Väike-Maarja VÄIKE-MAARJA VALLA Valla Infoleht internetis www.v-maarja.ee Väike-Maarja uudised ka http:// INFOLEHT eestielu.delfi .ee Nr 8 (276) SEPTEMBER 2017 TASUTA Ole koos meiega: facebook Toredat ja tegusat kooliaastat!

… Ja kui poegi vanad linnud Repo se Kull, Keity Kõiv, Emma Lainemaa, lõunamaale viivad, Klassijuhataja Agnes Leemets Karin Linnas, Christina Murulaid, Kris- meeles pea, et sulle ainult to Ojaste, Heleri Pent, Martha Kristiine tarkus annab tiivad. 9. klass Rüntü Kersti Merilaas Kaarel-Andres Kelgo, Aime-Pille Klassijuhataja Tiia Lepp Luik, Maria Meidla, Dorina Meshi, Ja- 9. klass Maris Nõmmiste, Janar Pall, Gaidre Kägu, Hanna Mälton, Andres Popov, Kelly Prinken, Angeelika Tikka, Sirelyn Eerman Klassijuhataja Siiri Kanarbik Väike-Maarja Gümnaasium

1.a klass Simuna kooli 1. ja 9. klassi õpilased koos klassijuhatajatega. Kardo-Rigon Aas, Sten Andreas Aas, Foto: Triinu Pohlak Karola Ahvenainen, Robin Mathias En- Joor, Karmen King, Mailis Kornelt, Kris- Viiuli eriala gaste, Kalle-Kaspar Kallak, Veigo Lell, tel Kortin, Indrek Niinemets, Keneli Janette Udeküll Heidi Mirtel Lilleorg, Crislyn Matsi- Pohlak, Katariina Pops, Henrik Villem selts, Eliise Nurkma, Mariliis Rotka, Sepping, Timo Seppern, Sirli Treffner, Akordioni eriala Andri Siling-Siland, Sandra Tamsalu, Vendo Mihkel Veia Alexander Lillemets Heleriin Tilk, Tarmo Traks, Janette Ude- Klassijuhataja Tuuli Saksa küll, Marten Õnnemäe, Reelika Õun Kitarri eriala Klassijuhataja Viive Laar 12. klass Eliise Joonas, Laura-Lisette Kaas, Kristjan Baiduža, Sander Hanni, Karlotte Lood Gümnaasiumi esimeste klasside õpilased 1.b klass Kerdo Kivivare, Gerttu Kuntro, Tiiu oma klassijuhatajate ja abiturientidega. Foto: Ly Ipsberg Aleksis Aksel, Henri Alas, Oskar Laidsalu, Brigitta Luik, Cristijanne Plokkfl öödi eriala Teadmistepäev juhatas 1. septembril nely Miadzielec, Merette Möldre Toomas Bammer, Kristel Kees, Rauno Manninen, Henri Matikainen, Eneli Karel Kurvits sisse uue õppeaasta ning koolitöö on Klassijuhataja Liisu Tähe Kees, Kemo Kroll, Egeli Lainemaa, Ras- Mägi, Robert Põldmaa, Sten Saare- hoogsalt käima läinud. mus Villem Lood, Jürgo Meidla, Oliver Õppeaasta alguses on igati päeva- Simuna Kool Part, Lisandra Prinken, Janno-Martin kohased siitkandi poetessi Kersti Meri- Taalkis, Adeele Tšakirov, Ragnar Vaarik, laasi luuleread: meeles pea, et sulle ai- 1. klass Karl-Viktor Vaarma, Aade Vainjärv, Kat- nult tarkus annab tiivad. Loodetavasti Annaliisa Hiietamm, Kert Karm, Alii- riin Veermets, Lisett Marii Viikmaa kannavad meie koolide õpi- Klassijuhataja Helve lased seda mõtet kogu õppe- Noorlind aasta jooksul endaga kaasas ja saavad kevadel veenduda 9. klass selle tõepärasuses ning rõõ- Evely Klaan, Kaisa Kan- mustada heade tulemuste gur, Kristjan Kilk, Aleksan- üle. der Kopso, Johanna Kud- Valla koolide esimestes di, Emma Laansalu, Karet klassides õpib kokku 53 õpi- Laissar, Richard Lehtlaan, last, üheksandates klassides Aare Luhaäär, Michael Maa- 39 õpilast, kümnendas klas- sik, Marleen Marjapuu, Väike-Maarja muusikakooli tänavused alustajad. sis 12 õpilast ja kaheteist- Karli-Joosep Matrov, Eliis Foto: Erakogu kümnendas klassis 15 õpi- Mätas, Ege-Ly Petermann, mäel, Mona Seppern, Liisa Siirak, An- Trompeti eriala last, muusikakoolis on täna- Mattias Preisfreund, Pert- der Talu, Kevin Tobreluts Aleksis Aksel, Raiko Kilgi, Sören vu sisseastujaid 16. Erik Purge, Markus Remiküll, Klassijuhataja Ivi Vainjärv Repo Liisi Sillamaa, Arlet Suviste, Kiltsi Põhikool Armo Zirk, Riko Tobreluts, Väike-Maarja Muusikakool Väike-Maarja vallavolikogu ja val- Celly Vaarik, Richard Veelaid, lavalitsus soovivad õpilastele, õpeta- 1. klass Rayan Veia, Silver Väina Klaveri eriala jatele, koolitöötajatele ja lapsevane- Anet Akkuratov, Melee- Klassijuhataja Heli Rei- Kaur-Rander Kaljuvee, Liselle Lan- matele toredat ja tegusat kooliaas- na Danilova, Inriko Ingeroi- nart gemets, Rasmus Villem Lood, Oliver tat! nen, Lauri Luik, Alma Na- Part, Lisandra Prinken, Karl Sokk (Si- omi Osawe, Chris Alexander Kiltsi põhikooli esimese klassi õpilased oma õpetaja ja 10. klass muna), Katriin Veermets Rand, Riia Rebane, Sören vanematega. Foto: Merje Leemets Robin Baiduža, Joosep 2 VÄIKE-MAARJA VALLA INFOLEHT September 2017.a. Vallavanema kuu

Teadmistepäev, 1. september algas pal- vajadustele. Võtame viimaste aasta- väärtustatakse piirkonna ajaloopäran- judes meie kodudes traditsiooniliselt. te ühe väga sagedasti kõlanud sõna dit, hoolitsetakse üldise heakorra eest Algava õppeaasta elurütmist veidi se- –haldusreform. Kohalikul tasandil pa- ja paljud muud tegevused. Kõrvaltvaa- gaduses olevad lapsevanemad pidid neme sellele liiga sageli võrdusmärgi tajale tundub, et asjad nagu juhtuksid kellaga tugevasti võidu jooksma, et lihtsale valdade ühinemisele. Sisusse iseenesest, kuid selle taga on tublid nende silmarõõmud õigeks ajaks koo- süvenemata ongi see lihtne. Kaks või inimesed, kes oskavad ja suudavad ko- limajade juurde jõuaksid. Väike-Maarja enam omavalitsust liidetakse, üks või gukonnale lisaväärtust luua. Kohalik gümnaasiumi ja õppekeskuse aktusele kaks või ka veidi enam vallavanemaid omavalitsus saab olla küll toeks, kuid olid tähtsa päeva puhul kohale ilmu- ei ole enam vallavanemad ning ka voli- ilma nende tublide sädeinimesteta te- nud leiutajatekülast koeratüdruk Lotte kogu liikmed hakkavad esindama veel- gelikku tulemust ei sünniks. ja kassipoeg Bruno. Eks ikka selleks, gi suuremat arvu elanikke ja erinevaid Haldusreformiga kaasnevad „leiuti- et julgustada nii oma kõige-kõige 1. sihtgruppe. Tegelikkuses kaasneb orga- sed“ ei puuduta ainult kohaliku omava- septembrit alustavaid, kui ka kõiki tei- nisatsioonide ühinemisega tohutult pi- litsuse tasandit ning muutused on seo- si õpilasi uue õppeaasta seiklustele ja sidetaile, aga ka suuremaid strateegilisi tud lähitulevikus ka maavalitsustega. väljakutsetele vapralt vastu astuma. otsuseid. Olgu nendeks organisatsioo- Septembrikuu vallavolikogu istungil tu- Koeratüdruk Lotte soovib täiskasva- ni sisemise käitumiskultuuri või struk- leb arutlusele eelnõu, milles tuleb võt- nuks saades mitmed vajalikud asjad tuuri muutused või erinevate eluvald- ta seisukoht meie elanike jaoks ülimalt leiutada, kuid ega see leiutamine ju nii kondade investeeringuid puudutavad tähtsa teenuse: maakonna ühistrans- lihtne ka ei ole. Tuleb arendada enda otsused. Uued olukorrad ja nendega pordikorralduse tuleviku ja edasise te- loovust ja ka koolis kõvasti õppida, al- seotud teadmatus põhjustavad pingeid gevuskava suhtes. Seni korraldas seda les siis võib tulla arusaam, mida on vaja ja leidub ka inimesi, kes proovivad vei- teenust maavalitsus. Kuid kuna maa- ja võimalik paremaks elukorralduseks di kallutatud informatsiooni levitami- valitsused on alates 1. jaanuarist 2018 välja mõelda. Alati ei ole vaja leiutada sega segadust veelgi suurendada. Õn- muutumas selleks korraks ajalooks, siis kosmoseraketti. Oluliseks leiutiseks neks ei ole mina veel näinud inimest, tuleb maakonna omavalitsustel kokku võivad olla ka igapäevased asjad, mis kes arvab, et kohalike valdade ühine- leppida, mis saab edasi. Alternatiive aitavad elu lihtsamaks muuta. Saime mine on „täielik maailma lõpp“. Me on meil vähemalt neli: luua Lääne-Viru äsja maakonnalehest lugeda, et Rak- võime kindlad olla, et elu jätkub ning ühistranspordikeskus (ÜTK), luua Viru- kest pärit noormees arendab TempID, maailma lõpu asemel kasutaks parem maa ÜTK, ühineda juba mõne olemas- mis peaks kraadiklaasid igaveseks saht- sõnu – uus algus ja uued võimalused. olevaga (näiteks Järva, Harju ÜTK-d) või linurka jätma ning kehatemperatuuri Teatud määral tähendab suurem ter- mitte midagi teha. Käesoleval hetkel muutused oluliselt lihtsamalt jälgita- ritoorium vajadust analüüsida suure- on meie maakonna omavalitsusjuhid vaks tegema. 1. septembril oli mul suur mat tervikpilti ehk arendada suuremat peamiselt meelestatud ühinema Harju au just Väike-Maarja gümnaasiumile omavalitsust kui ühte tervikut. Kind- ühistranspordikeskusega, mis tegutseb edasi anda Eesti Rahvuskultuuri Fon- lasti ei ole täna olemas ammendavaid juba 2005. aastast ning korraldab ühist- di Wiedemanni allfondi esindajate Jüri vastuseid kõikidele küsimustele, sest ransporti Tallinnas ja Harjumaal. Ligi- Valge ja Tiiu Erelti poolt meie vallale ka olukorrad muutuvad pidevalt ning kaudu 12 aastaga on omandatud head kingitud graafi line leht. Meie gümnaa- olulise otsuse tegemisel on vaja kaa- kogemused ning kalendriaastate sõit- sium on F. J. Wiedemanni keeleauhin- luda kogu informatsiooni, mida täna jate arvud on üha kasvanud. Näiteks naga tihedalt seotud – endise õpetaja veel ei pruugi isegi olemas olla. Pigem 2016. aastal kasutasid elanikud Harju Irma Silla peres sündis Wiedemanni pean oluliseks, et ühes omavalitsuses ÜTK korraldatud teenust üle 3,15 mil- keeleauhinna mõte, kunagine eesti on probleemid piisavalt analüüsitud, joni korra. Lääne-Viru liitumise puhul keele õpetaja Eduard Leppik ja vilistla- kogukonnaga või kogukondadega läbi tuleb suurendada Harju ÜTK personali ne Arvo Krikmann on keeleauhinna lau- räägitud ning otsused põhjendatud. ehk võtta tööle meie maakonna liini- Gümnaasiumi ja õppekeskuse direktor Marje Eelmaa võttis teadmistepäeval reaadid, tänased gümnaasiumi õpila- Teatud muudatused tuleb koheselt ellu logistik, kes siis peab haldama kõiki vallavanem Indrek Keskülalt vastu Wiedemanni fondi halduskogu poolt Väi- sed esinevad Wiedemanni keelepäeval rakendada. Ei ole ju võimalik, et ühes sõlmpunkte. ke-Maarjale kingitud Vive Tolli graafi lise lehe "Mäetäis mõtteid". ja gümnaasiumi tütarlastekoor laulab omavalitsuses kehtiksid erinevates piir- Lisaks ühistranspordile läheb oma- Foto: Ly Ipsberg laureaadi tammedele mõnusa kasvu- kondades eri suurusega sünnitoetused valitsuste tihedat koostööd edaspidi alajaamadesse, siis nüüd on põhjust ning järgmisena planeerib ehitaja osa- jõu sisse. Vive Tolli graafi lisel lehel on või samas vallas 1. klassi astujad ei saa veelgi rohkem vaja. Koostöös täideta- tuua välja, et Adven Eesti AS on võtnud lised lammutustööd ette võtta. Kahjuks nimeks „Mäetäis mõtteid“. Siin võib lei- sarnast ranitsatoetust. Samas ei saabu vate ülesannete hulka lisandub maa- plaani investeerida Väike-Maarja ale- algavad keskväljaku ehitustööd veidi da viite ka Ebavere mäele, kus pidavat kunagi täielikku sarnasust kõikides piir- konna arengu planeerimine, kultuuri, viku kaugküttesüsteemi ligikaudu mil- hiljem kui planeeritud, samas on lepin- lisaks mõtetele isegi terve linn peidus kondades, sest väga palju sõltub ikka rahvatervise ja turvalisuse eest vastuta- jon eurot, mis aitab kaasa stabiilsema gu tähtajaks 2018. a juuli ning see ei ole olema ja küll paneb meie koolist sirguv igast inimesest, külast või kogukonnast mine. Neid ülesandeid on võimalik täi- keskkütte hinna kujunemisele. muutunud. tulevane leiutaja ka need salapärased endast. Selles piirkonnas, kus tunneta- ta läbi maakondliku omavalitsusliidu, Uue Konsumi kauplusega rajamise- Vihmamärjast vabu sügisvärve! linnaväravad ükskord avanema. takse, et elukorralduse kvaliteet sõltub kelle ees seisab tõesti „mäetäis“ uusi ga on Järva Tarbijate Ühistu alustanud Lisaks asjade leiutamisele on olu- olulisel määral ka enda tegevusest, lä- ülesandeid. töövestluseid potentsiaalsete tööta- Indrek Kesküla line leida uusi ja veelgi efektiivsemaid hebki suure tõenäosusega paremini. Kui eelmisel kuul oli põhjust rääki- jatega. Väike-Maarja Tervisekeskuse tegutsemisviise, mis vastavad kaasaja Korraldatakse külapäevi, hoitakse ja da Elektrilevi suurest investeeringust küttesüsteemi rajamisega on alustatud

10% ja muudel juhtudel 100%. rot projekti omafi nantseering. Vallavalitsuse materjalid (16.08, 23.08, 30.08, 06.09 vallavalitsuse istungid) Korteri üürile andmine Huvihariduse ja huvitegevuse kava - Otsustati anda üürile kaks vallale kinnitamine Maaküsimused Imukvere külas (0,74 ha suurune Käru– Pakkumuste tulemuste kinnitami- kuuluvat korterit: Väike-Maarja alevikus - Kinnitati Väike-Maarja valla hu- - Moodustati Varangu külas Ääsi Imukvere tee katastriüksus) asuvate ne ja Triigi külas. vihariduse ja huvitegevuse kava, mis katastriüksuse jagamise tulemusena maaüksuste riigi omandisse jätmisega, - Kinnitati Müüriku külas Käro kor- annab ülevaate huvitegevusest vallas, uued katastriüksused järgmiselt: 14001 määrati moodustatavate katastriüksus- terelamu lammutamise edukaks pakku- Eluruumi sotsiaalkorteriks tunnis- selle tugevustest ja arenguvajadustest m2 suurune Ääsi katastriüksus sihtots- te sihtotstarbed ja koha-aadressid. museks OÜ Terasteenused pakkumus. tamine ning esitab kava kitsaskohtade lahen- tarbega elamumaa ja 23,05 ha suurune - Kinnitati sotsiaalkorteriks eluruum damiseks. Lõõtsa katastriüksus sihtotstarbega Ehitusload Sotsiaaltoetused Simuna alevikus Pargi tn 5-8. maatulundusmaa. - Väljastati ehitusluba Balti Puur- - Nõustuti täiendava sotsiaaltoetu- Valla infolehe valimiste erinumbri - Moodustati Triigi külas Kulno ka- kaev OÜ-le puurkaevu rajamiseks Määri se maksmisega valla eelarve vahendi- Hajaasustuse programmi 2016 hinnakirja kinnitamine tastriüksuse jagamise tulemusena külla Lilleoru kinnistule. test kahekümne neljale taotlejale kok- projekti aruande heakskiitmine - Otsustati anda välja Väike-Maar- uued katastriüksused järgmiselt: 5929 - Väljastati ehitusluba Balti Puur- ku summas 3416,70 - Kiideti heaks Orguse külas Kuvera ja Valla Infolehe valimiste erinumber m2 suurune Kulno katastriüksus siht- kaev OÜ-le puurkaevu rajamiseks Avan- - Ei nõustutud sotsiaaltoetuse eral- kinnistule veesüsteemi rajamise pro- ning võimaldada kohaliku omavalitsu- otstarbega elamumaa, 41 514 m2 suu- duse külla Kopli kinnistule. damisega viiele taotlejale. jekti aruanne ning kinnitati projekti se volikogu valimistel registreerunud rune Kulno põld katastriüksus sihtots- - Väljastati ehitusluba vallavalitsu- kogumaksumuseks 3762 eurot, millest erakondadele, valimisliitudele ja üksik- tarbega maatulundusmaa ja 1009 m2 sele hoone laiendamiseks ja rekonst- Hoolekandeasutusse hooldamise- 2100,10 eurot on toetus ja 1661,90 eu- kandidaatidele valimiskampaaniaks le- suurune Avispea – Karutiigi tee katast- rueerimiseks Väike-Maarja alevikus le suunamine rot projekti omafi nantseering. hepinda kuni 2 A3 formaadis lehekülge riüksus sihtotstarbega transpordimaa. Pikk tn 8. - Suunati kaks isikut hooldusele Väi- - Kiideti heaks Koonu külas Mar- järgmiselt: ½ A3 formaadis lehekülge - Moodustati Avispea külas Tikaldi ke-Maarja hooldekodusse. guse kinnistule veesüsteemi rajamise maksumusega 50 eurot, 1 A3 formaadis katastriüksuse jagamise tulemusena Hanked projekti aruanne ning kinnitati projekti lehekülg maksumusega 100 eurot, 2 A3 uued katastriüksused järgmiselt: 8795 - Kuulutati välja lihtmenetlusega Sotsiaaltranspordi teenustasude kogumaksumuseks 3210 eurot, millest formaadis lehekülge maksumusega 200 m2 suurune Tedre katastriüksus siht- hange „Väike-Maarja valla investeeri- kehtestamine 1940,10 eurot on toetus ja 1269,90 eu- eurot. otstarbega elamumaa, 6,26 ha suurune mislaen 2017“, kinnitati hankedoku- - Kehtestati veokorraldustasu suu- Tikaldi põld katastriüksus sihtotstarbe- mendid ja moodustati hanke läbiviimi- ruseks 3,60 eurot ühe täitmisele pööra- ga maatulundusmaa, 7,15 ha suurune seks komisjon. tud tellimuse kohta. Villemi katastriüksus sihtotstarbega - Kinnitati Väike-Maarja aleviku tä- - Kehtestati veoteenuse tasu suuru- Elanike arv Väike-Maarja vallas maatulundusmaa ja 894 m2 suurune navavalgustussüsteemi rekonstrueeri- seks: sõiduautoga 1,26 eurot ühe kilo- 2017. aastal Saage – Teppo tee katastriüksus siht- mise omanikujärelevalve teostamiseks meetri kohta, kanderaamiga sõidukiga otstarbega transpordimaa. edukaks pakkujaks Pikk Silm OÜ. või ratastoolibussiga 1,86 eurot ühe 1. augustil – 4435 - Kinnitati Rastla külas asuva Oblika - Kinnitati riigihanke „Väike-Maarja kilomeetri kohta. Augustikuus oli saabunuid 35 ja lahkunuid 17. katastriüksuse maa maksustamishind. aleviku tänavavalgustussüsteemi re- - Kehtestati sotsiaaltransporditee- - Nõustuti Eipri külas (0,51 ha suuru- konstrueerimine“ edukaks pakkujaks nuse omaosalustasu vallavalitsuse vo- 31. augustil – 4453 ne Triigi metskond 228 katastriüksus) ja ProSystem OÜ. litatud sotsiaaltöötaja korraldusel kuni September 2017.a. VÄIKE-MAARJA VALLA INFOLEHT 3 Volikogu materjalid Väike-Maarja kaugküttesse investeeritakse

Kokkuvõte 31. augusti vallavolikogu 2018-2021. ligi miljon eurot istungil arutatust Info: Istungil osales 15 volikogu liiget. - Volikogu esimees Ene Preem an- Energiaettevõte Adven koos Keskkon- katlas on võimalik põletada puiduhaket Uue katlamaja ehitustöid teostavad Puudusid: Ermo Lood, Jüri Elmend, dis ülevaate volikogu töökorraldusest nainvesteeringute Keskusega investee- ja erinevaid puidutööstuse jääke, aga riigihanke võitjad Rapla Metall OÜ ja Allan Alt ja Ott Läänemets. septembrikuus. Komisjonide nädal – rib Väike-Maarja aleviku uue katlamaja ka tükiturvast, mis tagab aleviku korter- AS Tamult, kes lõpetavad ehitustööd Väike-Maarja valla arengukava ja 11.-15. september, koosseisu viimane ehitusse 580 000 eurot, millele lisan- majadele ja et- eelarvestrateegia 2018-2021 kinnita- volikogu istung toimub Kiltsi mõisas dub soojustorustike projekteerimise ja tevõtetele pi- mine, 2. lugemine 28. septembril. ehitamise maksumus. 2018. aasta kol- kaajalise hin- Ette kandis vallavanem Indrek Kes- - Vallavanem Indrek Kesküla andis mandas kvartalis valmivate ehitustöö- nastabiilsuse. küla. ülevaate maavalitsuse ülesannete de- de hinnanguline maksumus on 900 000 Erinevalt täna- Otsustati kinnitada Väike-Maarja legeerimisest omavalitsustele alates eurot, millele lisandub käibemaks. sest gaasikat- valla arengukava ja eelarvestrateegia 01.01.2018. Keskkonnasõbraliku ja efektiivse last, mis jääb puiduhakke katlamaja ehitustööd alga- alles talviste sid septembrikuu alguses. Esmalt asuti tipukoormus- ümber ehitama olemasolevaid kütte- te katmiseks, Ülevaade vallavolikogu liikmete süsteeme, et uue katlamaja ehitustöid ei maksustata volikogu tööst osavõtu kohta perioodil saaks jätkata kogu algava kütteperioodi puitu aktsiisi- vältel. Samuti on alustatud kokku ligi ga ja puitkü- 2013-2017 800 meetri pikkuse uue soojustorustiku tuste hinnad projekteerimisega, mille ehitustööde on stabiilse- Väike-Maarja Vallavolikogu on 19-liik- Läänemets. algus on planeeritud järgmisse aastas- mad. meline. Volikogu juurde on moodusta- se. “Kaks aas- tud viis alalist ja üks ajutine komisjon. Ene Preem ”Energiaettevõtteid vaadatakse ikka tat tagasi Seisuga 15.09.2017 on toimunud 39 volikogu esimees kahtlustavalt kui investeeringutest jut- suutis Adven Katlamaja ümberehitustööd on käima läinud. Foto: Kaarel Moisa volikogu istungit. tu teeme, kuid pikaajaliselt on kasuli- kaugkütte hinda langetada kuuendiku vastavalt lepingule 2018. aasta kevadel. Vallavolikogu kõige suurem puudu- Osaletud Puudutud kum leida tarbijatele kõige soodsam võrra. Leian, et uued investeeringud Adven on üks Eesti suurimaid soo- ja on olnud Aare Kalsoni asendusliik- Volikogu liige kordi kordi viis toasooja pakkumiseks,” selgitas ja kohaliku küttematerjali kasutami- juse tootjaid, mis tegutseb kaheksa- mena volikogusse tulnud Jüri Elmend, 1. Allan Alt 27 12 Adven Eesti investeeringute ja arendu- ne on olulised paljudele elanikele ja teistkümnes kaugküttepiirkonnas üle kes perioodil 04.11.2013-31.08.2017 se valdkonna juht Priit Tiit, kelle sõnul ettevõtjatele. Mõistlik keskkütte hind Eesti. Ettevõte pakub energialahendusi osales 21 istungil ja puudus 17 istun- 2. Ants Einsalu 35 4 tähendab suur investeering hoopis kor- aitab peredel kütteperioodil lihtsa- tööstus- ja teenindussektoris, varustab gilt. Väike-Maarja valla põhimääruse 3. Jüri Elmend* 21 17 ralikku hinnalangust.“ Tänu heale koos- malt pere-eelarvet tasakaalustada, aga soojusega era- ja ärikliente ning tege- järgi peavad volikogu liikmed, kes ei 4. Väino Haiba 32 7 tööle vallavalitsusega loodame juba ka vallavalitsus ise on hinnatundlik leb maagaasi jaotamise ja müügiga. saa istungist osa võtta, sellest volikogu järgmisel sügisel käivituva katlamajaga soojatarbija,” tunnustas Väike-Maarja Ettevõttes töötab 75 inimest. esimeest teavitama. Jüri Elmend põhi- 5. Luule Horeb 36 3 tarbijatele tänasest veel soodsamat vallavanem Indrek Kesküla Adveni in- määruses sätestatud volikogu liikme 6. Hans Kruusamägi 27 12 soojust pakkuda.” vesteerimisplaane ja võetavaid äririske Kaarel Kutti kohustust täitnud ei ole ja kõik tema Väike-Maarjasse ehitatavas uues kommenteerides. Adven Eesti infojuht 7. Ermo Lood* 21 12 puudumised on olnud põhjuseta. Jüri Elmendi asendusliige volikogus on Arvi 8. Anu Loorits* 25 5 Rotka. 9. Ott Läänemets* 14 4 Järgmise kahe aasta Pandivere päevadega seotud Indrek Kesküla lahkus volikogust sündmuste läbivaks teemaks on ajaloopärand ja selle seoses vallavanemaks valimisega ja 10. Luule Matrov 37 2 Siret Kotka seoses Riigikogu liikmeks 11. Teet Paju 30 9 mõju kogukonnale asumisega. Avalduse alusel peatasid 12. Avo Part 35 4 oma volikogu liikme volitused Aare Väike-Maarja Vallavalitsus, MTÜ Meie ühistegevuse ja koostöö tugevdada sõprade Selts ning Kotli Maja. Kalson, Jaanus Kull ja Indrek Mägi. 13. Ene Preem 39 0 Kiltsi, MTÜ Avispea ja MTÜ Nelikand paikkonna ühtset identiteeti, jäädvus- Omavalitsuse territooriumil tegut- Aare Kalsoni volikogu liikme volitused 14. Mart Pruul 33 6 viivad perioodil augustist 2017 kuni tada kogutud ajaloopärandit ja tead- sevatel MTÜ-del soovitame teha ak- lõppesid 30.12.2013 seoses püsiva elu- septembrini 2019 ellu ühisprojekti vustada selle mõju olulisust kogukon- tiivset koostööd ideede leidmiseks, 15. Tarmo Rebane 35 4 koha muutumisega. „Juurtega kodupaik“, mille raames kor- nale, tutvustada laiemale avalikkusele mida saaks teostada ühiselt koos teiste Vastavalt vallavolikogu ja vallava- 16. Reet Reimann 36 3 raldatakse 31. ja 32. Pandivere päev rikka kultuurilooga piirkonna ajalugu kogukondade esindajatega ning mis litsuse hüvitiste ja tasude määramise 17. Ants Rikberg* 17 4 ning toimub mitmeid teemaga seotud ja rikastada sellega kohalikku elukesk- võivad anda täiendavat sünergiat suu- ning maksmise korrale makstakse vo- ettevõtmisi. konda, suurendada külakogukondade remale piirkonnale ja oma liikmetele. 18. Siret Stoltsen 39 0 likogu liikmele tasu 30 eurot volikogu 22. augustil 2017 toimus Väi- aktiivsust ning tugevdada paikkonna Olgu selleks ajurünnakute korraldami- istungist osavõtu eest. Volikogu liikme 19. Vallo Taar* 2 0 ke-Maarja vallamajas ühisprojekti te- kodanikeühenduste ja vallavalitsuse ne, ajaloopärandi säilitamine või eri- tasust loobusid Mall Lepiksoo ja Ott * asendusliige gevusi sisse juhatav infopäev projekti omavahelist koostööd. nevate sündmuste tähistamine – kui partneritele. Meie Kiltsi vedamisel Ühisprojekti tegevuste elluviimist seda tehakse koostöös ning ideedel Volikogus toimunud muudatused Osaletud Puudutud plaanitakse 2018. aastal koostada näi- toetakse LEADER-meetmest „Kultuu- on siduvad eesmärgid ja leitakse so- kordi kordi tus raudteeäärse Kiltsi aleviku kujune- riküllane Pandivere“, mille eesmärk bivad partnerid, siis soovitame taotle- 1. Mall Lepiksoo (asendusliige Vallo Taar alates 05.07.2017) 28 9 mis- ja ajaloost, mida soovitakse avada on väärtustada Pandivere koostöö- da ühistegevustele kaasrahastust LE- 31. Pandivere päeva eel Kiltsi rahvama- piirkonna kultuuri ja tugevdada ühist ADER-meetme „Kultuuriküllane Pandi- 2. Jaanus Kull (asendusliige Ants Rikberg alates 16.10.2015) 15 6 jas. 2019. aasta kevadel on kavas MTÜ identiteeti. Info PAIK piirkonna ühis- vere“ abil. Täiendavat infot jagavad ja Nelikand vedamisel koostada näitus projektide kohta on kättesaadav PAIK vajadusel aitavad projektiideid selge- 3. Raili Sirgmets (asendusliige Ott Läänemets alates 05.11.2015) 12 6 nelja küla – Võivere, Kurtna, Nadalama kodulehel (vt http://www.pandivere. maks mõelda nii valla arendusnõunik ja Kärsa – aja-, haridus- ja kultuuri- eu/?p=1314). Väike-Maarja vallast kui MTÜ PAIK töötajad. 4. Siret Kotka (asendusliige Anu Loorits alates 03.07.2014) 8 1 loost, mis plaanitakse avada 32. Pandi- osalevad piirkonna ühisprojektides 5. Indrek Mägi (asendusliige Ermo Lood alates 20.03.2014) 2 4 vere päeva eel. MTÜ Avispea kavandab ka Võivere Tuuleveski, Väike-Maarja Katrin Selbak samuti 2019. aastal 32. Pandivere päe- Muuseumisõprade Selts, Väike-Maarja arendusnõunik 6. Arvi Rotka (osales ühel volikogu istungil Jüri Elmendi asendusliikmena) 1 0 va eel välja anda raamatu 800-aastase Põllumeeste Selts, Väike-Maarja Pasu- ajalooga Avispea küla inimeste ja pere- nakoor, Tantsuselts Tarapita, Simuna 7. Indrek Kesküla (asendusliige Indrek Mägi alates 15.11.2013) 1 0 kondade lugudest. Naisteklubi, Väike-Maarja Valla Rah- Ühisprojekti eesmärkideks on läbi vaspordiklubi, Väike-Maarja Muusika- 8. Aare Kalson (asendusliige Jüri Elmend alates 28.10.2013) 0 0 LEADER-programmi projektitaotluste info

Erametsakonsulent Aadu Raudla Mittetulundusühing PAIK Infopäevad toimuvad vastuvõtuajad Väike-Maarjas (Laekvere, Rakke, Väi- 4.09 – Laekvere vallamajas ke-Maarja ja Tamsalu vald) 11.09 – Väike-Maarja vallamajas Erametsakonsulent Aadu Raudla võtab metsaomanikke vastu Väi- võtab vastu projektitaotlusi 18.09 – Rakke vallamajas ke-Maarja vallamaja teisel korrusel (maanõuniku kabinetis) üle nä- lähtudes Maaeluministri 23. 25.09 – Tamsalu vallamajas dala neljapäeviti kell 9-12. oktoobri 2015. a määrusest 13.10 – Muugas nr 11 „Kohaliku tegevusgrupi Kõikidel infopäevadel toimub kell 9-14 projektitaotlejate nõustamine ja kell 14-16 Vastuvõtupäevad: toetus ja LEADER-projekti- infoseminar. 5. ja 19. oktoober; toetus“ ja „ Pandivere koos- Soovitame eelregistreeruda: e-post [email protected] või www.pandivere.eu 2.,16. ja 30. november; tööpiirkonna arengustratee- Taotluste esitamine toimub e-prias. 14. detsember giast 2014-2020“ ning 2017. a Täiendav informatsioon tel 5308 8077 ja 322 8449 ning www.pandivere.eu rakenduskavast. Oodatud on kõik metsaomanikud metsandust puudutavate Meetme Strateegia meetme Kavandatav Projektitoetuse taotluste Projektitoetuste probleemidega (metsa uuendamine, hooldamine, raied, erametsa- nr nimetus eelarve vastuvõtuaeg hindamise aeg omanikele makstavad toetused). 1.1 Tärkav Pandivere 67 000 16.-19. oktoober 1. november Erametsaomanike nõustamine on riigi poolt toetatav. 1.2 Kasvav Pandivere 150 000 6.-9. november 19. november Tel 524 8963, e-post: [email protected] 1.4 Puhas Pandivere 43 000 3.-6. oktoober 15. oktoober Telefoni ja meili teel võib pöörduda teile sobival ajal. 2.1 Kodupaik Pandivere 150 000 20.-23. november 11. detsember 4 VÄIKE-MAARJA VALLA INFOLEHT September 2017.a.

asuvad trepp, soojasõlm ja garderoob. 2017. ehitusaasta vallas Hoone peab valmima järgmise aas- ta 21. juuliks. Tervisekeskuse lepin- guline maksumus on 1 113 960 eurot, Triigi küla kaugkütte soojusvõrgu re- rajatakse hulgaliselt jalakäijatele mõel- millest 630 000 euroga toetab Rahan- konstrueerimine dud alasid, uueneb liikluskorraldus ja dusministeerium. Ehitaja tegevuse üle Projekteerimis- ja ehitustöid teostas muudetakse kõrghaljastus vastavalt teeb omanikujärelevalvet OÜ Pikk Silm osaühing 3D Infra, kelle koostada oli OÜ Kivisilla tööprojektile. Keskväljak ja (maksumus 11 040 eurot). projektdokumentatsioon ja selle põh- puhkeala saavad ka uued valgustusla- Simuna multifunktsionaalse palli- jal uute soojatorustike paigaldamine. hendused. Päästeamet: korstnaid tuleb väljaku ehitamine Välja vahetati kogu küla soojusvõrgu Ehitaja peab töö üle andma järg- Hanke tulemuste põhjal sai pal- puhastada vähemalt kord aastas liplatsi ehitusõiguse OÜ Kivipartner. Simuna palliväljak asub koolimaja ter- Päästeamet juhib tähelepanu, et korstnaid tuleb puhastada vähe- ritooriumil ning seal on võimalik män- malt üks kord aastas enne kütteaja algust. gida korvpalli, võrkpalli ja tennist. Sel- lel aastal paigaldati asfaltplats, korvi- Aastaringselt kasutuses olevad kütteseadmed tuleb puhasta- ja võrgupostid ning tehti haljastus. Kui da kaks korda aastas. ilmastik lubab sel sügisel platsi värvida ja joonida, tehakse need tööd veel sel- Eramaja omanik võib oma maja korstnad ja kütteseadmed pääs- lel aastal, kui ei, siis jäävad need tööd tekeskuse teatel ise puhastada, mitmepereelamute omanikud pea- järgmise aasta kevade sooja perioodi. vad kutsuma aga korstnapühkija. Kutseline korstnapühkija tagab Tööde maksumus on 44 787 eurot, tehtud töö kvaliteedi ning annab kütteseadme puhastamise ja fi nantseerimisel aitab kaasa PRIA LE- Multifunktsionaalse pallimänguväljaku ehitustööd Simunas. kontrolli kohta akti. ADER-programm summas 20 000 eurot. torustik, mis hõlmas kõiki kortermaju, mise aasta 8. juuliks. Töövõtulepingu Tuleohutuse tagamiseks tuleb lisaks lõõride puhastamisele kogu Simuna, Pikk 5 (turuplats) hoone spordihoonet ja raamatukogu, ning summa on 1 599 356 eurot, millest küttesüsteem teraselt üle vaadata, et ahi ja korsten oleks pragudeta lammutamine ning tahmaluugid tihedalt suletud. konteinerkatlamajast väljuv torustik EAS-i PKT-meetme toetus on 935 700 Märtsis lammutas AS-i Antaares kuni liitumisteni hoonete soojasõlme- eurot. Objektil teostab omanikujäre- meeskond vana, kasutusest väljas ol- dega. levalvet (maksumus 20 772 eurot) OÜ nud hoone Simuna elamupiirkonnas. Nüüd on endise hoone kohal murup- lats. Sündmuste kalender Tööde maksumus 3000 eurot. Simuna ja Väike-Maarja noorte- keskuse ruumide remont 25. septembril kel 18.00 valla 5558 3566 Töid teostas OÜ Lussu. Väike-Maar- meistrivõistlused mälumängus, I etapp jas vahetati välja ruumi põrandakate, Väike-Maarja muuseumis. Info: Jane 28 oktoobril kell 19.00 Väike-Maar- Simunas värviti seinu, lagesid, uksi, Kool, tel 518 4071 ja seltsimajas teatri-, fi lmi- ja telenä it- paigaldati põrandale laminaatkate ja leja Andrus Vaariku uus monolavastus veeti torustikke. 30. septembril kell 10.00 Väi- “Elu on parim meelelahutus”. Pilet 14 Tööd said valmis 1. augustiks, mak- ke-Maarja spordihoone juubeliturniir eurot, sooduspilet 12 eurot. Info: selt- sumus 2401 eurot. võrkpallis. Info: Jane Kool, tel 518 4071 simaja, tel 326 1837, 5302 4437 Simuna rahvamaja akende vahe- tus 1. oktoobril kell 12.00 Väike-Maar- 30. oktoobril kel 18.00 valla meist- rivõistlused mälumängus, II etapp Väi- Sotsiaalelamu Väike-Maarjas Aasa tn 2 sai paremasse seisu. Simuna rahvamaja koolipoolsel kül- ja kirikus rahvusvahelise muusikapäeva jel vahetati välja kaks trepikoja suurt orelipooltund. Orelil mängib Ago Tint. ke-Maarja muuseumis. Info: Jane Kool, Tööd valmisid augusti alguseks. Sweco EST. akent ja kaks väiksemat akent. Töid tel 518 4071 Kogumaksumuseks kujunes 112 717 Väike-Maarja, Pikk tn 8 hoone re- teostas Mek Ehitusgrupp OÜ. 1. oktoobril kell 15.00 Simuna rah- eurot, millest KIK-i toetus oli 50 %. konstrueerimine esmatasandi tervi- Tööd lõpetati 30. augustiks, maksu- vamajas rahvusvahelise muusikapäeva 5. novembril kell 12.00 toimub Omanikujärelevalvet (maksumus 2700 sekeskuseks Ehitushanke tulemusena mus 5191 eurot. Kulud kandis Rahan- tähistamine. Indrek ja Paul Kristjan Ebavere tervisespordikeskuses 15. eurot) teostas objektil OÜ Doran. alustas hoone rekonstrueerimistööde- dusministeerium. Kalda kontsert „Lihtsad lood“. Soodus- Reinpauli sügisjooks - maastikujooks ga AS Eviko. Tööde käigus paigalda- Väike-Maarja keskosa avaliku Kiltsi Raamatukogu ruumi remont pilet 3 eurot, tavapilet 5 eurot. Info: Reinpaul OÜ auhindadele. Info: Ants ruumi väljaehitamine takse hoonele maaküttesüsteem, soo- OÜ Mek Ehitusgrupp renoveeris Auli Kadastik tel 5558 3566 Einsalu, tel 529 4245 Ehitushanke võitis ja ehitustegevu- justagastusega ventilatsioonisüsteem, Kiltsi raamatukogu hoidlaruumi. Põ- randale paigaldati laminaatkate, värviti 2. oktoobril kell 12.00 rahvusva- 5. novembril kell 13.00 klubi Här- lagi, ahi, seinaosad ja kaeti seinad ta- helise muusikapäeva kontsert „Rüt- malõng pidu. Esineb Boris Lehtlaan. peediga. mikas võlu“ Väike-Maarja seltsimajas. Info: seltsimaja, tel 326 1837, 5302 4437 Ehitaja andis ruumi raamatukogule Esinevad Tallinna Muusikakeskkooli üle 15. augustil. Maksumus 2860 eurot. õpilased Tanel Eiko Novikov (marimba) 7. novembril kell 18.00 valla meist- Väike-Maarja, Aasa tn 2 sotsiaale- ja Siret Sui (fl ööt). Kontsert on tasuta. rivõistlused lauatennises, I etapp Triigi lamu soojustamine Info: Vallo Taar, tel 503 1910 spordihoones. Info: Tarmo Rebane, tel OÜ Lussu lammutas veebruarikuus 506 2039 hoone varisemisohtliku otsaseina ning 2. oktoobril kell 19.00 ja kell ehitas soojustatud puitseina tagasi. 21.00 mängufi lm „Minu näoga onu“ 15. novembril alates kell 10.00 Samuti paigaldati korterelamule puudu Väike-Maarja seltsimajas. Pilet 4 eurot, Hindpere Optika silmade kontroll ja olnud vihmaveesüsteem. sooduspilet 3 eurot. Info: seltsimaja, prillide müük Väike-Maarja hooldeko- Tööde maksumus 5322 eurot. tel 326 1837, 5302 4437 dus. Silmade kontroll 15 eurot, pril- Väike-Maarja valla teede ja täna- liostjale tasuta. Info ja registreerimine: vate rekonstrueerimine I 8. oktoobril klubi Härmalõng pidu tel 5656 4959; 5016 825 Tervisekeskuse ehitustööd algasid aukude Väike-Maarja seltsimajas. Pilet 3 eurot. puurimisega maaküttesüsteemi jaoks. Riigihanke kaudu leidis vald sel- leaastase teede-tänavate asfalteeri- Info: seltsimaja, tel 326 1837, 5302 4437 21. novembril kell 18.00 valla sega alustab 25. septembril Lemmin- kasutatakse päikeseenergiat hoone mistööde teostaja, kelleks osutus OÜ meistrivõistlused koroonas, II etapp käinen Eesti AS. Ehitustööde käigus tarbeks ning rajatakse kõik muud vaja- Altos Teed. Juulis-augustis teostati 9. oktoobril kell 19.00 Väike-Maar- Triigi spordihoones. Info: Aule Rebane, uueneb Väike-Maarja keskväljak, kuhu likud süsteemid hoone nõuetekohasu- asfaltkatete paigaldusega seonduvaid ja seltsimajas Sõmeru näitetrupi eten- tel 5666 0404 on ette nähtud püstitada istumisalaga se tagamiseks. Hoones saab olema ka- töid järgmistes lõikudes: Väike-Maarja dus “Kaasaegsed vodevillid” Viktor puhkerajatis, kus on ka tualetid ja rat- sulikku pinda 616 m² ning seal saavad lasteaias; Triigi külas Mõisa alleel; Kilt- Liapini “Härrad, seltsimehed, tõprad 22. novembril kell 18.00 valla taparkla. Keskväljakule on planeeritud ruumid kolm perearsti õdedega, ham- si aleviku bussipeatuse parklas; Simu- ja daamid” ainetel. Pilet 5 eurot. Info: meistrivõistlused sulgpallis, I etapp na tööstusala sissesõiduteel; Simuna seltsimaja, tel 326 1837, 5302 4437 Väike-Maarja spordihoones. Info: Ind- spordihoone jooksurajal ning rekonst- rek Kesküla, tel 510 7460 rueeriti lõik Pandivere – Eipri teel. 9. oktoobril kell 19.00 Vao küla Asfalteerimistööde maksumus kok- ja Vao kogukonna MTÜ üldkoosolek. 27. novembril kell 18.00 valla ku 96 000 eurot. Kogunemine tornlinnuse juures. Info: meistrivõistlused mälumängus, III Väike-Maarja valla teede ja täna- Mihkel Mehiste, tel 5349 8640 etapp Väike-Maarja muuseumis. Info: vate rekonstrueerimine II Jane Kool, tel 518 4071 Teede-tänavate pindamistööde han- 17. oktoobril kell 18.00 valla ke võitis AS Eesti Teed. Kahekordse meistrivõistlused koroonas, I etapp 30. novembrist kuni 3. detsembri- pindamise alla said juulis järgmised Triigi spordihoones. Info: Aule Rebane, ni toimub IX Väike-Maarja Muusikafes- tänavad: Väike-Maarja alevikus Koidu, tel 5666 0404 tival. Info: Marju Metsman, tel 526 3831 Võidu, Kesk ja Rahu tänavad ning osa Tagaküla teest; Simuna alevikus Kat- 21. oktoobril kell 16.00 rahvatant- 18. detsembril kell 18.30 valla sejaama tee ning Kiltsi alevikus Kalda surühma Maarjakelluke 35. aastapäeva meistrivõistlused laskmises, I etapp, Triigi küla kaugkütte soojusvõrgu rekonstrueerimine. Foto: 4 x Villo Müürsep tänav. ja Aino Lukmani juubeli kontsert-pidu lamades laskmine õppekeskuse laske- ka Georg Lurichi monument, millest baravi kabinet, füsioteraapia kabinet, Pindamistööde maksumus kokku 50 Väike-Maarja seltsimajas. Info: seltsi- tiirus. Info: Jaanus Raidlo, tel 527 3846 antud projektiga lahendatakse monu- ämmaemand, koduõde, psühholoog, 972 eurot. maja, tel 326 1837, 5302 4437 mendi vundament. Keskväljaku pla- vajadusel asendusarst. Hoones saab 25. detsembril kell 12.00 igame- neering näeb ette autode parkimise olema lift, arhiiv, ventkamber, WC-d ja Villo Müürsep 28. oktoobril kell 13.00 Simuna- he ja -naise jõulu mitmevõistlus Väi- vallamaja taha paigutatud parklatesse. muud ruumid. Hoone väliskuju muu- ehitusnõunik päeva tähistamine keskpäevakohvikus ke-Maarja spordihoones. Info: Jane Uueneb ka tiikide ala, kus rekonstruee- tub ainult hoovipoosel küljel, kuhu on Simuna rahvamajas. Info: Mary Tam- Kool, tel 518 4071 ritakse lagunevad tiikide betoonääred, ette nähtud väike juurdeehitus, kus met, tel 514 3011, Auli Kadastik, tel September 2017.a. VÄIKE-MAARJA VALLA INFOLEHT 5 Kaunis kodu 2017 pildis ja sõnas

Perekond Jaanseni romantiline koduaed Eipri külas üllatas rohkete aiaelementide, avaruse ja lillemuruga. Pügatud muru ja lilled algasid juba maantee äärest ning vahvalt on sobitatud aeda lilled, kivid, metallist kaunistused ning mitmed vanaaja tarbeesemed.

Kerli Võrno ja Are Ilvese hubane ja korras koduaed Väike-Maarja alevikus. Pere on võtnud südameasjaks niita ja korras hoida enda kinnistust väljaspool olevad murualad. Aeda kaunistavad suur kiviktaimla ja iiristega ümbritsetud veesilm.

Perekond Vahemetsa väga korras, maastikule oskuslikult so- bitatud ja kauni aiakujundusega koduaed Kännukülas. Aeda ilmestavad liigirohked, piinlikult puhtad lillepeenrad koos hooldatud muru, puude ja marjapõõsastega. Aed on usina pe- rerahva kätetööna muutunud tõeliseks pärliks.

Lilian Rikkeni kaasaegne, arenev ja liigirikas koduaed Väike-Maarja alevikus. Mõne aastaga tehtud töö nii maja kui aiaga on märkimisväärne. Aias on oskuslikult ära kasutatud põllukivid ning aeda kaunistab umbrohuvaba muru.

Aili Kepsi nostalgiline, vanaema koduaed Kännukülas, kus lei- dub omanäolisi ja huvitavaid aeda kaunistavaid üksikelemente. Perekond Ellami arenev ja hooldatud koduaed Raekülas. Noore pere Foto: 12 x Mary Tammet koduaed, kus on nii ilu- kui ka köögiviljaaed ning lastele koht mängimiseks. 6 VÄIKE-MAARJA VALLA INFOLEHT September 2017.a. Suur tulelõõm Kiltsis … Kiltsis peeti ajaloopäeva

...oli tänavuse Kiltsi ajaloopäeva Balti Metsatööstus katlamajast. Süt- 2. septembril koguneti Kiltsi ajaloo- presidendiga, ETK direktor Pitkaga, ja koguduse õpetaja V. Viks ja Tapa preester Verhoustinsth. Õnnistamista- peateemaks. Viimase saja aasta tisid saeveski ja samale omanikule päevale. Päev oli jätkuks eelmise aasta Viru maavalitsus esimehega ja palju septembrikuus toimunud suurejoone- teisi ühinguid, seltse, riigi ja avaliku litust kaunistasid ja vaheaegadel esi- jooksul on Kiltsis toimunud hulga kuulunud moodne auruveski, milles tasid ettekandeid segakoor H. Talvi ja tulekahjusid ja mitmed ahervaremed jahvatati suurele kliendipiirkonnale Rakke puhkpillide orkester E. Venigi ju- meenutavad meile neid veel praegu- kvaliteetselt jahu, kruupe, mannat hatusel. Müüripandava akti esitas selle gi. ja püüli. Suudeti ära hoida tule levik koostaja R. Umelas. Aktile kirjutasid puutööstuse hoonetele, kus toodeti peale ettelugemist alla kohale kutsu- Võtsime jutuks kaks kõige suure- ja ladustati eksportkaupa Inglismaa- tud külalised ning seltside esindajad. mat, Kiltsi ja ümbruskonna elu enim le. Toodanguks olid jäätisepulgad, Akti asetas maja müüri V. Sork.” mõjutanud suurpõlengut, tänaste veeremängu kurikad, lihavasarad ja Oma ettekande teises pooles arutles aadressidega Jaama 10 ja Veski 1a. muud majapidamistarbed. Madis Michelson nimekujude Kiltsi ja Kilsi teemal. Mõtiskleti Kiltsi nime saa- Esimene toimus 1927. aasta sü- Algul asusid tulega võitlema Kilt- misloo üle – kas Kiltsi mõisa lähedusse dasuvel, mil 30. juuli keskhommikul si omad tuletõrjujad. Jällegi olid XIX sajandi lõpul ehitatud raudteejaa- süttis aurukatla korstnast lennanud tuleohus raudteejaam, suured met- ma ümbrusesse kujunenud Kiltsi alevi- tulesädemest nn Nikolajevi meierei samaterjali tagavarad, mitmed kaup- ku nimi tuleneb näiteks Kiltsi mõisa ku- pilpakatus ja seejärel sama omaniku lused ja kaks korda rohkem elumaju nagiste omanike Gilsenite perekonna puidust saekaatrihoone. Aurukatla kui eelmise suurpõlengu ajal, oli ju Rongkäik suundumas Väike-Maarja pasunakoori nimest, kelle valdusesse kuulus mõis plahvatus paiskas sädemeid veelgi Kiltsi jõudnud tosina aasta jooksul helide saatel Kiltsi rahvamaja poole. 16. sajandil (sks Gilsenhof), või peaks kaugemale ja peagi võtsid tuld palgi- jõudsasti kasvada ja muutunud olu- lise sündmusele, millega tähistati 140 elu nimekamaid tegelasi. Aineliselt on nime tuletamise aluseks pidama hoo- ja pinnuhunnikud, lauavirnad ning liseks kohalikuks tööstuskeskuseks. aasta möödumist Tapa-Tartu raudtee- lubanud rahvamaja ehitamist toetada pis teisi allikaid. lauavabriku kõrvalhooned. Kiirelt lõigu valmimisest. Rakke suurtööstur hr Kadak, kes an- Madis tõi välja ka Kiltsi nime esine- levinud kahjutuli möllas vaat et ka- Abiväge jõudis kohale Väi- Tänavuse ajaloopäeva peateemaks nab ehitamisel vajaliku oleva lubja ja mise mujal Eestis. hehektarilisel maa-alal. ke-Maarjast, Rakverest, Järva-Jaa- Kiltsis asuva Uus Balti Metsatööstu- Asulaid on kaks – meie Kiltsi alevik nist, Rakkest, Simunast, Vägevalt ja se peaaktsionäre hr Golubjev, kes on ja Kiltsi küla Haapsalu lähedal Ridala lubanud tarvismineva puumaterjali. vallas, mida tuntakse ka kunagise len- Kiltsilasile tulid appi tuld tõrjuma Vaimastverest. Tapa ja Tamsalu prit- Neil päevil saabus teedeministeeriumi nuvälja järgi. pritsimehed Rakverest, Simunast, simehed tulid sellelgi korral kustu- poolt heakskiidetuna tagasi ka Kiltsi Bussipeatusi on kokku koguni kuus: Rakkest, Pikeverest ja Väike-Maar- tustööde abirongiga. Lõpuks tõrjuti vabatahtliku tuletõrje ühingu seltsima- - Kiltsi (Kiltsi alevik, Väike-Maarja jast. Tapa mehed tulid kahe veduri- tuld tosina pritsi ja ligi 300 inimese ja plaan, mille valmistas Põllutöökoja vald, Lääne-Virumaa); ga, kummalgi järel vagun pritsiga. jõul. Vett saadi Kiltsi jõest ja poo- ehitustalituse arhitekt J. Linnakivi. Esi- - Kiltsi (Kiltsi küla, Ridala vald, Lää- Teel võeti peale Tamsalu omad oma leteise tunniga suudeti tule levikule algse mulje järgi plaanist tõotab maja nemaa); pritsiga. Koheselt anti endale aru, et piir panna. Kustutustööd soodustas kujuneda üheks nägusamaks ja otstar- - Kiltsi (Ontika küla, Kohtla vald, sellist tulelõõma ei taltsuta ja asuti tuulevaikne ilm. Tuli võttis jahu- ja bekamaks maa-seltsimajaks.“ Plaani Ida-Virumaa); naabruses olevate hoonete kaitsele. saeveski puitosa, ühe loomapida- järgi oli hoones koht ka 34 m² suuruse- - Uue-Kiltsi (Kiltsi küla, Ridala vald, Hädaohus olid kauplus, vaksalihoo- mishoone ning kadunuks kuulutati le pritsikuurile. Läänemaa); ne, postkontor ja mitmed elumajad. paar kana ja kalkun. Hoonele pandi nurgakiri 1937. aasta - Kiltsi tee (Haapsalu) Õhus lendlevatest sädemetest sütti- juunis. Selle kohta saab lugeda 1937. - Kiltsi tee (Koidu küla, Tarvastu sid postkontori ja mõne muu hoone Seekord oli majanduslik kah- Kiltsi ajaloopäeva peakorraldaja aasta 30. juuni Virumaa Teatajast: vald, Viljandimaa) katus, kuid need jõuti kiiresti kustu- ju Kiltsi rahvale kordades suurem. Madis Michelson. „Pühapäev kujunes pidupäevaks kogu On üks ja ainuke Kiltsi mõis (Lii- tada. Inimesed kandsid aegsasti asju Ümbruskonna leivaküpsetajad pidid oli „Suur tulelõõm Kiltsis“. Ühtlasi tä- Kiltsile, kuna Vao valla vabatahtliku tu- vaküla, Väike-Maarja vald, Lääne-Vi- majadest välja, et jääks midagigi nüüd hakkama kaugemal veskil käi- histati sellega Kiltsi rahvamaja 80. aas- letõrje ühingu Kiltsi kogule ehitatava- rumaa) ning neli Kiltsi nimega seotud alles, kui maja peaks tuleroaks lan- ma. Samaväärset jahvatust paku- tapäeva, sest rahvamaja sai õigupoo- le seltsimajale asetati nurgakivi. Ilusa talu: gema. ti üsna kauge maa taga, Simunas. lest alguse 1937. aasta juunis nurgakivi ilma tõttu võtsid pidulikust sündmu- - Kiltsi (Lubja küla, Viimsi vald – Tööta jäi 135 inimest, pooled neist saanud pritsimajast. Pärastlõunaks oli selge, et pu- naised. Paljud töötutest olid pereini- Päev algas uhke rongkäiguga suvel nane kikas enam läheduses olevaid mesed, seega ähvardas leib kaduda korraliku asfaltkatte saanud bussijaa- hooneid ei ohusta. Ta oli selleks enam kui 200 inimese laualt ehk ligi ma platsilt rahvamaja juurde. Rongkäi- ajaks ähvardavalt möllanud juba ligi pool aleviku elanikest jäi näljapaju- gu peas liikusid päevateemale kohaselt kuus tundi. Tuletõrjevalve jäi siiski kile. Töötust leevendas asjaolu, et kaks Väike-Maarja päästekomando ma- sinat, nende järel Väike-Maarja pasuna- kohale kuni uue koiduni. Uus Balti Metsatööstuse omanikud koor ja ajaloopäevale tulnud huvilised. leidsid enam kui 40 mehele tööd et- Kuulati Väike-Maarja pasunakoori ja Meiereist jäid järele maakivist tevõtte teistes üksustes mujal Eestis. KKM-i (Kiltsi Kobedad Mutid) kontser- müürid, lauavabriku hoonest ainult ti ning huvilised said päästemasinate tuhk ja söed. Mõlema tööstuse sead- Tootmise taastamisega alustati juures tutvuda kaasaegse kustutusteh- med, sealhulgas Eesti oludes uni- puidutööstuse poolel, et täita eks- nikaga, mida päästemeeskonna liikmed kaalne piima steriliseerimise seade, pordilepinguid. Täieliku taastamise- lahkesti demonstreerisid. muutusid põlengus kasutuskõlbma- ni siiski ei jõutud, enne jõudis muu- Kiltsi ajalugu põhjalikult uurinud tuks. Steriliseeritud pudelipiima oli tuda riigikord ja alata Teine maail- Madis Michelson avas oma ettekandes Väike-Maarja päästekomando liikmed tsaariajal Kiltsist rongiga isegi Peter- masõda. saalitäiele kuulajaskonnale Kiltsi rah- huvilistele päästetehnikat tutvustamas. buri veetud. Tuleroaks langesid veel vamaja saamisloo – pritsimaja ehita- hobusetall, 8 siga ja pea 2000 kg eks- Milline oleks olnud Kiltsi tulevik mise ja arengu rahvamajaks ning rääkis sest osa ümbruskonna inimesed suu- tänapäeval seda talu küll enam ei ole, portvõid 40 tünnis. siis, kui neid laastavaid suurpõlen- ka kahest Kiltsit eelmisel sajandil laas- rel arvul. Päev algas kell 10.50 külaliste kuid Kiltsi on seal ühe katastriüksuse guid ei oleks olnud? tanud ja Kiltsi elu oluliselt mõjutanud vastuvõtuga Kiltsi jaamas, milleks tule- nimeks); Tulekahju tagajärjel jäid töötuks Kas Kiltsi oleks siis tänapäeval suurtulekahjust. tõrje Väike-Maarja divisjoni 2. kompa- - Kiltsi (Nurste, Emmaste vald) 30 kuni 40 inimest ja piimakokkuost- suur piima-, jahu- ja puutööstuskes- Lisaks Madise ettekandes kuuldule nii rivistus ühes Rakke tuletõrjeorkest- - Kiltsimaa (Käbiküla, Märjamaa jata suur osa lehmapidajaid Vao val- kus? Kas Kiltsis peatuksid kiirrongid sai kaheksakümne aasta tagusest rah- las ning kaugemalgi. ja kergliiklustee viiks lennuväljani vamaja ehitamiseks valmistumisest ja nagu see on Haapsalu Kiltsis? Kas hoonele nurgakivi panekust lähemalt Kumbagi tootmist täielikult ei Kiltsi oleks linn, mille kõrgeim punkt lugeda saalis huvilistele tutvumiseks taastatud ja 1932. a lõpetas Nikola- oleks Ebavere mägi? Mine sa tea. välja pandud Virumaa Teataja artikli- jev pankrotiga. test. Toonaseid ajalehti lehitses ja tegi 1936. aasta 14. septembri Viru- maa Teatajas on kirjas: „Rahvamaja Teine kord möllas punane kukk väljakirjutusi püstitamise mõte Kiltsi liikus siinseis Kiltsis 1939. aasta kesksuvel. Seekord seltskondlikes ringes juba mõningaid sai tuli alguse öösel aktsiaseltsi Uus Madis Michelson aastaid. Kavatsuse teostamist takistas aga, nagu tavaliselt, vastavate rahare- servide puudumine. Käesoleva aasta kevadel alustati kohaliku tuletõrjeühin- SÜGAV TÄNU gu eestvõttel energilist rahakogumist korjanduslehtede abil, kusjuures erilist Esinevad Kiltsi laulu- ja tantsumemmed (KKM). Foto: 4 x Ilve Tobreluts kõikidele abistajatele Väike-Maarjast, kes Kiltsi ajaloopäeva mee- hoolt on näidanud üles Kiltsi raudtee- jaama einelauapidaja hr G. Loorents, riga ja lippudega aukompaniiks. Rongi vald) leolu ja sisu loomisesse panustasid: kes oma korjanduslehega on suutnud saabumisel võeti tervitusmarsi helidel - Kiltsimäe (Mallavere, Raasiku - pasunakoor – päästekompanii koguda üle 100 000 sendi. Hr Loorent- vastu Eesti Vabariigi Tuletõrje Liidu vald): - seltsimaja – muuseum si korjanduslehe kaudu on annetanud esindaja Harjumaa brigaadi pealik V. Haapsalus on ühe tänava nimeks - raamatukogu – päästekolledž riigivanem K. Päts (500 krooni), peami- Sork. Kell 14.00 oli tarvitajate ühisuse Kiltsi tee. - vallavalitsus – Georgi burgerikohvik nistri asetäitja K. Eenpalu, sotsiaal-. platsil paraad, mille võttis vastu koos Madis esitas oma ettekande käigus põllutöö-, majandus- ja teedeminist- teiste külalistega V. Sork. Pärast pa- publikule ka asjakohaseid küsimusi, Rahulolevad kiltsilased rid, kindral J. Soots, Eesti pank presi- raadmarssi toimus jumalateenistus. millest ükski ei jäänud vastuseta. Vas- dendi kohustetäitjaga, Eesti maapank Õnnistamistalitust pidasid Väike-Maar- järgneb lk7 September 2017.a. VÄIKE-MAARJA VALLA INFOLEHT 7 tajad said tänutäheks väikesed pääste- litanud kunagise Kiltsi tuletõrjeühingu teemalised meened. juhatusse kuulunud varahoidja N. Ing- Elsa Kotli lugu vormistati näituseks Rahvamajas sai tutvuda Kiltsi aja- landi järeltulija Eha Stoltsen. lugu puudutavate väljapanekutega ja Kiltsi ajaloopäeva õnnestumise- Naiskodukaitse Väike-Maarja jaoskonna asutaja ja esinaise Elsa Kotli mälestus on jäädvustatud südamlik- osaleda õnneloosis. Einelauda pidas le aitasid päeva peakorraldaja Madis ku ja huvitavaid seiku hõlmavasse näitusesse. Kaemist väärt väljapanek on Väike-Maarja seltsimajas üleval Georgi burgeripuhvet. Michelsoni kõrval kaasa paljud abili- septembri lõpuni. Unikaalseim ese väljapanekute sed. Aitäh Madisele ja kõigile, kes oma seas oli imekombel säilinud tõeline õla alla panid! Ajaloo- ja patriotismihõnguline näi- siooni loost, see on osake kõikide Eesti asutajaid liikmeid oli 33. ajalooürik – EV riigivanema K. Pätsi ja tus on pühendatud Naiskodukaitse 90. naiste loost,” märkis Naiskodukaitse Elsa Kotli astus Naiskodukaitse liik- teiste kõrgete riigitegelaste osalusega Ilve Tobreluts aastapäevale. Põhjaliku foto- ja teksti- esinaise asetäitja. meks 13.12.1925, ta oli jaoskonna asu- pritsimaja korjandusleht. Selle on säi- materjaliga tutvustab Naiskodukaitse MTÜ Kotli Maja tulihingeline eest- tajaliige ja valiti jaoskonna esimeseks Väike-Maarja jaoskond oma jaoskonna vedaja Kadri Kopso tänas MTÜ Kotli esinaiseks. Väike-Maarja jaoskonda asutaja ja esinaise Elsa Kotli elulugu. Maja poolt kõiki Väike-Maarja jaoskon- juhtis ta kuni 1927. aastani. Hiljem te- Väike-Maarja naiskodukaitsjad „Ülespandu on väga põnev. See fo- na naisi, kes on maja juures talgutöö- gutses ta abiesinaisena ja lihtliikmena tomaterjal ja organisatsiooni 90. sünni- del osalenud ja õhinal ühist eesmärki ning jaoskonna esinaisena taas alates kinkisid sügava puudega poisile päev sobivad väga hästi kokku,“ sõnas aitavad täita. “Kogu südamest tänan 15.01.1936. selga toetava tooli Naiskodukaitse Väike-Maarja jaoskon- aga Annelit, kes puhus Naiskodukaitse Elsa Kotli on pälvinud Naiskodu- na esinaine Anneli Mikiver, kelle sõnul Väike-Maarja jaoskonnale uuesti hinge kaitse teenetemärgi, Kaitseliidu Valge- Naiskodukaitse Väike-Maarja jaos- mist juba septembris,“ rääkis Mikiver on näitusel näha tolleaegset elu-olu ja sisse niisuguse tulisusega, et see leek, risti III klassi hoolsusmärgi ja teda on konna naised keetsid vanaema- innustunult tulevikuplaanidest. Samas Väike-Maarja hooneid, aga ka näiteks millega naised praegu siin tegutsevad, tunnustatud Viru maleva märgiga 10 de-aegsel meetodil tõrvaseepi, mille märkis ta ka, et kõige olulisem on Eriku Naiskodukaitse Väike-Maarja jaoskon- sütitab igaüht,“ kiitis Kopso. „Naisko- aastat teenistust. müügiga kogusid vahendeid skolioo- ja tema pere jaoks aeg, mida kahjuks na asutamise lugu. dukaitse ja Kotli maja koostöö on ku- Näitus avati pidulikult 6. septembril si põdevale Erikule individuaalse raha eest osta ei saa. „Kuna õpin soti- Naiskodukaitse esinaise asetäitja junenud nii suurepäraseks, et midagi Väike-Maarja seltsimajas ja tervitama tooli soetamiseks. saaltööd, siis olen pakkunud ennast ka Ave Proosi sõnul on üks Naiskodukait- sellist ei ole mina varem kohanud. Kui olid teiste seas tulnud ka Väike-Maarja Rasvast, linaõlist, männitõrvast pereemale Eriku hoidmisel abiks. Suvel se mõistes väike jaoskond hakkama kellelgi vaim väsib, on kohe toetajad vallavanem Indrek Kesküla, Kaitseliidu ja seebikivist keedetud tõrvaseepide Porkuni kool puhkab, aga laps vajab saanud suure teoga. „See tegu on suur kohal ja longu vajunud õis turgutatakse Viru maleva pealik kolonelleitnant Ma- müügist koguti heade inimeste abiga ju 24/7 hoidmist ja toitmist,“ selgitas just oma mõttelt ja sisult ning kannab kiirelt üles,“ lisas ta. „Need naised on rek Laanisto, Naiskodukaitse esinaise kokku pea 700 eurot, mis kattis tooli Mikiver. „Igal võimalikul juhul pingu- edasi meie ühte väärtust, milleks on hullud, ausalt. Heas mõttes,“ ei väsi- asetäitja Ave Proos, Naiskodukaitse tellimiseks vajaliku 10% omaosaluse. tame oma jaoskonna naistega, et selle pärimuse hoidmine,“ sõnas Proos. „Me nud ta kiitmast. ajalookomisjoni liige Leane Morits, Istme valmistas Ortoosimeister OÜ. pere olukorda kergendada ning teeme kogume ja talletame jõudumööda or- Elsa Kotli eluloost pajatavate piltide Elsa Kotli lapselapsed Anu ja Malle Väike-Maarjas elava ja Porkuni koo- seda suurima rõõmuga,“ rõhutas Väi- ganisatsiooni ajalugu juba aastaid, aga koopiad annetas Naiskodukaitse Väi- Kotli, MTÜ Kotli Maja eesvedaja Kadri lis õppiva 10-aastase Eriku selgroog ke-Maarja jaoskonna esinaine. igapäevaste kiirete toimetuste kõrvalt ke-Maarja jaoskonnale näituse tarvis Kopso. on deformeerunud ja selle süvenemist Kui Erik ja tema kaksikvend sündima ei jõua paljud projektid ja head mõtted tema lapselaps Anu Kotli. Näituse pa- Kaemist väärt väljapanek on Väi- pole võimalik takistada mingil muul hakkasid, jäi abi kiirest haiglasse jõud- kahjuks tervikliku teostuseni,“ möö- nid kokku Väike-Maarja naiskodukaits- ke-Maarja seltsimajas üleval septembri moel. „Erikule oli vaja sellist indivi- misest hoolimata õigel ajal osutamata. nas ta. „Väike-Maarja naised eesotsas jad, saksakeelse materjali tõlkimisel oli lõpuni. Hiljem leiab see väärika koha duaalset tooli, mis toetaks tema is- Paari tunni pärast tuli ilmale kaks vaik- jaoskonna esinaise Anneli Mikiveriga abiks ka Naiskodukaitse ajalookomis- Kotli majas. tumisasendit – see takistab skolioosi set vennakest, kes ei hinganud ja kelle on aga vormistanud Elsa Kotli loo näi- joni liige Virge Prank-Vijard. süvenemist,“ selgitas Eriku ema Liis südamed enam ei löönud. Erik toodi tuseks. Ja veelgi enam, see lugu elab Naiskodukaitse Väike-Maarja jaos- Kristel Kitsing Niinemets. „See ei ole lühiajaline abi- elule tagasi, vend jäigi ingliks. edasi Kotli majas. See on tegelikult kil- kond oli Viru ringkonna üks esimesi vahend vaid pikaajaline, ja ta kasutab Eriku esimesed elukuud möödusid luke suurest Naiskodukaitse organisat- jaoskondi ja see asutati 13.12.1925, seda igapäevaselt ka koolis, et ta saaks Tallinna lastehaigla intensiivravi osa- seal rahulikult teha oma koolitükke,“ li- konnas. Lapse seisund oli üliraske: ta sas Eriku ema. ei hinganud, paljud organid ei funkt- Puudega lapse ema sõnul pole ta sioneerinud, ta ei osanud neelata, kö- pojal võimalik pikaajaliselt iseseisvalt hida, imeda. Arstid olid kindlad, et sün- istuda ja koordineeritult käsi liigutada. nitrauma tagajärjel on tekkinud raske „Kui asend on tooli abil fi kseeritud, siis ajukahjustus. Prognoose ei söandanud saab ta oma käsi paremini sihipäraselt teha keegi. kasutada,“ jutustas naine. Eriku arst kirjutas tema haigusloos, Seda, kui kaua Erik tooli kasuta- et pärast sündi kujunesid lapsel rasked da saab, ei osanud Niinemets ette arenguhäired. Laps vajab palju igapäe- prognoosida. „Me ei tea, kui kiiresti ta vast abi ja järelevalvet. Neelamisras- kasvab, aga kui ta kasvab sellest hetke- kuste tõttu tuleb kogu toit enne sööt- seisust välja, siis saab seda tooli piken- mist peenestada. Erikut tuleb toita, dada,“ rõõmustas Niinemets ning kiitis sest lapse käed ja jalad ei allu pereme- Väike-Maarja jaoskonna hakkajaid naisi he korraldustele. Peamine liikumisviis abi ja ettevõtlikkuse eest. on rullimine mööda põrandat. Õues Naiskodukaitse Väike-Maarja jaos- saab poiss käia vaid ratastooli või käru konna esinaise Anneli Mikiveri sõnul abil. Hoolimata sellest, et Erik on väga pole Erik tavaline koolipoiss vaid hoo- taibukas, laseb tema autistlik meel sel- pis üsna eriline. „Samas vajab ta iga- lel välja paista vaid siis, kui tal endal on päevaseks toimetulekuks mitmeid abi- selleks soov või vajadus. vahendid: ratastool, funktsionaalkäru Erik on kõnetu, kuid mõistab ümb- ja -tool, seisulaud, pesutool, ortoosid, ritsevat ja temale öeldut. Vastata püüab ortopeedilised jalanõud,“ loetles Miki- ta lihtsamate viibete või pearaputuste ver. „Eriku kasvades muutuvad ka tema toel. Erikul on välja kujunenud ka epi- Kaemist väärt väljapanek on Väike-Maarja seltsimajas üleval septembri lõpuni. vajadused abivahendite järele ning mul lepsia, mis ei lase tal tavapärasel moel on hea meel, et meie naised tahavad uinuda ega sügavasse unne vajuda. koos head teha,“ lisas esinaine. „Loo- Igapäevaseks toimetulekuks vajab mulikult tänan ma kõiki inimesi, kes ta mitmeid abivahendid: ratastool, meilt tõrvaseepi on tellinud või ostnud. funktsionaalkäru ja -tool, seisulaud, Nähes Eriku silmis naeratust, tean, et pesutool, ortoosid, ortopeedilised ja- te kõik olete sellele kaasa aidanud.“ lanõud. Lapse kasvades muutuvad ka Jõuludeks on Väike-Maarja nais- vajadused abivahendite järele. kodukaitsjatele saabunud tõrvaseebi tellimused Eesti Joonisfi lmilt ja Tallin- Kristel Kitsing fi lmilt. „Alustame uue laari seebi keet-

(vasakult) Naiskodukaitse Väike-Maarja jaoskonna esinaine Anneli Mikiver, Eriku ema Liis Niinemets ning naiskodukaitsja ja Porkuni kooli kasvataja Elsa Kotli lapselapsed Anu ja Malle Kotli Väike-Maarja naiskodukaitsjatega näituse avamisel. Ellen Sepp Eriku tooli võimaluste üle arutlemas. Foto Kristel Kitsing Foto: 2 x Kristel Kitsing 8 VÄIKE-MAARJA VALLA INFOLEHT September 2017.a. Struve kaare ekspositsioon ootab mõtteid ja täiendusi

Kuidas rääkida kahesaja aasta ta- tusel tänaseni. keelsest sõnast triangulum, eesti kee- ning abipunkt Rakke mäel. ponaadid, mida on võimalik viia kooli- gusesse aega viivat lugu nii, et see • Liivimaa kaarti koostades jõudis les kolmnurk. Sellest samast sõnast on • Ülitäpselt mõõdetud baasijoo- desse kasutamiseks. oleks arusaadav ja põnev täna tegut- Struve arusaamisele, et geodeesia on saanud endale ka nime kõigile tuntud ne mõõtis Struve 1827. aasta sügisel 2. Triangulatsioonimeetodi „käega- sevale inimesele? sama huvitav kui astronoomia ja ma- kolmnurgakujuline löökpill triangel. pärast saagi koristamist Avanduse ja katsutavaks” tegemine: ehitada trian- Sellele küsimusele otsitigi vastuseid temaatika, mida ta ülikoolis lisaks fi lo- • Triangulatsiooni olemus seisneb Võivere mõisa põldudel. gulatsioonitornide vähendatud mu- • Ida-läänesuunalise Simuna-Võive- delid, baasjoone mõõtmise võimalda- re baasijoone otspunkte on nimetatud mine vähendatud mudelite abil, anda 1935. aasta ajakirjas Geodeet hommi- inimestele võimalus ise proovida trian- kupoolne otspunkt ja õhtupoolne ots- gulatsiooni meetodil mõõtmist. punkt. 3. Animatsioon triangulatsiooni- • Simuna koguduse õpetaja Hein- meetodil mõõtmisest. rich Wilhelm Christoph Paucker (eel- 4. Eesti-sisene Struve punktide pool nimetatud Magnus Georg Pauc- kaart, kus oleks märgitud kõik kirikud, keri poolvend) kirjutab oma krooni- mäed jm kohad, mida Struve mõõtmi- kamärkmetes: „Baasjoone mõõtmine seks kasutas. kestis umbes neli nädalat ja selle seos- 5. Lood piirkonna teistest kuulsatest tamine triangulatsioonivõrgu kolmnur- ajaloolistest inimestest: Paucker, Lüt- kadega veidi kauem. Kogu selle aja olin ke, Wrangell, Baer, Krusenstern jt. oma majas ekspeditsiooni võõrusta- 6. Tegevused lastele/noortele: võist- jaks. Mulle kingitud professor Struve lused maastikul, pikkusmõõtude õppi- esialgne aruanne Vene kraadimõõtmi- mine maastikul/looduses, viktoriinid se kohta, mis ilmus trükis samal aastal jms Tartu ülikooli 25. juubeliaasta puhuks, 7. Eraldi lasteala kõige väiksematele peab säilima kiriku arhiivis mälestuse- külalistele koos huvitavate ja eakoha- na siin lõpule viidud nii tähtsast ja hu- liste tegevustega (temaatilised pusled, vitavast tööst.“ lauamängud, värvimislehed jms), kuhu • Lisaks meie piirkonna tuntud loo- vanemad saavad muretult lapse jätta. dusobjektidele oli Struve seotud ka 8. Eksponeerida vanaaegseid mõõt- meie piirkonna tolleaegsete suurmees- misvahendeid, kas püsinäitusena või tega. Nii sõitis ta Suursaarel asuvates- ka ajutise väljapanekuna. se punktidesse mõõtmistöid tegema 9. Kasutada/näidata arhiividoku- Matkalised Simunas Struve kaare Simuna-Võivere baasjoone alguspunkti juures… just Krusensterni laevaga. Simuna mente kohalikust kirikuraamatust, selleaastasel Struve kaare matkal, mis loogiale oli õppinud. Tolle aja täppis- selles, et maastikule märgitakse kolm- punkti püstitasid 1849. aastal monu- Struve ülestähendusi jms, mis on säi- juba seitsmendat aastat viis huvilised teadlane oligi niihästi matemaatik, nurkade võrk, kus mõõdetakse kõigi mendi Avanduse mõisa omanik Lütke linud. Struve kaare Simuna punktist Võivere astronoom kui ka geodeet. Need tea- kolmnurkade sisenurgad ning vähemalt ja Roela mõisa omanik Wrangell. 1852. 10. Võivere oma ajalugu ja mälestu- punkti juurde. dusharud moodustasid matemaatikale ühe kolmnurga üks külg ehk baasijoone aastal saatis Peterburi Teaduste Aka- sed. Nii nagu loovagentuuri Pult esinda- toetuva ühtse terviku. Matemaatika pikkus. Saadud andmete põhjal arvuta- deemia Tartu Ülikooli juubelipidustus- 11. Muusika ja füüsika seosed: män- ja Maaja Kuiv mõttetalgute algatuseks arenes enamasti just astronoomia ja takse siinusteoreemiga kõigi kolmnur- tele oma esindajateks Struve ja Baer’i, gulised, ootamatud, lõbusad (trianglid, ütles, algab iga näituse koostamine geodeesia praktilistest vajadustest läh- kade küljepikkused. kes sellel samal üritusel valiti teiste nn oreliviled jms) lõpust ehk tuleb hästi selgeks mõelda hulgas ka Tartu ülikooli audoktoriteks. 12. Öölaagrid, tähevaatlused see, millise emotsiooni ja teadmisega Struve ja Baer kohtusid ka läbi Wilhelm Selleks, et kõik huvitatud inimesed külaline näituselt lahkub. Struve noorema venna Ludwig August saaksid näituse koostamisel kaasa rää- Selleks, et ekspostisooni teemal Struve, kes oli samuti tulnud Tartusse kida, ootab mittetulundusühing Võive- mõtteid mõlgutada ja välja selgitada ja õppis ülikoolis arstiks. Ludwig Stru- re Tuuleveski oma facebooki lehel mõt- need teemad, mis ennekõike köidavad ve ja Baer töötasid koos Riias, kus neid teid avaldama. On ju UNESCO maail- ja uudishimu tekitavad, räägiti matka- külastas ka Wilhelm Struve. mapärandi populariseerimine iga ob- listele lühidalt olulisemaid teemasid • Struve kaar kanti UNESCO maail- jekti asukoha riigi kohustus ja mis see seoses Struve kaare mõõtmisega ja sel- mapärandi nimekirja juulis 2005, olles riik muu ikka on, kui tema kodanikud. lega seotud meie oma kodukohas 19. selles väärikas nimekirjas koos selliste sajandil tegutsenud suurmeestest. tuntud objektidega nagu Suur Hiina Liivika Harjo Teeme seda ka siin ja tuletame müür, Ameerika Vabadussammas, Yel- Mittetulundusühing Võivere Tuule- meelde või kinnistame mõned faktid lowstone’i looduspark, Alta koopamaa- veski eestvedaja seoses Struve kaare mõõtmisega. lingud Norras ja veel üle 1100 rohkem • Friedrich Georg Wilhelm Struve, või vähem tuntud objekti maailmas. Kirjandus: kelle järgi on suur mõõtmistöö nime 26. augustil näituse tulevases asu- - Käsikirjad. Tõnu Viik. (2017). ht- saanud, sündis 15. aprillil 1793 Al- kohas Võivere tuulikus maha peetud tps://www.to.ee/muuseum/Kasikirjad/ tonas Hamburgi lähedal. Tema pere mõttetalgutel jäid kõlama järgmised HTML/index.html moto oli A teneris adsuescere multum est, mõtted ja ideed Struve kaare teema - Potter, H., Treikelder, I. (2011). Geo- eesti keeles „Lapsepõlvest peale peab tutvustamiseks: deesia ja kartograafi a läbi aegade … ja Võivere otspunkti tähistava klaaspüramiidi juures. paljuga harjuma“. Põhilised vaba aja 1. Kuna seosed riikliku õppekavaga - Simuna kirikukroonika 1691-1919. veetmise vormid Struvede perekonnas tuvalt. • Struve kaare mõõtmise käigus võimaldavad siduda Struve kaare te- (2013). / Toim J. Tobreluts olid kõndimine, võimlemisharjutused • Nii pöörduski 1820. aastal Wil- jõudis Wilhelm Struve ka meie piirkon- maatikat väga erinevate õppeainetega - Struve geodeetiline kaar. (2007). ja talvel uisutamine. Sama tähtis kui helm Struve Tartu Ülikooli rektori da ning rajas siia kolmnurkade võrgu, (matemaatika, füüsika, geograafi a, aja- Avanduselt UNESCO maailmapäran- hea füüsiline vorm oli oluline ka vaim- poole ning palus luba ja rahastust kasutades selleks Koeru kirikutorni, lugu jne.), luua näitusega võimalused disse. [Konverentsi ettekanded] ne pagas. Nii õpetas Wilhelmi isa klas- Liivimaa kaardi tarbeks mõõdetu Emumäge, Tammiku mäge, Ebavere (mudelid, töölehed jms) teatud teema- - Tartu tähetorn. (2011). / Koos L. sikalisi keeli, teksti analüüsi ja prakti- pikendamiseks Soome lahes asuva mäge, üks punktidest oli ka Raekülas de õppimiseks kohapeal või luua eks- Leppik liste probleemide lahendamist, aga Suursaareni, et asuda tööle küsimuste- samuti ka arvuteooriat. ga Maa kujust ja suurusest. 19. sajandi • 15-aastaselt pidi Wilhelm ko- alguseks polnud sugugi ühest selgust dunt lahkuma, sest teda oli värvatud selles, mis kujuga on Maa ja kui suur Napoleoni armeesse. Kuid pärast ko- ta on. gunemiskohta jõudmist otsustas Wil- • Tegelikult pidas Struve silmas helm põgeneda. Vanemad otsustasid, palju auahnemat plaani. Ta soovis viia et poiss peab lahkuma ja minema Tar- kaaremõõtmise kuni Põhja-Jäämereni. tusse, kus tema vanem vend Karl oli Rootsi ja Norra riikide valitsused (kui- eradotsendiks. Noore mehe teekond gi Norra oli 1813. aastast alates Rootsi Altonast Tartusse kestis 35 päeva. kuninga võimu all, oli Norral suur au- • Tartusse jõudes ei olnud noore tonoomia) nõustusid ühise kaaremõõt- Wilhelmi majanduslik olukord kiita. Nii misprojektiga pärast seda kui Struve asus ta tööle Sangaste krahvi Bergi oli isiklikult kohtunud Rootsi kuninga peres koduõpetajana. Bergide peres Oskar I-ga 1844. aastal. oli noormees heas kirjas ja teda kohel- • Struve kaare mõõtmiseks kasu- di kui võrdset. Sealt saadud kõrgselts- tati triangulatsiooni meetodit, mis konnas käitumise kogemus oli Struvele oligi 20. sajandi lõpuni ainus viis suur- tulevikus väga vajalik. te maa-alade kaardistamiseks. Triangu- • Struve kaare mõõtmise alguseks latsiooni meetodit kasutas esimesena loetakse 1816, kui Tartu Ülikoolile hollandlane Willebrord Snellius 1615. anti ülesanne uue Liivimaa kaardi aastal. Eestis tegi esimese mõõtmise koostamiseks. See töö anti Wilhelm triangulatsiooni meetodit kasutades Struvele. Liivimaa kaarti koostades oli Simuna koguduse õpetaja Heinrich Struve esimene, kes mõõtis Suure Mu- Johann Pauckeri poeg Magnus Georg namäe kõrguse. Tema mõõdetud tule- Paucker kaardistades Suure Emajõe mus 324 m mõõdeti üle 1874. aastal ja aastail 1808-1809. saadi tulemuseks 318 m, mis on kasu- • Triangulatsioon tuleneb ladina Mõttetalgutel Võivere tuulikus koguti ideid Struve kaare teema tutvustamiseks. Foto: 3 x Kalev Viiksaar September 2017.a. VÄIKE-MAARJA VALLA INFOLEHT 9 Õnnestunud mitmekülgsus: esimene Muusikapäeva orelipooltund rahvusvaheline Gustav Normanni Orelimeister Väike-Maarja kirikus Gustav orelifestival Sügisesel pühapäeval 1. oktoobril Normann antakse au muusikale, sest just siis Tänavu maist septembrini väldanud Tõeliselt rõõmustavaks pidasid kõik (1821-1893) tähistatakse rahvusvahelist muusika- esimene rahvusvaheline Gustav Nor- kolm põhikorraldajat publiku huvi. päeva. Üle Eesti rullub sel puhul lahti manni orelifestival ei kukkunud mitte Kartus, et inimesed pole klassikalise , • Esimene eesti soost oreliehi- Muusikapäeva kontserdiprogramm muusika festivalist huvitatud, osutus mis pakub kuulamiseks enam kui 100 taja, Simuna kiriku köstri Villem asjatuks ja igal kontserdil oli kuulajaid tasuta kontserti rohkem kui 750 muu- kolmekümne ringis. Laialdane reklaam Normanni vend. siku kaasabil. ja just raadioreklaam meelitas ka kau- • 1845. aastal asutas ta Tallin- Tänavu on Muusikapäev pühapäe- gemalt tulevat publikult. Leidus huvi- nas orelitöökoja, oreliehituse alal val, mis annab ideaalse võimaluse teha lisi, kes külastasid kõiki festivalikont- täiendas end Saksamaal Fr. La- väljasõit pere või sõpradega mõnda põ- serte. degasti töökojas. Ta on ehitanud nevasse kohta. Nimelt, Muusikapäeva Gustav Normanni kõlaliselt piisavalt Eestisse 27 orelit. eripära järgi toimuvad kontserdid igas erisugused orelid leidsid üheksa festi- maakonnas ja nii tavapärastes kui ka valikontserdi käigus taaskord positiiv- • Esimene suur töö oli 1847. aastal Tallinna Pühavaimu kiriku ebaharilikes kontserdipaikades. set vastukaja. Niinimetatud Normanni 1. oktoobril kell 12 rõõmustab Väi- orel, mis ei ole säilinud. Suurim Väike-Maarja koguduse organist orelikolmnurga kõige rikkalikuma kõla- ke-Maarja kirikus kõiki muusikanaut- Ago Tint. Foto: Erakogu ga pill on kindlasti Simuna kiriku orel säilinud töö on Simuna kiriku orel. lejaid Muusikapäeva orelipooltunniga oma kahe manuaaliga. Ago Tint peab Soome on Gustav Normann ehita- Ago Tint. Väike-Maarja koguduse or- tas legendaarne viiuldaja Yehudi Me- traktuuri poolest parimaks ja ühtla- nud kaheksa pilli. ganist Tint musitseerib Muusikapäeval nuhin 1975. aastal. Üle-eestiline Muu- semaks Viru-Jaagupi instrumenti. Väi- • Tema oreliehitustegevus kes- ühel unikaalsel pillil, 19. sajandi eesti sikapäeva kontserdiprogramm toimub ke-Maarja pill on aga eriline seepärast, tis 60 aastat, mille kestel on ta soost orelimeistri Gustav Normanni Eesti Muusikanõukogu eestvedami- Festivali kava koostaja et on teadaolevalt hetkel ainus maaki- orelil. Pillil on kaunis hilisbarokne kõ- sel juba viiendat aastat. Nagu hõikab Marju Riisikamp. ehitanud oreli ka Harju-Risti, Tu- riku orel, millel on kasutatud nn vana lavärv, mille eest võib tänulik olla Tindi- Muusikapäeva tunnuslause „Kuula!“, taevast. Selle toimumiseks oli kindlasti häälestust ja pill sobib suurepäraselt dulinna, Kuusalu, Ridala, Valjala, Viru-Jaagupi ja paljudele teistele le endale, kes oreli aastatel 2003–2005 kutsubki aktsioon üles võtma hetkeks paar head eeldust: Normanni orelite vanamuusika mängimiseks. renoveerida võttis. Kontserdil kõlavad aeg maha, et märgata, kui palju ümb- kirikutele Eestis ja Soomes. kolmnurk ehk eesti orelimeistri Gustav Igast festivali põhipillist kujunes barokiajastu heliloojate koraaliprelüü- ritseb inimesi muusika, mis argirütmis Normanni mängukorras pillid Simuna, mängijale huvitav elamus. Mitmetel 2017. aasta festivali pillid: did, muuhulgas Martin Lutheri koraali- kergesti sageli enesestmõistetavaks ku- Väike-Maarja ja Viru-Jaagupi kirikutes kontsertidel esinenud Marju Riisikamp Simuna kiriku orel – Gus- de viisid. juneb. ning meeskond, kes festivali toimumis- tundis end oma vanamuusika tausta tav Normanni töö 1889. aastast. Lisaks Väike-Maarja kontserdile on Muusikapäevale tõmbab joone alla se uskus ning muusikasarja südamega poolest kõige paremini Väike-Maarja Meistrile omaselt on töö väga pu- Lääne-Virumaal võimalik muusikat kuu- traditsiooniline Muusikapreemiate ette valmistas. Usun, et seemnest tai- orelil. Lõppkontserti esitanud Soome has ning korralik, pill on säilinud lama minna Palmse mõisa, kus algusega tseremoonia Estonia kontserdisaalis, me kasvatamisel oli huumuseks ka as- muusik Marko Kupari ning legendaarne originaalsena, ilma ümberehitus- kell 14 võtab klaveri taga istet vanameis- kus Eesti Muusikanõukogu ja Eesti jaolu, et Gustav Normanni isikut ja pille Ines Maidre kiitsid Simuna oreli kõla- ter Rein Rannap. Tapa Kultuurikojas Kultuurkapitali helikunsti sihtkapital esile tõstvaid ettevõtmisi on Simunas värve. Šveitsi fl ötistile Verena Steffenile teta. Väike-Maarja kiriku oreli ehi- rõõmustavad kuulajaid etteastega kell premeerivad aasta jooksul enim silma ja Väike-Maarjas olnud varemgi – ore- ja oreliga esinenud Olivier Eisenman- 16 Ksenia Kuchukova (sopran) ja Helin paistnud muusikategelasi. Galale on tas Gustav Normann 1848. a. Esi- lite tähtpäevi tähistatud ning Simunas nile imponeeris Väike-Maarja ja Simu- Kapten (klaver). Lääne-Virumaal lõpetab võimalik kaasa elada ETV otseülekande algu oli pill laenupedaaliga, kuid Gustav Normanni nimelisi orelipäevi na kirikute akustika – fl öödi ja orelite Muusikapäeva Rakvere Gümnaasiumis vahendusel algusega kell 19. koos koraalide võistumängimis- aastal 1877 täiendas meister seda kell 17 algav Virumaa Noorteorkestri Kuula! Lisainfo: www.muusikapaev. tega korraldatud. kahe iseseisva pedaalregistriga. 20. aastapäeva kontsert, dirigent Toivo ee Kui esmakordselt toimunud Aastaid vaikinud pill renoveeri- Peäske. Gustav Normanni orelifestivali ti 2005. a orelimeister Ago Tindi Rahvusvahelise muusikapäeva alga- Sigrit Vaiksaar keskseteks instrumentideks olid poolt. kolm ajaloolist orelit, võib öel- on da, et kogu ettevõtmine lasus Viru-Jaagupi kiriku orel samuti kolmel „vaalal“. Festivali Normannide töökojast väljunud mitmekülgse kava koostajaks viimane instrument aastast 1893. oli organist ja pianist Marju Rii- Registrite koosluselt ning väljanä- sikamp, pillitehniliselt küljelt gemiselt pea identne Simuna ore- „turvas“ festivali oreliehitaja liga, vaid veidi väiksem. Orelil on Ago Tint ning produtsenditöö Kontserdi „Muusikaline suveniir“ üks esitaja- test organist Olivier Eisenmann Šveitsist. 2 manuaali ja pedaal ning 17 he- tegi EELK Simuna koguduse ju- lisevat registrit. Väga kompaktse hatuse esimees Ainar Ojasaar. Foto: 2 x Erakogu ja sümpaatse kõlaga ning täiesti Festivali algsele ideele tagasi mõel- tämbrite võlvidealune lendlemine. originaalsena säilinud. des meenutas Ago Tint: „Orelifestivali Põhikorraldajad olid üksmeelselt ideed on üsna mitu aastat saanud aru- arvamusel, et festival jätkub ka järg- tada, et võiks ja peaks … Eks Marju Rii- misel aastal ning soov on edaspidi sikamp on „peasüüdlane“, et see kõik laieneda ka teistele Gustav Normanni ikkagi juhtus, tema pakkus välja kava ja ehitatud orelitele, näiteks Saaremaale kutsus mängijaid väljastpoolt Eestit.“ ja Soome. „Tähtis on pakkuda klassika- Simuna organistile Ainar Ojasaarele lise muusika häid esitusi,“ sõnas Marju meeldis festivali planeerimise etapis Riisikamp. „Kui Jumal lubab, kohtume Marju Riisikampi koostatud mitme- järgmisel aastal,“ avaldas Ainar Ojasaar külgne kava ning algas eelarve kokku- lootust. panek ja projekti koostamine. „Mind Eesti orelimaastikku väärtustavat võlus erinevate ajastute stiilide ja pilli- esimest rahvusvahelist Gustav Nor- dega arvestav kava. See tundus usutav. manni orelifestivali toetasid Eesti Iga projekti kirjutamisel on tähtis, et ise Kultuurkapital, Hasartmängumaksu 1. oktoobril kell 15.00 ka usud asja õnnestumisse. Hea meel Nõukogu, Vinni vald, Laekvere vald, Simuna rahvamajas on, et toetajaid leidus,“ rääkis Ainar Väike-Maarja vald. Ojasaar. Rahvusvahelise Nii Marju Riisikampi kui Ago Tindi Marju Metsman muusikapäeva arvates sujus festivali korraldus hästi. orelimuusikahuviline tähistamine

Indrek ja Paul Kristjan Porkuni lahingu astapäeval, Kalda kontsert 21. septembril „Lihtsad lood“ Hanno Tamme pöördumine: „Täna oli käinud ka Sooduspilet 3 eurot mälestame Porkuni lahingus langenud Roomas paavsti Tavapilet 5 eurot sõjamehi. Täna on madisepäev. Madi- vastuvõtul. Sel- sepäeva lahing Viljandimaal täna 800 le suure võidu aastat tagasi oli Eesti ajaloo suurim sõ- järel liivi rahvas jaline kaotus. Langes ka Lembitu. Selle hääbus kiiresti 1. oktoober on rahvusvaheline muusikapäev lahingu järel langes Eesti mandriosa ja sulandus lät- lõplikult ristisõdijate võimu alla. laste hulka. Rahvasvahelisel muusikapäeval on Esinevad Tallinna Muusikakesk- kursside laureaat. Aga üheski sõjas pole võitjaid. Liiv- Soovime iga- Väike-Maarjas esinenud erinevaid kooli 11. klassi õpilased Tanel Eiko Kontsert on tasuta. Oodatud on lased, kes olid 800 aastat tagasi liidus vest rahu Madi- Vistla memoriaali- noori muusikuid. Kuna sel aastal on Novikov (marimba) ja Siret Sui kõik muusikahuvilised! ristisõdijate – sakslaste ja lätlastega, sepäeva ja Por- le aluse panijaid, juhtunud see tähtis päev pühapäeva- (fl ööt). kaotasid Madisepäeva lahingus oma kuni lahingus kodu-uurija ja le, toimub kontsert „Rütmikas võlu“ Marimba mängijaid on Eestis väga Vallo Taar suure liidri Kaupo. Ta langes, pistetu- langenutele“ sõjaajaloohuviline esmapäeval, 2. oktoobril kell 12.00 vähe. Tanel Eiko Novikov on mitmete muusikakooli direktor na kahest küljest odadega läbi. Kaupo Hanno Tamm. Väike-Maarja seltsimajas. vabariiklike ja rahvusvaheliste kon- oli tõeline rahvajuht ja diplomaat. Ta Foto: Ilve Tobreluts 10 VÄIKE-MAARJA VALLA INFOLEHT September 2017.a. Suvelõpu mõtisklus Õpilasesinduse aasta on saanud järjekordse stardipaugu

Väike-Maarja Gümnaasiumi õpilase- lased soovivad, ning nüüd on ka mul lasti jätkame ka oma traditsiooniliste Öeldakse, et pole halba ilma, on vale sa kohaliku kogukonna inimesed. Suur sindus on alustanud algava kooliaasta võimalus õpilaste soove lõpuks täi- üritustega. Loodan, et minu viimane riietus. Mõneti sobib see ütlus möö- tänu Anne Põldmaale kuivkülmutuste- puhul ka enda hooaega. Sellel aastal de viia. Ma olen õpilasesinduses küll aasta õpilasesinduses on teguderohke dunud suvega hästi, sest õhulisi klei- hase ja selle toodangu tutvustamise on meie ridades lausa 26 aktiivset ja uustulnuk, aga nii palju kui ma teiste ja nii mulle kui ka mu kaaslastele uusi dikesi ja lühikesi pükse kanda polnud eest, Liivika Harjole MTÜ „Võivere tuu- särasilmset noort, kes soovivad kooli juttudest kuulnud olen, tean, et mind võimalusi pakkuv. eriti põhjust. Ikka pidi midagi sooja üll leveski“ tegemistest läbi pildi ja sõna, ellu panustada ning midagi muuta. Po- võetakse südamlikult omaks. Meie, ter- Mona Seppern olema kui end õue minema sättisid. Jaana Palmistole ja Mary Tammetile sitiivne on see, et kõik klassid 5ndast ve õpilasesindus, oleme ju üks suur ja 12. klass Õnnelikud olid need pered, kel oma põnevate meisterdamistubade eest. 12ndani on sel aastal esindatud. omamoodi kokkuhoidev pere. toakütmise võimalus. Vähemasti sai Simuna külakapell mängis ja laulis Esimene koosolek toimus juba 4. Henrik Villem Sepping Mina käisin 1,5 aastat õpilasesin- sellisel juhul toas end mõnusalt tunda. meeleolu loomiseks lõbusal piknikul, septembril, kui paika pandi juhatuse- 10. klass duses ning siis võtsin vahepeal koo- Põllumehe näole soojad ja vihma- mis leidis aset staadionimurul. Pikni- kandidaadid. Sellel aastal on õpilase- litööde tõttu pisikese pausi. Siiski kindlad riided siiski naeratust ei too. kule järgnesid ekskursioonid kooli- ja sinduse presi- Vilja- ja kartulipõlde ju riidesse ei pane. lasteaiamaja ruumides, territooriumil dendiks kevadel Aga lootus ilusale ilmale jääb. Minu ko- ja võimlas. Tagasiside osalenutelt oli valituks osutunud dumaja räästa alla tegi pääsupere alles väga positiivne ja päevaga jäädi väga abiturient Mona juuli keskpaiku pesa ja praegu käib vil- rahule. Seppern. 11. sep- gas poegade toitmine. Vanarahvas en- Jaanipäeva paiku saabus õpetajate- tembril, kui kõik nustas hiliste pääsupoegade järgi pikka le ja töötajatele kauaoodatud puhkus. kandidaadid olid ennast tutvusta- nud, valisime me endale salajase hääletuse teel uue asepresiden- di, sekretäri ja raamatupidaja. Asepresidendiks olen sel õppe- aastal mina ehk Keneli Pohlak 10. klassist, sekretä- riks Ege-Ly Peter- mann 9. klassist Lääne-Virumaa lasteaedade loomelaagris osalenud Simunas. ja raamatupi- Foto: Triinu Pohlak dajaks Marleen Õpilasesinduse uuenenud koosseis. ja sooja sügist. Mõne jahedama ööga Kasutati kõikvõimalikke puhkusevor- Marjapuu 9. klas- Foto: Helina Lükk on tekkinud kase rohetavasse rüüsse me. Küll reisiti, küll loeti, õhtuti oldi sist. Paika on pandud juba toredaid üri- Tänavune õppeaasta on minu jaoks meeldis mulle õpilasesinduse tegevus säravkollased laigud ja vahtradki hak- kaua üleval ja hommikuti magati kaua, tusi, näiteks korraldame 17. septembril, õpilasesinduses juba kolmas. Lõ- väga ning tundsin sellest puudust. Uue kavad tasapisi suveülikonda värvikir- mõned müttasid aias, mõned viskasid talutoidupäeval, koostöös seltsimajaga puklassi õpilaseks ja õpilasesinduse kooliaastaga seoses mõtlesin, et miks kama vastu vahetama. Koolimaja ärkas jalad seinale, igaüks oli nii nagu talle kirbuturu ja 22. septembril koostame presidendiks olemine pakuvad parajaid mitte uuesti minna ja proovida. Ja siin suveunest ja avas oma uksed 82 kooli- parasjagu meeldis. Spordilembestele õpilasesindusega 2017/2018. õppeaas- väljakutseid, kuid üldiselt kaalub rõõm ma nüüd olen – uues ja täies hiilguses õpilasele ja 51 lasteaialapsele. oli suve eredaimaks sündmuseks kind- ta aastaplaani. kogu vaeva üle. Juba esimesel koosole- valmis toredateks tegudeks. Veel poolelioleva palliplatsi servas lasti Rakvere Ööjooks, kus sõna otseses Mõned mõtted õpilasesindajatelt: kul oli väga tore näha aktiivseid “vanu” Raine Hiiemäe punavad pihlakad ja ümber koolimaja mõttes sportlased vett ja vilest märksa Mina astusin esimest aastat õpila- liikmeid ning nende sekka oli tulnud ka 7. klass heljub küpse vilja lõhn. Rohelusse up- tugevamaid helisid tunda said. Äge sesindusse, sest soovin enda arvamu- rohkelt uusi motiveeritud õpilasi. Sel- oli ikka. Ellu jäid si teistega jagada. Ma tahan koolielus lelt aastalt ootan ma eelkõige nende Mõtteid kogus ja artikli koostas kõik. Puhkuse olla tegus ning oma panuse anda. Ma ürituste korraldamist, mis siiani mingil Keneli Pohlak lõppedes naasti olen mitu aastat kuulanud, mida õpi- põhjusel tegemata on jäänud. Kind- õpilasesinduse asepresident särasilmselt ja teotahtelisel taas oma tööpostile. Rebased ristiti gümnasistideks Lasteaed alus- tas sel aastal juba poolest augustist 14. septembril oli Väike-Maarja güm- ametikohtadel olevaid vallainimesi. laseme neid alati puhveti järjekorras oma tööd. Koo- naasiumis elevust kui palju. Abiturien- Tagasi kooli jõudes koostasid kõik pla- ette, kutsume neid enda pidudele, kus liaasta algas tra- did ristisid rebaseid ehk värskeid 10. kati ning rebasekutsikad pidid mõtle- on söök, jook ja transport meie poolt ditsioonilise tar- klassi õpilasi, kes katsed edukalt läbi- ma välja tantsu abiturientidele. Lõpuks tasutud ning palju muud, mis teeb ju- kusepäevaga 1. sid ning seega gümnaa- mala elu kergeks. Kok- septembril. siumiperre vastu võeti. kuvõtteks võin öelda, et Järgnev nädal Laulust-tantsust ja re- rebastepäev oli väga vin- oli väga toime- bastepäeva melust sai ge ning rebasetüdruk on Mary Tammet juhendamas loomelaagri meisterdamistuba. kas. Juba kolman- osa ka ülejäänud kooli- uhke ja tore olla!“ Foto: Kaja Põldmaa dal koolipäeval pere. Indrek: „Retsimine punud staadionilt ja mänguväljakult külastas kooli fotograaf ja toimus pil- Rebased Keneli ja oli vahva. Üritused, mis kostab laste kilkeid. Tuul kannab ava- distamine. Edukalt sai läbitud eva- Indrek jagasid oma mul- korraldati, olid toredad, tud aknast sisse kopsimist, mis kostab kuatsiooni- ja tuleohutusõppus ning jeid. aga tuletõrje univormi naabruses olevast majapidamisest, nädal lõppes ülekoolilise spordipäe- Keneli: “Ise olen re- kandmine osutus arva- mille hiljuti üks noor perekond endale vaga. Ilmataat soosis ka kõiki Simuna basekutsu ja ma ei karda tavast raskemaks. Päev soetas. Alevi vahel näeb jalutamas lap- koolipere ettevõtmisi, mis sel nädalal kedagi”, kõlas peale re- otsa sellega joosta, ka- sevankritega noori emasid. See tähen- toimusid. bastepäeva osade minu rata, roomata ja tantsida dab, et Simuna ei ole hääbuv külake ää- Ees ootab tegus õppeaasta, mis pü- klassiõpilaste mõtetes. ajas naha märjaks ja vä- remaal, vaid paik kuhu meeleldi elama hendub Eesti Vabariigi 100. sünnipäe- Hommik algas sellega, sitas korralikult ära. See asutakse. vale. Soovin kooliperele ja Väike-Maar- et ajalootundi marssi- oli kurnav ja omamoodi Möödunud suvele tagasi vaadates ja valla rahvale, et suures kingituste ja sid sisse meie kooli abi- kohutav. Aga samas, see meenub ennekõike Lääne-Virumaa sünnipäevaürituste korraldamise tu- turiendid, kes käskisid Enne gümnaasiumiperre vastuvõtmist ju oligi retsimise mõte ja lasteaedade loomelaager, mille korral- hinas iseennast ja oma peret ei unus- meil minna riietusruumi tuli rebastel mitmeid katseid läbida. päeva lõpuks oli niiöelda damise au seekord Simuna koolil oli. tataks. Tugev ja kokkuhoidev perekond ja riided ära vahetada. seiklushimu täitunud.“ Kõigepealt tuli pikalt ilmataadiga kem- on kõige parem sünnipäevakink ühele Igaühele oli kindlaks määratud tema ristis meid ära 12. klassi õpilane Robert Erinevaid arvamusi kõlas teisteltki belda, et see 15. juuni ilus ilm ikka just pisikesele 100 aastasele riigile. jumal 12. klassist ning mõne ame- oma mõõgaga, kui tõotasime neile, et rebastelt. Kes andis hinnanguks „meel- Simunas oleks. Lõpuks saavutasime tiesindaja riietus, kas dis!“, kes arvas, et oleks siiski kokkuleppe ja päike säras terve Kaja Põldmaa arst, tuletõrjuja, korista- oodanud selliseid tege- päeva. Laagri toimumisele aitasid kaa- Simuna kooli direktor ja või sportlane. Päeva vusi, mille üle veel aasta jooksul anti meile mit- hiljemgi naerda saaks. meid ülesandeid: pidime Rebane Sirli jäi ristimi- oskama peast arvutada, sega rahule ja arvas, et Väike-Maarja muusikakoolis tähthaaval ütlema nii tegevusi oleks võinud eesti kui ka inglise keeles rohkemgi olla. Rebane alustab tööd eelklass sõnu, vene keelde tõlki- Timo sõnas, et ristimine ma lauseid, koolihümni muutis koolipäeva huvi- Esimene kokkusaamine toimub kolmapäeval, 27. septembril kell 18. laulma, tantsima terve tavamaks ja lõbusamaks Eelklass on mõeldud 6- ja 7-aastastele lastele, kellel on plaan astuda järg- vahetunni, jooksma saa- ning peab seda tradit- misel aastal muusikakooli. Eelklassis tutvustatakse muusikainstrumente ja lis teatevõistlusel ja nii siooniks, mis kindlasti omandatakse muusikalisi algteadmisi. Eelklassi läbinud saavad muusikakooli edasi. Päev kulminee- jätkuda võiks. ilma katseteta. rus sellega, kui rebased Eelklassi õppetasu ühes kuus on 5 eurot. saadeti enda jumalatega Heili Nõgene Info ja registreerimine: tel 326 1177 või 503 1910 alevisse ning me pidi- Abituriendid oma rebastega. Sildid rinnal Gümnaasiumi avalike me küsitlema erinevatel annavad aimu, kelle rebasega tegu. Foto: 2 x Helina Lükk suhete spetsialist September 2017.a. VÄIKE-MAARJA VALLA INFOLEHT 11 Laste Vabariik Väike-Maarjas Noortekeskuse suvest

Laste ja noorte kultuuriaastal 2017 sõi- Pärast teatrietendust said Sirje Sõ- 21. augustist kuni 29. augustini toimus olid väga ele- tis suvel mööda Eestit ringi elamustuur numi saatel oma suurepärast lauluos- Väike-Maarjas noorte maleva II vahe- vil ning aru- Laste Vabariik, tähistades sellega ühes- kust esitleda Väike-Maarja valla väike- tus. Maleva käigus said uue kuue klaas- tati, mis kel- koos Eesti Vabariigi 100. sünnipäeva! sed laululapsed, kes tulid oma etteas- taara konteinerid, tehti heakorratöid lelgi valesti Väike-Maarjasse jõudis Laste Va- tega suurepäraselt toime. Imearmas oli alevis ja surnuaias, värviti Kiltsi rahva- läks, kui pal- bariik 27. augustil. Noortekeskuse ja vaadata kui vapralt ja keskendunult nad maja lava ning askeldati noortekesku- ju keegi abi raamatukogu õuealal võttis koha sisse nii paljude inimeste ees esinesid. ses. Noored olid väga usinad töötama, küsis ja kui Laste Vabariigi buss, mis oli juba eel- Kõige uhkemad olime me loomuli- kuid kahjuks vedas mitmel päeval ilm kiiresti keegi nevalt rännanud paljudes valdades. kult oma Maleva kohviku üle, sest val- meid alt ning välitööde tegemine oli ruumist välja Õuealalt sai leida erinevaid töötuba- mistatud hõrgutised kadusid lettidelt pea võimatu. Õnneks oli noortekeskust sai. sid, esindatud olid Eesti Tuletõrje- kiiremini kui me jõudsime neid valmis- ees ootamas üks tore üritus – “Laste Pärast muuseum, Tartu Mänguasjamuuseum, tada. Alustasime noortega oma tööd Vabariik”, mille raames said maleva- seda suun- Arhitektuuri huvikooli töötuba ja Eesti juba paar tundi enne ürituse algust, noored praktilise suurürituse korral- dusime Ta- 2.0, kus sai tutvuda 3D printeri tööga. et jõuaksime ikka parasjagu etteval- dusmeeskonnas töötamise kogemuse. gurpidi Maj- Samuti oli õuealale üles pandud labü- mistusi teha. Olgugi, et alustasime va- Kõik noored said korraldusmeeskonna ja. Kui esi- rint, mille seintel oli väga palju huvita- rem, tundus, et küpsetised said ülimalt poolt ainult kiidusõnu. algu olime Pärast Tartu Escape Room`i külastust vat infot. maitsvad, sest lõpuks olidki meil ainult Kui töönädal sai läbi, ootas noori pisut skepti- jätkus kõigil põnevat arutelu. Nii väiksed kui ka suured leidsid tühjad pihud ning kõigil ostjatel kõhud ees õppepäev Rajaleidjaga, kes neile lised, siis ko- endale igast töötoast midagi meelepä- head-paremat täis. teadmisi jagas. hale jõudes rast. Laste Vabariiki ringi sõidutanud Arhitektuuri töötoas valmis ideaal- Maleva viimasel päeval toimus meil oli nii vahva bussi oli sisse ehitatud välilava, millel makett Väike-Maarjast – laste ja noorte väljasõit Tartusse, et ikka präänikut vaadata, kui- toimus etendus „Kõige parem kingitus“. nägemus. Makett on Väike-Maarja raa- ka oleks kogu selle töötamise nädala das aju hak- Etendus kestis pea tunni ning meie õn- matukogus kõigile tutvumiseks-vaata- lõpuks. Tartus külastasime Escape- kas vinger- neks oli etendust vaatama kogunenud miseks. Tartu Escape Room´i. Minul isiklikult pussi män- uskumatult palju huvilisi. Suureks rõõ- polnud sellise kohaga kogemusi, kuid gima ning muks oli ka ilm ilmeline ning aitas kõi- Egle Pent osal meiega kaasas olnud noortest oli kõik väga ge toimimisele kaasa. noorsootöötaja juba mingi eelaimus olemas. Olin 100% segaseks ja kindel, et noortele pakub see parasja- tasakaalust gu närvikõdi ning elamusi. Meid jagati välja olid nelja gruppi ning ka meie, noorsootöö- aetud. Päris tajad, saime kumbki ühe grupiga liitu- keeruline oli da. Ühes grupis oli kuus inimest. Siis seista/kõndi- jagati grupid erinevatesse tubadesse da, nii nagu laiali ning ülesandeks oli sealt ruumist tavaolukor- välja pääseda. Ja olgu öeldud, et tegu ei ras teeksid, olnud vaid ühe ruumiga, vaid väga olu- sest lisaks Tagurpidi majas hakkama saamine oli line oli teha tiimitööd ning lahendada sellele, et keeruline, aga ka naljakas. Foto: 2 x Egle Pent erinevaid mõistatusi ja ülesandeid – maja oli tagurpidi, oli ta ka pisut kaldu, liialt ringi käima. vaid nii pääsesid sa avama erinevaid mis omakorda tegi olukorra veel keeru- Noortekeskus ootab oma väikseid uksi, lukkusid, kappe jms. Noored olid lisemaks ja naljakamaks. Aga noored ja suuri sõpru ikka noortekeskusesse, saadud kogemusest väga vaimustunud said toredaid pilte ning taaskord äge- oleme avatud E-R kell 14.00-18.00 ning sel ajal, kui puhkeruumis veidike- da kogemuse osaliseks. Meie grupist ne midagi hamba alla saadi, jagasid ei suutnud keegi kauem kui 15 minutit Egle Pent nad oma emotsioone ja elamusi. Kõik majas sees olla, sest pea hakkas juba noorsootöötaja Kas ma nii-öelda „peksan segast“? – õige toitumine Laste Vabariigi teatrietendus Väike-Maarja raamatukogu esisel. Esimene selle sarja jutt ilmus valla le- 4-6 tundi vahet). si toiduaineid, imelisi dieete, mis teie hes selle aasta veebruaris. Seekord ta- 9. Rüübake eine kõrvale sooja vett. kehakaalu alandavad. Esmane on teie haks sõna võtta toitumise teemal. Kui 10. Sööge alati värskelt valmistatud enda töö iseendaga. Alles siis kui see jälgida meie infokanaleid ja ajakirjan- toitu. muutub teie elustiiliks, tuleb ka tule- dust, siis kumab läbi, et inimeste suur 11. Viige miinimumini toortoit, kee- mus. Seadke endale eesmärk ja pange mure on tema kehakaal ja õige toitu- detud ja küpsetatud toitu on palju ker- see kirja. Lugege iga päev vähemalt 15 mine. Küll pakutakse erinevaid dieete gem seedida. minutit sellealast kirjandust. ja jagatakse nõu, mida süüa ja kuidas 12. Ärge kunagi kasutage toidu val- Pea meeles, et elades samasugust süüa, aga samal ajal statistika ütleb, mistamisel mett (mesi on kuumutami- elu, pole võimalik saavutada teistsu- et eestlaste keskmine kehakaal mitte sel ama tekitaja). guseid tulemusi. Korda iga päev, et ma ei vähene vaid hoopis tõuseb. Miks on 13. Jooge piima muust toidust eraldi ei anna oma eesmärgi saavutamise see küll nii? või magustoidu kõrvale. nimel kunagi alla! Kui ühel päeval avastame, et meie 14. Igal toidukorral peaks olema kõik Oma eesmärgi saavutamiseks raken- kehakaal on hakanud igasuguseid nor- kuus maitset. Need on magus, hapu, da üliteadvust järgmiselt: mõtle oma maalseid piire ületama, püüame mõne soolane, terav, mõru, kootav. eesmärgile väga pühendunult, nagu nädala jooksul oma toitumisharjumusi 15. Seedimise soodustamiseks jätke see oleks juba täitunud. Seejärel lase muuta. Mõne nädala möödudes aga 1/3 magu tühjaks. see mõte endast vabaks. Nüüd hakkab selgub, et tulemust nagu ei ole. Siit esi- 16. Pärast sööki istuge mõni minut üliteadvus tööle ja saavutadki oma ees- mene nõuanne on, et see, mis teil on rahulikult. märgi. Pane kirja, mis sinu eesmärkide tulnud aastatega, ei lähe ära mõne 17. Sööge aastaajale ja oma geo- saavutamist takistavad (3-4 punkti). nädalaga, vaid esimene püsiv tulemus graafi lisele piirkonnale vastavat toitu. Teiseks, milliste inimeste abi sa vajad Tartu Mänguasjamuuseumi töötuba. tuleb alles kuude pärast. 18. Lõunaajal kui seedimine on kõi- oma eesmärkide saavutamiseks (3-4 On olemas selline raamat nagu ge tugevam, sööge kõige rohkem. punkti). Edasi pane kirja, mida sa selle „Täiuslik tervis“. See on raamat keha 19. Õhtusöök olgu kerge ja tagasi- aasta lõpuks tahad saavutada, ja edasi, ja vaimu terviklikkusest. Täiusliku ter- hoidlik, hommikusöök on vabatahtlik kus sa tahad olla järgmise, ülejärgmise vise aluseks on õige mõtlemine, õige ja peaks olema kõige kergem eine. jne aasta lõpus. söömine, õige hingamine ja kehaline 20. Sööge iga päev samal ajal ja väl- Kokkuvõtlikult Sinu edu võrrand: aktiivsus. Täna teen kokkuvõte õigest tige näksimist, samuti öist söömist. (K+T) X S X T)+VU + PM= SINU EDU söömisest. Kirjutanud on selle Deepak 21. Sööge üksi või koos inimesega, Kombineeri oma KIRG (tegele vaim- Chopra, M.D. Selle raamatu põhitees kes teile tõsiselt meeldib, kõige parem sete ja füüsiliste harjutustega) TALEN- söömise kohta on, et oluline pole mitte koos perekonnaga. DIGA (ole püsiv, järjekindel, elujõuli- see, et mida te sööte, vaid kuidas söö- 22. Igasugused negatiivsed emot- ne), korruta see õige SELTSKONNAGA te. Allpool toon mõned soovitused sel- sioonid mõjuvad seedimisele kahjus- (edukad inimesed, raamatud, orga- lest raamatust. tavalt. nisatsioonid) ja TEGUTSEMISEGA 1. Sööge rahulikus õhkkonnas. 23. Olge tänulikud loodusele toidu (konkreetsed sammud, mida Sa oma 2. Ärge sööge kunagi kui teie mee- eest ja austage teda nagu iseennast. eesmärgi saavutamiseks teha saad) lerahu on häiritud. Järgmine oluline selle raamatu nõu- ning lisa juurde POSITIIVNE MÕTLE- 3. Sööge alati istudes. anne on, et tehke kindlaks oma ayurve- MINE (loobu vastupanust, klammer- 4. Sööge ainult siis kui teil on nälg. da kehatüüp. Neid tüüpe on kolm: Vata, dumisest, hinnangute andmisest) ning 5. Vältige jääkülma toitu ja jooki. Pitta ja Kapha. Trükkige Googlisse ayur- Sul ongi käes Sinu enda UNIKAALSE 6. Ärge kõnelge täissuuga. veda kehatüüpi test ja te saate hakata EDU VÕRRAND. 7. Sööge mõõduka kiirusega, mitte küsimustele vastama ning lõpuks teie liiga kiiresti või liiga aeglaselt. kehatüüp ka selgub. Samast interneti Ants Rikberg 8. Enne järgmist toidukorda ooda- avarustest leiate ka, mida, milline ke- [email protected] ke kuni eelmine toidukord on seeditud hatüüp peaks sööma ja mida vältima. telefon 529 0745 Maleva kohvik hommikul täies tööhoos. Foto: 3 x Egle Pent (kerge eine 2-3 tundi vahet, tugev eine Ei ole olemas imeravimeid, imeli- 12 VÄIKE-MAARJA VALLA INFOLEHT September 2017.a. Aino Lukman ja Mall Võhandu osalesid Estonia Talveaias toimunud eakate vabatahtlike tänuüritusel Mitmekesisus rikastab

17. augustil toimus Estonia Talveaias ma vabatahtlikult juba 35 aastat, esitas ja graatsilisi tantsusamme. Hindame Seoses keeruliste poliitiliste olu- rändaja rolli ning seeläbi suureneb traditsiooniline sotsiaalkaitseministri tunnustamiseks Väike-Maarja naisrah- tema pühendumist ja entusiasmi. Ole- kordadega on Euroopas viimastel mõistmine integreerumise ja keele- tänuüritus, kus vaba- vatantsurühm MTÜ me õnnelikud, et meil on Aino Lukmani aastatel suurenenud rände hulk, mis õppe raskusest. tahtliku tegevuse eest Maarjakelluke. näol selline särav, nõudlik ja jätkuvalt toob koolidesse teisest kultuuriruu- Loodavad õppematerjalid hõl- tunnustati 42 eakat. Maarjakellukese entusiastlik juhendaja.“ mist ja keelekeskkonnast pärit lapsi. mavad endas mitmeid aineid ja on Tänavuste laureaati- ettepanekus on kirjas: Mall Võhandu esitas tunnustami- Õpetajad seisavad probleemide ees, mõeldud erinevatele klassidele. Igal de seas olid ka Aino „Ainukeseks tasuks seks mittetulundusühing MEIE KILTSI kuidas neid integreerida kooliellu ja projektipartneril on juhtiv roll ühe Lukman ja Mall Võ- juhendamise eest on koos vallavalitsusega. pakkuda kvaliteetset haridust. Mit- ainevaldkonna õppematerjali loomi- handu meie vallast. naiste säravad silmad Kiltsi koolis üle 50 aasta töötanud metes Euroopa riikides on problee- sel. Projekti käigus tutvustatakse eri- „Tegemist on ini- ja õnnestunud esine- Mall Võhandu on andnud suure pa- miks uussisserändajate madal hari- nevaid meetodeid uussisserändajate mestega, kes on ees- mised ning erilistel nuse ka kutsekeskhariduse andmisse dustase ja koolist väljalangemine. õpetamisel. Oluline koht on män- kujuks nii omaealis- puhkudel ka meie- Väike-Maarjas. Tema kodune õpituba Kiltsi kool on probleemiga tuttav gulisel elemendil ning erinevate IT tele kui ka noortele, poolne lillekimp või on siiani tuttav paljudele endistele ja on õpetanud välispäritolu lapsi võimaluste kasutamisel. Projekti käi- heade kodanikega, mälestusmeene. Igal ja praegustele valla koolide õpilaste- juba mõnda aastat. Õppekirjandus gus loodud materjalid ja tulemused kes on järjepidevalt nädalal saame tant- le – ka pensionipõlve pidava õpetaja- nende jaoks on vähene ja õpetajal esitatakse nii projekti käigus loodud panustanud oma aega Aino Lukman kätlemas sot- suproovides kokku ja na jätkab ta oma teadmiste jagamist tuleb hea taseme saavutamiseks kodulehel kui ka Facebooki lehel. ja energiat ühiskonna siaalkaitseminister Kaia Ivaga. kui aegajalt jääb mõni õpihimuliste noortega. Mall Võhandu teha palju lisatööd. Et õppida teis- Esimene projektikohtumine toi- teenistusse. Nende vabatahtlikkusest naine mingil põhjusel proovi tulema- on olnud kohaliku elu edendamisel te samas olukorras olevate koolide mub oktoobri lõpus Kiltsis, kuhu ja kirest on saanud alguse paljud suu- ta, siis sellist hetke ei meenu meist mitmeti aktiivne – aastatel 1963-1993 kogemusest, on Kiltsi kooli õpetajad kogunevad osalevate koolide koordi- repärased tegevused, mis toetavad nii kellelegi, et Aino pärast oleks proov rahvasaadikuna, aastatel 1993-2013 ning direktor viibinud õppereisidel naatorid ja tuumikgrupp, et täpsus- eakaaslasi, puudega ja erivajadusega pidamata jäänud. Ta on alati vapralt vallavolikogu liikmena ja erinevate ko- Soome ja Ameerika Ühendriikidesse. tada eesmärke, jagada ülesandeid inimesi, noorte hu- juba pool tundi va- misjonide esimehena ning rahvakohtu Teiste riikide kogemusega tutvumine ning oluline osa sellel kohtumisel vitegevusi, annavad rem kohal ja meie kaasistujana. 2001. aastal, kui valitsus andis mõtte kaasata õppematerjali- on üksteisega tutvumine. Jaanuaris panuse eesti kultuuri kohale jõudes on tal plaanis osalist reisijateveo lõpetamist de koostamisse ka teisi sama prob- toimub kohtumine Itaalias, milles ja keele hoidmisesse, juba muusikainstru- Tallinn-Tartu raudteeliinil, organiseeris leemiga tuttavaid riike. Selle tule- osalevad meie koolist kaks õpetajat tagavad turvatunde ment saalis hakkama Mall Kiltsi jaamas üle 200 osalejaga pi- musena valmis Erasmus+ projekt ja kolm õpilast. Aprillis jätkub ühine paljudele kogukonna- pandud. Vaatamata keti ning pidas ministriga kirjavahetust, „Richness By Diversity“, kuhu liitusid töö Portugalis. liikmetele ja annavad sellele, et käesoleva mille tulemusena peatuvad reisirongid Portugali, Hispaania, Itaalia ja Bul- Ootan kõigi Kiltsi kooli õpilaste inimestele põhjuse aasta 3. oktoobril tä- jätkuvalt ka Kiltsi jaamas. Väärtusta- gaaria koolid. ja õpetajate panust projekti edu- kokku tulla,“ ütles histab Aino 80. juu- maks kohalikku kultuuripärandit oli ta Projektis osalevatel koolidel on kaks kulgemiseks. Kindlasti anname sotsiaalkaitseminis- belisünnipäeva, on ta 1993. aastal koos Kiltsi kooli õpetajate- erinevad kogemused uussisserän- huvitatutele teada tulemustest ning ter Kaia Iva tänuüri- meiega kaasas kõiki- ga A. J. von Krusensterni nimelise mit- dajate õpetamisel ja seetõttu on see 2019. aasta kevadel kutsume kõiki tusel. „Tänu sellistele del esinemistel. Ta on tetulundusühingu üks asutajaid ning hea võimalus jagada kogemusi ning tutvuma valminud õppematerjali- toimekatele vabataht- juhendanud ja käinud on kodukoha arendamiseks loodud koondada ühtekokku parimaid prak- dega ning -vahenditega. Kiltsi koo- likele on kogukonnad Mall Võhandu ja minister Kaia meiega kaasas nii üld- MTÜ Meie Kiltsi asutaja ja juhatuse lii- tikaid. Projekti käigus luuakse õpi- lis saab sel aastal öelda kolmandat ühtsemad ja inimesed Iva tänuüritusel. Foto: 2 x Erakogu tantsupidudel (1985, ge. Mall Võhandu lööb aktiivselt kaasa laste kaasabil uusi õppematerjale, korda „Head uut aastat!“ – seekord õnnelikumad.“ 1990, 1994, 1999, 2004, 2014) kui nais- Kiltsi memmede laulu- ja tantsuringis, mis aitavad kaasa uussisserändajate projektiaastat. Pidulikku eakate tänuüritust korral- tetantsupidudel (2011, 2016), iga aas- kirjutab huvitavaid sketše, näitleb ning õpetamisele. Oluliseks selle projek- datakse alates 1997. aastast. Sel aastal tastel õpetajate rahvatantsufestivalidel käib esinemas. ti juures on erinevate huvigruppide Merje Leemets tunnustatakse vabatahtliku tegevuse ning paljudel erinevatel esinemistel. Nii Aino Lukman kui Mall Võhandu kaasamine (uussisserändajad, ko- Kiltsi põhikooli direktor edendajaid. Eelmise aasta teemaks oli Ükski Pandivere päev ei möödu ilma on mõlemad Väike-Maarja valla auko- halikud õpilased, õpetajad, kogu- põlvkondade vaheline koostöö, sellele Ainota, sellel aastal aitas ta valla ha- danikud, Aino aastast 2003, Mall aas- konnaliikmed). Erinevate tegevuste eelneval aastal elukestev õpe. ridus- ja kultuuriosakonna juhatajat tast 2017. käigus saavad kohalikud õpilased ja Oma kauaaegse tantsurühma juhen- eeskava kokkupanekul. Imetleme siiralt õpetajad asetada ennast uussisse- daja Aino Lukmani, kes juhendab rüh- Aino vastupidavust, jaksu, head mälu Ilve Tobreluts

momendi – ei tea me ju kuni kinnaste siooniallikas – selliseid kultuuripäran- Rahvakunstis on kogukonna jõud kogumise lõpuni, missuguseks kujuneb di mõtestajaid nagu Kristjan Raud või kohalike kindameistrite loomingust Veljo Tormis on olnud igal ajal. Rahva- Kindlasti olete mitmes eelmises lehes nud suure osa oma elust teineteisest mad, nende taustal Anu Raua muhe- valmiv väljapanek. kunstis on kogukonna jõud.“ märganud MTÜ Kotli Maja üleskutset mõne tänava kaugusel. Kuigi edaspidi date näpunöörist piltidega seinavaibad Ühes aastatetaguses intervjuus vas- Ootame teie põnevate mustritega tuua muuseumi kirevaid kirikindaid. sai ühest arhitekt ja teisest tekstiili- ja ühe suure kollektiivse teosena meie tas professor Anu Raud küsimusele, kirikindad 15. oktoobrini Väike-Maar- Küllap olete mõelnud ka selle üle, et kunstnik, ühendab neid lisaks suurele oma kindad – need, mida me praegu miks on rahvakunst talle, professio- ja muuseumi, kus täidetakse iga kinda- miks me küll neid kogume. Kergitan sõprusele ka suur armastus Eesti rah- teilt kokku kogume. naalsele kunstnikule, nii oluline: „Kõi- paari kohta vajalike andmetega ankeet. nüüd natuke saladuskatet. vusliku käsitöö vastu. Üheskoos on Näituse nimi „Võta näpust!“ turga- gi nende asjade taga näen lugusid ja Näituse lõppedes tagastame kindad kujundatud ERMi Heimtali tas muuseumijuhataja Marju Metsmani inimeste saatusi. Sellised inimlikud omanikele. muuseumi kiriloomade väl- pähe kui olin talle oma esialgset ideed lood ongi rahvakunstile olemuslikud, Täpsemat infot annab Kadri Kopso, japanek. Üheskoos üllitati kirjeldanud. See nimi viib väga mõ- eristavad seda kõrgkultuuriks peeta- tel 523 6582, e-post: kadri@kaarlitalu. raamat „Kirikari“, kus aja- nusalt kokku näputöö olemuse, näituse vast. Rahvakunstis on kollektiivi mälu. ee looliste kindakirjade kõrval jaoks ajutiselt käest võetud kindapaa- Professionaalses kunstis domineerib ka väikese viguriga kirjatud rid, kõnekäändudest rikka eesti keele ja isiksus. Samas on rahvakunst alati ol- Kadri Kopso mänguloomad, kelle eluolu kogukonna panusega kaasneva üllatus- nud professionaalse kunsti inspirat- kirjeldavad mõnusad muis- tendid. Ühiselt pandi neid ka mullu Jaapanis ilmunud käsitööraamatusse, mis an- nab jaapanlastele näpunäi- teid Eesti kindamustrites kiriloomade kudumiseks. Kirikindad. Tänu Anule ja Anule saab Elu on mind kokku viinud kahe era- Väike-Maarja muuseumis mardipäe- kordse naisega. Kahe Anuga, kes on vast kolmekuningapäevani näha üsna üsna ühevanused, olnud samal ajal mitmekihilist näitus Eesti näputööst. kunstiüliõpilased ning koguni ela- Kohal on Anu Kotli kootud käpikloo-

Mullu Jaapanis ilmunud käsitööraamat, mis annab näpunäiteid Eesti kindamustrites kiriloomade kudumiseks. September 2017.a. VÄIKE-MAARJA VALLA INFOLEHT 13 Kiltsi laulu- ja tantsumemmed – 20 Väike-Maarja seltsimajas

Kiltsi laulu- ja tantsumemmed tähista- tänaseks oma aktiivse tegevuse küll lõ- Filmiõhtu sid 16. septembril oma 20. sünnipäeva. petanud, aga hinges on nad ikka nen- Tegelikult on nad end ümber nimeta- dega koos. 2. oktoobril kell 19.00 ja kell 21.00 oma elu taas üles ehitama, kui tema nud – KKM, Kiltsi Kobedad Mutid, sest Mitmed praegu KKM-i kuuluvad lau- linastub fi lm „Minu näoga onu“. ukse taha ilmub ootamatult tema isa, sära, energiat ja tegutsemislusti pais- lu- ja tantsumemmed on rühma tege- Pilet 4 eurot, sooduspilet 3 eurot džässmuusik Raivo. Kiusliku loomuga episoode, millega Hugo romantilised tab neil jätkuvat. Sünnipäevapeol esi- vuses kaasa löönud kõik need 20 aas- Kategooria: Mängufi lm / Žanr: Ko- vanamees teatab, et ta on kohe-kohe plaanid ära rikkuda. Andres Maimiku ja neti nii laulude kui tantsudega. tat, aga palju on koosseisus toimunud möödia, draama maist teekonda lõpetamas ja ootab Katrin Maimiku tragikomöödia „Minu Režissöör: Katrin Maimik, Andres ainsalt pojalt enda eest hoolitsemist. näoga onu“ räägib pealesunnitud lä- Maimik Kui aga meeste ellu ilmub atraktiivne hedusest, õnneotsingust ja andesta- Tootja: Kuukulgur Film / Kinosaurus psühhoterapeut Marian, hakkavad isa misest, pakkudes naeru läbi pisarate ja Film ja poeg naise tähelepanu pärast oma- pisaraid läbi naeru. Lahutusjärgses masenduses muu- vahel konkureerima. Vanal riukamehel sikakriitik Hugo soovib just hakata Raivol õnnestub luua ridamisi piinlikke

Teatriõhtu 9. oktoobril kell 19.00 Sõmeru Need on viis novellikest. Viis kerges- vad, ootavad, vaidlevad, riidlevad, joo- näitetrupi etendus „Kaasaegsed vo- ti äratuntavat elulist lugu, mille üle pa- vad, nutavad, lepivad ja taas tülitsevad, devillid“ Viktor Liapini “Härrad, selt- kub autor võimaluse naerda. Loo tege- kutsudes seeläbi esile nii publiku naeru simehed, tõprad ja daamid” ainetel. lased on tavalised inimesed, kes elavad kui ka kaastunde. See on karakterite ja Pilet 5 eurot. oma harjumuspärast elu. Nad armasta- situatsioonide komöödia.

Teatriõhtu 28. oktoobril kell 19.00 etendub oleme siin maailmas ju esimest korda. Publikul on võimalik nä itlejaga kaasa teatri-, fi lmi- ja telenäitleja Andrus Me oleme siin ainult korraks ja me ei rää kida ja küsimusi esitada, mis toob Kiltsi laulu- ja tantsumemmed koos sünnipäevapeol Vaariku uus monolavastus „Elu on tea ise ka, mida ja kuidas teha. Ma olen ootamatuid pöördeid ja lõpptulemus olnud rühma varasemate liikmetega. Foto: Ilve Tobreluts parim meelelahutus”. esimest korda eestlane, esimest korda on alati erinev. Merike Hövelsoni juhendamisel ka muudatusi. Pilet 14 eurot, sooduspilet 12 eurot. olen ma isa. Ma pole harjutada saanud. on selgeks õpitud paljud laulud-tant- Laulu- ja tantsumemmesid olid Andrus Vaariku loodud ja esitatud Ma kirjutan oma elu ü he jutiga puhtan- Kalev Pärtelpoeg sud, millega käiakse esinemas Pan- õnnitlemas vallavanem Indrek Kes- lugu võtab lähema vaatluse alla inim- dina valmis. Aga see ei tähenda, et elu Väike-Maarja seltsimaja juhataja divere päevadel, külakonverentsidel, küla ja volikogu esimees Ene Preem, elu vä ä rtused. “Mul pole tegelikult mi- ei võiks lõbus olla. Elu on parim mee- tel 326 1837, 5302 4437 seeniortantsu päevadel, osaletakse seltsimaja juhataja Kalev Pärtelpoeg, dagi karta, need teemad on mulle vä ga lelahutus! Pärast surma jõ uab mos- e-mail: [email protected] Väike-Maarjas Härmalõnga klubi kok- Rakke kultuurijuht Rene Põllumaa, kel- südamelä hedased ja miks mitte sellest sitada küll.“ See ei ole valmis tekstiga kusaamistel, Rakkes ja mitmel pool le juhendamisel 1997. aastal laulu- ja avameelselt ja valehäbita rää kida. Me etendus, vaid sünnib igal õhtul uuesti. mujalgi. tantsumemmed oma laululist tegevust Sõnalise ja humoristliku poole eest alustasid, tantsurühm Kuremarjad, kes Sellel sügisel alustavad taas oma tegemisi seltsimaja huviringid, hoolitseb Mall Võhandu, kes kirjutab lisas pidupäevale ka oma tantsulise ise sketše ja esitab neid ning paneb tervituse, Härmalõnga esindaja Rita kuhu oodatakse ka uusi liikmeid näitlema teisedki. Mihhejeva ning MTÜ Meie Kiltsi eest- • Härmalõnga naisansambel – ju- toimub 28. septembril kell 17.30. Info • Hommikujooga kõigile huvilistele Memmede eestvedaja Merike Hö- vedaja Siret Stoltsen. hendaja Valve Libene telefonil 5563 8128 – juhendaja Anneli Kalamäe. Esimene velson meenutas varasemate aastate Pidupäevameeleolu loodi ka ühis- • Tantsurühm Kuremarjad – juhen- • Tantsurühm Maarjake – juhendaja kohtumine on 3. oktoobril kell 9.00. tegevusi, Tiiu Vain aga kaht viimast lauludega. Aili Mölleri akordionimuu- daja Ilme Sein Anneli Kalamäe Täpsem info telefonil 5196 2668 aastat, mil tema on nendes tegemis- sika saatel võeti ühiselt üles mitmed • Näitering – juhendaja/lavastaja • Sellel sügisel alustab tegevust Kõikide ringide ja seltsimaja tegevu- tes osaline olnud. Tänukirjadega tänati tuntud lauluviisid. Erik Ruus daamide liikumise ja tervisering – ju- se kohta saab täpsemat informatsioo- kõiki, kes on nende tegevuse heale käe- Jõudu, lustlikku meelt ja jätkuvat te- • Kunstiring täiskasvanutele ja las- hendaja Anneli Kalamäe. Tegeletak- ni telefonidel 326 1837 või 5302 4437, käigule kaasa aidanud – ja neid, kes tä- gutsemisindu edaspidiseks! tele – juhendaja Maie Lepik se kõigega, mis puudutab füüsilist ja e-mail: [email protected] nusõnu väärisid, ei olnud vähe. • Kiltsi laulu- ja tantsuring – juhen- vaimset heaolu. Erinevad harjutused, Osalemas olid ka mitmed varase- Ilve Tobreluts daja Merike Hövelson mis sobivad kõigile. Tervislik toitumi- Kalev Pärtelpoeg mad laulu- ja tantsumemmed, kes on • Tantsustuudio Alima idamaise ne, aju treenimine, liikumine ja tantsi- Väike-Maarja seltsimaja juhataja tantsu ring täiskasvanutele – juhen- mine. Kõiki huvilisi ootame 5. oktoobril daja Epp Kaljos. Esimene kohtumine kell 12.00 Väike-Maarja seltsimajas. Valla meistrivõistlused jalgpallis

Sel aastal toimusid Väike-Maarja valla Korraldajad tänavad võistlustele Spordihoone 10. sünnipäevaturniir võrkpallis meistrivõistlused jalgpallis 19. augus- oma õla alla pannud sponsoreid Ralfi 30. septembril peab spordihoone oma võistluse nimi til. Ilmataat oli ka sel korral jalgpallila- Veosed OÜ, Aasa tänava saunaklubi, kümnendat sünnipäeva, tähistades kui ka valla vapp. hinguid toetamas kuuma ilmaga. Kok- Väike-Maarja spordikeskus, OÜ Golden seda suure võrkpalliturniiriga. Osalema Mängitakse ku oli tulnud viis võistkonda. Hair, Andri Part, MTÜ Mustemokad ja on kutsutud rahvatasemel võistkondi Väike-Maarja Tasavägisest fi naaliheitlusest väljus HC Väike-Maarja. mitmetest erinevatest Eestimaa paika- spordihoones võitjana võistkond 99 Problems, jättes Võistkondade paremusjärjestus: dest. kolmel väljakul teisele kohale võistkonna Retro. Kol- 1. 99 Problems (Sander Klaan, Tai- Naiskondadest on lubanud tulla korraga. Võist- manda koha sai võistkond Pallivõlu- mo Tiimus, Rasmus Rikken, Gert Aas, Tartu Tervishoiukõrgkooli, Paide VK, luspäev algab rid, kes alistas kolmanda koha mängus Tarmo Kivipõld, Radžo Seidov ja Tanel Rakvere, Tarvastu, Tapa esindajad ning kell 10.00. võistkonna FC Laumets); võistkond Ringo, kus mängib ka tuntud Tule ja testi Triigi. 2. Retro (Ur- raadiohääl Liis Lusmägi. oma kaasaela- Võistkonnast mas Kangur, Meeskondi on seekord 8 – Väi- misoskust ja Su Retro selgusid Teet Dimitriev, ke-Maarja, Triigi, Laekvere, Tamsalu, sõbrad on Su üle turniiri parim Rainer Teidla, Koeru, Võsu Volle, Tarvastu võistkon- kindlasti rõõm- väravavaht Ur- Sten Anslan, nad ning üks võistkond Harjumaalt. sad! mas Kangur Mihkel Niine- Juubeli puhul saab iga osaleja kin- ja suurim vära- mets, Rivo Tä- giks ka Väike-Maarja valla helesinise Jane Kool Meenutus eelmise aasta sünnipäevaturniiri vakütt Kaupo heste, Kaupo värviga särgi, mida kaunistamas nii naiskondade kohtumiselt. Foto: Kertu Rebane Sikk. Võitjate Sikk ja Risto Ja- võistkonna män- kobson); gija Rasmus 3. Pallivõ- Valla meistrivõistlused tennises Rikken oli tur- lurid (Peeter Väino Stoltsen on niiri resultatiiv- Ilves, Reijo Ma- Valla tennisemeistrid selgitati 2. sep- maakonna tennise- seim söötja ning tikainen, Tauri tembril Lepiksoo pere tennisevälja- turniiri parimaks Kivipõld, Mark kul. meistrivõistluste mängijaks valiti Liivalaid, Mairo Paremusjärjestus: pronksmedaliomanik Radžo Seidov. Kivipõld, Gus- 1. Mihkel Niinemets Valla 2017. aasta jalgpallimeistrid – võist- Mängude tav Aasumets ja 2. Rivo Täheste 18.-19. augustil toimusid Rak- kond 99 Problems. Foto: Keiri Tammemägi vahepeal said Rainis Kööp); 3. Väino Stoltsen veres Lääne-Virumaa seeniori- kohale tulnud jalgpallurid oma osku- 4. FC Triigi (Toomas Saage, Jaanus 4. Marten Seepter de meistrivõistlused tennises. sed proovile panna hokiklubi HC Väi- Kaskema, Eerik Sillamaa, Andres-Mär- 5. Marko Õmmik Vanuseklassis 50+ mängi- ke-Maarja poolt korraldatud kõksimis- tin Metsallik, Geijo Savolainen, Reimo 6. Ants Rouhijainen võistluses. Igast võistkonnast osales Raudla ja Edward Heldur Kurim); sid 3. ja 4. kohale Väike-Maarja 7. Andri Part RSK esindaja Väino Stoltsen ja mängus kaks pallurit. Võistlus seisnes 5. Simuna (Erkki Sillamaa, Madis Suur tänu Mall Lepiksoole ja tema Peeter Ülesoo Tapalt. selles, et iga jalgpallur pidi tühjas Sillamaa, Virmo Tammemägi, Peeter perele, kelle lahkel loal valla meistri- jalgratta rehvis seistes palli ühe jala- Ott, Kert Arviste, Rene Põldmaa, Kevin võistlused nende kodusel tenniseväl- Tulemusega 7:5; 6:4 võitis ga enda ees kõksima. Võistluse võitis Sinijärv, Sergei Kunder). jakul teoks said! Valla tennisevõistluste esikolmik: Rivo pronksmedali Väino Stolt- Simuna pallur Kert Arviste, kes kõksis Võistlused viis läbi Andri Part. Täheste, Mihkel Niinemets, Väino Stolt- sen. Palju õnne! palli 117 korda. Kätlin Pohlak sen. Foto: Andri Part 14 VÄIKE-MAARJA VALLA INFOLEHT September 2017.a.

ta, nautida. Meie naisselts on aastate põhjalikule kodutööle – ajalised kok- Tagasivaade Väike-Maarja naisseltsi jooksul oma traditsiooniliste juuli- kulepped vaatamisväärsuste külas- kuualguste reisidega jõudnud Narvast tamiseks, giidid, söögivõimalused, juulikuisele kultuurireisile Eesti suur- ja väikesaarteni. Nautinud öömajad, see tähendab programmi kauneid vaatamisväärsusi põhjast lõu- koostamist, mis on alati taganud reisi nasse ja läänest itta. Milline reisisiht õnnestumise. Meie tänu ka Kiikeri bus- Traditsiooniks saanud reis toimus sel miseks sihtpunktiks oli Kääriku – Ees- läbi kahe korruse ulatuv kuppelsaal, valida juuliks 2018? Eks näe! sijuht Ilmarile. aastal 7. ja 8. juulil. Seekord oli meie ti Spordi Treeningkeskus. Seal ootas kabinet, söögituba, II korrusel paiknev Et seekordne reis oli järjekordselt reisikavas kohti, millised enamikul meid äsjavalminud kaasaegses uues trepihall, piljardituba, raamatukogu. huvipakkuv ja sisukas, täname oma Naisseltsi nimel kunagi käidud-nähtud. Kuid aeg teeb hotellis spordikeskuse juhataja. Suursugune ja esinduslik. seltsi esinaist Ellu Moisat. Tänu tema Juta Haasma korrektuure. Kõik muutub, areneb, Kääriku spordikeskus on ellu kutsu- 1873. aastal sai omanikuks Friedrich täieneb, uueneb. Ja oligi tore värsken- tud Tartu Ülikooli kehakultuuriteadus- von Berg. Oli tuntud kogu Euroopas dada ja võrrelda kunagisi muljeid koos konna poolt õppe- ja treeningkesku- sordiaretajana. Tartu Ülikooli audoktor Simuna naisteklubi suvekäikudest meeldiva, sõbraliku reisiseltskonnaga, seks 1947. aastal. Tänaseks on Kääriku (1929). 1875 alustas rukki aretamist,

9. juunil käisime Roela matkarajal ja 1. augustil külastasime Väike-Maar- käbikuivatis. Roelasse ehitati oma aja ja valla kauneid koduaedu. See on meie moodsaim käbikuivati 1928. aastal. naisteklubi kauaaegne traditsioon. 2008. renoveeritud kuivati töötab täna Enamus meie liikmeid on ka ise aia- muuseumina, kus on võimalik tutvuda omanikud. Kohtumised kaunite aedade kuulsa kaloriifer-ahju ja erinevate sead- loojatega on alati väga meeldivad ja ka metega, mida kasutati käbide lüdimi- õpetlikud. Huvilistel on võimalus ko- seks ja kuivatamiseks. gemusi vahetada, häid ideid ja nõuan- Muuseumihoone kõrval kasvavas deid saada ja jagada. põlismetsas matkasime samuti koos Suur tänu perekond Eelmaa, giidiga. Tunnisel loodusretkel Eesti pi- Raitšuk, Pello, Haiba ja Kruusamägi/ kima oosi nõlvadel kuulsime lugusid Kõrgmäe, et lubasite meil oma kauneid ja legende oosi tekke kohta. Tutvusime aedu väisata. Aiad on kõik väga erine- väga liigirikka taimestikuga. (Muuhul- vad, aga vastuvõtt oli ühiselt soe ja gas saime teada, et meile kõigile tun- suurepärane. tud osja saab edukalt kasutada küüne- viili asemel.) Ragistasime ajusid loodu- Simuna naisteklubi sega seotud mõistatuste lahendamisel. Mary Tammet

Reisiseltskond Kekkose sauna juures. näha-kogeda positiivseid, meeldivaid spordikeskus pidevalt uuenev ja arenev sordiks „Sangaste“. Piima lüpsti juba edasiminekuid. kompleks koos hotellide, puhkemaja- 19.-20. saj vahetusel mõisas masina- Startisime varahommikul Väi- de, spordirajatiste ja konverentsikes- tega. Mõisa täkust aretati tori hobune. ke-Maarja keskväljakult mugava Kiiker kustega. Lisaks suusa- ja matkarajad, 1912. aastal tunnistati Sangaste mõis fi rma bussiga Tartu suunal. järv ja saunad. Venemaa parimaks. F. von Bergi surma Esimeseks huviobjektiks ERM – Ees- Kuulsamad objektid – 14 km pikku- järel 1938 müüdi mõisa vara 1940. aas- ti Rahva Muuseum Raadil. Kaasaegne ne Kekkose rada ja Kekkose saun (ni- ta oksjonil. Praegu hotell ja seminari- suurejooneline gigant oma eksposit- metatud Soome kunagise presidendi keskus. sioonidega ei ole hoomatav esmakord- külaskäigu auks). Sangaste mailt edasi Tõrva-Hel- sel külastusel, kuid üldmulje saamiseks Spordihoone juhataja sõnul on sel- me-Jõgeveste. Jõgevestes külastasime piisav. Peasissekäiguni jõudmiseks les hoones Eestimaa pikim, 80 meetri- vürst Barklay de Tolly (1761-1818) ma- läbib muuseumikülastaja varikatuse- ne sisejooksurada. Aga võta näpust! Ta usoleumi. Vürst põlvnes šoti päritolu ga kaetud hoone paraadse osa, mille sai meie kaasreisijalt teada, et hiljuti balti aadli perekonnast. Vene väejuht, mõõtmed ja kõrgus seal all kõndides renoveeritud Tamsalu spordihoones on kindralfeldmarssal. Lahingutes osutas tekitavad sisenejale päkapikutunde. see tervelt 5 m jagu pikem! suurt mehisust ja väejuhiosavust. Jõge- Suurejooneline sissejuhatus ainulaad- Esimene reisipäev hakkas õhtusse veste mausoleum, kus kuulus väejuht Ebavere spordiradasid teenindab sele arhitektuurikompleksile ja seal kalduma ja nüüd tuli Sangaste vallas puhkab, on perekonna hauakamber. paiknevatele varadele. leida üles meie öömaja – Kakulaane Jõgevestest edasi ja peagi seisis uus hooldustehnika meie ees Taagepera loss, millele 40 m torn annab keskaegse ilme. Peahoone 2016. aastal kirjutas Väike-Maarja Val- hiselt. esindab juugendi rahvusromantilist la Rahvaspordiklubi PRIA meetmesse Kindlasti on õnnelik ka rajameister, suunda. Ehitatud 1907-1912, arhitekt 2.1: Kodupaik Pandivere projekti „Ra- sest nüüd saab ta radade hooldusega Otto Wildau (1873-1942). Ehitusette- jahooldustehnika soetamine Ebavere tegeleda soojendusega kabiinis, enam võtja oli lätlane Ansis Stupelis. Parki terviseradadele“, mis sai PRIA poolt ei vii karm põhjatuul läkiläkit lendu, piirab maakivimüür, selles on kaks stiil- positiivse otsuse. PRIA toetas UTV soe- ega suvepäike kõrveta nina punaseks. set kaarväravat (1910). Peahoone vastu tamist 30%ga üldmaksumusest ja lisa- Head abivahendid lisaseadmete näol ehitati 1938-1942 funktsionalistlik ra- seadmete soetamist 90%ga seadmete asendavad mitme mehe senise aja- ja vikorpus, arhitekt Alar Kotli. Tänapäev maksumusest. Projektiga soetati Pola- töökulu. – härrastemajja on planeeritud hotell, ris RZR 570 ratastraktor ning lisasead- Kuna projekti üldmaksumus kuju- konverentsikeskus, restoran, saunad. med (vints, palgiveo kast koos väikese nes üsnagi krõbedaks, siis ega me päris Eestiaegset sanatooriumihoonet reno- kraanaga, tänavapuhastushari, sahk). oma jõududega hakkama ei saanud. veeritakse, sinna tuleb sanatoorium. Uue tehnika soetamise vajaduse tin- Meie suure projekti õnnestumisele Taagepera mailt viis buss meid eda- gis vajaliku abitehnika puudumine ra- lisaks PRIA toetusele aitasid kaasa: si Valga linna. Seal, esinduslikus resto- dade hoolduseks lumevabal perioodil. Väike-Maarja vald, Ebavere Graanul ranis ootas meid lõunasöök. Aga mui- Seni tegime lumevabal ajal hooldus- OÜ, AS Vireen ning RP Autoremont. dugi tahtis meie reisiseltskond oma sil- töid käsitsi ja laenutatud tehnikaga, Suur tänu! maga näha ülikuulsaks ja külastatavaks mis oli üsna aja- ja ressursimahukas. Suur tänu ka kõikidele üksikanneta- saanud Eesti-Läti piiril asuvat alkoholi Samuti on nüüdsest võimalik kergliik- jatele! kauplus-ladu. Ja see asutus juba ostjas- lusteed, mida kasutavad regulaarselt Kääriku uusehituse juures. Foto: 2 x Ellu Moisa konna vähesuse üle kurta ei saa. Selles nii seal treenivad harrastussportlased Väike-Maarja Valla Rahvaspordiklu- Erinevate giidide juhtimisel või- turismitalu. Ja metsade vahelt selle lõ- oli nüüd võimalus veenduda kui meie kui ka liikumisest lugu pidavad kogu- bi nimel maldas meie ajakava lähemat tutvu- puks leidsimegi. Perenaine juba ootas buss peatus viinapoe parkimisplatsil. konnaliikmed, puhastada vajaduspõ- Jane Kool mist põhikorruse EESTI püsinäitusega õhtusöögiga – maitsev ja kodune. Siin parkis autosid erinevaist paigust, „Kohtumised“ ning 1. ja 0-korrustel Aga õhtu oli pikk – naisseltsi juhti- ära vurades lastiks kastide kaupa igat soome-ugri püsinäitusega „Uurali vad persoonid Ellu Moisaga olid ette liiki kesvamärjukest. kaja“. Kogu eksponeeritavaga tutvumi- valmistanud sünnipäevade õhtu kol- Lõunasöök söödud, oli käes aeg ne vajab päevi. Meie ringkäik lõppes mele meie kauaaegsele liikmele, kellel seada suund kodu poole ja meie selle lõunasöögiga ERMi hea interjööriga juubelihõngulised tähtpäevad juu- reisi viimasele huviobjektile, Saadjärve mõnusas restoranis. Serveeritud road lis. See oli rõõmus olemine. Hea tuju äärde ehitatud Jääaja Keskusesse. Kes- olid tasemel ja maitsvad. jätkus ka väikese maja katusekorruse kus rajati alles hiljuti ja pakub oma eks- Lõuna söödud, jätkus sõit Otepääle. „tiheasustatud“ puhkekohtadele sisse- positsiooniga selgitavat informatsiooni Kaunis Lõuna-Eesti maastik! Peatus seadmisel. Kõik saab korda ja laabub jääajast ja elu arenemisest seoses klii- Väike-Munamäe jalamil, hindamaks kui koos on hea reisiseltskond ja hea mamuutustega. meie agarate mägironijate võimet tõus- huumor üle kõige. Keskus paikneb kauni Saadjärve ta järsul nõlval tippu. Parim pöördus Järgmise päeva hommikusöök öö- ääres. Ja sealt Väike-Maarjasse ei ole tagasi poole pealt. Ja siis kaunis Püha- maja põhikorrusel ja ees ootamas San- rohkem kui ca 80 km. Nii me siis õh- järv, mille läheduses oli plaanitud 3,5 gaste loss. Kaunis loss kuulus 1800- tuks koju jõudsime. Oli kaks heatuju- km pikkuse matkaraja läbimine, kuid 1939 von Bergide valdusse. Inglise list päeva rikkalike muljetega ja meel- olime ajakavast maas ja nii piirdusime neogootika laadis härrastemaja ehitati diva reisiseltskonnaga. Ja tõdesime järveäärse lõbusa piknikuga. 1879-1883 (arhitekt Otto Pius Hippius). järjekordselt, et Eestimaa on üks ilus Rajameister Urmas Kullas mugava ja uusi Meie heatujulise seltskonna järg- Esindusruumid I korrusel – 8-nurkne maa. Siin on, kuhu minna, mida vaada- hooldusvõimalusi pakkuva traktori roolis. Foto: Jane Kool September 2017.a. VÄIKE-MAARJA VALLA INFOLEHT 15

ümbruskonna pargist, samuti kalmistu, Pandiveres elas Liisa Golding (sünd Simunast Avinurme ja Peipsiveerele kuhu on maetud Juhan Liiv (ausamba 1870), kellega Juhan Liiv tutvus ühel valmistas skulptor Voldemar Mellik), kooriproovil (1885) ning alustas tema- sest ühepäevase reisiga ei jõua väga ga ka kirjavahetust (110 kirja Liisale). Pedak heleroheline, tsaarivalitsus soosis ainult õigeusu ki- tegutses aastatel 1926-1972). põhjalikult kõigega tutvuda. Pärast suhte lõpetamist 1893. a hävitas kask kuldkollane. rikute ehitamist – oli ju venestamisaeg. Ka Mustveest – Peipsiveere põhili- Alatskivist veidi lõunapoole jääb ta kahjuks aga kõik kirjad ning haigus- Nõmm on sügisele Lõpuks otsustasid avinurmikud appi sest keskusest ja viiest erineva konfes- Rupsi küla, kus Oja talus asub Liivi hoogude ajel toimis samuti ka oma langend kaenlasse. võtta väikese kavaluse – pühendada siooniga (usutunnistuse või suunaga) Muuseum. Vähe on Eestis taluperesid, luuletuste käsikirjadega. Lähemalt J. Liiv kirik tsaar Nikolai ll-le, kuigi mõeldi kirikust sõitsime mööda. Mustvee (ko- mis on andnud meie kultuuriloole nii saab kirjavahetusega tutvuda hiljuti hoopis püha Nikolaust. Kirikut ehita- hanimena teada aastast 1493 – mitme palju kui vennad Liivid. Vanim vend ilmunud raamatust – Juhan Liiv „Mu Eelmisel aastal otsustasime Simuna ti aastatel 1906-1909. Suurem töö oli küla kalastuskohad, praegu 1600 elani- Joosep pidas talu ja nooremad ven- kallis Liisi“ (alapealkiri: „Kirjad Liisa eakate klubi ühel koosviibimisel, et sõi- praeguse Elulaadikeskuse ehitusel, kus kuga linn). Kirikuist on tuntuim EELK, nad said tema toel koolitust. Kui Jakob Goldingule“). See raamat ilmus sarjas dame Avinurme ja sealt Peipsiveerele. tuli vahetada nii talasid kui ka põran- üle 40 a on tegutsenud kirikuõpetaja (1859-1938) ja Juhan (1864-1913) Liiv „Eestile elatud elud“. Juhan Liivi aja- Täpsustasime oma plaani Võivere Tuu- daid. Põhiehitaja oligi R. Alberi. Vana- Eenok Haaamer. Ainuusu kirik ei ole olid oma eluajal lehtedele kirju- likus, kuhu sõitsime sealse pererahva de talade tükeldamisel avastas Rene Moskva ega Konstantinoopoli alluvu- väga tuntud Väi- tatud lugudest ses. Samuti sõitsime mööda nn 7 km ke-Maarja, Avis- on ühel näiteks pikkusest tänavkülast (Raja, Kükita, Ti- pea ja Rakvere äärmiselt hu- heda ja Kasepää). (Jakob – linna- vitav pealkiri: Kallaste linna keskel sammusime pea ja teatri- „Kodavere – hää kõigepealt Peipsi järve äärset Puna- ehituse üks al- mürakas kihel- seks mäeks kutsutud paljandit vaata- gataja) rahvale, konda“. ma (pikkus 900 m ja kõrgus kuni 8 m). siis Juhan Liivi Muuseumi Muud paigad (koolid ja E. Tubina sün- peaks teadma ja kogu Liivide nikoht) jäid vaatamata. Alatskivi lossi kogu Eesti rahvas. Paljud tema luule- suguvõsa lugu tutvustas väga tore ja juurde jõudsime lõunaks. Mõisahärra tused on tuttavad kooliajast, kuid üks asjalik naisgiid, nii et aega kulus jäl- Arved von Nolckeni jooniste ja näpu- armastatumaid ja laulupidudel (2014. legi üle tunni. Vaatasime üle enamuse näidete järgi ehitati lossi 1880-1885. a ja viimasel noorte laulupeol) kordu- hoonetest, loomulikult ka sisustuse a. See Eesti üks uusgootika kauneim sesitusele nõutud “Ta lendab mesipuu ja küsimusi oli üsna palju. Pärast väi- näidis on peaaegu täpne koopia Briti poole” (helilooja Peep Sarapik) jääb keste meenete vahetamist ruttasime kuninganna Victoria residentsist Šoti- kahtlemata üheks laulupidude tipplau- Kolkjale, kus juba ootas Vanausuliste maal Balmoralis. Noor giid tutvustas luks. Muuseumi juhataja. Vanausulised põ- kõiki ruume, rääkis mõisa ajalugu (asu- Viimasel üldlaulupeol oli kavas ko- genesid Venemaalt juba 17. saj ja ka18. tati juba 14. saj) ja viis meid keldrikor- guni 4 laulu, kus oli kasutatud Juhan saj (siis veelgi julmema tagakiusamise rusele, kus vaatasime mõisateenijate Liivi luuletusi. Temanimelise muuseu- pärast). Juhataja esitas meile mitmeid vahakujusid ja kuulasime nendega seo- mi 10. aastapäeva tähistamiseks koos- küsimusi vanausuliste kommete kohta tud lugusid. Meesgiid rääkis Eesti ühe tas Aarne Vinkel väikese valiku pealkir- ja peab tõdema, et enamusele neist rahvusvaheliselt tuntuima helilooja E. jaga “Isamaale”. “Nii hing, oh hing, sa pidi ta ka ise vastama. Tubina eluloost ja loomingust,1944. Osa reisiseltskonnast Peipsi järve ääres. Foto: Erakogu raskel a’al – kuis õhkad isamaa poole; Samas külas oleva Sigurimuuseumi a märtsipommitamisest, kui Estonia kas kodu sa, kas võõral maal – kuis ih- külastamiseks jäi meil ainult 20 minu- lahke küllakutse järel. Perenaine Liivika ühe palgijupi alumises pooles plekiga teatris etendati tema balletti „Kratt“ kad isamaa poole! Ja puhugu sulle säält tit. Lühikese tutvumiskäigu eest täna- Harjo tutvustas Struve kaare mõõtmis- kaetud avause sees plekist karbi, milles (vist juhatas ise orkestrit). Eesti linna- surmatuul ja lennaku vastu surmakuul: sime muuseumi peremeest omapoolse lugu 1827. a Võiveres ja sealt edasi ka oli kiri peakirjaga “Meie põlve mäles- de barbaarset pommitamist mäletavad sa unustad surma ja hoole kui kotkas väikese kingitusega – odravihuga, mille veski ajalugu. Kuna küla ja veski aja- tused tulevase põlve rahvale”, kus olid paljud eakad, kes sel ajal olid lapsed. tõused ta poole! Ma lillesideme võtaks oli kimbuks kokku sidunud Arvi Tiisma. lugu arutasime külarahvaga ka Võidu- kirjas ehitajate nimed ja kalender ning Ka E. Tubin pidi põgenema välismaale, – sind köidaks sellega ühte, oh õnnetu Vanemal ajal valmistati paljudes talu- pühal, siis sellest edaspidi. Suur tänu ehituse lugu. kust hulk aastaid hiljem õnnestus kü- Eestimaa! Ja nõnda on lugu ka Eestis ja des sigurikohvi, aga ka viljakohvi. Tuuliku peremehele Kalev Viiksaarele, Kirikust siirdusime Elulaadikesku- lastada tollast Nõukogude Eestit, mille nõnda on elu kõik: ükskord – kui terve Lõpp hea – kõik hea! Kui alustasi- kes tõi kohale lauad ja muu vajaliku, sesse, kus tutvusime töötubade ja 2. pärast väliseestlased süüdistasid teda mõte – ükskord on Eesti riik! Ja aasta- me tagasisõitu Simuna poole, siis alles mida praegu veel kohapeal ei ole. korrusel muuseumiga. Seal oleks veelgi peaaegu et reetmises. tuhandeid mingu – siis vast see haiget läksid taevaluugid päris lahti ja sadu pikemalt uudista- Kurvem kirikuga seotud lugu juh- ei tee, et suurte rahvaste kõrval on vaba kestis pea terve tee. nud, kuid plaan tus aga 20. septembril 1944. a pärast ka väikene, et väikese rahva keskel on Suur tänu Väike-Maarja vallavava- oli Peipsiveerega Avinurme lahingut, kus saksa poolel õnn ja armastus, on armsad vanemad, litsusele meie ekskursiooni toetami- põhjalikumalt võidelnud eestlased jätsid kirikusse lapsed, ja armas on vabadus.“ se eest ja osavõtjatele vastupidamise tutvuda. Muuse- varjule väga raskelt haaavatud, loo- Juhan Liiv oli Väike-Maarja mail eest! mis saime siiski tuses, et ega neid ei tapeta. Läks aga vend Jakobil koolis küll abiks, kuid väga hea ülevaate teisiti. Pärast saksa poolel võidelnute loobus siiski õpetajatööst. Temale oli Kirjatüki koostas taandumist jõudsid kohale Punaarmee meie Eestimaa meelepärasem luuletuste kirjutamine. Jüri Kalvet tähtsamatest Eesti Laskurkorpuse võitlejad, kellele metsaelukatest andis käsu rünnata polkovnik Nikolai (põder, kits, hunt, Trankman – rahvuselt juut (Eesti Va- rebane, nugis jt bariigi sõjaväes kolonel-leitnant, kes ning linnuriigi andis venelastele Narva kaitserajatiste esindajad). Hu- plaani ja istus selle eest vangis). Kiriku vitavad olid puu- akendest loobiti sisse granaate (killud tööesemed – tün- praegugi pinkides nähtaval) ja lõpuks nid, kapad, kor- tungitigi uksest sisse ning surmati väga vid jm. Alumisel metsikult veel elus olevad haaavatud. korrusel istusime Mitukümmend aastat hiljem kaevati väikeses saalis, mahamaetud (ühe lähedalasuva maja mida kasutatak- aia äärest) üles ning tuvastati täägi jäl- se konverentside gi rinnaluudes ja koljudes. Too reetur pidamiseks, aga kol-leitn N. T. tulistas kaks lasku risti- ka söögitoana. löödud Jeesus Kristuse maali (jäljed Sigurimuuseumi juhataja kingiks saadud viljakimbuga. Kuulasime ära ka praegugi näha). Paljud ümberkaudsete Foto: Jüri Kalvet selle maja taasta- külade elanikud olid põgenemas põh- Avinurme sõitsime Kiikri bussiga 17. misloo ning tänasime meid nii lahkelt ja poole, sest kõigil olid meeles 1941. augusti hommikul. Meid võttis vastu vastu võtnud juhatajat, giidi ja kiriku- a küüditamine ja hävituspataljonide Elulaadikeskuse juht ja kirikuõpetaja õpetajat ning kohaliku elu edendajat – metsikused, kuid ligi 1 km pikkusest Rene Alberi. Avinurmet on esmakord- ühes isikus. Võimalik oli osta käsitööe- voorist sõitsid üle Punaarmee tankid selt mainitud 1599. a, kuid küllap ela- semeid ja vaatasime veel kord poole- kõike metsikult surmates. Seda bar- ti seal juba varemgi. Ümber Avinurme liolevaid laastukorve, mida juhataja ise baarsust ei saa unustada! on palju saarenimelisi külasid – Pee- tegi. Avinurmes jäi vaatamata Hostel, Alatskivil jäi vaatamata kogu sealne bussaare, Kaevussaare, Sällisaare, Puidutöötuba ja muuseumirong (Son- mõisa ülejäänud kompleks (57st hoo- Lepiksaare jne. Aastasadade eest olid da-Mustvee kitsarööpmeline raudtee nest tänaseks säilinud 40) ja enamus jõed veerohkemad ja elatigi saartel. Elanikud on ammustel aegadel tulnud üle Narva jõe ja toonud kaasa mitmed käsitööoskused – tünnide, kappade, korvide jt majapidamisesemete valmis- tamise. Aga need olid meie lähimad keelesugulased – vadjalased. Enne Teist Maailmasõda käisid avinurmikud oma puidukaupa müümas ka Simunas laatadel ja ümberkaudsetes külades. Tänapäeval toimub alates 2000. aastast igal jaanipäeval Avinurme tünnilaat. Esimene külastuspaik oligi meil ki- rik, mille ehitusluba hakati taotlema aastakümneid varem, kuid tolleaegne Eduard Tubin. Taustal Alatskivi loss. 16 VÄIKE-MAARJA VALLA INFOLEHT September 2017.a. Koguduste teated Väike-Maarja Õnnitleme eakaid sünnipäevalapsi! Põllumeeste Seltsi Astu reipana edasi eluteel, Väike-Maarja koguduses Jumalateenistused toimuvad kaks korda kuus. olgu tervist ja õnne Sul veel ja veel … Kogudust teenib hooldajaõpetajana TALUTURG Ralf Alasoo. Tel 5850 5772, Oktoober e-post: [email protected] R, L 10-15 EELK Väike-Maarja koguduse aadress: Väike-Maarja bussijaamas 101 Salme Vahemaa – 3. oktoobril 81 Helvi Tammi – 22. oktoobril Tamme 3 (postiaadress Jaama 2-15), 86 Kaljo Geidik – 30. oktoobril 80 Aino Lukman – 3. oktoobril 46202 Väike-Maarja, internetis: http:// 85 Hilda Riispere – 2. oktoobril 80 Õie Altmäe – 9. oktoobril Müügil kohalike tootjate 84 Eino Lepiksoo – 11. oktoobril 75 Mare Veia – 8. oktoobril www.eelk.ee/vaike-maarja/. köögivili, piima- ja teravil- Koguduse veebil saab Facebookis lii- 84 Veera Sikk – 14. oktoobril 75 Eda Roots – 28. oktoobril tuda grupiga „Taastame Väike-Maarja jatooted, hoidised, mesi, 84 Oskar Buht – 21. oktoobril 75 Aino Haava – 28. oktoobril kiriku!“. käsitöö. 84 Heino Midt – 22. oktoobril 70 Helve Maasik – 1. oktoobril 83 Õie Geidik – 14. oktoobril 70 Malle Oras – 2. oktoobril 83 Helvi Hiiemäe – 26. oktoobril 70 Aili Kundla – 5. oktoobril Info: tel 526 0283 Avispea koguduses Jumalateenistused pühapäeviti 82 Hilje-Melaine Laissaar – 70 Elle Suvorov – 6. oktoobril kell 10.30. 11. oktoobril 70 Virve Ojavere – 17. oktoobril Koguduse vaimulik on Väike-Maarja 82 Aime Püvi – 12. oktoobril 70 Valentin Titov – 19. oktoobril 81 Maimu Löper – 10. oktoobril 70 Joe Kinks – 23. oktoobril Eerek Preisfreund. Tel 323 5450. Põllumeeste Seltsi Koguduse veebileht: 81 Aino Buht – 13. oktoobril 70 Ene Konsa – 29. oktoobril http://avispea.edicypages.com/et taaskasutuskeskus Kiltsi osadusgruppi veab eest Riina Tali, Tamsalu mnt 1 Soovime õnne ja tugevat tervist! kokkusaamine toimub igal neljapäeval on avatud Väike-Maarja Vallavalitsus kell 18.00 Kiltsi raamatukogus. laupäeviti kell 10-13. NB! Palume inimestel, kes ei soovi, et lehes avaldatakse tema sünnipäevaõnnitlus, Simuna koguduses Jumalateenistused pühapäeviti teatada sellest toimetajale tel 329 5759. kell 11.00. Info: tel 5656 4959 (Tiia) Koguduse õpetaja on Enn Salveste. EELK Simuna koguduse aadress: Õnnitleme noorimaid vallakodanikke Allika 3, 46401 Simuna Tel 5345 3967 või tel/fax 332 8021, OÜ Estest PR e-post: [email protected] Kaks pisikest kätt pea püüdmas on päikest, EELK Simuna ja Juuda koguduse arvel- OSTAB pea algamas teed kaks jalga nii väikest … duskonto annetuste tarvis on: Swed- metsa- ja põllumaad. bank IBAN: EE852200001120184054. Kätriin Arumäe – 27. juunil Info telefonidel: Remy Leiten – 19. augustil 504 5215; 514 5215 Minna Mätas – 20. augustil Õpetaja kõnetunnid on laupäeviti kell 12-15, pühapäeval tund enne jumalatee- Sten-Oliver Uibo – 21. augustil nistust. Kiriklike talituste ja hingehoidlikel vajadustel on kokkuleppel õpetajaga Ariana Pähno – 24. augustil võimalik kohtuda teistel aegadel. MÜÜA Raho Elmik – 26. augustil Kalmistumeistrite kontaktandmed: kolmetoaline Grete Liis Aas – 30. augustil EELK Väike-Maarja koguduse annetusarve Väike-Maarjas – Ruth Palmiste, tel 516 1809 nr Swedbankis on EE652200001120247658. möbleeritud korter Simunas – Mirjam Kesküla, tel 524 7944 Olge rõõmsad, terved ja tublid! Väike-Maarjas Põhja tänaval. Kontakt: tel 5648 0612 Mälestame

Igale meist on antud aeg – MÜÜA aeg tulla, olla ja minna …

lõhutud küttepuid Hilda Naggel 13.07.1925 – 19.08.2017 (pikkus vastavalt soovile, Milvi Raudsik 18.07.1935 – 22.08.2017 erinevad puuliigid). Aino Lehtmets 15.03.1929 – 30.08.2017 Viive Kõiv 27.03.1940 – 03.09.2017 Müüme ka kuiva Aivar Pitka 01.03.1957 – 13.09.2017 ja 3m küttepuud.

Tel 507 4553 Vao küla ja Vao kogukonna MTÜ ÜLDKOOSOLEK Soovin üürida renoveeritud 2- või 3-toalist korterit toimub esmaspäeval 09.10.17. Väike-Maarjas. Võimalik ka hilisem ostusoov. Koguneme kell 19.00 tornlinnuse juurde. Tel 5827 0366 15. novembril alates 10.00 Vao Kogukonna MTÜ VÄIKE-MAARJA HOOLDEKODUS Telli Eesti lipud, vimplid, Väike-Maarja Hooldekodu Info ja registreerimine (Ravi 1, I korrus) tel 5656 4959, 501 6825 vardad ja vardahoidjad päevakeskuse kaudu on võimalik tellida Inkotoa pakutavaid e-poest www.lipuvabrik.ee URIINIPIDAMATUSE ABIVAHENDEID: Kaup kätte ühe tööpäevaga! • naha- ja haavahooldusvahendid, • imavad aluslinad, • mähkmed jm. Väike-Maarja Valla Infolehe väljaandja: 5. kuupäevaks Ilve Tobrelutsu e-posti aadressil: Isikliku abivahendi kaardi olemasolul kaup 40% soodsamalt. Väike-Maarja Vallavalitsus, [email protected], tel 329 5759. Tellitud tooted tuuakse kohale 20. oktoobril kell 9.00 – 12.00. Pikk 7, 46202 Väike-Maarja, Toimetus võib tekste lühendada. Tellimiseks ja infoks helistada telefonidel 326 1345 või 5656 4959 tel 329 5750, www.v-maarja.ee Toimetus ei vastuta reklaamide sisu eest. Toimetaja: Ilve Tobreluts Trükitud: Simuna spordihoones (I korrusel, osavalla ruumis) Toimetuse kolleegium: Trükikoda TRÜKIS AS, saab tellitud tooted kätte 20. oktoobril kell 13.00 Olev Liblikmann, Krista Ustav, Ellu Moisa, Pargi 27F, 41 537 Jõhvi. Tellimiseks ja infoks helistada tel 5343 9837; e-post: [email protected] Reet Eesmäe, Hans Kruusamägi. Ilmub kord kuus, kuu lõpunädalal. Kaastööd ja teated palume saata hiljemalt Tiraaž 2100 eksemplari. NB! Abivahendi soovist etteteatamine vähemalt 5 tööpäeva varem!