Teisipäevakud 2012
Total Page:16
File Type:pdf, Size:1020Kb
Load more
Recommended publications
-
Terviseuudised.Ee Circulaton TERVISEUUDISED CIRCULATED: 25 000 Ajaleht Oma Tervisest Huvitatutele ∫ Nr 1 (81) 11
www.terviseuudised.ee Circulaton TERVISEUUDISED CIRCULATED: 25 000 Ajaleht oma tervisest huvitatutele ∫ nr 1 (81) 11. jaanuar 2017. Järgmine leht ilmub 8. veebruaril ∫ Hind 3,10 eurot Between Äripäev and the newspaper • newspapers are available in shopping centers and R-kiosks, all over Estonia • The newspapers are distributed free of charge: in pharmacies, polyclinics, and conferences • Target group: end consumers, doctors, and FOTO: PANTHERMEDIA/SCANPIX pharmacists MagusatSweet dreams und! UneWe begin peale to hakkame think about mõtlema our sleep in most enamasticases if we cannotsiis, kui get see it come kuidagi or go peale away, no eimatter tule howvõi ära hard ei we lähe. try. Enamasti Mostly, however, on the concern of insomnia. Special issue mureks siiski unetus. μErileht Gripp on hullem kui kerge külmetushaigus. Lk 4–5 DISTRIBUTION LOCATIONS: Once a month a newspaper appears in Estonia that focuses on ordinary people Comarket Laulasmaa Prisma Kristiine and offers them news on healthcare and a healthy lifestyle. The goal is to keep Comarket Liivalaia the public informed about everything exciting that is currently taking place in Es- Prisma Lasnamäe Comarket Nõmmekeskus tonian healthcare and to break it down to the reader as easily and interestingly as Prisma Mustamäe Comarket Valdeku kpl. possible. Every person happens once in a whole to be in a patient’s role. Also in this Prisma Narva Delice Viimsi light, the newspaper offers some good advice. The number of articles depends on Prisma Rocca al Mare the total volume of the newspaper but generally, approaches 20. They are accom- Grossi Endla Prisma Tartu Annelinna panied by a commentary by the editor. -
Telegrafisti Päevik 1941 Erna Dessantgrupis Eestisse
DOKUMENT JA KOMMENTAAR Telegrafisti päevik 1941 Erna dessantgrupis Eestisse. Kodumaa eest III Mihkel Theodor Simmo E S M A S P Ä E V 21. JUULI On ilus juulikuu ilm sinise taeva ja heleda päikesega. Hommikusööki jagatakse välja supikatla rajoonis ja süüakse seda mida just käepärast on. Söögimaterjal mis taludest on toodud – leib, või, munad, liha, piim, tangud jne. Äridest tuuakse tarvilikku, mida seal olemas on – suhkrut, soola, sigarette, tubakat, tuletikke jne. SAADETUD TELEGR. kell 11.45: „NR 1836 X 15–20. juulini 4 patrulli-kokkupõrget, kaotused 1 surnu, 1 raskelt ja 1 kergelt haa- vatu. Venelaste kaotused 13 surnut. Kohalike elanike kinnituste kohaselt raudtee Mustjõe kohal purustatud. See teade pole veel kontrollitud. Saime täiendust 1 ohvitseri ja 12 ratsanikuga Tapalt, samuti relvi. STAF” SAADETUD TELEGR. kell 12.30: „Mobilisatsioonikäsk 16–50 aastastele. 1907–1918 a. sündinud sõjaväkke. Teised kindlustustöödele. STAF” VASTUVÕETUD TELEGR. kell 12.45: „Hellat, Jõgi hüppavad homme öösel ringi P1700 5650. Relvad homme samasse kohta. Kurei.” T E I S I P Ä E V 22. JUULI Kautla ümbruskonna metsadesse koguneb iga päevaga rohkem ja rohkem metsavendi – need on organiseeritud grupid, kellel alaline kontakt ERNA grupiga Kautla soosaarel. Need omaette paik- nevad grupid on nõrgalt relvastatud, kuid toimivad ümbruskonda kontrolliva valve- ja luuregrup- pidena. Metsavendade organiseerivad ja juhtivad mehed on tihti endised eesti sõjaväelased või kaitseliitlased. Meie juhi kol. Kurg’iga on ühendusse astunud major Hindpere, kes tunneb hästi siinset maastikku ja on samuti heas kontaktis ümbruskonna talurahvaga. VASTUVÕETUD TELEGR. kell 09.42: „Suur tänu NR. 1836 eest. Hellat, Jõgi tulevad alles täna koos relvadega. Koht sama 1700 5650. -
Aeg Ja Koht: Üritused Toimuvad 24 Korda Aprillist Septembrini Tallinnas Ja Selle Lähiümbruses. 3. Kristjan Esula
Tallinna orienteerumisteisipäevakud 2019 Orienteerumisjooks. Rattaorienteerumine. Ratastooliorienteerumine. Eesmärk: Pärastlõunane sportlik lõõgastus looduses kogu perele, sellest tulenevalt on teisipäevakul ka tillurada eelkooliealistele lastele. Treeninguvõimalused orienteerumissportlastele. Emotsionaalse spordiala kaudu võita juurde keskkonnasõbralikke linnaelanikke. Soovijatele orienteerumisõpetus (juhendaja). Jalgratta (RO) -ja ratastooliorienteerumise (RTO) võimaluse pakkumine looduses. Koolinoortele organiseeritud treeningvõimalus enne Tallinna koolinoorte MV ja Tallinna Koolide Jüriöö orienteerumisjooksuks. Aeg ja koht: Üritused toimuvad 24 korda aprillist septembrini Tallinnas ja selle lähiümbruses. Tähis Raja tüüp Pikkus Klassid (M) Klassid (N) 1 Tehniline pikk 8-9 km M21A 2 Tehniline 5,5-6,5 km M40,M50, M21B N21A 3 Tehniline lühike 4-5 km M60 N40 4 Keskmine 4-4,5 km M16, N50, N60 5 Keskmine lühike 3,5-4 km M21C, M70 N16, N21B, 6 Lihtne 1,8-2,5 km M14, M80 N14, N70 7 Lihtne lühike 1,2-1,8 km M12 N12 8 valik MN NM 9 RO-pikk 18-22 km M21, M40 10 RO-keskmine 10-12 km M50, M60 N21 M18 11 RO-lühike 5-7 km M14 N16, N40 12 OJ+RO Rada 5+10 MN MN 13 OJ+RO Rada 5+11 MN MN 14 RTO 1,5-3 km MN MN Tillu Tillurada Kuni 500m MN MN Osavõtumaks 6€, jooks+ratas 7,5€ (rada 12 ja 13) Soodushinnaga osavõtumaks 3€ (2001 ja hiljem sündinud/ 1956 ja varem sündinud) Soodushinnaga osavõtumaks rada: 12 ja 13 4€ (2001 ja hiljem sündinud/ 1956 ja varem sündinud AEG KOHT RAJAMEISTER KORRALDAJA TÄHISTUSE ALGUS BUSS/PEATUS 1. 02.04.19 Männiku Kaido Nurja Kaido Nurja Männiku tee 5,33,32 Männiku Ats Sõnajalg Maris Stroomi rand 26, 26A, 32, 33, 40, Roosipu 48, Troll 9; Kolde 2. -
Tallinna Autobussiliinide Skeem
TALLINNA 1. KESKVÄLJAK - MERIVÄLJA 18. PÄÄSKÜLA-PELGULINN 2. KOPLI -SUÜR-SÕJAMÄE 19. KESKVÄLJAK - METSAKOOL 3. ROCCA AL MARE - PALJAS 20. * MUSTAMÄE - KOPLI SAARE 21. ROCCA AL MARE - KAKUMÄE AUTOBUSSILIINIDE 4. UUS-SADAMA - PELGURAND 22. VÕIDU VÄLJAK-ÜLEMISTE 5. KVARTS-ANVELDI 26. KESKVÄLJAK - VANA-SADAMA 6/ KESKVÄLJAK - MAARDU 29. KESKVÄLJAK - IRU INVALIIDIDE KODU 7. * MUSTAMÄE - KESKVÄLJAK 31. UUS-SADAMA - PELGURAND 8. KESKVÄLJAK - MÄHE AEDLINN SKEEM 33. KVARTS - KOPLI 10. PÄÄSKÜLA-TONDI 34. KESKVÄLJAK - MUUGA AED 11. KVARTS - KADAKA PUIESTEE LINN 12. * KESKVÄLJAK-PIRITA 35. MUSTAMÄE-ANVELDI 13. MUSTAMÄE-PAE 36. MUSTAMÄE - KESKVÄLJAK 16. ROCCA AL MARE-TALLINN- 37. KALLAVERE - MAARDU VÄIKE 38. KESKVÄLJAK-MUUGA 17. AUTOBUSSIJAAM - LINNU TEE 39. KESKVÄLJAK-TURBA ekspressliinid LINNALIINIDE PEATUSTE LINNALAHEDASED LIINID NIMEKIRI 100. MAARDU - JÄGALA - NEEME 112. KESKVÄLJAK-ARUKÜLA- (NUMBRITEGA ÕN TÄHISTATUD AUTOBUSSILIINID) 101. KESKVÄLJAK-KURNA PENINGI 102. KESKVÄLJAK - RANNAMÕISA 113. KESKVÄLJAK - VÄÄNA-POSTI - 103. MAARDU - VALKLA KEILA I 104. MAARDU - KOSTIVERE - 114. KESKVÄLJAK - ROHUNEEME AARDE 31 JANNSENI 18 RAASIKU 115. KESKVÄLJAK-RANDVERE AIA 1 116. JUURDEVEO 10 105. MAARDU - KALININI-NIM. KESKVÄLJAK - NABALA AIANDI 13 35 JÄRVE 5 18 36 117. KESKVÄLJAK - LAITSE KOLHOOS AIAOTSA 38 JÄRVEVANA 2 - HUMALA AIANDUSE 8 38 106. KESKVÄLJAK - LINNUVABRIK 118. KESKVÄLJAK _ VÄÄNA JAAM AKADEEMIA TEE 36 107. К KESKVÄLJAK - VÄÄNA-JÕESUU 119. KESKVÄLJAK-MAIDLA- ANVELDI 1 4 5 8 13 19 29 31 34 108. KESKVÄLJAK - KEILA-JOA TIIGARI 35 38 KAARE 11 -
Muudatused Elektrivõrgus Vastavalt Elektrilevi
1 Lisa 8. Muudatused elektirvõrgus vastavalt Elektrilevi OÜ ja Elering AS tegevuskavadele Elektrilevi OÜ olemasolevad ja uued 35–110 kV liinid Olemasolevad uuendatavad 35-110 kV liinid Jrk. nr. Omavalitsus Liini nimetus Nimipinge/ märkused 35 kV üleviimine 110 kV 1 Nissi ja Märjamaa Ellamaa - Märjamaa õhuliiniks 35 kV üleviimine 110 kV 2 Nissi Ellamaa - Riisipere õhuliiniks 35 kV üleviimine 110 kV 3 Nissi ja Kernu Riisipere - Haiba õhuliiniks 35 kV üleviimine 110 kV 4 Kernu ja Kohila Haiba - Kohila õhuliiniks 35 kV üleviimine 110 kV 5 Nissi Ellamaa - Riisipere õhuliiniks 35 kV üleviimine 110 kV 6 Nissi ja Kernu Riisipere - Laitse õhuliiniks 35 kV üleviimine 110 kV 7 Kernu, Saue, Keila Laitse - Keila õhuliiniks 35 kV üleviimine 110 kV 8 Saku ja Kohila Kiis - Kohila õhuliiniks 35 kV üleviimine 110 kV 9 Vasalemma ja Padise Rummu - Padise õhuliiniks 35 kV üleviimine 110 kV 10 Padise Padise - Suurküla õhuliiniks 35 kV üleviimine 110 kV 11 Padise ja Keila Suurküla - Klooga õhuliiniks 35 kV üleviimine 110 kV 12 Keila Klooga - Keila õhuliiniks 35 kV üleviimine 110 kV 13 Keila v. ja Keila linn Keila - Elevaatori õhuliiniks 35 kV üleviimine 110 kV 14 Keila Keila - Keila-Joa õhuliiniks 2 35 kV üleviimine 110 kV 15 Keila ja Harku Keila - Keila-Joa õhuliiniks 35 kV üleviimine 110 kV 16 Keila ja Saue Keila - Saue õhuliiniks 35 kV üleviimine 110 kV 17 Saue ja Tallinn Saue - Pääsküla õhuliiniks 35 kV üleviimine 110 kV 18 Saue ja Tallinn Laagri - Pääsküla õhuliiniks 35 kV üleviimine 110 kV 19 Saku Kiisa - Saku õhuliiniks 35 kV üleviimine 110 kV 20 Saku -
Ülemiste Ühisterminali Rajamise Eeliste Väljaselgitamine
Ülemiste ühisterminali rajamise eeliste väljaselgitamine INSENERIBÜROO STRATUM Ülemiste ühisterminali rajamise eeliste väljaselgitamine TALLINN 2013 1 Ülemiste ühisterminali rajamise eeliste väljaselgitamine SISUKORD SISUKORD ............................................................................................................................................ 2 Sissejuhatus ............................................................................................................................................. 3 Olemasolev olukord ................................................................................................................................ 3 Tallinna lennujaam .............................................................................................................................. 3 Ülemiste raudteepeatus ...................................................................................................................... 5 Tallinna bussijaam ............................................................................................................................... 6 Balti jaam ............................................................................................................................................. 8 Reisisadam ........................................................................................................................................... 9 Ülemiste ühisterminal .......................................................................................................................... -
Ausflüge in Tallinn Rocca Al Mare
114 Rocca al Mare & Nõmme Johannisfeuer und Mittsommer Ausflüge in Rocca al Mare Tallinn Das Küstenviertel ist einer der zwölf Bezirke des Stadtteils Haabersti und Der Stadtteil Haabersti mit seinem liegt in der Bucht von Kopli. Es ist ein Küstenviertel Rocca al Mare Urlaubsziel für Einheimische und Tou- besitzt Strand, Seen und Wälder, risten, weshalb es dort Sommerhäuser, protzige Neubauvillen und Hotels, Spas und Pensionen, aber keine Plattenbauten. Nõmme dagegen eigentlichen Wohnhäuser gibt. Der Na- fühlt sich wie ein Provinzort an, me stammt von der Sommervilla des dabei liegen hier die Technische deutschbaltischen Bürgermeisters Ba- Universität und ein Forschungs- ron Arthur Girard de Soucanton (1813 park. Beide Viertel sind 1884). Dieser liebte Italien und nannte mindestens einen Ausflug wert das Anwesen mit dem Park nahe einem und lassen sich gut mit dem Rad Felsen Rocca al Mare. Die Bewohner erkunden. der Sommerresidenzen, die um die Vil- la entstanden, gingen schon im 19. Jahrhundert am Strand spazieren, im Wald jagen und veranstalteten schicke Gartenpartys. In Haabersti liegen der Zoo, ein riesiges Ausfl Shoppingcenter und ein Freilichtmuse- e um, in dem man jeden Juni Mittsom- Tallin mer feiert. Die Saku Suurhall (Paldiski maantee 104b) ist Heimstätte des Bas- ketballteams BC Kalev und war Veran- staltungsort des Eurovision Song Con- tests (2002) und zahlreicher Konzerte, von Ray Charles bis Depeche Mode. Ganz in der Nähe liegt die Eishalle koda (Haabersti 3), in der neben Laien auch estnische Eislaufstars ihre Kopfz Runden drehen (Schlittschuhe auslei- ent hen nur gegen Bargeld!). Wer lieber rec idyllisch am Meer spazieren geht, sollte den Strand von Kakumäe besuchen. -
Tallinna Linnavalitsus Korraldus
TALLINNA LINNAVALITSUS KORRALDUS Tallinn veebruar 2019 nr -k Nõmme-Mustamäe maastikukaitseala pinnavormidele ja metsadele ametlike kohanimede määramine Kohanimeseaduse § 3 lg 7 p 1, § 4 lg 2, § 5 lg 1 p 3 ja lg 4, § 6 lg-te 1 ja 2, § 13 lg 1 ja Tallinna Linnavolikogu 29. mai 2014 määruse nr 15 „Tallinna kohanimede määramise kord“ § 1 lg 3 p 5, § 2 lg 2 p 2 ja § 5 lg 3 alusel ning tulenevalt vajadusest ühtlustada kohanimede kasutamist ja Tallinna Linnavolikogu 19. veebruari 2015 otsusega nr 30 kehtestatud „Nõmme-Mustamäe maastikukaitseala puhkevõimaluste planeerimine“ teemaplaneeringust 1. Määrata Nõmme linnaosas, Mustamäe linnaosas ja Kristiine linnaosas paiknevatele mägedele nimed järgmiselt: 1.1 Nõmme linnaosas Hiiu asumis ja Vana-Mustamäe asumis Hüppemägi (lisa 1); 1.2 Mustamäe linnaosas Mustamäe asumis ja Kristiine linnaosas Järve asumis Lamemägi (lisa 2); 1.3 Nõmme linnaosas Hiiu asumis ja Vana-Mustamäe asumis Kõrgepea mägi (lisa 3); 1.4 Nõmme linnaosas Nõmme asumis ja Mustamäe linnaosas Mustamäe asumis Vanaka mägi (lisa 4); 1.5 Nõmme linnaosas Hiiu asumis, Nõmme asumis ja Vana-Mustamäe asumis Nõmme mägi (lisa 5). 2. Määrata Nõmme linnaosas Hiiu asumis ja Vana-Mustamäe asumis painevale nukale nimeks Kõrgepea nukk (lisa 6). 3. Määrata Nõmme linnaosas ja Mustamäe linnaosas paiknevatele orgudele nimed järgmiselt: 3.1 Nõmme linnaosas Nõmme asumis ja Mustamäe linnaosas Mustamäe asumis Lameorg (lisa 7); 3.2 Nõmme linnaosas Hiiu asumis Hundikuristik (lisa 8). 4. Määrata Nõmme linnaosas paiknevatele metsadele nimed järgmiselt: 4.1 Nõmme linnaosas Hiiu asumis ja Vana-Mustamäe asumis Hüppemäe mets (lisa 9); 4.2 Nõmme linnaosas Hiiu asumis ja Vana-Mustamäe asumis Rõõmuallika mets (lisa10). -
Riigi Omandusse Jäävate Kultuuri- Ja Sotsiaalsfääri Asutuste Ning Tööstusettevõtete Tervikvara Kohta
Väljaandja: Ülemnõukogu Presiidium Akti liik: otsus Teksti liik: algtekst Avaldamismärge: RT 1992, 47, 586 Riigi omandusse jäävate kultuuri- ja sotsiaalsfääri asutuste ning tööstusettevõtete tervikvara kohta Vastu võetud 02.07.1992 EESTI VABARIIGI ÜLEMNÕUKOGU PRESIIDIUMI OTSUS Läbi vaadanud Eesti Vabariigi Valitsuse poolt esitatud riigi omandusse jäävate kultuuri- ja sotsiaalsfääri asutuste ning tööstusettevõtete nimekirja ja kooskõlas Eesti Vabariigi omandireformi aluste seaduse § 21 lõikega 1, otsustab Eesti Vabariigi Ülemnõukogu Presiidium: 1. Kinnitada lisatud tööstusettevõtete ning kultuuri- ja sotsiaalsfääri asutuste tervikvara nimekiri (originaal protokolli juures), mis omandireformi käesoleval etapil on riigi varana vajalikud Eesti Vabariigi sotsiaalse ja majandusliku arengu tagamiseks. 2. Esitada antud nimekiri läbivaatamiseks Eesti Vabariigi Ülemnõukogule, kuna punktis 1 märgitud kultuuri- ja sotsiaalsfääri asutuste ning tööstusettevõtete nimekiri sisaldab objekte, mis võõrandati pärast 16. juunit 1940. 3. Eesti Vabariigi Valitsusel jätkata tööd riigi omandusse jäävate ettevõtete, asutuste ja muude organisatsioonide nimekirja täiendamiseks. EestiVabariigi Ülemnõukogu esimees A. RÜÜTEL Tallinn, 2. juulil 1992. Lisa Eesti Vabariigi Ülemnõukogu Presiidiumi 1992. a. 2. juuli otsuse juurde Riigi omandusse jäävate kultuuri- ja sotsiaalsfääri asutuste ning tööstusettevõtete tervikvarade nimekiri Eesti Vabariigi Kultuuriministeeriumi süsteem 1. Estonia Teater — Tallinn, Eestonia pst. 9/G. Otsa 9 (21891,9) (hoone Suur-Sõjamäe 44). 2. RAT «Vanemuine» — Tartu, Vanemuise 6 ja 45a (16890,8) (hooned Kuperjanovi 54, Rebase 3, Kastani 181a ning Haaslava vallas). 3. Eesti Draamateater — Tallinn, Pärnu mnt. 5 (6708,4). 4. Vene Draamateater — Tallinn, Vabaduse väljak 5 (5544,8) (hoone Tallinnas Pärnu mnt. 18). 5. Eesti Noorsooteater — Tallinn, Lai 19, 21 ja 23 (930,0) (hooned Aida 2, 4, 6, 8 ja 10 ning Suur-Sõjamäe 44/46). 6. Eesti Nukuteater — Tallinn, Lai 1/3 (1438, 4) (hoone Nunne 4/6). -
Tallinna Autobusside Sõiduplaan Tallinna Autobusside Sõiduplaan
TALLINNA AUTOBUSSIDE SÕIDUPLAAN TALLINNA AUTOBUSSIDE SÕIDUPLAAN t RAAMAT» • TALLINN AUTOBUSSIDE KASUTAMISE KORRAST LINNA- JA LINNALÄHEDASTEL LIINIDEL TALLINNAS Sõiduhind 1. Sõidu eest autobussis tuleb tasuda: a) liinidel nr. 1—39 (ühtse tariifiga linnaliinidel) — 5 kopikat; Märkus: liinil nr. 18 kehtestatakse ühtne sõiduhind k. a. II poolaastal. b) liinidel nr. 100—121 (üldise tariifiga linnalähedased liinid) — vastavalt sõidukaugusele kilomeetrite alusel. 2. Pagasi eest tuleb tasuda: a) liinidel nr. 1—39 — 10 kopikat; b) liinidel nr. 100—121 — vastavalt sõidukaugusele: 1—25 km — 10 kopikat, 26—50 km — 20 kopikat. 3. Suuskade ja väikeste käsipakkide eest (mõõtmetega alla 50 X 30 X 30 cm) tasu ei võeta. 4. Tasuta sõidu õigus autobussides õn: a) NSV Liidu ja liiduvabariikide ülemnõukogu saadikuil saadikutõendi esitamisel — kõikidel liinidel; b) Tallinna Linna Töörahva Saadikute Nõukogu saadi kuil saadikutõendi esitamisel — linnaliinidel; c) üleliidulise ja vabariikliku tähtsusega personaalpen sionäridel kohaliku töörahva saadikute nõukogu täi tevkomitee vastava tõendi esitamisel — linnaliinidel; d) miilitsatöötajail vormiriietuses. Eraiiides miilitsatööta- jail töötõendi esitamisel — kõikidel liinidel; e) postiljonidel, töötõendi esitamisel; f) pimedatel — Pimedate Ühingu lnkmckaaidi esita misel — linnaliinidel; gj invaliididel, kellel puuduvad mõlemad käed, mõle mad jalad või kes õn täiesti halvatud jalgadega, — linnaliinidel; h) Suure Isamaasõja I ja II grupi invaliididel ning III grupi invaliididel, kes õn kaotanud käe või jala, -
Balticconnector – Environmental Impact
ENVIRONMENTAL IMPACT ASSESSMENT REPORT BALTICCONNECTOR — ENVIRONMENTAL IMPACT ASSESSMENT REPORT 2015 REPORT ASSESSMENT IMPACT — ENVIRONMENTAL BALTICCONNECTOR BALTICCONNECTOR Natural gas pipeline between Finland and Estonia 2015 Environmental impact assessment report Estonia ESTONIA BALTICCONNECTOR — ENVIRONMENTAL IMPACT ASSESSMENT REPORT CONTACT INFORMATION Project Developers: Gasum Corporation Eero Isoranta Phone: +358 20 447 8652 [email protected] www.gasum.com AS EG Võrguteenus Priit Heinla Phone: +372 617 0028 [email protected] www.egvorguteenus.ee Coordinating authority for the EIA procedure in Estonia: Ministry of Economic Affairs and Communications Taivo Linnamägi Phone: +372 62 56 342 [email protected] Coordinating authority for the EIA procedure in Finland: Uusimaa Centre for Economic Development, Transport and the Environment Leena Eerola Phone: +358 295 021 380 [email protected] EIA consultant: Pöyry Finland Oy Terhi Rauhamäki Phone: +358 10 33 21420 [email protected] Entec Eesti OÜ Andres Piirsalu Phone: +372 50 19662 [email protected] Published by: Gasum Corporation Layout and design: Kreab Base map data: © Maanmittauslaitos, Lupanro 48/MML/14, Estonian Land Board Base Map ETAK (agreement No EP-B2–2713) Cover photo: Ramboll The EIA report and related material are available online at http://www.balticconnector.fi and at http://www.egvorguteenus.ee/kasulikku/balticconnector/ The project’s EIA report for Finland is available in English at http://www.balticconnector.fi 2 BALTICCONNECTOR — ENVIRONMENTAL IMPACT ASSESSMENT REPORT FOREWORD Gasum Corporation (hereinafter Gasum) and the Esto- negative impacts caused by alternatives of proposed nian company AS EG Võrguteenus are jointly planning activity in Estonia and Finland. The EIA procedure the Balticconnector natural gas pipeline to intercon- covers the natural gas pipeline route from Ingå, Finland, nect the Finnish and Estonian natural gas distribution to Paldiski, Estonia. -
Venekeelse Elanikkonna Tallinna-Sisene Ränne Perioodil 2000- 2011
Tartu Ülikool Loodus- ja täppisteaduste valdkond Ökoloogia ja maateaduste instituut Geograafia osakond Bakalaureusetöö inimgeograafias (12 EAP) Venekeelse elanikkonna Tallinna-sisene ränne perioodil 2000- 2011 Elina Maarja Suitso Juhendajad: MSc Kadi Mägi PhD Kadri Leetmaa Kaitsmisele lubatud: Juhendaja: Osakonna juhataja: Tartu 2018 Venekeelse elanikkonna Tallinna-sisene ränne perioodil 2000-2011 Bakalaureusetöö Elina Maarja Suitso Lühikokkuvõtte. Antud bakalaureusetöös on uuritud venekeelse elanikkonna Tallinna-sisest rännet perioodil 2000-2011. Venekeelne elanikkond koondub Tallinnas kindlatesse piirkondadesse, kus on tüüpilised nõukogude aegsed paneelelamurajoonid. Kõrgharidusega inimesed rändavad rohkem piirkondadesse, mis muidu venekeelset elanikkonda kaotanud on. Mida rohkem on venekeelsel elanikkonnal seoseid Eestiga, seda suurem on rändeaktiivsus ning tõenäosus kolida kontsentratsioonipiirkondadest eemale. Märksõnad: vähemusrahvus, elukohavahetus, linna-sisene ränne, Tallinn CERCS kood: S230 Sotsiaalne geograafia S250 Demograafia Russian-speaking population’s internal migration in Tallinn in the period of 2000-2011 Bachelor thesis Elina Maarja Suitso Abstract. This bachelor thesis examines the internal migration of the Russian-speakind population in Tallinn from 2000 to 2011. The Russian-speaking population mostly inhabits certain regions, where Soviet era apartment buildings are typically located. The people with higher education migrate more ti the areas that have previously lost its Russian-speaking population. The more connections