuvalt inspireerivad radikaalseks, ja helilooja sattus oma Heliloojana on Piazzolla erinevatest rahvustest ja põlvkondadest kodumaal lausa põlu alla. Ta jättis okteti ning erinevaid stiile viljelevaid ja orkestri ning üritas otsida võimalusi teeneks tangomuusika muusikuid. Tema universaalne helikeel tutvustada oma muusikat väljaspool võimaldab luua töötlusi mitmesugustele Argentinat. Mõnda aega tegutseski ta revolutsioon - ta koosseisudele ja orkestritele. Kui eri­ New Yorgis, kus oli eelkõige hinnatud ilmelised stiilid tema muusikas ka ei arranžeerija, kuid katsetas ka uut stiili - kujundas argentiina põimuks - klassikaline muusika, džäss, jazz-tangot. helieksperimendid -, on kõik need allu­ Tagasi Argentinas, moodustas vana klassikalise tango tatud tango pulsile. Seda kuuldes ei ole Piazzolla taas uue ansambli, Nuevo viejo põhjal uue kontsert­ vaja otsida muusika päritolu, vaid võib Tango Quinteti, millega tuli ka üle­ eksimatult öelda: "See on Piazzolla!" maailmne kuulsus. Ansambli tüüpkoos- tango, tango nuevo.

muusür I 33 orra on ilus maa, mis rabab oma Tellefsen, lauljatar Aase Nordmo MODULATSIOON kõrgete mägede ja sügavate fjor­ L^vberg, pianistid Kjell Baekkelund, Ndidega. Ühtaegu idülliline ja met­ Robert Levin, Eva Knardahl. Mõned sik loodus on mõjutanud norralaste kom­ neist etendavad veel tänaseni Norra kul­ Norra beid ja vaimupärandit, olnud inspirat­ tuurielus aktiivset rolli ja on auga oma siooniallikaks trollidest kubisevale folk­ grand oid tiitli ära teeninud. loorile ning pakkunud oma rahvale väl­ jakutseid. Mäed ja fjordid on küll maa­ Puhkpillitraditsioonide maa muusika­ liliselt kaunid, kuid nende keskel elades Tugevad puhkpillitraditsioonid on eksis­ tuleb nendega igal sammul rinda pista. teerinud Norra muusikaelus kaua. Julgus ja füüsiline sitkus on seejuures Enamik tänapäeva norralasi on kunagi elu hädavajalik, ning pole ime, et sportlikkus mõnes puhkpilliorkestris mänginud ja on seal maal viikingitest saadik hinnas seal oma esimese muusikahariduse oman­ INES MAIDRE olnud. Pole ka saladus, et norra talisport- danud. Peale selle on puhkpilliorkestrite lasi tuntakse maailmas võrratult rohkem tegevus andnud suurepärase võimaluse kui nende kaasmaalastest kunstnikke ja organiseeritud massiliikumiseks ja neil muusikuid, Grieg ja Munch ehk välja on olnud norralaste jaoks umbes selline arvatud. Igatahes pakub looduses viibi­ tähendus nagu koorilaulul eestlastele, mine norralastele rahuldust igal aastaajal, sest esinemine igale norralasele ülitähtsa ja retked mägedesse, kas jalgsi või suus­ rahvuspüha 17. mai pidulikul ja üldrah­ kadel, on paljudele vabaaja suurim lõõ­ valikul tähistamisel on olnud aegade gastus ja hobi. Matkal armsaks saanud jooksul üks olulisemaid puhkpilli­ seljakotiga käiakse rõõmsalt linnaski orkestrite tegevuse stiimuleid ja funkt­ ringi, nii et "seljakotiinimeste" nimetus sioone. Ajal, kui Norras puudusid veel on ausalt ära teenitud. muud muusikaõppeasutused, oli puhkpil­ Mägedest ja fjordidest on tingitud liorkestris mängimine üks paremini or­ veel üks norralaste eripära: omaetteolek ganiseeritud muusikahariduse omanda­ ehk isoleeritus, millel on oma head ja mise viise, millest kasvas välja kuni 90 vead. Teatav geograafiline isoleeritus an­ protsenti kutselisi puhk- ja löökpilli- nab hea võimaluse oma identiteedi tuge­ mängijaid. Täiskasvanute orkestrite kõr­ vaks väljakujundamiseks. Samas varitseb val on tugevalt esindatud lastest ja aga pidev oht jääda liiga eraldi ehk sattu­ noortest koosnevad kooliorkestrid, mis da provintsiaalsusse... Euroopa Liidule olnud taimelavaks paljudele muusikutele. juba kaks korda selja pööranud norra­ Mainimisväärne on tüdrukute suur lased on oma uhke üksildusega ajaloo osatähtsus, kes mängivad poistega võrd­ jooksul harjunud, mistõttu splendid iso­ selt peaaegu kõiki pille trompetist lation ei tundu neid kohutavat. tuubani. Eelnevast lähtudes pole just imestada, Kõrge tasemega paistavad eriti silma et Norra puhul ei ole tegemist vana kul­ naabruses asuva Inglismaa eeskujusid jär­ tuurimaaga, vaid riigiga, mis alles pärast givad Lääne-Norra brassbändid. Mitmed Teist maailmasõda märkas, kuivõrd inglise'puhkpilliorkestri-dirigendid on mahajäänud oli kohalik kultuurielu võr­ Norrasse tööle asunud ning toonud reldes naabermaadega. Puudusid nii riik­ orkestrite repertuaari uusi tuuli. Kõrvuti likud sümfooniaorkestrid, kontserdi­ virtuoosse originaalloominguga levivad majad, ooperiteater, ühtlast taset tagav muu hulgas üha enam ulatuslikud ja muusikakõrgkool kui ka teisejärgulised nõudlikud transkriptsioonid avamängu­ Reidar Aulie. Tants (1953). muusikaõppeasutused. Muusikaelu ja dest, süitidest, sümfooniatest jne. Artikli -haridus olid põhiliselt erakätes, välja autoril eneselgi on olnud juhus osaleda arvatud mõningad sõjaväe alluvuses ole­ orelil koos Bergeni Krohnengeni Bras­ vad puhkpilliorkestrid. siga Händeli "Messiase" ettekandel, kus­ Uute kultuuripoliitiliste tuulte puhu­ juures oreli esitada oli tolles koosluses ma hakates tekkisid esimeste riiklike kooripartii. institutsioonidena 1953. aastal Bergeni Festival ja 1958 Norra Ooper. Ka neli 1970. aastad - uuenduste aeg suuremat sümfooniaorkestrit hakkasid Põhilised uuendused Norra kultuurielus saama riiklikku toetust. Häid interpreete, saabusid 1970. aastatel. Umbes kümne kes välismaal haridust omandades olid aasta jooksul loodi suur osa neist jõudnud oma ala tippu, oli siiski struktuuridest, mis teistes Euroopa nimetamisväärselt palju: viiuldaja Arve maades olid olnud enesestmõistetavad

34 muusika 5/02 1980.-90. aastad 1980.-90. aastatel hakkasid kultuurile tehtud panused vilja kandma. Kerkis esile hulk noori, tänaseks rahvusvaheliselt tun­ nustatud norra muusikuid, kes regu­ laarselt esinevad maailma juhtivate orkestrite ja dirigentidega. Nende hulgas tuleb kõigepealt mainida pianiste Leif Ove Andsnesi ja Hävard Gimset, tšellist Truls M0rki (värske Grammy auhinna saaja), aldimängijat Lars Anders Tomterit, trompetist Ole Edvard Antonseni, kes kõik on oma mänguga pälvinud suurt rahvusvahelist tähelepanu. Kaua aega puhkpillimängu varju jäänud keelpillimiljöös toimus samuti jõuline edasiminek ning legendaarse Arve Tellefseni kõrvale kerkis rida nooremaid viiulitalente, nagu Terje Tönnesen (Oslo Filharmoonikute kontsertmeister ja Oslo Kammerorkestri juht), Elise Bätnes, Marianne Thorsen ja Henning Kraggerud. Brassbändide EMi mitmekordne võitja Üks Norras kehtiva sotsiaaldemok­ Eikanger-Björsvik Musikklag 1989. aastal raatliku poliitika tunnusjooni on hüvede, tiitlikaitsmise rõõmus Bergeni ka kultuuriliste rikkuste võrdne jaota­ Grieghallenis. mine ühiskonnas. Seepärast tunnevad norralased tõsist kohustust lähendada maaelu kvaliteeti linna omale ning teevad juba aastakümneid. 1973 avati Norra Laukvik Stuttgardis, klavessiiniprofessor märkimisväärseid kulutusi selle nimel, et Muusikakõrgkool Oslos. Järk-järgult said Kjetil Haugsand Kölnis ja üks meie aja kultuur leviks ka maa-asulatesse. avaliku kõrgkooli staatuse ka endised väljapaistvamaid Messiaeni tõlgitsejaid Rikskonserti (riiklik kontserdiorganisat- erakonservatooriumid Bergenis, Trond­ Häkon Austb0, kes õpetab klaverit sioon) ja nn piirkonnamuusikute koos­ heimis, Stavangeris, Kristiansandis ja Amsterdami ja Utrechti konservatooriu­ töös on see püüdlus tõepoolest hakanud Troms0s. Tegutsema hakkasid regionaal­ mis. Regulaarsete kontsertide ja vilja kandma. Piirkonnamuusikuteks sed muusikakoolid ja muusikakallakuga meistrikursuste kaudu on nad Norra nimetatakse maakondade palgal olevaid gümnaasiumid. muusikaeluga pidevalt kontaktis, muusikuid, kes oma piirkonna maa­ Kontserdimajade puudumine oli aas­ etendades samal ajal mujal maailmas koolides ja kultuurimajades loengkont- takümneid raskendanud sümfoonia­ Norra kultuurisaadiku rolli. sertidesarnaseid kontserte läbi viivad. orkestrite töötingimusi. 1977. aastal Kuna Norra on suur ja raskesti läbitav valmis lõpuks Oslo Kontserdimaja, aasta maa, ei ole saanud kultuuri levimist hiljem Bergeni Grieghallen ja 1980ndate kõige kaugematesse asustatud paikadesse alguses Stavangeri Kontserdimaja. Tänu jätta juhuste ja suurlinnadest pudeneva neile suurenesid tohutult võimalused ka pisku hooleks. Just Põhja-Norra piirkond rahvusvahelise muusikakultuuri on sellisest toetusest kõige rohkem võit­ impordiks. 250-protsendiline eelarve nud. Siinkohal olgu öeldud, et Lõuna- ja tõus tõstis Norra ülitagasihoidlikult Põhja-Norrat lahutab ligi 2000 kilo­ lähtepositsioonilt tasemele, kust oli või­ Euroopa Liidule juba meetrit, mis on pikem kui vahemaa malik hakata suhtlema rahvusvahelisel näiteks Oslost Tallinnani. kultuuriareenil. kaks korda selja pööranud Võrdsusidee valitseb ka kultuuri­ 1970. aastatel kerkis esile terve rida koolides, mis võimaldavad muusikalist andekaid noori pianiste, kellest tänaseks norralased on oma uhke algharidust kõikidele soovijatele, sõltu­ on kujunenud nimekad ja kogenud inter- mata muusikalistest eeldustest. Norras ja preedid-pedagoogid: Einar Steen- üksildusega ajaloo jooksul mujal Skandinaavias vaadeldakse muu­ Nökleberg, Jens Harald Bratlie, Einar sikat ühe olulise osana inimese üld- Henning Smebye ja Geir Henning harjunud, mistõttu esteetilisest kasvatusest ja muusika- Bräten. Põhiliselt väljaspool kodumaad splendid isolation ei hariduslikud mudelid on orienteeritud on karjääri teinud veel mitu väljapaistvat väga laiadele hulkadele. Professionaalsuse norra muusikut, nagu oreliprofessor Jon tundu neid kohutavat. taotlus pole esmane - kõik ei peagi kut-

mraisika 6/02 35 selisteks muusikuteks saama! aaris hoida. Vaid kaks ooperit, E. Jaotusprintsiibi "igaühele tilluke tükk Fliflet Braeini "Anne Pedersdotter" kooki" miinuseks on aga pillimängu- (1971) ja Geirr Tveitti "Jeppe" (1968) tunde kammitsev ajalimiit (mitte tõsiselt on võetud kavva rohkem kui kord. võetavad 20 minutit!) ja õpingute-eelsed Sõjajärgsel ajal on norra ooperižanris pikad järjekorrad, mis ei pea silmas kõige tugevama jälje jätnud Antonio muusikalist andekust. Kes soovib pare­ Bibalo (1922), itaalia päritolu helilooja. mat, peab lihtsalt otsima eraõpetaja. Ta on loonud 6 ooperit ja 3 balletti, Tänu naftasissetulekutele on millest mitmed on pälvinud rahvusvahe­ 1980.-90. aastatel saanud Norrast üks list menu: "Preili Julie"(1975), maailma rikkamaid maid, kus rahva "Gespenster" (1981), "Macbeth" (1989), heaolu tase on muinasjutuliselt tõusnud. "Klaasist loomaaed" (1996) jt. Bibalo Ometi on riiklikud kulutused suurtele ja psühhodramaatilise loomingu põhiimpul- olulistele muusikaüritustele, -asutustele ja siks on ekspressionism ä la Alban Berg. -haridusele suhteliselt tagasihoidlikud Iseloomulikuks tema ooperitele on laulu võrreldes näiteks palju kultuurilembese- ja orkestripartii tihe kahekõneline läbi­ mate Prantsusmaa ja Soomega. Eriti põimitus, mis ei jäta ruumi ei traditsioo­ drastiliselt on selline suhtumine aval­ nilistele aariatele ega orkestrivahemän- dunud jageluses uue ooperimaja ehita­ gudele. mise pärast, mida "raha puudusel" on Meie ajastu "Griegi vaste" - Arne Õnnestunud balletimuusikat on kir­ ikka ja jälle edasi lükatud. Kuidas elab Nordheim. Arne Nösti joonistus. jutanud norra uusromantismi üks silma­ siis Norras see kunstiliik, mida on paistvamaid esindajaid Ragnar S0derlind nimetatud inimkonna kulukaimaks tegut- (1945), kes omandas kompositsiooni- semisvormiks sõja järel? hariduse Helsingi Sibeliuse Akadeemias ja see valmima 2008. aastaks. jätkab seni oma loomingus põhjamaise Ooper Üksmeelt ei suudetud kaua leida ka sümfonismi traditsioone. Laulutraditsioonid on Norras üsna pika­ uue ooperi asukoha asjus - ühed soovisid Populaarseks sai ka norra tänase ajalised. Häid norra lauljaid on alati ol­ seda näha praegu tühjalt seisvas, endise esikomponisti Arne Nordheimi ballett nud rohkem, kui nende jaoks kodus lei­ Lääneraudtee jaamahoones, teised aga "Torm", meloodilises mõttes väga rikas duvaid pakkumisi, ja mitmed neist, ala­ Oslofjordi kaldal asuvas Bj0rvikas teos, kus akustilisi instrumente kasu­ tes juba väljapaistvast Wagneri-sopranist eesmärgiga anda muidu väheütlevale tatakse koos elektroonilistega väljen­ Kirsten Flagstadist, on seetõttu töötanud uuslinnajaole tugev kultuuriline aktsent. damaks kontrasti tavalise elu ja unistuste pikki perioode välismaal. Praeguste Lõpuks tehti valik viimase kasuks ning maailma vahel. rahvusvahelist klassi lauljate hulgas peaks praegune kultuuriminister on garantee­ nimetama sopraneid Elisabeth Norberg- rinud esimese 35 miljoni Norra krooni Sümfooniaorkestrid Schulzi, Solveig Kringlebotni, metso­ eraldamise ooperimaja ehituseks Viimase 20 aasta jooksul on norra sopranit Randi Stenet ja bariton Per Bj0rvikas. orkestrid läbi teinud tohutu kasvuperioo­ Vollestadi, kes kõik tegutsevad välismais­ Norra Ooperi mängukavades on põ­ di. Oslo ja Bergeni sümfooniaorkestrid tel ooperilavadel. Mis toimub aga Norra hiliselt figureerinud standardrepertuaar. on tänaseks saavutanud täiskoosseisu enda ooperielus? Algupäraste norra ooperite ettekandeid (100 orkestranti), Trondheimi ja Tänu entusiastidele sündis 1958. pole olnud palju ja neidki on olnud pub­ Stavangeri omad koosnevad u 70 aastal Norra Ooper. Ooperit oli teatrite likuhuvi puudumise tõttu raske repertu- muusikust. Mainida võiks veel Troms0 ja baasil varemgi tehtud ja ka uus ooperi­ Kristiansandi orkestreid, mille profes­ lava kujutas endast tegelikult endise sionaalset tuumikut täiendavad asjaar­ Rahvateatri ruume. Erilisest õitsengust mastajad. Tänaseks on orkestrite koosseis tolles ooperile halvasti sobivas kohas aga muutunud üsna rahvusvaheliseks: mängi­ rääkida ei saa ning korraliku maja Kultuur kohtub loodusega, mas näeb inglasi, taanlasi, ameeriklasi, puudumine on mõjunud pidurdavalt kui rahvarõivais lauljatar vähemal hulgal ka sakslasi, hollandlasi, ooperi kunstilisele arengule. Pärast pikki venelasi, tšehhe ja lätlasigi. ägedaid diskussioone uue maja ehitamise laulab päikeseloojangul Ka dirigentide hulgas annavad tooni ümber võttis valitsus 1996. aastal, kui välismaalased. Lipulaeva, Oslo Norra riik lausa ujus naftasissetulekutes, Maailma ääre peäl Griegi, Filharmoonia Orkestri kunstiliseks juhiks taas vastu otsuse eelistada ooperimaja oli pikka aega (1979-2001) Maris ehitamisele uute haiglakohtade loomist ja kui loetakse luulet vanal Jansons, kes mõnede arvates mängis ehk näitas sellega selgelt kätte omapoolse kul­ liiga palju Ida-Euroopa muusikat. Bergeni tuuri "väärtustamise". Järgmise valit­ jäämeresõidu alusel ja orkestrit juhatas kaua Dmitri Kitajenko, suskoalitsiooni võimuletulekul otsustati mängitakse pilli vahutava kelle vahetas välja austraalia päritolu siiski uue ooperimaja ehitamise kasuks ja naisdirigent Simone Young, tuues kaasa kui kõik kulgeb plaani kohaselt, peaks lõhejoa ääres. uue, rohkem Viini ja lääne klassikutele

36 muusika 6/02 Festivalid Festivalid on tavaliselt meedia ja publiku lemmiklapsed ning neid on Norras viimasel ajal juurde tekkinud nagu seeni. Aastaks 2000 loendati neid juba 80 ja juhtlauseks näib olevat: "igale külale oma festival". Väiksemates paikades on festi­ validel eriliselt identiteetiloov funkt­ sioon, kuna tegijatena on kaasa haaratud kohalikud muusikasõbrad, sageli ka lap­ sed. Arvestades Norra muusikakõrg­ koolide laia haaret rütmilise muusika õpetamisel, pole imestada, et paljud festi­ valid on pühendatud just jazzile ja rocki­ le. Suurim kasv on aga toimunud kam- mer- ja nüüdismuusikafestivalide vallas. Aina sagedamini korraldatakse viimastel nn muusikalisi õpikodasid, kus professio­ naalsete muusikute juhendamisel kaasa­ takse loomeprotsessi ka publik, eelkõige lapsed. Suvistel festivalidel kasutatakse usinasti vabaõhulavasid. Kultuur kohtub loodu­ sega, kui rahvarõivais lauljatar laulab päikeseloojangul Maailma ääre peäl Griegi, loetakse luulet vanal jäämere- sõidu alusel ja mängitakse pilli vahutava lõhejoa ääres. Turiste meelitavad eriti iga­ sugused ajaloolised mängud Norra fan­ tastilise looduse rüpes. Vanimaks ja suurimaks Norra festi­ valide hulgas on maikuu lõpul toimuv Bergeni Festival, mis tänavu 50. juubeli puhul oli eriti uhkelt korraldatud. Erakordse multi-show osaliseks said linna keskväljakul avatseremoonial viibinud ligi 10 000 pealtvaatajat, keda lisaks Bergeni Filharmoonia Orkestrile ja 1000 Bergeni koolilapsele lõbustati sedasorti atrakt­ sioonidega nagu hiigelsuur täispuhutav päike, maakerakujulise õhupalliga kohale lendav tsirkuseartist-rahusaadik ja gigant­ sed tehisjaanalinnud ratsanikega ehk teiste sõnadega jaanalinnuks maskee­ Statoili spondeeritud norra runud karkkõndijad. Tuhat muusikalise noored muusikud Truls M0rk, erihariduseta last, kes etenduses küll liht­ Leif Ove Andsnes ja Ole Edvard satel puupulkadel, küll eri pikkusega Antonsen. plasttorudel või jalgrattakodaratel kaasa "musitseerisid", tundsid oma osalusest üsna vaimukas happening'is suurt mõnu. orienteeritud repertuaaripoliitika. Uus Välismaa dirigentide töölevõtmine on Publiku vaimustus oli igatahes ülivõrretes vahetus saabub sügisest 2002, mil diri­ kaudne vihje kehvadele tingimustele diri­ ja korraldajate unistus teha üks tõeline gendipulti asub inglane Andrew Litton. gentide koolitamisel Norra kõrgkooli­ rahvapidu tõepoolest täitunud. Griegi Stavangeris on teadlikult arendatud des, kus üliõpilastel kaua aega puudusid roll Bergeni muusikapeol on võrreldav laiemat haaret ja orkestril on olnud võimalused orkestriga harjutamiseks. Mozarti omaga Salzburgi Festivalil. lepingud samaaegselt mitme dirigendiga, Nüüdseks on sellest tehtud järeldused Kontserdid Griegi kodus Troldhaugenis kelle hulgas on asjatundjad nii varajase ning viimasel ajal saavad dirigendiks pür­ kuuluvad pikaajalisemate traditsioonide (Frans Brüggen), kaasaegse kui ka norra gijad regulaarselt juhatada Oslo Ring­ hulka, kus norra muusika on vaieldamat­ muusika (Ole Kristian Ruud) valdkonnas. häälingu Orkestrit. ult aukohal. Lisaks sellele on festivalipro-

muusika 6/02 37 grammide põhimõtteks mitmekesisus, Norra kultuurielust tuleks piisavalt entusiastlikke ja asjatundlikke kus üritatakse pakkuda nii tuntud klas­ huvilisi, võib Norra muidugi kutseliste sikat kui ka tundmatut eksootikat. eriti esile tõsta sihipärast kooride ülalpidamist edasi lükata. Varasematest traditsioonilistest Kõrgetasemelise koorilauluga harjunud kontserdikavadest on liigutud uute žan- ja tulevikutunnetusega eestlasele tundub siiski, et neid võiks rite ja võimaluste poole tugevdamaks olla rohkem kui üks. maksimaalselt üldrahvaliku peo tunnet. tehtavat kultuuripoliitikat, Praegu on esindatud muusika, tants, Rahvamuusika uued areenid teater, kirjandus, kujutav kunst ja lugupidavat ja majandus­ Huvi rahvamuusika vastu on Norras viimasel ajal üha tugevamalt tsirkus. Üks likult stimuleerivat suhtu­ viimastel aastatel järjest suurenenud ning päev on pühendatud Lastefestivalile ning folkloori erialad üha enam levimas siis on Bergeni lavad tõesti laste päralt. mist oma muusikutesse muusikakõrgkoolide õppeprogram­ Kokku võttes võib nimetada Bergeni midesse. Eesmärgiks pole siiski alati pidustusi kirevaks areeniks, kus rahvusva­ ning rahvusliku koolitada kutselisi rahvamuusikuid, vaid heline kunst kohtub kodumaisega. Üht õpetada folkloori üldisemalt teistelegi kivi festivali kapsaaeda ei saa aga oreli­ muusikapärandi sügavat kultuurialade üliõpilastele. "Misjonäri" mängijad jätta heitmata - ligi saja sünd­ rolli selles ettevõtmises on etendanud muse hulka ei mahtunud ühtegi oreli­ väärtustamist. legendaarse norra viiulimängija Ole Bulli kontserti... Liiga elitaarne suure rahvapeo nimeline Akadeemia Vossis, mis on spet­ jaoks? sialiseerunud rahvamuusika õpetamisele 1990. aastatel on eriti tuule tiibadesse Märkimisväärse panuse on siin andnud ning pakub sellealaseid kursusi ja loen­ saanud just uued kammer- ja nüüdismuu­ Egil Hovland (1924), kes sarnaselt guid ka muude erialade muusikaõppu- sika festivalid. Klassikalist kammermuusi­ Nystedtiga on kirjutanud hulga motette, ritele. Praktilises pillimängus domi­ ka traditsiooni viljeldakse Oslo, Ris0ri, mis tekstiliselt seotud kirikuaasta eri neerivad topeltkeeltega bardingfele ehk Stavangeri, Bergeni jt festivalidel. Nüü­ pühapäevadega ja raskusastmelt kättesaa­ hardangerviiul ja kandlesarnane dismuusika festivalidest on suurim ja juh­ davad ka tavalistele kirikukooridele. langeleik, mille kõrval on viimasel ajal tivaim Oslo Ultima, selle kõrval väärivad Vaimuliku muusika sõnumi paremaks hakanud populaarsust võitma veel tähelepanu Bergeni Autunnale ja edasiandmiseks on üsna levinud võtteks munnharpe, mille eesti vaste on Music Factory, Stavangeri Speculum, kaasata sakraalsesse suurvormi jutustaja, parmupill. Trondheimi Nordlys jt. Kasvav huvi mida Hovland on teinud nii oma koori- Folkloor on järjest enam imbunud ka kaasaja muusika vastu peegeldub ka mit­ ja oreliteostes "Saul" ja "Hiob" kui ka teistesse muusikažanritesse nagu näiteks mete nüüdismuusika ansamblite tekkes, koorile ja orkestrile loodud "Litaanias rock, jazz, kirikumuusika, kus ta võtab millest suurimad on Oslo Sinfonietta, Kristuse Sündimispühaks". üle vastava stiili väljendusvahendid. Cikada ja Bergeni BIT 20. Hovland on loonud ka üliavangardset Iseloomulik rahvamuusika piirimail aset­ instrumentaalmuusikat, sealhulgas oreli­ sevatele üllitistele on pidev katsetamine Koori- ja kirikumuusika teose "Elementa per organo", kus ta uute ja improvisatsioon, mille käigus origi­ Kõnekas on fakt, et aastal 2000 tegutses kõlaefektide otsinguil on kasutanud alea- naal omandab uued kõladimensioonid. Norras vaid üksainus professionaalne toorikat, seeriatehnikat, lahtistesse oreli­ Selliste crossoi^r-eksperimentide spekter koor - Norra Ooperikoor. Samas leidub viledesse puhumist jne. Kuuekümnendate on tõeliselt kirev ja hõlmab muu hulgas terve rida amatöörkoore, mis teinud ilma aastate lõpul, pärast kõikvõimalike mo­ mitmesuguseid koostööprojekte etnojazzi rahvusvahelistel festivalidel ja on tase­ dernsete tehnikate läbiproovimist loobus vallas nimeka norra saksofonisti Jan melt võrreldavad teiste maade professio­ Hovland (sarnaselt paljude teistega) oma Garbareki osalusel. Samuti võiks nimeta­ naalsete kooridega. Tegelikult ei saa neid radikaalsest helikeelest uusromantilise ja da rahvapille süntesaatoritega ühendavat pidada täiesti asjaarmastajateks, kuna nad tonaalse kasuks. ansamblit Bukkene Bruse ja keskaja koosnevad suurel määral professionaal­ Vaimuliku muusika kirjutamisele on muusika ansamblit Kalenda Maya, kes setest muusikutest, kes laulavad kooris pühendunud ka Trond Kverno (1945). mõlemad viljelevad palju ballaadižanri, entusiasmist. Võimekatest lauljatest ja Tema suurteos "Matteuse passioon" on ometi täiesti erinevaid esitustraditsioone muusikaüliõpilastest koosnev Norra loodud staatilises, arhailises stiilis, mis järgides. Eksperimentide kullaauk on Solistikoor on koorimuusika mentori põhineb gregooriuse viisidel ja norra olnud Norra põhjarahva saamide folk­ Knut Nystedti juhatusel ette kandnud vaimulikel rahvalauludel. loor. Eriti omapäraseid tulemusi on and­ palju uut eksperimentaalset koori­ Üsna tihti kannavad paremad kiriku­ nud saami joiu toomine küll koori-, muusikat ja olnud norra heliloojate jaoks koorid koos kutseliste orkestrantidega orkestri- või isegi didgeridoomuusikasse, unikaalne loominguline töökoda. Ka ette nõudlikke suurvorme ja tase on samuti selle ühendamine rocki, kantri, Nystedti enese kompositsioonikatsetused tõesti hämmastavalt hea. Ometi meenub jazzi ja flamencoga. Kõige väljapaistva­ said siit alguse ja jõudsid haripunkti tema Oslo Toomkiriku koorijuhi Terje Kvami mate saami muusikute Nils-Aslak klastritehnikas loodud suurteosega "Lucis poolohkamisi öeldud lause, et suurte Valkeapää ja Mari Boine loomingus on Creator" (1968) koorile ja orkestrile. kirikumuusika teoste esitamisel üritatakse traditsiooniline saami joig arenenud maagilise mõjuga etniliseks maailma­ Suur osa koorimuusikast kuulub üht­ amatöörjõududega saavutada professio­ muusikaks. lasi kirikumuusika valdkonda. naalset taset... Senikaua kuni leidub

38 muusika 6/02 korda luua. jaid järgib neoklassitsismi ja -romantismi Meie ajastu "Griegi vasteks" on nor­ ning leiab endiselt inspiratsiooni rahva­ ralaste jaoks Arne Nordheim (1931). muusikast. Kirikumuusika on suur ja olu­ Rahvusvahelise tähelepanu pälvis ta line valdkond, mis tarbemuusikana käib 1960.—70. aastatel oma elektro­ suhteliselt traditsioonilisemaid radu. akustiliste neoekspressionistlike teostega, Üsna kaua norra muusikaelus valit­ mis olid tugevalt inspireeritud tolle­ senud vastuolud "rahvusliku" ja "euroo­ aegsest "poola koolist". Seitsme­ paliku", samuti "konservatiivse" ja "radi­ kümnendate keskel toimunud pööre uus­ kaalse" vahel on viimasel ajal hakanud romantismi tõi Nordheimi loomingusse taanduma. Rahvamuusika mõjud on sa­ tagasi meloodia, tonaalsuse ja faktuuri gedamini leidnud tee kontinentaalsesse läbipaistvuse. Monumentaalsemateks stiili, samuti nagu ka igasugune moder­ teosteks tema viimaste aastate loomingus nism on ammu saanud traditsiooniks. Nii on muusikadraama "Draumkvedet" "traditsionalistid" kui "modernistid" (1994) ja oratoorium "Nidaros" (1997), sulatavad oma teostes vastaspoole stiili­ mille mõlema temaatika keerleb inimese elemente, mis tekitab omamoodi "mitme­ eksistentsiaalsete ja religioossete keelsuse". otsingute ümber. Kuuekümnendate aas­ tate mässajast on Nordheim kujunenud Loole punkti panema asudes tuleb tõde­ tänapäeva Norra uueks rahvuskomponis- da, et Norra riigi tulek maailma kultuuri- tiks, kellele muuhulgas anti au luua kaardile on toimunud üsna hiljutises mi­ muusika Lillehammeri Olümpiamängude nevikus. Isegi väikesel ja keerulise ajaloo­ avatseremooniaks ning kelle kogutud ga Eestil on võrreldes Norraga olnud teosed ilmusid äsja 7 CDst koosnevas mõnes mõttes pikem kultuurimõõde ning Nils-Aslak Valkeapää loomingus Norra Heliloojate Liidu suurimas väl­ mitmed riikliku tähtsusega kultuuriasu­ arenes traditsiooniline saami joig jaandes "Listen - The Art of Arne tused on siin eksisteerinud ligi pool maagilise mõjuga maailmamuusikaks. Nordheim" (sisaldab peaaegu 50 tundi sajandit kauem. Kuigi Eestil on mineviku Pildil hetk Lillehammeri tali­ muusikat). kultuurikihti veel mõnda aega kulutada, olümpiamängudelt 1994. aastal. Viimaste aastakümnete üldisematest tundub siiski, et tõeliselt kunstilised kaa­ tendentsidest tuleb nimetada värvikatele lutlused jäävad siinses kultuurielus või­ ja ebaharilikele kõlakombinatsioonidele must võtnud turumajanduse vaimustuses keskendunud sonoristikaperioodi, mil liiga sageli kommertslike varju ja puudub võeti kriitiline hoiak eelneva ajajärgu ühtne tulevikku suunatud kultuu- konstruktiivse modernismi suhtes. Sellega rikontseptsioon. seostuvad kõigepealt Olav Anton Thom- Samas on Norra muusikaelus viimase messeni (1946) ja Lasse Thoreseni kolmekümne aasta jooksul toimunud (1949) nimed, kes on praegu kandvateks areng tõeliselt aukartustäratav ja tõestab, kompositsiooniõppejõududeks Oslo et riiklikult suunatud kultuuripoliitikaga Muusikakõrgkoolis. Nimetatud impuls­ saab teha lühikese ajaga suuri edusamme. side taustal kerkis 1990. aastatel esile Seepärast tuleks Norra kultuurielust eriti noortest heliloojatest koosnev nn pling- esile tõsta sihipärast ja tulevikutunne- plong-grupp, kelle huvi fookuses olid tusega tehtavat kultuuripoliitikat, lugupi­ samuti kõlavärvid ja erinevate ajaprotses- davat ja majanduslikult stimuleerivat suh­ side üheaegne kulgemine. Taas vastu­ tumist oma muusikutesse ning rahvus­ pidises suunas hakkasid 90ndate lõpust liku muusikapärandi sügavat väärtus­ liikuma retromodernistid, kes orien­ tamist. Mõlemad "ei"-ga lõppenud rah­ teerusid uuesti rohkem vormile kui kõ­ vahääletused Euroopa Liiduga ühinemise Keskaja muusika ansambel Kalenda lale ning kelle lahutamatuks loomin­ küsimuses (1972 ja 1994) on äratanud Maya. guliseks tööriistaks on arvuti. Üks pikka aega Taani ja Rootsi võõrvõimu all viimastest tendentsidest heliloomingu olnud norra rahvas tugeva rahvusliku vallas on elektrooniline muusika, mille uhkuse ja eneseteadvuse, mis on suuresti sünnitatud elektroakustilised oopused suunatud kohaliku kultuuri ja kujutavad endast müra ja fokuseeritud minevikupärandi kaitsmisele. See äratab Heliloojad kõla piirimail balansseerivaid heliinstal­ austust. Alates 1980. aastatest on norra nüüdis­ latsioone, ühendatud visuaalsete ja dra­ muusikas sedavõrd palju stiilipluralismi, maatiliste elementidega. et raske on anda ülevaadet kõigist Kõrvuti nimetatutega eksisteerib esinevaist tendentsidest. Siiski teen norra heliloomingus veel mitmeid teisi väikese katse sellel kireval maastikul stilistilisi suundi. Käputäis noori heliloo­

muusika 6/02 39 läbi nelja flöödikontserdi, mille autoriteks Eino Tambergi "Musica Triste" on samuti Tubin, Sink, Tamberg ja Jürisalu. mõjuv ja kõlab millegipärast Tubinaga sar­ "Musica Triste" - leinamuusika? kurb naselt: võib-olla aeglaste keelpilliakordide või muusika? - on selle, umbes poolteist-kaks rahvaviisitsitaadi tõttu. Või eksisteerib siin ka aastat tagasi salvestatud plaadi üldpealkirjaks mingi harmooniate ühiskeel? sobiv, võib-olla pisut liigagi sobiv, iseloomus­ Andeka Kuldar Singi peaaegu põlv- tades surutiseaja depressiivset soikumust, pükstes kirjutatud Kontsertiino on viimastel vägivalla eest varjuvaid meeleolusid kodu- ja aastatel tänu Allar Kaasikule ja Oistrahhi fes­ pagulusmaal. Või liialdan ehk veidi - ilusat ja tivalile näinud juba mitut ettekannet. Peale kurba muusikat on ju kogu aeg kirjutatud. Järvi mängis seda tänavusel festivalil ka Praegu Šveitsis resideeruva flötisti nimekas Camilla Hoitenga. Ei saa salata, et Maarika Järvi musitseerimisviis on kantud eelistan keskmise osa muusikat äärmistele... intellektuaalse meditatsiooni tendentsist, Teeb heameelt, et tänu mitmele Järvile on tehes teoses selgelt tajutavaks nii iga üksiku Heino Jürisalu teosed üha häälekamalt kõla­ kujundi kui ka üldise vormi struktuuri. ma hakanud, mis sellest, et "Mina ei taha Selline hoiak sobib eriti hästi Eduard Tubina veel magama jääda" ja kunagine "Vikerkaja" Musica Triste. Estonian Flute kontserdiga (või peaksin ehk ütlema sonaadi­ signatuur on helilooja loomingust kõige sel­ Concertos. Maarika Järvi, Tallinn ga, sest tegu on helilooja viimaseks jäänud gemalt meelde jäänud. Jürisalu flööditund- Chamber Orchestra, Kristjan Järvi. töö, flöödisonaadi orkestratsiooniga). Teose likkus tuleb tema kontserdist veenvalt esile. Finlandia Records 0927-42991-2 distantseeritus ja retrospektiivsus laseb flötisti Omalt poolt soovin heale kolleegile tema vaoshoitusel areneda oma õiget rada pidi uhiuue flöödi kiiret sissemängimist ja jätkuvat Plaadil "Musica Triste" pakuvad Maarika ning kasvada finaalis suure sisemise hingesta- armastust eesti muusika vastu. Järvi ja Tallinna Kammerorkester Kristjan tuse ja "läbimusitseerimiseni". Monika Mattiesen Järvi dirigeerimisel oma nägemuse 20. sajandi Kunagi Mihkel Peäske ja Muusikakesk­ nelja viimase kümnendi eesti muusikast. Seda kooli orkestri poolt esmakordselt ette kantud

tänava džässikohvikus ja kuulasin kvartetti, nud ECMi tuntud artistid, nagu Bobo Sten- Tomasz Stanko Ouartet Soul ot Things kus trompetimängija tegi imesid: läbi kohi­ son, Terje Rypdal, John Surman, Anders nate, kurinate ja kriginate tekkis õhkõrn Jormin jt. impressionistlik meloodianiit, sealsamas "Soul of Things" on väga ilus ja väga sündis MUUSIKA. Sain veendunud džäss- terviklik plaat, mida ei pääse lõhkuma või­ rocki austajana teada, et ka free-dzäss võib malikud tekstiallusioonid: esitatakse olla väga hea. Mulle meeldib mõelda, et "Variatsioonid I - XIII". Muusika üld­ trompetit hoidis tookord suul just Tomasz meeleolu on vahest veidi nukker, nagu jogi Stanko, keda peetakse oluliseks free-diässi pilvisel päeval - vahel aeglane, siis veidi Euroopasse toojaks. kiirem, vahepeal tibab vihma, siis võib Kahtlemata on Stanko poola džässi aimata päikest. Vaieldamatult on see eel­ suurkuju. Ta alustas 1960. aastate algul, kõige Stanko plaat. Trio sekundeerib vea­ mängides legendaarse Krzystof Komeda an­ tult, kasutades ära kõik Stanko pakutavad samblis. Stanko mängus võib aimata jälgi võimalused, kuid mitte kuskil piire ületa­ Miles Davise ja Chet Bakeri tähelepaneli­ des. Kohinaid ja kurinaid ei tekita Stanko kust kuulamisest, kuid esmajoones on tema enam ammu. (Džäss)trompeti sõpradele pa­ Tomasz Stanko Quartet. Soul of Things. muusika siiski just ja ainult stankolik. lavalt soovitatav. ECM 1788; CD 0440 016374-2 1 Esimene plaat ECMi firmamärgi all ECMi diskograafia: Tomasz Stanko: trompet; Marcin ilmus juba 1975. aastal (muide, koos Dave Balladyna (ECM 1071); Matka Joanna Wasilewski: klaver; Slawomir Kurkiewicz: Hollandiga), seejärel tuli pikem paus. (ECM 1544); Leosia (ECM 1603); Litania kontrabass; Michal Miskiewicz: trummid. Järgmine plaat valmis 1994, samal aastal, (ECM 1636); From The Green Hill (ECM kui Stanko kutsus kokku oma praeguse, 1680). 11. juulil sai Tomasz Stanko 60 aastat noortest rahvuskaaslastest koosneva Erkki Targo vanaks. Järelikult oli ta 1976. aasta sügisel kvarteti, keda seni pole lastud plaati tege­ 34. Ja mina olin 25, istusin Varssavis Wilea ma. Stanko albumite salvestustel on osale­

40 muusika 6/02 COLLAGE September

1. 09 Leigarite folkloori- "Coppelia" Rahvusooperis 22. 09 ETV muusikatund: 30. 09 Soti trio Shine'i work­ kontsert Tallinnas Eesti Estonia dokumentaalfilm "African shop ja kontsert Viljandi Vabaõhumuuseumis 19. 09 Kammerkoor Voces Sanctus - Revisited" Kultuurikolledži black box'is 1. 09 Orelipooltund: Andres Musicales, Risto Joost (diri­ Uibo Tallinna Niguliste kirikus gent) Tallinna toomkirikus 23. 09 Meistriklass: Angela Andmed on kontrollitud 19. 09 Haruldasi kalu: Viiu Hewitt (klaver) Eesti 12. augustil 4., 11., 18. ja 25. 09 Härm (sõna), Paul-Eerik Muusikaakadeemias ETV muusikasaade: Keeled, Rummo (sõna), Lembit 24. ja 25. 09 Klaver 2002: Täpsem info poognad, lõõtsad 1-4/10 Saarsalu (saksofonid), Mart Angela Hewitt Estonia kodulehekülgedelt: 6. ja 7. 09 Leigarite folkloori- Soo (kitarr) Pärnus Endla kontserdisaalis ja Vanemuise Concerto Grosso: kontsert Tallinnas Eesti küünis kontserdimajas www.concertogrosso.ee Vabaõhumuuseumis 19. 09 ETV muusikasaade: 26. 09 Visioonid I: Reval Eesti Filharmoonia 6.-8. 09 TOOMPÄEVAD Muusika ja elu. Saatejuht Igor Ensemble Tallinna raekojas Kammerkoor: www.epcc.ee TALLINNA TOOMKIRIKUS Garšnek 26. 09 ETV muusikasaade: Eesti Kontsert: 7. ja 8. 09 Orelipooltund: 20. 09 Matinee: Eesti Riiklik Tour de danse. Tantsufilm www.concert.ee Tiit Kiik Tallinna Niguliste Sümfooniaorkester, Nikolai "Echo" Eesti Kooriühing: kirikus Aleksejev (dirigent) Estonia 28. 09 80 aastat esimesest www.kooriyhing.ee 8.09-2. 10 MUUSIKA­ kontserdisaalis balletietendusest: Delibes'i Eesti Kunstimuuseum: FESTIVAL "MART SAAR 120" 20. ja 21. 09 HOOAJA "Coppelia" Rahvusooperis www.ekm.ee TALLINNAS, TARTUS JA AVAKONTSERT: Eesti Riiklik Estonia Eesti Muusikaakadeemia: HÜPASSAARES Sümfooniaorkester, Reka 28. 09 Eesti Filharmoonia www.edu.ema.ee 8. 09 ETV muusikatund: Szilvay (viiul), Nikolai Kammerkoor, Mikk Üleoja (diri­ Eesti Riiklik Klassika Eri Klasiga 1/6 Aleksejev (dirigent) Estonia gent) Tartu Ülikooli aulas Sümfooniaorkester: kontserdisaalis ja Vanemuise 28. 09 Orelipooltund: Ene www.erso.ee 11.-18. 09 ARVO PÄRDI kontserdimajas Salumäe Tallinna toomkirikus Pärnu Kontserdibüroo: SÜNNIPÄEVA KONTSERDID 21. 09 Orelipooltund: Elke Unt 28. ja 29. 09 Orelipooltund: www.parnukontsert.ee RAKVERES Tallinna toomkirikus Andres Uibo Tallinna Niguliste Rahvusooper Estonia: 12. 09 ETV muusikasaade: Orelipooltund: Andres Uibo kirikus www.opera.ee Tour de danse. Tantsufilm Tallinna Niguliste kirikus 29. 09 Kuldar Sink 60: Kaia Tallinna Filharmoonia: "T-Dance" 21.-25. 09 IX RAHVUSVAHE­ Urb (sopran), Heiki Mätlik www.filharmoonia.ee 13. 09 BENJAMIN BRITTENI LINE ÕIGEUSU VAIMULIKU (kitarr) Tallinnas Kadrioru Vanemuise kontserdimaja: SÕJAREEKVIEM: MUUSIKA FESTIVAL "CREDO" lossis www.vkm.ee Rahvusooperi sümfoonia­ TALLINNAS JA PÄRNUS 29. 09 ETV muusikatund: Viljandi Kultuurikolledž: orkester, ooperikoor ja poiste­ 22. 09 opeNBaroque: Hortus dokumentaalfilm "Opera www.kultuur.edu.ee koor, Sigute Stonyte (sopran), Musicus Tallinnas Kadrioru Fanatic" Üle-eestilised kultuuriüritused: Paul Agnew (tenor), Garry lossis www.kultuuriinfo.ee Magee (bariton), Piret Aidulo (orel), Vello Pahn, Aivo Välja, Hirvo Surva (dirigendid) Tallinna Kaarli kirikus UUS VANA TEATER ja TARTU TEATRILABOR esitavad 13. ja 14. 09 Eesti Filharmoonia Kammerkoor, Tallinna Kammerorkester, Paul Alessandro Baricco Hillier (dirigent) Rakvere kirikus ja Tallinna Metodisti kirikus 14. 09 Orelipooltund: Kadri „NOVECENTO ehk 1900" Ploompuu (orel), Meelis Vahar Lugu klaverimängijast, kes veetis oma elu ookeanil (viiul) Tallinna toomkirikus Tõlkija ja esitaja Vahur-Paul Põldma 14. ja 15.09 Orelipooltund: Tiit Kiik Tallinna Niguliste kirikus Neljapäeviti kell 20.00 15. 09 ETV muusikatund: Vene tn 6 Meistrite Hoovi Kohvikus tantsufilm "Hot Shoe Shuffle" Piletid müügil 1 tund enne etenduse algust kohapeal 19. 09 HOOAJA AVA­ Sooduspilet 50 krooni, täispilet 100 krooni ja teatritoetajapilet 150 krooni ETENDUS: Delibes'i ballett

muusika 5/02 41 EESTI KLAVERIÕPETAJATE ÜHING annab teada, et 31. oktoobrist 3. novembrini 2002 toimuvad Tallinnas Nõmme Muusikakoolis (Pärnu mnt 320) VII VABARIIKLIKUD KLAVERIÕPETAJATE PÄEVAD loengute, lahtiste tundide ja kontsertidega. Registreerimine kell 10, algus kell 12.

Toimuvad järgmised loengud: Lahtistes tundides õpilastel esitada: Õpetajatel iseseisev töö täiendkoolituse Toivo Nahkur "Minu klaveriõpetamise Etüüd pikkade arpedžodega, soovitatavalt tunnistuse saamiseks (valida üks kolmest): põhimõtted" mõlemas käes (algklassides lühikesed Lahtine tund õpilasega Koidu Jürisoo-Tani "Motivatsioon ja arpedžod) Essee teemal "Kuidas õpetan valssi õpikeskkonna kujundamine" Eesti muusikat, soovitatavalt selle aasta (polkat, menuetti, tangot vm)" Tõnu Naissoo "20. sajandi tantsuvormide juubilaride Mart Saare ja Ester Mägi Mängida neli tantsu erinevatest ajastutest mängimisest" muusikat T. Vurma - H. Kendra "Õppekavade Tantsuvorm (valida üks) baroki, viini diferentseerimisest". Diskussioon klassika, romantilise või 20. sajandi heliloomingu vallast Ootame avaldusi hiljemalt 15. septembriks aadressil: MARTTI RAIDE Eesti Klaveriõpetajate Ühing Rävala pst 16 10143 Tallinn Täiendav info: 056 49 44 65, 050 27 189, 052 03 320

Rahvusvaheline Õigeusu Vaimuliku Muusika Festival CREDO 21.-25. septembrini Tallinnas ja Pärnus Festivali kunstiline juht Valeri Petrov

KONTSERDID TALLINNAS К 25.09 kell 19 Estonia kontserdisaal CAPPELLA MUSICAE ANTIQUAE ORIENTALIS P 22.09 kell 19 Niguliste kirik RUSTAVI Kammerkoor CAPPELLA MUSICAE ANTIQUAE 0RIENTAL1S SVETILEN (Poola) Lastekoor RADUGA (Eesti) Dirigent Leon Zaborowski Kunstiline juht Natalja Kuzina E 23.09 kell 19 Kaarli kirik Õigeusu Vaimuliku Muusika Kammerkoor (Eesti) Ansambel RUSTAVI (Gruusia) Koorijuht Valeri Petrov Kunstiline juht Anzor Ergomaišvili

T 24.09 kell 18 Kaarli kirik KONTSERDID PÄRNUS Svjato-Donskoi Starotšerkasski mungakloostri koor SVETILEN E 23.09 kell 19 Eliisabeti kirik (Venemaa) Svjato-Donskoi Starotšerkasski mungakloostri koor SVETILEN Koorijuht Sergei Pivovarov T 24.09 kell 19 Eliisabeti kirik Kammerkoor CAPPELLA MUSICAE ANTIQUAE ORIENTALIS

Info tel 64 55197, e-post: [email protected]

771406119 46001