Projekteerimine – EEP001085 Projekteerimine – FPR000184 Ehitusprojektide ekspertiiside tegemine – EPE000324 Ehitiste ekspertiiside tegemine – EEK000394 Ehitusjuhtimine – EEJ001255 Ehitusgeodeetilised ja –geoloogilised uuringud - EEG000114 Elektritööd - TEL000717 Omanikujärelevalve – EEO001272
Töö nr 18240-0060
Tellija Vinni Vallavalitsus Tartu mnt.2, Pajusti alevik, Vinni vald, Lääne-Virumaa 46603 46202 Lääne-Virumaa Töö nimetus Vinni valla ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arendamise kava aastateks 2019-2031
Objekti asukoht Vinni vald
Staadium Arengukava
Projektijuhi nimi ja allkiri Sven Otsmaa
Kuupäev 28.03.2019
..bb
Töö nr: 18240-0060 Töö: Vinni valla ühisveevärgi- ja kanalisatsiooni arendamise kava Staadium: AK Kuupäev: 29.03.2019
SWECO Projekt AS Tel +372 674 4000 Valukoja 8 [email protected] 11415 Tallinn www.sweco.ee 2
Töö nr: 18240-0060 Töö: Vinni valla ühisveevärgi- ja kanalisatsiooni arendamise kava Staadium: AK Kuupäev: 29.03.2019
SISUKORD 1 SISSEJUHATUS ...... 9 1.1 ÜLDIST ...... 9 1.2 ÜVKA KOOSTAJA ...... 11 1.3 ARENGUKAVA TELLIJA ESINDAJAD ...... 11 1.4 VINNI VALLA ASUKOHT ...... 12 2 ALUSDOKUMENDID ...... 12 2.1 ÜLDIST. ÕIGUSAKTID. PÕHJAVEE KAITSTUS ...... 12 2.1.1 Ida-Eesti vesikonna veemajanduskava ...... 16 2.1.2 Lääne-Viru maakonnaplaneering ...... 19 2.1.3 Vinni valla üldplaneering ...... 19 2.1.4 Vinni valla arengukava ...... 21 2.1.5 Laekvere valla arengukava ...... 2.1.6 Rägavere valla arengukava ...... 2.1.7 Vinni valla kohalikud õigusaktid ...... 22 2.1.8 Vee erikasutusload ...... 22 2.1.9 Vinni valla ÜVK piirkonna varasemad veeprojektid ...... 23 2.1.10 Veekvaliteedi kontrollikavad ...... 25 2.1.11 Ülevaade kinnitatud reoveekogumisaladest ...... 27 3 SOTSIAAL-MAJANDUSLIK ÜLDISELOOMUSTUS ...... 27 3.1 ÜLDÜLEVAADE ...... 27 3.2 RAHVASTIK ...... 28 3.3 ETTEVÕTLUS ...... 30 3.4 VALLA JUHTIMINE JA EELARVE ...... 31 3.5 VEE-ETTEVÕTJA ...... 32 4 VINNI VALLA KESKKONNASEISUND ...... 32 4.1 PINNAVORMID, HÜDROGEOLOOGIA ...... 32 4.1.1 Maastik, pinnavormid ...... 32 4.1.2 Geoloogia, hüdrogeoloogia ...... 33 4.2 PINNAVEEKOGUD ...... 36 4.2.1 Vinni valla ÜVK piirkondadega seonduvate pinnaveekogumite seisund . 37 4.3 LOODUSKAITSE ...... 38 4.3.1 Looduskaitsealad ...... 38 4.3.2 Nitraaditundlik ala ...... 39 4.3.3 Hoiualad ...... 39 4.4 MAAVARAD JA NENDE KAEVANDAMINE ...... 39 4.5 SUURIMAD KESKKONNAOHU ALLIKAD ...... 40 5 ÜHISVEEVÄRGI HETKESEISUND ...... 41 5.1 TÄNASED VEEVARUSTUSPIIRKONNAD ...... 41 5.2 VEETARBIJAD, VEEVARUD, VEEVÕTT JA -MÜÜK ...... 43 5.2.1 Veetarbijad ja teenusega varustatus ...... 43 5.2.2 Põhjaveevarud ...... 43 5.2.3 Ülevaade Vinni valla veekasutusest ...... 43 5.3 VINNI VALLA ÜHISVEEVÄRGI PUURKAEVUDE TEHNILISED ANDMED ... 44 5.4 VINNI JA PAJUSTI ALEVIKE ÜHISVEEVARUSTUS JA ÜHISVEEVÄRGIRAJATISED ...... 46
SWECO Projekt AS Tel +372 674 4000 Valukoja 8 [email protected] 11415 Tallinn www.sweco.ee 3
Töö nr: 18240-0060 Töö: Vinni valla ühisveevärgi- ja kanalisatsiooni arendamise kava Staadium: AK Kuupäev: 29.03.2019
5.4.1 Vinni ja Pajusti aleviku puurkaevu- ja pumplarajatiste ülevaade ...... 46 5.4.2 Vinni ja Pajusti aleviku veeallika ja joogiveekvaliteet ...... 52 5.4.3 Vinni ja Pajusti veevõrk ja selle seisund ...... 55 5.4.4 Vinni ja Pajusti aleviku tuletõrjeveevarustus ...... 56 5.5 VIRU-JAAGUPI ALEVIKU ÜHISVEEVARUSTUS JA ÜHISVEEVÄRGIRAJATISED ...... 57 5.5.1 Viru-Jaagupi aleviku puurkaevu- ja pumplarajatiste ülevaade ...... 57 5.5.2 Viru-Jaagupi aleviku joogiveekvaliteet ...... 59 5.5.3 Viru-Jaagupi veevõrk ja selle seisund ...... 61 5.5.4 Viru-Jaagupi aleviku tuletõrjeveevarustus ...... 62 5.6 ROELA ALEVIKU ÜHISVEEVARUSTUS JA ÜHISVEEVÄRGIRAJATISED .. 62 5.6.1 Roela aleviku puurkaevu- ja pumplarajatiste ülevaade ...... 62 5.6.2 Roela aleviku veeallika ja joogiveekvaliteet ...... 65 5.6.3 Roela veevõrk ja selle seisund ...... 67 5.6.4 Roela aleviku tuletõrjeveevarustus ...... 68 5.7 LAEKVERE ALEVIKU ÜHISVEEVARUSTUS JA ÜHISVEEVÄRGIRAJATISED 68 5.7.1 Laekvere aleviku puurkaevu- ja pumplarajatiste ülevaade ...... 68 5.7.2 Laekvere aleviku veeallika ja joogiveekvaliteet ...... 71 5.7.3 Laekvere veevõrk ja selle seisund ...... 72 5.7.4 Laekvere aleviku tuletõrjeveevarustus ...... 73 5.8 TUDU ALEVIKU ÜHISVEEVARUSTUS JA ÜHISVEEVÄRGIRAJATISED .... 73 5.8.1 Tudu aleviku puurkaevu- ja pumplarajatiste ülevaade ...... 73 5.8.2 Tudu aleviku veeallika ja joogiveekvaliteet ...... 76 5.8.3 Tudu veevõrk ja selle seisund ...... 78 5.8.4 Tudu aleviku tuletõrjeveevarustus ...... 79 5.9 ULVI KÜLA ÜHISVEEVARUSTUS JA ÜHISVEEVÄRGIRAJATISED ...... 79 5.9.1 Ulvi küla puurkaevu- ja pumplarajatiste ülevaade ...... 79 5.9.2 Ulvi küla veeallika ja joogiveekvaliteet ...... 81 5.9.3 Ulvi veevõrk ja selle seisund ...... 83 5.9.4 Ulvi küla tuletõrjeveevarustus ...... 83 5.10 MUUGA KÜLA ÜHISVEEVARUSTUS JA ÜHISVEEVÄRGIRAJATISED ... 83 5.10.1 Muuga küla puurkaevu- ja pumplarajatiste ülevaade ...... 83 5.10.2 Muuga küla veeallika ja joogiveekvaliteet ...... 86 5.10.3 Muuga veevõrk ja selle seisund ...... 88 5.10.4 Muuga küla tuletõrjeveevarustus ...... 88 5.11 VETIKU KÜLA ÜHISVEEVARUSTUS JA ÜHISVEEVÄRGIRAJATISED.... 88 5.11.1 Vetiku küla puurkaevu- ja pumplarajatiste ülevaade ...... 89 5.11.2 Vetiku küla veeallika ja joogiveekvaliteet ...... 92 5.11.3 Vetiku veevõrk ja selle seisund ...... 94 5.11.4 Vetiku küla tuletõrjeveevarustus ...... 95 5.12 KÜTI KÜLA ÜHISVEEVARUSTUS JA ÜHISVEEVÄRGIRAJATISED ...... 95 5.12.1 Küti küla puurkaevu- ja pumplarajatiste ülevaade ...... 95 5.12.2 Küti küla veeallika ja joogiveekvaliteet ...... 97 5.12.3 Küti veevõrk ja selle seisund ...... 99 5.12.4 Küti küla tuletõrjeveevarustus...... 99 5.13 KADILA KÜLA ÜHISVEEVARUSTUS JA ÜHISVEEVÄRGIRAJATISED .... 99 5.13.1 Kadila küla puurkaevu- ja pumplarajatiste ülevaade ...... 99
SWECO Projekt AS Tel +372 674 4000 Valukoja 8 [email protected] 11415 Tallinn www.sweco.ee 4
Töö nr: 18240-0060 Töö: Vinni valla ühisveevärgi- ja kanalisatsiooni arendamise kava Staadium: AK Kuupäev: 29.03.2019
5.13.2 Kadila küla veeallika ja joogiveekvaliteet ...... 100 5.13.3 Kadila veevõrk ja selle seisund ...... 102 5.13.4 Kadila küla tuletõrjeveevarustus ...... 102 5.14 MOORA KÜLA ÜHISVEEVARUSTUS JA ÜHISVEEVÄRGIRAJATISED . 102 5.14.1 Moora küla puurkaevu- ja pumplarajatiste ülevaade ...... 102 5.14.2 Moora küla veeallika ja joogiveekvaliteet ...... 104 5.14.3 Moora veevõrk ja selle seisund ...... 106 5.14.4 Moora küla tuletõrjeveevarustus...... 106 5.15 KAKUMÄE KÜLA ÜHISVEEVARUSTUS JA ÜHISVEEVÄRGIRAJATISED 107 5.15.1 Kakumäe küla puurkaevu- ja pumplarajatiste ülevaade ...... 107 5.15.2 Kakumäe küla veeallika ja joogiveekvaliteet ...... 108 5.15.3 Kakumäe veevõrk ja selle seisund ...... 109 5.15.4 Kakumäe küla tuletõrjeveevarustus ...... 110 5.16 RAHKLA KÜLA ÜHISVEEVARUSTUS JA ÜHISVEEVÄRGIRAJATISED 110 5.16.1 Rahkla küla puurkaevu- ja pumplarajatiste ülevaade ...... 110 5.16.2 Rahkla küla veeallika ja joogiveekvaliteet ...... 112 5.16.3 Rahkla veevõrk ja selle seisund ...... 114 5.16.4 Rahkla küla tuletõrjeveevarustus...... 114 5.17 PAASVERE KÜLA ÜHISVEEVARUSTUS JA ÜHISVEEVÄRGIRAJATISED 114 5.17.1 Paasvere küla puurkaevu- ja pumplarajatiste ülevaade ...... 114 5.17.2 Paasvere küla veeallika ja joogiveekvaliteet ...... 116 5.17.3 Paasvere veevõrk ja selle seisund ...... 118 5.17.4 Paasvere küla tuletõrjeveevarustus ...... 119 5.18 VENEVERE KÜLA ÜHISVEEVARUSTUS JA ÜHISVEEVÄRGIRAJATISED 119 5.18.1 Venevere küla puurkaevu- ja pumplarajatiste ülevaade ...... 119 5.18.2 Venevere küla veeallika ja joogiveekvaliteet ...... 120 5.18.3 Venevere veevõrk ja selle seisund ...... 122 5.18.4 Venevere küla tuletõrjeveevarustus ...... 122 5.19 KULINA KÜLA ÜHISVEEVARUSTUS JA ÜHISVEEVÄRGIRAJATISED.. 122 5.19.1 Kulina küla puurkaevu- ja pumpla ning ühisveevärgirajatiste ülevaade . 123 5.19.2 Kulina küla veeallika ja joogiveekvaliteet ...... 124 5.20 INJU KÜLA ÜHISVEEVARUSTUS JA ÜHISVEEVÄRGIRAJATISED ...... 125 5.20.1 Inju küla puurkaevu- ja pumpla ning ühisveevärgirajatiste ülevaade ..... 125 5.20.2 Inju küla veeallika ja joogiveekvaliteet ...... 125 5.21 PIIRA KÜLA ÜHISVEEVARUSTUS ...... 126 5.21.1 Piira küla veeallika ja joogiveekvaliteet ...... 126 5.21.2 Piira veevõrk ja selle seisund ...... 129 5.21.3 Piira küla tuletõrjeveevarustus...... 129 5.22 LEPIKU KÜLA ÜHISVEEVARUSTUS JA ÜHISVEEVÄRGIRAJATISED .. 130 5.22.1 Lepiku küla puurkaevu- ja veevõrgurajatiste ülevaade ...... 130 5.22.2 Lepiku küla veeallika ja joogiveekvaliteet ...... 130 5.23 MÕDRIKU KÜLA, LÄÄNE-VIRU RAKENDUSKÕRGKOOL ...... 132 5.23.1 Ülevaade puurkaevudest ...... 132 5.23.2 Mõdriku küla Lääne-Viru Rakenduskõrgkooli joogiveekvaliteet ...... 133 5.24 KOKKUVÕTE JA ÜHISVEEVÄRGI PROBLEEMID VINNI VALLAS ...... 134
SWECO Projekt AS Tel +372 674 4000 Valukoja 8 [email protected] 11415 Tallinn www.sweco.ee 5
Töö nr: 18240-0060 Töö: Vinni valla ühisveevärgi- ja kanalisatsiooni arendamise kava Staadium: AK Kuupäev: 29.03.2019
6 ÜHISKANALISATSIOONI HETKESEISUND ...... 136 6.1 TÄNASED ÜHISKANALISATSIOONIGA VARUSTATUD PIIRKONNAD ..... 136 6.2 ÜHISKANALISATSIOONITEENUSE TARBIJAD ...... 137 6.2.1 Ühiskanalisatsiooniteenusega varustatus ...... 137 6.3 VINNI ALEVIKU ÜHISKANALISATSIOON ...... 138 6.3.1 Vinni kanalisatsioonivõrk ...... 138 6.3.2 Vinni reoveepumplad ...... 138 6.3.3 Vinni reoveepuhasti ...... 142 6.3.4 Vinni aleviku sademeveekanalisatsioon ...... 147 6.4 PAJUSTI ALEVIKU ÜHISKANALISATSIOON ...... 148 6.4.1 Pajusti kanalisatsioonivõrk ...... 148 6.4.2 Pajusti reoveepumplad ...... 148 6.5 VIRU-JAAGUPI ALEVIKU ÜHISKANALISATSIOON ...... 150 6.5.1 Viru-Jaagupi ühiskanalisatsioonivõrk ...... 150 6.5.2 Viru-Jaagupi reoveepumplad...... 151 6.5.3 Viru-Jaagupi reoveepuhasti ...... 152 6.5.4 Viru-Jaagupi sademeveesüsteemid ...... 154 6.6 ROELA ALEVIKU ÜHISKANALISATSIOON ...... 155 6.6.1 Roela kanalisatsioonivõrk ...... 155 6.6.2 Roela reoveepumplad ...... 156 6.6.3 Roela reoveepuhasti ...... 158 6.6.4 Roela sademeveesüsteemid ...... 161 6.7 LAEKVERE ALEVIKU ÜHISKANALISATSIOON ...... 162 6.7.1 Laekvere kanalisatsioonivõrk ...... 162 6.7.2 Laekvere reoveepumplad ...... 163 6.7.3 Laekvere reoveepuhasti ...... 163 6.7.4 Laekvere sademeveesüsteemid ...... 168 6.8 TUDU ALEVIKU ÜHISKANALISATSIOON ...... 168 6.8.1 Tudu kanalisatsioonivõrk ...... 168 6.8.2 Tudu reoveepumplad ...... 169 6.8.3 Tudu reoveepuhasti ...... 171 6.8.4 Tudu sademeveesüsteemid ...... 175 6.9 ULVI KÜLA ÜHISKANALISATSIOON ...... 175 6.9.1 Ulvi kanalisatsioonivõrk ...... 175 6.9.2 Ulvi reoveepumplad ...... 176 6.9.3 Ulvi reoveepuhasti ...... 178 6.9.4 Ulvi sademeveesüsteemid ...... 181 6.10 MUUGA KÜLA ÜHISKANALISATSIOON ...... 181 6.10.1 Muuga kanalisatsioonivõrk ...... 181 6.10.2 Muuga reoveepumplad ...... 182 6.10.3 Muuga sademeveesüsteemid...... 188 6.11 VETIKU KÜLA ÜHISKANALISATSIOON...... 188 6.11.1 Vetiku kanalisatsioonivõrk ...... 188 6.11.2 Vetiku reoveepumpla ...... 189 6.11.3 Vetiku reoveepuhasti ...... 189 6.11.4 Vetiku sademeveesüsteemid...... 192 6.12 MOORA KÜLA ÜHISKANALISATSIOON ...... 192 6.12.1 Moora kanalisatsioonivõrk ...... 192
SWECO Projekt AS Tel +372 674 4000 Valukoja 8 [email protected] 11415 Tallinn www.sweco.ee 6
Töö nr: 18240-0060 Töö: Vinni valla ühisveevärgi- ja kanalisatsiooni arendamise kava Staadium: AK Kuupäev: 29.03.2019
6.12.2 Moora reoveepumplad ...... 194 6.13 PIIRA KÜLA ÜHISKANALISATSIOON ...... 194 6.13.1 Piira kanalisatsioonivõrk ...... 194 6.14 KOKKUVÕTE VINNI VALLA ÜHISKANALISATSIOONI SEISUNDIST JA PROBLEEMIDEST ...... 195 7 INVESTEERINGUPROJEKTIDE EESMÄRGID JA INVESTEERINGUTE STRATEEGIA ...... 197 7.1 EESMÄRGID ...... 197 7.2 INVESTEERINGUTE STRATEEGIA ...... 198 7.2.1 Elanikkonna tervis ...... 198 7.2.2 Loodushoiualad ...... 198 7.2.3 ÜVK tegevusest tulenevate keskkonnanõuete täitmine ...... 198 7.2.4 Taskukohasus ...... 198 7.3 ALTERNATIIVIDE KIRJELDUS ...... 199 7.3.1 Vee- ja kanalisatsioonitorustikud ...... 199 7.3.2 Puurkaevpumplad ja veetöötlusseadmed ...... 199 7.3.3 Reoveepuhastite rekonstrueerimine ...... 199 7.3.4 Viru-Jaagupi ühisveevärk ja kanalisatsioon ...... 200 7.3.5 Vetiku küla veega varustamise alternatiivid ...... 205 7.3.6 Vinni reoveepuhasti rekonstrueerimine ...... 216 7.3.7 Tudu ja Ulvi reoveepuhastite rekonstrueerimine ...... 227 8 INVESTEERINGUPROGRAMM ...... 239 8.1 VEE- JA KANALISATSIOONITORUSTIKE RAJAMISE ÜLDISED NÕUDED JA METOODIKA ...... 239 8.1.1 Ühisveevärgi torustike rajamise, rekonstrueerimise üldine metoodika .. 239 8.1.2 Ühiskanalisatsioonitorustike rajamise, rekonstrueerimise üldine metoodika ...... 239 8.2 VINNI REGIONAALSE VEETÖÖTLUSJAAMA RAJAMINE ...... 240 8.2.1 Puurkaevpumpla ...... 240 8.2.2 Pumplarajatised ...... 241 8.3 VETIKU KÜLA PUURKAEVPUMPLA REKONSTRUEERIMINE ...... 245 8.3.1 Vetiku uus puurkaev ...... 246 8.3.2 Olemasoleva puurkaevu tamponeerimine ...... 247 8.4 KÜTI, KADILA, KULINA, INJU JA LEPIKU PUURKAEVPUMPLATE RAJAMINE JA/VÕI REKONSTRUEERIMINE ...... 247 8.5 VINNI, TUDU JA ULVI REOVEEPUHASTITE REKONSTRUEERIMINE ..... 247 8.5.1 Üldist ...... 247 8.5.2 Vinni reoveepuhasti rajatavad ehitised ja rajatised ...... 247 8.5.3 Reoveepuhasti tehnohoone ja tehnoloogia kirjeldus ...... 248 8.5.4 Elektripaigaldis ...... 250 8.5.5 Reoveepuhasti juurdesõidutee ja teenindusplats ...... 250 8.5.6 Reoveepuhasti piirdeaed ...... 251 8.5.7 Biotiikide rekonstrueerimine ...... 251 8.5.8 Vana reoveepuhasti lammutamine, likvideeritavad ehitised ja rajatised 251 8.6 KOKKUVÕTE VINNI VALLA INVESTEERINGUMAHTUDEST JA LIGIKAUDSEST AJAKAVAST ...... 252 9 VINNI VALLA ÜVKA FINANTSANALÜÜS ...... 313 9.1 METOODIKA ...... 313
SWECO Projekt AS Tel +372 674 4000 Valukoja 8 [email protected] 11415 Tallinn www.sweco.ee 7
Töö nr: 18240-0060 Töö: Vinni valla ühisveevärgi- ja kanalisatsiooni arendamise kava Staadium: AK Kuupäev: 29.03.2019
9.2 LIITUNUD ELANIKE ARV JA TARBIMINE ...... 314 9.3 TEENUSETARIIFID ...... 314 9.4 PROGNOOSI KOOSTAMISE EELDUSED ...... 316 9.5 VEE- JA KANALISATSIOONIMAJANDUSE KULUD ...... 321 9.5.1 Muutuvkulud ...... 321 9.5.2 Püsikulud ...... 321 9.6 INVESTEERINGUD ...... 327 9.7 FINANTS – MAJANDUSLIKUD NÄITAJAD ...... 331 9.8 VEE- JA KANALISATSIOONITARIIFIDE OMAHIND JA SOOVITUSLIK PROGNOOS ...... 334 9.9 FINANTSANALÜÜSI KOKKUVÕTE ...... 337
LISAD
1. Vinni valla reoveekogumisalade skeemid 2. Vinni valla ÜVK-ga varustatud elanike arv ÜVK-ga varustatud asumite lõikes. Tabelid: 2.1. Vinni valla asumite tänane ja perspektiivne ühisveevärgi bilanss 2.2. Vinni valla asumite tänane ja perspektiivne ühiskanalisatsiooni bilanss 3. Vinni valla ühisveevärgi veekvaliteedi andmed 4. Investeeringuprojektid 5. Ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni alade skeemid (tänane seisund ja investeeringud)
Enamkasutatud lühendeid: ÜVK – ühisveevärk ja –kanalisatsioon ÜVKA – ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni arendamise kava EL – Euroopa Liit KIK – SA Keskonnainvesteeringute Keskus PK (pk) - puurkaevpumpla RP- reoveepumpla RVP – reoveepuhasti VTJ - veetöötlusjaam BHT – biokeemiline hapnikutarve KHT – keemiline hapnikutarve VMK – veemajanduskava
SWECO Projekt AS Tel +372 674 4000 Valukoja 8 [email protected] 11415 Tallinn www.sweco.ee 8
Töö nr: 18240-0060 Töö: Vinni valla ühisveevärgi- ja kanalisatsiooni arendamise kava Staadium: AK Kuupäev: 29.03.2019
1 SISSEJUHATUS
1.1 ÜLDIST Käesolev Vinni valla ühisveevärgi- ja kanalisatsiooni arendamise kava (edaspidi ÜVKA) on koostatud SWECO Projekt AS töögrupi poolt, kellele viidatakse töös kui „Konsultandile“.
Töö teostamise aluseks on Vinni Vallavalitsuse ja SWECO Projekt AS vaheline leping nr 18240-0060. Töö eesmärgiks on vastavalt ühisveevärgi ja kanalisatsiooni seadusele kaasajastada kehtivad „Vinni valla ühisveevärgi ja-kanalisatsiooni arendamise kava aastateks 2013-2024“, „Laekvere valla ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arendamise kava aastateks 2012-2024“ ja „Rägavere valla ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni arengukava aastateks 2008-2020“ – ühtseks terviklikuks Vinni valla ühisveevärgi ja - kanalisatsiooni arendamise kavaks aastani 2031. Arendamise kavaga hõlmatav periood on 12 aastat. Sõltumata lähiaastatel toimuvast arengust ja tehtavatest kulutustest tuleb arendamise kava täiendada vähemalt kord nelja aasta tagant kooskõlas muutustega valla majandustegevuses ja sotsiaalsfääris ning kooskõlas muudatustega seadusandluses.
ÜVKA koostamine hõlmab alljärgnevaid tegevusi: - olemasoleva olukorra analüüs; - lahendamist vajavate ülesannete määratlemine; - ÜVK tehniliste lahenduste kavandamine; - arendusprogrammide koostamine ja hindamine; - ÜVKA arutelu ja heakskiitmine.
ÜVKA koostamise eesmärgiks on ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni (edaspidi ÜVK) arengu kiirendamine organisatsioonilis-majanduslike meetodite sihipärasema suunamise kaudu. ÜVKA on aluseks investeeringute otstarbekuse ja efektiivsuse hindamisel ning omavalitsuse veemajandusalase investeeringuplaani koostamisel, samuti põhjendusmaterjaliks laenude või abi taotlemisel kui (võimalusel) ka EL-i tugifondidest vahendite taotlemisel. Kava olemasolu hõlbustab omavalitsuse ja vee-ettevõtte vaheliste suhete ning vastastikuste kohustuste määratlemist, olles ka vajalikuks aluseks teenuste hinnakujundusele. ÜVKA tuleb koostada kooskõlas: - piirkonda hõlmava veemajanduskavaga; - omavalitsuste arendamise kavadega; - omavalitsuse halduspiirkonna või selle osa üldplaneeringutega. Detailplaneeringute algatamisel peab arvestama lisaks üldplaneeringule käesoleva ÜVKA tingimuste ja nõuetega.
Erinevalt planeeringutest, mis määratlevad rajatiste paigutuse ja annavad üldise aluse võimsusnäitajate ning teenuste mahu leidmiseks, annab ÜVKA valdkonna olukorra analüüsi ja määratleb arengu prioriteedid ning nende realiseerimise võimalused ja teed.
ÜVKA perspektiivskeem kajastab kaht ajalist perioodi:
SWECO Projekt AS Tel +372 674 4000 Valukoja 8 [email protected] 11415 Tallinn www.sweco.ee 9
Töö nr: 18240-0060 Töö: Vinni valla ühisveevärgi- ja kanalisatsiooni arendamise kava Staadium: AK Kuupäev: 29.03.2019
- Lühiajaline programm: 2019-2023, mis peab kajastama töömahte lühiajalises programmis. Antud perioodi osas ja sees on kohustuslik välja tuua investeeringud, mis on vastavalt õigusaktide täitmise kohustusele prioriteetseimad, tuginedes samuti tänastele kõige olulisematele probleemidele: joogiveekvaliteedi nõuetele vastavuse tagamine; suublasse juhitava heitvee nõuetele vastavuse tagamine; tähtsamate peatorustike ja – kollektorite korrasolek. - Pikaajaline programm: 2024-2031, mis peab kajastama kaugemas perspektiivis teostatavaid ning otseselt õigusaktide nõuete täitmisega mitte seotud investeeringuid, sealhulgas ühisvee- ja –kanalisatsioonivõrkude rekonstrueerimine üldisemas plaanis, laiendamine ja täiendavatele liitujatele ÜVK teenusega liitumisvõimaluse loomine. Siia kuuluvad veevarustuse peatorustike ja kanalisatsioonikollektorite rekonstrueerimine põhiliselt kas perspektiivse(te) reovee kogumisala(de) piires või reoveekogumisaladest väljaspool, kuid ÜVK-ga kaetud alade piires, sealhulgas mahus, mis tänase seisuga ei ole (veel) vee-ettevõtjale ja/või KOV-le majanduslikult otstarbekas ja/või muul viisil põhjendatud.
Vinni valla ühisveevärgi-ja kanalisatsiooni arengukava hõlmab vallas Vinni, Pajusti, Viru-Jaagupi, Roela, Tudu ja Laekvere alevikke ning Piira, Vetiku, Kakumäe, Kadila, Küti, Muuga, Moora, Paasvere, Venevere, Rahkla, Ulvi, Põlula ja Viru-Kabala külasid.
Varasemate arendamise kavade põhjal on vallas toimunud veemajanduse arendamine ning ehitatud-rekonstrueeritud teatud osa Vinni valla asumite/reoveekogumisalade ühisveevärgi ja -kana-lisatsioonirajatisi. Käesoleva ÜVKA ülesanne on piiritleda ühisveevärgi ja -kanalisatsiooniga kaetud ala ulatus, anda hinnang ühisveevärgi ja - kanalisatsiooni olemasolevale olukorrale vallas, analüüsida piirkonna põhjavee kvaliteeti, hinnata, milline hakkab olema elanikkonna veetarbimine ühisveevärgi ja- kanalisatsioonisüsteemi väljaehitamise järel ning hinnata süsteemi rekonstrueerimise ja rajamise maksumusi, näidata tulekustutusvee saamise võimalusi, liigvee ärajuhtimise vajadusi ning tuua välja keskkonnakaitsega seotud probleemid.
Käesoleva ÜVKA raames on välja toodud tegevused, mis on vajalikud ühisveevärgi-ja kanalisatsiooni plaanipäraseks arendamiseks, töökindluse ja jätkusuutlikkuse tagamiseks ning Eesti seadustest ja Euroopa Liidu direktiividest tulenevate nõuete täitmiseks.
ÜVKA on aluseks investeeringute otstarbekuse ja efektiivsuse hindamisel ning omavalitsuse veemajandusalase investeeringuplaani koostamisel, samuti põhjendusmaterjaliks laenude või riigiabi taotlemisel kui ka EL-tugifondidest vahendite taotlemisel. Kava olemasolu hõlbustab omavalitsuse ja vee-ettevõtte vaheliste suhete ning vastastikuste kohustuste määratlemist, olles ka vajalikuks aluseks teenuste hinnakujundusele.
ÜVKA koostamisel on lähtutud Askoterm OÜ-lt, Roela Soojus OÜ-lt, Emajõe Vevärk AS-lt, Rakvere Vesi AS-lt ja Vinni Vallavalitsuselt saadud informatsioonist, varem
SWECO Projekt AS Tel +372 674 4000 Valukoja 8 [email protected] 11415 Tallinn www.sweco.ee 10
Töö nr: 18240-0060 Töö: Vinni valla ühisveevärgi- ja kanalisatsiooni arendamise kava Staadium: AK Kuupäev: 29.03.2019
koostatud arengukavadest, uuringutest, projektidest ja planeeringutest ning Konsultandi isiklikest tähelepanekutest.
1.2 ÜVKA KOOSTAJA Vinni valla ÜVKA on valminud Sweco Projekt AS poolt.
Koostaja: SWECO Projekt AS Valukoja tn 8, Öpiku Ärimaja, EE 11415 Tallinn Reg. nr. 11304200 MTR reg vt tiitelleht Telefon 674 4000 [email protected] Esindaja: Loit Munter Tel 5341 6599 E-post: [email protected] Kontaktisik: Sven Otsmaa Tel 5137 699 E-post: [email protected]
1.3 ARENGUKAVA TELLIJA ESINDAJAD Vinni Vallavalitsus Tartu mnt.2, Pajusti, Vinni vald 46603 Lääne-Virumaa telefon +372-325-8650 [email protected] Kontaktisik: Kätlyn Mets, keskkonna- ja kommunaalnõunik
Konsultant tänab kõiki, kes aitasid kaasa andmete kogumisele, viisid läbi visiite objektidele ja lisaks varustasid konsultanti väärtusliku informatsiooniga, sealhulgas: - Kätlyn Mets, Vinni Vallavalitsus, keskkonna- ja kommunaalnõunik; - Gustav Saar, Vinni Vallavalitsus, arendusnõunik - Rafik Ašadov, Askoterm OÜ, juhataja; - Tõnu Võrno, Roela Soojus OÜ, juhatuse liige; - Katrin Kõnd, Emajõe Veevärk AS, arendusjuht; - Rauno Ränkel, Emajõe Veevärk AS, peainsener; - Aivar Lõhe, Rakvere Vesi AS, tootmisjuht. - … nimekiri täieneb
SWECO Projekt AS Tel +372 674 4000 Valukoja 8 [email protected] 11415 Tallinn www.sweco.ee 11
Töö nr: 18240-0060 Töö: Vinni valla ühisveevärgi- ja kanalisatsiooni arendamise kava Staadium: AK Kuupäev: 29.03.2019
1.4 VINNI VALLA ASUKOHT 2017. a toimunud haldusreformi tulemusena liitusid Vinni vallaga Rägavere ja Laekvere vald, misjärel Vinni valla territoorium suurenes 488 km²-lt 1013 km²-ni ja rahvaarv 4757 elanikult 7066-ni (Laekvere 1488 elanikku ja Rägavere valla 821 elanikku, 2017.a alguse seisuga). Vinni vallas on 70 küla ja 6 alevikku (Vinni, Pajusti, Roela, Laekvere, Viru-Jaagupi ja Tudu), kokku 76 asulat. Vinni vald on pindala suuruselt seitsmes omavalitsus Eestis ja suurim Lääne-Virumaal.
Vallakeskus Pajusti alevik asub Rakverest 8 km, Tallinnast 110 km, Tartust 120 km. Maksimaalne ulatus põhjast lõunasse on 50 km ja läänest itta 45 km.
Vinni vald paikneb Lääne-Virumaa keskosas, ulatudes Rakvere linna külje alt Ida- Virumaa ja Jõgevamaa piirini. Vinni valla naabriteks on põhjas Rakvere linn ja Rakvere vald, idas Lüganuse vald, kagus Mustvee ja Alutaguse vald, lõunas Jõgeva vald, edelas Väike-Maarja vald, läänes Tapa vald.
Lähimad sadamad asuvad Tallinnas (110 km) ja Kundas (linnulennult 28 km, mööda maanteid 39 km). Vallal on suhteliselt head juurdepääsuteed, suuremaid keskusi: Pajustit (Vinnit), Viru- Jaagupit, Roelat jt (lähistele jääb ka Laekvere alevik) läbib tugimaantee nr 21 Rakvere- Luige (rahvapäraselt tuntud kui Rakvere-Mustvee maantee) ning Vetikut ja Tudut läbib tugimaantee nr 88 Rakvere-Rannapungerja. Valda läbiv ainus põhimaantee: Pärnu- Rakvere-Sõmeru mnt nr 5 (Rakvere ringtee) läbib valla põhjaosa Piira külas. Vallal on mõningal määral olemas ka raudteeühendus Tallinna ja Narvaga, raudteejaamad on Rakveres ja Viru-Kabalas.
2 ALUSDOKUMENDID
2.1 ÜLDIST. ÕIGUSAKTID. PÕHJAVEE KAITSTUS Ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arendamise kava koostamist reguleerib ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni seadus, https://www.riigiteataja.ee/akt/101072017023 § 4. Ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni rajamine ja arendamine.
ÜVKA koostamine on seotud ja tugineb järgmistele põhilistele õigusaktidele*: 1) Veeseadus; 2) Ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni seadus; 3) Planeerimisseadus; 4) Ehitusseadustik; 5) Kohaliku Omavalituse korralduse seadus (edaspidi KOKS); 6) Asjaõigusseadus ja Asjaõigusseaduse rakendamise seadus; 7) Keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seadus; 8) Keskkonnatasude seadus; 9) EV Valitsuse (VV) 29.11.2012 määrus nr 99 „Reovee puhastamise ning heit- ja sademevee suublasse juhtimise kohta esitatavad nõuded, heit- ja sademevee reostusnäitajate piirmäärad ning nende nõuete täitmise kontrollimise meetmed” (edaspidi määrus nr 99); SWECO Projekt AS Tel +372 674 4000 Valukoja 8 [email protected] 11415 Tallinn www.sweco.ee 12
Töö nr: 18240-0060 Töö: Vinni valla ühisveevärgi- ja kanalisatsiooni arendamise kava Staadium: AK Kuupäev: 29.03.2019
10) Vabariigi Valitsuse 19. märtsi 2009. a määrusega nr 57 kehtestatud “Reovee kogumisalade määramise kriteeriumid”. 11) Keskkonnaministri 16.12.1996 määrus nr 61, uuendatud redaktsioon kehtiv alates 15.04.2011 „Veehaarde sanitaarkaitseala moodustamise ja projekteerimise kord ning sanitaarkaitsealata veevõtukoha hooldusnõuded põhjavee kaitseks“; 12) Keskkonnaministri 09.07.2015 määrus nr 43 „Nõuded salvkaevu konstruktsiooni, puurkaevu või -augu ehitusprojekti ja konstruktsiooni ning lammutamise ja ümberehitamise ehitusprojekti kohta, puurkaevu või -augu projekteerimise, rajamise, kasutusele võtmise, ümberehitamise, lammutamise ja konserveerimise korra ning puurkaevu või –augu asukoha kooskõlastamise, ehitusloa ja kasutusloa taotluste, ehitus- või kasutusteatise, puurimispäeviku, salvkaevu ehitus- või kasutusteatise, puurkaevu või -augu ja salvkaevu andmete keskkonnaregistrisse kandmiseks esitamise ning puurkaevu või -augu ja salvkaevu lammutamise teatise vormid“; 13) Vabariigi Valitsuse (VVM) määruse 16.05.2001. a. nr. 171 “Kanalisatsiooniehitiste veekaitsenõuded” viimane kehtiv redaktsioon (edaspidi määrus nr 171); 14) Keskkonnaministri 16.12.2005 määrus nr 76 Ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni kaitsevööndi ulatus. 15) Sotsiaalministri 31.07.2001 määrus nr 82 Joogivee kvaliteedi- ja kontrollnõuded ning analüüsimeetodid (edaspidi määrus nr 82) viimane redaktsioon ning selle aluseks olev EL joogiveedirektiiv 98/83 EC; 16) Sotsiaalministri 2. jaanuari 2003. a määrus nr 1 Joogivee tootmiseks kasutatava või kasutada kavatsetava pinna- ja põhjavee kvaliteedi- ja kontrollinõuded (edaspidi määrus nr 1); 17) Keskkonnministri 02.07.2009 käskkiri nr 1080 Reoveekogumisalad reostuskoormusega alla 2000 ie. *Eelnev loetelu ei pea olema lõplik ja annab edasi ainult kõige põhilisema osas ÜVK arendamist puudutavatest õigusaktidest/regulatsioonidest. Arvestame kõigi nimetatud õigusaktide puhul viimase kehtiva versiooniga.
Veeseadus on kogu veealase tegevuse ja sellega seonduva regulatsiooni, ühtlasi kõigi ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni valdkondadega seonduvate tegevuste alusdokument. ÜVK ehitiste, rajatiste ja kõigi süsteemide rajamisel ja rekonstrueerimisel sealhulgas ehitiste ja rajatiste asukoha valimisel tuleb otseselt jälgida Ühisveevärgi ja – kanalisatsiooniseadust, Looduskaitseseadust, Planeerimisseadust, Ehitusseadustikku ja Keskkonnaministri 16.12.1996 määrust nr 61.
Maa- ja omandisuhetest ja/või servituutide seadmise vajadusest lähtuvalt peab ÜVK objektide käitlemisel arvestama Asjaõigusseadust ning Asjaõigusseaduse rakendamise seadust.
Ehitiste, rajatiste ja kommunikatsioonide asukohavalikul tuleb tihti arvestada nende võimalikku mõju keskkonnale, sealhulgas kaaluda keskkonnamõju hindamise läbiviimise vajalikkust, mida hinnatakse tulenevalt „Keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seadusest” (edaspidi: KMH seadus) ja Vabariigi Valitsuse 29. augusti 2005. a määrusest nr 224 „Tegevusvaldkondade, mille korral tuleb kaaluda keskkonnamõju hindamise algatamise vajalikkust, täpsustatud loetelu”. KMH seadus on
SWECO Projekt AS Tel +372 674 4000 Valukoja 8 [email protected] 11415 Tallinn www.sweco.ee 13
Töö nr: 18240-0060 Töö: Vinni valla ühisveevärgi- ja kanalisatsiooni arendamise kava Staadium: AK Kuupäev: 29.03.2019
harmoniseeritud EÜ Nõukogu direktiiviga 85/337 EMÜ (muudetud EÜ Nõukogu direktiiviga 97/11 ning avalikustamise osa täiendatud EÜ Nõukogu direktiiviga 2003/35).
Ühisveevärgi- ja –kanalisatsioonisüsteemide üks põhiprobleeme on tele edastatava vee kvaliteet – seda reguleeritakse sotsiaalministri 31.07.2001 määrusega nr 82 ning selle aluseks olevale EL joogiveedirektiivile 98/83 EC.
Keskkonnahoiu ja –kaitse seisukohalt samaväärselt oluline on nõuetekohaselt kogutud ja puhastatud reovesi ning selle kindlustamine reoveekogumisalal(t) või ühiskanalisatsiooniga alalt. Vee-ettevõtja peab tagama puhastatud heitvee kvaliteedi vastavuse VV 29. novembri 2012. a. määrus nr 99 „Heitvee veekogusse või pinnasesse juhtimise kord”.
Vabariigi Valitsuse 19. märtsi 2009. a määrusega nr 57 kehtestatud “Reovee kogumisalade määramise kriteeriumid” kehtestatakse optimaalsed tingimused ja kriteeriumid reoveekogumisalade määramiseks arvestades põhjavee kaitstust heitveega reostumise eest ja sotsiaalmajanduslikke tingimusi. Määrus kehtestab reoveekogumisala määramise kriteeriumid asulatele elanike arvuga rohkem kui 50, kusjuures määratava reoveekogumisala minimaalne suurus on 5 ha. Määruse teises paragrahvis on toodud kriteeriumid reoveekogumisala määramiseks põhjavee kaitstuse järgi, mille kohaselt reoveekogumisala tuleb moodustada, kui kaitstud või suhteliselt kaitstud põhjaveega piirkondades tekib 1 hektari kohta orgaanilist reostuskoormust rohkem kui 20 inimekvivalenti (ie). Keskmiselt kaitstud põhjaveega piirkondades tuleb reoveekogumisala moodustada, kui 1 hektari kohta tekib orgaanilist reostuskoormust rohkem kui 15 ie. Nõrgalt kaitstud ja kaitsmata põhjaveega piirkondades tuleb reoveekogumisala moodustada, kui 1 hektari kohta tekib orgaanilist reostuskoormust rohkem kui 10 ie. Lisaks tuleb reoveekogumisalade määramisel arvestada sotsiaalmajandusliku kriteeriumina leibkonna võimalusi ühisveevärgi- ja kanalisatsiooni teenuse eest tasumiseks, mille kohaselt ühe leibkonnaliikme kulutused teenusele ei tohi olla suuremad kui 4% ühe leibkonnaliikme aasta keskmisest netosissetulekut tema elukohajärgses maakonnas. Vinni vallas paiknevad ühiskanalisatsiooniga kaetud asumid sisuliselt kõik kas nõrgalt kaitstud või kaitsmata põhjaveega alal, vald ise paikneb tervikuna 90% ulatuses nõrgalt kaitstud või kaitsmata põhjaveega alal (vt järgnev joonis, väljavõte Eesti põhjavee kaitstuse kaardist), esineb üksikuid keskmiselt või suhteliselt kaitstud põhjaveega alade läätsi. Lääne-Virumaale on üldiselt omane nõrk põhjavee kaitstus isegi otseselt Pandivere kõrgustikust väljajäävates piirkondades. Vinni vald paikneb kohati Pandivere kõrgustiku idanõlval, kuid enamuses –jalamil või ida pool kõrgustikku. Kaitsmata põhjaveega alal asuvad: Vinni, Laekvere ja Viru-Jaagupi alevikud ning Rahkla, Muuga ja Küti külad.
Tulenevalt Eesti ühinemisest Euroopa Liidu Veepoliitika Raamdirektiiviga (2000/60/EC) juba aastast 2001. a., on Eesti kohustatud arendama ühisveevarustus- ja kanalisatsioonisüsteeme, tagamaks tele kvaliteetne ja tervisele ohutu joogivesi, kvaliteetne ühiskanalisatsiooniteenus ning reoveepuhastis nõuetekohaselt puhastatud heitvesi enne juhtimist looduslikesse või tehislikesse veekogudesse.
Kohaliku omavalitsuse kohustus koostada ja täiendada ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni
SWECO Projekt AS Tel +372 674 4000 Valukoja 8 [email protected] 11415 Tallinn www.sweco.ee 14
Töö nr: 18240-0060 Töö: Vinni valla ühisveevärgi- ja kanalisatsiooni arendamise kava Staadium: AK Kuupäev: 29.03.2019
arendamise kava, tuleneb ühisveevärgi ja –kanalisatsiooniseadusest ja aitab kokkuvõttes täita ka Veepoliitika Raamdirektiiviga seatud eesmärke ÜVK vallas.
SWECO Projekt AS Tel +372 674 4000 Valukoja 8 [email protected] 11415 Tallinn www.sweco.ee 15
Töö nr: 18240-0060 Töö: Vinni valla ühisveevärgi- ja kanalisatsiooni arendamise kava Staadium: AK Kuupäev: 29.03.2019
Joonis 2-1 Põhjavee kaitstus Vinni vallas
2.1.1 Ida-Eesti vesikonna veemajanduskava Kehtivad veemajanduskavad (perioodiks 2015-2021) on kinnitatud Vabariigi Valitsuse protokollilise otsusega 07.01.2016. Kava on kättesaadav aadressilt: http://www.envir.ee/et/veemajanduskavad
Veemajanduskavad koostatakse iga kuue aasta tagant selleks, et saada põhjalik üle- vaade Eesti veekogude seisundist ning planeerida tegevusi jõgede, järvede ja rannikuvee ning mere seisundi parandamiseks.
Järgnevalt on toodud teemakohased väljavõtted Veemajanduskavast ning lühikirjeldused Vinni vallas asuvate Ida-Eesti vesikonna põhja- ja pinnaveekogumite seisundi kohta.
(allikas: http://www.envir.ee/sites/default/files/elfinder/article_files/vesikondade_kaart.jpg ) Joonis 2-2 Eesti vesikondade skeem
Vinni vald paikneb kogu ulatuses Ida-Eesti vesikonnas.
SWECO Projekt AS Tel +372 674 4000 Valukoja 8 [email protected] 11415 Tallinn www.sweco.ee 16
Töö nr: 18240-0060 Töö: Vinni valla ühisveevärgi- ja kanalisatsiooni arendamise kava Staadium: AK Kuupäev: 29.03.2019
(allikas www.environmnet.ee ) Joonis 2-3 Eesti vesikondade skeem maakondade ja asumite taustsüsteemis
Ida-Eesti vesikond on piiriülene vesikond, mis moodustub Peipsi järve ja Narva jõe valgalast, mis osaliselt paikneb Vene Föderatsiooni territooriumil. Eesti-Vene piiriüleste veemajandusküsimustega tegeleb Eesti-Vene piiriveekogude ühiskomisjon. Ida-Eesti vesikonna veemajanduskava on koostatud vee kaitse ja kasutamise abinõude planeerimiseks Ida-Eesti vesikonnas. Vesikonna veemajanduskava koostamisel lähtutakse nii eelpoolkirjeldatud veeseadusest kui ka EL-i veepoliitika raamdirektiivist (2000/60/EÜ).
Vastavalt Ida-Eesti veemajanduskavas väljatoodud kriteeriumidele punktkoormusallikatele (punktreostusallikatele), loetakse väga olulisteks punktreostusallikateks üle 2000 ie-ga reoveepuhasteid. Vinni vallas üle 2000 ie-ga reoveekogumisalasid ei ole. Olulisteks punktreostusallikateks loetakse kõiki reoveepuhasteid, sealhulgas alla 2000 ie-ga, reoveepuhasteid. Antud valdkonda liigituvad kõik vallas hajali asuvad reoveepuhastid (reoveekogumisalad). Eelneva tõttu tuleb käesolevas ÜVKA-s tähelepanu pöörata olemasolevate reoveepuhastite hooldamisele ja vajadusel rekonstrueerimisele, et oleks jätkuvalt tagatud määruse nr 99 ja vee erikasutuslubade nõuete täitmine. Alternatiivina käsitleme mõnede piirkondade ühiskanalisatsiooni ühendamisvõimalusi Rakvere linnaga.
Ida-Eesti veemajanduskava sätestab lisaks järgnevaid alltoodud ja joogiveele suunatud põhimõtteid (lühidalt refereerituna).
Kogu elanikkonnale tuleb tagada tervisele ohutu joogivesi, mis ei tohi sisaldada haigustekitajaid ega ülenormatiivselt toksilisi aineid. Joogivesi peab vastama Sotsiaalministri 31.07.2001 määruse nr 82 nõuetele.
SWECO Projekt AS Tel +372 674 4000 Valukoja 8 [email protected] 11415 Tallinn www.sweco.ee 17
Töö nr: 18240-0060 Töö: Vinni valla ühisveevärgi- ja kanalisatsiooni arendamise kava Staadium: AK Kuupäev: 29.03.2019
Nitraaditundlikule alale koostatakse tegevuskava, mille peaeesmärk on aidata kaasa põllumajandustootmisest pärit lämmastikukoormuse ohjamise kaudu veemajanduskavadega seatud peaeesmärgi elluviimisele – saavutada või säilitada vee hea seisund ning tagada inimesele ohutu joogivesi. Pandivere ja Adavere-Põltsamaa nitraaditundliku ala kogupindala on ca 3270 km2, millest ca 65% jääb Ida-Eesti vesikonda ning mis katab ka üle poole Vinni valla territooriumist, sealhulgas suurematest asumitest: Vinni, Pajusti, Viru-Jaagupi ja Roela alevikud. Joogiveehaarete seire on korraldatud vastavates vee erikasutuslubades kehtestatud nõuete ning Terviseameti joogiveeallikate kontrolli kava nõuete alustel ning seda teevad loa omanikud loas ja kontrolli kavas nõutud korras. Eraldi seiret joogiveehaarde sanitaarkaitsealadel ei tehta. Eraldi seiret ei toimu ka veekaitsevööndites, kuid vajadusel kontrollitakse veekaitsevööndi nõuete täitmist järelevalve käigus. Joogiveeseiret korraldatakse vastavalt Terviseameti poolt väljastatud joogivee kontrolli kavadele.
Pinnaveekogumite seisundi hindamine põhineb kahel seisundit iseloomustaval komponendil – ökoloogilisel ja keemilisel. Pinnavee koondseisund määratakse ökoloogilise ja keemilise seisundi põhjal põhimõttel, et veekogumi koondseisundi määratleb kahest nimetatud komponendist halvema seisundiklass. Seisund määratakse viieastmeliselt: väga hea, hea, kesine, halb ja väga halb seisund.
Veemajanduskavades esitatud pinnavee seisundi hinnangute aluseks on keskkonnaseire andmed 2013.-2014. a seisuga. Ida-Eesti vesikonnas oli 2013. a heas või väga heas seisundis 193 veekogumit. Mitteheas (kesises, halvas või väga halvas) seisundis oli 103 vooluveekogumit, 12 maismaa seisuveekogumit (järve) ning mõlemad 2 rannikuveekogumit. Võrreldes eelmise veemajanduskavade koostamise perioodiga (2010. a), oli vesikonnas 31 veekogumi seisund paranenud ning 57 veekogumi seisund halvenenud. Siinjuures on oluline märkida, et suur osa veekogumeid on eelmise veemajanduskavaga võrreldes halvemasse seisundiklassi määratud tänu paremale ja objektiivsemale teadmisele veekogu mõjutavatest koormustest ning vee seisundist (nii lisandunud seireandmed kui täiustatud metoodikad). 2014. a uuendatud seisundi hinnangud suurt muutust veekogumite seisundis ei näita - paremas seisundiklassis on 7, halvemas seisundiklassis 14 pinnaveekogumit. Heas või väga heas seisundis on 60% Ida-Eesti vesikonna pinnaveekogumitest.
Pinnaveekogud Vinni valla olulisemad pinnaveekogumid, mis on seotud reoveepuhastite väljalaskudega, on järgmised: Avijõgi (Muuga reoveepuhasti suubla); Sõmeru jõgi (Vinni reoveepuhasti suubla), Liiva oja (Roela reoveepuhasti suubla), Moora oja (Laekvere reoveepuhasti suubla). Ida-Eesti veemajanduskava käsitleb neist Avijõge ja Sõmeru jõge, mille seisundit kirjeldame lühidalt peatükis 3.2. Vinni vallas (nagu tegelikult kogu Lääne-Virumaal) on probleemiks suublateks sobivate eesvoolude vähesus. Vooluveekogud on kitsad, väikese vooluhulga ja madala isepuhastusvõimega.
SWECO Projekt AS Tel +372 674 4000 Valukoja 8 [email protected] 11415 Tallinn www.sweco.ee 18
Töö nr: 18240-0060 Töö: Vinni valla ühisveevärgi- ja kanalisatsiooni arendamise kava Staadium: AK Kuupäev: 29.03.2019
2.1.2 Lääne-Viru maakonnaplaneering https://maakonnaplaneering.ee/laane-viru-maakonnaplaneering-2030-
Vabariigi Valitsus algatas 18.07.2013 korraldusega nr 337 uute maakonnaplaneeringute koostamise kõikides maakondades. Lääne-Viru maavanem algatas 30.07.2013 korraldusega nr 1-1/2013/543 maakonnaplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise.
Riigihalduse minister kehtestas 27.02.2019 käskkirjaga nr 1.1-4/30 Lääne-Viru maakonnaplaneeringu 2030+. Maakonnaplaneering haarab haldusreformi eelset Lääne-Viru maakonna territooriumi, jättes endise Aseri valla territooriumile kehtima Ida- Viru maakonnaplaneeringu 2030+ (kehtestatud 28.12.2016 Ida-Viru maavanema korraldusega nr 1-1/2016/278) tingimused.
Maakonnaplaneeringu peamine eesmärk on maakonna ruumilise arengu põhimõtete ja suundumuste määratlemine, tasakaalustades seejuures riiklikud ja kohalikud huvid. Maakonnaplaneeringuga lahendatakse planeerimisseaduses sätestatud ülesanded. Maakonnaplaneeringu koostamisel oli aluseks üleriigiline planeering Eesti 2030+ ja Lääne-Viru maakonna ruumilise arengu analüüs. Planeeringulahenduse välja töötamisel on arvestatud olemasolevaid riiklikke ja maakondlikke arengukavasid ning kohalike omavalitsuste üldplaneeringuid.
Maakonnaplaneeringus toodud tähtsamad momendid, mis puudutavad otseselt või kaudselt ka käesolevat ÜVKA-d on järgnevad: 1) Pandivere põhjavee alamvesikonnas tuleb kaitsta maapinnalähedast põhjaveekihti, kui puhta joogivee reservuaari. 2) Väärtustada põhjaveevarusid. 3) Järjepidevalt tuleb seirata reovee kohtkäitlussüsteemide tehnilist korrasolekut ja nõuetele vastavust tulenevalt maakonna põhjavee kaitsmatusest või nõrgast kaitstusest. 4) Tagada maakonnas tarbitava põhjavee (joogivee) hea kvaliteet. 5) Pandivere kõrgustiku kui tähtsa põhjavee toiteala tõhus kaitse. 6) Renoveerida ja kaasajastada reovee ja joogivee tehnorajatised ning kommunikatsioonid.
2.1.3 Vinni valla üldplaneering http://www.vinnivald.ee/uldplaneering
Vinni valla üldplaneering on kehtestatud Vinni Vallavolikogu 25.02.2010 määrusega nr 5 ning muudetud Vinni Vallavolikogu 28.05.2015 määrusega.
Piirkondlikud teeninduskeskused asuvad Ulvi külas, Laekvere alevikus (endistes vallakeskustes), Tudu alevikus, Roela alevikus ning Viru-Jaagupi alevikus (endistes osavalla keskustes). Alates 2017. aastast osavaldasid enam ei ole. Veevärgi ja –kanalisatsiooni arenamisega seonduvad ÜP-s järgmised sätted ja põhimõtted:
SWECO Projekt AS Tel +372 674 4000 Valukoja 8 [email protected] 11415 Tallinn www.sweco.ee 19
Töö nr: 18240-0060 Töö: Vinni valla ühisveevärgi- ja kanalisatsiooni arendamise kava Staadium: AK Kuupäev: 29.03.2019
1) Tudu piirkonnas jätkata vee- ja kanalisatsioonitrasside ehitamist alevikus. 2) Hajaasustuses ei ole ühiskanalisatsiooni väljaehitamine suurte kulutuste tõttu majanduslikult põhjendatud ja vajalik. Otstarbekam on väikepuhastite ehitamine. 3) Üldplaneeringu elluviimisel on oluline rekonstrueerida olemasolevad kanalisatsioonitorustikud ja reoveepuhastid. Põhjavee seisundi kaitseks tuleb võimalikult suur osa elanikkonnast ühendada ühisveevärgi ja– kanalisatsioonisüsteemidega. Eelistada ühiskanalisatsiooni lokaalsetele lahendustele.
Laekvere valla üldplaneering http://www.laekvere.ee/dat/file/avalik/yldplaneering/planeering2.pdf
Laekvere Vallavolikogu otsustas 11. veebruar 2014 otsusega nr 25: Jätta kehtima Laekvere Vallavolikogu 27.02.2001 otsusega nr 52 vastu võetud Laekvere valla üldplaneering. Koostajaks: OÜ Entec. Kanalisatsioon on välja ehitatud Laekvere alevikus, Muugal ja Mooras. Vastavalt ÜP-le kanalisatsiooni survetrassi kaitsevöönd ja ehituskeeluala mõlemale poole trassi telge on 5 m. Alus: SNiP 2. 07. 01-89. Dokument on juriidiliselt hetkel kehtiv, kuid kuna säte ise ja selle alus on aegunud, kuulub see tõenäoliselt lähiajal ümbermuutmisele. Vastavalt Keskkonnaministri 16.12.2005 määrusele nr 76 Ühisveevärgi ja - kanalisatsiooni kaitsevööndi ulatus, on ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni maa-aluste torustike kaitsevööndi ulatused seotud torustike sügavuse ja diameetriga ning jäävad vahemiku 2-5 m. Kaitsevööndi ulatus 5 m kehtib vaid torustikel, mille siseläbimõõt on 1000 mm ja suurem ning mis on paigaldatud üle 2 m sügavusele või allmaakaeveõõnesse. Ilmselgelt kanalisatsiooni survetoru antud omaduste alla ei kuulu.
Rägavere valla Üldplaneering http://ragavere.kovtp.ee/documents/1125215/1849713/R%C3%A4gavere+valla+%C3 %BCldplaneeringu+kehtestamine.pdf/7178063f-7354-4e40-9ea3- e8c54625e52a?version=1.0
Rägavere valla ÜP kehtestati Rägavere Vallavolikogu 18. juuni 2009 määrusega nr 95. Koostajaks: OÜ Hendrikson & Ko.
Veevärgi ja –kanalisatsiooni arenamisega seonduvad ÜP-s järgmised sätted ja põhi- mõtted: 1) Detailplaneeringu kohustusega aladeks on määratud järgmised kompaktse asustusega alad, mis on ühtlasi ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arendamise piirkonnad (reoveekogumisalad): - Vallakeskus Ulvi küla koos reserveeritavate elamualadega ning tootmismaaga külakeskusest kuni Põlula külani; - Viru-Kabala küla koos reserveeritavate elamumaa ja tootmismaaga; - Mõedaka külas reserveeritav elamuala. Tänase seisuga on reoveekogumisala enise Rägavere valla kehtestatud vaid Ulvi külale ning ka ÜVK eksiseerib vaid Ulvi külas.
SWECO Projekt AS Tel +372 674 4000 Valukoja 8 [email protected] 11415 Tallinn www.sweco.ee 20
Töö nr: 18240-0060 Töö: Vinni valla ühisveevärgi- ja kanalisatsiooni arendamise kava Staadium: AK Kuupäev: 29.03.2019
2) Ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni planeeringulahendus lähtub valla ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni arendamisel Rägavere valla ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni arengukavast. Sisuliselt ei seata selle klausliga piiranguid ega tingimusi ÜVK arendamise kavale. Arvestama peab aga, et tänapäeval pole enam tegemist Rägavere valla, vaid Vinni valla ühise ÜVKA-ga. 3) ÜP väidab, et „ühisveevärk on käesoleval hetkel välja arendatud Kabala küla korterelamutel ning Ulvi külas ja Põlula koolis. Kanalisatsioonivõrk eksisteerib praegu Ulvi külas ning Kabala külas, mille heitveed veetakse Ulvi puhastisse“. Tegelikkus on siiski see, et ÜVK eksisteerib vaid Ulvi külas. Põlula koolis on oma autonoomne ühisveevärk ja reovesi kogutakse kogumismahutisse ning Kabala on pigem hajaasustuse kui ÜVK-ga ala. Samuti puuduvad Ulvi reoveepuhastil purgimisseadmed ja neid pole küla väiksuse ja seadmete väikese tootlikkuse tõttu sinna ka mõistklik rajada. Kabala reovesi purgitakse tõenäoliselt Rakvere reoveepuhastile.
2.1.4 Vinni valla arengukava https://www.riigiteataja.ee/akt/417012019026
Vinni valla arengukava ja eelarvestrateegia on vastu võetud Vinni Vallavolikogu 10.01.2019 määrusega nr 1.
AK-s käsitletakse ühisveevärki ja –kanalisatsiooni järgmiselt:
Väljakutsed ja probleemid Vee- ja kanalisatsioonitrasside puudumine või amortiseerumine. Trassid on osaliselt välja ehitamata, kanalisatsioon olemas ainult suuremates alevikes, reovee ja olmevee äravedamise süsteem on vananenud ja pole jätkusuutlik.
Alaeesmärgid ja mõõdikud Valla vee- ja kanalisatsioonitrasse hooldatakse ja arendatakse ühtsete põhimõtete alustel, mis on kirjeldatud ÜVK arendamise kavas.
Lähiaastate prioriteedid ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni arendamisel vallas, kasutades valla eelarvelisi vahendeid, on järgmised:
Pajusti aleviku Lepasaare ja Tartu mnt kanalisatsiooni rajamine. Tudu aleviku kanalisatsiooni rajamise eelhinnangu koostamine, vajaduse kaardistamine. Piira küla kanalisatsiooni rajamine.
Valla ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni üldine kirjeldus ja üldpõhimõtted on AK-s järgmised:
Vinni valla alevike ja külade veevarustus baseerub puurkaevudel. Keskmiselt on alevikes 2 töötavat puurkaevu, v.a Vinni alevikus, kus neljast puurkaevust töötab üks. Väiksemates külades on tavapäraselt üks puurkaev.
SWECO Projekt AS Tel +372 674 4000 Valukoja 8 [email protected] 11415 Tallinn www.sweco.ee 21
Töö nr: 18240-0060 Töö: Vinni valla ühisveevärgi- ja kanalisatsiooni arendamise kava Staadium: AK Kuupäev: 29.03.2019
Ühtekuuluvusfondi raames rajati ja rekonstrueeriti aastatel 2012-2013 Vinni valla vee- ja kanalisatsioonitorustikke, puurkaev-pumplaid (Roela Kooli, Roela Keskuse ja Vetiku) ja biopuhasteid (Roela, Viru-Jaagupi, Vetiku). Laekvere piirkonnas on tsentraliseeritud veevarustus Laekvere alevikus, Muugas, Paasveres, Veneveres, Mooras ja Rahklas. Pumbamajad on AS Palmakol ning viiel farmil. Haja-asustuse veeprogrammi raames on Laekveres rajatud ja korrastatud 35 puurkaevu. Ühtekuuluvusfondi veemajandusprojektiga on rajatud asumitesse vee- kanalisatsioonitorustikke ning rekonstrueeritud Salutaguse ja Muuga biopuhasti Rägavere piirkonna vee-ettevõtteks on Kunda Vesi OÜ, mis teostab reoveepuhastusseadmete, vee- ja kanalisatsioonitrasside korrashoidu ning remonti. Vinni valla väljakutseks on reoveekäitluse ülevallaline korrastamine.
2.1.5 Vinni valla kohalikud õigusaktid
Vinni valla ÜVK-d ja ehitamist puudutavad põhilised õigusaktid on (leitavad linkidelt http://www.vinnivald.ee/eeskirjad-ja-korrad http://www.laekvere.ee/?pg=117 : 1) Heakorra- ja kaevetööde eeskiri (Vvol 25.10.2018 määrus nr 26) ; 2) Vinni valla ühisveevärgi- ja kanalisatsiooni kasutamise eeskiri (Vvol 28.08.2014 määrus nr 13) ; 3) Vinni valla ühisveevärgi- ja kanalisatsiooniga liitumise eeskiri (Vvol 28.08.2014 määrus nr 12) ; 4) Reovee kohtkäitluse ja äraveo eeskiri (Vvol 09.10.2015 määrus nr 7 ; 5) Laekvere valla veevarustuse ja heitvee ärajuhtimise teenuse hinna reguleerimise kord (Laekvere Vvol 26.02.2013 määrus 55) ; 6) Laekvere valla ühisveevärgi ja –kanalisatsiooniga liitumise ja kasutamise eeskiri (Laekvere Vvol 26.02.2013 määrus 56).
2.1.6 Vee erikasutusload https://eteenus.keskkonnaamet.ee/?page=eklis_view&pid=24828251&tid=1665&u=20 181217172528&r_url=%2F%3Fpage%3Deklis_list%26pid%3D%26tid%3D1665%26u %3D20181217172528
Vinni valla vee-ettevõtluspiirkonnas on OÜ-le Askoterm, Roela Soojus OÜ-le ja AS-le Emajõe Veevärk, väljastatud kokku kuus (6) vee- erikasutusluba (edaspidi veeluba). Veeload on järgmised: 1) nr L.VV/329278, väljastatud OÜ-le Askoterm vee erikasutuspiirkondadele: Vinni, Pajusti ja Viru-Jaagupi alevik kehtivusaeg: 31.07.2017 - tähtajatu; 2) nr L.VV332191 väljastatud Vinni Vallavalitsusele vee erikasutuspiirkondadele Kadila ja Vetiku külad, kehtivusaeg 01.01.2019 – tähtajatu; 3) nr L.VV 327846, väljastatud OÜ-le Roela Soojus, vee erikasutuspiirkonnaks: Roela alevik, kehtivusaeg: 15.06.2016 - tähtajatu; 4) nr L.VV 324901, väljastatud OÜ-le Roela Soojus, vee erikasutuspiirkonnaks: Tudu alevik, kehtivusaeg: 26.05.2014 - tähtajatu; 5) nr L.VV 331167, väljastatud OÜ-le Roela Soojus, vee erikasutuspiirkonnaks: Küti küla, kehtivusaeg: 20.06.2018 - tähtajatu;
SWECO Projekt AS Tel +372 674 4000 Valukoja 8 [email protected] 11415 Tallinn www.sweco.ee 22
Töö nr: 18240-0060 Töö: Vinni valla ühisveevärgi- ja kanalisatsiooni arendamise kava Staadium: AK Kuupäev: 29.03.2019
6) nr L.VV 324537, väljastatud AS-le Emajõe Veevärk, vee erikasutuspiirkonnaks: Laekvere alevik, ja Rahkla, Moora, Paasvere, Venevere, Muuga, Salutaguse ja Moora külad kehtivusaeg: 01.03.2014 – 31.12.2022 (pikendatud 01.01.2018).
AS Rakvere Vesi tegevuspiirkonnas (Piira küla ja Rakvere linna vahetu lähiümbrus) veeluba eraldi ei vajata, kuna ei toimu veevõttu ega heitvee täiendavat juhtimist suublasse. Veelubade nõudeid tegevuspiirkonnale kirjeldame lähemalt ühisveevärki ja – kanalisatsiooni kirjeldavates peatükkides.
2.1.7 Vinni valla ÜVK piirkonna varasemad veeprojektid
Vinni valla põhilised varasemad investeeringuprojektid ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni valdkonda saab grupeerida põhiliselt kahest rahastamisallikast rahastatud projektidena. Need on SA KIK keskkonnaprogrammi ja EL-i Ühtekuuluvusfondi poolt rahastatud projektid.
SA KIK keskkonnaprogrammi projektid (loetletud ÜVK projektid vahemikus 2011-2017 vastavalt ajalisele järjestusele) (allikas KIK kodulehekülg ja Konsultandi kohapealt hangitud info):
1) Muuga küla kanalisatsioonitrasside ja reoveepuhasti rekonstrueerimistööd Tööde käigus ehitati 1370 m kanalisatsioonitorustikku, paigaldati 2 kompleksset reoveepumplat ja 1 rasvapüünis. Samuti ehitati uus täielikult automatiseeritud reoveepuhasti võimsusega keskmiselt 35 m3/d. Rekonstrueeriti kaks reoveepuhasti biotiiki ülpinnaga 3310 m2. Tööd lõpetati 2011. a sügisel ja võeti vastu 04.11.2011. Tööde teostamist rahastas Sihtasutus Keskkonnainvesteeringute Keskus 231 781 euroga, ülejäänud raha tuli Laekvere valla eelarvest. 2) Ulvi küla survetrassi renoveerimistööd. Toetuse saaja: Rägavere Vallavalitsus. Projekti nr: 4937, otsuse kuupäev 18.12.2012, elluviimise aeg 2013. Projekti maksumus: 96 325 €, toetussumma: 81 876 €. Projekti eesmärk oli Ulvi küla survetrassi ehitus reoveepumplast biopuhastisse, eelmine survetrass oli täielikult amortiseerunud, sellest tulenevalt sattus heitvesi pinnasesse, põhjavette, tiikidesse, (Ulvi tiikide rekonstreerimistööde teostamisel oli näha reostuse sattumine tiikidesse ebakindlate liidete ja torude kaudu). 3) Ulvi elamute kanalisatsiooni renoveerimise III etapp. Toetuse saaja: Rägavere Vallavalitsus. Projekti nr: 4772, otsuse kuupäev 18.12.2012, elluviimise aeg 2013. Projekti maksumus: 98 822 €, toetussumma: 83 168 €. Projekti eesmärk oli Ulvi elamute kanalisatsiooni ehitus, eelnev kanalisatsioonitrass koos kaevudega oli täielikult amortiseerunud, sellest tulenevalt sattus heitvesi pinnasesse, põhjavette, tiikidesse, (Ulvi tiikide rekonstreerimistööde teostamisel oli näha reostuse sattumine tiikidesse ebakindlate liidete ja torude kaudu). 4) Viru-Jaagupi ühiskanalisatsiooni rekonstrueerimine. Toetuse saaja: Vinni Vallavalitsus. Projekti nr: 5875, otsuse kuupäev 19.06.2013, elluviimise aeg 2013-2014. Projekti maksumus: 194 770 €, toetussumma: 165 554 €. Projekti eesmärk oli Viru-Jaagupi alevikus ühiskanalisatsiooni väljaarendamine ja
SWECO Projekt AS Tel +372 674 4000 Valukoja 8 [email protected] 11415 Tallinn www.sweco.ee 23
Töö nr: 18240-0060 Töö: Vinni valla ühisveevärgi- ja kanalisatsiooni arendamise kava Staadium: AK Kuupäev: 29.03.2019
olemasolevate kanalisatsioonisüsteemide vastavusse viimine kehtivatele nõuetele. 5) Tudu aleviku veekvaliteedi parendamine. Toetuse saaja: Vinni Vallavalitsus. Projekti nr: 5707, otsuse kuupäev 19.06.2013, elluviimise aeg 2013. Projekti maksumus: 53 040 €, toetussumma: 45 080 €. Projekti eesmärk oli Tudu aleviku veekvaliteedi parendamine ning ellu viidi puurkaevpumpla rekonstrueerimine koos joogivee puhastusseadmete paigaldamisega. 6) Vinni-Pajusti ühiskanalisatsiooni arendamine. Toetuse saaja: Vinni Vallavalitsus. Projekti nr: 8062, 13359, otsuse kuupäev 03.06.2014, elluviimise aeg 2014-2015. Projekti maksumus: 73 631 €, toetussumma: 55 865 €. Projekt kallines järgmiselt: kogumaksumus 26 586 € võrra ning toetussumma: 22 598 € võrra. Kogumaksumuseks jäi: 100 217 € ja toetussumma: 78 463 €. Projekti eesmärk Vinni-Pajusti reoveekogumisalal põhjavee hea seisundi saavutamine ja säilitamine ning ellu viidi Pajusti reovee ülepumpla rekonstrueerimine ia Vinni biopuhastisse suubuvasse ühiskanalisatsioonisüsteemi purgimissõlme rajamine.
EL Ühtekuuluvusfondi (ÜF) projektid (2010-2017) (allikas KIK kodulehekülg ja Konsultandi kohapealt hangitud info):
1) Vinni valla veemajandusprojekt.
Projekti ülevaade:
Programmiperiood: 2007-2013. Projekti number: 2.1.0101.10-0071. Toetuse saaja: Vinni Vallavalitsus. Projekti algus: 09.03.2010 Projekti lõpp: 31.08.2013 Projekti lõplik kogumaksumus: 2 468 929 € EL ÜF-i toetussumma: 2 098 589 € Projekti tegevuste kokkuvõte: Projekti tegevused toimusid valla mitmes piirkonnas. Teostati isevoolse- ja survekanalisatsioonitorustiku ning joogiveetorustiku ehitus ja rek, reoveepumplate ja -puhastite ning joogiveetöötlusjaamade ehitus ja rek, puurkaevude tamponeerimine. Lähemalt käsitleme investeringuprojektiga teostatud tegevusi konkreetsete ÜVK objektide tehnilise kirjelduse juures.
2) Muuga küla ja Moora küla ühisveevärgi- ja kanalisatsioonisüsteemi rekonstrueerimine ja laiendamine ning Rahkla, Venevere ja Paasvere küla ühisveevärgi rekonstrueerimine.
Projekti ülevaade:
Programmiperiood: 2007-2013. Projekti number: 2.1.0101.13-0119. Toetuse saaja: Laekvere Vallavalitsus. Rahastamisotsuse kuupäev: 05.07.2013. Projekti lõplik kogumaksumus: 1 237 000,07 € EL ÜF-i toetussumma: 925 374,75 ,20 € SWECO Projekt AS Tel +372 674 4000 Valukoja 8 [email protected] 11415 Tallinn www.sweco.ee 24
Töö nr: 18240-0060 Töö: Vinni valla ühisveevärgi- ja kanalisatsiooni arendamise kava Staadium: AK Kuupäev: 29.03.2019
Väljamakstud toetussumma: 925 374,75 € Projekti tegevuste kokkuvõte: Rajati ca 2 km kanalisatsioonitorustikke ja 1,9 km veetorustikke. Rekonstrueeriti ca 1,3 km kanalisatsioonitorustikke ja 5,5 km veetorustikke. Lisaks rekonstrueeriti 4 puurkaevpumplat ja ehitati 1 (Rahklas).
3) Laekvere aleviku veevarustus- ja kanalisatsioonisüsteemide rekonstrueerimine
Projekti ülevaade:
Programmiperiood: 2007-2013. Projekti number: 2.1.0101.09-0037. Toetuse saaja: Laekvere Vallavalitsus. Rahastamisotsuse kuupäev: 17.11.2009. Projekti lõplik kogumaksumus: 1 343 392 € EL ÜF-i toetussumma: 1 141 883,20 € Projekti tegevuste kokkuvõte: Olemasolevate ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni rajatiste: puurkaevpumplate, vee- ja kanalisatsiooni torustike ning reoveepuhasti rekonstrueerimine.
2.1.8 Veekvaliteedi kontrollikavad
Vastavalt sotsiaalministri 31.07.2001 määruse nr 82 „Joogivee kvaliteedi- ja kont- rollinõuded ning analüüsimeetodid“ § 9 lg 1 kohaselt Joogivee käitleja peab koostama ja Terviseametiga kooskõlastama joogivee kontrolli kava. Vastavalt sotsiaalministri 02.01.2003 määruse nr 1 „Joogivee tootmiseks kasutatava või kasutada kavatsetava pinna- ja põhjavee kvaliteedi- ja kontrollinõuded“ § 8 lg 1 kohaselt joogiveevõtul põhjaveest peab vee erikasutaja koostama joogiveeallika kontrolli kava ja esitama selle Terviseametile läbivaatamiseks.
Vinni vallas on joogivee ja joogiveeallika kontrollikavad koostatud, väljastatud kooskõlastatud enamikule ühisveevärgiga varustatud asumile ja neid haldavale vee- ettevõttele Joogiveeallika kontrollikavad on väljastatud järgmistele veeallikatele: Joogiveeallikate kontrollikava 2017-2022: Vinni aleviku puurkaev nr 2898; Pajusti aleviku puurkaev nr 2903; Viru-Jaagupi aleviku puurkaev nr 2893; Vetiku küla puurkaev nr 51517; Kadila küla puurkaev nr 2888; Kulina küla puurkaev nr 5357; Vetiku küla puurkaev nr 51517; Kakumäe küla puurkaev nr 2816.
Joogiveeallikate kontrollikava 2016-2019: Roela keskuse puurkaevu nr 5352 kontrolli kava; Roela kooli puurkaev nr 5397 kontrolli kava;
SWECO Projekt AS Tel +372 674 4000 Valukoja 8 [email protected] 11415 Tallinn www.sweco.ee 25
Töö nr: 18240-0060 Töö: Vinni valla ühisveevärgi- ja kanalisatsiooni arendamise kava Staadium: AK Kuupäev: 29.03.2019
Joogiveeallikate kontrollikava 2016-2020: Tudu aleviku Tuleviku tn puurkaevu nr 5353 joogiveeallika kontrolli kava
Joogiveeallika kontrolli kava aastateks 2018–2022: Laekvere aleviku puurkaev nr 1593; Muuga küla puurkaev nr 5389; Moora küla puurkaev nr 52526; Venevere küla puurkaev nr 52505; Paasvere küla puurkaev nr 52859; Rahkla küla puurkaev nr 5396; Ulvi küla puurkaev nr 3308.
Joogivee kontrollikavade järgsed proovivõtukohad on järgmised: Joogivee kontrolli kava aastateks 2017–2026: Vinni-Pajusti Gümnaasiumi köök; Pajusti lasteaia köök; Viru-Jaagupi raamatukogu (vana nimega sidekontori) tarbija kraan; Järve tn elamu tarbija kraan, Vetiku küla; Kadila raamatukogu tarbija kraan; Kakumäe individuaalelamu nr 2 köök; Kulina lasteaia köök.
Joogivee kontrolli kava aastateks 2012–2022:
Roela keskuse vv, Veski tn ridaelamu korterist; Roela kooli vv, Kooli söökla köögi kraanist;
Joogivee kontrolli kava aastateks 2016–2025:
Tudu kooli söökla.
Joogivee kontrolli kava aastateks 2016–2026:
Ulvi Teeninduskeskus
Joogivee kontrolli kava aastateks 2018—2022:
Laekvere Lasteaed; Muuga Põhikool; Moora Janis Ott’i elamu; Venevere seltsimaja; Rahkla Reet Siim’u elamu; Paasvere külamaja; Põlula kooli köögi kraan.
Kontrollikavade toodud näitajaid kirjeldame lähemalt veekvaliteeti käsitlevas peatükis.
SWECO Projekt AS Tel +372 674 4000 Valukoja 8 [email protected] 11415 Tallinn www.sweco.ee 26
Töö nr: 18240-0060 Töö: Vinni valla ühisveevärgi- ja kanalisatsiooni arendamise kava Staadium: AK Kuupäev: 29.03.2019
2.1.9 Ülevaade kinnitatud reoveekogumisaladest
Vastavalt keskkonnaministri 02.07.2009. a käskkirjale nr 1080 „Reoveekogumisalad reostuskoormusega alla 2000 ie“ on Vinni vallas Vinni-Pajusti, Viru-Jaagupi, Roela, Tudu, Laekvere alevike ning Vetiku, Ulvi, Mõdriku, Muuga, Moora, Küti, Kakumäe, Kadila ja Inju külade reoveekogumisalad. Vinni valla piiresse jääv Piira küla kuulub aga Rakvere linna reoveekogumisalale, mille reostuskoormus on üle 2000 ie.
Ülevaade reoveekogumisaladest ja parameetritest on antud järgnevalt. Vinni-Pajusti reoveekogumisala (Vinni ja Pajusti alevikud), pindala 116 ha, koormus 1625 ie; Laekvere reoveekogumisala (Laekvere alevik ja Salutaguse küla), pindala 43 ha, koormus 626 ie Viru-Jaagupi reoveekogumisala, pindala 37 ha, koormus 430 ie; Roela reoveekogumisala, pindala 24 ha, koormus 415 ie; Tudu reoveekogumisala, pindala 26 ha, koormus 298 ie; Muuga reoveekogumisala, pindala 28 ha, koormus 441 ie; Ulvi reoveekogumisala, pindala 23 ha, koormus 290 ie; Vetiku reoveekogumisala, pindala 8.8 ha, koormus 94 ie; Küti reoveekogumisala, pindala 7 ha, koormus 115 ie; Mõdriku reoveekogumisala, pindala 6 ha, koormus 170 ie; Kadila reoveekogumisala, pindala 6 ha, koormus 110 ie; Moora reoveekogumisala, pindala 6 ha, koormus 90 ie; Kakumäe reoveekogumisala, pindala 7 ha, koormus 73 ie; Inju reoveekogumisala, pindala 6 ha, koormus 60 ie. Rakvere reoveekogumisala, pindala 1120,2 ha, koormus 113 865 (hõlmab Vinni valda jäävat Piira küla)
Reoveekogumisalade skeemid on antud lisas 1 ning olemasolevate ja perspektiivsete torustike ja rajatiste asukohad on esitatud lisas 5, joonistel.
3 SOTSIAAL-MAJANDUSLIK ÜLDISELOOMUSTUS
3.1 ÜLDÜLEVAADE 2017.a toimunud haldusreformi tulemusena liitusid Vinni vallaga Rägavere ja Laekvere vald, misjärel Vinni valla territoorium suurenes 1013 km²-ni ja rahvaarv 7066-ni (Laekvere 1488 elanikku ja Rägavere valla 821 elanikku, 2017.a alguse seisuga). Vinni vallas on 70 küla ja 6 alevikku (Vinni, Pajusti, Roela, Laekvere, Viru-Jaagupi ja Tudu), kokku 76 asulat. Vinni vald on pindala suuruselt seitsmes omavalitsus Eestis ja suurim Lääne-Virumaal. Vallakeskus Pajusti alevik asub Rakverest 8 km, Tallinnast 110 km, Tartust 120 km. Maksimaalne ulatus põhjast lõunasse on 50 km ja läänest itta 45 km.
Vinni vald paikneb Lääne-Virumaa keskosas, ulatudes Rakvere linna külje alt Ida- Virumaa ja Jõgevamaa piirini. Vinni valla naabriteks on põhjas Rakvere linn ja Rakvere vald, väikese siiluna ka Viru-Nigula vald, idas Lüganuse vald, kagus Mustvee ja Alutaguse vald, lõunas Jõgeva vald, edelas Väike-Maarja vald, läänes Tapa vald. Valla pindala on: 1013,83 km2 elanike arv 2018. a seisuga: 6919. SWECO Projekt AS Tel +372 674 4000 Valukoja 8 [email protected] 11415 Tallinn www.sweco.ee 27
Töö nr: 18240-0060 Töö: Vinni valla ühisveevärgi- ja kanalisatsiooni arendamise kava Staadium: AK Kuupäev: 29.03.2019
3.2 RAHVASTIK Vastavalt Vinni, Laekvere ja Rägavere valla liitumisel sõlmitud ühinemislepingule on elanike paremaks teenindamiseks moodustatud piirkondlikud teeninduskeskused Ulvi külas, Laekvere alevikus (endistes vallakeskustes) ja Tudu alevikus, Roela alevikus ning Viru - Jaagupi alevikus (endistes osavalla keskustes). Vinni vallas 2017.a andmetel ületab surmade arv sünde ning väljaränne ületab sisserännet.
Joonis 3-1 Vinni valla paiknemine
Allikas: Vinni valla koduleht
Allikas: Vinni valla koduleht
SWECO Projekt AS Tel +372 674 4000 Valukoja 8 [email protected] 11415 Tallinn www.sweco.ee 28
Töö nr: 18240-0060 Töö: Vinni valla ühisveevärgi- ja kanalisatsiooni arendamise kava Staadium: AK Kuupäev: 29.03.2019
Allikas: Vinni valla koduleht
SWECO Projekt AS Tel +372 674 4000 Valukoja 8 [email protected] 11415 Tallinn www.sweco.ee 29
Töö nr: 18240-0060 Töö: Vinni valla ühisveevärgi- ja kanalisatsiooni arendamise kava Staadium: AK Kuupäev: 29.03.2019
Allikas: Vinni valla koduleht
3.3 ETTEVÕTLUS Vinni valla ettevõtlus on mitmekesine ja piirkonniti väga erinev. Suurimad tööandjad on jätkuvalt põllumajandusettevõtted. Vinni vald oma looduslike ja arhitektuuriliste objektidega võimaldab turismialase tegevuse arengut. Tootmisettevõtete peamine tegevusala on olnud siiani puidu töötlemine ja puidutoodete tootmine. Kuid kuna toormaterjali kättesaadavus on muutunud pingsamaks, on sõelale jäämas need, kes on leidnud teatud turuniši – mööbel, uksed, aknad, puitmajad jne. Peamisteks mureallikateks ettevõtjatele on tööjõu madal kvaliteet ja piiratud ressursid. Vinni vald on liitunud investorteeninduse programmiga. Vinni piirkonna suurimad tööandjad ettevõtete seas töötajate arvu poolest on: OÜ Tammikus, OÜ Trovador (põllumajandus), Lisako OÜ (metallitööd), OÜ Vinimex (seakasvatus), OÜ Vetiku S.T (põllumajandus), Vinni Spordikompleks, AS DUVE (kütuse müük ja transport), OÜ Voore Mõis, OÜ Voore Farm Teenused (põllumajandus). Olulisim majandusharu Vinni piirkonnas on piimakarja- ja teraviljakasvatus ning lihaveisekasvatus. Tegevusalade mustrit laiendavad AS E. Strauss (puidust esemete tootmine), AS Võhu Vein (veinitooted), OÜ Lõnga Liisu (kudumid), Liivapritsi OÜ, AS Viru Elektrik. Ehitussektoris tegutsevad OÜ Restaure, OÜ T.A.K.Ehitus.
SWECO Projekt AS Tel +372 674 4000 Valukoja 8 [email protected] 11415 Tallinn www.sweco.ee 30
Töö nr: 18240-0060 Töö: Vinni valla ühisveevärgi- ja kanalisatsiooni arendamise kava Staadium: AK Kuupäev: 29.03.2019
Laekvere piirkonna tähtsamaks majandusharuks on põllumajandus ja metsandus (66%), sellele järgnevad ehitus (9%), kaubandus (6%) ja veondus (4%). Tegemist on ajalooliselt väljakujunenud tugeva põllumajanduspiirkonnaga tänu viljakatele põllumaadele ja metsamassiividele, samas tööstusliku tootmise osakaal on piirkonnas madal. Metsade osatähtsus on olulisel kohal hõlmates ka puidu väärindamise protsessi, mis tähendab metsa kasvatamist, puidu varumist, selle esmast töötlemist saeveskis ja lõpptoodete valmistamist ning turustamist. Piirkonnas on palju lagunevaid ja tühjasid hooneid, seega on eeldusi tootmispindade ja -maa osas. Suurimad tööandjad on Palmako AS (puitehitiste tootmine), OÜ Laekvere PM (põllumajandus), OÜ Artiston (metsamajandus) ja OÜ Muuga PM (põllumajandus). Piirkonnas tegutsevad nt järgmised ettevõtted: OÜ Rahkla Farm (veislaste ja pühvlikasvatus), Aldar Trading OÜ, Järva Tarbijate Ühistu, (Laekvere A&O), Rentester (autoremont), Heino Veod OÜ (liivakarjäär), Veskimäe Liivamaardla OÜ (liivakarjäär), Lehtma Trans OÜ (teede hooldus ja autotransport), Enno Mandel Elektritööd OÜ, Janson Tehnika OÜ (kaubavedu maanteel), Balti Talu OÜ (lihaveiste kasvatus), Vassivere Traktor OÜ (kopatööd).
Rägavere piirkonna ettevõtted tegelevad põllumajanduse (OÜ Miila Viss, OÜ Maasikamäe Piimakari, OÜ Laane Agro), metsavarumise, saematerjali töötlemise (OÜ Alumiste SV, OÜ RT Vage), mööblitootmise, ehituse, veonduse (OÜ Raatma, OÜ Valem) ja haljastusega. Vinni vallas on valla osalusega äriühinguid kaks: AS Vinni Spordikompleks (sporditeenuste müük, hotellimajandus, toitlustamine, sportlike ja meelelahutuslike ürituste korraldamine ja osaühing Roela Soojus (veevarustus, kanalisatsioon ja heitveekäitlus, soojusmajandus).
Lisaks osalusele ettevõtetes on Vinni vald järgmiste mittetulundusühingute liige: Eesti Linnade ja Valdade Liit Lääne-Virumaa Omavalitsuste Liit MTÜ Harjumaa Ühistranspordikeskus MTÜ Virumaa Koostöökogu MTÜ PAIK MTÜ Roheline PAIK MTÜ Rakvere Haigla MTÜ Partnerid
Valla allasutustest annavad elanikele tööd 5 kooli, 5 lasteaeda, 9 raamatukogu, 7 klubi, 3 eakate kodu ja spordiklubi.
3.4 VALLA JUHTIMINE JA EELARVE Valda juhib 17-liikmeline vallavolikogu, mille juures tegutseb 5 komisjoni: revisjoni-, majandus-, sotsiaal- ja tervishoiu, kultuuri- ja haridus ning eelarve-, arengu- ja õiguskomisjon. Vinni vallas tegutseb 7-liikmeline vallavalitsus. Vastavalt Vinni, Laekvere ja Rägavere valla liitumisel sõlmitud ühinemislepingule on elanike paremaks teenindamiseks moodustatud piirkondlikud teeninduskeskused Ulvi külas, Laekvere alevikus (endistes
SWECO Projekt AS Tel +372 674 4000 Valukoja 8 [email protected] 11415 Tallinn www.sweco.ee 31
Töö nr: 18240-0060 Töö: Vinni valla ühisveevärgi- ja kanalisatsiooni arendamise kava Staadium: AK Kuupäev: 29.03.2019
vallakeskustes) ja Tudu alevikus, Roela alevikus ning Viru - Jaagupi alevikus (endistes osavalla keskustes). Vinni valla eelarve on vastu võetud määrusega nr 8 28.03.2018. Vastavalt eelarvele on põhitegevuse tulud 10 512 719 € ning põhitegevuse kulud 9 679 295 €.
3.5 VEE-ETTEVÕTJA AS Emajõe Veevärk osutab ÜVK teenust Pajusti, Vinni ja Viru-Jaagupi, Laekvere alevikus ning Muuga, Vetiku, Moora, Rahkla, Paasvere, Venevere, Inju, Kadila, Kulina ning Kakumäe külades.
Teenuse tariifid on järgmised (kõik käibemaksuga): Veevarustuse teenus 1,463 €/m3 Reovee kanalisatsiooni teenus 1,850 €/m3
OÜ Roela Soojus tegevuspiirkonnaks on Roela alevik ja Lepiku küla, Tudu alevik, Küti küla.
Teenuse tariifid on järgmised: Veevarustuse teenus 1,80 €/m3 Reovee kanalisatsiooni teenus 2,25 €/m3
AS Rakvere Vesi pakub vee- ja kanalisatsiooniteenust Piira külas:
Teenuse tariifid on järgmised:
Veevarustuse teenus 1,44 €/m3 Reovee kanalisatsiooni teenus 1,38 €/m3
Rägavere piirkonna, (Ulvi küla) vee-ettevõtjaks on Kunda Vesi OÜ
Teenuse tariifid on järgmised:
Veevarustuse teenus 1,18 €/m3 Reovee kanalisatsiooni teenus 1,09 €/m3
4 VINNI VALLA KESKKONNASEISUND
4.1 PINNAVORMID, HÜDROGEOLOOGIA
4.1.1 Maastik, pinnavormid
Kuna Vinni vald paikneb peaaegu Lääne-Virumaa põhjaosast kuni kagu-lõunapiirini, on seal ka väga vahelduv maastik ja pinnavormid: valla põhjaosa asub Kirde-Eesti ehk Viru lavamaal, sellest omakorda äärmine kirdeosa Alutaguse madalikul; valdav osa Vinni valla territooriumist paikneb Pandivere kõrgustiku karstunud võlvil ja idanõlval. Pandivere kõrgustik on aluspõhjalise tuumikuga, mida läbivad arvukad tektooniliste
SWECO Projekt AS Tel +372 674 4000 Valukoja 8 [email protected] 11415 Tallinn www.sweco.ee 32
Töö nr: 18240-0060 Töö: Vinni valla ühisveevärgi- ja kanalisatsiooni arendamise kava Staadium: AK Kuupäev: 29.03.2019
rikete vööndid ning paiknevad ulatuslikud karstialad, kus toimub intensiivne põhjavee varude täienemine. Valla lõunaosas on vahelduva profiiliga suhteliselt lainjad tasandikud väiksemate küngastega. Vallas on palju oose ehk vallseljakuid ning mõhnastikke, millest paljudele on loodud maastikukaitsealasid. Huvitavaimad on kuni 17 m kõrgused tihedalt kõrvuti ja järjestikku paiknevad järsunõlvalised (kalle kuni 25o) Roela oosid. Kuigi kohati kruusa kaevandamisega rikutud, on oosistik huvipakkuv jääserva asendite uurimise seisukohalt. Märkimist väärib loode-kagu suunaline Mõdrikust Roelani ulatuv vallseljak. Vinni valla maapind on nõrgalt lainjas, üldise languga põhjast lõuna poole. Maapinna abs. kõrgused on valdavalt vahemikus 50-120 m. Vinni vald on suhteliselt suurte vooluveekogude vaene, mis annab tunda ka heitveesuublaks sobivate eesvoolude puudumises. Suurem osa Vinni vallast jääb Kunda jõe valgalale; suuremad asulad – Vinni ja Pajusti alevikud aga Sõmeru ja Selja jõe valgalale; valla lõunaosa jääb kraavide kaudu kaudselt Purtse, osaliselt Rannapungerja ja Avijõe ülemjooksude valgalate aladele.
Vinni valla keskosa Pandivere kõrgustiku võlviala idanõlval on veelahkmeks Peipsi järve ja Soome lahte suubuvatele jõgedele.
Vinni valla palajanduvaks või avanevaks aluspõhjaks on põhiliselt Alam-Siluri Juuru ja Ülem-Ordoviitsiumi Porkuni lademe lubjakivi.
Suur osa vallast jääb Pandivere- ja Adavere-Põltsamaa nitraaditundlikule alale, kus põhjavesi on õhukese pinnakatte ja karstide tõttu reostuse eest looduslikult kaitsmata või nõrgalt kaitstud ning inimmõjule tundlik.
4.1.2 Geoloogia, hüdrogeoloogia
Geostruktuurselt jääb projektipiirkond Ida-Euroopa kraatoni (platvormi) loodeossa, Vene lava loodepiirile Fennoskandia kilbi lõunanõlvale. Aluspõhjas eristuvad sellel alal selgelt kaks eriilmelist struktuurset korrust: alumine – tard- ja moondekivimeist koosnev kurrutatud kristalne aluskord ja ülemine – eelmisel monoklinaalselt lasuv settekivimiline pealiskord. Kristalne aluskord alal ei avane. Pinnakate Vinni vallas on pinnakatte paksus enamasti väike: 2…5 m, mis on üheks põhjuseks põhjavee nõrgale reostukaitstusele. Valla kesk- ja lõunaosa on kohati rikas alvarite ehk loopealsete poolest. Palju on kaitsmata põhjaveega alasid, s.t alla 2 meetrise pinnakattega piirkondi ja karstialasid. Mõnevõrra paksem on pinnakate valla lõuna- ja kaguosas Tudu piirkonnas, kus paiknevad turbamaardlad ja kohati kesk- ja põhjaosas, kus paiknevad oosid ja mõhnastikud (Roela ümbrus) ning kus paiknevad kohaliku tähtsusega väikesed kruusliiva maardlad.
Aluspõhi Kristalne aluskord sügavneb üsnagi väljapeetult (2–3 m km kohta) lõuna suunas. Struktuurselt jääb ala täielikult Alutaguse struktuursesse vööndisse, kus valdavaks on erineva koostisega alumiiniumirikkaid mineraale (kordieriiti, sillimaniiti, andalusiiti, granaati) sisaldavad vilgugneisid. Kristalset aluskorda moodustava gneisilasundi
SWECO Projekt AS Tel +372 674 4000 Valukoja 8 [email protected] 11415 Tallinn www.sweco.ee 33
Töö nr: 18240-0060 Töö: Vinni valla ühisveevärgi- ja kanalisatsiooni arendamise kava Staadium: AK Kuupäev: 29.03.2019
paksus ei ole teada, kuid oletuste kohaselt võib see küündida 10 ja enamagi kilomeetrini.
Settekivimiline pealiskord Aluskord on kaetud võrdlemisi paksu settekivimite kompleksiga. Iseloomulik on geoloogilise läbilõike kihiline ehitus ja kihtide kallutatus lõuna suunas (~3 m/km). Settekivimite kompleks koosneb (alt üles): terrigeensetest Vendi ladestu ja Alamkambriumi ladestiku settekivimitest (liivakivi, aleuriit ja savi) ja Ordoviitsiumi ladestu karbonaatsetest settekivimitest (põhiliselt lubjakivist). Aluspõhja ülemiseks kihiks on Alam-Siluri Juuru lademe (S1jr) lõhelised savikad lubjakivid, mis valla põhjaosas võivad ka puududa. Lademe paksus suureneb lõuna suunas, ulatudes seal kuni 25 meetrini. Juuru lademe lubjakivide all (valla põhjaosas pindmise aluspõhja kihina) avanevad Ülem-Ordoviitsiumi Porkuni lademe (O3pr) dolomiidistunud lõhelised ja kavernoosed lubjakivid paksusega 5–15 m. Porkuni lademe all lamava Pirgu lademe (O3prg) lubjakivide paksus on 45 m, savikaid Vormsi lademe (O3vr) lubjakive on 17–18 m. Ordoviitsiumi ja Siluri vanusega lubjakivide, mergli ja dolomiitide kogupaksus vaadeldaval alal on 120–190 m. Aluspõhja kivimite sügavama kihi moodustavad Alam-Ordoviitsiumi ja Kambriumi- Vendi liivakivid ja savid (paksus ca 100 m).
Vinni valla maadel on arvukalt karstinähtusi. Siin esineb paljudes kohtades väikeseid karstunud põhjaga nõgusid, põldudel üksikuid kurisuid (osalt kivide ja mullaga täidetud) ja suuri karstialasid. Aluspõhja ülemisteks kihtideks on Porkuni ja Juuru lade, mis maapinna lähedal on karstiõõnsuste poolest rikas. Peamiselt kivisest moreenist koosneva pinnakatte väike paksus võlvialal lubab pinnaveel kiiresti jõuda lubjakivide karstiõõnsustesse. Rohkem esineb karsti Vinni ümbruses, Vetiku ja Mõdriku piirkonnas.
Hüdrogeoloogia Hüdrogeoloogiliselt paikneb Vinni vald Balti arteesiabasseini loodeosas, kus põhjavesi esineb pinnakattes, aluspõhja ja kristalse aluskorra kivimeis. Suurima mahu ja levialaga neist on aluspõhja kivimitega seotud põhjavesi. Maapinnalt esimene aluspõhjaline veekiht esineb Alam-Siluri lõhelistes ja karstunud karbonaatseis kivimeis, kus põhjavee liikumise kiirus on suur lõhedes ja maapinnalähedastes karsti õõnsustes. Nii Siluri kui Ordoviitsiumi põhjaveekihid toituvad avamusalal sademeveest ja võivad kergesti reostuda, eeskätt õhukese pinnakattega aladel. Vinni valla territooriumil on põhjavesi valdavalt nõrgalt kaitstud, kohati kaitsmata. Keskmiselt ja suhteliselt kaitstud alad esinevad üksikute läätsedena (vt joonis 2-1). Vinni valla territooriumil esineb ka arvukalt karstinähtusi, eriti valla Kesk- ja põhjaosas Pandivere kõrgustiku võlvil ja idanõlval. Kuigi pinnakate võib antud alal olla kuni mitme meetri paksune, ei takista kividerohke moreen, kruus ja liiv pinnavee neeldumist mattunud karstivormidesse. Arvukad karstilehtrid ja lohud paiknevad valdavalt rühmiti, moodustades mitmesuguse suurusega välju.
Vinni vallas võib eristada nelja põhjaveekompleksi-kogumit: pinnakattes, Ordoviitsiumi- Siluri lubjakivides ning Ordoviitsium-Kambriumi ja Kambriumi-Vendi liivakivides. Ordoviitsium-Kambriumi veekogum on suhteliselt veevaene. Pinnakatte- ehk Kvaternaarisetete vett esineb pidevalt vaid paksema pinnakattega aladel (oosidel,
SWECO Projekt AS Tel +372 674 4000 Valukoja 8 [email protected] 11415 Tallinn www.sweco.ee 34
Töö nr: 18240-0060 Töö: Vinni valla ühisveevärgi- ja kanalisatsiooni arendamise kava Staadium: AK Kuupäev: 29.03.2019
mõhnadel ja lõuna- kaguosa liigniisketel aladel) ning ühisveevarustuses see tähtsust ei oma.
Esimeseks püsivaks põhjavee kihiks on Alam-Siluri Juuru lademe lubjakividega seotud vesi paksusega 15–25 m. Selle alumiseks veepidemeks on Porkuni lademe 5–15 m paksused savikad lubjakivid. Kasutamist leiab see veekiht valdavalt individuaalmajapidamises.
Ordoviitsiumi-Siluri lubjakivides on ühisveevarustuse seisukohalt tähtsaimaks ca 45 m paksuse Ülem-Ordoviitsiumi Pirgu lademe lubjakividega seotud põhjaveekiht. Paikneb see üldiselt 30–80 m sügavusel maapinnast. Vesi on looduslikult vesinikkarbonaatne magneesiumilis-kaltsiumiline. Lubjakivides olevad põhjaveevarud moodustuvad kohapeal sademetest või sulavetest, mis infiltreeruvad läbi pinnase või voolavad lubjakivilõhedesse
1. Kvaternaari veekompleks lasub Siluri-Ordoviitsiumi veekompleksi peal ja on viimasega hüdrauliliselt seotud, mistõttu nende veetasemed ühtuvad ja jälgivad maapinna reljeefi. Kvaternaari lasundi paksus varieerub 1-20 m vahel, kuid enamasti jääb 6-7 m piiresse. Vinni valla lõunaossa jääb ulatuslik alvar, kus Kvaternaari ladestu setete paksus on alla ühe meetri. Kuna moreenid sisaldavad vähe vett ja on väikese paksusega, siis joogiveeks tarvitatakse Kvaternaari veekompleksi põhjavett ainult seal, kus esinevad vett-sisaldavad liivad-kruusad. 2. Siluri-Ordoviitsiumi veekompleks paikneb lubjakivides, kompleksis võib eristada 4-5 põhjaveeladet, mille omavaheliste veepidemetena esinevad merglid ja savikad lubjakivid. Ülemiste veekihtide vesi on vabapinnaline, veetasemepind lasub maapinnast 2-7 m sügavusel ja jälgib reljeefi. Veekiht on reostuse eest kaitsmata või nõrgalt kaitstud. Alumised veekihid on survelised, põhjavett tarbivad ühisveevärgisüsteemid, eraisikud ja ettevõtted. Veekompleksi alumiseks veepidemeks on Alam-Ordoviitsiumi ladestiku savikad lubjakivid, glaukoniitliivakivid ja diktüoneemaargilliit paksusega kokku 12-15 m. Kogu veekompleksi paksus on piirkonnas olenevalt reljeefist 100-190 m. 3. Ordoviitsium-Kambriumi veekompleks asub liivakivides paksusega 25-30 m ja levib kogu alal. Veekompleks koosneb Alam-Ordoviitsiumi ladestiku Pakerordi lademe detriitsetest ja Alam-Kambriumi ladestiku Tiskre kihistu peeneteralistest liivakividest. Põhjavesi on surveline, piesomeetriline tase on enamasti 10-20 m (sõltuvalt asukohast toite- või väljealal aga ka kuni 50 m) maapinnast. Veekiht on küllaltki hästi kaitstud, ülemiseks veepidemeks on savikad glaukoniitliivad ja diktüoneemaargilliit, samas on veepide siiski suhteliselt õhuke (ligikaudu 12-15 m). Veekompleks võib teatud olukorras olla mõjutatud ülallasuvatest Kvaternaari ja Ordoviitsiumi veekompleksidest infiltreerunud veest ja ka sealsest võimalikust reostusest. Alumise veepideme moodustavad Alam-Kambriumi ladestiku Lontova lademe savid paksusega 67-70 m. Veekompleksi vesi on mage, vesinik-karbonaatne naatriumi-kaltsiumi- magneesiumiline, bakterioloogiliselt puhas. Looduslikult on põhjavesi enamasti hea kvaliteediga. 4. Kambrium-Vendi veekompleks lasub liivakivides paksusega 40-60 m ja on looduslikult väga hästi kaitstud 60-80 m paksuse Lontova lademe sinisavi kihiga. Vesi on surveline, piesomeetriline tase on 3-30 m allpool merepinda, maapinnast on piesomeetriline tase 70-100 m sügavusel. Kambrium-Vendi ja Ordoviitsium-Kambriumi
SWECO Projekt AS Tel +372 674 4000 Valukoja 8 [email protected] 11415 Tallinn www.sweco.ee 35
Töö nr: 18240-0060 Töö: Vinni valla ühisveevärgi- ja kanalisatsiooni arendamise kava Staadium: AK Kuupäev: 29.03.2019
põhjaveekihte eraldab ~70 m paksune Lontova lademe savikiht. Kambrium-Vendi veekompleks levib kogu alal ja jaguneb kaheks veekihiks: Voronka ja Gdovi veekihiks. Veepidemeks allpoollasuvale Gdovi veekihile on ~26 m paksuste Kotlinini savide ja aleuroliitide kiht. Veekompleksi mõlema veekihi vett tarbitakse sageli koos.
Ordoviitsium-Kambriumi ja Kambrium-Vendi veekompleksid on hästi kaitstud ülallasuvate vettpidavate kihtidega. Reostunud on aga kohati maapinnalt esimene Siluri veekompleksi Juuru lademe veekiht, mille vett tarbivad eramajapidamised.
Valla põhja- ja keskosa ühisveevärgid tarbivad enamuses Ordoviitsium-Kambriumi, Vinni aleviku veehaare isegi Kambrium-Vendi veekompleksi vett; valla lõunaosas, endises Laekvere vallas leiab aga enamasti ühisveevärgis kasutust Siluri-Ordoviitsiumi veekompleksi põhjavesi.
4.2 PINNAVEEKOGUD Vinni vald paikneb Pandivere kõrgustiku idanõlval. Pandivere kõrgustik on veelahkmeks Peipsi järve, Soome lahte ja Riia lahte suubuvatele jõgedele. Pandivere kõrgustik on Eesti suurim infiltratsiooniala – 1375 km2 alal kõrgustiku keskosas puudub alaline veevõrk. Lumesulamis- ja vihmavesi valgub kurisutesse või imbub läbi pinnase aluspõhja lõhedesse ning täiendab põhjaveevarusid. Kõrgustiku jalami metsa- ja sooalal, eriti lõunas ja idas, on soostunud ja metsastunud kallastega madalaid väikese pindala ja veevahetusega järvi või umbjärvi.
Võlvialal infiltreerunud sademetevesi väljub nõlvaalal allikatena ja on üldiselt lähteks paljudele jõgedele. Vinni vald tervikuna on üsna (suuremate) pinnaveekogude vaene. Valla suurim jõgi, Kunda jõgi, saab alguse valla idaosast Roela lähistelt, olles otseseks eesvooluks Ulvi küla reoveepuhastile ning Liiva oja kaudu ka Roela reoveepuhastile; Vinni ja Pajusti alevikud mõjutavad niigi mitterahuldavas seisundis olevaid Sõmeru ja Selja jõgesid, Tudu alevik paikneb Soome lahte suubuva Purtse ja Peipsi järve suubuva Rannapungerja jõe lahkmealal, kuid reoveepuhasti suublaks olev Lillemäe kraav suubub Jõepere kraavi kaudu siiski Purtse jõkke. Soome lahte suubub ka valla idaossa jääv Pada jõgi, kuid viimane ei ole Vinni vallas suublaks ühelegi reoveepuhastile. Viru- Jaagupi paikneb asukohas, kus reoveepuhasti suublaks sobivad eesvoolud sootuks puuduvad. Valla lõunasosast saab lisaks Rannapungerja jõele alguse alguse Avijõgi koos oma ülemjooksu lisaveekogudega, sealhulgas Moora oja. Muuga reoveepuhasti suublaks on Avijõgi, Laekvere aleviku reoveepuhasti suublaks Moora oja, mis suubub Avijõkke.
Kogu Pandivere alamvesikonna, sealhulgas Vinni valla järvesus on suhteliselt väike ning üle 50 ha suurused järved puuduvad. Valla suurim järv on Tudu järv, mille pindala ületab 25 ha ning kus kõige sügavam koht on 5 m. Järv asub Tudusoo maastikukaitsealal. Tuntud on ka Aravuse järv suurusega 5,3 ha ja sügavusega 3 meetrit ja Kantküla Mustjärv suurusega 5,3 ha. Valla territooriumiga piirneb ka võrdlemisi populaarne avalikult kasutatav Uljaste järv. Nimetamist väärivad ka Saueaugu ajutised järvikud, Vetiku Suur- ja Väikejärv, Mõdriku allikajärved, Roela paisjärv ja Puusepa järv.
SWECO Projekt AS Tel +372 674 4000 Valukoja 8 [email protected] 11415 Tallinn www.sweco.ee 36
Töö nr: 18240-0060 Töö: Vinni valla ühisveevärgi- ja kanalisatsiooni arendamise kava Staadium: AK Kuupäev: 29.03.2019
4.2.1 Vinni valla ÜVK piirkondadega seonduvate pinnaveekogumite seisund
Vinni valla ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni seisukohalt on olulised eelkõige reoveepuhastite heitvee suublaks olevad pinnaveekogumid. Järgnevalt anname lühiülevaate pinnaveekogumite seisundist vastavalt Ida-Eesti vesikonna veemajanduskava aastateks 2015-2021 (edaspidi VMK). Hinnagu anname vastavalt VMK 2014. a koondhinnangule. Vooluveekogumid olid jagatud seisundite kaupa parema poolt halvema poole järgmiselt: väga hea, hea, kesine, halb, väga halb.
Kunda jõgi Kunda jõgi on valla suurim veekogu ning reoveepuhasti heitveesuublaks järgmistele asumitele: otseseks suublaks Ulvi külale ja ning Liiva oja kaudu Roela alevikule. Jõe seisundit on hinnatud neljas lõigus, millest Vinni vallaga on seotud üks: Kunda_1, Kunda lähtest Ädara jõeni, ökoloogiline seisund oli kesine, keemiline seisund oli hea, koondseisund hinnati kesiseks. Ülejäänud Kunda jõe lõike Vinni valla heitvee väljalasud ei puuduta.
Sõmeru jõgi Sõmeru jõgi on täna reoveepuhasti heitveesuublaks kõige olulisematele valla asulatele: Vinni ja Pajusti alevikele. Jõgi on lühike (vaid 15 km) ja väikese valgalaga (48 km2), suubudes Selja jõkke. Jõe seisundit on hinnatud tervikuna: Sõmeru jõe ökoloogiline seisund oli halb, keemiline seisund oli hindamata, koondseisund hinnati halvaks.
Purtse jõgi Purtse jõgi on kaudseks reoveepuhasti heitveesuublaks läbi Lillemäe ja Jõepere kraavi Tudu alevikule. Jõe seisundit on hinnatud neljas lõigus, millest Vinni vallaga on seotud üks: Purtse_1, lähtest Ojamaa jõeni, ökoloogiline seisund oli hea, keemiline seisund oli hindamata, koondseisund hinnati heaks. Ülejäänud Purtse jõe lõike Vinni valla heitvee väljalasud ei puuduta.
Avijõgi Avijõgi on otseseks heitveesuublaks Muuga külale ja kaudseks reoveepuhasti heitveesuublaks, läbi Moora oja, Laekvere alevikule. Jõe seisundit on hinnatud kahes lõigus, millest Vinni vallaga on seotud üks: Avijõgi lähtest Venevere pkr-ni. Avijõgi_1, ökoloogiline seisund oli kesine, keemiline seisund oli hindamata, koondseisund hinnati kesiseks. Ülejäänud Avijõe jõe lõike Vinni valla heitvee väljalasud ei puuduta.
Rannapungerja jõgi (suubub Peipsi järve) ning tema ülemjooksu lisajõed otseselt ÜVK tegevustega ei haaku, kuid jõe ökoloogiline ja koondseisund on hea (keemiline seisund on hindamata). Samas on jõgi oma ülemjooksul tugevalt muudetud veekogu.
Pada jõgi, mis suubub Soome lahte, ÜVK tegevustega samuti ei haaku, kuid jõe ökoloogiline ja koondseisund on kesised (keemiline seisund on hindamata).
SWECO Projekt AS Tel +372 674 4000 Valukoja 8 [email protected] 11415 Tallinn www.sweco.ee 37
Töö nr: 18240-0060 Töö: Vinni valla ühisveevärgi- ja kanalisatsiooni arendamise kava Staadium: AK Kuupäev: 29.03.2019
4.3 LOODUSKAITSE
4.3.1 Looduskaitsealad
Looduskaitseseaduse kohaselt on kaitseala inimtegevusest puutumatuna hoitav või erinõuete kohaselt kasutatav ala, kus säilitatakse, kaitstakse, taastatakse, uuritakse või tutvustatakse loodust. Looduskaitseala kasutamise ja kaitse tingimused on kehtestatud kaitseala kaitseeeskirjaga. Kaitsealade asukoht ja piirid on esitatud üldplaneeringu kaartidel. Vinni valla looduiskaitselada on järgmised:
Suurekivi looduskaitseala asub Vinni vallas Koeravere ja Veadla külas.
Kaitseala kaitse-eesmärk on kaitsta: 1) metsaökosüsteemi ning haruldasi, ohustatud ja kaitsealuseid liike; 2) elupaigatüüpe, mida nõukogu direktiiv 92/43/EMÜ looduslike elupaikade ning loodusliku loomastiku ja taimestiku kaitse kohta (EÜT L 206, 22.07.1992, lk 7‒50) nimetab I lisas. Need on vanad loodusmetsad (9010*)3, vanad laialehised metsad (9020*) ja rohunditerikkad kuusikud (9050); 3) liiki, mida nõukogu direktiiv 92/43/EMÜ nimetab II lisas, ja selle elupaiku. See on kaunis kuldking (Cypripedium calceolus); 4) kaitsealuseid liike ja nende elupaiku. Need on punane tolmpea (Cephalanthera rubra) ja harilik kopsusamblik (Lobaria pulmonaria).
(3) Kaitseala maa-ala jaguneb vastavalt kaitsekorra eripärale ja majandustegevuse piiramise astmele üheks sihtkaitsevööndiks ja üheks piiranguvööndiks.
(4) Kaitsealal tuleb arvestada looduskaitseseaduses sätestatud piiranguid käesolevas määruses ettenähtud erisustega.
Haavakannu looduskaitseala paikneb osaliselt Vinni vallas Arukülas, Kannastiku ja Veadla külas. Kaitseala kaitse-eesmärk on kaitsta: 1) metsaökosüsteemi, poollooduslikke kooslusi ning haruldasi, ohustatud ja kaitsealuseid liike; 2) elupaigatüüpe, mida nõukogu direktiiv 92/43/EMÜ looduslike elupaikade ning loodusliku loomastiku ja taimestiku kaitse kohta (EÜT L 206, 22.07.1992, lk 7‒50) nimetab I lisas. Need on kuivad niidud lubjarikkal mullal (6210*)3, liigirikkad niidud lubjavaesel mullal (6270*), puisniidud (6530*), vanad loodusmetsad (9010*), vanad laialehised metsad (9020*) ja rohunditerikkad kuusikud (9050); 3) liiki, mida direktiiv 92/43/EMÜ nimetab II lisas, ja tema elupaiku. See on kaunis kuldking (Cypripedium calceolus); 4) kaitsealuseid liike ja nende elupaiku. Need on rohekas õõskeel (Coeloglossum viride), punane tolmpea (Cephalanthera rubra), harilik kopsusamblik (Lobaria pulmonaria) ja metsis (Tetrao urogallus).
(3) Kaitseala maa-ala jaguneb vastavalt kaitsekorra eripärale ja majandustegevuse piiramise astmele kolmeks sihtkaitsevööndiks ja üheks piiranguvööndiks.
SWECO Projekt AS Tel +372 674 4000 Valukoja 8 [email protected] 11415 Tallinn www.sweco.ee 38
Töö nr: 18240-0060 Töö: Vinni valla ühisveevärgi- ja kanalisatsiooni arendamise kava Staadium: AK Kuupäev: 29.03.2019
(4) Kaitsealal tuleb arvestada looduskaitseseaduses sätestatud piiranguid käesolevas määruses ettenähtud erisustega Sirtsi looduskaitseala asub Vinni vallas osaliselt ning selle kaitse eesmärk on suurte soomassiivide, haruldaste ja hävimisohus olevate loomaliikide kaitse, kaitsealal on Sirtsi soo sihtkaitsevöönd, Rihula sihtkaitsevöönd, Kerissaare sihtkaitsevöönd ja Udriku piiranguvöönd. Sihtkaitsevööndite metsad kuuluvad hoiumetsade kategooriasse ja piiranguvööndi metsad kaitsemetsa kategooriasse. Suigu looduskaitseala kaitse eesmärk on põlismetsakoosluste kaitse, alal asub Suigu sihtkaitsevöönd ja Peressaare sihtkaitsevöönd. Kaitsealused metsad kuuluvad hoiumetsade kategooriasse. Tudusoo looduskaitseala asub Vinni vallas osaliselt, kaitsealal on Järvesoo sihtkaitsevöönd, Tudusilla sihtkaitsevöönd, Umbjärve piiranguvöönd ja Tagavälja piiranguvöönd. Mõdriku-Roela maastikukaitseala, mille kaitse eesmärk on pinnavormide, maastikuelementide, nendega seotud elupaikade ja koosluste kaitse, kaitsealal on sihtkaitsevöönd ja piiranguvöönd. Mõdrikust Roelani ulatuv vallseljak Piiranguvööndi metsad kuuluvad kaitsemetsa kategooriasse ja sihtkaitsevööndi metsad hoiumetsade kategooriasse. Vinni-Pajusti tammiku kaitse eesmärk on laialehelise metsakoosluse ja haruldaste liikide kasvukohtade kaitse.
4.3.2 Nitraaditundlik ala
Nitraaditundlikuks loetakse ala, kus põllumajanduslik tegevus on põhjustanud või võib põhjustada nitraadisisalduse põhjavees üle 50 mg/l või mille pinnaveekogud on põllumajanduslikust tegevusest tingituna reostunud või reostumisohus. Vinni valla läänepoolne osa jääb Pandivere ja Adavere-Põltsamaa nitraaditundliku ala Pandivere piirkonda. Seega on siinne piirkond äärmiselt tundlik aktiivsele põllumajandusele ja inimelutegevusele (näiteks reo- ja heitvete kogumine).
4.3.3 Hoiualad
Looduskaitseseaduse kohaselt on hoiuala elupaikade ja kasvukohtade kaitseks määratud ala. Hoiuala kasutamise ja kaitse tingimused on kehtestatud hoiuala kaitseeeskirjaga. Kaitsealade asukoht ja piirid on esitatud üldplaneeringu kaartidel. Väljaspool kaitsealasid asuvad hoiualad on: - Haavakannu hoiuala, mille kaitse eesmärk on metsa- ja niidukoosluste ning liikide kaitse, - Kunda jõe hoiuala, mille kaitse eesmärk on jõeelupaiga ja -liikide kaitse, - Suurekivi hoiuala, mille kaitseeesmärk on metsakoosluste ja -liikide kaitse.
4.4 MAAVARAD JA NENDE KAEVANDAMINE Vinni vald on maavarade poolest suhteliselt rikas. Üleriigilise tähtsusega maardlatest paiknevad vallas Eesti põlevkivimaardla perifeerne osa ja Rakvere fosforiidimaardla (osaliselt). Eesti põlevkivimaardlast jäävad Vinni valla territooriumile Kohala, Oandu ja Sonda uuringuväljad (kõik osaliselt).
SWECO Projekt AS Tel +372 674 4000 Valukoja 8 [email protected] 11415 Tallinn www.sweco.ee 39
Töö nr: 18240-0060 Töö: Vinni valla ühisveevärgi- ja kanalisatsiooni arendamise kava Staadium: AK Kuupäev: 29.03.2019
Valla ainus geoloogiliselt uuritud ehituskivi leiukoht asub Viru-Jaagupi alevikust läänes Kannastiku külas (varem nimetatud Inju-Merikülas), kus paljanduvad Porkuni lademe lubjakivid ja dolomiidid. Minevikus on siit murtud kivi kasutatud ümbruskonna hoonete ehitamiseks, mille kõige paremaks näiteks on lähedalasuv Inju mõisahoone. Turbavarudelt on Vinni vald maakonna rikkamaid. Tootmine toimub Punasoo ja Saara maardla Soonuka tootmisalal. Laekvere piirkonnas leiduvad suured liiva ja kruusa varud kõrguselt teise Pandivere kõrgustiku mäe – Kellavere ümbruses. Vinni piirkonna põhjaosas on Haava, Kakumäe ja Kehala väikesed kruusliiva maardlad, mille kvaliteet ei sobitu ehituskruusliivaks.
4.5 SUURIMAD KESKKONNAOHU ALLIKAD Suuremateks potentsiaalseteks reostajateks on kaitsmata põhjaveega alal tegutsevad farmid, mille sõnnikuhoidlad pole vettpidavad, samuti tehisaluseta sõnniku välihoidlad ja isetegevuslikud prügi mahapaneku kohad.
Vinni piirkonnas on peamiseks probleemiks põhjavee reostatus lämmastikühenditega ning põhjaveevarude ebaratsionaalsest kasutamisest ja saastamisest tingitud joogivee kvaliteedi langus. Rägavere piirkonnas peetakse võimalikuks suurimaks keskkonnaga seonduvaks probleemiks fosforiidi tootmisega kaasnevaid ulatuslikke põhjavee probleeme, hetkel aktiivset kaevandamist ei toimu. Laekvere piirkonna probleemideks on kaitsmata või nõrgalt kaitstud põhjaveega alast tingituna reoveekäitluse lahendus, samuti Laekvere aleviku soojusmajanduse üleviimine hakkepuidu küttele kui taastuvale energiaallikale. Hetkel on katlamaja õliküttel ning see tekitab õhusaastet. Vinni valla ühinemislepingu kohaselt ei toeta Vinni vald oma piirkonnas uute põlevkivikaevanduste avamist ning fosforiidimaardlaga seotud uuringute läbiviimist eraettevõtjate initsiatiivil ning uute kaevanduste avamist, kuna see ohustab suuresti keskkonda. Eesmärk on maavarade kaevandamisel valla eelarvesse laekuvad tulud kasutada kaevandamisega seotud negatiivsete mõjude leevendamiseks ning piirkonna elu- ja ettevõtluskeskkonna arendamisega seotud pikaajaliste arengustrateegiate elluviimiseks.
Valla lääneosas paikneb endine Kadila raketibaas (likvideeritud 1980. aastal). Raketibaasi maa-alal teostati 1993. aastal TA Geoloogia Instituudi poolt keskkonnauuringud, mille kohaselt selle lähiümbruses on vajalik regulaarne põhjavee kvaliteedi kontroll. Valdav osa raketibaasi ehitistest on tänaseks lammutatud. Punktreostusallikateks on samuti asulate amortiseerunud kanalisatsioonirajatised, puuduvad ja mittekorras reoveepuhastid jms. Käeolevas töös haakub teemaga enim Vinni, Viru-Jaagupi ja Vetiku reoveepuhastite asukoht ja seisund. Kõigi kolme RVP puhul on iseloomulik, et jaamad töötavad korralikult ja piisava tõhususega, kuid suublaks olevad eesvoolud ei vasta keskkonnanõuetele.
SWECO Projekt AS Tel +372 674 4000 Valukoja 8 [email protected] 11415 Tallinn www.sweco.ee 40
Töö nr: 18240-0060 Töö: Vinni valla ühisveevärgi- ja kanalisatsiooni arendamise kava Staadium: AK Kuupäev: 29.03.2019
5 ÜHISVEEVÄRGI HETKESEISUND
5.1 TÄNASED VEEVARUSTUSPIIRKONNAD Vinni vallas on ühisveevarustusteenusega täna kaetud järgmised asumid (alevikud ja külad): Vinni, Pajusti (Vinnit ja Pajustit käsitletakse tihti paarisasulana – Vinni-Pajusti alevik), Roela, Laekvere, Viru-Jaagupi ja Tudu alevikud ning Muuga, Ulvi, Vetiku, Küti, Kadila, Moora, Kakumäe, Paasvere, Venevere ja Rahkla külad (vt joonised, lia 5).
Vinni valla asumite tänasest ja perspektiivsest varustatusest ühisveevärgi ja – kanalisatsiooniga annab ülevaate lisa 2. Järgnevalt kirjeldame lühidalt ühisveevarustuspiirkondi, pumplate, pumplaseadmetest ja veetöötlusjaamadest anname ülevaate osades 5.4-5.19.
Vinni alevik Vinni alevikus on ühisveevärgiga ühendatud ca 850 inimest 864 elanikust. Ühisveevarustusteenusega on varustatud 98% aleviku elanikest. Liitumisvõimalus on antud kogu aleviku elanikele ja ettevõtetele. Alevikus on kokku neli (4) ühisveevärgi puurkaevpumplat, millest töös on üks - puurkaev nr 3, katastri nr 2898; reservis on üks puurkaev, nr 4, katastri nr 2911 ning kaks ülejäänut, nr 1 ja 2 on pikemat aega planeeritud tamponeerida, kuid tööd on seni tegemata.
Pajusti alevik Pajusti aleviku, Vinni valla keskuse ühisveevärgiga on ühendatud ligikaudu 95% aleviku elanikest 600 inimest 643 elanikust. Alevikus on kaks (2) ühisveevärgi puurkaevpumplat, millest töös on üks – Pajusti 1 puurkaev, Reservis on Rebasefarmi puurkaev.
Viru-Jaagupi alevik Viru-Jaagupi aleviku ühisveevärk baseerub kahel puurkaevul, millest töötab üks – Viru- Jaagupi 1 puurkaev. Ühisveevärgiga on liitunud ligikaudu 75% elanikkonnast, ca 270 aleviku 360-st elanikust.
Roela alevik Roela ühisveevärgiga on täna varustatud 330 elanikku, mis moodustab ligikaudu 71% aleviku elanike arvust: 468. Ühisveevärki teenindab kaks puurkaevu – Keskuse puurkaev ja Kooli puurkaev.
Laekvere alevik Laekvere ühisveevärgiga on täna varustatud 339 elanikku, mis moodustab ligikaudu 86% aleviku elanike arvust: 394. Ühisveevärki teenindab kaks puurkaevu – Elamute ja Keskasula puurkaev, millest töös on täna üks: Keskasula puurkaev.
Tudu alevik Tudu ühisveevärgiga on täna varustatud 160 elanikku, mis moodustab ligikaudu 56% aleviku elanike arvust: 283. Ühisveevärki teenindab kaks puurkaevu – Tuleviku ja Põhikooli puurkaev, millest ühisveevärgi varustamiseks on töös Tuleviku puurkaev.
SWECO Projekt AS Tel +372 674 4000 Valukoja 8 [email protected] 11415 Tallinn www.sweco.ee 41
Töö nr: 18240-0060 Töö: Vinni valla ühisveevärgi- ja kanalisatsiooni arendamise kava Staadium: AK Kuupäev: 29.03.2019
Põhikooli puurkaev, mis teenindas varem kooli ja lähedalasuvaid elamuid, on täna reservis.
Muuga küla Külas on kaks puurkaevu: Keskuse puurkaev ja Muuga PM OÜ puurkaev, töös on Keskuse puurkaev, ühisveevärgiga on liitunud ca 63% elanikkonnast, ca 123 inimest 195-st elanikust.
Ulvi küla Ulvi küla ühisveevärki teenindab üks puurkaev. Ühisveevärgiga on liitunud ca 77% elanikkonnast, ca 220 inimest 285 elanikust.
Vetiku küla Vetiku küla varustab veega üks ühisveevärgi puurkaev, Vetiku Uuekaevu puurkaev. Ühisveevärgiga on liitunud ca 65% elanikkonnast, ca 84 inimest 129 elanikust.
Küti küla Küti küla ühisveevärk baseerub ühel puurkaevul ja veevõrgul. Külas on ühisveevärgiga liitunud ~ 51% elanikkonnast, ca 54 inimest 105-st.
Kadila küla Kadila küla ühisveevärk baseerub ühel puurkaevul ja veevõrgul. Külas on ühisveevärgiga liitunud ca 89% elanikkonnast, ca 84 inimest 94-st.
Moora küla Moora küla ühisveevärk baseerub ühel puurkaevul ja veevõrgul. Külas on ühisveevärgiga liitunud ca 70% elanikkonnast, ca 60 inimest 85-st.
Kakumäe küla Kakumäe küla ühisveevärk baseerub ühel puurkaevul ja veevõrgul. Külas on ühisveevärgiga liitunud ca 80% elanikkonnast, ca 57 inimest 72-st.
Rahkla küla Rahkla küla ühisveevärk baseerub ühel puurkaevul ja veevõrgul. Külas on ühisveevärgiga liitunud ca 38% elanikkonnast, ca 51 inimest 135-st.
Paasvere küla Paasvere küla ühisveevärk baseerub ühel puurkaevul ja veevõrgul. Külas on ühisveevärgiga liitunud ca 55% elanikkonnast, ca 100 inimest 182-st.
Venevere küla Venevere küla ühisveevärk baseerub ühel puurkaevul ja veevõrgul. Külas on ühisveevärgiga liitunud ca 43% elanikkonnast, ca 53 inimest 122-st.
SWECO Projekt AS Tel +372 674 4000 Valukoja 8 [email protected] 11415 Tallinn www.sweco.ee 42
Töö nr: 18240-0060 Töö: Vinni valla ühisveevärgi- ja kanalisatsiooni arendamise kava Staadium: AK Kuupäev: 29.03.2019
5.2 VEETARBIJAD, VEEVARUD, VEEVÕTT JA -MÜÜK
5.2.1 Veetarbijad ja teenusega varustatus
Vinni valla ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni tegevuspiirkondades puuduvad suured tööstustarbijad. Enamus juriidilistest isikutest tarbijatest on olmetarbijate iseloomuga, sealhulgas ühiskondlikud asutused: lasteaiad, koolid ja Vinni alevikus asuv Vinni Spordikompleks AS, mis on küll suhteliselt suur tarbija, kuid samas on näiteks kogutav reovesi oma kvaliteedilt lähedane olmereoveele. Endise Laekvere valla keskuse, Laekvere aleviku asutustest on suuremad ühisveevärgi vee kasutajad Laekvere Põhikool, lasteaed, Teeninduskeskus, saun ja rahvamaja.
Valla põhilised ettevõtlusharud on metsa- ja puidutööstus ning sea- ja piimakarjandus, kuid kõik nimetatud tegevusalade ettevõtted kasutavad oma puurkaeve ja reoveekäitlust, mis ÜVK-ga ei haaku. Varasemal ajal kasutas Vetiku ühisveevärgi puurkaevu vett OÜ Vetiku ST, kuid varemalt vallale kuulunud puurkaev nr 2873 anti ettevõttele üle ja sisuliselt ei ole enam tegemist ÜVK puurkaevuga. Nimetatud puurkaev annab lisaks Vetiku ST-le vett ka piimakarjafarmile ja seafarmile.
5.2.2 Põhjaveevarud
Vinni valla põhjaveevarud on seotud Rakvere ümbrusele kehtestatud põhjaveevarudega kuni aastani 2020: Ordoviitsiumi-Kambriumi veekihist: 1760 m3/d. Kambrium-Vendi veekihist: 1660 m3/d.
Vinni vallas ei ole ühtegi ühisveevärki, mis pumpab vett üle 500 m3/d, mistõttu tegelikult ei ole kinnitatud varud otseselt vajalikud. Veekasutust reguleerib vee erikasutusluba. Kambrium-Vendi (Cm-V) vett kasutatakse üksnes Vinni aleviku veehaarete puurkaevudes. Tänane vee väljapumpamine jääb suurusjärku 127 m3/d, kuid seda on kavas oluliselt suurendada, seoses Vinni veehaarde reginaalseks veekäitluskompleksiks muutmisel (vt ka lisa 2). Samas jääb vee väljapumpamine 12 aastase perioodi jooksul üle kahe korra väiksemaks kui 500 m3/d. Vinni vallas puuduvad märkimisväärse põhjaveetarbimisega ettevõtted.
Suurimad elanikest ja juriidilistest isikutest tarbijatega asumid on Vinni ja Pajusti alevik, kuid ka nende veevõtt kahe peale jääb üle kahe korra alla põhjaveevarude kinnitamiseks kohustuslikust alampiirist: 500 m3/d (vt lisa 2).
Valla veekasutus jääb tervikuna alla 500 m3/d.
5.2.3 Ülevaade Vinni valla veekasutusest
Detailsem ülevaade veevõtu ja –tarbimise seisust on toodud lisas 2, kus kirjeldame veebilanssi alates aastast 2018 ja prognoosime näitajaid kuni ÜVKA perioodi lõpuni: aastani 2031.
SWECO Projekt AS Tel +372 674 4000 Valukoja 8 [email protected] 11415 Tallinn www.sweco.ee 43
Töö nr: 18240-0060 Töö: Vinni valla ühisveevärgi- ja kanalisatsiooni arendamise kava Staadium: AK Kuupäev: 29.03.2019
Tuleb märkida, et valla veetarbimise perspektiiv juriidiliste isikute osas ei pruugi olla tõene ja lõplik, kuid muudatusteks puudub piisav info ja alusmaterjal.
Peamisteks eeldusteks loeme, et elanike ja ühisveevärgi veetarbijate arv enamikes asumites jääb perspektiivis laias laastus tänasele tasemele, juhul kui ei ole ette näha võrkude laiendamist. Vee- ja kanalisatsioonivõrkude laiendamisel lähtume uute liitujate ligikaudsetest arvudest ja vee ühiktarbimistest. Tarbimise langustendents on loodetavasti viimase 10 aasta jooksul peatunud. Pigem näeme eriti madala ühiktarbimise juhtudel ette mõnigase ühiktarbimise kasvu vähemalt kuni 85 l/d el, juhul kui näitaja on täna sellest madalam.
Elanike ühiktarbimine kasvab tänaselt kohati madalalt tasemelt hiljemalt aastaks 2031 vähemalt 85 l-ni/el ööpäevas, kus see on juba täna saavutatud või on kõrgem, jätame ühiktarbimise muutmata.
Järgmises osas anname ülevaate Vinni valla ühisveevärgi puurkaevude üldtehnilistest näitajatest.
5.3 VINNI VALLA ÜHISVEEVÄRGI PUURKAEVUDE TEHNILISED ANDMED Järgnevas tabelis anname kokkuvõtliku ülevaate Vinni valla ühisveevärgi puurkaevudest, sealhulgas vee erikasutuslubades sisalduvad reservkaevud. Vee erikasutusloa väliseid puurkaeve käsitleme tulenevalt nende olulisusest edasiseks kasutuseks.
SWECO Projekt AS Tel +372 674 4000 Valukoja 8 [email protected] 11415 Tallinn www.sweco.ee 44
Tabel 5-1 Vinni valla puurkaevude (pk) tehnilised andmed* Jrk Puurkaev Puurkaevu Ehitusaasta Vee- Sügavus Deebit Staatiline veetase Dünaamiline veetase Keskmine veevõtt nr katastri nr kompleks [m] [m3/h] [maapinnast, m] [maapinnast, m] 2018 [m3/d] 1 Vinni pk nr 3 2898 1974 Cm-V 312 15,4 96 99 126,9 2 Vinni, Kooli pk nr 4 2911 1984 Cm-V 315 5,8 105,9 1,6 reservis 3 Pajusti Rebasefarmi pk 2891 1963 O-C 150 16 60 76,3 reservis 4 Pajusti pk (uus 2903 1977 O-C 155 10 55,2 60,5 50,2 peapuurkaev) 5 Viru-Jaagupi keskuse pk 2893 1967 O-C 174,6 18 47 61,8 21,4 6 Roela Kooli pk 5397 1979 O-C 175 22 2,75 13,18 19,4 7 Roela Keskuse pk 5352 1963 O-C 175 18 26,6 43,1 12,0 8 Tudu Tuleviku pk 5353 1965 O-C 155 16,5 14,95 16,8 8,8 9 Tudu Põhikooli pk 5354 1959 O 127 3,6 8,2 20,3 reservis 10 Laekvere Keskasula pk 1593 1990 S-O 63 7,8 29 34 34,3 11 Laekvere Elamute*** 3785 1967 S-O 60 0,3?** 26 - 0,96*** 12 Vetiku Uuekaevu pk 51517 2012 O-C 115 4,5 13,1 17,7 5,9 13 Kakumäe pk 2816 1975 O 50 4,86 17,9 32,0 -**** 14 Kadila elamute pk 2888 1962 O 45 22,4 9,2 15,8 6,6 15 Küti pk 5342 1959 O 65 12,2 9,95 21,5 9,8 16 Moora pk 52526 2014 S-O 60 5,4 27,9 28,8 6,3 17 Muuga pk 5398 1984 S-O 55 36 5 16 11,5 18 Paasvere pk 52859 2014 S-O 35 7,6 9,2 9,5 3,7 19 Rahkla risttee (veetorni) 5396 1977 S-O 60 4,7 20,5 36,8 7,4 pk 20 Venevere pk 52505 2014 O 25 29,5 2,4 14,4 < 5 (3,3) 21 Ulvi pk 3308 1954 O-C 75 5,0 6,8 11,8 27,3 22 Inju 5545 1966 S-O 22 Info puudub 23 Kulina 5357 1968 S-O 65 29,3 8,3 10 Info puudub 24 Lepiku 5361 1975 S-O 60 13,6 7,8 30,4 ~2,5 25 Mõdriku mõisa 2879 1955 O 102 5,4 10,6 15 Info puudub peapuurkaev Märkused: *Käsitletud on vaid vee-ettevõtetete töötavaid ja reservis olevaid puurkaeve, käsitletud ei ole kunagisi, teiste ettevõtete või likvideerida planeeritavaid puurkaeve **Kahtlustäratavad andmed ***Laekvere Elamute puurkaev töötas mõnda aega I ja II kvartalis 2018 ****ilmselt jääb alla 5 m3/d Märk: (-) näitab, et andmed puuduvad
5.4 VINNI JA PAJUSTI ALEVIKE ÜHISVEEVARUSTUS JA ÜHISVEEVÄRGIRAJATISED Vinni ja Pajusti paarisaleviku veevajadus ja -tarbimine on tagatud Vinni ja Pajusti alevike siseste hajali ühisveevärgi puurkaevude baasil. Kokku paikneb alevikes neli kasutatavat ühisveevärgi puurkaevpumplat (tabel 5-2), millest töös on kaks: Vinni puurkaev (edaspidi pk) nr 3 ja Pajusti uus ehk peapuurkaevpumpla.
Tänapäeval töötavad Vinni ja Pajusti aleviku puurkaevud ja veevõrgud veel omaette süsteemis. Pespektiivis kavas ühendada. Veevõtu ja -tarbimisandmed on saadud puurkaevudele ja klientide liitumispunktidele paigaldatud veemõõtjate näitude põhjal. Veemõõtjate osakaal Vinni ja Pajusti aleviku ühisveevarustussüsteemis on 100%.
5.4.1 Vinni ja Pajusti aleviku puurkaevu- ja pumplarajatiste ülevaade
Vinni puurkaevpumpla nr 3 Vinni puurkaevpumpla nr 3, katastri nr 2898, paikneb aleviku lääneosas. Puurkaev on rajatud aastal 1974. Puurkaevu sügavus on 312 m.
Vastavalt vee erikasutusloale nr L.VV/329278, väljastatud OÜ-le Askoterm, kehtivusaeg: 31.07.2017 tähtajatult, on lubatud veevõtt puurkaevust nr 3: 276 m3/d.
Puurkaev on kaheastmeline, kaevu suue asub väljaspool pumplahoonet. Pumplahooneks on silikaattellistest, osaliselt kergplokkidest rajatud hoone mõõtmetega 11,5 m x 5,65 m x 3,85 m. Katuseks on madala kaldega viilkatus.
Pumpla on rahuldavas seisus, kuid vajab kasutamise jätkamisel kaasajastamist ja korralikku remonti. Vahetatud on aastal 2015 II-astme pumbad. Osaliselt on vahetatud pumplatorustik. Samas on hoone soojustamata.
Pumbajaamas paikneb ka 10 m3 mahuga hüdrofoor, kuid see lülitati tööst välja pärast sagedusmuunduri paigaldamist. Rõhku reguleeritakse pumplast võrkuantavas vees vastavalt aleviku veetorni nivooandurile. Veetorn hoiab aleviku veevõrgus rõhku 3,5 bar´i juures. II astme pumplast antav rõhk on ligikaudu 5 bar´i.
Veetöötlusseadmed koosnevad aeratsioonimahutist, millesse lisatakse kompressoriga õhuhapnikku ning neljast kvartsliivafiltrist, filtrid vähendavad süsteemis üldraua sisaldust vajaliku normini: alla 200 µg/l. Veetöötlusfiltrite tootlikkus on: 15 m3/h.
Pumplas on kaks II astme pumpa:
Mark: Grundfos (Saeri mootoriga) CR 60-50: Q= 60 m3/h H=51,9 m P=5,5 kW.
Enamasti on töös üks pump. Pumbad on suhteliselt uued, vahetatud 2015. Puurkaevu suue paikneb hoonest väljas, vt joonis.
SWECO Projekt AS Tel +372 674 4000 Valukoja 8 [email protected] 11415 Tallinn www.sweco.ee 46
Töö nr: 18240-0060 Töö: Vinni valla ühisveevärgi- ja kanalisatsiooni arendamise kava Staadium: AK Kuupäev: 29.03.2019
Pumplahoone kõrval paikneb ruumis 200 m3 ehitusliku mahuga raudbetoonist joogivee reservuaar. Reservuaari töötav maht on 50 m3. Joogivee reservuaarist pumbatakse vesi teise astme pumpadega veevõrku. Veetorni reservuaaride maht on 3 x 100 m3 ning mahutid paiknevad 9-korruselise korterelamu peal II astme pumplast ligikaudu 800 m kaugusel.
Kehtestatud sanitaarkaitseala 50 m on tagatud. Pumpla ümbrus on lage, sanitaarkaitsealal reostusallikaid ei ole ja majandustegevust ei toimu. Puurkaevpumpla ümber tuleb rajada korralik piirdeaed ja see varustada lukustatava väravaga.
Pumplakompleks kuulub eraettevõttele ja endisele Vinni valla vee-ettevõtjale Askoterm OÜ (alates 01.01.2019 uus vee-ettevõtja AS Emajõe Veevärk). Puurkaevpumpla on Askoterm OÜ omandis, hetkel on ta ka jätkuvalt veeteenuse operaator. Vinni valla vee- ettevõtja, AS Emajõe Veevärk ostab veevarustusteenust täna omanikult Askoterm OÜ ning perspektiivis lõpetatakse nimetatud teenusleping ning arendatakse välja uus veehaardekompleks tänase Kooli pk nr 2911 lähistele.
Joonis 5-1 Vinni puurkaevpumpla nr 2898 hoone välis- ja sisevaade (viimasel näha kolm liivafiltrit neljast)
SWECO Projekt AS Tel +372 674 4000 Valukoja tn 8 [email protected] EE 11415 Tallinn www.sweco.ee 47
Töö nr: 18240-0060 Töö: Vinni valla ühisveevärgi- ja kanalisatsiooni arendamise kava Staadium: AK Kuupäev: 29.03.2019
Joonis 5-2 Puurkaevu nr 2898 päisehitis, teisel pildil veereservuaar ja veetornelamu
Vinni puurkaevpumpla nr 4 Vinni Kooli puurkaevpumpla nr 4, katastri nr 2911, paikneb aleviku lõunaosas Vinni- Pajusti Gümnaasiumi lähistel. Puurkaevu sügavus on 315 m. Reservis olev veehaardesüsteem koosneb Kambrium-Vendi veekompleksi puurkaevust, mida ei kasutata. Veehaardekompleks ja maa on Vinni valla omandis. Puurkaevus on töökorras süvaveepump. Puurkaevpumpla hoone põhikonstruktsioonid on rahuldavas seisukorras. Seinad, põrand ja lagi vajavad renoveerimist. Kogu puurkaevpumplas asuv torustik ja armatuur vajab väljavahetamist. Planeeritud on kasutada seda tulevikus reserv puurkaevpumplana. Kehtestatud sanitaarkaitseala 50 m on tagatud.
SWECO Projekt AS Tel +372 674 4000 Valukoja tn 8 [email protected] EE 11415 Tallinn www.sweco.ee 48
Töö nr: 18240-0060 Töö: Vinni valla ühisveevärgi- ja kanalisatsiooni arendamise kava Staadium: AK Kuupäev: 29.03.2019
Perspektiivis on kavas rajada pumpla juurde uus AS-le Emajõe Veevärk kuuluv veehaardekompleks koos uue hoone, veetöötlujaama ja II-astme pumplaga.
Joonis 5-3 Vinni Kooli puurkaevu välisvaade
Vinni alevikus asuvad puurkaevpumplad nr 2 (puurkaevu katastri nr 2892) ja nr 1 (puurkaevu katastri nr.5689, pass puudub) on plaanis likvideerida.
(Allikas: Konsultandi kohapealsel vaatlusel kogutud andmed ja Vinni valla ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arendamise kava aastateks 2013-2024, Vetepere OÜ, 2013)
Pajusti peapuurkaevpumpla Pajusti puurkaevpumpla (Pajusti peapuurkaev) nr 2903 on rajatud Ordoviitsium- Kambriumi põhjaveekihti aastal 1977 ning kuulub täna eraettevõttele Askoterm OÜ. Kaevu sügavus on 155 m. Puurkaevpumpla paikneb aleviku läänepoolses osas. Puurkaevu suue avaneb pumplahoonest eemal (vt joonis). Vastavalt vee erikasutusloale
SWECO Projekt AS Tel +372 674 4000 Valukoja tn 8 [email protected] EE 11415 Tallinn www.sweco.ee 49
Töö nr: 18240-0060 Töö: Vinni valla ühisveevärgi- ja kanalisatsiooni arendamise kava Staadium: AK Kuupäev: 29.03.2019 nr L.VV/329278, väljastatud OÜ-le Askoterm, kehtivusaeg: 31.07.2017 tähtajatult, on lubatud veevõtt Pajusti puurkaevust: 88 m3/d. Puurkaevu tehnilised andmed on antud tabelis 5.2.
Rõhuregulaatorseadmeteks on täna 10 m3 hüdrofoor ja rõhuandur. Hoones paikneb ka 300 l membraanhüdrofoor. Sagedusmuundur puudub, kuid süvaveepump on varustatud pehmekäivitiga.
Hoone üldine seisund on ebarahuldav nii seest kui väljast. Ainuke hiljuti väljavahetatud element on välisuks. Kehtestatud sanitaarkaitseala 50 m tuleb tagada, sest tänase seisuga on hoone ümber veehaardekompleksile mittesobivat prahti. Samas, kuna puurkaev on Askoterm OÜ omandis ning perspektiivis kavas tagastada omanikule ja Pajusti alevik ühendada Vinni ühtsesse veevõrku ja rõhupiirkonda, me käesolevas töös vajalikke investeeringuid ei käsitle.
Joonis 5-4 Pajusti puurkaevpumpla nr 2903 välis- ja sisevaade (esimese pildi esiplaanil on näha šahti luuk, mille all asub puurkaevu päis)
SWECO Projekt AS Tel +372 674 4000 Valukoja tn 8 [email protected] EE 11415 Tallinn www.sweco.ee 50
Töö nr: 18240-0060 Töö: Vinni valla ühisveevärgi- ja kanalisatsiooni arendamise kava Staadium: AK Kuupäev: 29.03.2019
(Allikas: Konsultandi kohapealsel vaatlusel kogutud andmed)
Pajusti karusloomakasvatuse puurkaevpumpla Pajusti Karusloomakasvatue (Rebasefarmi) puurkaevpumpla nr 2891 on rajatud Ordoviitsium-Kambriumi veekihti aastal 1963. Puurkaevu sügavus on 150 m. Puurkaev on reservis ning kuulub eraettevõttele Askoterm OÜ. Süvaveepump on samuti varustatud pehmekäivitiga ning sagedusmuundur puudub. Rõhuregulaatorseadmena on võimalik kasutada~5 m3 hüdrofoori. Puurkaevu päis paikneb pumplahoones. Hoone seisund on rahuldav, võrreldes peapumpla hoonega tublisti parem. Katus on kahepoolse kaldega eterniitkatus. Hoone, seadmed ja torustikuarmatuur vajaksid tervikuna rekonstrueerimist, kuid kuna puurkaevpumpla kuulub OÜ-le Askoterm ning seoses kavaga ühendada kogu Pajusti ühisveevärk Vinni süsteemiga, tagastatakse olemasolev pumplakompleks perspektiivis koos rajatiste ja seadmetega omanikule.
SWECO Projekt AS Tel +372 674 4000 Valukoja tn 8 [email protected] EE 11415 Tallinn www.sweco.ee 51
Töö nr: 18240-0060 Töö: Vinni valla ühisveevärgi- ja kanalisatsiooni arendamise kava Staadium: AK Kuupäev: 29.03.2019
Joonis 5-5 Pajusti Karusloomakasvatuse puurkaevpumpla välis- ja sisevaade, viimasel näha ka puurkaevu päisehitis
(Allikas: Konsultandi kohapealsel vaatlusel kogutud andmed)
5.4.2 Vinni ja Pajusti aleviku veeallika ja joogiveekvaliteet
Vinni ja Pajusti aleviku joogiveeallikateks on peamiselt Vinni pk nr 3 ja Pajusti puurkaev,. Ülejäänud alevike puurkaevud on reservis.
Vinni joogiveealika veekvaliteedi kontrolliks võetakse veeproove vastavalt Vinni joogiveeallika kontrollikavale 2017-2022 ükskord aastas. Pajusti joogiveealika veekvaliteedi kontrolliks võetakse veeproove vastavalt Pajusti aleviku joogiveeallika kontrollikavale 2017-2022 üks kord kolme aasta jooksul. Vastavalt Terviseameti hinnangule kuulub Vinni puurkaevu vesi III-kvaliteediklassi tulenevalt määrusest 1 ja hägususe näitajast: 01.11.2016 hägusus: 2,1 NTÜ. Pajusti puurkaevu vesi kuulub I kvalityeediklassi vastavalt määrusele nr 1.
Vinni aleviku joogivee kontrolliks võetakse ja analüüsitakse veeproove vastavalt Joogivee kontrolli kavale aastateks 2017–2026 üks kord 10 aasta jooksul. Süvakontrolli näitajad uuritud 2016. aastal, radioloogilised näitajad 2011. aastal põhjaveest. Tavakontrollitavaid näitajaid uuritakse üks kord aastas (oktoobrikuus). Proovivõtukoht Vinni alevikus on: Vinni-Pajusti Gümnaasiumi köök, Tammiku 9, Vinni alevik. Tavakontrolli käigus uuritavad näitajad on: ammoonium, värvus, el.juhtivus, pH, lõhn, maitse, hägusus, E.coli ja coli- laadsed bakterid.
Pajusti aleviku joogivee kontrolliks võetakse ja analüüsitakse veeproove vastavalt Joogivee kontrolli kavale aastateks 2017–2026 üks kord 10 aasta jooksul. Süvakontrolli näitajad uuritud 2016. aastal, radioloogilised näitajad 2004. aastal. Tavakontrollitavaid näitajaid uuritakse üks kord aastas (oktoobrikuus). Proovivõtukoht Pajusti alevikus on: Pajusti lasteaia köök, Tartu mnt 9, Pajusti alevik. Tavakontrolli käigus uuritavad näitajad on: ammoonium, värvus, el.juhtivus, pH, lõhn, maitse, hägusus, E.coli ja coli-laadsed bakterid.
Järgnevatel lehekülgedel käsitleme lühidalt Vinni ja Pajusti alevike puurkaevude ja joogiveekvaliteedi andmeid.
Tabel 5-2 Vinni ja Pajusti ühisveevärgi puurkaevuvee analüüsitulemused Määrus nr 82 a 1 Vinni pk nr Pajusti pk nr Nr Näitaja Ühik ja 2898, 2903 98/83/EC 01.11.2016* 1 Värvus kraadi 5,1 <3 2 Hägusus NTU 1,5 / 2,0 / 3,0 2,1 <0,5 3 pH 6,5≤pH≤9,5 7,63 7,61 4 Ammoonium mg/l 0,50 0,16 0,21 5 Nitrit mg/l 0,50 0,006 <0,004
SWECO Projekt AS Tel +372 674 4000 Valukoja tn 8 [email protected] EE 11415 Tallinn www.sweco.ee 52
Töö nr: 18240-0060 Töö: Vinni valla ühisveevärgi- ja kanalisatsiooni arendamise kava Staadium: AK Kuupäev: 29.03.2019
6 Nitraat mg/l 50 <1 <1 7 Kloriidid mg/l 250 192 28,2 8 Sulfaadid mg/l 250 9,6 9,1 9 Raud µg/l 200 / 1000 / 10000 493 149,5 10 Oksüdeeritavus mg/l O2 5,0 <0,3 <0,3 11 Fluoriidid mg/l 1,5 0,61 0,61 12 Mangaan µg/l 50 <30 <30 13 Elektrijuhtivus μS cm-1 2500 856 464 20˚C 14 Naatrium mg/l 200 15 Boor mg/l 1,0 16 Coli-laadsed PMÜ/100ml 0 0 0 bakterid 17 Echerichia Coli PMÜ/100ml 0 0 0 18 Enterokokid PMÜ/100ml 0 0 0 19 Kolooniate arv 22oC PMÜ/1ml 100 / 200 / 300 0 0 *Märkus: sõrendatult tähistatud määruse nr 1, klassi I nõudeid ületavad tulemused Allikas: OÜ Askoterm
Nagu eelpool öeldud, jääb Vinni puurkaevu vesi III kvalitediklassi kõrge hägususe tõttu. Terviseameti hinnang (kiri 08.02.2019 nr 9.2-3/19/935-1) ütleb Vinni puurkaevuvee kohta järgmist: 2004. aastal tehtud uuringutulemuse alusel ületab Vinni aleviku joogivee efektiivdoosi sisaldus määrusega nr 82 kehtestatud piirsisaldust 0,1 mSv/a. 2011. aasta Keskkonnaameti Kiirgusosakonna labori uuringu tulemuste alusel ületab Vinni aleviku puurkaevu katastri nr 2898 põhjavee efektiivdoosi sisaldus sotsiaalministri 02.01.2003 määruse nr 1 „Joogivee tootmiseks kasutatava või kasutada kavatsetava pinna-ja põhjavee kvaliteedi-ja kontrollinõuded“ sätestatudIII kvaliteediklassi piirsisaldust 0,1 mSv/a. Hinnang Vinni alevikuveevärgi joogivee ja puurkaevu katastri nr 2898 põhjavee radionukliidide sisaldusest tulenevamõju kohta tarbijate tervisele puudub.
Pajusti puurkaevu vesi on I kvaliteediklassis.
Tabel 5-3 Vinni aleviku joogiveekvaliteedi analüüsitulemused Vinni-Pajusti Vinni-Pajusti Gümnaasiumi Vinni-Pajusti Määrus nr Gümnaasiumi köök, Gümnaasiumi Nr Näitaja Ühik 82 ja köök, mikrobioloogia köök, 98/83/EC 06.11.2018, kordus- 13.12.2016, tavakontroll analüüsid, süvakontroll** 13.12.2018 1 Värvus kraadi 11,8 19,1 2 Hägusus NTU 1,89 0,97 3 Lõhn Lahjendus- 2 1 aste 4 Maitse Lahjendus- 2 1 aste 5 pH 6,5≤pH≤9,5 7,74 7,64 6 Ammoonium mg/l 0,50 0,11 <0,08 7 Nitrit mg/l 0,50 0,006
SWECO Projekt AS Tel +372 674 4000 Valukoja tn 8 [email protected] EE 11415 Tallinn www.sweco.ee 53
Töö nr: 18240-0060 Töö: Vinni valla ühisveevärgi- ja kanalisatsiooni arendamise kava Staadium: AK Kuupäev: 29.03.2019
8 Nitraat mg/l 50 <1 9 Kloriidid mg/l 250 172 10 Sulfaadid mg/l 250 <2,8 11 Raud µg/l 200 132 12 Oksüdeeritavus mg/l O2 5,0 1,53 13 Fluoriidid mg/l 1,5 0,62 14 Mangaan µg/l 50 <30 15 Elektrijuhtivus μS cm-1 2500 720 815 20˚C 16 Naatrium mg/l 200 91,2 17 Boor mg/l 1,0 0,16 18 Coli-laadsed PMÜ/100ml 0 16 0 0 bakterid 19 Echerichia Coli PMÜ/100ml 0 0 0 0 20 Enterokokid PMÜ/100ml 0 0 21 Kolooniate arv PMÜ/1ml Eba- 21 22oC loomulike muutusteta *Märkus: sõrendatult ja punasega tähistatud ülenormatiivsed tulemused **Konsultant ei ole märkinud tabelisse kõiki analüüsitud keemilisi, sh raskmetallide näitajaid, kuid kõigi nende väärtused jäid oluliselt alla joogiveenormi piiri Allikas: Terviseameti VTI kodulehekülg
Nagu näitajate põhjal näha, ületab joogivees aeg-ajalt norme Coli-laadsete bakterite näitaja, kuid kordusproovides on näitaja normis: 0. Seisuga 11.01.2017 on Terviseamet kinnitanud Vinni ühisveevärgi veekvaliteedi mittevastavaks. Tõenäoliselt põhjuseks sagedane coli-laadsete bakterite esinemine joogivees.
Järgnevalt Pajusti aleviku joogiveekvaliteedi analüüsitulemused.
Tabel 5-4 Pajusti aleviku joogiveekvaliteedi analüüsitulemused Pajusti Pajusti Lasteaia Pajusti Määrus nr Lasteaia köök, Lasteaia köök, Nr Näitaja Ühik 82 ja köök, üldraua 13.12.2016, 98/83/EC 06.11.2018, kordus- süvakontroll** tavakontroll analüüs, 18.01.2017 1 Värvus kraadi 3,8 10,3 2 Hägusus NTU 0,59 0,78 3 Lõhn Lahjendus- 1 1 aste 4 Maitse Lahjendus- 1 1 aste 5 pH 6,5≤pH≤9,5 7,74 7,63 6 Ammoonium mg/l 0,50 0,16 0,18 7 Nitrit mg/l 0,50 0,004 8 Nitraat mg/l 50 <1 9 Kloriidid mg/l 250 28,2 10 Sulfaadid mg/l 250 <2,8
SWECO Projekt AS Tel +372 674 4000 Valukoja tn 8 [email protected] EE 11415 Tallinn www.sweco.ee 54
Töö nr: 18240-0060 Töö: Vinni valla ühisveevärgi- ja kanalisatsiooni arendamise kava Staadium: AK Kuupäev: 29.03.2019
11 Raud µg/l 200 211 20 12 Oksüdeeritavus mg/l O2 5,0 0,8 13 Fluoriidid mg/l 1,5 0,72 14 Mangaan µg/l 50 <30 20 15 Elektrijuhtivus μS cm-1 2500 418 467 20˚C 16 Naatrium mg/l 200 49,8 17 Boor mg/l 1,0 0,54 18 Coli-laadsed PMÜ/100ml 0 0 0 bakterid 19 Echerichia Coli PMÜ/100ml 0 0 0 20 Enterokokid PMÜ/100ml 0 0 21 Kolooniate arv PMÜ/1ml Eba- 0 22oC loomulike muutusteta *Märkus: sõrendatult tähistatud ülenormatiivsed tulemused **Konsultant ei ole märkinud tabelisse kõiki analüüsitud keemilisi, sh raskmetallide näitajaid, kuid kõigi nende väärtused jäid oluliselt alla joogiveenormi piiri Allikas: Terviseameti VTI kodulehekülg
Nagu tabelist näha, ületas 2016. a süvaanalüüsis normi üldraua näitaja, kuid kordusproovis oli näitaja normis.
Eelneva põhjal võib väita, et üldjoontes Pajusti joogiveekvaliteedis märkimisväärseid probleeme ei ole. Seisuga 06.07.2018 on Terviseamet kinnitanud Pajusti ühisveevärgi veekvaliteedi vastavaks.
5.4.3 Vinni ja Pajusti veevõrk ja selle seisund
Vinni aleviku veetorustiku kogupikkus on ~9500 m.
Ühtekuuluvusfondi projekt SFOS nr. 2.1.0101.10-0071 koosseisus ehitati ja rekonstrueeriti veevarustuse torustikke järgnevalt: De 32 mm 502 m De 50 mm 758 m De 63 mm 332 m De 110 mm 5413 m Kokku: 7005 m
Ülejäänud Vinni aleviku veevarustustorustik on rajatud eri aegadel alates 1960 -ndate aastate algusest. Aleviku renoveerimata veetorustiku pikkus on ligikaudu 2500 m ning materjalik enamuses malm (osaliselt teras) parameetritega: DN150/100/80/50: 2,5 km.
Veetorustik veehaarde peapumplast kuni aleviku peamise rõhuregulaatori – veetornini on ligikaudu 850 m pikk. Veetorustike ehituskvaliteet on olnud väga halb. Enamus lekkeid on torustiku ühenduskohtades ja on esinenud ka torude murdumisi. Lähitulevikus tuleb ka aleviku ülejäänud veetorustik rekonstrueerida.
SWECO Projekt AS Tel +372 674 4000 Valukoja tn 8 [email protected] EE 11415 Tallinn www.sweco.ee 55
Töö nr: 18240-0060 Töö: Vinni valla ühisveevärgi- ja kanalisatsiooni arendamise kava Staadium: AK Kuupäev: 29.03.2019
Allikas: Vinni valla ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arendamise kava aastateks 2013-2024, Vetepere OÜ, 2013 ja OÜ Askoterm veekasutusaruanne, 2017
Pajusti aleviku veetorustiku kogupikkus on ~7500 m.
Ühtekuuluvusfondi projekt SFOS nr. 2.1.0101.10-0071 koosseisus ehitati ja rekonstrueeriti veevarustuse torustikke järgnevalt: De 32 mm 163 m De 50 mm 454 m De 63 mm 140 m De 75 mm 450 m De 32 mm 2 m Kokku: 1209 m
Aastal 2018 rekonstrueeriti Pajustis ligikaudu 1000 m veetorustikku Vinni valla eelarvelistest vahenditest, maksumus ligikaudu 40 000 eurot. Töid teostas Virumaa veepumbakeskus OÜ.
Ülejäänud Pajusti aleviku veevarustustorustik, ~6,3 km on rajatud eri aegadel alates 1970. -ndate aastate algusest. Torustiku materjaliks on peamiselt malm, kuid jaotustorustike piires esineb ka terastorustikke. Probleemiks on torustike lekked. Puudub teave avariilistest torustikulõikudest, mis laseb oletada, et lekked jagunevad torustikus ühtlaselt.
Allikas: Vinni valla ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arendamise kava aastateks 2013-2024, Vetepere OÜ, 2013 ja OÜ Askoterm veekasutusaruanne, 2017
5.4.4 Vinni ja Pajusti aleviku tuletõrjeveevarustus
Ühtekuuluvusfondi projekti SFOS nr. 2.1.0101.10-0071 koosseisus ehitati Vinni alevikku 8 tuletõrje veevarustuse hüdranti – vt allolev tabel.
Tabel 5-5 Vinni aleviku tuletõrjeveevõtukohad Jrk nr Tuletõrje veevõtukoht Liik Maht (m3) 1 Vinni Põllu 5 Veehoidla 100 2 Vinni Tööstuspargi 13 Veehoidla 200 3 Vinni Tööstuspargi 8 Veehoidla 100 4 Vinni Tööstuspargi 6 Veehoidla 100 5 Vinni Farmi 4/6 Veehoidla 2 tk 200 6 Vinni Päikese Hüdrant H-1 7 Vinni Päikese Hüdrant H-2 8 Vinni Tammiku 9 Hüdrant H-3 9 Vinni Sõpruse 16 Hüdrant H-4 10 Vinni Sõpruse L2 Hüdrant H-5 11 Vinni Aia 2 Hüdrant H-6
SWECO Projekt AS Tel +372 674 4000 Valukoja tn 8 [email protected] EE 11415 Tallinn www.sweco.ee 56
Töö nr: 18240-0060 Töö: Vinni valla ühisveevärgi- ja kanalisatsiooni arendamise kava Staadium: AK Kuupäev: 29.03.2019
12 Vinni Põllu põik 1 Hüdrant H-7 13 Vinni Pargi 6 Hüdrant H-8 14 Vinni Tiigi 3 Hüdrant H-9 15 Vinni Kiige 3 Hüdrant H-10 Allikas: Vinni valla ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arendamise kava aastateks 2013-2024
Pajusti aleviku tuletõrjeveevarustus põhineb ühel kahe mahutiga (2x100 m3) veehoidlal, mis asub Pajustis, Tööstuse tn 2. Veehoidlate seisukord on praeguseks teadmata. Allikas: Vinni valla ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arendamise kava aastateks 2013-2024
Perspektiivis on kavas Pajusti ühisveevärk ühendada Vinniga ning tuletõrjeveevarustus nii Vinnis kui Pajustis tagada hüdrantidega. Veevõrgu vajalik rõhk ja veekogus tagatakse Vinni planeeritava uue veehaardekompleksi reservuaari ja II-astme pumplasse paigaldatava spetsiaalse tuletõrjepumba abil.
5.5 VIRU-JAAGUPI ALEVIKU ÜHISVEEVARUSTUS JA ÜHISVEEVÄRGIRAJATISED Viru-Jaagupi aleviku ühisveevärk baseerub kahel puurkaevul, millest töötab üks – Viru- Jaagupi 1 puurkaev. Ühisveevärgiga on liitunud ligikaudu 75% elanikkonnast, ca 270 aleviku 360-st elanikust.
5.5.1 Viru-Jaagupi aleviku puurkaevu- ja pumplarajatiste ülevaade
Viru-Jaagupi keskuse puurkaevpumpla Viru-Jaagupi keskuse puurkaevpumpla puurkaevpumpla, katastri nr 2893, rajatud aastal 1967, sügavus 174,6 m (vt tabel 5-2) on osaliselt rekonstrueeritud EL Ühtekuuluvusfondi Projekti nr: 2.1.0101.10-0071 Vinni valla veemajandusprojekt, raames (allikas KIK kodulehekülg ja Konsultandi kohapealt hangitud info):
Tööd teostati aastatel 2012-2013 (valmimise aeg 2013).
Vastavalt vee erikasutusloale nr L.VV/329278, väljastatud OÜ-le Askoterm, kehtivusaeg: 31.07.2017 tähtajatult, on lubatud veevõtt Pajusti 1 puurkaevust: 62 m3/d.
Pumplahoone on rekonstrueeritud kuid lõpetamata, hoone on ehitatud puitkonstruktsioonidele, soojustatud ja vooderdatud profiilplekiga. Pumplahoone katus on väikese ühepoolse kaldega.
Puurkaevu suue paikneb pumplahoones. Pumpla on varustatud veetöötlussedametega raua- ja mangaaniärastuseks. Veetöötlusseadmed koosnevad eelaeratsioonimahutist ja kahest filterpaagist. Aereerimiseks antakse õhuhapnikku kompressoriga.
Kaks filterpaaki paiknevad paralleelselt, mis tagab optimaalse puhastuskiiruse: 5-7 m/h.
SWECO Projekt AS Tel +372 674 4000 Valukoja tn 8 [email protected] EE 11415 Tallinn www.sweco.ee 57
Töö nr: 18240-0060 Töö: Vinni valla ühisveevärgi- ja kanalisatsiooni arendamise kava Staadium: AK Kuupäev: 29.03.2019
Filtri pesu toimub taimeriga reguleeritult öösiti ja kolm korda nädalas. Uhtevesi juhitakse kogumiskaevu, mille kaudu toimub äravedu.
Süvaveepumba tööd juhib sagedusmuundur. Võrku tagatakse rõhk 2,8-3,5 bar-i. Vajadusel saab rõhku reguleerida ka kahe, 2x1000 l hüdrofooriga. Pumpla on varustatud kaasaegse elektri-automaatikablokiga ning omab kaugloetavat on- line veearvestit.
Hoones on loomulik ventilatsioon, õhukuivatit ei ole. Temperatuur on tagatud termoandurtega varustatud kahe elektriradiaatoriga. Pumplatorustik on valmistatud PE- torudest.
Puurkaevu sanitaarkaitseala, 50 m ei ole aiaga piiratud ega tähistatud, kuid on üldjoontes tagatud. Ala sees majandustegevus puudub. Puurkaevpumpla on Askoterm OÜ omandis, hetkel on ta ka jätkuvalt teenuse operaator. Vinni valla vee-ettevõtja, AS Emajõe Veevärk ostab veevarustusteenust täna omanikult.
Kuna puurkaevpumpla kuulub eraettevõtjale, OÜ Askoterm, lõpetatakse viimasega teenusleping koheselt peale Viru-Jaagupi ühisveevärgi ühendatamist Vinni-Pajusti süsteemiga.
(Allikas: Konsultandi kohapealsel vaatlusel kogutud andmed)
SWECO Projekt AS Tel +372 674 4000 Valukoja tn 8 [email protected] EE 11415 Tallinn www.sweco.ee 58
Töö nr: 18240-0060 Töö: Vinni valla ühisveevärgi- ja kanalisatsiooni arendamise kava Staadium: AK Kuupäev: 29.03.2019
Joonis 5-6 Viru-Jaagup puurkaevpumpla välis- ja sisevaade (paaris veetöötlusfilter, vasakul aeratsioonipaak
5.5.2 Viru-Jaagupi aleviku joogiveekvaliteet
Viru-Jaagupi aleviku joogiveeallikaks on eelpoolkirjeldatud keskuse puurkaev nr 2893.
Joogiveeallika kvaliteedi kontrolliks võetakse veeproove vastavalt Viru-Jaagupi joogiveeallika kontrolli kavale 2017-2022 1 kord kolme aasta jooksul Viru-Jaagupi puurkaevust. Tänase seisuga on puurkaevu vesi hinnatud II-kvaliteediklassi kuuluvaks.
Joogiveekvaliteedi kontrolliks võetakse veeproove vastavalt Viru-Jaagupi joogivee kontrolli kavale aastateks 2017–2026, Viru-Jaagupi raamatukogu (vana nimega sidekontori) tarbija kraanist, aadressil Kooli tee 7, Viru-Jaagupi alevik, üks kord aastas oktoobris. Süvakontrolli analüüsi teostatakse üks kord 10 aasta jooksul – viimati teostati aastal 2016, järgmine kord on 2026. Radioloogilised näitajad on uurimata. Tavakontrolli
SWECO Projekt AS Tel +372 674 4000 Valukoja tn 8 [email protected] EE 11415 Tallinn www.sweco.ee 59
Töö nr: 18240-0060 Töö: Vinni valla ühisveevärgi- ja kanalisatsiooni arendamise kava Staadium: AK Kuupäev: 29.03.2019 käigus uuritavad näitajad on: ammoonium, värvus, el.juhtivus, pH, lõhn, maitse, hägusus, E.coli ja coli-laadsed bakterid. Analüüsitud näitajad on kajastatud järgnevates tabelites. joogiveekvaliteedi andmeid.
Tabel 5-6 Viru-Jaagupi ühisveevärgi puurkaevuvee analüüsitulemused Määrus nr 82 a 1 Viru-Jaagupi pk nr 2893, Nr Näitaja Ühik ja 01.11.2016* 98/83/EC 1 Värvus kraadi 7,6 2 Hägusus NTU 1,5 / 2,0 / 3,0 1,89 3 pH 6,5≤pH≤9,5 7,41 4 Ammoonium mg/l 0,50 0,16 5 Nitrit mg/l 0,50 0,008 6 Nitraat mg/l 50 <1 7 Kloriidid mg/l 250 14,8 8 Sulfaadid mg/l 250 8,1 9 Raud µg/l 200 / 1000 / 10000 589 10 Oksüdeeritavus mg/l O2 5,0 <0,3 11 Fluoriidid mg/l 1,5 0,46 12 Mangaan µg/l 50 <30 13 Elektrijuhtivus μS cm-1 2500 491 20˚C 14 Naatrium mg/l 200 15 Boor mg/l 1,0 16 Coli-laadsed PMÜ/100ml 0 0 bakterid 17 Echerichia Coli PMÜ/100ml 0 0 18 Enterokokid PMÜ/100ml 0 0 19 Kolooniate arv 22oC PMÜ/1ml 100 / 200 / 300 0 *Märkus: sõrendatult tähistatud määruse nr 1, klassi I nõudeid ületavad tulemused Allikas: OÜ Askoterm
Nagu eelpool öeldud, jääb Viru-Jaagupi puurkaevu vesi II kvalitediklassi. I klassi väärtusi ületavad hägususe ja raua näitajad.
Tabel 5-7 Viru-Jaagupi aleviku joogiveeallika veekvaliteedi analüüsitulemused Viru-Jaagupi Viru-Jaagupi sidekontori Viru-Jaagupi Määrus nr 82 sidekontori tarbija kraan, sidekontori ja tarbija kraan, kordus- Nr Näitaja Ühik tarbija kraan, 98/83/EC / 13.12.2016, analüüsid 06.11.2018, määrus nr 1 süvakontroll* raud ja tavakontroll * mangaan, 18.01.2017 1 Värvus kraadi <3 12,7 2 Hägusus NTU <0,5 1,24 3 Lõhn Lahjendus- 1 1 aste
SWECO Projekt AS Tel +372 674 4000 Valukoja tn 8 [email protected] EE 11415 Tallinn www.sweco.ee 60
Töö nr: 18240-0060 Töö: Vinni valla ühisveevärgi- ja kanalisatsiooni arendamise kava Staadium: AK Kuupäev: 29.03.2019
4 Maitse Lahjendus- 1 1 aste 5 pH 6,5≤pH≤9,5 7,48 7,49 6 Ammoonium mg/l 0,50 0,08 0,16 7 Nitrit mg/l 0,50 0,008 8 Nitraat mg/l 50 <1 9 Kloriidid mg/l 250 14,1 10 Sulfaadid mg/l 250 3,3 11 Raud µg/l 200 305 70 12 Oksüdeeritavus mg/l O2 5,0 0,47 13 Fluoriidid mg/l 1,5 0,55 14 Mangaan µg/l 50 53 16 15 Elektrijuhtivus μS cm-1 2500 438 489 20˚C 16 Naatrium mg/l 200 40,4 17 Boor mg/l 1,0 0,51 18 Coli-laadsed PMÜ/100ml 0 0 0 bakterid 19 Echerichia Coli PMÜ/100ml 0 0 0 20 Enterokokid PMÜ/100ml 0 0 21 Kolooniate arv 22oC PMÜ/1ml Eba- 0 loomulike muutusteta **Konsultant ei ole märkinud tabelisse kõiki analüüsitud keemilisi, sh raskmetallide näitajaid, kuid kõigi nende väärtused jäid oluliselt alla joogiveenormi piiri Allikas: Terviseameti VTI kodulehekülg
Nagu tabelist näha, ületas 2016. a süvaanalüüsi käigus mingil põhjusel normi nii üldraua kui mangaani näitaja, kuid kordusproovis olid näitajad normis.
Eelneva põhjal võib väita, et üldjoontes Viru-Jaagupi joogiveekvaliteedis märkimisväärseid probleeme ei ole. Seisuga 06.07.2018 on Terviseamet kinnitanud Viru- Jaagupi ühisveevärgi veekvaliteedi vastavaks.
5.5.3 Viru-Jaagupi veevõrk ja selle seisund
Viru-Jaagupi aleviku ühisveevärgi torustiku kogupikkus on tänase seisuga kaardilt mõõdetuna ligikaudu 6800 m.
Ühtekuuluvusfondi projekt SFOS nr. 2.1.0101.10-0071 koosseisus ehitati ja rekonstrueeriti veevarustuse torustikke järgnevalt: De 32 mm 604,6 m De 40 mm 70,8 m De 50 mm 720 m De 63 mm 53,9 m De 110 mm 844,3 m Kokku: 2293,6 m
SWECO Projekt AS Tel +372 674 4000 Valukoja tn 8 [email protected] EE 11415 Tallinn www.sweco.ee 61
Töö nr: 18240-0060 Töö: Vinni valla ühisveevärgi- ja kanalisatsiooni arendamise kava Staadium: AK Kuupäev: 29.03.2019
Ülejäänud Viru-Jaagupi aleviku veevarustustorustik on rajatud eri aegadel alates 1960. - ndate aastate algusest. Aleviku veevarustustorustik kogupikkus oli enne ÜF projekti ligikaudu 6,8 km. Torustiku materjaliks on peamiselt malm. Analoogiliselt teiste asulatega on lekkevee osakaal suur, probleemiks on ka teabe puudumine avariilistest torustikulõikudest, mis laseb oletada, et lekked jagunevad torustikus ühtlaselt. Torustiku läbimõõdud on 32-110 mm-ni.
Allikas: Vinni valla ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arendamise kava aastateks 2013-2024, Vetepere OÜ, 2013 ja OÜ Askoterm veekasutusaruanne, 2017
5.5.4 Viru-Jaagupi aleviku tuletõrjeveevarustus
Viru-Jaagupi tuletõrjeveevarustus on lahendatud veehoidlatega. Tänase seisuga puudub täpne teave veehoidlate seisundist.
Tuletõrjeveehoidlate parameetrid on järgmised:
Tabel 5-8 Viru-Jaagupi aleviku tuletõrjeveevõtukohad Jrk nr Tuletõrje veevõtukoht Liik Maht (m3) 1 Viru-Jaagupi Kesk 23 Veehoidla 100 2 Viru-Jaagupi Puu 2 Veehoidla 1 50 3 Viru-Jaagupi Puu 2 Veehoidla 2 150 4 Viru- Jaagupi farmi Veehoidla 5 Viru- Jaagupi farmi Hüdrant Allikas: Vinni valla ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arendamise kava aastateks 2013-2024, Vetepere OÜ, 2013
NB! Ühegi nimekirjas oleva tulekustutusveevõtu rajatise või seadme seisund ega kasutatavus ei ole teada. Näeme lühiajalises programmis ette seadmete ülevaatuse ja inspekteerimise ja vähemalt ühe täiendava kuivhüdrandiga mahuti rajamise aleviku keskossa, veevõrgust toidetavana.
5.6 ROELA ALEVIKU ÜHISVEEVARUSTUS JA ÜHISVEEVÄRGIRAJATISED Roela ühisveevärgiga on täna varustatud 330 elanikku, mis moodustab ligikaudu 71% aleviku elanike arvust: 468. Ühisveevärki teenindab kaks puurkaevu – Keskuse puurkaev ja Kooli puurkaev.
5.6.1 Roela aleviku puurkaevu- ja pumplarajatiste ülevaade
Roela alevikus on kasutusel kaks uut Ühtekuuluvusfondi projekti SFOS nr. 2.1.0101.10- 0071 ”Vinni valla veemajandusprojekti vee- ja kanalisatsioonitorustike rekonstrueerimise projekteerimis-ehitustööd” käigus rekonstrueeritud puurkaevpumplat: Keskuse ja Kooli puurkaevpumplad. Tööd teostati aastatel 2011-2012 (valmimise aeg 2012).
SWECO Projekt AS Tel +372 674 4000 Valukoja tn 8 [email protected] EE 11415 Tallinn www.sweco.ee 62
Töö nr: 18240-0060 Töö: Vinni valla ühisveevärgi- ja kanalisatsiooni arendamise kava Staadium: AK Kuupäev: 29.03.2019
Vastavalt vee erikasutusloale nr L.VV/327846, väljastatud OÜ-le Roela Soojus, kehtivusaeg: 15.06.2016 tähtajatult, on lubatud veevõtt Roela keskuse puurkaevust: 14 m3/d. Lubatud veevõtt Kooli puurkaevust on: 25 m3/d. Kokku seega Roela alevikule 39 m3/d.
Puurkaevu tehnilised andmed ja väljapumbatud mahud on antud tabelis 5-2.
Kooli puurkaevpumpla
Puurkaevpumpla nr 5397 on täielikult rekonstrueeritud ja varustatud veetöötlusseadmetega raua- ja mangaaniärastuseks. Pumplahoone on rekonstrueeritud, soojustatud ja vooderdatud profiilplekiga. Pumplahoone katus on väikese ühepoolse kaldega.
Pumpla peakaitse 3 x 25 A.
Puurkaevu suue paikneb pumplahoones.
Veetöötlusseadmed koosnevad aeratsioonipaagist ja kahest filterpaagist: paarisfiltrist ARS750 Duplex, Qmax = 8 m3/h, Qnominaalne = 7 m3/h) veest raua- ja mangaaniühendite ja väävelvesiniku eraldamiseks. Aereerimiseks antakse õhuhapnikku kompressoriga.
Survefiltrite läbipesuvesi puhastatakse kohapeal mehaaniliselt setitis ja immutatakse pinnasesse. Pumplas asuvad veemõõdusõlm, torustikud (PVC-U plasttorud) ja toruarmatuur, hüdrofoor (500 l) ning uue puurkaevu pumba (Saer NS95DA/35, Q = 11 m3/h, Hmax = 228 m) juhtimiseks vajalikud elektri- ja automaatikaseadmed (pumba tööd juhitakse sagedusmuunduriga). Puurkaevpumpla on projekteeritud töötama üheastmelisena maksimaalsel jõudlusel Qmax = 8 m3/h, vajalik veevõrku antav rõhk on H = 40 mVs. Vee bakterioloogilise reostuse vältimiseks on ette nähtud NaOCl (naatriumhüpoklorit) doseerimisseade.
Puurkaevu sanitaarkaitseala, 50 m on tagatud. Puurkaevpumplal on korrastatud juurdesõidutee ja pumplaesine plats. Sanitaarkaitsealal reostusallikaid ei ole ja majandustegevust ei toimu. Puurkaevpumpla ümber on rajatud piirdeaed ja see on varustatud lukustatava väravaga.
(Allikas: Vinni valla ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arendamise kava aastateks 2013-2024, Vetepere OÜ, 2013 ja Konsultandi kohapealsel vaatlusel kogutud andmed)
Keskuse puurkaevpumpla
Puurkaevpumplas nr 5352 on välja vahetatud kogu pumpla sisustus ja paigaldatud veetöötlusseadmed (paarissurvefiltrid ARS 750 Duplex, Qmax = 8 m3/h, Qnominaalne =
SWECO Projekt AS Tel +372 674 4000 Valukoja tn 8 [email protected] EE 11415 Tallinn www.sweco.ee 63
Töö nr: 18240-0060 Töö: Vinni valla ühisveevärgi- ja kanalisatsiooni arendamise kava Staadium: AK Kuupäev: 29.03.2019
7 m3/h) veest raua- ja mangaaniühendite ja väävelvesiniku eraldamiseks. Survefiltrite läbipesuvesi juhitakse asula ühiskanalisatsiooni. Pumplas asuvad veemõõdusõlm, torustikud (PVC-U plasttorud) ja toruarmatuur, hüdrofor (500 l) ning uue puurkaevu pumba (Saer NS95DA/35, Q = 11 m3/h, H = 228 mVs) juhtimiseks vajalikud elektri- ja automaatikaseadmed (pumba tööd juhitakse sagedusmuunduriga). Puurkaevpumpla on projekteeritud töötama üheastmelisena maksimaalsel jõudlusel Qmax = 8 m3/h, vajalik veevõrku antav rõhk on H = 40 mVs. Vee bakterioloogilise reostuse vältimiseks on ette nähtud NaOCl (naatriumhüpoklorit) doseerimisseade.
Pumpla peakaitse 3 x 25 A.
Puurkaevpumplal on korrastatud juurdesõidutee ja pumplaesine plats. Puurkaevu ümbrus on haljastatud ja sanitaarkaitseala, 50 m on tagatud. Sanitaarkaitsealal reostusallikaid ei ole ja majandustegevust ei toimu. Puurkaevpumpla ümber on rajatud piirdeaed ja see on varustatud lukustatava väravaga.
Joonis 5-7 Roela kooli pk pumpla välis- ja sisevaade (paarisfilter)
SWECO Projekt AS Tel +372 674 4000 Valukoja tn 8 [email protected] EE 11415 Tallinn www.sweco.ee 64
Töö nr: 18240-0060 Töö: Vinni valla ühisveevärgi- ja kanalisatsiooni arendamise kava Staadium: AK Kuupäev: 29.03.2019
Joonis 5-8 Roela keskuse pk-pumpla välis- ja sisevaade (puurkaevu päis ja hüdrofoor)
5.6.2 Roela aleviku veeallika ja joogiveekvaliteet
Roela aleviku joogiveeallikaks on kooli ja keskuse puurkevpumplad. Joogiveeallika kvaliteedi kontrolliks võetakse veeproove vastavalt Roela kooli joogiveeallika kontrolli kavale aastateks 2016-2019 iga-aastaselt. Täna on kasutada aastal 2018 võetud joogiveeallikate analüüsitulemused. Joogiveeallika kvaliteedi kontrolliks võetakse veeproove vastavalt Roela keskuse joogiveeallika kontrolli kavale aastateks 2016-2019 üks kord kolme aasta jooksul. Täna on kasutada aastal 2018 võetud joogiveeallikate analüüsitulemused.
Joogivee analüüsiks võetakse veeproove vastavalt joogivee kontrollikavale aastateks 2012-2022 tavakontrolliks üks kord aastas aprillis ja süvakontrolliks üks kord 10 aasta
SWECO Projekt AS Tel +372 674 4000 Valukoja tn 8 [email protected] EE 11415 Tallinn www.sweco.ee 65
Töö nr: 18240-0060 Töö: Vinni valla ühisveevärgi- ja kanalisatsiooni arendamise kava Staadium: AK Kuupäev: 29.03.2019 jooksul. Järgmine süvakontrolli aeg on 2021. Proovivõtukohad on kooli piirkonnas Kooli sööklast ka keskuse piirkonnas Veski tn ridaelamu korterist. Tavakontrolli käigus uuritavad näitajad on: ammoonium, värvus, el.juhtivus, pH, lõhn, maitse, hägusus, E.coli ja coli-laadsed bakterid.
Järgnevates tabelites käsitleme Roela puurkaevu ja joogiveekvaliteedi andmeid.
Tabel 5-9 Roela ühisveevärgi puurkaevuvee analüüsitulemused Roela Määrus nr 82 a 1 Roela kooli pk keskuse pk nr Nr Näitaja Ühik ja nr 5397, 5352, 98/83/EC 10.05.2018 10.05.2018 1 Värvus kraadi 5 / 5 / 10 <3 <3 2 Hägusus NTU 1,5 / 2,0 / 3,0 <0,5 <0,5 3 pH 6,5≤pH≤9,5 7,49 7,57 4 Ammoonium mg/l 0,50 0,14 0,16 5 Nitrit mg/l 0,50 <0,004 <0,004 6 Nitraat mg/l 50 <1 <1 7 Kloriidid mg/l 250 24,4 24,4 8 Sulfaadid mg/l 250 <2,8 6,2 9 Raud µg/l 200 / 1000 / 10000 339 122,9 10 Oksüdeeritavus mg/l O2 5,0 0,67 1,15 11 Fluoriidid mg/l 1,5 0,68 0,68 12 Mangaan µg/l 50 <30 <30 13 Elektrijuhtivus μS cm-1 2500 444 448 20˚C 14 Naatrium mg/l 200 46,5** 55,3** 15 Boor mg/l 1,0 16 Coli-laadsed PMÜ/100ml 0 0 0 bakterid 17 Echerichia Coli PMÜ/100ml 0 0 0 18 Enterokokid PMÜ/100ml 0 0 0 19 Kolooniate arv 22oC PMÜ/1ml 100 / 200 / 300 <4 <4 *Märkus: sõrendatult tähistatud määruse nr 1, klassi I nõudeid ületavad tulemused **Veeproovid on võetud 14.05 2018 Allikas: Roela Soojus OÜ
Vastavalt analüüsitulemustele peaks Roela kooli puurkaevu vesi vastama joogiveeallika II klassi tasemele mõnevõrra kõrgema üldraua sisalduse tõttu: 339 µg/l (I klass 200 µg/l), kuid joogiveeallika kontrollikavasse on märgitud joogiveeallika kvaliteet III kvaliteediklassi. Keskuse puurkaevu vesi vastab I joogiveeallika kvaliteediklassile.
Järgnevalt joogiveekvaliteedi analüüsitulemused. Tavaanalüüsitulemused on kasutatavad aastast 2018, tavaanalüüse teostatakse igal aastal.
Tabel 5-10 Roela aleviku joogivee tavakontrolli analüüsitulemused Määrus nr 82 ja Roela kooli Roela Nr Näitaja Ühik 98/83/EC söökla kraan, keskuse,
SWECO Projekt AS Tel +372 674 4000 Valukoja tn 8 [email protected] EE 11415 Tallinn www.sweco.ee 66
Töö nr: 18240-0060 Töö: Vinni valla ühisveevärgi- ja kanalisatsiooni arendamise kava Staadium: AK Kuupäev: 29.03.2019
tavaanalüüs Veski tn 11-5 10.05.2018 kraan 1 Värvus kraadi <3 <3 2 Hägusus NTU <0,5 <0,5 3 Lõhn Lahjendusaste 1 1 4 Maitse Lahjendusaste 1 1 5 pH 6,5≤pH≤9,5 7,22 7,45 6 Ammoonium mg/l 0,50 <0,08 <0,08 7 Nitrit mg/l 0,50 8 Nitraat mg/l 50 9 Kloriidid mg/l 250 10 Sulfaadid mg/l 250 11 Raud µg/l 200 12 Oksüdeeritavus mg/l O2 5,0 13 Fluoriidid mg/l 1,5 14 Mangaan µg/l 50 15 Elektrijuhtivus μS cm-1 2500 446 447 20˚C 16 Naatrium mg/l 200 17 Boor mg/l 1,0 18 Coli-laadsed PMÜ/100ml 0 0 0 bakterid 19 Echerichia Coli PMÜ/100ml 0 0 0 20 Enterokokid PMÜ/100ml 0 21 Kolooniate arv 22oC PMÜ/1ml Ebaloomulike muutusteta *Märkus: sõrendatult tähistatud ülenormatiivsed (III kvaliteediklassi ületavad) tulemused Allikas: Roela Soojus OÜ
Nagu tabelist nähtub, vastavad kõik analüüsitud joogiveenäitajad Roela ühisveevärgivees kehtivatele joogiveenõuetele.
5.6.3 Roela veevõrk ja selle seisund
Roela aleviku ühisveevärgi torustiku kogupikkus on ligikaudu 2080 m.
Ühtekuuluvusfondi projekt SFOS nr. 2.1.0101.10-0071 koosseisus ehitati ja rekonstrueeriti veevarustuse torustikke järgnevalt: De 40 mm 162,6 m De 50 mm 81,4 m De 75 mm 171,3 m Kokku: 415,7 m
Olemasolevate ja perspektiivsete veetorustike ja rajatiste asukohad on esitatud lisas 5.
Aleviku veevõrk on Vinni valla omandis, alevikus on vee- ja kanalisatsiooniteenuste operaator Roela Soojus OÜ. Veetorustikud paiknevad nii reformimata riigimaal kui ka vallamaal. Vähesel määral peatorustikke läbib eramaid.
SWECO Projekt AS Tel +372 674 4000 Valukoja tn 8 [email protected] EE 11415 Tallinn www.sweco.ee 67
Töö nr: 18240-0060 Töö: Vinni valla ühisveevärgi- ja kanalisatsiooni arendamise kava Staadium: AK Kuupäev: 29.03.2019
5.6.4 Roela aleviku tuletõrjeveevarustus
Roela aleviku tuletõrje veevõtukoht asub aadressil Järve tn 1. Veehoidal suurus on 200 m3, seisundi kohta andmed puuduvad.
Tuletõrjeveevõtukohtade asukohad on näidatud Lisas 5, Joonised.
5.7 LAEKVERE ALEVIKU ÜHISVEEVARUSTUS JA ÜHISVEEVÄRGIRAJATISED Laekvere ühisveevärgiga on täna varustatud 339 elanikku, mis moodustab ligikaudu 86% aleviku elanike arvust: 394.
5.7.1 Laekvere aleviku puurkaevu- ja pumplarajatiste ülevaade
Ühisveevärki teenindab kaks puurkaevu – Elamute, katastri nr. 3785 ja Keskasula puurkaev, katastri nr. 1593, millest töös on täna üks: Keskasula puurkaev.
Vastavalt vee erikasutusloale nr L.VV/324537, väljastatud AS-le Emajõe Veevärk, kehtivusaeg: 01.03.2014–31.12.2022, on lubatud veevõtt Laekvere keskasula puurkaevust: 77 m3/d. Lubatud veevõtt elamute puurkaevust on: 11 m3/d. Kokku seega Laekvere alevikule 88 m3/d.
Puurkaevu tehnilised andmed ja väljapumbatud mahud on antud tabelis 5-2.
Keskasula puurkaevpumpla
Keskasula puurkaevpumplakompleks on täielikult rekonstrueeritud Laekvere aleviku ÜF veemajandusprojekti vee- ja kanalistsioonitorustike ning puurkaevude rekonstrueerimise projekteerimise-ehitustööde raames. Projekti SFOS nr. 2.1.0101.09-0037. Tööd teostati aastatel 2011-2012 (valmimise aeg 2012).
Puurkaevpumpla nr 1593 on varustatud veetöötlusseadmetega raua- ja mangaaniärastuseks. Pumplahoone on rekonstrueeritud, soojustatud ja vooderdatud profiilplekiga. Pumplahoone katus on väikese ühepoolse kaldega.
Pumpla peakaitse 3 x 25 A.
Puurkaevu suue paikneb pumplahoones.
Veetöötlusseadmed koosnevad aeratsioonipaagist ja kahest filterpaagist: paarisfiltrist EURA AIR 75 Dupleks, Qmax = 7,5 m3/h, veest raua- ja mangaaniühendite ja väävelvesiniku eraldamiseks. Aereerimiseks antakse õhuhapnikku kompressoriga. Veetöötlusseadmed projekteeris ja ehitas AS Schöttli Keskkonnatehnika.
SWECO Projekt AS Tel +372 674 4000 Valukoja tn 8 [email protected] EE 11415 Tallinn www.sweco.ee 68
Töö nr: 18240-0060 Töö: Vinni valla ühisveevärgi- ja kanalisatsiooni arendamise kava Staadium: AK Kuupäev: 29.03.2019
Survefiltrite läbipesuvesi juhitakse aleviku ühiskanalisatsiooni. Pumplas asuvad veemõõdusõlm, torustikud (PVC-U plasttorud) ja toruarmatuur, hüdrofoor (500 l). Muuhulgas asub pumplahoones kätepesuks segistiga valamu, mis on varustatud soojaveeboileriga. Puurkaevpumpla on projekteeritud töötama üheastmelisena maksimaalsel jõudlusel Qmax = 7,5 m3/h, vajalik veevõrku antav rõhk on H = 35 mVs. Vee bakterioloogilise reostuse vältimiseks on ette nähtud NaOCl (naatriumhüpoklorit) doseerimisseade.
Puurkaevu sanitaarkaitseala, 50 m, on tagatud. Pumplahoone on korrektselt aiaga piiratud ja varustatud lukustatava väravaga. Puurkaevpumplal on korrastatud juurdesõidutee ja pumplaesine plats. Üldine mulje on väga hea. Sanitaarkaitsealal reostusallikaid ei ole ja majandustegevust ei toimu.
Allikas: AS Emajõe Veevärk Laekvere veekasutusaruanne 2017 ja Konsultandi kohapealsel vaatlusel kogutud andmed)
Elamute puurkaevpumpla
Elamute puurkaevpumplakompleks on täielikult rekonstrueeritud Laekvere aleviku ÜF veemajandusprojekti vee- ja kanalistsioonitorustike ning puurkaevude rekonstrueerimise projekteerimise-ehitustööde raames. Projekti SFOS nr. 2.1.0101.09-0037. Tööd teostati aastatel 2011-2012 (valmimise aeg 2012).
Pumpla peakaitse 3 x 25 A.
Puurkaev asub pumplahoones. Rekonstrueerimistööde käigus rajati uus puurkaevpumpla hoone, puurkaevu päis, toruarmatuur, elektri- ja automaatikaseadmed ning paigaldati vajaliku veerõhu tagamiseks hüdrofoor (0,3 m3). Veetöötlusseadmed puuduvad. Puurkaev on kasutusel reservkaevuna.
Puurkaevpumplal on tagatud 30 meetrine sanitaarkaitsetsoon ning ala on piiratud aiaga.
Allikas: Laekvere valla ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arendamise kava aastateks 2012-2024
SWECO Projekt AS Tel +372 674 4000 Valukoja tn 8 [email protected] EE 11415 Tallinn www.sweco.ee 69
Töö nr: 18240-0060 Töö: Vinni valla ühisveevärgi- ja kanalisatsiooni arendamise kava Staadium: AK Kuupäev: 29.03.2019
Joonis 5-9 Laekvere keskasula pk pumpla välis- ja sisevaade (puurkaevu päis ja kompressor)
Joonis 5-10 Laekvere keskasula puurkaevpumlaaeratsioonipaak ja paarissurvefiltrid
Joonis 5-11 Laekvere elamute puurkaevpumpla (reservis)
SWECO Projekt AS Tel +372 674 4000 Valukoja tn 8 [email protected] EE 11415 Tallinn www.sweco.ee 70
Töö nr: 18240-0060 Töö: Vinni valla ühisveevärgi- ja kanalisatsiooni arendamise kava Staadium: AK Kuupäev: 29.03.2019
5.7.2 Laekvere aleviku veeallika ja joogiveekvaliteet
Laekvere aleviku joogiveeallikaks on keskasula ja elamute puurkevpumplad, millest töös on keskasula puurkaevpumpla. Joogiveeallika kvaliteedi kontrolliks võetakse veeproove vastavalt Laekvere joogiveeallika kontrolli kavale aastateks 2018-2022 iga-aastaselt. Täna on kasutada aastal 2018 võetud joogiveeallikate analüüsitulemused. Terviseamet on hinnanud joogiveeallika III kvaliteediklassi kuuluvaks.
Joogivee analüüsiks võetakse veeproove vastavalt joogivee kontrollikavale aastateks 2018-2022 tavakontrolliks üks kord aastas aprillis ja süvakontrolliks ük kord 10 aasta jooksul. Järgmine süvakontrolli aeg on 2021. Proovivõtukoht on Laekvere lasteaed. Tavakontrolli käigus uuritavad näitajad on: ammoonium, värvus, el.juhtivus, pH, lõhn, maitse, hägusus, üldraud, E.coli, coli-laadsed bakterid ja kolooniate arv 22oC juures.
Järgnevates tabelites käsitleme Laekvere puurkaevu ja joogiveekvaliteedi andmeid.
Tabel 5-11 Laekvere ühisveevärgi puurkaevuvee analüüsitulemused Määrus nr 82 ja 1 Laekvere keskasula pk nr. Nr Näitaja Ühik ja 1593, 11.04.2018 98/83/EC 1 Värvus kraadi 5 / 5 / 10 0 2 Hägusus NTU 1,5 / 2,0 / 3,0 9 3 Lõhn Lahjendusaste 1 4 Maitse Lahjendusaste 5 pH 6,5≤pH≤9,5 7,3 6 Ammoonium mg/l 0,50 0,08 7 Nitrit mg/l 0,50 <0,002 8 Nitraat mg/l 50 <1 9 Kloriidid mg/l 250 8,6 10 Sulfaadid mg/l 250 38 11 Raud µg/l 200 / 1000 / 10000 1090 12 Oksüdeeritavus mg/l O2 5,0 38 13 Fluoriidid mg/l 1,5 0,2 14 Mangaan µg/l 50 / 100 / 200 84 15 Elektrijuhtivus μS cm-1 2500 592 20˚C 16 Naatrium mg/l 200 6,0 17 Boor mg/l 1,0 18 Coli-laadsed PMÜ/100ml 0 0 bakterid 19 Echerichia Coli PMÜ/100ml 0 0 20 Enterokokid PMÜ/100ml 0 0 21 Kolooniate arv 22oC PMÜ/1ml 100 / 200 / 300 0 *Märkus: sõrendatult tähistatud määruse nr 1, klassi I nõudeid ületavad tulemused Allikas: Emajõe Veevärk AS
SWECO Projekt AS Tel +372 674 4000 Valukoja tn 8 [email protected] EE 11415 Tallinn www.sweco.ee 71
Töö nr: 18240-0060 Töö: Vinni valla ühisveevärgi- ja kanalisatsiooni arendamise kava Staadium: AK Kuupäev: 29.03.2019
Vastavalt analüüsitulemustele vastab Laekvere keskasula puurkaevu vesi joogiveeallika III klassile, sest nii hägususe (ületab isegi III klassi näitu) kui üldraua osas ületavad põhjavee kvaliteedi näitajad II kvaliteediklassi.
Järgnevalt joogiveekvaliteedi analüüsitulemused. Tavaanalüüsitulemused on kasutatavad aastast 2018, tavaanalüüse teostatakse igal aastal.
Tabel 5-12 Laekvere aleviku joogivee tavakontrolli analüüsitulemused Määrus nr 82 ja Laekvere lasteaed, Nr Näitaja Ühik 98/83/EC tavaanalüüs 11.04.2018 1 Värvus kraadi 0 2 Hägusus NTU <1 3 Lõhn Lahjendusaste 1 4 Maitse Lahjendusaste 1 5 pH 6,5≤pH≤9,5 7,4 6 Ammoonium mg/l 0,50 <0,05 7 Nitrit mg/l 0,50 8 Nitraat mg/l 50 9 Kloriidid mg/l 250 10 Sulfaadid mg/l 250 11 Raud µg/l 200 33 12 Oksüdeeritavus mg/l O2 5,0 13 Fluoriidid mg/l 1,5 14 Mangaan µg/l 50 15 Elektrijuhtivus μS cm-1 2500 604 20˚C 16 Naatrium mg/l 200 17 Üldkaredus mg-ekv/l 3,9 18 Boor mg/l 1,0 19 Coli-laadsed PMÜ/100ml 0 bakterid 20 Echerichia Coli PMÜ/100ml 0 21 Enterokokid PMÜ/100ml 0 22 Kolooniate arv 22oC PMÜ/1ml Ebaloomulike muutusteta *Märkus: sõrendatult tähistatud ülenormatiivsed (III kvaliteediklassi ületavad) tulemused Allikas: Emajõe Veevärk AS
Nagu tabelist nähtub, vastavad kõik analüüsitud joogiveenäitajad Laekvere ühisveevärgivees kehtivatele joogiveenõuetele.
5.7.3 Laekvere veevõrk ja selle seisund
Laekvere aleviku ühisveevärgi torustiku kogupikkus on ligikaudu 5591 m.
Suurem enamus ühisveevarustuse torustikest on rekonstrueeritud ning heas seisukorras. Enamik torustikust on plasttorustikud De40...de110 PE PN10. Olemasolevate ja perspektiivsete veetorustike ja rajatiste asukohad on esitatud lisas 5.
SWECO Projekt AS Tel +372 674 4000 Valukoja tn 8 [email protected] EE 11415 Tallinn www.sweco.ee 72
Töö nr: 18240-0060 Töö: Vinni valla ühisveevärgi- ja kanalisatsiooni arendamise kava Staadium: AK Kuupäev: 29.03.2019
Aleviku veevõrk on Vinni valla omandis, alevikus on vee- ja kanalisatsiooniteenuste operaator AS Emajõe Veevärk. Veetorustikud paiknevad nii reformimata riigimaal kui ka vallamaal. Vähesel määral peatorustikke läbib eramaid.
5.7.4 Laekvere aleviku tuletõrjeveevarustus
Laekvere alevikus on tuletõrje veevõtuks kasutusel peamiselt veevõtumahutid. Kokku on tulekustutuse tarbeks võimalik vett võtta viiest mahutist. Veevõtukohad on tähistatud. Veevõtukohtade seisukorra ning tuletõrjevee kättesaadavuse kohta andmed puuduvad.
Allikas: Laekvere valla ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arendamise kava aastateks 2012-2024
Tuletõrjeveevõtukohtade asukohad on näidatud Lisas 5, Joonised.
5.8 TUDU ALEVIKU ÜHISVEEVARUSTUS JA ÜHISVEEVÄRGIRAJATISED Tudu ühisveevärgiga on täna varustatud 160 elanikku, mis moodustab ligikaudu 56% aleviku elanike arvust: 283.
5.8.1 Tudu aleviku puurkaevu- ja pumplarajatiste ülevaade
Ühisveevärki teenindab kaks puurkaevu – Tuleviku pk nr 5353 ja Põhikooli puurkaev nr 5354, millest ühisveevärgi varustamiseks on töös Tuleviku puurkaev. Põhikooli puurkaev, mis teenindas varem kooli ja lähedalasuvaid elamuid, on täna reservis.
Vastavalt vee erikasutusloale nr L.VV/324901, väljastatud Roela Soojus OÜ-le, kehtivusaeg: 26.05.2014 tähtajatult, on lubatud veevõtt Tudu Tuleviku puurkaevust nr 5353: 11 m3/d. Lubatud veevõtt Põhikooli puurkaevust nr 5354 on: 11 m3/d. Kokku seega Tudu alevikule 22 m3/d.
Puurkaevu tehnilised andmed ja väljapumbatud mahud on antud tabelis 5-2.
SWECO Projekt AS Tel +372 674 4000 Valukoja tn 8 [email protected] EE 11415 Tallinn www.sweco.ee 73
Töö nr: 18240-0060 Töö: Vinni valla ühisveevärgi- ja kanalisatsiooni arendamise kava Staadium: AK Kuupäev: 29.03.2019
Tuleviku puurkaevpumpla nr 5353
Tuleviku tn puurkaevpumplakompleks on täielikult rekonstrueeritud KIK keskkonnaprogrammi projekti: Tudu aleviku veekvaliteedi parendamine raames aastal 2013. KIK Keskkonnaprojekt nr 5707.
Puurkaevpumpla nr 5353 on varustatud veetöötlusseadmetega raua- ja mangaaniärastuseks. Pumplahoone on rekonstrueeritud, soojustatud ja vooderdatud profiilplekiga. Pumplahoone katus on väikese ühepoolse kaldega.
Pumpla peakaitse 3 x 25 A.
Puurkaevu suue paikneb pumplahoones. Hoone maksimaalne kõrgus maapinnast on ca 3,5 m, gabariitmõõdud on 6,0x3,9 m. Pumpla põrand koos seadmete ja sisustusega paikneb ca 1m maapinnast allpool.
Veetöötlusseadmed koosnevad raua- ja mangaanieraldussüsteemist ARS 500 Duplex, tootlikkusega 3,2 m3/h (11 m3/d). Rauaeraldussüsteem koosneb aeratsioonipaagist, filtripaakidest, elektriajamiga klappidest, filtrimaterjalist ning õlivabast rõhupaagiga kompressorist. Veetöötlusseadmete vaheline torustik on plastiktorustik (PVC-U). Filtipesu toimub eelnevalt ühes filtripaagis töödeldud vee tagasipesuga läbi teise filtri, mis väldib toorvee kasutamist filtri pesul (ehkki pesu ajal suureneb veepuhastuskiirus oluliselt).
Pumpla on varustatud impulssanduriga veearvestite ja proovivõtukraanidega. Samuti valamuga kätepesuks.
Veetöötlusseadmed projekteeris OÜ BalRock ja ehitas OÜ Callefiks.
Hoone küte on lahendatud elektriradiaatorite baasil. Hoone ventilatsioon tagatakse loomuliku ventilatsiooniga välisrestide ja -klappide kaudu. Lisaks on hoonesse paigaldatud õhukuivati. Kuivatusseadme kasutamisel veetöötluse ruum täiendavat ventileerimist ei vaja (et vältida välisõhuga ruumi tulevat täiendavat niiskust).
Veepuhastusseadmete pesuvee kogumiseks ja ärajuhtimiseks on pumpla põrandasse rajatud põrandakaev, millest läheb toru olemasolevasse ühiskanalisatsiooni välisvõrku. Rauaeralduse uhtevee torustiku sisevõrk on PVC torudest ja fassoonosadest DN50 DN100. Sisetorustik lõpeb tagasivooluklapiga põranda süvendis. Filtri pesutsükliks vajalik vooluhulk on 1,5x2 m3 nädalas. Uhtevee kvaliteedi visuaalseks jälgimiseks on pumplas lisaks uhtevee avatud paak.
SWECO Projekt AS Tel +372 674 4000 Valukoja tn 8 [email protected] EE 11415 Tallinn www.sweco.ee 74
Töö nr: 18240-0060 Töö: Vinni valla ühisveevärgi- ja kanalisatsiooni arendamise kava Staadium: AK Kuupäev: 29.03.2019
Puurkaevu sanitaarkaitseala on vähendatud 10 m, mis on ka tagatud. Pumplat ümbritseb piirdeaed ja lukustatav värav, ümbrus on heakorrastatud ja keskkonnaohtlikke objekte ei sisalda. Puurkaevpumplaga seonduvad värd on Vinni valla omandis.
Allikas: Tudu aleviku Tuleviku tn.1a puurkaev-pumpla rekonstrueerimine.BalRock OÜ, 2013 Seletuskiri. Töö nr. 11520 ja Konsultandi isiklikul projektijuhtimisel ja kohapealsel vaatlusel kogutud andmed.
Põhikooli puurkaevpumpla
Põhikooli puurkaev paikneb väljaspool puurkaevpumpla hoonet šahtis. Pumplahoones on hüdrofoor mahuga 1,5 m3. 1997. a paigaldati Crystal Right tüüpi rauaeraldus ja veepehmendusfilter, mis koosneb kahest kihist: nn CR ja kvartsliivakihist. CR kiht koosneb omakorda looduslikust tseoliidist, mis kujutab endast ränikristalle. Põhikoolipumplal on filter CR200 24 FEPAL 05. Seadet regenereeritakse keedusoolaga. Puhastusseadmed praegu ei tööta. Allikas: Vinni valla ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arendamise kava aastateks 2013-2024, Vetepere OÜ, 2013
SWECO Projekt AS Tel +372 674 4000 Valukoja tn 8 [email protected] EE 11415 Tallinn www.sweco.ee 75
Töö nr: 18240-0060 Töö: Vinni valla ühisveevärgi- ja kanalisatsiooni arendamise kava Staadium: AK Kuupäev: 29.03.2019
Joonis 5-12 Tudu Tuleviku puurkaevpumpla välis- ja sisevaade (aeratsioonipaak ja paarisfilter)
5.8.2 Tudu aleviku veeallika ja joogiveekvaliteet
Tudu aleviku joogiveeallikaks on Tuleviku pk nr 5353. Joogiveeallika kvaliteedi kontrolliks võetakse veeproove vastavalt Tudu joogiveeallika kontrolli kavale aastateks 2016-2020 üks kord kolme aasta jooksul. Terviseamet on hinnanud joogiveeallika II kvaliteediklassi kuuluvaks.
Joogivee analüüsiks võetakse veeproove vastavalt joogivee kontrollikavale aastateks 2016-2025 tavakontrolliks üks kord aastas aprillis ja süvakontrolliks ük kord 10 aasta jooksul. Järgmine süvakontrolli aeg on 2026, eelmine oli 2016. Proovivõtukoht on Tudu kooli söökla.
SWECO Projekt AS Tel +372 674 4000 Valukoja tn 8 [email protected] EE 11415 Tallinn www.sweco.ee 76
Töö nr: 18240-0060 Töö: Vinni valla ühisveevärgi- ja kanalisatsiooni arendamise kava Staadium: AK Kuupäev: 29.03.2019
Tavakontrolli käigus uuritavad näitajad on: ammoonium, värvus, el.juhtivus, pH, lõhn, maitse, hägusus, E.coli, coli-laadsed bakterid.
Järgnevas tabelis käsitleme Tudu joogiveekvaliteedi andmeid.
Tabel 5-13 Tudu joogivee analüüsitulemused Tudu kooli Tudu kooli Määrus nr 82 ja 1 söökla, söökla, Nr Näitaja Ühik ja 10.05.2018 19.04.2016 98/83/EC tavakontroll süvakontroll 1 Värvus kraadi 6,5 8,4 2 Hägusus NTU <0,5 <0,5 3 Lõhn Lahjendusaste 1 1 4 Maitse Lahjendusaste 1 1 5 pH 6,5≤pH≤9,5 7,17 7,35 6 Ammoonium mg/l 0,50 <0,08 <0,08 7 Nitrit mg/l 0,50 <0.004 8 Nitraat mg/l 50 1,25 9 Kloriidid mg/l 250 12,2 10 Sulfaadid mg/l 250 <2,8 11 Raud µg/l 200 12 Oksüdeeritavus mg/l O2 5,0 1,63 13 Fluoriidid mg/l 1,5 14 Mangaan µg/l 50 15 Elektrijuhtivus μS cm-1 2500 572 20˚C 16 Naatrium mg/l 200 18,5 17 Alumiinium µg/l 200 18 Boor mg/l 1,0 0,38 19 Coli-laadsed PMÜ/100ml 0 0 0 bakterid 20 Echerichia Coli PMÜ/100ml 0 0 0 21 Enterokokid PMÜ/100ml 0 22 Kolooniate arv 22oC PMÜ/1ml Ebaloomulike <1 muutusteta Allikas: Roela Soojus OÜ ja VTI andmebaas
Vastavalt analüüsitulemustele vastab Tudu keskasula puurkaevu vesi joogiveeallika III klassile, sest nii hägususe (ületab isegi III klassi näitu) kui üldraua osas ületavad põhjavee kvaliteedi näitajad II kvaliteediklassi.
Järgnevalt joogiveekvaliteedi analüüsitulemused. Tavaanalüüsitulemused on kasutatavad aastast 2018, tavaanalüüse teostatakse igal aastal.
Tabel 5-14 Tudu aleviku joogivee tavakontrolli analüüsitulemused Määrus nr 82 ja Tudu kooli söökla, 08.04.2015 Nr Näitaja Ühik 98/83/EC süvakontroll 1 Värvus kraadi <5 2 Hägusus NTU 2,0
SWECO Projekt AS Tel +372 674 4000 Valukoja tn 8 [email protected] EE 11415 Tallinn www.sweco.ee 77
Töö nr: 18240-0060 Töö: Vinni valla ühisveevärgi- ja kanalisatsiooni arendamise kava Staadium: AK Kuupäev: 29.03.2019
3 Lõhn Lahjendusaste 1 4 Maitse Lahjendusaste 0 5 pH 6,5≤pH≤9,5 7,53 6 Ammoonium mg/l 0,50 <0,04 7 Nitrit mg/l 0,50 8 Nitraat mg/l 50 9 Kloriidid mg/l 250 10 Sulfaadid mg/l 250 11 Raud µg/l 200 <20 12 Oksüdeeritavus mg/l O2 5,0 13 Fluoriidid mg/l 1,5 14 Mangaan µg/l 50 15 Elektrijuhtivus μS cm-1 2500 523 20˚C 16 Naatrium mg/l 200 17 Üldkaredus mg-ekv/l 18 Boor mg/l 1,0 19 Coli-laadsed PMÜ/100ml 0 0 bakterid 20 Echerichia Coli PMÜ/100ml 0 0 21 Enterokokid PMÜ/100ml 0 22 Kolooniate arv 22oC PMÜ/1ml Ebaloomulike muutusteta *Märkus: sõrendatult tähistatud ülenormatiivsed (III kvaliteediklassi ületavad) tulemused Allikas: Terviseameti VTI andmebaas
Nagu tabelist nähtub, vastavad kõik analüüsitud joogiveenäitajad Tudu ühisveevärgivees kehtivatele joogiveenõuetele.
5.8.3 Tudu veevõrk ja selle seisund
Tudu aleviku ühisveevärgi torustiku kogupikkus on ligikaudu 2915 m. Aastal 2005 rajati Tudu alevikku 1,27 km veetorustikku koos 32 liitumispunktiga Tudu ÜVK-torustike ehituse I etapi ja reoveepuhasti Projekti raames.
Osaliselt puuduvad täna aga andmed ülejäänud veevärgi seisundi kohta. Lisaks on teadmata mitmed torustike läbimõõdud ja materjalid. Torustik on suuremalt jaolt malmtorudest. Kollektorite läbimõõdud on 63-100 mm.
Aleviku veevõrk on Vinni valla omandis v.a Jaama tn torustik, mis on Roela Soojus OÜ omandis, kes on alevikus ka vee- ja kanalisatsiooniteenuste operaator. Veetorustikud paiknevad nii reformimata riigimaal kui ka vallamaal. Vähesel määral peatorustikke läbib eramaid.
SWECO Projekt AS Tel +372 674 4000 Valukoja tn 8 [email protected] EE 11415 Tallinn www.sweco.ee 78
Töö nr: 18240-0060 Töö: Vinni valla ühisveevärgi- ja kanalisatsiooni arendamise kava Staadium: AK Kuupäev: 29.03.2019
5.8.4 Tudu aleviku tuletõrjeveevarustus
Tudu alevikus on tuletõrje veevõtuks kasutusel veevõtumahutid ja -hoidlad. Kokku on täna alevikus neli tuletõrjeveemahutit või -hoidlat: Tuleviku tn korterelamute piirkonnas, Kooli puurkavepumpla juures, Vabriku tänaval ning Rahvamaja puurkaevpumpla piirkonnas. Tuletõrjeveemahutite või –hoidlate seisundi ja mahu kohta puudub info, samuti nende täitmise võimaluste ja veepidavuse kohta.
Tuletõrjeveevõtukohtade asukohad on näidatud Lisas 5, Joonised.
5.9 ULVI KÜLA ÜHISVEEVARUSTUS JA ÜHISVEEVÄRGIRAJATISED Ulvi küla, endise Rägavere valla keskuse ühisveevärki teenindab üks puurkaev. Ühisveevärgiga on liitunud ca 77% elanikkonnast, ca 220 inimest 285 elanikust. Ühisveevärgi operaator on tänini OÜ Kunda Vesi. Puurkaevpumpla omanik on Vinni vald.
5.9.1 Ulvi küla puurkaevu- ja pumplarajatiste ülevaade
Ulvi küla ühisveevärgi puurkaevuks on küla keskuses paiknev puurkaevpumpla nr 3308 (puurimisaasta 1954, sügavus 75 m, vesi võetakse O-C põhjaveekihist).
Lubatud veevõtt Ulvi puurkaevust on vastavalt vee erikasutusloale nr L.VV/330187 (väljastatud OÜ-le Kunda Vesi, kehtivusaeg alates: 12.03.2018 tähtajatult), 69 m3/d;
Puurkaevu nr 3308 tehnilised andmed on esitatud tabelis 5-2.
Ulvi puurkaev paikneb mõisapargis. Puurkaevu suue asub pumplas. Pumpla seisund on kokkuvõttes rahuldav. Pumplahoone on osaliselt renoveeritud. Renoveeritud on lagi ning kaetud seestpoolt profiilplekiga. Hoone on ka seest ning väljast sanitaarremonditud. Vahetatud on katuseluuk puurkaevu süvaveepumba vahetamiseks. Hoone on omal ajal ehitatud paksude seintega kivimajana, mis peab sooja ka ilma täiendava soojustuseta.
Pumpla on varustatud veetöötlusseadmetega, mis on paigaldatud aastal 2014 KIK keskkonnaprogrammi raames.
Veetöötlusseadmed paigaldas OÜ Callefiks ning need koosnevad:
- Paralleelse paigutusega rauaeraldus paarisfiltrist, - Aereerimis- ehk õhustussüsteemist.
Oksüdeerimiseks doseeritakse kompressori abil õhuhapnikku vahetult enne vee paarisfiltrisse sisenemeist (aeratsioonipaak puudub), kuid vesi jõuab enne filtreerimist õhuhapnikuga piisavalt küllastuda.
SWECO Projekt AS Tel +372 674 4000 Valukoja tn 8 [email protected] EE 11415 Tallinn www.sweco.ee 79
Töö nr: 18240-0060 Töö: Vinni valla ühisveevärgi- ja kanalisatsiooni arendamise kava Staadium: AK Kuupäev: 29.03.2019
Puurkaev on varustatud ca 200 l membraanhüdrofoori ja rõhuanduriga, mis reguleerib puurkaevu süvaveepumba tööd. Hetkel on puurkaevu pump reguleeritud vaid hüdrofooriga, sagedusmuudur on demonteeritud. Puurkaevpumplast hargneb neli väljundit, kõigil väljundeil on veearvestid. Veearvestid on täna tavapärased, ilma impulssanduriteta. Viies veearvesti on paigaldatud puurkaevust pumbatava veekguse mõõtmiseks. Puurkaevpumpla ei vaja rekonstrueerimist. Seadmed on töökorras ning suhteliselt uued. Hoone on rahuldavas seisundis. Puurkaevu sanitaarkaitseala, 50 m on üldjoontes tagatud, puurkaev asub pargis, lähimatest hoonetest küll vähem kui 50 m kaugusel, kuid majandustegevust sanitaarkaitseala piires ei toimu. Puurkaevul puudub piirdeaed.
Joonis 5-13 Ulvi pk välisvaade
SWECO Projekt AS Tel +372 674 4000 Valukoja tn 8 [email protected] EE 11415 Tallinn www.sweco.ee 80
Töö nr: 18240-0060 Töö: Vinni valla ühisveevärgi- ja kanalisatsiooni arendamise kava Staadium: AK Kuupäev: 29.03.2019
Joonis 5-14 Ulvi pk sisevaade, paaris rauaeraldusfilter
5.9.2 Ulvi küla veeallika ja joogiveekvaliteet
Ulvi küla veeallikaks on puurkaevpumpla nr 3308. Joogiveeallika kvaliteedi kontrolliks võetakse veeproove vastavalt joogiveeallikate kontrolli kavale aastateks 2018-2022 iga nelja aasta tagant. Täna on kasutada aastal 2017 võetud joogiveeallika analüüsitulemused. Joogivee analüüsiks võetakse veeproove vastavalt joogivee kontrolli kavale aastateks 2016–2026, Rägavere Vallamaja, praeguse teeninduskeskuse kraanist. Tavaanalüüsi teostatakse üks kord aastas septembrikuus, süvaanalüüsi üks kord 10 aasta jooksul, viimased analüüsid tehtud 2015. aastal. Järgnevates tabelites käsitleme lühidalt Ulvi puurkaevu ja joogiveekvaliteedi andmeid.
Tabel 5-15 Ulvi ühisveevärgi puurkaevuvee analüüsitulemused Määrus nr 82 ja 1 Nr Näitaja Ühik ja Ulvi pk nr. 3308, 19.10.2017 98/83/EC 1 Värvus kraadi 5 / 5 / 10 30 2 Hägusus NTU 1,5 / 2,0 / 3,0 5,86 3 Lõhn Lahjendusaste 2 / 2 / 3 1 4 Maitse Lahjendusaste 5 pH 6,5≤pH≤9,5 7,4 6 Ammoonium mg/l 0,50 / 1,5 / 2 0,103 7 Nitrit mg/l 0,50 / 0,5 / 1,0 8 Nitraat mg/l 50 / 50 / 50 <0,09 9 Kloriidid mg/l 250 / 250 / 350 9,5 10 Sulfaadid mg/l 250 / 250 / 350 22 11 Raud µg/l 200 / 1000 / 10000 672 12 Oksüdeeritavus mg/l O2 5 / 5 / 5 4,6
SWECO Projekt AS Tel +372 674 4000 Valukoja tn 8 [email protected] EE 11415 Tallinn www.sweco.ee 81
Töö nr: 18240-0060 Töö: Vinni valla ühisveevärgi- ja kanalisatsiooni arendamise kava Staadium: AK Kuupäev: 29.03.2019
13 Fluoriidid mg/l >1,2–≤1,5 / ≥1,5– 0,29 ≤1,7 / ≥1,5–≤4,0 14 Mangaan µg/l 50 / 100 / 200 15 15 Elektrijuhtivus μS cm-1 2500/2500/2500 596 20˚C 16 Naatrium mg/l 200 / 200 / 350 4,9 17 Boor mg/l 1,0 18 Coli-laadsed PMÜ/100ml 0 0 bakterid 19 Echerichia Coli PMÜ/100ml 0 0 20 Enterokokid PMÜ/100ml 0 0 21 Kolooniate arv 22oC PMÜ/1ml 100 / 200 / 300 4 *Märkus: sõrendatult tähistatud ülenormatiivsed (vastavalt määruse nr 1 III kvaliteediklassi ületavad ja/või määruse nr 82 nõudeid ületavad) tulemused Allikas: Vinni Vallavalitsus, Rägavere Teeninduskeskus
Vastavalt analüüsitulemustele saab Ulvi ühisveevärgi puurkaevu veekvaliteedi määratleda III klassi hägususe ja värvuse näitaja põhjal, I klassi nõudeid ületab ka üldraua sisaldus.
Järgnevalt joogiveekvaliteedi tava- ja olulisemad süvakontrolli analüüsitulemused.
Tabel 5-16 Ulvi joogiveekontrolli analüüsitulemused Ulvi teenindus- Ulvi pumbajaam, Määrus nr 82 keskus, kraan, peale VTJ, kraan, Nr Näitaja Ühik ja 17.10.2018, 23.09.2015, 98/83/EC tavakontroll süvaanalüüs 1 Värvus kraadi 10 5 2 Hägusus NTU <0,5 <0,5 3 Lõhn Lahjendusaste 1 0 4 Maitse Lahjendusaste 1 0 5 pH 6,5≤pH≤9,5 7,5 7,4 6 Ammoonium mg/l 0,50 0,127 <0,13 7 Nitrit mg/l 0,50 <0,007 8 Nitraat mg/l 50 0,39 9 Kloriidid mg/l 250 4,9 10 Sulfaadid mg/l 250 28 11 Raud µg/l 200 137 103 12 Oksüdeeritavus mg/l O2 5,0 2 13 Fluoriidid mg/l 1,5 0,4 14 Mangaan µg/l 50 4,0 15 Elektrijuhtivus μS cm-1 2500 565 541 20˚C 16 Naatrium mg/l 200 4,6 17 Üldkaredus mg-ekv/l 18 Boor mg/l 1,0 <0,1 19 Coli-laadsed PMÜ/100ml 0 0 0 bakterid 20 Echerichia Coli PMÜ/100ml 0 0 0 21 Enterokokid PMÜ/100ml 0 0
SWECO Projekt AS Tel +372 674 4000 Valukoja tn 8 [email protected] EE 11415 Tallinn www.sweco.ee 82
Töö nr: 18240-0060 Töö: Vinni valla ühisveevärgi- ja kanalisatsiooni arendamise kava Staadium: AK Kuupäev: 29.03.2019
22 Kolooniate arv 22oC PMÜ/1ml Ebaloomulike 5 muutusteta
Nagu tabelist nähtub, vastavad kõik analüüsitud joogiveenäitajad Ulvi küla ühisveevärgivees kehtivatele joogiveenõuetele. Rauaeraldusseadmed vähendavad normi piiresse nii üldraua kui hägususe näitajad.
5.9.3 Ulvi veevõrk ja selle seisund
Ulvi ühisveevärgi torustiku kogupikkus on ligikaudu 2200 m. Teatud osa torustikust on renoveeritud. Renoveeritud on puurkaevpumplast põhja poole suunduv lõik, läbimõõdus de90/de75/de63/de50/de40. Ligikaudu 2/3 küla ühisveevärgitorustikust on endiselt halvas seisundis. Täpne ehitusaeg ja läbimõõdud on teadmata. Torustikud on ehitatud orienteeruvalt 1970.-ndatel-80.-ndatel.
Küla veevõrk on Vinni valla omandis, vee- ja kanalisatsiooniteenuste operaator on OÜ Kunda Vesi. Veetorustikud paiknevad enamasti riigimaal, eramaid läbivaid torustikke pole teada. Perpspektiivis näeme ette ligikaudu 70% veetorustiku rekonstrueerimise.
Aliikas: Ulvi veekasutusaruanne 2017 ja Konsultandi arvutused
5.9.4 Ulvi küla tuletõrjeveevarustus
Tuletõrje veevõtmiseks saab kasutada Rägavere vallas looduslike veekogusid: Ulvi külas Ulvi tiigist. Perpektiivis on kavas rajada vähemalt üks suur tuletõrjemahuti (108 m3 ) koos kuivhüdrandiga Ulvi keskusesse puurkaevpumpla lähistele ja veetorustiku baasil täidetavana.
5.10 MUUGA KÜLA ÜHISVEEVARUSTUS JA ÜHISVEEVÄRGIRAJATISED Muuga külas on ühisveevärgiga liitunud ca 63% elanikkonnast, ca 123 inimest 195-st elanikust.
5.10.1 Muuga küla puurkaevu- ja pumplarajatiste ülevaade
Muuga külas on kaks puurkaevu: Keskuse puurkaev ja Muuga PM OÜ puurkaev, töös on Keskuse puurkaev.
Muuga keskuse puurkaev nr 5398 on rajatud aastal 1984, sügavus 55 m.
SWECO Projekt AS Tel +372 674 4000 Valukoja tn 8 [email protected] EE 11415 Tallinn www.sweco.ee 83
Töö nr: 18240-0060 Töö: Vinni valla ühisveevärgi- ja kanalisatsiooni arendamise kava Staadium: AK Kuupäev: 29.03.2019
Vastavalt vee erikasutusloale nr L.VV/324537, väljastatud AS-le Emajõe Veevärk, kehtivusaeg: 01.03.2014 –31.12.2022, on lubatud veevõtt Muuga keskuse puurkaevust: 33 m3/d.
Puurkaevu tehnilised andmed on antud tabelis 5-2.
Muuga külas paikneb ka reservis olev Muuga PM puurkaev, mis enne keskuse puurkaevpumpla (5398) rekonstrueerimist oli küla töötavaks puurkaevuks.
Muuga keskuse puurkaevpumpla on täielikult rekonstrueeritud EL Ühtekuuluvusfondi Projekti number: 2.1.0101.13-0119: Muuga küla ja Moora küla ühisveevärgi- ja kanalisatsioonisüsteemi rekonstrueerimine ja laiendamine ning Rahkla, Venevere ja Paasvere küla ühisveevärgi rekonstrueerimine, raames aastatel 2014-2015. Pumpla anti käiku veebruaris 2015. Uuendati pumplahoone kui kõik pumplaseadmed ja torustikuarmatuur. Pumpla varustati veetöötlusseadmetega. Süsteemi projekteeris ja ehitas AS Schöttli Keskkonnatehnika.
Puurkaevu suue asub pumplahoones.
Pumpla on varustatud veetöötlusseadmetega rauaeralduseks.
Süsteem koosneb: - puurkaevu süvaveepumbast, - naatriumhüpokloriti doseerimissõlmest (enne rauafilrisse sisenemist), - paralleelsetest katalüütilise filtermaterjaliga rauaeraldusfiltritest, - filtrite regenereerimiseks KMnO4 ehk kaaliumpermanganaadi doseerimissõlmest - ühendustorustikest.
Rauaeraldus viiakse läbi ilma eelneva oksüdeerimiseta mangaanoksiidi, MnO2 sisaldava katalüütilise filtri abil. Filtrid on mitmekihilised, ülemine osa reageerib vees oleva rauaga ning järgmistes filtri osades toimub tekkinud kolmevalentse raua tekitatud hägu kinnipüüdmine. Filtri tagasipesu on mitmetsükliline ja seda viiakse läbi puurkaevuveega süvaveepumba rõhul filtritele vastupidises suunas. Ühes pesutüklis kasutatakse filtri regenereerimiseks kaalimupermanganaati. Filtrite tagasipesu ehk uhtumist viiakse läbi öösiti, mil tarbimine on väiksem. Ühe filtri pesutsüklite ajaks on töös teine filter ning suudab varustada vähemas mahus küla veevõrku.
Veearvestus toimub süsteemi paigaldatud impulssanduritega veemõõtjatega nii puurkaevust pumbatavale kui võrku juhitavale veele.
Pumba tööd juhib sagedusmuundur. Süsteemi tasakaalustamiseks ja vajadusel rõhuregulaatoriks saab kasutada ka 50 l menbraanhüdrofoori ja rõhuandurit. Pumpla sisene torustik on PVC-U materjalist.
SWECO Projekt AS Tel +372 674 4000 Valukoja tn 8 [email protected] EE 11415 Tallinn www.sweco.ee 84
Töö nr: 18240-0060 Töö: Vinni valla ühisveevärgi- ja kanalisatsiooni arendamise kava Staadium: AK Kuupäev: 29.03.2019
Hoone kütmine toimub termoanduriga elektriradiaatoriga. Ruumis hoitakse aastaringselt õhutemperatuuri vähemalt 10 kraadi. Hoonel on nii loomulik ventilatsioon kui õhuniiskuse vähendamiseks ja reguleerimiseks õhukuivati.
Puurkaevpumpla sanitaarkaitseala, 50 m on üldjoontes tagatud, kuid puurkaevu lähinaabruses asub eramaa viljapuuaed ja kasvuhoone. Hoone teenindusmaa on aiaga piiratud ning suletud lukustatava väravaga.
Joonis 5-15 Muuga pk pumpla välisilme
SWECO Projekt AS Tel +372 674 4000 Valukoja tn 8 [email protected] EE 11415 Tallinn www.sweco.ee 85
Töö nr: 18240-0060 Töö: Vinni valla ühisveevärgi- ja kanalisatsiooni arendamise kava Staadium: AK Kuupäev: 29.03.2019
Joonis 5-16 Muuga pumpla sisevaade, õhukuivati, hüdrofoor, survefiltrid rauaeralduseks ning puurkaevu päis
Allikas: Konsultandi isiklikud tähelepanekud ja AS Schöttli Keskkonnatehnika skeem 30.09.2014, Töö nr S-14-05
5.10.2 Muuga küla veeallika ja joogiveekvaliteet
Muuga küla joogiveeallikaks on keskuse puurkevpumpla nr 5398. Joogiveeallika kvaliteedi kontrolliks võetakse veeproove vastavalt joogiveeallikate kontrolli kavale aastateks 2018-2022 iga kolme aasta tagant. Täna on kasutada aastal 2018 võetud joogiveeallika analüüsitulemused. Joogivee analüüsiks võetakse veeproove Muuga Põhikooli kraanist, tavaanalüüsi teostatakse üks kord igal aastal, süvaanalüüsi üks kord 10 aasta jooksul. Järgnevates tabelites käsitleme Muuga puurkaevu ja joogiveekvaliteedi andmeid.
Tabel 5-17 Muuga keskuse ühisveevärgi puurkaevuvee analüüsitulemused Määrus nr 82 ja 1 Muuga pk nr. 5398, Nr Näitaja Ühik ja 04.03.2014 98/83/EC 1 Värvus kraadi 5 / 5 / 10 2 Hägusus NTU 1,5 / 2,0 / 3,0 41,1 3 Lõhn Lahjendusaste 2 / 2 / 3 1 4 Maitse Lahjendusaste 1 5 pH 6,5≤pH≤9,5 7,9 6 Ammoonium mg/l 0,50 / 1,5 / 2 <0,012 7 Nitrit mg/l 0,50 / 0,5 / 1,0 0,012
SWECO Projekt AS Tel +372 674 4000 Valukoja tn 8 [email protected] EE 11415 Tallinn www.sweco.ee 86
Töö nr: 18240-0060 Töö: Vinni valla ühisveevärgi- ja kanalisatsiooni arendamise kava Staadium: AK Kuupäev: 29.03.2019
8 Nitraat mg/l 50 / 50 / 50 14,3 9 Kloriidid mg/l 250 / 250 / 350 9,0 10 Sulfaadid mg/l 250 / 250 / 350 33 11 Raud µg/l 200 / 1000 / 10000 215 12 Oksüdeeritavus mg/l O2 5 / 5 / 5 0,96 13 Fluoriidid mg/l >1,2–≤1,5 / ≥1,5– 0,07 ≤1,7 / ≥1,5–≤4,0 14 Mangaan µg/l 50 / 100 / 200 26 15 Elektrijuhtivus μS cm-1 2500/2500/2500 573 20˚C 16 Naatrium mg/l 200 / 200 / 350 2,9 17 Kuivjääk mg/l 413 18 Boor mg/l 1,0 0,12 19 Üldkaredus mg-ekv/l 6,8 20 Coli-laadsed PMÜ/100ml 0 0 bakterid 21 Echerichia Coli PMÜ/100ml 0 0 22 Enterokokid PMÜ/100ml 0 0 23 Kolooniate arv 22oC PMÜ/1ml 100 / 200 / 300 0 Allikas: AS Emajõe Veevärk ja Terviseameti VTI avalikud andmed
Vastavalt analüüsitulemustele kuulub Muuga keskuse puurkaevu vesi III kvaliteediklassi tulenevalt hägususe kõrgest näitajast.
Järgnevalt joogiveekvaliteedi analüüsitulemused. Tavaanalüüse teostatakse igal aastal.
Tabel 5-18 Muuga küla joogivee tavakontrolli analüüsitulemused Määrus nr 82 ja Muuga Põhikooli kraan, Nr Näitaja Ühik 98/83/EC 11.04.2018, tavakontroll 1 Värvus kraadi 0 2 Hägusus NTU <1 3 Lõhn Lahjendusaste 1 4 Maitse Lahjendusaste 1 5 pH 6,5≤pH≤9,5 7,4 6 Ammoonium mg/l 0,50 <0,05 7 Nitrit mg/l 0,50 8 Nitraat mg/l 50 9 Kloriidid mg/l 250 10 Sulfaadid mg/l 250 11 Raud µg/l 200 <20 12 Oksüdeeritavus mg/l O2 5,0 13 Fluoriidid mg/l 1,5 14 Mangaan µg/l 50 15 Elektrijuhtivus μS cm-1 2500 510 20˚C 16 Naatrium mg/l 200 17 Üldkaredus mg-ekv/l 3,5 18 Boor mg/l 1,0 19 Coli-laadsed PMÜ/100ml 0 0 bakterid
SWECO Projekt AS Tel +372 674 4000 Valukoja tn 8 [email protected] EE 11415 Tallinn www.sweco.ee 87
Töö nr: 18240-0060 Töö: Vinni valla ühisveevärgi- ja kanalisatsiooni arendamise kava Staadium: AK Kuupäev: 29.03.2019
20 Echerichia Coli PMÜ/100ml 0 0 21 Enterokokid PMÜ/100ml 0 22 Kolooniate arv 22oC PMÜ/1ml Ebaloomulike 47 muutusteta Allikas: AS Emajõe Veevärk
Nagu tabelist nähtub, vastavad kõik analüüsitud joogiveenäitajad Muuga ühisveevärgivees kehtivatele joogiveenõuetele.
5.10.3 Muuga veevõrk ja selle seisund
Muuga ühisveevärgi torustiku kogupikkus on ligikaudu 3622 m, mis on ka ÜF Projekti: Laekvere valla asulate vee- ja kanalisatsioonisüsteemide projekteerimis- ja ehitustööd Projekti number: 2.1.0101.13-0119, raames 2014. a rekonstrueeritud. Rekonstrueerimata torustikud on peamiselt malm- ja terastorud. Rekonstrueerimisel on kasutatud plasttorustikke PE PN10 läbimõõduga De50 mm.
Olemasolevate ja perspektiivsete veetorustike ja rajatiste asukohad on esitatud lisades 5.
Küla veevõrk on Vinni valla omandis, vee- ja kanalisatsiooniteenuste operaator on AS Emajõe Veevärk.
Allikas: Muuga veekasutusaruanne 2017, EL Ühtekuuluvusfondi Projekti number: 2.1.0101.13- 0119: Muuga küla ja Moora küla ühisveevärgi- ja kanalisatsioonisüsteemi rekonstrueerimine ja laiendamine ning Rahkla, Venevere ja Paasvere küla ühisveevärgi rekonstrueerimine, Lõpparuanne
5.10.4 Muuga küla tuletõrjeveevarustus
Muuga küla keskuses on tuletõrjevett võimalik võtta Muuga suurfarmi, sigala ja tankla juures olevatest veemahutitest. Üks tuletõrjeveemahuti on Projekti nr: 2.1.0101.13-0119 käigus rekonstrueeritud.
Tuletõrjeveevõtukohad on näidatud Lisas 5, Joonised.
Allikas: Laekvere valla ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arendamise kava aastateks 2012-2024 ning EL Ühtekuuluvusfondi Projekti number: 2.1.0101.13-0119: Muuga küla ja Moora küla ühisveevärgi- ja kanalisatsioonisüsteemi rekonstrueerimine ja laiendamine ning Rahkla, Venevere ja Paasvere küla ühisveevärgi rekonstrueerimine, Lõpparuanne ja teostusjoonised
5.11 VETIKU KÜLA ÜHISVEEVARUSTUS JA ÜHISVEEVÄRGIRAJATISED Vetiku ühisveevärgiga on liitunud ca 65% elanikkonnast, ca 84 inimest 130 elanikust.
SWECO Projekt AS Tel +372 674 4000 Valukoja tn 8 [email protected] EE 11415 Tallinn www.sweco.ee 88
Töö nr: 18240-0060 Töö: Vinni valla ühisveevärgi- ja kanalisatsiooni arendamise kava Staadium: AK Kuupäev: 29.03.2019
5.11.1 Vetiku küla puurkaevu- ja pumplarajatiste ülevaade
Vetiku külas on ühisveevarustuses üks puurkaev, Uuekaevu puurkaev nr 51517. Varasemal ajal kuulus ühisveevärgi hulka ka puurkaev nr 2873, mida kasutas OÜ Vetiku ST, kuid varemalt vallale kuulunud puurkaev anti ettevõttele üle ja sisuliselt ei ole enam tegemist ÜVK puurkaevuga. Nimetatud puurkaev annab lisaks Vetiku ST-le vett ka piimakarjafarmile ja seafarmile.
Uuekaevu puurkaev nr 51517 on rajatud aastal 2012, sügavus 115 m.
Vastavalt vee erikasutusloale nr L.VV332191, väljastatud Vinni Vallavalitsusele, kehtivusaeg: alates 01.01.2019 tähtajatult, on lubatud veevõtt Vetiku puurkaevust kuni 8 m3/d.
Puurkaevu tehnilised andmed on antud tabelis 5-2. Tänaseks on selgunud, et aastal 2012 rajatud puurkaev on avariiline, s.t manteltoru on vigastatud ning toimub leke ülemisest Ordoviitsiumi põhjaveekihist alumisse, puurkaevus kasutatavasse Ordoviitsium-Kambriumi veekihti. Puurkaevu seisundile on tehtud videouuring aastal 2019, mis kinnitab, et vaid aastal 2012 rajatud O-Cm puurkaevus on auk manteltorus sügavusel 90,5 m. Augu tekkepõhjus ei ole tuvastatav, see võib olla tekkinud puurinstrumendi vibratsioonist vastu toru löögikingast läbi puurimise ajal. Puurkaevu seisukord on halb, sest torutagune tsementatsioon puudub või on ebapiisav, puurkaevus on ühendatud erinevad veekihid (OÜ BalRock, 2019).
Süvaveepumba parameetrid on: Q= 2 m3/h, H=90 mVs Pumba mark on SAER NS95-B/22 Puurkaevupumbal on PE veetõstetoru ning lisaks paikneb puurkaevus PE nivoomõõtetoru DN25. Pumba läbimõõt on 4“ ja võimsus 1,5 kW. Puurkaevu veetõstetoru on Ø50 plasttoru.
Puurkaevu päis asub pumplahoones, kõrgus pumpla põrandast on 0,5 m.
Hoones paikneb toorveele nii proovivõtukraan kui impulssväljundiga veearvesti. Teine veearvesti mõõdab võrku antavat veekogust. Puurkaevpumpla hoones on 300 l membraanhürofoor. Sisetorustik on PVC-U materjalist. Toorvesi suunatakse tavajuhtudel veetöötlusseadmetele, kuid on võimalik juhtida ka möödaviiku. Puurkaevpumpla on üheastmeline ning töötab täisautomaatselt. Mõlema tehnoloogilise etapi: toorvee pumpamise ja veetöötluse järel on omaette proovivõtukraan.
Pumpla sulg- ja reguleerarmatuuriks on PVC-U kuulkraanid DN40. Hoones asuvad tehnoloogilised torud ja seadmed on märgistatud.
Veetöötlusseadmed
SWECO Projekt AS Tel +372 674 4000 Valukoja tn 8 [email protected] EE 11415 Tallinn www.sweco.ee 89
Töö nr: 18240-0060 Töö: Vinni valla ühisveevärgi- ja kanalisatsiooni arendamise kava Staadium: AK Kuupäev: 29.03.2019
Vetiku asula puurkaev-pumplasse on paigaldatud paarissurvefiltrisüsteem ARS 400 Duplex joogi- ja tarbevee raua- ja mangaaniühendite ning väävelvesiniku eraldamiseks. Filtrid parendavad vee värvust, hägusust lõhna ja maitset. Tegemist on täielikult keemiavabade filtritega kuna raua- ja mangaaniühendite oksüdeerimiseks ning filtrimaterjali regenereerimiseks ei ole vajalik kemikaalide kasutamine. Raua- ja mangaaniühendite oksüdatsiooniprotsess ja sadestamine, toimub õhuhapniku vette lisamise teel, milleks kasutatakse õlivaba kompressorit. Aeratsiooniks vajalik õhk juhitakse filtripaakide ees paiknevasse aeratsioonimahutisse, kus toimub õhu ja vee segamine. Raua- ja mangaaniühendite, väävelvesiniku ja muude ühendite filtreerimine ning täiendav oksüdatsioon toimub filtripaakides, mis on osaliselt täidetud spetsiaalse katalüütilise filtrimaterjaliga Aqua-Mandix. Ülejäänud filtripaakide täite moodustab filtriliiv. Oksüdatsiooni tulemusena sadenevad raua- ja mangaaniühendid joogiveest välja ning filtreeritakse edasises filtrimaterjali kihtides. ARS seeria filtrite paagid on valmistatud galvaniseeritud terasest ning antud filtrimudel koosneb kahest filtripaagist ja ühest aeratsioonipaagist filtrite ees. Filtrid töötavad paralleelselt. Filtrite tööprotsesside juhtimine, milleks on filtreerimistsükkel ja tagasipesutsükkel, toimub elektriajamiga klappidega, mida omakorda juhib automaatikakilp. Filtrite tagasipesu toimub etteantud ajaintervalli täitumisel. Filtrite tagasipesu ja filtreeritud ühendite eraldus filtrimaterjalist toimub puurkaevupumbaga. Pesutsükli ajal on võimalik töödeldud vett edasi tarbida. Ühe filtripaagi pesu toimub läbi teise.
Seadme tehnilised andmed : - Vooluhulk nominaalne: 2 m³/h; - Vooluhulk maksimaalne: 3 m3/h; - Töörõhk: 0 – 6 bar: - Rõhukadu vooluhulgal: 0,2 – 0,5 bar - Toruühendused sisse ja väljavoolul: DN25 - Toruühendused kanalisatsiooni: DN25 - Töödeldava vee kogus kahe pesutsükli vahel: iga kolme päeva tagant. Läbipesu - vooluhulk: 2 x 1 m³ - Läbipesu kestvus: 2 x 10 min Seadme komplekti kuuluvad: - Filtripaak, galvaniseeritud teras, D= 400 mm, H= 1985 mm 2 tk - Aeratsioonipaak, teras, plastifitseeritud, D=380 mm, H=1985 mm 1 tk - Elektriajamiga klapid filtri tööd juhtimiseks, DN25 4 tk - Filtrimaterjal: Oksüdeeriva toimega materjal, kvartsliiv 2x100 l - Õlivaba kompressor, Qõhk =100 l/min, P=1.5 W 1 tk - Õhueraldusklapid Unirain, 1“ 2 tk - Proovivõtukraanid, manomeetrid 2 komplekti
Desinfitseerimissüsteem NaOCl lahuse doseerimiseks
SWECO Projekt AS Tel +372 674 4000 Valukoja tn 8 [email protected] EE 11415 Tallinn www.sweco.ee 90
Töö nr: 18240-0060 Töö: Vinni valla ühisveevärgi- ja kanalisatsiooni arendamise kava Staadium: AK Kuupäev: 29.03.2019
Vee bakterioloogilise reostuse vältimiseks on ettenähtud NaOCl (naatriumhüpoklorit) doseerimissüsteem. Naatriumhüpokloritit doseeritakse vastavalt vajadusele enne veevõrku jõudmist. Doseerimine toimub, kas proportsionaalselt töödeldud vee kogusele või pidevas režiimis. Hetkel toimub kahjuks pidevas režiimis, kuna bakterioloogiline koostis ei vasta nõuetele. Doseerimissüsteem koosneb mittestatsionaarsest kemikaalimahutist V=60 l, mille täitmine toimub käsitsi, 30-liitriliste kanistritega. Mahutile paigaldatakse dosaatorpump koos sulgarmatuuri ja plasttorustikuga. Mahuti on varustatud nivooanduriga, mis seiskab mahuti tühjenemisel dosaatorpumbapumba. Naatriumhüpokloritit doseeritakse vastavalt vajadusele torustike desinfitseerimiseks. Peamine, millega tuleb arvestada desinfitseerimisel: NaOCl-vesilahus kaotab kiiresti oma aktiivsuse. Praktiline säilivusaeg on ca 4 kuud. Aasta möödudes on kloori jääk raskelt määratav ja võib olla 4...6% piires. Kloori doseerimisel, tuleb jälgida, et võrku antavas vees oleks aktiivkloori sisaldus 0,3...0,5 mg/l.
Kuna veetöötlusseadmed on valitud ja dimensioneeritud õigesti, töötavad hästi ja probleemideta, neid projekti käigus ei asendata, täiendata ega muudeta. Peale uue puurkaevu rajamist ja enne seadmetega ühendamist viia läbi põhjalik filtripaakide, sealhulgas filtrialuste pilumütside ja ühendustorustike survepesu ning filtrimaterjali vahetus.
Puurkaevpumpla sanitaarkaitseala, 50 m on tagatud, puurkaevpumpla teenindusmaa on ümbritsetud 1,80 m kõrguse puurdeaia ja lukustatavate sõiduki- ja jalgväravatega.
SWECO Projekt AS Tel +372 674 4000 Valukoja tn 8 [email protected] EE 11415 Tallinn www.sweco.ee 91
Töö nr: 18240-0060 Töö: Vinni valla ühisveevärgi- ja kanalisatsiooni arendamise kava Staadium: AK Kuupäev: 29.03.2019
Joonis 5-17 Vetiku pk pumpla välisilme ja sisevaade (veetöötluse paarisfilter)
5.11.2 Vetiku küla veeallika ja joogiveekvaliteet
Vetiku küla joogiveeallikaks on eelnevalt kirjeldatud uus puurkaev nr 51517, mis on tänaseks sisuliselt avariiline. Joogiveeallika kvaliteedi kontrolliks võetakse veeproove vastavalt Vetiku joogiveeallika kontrolli kavale aastateks 2017-2022 iga kolme aasta tagant. AS Emajõe Veevärk võttis puurkaevust proovid analüüsiks nädalal 13, 2019, mille lisasime järgnevasse tabelisse. Joogivee analüüsiks võetakse veeproove vastavalt joogivee kontrolli kavale aastateks 2017–2026 Vetiku, Järve tn elamu tarbija kraanist. Tavaanalüüsi teostatakse üks kord igal aastal oktoobrikuus, süvaanalüüsi üks kord 10 aasta jooksul. Järgnevates tabelites käsitleme Vetiku puurkaevu ja joogiveekvaliteedi andmeid.
SWECO Projekt AS Tel +372 674 4000 Valukoja tn 8 [email protected] EE 11415 Tallinn www.sweco.ee 92
Töö nr: 18240-0060 Töö: Vinni valla ühisveevärgi- ja kanalisatsiooni arendamise kava Staadium: AK Kuupäev: 29.03.2019
Tabel 5-19 Vetiku ühisveevärgi puurkaevuvee analüüsitulemused Määrus nr 82 ja 1 Nr Näitaja Ühik ja Vetiku pk nr. 51517, 98/83/EC 1 Värvus kraadi 5 / 5 / 10 0 2 Hägusus NTU 1,5 / 2,0 / 3,0 <1 3 Lõhn Lahjendusaste 2 / 2 / 3 1 4 Maitse Lahjendusaste 5 pH 6,5≤pH≤9,5 7,5 6 Ammoonium mg/l 0,50 / 1,5 / 2 0,21 7 Nitrit mg/l 0,50 / 0,5 / 1,0 0,05 8 Nitraat mg/l 50 / 50 / 50 10 9 Kloriidid mg/l 250 / 250 / 350 12 10 Sulfaadid mg/l 250 / 250 / 350 53 11 Raud µg/l 200 / 1000 / 10000 107 12 Oksüdeeritavus mg/l O2 5 / 5 / 5 1,3 13 Fluoriidid mg/l >1,2–≤1,5 / ≥1,5– 0,1 ≤1,7 / ≥1,5–≤4,0 14 Mangaan µg/l 50 / 100 / 200 150 15 Elektrijuhtivus μS cm-1 2500/2500/2500 527 20˚C 16 Naatrium mg/l 200 / 200 / 350 3,7 17 Kuivjääk mg/l 18 Boor mg/l 1,0 19 Üldkaredus mg-ekv/l 20 Coli-laadsed PMÜ/100ml 0 0 bakterid 21 Echerichia Coli PMÜ/100ml 0 0 22 Enterokokid PMÜ/100ml 0 0 23 Kolooniate arv 22oC PMÜ/1ml 100 / 200 / 300 59 Allikas: Emajõe Veevärk AS
Vastavalt analüüsitulemustele kuulub Vetiku keskuse puurkaevu vesi III kvaliteediklassi tulenevalt mangaani näitajast. Käesolevad analüüsitulemused ei näita mikrobikooogiliste või mikrobioloogiliste indikaatornäitajate ülenormatiivseid väärtusi, samas Konsultandi vaatluse ajal, 27.11.2018 toimus pidev NaOCl doseerimine joogiveeks pumbatavasse vette. Kahe põhjaveekighi segunemisest annab tunnistust ka tavapärasest kõrgem nitraatide sisaldus, mis O-Cm põhjavees on enamasti oluliselt madalam, enamasti alla määramispiiri.
Järgnevalt joogiveekvaliteedi analüüsitulemused.
Tabel 5-20 Vetiku küla joogivee tavakontrolli analüüsitulemused Vetiku Järve Vetiku Järve tn 20 elamu tn 20 elamu Määrus nr 82 ja Nr Näitaja Ühik tarbija kraan, tarbija kraan, 98/83/EC 06.11.2018, 16.11.2017, tavakontroll tavakontroll 1 Värvus mg/l Pt 6,3 8,8
SWECO Projekt AS Tel +372 674 4000 Valukoja tn 8 [email protected] EE 11415 Tallinn www.sweco.ee 93
Töö nr: 18240-0060 Töö: Vinni valla ühisveevärgi- ja kanalisatsiooni arendamise kava Staadium: AK Kuupäev: 29.03.2019
2 Hägusus NTU <0,5 <0,5 3 Lõhn Lahjendusaste 1 1 4 Maitse Lahjendusaste 1 1 5 pH 6,5≤pH≤9,5 7,4 7,04 6 Ammoonium mg/l 0,50 <0,08 <0,08 7 Nitrit mg/l 0,50 8 Nitraat mg/l 50 9 Kloriidid mg/l 250 10 Sulfaadid mg/l 250 11 Raud µg/l 200 12 Oksüdeeritavus mg/l O2 5,0 13 Fluoriidid mg/l 1,5 14 Mangaan µg/l 50 15 Elektrijuhtivus μS cm-1 2500 562 660 20˚C 16 Naatrium mg/l 200 17 Üldkaredus mg-ekv/l 18 Boor mg/l 1,0 19 Coli-laadsed PMÜ/100ml 0 9,0 16 bakterid 20 Echerichia Coli PMÜ/100ml 0 0 8 21 Enterokokid PMÜ/100ml 0 0 22 Kolooniate arv 22oC PMÜ/1ml Ebaloomulike 0 muutusteta *Märkus: sõrendatult tähistatud ülenormatiivsed tulemused Allikas: Emajõe Veevärk AS ja TA VTI avalikud andmed
Nagu tabelist nähtub, ei vasta veekvaliteet kehtivatele joogiveenõuetele ning probleemid on Vetiku ühisveevärgivees nii mikrobioloogiliste indikaatornäitajatega: Coli-laadsete bakteritega kui mikrobioloogiliste näitajatega Echerichia Coli. Vaadates VTI varasemaid andmeid, on näiteks aasta 2014 septembri jooksul olnud ülenormatiivsed KÕIK mikrobiloogilised näitajad, mistõttu ongi vajalik pidev NaOCl doseerimine joogiveeks valmistatavasse vette. Andmeid jälgides saab kinnitust 2019. a uuringu tulemus, et kaks põhjavekihti – ülemine O ja kasutatav O-Cm on omavahel seotud ka värvuse näitaja põhjal. O-Cm veekompleksi vees ei ole tavapäraselt sedavõrd kõrge värvuse näitaja nagu mõõdetud 6,3 ja 8,8 mg/l Pt. Hiljemalt nädalal 14, 2019 saame uuemad andmed ka Vetiku puurkaevu veekvaliteedi kohta.
5.11.3 Vetiku veevõrk ja selle seisund
Vetiku ühisveevärgi torustiku kogupikkus on ligikaudu 1200 m. Ühtekuuluvusfondi projekt SFOS nr. 2.1.0101.10-0071 koosseisus ehitati ja rekonstrueeriti veevarustuse torustikke järgnevalt: De 32 mm 115,8 m De 40 mm 119 m De 63 mm 141,7 m De 75 mm 122,1 m
SWECO Projekt AS Tel +372 674 4000 Valukoja tn 8 [email protected] EE 11415 Tallinn www.sweco.ee 94
Töö nr: 18240-0060 Töö: Vinni valla ühisveevärgi- ja kanalisatsiooni arendamise kava Staadium: AK Kuupäev: 29.03.2019
Kokku: 498,6 m
Ülejäänud Vetiku küla veevarustustorustik on rajatud eri aegadel alates 1960.-ndate aastate algusest. Vanad malmtorud vajavad renoveerimist, mida me ka lühiajalises programmis suuremas osas ette näeme.
Küla veevõrk kuulub Vinni vallale, kuid antakse aastal 2019 üle AS-le Emajõe Veevärk, kes on ka vee- ja kanalisatsiooniteenuste operaator.
Allikas: Vinni valla ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arendamise kava aastateks 2013-2024, Vetepere OÜ, 2013 ja Veekasutusaruanne 2017
5.11.4 Vetiku küla tuletõrjeveevarustus
Vetiku külas on täna teada üks tuletõrjeveehoidla, aadreressil Järve 6.
Tuletõrjeveevõtukoht on näidatud Lisas 5, Joonised.
5.12 KÜTI KÜLA ÜHISVEEVARUSTUS JA ÜHISVEEVÄRGIRAJATISED Küti küla ühisveevärk baseerub ühel puurkaevul ja veevõrgul. Külas on ühisveevärgiga liitunud ~ 51% elanikkonnast, ca 54 inimest 105-st.
5.12.1 Küti küla puurkaevu- ja pumplarajatiste ülevaade
Küti küla ühisveevärgi puurkaevuks on Mõisakaevu puurkaevpumpla nr 5342. Puurkaev on rajatud 1959. aastal, puurkaevu sügavus 65 m, tegemist on O veekompleksi puurkaevuga.
Lubatud veevõtt Küti puurkaevust on vastavalt vee erikasutusloale nr L.VV/331167 (väljastatud OÜ-le Roela Soojus, kehtivusaeg: 20.06.2018 tähtajatult), 20 m3/d;
Puurkaevu nr 5342 tehnilised andmed on esitatud tabelis 5-2.
Küti puurkaev paikneb küla äärmises lääneosas, Mõisakaevu kinnistul, põllu servas. Puurkaevu suue asub pumplas. Pumplahoone on rahuldavas seisus, seestpoolt osaliselt soojustatud ja kaetud kipsplaatidega. Asendatud ja paigaldatud on metallist turvauks. Soojustatud (kinnikaetud) on ka hoone torustik ja membraanhüdrofoor. Vahetatud ja kaasaegne on elektri-automaatikasüsteem, puurkaevpump on varustatud sagedusmuunduriga.
Pumplas puuduvad veetöötlusseadmed.
SWECO Projekt AS Tel +372 674 4000 Valukoja tn 8 [email protected] EE 11415 Tallinn www.sweco.ee 95
Töö nr: 18240-0060 Töö: Vinni valla ühisveevärgi- ja kanalisatsiooni arendamise kava Staadium: AK Kuupäev: 29.03.2019
Pumpla seisund on hea. Renoveeritud ja soojustatud on väljastpoolt hoone, vahetatud uks (hetkel metallist soojustatud uks). Hoone on soojustatud, seadmed ja sisetorustik on välja vahetatud. Aknad on pumplahoonel kinni laotud. Rõhku reguleeritakse 300 l hüdrofoori ja rõhuanduriga, kasutatav on ka 1 m3 hüdrofoor, kuid see on hetkel tööst väljas.
Probleem on hoones soojuse tagamisega. Ruumis puudub küttekeha, seetõttu on seadmed kaetud „kohaliku soojustusega“ – poroloon, penoplast. Sooja hoidmiseks on hoones ka tavaline soojapuhur, mis on elektrikulukas, kuid arvestades ruumi mõõtmeid, on väheefektiivne, lisaks ei ole võimalik seda reguleerida termoanduriga. Puurkaevpumplas paikneb ka veearvesti ja proovivõtukraan.
Puurkaevpumpla vajab rekonstrueerimist seest ja väljast, välist soojustamist, küttekeha ja õhukuivati paigaldamist pumplaruumi. Puurkaevu sanitaarkaitseala, 50 m, on formaalselt tagatud, kuid puurkaev asub põllu kõrval ning lähimad eramajapidamised paiknevad ca 15 m kaugusel. Sanitaarkaitsevöönd on aiaga piiramata. Soovitav on reonstrueerimistööde käigus pumplahoone vähemalt Mõisakaveu kinnistu ulatuses piirata piirdeaiaga ja lisada juurde sanitaarkaitseala tähistavad sildid.
Joonis 5-18 Küti (Mõisakaevu) pk välisvaade
SWECO Projekt AS Tel +372 674 4000 Valukoja tn 8 [email protected] EE 11415 Tallinn www.sweco.ee 96
Töö nr: 18240-0060 Töö: Vinni valla ühisveevärgi- ja kanalisatsiooni arendamise kava Staadium: AK Kuupäev: 29.03.2019
Joonis 5-19 Küti pk sisevaade, hüdrofoor, puurkaevu päis
Joonis 5-20 Uus ja kaasaegne on elektri-automaatikasüsteem
5.12.2 Küti küla veeallika ja joogiveekvaliteet
Küti küla joogiveeallika kvaliteedi kontrolliks võetakse veeproove vastavalt Küti küla joogiveeallika kontrolli kavale aastateks 2016–2020 iga kolme aasta tagant. Täna on kasutada aastal 2016 võetud joogiveeallika analüüsitulemused. Joogivee analüüsiks võetakse veeproove vastavalt joogivee kontrolli kavale aastateks 2016–2025 Aravuse tee 8-5 köögi kraanist, tavaanalüüsi teostatakse üks kord aastas, aprillis, süvaanalüüsi üks kord 10 aasta jooksul. Järgnevates tabelites käsitleme lühidalt Küti puurkaevu ja joogiveekvaliteedi andmeid.
Tabel 5-21 Küti Mõisakaevu puurkaevuvee analüüsitulemused Määrus nr 82 ja Nr Näitaja Ühik Küti pk nr 5342, 11.04.2013 98/83/EC 1 Värvus kraadi 5 / 5 / 10 <3
SWECO Projekt AS Tel +372 674 4000 Valukoja tn 8 [email protected] EE 11415 Tallinn www.sweco.ee 97
Töö nr: 18240-0060 Töö: Vinni valla ühisveevärgi- ja kanalisatsiooni arendamise kava Staadium: AK Kuupäev: 29.03.2019
2 Hägusus NTU 1,5 / 2,0 / 3,0 <0,5 3 Lõhn Lahjendusaste 2 / 2 / 3 2 4 Maitse Lahjendusaste 2 5 pH 6,5≤pH≤9,5 7,36 6 Ammoonium mg/l 0,50 / 1,5 / 2 <0,08 7 Nitrit mg/l 0,50 / 0,5 / 1,0 <0,01 8 Nitraat mg/l 50 / 50 / 50 <2,25 9 Kloriidid mg/l 250 / 250 / 350 11,4 10 Sulfaadid mg/l 250 / 250 / 350 32,6 11 Raud µg/l 200 / 1000 / 10000 <100 12 Oksüdeeritavus mg/l O2 5 / 5 / 5 0,32 13 Fluoriidid mg/l >1,2–≤1,5 / ≥1,5– 0,03 ≤1,7 / ≥1,5–≤4,0 14 Mangaan µg/l 50 / 100 / 200 <30 15 Elektrijuhtivus μS cm-1 2500/2500/2500 582 20˚C 16 Naatrium mg/l 200 / 200 / 350 2,7* 17 Kuivjääk mg/l - 18 Boor mg/l 1,0 - 19 Üldkaredus mg-ekv/l - 20 Coli-laadsed PMÜ/100ml 0 0 bakterid 21 Echerichia Coli PMÜ/100ml 0 0 22 Enterokokid PMÜ/100ml 0 0 23 Kolooniate arv 22oC PMÜ/1ml 100 / 200 / 300 <1 *Märkus: veeproov on võetud 19.11.2013 Allikas: OÜ Roela Soojus
Vastavalt analüüsitulemustele kuuluvad Küti keskuse ühisveevärgi puurkaevu veekvaliteedi näitajad I kvaliteediklassi.
Järgnevalt joogiveekvaliteedi tavakontrolli analüüsitulemused.
Tabel 5-22 Küti küla ühisveevärgi joogivee analüüsitulemused Määrus nr 82 ja Küti küla, Aravuse tee 8-4, Nr Näitaja Ühik 98/83/EC 10.05.2018 1 Värvus mg/l Pt <3 2 Hägusus NTU <0,5 3 Lõhn Lahjendusaste 1 4 Maitse Lahjendusaste 1 5 pH 6,5≤pH≤9,5 7,22 6 Ammoonium mg/l 0,50 <0,08 7 Nitrit mg/l 0,50 8 Nitraat mg/l 50 9 Kloriidid mg/l 250 10 Sulfaadid mg/l 250 11 Raud µg/l 200 12 Oksüdeeritavus mg/l O2 5,0 13 Fluoriidid mg/l 1,5 14 Mangaan µg/l 50
SWECO Projekt AS Tel +372 674 4000 Valukoja tn 8 [email protected] EE 11415 Tallinn www.sweco.ee 98
Töö nr: 18240-0060 Töö: Vinni valla ühisveevärgi- ja kanalisatsiooni arendamise kava Staadium: AK Kuupäev: 29.03.2019
15 Elektrijuhtivus μS cm-1 2500 557 20˚C 16 Naatrium mg/l 200 17 Üldkaredus mg-ekv/l 18 Boor mg/l 1,0 19 Coli-laadsed PMÜ/100ml 0 0 bakterid 20 Echerichia Coli PMÜ/100ml 0 0 21 Enterokokid PMÜ/100ml 0 22 Kolooniate arv 22oC PMÜ/1ml Ebaloomulike muutusteta Alliaks: OÜ Roela Soojus
Nagu tabelitest nähtub, vastavad kõik analüüsitud puurkaevuvee näitajad I kvaliteediklassi nõuetele vastavalt määrus nr 1 ja joogiveenäitajad Küti küla ühisveevärgivees kehtivatele joogiveenõuetele. Veetöötlusseadmeid pole alust ette näha.
5.12.3 Küti veevõrk ja selle seisund
Küti küla ühisveevärgi torustiku kogupikkus on ligikaudu 1015 m. Olemasolevad veevarustustorustikud on ehitatud rohkem kui 35 aastat tagasi malm- ja terastorudest ning on halva kvaliteediga.
Küla veevõrk on Vinni valla omandis, vee-ettevõtja on Roela Soojus OÜ.
5.12.4 Küti küla tuletõrjeveevarustus
Tuletõrje veevõtukohana on Küti külas teada üks veehoidla (mahuga~100 m3). Mahuti ei ole vettpidav ja on amortiseerunud. Olemasolev mahuti vajab rekonstrueerimist.
Tuletõrjeveevõtukohad on näidatud Lisas 5, Joonised.
5.13 KADILA KÜLA ÜHISVEEVARUSTUS JA ÜHISVEEVÄRGIRAJATISED Kadila küla ühisveevärk baseerub ühel puurkaevul ja veevõrgul. Külas on ühisveevärgiga liitunud ca 89% elanikkonnast, ca 84 inimest 94-st elanikust.
5.13.1 Kadila küla puurkaevu- ja pumplarajatiste ülevaade
Kadila külas paikneb üks ühisveevärgi puurkaev nr 2888 (nimetatud ka Elamute puurkaevuks). Puurkaev on rajatud 1962. aastal, puurkaevu sügavus on 45 m, tegemist on O veekompleksi puurkaevuga.
Lubatud veevõtt Kadila puurkaevust on vastavalt vee erikasutusloale nr L.VV332191 (väljastatud Vinni Vallavalitsusele, kehtivusaeg: 01.01.2019 tähtajatult), 8 m3/d.
SWECO Projekt AS Tel +372 674 4000 Valukoja tn 8 [email protected] EE 11415 Tallinn www.sweco.ee 99
Töö nr: 18240-0060 Töö: Vinni valla ühisveevärgi- ja kanalisatsiooni arendamise kava Staadium: AK Kuupäev: 29.03.2019
Puurkaevu nr 2888 tehnilised andmed on esitatud tabelis 5-2.
Kadila puurkaev paikneb aadressil Pärna tn 13 korterelamu kinnistul. Puurkaev ja pumplaseadmed paiknevad maa-aluses šahtis, rajatis on väga halvas seisundis. Puurkaevu on paigaldatud 30 m sügavusele 4 kW pump Calpeda 4” tootlikkusega 6 m3/h. Puurkaev on varustatud veearvestiga ja kraaniga veeproovide võtmiseks. Rõhku reguleeritakse vana 1 m3 hüdrofoori ja rõhuanduriga, pumplas paiknev 200 l membraanhüdrofoori on käigust väljas. Pumplas puuduvad veetöötlusseadmed.
Kuna pumpla asub eramaal, lisaks ei ole alal võimalik tagada sanitaarkaitseala nõudeid, välikäimla ja muud reostusallikad asuvad praktiliselt puurkaevu šahti vahetus läheduses, näeme ette uue puurkaevu puurimise üle tee asuvale riigi reservmaale.
Joonis 5-21 Kadila pk šahti sisevaade, hüdrofoor(id), puurkaevu päis Allikas: Vinni valla ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arendamise kava aastateks 2013-2024, Vetepere OÜ, 2013 ning Konsultandi isiklikud kogutud andmed ja tähelepanekud
5.13.2 Kadila küla veeallika ja joogiveekvaliteet
Kadila küla joogiveeallika veekvaliteedi kontrolliks võetakse veeproove vastavalt Kadila küla joogiveeallika kontrolli kavale aastateks 2017–2022 iga kolme aasta tagant. Kahjuks täna viimaseid joogiveeallika analüüsitulemusi Kadila puurkaevu nr 2888 veest meil kasutada ei ole.
SWECO Projekt AS Tel +372 674 4000 Valukoja tn 8 [email protected] EE 11415 Tallinn www.sweco.ee 100
Töö nr: 18240-0060 Töö: Vinni valla ühisveevärgi- ja kanalisatsiooni arendamise kava Staadium: AK Kuupäev: 29.03.2019
Joogivee analüüsiks võetakse veeproove vastavalt joogivee kontrolli kavale aastateks 2017–2026 Kadila raamatukogu tarbija kraanist, Pärna 3, tavaanalüüsi teostatakse üks kord aastas, oktoobris, süvaanalüüsi üks kord 10 aasta jooksul. Süvakontrolli näitajad uuritud viimati 2016. aastal Järgnevates tabelites käsitleme Kadila joogiveekvaliteedi andmeid.
Tabel 5-23 Kadila küla ühisveevärgi joogivee analüüsitulemused Kadila küla, Kadila küla, Määrus nr 82 ja raamatukogu Pärna raamatukogu Pärna Nr Näitaja Ühik 98/83/EC 3, 06.11.2018, 3, 13.12.2016, tavaanalüüs süvaanalüüs 1 Värvus mg/l Pt 5 4,1 2 Hägusus NTU 1,73 0,92 3 Lõhn Lahjend 1 1 usaste 4 Maitse Lahjend 1 1 usaste 5 pH 6,5≤pH≤9,5 7,45 7,19 6 Ammoonium mg/l 0,50 <0,08 <0,08 7 Nitrit mg/l 0,50 <0,004 8 Nitraat mg/l 50 31,2 9 Kloriidid mg/l 250 8,5 10 Sulfaadid mg/l 250 16,2 11 Raud µg/l 200 136 12 Oksüdeeritavu mg/l O2 5,0 0,87 s 13 Fluoriidid mg/l 1,5 0,31 14 Mangaan µg/l 50 <30 15 Elektrijuhtivus μS cm-1 2500 576 648 20˚C 16 Naatrium mg/l 200 2,8 17 Üldkaredus mg-ekv/l 18 Boor mg/l 1,0 <0,06 19 Coli-laadsed PMÜ/10 0 8 / 0* 0 bakterid 0ml 20 Echerichia Coli PMÜ/10 0 0 0 0ml 21 Enterokokid PMÜ/10 0 0 0ml 22 Kolooniate arv PMÜ/1 Ebaloomulike 24 22oC ml muutusteta *Märkus: kordusproov on võetud 05.12.2018 Allikas: VTI andmebaas
Nagu tabelitest nähtub, esineb joogivees aeg-ajalt Coli-laadseid baktereid. Samuti on silmnähtavalt kõrge (kuigi normi piires) nitraatide sisaldus. Kõik see võib ühe põhjusena viidata ka Kadila puurkaevu tänasele ebasanitaarsele olukorrale.
SWECO Projekt AS Tel +372 674 4000 Valukoja tn 8 [email protected] EE 11415 Tallinn www.sweco.ee 101
Töö nr: 18240-0060 Töö: Vinni valla ühisveevärgi- ja kanalisatsiooni arendamise kava Staadium: AK Kuupäev: 29.03.2019
5.13.3 Kadila veevõrk ja selle seisund
Kadila küla ühisveevärgi torustiku kogupikkus on ligikaudu 1200 m. Olemasolevad veevarustustorustikud on ehitatud rohkem kui 35 aastat tagasi teras ja malmtorudest ja nende tehniline seisukord on halb. Teadmata on veetorustiku jaotus läbimõõdu ja materjali järgi. Halvas seisundis on vanemad torustikulõigud, mida on 2003. a andmete järgi ligikaudu 0,7 km.
Allikas: Vinni valla ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arendamise kava aastateks 2013-2024, Vetepere OÜ, 2013 ja Veekasutusaruanne 2017
Küla veevõrk on Vinni valla omandis, vee-ettevõtja on Emajõe Veevärk AS.
5.13.4 Kadila küla tuletõrjeveevarustus
Tuletõrje veevõtukohana on Kadila külas teada järgmised: m3
Eelpoolloetletud tuletõrjeveevõtukohtade seisund pole teada.
Allikas: Vinni valla ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arendamise kava aastateks 2013-2024, Vetepere OÜ, 2013
Tuletõrjeveevõtukohad on näidatud Lisas 5, Joonised.
5.14 MOORA KÜLA ÜHISVEEVARUSTUS JA ÜHISVEEVÄRGIRAJATISED Moora küla ühisveevärk baseerub ühel puurkaevul ja veevõrgul. Külas on ühisveevärgiga liitunud ca 70% elanikkonnast, ca 60 inimest 85-st.
5.14.1 Moora küla puurkaevu- ja pumplarajatiste ülevaade
Moora külas paikneb üks ühisveevärgi puurkaev nr 52526. Puurkaev on rajatud 2014. aastal ning vahetas välja eelmise ühisveevärgi puurkaevu nr 3788, mis tamponeeriti.
Puurkaevu 52526 sügavus on 60 m ning see avab S-O veekompleksi.
Lubatud veevõtt Moora puurkaevust on vastavalt vee erikasutusloale nr L.VV/324537 (väljastatud AS-le Emajõe Veevärk, kehtivusaeg: 01.03.2014 – 31.12.2022), 10 m3/d;
SWECO Projekt AS Tel +372 674 4000 Valukoja tn 8 [email protected] EE 11415 Tallinn www.sweco.ee 102
Töö nr: 18240-0060 Töö: Vinni valla ühisveevärgi- ja kanalisatsiooni arendamise kava Staadium: AK Kuupäev: 29.03.2019
Puurkaevu nr 52526 tehnilised andmed on esitatud tabelis 5-2.
Moora puurkaev paikneb Moora pumbamaja kinnistul küla loodeosas. Puurkaevu suue paikneb uues, aastal 2014 valminud pumplahoones. Kogu pumpla seadmestik on paigaldatud aastal 2014.
Moora uus puurkaev ja veetöötlusjaam rajati EL Ühtekuuluvusfondi Projekti number: 2.1.0101.13-0119: Muuga küla ja Moora küla ühisveevärgi- ja kanalisatsioonisüsteemi rekonstrueerimine ja laiendamine ning Rahkla, Venevere ja Paasvere küla ühisveevärgi rekonstrueerimine, raames aastal 2014. Pumpla anti käiku oktoobris 2014. Uus on nii pumplahoone kui kõik pumplaseadmed ja torustikuarmatuur. Pumpla varustati veetöötlusseadmetega. Süsteemi projekteeris ja ehitas AS Schöttli Keskkonnatehnika.
Süsteem koosneb: - puurkaevu süvaveepumbast, - naatriumhüpokloriti doseerimissõlmest (enne rauafilrisse sisenemist), - Ühest katalüütilise filtermaterjaliga rauaeraldusfiltrist, - filtrite regenereerimiseks KMnO4 ehk kaaliumpermanganaadi doseerimissõlmest - ühendustorustikest.
Rauaeraldus viiakse läbi ilma eelneva oksüdeerimiseta mangaanoksiidi, MnO2 sisaldava katalüütilise filtri abil. Filter on mitmekihiline, ülemine osa reageerib vees oleva rauaga, oksüdeerides selle kolmevalentseks ning järgmistes filtri osades toimub tekkinud kolmevalentse raua tekitatud hägu kinnipüüdmine. Filtri tagasipesu on mitmetsükliline ja seda viiakse läbi puurkaevuveega süvaveepumba rõhul filtrile vastupidises suunas. Ühes pesutüklis kasutatakse filtri regenereerimiseks kaalimupermanganaati. Filtrite tagasipesu ehk uhtumist viiakse läbi öösiti, mil tarbimine on väiksem. Filtri pesutsükli ajaks on veevarustuse rõhk külas mõnevõrra madalam, kuid eeldusel, et ka tarbimine on öösel väga madal, see suuremaid probleeme ja rõhulangu üksikutele tarbijatele kaasa ei too.
Veearvestus toimub süsteemi paigaldatud impulssanduritega veemõõtjatega nii puurkaevust pumbatavale kui võrku juhitavale veele.
Pumba tööd juhib sagedusmuundur. Süsteemi tasakaalustamiseks ja vajadusel rõhuregulaatoriks saab kasutada ka 50 l menbraanhüdrofoori ja rõhuandurit. Pumpla sisene torustik on PVC-U materjalist.
Hoone kütmine toimub termoanduriga elektriradiaatoriga. Ruumis hoitakse aastaringselt õhutemperatuuri vähemalt 10 kraadi. Hoonel on nii loomulik ventilatsioon kui õhuniiskuse vähendamiseks ja reguleerimiseks õhukuivati.
Puurkaevu sanitaarkaitseala 10 m on tagatud, puurkaevpumplat ümbriteb piirdeaed, mis on varustatud lukustatava väravaga.
SWECO Projekt AS Tel +372 674 4000 Valukoja tn 8 [email protected] EE 11415 Tallinn www.sweco.ee 103
Töö nr: 18240-0060 Töö: Vinni valla ühisveevärgi- ja kanalisatsiooni arendamise kava Staadium: AK Kuupäev: 29.03.2019
Allikas: Konsultandi isiklikud tähelepanekud ja AS Schöttli Keskkonnatehnika skeem 30.09.2014, Töö nr S-14-05
Joonis 5-22 Moora puurkaevpumpla välisilme
Joonis 5-23 Moora pk-pumpla sisevaade: vasakult puurkaevu päis, rauaeraldusfilter (1) ja hüdrofoor
5.14.2 Moora küla veeallika ja joogiveekvaliteet
Moora küla joogiveeallika veekvaliteedi kontrolliks võetakse veeproove vastavalt joogiveeallika kontrolli kavale aastateks 2018–2022 iga kolme aasta tagant.
SWECO Projekt AS Tel +372 674 4000 Valukoja tn 8 [email protected] EE 11415 Tallinn www.sweco.ee 104
Töö nr: 18240-0060 Töö: Vinni valla ühisveevärgi- ja kanalisatsiooni arendamise kava Staadium: AK Kuupäev: 29.03.2019
Joogivee analüüsiks võetakse veeproove vastavalt joogivee kontrolli kavale aastateks 2018–2022 Janis Ott’i elamu kraanist, tavaanalüüsi teostatakse üks kord aastas, aprillis, süvaanalüüsi üks kord 10 aasta jooksul. Järgnevates tabelites käsitleme Moora joogiveeallika ja joogiveekvaliteedi andmeid.
Tabel 5-24 Moora ühisveevärgi puurkaevuvee analüüsitulemused Määrus nr 82 ja 1 Moora pk nr. 52526, Nr Näitaja Ühik ja 11.04.2018 98/83/EC 1 Värvus mg/l Pt 5 / 5 / 10 0 2 Hägusus NTU 1,5 / 2,0 / 3,0 <1 3 Lõhn Lahjendusaste 2 / 2 / 3 1 4 Maitse Lahjendusaste 5 pH 6,5≤pH≤9,5 7,3 6 Ammoonium mg/l 0,50 / 1,5 / 2 <0,05 7 Nitrit mg/l 0,50 / 0,5 / 1,0 <0,002 8 Nitraat mg/l 50 / 50 / 50 14 9 Kloriidid mg/l 250 / 250 / 350 7,5 10 Sulfaadid mg/l 250 / 250 / 350 43 11 Raud µg/l 200 / 1000 / 10000 <20 12 Oksüdeeritavus mg/l O2 5 / 5 / 5 1,2 13 Fluoriidid mg/l >1,2–≤1,5 / ≥1,5– 0,2 ≤1,7 / ≥1,5–≤4,0 14 Mangaan µg/l 50 / 100 / 200 11 15 Elektrijuhtivus μS cm-1 2500/2500/2500 561 20˚C 16 Naatrium mg/l 200 / 200 / 350 6,2 17 Kuivjääk mg/l 18 Boor mg/l 1,0 19 Üldkaredus mg-ekv/l 20 Coli-laadsed PMÜ/100ml 0 0 bakterid 21 Echerichia Coli PMÜ/100ml 0 0 22 Enterokokid PMÜ/100ml 0 0 23 Kolooniate arv 22oC PMÜ/1ml 100 / 200 / 300 56 Allikas: AS Emajõe Veevärk
Tabel 5-25 Moora küla ühisveevärgi joogivee analüüsitulemused Moora küla, veevärgivesi, Määrus nr 82 ja Nr Näitaja Ühik Janis Ott’i maja kraanist, 98/83/EC 11.04.2018, tavaanalüüs 1 Värvus mg/l Pt 0 2 Hägusus NTU <1 3 Lõhn Lahjendusaste 1 4 Maitse Lahjendusaste 5 pH 6,5≤pH≤9,5 7,4 6 Ammoonium mg/l 0,50 <0,05 7 Nitrit mg/l 0,50 <0,002 8 Nitraat mg/l 50 14
SWECO Projekt AS Tel +372 674 4000 Valukoja tn 8 [email protected] EE 11415 Tallinn www.sweco.ee 105
Töö nr: 18240-0060 Töö: Vinni valla ühisveevärgi- ja kanalisatsiooni arendamise kava Staadium: AK Kuupäev: 29.03.2019
9 Kloriidid mg/l 250 35 10 Sulfaadid mg/l 250 43 11 Raud µg/l 200 <20 12 Oksüdeeritavus mg/l O2 5,0 1,0 13 Fluoriidid mg/l 1,5 0,1 14 Mangaan µg/l 50 <10 15 Elektrijuhtivus μS cm-1 2500 576 20˚C 16 Naatrium mg/l 200 7,5 17 Üldkaredus mg-ekv/l 3,8 18 Boor mg/l 1,0 <0,1 19 Coli-laadsed PMÜ/100ml 0 0 bakterid 20 Echerichia Coli PMÜ/100ml 0 0 21 Enterokokid PMÜ/100ml 0 0 22 Kolooniate arv 22oC PMÜ/1ml Ebaloomulike 7 muutusteta Allikas: AS Emajõe Veevärk
Nagu tabelitest nähtub, vastab puurkaevuvesi täna (aastal 2018) täielikult määruse nr 1 järgi veeallika I kvaliteediklassi nõuetele ja veevärgivesi joogiveenõuetele vastavalt määrusele nr 82. II kvaliteediklass joogiveeallika kontrollikavas oli ilmselt tingitud sellest, ert 2014. a puurkaevu puurimisjärgses veeproovis oli hägususe näitaja 10,6 mg/l, kuid see pidanuks määrama veekvaliteedi isegi III klassi. Lisaks on puurimisjärgbe bäitaja tänaseks oluliselt paranenud.
5.14.3 Moora veevõrk ja selle seisund
Moora küla ühisveevärgi torustiku kogupikkus on ligikaudu 2454 m, millest kogu torustik on 2014 ka rekonstrueeritud. Uued torustikud on plasttorustikud läbimõõduga De32...63 mm. Kuna Moora küla veevõrk on rekonstrueeritud, on lekked ja veekaod ka võrdlemisi väikesed.
Allikas: EL Ühtekuuluvusfondi Projekti number: 2.1.0101.13-0119: Muuga küla ja Moora küla ühisveevärgi- ja kanalisatsioonisüsteemi rekonstrueerimine ja laiendamine ning Rahkla, Venevere ja Paasvere küla ühisveevärgi rekonstrueerimine lõpparuanne, teostusjpoonised ja Veekasutusaruanne 2017
Küla veevõrk on Vinni valla omandis, vee-ettevõtja on Emajõe Veevärk AS.
5.14.4 Moora küla tuletõrjeveevarustus
Moora külas on tuletõrje vett võimalik võtta kahest elumajade juures olevast tuletõrje veevõtumahutist (a` 100 m3). Lisaks on tuletõrjevett võimalik võtta ka Moora farmi juures olevast veevõtumahutist. Veevõtukohad on tähistatud. Üks tuletõrjeveemahuti on Projekti nr: 2.1.0101.13-0119 käigus ka rekonstrueeritud.
SWECO Projekt AS Tel +372 674 4000 Valukoja tn 8 [email protected] EE 11415 Tallinn www.sweco.ee 106
Töö nr: 18240-0060 Töö: Vinni valla ühisveevärgi- ja kanalisatsiooni arendamise kava Staadium: AK Kuupäev: 29.03.2019
Allikas: Laekvere valla ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arendamise kava aastateks 2012-2024 ning EL Ühtekuuluvusfondi Projekti number: 2.1.0101.13-0119: Muuga küla ja Moora küla ühisveevärgi- ja kanalisatsioonisüsteemi rekonstrueerimine ja laiendamine ning Rahkla, Venevere ja Paasvere küla ühisveevärgi rekonstrueerimine, Lõpparuanne ja teostusjoonised
Tuletõrjeveevõtukohad on näidatud Lisas 5, Joonised.
5.15 KAKUMÄE KÜLA ÜHISVEEVARUSTUS JA ÜHISVEEVÄRGIRAJATISED Kakumäe küla ühisveevärk baseerub ühel puurkaevul ja veevõrgul. Külas on ühisveevärgiga liitunud ca 80% elanikkonnast, ca 57 inimest 72-st.
5.15.1 Kakumäe küla puurkaevu- ja pumplarajatiste ülevaade
Kakumäe külas paikneb üks ühisveevärgi puurkaev nr 2816. Puurkaev on rajatud 1975. aastal, puurkaevu sügavus on 50 m, tegemist on O veekompleksi puurkaevuga.
Lubatud veevõtt Kakumäe puurkaevust ei ole täna vee erikasutusloaga reguleeritud, millest järeldame, et veevõtt on väiksem kui 5 m3/d.
Puurkaevu nr 2816 tehnilised andmed on esitatud tabelis 5-2.
Kakumäe puurkaev paikneb küla põhjaosas Kaevu kinnistul. Puurkaev ja pumplaseadmed paiknevad pumplahoones, ligikaudu 0,5 m maapinnast madalamal, rajatis on ehituslikult heas seisundis.
Puurkaev on varustatud veearvestiga ja kraaniga veeproovide võtmiseks. Rõhku reguleeritakse uue plastkorpuses 300 l membraanhüdrofoori ja rõhuanduriga. Vana 3 m3 hüdrofoor on käigust väljas. Pumplas puuduvad veetöötlusseadmed, kuna veekvaliteet vastab joogiveenõuetele.
Pumplatorustik on asendatud uue PVC-U torustikuga. Terviklik pumpla seisund on hea. Hoone on soojustatud ja vooderdatud profiilplekiga. Renoveeritud katus on väikese ühepoolse kaldega.
Sanitaarkaitseala 50 m on tagatud, kuid pumpla on aiaga piiramata. Puurkaevpumpla on Askoterm OÜ omandis, hetkel on ta ka jätkuvalt teenuse operaator. Vinni valla vee- ettevõtja, AS Emajõe Veevärk ostab veevarustusteenust täna omanikult Askoterm OÜ. Kakumäe küla on plaanis lühiajalises programnmis ühendada Vinni-Pajusti ühisveevärgiga, peale seda tagastatakse vara omanikule.
SWECO Projekt AS Tel +372 674 4000 Valukoja tn 8 [email protected] EE 11415 Tallinn www.sweco.ee 107
Töö nr: 18240-0060 Töö: Vinni valla ühisveevärgi- ja kanalisatsiooni arendamise kava Staadium: AK Kuupäev: 29.03.2019
Joonis 5-24 Kakumäe pk välis- ja sisevaade
Allikas: Konsultandi isiklikud kogutud andmed ja tähelepanekud
5.15.2 Kakumäe küla veeallika ja joogiveekvaliteet
Kakumäe küla joogiveeallika veekvaliteedi kontrolliks võetakse veeproove vastavalt Kakumäe küla joogiveeallika kontrolli kavale aastateks 2017–2022 iga kolme aasta tagant.
Joogivee analüüsiks võetakse veeproove vastavalt joogivee kontrolli kavale aastateks 2017–2026 Kakumäe elamu nr 2 köögikraanist, tavaanalüüsi teostatakse üks kord aastas, oktoobris, süvaanalüüsi üks kord 10 aasta jooksul. Süvakontrolli näitajad uuritud viimati 2016. aastal Järgnevates tabelites käsitleme Kakumäe joogiveeallika ja joogiveekvaliteedi andmeid.
Tabel 5-26 Kakumäe küla ühisveevärgi veeallika ja joogivee analüüsitulemused
SWECO Projekt AS Tel +372 674 4000 Valukoja tn 8 [email protected] EE 11415 Tallinn www.sweco.ee 108
Töö nr: 18240-0060 Töö: Vinni valla ühisveevärgi- ja kanalisatsiooni arendamise kava Staadium: AK Kuupäev: 29.03.2019
Kakumäe Kakumäe Kakumäe pk küla, elamu küla, elamu Määrus nr 82 ja Nr Näitaja Ühik nr 2816 nr nr 98/83/EC 01.11.2016 06.11.2018, 13.12.2016 tavaanalüüs süvaanalüüs 1 Värvus mg/l Pt 3,6 3,9 5,7 2 Hägusus NTU <0,5 <0,5 <0,5 3 Lõhn Lahjend 2 1 usaste 4 Maitse Lahjend 2 1 usaste 5 pH 6,5≤pH≤9,5 7,19 7,36 7,19 6 Ammoonium mg/l 0,50 <0,08 <0,08 <0,08 7 Nitrit mg/l 0,50 0,021 <0,04 8 Nitraat mg/l 50 12,2 9,9 9 Kloriidid mg/l 250 14,1 12,7 10 Sulfaadid mg/l 250 30,6 42 11 Raud µg/l 200 <100 <100 12 Oksüdeeritavus mg/l O2 5,0 0,33 0,47 13 Fluoriidid mg/l 1,5 0,55 0,53 14 Mangaan µg/l 50 <30 <30 15 Elektrijuhtivus μS cm-1 2500 640 584 641 20˚C 16 Naatrium mg/l 200 5,5 17 Üldkaredus mg-ekv/l 18 Boor mg/l 1,0 <0,06 19 Coli-laadsed PMÜ/10 0 0 0 0 bakterid 0ml 20 Echerichia Coli PMÜ/10 0 0 0 0 0ml 21 Enterokokid PMÜ/10 0 0 0 0ml 22 Kolooniate arv PMÜ/1 Ebaloomulike 0 0 22oC ml muutusteta *Märkus: kordusproov on võetud 05.12.2018 Allikas: OÜ Askoterm ja VTI andmebaas
Nagu tabelitest nähtub, vastavad puurkaevu vee näitajad joogivee kvaliteediklassile I vastavalt määrusele nr 1 ja joogivesi vastab täielikult määruse nr 82 nõuetele.
5.15.3 Kakumäe veevõrk ja selle seisund
Olemasolevad veevarustustorustikud on ehitatud rohkem kui 35 aastat tagasi malmtorudest ja on väga halva kvaliteediga. Lekkevee suur osakaal on probleemiks. Tabelis see samas ei kajastu, kuna andmed väljapumpamise kohta on ebausaldusväärsed. Kakumäe veevõrgu üldpikkus on ligikaudu 2 km.
Allikas: Vinni valla ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arendamise kava aastateks 2013-2024, Vetepere OÜ, 2013
SWECO Projekt AS Tel +372 674 4000 Valukoja tn 8 [email protected] EE 11415 Tallinn www.sweco.ee 109
Töö nr: 18240-0060 Töö: Vinni valla ühisveevärgi- ja kanalisatsiooni arendamise kava Staadium: AK Kuupäev: 29.03.2019
Küla veevõrk on Vinni valla omandis, vee-ettevõtja on Emajõe Veevärk AS.
5.15.4 Kakumäe küla tuletõrjeveevarustus
Tuletõrje veevõtukohana on Kakumäe külas teada üks veehoidla mahutitega 2x50 m3 Tuletõrjeveevõtukoha seisund pole teada.
Allikas: Vinni valla ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arendamise kava aastateks 2013-2024, Vetepere OÜ, 2013
Tuletõrjeveevõtukoht ja üks planeeritud uus tuletõrjeveemahuti on näidatud Lisas 5, Joonised.
5.16 RAHKLA KÜLA ÜHISVEEVARUSTUS JA ÜHISVEEVÄRGIRAJATISED Rahkla küla ühisveevärk baseerub ühel puurkaevul ja veevõrgul. Külas on ühisveevärgiga liitunud ca 38% elanikkonnast, ca 51 inimest 135-st.
5.16.1 Rahkla küla puurkaevu- ja pumplarajatiste ülevaade
Rahkla külas paikneb üks ühisveevärgi puurkaev nr 5396, nimetatud ka risttee ja veetorni puurkaevuks. Puurkaev on rajatud 1977. aastal, sügavus on 60 m ning kaev avab S-O veekompleksi.
Lubatud veevõtt Rahkla puurkaevust on vastavalt vee erikasutusloale nr L.VV/324537 (väljastatud AS-le Emajõe Veevärk, kehtivusaeg: 01.03.2014 – 31.12.2022), 11 m3/d;
Puurkaevu nr 5396 tehnilised andmed on esitatud tabelis 5-2.
Rahkla puurkaev paikneb küla edelaosas. Puurkaevu suue paikneb uues, aastal 2014 valminud pumplahoones. Kogu pumpla seadmestik on paigaldatud aastal 2014.
Rahkla uus pumplahoone, veekompleks ja veetöötlusjaam rajati EL Ühtekuuluvusfondi Projekti number: 2.1.0101.13-0119: Muuga küla ja Moora küla ühisveevärgi- ja kanalisatsioonisüsteemi rekonstrueerimine ja laiendamine ning Rahkla, Venevere ja Paasvere küla ühisveevärgi rekonstrueerimine, raames aastal 2014. Pumpla anti käiku oktoobris 2014. Pumpla varustati veetöötlusseadmetega Permaster PT-FM25 A. Süsteemi projekteeris ja paigaldas AS Schöttli Keskkonnatehnika. Permaster on läbipestava elemendiga mehaaniline sõelfilter, mis on mõeldud joogi- ja tarbeveest sademe ja heljumi eemaldamiseks, kaitstes sellele järgnevaid veeseadmeid ning parandades joogivee kvaliteeti. Permaster filtri poolt filtreeritud vesi on kogu aeg tagatud, ka läbipesu teostamise ajal ning ei nõua pidevat filterelemendi vahetust. Filter on automaatse läbipesu süsteemiga.
SWECO Projekt AS Tel +372 674 4000 Valukoja tn 8 [email protected] EE 11415 Tallinn www.sweco.ee 110
Töö nr: 18240-0060 Töö: Vinni valla ühisveevärgi- ja kanalisatsiooni arendamise kava Staadium: AK Kuupäev: 29.03.2019
Veetöötlus viiakse läbi ilma eelneva oksüdeerimiseta vaid sõelfiltri abil.
Veearvestus toimub süsteemi paigaldatud impulssanduritega veemõõtjatega nii puurkaevust pumbatavale kui võrku juhitavale veele.
Pumba tööd juhib sagedusmuundur. Süsteemi tasakaalustamiseks ja vajadusel rõhuregulaatoriks saab kasutada ka nii 300 kui 50 l menbraanhüdrofoori ja rõhuandurit. Pumpla sisene torustik on PVC-U materjalist.
Hoone kütmine toimub termoanduriga elektriradiaatoriga. Ruumis hoitakse aastaringselt õhutemperatuuri vähemalt 10 kraadi. Hoonel on nii loomulik ventilatsioon kui õhuniiskuse vähendamiseks ja reguleerimiseks õhukuivati. Hoones on nii proovivõtukraanid kui boileriga soojendatava veega kätepesusegisti koos valamuga.
Puurkaevu sanitaarkaitseala 10 m on tagatud, puurkaevpumplat ümbriteb piirdeaed, mis on varustatud lukustatava väravaga.
Allikas: Konsultandi isiklikud tähelepanekud ja AS Schöttli Keskkonnatehnika skeem 30.09.2014, Töö nr S-14-05
Joonis 5-25 Rahkla puurkaevpumpla välisilme
SWECO Projekt AS Tel +372 674 4000 Valukoja tn 8 [email protected] EE 11415 Tallinn www.sweco.ee 111
Töö nr: 18240-0060 Töö: Vinni valla ühisveevärgi- ja kanalisatsiooni arendamise kava Staadium: AK Kuupäev: 29.03.2019
Joonis 5-26 Rahkla pk-pumpla sisevaade: vasakult õhukuivati, puurkaevu päis, 50 l hüdrofoor, 300 l hüdrofoor, PERMASTER-tüüpi filter
5.16.2 Rahkla küla veeallika ja joogiveekvaliteet
Rahkla küla joogiveeallika veekvaliteedi kontrolliks võetakse veeproove vastavalt joogiveeallika kontrolli kavale aastateks 2018–2022 iga kolme aasta tagant. Joogivee analüüsiks võetakse veeproove vastavalt joogivee kontrolli kavale aastateks 2018–2022 Reet Siimu elamu kraanist, tavaanalüüsi teostatakse üks kord aastas, aprillis, süvaanalüüsi üks kord 10 aasta jooksul. Järgnevates tabelites käsitleme Rahkla joogiveeallika ja joogiveekvaliteedi andmeid.
Tabel 5-27 Rahkla ühisveevärgi puurkaevuvee analüüsitulemused Määrus nr 82 ja 1 Rahkla pk nr. 5396, Nr Näitaja Ühik ja 11.04.2018 98/83/EC 1 Värvus mg/l Pt 5 / 5 / 10 0 2 Hägusus NTU 1,5 / 2,0 / 3,0 <1 3 Lõhn Lahjendusaste 2 / 2 / 3 1 4 Maitse Lahjendusaste 5 pH 6,5≤pH≤9,5 7,2 6 Ammoonium mg/l 0,50 / 1,5 / 2 <0,05 7 Nitrit mg/l 0,50 / 0,5 / 1,0 0,04 8 Nitraat mg/l 50 / 50 / 50 15 9 Kloriidid mg/l 250 / 250 / 350 8,7 10 Sulfaadid mg/l 250 / 250 / 350 29 11 Raud µg/l 200 / 1000 / 10000 <20 12 Oksüdeeritavus mg/l O2 5 / 5 / 5 1,8 13 Fluoriidid mg/l >1,2–≤1,5 / ≥1,5– 0,1 ≤1,7 / ≥1,5–≤4,0 14 Mangaan µg/l 50 / 100 / 200 36 15 Elektrijuhtivus μS cm-1 2500/2500/2500 587
SWECO Projekt AS Tel +372 674 4000 Valukoja tn 8 [email protected] EE 11415 Tallinn www.sweco.ee 112
Töö nr: 18240-0060 Töö: Vinni valla ühisveevärgi- ja kanalisatsiooni arendamise kava Staadium: AK Kuupäev: 29.03.2019
20˚C 16 Naatrium mg/l 200 / 200 / 350 4,1 17 Kuivjääk mg/l 18 Boor mg/l 1,0 19 Üldkaredus mg-ekv/l 20 Coli-laadsed PMÜ/100ml 0 0 bakterid 21 Echerichia Coli PMÜ/100ml 0 0 22 Enterokokid PMÜ/100ml 0 0 23 Kolooniate arv 22oC PMÜ/1ml 100 / 200 / 300 15 Allikas: AS Emajõe Veevärk
Puurkaevuvesi vastab veellika I kvaliteediklassi nõuetele vastavalt määrusele nr 1.
Tabel 5-28 Rahkla küla ühisveevärgi joogivee analüüsitulemused Rahkla küla, veevärgivesi, Määrus nr 82 ja Nr Näitaja Ühik Reet Siimu maja kraanist, 98/83/EC 11.04.2018, tavaanalüüs 1 Värvus mg/l Pt 0 2 Hägusus NTU <1 3 Lõhn Lahjendusaste 1 4 Maitse Lahjendusaste 1 5 pH 6,5≤pH≤9,5 7,3 6 Ammoonium mg/l 0,50 <0,05 7 Nitrit mg/l 0,50 8 Nitraat mg/l 50 9 Kloriidid mg/l 250 10 Sulfaadid mg/l 250 11 Raud µg/l 200 12 Oksüdeeritavus mg/l O2 5,0 13 Fluoriidid mg/l 1,5 14 Mangaan µg/l 50 15 Elektrijuhtivus μS cm-1 2500 602 20˚C 16 Naatrium mg/l 200 17 Üldkaredus mg-ekv/l 4,0 18 Boor mg/l 1,0 19 Coli-laadsed PMÜ/100ml 0 0 bakterid 20 Echerichia Coli PMÜ/100ml 0 0 21 Enterokokid PMÜ/100ml 0 22 Kolooniate arv 22oC PMÜ/1ml Ebaloomulike 10 muutusteta Allikas: AS Emajõe Veevärk
Nagu tabelitest nähtub, vastab joogivesi täielikult määruse nr 82 nõuetele, ülenormatiivsseid näitajaid pole tuvastatud ka süvaanalüüsi käigus.
SWECO Projekt AS Tel +372 674 4000 Valukoja tn 8 [email protected] EE 11415 Tallinn www.sweco.ee 113
Töö nr: 18240-0060 Töö: Vinni valla ühisveevärgi- ja kanalisatsiooni arendamise kava Staadium: AK Kuupäev: 29.03.2019
5.16.3 Rahkla veevõrk ja selle seisund
Rahkla küla ühisveevärgi torustik on rekonstrueeritud EL Ühtekuuluvusfondi Projekti number: 2.1.0101.13-0119: Muuga küla ja Moora küla ühisveevärgi- ja kanalisatsioonisüsteemi rekonstrueerimine ja laiendamine ning Rahkla, Venevere ja Paasvere küla ühisveevärgi rekonstrueerimine, raames aastatel 2013-2015 kogupikkus on ligikaudu 3126,5 m, mis kõik on 2014. a. rekonstrueeritud. Torustikud on plasttorustikud läbimõõduga De32...63 mm. Kuna veevõrk on rekonstrueeritud, siis müümata vee kogused ja veekaod on võrdlemisi väikesed.
Allikas: Projekti number: 2.1.0101.13-0119: Muuga küla ja Moora küla ühisveevärgi- ja kanalisatsioonisüsteemi rekonstrueerimine ja laiendamine ning Rahkla, Venevere ja Paasvere küla ühisveevärgi rekonstrueerimine teostusdokumentatsioon ja Lõpparuanne
Küla veevõrk on Vinni valla omandis, vee-ettevõtja on Emajõe Veevärk AS.
5.16.4 Rahkla küla tuletõrjeveevarustus
Rahkla külas on tuletõrjevett võimalik võtta Rahkla pargi (100 m3) ja farmi juures asuvatest veevõtumahutitest. Veevõtukohad on tähistatud.
Üks tuletõrjeveemahuti on Projekti nr: 2.1.0101.13-0119 käigus ka rekonstrueeritud.
Allikas: Laekvere valla ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arendamise kava aastateks 2012-2024 ning EL Ühtekuuluvusfondi Projekti number: 2.1.0101.13-0119: Muuga küla ja Moora küla ühisveevärgi- ja kanalisatsioonisüsteemi rekonstrueerimine ja laiendamine ning Rahkla, Venevere ja Paasvere küla ühisveevärgi rekonstrueerimine, Lõpparuanne ja teostusjoonised
Tuletõrjeveevõtukohad on näidatud Lisas 5, Joonised.
5.17 PAASVERE KÜLA ÜHISVEEVARUSTUS JA ÜHISVEEVÄRGIRAJATISED Paasvere küla ühisveevärk baseerub ühel puurkaevul ja veevõrgul. Külas on ühisveevärgiga liitunud ca 55% elanikkonnast, ca 100 inimest 182-st.
5.17.1 Paasvere küla puurkaevu- ja pumplarajatiste ülevaade
Paasvere külas paikneb üks ühisveevärgi puurkaev nr 52859. Puurkaev on rajatud 2014. aastal, sügavus on 35 m ning kaev avab S-O veekompleksi. Puurkaev asendab endist vana puurkaevu nr 3797, mis on tamponeeritud.
Lubatud veevõtt Paasvere puurkaevust on vastavalt vee erikasutusloale nr L.VV/324537 (väljastatud AS-le Emajõe Veevärk, kehtivusaeg: 01.03.2014 – 31.12.2022), 11 m3/d;
Puurkaevu nr 52859 tehnilised andmed on esitatud tabelis 5-2.
SWECO Projekt AS Tel +372 674 4000 Valukoja tn 8 [email protected] EE 11415 Tallinn www.sweco.ee 114
Töö nr: 18240-0060 Töö: Vinni valla ühisveevärgi- ja kanalisatsiooni arendamise kava Staadium: AK Kuupäev: 29.03.2019
Paasvere puurkaev paikneb küla keskosas, Rakvere-Luige mnt ja Paasvere-mõisa mnt risti vahetus läheduses pumbamaja kinnistul. Puurkaevu suue paikneb uuest pumplahoonest väljas, puurkaevule on rajatud korralik päisehitis.
Paasvere uus pumplahoone, veekompleks ja veetöötlusjaam rajati EL Ühtekuuluvusfondi Projekti number: 2.1.0101.13-0119: Muuga küla ja Moora küla ühisveevärgi- ja kanalisatsioonisüsteemi rekonstrueerimine ja laiendamine ning Rahkla, Venevere ja Paasvere küla ühisveevärgi rekonstrueerimine, raames aastal 2014. Pumpla anti käiku oktoobris 2014. Pumpla varustati veetöötlusseadmetega Permaster PT-FM25 A. Süsteemi projekteeris ja paigaldas AS Schöttli Keskkonnatehnika. Permaster on läbipestava elemendiga mehaaniline sõelfilter, mis on mõeldud joogi- ja tarbeveest sademe ja heljumi eemaldamiseks, kaitstes sellele järgnevaid veeseadmeid ning parandades joogivee kvaliteeti. Permaster filtri poolt filtreeritud vesi on kogu aeg tagatud, ka läbipesu teostamise ajal ning ei nõua pidevat filterelemendi vahetust. Filter on automaatse läbipesu süsteemiga. Veetöötlus viiakse läbi ilma eelneva oksüdeerimiseta vaid sõelfiltri abil.
Veearvestus toimub süsteemi paigaldatud impulssanduritega veemõõtjatega nii puurkaevust pumbatavale kui võrku juhitavale veele.
Pumba tööd juhib sagedusmuundur. Süsteemi tasakaalustamiseks ja vajadusel rõhuregulaatoriks saab kasutada 50 l menbraanhüdrofoori ja rõhuandurit. Pumpla sisene torustik on PVC-U materjalist.
Hoone kütmine toimub termoanduriga elektriradiaatoriga. Ruumis hoitakse aastaringselt õhutemperatuuri vähemalt 10 kraadi. Hoonel on nii loomulik ventilatsioon kui õhuniiskuse vähendamiseks ja reguleerimiseks õhukuivati. Hoones on nii proovivõtukraanid kui boileriga soojendatava veega kätepesusegisti koos valamuga.
Puurkaevu sanitaarkaitseala 10 m on tagatud, puurkaevpumplat ümbriteb piirdeaed, mis on varustatud lukustatava väravaga.
Allikas: Konsultandi isiklikud tähelepanekud ja AS Schöttli Keskkonnatehnika skeem 30.09.2014, Töö nr S-14-05
SWECO Projekt AS Tel +372 674 4000 Valukoja tn 8 [email protected] EE 11415 Tallinn www.sweco.ee 115
Töö nr: 18240-0060 Töö: Vinni valla ühisveevärgi- ja kanalisatsiooni arendamise kava Staadium: AK Kuupäev: 29.03.2019
Joonis 5-27 Paasvere puurkaevpumpla välisilme
Joonis 5-28 Paasvere pk-pumpla sisevaade: PERMASTER-tüüpi filter
5.17.2 Paasvere küla veeallika ja joogiveekvaliteet
Paasvere küla joogiveeallika veekvaliteedi kontrolliks võetakse veeproove vastavalt joogiveeallika kontrolli kavale aastateks 2018–2022 iga kolme aasta tagant.
SWECO Projekt AS Tel +372 674 4000 Valukoja tn 8 [email protected] EE 11415 Tallinn www.sweco.ee 116
Töö nr: 18240-0060 Töö: Vinni valla ühisveevärgi- ja kanalisatsiooni arendamise kava Staadium: AK Kuupäev: 29.03.2019
Joogivee analüüsiks võetakse veeproove vastavalt joogivee kontrolli kavale aastateks 2018–2022 Paasvere külamaja kraanist, tavaanalüüsi teostatakse üks kord aastas, aprillis, süvaanalüüsi üks kord 10 aasta jooksul. Järgnevates tabelites käsitleme Paasvere joogiveeallika ja joogiveekvaliteedi andmeid.
Tabel 5-29 Paasvere ühisveevärgi puurkaevuvee analüüsitulemused Määrus nr 82 ja 1 Paasvere pk nr. 52859, Nr Näitaja Ühik ja 11.04.2018 98/83/EC 1 Värvus mg/l Pt 5 / 5 / 10 0 2 Hägusus NTU 1,5 / 2,0 / 3,0 <1 3 Lõhn Lahjendusaste 2 / 2 / 3 1 4 Maitse Lahjendusaste 5 pH 6,5≤pH≤9,5 7,4 6 Ammoonium mg/l 0,50 / 1,5 / 2 <0,05 7 Nitrit mg/l 0,50 / 0,5 / 1,0 0,02 8 Nitraat mg/l 50 / 50 / 50 29 9 Kloriidid mg/l 250 / 250 / 350 8,7 10 Sulfaadid mg/l 250 / 250 / 350 31 11 Raud µg/l 200 / 1000 / 10000 <20 12 Oksüdeeritavus mg/l O2 5 / 5 / 5 1,4 13 Fluoriidid mg/l >1,2–≤1,5 / ≥1,5– 0,1 ≤1,7 / ≥1,5–≤4,0 14 Mangaan µg/l 50 / 100 / 200 <10 15 Elektrijuhtivus μS cm-1 2500/2500/2500 563 20˚C 16 Naatrium mg/l 200 / 200 / 350 3,6 17 Kuivjääk mg/l 18 Boor mg/l 1,0 19 Üldkaredus mg-ekv/l 20 Coli-laadsed PMÜ/100ml 0 0 bakterid 21 Echerichia Coli PMÜ/100ml 0 0 22 Enterokokid PMÜ/100ml 0 0 23 Kolooniate arv 22oC PMÜ/1ml 100 / 200 / 300 44 Allikas: AS Emajõe Veevärk
Puurkaevuvesi vastab veellika I kvaliteediklassi nõuetele vastavalt määrusele nr 1.
Tabel 5-30 Paasvere küla ühisveevärgi joogivee analüüsitulemused Paasvere küla, veevärgivesi, Määrus nr 82 ja Nr Näitaja Ühik külamaja kraanist, 98/83/EC 11.04.2018, tavaanalüüs 1 Värvus mg/l Pt 0 2 Hägusus NTU <1 3 Lõhn Lahjendusaste 1 4 Maitse Lahjendusaste 1 5 pH 6,5≤pH≤9,5 7,4 6 Ammoonium mg/l 0,50 <0,05 7 Nitrit mg/l 0,50
SWECO Projekt AS Tel +372 674 4000 Valukoja tn 8 [email protected] EE 11415 Tallinn www.sweco.ee 117
Töö nr: 18240-0060 Töö: Vinni valla ühisveevärgi- ja kanalisatsiooni arendamise kava Staadium: AK Kuupäev: 29.03.2019
8 Nitraat mg/l 50 9 Kloriidid mg/l 250 10 Sulfaadid mg/l 250 11 Raud µg/l 200 12 Oksüdeeritavus mg/l O2 5,0 13 Fluoriidid mg/l 1,5 14 Mangaan µg/l 50 15 Elektrijuhtivus μS cm-1 2500 547 20˚C 16 Naatrium mg/l 200 17 Üldkaredus mg-ekv/l 3,6 18 Boor mg/l 1,0 19 Coli-laadsed PMÜ/100ml 0 0 bakterid 20 Echerichia Coli PMÜ/100ml 0 0 21 Enterokokid PMÜ/100ml 0 22 Kolooniate arv 22oC PMÜ/1ml Ebaloomulike 0 muutusteta Allikas: AS Emajõe Veevärk
Nagu tabelitest nähtub, vastab joogivesi täielikult määruse nr 82 nõuetele, ülenormatiivsseid näitajaid pole tuvastatud ka süvaanalüüsi käigus. Kuivõrd puurkaevu vesi on täielikus vastavuses joogiveenõuetega, ei ole Rahkla ega Paasvere puurkaevpumplale ette nähtud keerukat veetöötöussõsteemi, vaid piirduda on saanud lihtsa Permaster tüüpi sõelfiltriga.
5.17.3 Paasvere veevõrk ja selle seisund
Paasvere küla ühisveevärgi torustik on rekonstrueeritud EL Ühtekuuluvusfondi Projekti number: 2.1.0101.13-0119: Muuga küla ja Moora küla ühisveevärgi- ja kanalisatsioonisüsteemi rekonstrueerimine ja laiendamine ning Rahkla, Venevere ja Paasvere küla ühisveevärgi rekonstrueerimine, raames aastatel 2014-2015 kogupikkus on ligikaudu 1253, mis kõik on 2014. a. rekonstrueeritud. Torustikud on plasttorustikud läbimõõduga De32...63 mm järgmiselt:
De 32 mm 407 m De 40 mm 619 m De 50 mm 150 m De 110 mm 77 m Kokku: 1253 m
Kuna veevõrk on rekonstrueeritud, siis müümata vee kogused ja veekaod on võrdlemisi väikesed.
Allikas: Projekti number: 2.1.0101.13-0119: Muuga küla ja Moora küla ühisveevärgi- ja kanalisatsioonisüsteemi rekonstrueerimine ja laiendamine ning Rahkla, Venevere ja Paasvere küla ühisveevärgi rekonstrueerimine teostusdokumentatsioon ka Lõpparuanne
SWECO Projekt AS Tel +372 674 4000 Valukoja tn 8 [email protected] EE 11415 Tallinn www.sweco.ee 118
Töö nr: 18240-0060 Töö: Vinni valla ühisveevärgi- ja kanalisatsiooni arendamise kava Staadium: AK Kuupäev: 29.03.2019
Küla veevõrk on Vinni valla omandis, vee-ettevõtja on Emajõe Veevärk AS.
5.17.4 Paasvere küla tuletõrjeveevarustus
Paasvere külas on tuletõrjevett võimalik võtta kahest elamupiirkonnas asuvast veevõtumahutist (a` 100 m3). Veevõtukohad on tähistatud. Üks tuletõrjeveemahuti on Projekti nr: 2.1.0101.13-0119 käigus ka rekonstrueeritud.
Allikas: Laekvere valla ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arendamise kava aastateks 2012-2024 ning EL Ühtekuuluvusfondi Projekti number: 2.1.0101.13-0119: Muuga küla ja Moora küla ühisveevärgi- ja kanalisatsioonisüsteemi rekonstrueerimine ja laiendamine ning Rahkla, Venevere ja Paasvere küla ühisveevärgi rekonstrueerimine, Lõpparuanne ja teostusjoonised
Tuletõrjeveevõtukohad on näidatud Lisas 5, Joonised.
5.18 VENEVERE KÜLA ÜHISVEEVARUSTUS JA ÜHISVEEVÄRGIRAJATISED Venevere küla ühisveevärk baseerub ühel puurkaevul ja veevõrgul. Külas on ühisveevärgiga liitunud ca 43% elanikkonnast, ca 53 inimest 122-st.
5.18.1 Venevere küla puurkaevu- ja pumplarajatiste ülevaade
Venevere külas paikneb üks ühisveevärgi puurkaev nr 52505, nimetatud ka kooli puurkaevuks. Puurkaev on rajatud 2014. aastal, sügavus on 25 m ning kaev avab O veekompleksi. Puurkaev asendab endist vana puurkaevu nr 3801, mis on tamponeeritud.
Lubatud veevõtt Venevere puurkaevust on vastavalt vee erikasutusloale nr L.VV/324537 (väljastatud AS-le Emajõe Veevärk, kehtivusaeg: 01.03.2014 – 31.12.2022), 11 m3/d.
Puurkaevu nr 52505 tehnilised andmed on esitatud tabelis 5-2.
Venevere puurkaev paikneb küla keskosas, Rakvere-Luige maanteele suhteliselt lähedal, viimasest läänes pumbamaja kinnistul.
Venevere uus pumplahoone, veekompleks ja veetöötlusjaam rajati EL Ühtekuuluvusfondi Projekti number: 2.1.0101.13-0119: Muuga küla ja Moora küla ühisveevärgi- ja kanalisatsioonisüsteemi rekonstrueerimine ja laiendamine ning Rahkla, Venevere ja Paasvere küla ühisveevärgi rekonstrueerimine, raames aastal 2014. Pumpla anti käiku augustis 2014. Pumpla varustati raua-ja mangaaniärastusseadmetega AFL 410. Süsteemi projekteeris ja paigaldas AS Schöttli Keskkonnatehnika.
Süsteem koosneb: - puurkaevu süvaveepumbast,
SWECO Projekt AS Tel +372 674 4000 Valukoja tn 8 [email protected] EE 11415 Tallinn www.sweco.ee 119
Töö nr: 18240-0060 Töö: Vinni valla ühisveevärgi- ja kanalisatsiooni arendamise kava Staadium: AK Kuupäev: 29.03.2019
- naatriumhüpokloriti doseerimissõlmest (enne rauaärastusfilrisse sisenemist), - aeratsioonimahutist; - õlivabast kompressorist; - paralleelsetest katalüütilise filtermaterjaliga rauaeraldusfiltritest, - filtrite regenereerimiseks KMnO4 ehk kaaliumpermanganaadi doseerimissõlmest - ühendustorustikest.
Pesu- ehk uhtevesi juhitakse kogumismahutisse, millest toimub väljavedu autoga.
Kogu protsess on automaatne ja seadistatav. Veearvestus toimub süsteemi paigaldatud impulssanduritega veemõõtjatega nii puurkaevust pumbatavale kui võrku juhitavale veele.
Pumba tööd juhib sagedusmuundur. Süsteemi tasakaalustamiseks ja vajadusel rõhuregulaatoriks saab kasutada 50 l menbraanhüdrofoori ja rõhuandurit. Pumpla sisene torustik on PVC-U materjalist.
Hoone kütmine toimub termoanduriga elektriradiaatoriga. Ruumis hoitakse aastaringselt õhutemperatuuri vähemalt 10 kraadi. Hoonel on nii loomulik ventilatsioon kui õhuniiskuse vähendamiseks ja reguleerimiseks õhukuivati. Hoones on nii proovivõtukraanid kui boileriga soojendatava veega kätepesusegisti koos valamuga.
Puurkaevu sanitaarkaitseala 50 m on tagatud, puurkaevpumplat ümbriteb piirdeaed, mis on varustatud lukustatava väravaga.
Allikas: Konsultandi isiklikud tähelepanekud ja Venevere veekasutusaruanne 2017
5.18.2 Venevere küla veeallika ja joogiveekvaliteet
Venevere küla joogiveeallika veekvaliteedi kontrolliks võetakse veeproove vastavalt joogiveeallika kontrolli kavale aastateks 2018–2022 igal aastal, kuna veeallika kvaliteet vastab III klassi kvaliteedinõuetele. Joogivee analüüsiks võetakse veeproove vastavalt joogivee kontrolli kavale aastateks 2018–2022 Venevere seltsimaja kraanist, tavaanalüüsi teostatakse üks kord aastas, aprillis, süvaanalüüsi üks kord 10 aasta jooksul. Järgmine süvaanalüüs teostatakse aastal 2021, kuna eelmine teostati aastal 2011, ei ole tulemused täna enam asjakohased, sest aastal 2014 rajati nii uus puurkaev kui veetöötlusseadmed. Järgnevates tabelites käsitleme Venevere joogiveeallika ja joogiveekvaliteedi andmeid.
Tabel 5-31 Venevere ühisveevärgi puurkaevuvee analüüsitulemused Määrus nr 82 ja 1 Venevere pk nr. 52505, Nr Näitaja Ühik ja 11.04.2018 98/83/EC 1 Värvus mg/l Pt 5 / 5 / 10 0 2 Hägusus NTU 1,5 / 2,0 / 3,0 8,8
SWECO Projekt AS Tel +372 674 4000 Valukoja tn 8 [email protected] EE 11415 Tallinn www.sweco.ee 120
Töö nr: 18240-0060 Töö: Vinni valla ühisveevärgi- ja kanalisatsiooni arendamise kava Staadium: AK Kuupäev: 29.03.2019
3 Lõhn Lahjendusaste 2 / 2 / 3 1 4 Maitse Lahjendusaste 5 pH 6,5≤pH≤9,5 7,3 6 Ammoonium mg/l 0,50 / 1,5 / 2 0,07 7 Nitrit mg/l 0,50 / 0,5 / 1,0 0,002 8 Nitraat mg/l 50 / 50 / 50 <1 9 Kloriidid mg/l 250 / 250 / 350 5,4 10 Sulfaadid mg/l 250 / 250 / 350 20 11 Raud µg/l 200 / 1000 / 10000 1340 12 Oksüdeeritavus mg/l O2 5 / 5 / 5 2,2 13 Fluoriidid mg/l >1,2–≤1,5 / ≥1,5– 0,2 ≤1,7 / ≥1,5–≤4,0 14 Mangaan µg/l 50 / 100 / 200 51 15 Elektrijuhtivus μS cm-1 2500/2500/2500 535 20˚C 16 Naatrium mg/l 200 / 200 / 350 3,0 17 Kuivjääk mg/l 18 Boor mg/l 1,0 19 Üldkaredus mg-ekv/l 20 Coli-laadsed PMÜ/100ml 0 0 bakterid 21 Echerichia Coli PMÜ/100ml 0 0 22 Enterokokid PMÜ/100ml 0 0 23 Kolooniate arv 22oC PMÜ/1ml 100 / 200 / 300 50 Allikas: AS Emajõe Veevärk
Puurkaevuvesi vastab veellika III kvaliteediklassi nõuetele vastavalt määrusele nr 1, tulenevalt üldraua ja hägususe näitajatest.
Tabel 5-32 Venevere küla ühisveevärgi joogivee analüüsitulemused Venevere küla, veevärgivesi, Määrus nr 82 ja Nr Näitaja Ühik seltsimaja kraanist, 98/83/EC 11.04.2018, tavaanalüüs 1 Värvus mg/l Pt 0 2 Hägusus NTU <1 3 Lõhn Lahjendusaste 1 4 Maitse Lahjendusaste 1 5 pH 6,5≤pH≤9,5 7,4 6 Ammoonium mg/l 0,50 <0,05 7 Nitrit mg/l 0,50 8 Nitraat mg/l 50 9 Kloriidid mg/l 250 10 Sulfaadid mg/l 250 11 Raud µg/l 200 137 12 Oksüdeeritavus mg/l O2 5,0 13 Fluoriidid mg/l 1,5 14 Mangaan µg/l 50 15 Elektrijuhtivus μS cm-1 2500 604 20˚C 16 Naatrium mg/l 200
SWECO Projekt AS Tel +372 674 4000 Valukoja tn 8 [email protected] EE 11415 Tallinn www.sweco.ee 121
Töö nr: 18240-0060 Töö: Vinni valla ühisveevärgi- ja kanalisatsiooni arendamise kava Staadium: AK Kuupäev: 29.03.2019
17 Üldkaredus mg-ekv/l 3,7 18 Boor mg/l 1,0 19 Coli-laadsed PMÜ/100ml 0 0 bakterid 20 Echerichia Coli PMÜ/100ml 0 0 21 Enterokokid PMÜ/100ml 0 22 Kolooniate arv 22oC PMÜ/1ml Ebaloomulike 54 muutusteta Allikas: AS Emajõe Veevärk
Nagu tabelitest nähtub, vastab joogivesi määruse nr 82 nõuetele, kuid üldraua sisaldus võiks kindlasti olla väiksem. Arvestades aga, et puurkaevu vees oli näitaja 1340 µg/l, võib tulemusega rahul olla.
5.18.3 Venevere veevõrk ja selle seisund
Venevere küla ühisveevärgi torustik on rekonstrueeritud EL Ühtekuuluvusfondi Projekti number: 2.1.0101.13-0119: Muuga küla ja Moora küla ühisveevärgi- ja kanalisatsioonisüsteemi rekonstrueerimine ja laiendamine ning Rahkla, Venevere ja Paasvere küla ühisveevärgi rekonstrueerimine, raames aastatel 2014-2015, rekonstrueeritud torustiku kogupikkus on ligikaudu 1353 m. Torustikud on plasttorustikud läbimõõduga De32...63.
Allikas: Projekti number: 2.1.0101.13-0119: Muuga küla ja Moora küla ühisveevärgi- ja kanalisatsioonisüsteemi rekonstrueerimine ja laiendamine ning Rahkla, Venevere ja Paasvere küla ühisveevärgi rekonstrueerimine teostusdokumentatsioon ja lõpparuanne ja teostusjoonised
Küla veevõrk on Vinni valla omandis, vee-ettevõtja on Emajõe Veevärk AS.
5.18.4 Venevere küla tuletõrjeveevarustus
Venevere külas on tuletõrjevett võimalik võtta Venevere farmi territooriumil asuvast veevõtumahutist (150 m3) ning samuti on võimalik vett võtta küla keskusest põhjasuunas asuvast Avijões. Veevõtukohad on tähistatud. Projekti number: 2.1.0101.13-0119 raames rajati külla ka üks uus tuletõrjeveemahuti.
Allikas: Laekvere valla ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arendamise kava aastateks 2012-2024 ning EL Ühtekuuluvusfondi Projekti number: 2.1.0101.13-0119: Muuga küla ja Moora küla ühisveevärgi- ja kanalisatsioonisüsteemi rekonstrueerimine ja laiendamine ning Rahkla, Venevere ja Paasvere küla ühisveevärgi rekonstrueerimine, Lõpparuanne ja teostusjoonised
Tuletõrjeveevõtukohad on näidatud Lisas 5, Joonised.
5.19 KULINA KÜLA ÜHISVEEVARUSTUS JA ÜHISVEEVÄRGIRAJATISED Kulina küla ühisveevärgi tarbijad on lasteaed, ligikaudu 40 lapse ja 6 töötajaga ning elanikud.
SWECO Projekt AS Tel +372 674 4000 Valukoja tn 8 [email protected] EE 11415 Tallinn www.sweco.ee 122
Töö nr: 18240-0060 Töö: Vinni valla ühisveevärgi- ja kanalisatsiooni arendamise kava Staadium: AK Kuupäev: 29.03.2019
Puurkaev nr 5357 paikneb Kaevu kinnistul Kulina-Küti tee vahetus läheduses, viimasest idas. Puurkaevpumpla vahetus naabruses paikneb lasteaia mänguväljak.
Küla põhja poole minev torustik varustab ühte elamut, kus elab 2 inimest. Lõuna poole, Kulina mõisa suunas rajatud torustiku taga on ligikaudu 15 inimest – kokku on Kulinas 17 elanikust ühisveevärgi tarbijat.
5.19.1 Kulina küla puurkaevu- ja pumpla ning ühisveevärgirajatiste ülevaade
Kulina küla ühisveevärgi puurkaev nr 5357 on rajatud 1968. aastal, puurkaevu sügavus on 65 m ning tegemist on S-O veekompleksi puurkaevuga.
Vee erikasutusluba puurkaevust veevõtuks väljastatud pole, sest tarbimine jääb alla 5 m3/d. Andmed tegeliku veevõtu kohta puurkaevust puuduvad.
Puurkaevu nr 5357 tehnilised andmed on esitatud tabelis 5-2.
Kulina puurkaevu suue asub pumplas, pumpla on rekonstrueerimata, hoone seisund on väljast rahuldav, seest pigem ebarahuldav.
Küla ühisveevärgitorustikuna kasutusel oleva torustiku pikkus on plaanilt mõõdetuna ligikaudu 370 m.
Perspketiivis näeme ette puurkaevpumpla renoveerimise, ühe uue tuletõrjeveemahuti rajamise ja lasteaiale reovee omapuhasti rajamise koos vajaliku reoveepumpla ja ühendustorustikega. Allikas: Vinni Vallavalitsus info
Joonis 5-29 Kulina puurkaevpumpla asub lasteaia mänguväljaku vahetus läheduses
SWECO Projekt AS Tel +372 674 4000 Valukoja tn 8 [email protected] EE 11415 Tallinn www.sweco.ee 123
Töö nr: 18240-0060 Töö: Vinni valla ühisveevärgi- ja kanalisatsiooni arendamise kava Staadium: AK Kuupäev: 29.03.2019
5.19.2 Kulina küla veeallika ja joogiveekvaliteet
Kulina küla joogiveeallika veekvaliteedi kontrolliks võetakse veeproove vastavalt Kulina küla joogiveeallika kontrolli kavale aastateks 2017–2022 üks kord kolme aasta jooksul. Joogivee analüüsiks võetakse veeproove vastavalt joogivee kontrolli kavale aastateks 2017–2026 Kulina lasteaia köögi kraanist, tavaanalüüsi teostatakse üks kord aastas, oktoobris, süvaanalüüsi üks kord 10 aasta jooksul. Eelmine süvaanalüüs teostati aastal 2016. Järgnevas tabelis käsitleme Kulina joogiveekvaliteedi andmeid (puurkaevuvee kvaliteediandmed puuduvad, kuid tulenevalt Kulina küla joogiveeallika kontrolli kavas aastateks 2017–2022 olevast infost, vastab puurkaevuvesi I klassi nõuetele).
Tabel 5-33 Kulina küla ühisveevärgi joogivee analüüsitulemused Kulina küla, Kulina küla, veevärgivesi, veevärgivesi, Määrus nr 82 ja lasteaia lasteaia Nr Näitaja Ühik 98/83/EC kraanist, kraanist, 06.11.2018, 14.09.2016, tavaanalüüs süvaanalüüs 1 Värvus mg/l Pt 3,2 7,9 2 Hägusus NTU 1,57 <0,5 3 Lõhn Lahjendusaste 2 1 4 Maitse Lahjendusaste 2 1 5 pH 6,5≤pH≤9,5 7,18 7,95??? 6 Ammoonium mg/l 0,50 <0,08 <0,08 7 Nitrit mg/l 0,50 <0,004 8 Nitraat mg/l 50 15 9 Kloriidid mg/l 250 10,7 10 Sulfaadid mg/l 250 19 11 Raud µg/l 200 <100 12 Oksüdeeritavus mg/l O2 5,0 0,6 13 Fluoriidid mg/l 1,5 <0,1 14 Mangaan µg/l 50 <30 15 Elektrijuhtivus μS cm-1 2500 518 574 20˚C 16 Naatrium mg/l 200 133,6 17 Üldkaredus mg-ekv/l 18 Boor mg/l 1,0 <0,06 19 Coli-laadsed PMÜ/100ml 0 0 0 bakterid 20 Echerichia Coli PMÜ/100ml 0 0 0 21 Enterokokid PMÜ/100ml 0 0 22 Kolooniate arv 22oC PMÜ/1ml Ebaloomulike 8 muutusteta Allikas: Terviseameti VTI andmebaas
Nagu tabelitest nähtub, vastab joogivesi määruse nr 82 nõuetele, mõnevõrra tekitab küsimusi pH väärtus aastal 2018 ja 2016, kuna 2018. a asatal mõõdeti pH väärtuseks
SWECO Projekt AS Tel +372 674 4000 Valukoja tn 8 [email protected] EE 11415 Tallinn www.sweco.ee 124
Töö nr: 18240-0060 Töö: Vinni valla ühisveevärgi- ja kanalisatsiooni arendamise kava Staadium: AK Kuupäev: 29.03.2019
7,18, kuid 2016. a süvaanalüüsis 7,95, mis ilmselt osutab eksitusele, sest selline erinevus ei tohiks olla võimalik.
5.20 INJU KÜLA ÜHISVEEVARUSTUS JA ÜHISVEEVÄRGIRAJATISED Inju küla ühisveevärgi veetarbijad on elanikud. Põhitarbijad elavad puurkaevuga ühel, Taru kinnistul asuvas 12 korteriga korterelamus ning ülejäänud tarbijad üle Vilgu-Väike- Maarja maantee asuvas kortermajas ning küla lääneosas paiknevates ning Injuaru teed mööda kagu suunda jäävates eramutes. Kokku on Inju külas ligikaudu 40 ühisveevärgi veetarbijat. Kortermajade kõigis korterites elanikke ei ole. Allikas: Vinni Vallavalitsus info
5.20.1 Inju küla puurkaevu- ja pumpla ning ühisveevärgirajatiste ülevaade
Inju küla ühisveevärgi puurkaev nr 5545 on rajatud 1966. aastal, puurkaevu sügavus on 22 m ning tegemist on S-O veekompleksi puurkaevuga. Puurkaev paikneb küla keskosas Taru kinnistul Vilgu - Väike-Maarja ja Injuaru teede ristumiskoha ja 12 korteriga elamu vahetus läheduses.
Vee erikasutusluba puurkaevust veevõtuks väljastatud pole, sest tarbimine jääb alla 5 m3/d. Andmed tegeliku veevõtu kohta puurkaevust puuduvad.
Puurkaevu nr tehnilised andmed on esitatud tabelis 5-2.
Inju puurkaevul puudub pumplahoone, suue on toodud maapinnale, asukoht eramaal kuuri taga. Täitmata on 10 m sanitaarkaitsela nõuded, samuti ei vasta nõuetele puurkaevu päisehitis. Puurkaevuvees on ülenormatiivne mikrobioloogiliste indikaatornäiatjate ja mikrobioloogiliste näitajate sisaldus, mistõttu toimub puurkaevuvee kloreerimine – viimane aga toob kaasa uue probleemi, kõrgendatud jääkkloori sisalduse joogivees.
Küla ühisveevärgitorustikuna kasutusel oleva torustiku pikkus on plaanilt mõõdetuna ligikaudu 540 m. Allikas: Vinni Vallavalitsus info ja Konsultandi isiklikud tähelepanekud
Perspketiivis näeme ette uue ja sügavama puurkaevu puurimise, puurkaevpumpla hoone väljaehitamise, pumnpla varustamise veetöötlusseadmetega ja ühe uue tuletõrjeveemahuti rajamise.
5.20.2 Inju küla veeallika ja joogiveekvaliteet
Järgnevas tabelis käsitleme Inju joogiveekvaliteedi andmeid.
Tabel 5-34 Inju küla ühisveevärgi joogivee analüüsitulemused
SWECO Projekt AS Tel +372 674 4000 Valukoja tn 8 [email protected] EE 11415 Tallinn www.sweco.ee 125
Töö nr: 18240-0060 Töö: Vinni valla ühisveevärgi- ja kanalisatsiooni arendamise kava Staadium: AK Kuupäev: 29.03.2019
Määrus nr 82 ja Inju küla, veevärgivesi, korterelamu Nr Näitaja Ühik 98/83/EC kraanist, 11.01.2018, tavaanalüüs 1 Värvus mg/l Pt 6,2 2 Hägusus NTU <0,5 3 Lõhn Lahjendusaste 2 4 Maitse Lahjendusaste 2 5 pH 6,5≤pH≤9,5 6,96 6 Ammoonium mg/l 0,50 <0,08 7 Nitrit mg/l 0,50 8 Nitraat mg/l 50 9 Kloriidid mg/l 250 10 Sulfaadid mg/l 250 26,7 11 Raud µg/l 200 12 Oksüdeeritavus mg/l O2 5,0 13 Fluoriidid mg/l 1,5 14 Mangaan µg/l 50 15 Elektrijuhtivus μS cm-1 2500 644 20˚C 16 Naatrium mg/l 200 17 Üldkaredus mg-ekv/l 18 Boor mg/l 1,0 19 Coli-laadsed PMÜ/100ml 0 0 bakterid 20 Echerichia Coli PMÜ/100ml 0 0 21 Enterokokid PMÜ/100ml 0 22 Kolooniate arv 22oC PMÜ/1ml Ebaloomulike muutusteta Allikas: Terviseameti VTI andmebaas
Nagu tabelitest nähtub, ületab joogivees määruse nr 82 nõudeid jääkkloori sisaldus. Jääkkloor tuleneb aga puurkaevu doseeritavast kloorist. Kloorimine on vajalik tõenäoliselt tingituna puurkaevu ebarahuldavast sanitaarsest seisundist.
5.21 PIIRA KÜLA ÜHISVEEVARUSTUS Piira küla veevarustus baseerub Rakvere Piira veehaardel. Veevarustussüsteem on AS Rakvere Vesi kasutuses, varade omanik on peamiselt Vinni vald. Iseseisvaid veeallikaid (puurkaeve) Piira külal eraldi pole.
5.21.1 Piira küla veeallika ja joogiveekvaliteet
Piira küla joogiveeallikaks on Rakvere linna Piira veehaarde puurkaevud. Joo- giveekvaliteedi kontrolliks võetakse vastavalt Rakvere joogivee kontrolli kavale aastateks 2017-2019, joogiveeproove Rakvere Piira veetöötlusjaama väljundist, Ööbiku tn 25.
Järgnevatel lehekülgedel käsitleme lühidalt Piira veehaarde puurkaevude ja joogi- veekvaliteedi andmeid.
SWECO Projekt AS Tel +372 674 4000 Valukoja tn 8 [email protected] EE 11415 Tallinn www.sweco.ee 126
Tabel 5-35 Rakvere linna Piira veehaarde puurkaevude vee kvaliteet (joogiveeallikaks ka Piira külas)
Piira pk 2, kat Piira pk 3, kat nr Piira pk 4, kat nr Piira pk 6, kat nr Määrus nr 82 ja Piira pk 7, kat nr Nr Näitaja Ühik nr 10703, 14159, 14160, 14162, 98/83/EC 2742, 21.02.2017 21.02.2017 21.02.2017 21.02.2017 21.02.2017
1 Värvus kraadi 2 0 2 <5 <5 2 Hägusus NTU <1 2 1 3 2 3 pH 6,5≤pH≤9,5 8,07 7,96 8,03 7,99 7,92 4 Ammoonium mg/l 0,50 0,26 0,41 0,28 0,36 0,38 5 Nitrit mg/l 0,50 0,004 <0,004 <0,004 <0,004 <0,004 6 Nitraat mg/l 50 <0,05 <0,05 <0,05 <0,05 <0,05 7 Kloriidid mg/l 250 130,6 231,2 164,5 59,8 237,6 8 Sulfaadid mg/l 250 <4,0 <4,0 <4,0 <4,0 <4,0 9 Raud µg/l 200 385 705 353 945 771 10 Oksüdeeritavus mg/l O2 5,0 0,98 1,17 1,59 <0,05 0,90 11 Fluoriidid mg/l 1,5 0,41 0,58 0,39 0,70 0,55 12 Mangaan µg/l 50 65,2 68,1 68,6 46,0 64,8 13 Elektrijuhtivus μS cm-1 2500 697 1002 807 547 1022 20˚C 14 Naatrium mg/l 200 70 77 75 44 83 15 Boor mg/l 1,0 16 Coli-laadsed PMÜ/100ml 0 0 0 0 0 0 bakterid 17 Echerichia Coli PMÜ/100ml 0 0 0 0 0 0 18 Enterokokid PMÜ/100ml 0 0 0 0 0 0 19 Kolooniate arv 22oC PMÜ/1ml 100 2 4 0 6 7 *Märkus: sõrendatult tähistatud ülenormatiivsed tulemused Allikas: AS Rakvere Vesi
Järgnevalt joogiveekvaliteedi analüüsitulemused.
SWECO Projekt AS Tel +372 674 4000 Valukoja 8 [email protected] 11415 Tallinn www.sweco.ee 127
Töö nr: 18240-0060 Töö: Vinni valla ühisveevärgi- ja kanalisatsiooni arendamise kava Staadium: AK Kuupäev: 29.03.2019
Tabel 5-36 Rakvere Piira veetöötlusjaamast võrkujuhitava vee kvaliteedi analüüsitulemused
Piira veetöötlusjaamast Määrus nr 82 ja Nr Näitaja Ühik võrkuantav vesi, Ööbiku tn 25, 98/83/EC 20.02.2018
1 Värvus kraadi 4 2 Hägusus NTU <1 3 pH 6,5≤pH≤9,5 7,9 4 Ammoonium mg/l 0,50 <0,05 5 Nitrit mg/l 0,50 <0,01 6 Nitraat mg/l 50 <0,45 7 Kloriidid mg/l 250 186 8 Sulfaadid mg/l 250 <3 9 Raud µg/l 200 54 10 Oksüdeeritavus mg/l O2 5,0 1,1 11 Fluoriidid mg/l 1,5 0,55 12 Mangaan µg/l 50 <2 13 Elektrijuhtivus μS cm-1 2500 829 20˚C 14 Naatrium mg/l 200 87,0 15 Boor mg/l 1,0 0,15 16 Coli-laadsed bakterid PMÜ/100ml 0 0 17 Echerichia Coli PMÜ/100ml 0 0 18 Enterokokid PMÜ/100ml 0 0 19 Kolooniate arv 22oC PMÜ/1ml Ebaloomulike 34 muutusteta Allikas: AS Rakvere Vesi
Vastavalt toodud Piira puurkaevuvee analüüsi tulemustele jagunevad puurkaevud kvaliteediklassidesse järgnevalt: - PK 10703 – II kvaliteediklass, tulenevalt üldraua ja mangaani sisaldusest, erinevalt varasematest, nt aasta 2014 tulemustest, jäävad kõik organoleptilised näitajad I kvaliteediklassi. - PK 14159 - II kvaliteediklass, tulenevalt üldraua, mangaani ja hägususe sisaldusest, värvus jääb I kvaliteediklassi. - PK 14160 – II kvaliteediklass, tulenevalt üldraua ja mangaani sisaldusest, eri- nevalt varasematest, nt aasta 2014 tulemustest, jäävad kõik organoleptilised näitajad I kvaliteediklassi. - PK 14162 – II kvaliteediklass, välja arvatud hägusus, mis jääb III kvaliteediklassi. - PK 2742 – II kvaliteediklass, tulenevalt üldraua, mangaani ja hägususe sisaldusest, värvus jääb I kvaliteediklassi.
Silmatorkav on puurkaevu nr 6, 14162, vees olev suhteliselt madal kloriid-ioonide ja samas kõrge üldraua sisaldus, võrreldes teiste puurkaevude veega.
SWECO Projekt AS Tel +372 674 4000 Valukoja tn 8 [email protected] EE 11415 Tallinn www.sweco.ee 128
Töö nr: 18240-0060 Töö: Vinni valla ühisveevärgi- ja kanalisatsiooni arendamise kava Staadium: AK Kuupäev: 29.03.2019
Nagu tabelist nähtub, vastavad kõik analüüsitud joogiveenäitajad Piira küla ühisvee- värgivees, mille hindamise aluseks on veetöötlusjaama väljundi veekvaliteet, kehtivatele joogiveenõuetele. Viimane süvaanalüüs joogiveest, Piira veetöötlusjaamast võrkuantavast veest võeti 20.02.2018. Kõik näitajad vastavad joogivee piirnormidele suure varuga.
5.21.2 Piira veevõrk ja selle seisund
Piira küla veevõrgu üldine pikkus on ca 3500 m ning see jaguneb järgmiselt.
Toru läbimõõt Pikkus (m) De32 357 De40 8 De50 199 De63 1167 De75 68 De90 1 De110 1698
Kogu Piira küla veetorustikud on 2003. a uuendatud, välja arvatud põhjapoolsed eramud.
Allikas: Vinni valla ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arendamise kava aastateks 2013-2024, Vetepere OÜ, 2013
Küla veevõrk on Vinni valla omandis, vee-ettevõtja on Rakvere Vesi AS.
5.21.3 Piira küla tuletõrjeveevarustus
Piira külas on tuletõrjeveevarustus lahendatud hüdrantide baasil, kus see on võimalik (torustikud vähemalt de110) ning teada on ka üks veehoidla.
Tabel 5-37 Piira küla tuletõrjeveevõturajatised Jrk nr Tuletõrje veevõtukoht Asukoht Liik Maht (m3) 1 Piira C.T.von Neffi 2 Piira küla Veehoidla 100 2 Piira Päeva 1 Piira küla Hüdrant 3 Piira Metsniku Piira küla Hüdrant 4 Piira Koolibri 3 Piira küla Hüdrant 5 Piira Koolibri 16 Piira küla Hüdrant 6 Piira Kiivitaja 7 Piira küla Hüdrant 7 Piira Kiivitaja 13 Piira küla Hüdrant
SWECO Projekt AS Tel +372 674 4000 Valukoja tn 8 [email protected] EE 11415 Tallinn www.sweco.ee 129
Töö nr: 18240-0060 Töö: Vinni valla ühisveevärgi- ja kanalisatsiooni arendamise kava Staadium: AK Kuupäev: 29.03.2019
Allikas: Vinni valla ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arendamise kava aastateks 2013-2024, Vetepere OÜ, 2013
Tuletõrjeveevõtukohad on näidatud Lisas 5, Joonised.
5.22 LEPIKU KÜLA ÜHISVEEVARUSTUS JA ÜHISVEEVÄRGIRAJATISED
5.22.1 Lepiku küla puurkaevu- ja veevõrgurajatiste ülevaade
Lepiku küla ühisveevärgi puurkaev, katastri nr 5361 on rajatud 1975. aastal, puurkaevu sügavus 60 m, tegemist on S-O veekompleksi puurkaevuga.
Lepiku ühisveevärgi veetarbijateks on ridaelamu elanikud ja MTÜ Johanna Hooldekodu koos ligikaudu 40 patsiendi ja töötajaga.
Puurkaevule ei ole väljastatud vee erikasutusluba põhjusel, et veevõtt jääb alla 5 m3/d. Hetkel on veetarbimine (-kasutus) ca 2,5 m2/d.
Puurkaevu nr 3026 tehnilised andmed on esitatud tabelis 5-2.
Küla veetorustiku üldpikkus on ligikaudu 400 m, sellest 100 m haru, mis suundub veevõrgu keskosast MTÜ Johanna Hooldekoduni (edaspidi hooldekodu), on renoveeritud (de50 PEM) 2008. a, ülejäänud 300 m, mis saab alguse puurkaevust ning suundub ridaelamuni, on aastast 1976 ja halvas seisundis, sh. ummistunud (ilmselt täissettinud ja –korrodeerunud).
Puurkaevus puudub veetöötlus. Koduste filtrite süsteem on paigaldatud hooldekodu kööki, kuid see ei rahulda tuleviku nõudeid. Alates 2018. a suvest alustati hooldekodu laiendamist ning peagi valmib seal renoveeritud 12 kaheinimese tuba, millega kasvab nii veetarbimine kui vastutus veekvaliteedi eest.
Allikas: OÜ Roela Soojus
Veekvaliteedist järgnevas alapeatükis.
5.22.2 Lepiku küla veeallika ja joogiveekvaliteet
Järgnevates tabelites käsitleme lühidalt Lepiku puurkaevu ja joogiveekvaliteedi andmeid. Lepiku küla joogivee analüüsiks võetakse veeproove hooldekodu köögi kraanist.
Tabel 5-38 Lepiku ühisveevärgi puurkaevuvee ja joogive analüüsitulemused
SWECO Projekt AS Tel +372 674 4000 Valukoja tn 8 [email protected] EE 11415 Tallinn www.sweco.ee 130
Töö nr: 18240-0060 Töö: Vinni valla ühisveevärgi- ja kanalisatsiooni arendamise kava Staadium: AK Kuupäev: 29.03.2019
Määrus nr 82 ja 1 Lepiku pk nr. 5361, Nr Näitaja Ühik ja 19.04.2016 98/83/EC 1 Värvus mg/l Pt 5 / 5 / 10 7,4 2 Hägusus NTU 1,5 / 2,0 / 3,0 0,81 3 Lõhn Lahjendusaste 2 / 2 / 3 1 4 Maitse Lahjendusaste 5 pH 6,5≤pH≤9,5 7,54 6 Ammoonium mg/l 0,50 / 1,5 / 2 <0,08 7 Nitrit mg/l 0,50 / 0,5 / 1,0 0,004 8 Nitraat mg/l 50 / 50 / 50 <1 9 Kloriidid mg/l 250 / 250 / 350 10,7 10 Sulfaadid mg/l 250 / 250 / 350 13,4 11 Raud µg/l 200 / 1000 / 10000 266 12 Oksüdeeritavus mg/l O2 5 / 5 / 5 1,0 13 Fluoriidid mg/l >1,2–≤1,5 / ≥1,5– 0,64 ≤1,7 / ≥1,5–≤4,0 14 Mangaan µg/l 50 / 100 / 200 <30 15 Elektrijuhtivus μS cm-1 2500/2500/2500 541 20˚C 16 Naatrium mg/l 200 / 200 / 350 17 Kuivjääk mg/l 18 Boor mg/l 1,0 19 Üldkaredus mg-ekv/l 20 Coli-laadsed PMÜ/100ml 0 0 bakterid 21 Echerichia Coli PMÜ/100ml 0 0 22 Enterokokid PMÜ/100ml 0 0 23 Kolooniate arv 22oC PMÜ/1ml 100 / 200 / 300 30 Allikas: OÜ Roela Soojus
Puurkaevuvesi vastab veellika II kvaliteediklassi nõuetele vastavalt määrusele nr 1, tulenevalt üldraua ja III klassi nõuetele vastavalt värvuse näitajale.
Tabel 5-39 Lepiku küla ühisveevärgi joogivee analüüsitulemused Lepiku küla, Lepiku küla, hooldekodu Määrus nr 82 ja hooldekodu Nr Näitaja Ühik köögi kraanist, 98/83/EC köögi kraanist, 10.05.2018, 19.04.2016 tavaanalüüs 1 Värvus mg/l Pt <3 <3 2 Hägusus NTU <0,5 <0,5 3 Lõhn Lahjendusaste 1 3 4 Maitse Lahjendusaste 1 3 5 pH 6,5≤pH≤9,5 7,19 7,68 6 Ammoonium mg/l 0,50 <0,08 <0,08 7 Nitrit mg/l 0,50 0,004 8 Nitraat mg/l 50 <1 9 Kloriidid mg/l 250 16,1 10 Sulfaadid mg/l 250 18,2
SWECO Projekt AS Tel +372 674 4000 Valukoja tn 8 [email protected] EE 11415 Tallinn www.sweco.ee 131
Töö nr: 18240-0060 Töö: Vinni valla ühisveevärgi- ja kanalisatsiooni arendamise kava Staadium: AK Kuupäev: 29.03.2019
11 Raud µg/l 200 <100 12 Oksüdeeritavus mg/l O2 5,0 0,6 13 Fluoriidid mg/l 1,5 0,61 14 Mangaan µg/l 50 <30 15 Elektrijuhtivus μS cm-1 2500 537 539 20˚C 16 Naatrium mg/l 200 6,9 17 Üldkaredus mg-ekv/l 18 Boor mg/l 1,0 <0,06 19 Coli-laadsed PMÜ/100ml 0 0 0 bakterid 20 Echerichia Coli PMÜ/100ml 0 0 0 21 Enterokokid PMÜ/100ml 0 0 22 Kolooniate arv 22oC PMÜ/1ml Ebaloomulike <1 muutusteta Allikas: OÜ Roela Soojus
Nagu tabelitest nähtub, vastab joogivesi täna üldjoontes määruse nr 82 nõuetele, kuid üldraua ülenormatiivne sisaldus puurkaevus ning hooldekodu edasine planeeritav laienemine sunnib perspektiivis mõtlema veetöötlusele.
5.23 MÕDRIKU KÜLA, LÄÄNE-VIRU RAKENDUSKÕRGKOOL
5.23.1 Ülevaade puurkaevudest
Kuivõrd Mõdrikus asuva Lääne-Viru Rakenduskõrgkooli veevärgirajatised ei kuulu vallale ega ole ühisveevärgi osa, käsitleme siinkohal vaid lühidalt olemasolevaid puurkaeve ja veekvaliteedi andmeid. Lääne-Viru Rakenduskõrgkoolile on väljastatud vee erikasutusluba nr L.VV/326322 28.05.2015 tähtajatu kehtivusega. Vastavalt vee erikasutusloale ja Keskkonnaameti 28.05.2015 korralduse nr V 1-15/14/169 Vee erikasutusloa andmise kohta, asub Mõdriku külas kolm puurkaevu:
Mõdriku mõisa puurkaev katastri nr 2879 (asukoha koordinaadid: x= 6576555 ja y= 639964, on rajatud 1955 aastal, sügavus on 102 m, avab Ordoviitsiumi põhjaveekihi, sanitaarkaitseala ulatus on 50 m) lubatud põhjaveevõtt kuni 18 m3/ööp (1620 m3/kvartalis, 6480 m3/aastas),
Mõdriku mõisa reservpuurkaev katastri nr 17497 (asukoha koordinaadid: x= 6576624 ja y= 639833, on renoveeritud 2001 aastal, sügavus on 11 m, avab Siluri-Ordoviitsiumi põhjaveekihi, sanitaarkaitseala ulatus on 50 m) lubatud põhjaveevõtt kuni 2 m3/ööp (180 m3/kvartalis, 720 m3/aastas),
Mõdriku mõisa reservpuurkaev katastri nr 17498 (asukoha koordinaadid: x= 6576799 ja y= 639817, on renoveeritud 2001. aastal, sügavus on 9 m, avab Siluri-Ordoviitsiumi
SWECO Projekt AS Tel +372 674 4000 Valukoja tn 8 [email protected] EE 11415 Tallinn www.sweco.ee 132
Töö nr: 18240-0060 Töö: Vinni valla ühisveevärgi- ja kanalisatsiooni arendamise kava Staadium: AK Kuupäev: 29.03.2019 põhjaveekihi, sanitaarkaitseala ulatus on 50 m) lubatud põhjaveevõtt kuni 4 m3/ööp (360 m3/kvartalis, 1440 m3/aastas).
Nagu eelnevast loetelust näha, on reservpuurkaevud väga madalad ning lubatud veevõtt neist väga väike, seega ei saa nende kui kõrgkooli reservkaevudega tegelikkuses arvestada või saab arvestada väga lühikese, mõnetunnise perioodi jooksul.
5.23.2 Mõdriku küla Lääne-Viru Rakenduskõrgkooli joogiveekvaliteet
Mõdriku küla joogivee analüüsiks võetakse veeproove Lääne-Viru Rakenduskõrgkooli söökla köögi kraanist. Analüüsitulemused on esitatud järgmises tabelis.
Tabel 5-40 Mõdriku küla (Lääne-Viru Rakenduskõrgkooli) ühisveevärgi joogivee analüüsitulemused Mõdriku küla, Vääne-Viru Määrus nr 82 ja Nr Näitaja Ühik Rakenduskõrgkooli söökla 98/83/EC köögi kraanist, 13.09.2018 1 Värvus mg/l Pt 5 2 Hägusus NTU 0,93 3 Lõhn Lahjendusaste 1 4 Maitse Lahjendusaste 1 5 pH 6,5≤pH≤9,5 7,6 6 Ammoonium mg/l 0,50 0,163 7 Nitrit mg/l 0,50 <0,004** 8 Nitraat mg/l 50 <1** 9 Kloriidid mg/l 250 24,6** 10 Sulfaadid mg/l 250 26,3** 11 Raud µg/l 200 116 12 Oksüdeeritavus mg/l O2 5,0 0,77** 13 Fluoriidid mg/l 1,5 0,78* 14 Mangaan µg/l 50 <30 15 Elektrijuhtivus μS cm-1 2500 581 20˚C 16 Naatrium mg/l 200 17 Üldkaredus mg-ekv/l 18 Boor mg/l 1,0 19 Coli-laadsed PMÜ/100ml 0 0 bakterid 20 Echerichia Coli PMÜ/100ml 0 0 21 Enterokokid PMÜ/100ml 0 0 22 Kolooniate arv 22oC PMÜ/1ml Ebaloomulike muutusteta Allikas: Terviseameti VTI andmebaas Märkused: *veeproov võetud 21.09.2017 **veeproovid võetud 09.12.2015
SWECO Projekt AS Tel +372 674 4000 Valukoja tn 8 [email protected] EE 11415 Tallinn www.sweco.ee 133
Töö nr: 18240-0060 Töö: Vinni valla ühisveevärgi- ja kanalisatsiooni arendamise kava Staadium: AK Kuupäev: 29.03.2019
Nagu tabelitest nähtub, vastab joogivesi määruse nr 82 nõuetele.
5.24 KOKKUVÕTE JA ÜHISVEEVÄRGI PROBLEEMID VINNI VALLAS Eelnevates osades andsime ülevaate ühisveevärgiteenusega varustatud asulatest ja ühsiveevärgirajatisest. Järgnevalt võtame kokku leitud tähelepanekud ja probleemid.
1. Kasutuses olevad Vinni, Pajusti, Viru-Jaagupi ja Kakumäe puurkaevpumplad on vee-ettevõtjana tegevuse lõpetanud erakapitalil ettevõtja OÜ Askoterm omandis, mistõttu on soovitav perspektiivis ehitada välja kas vallale või vee-ettevõtjale, AS-le Emajõe Veevärk kuuluvad pumplarajatised. Tellija esindajatega on kokku lepitud, et välja ehitatakse Vinni aleviku regionaalne veekäitluskompleks, mille baasil hakatakse varustama Vinni, Pajusti, Kakumäe ja Viru-Jaagupi ühisveevärke. 2. Vinni ja Pajusti ÜF projekti raames renoveerimata torustikes on suureks probleemiks lekked, probleemiks on ka teabe puudumine avariilistest torustikulõikudest, mis laseb oletada, et lekked jagunevad torustikus ühtlaselt, mistõttu tuleb intensiivselt jätkata veevõrgu renoveerimist mõlemas alevikus lühiajalises programmis. 3. Tänane Vinni ja Pajusti tuletõrjeveevarustus ei ole piisav ega kvaliteetne. Perspektiivis näeme nii Vinni kui Pajusti alevikku ette tänavahüdrantidel baseeruva tulekustutussüsteemi, mis rajatava regionaalse veekäitluskompleksi ja II astme pumpla puhul on ka teostatav. 4. Viru-Jaagupi veevõrk on vaatamata ÜF projekti raames toimunud renoveerimistele jätkuvalt halvas seisundis ning lekkevee osakaal on suur, probleemiks on ka teabe puudumine avariilistest torustikulõikudest, mis laseb oletada, et lekked jagunevad torustikus ühtlaselt. 5. Tudu veevõrk on vana ning selle seisund teadmata. Probleemiks on väga väikese aleviku osa kaetus ühisveevärgiteenusega: neli korruselamut Tuleviku tänaval ja kooli piirkond, mis moodustab veidi üle poole aleviku elanikkonnast: 160 inimest 283-st elanikust. 6. Ulvi veetorustik on ca 2/3 ulatuses renoveerimata ning halvas seisundis. 7. Vetiku ühisveevärgi puurkaevu manteltoru on avariiline (manteltorus on mehaaniline sisselõige ehk ava), mistõttu on kaks veekihti: O-veekompleks ja kasutatav O-Cm veekompleks omavahel hüdrauliliselt puurkaevu kaudu ühenduses, veed segunevad ning veekvaliteet ei vasta eesmärgile. Kohati on ülenormatiivsed mikrobioloogilised näitajad. 8. Küti olemasolevad veevarustustorustikud on ehitatud rohkem kui 35 aastat tagasi malm- ja terastorudest ning on halvas seisundis. 9. Kadila puurkaevpumpla paikneb erakinnistul, sanitaarkaitseala on tagamata, pumpla seisund on mitterahuldav. Olemasolevad veevarustustorustikud on ehitatud rohkem kui 35 aastat tagasi teras- ja malmtorudest ja nende tehniline seisukord on halb. 10. Kakumäe küla ühisveevärgi puurkaev kuulub eraettevõtjale OÜ Askoterm, mistõttu on kavas edaspidi ühendada Kakumäe ühisveevärk Vinni-Pajusti süsteemiga. Olemasolevad veevarustustorustikud on ehitatud rohkem kui 35 aastat tagasi malmtorudest ja on väga halva kvaliteediga. Probleemid on info puudumisega
SWECO Projekt AS Tel +372 674 4000 Valukoja tn 8 [email protected] EE 11415 Tallinn www.sweco.ee 134
Töö nr: 18240-0060 Töö: Vinni valla ühisveevärgi- ja kanalisatsiooni arendamise kava Staadium: AK Kuupäev: 29.03.2019 tuletõrjeveevõtukohtade seisundist. Näeme ette ühe uue (108 m3) tuöetõrjeveemahuti paigaldamise küla keskossa. 11. Kulina puurkaevpumpla hoone vajab rekonstrueerimist ja seadmed väljavahetamist. 12. Inju puurkaevu tehniline seisund on halb, tagamata on sanitaarkaitseala mistõttu näeme ette uue puurkaevu rajamise ning veetöötlusseadmete paigaldamise. Inju veevõrk vajab renoveerimist. 13. Lepiku küla puurkaevuvees on ülenormatiivne rauasisaldus. Puurkavpumpla vajab tervikuna renoveerimist. Küla põhiline 300 m veetorustiku lõik on halvas seisundis ja vajab lähiajal kogu ulatuses renoveerimist.
Nagu eelnevast näha, on suhteliselt vähem probleeme või need sisuliselt puuduvad endise Laekvere valla asulate osas. Üldine vajadus on olemasolevate tuletõrjeveevarustussüsteemide ülevaatus, vettpidavuse ja korrasoleku kontroll ning süsteemide ja seadmete valmiduse tagamine ühendamaks Emajõe Veevärk AS SCADA süsteemiga.
SWECO Projekt AS Tel +372 674 4000 Valukoja tn 8 [email protected] EE 11415 Tallinn www.sweco.ee 135
Töö nr: 18240-0060 Töö: Vinni valla ühisveevärgi- ja kanalisatsiooni arendamise kava Staadium: AK Kuupäev: 29.03.2019
6 ÜHISKANALISATSIOONI HETKESEISUND
6.1 TÄNASED ÜHISKANALISATSIOONIGA VARUSTATUD PIIRKONNAD Vinni vallas on ühiskanalisatsiooniteenusega täna kaetud järgmised asumid (alevikud ja külad): Vinni, Pajusti, Viru-Jaagupi, Roela, Laekvere, Tudu (kaetus suhteliselt väike), Ulvi, Vetiku, Muuga, Moora ning väikeste mööndustega Kakumäe (vt joonised, lisa 5). Kakumäe külas on küll nn ühiskanalisatsioon, kuid see baseerub kogumiskaevudel ja kahel suuremal kogumismahutil ja tegelikku reoveekäitlust puhastamise või torustike kaudu puhastini juhtimisena ei toimu.
Ühiskanalisatsioon puudub täielikult Küti, Kadila, Rahkla, Paasvere, Venevere, Kulina, Inju ja Lepiku külades. Küti külla on plaanis arendada ühiskanalisatsioon koos reoveepuhastiga pikaajalises programmis.
Perspektiivis nähakse ette ühendada Kakumäe ja Viru-Jaagupi ühiskanalisatsioonid Vinni-Pajusti alevike ühiskanalisatsiooniga ning laiendada sealjuures Pajusti, Viru- Jaagupi ja Kakumäe kohalikku ühiskanalisatsiooni. Laiendamist vajab (koos ühisveevärgi torustikuga) Vetiku küla ühiskanalisatsioon.
Üle 2000 inimekvivalendise koormusega reoveekogumisalasid Vinni vallas ei ole.
Vinni ja Pajusti alevik Kuna Vinni ja Pajusti kanalisatsioonivõrgud ja -süsteemid on omavahel ühendatud, käsitleme alevikke koos. Kokku on ühiskanalisatsiooniga ühendatud 1300 inimest, Vinni alevikus on ühiskanalisatsiooniteenusega kaetud ~ 93% elanikest (800 inimest 864 elanikust) ning Pajustis ~ 78% (500 inimest 643 elanikust). Liitumisvõimalus on antud kogu Vinni aleviku ja ligikaudu 600 Pajusti aleviku elanikule. Alevikes on kokku kaheksa (8) reoveepumplat, millest kuus paikneb Vinnis ja kaks Pajustis ning millest viis on vanemat tüüpi kas kaevu või maapealse hoonega ja kolm uuemat tüüpi plastkorpuses reovee kompaktpumplad.
Viru-Jaagupi alevik Viru-Jaagupi aleviku ühiskanalisatsiooniga on ühendatud ligikaudu 54% aleviku elanikest ehk 200 inimest 371 elanikust. Liitumisvõimalusega on ~240 aleviku elanikku. Alevikus on täna kokku kolm reoveepumplat ja likvideeritav reoveepuhasti.
Roela alevik Roela aleviku ühiskanalisatsiooniga on liitunud ligikaudu 67% elanikkonnast, ca 317 aleviku 471-st elanikust. Alevikus on kolm reoveepumplat, millest üks on puhastieelne ning reoveepuhasti.
SWECO Projekt AS Tel +372 674 4000 Valukoja tn 8 [email protected] EE 11415 Tallinn www.sweco.ee 136
Töö nr: 18240-0060 Töö: Vinni valla ühisveevärgi- ja kanalisatsiooni arendamise kava Staadium: AK Kuupäev: 29.03.2019
Laekvere alevik Laekvere aleviku ühiskanalisatsiooniga on liitunud ligikaudu 81% elanikkonnast, ca 321 inimest aleviku 396-st elanikust. Liitumisvõimalusega on täna 327 elanikku. Alevikus on üks puhastieelne reoveepumpla ning reoveepuhasti.
Tudu alevik Tudu alevikus on ühiskanalisatsiooniga liitunud ca 43% elanikkonnast, ca 121 inimest 283-st elanikust. Alevikus on kaks reoveepumplat ning reoveepuhasti.
Ulvi küla Ulvi küla ühiskanalisatsiooniga on liitunud ca 76% elanikkonnast, ca 220 inimest 290- st elanikust. Külas on kaks reoveepumplat ja reoveepuhasti.
Muuga küla Muuga küla ühiskanalisatsiooniga on liitunud ca 51% kogu küla elanikkonnast, ca 100 inimest 196 elanikust. Samas ühiskanalisatsiooniga liitumisvõimalusega on 100 inimest, mille alusel nad kõik on ühiskanalisatsiooniga ka liitunud. Külas on kolm reoveepumplat, millest üks on puhasti pumpla.
Vetiku küla Vetiku küla ühiskanalisatsiooniga on liitunud ca 54% kogu küla elanikkonnast, ca 70 inimest 129 elanikust. Samas ühiskanalisatsiooniga liitumisvõimalusega on 100 inimest, mille alusel on ühiskanalisatsiooniga liitunud 70%. Külas on üks puhastieelne reoveepumpla.
Moora küla Moora küla ühiskanalisatsiooniga on liitunud ca 47% kogu küla elanikkonnast, ca 40 inimest 85 elanikust. Samas ühiskanalisatsiooniga liitumisvõimalusega on 50 inimest, mille alusel on ühiskanalisatsiooniga liitunud 80%. Külas on üks reoveepumpla, mis pumpab küla kogutud reovee Laekvere ühiskanalisatsiooni ja reoveepuhastisse.
6.2 ÜHISKANALISATSIOONITEENUSE TARBIJAD
6.2.1 Ühiskanalisatsiooniteenusega varustatus
Nagu eelnevast kirjeldusest näha, on Vinni valla varustatus ühiskanalisatsiooniga oluliselt väiksem võrreldes ühisveevärgiga ja seda eelkõige teenusega varustamata külade tõttu. Ka asulate siseselt on varustatus mõnevõrra väiksem, mis väljendub selles, et kõik ühisveevärgi tarbijad ka ühiskanalisatsiooniga kaetud asulates, ei ole ühiskanalisatsiooni kliendid. Juriidilisetst isikutest tarbijate ehk asutuste arv ja tarbimiskogus on samuti mõnevõrra erinev ning seda ka Vinnis ja Pajustis, kuid perspektiivis näeme ette nende näitajate ühtlustumise.
Järgnevalt käsitleme Vinni valla ühiskanalisatsiooni asulate kaupa.
SWECO Projekt AS Tel +372 674 4000 Valukoja tn 8 [email protected] EE 11415 Tallinn www.sweco.ee 137
Töö nr: 18240-0060 Töö: Vinni valla ühisveevärgi- ja kanalisatsiooni arendamise kava Staadium: AK Kuupäev: 29.03.2019
6.3 VINNI ALEVIKU ÜHISKANALISATSIOON
Vinni alevik kuulub Vinni-Pajusti reoveekogumisalasse. Vinni-Pajusti reoveekogumisala pindala on 116 ha, koormus 1625 ie.
6.3.1 Vinni kanalisatsioonivõrk
Vinni alevikus on ühiskanalisatsiooniteenusega kaetud ~ 93% elanikest (800 inimest 864 elanikust). Elanikud, kellel puudub ühiskanalisatsioonisüsteemi kasutamise võimalus juhivad oma reovee kogumiskaevudesse või –mahutitesse. Vinni aleviku ühiskanalisatsiooni torustiku kogupikkus on ligikaudu 6000 m.
Rekonstrueerimata kanalisatsioonivõrk on ehitatud 1960.-70-ndail aastail. Vanad kanalisatsioonikaevud on amortiseerunud, vajavad puhastamist ja renoveerimist. Isevoolsete kanalisatsioonitorustike kogupikkus on ca 6 km, survetorustikku on 2,1 km ja sademevee torustikku 0,9 km.
Vinni valla ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arendamise kava aastateks 2013-2024, Vetepere OÜ, 2013
Kanalisatsioonitorustik on ebarahuldavas seisus, infiltratsioonivee tegelik arvatav osakaal on suur (kuni möödunud aastani oli aruandlus puudulik, mistõttu selguvad täpsed arvud alles 2019. a aprilliks, I kvartali lõpuks). Kanalisatsioonitorustiku rekonstrueerimise näeme ette lühiajalises programmis. Olemasolevate ja perspektiivsete kanalisatsioonitorustike asukohad on esitatud Lisa 5. Joonised.
6.3.2 Vinni reoveepumplad
Vinni alevikus paikneb täna kuus (6) reoveepumplat, millest viis on vanad ja üks uuem, Lastekodu RP, rajatud 2014.
Vanu töötavaid reoveepumplaid on 5 (Aia tn 16, Metsa tn 13, Tamme tn, Päikese tn ja Sõpruse tn 7).
Reoveepumplate tehnilised andmed: 1. Puhastieelne peapumpla (Metsa tn 13). Hoonega reoveepumplas on 2 Sarlin-tüüpi kuivasetusega sukelpumpa elektrilise võimsusega á 2,2 kW. Kõrval asub vastuvõtukamber. Hoones on loomulik ventilatsioon. Kilbiruum paikneb eraldi. Hoone on varustatud telferiga. 2. Aia tn reoveepumpla.
SWECO Projekt AS Tel +372 674 4000 Valukoja tn 8 [email protected] EE 11415 Tallinn www.sweco.ee 138
Töö nr: 18240-0060 Töö: Vinni valla ühisveevärgi- ja kanalisatsiooni arendamise kava Staadium: AK Kuupäev: 29.03.2019
Hoonega reoveepumplas on 2 Grundfos tüüpi kuivasetusega sukelpumpa. Kõrval asub vastuvõtukamber. Kilbiruum paikneb eraldi. Hoone on varustatud telferiga.Telfer on teisaldatav. 3. Tamme tn (RP- Borgi). Pumplas on üks ühefaasiline (220 V) Itaalia päritolu pump. 4. Sõpruse 7 (RP-1). Pumpla paikneb tänavaaluses kaevus. Pumplas on üks ühefaasiline (220 V) Itaalia päritolu pump. 5. Päikese tn RP Pump Wilo TP50 F82. 6. Lastekodu RP, ainus uut tüüpi plastkorpuses kompaktpumpla, mis varustab ainult lastekodu. Käivitus toimub analoogselt eelnevatega ujukite pealt.
Allikas: Vinni valla ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arendamise kava aastateks 2013- 2024, Vetepere OÜ, 2013 ja Konsultandi kogutud andmed
SWECO Projekt AS Tel +372 674 4000 Valukoja tn 8 [email protected] EE 11415 Tallinn www.sweco.ee 139
Töö nr: 18240-0060 Töö: Vinni valla ühisveevärgi- ja kanalisatsiooni arendamise kava Staadium: AK Kuupäev: 29.03.2019
Joonis 6-1 Aia tn reoveepumpla välis- ja sisevaade (parempoolsel pildil teisaldatav telfer)
SWECO Projekt AS Tel +372 674 4000 Valukoja tn 8 [email protected] EE 11415 Tallinn www.sweco.ee 140
Töö nr: 18240-0060 Töö: Vinni valla ühisveevärgi- ja kanalisatsiooni arendamise kava Staadium: AK Kuupäev: 29.03.2019
Joonis 6-2 Sõpruse RP paikneb hariliku kanalisatsioonikaevu luugi all kaevus
SWECO Projekt AS Tel +372 674 4000 Valukoja tn 8 [email protected] EE 11415 Tallinn www.sweco.ee 141
Töö nr: 18240-0060 Töö: Vinni valla ühisveevärgi- ja kanalisatsiooni arendamise kava Staadium: AK Kuupäev: 29.03.2019
Joonis 6-3 Vinni ainus kaasaegne reoveepumpla – Lastekodu RP
6.3.3 Vinni reoveepuhasti
Vinni-Pajusti ühine reoveepuhasti paikneb Vinni aleviku idaosas, kesksest asustusest üle 500 m kaugusel. Puhastit on rekonstrueeritud 2000. aastal ja puhasti purglat viimati Keskonnaprogrammi raames aastatel 2014-2015, Projekti nr: 8062.
Puhasti on täna üldjoontes selline, milliseks ta rekonstrueeriti aastal 2000 ning endine 4xBIO-100 koosneb täna järgmistest basseinidest: 1. Eel- ehk esisetiti; 2. aerotank 3. järelsetiti; 4. jääkmudatihendi.
Aastal 2015 rekonstrueeriti puhastit purgla renoveerimise ja täiustamise osas.
SWECO Projekt AS Tel +372 674 4000 Valukoja tn 8 [email protected] EE 11415 Tallinn www.sweco.ee 142
Töö nr: 18240-0060 Töö: Vinni valla ühisveevärgi- ja kanalisatsiooni arendamise kava Staadium: AK Kuupäev: 29.03.2019
Endise BIO-100 tööpõhimõte on olemuselt klassikaline kestvusõhutusega aktiivmudapuhasti. Puhasti korpused on ehitatud mustast metallist. Algselt ei ole BIO- tüüpi puhastid nähtud ette fosforiärastuseks, kuid Vinni puhasti puhul on lisatud keemiline fosforiärastus.
Tehnohoones on kaks ruumi – võreruum, kus paikneb automaatvõre ja keemilise fosforiärastuse doseerimissüsteem ning puhurite ruum.
Puhasti eel on kahesektsiooniline vastuvõtukamber, eraldi asula kanalisatsioonisüstemist saabuvale ja purgla-pumpla kaudu saabuvale reoveele. Purgimissõlme eel on täiendav võrekaev.
Reoveepuhastil on neli tehnoloogilist pumplat:
1. Sette pumpla, milleks on klaasplastist kompaktpumpla eelsetiti sette pumpamiseks mudatihendajasse või erandkorras otse mudaväljakule. 2. Tagastusmuda pumpla, milleks on klaasplastist kompaktpumpla järelsetitis settinud aktiivmuda tagasipumpamiseks aerotanki ja liigmuda pumpamiseks mudatihendajasse. 3. Tihendatud sette pumpla, milleks on klaasplastist kompaktpumpla tihendatud sette pumpamiseks mudatihendajast mudaväljakutele. 4. Purgla-pumpla, purgla võre läbinud reovee purgimissõlmest vastuvõtumahutisse pumpamiseks.
Reoveepuhastus toimub järgmistes etappides: 1. Eelpuhastus - reovee vastuvõtmine, suunamine puhastusprotsessi või avariimöödavoolu - automaatvõre 2. Bioloogiline puhastus Biopuhastusetappi on kaasatud: esiseti, aerotank ja järelsetiti.Fosfori keemilise ärastuse koagulanti doseeritakse aerotanki. 3. Mudakäitlus - Jääkmuda eraldamine, tihendamine ja mudaväljakule pumpamine. Reoveepuhasti parameetrid on järgmised (Vinni-Pajusti reoveekogumisala reoveekoormus 1625 ie):
Q (hüdrauline jõudlus) = 240-500 m3/d (tegelik optimaalne kuni 300 m3/d. Koormus: 1200-2640 ie (tegelik optimaalne 1200-2000 ie). Jõudlus projekteeritud (renoveeritud) reostuskoormuse järgi = 60-120 kgBHT7/d.
SWECO Projekt AS Tel +372 674 4000 Valukoja tn 8 [email protected] EE 11415 Tallinn www.sweco.ee 143
Töö nr: 18240-0060 Töö: Vinni valla ühisveevärgi- ja kanalisatsiooni arendamise kava Staadium: AK Kuupäev: 29.03.2019
Keemiline fosforiärastus toimub raud(III)sulfaadi Fe2(SO4)3 lahuse (PIX) doserimise abil.
Jääkmuda töötlus Esmalt töödeldakse jääkmuda mudatihendajas loomuliku tihendamise teel (max 2-3% KA). Muda tihendamiseks on puhasti juurde rajatud klaasplastist tihenduskaev koos pumplaga. Pumplast pumbatake tihenenud muda mudaväljakule. Muda edasiseks käitlemiseks on puhasti juurde rajatud kaks drenaažiga varustatud mudatahendusväljakut pinnaga (á 31,5 x 36 m = 1134 m2). Drenaažvesi juhitakse isevoolsena järelpuhastuse biotiikidesse.
Heitvee järelpuhastamine Heitvee järelpuhastuseks kasutatakse nii järelsetitit kui kahte biotiiki (üldpinnaga 4200 m2). Tiigid on betoonist põhja ja kaldanõlvaga. Tiikide betoonpõhjad on amortiseerunud ja vajavad tihendamist. 2006. a mais toimus ühe tiigi põhja remontimine.
Allikas: Vinni valla ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arendamise kava aastateks 2013- 2024, Vetepere OÜ, 2013 ja Konsultandi kogutud andmed
Reoveepuhasti koormus- ja heitveenäitajad Vinni reoveepuhasti saasteainete juhtimist suublasse reguleerib vee-erikasutusluba nr L.VV/329278, mis kehtib alates 31.07.2017 tähtajatult.
Vastavalt veeloale on Vinni reoveepuhastist suublasse juhitav lubatud vooluhulk: 109 000 m3/a 27 250 m3/kvartalis Loaga limiteeritud reostuskomponendid, mille osas arvestatakse saastetasu, on: pH min (6) ; pH maks (9), BHT7 : 25 mg/l, Heljum : 35 mg/l, KHT: 125 mg/l, üldfosfor : 2,0 mg/l, üldlämmastik: 60 mg/l,
Saasteained, mille keskkonda viimist loaga ei limiteerita, aga saastetasu arvutatakse, on: SO4.
Reoveepuhasti suublaks on Sõmeru jõgi, suubla kood: VEE1075600.
Vinni reoveepuhasti tõhususe kontrolli ja asulasisendi näitajad on järgmised (mõõdetud 2017)
SWECO Projekt AS Tel +372 674 4000 Valukoja tn 8 [email protected] EE 11415 Tallinn www.sweco.ee 144
Töö nr: 18240-0060 Töö: Vinni valla ühisveevärgi- ja kanalisatsiooni arendamise kava Staadium: AK Kuupäev: 29.03.2019
Tabel 6-1 Vinni reoveepuhasti siseneva reovee ja väljuva heitvee analüüsi võrdlevad tulemused 2017 Reoveesisendi Heitvee väljund, Puhastusaste, % Saasteaine nimetus väärtus, mg/l mg/l Heljum 329 6,6 98,0 BHT7 321 6,8 97,9 Püld 11 0,8 92,7 Nüld 86 12,2 85,8 KHT 632 33,75 94,7 Allikas: Veekasutusaruanne 2017
Heitvee väljundnäitajad aastal 2018 on esitatud järgnevas tabelis.
Tabel 6-2 Vinni reoveepuhasti väljundi analüüsi tulemused Suurim lubatud Suurim sisaldus lubatud Saastea vastavalt sisaldus ine (uus) vee vastaval nimetus erikasutu t määrus Ühik sluba nr 2018 I 2018 II 2018 III 2018 IV nr 99 L.VV/329 278 Heljum 35 35 mg/l 7,6 13 10 2 BHT7 25 25 mgO2/l 7,2 5,8 3 3 Püld 2 2 mgP/l 1,2 1,7 1,2 1,4 Nüld 60 60 mgN/l 9,3 17 16 30 KHT 125 125 mgO2/l 35 28 17 20 pH 6-9 6-9 7,7 7,7 7 6,9 SO4 - - mg/l 12 8 12 12 Allikas: Vinni Vallavalitsus
Nagu eelnevatest andmetest näha, siis ühtegi piirväärtust ületavat näitajat mõõdetud parameetrite alusel aastatel 2017-2018 ei olnud. Sulfaatiooni tulemused on tingitud nii sama parameetri joogiveenäitajast kui ka puhastuse käigus lisanduvast koagulandist, milleks on Fe2(SO4)3. Koagulandi erinevast doseerimiskogusest (vajadusest) on tingitud ka kõikuvad pH näitajad.
Vinni reoveepuhasti suublaks on vee erikasutusloa järgi Sõmeru jõgi. Eesti põhjavee kaitstuse kaardi (1:400 000, OÜ Eesti Geoloogiakeskus, 2001) alusel jääb piirkond nõrgalt kaitstud põhjaveega alale.
Vinni reoveepuhasti on ümbritsetud nõuetekohase kujaga, milleks on vastavalt Vabariigi Valitsuse määrusele nr 171, Kanalisatsiooniehitiste veekaitsenõuded, 100 m.
SWECO Projekt AS Tel +372 674 4000 Valukoja tn 8 [email protected] EE 11415 Tallinn www.sweco.ee 145
Töö nr: 18240-0060 Töö: Vinni valla ühisveevärgi- ja kanalisatsiooni arendamise kava Staadium: AK Kuupäev: 29.03.2019
Puhastikompleks on ka piirdeaiaga ümbritsetud (aed ei hõlma täielikult territooriumi ja ka täis kuja mõõtmeid).
Kokkuvõttes saab öelda, et Vinni RVP on küll rahuldavas seisukorras, kuid rajatis on moraalselt vananenud, juba mitmeid kordi rekonstrueeritud ning lisaks kuulub eelpoolkirjeldatrud eraettevõtjale, Askoterm OÜ-le. Reoveepuhastus toimub hetkel teenuse ostmisena AS Emajõe Veevärk poolt Askoterm OÜ-lt. Käesolev reovepuhasti ei võimalda paigaldada ega lisada süsteemi automaat- ega regulaatorseadmeid. Mitmed protsessid on juurde lisatud (nt fosforiärastus) ning nende reguleerimine on võimalik vaid käsitsi.
Joonis 6-4 Vinni reoveepuhasti tehnohoone välisvaade, vasakpoolne uks viib võreruumi, parempoolne puhurite ruumi. Parempoolsel fotol automaatvõre
SWECO Projekt AS Tel +372 674 4000 Valukoja tn 8 [email protected] EE 11415 Tallinn www.sweco.ee 146
Töö nr: 18240-0060 Töö: Vinni valla ühisveevärgi- ja kanalisatsiooni arendamise kava Staadium: AK Kuupäev: 29.03.2019
Joonis 6-5 Puhasti aerotank ja parempoolsel pildil mudamahuti (-tihendi)
6.3.4 Vinni aleviku sademeveekanalisatsioon
Vinni alevikus on sademeveekanalisatsioon ehitatud Vinni aleviku põhjaosas asuvale tööstushoonete kompleksile. Sademevesi juhitakse sademeveepuhastisse, mis 2007. a seisuga ei tööta, sademevesi imbub pinnasesse või aurustub. Peamiselt juhitakse sademevesi platside ja teede kõrval paiknevatele haljasaladele, kus vesi imbub pinnasesse või valgub kuivenduskraavidesse. Vinni alevikus ei ole sademevesi siiani probleeme tekitanud. Käesoelva Töö investeeringuprojektide osas näeme ette sademeveepuhasti renoveerimise koos uue setiti ja õlipüüduri paigaldamisega. Olemasolev sademeveepuhasti on täielikult amortiseerunud.
SWECO Projekt AS Tel +372 674 4000 Valukoja tn 8 [email protected] EE 11415 Tallinn www.sweco.ee 147
Töö nr: 18240-0060 Töö: Vinni valla ühisveevärgi- ja kanalisatsiooni arendamise kava Staadium: AK Kuupäev: 29.03.2019
6.4 PAJUSTI ALEVIKU ÜHISKANALISATSIOON Pajusti alevik kuulub Vinni-Pajusti reoveekogumisalasse. Vinni-Pajusti reoveekogumisala pindala on 116 ha, koormus 1625 ie.
6.4.1 Pajusti kanalisatsioonivõrk
Pajusti alevikus on ühiskanalisatsiooniteenusega kaetud ~ 78% elanikest (500 inimest 643 elanikust). Elanikud, kellel puudub ühiskanalisatsioonisüsteemi kasutamise võimalus, juhivad oma reovee kogumis- või imbkaevudesse. Pajusti aleviku ühiskanalisatsiooni torustiku kogupikkus on ligikaudu 4500 m.
Ühtekuuluvusfondi projekt SFOS nr. 2.1.0101.10-0071 koosseisus rekonstrueeriti ja ehitati kanalisatsioonitorustikke ja –kaevusid ning reoveepumplaid järgnevalt: Isevoolne torustik De160 mm 608 m Survetorustik De 63 mm 39 m Teleskoopsed kaevud 18 tk Tartu mnt 12a reoveepumpla 1 tk Torustikku kokku: 647 m
Vähene on teave seni rekonstrueerimata torustike läbimõõtude, materjalide ning kallete kohta. Olemasolevate andmete kohaselt on vanad torustikud rajatud vähemalt 35 aastat tagasi. Vanad torustikud on amortiseerunud ja need tuleb rekonstrueerida.
Allikas: Pajusti valla ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arendamise kava aastateks 2013- 2024, Vetepere OÜ, 2013 ja Veekasutusaruanne 2017
Kanalisatsioonitorustik on tervikuna ebarahuldavas seisus, infiltratsioonivee tegelik arvatav osakaal on suur (kuni möödunud aastani oli aruandlus puudulik, mistõttu selguvad täpsed arvud alles 2019. a aprilliks, I kvartali lõpuks). Kanalisatsioonitorustiku rekonstrueerimise näeme ette lühiajalises programmis. Olemasolevate ja perspektiivsete kanalisatsioonitorustike asukohad on esitatud Lisa 5. Joonised.
6.4.2 Pajusti reoveepumplad
Pajusti alevikus paikneb täna kaks (2) reoveepumplat, mis mõlemad on uued PE- korpuses kompaktpumplad, üks rajatud käesoleva kümnendi algul, teine 2015. Mõlemad reoveepumplad paiknevad teineteisele suhteliselt lähedal Tartu mnt 12a ja Tartu mnt 20a. Seejuures on Tartu mnt 20a paiknev pumpla Pajusti peapumpla, mis pumpab kogutud reovee Vinni Metsa tn peapumpla piirkonda ning Tartu mnt 12a kohaliku tähtsusega reoveepumpla.
SWECO Projekt AS Tel +372 674 4000 Valukoja tn 8 [email protected] EE 11415 Tallinn www.sweco.ee 148
Töö nr: 18240-0060 Töö: Vinni valla ühisveevärgi- ja kanalisatsiooni arendamise kava Staadium: AK Kuupäev: 29.03.2019
Pajusti peapumpla kaks pumpa töötavad kordamööda, saades signaali nivooanduritelt. Kaugjuhtimisseadmed puuduvad ning andmeid saab näha, kuvada ja pumplat reguleerida täna vaid kohapealsest juhtkilbist.
Tartu mnt 12a pumpla amperaaž on vaid 6,5 A, mistõttu esimneb pumplas häireid, seiskumisi ja ummistusi. Muu tehnika ja varustatus on sarnane peapumplaga.
Allikas: Vinni valla ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arendamise kava aastateks 2013- 2024, Vetepere OÜ, 2013 ja Konsultandi kogutud andmed
Joonis 6-6 Tartu mnt 12a reoveepumpla välisvaade (tagapool näha teenindatav korterelamu, Linnu tn 1))
SWECO Projekt AS Tel +372 674 4000 Valukoja tn 8 [email protected] EE 11415 Tallinn www.sweco.ee 149
Töö nr: 18240-0060 Töö: Vinni valla ühisveevärgi- ja kanalisatsiooni arendamise kava Staadium: AK Kuupäev: 29.03.2019
Joonis 6-7 Pajusti peapumpla (Tartu mnt 20a) välis- ja sisevaade
Pajustist pumbatakse reovesi Vinni ühiskanalisatsiooni, mistõttu puudub reoveepuhasti.
6.5 VIRU-JAAGUPI ALEVIKU ÜHISKANALISATSIOON Viru-Jaagupi alevikule on kehtestatud reoveekogumisala pindalaga 37 ha, koormus 430 ie.
6.5.1 Viru-Jaagupi ühiskanalisatsioonivõrk
Viru-Jaagupi aleviku ühiskanalisatsiooniga on ühendatud ligikaudu 54% aleviku elanikest ehk 200 inimest 371 elanikust. Liitumisvõimalusega on 360 aleviku elanikku. Alevikus on täna kokku kolm reoveepumplat ja likvideeritav reoveepuhasti. Olemasolevate ja perspektiivsete kanalisatsioonitorustike asukohad on esitatud Lisa 5. Joonised.
SWECO Projekt AS Tel +372 674 4000 Valukoja tn 8 [email protected] EE 11415 Tallinn www.sweco.ee 150
Töö nr: 18240-0060 Töö: Vinni valla ühisveevärgi- ja kanalisatsiooni arendamise kava Staadium: AK Kuupäev: 29.03.2019
Viru-Jaagupi isevoolse ühiskanalisatsioonitorustiku kogupikkus on ligikaudu 6000 m. Ühtekuuluvusfondi projekt SFOS nr. 2.1.0101.10-0071 koosseisus rekonstrueeriti ja ehitati kanalisatsioonitorustikke ja –kaevusid ning reoveepumplaid järgnevalt: Isevoolne torustik De 160 mm 133,2 m Isevoolne torustik De 200 mm 41,5 m Survetorustik De 110 mm 13,7 m Teleskoopsed kaevud 12 tk Peapumpla 1 tk Torustikku kokku: 188,4 m
Rekonstrueerimata kanalisatsioonivõrk on ehitatud üle 30 aasta tagasi. Vanad kanalisatsioonitorustikud ja -kaevud on amortiseerunud ja need tuleb rekonstrueerida. Vähene on teave vanade torustike läbimõõtude ja kallete kohta. Osaliselt on kasutatud keraamilisi torusid. Infiltratsioonikoguste ja avariiliste torustikulõikude kohta puudub info, kuid igal juhul tuleb lühiajalises programmis intensiivistada kanalisatsioonivõrgu rekonstrueerimist.
Allikas: Vinni valla ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arendamise kava aastateks 2013- 2024, Vetepere OÜ, 2013 ja Konsultandi kogutud andmed
6.5.2 Viru-Jaagupi reoveepumplad
Viru-Jaagupi alevikus paikneb täna kokku kolm reoveepumplat, millest kõik on kaasaegse ehitusega plastkorpuses kompaktpumplad. Reovee peapumpla on neist „vanim“ ehitatud ÜF Projekti raames 2012, kaks ülejäänut, mis parandavad alevikusisest reovee kogumist ja edasipumpamist (alates Koeravere tee pumplast), on ehitatud KIK keskkonnaprogrammi raames aastatel 2013-2014, Projekti nr 5875 raames. RP-1 ehk Koeravere tee pumpla paikneb Kooli tee 4 ja Kesk tn 3 vahellisel alal. RP-2 paikneb aleviku keskel Kesk tn 6, Pärna tn 2, Pärna tn 4 ja Kesk tn 4 vahelisel krundil
Viru-Jaagupi alevikus puudub pumplate kaugjuhtimis-jälgimissüsteem, kuid pumpade töö on reguleeritud nivooanduritega, mis on edaspidi ühendatavad SCADA süsteemi.
Reoveepumplate asukohad on esitatud Lisa 5 Joonised.
SWECO Projekt AS Tel +372 674 4000 Valukoja tn 8 [email protected] EE 11415 Tallinn www.sweco.ee 151
Töö nr: 18240-0060 Töö: Vinni valla ühisveevärgi- ja kanalisatsiooni arendamise kava Staadium: AK Kuupäev: 29.03.2019
Joonis 6-8 Viru-Jaagupi Koeravere tee RP välisvaade (ehitatud 2014)
Allikas: Vinni valla ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arendamise kava aastateks 2013- 2024, Vetepere OÜ, 2013 ja Konsultandi kogutud andmed
6.5.3 Viru-Jaagupi reoveepuhasti
Viru-Jaagupi reoveepuhasti AS-AnaComb 300 on rekonstrueeritud Ühtekuuluvusfondi projekti SFOS nr. 2.1.0101.10-0071 raames aastatel 2011- 2012 ning antud käiku aasta 2012 lõpul, ametlik üleandmine toimus 2013. a veebruaris. Reoveepuhasti paikneb uues tehnohoones ning koosneb kahest paralleelsest AS- AnaComb 150 süsteemist (tänavast), mis omakorda koosnevad: - eelsetitist mudamahutiga; - anoksilisest tsoonist; - aeroobsest tsoonist ja - järelsetitist.
SWECO Projekt AS Tel +372 674 4000 Valukoja tn 8 [email protected] EE 11415 Tallinn www.sweco.ee 152
Töö nr: 18240-0060 Töö: Vinni valla ühisveevärgi- ja kanalisatsiooni arendamise kava Staadium: AK Kuupäev: 29.03.2019
Tehnohoones paiknevad lisaks puhurid, automaatvõre (kruvivõre), tagavaraks käsivõre ja fosforiärastusseade. Kemikaali fosforiärastuseks doseeritakse anoksilistese tsoonidesse (mis ei pruugi olla parim võimalik asukoht, sest fosforit läheb vaja veel ka aeratsioonibasseinis).
Kompakt aktiivmudapuhasti koosneb kahest ühesugustest paralleelsest polüpropüleen (PP) mahutitest, mis on vaheseintega jagatud erineva funtksiooniga tsoonideks. Mahuti on tehasevalmidusega.
Mahutite, vaheseinte ning tehnoloogiliste seadmete materjaliks on kergekaaluline polüpropüleen. RVP teenindusluugid on valmistatud alumiiniumkarkassile kinnitatud sandwitch-plaatidest.
Reoveepuhasti on tehnoloogiliselt jagatud kolmeks osaks: - anaeroobne-anoksiline osa, - aeroobne osa, - järelsetiti.
Võreseadmes mehaaniliselt puhastatud reovesi juhitakse kahe AS-AnaComb reoveepuhastite esimesse kambrisse, milles valitseb anaeroobne-anoksiline keskkond. Anaeroobsest osast voolab eeltöödeldud reovesi anoksilisse ossa, kus toimub ka lämmastiku ringlus. Anoksilise osa esmaseks ülesandeks on lämmastiku elimineerimine (denitrifikatsiooniprotsessi käigus muudetakse lämmastiku ühendid gaasiliseks lämmastikuks). Lisaks eelnevale toimub anoksilises osas ka orgaanilise reostuse vähendamine. Anoksilisest osast voolab eeltöödeldud reovesi RVP aeroobse osa algusesse. Aeroobses osas toimub madalakoormuseline peenmullaeratsioon biomassikandjaga, kus lagundatakse järele jäänud orgaaniline reostus ning viiakse lõpule ammoonium- lämmastiku nitrifikatsioon. Aeroobset osa segatakse ja samaaegselt aereeritakse suruõhuga. Suruõhu allikaks on tehnohoones puhurid. Suruõhk surutakse mahutisse läbi perforeeritud aeratsioonielementide, mis tagavad peenmullide tekke ning seega hapniku õhust vedelikku suunamise kõrge efektiivsuse. Aktiivmuda ja töödeldud vee segu voolab isevoolselt vertikaalsesse järelsetitisse. Järelsetitis eraldatakse aktiivmuda puhastatud veest. Järelsetiti näol on tegemist koonuselise põhjaga vertikaalsetitiga, mille seinte kalle on 55...60°. Mahuti põhja kogunev sete juhitakse õhktõstukite abil kas perioodiliselt või pidevalt tagasi anoksilisse ossa. Osa liigmudast juhitakse vastavalt vajadusele (kui muda kontsentratsioon protsessis tõuseb üle soovitava) teise õhktõstuki abil settemahutisse (seatava aegprogrammi abil avatakse liigmuda torul olev ventiil). Puhastatud vesi voolab järelsetitist renni kaudu RVP väljavoolu. Puhastatud reovesi juhitakse reoveepuhastist biotiikidesse ja sealt kraavi. Heitvesi imbub kraavist pinnasesse. Puhasti avarii korral ja siis, kui juurdetulev vooluhulk on väga suur, juhitakse liigne reovesi ülevoolu kaudu biotiikidesse.
SWECO Projekt AS Tel +372 674 4000 Valukoja tn 8 [email protected] EE 11415 Tallinn www.sweco.ee 153
Töö nr: 18240-0060 Töö: Vinni valla ühisveevärgi- ja kanalisatsiooni arendamise kava Staadium: AK Kuupäev: 29.03.2019
Biotiike on kokku viis ning need puhastati aastal 2012 settest, kasutada plaaniti kahte biotiiki. Viie biotiigi üldpindala on 4780 m2.
Tänane olukord on selline, et Keskkonnaamet on keelanud Viru-Jaagupi biopuhasti kasutamise, kuna puhastil puudub keskkonnanõuetele vastav suubla või eesvool ning puhastile pole seetõttu väljastatud ka vee erikasutusluba. Reovee purgimine toimub Vinni reoveepuhastisse. Perspektiivis (lähiaastatel) on plaanis välja ehitada ühendus Viru-Jaagupi, Kakumäe ja Vinni-Pajusti süsteemi vahel ning juhtida Viru-Jaagupi reovesi Kakumäe küla kaudu Vinni-Pajusti ühiskanalisatsiooni.
Reoveepuhasti töötas viimati 2017. a II kvartalis ning peale seda toimub ametlikult heitvee väljavedu Vinni reoveepuhastisse.
Järgnevalt lisame Viru-Jaagupi reoveepuhasti viimase tõhususe näitaja vastavalt veekasutusaruandele 2017. Viimased poolteist aastat ei ole reoveepuhasti töötanud.
Allikas: Vinni valla ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arendamise kava aastateks 2013- 2024, Vetepere OÜ, 2013 ja Konsultandi kogutud andmed
Tabel 6-3 Viru-Jaagupi reoveepuhasti siseneva reovee ja väljuva heitvee analüüsi võrdlevad tulemused 2017 (viimased mõõdetud tulemused) Reoveesisendi Heitvee väljund, Puhastusaste, % Saasteaine nimetus väärtus, mg/l mg/l Heljum 310 18,7 94 BHT7 364 13,8 96 Püld 20 1,2 94 Nüld 148 1,4 99 KHT 664 108 84 Allikas: Viru-Jaagupi Veekasutusaruanne 2017
6.5.4 Viru-Jaagupi sademeveesüsteemid
Viru-Jaagupis puuduvad sademeveekanalisatsioonisüsteemid. Sademevett juhitakse ära vajadusel kuivenduskraavi(de)ga, kuid piirkonnas puuduvad (ees)vooluveekogud, mistõttu saab suublana kasutada üksnes pinnast.
SWECO Projekt AS Tel +372 674 4000 Valukoja tn 8 [email protected] EE 11415 Tallinn www.sweco.ee 154
Töö nr: 18240-0060 Töö: Vinni valla ühisveevärgi- ja kanalisatsiooni arendamise kava Staadium: AK Kuupäev: 29.03.2019
Joonis 6-9 Viru-Jaagupi reoveepuhasti välis- ja sisevaade, paremal kruvivõre
6.6 ROELA ALEVIKU ÜHISKANALISATSIOON Roela alevikule on kehtestatud reoveekogumisala pindalaga 24 ha, koormusega 415 ie.
6.6.1 Roela kanalisatsioonivõrk
Roela aleviku ühiskanalisatsiooniga on liitunud ligikaudu 67% elanikkonnast, ca 317 aleviku 471-st elanikust. Alevikus on kolm reoveepumplat, millest üks on puhastieelne ning reoveepuhasti.
Roela aleviku isevoolse kanalisatsioonivõrgu kogupikkus on ca 2610 m, survetorustikku on 580 m.
SWECO Projekt AS Tel +372 674 4000 Valukoja tn 8 [email protected] EE 11415 Tallinn www.sweco.ee 155
Töö nr: 18240-0060 Töö: Vinni valla ühisveevärgi- ja kanalisatsiooni arendamise kava Staadium: AK Kuupäev: 29.03.2019
Ühtekuuluvusfondi projekt SFOS nr. 2.1.0101.10-0071 koosseisus rekonstrueeriti ja ehitati kanalisatsioonitorustikke ja –kaevusid ning reoveepumplaid järgnevalt: Isevoolne torustik De 110 mm 5,5 m Isevoolne torustik De 160 mm 1012,9 m Isevoolne torustik De 200 mm 2,1 m Survetorustik De 110 mm 334,8 m Kanalisatsioonikaevud 55 tk Reoveepumpla 3 tk Torustikku kokku: 1355,3 m.
Vanad torustikud on ehitatud peamiselt malmtorudest ja keraamilistest torudest, läbimõõdud vahemikus 110-300 mm.
Allikas: Vinni valla ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arendamise kava aastateks 2013- 2024, Vetepere OÜ, 2013 ja Konsultandi kogutud andmed
Olemasolevate ja perspektiivsete kanalisatsioonitorustike asukohad on esitatud Lisa 5. Joonised.
6.6.2 Roela reoveepumplad
Roela alevikus on kokku kolm plastkorpuses kompaktreoveepumplat, millest kõik on suhteliselt uued ning rajatud eelkirjeldatud ÜF projekti raames.
Pumplad on: RP-1 ehk RP-Aida; RP Kooli ja RP-puhastieelne ehk peapumpla.
Reoveepumplate asukohad on esitatud Lisa 5. Joonised.
SWECO Projekt AS Tel +372 674 4000 Valukoja tn 8 [email protected] EE 11415 Tallinn www.sweco.ee 156
Töö nr: 18240-0060 Töö: Vinni valla ühisveevärgi- ja kanalisatsiooni arendamise kava Staadium: AK Kuupäev: 29.03.2019
Joonis 6-10 RP Aida ehk RP-1 välisvaade
SWECO Projekt AS Tel +372 674 4000 Valukoja tn 8 [email protected] EE 11415 Tallinn www.sweco.ee 157
Töö nr: 18240-0060 Töö: Vinni valla ühisveevärgi- ja kanalisatsiooni arendamise kava Staadium: AK Kuupäev: 29.03.2019
Joonis 6-11 RP Kooli välisvaade Joonis 6-12 Reovee peapumpla enne puhastit
6.6.3 Roela reoveepuhasti
Roela aleviku reoveepuhasti Roela reoveepuhastina on kasutusel uus kompaktne tehasevalmidusega plastkorpuses reoveepuhasti. Reoveepuhasti rekonstrueeriti, õigemini vana biopuhasti 2xBIO-50 asendati Ühtekuuluvusfondi projekti SFOS nr. 2.1.0101.10-0071 koosseisus uue AS-AnaComb 500 reovee kompaktpuhastiga. Reovesi juhitakse reoveepuhastusjaama uude tehnohoonesse reovee peapumplast survetorustikuga.
Uues Roela aleviku reoveepuhastis AS-AnaComb 500 toimub reovee puhastamine järgmistes etappides:
SWECO Projekt AS Tel +372 674 4000 Valukoja tn 8 [email protected] EE 11415 Tallinn www.sweco.ee 158
Töö nr: 18240-0060 Töö: Vinni valla ühisveevärgi- ja kanalisatsiooni arendamise kava Staadium: AK Kuupäev: 29.03.2019
- mehaaniline puhastus kruvivõres, - eelsetiti-mudamahuti, - bioloogiline puhastus kahes aktiivmudapuhastis AS-AnaComb 250: - anoksiline tsoon, - aeroobne tsoon, - järelsetiti, - fosforiärastus keemilise sadestamise teel. Puhastatud reovesi juhitakse reoveepuhastist kraavi, kust see voolab Liiva ojja. Reoveepuhasti avarii korral ja siis, kui juurdetulev vooluhulk on väga suur, juhitakse reovesi ülevoolu kaudu biotiikidesse.
Rekonstrueeritud Roela reoveepuhasti koosneb järgmistest elementidest: - Tehnohoone, milles on: - Kruvivõre - Käsivõre - Võreprahi konteiner 2 tk - Kompressor 2 tk - Kemikaali deseerimissõlm (kemikaali mahuti ja dosaatorpump) - Elektri- ja automaatika kilbid
Aktiivmudapuhastit AS-AnaComb 500 koosneb: - 2 kompaktpuhastit AS-AnaComb 250 - Anoksilise keskkonnaga mahutist - Aeratsiioonimahutist - Järelsetitist. Mahutite, vaheseinte ning tehnoloogiliste seadmete materjaliks on kergekaaluline polüpropüleen. RVP teenindusluugid on valmistatud alumiiniumkarkassile kinnitatud sandwitch-plaatidest.
Reovee järelpuhastamiseks kasutatakse kahte biotiiki. Biotiigid üldpindalaga 1760 m2 puhastati 2012. aastal settest.
Allikas: Vinni valla ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arendamise kava aastateks 2013- 2024, Vetepere OÜ, 2013 ja Konsultandi kogutud andmed
SWECO Projekt AS Tel +372 674 4000 Valukoja tn 8 [email protected] EE 11415 Tallinn www.sweco.ee 159
Töö nr: 18240-0060 Töö: Vinni valla ühisveevärgi- ja kanalisatsiooni arendamise kava Staadium: AK Kuupäev: 29.03.2019
Joonis 6-13 Roela reoveepuhasti tehnohoone ja kaetud maa-alune puhasti (RVP teenindusluugid on valmistatud alumiiniumkarkassile kinnitatud sandwitch-plaatidest)
Reoveepuhasti koormus- ja heitveenäitajad Roela reoveepuhasti saasteainete juhtimist suublasse reguleerib vee-erikasutusluba nr L.VV/327846, mis kehtib alates 15.06.2016 tähtajatult.
Vastavalt veeloale on Roela reoveepuhastist suublasse juhitav lubatud vooluhulk: 12 600 m3/a 3150 m3/kvartalis Loaga limiteeritud reostuskomponendid, mille osas arvestatakse saastetasu, on: pH min (6) ; pH maks (9), BHT7 : 25 mg/l, Heljum : 35 mg/l, KHT: 125 mg/l, üldfosfor : 2,0 mg/l,
SWECO Projekt AS Tel +372 674 4000 Valukoja tn 8 [email protected] EE 11415 Tallinn www.sweco.ee 160
Töö nr: 18240-0060 Töö: Vinni valla ühisveevärgi- ja kanalisatsiooni arendamise kava Staadium: AK Kuupäev: 29.03.2019
üldlämmastik: 60 mg/l,
Saasteained, mille keskkonda viimist loaga ei limiteerita, aga saastetasu arvutatakse, on: SO4.
Tabel 6-4 Roela aleviku reoveepuhasti väljundi analüüsi tulemused 2018 Suurim lubatud Suurim sisaldus lubatud vastavalt (uus) Saasteaine sisaldus vee Ühik 2018 I 2018 II 2018 2018 nimetus vastavalt erikasutusluba III IV määrus nr nr 99 L.VV/327846 Heljum 35 35 mg/l 4,3 4,4 45 3,6 BHT7 25 25 mgO2/l 5,5 3 28 <3 Püld 2 2 mgP/l 0,95 0,05 1,7 0,09 Nüld 60 60 mgN/l 15 2,7 13 4,0
KHT mgO2/l 35 35 115 <25 125 125 pH 6-9 6-9 7,5 7,6 7,5 7,7 SO4 - - mg/l 28 11 15 16
Nagu tabelandmetest näha, siis ületavad piirväärtusi vaid 2018. a III kvartali heitveeproovides heljum ja BHT7.
Roela reoveepuhasti suublaks on vee erikasutusloa järgi Liiva oja, suubla kood on VEE1073300. Eesti põhjavee kaitstuse kaardi (1:400 000, OÜ Eesti Geoloogiakeskus, 2001) alusel jääb piirkond nõrgalt kaitstud põhjaveega alale.
Reoveepuhasti on ümbritsetud nõuetekohase kujaga, milleks on vastavalt Vabariigi Valitsuse määrusele nr 171, Kanalisatsiooniehitiste veekaitsenõuded, 50 m (maa- alused ja pealt kinnised mahutid).
Puhastikompleks on piiratud piirdeaiaga, kuid mitte terve kuja ulatuses.
Kokkuvõttes saab öelda, et Roela RVP on heas seisukorras ning puhastusnäitajad vastavad enamalt jaolt nõuetele.
6.6.4 Roela sademeveesüsteemid
Roela alevikus sademeveekanalisatsiooni ei ole. Järve tn korrusmajade keldreid kahjustab kõrgveeperioodidel lumesula- ja sademevesi. Piirkonnast on soovitav liigvesi ära juhtida. Üheks võimaluseks on korrusmajade läheduses asuv kraavistik
SWECO Projekt AS Tel +372 674 4000 Valukoja tn 8 [email protected] EE 11415 Tallinn www.sweco.ee 161
Töö nr: 18240-0060 Töö: Vinni valla ühisveevärgi- ja kanalisatsiooni arendamise kava Staadium: AK Kuupäev: 29.03.2019 süvendada/puhastada ja vajadusel laiendada. Sellisel juhul peaks kõrgveeperioodil kraav liigvee ära juhtima.
Allikas: Vinni valla ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arendamise kava aastateks 2013- 2024, Vetepere OÜ, 2013 ja Konsultandi kogutud andmed
6.7 LAEKVERE ALEVIKU ÜHISKANALISATSIOON Laekvere alevikule on kehtestatud reoveekogumisala pindalaga 43 ha, koormusega 626 ie.
6.7.1 Laekvere kanalisatsioonivõrk
Laekvere aleviku ühiskanalisatsiooniga on liitunud ligikaudu 81% elanikkonnast, ca 321 inimest aleviku 396-st elanikust. Liitumisvõimalusega on täna 327 elanikku. Alevikus on üks puhastieelne reoveepumpla ning reoveepuhasti.
Laekvere aleviku isevoolse kanalisatsioonivõrgu kogupikkus on ca 4807 m, kuna alevikus on vaid üks reoveepumpla enne reoveepuhastit, siis on aleviku torustik valdavalt isevoolne.
Ühtekuuluvusfondi projekti Laekvere aleviku veevarustus- ja kanalisatsioonisüsteemide rekonstrueerimine SFOS nr. 2.1.0101.09-0037 koosseisus rekonstrueeriti ja ehitati kanalisatsioonitorustikke ja –kaevusid ning reoveepumplaid järgnevalt: Isevoolne torustik De 160/200 3616 m Torustikku kokku: 3616 m.
Vanad torustikud on ehitatud peamiselt malmtorudest ja keraamilistest torudest, läbimõõdud vahemikus 150-300 mm. Tulenevalt vanemate ühiskanalisatsiooni (ning kinnistusiseste) torustike ja kanalisatsioonikaevude vanusest on need suures osas amortiseerunud, mistõttu toimub tänini perioodiliselt sademete- ja lumesulamisvee infiltratsioon kanalisatsioonisüsteemi. Ligikaudu 25% aleviku kanalisatsioonivõrgust on renoveerimata.
Allikas: Laekvere valla ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arendamise kava aastateks 2012-2024, EL Ühtekuuluvusfondi Projekti number: 2.1.0101.09-0037: Laekvere aleviku veevarustus- ja kanalisatsioonisüsteemide rekonstrueerimine, Lõpparuanne ja teostusjoonised ning Veekasutusaruanne 2017
Olemasolevate ja perspektiivsete kanalisatsioonitorustike asukohad on esitatud Lisa 5. Joonised.
SWECO Projekt AS Tel +372 674 4000 Valukoja tn 8 [email protected] EE 11415 Tallinn www.sweco.ee 162
Töö nr: 18240-0060 Töö: Vinni valla ühisveevärgi- ja kanalisatsiooni arendamise kava Staadium: AK Kuupäev: 29.03.2019
6.7.2 Laekvere reoveepumplad
Laekvere alevikus on vaid üks plastkorpuses kompaktreoveepumpla vahetult enne reoveepuhastit, kuuludes viimase koosseisu. Pumpla on rajatud aastal 2012 koos reoveepuhastiga. Pumpla tootlikkus on 27 m3/h. Reoveepumpla on varustatud kahe vaheldumisi töötava pumbaga. Pumpade tööd juhitakse nivooanduri abil.
Joonis 6-14 Laekvere reoveepumpla reoveepuhasti territooriumil
6.7.3 Laekvere reoveepuhasti
Laekvere aleviku reoveepuhasti Laekvere reoveepuhastina on kasutusel uus läbivooluga aktiivmudapuhasti. Reoveepuhasti rekonstrueeriti EL Ühtekuuluvusfondi Projekti number: 2.1.0101.09- 0037 Laekvere aleviku veevarustus- ja kanalisatsioonisüsteemide rekonstrueerimine koosseisus. Reoveepuhasti koosneb purglast ja käsivõrega kaevust, reoveepumplast, tehnohoonest, milles paikneb kruvivõre, kemikaali doseerimismahuti, elektri ja automaatika kilp ning puhurid. Tehnohoonest juhitakse reovesi isevoolselt edasi olemasolevasse reoveepuhastisse, mis on laminaarsetitiga aktiivmuda puhasti. Lisaks
SWECO Projekt AS Tel +372 674 4000 Valukoja tn 8 [email protected] EE 11415 Tallinn www.sweco.ee 163
Töö nr: 18240-0060 Töö: Vinni valla ühisveevärgi- ja kanalisatsiooni arendamise kava Staadium: AK Kuupäev: 29.03.2019 kuulub puhasti koosseisu mudatihendamismahuti, mis on samuti olemasolev raudbetoonmahuti. Rekonstrueeritud reoveepuhasti on kestusõhutusega aktiivmudapuhasti, mille projekteeritud jõudlus reostuskoormuse järgi on 28-36 3 kgBHT7/d (kuni 600 ie) ning hüdraulilise koormuse põhjal 70 m /d.
Reovesi juhitakse reoveepuhastusjaama uude tehnohoonesse - võreseadmele reovee peapumplast survetorustikuga.
Reoveepuhastus protsess koosneb reovee mehaanilisest eelpuhastusest keemilise fosfori ärastamisega, biopuhastusest aerotankis ja järelsetitamisest. Laekvere reoveepuhastis toimub reovee puhastamine järgmistes etappides: - mehaaniline puhastus võreseadmes - bioloogiline puhastus laminaarsetitiga aktiivmudaseadmes - jääkmuda käitlus mudatihendis - avariipuhastus biotiigis. Reoveepumplast algav survetoru lõpeb tehnohoones paikneva võreseadme rahustuskasti kohal. Reoveepuhasti juurde rajatud purgla koosneb käsivõrega purgimiskaevust De1200 ja mahutist V=12m3. Mahutis asub teisaldatav reoveepump (ABS AS 0530), mis pumpab purgimismahutist reovee Laekvere puhasti reoveepumplasse. Purgimismahutis oleva reovee settimise vältimiseks ja osalise aeroobse stabiliseerimise eesmärgil on purgmismahuti põhja paigaldatud neli jämemull aeraatorit.
Tehnohoones olev võreseade koosneb kahest kambrist. Esimeses paikneb kruvivõre (n. M.A.IND MI2/T, avad Ø 3 mm, jõudlus 85 m3/h) ja teises käsivõre piide vahega 10 mm. Kruvivõrest läbi voolanud vesi juhitakse isevoolselt reoveepuhastisse. Kui juurdetulev vooluhulk on suurem kruvivõre läbilaskevõimest, voolab reovesi üle võremahuti sees oleva vaheseina, läbib käsivõre ja juhitakse reoveepuhastisse. Võreseadme avarii korral juhitakse reovesi võret läbimata väljavoolutorustikku. Reoveepuhasti on laminaarsetitiga aktiivmuda seade, mis puhasti rekonstrueerimise käigus jäi samaks. Puhasti ehitustööde käigus rajati uus õhutoru reoveepuhastini ja uus reovee juurdevoolutoru tehnohoonest kuni reoveepuhastini.
Mudamahutis, kuhu kogutakse muda järelsetitist, muda osaliselt stabiliseerub ja tiheneb. Mudatihendi asub puhasti kõrval. See on maa-alune, r/b mahuti, mis on kaetud soojustatud luugiga. Mudatihendi põhi on kaldega liigmuda välja pumpamise suunas. Tihenenud muda veetakse paakautoga suurema puhasti juurde tahendamisele. Muda kihistuse vältimiseks ja osalise aeroobse stabiliseerimise eesmärgil on mudamahuti põhja ette nähtud jämemull difuusorid.
Biotiigid on ette nähtud avariiolukorra leevendamiseks. Sinna voolab reovesi ülevoolu- (avarii) toru kaudu siis, kui reoveepumplas pumbad seisavad, aga reovee juurdetulek jätkub. See saab juhtuda voolukatkestuse või pumpade rikke korral.
SWECO Projekt AS Tel +372 674 4000 Valukoja tn 8 [email protected] EE 11415 Tallinn www.sweco.ee 164
Töö nr: 18240-0060 Töö: Vinni valla ühisveevärgi- ja kanalisatsiooni arendamise kava Staadium: AK Kuupäev: 29.03.2019
Laekvere biotiikide pindala on 1850 m2 ja 2750 m2. Vee keskmine sügavus on ca 1 m. Biotiigi väljavoolutoru on juhitud olemasolevaas kraavi. Kaev väljavoolutorul enne eelvoolukraavi on Laekvere reoveepuhasti proovivõtukoht. Biotiigid korrastati puhasti rekonstrueerimistööde käigus.
Keemiliseks fosforiärastuseks antakse reovette koagulanti Fe2(SO4)3, mis reageerides annab fosforiga mittelahustuva ühendi. Sade eemaldatakse mudasüsteemiga. Reagenti hoitakse tehnohoones asuvas konteineris ning doseeritakse dosaatorpumba abil. Reoveepuhasti ümber paikneb piirdeaed ning puhasti juurde viib ka kruusakattega juurdepääsutee. Laekvere aleviku reoveepuhasti on heas seisukorras ning tagab üldjuhul reovee nõuetekohase puhastuse. Reoveepuhasti töös põhjustavad aegajalt häireid vaid sademetevesi, mis suurte saju- ja sulaperioodidel Laekvere puhastisse sisenevat reovee kogust suurendavad.
Allikas: Laekvere valla ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arendamise kava aastateks 2012-2024, EL Ühtekuuluvusfondi Projekti number: 2.1.0101.09-0037: Laekvere aleviku asulate vee- ja kanalisatsioonisüsteemide projekteerimis- ja ehitustööd, Lõpparuanne ja teostusjoonised ning Veekasutusaruanne 2017 ja Konsultandi kogutud andmed
Joonis 6-15 Laekvere reoveepuhasti tehnohoone
SWECO Projekt AS Tel +372 674 4000 Valukoja tn 8 [email protected] EE 11415 Tallinn www.sweco.ee 165
Töö nr: 18240-0060 Töö: Vinni valla ühisveevärgi- ja kanalisatsiooni arendamise kava Staadium: AK Kuupäev: 29.03.2019
Joonis 6-16 Laekvere reoveepuhasti bioloogilise puhasti osa, aerotank
Joonis 6-17 Laekvere reoveepuhasti purgla (paremal käsivõrega purgimiskaev, vasakul purgimismahuti, 12 m3 maapealne osa)
Reoveepuhasti koormus- ja heitveenäitajad Laekvere reoveepuhasti saasteainete juhtimist suublasse reguleerib vee- erikasutusluba nr L.VV/324537, mille kehtivusaeg on 01.03.2014 – 31.12.2022.
SWECO Projekt AS Tel +372 674 4000 Valukoja tn 8 [email protected] EE 11415 Tallinn www.sweco.ee 166
Töö nr: 18240-0060 Töö: Vinni valla ühisveevärgi- ja kanalisatsiooni arendamise kava Staadium: AK Kuupäev: 29.03.2019
Vastavalt veeloale ei ole Laekvere reoveepuhastist suublasse juhitav vooluhulk normeeritud.
Loaga limiteeritud reostuskomponendid, mille osas arvestatakse saastetasu, on: pH min (6) ; pH maks (9), BHT7 : 25 mg/l, Heljum : 35 mg/l, KHT: 125 mg/l, üldfosfor : 2,0 mg/l, üldlämmastik: 60 mg/l,
Saasteained, mille keskkonda viimist loaga ei limiteerita, aga saastetasu arvutatakse, on: SO4.
Vastavalt veekasutusaruandele 2017. a puhastisse sisenevast reoveest ja väljuvast heitveest üheaegselt puhasti tõhususe hindamiseks proove ei võetud. Proove võeti pärast biotiike kohast, kus heitvesi juhitaks suublasse.
Heitvee väljundnäitajad aastal 2018 on esitatud järgnevas tabelis.
Tabel 6-5 Laekvere aleviku reoveepuhasti väljundi analüüsi tulemused 2018 Suurim lubatud Suurim sisaldus lubatud vastavalt (uus) Saasteaine sisaldus vee Ühik 2018 I 2018 II 2018 2018 nimetus vastavalt erikasutusluba III IV määrus nr nr 99 L.VV/324537 Heljum 35 35 mg/l 11 7 2 6,1 BHT7 25 25 mgO2/l 5,1 4,6 3,5 3,9 Püld 2 2 mgP/l 0,57 0,61 0,55 1,3 Nüld 60 60 mgN/l 34 43 2,4 16
KHT mgO2/l 125 125 pH 6-9 6-9 7,1 7,4 6,6 7,7 SO4 - - mg/l
Nagu tabelandmetest näha, siis piirväärtusi ületavaid näitajaid 2018. a ei ole. Kahjuks puuduvad Konsultandil 2018. a KHT ja SO4 näitajad, kuid teadaolevalt KHT näitaja piirväärtust ei ületa ning sulfaat ei ole normeeritud.
SWECO Projekt AS Tel +372 674 4000 Valukoja tn 8 [email protected] EE 11415 Tallinn www.sweco.ee 167
Töö nr: 18240-0060 Töö: Vinni valla ühisveevärgi- ja kanalisatsiooni arendamise kava Staadium: AK Kuupäev: 29.03.2019
Laekvere reoveepuhasti suublaks on vee erikasutusloa järgi Moora oja, suubla kood on VEE1057100. Veekasutusaruandes on märgitud suublaks Kukessaare oja, suubla koodiga samuti VEE1057100. Eesti põhjavee kaitstuse kaardi (1:400 000, OÜ Eesti Geoloogiakeskus, 2001) alusel jääb piirkond keskmiselt ja suhteliselt kaitstud põhjaveega ala piirile.
Reoveepuhasti on ümbritsetud nõuetekohase kujaga, milleks on vastavalt Vabariigi Valitsuse määrusele nr 171, Kanalisatsiooniehitiste veekaitsenõuded, 100 m (avatud mahutid ning hoone välised puhastusseadmed).
Puhastikompleks on piiratud piirdeaiaga, kuid mitte terve kuja ulatuses.
Kokkuvõttes saab öelda, et Laekvere RVP on heas seisukorras ning puhastusnäitajad vastavad nõuetele.
6.7.4 Laekvere sademeveesüsteemid
Asulas on sademeveekanalisatsioon OÜ Laekvere PM töökodade territooriumil ja vähesel määral asula keskosas. Osa korruselamute drenaaživeest juhitakse asula kanalisatsiooni. Sademevete ärajuhtimiseks on kasutusel eelkõige kraavid. Sademevee- ja drenaažitorustike kaudu juhitakse liigvesi kraavidesse ning nende kaudu aleviku lõunaosas olevasse Moora ojja.
Allikas: Laekvere valla ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arendamise kava aastateks 2012-2024. Alkranel OÜ, 2012
6.8 TUDU ALEVIKU ÜHISKANALISATSIOON Tudu alevikule on kehtestatud reoveekogumisala pindalaga 26 ha, koormusega 298 ie.
6.8.1 Tudu kanalisatsioonivõrk
Tudu alevikus on ühiskanalisatsiooniga liitunud ca 43% elanikkonnast, ca 121 inimest 283-st elanikust. Alevikus on kaks reoveepumplat ning reoveepuhasti.
Tudu aleviku isevoolse kanalisatsioonivõrgu kogupikkus on ca 1750 m, survetorustikku on 325 m. Tudu aleviku ühiskanalisatsiooniga hõlmatud piirkond on väike. Kanalisatsioonitorustikku ehitati osaliselt juurde 2005. a samaaegselt reoveepuhastiga. Uued torustikud on PVC materjalist diameetriga De200 ja de250. Vanade Tuleviku, Kalmistu ja Kooli tn torustike diameetrite, materjalide ja seisundi kohta puudub info. Vanad torustikud võivad ola 40-50 aastat vanad, ehitatud koos Tuleviku tn kortermajadega.
SWECO Projekt AS Tel +372 674 4000 Valukoja tn 8 [email protected] EE 11415 Tallinn www.sweco.ee 168
Töö nr: 18240-0060 Töö: Vinni valla ühisveevärgi- ja kanalisatsiooni arendamise kava Staadium: AK Kuupäev: 29.03.2019
Allikas: Vinni valla ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arendamise kava aastateks 2013- 2024, Vetepere OÜ, 2013 ja Konsultandi kogutud andmed
Olemasolevate ja perspektiivsete kanalisatsioonitorustike asukohad on esitatud Lisa 5. Joonised.
6.8.2 Tudu reoveepumplad
Tudu alevikus on kaks plastkorpuses kompaktreoveepumplat, peapumpla RP-2 enne puhastit, Vabriku tänaval ning RP-1 Kooli tn-Kooli põik ja Kalmistu tn ristil.
Peapumplasse juhitakse ka Tudu Sauna basseini vesi. Probleem on selles, et kui pumplas tekib avarii või rike, on oht reovee tagasivalgumisele basseini. Soovitav on kindlasti paigaldada enne ühiskanalisatsiooni tagasilöögi (-voolu)klapp või sulgeseade, mis välistaks reovee tagasivoolu sauna basseini. Kooli RP asub asfaldi all.
Reoveepumplate asukohad on esitatud Lisa 5. Joonised.
SWECO Projekt AS Tel +372 674 4000 Valukoja tn 8 [email protected] EE 11415 Tallinn www.sweco.ee 169
Töö nr: 18240-0060 Töö: Vinni valla ühisveevärgi- ja kanalisatsiooni arendamise kava Staadium: AK Kuupäev: 29.03.2019
Joonis 6-18 Reovee peapumpla Vabriku tn
SWECO Projekt AS Tel +372 674 4000 Valukoja tn 8 [email protected] EE 11415 Tallinn www.sweco.ee 170
Töö nr: 18240-0060 Töö: Vinni valla ühisveevärgi- ja kanalisatsiooni arendamise kava Staadium: AK Kuupäev: 29.03.2019
Joonis 6-19 Kooli RP-1 asub sisuliselt tänava all, paremal Kooli RP elektrikilp
6.8.3 Tudu reoveepuhasti
Tudu reoveepuhastina on kasutusel uus kompaktne tehasevalmidusega plastkorpuses reoveepuhasti ECOL-30, mis kujutab endast biorootorpuhastit. Reoveepuhasti ehitati Tudu alevikku aastal 2005. Reovesi juhitakse reoveepuhastusjaama reovee peapumplast survetorustikuga.
Tudu aleviku reoveepuhasti koosneb järgmistest elementidest: - Eelmahuti (ühtlustusmahuti), 8,6 m3, purgla - eelsetiti, - ühtlustusmahuti, - biorootor, - järelsetiti.
SWECO Projekt AS Tel +372 674 4000 Valukoja tn 8 [email protected] EE 11415 Tallinn www.sweco.ee 171
Töö nr: 18240-0060 Töö: Vinni valla ühisveevärgi- ja kanalisatsiooni arendamise kava Staadium: AK Kuupäev: 29.03.2019
Reoveepuhasti projekt- ja tehnilised näitajad on järgmised:
ööpäeva keskmine vooluhulk – 22 m3/d (EKOL-30-nel 30 ± 6 m3/d); - koormus inimekvivalentides (ie) – 200 ie; - BHT7 koormus – 8,86 kg BHT7/d (13,8 kg BHT7/d); - eelsetiti (septiku maht) – 30 m3; - biorootorite arv - 2 tk; - biorootori täidise pindala – 800 m2.
Vooluhulgamõõtjad puuduvad, mõõtmine on arvestuslik.
Heitvesi juhitakse isevoolse torustiku (19 m, De 200 PVC) kaudu metsakuivenduse kraavistikku, mis suubub Ida- ja Lääne-Virumaa piiril Koolma küla juures Purtse jõkke. Ametlik Tudu suubla vee erikasutusloa järgi on Lillemäe kraav (kood VEE1068401).
Fosfori ärastamiseks kasutatakse raud(III)sulfaati – reagendi nimetusega PIX, mida doseeritakse reoveepuhasti bioloogilise osa ette. Reagenti hoitakse 60 l mahuga plastmahutis. Reagendi annustamine toimub dosaatorpumba abil. Dosaator fosforiärastuseks on sisuliselt omalooming, töömeeste poolt ise kombineeritud, sest kompaktuhastile polnud seda algselt ette nähtud.
Allikas: Vinni valla ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arendamise kava aastateks 2013- 2024, Vetepere OÜ, 2013 ja Konsultandi kogutud andmed
Joonis 6-20 Tudu reoveepuhasti paikneb muldkehasse maetud mahutitest
SWECO Projekt AS Tel +372 674 4000 Valukoja tn 8 [email protected] EE 11415 Tallinn www.sweco.ee 172
Töö nr: 18240-0060 Töö: Vinni valla ühisveevärgi- ja kanalisatsiooni arendamise kava Staadium: AK Kuupäev: 29.03.2019
Joonis 6-21 Tudu reoveepuhasti purgla võreruum (pärast võre läbimist liigub reovesi eel- ehk ühtlustusmahutisse (mahuti 8,6 m3)
Joonis 6-22 Isetehtud dosaator fosforiärastusreagendi, raud(III)sulfaadi doseerimiseks
SWECO Projekt AS Tel +372 674 4000 Valukoja tn 8 [email protected] EE 11415 Tallinn www.sweco.ee 173
Töö nr: 18240-0060 Töö: Vinni valla ühisveevärgi- ja kanalisatsiooni arendamise kava Staadium: AK Kuupäev: 29.03.2019
Reoveepuhasti koormus- ja heitveenäitajad Tudu reoveepuhasti saasteainete juhtimist suublasse reguleerib vee-erikasutusluba nr L.VV/324901, mis kehtib alates 26.05.2014 tähtajatult.
Vastavalt veeloale ei ole Tudu reoveepuhastist suublasse juhitav vooluhulk normeeritud. Loaga limiteeritud reostuskomponendid, mille osas arvestatakse saastetasu, on: pH min (6) ; pH maks (9), BHT7 : 25 mg/l, Heljum : 35 mg/l, KHT: 125 mg/l, üldfosfor : 2,0 mg/l, üldlämmastik: 60 mg/l,
Tabel 6-6 Tudu aleviku reoveepuhasti väljundi analüüsi tulemused 2018 Suurim lubatud Suurim sisaldus lubatud vastavalt (uus) Saasteaine sisaldus vee Ühik 2018 I 2018 II 2018 2018 nimetus vastavalt erikasutusluba III IV määrus nr nr 99 L.VV/324901 Heljum 35 35 mg/l 23 26 26 3,3 BHT7 25 25 mgO2/l 3 10 10 <3 Püld 2 2 mgP/l 0,13 2,5 2,5 0,1 Nüld 60 60 mgN/l 5,2 20 20 28
KHT mgO2/l 85 <25 125 125 pH 6-9 6-9 7,5 7,7 7,7 7,6 SO4 - - mg/l 30 16
Nagu tabelandmetest näha, siis ületavad piirväärtusi vaid 2018. a III kvartali heitveeproovides üldfosfor.
Tudu reoveepuhasti suublaks on vee erikasutusloa järgi Lillemäe kraav, suubla kood on VEE1068401. Eesti põhjavee kaitstuse kaardi (1:400 000, OÜ Eesti Geoloogiakeskus, 2001) alusel jääb piirkond nõrgalt kaitstud põhjaveega alale.
Reoveepuhasti on ümbritsetud nõuetekohase kujaga, milleks on vastavalt Vabariigi Valitsuse määrusele nr 171, Kanalisatsiooniehitiste veekaitsenõuded, 50 m (maa- alused ja pealt kinnised mahutid).
SWECO Projekt AS Tel +372 674 4000 Valukoja tn 8 [email protected] EE 11415 Tallinn www.sweco.ee 174
Töö nr: 18240-0060 Töö: Vinni valla ühisveevärgi- ja kanalisatsiooni arendamise kava Staadium: AK Kuupäev: 29.03.2019
Puhastikompleks on piiratud piirdeaiaga, kuid mitte terve kuja ulatuses.
Kokkuvõttes saab öelda, et Tudu RVP on rahuldavas seisukorras, puhastusnäitajad vastavad küll enamalt jaolt nõuetele, kuid taoline puhasti on oma kasutusea lõpul, moraalselt ja füüsiliselt vananenud, puuduvad võimalused automatiseerimiseks, andmete edastamiseks ja kaugjuhtimiseks. Tegemist ei ole oma olemuselt kaasaegse ühiskanalisatsiooni sobiva reoveepuhastiga, mistõttu näem ette puhasti väljavahetamise lühiajalises programmis.
6.8.4 Tudu sademeveesüsteemid
Tudu alevikus sademeveekanalisatsiooni ei ole. Vajadusel saab liigvett kas immutada või juhtida metsakuivenduskraavistikesse. Teadaolevalt alevikus sademe- ja liigveega probleeme pole esinenud.
6.9 ULVI KÜLA ÜHISKANALISATSIOON Ulvi külale on kehtestatud reoveekogumisala pindalaga 23 ha, koormusega 290 ie.
6.9.1 Ulvi kanalisatsioonivõrk
Ulvi küla ühiskanalisatsiooniga on liitunud ca 76% elanikkonnast, ca 220 inimest 290- st elanikust. Külas on kaks reoveepumplat ja reoveepuhasti.
Ulvi aleviku isevoolse ja survekanalisatsioonivõrgu kogupikkus on ca 3600 m.
Ulvi ühiskanalisatsioonivõrke on rekonstrueeritud kahe eelneva KIK keskkonnaprogrammi raames: 1) Ulvi küla survetrassi renoveerimistööd. Toetuse saaja: Rägavere Vallavalitsus. Projekti nr: 4937, otsuse kuupäev 18.12.2012, elluviimise aeg 2013. Projekti maksumus: 96 325 €, toetussumma: 81 876 €. Projekti eesmärk oli Ulvi küla survetrassi ehitus reoveepumplast biopuhastisse, eelmine survetrass oli täielikult amortiseerunud, sellest tulenevalt sattus heitvesi pinnasesse, põhjavette, tiikidesse. 2) Ulvi elamute kanalisatsiooni renoveerimise III etapp. Toetuse saaja: Rägavere Vallavalitsus. Projekti nr: 4772, otsuse kuupäev 18.12.2012, elluviimise aeg 2013. Projekti maksumus: 98 822 €, toetussumma: 83 168 €. Projekti eesmärk oli Ulvi elamute kanalisatsiooni ehitus, eelnev kanalisatsioonitrass koos kaevudega oli täielikult amortiseerunud, sellest tulenevalt sattus heitvesi pinnasesse, põhjavette, tiikidesse,
SWECO Projekt AS Tel +372 674 4000 Valukoja tn 8 [email protected] EE 11415 Tallinn www.sweco.ee 175
Töö nr: 18240-0060 Töö: Vinni valla ühisveevärgi- ja kanalisatsiooni arendamise kava Staadium: AK Kuupäev: 29.03.2019
Vanad torustikud on ehitatud peamiselt malmtorudest ja keraamilistest torudest, läbimõõdud vahemikus 100-300 mm.
Allikas: Veekasutusaruanne 2017, KIK kodulehe andmed ja Konsultandi kogutud andmed
Olemasolevate ja perspektiivsete kanalisatsioonitorustike asukohad on esitatud Lisa 5. Joonised.
6.9.2 Ulvi reoveepumplad
Ulvi alevikus on kolm reoveepumplat, seejuures peapumpla pumpab kogutud reovee reoveepuhastile.
Pumplad on: - Antsu tee pumpla, paikneb vanas kaevus, vana on ka elektrikilp. - Elamute ehk Aadlipesa pumpla on rekonstrueeritud 2011, vahetatud on kogu elektri-automaatikaosa ning kaks pumpa, pumpla šaht ja elektrikilbi korpus on vana. - Peapumpla pumpab külast kogutud reovee puhastile. Peapumplasse jõuab küla reovesi nii isevoolselt kui survelisena Aadlipesa reoveepumplast.
Reoveepumplate asukohad on esitatud Lisa 5. Joonised.
Joonis 6-23 Antsu tee reoveepumpla maapealne osa, vana elektrikilp
SWECO Projekt AS Tel +372 674 4000 Valukoja tn 8 [email protected] EE 11415 Tallinn www.sweco.ee 176
Töö nr: 18240-0060 Töö: Vinni valla ühisveevärgi- ja kanalisatsiooni arendamise kava Staadium: AK Kuupäev: 29.03.2019
Joonis 6-24 Elamute ehk Aadlipesa RP välisvaade
Joonis 6-25 Elamute (Aadlipesa) RP elektri-automaatikaseadmed on väljavahetatud, kilbi korpus on vana
SWECO Projekt AS Tel +372 674 4000 Valukoja tn 8 [email protected] EE 11415 Tallinn www.sweco.ee 177
Töö nr: 18240-0060 Töö: Vinni valla ühisveevärgi- ja kanalisatsiooni arendamise kava Staadium: AK Kuupäev: 29.03.2019
Joonis 6-26 Ulvi reovee peapumpla (kaev ja automaatikakilbi korpus on vanad, kõik seadmed, pumbad ja elektrikilp aga uued)
6.9.3 Ulvi reoveepuhasti
Ulvi reoveepuhastina on kasutusel vana läbivoolu aktiivmuda biopuhasti BIO-100, mis on esialgselt rajatud 1983. aastal ning mida on aastate jooksul renoveeritud ja ümberehitatud, viimati KIK keskkonnaprogrammi raames 2011. a (varem ka 2000- 2001). 2011. aastal paigaldati Ulvi reoveepuhastile fosfori ärastamiseseade, tehti reovee sissevoolu septiku ümberehitus ja paigaldati hapnikuandur.
Ulvi reoveepuhastis toimub reovee puhastamine järgmistes etappides: - Eelpuhastus, -setitamine septikus, - Bioloogiline aktiivmuda biopuhastus aerotankis, - järelsetiti, - fosforiärastus keemilise sadestamise teel. - Järelpuhastus biotiikides
Puhastatud reovesi juhitakse reoveepuhastist Kunda jõkke, mis voolab vaid mõnekümne meetri kaugusel reoveepuhastist. Reoveepuhasti avarii korral ja siis, kui juurdetulev vooluhulk on väga suur, on mõeldav ka reovee osaline või täielik juhtimine otse biotiikidesse.
Reovee järelpuhastamiseks kasutatakse kahte biotiiki üldpindalaga 1650 m2.
Allikas: Ulvi Teeninduskeskuse esindaja, veekasutusaruanne 2017 ning Konsultandi tähelerpanekud ja kogutud andmed.
SWECO Projekt AS Tel +372 674 4000 Valukoja tn 8 [email protected] EE 11415 Tallinn www.sweco.ee 178
Töö nr: 18240-0060 Töö: Vinni valla ühisveevärgi- ja kanalisatsiooni arendamise kava Staadium: AK Kuupäev: 29.03.2019
Joonis 6-27 Ulvi reoveepuhasti tehnohoone, kus paiknevad puhurid
Joonis 6-28 Läbivoolu aktiivmuda biopuhasti BIO-100 bilooogilise puhasti põhiosa, aerotank
SWECO Projekt AS Tel +372 674 4000 Valukoja tn 8 [email protected] EE 11415 Tallinn www.sweco.ee 179
Töö nr: 18240-0060 Töö: Vinni valla ühisveevärgi- ja kanalisatsiooni arendamise kava Staadium: AK Kuupäev: 29.03.2019
Reoveepuhasti koormus- ja heitveenäitajad Ulvi reoveepuhasti saasteainete juhtimist suublasse reguleerib vee-erikasutusluba nr L.VV/330187 mis kehtib alates 01.04.2018 tähtajatult.
Vastavalt veeloale on Ulvi reoveepuhastist suublasse juhitav lubatud vooluhulk: 22816 m3/a 5704 m3/kvartalis Loaga limiteeritud reostuskomponendid, mille osas arvestatakse saastetasu, on: pH min (6) ; pH maks (9), BHT7 : 40 mg/l, Heljum : 35 mg/l, KHT: 150 mg/l, üldfosfor : 2,0 mg/l, üldlämmastik: 60 mg/l,
Saasteained, mille keskkonda viimist loaga ei limiteerita, aga saastetasu arvutatakse, on: Nüld, Püld ja SO4.
Ulvi reoveepuhasti tõhususe kontrolli ja reoveesisendi näitajad on järgmised (mõõdetud 2017)
Tabel 6-7 Ulvi reoveepuhasti siseneva reovee ja väljuva heitvee analüüsi võrdlevad tulemused 2017 Reoveesisendi Heitvee väljund, Puhastusaste, % Saasteaine nimetus väärtus, mg/l mg/l Heljum 106 6,75 93,6 BHT7 75 5,125 93,1 Püld 5,9 0,44 92,5 Nüld 56 18 67,9 KHT 340 61 82 Allikas: Veekasutusaruanne 2017
Tabel 6-8 Ulvi aleviku reoveepuhasti väljundi analüüsi tulemused 2018 Suurim lubatud Suurim sisaldus lubatud vastavalt (uus) Saasteaine sisaldus vee Ühik 2018 I 2018 II 2018 2018 nimetus vastavalt erikasutusluba III IV määrus nr nr 99 L.VV/330187 Heljum 35 35 mg/l 5,3 3,9 6,8 13 BHT7 25 25 mgO2/l 6,1 6,5 5,6 7 Püld 2 2 mgP/l 0,43 1,3 3,4 2,2
SWECO Projekt AS Tel +372 674 4000 Valukoja tn 8 [email protected] EE 11415 Tallinn www.sweco.ee 180
Töö nr: 18240-0060 Töö: Vinni valla ühisveevärgi- ja kanalisatsiooni arendamise kava Staadium: AK Kuupäev: 29.03.2019
Nüld 60 60 mgN/l 9,6 6,9 14 20
KHT mgO2/l 45 65 65 55 125 125 pH 6-9 6-9 7,5 7,9 7,7 7,6 SO4 - - mg/l 12 36 60 66
Nagu tabelandmetest näha, siis ületavad piirväärtusi 2018. a heitveeproovides ei esine. III kvartalis on mõnevõrra kõrgenenud üldfosfori ja sulfaatide sisaldus.
Ulvi reoveepuhasti suublaks on vee erikasutusloa järgi Kunda jõgi, suubla kood on VEE VEE1072900. Eesti põhjavee kaitstuse kaardi (1:400 000, OÜ Eesti Geoloogiakeskus, 2001) alusel jääb piirkond nõrgalt kaitstud põhjaveega alale.
Reoveepuhasti on ümbritsetud nõuetekohase kujaga, milleks on vastavalt Vabariigi Valitsuse määrusele nr 171, Kanalisatsiooniehitiste veekaitsenõuded, 50 m (maa- alused ja pealt kinnised mahutid).
Puhastikompleks on piiratud piirdeaiaga, kuid mitte terve kuja ulatuses.
Kokkuvõttes saab öelda, et Ulvi RVP on rahuldavas, isegi heas seisukorras, kuid on moraalselt ja füüsiliselt vananenud ja vajab terviklikku rekonstrueerimist (sisuliselt väljavahetamist). Esialgne BIO-100 reoveepuhasti on rajatud 1983. aastal ja selle kasutusiga hakkab end ilmselt ammendama.
6.9.4 Ulvi sademeveesüsteemid
Ulvi alevikus sademeveekanalisatsiooni ei ole ning Konsultandil puudub info selle vajaduse kohta.
6.10 MUUGA KÜLA ÜHISKANALISATSIOON Muuga külale on kehtestatud reoveekogumisala pindalaga 28 ha, koormusega 441 ie.
6.10.1 Muuga kanalisatsioonivõrk
Muuga küla ühiskanalisatsiooniga on liitunud ca 51% kogu küla elanikkonnast, ca 100 inimest 196 elanikust. Samas ühiskanalisatsiooniga liitumisvõimalusega on 100 inimest, mille alusel nad kõik on ühiskanalisatsiooniga ka liitunud. Külas on kolm reoveepumplat, millest üks on puhasti pumpla.
Muuga küla kanalisatsioonivõrgu kogupikkus on ca 2971 m.
SWECO Projekt AS Tel +372 674 4000 Valukoja tn 8 [email protected] EE 11415 Tallinn www.sweco.ee 181
Töö nr: 18240-0060 Töö: Vinni valla ühisveevärgi- ja kanalisatsiooni arendamise kava Staadium: AK Kuupäev: 29.03.2019
Muuga küla kanalisatsioonitorustikke on rekonstrueeritud kahel korral, 2011. a KIK keskkonnaprogrammi raames ning EL Ühtekuuluvusfondi projekti raames.
Ühtekuuluvusfondi projekti Muuga küla ja Moora küla ühisveevärgi- ja kanalisatsioonisüsteemi rekonstrueerimine ja laiendamine ning Rahkla, Venevere ja Paasvere küla ühisveevärgi rekonstrueerimine SFOS nr. 2.1.0101.13-0119 koosseisus rekonstrueeriti ja ehitati kanalisatsioonitorustikke ja reoveepumplaid järgnevalt:
Isevoolse torustiku rekonstrueerimine 1227 m Isevoolse torustiku rajamine 170 m Survetorustiku rajamine 274 m Torustikku kokku: 1671 m.
ÜF Projekti järgsed Projekteerimistööd toimusid 2013.-2014. a, ehitustööd 2014.-2015. aastal.
Tänase seisuga on praktiliselt kogu küla ühiskanalisatsioonivõrk rekonstrueeritud ning selle seisund on hea. Uued isevoolsed torustikud on ehitatud PVC de160 ja de200 torudest, survetorustikud PE de110 ja de90 torudest.
Allikas: Laekvere valla ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arendamise kava aastateks 2012-2024, EL Ühtekuuluvusfondi Projekti number: 2.1.0101.13-0119: Laekvere valla asulate vee- ja kanalisatsioonisüsteemide projekteerimis- ja ehitustööd, Lõpparuanne ja teostusjoonised, Veekasutusaruanne 2017 ning Laekvere Teeninduskeskusest saadud info.
Olemasolevate ja perspektiivsete kanalisatsioonitorustike asukohad on esitatud Lisa 5. Joonised.
6.10.2 Muuga reoveepumplad
Muuga külas on kolm reoveepumplat, neist peapumpla asub reoveepuhasti juures, Kooli RP asub küla keskel ning uus reoveepumpla, Alekvere pumpla (mis valmis ÜF projekti raames koos ümbruskonna torudega), asub küla põhja (kirde) osas. Kõik reoveepumplad on uued plastkorpuses kompaktpumplad. Reoveepumplad on varustatud kahe vaheldumisi töötava pumbaga. Pumpade tööd juhitakse nivooandurite abil.
SWECO Projekt AS Tel +372 674 4000 Valukoja tn 8 [email protected] EE 11415 Tallinn www.sweco.ee 182
Töö nr: 18240-0060 Töö: Vinni valla ühisveevärgi- ja kanalisatsiooni arendamise kava Staadium: AK Kuupäev: 29.03.2019
Joonis 6-29 Muuga kooli reoveepumpla ja Muuga uus ehk Alekvere reoveepumpla
Kooli ja peapumpla on rajatud aastal 2011, Alekvere pumpla aastal 2014.
Muuga küla reoveepuhasti Muuga reoveepuhastina on kasutusel uus läbivooluga aktiivmudapuhasti. Reoveepuhasti rekonstrueeriti KIK Projekti koosseisus aastatel 2010-2011 ja anti käiku aastal 2011. Puhastusprotsess koosneb mehaanilisest ja bioloogilis-keemilisest puhastusstaadiumist. Reoveepuhasti projekteeritud jõudlus reovee reostuskoormuse põhjal on 12,4 kg 3 BHT7/d (207 ie) ning hüdraulilise koormuse põhjal 35 m /d.
Reoveepuhastus toimub järgmistes etappides: 1. Reoveepumpla 2. Eelkäitlus – Vooluhulga mõõtmine – Võre – Puhvermahuti 3. Bioloogiline puhastus
SWECO Projekt AS Tel +372 674 4000 Valukoja tn 8 [email protected] EE 11415 Tallinn www.sweco.ee 183
Töö nr: 18240-0060 Töö: Vinni valla ühisveevärgi- ja kanalisatsiooni arendamise kava Staadium: AK Kuupäev: 29.03.2019
– Aeratsioonimahuti – Järelsetiti – Setete kogumine liigmudatihendisse 4. Järelpuhastus ja ühtlustamine – Biotiigid (2 tk järjestikku) 5. Mudakäitlus – Tihendatud muda vedamine töötlemiseks Rakvere reoveepuhastisse.
Reovesi suunatakse isevoolselt asulast reoveepuhasti territooriumil olevasse reoveepumplasse. Reoveepumplast pumbatakse reovesi tehnohoones paiknevale automaatvõrele. Pumpla avariiülevool juhitakse otse suublasse. Reoveepumpla survetorustik suubub tehnohoones asuvale kruvivõrele, mille võrepilud on 3 mm. Võrepraht kogutakse tigutransportööri abil ratastel standardsesse prügikonteinerisse ja transporditakse edasiseks käitlemiseks. Võre läbinud reovesi voolab tavaolukorras isevoolselt edasi 25 m3 mahuga puhvermahutisse. Avariisituatsioonis, kui reovee tase võrekaevus tõuseb teatud tasemeni, voolab reovesi avariimöödavoolu abil puhvermahutisse ilma võreseadet läbimata.
Fosfori keemiliseks sadestamiseks kasutatakse raud(III)sulfaati (PIX), mis doseeritakse dosaatorpumba abil võreseadmele sisenevasse reovette. Kemikaalivaru hoidmiseks ja doseerimiseks kasutatakse 100-250 liitrist plastmahutit.
Puhvermahuti eesmärgiks on puhastusprotsessi bioloogilise osa hüdraulilise ja reostuskoormuse ühtlustamine ööpäeva lõikes, mis tagab kokkuvõttes parema puhastusefekti ja paremad võimalused puhastusprotsessi optimeerimiseks muutuvates tingimustes. Puhvermahutisse paigaldatud sukelsegur segab mahutis olevat reovett, et vältida selles sisalduva hõljumi settimist. Puhvermahutis paiknev reoveepump pumpab mahutis oleva reovee edasi nitrifikatsioonimahutisse.
Reoveepuhastuse aeroobses osas toimub reovees sisalduva orgaanilise reostuse biodegradatsioon ja lämmastikühendite oksüdeerimine nitraatideks. Reovee õhustamiseks on paigaldatud aeratsioonimahutisse sukelejektor tüüpi aeratsiooniseade. Nitrifikatsioonimahutist voolab aktiivmudasuspensioon järelsetitisse. Järelsetitis toimub vee aeglase voolukiiruse tingimustes aktiivmudaosakeste väljasettimine. Puhastatud vesi väljub reoveepuhastist järelsetitisse ehitatud roostevabast terasest pinnakoorijaga varustatud hammasülevoolu renni kaudu vahekaevu ja sealt edasi biotiiki. Järelsetiti põhja on paigaldatud pump, mis pumpab settinud aktiivmuda suspensiooni tagastusmudana nitrifikatsioonimahutisse. Sama pumba abil toimub vastava siibri avamisel liigmuda pumpamine liigmudatihendisse.
Mudatihendajas tihendatakse muda loomulikul gravitatiivsel meetodil ning selle kuivainesisaldus on maksimaalselt 4-5%. Tihendatud muda veetakse paakautoga edasiseks käitluseks Rakvere linna reoveepuhasti settekäitlusjaama.
SWECO Projekt AS Tel +372 674 4000 Valukoja tn 8 [email protected] EE 11415 Tallinn www.sweco.ee 184
Töö nr: 18240-0060 Töö: Vinni valla ühisveevärgi- ja kanalisatsiooni arendamise kava Staadium: AK Kuupäev: 29.03.2019
Järelsetitist väljuv vesi suunatakse proovivõtukaevu kaudu isevoolselt läbi kahe biotiigi, mille kogupindala on 2550 m2. Biotiigist suunatakse heitvesi ülevoolukaevu abil suublasse (olemasolev kraav, mille eesvooluks on Avijõgi - suubla kood VEE1056900). Reoveepuhastit ja biotiike ümbritseb piirdeaed koos lukustatavate väravatega (jalg- ja sõiduvärav). Muuga küla reoveepuhastina on heas seisukorras ning tagab reovee nõuetekohase puhastuse. Reoveepuhasti töös põhjustavad aeg-ajalt häireid sademeteveed, mis suurte saju- ja sulaperioodidel Muuga puhastisse sisenevat reovee kogust suurendavad.
Allikas: Laekvere valla ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arendamise kava aastateks 2012-2024, Veekasutusaruanne 2017 ja Konsultandi kogutud andmed
Joonis 6-30 Muuga reoveepuhasti tehnohoone (aeratsioonimhauti paikneb osaliselt tehnohoone all, järelsetiti vasakul)
SWECO Projekt AS Tel +372 674 4000 Valukoja tn 8 [email protected] EE 11415 Tallinn www.sweco.ee 185
Töö nr: 18240-0060 Töö: Vinni valla ühisveevärgi- ja kanalisatsiooni arendamise kava Staadium: AK Kuupäev: 29.03.2019
Joonis 6-31 Reovee peapumpla
Joonis 6-32 Muuga reoveepuhasti automaat(kruvi)võre, fosforiärastuskoagulanti doseeritakse reovette enne võresse suunamist
Reoveepuhasti koormus- ja heitveenäitajad Muuga reoveepuhasti saasteainete juhtimist suublasse reguleerib vee-erikasutusluba nr L.VV/324537, mille kehtivusaeg on 01.03.2014 – 31.12.2022.
Vastavalt veeloale ei ole Muuga reoveepuhastist suublasse juhitav vooluhulk normeeritud.
SWECO Projekt AS Tel +372 674 4000 Valukoja tn 8 [email protected] EE 11415 Tallinn www.sweco.ee 186
Töö nr: 18240-0060 Töö: Vinni valla ühisveevärgi- ja kanalisatsiooni arendamise kava Staadium: AK Kuupäev: 29.03.2019
Loaga limiteeritud reostuskomponendid, mille osas arvestatakse saastetasu, on: pH min (6) ; pH maks (9), BHT7 : 25 mg/l, Heljum : 35 mg/l, KHT: 125 mg/l, üldfosfor : 2,0 mg/l, üldlämmastik: 60 mg/l,
Saasteaineid, mille keskkonda viimist loaga ei limiteerita, aga saastetasu arvutatakse, ei ole.
Vastavalt veekasutusaruandele 2017. a puhastisse sisenevast reoveest ja väljuvast heitveest üheaegselt puhasti tõhususe hindamiseks proove ei võetud.
Heitvee väljundnäitajad aastal 2018 on esitatud järgnevas tabelis (KHT aastast 2017).
Tabel 6-9 Muuga küla reoveepuhasti väljundi analüüsi tulemused 2018 Suurim lubatud Suurim sisaldus lubatud vastavalt (uus) Saasteaine sisaldus vee Ühik 2018 I 2018 II 2018 2018 nimetus vastavalt erikasutusluba III IV määrus nr nr 99 L.VV/324537 Heljum 35 35 mg/l 11 15 2 29 BHT7 25 25 mgO2/l 6,6 7,3 3 13 Püld 2 2 mgP/l 0,49 0,4 0,58 0,44 Nüld 60 60 mgN/l 29 1,5 14 43
KHT* mgO2/l 25* 67* 76* 90* 125 125 pH 6-9 6-9 7,2 9 7,6 7,4 SO4 - - mg/l *Märkus: KHT väärtused on võetud 2017. a veekasutusaruandest, 2018. a saastetasudeklaratsioonides KHT näitajad puuduvad.
Nagu tabelandmetest näha, siis piirväärtusi ületavaid näitajaid 2018. a ei ole. Kahjuks puuduvad Konsultandil 2018. a KHT näitajad, kuid teadaolevalt KHT näitaja piirväärtust ei ületa ning sulfaat ei ole normeeritud ning ka saastetasu selle eest ei võeta.
Muuga reoveepuhasti suublaks on vee erikasutusloa järgi Avijõgi, suubla kood on VEE1056900. Eesti põhjavee kaitstuse kaardi (1:400 000, OÜ Eesti Geoloogiakeskus, 2001) alusel jääb piirkond nõrgalt kaitstud põhjaveega alale.
SWECO Projekt AS Tel +372 674 4000 Valukoja tn 8 [email protected] EE 11415 Tallinn www.sweco.ee 187
Töö nr: 18240-0060 Töö: Vinni valla ühisveevärgi- ja kanalisatsiooni arendamise kava Staadium: AK Kuupäev: 29.03.2019
Reoveepuhasti on ümbritsetud nõuetekohase kujaga, milleks on vastavalt Vabariigi Valitsuse määrusele nr 171, Kanalisatsiooniehitiste veekaitsenõuded, 50 m (Maa- alused või pealt kinnised mahutid ning kinnises hoones paiknevad reovee puhastusseadmed).
Puhastikompleks on piiratud piirdeaiaga, kuid mitte terve kuja ulatuses.
Kokkuvõttes saab öelda, et Muuga RVP on heas seisukorras ning puhastusnäitajad vastavad nõuetele.
6.10.3 Muuga sademeveesüsteemid
Sademeveekanalisatsioon Muuga külas puudub. Sademevee ärajuhtimiseks on mõeldav kasutada kraave
6.11 VETIKU KÜLA ÜHISKANALISATSIOON Vetiku külale on kehtestatud reoveekogumisala pindalaga 8,8 ha, koormusega 94 ie.
6.11.1 Vetiku kanalisatsioonivõrk
Vetiku küla ühiskanalisatsiooniga on liitunud ca 54% kogu küla elanikkonnast, ca 70 inimest 129 elanikust. Samas ühiskanalisatsiooniga liitumisvõimalusega on 100 inimest, mille alusel on ühiskanalisatsiooniga liitunud 70%. Külas on üks puhastieelne reoveepumpla.
Vetiku küla isevoolse kanalisatsioonivõrgu kogupikkus on ca 1000 m, survetorustikku on ~5 m.
Ühtekuuluvusfondi projekt SFOS nr. 2.1.0101.10-0071 koosseisus rekonstrueeriti ja ehitati kanalisatsioonitorustikke ja –kaevusid ning reoveepumplaid järgnevalt: Isevoolne torustik De 110 mm 2,2 m Isevoolne torustik De 160 mm 490,3 m Survetorustik De 110 mm 6,2 m Kanalisatsioonikaevud 33 tk Reoveepumpla 1 tk Torustikku kokku: 498,7 m
Allikas: Vinni valla ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arendamise kava aastateks 2013- 2024, Vetepere OÜ, 2013 ja Konsultandi kogutud andmed
Olemasolevate ja perspektiivsete kanalisatsioonitorustike asukohad on esitatud Lisa 5. Joonised.
SWECO Projekt AS Tel +372 674 4000 Valukoja tn 8 [email protected] EE 11415 Tallinn www.sweco.ee 188
Töö nr: 18240-0060 Töö: Vinni valla ühisveevärgi- ja kanalisatsiooni arendamise kava Staadium: AK Kuupäev: 29.03.2019
6.11.2 Vetiku reoveepumpla
Vetiku külas ehitati Ühtekuuluvusfondi projekti SFOS nr. 2.1.0101.10-0071 koosseisus 2012. a reoveepuhastusjaama territooriumile üks uus reovee kompaktpumpla. Reovee kompaktpumplas on 2 sukelpumpa.
Joonis 6-33 Vetiku reoveepumpla asub mõni meeter reoveepuhastist
6.11.3 Vetiku reoveepuhasti
Vetiku reovee kompaktpuhasti AS-AnaComb 100 rajati 2012. aasta lõpus Ühtekuuluvusfondi projekti SFOS nr. 2.1.0101.10-0071 koosseisus. Reovesi juhitakse reoveepuhastusjaama reovee peapumplast survetorustikuga.
Vetiku reoveepuhastis AS-AnaComb 100 toimub reovee puhastamine järgmistes etappides:
SWECO Projekt AS Tel +372 674 4000 Valukoja tn 8 [email protected] EE 11415 Tallinn www.sweco.ee 189
Töö nr: 18240-0060 Töö: Vinni valla ühisveevärgi- ja kanalisatsiooni arendamise kava Staadium: AK Kuupäev: 29.03.2019
- mehaaniline puhastus käsivõres, - bioloogiline puhastus aktiivmudapuhastis AS-AnaComb 100: - eelsetiti (anaeroobne keskkond), - anoksiline tsoon, - aeroobne tsoon, - järelsetiti, - lämmastikuärastus nitrifikatsiooni- ja eeldenitrifikatsiooniprotsessi käigus, - fosforiärastus keemilise sadestamise teel.
Puhastatud reovesi juhitakse reoveepuhastist kraavi, kust heitvesi voolab Sõmeru jõkke. Reoveepuhasti avarii korral ja siis, kui puhastisse juhitav vooluhulk ületab puhasti jõudlust, juhitakse reovesi ülevoolu kaudu kraavi. Suurte vihmade korral ja sulamise ajal on võimalik lasta osa heitveest pumplast ülevoolu kaudu puhastist mööda otse kraavi.
Vetiku küla reoveepuhasti koosneb järgmistest elementidest: - reoveepumpla, - käsivõre, - aktiivmudapuhasti AS-AnaComb 100, milles on eelpoolloetletud seadmed ja sõlmed.
Reoveepuhasti on paigutatud tehnohoonesse, kus paikenavd lisaks: - vooluhulga mõõtja, - vooluhulga automaatne reguleersiiber, - käsivõre, - võreprahi konteiner 2 tk, - kompressor 2 tk, - kemikaali doseerimissõlm (kemikaali mahuti ja dosaatorpump), - elektri- ja automaatika kilbid, - hoone valgustus- ja kütteseadmed,
Puhasti on varustatud fosforiärastusseadmega, fosofori eemaldamine toimub keemilise sadestamise teel, kasutades koagulanti ferrosulfaat Fe2(SO4)3
Hetkeseisuga ei tohi reoveepuhastit ametlikult kasutada, sest Keskkonnaamet hindab väljalasku keskkonnaohtlikuks ning Vetiku reovepuhasti kohta puudub ka vee erikasutusluba.
Allikas: Vinni valla ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arendamise kava aastateks 2013- 2024, Vetepere OÜ, 2013, Vee erikasutusluba nr L.VV/329278 ja Konsultandi kogutud andmed
SWECO Projekt AS Tel +372 674 4000 Valukoja tn 8 [email protected] EE 11415 Tallinn www.sweco.ee 190
Töö nr: 18240-0060 Töö: Vinni valla ühisveevärgi- ja kanalisatsiooni arendamise kava Staadium: AK Kuupäev: 29.03.2019
Joonis 6-34 Vetiku reoveepuhasti tehnohoone ja käsivõre
Reoveepuhasti koormus- ja heitveenäitajad Vetiku küla reoveepuhasti kohta hetkel kahjuks kehtivat vee erikasutusluba, mis sätestaks suublasse juhitavad maksimaalsed vooluhulgad ning heitveenäitajad, ei ole.
Seetõttu puuduvad ka 2018. a näitajad heitvee väljundtulemuste osas.
Järgnevalt toome välja 2017. a veekasutusaruandest saadud reoveepuhasti tõhususe näitajad.
SWECO Projekt AS Tel +372 674 4000 Valukoja tn 8 [email protected] EE 11415 Tallinn www.sweco.ee 191
Töö nr: 18240-0060 Töö: Vinni valla ühisveevärgi- ja kanalisatsiooni arendamise kava Staadium: AK Kuupäev: 29.03.2019
Tabel 6-10 Vetiku reoveepuhasti siseneva reovee ja väljuva heitvee analüüsi võrdlevad tulemused 2017 Reoveesisendi Heitvee väljund, Puhastusaste, % Saasteaine nimetus väärtus, mg/l mg/l Heljum 248 28 88,7 BHT7 361 5,6 98 Püld 17 1,5 91,1 Nüld 141 28 80,1 KHT 681 35 94,9 Allikas: Veekasutusaruanne 2017
Nagu tabelandmetest näha, siis potentsiaalseid (erikasutusluba puudub) piirväärtusi ületavad näitajaid heitveeproovides ei ole.
Vetiku reoveepuhasti suublaks on Sõmeru jõgi, suubla kood: VEE1075600. Eesti põhjavee kaitstuse kaardi (1:400 000, OÜ Eesti Geoloogiakeskus, 2001) alusel jääb piirkond nõrgalt kaitstud põhjaveega alale (alal esineb kaitsmata põhjaveega alade läätsi).
Reoveepuhasti on ümbritsetud nõuetekohase kujaga, milleks on vastavalt Vabariigi Valitsuse määrusele nr 171, Kanalisatsiooniehitiste veekaitsenõuded, 25 m (maa- alused ja pealt kinnised mahutid, reostuskoormus alla 300 ie).
Puhastikompleks on piiratud piirdeaiaga, kuid mitte terve kuja ulatuses.
Kokkuvõttes saab öelda, et Vetiku RVP on heas seisukorras, puhastusnäitajad vastavad nõuetele. Probleemiks on väljalask, eeskätt üle eramaade viiv kraav. Näeme investeeringute käigus äravoolutorustiku rajamise kuni Sõmeru jõeni.
6.11.4 Vetiku sademeveesüsteemid
Vetiku külas sademeveekanalisatsiooni ei ole. Liigvesi juhitakse platside ja teede kõrval paiknevatele haljasaladele, kus vesi imbub pinnasesse või juhitakse ära kuivenduskraavidega. Teadaolevalt külas sademe- ja liigveega probleeme pole esinenud.
6.12 MOORA KÜLA ÜHISKANALISATSIOON Moora külale on kehtestatud reoveekogumisala pindalaga 6 ha, koormusega 90 ie.
6.12.1 Moora kanalisatsioonivõrk
Moora küla ühiskanalisatsiooniga on liitunud ca 47% kogu küla elanikkonnast, ca 40 inimest 85 elanikust. Samas ühiskanalisatsiooniga liitumisvõimalusega on 50 inimest,
SWECO Projekt AS Tel +372 674 4000 Valukoja tn 8 [email protected] EE 11415 Tallinn www.sweco.ee 192
Töö nr: 18240-0060 Töö: Vinni valla ühisveevärgi- ja kanalisatsiooni arendamise kava Staadium: AK Kuupäev: 29.03.2019 mille alusel on ühiskanalisatsiooniga liitunud 80%. Külas on üks reoveepumpla, mis pumpab küla kogutud reovee Laekvere ühiskanalisatsiooni ja reoveepuhastisse. Külas on ühiskanalisatsioon vaid keskuses, ülejäänud võib lugeda hajaasustuseks.
Moora küla kanalisatsioonivõrgu kogupikkus on ametlikult loetud küll 3340 m, kuid sinna on arvatud ka likvideeritud reoveepuhasti juurde viiv torustik, mis enam kasutusel ei ole.
Alates 2015. aastast pumbatakse kogu Moora küla reovesi Laekvere ühiskanalisatsiooni kaudu Laekvere reoveepuhastile.
Moora küla kanalisatsioonitorustikke on rekonstrueeritud EL Ühtekuuluvusfondi projekti raames aastatel 2014-2015
Ühtekuuluvusfondi projekti Muuga küla ja Moora küla ühisveevärgi- ja kanalisatsioonisüsteemi rekonstrueerimine ja laiendamine ning Rahkla, Venevere ja Paasvere küla ühisveevärgi rekonstrueerimine SFOS nr. 2.1.0101.13-0119 koosseisus rekonstrueeriti ja ehitati kanalisatsioonitorustikke ja reoveepumplaid järgnevalt:
Isevoolse torustiku rekonstrueerimine 1062 m Isevoolse torustiku rajamine 677 m Survetorustiku rajamine 274 m Torustikku kokku: 2013 m.
ÜF Projekti järgsed Projekteerimistööd toimusid 2013.-2014. a, ehitustööd 2014.-2015. aastal.
Tänase seisuga on praktiliselt kogu küla kasutuses olev ühiskanalisatsioonivõrk rekonstrueeritud ning selle seisund on hea. Uued isevoolsed torustikud on ehitatud PVC de160 torudest, survetorustikud PE de63/90/110 torudest.
Allikas: EL Ühtekuuluvusfondi Projekti number: 2.1.0101.13-0119: Muuga küla ja Moora küla ühisveevärgi- ja kanalisatsioonisüsteemi rekonstrueerimine ja laiendamine ning Rahkla, Venevere ja Paasvere küla ühisveevärgi rekonstrueerimine, Lõpparuanne ja teostusjoonised, Veekasutusaruanne 2017.
Olemasolevate ja perspektiivsete kanalisatsioonitorustike asukohad on esitatud Lisa 5. Joonised.
SWECO Projekt AS Tel +372 674 4000 Valukoja tn 8 [email protected] EE 11415 Tallinn www.sweco.ee 193
Töö nr: 18240-0060 Töö: Vinni valla ühisveevärgi- ja kanalisatsiooni arendamise kava Staadium: AK Kuupäev: 29.03.2019
6.12.2 Moora reoveepumplad
Moora küla ainus reoveepumpla rajati eelkirjeldatud ÜF Projekti raames - tegemist on trasniitpumplaga, mille kaudu pumbatakse kogu Moora küla ühiskanalisatsioonist kogutud reovesi Laekvere reoveepuhastile. põhja (kirde) osas. Reoveepumpla on plastkorpuses kompaktpumpla, mis on varustatud kahe vaheldumisi töötava pumbaga. Pumpade tööd juhitakse nivooandurite abil.
Joonis 6-35 Moora transiitreoveepumpla
Reoveepumpla rajati aastal 2014.
6.13 PIIRA KÜLA ÜHISKANALISATSIOON Piira küla on ühiskanalisatsiooniga suuremalt jaolt kaetud välja arvatud põhja- ja kirdepoolne osa (Rannapungerja mnt, Rägavere tee) ning üksikud asumid ja piirkonnad ka Tartu mnt ja Rakvere ringtee piirkonnas. Sealsetest asukohtadest lähtume kavas näitesk Metsaveere.Ojakalda ja Mõisat tn projektidest. Arendamise kavas lähtumegi põhiliselt olemasolevatest detailplaneeringutest, projektidest ning klientide kindlatest soovidest teenusega liituda. Olemasolevate ja perspektiivsete kanalisatsioonisüsteemide asukohad on esitatud Lisa 5. Joonised.
6.13.1 Piira kanalisatsioonivõrk
Tänane Piira küla kanalisatsioonitorustik jaguneb pikkuse ja läbimõõdu järgi järgmiselt (kõik plasttorud torud):
SWECO Projekt AS Tel +372 674 4000 Valukoja tn 8 [email protected] EE 11415 Tallinn www.sweco.ee 194
Töö nr: 18240-0060 Töö: Vinni valla ühisveevärgi- ja kanalisatsiooni arendamise kava Staadium: AK Kuupäev: 29.03.2019
Toru läbimõõt Pikkus (m) De110 846 De160 819 De200 926
Kinnisvara arendamispiirkonnas toimub vastavalt detailplaneeringutele kanalisatsioonisüsteemide laiendamine. Reovesi juhitakse Rakvere linna ühiskanalisatsiooni ja sealt Rakvere linna reoveepuhastisse. Kanalisatsioonisüsteemis on 4 reoveepumplat. Survetorustikud: DN 75- 413,5m; DN 63– 24,5m.
Allikas: Vinni valla ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arendamise kava aastateks 2013-2024, Vetepere OÜ, 2013
Piira reoveepumplad Piira külas asub 4 reoveepumplat: Õhtu tn (Piira-1 RP), Kauri tn pikendusel Metsniku kinnistu (RP-2), Koolibri tn 3 ja Kiivitaja tn 11 reoveepumplad.
Puumbad on järgmised: Piira 1: 2x Sarlin SV024BH1BP; Max 26l/s; tegelik 36m3/h Piira 2: 2x Grundfos SV014B1D501P; Max 18l/s; tegelik 16m3/h Koolibri: 2x Grundfos SEV80.80..?..; Max ?; Tegelik 23m3/h Kiivitaja: 2x Grundfos SEV80.80..?..; max ?; Tegelik 15m3/h
Reoveepumplad on varustatud AS Rakvere Vesi kaugjälgimissüsteemiga.
Allikas: AS Rakvere Vesi
Reoveepumplate tänased ja perspektiivsed asukohad on esitatud Lisa 5. Joonised.
6.14 KOKKUVÕTE VINNI VALLA ÜHISKANALISATSIOONI SEISUNDIST JA PROBLEEMIDEST Kokkuvõte Vinni valla asulate ühiskanalisatsioonisüsteemidest, nende seisundist ja probleemidest on toodud järgnevalt.
1. Vinni aleviku ühiskanalisatisoonivõrk vajab jätkuvat rekonstrueerimist, sealhulgas viis vanemat reoveepumplat. Vinni reoveepuhasti 4xBIO-100 kasutusiga hakkab lõppema ning puhasti vajab asendamist uue puhastiga. 2. Pajusti aleviku ühiskanalisatsioonivõrk vajab laiendamist ning rekonstrueerimist. 3. Viru-Jaagupi reoveepuhastil puudub nõuetekohane suubla (eesvool), mistõttu on Keskkonnaamet keelanud reoveepuhasti kasutamise (erikasutusluba pole Viru- Jaagupi reoveepuhastile väljastatud). Viru-Jaagupi ühiskanalisatsioon tuleb ühendada Vinni ja Pajusti ühiskanalisatsioonisüsteemiga. 4. Kakumäe külas puudub korralik ühiskanalisatsioon. Tegemist on kaht eraldi küla osa ühendavate isevoolsete torustikega reovee kogumismahutitesse juhtimisega. Tänasel
SWECO Projekt AS Tel +372 674 4000 Valukoja tn 8 [email protected] EE 11415 Tallinn www.sweco.ee 195
Töö nr: 18240-0060 Töö: Vinni valla ühisveevärgi- ja kanalisatsiooni arendamise kava Staadium: AK Kuupäev: 29.03.2019 päeval toimub reovee äravedu autoga mittenõuetekohasesse purglasse Pajusti aleviku lõunapiiril. 5. Vinni vallal puudub keskne purgimiskoht, mistõttu Roela reoveepuhasti peapumpla juurde on soovitav ehitada täiustatud purgla, mis on kombineeritud automaatvõrest, ühtlustusmahutist, uuest maapealse hoonestusega reoveepumplast ja tänasest reoveepuhastist. Roela alevik sobib üheks purgimissõlme asukohaks oma paiknemise tõttu suhteliselt valla keskel ning reoveepuhasti sobib purgimiseks ka enamvähem oma tootlikkuselt: 47 m3/d, sest sellest suurema hüdraulilise tootlikkusega on ainult Vinni tulevane regionaalne puhasti, kuid Vinni asub valla põhjaservas, kus ei ole enam olulist vahet kas purgida Rakvere või Vinni puhastile ning alevik jääb valla lõunapoolsetest asulatest üle 40 km kaugusele. 6. Tudu aleviku varustatus ühiskanalisatsiooniga on madal. Ühiskanalisatsiooivõrk vajab olulist laiendamist. Reoveepuhasti EKOL-30 on vaatamata sellele, et on rajatud 2005. a, moraalselt vananenud, ei võimalda automatiseerimist ega kaasajastamist. Fosforiärastusseade, dosaator on valmistatud käsitsi. Leiame, et reoveepuhasti vajab väljavahetamist. 7. Ulvi kanalisatsioonivõrk vajab renoveerimist küla ida- ja lõunaosas. Reoveepuhasti küll täidab oma funktsiooni, kuid on moraalselt ja füüsiliselt vananenud ja on soovitav välja vahetada. 8. Vetiku ühiskanalisatsioonivõrk vajab laiendamist. Reoveepuhasti väljalask on soovitav paigutada torusse ja juhtida otse Sõmeru jõkke. Hetkel juhitakse puhastatud heitvesi kraavi kaudu üle eramaa suublasse. 9. Väiksemates asumites: Küti, Kadila, Rahkla, Paasvere, Venevere, Kulina, Inju ja Lepiku külades, puudub täna ühiskanalisatsioon ning enamusse neist ei ole ühiskanalisatsiooni arendamine ja investeeringud otstarbekad. Pikaajalises programmis on ette nähtud ühiskanalisatsiooni arendamine Küti külla koos reovee väikepuhasti väljaehitamisega.
SWECO Projekt AS Tel +372 674 4000 Valukoja tn 8 [email protected] EE 11415 Tallinn www.sweco.ee 196
Töö nr: 18240-0060 Töö: Vinni valla ühisveevärgi- ja kanalisatsiooni arendamise kava Staadium: AK Kuupäev: 29.03.2019
7 INVESTEERINGUPROJEKTIDE EESMÄRGID JA INVESTEERINGUTE STRATEEGIA
7.1 EESMÄRGID Eelnevates osades andsime ülevaate ühinenud ja senisest suurema Vinni valla ühisveevarustuse ja –kanalisatsioonirajatistest ja -süsteemidest, sealhulgas põhiprobleemidest.
Vinni valla ÜVK-de tegevuspiirkonna ühisveevarustuse ja -kanalisatsiooni investeeringute vajaduste ja nende realiseerimise võimalike alternatiivide väljaselgitamisel tuleb arvestada:
Tehniliste aspektidega: VK-rajatiste, k.a vee- ja kanalisatsioonivõrkude hetkeseisund, renoveerimise ja laiendamise vajadus; Joogiveetöötluse ja/või selle täiustamise vajadus; Tuletõrje veevarustussüsteemide olemasolu ja korrasolek, täiendavate tuletõrje veevarustussüsteemide vajadus; Reoveepuhastite vastavus kaasaja nõuetele, heitvee nõuetelevastavuse tagamine; Reoveepuhastite rekonstrueerimise või uute reoveepuhastite ehitamise vajadus. Keskkonnaaspektidega: Võimalik mõju loodushoiualadele; Reoveepuhastite heitvee nõuetelevastavuse ja keskkonnanõuete tagamine; Sotsiaalsete aspektidega: - Joogiveetöötluse vajadus ja/või täiustamise vajadus, nõuetelevastava joogivee kättesaadavus; - Tuletõrje veevarustussüsteemide olemasolu ja korrasolek Majanduslike aspektidega: - Vinni valla, AS Emajõe Veevärk ja OÜ Roela Soojus rahalised vahendid on kogu vallas vee- ja kanalisatsioonimajanduses vajalike investeeringute läbiviimiseks ebapiisavad.
Investeeringuprojektide väljatöötamisel tuleb lähtuda tegevuspiirkonna(dade) ühisveevärgi ja –kanalisatsioonisüsteemide (ÜVK-süsteemide) seisundist ning järgmistest eeldustest, nõuetest ja seadusandlusest:
Joogivee vastavus sotsiaalministri 31.07.2001 määruse nr 82 Joogivee kvaliteedi- ja kontrollnõuded ning analüüsimeetodid (RTL 2001, 100, 1369) nõuetele ning Euroopa Ühenduse direktiivile 98/83 EC vähemalt aastaks 2013; Võimalikult lühike tarbevee viibeaeg torustikes (mitte üle 48 tunni); Suublasse juhitava heitvee vastavus VV 29.11.2012 määrus nr 99 „Reovee puhastamise ning heit- ja sademevee suublasse juhtimise kohta esitatavad
SWECO Projekt AS Tel +372 674 4000 Valukoja tn 8 [email protected] EE 11415 Tallinn www.sweco.ee 197
Töö nr: 18240-0060 Töö: Vinni valla ühisveevärgi- ja kanalisatsiooni arendamise kava Staadium: AK Kuupäev: 29.03.2019
nõuded, heit- ja sademevee reostusnäitajate piirmäärad ning nende nõuete täitmise kontrollimise meetmed”; Ida-Eesti vesikonna veemajanduskavaga seatud ülesannete täitmine Vinni valla ühisveevärgi ja –kanalisatsioonisüsteemide rekonstrueerimise ja väljaarendamise abil.
7.2 INVESTEERINGUTE STRATEEGIA
7.2.1 Elanikkonna tervis
Elanike tervisega seondub eeskätt joogiveekvaliteet vastavalt määrusele nr 82 ja selle tagamine mistahes olukorras – seega tuleb esimese prioriteedina näha ette veetöötlusseadmete olemasolu ja vastavus veekvaliteedi tagamiseks ning veeallikate ehk puurkaevude, pumplate ja veetöötlusseadmete korrasolek. Hetkel on joogivee kvaliteediga probleeme üksnes väikeste külade üsteemides: Aburi ja Tammiku. Enamikes pumplates, kus täna puudub veetöötlus, seda ka ei vajata (v.a Aburi). Veetöötlusseadmed vajavad asendamist Tammiku avahooldekodu (AVK) süsteemis.
7.2.2 Loodushoiualad
Vinni valla ÜVK süsteemidega asumite ühisveevärgi ja –kanalisatsioonisüsteemidega täna ja perspektiivis kaetud maa-alad otseselt loodushoiualadega kokku ei puutu või on nende mõju ebaoluline.
7.2.3 ÜVK tegevusest tulenevate keskkonnanõuete täitmine
Keskkonnanõuete täitmise, mis ÜVK tegevustest seondub peamiselt reoveepuhastite väljalaskude ja heitvee emissiooniga. Kõige tõsisemad on tänapäeval probleemid Viru- Jaagupi reoveepuhastiga, mille kasutamina ja selle kaudu heitvee emissioon suublasse on keelatud. Probleemi lahendamiseks näeme ette Viru-Jaagupi ühiskanalisatsiooni ühendamise Vinni ja Pajusti ühiskanalisatsiooniga ning reovee juhtimisega Vinni reoveepuhastile. Teisi tõsiseid probleeme mittenõuetekohase heitvee keskkonda väljastamisega ei ole, kuid rekonstrueerimist vajavad Vinni, Tudu ja Ulvi reoveepuhastid.
7.2.4 Taskukohasus
Investeeringute kavandamisel on arvestatud veehinna piiranguid (maksimaalselt 4% keskmisest leibkonnaliikme sissetulekust).
SWECO Projekt AS Tel +372 674 4000 Valukoja tn 8 [email protected] EE 11415 Tallinn www.sweco.ee 198
Töö nr: 18240-0060 Töö: Vinni valla ühisveevärgi- ja kanalisatsiooni arendamise kava Staadium: AK Kuupäev: 29.03.2019
7.3 ALTERNATIIVIDE KIRJELDUS
7.3.1 Vee- ja kanalisatsioonitorustikud Käesoleva projekti raames asulate kohalike vee- ja kanalisatsioonitorustike rekonstrueerimisel/laiendamisel alternatiivid puuduvad. Trasside lõplikud asukohad täpsustuvad järgmistes projekteerimisstaadiumites peale topo-geodeetiliste tööde teostamist. Veetorustikud ja olemasolevad amortiseerunud kanalisatsioonitorustikud tuleb rekonstrueerida (uue toru paigaldamine) olemasolevas asukohas – arvestades olemasolevaid liitunud kinnistuid ja kliente. Uute liitujate liitumispunktid tuleb ette näha vastavalt ühisveevärgi ja –kanalisatsiooniseadusele kuni 1m kinnistu piirist. Ehitustehnilises mõistes rekonstrueeritakse kanalisatsioonitorustikud enamjuhtudel lahtise kaeviku meetodil asendades olemasolevad torud, sulgarmatuuri ja vajalikud uued kontroll- ja hoolduskaevud. Veetorustiku rajamisel on alternatiivideks torustiku paigaldamine kas lahtise kaeviku või kinnisel meetodil (suundpuurimine).
Asulate vaheliste torustike võimalikest variantidest käsitleme järgmisi tehnilisi alternatiive:
- Viru-Jaagupi aleviku veega varustamine kas kohaliku puurkaevu ja veetöötlusjaama baasil või veeühenduse loomisega Vinni-Pajusti ühisveevärgisüsteemiga. - Vetiku küla veega varustamine kohaliku puurkaevu ja veetöötlusjaama baasil või veeühenduse loomisega Rakvere linna ühisveevärgisüsteemiga.
7.3.2 Puurkaevpumplad ja veetöötlusseadmed Kuivõrd veetöötlustehnoloogia suhteliselt väikestele veevarustuspumplatele olulisi tehnoloogilisi ja tehnilisi alternatiive endas ei kätke – juba üle 20 aasta on Eestis edukalt kasutusel aeratsiooni käigus vett oksüdeerivad ja filtreerivad rauaeraldusseadmed, väiksmatel veetöötlusseadmetele eeskätt kompressoriga sundaeratsiooniga eelaereeritavad survefiltrid – me antud valdkonnas alternatiivseid lahendusi (näiteks gravitatsioonilist aereerimist või filtreerimist) siinkohal ette ei näe ja neil pikemalt ei peatu.
Tehnilisi alternatiive on kavas käsitleda eelmises alapeatükis toodud Viru-Jaagupi aleviku ja Vetiku küla veega varustamisel.
7.3.3 Reoveepuhastite rekonstrueerimine
Käsitleme kolme asula reoveepuhastite rekonstrueerimise tehnoloogilisi alternatiive:
- Vinni regionaalne reoveepuhasti. - Tudu reoveepuhasti. - Ulvi reoveepuhasti.
SWECO Projekt AS Tel +372 674 4000 Valukoja tn 8 [email protected] EE 11415 Tallinn www.sweco.ee 199
Töö nr: 18240-0060 Töö: Vinni valla ühisveevärgi- ja kanalisatsiooni arendamise kava Staadium: AK Kuupäev: 29.03.2019
Ühegi eelnimetatud asula puhul ei saa kasutada tehnilist alternatiivi – juhtida reovesi mõnda naabruses asuvasse teise asula reoveepuhastisse, sest Ulvi ja Tudu paiknevad ülejäänud ÜVK-ga asulatest kaugel, Ulvi üle 10 km ja Tudu alevik lähimast teisest ÜVK-ga varustatud asulast, Roelast üle 15 km kaugusel ainuüksi linnulennult. Vinni aleviku ÜVK ühendamine Rakvere linna ÜVK-süsteemidega on hetkel päevakorralt maas Vinni Vallavalitsuse ja uue piirkondliku vee-ettevõtja, AS Emajõe Veevärk otsuse tõttu.
7.3.4 Viru-Jaagupi ühisveevärk ja kanalisatsioon
Vastavalt valla arenguplaanidele ja Keskkonnaameti ettekirjutusele nähakse ette Viru- Jaagupi tänase reoveepuhasti likvideerimine ning Vinni-Pajusti-Kakumäe-Viru- Jaagupi ühtse ühiskanalisatsiooni rajamine. Seega Viru-Jaagupi ühiskanalisatsiooni ühendamisele eelnimetatud asulatega, enam alternatiive ei ole. Tehnilisi alternatiive saab aga käsitleda Viru-Jaagupi veega varustamise planeerimisel. Viru-Jaagupi aleviku veega varustamiseks on võimalik välja pakkuda kaks tehnilist alternatiivi:
- Alternatiiv 1: Viru-Jaagupi aleviku uue puurkaevpumpla rajamine ja varustamine veetöötlusseadmetega; - Alternatiiv 2: Viru-Jaagupi veevõrgu ühendamine Vinni-Pajusti ühisveevärgisüsteemiga.
Alternatiiv 1 Viru-Jaagupi aleviku uue puurkaevpumpla rajamine ja varustamine veetöötlusseadmetega Tänane Viru-Jaagupi ühisveevärki varustav puurkaev nr 2893 kuulub eraettevõttele ja ei ole edasiseks kasutamiseks jätkusuutlik. Projekti käesolev alternatiiv näeb ette vallale kuuluvale maale reoveepumpla RP-2 naabrusesse (reoveepumpla kuja ja kavandatav puurkaevu sanitaarkaitseala, 10 m, võimaldab rajatiste paiknemise ühel kinnistul). Kuivõrd eeldatav puurkaevu veekvaliteet ei vasta nõuetele üldraua osas: viimati võetud veeproovis OÜ Askoterm puurkaevu nr 2893 vees 589 µg/l, näeme ette ka veetöötlusseadmete rajamise ja rakendamise uues puurkaevpumplas. Paindlikuma veevarustuse tagamiseks, filtrite ja filtermaterjalide kasutusea pikendamiseks ja filtripesu kvaliteedi parendamiseks on Tellija ette näinud ka II astme seadmed: kaks veereservuaari: 2x15 m3 ja II astme pumpla rajamise, pumbad: 10-15 m3/h H=40 m Vs ja uhteveepump 10-12 m3/h H=20 m vs. Muuhulgas võimaldab II aste oluliselt kvaliteetsemat filtripesu, sest pesuvett saab võtta puhtaveereservuaarist, mida üheastmelise süsteemi puhul ei saa rakendada. Antud tehnoloogilise alternatiivi tööde mahud on toodud allolevas tabelis ning tabelile järgnevalt käsitleme alternatiivi aastaseid tegevus- ja kasutuskulusid.
SWECO Projekt AS Tel +372 674 4000 Valukoja tn 8 [email protected] EE 11415 Tallinn www.sweco.ee 200
Töö nr: 18240-0060 Töö: Vinni valla ühisveevärgi- ja kanalisatsiooni arendamise kava Staadium: AK Kuupäev: 29.03.2019
Tabel 7-1 Viru-Jaagupi aleviku uue puurkaevpumpla rajamise ja veetöötlusseadmetega ja varustamise maksumus Viru-Jaagupi ühisveevärgi puurkaevpumpla Amort aeg A rajamine ja varustamine veetöötlusseadmetega EUR EUR (ümard), a kulum aastas Ühik- Töömaht Ühik hulk hind Hind 15 40 EUR EUR Puurkaevu rajamine O-C veekompleksi, sügavus ~ kmpl ja 1 175-180 m) töö 1 12000 12000 14400 360 Puurkaevu katsepumpamine, parameetrite kmpl ja 2 täpsustamine töö 1 2200 2200 2640 66
3 Veeanalüüside maksumus (ühisveevärgi puurkaev) töö 1 1400 1400 1680 42 Puurkaevupumba tarne ja paigaldus ning ühendamine uue pumplahoonega, sealhulgas puurkaevupump, PE-veetõstetoru, PE-anduritoru, toitekaabel, julgestustross, päis, vajalikud liitmikud, 4 paigaldustööd. 10 m3/h H = 90-100 m kmp ja töö 1 2000 2000 2400 160 0 Pumplahoone ehitamine 3,5 x 8,0 m (kergplokk , koos ventilatsiooni ja elektriradiaatori paigaldusega kahe ruumilisena: pumplakomplekst ja VTJ ning 5 generaatoriruum töö 1 20000 20000 24000 600 Täisautomaatne survefilter, Q = 15 m3/h, 2 paaki, koos filtritäitematerjali ja uhteveemahutiga koos kmpl ja 6 paigaldusega töö 1 12500 12500 15000 1001 0
SWECO Projekt AS Tel +372 674 4000 Valukoja tn 8 [email protected] EE 11415 Tallinn www.sweco.ee 201
Töö nr: 18240-0060 Töö: Vinni valla ühisveevärgi- ja kanalisatsiooni arendamise kava Staadium: AK Kuupäev: 29.03.2019
kmpl ja 7 Kompressor suruõhu andmiseks töö 1 990 990 1188 79 0 kmpl ja 8 Filter suruõhu järelpuhastamiseks töö 1 250 250 300 20 0 kmpl ja 9 Desinfitseerimisseadmete paigaldamine, NaOOCl) töö 1 330 330 396 26 0 Õhukuivati paigaldamine ruumi niiskusrežiimi 10 tagamiseks tk 1 1515 1515 1818 121 0 Impulssväljundiga veearvesti koos andmete 11 edastamise mooduliga tk 2 240 480 576 38 0 Hüdrofoor 300 l koos rõhuanduri ja manomeetriga, 12 paigaldamine tk 1 680 680 816 54 0 13 Puhtaveereservuaar(id) 2x15 m3 m3 30 200 6000 7200 180
II astme pumpade paigaldamine, tavapumbad 2 x 10-15 m3/h H=40 m Vs ja uhteveepump 10-12 m3/h H=20 m vs; tavapumbad töötavad kordamööda rotatsiooni korras, vajadusel töötavad kaks 14 põhipumpa lühiajaliselt koos. Pumpade töö tk 3 550 1650 1980 132 0 elektri-automaatikaseadmete montaaž-, seadistamis- ja käikulaskmistööd ning kmpl ja 15 hooldepersonali 1 p. Koolitus töö 1 4000 4000 4800 320 0 Uhtevee äravoolutorustiku rajamine, isevoolne torustik L=55 m 16 Materjal: PVC SN 8 de110 m 55 80 4400 5280 132
SWECO Projekt AS Tel +372 674 4000 Valukoja tn 8 [email protected] EE 11415 Tallinn www.sweco.ee 202
Töö nr: 18240-0060 Töö: Vinni valla ühisveevärgi- ja kanalisatsiooni arendamise kava Staadium: AK Kuupäev: 29.03.2019
Vertikaalplaneerimine+ peenkruus või -killustikplats (50 m2)+ piirdeaed kõrgusega 2.00 m, keevisvõrk pikkusega ca42 m (2*15 m + 2*6m), koos lukustatava väravaga (laius 4 m) , koos ettevalmistus- ja abitöödega juurdesõidutee 17 töö 1 6800 6800 8160 204 Avarii-diielgeneraatori paigaldamine kmpl ja diiselgeneraatoriruumi 18 töö 1 15200 15200 18240 1217 0 Veehaardekompleksi ühendamine ühtsesse Scada kmpl ja 19 süsteemi: süvaveepump, VTJ, II-aste töö 3 4000 12000 14400 960 0 Elektriliitumine Elektrileviga kmpl ja 20 töö 1 3000 3000 3600 90 Puurkaevpumpla investeering kokku 95395 61914 52560 4130 1314 ettenägematud kulud, 5% 4770 Ehitusuuringud ja projekteerimine 10% 9540 Projektijuhtimine-omaniku järelvalve kulu 5% 4770 Kõik kokku 114474 61914 52560 4130 1314
SWECO Projekt AS Tel +372 674 4000 Valukoja tn 8 [email protected] EE 11415 Tallinn www.sweco.ee 203
Töö nr: 18240-0060 Töö: Vinni valla ühisveevärgi- ja kanalisatsiooni arendamise kava Staadium: AK Kuupäev: 29.03.2019
Survefiltrite kasutuskulud Viru-Jaagupi veetöötlusjaamas on esitatud alljärgnevalt: Põhilised kuluartiklid täisautomaatse filtri käitamisel on elektrienergia, mida tarbib kompressor, samuti amortisatsioonikulud ja kulud suruõhu puhastuse filtri elemendi väljavahetamiseks uue vastu üks kord aastas.
1. Elektrienergia kulu
Puurkaevpumpla süvaveepumba ja II astme pumpade elektrienergia kulu leiame valemist
P=2,72 * Q/ 1000 * ϱ = 2,72 * 10,95*100/0,6 = 4964 kWh/a = ~744.60 EUR/a Pumba kasuteguriks võtame 60% Eeldades, et puurkaevu pump töötab ca 10-12 tundi päevas ja teades, et kompressor võimsusega 2,0-2,5 kW töötab ligikaudu 10 % süvaveepumba tööajast, seega umbes 1-1,2 tundi ööpäevas, on el.energia keskmine kulu toorvee õhustamiseks: 3,0 kWh/d ehk ~ 90 kWh/kuus. Võttes elektrienergia ligikaudseks hinnaks 0,15 EUR/kWh on kulud elektrienergiale: 90 x 0,15 ~ 13,5 EUR/kuus. 2. Kulud suruõhu puhastuse filtri elemendi väljavahetamiseks kord aastas. Filtri elemendi maksumus on ca 200 EUR. Kokku moodustavad veepuhastusseadme käitamiskulud seega ligikaudu 12*13,5+200+744.60 = 1106.60 EUR/a.
Alternatiivi maksumus kokku: 114 474 EUR
Sellest elueaga 40 aastat: 52 560 ja 15 a: 61 914 EUR. Asendusinvesteering sisaldab: Kõigi pumba-, elektri ja automaatika- ning veetöötlusseadmete täisvahetuse
Tegevuskulud on arvutatud järgmiselt (EUR/a): Elektrikulu pumpamisele ja seadmetele: 1106.60 Tööjõukulu (täiendav): 0 Veeanalüüsi kulu (täiendav): 300
Kokku tegevuskulud Viru-Jaagupi veetöötlusjaamas aastas: 1406.60 EUR-i.
Alternatiiv 2 Veetorustiku väljaehitamine Kakumäe küla peamagistraalist kuni Viru-Jaagupi veetorustikuni Tehnilised alternatiivid Viru-Jaagupi aleviku veevarustuseks seisnevad kas uue puurkaevu rajamises ja veetöötlusseadmete ja II astme pumplaseadmetega varustamisel (vt eelmine, tehnoloogiline alternatiiv) või Vinni-Pajusti aleviku ja Kakumäe küla vahelise vee magistraaltorustiku pikendamises Viru-Jaagupi de110
SWECO Projekt AS Tel +372 674 4000 Valukoja tn 8 [email protected] EE 11415 Tallinn www.sweco.ee 204
Töö nr: 18240-0060 Töö: Vinni valla ühisveevärgi- ja kanalisatsiooni arendamise kava Staadium: AK Kuupäev: 29.03.2019 peatorustikuni eesmärgiga pumbata kvaliteetne joogivesi Viru-Jaagupi veega varustamiseks Vinni aleviku regionaalsest veepumplast (ehk alternatiiv 2).
Lähteandmed:
Viru-Jaagupi aleviku tarbijate arv: Elanikud: 290 Ettevõtteid: 7 (Teeninduskeskus, muuseum, raamatukogu, Päevakeskus, Noortekeskus, kaks kauplust jt)
Veeteenuse tarbimine (m3/d): Elanikud: kuni 25 Juriidilised isikud: 1,9
Alternatiivi käigus elluviidavad vajalikud ehitustööd on järgmised: planeeritava Pajusti- Kakumäe vee transiittorustiku pikendamine kuni Viru-Jaagupi alevikusisese peatorustikuni de110 PE pikkusega ca 3370 m koos siibrikaevude, õhueraldusklappide ja tühjendusotsikutega. Töid teostatakse piki riigimaanteed nr 21 Rakvere-Luige (rahvasuus nimetatud Rakvere-Mustvee maanteeks). Töid teostatakse ühes hülsis planeeritava Viru-Jaagupi-Kakumäe-Pajusti reovee survetorustikuga. Mõlemale torule teostatakse vahetult enne Viru-Jaagupit (Viru-Jaagupi alevikust loode suunas) maanteealune läbiviik Maanteeameti tingimustel rajatavas hülsis ja šahtidega maanteest kahel pool väljaspool maantee muldkeha. Mõlemad survetorustikud on PE RC materjalist ja rajatakse suundpuurimisega selleks vajalikus hülsis. Kogu maanteepikkuse osas tuleb projekt kooskõlastada Maanteeametiga.
7.3.5 Vetiku küla veega varustamise alternatiivid
Käsitleme investeeringute väljatöötamisel lahendusalternatiive järgmistes ja valdkondades: Alternatiiv 1: Vetiku küla uue puurkaevpumpla rajamine; Alternatiiv 2: Vetiku küla veetöötlusjaama uhteveekäitluse rajamine.
Üldist Vetiku külas täna kasutusel olev puurkaev on rivist välja, kuna manteltoru on vigastatud ja leke põhjustab kahe veekihi: Ordoviitsium-Kambriumi ja Ordoviitsiumi vee omavahelist segunemist. Raua ja gaaside eemaldamiseks toorveest on Vetiku puurkaevpumplasse aastal 2012 paigaldatud veetöötlussüsteem tootlikkusega maksimaalselt 3 m³/h (tegelikkuses 2 m3/h), mis on Vetiku külale nii täna kui perspektiivis piisav.
SWECO Projekt AS Tel +372 674 4000 Valukoja tn 8 [email protected] EE 11415 Tallinn www.sweco.ee 205
Töö nr: 18240-0060 Töö: Vinni valla ühisveevärgi- ja kanalisatsiooni arendamise kava Staadium: AK Kuupäev: 29.03.2019
Uue puurkaevu rajamine Meie poolt käsitletud eelduseks on vajadus Vetiku uue puurkaevu rajamiseks Ordoviitsium-Kambriumi veekompleksi (nagu on rajatud ka tänane puurkaev), sest veekiht on pindmise reostuse eest hästi kaitstud ja tänase puurkaevu rike ei ole seotud veekihi omadustega, vaid on tehnilis-mehaaniline rike. Projekti puhul on kavas käiku jätta tänased veetöötlusseadmed ning ühendada, häälestada ja seadistada nendega uus rajatav puurkaev, sealhulgas ehitada ligikaudu 5 m ühendustoru uuest rajatavast puurkaevust pumplani.
Tehnoloogilisi alternatiive Vetiku veetöötlusele ei ole, kuivõrd jääb käiku olemasolev ja veetöötluseks sobiv seadmestik. Järgnevalt käsitleme valitud tehnoloogilise alternatiivi võrdlust tehnilise alternatiiviga.
Uue puurkaevu rajamise ja veetöötlusseadmetega ühendamisega seonduvad tööd on esitatud järgmises tabelis.
Tabel 7-2 Alternatiivi 1 Vetiku küla uue puurkaevpumpla rajamine, maksumus Kogu- Jrk. Arendus-/investeeringuprojekt (kõik antud Ühik- maksumus, nr. koos paigaldusega) Ühik Hulk hind EUR Vetiku ühisveevärgi puurkaevpumpla rajamine ja ühendamine olemasolevate A veetöötlusseadmetega Puurkaevu rajamine O-C veekompleksi, kmpl ja 1 sügavus ~ 175-180 m) töö 1 12000 12000 Puurkaevu katsepumpamine, parameetrite kmpl ja 2 täpsustamine töö 1 2200 2200 Veeanalüüside maksumus (ühisveevärgi 3 puurkaev) töö 1 1400 1400 Puurkaevupumba tarne ja paigaldus ning ühendamine uue pumplahoonega, sealhulgas puurkaevupump, PE- veetõstetoru, PE-anduritoru, toitekaabel, julgestustross, päis, vajalikud liitmikud, kmp ja 4 paigaldustööd. 4 m3/h H = 60-70 m töö 1 2000 2000 Olemasoleva täisautomaatse survefiltri ARS 400 Duplex , Q = 4 m3/h, 2 paaki, ühendamine uue puurkaevuga, seadmete kmpl ja 5 seadistamine töö 1 1500 1500 Olemasolevat survefiltrite ja aeratsioonimahuti läbipesu ja 6 desinfitserimine töö 1 1500 1500 Uhtevee äravoolutorustiku rajamine, 7 isevoolne torustik L=55 m m 5 110 550
SWECO Projekt AS Tel +372 674 4000 Valukoja tn 8 [email protected] EE 11415 Tallinn www.sweco.ee 206
Töö nr: 18240-0060 Töö: Vinni valla ühisveevärgi- ja kanalisatsiooni arendamise kava Staadium: AK Kuupäev: 29.03.2019
Materjal: PVC SN 8 de160 Uhteveepumpla rajamine 2 pumpa, kompaktne plastmahuti PE või klaasplast, kmpl ja 8 D=1200mm töö 1 5500 5500 Uhtevee äravoolutorustiku rajamine, survetorustik, PE, De63mm PN6 L=189 m 9 (suundpuurimisega) m 189 60,0 11 340 kmpl ja 10 Filtermaterjali vahetamine töö 1 990 990 Veehaardekompleksi ühendamine ühtsesse kmpl ja 11 Scada süsteemi: süvaveepump, VTJ töö 2 4000 8000 Puurkaevpumpla investeering kokku 46980 35640 ettenägematud kulud, 5% 2349 Ehitusuuringud ja projekteerimine 10% 4698 Projektijuhtimine-omaniku järelvalve kulu 5% 2349 Kõik kokku 56376
Survefiltrite kasutuskulud Vetiku veetöötlusjaamas on esitatud alljärgnevalt: Põhilised kuluartiklid täisautomaatse filtri (Vetiku puhul paarisfiltri) käitamisel on elektrienergia, mida tarbib kompressor, samuti amortisatsioonikulud ja kulud suruõhu puhastuse filtri elemendi väljavahetamiseks uue vastu üks kord aastas. 1. Elektrienergia kulu
Puurkaevpumpla süvaveepumba elektrienergia kulu leiame valemist
P=2,72 * Q*H/ 1000 * ϱ = 2,72 * 70 * 2,847/0,6 = 903,5 kWh/a = ~135.50 EUR/a Pumba kasuteguriks võtame 60% Eeldades, et puurkaevu pump töötab ca 14-16 tundi päevas ja teades, et kompressor võimsusega 1,5-2,0 kW töötab ligikaudu 10 % süvaveepumba tööajast, seega umbes poolteist tundi ööpäevas, on el.energia keskmine kulu toorvee õhustamiseks: 3,0 kWh/d ehk ~ 90 kWh/kuus. Võttes elektrienergia ligikaudseks hinnaks 0,15 EUR/kWh on kulud elektrienergiale: 90 x 0,15 ~ 13,5 EUR/kuus. 2. Kulud suruõhu puhastuse filtri elemendi väljavahetamiseks kord aastas. Filtri elemendi maksumus on ca 150 EUR. Kulu kuus: 150 : 12 = 12,5 EUR/kuus. Kokku moodustavad veepuhastusseadme käitamiskulud seega ligikaudu 12*13,5+150+135,5 = 447.50 EUR/a.
Alternatiivi maksumus kokku: 56 376 EUR
Sellest elueaga 40 aastat: 32 988 ja 15 a: 23 388 EUR. Asendusinvesteering sisaldab: Kõigi pumba-, elektri ja automaatikaseadmete täisvahetuse
SWECO Projekt AS Tel +372 674 4000 Valukoja tn 8 [email protected] EE 11415 Tallinn www.sweco.ee 207
Töö nr: 18240-0060 Töö: Vinni valla ühisveevärgi- ja kanalisatsiooni arendamise kava Staadium: AK Kuupäev: 29.03.2019
Tegevuskulud on arvutatud järgmiselt (EUR/a): Elektrikulu pumpamisele ja seadmetele: 447,50 Tööjõukulu (täiendav): 0 Veeanalüüsi kulu (täiendav): 300
Kokku tegevuskulud Vetiku veetöötlusjaamas aastas: 747.50 EUR-i.
Veetorustiku väljaehitamine Rakvere linna Rägavere teelt kuni Vetiku veetorustikuni Tehnilised alternatiivid Vetiku küla veevarustuseks seisnevad kas uue puurkaevu rajamises (vt eelmine alapeatükk) või Rakvere linna ja Vetiku küla vahelise vee magistraaltorustiku rajamises eesmärgiga pumbata kvaliteetne joogivesi Vetiku veega varustamiseks Rakvere linnast.
Lähteandmed:
Vetiku küla tarbijate arv: Elanikud: 84 Ettevõtteid: 0
Veeteenuse tarbimine (m3/d): Elanikud: kuni 7,8
Alternatiiv 4 Veetorustiku väljaehitamine Rakvere linna Rägavere teelt kuni Vetiku veetorustikuni
Alternatiivi käigus elluviidavad vajalikud ehitustööd on järgmised: Rakvere-Vetiku vee transiittorustiku rajamine spetsiaalselt Rägavere teele väljaehitatud de200 pimeotsikust kuni tänase Vetiku pumpla peatorustikuni d65 malm pikkusega ca 3060 m koos siibrikaevude, õhueraldusvantuuside ja tühjendustorudega:
Maksumuse (arvestatud vaid ehitustööd, mis kaasnevad uhteveetorustiku paigaldusega) moodustavad:
Tabel 7-3 Alternatiivi 2 tööde mahud ja maksumused Amortisatsiooni aeg 15 a 40 a
Jrk nr Tööde loetelu Ühik Ühikhind Maht maksumus
SWECO Projekt AS Tel +372 674 4000 Valukoja tn 8 [email protected] EE 11415 Tallinn www.sweco.ee 208
Töö nr: 18240-0060 Töö: Vinni valla ühisveevärgi- ja kanalisatsiooni arendamise kava Staadium: AK Kuupäev: 29.03.2019
Vee magistraaltorustiku rajamine Rakvere linn, Rägavere tee kuni Vetiku peatorustik, L=3060 m Materjal: PE RC PN 10 (enamus 1 suundpuurimisega) m 3060 80,0 244 800.00 244 800.00 Õhueraldid ja tühjenduskraanid koos kmpl ja 2 kaevuga töö 2 1800 3600.00 2000 1600
AS Rakvere Vesi veevarustustariif EUR/ 3 ilma km-ta (loetud maht aastas m3 1,2 2847 3416.40 - - Kokku 251 816.40 2000,0 246 400
Alternatiivi maksumus kokku: 259 816.40 EUR
Sellest elueaga 40 aastat: 246 400 ja 15 a: 10 000 EUR. Asendusinvesteering sisaldab: Kraanide ja õhueraldite täisvahetust
Tegevuskulud on arvutatud järgmiselt (EUR/a): Elektrikulu pumpamisele: sisaldub AS-le Rakvere Vesile tasutavas tariifis Tööjõukulu (täiendav): 545
Kokku tegevuskulud vee juhtimisele Rakverest Vetiku ühisveevärki aastas: 545 + 3416.40 = 3961.40 EUR-i.
Tehniliselt on mõlemad alternatiivid elluviidavad ning märkimisväärseid plusse/miinuseid ühel alternatiivil teise ees pole. Puurkaevpumpla opereerimine näib küll kulukam ja keerulisem, kuid alternatiivi kasuks räägib tugevalt see, et täna on olemas heas korras pumplahoone ja veetöötlusseadmed, kui samal ajal tuleb teise alternatiivi puhul tuleb alustada suuremahulist veetorustiku ehitamist küllaltki väikese tarbimisega piirkonda. Järgnevates osades hindame alternatiive finantsiliselt, et teostada lõplik valik majanduslike tulemuste alusel.
Alternatiivide finantsiline hindamine
Alternatiivide finantsiliseks hindamiseks on leitud: algsed investeeringukulud, asendusinvesteeringud ning aastased tegevuskulud. Tegevuskulude prognoosimisel on iga alternatiivi kohta võetud aluseks hinnanguline aastane tegevuskulude suurus. Investeeringukulud ning tegevuskulud on analüüsis esitatud jooksvas vääringus. Baasaastaks on 2018.a. ning baasväärtuste viimisel
SWECO Projekt AS Tel +372 674 4000 Valukoja tn 8 [email protected] EE 11415 Tallinn www.sweco.ee 209
Töö nr: 18240-0060 Töö: Vinni valla ühisveevärgi- ja kanalisatsiooni arendamise kava Staadium: AK Kuupäev: 29.03.2019 jooksvasse vääringusse on tegevuskulude puhul kasutatud tarbijahinnaindeksi (THI) muutust ning investeeringukulude puhul ehitushinnaindeksi (EHI) muutust. THI prognoos põhineb Rahandusministeeriumi pikaajalisel finantsprognoosil (avaldatud mai 2018).
Tabel 7-4 Tarbijahinnaindeksi prognoos THI 2019 2020 2025 2030 2035 2040 2045 2048 Tarbijahinnaindeks 2,3% 2,4% 2,0% 2,0% 2,0% 2,0% 2,0% 2,0% Allikas: www.struktuurifondid.ee
EHI määramisel on võetud arvesse Vabariigi Valitsuse poolt vastuvõetud „Keskkonna tegevuskava perioodiks 2007 – 2013“ (edaspidi KTK“) EHI leidmise metoodikat. KTK näeb EHI osas ette tööstushoone ehitushinnaindeksi kasutamist. KTK kohaselt on EHI määra aluseks alljärgnevad kulukomponendid ning nende hinnamuutused: • tööjõukulu kallinemine osakaaluga 27,2%, • ehitusmasinate kallinemine osakaaluga 5,8%, • ehitusmaterjalide kallinemine osakaaluga 67%. EHI indeksi arvutamisel on lähtutud alljärgnevas tabelis toodud komponentidest ning nende väärtustest.
Tabel 7-5 Ehitushinnaindeksi arvutused EHI 2019 2020 2025 2030 2035 2040 2045 2048 Tööjõud 27,2% 5,7% 5,5% 5,0% 4,3% 4,0% 4,0% 5,1% 3,9% Ehitusmasinad 5,8% 2,0% 2,0% 2,0% 2,0% 2,0% 2,0% 0,0% 2,0% Ehitusmaterjal 67,0% 2,0% 2,0% 2,0% 2,0% 2,0% 2,0% 0,0% 2,0% Kaalutud keskmine EHI 3,01% 2,95% 2,81% 2,63% 2,54% 2,54% 1,39% 2,53% Baasaasta 2018 1,000 1,030 1,188 1,358 1,540 1,746 1,770 2,133
Kõikide alternatiivide puhul on arvestatud, et algse investeeringu elluviimine toimub 2019. aastal. Algse investeeringu puhul on eristatud 40.a. ja 15.a. elueaga komponentide maksumused. Alternatiivide hindamisel on loetud esimeseks ekspluatatsiooniaastaks 2019.a. Sellest lähtuvalt toimub asendusinvesteeringute teostamine 2033. aastal. 2033.a. asendusinvesteeringu väärtuse leidmisel on võetud arvesse EHI muutu. 40.a. elueaga investeeringu osa puhul on prognoosiperioodi lõpus aastal 2048 arvestatud jääkmaksumuseks lineaarsel meetodil arvutatud kulumi 10 kordne väärtus. Vastav väärtus võetakse rahavoogude analüüsis arvesse kui kulusid vähendav väärtus. Alternatiivide finantsiline võrdlus on teostatud alternatiivide investeeringute ning tegevuskulude aastaste rahavoogude diskonteeritud nüüdispuhasväärtuste (NPV) koondväärtuste võrdlemisel. Finantsiliselt kõige soodsam investeering on alternatiiv, mille puhul investeeringukulutuste ning tegevuskulude koondrahavoogude nüüdispuhasväärtus on kõige väiksem. Kõik rahavood on diskonteeritud 2019. aastasse. Rahavoogude diskonteerimisel on lähtutud riiklikust reaalsest finantsdiskontomäärast 6%. Nominaalse diskontomäära leidmiseks on arvutatud prognoosiperioodi aastate 2019 - 2048 aastaste inflatsioonimäärade aritmeetiline keskmine ning arvutatud keskmisega on korrigeeritud
SWECO Projekt AS Tel +372 674 4000 Valukoja tn 8 [email protected] EE 11415 Tallinn www.sweco.ee 210
Töö nr: 18240-0060 Töö: Vinni valla ühisveevärgi- ja kanalisatsiooni arendamise kava Staadium: AK Kuupäev: 29.03.2019 reaalset diskontomäära. Selle tulemusena on käesolevas alternatiivide hindamises kasutusel nominaalne diskontomäär 8,01%. Alternatiivide finantsilise analüüsi detailsed arvutused on esitatud lisas.
Alternatiivi hindamise analüüsi kokkuvõte
Tabel 7-6 Nüüdispuhasväärtuste võrdlus ALTERNATIIV 2: Vetiku ühisveevärgi puurkaevpumpla rajamine ja ühendamine olemasolevate NPV veetöötlusseadmetega Investeeringud, NPV: 61 117 Tegevuskulud, NPV: 10 266 Altern 2 kokku, NPV: 71 383
NPV ALTERNATIIV 4: Veetorustiku väljaehitamine Rakvere linna Investeeringud, NPV: 224 707 Tegevuskulud, NPV: 54 406 Altern 4 kokku, NPV: 279 113
Lähtuvalt nüüdispuhasväärtusest, on finantsiliselt soodsam alternatiiv 1 Vetiku ühisveevärgi puurkaevupumpla rajamine ja ühendamine olemasolevate veetöötlusseadmetega kuna selle nüüdispuhasväärtus (NPV) on väiksem.
Tehnilise alternatiivi kirjeldus Vetiku veetöötlusjaama uhteveekäitluseks Kuivõrd tehnoloogiliste alternatiivide hinnang tõi välja selge eelistuse puurkaevu puurimise valikuks, käsitleme järgnevalt tehnilisi alternatiive veetöötlusega kaasneva filtrite pesuvee ehk uhtevee käitluse osas.
Vetiku puurkaevpumpla veetöötlusseadmete uhteveekäitluse tehniliste alternatiivide lähtealused
Käesolevas analüüsis käsitleme alternatiivide osas vaid erinevaid investeeringuid ja kaasnevaid kulusid. Puurkaevu puurimine ja veetöötlusseadmete ühendamine süsteemi on mõlema alternatiivi puhul analoogne, mistõttu seda ei käsitleta.
Lähteandmed:
Tarbijad: elanikud, 3 3 Veetarbimine (-töötlus): keskmiselt Qd = 8 m /d (väljapumpamine 7,1-8,4 m /d) Perspektiivne maksimaalne veetoodang Qmax =4 l/s
SWECO Projekt AS Tel +372 674 4000 Valukoja tn 8 [email protected] EE 11415 Tallinn www.sweco.ee 211
Töö nr: 18240-0060 Töö: Vinni valla ühisveevärgi- ja kanalisatsiooni arendamise kava Staadium: AK Kuupäev: 29.03.2019
Uhtumine 3 korda nädalas ~2 m3 vett. Kuna kaasnev veekulu on mõlema alternatiivi puhul võrdne, me seda hetkel ei arvesta. Eeldame, et uhtevett tekib 6 m3 nädalas, 25 m2 kuus ning äravedu toimub keskmiselt 2,5 korda kuus tariifiga 100 EUR/vedu = 250 EUR/kuus
Alternatiiv 1. Uhtevee juhtimine Vetiku ühiskanalisatsiooni
Maksumuse (arvestatud vaid ehitustööd, mis kaasnevad uhteveetorustiku paigaldusega) moodustavad:
Tabel 7-7 Alternatiivi 1 maksumus Amortisatsiooni aeg 15 a 40 a Uhtevee äravoolutorustiku rajamine, isevoolne torustik L=55 m 1 Materjal: PVC SN 8 de160 m 5 110,0 550 550 Uhteveepumpla rajamine 2 pumpa, kompaktne plastmahuti PE või klaasplast, D=1200mm, H=5 l/s, H=15 kmpl ja 2 m töö 1 5500,0 5500 5500,0 Uhtevee äravoolutorustiku rajamine, survetorustik, PE, De63mm PN6 L=189 m 3 (suundpuurimisega) m 189 60,0 11 340 11 340 Kokku 17 390 5500,0 11 890
Kokku: 17 390 EUR Sellest elueaga 40 aastat 11 890 EUR Elueaga 15 a 5500 EUR.
Tegevuskulud: Elektrikulu uhtevee pumpamisele: 2,72 *0,3*15 /0,4 (pumba kasutegur 40%) = 30,6 kW/a = 4.60 EUR/a
Alternatiiv 2. Uhtevee kogumine endise septiku baasil rajatud kogumiskaevu ja väljavedu paakautoga
1 Uhtevee äravedu Kord 100 30 3000 Kokku 3000
Tegevuskulud: mahuti tühjendamine uhteveest vähemalt 30 korda aasta jooksul – 3000 EUR/a.
SWECO Projekt AS Tel +372 674 4000 Valukoja tn 8 [email protected] EE 11415 Tallinn www.sweco.ee 212
Töö nr: 18240-0060 Töö: Vinni valla ühisveevärgi- ja kanalisatsiooni arendamise kava Staadium: AK Kuupäev: 29.03.2019
Alternatiivide hindamise analüüsi kokkuvõte
ALTERNATIIV 1: Uhtevee juhtimine Vetiku NPV ühiskanalisatsiooni Investeeringud, NPV: 18 096 Tegevuskulud, NPV: 63 Altern 1 kokku, NPV: 18 159
NPV ALTERNATIIV 2: Uhtevee kogumine ja väljavedu Investeeringud, NPV: 0 Tegevuskulud, NPV: 41 202 Altern 2 kokku, NPV: 41 202
Lähtuvalt nüüdispuhasväärtusest, on finantsiliselt soodsam alternatiiv 1 Uhtevee juhtimine Vetiku ühiskanalisatsiooni kuna selle nüüdispuhasväärtus (NPV) on kõige väiksem.
SWECO Projekt AS Tel +372 674 4000 Valukoja tn 8 [email protected] EE 11415 Tallinn www.sweco.ee 213
Töö nr: 18240-0060 Töö: Vinni valla ühisveevärgi- ja kanalisatsiooni arendamise kava Staadium: AK Kuupäev: 29.03.2019
Tabel 7-8 Alternatiivi 2 Vee planeeritava magistraaltorustiku pikendamine Kakumäe küla piirkonnast piki Rakvere-Luige maanteed kuni Viru-Jaagupi peaveetorustikuni, maksumus
Viru-Jaagupi ja Kakumäe vaheline ala Amort aeg (ümard), a kulum aastas Ühik- Töömaht Ühik hulk hind Hind 15 40 EUR A Transiitveetorustiku rajamine Veetoru de110 rajamine (NB! Arvestame, et kogu ulatuses survekanalisatsioonitoruga ühte hülssi paigutamisega, lisandub veemagistraali rajamisel kanalisatsioonitoru hinnale materjali maksumus ja tööjõukulu kasv, ca 20% ulatuses, seega lähtume neist 1 ehitaja poolt etteantud arvudest) m 3370 20 67400.00 80880 2022 kmpl Õhueradlite ja tühjenduskraanide paigaldamine (koos d800 ja 2 kaevuga) 2 tk töö 2 1800 3600.00 2160 2160 144 54 Transiitveetorustiku investeering kokku 71000.00 ettenägematud kulud, 5% 3550.00 Ehitusuuringud ja projekteerimine 10% 7100.00 Projektijuhtimine-omaniku järelvalve kulu 5% 3550.00 Kõik kokku 85200.00 2160 83040 144 2022
SWECO Projekt AS Tel +372 674 4000 Valukoja tn 8 [email protected] EE 11415 Tallinn www.sweco.ee 214
Alternatiivi maksumus kokku: 85 200 EUR
Sellest elueaga 40 aastat: 83 040 EUR.
Tegevuskulud on arvutatud järgmiselt (EUR/a): Elektrikulu pumpamisele: sisaldub Vinni regionaalse veetöötlusjaama pumpamiskuludes, Viru-Jaagupini pumpamiseks lisanduv kulu on tühine. Rõhukadu tavapärase pumpamise juures on 0,389 bari / ~5 km. Tööjõukulu (täiendav): puudub
Kokku (lisanduvad) tegevuskulud vee juhtimisele Kakumäe piirkonnast Viru- Jaagupi ühisveevärki aastas: 0 EUR-i.
Alternatiivide finantsiline hindamine
Alternatiivide finantsiliseks hindamiseks on leitud: algsed investeeringukulud, asendusinvesteeringud ning aastased tegevuskulud. Tegevuskulude prognoosimisel on iga alternatiivi kohta võetud aluseks hinnanguline aastane tegevuskulude suurus. Investeeringukulud ning tegevuskulud on analüüsis esitatud jooksvas vääringus. Baasaastaks on 2018.a. ning baasväärtuste viimisel jooksvasse vääringusse on tegevuskulude puhul kasutatud tarbijahinnaindeksi (THI) muutust ning investeeringukulude puhul ehitushinnaindeksi (EHI) muutust. THI prognoos põhineb Rahandusministeeriumi pikaajalisel finantsprognoosil (avaldatud mai 2018).
Tabel 7-9 Tarbijahinnaindeksi prognoos THI 2019 2020 2025 2030 2035 2040 2045 2048 Tarbijahinnaindeks 2,3% 2,4% 2,0% 2,0% 2,0% 2,0% 2,0% 2,0% Allikas: www.struktuurifondid.ee
EHI määramisel on võetud arvesse Vabariigi Valitsuse poolt vastuvõetud „Keskkonna tegevuskava perioodiks 2007 – 2013“ (edaspidi KTK“) EHI leidmise metoodikat. KTK näeb EHI osas ette tööstushoone ehitushinnaindeksi kasutamist. KTK kohaselt on EHI määra aluseks alljärgnevad kulukomponendid ning nende hinnamuutused: • tööjõukulu kallinemine osakaaluga 27,2%, • ehitusmasinate kallinemine osakaaluga 5,8%, • ehitusmaterjalide kallinemine osakaaluga 67%. EHI indeksi arvutamisel on lähtutud alljärgnevas tabelis toodud komponentidest ning nende väärtustest.
Tabel 7-10 Ehitushinnaindeksi arvutused EHI 2019 2020 2025 2030 2035 2040 2045 2048 Tööjõud 27,2% 5,7% 5,5% 5,0% 4,3% 4,0% 4,0% 5,1% 3,9% Ehitusmasinad 5,8% 2,0% 2,0% 2,0% 2,0% 2,0% 2,0% 0,0% 2,0% Ehitusmaterjal 67,0% 2,0% 2,0% 2,0% 2,0% 2,0% 2,0% 0,0% 2,0% Kaalutud keskmine EHI 3,01% 2,95% 2,81% 2,63% 2,54% 2,54% 1,39% 2,53% Baasaasta 2018 1,000 1,030 1,188 1,358 1,540 1,746 1,770 2,133
SWECO Projekt AS Tel +372 674 4000 Valukoja 8 [email protected] 11415 Tallinn www.sweco.ee 215
Töö nr: 18240-0060 Töö: Vinni valla ühisveevärgi- ja kanalisatsiooni arendamise kava Staadium: AK Kuupäev: 29.03.2019
Kõikide alternatiivide puhul on arvestatud, et algse investeeringu elluviimine toimub 2019. aastal. Algse investeeringu puhul on eristatud 40.a. ja 15.a. elueaga komponentide maksumused. Alternatiivide hindamisel on loetud esimeseks ekspluatatsiooniaastaks 2019.a. Sellest lähtuvalt toimub asendusinvesteeringute teostamine 2033.aastal. 2033.a. asendusinvesteeringu väärtuse leidmisel on võetud arvesse EHI muutu. 40.a. elueaga investeeringu osa puhul on prognoosiperioodi lõpus aastal 2048 arvestatud jääkmaksumuseks lineaarsel meetodil arvutatud kulumi 10 kordne väärtus. Vastav väärtus võetakse rahavoogude analüüsis arvesse kui kulusid vähendav väärtus. Alternatiivide finantsiline võrdlus on teostatud alternatiivide investeeringute ning tegevuskulude aastaste rahavoogude diskonteeritud nüüdispuhasväärtuste (NPV) koondväärtuste võrdlemisel. Finantsiliselt kõige soodsam investeering on alternatiiv, mille puhul investeeringukulutuste ning tegevuskulude koondrahavoogude nüüdispuhasväärtus on kõige väiksem. Kõik rahavood on diskonteeritud 2019. aastasse. Rahavoogude diskonteerimisel on lähtutud riiklikust reaalsest finantsdiskontomäärast 6%. Nominaalse diskontomäära leidmiseks on arvutatud prognoosiperioodi aastate 2019 - 2048 aastaste inflatsioonimäärade aritmeetiline keskmine ning arvutatud keskmisega on korrigeeritud reaalset diskontomäära. Selle tulemusena on käesolevas alternatiivide hindamises kasutusel nominaalne diskontomäär 8,01%.
Alternatiivide hindamise analüüsi kokkuvõte
ALTERNATIIV 1: Viru-Jaagupi aleviku uue puurkaevpumpla NPV rajamine ja varustamine veetöötlusseadmetega Investeeringud, NPV: 130 465 Tegevuskulud, NPV: 19 318 Altern 1 kokku, NPV: 149 783
ALTERNATIIV 2: Veetorustiku väljaehitamine Kakumäe NPV küla peamagistraalist kuni Viru-Jaagupi veetorustikuni Investeeringud, NPV: 77 724 Tegevuskulud, NPV: 0 Altern 2 kokku, NPV: 77 724
Lähtuvalt nüüdispuhasväärtusest, on finantsiliselt soodsam alternatiiv 2 Veetorustiku väljaehitamine Kakumäe küla peamagistraalist kuni Viru-Jaagupi veetorustikuni kuna selle nüüdispuhasväärtus (NPV) on väiksem.
7.3.6 Vinni reoveepuhasti rekonstrueerimine
Vinni reoveepuhasti 4xBIO-100 on algselt pärit aastast 1977, peale mida on puhastit mitmeid kordi korrastatud, vahetatud seadmeid ja sõlmi ning ümberehitatud. Suurim rekonstrueerimine leidis aset aastal 2000, mil rajati puhastile kolm tehnoloogilist pumplat: settepumpla, tagastusmuda pumpla ja tihendatud sette pumpla. Hiljem, aastal 2014 täiendati ja renoveeriti lisaks purgimissõlme. Puhasti töötab täna rahuldavalt, kuid rajatis
SWECO Projekt AS Tel +372 674 4000 Valukoja tn 8 [email protected] EE 11415 Tallinn www.sweco.ee 216
Töö nr: 18240-0060 Töö: Vinni valla ühisveevärgi- ja kanalisatsiooni arendamise kava Staadium: AK Kuupäev: 29.03.2019 on tänaseks moraalselt ja füüsiliselt vananenud. Seadet ei saa automatiseerida ega täiustada. Lisaks lisanduvad puhasti koormusele täiendavad vooluhulgad nii Viru-Jaagupi alevikust, Kakumäe külast kui ka Pajusti ühiskanalisatsiooni laienemise arvelt. Seega näeme ette olemasoleva puhasti lammutamise ja olemasoleva reoveepuhasti asemele uue reoveepuhasti rajamise. Uus reoveepuhasti omandab sisuliselt regionaalse reoveepuhasti omadused, kogudes ja puhastades vähemalt kahe reoveekogumisala: Vinni-Pajusti ja Viru-Jaagupi reovee.
Vinni regionaalse reoveepuhasti (edaspidi Vinni reoveepuhasti) dimensioneerimisel lähtume järgmistest suurustest (NB! reoveepuhasti puhul on arvväärtused võetud arvestusega, et puhastile juhitakse kõigi ühinenud asulate: Vinni, Pajusti, Kakumäe ja Viru-Jaagupi tarbijate reovesi):
Elanike arv regioonis 2031. aastal ~ 1900
Perspektiivsed ühiskanalisatsiooniga liitujaid: 1800
Reostuskoormus (ametlik): 2055 ie
3 Qmin = 153,8 m /d (85 l /ie x d) – ilma infiltratsiooniveeta kuival ajal
3 Qkeskmine = 274 m /d (85 l /ie x d) – koos infiltratsiooniveega 25%
3 Qmax = 184,6 m /d (85 l /ie x d) – ilma infiltratsiooniveeta kuival ajal
3 Qmax = 328,8 m /d (85 l /ie x d), lisandub 20% infiltratsioonivett (arvestame, et torud on uued ja infiltratsioon mõõdukas)
3 Qmaxh = 45 m /h (85 l /ie x d), lisandub 20% infiltratsioonivett (arvestame, et torud on uued ja infiltratsioon mõõdukas)
R = 100-140 kg BHT7/d; BHT7 = 450-500 mg O2/l
Arvestada tuleb, et puhasti tuleb rajada täiesti uuena. Eelduseks võtame, et olenemata, kas puhasti rajatakse biotiigiga või ilma, peab põhipuhasti tagama vajaliku puhastustulemuse igas olukorras (v.a avarii või suuremahulised rekonstrueerimistööd). Kuna maaeraldus on reoveepuhasti planeeritavas asukohas veel tegemata, pole täit kindlust, kas biotiigiks leitakse maa-ala, kuid Konsultant soovitab rajada biotiigi(d) kogupindalaga vähemalt 4000 m2.
Alternatiiv 1 – läbivoolurežiimil aktiivmudapuhasti Klassikaline läbivoolurežiimil töötav aktiivmudapuhasti peamised komponendid on aeratsioonimahuti, kus reovett õhustatakse ja intensiivselt segatakse paari tunni kuni ööpäeva kestel ning järelsetiti, kus toimub aktiivmuda settimine ning puhastatud heitvee väljavool. Protsessi käigus tekkivast aktiivmudast osa suunatakse tagastusmudana uuesti protsessi ning osa kõrvaldatakse liigmudana liigmudatihendisse.
SWECO Projekt AS Tel +372 674 4000 Valukoja tn 8 [email protected] EE 11415 Tallinn www.sweco.ee 217
Töö nr: 18240-0060 Töö: Vinni valla ühisveevärgi- ja kanalisatsiooni arendamise kava Staadium: AK Kuupäev: 29.03.2019
Alternatiiv 1 tehnoloogiline skeem on järgmine: asulatest jõuab reovesi survetorustiku kaudu puhasti territooriumile - tehnohoonesse mehaanilise puhastuse etappi - automaatvõrele. Puhastile suunatav reovesi mõõdetakse magnetinduktiivse vooluhulgamõõturiga. Vooluhulgaamõõtur paigaldatakse vahetult voolurahustikaevu. Voolurahustikaevu läbinud reovesi juhitaks võrele. Võre pesuks ning tarbevee jaoks rajatakse veetorustik olemasolevast veevõrgust.
Peale mehaanilist puhastust juhitakse reovesi isevoolselt bioloogilisse puhastusse – läbivoolu režiimil aktiivmudapuhastisse. Bioloogilise puhastuse käigus vähendatakse reovee orgaanilise aine (BHT, KHT) sisaldust. Luues erinevaid keskkondi tagatakse fosfori- ja lämmastikuühendite tõhustatud bioloogiline eemaldamine. Kuna bioloogiline fosforiühendite eemaldamine ei pruugi anda nõuetele vastavat tulemust, on ette nähtud fosfori keemiline simultaansadestus. Selleks paigaldatakse tehnohoonesse kemikaalimahuti ning doseerimispump. Kemikaali doseeritakse protsessimahutisse.
Peale bioloogilist puhastust vastab heitvesi nõuetele ning suunatakse suublasse Sõmeru jõkke.
Puhasti kompleksi on soovitav rajada biotiik ca 4000 m2. Biotiigile rajatakse vettpidav põhi. Biotiik jääb töösse järelpuhastina. Enne biotiiki nähakse ette siibersõlm, et saaks heitvee juhtida nii biotiiki kui otse suublasse. Nii enne kui peale biotiiki rajada nõuetekohased proovivõtukaevud.
Puhastusprotsessi käigus tekkiv liigmuda pumbatakse järelsetitist liigmudatihendisse kust see perioodiliselt viiakse paakautoga suuremale settetahendusseadmeid omavale puhastile. Liigmudatihendit aereeritakse perioodiliselt, et vältida fosforiühendite vabanemist ning suunamist tagastusmudaga uuesti bioloogilisse puhastusse.
Kõik mahutid varustatakse vajalike tehnoloogiliste seadmetega. Aktiivmudaprotsessi aereerimiseks vajalikud puhurid paigaldatakse tehnohoone puhurite ruumi. Neid juhitakse vastavalt hapnikuanduri signaalile ning jõudlust reguleeritakse sagedusmuunduritega.
Reoveepuhasti rajatiste koosseisus ehitatakse tehnohoone. Tehnohoone ehitatakse kergblokkidest pindalaga ca 70-80 m2. Hoones on kaks eraldi ruumi – tehnoloogiliste seadme ruum ning puhurite, kilbiruum. Tehnohoone ehitatakse bioloogilise puhasti peale.
Tehnohoonesse paigaldatakse automaatne proovivõtuseade.
Järgnevalt on välja toodud läbivoolu režiimil toimiva aktiivmudapuhasti plussid ja miinused.
SWECO Projekt AS Tel +372 674 4000 Valukoja tn 8 [email protected] EE 11415 Tallinn www.sweco.ee 218
Töö nr: 18240-0060 Töö: Vinni valla ühisveevärgi- ja kanalisatsiooni arendamise kava Staadium: AK Kuupäev: 29.03.2019
Tabel 7-11 Plussid Miinused Töökindel klassikaline Võib esineda probleeme muda puhastustehnoloogia, mis tagab heitvee settivusega, mis võib põhjustada selle nõuetele vastavuse ka ilma väljakandumist puhastist. järelpuhastuseta. Puhastusprotsess on paindlik ja Väikeste koormuste korral on muudetav, vastavalt reovee omadustele. investeerimis- ja käituskulud muude Peaks olema projekteeritud selliselt, et puhastustehnoloogiatega võrreldes miinimum- ja maksimumkoormuste suhe suuremad. on 1:5. Võimaldab tõhusalt ärastada kõiki peamisi Tundlik vooluhulga kõikumise suhtes. reostuskomponente, sh bioloogiliselt ärastada lämmastikku ja fosforit.
Lihtsa töörežiimiga ja ei tohiks esitada kõrgeid teabenõudeid hooldajale - operaatorile
Alternatiiv 2 – annuspuhasti tehnoloogial põhinev reoveepuhasti
Annuspuhasti erineb tavapärasest aktiivmudapuhastist selle poolest, et reovesi suunatakse protsessi annusekaupa st, et uus kogus reovett suunatakse puhastusse alles siis, kui eelnev kogus reovett on puhastatud ja väljavoolu juhitud.
Kogu bioloogiline puhastus toimub ühes mahutis ning nitrifikatsiooniks- ja denitrifikatsiooniks vajalik olukord tekitatakse õhustamise reguleerimisega. Puhastusprotsess läbib sõltuvalt seadistamisest neli tsüklit: 1. Täitmine ja denitrifikatsioon. 2. Õhustus ja nitrifikatsioon. 3. Settimine. 4. Heitvee väljavool. Iga tsükli lõpus toimub liigmuda eemaldamine liigmudatihendisse.
Alternatiiv 2 tehnoloogiline skeem on järgmine: asulatest jõuab reovesi mõlemalt poolt survetorustiku kaudu puhasti territooriumile - tehnohoonesse mehaanilise puhastuse etappi - automaatvõrele. Puhastile suunatav reovesi mõõdetakse magnetinduktiivse vooluhulgamõõturiga. Vooluhulgaamõõtur paigaldatakse vahetult voolurahustikaevu. Voolurahustikaevu läbinud reovesi juhitaks võrele. Võre pesuks ning tarbevee jaoks rajatakse veetorustik olemasolevast veevõrgust.
SWECO Projekt AS Tel +372 674 4000 Valukoja tn 8 [email protected] EE 11415 Tallinn www.sweco.ee 219
Töö nr: 18240-0060 Töö: Vinni valla ühisveevärgi- ja kanalisatsiooni arendamise kava Staadium: AK Kuupäev: 29.03.2019
Peale mehaanilist puhastust juhitakse reovesi isevoolselt ühtlustusmahutisse. Ühtlustusmahuti eesmärk on koguda puhastusprotsessile võimalikku ohtu kujutav reovesi ning võimaldada reovee hilisem ühtlustatud suunamine biopuhastusprotsessi. Samuti biopuhastusprotsessi hüdraulilise koormuse tasandamiseks suurte veekoguste korral. Ühtlustusmahutisse paigaldatakse sukelpump millega reovesi pumbatakse perioodiliselt annuspuhastisse ning segur. Annuspuhastis kulgeb reovee bioloogiline puhastamine tsüklikaupa. Tsükli kestus võib varieeruda ning päevas võib mahutis toimuda 2 kuni 4 12- kuni 6-tunnist tsüklit. Ekstreemselt suure vooluhulga puhul on võimalik tsüklit lühendada ka 4 tunnini, ent see on protsessi stabiilsuse tagamise seisukohast riskantne. Tavaliselt kestab tsükkel 8 tundi ning ööpäevas on tsükleid 3. Annuspuhastust võib korraldada ka kahes vooluliinis, ent siis on nende tsüklid teineteisest tavaliselt 50 % nihkes. Puhastusprotsessi täitmistsükli ajal on mahutis anoksiline keskkond ja toimub denitrifikatsioon. Seejärel mahutit aereeritakse ning toimub nitrifikatsioon. Settimistsükli ajal langeb aktiivmuda mahuti põhja ning selginenud ja nõuetele vastav heitvesi pumbatakase dekanteri abil väljavoolu ning sealt edasi suublasse Sõmeru jõkke. Kui veetase mahutis on alanenud ning uut reovee pealevoolu pole toimunud, pumbatakse liigaktiivmuda liigmudatihendisse. Liigmudatihendi on varustatud aeraatoritega, et oleks välditud anaeroobne keskkond, mis soodustab fosforiühendite vabanemist ning rejektveega puhastisse tagasi kandumist. Tihenenud liigmuda transporditakse paakautoga suuremale settetahendusseadmeid omavale puhastile.
Puhasti kompleksi on soovitav rajada biotiik vähemalt 1000 m2. Biotiigile rajatakse uus vettpidav põhi. Biotiik jääb peale rekonstrueerimist töösse järelpuhastina. Enne biotiiki nähakse ette siibersõlm, et saaks heitvee juhtida nii biotiiki kui otse suublasse. Nii enne kui peale biotiiki rajada nõuetekohased proovivõtukaevud.
Lisaks fosfori bioloogilisele ärastusele rakendatakse fosfori keemilist simultaansadestamist. Sadestuskemikaali doseerimine toimub bioloogilise puhastuse protsessimahutisse. Kemikaalisõlm paigaldatakse tehnohoonesse.
Kõik mahutid varustatakse vajalike tehnoloogiliste seadmetega. Aktiivmudaprotsessi aereerimiseks vajalikud puhurid paigaldatakse tehnohoone puhurite ruumi. Neid juhitakse vastavalt hapnikuanduri signaalile ning jõudlust reguleeritakse sagedusmuunduritega.
Reoveepuhasti rajatiste koosseisus ehitatakse tehnohoone. Tehnohoone ehitatakse kergblokkidest pindalaga ca 70-80 m2. Hoones on kaks eraldi ruumi – tehnoloogiliste seadme ruum ning puhurite, kilbiruum. Tehnohoone ehitatakse bioloogilise puhasti peale.
Tehnohoonesse paigaldatakse automaatne proovivõtuseade.
Järgnevalt on välja toodud annuspuhasti plussid ja miinused.
SWECO Projekt AS Tel +372 674 4000 Valukoja tn 8 [email protected] EE 11415 Tallinn www.sweco.ee 220
Töö nr: 18240-0060 Töö: Vinni valla ühisveevärgi- ja kanalisatsiooni arendamise kava Staadium: AK Kuupäev: 29.03.2019
Tabel 7-12 Plussid Miinused Kõik puhastusprotsessi faasid toimuvad ühes Puhastusetappide juhtimine tugineb kambris ja lihtne on vastavalt reovee suhteliselt keerulisele automaatikale. iseloomule (reostuskoormuse ja vooluhulga kõikumised suurtes piirides) reguleerida puhastusprotsessi kulgu ja viibeaega reoveepuhastis. Investeerimiskulud on üldiselt väiksemad kui Sõltuvalt suubla vastuvõtuvõimest võib tavalisel aktiivmudapuhastil. olla vaja heitveemahutit väljavoolu ühtlustamiseks. Võimaldab tõhusalt ärastada kõiki peamisi Investeering õhustamisseadmetesse reostuskomponente, sh bioloogiliselt suurem. ärastada lämmastikku ja fosforit. Lämmastiku- ja fosforiärastus on hästi Kindlasti on vaja juurdevooluvee kontrollitavad. ühtlustusmahutit. Aktiivmuda settimisomadused tavapärasest paremad ning seetõttu on vähem probleeme muda väljakandumisega puhastist.
Alternatiiv 3 – pinnasfilterpuhasti rajamine Tehispinnasfilterpuhastites kulgevad samad protsessid, mis tavapärastes puhastussüsteemides. Heljum kõrvaldatakse reoveest setitamise ja filtratsiooni teel. Lahustunud orgaaniline aine lagundatakse nii aeroobselt kui ka anaeroobselt mikroorganismide poolt. Lämmastik kõrvaldatakse peamiselt mikroobse nitrifikatsiooni ja denitrifikatsiooni ning fosfor seotakse sorbtsiooni, sadenemise või keemilise sadestamise rakendamise teel.
Tehispinnasfilterd jagunevad avaveesüsteemideks (biotiigid, lodud jms) ja pinnasfiltriteks, mis omakorda jagunevad vertikaalse ning horisontaalse läbivooluga süsteemideks, mida võib ka kombineerida. Horisontaalse läbivooluga pinnasfiltrid sobivad hästi orgaanika lagundamiseks ja heljumi kõrvaldamiseks, vertikaalse läbivooluga pinnasfiltrid on seevastu aeroobsemad ja sobivad tunduvalt paremini nitrifikatsiooniks. Filtermaterjalina kasutatakse liiva, kruusa, killustikku, põlevkivituhka, purustatud kiltkivi või dolomiiti, mitmesuguseid tehismaterjale ning nende segusid ja kombinatsioone.
Alternatiiv 3 tehnoloogiline skeem toimub järgmiselt: asulatest jõuab reovesi mõlemalt poolt survetorustiku kaudu puhasti territooriumile - tehnohoonesse mehaanilise puhastuse etappi - automaatvõrele. Puhastile suunatav reovesi mõõdetakse magnetinduktiivse vooluhulgamõõturiga. Vooluhulgaamõõtur paigaldatakse vahetult voolurahustikaevu. Voolurahustikaevu läbinud reovesi juhitaks võrele. Võre pesuks ning tarbevee jaoks rajatakse veetorustik olemasolevast veevõrgust.
SWECO Projekt AS Tel +372 674 4000 Valukoja tn 8 [email protected] EE 11415 Tallinn www.sweco.ee 221
Töö nr: 18240-0060 Töö: Vinni valla ühisveevärgi- ja kanalisatsiooni arendamise kava Staadium: AK Kuupäev: 29.03.2019
Peale mehaanilist puhastust suunatakse reovesi septikusse ca 12 m3, kus reovesi viibib minimaalselt 18h. Seejärel suunatakse reovesi vertikaalsetele filtritel 2x150 m2 (2 tk, töötavad vaheldumisi) ning lõpuks horisontaalsele filtrile 300 m2. Peale kombineeritud pinnasfiltri läbimist suunatakse puhastatud heitvesi suublasse Sõmeru jõkke. Enne suublat rajatakse ametlik proovivõtukaev.
Pinnasfiltritel põhinev tehnoloogia ei suuda ärastada piisavas koguses fosforiühendeid ning seetõttu on puhastile ette nähtud reovee fosforisisalduse alandamine keemilise sadestamise teel. Sadestuskemikaali doseerimine toimub fosforiärastusmahutite flokulatsioonikambrisse. Fosforiärastusmahutitesse paigaldatakse vastava puhastusprotsessi etapi läbiviimiseks vajalikud tehnoloogilised seadmed. Fosforiärastuskemikaali ja reovees sisalduva fosforiühendite reageerimise tulemusel tekkiva sademe suublasse kandumise vältimiseks on soovitatav paigaldada sademe püüdmiseks kas trummelfilter või rajada suure hüdraulilise juhtivusega materjalist filterkeha vms mis ummistumisriskita suudaks setitada fosforiärastuskaevudest väljakanduvat sadet ka suure hüdraulilise koormuse korral. Trummelfiltriga reoveest eraldatav sete pumbatakse mudatihendisse.
Reoveepuhasti rajatiste koosseisus ehitatakse tehnohoone. Tehnohoone ehitatakse kergblokkidest pindalaga ca 25 m2. Hoones on kaks eraldi ruumi – tehnoloogiliste seadme ruum ning automaatika- kilbiruum.
Tehnohoonesse paigaldatakse automaatne proovivõtuseade. Järgnevalt on välja toodud tehispinnasfilterpuhasti plussid ja miinused.
Tabel 7-13 Plussid Miinused Väiksem jälgimise ja juhtimise vajadus; Reovee eelpuhastus peab olema korralik, et vältida ummistusi. Vähetundlikkus koormuse kõikumise suhtes Võrreldes muude biopuhastitega on (kui süsteem on projekteeritud puhasti jaoks vaja rohkem maad. maksimaalsele koormusele, siis koormuse oluline perioodiline alanemine ei vähenda puhastusprotsessi toimimise efektiivsust); Märgalad on elukeskkonnaks mitmetele Üle 300 ie suuruse reostuskoormuse organismidele; korral võib olla raske täita vee erikasutusloa nõudeid. Märgalad ilmestavad ja mitmekesistavad Suurimate tehnoloogiliste maastikku; probleemidena märgalade kasutamisel külmas kliimas võib välja tuua jää tekke ning temperatuurikõikumiste mõju bioloogiliselt ja mikrobioloogiliselt vahendatud puhastusprotsessidele.
SWECO Projekt AS Tel +372 674 4000 Valukoja tn 8 [email protected] EE 11415 Tallinn www.sweco.ee 222
Töö nr: 18240-0060 Töö: Vinni valla ühisveevärgi- ja kanalisatsiooni arendamise kava Staadium: AK Kuupäev: 29.03.2019
Muda kõrvaldamine ning biomassi Ummistuse korral võib vajada eemaldamine pole tehismärgalades eraldi ümberehitamist. tavaliselt vajalik Ei saavutata piisavat fosfori puhastusefekti. Filtrimaterjal tuleb ca 15 aasta pärast välja vahetada ning utiliseerida.
Et pinnasfilter töötaks korralikult ning annaks nõuetele vastavat heitvett aastaringselt, on oluline, et protsess oleks kaitstud temperatuurikõikumiste eest. Kuna filtrite pindalad on suured, siis nende katmine ei tule antud juhul kõne alla. Alternatiivi 3, kus pinnasfilter toimib põhipuhastina edasises töös ei analüüsita.
Järgnevalt on võrreldud Alternatiiv 1 ja 2 rajamismaksumusi ja ekspluatatsioonikulusid kuna need on valimist realistlikud ning tulemust andvad tehnoloogiad Eesti kliimas.
Alternatiivide rajamismaksumuste võrdlemine Vinni reoveepuhasti puhul on tegemist väikepuhastiga. Rajamismaksumuse arvutamisel võrreldakse raudbetoonmahutis läbilaskerežiimil toimivat aktiivmudapuhastit ning tehasevalmidusega kompaktannuspuhastit.
Vinni, Pajusti, Kakumäe ja Viru-Jaagupi asulates tekkiv reovesi jõuab surveliini pidi puhasti territooriumile, mistõttu puhasti territooriumile täiendavat reoveepumplat rajada pole vaja. Tehnohoones voolurahustikaevus reovesi mõõdetakse ning suunatakse edasi automaatvõrele. Võreseadmel eemaldatakse praht ning kogutakse kokku prügikonteinerisse, mida omakorda tühjendatakse perioodiliselt ning veetakse prügilasse. Peale mehaanilist puhastust voolab reovesi isevoolselt bioloogilise puhastuse etappi. Peale bioloogilist puhastust on heitvesi nõuetele vastav ning suunatakse suublasse, Sõmeru jõkke.
Puhasti kompleksi lisada võimalusel biotiik või –tiigid pindalaga vähemalt 4000 m2. Biotiik rajatakse vettpidava põhjaga. Biotiik jääb töösse järelpuhastina. Enne biotiiki nähakse ette siibersõlm, et saaks heitvee juhtida nii biotiiki kui otse suublasse. Nii enne kui peale biotiiki rajada nõuetekohased proovivõtukaevud.
Reoveepuhasti rajatiste koosseisu kuuluvana ehitatakse tehnohoone. Tehnohoone ehitatakse kergblokkidest pindalaga ca 40 m2. Hoones on kaks eraldi ruumi – teholoogiliste seadmete ruum ning puhurite, kilbiruum. Tehnohoone ehitatakse bioloogilise puhasti peale.
Aktiivmuda aereerimiseks paigaldatakse puhurite ruumi 2 puhurit mida juhitakse hapnikuandurilt saadud andmete järgi. Puhurite jõudlust reguleerivad sagedusmuundurid.
SWECO Projekt AS Tel +372 674 4000 Valukoja tn 8 [email protected] EE 11415 Tallinn www.sweco.ee 223
Töö nr: 18240-0060 Töö: Vinni valla ühisveevärgi- ja kanalisatsiooni arendamise kava Staadium: AK Kuupäev: 29.03.2019
Lisaks fosfori bioloogilisele ärastusele rakendatakse fosfori keemilist simultaansadestamist. Sadestuskemikaali doseerimine toimub bioloogilise puhastuse protsessimahutisse. Kemikaalisõlm paigaldatakse tehnohoonesse.
Võreseadme pesuks ning tarbevee saamiseks rajatakse olemasolevast veevõrgust veeühendus läbimõõduga De50. Hoones näha ette võimalus kätepesuks.
Tehnohoonesse paigaldatakse automaatne reovee proovivõtuseade.
Aktiivmudapuhastites tekib bioloogilise puhastuse tagajärjel liigaktiivmuda, mida on vaja perioodiliselt süsteemist eemaldada. Eemaldatava muda jaoks rajatakse liigmudatihendi. Liigmudatihendi varustatakse aeratsiooniga, et vältida fosforiühendite vabanemist tihendatavast mudast anaeroobses keskkonnas ja mudaveega biopuhastisse tagasi juhtimist. Stabiliseerunud ja tihenenud muda veetakse paakautoga suuremale settetahendusseadmeid omavale reoveepuhastile.
Puhasti ümbrusese rajatakse piirdeaed kõrgusega 1,8 m ja paigaldatakse autovärv laiusega 4m.
Järgnevates tabelites Tabel 7-14 ja Tabel 7-15 on välja toodud Alternatiiv 1 ja 2 rajamismaksumused ning ekspluatatsiooni kulud 30-aasta lõikes.
Tabel 7-14 Rajamismaksumus Pos nr Reoveepuhasti rekonstrueerimine Alternatiiv 1 Alternatiiv 2 1 Ettevalmistustööd(vanade mahutite likvideerimine, hoonete lammutamine, 15000 15000 raadamine jmt) 2 Reoveepuhasti tehnohoone ehitus 140000 150000 3 Reoveepuhasti betoonitööd 220000 225000
4 Reoveepuhasti tehnoloogiaseadmed koos 345000 367000 paigaldusega 5 Reoveepuhasti välistorustikud 124500 124500
6 Elektri- ja automaatikaseadmed koos 55000 55000 paigaldusega. 7 Tehnohoone kütte- ja ventilatsiooniseadmed 6000 6000 koos paigaldusega 8 Juurdepääsutee ja teenindusplatsi rajamine 18000 18000 freeskattega 970 m2) 9 Piirdeaia ja väravate rajamine (sh 300 m keevispaneelaeda, üks värav laiusega 4m, üks 11500 11500 jalgvärav)
SWECO Projekt AS Tel +372 674 4000 Valukoja tn 8 [email protected] EE 11415 Tallinn www.sweco.ee 224
Töö nr: 18240-0060 Töö: Vinni valla ühisveevärgi- ja kanalisatsiooni arendamise kava Staadium: AK Kuupäev: 29.03.2019
10 Biotiigi (1000m2) rajamine vettpidava 120000 120000 geomembraanpõhjaga 11 40000 40000 Haljastus ja heakorratööd (2500 m2) 12 5000 5000 Liitumine Elektrileviga Reoveepuhasti investeering kokku 1100000 1137000 Ettenägematud kulud 5% 55000 56850 Ehitusuuringud ja projekteerimine 10% 110000 113700 Omaniku järelvalve kulu 5% 55000 56850 Töö teostamise maksumus koos Ettenägematute, projekteerimis- ja omaniku 1320000 1364400 järelvalve kuludega
Tabel 7-15 Ekspluatatsioonikulu aastas Pos Ekspluatatsioonikulu liik Kulu, EUR/a nr Alternatiiv 1 Alternatiiv 2 1 Amortisatsioonikulu kokku 53 714 55 933 1.1 Hoonete, ehitiste, vee- ja 20 670 21 120 kanalisatsioonitorustike amortisatsioon, biotiikide rajamine ja ümbruse planeerimine (2,5% aastas), kasutusiga ümardatult 40 a 1.2 Tehnoloogilised seadmed, kütte- ja 33 044 34 813 ventilatsiooniseadmed, elektri ja automaatikaseadmed (6,67% aastas) kasutusiga ümardatult 15 a 2 Ekspluatatsioonikulu kokku 21 685 21 000 2.1 Elektritarve (0,12 EUR/kWh) 12 345 11 500 2.2 Kemikaalikulu 2 460,00 2 540,00 2.3 Sette transpordikulu 880,00 960,00 2.4 Tööjõukulu 6000 6000 3 Aasta ekspluatatsioonikulud kokku 66 324 67 611
Alternatiivide finantsiline hindamine Lähteandmed:
Tarbijate arv: Elanikud: kuni 1810
SWECO Projekt AS Tel +372 674 4000 Valukoja tn 8 [email protected] EE 11415 Tallinn www.sweco.ee 225
Töö nr: 18240-0060 Töö: Vinni valla ühisveevärgi- ja kanalisatsiooni arendamise kava Staadium: AK Kuupäev: 29.03.2019
Ettevõtteid: ~ 30 (sh gümnaasium, spordikompleks, lasteaiad, lastekodu)
Ühiskanalisatsiooniteenuse tarbimine (m3/d): Elanikud: kuni 150 m3/d Ettevõtted: 62 m3/d.
Alternatiivide finantsiliseks hindamiseks on leitud: algsed investeeringukulud, asendusinvesteeringud ning aastased tegevuskulud. Tegevuskulude prognoosimisel on iga alternatiivi kohta võetud aluseks hinnanguline aastane tegevuskulude suurus. Investeeringukulud ning tegevuskulud on analüüsis esitatud jooksvas vääringus. Baasaastaks on 2018.a. ning baasväärtuste viimisel jooksvasse vääringusse on tegevuskulude puhul kasutatud tarbijahinnaindeksi (THI) muutust ning investeeringukulude puhul ehitushinnaindeksi (EHI) muutust. THI prognoos põhineb Rahandusministeeriumi pikaajalisel finantsprognoosil (avaldatud mai 2018).
Tabel 7-16 Tarbijahinnaindeksi prognoos THI 2018 2020 2025 2030 2035 2040 2045 2048 Tarbijahinnaindeks 2,9% 2,4% 2,0% 2,0% 2,0% 2,0% 2,0% 2,0% Allikas: www.struktuurifondid.ee EHI määramisel on võetud arvesse Vabariigi Valitsuse poolt vastuvõetud „Keskkonna tegevuskava perioodiks 2007 – 2013“ (edaspidi KTK“) EHI leidmise metoodikat. KTK näeb EHI osas ette tööstushoone ehitushinnaindeksi kasutamist. KTK kohaselt on EHI määra aluseks alljärgnevad kulukomponendid ning nende hinnamuutused: • tööjõukulu kallinemine osakaaluga 27,2%, • ehitusmasinate kallinemine osakaaluga 5,8%, • ehitusmaterjalide kallinemine osakaaluga 67%. EHI indeksi arvutamisel on lähtutud alljärgnevas tabelis toodud komponentidest ning nende väärtustest.
Tabel 7-17 Ehitushinnaindeksi arvutused EHI 2018 2020 2025 2030 2035 2040 2045 2048 Tööjõud 27,2% 7,0% 5,5% 5,0% 4,3% 4,0% 4,0% 5,1% 3,9% Ehitusmasinad 5,8% 2,0% 2,0% 2,0% 2,0% 2,0% 2,0% 0,0% 2,0% Ehitusmaterjal 67,0% 2,0% 2,0% 2,0% 2,0% 2,0% 2,0% 0,0% 2,0% Kaalutud keskmine EHI 3,34% 2,95% 2,81% 2,63% 2,54% 2,54% 1,39% 2,53% Baasaasta 2018 1,000 1,060 1,224 1,398 1,587 1,798 1,823 2,197 Kõikide alternatiivide puhul on arvestatud, et algse investeeringu elluviimine toimub 2019. aastal. Algse investeeringu puhul on eristatud 40.a. ja 15.a. elueaga komponentide
SWECO Projekt AS Tel +372 674 4000 Valukoja tn 8 [email protected] EE 11415 Tallinn www.sweco.ee 226
Töö nr: 18240-0060 Töö: Vinni valla ühisveevärgi- ja kanalisatsiooni arendamise kava Staadium: AK Kuupäev: 29.03.2019 maksumused. Alternatiivide hindamisel on loetud esimeseks ekspluatatsiooniaastaks 2019.a. Sellest lähtuvalt toimub asendusinvesteeringute teostamine 2033.aastal. 2033.a. asendusinvesteeringu väärtuse leidmisel on võetud arvesse EHI muutu. 40.a. elueaga investeeringu osa puhul on prognoosiperioodi lõpus aastal 2048 arvestatud jääkmaksumuseks lineaarsel meetodil arvutatud kulumi 10 kordne väärtus. Vastav väärtus võetakse rahavoogude analüüsis arvesse kui kulusid vähendav väärtus. Alternatiivide finantsiline võrdlus on teostatud alternatiivide investeeringute ning tegevuskulude aastaste rahavoogude diskonteeritud nüüdispuhasväärtuste (NPV) koondväärtuste võrdlemisel. Finantsiliselt kõige soodsam investeering on alternatiiv, mille puhul investeeringukulutuste ning tegevuskulude koondrahavoogude nüüdispuhasväärtus on kõige väiksem. Kõik rahavood on diskonteeritud 2019. aastasse. Rahavoogude diskonteerimisel on lähtutud riiklikust reaalsest finantsdiskontomäärast 6%. Nominaalse diskontomäära leidmiseks on arvutatud prognoosiperioodi aastate 2019 - 2048 aastaste inflatsioonimäärade aritmeetiline keskmine ning arvutatud keskmisega on korrigeeritud reaalset diskontomäära. Selle tulemusena on käesolevas alternatiivide hindamises kasutusel nominaalne diskontomäär 8,01%.
Alternatiivide hindamise analüüsi kokkuvõte Tabel 7-18 Nüüdispuhasväärtuste võrdlus
NPV ALTERNATIIV 1 Investeeringud, NPV: 1 407 004 Tegevuskulud, NPV: 297 824 Altern 1 kokku, NPV: 1 704 828
NPV ALTERNATIIV 2 Investeeringud, NPV: 1 458 659 Tegevuskulud, NPV: 288 416 Altern 2 kokku, NPV: 1 747 075 Allikas: Konsultandi arvutused Lähtuvalt puhasnüüdisväärtusest, on finantsiliselt kõige soodsam alternatiiv 1 kuna selle nüüdispuhasväärtus (NPV) on kõige väiksem.
7.3.7 Tudu ja Ulvi reoveepuhastite rekonstrueerimine
Tudu RVP on rahuldavas seisukorras, puhastusnäitajad vastavad küll enamalt jaolt nõuetele, kuid taoline puhasti on oma kasutusea lõpul, moraalselt ja füüsiliselt
SWECO Projekt AS Tel +372 674 4000 Valukoja tn 8 [email protected] EE 11415 Tallinn www.sweco.ee 227
Töö nr: 18240-0060 Töö: Vinni valla ühisveevärgi- ja kanalisatsiooni arendamise kava Staadium: AK Kuupäev: 29.03.2019 vananenud. Kuigi ehitatud Tudu alevikku alles aastal 2005, puuduvad võimalused puhasti automatiseerimiseks, andmete edastamiseks ja kaugjuhtimiseks. Tegemist ei ole oma olemuselt kaasaegse ühiskanalisatsiooni sobiva reoveepuhastiga, mistõttu näeme ette puhasti väljavahetamise lühiajalises programmis.
Ulvi reoveepuhastina on kasutusel vana läbivoolu aktiivmuda biopuhasti BIO-100, mis on esialgselt rajatud 1983. aastal ning mida on aastate jooksul renoveeritud ja ümberehitatud, viimati KIK keskkonnaprogrammi raames 2011. a (varem ka 2000-2001). 2011. aastal paigaldati Ulvi reoveepuhastile fosfori ärastamiseseade, tehti reovee sissevoolu septiku ümberehitus ja paigaldati hapnikuandur. Ulvi RVP on samuti rahuldavas, isegi heas seisukorras, kuid on moraalselt ja füüsiliselt vananenud ja vajab terviklikku rekonstrueerimist (sisuliselt väljavahetamist). Esialgne BIO-100 reoveepuhasti on rajatud 36 aastat tagasi ja selle kasutusiga hakkab end ammendama.
Tudu reoveepuhasti rajamine Tudu reoveepuhasti dimensioneerimisel lähtume järgmistest suurustest:
Elanike arv regioonis 2031. aastal ~ 280
Perspektiivsed ühiskanalisatsiooniga liitujaid: 230-260
Reostuskoormus (ametlik): 298 ie
3 Qmin = 23 m /d (85 l /ie x d) – ilma infiltratsiooniveeta kuival ajal
3 Qkeskmine = 27 m /d (85 l /ie x d) – koos infiltratsiooniveega 15%
3 Qmax = 27 m /d (85 l /ie x d) – ilma infiltratsiooniveeta kuival ajal
3 Qmax = 32 m /d (85 l /ie x d), lisandub 20% infiltratsioonivett (arvestame, et torud on uued ja infiltratsioon mõõdukas)
3 Qmaxh = 5 m /h (85 l /ie x d), lisandub 20% infiltratsioonivett (arvestame, et torud on uued ja infiltratsioon mõõdukas)
R = 16-18 kg BHT7/d; BHT7 = 450-500 mg O2/l
Arvestada tuleb, et puhasti tuleb rajada täiesti uuena. Eelduseks võtame, et olenemata, kas puhasti rajatakse biotiigiga või ilma, peab põhipuhasti tagama vajaliku puhastustulemuse igas olukorras (v.a avarii või suuremahulised rekonstrueerimistööd).
Alternatiiv 1 – läbivoolurežiimil aktiivmudapuhasti Klassikaline läbivoolurežiimil töötav aktiivmudapuhasti peamised komponendid on aeratsioonimahuti, kus reovett õhustatakse ja intensiivselt segatakse paari tunni kuni ööpäeva kestel ning järelsetiti, kus toimub aktiivmuda settimine ning puhastatud heitvee
SWECO Projekt AS Tel +372 674 4000 Valukoja tn 8 [email protected] EE 11415 Tallinn www.sweco.ee 228
Töö nr: 18240-0060 Töö: Vinni valla ühisveevärgi- ja kanalisatsiooni arendamise kava Staadium: AK Kuupäev: 29.03.2019 väljavool. Protsessi käigus tekkivast aktiivmudast osa suunatakse tagastusmudana uuesti protsessi ning osa kõrvaldatakse liigmudana liigmudatihendisse.
Alternatiiv 1 tehnoloogiline skeem on järgmine: asulatest jõuab reovesi survetorustiku kaudu puhasti territooriumile - tehnohoonesse mehaanilise puhastuse etappi - automaatvõrele. Puhastile suunatav reovesi mõõdetakse magnetinduktiivse vooluhulgamõõturiga. Vooluhulgaamõõtur paigaldatakse vahetult voolurahustikaevu. Voolurahustikaevu läbinud reovesi juhitaks võrele. Võre pesuks ning tarbevee jaoks rajatakse veetorustik olemasolevast veevõrgust.
Peale mehaanilist puhastust juhitakse reovesi isevoolselt bioloogilisse puhastusse – läbivoolu režiimil aktiivmudapuhastisse. Bioloogilise puhastuse käigus vähendatakse reovee orgaanilise aine (BHT, KHT) sisaldust. Luues erinevaid keskkondi tagatakse fosfori- ja lämmastikuühendite tõhustatud bioloogiline eemaldamine. Kuna bioloogiline fosforiühendite eemaldamine ei pruugi anda nõuetele vastavat tulemust, on ette nähtud fosfori keemiline simultaansadestus. Selleks paigaldatakse tehnohoonesse kemikaalimahuti ning doseerimispump. Kemikaali doseeritakse protsessimahutisse.
Peale bioloogilist puhastust vastab heitvesi nõuetele ning suunatakse suublasse Lillemäe kraavi.
Puhasti kompleksi on soovitav rajada biotiik(gid) ca 1000 m2. Biotiigile rajatakse vettpidav põhi. Biotiik jääb töösse järelpuhastina. Enne biotiiki nähakse ette siibersõlm, et saaks heitvee juhtida nii biotiiki kui otse suublasse. Nii enne kui peale biotiiki rajada nõuetekohased proovivõtukaevud.
Puhastusprotsessi käigus tekkiv liigmuda pumbatakse järelsetitist liigmudatihendisse kust see perioodiliselt viiakse paakautoga suuremale settetahendusseadmeid omavale puhastile. Liigmudatihendit aereeritakse perioodiliselt, et vältida fosforiühendite vabanemist ning suunamist tagastusmudaga uuesti bioloogilisse puhastusse.
Kõik mahutid varustatakse vajalike tehnoloogiliste seadmetega. Aktiivmudaprotsessi aereerimiseks vajalikud puhurid paigaldatakse tehnohoone puhurite ruumi. Neid juhitakse vastavalt hapnikuanduri signaalile ning jõudlust reguleeritakse sagedusmuunduritega.
Reoveepuhasti rajatiste koosseisus ehitatakse tehnohoone. Tehnohoone ehitatakse kergblokkidest pindalaga ca 40 m2. Hoones on kaks eraldi ruumi – tehnoloogiliste seadme ruum ning puhurite, kilbiruum. Tehnohoone ehitatakse bioloogilise puhasti peale.
Tehnohoonesse paigaldatakse automaatne proovivõtuseade.
Järgnevalt on välja toodud läbivoolu režiimil toimiva aktiivmudapuhasti plussid ja miinused.
SWECO Projekt AS Tel +372 674 4000 Valukoja tn 8 [email protected] EE 11415 Tallinn www.sweco.ee 229
Töö nr: 18240-0060 Töö: Vinni valla ühisveevärgi- ja kanalisatsiooni arendamise kava Staadium: AK Kuupäev: 29.03.2019
Tabel 7-19 Plussid Miinused Töökindel klassikaline Võib esineda probleeme muda puhastustehnoloogia, mis tagab heitvee settivusega, mis võib põhjustada selle nõuetele vastavuse ka ilma väljakandumist puhastist. järelpuhastuseta. Puhastusprotsess on paindlik ja Väikeste koormuste korral on muudetav, vastavalt reovee omadustele. investeerimis- ja käituskulud muude Peaks olema projekteeritud selliselt, et puhastustehnoloogiatega võrreldes miinimum- ja maksimumkoormuste suhe suuremad. on 1:5. Võimaldab tõhusalt ärastada kõiki peamisi Tundlik vooluhulga kõikumise suhtes. reostuskomponente, sh bioloogiliselt ärastada lämmastikku ja fosforit.
Lihtsa töörežiimiga ja ei tohiks esitada kõrgeid teabenõudeid hooldajale - operaatorile
Alternatiiv 2 – annuspuhasti tehnoloogial põhinev reoveepuhasti
Annuspuhasti erineb tavapärasest aktiivmudapuhastist selle poolest, et reovesi suunatakse protsessi annusekaupa st, et uus kogus reovett suunatakse puhastusse alles siis, kui eelnev kogus reovett on puhastatud ja väljavoolu juhitud.
Kogu bioloogiline puhastus toimub ühes mahutis ning nitrifikatsiooniks- ja denitrifikatsiooniks vajalik olukord tekitatakse õhustamise reguleerimisega. Puhastusprotsess läbib sõltuvalt seadistamisest neli tsüklit: 5. Täitmine ja denitrifikatsioon. 6. Õhustus ja nitrifikatsioon. 7. Settimine. 8. Heitvee väljavool. Iga tsükli lõpus toimub liigmuda eemaldamine liigmudatihendisse.
Alternatiiv 2 tehnoloogiline skeem on järgmine: asulatest jõuab reovesi mõlemalt poolt survetorustiku kaudu puhasti territooriumile - tehnohoonesse mehaanilise puhastuse etappi - automaatvõrele. Puhastile suunatav reovesi mõõdetakse magnetinduktiivse vooluhulgamõõturiga. Vooluhulgaamõõtur paigaldatakse vahetult voolurahustikaevu. Voolurahustikaevu läbinud reovesi juhitaks võrele. Võre pesuks ning tarbevee jaoks rajatakse veetorustik olemasolevast veevõrgust.
SWECO Projekt AS Tel +372 674 4000 Valukoja tn 8 [email protected] EE 11415 Tallinn www.sweco.ee 230
Töö nr: 18240-0060 Töö: Vinni valla ühisveevärgi- ja kanalisatsiooni arendamise kava Staadium: AK Kuupäev: 29.03.2019
Peale mehaanilist puhastust juhitakse reovesi isevoolselt ühtlustusmahutisse. Ühtlustusmahuti eesmärk on koguda puhastusprotsessile võimalikku ohtu kujutav reovesi ning võimaldada reovee hilisem ühtlustatud suunamine biopuhastusprotsessi. Samuti biopuhastusprotsessi hüdraulilise koormuse tasandamiseks suurte veekoguste korral. Ühtlustusmahutisse paigaldatakse sukelpump millega reovesi pumbatakse perioodiliselt annuspuhastisse ning segur. Annuspuhastis kulgeb reovee bioloogiline puhastamine tsüklikaupa. Tsükli kestus võib varieeruda ning päevas võib mahutis toimuda 2 kuni 4 12- kuni 6-tunnist tsüklit. Ekstreemselt suure vooluhulga puhul on võimalik tsüklit lühendada ka 4 tunnini, ent see on protsessi stabiilsuse tagamise seisukohast riskantne. Tavaliselt kestab tsükkel 8 tundi ning ööpäevas on tsükleid 3. Annuspuhastust võib korraldada ka kahes vooluliinis, ent siis on nende tsüklid teineteisest tavaliselt 50 % nihkes. Puhastusprotsessi täitmistsükli ajal on mahutis anoksiline keskkond ja toimub denitrifikatsioon. Seejärel mahutit aereeritakse ning toimub nitrifikatsioon. Settimistsükli ajal langeb aktiivmuda mahuti põhja ning selginenud ja nõuetele vastav heitvesi pumbatakase dekanteri abil väljavoolu ning sealt edasi suublatesse Lillemäe üeakraavi või Kunda jõkke. Kui veetase mahutis on alanenud ning uut reovee pealevoolu pole toimunud, pumbatakse liigaktiivmuda liigmudatihendisse. Liigmudatihendi on varustatud aeraatoritega, et oleks välditud anaeroobne keskkond, mis soodustab fosforiühendite vabanemist ning rejektveega puhastisse tagasi kandumist. Tihenenud liigmuda transporditakse paakautoga suuremale settetahendusseadmeid omavale puhastile.
Puhasti kompleksi on soovitav rajada biotiik vähemalt 1000 m2. Biotiigile rajatakse uus vettpidav põhi. Biotiik jääb peale rekonstrueerimist töösse järelpuhastina. Enne biotiiki nähakse ette siibersõlm, et saaks heitvee juhtida nii biotiiki kui otse suublasse. Nii enne kui peale biotiiki rajada nõuetekohased proovivõtukaevud.
Lisaks fosfori bioloogilisele ärastusele rakendatakse fosfori keemilist simultaansadestamist. Sadestuskemikaali doseerimine toimub bioloogilise puhastuse protsessimahutisse. Kemikaalisõlm paigaldatakse tehnohoonesse.
Kõik mahutid varustatakse vajalike tehnoloogiliste seadmetega. Aktiivmudaprotsessi aereerimiseks vajalikud puhurid paigaldatakse tehnohoone puhurite ruumi. Neid juhitakse vastavalt hapnikuanduri signaalile ning jõudlust reguleeritakse sagedusmuunduritega.
Reoveepuhasti rajatiste koosseisus ehitatakse tehnohoone. Tehnohoone ehitatakse kergblokkidest pindalaga ca 40 m2. Hoones on kaks eraldi ruumi – tehnoloogiliste seadme ruum ning puhurite, kilbiruum. Tehnohoone ehitatakse bioloogilise puhasti peale.
Tehnohoonesse paigaldatakse automaatne proovivõtuseade.
Järgnevalt on välja toodud annuspuhasti plussid ja miinused.
SWECO Projekt AS Tel +372 674 4000 Valukoja tn 8 [email protected] EE 11415 Tallinn www.sweco.ee 231
Töö nr: 18240-0060 Töö: Vinni valla ühisveevärgi- ja kanalisatsiooni arendamise kava Staadium: AK Kuupäev: 29.03.2019
Tabel 7-20 Plussid Miinused Kõik puhastusprotsessi faasid toimuvad ühes Puhastusetappide juhtimine tugineb kambris ja lihtne on vastavalt reovee suhteliselt keerulisele automaatikale. iseloomule (reostuskoormuse ja vooluhulga kõikumised suurtes piirides) reguleerida puhastusprotsessi kulgu ja viibeaega reoveepuhastis. Investeerimiskulud on üldiselt väiksemad kui Sõltuvalt suubla vastuvõtuvõimest võib tavalisel aktiivmudapuhastil. olla vaja heitveemahutit väljavoolu ühtlustamiseks. Võimaldab tõhusalt ärastada kõiki peamisi Investeering õhustamisseadmetesse reostuskomponente, sh bioloogiliselt suurem. ärastada lämmastikku ja fosforit. Lämmastiku- ja fosforiärastus on hästi Kindlasti on vaja juurdevooluvee kontrollitavad. ühtlustusmahutit. Aktiivmuda settimisomadused tavapärasest paremad ning seetõttu on vähem probleeme muda väljakandumisega puhastist.
Alternatiiv 3 – pinnasfilterpuhasti rajamine Tehispinnasfilterpuhastites kulgevad samad protsessid, mis tavapärastes puhastussüsteemides. Heljum kõrvaldatakse reoveest setitamise ja filtratsiooni teel. Lahustunud orgaaniline aine lagundatakse nii aeroobselt kui ka anaeroobselt mikroorganismide poolt. Lämmastik kõrvaldatakse peamiselt mikroobse nitrifikatsiooni ja denitrifikatsiooni ning fosfor seotakse sorbtsiooni, sadenemise või keemilise sadestamise rakendamise teel.
Tehismärgalad jagunevad avaveesüsteemideks (biotiigid, lodud jms) ja pinnasfiltriteks, mis omakorda jagunevad vertikaalse ning horisontaalse läbivooluga süsteemideks, mida võib ka kombineerida. Horisontaalse läbivooluga pinnasfiltrid sobivad hästi orgaanika lagundamiseks ja heljumi kõrvaldamiseks, vertikaalse läbivooluga pinnasfiltrid on seevastu aeroobsemad ja sobivad tunduvalt paremini nitrifikatsiooniks. Filtermaterjalina kasutatakse liiva, kruusa, killustikku, põlevkivituhka, purustatud kiltkivi või dolomiiti, mitmesuguseid tehismaterjale ning nende segusid ja kombinatsioone.
Alternatiiv 3 tehnoloogiline skeem toimub järgmiselt: asulatest jõuab reovesi mõlemalt poolt survetorustiku kaudu puhasti territooriumile - tehnohoonesse mehaanilise puhastuse etappi - automaatvõrele. Puhastile suunatav reovesi mõõdetakse magnetinduktiivse vooluhulgamõõturiga. Vooluhulgaamõõtur paigaldatakse vahetult voolurahustikaevu. Voolurahustikaevu läbinud reovesi juhitaks võrele. Võre pesuks ning tarbevee jaoks rajatakse veetorustik olemasolevast veevõrgust.
SWECO Projekt AS Tel +372 674 4000 Valukoja tn 8 [email protected] EE 11415 Tallinn www.sweco.ee 232
Töö nr: 18240-0060 Töö: Vinni valla ühisveevärgi- ja kanalisatsiooni arendamise kava Staadium: AK Kuupäev: 29.03.2019
Peale mehaanilist puhastust suunatakse reovesi septikusse ca 12 m3, kus reovesi viibib minimaalselt 18h. Seejärel suunatakse reovesi vertikaalsetele filtritel 2x150 m2 (2 tk, töötavad vaheldumisi) ning lõpuks horisontaalsele filtrile 300 m2. Peale kombineeritud pinnasfiltri läbimist suunatakse puhastatud heitvesi suublasse, kas Lillemäe kraavi või Kunda jõkke. Enne suublat rajatakse ametlik proovivõtukaev.
Pinnasfiltritel põhinev tehnoloogia ei suuda ärastada piisavas koguses fosforiühendeid ning seetõttu on puhastile ette nähtud reovee fosforisisalduse alandamine keemilise sadestamise teel. Sadestuskemikaali doseerimine toimub fosforiärastusmahutite flokulatsioonikambrisse. Fosforiärastusmahutitesse paigaldatakse vastava puhastusprotsessi etapi läbiviimiseks vajalikud tehnoloogilised seadmed. Fosforiärastuskemikaali ja reovees sisalduva fosforiühendite reageerimise tulemusel tekkiva sademe suublasse kandumise vältimiseks on soovitatav paigaldada sademe püüdmiseks kas trummelfilter või rajada suure hüdraulilise juhtivusega materjalist filterkeha vms mis ummistumisriskita suudaks setitada fosforiärastuskaevudest väljakanduvat sadet ka suure hüdraulilise koormuse korral. Trummelfiltriga reoveest eraldatav sete pumbatakse mudatihendisse.
Reoveepuhasti rajatiste koosseisus ehitatakse tehnohoone. Tehnohoone ehitatakse kergblokkidest pindalaga ca 25 m2. Hoones on kaks eraldi ruumi – tehnoloogiliste seadme ruum ning automaatika- kilbiruum.
Tehnohoonesse paigaldatakse automaatne proovivõtuseade. Järgnevalt on välja toodud tehismärgalapuhasti plussid ja miinused.
Tabel 7-21 Plussid Miinused Väiksem jälgimise ja juhtimise vajadus; Reovee eelpuhastus peab olema korralik, et vältida ummistusi. Vähetundlikkus koormuse kõikumise suhtes Võrreldes muude biopuhastitega on (kui süsteem on projekteeritud puhasti jaoks vaja rohkem maad. maksimaalsele koormusele, siis koormuse oluline perioodiline alanemine ei vähenda puhastusprotsessi toimimise efektiivsust); Märgalad on elukeskkonnaks mitmetele Üle 300 ie suuruse reostuskoormuse organismidele; korral võib olla raske täita vee erikasutusloa nõudeid. Märgalad ilmestavad ja mitmekesistavad Suurimate tehnoloogiliste maastikku; probleemidena märgalade kasutamisel külmas kliimas võib välja tuua jää tekke ning temperatuurikõikumiste mõju bioloogiliselt ja mikrobioloogiliselt vahendatud puhastusprotsessidele.
SWECO Projekt AS Tel +372 674 4000 Valukoja tn 8 [email protected] EE 11415 Tallinn www.sweco.ee 233
Töö nr: 18240-0060 Töö: Vinni valla ühisveevärgi- ja kanalisatsiooni arendamise kava Staadium: AK Kuupäev: 29.03.2019
Muda kõrvaldamine ning biomassi Ummistuse korral võib vajada eemaldamine pole tehismärgalades eraldi ümberehitamist. tavaliselt vajalik Ei saavutata piisavat fosfori puhastusefekti. Filtrimaterjal tuleb ca 15 aasta pärast välja vahetada ning utiliseerida.
Et pinnasfilter töötaks korralikult ning annaks nõuetele vastavat heitvett aastaringselt, on oluline, et protsess oleks kaitstud temperatuurikõikumiste eest. Kuna filtrite pindalad on suured, siis nende katmine ei tule antud juhul kõne alla. Alternatiivi 3, kus pinnasfilter toimib põhipuhastina edasises töös ei analüüsita.
Järgnevalt on võrreldud Alternatiiv 1 ja 2 rajamismaksumusi ja ekspluatatsioonikulusid kuna need on valimist realistlikud ning tulemust andvad tehnoloogiad Eesti kliimas.
Alternatiivide rajamismaksumuste võrdlemine Vinni reoveepuhasti puhul on tegemist väikepuhastiga. Rajamismaksumuse arvutamisel võrreldakse raudbetoonmahutis läbilaskerežiimil toimivat aktiivmudapuhastit ning tehasevalmidusega kompaktannuspuhastit.
Tudu ja Ulvi asulates tekkiv reovesi jõuab surveliini pidi puhasti territooriumile, mistõttu puhasti territooriumile täiendavat reoveepumplat rajada pole vaja. Tehnohoones voolurahustikaevus reovesi mõõdetakse ning suunatakse edasi automaatvõrele. Võreseadmel eemaldatakse praht ning kogutakse kokku prügikonteinerisse, mida omakorda tühjendatakse perioodiliselt ning veetakse prügilasse. Peale mehaanilist puhastust voolab reovesi isevoolselt bioloogilise puhastuse etappi. Peale bioloogilist puhastust on heitvesi nõuetele vastav ning suunatakse suublasse, Tudu puhul Lillemäe kraavi (Purtse) jõkke ning Ulvi puhul Kunda jõkke.
Puhasti kompleksi lisatakse rajatav biotiik vähemalt 1000 m2. Biotiik rajatakse vettpidava põhjaga. Biotiik jääb töösse järelpuhastina. Enne biotiiki nähakse ette siibersõlm, et saaks heitvee juhtida nii biotiiki kui otse suublasse. Nii enne kui peale biotiiki rajada nõuetekohased proovivõtukaevud.
Reoveepuhasti rajatiste koosseisu kuuluvana ehitatakse tehnohoone. Tehnohoone ehitatakse kergblokkidest pindalaga ca 40 m2. Hoones on kaks eraldi ruumi – teholoogiliste seadmete ruum ning puhurite, kilbiruum. Tehnohoone ehitatakse bioloogilise puhasti peale.
Aktiivmuda aereerimiseks paigaldatakse puhurite ruumi 2 puhurit mida juhitakse hapnikuandurilt saadud andmete järgi. Puhurite jõudlust reguleerivad sagedusmuundurid.
SWECO Projekt AS Tel +372 674 4000 Valukoja tn 8 [email protected] EE 11415 Tallinn www.sweco.ee 234
Töö nr: 18240-0060 Töö: Vinni valla ühisveevärgi- ja kanalisatsiooni arendamise kava Staadium: AK Kuupäev: 29.03.2019
Lisaks fosfori bioloogilisele ärastusele rakendatakse fosfori keemilist simultaansadestamist. Sadestuskemikaali doseerimine toimub bioloogilise puhastuse protsessimahutisse. Kemikaalisõlm paigaldatakse tehnohoonesse.
Võreseadme pesuks ning tarbevee saamiseks rajatakse olemasolevast veevõrgust veeühendus läbimõõduga De50. Hoones näha ette võimalus kätepesuks.
Tehnohoonesse paigaldatakse automaatne reovee proovivõtuseade.
Aktiivmudapuhastites tekib bioloogilise puhastuse tagajärjel liigaktiivmuda, mida on vaja perioodiliselt süsteemist eemaldada. Eemaldatava muda jaoks rajatakse liigmudatihendi. Liigmudatihendi varustatakse aeratsiooniga, et vältida fosforiühendite vabanemist tihendatavast mudast anaeroobses keskkonnas ja mudaveega biopuhastisse tagasi juhtimist. Stabiliseerunud ja tihenenud muda veetakse paakautoga suuremale settetahendusseadmeid omavale reoveepuhastile.
Puhasti ümbrusese rajatakse piirdeaed kõrgusega 1,8 m ja paigaldatakse autovärv laiusega 4m.
Järgnevates tabelites Tabel 7-14 ja Tabel 7-15 on välja toodud Alternatiiv 1 ja 2 rajamismaksumused ning ekspluatatsiooni kulud 30-aasta lõikes.
Tabel 7-22 Rajamismaksumus Pos nr Reoveepuhasti rekonstrueerimine Alt 1 Alt 2 Alt 3 1 Ettevalmistustööd(vanade mahutite likvideerimine, hoonete lammutamine, 8000 8000 8000 raadamine jmt) 2 Reoveepuhasti tehnohoone ehitus 20000 20000 20000 3 Reoveepuhasti betoonitööd 50000 30000
4 Reoveepuhasti tehnoloogiaseadmed koos 110000 125000 225000 paigaldusega 5 Reoveepuhasti välistorustikud 20000 20000
6 Elektri- ja automaatikaseadmed koos 15000 15000 10000 paigaldusega. 7 Tehnohoone kütte- ja ventilatsiooniseadmed 3000 3000 3000 koos paigaldusega 8 Juurdepääsutee ja teenindusplatsi rajamine 9000 9000 9000 freeskattega 970 m2) 9 Piirdeaia ja väravate rajamine (sh 300 m keevispaneelaeda, üks värav laiusega 4m, üks 6000 6000 6000 jalgvärav)
SWECO Projekt AS Tel +372 674 4000 Valukoja tn 8 [email protected] EE 11415 Tallinn www.sweco.ee 235
Töö nr: 18240-0060 Töö: Vinni valla ühisveevärgi- ja kanalisatsiooni arendamise kava Staadium: AK Kuupäev: 29.03.2019
11 2500 2500 2500 Haljastus ja heakorratööd (2500 m2) Reoveepuhasti investeering kokku 243500 238500 283500 Ettenägematud kulud 5% 12175 11925 14175 Ehitusuuringud ja projekteerimine 10% 24350 23850 28350 Omaniku järelvalve kulu 5% 12175 11925 14175 Töö teostamise maksumus koos Ettenägematute, projekteerimis- ja omaniku 292200 286200 340200 järelvalve kuludega
Tabel 7-23 Ekspluatatsioonikulu aastas Pos Ekspluatatsioonikulu liik Kulu, EUR/a nr Alternatiiv 1 Alternatiiv 2 Alternatiiv 3 1 Amortisatsioonikulu kokku 13756 14362 20500 1.1 Hoonete, ehitiste, vee- ja kanalisatsioonitorustike amortisatsioon, biotiikide rajamine ja ümbruse 3465 2865 1365 planeerimine (2,5% aastas), kasutusiga ümardatult 40 a 1.2 Tehnoloogilised seadmed, kütte- ja ventilatsiooniseadmed, elektri ja 10291 11497 19135 automaatikaseadmed (6,67% aastas) kasutusiga ümardatult 15 a 2 Ekspluatatsioonikulu kokku 10300 11600 11500 2.1 Elektritarve (0,12 EUR/kWh) 5200 6500 6000
2.2 Kemikaalikulu 1300 1300 1300
2.3 Sette transpordikulu 800 800 1200
2.4 Tööjõukulu 3000 3000 3000
3 Aasta ekspluatatsioonikulud kokku 24056 25962 32000
Alternatiivide finantsiline hindamine Lähteandmed:
Tarbijate arv:
SWECO Projekt AS Tel +372 674 4000 Valukoja tn 8 [email protected] EE 11415 Tallinn www.sweco.ee 236
Töö nr: 18240-0060 Töö: Vinni valla ühisveevärgi- ja kanalisatsiooni arendamise kava Staadium: AK Kuupäev: 29.03.2019
Elanikud: kuni 260 Ettevõtteid: ~ 3 (sh põhikool)
Ühiskanalisatsiooniteenuse tarbimine (m3/d): Elanikud: kuni 17 m3/d
Ettevõtted: 10 m3/d (tegemist olmetarbimisega).
Alternatiivide finantsiliseks hindamiseks on leitud: algsed investeeringukulud, asendusinvesteeringud ning aastased tegevuskulud. Tegevuskulude prognoosimisel on iga alternatiivi kohta võetud aluseks hinnanguline aastane tegevuskulude suurus. Investeeringukulud ning tegevuskulud on analüüsis esitatud jooksvas vääringus. Baasaastaks on 2019.a. ning baasväärtuste viimisel jooksvasse vääringusse on tegevuskulude puhul kasutatud tarbijahinnaindeksi (THI) muutust ning investeeringukulude puhul ehitushinnaindeksi (EHI) muutust. THI prognoos põhineb Rahandusministeeriumi pikaajalisel finantsprognoosil (avaldatud mai 2018).
Tabel 7-24 Tarbijahinnaindeksi prognoos THI 2018 2020 2025 2030 2035 2040 2045 2048 Tarbijahinnaindeks 2,9% 2,4% 2,0% 2,0% 2,0% 2,0% 2,0% 2,0% Allikas: www.struktuurifondid.ee EHI määramisel on võetud arvesse Vabariigi Valitsuse poolt vastuvõetud „Keskkonna tegevuskava perioodiks 2007 – 2013“ (edaspidi KTK“) EHI leidmise metoodikat. KTK näeb EHI osas ette tööstushoone ehitushinnaindeksi kasutamist. KTK kohaselt on EHI määra aluseks alljärgnevad kulukomponendid ning nende hinnamuutused: • tööjõukulu kallinemine osakaaluga 27,2%, • ehitusmasinate kallinemine osakaaluga 5,8%, • ehitusmaterjalide kallinemine osakaaluga 67%. EHI indeksi arvutamisel on lähtutud alljärgnevas tabelis toodud komponentidest ning nende väärtustest.
Tabel 7-25 Ehitushinnaindeksi arvutused EHI 2018 2020 2025 2030 2035 2040 2045 2048 Tööjõud 27,2% 7,0% 5,5% 5,0% 4,3% 4,0% 4,0% 5,1% 3,9% Ehitusmasinad 5,8% 2,0% 2,0% 2,0% 2,0% 2,0% 2,0% 0,0% 2,0% Ehitusmaterjal 67,0% 2,0% 2,0% 2,0% 2,0% 2,0% 2,0% 0,0% 2,0% Kaalutud keskmine EHI 3,34% 2,95% 2,81% 2,63% 2,54% 2,54% 1,39% 2,53% Baasaasta 2018 1,000 1,060 1,224 1,398 1,587 1,798 1,823 2,197
SWECO Projekt AS Tel +372 674 4000 Valukoja tn 8 [email protected] EE 11415 Tallinn www.sweco.ee 237
Töö nr: 18240-0060 Töö: Vinni valla ühisveevärgi- ja kanalisatsiooni arendamise kava Staadium: AK Kuupäev: 29.03.2019
Kõikide alternatiivide puhul on arvestatud, et algse investeeringu elluviimine toimub 2019. aastal. Algse investeeringu puhul on eristatud 40.a. ja 15.a. elueaga komponentide maksumused. Alternatiivide hindamisel on loetud esimeseks ekspluatatsiooniaastaks 2019.a. Sellest lähtuvalt toimub asendusinvesteeringute teostamine 2033.aastal. 2033.a. asendusinvesteeringu väärtuse leidmisel on võetud arvesse EHI muutu. 40.a. elueaga investeeringu osa puhul on prognoosiperioodi lõpus aastal 2048 arvestatud jääkmaksumuseks lineaarsel meetodil arvutatud kulumi 10 kordne väärtus. Vastav väärtus võetakse rahavoogude analüüsis arvesse kui kulusid vähendav väärtus. Alternatiivide finantsiline võrdlus on teostatud alternatiivide investeeringute ning tegevuskulude aastaste rahavoogude diskonteeritud nüüdispuhasväärtuste (NPV) koondväärtuste võrdlemisel. Finantsiliselt kõige soodsam investeering on alternatiiv, mille puhul investeeringukulutuste ning tegevuskulude koondrahavoogude nüüdispuhasväärtus on kõige väiksem. Kõik rahavood on diskonteeritud 2019. aastasse. Rahavoogude diskonteerimisel on lähtutud riiklikust reaalsest finantsdiskontomäärast 6%. Nominaalse diskontomäära leidmiseks on arvutatud prognoosiperioodi aastate 2019 - 2048 aastaste inflatsioonimäärade aritmeetiline keskmine ning arvutatud keskmisega on korrigeeritud reaalset diskontomäära. Selle tulemusena on käesolevas alternatiivide hindamises kasutusel nominaalne diskontomäär 8,01%. Alternatiivide finantsilise analüüsi detailsed arvutused on esitatud lisas.
Alternatiivide hindamise analüüsi kokkuvõte Tabel 7-26 Nüüdispuhasväärtuste võrdlus ALTERNATIIV 1 NPV Investeeringud, NPV: 331 059 Tegevuskulud, NPV: 141 461 Altern 1 kokku, NPV: 472 520
ALTERNATIIV 2 NPV Investeeringud, NPV: 333 594 Tegevuskulud, NPV: 159 315 Altern 2 kokku, NPV: 492 910 ALTERNATIIV 3: NPV Investeeringud, NPV: 432 548 Tegevuskulud, NPV: 157 942 Altern 3 kokku, NPV: 590 490 Allikas: Konsultandi arvutused Lähtuvalt puhasnüüdisväärtusest, on finantsiliselt kõige soodsam alternatiiv 1 kuna selle nüüdispuhasväärtus (NPV) on kõige väiksem.
SWECO Projekt AS Tel +372 674 4000 Valukoja tn 8 [email protected] EE 11415 Tallinn www.sweco.ee 238
Töö nr: 18240-0060 Töö: Vinni valla ühisveevärgi- ja kanalisatsiooni arendamise kava Staadium: AK Kuupäev: 29.03.2019
8 INVESTEERINGUPROGRAMM Investeeringuprogrammid koostame vastavalt eelnevalt tõstatatud probleemidele ja väljavalitud alternatiividele.
Investeeringuprogramm on kavandatud teostada kahes järgus: I etapp, lühiajaline investeeringuprogramm, aastail 2019-2023; II etapp, pikaajaline investeeringuprogramm, aastail 2024-2031.
Järgnevalt käsitleme investeeringuprojekte mõnevõrra lähemalt, investeeringute kulude jaotus ja summad on välja toodud lisades 4 ja 5, investeeringuprojekid.
8.1 VEE- JA KANALISATSIOONITORUSTIKE RAJAMISE ÜLDISED NÕUDED JA METOODIKA Investeeringuprogrammis toodud torustikutööde mahud on käsitletud Lisades 4 ja 5. Käesolevas osas me ei hakka neid eraldi kirjeldama, vaid toome järgnevalt välja üldisemad nõuded vee- ja kanalisatsioonitorustike rajamiseks/rekonstrueerimiseks.
8.1.1 Ühisveevärgi torustike rajamise, rekonstrueerimise üldine metoodika
Ühisveetorustike renoveerimisel kasutatakse kaasaegset veevõrgu armatuuri, s.o plasttorusid ja sulgeseadmeid. Kindlasti peab ühisveevõrgu süsteemide või nende osade renoveerimisele ja laiendamisele eelnema projekteerimine, mille käigus veevõrgusüsteem mõõdistatakse ning sellest tulenevalt esitatakse renoveerimise ja/või laiendamise lahendus.
Uute veevõrkude rajamisele peab eelnema elanikkonna vajaduste selgitamine, s.o oluline on teada, kas inimesed on ühisveevõrguga liitumisest huvitatud. Huvitatuse puudumise korral veevõrgu laiendustööd on ebaotstarbekad.
Renoveeritavad veetorustikud on kavas rajada olenevalt tingimustest ja otstarbest: kas PEH, PEM torudest. Veetorustikele paigaldatakse majaühendusotsikud (sadul või kolmik, PELM toru DN25/32 3-5 m, peakraan DN25, splindipikendus, kape). Veetorustike sõlmpunktid varustatakse sulgeseadmetega (kummikiilsiibrid, maakraanid PN16, maa- alused koos splindipikenduse ja kapega).
Ühisveevõrgu renoveerimise ja/või ringistamise tulemusena paraneb tarbitava vee kvaliteet, tekib veeavariide korral võimalus süsteemist välja lülitada vaid remonditav lõik, mitte aga suure osa linna ühisveevärgisüsteem.
8.1.2 Ühiskanalisatsioonitorustike rajamise, rekonstrueerimise üldine metoodika
Uued rajatavad kanalisatsioonitorustikud on kavas ehitada olenevalt tingimustest ja otstarbest: isevoolne kanalisatsiooni osa PVC torudest ning survekanalisatsioon PE
SWECO Projekt AS Tel +372 674 4000 Valukoja tn 8 [email protected] EE 11415 Tallinn www.sweco.ee 239
Töö nr: 18240-0060 Töö: Vinni valla ühisveevärgi- ja kanalisatsiooni arendamise kava Staadium: AK Kuupäev: 29.03.2019 torudest. Vaatluskaevud on reguleeritava kõrgusega teleskoopsed PVC plastkaevud läbimõõdus (üldjuhul) DN400-650 ning varustatud malmluukidega, kandevõimega (enamjuhul) 40 T. Liitumispunktid näha ette liitumiskaevude (kontrollkolmikute) väljaehitamisega üldjuhul läbimõõdus vähemalt de400/315 (kontrollkolmikud de200/160 on lubatud ette näha vastava võimaluse avanedes ja erandkorras)
Renoveerimise meetodeid on mitmeid (kaeve-, mittekaeve meetodid). Kuna eeldatavalt on enamuse renoveeritava reoveekanalisatsioonitorustiku seisund halb, siis on soovitav renoveerimisel eelistada kaevemeetodit lahtise kaevikuga. Sellega tagatakse torustike nõuetekohane paigaldus, nõutavad kalded, liivapadjad, tihendamine ja teised projektikohaseks ja kvaliteetseks torustiku paigalduseks hädavajalikud tegevused.
Ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni renoveerimisele peavad eelnema maa-ala geodeetilised mõõdistused ja geoloogilised uuringud ning olemasolevate tehnovõrkude joonised, mille alusel töötatakse välja arendatavate või renoveeritavate vee- ja kanalisatsioonivõrkude tehnilised lahendused.
Järgnevalt käsitleme veevarustuspumplate rekonstrueerimisprojekte ja teostatavate tööde ülevaadet. Vaatleme lühiajalises programmis läbiviidavaid töid.
8.2 VINNI REGIONAALSE VEETÖÖTLUSJAAMA RAJAMINE Projekti käigus nähakse ette Vinni uue regionaalse veetöötlusjaama väljaehitamine. Vinni regionaalne veekäitlussüsteem koosneb järgmistest rajatistest ja sõlmedest: - Rajatav puurkaevpumpla Kambrium-Vendi (Cm-V) veekompleksi. - Veetöötlusjaam II astme pumplaga. - Puhtaveereservuaarid. - Pumpla- ja veetöötlushoone. - Juurdepääsutee ja teenindusplats. - Piirdeaed koos lukustatava väravaga.
8.2.1 Puurkaevpumpla
Projekteeritava puurkaevu asukoht on: Lääne-Virumaa, Vinni vald, Vinni alevik, Tammiku tn 9 ja Päikese tn 3. Maa kuulub vallale. Kuna Päikese tn 3 paikneb olemasolev vallale kuuluv puurkaev nr 2911 ning kinnistu suurus on vaid 142 m3, siis nähakse uus puurkaev ja pumplakompleks ette kinnistule Tammiku tn 9.
Puurkaevule koostatakse eraldi projekt järgnevas projekteerimisstaadiumis, hetkel eeldame, et puurkaevu sügavuseks on 300-315 m, dünaamiline veetase vastavalt olemasolevatele andmetele 100-110 m ning deebit (tootlikkus): 25-30 m3/h. Puurkaevu tegelik geoloogiline läbilõige ja konstruktsioon täpsustub puurimise käigus.
Puurkaevu täpne asukoht kinnistul ja konstruktsioon määratakse puurkaevu projektiga.
SWECO Projekt AS Tel +372 674 4000 Valukoja tn 8 [email protected] EE 11415 Tallinn www.sweco.ee 240
Töö nr: 18240-0060 Töö: Vinni valla ühisveevärgi- ja kanalisatsiooni arendamise kava Staadium: AK Kuupäev: 29.03.2019
Puurimistööde lõpetamisel tehakse puurkaevu puhastuspumpamine airlift-meetodil kuni vee selginemiseni. Seejärel tehakse puurkaevu proovipumpamine süvaveepumbaga, mille käigus määratakse puurkaevu faktiline tootlikkus, staatiline ning dünaamiline veetase. Proovipumpamist teostatakse vähemalt 1,3 kordse projekteeritud tootlikkusega. Pumpamine kestab tootlikkuse ja dünaamilise veetaseme stabiliseerumiseni. Kuna tegemist on ühisveevärgi puurkaevuga, siis võetakse proovipumpamise käigus veeproovid organoleptiliste, füüsikalis-keemiliste ja mikrobioloogiliste näitajate ning põhjaveekogumi keemilise seisundi analüüsiks (vastavalt keskkonnaministri 09.07.2015.a. määruse nr. 43 lisa 4 p. 5.1-5.5).
8.2.2 Pumplarajatised
Süvaveepump ja tarvikud Süvaveepumba parameetrid on ligikaudselt järgnevad: - Q=25-30 m3/h - H=140-150 m
Pumba paigaldussügavus vähemalt 120 m, kuid soovituslik paigaldussügavus antakse puurimisfirma poolt ja kantakse puurkaevu registrisse. Lisaks süvaveepumbaseadmetele: kaabel, julgestustross, r/v terasest (või PE) veetõstetoru, tuleb puurkaevu paigaldada DN25 läbimõõdus veetasemeanduri mõõtetoru kas tasemeanduri sisestamisvõimaluse või statsionaarse tasemeanduri jaoks. Lõplik valik tehakse järgnevas projekteerimisstaadiumis, kuid juhul, kui puurlaevu veetase tahetakse sisestada ühtsesse Scada kaugjälgimis-juhtimissüsteemi, tuleb puurkaev varustada statsionaarse veetasemeanduriga.
Puurkaev rajatakse paiknevana päisega kavandatavas hoones. Teeme ettepaneku taotleda puurkaevule sanitaarkaitseala vähendamist 30 meetrini, kuna puurkaev ja põhjaveekiht on pindmise reostuse eest hästi kaitstud.
Veetöötlus Veevõrku pumbatav vesi peab vastama 98/83/EC joogivee direktiivis kehtestatud nõuetele ning sotsiaalministri määruse nr 82, 31.07.01 Joogivee kvaliteedi- ja kontrollnõuded ning analüüsimeetodid nõuetele. Vinni vallas täna kasutuses oleva (era)puurkaevu nr 2898 vett iseloomustab ülenormatiivne rauasisaldus: 493 µg/l, gaaside sisaldus ja agressiivsus, mis ilma töötlemata kõrgendaks vee rauasisaldust võrgus veelgi. Raua ja gaaside eemaldamiseks toorveest ning vee organoleptiliste omaduste parandamiseks on Vinni veehaarde- ja pumplakompleksi otstarbekas rajada veetöötlussüsteem tootlikkusega 25-30 m³/h, mis on võrdne eeldatava süvaveepumba toodanguga.
SWECO Projekt AS Tel +372 674 4000 Valukoja tn 8 [email protected] EE 11415 Tallinn www.sweco.ee 241
Töö nr: 18240-0060 Töö: Vinni valla ühisveevärgi- ja kanalisatsiooni arendamise kava Staadium: AK Kuupäev: 29.03.2019
Näeme ette veetöötluse nii gaaside kui ka raua ja vajadusel mangaani eraldamiseks põhjaveest. Veetöötlusseadmed stabiliseerivad vett, tõstavad lahustunud hapniku hulga vajalikule tasemele (eeldatavalt vähemalt 5 mg/l) ning vesi kaotab agressiivsed omadused.
NaOCl doseerimissüsteem Joogivee desinfitseerimiseks vajaduse korral kasutatakse naatriumhüpokloriti lahust. Naatriumhüpokloriti (NaOCl) doseerimise eesmärk on süsteemi desinfitseerimine bakterioloogilise reostuse korral. Lahust doseeritakse 200 l mahutist dosaatorpumba abil enne filtreid või peale filtreid. Vastavalt kemikaali ohutuskaardile ja Eesti seadusandlusele eraldi ruumi naatriumhüpokloriti hoiustamiseks ette nähtud ei ole.
II astme pumpla Teise astme (II astme) pumpla on mõeldud veereservuaari(de)st vee andmiseks (pumpamiseks) tarbijavõrku. II astme pumpla peab tagama vajaliku rõhu ja veekoguse võrgus mistahes ajahetkel, sealhulgas tipptarbimise ja tulekahjuolukorras. Vinni ja Pajusti tuletõrjeveevarustus on kavas tagada tänavatorustiku hüdrantidega (ei kuulu käesoleva Projekti töömahtu).
II astme pumpadena kasutatakse mitmeastmelisi vertikaal- või horisontaalpumpasid, lõplik lahendus pumbavalikuks antakse järgnevates projekteerimisstaadiumites.
Pumba parameetrid on järgmised:
- 2 suurema toodanguga pumpa: Q=36 m3/h, H=40-50 m (9-korruseline maja Vinnis) – töötavad tipptarbimise ajal rotatsiooni korras kordamööda; - 2 väiksema toodanguga võrgupumpa: Q=15-25 m3/h, H=40-50 m – töötavad väiksema tarbimise puhul ja öösiti, samuti kordamööda. 3 - Uhteveepump: Qk=53 m /h, H=15-20 m.
Suuremad pumbad rakenduvad töösse ka tulekahjuolukorras ning vajadusel mõlemad üheaegselt.
Pumpade juhtimine ja töörežiimi tagamine toimub sagedusmuunduriga. Vajadusel saab kasutada II astme pumbarežiimi tagamiseks ka tehnoruumi paigaldatavaid 2x500 l membraanhüdrofoore.
Puhtaveereservuaarid Töödeldud ja puhastatud veele on ette nähtud raudbetoon (r/b) vahereservuaarid 2x125 m3, mida kasutatakse puhta vee varu hoidmiseks ja säilitamiseks nii tarbe-, filtripesu- kui tuletõrjeveele. Tulekahjuolukorra puhuks peab mahutites olema puutumatu veetagavara vähemalt 108 m3 ehk 10 l/s 3 h jooksul. Reservuaarides veevaru säilitamine hoiab ka süsteemi stabiilsena ning võimaldab kasutada nii süvavee- kui võrgupumpasid maksimaalse kasuteguri tingimustes. Reservuaarid on kavas paigaldada hoonest välja
SWECO Projekt AS Tel +372 674 4000 Valukoja tn 8 [email protected] EE 11415 Tallinn www.sweco.ee 242
Töö nr: 18240-0060 Töö: Vinni valla ühisveevärgi- ja kanalisatsiooni arendamise kava Staadium: AK Kuupäev: 29.03.2019 poolmaa-alusena või maapealsetena kaetuna muldkeha alla koos vajalike soojustus- ja hüdroisolatsioonimaterjalidega.
Veereservuaarid rajatakse monoliitsetena kohapeal valatuna. Reservuaaruid varustatakse veenivooanduriga, äravoolu-, ülevoolu- ja tühjendusklappidega. Reservuaarides olevate nivooanduritega on ühendatud puurkaevu süvaveepumba automaatika
Veemõõdusõlmed Pumplasse paigaldatakse induktiivsed vooluhulgamõõturid - Veemõõtja (puurkaevust võetav veekogus): DN50. - Veemõõtja (võrku suunatav veekogus): DN63 Vooluhulgamõõturi paigaldamisel jätta sirge torulõik veearvesti ette vähemalt 5xDN ning pärast vähemalt 3xDN.
Veeproovivõtukoht Puurkaevpumplas paigaldatakse proovivõtukoht: 1) toorveetorustikule ja ühtlasi võrku antavale survetorustikule Proovivõtukohad nähakse ette torustiku külje peale ning sinna paigaldatakse kuulkraan. Proovivõtukraanidena tuleb kasutada nn „väljaviske“ kuulkraani, mille küljes on voolurahustina töötav tila.
Süsteemi automatiseeritus Puurkaevpumpla koos veetöötlusseadmetega töötab automatiseeritult. Süvaveepump on varustatud sujuvkäivitiga ning seda juhitakse puhtaveereservuaari paigaldatava nivooanduriga.
II astme pumbade tööd juhib veevõrgu rõhurelee.
Pumpla automaatika peab ühilduma AS Emajõe Veevärk juhtautomaatika ja kaugjuhtimisseadmetega Scada, mis tähendab, et seadmed peavad olema kaugjälgitavad ja –juhitavad. Täpsem automaatikaprojekt koostatakse ehitusprojekti käigus. Kindlasti peab automaatikasüsteem tagama avarii-diiselgeneraatori automaatse sisselülitumise elektrikatkestuse puhul.
Hüdrofoor Puurkaev-pumplasse on ette nähtud paigaldada membraanhüdrofoorid mahuga 2x500 L. Hüdrofoorid varustada rõhuanduri ja manomeetriga. Hüdrofoor peab tagama rõhu reguleerimise olukorras, mil sagedusmuundur ei ole töökorras.
SWECO Projekt AS Tel +372 674 4000 Valukoja tn 8 [email protected] EE 11415 Tallinn www.sweco.ee 243
Töö nr: 18240-0060 Töö: Vinni valla ühisveevärgi- ja kanalisatsiooni arendamise kava Staadium: AK Kuupäev: 29.03.2019
Kanaliseerimine Veevarustuskompleksi valamu ja veetöötlusfiltrite uhtevesi juhitakse selleks projekteeritud uhteveetorustiku kaudu Vinni ühiskanalisatsioonivõrku. Uhteveesüsteem koosneb järgmistest komponetidest ja sõlmedest: Isevoolne torustik PVC SN8 de160, ca 95 m.
Täpsema projektlahenduse uhteveesüsteemile annavad järgmised projekteerimise etapid.
Juhuslikult pumbaruumi põrandale valguv vesi suunatakse põrandatrappi, trapp on ühendatud väliskanalisatsiooniga. Trapi suunas antakse põrandale sobiv kalle. NB! NaOCl- lahust ei tohi trappi tühjendada.
Juurdepääsutee ja teenindusplats Puurkaevpumpla teenindamiseks tuleb ehitada juurepääsutee ja teenindusplats. Tee laius on 4 m. Kruuskattega tee ja teenindusplatsi ehitusel lähtuda Majandus- ja kommunikatsiooniministri määrusest nr 10 „Tee ja teetööde kvaliteedinõuded“. Juurdepääsutee ja teenindusplats on mõeldud rasketehnika liikumiseks ning peab olema rasketehnika poolt läbitav igasuguse ilmaga. Tee ja teenindusplatsi rajamiseks eemaldatakse esmalt kasvupinnas. Seejärel tehakse sinna ca 30 cm paksune keskliivast liivalus (K 2 m/ööp), mille peale paigaldatakse 20 cm paksune kruusast aluskiht ning selle peale paigaldatakse 12 cm pa ksune purustatud kruusast pealiskiht. Kruuskatte elastsusmoodul peab olema vähemalt 120 MPa.
Sillutusriba ehk pandus Pumplahoone ümber rajatakse betoonist sillutisriba laiusega 600 mm ja kaldega 5% hoonest eemale. Vihmavee hoonest eemale juhtimise paigaldatakse vihmavee toru otsa betoonist renn pikkusega 2 m. Hoone välisuste ette tehakse betoonist pandus mõõtmetega 2000x3300 mm.
Piirdeaed Puurkaev-pumpla ümber tuleb ehitada piirdeaed. Uus aed tuleb rajada kuumtsingitud ja PVC kattega (paksus min 100 mikronit) keevispaneelist (Nylofor 3D või analoog). Aia kõrgus maapinnast peab olema kuni 10 cm (aia alt peab olema võimalik trimmerdada) Kasutada tuleb paneeli tootja poolt ettenähtud aiaposte ning kinnitusvahendeid. Kõik aia- ja väravapostid tuleb katta otsakorkidega.
Sissesõiduks paigaldatakse kahepoolne tiibvärav kogulaiusega 4 m ja jalgvärav laiusega 1 m. Tiibväravate hinged peavad olema reguleeritavad. Tiibväravatele tuleb paigaldada maariivid vältimaks nende sulgumist tuule mõjul. Väravad tuleb varustada tabalukuga
SWECO Projekt AS Tel +372 674 4000 Valukoja tn 8 [email protected] EE 11415 Tallinn www.sweco.ee 244
Töö nr: 18240-0060 Töö: Vinni valla ühisveevärgi- ja kanalisatsiooni arendamise kava Staadium: AK Kuupäev: 29.03.2019 lukustamise võimalusega ning tabalukkudega. Tabalukud tuleb sarjastada (st. peab olema avatav sama võtmega nagu veetöötlusjaama välisuks). Aiapostid peavad olema tsingitud nii seest ja kui ka väljastpoolt (min katte paksus – 275g/m2, mõlemal pool), vastavalt normile EN 10147 ning kaetud PVC pulbriga (min kattekihi paksus 60 mikronit). Piirdeaia kõrgus peab olema 2 m ja värava laius 4 m.
Pumplahoone Pumplahoone rajatakse kergplokist paksusega 200 mm koos soojustusega. Seinad soojustatakse väljaspoolt mineraalvilla ja tuuletõkkeplaatidega. Kergploki ja vundamendi vahele paigaldatakse hüdroisolatsioon. Hoone välismõõtmed on ligikaudu 6 x 10,0 m. Hoone on ühekorruseline. Hoonel on kahekaldeline viilkatus. Katuse kalle on 27o. Hoones on kaks ruumi – veetöötlus- ja II astme pumplaseadmete ruum ja väike generaatori ruum. Hoonel on kaks sissepääsu. Ühega pääseb seadmete ruumi ja teisega generaatori ruumi. Lisaks peab hoonel olemas üks suur uks, mis võimaldab filterpaakide sisse-väljatõstmist. Hoone rajatakse plaatvundamendile. Pumplahoone kütmine lahendada elektriradiaatorite baasil. Seadmete ruumis ei tohi temperatuur langeda alla +10º C ja generaatori ruumis ei tohi temperatuur langeda alla +5º C. Elektriradiaatorid peavad sobima niiskesse keskkonda ning olema varustatud termoregulaatoritega. Seadmete ruumi ventileerimine on ette nähtud loomuliku ventilatsioonina. Selle tagamiseks on ette nähtud teha sissepuhke ja väljatõmbe avad, mis varustatakse väljast poolt ventilatsioonirestiga ning seest poolt kassettfiltriga. Sissepuhke ava tehakse hoone põrandast 0,4 m kõrgusele ning väljatõmbeava 2,5-3 m kõrgusele. Sobiva õhuniiskuse hoidmiseks (vältimaks niiskuse kondenseerumist pindadel ja konstruktsioonide niiskuskahjustusi) tuleb tehnohoonesse paigaldada lisaks õhukuivati.
Elektrivarustus Pumplale tuleb suurendada peakaitset, sest olemasolev 3x25 ilmselt uutele vajadustele ei vasta. Peakaitseks arvestada vähemalt 3x40 A. Kuna lähim alajaam asub Elektrilevi OÜ andmetel lähemal kui 400 m uuele pumplale, kujuneb liitumistasu suhteliselt soodsaks: 130 €/Ah + 100 € (projekt) + km. Elektritarbijad on puurkaevu süvaveepump, kompressor, II astme pumbad, dosaatorpump, kaks elektriradiaatorit ja õhukuivati.
8.3 VETIKU KÜLA PUURKAEVPUMPLA REKONSTRUEERIMINE Nagu eelnevates osades korduvalt kirjeldatud, on Vetiku puurkaevpumplas probleem just puurkaevuga, mille manteltoru on vigastatud (auk sees) määrani, mis tingib ülemise, Ordoviitsiumi põhjaveekihi vee sissepääsu alumisse, puurkaevu töötavasse ossa, Ordoviitsium-Kambriumi veekompleksi. Kõik seadmed on paigaldatud ja pumplahoone on ehitatud aastal 2012 ning väljavahetamist ega rekonstrueerimist ei vaja. Tööde käigus tuleb ühendada uus rajatav O-Cm puurkaev olemasolevate veetöötlusseadmetega, häälestada ja seadistada tööks. Tööde käigus tuleb läbi pesta ja puhastada
SWECO Projekt AS Tel +372 674 4000 Valukoja tn 8 [email protected] EE 11415 Tallinn www.sweco.ee 245
Töö nr: 18240-0060 Töö: Vinni valla ühisveevärgi- ja kanalisatsiooni arendamise kava Staadium: AK Kuupäev: 29.03.2019 olemasolevad veetöötlusfiltrid koos filtritorude ja –tarvikutega, sealhulgas pilumütsid jt seadmed ja tarvikud. Lisaks tuleb kogu veevarustuspumpla automaatikat täiustada ja võimaldada ühendamiseks AS Emajõe Veevärk Scada süsteemiga.
8.3.1 Vetiku uus puurkaev
Projekteeritava puurkaevu asukoht on: Lääne-Virumaa, Vinni vald, Vetiku küla, Uuekaevu kinnistul (kat. tunnus 90002:001:0618). Maa kuulub vallale ja antakse edaspidi üle AS-le Emajõe Veevärk. Vallale kuulub ka puurkaevpumpla koos olemasoleva puurkaevu, seadmete ja pumplahoonega.
Puurkaevu täpne asukoht kinnistul ja konstruktsioon määratakse puurkaevu projektiga. Hetkeseisuga kavandame uue puurkaevu olemasolevast pumplahoonest veidi kagusse (ligikaudu 5 m). Sanitaarkaitseala ulatuseks soovitame taotleda 10 m, kuna puurkaev on kavas puurida kaitstud põhjaveekihti ning lisaks ei suurene veevõtt sealt lähima 12 aasta jooksul (ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni arendamise kava periood) üle 10 m3/d, pigem jääb sellest allapoole. Juhul kui puurkaevu sanitaarkaitseala ulatub naaberkinnistule, tuleb puurkaevu asukoht kooskõlastada ka selle omanikuga. Puurkaevu kavandatud sügavus on 175-180 m ja ta avab Ordoviitsium-Kambriumi veekihi.
Puuraugu sügavus ja konstruktsioon on valitud vastavalt geoloogilisele läbilõikele ja vajaminevale veehulgale. Manteltorude põhikolonni läbimõõt 140mm on valitud nii, et oleks võimalik kasutada 4” süvaveepumpa.
Puurkaevu tegelik geoloogiline läbilõige ja konstruktsioon täpsustub puurimise käigus. Puurkaevu tootlikkuseks on arvestatud 5-6m3/h (ööpäevane veetarvidus vastavalt arengukavale 8-8,4 m3).
Puurimistööde lõpetamisel tehakse puurkaevu puhastuspumpamine airlift-meetodil kuni vee selginemiseni. Seejärel tehakse puurkaevu proovipumpamine süvaveepumbaga, mille käigus määratakse puurkaevu faktiline tootlikkus, staatiline ning dünaamiline veetase. Proovipumpamist teostatakse vähemalt 1,3 kordse projekteeritud tootlikkusega. Pumpamine kestab tootlikkuse ja dünaamilise veetaseme stabiliseerumiseni. Kuna tegemist on ühisveevärgi puurkaevuga, siis võetakse proovipumpamise käigus veeproovid organoleptiliste, füüsikalis-keemiliste ja mikrobioloogiliste näitajate ning põhjaveekogumi keemilise seisundi analüüsiks (vastavalt keskkonnaministri 09.07.2015.a. määruse nr. 43 lisa 4 p. 5.1-5.5).
Puurkaevu vee kvaliteet peaks enamuse komponentide osas vastama sotsiaalministri määruse nr. 1 (02.01.2003.a.) I kvaliteediklassi nõuetele, kuid põhjavees võib olla kõrgendatud raua ja mangaani sisaldus. Kui vee kvaliteet ei vasta joogivee nõuetele, on
SWECO Projekt AS Tel +372 674 4000 Valukoja tn 8 [email protected] EE 11415 Tallinn www.sweco.ee 246
Töö nr: 18240-0060 Töö: Vinni valla ühisveevärgi- ja kanalisatsiooni arendamise kava Staadium: AK Kuupäev: 29.03.2019 küsimus ilmselt lahendatav olemasolevate veetöötlusseadmetega, mis on projekteeritud just O-Cm põhjaveekihi (-kogumi) vee keemilistele omadustele.
Puurkaev tuleb pealt katta hermeetilise ja nõuetekohase päisehitisega, puurkav peab igal juhul jääma päisehitisega pumpla teenindusmaad piirava piirdeia sisse. Vajadusel tuleb piirdeaeda pikendada. Puurkaev ühendatakse olemasoleva pumplaga ca 5 m pikkuse PE ühendustoru kaudu.
8.3.2 Olemasoleva puurkaevu tamponeerimine
Olemasolev ja rikkes puurkaev tuleb nõuetekohaselt tamponeerida (tampoonida) vastavalt määruus nr 43 § 32 nõuetele.
8.4 KÜTI, KADILA, KULINA, INJU JA LEPIKU PUURKAEVPUMPLATE RAJAMINE JA/VÕI REKONSTRUEERIMINE Uute puurkaevude puurimise näme ette Kadila ja Inju külade ühisveevärkidele. Mõlemale näeme ette ka uue pumplakompleksi rajamise koos veetöötlusseadmete ja uue hoone ehitamisega. Küti ja Kulina puurkaevpumplatele näeme ette üksnes uue pumplahoone ehitamise ja seadmete väljavahetamise (sh Scada paigaldamine), kuna puurkaevude vesi vastab kvaliteedinõuetele. Lepiku küla (ridaelamu ja hooldekodu) puurkaevule näeme ette rekonstrueerimise, sealhulgas uue pumplahoone ehitamise ja veetöötlusseadmete paigaldamise rauaärastuseks. Tööde loetelu ja maksumused on toodud tabelis 8-10 ja lisas 4.
8.5 VINNI, TUDU JA ULVI REOVEEPUHASTITE REKONSTRUEERIMINE
8.5.1 Üldist
Nagu alternatiivide finantsiline hindamine näitas, on siiski nii majanduslikuklt kui tehniliselt kõige tõhusam erilahendusega läbivooluga aktiivmudapuhasti kasutamine. Vinni regionaalse reoveepuhasti puhul ei ole tehasevalmidusega kompaktpumplad ega pinnasfilterpuhastid mõeldavad, kuna koormus on ligi 2000 ie.
8.5.2 Vinni reoveepuhasti rajatavad ehitised ja rajatised
Olemasolev reoveepuhasti ja selle osad (va. biotiigid) likvideeritakse ning selle asemele ehitatakse uus reoveepuhasti, mis põhineb klassikalisel aktiivmudapuhasti tehnoloogial.
Reoveepuhasti rekonstrueerimistööde käigus ehitatakse ja paigaldatakse Vinni aleviku reoveepuhastil järgmised ehitised ja rajatised: 1) Reoveepuhasti tehnohoone; 2) Reovee bioloogilise puhastuse protsessimahutite kompleks; 3) Kanalisatsiooni ja veetorustiku välisvõrk;
SWECO Projekt AS Tel +372 674 4000 Valukoja tn 8 [email protected] EE 11415 Tallinn www.sweco.ee 247
Töö nr: 18240-0060 Töö: Vinni valla ühisveevärgi- ja kanalisatsiooni arendamise kava Staadium: AK Kuupäev: 29.03.2019
4) Territooriumi elektripaigaldis; 5) Reoveepuhasti teenindusplats; 6) Reoveepuhasti piirdeaed; 7) Võimalisel biotiik või biotiigid pindalaga vähemalt 4000 m2; 8) Reoveepuhasti territooriumi haljastus.
Rajatav reoveepuhasti kujutab endast klassikalist läbivooluga aktiivmuda biopuhastit. Harilik aktiivmudapuhasti koosneb järgmistest üksustest: - Anoksiline kamber - Õhustukamber (aerotank) - Järelsetiti - Mudamahuti. Puhasti ette on soovitav lisada ühtlustusmahuti mahuga vähemalt 50 m3. Reovee puhastamine toimub järgmistes etappides: - mehaaniline puhastus automaatses eelpuhastusseadmes; - bioloogiline puhastus tavalises aktiivmudapuhastis koos lämmastikuärastusega; - fosforiärastus keemilise sadestamise teel; - järelpuhastus järelsetitis (juhul kui järgnevas projektis peetakse vajalikuks, siis biotiigis); Jääkmuda käitlemine toimub järgmistes etappides: - jääkmuda tihendamine mudatihendis (mudamahutis).
8.5.3 Reoveepuhasti tehnohoone ja tehnoloogia kirjeldus
Reoveepuhasti tehnohoone rajatakse võimalusel bioloogilise puhastuse kompleksile toetuvana. Reoveepuhasti koosseisu kuulub metallkonstruktsioonil näiteks sandwich lae- ja seinapaneelidest piiretega soojustatud tehnohoone, mis rajatakse raudbetoonist mahutite peale toetuvana. Hoone põranda moodustab mahutite katteplaat. Hoone ühes ruumis paiknevad reoveepuhastuse tehnoloogilised seadmed ja teises ruumis reoveepuhasti elektri- ja automaatikakilp. Reoveepuhastuse bioloogilise puhastuse mahuti, kogumismahuti ja liigmudatihendi rajatakse maa-aluse raudbetoonmahutite kompleksina, mis paiknevad tehnohoone all. Mahutite raudbetoonist katteplaat moodustab tehnohoone põranda. Mahutitesse paigaldatakse bioloogilise puhastusprotsessi läbiviimiseks vajalikud seadmed.
Väksemate puhastite nagu Tudu ja Ulvi puhastihoone seinad võib lahendada ka kergplokist (3 MPa) paksusega 200 mm, aga need detailid otsustatakse järgmises projekteerimisetapis.
Kergploki ja vundamendi vahele paigaldatakse hüdroisolatsiooniks SBS. Plokksein armeeritakse BI armatuuriga esimeses ja vähemalt igas neljandas vuugis. Seinad soojustatakse väljastpoolt. Selleks paigaldatakse horisontaalne karkass 50x100 mm, sammuga 600 mm. Nende vahele paigaldatakse mineraalvill (λd=0,037 W/mK) paksusega 100 mm. Seejärel paigaldatakse vertikaalne karkass 50x50 mm, mille vahele
SWECO Projekt AS Tel +372 674 4000 Valukoja tn 8 [email protected] EE 11415 Tallinn www.sweco.ee 248
Töö nr: 18240-0060 Töö: Vinni valla ühisveevärgi- ja kanalisatsiooni arendamise kava Staadium: AK Kuupäev: 29.03.2019 paigaldatakse samuti soojustuseks mineraalvill (λd=0,037 W/mK) paksusega 50 mm. Soojustus kaetakse 13 mm paksuse tuuletõkkeplaadiga. Selle peale paigaldatakse roovid 25x100 mm. Roovide külge kinnitatakse kivipuru-fassaadiplaat. Kergplokist seina ülemisse serva valatakse terve hoone perimeetri ulatuses raudbetoon vöö, mõõtmetega 100x200 mm. Puitmaterjal peab olema immutatud puidukaitsevahendiga (Pinotex Impra või analoog). Seadmete ruumi ja elektri-automaatikabloki ruumi eraldav vahesein ehitatakse 150 mm paksusest kergplokist (3 MPa) koos tulekindla vaheuksega. Hoones on kaks ruumi: 1) elektri ja automaatikakilbiruum ning 2) tehnoloogiliste seadmete ruum. Tehnohoone tehnoloogiliste seadmete ruumi nähakse ette veevarustus ja heitvee äravool bioloogilise protsessi mahutisse. Hoone küte baseerub elektrikonvektoritel. Tehnoloogiliste seadmete ruumi ja kilbiruumi nähakse ette nii sundventilatsioon kui loomulik ventilatsioon. Tehnoloogiliste seadmete ruumis paikneb reovee mehaanilise puhastuse seade (materjal AISI 316L). Enne võreseadet nähakse ette reovee vooluhulgamõõtur ja peale seda voolurahustuskaev. Võreseadmele juhitakse eelnevalt rahustuskaevu läbinud reovesi.
Mehaaniliseks puhastuseks kasutatakse automaatvõret, milleks on täisautomaatne kruvivõrepress. Automaatvõre väljavool juhitakse ühtlustusmahutisse. Ühtlustusmahuti eesmärk on reoveepuhasti bioloogilise puhastuse kaitsmine suurte hüdrauliliste koormuste eest. Ühtlustusmahutil või jaotuskaevul on kaks väljavoolutoru. Mahuti põhjast väljuva toru kaudu on võimalik reovett juhtida anoksilisse kambrisse. Kaevu põhjast kõrgema väljavoolutoru kaudu, voolab reovesi bioloogilise puhastuse etapist mööda. Bioloogiline puhastus toimub tavalises läbivooluga aktiivmudapuhastis.
Puhastatav reovesi läbib anoksilise kambri, õhustuskambri ja järelsetiti.
Puhasti dimensioneerimise läht- ja näitarvud on toodud alternatiivide osas.
Rajatavad puhastid peavad reoveepuhastuse käigus tagama järgmised heitvee väljundnäitajad.
Tabel 8-1. Vinni regionaalse reoveepuhasti perspektiivsed nõuded heitvee kvaliteedile* Vee- erikasutusloas nr L.VV/329278 Kvaliteedinäitaja Perspektiivne piirväärtus* Puhastusaste lubatud mg/l % BHT7 15 80 25 KHT 125 75 125 Heljuvaine sisaldus 25 80 35
SWECO Projekt AS Tel +372 674 4000 Valukoja tn 8 [email protected] EE 11415 Tallinn www.sweco.ee 249
Töö nr: 18240-0060 Töö: Vinni valla ühisveevärgi- ja kanalisatsiooni arendamise kava Staadium: AK Kuupäev: 29.03.2019
Püld 1 80 2 Nüld 60 30 60 *Vinni regionaalne reoveepuhasti võib sattuda edaspidi üle 2000 ie koormusega reoveekogumiala puhastite hulka.
Tabel 8-2. Tudu ja Ulvi reoveepuhastite perspektiivsed nõuded heitvee kvaliteedile* Vee- erikasutusloas Kvaliteedinäitaja Perspektiinne piirväärtus* Puhastusaste lubatud mg/l % BHT7 40 80 25 KHT 150 75 125 Heljuvaine sisaldus 35 80 35 Püld Ei kohaldata 80 2 Nüld Ei kohaldata 30 60 *Ulvi ja Tudu reoveepuhastite koormused jääb alla 300 ie (Tudul 298, Ulvil 290 ie).
Mahutitesse paigaldatakse puhastusprotsessi läbiviimiseks vajalikud tehnoloogilised seadmed. Aktiivmudaprotsessi õhustamiseks vajalikud puhurid (2 tk., üks töös ja teine reservis) paigaldatakse tehnohoonesse. Puhurite jõudlust juhitakse vastavalt aktiivmudasegu hapnikusisaldusele (pidev elektrooniline kontroll) sagedusmuundurite abil. Bioloogilise puhastusprotsessi käigus redutseeritakse reovee orgaanilise aine sisaldus (BHT, KHT). Bioloogiliselt toimub ka lämmastikuärastus.
Fosforiärastussüsteem on keemiline ja see koosneb kemikaalimahutitest ja dosaatorpumpadest. Fosforiärastussüsteem töötab ajalise juhtimise järgi. Fosforiärastuskemikaal (PIX-115) doseeritakse õhustuskambrisse.
8.5.4 Elektripaigaldis
Territooriumi elektripaigaldis. Reoveepuhasti rekonstrueerimistööde käigus suurendatakse liitumiskilbi amperaaži (vähemalt) 63 amprini. Liitumiskilbist rajatakse maakaablina ühendus reoveepuhasti peakilbini, mis asub rajatava uue tehnohoone kilbiruumis. Reoveepuhasti pea- ja jaotuskilpidest ehitatakse vajalikud omavahelised ühendused ja ühendused tehnoloogiliste seadmetega.
8.5.5 Reoveepuhasti juurdesõidutee ja teenindusplats
Uue reoveepuhasti teenindamiseks rajatakse uus territooriumi sissesõit ja reoveepuhasti teenindusplats. Reoveepuhasti teenindusplats ja tee tuleb rajada järgmise kattekonstruktsiooniga (või samaväärsega): paekillustik fr 0/16 või freespuru h=10 cm
SWECO Projekt AS Tel +372 674 4000 Valukoja tn 8 [email protected] EE 11415 Tallinn www.sweco.ee 250
Töö nr: 18240-0060 Töö: Vinni valla ühisveevärgi- ja kanalisatsiooni arendamise kava Staadium: AK Kuupäev: 29.03.2019
paekillustikalus fr 8/32 h=20 cm liivast dreenkiht (Kf min 2 m/ööp, Kt=0,98) h=20 cm olemasolev mineraalpinnas või kaeviku kohal tagasitäide liivaga (Kf min 0,5 m/ööp, Kt=0,95) Rajatavad juurdesõidutee ja teenindusplatsi pindala on ca 970 m2.
8.5.6 Reoveepuhasti piirdeaed
Reoveepuhasti territooriumi ümber rajatakse keevispaneel 3D piirdeaed kõrgusega 1730 mm. Paneel kuumtsingitud, 5mm traadist, mõõtudega 1730x2500 mm, silma suurus 50x200 mm. Aiapostid 60x40 mm kuumtsingitud. Juurdepääsutee kohale tuleb paigaldada kahepoolne, lukustatav autovärav laiusega 4,0 m. Rajatava 3D paneel piirdeaia pikkus on 120 m. Biotiigi ja proovivõtukaevu juurde pääsemiseks rajatakse jalgvärav.
8.5.7 Biotiikide rekonstrueerimine
Rekonstrueeritakse biotiigid. Biotiik rekonstrueeritakse: tehakse võsaraiet, niidetakse kaldad, vajadusel tühjendatakse liigsest mudast, rajatakse uus vettpidav põhi. Biotiik jääb peale rekonstrueerimist töösse järelpuhastina. Enne biotiiki nähakse ette siibersõlm, et saaks heitvee juhtida nii biotiiki kui otse suublasse. Nii enne kui peale biotiiki rajada nõuetekohased proovivõtukaevud. NB! Teine biotiik jäetakse reservi, kuivõrd kahe biotiigi põhja katmine vettpidava geomembraaniga ei ole hädavajalik ja tegemist on põhjendamatult suure kuluga. Reoveepuhasti territooriumi haljastus taastatakse rekonstrueerimistööde viimases faasis. Haljasalad reoveepuhasti maa-alal planeeritakse ja kaetakse kasvumulla kihiga paksusega 10…15 cm. Muruseeme külvinorm peab olema vähemalt 20 g/m2, seeme rehitsetakse mulda ja rullitakse kinni. Kogu haljastatava territooriumi suurus on umbes 5500 m2.
8.5.8 Vana reoveepuhasti lammutamine, likvideeritavad ehitised ja rajatised
Reoveepuhasti rekonstrueerimistööde käigus lammutatakse ja likvideeritakse Olemasolevate reoveepuhastite peab olema võimalik ehitusperioodil senisel kujul jätkata. Tehnohooned lammutatakse vastavalt tööde plaanile arvestades, et oleks võimalik olemasolevate puhastite töö jätkamine uue puhasti valmimiseni. Lammutustööde käigus välja kaevatavate reoveepuhastite ja muude konstruktsioonide metallosad tükeldatakse ja antakse üle vanametalli käitlusega tegelevale ettevõttele. Olemasolevad reoveepuhasti raudbetoonreservuaarid ja tehnohooned lammutatakse, jäätmed sorteeritakse ja antakse üle vastavatele jäätmekäitlusettevõtetele. Territooriumil olevad kanalisatsioonikaevud lammutatakse kuni 1 m sügavuseni maapinnast ning kaevude alumised osad täidetakse pinnasega, maa sisse jäävad toru otsad betoneeritakse enne kaevude täitmist liivaga.
SWECO Projekt AS Tel +372 674 4000 Valukoja tn 8 [email protected] EE 11415 Tallinn www.sweco.ee 251
Töö nr: 18240-0060 Töö: Vinni valla ühisveevärgi- ja kanalisatsiooni arendamise kava Staadium: AK Kuupäev: 29.03.2019
8.6 KOKKUVÕTE VINNI VALLA INVESTEERINGUMAHTUDEST JA LIGIKAUDSEST AJAKAVAST Kokkuvõtte Vinni valla investeeringumahtudest ja ligikaudsest ajakavast (lühiajaline, pikaajaline), annab järgnev tabel.
SWECO Projekt AS Tel +372 674 4000 Valukoja tn 8 [email protected] EE 11415 Tallinn www.sweco.ee 252
Tabel 8-3 Vinni valla ühisveevärgi ja-kanalisatsiooni investeeringute mahud
Ühik- või kogumaksumus Investeeringuprojektide maksumused ja Arendus-/investeeringuprojekt (kõik kokku 2018. a hindades, realiseerimine, eurot (ilma Jrk. nr. Projekt antud koos paigaldusega) Ühik Kogus eurot käibemaksuta) Lühiajaline programm 2019-2023 Vinni alevik Vinni uue veehaardekompleksi rajamine. Koosseisus: ühisveevärgi puurkaevpumpla rajamine, varustamine veetöötlusseadmete ja II astme pumplaga (pk nr 2911 A kinnistul) Puurkaevu rajamine Cm-V 1 veekompleksi, sügavus ~ 320 m) töö 1 20000 20000 Puurkaevu katsepumpamine, kmpl ja 2 parameetrite täpsustamine töö 1 2200 2200 Vee täisanalüüside maksumus (sh radioloogilised näitajad, Cm-V 3 ühisveevärgi puurkaev) töö 1 1500 1500
SWECO Projekt AS Tel +372 674 4000 Valukoja 8 [email protected] 11415 Tallinn www.sweco.ee 253
Töö nr: 18240-0060 Töö: Vinni valla ühisveevärgi- ja kanalisatsiooni arendamise kava Staadium: AK Kuupäev: 29.03.2019
Puurkaevupumba tarne ja paigaldus ning ühendamine uue pumplahoonega, sealhulgas puurkaevupump, PE-veetõstetoru, PE-anduritoru, toitekaabel, julgestustross, päis, vajalikud liitmikud, paigaldustööd. 25-30 m3/h kmp ja 4 H = 130-140 m vs töö 1 3000 3000 Pumplahoone ehitamine, orienteeruvalt 4,0 x 9,0 m (kergplokk , koos ventilatsiooni ja elektriradiaatorite paigaldusega kahe ruumilisena: pumplakompleks ja VTJ 5 ning eraldi generaatoriruum töö 1 35000 35000 Eelaeratsioonimahuti, täisautomaatsed survefiltrid, Q = 25 m3/h, 2 paaki, koos filtritäitematerjali ja uhteveemahutiga koos kmpl ja 6 paigaldusega töö 1 28000 28000 kmpl ja 7 Kompressor suruõhu andmiseks töö 1 1400 1400 kmpl ja 8 Filter suruõhu järelpuhastamiseks töö 1 350 350 Desinfitseerimisseadmete kmpl ja 9 paigaldamine, NaOOCl) töö 1 440 440
SWECO Projekt AS Tel +372 674 4000 Valukoja tn 8 [email protected] EE 11415 Tallinn www.sweco.ee 254
Töö nr: 18240-0060 Töö: Vinni valla ühisveevärgi- ja kanalisatsiooni arendamise kava Staadium: AK Kuupäev: 29.03.2019
Õhukuivati paigaldamine ruumi 10 niiskusrežiimi tagamiseks tk 1 1800 1800 Impulssväljundiga veearvesti koos 11 andmete edastamise mooduliga tk 2 280 560 Hüdrofoor 500 l koos rõhuanduri ja 12 manomeetriga, paigaldamine tk 1 900 900 PE100 PN16 materjalist puhtaveereservuaari paigaldamine muldkehasse hoone naabrusesse piirdeaiaga piiratud alale (koos katmise, hüdroisolatsiooni ja 13 haljastusega m3 250 200 50000 II astme pumpade paigaldamine, tavapumbad 2 x 15-25 m3/h, lisaks 2 x tuletõrjepump, 36 m3/h H=40 m vs ja uhteveepump 10-12 m3/h H=20 m vs; tavapumbad töötavad kordamööda rotatsiooni korras, vajadusel töötavad kaks põhipumpa lühiajaliselt koos. Pumpade tööd juhitakse sagedusmuunduriga, selle rikke korral kmpl ja 14 reguleerib rõhku 500 l hüdrofoor. töö 5 600 3000 elektri-automaatikaseadmete montaaž-, seadistamis- ja käikulaskmistööd ning kmpl ja 15 hooldepersonali 1 p. Koolitus töö 1 6000 6000
SWECO Projekt AS Tel +372 674 4000 Valukoja tn 8 [email protected] EE 11415 Tallinn www.sweco.ee 255
Töö nr: 18240-0060 Töö: Vinni valla ühisveevärgi- ja kanalisatsiooni arendamise kava Staadium: AK Kuupäev: 29.03.2019
Uhtevee äravoolutorustiku rajamine, isevoolne torustik L=90 m 16 Materjal: PVC SN8 de160 m 90 70 6300 Vertikaalplaneerimine+ peenkruus või -killustikplats (200 m2)+ piirdeaed kõrgusega 2.00 m, keevisvõrk pikkusega ca80 m (4*20 m), koos lukustatava väravaga (laius 4 m) , koos ettevalmistus- ja abitöödega 17 juurdesõidutee töö 1 9800 9800 Avarii-diielgeneraatori paigaldamine kmpl ja diiselgeneraatoriruumi 18 töö 1 19900 19900 Veehaardekompleksi ühendamine ühtsesse Scada süsteemi: kmpl ja 19 süvaveepump, VTJ, II-aste töö 1 16000 16000 Amperaaži suurendamine kmpl ja 20 Elektrileviga töö 1 2200 2200 Vinni veehaardekompleksi investeering kokku 208350 ettenägematud kulud, 5% 10418 Ehitusuuringud ja projekteerimine 10% 20835 Projektijuhtimine-omaniku järelvalve kulu 5% 10418 Kõik kokku 250020 B Vinni aleviku veetorustiku rajamine 1 Veetoru de32-110 rajamine m 1220 85 103700.00
SWECO Projekt AS Tel +372 674 4000 Valukoja tn 8 [email protected] EE 11415 Tallinn www.sweco.ee 256
Töö nr: 18240-0060 Töö: Vinni valla ühisveevärgi- ja kanalisatsiooni arendamise kava Staadium: AK Kuupäev: 29.03.2019
Muud kulud, sealhulgas liitumispunktide rajamine (ligikaudne arv), uusi liitujaid ei planeeerita, enamusel juhtudel tegu ringistamisega ja RVP-ni veetorustiku viimisega tk 0 0 0.00 Vinni aleviku veetorustiku C rekonstrueerimine Veetoru de32-110 rekonstrueerimine m 1610 85 136850.00 Muud kulud, sealhulgas liitumispunktide rekonstrueerimine (ligikaudne arv 20), hüdrantide 2 asendamine või lisamine töö 1 88000 88000.00 Vinni veevõrgu investeering kokku 328550.00 ettenägematud kulud, 5% 16427.50 Ehitusuuringud ja projekteerimine 10% 32855.00 Projektijuhtimine-omaniku järelvalve kulu 5% 16427.50 Kõik kokku 394260.00 Vinni aleviku isevoolse D kanalisatsioonitorustiku rajamine isevoolse kanalisatsioonitorustiku 1 rajamine de160-200 m 330 120 39600.00 Muud kulud, sealhulgas liitumispunktide rekonstrueerimine (ligikaudne arv 4-5), Metsa piirkond tk 4 500 2000.00
SWECO Projekt AS Tel +372 674 4000 Valukoja tn 8 [email protected] EE 11415 Tallinn www.sweco.ee 257
Töö nr: 18240-0060 Töö: Vinni valla ühisveevärgi- ja kanalisatsiooni arendamise kava Staadium: AK Kuupäev: 29.03.2019
Vinni aleviku isevoolse kanalisatsioonitorustiku E rekonstrueerimine isevoolse kanalisatsioonitorustiku rekonstrueerimine de160-200 (suures 2 osas arendaja kulul) m 880 120 105600.00 Muud kulud, sealhulgas liitumispunktide rekonstrueerimine (ligikaudne arv 14), Lõokese ja lastekodu arendus, kes peab omavahenditest välja arendmama tk 14 500 7000.00 Vinni aleviku isevoolse ühiskanalisatsiooni investeering kokku 154200.00 ettenägematud kulud, 5% 7710.00 Ehitusuuringud ja projekteerimine 10% 15420.00 Projektijuhtimine-omaniku järelvalve kulu 5% 7710.00 Kõik kokku 185040.00 Vinni survekanalisatsioonitorustiku F rajamine Survekanalisatsioonitorustiku 1 rekonstrueerimine de110-160 m 2140 80 171200.00 G Vinni reoveepumpla renoveerimine Reoveepumpla renoveerimine kuni 5 kmpl ja 1 l/s töö 1 24000 24000.00 Reoveepumpla renoveerimine kuni kmpl ja 2 10 l/s töö 3 27000 81000.00
SWECO Projekt AS Tel +372 674 4000 Valukoja tn 8 [email protected] EE 11415 Tallinn www.sweco.ee 258
Töö nr: 18240-0060 Töö: Vinni valla ühisveevärgi- ja kanalisatsiooni arendamise kava Staadium: AK Kuupäev: 29.03.2019
Reoveepumpla renoveerimine üle 10 kmpl ja 3 l/s (RP Metsa) töö 1 37000 37000.00 Reoveepumplate ühendamine Scada kmpl ja 4 süsteemiga töö 5 4000 20000.00 Vinni survekanalisatsiooni investeering kokku 333200.00 ettenägematud kulud, 5% 16660.00 Ehitusuuringud ja projekteerimine 10% 33320.00 Projektijuhtimine-omaniku järelvalve kulu 5% 16660.00 Kõik kokku 399840.00 Vinni sademevee puhasti H rekonstrueerimine Vinni sademevee puhasti 1 rekonstrueerimine, õlipüüdur, setiti töö 1 80000 80000.00 Vinni sademeveekanalisatsiooni investeering kokku 80000.00 ettenägematud kulud, 5% 4000.00 Ehitusuuringud ja projekteerimine 10% 8000.00 Projektijuhtimine-omaniku järelvalve kulu 5% 4000.00 Kõik kokku 96000.00 Vinni reoveepuhasti I rekonstrueerimine
SWECO Projekt AS Tel +372 674 4000 Valukoja tn 8 [email protected] EE 11415 Tallinn www.sweco.ee 259
Töö nr: 18240-0060 Töö: Vinni valla ühisveevärgi- ja kanalisatsiooni arendamise kava Staadium: AK Kuupäev: 29.03.2019
Erilahendusega klassikaline läbivooluga aktiivmudapuhasti monoliitbetoonist basseinide baasil ehitatuna teenindushoonesse: - Reostuskoormus: 2125 ie (summa Vinni-Pajusti, V,-Jaagupi ametlikest koormustest ja Kakumäe tarbijate ligikaudne arv) - Vooluhulk max: 330 m3/d - Maksimaalne koormus: 30-40 m3/h (olemasoleva puhasti lammutamine), Puhasti ühendamine Scada kmpl ja 1 süsteemiga töö 1 1100000 1100000.00 Reoveepuhasti rajamise investeeringud kokku 1100000.00 ettenägematud kulud, 5% 55000.00 Ehitusuuringud ja projekteerimine 10% 110000.00 Projektijuhtimine-omaniku järelvalve kulu 5% 55000.00 Kõik kokku 1320000.00 Vinni investeeringud kokku 2645160.00 Vinni ja Pajusti vaheline ala A Transiitveetorustiku rajamine 1 Veetoru de110-160 rajamine m 1990 90 179100.00 Transiitveetorustiku investeering kokku 179100.00 ettenägematud kulud, 5% 8955.00 Ehitusuuringud ja projekteerimine 10% 17910.00
SWECO Projekt AS Tel +372 674 4000 Valukoja tn 8 [email protected] EE 11415 Tallinn www.sweco.ee 260
Töö nr: 18240-0060 Töö: Vinni valla ühisveevärgi- ja kanalisatsiooni arendamise kava Staadium: AK Kuupäev: 29.03.2019
Projektijuhtimine-omaniku järelvalve kulu 5% 8955.00 Kõik kokku 214920.00 Vinni-Pajusti survekanalisatsioonitorustiku B renoveerimine Survekanalisatsioonitorustiku 1 rekonstrueerimine de110-160 m 665 90 59850.00 Vinni-Pajusti survekanalisatsiooni investeering kokku 59850.00 ettenägematud kulud, 5% 2992.50 Ehitusuuringud ja projekteerimine 10% 5985.00 Projektijuhtimine-omaniku järelvalve kulu 5% 2992.50 Kõik kokku 71820.00 Vinni-Pajusti vaheline investeeringud kokku 286740.00 Pajusti alevik A Pajusti aleviku veetorustiku rajamine 1 Veetoru de32-110 rajamine m 175 85 14875.00 Muud kulud, sealhulgas liitumispunktide rajamine (ligikaudne arv), uusi liitujaid ei planeeerita, 2 tegemist ringistamisega tk 0 0 0.00 Pajusti aleviku veetorustiku B rekonstrueerimine Veetoru de32-110 rekonstrueerimine m 1230 85 104550.00
SWECO Projekt AS Tel +372 674 4000 Valukoja tn 8 [email protected] EE 11415 Tallinn www.sweco.ee 261
Töö nr: 18240-0060 Töö: Vinni valla ühisveevärgi- ja kanalisatsiooni arendamise kava Staadium: AK Kuupäev: 29.03.2019
Muud kulud, sealhulgas liitumispunktide rekonstrueerimine (ligikaudne arv 25), hüdrantide 1 asendamine või lisamine töö 25 2600 65000.00 Pajusti veevõrgu investeering kokku 184425.00 ettenägematud kulud, 5% 9221.25 Ehitusuuringud ja projekteerimine 10% 18442.50 Projektijuhtimine-omaniku järelvalve kulu 5% 9221.25 Kõik kokku 221310.00 Pajusti aleviku isevoolse C kanalisatsioonitorustiku rajamine isevoolse kanalisatsioonitorustiku 1 rajamine de160-200 m 1900 120 228000 Muud kulud, sealhulgas liitumispunktide rajamine (ligikaudne 2 arv 30-32) tk 32 500 16000 Pajusti aleviku isevoolse kanalisatsioonitorustiku D rekonstrueerimine isevoolse kanalisatsioonitorustiku 1 rekonstrueerimine de160-200 m 290 120 34800.00 Muud kulud, sealhulgas liitumispunktide rekonstrueerimine (ligikaudne arv 4) tk 4 500 2000.00 Pajusti isevoolse kanalisatsioonitorustiku investeering kokku 280800.00
SWECO Projekt AS Tel +372 674 4000 Valukoja tn 8 [email protected] EE 11415 Tallinn www.sweco.ee 262
Töö nr: 18240-0060 Töö: Vinni valla ühisveevärgi- ja kanalisatsiooni arendamise kava Staadium: AK Kuupäev: 29.03.2019
ettenägematud kulud, 5% 14040.00 Ehitusuuringud ja projekteerimine 10% 28080.00 Projektijuhtimine-omaniku järelvalve kulu 5% 14040.00 Kõik kokku 336960.00 Pajusti survekanalisatsioonitorustiku E renoveerimine ja rajamine kanalisatsiooni survetorustiku 1 renoveerimine de110 m 240 70 16800 kanalisatsiooni survetorustiku rajamine de110 m 400 70 28000 Reoveepumplate ühendamine Scada kmpl ja süsteemiga töö 4 4000 16000.00 Pajusti survekanalisatsioonitorustiku investeering kokku 60800.00 ettenägematud kulud, 5% 3040.00 Ehitusuuringud ja projekteerimine 10% 6080.00 Projektijuhtimine-omaniku järelvalve kulu 5% 3040.00 Kõik kokku 72960.00 Pajusti investeeringud kokku 631230.00 Pajusti ja Kakumäe vaheline ala A Transiitveetorustiku rajamine 1 Veetoru de110 rajamine m 1450 70 101500.00 Transiitveetorustiku investeering kokku 101500.00 ettenägematud kulud, 5% 5075.00
SWECO Projekt AS Tel +372 674 4000 Valukoja tn 8 [email protected] EE 11415 Tallinn www.sweco.ee 263
Töö nr: 18240-0060 Töö: Vinni valla ühisveevärgi- ja kanalisatsiooni arendamise kava Staadium: AK Kuupäev: 29.03.2019
Ehitusuuringud ja projekteerimine 10% 10150.00 Projektijuhtimine-omaniku järelvalve kulu 5% 5075.00 Kõik kokku 121800.00 Kakumäe-Pajusti survekanalisatsioonitorustiku B rajamine Survekanalisatsioonitorustiku 1 rajamine de160 m 1170 100 117000.00 Kakumäe-Pajusti C transiitreoveepumpla rajamine Reoveepumpla rajamine üle 10 l/s kmpl ja 1 (lisandub Viru-Jaagupi vooluhulk) töö 1 37000 37000.00 Reoveepumpla ühendamine Scada kmpl ja süsteemiga töö 1 4000 4000.00 Kakumäe-Pajusti survekanalisatsiooni investeering kokku 158000.00 ettenägematud kulud, 5% 7900.00 Ehitusuuringud ja projekteerimine 10% 15800.00 Projektijuhtimine-omaniku järelvalve kulu 5% 7900.00 Kõik kokku 189600.00 Kakumäe-Pajusti vahelise isevoolse D kanalisatsioonitorustiku rajamine isevoolse kanalisatsioonitorustiku 1 rajamine de160-200 m 140 120 16800 Kakumäe-Pajusti vahelise isevoolse kanalisatsioonitorustiku investeering kokku 16800.00 ettenägematud kulud, 5% 840.00
SWECO Projekt AS Tel +372 674 4000 Valukoja tn 8 [email protected] EE 11415 Tallinn www.sweco.ee 264
Töö nr: 18240-0060 Töö: Vinni valla ühisveevärgi- ja kanalisatsiooni arendamise kava Staadium: AK Kuupäev: 29.03.2019
Ehitusuuringud ja projekteerimine 10% 1680.00 Projektijuhtimine-omaniku järelvalve kulu 5% 840.00 Kõik kokku 20160.00 Kakumäe-Pajusti vahelised investeeringud kokku 331560.00 Kakumäe küla A Kakumäe veetorustiku rajamine
Veetoru de63-90 rajamine, lisandub 1 kuni 3 liitumispunkti) m 875 90 78750 Kakumäe veetorustiku B rekontrueerimine 1 Veetoru de40-63 rekontrueerimine m 720 70 50400 Muud kulud, sealhulgas liitumispunktide rekonstrueerimine (ligikaudne arv 30-32), hüdrantide 2 asendamine või lisamine töö 31 2200 68200.00 Kakumäe veetorustiku investeering kokku 197350.00 ettenägematud kulud, 5% 9867.50 Ehitusuuringud ja projekteerimine 10% 19735.00 Projektijuhtimine-omaniku järelvalve kulu 5% 9867.50 Kõik kokku 236820.00 Kakumäe isevoolse C kanalisatsioonitorustiku rajamine
SWECO Projekt AS Tel +372 674 4000 Valukoja tn 8 [email protected] EE 11415 Tallinn www.sweco.ee 265
Töö nr: 18240-0060 Töö: Vinni valla ühisveevärgi- ja kanalisatsiooni arendamise kava Staadium: AK Kuupäev: 29.03.2019
isevoolse kanalisatsiootorustiku rajamine de160 (olemasolev torustik 1 jäetakse praegu renoveerimata) m 640 120 76800 Muud kulud, sealhulgas liitumispunktide renoveerimine 2 (ligikaudne arv 30-32) tk 31 500 15500 Kakumäe isevoolse kanalisatsioonitorustiku investeering kokku 92300.00 ettenägematud kulud, 5% 4615.00 Ehitusuuringud ja projekteerimine 10% 9230.00 Projektijuhtimine-omaniku järelvalve kulu 5% 4615.00 Kõik kokku 110760.00 D Kakumäe reoveepumpla rajamine Reovee pakettpumpla ehitus kuni 5 kmpl ja 1 l/s töö 1 20000 20000.00 Reoveepumpla ühendamine Scada kmpl ja 2 süsteemiga töö 1 4000 4000.00 Kakumäe kanalisatsiooni E survetorustiku rajamine kanalisatsiooni survetorustiku 1 rajamine de110 m 655 80 52400 Kakumäe survekanalisatsiooni investeering kokku 76400.00 ettenägematud kulud, 5% 3820.00 Ehitusuuringud ja projekteerimine 10% 7640.00 Projektijuhtimine-omaniku järelvalve kulu 5% 3820.00 Kõik kokku 91680.00
SWECO Projekt AS Tel +372 674 4000 Valukoja tn 8 [email protected] EE 11415 Tallinn www.sweco.ee 266
Töö nr: 18240-0060 Töö: Vinni valla ühisveevärgi- ja kanalisatsiooni arendamise kava Staadium: AK Kuupäev: 29.03.2019
Kakumäe tuletõrjeveemahuti F rajamine Tuletõrje veemahuti rajamine m3 108 200 21600.00 Kakumäe tuletõrjeveemahuti investeering kokku 21600.00 ettenägematud kulud, 5% 1080.00 Ehitusuuringud ja projekteerimine 10% 2160.00 Projektijuhtimine-omaniku järelvalve kulu 5% 1080.00 Kõik kokku 25920.00 Kõik kokku Kakumäe investeeringud 465180.00 Viru-Jaagupi ja Kakumäe vaheline ala Kakumäe-Viru-Jaagupi veetorustiku A rajamine Veetoru de110 rajamine (NB! Arvestame, et kogu ulatuses survekanalisatsioonitoruga ühte hülssi paigutamisega, lisandub veemagistraali rajamisel kanalisatsioonitoru hinnale materjali maksumus ja tööjõukulu kasv, ca 20% ulatuses, seega lähtume neist ehitaja 1 poolt etteantud arvudest) m 3480 20 69600.00 Õhueradlite ja tühjenduskraanide paigaldamine (koos d800 kaevuga) 2 kmpl ja 2 tk töö 2 1800 3600.00 Transiitveetorustiku investeering kokku 73200
SWECO Projekt AS Tel +372 674 4000 Valukoja tn 8 [email protected] EE 11415 Tallinn www.sweco.ee 267
Töö nr: 18240-0060 Töö: Vinni valla ühisveevärgi- ja kanalisatsiooni arendamise kava Staadium: AK Kuupäev: 29.03.2019
ettenägematud kulud, 5% 3660.00 Ehitusuuringud ja projekteerimine 10% 7320.00 Projektijuhtimine-omaniku järelvalve kulu 5% 3660.00 Kõik kokku 87840.00 Viru-Jaagupi-Kakumäe survekanalisatsioonitorustiku B rajamine Survekanalisatsioonitorustiku 1 rajamine de160 m 3260 100 326000.00 Viru-Jaagupi-Kakumäe survekanalisatsiooni investeering kokku 326000.00 ettenägematud kulud, 5% 16300.00 Ehitusuuringud ja projekteerimine 10% 32600.00 Projektijuhtimine-omaniku järelvalve kulu 5% 16300.00 Kõik kokku 391200.00 Kõik kokku Viru-Jaagupi-Kakumäe vahelised investeeringud 479040.00 Viru-Jaagupi alevik A Viru-Jaagupi veevõrgu rajamine Veetoru de50-110 rajamine (osal. 1 suundpuurimisel) m 280 80 22400 Muud kulud, sealhulgas liitumispunktide rajamine (ligikaudne 2 arv 4) töö 4 2200 8800.00
SWECO Projekt AS Tel +372 674 4000 Valukoja tn 8 [email protected] EE 11415 Tallinn www.sweco.ee 268
Töö nr: 18240-0060 Töö: Vinni valla ühisveevärgi- ja kanalisatsiooni arendamise kava Staadium: AK Kuupäev: 29.03.2019
Viru-Jaagupi veevõrgu renoveerimine Veetoru de50-110 renoveerimine 3 (osal. suundpuurimisel) m 600 80 48000 Muud kulud, sealhulgas liitumispunktide renoveerimine 4 (ligikaudne arv 10) töö 10 2200 22000.00 Veevõrgu investeeringud kokku 101200 ettenägematud kulud, 5% 5060 Ehitusuuringud ja projekteerimine 10% 10120 Projektijuhtimine-omaniku järelvalve kulu 5% 5060 Kõik kokku 121440 Viru-Jaagupi isevoolse B kanalisatsiooni rajamine Isevoolse torustiku rajamine PVC 1 de160 SN8 m 1755 115 201825 Muud kulud, sealhulgas liitumispunktide rajamine (ligikaudne 2 arv 25) töö 25 500 12500.00 Isevoolse kanalisatsioonivõrgu investeeringud kokku 214325 ettenägematud kulud, 5% 10716 Ehitusuuringud ja projekteerimine 10% 21433 Projektijuhtimine-omaniku järelvalve kulu 5% 10716 Kõik kokku 257190
SWECO Projekt AS Tel +372 674 4000 Valukoja tn 8 [email protected] EE 11415 Tallinn www.sweco.ee 269
Töö nr: 18240-0060 Töö: Vinni valla ühisveevärgi- ja kanalisatsiooni arendamise kava Staadium: AK Kuupäev: 29.03.2019
Viru-Jaagupi reoveepumplate C rajamine ja renoveerimine Reovee pakettpumpla ehitus kmpl ja 1 (peapumpla transiidiks) üle 10 l/s töö 1 35000 35000.00 Reoveepumpla ühendamine Scada kmpl ja 2 süsteemiga töö 2 4000 8000.00 Reoveepumplate investeeringud kokku 43000 ettenägematud kulud, 5% 2150 Ehitusuuringud ja projekteerimine 10% 4300 Projektijuhtimine-omaniku järelvalve kulu 5% 2150 Kõik kokku 51600 Viru-Jaagupi reoveepuhasti D lammutamine Viru-Jaagupi reoveepuhasti AnaComb 300 lammutamine: reoveepuhasti mahutite tühjakspumpamine, plast-, betoon- ja metallkonstruktsioonide demontaaž ja utiliseerimine, kaevikute kinniajamine, tihendamine ja tasandamine ümbruse 1 korrastamine töö 1 20000 20000.00 Reoveepuhasti likvideerimine kokku 20000.00 ettenägematud kulud, 5% 1000.00 Ehitusuuringud ja projekteerimine 10% 2000.00
SWECO Projekt AS Tel +372 674 4000 Valukoja tn 8 [email protected] EE 11415 Tallinn www.sweco.ee 270
Töö nr: 18240-0060 Töö: Vinni valla ühisveevärgi- ja kanalisatsiooni arendamise kava Staadium: AK Kuupäev: 29.03.2019
Projektijuhtimine-omaniku järelvalve kulu 5% 1000.00 Kõik kokku 24000.00 Viru-Jaagupi tuletõrjeveemahuti E rajamine Tuletõrje veemahuti rajamine m3 108 200 21600.00 Viru-Jaagupi tuletõrjeveemahuti investeering kokku 21600.00 ettenägematud kulud, 5% 1080.00 Ehitusuuringud ja projekteerimine 10% 2160.00 Projektijuhtimine-omaniku järelvalve kulu 5% 1080.00 Kõik kokku 25920.00 Kõik kokku Viru-Jaagupi aleviku investeeringud 480150 Laekvere alevik Laekvere ühisveevärgi puurkaevpumpla ühendamine A ühtsesse Scada süsteemi Veehaardekompleksi ühendamine ühtsesse Scada süsteemi: kmpl ja 1 süvaveepump ja VTJ töö 2 4000 8000 Puurkaevpumpla investeering kokku 8000 ettenägematud kulud, 5% 400 Ehitusuuringud ja projekteerimine 10% 800 Projektijuhtimine-omaniku järelvalve kulu 5% 400
SWECO Projekt AS Tel +372 674 4000 Valukoja tn 8 [email protected] EE 11415 Tallinn www.sweco.ee 271
Töö nr: 18240-0060 Töö: Vinni valla ühisveevärgi- ja kanalisatsiooni arendamise kava Staadium: AK Kuupäev: 29.03.2019
Kõik kokku 9600 B Laekvere veevõrgu rajamine Veetoru de63 rajamine (osal. 1 suundpuurimisel) RVP varustamiseks m 390 70 27300 Muud kulud, sealhulgas 2 liitumispunktide rajamine töö 0 2200 0.00 Laekvere veevõrgu renoveerimine Veetoru de63 renoveerimine (osal. 3 suundpuurimisel) m 90 80 7200 Muud kulud, sealhulgas 4 liitumispunktide renoveerimine töö 0 2200 0.00 Veevõrgu investeeringud kokku 34500 ettenägematud kulud, 5% 1725 Ehitusuuringud ja projekteerimine 10% 3450 Projektijuhtimine-omaniku järelvalve kulu 5% 1725 Kõik kokku 41400 Laekvere tuletõrjeveemahuti C rekonstrueerimine Tuletõrjeveemahuti rekonstrueerimine töö 3 2200 6600.00 Laekvere tuletõrjeveemahuti investeering kokku 6600.00 ettenägematud kulud, 5% 330.00 Ehitusuuringud ja projekteerimine 10% 660.00 Projektijuhtimine-omaniku järelvalve kulu 5% 330.00
SWECO Projekt AS Tel +372 674 4000 Valukoja tn 8 [email protected] EE 11415 Tallinn www.sweco.ee 272
Töö nr: 18240-0060 Töö: Vinni valla ühisveevärgi- ja kanalisatsiooni arendamise kava Staadium: AK Kuupäev: 29.03.2019
Kõik kokku 7920.00 Kõik kokku Laekvere aleviku investeeringud 58920 Roela alevik Roela ühisveevärgi puurkaevpumplate ühendamine A ühtsesse Scada süsteemi Veehaardekompleksi ühendamine ühtsesse Scada süsteemi: kmpl ja 1 süvaveepumbad ja VTJ töö 4 4000 16000 Puurkaevpumpla investeering kokku 16000 ettenägematud kulud, 5% 800 Ehitusuuringud ja projekteerimine 10% 1600 Projektijuhtimine-omaniku järelvalve kulu 5% 800 Kõik kokku 19200 B Roela veevõrgu rajamine 1 Veetoru de50-63 rajamine m 50 70 3500 Muud kulud, sealhulgas 2 liitumispunktide rajamine töö 0 2200 0.00 Roela veevõrgu renoveerimine 3 Veetoru de50-90 renoveerimine m 330 80 26400 Muud kulud, sealhulgas liitumispunktide renoveerimine 4 (ligikaudne arv 5) töö 5 2200 11000.00 Veevõrgu investeeringud kokku 40900
SWECO Projekt AS Tel +372 674 4000 Valukoja tn 8 [email protected] EE 11415 Tallinn www.sweco.ee 273
Töö nr: 18240-0060 Töö: Vinni valla ühisveevärgi- ja kanalisatsiooni arendamise kava Staadium: AK Kuupäev: 29.03.2019
ettenägematud kulud, 5% 2045 Ehitusuuringud ja projekteerimine 10% 4090 Projektijuhtimine-omaniku järelvalve kulu 5% 2045 Kõik kokku 49080 Roela isevoolse kanalisatsiooni C renoveerimine Isevoolse torustiku renoveerimine 1 PVC de160 SN8 m 560 110 61600 Muud kulud, sealhulgas liitumispunktide renoveerimine 2 (ligikaudne arv 5) töö 5 500 2500.00 Isevoolse kanalisatsioonivõrgu investeeringud kokku 64100 ettenägematud kulud, 5% 3205 Ehitusuuringud ja projekteerimine 10% 6410 Projektijuhtimine-omaniku järelvalve kulu 5% 3205 Kõik kokku 76920 Roela reovee peapumpla D renoveerimine Reoveepumpla rajamine > 10 l/s koos maapealse soojustatud hoonestuse ja automaatvõre paigaldamisega kmpl ja 1 purglast pumbatavale reoveele töö 1 50000 50000.00 Reoveepumplate ühendamine Scada kmpl ja 2 süsteemiga töö 2 4000 8000.00 Reoveepumpla investeeringud kokku 58000
SWECO Projekt AS Tel +372 674 4000 Valukoja tn 8 [email protected] EE 11415 Tallinn www.sweco.ee 274
Töö nr: 18240-0060 Töö: Vinni valla ühisveevärgi- ja kanalisatsiooni arendamise kava Staadium: AK Kuupäev: 29.03.2019
ettenägematud kulud, 5% 2900 Ehitusuuringud ja projekteerimine 10% 5800 Projektijuhtimine-omaniku järelvalve kulu 5% 2900 Kõik kokku 69600 Roela reoveepuhasti (-pumpla) E purgimissõlme rekonstrueerimine Purgimissõlme ümbruse katmine vettpidava materjali ja äravoolurestidega, sissevoolutorustiku ümberpaigutamine, otsikuga maast max 0,25 m kõrgusele, purgla varustamine pumbaga (pumpab rekonstrueeritava reoveepumpla 1 võrele) töö 1 11500 11500.00 Reoveepuhasti ühendamine Scada 2 süsteemiga töö 1 10000 10000.00 Reoveepuhasti ja purgimissõlme rekonstrueerimine kokku 21500.00 ettenägematud kulud, 5% 1075.00 Ehitusuuringud ja projekteerimine 10% 2150.00 Projektijuhtimine-omaniku järelvalve kulu 5% 1075.00 Kõik kokku 25800.00 F Roela tuletõrjeveemahuti rajamine Tuletõrje veemahuti rajamine m3 108 200 21600.00 Roela tuletõrjeveemahuti investeering kokku 21600.00
SWECO Projekt AS Tel +372 674 4000 Valukoja tn 8 [email protected] EE 11415 Tallinn www.sweco.ee 275
Töö nr: 18240-0060 Töö: Vinni valla ühisveevärgi- ja kanalisatsiooni arendamise kava Staadium: AK Kuupäev: 29.03.2019
ettenägematud kulud, 5% 1080.00 Ehitusuuringud ja projekteerimine 10% 2160.00 Projektijuhtimine-omaniku järelvalve kulu 5% 1080.00 Kõik kokku 25920.00 Kõik kokku Roela aleviku investeeringud 266520 Tudu alevik Tudu ühisveevärgi puurkaevpumplate ühendamine A ühtsesse Scada süsteemi Veehaardekompleksi ühendamine ühtsesse Scada süsteemi: kmpl ja 1 süvaveepumbad ja VTJ töö 2 4000 8000 Puurkaevpumpla investeering kokku 8000 ettenägematud kulud, 5% 400 Ehitusuuringud ja projekteerimine 10% 800 Projektijuhtimine-omaniku järelvalve kulu 5% 400 Kõik kokku 9600
B Tudu aleviku veetorustiku rajamine 1 Veetoru de50-75 rajamine m 920 80 73600.00 Muud kulud, sealhulgas liitumispunktide rajamine (ligikaudne arv 28) tk 28 500 14000.00 Tudu aleviku veetorustiku rekonstrueerimine
SWECO Projekt AS Tel +372 674 4000 Valukoja tn 8 [email protected] EE 11415 Tallinn www.sweco.ee 276
Töö nr: 18240-0060 Töö: Vinni valla ühisveevärgi- ja kanalisatsiooni arendamise kava Staadium: AK Kuupäev: 29.03.2019
Veetoru de40 rekonstrueerimine PE PN10 m 220 60 13200.00 Muud kulud, sealhulgas liitumispunktide rekonstrueerimine töö ja 2 (ligikaudne arv 4) kmpl 4 500 2000.00 Tudu veevõrgu investeering kokku 102800.00 ettenägematud kulud, 5% 5140.00 Ehitusuuringud ja projekteerimine 10% 10280.00 Projektijuhtimine-omaniku järelvalve kulu 5% 5140.00 Kõik kokku 123360.00 Tudu aleviku isevoolse C kanalisatsioonitorustiku rajamine Isevoolse kanalisatsioonitorustiku 1 rajamine de160-200 m 1030 120 123600.00 Muud kulud, sealhulgas liitumispunktide rekonstrueerimine 2 (ligikaudne arv 28) tk 28 500 14000.00 Tudu aleviku isevoolse kanalisatsioonitorustiku rekonstrueerimine Tudu aleviku isevoolse ühiskanalisatsiooni investeering kokku 137600.00 ettenägematud kulud, 5% 6880.00 Ehitusuuringud ja projekteerimine 10% 13760.00 Projektijuhtimine-omaniku järelvalve kulu 5% 6880.00 Kõik kokku 165120.00
SWECO Projekt AS Tel +372 674 4000 Valukoja tn 8 [email protected] EE 11415 Tallinn www.sweco.ee 277
Töö nr: 18240-0060 Töö: Vinni valla ühisveevärgi- ja kanalisatsiooni arendamise kava Staadium: AK Kuupäev: 29.03.2019
Tudu reoveepuhasti D rekonstrueerimine Erilahendusega klassikaline läbivooluga aktiivmudapuhasti monoliitbetoonist basseinide baasil ehitatuna teenindushoonesse: - Reostuskoormus: 298 ie - Vooluhulk max: 34 m3/d - Maksimaalne koormus: 7 m3/h - (olemasoleva puhasti lammutamine), - Puhasti kmpl ja 1 ühendamine Scada süsteemiga töö 1 335000 335000.00 Reoveepuhasti rajamise investeeringud kokku 335000.00 ettenägematud kulud, 5% 16750.00 Ehitusuuringud ja projekteerimine 10% 33500.00 Projektijuhtimine-omaniku järelvalve kulu 5% 16750.00 Kõik kokku 402000.00 E Tudu tuletõrjeveemahuti rajamine Tuletõrje veemahuti rajamine m3 108 200 21600.00 Tudu tuletõrjeveemahuti investeering kokku 21600.00 ettenägematud kulud, 5% 1080.00 Ehitusuuringud ja projekteerimine 10% 2160.00 Projektijuhtimine-omaniku järelvalve kulu 5% 1080.00 Kõik kokku 25920.00 Tudu investeeringud kokku 726000.00
SWECO Projekt AS Tel +372 674 4000 Valukoja tn 8 [email protected] EE 11415 Tallinn www.sweco.ee 278
Töö nr: 18240-0060 Töö: Vinni valla ühisveevärgi- ja kanalisatsiooni arendamise kava Staadium: AK Kuupäev: 29.03.2019
Muuga küla Muuga ühisveevärgi puurkaevpumpla ühendamine A ühtsesse Scada süsteemi Veehaardekompleksi ühendamine ühtsesse Scada süsteemi: kmpl ja 1 süvaveepump ja VTJ töö 2 4000 8000 Puurkaevpumpla investeering kokku 8000 ettenägematud kulud, 5% 400 Ehitusuuringud ja projekteerimine 10% 800 Projektijuhtimine-omaniku järelvalve kulu 5% 400 Kõik kokku 9600 B Muuga küla veetorustiku rajamine 1 Veetoru de50-63 rajamine m 490 70 34300.00
Muud kulud, sealhulgas liitumispunktide rajamine tk 0 500 0.00 Muuga veevõrgu investeering kokku 34300.00 ettenägematud kulud, 5% 1715.00 Ehitusuuringud ja projekteerimine 10% 3430.00 Projektijuhtimine-omaniku järelvalve kulu 5% 1715.00 Kõik kokku 41160.00 Muuga küla investeeringud kokku 50760.00 Ulvi küla
SWECO Projekt AS Tel +372 674 4000 Valukoja tn 8 [email protected] EE 11415 Tallinn www.sweco.ee 279
Töö nr: 18240-0060 Töö: Vinni valla ühisveevärgi- ja kanalisatsiooni arendamise kava Staadium: AK Kuupäev: 29.03.2019
Ulvi ühisveevärgi puurkaevpumpla ühendamine ühtsesse Scada A süsteemi Veehaardekompleksi ühendamine ühtsesse Scada süsteemi: kmpl ja 1 süvaveepump ja VTJ töö 2 4000 8000 Puurkaevpumpla investeering kokku 8000 ettenägematud kulud, 5% 400 Ehitusuuringud ja projekteerimine 10% 800 Projektijuhtimine-omaniku järelvalve kulu 5% 400 Kõik kokku 9600 Ulvi küla veetorustiku B rekonstrueerimine Veetoru de40-63 rekonstrueerimine PE PN10 m 1560 70 109200.00 Muud kulud, sealhulgas liitumispunktide rekonstrueerimine töö ja 1 (ligikaudne arv 7) kmpl 7 500 3500.00 Ulvi veevõrgu investeering kokku 112700.00 ettenägematud kulud, 5% 5635.00 Ehitusuuringud ja projekteerimine 10% 11270.00 Projektijuhtimine-omaniku järelvalve kulu 5% 5635.00 Kõik kokku 135240.00 Ulvi küla isevoolse kanalisatsioonitorustiku C rekonstrueerimine
SWECO Projekt AS Tel +372 674 4000 Valukoja tn 8 [email protected] EE 11415 Tallinn www.sweco.ee 280
Töö nr: 18240-0060 Töö: Vinni valla ühisveevärgi- ja kanalisatsiooni arendamise kava Staadium: AK Kuupäev: 29.03.2019
Isevoolse kanalisatsioonitorustiku 1 rekonstrueerimine de160-200 m 1860 120 223200.00 Muud kulud, sealhulgas liitumispunktide rekonstrueerimine 2 (ligikaudne arv 8) tk 8 500 4000.00 Ulvi küla isevoolse ühiskanalisatsiooni investeering kokku 227200.00 ettenägematud kulud, 5% 11360.00 Ehitusuuringud ja projekteerimine 10% 22720.00 Projektijuhtimine-omaniku järelvalve kulu 5% 11360.00 Kõik kokku 272640.00 Ulvi reoveepuhasti D rekonstrueerimine Erilahendusega klassikaline läbivooluga aktiivmudapuhasti monoliitbetoonist basseinide baasil ehitatuna teenindushoonesse: - Reostuskoormus: 290 ie - Vooluhulk max: 39 m3/d - Maksimaalne koormus: 8 m3/h - (olemasoleva puhasti lammutamine), - Puhasti kmpl ja 1 ühendamine Scada süsteemiga töö 1 250000 250000.00 Reoveepuhasti rajamise investeeringud kokku 250000.00 ettenägematud kulud, 5% 12500.00 Ehitusuuringud ja projekteerimine 10% 25000.00 Projektijuhtimine-omaniku järelvalve kulu 5% 12500.00
SWECO Projekt AS Tel +372 674 4000 Valukoja tn 8 [email protected] EE 11415 Tallinn www.sweco.ee 281
Töö nr: 18240-0060 Töö: Vinni valla ühisveevärgi- ja kanalisatsiooni arendamise kava Staadium: AK Kuupäev: 29.03.2019
Kõik kokku 300000.00 E Ulvi tuletõrjeveemahuti rajamine Tuletõrje veemahuti rajamine m3 108 200 21600.00 Ulvi tuletõrjeveemahuti investeering kokku 21600.00 ettenägematud kulud, 5% 1080.00 Ehitusuuringud ja projekteerimine 10% 2160.00 Projektijuhtimine-omaniku järelvalve kulu 5% 1080.00 Kõik kokku 25920.00 Ulvi investeeringud kokku 743400.00 Vetiku küla Vetiku ühisveevärgi puurkaevpumpla rajamine ja ühendamine olemasolevate A veetöötlusseadmetega Puurkaevu rajamine O-C kmpl ja 1 veekompleksi, sügavus ~ 175-180 m) töö 1 12000 12000 Puurkaevu katsepumpamine, kmpl ja 2 parameetrite täpsustamine töö 1 2200 2200 Veeanalüüside maksumus 3 (ühisveevärgi puurkaev) töö 1 1400 1400
SWECO Projekt AS Tel +372 674 4000 Valukoja tn 8 [email protected] EE 11415 Tallinn www.sweco.ee 282
Töö nr: 18240-0060 Töö: Vinni valla ühisveevärgi- ja kanalisatsiooni arendamise kava Staadium: AK Kuupäev: 29.03.2019
Puurkaevupumba tarne ja paigaldus ning ühendamine uue pumplahoonega, sealhulgas puurkaevupump, PE-veetõstetoru, PE-anduritoru, toitekaabel, julgestustross, päis, vajalikud liitmikud, paigaldustööd. 4 m3/h H = kmp ja 4 60-70 m töö 1 2000 2000 Olemasoleva täisautomaatse survefiltri ARS 400 Duplex , Q = 4 m3/h, 2 paaki, ühendamine uue kmpl ja 5 puurkaevuga, seadmete seadistamine töö 1 1500 1500 Olemasolevat survefiltrite ja aeratsioonimahuti läbipesu ja 6 desinfitserimine töö 1 1500 1500 Uhtevee äravoolutorustiku rajamine, isevoolne torustik L=10 m 7 Materjal: PVC SN 8 de110 m 10 110 1100 Uhteveepumpla rajamine 2 pumpa, kompaktne plastmahuti PE või kmpl ja 8 klaasplast, D=1200mm töö 1 5500 5500 Uhtevee äravoolutorustiku rajamine, survetorustik, PE, De63mm PN6 L=190 m (suundpuurimisega) 9 m 190 60,0 11400
SWECO Projekt AS Tel +372 674 4000 Valukoja tn 8 [email protected] EE 11415 Tallinn www.sweco.ee 283
Töö nr: 18240-0060 Töö: Vinni valla ühisveevärgi- ja kanalisatsiooni arendamise kava Staadium: AK Kuupäev: 29.03.2019
kmpl ja 10 Filtermaterjali vahetamine töö 1 990 990 Veehaardekompleksi ühendamine ühtsesse Scada süsteemi: kmpl ja 11 süvaveepump, VTJ töö 2 4000 8000 Puurkaevpumpla investeering kokku 47590 ettenägematud kulud, 5% 2380 Ehitusuuringud ja projekteerimine 10% 4759 Projektijuhtimine-omaniku järelvalve kulu 5% 2380 Kõik kokku 57108 B Vetiku veevõrgu rajamine 1 Veetoru de63-75 rajamine m 200 70 14000 Muud kulud, sealhulgas 2 liitumispunktide rajamine töö 0 2200 0.00 Vetiku veevõrgu renoveerimine Veetoru de50-63 renoveerimine 3 (osal. suundpuurimisel) m 460 65 29900 Muud kulud, sealhulgas liitumispunktide renoveerimine 4 (ligikaudne arv 6 töö 7 500 3500.00 Veevõrgu investeeringud kokku 47400 ettenägematud kulud, 5% 2370 Ehitusuuringud ja projekteerimine 10% 4740 Projektijuhtimine-omaniku järelvalve kulu 5% 2370 Kõik kokku 56880
SWECO Projekt AS Tel +372 674 4000 Valukoja tn 8 [email protected] EE 11415 Tallinn www.sweco.ee 284
Töö nr: 18240-0060 Töö: Vinni valla ühisveevärgi- ja kanalisatsiooni arendamise kava Staadium: AK Kuupäev: 29.03.2019
Vetiku isevoolse kanalisatsiooni C rajamine Isevoolse torustiku rajamine PVC 1 de160 SN8 m 670 115 77050 Muud kulud, sealhulgas liitumispunktide rajamine (ligikaudne 2 arv 10) töö 12 500 6000.00 Isevoolse kanalisatsioonivõrgu investeeringud kokku 83050 ettenägematud kulud, 5% 4153 Ehitusuuringud ja projekteerimine 10% 8305 Projektijuhtimine-omaniku järelvalve kulu 5% 4153 Kõik kokku 99660 Vetiku investeeringud kokku 213648.00 Küti küla Küti ühisveevärgi puurkaevpumpla A rekonstrueerimine Puurkaevpumpla hoone kmpl ja 1 rekonstrueerimine, soojustamine töö 1 18000 18000 Puurkaevu süvaveepumba kmpl ja 2 asendamine Q=4 m3/h, H=50 m töö 1 1800 1800 kmpl ja 3 Pumplatorustike asendamine töö 1 2200 2200 Elektriradiaatori paigaldamine 4 pumplahoonesse töö 1 75 75
SWECO Projekt AS Tel +372 674 4000 Valukoja tn 8 [email protected] EE 11415 Tallinn www.sweco.ee 285
Töö nr: 18240-0060 Töö: Vinni valla ühisveevärgi- ja kanalisatsiooni arendamise kava Staadium: AK Kuupäev: 29.03.2019
Õhukuivati paigaldamine ruumi kmp ja 5 niiskusrežiimi tagamiseks töö 1 1200 1200 Veehaardekompleksi ühendamine ühtsesse Scada süsteemi: kmpl ja 6 süvaveepump töö 1 4000 4000 Puurkaevpumpla investeering kokku 27275 ettenägematud kulud, 5% 1364 Ehitusuuringud ja projekteerimine 10% 2728 Projektijuhtimine-omaniku järelvalve kulu 5% 1364 Kõik kokku 32730 B Küti veevõrgu renoveerimine 1 Veetoru de50-63 renoveerimine m 340 65 22100 Muud kulud, sealhulgas liitumispunktide renoveerimine 2 (ligikaudne arv 5) töö 5 500 2500.00 Veevõrgu investeeringud kokku 24600 ettenägematud kulud, 5% 1230 Ehitusuuringud ja projekteerimine 10% 2460 Projektijuhtimine-omaniku järelvalve kulu 5% 1230 Kõik kokku 29520 Küti tuletõrjeveemahuti C rekonstrueerimine Tuletõrjeveemahuti rekonstrueerimine töö 1 2200 2200.00 Küti tuletõrjeveemahuti investeering kokku 2200.00
SWECO Projekt AS Tel +372 674 4000 Valukoja tn 8 [email protected] EE 11415 Tallinn www.sweco.ee 286
Töö nr: 18240-0060 Töö: Vinni valla ühisveevärgi- ja kanalisatsiooni arendamise kava Staadium: AK Kuupäev: 29.03.2019
ettenägematud kulud, 5% 110.00 Ehitusuuringud ja projekteerimine 10% 220.00 Projektijuhtimine-omaniku järelvalve kulu 5% 110.00 Kõik kokku 2640.00 Küti investeeringud kokku 64890.00 Kadila küla Kadila ühisveevärgi puurkaevpumpla rajamine ja varustamine A veetöötlusseadmetega Puurkaevu rajamine O-C kmpl ja 1 veekompleksi, sügavus ~ 175-180 m) töö 1 12000 12000 Puurkaevu katsepumpamine, kmpl ja 2 parameetrite täpsustamine töö 1 2200 2200 Veeanalüüside maksumus 3 (ühisveevärgi puurkaev) töö 1 1400 1400 Puurkaevupumba tarne ja paigaldus ning ühendamine uue pumplahoonega, sealhulgas puurkaevupump, PE-veetõstetoru, PE-anduritoru, toitekaabel, julgestustross, päis, vajalikud liitmikud, paigaldustööd. 4 m3/h H = kmp ja 4 50-60 m töö 1 1600 1600
SWECO Projekt AS Tel +372 674 4000 Valukoja tn 8 [email protected] EE 11415 Tallinn www.sweco.ee 287
Töö nr: 18240-0060 Töö: Vinni valla ühisveevärgi- ja kanalisatsiooni arendamise kava Staadium: AK Kuupäev: 29.03.2019
Pumplahoone ehitamine 3,5 x 5,0 m (kergplokk , koos ventilatsiooni ja elektriradiaatori ja VTJ paigaldusega 5 pumplakompleksi töö 1 16000 16000 Täisautomaatne survefilter, Q = 4 m3/h, 2 paaki, koos filtritäitematerjali ja uhteveemahutiga koos kmpl ja 6 paigaldusega töö 1 6600 6600 kmpl ja 7 Kompressor suruõhu andmiseks töö 1 880 880 kmpl ja 8 Filter suruõhu järelpuhastamiseks töö 1 230 230 Desinfitseerimisseadmete kmpl ja 9 paigaldamine, NaOOCl) töö 1 310 310 Õhukuivati paigaldamine ruumi 10 niiskusrežiimi tagamiseks tk 1 1200 1200 Impulssväljundiga veearvesti koos 11 andmete edastamise mooduliga tk 2 240 480 Hüdrofoor 300 l koos rõhuanduri ja 12 manomeetriga, paigaldamine tk 1 680 680 elektri-automaatikaseadmete montaaž-, seadistamis- ja käikulaskmistööd ning kmpl ja 13 hooldepersonali 1 p. Koolitus töö 1 3500 3500
SWECO Projekt AS Tel +372 674 4000 Valukoja tn 8 [email protected] EE 11415 Tallinn www.sweco.ee 288
Töö nr: 18240-0060 Töö: Vinni valla ühisveevärgi- ja kanalisatsiooni arendamise kava Staadium: AK Kuupäev: 29.03.2019
Uhtevee äravoolutorustiku rajamine, isevoolne torustik L=55 m 14 Materjal: PVC SN 8 de110 m 55 80 4400 Vertikaalplaneerimine+ peenkruus või -killustikplats (50 m2)+ piirdeaed kõrgusega 2.00 m, keevisvõrk pikkusega ca42 m (2*15 m + 2*6m), koos lukustatava väravaga (laius 4 m) , koos ettevalmistus- ja abitöödega 15 juurdesõidutee töö 1 6800 6800 Veehaardekompleksi ühendamine ühtsesse Scada süsteemi: kmpl ja 16 süvaveepump, VTJ töö 2 4000 8000 Puurkaevpumpla investeering kokku 66280 ettenägematud kulud, 5% 3314 Ehitusuuringud ja projekteerimine 10% 6628 Projektijuhtimine-omaniku järelvalve kulu 5% 3314 Kõik kokku 79536 B Kadila veevõrgu rajamine Veetoru de50 rajamine (osal. 1 suundpuurimisel) m 170 60 10200 Muud kulud, sealhulgas liitumispunktide rajamine (ligikaudne 2 arv 0) töö 0 2200 0.00 Kadila veevõrgu renoveerimine
SWECO Projekt AS Tel +372 674 4000 Valukoja tn 8 [email protected] EE 11415 Tallinn www.sweco.ee 289
Töö nr: 18240-0060 Töö: Vinni valla ühisveevärgi- ja kanalisatsiooni arendamise kava Staadium: AK Kuupäev: 29.03.2019
Veetoru de32-63 renoveerimine 3 (osal. suundpuurimisel) m 2200 65 143000 Muud kulud, sealhulgas liitumispunktide renoveerimine 4 (ligikaudne arv 37) töö 37 1700 62900.00 Veevõrgu investeeringud kokku 216100 ettenägematud kulud, 5% 10805 Ehitusuuringud ja projekteerimine 10% 21610 Projektijuhtimine-omaniku järelvalve kulu 5% 10805 Kõik kokku 259320 Kõik kokku Kadila küla investeeringud 338856 Moora küla Moora ühisveevärgi puurkaevpumpla ühendamine A ühtsesse Scada süsteemi Veehaardekompleksi ühendamine ühtsesse Scada süsteemi: kmpl ja 1 süvaveepump ja VTJ töö 2 4000 8000 Puurkaevpumpla investeering kokku 8000 ettenägematud kulud, 5% 400 Ehitusuuringud ja projekteerimine 10% 800 Projektijuhtimine-omaniku järelvalve kulu 5% 400 Kõik kokku 9600 Moora investeeringud kokku 9600.00
SWECO Projekt AS Tel +372 674 4000 Valukoja tn 8 [email protected] EE 11415 Tallinn www.sweco.ee 290
Töö nr: 18240-0060 Töö: Vinni valla ühisveevärgi- ja kanalisatsiooni arendamise kava Staadium: AK Kuupäev: 29.03.2019
Rahkla küla Rahkla ühisveevärgi puurkaevpumpla ühendamine A ühtsesse Scada süsteemi Veehaardekompleksi ühendamine ühtsesse Scada süsteemi: kmpl ja 1 süvaveepump ja VTJ töö 2 4000 8000 Puurkaevpumpla investeering kokku 8000 ettenägematud kulud, 5% 400 Ehitusuuringud ja projekteerimine 10% 800 Projektijuhtimine-omaniku järelvalve kulu 5% 400 Kõik kokku 9600 Rahkla tuletõrjeveemahuti B rekonstrueerimine Tuletõrjeveemahuti rekonstrueerimine töö 1 2200 2200.00 Rahkla tuletõrjeveemahuti investeering kokku 2200.00 ettenägematud kulud, 5% 110.00 Ehitusuuringud ja projekteerimine 10% 220.00 Projektijuhtimine-omaniku järelvalve kulu 5% 110.00 Kõik kokku 2640.00 Rahkla investeeringud kokku 12240.00 Paasvere küla
SWECO Projekt AS Tel +372 674 4000 Valukoja tn 8 [email protected] EE 11415 Tallinn www.sweco.ee 291
Töö nr: 18240-0060 Töö: Vinni valla ühisveevärgi- ja kanalisatsiooni arendamise kava Staadium: AK Kuupäev: 29.03.2019
Paasvere ühisveevärgi puurkaevpumpla ühendamine A ühtsesse Scada süsteemi Veehaardekompleksi ühendamine ühtsesse Scada süsteemi: kmpl ja 1 süvaveepump ja VTJ töö 2 4000 8000 Puurkaevpumpla investeering kokku 8000 ettenägematud kulud, 5% 400 Ehitusuuringud ja projekteerimine 10% 800 Projektijuhtimine-omaniku järelvalve kulu 5% 400 Kõik kokku 9600 Paasvere investeeringud kokku 9600.00 Venevere küla Venevere ühisveevärgi puurkaevpumpla ühendamine A ühtsesse Scada süsteemi Veehaardekompleksi ühendamine ühtsesse Scada süsteemi: kmpl ja 1 süvaveepump ja VTJ töö 2 4000 8000 Puurkaevpumpla investeering kokku 8000 ettenägematud kulud, 5% 400 Ehitusuuringud ja projekteerimine 10% 800 Projektijuhtimine-omaniku järelvalve kulu 5% 400 Kõik kokku 9600
SWECO Projekt AS Tel +372 674 4000 Valukoja tn 8 [email protected] EE 11415 Tallinn www.sweco.ee 292
Töö nr: 18240-0060 Töö: Vinni valla ühisveevärgi- ja kanalisatsiooni arendamise kava Staadium: AK Kuupäev: 29.03.2019
Venevere isevoolse kanalisatsiooni B rajamine Isevoolse torustiku rajamine PVC 1 de160 SN8 m 135 115 15525 Muud kulud, sealhulgas 2 liitumispunktide rajamine ( 1) töö 1 500 500.00 Isevoolse kanalisatsioonivõrgu investeeringud kokku 16025 ettenägematud kulud, 5% 801 Ehitusuuringud ja projekteerimine 10% 1603 Projektijuhtimine-omaniku järelvalve kulu 5% 801 Kõik kokku 19230 Venevere Seltsimaja reoveepuhasti C rajamine Elektrivaba biopuhasti rajamine BIOROCK või ECOROCK tüüpi koos septikuga, harjasfiltri ja spetsiaalse BIOROCK bipuhastiga koos kmpl ja 1 järelpuhastusega, kuin 1 l/s, 10 m3/d töö 1 45000 45000.00 2 Äravoolutorustiku rajamine m 20 110 2200.00 Automatiseerimine, SCADA 3 (mõõteseadmed) kompl 1 8000 8000.00 Tee ja platsi väljaehitamine, tihendatavast peenkillustikust või 4 kruusast, sh juurdesõidutee m2 400 8 3200.00 Piirdeaia rajamine teraspaneelidest 5 võrkaiana koos lukustatava väravaga m 100 25.00 2500.00
SWECO Projekt AS Tel +372 674 4000 Valukoja tn 8 [email protected] EE 11415 Tallinn www.sweco.ee 293
Töö nr: 18240-0060 Töö: Vinni valla ühisveevärgi- ja kanalisatsiooni arendamise kava Staadium: AK Kuupäev: 29.03.2019
(võtmed sarjastatud teenindushoone lukuga), sõiduvärava laius 4 m, jalgväraval ca 1 m Reoveepuhasti rajamine/rekonstrueerimine kokku 60900.00 ettenägematud kulud, 5% 3045.00 Ehitusuuringud ja projekteerimine 10% 6090.00 Projektijuhtimine-omaniku järelvalve kulu 5% 3045.00 Kõik kokku 73080.00 E Tuletõrjemahuti rajamine Tuletõrjemahuti rajamine kaldakaevuna Avijõe toitega aastaringseks kasutamiseks koos tagurdamistee ja platsi kmpl ja 1 väljaehitamisega töö 1 5600 5600 Tuletõrjemahuti investeeringud kokku 5600 ettenägematud kulud, 5% 280 Ehitusuuringud ja projekteerimine 10% 560 Projektijuhtimine-omaniku järelvalve kulu 5% 280 Kõik kokku 6720.00 Kõik kokku Venevere küla investeeringud 108630.00 Kulina küla Kulina ühisveevärgi puurkaevpumpla A rekonstrueerimine
SWECO Projekt AS Tel +372 674 4000 Valukoja tn 8 [email protected] EE 11415 Tallinn www.sweco.ee 294
Töö nr: 18240-0060 Töö: Vinni valla ühisveevärgi- ja kanalisatsiooni arendamise kava Staadium: AK Kuupäev: 29.03.2019
Puurkaevpumpla hoone rekonstrueerimine, soojustamine kmpl ja 1 (veekvaliteet vastab nõuetele) töö 1 14000 14000 Puurkaevu süvaveepumba kmpl ja 2 asendamine Q=4 m3/h, H=45 m töö 1 1800 1800 kmpl ja 3 Pumplatorustike asendamine töö 1 1900 1900 Elektriradiaatori paigaldamine 4 pumplahoonesse töö 1 75 75 Õhukuivati paigaldamine ruumi kmp ja 5 niiskusrežiimi tagamiseks töö 1 1200 1200 Veehaardekompleksi ühendamine ühtsesse Scada süsteemi: kmpl ja 6 süvaveepump töö 1 4000 4000 Puurkaevpumpla investeering kokku 22975 ettenägematud kulud, 5% 1149 Ehitusuuringud ja projekteerimine 10% 2298 Projektijuhtimine-omaniku järelvalve kulu 5% 1149 Kõik kokku 27570 B Kulina veevõrgu rajamine Veetoru de32 rajamine 1 tuletõrjeveemahuti täitmiseks m 20 55 1100 Veevõrgu investeeringud kokku 1100 ettenägematud kulud, 5% 55 Ehitusuuringud ja projekteerimine 10% 110
SWECO Projekt AS Tel +372 674 4000 Valukoja tn 8 [email protected] EE 11415 Tallinn www.sweco.ee 295
Töö nr: 18240-0060 Töö: Vinni valla ühisveevärgi- ja kanalisatsiooni arendamise kava Staadium: AK Kuupäev: 29.03.2019
Projektijuhtimine-omaniku järelvalve kulu 5% 55 Kõik kokku 1320 C Kulina tuletõrjeveemahuti rajamine Tuletõrjeveemahuti rajamine m3 108 200 21600.00 Kulina tuletõrjeveemahuti investeering kokku 21600.00 ettenägematud kulud, 5% 1080.00 Ehitusuuringud ja projekteerimine 10% 2160.00 Projektijuhtimine-omaniku järelvalve kulu 5% 1080.00 Kõik kokku 25920.00 Kulina Lasteaia reoveepuhasti D rajamine Annus- väikepuhasti Klaro E Professional (või anal) rajamine, parameetritega: koormus: 22 ie; 3 3 Qkeskm=1,7-2,3 m /d, Qmax= 3,1 m /d; kmpl ja 1 BHT7 1,32 kg/d, koos pumplaga töö 1 66000 66000.00 2 Survetorustik de90 PE m 25 80 2000.00 3 Isevoolne äravoolutorustik de160 PVC m 85 115 9775.00 Automatiseerimine, SCADA 4 (mõõteseadmed) kompl 1 8000 8000.00 Tee ja platsi väljaehitamine, tihendatavast peenkillustikust või 5 kruusast, sh juurdesõidutee m2 400 8 3200.00 Piirdeaia rajamine teraspaneelidest 6 võrkaiana koos lukustatava väravaga m 100 25.00 2500.00
SWECO Projekt AS Tel +372 674 4000 Valukoja tn 8 [email protected] EE 11415 Tallinn www.sweco.ee 296
Töö nr: 18240-0060 Töö: Vinni valla ühisveevärgi- ja kanalisatsiooni arendamise kava Staadium: AK Kuupäev: 29.03.2019
(võtmed sarjastatud teenindushoone lukuga), sõiduvärava laius 4 m, jalgväraval ca 1 m Kulina reoveepuhasti investeering kokku 91475.00 ettenägematud kulud, 5% 4573.75 Ehitusuuringud ja projekteerimine 10% 9147.50 Projektijuhtimine-omaniku järelvalve kulu 5% 4573.75 Kõik kokku 109770.00 Kõik kokku Kulina küla investeeringud 164580.00 Inju küla Inju ühisveevärgi puurkaevpumpla rajamine ja varustamine A veetöötlusseadmetega Puurkaevu rajamine S-O kmpl ja 1 veekompleksi, sügavus ~ 70 m) töö 1 6000 6000 Puurkaevu katsepumpamine, kmpl ja 2 parameetrite täpsustamine töö 1 2200 2200 Veeanalüüside maksumus 3 (ühisveevärgi puurkaev) töö 1 1400 1400 Puurkaevupumba tarne ja paigaldus ning ühendamine uue pumplahoonega, sealhulgas puurkaevupump, PE-veetõstetoru, PE-anduritoru, toitekaabel, kmp ja 4 julgestustross, päis, vajalikud töö 1 1600 1600
SWECO Projekt AS Tel +372 674 4000 Valukoja tn 8 [email protected] EE 11415 Tallinn www.sweco.ee 297
Töö nr: 18240-0060 Töö: Vinni valla ühisveevärgi- ja kanalisatsiooni arendamise kava Staadium: AK Kuupäev: 29.03.2019
liitmikud, paigaldustööd. 4 m3/h H = 50-60 m Pumplahoone ehitamine 3,5 x 5,0 m (kergplokk , koos ventilatsiooni ja elektriradiaatori ja VTJ paigaldusega 5 pumplakompleksi töö 1 16000 16000 Täisautomaatne survefilter, Q = 4 m3/h, 2 paaki, koos filtritäitematerjali ja uhteveemahutiga koos kmpl ja 6 paigaldusega töö 1 6600 6600 kmpl ja 7 Kompressor suruõhu andmiseks töö 1 880 880 kmpl ja 8 Filter suruõhu järelpuhastamiseks töö 1 230 230 Desinfitseerimisseadmete kmpl ja 9 paigaldamine, NaOOCl) töö 1 310 310 Õhukuivati paigaldamine ruumi 10 niiskusrežiimi tagamiseks tk 1 1200 1200 Impulssväljundiga veearvesti koos 11 andmete edastamise mooduliga tk 2 240 480 Hüdrofoor 300 l koos rõhuanduri ja 12 manomeetriga, paigaldamine tk 1 680 680 elektri-automaatikaseadmete montaaž-, seadistamis- ja käikulaskmistööd ning kmpl ja 13 hooldepersonali 1 p. Koolitus töö 1 3500 3500
SWECO Projekt AS Tel +372 674 4000 Valukoja tn 8 [email protected] EE 11415 Tallinn www.sweco.ee 298
Töö nr: 18240-0060 Töö: Vinni valla ühisveevärgi- ja kanalisatsiooni arendamise kava Staadium: AK Kuupäev: 29.03.2019
Uhtevee äravoolutorustiku rajamine, isevoolne torustik L=55 m 14 Materjal: PVC SN 8 de110 m 55 80 4400 Vertikaalplaneerimine+ peenkruus või -killustikplats (50 m2)+ piirdeaed kõrgusega 2.00 m, keevisvõrk pikkusega ca42 m (2*15 m + 2*6m), koos lukustatava väravaga (laius 4 m) , koos ettevalmistus- ja abitöödega 15 juurdesõidutee töö 1 6800 6800 Veehaardekompleksi ühendamine ühtsesse Scada süsteemi: kmpl ja 16 süvaveepump, VTJ töö 2 4000 8000 Puurkaevpumpla investeering kokku 60280 ettenägematud kulud, 5% 3014 Ehitusuuringud ja projekteerimine 10% 6028 Projektijuhtimine-omaniku järelvalve kulu 5% 3014 Kõik kokku 72336 Inju veevõrgu rajamine ja B rekonstrueerimine Veetoru de32 rajamine (osal. 1 suundpuurimisel) m 250 45 11250 Veetoru de32…50 renoveerimine 2 (osal. suundpuurimisel) m 255 50 12750 Veevõrgu investeeringud kokku 24000
SWECO Projekt AS Tel +372 674 4000 Valukoja tn 8 [email protected] EE 11415 Tallinn www.sweco.ee 299
Töö nr: 18240-0060 Töö: Vinni valla ühisveevärgi- ja kanalisatsiooni arendamise kava Staadium: AK Kuupäev: 29.03.2019
ettenägematud kulud, 5% 1200 Ehitusuuringud ja projekteerimine 10% 2400 Projektijuhtimine-omaniku järelvalve kulu 5% 1200 Kõik kokku 28800 C Inju tuletõrjeveemahuti rajamine Tuletõrjeveemahuti rajamine m3 108 200 21600.00 Inju tuletõrjeveemahuti investeering kokku 21600.00 ettenägematud kulud, 5% 1080.00 Ehitusuuringud ja projekteerimine 10% 2160.00 Projektijuhtimine-omaniku järelvalve kulu 5% 1080.00 Kõik kokku 25920.00 Kõik kokku Inju küla investeeringud 127056 Piira küla A Piira veetorustiku rajamine 1 Veetoru de40-110 rajamine m 2350 90 211500.00 Muud kulud, sealhulgas liitumispunktide rajamine (ligikaudne 2 arv 95) tk 95 500 47500.00 3 Tuletõrjehüdrandi paigaldamie tk 1 900 900.00 Piira veevõrgu investeering kokku 259900.00 ettenägematud kulud, 5% 12995.00 Ehitusuuringud ja projekteerimine 10% 25990.00 Projektijuhtimine-omaniku järelvalve kulu 5% 12995.00
SWECO Projekt AS Tel +372 674 4000 Valukoja tn 8 [email protected] EE 11415 Tallinn www.sweco.ee 300
Töö nr: 18240-0060 Töö: Vinni valla ühisveevärgi- ja kanalisatsiooni arendamise kava Staadium: AK Kuupäev: 29.03.2019
Kõik kokku 311880.00 Piira isevoolse B kanalisatsioonitorustiku rajamine Isevoolse kanalisatsioonitorustiku 1 rajamine de160-200 m 2245 120 269400.00 Muud kulud, sealhulgas liitumispunktide rekonstrueerimine 2 (ligikaudne arv 95) tk 95 500 47500.00 Piira isevoolse ühiskanalisatsiooni investeering kokku 316900.00 ettenägematud kulud, 5% 15845.00 Ehitusuuringud ja projekteerimine 10% 31690.00 Projektijuhtimine-omaniku järelvalve kulu 5% 15845.00 Kõik kokku 380280.00 Piira kanalisatsiooni survetorustiku C rajamine Kanalisatsiooni survetorustiku 1 rajamine PE de110 m 210 90 18900 Kanalisatsiooni survetorustiku investeeringud kokku 18900 ettenägematud kulud, 5% 945 Ehitusuuringud ja projekteerimine 10% 1890 Projektijuhtimine-omaniku järelvalve kulu 5% 945 Kõik kokku 22680 Piira investeeringud kokku 714840.00 Lepiku küla
SWECO Projekt AS Tel +372 674 4000 Valukoja tn 8 [email protected] EE 11415 Tallinn www.sweco.ee 301
Töö nr: 18240-0060 Töö: Vinni valla ühisveevärgi- ja kanalisatsiooni arendamise kava Staadium: AK Kuupäev: 29.03.2019
Lepiku ühisveevärgi puurkaevpumpla rekonstrueerimine ja varustamine A veetöötlusseadmetega Puurkaevu katsepumpamine, kmpl ja 1 parameetrite täpsustamine töö 1 2200 2200 Veeanalüüside maksumus 2 (ühisveevärgi puurkaev) töö 1 1400 1400 Puurkaevupumba tarne ja paigaldus, sealhulgas puurkaevupump, PE- veetõstetoru, PE-anduritoru, toitekaabel, julgestustross, päis, vajalikud liitmikud, paigaldustööd. 4 kmp ja 3 m3/h H = 50-60 m töö 1 1600 1600 Pumplahoone ehitamine 3,5 x 5,0 m (kergplokk , koos ventilatsiooni ja elektriradiaatori ja VTJ paigaldusega 4 pumplakompleksi töö 1 16000 16000 Täisautomaatne survefilter, Q = 4 m3/h, 2 paaki, koos filtritäitematerjali ja uhteveemahutiga koos kmpl ja 5 paigaldusega töö 1 6600 6600 kmpl ja 6 Kompressor suruõhu andmiseks töö 1 880 880 kmpl ja 7 Filter suruõhu järelpuhastamiseks töö 1 230 230
SWECO Projekt AS Tel +372 674 4000 Valukoja tn 8 [email protected] EE 11415 Tallinn www.sweco.ee 302
Töö nr: 18240-0060 Töö: Vinni valla ühisveevärgi- ja kanalisatsiooni arendamise kava Staadium: AK Kuupäev: 29.03.2019
Desinfitseerimisseadmete kmpl ja 8 paigaldamine, NaOOCl) töö 1 310 310 Õhukuivati paigaldamine ruumi 9 niiskusrežiimi tagamiseks tk 1 1200 1200 Impulssväljundiga veearvesti koos 10 andmete edastamise mooduliga tk 2 240 480 Hüdrofoor 300 l koos rõhuanduri ja 11 manomeetriga, paigaldamine tk 1 680 680 elektri-automaatikaseadmete montaaž-, seadistamis- ja käikulaskmistööd ning kmpl ja 12 hooldepersonali 1 p. Koolitus töö 1 3500 3500 Uhtevee äravoolutorustiku rajamine, isevoolne torustik L=55 m 13 Materjal: PVC SN 8 de110 m 55 80 4400 Uhtevee töötlemiseks septiku rajamine, 10 m3 koos kmpl ja immutusväljakuga töö 1 15000 15000 Vertikaalplaneerimine+ peenkruus või -killustikplats (50 m2)+ piirdeaed kõrgusega 2.00 m, keevisvõrk pikkusega ca42 m (2*15 m + 2*6m), koos lukustatava väravaga (laius 4 m) , koos ettevalmistus- ja abitöödega; 14 juurdesõidutee töö 1 6800 6800
SWECO Projekt AS Tel +372 674 4000 Valukoja tn 8 [email protected] EE 11415 Tallinn www.sweco.ee 303
Töö nr: 18240-0060 Töö: Vinni valla ühisveevärgi- ja kanalisatsiooni arendamise kava Staadium: AK Kuupäev: 29.03.2019
Veehaardekompleksi ühendamine ühtsesse Scada süsteemi: kmpl ja 15 süvaveepump, VTJ töö 2 4000 8000 Puurkaevpumpla investeering kokku 69280 ettenägematud kulud, 5% 3464 Ehitusuuringud ja projekteerimine 10% 6928 Projektijuhtimine-omaniku järelvalve kulu 5% 3464 Kõik kokku 83136 B Lepiku veevõrgu rekonstrueerimine 2 Veetoru de50…63 renoveerimine m 300 60 18000 Veevõrgu investeeringud kokku 18000 ettenägematud kulud, 5% 900 Ehitusuuringud ja projekteerimine 10% 1800 Projektijuhtimine-omaniku järelvalve kulu 5% 900 Kõik kokku 21600 C Lepiku tuletõrjeveemahuti rajamine Tuletõrjeveemahuti rajamine m3 108 200 21600.00 Inju tuletõrjeveemahuti investeering kokku 21600.00 ettenägematud kulud, 5% 1080.00 Ehitusuuringud ja projekteerimine 10% 2160.00 Projektijuhtimine-omaniku järelvalve kulu 5% 1080.00 Kõik kokku 25920.00 Kõik kokku Lepiku küla investeeringud 130656 Kõik kokku lühiajaline programm 9059256
SWECO Projekt AS Tel +372 674 4000 Valukoja tn 8 [email protected] EE 11415 Tallinn www.sweco.ee 304
Töö nr: 18240-0060 Töö: Vinni valla ühisveevärgi- ja kanalisatsiooni arendamise kava Staadium: AK Kuupäev: 29.03.2019
Pikaajaline programm 2024-2031 Tudu alevik A Tudu aleviku veetorustiku rajamine 1 Veetoru de50-75 rajamine m 990 90 89100.00 Muud kulud, sealhulgas liitumispunktide rajamine (ligikaudne arv 15) tk 15 500 7500.00 Tudu veevõrgu investeering kokku 96600.00 ettenägematud kulud, 5% 4830.00 Ehitusuuringud ja projekteerimine 10% 9660.00 Projektijuhtimine-omaniku järelvalve kulu 5% 4830.00 Kõik kokku 115920.00 Tudu aleviku isevoolse B kanalisatsioonitorustiku rajamine Isevoolse kanalisatsioonitorustiku 1 rajamine de160-200 m 960 120 115200.00 Muud kulud, sealhulgas liitumispunktide rekonstrueerimine 2 (ligikaudne arv 15) tk 15 500 7500.00 Tudu aleviku isevoolse ühiskanalisatsiooni investeering kokku 122700.00 ettenägematud kulud, 5% 6135.00 Ehitusuuringud ja projekteerimine 10% 12270.00 Projektijuhtimine-omaniku järelvalve kulu 5% 6135.00 Kõik kokku 147240.00
SWECO Projekt AS Tel +372 674 4000 Valukoja tn 8 [email protected] EE 11415 Tallinn www.sweco.ee 305
Töö nr: 18240-0060 Töö: Vinni valla ühisveevärgi- ja kanalisatsiooni arendamise kava Staadium: AK Kuupäev: 29.03.2019
Tudu investeeringud kokku pikaajalises programmis 263160.00 Küti küla Küti isevoolse kanalisatsiooni A rajamine Isevoolse torustiku rajamine PVC 1 de160 SN8 m 400 115 46000 Muud kulud, sealhulgas liitumispunktide rajamine (ligikaudne 2 arv 25) töö 25 500 12500.00 Isevoolse kanalisatsioonivõrgu investeeringud kokku 58500 ettenägematud kulud, 5% 2925 Ehitusuuringud ja projekteerimine 10% 5850 Projektijuhtimine-omaniku järelvalve kulu 5% 2925 Kõik kokku 70200 B Küti reoveepumpla rajamine Reovee pakettpumpla ehitus kuni 5 kmpl ja 1 l/s töö 1 19000 19000.00 Küti kanalisatsiooni survetorustiku C rajamine kanalisatsiooni survetorustiku 1 rajamine de90 m 100 75 7500 Küti survekanalisatsiooni investeering kokku 26500.00 ettenägematud kulud, 5% 1325.00 Ehitusuuringud ja projekteerimine 10% 2650.00 Projektijuhtimine-omaniku järelvalve kulu 5% 1325.00
SWECO Projekt AS Tel +372 674 4000 Valukoja tn 8 [email protected] EE 11415 Tallinn www.sweco.ee 306
Töö nr: 18240-0060 Töö: Vinni valla ühisveevärgi- ja kanalisatsiooni arendamise kava Staadium: AK Kuupäev: 29.03.2019
Kõik kokku 31800.00 D Küti reoveepuhasti rajamine Annus väikepuhasti Klaro E Professional (või anal) rajamine, parameetritega: koormus: 50 ie; 3 3 Qkeskm=6 m /d, Qmax= 7.8 m /d või kmpl ja 1 2,5 m3/d töö 1 80000 80000.00 Automatiseerimine, SCADA 2 (mõõteseadmed) kompl 1 8000 8000.00 Tee ja platsi väljaehitamine, tihendatavast peenkillustikust või 3 kruusast, sh juurdesõidutee m2 400 8 3200.00 Piirdeaia rajamine teraspaneelidest võrkaiana koos lukustatava väravaga (võtmed sarjastatud teenindushoone lukuga), sõiduvärava laius 4 m, 4 jalgväraval ca 1 m m 100 25.00 2500.00 Küti reoveepuhasti investeering kokku 93700.00 ettenägematud kulud, 5% 4685.00 Ehitusuuringud ja projekteerimine 10% 9370.00 Projektijuhtimine-omaniku järelvalve kulu 5% 4685.00 Kõik kokku 112440.00 Küti investeeringud kokku pikaajalises programmis 214440.00 Kokku pikaajaline programm 477600.00 Kokku Vinni valla ÜVK investeeringud 2019-2031 9536856.00
SWECO Projekt AS Tel +372 674 4000 Valukoja tn 8 [email protected] EE 11415 Tallinn www.sweco.ee 307
Töö nr: 18240-0060 Töö: Vinni valla ühisveevärgi- ja kanalisatsiooni arendamise kava Staadium: AK Kuupäev: 29.03.2019
Arendaja investeeringud Vinni alevik A Veevõrgu rajamine Veetoru de110 rajamine (osal. 1 suundpuurimisel) m 590 80 47200 Muud kulud, sealhulgas liitumispunktide rajamine (ligikaudne 2 arv 25) kmpl 25 500 12500 Veevõrgu investeeringud kokku 59700 ettenägematud kulud, 5% 2985 Ehitusuuringud ja projekteerimine 10% 5970 Projektijuhtimine-omaniku järelvalve kulu 5% 2985 Kõik kokku 71640 A Isevoolse kanalisatsiooni rajamine Isevoolse torustiku rajamine PVC 1 de200 SN8 m 530 120 63600 Muud kulud, sealhulgas liitumispunktide rajamine (ligikaudne 2 arv 25) töö 25 500 12500.00 Isevoolse kanalisatsioonivõrgu investeeringud kokku 76100 ettenägematud kulud, 5% 3805 Ehitusuuringud ja projekteerimine 10% 7610 Projektijuhtimine-omaniku järelvalve kulu 5% 3805
SWECO Projekt AS Tel +372 674 4000 Valukoja tn 8 [email protected] EE 11415 Tallinn www.sweco.ee 308
Töö nr: 18240-0060 Töö: Vinni valla ühisveevärgi- ja kanalisatsiooni arendamise kava Staadium: AK Kuupäev: 29.03.2019
Kõik kokku 91320 Vinni arendaja investeeringud kokku 162960.00 Pajusti alevik A Veevõrgu rajamine Veetoru de40-110 rajamine (osal. 1 suundpuurimisel) m 3305 70 231350 Muud kulud, sealhulgas liitumispunktide rajamine (ligikaudne 2 arv 30) kmpl 30 500 15000 Veevõrgu investeeringud kokku 246350 ettenägematud kulud, 5% 12318 Ehitusuuringud ja projekteerimine 10% 24635 Projektijuhtimine-omaniku järelvalve kulu 5% 12318 Kõik kokku 295620 B Isevoolse kanalisatsiooni rajamine Isevoolse torustiku rajamine PVC 1 de200 SN8 m 2405 120 288600 Muud kulud, sealhulgas liitumispunktide rajamine (ligikaudne 2 arv 30) töö 30 500 15000.00 Isevoolse kanalisatsioonivõrgu investeeringud kokku 303600 ettenägematud kulud, 5% 15180 Ehitusuuringud ja projekteerimine 10% 30360 Projektijuhtimine-omaniku järelvalve kulu 5% 15180
SWECO Projekt AS Tel +372 674 4000 Valukoja tn 8 [email protected] EE 11415 Tallinn www.sweco.ee 309
Töö nr: 18240-0060 Töö: Vinni valla ühisveevärgi- ja kanalisatsiooni arendamise kava Staadium: AK Kuupäev: 29.03.2019
Kõik kokku 364320 Kanalisatsiooni survetorustiku C rajamine Kanalisatsiooni survetorustiku 1 rajamine PE de110 m 185 90 16650 Kanalisatsiooni survetorustiku investeeringud kokku 16650 ettenägematud kulud, 5% 833 Ehitusuuringud ja projekteerimine 10% 1665 Projektijuhtimine-omaniku järelvalve kulu 5% 833 Kõik kokku 19980 Pajusti arendaja investeeringud kokku 679920.00 Tudu alevik A Veevõrgu rajamine Veetoru de40-63 rajamine (osal. 1 suundpuurimisel) m 320 80 25600 Muud kulud, sealhulgas liitumispunktide rajamine (ligikaudne 2 arv 7) kmpl 7 500 3500 Veevõrgu investeeringud kokku 29100 ettenägematud kulud, 5% 1455 Ehitusuuringud ja projekteerimine 10% 2910 Projektijuhtimine-omaniku järelvalve kulu 5% 1455 Kõik kokku 34920 A Isevoolse kanalisatsiooni rajamine
SWECO Projekt AS Tel +372 674 4000 Valukoja tn 8 [email protected] EE 11415 Tallinn www.sweco.ee 310
Töö nr: 18240-0060 Töö: Vinni valla ühisveevärgi- ja kanalisatsiooni arendamise kava Staadium: AK Kuupäev: 29.03.2019
Isevoolse torustiku rajamine PVC 1 de200 SN8 m 320 120 38400 Muud kulud, sealhulgas liitumispunktide rajamine (ligikaudne 2 arv 7) töö 7 500 3500.00 Isevoolse kanalisatsioonivõrgu investeeringud kokku 41900 ettenägematud kulud, 5% 2095 Ehitusuuringud ja projekteerimine 10% 4190 Projektijuhtimine-omaniku järelvalve kulu 5% 2095 Kõik kokku 50280 Tudu arendaja investeeringud kokku 85200.00 Piira küla A Veevõrgu rajamine Veetoru de32-110 rajamine (osal. 1 suundpuurimisel) m 760 70 53200 Muud kulud, sealhulgas liitumispunktide rajamine (ligikaudne 2 arv 20) kmpl 20 500 10000 Veevõrgu investeeringud kokku 63200 ettenägematud kulud, 5% 3160 Ehitusuuringud ja projekteerimine 10% 6320 Projektijuhtimine-omaniku järelvalve kulu 5% 3160 Kõik kokku 75840
SWECO Projekt AS Tel +372 674 4000 Valukoja tn 8 [email protected] EE 11415 Tallinn www.sweco.ee 311
Töö nr: 18240-0060 Töö: Vinni valla ühisveevärgi- ja kanalisatsiooni arendamise kava Staadium: AK Kuupäev: 29.03.2019
B Isevoolse kanalisatsiooni rajamine Isevoolse torustiku rajamine PVC 1 de200 SN8 m 660 660 435600 Muud kulud, sealhulgas liitumispunktide rajamine (ligikaudne 2 arv 20) töö 20 500 10000.00 Isevoolse kanalisatsioonivõrgu investeeringud kokku 445600 ettenägematud kulud, 5% 22280 Ehitusuuringud ja projekteerimine 10% 44560 Projektijuhtimine-omaniku järelvalve kulu 5% 22280 Kõik kokku 534720 C Reoveepumpla rajamine Kompaktreoveepumpla rajamine kuni 1 10 l/s kmpl 1 25000 25000.00 Reoveepumpla investeeringud kokku 25000 ettenägematud kulud, 5% 1250 Ehitusuuringud ja projekteerimine 10% 2500 Projektijuhtimine-omaniku järelvalve kulu 5% 1250 Kõik kokku 30000 Piira arendaja investeeringud kokku 640560.00 Arendaja investeeringud kokku 1568640.00
SWECO Projekt AS Tel +372 674 4000 Valukoja tn 8 [email protected] EE 11415 Tallinn www.sweco.ee 312
Töö nr: 18240-0060 Töö: Vinni valla ühisveevärgi- ja kanalisatsiooni arendamise kava Staadium: AK Kuupäev: 29.03.2019
9 VINNI VALLA ÜVKA FINANTSANALÜÜS
9.1 METOODIKA
Käesoleva finantsanalüüsi koostamisel on kasutatud: - Statistikaameti ning EV Rahandusministeeriumi poolt avaldatud materjale ning andmeid, - Emajõe Veevärk AS, Rakvere Vesi AS, Roela Soojus OÜ, Kunda Vesi OÜ ja Vinni valla raamatupidamislikke andmeid, - ÜVK arendamise kava tehnilistes peatükkides toodud eeldusi.
Vinni valla ÜVKA finantsanalüüs sisaldab järgmiseid komponente: - Opereerimiskulude prognoos. Prognoosis kajastatakse rahalised ja mitterahalised vee- ja kanalisatsioonimajandusega seotud kulud. - Opereerimistulude prognoos. Tulude prognoosimiseks on koostatud vee- ja kanalisatsiooniteenuse nõudlus- ning tariifide analüüs. - Analüüs VK teenuste kulukusest leibkonnaliikme sissetuleku suhtes. Analüüsitakse vee- ja kanalisatsioonitariifide määrasid ning üldist teenuse kulukuse taset leibkondade sissetulekust. - Analüüsitakse investeeringute omafinantseeringute tagamise võimekust. Finantsanalüüsis on eeldatud omafinantseerimise allikana laenuvahendite kasutamist.
Vinni valla ÜVK finantsanalüüs hõlmab Vinni, Pajusti, Viru-Jaagupi, Roela, Tudu ja Laekvere alevikke ning Muuga, Ulvi, Vetiku, Küti, Kadila, Moora, Kakumäe, Rahkla, Paasvere, Venevere, Kulina, Inju külasid. Kõik prognoosid on koostatud eraldi külade lõikes ning lisaks on omakorda eristatud veevarustus- ning kanalisatsiooniteenus.
Finantsanalüüsi baasiks on Emajõe Veevärk AS, Rakvere Vesi AS, Roela Soojus OÜ ja Vinni valla ning tema eellaste 2017.a. ja 2018.a. raamatupidamislikud andmed.
Edasises finantsprognoosis on arvestatud lisanduvate tarbijatega ning investeeringutest tulenevate võimalike mõjudega ÜVK-ga hõlmatud piirkonna opereerimiskuludele ja - tuludele.
Prognoos on koostatud 12-aastase perioodi kohta (2019-2030) ning muutujaid, millest sõltub prognooside paikapidavus mitmete aastate pärast, on palju. Seetõttu on oluline finantsprognoos vähemalt iga nelja aasta tagant uuesti üle vaadata ning viia sisse vajalikud korrektuurid.
SWECO Projekt AS Tel +372 674 4000 Valukoja tn 8 [email protected] EE 11415 Tallinn www.sweco.ee 313
Töö nr: 18240-0060 Töö: Vinni valla ühisveevärgi- ja kanalisatsiooni arendamise kava Staadium: AK Kuupäev: 29.03.2019
9.2 LIITUNUD ELANIKE ARV JA TARBIMINE Vee-ettevõtte andmetel oli 2018. aastal ühendatud ettevõtte ühisvee- ja kanalisatsioonisüsteemiga eratarbijaid järgmiselt:
Tabel 9-1 Tarbijate arv ühisvee- ja kanalisatsioonisüsteemiga Vinni Pajusti Viru- Roela Laekvere Tudu Muuga Ulvi Vetiku Jaagupi Elanike arv 865 638 364 468 394 283 195 285 130 Ühisveevärgiga liitunute 850 601 272 329 338 160 121 219 90 elanike arv Vee tarbimine m3/in 27,74 26,3 25,5 25,8 31,4 15,2 30,5 22,4 19,3 kohta aastas Ühiskanalisatsiooniga 1300 198 317 320 120 99 219 70 liitunute arv Veeheide m3/in kohta 25,9 26,8 26,2 31,0 31,0 16,4 30,6 23,1 24,4 aastas
Küti Kadila Moora Kakumäe Rahkla Paasvere Venevere Kulina Inju Elanike arv 105 94 85 72 135 182 122 39 90 Ühisveevärgiga 55 85 60 57 50 99 53 17 40 liitunute elanike arv Vee tarbimine m3/in 37,1 18,7 16,0 26,3 20,8 11,7 11,7 21,9 21,9 kohta aastas Ühiskanalisatsiooniga 0 0 40 0 0 0 0 0 0 liitunute arv Veeheide m3/in kohta 0 0 22,5 0 0 0 0 0 0 aastas
9.3 TEENUSETARIIFID Vinni vallas erinevate teenusepakkujatega liitunud elanikele ja asutustele kehtivad tariifid vastavalt teenusepakkuja hinnakirjale
Hetkel kehtivad tariifid: :
Tabel 9-2 Tänased teenusepakkujad ning vee- ja kanalisatsioonitariifid Vinni vallas
Kanalisatsioon Teenuse Teenuse pakkuja Tariifid km-ga Vesi €/m3 €/m3 piirkond
Muuga, Laekvere, AS Emajõe Füüsilised 2,38 2,57 Rahkla, Moora, Veevärk isiskud Venevere külad
SWECO Projekt AS Tel +372 674 4000 Valukoja tn 8 [email protected] EE 11415 Tallinn www.sweco.ee 314
Töö nr: 18240-0060 Töö: Vinni valla ühisveevärgi- ja kanalisatsiooni arendamise kava Staadium: AK Kuupäev: 29.03.2019
Juriidilised 2,38 2,57 isikud
Füüsilised Vinni, 1,463 1,850 isiskud Pajusti,Kakumäe, AS Emajõe Kadila, Kulina, Inju, Veevärk Viru-Jaagupi, Vetiku Juriidilised 1,463 1,850 külad isikud
Füüsilised 1,44 1,38 isiskud AS Rakvere Vesi Piira küla Juriidilised 1,44 1,38 isikud
Füüsilised 1,80 2,25 isiskud Roela alevik ja OÜ Roela Soojus Lepiku küla, Tudu alevik, Küti küla Juriidilised 1,80 2,25 isikud
Füüsilised 1,176 1,092 isiskud Kunda Vesi OÜ Ulvi küla Juriidilised 1,176 1,092 isikud
Füüsilised
Lääne-Viru isiskud Mõdriku Rakenduskõrgkool Juriidilised
isikud
SWECO Projekt AS Tel +372 674 4000 Valukoja tn 8 [email protected] EE 11415 Tallinn www.sweco.ee 315
Töö nr: 18240-0060 Töö: Vinni valla ühisveevärgi- ja kanalisatsiooni arendamise kava Staadium: AK Kuupäev: 29.03.2019
9.4 PROGNOOSI KOOSTAMISE EELDUSED Maailmapanga hinnangul ei tohiks soovituslikult leibkonna kulu vee- ja kanalisatsiooniteenuse eest ületada 4% netosissetulekust. Netosissetulek leibkonnaliikme kohta iseloomustab kõige paremini elanike maksevõimet. Arvestuse aluseks on võetud keskmiseks leibkonna suuruseks 2,31 inimest. Eesti Statistikaameti andmetel on leibkonnaliikme netosissetuleku maakonna tasemel sissetulekuallika järgi järgmine:
Tabel 9-3 Lääne-Virumaa leibkonnaliikme netosissetulekud Leibkonnaliikme ... palgatööst ... individuaalsest ... pensionist ... lapsetoetusest netosissetulek töisest tegevusest kokku, sh ... 606,10 405,40 13,1 125,8 14,1
SWECO Projekt AS Tel +372 674 4000 Valukoja tn 8 [email protected] EE 11415 Tallinn www.sweco.ee 316
Töö nr: 18240-0060 Töö: Vinni valla ühisveevärgi- ja kanalisatsiooni arendamise kava Staadium: AK Kuupäev: 29.03.2019
Tabel 9-4 Finantsanalüüsi koostamise põhialused
2019 2020 2021 2022 2023 2024 2025 2026 2027 2028 2029 2030 2031 Inflatsioon Eestis (Eesti Panga prognoos) Aasta määr 2,9% 2,3% 2,7% 2,5% 2,5% 2,5% 2,5% 2,5% 2,5% 2,5% 2,5% 2,5% 2,5% Indeks % 1,02 1,02 1,03 1,03 1,03 1,03 1,03 1,03 1,03 1,03 1,03 1,03 1,03
Ühisveev. hõlmatud elanike arv 3496 3493 3490 3521 3547 3563 3568 3565 3562 3559 3566 3573 3580 Vinni alevik 850 850 850 850 850 850 850 850 850 850 850 850 850 Pajusti alevik 601 602 604 605 606 607 608 610 611 612 613 614 616 Viru-Jaagupi alevik 272 273 275 276 278 279 281 282 284 285 287 288 290 Roela alevik 329 328 327 326 325 324 323 322 321 320 319 318 317 Laekvere alevik 338 337 336 335 334 333 332 331 330 329 328 327 326 Tudu alevik 160 160 160 185 210 225 230 230 230 230 240 250 260 Muuga 121 120 118 117 115 113 112 110 109 107 105 104 102 Ulvi 219 218 216 215 214 213 212 210 209 208 207 206 204 Vetiku 90 90 90 90 90 90 90 90 90 90 90 90 90 Küti 55 55 55 55 55 55 55 55 55 55 55 55 55 Kadila 85 85 85 85 85 85 85 85 85 85 85 85 85 Moora 60 60 59 59 59 59 59 58 58 58 58 58 57 Kakumäe 57 57 57 60 63 67 70 70 70 70 70 70 70 Rahkla 50 50 50 50 50 50 50 50 50 50 50 50 50
SWECO Projekt AS Tel +372 674 4000 Valukoja tn 8 [email protected] EE 11415 Tallinn www.sweco.ee 317
Töö nr: 18240-0060 Töö: Vinni valla ühisveevärgi- ja kanalisatsiooni arendamise kava Staadium: AK Kuupäev: 29.03.2019
Paasvere 99 99 98 98 97 96 96 95 95 94 93 93 92 Venevere 53 53 53 59 59 59 59 59 59 59 59 59 59 Kulina 17 17 17 17 17 17 17 17 17 17 17 17 17 Inju 40 40 40 40 40 40 40 40 40 40 40 40 40
Tarbimine I/ööp*inimese kohta 70,6 72,9 75,1 77,0 78,5 79,6 80,5 81,5 82,5 83,0 83,4 83,8 83,9 Vinni alevik 78,3 80,4 82,6 85,0 85,0 85,0 85,0 85,0 85,0 85,0 85,0 85,0 85,0 Pajusti alevik 75,0 77,4 79,7 82,1 84,4 85,0 85,0 85,0 85,0 85,0 85,0 85,0 85,0 Viru-Jaagupi alevik 72,7 75,4 78,1 80,8 83,5 85,0 85,0 85,0 85,0 85,0 85,0 85,0 85,0 Roela alevik 71,9 72,9 73,9 74,9 76,9 77,9 78,9 79,9 80,9 81,9 82,9 83,9 84,9 Laekvere alevik 85,0 85,0 85,0 85,0 85,0 85,0 85,0 85,0 85,0 85,0 85,0 85,0 85,0 Tudu alevik 44,9 49,9 54,9 59,9 64,9 69,9 74,9 79,9 85,0 85,0 85,0 85,0 85,0 Muuga 84,0 84,4 84,8 85,0 85,0 85,0 85,0 85,0 85,0 85,0 85,0 85,0 85,0 Ulvi 63,4 65,4 67,4 69,4 71,4 73,4 75,4 77,4 79,4 81,4 83,4 85,4 85,0 Vetiku 56,4 59,9 63,4 66,9 70,4 73,9 77,4 80,9 84,4 85,0 85,0 85,0 85,0 Küti 100,0 100,0 100,0 100,0 100,0 100,0 100,0 100,0 100,0 100,0 100,0 100,0 100,0 Kadila 54,7 58,2 61,7 65,2 68,7 72,2 75,7 79,2 82,7 85,0 85,0 85,0 85,0 Moora 60,4 62,5 64,6 66,7 68,8 70,9 73,0 75,1 77,2 79,3 81,4 83,5 85,0 Kakumäe 73,0 74,1 75,2 76,3 77,4 78,5 79,6 80,7 81,8 82,9 84,0 85,1 85,0 Rahkla 59,1 61,2 63,3 65,4 67,5 69,6 71,7 73,8 77,0 79,1 81,2 83,3 85,4 Paasvere 40,0 48,0 56,0 59,5 63,0 66,5 70,0 73,5 77,0 80,5 84,0 85,0 85,0 Venevere 40,1 48,1 56,1 59,6 63,1 66,6 70,1 73,6 77,1 80,6 84,1 85,0 85,0 Kulina 60,0 68,0 76,0 79,5 80,0 80,0 80,0 80,0 80,0 80,0 80,0 85,0 85,0
SWECO Projekt AS Tel +372 674 4000 Valukoja tn 8 [email protected] EE 11415 Tallinn www.sweco.ee 318
Töö nr: 18240-0060 Töö: Vinni valla ühisveevärgi- ja kanalisatsiooni arendamise kava Staadium: AK Kuupäev: 29.03.2019
Inju 60,0 68,0 76,0 79,5 80,0 80,0 80,0 80,0 80,0 80,0 80,0 85,0 85,0
Leibkonna veetarve m3/a 50,8 52,4 54,0 55,4 56,5 57,2 57,9 58,6 59,3 59,7 60,0 60,2 60,3
Ühiskanal. hõlmatud elanike arv 2683 2679 2674 2926 3013 3071 3138 3161 3170 3169 3178 3187 3195 Vinni / Pajusti alevikud 1300 1300 1300 1350 1380 1400 1410 1410 1410 1410 1410 1410 1410 Viru-Jaagupi alevik 198 196 194 250 280 300 310 320 330 330 330 330 330 Roela alevik 317 317 317 317 317 317 317 317 317 317 317 317 317 Laekvere alevik 320 320 320 320 320 320 320 320 320 320 320 320 320 Tudu alevik 120 119 118 185 210 225 230 230 230 230 240 250 260 Muuga 99 99 99 99 99 99 99 99 99 99 99 99 99 Ulvi 219 218 216 215 214 213 212 210 209 208 207 206 204 Vetiku 70 70 70 90 90 90 90 90 90 90 90 90 90 Küti 0 0 0 0 0 0 40 55 55 55 55 55 55 Moora 40 40 40 40 40 40 40 40 40 40 40 40 40 Kakumäe 0 0 0 60 63 67 70 70 70 70 70 70 70
Veeheide I/ööp*inimese kohta 72,4 74,1 75,8 78,8 79,6 80,4 81,4 82,5 83,2 83,5 83,8 84,0 84,1 Vinni alevik / Pajusti alevikud 71,2 73,3 75,5 85,0 85,0 85,0 85,0 85,0 85,0 85,0 85,0 85,0 85,0 Viru-Jaagupi alevik 73,5 75,0 76,5 78,0 79,5 81,0 82,5 85,0 85,0 85,0 85,0 85,0 85,0 Roela alevik 71,9 72,9 73,9 74,9 76,9 77,9 78,9 79,9 80,9 81,9 82,9 83,9 84,9 Laekvere alevik 85,0 85,0 85,0 85,0 85,0 85,0 85,0 85,0 85,0 85,0 85,0 85,0 85,0 Tudu alevik 44,9 49,9 54,9 59,9 64,9 69,9 74,9 79,9 85,0 85,0 85,0 85,0 85,0
SWECO Projekt AS Tel +372 674 4000 Valukoja tn 8 [email protected] EE 11415 Tallinn www.sweco.ee 319
Töö nr: 18240-0060 Töö: Vinni valla ühisveevärgi- ja kanalisatsiooni arendamise kava Staadium: AK Kuupäev: 29.03.2019
Muuga 84,0 84,4 84,8 85,0 85,0 85,0 85,0 85,0 85,0 85,0 85,0 85,0 85,0 Ulvi 63,4 65,4 67,4 69,4 71,4 73,4 75,4 77,4 79,4 81,4 83,4 85,4 85,0 Vetiku 67,0 67,0 67,0 66,9 70,4 73,9 77,4 80,9 84,4 85,0 85,0 85,0 85,0 Küti 0,0 0,0 0,0 0,0 0,0 0,0 100,0 100,0 100,0 100,0 100,0 100,0 100,0 Moora 60,4 62,5 64,6 66,7 68,8 70,9 73,0 75,1 77,2 79,3 81,4 83,5 85,0
Leibkonna veeheide m3/a 52,0 53,3 54,5 56,7 57,3 57,8 58,6 59,3 59,9 60,1 60,2 60,4 60,5
Leibkonna suurus 1,97 1,97 1,97 1,97 1,97 1,97 1,97 1,97 1,97 1,97 1,97 1,97 1,97
Sissetulek leibkonna liikme kohta € kuus* 606 619 632 648 667 687 708 729 751 773 796 820 845
Leibkonna sissetulek € /a 14328,2 14629,1 14936,3 15309,7 15769,0 16242,1 16729,3 17231,2 17748,2 18280,6 18829,0 19393,9 19975,7
SWECO Projekt AS Tel +372 674 4000 Valukoja tn 8 [email protected] EE 11415 Tallinn www.sweco.ee 320
Töö nr: 18240-0060 Töö: Vinni valla ühisveevärgi- ja kanalisatsiooni arendamise kava Staadium: AK Kuupäev: 29.03.2019
9.5 VEE- JA KANALISATSIOONIMAJANDUSE KULUD
Vee- ja kanalisatsiooniteenuste kulu ei tohi soovituslikult ületada 4% leibkonna netosissetulekust. Vee- ja kanalisatsiooniteenuste kulu leidmisel leibkonna netosissetuleku suhtes on kasutatud Statistikaameti poolt avaldatud andmeid Lääne- Virumaa kohta. Viimased ametlikud andmed pärinevad aastast 2018.
ÜVKA finantsanalüüsi koostamisel on kulude baasina kasutatud Emajõe Veevärk AS, Rakvere Vesi AS, Roela Soojus OÜ, Kunda Vesi OÜ ja Vinni valla ning tema eellaste 2017.a. ja 2018.a. raamatupidamislikud andmed., sh. 2018.a. tegelikud kulud. Arvesse on võetud ettevõtte prognoos 2018. aastaks. Täiendavalt on arvesse võetud ÜVK arendamise kava tehnilistes peatükkides toodud eeldusi. Kulud jagunevad keskmiselt aastate lõikes 46-49% veele ja 54-51% kanalisatsioonile. Keskmise prognoosi kohaselt tarbib 2019. aastal Vinni valla elanik ööpäevas 70,6 liitrit vett ning samal aastal juhiti ettevõtte ühiskanalisatsiooni 72,4 liitrit reovett kanalisatsioonisüsteemiga ühendatud elaniku kohta. Prognooside koostamisel on eeldatud, et nii veevarustuse kui kanalisatsiooni tarbimine kasvab arvestusperioodi lõpuni. Kokku müüb 2019. aastal ettevõte vett füüsilistele isikutele 90144 m3 ning vastu võetud reovee maht oli 70858 m3. Käesolevas finantsanalüüsis prognoositud tegevuskulud jagunevad muutuv- ja püsikuludeks.
9.5.1 Muutuvkulud
Muutuvkulud on kulud, mis on otseselt seotud toodangumahtudega ja mis on seotud inflatsiooniga Käesolevas finantsanalüüsis on võetud arvesse järgmised muutuvkulud: analüüside kulu, personalikulu, korrashoiu-ja remondimaterjal, lisaseadmed ja tarvikud, rajatise majandamisega seotud kulud, tootmise ja pumpamisega seotud elektrikulu.
9.5.2 Püsikulud
Püsikulud on seotud ettevõtte tootmisvõimsuse tagamisega. Käesolevas finantsanalüüsis on püsikuludena arvestatud järgmised kulud: põhivara kulum, keskkonnatasud, sh veeressursimaks ning saastetasu.
SWECO Projekt AS Tel +372 674 4000 Valukoja tn 8 [email protected] EE 11415 Tallinn www.sweco.ee 321
Töö nr: 18240-0060 Töö: Vinni valla ühisveevärgi- ja kanalisatsiooni arendamise kava Staadium: AK Kuupäev: 29.03.2019
Muutuvkulude prognoosimisel on võetud arvesse veetootmise ning reoveepuhastile suunatavad kogused. Siinjuures veetoodangu prognoosimisel arvestatakse nii müüdavate kogustega kui ka mittearvestusliku osaga. Mittearvestuslik osa moodustub peamiselt torustike ning siibrikaevude veeleketest. Teenuste osutamise eelduseks on täna veel Vinni valla omandis olev põhivara.
SWECO Projekt AS Tel +372 674 4000 Valukoja tn 8 [email protected] EE 11415 Tallinn www.sweco.ee 322
Töö nr: 18240-0060 Töö: Vinni valla ühisveevärgi- ja kanalisatsiooni arendamise kava Staadium: AK Kuupäev: 29.03.2019
Tabel 9-5 Vinni valla asulatega seotud Vinni valla põhivara
Põhivara omanik Kulumi Alg- Jääk- seisuga Põhivara nimetus Soetusaeg % maksumus Kulum maksumus 01.01.2019 Piira reoveetrassid 2005 5 89262,85 58398,92 30 863,93 Vinni vald Piira reoveetrassid 2004 5 23196,64 16344,27 6 852,37 Vinni vald Vinni aleviku Päikese tn. reoveepumpla ja Vinni vald kanalisatsioonitorustikud 2009 5 50 029,14 16 881,00 33 148,14 Vinni purgla 2015 5 14 612,60 2 739,86 11 872,74 Vinni vald Pajusti ühiskanalisatsiooni torustik 2013 5 167 534,00 42 581,56 124 952,44 Vinni vald Viru-Jaagupi ühiskanalisatsioon 2013 5 37 449,00 9 518,29 27 930,71 Vinni vald Vetiku ühiskanalisatsiooni torustik 2013 5 109 534,00 27 839,89 81 694,11 Vinni vald Piira kanalistasiooni trass 2004 5 112549,48 71727,09 40 822,39 Vinni vald Biopuhastusjaam Ulvis 2001 2,5 54139,48 21577,26 32 562,22 Vinni vald Kanalisatsioon Ulvis 2010 2,5 118461,88 17972,67 100 489,21 Vinni vald Ulvi tiigid 2012 2,5 150275 23167,43 127 107,57 Vinni vald Paasvere küla pumpla 2015 5 44758,58 9955,95 34 802,63 Vinni vald Laekvere aleviku isevoolu Vinni vald kanalisatsioonitorustik 2012 5 806385,28 309114,36 497 270,92 Laekvere aleviku pumpla /Vassivere tee 6 2014 5 50935,9 29314,42 21 621,48 Vinni vald Laekvere biopuhasti 2012 5 209159,96 156892,72 52 267,24 Vinni vald Vinni vald Laekvere keskasula pumpla 2012 5 74463,47 43647,27 30 816,20
SWECO Projekt AS Tel +372 674 4000 Valukoja tn 8 [email protected] EE 11415 Tallinn www.sweco.ee 323
Töö nr: 18240-0060 Töö: Vinni valla ühisveevärgi- ja kanalisatsiooni arendamise kava Staadium: AK Kuupäev: 29.03.2019
Muuga küla kanalisatsioon 2001 5 132403,71 69377,64 63 026,07 Vinni vald Muuga puhasti koos biotiigiga 2011 5 129919,48 67125,09 62 794,39 Vinni vald Muuga ülepumpla 2011 5 55126,7 38404,94 16 721,76 Vinni vald Muuga küla kanalisatsioon 2015 5 98499,26 13707,28 84 791,98 Vinni vald Muuga küla pumpla 2015 5 62524,9 14000,05 48 524,85 Vinni vald Moora küla kanalisatsioon 2015 5 186865,61 20424,63 166 440,98 Vinni vald Moora küla pumpla 2015 5 47906,1 10670,94 37 235,16 Vinni vald Paasvere küla pumpla 2015 5 44758,58 9955,95 34 802,63 Vinni vald Rahkla küla pumpla 2015 5 46305,04 10326,58 35 978,46 Vinni vald Venevere küla pumpla 2015 5 55308,74 12305,71 43 003,03 Vinni vald Elamute kanalisatsioon 1998 5 15839,69 4118,33 11 721,36 Vinni vald Tudu kanalitrass 2005 5 152647,04 107183,92 45 463,12 Vinni vald Heitvee puhastusrajatis 2011 5 1065 403,81 661,19 Vinni vald Kanalisatsioon 2002 5 0 0 Vinni vald kanalisatsioonitorustik 2011 5 361194,16 91936,8 269 257,36 Vinni vald Tudu Jaama tn veetrass 2018 5 5105,21 36,67 5 068,54 Vinni vald Piira veetrassid 2005 5 89262,85 58398,92 30 863,93 Vinni vald Piira veetrassid 2004 5 23196,64 16344,27 6 852,37 Vinni vald Vinni aleviku ühisveevärgi torustik 2013 5 220500,03 126239,5 94 260,53 Vinni vald Vinni aleviku Päikese tn. veetorustik 2009 5 38 255,40 12 912,00 25 343,40 Vinni vald 210 Vinni vald 2013 828 996,55 Vinni valla ühisveevärgi torustik 5 703,30 618 293,25 Pajusti ühisveevarustuse torustik 2013 5 233 140,00 59 256,42 173 883,58 Vinni vald Viru-Jaagupi ühisveevarustuse torustik 2013 5 707528 175201,45 532 326,55 Vinni vald
SWECO Projekt AS Tel +372 674 4000 Valukoja tn 8 [email protected] EE 11415 Tallinn www.sweco.ee 324
Töö nr: 18240-0060 Töö: Vinni valla ühisveevärgi- ja kanalisatsiooni arendamise kava Staadium: AK Kuupäev: 29.03.2019
Vetiku ühisveevarustuse torustik 2013 5 112 068,00 28 483,95 83 584,05 Vinni vald Piira veetrass 2004 5 112549,48 71727,09 40 822,39 Vinni vald Keskasula välisvõrgud-Ulvi 2001 5 34881,64 10780,43 24 101,21 Vinni vald Pumpla Ulvis 2001 5 16563,15 4220,36 12 342,79 Vinni vald Puurkaev-pumbamaja-Ulvi 1999 5 16298,38 3362,96 12 935,42 Vinni vald Paasvere küla veetorustikud 2015 5 132089,75 11426,21 120 663,54 Vinni vald Laekvere aleviku veetrass 2005 5 0 0 0,00 Vinni vald Laekvere aleviku veetrass 2012 5 347186,92 133088,3 214 098,62 Vinni vald Laekvere veevarustuse kaugvalvesüsteem 2012 5 9550,59 7895,17 1 655,42 Vinni vald Muuga küla veetorustikud 2015 5 178658,05 15641,83 163 016,22 Vinni vald Moora küla veetorustikud 2015 5 141346,31 21774,48 119 571,83 Vinni vald Paasvere küla veetorustikud 2015 5 132089,75 11426,21 120 663,54 Vinni vald Rahkla küla veetorustikud 2015 5 136679,21 11641,15 125 038,06 Vinni vald Venevere küla veetorustikud 2015 5 80463,73 8212,66 72 251,07 Vinni vald Elamute veetrass 1998 5 64,23 64,23 Vinni vald Kooli kaev 1966 5 164,89 164,89 Vinni vald Sauna pumbamaja 1998 5 57,9 57,9 Vinni vald Sauna puurkaev 1998 5 31,25 31,25 Vinni vald Staadioni tn puurkaev 1998 5 11,06 11,06 Vinni vald Staadioni tn. pumbamaja 1998 5 159,72 159,72 Vinni vald Staadioni tn. veehoidla 1998 5 94,84 94,84 Vinni vald Tudu veetrass 2005 5 152647,04 107183,92 45 463,12 Vinni vald Tuleviku tn.puurkaev-pumbamaja 1998 5 39113,67 9989,77 29 123,90 Vinni vald
SWECO Projekt AS Tel +372 674 4000 Valukoja tn 8 [email protected] EE 11415 Tallinn www.sweco.ee 325
Töö nr: 18240-0060 Töö: Vinni valla ühisveevärgi- ja kanalisatsiooni arendamise kava Staadium: AK Kuupäev: 29.03.2019
12-krt.el.veetorustik 1998 5 169,37 169,37 Vinni vald Kaev 2002 5 0 0 Vinni vald Keskuse Pargi puurkaev 1998 5 46,98 46,98 Vinni vald Keskuse ridaelamu puurkaev 1998 5 121,56 121,56 Vinni vald Pargi veetorustik 2-krt.elamul 1998 5 5,43 5,43 Vinni vald Pumbasaht 2002 5 0 0 Vinni vald Puurkaev Järve tn 2011 5 1065 403,81 661,19 Vinni vald Puurkaev pumbasaht ja veetrass 2002 5 63,91 54,13 9,78 Vinni vald Puurkaev Veski tn 2011 5 1065 403,81 661,19 Vinni vald Veetorustik Järve tn 2011 5 1065 403,81 661,19 Vinni vald Veetorustik Veski tn 2011 5 1065 403,81 661,19 Vinni vald Välisveetorustik 2002 5 102773 26121,47 76 651,53 Vinni vald Vinni biopuhasti Askoterm OÜ Väljavool biopuhastist, ülepumpla, Askoterm OÜ survetorustikud 1200m Vinni puurkaev Askoterm OÜ Pajusti puurkaevud 2 tk Askoterm OÜ Kakumäe puurkaev Askoterm OÜ Viru-Jaagupi puurkaev Askoterm OÜ
Vee- ja kanalisatsiooniteenuseks vajalik põhivara kuulub praeguse seisuga valdavas osas Vinni vallale, mõned rajatised ka Askoterm OÜ-le, kes oli teenusepakkuja kuni aasta 2018 lõpuni.
SWECO Projekt AS Tel +372 674 4000 Valukoja tn 8 [email protected] EE 11415 Tallinn www.sweco.ee 326
Töö nr: 18240-0060 Töö: Vinni valla ühisveevärgi- ja kanalisatsiooni arendamise kava Staadium: AK Kuupäev: 29.03.2019
9.6 INVESTEERINGUD Tabel 9-6 Investeeringute mahud ja rahaline jaotumine Maksumus kokku 2019. a Investeeringuprojektide maksumused ja hindades, Tegevusala Tegevusala - realiseerimine eurot - vesi kanalisatsioon Vinni uue veehaardekompleksi rajamine. Koosseisus: ühisveevärgi puurkaevpumpla rajamine, varustamine veetöötlusseadmete ja II astme pumplaga (pk nr 2911 kinnistul) 250 020 250 020 Vinni aleviku veetorustiku rajamine ja rekonstrueerimine 394 260 394 260 Vinni aleviku isevoolse kanalisatsioonitorustiku rajamine ja rekonstrueerimine 185 040 185 040 Vinni survekanalisatsioonitorustiku rajamine ja reoveepumpla rekonstrueerimine 399 840 399 840 Vinni sademevee puhasti rekonstrueerimine 96 000 96 000 Vinni reoveepuhasti rekonstrueerimine 1 320 000 1 320 000 Vinni-Pajusti transiitveetorustiku rajamine 214 920 214 920 Vinni-Pajusti survekanalisatsioonitorustiku renoveerimine 71 820 71 820 Pajusti aleviku veetorustiku rajamine ja rekonstrueerimine 221 310 221 310 Pajusti isevoolse kanalisatsioonitorustiku investeering 336 960 336 960 Pajusti survekanalisatsioonitorustiku renoveerimine 72 960 72 960 Pajusti ja Kakumäe transiitveetorustiku rajamine 121 800 121 800 Kakumäe-Pajusti survekanalisatsiooni investeering 189 600 189 600 Kakumäe-Pajusti vahelise isevoolse kanalisatsioonitorustiku rajamine 20 160 20 160 Kakumäe veetorustiku investeering 236 820 236 820 Kakumäe isevoolse kanalisatsioonitorustiku rajamine 110 760 110 760 Kakumäe survekanalisatsiooni investeering 91 680 91 680 Kakumäe tuletõrjeveemahuti rajamine 25 920 25 920 Kakumäe-Viru-Jaagupi veetorustiku rajamine 87 840 87 840 Viru-Jaagupi-Kakumäe survekanalisatsioonitorustiku rajamine 391 200 391 200 Viru-Jaagupi veevõrgu investeering 121 440 121 440
SWECO Projekt AS Tel +372 674 4000 Valukoja tn 8 [email protected] EE 11415 Tallinn www.sweco.ee 327
Töö nr: 18240-0060 Töö: Vinni valla ühisveevärgi- ja kanalisatsiooni arendamise kava Staadium: AK Kuupäev: 29.03.2019
Viru-Jaagupi isevoolse kanalisatsiooni rajamine 257 190 257 190 Viru-Jaagupi reoveepumplate rajamine ja renoveerimine 51 600 51 600 Viru-Jaagupi reoveepuhasti lammutamine 24 000 24 000 Viru-Jaagupi tuletõrjeveemahuti rajamine 25 920 25 920 Laekvere ühisveevärgi puurkaevpumpla ühendamine ühtsesse Scada süsteemi 9 600 9 600 Laekvere veevõrgu investeeringud 41 400 41 400 Laekvere tuletõrjeveemahuti rekonstrueerimine 7 920 7 920 Roela ühisveevärgi puurkaevpumplate ühendamine ühtsesse Scada süsteemi 19 200 19 200 Roela veevõrgu investeeringud 49 080 49 080 Roela isevoolse kanalisatsiooni renoveerimine 76 920 76 920 Roela reovee peapumpla renoveerimine 69 600 69 600 Roela reoveepuhasti (-pumpla) purgimissõlme rekonstrueerimine 25 800 25 800 Roela tuletõrjeveemahuti rajamine 25 920 25 920 Tudu ühisveevärgi puurkaevpumplate ühendamine ühtsesse Scada süsteemi 9 600 9 600 Tudu aleviku veetorustiku rajamineja rekonstrueerimine 123 360 123 360 Tudu aleviku isevoolse kanalisatsioonitorustiku rajamine ja rekonstrueerimine 165 120 165 120 Tudu reoveepuhasti rekonstrueerimine 402 000 402 000 Tudu tuletõrjeveemahuti rajamine 25 920 25 920 Muuga ühisveevärgi puurkaevpumpla ühendamine ühtsesse Scada süsteemi 9 600 9 600 Muuga küla veetorustiku rajamine 41 160 41 160 Ulvi ühisveevärgi puurkaevpumpla ühendamine ühtsesse Scada süsteemi 9 600 9 600 Ulvi küla veetorustiku rekonstrueerimine 135 240 135 240 Ulvi küla isevoolse kanalisatsioonitorustiku rekonstrueerimine 272 640 272 640 Ulvi reoveepuhasti rekonstrueerimine 300 000 300 000 Ulvi tuletõrjeveemahuti rajamine 25 920 25 920 Vetiku ühisveevärgi puurkaevpumpla rajamine ja ühendamine olemasolevate veetöötlusseadmetega 57 108 57 108 Vetiku veevõrgu rajamine ja renoverimine 56 880 56 880 Vetiku isevoolse kanalisatsiooni rajamine 99 660 99 660
SWECO Projekt AS Tel +372 674 4000 Valukoja tn 8 [email protected] EE 11415 Tallinn www.sweco.ee 328
Töö nr: 18240-0060 Töö: Vinni valla ühisveevärgi- ja kanalisatsiooni arendamise kava Staadium: AK Kuupäev: 29.03.2019
Küti ühisveevärgi puurkaevpumpla rekonstrueerimine 32 730 32 730 Küti veevõrgu renoveerimine 29 520 29 520 Küti tuletõrjeveemahuti rekonstrueerimine 2 640 2 640 Kadila ühisveevärgi puurkaevpumpla rajamine ja varustamine veetöötlusseadmetega 79 536 79 536 Kadila veevõrgu rajamine ja rekonstrueerimine 259 320 259 320 Moora ühisveevärgi puurkaevpumpla ühendamine ühtsesse Scada süsteemi 9 600 9 600 Rahkla ühisveevärgi puurkaevpumpla ühendamine ühtsesse Scada süsteemi 9 600 9 600 Rahkla tuletõrjeveemahuti rekonstrueerimine 2 640 2 640 Paasvere ühisveevärgi puurkaevpumpla ühendamine ühtsesse Scada süsteemi 9 600 9 600 Venevere ühisveevärgi puurkaevpumpla ühendamine ühtsesse Scada süsteemi 9 600 9 600 Venevere isevoolse kanalisatsiooni rajamine 19 230 19 230 Venevere Seltsimaja reoveepuhasti rajamine 73 080 73 080 Venevere tuletõrjemahuti rajamine 6 720 6 720 Kulina ühisveevärgi puurkaevpumpla rekonstrueerimine 27 570 27 570 Kulina veevõrgu rajamine 1 320 1 320 Kulina tuletõrjeveemahuti rajamine 25 920 25 920 Kulina Lasteaia reoveepuhasti rajamine 109 770 109 770 Inju ühisveevärgi puurkaevpumpla rajamine ja varustamine veetöötlusseadmetega 72 336 72 336 Inju veevõrgu rajamine 28 800 28 800 Inju tuletõrjeveemahuti rajamine 25 920 25 920 Piira veetorustiku rajamine 311 880 311 880 Piira isevoolse kanalisatsioonitorustiku rajamine 380 280 380 280 Piira kanalisatsiooni survetorustiku rajamine 22 680 22 680 Lepiku ühisveevärgi puurkaevpumpla rajamine ja varustamine veetöötlusseadmetega 83 136 83 136 Lepiku veevõrgu rekonstrueerimine 21 600 21 600 Lepiku tuletõrjeveemahuti rajamine 25 920 25 920 9 059 256 3 410 346 5 648 910
SWECO Projekt AS Tel +372 674 4000 Valukoja tn 8 [email protected] EE 11415 Tallinn www.sweco.ee 329
Töö nr: 18240-0060 Töö: Vinni valla ühisveevärgi- ja kanalisatsiooni arendamise kava Staadium: AK Kuupäev: 29.03.2019
Pikaajaline programm 2024-2031 Maksumus kokku 2019. a hindades, Tegevusala Tegevusala - Investeeringuprojektide maksumused ja realiseerimine eurot - vesi kanalisatsioon Tudu aleviku veetorustiku rajamine 115 920 115920,00 Tudu aleviku isevoolse kanalisatsioonitorustiku rajamine 147 240 147240 Küti isevoolse kanalisatsiooni rajamine 70 200 70200 Küti reoveepumpla rajamine 31 800 31 800 Küti reoveepuhasti rajamine 112 440 112 440 477 600 115 920 361 680 Kokku investeeringud 9 536 856 3 624 006 5 912 850
Investeeringud on planeeritud kahes etapis – lühiajalised aastateks 2019 – 2023 ja pikaajalised aastateks 2024 – 2031.
SWECO Projekt AS Tel +372 674 4000 Valukoja tn 8 [email protected] EE 11415 Tallinn www.sweco.ee 330
Töö nr: 18240-0060 Töö: Vinni valla ühisveevärgi- ja kanalisatsiooni arendamise kava Staadium: AK Kuupäev: 29.03.2019
9.7 FINANTS – MAJANDUSLIKUD NÄITAJAD Tabel 9-7 Roela Soojus OÜ Emajõe Veevärk AS finantsnäitajad finantsnäitajad
Nimetus 2017 2018 Nimetus 2017 2018 130 Müügitulu 681 127 911 Müügitulu 3 486 084 2 879 627 Ärikasum /-kahjum 45 140 27 315 Ärikasum /-kahjum -323 513 128 437 Puhaskasum /-kahjum 44 717 26 872 Puhaskasum /-kahjum -323 880 128 354 46 011 Käibevarad 72 360 77 785 Käibevarad 1 421 350 343 s.h raha ja ekvivalendid 58 401 57 179 s.h raha ja ekvivalendid 956 948 958 938 43 899 44 456 Põhivarad 65 930 82 045 Põhivarad 731 125 Lühiajalised kohustused 29 191 29 859 Lühiajalised kohustused 482 121 946 403 44 838 45 064 Omakapital 85 099 111 971 Omakapital 960 939 138 45 321 46 011 Varad kokku 290 159 830 Varad kokku 082 343
Puhasrentaablus 34,22% 21,01% Puhasrentaablus -9,29% 4,46% Varade rentaablus 32,64% 17,09% Varade rentaablus -0,71% 0,28% Likviidsuskordaja 2,48 2,61 Likviidsuskordaja 2,95 48,62 Võlakordaja 2,00 1,91 Võlakordaja 1,98 1,01
SWECO Projekt AS Tel +372 674 4000 Valukoja tn 8 [email protected] EE 11415 Tallinn www.sweco.ee 331
Töö nr: 18240-0060 Töö: Vinni valla ühisveevärgi- ja kanalisatsiooni arendamise kava Staadium: AK Kuupäev: 29.03.2019
Põhivarade käibekordaja 1,98 1,56 Põhivarade käibekordaja 0,08 0,06
Rakvere Vesi AS finantsnäitajad Vinni valla finantsnäitajad
Nimetus 2017 2018 Nimetus 2017 2018 Müügitulu 2 001 527 2 204 726 Müügitulu 939 259 1 206 829 Ärikasum /-kahjum 30 977 287 037 Ärikasum /-kahjum -287 127 319 970 Puhaskasum /-kahjum -19 681 241 977 Puhaskasum /-kahjum -298 273 294 757 Käibevarad 1 100 092 1 104 360 Käibevarad 553 589 1 925 786 s.h raha ja ekvivalendid 834 228 809 160 s.h raha ja ekvivalendid 147 377 1 349 408 Põhivarad 31 905 873 31 911 245 Põhivarad 7 832 414 14 575 283 Lühiajalised kohustused 632 800 816 436 Lühiajalised kohustused 724 240 1 708 423 Omakapital 27 994 864 28 236 841 Omakapital 6 426 585 11 843 336 Varad kokku 33 005 965 33 015 605 Varad kokku 8 386 003 16 501 070
Puhasrentaablus -0,98% 10,98% Puhasrentaablus -31,76% 24,42% Varade rentaablus 0,09% 0,87% Varade rentaablus -3,42% 1,94% Likviidsuskordaja 1,74 1,35 Likviidsuskordaja 0,76 1,13 Võlakordaja 1,32 0,99 Võlakordaja 0,20 0,79 Põhivarade käibekordaja 0,06 0,07 Põhivarade käibekordaja 0,12 0,08
SWECO Projekt AS Tel +372 674 4000 Valukoja tn 8 [email protected] EE 11415 Tallinn www.sweco.ee 332
Töö nr: 18240-0060 Töö: Vinni valla ühisveevärgi- ja kanalisatsiooni arendamise kava Staadium: AK Kuupäev: 29.03.2019
Kunda Vesi OÜ finantsnäitajad
Nimetus 2016 2017 Müügitulu 429 637 388 176 Ärikasum /-kahjum 112 263 146 697 Puhaskasum /-kahjum 97 534 136 396 Käibevarad 92 738 72 532 s.h raha ja ekvivalendid 25 181 30 451 Põhivarad 847 716 872 444 Lühiajalised kohustused 160 210 68 336 Omakapital 780 244 876 640 Varad kokku 940 454 944 976
Puhasrentaablus 22,70% 35,14% Varade rentaablus 11,94% 15,52% Likviidsuskordaja 0,58 1,06 Võlakordaja 0,16 0,45 Põhivarade käibekordaja 0,51 0,44
SWECO Projekt AS Tel +372 674 4000 Valukoja tn 8 [email protected] EE 11415 Tallinn www.sweco.ee 333
Töö nr: 18240-0060 Töö: Vinni valla ühisveevärgi- ja kanalisatsiooni arendamise kava Staadium: AK Kuupäev: 29.03.2019
9.8 VEE- JA KANALISATSIOONITARIIFIDE OMAHIND JA SOOVITUSLIK PROGNOOS Kõiki eespool kirjeldatud muutuv- ja püsikulusid arvesse võttes ning tuginedes elanikkonna eeldustele saame prognoosida vee ja kanalisatsioonitariifid
Tabel 9-8 Vee- ja kanalisatsiooniteenuse omahind ja soovituslikud tariifid
2019 2020 2021 2022 2023 2024 2025 2026 2027 2028 2029 2030 2031 KULUD KOKKU 485 104 608 722 610 593 612 520 603 428 766 294 756 056 748 030 736 761 731 448 733 961 697 919 674 258 veele % 53% 46% 46% 46% 47% 46% 46% 46% 46% 47% 47% 47% 48% kanalisatsioonile % 47% 54% 54% 54% 53% 54% 54% 54% 54% 53% 53% 53% 52%
Inflatsiooni indeks 1,02 1,02 1,03 1,03 1,03 1,03 1,03 1,03 1,03 1,03 1,03 1,03 1,03
VESI Muutuvkulud 252 686 253 651 254 378 255 160 255 749 248 064 245 049 241 177 236 232 237 371 238 534 228 024 218 289 Püsikulud 3 706 26 736 26 816 26 897 26 980 102 884 102 971 103 059 103 149 103 241 103 334 103 430 103 528 Kulud veele kokku km-ga 256 392 280 387 281 194 282 057 282 729 350 948 348 020 344 236 339 381 340 611 341 868 331 454 321 817
Müüdud vee kogus m3 122 739 125 507 128 245 131 574 134 229 136 120 137 481 138 624 139 794 140 378 141 175 141 828 142 203 elanikkond 90144 92912 95651 98979 101635 103525 104887 106030 107199 107783 108581 109233 109608 asutustele 32595 32595 32595 32595 32595 32595 32595 32595 32595 32595 32595 32595 32595
SWECO Projekt AS Tel +372 674 4000 Valukoja tn 8 [email protected] EE 11415 Tallinn www.sweco.ee 334
Töö nr: 18240-0060 Töö: Vinni valla ühisveevärgi- ja kanalisatsiooni arendamise kava Staadium: AK Kuupäev: 29.03.2019
KANALISATSIOON Muutuvkulud 225 531 226 507 227 502 228 496 218 662 208 416 201 033 196 715 190 224 183 601 184 777 159 067 144 959 Püsikulud 3 181 101 828 101 897 101 966 102 037 206 929 207 003 207 079 207 156 207 235 207 316 207 398 207 482 Kulud kanalisatsioonile km- ga 228 712 328 335 329 399 330 463 320 699 415 346 408 036 403 794 397 381 390 836 392 093 366 465 352 441
Müüdud reovee kogus 95 856 97 423 99 711 114 319 117 689 120 205 123 372 125 313 126 434 126 718 127 290 127 859 128 233 elanikkond 70858 72425 73983 84211 87582 90098 93264 95206 96326 96610 97182 97752 98125 asutustele 24998 24998 25728 30108 30108 30108 30108 30108 30108 30108 30108 30108 30108
Vee ja kanalisatsiooni omahind 5,37 6,73 6,60 6,04 5,80 7,24 7,01 6,85 6,68 6,61 6,60 6,24 6,01 Vee 1 m3 omahind km-ga 2,51 2,68 2,63 2,57 2,53 3,09 3,04 2,98 2,91 2,91 2,91 2,80 2,72 Kanalisatsiooni 1 m3 omahind km-ga 2,86 4,04 3,96 3,47 3,27 4,15 3,97 3,87 3,77 3,70 3,70 3,44 3,30
Vee ja kanalisatsiooni hind kokku, soovituslik 3,313/4,95 7,25 7,25 7,25 7,25 7,25 7,25 7,25 7,25 7,25 7,25 7,25 7,25 Vee 1 m3 soovituslik hind km-ga 1,463/2,68 2,86 2,86 2,86 2,86 2,86 2,86 2,86 2,86 2,86 2,86 2,86 2,86 Kanali 1 m3 soovituslik hind km-ga 1,85/2,57 4,39 4,39 4,39 4,39 4,39 4,39 4,39 4,39 4,39 4,39 4,39 4,39 ** Max võimalik vee- ja kanali hind kokku 11,15 11,08 11,01 10,93 11,09 11,29 11,49 11,69 11,92 12,22 12,53 12,86 13,23
SWECO Projekt AS Tel +372 674 4000 Valukoja tn 8 [email protected] EE 11415 Tallinn www.sweco.ee 335
Töö nr: 18240-0060 Töö: Vinni valla ühisveevärgi- ja kanalisatsiooni arendamise kava Staadium: AK Kuupäev: 29.03.2019
Max võimalik vee m3 hind km-ga 5,64 5,58 5,53 5,53 5,59 5,67 5,78 5,88 5,99 6,13 6,28 6,44 6,62 Max võimalik reovee m3 hind km-ga 5,51 5,49 5,48 5,40 5,51 5,62 5,71 5,81 5,93 6,09 6,25 6,42 6,60
Leibkonna tulu €/kuus 1 194,02 1 219,09 1 244,69 1 275,81 1 314,08 1 353,51 1 394,11 1 435,93 1 479,01 1 523,38 1 569,08 1 616,16 1 664,64 Leibkonna tarbimine m3/kuus 4,34 4,44 4,54 4,72 4,77 4,82 4,88 4,94 4,99 5,00 5,02 5,04 5,04 Leibkonna kulud veele ja kanalile €/kuus (km-ga) 14,37 32,18 32,93 34,25 34,60 34,92 35,38 35,84 36,16 36,28 36,40 36,51 36,55 Kulude suhe tulusse, %- des* 1,20% 2,64% 2,65% 2,68% 2,63% 2,58% 2,54% 2,50% 2,45% 2,38% 2,32% 2,26% 2,20%
Max vee- ja kanalisatsiooni tariif 1 m3 kohta jääb alla 4% leibkonna sissetulekust ** - AS Emajõe VV omab erinevaid hindu Vinni valla erinevates kulades
SWECO Projekt AS Tel +372 674 4000 Valukoja tn 8 [email protected] EE 11415 Tallinn www.sweco.ee 336
9.9 FINANTSANALÜÜSI KOKKUVÕTE Ühisveevärgi ja – kanalisatsiooni arendamise kava on strateegiline dokument, seetõttu ka arendamise kava koosseisus olev finantsanalüüs on olemuselt indikatiivne ning põhineb väga paljudel eeldustel.
Finantsanalüüsis on prognoositud veemajanduse tegevustulusid ning tegevuskulusid arvestades juba elluviidud ning arendamise kava raames elluviidavaid investeeringute projekte. Kulude prognoosis on arvestatud tänaste tegelike tegevuskuludega ning olemasolevate varade kulumiga. Täiendavalt on võetud arvesse arendamise kavas väljapakutud investeeringute elluviimisest tulenevate mõjudega.
Finantsanalüüsi tariifide prognoos ei ole aluseks tariifide rakendamisel vee-ettevõttes, kuid on soovituslik. Tegemist on üldistatud käsitlusega veemajanduse tuludest ja kuludest.
Tariifide prognoosimisel on aluseks võetud rida eeldusi ning testitud on veemajanduse rahavooge. Teenuse hindu on korrigeeritud erinevatel aegadel, kuna piirkonda haldab 4 erinevat teenusepakkujat – AS Emajõe Veevärk, AS Rakvere Vesi, Kunda Vesi OÜ ja OÜ Roela Soojus. Varasematel aastatel osutas teenus OÜ Askoterm, kellele kuuluvad teenuse osutamiseks vajalikud rajatised.
Teeninduspiirkonnas elab väga erineva sissetulekuga inimesi, kes aga kõik soovivad puhast vett kraanist ja kanalisatsiooni tõrgeteta ärajuhtimist. Tarbijatel väga erinev maksevõime. Sotsiaalsest ja majanduslikust taustast lähtuvalt on vee- ja kanalisatsiooniteenuste tariifide kehtestamine delikaatne teema nii vee-ettevõtjatele nii omavalitsustele. Samas tagab kalkuleeritud ja põhjendatud hinnatõus vee-ettvõtte arengu ja jätkusuutlikkuse ning kvaliteetsete teenuste osutamiseks investeerimisvõimaluse.
Arendamise kavas toodud investeeringute finantseerimine sh. omafinantseerimine kujunevad tegelikkuses vastavalt omavalitsuse ning vee-ettevõtja vahelistele kokkulepetele, tegelikele rahastamisvõimalustele ning konkreetsete meetmete ja/või rahastajapoolsetele tingimustele.
Arendamise kava finantsanalüüsis toodud finantseerimine ning selle jagunemine on näitlik/eelduslik ning koostatud eesmärgiga testida veemajanduse rahavooge arendamise kavas kirjeldatud eeldustel.
SWECO Projekt AS Tel +372 674 4000 Valukoja 8 [email protected] 11415 Tallinn www.sweco.ee 337