Luunja Valla Üldplaneering Seletuskiri

Total Page:16

File Type:pdf, Size:1020Kb

Luunja Valla Üldplaneering Seletuskiri LUUNJA VALLA ÜLDPLANEERING Luunja Vallavalitsus Luunja valla Üldplaneering seletuskiri Koostaja: oü gepa maa- ja ehituskorraldus Tel 7333375, www.gepa.ee Tartu 2004-2008 Sisukord I Sissejuhatus ............................................................................................................................5 1. Eessõna ...............................................................................................................................5 II Üldplaneeringu lahend.........................................................................................................7 2. Luunja valla ruumilise arengu põhimõtete kujundamine ...................................................7 3. Maareformi seaduse tähenduses tiheasustusega alade määramine ja seal seatavad maakasutus- ja ehitustingimused............................................................................................8 Koostanud: Vahur Nõgene, Kätlin Kallas, Maris Aleksašin, Riivo Leiten 3 Kehtestatud Luunja Vallavolikogu 26.06.2008.a otsusega nr 8-1 LUUNJA VALLA ÜLDPLANEERING TABEL nr 2 Tiheasustusega piirkonnad................................................................... 8 4. Detailplaneeringu koostamise kohustusega alade määramine.......................................... 11 Tabel nr 3 Detailplaneeringu kohustusega alad...................................................... 11 5. Detailplaneeringute koostamise juhud.............................................................................14 6. Maakasutus- ja ehitustingimused metsamaal ..................................................................14 7. Säilitatavad hajaasustusega alad.......................................................................................14 8. Miljööväärtuslikud alad...................................................................................................15 10. Väärtuslikud põllumaad..................................................................................................16 Tabel nr 4 Säilitamisele kuuluvad põllumajandusmaad .......................................................16 11.Rohelise võrgustiku toimimist tagavate tingimuste seadmine.........................................17 12. Väärtuslike maastike säilimist tagavad kasutustingimused............................................18 13. Keskkonnaseire...............................................................................................................18 14. Teede ja tänavate, raudteede, sadamate ja lennuväljade asukoha ning liikluskorralduse üldiste põhimõtete määramine..................................................................19 15. Ühistransport ..................................................................................................................20 16. Veeteed, liiklus veeteedel...............................................................................................20 17. Muu liiklus......................................................................................................................21 18. Põhiliste tehnovõrkude trasside ja tehnorajatiste asukoha määramine...........................21 18.1. Elektrivarustus.............................................................................................................21 18.2. Gaasivarustus...............................................................................................................21 18.3. Veevarustus, ühiskanalisatsioon ja puhastid................................................................22 18.4. Tsentraalne soojavarustus ............................................................................................22 18.5. Sidevõrgud...................................................................................................................23 18.6. Sademevee kanalisatsioonivõrgud...............................................................................23 18.7. Maaparandusvõrgud ....................................................................................................23 19. Puhke- ja virgestusalade määramine ..............................................................................23 TABEL nr 5 Puhke- ja virgestusalad ..................................................................... 23 20. Ranna ja kalda piiranguvööndi ning ehituskeeluvööndi täpsustamine...........................24 21. Üldiste riigikaitseliste vajaduste arvestamine ja vajaduse korral riigikaitselise otstarbega maa-alade määramine ning maakonnaplaneeringus määratud riigikaitselise otstarbega maa-alade piiride täpsustamine...........................................................................24 22. Ettepanekute tegemine kuritegevusriskide ennetamiseks planeerimise kaudu ..............24 23. Varemkehtestatud planeeringute muutmisettepanekud...................................................25 23. Majanduslikud võimalused üldplaneeringu elluviimiseks .............................................25 24. Kavandatava ruumilise arenguga kaasneda võivate majanduslike, sotsiaalsete ja kultuuriliste mõjude ning looduskeskkonnale avalduvate mõjude hindamine ning selle alusel säästva ja tasakaalustatud ruumilise arengu tingimuste seadmine.....................26 25. Planeeringu rakendamine ...............................................................................................27 26. Üldplaneeringu kaardid ..................................................................................................27 27. Üldplaneeringu lisade loetelu .........................................................................................27 Koostanud: Vahur Nõgene, Kätlin Kallas, Maris Aleksašin, Riivo Leiten 4 Kehtestatud Luunja Vallavolikogu 26.06.2008.a otsusega nr 8-1 LUUNJA VALLA ÜLDPLANEERING I Sissejuhatus 1. Eessõna Üldplaneeringu koostamise eesmärk on muuta Luunja valla areng juhuslikult toimuvate muutuste kogumist sihipäraselt toimuvaks muutuste reaks. Planeering on Luunja valla arengu suunamise vahendiks. Tiheasustatud aladel ja detailplaneeringu kohustusega aladel on kehtestatud üldplaneering aluseks detailplaneeringutele. Ülejäänud maa osas lähtuvad üldplaneeringust projekteerimistingimused ja sellest lähtuvalt ka maakorraldus. Valla üldplaneeringu koostamine lubab määrata valla arengupõhimõtted ning sätestada konkreetsed ehitustingimused nii haja- kui ka tiheasustusaladele. Üld- planeeringus tuuakse välja ka ehitustegevusega mitteseonduvad maakasutustingimused, mis reguleerivad põllu- ja metsamajandusega tegelemist või sätestavad muid kindlaid reegleid. Üldplaneeringu koostamise käigus selgitati välja valdkonniti ja piirkonniti probleemid ning küsimused, mis vajasid tähelepanu ja lahendamist edasise planeerimise protsessis. Üldeesmärgid: • kohaliku identiteedi toetamine, • paikkonnale (ainu)omaste maastike (sh kultuurmaastike) säilitamine; • asulate ajaloolise ja kultuuriväärtusliku miljöö säilitamine; • asulate atraktiivsuse tõstmine; • asulate või piirkondade spetsialiseerumine, nii et mõnel kitsamal alal suudetaks pakkuda sama head ettevõtluskeskkonda (tööjõud, teenused, koolitus- ja arendustegevus, spetsiifilised tootmispinnad, piirkonnale omaste loodusvarade kasutuselevõtt) kui suurimates keskustes (s.t. innovaatiliste ettevõtluse inkubatsioonikeskuste loomine); • üksteist funktsionaalselt täiendavate asulate võrgu kujundamise (nii oma vallas kui ka kogu paikkonnas koostöös naaberomavalitsustega), tagades nende vahel kiire ja sagedase transpordivõimaluse; • tänapäevaste elamupiirkondade loomine; • maa-asulates suvitajate ja linnas osaajatööl käijate osakaalu suurenemise soodustamine (näiteks infrastruktuuri ja igapäevaste liikumisvõimaluste parandamise kaudu); • hea infoleviku ja infotehnoloogia kasutusvõimaluste tagamine; • rahvusvaheliste asutuste, ettevõtete ning organisatsioonide kohapeal toimimiseks eelduste loomine ja rahvusvaheliste ürituste korraldamine; • ainulaadses ja perspektiivses ainevaldkonnas hariduse andmise võimaluse loomine; • turismi, raviturismi, spordi või puhkusevõimaluste loomine jne. Eesmärkide valikul on vaagitud neid toetavaid või neid takistavaid asjaolusid ning seda juhinduvalt keskkonna säilitamise ja säästva kasutamise põhimõtetest. Üldplaneeringus on määratud valla territooriumi arengusuunad, prioriteedid ja nihked lähima 15-20 a perspektiivis. Seejuures on suunatud arengut raamidesse, mis avaldaks võimalikult väikest mõju keskkonnale, aitaks kaasa piirkonna korrastatusele ning ei kahjustaks rohelise võrgustiku tuumalasid. Arengustrateegia elluviimise, keskkonna ja maakasutuse korrastamise ning selleks vajalike otsuste langetamise kiirendamise eesmärgil suunatakse ehitustegevust ja maakasutust. Selleks seatakse maakasutus- ja ehitustingimusi. Koostanud: Vahur Nõgene, Kätlin Kallas, Maris Aleksašin, Riivo Leiten 5 Kehtestatud Luunja Vallavolikogu 26.06.2008.a otsusega nr 8-1 LUUNJA VALLA ÜLDPLANEERING Käesolevat planeeringut koostas OÜ Gepa Maa- ja Ehituskorraldus Vahur Nõgene juhtimisel koostöös Luunja Vallavalitsuse ning Luunja Vallavolikogu planeeringukomisjoniga, mille koosseisu kuulusid Heino Saar, Aare Songe, Palbo Vernik, Peeter Kollom, Tamur Tensing ja Neeme Kaurov. Samuti kaasati planeeringu koostamisse vallavolikogu planeeromis- ja keskkonnakomisjon: esimees Juhan Uri, liikmed Kalev Kullamaa, Aarne Kiholane ja Karin Raid. Planeeringut koostati vahemikus september 2004 – jaanuar 2008.a. Planeerimisdokumendile koostati strateegilise keskkonnamõjude hindamine OÜ Alkranel poolt Alar Noorvee eestvedamisel. Üldplaneeringu aktuaalsuse säilitamiseks peab kehtivat planeeringut üle vaatama iga uus kogunev volikogu kuue kuu jooksul
Recommended publications
  • Lisa Luunja Vallavolikogu 29.01.2015 Määrusele Nr 4
    Lisa Luunja vallavolikogu 29.01.2015 määrusele nr 4 LUUNJA VALLA ARENGUKAVA 2015 - 2022 LUUNJA, 2015 SISUKORD EESSÕNA 5 1. SISSEJUHATUS 5 1.1. Arengukava koostamise eesmärgid 5 1.2. Arengukava koostamise lähtealused ja põhimõtted 6 2. VALLA ÜLDISELOOMUSTUS 6 2.1. Asukoht 6 2.2. Ajalooline kujunemine 6 2.3. Looduskeskkond 7 2.4. Rahvastik, asustus ja keskused 8 3. ARENGUKAVA EESMÄRGID JA ARENGUVISIOON 8 3.1. Üldised strateegilised eesmärgid 9 3.2. Visioon 2022 9 3.3. Missioon 9 4. PLANEERIMINE JA EHITUSTEGEVUS 9 4.1. Ülevaade olukorrast 9 4.2. Eesmärgid 10 4.3. Tegevused 11 5. KESKKONNAKAITSE 11 5.1. Ülevaade olukorrast 11 5.2. Eesmärgid 12 5.3. Tegevused 13 6. MAJANDUS 13 6.1. Energia ja soojamajandus 13 6.1.1. Ülevaade olukorrast 13 6.1.2. Eesmärgid 14 6.1.3. Tegevused 14 6.2. Veevarustus ja kanalisatsioon 14 6.2.1. Ülevaade olukorrast 14 6.2.2. Eesmärgid 14 6.2.3. Tegevused 14 6.3. Teed ja transport 15 6.3.1. Ülevaade olukorrast 15 6.3.2. Eesmärgid 15 6.3.3. Tegevused 15 6.4. Elamu- ja kommunaalmajandus 16 6.4.1. Ülevaade olukorrast 16 6.4.2. Eesmärgid 16 6.4.3. Tegevused 16 6.5. Haljastus ja heakord 17 6.5.1. Ülevaade olukorrast 17 6.5.2. Eesmärgid 17 6.5.3. Tegevused 17 2 7. ETTEVÕTLUS 17 7.1. Ülevaade olukorrast 17 7.2. Eesmärgid 18 7.3. Tegevused 18 8. TURISM JA PUHKEMAJANDUS 19 8.1. Ülevaade olukorrast 19 8.2 Eesmärgid 20 8.3.
    [Show full text]
  • Lisa Luunja Vallavolikogu 27
    Lisa Luunja vallavolikogu 20.12.2018 määrusele nr 64 LUUNJA VALLA ARENGUKAVA 2019 - 2027 LUUNJA 2018 Sisukord EESSÕNA ...................................................................................................................................... 5 1. SISSEJUHATUS ...................................................................................................................... 6 1.1. Arengukava koostamise eesmärgid ................................................................................ 6 1.2. Arengukava koostamise lähtealused ja põhimõtted ........................................................ 6 2. VALLA ÜLDISELOOMUSTUS ................................................................................................... 7 2.1. Asukoht ......................................................................................................................... 7 2.2. Ajalooline kujunemine ................................................................................................... 7 2.3. Looduskeskkond ............................................................................................................ 8 2.4. Rahvastik, asustus ja keskused ....................................................................................... 9 3. ARENGU EESMÄRGID JA ARENGUVISIOON .......................................................................... 10 3.1. Üldised strateegilised eesmärgid .................................................................................. 10 3.2. Visioon 2022 ...............................................................................................................
    [Show full text]
  • Luunja Valla Üldplaneering ÜLDPLANEEINGU SELETUSKIRJA
    LUUNJA VALLA ÜLDPLANEERING Luunja Vallavalitsus Luunja valla Üldplaneering ÜLDPLANEEINGU SELETUSKIRJA LISA Koostajad: OÜ Gepa maa- ja ehituskorraldus Tel 7333375 www.gepa.ee Luunja Vallavalitsus Tel 7417319 www.luunja.ee Tartu 2005-2008 Sisukord I Andmed planeeringuala kohta..............................................................................................6 1. Asend ..................................................................................................................................6 Joonis 1 Luunja valla asend...................................................................................... 6 2. Valla asustusüksused ja elanikkond....................................................................................7 Koostanud: Vahur Nõgene, Kätlin Kallas, Maris Aleksašin, Riivo Leiten 3 LUUNJA VALLA ÜLDPLANEERING Foto 1 Luunja alevik................................................................................................. 7 Joonis 2 Luunja valla asustusüksused ..................................................................... 7 TABEL 1 Luunja valla elanikkond asustusüksuste lõikes........................................ 8 TABEL 2 Luunja valla elanikkonna ealine läbilõige................................................ 9 Tabel 3 Elanike ränne ............................................................................................. 10 3. Varemkehtestatud planeeringud........................................................................................10 FOTO 2 Veibri uuselamurajoonid .........................................................................
    [Show full text]
  • Lisa (Majandus- Ja Taristuministri 09.04.2021 Määruse Nr 14 Sõnastuses)
    Majandus- ja taristuministri 25.06.2015. a määrus nr 72 „Riigiteede liigid ja riigiteede nimekiri” Lisa (majandus- ja taristuministri 09.04.2021 määruse nr 14 sõnastuses) RIIGITEEDE LIIGID JA RIIGITEEDE NIMEKIRI Terviktee Riigitee asukoha kirjeldus tervikteel Tee nr Nimi (E–tee nr) 1 2 3 1. Põhimaanteed Tallinna linnas (asustusüksus, Lasnamäe linnaosa) Väo tänava ristmikust kuni Narva 1 (E20) Tallinn–Narva linna (asustusüksus) läänepoolse piirini; Narva piiripunkti idapoolsest pääslast kuni Vene Föderatsiooni piirini Narva jõe sillal Tallinna linna (asustusüksus, Kesklinna 2 (E263) Tallinn–Tartu–Võru–Luhamaa linnaosa) lõunapiirilt kuni tee lõpuni ristmikul riigiteega 7 Napi külas Tee algusest ristmikul riigiteega1 kuni ringristmikuni riigiteega 13213 Jõhvi linna (asustusüksus) läänepoolsel piiril; Jõhvi linnas (asustusüksus) ringristmikust Veski ja Uue tänavatega kuni ringristmikuni Pargi tänava ja Puru teega; Jõhvi linna 3 (E264) Jõhvi–Tartu–Valga (asustusüksus) lõunapiirilt kuni Tartu linna (asustusüksus) põhjapiirini ristmikul Kvissentali teega; Tartu linnas (asustusüksus) liiklussõlmest riigiteega 2 kuni tee lõpuni riigipiiril Läti Vabariigiga Valga linnas Tallinna linna (asustusüksus, Nõmme linnaosa) läänepoolselt piirilt Pääsküla jõe 4 (E67) Tallinn–Pärnu–Ikla sillal kuni tee lõpuni riigipiiril Läti Vabariigiga Ikla külas Pärnu linna (asustusüksus) idapoolselt piirilt 5 Pärnu–Rakvere–Sõmeru kuni tee lõpuni ristmikul riigiteega 1 Sõmeru alevikus Valga linna (asustusüksus) lääneosas Ränioja 6 Valga–Uulu truubilt kuni tee lõpuni ristmikul
    [Show full text]
  • Luunja Valla Ühisveevärgi Ja -Kanalisatsiooni Arendamise Kava
    1 LUUNJA VALLA ÜHISVEEVÄRGI JA -KANALISATSIOONI ARENDAMISE KAVA 2007-2018 2 1.Sissejuhatus Luunja valla ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni arendamise kava eesmärgiks on ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni plaanipärase arengu tagamine lähtuvalt seadustest, nõudmistest ja vajadustest. Ühisveevärk ja –kanalisatsioon on ehitiste ja seadmete süsteem, mille kaudu toimub kinnistute veega varustamine või reovee ärajuhtimine ning mis on vee-ettevõtja hallatav või teenindab vähemalt 50 elanikku. Ühisveevärgi ja –kanalisatsioonina käsitatakse ühisveevärki või ühiskanalisatsiooni eraldi või mõlemat üheskoos. Ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni seaduse kohaselt arendatakse ühisveevärki ja - kanalisatsiooni kohaliku omavalitsuse volikogus kinnitatud ja 12 aastaks koostatud arendamise kava alusel. Kava vaadatakse üle vähemalt kord nelja aasta tagant ja vajaduse korral seda korrigeeritakse. Seejuures tuleb kava täiendada nii, et käsitletava perioodi pikkus oleks taas vähemalt 12 aastat, ning ülevaadatud kava uuesti kinnitada. Ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni arengukava tuleb enne kinnitamist kooskõlastada maakonna keskkonnateenistuse ja tervisekaitsetalitusega. Arengukava peab olema kooskõlas alamvesikonna veemajanduskavaga. Ühisveevärgi ja –kanalisatsiooniga kaetaval alal peab ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni omanik või valdaja seda arendama selliselt, et oleks võimalik tagada kõigi sellel alal olevate kinnistute veega varustamine ühisveevärgist ning kinnistutelt reovee ärajuhtimine ühiskanalisatsiooni. 2.Seadusandlik taust Ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni
    [Show full text]
  • Liiklusloenduse Tulemused 2007. Aastal
    Liiklusloenduse tulemused 2007. aastal AS Teede Tehnokeskus 2008 MAANTEEAMET Tallinn 2008 AS TEEDE TEHNOKESKUS PMS GRUPP & LIIKLUSUURINGUD JA TEEILMAJAAMAD LIIKLUSLOENDUSE TULEMUSED 2007. AASTAL Tööde teostajad: Tiit Kaal, PMS-grupi projektijuht Stanislav Metlitski Osakonna juhataja Veiko Tikas PMS-grupi peaspetsialist Maret Jentson PMS-grupi peaspetsialist Egon Horg, PMS-grupi peaspetsialist Luule Kaal Osakonna juhataja Tallinn 2008 Liiklusloendus 2007 aastal SISUKORD SISSEJUHATUS ……………………………………………………………………..….. 3 LÜHENDITE SELGITUSED ……………………………………………………...…..… 5 MAJANDUS 2007. aastal …...………………………………………...………………... 6 Mootorikütus ………………………………………………………………………. 8 Sõidukid ja juhiload ……………………………………………………………….. 9 ILMASTIK 2007. aastal …..…………………………………………………………..…. 12 Õhutemperatuur ............................................................................................. 12 Sademed ........................................................................................................ 13 LIIKLUSLOENDUSSEADMETE KIRJELDUS ….…………………………………..… 14 Pikaajaline liiklusloendus …………………………..…………………………….. 14 Lühiajaline liiklusloendus …………………………..…………………………….. 15 LOENDUSSEADMETE JA VOOLIKUTE PAIGALDUSSKEEMIDE VÕRDLUS ….. 17 Liiklusloendurite võrdlus …………………………………………………………. 17 Voolikute paigaldusskeemi võrdlus ……………………………………………... 20 LIIKLUSLOENDUSANDMETE TEISENDAMINE AKÖL-ks ……………………….... 22 LIIKLUSLOENDUS 2007. aastal …..………………………………………………..…. 24 Liiklussagedus püsiloenduspunktides …………………………………..…..... 24 Liiklussagedus põhimaanteedel ……………………………………………….
    [Show full text]
  • Kasutatud Allikad
    809 KASUTATUD ALLIKAD Aabrams 2013 = Aabrams, Vahur. Vinne õigõusu ristinimeq ja näide seto vastõq. — Raasakõisi Setomaalt. Hurda Jakobi silmi läbi aastagil 1903 ja 1886. Hagu, P. & Aabrams, V. (koost.) Seto Kirävara 6. Seto Instituut, Eesti Kir- jandusmuuseum. [Värska–Tartu] 2013, lk 231–256. Aben 1966 = Aben, Karl. Läti-eesti sõnaraamat. Valgus, Tallinn 1966. Academic = Словари и энциклопедии на Академике. Академик 2000–2015. http://dic.academic.ru/. Ageeva 1989 = Агеева, Р. А. Гидронимия Русского Северо-Запада как источник культурно-исторической информации. Наука, Москва 1989. Ageeva 2004 = Агеева, Р. А. Гидронимия Русского Северо-Запада как источник культурно-исторической информации. Издание второе, исправленное. Едиториал УРСС, Москва 2004. Ahven 1966 = Ahven, Heino. Härgla või Härküla? — Ühistöö 04.08.1966. Aikio 2000 = Aikio, Ante. Suomen kauka. — Virittäjä 2000, lk 612–613. Aitsam 2006 = Aitsam, Mihkel. Vigala kihelkonna ajalugu. [Väljaandja Vigala Vallavalitsus ja Volikogu.] s. l. 2006. Alasti maailm 2002 = Alasti maailm: Kolga lahe saared. Toimetajad Tiina Peil, Urve Ratas, Eva Nilson. Tallinna Raamatutrükikoda 2002. Alekseeva 2007 = Алексеева, О. А. Рыболовецкий промысел в Псковском крае в XVIII в. — Вестник Псковского государственного педагогического университета. Серия: Социально-гуманитарные и психолого-педаго- гические науки, № 1. Псков 2007, 42–53. http://histfishing.ru/component/content/article/1-fishfauna/315- alekseeva-oa-ryboloveczkij-promysel-v-pskovskom-krae-v-xviii-v (Vaadatud 02.11.2015) Almquist 1917–1922 = Den civila lokalförvaltningen i Sverige 1523–1630. Med särskild hänsyn till den kamerala indelningen av Joh. Ax. Almquist. Tredje delen. Tabeller och bilagor. Stockholm 1917–1922. Aluve 1993 = Aluve, Kalvi. Eesti keskaegsed linnused. Valgus, Tallinn 1993. Alvre 1963 = Alvre, Paul. Kuidas on tekkinud vere-lõpulised kohanimed.
    [Show full text]
  • Bussitransport
    Kantides olemasolevad teenused Tartumaa kantide tüübid Rahvaarvu prognoos 2015. a. kanditi Kallaste ümbruse kant Kallaste ümbruse kant Kallaste ümbruse kant Kokora kant lasteaed eripärane kant 4 - 50 Kokora kant algkool linna lähiümbrus Kokora kant 51 - 100 põhikool linnalähedane kant Alatskivi kant 101 - 500 keskkool/gümnaasium Alatskivi kant Alatskivi kant Välgi kant Välgi kant Välgi kant perearsti vastuvõtt linnalähedane keskuskant 501 - 1000 apteek maaline kant raamatukogu üle 1000 Peipsiääre kant Peipsiääre kant Vara kant Äksi kant maaline keskuskant Vedu kant avalik intrnetipunkt Äksi kant Äksi kant Peipsiääre kant Vara kant Vedu kant Vara kant Kärkna kant päevakeskus ääremaaline kant Vedu kant kogukonnakeskus Koosa kant Koosa kant Koosa kant Kärkna kant Lähte kant Kärkna kant Lähte kant Lähte kant Laeva kant spordirajatis Laeva kant Laeva kant Kärevere kant Tammistu kant Kõrveküla kant Tammistu kant kauplus Tammistu kant Vahi kant Praaga kant Kärevere kant Vorbuse kant pangateenus Kõrveküla kant Praaga kant Kärevere kant Kõrveküla kant Vahi kant Vahi kant Praaga kant Palupõhja kant postiteenus Vorbuse kant Vorbuse kant Meerapalu kant Kavastu kant Ilmatsalu kant Luunja kant Palupõhja kant Palupõhja kant Kavastu kant Kavastu kant Luunja kant Piirissaare kant Märja kant Ilmatsalu kant Luunja kant Piirissaare kant Mäksa kant Võõpste kant Meerapalu kant Ilmatsalu kant Meerapalu kant Lohkva kant Piirissaare kant Märja kant Haage kant Lohkva kant Märja kant Mäksa kant Võõpste kant Lohkva kant Mäksa kant Võõpste kant Ulila kant Märja kant
    [Show full text]
  • 3.4. Kandipõhine Sotsiaalsete Teenuste Kirjeldus, Probleemid Ja Lahendused
    Teenuste kättesaadavus ja selle parandamine kanditi 1 3.4. Kandipõhine sotsiaalsete teenuste kirjeldus, probleemid ja lahendused ALATSKIVI VALD Vald moodustab ühe osa terviklikust Peipsiveere piirkonnast Tartumaal. Piisav kaugus Tartust ja Peipsiveere piirkonna kesksel positsioonil asumine annab vajaduse ja eelduse luua Alatskivist alevikust juhtiv III tasandi teeninduskeskus. Soodustav asjaolu on ka turismipotentsiaali olemasolu ja turismipiirkonna tsentriks olemine. Vallavalitsusel on oma buss (.... kohta). Valla transpordiga tuuakse inimesi Alatskivile kaks korda nädalas Ninalt ja üks kord nädalas mujalt. Üks kord kuus viiakse pensionärid Tartusse. Eripärases Nina külas on oma raamatukogu ja internetipunkt – seda küla (üle 100 inimese) võiks käsitleda ka osakandina Alatskivi vallas, mis tähendab et osa teenuseid peaks seal ka edaspidi olema. Väljaspool valda töötab ligikaudu 75 % valla töötajatest. Alatskivi kant Liik: maaline keskuskant Asulad: Alatskivi alevik, Nina, Rootsivere, Alasoo, Kõdesi, Vintsu, Orgemäe, Päiksi, Peatskivi, Toruküla, Lahepera, Lahe, Rupsi, Naelavere, Padakõrve, Virtsu Kaugus järgmise tasandi keskustest: (kohalik, piirkondlik, maakondlik): 0 km, 0 km, 40 km Üldine taust: Keskuseks on vallakeskus Alatskivi alevik, kus on praktiliselt kõik teenused olemas ja hästi kättesaadavad. Rahvaarvu hinnang 2010: 1118, sh. 2 – 6-aastaseid 63, 7-aastaseid 11, 13-aastaseid 10, 7 – 15-aastased 102, 16 – 18-aastaseid 48 Rahvaarvu trend: stabiilne, sama Probleemne teenus ja selle lahendus: 1. Pangateenus asub kaugel, Kallastel ja pangabuss liigub harva Lahendus – pangaautomaadi paigaldamine Alatskivi asula keskusesse (poe juurde), mis teenindaks kogu piirkonda (5 omavalitsust). 2. Seltsimajana kasutatava Alatskivi lossi seisund on halb ja looduskooli hoonet saab kasutada sesoonselt. Lahenduseks on endise mõisaansambli mõne hoone rekonstrueerimine aastaringseks seltsimajaks/kultuurimajaks. 3. Kaasaegse päevakeskuse puudumine. Lahendus – selle loomine uue hooldusravihaigla juurde. 4. Apteegi piiratud lahtiolekuaed.
    [Show full text]
  • Luunja Kool 255 Luunja Kooli Areng Ajaloosündmuste Taustal
    Luunja valla infoleht Nr 11 (286) November 2020 Luunja kool 255 Luunja vald kasvab jõudsalt, üha rohkem inimesi valib elukohaks mitmekülgse looduse ja olustikuga Luunja. Koos valla kasvuga on Luunja Kesk koolis käivate laste arv viimase seitsme-kaheksa aas- ta jooksul suurenenud enam kui kaks korda, hetkel õpib koolis 475 last. Hoolimata oma väiksusest ühen- dab Luunja vald palju erinevaid paiku ja inimesi. Omaaegsest mõisasüdamest alguse saanud ja vallale nime andnud Luunja alevik, linnaga kokku kasvanud või linnast välja kasvanud Lohkva, Kavastu vastu Emajõe suursood, korter- majad alevis ja villad Emajõe ääres – lapsed kõigist neist eripalgelistest paika- Luunja kool 255. Arendav ja loov – see on Luunja kool. Foto: Tiit Hellenurm dest käivad Luunja koolis. Erinevad on harjumused ja kodukultuurid, teinekord loomustas seda läbi siin elanud ja prae- Läbi oma kahe ja poolesaja aastase ka kodudes räägitavad keeled. gu elavate oluliste inimeste. Luunjale on mineviku vaatab Luunja Keskkool Kui kirjandusõpetaja Mika Keränen andnud tähenduse siit pärit õpetajad lootusrikkalt tulevikku. küsis oma kümnenda klassi õpilastelt, ja kirjanikud, ettevõtjad ja riigimehed. mis on nende jaoks Luunja, milline on Päris kindlasti on neid omajagu ka kooli Toomas Liivamägi Luunja vaim, siis enamik noortest ise- praeguste õpilaste hulgas. Luunja Keskkooli direktor Luunja kooli areng ajaloosündmuste taustal 1686 annab Rootsi kuningas Karl XI kaks suurt klassiruumi ja magamis- maja. Esimest korda Tartu maakonnas korralduse, mille järgi tuleb igas Eesti- ja ruumid kaugemalt tulnud õpilastele. võetakse kasutusele aine kabinettide Liivimaa kihelkonnas avada kool ja anda 1925. aastal põleb koolimaja tead mata süsteem. Loodusteaduste kabinetis on koolmeistrile äraelamiseks veerand adra- põhjustel maani maha. Koolitunde uued füüsika ja keemia katseriistad ja maad.
    [Show full text]
  • Rahvastiku Ühtlusarvutatud Sündmus- Ja Loendusstatistika
    EESTI RAHVASTIKUSTATISTIKA POPULATION STATISTICS OF ESTONIA __________________________________________ RAHVASTIKU ÜHTLUSARVUTATUD SÜNDMUS- JA LOENDUSSTATISTIKA REVIEWED POPULATION VITAL AND CENSUS STATISTICS Tartumaa 1965-1990 Kalev Katus Allan Puur Asta Põldma Kallaste Alatskivi Peipsiääre Vara Tartu Laeva TARTU Piirissaare Luunja Tähtvere Puhja Mäksa Ülenurme Võnnu Haaslava Rannu Mehikoorma Konguta Nõo Kambja Elva Rõngu Tallinn 2003 EESTI KÕRGKOOLIDEVAHELINE DEMOUURINGUTE KESKUS ESTONIAN INTERUNIVERSITY POPULATION RESEARCH CENTRE RAHVASTIKU ÜHTLUSARVUTATUD SÜNDMUS- JA LOENDUSSTATISTIKA REVIEWED POPULATION VITAL AND CENSUS STATISTICS Tartumaa 1965-1990 Kalev Katus Allan Puur Asta Põldma RU Sari C Nr 13 Tallinn 2003 © Eesti Kõrgkoolidevaheline Demouuringute Keskus Estonian Interuniversity Population Research Centre Kogumikku täiendab diskett Tartumaa rahvastikuarengut kajastavate joonisfailidega, © Eesti Kõrgkoolidevaheline Demouuringute Keskus. The issue is accompanied by the diskette with charts on demographic development of Tartumaa population, © Estonian Interuniversity Population Research Centre. ISBN 9985-820-72-X EESTI KÕRGKOOLIDEVAHELINE DEMOUURINGUTE KESKUS ESTONIAN INTERUNIVERSITY POPULATION RESEARCH CENTRE Postkast 3012, Tallinn 10504, Eesti Kogumikus esitatud arvandmed on elektroonilisel kujul Lotus- või ASCII-formaadis. Soovijail palun pöörduda Eesti Kõrgkoolidevahelise Demouuringute Keskuse poole. Data tables presented in the issue are available in Lotus or ASCII format from Estonian Interuniversity Population Research Centre.
    [Show full text]
  • Tartumaa Maakonnaplaneering 2030+
    Tartumaa maakonnaplaneering 2030+ Koostaja: Tartu Maavalitsus, Riia 15, 51010 Tartu, tel 730 5200, e-post [email protected] Algatatud 18.07.2013 Vabariigi Valitsuse korraldusega nr 337 Vastu võetud 27.01.2017 Tartu maavanema korraldusega nr 1-1/98 Tartu 2017 Tartumaa maakonnaplaneering 2030+. Versioon 27.10.2017. SISU Seletuskiri SISU ......................................................................................................................................................................... 2 Sissejuhatus .................................................................................................................................................... 4 1. Tartumaa ruumilise arengu visioon ................................................................................................ 5 2. Senise ruumilise arengu analüüsi kokkuvõte .................................................................................. 5 3. Tartu maakonna ruumilise arengu põhimõtted ja suundumused ................................................... 9 4. Toimepiirkonnad ........................................................................................................................... 12 4.1. Toimepiirkonna sisemise sidususe parandamine .................................................................... 14 4.2. Keskuste võrgustik ................................................................................................................... 15 5. Tasakaalustatud ja kestliku asustuse planeerimise põhimõtted .................................................
    [Show full text]