Ülemiste ühisterminali rajamise eeliste väljaselgitamine

INSENERIBÜROO STRATUM

Ülemiste ühisterminali rajamise eeliste väljaselgitamine

TALLINN 2013

1

Ülemiste ühisterminali rajamise eeliste väljaselgitamine

SISUKORD

SISUKORD ...... 2 Sissejuhatus ...... 3 Olemasolev olukord ...... 3 Tallinna lennujaam ...... 3 Ülemiste raudteepeatus ...... 5 Tallinna bussijaam ...... 6 Balti jaam ...... 8 Reisisadam ...... 9 Ülemiste ühisterminal ...... 10 Reisijamahtude prognoos ...... 13 Kasutajamahtu mõjutavad tegurid ...... 14 Raudtee ...... 14 Lennujaam ...... 15 Bussijaam ...... 15 Tallinna Reisisadam ...... 17 Harjumaa liinid ...... 17 Asumite liikumisühenduste ajad Ülemiste terminali, olemasoleva Bussijaama ja Balti Jaamaga ...... 17 Ülemiste terminali reisijate arvu prognoos ...... 29 Prognoosi metoodika ...... 29 Variant 0: Olemasolev olukord ...... 30 Variant nr 2: ...... 32 Ülemiste ühistransporditerminal seob kõik ühistranspordi liigid...... 32 Variant nr 3: ...... 35 Ülemiste ühistransporditerminal seob osad ühistranspordi liigid ...... 35 Ümberistumiste prognoos Ülemiste terminali kasutuselevõtul ...... 38

2

Ülemiste ühisterminali rajamise eeliste väljaselgitamine

Sissejuhatus

Käesolev uuring on rahastatud Rail Baltic kasvukoridori (RBGC) projekti summadest.

Töö peamiseks eesmärgiks on välja selgitada ühisterminali rajamise eelised Tallinnas Ülemiste raudteejaama ja Peterburi tee vahelisele alale (edaspidi Ülemiste terminal), võrreldes erinevate ühistranspordiliikide (lennujaama, maaliinide bussijaama, linna lähiliinide bussijaama, Edelaraudtee, Elektriraudtee, Rail Baltic’u raudteejaama ja Tallinna reisisadama) omavahelise parema (kiirema, selgema ja mugavama) ühendamise või liitmise variante ja kättesaadavust kasutajatele. Sellel eesmärgil on analüüsitud ühisterminali kättesaadavust Tallinna erinevatest linna piirkondadest ja ühendamise võimalusi ühistranspordi, autoliikluse, jalakäijate ja jalgrattaliikluse seisukohast. Samuti on võrreldud sellest aspektist lähtuvalt ühisterminali asukohtadena Balti Jaama ja planeeritavat Ülemiste ühisterminali.

Töös on prognoositud Ülemiste terminali kasutajamahtusid, arvestades alljärgnevat:

Reisijate ümberistumise prognoositud nõudlust erinevate transpordiliikide vahel (lennujaam, maaliinide bussijaam, linna lähiliinide bussijaam, Edelaraudtee rongiliinid, Elektriraudtee rongiliinid, arendatav Rail Baltic ja Tallinna reisisadam) praegu ja perspektiivis. Töös on võrrelda kolme varianti: a. Olemasolev olukord (sh peale Rail Balticu välja ehitamist); b. Ülemiste ühisterminal seob kõik ühistranspordi liigid; c. Ülemiste ühisterminal seob osad ühistranspordi liigid (nt maaliinide bussijaam jääb olemasolevasse asukohta);

Olemasolev olukord

Võimalik Ülemiste ühisterminal seoks olulisi transpordiobjekte, nagu Tallinna Lennart Meri rahvusvaheline lennujaam, Ülemiste raudteepeatus, kus täna peatuvad nii Elektriraudtee kui Edelaraudtee ida-suunalised rongid ja kus perspektiivis hakkaks toimuma ka Rail Balticu reisiliiklus. Tallinna olemasolev maaliinide bussijaam asub planeeritavast terminalist ca 2 km kaugusel. Oluliste transpordi sõlmpunktidena jäävad aga mõnevõrra kaugemale Tallinna reisisadam (Vanasadam, ca 8km) ja Balti Jaam (ca 7km). Alljärgnevalt on lühidalt kirjeldatud nimetatud objekte.

Tallinna lennujaam

Rahvusvaheline Lennart Meri Tallinna lennujaam on Eesti põhiline õhutranspordi sõlmpunkt- peamine rahvusvaheline värav. Lennujaamast on loodud ühendus lähipiirkonna suuremate lennujaamadega, kus on võimalus ümberistuda edasisele lennule, samuti pakutakse otselende erinevatesse Euroopa keskustesse. 2012. aastal läbis Tallinna lennujaama umbes 2,2 miljonit reisijat, kuid praegune lennujaam on võimeline teenindama rohkem inimesi. Lennuväljal on potentsiaali välislendude arvu suurendamiseks ning sihtkohtade ringi laiendamiseks. Aastal 2011 oli Tallinna lennujaama sihtkohtade arv 38, 2012 aastal tõusis see aga 45-le. 2013.aastal mõnevõrra sihtpunktide

3

Ülemiste ühisterminali rajamise eeliste väljaselgitamine arv vähenes, esimese kuue kuuga oli ka reisijaid vähem kui 2012.aasta samal perioodil, mis on peamiselt tingitud probleemidest rahvusliku lennufirmaga Estonian Air. Käesoleval hetkel opereerivad lennujaama reisiterminalis pidevalt järgmised vedajad: Aeroflot, Air Baltic, Avies, Easyjet, Estonian Air, Finnair, FlyBe, LOT, Polish Airlines, Lufthansa, Norwegian, Ryanair, UTAir. 11. juunil 2013 alustas Turkish Airlines lende liinil – Istanbul. Lendudele, mis toimuvad väljaspool Schengeni viisaruumi asuvatesse sihtpunktidesse on reisiterminalis eraldatud 4 reisijasilda ning ootesaalid, kauplus ja toitlustusvõimalused.

Lisaks reisiterminalile asub lennujaamas neli kaubaterminali (Cargo 1, Cargo 2, Cargo 3 ja Cargo 4). Kaubaterminalide laoruumide üldine pindala on ca 7000m² ja kontoriruumide pindala ca 4000m². Kaubaterminalis Cargo 1 opereerivad erinevad firmad, Cargo 2 operaatoriks on TNT, Cargo 3 operaatoriks on DHL ja Cargo 4 - Essenta .

Tallinna lennujaama reisiterminal on kolmetasandiline, kus põhikorrusel toimuvad kõik väljalennud, teisel korrusel on galerii Schengeni-välistest riikidest saabuvatele reisijatele ning 0-korrusel on teenindusruumid ja autorendifirmade kontorid.

Kuigi Tallinna lennuvälja asukoht on kesklinna läheduses hea, pole tagatud seal siiski kõigi Eesti elanike maksimaalselt head ligipääsu selle teenustele. Lennujaamast väljudes teenindavad lennujaama ning Tallinna kesklinna vahelist marsruuti bussiliin nr 2 ja Lasnamäele suundub bussiliin nr.65. Samuti peatuvad lennujaamas mõned Tallinnasse saabuvad kui ka Tallinnast väljuvad kaugbussiliinid (Tallinn-Tartu Täistunniekspress) . Lennujaama saabumiseks/ lahkumiseks on võimalik kasutada ka takso, erasõiduki või privaatse transfeeri „ Airport Transfer “ teenuseid.

2013.aastal TTÜ-s teostatud magistritöö (Sofija Rougijanin) uuris Tallinna lennujaama reisijate transpordiliigi eelistusi. Esimeseks järelduseks on asjaolu, et nii lennujaama saabuvad, kui lennujaamast lahkuvad reisijad kasutavad ühistranspordi teenust – busside nr 2 ja nr 65 näol, üsna tagasihoidlikul määral. Summeerides vaatluse käigus saadud tulemusi järeldas magistrant, et lennujaama lennanud reisijatest kasutab bussi 4% reisijatest, isiklikku autot – 53% ja taksot – 43%. Lennujaama minnes sõidab bussiga 12% reisijatest, isikliku autoga – 49% ja taksodega – 39%.

4

Ülemiste ühisterminali rajamise eeliste väljaselgitamine

Joonis 1. Tallinna lennujaama skeem ( www.tallinn-airport.ee )

Ülemiste raudteepeatus

Rongiliiklus vähendab aegruumilisi vahemaid ning peaks olema Tallinna ja teiste suuremate linnade vahelise liikluse eelistatuim liikumisviis. Ülemiste raudteepeatus on reisirongide peatuseks Tallinnas Ülemiste liiklussõlme kõrval. Ülemiste peatus asub Balti jaamast 6,5 km kaugusel ning rong sõidab Ülemistelt Balti jaama ca 10 minutit. Rongidele on peatumiseks kaks madalat perrooni. Ülemistel peatuvad kõik idasuunalised reisirongid ning Tartu ja Aegviidu kiirrongid. Raudtee kesklinna sõidusuunalt väljuvad inimesed Ülemiste teele, Tapa sõidusuunalt väljuvad inimesed Suur- Sõjamäe tänavale, mille ääres asub ka Ülemiste Keskus.

5

Ülemiste ühisterminali rajamise eeliste väljaselgitamine

Raudteepeatusest idas asetseb jalakäijate sild üle raudtee, sild on ühenduseks Suur- Sõjamäe tänava ja Peterburi teega. Peterburi teel on võimalik ümberistumine Tallinna trammidele number 2 (- Ülemiste) ja 4 ( - Ülemiste) ning Suur- Sõjamäe tänaval asuvas peatuses istuda bussidele number 7 (Seli - Sõjamäe), 15 ( - Sõjamäe) ning 65 (Lasnamäe - Lennujaam). Lähedal asuvast bussipeatusest on võimalik ümber istuda ka erinevatele maakonnaliini teenindavatele bussidele.

Tallinna bussijaam

Tallinna bussijaam on Tallinna peamiseks kaugbussiliinide peatuseks. Bussijaam asub kesklinna linnaosas aadressil Lastekodu tänav 46 ning bussijaama piirkond hõlmab Lastekodu, Odra ja tänavate vahelist ala. Jaama vastas (Juhkentali 48) asub parkla. Bussijaam on ühendatud ka linna erinevate ühistranspordi liinidega. Trammipeatused asuvad bussijaama vahetus läheduses Tartu maanteel. Linnaliini bussidega on võimalik edasi liigelda peatustest Tartu maanteelt, Juhkentali tänavalt ning Odra tänavalt. 2013.aastal renoveeriti bussijaam üsna põhjalikult ja see pakub täna reisijatele täna märgatavalt paremaid tingimusi nii piletite ostmiseks kui ka ootamiseks.

6

Ülemiste ühisterminali rajamise eeliste väljaselgitamine

Tallinna renoveeritud bussijaam

Veebiehekülje www.peatus.ee päringu alusel võib öelda, et keskmiselt lahkub päevas Tallinna bussijaamast (vt. Joonis 2. Asukoht: A) Narva suunal (B suund, mööda Peterburi teed) ~50 kaugliinibussi päevas, Tartu suunal ~70 kaugliinibussi päevas (C suund, mööda Tartu mnt) ja Pärnu suunal ~80 kaugliinibussi (D suund, mööda Järvevana teed) päevas. Hinnanguliselt on bussijaama saabuvate busside arv samas vahemikus. Kaardilt selgesti näha, et bussijaama saabudes või lahkudes mööduvad kaugliinibussid planeeritava ühistransporditerminali alast. Lisaks liiguvad samadel suundadel ka maakonna bussiliinid.

Joonis 2. Tallinna bussijaama saabuvate ja lahkuvate bussiliinide suunad

7

Ülemiste ühisterminali rajamise eeliste väljaselgitamine

Joonis 3. Bussiliinid Ülemiste piirkonnas.

Balti jaam

Balti jaam on peamine raudteejaam Tallinnas, mis asub Põhja- Tallnna linnaosas Kelmiküla asumis laiarööpmelise raudtee ääres. Algselt oli Balti jaam läbisõidujaam, tänapäeval on see aga tupikjaam. Balti jaam on nii linnalähi- kui kaugrongide lõppjaam ning päevas väljub (aasta 2013 alguse seisuga) Balti jaamast üle 100 reisirongi. Samas asuvad ka linnalähiliinide bussijaam ning linnaliinide bussi-, trammi- ja trollipeatused.

Balti jaam on ühendatud erinevate linna ühistranspordiviisidega. Balti jaamas on võimalik ümberistumine Tallinna trammidele nr 1 (Kopli- ) ja nr 2 (Kopli- Ülemiste). Samuti väljuvad Balti jaamast trolliliinid 4, 5 ja 7, mille sihtkohtadeks on vastavalt Keskuse (Mustamäe), Mustamäe ja Väike- Õismäe (). Balti jaamast väljuvad lisaks trammidele ja trollidele ka linnaliinibussid 21 (Balti jaam- Landi), 21B (Balti jaam- Kakumäe) ning 59 (Balti jaam- ). Balti jaamast on võimalik ümberistuda ka erinevatele Harjumaa avalikele ja kommertsbussidele.

8

Ülemiste ühisterminali rajamise eeliste väljaselgitamine

Reisisadam

Tallinna Vanasadam on Eesti suurim reisisadam, mis on suurepärane sildumispaik nii reisiparvlaevadele, kruiisilaevadele kui ka kiirlaevadele. Vanasadamast väljuvad Tallinki, St. Peter Line’i, Eckerö Line’i ja Viking Line’i laevad Helsingisse, Stockholmi ning Peterburgi, lisaks paljud kruiisilaevad. Reisijaid teenindatakse kolmes reisiterminalis: A- terminal, B- terminal ja D- terminal. 2012. aastal läbis sadamat ligi 9 miljonit reisijat, millest poole moodustasid kruiisituristid.

Vanasadam ümbrust teenindavad Tallinna linnaliinibussid nr 2 (Reisisadam A-terminal – lennujaam - Mõigu) ja nr 20 (Reisisadam D-terminal – Pääsküla).

9

Ülemiste ühisterminali rajamise eeliste väljaselgitamine

Tallinna vanasadam ( www.pot.ee )

Ülemiste ühisterminal

Linnapiirkondades on ühistranspordi oluliseks osaks kujunenud eri transpordiliike siduvad terminalid, mille kaudu on inimestel võimalik kiiresti ja mugavalt leida sobival väljumisajal meelepärane ühissõiduk. Eriti olulised on sellised terminalid suurtes keskustes, millega on võimalik ühendada erinevaid liikumisviise ning piirkondi. Ühistransporditerminali eesmärgiks oleks täiendada Tallinna ühistranspordi süsteemi ning vähendada Tallinna kesklinna läbivat liiklust nii sõiduautode kui ka busside arvelt. Transpordiliigi valikul on üheks väga oluliseks kriteeriumiks selle ühenduskiirus, ehk täpsemalt reisiks kuluv aeg reisi lähtepunktist sihtpunktini (nn uksest ukseni, sealhulgas ka ümberistumistele kuluv aeg), lisaks sellele ka reisi maksumus ja kvaliteet. Enamasti, eriti linnatingimustes, aga ei ole võimalik muuta ühenduskiirust ühistranspordiga oluliselt kiiremaks kui sõit sõiduautoga, seetõttu oleks oluline, et reisile kuluva aja erinevus ei oleks liiga suur.

Inimestel, kellel soov kasutada „Pargi ja reisi“ võimalust, oleks ilmselt teatav kasutuseelis Ülemiste terminalil, vähemasti olemasolevast olukorrast johtuvalt, sest Balti jaama asukoha tõttu kesklinnas on seal parkimisvõimalused piiratud ja kulukad, samas sõit näiteks Balti Jaama nõuab juba iseenesest kesklinnas liiklemist, ega aita seega vähendada kesklinna liikluskoormust. „Pargi ja reisi“ käivitamine Ülemistel aga vähendaks mingil määral kesklinna läbivat liiklust. Tõsi küll, tõenäoliselt jääb see kesklinna liikluse vähenemine üsna marginaalseks suruseks, kuna võrreldes liikluse kogumahuga on terminali kasutajate hulk siiski üsna väike. Maaliinide bussijaama ümberviimisel Ülemiste terminali vähendaks omakorda liikluskoormust Tartu mnt, Juhkentali tn, Lastekodu tn ja Odra tn piirkonnas maaliinide busside arvelt. Saabuvaid ja lahkuvaid reisijaid transportivad erasõidukid muudaksid samuti liikluskoormust bussijaama ümbruses.

10

Ülemiste ühisterminali rajamise eeliste väljaselgitamine

Rajades Tartu (Tartu mnt), Narva (Peterburi tee) ja Pärnu (Järvevana tee) liiklussuundade kokkupuutepiirkonda Ülemistel intermodaalse ühistransporditerminali, tekiks soodne võimalus ühendada Eesti rahvusvaheline kui kohalik lennuliiklus; rahvusvaheline, regionaalne ja kohalik raudteeliiklus; rahvusvaheline, regionaalne ja kohalik bussiliiklus ning kohaliku Tallinna ühistranspordi elemendid. Võimalik on parandada ka transpordilahenduste planeerimist ühendustel Tallinna reisiterminaliga Vanasadamas, selleks saab ühendada Vanasadama kohaliku ühistranspordi abil ka tulevase Ülemiste terminaliga.

Tähtsaks faktoriks ühistranspordi terminali projekteerimisel on selle asukoht. Eelmainitud Ülemiste terminali jaoks kavandatav ala asub Tallinna linna suurima tee-ehitusobjekti – Ülemiste liiklussõlme- vahetus läheduses, mida läbib tipptunni ajal üle 5 000 sõiduki. See ala on kolme Eesti põhisõidusuuna sõlmpunktiks, asudes vaid mõne minuti sõidu kaugusel Tallinna kesklinnast.

Terminali kasutatavuse määrab ka see, kuidas ja kui hästi on terminal ühendatud transpordisüsteemi ja kui edukalt toimib erinevate transpordiliikide koostöö, võimalus kasutada reisi teostamiseks mitut transpordiliiki ja teostada seejuures ka soodsad ja mugavad ümberistumised ühelt liigilt teisele. Terminalil efektiivsus kahaneb ja muutub mõttetuks, kui selle teenindamine eri transpordiliikidega on keeruline või võimatu. Seega oleks Ülemiste terminali eeltoodud planeeritavale alale loomine linna üheks oluliseks infrastruktuuriliseks arenduseks lähitulevikus, ühendades nii kohalikku, siseriiklikku kui rahvusvahelist liiklust. Ülemiste terminal annaks võimaluse erinevate transpordiviiside senise toimimise ümberkorraldamiseks. Kuid, kindlasti ei ole antud ühistransporditerminal sobivaks sõlmpunktiks kõikidele inimestele, seda kasutaks vaid teatud osa inimestest.

Ühistranspordisüsteemi integreerimine on kasulik mõlemale osapoolele – nii korraldajale kui kasutajale. Ühistranspordi korraldajale pakub see võimalust kujundada liinivõrku optimaalsemalt ning hoida kokku kulusid. Kasutaja seisukohast on tegemist mugavuse tõusu ja aja kokkuhoiuga– suurem valik kergemini sooritatavaid ja vähem aeganõudvaid ümberistumisvõimalusi.

Ühistransporditerminalide juures on väga oluline terminali ning sealt edasi sihtkohta liikumise mugavus ja kiirus, terminali tegevuse korraldus, ootevõimalused, ühelt sõidukilt teisele liikumise mugavus ja kiirus, info kätte- ja arusaadavus. Kogu terminali planeerimine nõuab arvestamist erinevate aspektidega:

· erinevate transpordiliinide sõidugraafikute kooskõlastamine; · inimeste liikumise korraldamine ühelt sõidukilt teisele; · ootealade/ peatuste paigutus ja lahendus; · inimeste liikumise mugavuse silmaspidamine (näiteks liikumine erinevate korruste vahel ja sõiduteede ületus), k.a. erivajadustega liiklejate jaoks; · informatsioonisüsteemi selgus, sh infotahvlite paigutus ja –süsteemid.

Planeeritav Ülemiste ühisterminal ei paikneks otseselt Ülemiste liiklussõlme kõrval, seega peaksid maaliinide bussid tegema terminali jõudmiseks, võrreldes praeguse marsruudiga, väikese kõrvalepõike. Kui maaliinide bussijaam liidetakse Ülemiste terminaliga, siis ei kujutaks see endast suurt probleemi, kuna lõpp-peatuseks oleks ühisterminal. Juhul kui Ülemiste terminaliga maaliinide bussijaama ei liideta ning busside lõpp-peatuseks jääks Tallinna bussijaam, võiksid bussid siiski läbida

11

Ülemiste ühisterminali rajamise eeliste väljaselgitamine terminali, tehes marsruudil vajaliku põike. Peatuse tegemine terminalist eemal ei osutuks reisijatele atraktiivseks, kui ei ole võimaldatud väga lihtsat ja mugavat viisi peatusest terminali jõudmiseks. Peatudes terminalist eemal - (eriti puudutab see Pärnu ja Tartu suundade bussiliiklust) - kaotaks terminal bussireisijate kohalt oma olulise eelise –kiire ja mugava transpordiviiside ühendamise.

Järgnevas tabelis on toodud hinnangulised minimaalsed väärtused ajakulule, mida Ülemiste terminali läbivad bussid kulutavad läbisõiduks terminalist. Sellise ajakulu arvutamisel on hinnatud foorristmike läbimisel tekkivat keskmist ooteaega, sõiduaega terminalini ja terminalist ning peatumiseks kuluvat aega (hinnanguliselt ca 2 minutit).

Narva suunalt Tartu suunalt Pärnu suunalt Lisadistants, m 850 1500 1500 Täiendav ajakulu kokku, min 5 7 7

Kuna ühisterminali eeldatav asukoht on mõnevõrra eemal Tallinna lennujaamast, on vajalik leida võimalus lennujaama mugavaks ühendamiseks terminaliga. Lennujaama ning ühistransporditerminali struktuuriliste vajaduste tõttu ei ole võimalik ega otstarbekas rajada ühistransporditerminali lennujaama vahetusse lähedusse. Seega on üheks lahenduseks terminali ja lennujaama vahelise liikumise hõlbustamiseks leida mimgi muu ühendus, näiteks trammiliini pikendamine Tallinna lennujaamani. Tallinna trammiliini nr 4 pikendamine võiks olla üheks sammuks Tallinna lennujaama ühenduse parandamiseks kesklinnaga. Sellise trammiliini marsruut mööduks aga planeeritavast Tallinna Ülemiste ühistransporditerminalist ning võimaldaks lennujaamast mugavalt ning kiiresti pääseda ka terminali, kust oleks võimalik edasi liikuda juba bussi või rongiga.

Täna kasutab saabuvatest ja lahkuvatest lennujaama reisijatest vaid üsna väike osa ühistranspordi võimalusi. Otsene ühendus Ülemiste terminaliga oleks aluseks lennureisijate ühistranspordi

12

Ülemiste ühisterminali rajamise eeliste väljaselgitamine kasutamise suurenemiseks. Lennureisijatele, kes alatihti kannavad reisides kohvrit, tuleb leida võimalus mugavaks saabumiseks/lahkumiseks arvestades reisijate vajadusi. Saabuvate ja lahkuvate lendude põhjal ajastatud ühendus võiks olla aluseks lennureisijate ühistranspordi kasuks otsustamisel.

Luues erinevaid veoviise ühendav reisijate ühistransporditerminal Ülemistele, tuleks kindlasti muutusi teha linnaliinibusside marsruutides. Terminal looks võimaluse ühendada Tallinna asumeid ja linnaosi ning ilmtingimata mitte läbida seejuures kesklinna.

Reisijamahtude prognoos

Kuna planeeritaval, erinevaid ühistranspordiviise koondaval, transporditerminalil reaalset analoogi ei leidu, tuleb Ülemiste ühistransporditerminali kasutajamahu määramisel aluseks võtta viimaste aastate bussi-, lennu-, laeva- ja rongireisijate arvu. Aegridade meetodit kasutades leitakse prognoos tulevikuks, kasutades mineviku andmeid. Meetodid eeldavad, et aja jooksul esineb teatud seaduspärasus või seaduspärasuste kombinatsioon, mida on võimalik määrata ning kasutada seda tuleviku prognoosimiseks.

Bussi-, lennu-, laeva- ja rongireisjate tulevikuprognoosi tegemisel on kasutatud statistilist prognoosimeetodit, milleks on trendiga eksponentsilumine. Aegridade silumise ehk tasandamise eesmärgiks on mitmesuguste perioodiliste ja juhuslike muutuste kõrvaldamine ning arengutendentside väljaselgitamine. See võimaldab saada rohkem informatsiooni aegrea poolt kirjeldatud suuruse muutumise kohta, selgitada välja trende ning teha prognoose.

Käesolevas uuringus koostatakse prognoos kolmes erinevas stsenaariumis: pessimistlik, keskmine ja optimistlik. Prognoosi koostamisel on oluline arvestada erinevate stsenaariumitega, sest toimivat ühistransporditerminali, mille andmete alusel oleks võimalik tuleviku kasutajamahtusid prognoosida ei eksisteeri. Pessimistlik stsenaarium on loodud, et prognoosida reisijatekäivet juhul, kui erinevates transpordi arengukavades püstitatud ühistranspordi kasutamise protsendi osakaalu tõstmise eesmärke ei suudeta täita. Inimesed ei lähe kaasa ettepanekuga kasutada märkimisväärselt rohkem ühistransporditeenuseid või ei suudeta tagada võimalusi ühistransporti suuremaks kasutuseks.

Käesoleva uuringus peetakse tuleviku tõenäoliseimaks tulemuseks keskmise prognoosi tulemusi. Üldiselt on ühistranspordi kasutuse prognoosimisel eeldatud, et kasutajad oma käitumisharjumusi transpordikasutusel ei muuda ning minevikust pärinevate algandmete põhjal on ennustatud samasuguse trendiga käitumist.

Nagu eelpool mainitud on prognoosimine vajalik erinevate stsenaariumite korral, et oleks võimalus erinevate käitumisharjumiste puhul analüüsida võimalikke tulemusi. Optimistliku prognoosi tegemisel on eelduseks, et arengukavades püstitatud ühistranspordi atraktiivsuse tõstmise eesmärgid täidetakse ning inimesed hakkaksid kasutama rohkem ühistransporti. Seega on optimistlikus prognoosis eeldatud, et ühistranspordi kasutamise trend on tugevalt positiivne.

13

Ülemiste ühisterminali rajamise eeliste väljaselgitamine

Kasutajamahtu mõjutavad tegurid

Käesolevas uuringus on analüüsitud ainuüksi terminali transpordi sektori poolt genereeritud liiklusmahtusid ja ei sisalda eneses teistel põhjustel (näiteks kaubandus, teenindus, muud põhjused) terminali külastavate inimeste hulka.

Raudtee

Eesti raudteedel sõitjate arv sisaldab endas tänase Elektriraudtee, Edelaraudee kui ettevõtte GoRail sõitjate mahtusid. Raudteel sõitjate arv prognoositakse aastate 2000-2012 andmetel, mis pärinevad erinevate aastate Eesti Raudtee aastaaruannetest ja Statistikaameti koduleheküljelt. Nende andmete põhjal prognoositakse tõenäolist reisijate arvu aastateks 2015- 2025 kolmel tasemel: pessimistlik, optimistlik ning keskmine. Raudteedel reisijate arvu algandmetes kajastuvad kõik sõidud Eesti raudteedel.

Eesti riigisisese reisirongiliikluse ümberkorraldamiseks ning suuremate liikumiskiiruste ohutuks tagamiseks on tehtud erinevaid investeeringuid. Välja on vahetatud vanad elektrirongid ning lähiajal uuendatakse ka diiselrongideparki ning see mõjutab siseriikliku reisirongiliikluse intensiivsust. Seoses uute suundadega reisirongiliikluse korraldamises ja uute rongide liinile tulekuga on ka välja kuulutatud reisikordade arvu suurenemine erinevatel liinidel.

Seoses uute reisirongide soetamisega lubatakse alates järgnevast – 2014. aastast Tallinnast rongide väljumiste arvu suurendada nii Tartu, Narva, Viljandi kui Pärnu suunal kui ka elektrirongiliinidel. Uute rongide opereerimine antakse Elektriraudtee AS-le. Uued rongid võimaldavad kiiremat ja mugavamat ühendust ning rongifirma prognoosib reisijate arvu kasvu. Bussireisijate arvu see oluliselt mõjutama ei hakka, pigem eeldatakse, et lisanduvad reisijad pärinevad sõiduautode kasutajate arvelt. Ida- ja kagusuuna (Tartu ja Narva) reisirongiliikluse kasv mõjutaks ka otseselt Ülemiste terminali kasutajate arvu.

Käesolevas töös on arvestatud, et Ülemiste terminali raudteepeatus on olemasolevale raudteesüsteemile siiski vaid vahepeatuseks, st et Balti Jaam säilitab oma tegevuse ka tulevikus. Küll on Ülemiste terminal tallinna sõlmjaamaks võimalikule Rail Balticu liinile.

Rail Baltic

Rail Balticu projekti eesmärgiks on tagada turvaline, kiire ja kõrgkvaliteetne ühendus Balti riikide ja Lääne- Euroopa vahel. Projekti arendamine on kõikide Balti riikide transpordivõrgustiku parandamise seisukohalt oluline ning selle elluviimine soodustab majanduslikku arengut.

Käesolevas uuringus on arvestatud, et Rail Balticu kiirrongiliin hakkaks mõjutama antud terminali sõitjatekäivet mitte ennem 2025. aastat. Sõitjate prognoos pärineb Rail Balticu tasuvusuuringu lõpparuandest (AECOM) ning sõitjateveo nõudluse prognoosimiseks uuel liinil on prognoositud muutusi raudteenõudluses pärast teenuse osutamises muudatuste tegemist. Arvutustes on Rail Balticu puhul kasutatud lisanduvate sõitjate arvu.

14

Ülemiste ühisterminali rajamise eeliste väljaselgitamine

Lennujaam

Lennujaama sõitjate arvu prognoosi koostamiseks on kasutatud Tallinna Lennujaama kodulehelt pärinevaid andmeid. Sõitjate arv koosneb nii lahkuvate kui saabuvate reisijate andmetest.

Bussijaam

Planeeritava terminali üheks variantiks oleks liita sinna ka linnadevaheliste liinide bussijaam. Terminali kasutajate arvu prognoosimiseks kasutatakse Tallinna bussijaama läbinud sõitjate arv aastatel 2000-2010. Bussireisijate arvu andmetes on arvestatud nii lahkuvate kui saabuvate reisijate mahtu.

Kaugliinibusside lõppjaama võimalikul asukohal olemasoleva Balti jaama piirkonnas on järgmised eelised ja puudused: Eelised Puudused

Parem ühendus sadamaga ja Harjumaa Halvem ühendus Lennujaama ja Rail Baltic’uga liinidega* (eeldusel, et HL jäävad Balti (?) eeldusel et RB jaam on Ülemistel Jaama) Soodne ümberistumine rongidele, Parkimine keerulisem ühendus ka läänesuunaga Puudub ümberistumisvajadus paljude Kaugliinid dubleerivad linnaliine reisijate jaoks (mitte-Tallinn) Veidi pikem sõiduaeg linnas, eriti tippajal, mittevajalik lisakoormus

15

Ülemiste ühisterminali rajamise eeliste väljaselgitamine

Tallinna asumid ja ühendusaja eelistus Balti jaama ja Ülemiste võrdluses.

Hinnangulised ühendusajad Balti jaamast, olemasolevast bussijaamast (Lastekodu t.) ja Ülemiste terminalist (minutit- mitte tippajal) Tallinna idapiirile (Väo-Peterburi tee), lõunapiirile (Mäo) ja läänepiirile (Laagri/Vana-Pääsküla).

Kust Kuhu: Väo (Peterburi tee) Mõigu Laagri

Balti jaam 21 16 27

Bussijaam 13 (Laagna) 8 22 16 (Peterburi tee) Ülemiste terminal 14 5 21

Seega busside sõiduaeg (võrreldes Bussijaamaga):

- Balti jaamast pikeneks 5...10 minutit - Ülemistelt väheneks 0...3 minutit .

16

Ülemiste ühisterminali rajamise eeliste väljaselgitamine

Tallinna Reisisadam

Sadama reisijatearvu prognoosi koostamiseks on kasutatud Tallinna sadama ja Statistikaameti veebilehelt pärinevaid andmeid. Sõitjate arv koosneb nii lahkuvate kui saabuvate reisijate andmetest.

Harjumaa liinid

Harju liinide reisijate prognoosi koostamiseks on kasutatud Harjumaa ÜTK käest kogutud andmeid avalike ja kommertsliinide sisenemiste kohta.

Asumite liikumisühenduste ajad Ülemiste terminali, olemasoleva Bussijaama ja Balti Jaamaga

Nagu juba mainitud eelolevas peatükis on reisijate liikumisviisi valiku üheks peamiseks argumendiks, lisaks reisi maksumusele ja mugavusele, liikumisele kuluv aeg, mida tuleks arvestada kui terviklikku ajakulu nö „uksest ukseni“ ja mis seega sisaldab ka liikumisele kuluvat aega peatusse ja peatusest, sõiduaega, ümberistumisele kuluvat aega, ooteaegu jms. Prognoosi teostamisel on seega äärmiselt oluline arvestada, et reisijad võivad oma liikumisviisi eelistusi muuta, kui uus liin või terminali asukoht on neile soodsamad. Kuna olemasolevast andmestikust lähtudes on äärmiselt ebausaldusväärne prognoosida sõidu maksumust ja ka mugavust iseloomustavaid näitajaid, siis on käesolevas töös lähtutud terviklikust ajakulust, mida ka sageli peetakse muude tingimuste võrdsuse korral (st eeldame, et sõidu maksumus ja kvaliteet ei erine Tallinna linna ja selle lähialadele reisijate jaoks olulisel määral) ka kõige olulisemaks kriteeriumiks.

On arusaadav, et võimaliku Ülemiste terminali rajamine muudab teatud määral ka olemasolevat transpordiliigi valikut ja jaotust. Kuigi ka tänases olukorras on Ülemiste raudteejaama ja lähedalasuvaid bussipeatusi võimalik reisimiseks kasutada, siis terminali olemasolu või puudumine mõjutavad siiski ka reisijate arvu jagunemist. Siiski on ilmne, et vaatamata terminalis pakutava teenuse kvaliteedile ei hakka seda kasutama nende asumite elanikud, kelle reisi lõpp-punkt asub näiteks Balti jaamale lähemal.

Käesolevas töös on määratud Tallinna linna ja lähialade asumitest/asumitesse liikumisele kuluv aeg kasutades ühistransporti, sõiduautot või liikudes jalgsi. Viimasel juhul on arvestatud, et liikumismaa pikkus terminalini ei ületaks 2 km, vastasel juhul on tõenäosus jalgsiliikumise teostamiseks uba üsna väike. Sama piir jalgrattaliikluse jaoks on 5 km. Asumite lähte- või sihtpunktina on kasutatud asumi tinglikku keskpunkti, mistõttu teatava osa elanike jaoks võib liikumisele kuluv aeg olla ka mõnevõrra pikem või lühem, kuid see iseloomustab asumit keskmisena piisava täpsusega. Autoliikluse puhul on kasutatud keskmisi sõidukiirusi linna tänavavõrgul, mis pärinevad Tallinna liiklusmudelist, ühistranspordiga liikumiste puhul aga on kasutatud Tallinna reisiplaneerijat, mille abil on määratud kõikide asumite ja terminalide vahelised ühendusajad. Arusaadavalt kajastavad viimased vaid praegust olukorda, liinivõrgu ümberkorralduste puhul võivad (ja ilmselt peakski) need teatud määral

17

Ülemiste ühisterminali rajamise eeliste väljaselgitamine muutuda, mis võib mõnede asumite elanike jaoks muuta ka terminalide variantide prioriteete, kuid ilmselt mitte eriti suurel määral.

Kuna liikumisele kuluv aeg sõltub ka kellaajast päeva lõikes, siis on käesolevas töös arvutused teostatud kahe variandi jaoks.

1. Sõiduaeg ühistranspordiga, eesmärgiga jõuda terminali kella 8:30-ks. 2. Sõiduaeg ühistranspordiga, kui inimene jõuab terminali kell 18:00 ja liigub edasi koju.

Sõiduaeg ühistranspordiga (hh:min) erinevatest asumitest/asumitesse

Saabumisaeg terminali 8:30 Lahkumisaeg terminalist kell 18:00 Autobussi- Autobussi- Ülemiste Balti jaam jaam Ülemiste Balti jaam jaam Asum 0:58 0:49 0:49 0:50 0:52 0:56 Haabersti 0:50 0:25 0:34 0:43 0:24 0:39 Kakumäe 1:10 0:39 0:51 1:13 0:40 1:12 Mustjõe 0:48 0:23 0:32 0:48 0:21 0:37 Mäeküla 0:58 0:50 1:00 1:10 0:44 1:05 0:58 0:34 0:35 0:57 0:36 0:39 1:12 0:50 0:50 1:06 0:33 0:54 Tiskre 1:05 0:41 0:42 1:01 0:41 0:43 0:47 0:33 0:37 0:38 0:33 0:45 1:09 0:38 0:51 1:14 0:41 1:13 Õismäe 1:00 0:37 0:38 0:59 0:37 0:41 Väike- Õismäe 0:47 0:33 0:36 0:39 0:34 0:47 Juhkentali 0:23 0:27 0:05 0:17 0:25 0:05 Kadriorg 0:38 0:23 0:36 0:40 0:23 0:34 0:34 0:16 0:23 0:37 0:15 0:26 Keldrimäe 0:18 0:21 0:11 0:21 0:19 0:10 0:38 0:05 0:31 0:32 0:05 0:25 Kitseküla 0:37 0:23 0:30 0:36 0:25 0:29 0:24 0:17 0:17 0:23 0:14 0:15 0:25 0:39 0:29 0:21 0:37 0:27 0:18 0:17 0:17 0:20 0:18 0:12 Mõigu 0:27 0:35 0:19 0:24 0:30 0:22 0:36 0:20 0:29 0:36 0:20 0:31 Sadama 0:40 0:22 0:33 0:41 0:25 0:25 Sibulaküla 0:24 0:28 0:14 0:23 0:27 0:18 Südalinn 0:19 0:18 0:13 0:21 0:17 0:13 Tatari 0:25 0:20 0:15 0:31 0:27 0:18 0:22 0:24 0:19 0:21 0:22 0:16 Tõnismäe 0:28 0:17 0:19 0:30 0:23 0:23 0:36 0:24 0:25 0:37 0:17 0:30 0:27 0:25 0:20 0:33 0:32 0:22 Ülemistejärve 0:20 0:49 0:38 0:17 0:33 0:23 Järve 0:31 0:42 0:43 0:32 0:32 0:38 Lilleküla 0:34 0:20 0:29 0:40 0:15 0:29 Tondi 0:41 0:18 0:28 0:35 0:21 0:35 0:28 0:40 0:43 0:30 0:33 0:38 Kurepõllu 0:31 0:35 0:34 0:29 0:35 0:23 0:34 0:44 0:50 0:35 0:51 0:45

18

Ülemiste ühisterminali rajamise eeliste väljaselgitamine

Laagna 0:24 0:34 0:35 0:24 0:36 0:32 0:36 0:37 0:41 0:40 0:40 0:37 0:29 0:39 0:39 0:23 0:35 0:33 Pae 0:22 0:38 0:29 0:21 0:34 0:24 Paevälja 0:33 0:33 0:37 0:40 0:38 0:35 0:39 0:43 0:50 0:39 0:45 0:44 Seli 0:30 0:40 0:34 0:29 0:41 0:38 0:18 0:24 0:12 0:18 0:25 0:12 Sõjamäe 0:22 0:55 0:34 0:23 0:53 0:32 0:25 0:39 0:37 0:25 0:42 0:30 0:31 0:34 0:18 0:23 0:33 0:18 Väo 0:24 0:35 0:27 0:21 0:39 0:20 Ülemiste 0:13 0:28 0:16 0:15 0:31 0:18 Kadaka 0:47 0:42 0:48 0:38 0:41 0:46 Mustamäe 0:36 0:32 0:42 0:35 0:29 0:42 0:33 0:23 0:29 0:28 0:21 0:36 Sääse 0:37 0:29 0:39 0:30 0:34 0:38 Laagri 1:34 0:34 1:36 1:02 0:34 0:46 Pääsküla 1:00 0:32 1:02 1:10 0:32 1:02 Kivimäe 1:04 0:27 0:56 1:01 0:28 0:48 Vana- Mustamäe 0:56 0:46 0:56 0:57 0:49 0:59 1:00 0:27 0:57 1:04 0:28 1:01 Nõmme 0:49 0:26 0:49 0:51 0:26 0:49 Rahumäe 0:47 0:23 0:46 0:47 0:23 0:45 Liiva 0:44 0:38 0:42 0:44 0:30 0:32 Männiku 0:46 0:42 0:45 0:44 0:36 0:38 Raudalu 1:00 0:31 1:02 0:54 0:50 0:52 Iru 1:04 1:04 1:05 0:45 0:43 0:42 Kose 0:44 0:46 0:53 0:41 0:51 0:50 0:54 0:54 0:54 0:51 0:42 0:50 Lepiku 1:08 0:56 1:09 1:11 1:08 1:10 Laiaküla 0:57 0:56 0:57 0:49 0:45 0:49 Maarjamäe 0:52 0:44 0:45 0:48 0:46 0:44 Merivälja 1:00 0:49 1:01 1:06 0:51 0:54 Mähe 0:57 0:45 0:58 1:01 0:58 1:01 0:50 0:38 0:51 0:51 0:40 0:42 0:39 0:22 0:32 0:41 0:19 0:32 Karjamaa 0:40 0:16 0:33 0:39 0:16 0:32 Kelmiküla 0:34 0:11 0:29 0:35 0:08 0:30 Kopli 0:42 0:19 0:35 0:42 0:19 0:35 0:45 0:21 0:30 0:47 0:20 0:35 Paljassaare 1:06 0:26 0:47 1:01 0:41 1:00 Pelgulinna 0:40 0:22 0:35 0:52 0:19 0:37 0:48 0:22 0:44 0:48 0:23 0:42 0:41 0:17 0:34 0:41 0:18 0:34

19

Ülemiste ühisterminali rajamise eeliste väljaselgitamine

Sõiduaeg jalgsi, jalgratta ja sõiduatoga (hh:min) erinevatest asumitest/asumitesse

Ülemiste Balti jaam Autobussijaam Asum Jalgsi Rattaga Autoga Jalgsi Rattaga Autoga Jalgsi Rattaga Autoga Astangu x x 0:21 x x 0:18 x x 0:21 Haabersti x x 0:16 x x 0:12 x x 0:13 Kakumäe x x 0:27 x x 0:22 x x 0:24 Mustjõe x x 0:15 x 0:25 0:09 x x 0:12 Mäeküla x x 0:28 x x 0:24 x x 0:25 Pikaliiva x x 0:19 x x 0:15 x x 0:16 Rocca al Mare x x 0:22 x x 0:18 x x 0:19 Tiskre x x 0:25 x x 0:21 x x 0:22 Veskimetsa x x 0:16 x x 0:15 x x 0:16 Vismeistri x x 0:24 x x 0:19 x x 0:21 Õismäe x x 0:19 x x 0:15 x x 0:16 Väike- Õismäe x x 0:22 x x 0:18 x x 0:19 Juhkentali 0:23 0:09 0:04 x 0:17 0:07 0:04 0:02 0:01 Kadriorg 0:25 0:14 0:06 x 0:19 0:09 0:17 0:09 0:04 Kassisaba x 0:25 0:09 0:16 0:08 0:03 x 0:17 0:06 Keldrimäe 0:27 0:11 0:04 x 0:17 0:07 0:07 0:03 0:01 Vanalinn x 0:22 0:12 0:09 0:03 0:03 x 0:16 0:09 Kitseküla x 0:27 0:10 x 0:20 0:07 x 0:19 0:07 Kompassi x 0:15 0:06 0:24 0:12 0:04 0:20 0:10 0:04 Luite x 0:20 0:06 x 0:23 0:09 x 0:13 0:06 Maakri x 0:14 0:06 0:26 0:12 0:06 0:17 0:09 0:04 Mõigu x 0:18 0:06 x x 0:13 x 0:21 0:06 Raua x 0:14 0:06 x 0:14 0:06 0:19 0:09 0:04 Sadama x 0:17 0:07 0:26 0:11 0:04 0:28 0:12 0:04 Sibulaküla x 0:16 0:06 0:23 0:11 0:06 0:15 0:08 0:04 Südalinn x 0:17 0:07 0:19 0:09 0:04 0:21 0:09 0:06 Tatari x 0:17 0:06 0:22 0:10 0:04 0:20 0:09 0:04 Torupilli 0:21 0:11 0:04 x 0:17 0:07 0:08 0:07 0:03 Tõnismäe x 0:20 0:07 0:21 0:09 0:03 0:26 0:12 0:04 Uus Maailm x 0:23 0:09 x 0:14 0:06 x 0:15 0:06 Veerenni x 0:17 0:07 x 0:15 0:06 0:22 0:09 0:04 Ülemistejärve 0:25 0:10 0:06 x 0:23 0:12 0:27 0:06 0:06 Järve x x 0:12 x x 0:13 x x 0:13 Lilleküla x x 0:10 x 0:17 0:06 x 0:23 0:07 Tondi x x 0:13 x 0:27 0:10 x 0:26 0:10 Katleri x 0:29 0:13 x x 0:16 x x 0:12 Kurepõllu x 0:14 0:07 x x 0:12 x 0:19 0:09 Kuristiku x x 0:13 x x 0:18 x x 0:12 Laagna x 0:20 0:09 x x 0:15 x 0:26 0:09 Loopealse x 0:27 0:10 x x 0:13 x 0:28 0:10

20

Ülemiste ühisterminali rajamise eeliste väljaselgitamine

Mustakivi x x 0:12 x x 0:16 x x 0:10 Pae x 0:11 0:06 x x 0:13 x 0:18 0:07 Paevälja x 0:22 0:09 x x 0:12 x 0:23 0:07 Priisle x x 0:15 x x 0:19 x x 0:13 Seli x x 0:13 x x 0:18 x x 0:12 Sikupilli 0:08 0:04 0:03 x 0:25 0:10 0:17 0:08 0:03 Sõjamäe x 0:22 0:09 x x 0:18 x x 0:12 Tondiraba x 0:25 0:10 x x 0:15 x x 0:09 Uuslinn x 0:12 0:06 x 0:27 0:13 x 0:13 0:07 Väo x x 0:13 x x 0:21 x x 0:15 Ülemiste 0:15 0:04 0:03 x x 0:12 x 0:13 0:06 Kadaka x x 0:19 x x 0:18 x x 0:19 Mustamäe x x 0:16 x x 0:15 x x 0:18 Siili x x 0:12 x 0:28 0:10 x x 0:12 Sääse x x 0:15 x 0:28 0:10 x x 0:13 Laagri x x 0:25 x x 0:27 x x 0:27 Pääsküla x x 0:21 x x 0:22 x x 0:22 Kivimäe x x 0:19 x x 0:21 x x 0:19 Vana- Mustamäe x x 0:21 x x 0:19 x x 0:21 Hiiu x x 0:18 x x 0:18 x x 0:18 Nõmme x x 0:15 x x 0:16 x x 0:15 Rahumäe x x 0:13 x x 0:13 x x 0:13 Liiva x x 0:12 x x 0:13 x x 0:12 Männiku x x 0:15 x x 0:16 x x 0:15 Raudalu x x 0:16 x x 0:18 x x 0:16 Iru x x 0:16 x x 0:21 x x 0:15 Kose x x 0:15 x x 0:18 x x 0:13 Kloostrimetsa x x 0:19 x x 0:19 x x 0:16 Lepiku x x 0:22 x x 0:22 x x 0:21 Laiaküla x x 0:19 x x 0:21 x x 0:18 Maarjamäe x x 0:15 x x 0:13 x x 0:12 Merivälja x x 0:19 x x 0:19 x x 0:18 Mähe x x 0:19 x x 0:19 x x 0:18 Pirita x x 0:15 x x 0:13 x x 0:12 Kalamaja x x 0:10 x 0:11 0:04 x 0:24 0:09 Karjamaa x x 0:13 x 0:20 0:07 x x 0:12 Kelmiküla x 0:27 0:09 0:12 0:05 0:03 x 0:20 0:07 Kopli x x 0:18 x x 0:12 x x 0:16 Merimetsa x x 0:15 x 0:19 0:10 x 0:28 0:12 Paljassaare x x 0:16 x x 0:12 x x 0:15 Pelgulinna x x 0:13 x 0:14 0:06 x 0:29 0:10 Pelguranna x x 0:16 x 0:24 0:10 x x 0:13 Sitsi x x 0:15 x 0:24 0:09 x x 0:13

21

Ülemiste ühisterminali rajamise eeliste väljaselgitamine

Ühendusaeg asumitega, saabumine terminali 08:30 Sitsi Pelgulinna Merimetsa Kelmiküla Kalamaja Mähe Maarjamäe Lepiku Kose Raudalu Liiva Nõmme Vana - Mustamäe Pääsküla Sääse Mustamäe Ülemiste Uuslinn Sõjamäe Seli Paevälja Mustakivi Laagna Kurepõllu Tondi Järve Veerenni Autobussijaama sõitmiseks kuluv Tõnismäe aeg Tatari saabumine kell 8:30 Sibulaküla Balti jaama sõitmiseks kuluv aeg Raua saabumine kell 8:30 Maakri Kompassi Ülemistele sõitmiseks kuluv aeg Vanalinn saabumine kell 8:30 Kassisaba Juhkentali Õismäe Veskimetsa Rocca al Mare Mäeküla Kakumäe Astangu 0:00 0:14 0:28 0:43 0:57 1:12 1:26 1:40

Joonis 4. Sõiduaeg ühistranspordiga terminalide ja asumite vahel

22

Ülemiste ühisterminali rajamise eeliste väljaselgitamine

Ühendusaeg asumitega, lahkumine terminalist 18:00 Sitsi Pelgulinna Merimetsa Kelmiküla Kalamaja Mähe Maarjamäe Lepiku Kose Raudalu Liiva Nõmme Vana-… Pääsküla Sääse Mustamäe Ülemiste Uuslinn Sõjamäe Seli Paevälja Mustakivi Laagna Kurepõllu Tondi Autobussijaamast sõitmiseks Järve kuluv aeg Veerenni lahkumine kell 18.00 Tõnismäe Tatari Balti jaamast sõitmiseks kulv aeg Sibulaküla lahkumine kell 18:00 Raua Maakri Ülemistelt sõitmiseks kuluv aeg Kompassi lahkumine kell 18:00 Vanalinn Kassisaba Juhkentali Õismäe Veskimetsa Rocca al Mare Mäeküla Kakumäe Astangu 0:00 0:14 0:28 0:43 0:57 1:12 1:26

Joonis 5. Sõiduaeg ühistranspordiga terminalide ja asumite vahel

23

Ülemiste ühisterminali rajamise eeliste väljaselgitamine

Sitsi Pelgulinna Merimetsa Kelmiküla Kalamaja Mähe Jalgsi autobussijaama Maarjamäe Lepiku Jalgsi Balti jaama Kose Raudalu Jalgsi Ülemistele Liiva (raadius 2km) Nõmme Vana - Mustamäe Pääsküla Sääse Mustamäe Ülemiste Uuslinn Sõjamäe Seli Paevälja Mustakivi Laagna Kurepõllu Tondi Järve Veerenni Tõnismäe Tatari Sibulaküla Raua Maakri Kompassi Vanalinn Kassisaba Juhkentali Õismäe Veskimetsa Rocca al Mare Mäeküla Kakumäe Astangu 0:00:00 0:07:12 0:14:24 0:21:36 0:28:48 0:36:00

Joonis 6. Ühendusaeg jalgsiliikumisel terminalide ja asumite vahel (vahekaugus kuni 2 km)

24

Ülemiste ühisterminali rajamise eeliste väljaselgitamine

Sitsi Pelgulinna Merimetsa Kelmiküla Kalamaja Mähe Maarjamäe Lepiku Kose Raudalu Liiva Nõmme Vana - Mustamäe Pääsküla Sääse Mustamäe Ülemiste Uuslinn Sõjamäe Seli Autoga autobussijaama Paevälja Mustakivi Autoga Balti jaama Laagna Autoga Ülemistele Kurepõllu Tondi Järve Veerenni Tõnismäe Tatari Sibulaküla Raua Maakri Kompassi Vanalinn Kassisaba Juhkentali Õismäe Veskimetsa Rocca al Mare Mäeküla Kakumäe Astangu 0:00:00 0:07:12 0:14:24 0:21:36 0:28:48 0:36:00

Joonis 7. Ühendusaeg autoga liikumisel terminalide ja asumite vahel

25

Ülemiste ühisterminali rajamise eeliste väljaselgitamine

Sitsi Pelgulinna Merimetsa Kelmiküla Kalamaja Mähe Maarjamäe Lepiku Rattaga autobussijaama Kose Raudalu Rattaga Balti Jaama Liiva Nõmme Rattaga Ülemistele Vana - Mustamäe (raadius 5km) Pääsküla Sääse Mustamäe Ülemiste Uuslinn Sõjamäe Seli Paevälja Mustakivi Laagna Kurepõllu Tondi Järve Veerenni Tõnismäe Tatari Sibulaküla Raua Maakri Kompassi Vanalinn Kassisaba Juhkentali Õismäe Veskimetsa Rocca al Mare Mäeküla Kakumäe Astangu 0:00:00 0:14:24 0:28:48 0:43:12

Joonis 8. Ühendusaeg jalgrattaga liikumisel terminalide ja asumite vahel (vahekaugus kuni 5 km)

26

Ülemiste ühisterminali rajamise eeliste väljaselgitamine

On tõenäoline, et terminali kasutavad ka Tallinna lähialade elanikud, tehes seda kas Harju maakonnaliinide bussidega (millised enamuses väljuvad Balti jaamast, kuid pealeistumine ja väljumine on mitmete liinide puhul võimalikud ka marsruudil), jalgsi, jalgrattaga või autoga. Tallinna lähialade elanike ühenduste ajad alljärgnevalt:

Ühendusaeg ühistranspordiga (hh:min)

Saabumisaeg terminali 8:30 Lahkumisaeg terminalist kell 18:00 Asum Autobussi- Autobussi- Ülemiste Balti jaam jaam Ülemiste Balti jaam jaam

Viimsi 1:12 1:08 1:00 0:53 1:13 0:56 Maardu 1:11 0:59 1:11 0:57 1:11 1:14 Loo 0:50 0:44 0:59 0:38 0:54 0:43 Jüri 0:46 0:40 0:47 0:46 0:32 0:36 Peetri 0:33 0:31 0:41 0:37 0:27 0:28 Saue 1:15 1:22 0:49 0:49 1:16 1:20 Tabasalu 1:05 1:04 0:40 0:43 0:41 0:45 Keila 1:14 1:29 0:50 0:52 1:15 1:29

Lisaks on nimetatud asumitest mõnedesse terminalidesse võimalik liikuda ka jalgsi, jalgrattaga ja kõigist ka autoga. Jalgsikäigu maksimaalseks pikkuseks on võetud 2 km, jalgrattaga liikumise puhul 5 km.

Ülemiste Balti jaam Autobussijaam Jalg- Asum Jalgsi rattaga Jalg- Jalg- Autoga Jalgsi rattaga Autoga Jalgsi rattaga Autoga Viimsi x x 0:24 x x 0:24 x x 0:22 Maardu x x 0:25 x x 0:28 x x 0:24 Loo x x 0:15 x x 0:21 x x 0:16 Jüri x x 0:16 x x 0:22 x x 0:16 Peetri x 0:24 0:07 x x 0:15 x 0:27 0:09 Saue x x 0:34 x x 0:33 x x 0:34 Tabasalu x x 0:28 x x 0:22 x x 0:25 Keila x x 0:42 x x 0:37 x x 0:39

Käesolevas peatükis toodud ühendusaegu on kasutatud järgmises peatükis teostatud terminalide reisijatekäibe prognoosimisel. See tähendab seda, et mitme variantse sisenemise või väljumise (näiteks rongist) peatuskoha valikul on valitud see, millise kaudu on liikumine asumisse/asumist kõige lühem.

27

Ülemiste ühisterminali rajamise eeliste väljaselgitamine

Ühendusaeg Harjumaaga, sõiduauto

Keila Tabasalu Saue Peetri Autoga Autobussijaama Jüri Autoga Balti jaama Loo Autoga Ülemistele Maardu Viimsi

0:00 0:07 0:14 0:21 0:28 0:36 0:43 0:50

Ühendusaeg Harjumaa, buss saabumine kell 08:30

Keila Autobussijaama sõitmiseks kuluv Tabasalu aeg Saue saabumine kell 8:30 Peetri Balti jaama sõitmiseks kuluv aeg Jüri saabumine kell 8:30 Loo Maardu Ülemistele sõitmiseks kuluv aeg saabumine kell 8:30 Viimsi

0:00 0:14 0:28 0:43 0:57 1:12 1:26

Ühendusaeg Harjumaa, buss lahkumine kell 18:00

Keila Tabasalu Autobussijaamast sõitmiseks kuluv aeg Saue lahkumine kell 18.00 Peetri Balti jaamast sõitmiseks kulv aeg Jüri lahkumine kell 18:00 Loo Ülemistelt sõitmiseks kuluv aeg Maardu lahkumine kell 18:00 Viimsi

0:00 0:14 0:28 0:43 0:57 1:12 1:26 1:40

Joonis 9. Ühendusajad Tallinna lähiasumite ja terminalide vahel

28

Ülemiste ühisterminali rajamise eeliste väljaselgitamine

Ülemiste terminali reisijate arvu prognoos

Prognoosi metoodika

Erinevate algandmete põhjal prognoositud bussireisijate, rongireisijate, laevareisijate ja lennureisijate arvude alusel on prognoositud ka planeeritava Tallinna Ülemiste ühistransporditerminali kasutajamahud. Prognoos on koostatud aastateks 2015, 2020 ja 2025. Prognoos on koostatud kolmes stsenaariumis: pessimistlik, keskmine ja optimistlik.

Prognoosi koostamisel kasutatud meetodi puhul on väiksema eksponentsiaalse silumise konstandi w korral aegrea viimane väärtus väiksema kaaluga, varasemad väärtused suurema kaaluga. Suurema w korral on varasemad väärtused väiksema kaaluga. Väiksema trendi silumiskonstandi v väärtuse korral on hilisem trendikomponent väiksema kaaluga, varasemad trendi komponendi väärtused suurema kaaluga. Suurema v korral on suurema kaaluga hilisemad trendi väärtused. Prognoos on tuleviku väärtuste tõenäosuslik arvutamine või kirjeldus ning eesmärgiks on vähendada ebamäärasust erinevate ostuste vastuvõtmisel. Kahjuks ei ole võimalik ebamäärasust kaotada ning teatud risk prognoosimisel säilib. Seega antakse prognoosimisel üldine hinnang tulevaste tingimuste kohta teatud ajahetkel ning mineviku andmete põhjal, erinevaid trende jälgides, koostatakse prognoosid erinevateks stsenaariumiteks (pessimistlik, keskmine ja optimistlik).

Ülemiste transporditerminali reisijate arvu prognoosimisel on eeldatud, et leidub seos inimeste minevikus teostatud reiside andmete ning tulevikus tehtavate reiside vahel. Lennu-, rongi-, laeva-, ja bussireisijate statistika põhjal on prognoositud tõenäolisi Ülemiste transporditerminali läbivate inimeste arvu. Variandi 1 puhul on välja toodud erinevate liikumisviiside tabelid eraldi, variantide 2 ja 3 korral on erinevate liikumisviiside reisijate prognoositud arvud koondtabelites.

Variant 1 tabelites kajastuvad erinevate liikumisviiside prognoositud reisijate arvud aastas. Variantide 2 ja 3 prognooside tulemuste koondtabelites on välja toodud planeeritava terminali võimalik kasutajate arv aastas, kuus, päevas ning hinnangulisel tipuhetkel. Koondtabelites on reisijate mahud välja toodud iga liikumisviis eraldi, kuid ka üldise hinnangu saamiseks arvestatud eri liikumisviiside mahud kokku. Vaid tipuhetke liikumisviiside mahte ei ole ühendatud, kuna liikumisviiside tipuhetk ei pruugi kokku langeda.

Variantide (alternatiivsete lahenduste) 2 ja 3 peamine erinevus seisneb selles, et variandi 2 korral on eeldatud, et ka olemasolev maaliinide bussijaam paikneb Ülemiste terminalis, variandi 3 korral see nii ei ole, bussijaam jääb oma olemasolevasse asukohta Lastekodu, Odra ja Juhkentali tänavate piirkonnas, kuid maaliinide bussid teevad peatuse Ülemiste terminali lähipiirkonnas, võimaldades ümberistumist terminali läbivatele ühissõidukitele.

29

Ülemiste ühisterminali rajamise eeliste väljaselgitamine

Variant 0: Olemasolev olukord Lennureisijate arvu prognoos Aasta Pessimistlik Keskmine Optimistlik 2015 2 315 866 2 844 196 3 372 526 2016 2 381 672 3 024 443 3 667 214 2017 2 443 529 3 193 875 3 944 220 2018 2 499 820 3 348 058 4 196 296 2019 2 549 355 3 483 739 4 418 123 2020 2 591 460 3 599 068 4 606 676 2021 2 625 986 3 693 638 4 761 289 2022 2 653 262 3 768 348 4 883 433 2023 2 673 991 3 825 127 4 976 263 2024 2 689 124 3 866 576 5 044 029 2025 2 699 717 3 895 591 5 091 465

Rongireisijate arvu prognoos Aasta Pessimistlik Keskmine Optimistlik 2015 4 887 204 5 020 408 5 454 077 2016 4 847 381 5 021 814 5 531 874 2017 4 807 559 5 023 219 5 609 672 2018 4 767 736 5 024 625 5 687 470 2019 4 727 914 5 026 030 5 765 267 2020 4 688 091 5 027 435 5 843 065 2021 4 648 268 5 028 841 5 920 863 2022 4 608 446 5 030 246 5 998 661 2023 4 568 623 5 031 651 6 076 458 2024 4 528 801 5 033 057 6 154 256 2025 4 488 978 5 034 462 6 232 054 Vanasadama reisijate arvu prognoos Aasta Pessimistlik Keskmine Optimistlik 2015 8 670 921 9 027 185 9 036 975 2016 8 649 804 9 101 793 9 276 532 2017 8 628 687 9 176 400 9 516 089 2018 8 607 570 9 251 007 9 755 646 2019 8 586 453 9 325 615 9 995 204 2020 8 565 336 9 400 222 10 234 761 2021 8 544 219 9 474 830 10 474 318 2022 8 523 102 9 549 437 10 713 875 2023 8 501 985 9 624 045 10 953 432 2024 8 480 868 9 698 652 11 192 989 2025 8 459 751 9 773 260 11 432 546

30

Ülemiste ühisterminali rajamise eeliste väljaselgitamine

Harjumaa bussireisijad (Balti jaam ) (avalik+ kommerts) Aasta Pessimistlik Keskmine Optimistlik 2015 824 131 838 966 852 151 2016 814 672 845 699 867 565 2017 805 212 852 432 882 979 2018 795 753 859 166 898 393 2019 786 293 865 899 913 807 2020 776 834 872 633 929 222 2021 767 375 879 366 944 636 2022 757 915 886 100 960 050 2023 748 456 892 833 975 464 2024 738 996 899 567 990 878 Bussireisijate arvu prognoos (autobussijaam) Aasta Pessimistlik Keskmine Optimistlik 2015 4 753 709 5 610 265 5 967 351 2016 4 699 146 5 655 292 6 075 291 2017 4 644 583 5 700 320 6 183 230 2018 4 590 020 5 745 347 6 291 170 2019 4 535 457 5 790 375 6 399 110 2020 4 480 893 5 835 402 6 507 050 2021 4 426 330 5 880 429 6 614 990 2022 4 371 767 5 925 457 6 722 929 2023 4 317 204 5 970 484 6 830 869 2024 4 262 641 6 015 512 6 938 809 2025 4 208 078 6 060 539 7 046 749

31

Ülemiste ühisterminali rajamise eeliste väljaselgitamine

Variant nr 2 :

Ülemiste ühistransporditerminal seob kõik ühistranspordi liigid.

Selle variandi puhul eeldatakse, et ka olemasolev maaliinide bussijaam paikneb Ülemiste terminalis.

Terminali kasutajad aastal 2015 V:2 Aastas Kuus Päevas Tipuhetkel Pessimistlik Lennureisijaid 347 380 28 948 965 96 Bussireisijaid 4 753 709 396 142 13 205 1 320 Rongireisijaid 1 466 161 122 180 4 073 407 Sadama reisijad 791 537 65 961 2 199 220 Harjumaa bussiliinid 518 052 43 171 1 439 144 Rail Baltic x x x x Kokku 7 876 839 656 403 21 880 Keskmine Lennureisijaid 426 629 35 552 1 185 119 Bussireisijaid 5 610 265 467 522 15 584 1 558 Rongireisijaid 1 506 123 125 510 4 184 418 Sadama reisijad 812 659 67 722 2 257 226 Harjumaa bussiliinid 527 377 43 948 1 465 146 Rail Baltic x x x x Kokku 8 883 052 740 254 24 675 Optimistlik Lennureisijaid 505 879 42 157 1 405 141 Bussireisijaid 5 967 351 497 279 16 576 1 658 Rongireisijaid 1 636 223 136 352 4 545 455 Sadama reisijad 844 740 70 395 2 346 235 Harjumaa bussiliinid 535 665 44 639 1 488 149 Rail Baltic x x x x Kokku 9 489 858 790 821 26 361

32

Ülemiste ühisterminali rajamise eeliste väljaselgitamine

Terminali kasutajad aastal 2020 V:2 Aastas Kuus Päevas Tipuhetkel Pessimistlik Lennureisijaid 388 719 32 393 1 080 108 Bussireisijaid 4 480 893 373 408 12 447 1 245 Rongireisijaid 1 406 427 117 202 3 907 391 Sadama reisijad 785 217 65 435 2 181 218 Harjumaa bussiliinid 488 321 40 693 1 356 136 Rail Baltic x x x x Kokku 7 549 577 629 131 20 971 Keskmine Lennureisijaid 539 860 44 988 1 500 150 Bussireisijaid 5 835 402 486 283 16 209 1 621 Rongireisijaid 1 508 231 125 686 4 190 419 Sadama reisijad 824 734 68 728 2 291 229 Harjumaa bussiliinid 548 540 45 712 1 524 152 Rail Baltic x x x X Kokku 9 580 859 798 405 26 613 Optimistlik Lennureisijaid 691 001 57 583 1 919 192 Bussireisijaid 6 507 050 542 254 18 075 1 808 Rongireisijaid 1 752 920 146 077 4 869 487 Sadama reisijad 948 696 79 058 2 635 264 Harjumaa bussiliinid 584 112 48 676 1 623 162 Rail Baltic x x x x Kokku 10 483 779 873 648 29 122

33

Ülemiste ühisterminali rajamise eeliste väljaselgitamine

Terminali kasutajad aastal 2025 V:2 Aastas Kuus Päevas Tipuhetkel Pessimistlik Lennureisijaid 404 957 33 746 1 125 112 Bussireisijaid 4 208 078 350 673 11 689 1 169 Rongireisijaid 1 346 693 112 224 3 741 374 Sadama reisijad 778 896 64 908 2 164 216 Harjumaa bussiliinid 458 590 38 216 1 274 127 Rail Baltic 306 330 25 528 851 170 Kokku 7 503 545 625 295 20 843 Keskmine Lennureisijaid 584 339 48 695 1 623 162 Bussireisijaid 6 060 539 505 045 16 835 1 683 Rongireisijaid 1 510 339 125 862 4 195 420 Sadama reisijad 836 808 69 734 2 324 232 Harjumaa bussiliinid 569 704 47 475 1 583 158 Rail Baltic 382 913 31 909 1 064 213 Kokku 9 944 642 828 720 27 624 Optimistlik Lennureisijaid 763 720 63 643 2 121 212 Bussireisijaid 7 046 749 587 229 19 574 1 957 Rongireisijaid 1 869 616 155 801 5 193 519 Sadama reisijad 1 052 652 87 721 2 924 292 Harjumaa bussiliinid 632 559 52 713 1 757 176 Rail Baltic 459 496 38 291 1 276 255 Kokku 11 824 791 985 399 32 847

34

Ülemiste ühisterminali rajamise eeliste väljaselgitamine

Variant nr 3 :

Ülemiste ühistransporditerminal seob osad ühistranspordi liigid

Selle variandi puhul on eelduseks see, et maaliinide bussijaam jääb oma olemasolevasse asukohta Lastekodu/Odra tänavas. Ülemiste terminali hakkab siiski kasutama ca kümnendik bussijaama kasutajatest.

Terminali kasutajad aastal 2015 V:3 Aastas Kuus Päevas Tipuhetkel Pessimistlik Lennureisijaid 347 380 28 948 965 96 Bussireisijaid 475 371 39 614 1 320 132 Rongireisijaid 1 466 161 122 180 4 073 407 Sadama reisijad 791 537 65 961 2 199 220 Harjumaa bussiliinid 518 052 43 171 1 439 144 Rail Baltic x x x x Kokku 3 598 501 299 875 9 996 Keskmine Lennureisijaid 426 629 35 552 1 185 119 Bussireisijaid 561 026 46 752 1 558 156 Rongireisijaid 1 506 123 125 510 4 184 418 Sadama reisijad 812 659 67 722 2 257 226 Harjumaa bussiliinid 527 377 43 948 1 465 146 Rail Baltic x x x x Kokku 3 833 814 319 485 10 649 Optimistlik Lennureisijaid 505 879 42 157 1 405 141 Bussireisijaid 596 735 49 728 1 658 166 Rongireisijaid 1 636 223 136 352 4 545 455 Sadama reisijad 844 740 70 395 2 346 235 Harjumaa bussiliinid 535 665 44 639 1 488 149 Rail Baltic x x x x Kokku 4 119 242 343 270 11 442

35

Ülemiste ühisterminali rajamise eeliste väljaselgitamine

Terminali kasutajad aastal 2020 V:3 Aastas Kuus Päevas Tipuhetkel Pessimistlik Lennureisijaid 388 719 32 393 1 080 108 Bussireisijaid 448 089 37 341 1 245 124 Rongireisijaid 1 406 427 117 202 3 907 391 Sadama reisijad 785 217 65 435 2 181 218 Harjumaa bussiliinid 488 321 40 693 1 356 136 Rail Baltic x x x x Kokku 3 516 773 293 064 9 769 Keskmine Lennureisijaid 539 860 44 988 1 500 150 Bussireisijaid 583 540 48 628 1 621 162 Rongireisijaid 1 508 231 125 686 4 190 419 Sadama reisijad 824 734 68 728 2 291 229 548 540 45 712 1 524 152 Harjumaa bussiliinid Rail Baltic x x x x Kokku 4 328 997 360 750 12 025 Optimistlik Lennureisijaid 691 001 57 583 1 919 192 Bussireisijaid 650 705 54 225 1 808 181 Rongireisijaid 1 752 920 146 077 4 869 487 Sadama reisijad 948 696 79 058 2 635 264 Harjumaa avalikud +kommerts 584 112 48 676 1 623 162 Rail Baltic x x x x Kokku 4 627 434 385 619 12 854

36

Ülemiste ühisterminali rajamise eeliste väljaselgitamine

Terminali kasutajad aastal 2025 V:3 Aastas Kuus Päevas Tipuhetkel Pessimistlik Lennureisijaid 404 957 33 746 1 125 112 Bussireisijaid 420 808 35 067 1 169 117 Rongireisijaid 1 346 693 112 224 3 741 374 Sadama reisijad 778 896 64 908 2 164 216 Harjumaa bussiliinid 458 590 38 216 1 274 127 Rail Baltic 306 330 25 528 851 170 Kokku 3 716 275 309 690 10 323 Keskmine Lennureisijaid 584 339 48 695 1 623 162 Bussireisijaid 606 054 50 504 1 683 168 Rongireisijaid 1 510 339 125 862 4 195 420 Sadama reisijad 836 808 69 734 2 324 232 Harjumaa avalikud+ kommerts 569 704 47 475 1 583 158 Rail Baltic 382 913 31 909 1 064 213 Kokku 4 490 156 374 180 12 473 Optimistlik Lennureisijaid 763 720 63 643 2 121 212 Bussireisijaid 704 675 58 723 1 957 196 Rongireisijaid 1 869 616 155 801 5 193 519 Sadama reisijad 1 052 652 87 721 2 924 292 Harjumaa avalikud +kommerts 632 559 52 713 1 757 176 Rail Baltic 459 496 38 291 1 276 255 Kokku 5 482 717 456 893 15 230

37

Ülemiste ühisterminali rajamise eeliste väljaselgitamine

Ümberistumiste prognoos Ülemiste terminali kasutuselevõtul

Terminali otstarbekuse ja lhenduse hindamisel omab olulist tähtsust see, kui palju hakkab terminalis toimuma ümberistumisi ühelt transpordiliigilt teisele. Just see on erinevaid transpordiliike ühendava ja ladusat ümberistumist võimaldava terminali loomise peamine argument.

Alljärgnevalt on prognoositud kahe erineva variandina (V:1 - maaliinide bussijaam Ülemiste terminalis ja V:2 - bussijaam jääb olemasolevasse asukohta) ümberistumiste võimalikke mahte ööpäevas, keskmise arengustsenaariumi korral.

Sellise arvutuse aluseks on prognoositud reisijate modaaljaotust erinevatele transpordiliikidele suundumisel.

Prognoositud transpordiliikide kasutuse modaaljaotus.

VARIANT 1: Lennureisijad 2015 2010 2025 Autoga 60% 50% 47% Linnabussiga 1% 1% 1% Maaliinide bussiga 5% 6% 7% Trammiga 20% 28% 29% Rongiga 14% 15% 16% Jalgsi 0,4% 0,4% 0,4% 100% 100% 100% Bussireisijad 2015 2010 2025 Autoga 30% 27% 24% Linnabussiga 13% 14% 15% Maaliinide bussiga 30% 30% 30% Trammiga 10% 11% 12% Rongiga 15% 17% 18% Jalgsi 2% 1% 1% 100% 100% 100% Rongireisijad 2015 2010 2025 Autoga 7% 8% 8% Linnabussiga 25% 26% 26% Maaliinide bussiga 55% 50% 47% Trammiga 5% 7% 8% Rongiga 3% 5% 7% Jalgsi 5% 4% 4% 100% 100% 100%

38

Ülemiste ühisterminali rajamise eeliste väljaselgitamine

Laevareisijad 2015 2010 2025 Autoga 40% 41% 41% Linnabussiga 5% 6% 7% Maaliinide bussiga 15% 13% 11% Trammiga 5% 8% 10% Rongiga 10% 13% 15% Jalgsi 25% 19% 16% 100% 100% 100% Harjumaa bussireisijad 2015 2010 2025 Autoga 30% 27% 24% Linnabussiga 13% 14% 15% Maaliinide bussiga 30% 30% 30% Trammiga 10% 11% 12% Rongiga 15% 17% 18% Jalgsi 2% 1% 1% 100% 100% 100% Rail Baltic 2015 2010 2025 Autoga X X 30% Linnabussiga X X 13% Maaliinide bussiga X X 40% Trammiga X X 10% Rongiga X X 3% Jalgsi X X 4% 0% 0% 100% VARIANT 2: Lennureisijad 2015 2020 2025 Autoga 60% 51% 50% Linnabussiga 1% 1% 1% Maaliinide bussiga 5% 5% 4% Trammiga 20% 28% 29% Rongiga 14% 15% 16% Jalgsi 0,4% 0,4% 0,4% 100% 100% 100% Bussireisijad 2015 2020 2025 Autoga 30% 30% 31% Linnabussiga 15% 17% 18% Maaliinide bussiga 30% 30% 30% Trammiga 10% 9% 8% Rongiga 13% 12% 11%

39

Ülemiste ühisterminali rajamise eeliste väljaselgitamine

Jalgsi 2% 2% 2% 100% 100% 100% Rongireisijad 2015 2020 2025 Autoga 13% 12% 11% Linnabussiga 25% 26% 26% Maaliinide bussiga 41% 40% 40% Trammiga 12% 13% 14% Rongiga 5% 6% 7% Jalgsi 4% 3% 2% 100% 100% 100% Laevareisijad 2015 2020 2025 Autoga 41% 41% 41% Linnabussiga 5% 7% 7% Maaliinide bussiga 11% 10% 9% Trammiga 7% 9% 10% Rongiga 11% 13% 15% Jalgsi 25% 20% 18% 100% 100% 100% Harjumaa bussireisijad 2015 2020 2025 Autoga 30% 30% 31% Linnabussiga 15% 17% 18% Maaliinide bussiga 30% 30% 30% Trammiga 10% 9% 8% Rongiga 13% 12% 11% Jalgsi 2% 2% 2% 100% 100% 100% Rail Baltic 2015 2020 2025 Autoga X X 40% Linnabussiga X X 12% Maaliinide bussiga X X 15% Trammiga X X 16% Rongiga X X 15% Jalgsi X X 2% 0% 0% 100%

Toodud jaotusest ja prognoositud reisijate arvust lähtuvalt on järgnevates tabelites esitatud arvutustulemused selle kohta,kui palju reisijaid keskmise arengustsenaariumi põhjal kasutaks erinevaid transpordiliike ümberistumiseks termnalide.

40

Ülemiste ühisterminali rajamise eeliste väljaselgitamine

VARIANT 1 REISIJATE ARV PÄEVAS, keskmine prognoosistsenaarium Lennureisijad 2015 2020 2025 Autoga 711 750 763 Linnabussiga 14 15 16 Maa- ja kaugliinide bussiga 57 90 114 Trammiga 232 420 471 Rongiga 166 225 260 Jalgsi 5 6 6 Kokku päevas 1185 1506 1630 Bussireisijaid 2015 2020 2025 Autoga 4675 4377 4040 Linnabussiga 2026 2269 2525 Maa- ja kaugliinide bussiga 4675 4863 5050 Trammiga 1558 1783 2020 Rongiga 2338 2756 3030 Jalgsi 312 162 168 Kokku päevas 15584 16209 16835 Rongireisijaid 2015 2020 2025 Autoga 293 335 336 Linnabussiga 1046 1089 1091 Maa- ja kaugliinide bussiga 2301 2095 1972 Trammiga 209 293 336 Rongiga 126 209 294 Jalgsi 209 168 168 Kokku päevas 4184 4190 4195 Sadam 2015 2020 2025 Autoga 903 939 953 Linnabussiga 113 137 163 Maa- ja kaugliinide bussiga 339 298 256 Trammiga 113 183 232 Rongiga 226 298 349 Jalgsi 564 435 372 Kokku päevas 2257 2291 2324 Harjumaa bussid 2015 2020 2025 Autoga 439 411 380 Linnabussiga 190 213 237 Maa- ja kaugliinide bussiga 439 457 475 Trammiga 146 168 190

41

Ülemiste ühisterminali rajamise eeliste väljaselgitamine

Rongiga 220 259 285 Jalgsi 29 15 16 Kokku päevas 1465 1524 1583 Rail Baltic 2015 2020 2025 Autoga X X 319 Linnabussiga X X 138 Maa- ja kaugliinide bussiga X X 425 Trammiga X X 106 Rongiga X X 32 Jalgsi X X 43 Kokku päevas X X 1064

VARIANT 2: Reisijate arv PÄEVAS, keskmine prognoosistsenaarium Lennureisijad 2015 2020 2025 Autoga 711 765 812 Linnabussiga 14 15 16 Maa- ja kaugliinide bussiga 57 75 65 Trammiga 232 420 471 Rongiga 166 225 260 Jalgsi 5 6 6 Kokku päevas 1185 1506 1630 Bussireisijaid 2015 2020 2025 Autoga 468 486 522 Linnabussiga 234 276 303 Maa- ja kaugliinide bussiga 468 486 505 Trammiga 156 146 135 Rongiga 203 195 185 Jalgsi 31 32 34 Kokku päevas 1558 1621 1683 Rongireisijaid 2015 2020 2025 Autoga 544 503 461 Linnabussiga 1046 1089 1091 Maa- ja kaugliinide bussiga 1715 1676 1678 Trammiga 502 545 587 Rongiga 209 251 294 Jalgsi 167 126 84

42

Ülemiste ühisterminali rajamise eeliste väljaselgitamine

Kokku päevas 4184 4190 4195 Sadama liiklus 2015 2020 2025 Autoga 926 939 953 Linnabussiga 113 160 163 Maa- ja kaugliinide bussiga 248 229 209 Trammiga 158 206 232 Rongiga 248 298 349 Jalgsi 564 458 418 Kokku päevas 2257 2291 2324 Harjumaa bussid 2015 2020 2025 Autoga 439 457 491 Linnabussiga 220 259 285 Maa- ja kaugliinide bussiga 439 457 475 Trammiga 146 137 127 Rongiga 190 183 174 Jalgsi 29 30 32 Kokku päevas 1465 1524 1583 Rail Baltic 2015 2020 2025 Autoga X X 425 Linnabussiga X X 128 Maa- ja kaugliinide bussiga X X 160 Trammiga X X 170 Rongiga X X 160 Jalgsi X X 21 Kokku päevas X X 1064

43

Ülemiste ühisterminali rajamise eeliste väljaselgitamine

Kokkuvõte

Teostatud prognoosiarvutustest selguvad järgmised olulised momendid:

1. Terminali kasutusele avaldab suurimat mõju just maaliinide bussijaama paiknemine. Kui bussijaam viia üle Ülemiste terminali, siis suurendab see peaaegu kolmekordselt reisijate arvu terminalis. 2. Üksikutest transpordiliikidest ongi suurima tähtsusega reisijate arvu jaoks bussireisijad, eriti maaliinide bussijaama kasutajad, millele järgnevad rongireisijad (nii tänane Elektriraudtee kui Edelaraudtee + rahvusvahelised liinid). 3. Reisijate Ta llinna sisene ja lähiala reisisihtide jagunemisel ja eelistusel Balti Jaama ja Ülemiste terminali vahel saab üldjoontes eraldada Ida - ja Lääne-Tallinna. Esimeste jaoks on enamasti soodsam Ülemiste, teiste jaoks pigem Balti Jaam. See väide peab mõistagi pai ka olemasoleva ühistranspordikorralduse puhul ning autosõitjate jaoks (joonis 12). Ülemiste terminali ja olemasoleva bussijaama erinevused on marginaalsed, kuid ümberistumise võimalused eelkõige raudtee ja lennuliikluse jaoks on Ülemistes siiski mõnevõrra soodsamad.

12 000 000 Pessimistlik Keskmine 10 000 000 Optimistlik

8 000 000

6 000 000

4 000 000

2 000 000

0 V:2 V:3 V:2 V:3 V:2 V:3

2015 2020 2025

Joonis 10. Reisijate arvud aastas Ülemiste terminalis variantide 2 ja 3 korral.

44

Ülemiste ühisterminali rajamise eeliste väljaselgitamine

Joonis 11. Reisijate aastase arvu jagunemine keskmise arengustsenaariumi korral variantide 2 ja 3 puhul Ülemiste terminalis.

Joonis 12. Soodsama terminal i valik Tallinna asumite lõikes Balti Jaama ja Ülemiste terminali vahel.