Nr 1 Jaanuar

Total Page:16

File Type:pdf, Size:1020Kb

Nr 1 Jaanuar Viivika Mainer Mustad Kooser: Järvelill: sõstrad: 35 aastat 110 aastat Setomaa Meremäel haridust ühistu lk 5 lk 3 lk 9 MEREMAE AJALEHT nr. 1 (jaanuar 2017) MEREMÄE VALLA UUDISED Rahvaküsitlus Setomaa valla teemal Võru maavalitsus viib jaanuari lõpus läbi rahvaküsitluse Meremäe valla elanike arvamuse väljaselgitamiseks Setomaa valla moodustamise osas. Küsitluse tulemused on haldusreformi edasise käigu osas olulise tähtsusega. Küsitluslehel küsitakse: „Kas toetate Meremäe, Mikitamäe ja Värska valla ning Misso valla Luhamaa nulga ühendamist Setomaa vallaks?“. Vastata saab kas „jah“ või „ei“. Meremäe vallas asuvad küsitluspunktid Meremäe val- Meremäe lähiaja suurim investeering on uus staadion, pildil sügisel toimunud slackline õpituba. lamajas ja Obinitsa külakeskuses. Küsitluspunk- tid on avatud 26.-29. jaanuaril kell 10.00- 18.00. Küsitlusel saavad osaleda vähemalt 16 aasta vanused inimesed, kes elavad Jaanimäe, Juusa, Karamsi- rahvastikuregistri andmetel püsivalt Me- na, Kiiova, Kiksova, Klist- Igaüks loeb! remäe vallas. na, Korski, Kõõru, Küllätüvä, Kusnetsova, Lindsi, Maaslo- Esimese jaanuari seisuga ma üle 530 tuhande euro hari- euro ning üldisteks valitsussek- Meremäe vallamaja küsitluspunkti alla va, Martsina, Masluva, Mel- on meid Meremäe vallas dusele, st põhikool, lasteaiad, tori teenusteks 220 tuhat eurot. kuuluvad järgmised külad: Hilläkeste, Hol- so, Miku, Navikõ, Obinitsa, 1 075, seda on 18 vähem, huviharidus. Siin kajastuvad ka di, Jõksi, Kalatsova, Kangavitsa, Kasakova, Polovina, Rokina, Seretsüvä, kui mullu. Mida tähendab summad, mida meie vallal tuleb Kool ja staadion Kastamara, Keerba, Kiislova, Kitsõ, Kuigõ, Tääglova, Talka, Tedre, Tes- tasuda teistele omavalitsuste- Kuksina, Lepä, Lutja, Marinova, Miikse, Me- sova, Triginä, Tsumba, Tup- see number Meremäe 2017 aastal on planeeritud in- le, kui meie lapsed käivad mu- rekülä, Meremäe, Olehkova, Ostrova, Paklova, lova, Vasla, Veretinä ja Võm- valla eelarve jaoks? vesteerida 642 tuhat eurot, mil- jal koolis ja lasteaias. Palandõ, Palo, Paloveere, Pelsi, Pliia, Poksa, morski. Summad jaotuvad vastavalt: lest omavahendeid on 411 tuhat Puista, Raotu, Ruutsi, Serga, Sirgova, Sulbi, Te- ILLE LEHISTE alusharidusele 9 000 eurot, eurot ning selle katmiseks on pia, Teterüva, Tiirhanna, Tiklasõ, Tobro- Hääletada saab ka elektrooniliselt maa- Meremäe finantsnõunik põhi- ja gümnaasiumi haridu- mõeldud kasutada laenu. Suu- va, Treiali, Tsergondõ, Tsirgu, Tuulova, valitsuse veebilehel. Kui isiku tervislik sele 29 000 eurot ning huviha- remad investeeringuobjektid Ulaskova, Uusvada, Väiko-Härmä, Väi- seisund või mõni muu põhjus takistavad Kohaliku omavalitsuse rahas- ridusele 18 200 eurot. on kool ja staadion. ko-Serga, Vaaksaarõ, Vinski, Viro. hääletamist, saab küsitluslehe täita kodus. tus tuleb umbes 90% riigilt otse Sotsiaalvaldkonna kulud on Mida rohkem on meil ela- Selleks tuleb taotlus esitada hiljemalt 29. üksikisiku tulumaksu laekumi- ligi 250 tuhat eurot. Kultuu- nikke, seda suurem on tulu- Obinitsa külakeskuse küsitlus- jaanuariks telefonil 786 8301. baas. Mida pikemad on meie se, maamaksu, tasandus- ja rile ja raamatukogudele jääb punkti alla kuuluvad järgmised kü- toetusfondi kaudu. Ainult 10% 191 tuhat eurot, majanduse- teed, seda rohkem eraldatakse lad: Ala-Tsumba, Antkruva, Erma- Lisainformatsioon telefonil 502 5936 sõltuvalt aastast on oma teeni- le ja teedele üle 100 tuhande hoolduseks raha. kova, Härmä, Helbi, Hilana, Ignasõ, tud tulu, millest suurim laeku- mine tuleb Meremäe Hoolde- kodu kohatasudest. Positiivne on olnud igal aas- Meremäe põnevad arendused 2017 tal üksikisiku tulumaksu lae- kumise suurenemine, mida saime mullu ligi pool miljonit Meremäe vald plaanib jõusaali seadmed. Staadionite- lugu tutvustav tahvel. Pavil- eurot. Kuid tänu demograafili- uute arendustena tänavu le paigaldatakse 4 trenažööri ja jonide paigaldamise eeldatav sele arengule saame aasta-aas- rajada välijõusaalid, kõhulihaste treenimiseks pink. maksumus 8 600 eurot, millest talt vähem neid rahasid, mis on bussiootepaviljonid, Meremäe staadionile pai- 6 600 eurot Setomaa Arengu ette nähtud haridusele. galdatakse trenažöörid pärast programmist ja 2 000 eurot val- piknikulauad ja pingid. staadioni uuendamist. la eelarvest. Õpilaste arv Meremäe koo- Selleks kasutatakse lis oli aasta lõpu seisuga 37. Välitrenažööride paigalda- Piiriveere Liidri sügisvoorust Sellega on väiksem riigi poolt toetusraha ja valla mine maksab umbes 13 000 saadi toetus, et soetada pargi- õpetajate palkadeks eraldatav omavahendeid. eurot, millest 10 000 eurot on pingid ja piknikulauad Mere- summa 93 384 eurot, kooli juh- Laenurahadega on MTÜ Piiriveere Liider toetus- mäe ja Obinitsa küladesse ning timise summa 13 479 eurot jm plaan alustada Meremäe meetmest ja 3 000 eurot Mere- välitingimuste lauatennise- kokku 115 090 eurot. Seda on kooli ja staadioni mäe valla eelarvest. laud noortekeskuse kinnistule. vähem kui kunagi varem. rekonstrueerimisega. Bussipaviljonid, pingid Järvealade planeering Kevadel paigaldatakse valda 3 uut bussiootepaviljoni. 530 tuhat haridusele MAARJA UIBOKAND ja piknikulauad valmimisel Meremäe abivallavanem Teede hoolduseks ja korras- Meremäe Vallavalitsus paigal- Obinitsa ja Hillekeste järveala- hoiuks on eraldatud 67 209 dab kevadel kolm uut bussioo- de detailplaneeringud valmi- eurot, riikliku toimetuleku Meremäe koolimaja ja staadio- tepaviljoni enim kasutatava- vad suveks. Järvealade aren- maksmiseks 63 053 eurot ning ni rekonstrueerimiseks on vald te peatuste juurde. Valikus on damine atraktiivseks ranna-ja vajaduspõhiseks peretoetuseks planeerinud võtta investeeri- peatused: Vasla, Uusvada, Kit- puhkealaks on viibinud de- 13 089 eurot. Lisaks saame rii- mislaenu. Mõlema objekti ehi- sõ ja Lepä, lõplik otsus tehakse tailplaneeringu koostamise ja gilt maavarade kaevandamise tushanked kuulutatakse välja pärast Maanteeameti kooskõ- maa-alade omandiõiguse puu- tasusid ja kokku fondide kau- talvel, koolimajas alustatak- lastuste saamist. dumise tõttu. Järveäärsete rii- du laekuv summa on 475 527 se töödega juunis ja staadioni Bussiootepaviljonid on val- gimaade munitsipaliseerimine eurot. Täpsemad numbrid on uuendamisega hiljemalt mais. mistatud puidust ja järgivad plaanitakse lõpetada kevadel. näha valla eelarvest. Kevadel laseb vallavalitsus Seto arhitektuuri. Bussioote- Vald otsib rannaalade korras- Kulude poole pealt läheb val- paigaldada Obinitsa ja Mere- paviljonidesse paigaldatakse tamiseks ja atraktsioonide ra- la eelarvest kõige suurem sum- mäe külade staadionitele väli- teadetetahvel ja piirkonna aja- Noortekeskuse kinnistule tulevad välilauatenniselauad. jamiseks sobivaid rahastusi. 2 MEREMAE AJALEHT Jaanuar 2017 Meremäe vald 95 Hea Meremäe Setomaa on ajalooliselt Krantsova ja Kiirova ümbruse valla rahvas! külad olid loovutatud hoopis kuulunud Vene tsaaririigi Ajaleht on see koht, kus ka- Vene NFSV-le. koosseisu. Alles pärast jastada kõike vallas toimuvat. Tartu rahu sõlmimist, kui Kolm külanõukogu ja Leheveergudel on võimalik loodi Petseri maakond, täitevkomitee anda ülevaade tegusatest ini- sai Setomaa Eestimaa mestest, sündmustest ja valla seaduslikest otsustest. osaks. Meremäe vald Neljakümnendate teisel poo- Tänases lehes on erinevad sündis möödunud lel ja viiekümnendail mahtus lood erinevatest valdkonda- praeguse Meremäe valla terri- sajandi 20ndate aastate dest, mis peaksid andma lü- tooriumile koguni kolm oma- alguses toimunud hikese kokkuvõtte möödunud ette külanõukogu: Kalatsova, haldusterritoriaalse 2016. aastast ja andma eelin- Obinitsa ja Veretino. Lisaks formatsiooni ka uue 2017. aas- reformi käigus. Tänavu nendele töötas Meremäel veel ta tegemiste ning valla plaani- tähistab vald 95. juubelit. mõnda aega täitevkomitee. de kohta. Külanõukogud allusid esmalt Vallavanemana olen Mere- Meremäe Valla Täitevkomitee- EMERI SALUVEER mäel alles uus inimene, siiski le ja selle kaudu Võru maakon- Meremäe kultuurijuht tahaksin teha kõik, et Meremäe nale, hiljem Vastseliina rajoo- AIVAR LUTS vallal läheks hästi ja et me suu- ni täitevkomiteele, mis hiljem Meremäe vallavanem daksime leida lahendused valla Reformi tulemusel moodustati kadus. jaoks olulistes küsimustes. 4 suure valla asemele 11 väik- Kalatsova külanõukogu ni- Taas, üle mitme aasta ilmub semat. Nende hulgas oli ka Me- metati ümber Meremäe küla- Meremäe valla ajaleht. Ajaleht Soovin lugejatele remäe vald, mis esialgu kandis nõukoguks, Veretino külanõu- on igal ajal vajalik, eriti aga olu- head lugemist ja Obinitsa nime. Vastavasisuli- kogu liideti Obinitsaga, see korras, kus elu on keeruliseks ne siseministri käskkiri kannab omakorda Meremäega. Vast- muutunud nagu seda käesolev teguderohket alanud kuupäeva 23. mai 1922. seliina rajooni likvideerimise ajahetk mitmes mõttes on. Sel- aastat! Samal aastal augustis toimu- järel hakati kuuluma Võru ra- listel aegadel vajame informa- sid uue vallanõukogu esimesed jooni koosseisu. tiivset ülevaadet vallas toimu- valimised. Vallavanemaks vali- Alates 1960. aasta septemb- vast. ti Nikolai Rammula, vallasekre- rist jäi eksisteerima ainult Me- täriks sai Johan Tamm. Meremäe vaatetorn 2017 aasta kolmekuninga päeval. remäe külanõukogu, millega oli 20ndad ja 30ndad aastad liidetud ka osa kunagise Illi ja olid Meremäe valla elus erili- se asukoha ja selle nime üm- susega vallanõukogu ettepane- Kapera külanõukogu külasid. AJALEHE TELLIMINE sed. Kõigest uuest ja eesrindli- ber. Tulemus oli see, et valla- ku heaks ning Obinitsa vald ni- 01. jaanuaril 1998. aastal anti kust haarati innuga kinni. Ak- maja otsustati ehitada üsnagi metati ümber Meremäe vallaks. eelpool nimetatud
Recommended publications
  • Setomaa Vald
    RÄPINA Tooste Meelva Raadama jv Meelva P I H K V A J Ä R V Suurmetsa Saareküla Toola- Köstrimäe Setommaaa a vald Raigla RÄPINA Kaart on valmistatud Maa-ametis. Kaardil kujutatud informat- L siooni eest vastutab Maa-amet. Andmeallikad: Eesti Topograa- filine Andmekogu; haldusüksuste piirid, asulate lahkme- Beresje jooned ja nimed (seisuga 01.02.2017.a) - Maaregister. Leevaku Nulga Võõpsu Sillapää Risti- Kanassaare Jaanikeste palo Sülgoja Võõpsu j Lüübnitsa ä ä p t Rahumäe Kassi- h Varesmäe laane a Ruusa Võuküla P Audjassaare Suure- Veerksu Toomasmäe j Võika u Kirmsi d n a Laossina h õ Pahtpää V Pindi Tsirksi Kahkva MIKITAMÄE Männisalu Väike- Veerksu Rääsolaane Pääsna Mõtsa- Mikitamäe Jõe- vaara Rõsna Podmotsa vaara Veriora L L Laho Kullamäe Popovitsa Velna i g Võpolsova Viluste õ Usinitsa Haavapää j Kremessova Vändra a VERIORA d Tonja Väike- Sarvemäe ä Karisilla Rõsna M Igrise Määsovitsa Kikka Lobotka Värska Verioramõisa Niitsiku Vinso Selise L Järvepää Päka Kostkova Nohipalo Rebas- mäe Treski Kahkva Õrsava Pääväkese Verhulitsa Lihtensteini Riihora Soe Kamnitsa Lutepää Rõssa VÄRSKA Sesniki Perdaku Orava Saabolda Samarina Kõivsaare Kõvera Nedsaja Saatse Kõrges- L Kundruse saare ORAVA Vivva Korela Litvina Madala Korgõ- Kolossova Jantra mõisa Säpina Rusima Kakusuu Kliima Hanikase Vaartsi j Madi a Kõliküla Rääptsova s Mäes- Marga u Pattina Luuska i saare Vedernika P Suure- Oro Liinamäe Voropi Otsa metsa Ulitina Lepassaare Tuderna Text Koidula Soena Piusa Kolodavitsa Praakmani Matsuri Helle- Ala- Tamme Talka kunnu Tsumba Jaanimäe Hilana Miku
    [Show full text]
  • Kaart on Valmistatud Maa-Ametis
    Kavastu Paju- kurmu VARA PIIRISSAARE Tooni Praaga Piirissaar Kaart on valmistatud Maa-ametis. Kaardil kujutatud informat- MÄKSA siooni eest vastutab Maa-amet. Andmeallikad: Eesti Topograa- filine Andmekogu; haldusüksuste piirid, asulate lahkme- Kalli jv Piiri jooned ja nimed (seisuga 01.08.2016.a) - Maaregister. Kastre Meerapalu Leegu Saare Aruaia (Leego) jv Võõpste Ahunapalu V Parapalu R VÕNNU Ä J I A j p Lääniste M i l n l Terikeste Liispõllu Agali a a M K j Ä Kõnnu Haavametsa Jõepera L V E N E M A A MEEKSI Rõka Järvselja Kastmekoja Mehikoorma Aravu Kadaja AHJA Sikakurmu Ibaste Rasina Vanamõisa Meeksi Savimäe Viisli Terepi Kõnnu Naha MOOSTE A Mägiotsa Linte h Laho j a Mooste Säkna j Jaanimõisa Leppemärgid Akste Säässaare RÄPINA Ühineva kohaliku omavalitsus- Meelva Tooste üksuse piir jv Raadama Riigipiir Meelva P I H K V A Noorits- Maakonnapiir metsa J Ä R V Valgesoo Omavalitsusüksuse piir Kaaru Suurmetsa Saareküla Köstrimäe Toola- Asustusüksuse (asula) maa lahkmejoon Eoste PÕLVA Raigla RÄPINA L Linna- või vallavalitsus Adiste Miiaste Beresje Leevaku Nulga Võõpsu MEEKSI Kauksi Sillapää Risti- Vald Kanassaare Jaanikeste palo Himmaste Sülgoja j Võõpsu RÄPINA Linn Vanaküla ä Lüübnitsa Holvandi ä p Veriora t Rahumäe PÕLVA Kassi- Varesmäe Alev, alevik Võuküla laane h Ruusa a Audjassaare Määsovitsa j P Suure- u Lutsu s Uibujärve j Võika Veerksu Toomasmäe Küla t u Kirmsi u Võiardi d L n a Laossina Rosma h Pahtpää õ Pindi Tsirksi MIKITAMÄE Partsi V Kahkva Männisalu Väike- Peri Veerksu Rääsolaane Pääsna Mõtsa- Mikitamäe Meemaste Jõe- vaara Rõsna
    [Show full text]
  • Setomaa Valla Arengukava 2019-2028
    Kinnitatud Setomaa Vallavolikogu 29.09.2019 määrusega nr 12 Setomaa valla arengukava 2019-2028 2019 Sisukord Sisukord .................................................................................................................................................................. 2 Sissejuhatus ............................................................................................................................................................ 3 1. Setomaa valla üldiseloomustus .......................................................................................................................... 4 1.1 Asend ja piirid ............................................................................................................................................... 4 1.2 Rahvastik ...................................................................................................................................................... 5 2. SWOT analüüs ja visioon ..................................................................................................................................... 9 2.1 SWOT analüüs .............................................................................................................................................. 9 2.2 Visioon aastaks 2028 .................................................................................................................................. 10 3. Valla juhtimine .................................................................................................................................................
    [Show full text]
  • Asustusüksuste Nimistu Kinnitamine Ning Nende Lahkmejoonte Määramine” Lisa (Muudetud Sõnastuses)
    Regionaalministri 22. detsembri 2006.
    [Show full text]
  • Jutustava Regilaulu Aspektid
    DISSERTÄITONES FOLKLORISTICAE UNIVERSITATIS TARTUENSIS 3 JUTUSTAVA REGILAULU ASPEKTID. 19. SAJANDI LÕPU SETU LÜROEEPILISTE REGILAULUDE ŽANR JA STRUKTUUR MADIS ARUKASK TARTU 2003 DISSERTÄITONES FOLKLORISTICAE UNIVERSITATIS TARTUENSIS DISSERTÄITONES FOLKLORISTICAE UNIVERSITATIS TARTUENSIS 3 JUTUSTAVA REGILAULU ASPEKTID. 19. SAJANDI LÕPU SETU LÜROEEPILISTE REGILAULUDE ŽANR JA STRUKTUUR MADIS ARUKASK TARTU ÜLIKOOLI KIRJASTUS Eesti kirjanduse ja rahvaluule osakond, Tartu Ülikool, Eesti Väitekiri on lubatud kaitsmisele filosoofiadoktori kraadi taotlemiseks (folk­ loristikas) Tartu Ülikooli Eesti kirjanduse ja rahvaluule osakonna nõukogu otsusega 27. mai 2003. a. Juhendaja: Prof. Ülo Valk, Tartu Ülikooli eesti ja võrdleva rahvaluule õppetool Oponent: Dr. Aado Lintrop, Eesti Rahvaluule Arhiiv Kaitsmise koht: Tartu Ülikooli Nõukogu saal Kaitsmise aeg: 27. juuni 2003 © Madis Arukask, 2003 Tartu Ülikooli Kiijastus www.tyk.ut.ee Tellimus nr. 323 EESSÕNA See raamat on oluliseks vahekokkuvõtteks mu õpingute jooksul omandatud teadmistest ja folkloristitöös küpsenud ideedest setu lüroeepilisest laulutra­ ditsioonist ning regilaulust laiemalt. Mõtteliselt koondub sellesse mu kraadi- õpingute periood Tartu Ülikoolis 1990. aastate lõpust alates. Seega on tegemist ühe arengu realisatsiooniga. Ehkki olen sel teel liikunud paljuski omasoodu, poleks käesolevat kiijutist sündinud mitmete inimeste nõu või olemasoluta. Nii tahaksingi siin tänada kauaaegset Tartu Ülikooli rahvaluulelektorit, nüüdseks juba lahkunud Udo Kolki, kellelt pärines esmane suunav hool ja julgustus just setu lauludega tege­ lema hakkamisel. Otsesemate või kaudsemate nõuandjatena ning meie vanema laulukultuuri alase diskussiooni ülalhoidjatena on meelespidamist väärt mitmed Tartu Ülikooli eesti ja võrdleva rahvaluule Õppetooli, Eesti Rahvaluule Arhiivi ja Eesti Kirjandusmuuseumi folkloristika osakonna töötajad, antud juhul ise­ äranis mu juhendaja prof. Ülo Valk ning rahvalaulude asjatundjad dots. Paul Hagu ja dots. Tiiu Jaago, niisamuti ka dr. Mall Hiiemäe, mag. Kristi Salve, mag.
    [Show full text]
  • LISA 1. Setomaa Ettevõtluskeskkonna Teemaplaneeringu Ja Selle KSH LÄHTEANDMETE ANALÜÜS
    LISA 1. Setomaa ettevõtluskeskkonna teemaplaneeringu ja selle KSH LÄHTEANDMETE ANALÜÜS Mikitamäe Vald Värska Vald Meremäe Vald Misso Vald Juuni 2014 Setomaa ettevõtluskeskkonna teemaplaneeringu ja selle KSH LÄHTEANDMED SISUKORD Eessõna ...................................................................................................................................................................5 1. TEEMAPLANEERINGU SEOSED MUUDE ASJAKOHASTE STRATEEGILISTE DOKUMENTIDEGA .......6 1.1 RIIGI TASAND ............................................................................................................ 6 1.1.1 ÜLERIIGILINE PLANEERING EESTI 2030+ ............................................................................ 6 1.1.2 RIIKLIKUD ARENGUKAVAD ................................................................................................ 9 1.1.3 KAVANDATAVAD TÕMBEKESKUSED .................................................................................. 12 1.1.4 EESTI-VENE KONTROLLJOONE VÕIMALIKUD MUUTUSED .................................................. 14 1.2 MAAKONNA TASAND ................................................................................................ 15 1.2.1 MAAKONNAPLANEERINGUD ............................................................................................ 15 1.2.2 MAAKONNA TEEMAPLANEERINGUD ................................................................................ 17 1.2.3 MAAKONDLIKUD ARENGUKAVAD ....................................................................................
    [Show full text]
  • Setu Traditsiooniline Maa-Arhitektuur 20. Sajandi I Poolel Meremäe, Värska, Mikitamäe Ja Misso Valla Põhjal
    TARTU ÜLIKOOL FILOSOOFIATEADUSKOND AJALOO- JA ARHEOLOOGIA INSTITUUT KUNSTIAJALOO ÕPPETOOL KRISTIINA TIIDEBERG Setu traditsiooniline maa-arhitektuur 20. sajandi I poolel Meremäe, Värska, Mikitamäe ja Misso valla põhjal MAGISTRITÖÖ JUHENDAJA: KAUR ALTTOA, MA Tartu 2009 SISUKORD SISSEJUHATUS ---------------------------------------------------------------------------------------------------------- 2 KASUTATUD ALLIKAD----------------------------------------------------------------------------------------------- 5 HISTORIOGRAAFIA --------------------------------------------------------------------------------------------------- 6 1. KÜLADE ÜLDISELOOMUSTUS---------------------------------------------------------------------------------- 8 2. TALUDE ÜLDISELOOMUSTUS -------------------------------------------------------------------------------- 10 3. SETU ELAMU-------------------------------------------------------------------------------------------------------- 14 3.1. REHEMAJAST SETUMAAL---------------------------------------------------------------------------------------- 17 4. KÕRVALHOONED ------------------------------------------------------------------------------------------------- 20 4.1. AIDAD JA AIDATÜÜBID------------------------------------------------------------------------------------------- 20 4.2. LAUT --------------------------------------------------------------------------------------------------------------- 26 4.3. TALL ---------------------------------------------------------------------------------------------------------------
    [Show full text]
  • 114 Buss Sõiduplaan & Liini Marsruudi Kaart
    114 buss sõiduplaan & liini kaart 114 Võru Bussijaam Vaata Veebilehe Režiimis 114 buss liinil (Võru Bussijaam) on üks marsruut. Tööpäeval on selle töötundideks: (1) Võru Bussijaam: 14:50 Kasuta Mooviti äppi, et leida lähim 114 buss peatus ning et saada teada, millal järgmine 114 buss saabub. Suund: Võru Bussijaam 114 buss sõiduplaan 97 peatust Võru Bussijaam marsruudi sõiduplaan: VAATA LIINI SÕIDUPLAANI esmaspäev 14:50 teisipäev 14:50 Võru Bussijaam 2 Vilja Tänav, Võru kolmapäev 14:50 Turu neljapäev 14:50 Jüri, Võru reede 14:50 Soo laupäev Ei sõida 110 Friedrich Reinhold Kreutzwaldi, Võru pühapäev 14:50 Kose Kose tee, Võru Valgjärve 2 Pappjärve Tänav, Võru 114 buss info Suund: Võru Bussijaam Aiandi Peatust: 97 1 Ööbiku Tänav, Võru Reisi kestus: 220 min Liini kokkuvõte: Võru Bussijaam, Turu, Soo, Kose, Veskisalu Valgjärve, Aiandi, Veskisalu, Lohu, Räpo, Tootsi, Holsta, Kopra, Voki, Halla, Vana-Saaluse, Rauba, Lohu Vastseliina, Metsatuka, Juulamäe, Vana-Vastseliina, Tallinn — Tartu — Võru — Luhamaa, Estonia Plessi, Kalatsova, Meremäe, Serga Teerist, Kitse, Uusvada, Tobrova, Kasakova, Rokina, Obinitsa, Räpo Karamsina, Korski, Polovina, Veski, Võmmorski, Kolodavitsa, Koidula Jaam, Koidula, Matsuri, Pilleri, Tootsi Kesk-Nedsaja, Nedsaja, Soe, Treski, Reha, Lobotka, Värska, Väike-Rõsna, Värska Veekeskus, Värska Holsta Sanatoorium, Väike-Rõsna, Värska, Lobotka, Reha, Treski, Soe, Nedsaja, Kesk-Nedsaja, Pilleri, Matsuri, Kopra Koidula, Koidula Piiripunkt, Koidula Jaam, Kolodavitsa, Võmmorski, Veski, Veretino, Küllätüvä, Voki Uusvada, Kitse, Serga
    [Show full text]
  • EESTI JÄRVEDE NIMESTIK Looduslikud Järved
    EESTI JÄRVEDE NIMESTIK looduslikud järved tehisjärved KESKKONNAMINISTEERIUMI INFO- JA TEHNOKESKUS EESTI JÄRVEDE NIMESTIK Looduslikud ja tehisjärved Koostaja: Ruta Tamre Tallinn 2006 SISUKORD EESSÕNA 6 SISSEJUHATUS 8 EESTI JÄRVEDE NIMESTIK 13 Läänesaarte alamvesikond 14 Matsalu alamvesikond 22 Harju alamvesikond 26 Pärnu alamvesikond 37 Viru alamvesikond 50 Peipsi alamvesikond 58 Võrtsjärve alamvesikond 90 Koiva alamvesikond 101 LISAD 109 Eesti Põhikaardi välikaardistuse aastad 110 Eesti suurimad järved 111 Saarterohkeimad väikejärved 112 JÄRVEDE TÄHESTIKULINE LOEND 113 KASUTATUD KIRJANDUS 144 KAARDID ALAMVESIKONDADE KAUPA 145 Läänesaarte alamvesikond 147 Matsalu alamvesikond 149 Harju alamvesikond 151 Pärnu alamvesikond 153 Viru alamvesikond 155 Peipsi alamvesikond Tartu, Viljandi, Jõgeva, Järva, Lääne-Viru ja Ida-Viru maakonna osas 157 Peipsi alamvesikond Põlva ja Valga maakonna osas 159 Peipsi alamvesikond Võru maakonna osas 161 Võrtsjärve alamvesikond 163 Koiva alamvesikond 165 © Keskkonnaministeeriumi Info- ja Tehnokeskus, 2006 Tamre, Ruta (koostaja) 2006. Eesti järvede nimestik. Tallinn, Keskkonnaministeeriumi Info- ja Tehnokeskus, 168 lk. ISBN 978-9985-881-40-8 EESSÕNA Käesoleva nimestiku koostamisel on aluseks võetud Eesti Looduse Infosüsteemi (EELIS) Lisaks järvede olulisusele maastiku- ja loodusobjektidena ning elupaigatüüpidena, on järvede nimistu, mis tugineb mitmetele allikatele. Eelkõige on olnud aluseks 1964. aas- nad tähelepanuväärsed ka kohanimeobjektidena. Suur osa järvenimesid on korrigeeritud tal ilmunud “Eesti NSV järvede
    [Show full text]
  • Esikaane Foto
    Foto: Piusa jõgi saadab matkajat. Nils Rebane Nils matkajat. saadab jõgi Piusa Foto: © Keskkonnaamet 2015 Keskkonnaamet © Trükise väljaandmist toetas SA Keskkonnainvesteeringute Keskus Keskkonnainvesteeringute SA toetas väljaandmist Trükise Küljendus: AS Regio AS Küljendus: Kujundus: Areal Disain OÜ Disain Areal Kujundus: ääne-Virumaa L vald, Vinni eremäe ja Vastseliina vald, Võrumaa vald, Vastseliina ja eremäe M Kaart: AS Regio AS Kaart: Esikaane foto: Kõlgusniidu müür, Arne Ader Arne müür, Kõlgusniidu foto: Esikaane Toimetajad: Kerttu Elm, Margit Turb, Tiia Ilmet Tiia Turb, Margit Elm, Kerttu Toimetajad: maastikukaitseala maastikukaitseala Trükise koostaja: Helen Kivisild Helen koostaja: Trükise tähistatud valge-rohelise-valge värvimärgistusega. valge-rohelise-valge tähistatud kulgevast RMK Peraküla-Aegviidu-Ähijärve matkateest, mis on on mis matkateest, Peraküla-Aegviidu-Ähijärve RMK kulgevast Vinni-Pajusti Piusa jõe ürgoru jõe Piusa www.loodusegakoos.ee www.keskkonnaamet.ee juures asuvatel lõkkeplatsidel. Matkarada on osaks läbi Eesti Eesti läbi osaks on Matkarada lõkkeplatsidel. asuvatel juures [email protected] [email protected] lase teelt eksida. Lõket saab teha Kõlgusniidu ja Make müüri müüri Make ja Kõlgusniidu teha saab Lõket eksida. teelt lase Tel: 5304 3504 5304 Tel: Tel: 786 8360 786 Tel: pikkuses rõõmustab jõgi matkalist tasase veevulinaga ega ega veevulinaga tasase matkalist jõgi rõõmustab pikkuses Lõuna-Eesti piirkond Lõuna-Eesti Karja 17a, Võru 65608 Võru 17a, Karja RMK Loodushoiu osakond Loodushoiu RMK Lindora
    [Show full text]
  • Setomaa Valla Arengukava 2020-2029
    Kinnitatud Setomaa Vallavolikogu 27.08.2020 määrusega nr 12 Setomaa valla arengukava 2020-2029 2020 Sisukord Sisukord .................................................................................................................................................................. 2 Sissejuhatus ............................................................................................................................................................ 3 1. Setomaa valla üldiseloomustus .......................................................................................................................... 4 1.1 Asend ja piirid ............................................................................................................................................... 4 1.2 Rahvastik ...................................................................................................................................................... 5 2. SWOT analüüs ja visioon ..................................................................................................................................... 9 2.1 SWOT analüüs .............................................................................................................................................. 9 2.2 Visioon aastaks 2029 .................................................................................................................................. 10 3. Valla juhtimine .................................................................................................................................................
    [Show full text]
  • Piusa-Võmmorski Hoiuala Ja Piusa Harivesiliku Püsielupaiga Kaitsekorralduskava (Edaspidi Ka KKK) Eesmärk On
    Piusa -Võmmorski hoiuala ja Piusa harivesiliku püsielupaiga kaitsekorralduskava 2016-2025 Keskkonnaamet 2015 SISUKORD 1. SISSEJUHATUS ....................................................................................................................................................... 6 1.1. Ala iseloomustus ................................................................................................................................................ 6 1.2. Maakasutus ........................................................................................................................................................ 9 1.3. Huvigrupid ....................................................................................................................................................... 11 1.4. Kaitsekord ........................................................................................................................................................ 11 1.5. Uuritus ............................................................................................................................................................. 13 1.5.1. Läbiviidud inventuurid ja uuringud .......................................................................................................... 13 1.5.2. Riiklik seire .............................................................................................................................................. 15 2. VÄÄRTUSED JA KAITSE-EESMÄRGID ...........................................................................................................
    [Show full text]