Väljaandja: Tallinna Linnavolikogu Akti liik: määrus Teksti liik: algtekst Avaldamismärge: KO 2004, 152, 1409 Tallinna ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arendamise kava 2004-2015 kinnitamine Vastu võetud 13.05.2004 nr 14 Juhindudes kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse § 6 lõikest 1, ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni seaduse § 4 lõigetest 1 ja 2 ning Tallinna põhimääruse § 6 lõike 1 punktist 4 ning tulenevalt linnavalitsuse ettepanekust, Tallinna Linnavolikogu määrab: 1.Kinnitada «Tallinna ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arendamise kava 2004–2015» vastavalt lisale. 2.Tallinna Linnavalitsusel: 2.1. võtta arendamise kavas seatud eesmärgid ja põhimõtted aluseks ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arendamisel ning planeeringute koostamisel; 2.2. arvestada iga-aastase eelarvekava koostamisel ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arendamise kava realiseerimiseks vajalike kulutustega vastavalt eelarve võimalustele; 2.3. viia vee-ettevõtjate tegevuspiirkondade arv ja piirid vastavusse muutunud olukorraga, arvestades ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arendamise kavas toodud ettepanekutega; 2.4. teha strateegilised otsused pinna- ja põhjavee kasutusest edasises perspektiivis arvestades nii veevarustuse töökindlust, veekvaliteeti kui ka võimalusi linna veevarustuseks hädaolukorras; 2.5. määratleda hädaolukorra kriteeriumid Tallinnas ja töötada nende alusel välja hädaolukorra veevarustuse kava 1. maiks 2007. a; 2.6. moodustada töögrupp linnavalitsuse, linnavolikogu ja vee-ettevõtjate esindajatest, kes töötaks välja linna sademevee süsteemide, sh kraavide ja ojade, ehitamise ja hooldamise põhimõttelise kontseptsiooni; 2.7. teostada ekspertiis olemasolevale olukorrale ning vastavalt ekspertiisi tulemustele võtta vastu seisukohad kinnistuid ja korruselamuid läbivate torustike määratlemiseks ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni seaduse mõistes koos sellest tulenevate tegevuste ja vastutusalade piiritlemisega; 2.8. koostada kriteeriumid ühisveevärgi ja -kanalisatsiooniga katmata alade määratlemiseks varemasustatud piirkondades, arvestades olemasolevate süsteemide tehnilist seisukorda ja territooriumide iseärasusi; 2.9. valmistada ette vee- ja kanalisatsiooniprojektid, millel oleks võimalik taotleda rahastamist Euroopa Liidu struktuurifondidelt; 2.10. tugevdada linnavalitsuse vee- ja kanalisatsiooniküsimustega tegelevaid struktuure, arvestades valdkonna suurust ja elutähtsust ning seotust kõigi teiste linna arengut puudutavate küsimustega; 2.11. vaadata kava läbi muudatuste ja täienduste sisseviimiseks iga nelja aasta järel. 3.Määrus jõustub 20. mail 2004 a. Volikogu esimees Maret MARIPUU Kinnitatud Tallinna Linnavolikogu 13. mai 2004. a määrusega nr 14 TALLINNA ÜHISVEEVÄRGI JA -KANALISATSIOONI ARENDAMISE KAVA2004–2015 1. SISSEJUHATUS 1.1. TALLINNA ÜHISVEEVÄRGI JA -KANALISATSIOONI ARENDAMISE KAVA ÜLDINE TUTVUSTUS Tallinna ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arendamise kava (edaspidi ÜVK arendamise kava) on koostatud Tallinna linna Säästva Arengu ja Planeerimise Ameti (edaspidi Tallinna SAPA) tellimusel. Töö teostamisel kasutati järgmisi varemvalminud töid: 1. «Tallinna ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arendamise kava korrektuur aastateks 2001–2012», AS Eesti Veevärk Konsultatsioon, Tallinn, 2003. 2. «Tallinna ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arendamise kava aastateks 2001–2012», AS Eesti Veevärk, AS Entec, Tallinn, 2001. Tallinna ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arendamise kava 2004-2015 kinnitamine Leht 1 / 117 Töö teostajaks oli AS Eesti Veevärk Konsultatsioon töögrupp koosseisus: Vastavalt lähteülesandele on püütud koostada realistlik, linna eelarve võimalusi ja linna ning vee-ettevõtjate vahelisi lepinguid arvestav Tallinna ÜVK arendamise kava. Samas on välja toodud tegevused, mis on vajalikud ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni plaanipäraseks arendamiseks, jätkusuutlikkuse tagamiseks ning seadustest ja Euroopa Liidu direktiividest tulenevate nõuete täitmiseks, milleks tuleb leida täiendavad vahendid. Tallinna ÜVK prioriteedid on suunatud Tallinna linna keskkonnaseisundi parandamisele, tarbijate varustamisele kvaliteetse joogiveega ja kogu tekkiva reovee ärajuhtimisele ning puhastamisele, sh vee- ja kanalisatsioonisüsteemi rajamine piirkondadesse, kus see siiani puudub. Tallinna ÜVK osana käsitletakse ka sademe- ja liigvee ärajuhtimise süsteeme, sh lahtisi kraave. Arendamise kava koostamisel on lähtutud Tallinna linna Säästva Arengu ja Planeerimise Ametilt, Kommunaalametilt, Ettevõtlusameti Hinna ja Tarbijakaitse teenistuselt, Harjumaa Keskkonnateenistuselt ning kava koostamise ajal Tallinna linna poolt määratud vee-ettevõtjatelt saadud informatsioonist ja varasematest Tallinna ÜVK arendamist käsitlevatest töödest. Lühiajaline investeeringute programm on koostatud aastateks 2004–2006 selliselt, et investeeringute mahud on seotud linna eelarve võimalustega ning eraldi on välja toodud hädavajalikud tegevused, mis vajavad lisainvesteeringuid. Pikaajaline investeeringute programm on koostatud aastateks 2007–2015. Selles on ära näidatud kõik vajalikud tegevused ja investeeringud, mis tagaksid Tallinna ühisveevärgi- ja kanalisatsiooni plaanipärase ning jätkusuutliku arengu, saavutatud kvaliteeditasemete säilitamise ja arendamise. ÜVK arendamise kavas on käsitletud kõiki ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni seaduses (edaspidi ÜVVKS) nõutud teemasid, kuid lähtuvalt lähteülesandest ja linna tegelikest vajadusest sisaldab kava valdkonna käsitlemist palju laiemalt ja detailsemalt. 1.2. TALLINNA ÜVK ARENDAMISE KAVA KOOSTAMISE TAUST Lähteülesande kohaselt peab Tallinna ÜVK arendamise kava lähtuma linna eelarve võimalustest ning samal ajal nägema ette seadustest ja sõlmitud lepingutest tulenevate kohustuste täitmise. Põhjendatud investeeringuteks loetakse infrastruktuuri tehnoloogiaid ja tehnilisi lahendusi nende seotuse puhul esmajoones elanikkonnale osutatava teenuse kvaliteedi parandamisega. Tallinna ÜVK arendamise kava esimese versiooni koostamist alustati 2000. aasta lõpus tolleaegse Tallinna Linnaplaneerimise Ameti tellimusel vahetult enne AS Tallinna Vesi enamusaktsiate müüki välisinvestorile. AS Tallinna Vesi erastamisega seotud lepingud allkirjastati 12. jaanuaril 2001. aastal. Tallinna põhitegevuspiirkonna arendamiseks vajalikud investeeringud on suuremad, kui näeb ette linna ja AS Tallinna Vesi vahel sõlmitud teenusleping. Suurimad erinevused tulenevad torustike renoveerimise ning ühisveevärgi ja kanalisatsiooni eelvoolude rajamise vajadusest uutesse arenduspiirkondadesse, sh uued ettevõtluse arendamise piirkonnad (Suur-Sõjamäe, Kesk-Sõjamäe, Peterburi mnt piirkond). Investeeringute osas on toodud eraldi välja investeeringud, mida finantseerib AS Tallinna Vesi vastavalt linnaga sõlmitud teenuslepingule ja ülejäänud vajalikud investeeringud, mida finantseeritakse kas linna või arendajate poolt. Teenuslepinguga ja selle muudatustega 30. septembrist 2003. a on määratud Tallinna vee-ettevõtjate põhitegevuspiirkonna investeeringud ning kokku on lepitud tariifitasemed kuni aastani 2010. Samas on kokku lepitud, et kuus kuud enne seda tähtaega vaatavad Tallinna linn ja AS Tallinna Vesi läbi esimese kümne aasta tegevuse tulemused ning lepivad kokku järgmiseks viieks aastaks: järgmiseks perioodiks kehtestatud nõuete täitmiseks vajalikud meetmed, teenuse müügitasemed, investeeringud, investeeringute allikad ja tariifi tõstmise koefitsiendi selleks perioodiks. Lisaks AS-iga Tallinna Vesi on linn sõlminud teenuslepingu Mähe 1 tegevuspiirkonnas vee- ja kanalisatsiooniteenuse osutamiseks AS-iga Esmar Ehitus ja Kakumäel OÜ-ga Kakumäe Võrgud. Vastavalt kokkuleppele linnaga esitas AS Tallinna Vesi 2003. aasta augustis töö «Tallinna ühisveevärgi ja - kanalisatsiooni põhitegevuspiirkonna arendamise kava ettepanekud». Ettepanekutes toodud investeeringute kava korrigeeriti 2003. aasta detsembris. Kavas on ettepanekuid kasutatud kõrvuti muude lähtematerjalidega. Tallinna ÜVK arendamise kava oleks pidanud olema põhiliseks alusdokumendiks AS Tallina Vesi enamusaktsiate võõrandamisel. Sellega oleks välditud enamus AS-ga Tallinna Vesi sõlmitud teenuslepingus sisalduvaid ja tänaseks teatud pingeid tekitanud probleemseid valdkondi. Tallinna linn on Tallinna Linnavolikogu (edaspidi linnavolikogu) 20. aprilli 2000. a otsusega nr 133 jagatud kaheteistkümneks vee-ettevõtluse tegevuspiirkonnaks, millele linn peab määrama vee-ettevõtjad, sõlmima nendega vee- ja kanalisatsiooni teenuste osutamise lepingud ja teostama kontrolli ja järelevalvet vee-ettevõtjate tegevuse üle. Kavas on tehtud ettepanekud koos põhjendustega tegevuspiirkondade arvu vähendamiseks. Iseseisva tegevuspiirkonnana võiks kaotada tööstus- ja tootmispiirkonnad (piirkonnad, kus elanikkond praktiliselt puudub), ühitada oleks otstarbekas Mähe 1 ja Mähe 2 piirkond, Kakumäe tegevuspiirkonda tuleks muuta selliselt, et ühisveevärk- ja kanalisatsioon oleks tagatud ka elamutele, mis asuvad praeguse põhitegevuspiirkonna kaugemates osades. Mõigu ja Vana-Pääsküla piirkonnad oleks otstarbekas liita Tallinna põhitegevuspiirkonnaga. Raku-Raudalu võiks säilida iseseisva piirkonnana. Nende ettepanekute realiseerimine Leht 2 / 117 Tallinna ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arendamise kava 2004-2015 kinnitamine nõuab Tallinna linna ja vee-ettevõtjate vahelisi läbirääkimisi ja kokkuleppeid enne linnavolikogu otsuste tegemist. Tallinna ÜVK arendamise kava on vastavalt ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni seadusele koostatud kaheteistkümneks aastaks. See on dokument, mille kiidab heaks linnavolikogu ja mille alusel toimub edaspidi veevarustuse ja kanalisatsiooni arendamine Tallinnas. ÜVK arendamise kava on suundiandev dokument, mis peab olema kooskõlas