SustainBaltic Rannikuala integreeritud korralduskava toetamaks ranniku- alade ja mere sotsiaal-ökoloogilisi võrgustikke Läänemere regioonis

ICZM Plans for Sustaining Coastal and Marine Human-ecological Networks in the Baltic Region RANNIKUALA INTEGREERITUD KORRALDUSKAVA LÄÄNE-VIRU TESTALAL RANNIKUALA INTEGREERITUD KORRALDUSKAVA LÄÄNE-VIRU TESTALAL SustainBaltic Rannikuala integreeritud korralduskava toetamaks rannikualade ja mere sotsiaal- ökoloogilisi võrgustikke Läänemere regioonis

ICZM Plans for Sustaining Coastal and Marine Human-ecological Networks in the Baltic Region

Koostasid: Maila Kuusik (Eesti Maaülikool, [email protected]), Tarmo Pikner (Tallinna Ülikool, [email protected]), Anu Printsmann (Tallinna Ülikool, [email protected]) ja Janar Raet (Eesti Maaülikool, [email protected]) Küljendus & kujundus: Karl-Kristjan Videvik Projekti viivad läbi Eesti Maaülikool, Tallinna Ülikool, Turu Ülikool, Soome Keskkonnainstituut ja Satakunta maakonnavalitsus SustainBaltic on rahastatud Euroopa Regionaalarengu Fondi Interregi Kesk- Läänemere Programmi 2014–2020 kaudu

Tallinn 2018

EUROPEAN UNION European Regional Development Fund

Foto: Karl-K. Videvik

EUROPEAN UNION European Regional Development Fund Sisukord

Sissejuhatus 4 1. RANNIKUALA INTEGREERITUD KORRALDUSKAVAST LÄÄNE-VIRU TESTALAL 5 1.1 Testala valik ja ulatus 5 1.2 Korralduskava seosed planeeringutega ja võimalikud rakendused 6 1.3 Lääne-Viru testala korralduskava protsess ja huvigruppide osalemine 7 2. OLEMASOLEV OLUKORD 8 2.1 Väärtused 8 2.1.1 Loodusväärtused 8 2.1.2. Asustuse kujunemine 11 2.1.3 Kultuuripärand 13 2.1.4 Merele avatud eluviis 14 2.2 Rannikuala kitsaskohad ja võimalused 16 2.2.1 Elanikkonna vananemine ja kogukondade tugevdamine 16 2.2.2 Inimtegevuse mõju ja integreeritud juurdepääsetavus merele 18 2.2.3 Töökohad, hooajalisus ja uuenduslikud majandamisviisid 21 2.2.4 Valdkondade võimalikud vastuolud ja seosed 22 3. TULEVIKUVISIOONID 24 4. KORRALDUSKAVA TEGEVUSED 26 4.1 Rekreatsioon 26 4.1.1 Supluskohad 27 4.1.2 Matkarajad 29 4.1.3 Kõrgendatud avaliku huviga riigimetsad 30 4.2 Liikuvus 31 4.2.1 Juurdepääsud merele ja ühendused 32 4.2.2 Väikesadamad 32 4.2.3. Kergliiklusteed 34 4.2.4 Merepääste ja turvalisus 36 4.3 Kogukonnad ja piirkondlikul eripäral põhinev ettevõtlus 36 4.3.1 Rannakalandus 36 4.3.2 Kultuuri- ja kogukonnapõhine ettevõtlus 38 4.3.3 Elamualad 39 5. KOKKUVÕTE 42 Lisad 44 Käesolev korralduskava hõlmab Lääne- kust käsitletakse kui mitmekesist kultuu- Korralduskava koostamisse on andnud oma SISSEJUHATUS Viru testala, mis ulatub Käsmust Kundani (vt ri- ja majandustegevust, mis on integreeri- panuse paljud inimesed. Kava koostamisel joonis 1). Korralduskava ajaline perspektiiv tud keskkonnaväärtustega ning ei kahjusta viidi läbi mitmeid intervjuusid, kokkusaami- on kümme aastat, mille ulatuses püütakse loodusressursse pikemas ajaperspektiivis. si erinevate huvigruppidega ning korraldus- SustainBaltic projekt, st Rannikuala integ- käimasolevaid tendentse ja vajalikke tege- Jätkusuutlikkusel on laiemalt neli põimunud kava koostamist nõustas Lääne-Viru testala reeritud korralduskavad toetamaks ranniku- vusi visandada. Korralduskava on teadmiste- haru: keskkond, sotsiaalne õiglus (sh võrd- juhtrühm. Korralduskava koostajad tänavad alade ja mere sotsiaal-ökoloogilisi võrgus- põhine ja soovituslik dokument, mis põimib sed võimalused kaasa rääkida), majandus, juhtrühma koosseisus: omavalitsuste esin- tikke Läänemere regioonis, teostati 27 kuu erinevaid arengustrateegiad ning mida saab ja kultuur. Need aspektid mõjutavad piir- dajad – Anneli Kivisaar ( vald), Ivar jooksul 2016-2018. SustainBaltic (CB354) on kasutada mitmete planeeringute, arenguka- kondade ja kogukondade võimet tulla toime Lilleberg (endine vald), Mati Jõgi (en- rahastatud Euroopa Regionaalarengu Fondi vade ja strateegiliste projektide väljatööta- (keskkonna) muudatustega ja leida kestvaid dine Lääne-Viru maavalitsus) ja Marit Laast (European Regional Development Fund – misel (vt joonis 2). Korralduskava koosneb lahendusi. Ühiskondliku ja kultuurilise di- (Viru-Nigula vald); Keskkonnaametist Imbi ERDF) Interregi Kesk-Läänemere Program- kahest osast: mensiooni tugev põimimine kestliku tuleviku Mets ja Maret Vildak ning Rahandusminis- mi 2014–2020 kaudu. SustainBaltic koostöö- a) väärtuste, kitsaskohtade ja võimaluste perspektiiviga võimaldab arvestada kohapeal- teeriumist Jaan Kangur. Samuti täname kõiki projektis osalesid Eesti Maaülikool, Tallinna põhise konteksti kirjeldus ning set konteksti, teadmisi ja praktikaid. intervjueeritavaid, kes olid nõus meile oma Ülikool, Turu Ülikool, Soome Keskkonnains- b) korralduskava tegevuste osa, mis sisal- aega pühendama: Tiiu Pedaja ( sa- tituut ja Satakunta maakonnavalitsus. dab integreeritud tegevusi ja skeemi. Korralduskava on keskendunud eelkõige tra- dam), Andrus Aasmäe (Võsu sadam), Kersti

ditsiooniliste tegevusvaldkondade senisest Varik ( sadam), Arvid Kilm ja Oleg Bi- Projekti eesmärk on parandada rannikualade Korralduskava koostamisel on aluseks võe- suuremale integreerimise ja mitmekesista- kejev (Kunda Vabatahtlik Merepääste), Hai- kavandamist Kesk-Läänemere piirkonnas tud Lääne-Viru maakonna mereala visioon, mise võimalustele, eriti arvestades ranniku- vo Laulik (Käsmu Vabatahtlik Merepääste), rahvusvahelise koostöö käigus koostatud mis keskendub kolmele peamisele suunale: merd ja maismaad ühendavaid kasutusviise Lya Mägi Maaeluministeeriumi kalamajan- rannikualade integreeritud korralduskavade a) mitmekülgse meretranspordi, sadama- ning sesoonsust (nt puhkemajanduses, ran- dusosakonnast. Eriline tänu kuulub Marko kaudu neljal testalal (kaks Soomes ja kaks te ja mereturismi arengu tagamine, nakalanduses). Oluline on valdkondade in- Travele, kes oli nõus rääkima RMK uuema- Eestis). Seda teostati järgnevate tegevu- b) ajalooliste rannakülade ja kogukondade tegreerimine, st läbi koostöö ja planeerimise test arengutest ning edastama andmeid kõr- setappide kaudu: 1) multidistiplinaarsete elujõulisuse tugevdamine, tegevuste seostamine (nt rannakalandus ja gendatud avaliku huviga riigimetsade kohta sotsiaal-ökoloogiliste andmete integreerimi- c) mere- ja rannikuala loodusressurssi jät- turism, sadamad ja spordilaagrid, looduskait- ning Reili Soppele, kes korraldas mitmeid ne projekti regionaalsete alade kohta (Ees- kusuutlik kasutamine. se ja ettevõtlus) nii valdkonnasiseselt kui ka kokkusaamisi rannakaluritega, mis andis tis Läänemaa, Lääne-Viru ja Harjumaa); 2) valdkonnaüleselt. olulise sisendi korralduskavasse. Reimo Ri- rannikuala korralduskavade koostamiseks Korralduskava eesmärk on loodus- ja kul- vis nõustas testala rannatüüpide ja olemas- täpsemate testalade valimine; 3) korraldus- tuuriväärtuste seostamine jätkusuutliku ja Euroopa Liidu ruumilise planeerimise kon- oleva olukorra kirjeldamisel. Korralduskava kavade koostamine ja esmane testimine; tasakaalustatud majandusliku arenguga ran- tekstis käsitletakse formaalselt rannikuala avalikustamise eest oleme tänulikud Meeli 4) korralduskavade avalik arutelu ja täien- nikuvööndis, mis toob kokku rannikumere ja integreeritud korralduskava (Integrated Eelmaale Viru-Nigula Vallavalitsusest ja Ene damine kasutades mh e-platvormi; 5) Sus- maismaaga seonduvad keskkonnad, prot- Coastal Zone Management – ICZM, edasi- Loole Karepalt. Aitäh Kristel Toomile (Tallin- tainBaltic projektis valminud rannikualade sessid ja praktikad. Korralduskava võimal- ses korralduskava) eraldiseisvana merealade na Ülikool) finantsasjade administreerimise korralduskavade muutmine alla laaditava- dab mõtestada rannikuga seotud eluviiside (Marine Spatial Planning – MSP) planeerimi- eest, ja projektiga seotud Soome parteritele teks projektiparterite Interneti-kodulehelt ühisosa ökosüsteemide ja keskkonnamuu- sest. MSP koostamine on seatud liikmes- ning ka Eesti Maaülikooli kolleegidele, kes (http://pk.emu.ee/sustainbaltic) ja ka tustega ning edendada osalusplaneerimise riikidele kohustuseks, samas rannikuala in- tegelesid Läänemaa rannikualaga. Lisaks http://www.utu.fi/SustainBaltic peale pro- meetodeid. Korralduskavas põhineb mere tegreeritud korralduskava realiseerimise üle täname kõiki osalejaid avalikes aruteludes ja jektiperioodi lõppu. Vahearuannete ja tege- ja maismaa vaheliste sotsiaal-ökoloogilis- otsustavad riigid ja kohalikud omavalitused küsitlusele vastajaid. vusfaaside kohta leiab täiendavat infot ht- te võrgustike selgitamine ja soovituslike ise. Seetõttu puudub korralduskava jaoks tps://blogit.utu.fi/sustainbaltic. tegevuste formuleerimine jätkusuutliku ja üheselt aktsepteeritud metoodika. tasakaalustatud arengu aspektidel. Kestlik-

RANNIKUALA INTEGREERITUD KORRALDUSKAVA LÄÄNE-VIRU TESTALAL 4 $

50

20

20

Na�uri 1. RANNIKUALA 50 10 Lahe Pedassaare INTEGREERITUD 5 20 20 KORRALDUS- Lobi 10 Käsmu Kooli- mäe KAVAST LÄÄNE- 5 20 Võsu Vergi 20 VIRU TESTALAL alevik Eru Mustoja Oandu 10 Tepel- Andi 5 1.1 TESTALA VALIK JA välja Eisma 10 Vihula Karula ULATUS Võsu 5

Sagadi Testalad selgitati projektialadel (Soomes: Kiva Selja Satakunta ja Varsinais-Suomi maakonnad, Ojaküla Kunda Eestis: Läänemaa, Harjumaa ja Lääne-Vi- Kaliküla linn rumaa) välja regionaalse geoinformaatili- HALJALA VALD Kivi- se (geograafiline informatsioonisüsteem Selja küla – GIS) analüüsiga, mille kriteeriumiteks olid: VIRU-NIGULA VALD a) kõrge loodusväärtusega loodusalad, Testala piir Asustatud ala b) mitmekülgne ja rannikualadele ise- Omavalitsuse piir Põllumajanduslik ala 1:250 000 Asustusüksuse piir Looduslik ala loomulik maakasutus, 0 2,5 5 10 km c) rahvastikuprotsessid (ääremaastumi- AP2018 ne ja hõredalt asustatud alad), Lääne-Viru maakonna testala paikneb on alati tinglik ja subjektiivne ning tekitab Joonis 1. Testala paiknemine ja piir (andmed: d) kultuuripärand, Käsmu ja Kunda linna vahelisel alal. Tes- mitmeid küsimusi. Selget sisemaist piiri Maa-amet, 2018; Veeteede amet, 2017). e) piiriülesuse aspekt. tala piiriks maismaa suunal ja merealal rannikumaastikul polegi, see on kokku- sai alguses määratud indikatiivselt 5 km leppeline – enamasti kuni paari kilomeetri tusega. Testala raames on siiski piirdutud Nendel kriteeriumitel põhineva analüüsi rannajoonest. Maismaal on testala piiri laiune rannikuala, mis tihti ulatub suure- 5 km tsooniga alates rannajoonest, sest tulemusena valiti välja mõõduka inimte- hiljem täpsustatud hõlmates n-ö teise ma, piki mereranda kulgeva teeni1. igapäevaelu tegevused merel toimuvad gevuse mõjuga piirkonnad Läänemaal ja ringi külad (joonis 1). Piiri määramisel on lähemalgi. Testalalt jäävad välja Vainupea Lääne-Virumaal, mis peegeldaksid üldi- lähtutud erinevate huvigruppidega läbi Mere laiemat mõjupiirkonda võib põhi- küla alla kuuluv Vaindloo saar ja Toolse semalt Eesti rannikualade sotsiaal-öko- viidud konsultatsioonidest (nt rannaka- mõtteliselt käsitleda kuni Soome lõu- Uhtju saared, millel on peamiselt loodus- loogilisi tendentse ning väärtuspõhiseid lurite mereala kasutus). Piiri määramine narannikuni, kus ka ajalooliselt on kala kaitseline väärtus. väljakutseid. püüdmas käidud ja tegeletud kaubavahe- 1 Ratas, U.; Puurmann, E.; Rivis, R. (2002). Maastikud maa ja mere piiril. Eesti Loodus, 5.

RANNIKUALA INTEGREERITUD KORRALDUSKAVA LÄÄNE-VIRU TESTALAL 5 Testala jääb kahe omavalitsuse – Haljala 1.2 KORRALDUSKAVA ja Viru-Nigula valla – territooriumile. Tes- ÜLERIIGILINE PLANEERING ÜLERIIGILINE MEREALA talale jäävad 32 küla ja Võsu alevik. Laiem SEOSED EESTI 2030+ PLANEERING testala mõjupiirkond hõlmab Lääne-Viru maakonnas nii Kunda kui Rakvere linna. PLANEERINGUTEGA Esimene jääb testala vahetusse lähedus- JA VÕIMALIKUD LÄÄNE-VIRU LÄÄNE-VIRU MAAKONNA se ning testala idapoolsem osa tarbib MAAKONNAPLANEERING 2030+ MEREALA VISIOON Kunda linna poolt pakutavaid teenuseid. RAKENDUSED Maakonnalinn Rakvere on kogu piirkon- nale oluline teenuskeskus ja samuti siht- Rannikuala integreeritud korralduskava kohaks turistidele. Viimastele on olulis- RANNIKUALA INTEGREERITUD KORRALDUSKAVA teks sihtpunktideks ka mõisakompleksid koostamisel on kasutatud ja seostatud – Palmse, Vihula ja . Testala asub mitmeid planeeringuid ning ruumilise Tallinna puhkepiirkonnas. Võsu rand on arengu strateegiaid (joonis 2, väljavõtteid umbes tunniajalise autosõidu kaugusel dokumentidest vt lisa 1). Arengudoku- KOHALIKUD VALLA VALLA KÜLADE Tallinnast. Paljud omavad põhjarannikul mentide põhisele teadmisele lisaks viidi SEKTOR- ÜLDPLANEERING ARENGUKAVA ARENGKUKAVA suvilaid või suvekodusid. läbi intervjuusid nii riigi tasandi esindaja- ARENGUKAVAD tega kui era- ja kolmanda sektori esinda- Testala maismaast kuulub u 65% riigile jatega. Kuna 2017. aasta haldusreformi (meri on nagunii riigi omand) ja kogu tes- käigus liideti Vihula ning Haljala vallad, talast moodustavad u 45% looduskaitse- siis üldplaneeringu kontekstis käsitletak- MAAKONNA ARENGUSTRATEEGIA lised alad, suurema osa sellest Lahemaa se käesolevas töös Vihula valla üldpla- rahvuspark ning u 25% riigikaitse huvid. neeringut (kehtestatud 2003). Viru-Nigu- Testala maismaast on u 75% metsa all la vald ühines Kunda linna ning Aseriga, ja olulisem osa sellest kuulub Riigimetsa käesolevas tööd käsitletakse varasema VALDKONDLIKUD ÕIGUSAKTID Majandamise Keskusele (RMK). Viru-Nigula valla üldplaneeringut (kehtes- ARENGUKAVAD tatud 2007).

Rannikuala integreeritud korralduskava mereala visiooniga) käesolevasse korral- Joonis 2. Rannikuala integreeritud korraldus- on soovituslik dokument, mida saab ra- duskavva. Koostamisel olevasse maa- kava seosed ja võimalikud rakendused ruumi- kendada üldplaneeringute ja piirkondlike konna strateegiasse võib rannikualade lises planeerimises. arengukavade koostamisel (joonis 2). korralduskava lisada uusi aspekte, kuid ringusse, vms. Võimalike seadusemuu- Käesoleva korralduskava realiseerimist korralduskava on oluliselt detailsem kui datustega antud korralduskava otseselt otseselt üksi institutsioon eest ei vea, st maakonna strateegia. Korralduskava võib ei tegele, samas tõstatus avalike arutelu- rakendusprotsess saab toimuda eelkõige anda ka sisendit riigi tasandi strateegi- de käigus kohalik turismimaks, mis aitaks läbi koostöö ning teadmiste vahetuse. listele dokumentidele nt väikesadamate edendada piirkonna puhkemajanduse inf- Hiljuti koostatud “Lääne-Viru maakonna- võrgustikku, kaitsekorralduskavadesse, rastruktuuri. planeering 2030+“ andis sisendi (koos turismistrateegiasse, merealade planee-

RANNIKUALA INTEGREERITUD KORRALDUSKAVA LÄÄNE-VIRU TESTALAL 6 1.3 LÄÄNE-VIRU Korralduskava koostamisel (tabel 1) on Tegevus Aeg lisaks välitöö kohtumistele ning vaatlus- Testala määratlemine juuni 2017 tele konsulteeritud valdade esindajatega, TESTALA KORRALDUS- Testala valiku esitamine avalikul seminaril Tallinnas ja külaskäik 13.–14. juuni 2017 valdkondlike spetsialistidega ja mitmete Lääne-Viru testalale KAVA PROTSESS JA huvirühmadega (nt rannakalurid, sadama- Piirkondliku juhtrühma moodustamine juuni 2017 te haldajad). HUVIGRUPPIDE Intervjuu Vihula (hilisema Haljala) valla esindajatega 15. august 2017 16.–18. august Intervjuu sadamate omanike ja haldajatega OSALEMINE Avalikustamise käigus said huvilised 2017 korralduskava internetis lugeda märtsist Projekti eesmärgi ja välitööde tulemuste tutvustus Lääne-Viru mereala 14. september kuni maini 2018. Vaid mõni inimene an- visiooni seminaril Eismal 2017 Korralduskava koostamise protsess sisal- dis otse tagasisidet, kuigi valla lehtedes 18. september Intervjuu Maaeluministeeriumi kalanduse osakonna esindajaga das järgmisi etappe (joonis 3): ilmusid ka sisu tutvustavad artiklid. Ava- 2017 a) testala täpsustamine, likel silmast-silma kohtumistel 15 ini- 25. september Intervjuu Riigimetsa Majandamise Keskuse esindajaga b) väärtuste ja kitsaskohtade analüüs mesega (aprillis 2018) sündisid mitmed 2017 (sh välitöö ja konsultatsioonid hu- uued teemakäsitlused ning võimalikud 28. september Intervjuu MTÜ Virumaa Kalurid esindajatega virühmadega), lahendused. Üle 130 (111 kohalikku või 2017 c) korralduskava koostamine (sh arute- suvilaomanikku ning 14 külastajat) vas- 28. september Intervjuu Viru-Nigula valla esindajaga lud korralduskava piirkondliku juht- tuse laekus elektroonsele osalus-GISi 2017 rühmaga), (Public Participatory Geographic Informa- 28. september Juhtrühma I koosolek d) avalikustamine, tion System) küsitlusele aprillist augustini 2017 e) korralduskava täiendamine. 2018, millele aitas kaasa ilmselt oluliselt Intervjuu MTÜ Virumaa Kalurid esindajatega 30. oktoober 2017 tõhustatud teavituskampaania otse-pos- Artiklid valla lehtedes oktoober 2017

titusena, Facebookis, valla kodulehtedel 12. detsember Juhtrühma II koosolek ning kuulutusetulpadel. Ükski küsimus 2017

polnud kohustuslik, seega oli iga küsimust Testala korrigeerimine jaanuar 2018 vastanud u 70 inimest, mis pika küsitluse Juhtrühma III koosolek 20. veebruar 2018 lõpupoole kahanes 50 inimeseni. Artiklid valla lehtedes märts 2018 märts–august Korralduskava avalikustamine Küsitluse koostamisel kasutati Turu Üli- 2018 kooli arendusena tekkinud Maptionnaire Avalik arutelu Karepal 17. aprill 2018 tarkvara, mis lisaks tavapärastele lahtis- Avalik arutelu Võsul 30. aprill 2018 tele ja valikvastustega küsimustele ning Elektroonilise küsitluse (osalus-GIS) läbiviimine aprill–august 2018 meeldivusskaaladele laseb üles laadida 12. september Juhtrühma IV koosolek kaardikihte (nt planeeritavad elamualad 2018 või kõrgendatud avaliku huviga riigimet- Artiklid valla lehtedes november 2018 Joonis 3. Rannikuala integreeritud korraldus- sad) ja inimestel kaardile oma kohti mär- kida, lisades nende juurde selgitusi või kava koostamise etapid september 2016 – Tabel 1. Lääne-Viru testala korralduskava koostamise ajakava juuni 2017 – oktoober 2018. oktoober 2018. proteste ja ettepanekuid (joonis 4). See

RANNIKUALA INTEGREERITUD KORRALDUSKAVA LÄÄNE-VIRU TESTALAL 7 $

50

20

20

Na�uri 50 10 Lahe Pedassaare 2. OLEMASOLEV 5 20 OLUKORD Pihlaspea 20 Lobi 10 Käsmu Kooli- mäe Olemasoleva olukorra peatükis selgitame 5 Mustoja 20 Võsu Vergi käsitletava rannikuala väärtusi ja väljakut- Vainupea 20 alevik Altja seid hõlmates järgnevad teemad: loodus- Eru väärtused, asustuse ja kultuuripärandi ku- Haili Mustoja Pajuveski Koljaku Oandu 10 junemine, piirkonnale iseloomulik merega Tepel- Andi 5 Korjuse välja ühendatud eluviis, rahvastiku tendentsid, Eisma Karepa 10 Lauli Vihula Karula liikuvuse suundumused, kogukondadega Võsu Rutja 5 seotud ettevõtlusvormid.

Sagadi Kiva Selja Toolse Tidriku 2.1 VÄÄRTUSED Ojaküla Kunda Kaliküla Palmse linn HALJALA VALD Kivi- Selja küla Lääne-Viru ranniku üldised väärtused on teada: loodus (meri ja mets) ning ranna- VIRU-NIGULA VALD külade ajalugu, mille võtab kokku Lahe- maa rahvuspark. Kohalikele meeldib ka 1:250 000 see, et piirkond pole ülemäära tihedasti Mere ääres (merel) käimise kohad asustatud, leiab vaikust ning rahu ja pri- 0 2,5 5 10 km AP2018 vaatseid supluskohti ning kogukond on kokkuhoidev. võimaldab keerulised joonised-kaardiki- Korralduskava koostamise juures oli olu- Joonis 4. Osalus-GISi küsitluse näide: vas- hid lahti võtta ning vajadusel vastavasse line roll piirkondliku juhtrühma liikmetel, tused küsimusele “Kus Te mere ääres (me- mõõtkavasse suurendada, et asjakoha- kes andsid tagasisidet korralduskava rel) käite?” kaardistati 69 punkti, millele lisati seid kommentaare jagada, kuigi see võib teemade, struktuuri ja väljapakutud tege- juurde, miks seda kohta eelistatakse ja mis 2.1.1 LOODUSVÄÄR- tegevusi seal tehakse. Enamasti külastatakse muutuda regionaalsel käsitlusel ka liiga vuste osas. Juhtrühmas arutati ka tege- kodulähedast randa, mida on ka võib-olla kor- TUSED detailseks. Laekunud informatsioon ana- vusfunktsioonide seoseid rannikualal ja rastatud, tegevustest on olulised ujumine, ja- lüüsiti ning võeti arvesse korralduskava korralduskava võimalikke rakendusi ruu- lutamine, päikseloojangu nautimine (aluskaa- täiendamisel. milise planeerimise valdkonnas. rt: Maa-amet, 2018; Veeteede amet, 2017). Looduse – meie ühise ressursi kasuta- mine – on ajapikku negatiivsemaid külgi välja näitama hakanud ning seda just eriti mere osas. Soome laht on madal, kuid väga vahelduva põhjareljeefiga: isegi lahe

RANNIKUALA INTEGREERITUD KORRALDUSKAVA LÄÄNE-VIRU TESTALAL 8 RRaannnnaajojooonnee p pikikkkuuss o onn k kookkkkuu 9 933 k kmm, ,m milillelesstt::

1177%% $$ 2200%% MMoorreeeennrraanndd – –5599 k kmm 7 7 o ossaass 5050 6633%% LLiiivivaarraanndd – –1188 k kmm 5 5 o ossaass

2020 MMöölllilriraanndd – –1166 k kmm 2 2 o ossaass keskosas võib vee sügavus ulatuda mõne 2020 "" ÑÑ 5050 meetrini, samas küündib sügavus mitmel ºº "" pool üle 100 m. Soome lahe veed on Lää- "" "" "" 2020 nemere ühed magedamad, piki lõunaran- "" "" "" "" "" ""!! nikut on täheldatav hoovuste süsteem "" 2020 "" 2 KäsmuKäsmu """ "" läänest itta. "" """" VergiVergi 1010 "" 55 "" 2020 """ !! """" Testala rannikumeri jaguneb Eru–Käsmu "" !! "" "" VainupeaVainupea 2020 "" 3 "" "" AltjaAltja ja Narva–Kunda lahe veekogumi vahel , "" !! "" (Suureliiva)(Suureliiva) "" VõsuVõsu "" """"EismaEisma nende ökoloogilist seisundit on hinnatud "" MustojaMustoja """" alevikalevik """" “kesiseks”. Suveperioodil on fütoplank- 55 "" KarepaKarepa 1010 toni indikaatorite (klorofüll ja biomass) !!"" "" "" väärtused Soome lahe veekogumites VõsuVõsu !!"" suurenenud, mis näitab keskkonnasei- ToolseToolse "" sundi halvenemist, kuigi üldlämmastiku "" kontsentratsioon on viimastel aastatel SeljaSelja "" olnud pigem kerges langustrendis. Põh- KundaKunda jataimestiku ja -loomastiku näitajad on linnlinn vastavalt “hea” piiril ning alati olnud vä- hemalt “hea”. Mõnevõrra avatuma Nar- va–Kunda veekogumi pikaajalised and- "" VäikesadamVäikesadam "" LossimiskohtLossimiskoht (kaluritelt) (kaluritelt) meread näitavad, et seisund on olnud "" "" LossimiskohtLossimiskoht (ministeeriumist) (ministeeriumist) KavandatavKavandatav väikesadam väikesadam ÑÑ stabiilne või mõnevõrra paranev. !! AvalikAvalik supluskoht supluskoht ºº SukeldutavSukeldutav vrakk vrakk 1:2501:250 000 000 !! MitmefunktsionaalneMitmefunktsionaalne supluskoht supluskoht RannakaluriteRannakalurite püügikoht püügikoht 00 2,52,5 55 1010kmkm Eesti ilmselt suurimal uute võõrliikide in- AP2018AP2018 vasiooni riskialal – sadamate piirkonnas Soome lahes – uusi võõrliike 2016. aastal Eestis on merepõhi väikese kallakusega gant. Rannatüüpide rohkus ning kiire va- Joonis 5. Rannatüübid, supluskohad ja sada- ei leitud. Kõige ekspansiivsemad võõrlii- ja rannik tervikuna laugrannik, mille piires heldumine on tingitud ala geoloogilisest mad testalal (andmed: Maa-amet, 2018; Vee- gid on ümarmudil (Neogobius melanos- eristatakse järsakranda (seda iseloomus- ehitusest ja arenguloost.5 Testala lääne- teede amet, 2017; Tallinna Ülikooli Ökoloogia tomus) ja rändkrabi (Rhithropanopeus tab murrutusjärsaku ja murrutuslava ole- osas on Soome lahe rannajoon tugevasti keskus, 2017; Maaeluministeerium, 2017; harrisii). Ümarmudil on tunginud juba ka masolu) ning lausranda (seda iseloomus- liigestatud, rannikul esineb rohkelt mada- Muinsuskaitseamet, 2017). magevette.4 tab setete kuhjumine). Eesti mererannik likke ning rannad on üldiselt kivised. on mitmekesine ja siin esinevad ranna- Testalal on esindatud nii moreen-, lii- tüübid vahelduvad sageli lühikese maa ta- va- kui möllirannad (joonis 5). Viimasel 2 Eesti geoloogiline baaskaart, 2005. 3 Rannikumere seire teemakaardid, http://www.keskkonnainfo.ee/failid/seire/Teemakaardid/lk_186. 4 Rannikumere seire koondhinnang, 2016, http://seire.keskkonnainfo.ee/index.php?option=com_content&view=article&id=3741%3Arannikumere-seire-2016-a. 5 Keskkonnaagetuur, http://www.keskkonnaagentuur.ee/et/e-teenused/eesti-riikliku-bioloogilise-mitmekesisuse-teabevorgustiku-koduleht/okosusteemne-4.

RANNIKUALA INTEGREERITUD KORRALDUSKAVA LÄÄNE-VIRU TESTALAL 9 aastakümnel on rõhuasetus rannikute Joonis 6. Pihlaspea moreenrand Joonis 7. Karepa liivarand rohevõrgustik), mis on eri tüüpi ökosüs- kasutuses märgatavalt nihkunud puhke- (foto: Maila Kuusik, 2017). (foto: Tarmo Pikner, 2017). teemide ja maastike säilimist tagav ning majanduse ja looduskaitse poole. Kaitset asustuse ja majandustegevuse mõjusid vajavad eelkõige siinsed mitmekesiste vähem olnud: rannaniitude roostumine kus asuvad parimad supelrannad. Selliste tasakaalustav looduslikest ja poolloodus- elupaikadega märgalad ja tallamisõrnad on üks kohalike muresid. Lahendusena piirkondade kasutatavust suurendab ran- likest kooslustest koosnev süsteem8. Ro- luitemaastikud. nähakse karjatamist ning roolõikust, kuid naga piirnev luitemännik, kus leiab mõnu- hevõrgustik koosneb tuumikaladest (üle- need ettevõtmised ei pruugi alati kasum- sat tuulevarju, saab jalutada või metsaan- riigilise planeeringu Eesti 2030+ kohaselt Laialt levinud lauget moreenranda ise- likuks osutuda. de korjata. Puhkemajandus on laienenud kuulub Lahemaa rahvuspark tervikuna loomustab rändrahnude rohkus (joonis rannikumerele: seal tiirutavad nii jetid kui riigi tasandi tuumala kategooriasse aida- 6). Omapärase veerežiimi ja suure soo- Tüüpilises kuhjerannas – liivarannal (joo- seilavad jahid.6 tes tagada kogu süsteemi toimivuse9) ja lasisaldusega rannamuldadel kujunevad nis 7) – lisandub pidevalt uut settema- neid ühendavatest rohekoridoridest (nt soolalembese taimestikuga vaheldusrik- terjali, mis ühtsoodu ümber paigutub. Rannikumere ja randade kaitseks on üht- Selja jõe maastikukaitseala). Pindalaliselt kad rannaniidud. Siin tunnevad end ko- Mulda neil randadel polegi. Enamasti teist ka tehtud: 2012. aastal oli kaitse all on maakonna rohevõrgust 23% kaetud duselt eelkõige soolalembesed taimed, eristuvad merevee mõjutuse astmest ja 28% Eesti veealast ja 17% maismaast7 kaitstavate loomaliikide leiukohtadega nagu rand soodahein, harilik soolarohi jt. kasvukohast tingituna paralleelsed taim- ning peale seda on juurde loodud mitmeid ja väljapool rohevõrgustikku on vaid 3% Väikesadamad on testalal rajatud reeglina kattevööndid, mis teevad mikroreljeefi kaitsealasid (sh rannaelupaikadele) (tabel kaitstavate loomaliikide elupaiku.10 moreenrandadele. Mölliranna paguvee- iseärasused hästi nähtavaks. Puhkaja 2). Lääne-Viru maakonnaplaneeringuga on alal kasvab roostik, mida ajalooliselt on hindab kõige enam viljatuid liivaalasid, määratud maakonna roheline võrgustik (ka

6 Ratas, U.; Puurmann, E.; Rivis, R. (2002). Maastikud maa ja mere piiril. Eesti Loodus, 5. 7 Terasmaa, J.; Pajula, R. (2015). Ökosüsteemiteenused ja tasakaalu hoidmiseks vajalikud looduslikud alad. Eesti Inimarengu Aruanne. 8 Vihula valla üldplaneering. 9 Üleriigiline planeering Eesti 2030+. 10 Rohevõrgustiku analüüs ja planeerimisjuhendi koostamine (vahearuanne 04.12.2017). Keskkonnaagentuur, https://www.keskkonnaagentuur.ee/sites/default/files/rohev6rgustiku-toimivuse-analyys_vahearuanne.pdf. RANNIKUALA INTEGREERITUD KORRALDUSKAVA LÄÄNE-VIRU TESTALAL 10 km2 % teistel aastaaegadel. Selja jõe maasti- rada (5 km). Kõige külastatavamad on peamiselt kalapüügiga. Peamine elatis kukaitseala peamine külastuskoormus Käsmu matkarajad (Vana-Jüri ots, Käsmu tuli räimepüügist. Kehvadel aastatel käidi Kogu testalal langeb mereäärsele alale.12 Nt Toolse loo- loodus- ja kultuurilooline rada ning Käsmu ka Soome rannas. Vergi sadam oli suur Looduskaitse 213 47 duskaitseala maismaa osa näevad kohali- matkarada), mida külastatakse loendus- talukaubanduse keskus ning 17. sajandil Riigikaitse (koos piiran- kud omavalitsused oma arengudokumen- perioodil keskmiselt 60 200 korda aastas. kujunes sellest Viru ranna tähtsamaid sa- 107 23 guvöönditega) tides ka puhkealana ning väärtustavad Altja loodus- ja kultuuriloolisel rajal alus- damaid. Laevaehitus arenes tasapisi, eriti selle turismipotentsiaali: vaateplatvormi tati külastajate loendamisega 2015. aasta Käsmus ja Vergis, kuid laevaehituskohad Testala maismaa osas ning tervise- ja matkaradade rajamist.13 juulis. Perioodil juuli–november 2015 kü- olid ka Altjal, Lobil, Pedassaarel ja Pihlas- Looduskaitse 132 59 Enam peaks tegelema kogukondliku init- lastati Altja loodus- ja kultuuriloolist rada peal. Kaluriküladena on 18. sajandil nime- Riigikaitse (koos piiran- siatiivi kaasamisega maastike ja keskkon- 10 500 korda.14 tatud Pedassaare, Lobi, Vergi jt. Virumaa 32 14 guvöönditega) na hooldustöödesse ning kaaluda võima- kaluriküladest on (Natur) ja Pe- lusi turismimajanduse ettevõtete panuse dassaare (Pettesar) alati kuulunud Sagadi Tabel 2. Loodus- ja riigikaitse maade osakaal suurendamiseks randade ja muu puhke- 2.1.2. ASUSTUSE mõisale. 19. sajandi lõpuks oli Käsmust testalal. majandusega seotud infrastruktuuri kor- kujunenud Viru ranna tähtsaim meresõi- rastamisse. KUJUNEMINE duküla, kus ehitati kaugsõidupurjekaid, oli Metsad moodustavad ligikaudu ¾ Lahe- talvesadam, tegutses merekool jne. maa maismaapindalast, millest omakor- Loodusväärtuste tundmaõppimiseks on da u 60% jääb Eesti põhjarannikule tüü- erinevad institutsioonid rajanud mitmeid Keskmise kiviaja ainelise pärandi sarna- Külade arengus toimus murrang 19. sa- piliste männikute alla. Rahvuspargil on radu. Lahemaa rahvuspargis paikevad suse järgi käsitletakse Eesti mesoliitiku- jandil, kui piirkonda hakati väärtusta- oluline roll selles, et Põhja-Eesti rannikul õpperajad testalal on Käsmu (4,2 km) mi (9600–5000 a eKr) ühtse arheoloo- ma suvituskohana. Kuigi suuremateks säiliks piirkond, kus metsaalad on valda- ning Altja loodus- ja kultuuriloolised õp- gilise kultuurina, mida tuntud leiukoha keskusteks kujunesid Võsu ja Käsmu, valt majandamata, lookadastikud ja tei- perajad (3 km), Võsu koduloorada, Kop- järgi Kunda lähedal on hakatud nimetama arenesid suvituspiirkondadena ka seni sed pärandkooslused hooldatud ning kus rarada (1 km), Oandu loodusmetsarada Kunda kultuuriks. Seal on ka keskneoliiti- traditsiooniliste kaluriküladena toiminud pööratakse tähelepanu kultuuriväärtuste (4,7 km), Oandu pärandkultuurirada (3,4 line asulakoht, mis tähistas maaviljeluse väiksemad külad nagu Eisma, Andi, Ka- hoidmisele ja taastamisele.11 km) ja Oandu taimetarga rada (1 km). Li- algust – õhukesed mullad olid siis hinnas. repa, Rutja ja Vainupea. Eismale tuldi saks õpperadadele on rajatud matkaradu. enamasti Rakverest ning suvitajaskonna Looduskaitsealade osas on erihuvigruppi- RMK matkatee Oandu–Aegviidu–Ikla/ Enamikke Haljala valla territooriumile jää- moodustasid mõne erandiga eestlased, de hinnangud vastandlikud – ühelt poolt Oandu–Kalmeoja (40 km), mis koosneb vaid rannakülasid on ajaloolistes ürikutes kes suvitasid taludes (n-ö kodumajutus), leitakse, et kaitsealad pärsivad piirkonna kolmest matkarajast: Oandu–Võsu (9,5 mainitud juba 15. sajandil. Samasse pe- erinevalt Vainupeast, kus suvitajateks olid arengut peamiselt ettevõtluse ning ehi- km), Võsu–Nõmmeveski (16 km) ja Nõm- rioodi jääb ka Toolse linnuse rajamine, (balti)sakslased, kes ehitasid sinna isiklik- tustegevuse osas, teisalt nähakse neis meveski–Liiapeksi matkarada (16 km). mille ehitusajaks loetakse 1471. aastat. ke suvilaid.15 võimalust turismi arendada, kuigi suvel Käsmu rajad: Käsmu matkarada (15 km), Sageli oli tegemist väikeste küladega, kus on külastajate arv kordades suurem kui Käsmu jalgrattarada (11,6 km) ja Ojakivi enamik rannakülade elanikest tegeles

11 Lahemaa rahvuspargi kaitsekorralduskava 2016–2025. 12 Selja jõe maastikukaitseala kaitsekorralduskava 2017–2026. 13 Kunda linna ja Vihula ning Viru-Nigula valdade üldplaneeringud, Kunda linna arengukava 2003–2017 ja Vihula valla arengukava. 14 Lahemaa rahvuspargi kaitsekorralduskava 2016–2025. 15 Karine, K. Miljööväärtuslike Virumaa rannakülade Eisma ja Andi väärtuste määratlemine ja kaitse. https://evm.ee/uploads/files/EVM%20toimetised/Toimetised2/EVM_toim-2-art6-Karine.pdf. RANNIKUALA INTEGREERITUD KORRALDUSKAVA LÄÄNE-VIRU TESTALAL 11 $

sid asuvad aleviku lääneosas: puhkekodus suvitasid inimesed kõikjalt Nõukogude Liidust, seal paiknesid nii asutuste suvi- lad kui arenes ka suvilate ehitus. Karepal paiknes pioneerilaager. Nõukogude aja lõpul lisandusid neo-etnograafilised tüüp- projektide järgi ehitatud rahvusromanti- lised suvilad, mis ühtepidi mõjuvad kitši- likult, kuid teisalt esindavad olulist aja- looperioodi16.

Kolhoosidesse koondunud rannakalan- dus oli domineeriv eriti Vergis, kuhu rajati 1970. aastatel kalatsehh, kuid ka Eismal. Kolhoosiaja mõjutused on kujundanud piirkonna asustusstruktuuri ning arhitek- tuuri, nt Kirovi Kalurikolhoos oli üks jõu- kamaid ning seetõttu on Vergile ehitatud mitmeid selle ajastu elamuid.

Alates 20. sajandi teisest poolest on Lahemaa rannaküladesse tekkinud su- vemaju. Linnastumislaines on mitmed talumajapidamised muutunud suvekodu- 1:250 000 deks. Ligi 2/3 Lahemaa maaomanikest ei 0 2,5 5 10 km ela Lahemaal aastaringselt. Nii mõneski AP2018 Lahemaa rannakülas on talvel vaid paar Need 19. sajandi arengud mõjutasid on pigem hajus asustusstruktuur. Altja Joonis 8. Eesti topograafiline ülevaatekaart suitsu. 21. sajandil on suurenenud trend oluliselt ka külade asutusstruktuuri ja kujunes hajakülast ajapikku ridakülaks. 1:200 000 (aastatest 1935–1938) (andmed: siin aastaringselt elada17. Viimastel aasta- arhitektuuri. Asustuse sõlmkohtadena Maa-amet, 2018). kümnetel ei ole piki rannikut paiknevates on Käsmu, Võsu ja Vergi näol tegemist rannakülades nagu Vainupea, Eisma, Rutja, tihedate ja kompaktsete küladega (joonis Nõukogude perioodil oli ala samuti oluli- Karepa ja Toolse olnud suuri kinnisva- 8), mida iseloomustavad eri perioodide ne suvituspiirkond. Võsu on nõukogude raarendusi. Külad on korrastatud, kuid arhitektuursed kihistused (joonis 9). Vai- perioodi suvilaarhitektuuri üks parimatest probleemiks on vähene püsielanikkonna nupea, Eisma, Toolse ja Karepa külades näidetest, hästisäilinud hoonete komplek- osakaal.

16 Printsmann, A., Kõivupuu, M., Palang, H. (2011). The dual character of landscape in the , . In: Roca, Z.; Claval, P.; Agnew, J. (eds.). Landscapes, Identities and Development (51−66). Farnham: Ashgate Publishing. 17 Lahemaa rahvuspargi kaitsekorralduskava 2016–2025.

RANNIKUALA INTEGREERITUD KORRALDUSKAVA LÄÄNE-VIRU TESTALAL 12 Joonis 11. Käsmu sadam. Ülal, mändide vahel paistab Käsmu muinsuskaitsealune tuletorn (foto: Tarmo Pikner, 2017).

Joonis 9. Võsu aleviku suvila, mis pärineb Kohalike kogukondade jaoks olulised jektide ja väärtuslike maastike tihedus Vihula valla üldplaneeringuga (nüüdseks 20. sajandi algusaastatest (foto: Maila Kuusik, ajaloolis-kultuurilised paigad ja objektid vaadeldaval testalal iseloomustab muu- Haljala valda kuuluva osaga) on määratud 2017). külades on näiteks ajaloolised lautri- ja hulgas rannikuala kultuurilis-ökoloogiliste miljööväärtuslikeks aladeks piirkonnad sadamakohad, laevaehitusplatsid, võrgu- võrgustike olulisust. Käsmu, Vergi, Altja, Mustoja, Lahe, Lobi, kuuride ja paadimajade asukohad, tuletor- Vainupea ja Eisma külades (lisa 2). 2.1.3 KULTUURIPÄ- nid ja pritsikuurid, külavainud, kiigeplat- RAND sid, pärimuspaigad, kooli- ja seltsimajad, Registri nr Objekt Mälestise liik kõrtsikohad, veskid, söepõletuskohad, 5796 Pihlaspea kalmistu ajaloomälestis lubjaahjud, telliselöövid- ja tehased, kal- 5798 Vainupea kalmistu ajaloomälestis Testalal on säilinud suures osas tradit- mistud, kabelid, pargid, alleed, hästisäi- 5812 Käsmu kalmistu ajaloomälestis siooniline asustusmuster koos rannaküla- linud ajalooline teedevõrk, 19. sajandist dega. Samas on majanduskeskkond muu- pärinevad mõisate verstakivid jne.18 16072 Käsmu Dellingshauseni arhitektuurimälestis tunud ja traditsiooniline kalandus ning matusekabel põllumajandus ei ole sageli konkurentsi- Lääne-Viru maakonnaplaneeringuga on 16069 Käsmu kabel arhitektuurimälestis võimelised, ka mitte toetuste kaasabil. kogu testala merelähedane rannikuvöönd 5813 Käsmu merekooli hoone ajaloo- ja arhitektuurimälestis Väärtuslik ajalooline maakasutusmuster määratud I klassi väärtuslikuks maasti- 16067 Käsmu tuletorn arhitektuurimälestis on kadumas, kuna piirkonnas ei tegeleta kuks (joonis 10). Maakonnaplaneeringu enam sedavõrd põllumajandusega – hari- kohaselt on väärtuslik maastik ala, millel 16068 Käsmu piirivalvekordoni hoone arhitektuurimälestis tav maa ja rohumaad on võsastunud või on ümbritsevast suurem kultuurilis-aja- 15878-15886 Uustalu talukompleks Altjas arhitektuurimälestised krunditud elamualadeks. looline, esteetiline, looduslik, identitee- 15951 Toolse linnuse varemed arhitektuurimälestis di- või puhkeväärtus. Pärandkultuuri ob- Tabel 3. Merelise eluviisi ja randlusega seotud kultuurimälestised. 18 Lahemaa rahvuspargi kaitsekorralduskava 2016–2025.

RANNIKUALA INTEGREERITUD KORRALDUSKAVA LÄÄNE-VIRU TESTALAL 13 $

50

20 10 ! ettevalmistus- ja kahe klassiga, koolita- 5 ! ! !! des lähi- ja kaugsõidu tüürimehi. ! ! ! !! !! ! ! !!! ! ! ! !!! !!! ! ! !!! ! Randades on sajandite jooksul olnud ! !!! ! !! ! palju erinevate riigikordade piirivalvureid ! ! ! ! Vergi 20 !!!! ! ja tekkinud rohkelt sõjaväelisi objekte. ! ! ! Käsmu ! ! Kuni nõukogude okupatsioonini tähendas ! ! ! ! !!! ! !!!!! see aga eelkõige rannaröövide ohjamist, ! ! ! !! !! ! !! !! ! !!! !! ! ! Vainupea ! 20 ! ! Altja!! !Mustoja! ! !! salakaupade kontrolli ja jooksikute kinni- !! ! ! ! !! !! !!! ! ! ! ! Võsu !! ! ! ! püüdmist. 19. sajandi keskel olid rand- ! ! ! ! ! ! alevik! ! ! Mustoja ! Eisma rüütlite kordonid Käsmu, Lobi ja Vergi ! !! ! !!!! ! ! !!! !!! ! ! ! ! !! ! ! ! ! ! ! ! ! ! külades. 19. sajandi lõpul lisandus Võsu ! !! ! ! ! ! Karepa 10 ! ! ! tollipunkt ja Eru kordon. Näiteks Käsmu ! ! ! ! ! ! ! ! !!! ! ! Rutja ! ! Võsu ! ! Vihula !!!!! ! ! !!! ! ! ! piirivalvekordoni alal on hulk mitmeid mi- ! ! ! !! ! ! !! !! ! !! Sagadi! !!!!! ! Toolse litaarobjekte nagu vaatetorn, tsiviilkaitse ! !!!!! ! ! ! ! ! !! ! !! ! ! !! ! ! !! ! !! !! !! ! ! ! !! ! !! ! ! !! !!! ! varjendid ja rivistusväljak. Piirivalve ja sõ- ! !! !! ! ! ! ! !! ! ! Selja ! ! ! ! ! ! ! ! ! ! ! ! ! ! javäelisi objekte saaks turismiarenduses ! ! ! ! ! ! ! ! !! !! Kunda ! ! ! !! ! ! !! ! ära kasutada – selleks on huvi alged ole- !! ! ! ! ! ! !! !!!! ! ! ! ! ! linn !!!!! ! ! ! ! !! mas nii kohalikel kui ka külastajatel. !! ! ! ! ! ! ! ! !!!!! ! ! !! ! ! !! ! ! ! ! ! ! ! ! ! ! ! ! ! ! ! ! ! !! ! !!! ! ! ! ! ! ! ! !! ! !! !!!! ! ! ! !!! ! ! ! ! ! ! !! !! !! !! ! ! ! ! ! !!! !! ! !! ! ! !!! ! !! ! ! ! ! ! ! ! Kultuurimäles�s ja selle kaitsevöönd ! ! !!! ! ! ! !!!! ! 2.1.4 MERELE AVATUD ! ! ! ! ! ! ! ! ! ! ! ! ! RMK pärandkultuuri objek�d ! ! ! ! ! ! ! ! !! ! ! ! !! ! ! ! ! ELUVIIS I klassi väärtuslik maas�k ! ! !! ! ! 1:250 000 !! ! ! ! ! ! !! !! ! ! ! ! !! !!! ! ! !! !!! II klassi väärtuslik maas�k ! ! ! !! ! ! ! ! !! 0 !! 2,5 5 10! km! ! ! ! ! ! ! ! ! ! !! !AP2018! ! ! !!!! ! ! ! Muinasajast on Eesti põhjaranniku sa- Joonis 10. Väärtuslikud maastikud ja kultuu- raames väärtuslikuks muuhulgas ka Võsu Käsmu tuletorn (joonis 11) ehitati 1889.– damakohad pidepunktideks lääne ja ida rimälestised testalal (andmed: Maa-amet, ja Vihula koolimajad. 1892. aastal Käsmu Merekooli eestseisu- vahelisel mereteel. Esimesed arheoloo- 2018; Veeteede amet, 2017; Muinsuskaitse- se initsiatiivil Käsmu ankrukoha sissesõi- gilised andmed meresõidust pärinevad amet, 2017; RMK, 2017; maakonna ja valdade Testalal paikneb kokku 99 kultuurimäles- du tähistamiseks (1990. aastal nihutati pronksiajast. Merendus õitses 13. sajan- üldplaneeringud). tist sh kaks laevavrakki (“Formalhaut” ja tuletorn kaldast veidi eemale, kuna meri dini, alates 14. sajandist olid kaubandus- nn Natturi vrakk) (tabel 3). Enamik arheo- uuristas kallast). Käsmu piirivalvekordoni tehingud mittesakslastega keelu all. Ran- Vihula vallas on 20. sajandi arhitektuuri- loogiamälestisi paiknevad pigem valla nn hoone on ehitatud 19. sajandi II poolel. dades jätkasid nii kohalikud elanikud kui väärtusteks määratud Võsul rannaklubi sisemaal ehk väljaspool testala. Hoones asusid nii ametiruumid kui ka ka kaugemad külakogukonnad kalapüüki Mere 6a, puhkekodud Metsa 3 ja Laane randrüütlite eluruumid. 1919–1931 töö- vaid hooaegadel oma tarbeks. Mõisnikud 13, Kalda 12 suvila. Aastal 2012 hinnati tas kordonihoones Käsmu merekool ühe võtsid enda voli alla ka kalapüügiveed. maakoolimajade 1920–1940 inventuuri Püügiõiguse saamiseks tuli maksta mõis-

RANNIKUALA INTEGREERITUD KORRALDUSKAVA LÄÄNE-VIRU TESTALAL 14 nikule kümnist. Kaugsõidust eemale tõr- Vainupea väikene sadam koos lautrikoh- jutud eestlased käisid tihedalt läbi Soome tade ja võrgukuuridega Vene tsaarivalit- randlastega. Merereisid Soome algasid suse poolt loa kauplemiseks Soome-Ve- kodulautrist. Kala püüti nii Eesti vetes kui ne kaubandust reguleeriva määrusega. käidi rändpüügil – Lobi ja Lahe küla kalurid Vainupea kaluritel olid oma peatuspaigad kalastasid pidevalt Soome saarestikes. ka Vaindloo ja Uhtju saartel. Ajaloolised sündmused, kontaktid naa- berkultuuridega ja arenev kauplemine on Rannalaevad, enamasti ühe- või kahe- Lahemaa rannaelanike elu määranud aas- mastilised lahtise tekiga purjekad ehitati tasadu. Halu- ja kivilaevadega ligisõidust kohapeal. Vähesel määral osteti laevu alustades jõuti purjelaevade ehitamiseni, Soomest. Esimesi suuremaid rannasõi- mis ületasid ookeane. Jõukust kogudes dulaevu hakati ostma pärast 1860. aas- osteti aurulaevad. Meresõit mõjutas olu- taid. Esimene suurem purjekas “Olga” liselt rahva elujärge, haridust ja maailma- ehitati Võsu rannas 1867. Vergi lahe piir- nägemist. Siinsele piirkonnale ainuomane konnas on 1888–1941 ehitatud 17 suure- on kalakabelite traditsioon, kalapüügiga mat purjelaeva, sealhulgas Pedassaare Nuudi alune), Pedassaare külas, Pihlas- Joonis 12. Eisma kalaranna võrgumajad seotud kombestik, uskumused ja ended. külas kaheksa. Laevu ehitati Käsmu külas pea külas, suurem laevaehituskeskus 20. sajandi alguses (foto: perekond Karine Aastal 1645 Rootsi valduse alla läinud neljal laevaehitusplatsil. Aastal 1891 ehi- Vergi külas.20 Puupaatide tegemise tra- erakogu). Eestist kujunes Rootsi viljaait, sealtkaudu tati kolmemastiline kuunar “Salme”, mis ditsioon on Nõukogude okupatsiooni ajal rändas Eesti vili veeteid pidi kaugemalegi. oli Käsmu ja kogu Viru ranna esimene katkestatud ning selle taaselavdamine on Tänapäeval on rannakalanduse korral- Rootsi valitsus soosis väikseid sadamaid, kaugsõidupurjekas. 20. sajandi alguseks üks piirkonna võimalustest. damiseks ja Euroopa kalandusfondi toe- aadlil lubati nende kaudu oma tooteid nii oli Käsmus ligi 50 alust ja ühel laeval võis tuste jagamiseks Eesti rannikualad jaga- sisse kui ka välja vedada. olla mitukümmend omanikku. Käsmu Rannakalastus oli elatusalana oluline veel tud kaheksaks kalanduspiirkonnaks ning merenduse fenomeni juures on kõnekas 20. sajandi alguses (joonis 12). Kalandu- moodustatud kalanduse tegevusgrupid. Põhjasõda ajal 1710 läks kogu Eesti Vene merekooli asutamine ja, et küla sajast se osatähtsus vähenes 1930. aastate Testala rannakalandus jääb Virumaa ka- tsaaririigi koosseisu. Kaubandusega tege- perest on võrsunud üle 130 kapteni, ja lõpuks. Riik ei pööranud selle arendami- landuspiirkonda. Vanade kalurikolhooside lemise luba anti mõisnikele 1802 ja talu- lisaks lugematu hulk muid meremehi.19 sele erilist tähelepanu, kuna majandus- (nt Viru rand, Kirov) tegevuse lõpetamise poegadele 1812. Rannakülade laevandust poliitikaga loodi soodsamad tingimused järel jäid erastatud hooned tühjaks (nt soosiv riiklik poliitika kehtestati 1820. Ajaloolised laevaehituskohad on rannikul põllumajanduse arenguks. Majandusli- Vergis suleti suur kalatöötlemise komp- Krimmi sõda (1853–1856) tähendas koha- asunud järgnevates kohtades: Altja nee- kult kosunud randlased ostsid maad ja leks) ning kala organiseeritud kokkuost likele randlastele keelatud salasoolaveost mel (vt R. Uutmaa maalid), Eru Linnamäe kalapüük jäi kõrvalalaks. Nõukogude ajal kadus. Samas kalamehed püüdsid võr- suurt tulu. Puuveo ja soola salakaubandu- juures, Käsmu külas (ehitati ka 2010. aas- koondus kalapüük kolhoosidesse ja kind- guga merest kala edasi ja müüsid saaki sega pandi alus rannalaevanduse arengu- tal viikingilaev), Natturi ja Pedassaare va- latesse sadamatesse.21 käest-kätte, kuigi see eluviis on väljasu- le siinsetes rannakülades. Aastal 1863 sai helisel rannal, Lobil (Varvi, Sadamarand, remise äärel.

19 Vaik, A. Käsmu fenomen. Käsmu Meremuuseum, http://www.kasmu.ee/et/content/k%C3%A4smu-fenomen. 20 Lahemaa rahvuspargi kaitsekorralduskava 2016–2025. 21 Lahemaa rahvuspargi kaitsekorralduskava 2016–2025.

RANNIKUALA INTEGREERITUD KORRALDUSKAVA LÄÄNE-VIRU TESTALAL 15 1800 1600 1400 1200 Ida-Viru 1000 Saare 800 Lääne 600 Harju 400 Hiiu 200 Lääne-Viru 0 t

Joonis 14. Eisma sadama majutuskohad Kala realiseerimise probleem polnud väga Joonis 13. Kutseliste rannakalurite kogupüük (foto: Anu Printsmann, 2017). 2.2.1 ELANIKKONNA suur 1990.–2000. aastatel, sest kastmõr- Eesti maakondades tonnides 2008–2017 v.a raga räimepüük suurtes kogustes jääb Pärnu maakond (kogused küündivad 7000 Väikesadamatele (Eisma, Võsu, Käsmu, VANANEMINE JA kalanduspiirkonna Ida-Viru poolele. Vanad kuni ligi 12 000 tonnini). Aastal 2017 muutusid Karepa) on LEADER meede ja EL Kalan- haldusreformi käigus maakondade piirid (and- KOGUKONDADE kalurid käisid harjumusest merel edasi, dusfond uue võimaluse andnud ning need med: Maaeluministeerium, 2018). aga noori kalamehi eriti peale ei tulnud. arenevad üsnagi tormiliselt (joonis 14). TUGEVDAMINE Viimase kümne aasta jooksul on Kalurite Rannakalurid kasutavad lisaks väikesa- Rahvaloenduse andmed perioodi 2001– Liit läbiviinud mitmeid koolitusi, et ranna- damatele merele minekuks lautreid ehk 2011 kohta näitavad, et enamikes Lää- kalurid saaksid nõuetele vastavad kutsed. valgamaid. Enamasti on need ajalooliselt 2.2 RANNIKUALA ne-Viru piirkonna rannakülades on tööea- Samuti on korraldatud noortele kalalaag- väljakujunenud ja looduslikult sobivates liste (15–69 aastaste) osakaal kahanenud reid. Toimuvad ka üritused sadamates paikades olevad ühenduslülid ranna ja KITSASKOHAD JA u 25%. Siiski on paljudes külades tööea- nt Vergi kalurite päevad, Eisma sadamas merelise liikuvuse vahel. Paljud mere ää- VÕIMALUSED lise elanikkonna osakaal üle 70% (joonis merepäevad jne. res elavad kalamehed käivad merel oma 15), siinkohal tuleks muidugi arvestada kinnistu all olevalt lautrilt, sest nii on kõige registreeritud elukoha võimalikke erine- Võrreldes teiste kalastuspiirkondadega mugavam ja ajasäästlikum. Sõltuvalt aas- Lääne-Viru testala sõlmküsimusi käsitlev vusi tegelikkusest, sest inimesed saavad Eestis, on Lääne-Viru kutseliste rannaka- taajast ja tuulest, võib rannakalur valida osa põhineb dokumentidel ja kirjandusel, end sisse kirjutada ka näiteks suvekodu- lurite kogupüük tagasihoidlik ning viimas- erinevate lautrite (või väikesadamate) va- mida täiendasime ekspertintervjuude, desse. Samas mitmed külad (Altja, Lahe, tel aastatel on püügimahud veelgi vähe- hel (nt Võsu sadam või lauter Lepispeal). avalike arutelude ja läbiviidud küsitlusega. nenud (joonis 13). Vainupea, Käsmu ja Võsu) suudavad oma

RANNIKUALA INTEGREERITUD KORRALDUSKAVA LÄÄNE-VIRU TESTALAL 16 $

elanike arvu hoida stabiilsena.22 Seda po- sitiivset demograafilist tendentsi mõjutab Na�uri tugeva keskusasula olemasolu, aktiivne 100 Lahe Pedassaare kogukond ja ka suvitustraditsioonid, mis 50 võimaldavad suurendada registreerunud 57,9 Pihlaspea Käsmu Lobi 60 elanike arvu. Seega terviklikult regiooni 66,7 Kooli- elanikkond väheneb ja vananeb, aga mit- 72,4 mäe med piirkonna külad pigem kasvavad. Võsu 100 Vergi alevik 76,2 Altja Mustoja Vainupea 58,3 60 71,4 72,5 Haili Piirkonna rannaaladel on tegemist pea- Eru Tepel- Oandu 62,5 Pajuveski miselt hõreasustusega, kus eksisteerib 57,9 välja 77,8 Andi Korjuse 47,1 väikseid tihedamaid asustusstruktuure. 100 0 Eisma 80 Koljaku Lauli Vihula Rutja Elanikkonna vähenemist rannaaladel on 83,3 57,1 67,5 69,7 Karula 72 80 Karepa mõjutanud üldisemad tendentsid Eestis 73,5 77,4 74,1 76,1 Kiva pärast nõukogude võimu perioodi lõppu, 57,9 Toolse 69,4 75 86,7 Tidriku 70,6 nt põllumajanduse ja kalatööstuse töökoh- 68,7 66,7 75 Kunda tade vähenemine, inimeste koondumine 76,5 57,9 70 72,1 71,4 50 linn linnadesse, kasvav väljaränne Eestist, mis 77,8 Kaliküla Selja 68,7 nõrgendasid oluliselt sotsiaalseid suhteid 76,7 Kivi- 0 75 57,8 56,2 100 71,4 61,5 küla maapiirkondades tekitades maa-elust ne- 76,9 71,4 Ojaküla 64,3 67,6 gatiivse kuvandi23. Ajavahemikul 1990– 54,2 70 68,7 42,9 2015 vähenes Eesti rahvaarv 250 000 66,2 40 77,6 inimese võrra. Eesti inimarengu rahvasti- 78,3 71,4 58,3 70,9 72,6 1:250 000 24 kuprognoos sedastab, et praeguse küm- 86,2 73 0 2,5 5 10 km nendi esimese poole olukorra jätkudes AP2018 väheneks 2040. aastaks Eesti elanikkond u 150 000 inimese võrra ja 21. sajandi lõ- te suhtarvu vähenemine praeguselt 61% Avalike kooskäimise kohtadena toetavad Joonis 15. Tööealise (15–69 aastaste) osakaal (%) rahvastikust külades (andmed: Maa-amet, pul tuleks Eestil hakkama saada umbes 49–51%-le 2050. aastate lõpul. Seega kogukonnatunnet külaplatsid ja raama- tuleb rannalade asustusstruktuuri planee- tukogud. Arutelude käigus toodi esile 2018; Veeteede amet, 2017; Statistikaamet, kaks korda väiksema tööealiste hulgaga. 2011. aasta rahvaloendus). Samas, kui sisseränne suureneks ja sün- rides ja teenuste disainimisel arvestada külapoodide olulisust, sest lisaks igapäe- dimus mõnevõrra tõuseks, siis võiks ela- elanikkonna (mõõduka) vananemisega, vasele toidu ostmisele taasluuakse seal nikkonna kahanemine olla isegi 3–5 korda mistõttu on infrastruktuuri arendamisel sotsiaalseid suhteid. Teine oluline aspekt lastega peresid piirkonda juurde ei tule. väiksem. Nimetatud prognoosi kohaselt väljakutseks tööealiste arvu kasvatamine, püsielanikkonna saavutamisel on sot- Ühtlasi tekitavad koolide hoolekogud kan- ootab Eestit igal juhul ees 20–64 aastas- püsielanikkonna vajaduste ja hooajaliste siaalne infrastruktuur ja haridusasutused, disisese kooskäimiskoha, ning seltsingud puhkemajanduse vajaduste ühildamine. sest ilma lasteaedade ja koolideta tööealisi saavad õhtupoole kooliruume mitmeteks 22 2011. aasta rahvaloenduse andmed. Statistikaamet, https://www.stat.ee/rel2011. 23 Annist, A. (2011). Otsides kogukonda sotsialismijärgses keskuskülas. Tallinn: Tallinna Ülikooli Kirjastus. 24 Sakkeus, L.; McKibben, J.; Puur, A.; Rahnu, L.; Abuladze, L. (2016/2017). Rahvastikuprognoos erinevate rändestsenaariumite korral. Eesti Inimarengu Aruanne, ptk 1.5.

RANNIKUALA INTEGREERITUD KORRALDUSKAVA LÄÄNE-VIRU TESTALAL 17 hobitegevuseks kasutada. Õpetajadki on lurite seltsid, avalikud vastuolud seoses 2.2.2 INIMTEGEVUSE erinevate funktsioonide integreerimist tihti sädeinimesed, kes kogukondlike init- arendustegevusega (nt Käsmu sadama rannikualal. Lahemaa looduskaitseala ja siatiive eest veavad. laiendamine), vabatahtliku merepääste MÕJU JA INTEGREE- Rutja (suurtükiväe ja õhutõrje) harjutus- organiseerumine ning kultuurisündmuste ala kehtestavad laiaulatuslikud piirangud läbiviimine (nt Viru Folk, Käsmu Kaunite RITUD JUURDEPÄÄSE- merealal ja ka maismaal. Laskeharjutu- Aktiivse kogukonna tegutsemist esitatak- Kontsertide sari, Võsu Jazz, Vergi Kaluri- sed (viis päeva aastas, lisaks ettevalmis- se sageli maaelu ja pärandkultuuri(de) jät- päevad, Eisma Sadamapäevad, jaaniõhtu TAVUS MERELE tused) on enamasti kavandatud talveajale kumise võluvitsana. Samas rannikualade- Altja kiigeplatsil, suveetendused, jne). Sa- kahandamaks mõjusid elusloodusele ja ga seotud eluviisi on hakatud üha enam mas tuntakse puudust rannikuala kultuu- Inimtegevuse mõju olemust rannikuala- piirkonna elanikele28. Samas küsitluse seostama maaelu positiivsete tähendus- ripärandit tutvustavatest tegevustest ja del on kujundanud viimastel aastaküm- käigus ilmnes, et kaitseväe harjutusala- tega: puhas, reostamata keskkond, va- kino seanssidest väljaspool suvehooae- netel mitmed olulised muutused. Nõuko- de funktsioonid Lääne-Viru rannikuvöön- badus elada oma tahtmise järgi, eemal ga. Sageli konkreetsemad aktiivsussfää- gudeaegne (osaliselt) suletud piiritsoon dis ja merealal mõjutavad elutegevuse naabritest ja linnaelu piirangutest. Siinko- rid sõltuvad ühest-kahest sädeinimesest, rannavööndis rikkus keskkonda, kuid sa- keskkonda, nt liikumispiirangud ja teatav hal tuleb silmas pidada, et nimetatud ma- ja mõningate suundumuste juures on mas läbi militaarse kinnisuse tegi võima- müra. Üheks võimaluseks on osaliselt aelu positiivsete tähenduste avaldumise täheldatavad erimeelsused aastaringse- tuks mererandade täisehitamise ja suu- kaitsetegevuse infrastruktuuri seostami- eelduseks on aktiivsed sotsiaalsed side- te asukate ja n-ö kinnistuomanike või su- remate inimvoogude eemal hoidmisega ne tsiviilkasutusega (nt Rutja lennuväli). med, mis võimaldavad hoida ja taasluua vitajate vahel. Siinkohal on väljakutseks randadest aitas kaasa loodusväärtuste toetavaid võrgustikke liikuva eluviisi juu- järjepideva koostöö, avatud (õiglaste) kestmisele. Omandireform, maade eras- Uurimustulemused29 näitavad, et kaitse- res25. Paindlike töötingimuste ja kodukon- otsustusprotsesside ja sotsiaalsete koos- tamine ja elamuaseme krediidivõimalus- alaga seotud piirangute mõju regionaala- torite suundumus võimaldab inimestel käimiskohtade toetamine. te avardumine suurendasid rannavööndis rengule ei ole seni olnud märkimisväärne, enam päevi aastas elada linnakeskusest hüppeliselt inimtegevuse mõju. See ten- aga samas mitmed jäigad piirangud – eel- eemal rannaküla (suve)majas ja panusta- Testala merekultuuri on suhteliselt vähe dents hakkas peale suuremate linnade kõige ehitustegevusele – võivad hakata da kohalikku kogukonda. Selle arengujoo- uuritud. Kogukondadel nähakse olulist lähiümbrusest ja laienes ka maapiirkon- maakohtade arengule kaitsealadel tuge- ne väljavaates tuleks olla mõõdukas, sest rolli järgnevate kultuurilooliste uuringute dadesse, sh Lääne-Viru rannaküladesse, vasti vastu töötama. Selle tulemuseks entusiastlikud uusasunikud võivad küll juures27: nt lautrikohtade täpne kaardista- mis on atraktiivne suvituspiirkond. Ehi- on kas võsastumine või suvituskohad; füüsiliselt keskuskülas viibida, aga nende mine ning traditsioonilise oskusteabe ja tuskeeluvööndite, kallasraja, väärtuslike viimased pole aga kultuurmaastike säili- aktiivne tegevus (ka maksude tasumine kohapärimuse talletamine, kogukondlik miljööalade ja mitmete loodus- ja maas- miseks sobivad. Seetõttu võiks edaspidi sissekirjutuse alusel) toimub enamasti ettevõtlus, jätkuv turismimajandus ning tikukaitsealade olemasolu on suutnud planeeringute ja kaitsekorralduskavade mujal Eestis ja üleilmsel tasandil26. selle kasv. ehitussurvet ka Lääne-Viru rannikualadel koostamisel kaaluda maastikukaitsealade ohjeldada. Riigile kuuluvad metsaalad ja rahvusparkide piiranguvööndite dife- Kogukonna aktiivsusest Lääne-Viru ranna- ning loodus- ja riigikaitsega seotud terri- rentseerimist kahjustamata samas kaits- külades annavad märku näiteks rannaka- tooriumid (joonis 16) suunavad oluliselt tavaid väärtusi. Lahemaa rahvuspargist 25 Annist, A. (2016/2017). Maaelu muutuv tähendus ja väljaränne. Eesti Inimarengu Aruanne, ptk 5.5. 26 Sakkeus, L.; McKibben, J.; Puur, A.; Rahnu, L.; Abuladze, L. (2016/2017). Rahvastikuprognoos erinevate rändestsenaariumite korral. Eesti Inimarengu Aruanne, ptk 1.5. 27 Lahemaa rahvuspargi kaitsekorralduskava 2016–2025. 28 Arendusprogramm. Õhutõrje ja suurtükiväe merele orienteeritud harjutusalade ja mereväe harjutusalade asukohtade valimine (kinnitatud kaitseministri 14.03.2014 käskkirjaga nr 94). 29 Kliimask, J.; Parts, P.-K; Järv, H.; Sepp, K.; Ward, R. (2015). Endangered settlements and protected areas in Estonia: the challenge of maintaining cultural landscapes. International Journal of Agricultural Resources, Governance and Ecology, 11: 346−368.​

RANNIKUALA INTEGREERITUD KORRALDUSKAVA LÄÄNE-VIRU TESTALAL 18 $

Selgelt tuleb inimmõju esile väikesada- mate arendamise juures, mis on juba rajatud (Võsu, Eisma, Vergi) või plaanitak- se (Käsmu, Karepa) peamiselt vanades sadamakohtades olemasoleva infrast- ruktuuri rekonstrueerimise teel. Sellised suuremahulised taristud võivad kohalikku Lahemaa kogukonda liita ja eluviisi toetada, aga Mustoja Altja rahvuspark Rutja merele orienteeritud harjutusala (ajutiselt) ka lõhestada tugevate eriarva- muste korral. Keskkonda sobiv väikesa- Vainupea dam kindlasti toetab merelist elulaadi ja ning taasloob liikuvust, mille tulemusena Järveoja võib tekkida vajadus sadamaid (nt Võsu) Võsu laiendada juba mõne aasta pärast. Väi- Selja kesadamate võrgustiku kontseptsioon 2014–202030 nendib, et olemasolev väi- Rutja kesadamate arv ja infrastruktuur ei ole laske�ir Toolse piisav ning et oluliselt on vaja suurendada Eesti rannikualade atraktiivsust eelkõige välismaiste mereturistide seas. Lääne- ja Ida-Virumaal on sadamate võrgustik eba- ühtlane ning esineb katmata lõike, mis ületavad väikelaeva keskmist päevatee- konda (ca 30 meremiili). Samas testala Looduskaitse 1:250 000 Riigikaitse katvus väikesadamatega on rahuldav ja Lõhejõed Riigikaitseline piiranguvöönd 0 2,5 5 10 km AP2018 paraneb veelgi Karepa sadama väljaaren- damisega. Maakonnaplaneeringu31 alu- väljaspool on ka ehitussurve olnud mõne- potentsiaali testala rannikuvööndis pee- Joonis 16. Looduskaitse ja riigikaitse ala- sel on väikesadamate arengusuund, et võrra tagasihoidlikum. Elu edendamiseks takse tagasihoidlikuks, liiva kaevandamist de paiknemine testalal (andmed: Maa-amet, muuta need aktiivselt tegutsevateks ük- on vaja ärgitada sobilikku majandustege- on plaanitud merealal ning uuemate taas- 2018; Veeteede amet, 2017; Keskkonnare- susteks, kus oleksid olemas võimalused gister, 2018; Lääne-Viru maakonnaplaneering vust, mis arvestaks loodusressursside tuvenergia allikate kasutuselevõtt vajab mere- ja tavaturistide teenindamiseks “Lääne-Viru maakonna rannikuala”, 2011; Lää- jätkusuutlikkusega, nt kasutada ära loo- täiendavaid analüüse. ning kohalikele harrastuskaluritele paa- ne-Viru maakonnaplaneering 2030+, 2017). dusturismi võimalusi, uurida vesiviljelust, tide hoidmiseks ning remondiks. Mere- suurendada kontrolli lõhejõgede üle, jne. turismi eesmärk on luua piki Lääne-Viru Energia ja loodusvarade kaevandamise maakonna rannikut erinevatest väikesa- osas tuleks esile tuua, et tuuleenergia damatest moodustuv sadamate kett, mis 30 Väikesadamate võrgustiku kontseptsioon 2014–2020, Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium. 31 Lääne-Viru maakonnaplaneering 2030+.

RANNIKUALA INTEGREERITUD KORRALDUSKAVA LÄÄNE-VIRU TESTALAL 19 täiendab maismaaühendusi. Selle saavu- ja seda aitab tagada riigiomandis olevate mas luua võimalusi elanikkonna kasvuks. kused ei kandu edasi. Mitmed koolitused, tamiseks võiksid sadamad ja muud tu- maade (sh RMK valdused) rohkus. Kõige Majapidamiste kaevudes esineb veepuu- kutsestandardid ja koolitusreisid välis- rismiettevõtted enam koostööd teha, nt rohkem küsitavusi on tekitanud sadama- dust, mistõttu küsitluses toodi välja tihe- maale on rannakalurite ametikutsele po- teenuste disain, infomaterjali levitamine. te avatus-suletus avalikkusele. damate külade ühise veevärgi vajadus. sitiivselt mõjunud. Samas on väärtuslikke Küsitluse vastajate arvates võiks suvel Suuremahulise turismiinfrastruktuuri raja- kalavarusid vähendanud biokemikaalid ja nädalavahetuseti sõita Tallinna ja ranniku- Piirkonna eriilmelised rannad soosivad mise huvid võivad esile kerkida Võsul (nt võõrliikide (nt ümarmudil) ekspansiivne ala sadamate vahel väikelaev. rekreatiivseid tegevusi suveperioodil, mis soojendatud mereveega spaa rajamine, sissetung. Erinevate tegurite tagajärjel võiks kasutajaid hajutada rannikuvööndis. mis pikendaks suvitushooaega). on rannakalurite püügimahud viimastel Integreeritud juurdepääsetavus merele, Hooajaline ülekoormatus tekitab teata- aastatel vähenenud (vt joonis 13 ja lisa sadamatele ja mereline liikuvus toetab vaid vastuolusid suvitajate ja kohalike ini- Liikuvuse osas on kohalike arvates prob- 3). Rannakalurit mõjutavad ka kalatoidu- merekultuuri, mis hõlmab rannikuvööndi- meste vahel, st lisaks looduskeskkonna leeme teede seisukorra, kergliiklusteede lised looduskaitsealused liigid (nt hüljes, le iseloomulike keskkondade ja elulaadi- kasutusintensiivsusele tekib ka sotsiaal- vähesusega ja ühistranspordi ühenduste- saarmas, kormoran), kes vahel võrkude de mustreid ning nendega seotud dünaa- ne surve. Piirkonna avalik suplusrand Võ- ga. Rannikukülades elamine on igapäe- kallal käivad. Seetõttu on väljakutseks mikaid. Intensiivse kasutusega laevateed sul võib osutuda massiliselt populaarseks vaselt seotud autokasutamisega ning tasakaalu leidmine kalapüügi, kalavarude Läänemerel jäävad testala piiridest väl- pikema suvesooja jooksul. Rannaäärsed see pärsib teatud sotsiaalsete gruppide taastumise ja looduskaitse vahel. Ranna- japoole. Integreeritud maastikuline juur- suvitajad jätavad maha hulga prügi, mis iseseisvat liikumist. Kuigi riigi ja kohaliku kalanduses konkureerivad heade püügi- depääsetavus32 rannikualadele hõlmab saastab ja rikub heakorda. Küsitlusele omavalitsuse teenused on järjest enam kohtade pärast harrastuskalurid ja kutse- maismaa ja mere paljusid seoseid nagu vastajad toovad esile, et prügikoristus on elektroonilisel kujul, oleks vajaduspõhi- lised kalamehed, kes sooviksid teatavaid nt kogemuslik merel käitumise oskus, suvehooajal puudulik ning autoga püü- ne (ühis)transport piirkonnas liikumiseks privileege püügikohtade jaotamisel. Kut- ligipääsud, liikuvus ja selle infrastruktuu- takse merele võimalikult lähedale saada. oluline. Teatud ulatuses toimib kollektiiv- selised rannakalurid taotlevad püügiload rid, sotsiaalsed staatused, kollektiivne Suplusrannad vajavad mõningast toeta- ne sõidujagamine, st auto peale võetak- peamiselt omandatud ajaloolise püügiõi- mälu, kultuurilised miljööd, kommunika- vat infrastruktuuri, mis arvestab kohalik- se lisaks tuttavaid ja sugulasi, kel samas guse34 kaudu (vähem ostetakse võrgu- tiivsed protsessid. Juurdepääsusid takis- ku keskkonda ja hooajalisust. suunas asjatoimetusi. Suveperioodil ka- lubasid vabaturult), mida sageli päranda- tavad sildid nagu “eramaa” on tekkinud sutatakse rannikupiirkonnas liikumiseks takse edasi sugulaste ringis. Kalanduse ja toimivad teatavates sotsiaal-poliitilistes Mõõdukas ehitussurve avaldub eelkõige autole lisaks aktiivselt jalgratast. Arves- valdkonna korraldamine Eestis on jagatud kontekstides. Seejuures on oluline tege- rannikuvööndi keskuskülades (nt Käsmu, tav hulk küsitlusele vastajaid osutas viie erineva institutsiooni (Maaeluminis- leda ühiselt kasutatava eluruumi juurde- Võsu, Vainupea, Vergi, Eisma ja Karepa). rannaäärsete teede turvalisusele, prob- teerium, Keskkonnaministeerium, Kesk- pääsetavusega, st vaadelda avaramalt ka- Küsitluses väljendati seisukohta, et mo- leemina tuuakse peamiselt välja autode konnaamet, Keskkonnainspektsioon ning sutusõigusi ning mitte takerduda kitsaste dernsemad uusehitised pole sageli koos- sõidukiirused, mis seavad ohtu jalgrattu- Veterinaar- ja Toiduamet) vahel – siiani on omandiõiguste taha.33 Välitöö käigus ei kõlas traditsioonilise maastikuga ning sel- rid (võivad olla eakad turistid). puudunud poliitiline tahe riigi tasandil olu- ilmnenud olulisi probleeme (füüsilise) line suundumus vähendab miljööväärtust. korda parandada. juurdepääsuga rannajoonele ja seal jaluta- Seejuures on väljakutseks leida tasakaal Rannakalandus eluviisina kestab testalal misega. Igaühe õigus kallasrajal piki me- kinnisvaraarenduse, keskkonnakaitse ja edasi, kuid rannakalureid on jäänud järjest reäärt kõndida testalal üldjoontes toimib kogukondlike eelistuste vahel, ning sa- vähemaks, kuna puudub järelkasv ja os-

32 Semm, K.; Palang, H. (2010). Landscape Accessibility: Spaces for Accessibility or Spaces for Communication? Living Reviews in Landscape Research, 4 (1): 1−36. 33 Porter, L. (2011). Informality, the commons and the paradoxes for planning: Concepts and debates for informality and planning. Planning Theory & Practice, 12 (1): 115–153. 34 Ajaloolise püügiõiguse reguleerimise kohta vt Kalapüügiseadus, https://www.riigiteataja.ee/akt/109112017003.

RANNIKUALA INTEGREERITUD KORRALDUSKAVA LÄÄNE-VIRU TESTALAL 20 2.2.3 TÖÖKOHAD, Lääne-Viru maakonnaplaneeringus37 on halduskeskus Haljalasse, mis võib selle saadavus. Võsu eristub teistest kohali- ettevõtlusvõimalusena esile toodud va- asula olulisust teenuskeskusena kasva- kest keskustest, kuna omab puhkepiir- HOOAJALISUS JA nanevast rahvastikust tulenev hõbema- tada. Samas Võsu kui endine populaarne konna arengueeldusi turismi valdkonnas jandus, mis loob tooteid ja teenuseid suvituspiirkond on viimasel kümnendil (mere-, konverentsi- ja spaa-turism). See- UUENDUSLIKUD kindlustamaks pikeneva eluea veetmi- muutunud enam ääremaaks, mida ise- tõttu tuleb teenuste arendamisel arvesta- se tervena, aktiivsena ja turvaliselt. See loomustab püsielanike vähenemine ning da sesoonsusega, nt teatavate teenuste MAJANDAMISVIISID suundumus esitab väljakutse ka ranniku- majandusliku keskkonna taandareng (töö- tarbijate arvu kasvuga suveperioodil. vööndi sotsiaalsele taristule, transpordi- kohtade vähenemine, ebasoodsad tingi- Püsivaid töökohti rannakülade lähedal ühendustele ja arstiabi kättesaadavusele mused ettevõtluseks). Korralduskava kontekstis võiks lisaks ko- olevates keskustes kahandas oluliselt ning kvaliteedile. Sõltuvalt ka Lääne-Vi- halikele keskustele esile tuua sisemiste kalatööstuste ja põllumajandusvaldkonna rumaa asukohast Tallinna linnapiirkonna Töökohtade ja teenuste arendamist arenguvõimalustega sõlmkohad (Käsmu, hääbumine. Turism ja muu väikeettevõt- suhtes on rannikuvööndil head võimalu- suunavad muuhulgas Põhja-Eesti linna- Vergi, Eisma, Karepa, Vainupea), milles lus on suutnud uusi töökohti luua piiratud sed üheltpoolt kasutada Tallinna teenus- keskuste vaheline ida-lääne-suunaline paikneb väikesadam (või selle loomiseks ulatuses ning paljud nendest töökohta- ja töökeskkonda, samas pakkuda vastu- pendelränne ning samas ka regionaalsed initsiatiiv), eripärane kultuuripärand ja/ dest ja ettevõtlustegevustest on hooaja- pidiselt rahulikku elu- ja puhkekeskkonda, tõmbekeskused. Lääne-Viru maakon- või aktiivne kogukond. Need keskused ja lised. Arengupotentsiaale otsides tuleks samuti mõlemasuunalise ühistranspordi- naplaneeringu alusel paikneb käsitletav sõlmkohad iseloomustavad eeldusi väi- vaadata üldisematele suundumustele ühenduste arendamisel toetuda Tallinna rannikuala Rakvere toimepiirkonnas, ning keettevõtlusele, mis on suunatud turis- maailmas35, mida iseloomustavad liikuv piirkonna tööjõuturule. Praegused ranni- testala idapoolne serv jääb Kunda tugi-toi- mivaldkonnast tulenevate teenuste aren- tööjõud, paindlikumad töötingimused, kuvööndi külade ühendused Tallinna ja mepiirkonda. Tööstusliku taustaga Kun- damiseks ja täiendavate töökohtade ning jagamismajandus, keskkonnateadlikkuse teiste keskustega on puudulikud. Vaadel- da väikelinna määratlemisel regionaalse kogukonnateenuste loomiseks. Piirkond- kasv (sh loodusressursside väärtustami- dav rannikuala on atraktiivne puhkepiir- keskusena on eesmärk tugevdada maa- likul eripäral põhineva ettevõtluse aren- ne, energiasäästmine), uute kasvumude- kond ja sellest tulenevalt on rajatud ning kondlikku ja laiemalt põhjaranniku asus- damiseks on vajalik kohalike ressursside lite otsingud (nt rohemajandus, sinikasv, rajatakse sinna suvekodusid, mida val- tusstruktuuri. Selles on lähtutud linna ja (nt oskusteave, toit, vaatamisväärsused) taaskäitlemise tehnoloogiad), ühiskondli- davalt kasutatakse hooajaliselt. Kaugtöö tema lähialade võimalikust arengupotent- eeliskasutus ning vastav brändikujundus. ke struktuuride ümbermõtestamine, jne. võimaluste avardumisega ja ökoloogiliste siaalist transpordi, tööstuse ja logistika Turismi teenindamine on täiendav sisse- Soositud (hooajalise) elukeskkonnaga väärtuste mõjujõu kasvuga asendub hoo- valdkonnas töökohtade loomisel, mida tulek traditsioonilistele töökohtadele. Sis- rannikuvööndi küladel võiks olla nende ajalise elanikkonnaga asustus rannikualal toetab oluliselt Kunda sadam. Võsul ja setulekud turismist võivad aidata stabi- tendentside valguses mitmeid arengu- osaliselt püsielanikkonnaga asustusega. Haljalal on planeeringus kohaliku kesku- liseerida traditsioonilist maalist eluviisi, võimalusi. Liikuvale elulaadile sobivat si- Seetõttu on oluline, et selles ranniku- se perspektiiv, st vajalikud on tervishoiu, väärtustada kohalikke tööoskusi, tead- dustatud eluruumi toetab ka Eesti 2030+ vööndi piirkonnas säiliksid teenuskes- haridusteenuse kvaliteedi tagamine ning misi ning kombeid. Turismi areng annab eesmärk “hajalinnastunud ruumist”36, kustena Võsu ja tugi-toimepiirkonna kes- elanike turvalisusega seonduvad tee- täiendava sisu ja mõtte kultuurmaastiku mille inimsõbralikkuse ja majandusliku kusena Kunda linn, maakonnakeskuseks nused avaliku sektori poolt. Teiste (era) korrastamisele ning liikumisvõimaluste konkurentsivõime tagavad eeskätt loo- jääb Rakvere. Peale haldusreformi nihkus teenuste osas tuleb tagada postipunkti parandamisele piirkonna sees. duslähedane keskkond ja hästi sidusta- uutes piirides oleva Haljala omavalitsuse olemasolu, sularaha ning ravimite kätte- tud asulate võrgustik. 35 Matsulevitš, L. (2011). Megatrendid, mis mõjutavad kõike ja kõiki. Arengufond, http://www.arengufond.ee/upload/Editor/Publikatsioonid/arengufond-raport-riigikogule-2011.pdf. 36 Eesti 2030+ planeering. 37 Lääne-Viru maakonnaplaneering 2030+.

RANNIKUALA INTEGREERITUD KORRALDUSKAVA LÄÄNE-VIRU TESTALAL 21 Eesti turismiarengukavas38 tuuakse esile koostööd veab piirkondlik kalameeste väljakutseks siin on rannakalurite teadlik- ja muinsuskaitse (nt pais Kunda jõel). mereturismi- ja loodusturismiteenuste selts. Kalurite töö koordineerimiseks ja kuse tõstmine võimalustest ning heade c) Energeetika, sh tootmine ning ühen- terviklikku pakkumist lähtuvalt sihtrüh- EL vahendite jagamiseks on Virumaal praktikate tutvustamine. dused (vajadusel kaablid maismaal). mast ja integreeritust rahvusvahelistesse 2007. aastal moodustatud Virumaa Ran- Tuuleenergia areng on mõjutatud nii võrgustikesse. Seejuures tuleks arves- nakalurite Ühing (VRÜ). Ühingu 77 liik- riigikaitselistest kui looduskaitselis- tada keskkonnateadlikkuse kasvuga (sh mest (2017. aastal) pole kõik kutselised 2.2.4 VALDKONDADE test piirangutest. Mere hüdroenergia kvaliteedimärgised), ja individuaalsete kalurid ja samas kõik piirkonna kutselised kasutamine võib mõjutada kalares- ning perede vajadustega turismipaketti- kalurid ei kuulu sellesse ühingusse. Kok- VÕIMALIKUD VASTU- sursside olukorda. de arendamisel. Lahemaa rahvuspark on ku on Lääne-Virumaa piirkonnas 127 kut- d) Mereturism ning rekreatsioon. testalal turistide tõmbekoht, nt 2014. aas- selist kalurit, see number tuleneb kutse- OLUD JA SEOSED Üheks olulisemaks probleemiks on tal külastas rahvuspargi teabepunkte u lise rannakaluri koolituse läbinutest ning merele juurdepääsude tagamine, 20 000 inimest. Külastusuuringu39 koha- ei kajasta tegelikkuses aktiivseid kalureid. eriti eramaade osas tiheasutusala- Rannikuala integreeritud korraldamine selt suurem osa vastajatest ei viibinud Rannakalanduse üks suuremaid välja- del, vaatamata asjaolule, et rannale hõlmab erinevate valdkondade ja tege- rahvuspargis kauem kui pool päeva ning kutseid on hooajaliste kõrvaltegevuste on õigusaktidest tulenevalt formaal- vuste seoste hindamist tuleviku pers- teabepunktide külastajatest 77% kasutas arendamine nendeks perioodideks, kui selt tagatud igaüheõigusest tulenev pektiivis. Lääne-Viru mereala visiooni rahvuspargis liikumiseks autot, 20% telli- merele ei saa või kala napib. Olemasolev juurdepääs. Konflikte võivad tekitada koostamise käigus formuleeris juhtrühm tud bussi, 15% külastajatest olid jalgrat- kogemus näitas, et lihtsamad kõrvalte- suurüritused, eelkõige välja arenda- järgmised võimalikud vastuolud mereala taga, 8% jalgsi ja vaid 2% külastajatest gevused (nt puude lõhkumise teenus ja mata või ebapiisava, kasutusinten- arendamisel. kasutasid ühistransporti. Küsitluse käigus küttepuude müük) pole jätkusuutlikud. siivsusele mittevastava tehnilise ta- a) Meretransport, sh sadamad ja väi- ilmnes ka telgis ööbimise, telkimisplatsi- On näited40, et edukate kõrvaltegevus- ristu (nt parklad, koormus teedele) kesadamad. Sadamate arengut mõ- de infrastruktuuri ja kergliiklusteede olu- te jaoks saab rannakalanduse seostada tõttu. jutavad Lääne-Virumaal looduskait- lisus puhkeaja veetmisel testalal. Seega just oskustegevustega, nt toitlustus koos e) Kalandus ja vesiviljelus. Võimalikud selised ja riigikaitselised piirangud. rannikualal on turismiarenduse väljakut- kala väärindamisega (marineerimine, konfliktid harrastus- ja rannakalurite Kuna kavas on laskealade laienda- seks külastajate viibimisperioodi piken- suisutamine, vinnutamine, konservide vahel, eelkõige kalavarude taastumi- mine (võimalik ka uue laskeala ka- damine (sh terviklike tegevus- ja majutus- tegemine), giiditeenus ja puhkemajan- sega seotud jõgedel. sutuselevõtt Letipeal), siis mõjutab teenuste pakkumine). Suvehooajal võiks dus, puidust väikemööbli ja meenete f) Riigikaitselised piirangud mõjutavad see laevaliiklust. Looduskaitselised kaaluda ka täiendavate bussiliinide ava- valmistamine, huvimatkad paadiga, lu- tuuleenergia arengut, sadamaid. Või- piirangud mõjutavad sadamarajatiste mist, mis ühendaksid rannikuala sõlmko- mekoristusteenus, kalapüügiseadmete vad tekitada konflikte kogukonnas kui väljaehitamist. had piirkondlike keskustega. valmistamine, jne. Vähem nõutud kala riigikaitsealane tegevusintensiivsus b) Looduskeskkond, sh kaitsealad. (sageli antakse loomadele) on võimalik kasvab (nt võimalik negatiivne mõju Omavalitsuste arengut (peamiselt Rannakalandus hoiab elus tähtsat osa õige tehnoloogia olemasolul kuivatada puhkemajanduse arendamisele, sh ehitustegevust) pärsivad Lääne-Viru- kultuuripärandist ning samas pakub ka aasta läbi ning seda eksportida. Nimeta- kohalikele teedel võib kasvada kasu- maal kõige enam looduskaitselised teatavat sissetulekut. Enamus kutseli- tud tegevusi ja vajalikku infrastruktuuri tuskoormus, mereäärsed alad võivad piirangud. Võimalikud on ka konfliktid si rannakalureid on FIE-d. Kollektiivset toetab osaliselt ka EL Kalandusfond ning olla ajutiselt suletud vms). eri ametkondade vahel – keskkonna-

38 Eesti Riiklik Turismiarengukava, 2014–2020. Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium, 2013. 39 Lahemaa kaitsekorralduskava 2016–2025. 40 Rannakalandus täna – uued valikud, võimalused ja usk tulevikku. Maaleht, 23.04.2015.

RANNIKUALA INTEGREERITUD KORRALDUSKAVA LÄÄNE-VIRU TESTALAL 22 probleemne potentsiaalne konflikt kõik on hästi, sünergia mõju puudub, vastastikust suhet ei ole g) Kaevandamine ja kaadamine. Võivad Tabel 4. Rannikuala Suures plaanis kattuvad probleemsed tekkida konfliktid looduskaitselise pii- mere- ja maakasu- valdkonnad nii maakonna mereala kui ka rangutega, mõjuga mere-elustikule ja tuse maatriks lähtu- käsiteldava rannikuala kontekstis. Detail- kalaressurssidele. des testalast, pers- semad probleemid rannikuala kontekstis: pektiiviga aastani h) Elamuehitust rannikualal mõjutavad a) skuutritega, seda eriti juhul kui tee- 2025 looduskaitselised piirangud. Ehitus- maga ei tegeleta ning ei suunata ja majandustegevusse suhtutakse nende kasutamist (keelamine ei ole kahetiselt – on huvigruppe, kes suh- lahenda probleemi, stiihiline kasutus tuvad arendus- ja ehitustegevusse Juurdepääs (merele) Supluskohad, rannad Elamuehitus (sh suvilad) Turism Militaarkasutus Looduskaitse Muinsuskaitse (sh vrakid) (Mootor)paadid, kaatrid Jetid-skuutrid, lohesurf Rannakalandus Väikesadamad Lautrid ja lossimiskohad Põllumajandus Taastuvenergeetika Metsamajandus jätkub), soosivalt, kuid on ka kogukondi, kes 1 2 3 4 5 6 7 8 9 10 11 12 13 14 15 b) militaaraladega, eelkõige juhul kui Juurdepääs suhtuvad sellesse tõrjuvalt. 1 militaaralade ulatus või kasutusinten- (merele) siivsus muutub, Supluskohad, Valdkondlike vastuolude ja seoste täp- 2 c) looduskaitsest tulenevad piirangud rannad sustamiseks rannikuala kontekstis koos- seavad rangeid tingimusi maakasutu- Elamuehitus (sh 3 tas Lääne-Viru juhtrühm maatriksi pers- suvilad) sele ja liikumisele. pektiiviga aastani 2025 (tabel 4). Seega ei ole lähtutud olemasolevast olukorrast Turism 4 Kui skuutritega seonduv problemaatika vaid eeldatavatest valdkondade arengust. on lahendatav peamiselt kohalikult ta- Maatriksit saab kasutada töövahendina, Militaarkasutus 5 sandil (Lahemaa kaitsekorralduskavas on et selgitada välja võimalikud konfliktid, küll määratud ala, kus skuutritega sõitmi- Looduskaitse 6 kuid ka valdkonnad, mille vahel on ole- ne on keelatud), siis militaarkasutuse ja Muinsuskaitse mas positiivne koosmõju ning mis teki- 7 looduskaitsega seonduva probleemide tavad omavahelist sünergiat. Ajas võivad (sh vrakid) lahendamiseks on vajalik eelkõige riigi (Mootor)paadid, muutuda nii teemad ja nende olulisus kui 8 ja kohaliku tasandi kommunikatsioon, kaatrid trendid (nt põllumajandusreostuse osa- sh kohalike huvidega arvestamine – mis Jetid-skuutrid, 9 kaal, militaarkasutuse intensiivistumine, lohesurf ongi planeerimistegevuses üks suure- looduskaitse reeglid vms). Maatriksi tule- maid väljakutseid. musi mõjutab ka täitjate kogemus, tead- Rannakalandus 10 mised, jne. Seega omab maatriks väär- tust eelkõige valdkondade omavaheliste Väikesadamad 11 seoste ja mõjude (nt positiivne/negatiiv- Lautrid ja lossi- 12 ne) kaardistamisel, eri osapoolte arusaa- miskohad made väljaselgitamisel ja ühtlustamisel. Põllumajandus 13

Taastuvenergee- 14 tika

Metsamajandus 15

RANNIKUALA INTEGREERITUD KORRALDUSKAVA LÄÄNE-VIRU TESTALAL 23 merealast hõlmavad Lahemaa rahvuspark Lisaks Lääne-Viru maakonnaplaneeringu- mine nii merelt maismaale kui maismaalt 3. TULEVIKU- ja Toolse looduskaitseala, lisaks Selja jõe le on 2017. aastal koostatud Lääne-Viru merele. Mereturismi arenguks on vajalik maastikukaitseala. Rannaalal kehtib teisi- Maavalitsuse poolt, koostöös kohalike kohaliku ettevõtluse arendamine ja koos- VISIOONID gi piiranguid, nt ehituskeeluvöönd (mida omavalitsuste, era- ja kolmanda sektori, töö (kalandus ja mereturism, loodustu- on võimalik nii suurendada kui vähendada üleriigilise mereala planeeringu raames rism, loodus- ja kultuuriväärtuste säilita- Mere kasutamise põhimõtted ja üldised omavalitsuse üldplaneeringuga), kallasra- Lääne-Viru maakonna mereala visioon, mine ning eksponeerimine jne). arendamise suundumused on seatud da, üleujutusala, ja veekaitsevöönd. kus on sõnastatud kolm peamist ruumi- kehtivas üleriigilises planeeringus, kuid lise arengu eesmärki, mis on võetud alu- Käesolev korralduskava keskendub tes- neid hakkab kindlasti täpsustama koosta- Riigikaitseliselt on oluliseks piiranguks seks ka käesoleva korralduskava koosta- tala sadamate arengule st peamiselt tav mereala planeering. testalal merele orienteeritud laskeala misel. olemasolevate sadamate funktsioonide Rutjal. Kaitseministeeriumi hinnangul on laiendamise võimalustele kui uute sada- Üleriigilise planeeringu Eesti 2030+41 ko- vajalik senise harjutusala laiendamine 1. Lääne-Viru maakonnas on tagatud mate rajamise võimalustele, samuti me- haselt on: ohualade suurenemise ning laskeala(de) mitmekülgne meretranspordi, sada- repääste aspektidele. Oluliseks teemaks a) Eesti avatud merele; kasutusintensiivsuse tõusu suunas. Põh- mate ja mereturismi areng on korralduslikud küsimused: koostöö sa- b) riigi rahvusvahelise konkurentsivõi- juseks on lisanduv riigikaitseline võime- damate vahel – funktsioonide jagamine, me üheks põhiteguriks on reisi-, kau- kus – uued relvaliigid ning liitlaste kohal- Sadamavõrgustik on välja kujundatud ühisürituste korraldamine jt – ja koostöö ba- ja väikesadamate võrgustik, mis oleku suurenemine.42 põhimõttel, et tagatud on huvigruppide teiste sektoritega (turism, kalandus, loo- toimib tegusalt ning on muu taristuga vajadused ja sadamate erinevad kasu- duskaitse). hästi ühendatud; Lääne-Viru maakonnaplaneeringus on tusfunktsioonid (sh sadamate tehnilised c) tõhus ja kestlik merealade kasutami- olulisemate arengutrendidena toodud: parameetrid). Selleks vaadeldakse sada- Üheks teemaks on ka puhkemajanduse ne on riigile oluline. Sobivate planee- a) IT arenduste levik ja kasvav mobiil- mavõrgustikku tervikuna nii põhjaranni- arendamine, st supluskohtades infrast- ringute abil on saavutatud mõistlik sus, ku kui Lääne-Viru maakonna kontekstis. ruktuuri arendamine ja mitmekesistamine. tasakaal vaba aja kasutuse, turismi, b) rahvastiku vähenemine ja vananemi- Sadamavõrgustikuga on tagatud varjusa- veekogude kaitse, riigikaitse ja ma- ne, damate olemasolu. Turvalisuse suuren- 2. Lääne-Viru maakonna ajaloolised jandustegevuse vahel; c) üldine linnastumine, damiseks tehakse sadamate ja kogu- rannakülad on elujõulised. Kohalikud d) nii linnades kui ka maal Eesti maastik- d) ökoloogilise mõtteviisi väärtustamine kondade vahel koordineeritult koostööd kogukonnad on aktiivsed ja kannavad ku hästi ilmestavad ja ruumi eripära ja taastuvenergeetika laiem levik, klii- merepääste arendamisel. Maismaal on piirkonnale omast kultuuripärandit, esile tõstvad veekogud ja rannaalad mamuutus. välja arendatud juurdepääsud sadamatele identiteeti ning traditsioone. Taristu on aktiivses ja kestlikus avalikus ka- ning sadama funktsioonist tulenev tehni- ja avalike ning erateenuste kvaliteet sutuses. Lääne-Viru maakonnaplaneeringus on line infrastruktuur ja teenused. ja mitmekesisus on kaasa aidanud eraldi piirkonnana käsitletud põhjaranni- püsielanike juurdekasvule Lisaks eelnevale mõjutavad testala oluli- kut, mis on atraktiivne puhkepiirkond ja Avalikes randades (Kunda, Võsu, Mahu, sed riigi huvid, peamiselt piirangute näol, sellest tulenevalt on rajatud ning rajatak- Kalvi) toimub teenuste mitmekesine Ajalooliste rannakülade ehituspärand (sh loodus- ja riigikaitse valdkonnas (vt joonis se sinna suvekodusid, mida kasutatakse arendamine ja selleks vajaliku infrastruk- asutusstruktuur ning hoonestuslaad) ja 16). Testalast suure osa nii maismaast kui hooajaliselt. tuuri rajamine ning juurdepääsude taga- traditsioonid on säilinud. Randlus kui elu-

41 Üleriigiline planeering Eesti 2030+. 42 Lääne-Viru maakonna mereala visiooni arutelu. Memo. Rakvere 18.05.2017.

RANNIKUALA INTEGREERITUD KORRALDUSKAVA LÄÄNE-VIRU TESTALAL 24 stiil võimaldab säilitada kohalikku kultuu- Kohalikul tasandil kasutatakse innovaa- ripärandit sh maastikke, ehituspärandit tilisi taastuvenergeetika lahendusi (tuu- ja -võtteid ning kalandusega seonduvaid leenergia, maasoojus sh maa- ja veekol- traditsioonilisi tegevusi. See toetab ka tu- lektor, päikeseenergia vms). Leitakse rismi arengut piirkonnas. Oluline on säili- konsensus kalavarude taastamise ja ole- tada ja taastada rannamaastike. masoleva hüdroenergia taristu võimaliku kasutamise (säilitamise) vahel. Käesolev korralduskavakava keskendub randlusele kui elustiilile peamiselt läbi Looduskaitse ja majandustegevuse ta- kalanduse valdkonna arendamise (nii teh- sakaalustamine. Kaitsealade moodusta- nilise taristu kui traditsioonide edasiand- misel ning majandamisel arvestatakse mise ja valdkonna väärtustamise näol). majanduslike ja sotsiaalsete aspektidega Samuti kalanduse integreerimisse turis- (ääremaastumise vähendamine: töökoh- misektorisse. tade loomine, ettevõtluse arendamine) ja kohaliku arengu vajadustega. Ettevõtluse Kogukonna elujõulisuse tagamisel ja pä- arendamisel lähtutakse omakorda loo- randi säilimisel on vajalik püsielanikkonna dushoiu printsiibist ning piirkonna kultuu- säilimine piirkonnas. Seega tuleb luua ri- ja loodusväärtustest. võimalused ettevõtluseks ja elamuma- janduse arendamiseks ning kaugtöövõi- Käesolev korralduskava keskendub tes- maluste loomiseks piirkonnas. talal olevate loodusressursside keskkon- nasäästlikule kasutamisele sh loodusturis- 3. Mere- ja rannaala loodusressurssi mi ning puhkemajanduse arendamisele, (maavarad, kalavarud) kasutatakse säästliku transpordi arendamisele. jätkusuutlikult. Piirkonnas on kasutu- sel innovaatilised taastuvenergeetika lahendused

Mere keskkonnaseisund on parenenud, mis tagab kalavarude säilimise ja loodus- liku taastumise. Lisaks merekeskkonnale on oluline ka jõgede keskkonnaseisundi parendamine ning kudemisvõimaluste loomine ja kaitsmine merekaladele (lõhe, meriforell, vimb).

Foto: Anu Printsmann

RANNIKUALA INTEGREERITUD KORRALDUSKAVA LÄÄNE-VIRU TESTALAL 25 Testala piir ! Avalik supluskoht Looduskaitseline piir " Väikesadam ! Mitmefunktsionaalne supluskoht Riigikaitseline piiranguvöönd Ñ $ " Kavandatav väikesadam º Sukeldutav vrakk Rannakalurite püügikoht " Lossimiskoht (kaluritelt) ! Karavanipark Je�ala 50 " Lossimiskoht (ministeeriumist) # RMK puhkekoht Je�keeluala 20 Mootorikeeluala 10 RMK kõrgendatud avalik huvi " 5 4. KORRALDUSKAVA Ñ Elamumaa reserv º " " Asustatud ala " TEGEVUSED " RMK ala testalal " " 20 " " " ! " Mets " 20 "" " " Korralduskava valdkondlikud eesmärgid " " Vergi !" Käsmu tulenevad peamiselt maakonna mereala " " "" ! " " visioonist (joonis 17), mis arvestab tes- ! " # # "" 20 Vainupea " " " Altja tala eripära ja traditsioonidega toetudes " ! Mustoja " " ! Võsu "" olemasolevatele väärtustele ning samal " " Mustoja Eisma " " #alevik ajal pakkudes väljakutsetele lahendusi. "" # # Rutja Traditsioonilised ettevõtlusvormid nagu # " 10 !" Karepa " " põllumajandus ja kalandus on aja jook- Võsu Vihula Toolse !" sul marginaliseerunud, kuid piirkonna # Sagadi " identiteedi ja traditsioonide säilimiseks " olulised. Seetõttu on oluline leida tradit- Selja " Kavandatav kergliikustee sioonilisele ettevõtlusele uusi väljundeid Kergliiklustee HALJALA VALD ja integreerida neid turismisektorisse. Kunda Kavandatav jalgra�a marsruut # linn Liikuvuse ja sotsiaalse infrastruktuuri pa- Jalgra�a marsruut randamine võimaldaks tuua piirkonda pü- Kavandatav matkarada sielanikke ja pidurdaks ääremaastumise VIRU-NIGULA VALD Matkarada Põhimaantee Tugimaantee 1:250 000

Kõrvalmaantee 0 2,5 5 10 km AP2018 suundumust. Korralduskava keskendub Joonis 18. Rannikuala integreeritud kor- kultuuriväärtusi, mis on eesmärgiks nii maismaa ja mere kokkupuutepunktidele ralduskava skeem: ruumilised tegevused mereala visioonis (loodusressursside ka- neid nii ruumiliselt sidustades kui ka vald- Lääne-Viru testalal (aluskaart: Maa-amet, sutamine, mereturismi arendamine) kui konnaülese koostöö arendamiseks ette- 2018). teistes maakonna arengudokumentides panekuid tehes. (väärtuslikud maastikud, puhkealad). La- hemaa rahvuspark ja mõisakolmnurk: Korralduskava on soovitusliku iseloomu- 4.1 REKREATSIOON Palmse-Sagadi-Vihula on juba tuntud ga (vt joonis 2) ja sisaldab teemade lõikes turismisihtkohtadena, kuid inimeste kü- kirjeldust, üldisi arengusoovitusi ja koha- lastusperioodi pikendamiseks (st kauem Joonis 17. Korralduskava fookusteemade põhiseid tegevusi. Korralduskava tege- Puhkemajanduse arendamine on üks või- kui pool päeva) tuleks välja töötada ter- (roosakad) seosed maakonna mereala vuste juurde kuulub skeem (joonis 18). malus, millega toetada kohalikku ettevõt- viklikumaid lahendusi. Testalal paikneb visiooni põhiteemadega (sinised). lust ja eksponeerida piirkonna loodus- ja mitmeid supluskohti, mille potentsiaali

RANNIKUALA INTEGREERITUD KORRALDUSKAVA LÄÄNE-VIRU TESTALAL 26 on seni ainult osaliselt kasutatud. Tänu teostamine. Teine variant ei pruugi olla tatud parkimisalad. Segadust tekitavad suvehooajal. Väiksemad ja privaatsemad piirkonna kultuuri- ja loodusväärtustele on jätkusuutlik, kuid kui kogukond on oma supluskohtade juures märgid “lubatud kohad, kuhu ei ole vaja rajada taristut ega arendatud välja matkaradasid, aga seda tegevuses järjepidev, siis võib nimetatud valdaja loal”, kusjuures on täpsustamata tekitada hooldusteenust, saab jätta rek- peamiselt Lahemaa territooriumil. Samas variant toimida, nt kogukonna suplusko- valdaja (enamikel juhtudel selleks ilmselt laamimata, luues avastamisrõõmu nii ko- on matkaradade ja supluskohtade aren- had olid väga hästi hooldatud (niidetud, vald) ning kuidas on võimalik valdajalt halikele kui ka välisturistidele. damine vajalik väljaspool looduskaitseala paigaldatud pingid). Lisaks supluskohta- luba taotleda. võttes arvesse külastuskoormuse haju- dele võib taoliselt töötada ka väikeste ala- Terviseameti andmete kohaselt kuuluvad tamist kui ka kohalike elanike vajadusi. de hooldamine vaadete avamiseks ning Välitöö käigus ei esinenud olukorda, testalal avalike supluskohtade nimistus- Loodusväärtuste säilimiseks on oluline ka kõne alla saaksid tulla hoolduslepingud kus rannas ei saanud jalgsi liikuda, kuna se44 Võsu ja Karepa ning samuti testalaga maastikuhooldus, nt läbi põllumajanduse RMK-ga, kui aktiivsed kogukonnad ja ins- rannaala oleks suletud. Probleeme võib piirnev Kunda. Kõik nimetatud suplus- või kogukondlike maastikuhooldustege- titutsioonid astuksid sammukese teine- esineda ala läbitavusega (pilliroog, peh- kohad kuuluvad ühtlasi Euroopa suplus- vuste kaudu. teisele lähemale. me pinnas vms), kuid rajatud takistusi kohtade nimekirja. Võsu supluskoha vee (nt aiad, keelavad märgid, eramaa sildid, kvaliteet on Terviseameti andmetel hea, Testalal paiknevatele kaitsealadele koos- Kahtlemata tuleks vaadata võimalusi, vms) esines vähesel määral. Mõnes ko- Karepal piisav. Nõuded suplusveele ja tatud kaitsekorralduskavad nendivad, et mis soodustavad kohalike elanike kaasa- has tuli ette pigem nö korrale kutsuvaid supelrannale on kehtestatud 3.04.2008 põllumajanduse osakaal on oluliselt vä- mist maastikuhooldustööde teostamis- märke: sõida tasa, lapsed mängivad teel, Vabariigi Valitsuse määrusega nr 74, mis henenud. See tähendab, et avatud alade se43, arvestades, et Eesti on ühinenud jne. sätestab, et enne suplushooaja avamist osakaal on samuti vähenenud. Lisaks 2017. aastal maastikukonventsiooniga. peab supluskoht olema hooldatud, kor- looduskaitselistele väärtustele, annab Testala suplusrandade omadused ja seni- rastatud ja varustatud piisaval hulgal vaja- maastikuline mitmekesisus, liigendatus sed funktsioonid võib jagada järgmistes- like riietuskabiinide, tualettruumide ning ning esteetilisus lisandväärtuse puhke- 4.1.1 SUPLUSKOHAD se gruppidesse: prügiurnidega ning seal peab olema taga- majandusele. Väärtuslike maastike mää- a) avalikud supluskohad: Võsu, Karepa tud suplejate ohutus. ratlemisel maakonnas arvestatakse ka ja Kunda; puhkeväärtuse komponendiga, mistõttu Supluskohtade heakord, välitööde käigus b) multifunktsionaalsed supluskohad: Eelpool nimetatud rajatiste puudumisele on kõik tasakaalukad maastikuhoolduse- tehtud ülevaatusel augustis 2017, oli üldi- Käsmu, Altja, Vainupea ja Toolse; või täiendavale vajadusele (Võsu) ning ga seondavad tegevused testalal positiiv- selt hea (v.a Toolse). Kõikidele supluskoh- c) piirkondlikud/kohalikud supluskohad: järjepidevale hooldusele viitasid ka paljud se mõjuga. Samas on vahel puudust sel- tadele olid juurdepääsud olemas, mõnel Lobi, Pedassaare, Vergi, Eisma ja küsitlusele vastanud inimesed. Lisaks gitustööst, et miks osadel matkaradadel juhul isegi mitu (Karepa, Eisma). Problee- Rutja; neile viidati ka pinkide puudumisele ning maha kukkunud puid “vedelema jäetak- me võib tekkida juurdepääsu osas auto- d) kogukondlikud/naabruskondlikud laste mängualade väljaarendamisele, se” – ökoloogiline mets ei näe alati puhas dega parkimise/peatumisega, kuid jalgsi supluskohad: Natturi, Pihlaspea jne. kuid seda vähesemal määral. ning klanitud välja. Maastikuhoolduseks või jalgrattaga on kõik supluskohad ligi- on peamiselt kaks võimalust – läbi põllu- pääsetavad. Üldiselt ei peaks eeldama, et Need omadused määravad ära suplus- Võsu supluskoht (joonis 19) on varusta- majanduse või kogukonna initsiatiivil nt randa saab tingimata autoga sõita, palju- kohtade varustatuse ja investeerimistase- tud piisava tehnilise taristuga ning paku- talgute raames maastikuhoolduse tööde des kohtades on siiski kujunenud tähis- med teenides ühtlasi hajutatuse printsiipe tavate teenuste hulk on piisav. Igal juhul

43 Kliimask, J.; Parts, P.-K.; Järv, H.; Sepp, K.; Ward, R. (2015). Endangered settlements and protected areas in Estonia: the challenge of maintaining cultural landscapes. International Journal of Agricultural Resources, Governance and Ecology, 11: 346−368. 44 Terviseamet, http://www.terviseamet.ee/keskkonnatervis/vesi/suplusvesi/avalikud-supluskohad.html.

RANNIKUALA INTEGREERITUD KORRALDUSKAVA LÄÄNE-VIRU TESTALAL 27 on tegemist piirkonna parima taristu ja ta- Joonis 19. Suvised tegevused Võsu rannas on arendada just neid randasid, kus sel- Joonis 20. Pihlaspea värvikas supluskoht gamaaga supluskohaga. Teenuste hulka (foto: Tarmo Pikner, 2017). leks olemas ka toetav infrastruktuur (söö- (foto: Maila Kuusik, 2017). ja kvaliteeti on võimalik edasi arendada. gikohad, tualetid, parklad). Ala ulatusest lähtuvalt ei ole ette näha randasid tuntakse maakonnaüleselt. Igal lähiala elanikud. Nähtud supluskohad konflikte kasutajate gruppide vahel – uju- juhul on tegemist ulatuslike ja suure po- Järgmise suurema grupi moodustavad paistsid hästi hooldatud vaatama sellele, misala, sadama-ala, aktiivne puhkeala on tentsiaalse kasutusega liivarandadega. liivarannad, mis on pigem piirkondliku/ et rannik on tugevalt pilliroostunud. Ni- selgelt eristatavad. Probleeme tekitab kohaliku kasutusega. Peamise kasuta- metatud supluskohad ei vaja olulisel mää- prügimajanduse korraldus, sest ranna Eraldi grupi moodustavad rannad, kus jagrupi moodustavad nendes randade ral taristut, peamine on ala kogukondlik teeninduseks mõeldud prügikonteineri- ranna-ala kasutus on multifunktsionaalne, lähipiirkonna elanikud või kasutajad, kes korrashoid. tesse viiakse suvitusperioodil ilmselgelt st supluskoha võimalustega samaväär- soovivad nn vaiksemat ja privaatsemat aleviku ja/või suvitajate olmeprügi. selt olulised on muud vaatamisväärsu- kohta puhkuseks. Enamikel juhtudel esi- Testala supluskohtade suur potentsiaal sed ja kohapõhised praktikad. Nimetatud nes seal parkimisvõimalus (u 3–4 autole). on hetkel alakasutatud. Positiivseks tuleb Karepa avaliku supluskoha taristu on ke- rannad on kasutatavad nii loodus- kui Prügimajandus oli suveperioodil korralda- lugeda, et alad ja juurdepääsud on pea- sine, sest tehniline infrastruktuur (eel- kultuurituristile, samuti rekreatsiooniks tud, seda haldab ja korrastab peamiselt miselt avalikus kasutuses (suur osa riigi- kõige parkimine, tualetid) on praktiliselt (liivarand). Teenused ja tehniline taristu kohalik omavalitsus. Nende alade puhul maad) ning selle suundumuse jätkumine välja arendamata. Sportimise võimalused on nendes randades üldiselt hästi välja pole vaja luua täiendavat tehnilist taristut, on piirkonna rekreatsioonipotentsiaali ar- (palliplatsid vms) puuduvad või on nende arendatud, v.a Toolsel. Nende supluskoh- kuid tuleks säilitada avalik juurdepääs ja vestades väga oluline. Maade erastami- kasutamine raskendatud. Samas on ran- tade hooldamine on problemaatilisem ranna kasutamine ning heakord. sel tuleks silmas pidada, et juurdepääsud nale mitmeid juurdepääsusid (peamiselt (peamiselt prügimajandus) ja kulukam, merele ja eriti supluskohtadele jääksid metsateed) ja seal on võimalik ka peatu- kuna alade kasutusintensiivsus on üsna Ülejäänud supluskohti saab liigitada pi- avalikku kasutusse. Selles osas on vaja da, kuid see tekitab täiendava koormuse suur. Kõikide nende randade puhul on gem kogukondliku või naabruskonna ka- riigi ja omavalitsuse koostööd. Riigi ta- looduskeskkonnale. Võsu ja Karepa on arengupotentsiaal suurem kui seda seni sutuses olevateks supluskohtadeks (joo- sandil võiks ka õigusruumis ühtlustada pika traditsiooniga puhkekohad ning neid rekreatsiooniks on kasutatud. Soovitatav nis 20), mille peamisteks kasutajateks supluskoha ja supelranna mõisted (vii-

RANNIKUALA INTEGREERITUD KORRALDUSKAVA LÄÄNE-VIRU TESTALAL 28 mane on kasutusel looduskaitseseadu- Asukoht Tegevus vajadusi ja huve, olenemata kasutaja east ses, mille läbi toimub ehituskeeluvööndi või võimetest. See lähenemine muutub vähendamine). Kohalik omavalitsus võiks Võsu Jätkata rannaarenduse head tööd, pöörates seejuures rohkem üha olulisemaks arvestades puhkemajan- mõelda teede omamisele või hooldus- tähelepanu prügimajanduse korraldusele. Probleeme tekitab asjaolu, duse sihtrühmade paljusust ja elanikkon- ja kasutuslepingute sõlmimisele. Alade et ranna prügikonteineritesse toovad suvitajad oma olmejäätmeid. na vananemise tendentsi. Matkaradade hooldusel võiks teha eri ametkondade Lahenduseks on konteinerite lisamine või hooajaliste lepingute alguspunkti võiks olla juurdepääs (laenu- 45 vahel senisest tõhusamat koostööd eriti sõlmimise kohustuslikkus suvilaomanikele . tatud) jalgrattaga ning mõeldud lastega kultuuriobjektide haldajatega. Karepa Karepa supluskoht vajab tehnilise taristu väljaarendamist. Ala tuntus ja liikuvatele peredele. Oluline on matkara- potentsiaal on suur, kuid puudub supluskoha toimimiseks vajalik infra- dade selge tähistamine ja järjepidav hool- Alljärgnevate tegevuste kirjeldamisel läh- struktuur – tualetid, prügikonteinerid, veeohutust tagavad meetmed dus. Terviklikumalt tuleks läbi mõelda, tutakse peamiselt eeldusest, et need ni- sh ala tähistus, vetelpääste. Teatava impulsi ala arengule võib anda et kui turist tuleb testala piirkonda, siis metatud alad võiksid edaspidi olla suure- ka väikesadama arendus, millega on alustatud. See eeldab erinevate kuidas ta liigub, palju jõuab käia ja milline ma kasutusintensiivsusega. Suvitajate ja osapoolte koordineeritud koostööd taristu arendamisel nt parkla, tuale- on motivatsioon läbida erinevaid matka- turistide mõningane hajutamine parema tid vms. radu. Rattalaenutuse puhul võiks mõelda info esitamise kaudu aitaks vähendada Toolse Toolse supluskoht ei ole kasutussurve all, kuid seda kasutatakse kas ringmarsruutidele või tekitada vahe- hooajalist ülekoormatust Võsu rannas. puhkealana (lõkkekohad). Supluskoht piirneb Toolse looduskaitsealaga, tuspunkte, nt ühest mõisast teise kul- kuid kaitseala kohta puudub informatsioon. Edasise tegevuse aren- gemisel. Matkaradu läbitakse erinevatel Üldised tegevused supluskohtade aren- damisel vajaks ala korrastamist ja koostööd nii muinsus- kui loodukait- viisidel ja see sõltub aastaajast. Jalgrat- damisel: sega tegelevate ametkondade vahel. taga saab vabalt seigelda näiteks Käsmu a) tagada ka edaspidi juurdepääsud poolsaare rannaäärsetel teedel. Sageli supluskohtadele (maa riigiomandis- siooni lisamine ranna haldaja kohta; kultuuri- kui loodusväärtused) ja keskmi- just selle võimaluse pärast piirkonda tul- se jätmisega või avaliku kasutuse c) teenuste ja rajatiste arendamine (nt se pikkusega matkarajad (nt Käsmu ja laksegi, et saab liiklustiheda tee asemel tagamise lepingutega). Soovitav on mänguväljakud, spordirajatised, suve- Altja loodus- ja kultuuriõpperajad). Oluline ratta sõita metsa vahel ja vaadata merd ulatuslikele rannaaladele kavandada kohvik, kiosk, vetelpääste) suurema- on radade sisemine sidusus: rada võiks (nt Võsult Vergi poolsaare ring Oandu või mitu juurdepääsu; tes supluskohtades.45 jutustada lugu või käsitleda mingit tee- Sagadi kaudu; või maastikujalgratastele b) randade heakorra parandamine – mat, sisaldada juurdepääsetavat puhke- sobivam Altja–Mustoja–Vainupea kuni prügikastide ja tualettide lisamine kohta (kiirabi vms kutsumise võimalus), Lahemaa piirini). suurema koormusega ja multifunkt- 4.1.2 MATKARAJAD lõppeda positiivse elamusega (nt vaate- sionaalsetes supluskohtades ning kohaga) ning mõnel pool jõuda ringiga RMK on teinud ära suure ja tänuväärse võimalusel piirkondlikes/kohalikes raja algusesse välja (võimalus parkida ja töö oma matkaradade väljatöötamisel, supluskohtades. Oluline on ka suplus- Matkaradasid kavandades tuleb vaadel- tualetis käia). Matkaradade planeerimi- mille olulisteks osadeks on puhkekohad, kohtade hooldatuse järjepidevus, mis da matkamise trajektooride seoseid ja sel tuleb arvestada nende erineva rasku- ilma milleta enam matkarada ettegi ei on kohalikule omavalitsusele suhteli- koostoimet kergliiklusteedega. Lahemaa sastme ja pikkusega, samuti rakendada kujutagi. RMK on leidnud, et nad hool- selt suur kulu, mistõttu on mõistetav, rahvuspargi külastusstatistikast võib jä- universaaldisaini põhimõtteid, st loojad davad ise oma radu ja puhkekohti, et ta- et hooldustöid ei taheta väga palju- reldada, et enam kasutuses on nn mit- võtavad arvesse laia kasutajate grupi gada vastavad standardid. Samas võiks desse kohtadesse hajutada; informat- mefunktsionaalsed (st esindatud on nii proovida ka koostööd kogukondade ning 45 Vastavalt 2004. aasta Jäätmeseadusega on üle 1500 elanikuga (Võsul ca 500 elanikku) omavalitustel kohustus tegeleda korraldatud jäätmeveoga ja ka suvila omanikud peavad vähemalt suvekuudel korraldatud jäätmeveo eest maksma. Hooajalisust seadus ei arvesta.

RANNIKUALA INTEGREERITUD KORRALDUSKAVA LÄÄNE-VIRU TESTALAL 29 Asukoht Tegevus Kronkskallas Tervise- ja matkaradade rajamine. Toolse Toolse linnuse juurde puhkekoha rajamine. Rutja Vaatlustorni rajamine ja juurdepääsuteede korrastamine koostöös kaitseväe ja RMK-ga47. Altja–Mustoja–Vainupea Rannaäärse tervikliku matka(jalg)radade süsteemi ka- vandamine, sh jalgrattaga ringselt liikumise võimalused, arvestades looduskaitse tingimusi. Endised piirivalveraja- Piirivalve radade taastamine ja kasutamine rekreatsiooni tised võimaluste edendamisel, sh militaarotstarbeliste tornide kasutamine linnuvaatluseks.

turismi arendamisel. Samas nenditakse, tala metsad (joonis 22), mis on suures MTÜ-dega talgute/hoolduslepingute as- Joonis 21. Altja õpperaja kultuuriajalooline et olemasolevad matkarajad ei ole ala- ulatuses riigimetsad, moodustavad oluli- jus. Mõneti võiks igal külal (või väikse- kaart (foto: Anu Printsmann, 2018). ti läbitavad (teele langenud puud, risu). se ressursi puhkemajanduse seisukohalt. mal kandil) oma matkarada olla, et paiga Seega tuleb leida realistlik tasakaal uute Suur osa Riigimetsa Majandamise Kes- loodus- ning kultuuriväärtusi tutvustada tud, siis väljaspool kaitsealasid on selline matkaradade arendamisel ja olemasole- kuse (RMK) puhkealadest ja -objektidest (kasvõi QR-koodi viitena küla Facebooki informatsioon sageli kohapeal kättesaa- vate hooldamisel. Üheks võimaluseks asub rohelises võrgustikus, Lääne-Viru- lehele vms) (joonis 21), matkaradu mit- matu. on talgute korraldamine huvigruppide või maal moodustab see 91%.48 mekesistada, ehk ka külastuskoormust kogukondade koostöös valla või RMK-ga. hooajalisust hajutada – vaja on vaid maa- Lisaks olemasolevatele matkaradadele Viimasel ajal on tõstatunud kõrgendatud omanike nõusolekut ja selget märgistust. nähakse Kunda linna arengukavas46 ette avaliku huviga (KAH) riigimetsade teema Lisaks vajaks kõikide nende matkaradade tervise- ja matkaradade rajamist Kronks- 4.1.3 KÕRGENDATUD RMK maadel, seda eelkõige seoses met- info ühte kohta koondumist, kas füüsili- kaldale, samuti Kronkskalda vaate ava- sade senisest intensiivsema majandami- sele või virtuaalsele kaardile. mist, trepistiku ning laudtee ehitamist. AVALIKU HUVIGA sega. RMK lähtub KAH metsade määra- Kronkskalda ja Toolse linnuse vahelisel misel nii kultuurilistest kui sotsiaalsetest Infotahvlitel võiks lisaks konkreetsele alal paikneb Toolse looduskaitseala. Nii RIIGIMETSAD iseärasustest. KAH metsade puhul on alale või objektile olla täiendav informat- Toolse linnuse kui Kronkskalda alal võiks RMK-l teavitamisekohustus, kuid nen- sioon lähikonnas paiknevate analoogsete olla informatsioon piirneva looduskaitse- Suurema osa Lääne-Viru maakonna del aladel ei välistata lageraie tegemise loodus- ja kultuuriväärtuste kohta. Kui ala kohta.47 rohelise võrgustiku ökosüsteemidest võimalust. Majandamise tüüptingimuse- Lahemaa osas on huvipakkuvad objektid moodustavad metsad (u 75%), kuid suh- na küll märgitakse, et lageraied tehakse (peamiselt küll kaitsealused) markeeri- Küsitluse tulemused näitavad, et täien- teliselt kõrge on ka põllumajanduslike maastikku sobituvalt, võimalusel vältides davaid matkaradasid peetakse oluliseks ökosüsteemide osakaal u 12–13%. Tes- sirgjoonelisi langi piire.49 Rannametsade 46 Kunda linna arengukava 2013–2025. 47 Tegevus on fikseeritud kaitseväe arendusprogrammis “Õhutõrje ja suurtükiväe merele orienteeritud harjutusalade ja mereväe harjutusalade asukohtade valimine” (2014). 48 Rohevõrgustiku analüüs ja planeerimisjuhendi koostamine. Rohevõrgustiku analüüsi vahearuanne, 4.12.2017. 49 RMK kõrgendatud avaliku huviga alade määramise, majandamise ja seal tehtavatest töödest teavitamise juhend, kinnitatud 30.01.2018.

RANNIKUALA INTEGREERITUD KORRALDUSKAVA LÄÄNE-VIRU TESTALAL 30 $

50

20 10 alal tuleb mets kindlasti säilitada (sõltu- 5 mata ka omandivormist, seega peaks sel- liseid aspekte arvestama raielubade väl-

20 jastamisel). Sama kehtib ka Karepa küla kohta. 20

Käsmu Vergi Üldised tegevused: a) kogukondade osalemine KAH metsa- Vainupea 20 de määramisel, Altja Mustoja Võsu b) korraldada paremini parkimine ning alevik Mustoja Eisma reguleerida ATV-dega sõitmine ran- navööndis, Rutja Karepa 10 c) maastikuhoolduskavade koostamine Võsu Vihula Toolse ja rakendamine (nt talgute korras) Sagadi koostöös omavalitsuse ja kogukon- dadega, Selja d) maastikuhooldusega seotud hange- te/tellimuste osas lihtsustada taotle- Kunda linn mistingimusi, et ka piirkonna väikeet- tevõtjatel tekiks huvi ja võimalusi taotlustes osaleda.

Asustatud ala Tugimaantee Mets Kõrvalmaantee 4.2 LIIKUVUS RMK ala testalal 1:250 000 RMK kõrgendatud avaliku huviga riigimetsad 0 2,5 5 10 km AP2018 Visiooni eesmärk on rannikualal mitme- külgse meretranspordi, väikesadamate puhul tuleb arvestada, et neil on oluline märgiks piirkonnas. Juba KAH metsadeks Joonis 22. Metsaalade (sh RMK alad ja kõr- ja mereturismi arendamine, mida toe- kaitsefunktsioon nii asustuse kui maas määratutele lisaks on küsitluses markee- gendatud avaliku huviga riigimetsad) paikne- taksid merele avatud juurdepääsud ja tikulisest aspektist. Ka metsamajanduse ritud Eisma ja Karepa vahelist metsa väär- mine testalal (andmed: Maa-amet, 2018; Vee- integreeritud teenused, sh läbimõeldud seisukohalt on oluline säilitada rannaäär- tuslikuna. Märksõnadena joonistus välja, teede amet, 2017; RMK, 2017). ühistransport. Juurdepääsude tagami- seid metsasid, kuna nad on paremini et lageraiet ei peaks rannikumetsades te- Metsade majandamisel tuleb silmas pi- seks toetatakse ühiskondlikke kokkulep- kohanenud tuultega, kaitstes seega sise- gema, pigem piirduma hooldusraietega ja dada testala puhkeväärtust laiemalt, ar- peid (igaüheõigus, kallasrada), mis reali- maa metsi. seda ka väljaspool Lahemaa rahvusparki. vestada tuleks KAH metsade määramisel seeriks avaramalt kasutusõigusi ruumis/ samuti kumulatiivseid aspekte (nt rek- maastikus ega takerduks piiravate oman- Küsitluses peavad vastanud piirkonnale Kaitsealadel on metsamajandamine täp- reatsiooni ja elamualade kombinatsioon). diõiguste taha. Siin käsitletakse ranniku- iseloomulikeks väärtusteks männimetsa, selt reguleeritud, siis KAH metsade mää- Tüüpiliseks näiteks on testalal Toolse alade nelja seostatud liikuvuse aspekti: randa ja merd. Seega on rannikumetsad ramine kujuneb eriti oluliseks väljaspool küla, kus elamualade ja ranna vahelisel juurdepääs, sadamad, kergliiklusteed ja inimeste hinnangul üheks olulisemaks kaitsealasid.

RANNIKUALA INTEGREERITUD KORRALDUSKAVA LÄÄNE-VIRU TESTALAL 31 merepääste. Suuremaks väljakutseks on ja linnade (sh Tallinn) vahel. Need mõjuta- väikesadamate kestliku võrgustiku aren- vad ligipääsetavaust avalikele teenustele, damine, mis arvestaks keskkonnatingi- (laste) huvitegevustele ja rekreatsioonile. muste, liikumismustrite ja kultuurilise Suvisel hooajal võiks ühistranspordi ühen- kontekstiga ning suudaks mitmekesista- dus olla tihedam – see võimaldaks auto- da puhketeenuseid ja töökohti. le tõsisemat alternatiivi ning suurendaks Testalale jäävad navigeerimiseks vaja- teatud sotsiaalsete gruppide liikuvust. likud kuus maamärki (peamiselt side- mastid). Oluliseks orientiiriks võivad olla Autoga liikumisega tekib mõningaid prob- samuti teised kaldaäärsed ehitised (või leeme just intensiivsel külastusperioodil. loodusobjektid nt kivid). Käsmus orien- Näiteks Käsmu külas on põhimõtteliselt teeruvad kalurid nt hoonete korstnate vaid üks sissesõidu tee, mis ürituste ajal järgi, mistõttu on oluline lisaks maismaalt võib tekitada märkimisväärseid ummikuid avanevatele vaadetele tähelepanu pööra- ning suurtel turismibussidel on piiratud ta ka merelt avanevatele vaadetele. võimalused ümberpööramiseks. Joonis 23. Võsu sadamas on jettidega merele pääs keelatud (foto: Tarmo Pikner, 2017). 4.2.2 VÄIKESADAMAD Autodega parkimine testala mõnes piir- Haljala vallas asuvad järgmised väikesa- 4.2.1 JUURDEPÄÄSUD konnas võib kujuneda probleemiks ideaal- Käsmu lahes on jettidega sõitmine samuti damad: Vergi, Võsu, Eisma, ja Käsmu sel rannapäeval ja suurema kultuuriüritu- problemaatiline, eelkõige tekkiva müra- (viimane pole sadamaregistris registree- MERELE JA se ajal. Ühe võimalusena võib tuua esile fooni tõttu. Seetõttu soovitame jettidega ritud). Vergi sadam on oma looduslikelt hooajalise parkimistasu kehtestamist su- sõitmiseks kavandada tähistatud rada Ver- tingimustelt (veesõiduki suurim süvis ÜHENDUSED vitusperioodil kõrge külastusintensiivsu- gi sadama lähialal (vt joonis 18). Jettidega 3,0 m) kõige perspektiivsem, kuid selle sega rannaaladel, kuid siis tuleks luua ka sõitmine peaks toimuma pigem avatud praegune taristu ei võimalda kasutada sa- Testalal on merele ja rannajoonele juurde- vastavad parkimisvõimalused. merealal kui kinnistes lahtedes. Reaalsu- dama tegelikku potentsiaali. Võrdluseks pääs hea, kuna suur osa maismaast (sel- ses sõitjad sageli muidugi sooviks endale on Võsu sadama suurim süvis 0,8 m ja lest ligi 75% mets) on riigi omandis. See- Intensiivse kasutusega rahvusvahelised pealtvaatajaid. Mere kasutamise osas ei Eisma sadamal (joonis 24) 1,5 m. Potent- ga igaüheõigus mööda kallasrada liikuda laevateed Läänemerel jäävad testalast peaks olema eesmärgiks tegevuste kee- siaalsed sadamakohad on lisaks nime- üldjoontes toimib. Mõningaid probleeme väljapoole. Vaadeldaval merealal liikumise lamine vaid nende suunamine ranniku- tatutele Karepal, kus on praegu olemas küll esineb rannikuäärsete krundiomanike üheks problemaatiliseks teemaks on jet- mere piirkondadesse, kus tegevus oleks muul ja mõned paadikuurid ning loodud poolt tõkestatud teedega ja ka hoolimatu- tide kasutamine50. Mitmetes sadamates enamikele osapooltele vastuvõetav ega MTÜ on alustanud planeerimistööde- te suvitajatega, kes autoga soovivad ran- on keelatud jettidega liiklemine sadama tekitaks konflikte (ka looduskaitses) ega ga. Vainupea sadamakoha potentsiaal nale võimalikult lähedale saada. veealal (nt Eisma ja Võsu) väikesadama turvalisusriske. Avalikustamiselt tuli välja vajab selgitamist. Käsmu väikesadama eeskirjadega (joonis 23). Jettidega liikle- jeti-äpi mõte, et infotehnoloogia vahendite rekonstrueerimise kavandamine on käi- Liikuvuse perspektiivist on olulised ka mise piirangud sätestatakse ka Lahemaa kaudu edastada veespordi võimalusi ning masolev protsess. ühistranspordi ühendused suuremate ran- kaitse-eeskirjas (vt piiranguala joonisel 18). laiemalt kaasata inimesi jätkusuutliku me- nikukülade (Käsmu, Vergi), keskuskohtade rekultuuri edendamisse.

50 VV määrus “Jeti ohutu kasutamise ja jetijuhi ettevalmistamise nõuded ning jetijuhi tunnistuse vorm”, vastu võetud 31.01.2006 nr 11.

RANNIKUALA INTEGREERITUD KORRALDUSKAVA LÄÄNE-VIRU TESTALAL 32 teenuste disain, mis seostab kohapõ- c) kombineerida avalik juurepääs poo- hised tegevused ja teenused laiemaks lavaliku alaga sadama territooriumil, tervikuks pakkudes külastajale valikuvõi- mis aitab tagada turvalisust paatide malusi lähtuvalt elustiilidest, vanuserüh- hoidjatele ja samas pakuks avalik- madest jne. kusele võimalusi liikuda sadamakail ning nautida merevaateid, Sadama kasutajagruppidel võivad olla eri- d) luua pikemaajalisem visioon, mis pärased vajadused teenustele ja infrast- seostab erinevate sihtrühmade vaja- ruktuurile, tuleb leida tasakaal erinevate dused ja teenuste komponendid ran- funktsioonide vahel (nt jetisõitjad ja pur- navööndi kontekstiga, vajadusel pla- jetajad). Väljakutseks on täiendavate hu- neerida selgemad kasutusareaalid, virühmade (nt noored) ja neile suunatud e) toetada sadamate rahvusvahelist ja tegevuste/teenuste integreerimine, mille piirkondlikku võrgustumist läbi info- kaudu laieneks merekultuuri sfäär. Tes- vahetuse, kultuurisündmuste ja ühis- tala sadamate haldajad ei suhtle omava- turunduse, Joonis 24. Eisma rekonstrueeritud väikesa- Sadamad avardavad merelise liikuvuse hel piisavalt, samas piirkondliku koostöö f) rekonstrueerimisel arvestada asuko- dam ja sadamahoone (foto: Tarmo Pikner, võimalusi ning selle kaudu tuleb juurde jaoks saab leida ühisosad. Suurematest ha tagamaa ja (muutuva) külastatavu- 2017). paadiga merelkäijaid ja ettevõtlusvõima- keskustest kaugemal olevatel sadamatel se intensiivsusega, et tekiks piisavalt lusi, nt Võsu sadama kolmandal hooajal on enam ühiseid väljakutseid (sh turun- kasutajaid ja edeneks merekultuur Olemasolevate ja plaanitavate sadamate selgus juba laienemissoov. Sadamainfra- dus) teiste sarnase paigutusega väikesa- ning samas säiliks kultuuriline eripä- suurused paadikohtade arvu järgi on järg- struktuuri käigushoidmine (nt faarvaatri- damatega, nt ülemere Soomes. Vajadus ra, mised: Võsu (55), Eisma (35), Vergi (30), te puhastamine) nõuab palju ressursse, on toetada sadamate rahvusvahelist g) võimaldada rannakaluritele merele Käsmu (kavandamisel), Karepa (kavanda- mistõttu on vaja leida võimalusi väikesa- võrgustumist läbi infovahetuse, kultuuri- ligipääsud ja toetada nende järjepide- misel). damate infrastruktuuri jätkusuutlikkuse sündmuste ja ühisturunduse. vat koostöö väikeettevõtlusega, toetamiseks peale EL struktuurifondide h) leida võimalusi sadamate infrastruk- Vaadeldava rannikuala katvus väikesa- perioodi, koostöö sadamate vahel aitaks Üldisemad tegevused, millega tuleb ar- tuuri käigus hoidmise toetamiseks damatega on muutumas üha paremaks siingi. vestada sadamate arendamisel: peale EL struktuurifondide perioodi. ning meritsi liikumine kogub populaar- a) käsitleda sadamat kavandades ümb- sust. Seetõttu võiks kaaluda suvekuudel Väikesadamate kujunemise käigus tuleb ritsevat rannikuala terviklikult välti- nädalavahetuseti või suuremate ürituste esile mitmekesisuse aspekt, mille kau- maks hiljem erimeelsusi juurepää- raames (Kaunid Kontserdid Käsmus, Viru du luuakse eripära ja tasakaalustatakse suteede ja muude sotsiaalsete või Folk, muinastulede öö) Tallinna ja ranni- hooajalisi kõikumisi sissetulekutes. Mais- keskkonnamõjude osas, kupiirkonna väikesadamate vahelist lae- maaga seotud turismivoogude ja -tee- b) planeerida teatud maareserv eda- vaühendust, mis leevendaks mõnevõrra nuste (nt majutus, mõisate külastamine, siseks kasutuselevõtuks, sest kõiki ka parkimisprobleemi. Selline regulaarliin haagissuvilate parkimine) roll on testala vajalikke sadamafunktsioone (võima- kolm korda nädalas toimis ka 1920. aas- väikesadamate kontekstis kasvamas. Eri- lusi) ei pruugi osata esialgse kavanda- 51 tatel . pära juures muutub järjest olulisemaks mise protsessis täpselt formuleerida, 51 http://urvepars.blogspot.com.ee.

RANNIKUALA INTEGREERITUD KORRALDUSKAVA LÄÄNE-VIRU TESTALAL 33 Asukoht Tegevus Käsmu Rekonstrueerimisel arvestada asukoha tagamaa ja külastatavuse inten- Võsu Mitu hooaega tegutsenud sadam on leidnud palju kasutajaid. (praegu võima- siivsusega, et tekiks piisavalt kasutajaid ja edeneks merekultuur ning (ca 55 alusele) a) Sadamakohtadele on suveperioodil rohkem tahtjaid kui vabu kohti, lus 15 paadi samas säiliks kultuuriline eripära. mistõttu tõstatunud täiendava ujuvkai paigaldamise vajadus (pers- kinnitamiseks, pektiivis kokku ca 80 kohta alustele). maht kavan- b) Hoida head tasakaalu avaliku ja poolavaliku juurdepääsuga sad- damisel) amaalale (inimesed soovivad käia muulil jalutamas ja samas paadio- Karepa endises sadamakohas on muul, mille juures rannakalurid hoiavad manikud vajavad teatavat turvalisust). Karepa oma paate. Väikesadama järele eksisteerib vajadus. Selle arendamiseks c) Uue sadamahoone kasutusfunktsioonid on välja kujunemas, mistõt- (maht kavan- on loodud MTÜ ning alustatud planeerimistegevustega. Rekonstrueer- tu vajalik neid integreerida erinevate kasutajagruppide vajadustega damisel) imisel arvestada asukoha tagamaa ja külastatavuse intensiivsusega, et (nt restoran, pesemisvõimalused paadiga turistile, kooskäimiskoht tekiks piisavalt kasutajaid ja edeneks merekultuur ning samas säiliks kalurite seltsile, n-ö hädasolija ööbimisvõimalus, sadamakapteni kultuuriline eripära. tööruum, seminariruum jne). d) Kala esmaseks töötlemiseks luua kaluritele infrastruktuur. Paadi- Vainupea Endine sadamakoht. Sadama potentsiaal ja vajadus vajaks selgitamist. hoidmiseks või väiketootmiseks lisahoonete rajamisel arvestada (maht kavan- Rekonstrueerimisel arvestada asukoha tagamaa ja külastatavuse inten- keskkonda sobivusega. damisel) siivsusega, et tekiks piisavalt kasutajaid ja edeneks merekultuur ning samas säiliks kultuuriline eripära. Eisma Eripärase disainiga rekonstrueeritud väikesadam (eraomandis) kombi- (ca 35 alusele) neerib mitmekesiseid kasutusviise. Tallinn–Võsu– Kaaluda suvekuudeks Tallinna ja Võsu (ja lisaks piirkonna teiste väike- a) Suveperioodil vajalik Eisma parem seostamine ühistranspordiühen- Tallinn laeva- sadamate) vahelise laevaühenduse arendamist. dustega. ühendus b) Purjetamisoskusi- ja elustiili edendavate ürituste kohale toomise võimalus, sh koostöö piirkonna majutus- ja toitlustusasutusega. vahel on kurviline maantee ning suviti c) Soovitavalt hoida head tasakaalu avaliku ja privaatse juurdepääsuga 4.2.3. KERGLIIKLUS- sadamaalale, selgem info võimalikele kasutajatele väljastpoolt. sõidab seal palju jalgrattureid (sh eakad välisturistid). Sinna kergliiklustee rajami- Vergi Pikemat perioodi toiminud (era-)sadama jaoks on mh olulisemaks muu- TEED sele seab omad raamid ilmselt Lahemaa (ca 30 alusele) tunud maismaa suunalt tulevad kasutajagrupid (nt restorani- ja hotel- likülastajad, autokaravanidega sõitjad). rahvuspark. Rannaäärsete teede turvali- Piirkonna kergliiklusteed on kajastatud a) Täiendavate ööbimiskohtade rajamist plaanitakse sadamaala suse osas jagunesid küsitluses osalejad lähedal asuvasse kasutamata hoonesse. detailselt Lääne-Viru maakonnaplanee- pooleks. Jalgrattaga sõitmine kurvilistel b) Sadama valdajal on huvi arendada veespordi tegevuse võimalusi. ringus. Planeeringuga pole kavandatud ja kõrge kiirusega autoteel pole päris Selle jaoks vajalik määratleda selgemalt jettide kasutamisala koos üldiselt eraldiseisvaid kergliiklusteid, vaid turvaline. Kiirusepiirangutest pole väga vastavate infrastruktuuridega. jalgrattaliiklus saab toimuda maanteel. kasu, sest neist ei peeta kinni. c) Luua jetisõitjatele (ja lisaks ehk ATV, jms) mobiilirakendus, mis näi- Erandiks on Võsu–Käsmu ja Karepa–Tool- taks nendeks tegevusteks mõeldud alad ja vastavad tingimused. se–Kunda vahelised teelõigud, kus kerg- Teiseks projektiks testalal on Karepa ja d) Osade ujuvkaide rekonstrueerimise või väljavahetamise vajadus. liiklustee on kavandatud eraldiseisvana. Kunda vahelise kergliiklustee väljaarenda- e) Lastele mänguväljaku ehitamine, mis rikastaks sadamaala kasutust. Testalal on juba rajatud Võsu–Käsmu va- mine. Kergliiklustee eesmärk on paranda- heline 6 km pikkune kergliiklustee (joonis da ühendust Karepa–Toolse piirkonna ja 25), mis on olnud loomisest alates inten- Kunda linna vahel. See on lähim keskus, siivses kasutuses. Samas Võsu ja Altja kus Karepa piirkond saab tarbida vajalikke

RANNIKUALA INTEGREERITUD KORRALDUSKAVA LÄÄNE-VIRU TESTALAL 34 teenuseid. Suur osa testalal asuvatest Joonis 25. Võsu–Käsmu kergliiklustee Võsu c) kaaluda täiendavate kiiruspiirangute Joonis 26. Võsu alevikus on markeeritud va- teedest kuuluvad ka rahvusvahelise jalg- rannas (foto: Tarmo Pikner, 2017). vajadust turvalisuse tagamiseks jalg- rasem asutusstruktuur ja kirjeldatud seal paik- rattamarsruudi koosseisu. Kergliiklustee- ratta marsruutidega kattuvatel tee- nenud hooneid ning kultuuriloolisi seoseid dega peaks olema ühendatud ka autode Analoogselt matkaradadega võiks kõn- del, (foto: Maila Kuusik, 2017). karavaniparklad. Kõige suurem karavani- ni- või kergliiklusteel kulgejal olla huvitav d) info koondamine ja levitamine jalgrat- parkla paikneb Võsu aleviku piiril, kuid või- lugeda paiga kultuuriloo kohta. Siinkohal tavõrgustiku kohta, malusi karavaniga peatuda on ka Vergis. saab positiivse näitena tuua Võsu alevi- e) kohtade ajaloo ja kultuurilooliste Sportimise või loodusturismi arendami- ku projekti, kus praegu kasutusest väljas seoste esitamine kergliiklusteede se eesmärgil on võimalik kasutada ka olevatel kruntidel on informatsioon nen- ääres. olemasolevaid metsateid. Kasutusel on de varasema kasutuse ja hoonestuse piiratud ajal (sõltub ilmastikuoludest ja lä- kohta (joonis 26). Analoogseid kultuuri- Asukoht Tegevus bitavusest) nii Käsmu kui Vergi poolsaare loolisi projekte võiks algatada ka teistes Karepa–Toolse–Kunda teelõik Kergliiklustee rajamine. lääneosas kulgevad metsateed (vt joonis asulates. 18). Arvestada tuleb, et need ei pruugi Võsu–Vergi–Altja teelõik Võsu–Käsmu kergliiklustee pikendamine Vergi ja olla alati läbitavad, kuid nende korrasta- Üldised tegevused kergliikluse arendami- Altjani. mine (teele langenud puud vms) loob sel: Käsmu ja Vergi poolsaarte Metsateede hooldus, mis on kasutatavad ka jal- eeldused erinevatele kasutajagruppidele a) jalgrattahoidlate rajamine supluskoh- lääneosad grattateedena. suunatud tegevustele. Oluline on aren- tades, toitlustus- ja majutuskohta- Oandu–Haili Jalgrattamarsruudi kujundamine. dada ka jalgrattamarsruudina ühendust des, parklates, Oandu–Haili vahel (vt joonis 18). b) jalgrattalaenutussüsteemi arenda- mine,

RANNIKUALA INTEGREERITUD KORRALDUSKAVA LÄÄNE-VIRU TESTALAL 35 4.2.4 MEREPÄÄSTE JA 4.3 KOGUKONNAD TURVALISUS JA PIIRKONDLIKUL ERIPÄRAL PÕHINEV Mereala kasutuse intensiivistumisega on oluline pöörata enam tähelepanu tur- ETTEVÕTLUS valisusele st ka vabatahtliku merepääste arendamisele. Merepääste toimub me- Eesmärk on taristu ja teenuste mitme- rel, mida ei tohi segi ajada vetelpäästega kesistamine, mis toetaks kultuuripõhist avalikes supluskohtades. Testalal paikneb ettevõtlust, kohalikke kogukondi ning kaks vabatahtlikku merepääste üksust – püsielanike juurdekasvu piirkonnas. Käsmu Vabatahtlik Merepääste (loodud Väljakutseks on kultuuripärandi ja ko- 2009) ja Kunda Vabatahtlik Merepääste 52 gukondlike oskustegevuste põimimine (loodud 2015). Käsmu merepäästeüksu- jätkusuutlike majandamisviiside ja turis- se teeninduspiirkonnaks on määratud ala miteenustega. Käesolev peatükk hõlmab Soome lahel Juminda poolsaarest Kunda- järgmisi aspekte: rannakalandus, kultuuri- ni. Kunda üksuse (joonis 27) teenindus- Joonis 27. Kunda merepäästekaater ja pääst- Üldised tegevused merepääste arenda- ja kogukonnapõhine ettevõtlus ning ela- piirkond on eelkõige Kunda linna ja sa- jad oma tööst rääkimas (foto: Tarmo Pikner, misel: muehitus. dama ümbrus ning päästetöid on tehtud 2017). a) varustuse tagamine vabatahtlikele Eisma piirkonnas. Mõlema üksuse poolt merepäästeüksustele, ka selle ajako- teostatavad teenused on: pinnaltpääste, Kui Käsmu merepääste üksusel on ole- hastamine, pukseerimine, esmaabi, laevade tühjaks 4.3.1 RANNAKALAN- mas varustus päästetegevuse läbiviimi- b) mereohutuse teavitustegevuse läbi- pumpamine, inimeste transport, varustu- seks, siis Kunda merepääste varustus viimine erinevatele huvigruppidele, se transport, otsingud valges ja pimedas, DUS vajab täiendavalt komplekteerimist (eel- c) koostöös väikesadamatega teabeüri- väiksema tulekahju likvideerimine nii lae- kõige individuaalse varustuse osas), mida tuste korraldamine. val kui saarel. tehakse projektide ning annetajate toel. Aktiivseid kutselisi rannakalureid on Meresõidu oskuste säilitamiseks tuleb testala piirkonnas ca 70. Rannakalandu- Valmisolek on üksustel erinev – Käsmu aeg-ajalt merel käia ning üritustel, kus se jaoks kujunes väga oluliseks Võsu ja merepäästeüksuse valmisolek on 3 mees- merel käitumist tutvustatakse, on vaba- Eisma väikesadamate rekonstrueerimi- konda, kuid reaalselt on see 2 meeskonda tahtlike päästepaadi sõitudel alati järje- ne, mis mh väärtustas ka kaluriametit. ning navigatsioonihooajal reageerimisaeg korrad. See näitab, et inimesed igatsevad Rannakalur (ja rannakalurite piirkondliku 1 tund. Kunda merepäästeüksuse valmis- merele minna. ühingu liige) maksab paadihoidmise eest olek on 2 meeskonda ja reageerimisaeg väiksemat tasu kui sadama tavakasutaja. 15 min. Rannakalanduse kestlikkuse aspektist on oluline säilitada rannakalurite huvi- de esindatus piirkonna väikesadamate 52 Eesti Vabatahtlik Mere- ja Järvepääste, http://www.vomare.ee/et/liikmed.

RANNIKUALA INTEGREERITUD KORRALDUSKAVA LÄÄNE-VIRU TESTALAL 36 haldamise protsessis. Näiteks VRÜ-l on mobiilside mastid. Rannakaluri püügi- Võsu sadamaga selline leping sõlmitud ala on paindlikult määratud püügiruudu 25 aastaks, erasadamate puhul on see kaudu, mis on kirjas kalastusloal. Ran- sageli lahtisem. Seetõttu tuleks soosida nakalurite sõnul jälgitakse neid laiemaid rannakalurite aktiivset osalemist väikesa- püügiruutusid merel kogemuspõhiselt damate rekonstrueerimis- ja haldamis- ja probleeme pole olnud. Suveperioodil protsessis pikemaajaliselt. tuleb rannakaluritel tegeleda lõbusõidu kaatritega ja veeskuutritega, kes sõida- Muutunud oludes tuleb kaluritel enam vad katki võrgunööre ja tekitavad asjatult mõelda kala väärindamise ja võimalike palju müra. kõrvaltööde peale. Edukate kõrvaltege- vuste jaoks saab rannakalanduse seos- Merel püügivõrkude ja -mõrdade paiguta- tada oskustegevustega, nt toitlustus, mine kujuneb vastavalt lubadele ning sa- toiduainetööstus, kalapüügiseadmete dega rannakaluritel probleeme pole. Era- Joonis 28. Hommikune võrgupuhastus Võsu mas ka kokkulepete kaudu rannakalurite valmistamine ja puhkemajandus – nen- teede läbimine (nt Lepispeal ja Mustojal) sadamas (foto: Tarmo Pikner, 2017). kogukonnas. Need kokkulepped võivad de suundade jaoks toetab infrastruktuuri õnnestub tänu omavahelistele mittefor- osaliselt kesta läbi mitme põlvkonna ning soetamist mh Euroopa Kalandusfond (sh maalsetele kokkulepetele. Samas olukord seks töötlemiseks on väikesadamates kokkulepetest mittekinnipidamine tekitab mitmekesistamise suund). Kutselised võib muutuda, mistõttu võiks kaaluda või- vaja vastavat tööruumi ja jäämasinat, mis lahkhelisid. Tegemist pole päris suletud rannakalurid tegutsevad kõik ettevõtja- malusi pikemajaliseks lahenduseks. võimaldaks suuremate koguste ja soojade süsteemiga ning ikka leidub n-ö piiririkku- tena (enamus FIE-dena), mis peaks posi- ilmade korral pikendada kala realiseerimi- jaid, kes soovivad hommikul kiiresti võtta tiivselt mõjuma iseorganiseerumisele ja Paljud lautrikohad on märgitud rannavöön- se aega. parimad püügikohad. Siin võistlevad kut- ettevõtlikkusele. dis ka ametlike lossimiskohtadena (vt joo- selised kalurid harrastuskaluritega, kellel nis 5), mille kaudu kalasaak maale toime- Testala rannakalurid püüavad kala peami- on sageli kiiremad paadid. Näiteks, Kunda Kogemuspõhine lautrite kasutamine (joo- tatakse ja püügiaruandlus esitatakse ning selt lahtedes ja järsema kallakuga mere- alt käiakse kiirete paatidega Aksi ja Tool- nis 28) võimaldab kaluritel teha kõrgema vajadusel ka kontrollitakse. Testala ran- põhja vööndis, mis paikneb nt Lobi neeme se lahel võrke panemas ning kutselised veetaseme korral õiged valikud ning va- navööndis on 44 ametlikku lossimiskohta, tipus meres. Avamere poolne rannaka- Karepa rannakalurid aeglasematel alus- jadusel lautreid käepäraste vahenditega millele kalurid lisasid mõned täiendused lurite liikumisulatus jääb enamasti kuni tel (mootori võimuse piirmäär etteantud) täiendada. Konkreetsele lautrile sõidukiga jutuajamiste käigus. Lossimiskohtade 20 meetri sügavusjooneni, rannakalurite jäävad kivisel rannikul oma traditsiooni- juurdepääsuks tuleb kaluril iga-aastaselt määratlemine on viimase kümnendi jook- paatide liikumisulatus on alla 2 meremiili listest püügikohtadest tihti ilma. Üks 70 Keskkonnaametilt taotleda rannavööndis sul läinud täpsemaks, nt varem märgiti (3,7 km) rannajoonest. Sügavamat vett meetrine püügivõrk paneb kinni ligi 200 autoga liikumise luba, mis seostatakse lihtsalt Eisma, aga nüüd vajadusel täpse- otsitakse kuumemal suveperioodil kauge- m vööndi rannikumeres. Olukorra regu- konkreetse sõiduki ja liikumistrajektoori- malt Liivakünka. mal, nt käiakse ka Uhtju saarte ümbruses leerimiseks on tehtud ettepanek, et har- ga. Lautrikohtade korrashoidmine ja ka- mõnevõrra kala püüdmas. Navigeerimi- rastuskalurite püügialad võiks olla määra- sutamine põhineb omavahelistel kokkule- Rannakalur saab teatud koguse saagist seks kasutatakse sageli GPS-seadmeid, tud kohalike omavalitsuste rannikuvööndi petel. Päris võõra kaluriga lautrikohta eriti realiseerida mitteametlikult oma võrgus- mis on eriti vajalikud udus ja avavees. (sh rannikumeri) ulatuste järgi ning vallad/ jagada ei soovita. Ühiskasutuses olevaid tike kaudu – seda aktiivselt ka tehakse Samas tänaseni aitavad õiget kurssi võt- linnad saaksid selles ise teha otsuseid lautreid samas ikka leidub, nt Eru ja Käs- ning soovijaid jätkub kohapeal külas kui ta rannavööndi kõrgemad korstnad (nt ning kokkuleppeid. See ettepanek esitab mu lahes, Vergi kandis jne. Lautrikohta- ka ümberkaudsetes linnades. Kala esma- Käsmu meremuuseum, Kunda tehas) ja väljakutse mereala haldamise osas, sest

RANNIKUALA INTEGREERITUD KORRALDUSKAVA LÄÄNE-VIRU TESTALAL 37 praegu kohalik omavalitsus ei korralda b) Rannakalanduse traditsioonide säilita- Asukoht Tegevus rannikumere ala. mine. Taastada ajaloolisi paadikuure ja taaselustada siinsete puupaatide Letipea, Väljakujunenud lautrikohtade juurde viivate eratee lõikude läbimise Mitmed rannakalurite murekohad ja ette- ehitamise traditsioon, teha rannaka- Mustoja õiguse vormistamine osapoolte kokkuleppel. panekud käsitlevad üldisemat kalandus- landuse töötubasid. Kogukonna kaa- Võsu Kala esmaseks töötlemiseks on piirkonna väikesadamates vaja poliitikat, mis mõjutab tegelikkuses mere- samine kalapüügitraditsioonide ja -ta- vastavat tööruumi ja tehnikat (nt jäämasin). kultuuri ja sellega seonduvat keskkonda. vade talletamisse. Vergi Veeskuutrite sõiduala selge määramine rannavööndis ja raja mar- Siinkohal saab välja tuua mõned aspektid c) Kalasaagi väärindamine. Arendada keerimine. sellest laiemast teemast. Mures ollakse otsekontakte kala kokkuostjatega ja kalavarude vähenemise pärast, mis selles piirkonna toitlustusettevõtetega. Kala rendada mõlemapoolset teadlik- seoskused ja/või amet) kooslused loovad rannavööndis on toimunud kiiresti viima- väärindamise osas teadlikkuse kasva- kust, soodsa pinnase sinikasvu (blue growth), se kümnendi jooksul. Vaatamata seadus- tamine (kursused, infomaterjalid). » kasvatada kompetentsi ja võime- rohemajanduse (circular economy), ja- andlusele lubavad eeskirjad püüda välja d) Rannakalanduse kõrvaltegevuste » kust Kalandusfondist koelmualade gamismajanduse (shared economies) kudema siirduvaid lõhesid jõesuudmetest toetamine. Suurendada teadlikkust taastamiseks arenguprojekti koos- arendamiseks, mis põhineb iseorga- ja sildadelt ning järelvalve selles osas läbi hea-praktika näidete ja kaasraha- tamiseks, niseerumisel, nutikatel tehnoloogiatel olevat puudulik. Olukorra parandamiseks tusvõimaluste info ning kogukondliku » ühtlustada kutselise kaluri ja har- ning vaatleb ressursse jätkusuutlikkuse soovitatakse paremini reguleerida har- kaasatuse. » rastuskaluri aruandekohustusi, perspektiividest. Sellised kooslused võik- rastuskalurite tegevust. Siinkohal tuleks e) Kasvatada teadlikkust rannakalandu- » käsitleda rannakalandust enam sid piirkonnas tekkida puhketeenuste ja arvestada seda, et rannakülades elavad sest merel hobikaatrite kasutajate » kohaliku eluviisi osana ja eristada huvialategevuste ümber, mis võimaldak- ka mitmed harrastuskalurid, kes kalastus- seas. nt püügialuste (paatide) tehnilised sid vähendada hooaegade volatiilsust, lubade pärast konkureerivad iga-aastaselt f) Kalavarude jätkusuutlik majandamine nõudmised. pikendada külastajate piirkonnas viibimi- kõigi huvilistega üle-Eestiliselt. Vajadus on rannakalanduse eluviisi toetamiseks: se aega ning aktiveerida enam inimesi leida tasakaal kalavarude jätkumise ja loo- » vastavalt seadusandlusele koos » (eakad, suvitajad) panustama rannikuala duskaitse vahel (nt hülged, kormoranid), tõhusama järelevalvega reguleeri- edendamisse. Elanikkonna vananemine sh suurendada teadlikkust mõlema poole da lõheliste väljapüüki jõesuudme- 4.3.2 KULTUURI- JA loob mitmeid võimalusi hõbemajandu- vajadustest. Praegune seadusandlus kä- tes ja jõgedel (nt Selja jõgi), seks, st luuakse uusi või kohandatakse sitleb rannakaluri paati ja tööstuslikku ka- » kaaluda harrastuskalurite püügiala- KOGUKONNAPÕHINE » olemasolevaid teenuseid, mis suunatud latraalerit peaaegu samaväärselt esitades de seostamist kohalike omavalit- ETTEVÕTLUS eakatele väärika vanaduspõlve perioodil. samad tehnilised jms nõudmised. Samuti suste rannikuvööndi (sh ranniku- Seda suunda peab toetama ka avaliku on oluline Euroopa Kalandusfondi taotlus- meri) ulatustega, ruumi ja taristu läbimõeldud arendamine. tes bürokraatia vähendamine. » kaaluda võrgupüügi reguleerimist Pärandi säilimise ja kogukonna elujõu- » Näiteks aruteludes tuli esile plaan Rutja harrastuskalurite jaoks, lisuse jaoks on vajalik püsielanikkonna kordonisse hooldekodu rajamisest, mille Rannakalanduse korraldamise põhijoo- » kaaluda kalastuslubade jagamisel säilimine/kasvamine rannikualal. Selle » üheks takistuseks olevat töötajate leidmi- ned. eriõiguste andmist rannakülades toetamiseks tuleks soodustada piirkon- ne. a) Soosida rannakalurite aktiivset osa- elavatele kaluritele (väikesaarte na eripäral põhinevat väikeettevõtlust lemist väikesadamate rekonstrueeri- eeskujul), (turism), kaugtöövõimalusi ning kultuu- Kogukonnapõhise ettevõtluse edendami- mis- ja haldamisprotsessis pikemaaja- » otsida tasakaalu looduskaitse ja risündmusi. Praktika-kogukondade (s.o » se väljakutseks on avatud järjepidevate liselt. rannakalurite huvide vahel, suu- inimesed, keda ühendavad sarnased kut-

RANNIKUALA INTEGREERITUD KORRALDUSKAVA LÄÄNE-VIRU TESTALAL 38 ühendused Tallinna, Rakvere ja 4.3.3 ELAMUALAD teiste linnadega ning kohalike kes- kustega, e) sotsiaalsete kooskäimiskohtade (nt Elamualad on määratud kehtivates üldpla- külapoodide, külaplatside, raamatu- neeringutes Võsu alevikku ning Käsmu, kogude) tegevuse toetamine, Natturi, Vergi, Altja ja Mustoja küladesse. f) paindlike infojagamise ja rentimistin- Väljaspool kompaktsemaid külakeskusi gimuste loomine leidmaks hooaja- on elamualad määratud Karepa ja Toolse liselt (või pikema aja aastast) tühjalt külades. Võsu–Käsmu vahelisele alale on seisvatele majadele/suvilatele (loo- kavandatud üks ulatuslik elamuala, mil- mingulist) kasutust, lele on kohustus koostada detailplanee- g) hõbemajanduse võimaluste toetami- ring. Eelistada tuleb elamualasid, mis on ne, nt väikeste pansionaatide loomi- kavandatud juba välja kujunenud asus- ne (sh olemasolevate hoonete ko- tusaladele. See tagab teenuste parema handamine selleks), kättesaadavuse ning vähendab nõudlust/ h) noortele suunatud huvialategevus, koormust ühistranspordile, kuna teenu- ning selle põimimine merenduse ja sed on keskustes kättesaadavamad või ettevõtluspraktikaga, koostöövõimaluste arendamine ja sot- Joonis 29. Võsu turg (foto: Maila Kuusik, keskuste vaheline ühistransport on tihe- i) rannikupõhist pärandit ja identiteeti siaalsete kooskäimiskohtade toetami- 2017). dam. Maakonnaplaneeringus on Võsu toetavate kultuurisündmuste loomi- ne, olgu nendeks siis väiksed külapoed, määratud kohaliku tasandi keskuseks ne ja arendamine, seltsitoad, külaplatsid, raamatukogud või sutamise üle otsustataks nt kord aastas (lisa 2). Kohaliku keskuse teenuste soo- j) turistide rannaala piirkonnas veedeta- turg (joonis 29). Oma potentsiaal on sise- ümarlaual koos kohaliku omavalitsusega) vitatav nimekiri on: põhikool, lasteaed, va aja pikendamiseks infovõrgustike miste arenguvõimalustega sõlmkohtades võimaldaks piirkonda veelgi edendada. haruapteek, esmatasandi tervisekesku- toetamine ja teenuspakettide aren- (Käsmu, Vergi, Vainupea, Eisma, Karepa), se filiaal või üksik perearstipraksis, pos- damine, milles paikneb väikesadam, eripärane Kogukondlikkust ja ettevõtlust toetavate tipunkt, sularahaautomaat või postipank, k) kaaluda turismimajandusega tege- kultuuripärand ja/või aktiivne kogukond. tegevuste arendamine: spordisaal, välispordiväljak ja terviserada, levatele ettevõtjate panuse suuren- Testalaga külgnevas Kundas on arengu- a) kogukondade aktiivne kaasamine noortekeskus, rahvamaja, raamatukogu, damist rannikualade kasutamisega potentsiaali transpordi ja logistika vald- külade ajaloolis-kultuuriliselt oluliste päevakeskus eakatele, sotsiaaltöötaja seotud infrastruktuuri arendamisel, konnas. paikade, tavade, oskuste talletamis- kabinet, kütuse müügikoht, vabatahtlik nt sihtotstarbeline koostööfondi või se, ning selle integreerimine puhke- päästeüksus, piirkonnapolitseiniku vas- mõõduka turismimaksu kaudu, mil- Ranniku piirkonda külastavad turistid te- majanduse ja huvialategevustega, tuvõtupunkt. Enamik teenuseid on Võsul lega nt toetada kergliiklusteede aren- kitavad lisaks hooajalistele töökohtadele b) rannakalurite oskuste ja taristu põimi- ka olemas v.a noorte- ja päevakeskus. gut või puhastada randu koostöös ka märkimisväärse keskkonnasurve, mil- mine puhkemajandusega, Rohkem suuremaid keskusi testala piires kogukondadega, lega tuleb samuti omavalitsusel tegele- c) internetiühenduste parendamine ei paikne, kuid testala piirneb idas Kun- l) sinikasvu suundumuste (taastuv da. Turismiettevõtjate suurem panus, nt soodustamaks kaugtöö võimalusi, da linnaga, kus on kättesaadav enamik energeetika, turism, vesiviljelus) toe- kas koostöö fondi või (sihtotstarbelise) d) ühistranspordi läbimõeldud korral- vajalikke teenuseid. Tähelepanu tuleb tamine. mõõduka turismimaksu kaudu (mille ka- damine, mis looks külade paremad pöörata asjaolule, et teenuseid tarbivad

RANNIKUALA INTEGREERITUD KORRALDUSKAVA LÄÄNE-VIRU TESTALAL 39 suveperioodil ka suvilaomanikud ja puh- praktiliselt keelatud, siis piiranguvööndis jööd väärtuslikuks ning ollakse uuemate kajad. Seega on teenuste käigushoidmine on kaitsekorralduskava kohaselt ehituste- arhitektuursete lahenduste suhtes pigem ja edasine arendamine oluline, vaatamata gevus mingil määral lubatud, kuid sellega konservatiivsed. Elamualade laiendami- rahvaarvu eeldatavale ligi 15% vähenemi- kaasnevad, mõneti põhjendamatud, suh- sele on nii vastaseid kui pooldajaid. Kü- sele piirkonnas.53 teliselt jäigad arhitektuursed tingimused. sitluses jääb domineerima seisukoht, et omavalitsuse arenguks on siiski vajalik Lisaks sotsiaalsele taristule on oluline Ehitustegevuse piirangute leevendami- reserveerida ka elamumaid. Kindlasti on arendada tehnilist taristut, mis toetavad sele kaitsealadel juhitakse tähelepanu vaja elamumaade kavandamisel planee- kaugtöövõimalusi (kiire internetiühendus, 2014. aastal koostatud uuringus ning ringutes (või ka projekteerimisel) tähele- ühenduste lihtsustamine, kaugtöökonto- Keskkonnaameti hinnangul on neid et- panu pöörata asjaolule, et planeeringu- rid jne), kuid tähelepanu tuleks pöörata ka tepanekuid kaitsekorralduskavas arves- protsess võib pikeneda avalikustamise elektri varustuskindlusele ja teede korras- tatud. Valikuline piirangute leevenda- arvel, kuna teema vajab kogukonnas nii Joonis 30. Endise Vihula valla üldplaneeringu- hoiule. mine piiranguvööndis oleks ehk kõige alade ulatuse kui arhitektuursete tingi- ga kehtestatud Lahepõhja elamuala (kollane) sirgjoonelisem tee. Eelkõige puudutaks muste osas enam selgitamist. Võsu ja Käsmu vahelisel alal. 1 m samakõr- Surve rannaaladel ehitustegevuseks on see elamuehituse rajamise lihtsustamist gusjoon (punane viirutus) ulatub teeni ehk olemas, eelkõige suvekodude rajami- püsielanikkonna tekkeks (püsielamuid ja Lisaks tavapärastele suuremetele kes- potentsiaalne üleujutusala jääb väljapoole seks. Eelistada tuleks siiski püsielanik- suvekodusid on võimalik eristada), kaitse- kustele nagu Võsu ja Vergi, markeeriti kavandatud elamuala piire. Samas 2,5 meet- konna teket piirkonnas, mis loob eeldu- ala arenguplaaniga kooskõlas oleva turis- elamuehituse vajadust Karepal. Hajaasu- rine (sinine viirutus) merevee tõus mõjutab ala juba olulisel määral (koostas: Janar Raet, se piirkonna jätkusuutlikuks arenguks. mi- ja põllumajanduse edendamise piiran- tuses elamute kavandamisel tuleb säilita- 2018). Elamuehituseks tuleb kasutada eelkõige guliste takistuste leevendamist ja muidki da juurdepääs rannaalale. keskuste alasid sh külakeskusi, hajaasu- võimalikke meetmeid. Selle lähenemise Üldised tegevused elamualade arendami- tuses olemasolevaid õuealasid või hoo- plussiks võiks olla näiline lihtsus, vajadus Rannikul tuleb silmas pidada ka kliima- sel: nestusalasid ja taastada taluhooneid jne. mitte laskuda aegavõtvatesse analüüsi- muutustega seonduvat. Piirkonda on a) ehituslaadi ja -väärtusi tutvustavate desse kaitsealade ja nende asulate eripä- enam mõjutanud 1967. aasta sügis- teabepäevade korraldamine. Ehi- Ehitustingimused ning arhitektuursed radesse, ka on piirid erinevate kaitserežii- torm55, kus merevesi ulatus Käsmus ka tustraditsioonide säilitamiseks teha nõuded sätestatakse üldplaneeringuga, midega alade vahel detailselt määratud. hoonestuseni, kuid põhjarannikul on kok- omavalitsustel ja Keskkonnaametil mistõttu käesolevas kavas neid ei kajas- Küsitavuste osas tuleb esmalt esile tuua kuvõttes üleujutused avaldanud asustu- (kaitseala valitseja) koostööd ka väl- tata. Ehitusreeglid on soovitusena (pea- kaitsealade eripärad, mis seotud nende sele väiksemat mõju kui Eesti lääneran- jaspool rahvusparki paikneva hoones- miselt olemasoleva hoonestuse osas) erineva sotsiaal-majandusliku olukorra ja nikul. Arvestades siiski kliimamuutustest tuse inventeerimiseks, rekonstruee- sätestatud ka Lahemaa kaitsekorraldus- demograafilise elujõulisusega.54 tulenevaid suundumusi tuleb planeerin- rimiseks ja korrastamiseks, kavas, kuid uute hoonete kavandami- gute koostamisel edaspidisest enam ar- b) juurdepääsuteede kasutuslepingute ne on kaitseala piires oluliselt piiratud. Avalike arutelude käigus on välja tulnud vestada ka üleujutusriskiga (joonis 30). koostamine, et tagada juurdepääsud Kui kaitsealade sihtkaitsevööndites on ka rannakülade miljööväärtuse temaati- merele, ehitustegevus (uute hoonete rajamine) ka. Üldiselt peetakse rannakülade mil- 53 Lääne-Viru maakonnaplaneering 2030+. 54 Kliimask, J.; Parts, P.-K.; Järv, H.; Sepp, K.; Ward, R. (2015). Endangered settlements and protected areas in Estonia: the challenge of maintaining cultural landscapes. International Journal of Agricultural Resources, Governance and Ecology, 11: 346−368. 55 http://ilmateenistus.ee/wp-content/uploads/2013/01/eesti_ilma_riskid_2012_uleujutus.pdf.

RANNIKUALA INTEGREERITUD KORRALDUSKAVA LÄÄNE-VIRU TESTALAL 40 c) sotsiaalse taristu säilitamine (vaata- mata rahvastiku hooajalisele või aju- tisele vähenemisele), d) elamualade mitmekesistamine – korterelamute kavandamine suure- matesse keskustesse nagu Vergi ja Võsu, e) omavalitsuse initsiatiivil detailplanee- ringute koostamine uute ulatuslike elamualade puhul, rannikualal ehitus- tegevuse arendamisel tuleb igal juhul arvestada võimalike kliimamuutuste- ga ja üleujutusriskiga,56 f) kaaluda tihedamates külades ühise vee- ja kanalisatsioonivärgi (külakaev, biopuhasti) rajamist ja/või toetamist.

Asukoht Tegevus Võsu Nõukogude perioodi väljaarendatud suvilapiirkondade arhitektuursete väärtuste inventeerimine ja ehitustingimuste seadmine hoonete renoveerimiseks. Prioriteetseks alaks on Võsu alevik56.

56 Vt ka Leele Välja (2011). Ajalooline keskkond on rannaküla identiteedi ja arengu alus. Eesti Loodus, 05/20111.

RANNIKUALA INTEGREERITUD KORRALDUSKAVA LÄÄNE-VIRU TESTALAL 41 põhinev kogukondlik ettevõtlus. Projekti reetseid ettepanekuid, mis on leidnud Liikuvus ja sadamad 5 KOKKUVÕTE fookus on nende kitsaskohtade ületami- tee korralduskavasse. Testalal on merele ja rannajoonele juurde- ne mere ja maa sümbioosis tagamaks pääs hea, kuna suur osa maismaast (sel- Projekt SustainBaltic tegeles rannikuala- sotsiaalse ning ökoloogilise jätkusuutlik- Testala ranniku integreeritud korral- lest isegi ligi 75% mets) on riigi omandis. de integreeritud korraldamisega, mis hõl- kuse. damise põhijooned Seega igaüheõigus mööda kallasrada lii- mab mere ja maismaa vaheliste seoste Siinkohal saab esile tuua peamised suun- kuda üldjoontes toimib. Mõningaid prob- järjepidevat ja kommunikatiivset kavanda- Rannikuala korralduskava protsess dumused ja ettepanekud tegevustele leeme küll esineb rannikuäärsete krun- mist. Projekti üks testala hõlmas ranniku- Projekti alguses sai uuritud eelnevaid testalal, kuid mõned arengud hõlmavad diomanike poolt tõkestatud teedega ja vööndit Lääne-Viru maakonnas Käsmust rannikute kavandamise initsiatiive ja ko- ka laiemat konteksti. ka hoolimatute suvitajatega, kes autoga Kundani. Korralduskavas on kaardista- gemusi, sest ühene metoodika puudub. Katkestused ja territooriumi valitsemine. soovivad rannale võimalikult lähedale saa- tud testala loodus- ja kultuuriväärtused, Sisendina kasutati olemasolevaid planee- “Seljaga mere poole” suhtumine ilmnes da. Rattaga liikumise võimalusi ja ohutust peamised väljakutsed ja visioonid ning ringuid, strateegiaid, kaitsekorralduskavu mõnegi organisatsiooni hoiakus, kelle rannikupiirkonnas aitaksid parandada pa- esitatud ettepanekud rannikuala tasakaa- ning visioone. Ulatuslik kaardimaterjali arvates mereline elulaad ulatub ranna- remad kergliiklusteed. Suvitushooajal va- lustatud arenguks, mille välja töötamisse süntees tõi esile mitmed mustrid ja ten- joonest vaid natuke sisemaale. Taoliste jaksid mitmed külad paremaid ühistrans- kaasati piirkonna elanikke ning huvirüh- dentsid testalal. Samas konkreetsemate hoiakute kujunemises mängib oma rolli pordiühendusi ümberkaudsete linnade, made esindajaid. suundumuste ja väljakutsete jaoks kuju- kahtlemata nõukaaegse piiritsooni kat- kohalike keskuste ja Tallinnaga. Väikesa- nesid oluliseks ekspert-intervjuud, aru- kestus, mis merele minekut ja merekul- damad on kujunemas multifunktsionaal- Rannikuala peamised väljakutsed. telud huvirühmadega (nt rannakalurid, tuuri arengut oluliselt takistas. Aga enam seteks sõlmkohtadeks pakkudes lisaks Korralduskava koostamise käigus tulid väikesadamate haldajad) ja välitöö koh- kui kahekümne viie aastaga on palju laevatamisele näiteks toitlustust, mee- selgelt esile rannikualade sesoonsuse tumised ning vaatlused. Korralduskava muutunud ja edaspidi muutumas. Korral- lelahutust, karavani parkalt ja majutust. ja mitmekesisusega seotud aspektid. juhtrühm kaasas piirkondlikke eksperte ja duskava koostamisel tuli esile praegune Väikesadamate areng toob kaasa merel Testala on tuntud suvituskohana, aga pü- võimaldas arutada rannikuala kitsaskohti olukord halduses: mereala planeerimine käijate kasvu, mis omakorda tekitab vaja- sielanikkond väheneb ja sotsiaalseid tee- ning tegevusettepanekuid. See koostöö ja vastavate otsuste tegemine toimub duse sadamat laiendada või kasutushoo- nuseid tõmmatakse koomale. Samas kan- vorm tasandas hiljutist (toimus sama- riigi tasandil. Seetõttu on omavalitsustel aja pikendamiseks tuua sadamasse uusi nab Lahemaa kant positiivset ruraalsuse aegselt projektiga) riigireformi, mis lõpe- ja kohalikel elanikel vähe motivatsiooni funktsioone. Sadamate arendamine on kuvandit ja rannikuala on hästi ühendatud tas Eestis maavalitsuste institutsiooni ja merealadega tegeleda. Selline maa- ja senini üheks suuremaks konfliktiallikaks Tallinn–Narva suunal. Loodus- ja kultuuri- muutis kahe omavalitsuse piire testalal. merealade jaotus valitsemis- ja kaasa- kogukonnas. Kuna sadama kavandamine pärandiga tegeletakse aktiivselt Lahemaa Korralduskava täiendamiseks läbiviidud misprotsessides pärsib integreeritud lä- hõlmab oluliselt komplektsemat ruumi rahvuspargi piires, aga sellega külgnevaid avalikud kohtumised ei tekitanud laiemat henemisi rannikutele ning merekultuurile kui pelgalt kaide rajamine, siis tekitab see alasid ja protsesse teadvustatakse vä- huvi kohalikes inimestes, mistõttu pais- laiemalt. SustainBaltic projektitegevused väljakujunenud külastruktuurile ja kogu- hem. Väikesadamate arendamine, kait- tab aruteluks paremini toimivat perso- langesid osaliselt kokku Eesti merealade konnale märkimisväärset mõju. Seega seväe kasutuste ja elamualade surve te- naalsem kontakt erinevate huvirühmade planeeringu algatamisega, mille käigus sadamate kavandamisel tuleb arvestada, kitavad vastuolusid. Lähtudes rannikuala liikmetega. Samas internetis läbiviidud on võimalik omavalitsusel läbi avaliku pla- et selleks kulub rohkem aega kui tavapä- väärtustest ja mitmetest väljakutsetest küsitlus (osalus-GIS kohapõhiste väärtus- neeringuprotsessi kaasa rääkida mereala rasel planeeringu koostamisel ning seda tegeleb ja seostab korralduskava järgne- te ning tegevuste kaardistamine) kujunes planeerimisel. just avalike arutelude läbiviimiseks. vaid põhiteemasid: rekreatsioon, merega oodatust aktiivsemaks, näidates selliste seotud liikuvus ning piirkondlikul eripäral osalusmeetodite potentsiaali. Avalikus- tamise käigus toodi välja mitmeid konk-

RANNIKUALA INTEGREERITUD KORRALDUSKAVA LÄÄNE-VIRU TESTALAL 42 Rekreatsioon ja rannad toetamiseks tuleks soodustada piirkonna tuleks varuda piisavalt aega planeerin- Inimesed hindavad piirkondlike väärtus- kultuuripärandil põhinevat väikeettevõt- gute avalikuks arutamiseks ja koostami- te puhul eelkõige merd, liivarandasid ja lust ning kaugtöövõimalusi. Turismima- seks. Kogukonnad saaksid aktiivsemalt männimetsa ning avalikke juurdepää- jandusega seotud töökohtade juures on panustada kultuuriliste tavade lõimimis- susid mere äärde. Positiivse suundu- väljakutseks sesoonsus ning teenuste se huviala- ja turismitegevustega ning musena on riigi tasandil kaardistatud mitmekesistamine. Rannakalandus hoiab jõudumööda osaleda vabatahtlikus me- kõrgendatud avaliku huviga riigimetsad elus tähtsat osa kultuuripärandist ning repäästes ja maastikuhoolduse töödes. rannikupiirkonnas. Ujumas käikase sageli samas pakub teatavat sissetulekut. Võr- Püsielanikkonna osaline vananemine, privaatsemates randades ning kodu- või reldes teiste kalastuspiirkondadega Ees- laienevad kaugtöö võimalused ja sellega suvituskoha lähedastes randades. Sup- tis, on Lääne-Viru rannakalurite kogupüük kaasnev noorte perede lisandumine ning luskohtade olukorraga ollakse üldiselt tagasihoidlik ning viimastel aastatel on hooajaline külastusintensiivsuse tõus – rahul. Peamiste probleemidena randades püügimahud veelgi vähenenud. Ranna- nende tendentsidega tuleks arvestada tuuakse esile prügimajanduse korralda- kalanduse üks suuremaid väljakutseid on rannikuala sotsiaalse infrastruktuuri ka- mist ja riietuskabiinide vähesust. Samu- hooajaliste kõrvaltegevuste arendamine vandamisel. Ühe väljakutsena võiks edas- ti on inimestel ootused nn pisiteenuste (nt osalemine turismiteenustes) nendeks pidi läbi töötada sinikasvu (blue growth, ehk jäätise ja joogivee olemasolule ning perioodideks, kui merele ei saa või kala st taastuv energeetika, integreeritud lii- sobivate laste mänguväljakute lisamine napib. Lisaks tuleks toetada kala väärin- kuvus, jätkusuutlik turism, vesiviljelus) parandaks avaliku ruumi kvaliteeti. Parki- damist piirkonnas, leida tasakaal kutselis- suundumused ranniku- ja mereala kon- mine testala mõnes piirkonnas võib kuju- te ja harrastuskalurite huvide vahel ning tekstis. neda probleemiks ideaalsel rannapäeval panustada kalavarude jätkusuutlikusse. ja suurema kultuuriürituse ajal. Ühe või- Lisaks rannakalandusele loob elanikkon- Rannikuala integreeritud korralduskava malusena toodi esile hooajalise parkimis- na vananemine mitmeid võimalusi hõbe- on soovituslik dokument, mida saab ra- tasu kehtestamine suvitusperioodil kõr- majanduseks, st luuakse uusi või kohan- kendada üldplaneeringute ja piirkondlike, ge külastusintensiivsusega rannaaladel. datakse olemasolevaid teenuseid, mis sektoraalsete, valla või küla arengukava- Ranniku piirkonda külastavad turistid te- suunatud eakatele väärika vanaduspõlve de koostamisel arendades edasi esitatud kitavad lisaks hooajalistele töökohtadele perioodil. Seda suunda peaks toetama ka tegevusi projektide kirjutamisel või rahas- ka märkimisväärse keskkonnasurve, mil- avaliku ruumi ja taristu läbimõeldud aren- tamistaotlustes. SustainBaltic-laadsed lega tuleb samuti omavalitsusel tegeleda. damine. Kõik tegevused, mis toetavad projektid võimaldavad täiendada ja tes- Turismiettevõtjate suurem panus, nt kas merel ja mere suunas tegutsemist nagu tida käsitlusi rannikualade integreeritud koostöö fondi või (sihtotstarbelise) mõõ- purjespordi- ja kalanduslaagrid, võiksid planeerimisest, tuua läbi koostöö kokku duka maksu kaudu, võimaldaks piirkonda olla prioriteetsed. Kohalike inimeste jaoks erinevaid huvigruppe, ületada institutsio- veelgi edendada. on oluline kooskäimiskohtade kestmine, naalseid piire ning esile tuua potentsiaal- olgu nendeks siis väiksed külapoed, selt- seid tegevussuundi jätkusuutlike ranniku- Piirkondlikult eripärane kogukondlik ette- sitoad või raamatukogud. Elamualade alade kontekstis. võtlus arendamine rannikualal on tundlik teema, Pärandi säilimise ja kogukonna elujõu- milles tuleb arvestada inimeste erineva- lisuse jaoks on vajalik püsielanikkonna te arusaamadega ehituspärandist ja -ta- olemasolu ja kasvamine rannikualal. Selle vadest ning kliimamuutustega. Seetõttu

RANNIKUALA INTEGREERITUD KORRALDUSKAVA LÄÄNE-VIRU TESTALAL 43 LISAD LISA 1

PLANEERINGUTE VÄLJAVÕTTED

Lääne-Viru maakonnaplaneering “Lää- ne-Viru maakonna rannikuala” kehtes- tati 2011. aastal. Maakonnaplaneeringu koostamise eesmärgiks oli Lääne-Viru maakonna rannikuäärse piirkonna arengu põhisuundade ja tingimuste määramine järgnevaks 10 aastaks, olulisemate infra- struktuuri objektide asukoha määramine ning maa- ja veealade üldiste kasutustin- gimuste määramine. Peamisteks teema- deks oli sadamate jaotuse määratlemine ja seal kasutustingimuste määramine, arengualade määramine, puhkemajan- dus, energeetika. Planeeringualaks mää- rati ca 10 km rannikust, et haarata planee- ringualasse ka olulised mõisakompleksid – Palmse, Sagadi, Vihula kuna need on ajavahemikus 2009–2013, toimunud kaks igapäevases liiklemises. Lisaks on teema- Joonis. Jalgrattateede võrgustik. Punane – I oluliseks külastusobjektideks. taolist liiklusõnnetust – Altjas ja Kunda lin- planeeringuga määratud maakonna mat- prioriteet jalgrattateede arendamiseks (Käs- na vahetus läheduses. Teemaplaneering kamarsruutide paiknemine arvestades mu–Võsu); roheline – II prioriteet jalgrattatee- 2015. aastal kehtestati Lääne-Viru maa- koostati kogu Lääne-Viru maakonna terri- maakonna kultuuri- ja loodusväärtuste- de arendamiseks (Karepa–Kunda); sinine kat- konnaplaneeringut 2010+ täpsustav tee- tooriumi kohta ning selle koostamise ees- ga, et toetada turismivaldkonna arengut. kendlik joon näitab jalgrattamarsruuti. maplaneering “Lääne-Viru maakonna märgiks on toimiva jalg- ja jalgrattateede Teemaplaneeringuga ei ole määratud tusklassi ning teede välja ehitamist tuleb jalg- ja jalgrattateed”. Koostatud maakon- võrgustiku kavandamine oluliste keskuste täpset asukohta maastikul vaid näidati alustada I eelistusklassi teedest tagades naplaneeringu aluseks on uuring1, kus ja nende tagamaade sidumiseks maakon- ära põhilised suunad keskuste ja nende kõigis omavalitsustes vastava klassi tee- on arvestatud liiklussagedust, rahvastiku nas, et seeläbi parandada teenuste kätte- tagamaade ühendamiseks jalg- ja jalgrat- de välja ehitamise. paiknemist, turismiobjekte ja toimunud saadavust kohalikele elanikele ja tagada tateedega. Planeeringus on sõiduteest liiklusõnnetusi, kus on osapooleks olnud liiklusohutus ning tõsta tervisliku ja kesk- eraldiseisvad jalg- ja jalgrattateed jagatud 2012–2016 koostatud maakonnaplanee- mopeed, jalgratas või jalakäija. Testalal on, konnasäästliku transpordiliigi osatähtsust välja ehitamise seisukohast kolme eelis- ringusse on integreeritud mõlemad eel-

1 http://laane-viru.maavalitsus.ee/documents/181101/0/60MP13_L-Viru_mk_jalg-ja_jalgrattateede_uuring.pdf/0e6c55c1-78db-4616-89bf-5f61a0242749.

45 pool viidatud planeeringud ning ka eelne- Maakonnaplaneeringu kohaselt on kogu valt koostatud teemaplaneeringud, mis testala rannikuvöönd määratud I klassi on käsitlenud rohelist võrgustikku, väär- väärtuslikeks maastikeks. Sinna kuulu- tuslikke maastikke ja sotsiaalset taristut. vad tervikuna Lahemaa ning Vainupea – Rutja – Karepa – Toolse – Kunda rannik. Uue Lääne-Virumaa maakonnaplanee- Maakonnaplaneeringuga on puhkealaks ringu 2030+ keskuste võrgustiku hierar- määratud Käsmu–Võsu piirkond. hias on Võsu alevik määratud kohalikuks keskuseks. Võsu eristub teistest kohali- kest keskustest, kuna omab puhkepiir- konna arengueeldusi turismi valdkonnas (mere-, konverentsi- ja spaaturism). See- tõttu tuleb teenuste arendamisel arvesta- da sesoonsusega nt teatavate teenuste tarbijate arvu kasvuga suveperioodil. Joonis. Väljavõte maakonnaplaneeringu keskuste võrgustikust. Kohalik keskus – Võsu ja piirkondlik keskus Kunda. Arendatavate sadamatena on määratle- tud maakonnaplaneeringus Kunda, Aseri, Vergi, Mahu, Võsu, Eisma, Käsmu, Vai- nupea, Karepa ja Eru sadamad. Kunda sadama baasil on võimalik arendada välja transpordikoridor – ca 100 km kaugusel paiknevad olulised kaubasadamad.

Suuruse ja perspektiivse kasutuse järgi on sadamad jaotatud maakonna- planeeringus kolmeks: »» Kunda ja Aseri – kauba- ja reisisadam; »» Väikesadamad Vergi, Mahu, Võsu, Eisma – tasuliste sadamateenustega, kvaliteetsed tugiteenused kaluritele, harrastusmeresõidule ja mereturis- mile, talvised hoiuteenused jahtidele ja paatidele; »» Väikesadamad Käsmu, Vainupea, Karepa, Eru – rannakalurid, talvised Joonis. Väljavõte maakonnaplaneeringu väärtuslike maastike kaardist. I klassi hoiuvõimalused paatidele. vääratulikud maastikud: 3 – Lahemaa; 8 – Selja jõe alamjooks; 9 – Uhtju saared; 10 – Vainupea–Rutja–Karepa–Toolse–Kunda rannik.

46 ÜLDPLANEERINGUD juurdepääsu teede rajamisel või hoonete Testala osas paikneb seal Toolse loodus- paigutamisel nõlvadele. kaitseala, seega ei ole alal kavandatud JA olulist arendustegevust. Valla üldplanee- Enamik ulatuslikumaid elamualasid on ka- ringu kohaselt on ala määratud kaitsealal OLULISEMAD vandatud keskustesse Võsu ja Vergi, kuid paiknevalt puhkealaks (tähis P3). Ala ka- ehitustegevuse arendamine on lubatud sutus- ja ehitustingimused on järgnevad: DETAILPLANEERINGUD ka hajaasutuses. Üldplaneeringuga on »» Uute hoonete ehitamine on keelatud. seatud seal ka ehitustingimused. » Lubatud on ehitada puhkeala tee- Vihula valla üldplaneering on kehtesta- » nindavaid rajatisi – viidad, laudteed, tud 2003. aastal. Erandiks on Võsu ja Käsmu vahele ka- pingid, prügikastid, vaatlustornid jne vandatud ulatuslikum elamuala. See on ja kuni 20 m2 suuruseid looduskesk- Korralduskavaga seonduvad teemad on ühtlasi detailplaneeringu kohustusega konda sobituvaid väikehooneid. sadamad, elamualad, miljööväärtuslikud ala, üldplaneeringu kohaselt on soovitav » Igasuguse puhketegevuse ja maaka- alad. » koostada sinna ideekonkurss ja kavanda- sutus- ja ehitustegevus puhul tuleb da ala tervikuna, mitte üksikute detailpla- lähtudakaitseala kaitse-eeskirjast. Vihula valla üldplaneeringuga (nüüdseks neeringutega. Haljala valda kuuluva osaga) on määratud miljööväärtuslikeks aladeks piirkonnad Olulisemad koostamisel olevad detailpla- Käsmu, Vergi, Altja, Mustoja, Lahe, Lobi, neeringud: Vainupea ja Eisma külades. Üldplaneerin- a) Võsu sadama detailplaneering, mil- gu kohaselt on miljööväärtuslikel aladel lega kavandatakse sadama laienda- oluline säilitada vanadele rannaküladele mist. iseloomulikke jooni. Tähtis on, et ehita- b) Võsu alevikus (Võsu rand 2) kavan- taks ümbritsevasse keskkonda sobivaid datakse detailplaneeringuga Võsule uusi hooneid ja restaureeritaks vanu vee- ja vabaajakeskust, mille eesmärk hooneid nii, et külale iseloomulik ja väär- on eelkõige suvitusperioodi pikenda- tuslik alles jääks ja miljööväärtus külades mine. Planeeringu eestvedajaks ja fi- säiliks. Uute elamute ehitamisel tuleb ee- nantseerijaks on vallavalitsus. listada ajaloolisi talukohti ning soovitatav c) Käsmu sadama detailplaneering. on arvestada vanade kinnistu piiridega. Viru-Nigula valla üldplaneering on Hoonete (hoonegruppide) paigutusviisil ja kehtestatud 2007. aastal. elamute omavahelise kauguse määrami- sel tuleks eelkõige lähtuda antud paigas ajalooliselt välja kujunenud asustusstruk- tuurist. Säilitada tuleb ajaloolised teed ja olemasolevad juurdepääsud randa ning avalikult kasutatavatele aladele. Vältida tuleb suuremaid pinnavormide muutmisi

47 LISA 2 ASUSTUSE AJALOOLINE KUJUNEMINE

Rannikupiirkonna ajaloolised külad on Käsmu, Võsu, Natturi, Vergi, Altja, Vainu- pea, Eisma, Karepa, Toolse.

Käsmu nime, ka Kesamo või Kasperwiek, mainitakse esmakordselt ürikutes 1453. aastal. Käsmu oli algselt suvine kalasta- miskoht. Püsiasustus tekkis 16. sajandil, mil külas elas üheksa peret. 1726. aasta andmetel oli külas 15 peret (üheksa talu ja kuus vabadikukohta). Algselt on küla ol- nud praeguse Võrkneeme ja Majakamäe vahel. Majakaneem ulatus tol ajal kauge- male merre ja kaitses randa põhjatuulte eest. Kehvad põllud ja vähene kalavaru soodustasid juba tol ajal vahetuskauban- duse ehk sõbrakaubanduse arengut Soo- jättis see ka jälje küla arhitektuursele soovijatele puhkajatele. Eriliseks tõm- Joonis. Schmidti kaart 19. sajandist. mega. Elatuti peamiselt räimepüügist, palgele võimaldades eristuda paljudest benumbriks kujunes Käsmu intelligentsi (andmed: Maa-amet, 2018). kala vastu vahetati sisemaalt vilja.2 teistest jõukuse, esinduslikkuse ja hea- hulgas, mis nõukogude ajal lausa enne- tuuri märkimisväärse tihenemise, teisalt korrastatusega. Käsmu kui suvituspaiga olematud mõõtmed võttis3. Aegade jook- aga küla märkimisväärse laienemise sise- 19. sajandi lõpuks oli Käsmust kujunenud potentsiaali adus esimesena Aaspe- sul on küla tihendamisprotsess jätkunud. maa suunas. Viru ranna tähtsaim meresõiduküla, kus re mõisnik Nikolai von Dellingshausen Kui 1972. aasta inventeerimismaterjali- ehitati kaugsõidupurjekaid, oli talvesa- (1827–1896), kes oma isa järel valduste des võib loendada 107 krunti (päris kõik Võsu. Olles kasvanud välja traditsiooni- dam, tegutses merekool jne. Just nende peremeheks saades kolis 1840. aastal neist ei olnud ka hoonestatud), siis täna lisest rannakülast, kus lisaks merele ja tõttu kujunes Käsmust hoopis teistsugu- mõisa. Koos Võsuga kujunes ületab hoonestatud ja n-ö hoonestatavate põllupidamisele ka Palmse mõisa telli- se sotsiaalmajandusliku mudeliga asum Käsmu laiemalt soositud suvituskohaks kruntide arv 250 piiri. See on toonud ühel sevabrik teenistust võimaldas, kujunes kui teistest rannaküladest. Ja loomulikult pakkudes pelgupaika enim privaatsust poolt kaasa küla tuumiku ajaloolise struk- Võsu puhul dominantseks suvituspaiga

2 Leele Välja (2010). Lahemaa Rahvuspargi kaitsekorralduskava alusuuringud ja rannakülade inventeerimine, Käsmu. 3 Lahemaa külaarhitektuurist (Keskkonnaamet, 2013). https://issuu.com/lahe21sajand/docs/lahemaa_ahitektuurist_2013/54.

48 identiteet. Suvituskoha tekkele pandi väike ja suhteliselt vähetähtis küla. Küll Söeaugu tee ja väiksem rannatee, mis si, Mathilde Wimbergi pansionis said aga alus juba 1870. aastatel, kui mõis hakkas on Vergi sadam olnud tähtis Vergi sadam suundub Vergi teelt põhja mererannikule koha eestlased.8 Võsul krunte müüma. Nii võibki Võsu suu- suur talukaubanduse keskus ning 17. ning Altja oja suudmealale. Vainupeal asus väikene sadam koos laut- rimaks väärtuseks pidada Eesti üht esin- sajandil kujunes tast Viru ranniku tähtsa- rikohtade ja võrgukuuridega. 1863. aastal duslikumat läbilõiget viimase saja aasta maid sadamaid. Ajaloolised krundid külatuumikus paik- sai sadam loa kauplemiseks Soome-Vene suvilaarhitektuurist. nevad enamasti lähestikku vahetult küla- kaubandust reguleeriva määrusega Vene Jõudsamalt arenes küla Eesti Vabariigi teega piirneval alal, enamasti põhja pool tsaarivalitsuse poolt. 19. sajandi algul Natturi. Natturi on alati olnud väike küla, ajal kui kasvas oluliselt elanike ja hoonete Võsu–Vergi–Söeaugu maanteed ning käisid Vainupea mehed 5 paadiga merel, aga aja jooksul pole Natturi küla suitsud arv. Ehitati ka mõned suuremad ja edu- rannateest idas. Altja küla tuumik on häs- enne I maailmasõda oli Vainupeal 7-8 lae- vähenenud. Iga saja aasta kohta on lisan- meelsemad eluhooned. Kohaliku Tuletõr- ti säilinud. Tegemist on tänapäeval küll va. Veel 1950-ndatel aastatel seisid sada- dunud kolm-neli talu. 1699. aasta kaardil je Seltsi eestvõttel rajati seltsimaja-kool, segatüüpi külaga, kuid üle mitmeküm- mas kaks kahemastilist purjelaeva “Elli”- on Natturi läänepoolsel neemenukil lää- Tarbijate Ühistu avas kaupluse. 1928. ne väärtusliku hoone ning hästi säilinud ja “Marie”. Vainupea kaluritel olid oma nekaldal kolm täppi, 1732. aastal oli Na- aastal algas Vergi sadama rajamine, ühen- rannaküla miljöö muudavad küla tuumiku peatuspaigad ka Vaindloo ja Uhtju saartel. tori külas 2 peret. Natturi on vana küla, dusmuul saarega sai valmis 1930-ndatel, väga väärtuslikuks.7 niipalju kui teada on ta alati kuulunud Sa- sadam tervikuna 1936. aastal.5 Eisma. Kuna ajaloolisi kirjalikke allikaid on gadile. Esimest korda esineb ka kirjalikult Eriilmelise ja tiheda asustusstruktuuri- Vainupead on mainitud juba 1499. aas- vähe, võiks Eisma ja Andi küla ajalooga 1464. aastal Sagadi ja Vihula mõisnike va- ga Vergi küla jaguneb tinglikult mitmeks tal kui Karula mõisale kuulunud rannaval- alustada 19. sajandi lõpust, mil need kü- hel sõlmitud piirikokkuleppes.4 osaks, kus eri ajastusi iseloomustava ehi- dust. Küla maad on aja jooksul kuulunud lad kuulusid Kandle mõisa valduste hul- tustraditsioonide kõrval on olulisel kohal nii Karula mõisale kui ka teisel pool jõge ka. Kuigi õigus talusid päriseks osta anti Vergi. Kaua aega teati Vergi esmamaini- küla identiteedi kujunemisel mererand. Kandle mõisale. Vainupea on ajast aega Eestimaa talupoegadele juba 1865. aasta mise ajana 1539.aastat, kui Sagadi ja Met- Küla väärtuse loob eelkõige tema kultuu- olnud tuntud puhke- ja suvituskohana. talurahvaseadusega, algas Eisma ja Andi siku mõisnike vahel sõlmitud lepingus on rilisajalooline pärand, millest võib leida 19. sajandil kui mõisnikud hakkasid enam külas talude päriseksostmine alles 20. mainitud Vergi sarast (küla ühismaad, hästisäilinud struktuure ja elemente eri- lugu pidama suvitusmõnudest, kerkisid sajandi algul. Koos maade ja hoonetega järelikult pidi küla juba siis eksisteerima). nevatest ajalooperioodidest.6 ka Vainupeale esimesed suvemajad. Kü- osteti päriseks ka paadikoht rannas ehk Hiljuti ilmunud koduloolises raamatus las oli suur suvituskoht mitmekümne kalapüügiõigus. Eisma kalarand oli küla on aga viidates uutele arhiiviuuringutele Altja küla on põline ja omalaadse asu- suvilaga. Peale mõisnike suvitasid ja lõ- omapärasemaid vaatamisväärsusi. Vee mainitud veelgi varasemat aega - 1464. tusstruktuuriga rannaküla. Altja kalurikü- butsesid külas ka mitmed Tartu ja Tallin- piiril asusid valgmad (lautrid). Nendest aastal Virkes`i külana Viru Vasallikohtu la esineb kirjalikes allikates esmakordselt na rikkamad ärimehed, eriti meeldis aga maa poole jäid paadikuurid, igaühe ees dokumendis. Vergi on rannikupiirkonnas 1465. aastal. Tänapäeval on jälgitavad Alt- Vainupeal suvitada baltisakslastele. Su- “kepsel” ehk vinn, mille abil paadid kal- paiknevatest küladest vanim ning ajaloo- jal Uustalu ja Toomarahva tüüpilisi ranna- vitajate teenistuses olid pansionid, mis dale veeti. Edasi maa poole asusid aken- liselt tuntud endise rootslaste küla ning talusid 19. saj lõpust ja 20. saj algusest. kandsid erinevaid nimesid nagu näiteks deta, palkidest, õlg- või pilbaskatustega muistsetest aegadest pärit sadamapaiga Küla on aegade jooksul kujunenud haja- “Paradiis”, “Eedeni aed” ja “Kiigemõis”. võrgumajad ja nendest edasi vabed kala- poolest. Vergi on olnud kuni 20. sajandini külast ridakülaks. Küla läbib Võsu–Vergi– “Behsede” pansionis võeti vastu saksla- võrkude kuivatamiseks (Valter 1998: 40). 4 Lahemaa külaarhitektuurist (Keskkonnaamet, 2013). 5 https://kaitsealad.ee/sites/default/files/Lahemaa%20rahvuspark/Uuringud%20ja%20seired/Lahemaa%20rannaasulate%20inventuur%202010/Vergi.pdf. 6 Lääne-Virumaa maakonnaplaneering 2030. “Lääne-Viru maakonna rannikuala”. 7 Lahemaa rahvuspargi kaitsekorralduskava 2016–2025. 8 http://www.vainupea.ee/kula/ajalugu.

49 guses hakkas Karepa kujunema suvitus- piirkonnaks. Sel perioodil ehitas Girard de Soucantoni aadlisuguvõsa Karepale neli historitsistlikus stiilis suvilat: Villa Ta- ormina – ehitatud 1896 (teistel andmetel 1898 –1899); Villa Dombrovka – ehitatud 1909; Roosa villa – ehitatud samuti 20. sajandi alguses. Samas piirkonnas asus ka neljas suvila, mis nõukogude perioodil lammutati. Hooned olid kasutusel Kare- pa pioneerilaagrina alates 1948. aastast. 1990.ndast aastast kasutab Villa Taormi- nat ja Roosa Villat noortelaager Kullo. Villa Dombrovka seisab tühjalt ja kasutuseta.10 Joonis. Eisma kalarand: võrgumajad. 20. line külastruktuur peaaegu puutumata. Toolse. Küla alal asusid ka kaks muistset sajandi algus (foto: Perekond Karine erakogu). Nõukogude ajal liideti maareformi käigus linnamäge – Toolse linnamägi ja Toolse Andi ja Eisma küla. Eisma ja Andi küla on Ussimägi. Selja, Rutja, Karepa ja Tool- Kuigi Eisma ja Andi küla olid peaasjalikult ahelkülad, kus elumajad ei asu külatee se küla maad kuulusid Selja mõisale, mis kalurikülad, muutusid nad juba 19. sajan- joonel, vaid selle suhtes juhuslikult, ena- rajati 15. sajandil. Toolse külas asuvad di lõpus ka suvituspiirkonnaks, nii nagu masti õue sügavuses – tee poole võivad Toolse ordulinnnused varemed. Toolse naabruses asuvad Karepa, Rutja ja Vainu- jääda kõrvalhooned, ilu- või viljapuuaiad.9 ordulinnus (Tolsburg, algul Vredeborch) pea. Eismasse tuldi enamasti Rakverest on Eesti põhjapoolseim ja noorim kesk- ning suvitajaskonna moodustasid mõne Karepa. Küla on esmakordselt mainitud aegne ordulinnus, mille ehitusajaks loe- erandiga eestlased, kes suvitasid taludes 1541 metsa nimetusena (Wald von Kar- takse 1471. aastat. Kants pidi kaitsma (n-ö kodumajutus), erinevalt Vainupeast, repso). Karepa küla on kujunenud en- sealset Toolse sadamat mereröövlite kus suvitajateks olid sakslased, kes ehita- distele Selja mõisa maadele. Pärast val- rüüsteretkede eest. Toolse ordulinnus oli sid Vainupeale isiklikke suvilaid. Kahjuks dade moodustamist 19. sajandil kuulus ka Toolse foogtkonna keskus ja Toolse 11 puudutas kolhoosikord kalaranda – ar- Karepa küla Virumaa Haljala kihelkonna foogti residents. hitektuuriliselt väärtuslikud võrgumajad Selja valda (1866–1893). lammutati, ehitati ühine paadikuur ja võr- gukuurid ning süvendati sadamat. Tänu Kohalikud talunikud tegelesid kalapüügi, piiratud ehitusvõimalusele ja väheaktiiv- põllumajanduse ja rannakaubandusega. sele põllumajandustegevuse jäi ajaloo- 19. sajandi lõpuaastatel ja 20. sajandi al-

9 Kadi Karine, Miljööväärtuslike Virumaa rannakülade Eisma ja Andi väärtuste määratlemine ja kaitse https://evm.ee/uploads/files/EVM%20toimetised/Toimetised2/EVM_toim-2-art6-Karine.pdf. 10 https://et.wikipedia.org/wiki/Karepa. 11 https://et.wikipedia.org/wiki/Toolse.

50 LISA 3 RANNAPÜÜGI ANDMED KALALIIKIDE KAUPA

Maaeluministeeriumi püügiandmete arhiivist (https://www.agri.ee/et/eesmargid-tegevused/kalamajandus-ja-kutseline-kalapuuk/puugiandmed ja https://www.agri.ee/et/varasemate-aastate-puugiandmed).

Aastal 2017 muutusid haldusreformi käigus maakondade piirid.

Huvitav on vaadata, kuhu platseerub Lääne-Viru rannakalandus teiste maakondadega võrreldes ja mis on selle põhjuseks?

15000 1800 14000 1600 13000 1400 Ida-Viru 12000 1200 Saare 11000 1000 KOKKU Lääne 10000 800 Pärnu Harju 9000 600 Hiiu 8000 400 Lääne-Viru 7000 200 6000 0 2008 2009 2010 2011 2012 2013 2014 2015 2016 2017* 2008 2009 2010 2011 2012 2013 2014 2015 20162017*

Joonis. Kutseliste rannakalurite kogupüük Eestis kokku ja Pärnu maakonnas (t) 2008–2016. Joonis. Kutseliste rannakalurite kogupüük ülejäänud Eesti maakondades (t) 2008–2016.

51 Alates 2008. aastast on püütud Lääne- Virumaal kutseliste kalurite poolt 34 eri liiki kalu (euroopa angerjas, harilik ahven, harilik haug, harilik kammeljas, harilik koha, harilik makrell, harilik meritint, ha- rilik särg, harilik tuulehaug, harilik viidi- kas, harjus, hõbekoger, jõesilm, karpkala (sasaan), kiisk, kilu, koger, latikas, lest, linask, luts, lõhe, meriforell, merihärg, meripühvel, merisiig, roosärg, räim, säi- nas, tursk (atlandi tursk), vikerforell, vimb, vinträim, ümarmudil).

Peamiste püügivahenditena on 2008– 2016 ajavahemikul kasutatud avaveemõr- da (suu kõrgusega 3 m ja üle selle), kast- mõrd, nakke- või raamvõrku, õngejada (100 konksu), ääremõrda suu kõrgusega Joonis. Lääne-Viru kutseliste rannakalurite püügiandmed (t) 2008–2017. kuni 1 m, ääremõrda suu kõrgusega 1 kuni 3 m. Eesti rahvuskala – räim – on ka ainuke kala, mille püügikogust on mõtet vaadelda tonnides. Iga-aastased püügikvoodid puudutavad kilu, räime, turska ja lõhe. Üldist kvoo- diseadmise mõju rannakalandusele on raske hinnata, kuna riigi kvoodid on jao- tatud kalapüügipiirkondade (Läänemere avaosa, Liivi laht, Soome) ja püügiruutude kaupa nii traali- kui rannapüügile eraldi, kuude kaupa, eranditega teatud alustele, lisaks toimub riikidevaheline kvoodivahe- tus.

Viimased paar aastat on tõesti väga ras- ked olnud – ei oska seda kohe millegagi seletada, vahest ehk ainult räime osakaa- lu ränga kukkumisega (miks?), vt järgmist graafikut.

Joonis. Lääne-Viru kutseliste rannakalurite räime (Clupea harengus membras) püügiandmed (t) 2008–2017.

52 Läänemerest püütavatest liikidest olulisemad on kilu, räim ja tursk, rannapüügil räim, lest, ahven ja koha (https://www.agri.ee/et/eesmargid-tegevused/kalamajandus-ja-kutseline-kalapuuk/kutseline-kalapuuk).

Teised enampüütud kalaliigid. Siig on kõige tuntavamalt kukkunud, tõepoolest. Vähempüütud kalaliigid. Siig on kõige tuntavamalt kukkunud, tõepoolest. 10 350 9 300 8 7 250 6 200 5 4 150 3 100 2 50 1 0 0 Harilik Harilik Hõbekoger Lest Lõhe Meriforell Merisiig Harilik haug Harilik koha Harilik särg Harilik Latikas Vikerforell ahven meritint tuulehaug

Joonis. Lääne-Viru kutseliste rannakalurite enampüütud kalaliikide püügiandmed (t) Joonis. Lääne-Viru kutseliste rannakalurite vähempüütud kalaliikide püügiandmed (kg) 2008–2017*. 2008–2017*.

800 800 750 706,6 700 700

600 529,8 600 500 500

400 400 326,7 300 300

200 161,8 139,3 200 143 80 100 54,3 65,8 63 100 28,1 5 0 0 0 12 5 0 0 0 0 2008 2009 2010 2011 2012 2013 2014 2015 2016 2017* 2008 2009 2010 2011 2012 2013 2014 2015 2016 2017*

Joonis. Lääne-Viru kutseliste rannakalurite angerja (Anguilla anguilla) püügiandmed (kg) Joonis. Lääne-Viru kutseliste rannakalurite kilu (Sprattus sprattus balticus / Clupea 2008–2017. sprattus balticus) püügiandmed (kg) 2008–2017. 53

Ümarmudil kajastub püügiandmetes alates 2013. aastast.

2000 1839,2 1800 1600 1400 1200 957,4 1000 800 600 400 173,8 215,2 200 77 0 2013 2014 2015 2016 2017*

Joonis. Lääne-Viru kutseliste rannakalurite ümarmudila (Neogobius melanostomus) püügiandmed (kg) 2013–2017.

54