DOCSLIB.ORG

Three Beetle (Coleoptera) Species New for Estonia Found in Saaremaa Island

Total Page：16

File Type：pdf, Size：1020Kb

Download full-text PDF Read full-text
Three Beetle (Coleoptera) Species New for Estonia Found in Saaremaa Island Sahlbersia I 9. I -2 20 I 3). 4 I -43 41 Three beetle (Coleoptera) species new for Estonia found in Saaremaa Island Juha Siitonen Three Coleoptera species are reported as nelv for Estonia. Harpalus melancholicus Dejean, 1829 (Carabidae), Falagrioma thoracica (Stephens, 1832) (Staphylinidae), and Tetrops starkiì Chevrolat, 1859 (Cerambycidae) were all found in Saaremaa Is- land, western Estonia, in summer 2012. Tässä tiedonannossa ilmoitan kolme Virolle uutta kovakuoriaislajia. Maakiitäjäislaji Ilarpalus melancholicus Dejean, 1829 (Carabidae), lyhltsiipislaji Falagrioma thora- clca (Stephens, 1 832) (Staphylinidae) ja jääralaji Tetrops starkii Chevrolat, I 859 (Ce- rambycidae) lölyivät kaikki Saarenm aalta kesällä 20 12. Juha Siitonen, Finnish Forest Research Instilute, PO Box 18, FI-01301 Vantaa, Fin- I and, E -mai l : j uha. s iitonen @meî\a.fi During the past five years, from 2009 ro 2013, den and endangered in Denmark (Ljungberg I have frequently collected beetles in Saaremaa 2005a). Island, Estonia. Among the several hundreds of species ascertained so far, there are also some H. melancholicus is a medium-sized, black species that have not been recorded in Estonia Hørpalus with rufous, slightly infuscated legs previously. In this short communication I report and antennae (Fig. 2). The species can be rather three beetle species (Coleoptera) as new for the easily separated from all other north European country. Harpalus spp. by having a short row of punc- tures near the apex ofthe eight elytral interval. Hørpølus melsncholicus Dejean, 1829 Følagrioma thoracicø (Stephens, 1832) I caught three individuals ofthis species by pit- fall trapping in a coastal dune area in Mändjala I found about twenty individuals of this spe- - Keskranna beach (Saare county, Kaarma Par- cies in a coastal dune area in Mändjala - Kesk- ish, about 58"12'N 22"18'E1' Fig. 1) in 19-27 ranna beach (Saare county, Kaarma Parish, July, 2012. H. melancholicus has not been re- about 58o12'N 22'18'E; Fig. 1) in 27th July, corded in the Baltic countries or eastern Fen- 2012. The individuals were found walking on noscandia before (Silfverberg 2010; Telnov the sand between Elymus tussocks and other 2004, 20ll; Tamutis et al. 2011). There are vegetation, close to a small brook flowing to scattered records from Denmark and southem the sea. F. thoracica has not been recorded in Sweden, closest records being from the Bal- the Baltic countries before (Silfverberg 2010; tic islands Öland and Gotland (Lindroth 1986; Telnov 2004,2011; Tamutis et al.201l). There Ljungberg 2005a). In Sweden, the species is are scattered records from Denmark, southern restricted to open, dry quicksand areas close Sweden and Norway, and southem Finland, to the coast (Ljungberg 2005a). It has strongly tlre closest records being from the Baltic is- declined both in Northern and Central Europe land Gotland (Palm 1968; Ljungberg 2005b; and is currently classified as vulnerable in Swe- Solevåg 2006). Most records are from dry, 42 Sahlbersia I 9. I -2 00 I 3). 4 I -43 but not in Latvia (Telnov 2004,2011). Hence, the present record extends the known distribu- tion of the species over 200 km northwards. Within the Fennoscandian area, the species is missing from Finland (Silfverberg 2010), and is distributed from southernmost Norway to southeastern Sweden, the northernmost records being from Uppland province, about 60o30'N (Bílf and Mehl 1989; Ehnström and Holmer 2007;Lindhe et al. 2010). T. starkii has been mixed with T. praeusta, Fig 1. Mändjala-Keskranna dune area, the habitat Íor Harpalus melancholicus Dejean and Falagrioma and the true distribution and commonness of thoracica (Stephens). T. starkii are still insufficiently known. This is evidenced by the fact that the species was found for the first time as late as 1968 in Nor- sandy soils, including coastal fine-sand in cliffs way (Strand 1968), 1973 in Sweden (Lundberg Sweden (Ljungberg 2005b). 1974), and 1992 in Denmark (Mehl and Jorum 1992). T. starkii lives exclusively on European F. thoracica is a readily recognizable rove bee- ash (Fraxinus excelsior L.). Larvae tunnel un- tle species: it has a large, convex head a with der bark of recently dead shoots and small very naffow neck, and the pronotum has a branches, both on logging residues of small sharp medial groove (like Falagrla species); ash bushes and in the crowns of large trees pronotum and elytra are reddish brown, head (Ehnström and Holmer 2007). T. starkii (Fig. and abdomen are dark brown (Fig. 3). 4) differs from Z praeusta on the basis of sev- eral characteristics: The outer margins of elytra Tetrops størkii Chevrolat, L859 are usually infuscated; the sides of pronotum have only long, erect hairs (in T. praeustaboth I found one individual of this species by sweep- long and short hairs); the apices of elytra have netting lower branches of some large spruce slightly angulate outer corners (in T. praeusta trees growing churchyard Kaarma in the of evenly rounded outer corners); the last abdomi- church (Saare about County, Kaarma Parish, nal segment in female has a distinct transverse 58"21'N 22"30'E) 2012. The in llth of July depression (lacks in T. praeusta) (Ehnström specimen was easy to identify sp., as a Tetrops and Holmer 2007). Furtherrnore, the anterior but there were no deciduous trees suitable as tibiae of male are enlarged apically in T. starkii host trees for the common species T. praeusta (simple in T. praeusta) (Bíli and Mehl 1989), nearby. Instead, there were tens of old individu- and also the shapes of male genitalia differ be- als European ash in churchyard, which of the tween these two species (Strand 1968). Mehl immediately made me suspect that the speci- and Jorum (1992) give a good overview (sup- men could actually belong T. Later to starkii. plemented with drawings) on the distinguishing examination verified the identity of the female characters. specimen. Mr. Mikko Pentinsaari has told me afterwards In the Baltic countries, T. starkii has earlier that he found one female individual of T. starkii been recorded in Lithuania (Tamutis er al.20ll) in Helme castle (Valga County, Helme parish, Sahlbergia I 9. l -2 (20 1 3), 4 1 -43 43 coordinates 58,0168N 25,81928) in 26th of May 2011. This reccrd indicates that T. starkii indeed has a wide distribution in Estonia. Acknowledgements The identifications of the three species reported here were checked by the Finnish Beetle Ex- pert Groups Rarity Cornmittee (kovakuoriaist- Fig 2. Harpalus melancholicus Dejean, 10 mm yöryhn-rän tarkistustyöryhmä). I thank Mikko Pentinsaari for the additional information on Z starldi. References Bili, S. & Mehl, O. 1989: Longhorn Beetles (Coleop- tera, Cerambycidae) of Fennoscandia and Den- mark. Fauna Entomologica Scandinavica 22. E. J. Brill / Scandinavian Science Press Ltd. Ehnström, B. & Holmer, M. 2007: Nationalnyckeln Fig 3. Falagrioma thoracica (Stephens, 1832),2.5 mm till Sveriges ffora och fauna. Skalbag gar: Läng- horningar. Coleoptera: Cerambycidae. ArtData- banken, SLU, Uppsala. Lindhe, A., Jeppsson, T., Ehnström, B. 2010: Long- horn beetles in Sweden - changes in distribution and abundance over the last two hundred years. Entomologisk Tidskrift 131(4): 241-510. Lindroth, C. H. 1986: The Carabidae (Coleoptera) of Fennoscandia and Denmark. Fauna Entomolog- ica Scandinavica 15(2): 233-497. Ljungberg, H. 2005a: Harpalus melancholicus - dys- terlöpare. ArtDatabanken, SLU. Available at: http ://www. slu. se/sv/centrumbildningar-och- proj ekt/artdatabanken/rodlistan/ Ljungberg, H. 2005b: Falagriontcr îhoracica. ArtDa- Fig 4. Tetrops starkii Chevrolat, 4 mm. tabanken, SLU. Available at: http://wwwslu.se/ sv/centrurnbi ldnin gar-och-proj ekt/artdatabank- Strand, A. 1968: Tetrops starki Chevr., en aft ny for en/rodlistan/ Norden (Col., Cerambycidae). Not'sk Entomol- Lundberg, S. 1974: Några för Sverige nya skalbag- ogisk Tidsskrift 15: 47 48. gar. 3 (Coleoptera). Entomologisk Tidskrift 95: Tamutis, V., Tarnutè, B. & Ferenca, R. 2011: A cata- 28 30. logue of Lithuanian beetles (Insecta, Coleop- Mehl, O. & Jorum, P. 1992: Teîrops srarki (Chevrolat, tera) ZooKeys 121: 1494. doi: 10.3897/zook- I 859) - en hidtil overset dansk træbuk (Coleop- eys.121.732 tera, Cerambycidae). Entornologiske Meddelel- Telnov, D. 2004: Check-list of Latvian beetles (ln- ser 60: 93-96. secta: Coleoptera). Second Edition. Entomo- Palm, T. 1968: Skalbaggar. Coleoptera. Kortvingar: logical Society of Latvia, Riga, 140 pp. Avail- Fam. Staphylinidae. Underfam. Aleocharinae able at: http:l lleb.daba.lv/Coleoptera.htm (Deinopsis - Trichomicra). Häfte 5,112 p. Telnov, D. 2011: Check-list of Latvian beetles (ln- Silfverberg, H. 2010: Enumeratio renovata Coleop- secta: Coleoptera). Addendum. Entomological terorum Fennoscandiae, Daniae et Baltiae. Society of Latvia, Ri ga. Availabl e at: http: I lleb. Sahlbergia \6(2): 1-144. daba. lvlColeoptera.htm.
Load more

Recommended publications
  • MTÜ Saarte Koostöökogu Strateegia 2008-2013 (VANA!)
    Strateegia on vastu võetud MTÜ Saarte Koostöökogu üldkoosolekul 26.06.2008, muudetud 02.12.2010 Saarte Koostöökogu "Tegevuspiirkonna arengustrateegia" 2008 – 2013 2007-2010 Sisukord Sisukord ........................................................................................................................................... 2 1 Kokkuvõte ................................................................................................................................ 4 2 Tegevusgrupi üldiseloomustus ................................................................................................. 7 2.1 Tutvustus ........................................................................................................................... 7 2.2 Liikmete kogemused ......................................................................................................... 8 2.3 Saarte Koostöökogu põhiväärtused ................................................................................... 9 2.3.1 Huvigrupid ................................................................................................................. 9 2.3.2 Missioon ..................................................................................................................... 9 2.3.3 Visioon ja arengueesmärgid ..................................................................................... 10 2.4 Juhtimine ......................................................................................................................... 10 2.4.1 Töökorraldus ja juhtimine
    [Show full text]
  • RMK Saaremaa Ja Hiiumaa Külastusalade Külastuskorralduskava Hõlmab Endas Saaremaa Puhkeala, Vilsandi Rahvuspargi (S.H
    RMK Saaremaa ja Hiiumaa külastusalad Külastuskorralduskava 2019-2028 tööversioon Riigimetsa Majandamise Keskus Külastuskorraldusosakond Sisukord Sissejuhatus .................................................................................................................... 3 Kasutatavad mõisted .................................................................................................. 5 1. Ala kirjeldus ............................................................................................................. 6 2. Maaomand ja majandamise üldised põhimõtted ........................................ 13 3. Regulaarselt läbiviidavad seired ja uuringud .................................................. 22 3.1. Külastajauuring .............................................................................................. 22 3.2. Külastusmahu seire ....................................................................................... 23 3.3. Loodushoiuobjektide seisundi seire ............................................................ 24 3.4. Ressursi seire ................................................................................................... 25 4. Eesmärgid ja tegevussuunad ............................................................................ 26 5. Tsoneerimine ......................................................................................................... 30 6. Hooldus ja rekonstrueerimine............................................................................. 31 7. Teavitamine ja külastuskeskuste
    [Show full text]
  • Saaremaa Vald Külad 1) Aaviku 2) Abaja 3) Abruka 4) Abula 5
    Saaremaa vald Külad 1) Aaviku 50) Jaani 99) Kaunispe 2) Abaja 51) Jauni 100) Kavandi 3) Abruka 52) Jootme 101) Kehila 4) Abula 53) Jursi 102) Kellamäe 5) Allikalahe 54) Jõe 103) Keskranna 6) Anepesa 55) Jõelepa 104) Keskvere 7) Angla 56) Jõempa 105) Kihelkonna-Liiva 8) Anijala 57) Jõgela 106) Kiirassaare 9) Anseküla 58) Jõiste 107) Kingli 10) Ansi 59) Jämaja 108) Kipi 11) Arandi 60) Järise 109) Kiratsi 12) Ardla 61) Järve 110) Kirderanna 13) Are 62) Järveküla 111) Kiritu 14) Ariste 63) Jööri 112) Kiruma 15) Arju 64) Kaali 113) Kogula 16) Aru 65) Kaali-Liiva 114) Koidula 17) Aruste 66) Kaarma 115) Koiduvälja 18) Aste 67) Kaarma-Jõe 116) Koigi 19) Asuka 68) Kaarma-Kirikuküla 117) Koigi-Väljaküla 20) Asuküla 69) Kaarma-Kungla 118) Koikla 21) Asva 70) Kaarmise 119) Koimla 22) Atla 71) Kaavi 120) Koki 23) Audla 72) Kahtla 121) Koksi 24) Aula-Vintri 73) Kahutsi 122) Koovi 25) Austla 74) Kailuka 123) Kopli 26) Easte 75) Kaimri 124) Kotlandi 27) Eeriksaare 76) Kaisa 125) Kotsma 28) Eikla 77) Kaisvere 126) Kugalepa 29) Eiste 78) Kakuna 127) Kuiste 30) Endla 79) Kalju 128) Kuke 31) Ennu 80) Kallaste 129) Kungla 32) Haamse 81) Kallemäe 130) Kuninguste 33) Haapsu 82) Kalli 131) Kuralase 34) Haeska 83) Kalma 132) Kuremetsa 35) Hakjala 84) Kalmu 133) Kurevere 36) Hiievälja 85) Kandla 134) Kuumi 37) Himmiste 86) Kangrusselja 135) Kuuse 38) Hindu 87) Kanissaare 136) Kuusiku 39) Hirmuste 88) Kapra 137) Kuusnõmme 40) Hämmelepa 89) Karala 138) Kõiguste 41) Hänga 90) Kareda 139) Kõinastu 42) Hübja 91) Kargi 140) Kõljala 43) Iide 92) Karida 141) Kõnnu 44)
    [Show full text]
  • Kaarma Kogukonna Põhimäärus
    Väljaandja: Saaremaa Vallavolikogu Akti liik: määrus Teksti liik: algtekst-terviktekst Redaktsiooni jõustumise kp: 08.06.2020 Redaktsiooni kehtivuse lõpp: Hetkel kehtiv Avaldamismärge: RT IV, 05.06.2020, 60 Kaarma kogukonna põhimäärus Vastu võetud 28.05.2020 nr 20 Määrus kehtestatakse Saaremaa Vallavolikogu 8. detsembri 2017. a määruse nr 15 „Saaremaa valla põhimäärus“ § 40 lõike 3 alusel. § 1. Kogukonna nimi ja piirid (1) Kogukonna nimi on Kaarma kogukond (edaspidi kogukond). (2) Kogukond on Saaremaa valla (edaspidi vald) territooriumil ja koosseisus Saaremaa Vallavolikogu (edaspidi volikogu) kinnitatud põhimääruse ja kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse alusel tegutsev piirkondlik üksus, mille eesmärk on kohaliku initsiatiivi ja identiteedi hoidmine, elanike kaasamine kohaliku elu küsimuste otsustamisse ning piirkondlike huvide esindamine valla ülesannete täitmisel. (3)Kogukonna haldusterritoorium on valla õiguseellaseks Lääne-Saare vallaks ühinenud Kaarma valla haldusterritoorium ning kogukonna piir on valla õiguseellaseks Lääne-Saare vallaks ühinenud Kaarma valla piir. § 2. Kogukonna sümboolika (1)Kogukonnal võib olla oma lipp ja vapp, mida kasutatakse piirkonna sümboolikana. (2) Vappi on lubatud kasutada: 1) kogukonnakogu dokumentidel; 2) kogukonna autasudel ja meenetel; 3) muudel juhtudel kooskõlastatult kogukonnakoguga. (3) Kogukonna lippu on lubatud kasutada: 1) piirkonna üritustel; 2) valla üritustel piirkonda esindades; 3) muudel juhtudel kooskõlastatult kogukonnakoguga. § 3. Kogukonnakogu (1)Kogukonna elanike esinduskoguks on kogukonnakogu, mis moodustatakse ja tegutseb käesolevas põhimääruses sätestatud korras. (2)Kogukonnakogu volituste aeg on võrdne volikogu volituste ajaga. § 4. Kogukonnakogu moodustamine (1)Kogukonnakogul on 11 liiget. (2)Kohaliku omavalitsuse volikogu valimistel valitud volikogu liige on tema nõusolekul elukohajärgse kogukonnakogu liige. Sellisel juhul on kogukonnakogu liikmete arv volikogu liikmete arvu võrra käesoleva paragrahvi lõikes 1 märgitust suurem. Isik annab kirjaliku nõusoleku osalemaks kogukonnakogu töös.
    [Show full text]
  • Saare Maakonnaplaneering 2030+
    Saare maakonnaplaneering 2030+ Algatatud 18.07.2013 Vastu võetud 06.09.2016 Kehtestatud 1 2 Sisukord Sisukord ............................................................................................................................................................... 2 Sissejuhatus ......................................................................................................................................................... 4 1. Ruumiline areng............................................................................................................................................... 6 1.1 Ruumilise arengu analüüs ......................................................................................................................... 6 1.2. Trendid ..................................................................................................................................................... 7 1.3. Ruumilise arengu visioon ......................................................................................................................... 9 1.4. Ruumilise arengu põhimõtted ................................................................................................................ 11 2. Austusstruktuur ja asustuse suunamine ....................................................................................................... 12 2.1. Toimepiirkond ........................................................................................................................................ 12 2.2. Teenuskeskused ....................................................................................................................................
    [Show full text]
  • Järve Luidete Maastikukaitseala Ja Tehumardi Nõmme Hoiuala Kaitsekorralduskava 2014-2023
    Järve luidete maastikukaitseala ja Tehumardi nõmme hoiuala kaitsekorralduskava 2014-2023 1 SISUKORD LÜHENDID .................................................................................................................................................................. 4 1. SISSEJUHATUS ....................................................................................................................................................... 6 1.1. Ala iseloomustus ................................................................................................................................................ 6 1.2. Maakasutus ........................................................................................................................................................ 6 1.2. Kaitse-eesmärgid ................................................................................................................................................ 8 1.3. Huvigrupid ......................................................................................................................................................... 9 1.4. Kaitsekord .......................................................................................................................................................... 9 1.5. Uuritus ............................................................................................................................................................. 10 1.5.1. Läbiviidud inventuurid ja uuringud .........................................................................................................
    [Show full text]
  • NEWSTONE CIRCLE GRAVES at Pilla CEMETERY, SAAREMAA
    NEW STONE CIRCLE GRAVES AT PilLA CEMETERY, SAAREMAA Marika MAGI and Armin RUDI Y1ju/oo /lis/i/11111 (/lis/i/II/(' (ll-lis/o,y) NI'ili/1i 0, 70!3 0 let/lillll, /::es /i (Es/ollia) Excavations at the Viking and late Iron Age cemetery in PHla, Kaarma parish, cen­ tral Saaremaa (C)sel), were started in 1989 and 1997 (M:igi et cil, 1998). Excavations continued in 1998 under the supervision of Marikl Miigi, while archaeology students Armin Rudi and Ulla Saiuii:ir assisted. A. Rudi waS responsi­ ble for grave VI and is the :tuthor of the part of this article concerning this grave. Ra ili Allmiie and Liina Maldre, both from the Institute of History, took care of the osteologicalmaterial.The finds were stored in the Museum of Saaremaa (SM 1468: 239-413). STRUCTURE OF THE GRAVES Three additional graves were opened in 1998.When the area adjacent last year's trench was cleared of junipers, it became clear that the higher ground that was numbered as XIV in the unpubHshed report byVello Lougas in 1986, consisted of numerous graves and covered a much bigger area than he had suggested, Consequently, we abandoned the numbering system in figure and numbered the graves, uncovered since 1989, with Roman numerals. Stone circle graves that were found in 1998 were, accordingly, called Y,VI and VII, Two separate trenches were opened in the summer of 1998, one directly adjoin­ ing the southern end of last year's excavations, and the other 7 m northwards from the northern border of last year's trench.This choice was occasioned from the presumable location of graves under the surface.
    [Show full text]
  • Ruumi Tajumine Ja Kasutamine Ning Kohalikku Identiteeti Kajastavad Väärtused
    Ruumi tajumine ja kasutamine ning kohalikku identiteeti kajastavad väärtused Eeluuring Kuressaare linna ja Kaarma valla kontaktvööndi ühisplaneeringule Linnalabor 2009-2010 Tellija: Kuressaare Linnavalitsus Autorid: Teele Pehk, Kadri Vaher, Tauri Tuvikene Joonised ja kaardid: Kadri Vaher Fotod: Teele Pehk, Liis Laine Autoriõigus © MTÜ LINNALABOR 2009-2010 LINNALABOR Kuressaare-Kaarma uuring 2 Sisukord SISSEJUHATUS 4 1. ALADE LÜHITUTVUSTUS 5 2. UURINGU LÄHTEKOHAD 7 3. METOODIKA 8 3.1 Intervjuude läbiviimine 8 3.2 Küsitluse läbiviimine 9 3.3 Küsitlusele vastanute taust 10 4. ELUKESKKONNA TAJUMINE, KASUTAMINE JA VÄÄRTUSED 11 4.1 Kuressaare linnaruumi tajumine ja identiteet 11 4.2 Kuressaare linnaruumi kasutamine 13 4.3 Kuressaare elukeskkonna kvaliteet ja sealsed väärtused 18 4.4 Linnalähedaste külade elukeskkond 26 4.5 Tagamaa külade elukeskkond 34 4.6 Elukeskkonna koondkaardid 41 5. JÄRELDUSED JA SOOVITUSED 44 5.1 Kuressaare linnaruum 44 5.2 Külade elukeskkond 45 6. KOKKUVÕTE 48 KASUTATUD MATERJALID 49 Lisa 1 Intervjueeritud huvirühmade nimekiri 50 Lisa 2 Kuressaare veebiküsimustik 51 Lisa 3 Küsimustiku reklaamid 56 Lisa 4 Liiklusprobleemsed kohad Kuressaare linnas 57 LINNALABOR Kuressaare-Kaarma uuring 3 Sissejuhatus Kuressaare linna ja lähialade areng Kaarma vallas on viimastel aastatel väga intensiivne olnud. Tugeva arendussurve tõttu nii linna sees kui ka linnalähedastes kantides on kohalik identiteet ja elanike väärtused planeerimises tahaplaanile jäänud. Sellest olukorrast lähtudes püüab käesolev uuring lahti mõtestada elukeskkonna väärtused ning kohaliku identiteedi. Uuringu eesmärgiks on kohalike elanike arvamuste kaardistamine Kuressaare linna ja Kaarma valla kontaktvööndi ühisplaneeringu tarbeks. Sellest tulenevalt on uuringu keskseteks teemadeks ühisplaneeringust lähtuvad aspektid ehk need valdkonnad, millele on võimalik leida ruumiline väljund. Uuringu teostasime ajavahemikul oktoober 2009 kuni veebruar 2010.
    [Show full text]
  • Beetle (Coleoptera) Species New for Estonia Found in Saaremaa Island 2
    Sahlbergia 21.1 (2015), 6-11 6 Beetle (Coleoptera) species new for Estonia found in Saaremaa island 2 Juha Siitonen & Juha Salokannel Siitonen, J. & Salokannel, J. 2015: Beetle (Coleoptera) species new for Estonia found in Saaremaa island 2. – Sahlbergia 21(1), 6-11 Six species of Coleoptera are reported as new for Estonia. Agonum hypocrita (Ap- felbeck, 1904) (Carabidae), Bledius tibialis Heer, 1839 (Staphylinidae), Agrilus olivi- color Kiesenwetter, 1857 (Buprestidae), Scymnus jakowlewi Weise, 1892 (Coccinel- lidae), Omophlus pubescens (Linnaeus, 1758) (Tenebrionidae) and Altica carinthiaca Weise, 1888 (Chrysomelidae) were found in Saaremaa Island, western Estonia, in summers 2012 to 2014. Tässä tiedonannossa ilmoitamme kuusi Virolle uutta kovakuoriaislajia. Kurekiitäjäis- laji Agonum hypocrita (Apfelbeck, 1904) (Carabidae), pikkumerimyyriäinen Bledius tibialis Heer, 1839 (Staphylinidae), pähkinänjalosoukko Agrilus olivicolor Kiesenwet- ter, 1857 (Buprestidae), pikkupirkkolaji Scymnus jakowlewi Weise, 1892, pimikkö- kuoriaislaji Omophlus pubescens (Linnaeus, 1758) (Tenebrionidae) ja kirppalaji Altica carinthiaca Weise, 1888 (Chrysomelidae) löytyivät Saarenmaalta vuosina 2012–2014. Juha Siitonen, Natural Resources Institute Finland, PO Box 18, FI-01301 Vantaa, Finland, E-mail: [email protected] Juha Salokannel, Siikinkatu 13, FI-33710 Tampere, Finland, E-mail: juha.salokan- [email protected] In a previous note, three beetle species found in (J. Siitonen leg.). The species occurred with Saaremaa Island were reported as new for Esto- tens of Agonum emarginatum (Gyllenhal) indi- nia (Siitonen 2013). In this short communica- viduals and about ten A. lugens (Duftschmidt) tion we report further six beetle species (Co- individuals. leoptera), collected in Saaremaa during 2012 to 2014, as new for Estonia. Coordinates for the A. hypocrita is a medium-sized, black Agonum records are given in the WGS84 coordinate sys- species (Fig.
    [Show full text]
  • Kaarma Valla Üldplaneering
    ERKAS Pärnu Instituut OÜ Kaarma Vallavalitsus KAARMA VALLA ÜLDPLANEERING Osaline kehtestamine Kaarma Vallavolikogu 07.07.2010 määrusega nr 9 Kuressaare-Pärnu 2008/2010 ERKAS Pärnu Instituut OÜ / Kaarma Vallavalitsus KAARMA VALLA ÜLDPLANEERING EESSÕNA Kaarma valla üldplaneeringut on koostatud pikalt. Üldplaneering algatati kui Kaarma ja Kuressaare vallad ühinesid. Üldplaneering algatati Kaarma Vallavolikogu 20.10.2000. a otsusega nr 68. 31.01.2007 algatas Kaarma Vallavolikogu otsusega nr 10 üldplaneeringuga kavandatud tegevustele keskkonnamõju strateegilise hindamise. 29.06.2009 kiitis Keskkonnaameti Hiiu-Lääne-Saare regioon oma kirjaga HLS 6-8/14399 Kaarma valla üldplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise heaks. 23.09.2009. otsusega nr 68 algatas Kaarma Vallavolikogu Kuressaare linna ja Kaarma valla ühisplaneeringu. Käesolev üldplaneering on koostatud selliselt, et planeeringupõhilahendused ei hõlma ühisplaneeringuga planeeritavat ala. Järgnevad üldplaneeringu lahendused on eelneva pika ja põhjaliku töö täiendatud tulem, kus kaalutlemise ja mõjude hindamise tulemusena leiti parimad lahendused säästvaks ja tasakaalustatud arenguks. Kaarma valla üldplaneering1 valmis Kaarma valla ja ERKAS Pärnu Instituut OÜ vahelises koostöös. Planeeringu koostamisel on kasutatud ka 2003. aastal koostatud Saare maakonna rannaalade tsoneeringu2 tulemusi. Planeeringu koostamisel osales töögrupp: Margus Mägi Kaarma vallavanem; Aare Saar Kaarma valla arengu peaspetsialist; Urmas Sepp Kaarma valla abivallavanem; Peeter Tammai Kaarma valla planeerimis-
    [Show full text]
  • Estonian Yacht Harbours
    Estonian yacht harbours A comparative study by AARE OLL Ministry of Transport and Communications Tallinn 2001 LIST OF CONTENTS Introduction Estonia and its people ..................................................................................... 1 Legislative framework .................................................................................... 2 Navigational safety in Estonian waters ........................................................... 3 Estonian ports by ownership ........................................................................... 4 Estonian ports by activities ............................................................................. 6 Yachting in Estonia ......................................................................................... 7 Estonian and foreign pleasure boats ............................................................... 9 Travel conditions in Western Estonia Archipelago ........................................ 10 Customs regulations ........................................................................................ 11 Official regulations ......................................................................................... 14 Sources of information .................................................................................... 15 Map of Estonian yacht harbours……………………………………………...16 Ports and harbours Dirhami ........................................................................................................... 17 Haapsalu .........................................................................................................
    [Show full text]
  • Narkoprobleem Eesti Koolides
    NARKOPROBLEEM EESTI KOOLIDES Margit Pärn, Mare Liiger, Ene Lausvee UURINGU TAUST Eesti koolinoorte kokkupuuted uimastitega tekitavad viimastel aastatel üha enam muret. Kiirabitöös on järjest sagedamini ha- kanud ette tulema eestlastest patsiente, kellel on mitmesuguseid probleeme uimastitega, näiteks kanepi ja alkoholi koostoimel tek- kinud hirmusündroom; alkoholi ja ecstasy segajoove ning selle tüsistused; samuti amfetamiini tarvitamise järgne depressioon, enesetapukatsed ja suitsiidid ning muud isiksuse-, psüühika- ja somaatilised häired. Pikaaegne kiirabitöö kogemus on autoritele näidanud, et sõltu- vusest tingitud, ühiskonnale kulukate meditsiiniliste probleemide kõrval on vähemalt sama tähtsad noorele inimesele sotsiaalselt laostavad tagajärjed: õpi- ja tööoskuste kadumine, isiksuse muu- tumine, elutüdimus. Autorid on uimastiennetustegevuse käigus küsitlenud sadu õpilasi ja õpetajaid ning jälginud mõnuainete levikut koolides alates 1999. aastast. See oli aeg, mil enamiku inimeste arvates levis uimastite kasutamine vaid Ida-Virumaal ja Tallinnas ning hõlmas vaid vene noori. Koolid ja paraku ka ühiskond tervikuna olid suure määral veendunud, et eesti noortel uimastitega prob- leeme pole. Alles viimastel aastatel on tekkinud arusaam, et ka eesti kooliõpilased kasutavad uimasteid ja et koolides on uimas- tikaubandus laialt levinud. Niihästi legaalsete kui ka illegaalsete 3 Narkoprobleem Eesti koolides Margit Pärn, Mare Liiger, Ene Lausvee uimastite tarvitamine koolinoorte seas on sagenenud kogu Euroo- Tubakat, alkoholi ja kanepit peetakse väravaks uimastite maa- pas, Eesti ületab aga Euroopa riikide keskmist mitme näitaja poo- ilma, sest on tõenäoline, et neid tarbides tutvuvad noored inimeste lest (Allaste 2008: 46). ja paikadega, kus tarbitakse ka teisi aineid. Kui me suudame laste Siirdeühiskonnas toimunud kiired muutused on toonud en- tubakaproovimist vältida, aitab see neid eemal hoida ka alkoholist daga kaasa uued väärtushoiakud. Osa ühiskonna liikmetest ei ole ja narkootikumidest.
    [Show full text]