Tõnis Kattel

Tallinna Tehnikaülikool, Geotehnika

Ehituspae ressurssidest Tallinna ümbruses

Juhendaja: Alo Adamson

TalveAkadeemia 2004 Ehituspae ressurssidest Tallinna ümbruses

Sissejuhatus

Viimaste aastate majanduskasv on soodustanud nii tööstus-, teede- kui ka elamuehituse mahu jõudsat kasvu, mis omakorda on suurendanud nõudlust ehituspae ja teiste täitematerjalide järele. Sellistes tingimustes on muutunud aktuaalseks looduslike mineraalsete ehitusmaterjalide, eelkõige liiva ja paekivi ressursid, nende säästlik kaevandamine ja otstarbekas kasutamine. Järgnev artikkel keskendub Tallinna ümbruse paekivimaardlatega seotud probleemidele.

Kabelikari Lõunaküla Hülkari madal

Veskikari

V i i m s i p s Lahesaar P r i n g i T a m m n e e m e V I I M S I Viimsi alumine tlt

L u b j a

Viimsi ülemine tl J õ e s u u Haabneeme Kaguranna madal Vahemadal

l a Viimsi pank R a n d v e r e Tahkumäe neem h P ä r n a m ä e Koljuots Auskneem M u u g a l a h t kr vere T A L L I N N A L A H T Rand K a l l a v e r e Miiduranna V Viimsi Muuga sadam õ So e Miiduranna sadam os r ep d ra a la ba Riiasöödi mv p Muuga kr kari M u u g a Ü l g a s e Piganeem

Ülgase pank

Ä i g r u m ä e Maardu mv M a n n i v a

P a l j a K s P s al r j o a ass a a o r are e ps d i l MAARDU a h Katariina kai t o j a neem Pirita sadam

PIRI Kopli ps TA J Liivakari Iru pank R e b a l a am K ad s a Kakumäe nina re k aa ss u lja m K Vene-Balti sadam Pa Hundipea sadam Varsa K allik oja ä a o a k e u p Miinisadam t e m l ä l a e i Peetrisadam h p t s l Lennusadam M u r a s t e a H Bekkeri sadam m a Maardu MAARDU h a d rku o t a s P a Meeru l I Kakumäe sadam se sadam a Patareisadam R j Lasnamäe pank I a K T te A L i i v a m ä e J PÕHJA-TALLINN Vanasadam Maardu jv Jõelähtme kirik

Rannamõisa pank Tis kre N e h a t u I l m a n d u Tallinn o Balti LASNAMÄE ja Tallinna alumine V a n d j a l a R a n n a m õ i s a tlt Loo KESKLINN VÄO Vandjala soo M u M a a r d u s T i s k r e to Ap ja ame Tallinna Kostivere tsa Tabasalu pkr ülemine tlt S a h a Kallaste pank S õ r v e Ha Ülemiste rku Lilleküla V e n e k ü l a oja Saha pkr H A R K U T k v a ab as al S o o d e v a h e u ra H ba pkr a e r r k ve u ti s j r o H a r k u j ä r v e v Tallinna lennuväli pk K eva he Tallinn-Väike Sood K o p l i Rae mv

J Õ R E

a L S Ä L a a b i e H

o v r T Ko o r a das n MUSTAMÄE b Lagedi

e e P m ä a HARKUa j õ pkr l V m a oja e sk a ja Lagedi Järve t P e e t r i la s -Ü K a d a k a i lem R a e r a b a o is pkr j V a t s l a Kadaka pank te a a m k Järsi ül an uk e al Ar l soo Ü K u r g l a R ae H V -L Rahumäe as a Harku a kja ge r Liiva la di k - p u Ü kr Nõmme Kulli le r R a e m a is LEIVAJÕGI b te r a J ä r v e k ü l a k K u l l i k J a A p N n ÄÄ a a V l s t r a k V p i H ü ü r u s Kivimäe r J ä r s i Assaku ä V a h i J Aruküla K u Saku mkrn Aruküla a o ja Pääsküla V a s k j a l a r k L e h m j a p P ü h a

a

j

m

K i i a R h P a j u p e a a e k L u Jüri kirik

j v a b a Jüri r j oja üla a ärneri V sk l K a ää P S n A l l i k u ü Laagri k a a i s r L i m u m e R A E õ ä k r i ä s v a j K a l e s i P p Aruküla soo u Raudalu k k K r i Laagri u n r n n ä Kangro mv a A a v i k u I g a v e r e M o M ja Limu jv ä L r i m n k L K u r n a i u m r S A U E e pk u s s jä e n i rve r K ü t k e l o kr e l v M ä n n i k u o a i e K K a u t j a l a Ig N u k rna - M u L u i g e õ Männiku Rätsepa jv i sa Luige k K r ü l u V a e l a a r L a i T ä n n a s s i l m a n J m p a L b k A u e r o T s V a n a m õ i s a I o i j R a a I o v P a j K u m n a õ g r i R A A S I K U k r p k Saue p äe i gim st Lõilasmäe jv Jäl Jälgimäe Sau Mõisaküla Joonis 1. Tallinna lähiümbruse paemaardlad.

Teema aktuaalsus

Kaheksakümnendate aastate lõpul korraldati laiaulatuslik Harju, Paide ja Rapla piirkonna maavararessursside hindamine. Koostati ka maavarade kaevandamise arengukava kuni 2010. aastani (Kivit 1989). Arvestades tolleaegseid kaevandamismahtusid, prognoositi suuremate lubjakivi- (Väo, Harku) ja liivamaardlate (Tallinn-Saku) ammendumist juba tänaseks möödunud kümnendi jooksul. Siiski, majanduslanguse tõttu ja tänu maavaravarude ümberhindamistele ning kaevandamistehnoloogiate täiustumisele on need maardlad veel seni kasutusel. Jätkuva majanduskasvu tingimustes on olukorra teravaks muutumine siiski lähiaja küsimus ja

TalveAkadeemia 2004 2 Ehituspae ressurssidest Tallinna ümbruses sellest tulenevalt on tekkinud vajadus olemasolevate varude piisavuse hindamiseks ja uute maardlate hõlvamise planeerimiseks.

Probleemid paemaardlate ekspluateerimisel

Parimad on need ehitusmaterjalide karjäärid, mis paiknevad ehituspiirkondade läheduses. Kuna linn on ehituspiirkond, on eriti hinnatud linnalähedased karjäärid. Samas on linnalähedaste karjääride ekspluateerimine ja laiendamine sageli raskendatud mitmesuguste inimasustusest tulenevate vastuolude tõttu. Eriti teravalt ilmnevad probleemid Tallinna kui kõige kiiremini areneva linna ümbruses. Tallinna linnalähedasemad karjäärid asuvad Lasnamäel paiknevas Väo maardlas, Õismäe külje all asuvas Harku maardlas ning Tallinnast veidi kaugemal asetsevas Maardu maardlas (Joonis 1). Tõsine küsimus on maardlate varude piiratus, mis on praegu kõige aktuaalsem Väos. Ainuke lahendus oleks maardla laiendamine naaberaladele, aga see ei ole mõeldav linna lähedusest tingitud tiheda asustuse tõttu. Linna lähedus on kergitanud ka tugevalt maa ehituslikku väärtust, mis ahvatleb omavalitsusi maa sihtotstarbe määramisel eelistama elamu- või tööstusmaad potentsiaalsele mäetööstusmaale. Ehitusplaneeringuid kavandatakse, kas teadmatusest või seadusest möödahiilivalt isegi maavara aktiivsele varule. Küllaltki oluline on elanike vastuseis kaevandustegevusele. Kaevandamine seostub üldsusele tolmu, müra, lõhkamiste ja rikutud maapinnaga. Selline pilt oli tüüpiline varem kasutusel olnud tehnoloogiate puhul. Kaevandamise mõju keskkonnale ei saa vältida, kuid seda saab leevendada ja muuta talutavaks. On mitmesuguseid lahendusi tolmu, müra ja seismiliste mõjude vähendamiseks, nagu lõhkamiskatted, piserdussüsteemid tolmuallikate juures, teede kastmine; müratõkked (näiteks kõrghaljastus); väiksemad lõhkelaengud, viitlõhkamine ja mehaaniline raimamine. Loetletud meetmed on kasutusel enamikus karjäärides. Kõige keerulisem on vältida mõju põhjaveele, kuid seda ainult juhul, kui on vaja alandada vee taset. Kõikjal on inimesed ja ettevõtted muutunud nõudlikumaks keskkonnatingimuste suhtes ning julgemaks võitlemisel paremate tingimuste nimel, millest tulenevalt võimenduvad ka karjääride tegevusega kaasnevad mõjud.

TalveAkadeemia 2004 3 Ehituspae ressurssidest Tallinna ümbruses

Veel võib maardlate ekspluateerimisel takistava asjaoluna märkida loodus- ja muinsuskaitselisi piiranguid, milleks on kas kaitsealused taimed või kooslused, loomad ja linnud, samuti muistsed kalmed ja põllud. Väo maardla ekspluateerimisel on ilmnenud kõik eelpool toodud probleemid ja piirangud. Maardla läänepoolne osa on peagi ammendumas ja laiendamine on piiratud infrastruktuuri ja hoonestuse poolt. Maardla kõnealusel osal kaevandab paasi Paekivitoodete Tehase OÜ. Üheksakümnendate aastate keskel hakkas ettevõte otsima võimalusi puur-lõhketöödest loobumiseks, mille peamisteks põhjusteks olid mäetööde frondi lähenemine hoonetele ning elanike pidevad kaebused müra ja tolmu suhtes. 1995. aastal juurutatigi hüdrovasaratel põhinev paekivi raimamise tehnoloogia, mis leidis ka rahvusvahelist tunnustamist. Lasnamäelaste kaebused pole aga sellele vaatamata lakanud. Probleemne on ka Väo maardla idapoolne osa, mis asub Jõelähtme valla territooriumil ja kus oli arvele võetud üle 9 mln m³ paekivi. Üldplaneeringu koostamisel ei näinud vald seal ette kaevandustegevust ning taotles keskkonnaministeeriumilt kogu varu passiivseks tunnistamist. Esialgu ei rahuldatud taotlust, kuid vallavolikogu järjekindla tegevuse tulemusel ning ka muinaspõldude avastamise tõttu varuplokil muudeti kolmandik selle varust passiivseks, st mittekaevandatavaks. Harku maardlas tegutseva karjääri peamiseks probleemiks olid kaebused mäetööde frondi läheduses tegutsevatelt ettevõtetelt, kes protestisid lõhketööde vastu, kuna nendega kaasnev seismiline efekt häiris normaalset tootmistegevust. Pärast lõhketöid teostava firma vahetamist ja lõhkamisskeemi muutmist on olukord kergenenud. Murettekitavaks aga võivad osutuda Harku valla üldplaneeringus karjääri ja maardla lähiümbrusesse elamumaaks reserveeritud alad, mis seavad tulevikus olulisi piiranguid karjääri ekspluateerimisele ja laiendamisele. Varude piiratusega praegu veel probleeme ei ole (76 mln m³ aktiivset varu), kuid siiski on ka esimesi märke analoogsest situatsioonist Väo maardlal, kus kohalik omavalitsus ei soovi maardlal tulevikus kaevandustegevust näha ja võib taotleda varu passiivseks tunnistamist. Maardu paemaardlas ei esine nii keerulisi probleeme kui Väo ja Harku maardlates, sest kaugus linnani on suurem ja karjääride läheduses ei ole märkimisväärseid elamurajoone. Samas asub kogu maardla Rebala muinsuskaitsealal, mis otseselt küll ei takista kaevandamist, kuid viitab, et ei ole ka välistatud selliste objektide avastamine, mis ei luba varu kohati aktiivseks muuta. Pealegi on tegemist ka üsna ilusa linnalähedase alaga,

TalveAkadeemia 2004 4 Ehituspae ressurssidest Tallinna ümbruses kus on palju eramaad ja mõned hajaasustusega külad. Arvestades tänast majandusolukorda ja selle arengusuundasid, võib oletada, et lähema 7–10 aasta jooksul või isegi varem hakkavad ka sellel maardla juures toimuma samad protsessid, mis on muutnud olukorra keeruliseks Väos ja Harkus.

Paevarude piisavuse prognoos Väo, Harku ja Maardu paemaardlates

Praeguse olukorra analüüsimiseks on vaja hinnata käsitletavate maardlate varusid. 2002. aasta seisuga oli kõnealuste maardlate mäeeraldistel arvel 13 500 tuh m³ paekivi ning sealt kaevandati 836 tuh m³ (Harjumaa Keskkonnateenistus 2003). Jagades need arvud omavahel, selgub, et praegustel kaevandajatel jätkub paevaru veel kuni 16 aastaks. Vaadates aga üksikuid kaevandajaid eraldi ning arvestades nende kaevandamismahtusid ja varusid, selgub Joonisel 2, et olukord muutub kriitiliseks 5 aasta pärast. Esimesed raskused võivad aga ilmneda ka juba lähima paari aasta pärast, kui Tallinna ümbruses käivituvad mahukad teetööde projektid, millega kaasneb killustikuvajaduse kasv.

Paevaru piisavus mäeeraldistel

AS Väo Paas 17 Paekivitoodete Tehase OÜ 15 AS Maardu Kivi 13 OÜ Starhill 6 AS Harku Karjäär 5

0 5 10 15 20 Aasta

Joonis 2. Paevaru piisavus paekivi kaevandavate ettevõtete mäeeraldistel.

Kõik kaevandajad taotlevad pidevalt uusi mäeeraldisi, et jätkata tegevust nii 5 kui ka 15 aasta pärast, kuid need protsessid nõuavad aega ja käesolevas artiklis vaadeldud probleemid on põhjustanud ka mitmete taotluste nurjumist.

TalveAkadeemia 2004 5 Ehituspae ressurssidest Tallinna ümbruses

Kaugemale ulatuvate järelduste tegemiseks tuleb prognoosida paest valmistatava killustiku tarbitavaid koguseid. Praegu kasutusel oleva tehnoloogiaga toodetakse 1 kuupmeetrist paekivist 1,75 tonni killustikku. Seega toodeti 2002. aastal 836 tuhandest kuupmeetrist kaevandatud paekivist ligikaudu 1,5 mln tonni killustikku. Arvestades kasvavat nõudlust, võib julgelt arvata, et optimaalne on vähemalt 2 mln tonni. Sellise arvu reaalsust kinnitab Euroopa riikides kasutatav täitematerjalide vajadust iseloomustav näitaja “tonni täitematerjali elaniku kohta aastas”. Suurbritannias on see näiteks 4 tonni (Aggregates and Quarring 2003), mis vaadeldava piirkonna elanike arvu arvestades (Tallinnas ja Harjumaal kokku üle 500 tuh) teebki üle 2 mln tonni aastas. Kui siit edasi minnes lisada eelpool vaadeldud mäeeraldiste varule ka maardlate ülejäänud paevarud, saab sellest toota ca 180 mln tonni killustikku. Seega peaks olemasolevaid paevarusid jätkuma Väo, Harku ja Maardu maardlates killustiku tootmiseks 90 aastaks. Sellise optimistliku tulemuse saavutaksime ainult siis, kui passiivsest (praegu mittekaevandatavast) varust saaks kasutada 50% ja prognoosvarust (uurimata varu) 25%. Tegelikkuses aga nii toimida ei saa, ja arvestades Tallinna ümbruse maa hinnalisust, toimub ka edaspidi olemasolevate varude mahakandmine.

Tehnoloogilisi võtteid paevarude säästlikuks kasutamiseks

Lähtudes eelpool toodud prognoosidest, peab pöörama tähelepanu olemasoleva paevaru efektiivsele kasutamisele, mis tähendab eelkõige maavarakao vähendamist pae kaevandamisel ja töötlemisel. Kadu moodustub peamiselt peenest klassist (0–5 mm), mille osakaal on killustiku tootmisprotsessis ca 30%. Turustada suudetakse sellest ainult tühine osa. Valdavalt kasutatakse pae raimamiseks (massiivist lahti murdmiseks) puur- ja lõhketöid. Peen klass tekib puurimisel ning lõhkamisel laengu vahetus ümbruses. Asendades puur- lõhketöödega raimamise mehaanilisega (hüdrovasar, freeskombain, rebija), võib peene fraktsiooni osakaal väheneda kuni 10%. Mehaaniline raimamine on aga lõhketöödest kallim ja esineb ka mõningaid tehnoloogilisi puudusi, mistõttu ei ole see veel laialdaselt levinud. Peen klass tekib ka pae töötlemisel. Purustuskompleksides kasutatakse jämepurustitena lõug- või rootorpurusteid, mis ei vasta meie paest killustiku tootmise nõuetele.

TalveAkadeemia 2004 6 Ehituspae ressurssidest Tallinna ümbruses

Lõugpurusti valikpurustamisvõime on väike, mistõttu peenese osa on purustusproduktis suur. Rootorpurustamine on suurema valikpurustamisvõimega, kuid selles toimub ka kivimi intensiivne peenendumine. Neid puuduseid ei ole tükeldil, mis erinevalt lõug- ja rootorpurustist ei lõhu kivimit surve- või löögijõudude mõjul, vaid purustamine toimub tõmbe- ja lõikepingete kaudu. Kivimi tõmbepinge on kuni 20 korda survepingest väiksem, mis tähendab vähemat energiatarvet, aeglasemalt liikuvaid tööorganeid, vähem tolmu ja peene klassi tekkimist. Tükeldeid ei ole Eestis seni veel pae töötlemisel kasutatud.

Alternatiivid paekillustikule

Säästvas arengus on oluline koht taaskasutamisel ja -tarbimisel. Killustikku kui täitematerjali saab teatud valdkondades asendada inertsete ehitus- ja lammutusjäätmete ümbertöötlemisel saadud materjaliga. Selline taaskasutusse suunatud materjal on sobilik väiksema koormusega teede katetes, ehitiste alustes, vähesel määral ka betoonides täitena ning mujal, kus ei ole nõutud vastupidavust suurele koormusele ega materjalide stabiilset kvaliteeti. Tallinnas ja Harjumaal inertsete ehitus- ja lammutusjäätmete ümbertöötlemisega tegelevad 3 ettevõtet on aasta-aastalt käitlemist suurendanud, kuid sellele vaatamata on taaskasutatud materjalide osakaal ehituses tagasihoidlik ja killustikuvajadusele ning tarbimisele see eriti mõju ei avalda. Ehitajad ei julge kõnealuseid materjale kasutada, kuna projektides ei ole seda ette nähtud. Betoonisegudes kasutamist takistab materjali ebastabiilne kvaliteet. Taaskasutatavate materjalide vähese kasutamise põhjuseks võib olla ka liiga väike hinnavahe võrreldes paekillustikuga. 2003. aasta esimesel poolel oli see ligikaudu 11 krooni (paekillustiku keskmine hind 76,80 kr/t ja ümbertöödeldud ehitus-lammutusjäätmetel 65,90 kr/t). Alternatiivina võib tuua ka põlevkivi rikastusjääkidest valmistatud killustiku, sest igal aastal tekib põlevkivi rikastusprotsessis aherainena 3–4 mln tonni paasi. Juba 1988. aastal alustati Eesti Põlevkivis TTÜ mäeinstituudi initsiatiivil katseid põlevkivi rikastusjääkidest killustiku tootmiseks (Adamson 1990). 1989. aastal koostatud Harju, Rapla ja Paide rajooni maavarade territoriaalskeemis nähti nende rajoonide killustikuvajaduse rahuldamiseks ühe võimalusena kasutada rikastusjääkidest valmistatud killustikku (Kivit 1989). Selleks esitati töös raudtee vastuvõtuharude rajamise kirjeldus, mis oleks aastas vastu võtnud 400–500 tuh m³ killustikku.

TalveAkadeemia 2004 7 Ehituspae ressurssidest Tallinna ümbruses

2001. aastal hakkas mäeinstituut rikastusjääkide küsimustega uuesti tegelema ning praeguseks on varem välja töötatud tehnoloogia alusel valminud projekt ning korraldatud riigihange Aidu põlevkivikarjääri rikastuskompleksi juurde rikastusjääkide purustus-sorteerimissõlme ehitamiseks, mis võimaldaks nõuetele vastavat killustikku toota. Tulevikus ei ole välistatud selle killustiku kasutamine ka siin, kus mitmesugused piirangud ohustavad paevarude kasutamist. Selleks aga peab teostama majanduslikku otstarbekust kinnitavad arvutused. Paekillustiku asendamine on mõeldav ka graniitkillustikuga, mida ei tuleks importida. Graniitkillustiku saaks Maardu linna, Kallavere, Ülgase ja Rebala külade all 120 m sügavusel lasuvast maardlast, kus on arvel üle 3 miljardi m³ graniiti. Kaevanduse rajamisel mingeid tehnilisi piiranguid praktiliselt ei ole. Mõnevõrra keerulisem on avamiskaeveõõnte rajamine, kuna tuleb läbida kambrium-vendi veekiht. Kaevandamise mõju maapinnani ei ulatu suure sügavuse ja selliste kambrite ning tervikute mõõtmete tõttu, mis tagavad nende püsivuse. Hiljem on võimalik tekkinud kambreid kasutada ladude ja reservuaaridena, mida soodustab Muuga lähedus. Põhjamaade eeskujul on mõeldav sinna rajada ka riigi strateegilise kütuse varu hoidla. Sellekohane projekt ja tasuvuse uuring valmisid TTÜ mäeinstituudis juba kümme aastat tagasi, kuid seni pole ettevõtmine käivitunud, peamiselt just kaevanduse Eestile ebakohase suure maksumuse tõttu.

Kokkuvõte

Tallinna kiire arenguga kaasneb hoogne ehitustegevus, mis nõuab ka palju mineraalseid loodusressursse. Kõige rohkem tarbib ehitus täitematerjalidena paekillustikku ja liiva, mida on soodne hankida ehituspiirkonna lähedalt. Samas tekitab linna ehk ehituspiirkonna lähedus vastuolusid täitematerjalide varude, käesolevas artiklis käsitletud paevarude kasutamisel. Probleemideks on paevaru piiratus, maardlate laiendamise võimaluse puudumine tingituna tihedast asustusest, varudele planeeringute koostamine ja sellega varude passiivseks taotlemine, elanike vastuseis kaevandustegevusele ning loodus- ja muinsuskaitselised piirangud. Loetletud probleemid on tugevalt avaldunud Väo ja Harku paemaardlates. Maardu paemaardlas ei ole nende mõju veel tunda.

TalveAkadeemia 2004 8 Ehituspae ressurssidest Tallinna ümbruses

Praegused mäeeraldised hakkavad ammenduma 5 aasta pärast. Teoreetiliselt jätkuks maardlate varu kuni 90 aastaks, reaalselt aga tunduvalt lühemaks ajaks, sest võib oletada praeguste probleemide laienemist. Selle vältimiseks peab korrigeerima vastavaid õigusakte, et mäetöösturitel oleks tagatised uuritud ja kinnitatud varu kasutusele võtmiseks. Samuti tuleks juhtida suuremahuliste ja kaugeleulatuvate ehituskavade koostajate tähelepanu paeressursside piiratusele. Kindlasti peab otsima intensiivselt võimalusi uute maardlate hõlvamiseks, mis asuvad kaugemal probleemsetest piirkondadest. Varude kasutamise efektiivsust mõjutab eelkõige paekivi raimamis- ja töötlemistehnoloogia, mille juures on siiani puuduseks olnud kao suur osakaal (30%) sõelmete näol. Seda on võimalik vähendada kasutades paremaid raimamis- ja purustusvõtteid, kus peene fraktsiooni teke on minimaalne. Paeressursside säästmiseks tuleb rohkem tähelepanu pöörata ka alternatiivsetele täitematerjalidele, nagu inertsete ehitus- ja lammutusjäätmete ümbertöötlemisel saadud materjal, põlevkivi rikastusjääkidest toodetud killustik ja Maardu graniit. Artikkel on kirjutatud KIKi maapõue programmi 2003 projekti nr 11 “Tallinna ümbruse looduslike ehitusmaterjalide maavarade arengukava koostamine ja perspektiivalade selgitamine” täitmise ja autori doktoritöö “Mineraalsete täitematerjalide kaevandamise ja kasutamise optimeerimine” koostamise raames.

TalveAkadeemia 2004 9 Ehituspae ressurssidest Tallinna ümbruses

Kasutatud kirjandus

Adamson, A. jt. 1990. Aruanne. Põlevkivi tootmisjääkidest ehituskillustiku valmistamise tehnoloogia ratsionaalsete parameetrite ja killustiku ehituses kasutamisvõimaluste määramine. Eesti Ehitusministeeriumi tellimus lepingu 042/42 alusel, TTÜ mäeinstituut, Tallinn. Aggregates and Quarring, Quarry Products Association, http://www.qpa.org/profile.htm, 6.05.2003 Harjumaa Keskkonnateenistus. Maavarade statistika, http://www.harju.envir.ee/index.php?PCatID=10, 15.12.2003 Kivit, A. 1989. Maavarade ressursside uurimine Harju, Paide ja Rapla rajoonis. Maavarade tootmise arengu perspektiivskeem kuni 2010. aastani. NSVL Geoloogia Ministeerium, TK Eesti Geoloogia, Tallinna geoloogiatöökond, Tallinn

TalveAkadeemia 2004 10