Raely Viirsalu
Total Page：16
File Type：pdf, Size：1020Kb
Raely Viirsalu Külarahvas I osa 2006 1 Eessõna Mis inimeste silmis väike, võib Jumala silmis olla suur. Ka praegu tähtsusetuna tunduval külakesel võib olla suur minevik. Inimesed on elanud, valinud oma elusuuna; siis kadunud, kuid ometi jättes jälje, järeltulijaile kas õnnistuseks või needuseks. Käesolev raamat püüab valgust heita Viru-Jaagupi Aruküla ja selle ümbruskonna rahva käekäigule läbi mitmete aegade. Tegemist ei ole puhtalt koduloolise ega ka rangelt ajaloolise uurimusega. Pigem on see apokriivaline ülevaade tõsielu sündmustikust, lisaks arhiiviandmed ja muuseumidesse salvestatud mälestused, esitatuina põhiliselt vabas vormis ning kohalike elanike jutustused oma elukäikudest. Kaugeltki mitte kõik, mida teinud või rääkinud oleme, pole ilus ega veatu. Sellepärast inimene vajabki Lunastajat. Andmeid on kogutud rohkem kui kakskümmend aastat. Materjali kogumisega alustas juba autori isa Heinrich Rohtsalu. Raamatus esinevad nimed on edastatud sellisel kujul, nagu neid parajasti kasutati ja nagu nad autorile ette on juhtunud. Pühendan selle raamatu Aruküla väikese usklike grupi evangeeliumi kuulutamise püüdluste toetamiseks. „Hõbedat ja kulda mul ei ole, aga mis mul on, seda ma annan! “ Raely Viirsalu 2006 2 Sisukord Külarahvas 1 Eessõna ......................................................................... 3 ....................................................................... 3 Kummaline, kummaline.... ......................... 7 Elati nii, et käidi röövimas. ................................... 8 Lühi-ülevaade Virumaa administratiivsest jaotusest 13.sajandil. 9 Vanasti korralikku teedevõrku ei olnud. ............... 10 Kuidas Virumaale ristiusku tooma tuldi ............... 10 Virumaa ristiusustamisest on vähe kirjalikke teateid. Igatahes oli ristiusk jõudnud Virumaale juba enne saksa raudrüütlite tulekut. Lemmu kylekunna maavanem Tabelline koos naisega olid käinud oma algatusel ristimist vastu võtmas Ojamaal. ......................................................... 10 Ordurüütlitest oli vähemalt niipalju kasu, et kui nemad juba Läänemere kallastel oma kanna olid kinnitanud, oli naabrite vastastikustel röövkäikudel lõpp peal. Tugev keskvõim tõi korra majja. Sellega pidid arvestama isegi Peipsi-tagused idanaabrid. 14 Võhus oli tõesti kirik! ......................................... 14 Kõige vanemaks ristiusu kirikuks Eestis on Tallinna 15 Toomkirik, 1219.a. taanlaste ehitatud. ............... 15 Hädaristimised. ................................................... 15 Ristitud paganad. ................................................ 16 Kaks koledat sõda ............................................. 18 Liivisõda tõi rootsiaja ............................................... 18 Katoliku vaimulikud ei tohtinud oma ameti pärast abiellu astuda. Ega nad sellepärast veel ilma naisteta olnud. Nad pidasid sohinaisi, keda nimetasid pereemandateks ja meelelahutajannadeks. .................................. 18 Põhjasõda tõi veneaja. ........................................... 22 Rahvamälu Põhjasõjast. .......................................... 23 Külarahvas orjaajal ................. 25 Aruküla sünd ........................................................... 25 Käbigorod, vanad kaevud ja kullaotsijad. .. 26 Ridaküla .................................................... 28 Vana-Aru ................................................... 28 Uus-Aru ..................................................... 29 Kõkk-Aru ................................................... 29 Uuevälja .................................................... 29 Kannastiku ............................................... 29 Mõnda lähimatest naaberküladest ...................... 30 Koeravere .................................................. 30 Konnakõrve ............................................... 30 Ristiküla ..................................................... 31 Mõnda lähikonna mõisnikest ............................... 31 Kulina mõisnik Babin ................................ 33 Külarahva elu tsaariajal. ...................................... 34 Talupoja elamu .......................................... 35 Talupoja toit ............................................... 37 Viru talupoja riietus .................................... 39 Talupoja pere. ............................................ 40 “Tõu parandus” .......................................... 40 Orjal õigust ei ole ................................................ 41 Teorendi koormised ................................................ 42 Eesti rahva peksmine ............................... 44 Ärateenitud nimi ......................................... 49 Kirjaoskamatud kohtunikud ............................... 50 Viinavoorid ja kõrtsilood .............. 58 3 ............................................................... 60 Kui neid sõdasid poleks! ..................................... 60 Krimmi sõda (1853-1856) .......................... 60 Vene-Türgi sõda (1877-78) ........................ 61 Vene-Jaapani sõda (1904-05).................... 61 Raharent ja talude müük ............... 61 Raharent ja maa müümine taludeks oli tingitud sellest, et mõisad vajasid raha põllutöömasinate soetamiseks. ........................... 61 Kas või Siberisse! ...................................... 64 Küti valla moodustamine ja esimese vallavanema lugu. 65 Lugu nagu rahvalaulus........................................ 68 Talu hinnaks oli võlg ..................... 73 Ratsa rikkaks saama........................................... 75 Hobuseparisnik Krepka Madis .......................... 77 Lesknaise needus. ............................................. 78 Kõik ei olene mehe kangusest ........................... 80 Ann ja Hindrek .................................................... 81 Poolelijäänud revolutsioon .................................. 82 Kui palju tsaariajal seda kooliharidust tarvis oli? 88 Venestusaeg ............................................. 95 Mida kõike töö edukuseks vajalikuks peeti! ......... 96 Peaaegu jõudis järjele, aga surm tuli vahele ....... 96 Mitte ei olnud õnnistust ................ 97 Minu suur ja maine armastus. ............................. 99 Kanged naised .................................................. 101 Ei tulnud rikkust kusagilt. .................................. 102 Lugu kornokast ................................................. 103 Kole kuritegu, mis Arukülas juhtus .................... 104 Raamatutarkust oli külas vähe. ...................... 106 ........................................................................ 110 Korvi-vana ennustus ........................................ 110 Esimene Maailmasõda .............. 110 Revolutsioon .................... 113 Külarahva arvamised keisri kukutamisest. 113 Kuidas Konnakõrve mehed revolutsiooni tegid114 Röövlid Aavakannul. ................................ 115 Mähka seakere ja Moora mõisa röövimise lood. 117 Kodukaitse ............................................... 117 Moora mõisa röövimise laul. .................... 118 Röövlite karistamine ................................ 120 Karistussalgad ......................................... 120 Kõige raskem karistus ............................. 121 4 Kummaline, kummaline.... Raely Viirsalu: “Vanker rappus. Hoidsin hirmunult kasti äärest kinni. Olime jõudnud nimelt soosillale, palkteele, mis viis Kulinalt Võhusse. Kahel pool teed olid laiad, ääreni vett täis kraavid. Minu koduküla, Aruküla, oli arumaal.Lahtist vett seal ma ei näinud. Ema koduküla, Võhu, oli üheksa kilomeetri kaugusel ja sinna pääses üle soo. Vanavanematel oli seal sooserval väike asunikutalu. Kui Eesti Vabariik sinna pärast Vabadussõda endistele mõisateenijatele maatükke jagas ja mõisa karjane Mihkel Meilbaum, minu vanaisa, kartusevärinaga südames, endale seal majakest püstitas, sõitnud mõisnik mööda ja hüüdnud: „Tehke aga oma majadele kohe rattad alla ka!“ Soosillalt jõudsime Võhu põldude vahelisele teele. Majad jäid vasakule, madala soometsa äärde. Siis äkki köitis minu pilku paekividest hoone kõrgendikul keset viljapõldu. Kummaline, kummaline – selle hoone mõõtmed kangastasid mu silme ette pildi kirikust. „Ema, mis maja see on?“ „Ah see seal? See on ait, mõisa vana viljaait.“ „Ei, see ei saa olla vana ait – see peab olema vana kirik!“ Elati nii, et käidi röövimas. Tuhatkond aastat tagasi oli Virumaa oma loodusliku asendi poolest peaaegu omaette riigike. Põhja poolt piiras teda Soome laht, idast Peipsi järv; Harjumaast, mis asub lääne pool, lahutas teda läbipääsmatu metsa- ja soodemassiiv. Virumaale võis jõuda meritsi või Järvamaa kaudu, otsides radasid läbi Pandivere kõrgustikku katva tiheda metsa-ala. Suurimaks asulaks Lääne-Virumaal sel ajal ei olnud mitte Rakvere linn, vaid hoopis Tõrma küla. Tuhat aastat tagasi ei olnud veel Tallinna linnagi. Nimetus “tõrma” tuleneb soome keelest ja tähendab “väike küngas” (törmä).Tõrma asus just sellise künka – Vallimäe – külje all. Rakvere sai linnaõigused 1302.aastal. Vallimäel kõrguvad hallid kivist kindluse varemed. Tuhat aastat tagasi oli sellel kohal Tarwanpea puust linnus. Linnusesse oli hea varjule pugeda, kui järvakaist naabrid nälja-talve ajal röövretkele tulid. Jah, käidi röövimas, sest nälg ajas takka. Kes siis sellest küsis, et teiste-pere keset talve oma toidupoolisest ilma jäi! Röövlid tulid nimelt just talvisel ajal, sest külm sillutas nende jaoks teid. Vastastikused röövretked olid enne ristiusu jõudmist eestlastest paganaile harilikuks elulaadiks. 1220.aastal käisid harjumaalased Järvamaad rüüstamas üheksal korral. Paljaksröövitud järvamaalased jälle omakorda