Ehituspae Ressurssidest Tallinna Ümbruses
Total Page：16
File Type：pdf, Size：1020Kb
Tõnis Kattel Tallinna Tehnikaülikool, Geotehnika Ehituspae ressurssidest Tallinna ümbruses Juhendaja: Alo Adamson TalveAkadeemia 2004 Ehituspae ressurssidest Tallinna ümbruses Sissejuhatus Viimaste aastate majanduskasv on soodustanud nii tööstus-, teede- kui ka elamuehituse mahu jõudsat kasvu, mis omakorda on suurendanud nõudlust ehituspae ja teiste täitematerjalide järele. Sellistes tingimustes on muutunud aktuaalseks looduslike mineraalsete ehitusmaterjalide, eelkõige liiva ja paekivi ressursid, nende säästlik kaevandamine ja otstarbekas kasutamine. Järgnev artikkel keskendub Tallinna ümbruse paekivimaardlatega seotud probleemidele. Kabelikari Lõunaküla Hülkari madal Veskikari V i i m s i p s Lahesaar P r i n g i T a m m n e e m e V I I M S I Viimsi alumine tlt L u b j a Viimsi ülemine tl J õ e s u u Haabneeme Kaguranna madal Vahemadal l a Viimsi pank R a n d v e r e Tahkumäe neem h P ä r n a m ä e Koljuots Auskneem M u u g a l a h t kr vere T A L L I N N A L A H T Rand K a l l a v e r e Miiduranna V Viimsi Muuga sadam õ So e Miiduranna sadam os r ep d ra a la ba Riiasöödi mv p Muuga kr Paljassaare kari M u u g a Ü l g a s e Piganeem Ülgase pank Ä i g r u m ä e Maardu mv M a n n i v a P a l j a s K P PIRITA s al r j o a ass a a o r are e ps d i l MAARDU a h Katariina kai t o j a Kopli neem Pirita sadam PIRI Kopli ps TA J Liivakari Iru pank R e b a l a am K ad s a Kakumäe nina re k aa ss u lja m K Vene-Balti sadam Pa Hundipea sadam Varsaa K llik oja ä a o a k t e e u p Miinisadam m l ä l a e i Peetrisadam h p TALLINN t s l Lennusadam M u r a s t e a H Bekkeri sadam m a Maardu MAARDU a h d rku o t a s P a Meeru l I Kakumäe sadam se sadam a Patareisadam R j Lasnamäe pank I a K T te A L i i v a m ä e J PÕHJA-TALLINN Vanasadam Maardu jv Jõelähtme kirik Rannamõisa pank Tis kre N e h a t u I l m a n d u Tallinn o Balti LASNAMÄE ja Tallinna alumine V a n d j a l a R a n n a m õ i s a tlt Loo KESKLINN VÄO Vandjala soo M u M a a r d u s T i s k r e to Ap ja ame Tallinna Kostivere tsa Tabasalu pkr ülemine tlt S a h a Kallaste pank S õ r v e Ha KRISTIINE Ülemiste rku Lilleküla V e n e k ü l a oja Saha pkr H A R K U T HAABERSTI k v a ab as al S o o d e v a h e u ra H ba pkr a e r r k ve u ti s j r o H a r k u j ä r v e v Tallinna lennuväli pk K eva he Tallinn-Väike Sood Tondi K o p l i Rae mv J Õ R E a L S Ä L a a b i e H o v r T Ko o r a das n MUSTAMÄE b Lagedi e e P m ä a HARKUa j õ pkr l V m a oja e sk a ja Lagedi Järve t P e e t r i la s -Ü K a d a k a i lem R a e r a b a o kr is p j V a t s l a Kadaka pank te a a m k Järsi ül an uk e al Ar l soo Ü K u r g l a R ae H V -L Rahumäe as a Harku a kja ge r Liiva la di k - p u Ü kr Nõmme Kulli le r R a e m a is LEIVAJÕGI b te r a Hiiu J ä r v e k ü l a k K u l l i k J a A p N n ÄÄ a a V l s t r a k V p i H ü ü r u s Kivimäe r J ä r s i Assaku ä V a h i J Aruküla K u Saku mkrn Aruküla a o ja Pääsküla V a s k j a l a r k L e h m j a p P ü h a a j m K i i a R h P a j u p e a a e k L u Jüri kirik j v a b a Jüri r j oja üla a ärneri V sk l K a ää P S n A l l i k u ü Laagri k a a i s r L i m u m e R A E õ ä k r i ä s v a j K a l e s i P p Aruküla soo u Raudalu k k K r i Laagri u n r n n ä Kangro mv a A a v i k u I g a v e r e M o M ja Limu jv ä L r i m n k L K u r n a i u m r S A U E e pk u s s jä e n i rve r K ü t k e l o kr e l v M ä n n i k u o a i e K K a u t j a l a Ig N u k rna - M u L u i g e õ Männiku Rätsepa jv i sa Luige k K r ü l u V a e l a a r L a n i T ä n n a s s i l m a p J m a L b k A u e r o T s V a n a m õ i s a I o i j R a a I o v P a j K u m n a õ g r i R A A S I K U k r p k Saue p äe i gim st Lõilasmäe jv Jäl Jälgimäe Sau Mõisaküla Joonis 1. Tallinna lähiümbruse paemaardlad. Teema aktuaalsus Kaheksakümnendate aastate lõpul korraldati laiaulatuslik Harju, Paide ja Rapla piirkonna maavararessursside hindamine. Koostati ka maavarade kaevandamise arengukava kuni 2010. aastani (Kivit 1989). Arvestades tolleaegseid kaevandamismahtusid, prognoositi suuremate lubjakivi- (Väo, Harku) ja liivamaardlate (Tallinn-Saku) ammendumist juba tänaseks möödunud kümnendi jooksul. Siiski, majanduslanguse tõttu ja tänu maavaravarude ümberhindamistele ning kaevandamistehnoloogiate täiustumisele on need maardlad veel seni kasutusel. Jätkuva majanduskasvu tingimustes on olukorra teravaks muutumine siiski lähiaja küsimus ja TalveAkadeemia 2004 2 Ehituspae ressurssidest Tallinna ümbruses sellest tulenevalt on tekkinud vajadus olemasolevate varude piisavuse hindamiseks ja uute maardlate hõlvamise planeerimiseks. Probleemid paemaardlate ekspluateerimisel Parimad on need ehitusmaterjalide karjäärid, mis paiknevad ehituspiirkondade läheduses. Kuna linn on ehituspiirkond, on eriti hinnatud linnalähedased karjäärid. Samas on linnalähedaste karjääride ekspluateerimine ja laiendamine sageli raskendatud mitmesuguste inimasustusest tulenevate vastuolude tõttu. Eriti teravalt ilmnevad probleemid Tallinna kui kõige kiiremini areneva linna ümbruses. Tallinna linnalähedasemad karjäärid asuvad Lasnamäel paiknevas Väo maardlas, Õismäe külje all asuvas Harku maardlas ning Tallinnast veidi kaugemal asetsevas Maardu maardlas (Joonis 1). Tõsine küsimus on maardlate varude piiratus, mis on praegu kõige aktuaalsem Väos. Ainuke lahendus oleks maardla laiendamine naaberaladele, aga see ei ole mõeldav linna lähedusest tingitud tiheda asustuse tõttu. Linna lähedus on kergitanud ka tugevalt maa ehituslikku väärtust, mis ahvatleb omavalitsusi maa sihtotstarbe määramisel eelistama elamu- või tööstusmaad potentsiaalsele mäetööstusmaale. Ehitusplaneeringuid kavandatakse, kas teadmatusest või seadusest möödahiilivalt isegi maavara aktiivsele varule. Küllaltki oluline on elanike vastuseis kaevandustegevusele. Kaevandamine seostub üldsusele tolmu, müra, lõhkamiste ja rikutud maapinnaga. Selline pilt oli tüüpiline varem kasutusel olnud tehnoloogiate puhul. Kaevandamise mõju keskkonnale ei saa vältida, kuid seda saab leevendada ja muuta talutavaks. On mitmesuguseid lahendusi tolmu, müra ja seismiliste mõjude vähendamiseks, nagu lõhkamiskatted, piserdussüsteemid tolmuallikate juures, teede kastmine; müratõkked (näiteks kõrghaljastus); väiksemad lõhkelaengud, viitlõhkamine ja mehaaniline raimamine. Loetletud meetmed on kasutusel enamikus karjäärides. Kõige keerulisem on vältida mõju põhjaveele, kuid seda ainult juhul, kui on vaja alandada vee taset. Kõikjal on inimesed ja ettevõtted muutunud nõudlikumaks keskkonnatingimuste suhtes ning julgemaks võitlemisel paremate tingimuste nimel, millest tulenevalt võimenduvad ka karjääride tegevusega kaasnevad mõjud. TalveAkadeemia 2004 3 Ehituspae ressurssidest Tallinna ümbruses Veel võib maardlate ekspluateerimisel takistava asjaoluna märkida loodus- ja muinsuskaitselisi piiranguid, milleks on kas kaitsealused taimed või kooslused, loomad ja linnud, samuti muistsed kalmed ja põllud. Väo maardla ekspluateerimisel on ilmnenud kõik eelpool toodud probleemid ja piirangud. Maardla läänepoolne osa on peagi ammendumas ja laiendamine on piiratud infrastruktuuri ja hoonestuse poolt. Maardla kõnealusel osal kaevandab paasi Paekivitoodete Tehase OÜ. Üheksakümnendate aastate keskel hakkas ettevõte otsima võimalusi puur-lõhketöödest loobumiseks, mille peamisteks põhjusteks olid mäetööde frondi lähenemine hoonetele ning elanike pidevad kaebused müra ja tolmu suhtes. 1995. aastal juurutatigi hüdrovasaratel põhinev paekivi raimamise tehnoloogia, mis leidis ka rahvusvahelist tunnustamist. Lasnamäelaste kaebused pole aga sellele vaatamata lakanud. Probleemne on ka Väo maardla idapoolne osa, mis asub Jõelähtme valla territooriumil ja kus oli arvele võetud üle 9 mln m³ paekivi. Üldplaneeringu koostamisel ei näinud vald seal ette kaevandustegevust ning taotles keskkonnaministeeriumilt kogu varu passiivseks tunnistamist. Esialgu ei rahuldatud taotlust, kuid vallavolikogu järjekindla tegevuse tulemusel ning ka muinaspõldude avastamise tõttu varuplokil muudeti kolmandik selle varust passiivseks, st mittekaevandatavaks.