VALLA ÜLDPLANEERING

Luunja Vallavalitsus

Luunja valla Üldplaneering

seletuskiri

Koostaja: oü gepa maa- ja ehituskorraldus Tel 7333375, www.gepa.ee

Tartu 2004-2008

Sisukord I Sissejuhatus ...... 5 1. Eessõna ...... 5 II Üldplaneeringu lahend...... 7 2. Luunja valla ruumilise arengu põhimõtete kujundamine ...... 7 3. Maareformi seaduse tähenduses tiheasustusega alade määramine ja seal seatavad maakasutus- ja ehitustingimused...... 8

Koostanud: Vahur Nõgene, Kätlin Kallas, Maris Aleksašin, Riivo Leiten 3 Kehtestatud Luunja Vallavolikogu 26.06.2008.a otsusega nr 8-1 LUUNJA VALLA ÜLDPLANEERING

TABEL nr 2 Tiheasustusega piirkonnad...... 8 4. Detailplaneeringu koostamise kohustusega alade määramine...... 11 Tabel nr 3 Detailplaneeringu kohustusega alad...... 11 5. Detailplaneeringute koostamise juhud...... 14 6. Maakasutus- ja ehitustingimused metsamaal ...... 14 7. Säilitatavad hajaasustusega alad...... 14 8. Miljööväärtuslikud alad...... 15 10. Väärtuslikud põllumaad...... 16 Tabel nr 4 Säilitamisele kuuluvad põllumajandusmaad ...... 16 11.Rohelise võrgustiku toimimist tagavate tingimuste seadmine...... 17 12. Väärtuslike maastike säilimist tagavad kasutustingimused...... 18 13. Keskkonnaseire...... 18 14. Teede ja tänavate, raudteede, sadamate ja lennuväljade asukoha ning liikluskorralduse üldiste põhimõtete määramine...... 19 15. Ühistransport ...... 20 16. Veeteed, liiklus veeteedel...... 20 17. Muu liiklus...... 21 18. Põhiliste tehnovõrkude trasside ja tehnorajatiste asukoha määramine...... 21 18.1. Elektrivarustus...... 21 18.2. Gaasivarustus...... 21 18.3. Veevarustus, ühiskanalisatsioon ja puhastid...... 22 18.4. Tsentraalne soojavarustus ...... 22 18.5. Sidevõrgud...... 23 18.6. Sademevee kanalisatsioonivõrgud...... 23 18.7. Maaparandusvõrgud ...... 23 19. Puhke- ja virgestusalade määramine ...... 23 TABEL nr 5 Puhke- ja virgestusalad ...... 23 20. Ranna ja kalda piiranguvööndi ning ehituskeeluvööndi täpsustamine...... 24 21. Üldiste riigikaitseliste vajaduste arvestamine ja vajaduse korral riigikaitselise otstarbega maa-alade määramine ning maakonnaplaneeringus määratud riigikaitselise otstarbega maa-alade piiride täpsustamine...... 24 22. Ettepanekute tegemine kuritegevusriskide ennetamiseks planeerimise kaudu ...... 24 23. Varemkehtestatud planeeringute muutmisettepanekud...... 25 23. Majanduslikud võimalused üldplaneeringu elluviimiseks ...... 25 24. Kavandatava ruumilise arenguga kaasneda võivate majanduslike, sotsiaalsete ja kultuuriliste mõjude ning looduskeskkonnale avalduvate mõjude hindamine ning selle alusel säästva ja tasakaalustatud ruumilise arengu tingimuste seadmine...... 26 25. Planeeringu rakendamine ...... 27 26. Üldplaneeringu kaardid ...... 27 27. Üldplaneeringu lisade loetelu ...... 27

Koostanud: Vahur Nõgene, Kätlin Kallas, Maris Aleksašin, Riivo Leiten 4 Kehtestatud Luunja Vallavolikogu 26.06.2008.a otsusega nr 8-1 LUUNJA VALLA ÜLDPLANEERING

I Sissejuhatus

1. Eessõna Üldplaneeringu koostamise eesmärk on muuta Luunja valla areng juhuslikult toimuvate muutuste kogumist sihipäraselt toimuvaks muutuste reaks. Planeering on Luunja valla arengu suunamise vahendiks. Tiheasustatud aladel ja detailplaneeringu kohustusega aladel on kehtestatud üldplaneering aluseks detailplaneeringutele. Ülejäänud maa osas lähtuvad üldplaneeringust projekteerimistingimused ja sellest lähtuvalt ka maakorraldus. Valla üldplaneeringu koostamine lubab määrata valla arengupõhimõtted ning sätestada konkreetsed ehitustingimused nii haja- kui ka tiheasustusaladele. Üld- planeeringus tuuakse välja ka ehitustegevusega mitteseonduvad maakasutustingimused, mis reguleerivad põllu- ja metsamajandusega tegelemist või sätestavad muid kindlaid reegleid. Üldplaneeringu koostamise käigus selgitati välja valdkonniti ja piirkonniti probleemid ning küsimused, mis vajasid tähelepanu ja lahendamist edasise planeerimise protsessis. Üldeesmärgid: • kohaliku identiteedi toetamine, • paikkonnale (ainu)omaste maastike (sh kultuurmaastike) säilitamine; • asulate ajaloolise ja kultuuriväärtusliku miljöö säilitamine; • asulate atraktiivsuse tõstmine; • asulate või piirkondade spetsialiseerumine, nii et mõnel kitsamal alal suudetaks pakkuda sama head ettevõtluskeskkonda (tööjõud, teenused, koolitus- ja arendustegevus, spetsiifilised tootmispinnad, piirkonnale omaste loodusvarade kasutuselevõtt) kui suurimates keskustes (s.t. innovaatiliste ettevõtluse inkubatsioonikeskuste loomine); • üksteist funktsionaalselt täiendavate asulate võrgu kujundamise (nii oma vallas kui ka kogu paikkonnas koostöös naaberomavalitsustega), tagades nende vahel kiire ja sagedase transpordivõimaluse; • tänapäevaste elamupiirkondade loomine; • maa-asulates suvitajate ja linnas osaajatööl käijate osakaalu suurenemise soodustamine (näiteks infrastruktuuri ja igapäevaste liikumisvõimaluste parandamise kaudu); • hea infoleviku ja infotehnoloogia kasutusvõimaluste tagamine; • rahvusvaheliste asutuste, ettevõtete ning organisatsioonide kohapeal toimimiseks eelduste loomine ja rahvusvaheliste ürituste korraldamine; • ainulaadses ja perspektiivses ainevaldkonnas hariduse andmise võimaluse loomine; • turismi, raviturismi, spordi või puhkusevõimaluste loomine jne. Eesmärkide valikul on vaagitud neid toetavaid või neid takistavaid asjaolusid ning seda juhinduvalt keskkonna säilitamise ja säästva kasutamise põhimõtetest. Üldplaneeringus on määratud valla territooriumi arengusuunad, prioriteedid ja nihked lähima 15-20 a perspektiivis. Seejuures on suunatud arengut raamidesse, mis avaldaks võimalikult väikest mõju keskkonnale, aitaks kaasa piirkonna korrastatusele ning ei kahjustaks rohelise võrgustiku tuumalasid. Arengustrateegia elluviimise, keskkonna ja maakasutuse korrastamise ning selleks vajalike otsuste langetamise kiirendamise eesmärgil suunatakse ehitustegevust ja maakasutust. Selleks seatakse maakasutus- ja ehitustingimusi.

Koostanud: Vahur Nõgene, Kätlin Kallas, Maris Aleksašin, Riivo Leiten 5 Kehtestatud Luunja Vallavolikogu 26.06.2008.a otsusega nr 8-1 LUUNJA VALLA ÜLDPLANEERING

Käesolevat planeeringut koostas OÜ Gepa Maa- ja Ehituskorraldus Vahur Nõgene juhtimisel koostöös Luunja Vallavalitsuse ning Luunja Vallavolikogu planeeringukomisjoniga, mille koosseisu kuulusid Heino Saar, Aare Songe, Palbo Vernik, Peeter Kollom, Tamur Tensing ja Neeme Kaurov. Samuti kaasati planeeringu koostamisse vallavolikogu planeeromis- ja keskkonnakomisjon: esimees Juhan Uri, liikmed Kalev Kullamaa, Aarne Kiholane ja Karin Raid. Planeeringut koostati vahemikus september 2004 – jaanuar 2008.a. Planeerimisdokumendile koostati strateegilise keskkonnamõjude hindamine OÜ Alkranel poolt Alar Noorvee eestvedamisel. Üldplaneeringu aktuaalsuse säilitamiseks peab kehtivat planeeringut üle vaatama iga uus kogunev volikogu kuue kuu jooksul pärast kohalike omavalitsuse valimisi. Üldplaneeringu ülevaatamise tulemustest informeerib kohalik omavalitsus avalikkust vastavas ajalehes. Üldplaneeringu koostamisel otsiti parimaid lahendusi probleemidele, mis eksisteerivad erinevate huvigruppide vahel. Koostamise käigus toimusid vahemikus 2-9 juuni 2005.a valla eri piirkondade avalikud koosolekud selgitamaks planeeringu eesmärke ning elanike huve ja ettepanekuid nende eesmärkide elluviimiseks. Koosolekud toimusid Noortekeskuses (piirkond-Lohkva, , Kabina, Rõõmu ja Muri küla), Luunja Kultuurimajas (piirkond-Luunja alevik, , Pilka, Kõivu, , ja Põvvatu küla) ja Kavastu meiereihoones (piirkond-Kavastu, , , , Sava, Sääsekõrva, Sääsküla, ja Viira küla). Aruteludest võttis osa 55 inimest s.o. ca 3,5 % valla tööealisest elanikkonnast. Suurem oli huvi Lohkvas peetud koosolekul, kus osales 28 asjast huvitatud isikut. Lisaks viidi planeeringus kohalike elanike huvide arvestamiseks läbi ankeetküsitlus, mille kaudu laekus 67 täidetud ankeeti. Planeeringu koostamisel kasutati Luunja valla arengukava ning selle käigus läbiviidud SWOT analüüside tulemusi. Üldplaneeringu avalik väljapanek toimus 15.08.2007.a – 11.09.2007.a. Arutelud Luunja üldplaneeringu väljapaneku tulemuste osas toimusid Lohkva Noortekeskuses, Kavastu Algkool- lasteaias ja Luunja kultuurimajas vahemikus 26.09.2007.a-28.11.2007.a Üldplaneering on koostatud tulenevalt Eesti Vabariigi seadusandlusest. Üldplaneeringu koostamisel on arvesse võetud Keskkonnaministeeriumi strateegia ja planeeringute osakonna poolt väljaantud soovitusi.

Koostanud: Vahur Nõgene, Kätlin Kallas, Maris Aleksašin, Riivo Leiten 6 Kehtestatud Luunja Vallavolikogu 26.06.2008.a otsusega nr 8-1 LUUNJA VALLA ÜLDPLANEERING

II Üldplaneeringu lahend

2. Luunja valla ruumilise arengu põhimõtete kujundamine

Omavalitsusüksuse ruumilise arengu kujundamise üldeesmärgid on sotsiaalsed, nende seadmisel on lähtutud paikkonna elanike elujärje ja -keskkonna korrastamise ja paremaks muutmise vajadusest. Ruumilise arengu kujundamisel ei ole kavas rakendada „ränki“ meetmeid selle saavutamiseks, arvestatakse juba väljakujunenud asustuse, maakasutuse ja ehitussuundumustega. Planeering näeb ette iseseisva Luunja valla säilmise, kuid ei välista mõne omavalitsusega liitumist edaspidi. Valla edasise arengu suunamisel lähtutakse varemkehtestatud planeeringutest, paikkonna eripärast ja sotsiaal- majanduslikust potensiaalist, muudest teadaolevatest huvidest ja keskkonnatingimustest. Üldplaneering toetab Luunja valla arengukava. Valla atraktiivsemaks muutmisel soovitakse kasutada ära oma asendit Suure-Emajõe suhtes ning juba toimivate meetmete ja nn brändide-artiklite võimendamist ja parendamist lähtudes valla inimeste soovidest ning tahtest. Maakasutuse planeerimisel ehk funktsionaalsel tsoneerimisel on arvestuslik põhisihtotstarbe osakaal vähemalt 75% kogu maakasutusest. (vt kaart 1 maakasutus). Valla maafondi üle parema arvestuse pidamiseks näeb planeering ette olemasolevate asustusüksuste (külad, alevikud) piiride korrigeerimist väljakujunenud maakasutus- või looduslikest piiridest lähtuvalt, kuna seniste asustusüksuste piiride kulgemine ei ole looduses tuvastatav, suurem osa küla piiridel asuvaid katastriüksusi jäävad osaliselt ühe ja osaliselt teise asustusüksuste piiridesse, uushoonestus paikneb osaliselt ühes ja osaliselt teises asustusüksuses. Olemasolevate ja planeeritud asustusüksuste piirid on esitatud üldplaneeringu maakasutuskaardil (kaart nr 1). Valla piiride muutmist käesolev planeering ette ei näe. Käesolev üldplaneering eristab maakasutuskaardil: elamumaid, tootmismaid, ärimaid, üldmaid ja perspektiivseid elamumaid, -tootmismaid, -ärimaid, -üldmaid, kus esmalt nimetatud maakasutus on üldjuhul üldplaneeringu koostamise ajal omanud seda sihtotstarvet või on detailplaneeringuga selleks planeeritud ja perspektiivsed on kavas planeerida üldplaneeringu kehtestamise järgselt. Kuni perspektiivsete elamumaade, tootmismaade, ärimaade, sotsiaal- või üldmaade detailplaneeringu projektide kehtestamiseni maakasutuse sihtotstarvet ei muudeta ja säilib senine maakasutuse otstarve (üldjuhul maatulundusmaa). Maakasutuse ehitustingimused, olenemata millise sihtotstarbega maakasutusega tegu on, erinevad tiheasustatud alal, detailplaneeringu koostamise kohustusega alal hajaasustuses, miljööväärtuslikul alal, kaitsealadel ja hajaasustatud alal jt üldplaneringu seletuskirjas nimetatud juhtudel. Näiteks tiheasustusega elamumaale on lubatud planeerida elamuid tiheasustuses kehtivate ehitustingimuste alusel, samas kui hajaasustusega alal on lubatud planeerida elamuid hajaasustusega alale määratud ehitustingimusi järgides jne. Maakasutuse sihtotstarvete määramisel on lähtutud senikehtinud katastripidamise korrast ja väljakujunenud praktikast. Ehitustingimustega tagatakse alale iseloomulik maastikupilt või arhitektuur.Üldplaneeringu kohaselt on valla territoorium jaotatud kaheks, kus linnapoolsemas osas ja olemasolevate keskuste vahetus läheduses (tähistatud üldplaneeringu kaardil nr 2 kas tiheasutuse või detailplaneeringu koostamise kohustusega alana) on ette nähtud tihedam asustus (nii kruntide suuruse hoonestuse tüübi kui hoonestuse arhitektuurilise ilme poolest). Samas kui ülejaanud osas soovitakse säilitada senist maastikupilti ja hajaasustust. Planeeritud tiheasustuse ja hajaasustuse

Koostanud: Vahur Nõgene, Kätlin Kallas, Maris Aleksašin, Riivo Leiten 7 Kehtestatud Luunja Vallavolikogu 26.06.2008.a otsusega nr 8-1 LUUNJA VALLA ÜLDPLANEERING piiritlemine on kujutatud planeeringu ehitustingimuste kaardil (kaart nr 2). Nimetatud piir on määratud tunnetuslikult seniseid arenguid arvestades. Seejuures on detailplaneeringu koostamise kohustusega alad hajaasustuses planeeringu järgi perspektiivselt tihedama asustusega ehk siis tegemist on perspektiivsete tiheasustatud aladega.

3. Maareformi seaduse tähenduses tiheasustusega alade määramine ja seal seatavad maakasutus- ja ehitustingimused

Tiheasustusega aladeks maareformi seaduse tähenduses on maa-alad, mis on tiheasustusega aladeks määratud kehtestatud planeeringuga. Detailplaneeringu kohustusega ala määramine suurendab omavalituse ja avalikkuse kontrolli määratud alal toimuva ehitustegevuse üle. Detailplaneeringu koostamine enne projekteerimistegevust annab omavalitsusele tagatise, et tegu on läbimõeldud ja ühiskondlikult aktsepteeritud investeeringuga. Kui üldplaneering puudub või maakonnaplaneeringu alusel ei ole võimalik tiheasustusega ala määrata, loetakse tiheasustusega aladeks maa-alad, mille kohta on koostatud linnade ja alevite generaalplaanid, detailplaneerimise projektid, ettevõtete gruppide generaalplaani skeemid, maa-asulate planeerimise ja hoonestamise projektid ning muud planeerimisprojektid, mida ei ole kehtetuks tunnistatud. Nimetatud planeeringute puudumise korral määrab tiheasustusega alad kohaliku omavalitsuse volikogu ettepanekul maavanem. Luunja vallas on üldplaneringueelselt määratud järgmised tiheasustusalad: Tartu Maavanema korraldusega Lohkva tööstuspiirkond (AS Anne Soojus soojatootmishooned ja AS Grüne Fee katmikalad) ning Tartu Maakonnaplaneeringu teemaplaneeringuga „Tartu linna lähialade ja linna vahelised territoriaalsed seosed“ Veibri, Rõõmu, Põvvatu ja Kabina suvilaühistute maakasutus. Lisaks eelnimetatule määratakse Luunja valla tiheastusega alasid lähtudes olemasolevatest generaalplaanidest ja projektidest ning kehtestatud planeeringutest. Samuti määratakse tiheasustusega aladeks juba väljakujunenud kompaktse hoonestusega alad. Tiheasutusega alad on kujutatud ehitustingimuste kaardil (kaart nr 2). Määratakse järgmised tiheasustusega piirkonnad, mis moodustavad ~7,7 % valla üldterritooriumist, millest enamik on reaalselt tiheasustatud või on moodustumas juba kehtestatud detailplaneeringute alusel:

TABEL nr 2 Tiheasustusega piirkonnad JRK Pindala Asukoht Juhtfunkt- Märkused (ha) sioon 1 71 Rõõmu Elamumaa Teemaplaneering ”Tartu linna ja selle lähialade territoriaalsed seosed” alusel , detailplaneeringud puuduvad 2 17 Lohkva Elamumaa, Kehtestatud detailplaneeringud Ärimaa 3 15 Rõõmu Elamumaa Kinnistu omanike arendused

Koostanud: Vahur Nõgene, Kätlin Kallas, Maris Aleksašin, Riivo Leiten 8 Kehtestatud Luunja Vallavolikogu 26.06.2008.a otsusega nr 8-1 LUUNJA VALLA ÜLDPLANEERING

4* 46 Lohkva Elamumaa Väljakujunenud väikeelamute rajoon, kuhu on detailpaneringutega kavandatud täiendavaid väikeelamurajoone 5* 85 Lohkva Tööstusmaa, Lohkva keskasula Elamumaa, Ärimaa, Üldmaa 6 76 Lohkva Elamumaa, Algatatud ning kehtestatud Ärimaa detailplaneeringutega maa-ala 7* 48 Veibri Elamumaa Väljaarendatud detaiplaneeringud 8* 19 Veibri Elamumaa Väljaarendatud detailplaneeringud 9 6 Lohkva Ärimaa Soodne äritegevuskoht, Teemaplaneering ”Tartu linna ja selle lähialade territoriaalsed seosed” alusel , detailplaneeringud puuduvad 10* 2 Kabina Elamumaa suvilaühistu 11 35 Põvvatu Elamumaa, Vanade taluhoonete kompleks, vana Ärimaa, saekaater, logistiliselt hea asukoht, Tootmismaa ”Tartu linna ja selle lähialade territoriaalsed seosed” alusel , detailplaneeringud puuduvad 12 67 Põvvatu Elamumaa, Lõuna kinnistu ümbrus (tehnovõrgud ja Ärimaa rajatud). Naaberkinnistute Kakumet arendussoov olemas sa 13* 18 Kabina Elamumaa Endised suvilaühistud 14 15 Kabina Elamumaa Detailplaneeringute kohased arendused 15* 5 Kabina Elamumaa Aiandusühistu maa 16 77 Muri ja Tootmismaa, Detailplaneering osaliselt Rõõmu Elamumaa koostamisel, osaliselt kehtestatud

17 38 Muri Elamumaa Lõvi kinnistu detailplaneering realiseerimisel, naaberkinnitul algatatud detailplaneeringu koostamine 18 46 Kakumet Elamumaa Algatatud detailplaneering sa 19 27 Kakumet Elamumaa Algatatud detailplaneering sa 20 5 Luunja Elamumaa Algatatud detailplaneering

Koostanud: Vahur Nõgene, Kätlin Kallas, Maris Aleksašin, Riivo Leiten 9 Kehtestatud Luunja Vallavolikogu 26.06.2008.a otsusega nr 8-1 LUUNJA VALLA ÜLDPLANEERING

22* 74 Luunja Elamumaa, Luunja valla administratiivkeskus, Üldmaa, mille koosseisu on lisatud ka Ärimaa kehtestatud Luunja detilplaneering 23* 8 Luunja Elamumaa Pargi tn väikeelamud 24 17 Kabina Elamumaa Teemaplaneering ”Tartu linna ja selle lähialade territoriaalsed seosed” alusel , detailplaneeringud puuduvad 25 25 Kabina Elamumaa, Teemaplaneering ”Tartu linna ja selle Ärimaaa, lähialade territoriaalsed seosed” Üldmaa alusel , detailplaneeringud puuduvad. Kabina lastelaagri territoorium 26 4 Kabina Elamumaa aiandusühistu 27* 22 Pilka Elamumaa, Pilka küla keskus Tootmismaa 28 10 Kavastu Elamumaa Algatatud detailplaneering 29 9 Kavastu Elamumaa Kavastu küla keskuse äärsed hooned, perspekiivne tiheasutus 30* 63 Kavastu Tootmismaa, Kavastu keskus Elamumaa, Ärimaa, Üldmaa 31* 44 Luunja Tootmismaa, Luunja aleviku tootmishooned Ärimaa KOKKU 993 ha * Olemasolev kompaktne hoonestus Põhilised maakasutus- ja ehitustingimused on järgmised: Maatükkide kruntimine ja uute hoonete ehitamine saab toimuda vaid kehtestatud detailplaneeringute alusel. Krundi minimaalne lubatud suurus on 1000 m2 v.a. teede jt tehnorajatiste maa. Kohalikul omavalitsusel on õigus nõuda 10 ja enama krundi planeerimisel vähemalt 5000 m2 suuruse üldkasutatava või muu sotsiaalotstarbelise maa-ala planeerimist. Seejuures ei pea selle üldkasutatava maa planeerimine toimuma ühe detailplaneeringuga. Kohalikul omavalitusel jääb õigus nimetatud tingimus seada ka alla kümne krundi planeerimisel, juhul kui naabruses on juba rajatud krunte ning planeeritava krundiga kokku moodustub või on juba moodustunud 10 ja enam uut krunti. Kruntidele pääsemiseks rajatud teede äärde planeerida alleesid, rõhutamaks Luunja vallas juba valitsevat puiesteede rohkust. Avalikud teed tuleb planeerida lähtudes standardist nr EVS 843:2003 nii, et sellel oleks võimalus liikuda nii jalakäijatel kui jalgratturitel. Planeeritavate teekoridoride vähim lubatud laius on 10 m. Ehitatavad hooned peavad oma suuruse kõrguse ja asukohaga moodustama ruumilise rütmi. Hoonestamisel vältida tühja vahekrundi efekti, kus üks hoone on ehitatatud suure krundi serva ning näib, et ehitamisel on mõni maja vahele jäänud. Tiheasustatud aladele ehitise

Koostanud: Vahur Nõgene, Kätlin Kallas, Maris Aleksašin, Riivo Leiten 10 Kehtestatud Luunja Vallavolikogu 26.06.2008.a otsusega nr 8-1 LUUNJA VALLA ÜLDPLANEERING rajamiseks tuleb keskkonnakaitselistel kaalutlustel enne hoone kasutuselevõtmist liituda ühisveevärgi- ja reoveesüsteemiga. Kui piirkonnas ei ole vee- ja kanalisatsioonivõrk välja ehitatud, siis ei saa sinna ka tootmis- ja äritegevust või eluaset luua, üldplaneering välistab ka ajutised lahendused. Nimetatud tingimused kehtivad ka suvilaühistute suvilate osas, mis tähendab et enne tsentraalse vee- ja kanalistasioonivõrgu rajamist ei ole õigust ka selle elamuna kasutuselevõtmiseks. Tiheasustatud piirkondade väljaarendamisel arvestada tuletõrjevee saamine hüdrantidest või muudest normikohastest tuletõrje veevõtukohtadest vastavalt normidele. Ehitamisel tuleb hoone fassaad (arhitektuurselt liigendatud hoone esinduskülg) ehitada avaliku tee ja/või veekogu poole. Hoonestusalade määramisel tuleb arvestada reaalsete hoone suuruste ja kõrgustega, et teede äärde tekiks ühtlane rütm, vajadusel tuleb kasutada kohustusliku ehitusjoone nõuet. Planeering ei tee ettepanekuid seadusega ettenähtud ehitustingimuste või -piirangute osas. Maakasutuse kasutamisvõimalused, planeeritavate hoonete tüüp ja suurim korruselisus on määratud planeeringukaardil maakasutus (kaart nr 1). Korruselamuid võib paigutada vaid üldplaneeringu maakasutuskaardil tähistatud (EK) aladele. Muudele elamumaadele võib paigutada üksnes ühepere- või kahepere elamuid, mille korruselisus on kuni 2.

4. Detailplaneeringu koostamise kohustusega alade määramine

Lisaks punktis 3 nimetatud tiheasustusega aladele määrab üldplaneering detailplaneeringu koostamise kohustusega aladeks tugeva ehitussurve all olevad Tartu linnalähedasemad ning suuremate valla keskasulate lähedased alad, mis ei vasta planeeringu koostamise ajal tiheasustuskriteeriumitele. Nimetatud aladel ei säilitata senist hajaasutust ega hajaasustusele iseloomulikku maastikupilti. Detailplaneeringu koostamise kohustusega alad on kujutatud planeeringukaardil ehitustingimused (kaart nr 2). Määratakse järgmised detailplaneeringu koostamise kohustusega alad:

Tabel nr 3 Detailplaneeringu kohustusega alad JRK Pin- Asukoht Märkused dala (ha) 1 495 Muri, Savikoja Rõõmu-Viira kõrvalmaanteest põhjapoole jääv ala, endise Raadi lennuvälja territooriumiga piirnev ala 2 101 Rõõmu Rõõmu-Viira kõrvalmaanteest põhjasuunas, end Raadi lennuvälja territooriumiga piirnev ala 3 9 Rõõmu Rõõmu-Viira kõrvalmaanteest põhjasuunas, Rahumäe kalmistu territooriumiga piirnev ala

Koostanud: Vahur Nõgene, Kätlin Kallas, Maris Aleksašin, Riivo Leiten 11 Kehtestatud Luunja Vallavolikogu 26.06.2008.a otsusega nr 8-1 LUUNJA VALLA ÜLDPLANEERING

4 54 Lohkva ja Rõõmu-Viira kõrvalmaantee ja Rõõmu Tartu-Räpina -Värska tugimaantee vaheline ala, kus paiksevad muuhulgas juudi kalmistu ning AS Eesti Energia jaotusjaam 5 917 Lohkva, Rõõmu-Viira kõrvalmaantee ja Rõõmu, Muri, Tartu-Räpina -Värska tugimaantee Põvvatu, vaheline ala, kus paiknevad Kakumetsa ja muuhulgas Kaitseväe end vähesel määral Päästekompanii hooned ka Savikoja ja Sirgu küla

6 27 Lohkva Tartu-Räpina -Värska tugimaanteest lõunas Lohkva ja Annelinna eraldav haljasala 7 1442 Veibri,Lohkva, Tartu-Räpina-Värska tugimaantee Kabina, ja Emajõe vaheline ala (v.a. Põvvatu, Luunja pargi ja Emajõe vaheline Kakumetsa ja ala) Luunja alevik 8 100 Luunja alevik Luunja pargi ja Emajõe vaheline ala 9 366 Sirgu, Luunja-Kavastu-Koosa ja Emajõe Sääsekõrva, vaheline ala Sava, Kikaste ja Kavastu 10 112 Kavastu Kohaliku mnt nr 4320002 ja Emajõe vaheline ala. 11 72 Pilka Pilka küla keskusega piirnev ala Kahel pool T44 maanteed

12 72 Savikoja, Kitseoja kallas vähesel määral ka Kakumetsa ja Pilka 13 49 Sääsekõrva, Jürisoo peakraavi kallas Kõivu ja Pilka

Koostanud: Vahur Nõgene, Kätlin Kallas, Maris Aleksašin, Riivo Leiten 12 Kehtestatud Luunja Vallavolikogu 26.06.2008.a otsusega nr 8-1 LUUNJA VALLA ÜLDPLANEERING

14 93 Kikaste, Laukasoo peakraavi kallas Sirgumetsa, Sääsküla ja Sava 15 649 Sirgumetsa Pähklisaare maastikukaitseala territoorium

16 127 Pajukurmu, Lodu peakraavi kallas Kavastu, Viira 17 873 Kavastu, Emajõe Suursoo LKA Pajukurmu 18 32 Savikoja Rõõmu-Viira mnt põhjapool

Kokku 5590 ha

Planeering ei tee ettepanekuid seadusega ettenähtud ehitustingimuste või -piirangute osas ning ei sisalda ettepanekut ehituskeeluala ulatuse vähendamiseks ega suurendamiseks kaldaalal. Maa kasutamisvõimalused, planeeritavate hoonete tüüp ja korruselisus on määratud maakasutuse kaardil (kaart nr 1). Üldplaneeringuga määratakse detailplaneeringu koostamise kohutusega alale, mis ei paikne kohustusliku hajaasustusega- või miljööväärtuslikul alal, krundi lubatud minimaalseks suuruseks 1500 m2 (v.a. teede ja muude tehnorajatiste krundid). Väärtuslikule põllumaale või metsamaale uute kruntide moodustamine on lubatud üksnes üldplaneeringus ettenähtud aladel (tähistatud maakasutuskaardil elamumaa, ärimaa vms metsamaal). Miljööväärtuslikel aladel kruntide moodustamine toimub punktis 8 märgitud tingimustel. Loodus- või maastikukaitsealadel, kaldakaitsevööndis või rohelise võrgustiku aladel kruntide moodustamine toimub punktis 11 ja 12 nimetatud erisusi silmas pidades. Kümne või enama krundi planeerimisel on kohalikul omavalitsusel õigus nõuda vähemalt 5000 m2 suuruse maa-ala planeerimist sotsiaal- või muu üldkasutatava maa tarbeks. Avalike teede planeerimisel planeerida need koos jalakäijatele ja jalgratturitele mõeldud sõiduteega puiesteedena vastavalt EV standardile EVS 843:2003. Teekoridoride laiused planeerida vähemalt 10 m laiused. Vältida tupikteede planeerimist. Ehitamisele ja planeerimisele esitatavad arhitektuuri nõuded ja nõuded tehnovõrkude paigutamisele on samad mis tiheasustatud aladel. Maakasutuse kasutamisvõimalused, planeeritavate hoonete tüüp ja suurim korruselisus on määratud planeeringukaardil maakasutus (kaart nr 1). Korruselamuid võib paigutada vaid üldplaneeringu maakasutuskaardil tähistatud (EK) aladele. Muudele elamumaadele võib paigutada üksnes ühepere- või kahepere elamuid, mille korruselisus on kuni 2. Kuni ühisveevärgi- ja kanalisatsioonisüsteemi väljaehitamiseni võib kasutada lokaalseid variante.

Koostanud: Vahur Nõgene, Kätlin Kallas, Maris Aleksašin, Riivo Leiten 13 Kehtestatud Luunja Vallavolikogu 26.06.2008.a otsusega nr 8-1 LUUNJA VALLA ÜLDPLANEERING

5. Detailplaneeringute koostamise juhud

Lisaks punktis 4 nimetatud detailplaneeringu koostamise kohustusega aladele lasub detailplaneerimise kohustus : 1) metsamaa raadamisloa taotlemise korral; 2) miljööväärtuslikel aladel; 3) väärtuslikel põllumaadel paiknevate hoonete juurde ehitiste rajamisel; 4) aladel kus see on ette nähtud Eesti Vabariigi seadusandlusega (loodus- ja maastiku kaitselalad, muinsuskaitseobjektide kaitsevööndid, veekogude piiranguvööndid jms).

6. Maakasutus- ja ehitustingimused metsamaal

Luunja vallas asuvatele metsamaadele ehitustegevuse kavandamine saab toimuda üksnes kohaliku omavalitususe nõusolekul. Nõusoleku andmine toimub projekteerimistingimuste või detailplaneerimistingimuste väljastamise teel. Tiheasustusaladel, Tabelis 3 nimetatud detailplaneeringu koostamise kohustusega alal asuvatel metsamaade, kaitstavatel metsamaadel ning miljööväärtuslikel aladel ei toimu metsamaa täiendavat kruntimist (uute ehitamiseks mõeldud maa-alade väljamõõtmist), kui seda ei ole ette nähtud üldplaneeringus (tähistatud maakasutuskaardil elamumaa, ärimaa vms metsamaal). Detailplaneeringu alusel on kruntimine lubatud juhul kui see on vajalik avalike radade jms avalike rajatiste rajamiseks. Lubatud on rajada olemasolevale kinnistule üks majavaldus või hoonestus, mille paigutamisel tuleb lähtuda looduse säästmisest, ehitus peab saama toimuda nii, et see tekitaks loodusele võimalikult väiksemat kahju ja selle tulemusena ei raadataks rohkem kui 10 % kogu kinnistu metsamaast. Metsamaa majandamisel arvestada selle puhkeväärtusega. Hoonestuse ja puhkerajatiste planeerimisel paigutada need võimalusel metsamaal asuvatele lagendikele, kohtadele kus mets on hõredam metsaväljaveo teedele, väiksema boniteediga metsamaadele jne. Planeeringu punktis 7 nimetatud säilitamisele kuuluvatel hajaasustusega aladel paiknevatel metsamaadel on kruntimine lubatud vastavuses punktis 7 nimetatud nõuetega. Kaitsealadel asuvate metsamaade detailplaneerimine saab toimuda üksnes kaitseala haldaja eelneva nõusoleku alusel. Metsamaade mittemetsamajandusliku kasutuse piiramine on tingitud Luunja valla metsamaade vähedusest, eelkõige just Tartu linna rohelises vööndis. Projekteerimistingimuste või detailplaneerimistingimuste väljastamisel on prioriteediks looduslike rohealade säilitamine.

7. Säilitatavad hajaasustusega alad

Ala, kus üldplaneeringuga kavandatakse säilitada hajaasustusele iseloomulikku maakasutust ja ehitusviisi on piiritletud ehitustingimuste kaardil (kaart nr 2). Nimetatud alale kavandatakse meetmeid maastiku, looduskoosluse, maastikupildi ja maastiku üksikelementide säilitamiseks. Prioriteediks on rohelise ehk ökoloogilise keskkonna säilimise tagamine. Planeeritud hajaasustusega ala, kus on primaarseks säilitada senist asustustihedust ja uute tiheasustusalade moodustamine ei ole üldplaneeringuga kooskõlas tegevus üldpindala on u 71,9 km2, mis moodustab u 54,6 % valla

Koostanud: Vahur Nõgene, Kätlin Kallas, Maris Aleksašin, Riivo Leiten 14 Kehtestatud Luunja Vallavolikogu 26.06.2008.a otsusega nr 8-1 LUUNJA VALLA ÜLDPLANEERING

üldpindalast. Säilitataval hajaasustusalal lubatavad või mittelubatavad sihtotstarbed ja nende osakaalu juhtfunktsioon antud hajaasustusala bilansis on planeeritud järgmiselt: 1) Põllumajandusmaa, karjääride maa või metsamajandusmaa-75%; 2) Elamumaa, põllumajandusliku tootmismaa, muu toomismaa, muu maa- 25%; Üldised maakasutuse- ja ehitustingimused ehitusõiguse kaardil piiritletud hajaasustusalal on järgmised: Suunatakse maaüksuste muutumist suunas, kus eri funktsioonid moodustaksid ka eraldi maaüksuse. Ehk siis elamute juurde elamumaad, põllumajandus- ja metsamajanduslikest maadest moodustatakse maatulundusmaa sihtotstarbega kinnistuid jne. Ehitustingimused käesolevas peatükis käsitletaval hajaasustusalal on järgmised: 1) uute moodustatavate ehituskruntide minimaalne suurus on 5000 m2. Väiksemaid krunte võib moodustada tehnorajatiste tarbeks; 2) lubatud suurim korruste arv – 2 korrust; 3) lubatud suurim ehitusalune pind krundil – 15 % krundi pindalast; 4) lubatud suurim moodustatavate ehituskruntide arv, mille vahele jäetakse vähemalt 100 m laiune maatulundusmaa kuja – 4 elamukrunti. Kruntimine ja ehitiste kruntidele (ehitamiseks mõeldud maatükkide moodustamine) projekteerimine toimub kohaliku omavalitsuse poolt väljastatavate projekteerimistingimuste alusel. Muud maakorraldustoimingud, nagu kinnistute jagamine jms on lubatud kohaliku omavalitsuse poolt väljastatavate maakorraldusplaanide alusel. Maakorraldustoimingute kaudu moodustuvate kinnistute moodustamisel järgitakse kruntimisele esitatavaid nõudeid maatükkide arvu ja kujade osas. Planeering ei tee ettepanekuid seadusega või varemkehtestatud planeeringutega ettenähtud ehitustingimuste või -piirangute osas. Maakasutuse kasutamisvõimalused, planeeritavate hoonete tüüp ja korruselisus on määratud planeeringu kaardil nr 1 (maakasutus).

8. Miljööväärtuslikud alad

Ehitustegevuses miljööväärtuslikul hoonestusalal peab järgima kohalikke hoonestus- ja ehitustavasid (kinnistute suurus, ehitusjoon, hoonete korruselisus, paigutus ja mastaap, traditsioonilised ehitusmaterjalid ja kujundusvõtted, haljastustavad, piirete olemasolu või puudumine jms) ning moodustama hoonestusala terviklikkuse säilimist ja taastamist. Luunja vallas on miljööväärtuslikeks järgmised hoonestusalad: 1) Kastre mnt ja Suure-Emajõe vaheline ala (555 ha koos alalõigus 3 nimetatud alaga); 2) Kohaliku mnt nr 4320002 ja Suure-Emajõe äärne ala (202 ha); 3) Luunja park ja selle lähiümbrus; Minimaalseks moodustatava krundi suuruseks punktides 1 ja 2 nimetatud aladel on 5000 m2 ja minimaalne lubatud krundi laius või pikkus on 50 m. Nimetatud nõue ei kehti enne üldplaneeringu kehtestamist algatatud detailplaneeringuga moodustatavate kruntide või varemmoodustatud kruntide osas. Planeering ei tee ettepanekuid seadusega või varemkehtestatud planeeringutega ettenähtud ehitustingimuste või -piirangute osas.

Koostanud: Vahur Nõgene, Kätlin Kallas, Maris Aleksašin, Riivo Leiten 15 Kehtestatud Luunja Vallavolikogu 26.06.2008.a otsusega nr 8-1 LUUNJA VALLA ÜLDPLANEERING

10. Väärtuslikud põllumaad

Luunja valla looduslikuks rikkuseks on suhteliselt kõrge viljakusega põllumaa, mis moodustab 50 % pindalast. Umbes 30 % Luunja valla territooriumist on metsa all, millest suuremal osal ei kasva eriti kõrge väärtusega puit. Luunja valla üldplaneeringu koostamisel on määratud väärtuslikuks põllumaad, mille hindepunkt ületab 50 maakonnaplaneeringu teemaplaneering Asustust ja maakasutust suunavad keskkonnatingimused järgi kuhu ei ole koostatud ega algatatatud detailplaneeringut ning mis ei ole kasutusest välja langenud ega metsastunud. Antud väärtuslikud põllumaad on esitatud ehitustingimuste kaardil (kaart nr 2). Samuti on väärtuslikuks põllumaaks arvatud need Luunja alevikus paiknevad hobuste koplid, mille osas ei ole veel toimumas arendustegevust. Nimetatud planeeritud väärtuslikele põllumaadel on uute kruntide moodustamine keelatud. Väärtuslikel põllumaadel asuvatel majapidamistel on lubatud olemasolevate hoonete ja rajatiste renoveerimine ning ümberehitamine senise tegevuse jätkamiseks samas mahus. Erandkorras on lubatud juurdeehituste ehitamine detailplaneeringu alusel olemasolevale õuemaale. Säilitamisele kuuluvad väärtuslikud haritavad maad on kokkuvõtvalt esitatud alljärgnevas tabelis.

Tabel nr 4 Säilitamisele kuuluvad põllumajandusmaad

Põllumassiivi nr Asukoht Kohustuslik Ligikaudne ehitusõiguse sihtotstarve massiivi pindala kaardil (ha) 3 Rõõmu, Põvvatu ja Maatulundusmaa (M) 114 Muri külad 4 Põvvatu ja Muri Maatulundusmaa (M) 45 külad 5 Muri küla Maatulundusmaa (M) 15 6 Põvvatu küla Maatulundusmaa (M) 31 7 Lohkva ja Põvvatu Maatulundusmaa (M) 15 küla 8 Muri küla Maatulundusmaa (M) 49 9 Muri küla Maatulundusmaa (M) 71 10 Muri küla Maatulundusmaa (M) 29 11 Savikoja küla Maatulundusmaa (M) 14 12 Savikoja küla Maatulundusmaa (M) 81 13 Savikoja küla Maatulundusmaa (M) 53 14 Savikoja küla Maatulundusmaa (M) 51 15 Kakumetsa küla Maatulundusmaa (M) 23 16 Kakumetsa küla Maatulundusmaa (M) 17 17 Luunja alevik Maatulundusmaa (M) 135 18 Luunja alevik Maatulundusmaa (M) 56 19 Sirgu küla Maatulundusmaa (M) 140 20 Pilka küla Maatulundusmaa (M) 91 21 Pilka küla Maatulundusmaa (M) 27 Koostanud: Vahur Nõgene, Kätlin Kallas, Maris Aleksašin, Riivo Leiten 16 Kehtestatud Luunja Vallavolikogu 26.06.2008.a otsusega nr 8-1 LUUNJA VALLA ÜLDPLANEERING

22 Pilka küla Maatulundusmaa (M) 30 23 Pilka küla Maatulundusmaa (M) 95 24 Kõivu küla Maatulundusmaa (M) 29 25 Kõivu küla Maatulundusmaa (M) 19 26 Kõivu küla Maatulundusmaa (M) 10 28 Kõivu küla Maatulundusmaa (M) 29 29 Sirgu küla Maatulundusmaa (M) 157 30 Sääsekõrva küla Maatulundusmaa (M) 11 31 Pilka küla Maatulundusmaa (M) 14

Luunja vald 1451 ha kokku:

11.Rohelise võrgustiku toimimist tagavate tingimuste seadmine

Vajalik on tagada poollooduslike koosluste ja avatud maastike säilitamine lõigul Kantsi kuni Koosa jõe lähe Emajõe vasakul ja paremal kaldal. Samuti tuleb Emajõe ürgoru parem- ja vasakkalda maastikel, mis on hinnatud väärtuslikeks maastikeks, säilitada avatud ruumiosa jõe poolt vaadatuna. Valla maa-alale jääva rohelise võrgustiku määratlemisel on lähtutud Tartu maakonnaplaneeringu teemaplaneeringust “Asustust ja maakasutust suunavad keskkonnatingimused”. Roheline võrgustik koosneb tugi- ehk tuumaladest ja neid ühendavatest siduselementidest, nn rohekoridoridest. Roheline võrgustik on kujutatud üldplaneeringu kaartidel nr 2 ja nr 3. Tugi- ehk tuumalad on ümbritseva suhtes kõrgema väärtusega (looduskaitseline, keskkonnakaitseline jne.) alad. See võib olla kaitstav, väärtuslik, keskkonda kujundav jms ala. Rohekoridorid on tugialasid ühendavad rohelise võrgustiku elemendid. Oma vormilt on need enamasti riba- ja joonstruktuurid. Võrgustiku koridorid on tugialadest vähem massiivsed ja kompaktsed ning ajas kiiremini muutuvad või muudetavad. Rohelise võrgustiku üksteisega seotud elementides toimub inimtekkeliste mõjude pehmendamine, kõrvaldamine, ennetamine ja koosluse areng looduslikkuse suunas. Metsaalad on kogu maakonda hõlmava rohelise võrgustiku põhiosa. Roheline võrgustik täiendab kaitsealade võrgustikku, ühendades neid looduslike aladega ühtseks tervikuks. Üldplaneeriguga korrigeeritakse rohevõrgustiku tugi ja tuumalasid planeeringukaardil nr 4 (Keskkonnatingimused) kohaselt. 1) senise asustuse ja maakasutuse struktuuri säilitamine- Emajõe vasakul ja paremal kaldal Kavastust Kantsini peab säilima olemasolev traditsiooniline asustusstruktuur; 2) uued asumid, elamugrupid ja teised kompaktse hoonestusega alad planeerida väljapoole võrgustiku elemente; 3) suurtele tugialadele ja koridoridele vältida teedevõrgu kavandamist või kui see on möödapääsmatu, siis tuleb leevendada võimalikku negatiivset mõju ja tagada võrgustiku toimimine; 4) säilitada rohelise võrgustiku aladel looduslike alade osatähtsusest 90 %; 5) täpsemad kasutustingimused määratakse rakenduslike töödega (detailplaneeringutega).

Koostanud: Vahur Nõgene, Kätlin Kallas, Maris Aleksašin, Riivo Leiten 17 Kehtestatud Luunja Vallavolikogu 26.06.2008.a otsusega nr 8-1 LUUNJA VALLA ÜLDPLANEERING

Üldplaneeringus on ehitusalade valikul lähtutud rohelisest võrgustikust, on jälgitud, et kavandatav asustus ei lõikaks läbi rohelise võrgustiku koridore ja et roheline võrgustik jääks toimima.

12. Väärtuslike maastike säilimist tagavad kasutustingimused

Lähtutud on Tartumaa maakonnaplaneeringu teemaplaneeringust “Asustust ja maakasutust suunavad keskkonnatingimused“, kus on Luunja vallas maakondliku tähtsusega väärtuslikuks maastikuks ”Emajõgi Luunjast Kastreni”, mis hõlmab Emajõe parem- ja vasakkalda alasid. Potentsiaalselt väärtuslikuks maastikuks peetakse ”Põdra-Tähemaa-Viira” ala. Käesoleva üldplaneeringuga määratakse väärtuslikeks maastikeks hajaasustusega ala kogu ulatuses ja miljööväärtuslikud alad. Nimetatud aladele jäävad ka nimetatud maakonnaplaneeringu teemaplaneeringuga määratud väärtuslikud maastikud. Säilimist tagavad kasutustingimused: 1) vältida luhtade ja põllumaade võsastumist; 2) keelatud on metsamaade raadamine ja lageraie; 3) säilitada traditsioonilist maakasutust ja maastikustruktuuri (ka asustusstruktuur ja teedevõrk); 4) mitte lubada ehitustegevuse laienemist maastikuliselt esteetilistes ja ökoloogiliselt tundlikes paikades; 5) väärtuslikel maastikel lubada uusehitisi vaid punktides 7-10 määratud korras jälgides, et hooned kannaksid endas piirkonda sobiva hoonestuse põhimõtteid ja arhitektuurseid suundumusi või miljööväärtuslikul alal, alale iseloomulikke arhitektuurseid suundumusi; 6) kaldaäärsetel reformimata riigimaadel ja kinnistatud maade detailplaneerimisel tuleb katastriüksuste moodustamisel ette näha eraldi liiklusmaa katastriüksused olemasolevatele veekoguni viivatele teedele; 7) kaldaäärsete maa-alade detailplaneeringute koostamisel moodustada avalikult teelt kaldani viivale teealusele maale liiklusmaa krunt ja määrata see avalikult kasutatavaks. Täpsemad hooldussoovitused ja piirangud tuleb määrata maastikuhoolduskavade alusel. 8) Planeeritud on säilitada ilusad kaugvaated planeeringu joonisel nr 2 (ehitustingimused) märgitud kohtades ja ulatuses. 9) Plaanis on säilitada olemasolevad pargid ning puiesteed ja planeerida puiesteid täiendavalt kohalike maanteede ja tänavate äärde.

13. Keskkonnaseire

Üldplaneeringu, sellest tulenevate detailplaneeringute või projekteerimistingimuste alusel puudub õigus kavandada keskkonnaseire kohtadesse tegevusi, mis võivad muuta mitteadekvaatseks seiretulemused (heitvee väljalaskmine enne seirejaama näiteks jms).

Koostanud: Vahur Nõgene, Kätlin Kallas, Maris Aleksašin, Riivo Leiten 18 Kehtestatud Luunja Vallavolikogu 26.06.2008.a otsusega nr 8-1 LUUNJA VALLA ÜLDPLANEERING

14. Teede ja tänavate, raudteede, sadamate ja lennuväljade asukoha ning liikluskorralduse üldiste põhimõtete määramine

Riigi maanteede võrgus (vt seletuskirja punkt 8 ja planeeringu liikluskorralduse kaarti (kaart nr 5)) muudatusi ei kavandata. Jätkata tuleb töid teekatete kvaliteedi parandamisel ja liikluse ohutumaks muutmisel teede sõlmpunktides. Maanteede nimekirjad ja seda iseloomustavad andmed on välja toodud seletuskirja punktis nr 8 (Tehnovõrgud). Kavandatavad uued peale- ja mahasõidud riigiteedele ja üldine liikluskorraldus on välja toodud planeeringukaardil liikluskorraldus (kaart nr 5). Olemasolevad avalikud teed kuuluvad säilitamisele ja parendamisele. Tugimaantee nr 45 Lohkva ja Luunja ristmike vahelisele teelõigule nähakse ette eraldi sõidurada ühistranspordi tarvis. Planeeritud on tugimaanteel nr 45 kiiruse piiramine kuni Lohkva ristini ( ristumiseni kõrvalmaanteega nr 22252). Muus osas riigi maanteedel liikluskorralduses muutusi ei kavandata. Kohalike maanteede või erateede ristumisel riigi maanteega on riigi maanteed alati peateed ning erateede suhtes on kohalikud maanteed alati peateed, samuti on seda avalikud teed mis ei ole kohalikud maanteed ehk siis eraomanis olevad teed mis on mõeldud avalikuks kasutamiseks. Planeeritud on täiendavalt võimalikke avalikke teid juurdepääsu tagamiseks kinnistutele, millistele see senini puudus. Planeering reserveerib kavandatava osaliselt Luunja valda läbiva Ringtee tn koridori (vt liikluskorralduse kaarti (kaart nr 5). Eramaale planeeritud avalike teede või kohalike maanteede avalikuks muutmine toimub kinnistu osade sundvõõrandamise, kasutusõiguse lepingute või teehoolduslepingute vormistamise teel kohaliku omavalitsuse äranägemisel seaduses ettenähtud korras. Planeeritud kohalike teede ja muude avalike teede teekoridoride laius on 6 m ja enam. Liikluskorralduse kaardil (kaart nr 5) märgitud kohtades on ette nähtud 1,5 m laiuste jalgrattateede väljaehitamine, mida talvisel ajal saab kasutada ka suusatamiseks. Nimetatud jalgarattateede kõrvale on planeeritud ka 1-1,5 m laiuste jalakäijatele mõeldud kõnniteede väljaehitamine. Kavandatakse olulisemate ristmike valgustamist. Teede-tänavate ja liikluskorralduse planeerimispõhimõtted on järgmised: 1) Planeeringute koostamisel lähtuda maanteede projekteerimise normidest ja nõuetest; 2) Teekaitsetsooni jäävate kommunikatsioonide koridoridena kasutada maanteedega paralleelselt kulgevate kogujateede ja jalgteede alust maad; 3) Asumitest peale- ja mahasõidud riigimaanteedele lahendada kogujateede kaudu. Kohalik liiklus koguda kokku kogujateel ja pealesõit riigimaanteedele lahendada üksikute suuremate ristmike abil. Seega minimaliseerida võimalikke konfliktpunkte liikluse seisukohalt; 4) Suuremate asulate lähiümbruses lahendada ühistransport selliselt, et bussid sõidaksid asulasse sisse, seega vältida asula lähiümbruses jalakäijate voogusid pimedatel maanteedel; 5) Planeerimisel arvestada liiklusest tulenevate keskkonnamõjudega: liiklusmüra, vibratsiooni, liikluse poolt põhjustatud õhusaaste ja tolmuga (vt maanteede projekteerimise normide keskkonnakaitse osa pt 1.8). 6) Riigimaantee kaitsevööndi laius mõlemal pool sõiduraja telge ja mitme sõiduraja korral mõlemal pool äärmise sõiduraja telge on 50 meetrit. Kohaliku maantee kaitsevööndi laius mõlemal pool sõiduraja telge ja mitme sõiduraja korral mõlemal pool äärmise sõiduraja telge on 20 meetrit. Tänava kaitsevööndi laius teemaast on 5 m. Detailplaneeringuga võib ette näha suurema või väiksema kaitsevööndi (0-10 m). 7) Planeeringutega tagada Sotsiaalministri 04.03.2002 määrusega nr 42 kehtestatud Koostanud: Vahur Nõgene, Kätlin Kallas, Maris Aleksašin, Riivo Leiten 19 Kehtestatud Luunja Vallavolikogu 26.06.2008.a otsusega nr 8-1 LUUNJA VALLA ÜLDPLANEERING normmüratasemed planeeringualal. Teeäärsete alade planeerimisel planeerida meetmeid mürataseme leevendamiseks. 8) Tänavate projekteerimisel ja planeerimisel lähtuda Eesti Standardist : Linnatänavad (EVS 843 :2003) ning seletuskirjas kirjeldatust. 9) Planeeringujoonisel nr 5 märgitud ühistranspordi liiklemisega teedel arvestada Ühistranspordiseaduse kohase ühistranspordi liikumisega. Ühistranspordi kavandamisel arvestada ressursside kasutamise sotsiaalse ja majandusliku otstarbekusega ning tagada ühistransporditeenuse pakkumise vastavus nõudlusele, mis tuleneb elanike ja nende eri kategooriate (sealhulgas puuetega inimesed, vanurid, õpilased ja üliõpilased) liikumisvajadusest. Soodustada ühissõidukite eeliskasutamist sõiduautode ja teiste individuaalsõidukitega võrreldes, vähendades sellega transpordi negatiivset mõju keskkonnale ja sellest põhjustatud tervisekahjustusi ning aidates kaasa liiklusõnnetuste ja liiklusummikute ärahoidmisele. Vähendada ühiskonna kulutusi transpordile ja energiale ning sotsiaalsele ja majanduslikule infrastruktuurile. 10) Arvestada maanteeäärsete vöönditega: tehnoloogiline vöönd, sanitaarkaitsevöönd ja mõjuvöönd (maanteede projekteerimise normid, tabel 1.25 ja 1.26) 11) Riigimaanteede sanitaarkaitsevööndis asuvate elamurajoonide osas kavandada planeeringutega mürataseme vähendamise abinõud nt hekid, haljasalad jne. Uute elamurajoonide (10 elamut ja enam) planeerimisel planeerida avalike teede koridorid vähemalt 10 m laiused.

15. Ühistransport

Linnalähedasel alal on planeeritud Tartu linnaga seotud ühistrasport. Sellega seotud teed ja tänavad on välja toodud liikluskorralduse kaardil (kaart nr 5). Samuti on toimiv ühistransport kajastatud planeeringu seletuskirja lisas ning kaardil nr 5.. Tartu linnaga seotud ühistranspordi väljaehitamiseks tuleb selleks määratud teede ääres detailplaneerimise projektide koostamisel arvestada vajadusega tee laiendamiseks, eelkõige nende ühistranspordiga seotud teede osas, kus ühistransport senini ei ole liigelnud. Samuti tuleb vajadusel planeerida teede laiendamine nimetatud teede osas. Koostöös Tartu linnaga leida võimalused ühistranspordi koridoride võimalikuks laiendamiseks linna territooriumile jääval alal. Üldplaneering määratleb võimalikud ühistranspordiga seotud teed, täpsemalt lahendatakse eeltoodud problemaatika vastava projekti koosseisus.

16. Veeteed, liiklus veeteedel

Emajõgi on riigi omandis olev laevatatav veekogu, kus liiklust takistav ja faarvaatrit kitsendav tegevus peab olema kooskõlastatud Veeteede Ameti ja ehitiste puhul maa valitsejaga. Maavanemal on õigus oma korraldusega ajutiselt piirata veeliiklust. Planeeritud on sadama rajamine Luunja puhkepiirkonna lähedusse jõest väljuva kanali äärde ning suvisel ajal ka regulaarse laevaliikluse korraldamine Luunja ja Tartu vahel. Lisaks on planeeritud maakonna teemaplaneeringus ”Emajõe jõeriik” kavandatud lautrite ja slippide väljaehitamine ning selle läbi puhkamis- ja veesõidukitega sõitmistingimuste loomine Suure-Emajõe Luunja valla piirkonnas.

Koostanud: Vahur Nõgene, Kätlin Kallas, Maris Aleksašin, Riivo Leiten 20 Kehtestatud Luunja Vallavolikogu 26.06.2008.a otsusega nr 8-1 LUUNJA VALLA ÜLDPLANEERING

17. Muu liiklus Lennuliikust ega raudteeliiklust ei planeerita. Märgitud kergliiklusteedele, eelkõige just suunal Annelinn-Kabina märgitud kergliiklustee rajada arvestusega, et sinna oleks võimalik rajada piisava laiusega suusarada kuni Kabina puhkealani.

18. Põhiliste tehnovõrkude trasside ja tehnorajatiste asukoha määramine

Põhilised tehnovõrgud ja nende andmed on välja toodud kaardil nr 2 (ehitustingimused). Tehnovõrgud kuni krundini tuleb üldjuhul planeerida avaliku tee/tänava maa-alale.

18.1. Elektrivarustus

Olemasoleva elektrivõrgustiku kohta vt seletuskirja lisa ning kaarti nr 2 (ehitustingimused). Elektrienergia tarbimise kasvu katmiseks on järgmised abinõud: · 15 kV jaotusvõrgu laiendamine uute alajaamade ja liinide ehitamise teel · perspektiivis 15 kV elektrivõrgu üleviimine 20 kV pingele (liinide kaitsevööndi suurus ei muutu) · trafode võimsuse suurendamine Anne alajaamas ja jaotusvõrgu alajaamades

Uutest 110 kV liinidest kuulub lähiajal ehitamisele Anne ja Ülejõe alajaamade vaheline liin, mis osaliselt läbib valla maa-ala. Anne alajaama ja Anne katlamaja vahele kavandatakse 110 kV elektrikaabel. Perspektiivis on planeeritud AS Anne Soojusele kuuluvas biokütusel töötavas kaugkütte katlamajas toota koostootmise režiimis ka elektrit.

Elektrivarustuse kvaliteedi (varustuskindluse, pingetaseme) tagamiseks tuleb vähendada madalpingeliinide pikkust ja parandada liinide tehnilist seisukorda. (Tartu maakonnaplaneeringu teemaplaneering ”Tartu linna lähialade ja linna vahelised territoriaalsed seosed)

Luunja vallas üldplaneeringu koostamiseks esitab elektrivõrk olemasoleva keskpingevõrgu ja alajaamade asendiplaani ning arengukava teadaolevate perspektiivsete liinide ja alajaamadega. Uute tarbimispiirkondade elektrivarustus lahendatakse tulevaste detailplaneeringutega. Tehniliste küsimuste lahendamiseks tuleb pöörduda otse OÜ Jaotusvõrgu Tartu arendussektorisse.

18.2. Gaasivarustus

Koostanud: Vahur Nõgene, Kätlin Kallas, Maris Aleksašin, Riivo Leiten 21 Kehtestatud Luunja Vallavolikogu 26.06.2008.a otsusega nr 8-1 LUUNJA VALLA ÜLDPLANEERING

Olemasoleva gaasivarustuse võrgustiku iseloomustus on antud seletuskirja lisas. Olemasolev ja planeeritud gaasivarustuse põhivõrgustik on esitatud planeringukaardil nr 2. Planeeritud on rajada kesksurvetorustik kõikidesse Luunja valla suurimatesse asustusüksustesse (Lohkva, Veibri, Kabina, Luunja, Kavastu jt) Kabina külas asuvast regulaatorjaamast.

18.3. Veevarustus, ühiskanalisatsioon ja puhastid

Kui momendil kasutatakse tsentraalset vett ning kanaliseeritakse reovett tsentraalselt seletuskirja lisas nimetatud kogustes, siis eeldatav veetarbimise ja tsentraalselt kanaliseeritava vee koguse tõus vallas on ~450 m3/d ehk ~164 tuh m3 võrra aastas. Lohkva küla ja selle lähiümbruse teenindamiseks planeeritakse täiendavaid võrke AS Anne Soojus hallatavaid süsteeme kasutades. Tiheasustusala piires Lohkva külas nähakse ette kõigi tarbijate ühendamine tsentraalse vee- ja kanalisatsioonisüsteemiga. Esialgu puhastatakse biotiikidega (mahuga ca 13 000 m³) Lohkva küla olmereovesi ja ettevõtte heitvesi, ning suunatakse Anne-Looga peakraavi mööda 2,5 km kaugusele Emajõkke (väljalaskmekood TM 351). Nimetatud biotiike korrastati viimati 2003 aastal. Kuna need biotiigid on amortiseerunud, siis tulevikus asendatakse tiigid uute puhastusseadmetega. Luunja aleviku veepuhastamiseks rajatakse kinnine puhasti ja lahendatakse reovete puhastisse juhtimine vastavuses Emajõe ja Võhandu veeprojekti raames.Veibri ja Kabina külade ja osaliselt Luunja aleviku reovee puhastamiseks kaalutakse perspektiivset võimalust juhtida nende külade reoveed Tartu linna puhastusseadmetesse. Eeldatav Tartu linna puhastisse juhitav reoveehulk on kuni ~ 250 m3/d . AS Tartu Veevärk sõnul on suublaks Tartu Linna puhasti. Vastava kollektori rajamine näha ette kavandatava Ringtee tn koridorile (vt kaart nr 5 liikluskorraldus) Võimalikud lähtepunktid Luunja valla ja Tartu linna piiril on kohaliku maantee nr 4220102 ristumine kohaliku omavalitsuse piiriga, kohaliku maantee nr 4320105 ristumine, kohaliku maantee nr 4320097 ristumine ning perspektiivse Ringtee tn ristumine Luunja valla piiriga. Kavastu küla reovete puhastamiseks nähakse ette puhastusseadmete rekonstrueerimine. Lohkvas on plaanitud paigutada olemasolevate biotiikide juurde vastavaid reovee eelpuhastusseadmeid. Kooskõlas planeerimisseaduse § 8 lg 3 p 10 nähakse ette jäätmejaamade rajamine planeeringukaardil nr 2 märgitud kohtades.

18.4. Tsentraalne soojavarustus

Olemasolev tsentraalne soojavarustuse võrgustik on kirjeldatud seletuskirja lisas- olemasolevad tehnovõrgud. Tsentraalne soojavarustus toimib Luunja alevikus ja Lohkva külas. Lohkva külas on AS Anne Soojus plaanis ehitada täeindavalt soojavarustustrasse, mille asukoht on märgitud tehnovõrkude kaartidele. Lohkva külla kavandatavad korruselamud ja ärihooned planeerida kaugküttega köetavana, kui nende arvestuslik soojusvõimsuse vajadus ületab 40 kW. Luunja aleviku soojasõlmed ja trassid on vananenud ja vajavad rekonstrueerimist. Täiendavaid trasside ehitusi ja küttevõimsuse tõstmist käesolev planeering ei kavanda. Kooskõlas Kaugkütte seaduse § 5 (RT I 2003, 25, 154; 2004, 18, 131; 2006, 58, 439; 2007, 17, 80) määratakse kindlaks järgmised kaugküttepiirkonnad: Koostanud: Vahur Nõgene, Kätlin Kallas, Maris Aleksašin, Riivo Leiten 22 Kehtestatud Luunja Vallavolikogu 26.06.2008.a otsusega nr 8-1 LUUNJA VALLA ÜLDPLANEERING

1) Luunja (40 ha) 2) Lohkva (114 ha) Kaugküttepiirkonnad on kantud planeeringukaardile nr 2.

18.5. Sidevõrgud

Olulisemad olemasolevad, likvideeritavad ning planeeritavad sidevõrgud on kantud planeeringu kaardile nr 2 (ehitustingimused).

18.6. Sademevee kanalisatsioonivõrgud

Planeeritud on eraldada sademevee kogumine reoveekanalisatsioonist ja suunata see läbi õlipüüdurite jt puhastussüsteemide olemasolevatesse veekogudesse. Planeering ei lahenda olemasolevate tiheasustusalade sadevete kogumist. Nimetatu tuleb lahendada eraldi projekti või planeeringuga eelnimetatut silmas pidades. Käesoleva planeeringuga ettenähtud täiendavate tiheasustuspiirkondade detailplaneeringute koostamisel lasub kohalikul omavalitsusel kohustus nõuda detaiplaneeringu koosseisus sadevete kogumise ja ärajuhtimise planeeringut ning enne uue tiheasustuspiirkonna väljaarendamist ka vastavat ehitusprojekti.

18.7. Maaparandusvõrgud

Maaparandusobjektid on kantud kaardile nr 2 Ehitustingimused. Täiendavaid suuremaid maaparandusobjektide rajamisi käesolev planeering ette ei näe. Muutused maaparandussüsteemides ja nende töös lahendatakse detailplaneeringute koostamise käigus.

19. Puhke- ja virgestusalade määramine

Puhke- ja virgestusalade asukohad on märgitud planeeringukaardile nr 1 Maakasutus. Kavas on järgmiste suuremate puhke- ja virgestusobjektide rajamine.

TABEL nr 5 Puhke- ja virgestusalad JRk Asukoht Pindala (ha) Märkused 1 Kabina karjääri ümbrus 14 2 Kabina lastelaager ja selle 19 ümbrus 3 Luunja alevik 42

Koostanud: Vahur Nõgene, Kätlin Kallas, Maris Aleksašin, Riivo Leiten 23 Kehtestatud Luunja Vallavolikogu 26.06.2008.a otsusega nr 8-1 LUUNJA VALLA ÜLDPLANEERING

4 Lohkva 8 Mõisavahe tn ja Lohkva vahel, lubatud on paari- kolme elamu rajamine 5 Veibri 5 Uus-Veibri all 6 Kabina 10 Rekultiveeritud karjäär 7 Kavastu 6 8 Luunja park 7 9 Kavastu park 13 Koos alleedega 10 Luunja-Kavastu - Jõe äär

20. Ranna ja kalda piiranguvööndi ning ehituskeeluvööndi täpsustamine

Kalda piiranguvööndite suurendamist ega vähendamise ettepanekut käesolev planeering ei sisalda. Tuleb silmas pidada, et seaduse mõistes üleujutatavatel või kõrgastanguga alal algavad kaitsevööndid mitte veepiirist vaid alalt, kus eeldatav üleujutus lõpeb või kõrgastangu piirist. Samuti tuleb silmas pidada, et metsamaadel on ehituskeeluvööndi ulatus sama mis kalda piiranguvööndil. Piiranguvööndisse detailplaneeringu koostamisel näha ette vähemalt üks juurdepääs kallasrajale.

21. Üldiste riigikaitseliste vajaduste arvestamine ja vajaduse korral riigikaitselise otstarbega maa-alade määramine ning maakonnaplaneeringus määratud riigikaitselise otstarbega maa-alade piiride täpsustamine

Likvideeritava Tartu üksik-päästekompanii hoonestatud kinnistu. Muudatusi ei kavan- data.

22. Ettepanekute tegemine kuritegevusriskide ennetamiseks planeerimise kaudu

Detailplaneeringute koostamisel tuleb arvestada soovitusi kuritegevuse ennetamiseks ning neid töös rakendada. Seda eelkõige väljaarendatavates tiheasustsualades. Oluliseks tuleb seada: y tänavate ja hoonetevaheline hea nähtavus ja valgustatus;

Koostanud: Vahur Nõgene, Kätlin Kallas, Maris Aleksašin, Riivo Leiten 24 Kehtestatud Luunja Vallavolikogu 26.06.2008.a otsusega nr 8-1 LUUNJA VALLA ÜLDPLANEERING y konkreetsed ja selgelt eristatavad juurdepääsud ja liikumisteed, kergliikluse eristamine sõidukite liikumisest; y tagumiste juurdepääsude ja umbsoppide vältimine; y territoriaalsus (ühiskasutatava ja eraala selge eristamine ja piiramine); y hea vaade ühiskasutatavatele aladele; y erineva kasutusega alade selgepiiriline ruumiline eristamine. y Vaba aja sisustamine

Projekteerimisel ja hilisemal rajamisel ning kasutamisel tuleb lisaks eelnevale arvestada järgnevaga: y jälgitavus (videovalve); y parklate valgustatus; y eraalale piiratud juurdepääs võõrastele; y valdusele sissepääsu piiramine; y üldkasutatavate teede ja eraalade juurde viivate ühiskasutuses olevate sissepääsuteede selge eristamine; y atraktiivsed materjalid, värvid; y vastupidavate ja kvaliteetsete materjalide kasutamine (uksed, aknad, lukud, pingid, prügikastid, märgid); y atraktiivne maastikukujundus, arhitektuur, tänavamööbel ja kõnniteed; suunaviidad; y üldkasutatavate alade korrashoid.

23. Varemkehtestatud planeeringute muutmisettepanekud

Käesolev üldplaneering eelkõige täiendab ja täpsustab kehtestatud maakonnaplaneeringut ja maakonna teemaplaneeringuid. Näiteks määratakse võrreldes Tartu maakonnaplaneeringu teemaplaneeringus Tartu linna ja selle lähialade vahelised seosed määratuga enam tiheasustusega alasid, kuid see on tingitud juba koostatud detailplaneeringutega kavandatust, mis iseenesest juba sisaldasid endas nimetatud teemaplaneeringu muutmisettepanekuid. Samuti on nimetatud maakonnaplaneeringut ja ka teisi maakonna teemaplaneeringuid täpsustatud juba moodustatud kinnistute piire arvestades. Vallaelanike, kinnistuomanike ning Luunja valla huvidest lähtuvalt muudetakse pea täielikult Raadi lennuvälja üldplaneeringut, mis nägi Luunja valla osas ette rekreatsiooni funktsiooni- määrates juhtfunktsioonideks metsa- ja põllumajandusfuntsiooni. Tegelikkuses ei ole põllumajandus sel alal realiseerunud. Käesolev planeering kavandab samasse tootmistegevust ja elamuehitust. Metsamaad kuuluvad säilitamisele ning ei kuulu täisehitamisele. Üldplaneeringuga määratakse täpsemalt Luunja valla rohevõrgustiku, väärtuslike maastike ja väärtuslike põllumaade piirid, mida kajastab üldplaneeringu keskkonnatingimuste kaart (kaart nr 3).

23. Majanduslikud võimalused üldplaneeringu elluviimiseks

Põhilised majanduslikud võimalused on välja toodud Luunja valla arengukavas. Üldjuhul avalike ja üldkasutatavate maade osas finantseerib planeeringu elluviimist kohalik omavalitsus ning eramaadele kavandatu elluviimist finantseerib erasektor (välja Koostanud: Vahur Nõgene, Kätlin Kallas, Maris Aleksašin, Riivo Leiten 25 Kehtestatud Luunja Vallavolikogu 26.06.2008.a otsusega nr 8-1 LUUNJA VALLA ÜLDPLANEERING arvatud seaduses ettenähtud juhud, mil finantseerimise üleandmiseks puudub õigus). Veevarustuse ja ühiskanalisatsiooni arendustööd on kavas läbi viia Euroopa Liidu Ühtekuuluvusfondi, Eesti riigi ja omavalitsuste poolt rahastatava Emajõe-Võhandu veemajanduse arendamise projekti raames. Tööde projekteerimisega tegeleb Luunja vallas OÜ Veeprojekt.

24. Kavandatava ruumilise arenguga kaasneda võivate majanduslike, sotsiaalsete ja kultuuriliste mõjude ning looduskeskkonnale avalduvate mõjude hindamine ning selle alusel säästva ja tasakaalustatud ruumilise arengu tingimuste seadmine

Eeldatav areng, selle hindamine ja seatavad tingimused: 1) Luunja valla linnalähedase ala planeeringukohane tiheasutamine (u 1021 ha, ehk u 7,7% kogu valla maafondist), kvaliteetse elukeskkonna loomine, kus ei puudu pargid, vaba aja veetmise paigad, mänguväljakud, looduslikult kaunid paigad ning hea infrastruktuur, kõik see toob eeldatavalt kaasa elanikkonna kasvu. Elamumaade osakaal vallas tervikuna suureneb eeldatavalt kuni 6,3 protsendini kogu maafondist (833 ha, momendil 337 ha). Prognoositav on elanike arvu kahekordistumine (~5200 el), seda eelkõige rände tulemusena muudest piirkondadest. Luunja KK, milles õpib keskmiselt 340 õpilast, neist 207 Luunja vallast võib sattuda olukorda, kus on vajadus võtta vastu 550 õpilast, sedagi tingimusel, et naabervaldadest Luunja vallas õppivate laste arv ei suurene. Siiski ei paikne Luunja Keskkool logistiliselt valla rahvastiku suhtes kõige sobivamas kohas, kuna eeldatavalt kasvab elanike arv just linnalähedase ala arvelt, kust eelistatakse käia linnas koolis, seda veel eriti linnaga ühendava korraliku transpordiühenduse tekkimisel. Mõningane laste arvu tõus võib oodata ees ka Luunja lasteaeda Midrimaa, kus käesolevaga on hoida u 40 last. Siin on aga samuti seos linnaga ilmne, kus enamus vanemaid sõidab tööle linna ja seetõttu pole laste toomine Luunjasse kuigi mõttekas. Samas on olemas vajadus lasteaia rajamiseks Lohkva külla, mille vajalikkuse kohta koostatakse käesoleval ajal vastavat uurimistööd. Elanike kasv toob kaasa ka ressurside nagu vesi, gaas, elekter jms tarbimise suurenemise. Vältida stiihilist tehnovõrkude arendamist. Eluterve keskkonna loomisel lasub kohalikul omavalitsusel kohustus mitte anda ehituslubasid uusehituste rajamiseks enne vastavate tehnovõrkude (eelkõige kanalisatsioon) väljaehitamist. Samuti vältida reovete immutamist tiheasustuses ning detailpaneeringu koostamise kohustusega aladel. 2) Prognoositav täiendava tööstuse ja äride tekkimine Luunja valda, eelkõige kasutusest välja langenud endiste põllumajandushoonete ja endise Raadi lennuvälja territooriumile. Arvestatud on tootmismaade kasv 1,2 protsendini üldisest maafondist ( u 170 ha, momendil 0,5%) ja ärimaade kasv kuni 0,2 protsendini valla üldpindalast. Tööstuse ja ärivajaduste ressurside tarbimist on raske ette prognoosida, kuna see sõltub konkreetse tegevusvaldkonna vajadustest. Momendil ei ole ka teada, mis liiki ettevõtteid Luunja valda juurde rajatakse. Ärijuhtfunktsiooniga maade hulk suureneb suuresti turismile suunatud ettevõtmistest. Keskkonnale ohtlike tööstushoonete rajamise korral on kohustuslik viia läbi keskkonnamõju hindamine seadusega ettenähtud korras. Kabina piirkonda on tekkimas laialdane puhkemajanduslik äritegevus. 2)Planeeritud kohustusliku hajaasustusega alal säilitatakse traditsiooniline

Koostanud: Vahur Nõgene, Kätlin Kallas, Maris Aleksašin, Riivo Leiten 26 Kehtestatud Luunja Vallavolikogu 26.06.2008.a otsusega nr 8-1 LUUNJA VALLA ÜLDPLANEERING hoonestuslaad ja pigem nähakse ette looduskeskkonnale avalduva mõju vähenemist tänapäevaste puhastite jms kasutusele võtmisega. 2) Arvestades üleüldist Tartu linna lähedase ala metsamaa vähesust on olemasolevate metsamaade raadamine tiheasustusega aladel ning detailplaneeringu koostamise kohustusega aladel oluliselt piiratud. Samuti on piiratud tegevust väärtuslikel põllumaadel. See peab kaasa tooma maa majandusliku kasutamise ja vähendama mõju looduskeskkonnale. 3) Maastikuanalüüsist lähtudes järgida avatud ja suletud maastike asukohti ja hoida ilusad kaugelevaated avatuna. Piirata tegevust väärtuslikel maastikel ja rohevõrgustiku aladel. Nimetatud tingimused peavad tagama olulise looduskoosluse säilimise ja paremaks muutumise. 4) Väärtustada ja võimendada Luunja valla brände luues uusi puiesteid, parke, ratsutamisvõimalusi, terviseradasid, jõepraame, iluaedasid ja dendroparke. Kõik eelnimetatu iseloomustab traditsiooniliselt Luunja valda ja selle võimendamine üksnes toetab Luunja valla brändi. 5) “Emajõe jõeriigi” projekti realiseerimine. Lisab Luunja vallale juurde atraktiivsust.

25. Planeeringu rakendamine

Planeeringu elluviimine sõltub suurel määral kohalikust omavalitsusest, kuna üldplaneeringuga kavandatu elluviimiseks on oluline tagada kontroll üldplaneeringu täitmise üle. Planeeringu rakendumisel on oluline valla territooriumi ruumilise kujundamise nõuetest kinnipidamine konkreetse maakasutuse ja ehitustegevuse organiseerimisel samuti ka Luunja valla arengukava ja üldplaneeringu ühitamine ning elluviimise finantseerimisvõimalused. Planeeringu paremaks rakendamiseks on tarvilik osade maade munitsipaalomandisse vormistamine. Seda eelkõige sotsiaal- ja üldmaade ning valla liiklusmaade osas, mõnel puhul ka puhkemajandusliku ettevõtluse ehk vastava ärimaa osas. Vastavad alad üldplaneeringu maakasutuskaardil on määratud valla maakasutusse, väljaarvatud juhul kui kohalik omavalitsus ise ei otsusta teisiti. Vastavate maade munitsipaalomandisse taotlemine toimub sedusega ettenähtud korras. Eraomandi üldplaneeringu mõttele vastav kujundamine finantseeritakse eraisikute poolt kohaliku omavalitsuse poolt väljastatavate tingimuste alusel.

26. Üldplaneeringu kaardid

1. Maakasutus 2. Ehitustingimused 3. Keskkonnatingimused 4. Tehnovõrgud Luunja valla keskustes 5. Liikluskorraldus

27. Üldplaneeringu lisade loetelu

1. Seletuskirja lisa (Olemasoleva olukorra andmed) 2. Üldplaneeringu lisa (Koostöö planeeringu koostamisel, kooskõlastused, avalik väljapanek ja selle tulemused, otsused) Koostanud: Vahur Nõgene, Kätlin Kallas, Maris Aleksašin, Riivo Leiten 27 Kehtestatud Luunja Vallavolikogu 26.06.2008.a otsusega nr 8-1 LUUNJA VALLA ÜLDPLANEERING

Koostanud: Vahur Nõgene, Kätlin Kallas, Maris Aleksašin, Riivo Leiten 28 Kehtestatud Luunja Vallavolikogu 26.06.2008.a otsusega nr 8-1