hooaja peatoetaja Mart Saar 130 R 28. september kell 19 Estonia kontserdisaal L 29. september kell 19 Tartu Ülikooli aula 2012 Eesti Kontserdi suurtoetaja ESTONIA SELTSI SEGAKOOR SEGAKOOR HUIK! TARTU ÜLIKOOLI KAMMERKOOR KRISTEL AER (orel, Tallinnas) KADRI-ANN SUMERA (klaver, Tartus) Dirigendid HELI JÜRGENSON, KASPAR MÄND ja TRIIN KOCH Mart Saare kirju ja mälestusi loevad Tallinna Linnateatri näitlejad INDREK OJARI ja ARGO AADLI Idee autor RIINA ROOSE Tund enne kontserti Tiia Järgi vestlusring Mart Saare elust ja loomingust Kava Tallinnas: I Mart Saar (1882–1963) “Laulik” (rahvaluule) (1939) Dirigent Heli Jürgenson “Meie elu” (rahvaluule) (1910) Dirigent Kaspar Mänd “Luule, see ei tule tuulest” (Anna Haava) (1934) Dirigent Heli Jürgenson “Lindude laul” (Julius Oro) (1927) Dirigent Kaspar Mänd Esitavad ühendkoorid “Mets kohiseb” (Anna Haava) (1907) Dirigent Kaspar Mänd Esitavad Estonia Seltsi Segakoor ja segakoor HUIK! 3 Kolm käsikirja TMMi Mart Saare kogust Prelüüd Pealkirjata, arvatavasti koraalieelmäng “Eks mu kohus tänu teha” Pealkirjata, arvatavasti järelmäng samale koraalile Orelil Kristel Aer “Kasehaldjate laul” (Julius Oro) (1925) Dirigent Triin Koch Esitab Tartu Ülikooli Kammerkoor “Tere, kuusi, tere, petäj” (rahvaluule) (1924) Dirigent Heli Jürgenson Esitab Estonia Seltsi Segakoor “Jaan läheb jaanitulele” (rahvaluule) (1926) Dirigent Triin Koch Esitavad ühendkoorid II “Karjane” (Jakob Hurt) (1944) Dirigent Kaspar Mänd Esitab Segakoor HUIK! “Latse hällütamise laul” (rahvaluule) (1933) Dirigent Triin Koch Esitavad segakoor HUIK! ja Estonia Seltsi Segakoor Ester Mägi (1922) “Mõtisklused” (Anton Hansen Tammsaare) (1978) I “Armastus on pärl” II “Rõõm ja õnn” III “Õnn on nii ligi” IV “Ja ikka” V “Luule armastab kannatajaid” 4 Mart Saar “Sööt” (Juhan Liiv) (1934) Dirigent Triin Koch Esitab Tartu Ülikooli Kammerkoor Peeter Süda (1883–1920) “Ave Maria” (1914) “Pastoraal” (1920) Orelil Kristel Aer Mart Saar “Vihmakõne, vellekõne” (rahvaluule) (1915) “Miks sa nutad, tammekene?” (rahvaluule) (1930) Dirigent Heli Jürgenson Esitab Estonia Seltsi Segakoor “Sii om leelo liinast tuudu” (rahvaluule) (1932) Dirigent Kaspar Mänd Esitavad ühendkoorid “Põhjavaim” (Marie Heiberg) (1910) Dirigent Heli Jürgenson Esitavad ühendkoorid “Noore veljo, veeritäge” (rahvaluule) (1930) Dirigent Triin Koch Esitavad ühendkoorid 5 Kava Tartus: I Mart Saar (1882–1963) “Laulik” (rahvaluule) (1939) Dirigent Heli Jürgenson “Meie elu” (rahvaluule) (1910) Dirigent Kaspar Mänd “Luule, see ei tule tuulest” (Anna Haava) (1934) Dirigent Heli Jürgenson “Lindude laul” (Julius Oro) (1927) Dirigent Kaspar Mänd Esitavad ühendkoorid “Mets kohiseb” (Anna Haava) (1907) Dirigent Kaspar Mänd Esitavad Estonia Seltsi Segakoor ja segakoor HUIK! Laul männile (1926) Hetk e-moll (Pühendatud Liine Paalmannile) (1921) Valss Des-duur (1913) Valss (1911) Klaveril Kadri-Ann Sumera “Kasehaldjate laul” (Julius Oro) (1925) Dirigent Triin Koch Esitab Tartu Ülikooli Kammerkoor “Tere, kuusi, tere, petäj” (rahvaluule) (1924) Dirigent Heli Jürgenson Esitab Estonia Seltsi Segakoor “Jaan läheb jaanitulele” (rahvaluule) (1926) Dirigent Triin Koch Esitavad ühendkoorid 6 II “Karjane” (Jakob Hurt) (1944) Dirigent Kaspar Mänd Esitab Segakoor HUIK! “Latse hällütamise laul” (rahvaluule) (1933) Dirigent Triin Koch Esitavad segakoor HUIK! ja Estonia Seltsi Segakoor Ester Mägi (1922) “Mõtisklused” (Anton Hansen Tammsaare) (1978) I “Armastus on pärl” II “Rõõm ja õnn” III “Õnn on nii ligi” IV “Ja ikka” V “Luule armastab kannatajaid” Mart Saar “Sööt” (Juhan Liiv) (1934) Dirigent Triin Koch Esitab Tartu Ülikooli Kammerkoor Prelüüdid Nr 12 F-duur (Pühendatud tütar Helile) (1921) Nr 18 As-duur (Pühendatud H. Tulffile) (1922) Nr 6 a-moll (Pühendatud Elise Paalmannile) (1915) Nr 7 F-duur (Pühendatud tütar Helile) (1913) Nr 16 h-moll (Skrjabini prelüüdi op. 22 nr 4 järgi) (1921) Nr 15 D-duur (1921) Klaveril Kadri-Ann Sumera Mart Saar “Vihmakõne, vellekõne” (rahvaluule) (1915) “Miks sa nutad, tammekene?” (rahvaluule) (1930) Dirigent Heli Jürgenson Esitab Estonia Seltsi Segakoor “Sii om leelo liinast tuudu” (rahvaluule) (1932) Dirigent Kaspar Mänd Esitavad ühendkoorid 7 “Põhjavaim” (Marie Heiberg) (1910) Dirigent Heli Jürgenson Esitavad ühendkoorid “Noore veljo, veeritäge” (rahvaluule) (1930) Dirigent Triin Koch Esitavad ühendkoorid Mart Saar (28.09.1882–28.10.1963) sündis Viljandimaal Hüpassaares metsavahi perekonnas. Tema isa oli hea orelimängija ja improvisaator, kellelt Saar sai esimese õpetuse. Hariduse omandas ta Kaansoo vallakoolis ja Suure-Jaani kihelkonnakoolis, kus tema muusikaõpetajaks oli Hans Kapp. 1901. aastal astus Saar Peterburi konservatooriumi Louis Homiliuse oreliklassi, mille lõpetas 1908. aastal. Õppis samas ka kompositsiooni Nikolai Rimski-Korsakovi ja Aleksander Ljadovi juures (lõpetas 1911). Suvevaheaegadel 1904 ja 1907 käis Saar Eestis rahvaviise kogumas. Pärast õpinguid töötas Saar Tartus muusikaõpetajana (1920–1921 ka Tartu Kõrgemas Muusikakoolis), organisti ja pianistina ning komponeeris. Pärast helilooja kodu hävimist tulekahjus 1921. aastal asus ta elama Tallinna, kus tegutses vabakutselise heliloojana ning esines sageli organistina. Ajavahemikul 1927–1928 töötas ta taas Tartu Kõrgemas Muusikakoolis, 1928–1929 toimetas muusikaajakirja Muusikaleht. Aastatel 1932–1943 elas Saar isatalus Hüpassaares, kus hiljem veetis kõik oma suved. Aastail 1943–1956 töötas Saar kompositsiooniprofessorina Tallinna Riiklikus Konservatooriumis (õpilased Tuudur Vettik, Riho Päts, Ester Mägi, Harri Otsa, Uno Naissoo, Valter Ojakäär, Jaan Rääts jt). 1956. aastal tabas heliloojat halvatus, mistõttu ta loobus pedagoogitööst ning pühendus komponeerimisele. 1945. aastal pälvis Mart Saar ENSV teenelise kunstniku ja 1952. aastal ENSV rahvakunstniku aunimetuse. 1972. aastal avati Hüpassaares Mart Saare majamuuseum. Mart Saar oli heliloojana miniaturist – suure osa tema loomingust moodustavad väikevormid. Sinna kuulub umbes 350 koorilaulu, 180 soololaulu ja 120 klaveripala. Lisaks on Saar komponeerinud ka sümfoonilist ja vokaalsümfoonilist muusikat, samuti muusikat lastenäidendile. Mart Saare varane novaatorlik looming oli suuresti mõjutatud sajandi 8 alguse uutest suundadest: ekspressionismist ja impressionismist. Uudne lähenemine kajastus eriti tema soololauludes (“Must lind”) ja klaveripalades, aga ka mõnes koorilaulus. Klaveripalas “Skizze” võib leida isegi atonaalseid jooni. Oma küpsemas loomingus pöördus helilooja rahvalaulu poole. Saart peetakse üheks rahvusliku stiili rajajaks ja eesti professionaalse muusika alusepanijaks, eriti koorimuusika vallas. Saar oli esimene eesti helilooja, kelle looming on tihedalt rahvamuusikast läbi põimunud. Ta suutis mõista eesti vanema rahvalaulu olemust, avada selle omapära ja sünteesida arhailist rahvalaulu kaasaegse helikeelega. Saar oli ka üks neist, kes rahvaviise kogus, analüüsis ja süstematiseeris. Kaalukama osa Saare loomingust moodustavad umbes 350 koorilaulu, mida helilooja on kirjutanud kogu oma loometee jooksul. Saare varase perioodi kooriloomingu hulgas leidub Euroopa moodsatest muusikavooludest inspireeritud koorilaule (“Ühte laulu tahaks laulda”), klassikalis-romantilisele stiilile lähedasi laule (“Mets kohiseb”) ning suhteliselt lihtsa harmooniaga rahvalaulutöötlusi. Saare väljakujunenud stiil toetub aga rahvalaulule (“Seitse sammeldunud sängi”, “Karjase kaebus”, “Leelo”). Rahvalaul Saare loomingus säilib võimalikult ehedal kujul. Teda köitsid arhailiste laulude vahelduvad meetrumid (“Läksin kõrtsi aega viitma”), assonants ja alliteratsioon (“Latse hällütamise laul”). Saar loobub romantilisest harmoniseeringust ja koraaliharmooniast ning kasutab rahvamuusikale omaseid laade (dooria, lüüdia, miksolüüdia). Faktuur on unisoonist 8-häälsuseni, kus erinevad häälepartiid on kihistunud keerulistesse kooskõladesse, isegi klastritesse. Iseloomulik on variatsiooniline arendus. Ta säilitas ka mittefolkloorsetes lauludes eesti rahvamuusikale omased laadid (“Kõver kuuseke”). Koorilaulu kõrval oli Saarele üheks enam armastatumaks väljendus- vahendiks soololaulu žanr. Ta on kirjutanud soololaule rohkem kui ükski teine eesti helilooja (umbes 180). Saare lauludes on nii loodustemaatikat, tundelist armastuslüürikat kui ka filosoofilisi mõtisklusi elu kaduvuse teemadel. Tema kõrgetasemelisi soololaule võib võrrelda maailma muusikaliteratuuri selle ala parimate saavutustega. Tekstidena on Saar kasutatud kõige rohkem Juhan Liivi, Karl Eduard Söödi ja Anna Haava luulet. Tema soololaulude hulgas leidub palju ka rahvaviisile tuginevaid laule (“Tantsulaul”, “Pulmalaul”, “Kui mina laulan”). Suurepärase pianistina on Saar loonud ka arvukalt klaverimuusikat. Ehkki tema klaverilooming jääb alla mahukale laululoomingule, moodustavad 9 Saare klaveriminiatuurid (prelüüdid, tantsud, klaveripalad) hinnalise osa eesti klaverimuusika klassikast. Varase klaveriloomingu üldilme on süvenenult tõsine, sageli raskemeelne, kontsentreeritud ja napisõnalise väljendusviisiga. Stiilivõtetelt kõigub helilooja siin hilisromantismi, impressionismi ja ekspressionismi vahel. Alates 1913. aastast areneb Saare klaverimuusika stiililiselt eri suundadesse. Ühelt poolt püsib Saar edasi traagilise alatooniga väljenduslaadis (“Eleegia” a-moll), teiselt poolt on märgatav sisemine lihtsustumine (bagatellid, mõned prelüüdid). Saare klaveriloomingu hulgas leidub ka selliseid prelüüde, mis on mõne teise helilooja (Skrjabin, Rahmaninov, Debussy) konkreetse teose variatsioonid. Eesti rahvaviisidele tuginevad kolm Eesti süiti ja fantaasia eesti teemadele. Rahvuslikus stiilis on tihti ka originaalteemalised palad (“Hetk”,