Rannikuala Integreeritud Korralduskava Lääne-Viru

Total Page:16

File Type:pdf, Size:1020Kb

Rannikuala Integreeritud Korralduskava Lääne-Viru SustainBaltic Rannikuala integreeritud korralduskava toetamaks ranniku- alade ja mere sotsiaal-ökoloogilisi võrgustikke Läänemere regioonis ICZM Plans for Sustaining Coastal and Marine Human-ecological Networks in the Baltic Region RANNIKUALA INTEGREERITUD KORRALDUSKAVA LÄÄNE-VIRU TESTALAL RANNIKUALA INTEGREERITUD KORRALDUSKAVA LÄÄNE-VIRU TESTALAL SustainBaltic Rannikuala integreeritud korralduskava toetamaks rannikualade ja mere sotsiaal- ökoloogilisi võrgustikke Läänemere regioonis ICZM Plans for Sustaining Coastal and Marine Human-ecological Networks in the Baltic Region Koostasid: Maila Kuusik (Eesti Maaülikool, [email protected]), Tarmo Pikner (Tallinna Ülikool, [email protected]), Anu Printsmann (Tallinna Ülikool, [email protected]) ja Janar Raet (Eesti Maaülikool, [email protected]) Küljendus & kujundus: Karl-Kristjan Videvik Projekti viivad läbi Eesti Maaülikool, Tallinna Ülikool, Turu Ülikool, Soome Keskkonnainstituut ja Satakunta maakonnavalitsus SustainBaltic on rahastatud Euroopa Regionaalarengu Fondi Interregi Kesk- Läänemere Programmi 2014–2020 kaudu Tallinn 2018 EUROPEAN UNION European Regional Development Fund Foto: Karl-K. Videvik EUROPEAN UNION European Regional Development Fund Sisukord Sissejuhatus 4 1. RANNIKUALA INTEGREERITUD KORRALDUSKAVAST LÄÄNE-VIRU TESTALAL 5 1.1 Testala valik ja ulatus 5 1.2 Korralduskava seosed planeeringutega ja võimalikud rakendused 6 1.3 Lääne-Viru testala korralduskava protsess ja huvigruppide osalemine 7 2. OLEMASOLEV OLUKORD 8 2.1 Väärtused 8 2.1.1 Loodusväärtused 8 2.1.2. Asustuse kujunemine 11 2.1.3 Kultuuripärand 13 2.1.4 Merele avatud eluviis 14 2.2 Rannikuala kitsaskohad ja võimalused 16 2.2.1 Elanikkonna vananemine ja kogukondade tugevdamine 16 2.2.2 Inimtegevuse mõju ja integreeritud juurdepääsetavus merele 18 2.2.3 Töökohad, hooajalisus ja uuenduslikud majandamisviisid 21 2.2.4 Valdkondade võimalikud vastuolud ja seosed 22 3. TULEVIKUVISIOONID 24 4. KORRALDUSKAVA TEGEVUSED 26 4.1 Rekreatsioon 26 4.1.1 Supluskohad 27 4.1.2 Matkarajad 29 4.1.3 Kõrgendatud avaliku huviga riigimetsad 30 4.2 Liikuvus 31 4.2.1 Juurdepääsud merele ja ühendused 32 4.2.2 Väikesadamad 32 4.2.3. Kergliiklusteed 34 4.2.4 Merepääste ja turvalisus 36 4.3 Kogukonnad ja piirkondlikul eripäral põhinev ettevõtlus 36 4.3.1 Rannakalandus 36 4.3.2 Kultuuri- ja kogukonnapõhine ettevõtlus 38 4.3.3 Elamualad 39 5. KOKKUVÕTE 42 Lisad 44 Käesolev korralduskava hõlmab Lääne- kust käsitletakse kui mitmekesist kultuu- Korralduskava koostamisse on andnud oma SISSEJUHATUS Viru testala, mis ulatub Käsmust Kundani (vt ri- ja majandustegevust, mis on integreeri- panuse paljud inimesed. Kava koostamisel joonis 1). Korralduskava ajaline perspektiiv tud keskkonnaväärtustega ning ei kahjusta viidi läbi mitmeid intervjuusid, kokkusaami- on kümme aastat, mille ulatuses püütakse loodusressursse pikemas ajaperspektiivis. si erinevate huvigruppidega ning korraldus- SustainBaltic projekt, st Rannikuala integ- käimasolevaid tendentse ja vajalikke tege- Jätkusuutlikkusel on laiemalt neli põimunud kava koostamist nõustas Lääne-Viru testala reeritud korralduskavad toetamaks ranniku- vusi visandada. Korralduskava on teadmiste- haru: keskkond, sotsiaalne õiglus (sh võrd- juhtrühm. Korralduskava koostajad tänavad alade ja mere sotsiaal-ökoloogilisi võrgus- põhine ja soovituslik dokument, mis põimib sed võimalused kaasa rääkida), majandus, juhtrühma koosseisus: omavalitsuste esin- tikke Läänemere regioonis, teostati 27 kuu erinevaid arengustrateegiad ning mida saab ja kultuur. Need aspektid mõjutavad piir- dajad – Anneli Kivisaar (Haljala vald), Ivar jooksul 2016-2018. SustainBaltic (CB354) on kasutada mitmete planeeringute, arenguka- kondade ja kogukondade võimet tulla toime Lilleberg (endine Vihula vald), Mati Jõgi (en- rahastatud Euroopa Regionaalarengu Fondi vade ja strateegiliste projektide väljatööta- (keskkonna) muudatustega ja leida kestvaid dine Lääne-Viru maavalitsus) ja Marit Laast (European Regional Development Fund – misel (vt joonis 2). Korralduskava koosneb lahendusi. Ühiskondliku ja kultuurilise di- (Viru-Nigula vald); Keskkonnaametist Imbi ERDF) Interregi Kesk-Läänemere Program- kahest osast: mensiooni tugev põimimine kestliku tuleviku Mets ja Maret Vildak ning Rahandusminis- mi 2014–2020 kaudu. SustainBaltic koostöö- a) väärtuste, kitsaskohtade ja võimaluste perspektiiviga võimaldab arvestada kohapeal- teeriumist Jaan Kangur. Samuti täname kõiki projektis osalesid Eesti Maaülikool, Tallinna põhise konteksti kirjeldus ning set konteksti, teadmisi ja praktikaid. intervjueeritavaid, kes olid nõus meile oma Ülikool, Turu Ülikool, Soome Keskkonnains- b) korralduskava tegevuste osa, mis sisal- aega pühendama: Tiiu Pedaja (Eisma sa- tituut ja Satakunta maakonnavalitsus. dab integreeritud tegevusi ja skeemi. Korralduskava on keskendunud eelkõige tra- dam), Andrus Aasmäe (Võsu sadam), Kersti ditsiooniliste tegevusvaldkondade senisest Varik (Vergi sadam), Arvid Kilm ja Oleg Bi- Projekti eesmärk on parandada rannikualade Korralduskava koostamisel on aluseks võe- suuremale integreerimise ja mitmekesista- kejev (Kunda Vabatahtlik Merepääste), Hai- kavandamist Kesk-Läänemere piirkonnas tud Lääne-Viru maakonna mereala visioon, mise võimalustele, eriti arvestades ranniku- vo Laulik (Käsmu Vabatahtlik Merepääste), rahvusvahelise koostöö käigus koostatud mis keskendub kolmele peamisele suunale: merd ja maismaad ühendavaid kasutusviise Lya Mägi Maaeluministeeriumi kalamajan- rannikualade integreeritud korralduskavade a) mitmekülgse meretranspordi, sadama- ning sesoonsust (nt puhkemajanduses, ran- dusosakonnast. Eriline tänu kuulub Marko kaudu neljal testalal (kaks Soomes ja kaks te ja mereturismi arengu tagamine, nakalanduses). Oluline on valdkondade in- Travele, kes oli nõus rääkima RMK uuema- Eestis). Seda teostati järgnevate tegevu- b) ajalooliste rannakülade ja kogukondade tegreerimine, st läbi koostöö ja planeerimise test arengutest ning edastama andmeid kõr- setappide kaudu: 1) multidistiplinaarsete elujõulisuse tugevdamine, tegevuste seostamine (nt rannakalandus ja gendatud avaliku huviga riigimetsade kohta sotsiaal-ökoloogiliste andmete integreerimi- c) mere- ja rannikuala loodusressurssi jät- turism, sadamad ja spordilaagrid, looduskait- ning Reili Soppele, kes korraldas mitmeid ne projekti regionaalsete alade kohta (Ees- kusuutlik kasutamine. se ja ettevõtlus) nii valdkonnasiseselt kui ka kokkusaamisi rannakaluritega, mis andis tis Läänemaa, Lääne-Viru ja Harjumaa); 2) valdkonnaüleselt. olulise sisendi korralduskavasse. Reimo Ri- rannikuala korralduskavade koostamiseks Korralduskava eesmärk on loodus- ja kul- vis nõustas testala rannatüüpide ja olemas- täpsemate testalade valimine; 3) korraldus- tuuriväärtuste seostamine jätkusuutliku ja Euroopa Liidu ruumilise planeerimise kon- oleva olukorra kirjeldamisel. Korralduskava kavade koostamine ja esmane testimine; tasakaalustatud majandusliku arenguga ran- tekstis käsitletakse formaalselt rannikuala avalikustamise eest oleme tänulikud Meeli 4) korralduskavade avalik arutelu ja täien- nikuvööndis, mis toob kokku rannikumere ja integreeritud korralduskava (Integrated Eelmaale Viru-Nigula Vallavalitsusest ja Ene damine kasutades mh e-platvormi; 5) Sus- maismaaga seonduvad keskkonnad, prot- Coastal Zone Management – ICZM, edasi- Loole Karepalt. Aitäh Kristel Toomile (Tallin- tainBaltic projektis valminud rannikualade sessid ja praktikad. Korralduskava võimal- ses korralduskava) eraldiseisvana merealade na Ülikool) finantsasjade administreerimise korralduskavade muutmine alla laaditava- dab mõtestada rannikuga seotud eluviiside (Marine Spatial Planning – MSP) planeerimi- eest, ja projektiga seotud Soome parteritele teks projektiparterite Interneti-kodulehelt ühisosa ökosüsteemide ja keskkonnamuu- sest. MSP koostamine on seatud liikmes- ning ka Eesti Maaülikooli kolleegidele, kes (http://pk.emu.ee/sustainbaltic) ja ka tustega ning edendada osalusplaneerimise riikidele kohustuseks, samas rannikuala in- tegelesid Läänemaa rannikualaga. Lisaks http://www.utu.fi/SustainBaltic peale pro- meetodeid. Korralduskavas põhineb mere tegreeritud korralduskava realiseerimise üle täname kõiki osalejaid avalikes aruteludes ja jektiperioodi lõppu. Vahearuannete ja tege- ja maismaa vaheliste sotsiaal-ökoloogilis- otsustavad riigid ja kohalikud omavalitused küsitlusele vastajaid. vusfaaside kohta leiab täiendavat infot ht- te võrgustike selgitamine ja soovituslike ise. Seetõttu puudub korralduskava jaoks tps://blogit.utu.fi/sustainbaltic. tegevuste formuleerimine jätkusuutliku ja üheselt aktsepteeritud metoodika. tasakaalustatud arengu aspektidel. Kestlik- RANNIKUALA INTEGREERITUD KORRALDUSKAVA LÄÄNE-VIRU TESTALAL 4 $ 50 20 20 Na�uri 1. RANNIKUALA 50 10 Lahe Pedassaare INTEGREERITUD 5 20 Pihlaspea 20 KORRALDUS- Lobi 10 Käsmu Kooli- mäe KAVAST LÄÄNE- 5 Mustoja 20 Võsu Vergi Vainupea 20 VIRU TESTALAL alevik Altja Eru Haili Mustoja Pajuveski Koljaku Oandu 10 Tepel- Andi 5 1.1 TESTALA VALIK JA Korjuse välja Eisma Karepa 10 Lauli Vihula Karula ULATUS Võsu Rutja 5 Sagadi Testalad selgitati projektialadel (Soomes: Kiva Selja Toolse Satakunta ja Varsinais-Suomi maakonnad, Tidriku Ojaküla Kunda Eestis: Läänemaa, Harjumaa ja Lääne-Vi- Kaliküla linn rumaa) välja regionaalse geoinformaatili- Palmse HALJALA VALD Kivi- se (geograafiline informatsioonisüsteem Selja küla – GIS) analüüsiga, mille kriteeriumiteks olid: VIRU-NIGULA VALD a) kõrge loodusväärtusega loodusalad, Testala piir Asustatud ala b) mitmekülgne ja rannikualadele ise- Omavalitsuse piir Põllumajanduslik ala 1:250 000 Asustusüksuse piir Looduslik
Recommended publications
  • Arhiivinimistu
    Arhiivinimistu Lahemaa Rahvuspark Fond nr. Nimistu nr nr.. 2 1905‐2004 Palmse, 2012 1 Sisukord Arhiiviskeem 3 Arhiivimoodustaja kirjeldus 5 Arhiivikirjeldus 7 Sarjade kirjeldused 8 Sarja 1‐1 Põhimäärus, eeskiri säilikute loetelu 47 Sarja 1‐2 Plaanid ja aruanded säilikute loetelu 48 Sarja 1‐3 Teadus‐Tehnilise Nõukogu tegevus säilikute loetelu 49 Sarja 1‐4 Lahemaa fondi tegevus säilikute loetelu 50 Sarja 1‐5 Direktsiooni tegevus säilikute loetelu 51 Sarja 1‐6 Eesti Kaitsealade Liidu dokumendid säilikute loetelu 52 Sarja 1‐7 Seltside, ühingute põhimäärused säilikute loetelu 53 Sarja 1‐8 Konverentsid säilikute loetelu 54 Sarja 1‐9 Kroonikaraamat säilikute loetelu 56 Sarja 1‐10 Külalisteraamat säilikute loetelu 60 Sarja 1‐11 Plakatid säilikute loetelu 61 Sarja 1‐12 Publitseerimistegevus säilikute loetelu 62 Sarja 1‐13 Külastus‐ ja haridustegevus säilikute loetelu 63 Sarja 2‐1 Kultuurilooline arhiiv säilikute loetelu 65 Sarja 2‐2 Inventeerimismaterjalide ajaloolised õiendid säilikute loetelu 84 Sarja 2‐3 Ajaloolised inventeerimismaterjalid säilikute loetelu 85 Sarja 2‐4 Külade (talude) arhitektuur‐ajalooline inventeerimine säilikute loetelu 86 Sarja 2‐5 Etnograafiliste esemete kaardid külade kaupa säilikute loetelu 135 Sarja 2‐6 Lahemaa personaalia kartoteek säilikute loetelu 137 Sarja 2‐7 Diplomitööd ja projektid säilikute loetelu 138 Sarja 2‐8 Raamatukogu inventaarraamatud säilikute loetelu 150 Sarja 2‐9 Ohutustehnika, praktika päevikud säilikute loetelu 151 Sarja 2‐10 Ametijuhendid säilikute loetelu 152 Sarja 2‐11 Kirjavahetus säilikute loetelu
    [Show full text]
  • Vihula Valla ÜP 2002
    VIHULA VALLA ÜLDPLANEERING SISUKORD SISUKORD ...............................................................................................................................1 SISSEJUHATUS ......................................................................................................................4 1 ÜLDOSA..........................................................................................................................6 1.1 Asend.........................................................................................................................6 1.2 Looduskeskkond.......................................................................................................6 1.2.1 Veestik..............................................................................................................8 1.3 Asustus ja rahvastik...............................................................................................11 1.3.1 Keskused ja asulate omavahelised suhted ......................................................13 2 VIHULA VALLA SWOT-ANALÜÜS........................................................................16 2.1 Tugevused ...............................................................................................................16 2.2 Nõrkused.................................................................................................................17 2.3 Võimalused .............................................................................................................18 2.4 Ohud........................................................................................................................19
    [Show full text]
  • Lisa 12. Õppeprogrammid
    Lisa 12. Õppeprogrammid KESKKONNAAMET Retk Viru rabas Keskus/asutus Lahemaa rahvuspargi looduskeskus, Palmse / Keskkonnaamet Läbiviimise koht Viru raba õpperada, 3,5 km Programmi Õppeprogrammi käigus läbitakse 3,5 km pikkune Viru raba õpperada. Õpperajal tehakse lühikirjeldus peatusi ning tutvustatakse ja viiakse läbi praktilisi ülesandeid järgmistel teemadel: soode tüübid ning nende tekkelugu; tüüpilisemad rabataimed ning taimede iseloomulikud tunnused liigniiskes kasvukohas; rabas elavad loomad, turbasammal – tema ehitus ja kasvutihenduse määramine; rabavesi – happelisuse, rabalaugaste läbipaistvuse ja temperatuuri mõõtmine; soode kuivendamine ja turbakasutus; jääksoo – taastumine, kasutusvõimalused ja taastumine. Täiedatakse tööleht ja vaadeldakse raba vaatetornist. Tegevused on kohandatud vastavalt kooliastmele. Läbiviimise aeg Kevad, sügis Programmi kestus Kuni 4 tundi Sihtgrupp II kooliaste, III kooliaste Maa sees on peidus meie ühine varandus – hoiame seda! Keskus/asutus Lahemaa rahvuspargi looduskeskus, Palmse / Keskkonnaamet Läbiviimise koht Lahemaa rahvuspargi looduskeskus, Palmse; Kool Programmi Mitmekülgsete tegevuse abil tutvutakse erinevate kivimite ja loodusvaradega. Uuritakse lühikirjeldus ja võrreldakse neid luubi ja/või binokulaaride abil, vaadatakse pilte, mängitakse õppemängu loodusvarade kasutamise kohta ning räägitakse sellest, millised on meie kodumaa loodus-ja maavarad ning miks neid on vaja hoida. Ekspositsioonisaalis tutvutakse meie maapõue aluskorra kivimitega ning pankranniku/klindi teemaga. Läbiviimise aeg
    [Show full text]
  • Virumaa Hiied
    https://doi.org/10.7592/MT2017.66.kaasik Virumaa hiied Ahto Kaasik Teesid: Hiis on ajalooline looduslik pühapaik, millega seostub ohverdamisele, pühakspidamisele, ravimisele, palvetamisele või muule usulisele või taialisele tegevusele viitavaid pärimuslikke andmeid. Üldjuhul on hiis küla pühapaik, rahvapärimuse järgi olevat varem olnud igal külal oma hiis. Samas on mõnda hiiepaika kasutanud terve kihelkond. Artiklis on vaatluse all Virumaa pühapaigad ning ära on toodud Virumaal praeguseks teada olevate hiite nimekiri. Märksõnad: hiis, looduslik pühapaik, Virumaa Eestis on ajalooliste andmete põhjal teada ligikaudu 800 hiit, neist ligi kuuendik Virumaal. Arvestades, et andmed hiitest on jõudnud meieni läbi aastasadade täis sõdu, taude, otsest hävitamist ja ärakeelamist ning usundilise maailmapildi muutumist, on see aukartustäratav hulk. Hiis ühendab kogukonda ja laiemalt rahvast. Hiis täidab õige erinevaid ülesandeid ning on midagi enamat kui looduskaitseala, kooskäimis- või tantsu- koht, vallamaja, haigla, kalmistu, kirik, kohtumaja, kindlus või ohvrikoht. Hiie suhtes puudub tänapäeval kohane võrdlus. Hiis on hiis. Ajalooliste looduslike pühapaikade hulgas moodustavad hiied eraldi rühma. Samma küla Tamme- aluse hiide on rahvast mäletamistmööda kogunenud kogu Mahu (Viru-Nigula) kihelkonnast (Kaasik 2001; Maran 2013). Hiienimelised paigad on ajalooliselt levinud peamiselt põhja pool Tartu – Viljandi – Pärnu joont (Valk 2009: 50). Lõuna pool võidakse sarnaseid pühapai- kasid nimetada kergo-, kumarus-, pühä-, ahi- vm paigaks. Kuid ka Virumaal ei nimetata hiiesarnaseid paiku alati hiieks. Selline on näiteks Lavi pühapaik. Hiietaolisi pühapaikasid leidub meie lähematel ja kaugematel hõimurah- vastel. Sarnased on ka pühapaikadega seotud tõekspidamised ja tavad. Nõnda annavad hiied olulise tähendusliku lisamõõtme meie kuulumisele soome-ugri http://www.folklore.ee/tagused/nr66/kaasik.pdf Ahto Kaasik rahvaste perre. Ja see pole veel kõik.
    [Show full text]
  • Haljala Valla Arengukava 2018 – 2030 Lisa 1 |
    Haljala valla arengukava 2018 – 2030 Lisa 1 | Lisa 1. Haljala valla lähteolukorra analüüs Sisukord 1. Väliskeskkonna poliitilised tegurid ........................................................................................ 3 1.1 Euroopa Liidu dokumendid .............................................................................................. 3 1.1.1 Euroopa 2020 ............................................................................................................ 3 1.1.2 Euroopa Liidu Läänemere strateegia ......................................................................... 4 1.2 Riiklikud dokumendid ...................................................................................................... 5 1.2.1 Konkurentsivõime kava „Eesti 2020“ ....................................................................... 5 1.2.2 Üleriigiline planeering Eesti 2030+ .......................................................................... 5 1.3 Regionaalsed dokumendid ............................................................................................... 6 1.3.1 Lääne-Virumaa arengustrateegia 2030 ...................................................................... 6 1.3.2 Lääne-Virumaa maakonnaplaneering ....................................................................... 7 2. Väliskeskkonna majanduslikud tegurid ................................................................................. 9 3. Väliskeskkonna sotsiaalsed tegurid .....................................................................................
    [Show full text]
  • Gulliveri Reiside” Pileti Ettenäitamisel Etenduse Liliputimaa Suurima Kivi Sidusin Oma Paadile Ankrukiviks
    • Viinistu kunstimuuseum ja sadam • Võsu rand ja sadam RÄNDA LAHEMAAL Vedasin köitega enda järel üsna kergesti viitkümmet suurimat Minu paati oli tulnud vaatama tohutu hulk rahvast, kelles nii KOOS GULLIVERIGA! vaenlase sõjalaeva. koletusuure laeva nägemine äratas äärmist imestust. • Kasispea 3 rändrahnu: • Viitna loodusõpperada (2,5 ja 7 km) Kõik on suur või väike ainult võrdlemisi. - Jaani-Tooma Suurkivi – rabakivist hiidrahn kõrgusega 7,6 m Ületasime kuus jõge, mis olid tunduvalt laiemad ja sügavamad – Lemuel Gulliver ja ümbermõõduga 34,7 m asub kadakasel puisniidul ja on kui Niilus. kergesti juurdepääsetav. • Sagadi mõis ja metsamuuseum • Tsitre puuderada (0,5 km) – tutvustab metsapargi puid, - Kiviheinamaa Kärga kivi Suurimate puude latvu ulatusin parajasti peosse haarama. vaatlustorniga. - Karu Suurkivi • Altja kaluriküla ning loodus- ja kultuurilooline rada (3km), Altja Liliputtide torni puudujääke kõrguse osas hüvitas rikkalikult Hiiglaste põldu ääristavad kivid olid nii suured, et ma ära ei kõrts tema ilu ja tugevus. osanud arvata nende kõrgust. Liliputtide kalkuneid sõin ma harilikult ühe suutäiega ja pean • Juminda poolsaar, tipus 1941. aastal hukkunud laevade • Eru lahe vaatetorn ehk Vihasoo linnuvaatlustorn – Lahemaa möönma, et nad olid kaugelt maitsvamad meie omadest. mälestusmärk. rahvuspargi kõige linnuliigirikkamas kohas Vihasoo • Oandu loodusmetsarada (4,7 km) ja Koprarada (1 km) Tüki õlekõrrega tegin hiiglaste lõbustamiseks piigiharjutusi. rannaniidul. Liliputtide maanteil jalutades pidin ettevaatlikult jalga jala ette Mind üllatas hiiglastemaa rohu pikkus, mis oli kõrgem kui • Majakivi-Pikanõmme loodusõpperada (7 km), asetades pidevalt jälgima, et ma kedagi ei lömastaks. suurimad puud minu kodukandis. Eesti suuruselt 3. rändrahn Majakivi (kõrgus 7 m, ümbermõõt • Vihula mõis, SPA ja minigolfi rada* 32 m). • Käsmu kapteniteküla, meremuuseum ning loodus- ja * minigolfi rada „Gulliveri reiside” pileti ettenäitamisel etenduse Liliputimaa suurima kivi sidusin oma paadile ankrukiviks.
    [Show full text]
  • TINGMÄRGID: Padaküla Küla Nõmme Küla Salutaguse Küla Karinu Küla Järva-Jaani Alev Sootaguse Küla Ramma Küla
    Pärispea küla Viinistu küla Natturi küla Pedassaare küla Turbuneeme küla Lahe küla Suurpea küla Lobi küla Pihlaspea küla 7/4 Käsmu küla 6/3 Koolimäe küla Kasispea küla Vergi küla Altja küla Vainupea küla Käsmu järv Võsu alevik Mustoja küla LoksaLoksa linn linn 29/15 Haili küla Oandu küla Pajuveski küla Eru küla Andi küla Loksa küla Tepelvälja küla Korjuse küla Vihula vald Koljaku küla Eisma küla Vihasoo küla Tammispea küla Lauli küla Vihula küla 10/5 Rutja küla Letipea küla Karepa küla Sagadi küla Tiigi küla Tõugu küla Kotka küla Vatku küla Ilumäe küla Karula küla Võhma küla Kiva küla Kosta küla Toolse küla 333/167 Mahu küla Paasi küla Muike küla Simunamäe küla Kakuvälja küla Kuura küla Joandu küla Kaliküla küla Metsanurga küla Villandi küla Nõmmeveski küla Noonu küla Palmse küla 10/5 150 Kunda linn Malla küla Tidriku küla Selja küla Pärna küla Aaviku küla Aasumetsa küla Parksi küla Vila küla Adaka küla Kandle küla Kiviküla küla Ojaküla küla Iila küla Uusküla küla Kunda küla Joaveski küla Annikvere küla Metsiku küla Villavere küla Murksi küla Unukse küla Kalvi küla Kutsala küla Varangu küla Viru-Nigula vald Pehka küla Linnuse küla Võsupere150 küla Kurna küla Salatse küla Siberi küla Paasküla küla 150 Marinu küla Aseriaru küla Koila küla Vanaküla küla Sakussaare küla Kabeli küla Kavastu küla 150 Kanguristi küla Viitna küla Vasta küla Aseri alevik Oru küla Loobu küla Võle küla Valgejõe küla Liiguste küla Katela küla Tüükri küla Tatruse küla Aasukalda küla Nugeri küla Kõldu küla Haljala vald Kõrtsialuse küla Varudi küla Andja küla Viru-Nigula
    [Show full text]
  • Baltic Vintage and Classic Car Rally 2014 – LATVIA – ESTONIA – Th Th Tuesday, June 24 – Tuesday, July 01 2014
    The “Baltic Classic and Vintage Car Rally 2014” is a well organized rally tried and tested in 2012 by the 20-Ghost Club, the oldest Rolls Royce club in the world, headed by Sir John Stuttard. Baltic Vintage and Classic Car Rally 2014 – LATVIA – ESTONIA – th th Tuesday, June 24 – Tuesday, July 01 2014 White nights, unspoilt nature, the Baltic sea, medieval cities, stunning landscapes, vibrant Riga, charming Tallinn and participation in 2nd Vihula Manor Vintage and Classic Car Day at the unique Vihula Manor Country Club & Spa ul Program TUESDAY, JUNE 24th – TUESDAY, JULY 1ST 2014 24.06 (Tue), Arrival in Riga Upon individual arrival in Riga we will be accommodated at the 5-star Hotel Radisson Blu Ridzene, built in the 70es as a governmental hotel. After Latvia regained indepen- dence the hotel underwent complete renovation, which gave it a very stylish Scandinavian design. Riga, founded in 1201 by the German bishop Albert, is the largest of the three Baltic capitals and boasts a real kaleidoscope of architectural styles. 14.00-17.00 The afternoon walking tour of the Old Town will acquaint us with all the splendours of medieval Riga including Riga Castle, the Dome Cathedral, St. Peter's Church, St. Jacob's Church, the Swedish Gate, the Three Brothers, the Large and Small Guild Houses and the Powder Tower. In the evening we enjoy a Latvian nouvelle cuisine welcome dinner at the stylish Restaurant La Boheme in Riga's famed Art Nouveau quarter. 25.06 (Wed), Riga – Bauska – Rundale Palace – Jurmala – Riga, 210 km The day is reserved for a day trip to the South of Latvia.
    [Show full text]
  • 01B-Schedule for Line, Version 1.3.0724
    Riigihange "Avalik bussiliinivedu Lääne-Viru maakonnas" nr 137819 Lääne-Viru maakonna II liinigrupi avaliku teenindamise leping 30.08.2013 nr 3-3/2013/206 MTÜ Põhja-Eesti Ühistranspordikeskus AS GoBus reg 80213342 reg 10085032 Roosikrantsi 12 Ringtee 25 10119 Tallinn 50105 Tartu Maakonna bussiliin Nr.28 Kunda - Karepa - Vainupea - Rakvere Sõiduplaan kehtib: alates 01.06.2018 ajavahemikus 01. september - 31. mai KOLMAPÄEV Liini teenindab: AS GoBus Reis Nr. Peatus 01 28-01 1 Kunda 08:15 2 Alajaam 08:16 3 Selja tee 08:17 4 Tigapõllu II 08:18 5 Selja tee II 08:19 6 Tigapõllu 08:21 7 Toolse 08:23 8 Toolse tee 08:25 9 Karepa metsavaht08:27 10 Karepa 08:28 11 Rutja 08:30 12 Eisma 08:36 13 Vainupea 08:38 14 Pajuveski 08:42 15 Karula 08:45 16 Karula I/Noonu 08:47 17 Kandle 08:52 18 Kandle tee 08:54 19 Võle 08:57 20 Lambasaare 08:59 21 Haljala kalmistu 09:01 22 Haljala 09:02 23 Haljala tee 09:04 24 Kisuvere 09:05 25 Luha 09:07 26 Pahnimäe 09:08 27 Päide 09:10 28 Suvilad 09:11 29 Tõrremäe 09:12 30 Põhjakeskus 09:13 31 Teater 09:16 32 Rakvere 09:20 Nr.28 Rakvere - Vainupea - Karepa - Kunda Reis Nr. Peatus 02 28-01 1 Rakvere 12:00 2 Teater 12:03 3 Põhjakeskus 12:06 4 Tõrremäe 12:07 5 Suvilad 12:08 6 Päide 12:09 7 Pahnimäe 12:11 8 Luha 12:12 9 Kisuvere 12:14 10 Haljala tee 12:15 11 Haljala 12:18 12 Haljala kalmistu 12:19 13 Lambasaare 12:21 14 Võle 12:23 15 Kandle tee 12:26 16 Kandle 12:28 17 Karula I/Noonu 12:33 18 Karula 12:35 19 Pajuveski 12:37 20 Vainupea 12:41 21 Eisma 12:43 22 Rutja 12:49 23 Karepa 12:51 24 Karepa metsavaht12:52 25 Toolse tee
    [Show full text]
  • Valikpakkumise Teade
    Riigimetsa Majandamise Keskus (RMK) annab kirjaliku enampakkumise korras tasu eest kasutamiseks RMK valduses olevaid põllu- ja rohumaid. Kasutusse antakse järgmised maatükid: 1) Harju maakonnas Anija vallas Lükati külas 1,4 ha suurune maatükk kinnisasjast lähiaadressiga Paunküla metskond 79 (katastritunnus 14002:002:0208, riigi kinnisvararegistri kood KV11479). Enampakkumise alghind 35 eurot hektari kohta aastas; 2) Harju maakonnas Anija vallas Paasiku külas 0,8 ha suurune maatükk kinnisasjast lähiaadressiga Paunküla metskond 24 (katastritunnus 14001:001:0860, riigi kinnisvararegistri kood KV4881). Enampakkumise alghind 35 eurot hektari kohta aastas; 3) Harju maakonnas Anija vallas Parila külas 0,92 ha suurune maatükk kinnisasjast lähiaadressiga Paunküla metskond 207 (katastritunnus 14002:001:0657, riigi kinnisvararegistri kood KV45243). Enampakkumise alghind 35 eurot hektari kohta aastas; 4) Harju maakonnas Anija vallas Pillapalu külas 2,46 ha suurune maatükk kinnisasjast lähiaadressiga Aegviidu metskond 2 (katastritunnus 14001:003:0189, riigi kinnisvararegistri kood KV5239). Enampakkumise alghind 35 eurot hektari kohta aastas; 5) Harju maakonnas Anija vallas Pikva külas 1,06 ha suurune maatükk kinnisasjast lähiaadressiga Paunküla metskond 86 (katastritunnus 14002:001:0111, riigi kinnisvararegistri kood KV3687). Enampakkumise alghind 35 eurot hektari kohta aastas; 6) Harju maakonnas ühise pakkumisena Anija vallas kokku 1,13 ha,sellest Vetla külas 0,93 ha suurune maatükk kinnisasjast lähiaadressiga Paunküla metskond 416 (katastritunnus 14002:003:0405, riigi kinnisvararegistri kood KV51084) ja Anija vallas Voose külas 0,2 ha suurune maatükk kinnisasjast lähiaadressiga Paunküla metskond 102 (katastritunnus 14002:003:0174, riigi kinnisvararegistrikood KV 11483).Maatükid asuvad Kõrvemaa MKA Kõrvemaa piiranguvööndis. Enampakkumise alghind 35 eurot hektari kohta aastas; 7) Harju maakonnas Kose vallas Kanavere külas 2,0 ha suurune maatükk kinnisasjast lähiaadressiga Tihase (katastritunnus 33701:004:0749, riigi kinnisvararegistri kood KV28645).
    [Show full text]
  • Vihula Vald Vihula Valla Arengukava Aastani 2025
    ROHELISE MAAKONNA ROHELINE VALD Vihula Vald Vihula valla arengukava aastani 2025 KINNITATUD: Vihula Vallavolikogu määrusega nr 18, 09.10.2014 VÕSU 2014 ROHELISE MAAKONNA ROHELINE VALD Vihula valla arengukava aastani 2025 SISUKORD SISSEJUHATUS .................................................................................................................................. 4 1 VIHULA VALLA HETKEOLUKORRA ANALÜÜS JA ARENGUSUUNDUMUSED ............... 5 1.2 Ajalooline areng ....................................................................................................................... 6 1.3 Rahvastik .................................................................................................................................. 6 1.4 Asustus ..................................................................................................................................... 9 1.5 Looduskeskkond .................................................................................................................... 12 1.6 Sotsiaalne infrastruktuur ........................................................................................................ 17 1.7 Elanike toimetulek, tervishoid ja sotsiaalhoolekanne ............................................................ 29 1.8 Turvalisus ............................................................................................................................... 33 1.9 Tehniline infrastruktuur ........................................................................................................
    [Show full text]
  • Vihula Vallas Elavale Lapsele Elukohajärgse Munitsipaalpõhikooli Määramise Tingimused Ja Kord
    Väljaandja: Vihula Vallavalitsus Akti liik: määrus Teksti liik: algtekst-terviktekst Redaktsiooni jõustumise kp: 01.09.2011 Redaktsiooni kehtivuse lõpp: 23.02.2019 Avaldamismärge: RT IV, 02.03.2013, 58 Vihula vallas elavale lapsele elukohajärgse munitsipaalpõhikooli määramise tingimused ja kord Vastu võetud 05.08.2011 nr 6 Määrus kehtestatakse Kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse § 30 lg 1 p 3 ning Põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse § 10 lg 1 alusel. § 1. Elukohajärgne põhikool (1) Elukohajärgne põhikool on käesolevas määruses kehtestatud tingimustel määratav statsionaarset õpet võimaldav põhikool, mille kaudu Vihula vald tagab Vihula valla haldusterritooriumil elavale lapsele võimaluse omandada põhiharidust. Igal lapsel on õigus õppida elukohajärgses põhikoolis sõltumata lapse hariduslikust erivajadusest või terviseseisundist. (2) Vihula vallavalitsusel on õigus määrata korraldusega lapsele elukohajärgne põhikool, kui käesolevas määruses kehtestatud tingimuste alusel ei ole võimalik määrata lapse elukohajärgset põhikooli (nt ebatäpsed andmed, lapse hooldusõigusega seotud vaidlused vms). § 2. Vihula vallas elav laps (1) Vihula vallas elav laps on koolikohustuslik isik, kelle elukoht asub Eesti rahvastikuregistri andmetel Vihula valla haldusterritooriumil. (2) Kui rahvastikuregistrisse on lapse elukoha andmed kantud kohaliku omavalitsusüksuse täpsusega või elukoha andmed puuduvad, määrab lapse seaduslik esindaja (edaspidi vanem) lapse elukoha aadressi ise ja teavitab taotluse esitamisel sellest kooli, kes teavitab Vihula Vallavalitsust
    [Show full text]