MET5 MET5H Jfl JAHINDUSE KUUKIRI

SISU: XVI metsateadlaste päev — P. Rõigas. (Järg.) Läti metsanduslikust katsetegevusest — E. Kohh. Muljeid LStist — V. Matiisen. Kuldas tuleb teha puuvirn — Emil Vesterinen. Metsamajanduse suurenev osatähtsus Saksa riigi majanduselus — K. Salev. Matk Saaremaale — L, Salum. Metsamehed nägid ... — A. P. Metsameeste õppepäevad Kolus. Pajuvitsade koorimine — Alfr. Kivisild. Jahindus. Mitmesuguseid teateid.

1939.15. SEPTEMBER NR. 9 XIX AASTAKÄIK

Akadeemilise Metsaseltsi, Eesti Metsateenijät e Ohingu, Eesti Metsaühingute Liidu \a Riigimetsa teeni ja te Keskkogu häälekandja Tellimise hind kr. 3.50 aastas, kr. 2.— poolaastas, kr. 1.— veerandaastas, Üksiknumber 40 senti. '^""'^tlAr-.^. '- '- j EESTI MEHAANILISE PUuföÖSTUSE " AKTSIASELTS A. M. LUTHER

Saaduste müügikohad:

TALLINNAS: V.-Posti 9, tel. 446-16. Pärnu mnt. 69, tel. 462-60.

TARTUS: E. V. Jürgens, Ülikooli 2, tel. 7-88.

PÄRNUS: A-S. Heinrich Puis, Kuninga 19, tel. 2-56. A-S. Jaak Puhk & Pojad, Pikk 6, tel. 1-90.

VILJANDIS: Eestimaa Põllumajanduse Kaubamaja E. Wohrmann & Ko, Lossi 30, tel. 1-59.

PETSERIS: Paul Mägi & E. Nassar, Turuplats 16, tel. 1-15,

VÕRUS: Joh. Sai veste, Jüri 24, tel. 1-32. METSANDUSE JA JAHINDUSE KUUKIR

VÄLJAANDJAD: Peatoimetaja TOIMETUSE AADRESS: Akadeemiline Metsaselts. Prof. O. DANIEL. Tallinn, postkast 97. Eesti Metsateenijate Ühing. Tartu, Gustav Adolfi t. 70. "TOIMETUSE ASUKOHT: Tallinn, Lai tän. 39/41, Eesti Metsaühingute Liit. Vastutav- ja tegevtoimetaja tel. 464-76. Riigimetsateenijate Keskkogu. VASSILI MUTT. POSTI JOOKSEV ARVE NR. 155

XIX aastakäik 15. septembril 1939 Nr. 9

XVI metsateadlaste päev P. Rõigas (Järg) XVI metsateadlaste päeva teisel töö­ A.-s. Eesti Metsatööstuse poolt 1938. a. päeval otsustatakse esimese ettekan­ Tallinnas küttepuude müügilaos ja Tudu dena ära kuulata hr. R i t s 1 a i d'i refe­ metskonnas korraldatud saagide katsetel on raat „Metsaülestöötamise tööriistad ja selgunud, et meil oleks otstarbekohaseni kasu­ nende korrashoid erimiaades". tada pikemaid, ja nimelt 4' pikkusi kahe- Ettekande alg-ul annad referent lühi­ mehesaage. Ühemehesaagide kasutatav pik­ kese ajaloolise ülevaate metisatööriis- kus on aga sobiv. Võrdluskatsetel häid töö­ tade uurimustest. Edasi märgib refe­ tulemusi näitasid ja osutusid saagimisel ker­ rent, et Rootsis, Saksamaal ja Eestis geteks kahemehesaagidest Sandviken nr. 915 kasutatavates m.etsaüfestöötami&e töö­ höövelhammastusega 4/1 höövelhammastega, riistades on erinevused 'kaunis tundu­ Sandviken nr. 218 hõrendatud kolmnurkham- vad. mastega ja EJA neljakordse kroonhammas- Rootsis kasutatakse metsasaagidest tusega saag ning ühemehesaagidest Sandviken kahemehesaagi, terastoru-vibusaagi ja käsi- nr. 132 (129) höövelhammastusega (4/1 höö­ saagi (fuksi). Kahemehesae tavaliseks pik­ velhammastega), EJA neljakordse kroonham- kuseks on 4—4 Va' ja soovitatavaks peetakse mastusega ja Sandviken nr. 102 kahekordselt kitsamat saelehte. Terastoruvibu juures kasu­ hõrendatud hammastega saag. tatakse kitsast, 25—35 mm laiust, saelehte. Sae hooldamistööl Rootsis soovitatakse Käsisae harilik pikkus on 3'. Hämmastuselt kasutada jaosuurustena pehmetele puudele Rootsis on kasutusel peamiselt hõrendatud 0,3 ja kõvadele 0,2 mm, Saksamaal pehmetele kolmnurk-hammastus kahemehe-, kahekord­ kuni 0,4 ja kõvadele kuni 0,3 mm. Meil teos­ selt hõrendatud hämmastus terastoruvibu- ja tatud katsetel on sobivateks jaosuurusteks hõrendatud hämmastus käsisaagide juures. osutunud pehmetele puuliikidele 0,2:—0,5 ja Saksamaal kasutatakse saagidest kõvadele 0,1—9,3 mm. kahemehe-käepidemega ja vibuga saage ning Hammaste jagamisel Rootsis soovitatakse ; ühemehe-raamsaage. Käepidemetega kahe­ painutada ?; , hammast, kuna Saksamaal pee­ mehesae pikkus kõigub 120—150 sm vahel, takse heaks V-j hambaotsa painutamist. Meil s. o. 4—4%', ja k&hemehe-vibusae pikkus on enamuses jagatakse saehambad hamba põh­ 100—120 sm, s. o. 3 Viis—4' vahel. Raamsae jast. lehe soovitatavaks pikkuseks loetakse 80 sm. Saehammaste teritamiseks Rootsis kindlaid Meil Eestis metsasaed erinevad kahe- suurusi ei ole antud. mehe-saagideks ja ühemehe vibu- ning raam- Saksamaal soovitatakse kasutada pehme­ saagideks. Tavaline kahemehesae pikkus on tele puuliikidele 60°-seid ja kõvadele 7õ°-seid 3Vi' ning ühemehesaagidel 3 ja 3Vi jalga. teritusnurki, segahammastusega (höövelham-

— 301 — liiastega) saagidel aga 30"—4öü-seid. Meil bist", millest tuuakse siinkohal lühike katsete varal on selgunud, et olenevalt aae- kokkuvõte. terase headusest teritusnurkade suurused peh­ Saega sooritatakse 50% töödest metsa metele puudele tuleks võtta 45°—60° ja kõva­ töötlemisel, seega saag on üks tähtsaimaid c dele 60 —75°. Segahammastusega saagidel metsatööriistu ning tema korrashoid ja sobi­ lõikehammaste sobiv teritusnurk kõigub meil vus mõjutab tunduvalt töö edukust metsa- 45" ümber. töötlemisel. Segahammastusega saagide höövelham- Sobiva saetüübi leidmiseks korraldati Loo­ maste sügavustena Rootsis soovitatakse kasu­ dusvarade Instituudi ülesandel Voltveti mets­ tada väga kõvadele puudele 0,2 mm, kõvadele konnas võrdluskatseid, kusjuures katsetamisel puudele 0,4 mm ja pehmetele 0,8 nim. Saksa­ oli 7 ühemehe- ja 15 kahemehesaagi, ning võr­ maal loetakse kõvadele puudele sobivaiks reldi töötulemusi kuuse, männi, kase ja haava 0,4—0,6-mm ja pehmetele puudele 0,6—1,2-mm saagimisel sulas ja külmunud puidus. Tehti höövelhamba sügavust. üldse 2509 lõiget, ühemehesaagidega 10—20 Tudu metskonnas korraldatud katsetel sel­ sm, kahemehesaagidega 20—40 sm piirides. gus, et meil okaspuudele (kuusk, mänd) on Saagimisel jälgiti läbimõõtu, läbilõike pinda, paaristõmmete arvu, aega tüve läbisaagimi- sobiv höövelhamba sügavus 0,5 mm ja leht­ l puudele (kask, m.-lepp, haab) 1,0 mm ümber. seks stopperiga Jxoa min. täpsusega ning leiti nende andmete põhjal läbilõike pind Kirvestest kasutatakse Rootsis üht 1 min. ja läbilõike pind 1 paaristõmbel. Saa­ ca 70 sm pikkuse varrega hammasraie tege­ dud väärtusi graafiliselt koordinaatide tel- miseks ja teist ca 60 sm pikkuse varrega jestikul kujutades leiti keskmised läbilõike laasimiseks. Pehmetele puudele kasutatakse pinnad ühel paaristõmbel mitmesuguse läbi- 0,9—1,3 kg raskusi kirveid ja kõvematele mõõdu juures. 1,8—2,0 kg raskusi. Puude lõhkumiseks kasutatakse osaliselt raskemat sirge varrega Ajapuudusest tingituna oli autor suutnud löhkumiskirvest. Kasutatavad kirved on vaid osa andmestikku läbi töötada ning esitas Ameerika-Jänki ja Turpentine tüüpi. Teri­ võrdluskatsete tulemused vaid 3 ühemehesae tada soovitatakse Rootsis kirveid kõvadele ja 6 kahemehesae kohta. Katsetest selgus puudele järsult ja pehmetele lamedamalt järgmist: (teritusnurk on väiksem). 1) Ühemehesaagidest tuli sula kuuse ja Saksamaal hammasraie tegemiseks kasuta­ sula kase saagimisel esikohale EJA saag, tava kirve raskus kõigub 1,2—2,0 kg vahel 4-kordsete kroonhammastega, kuna külmanud ja varre pikkuseks on 80—85 sm. Laasimis- kuuse saagimisel esimesele kohale tuli hari­ kirvestest soovitatakse kasutada 1,2—2,0 kg lik tihedate kolmnurk-hammastega Sandvikeni raskusi Baadeni tüüpi või 0,4—1,4 kg ras­ saag. Teistest maha jäi saksa saag hõren- kusi Harzeri tüüpi kirveid, mille sobivaks datud kolmnurk-hammastega, Dominicus. varrepikkuseks loetakse 65—70 sm. Puude Hinna poolest odavaim saag on Sandviken, lõhkumiseks soovitatava lõhkumiskirve ja lõh- kalleim Dominicus. kumishaamri raskus kõigub 2,5—4,0 kg vahel 2) Kahemehesaagidest tuli kindlalt esi­ ja varre pikkuseks on 1 m. kohale sula kuuse, külmanud kuuse, sula Meil Eestis metsatöödel kasutatakse pea­ männi, sula kase ja sula haava saagimisel miselt üht 1,6—1,8-kg, s. o. 4—4% naela soome saag Tamperen Konetehdas. Teisele raskust, ca 55—60 sm pikkuse varrega kir­ kohale jäi rootsi höövelhammastega saag vest. Soovitatav oleks aga kasutada kaht Sandviken nr. 329, kolmandale kohale kolme­ kirvetüüpi, üht kergemat, 1,4—1,6-kg, s. o. kordsete kroonhammastega rootsi saag Sand­ 3¥i—4 naela raskust, 60—70 sm pikkuse viken 220, neljandale harilik tihedate kolm­ kõvera varrega hammasraie tegemiseks ja nurk-hammastega saag Sandviken, viiendale laasimiseks ning teist vähimalt 2 kg ras­ saksa saag Dominicus, hõrendatud kolmnurk- kust sirge 70—80-sm varrega kirvest lõhku­ hammastega, ja kuuendale EJA saag nelja­ miseks. kordsete kroonhammastega. Lõpuks käsitles referent mitmesugu­ Esikohale tulnud soome saag on hinnalt seid, kõrval- ja abitööriistu, mida tar­ kallim harilikust tihedate kolmnurk-hammas­ vitatakse metsa ülestöötamisel. tega Sandvikeni saest, nimelt Kr. 7.—, kuid Järgnevalt refereerib mag. K. S a - 20% võrra suurem töö edukus katab hinna­ lev teemal „Sobivast metsas ae tüü­ vahe juba 10 tööpäeva jooksul.

— 302 — Hooldamise kerguselt olid esikohal tihe­ hambaga ja neljakordse kroonhambaga date ja hõrendatud kolmnurk-hammastega saage ning ühemehe 4/1 höövelhambu- saed. Esikohale tulnud soome saag on kah­ list Sandviken nr. 182 (129) saagi, mis juks ainuke eksemplar, mis katseteks on andis katsetöil häid tulemusi. siia saadetud, seepärast tuleks kontrollkatseid teha müügiks tulnud saagidega. Järgnevas referaadis, „Katseid pap­ lite kasvatamise alalt", hr. V. S i h 1 e Neile kahele inetsatööriistade küsi­ käsitleb paplite kasvatamise võimalusi musi käsitlevale ettekandele järgnevad meie kodumaal. Referendil on olnud ulatuslikud läbirääkimised. meie oludes võrdlemisi häid võimalusi J. Visnapuu tõstab esile tehtud katsete ja tähelepanekute teostamiseks, katsetega saadud andmete suurt väär- mistõttu referaat kujuneb küllalt huvi­ /tust, tulles otsusele, et tööriistade hool­ tavaks. damise osas on imeil seni olulisi puu­ dusi, milliste kõrvaldamine tõstaks tun­ Viimase aja suur nõudmine puidu järgi duvalt töö edukust. sunnib leidma teid ja võimalusi kiirekasvu­ liste puuliikide kasvatamiseks ja arendami­ Prof. K, Veermets avaldab head- seks. Papli peamiseks positiivseks omadu­ meelt meie oiludes korraldatud väärtus­ seks on tema kiire kasv ja vegetatiivne pal­ like katsete üle metsatööriistade alal. jundamine. Kuid ka papli kerge puit on Kuid samal ajal ta leiab ka, et nende küllalt väärtuslik; ta sobib väga mitmesugus­ katsete tulemused mitmesugustel põh­ teks otstarveteks ka käsitöö ja mööbli alal, justel ei võimalda teha veel lõplikke kuna puit ei kaardu. Papli kasvukohana on otsuseid, vaid katseid tuleb jätkata, et üldiselt soodus sügavapõhjaline maa (põhja­ jõuda lõpptulemustele. vesi vähimalt 50 sm). Meil ta võib kasvada •A. V ai im e t kahtleb, kas Tudu mets­ küllalt edukalt ka mustlepa aladel, kuid ta ei konnas tehtud katsed ei olnud lühike­ kannata seisvat vett, kuigi kannatab aeg- sed, et tõsta esile ühemehelist töö- ajalisi üleujutamisi. Mõned liigid on ka pin­ rähma. nase suhtes vähenõudlikud. Kuuludes valguse­ A. M e r i h e i n selgitab, et teatavad nõudlike hulka ei kannata pappel varju erinevused katsete tulemusis põhjene­ ei ülalt ega küljelt, seetõttu tuleb istutada vad osalt saagide hooldamise ebaühtlu­ pistikud hõredaseadeliselt. sel, osalt aga katsepuude päritolul eri­ nevatelt kasvukohtadelit. Suure valgusenõudlikkuse tõttu istutatakse B. K o il j o leiab, et katsete piiratud paplid välja hõredalt 7—8-m vahekaugustega, arvust olenevalt on ka tulemused kohati aga ka 5,5—6,0-m (Prantsusmaal, Belgias) erinevad. Ka pole meie tööline veel vahekaugustega. Sageli kasutatakse kolm- küllaldaselt vilunud käsitama katseta­ nurkseadet, istutades 1 ha-le 120—200 pap­ tavaid tööriistu. lit. Ka on tehtud tähelepanuväärivaid kat­ seid poogitud pistikutega (Venemaal). V. R i t s 1 a i d selgitab pikemas sõna­ võtus tegelikku olukorda katsete teos­ Üldiselt on aga tähelepanuvääriv paplite tamisel, leides, et mõnes osas on katse­ suur' tagavara (Baadenis 50-aastased, 1000 tm test võimailik järeldada lõpptulemusi, pro 1 ha) ja juurekasv, mistõttu neid tule­ kuid üksikutes osades ei ole see kat­ viku metsamajanduses tuleks tõsiselt arves­ sete vähesuse tõttu täiel määral võima­ tada. lik, mistõttu on kavatsus katseid tule­ Kuna väga paljud papliliigid on ka meil vikus veol jätkata. külmakindlad, siis võiks meil nende kasvata­ J. J ai v e t väidab, et mida [keerulisem mine anda häid tagajärgi. Eriliselt rõhutab saag, seda raskem on selle korrashoid. referent Simoni ja Kanada paplit ning nen­ Meie metsatöölised on ajutised ja kee­ dele lähedasi liike, mis katsete tulemusilt rulise sae hooldamisega ei tule nad peaksid olema meie oludes parimad. hästi toime. Kuidas on saehammast Järgnevatel läbirääkimistel -professor õige pöörata, kas põhjast või y3 hamba A. M a t h i e s e n väidab, et Kanada otsast ? papli kohta on vara midagi kindlat öel­ V. R i t s 1 a i d väsitab, et saehambad da, kuna ta ei ole osutunud täiesti tuleks jagada põhjast. Saagide soovi- külmakihdlaks. Simoni ja loorberipap- tamisel ei tule 'kalduda äärmusse. Tu­ lit võiks küll soovitada Põhja-Eesti leks soovitada hõrendatud kolmnurk- kuivadele aladele. Igal juhul «kuuluksid

— 303 — katsetamise alla Kanada papli kõrval sioonivõime, 2) väike veekapatsiteet, 3) halb ka teised papliliigid. ka-pillaarsus, 4) halb õhustavus, 5) kiire Prof. K. Veerm e t s arvab, et kui pealiskihtide kuivamine, 6) suur temperatuuri paplid võivad kasvada võrdlemisi keh­ amplituud. Hapu pealiskiht (pH 3,8—4,0) vadel aladel ja anda seejuures küllal­ mõjub pidurdavalt orgaaniliste ainete lagu­ dast juurekasvu, kas siis ei olleks või­ nemise protsessile, mille tagajärjeks on toor- malik metsastada ka meie kehvemaid huumuse tekkimine. Tugeva väljauhtumise alasid paplitega. Kuidas on papli tervislik tõttu pealmistest kihtidest kujuneb toorhuu- seisukord vanemas eas? Kui vigaseid muse kiht säärastel kasvukohtadel ainsaks ei esine, saaksime võib-olla varustada toitainete varukohaks, mille tõttu selle hävi­ paplitega meie tselluloosi- ja tikutoos- mine (põlendikud) osutub neil aladel eriti tust. kardetavaks. V. Sihle väsitab prof. K. Veer- Ulatuslikud raielangid (eriti 1924. a.) ja metsale, et paplid siiski ei kasva hal­ põlendikud on asustatud kasvujõuetute ja val maal. Baadenis on kõik Kanada kiratsevate männikultuuridega; kohati ei paplid terved. küüni 10—12-aastaste kultuuride keskmine aastane kõrgusekasv isegi 10 sm. Säärased Abidir. V. Matiisen küsib, mil­ kultuurideväljad omavad mitmesugustele hai­ line papli liik võiks kõne olla tulla meie gustele ja hädadele väga väikest vastupanu­ •1 õunapoolsell moreenkallakuil. võimet. Insp. A. R a u k a ,s küsib, milline papli liik võiks kasvada liival. Säärased kultuurideväljad jäävad näiliselt Prof. A. Mathiesen väidab, et veel aastaiks seniste arenemistingimuste jät­ paplitest peaks hõbepappel teiste&t lep­ kamisel kiratsevaiks ja kasvujõuetuiks. likum olema kuivuse kui ka niiskuse Sagadi metskonna männikultuurid tundu­ suhtes. vad kultiveerimiskavalt hõredatena. Arvesta­ K. Vallner ütleb Läänemaal näi­ des normaalseks olukorda, kus 8—lü-aastane nud olevat musta paplit kasvamas istu- kultuur oleks juba liitunud ja varjaks küllal­ täitult tuiskliivale. Kuigi paplid olid dasel määral pinnast, mis on eriti oluline seal põõsakujulised, täitsid need hästi kehvemate liivamaade puhul, tuleb väita, et tuiskliiva kinnitamise ülekandeid. vaatlusealuses metskonnas seda nõuet ei ole täidetud. Kui pidada meie oludes normaal­ Läbirääkimiste lõppedes tehakse 2- seks männi parematel kasvukohtadel 6000— tunnine lõunavaheaeg. —8000-list külvilappide arvu, siis arvestades Pärast lõunavaheaega refereerib esi­ kehvematel liivamaadel puukeste vähemat mesena assist. P. Rõigas „Kuituu- kasvujõudu ja juurekasvu, tuleks säärastel nide hukkumise põhjustest Sagadi mets­ kasvukohtadel see arv tõsta ca 10.000 kulti- konnas". veerimiskohale pro 1 ha. Tegelikud mõõtmi­ Referent püstitab ettekande algul küsi­ sed proovitükkide alusel metskonna I vanuse­ muse, kas kõikjal meie lageraie-aladel on klassi männikultuures annavad keskmiseks arenemas uus metsapõlv, milline oleks suu­ kultiveerimiskohtade arvuks üle kogu mets­ teline kujunema samaväärseks järglaseks eel­ konna ea 5.500 pro 1 ha, millist arvu tuleb misele põlvele, püüdes küsimusele vastata tegelikus olukorras hinnata liig väikeseks. Sagadi metskonna osas. Edasi annab refe­ rent ülevaate Sagadi metskonnast ja selle Noored kultuurid kannatavad metskonnas kasvukohtadest, tuues iseloomustavalt esile tugevalt põua all. Eriti viimastel suvedel männi puhtpuistud ja noorte männikute märgati metskonnas palju surnud puukesi, (I + II van. kl.) absoluutse enamuse (56%) mil puudusid välised vigastuse tunnused, ja teiste vanusklasside ees. Viimase asjaolu ainsaks tõenäoseks surma põhjuseks jääb kui­ põhjuseks peab referent võrdlemisi sagedasi vamine. Ühelt poolt väikese veekapatsiteedi metsapõlemisi ja ulatuslikke lageraieid vii­ ja -kinnipidamise võimega jämedate ralised maste aastakümnete jooksul. liivamullad, teiselt poolt sademetehõre kevad­ Peatudes Sagadi metskonna mullastiku suvi ja viimaste kevadsuvede kõrge t°, moo­ osas kõneleja toonitab suure negatiivsusena dustavadki äärmiselt soodsa olukorra ulatus­ jämedateralist mulla struktuuri, mistõttu likele põuakahjustusile. struktuur kujuneb olulises ulatuses üksik- Metskonna ulatuslikud põlendikud moodus­ teraliseks. Sellest olenevalt säärast mulda tavad teatavaks ajaks ebanormaalse kasvu­ iseloomustab: 1) väike toitainete absorpt- koha, millele asutatud kultuuridele on oma-

— 304 — ne väike juurekasv ja eriti kiratsev üldilme. remini saavutatakse siin normaalne olu­ Pinnakatte puudumise tõttu osutub põuaoht kord. Katset võiks teha ka pinnase põlenud kasvukohtadel veelgi ohtlikumaks kui ettevalmistusega künni teel, mis paran­ metskonna tavalistel kasvukohtadel. daks halba õhustavusolukorda mullas. Metsaumbrohust olenevad kahjustused on P. Rõigas väidab, et väide õhu- tõsisemailmeliselt ohtlikud Vihula metsandi- «puuduse alal on õige, kuid peamiseks kus, kus seisukorra parandamiseks tuleb teha teguriks jääb sõredas liivmullas ikkagi suuri pingutusi. niiskus. Kultuuris on hukkumise % Metskonnas massiliselt esinev männi-koore- suur ja ka tihe kultuur muutub hiljem rooste osutub ohtlikuks ka kultuurides. Teis­ hõredaks. Esmajärgulist tähtsust omab test seentest esinevad märkimisväärselt kül- siin pinnase varjamise nõue, seetõttu maseen, juurepess ja xriiänni-ipigirooste. tuleks kasutada antud olukorras külvi- Kahjulikkudest metsaputukatest kahjusta­ lappide arvu vähemalt 8000 tk. pro vad eriti tugevasti harilik männikärsakas, 1 ha, missugust suunda näitavad D i 11- männi juureürask ja maipõrnikas kui laia­ mari katsed. lise levikuga primaarsed noorte taimede kah­ jurid. Teatavat tähtsust omavad ka männi- Prof. A. Mathiesen kriipsutab vaablane ning männi virve- ja pungamähkur. alla Viini vastavaid katseid, kus oli Tõsist tähelepanu väärivad metskonnas aga 6000 platsi pro 1 ha, kuid seda arvu mõned puht teise järgu kahjurid, nagu männi peaksime pidama suureks. okkamardikas ja männi vaigumähkur, mis­ Järgnevalt refereerib mag. E. Koh h suguste kahjurite esinemine omab koha peal teemal: ,,1938. a. märtsitormi kahju­ eriti massilist ilmet. Nende kahjurite koos­ dest riigimetsades". mõju, arvestades metskonna kasvukohtade ja Edasi tuuakse kokkuvõte ettekantud kultuuride seisukorda, omab käesoleval juhul referaadist. väga ohtlikku ilmet. 1938. kalendriaasta oli võrdlemisi raske kodumaa metsadele, sest mitmed varem alanud Kokku võttes arvab referent, et Sa- rüüsted kestsid edasi ning vaatlusaasta algul gadi metskonnas arenev im& metsapõlv esines erakordselt tugev lumemurd, millele ei suuda olla samaväärseks järglaseks märtsikuu esimesil päevil järgnes laastav eelnenule. torm. Järgnevatel läbirääkimistel; metsa- Meiegi metsades teevad suuremaid kah­ insp. A. Kauka s arvab, et kultuuride jusid sügisese ja kevadise pööripäeva vahel tihedusega meie ei saavuta tulemusi. esinevad läänekaarte tormid. Selleaegsete Tihedad kultuurid kannatavad samade tormide laastamistöö on. seepärast veel suu­ pahede all. Kultuure ei tule tiheda­ rem, et metsades on okaspuid kaitsvad leht­ maks istutada, vaid neid tuleb täien­ puud raagus ning sügisel ja kevadel on maa dada teiste puuliikidega; milliseid liike ligunenud. Talvepoolaasta torme võivad suvi­ aga kasutada, seda peavad näitama sed piksetormid tugevuses küll ületada, kuid katsed. viimased on harilikult kitsapiirilised. Prof. A. Mathiesen leiab, et Sa- Kas torm heidab või murrab puu, see sõl­ gadi kurbade piltide põhjustajaks ed tub tüve ja juurekasvu tugevuse vahekorrast. ole mitte niiskus, kuigi ka prof. Nõm­ Juurekava vastupanujõud ripub esijoones tugi- mik oli sellel arvamisel, vaid tegu on juurtest, kuna ankru juurte, s. o. pealtuule siin õhupuudusega mullas. Seda tões­ juurte, tähtsus on väiksem. Juurekava tuge­ tab ka asjaolu, et ülesküntud sihtidel vust tõstab maa külmumine ja vähendab — ja Hylobiuse kraavide kõrval arenevad pinnase lagunemine. Heide on sagedam mäda- männid paremini. lapinnalistel kasvukohtadel. Okaspuud kan­ Prof. 0. Daniel ei saa pooldada natavad tormi läbi rohkeni kui lehtpuud. vaatekohta, et kultuuride tihedus sää­ Puu vanuse ja kõrguse suurenemisega kas­ rastel kasvualadel tähtsust ei oma. Sel­ vab tormioht, sest: 1) kõrgemal on õhuliiku­ listel kasvukohtadel on tähtis, et saak­ mine kiirem, 2) kõrgemal puul asub tuule- sime võimalikult kiiresti (kätte seal surve keskkoht kõrgemal, Z) sama tuule surve «. varem valitsenud olukorra. See maa on on suurema võra pinnaüksusele tugevam kui olnud hea, seda tõendavad tugevad väiksemal võral, kust õhumassid kergemini vanad kännud, mis asuvad küllalt tihe­ mööda libisevad, ja 4) vanemate puude hul­ dalt. Mida tihedam kultuur, seda kii­ gas esineb rohkem vigase juurekavaga puid

— 305 — kui noorte puude seas. Tormikahjud on suu­ 69 metskonnas kuni 10% remad mägede ja kõrgustike metsades, eriti 27 „ 11— 50% vastutuult küljel, ja muidugi ka merede ja 4 „ 51—100% suuremate sisemaa veekogude ääres. 2 „ i) üle 100%. 1938. a. märtsi-torm algas mere ääres Kokku 102 metskonnas 4. märtsi õhtul, sisemaal aga 5. märtsil. Tuul Suuremaid tormikahjustusi metskondade puhus edela-läänest, WNW; torm lõppes sise­ järgi: maal 7. ja mere ääres ning Loode-Eestis 8. Märjamaa metsk. 7400 thm märtsil. Kuusiku 6000 „ Kõnealuse tormi kahjustuste üle koguti Purila „ 5100 „ Metsakasvatuse Büroo poolt ankeedi korras Sutlema „ 5100 „ metsaülemailt üleriigilisi andmeid. Kogusum­ Varangu „ 4300 „ mas hinnati märtsi-tormi kahjustusi 107.000 Triigi „ 4200 „ thm-le. Sama ankeediga selgus veel, et waa­ Et määratleda tegureid, mis põhjustasid tamata võrdlemisi hilisele ajale loodeti mets­ tormikahjustuste ebaühtlase jaotuse, selleks kondade poolt sama aasta 10. juuniks tormi- võetakse põhjalikumale vaatlusele vaid need vigastatud puudest koristada 95%, s. o. metskonnad, kus tormikahjustuse keskmine 102.000 thm., ja sellest kolmveerand a.-s. EMT suurus metsamaa ha kohta oli 0,3 thm*) või arvel ning veerand kohalikele elanikele müü­ enam. Sääraseid metskondi oli 21 ja neist duna. Niisiis saadi enamik vigastatud puid asub 14 metskonda Pandivere, 5 metskonda likvideerida enne üraskite väljalendu. Sakala ja 1 metskond Otepää kõrgustiku 3STW Torm tabas küll kõiki metskondi, kuid poolsel küljel. Tugevama kahjustuse rühma tugevamini kannatasid esijoones ikkagi kuuse- kuulus veel Sangaste metskond. puistute-r ohked ning tormile kättesaadava­ Ülejäänud 81 metskonda evisid vähema mad, s. o. kõrgustikkude tuulepoolsete kül­ kahjustuse ning need asetsevad kõrgustike gede, metskonnad. Tormist vigastatud puude NW-tuultele kaitstud külgedel ning reljeefilt hulga järgi jagunesid metskonnad: madalamail aladel. Tormikahjustus kuni 500 thm 54 metsk. Mitte ainult koha kõrgus ja ekspositsioon 50-1—2000 „ 29 kõnealuse tormi suhtes ei suurendanud tormi 2001—1000 „ 13 hävitustööd, vaid oluliselt mõjus veel kaasa 4001—8000 „ 6 kuusepuistute rohkus. Tormi läbi raskemini kannatanud 21 metskonnas oli kuusepuistute Kokku . . 102 metsk. % keskmiselt 44 (Varangu 79, Väätsa 25%) ja ülejäänud 81 metskonnas vaid 24. Puuliikide vahekord massi järgi: kuuske .... 76% Eelmisest järeldub küll, et kuuserikkamad mändi 18% metsad kannatasid tormi läbi rohkem, kuid lehtpuid .... 6% metsade asend evis siiski suuremat tähtsust. Pandivere kõrgustiku piiridesse arvatud 14 Kokku . . 100% metskonda jagati tormile kättesaadavamasse Heite ja murru vahekord massi järgi: lääne- (Kuusiku, Märjamaa, Purila, Sutlema, heidet 77% Piirsalu ja Velise**)) ja eelmisest kaitsetu­ murdu 23% masse idarühma (Varangu, Triigi, Purdi, Rava, Huuksi, Rooküla, Väätsa ja Kolu). Lääne- Kokku . . . 100% rühma metsade keskmine kahjustus metsamaa ha-il oli 0,97 thm ja ida-rühmal ainult 0,53 Heite osatähtsus oli suur seepärast, et esi­ thm, kuigi kuusepuistute % oli vastavalt joones said tormi läbi kannatada mäda juure- 39,7 ja 48,3, mis lasknuks oodata vastupidist lised kuused, kuna teiselt poolt talvisele ajale vahekorda võrdlusrühmade kahjustustugevusis. vaatamata maa oli sula. Oluliselt mõjutas tormikahjustuste jaotust Tormikahjustust suurendavate teguritena veel see asjaolu, et kõrgemate maade kuuse- tõstavad metsaülemad oma vastustes esile ku­ liss- ja ajajärgulisi raieid, üraskirüõisteid, 1) Kuusiku ja 'Purila. seemnepuid j. t. *) V10 ineie metsade arvatavast kesk­ Tormist vigastatud puude hulk moodustas misest juurekasvust. **) Metskonnad järjestatud kahjustuse massi järgi lõppkasutusest: tugevuse järgi.

— 306 — puistuis, esijoones lubjarikkail Kesk-Eesti „kroonut teenimas", ja kuidas saab oma poegi muldadel, esineb juurepessi tunduvalt sage­ kroonule kasvatada, kui metsast puudki ei damini kui mujal. Proovilugemiste järgi evis tohi raiuda. Omavoliline raiumine näib avi- Huuksi metsk. Kolga vahtk. tormivigaste nurmlasele sisse juurdunud olevat vana tava puude kändudest 96% mädatunnuseid; Va­ järgi, kus Vene ajal Avinurme mõis koos rangu metsk. Laasmiku vahtkonna ajajärgu- metsaga kuulus riigile ja siis riigirentnikku- Iise raie puistus, kust vigasemad puud juba dena elanikud kasutasid metsa vajaduse raiutud, oli mädalaikudega kände ikkagi 79% kohaselt. ja Audru metskonna Porilaane vahtkonna Omariikluse ajal on metsaseaduse rikku­ niiskepoolse toorhuumusega kuusemaal vaid misi Avinurme metskonnas olnud järgmiselt: 9%. Aasta Protokollide üldarv Ettekandele järgnenud läbirääkimis­ 1921 262 tel prof. A. Mathiesen avaldab 1922 319 arvamist, et vahekord tuuleheite ja 1923 386 -murru vahel ei saa olla nii päris 1924 464 täpselt määratud, kuna puude ülestöö­ 1925 310 tamine toimus enne ankeedi saamist. 1926 543 Kõrgematel kohtadel maa ei olnud kül­ 1927 598 manud, mis soodustas kahjustuste suu­ 1928 439 rust. Tavaliselt kannatavad tormi all 1929 558 niisked maad, käesoleval korral kanna­ 1930 691 tasid aga kõrgemate maade metsad. 1931 679 Kuidas mo j ue, puistute koosseis tormi 1932 534 vastu ? Kas segapuistud osutusid tormi­ 1933 631 kindlamaks ? 1934 661 Mag. E. Kohh selgitab tuuleheite 1935 356 ja -murru vahekordade määramist, kus­ 1936 347 juures iga metskond vastas seille an­ 1037 221 keedis. Kahju aül kannatasid tunduvalt 1938 157 enam puhtpudstud, peamiselt kuusik, kusjuures esile tuleb tõsta ajajärgulisi Kokku . . . 8156 protokolli raieid, kus kahjustus oli raskeim. Kah­ või keskmiselt aastas 453 protokolli. ju suurust soodustasid sula maa ja hai­ Alates 1921. aastast, kus protokollide arv ged puud. on 262, tõuseb nende üldarv, jõudes 1930. a. Insp. A. Raukas leiab, et referent maksimumini 691 protokolliga. Tõus ei ole on liialdanud, võttes aluseks meie kõr­ ühtlane, iga kahe aasta tagant protokollide gustikkude piirid. See seisukoht ei ole arv langeb ajutiselt. Alates 1934. a. algab küllalt põhjendatud. pidev protokollide arvu vähenemine ja 1938. a. Mag. E. Kohh väidab vastu eel­ on neid vaid 157. Näib, et uus metsaseadus kõneleja väitele, kaitstes oma seisu­ oma kõvemate trahvidega ja karistustega on kohta ja toonitades reljeefi suurt mõju avaldanud mõju metsaseaduste rikkumise tormäikahju tagajärgedele. vähenemise suunas. Teiselt poolt tuleb mär­ kida ka metsaametkonna tõhusat tööd metsa­ Viimase referaadina kuulatakse ära seaduse rakendamisel ja süüdlaste jälitami­ metsaülema A. Michel so n' i refe­ sel, kuna näiteks 1938. a. 60% süüdlasist raat „Metsaseaduste rikkumisest Avi­ tabati. nurme metskonnas omariikluse ajal", Avinurme rajoon on kuulus kodukäsitööde Metsaseaduste rikkumises on esikohal oma- poolest. Ühenduses sellega on selles mets­ volilised raiumised — 87%, teisel kohal kar­ konnas omavoliliste raiumiste arv kõrgem kui jatamised — 8%, kolmandal kohal oma voli­ kuski mujal. Avinurmlase mõttekäik metsa lised metsa kõrvalkasutused — 3% ja lõp­ omandiõiguse suhtes on omapärane, ja metsa peks metsavargused — 2% kogu keskmisest omavoliline raiumine nagu ei kuuluksid sää­ protokollide üldarvust aastas. rase mõttekäigu kohaselt süüteo hulka. Oma­ Tegelikult riigimetsade arengule ei avalda volilist raiumist põhjendatakse näit. sellega, omavolilised raiumised nimetamisväärset mõju, et mets on riigi oma, ise kasvanud, nemad kuna varastatud puude väärtus tasutakse aga riigi kodanikud, kellel pojad sõjaväes trahvitakside järgi, missugusel teel kaetakse

— 307 — ka nende puude tegelik väärtus, mille raiu­ kuna vastasel korral ei oleks nii suur jaid ei õnnestunud avastada. osa valla rahvast seotud metsaseaduste Omapäraselt huvitavale ettekandele rikkumisega. järgnenud läbirääkimistel V. R i t s - A. Michelson selgitab raskusi, Jäid selgitab, et Vene ajast on Avi­ mis on seotud omavoliliste raiujate nurme ja osalt ka Torma metskonna tabamisega seetõttu, et nad ka ise piires elavate inimeste hinge jäänud omavad metsi. Keegi raiub oma met­ teadmine, et mets kasvab ise ja kuu­ sast paar puud, võtab aga riigimetsast lub kõigile, mistõttu omavolilist raiu­ mõned puud ütsaks, ja seesugusel korral mist ei peeta kaugeltki häbiasjaks. ongi süüdlase jälitamine raskendatud. Prof. A. Mathiesen väidab, et A. Michelson'! ettekandele järg­ 1850. a. oli Avinurme iseseisev mets­ nenud läbirääkimiste lõppedes ütleb kond, alludes Mereministeeriumile. XVI Metsateadlaisite Päevja lõppsõna Metsaülem asus aga kaugel ja see assistent P. R õ i g a s, kes tänab Aka­ mõjus kuritarvitusele kaasa. Edasi ka deemilise Metsaseltsi kui päeva kokku- materjalide hind ja nõudmine põhjus­ kutsuja nimel referente ja päevast osa­ tavad omavolilisi ralumisi. Viimasel võtjaid. Kui XVI Metsaiteadlasite Päev ajal on a.-s. EMT suutnud enam arves­ pikkade tööpäevade tõttu tundus! liig­ tada kohalikke nõudeid ja visit seegi selt väsitavana, sais loodetavasti Aka­ mõjub kaasa metsaseaduste rikkumise deemilise Metsaseltsi juhatus arvestab vähenemisele viimastel aastatel. seda asjaolu XVII Metsateaduste Päeva Insp. A. Raukas ei usu, et oma- kokkutsumiisel ja seie töökava koosta- volilised raiumi&ed oleneksid rahva men­ misel. taliteedist, ja peab peamiseks põhjuseks Lootuses, et järgmisest metsatead- raskust kodukäsitööks -vajalike tarbe- [laste päevast osavõtt on niisama rohke­ materjalide saamisel. arvuline ja elav kui käesolevast, lõpebki V. R i it s 1 a i d arvab, et käesoleval õhtul kell 20.15 XVI Metsateadlaste korral on siiski tegu mentaliteediga, Päev. Laii metsanduslikust katsetegevusesi E. Kohh. Lõunanaabri Läti metsanduslik kat­ teadlane P. D e 11 e. 1935. a. viidi kat­ sejaam on meie vastavast asutusest sejaam üle tema praegusesse asukoh­ 8 aastat vanem. Kuid omaaegse kat- ta Bukulti, mis asub Riia linna piirist sekomisjoni poolt, kuhu kuulusid umbes 1 km kaugusel, Jugla järve metsadepartemangu ja Riia jülikooli kaldal. Tolleks ajaks oli katsejaama esindajad, alati katsetöödega veelgi personaal suurenenud kolme uurija varem, nimelt 1925. a. Sellest perioo­ ja ühe arvutus ametniku võrra. 1938. dist põlvneb prof. J. V11 i n s'i töö a. oli uus juhataja vahetus ning endi­ liivamuldade üle ning metsateadlase se juhataja P. Delle asemel sai juha­ K. M e 1 d e r s'i uurimus puistute tajaks metsateadlane K. E i c h e. uuenemistingimusist. Ühtlasi rajati tol 1939. a. suvel oli metsandusliku kat­ ajal proovialasid puistute kasvukaigu sejaama ametkond kaheksaliikmeline: jälgimiseks. juhataja, abijuhataja, dendroloog, 1928. a. asutati metsanduslik katse­ mullateadlane, puistute kasvukaigu jaam, asukohaga Riias, metsadeparte­ uurija, juhataja lähim kaastööline, mangu juures. Algul kuulusid katse­ arvutus ametnik ja joonestaja. Riigi­ jaama koosseisu ainult juhataja ja ta summadest saab palka 3 isikut, kuna abi. Esimeseks juhatajaks oli K. Mel- 5 isikut on vabapalgalisena mets akul- ders. Katsejaama välistööde jaoks tuurilondi arvel. Katsejaama tulude­ palgati ka abijõude, kuna kantselei- kulude eelarve on meie vastavast eel­ ja arvutustöiks kasutati metsadepar- arvest umbes 4 korda suurem ja see * temangu ametnikke. 1934. a. määrati võimaldab asutusele võrdlemisi lahe­ katsejaama uueks juhatajaks metsa- dat töötamist. Riigisummadest kae-

— 308 — takse umbes veerand katsejaama eel­ katse- ja uurimistööde alal töötab arvest, ülejäänud osa aga metsade- kaasa enamik Põllumajandusliku Aka­ partemangu kultuurifondist. Katse­ deemia metsanduse fakulteedi (end. jaamal on kasutada omaette maja Riia ülikooli metsaosakond) õppejõu­ (vt. pilt), kus peale 7-me tööruumi de, nagu prof., vanemdotsendid, dot­ leiduvad veel vajalised kõrvalruumid. sendid ja eradotsendid. Praegu on Sama maja ligidale on ehitatud insek- sellest rühmast kogusummas 8 kaas­ taarium metsakahjulike putukate töölist. Aktiivselt töötavad kaasa veel uurimiseks. Katsejaama abijuhataja metsadepartemangu entomoloogia ja on ühtlasi katsemetsade metsaüle­ fütopatoloogia eriteadlased ning ük­ maks ja seetõttu tal on kasutada rii- sikud metsaametnikud. Toodud kir­ gikorter ühes palgamaaga. jeldusest järeldub, et Läti metsandus­ Katsejaamale on antud kasutami­ liku katsejaama kaastööliste pere on seks kaks vähemat metsaala. Üks Õige hulgaliikmeline ning et ühisele neist asub asutuse ligidal ja on 400 tööle on rakendunud kolm asutust:

Läti metsandusliku katsejaama maja Bu- kultis

Foto E. Vester ha suur. Teine metsatükk asub kau­ katsejaam, akadeemia ja metsa­ gemal, Skrieveris, Düüna jõe põhja­ departemang. Katsetegevuse töökava kaldal, ning on ühes Max S i e v e r s'i koostatakse kõigi kaastööliste poolt poolt rajatud dendroloogilise pargiga ühiselt. ligi 700 ha suur. Mõlemate katsemet­ Suuremate uurimiste ja katsete tu­ sade valitsemine kuulub küll katse­ lemused avaldatakse trükis metsan­ jaamale, kuid kohapealsete ametnike dusliku katsejaama toimetustena ning — aednik, ülemmetsavaht ja 2 metsa­ need ilmuvad metsadepartemangu vahti— palgad ning metsade ja Skrie- kirjastusel. Iga töö ilmub toimetuste veri pargi majandamisega seoses ole­ erinumbrina, millede keskmiseks suu­ vad kulud tasub metsadepartemang. ruseks on umbes 4x/2 trükipoognat. Ka tulud laekuvad metsadeparteman- Senini on ilmunud 10 numbrit, algu­ gule. Katsejaama valitsemisele kuu­ sega 1934. a. Väärib märkimist, et se­ luvad metsad on seevõrd väikesed, et ni ilmunud töist rõhuv enamus kuu­ nad kaugeltki ei iseloomusta kõiki lub ülikooli õppejõududele, mitte kat­ Läti metsatüüpe, ja seepärast on hulk sejaama oma personaalile. proovialasid rajatud mujale metsa­ Katsejaama tähtsamatest käsilole­ desse. vatest töörühmadest võiks nimetada Läti metsandusliku katsetegevuse järgmisi: korduvalt põlenud männi- organisatsioon on mõnes suhtes oma­ maade taasmetsamine, puistute kas- pärane ning üldjoontes ta erineb tub­ vukäigu jälgimine, puistute toogitabe- listi meil valitsevast korrast. Näiteks lite jaoks andmete kogumine, puu-

— 309 — de laasimine, läbiraiekatsed, loomuli­ metsadepartemangu ja metsandusliku ku uuenduse viiside ja võimaluste katsejaama juhtivate isikute ja kaas­ selgitamine, lähtudes metsatüüpidest, tööliste suurt külalislahkust ning vas­ võõrpuude kasvatamine, metsakaitse tutulelikkust, mis käesolevate ridade valdkonda kuuluvate küsimuste uuri­ autorile tegid Lätis viibimise meeldi­ mine, metsamuldade uurimine jne. vaks ning tulemusrikkaks. Selle eest ' Lõpuks ei saa jätta märkimata Läti siinkohal otsene tänu. AXialjeicI Lätist V. JVl&tiiserx Tänavune järjekordne Balti Metsa- takistatud senini ohtralt tarvitatud teadlaste Liidu kongress ja ekskursi­ kivisöe juurevedu. Tulekindlate ehi­ oon toimus Lätis 10.—12. augustini. tuste püstitamisel on Leedus, võrrel­ Kongress oma korralduselt kujunes des teiste Balti riikidega, praegu ja kõigiti pidulikuks (tervitused valitsu­ ka lähemas tulevikus veel suuri ras­ se esindajailt, orkester, rahvushüm- kusi, kuna seal ainsa tulekindla ehi­ tusmaterjalina on kasutatav telliski­ vi, missugune tööstus on aga alles are­ nemisjärgus. Paas ning raudkivi puu­ duvad Leedus ja esimene tsemendi­ vabrik on seal praegu alles ehitami­ sel. Lätis on telliskivitÖöstus põline

AU: Liivaluidetel kul­ tuure vaatlemas. Riia linna metsaülem K. Auškaps (paremalt kol­ Ülal: Traktori täiskuud mas) andmas seletusi kanarbikulagendikul Incukalnis

Keskel: Läti metsavahi uued standardhooned nid) ning ettekandeilt tervikuliseks. Kokkuleppe kohaselt oli tänavu üht­ laseks ettekannete teemaks kohali­ ke elanike varustamine metsa-, eriti küttematerjaliga". Ettekandeist sel­ gus väga huvitavaid erinevusi Balti riikides koh. elanike metsamaterjali­ ja arenenud, samuti toodetakse seal ga varustamise alal, eriti müügikorral- head tulekindlat katusematerjali dustes antavate materjalide kogus­ (eterniitplaate), kuid märgatav hinna­ tes, maksusoodustustes j. m. Kütte- vahe puuehituste kasuks, hoolimata probleem on Leedus ja Lätis praegu telliskivide müügist talupidajaile soo­ väga teravalt päevakorral ning põlev­ dustatud hinnaga, pidurdab tulekind­ kivi puudumise ja seni vähearenenud late ehituste levikut. Pikem ettekan­ turbatööstuste tõttu nõuab selle ots­ nete refereerimine oleks tarbetu, ku­ tarbekas lahendamine veel suuri jõu­ na need, traditsiooni kohaselt, lähe­ pingutusi, eriti nüüd, kus on suuresti mal ajal avaldatakse trükis.

— 310 — Riia linna vaatamisväärsustega tut­ lasi taasmetsata maailmasõjaaegseid vumiseks pühendati esimese päeva lagendikke ja harvikuid ning võita pealelõuna kuni videvikuni, külasta­ juure uusi maid metsa alla, kuivata­ des viimasena loodussõprade alatist des soid ja kinnitades laialdasi ränd- imetlust väärivaid Metsa-ja Vennaste- luiteid (alates 1933. a.). Eriti viimase kalmistut, kus külalisrahvuste poolt kriisiaja möödudes olevat linnavalit­ asetati pärjad langenud Läti poegade sus võimaldanud krediiti metsamis- austamiseks ning samas jäädvustati ja kuivendustöödeks piiramatult ning oma nimed külastajate raamatus. metsaametkonnäle tasudeks ning ela­ Riia kui juba veneaegse suurlinna mistingimuste korraldamiseks sella­ küllaltki suursuguses üldpildis ei tor­ sel määral, mis on võimaldanud teos­ ka eriliselt silma uusi ehitusi. Prae­ tada ametkonna komplekteerimist gusele elanikkonnale, mis on vahest parimate jõududega. Küttekriisi vastu Vi võrra vähem maailmasõjaaegsest võitleb ka Riia linn, asudes omatar­ kõrgseisust, näivad seal korteriolud beks 1939. a. masinaturba tootmisele. olevat kaunis lahedad, vähemalt Tal­ Külastasime seda tööstust. See oli hu­ linnaga võrreldes, sest üürid on seal vitav, tekitades mõnegi mõttevahetu­ umbes ühe kolmandiku võrra odava­ se. Rändluiteil, mida vaatasime Man- mad. Küll on märgata vilgast ehitus­ geli metskonnas, on liivade kinnitami­ tegevust härraselamute püstitamisel sel kasutatud mitmeid viise, neist on äärlinnas. Kuid iseseisva riigi arvu­ mõnigi tõhus ja meile uudne. Kuid kate asutuste väärikaks paigutami­ luidete metsamisel puuliigi ja kulti- seks on, eriti viimase viie aasta jook­ veerimisviisi valikut ei saa veel pi­ sul, siiski püstitatud ja veel osalt poo­ dada lõplikult lahendatuks. Ühes tee­ leli rida suursuguseid ja ülimal mää­ äärses taimeaias tutvuti ka leidliku ral esinduslikke suurehitusi, nagu võttega sammalkatte asetamisel rida­ justiitspalee, mida ka külastasime, de vahele männi-külvipeenardel. Ülla­ finantsministeerium, armee suurkau- tavaks uudiseks oli käik võimsasse bamaja, mitmed koolihooned j. m. pumbajaama Bukultis, 18 km Riiast, Kõigiti otstarbekas ja linna ilu tõstev mis varustab kogu Riia linna veevär­ on sundmäärus, mis nõuab tänava­ ki puurkaevuveega. Vee koondamine äärsete raudaedade, puuplankude ning arvukaist üksikpuurkaevudest pum­ kivimüüride kõrvaldamist. Seega on bajaama keskbasseini sünnib lihtsalt avanenud vaatlemiseks lisaks niigi sifooni töötamise põhimõttel. See rikkalikele avalikele puiesteedele- suure leidlikkusega rajatud veevarus- parkidele veel arvukas hulk majaesi- tussüsteem on töötanud juba aasta­ seid iluaedu. kümneid. Seda on viimastel aastatel laiendatud ja on ehitatud uus abijaam, Järgmine ekskursiooni päev oli pü­ et katta üha kasvava linna veetarvi- hendatud tutvumiseks Riia lähema dust. Ümbruskonna niigi viletsaboni- ümbruskonna linnametsades teosta­ teedilisele metsakasvule on aga sää­ tavate töödega. Väärib märkimist, et rane pikemaaegne intensiivne põhja­ Riia linn on rikas metsade poolest, vee kasutamine mõjunud kahjustavalt. omades praegu 48.528 ha metsamaad, Põhjavee langusega on langenud ka 16.444 ha kõlbmata maad ja 3.543 ha puistute boniteet. Olukorra paranda­ põllumajanduslikke maid, kokku miseks on käimas uurimused ja kat­ 68.515 ha, jaotatuna 7 metskonda. sed. Seejuures on linna metsamaadest li­ gemale pool, s. o. 23.488 ha, saadud Dreilini metskonnas nähtud männi- viimase aastakümne kestes riigilt, s. o. kultuurpuistud möödunud sajandi Metsade Departemangult, vahetuse lõpust, külitud prof. Ostwalda poolt, teel mitmesuguste maade vastu, mis olid suurepärased. Alates 1939. a. on peamiselt läksid maafondi. Juba enne neis asutud teostama okste laasimist maailmasõda oli Riia linnametsade Soome eeskujul sealt hangitud tööriis­ majandamine korraldatud asjatund­ tadega. Töö tulemused on pealtnäha likult. Omariikluseaegne linnavalitsus kõigiti head ja ka mitte kallid, umbes on jätkanud seda tööd, püüdes üht­ 4 senti pro tüvi, laasituna 6 m kõrgu-

— 311 — selt; valiktüvesid on jäetud keskmiselt eemale hoida. Osa senistest kanar- 600 pro ha. Parema- ja keskmiseboni- bikunõmmede metsamise töödest õi­ teedilistes männi- ja kasenoorendikes gustab küll hra Eiche poolt Tartus väärib see töö ka meil teostamist 1937. a. metsateadlaste päeval väljen­ koos harvendusraietega. datud arvamist, et kanarbikulagen- Metsade Departemangu metsandus­ dike metsamine on võimalik. Põhja­ liku katsejaamaga tutvumiseks jäi likkus ja ulatuslikkus, millega Lätis aeg kahjuks liiga kasinaks. Jõuti vaid seda küsimust veel arendatakse, lu­ ära kuulata lühike informatsioon kat­ bab eeldada edu. sejaama juhatajalt hr. Eiche'lt. Kat­ Lisaks õpetlikele käikudele liiva- sejaama esimese aastakümne töö ja luidete ja kanarbikunõmmede kultuu­ selle tulemused ning koostöö depar­ rides läbistati ekskursioonil ka pare- temanguga, eriti selle eriteadlaste — maboniteedilisi puistuid Raiškumsi entomoloogi ja fütopatoloogiga — metskonnas. Üldiselt kulges aga tee väärivad käsitamist eriartiklina. viimsel ekskursioonipäeval läbi maa­ Teisel ekskursiooni päeval vaadati lilise n.-n. Liivimaa Šveitsi, ületades Incukalne riigimetskonnas 1500 ha-sel paaril korral kauni Gauja jõe. Pike­ kanarbikunõmmel 10 a. kestes teh­ maid peatusi oli Raiškumsi metsa­ tud kultuure (800 ha) ja katseid. Ku­ koolis, Cesises (Võnnus) ja Siguldas. na ka meil Eestis leidub sääraseid Võis tähele panna, et maastiku ilu lagedaid nõmmealasid sadasid ha-re tõstmiseks maanteede ääri oli mit­ mitmeski metskonnas ja nende met- mes paigas kaunistatud korralikult samisega on olnud seni vähe edu, siis arendatud ilupuudega ja nende eest kohustab see meid naabrite töö tule­ ka hiljem hoolitsetud. Riia linna­ musi lähemalt tundma õppima, et hoi­ metsade piires oli teede lähikonda duda edaspidi asjatust aja- ja raha­ rajatud lisaks puiestee puudele veel kulust ning katsetamistest sääraste vähemaid või suuremaid lehtpuude, alade kultiveerimisel. Vaidlematult peamiselt kase, gruppe, mis välja on metsandusliku katsejaama poolt arenedes näivad kindlasti kaunid. kindlaks tehtud ning selles võis veen­ duda ka koha peal kultuure võrrel­ Üldiselt võis tähele panna Lätis ka des, et kõige paremaks ja otstarbe­ metsamajanduslikel töödel n.-ü. laie­ kohasemaks maapinna ettevalmista­ mat joont ja esinduslikule küljele pü­ mise viisiks on täiskünd nõrgkivi pu­ hendatakse seal otstarbekuse piires rustamisega, kui see on vähem kui 50 väärikat tähelepanu. Nii on depar­ sm sügavusel. Kanarbik tuleb enne temangu juures ametis arhitekt-aed- kündi hävitada. Kündi on teostatud nik, kes koostab kavad taimeaedade, paaril viimasel aastal traktoriga. See metsaametkonna asukoha ja muude tuleb kõige odavam ja on ka vaja­ departemangule kuuluvate alade pla­ lisea põhjalik. Enne kultiveerimist neerimisel ja kaunistamisel. Uuesti peab aga koheldatud künnipind seis­ rajatavates metsaametnike asukohta­ ma, s. o. vajuma, 1,5—2 aastat. Puu­ des püstitatakse koos elumajaga ka liigi valikus ei olda aga veel lõplikult kõrvalhooned, ühe katuse all laut, selgusele jõutud. Peapuuliigina on ha­ ait, kelder, kuur. Uus metsavahi asu­ riliku männi kõrval häid tulemusi la 2-kordse kivist elamuga ja kõrval­ saadud ka Pinus Murrayanaga ja La- hoonetega ning planeeritud iluaiaga, rix Leptolipisega kruusakamail kün­ mida nägime Riia-Pihkva maantee gastel. Uudisena on siin, L.-Euroopa ääres, oli kena. Need avaramad te­ eeskujul, katsetatud viimasel aastal gutsemisvõimalused on tingitud osalt istutada mustleppa, kui pinnaolusid Läti riigimetsamajapidamise suure­ parandavat puuliiki, kõrvuti valgele- mast ulatusest üldse kui ka erilisest paga, saar-vahtraga, kasega j. t. Kat­ departemangu käsutuses olevast kul­ setamisjärgus on ka veel istutatavate tuurfondist, mille summade kasuta­ taimede vanuse ja vahekauguste kü­ mine ei ole sõltuv riigi eelarvest. simused, et saavutada kiiret liitumist, mis omakorda aitab maipõrnikat Lõpuks ei saa jätta mainimata neid üllatavalt rikkalikke vastuvõtte, mis

— 312 — meile osaks said igal õhtul Riias. Kon­ riigimetsaametkonnaga ka Riia linna- gressi ja ekskursioonide eeskujuliku matsameeste pere, olgu väljendatud korraldamise ja eduka läbiviimise siinkohal Eestist osavõtnute südamlik eest, milleks on rakendunud koos ja siiras tänu.

Kuidas tuleb teha puuvirn? Emil Vesterinen „Eesti Metsa" käesoleva aasta esime­ nud jne. on põletispuudeks igati sobivad, ses numbris käsitles E. 0. tugipuude kui nad on külalt kuivad, tubade, sauna, kinnitamist metsavirnadel. Artiklis ni­ köögi, ikarjaköögi, rehe, kasvuhoone jne. metatud juhtnöörid on täiesti õiged ja tuleasemeis. Soojust annavad lepp ja praktilised, nagu võib näha ika artikli haabki, kui nad on vaid küllalt kuivad. juure kuuluvaist paberipuu- ja propsi- Ometigi on üldiselt veaks, et halud, eriti virna piltidest. Kuid lubatagu veel pöör- müügihalud, raiutakse liig jämedaist ja da tähelepanu eriti põletispuuvirnade oma otstarbeks liig heast puust, nende valmistamisele, sest põletispuuks tarvi­ hulgas on liig palju vinearikaseks sobi­ tatakse ka Eestis rohkesti puud, mille vat või selleks valmivat kasepuitu või rahaline väärtus tõuseb miljonitesse tselluloosipuuiks sobivat kuuse- või man- kroonidesse. nipuitu. Teiseks pole aega põletispuitii lasta küllalt kuivada. Sageli põletatakse Puuvirna valmistamine on pealiskaud­ puud peaaegu päris toorelt, kusjuures selt vaadatuna väga lihtne asi, kuid vaa­ neist esmalt peab haihtuma vett 40— deldes puuvirnu metsas, puuladudes ran­ '50%, mis nõuab suure osa soojust. Tea- nal, jaamades ja kodu ümbruses (kriti­ me ju igaüks oima kogemustest, kuidas seeriva silmaga arvustaja ei leia muud põleb märg puu. Viletsasti. Peremehi kui valesti raiutud halge ja valesti lao­ sageli aga ei huvita see põletispuude tud puuvirnu. Kas on aga asi tõesti nii sordi ja kuivuse küsimus, perenaiste hull? kaebusist hoolimata, vaid neid huvitab enam palkide ja paberipuude müük. Oleks Väljudes sellest, missugune puu on tõesti juba aeg mõtelda ka sellele asjale, küllalt hea põletispuuks, mainitagu, et sest dir. P. Reiimi andmeil tarvitati väikesed harvenduspuud, võsud, hagu, Eestis igal aastal «kütteks 2,5—3 milj. oksad ja ladvad, vääralt arenenud, kõve­ tihumeetrit ehk 60% 'kogu raiutud rad, poalpehkinud, kuivanud puud, kän- puidust. Sellest küttepuidu hulgast tarvitati 70% maal. Siin on tegemist suure varan­ dusega. Peab küll tunnistama, et viimaste aastate (kestes on küttepuidu sort muutunud, ja seda rõõmustaval viisil metsa kasuks, kuid põletispuidu säili- taimine jätab veel palju soo­ vida. Rõõmsasti küdeva ahju ääres istumine vahel õhtuti rahus­ tab närve ja on heaks puh­ kuseks perenaistele. Märjad puud aga ei lase sellasest het­ kest tunda mõnu, vaid — hoo­ pis vastupidi — rikuvad kogu On kahju, et sellane priima puumaterjal on kavatsetud meeleolu, põletada ahjus Eestis on juba palju vilunud Foto Emil Vesterinen puulõikajaid, kes metsniku

313 — tugesid pole vaja. Halu- puud tuleb võimalikult alati lüüa lõhki, sest see kiirendab 'kuivamist. Ele­ mentaarse asj ana tuleb mainida, et kunagi ei tohi kasvavat puud panna puu- virna tugipuuks ega halge laduda vastu kasvavat puud. Avarates puuladu- des on virnad loomulikult pikemad ja kõrgemad kui metsas. Halud laotakse virna nii, et kõige alumise k o r- r a puud asetatakse puu­ koorega allapoole, külgedel püsttugede vastu nii, et lõhestatud Muidu hästi laotud kültepuuoirn, millel aga alumise korra pind on v ä 1 j a s p o o- halgudel pole koorepool allapoole ja pealmisel korral pole 1 e, virna sees võivad lõhestatud pool väljapoole halud olla segamini, kuid Foto Emil Vesterinen pealmise korra hal­ gude lõhestatud märkide 'kohaselt teevad metsas kor­ pool olgu väljapoole. Niisugune raliku töö ja kes metsavimadki tee­ virn ei võta endasse «kergesti niiskust vad õieti .kõiki nõudeid silmas pida­ maast ja vihm ei pääse ligi ei peält ega des. Kuid paljudes kohtades, eriti külgedelt. Lõhestatud pool virna peal kui küsimuses on koduseks tarvitu­ ja külgedel moodustab nagu katuse, mis seks mõeldud puit, tehakse halud hoo- takistab vihmavee voolu virna sisse. Nii­ limatult ja laotakse need virna valesti. suguses virnas kuivavad puud juba ühe Vaadelge vaid nüüd kevadel pärast lume suve kestes sellevõrra (20—30% oma ja jää sulamist metsa ja puuladude puu- raskusest), et nad juba järgmisel talvel virnu, siis näete, kui palju neist on üm­ on tarvitamisikõlvulis>ed. Loomulikult ber kukkumas või on juba täiesti kül­ on puit siis ka palju kergem metsast jeli. koju vedada ikui päris toorelt. Pere­ Kuidas tulleb siis teha puuvimu? naistel on rõõm tarvitada kuivi puid. Virnade pikkus metsas ei tohiks olla Iga talu peaks võtma oma auasjaks üle 2 m ja kõrgus üle 1 m. Ühe või kahe ruumimeetri suurustes virnades kuivavad rpuud ruttu ja puid pole neisse vaja kanda pika maa tagant. Virna suund olgu idast läände, asukoht auk või lagendik metsas, nii et tuul ja päike võiksid teha oma töö. Virna aMa tuleb asetada kaks tugevat puud põhjaks ja lumi tuleb hoole­ ga virna kohalt ära ajada. Samuti tuleb ka püsttoed teha küllalt tugevad. Virna peale peatugede lõhestatud otsadesse kinnitatakse ühen­ Eeskujulik põletispuuvirn dav täkkeline puu. Kõrval- (Vesterise raamatust)

— 314 — selle, et tagavaraks oleks alati n.-n. üle- olulise tähtsusega. Mida suuremad praod aastasi puid. Sellane põletispuumajan- on seintes, seda parem. Ka ei tohiks dus on ratsionaalne ja kokkuhoidlik. puuvirnu teha mõne ehituse seina vas- Puude alalhoiuiks peaks igas talus ole- tu räästa ailila ligunemiseks, missugune ma terve käitusega puukuur. Seinad pole paha komme veelgi on võrdlemisi üldine. Metsamajanduse suurenev osatähtsus Saksa riigi majanduselus K. Salev Metsamajanduse arenemisele on võimalusi ning tootvuse tõstmisel tuleb Saksamaal juba ammu osutatud suurt end pingutada peale riigimetsade ka tähelepanu. Käesoleva aasta juunikuu kogukonna- ja erametsadel. Rahvus­ lõpus Berliinis peetud Saksa üleriigiline tervikul on õigus nõuda ka viimaseilt metsanduspäev rõhutas aga eriti metsa­ kohusetäitmist. majanduse suurenevat osatähtsust riigi Varem halvasti haritud põllu tooivust majanduselus. Nimetatud metsandus- suudab hoolas peremees tõsta juba päeval ülesseatud uutest metsamajan­ mõneaastase tegevuse järele. Metsa­ duse sihtjoontest olgu siinkohal toodud majanduses nõuab hooletusse jäetud lühike kokkuvõte. metsamaade tootvuse tõstmine märksa Saksamaa majanduselus moodustad pikemat aega. Näitena võiks nimetada puit raua, söe ja mineraalide kõrval Itaaliat, kus sajandite vältel rüüstatud tähtsaima tööstusliku tooraine. Nii on metsamaade taasmetsastamine nõuab ta asendamatu ehitustegevuses, mäe­ praeguselt Itaalia metsaaimetkonnalt tööstuses ja paberitööstuses, samuti suurt pingutust. vajavad puidusuhkru- ja puidutefcstiil- Metsade tootvuse tõstmiseks tuleb tööstused aina rohkem puitu toor­ arvestada järgmisi võimalusi: 1) Tuleb ainena. Arenev tööstus esitab aina metsapinda paremini kasustada ja tema suuremaid nõudeid puidu saamiseks, viljakust tõsta. Selleks tulleb senisest kuid Saksa metsade tegelik puidu juure­ täpsemalt uurida mullastiku olusid, kus­ kasv suudab katta vaid % nõudeist. juures ei pääse mööda kasvuikoha ja Puuduv osa tuleb katta puidu sisse­ taimkatte kaardistamisest. Viimasele veoga ja oma metsade ülekasustusega. põhjeneks siis üldine metsakasvatuslik Suur-Saksamaa puidu kasustust 1939. a. plaanimajandus kõigis metsades. Igal hinnatakse 80 milj. tn-le ning see arv pinnasel peaksid kasvama temale sobi­ ei osuta vähenemise tendentsi. vad puuliigid õiges koosseisus ja mak­ Puidu sisseveol eksportmaadest on simaalse massi tootvusega. Sealjuures ilmnenud mitmesuguseid takistusi. Osalt tulleb senisest enam rõhku panna maa­ põhjustab seda riigi rahanduspoliitika, pinna harimisele, väetamisele ja kuiven- osalt eksportriikide puidutööstuse areng, dustöödele. Riigimetsades kavatsetakse mile sihiks on suurendada tööstussaa- neid mulla viljakuse tõstmise viise, mi­ duste väljavedu. da muide põllumajanduses on kasusta- Puitu tuleb käsitada otstarbekalt ja tud väga edukalt, ka siis rakendada, kasulikult. Ei tohi enam ahjus põle­ kui nende tasuvus (rentabiliteet) kind­ tada puitu, mida veel kusagil tööstuses lustatud ei ole, kuid võib loota üldist saaks kasutada toorainena. Sellast uh­ tootvuse tõusu. Senine kahjulik risu- kust ei või sakslane nüüd enam endale kattekasustus peab metsadest kaduma. lubada! 2) Tuleb laiendada puiestike hooildamis- Seniste korralduste tulemusena puidu raieid, et suurendada puidu juurekasvu kokkuhoiu alal oli 1938. a. küttepuidu noortes ja keskealistes puiestikes. La­ osa aasta puidutoodangus ainult 24%, gendikud ja harvikud peavad metsast kuid seda tuleks veelgi vähendada. kaduma ning lageraied tuleb kohe met- Mis puutub tootvuse tõstmisse, siis sastada. Tuleb rajada uusi puiestikke tuleb tunnustada Saksa metsameeste kiiresti kasvavaist puuliikidest, viima­ senist tööd. Kuid siingi on veel palju seid tarbe ikorral välismaalt sisse tuues.

— 315 — Tootvuse tõstmiseks tuleb rajada sega- Näiteks paberitööstuses suudab 3,3 tn puiestikud ning- pinnast parandavad vana paberit toorainena säästa 1 tm alusmetsad. Karjatamine metsades tu­ puitu. leb lõpetada ja metsakultuurid kaitsta Hüüdlauseks täna ja edaspidi olgu: aedadega metsloomade eest. 3) Tuleb tootvust tõsta! Senist 50%-list üle- senisest suuremail määral tõsta era­ kasustast ei või kaua jätkata, kuigi metsade tooltmisvõimet. Vastavad uuri­ olude sunnil tuli sellega leppida kui mused on. näidanud, et väiksemad era­ paratamatusega. Nüüd tuleb järk-jär- metsad korraldatud majandamise puhul guilit normaalse kasustuse juure tagasi suudavad toota umbes 2 tm pro ha jõuda. 50%-lise ülekasustuse asemele enam kui seni. Kui aastast puidu peab tulevikus asuma 50%4ine enam- juurekasvu Saksa riigimetsades hinnati tootvas, millega praegune kasustusnorm seni 4,50 tm pro ha, lkogukonnametsa- muutuks võrdseks normaalkasustuseie. des 3,65 tm ja suuremates erametsades Kuna selle eesmärgi saavutamiseni võib 4,10 tm pro ha, siis väiksemates era- kuluda 40—50 a., tuleb juba nüüd asuda metsades (talumetsad) oli puidu juure­ eeltööde tegemisele, milleks on kaasa kasv ainult 2,15 tm pro ha. Viimaste kutsutud kõik metsandusest huvitatud tootmisvõimet tõstes avaneb üks või­ ringkonnad. Riik omalt poolt korraldab malusi puidu puudujäägi katmiseks, ja ühtlustab eriteadlaste ja metsaamet- kuna just erametsadel

- 316 — tatud 70 a. tagasi küla poolt ühiskasu­ rähal, liig õhukese mullakihiga põlluma­ tuseks. Vaatamata õhukesele mulla­ janduslikult (kasutamatud, on metsatud pinnale ja rasketele tuultele, olid män­ paplite ja pajude istikutega. Metsa­ nid kasvanud sirgeks tugevatüviliseks meestele pakkusid huvi mitmekesised IV järgu kõrgusega metsaks. .Väärib katsed puude (kodunemisel pinnasega, märkimist metsa ühisikasutuslik alus. valguse ja varjuga, lagedal ja suure­ Külastasime samas Jahedal riigimetsa- metsa turbe all. Ei ole kerge metsa vahi talu. Uus elumaja, korralikud kasvatada, kui iga puukese jaoks tu­ laudad oma pillirookatusega ja .Saare­ leb raiuda kangiga auk paes.se ja veda­ maale iseloomulik puhtus Õues jätsid da augu täiteks mulda kilomeetri kau­ rahuldava mulje. guselt! Nägime mitmekesiseid taime- Sõit üle väina Muhust .Saaremaale, aedu eripinnastel ja -korrastusviisil, üle 4 km pikkuse tammi — läbi mere jugapuude kasvatamist lavades ja — lõi tunde, nagu oleksime Suured metsas, vabas looduses kasvavaid kuld- Tõilud, kes sammuvad läbi mere nõretisi ja valgeid akaatsiaid, mis pa­ Hiiust kapsaid tooma. rajasti õitsesid. Saaremaale jõudnud, peatusime Maa­ Võidupüha õhtuks jõudsime tagasi sis, et vaadelda endise Soneburgi lossi Kihelkonnale, kus võisime kaasa elada varemeid merekaldal. Kunagine uhke Kihelkonna elanike Võidupüha pühit­ loss, purustatud daanlaste eneste poolt, semist ja võidutule süütamist. Teadmi­ selle mitte - kaitsta - suutmisel aastal ne, et samal Õhtul üle kogu Eesti sütti­ 1576, kujutab nüüd vormitut küngast vad lõkked president K. Pätsi saadetud kohati paistvate paekivist seintega. tulest, et loetakse üht ja sama presi­ Künka all on hästi säilinud keldrid, dendi läkitust ja peetakse samasisulisi kõrged ja avarad, et imesta vanaaegse kõnesid, lõi üleva ja kindla ühistunde, ehitustehnika üle. Kivivared on muu­ eneseusalduse ja rahu. Hilisööni kestis tunud kiviktaimlaikis rohkelt "kasvavate pidustus ja koidikul olid õmemasoo ja erekollaselt õitsvate kukemarjade- esindajad eriti Õnnelikus meeleolus, ol­ ga. Meri, mis lossi õitseajal piiras lossi les kogu õhtu olnud pikkade ja lõbu­ igast küljest ja oli sadamaks laevadele, sate saare noormeeste tantsitada. on taandunud kaugele, jättes lossi va­ iKuid õnneunistusi ei antud kauaks. remed kuivale. Juba kell 3 liomm. äratati hüüdega: Jätkasime sõitu 'Kuressaare poole „Vilsandi!" Uni silmis riietuti, võeti peatusega Masa metsa vahel. Millalgi ümber palitud ja tekid. Ei kohuta­ on olnud Mäsal põlismets hiiglapuude­ nud pikk merereis kartliku südame- ga ja röövliromantikaga. Nüüd vaid alusega daamegi. harvik, milles mõnigi männini!glane Vilsandi s ootas meid hr. kapten pälvib imetlust oma kähara tuultest Toom, kes lahkelt tutvustas meid oma „paitatud" võraga. linnuriigiga ja selle vaatamisväärsus­ Kuressaare jõudsime Võidupüha vara­ tega: kaljusaare koostisega, kuradi- hommikul. Liim oli vaikne, tänavad veskiga, haruldaste, ainult Vilsandis tühjad. Lühikese peatuse järele jätka­ kasvavate, taimedega, ja kõigepealt sime reisi Kanu järvele, Saaremaa lindudega ning nende pesadega. Pol­ metsarilkkaimasse nurka. Meele sööbi- nud meist keegi varem näinud nii suu­ nuna elavnevad pildid .nähtud ilusaist rel hulgal kajakaid, vaeraid jne., ja männi-kuuse metsadest segus tamme­ nende julgust. Kapten Toom rõngas- dega, kõrged künkad, sügavad orud ja tas meie juuresolekul neli naerukajakat minetav järv piiratud metsadest. Päevi teaduslikuks otstarbeks. Tutvusime veel oleks veetnud Karu järve ääres, kuid päästejaamaga, tuletorniga ja hr. Too­ ettenähtud maitkakava manitses edasi mi muuseumiga, ühine otsus Vilsandist sõita Kihelkonnale ja sealt Tartu oli, kui lahkusime: vaatamisväärsemat ülikooli bioloogilisse katsejaama Kuus- kohta pole seni olnud, ja kahju neist, nõmmel. Katsejaama kasutada on ligi kes Vilsandit pole näinud. 500 ha maad. Sellest põlluna kasutata­ Tagasi jõudnud Papisaare sadamas­ vat ainult 4,5 ha. Senised põllud pae- se, tutvusime kapten Teari poolt ehita-

— 317 — tava kalie niootürpurjekaga, üks 70- metsamehe kehva tasku juures ja ka •tonn. kala-sumplaev, teine oOO-^nnine tahtmise puudusel välja ei kukkunud kaubalaev. Ehituseks tarvisniinev puu- kuigi esinduslikult ega kelneritele impo­ materjali-hulk hämmastas meid, palgi- neerivalt. virnadega harjunud metsamehi! Ehi­ ööbisime Kuressaare linna algkoolis, tuse juures on oma saeveski, höövli- kus kunagi oli lõumatanud Vene keiser masinad, sõõr- ja lintsaed. Laevade Aleksander III, missuguse sündmuse ehituseks tarvitatakse mändi ja tarn- mälestuseks liig poeetilise sisuga luu­ mesid. Viimaseid tääviks ja kaarteks. letus oli raiutud marmortahvlisse ja Üks tääviks kohaldatav tamm oli tüvest seina müüritud. üle meetri jäme, vanadusega 200 a., 25. juuni hommikul tutvusime Ku­ mahuga 2.53 tm, , hinnaga Kr. 58.17, ressaare lossi sisemusega ja lossi pai­ veoga Käärmalt, oma kasvukohalt, gutatud muuseumiga. Papisaare Kr. 49.50. Kuid veel on Kaarma! selliseid hiid-tammd. Kuressaarest sõitsime Eesti Seemne­ vilja ühisuse Sändla seemnekasvatus- Tutvunud veel Kihelkonna kirikuga se. Õhukese mullapinnaga üleni kivi­ ja einestanud, vuras meie omnibus piki dega kaetud põldudel on lühikese aja­ ranna äärt lõunasse Sõrve poolsaarele. ga tehtud imet. Kividest pole enam Lugematud merekäärud, üle puistatud jälgegi, samuti lepapadrikuist. Selle kivimürakatega, vaevalt rohetavad, asemel lokkavad seemneviljapõllud. mikroskoopilises pikkuses rohuga kalda- Pehme kliima ja hulga pikem suvi kui karjamaad suurte lambakarjadega, mandril võimaldab kasvatada seem­ hobuste ja lehmadega paelusid püsivalt neid, mis mandril hästi ei küpse. Kol­ vaatlejate huvi. Teel Sõrve ootas meid me tunni jooksul tutvusime külalislah­ Kuressaare metsnik hr. A. Kukk, kes ke valitseja hr. agr. I. Viira juhtimi­ edaspidisel sõidul andis meile selgitusi. sel seemnekasvatuse majapidamisega. Pikema peatuse tegime Mõntu sada­ Omandasime nii mõnegi elus kasuliku mas ja lähedal olevas algkooli pargis. näpunäite. Sandlast saime kõigepealt Mõntu sadamast võis hea silm maha ju­ ergutavalt tugeva mulje kiuslikult vi­ ba Kuramaa ranna sinetavat metsa. sast, ent tagajärjerikkast tööst. Sadam ise on väike ja vähekasutatav. Edasi sõitsime kitsal käänakulisel Mõntu park oma haruldaste puude ja ja pühapäevaselt rohkelt liiklejatega põõsastega võttis meilt ettenähtamatult täidetud teel Kaali järvele. Omapärast palju aega. Haruldastest puudest ja looduse mälestusmärki käivad vaata­ põõsastest on järele jäänud vaid riis­ mas tuhanded, kaasa viies kustumatu med, kuid hea hoolitsuse ja korra juu­ pildi meteoori langemisest tekkinud sü­ res suudaksid nad vahest veel uuesti gavast muldlehtri&t põhjas helkiva j ar- kosuda. vekesega ja kaldaile ülespaiskunud Mõntust Kuressaare peatusime paa­ paemürakatega. Lopsakas puudekasv ris kohas, et vaadelda vabalt riigimet­ lehtri sise- ja väliskaldail kaunistab sas kasvavat luuderohtu (Hedera helix veel enam looduse haruldust. L.), samas lähedal maailmasõja lõpul Samas tutvusime alles mulin valmi- saksa ja vene vägede vahel sõlmitud n:ud moodsa Kaali koolimajaga, mis . kohalikku sõjavaherahu paika, endise püstitati endise Kaali mõisa härraste­ Anseküla kirikuõpetaja M. Körberi maja asemele ja millest üksikud kivist poolt Ansekülas istutatud männimetsa bareljeefid on müüritud keldrikorra ja Kuressaare külje all olevat Linnu- seintesse muuseumiruumides. lahte tuhandete kajakate ja teiste vee­ lindudega. Üldiselt ehitab Saaremaa palju uusi Õhtu ee[l Kuressaare jõudnud ja vei­ moodsaid koolimaju. Nägime nelja di puhanud, tutvusime linnaga, lossi koolimaja ehitusel, valmis oli neid pal­ pargi ja ümbrusega. Hoolimata väsita- ju rohkem. Ei ühtki vana koolimaja. vaist päevakavast jätkus õhtul veel Järgmisena peatusime Valjala kiriku mitmel küllaldaselt lõbutuju ja ener­ juures. Siin huvitas meid lähedalolev gialt kuoiirsaali .külastamiseks, mis aga Valjala muistne linnus kadakate ja

— 318 — paekividega kaetud kõrgel karjamaal. hilisemal ajalgi taganevate Vene vä­ Valjala linnus oli ainuke Eesti muinas- gede ja sakslaste vahel, Vabadussõjas linnuseist, millel oüid kivist kaitseval­ Eesti vägede ja punaste vahel. lid. Kahjuks olid kaitsevallid laotud Kogunenud ominibuse juure, tunneme, (lahtistest kividest segamini mullaga, et matk Saaremaale on läbi. Uudsed, tu­ tundmata lupja või mõnd muud sideai- gevad muljed Saaremaast, tema rah­ net. Seepärast õnnestus vaenlasil vallu­ vast ja selle töökusest ning puhtuse­ tada Väil j ala pikema piiramise järele. armastusest viime kaasa üle väina suu­ rele maale tõotusega olla mitte vähem töökad, sitked ja uljalt julged, kui seda nõuab isiklik elu või riik. '.,'..;•- üksmeelselt avaldatakse headmeelt ja tänu kahele Saaremaa mehele: Tapa re- vident-metsaülemale hr. J. Nennile, kelle hoolsal etteval­ mistusel ja juhtimisel õppe­ reis õnnestus üle ootuste hästi, ning Rava abimetsa­ ülemale hr. A. Tiitsile, kes Saaremaa tundmisega võis rahuldada matkajate uudis­ himu, ühine laul kodust ja Valjala linnuse varemeilus aaremaal Saaremaast sidus tihedaks ühiseks pereks neli päeva Lauluga sõitsime edasi Pöide kiriku kestnud matkajate seltskonna. poole. Osa meist külastas surnuaeda, Veel öö ja päev Virtsus, Tallinnas osa kirikut. Sünge, palju võitluspäevi ning Aegviidus, üksikult ja väikestes näinud kirik tohutult paksude müüri­ gruppides oma soovi järgi lahkudes dega, üks vanimaid Saaremaa/l, jutus­ olemegi oma kodudes heade mälestus­ tab meile ajalugu. Siin olid klooster tega matkast ja kaaslastest. ja kindlus, mis hävitati eestlaste poolt kogu kaitsjaskonnaga viimse meheni. Südamesse tõuseb aga soov ja kihk: Varemetele ehitati hiljem kirik. Sama jällenägemiseni tuleval aastal mõnes kiriku lähedal on löödud lahinguid veel teises kaunis kodumaa nurgas!

1. päev. tasest (turneest. Piiratud osavõtjate arvu tõttu sai kaasa soita vaid murd­ Laiahaardeliseks kujunes see ring, osa Valga kogu liikmeskonnast. milie läbistas Valga Riigimetsateenijate Valga metskonna maja ees ootas juba Kogu liikmeskond, rutates vaatama buss. Selle sisemusse nad kadusid peagi, kodumaa vaatamisväärsusi. Kuigi kogu higiojad kulmudel suurest ruttamisest, tee kestes tundus seda igavest rutta­ need metsamehed. Oli siin esindatud mist, kuigi kõike nähti vaid n.-ö. lkuui- iga seisus metsameeste perest — revi- lennult, jäi siiski igasse turneest osa- denitmetsaülemaid esindas Antsla rev.- võtnusse elamusi, mis jäävad kauaks metsaül. Soolepp, olles ühtlasi ka eks­ püsima. kursiooni juhiks, metsaülemaid ja abi­ Nii see algas, et 5. augusti vara­ metsaülemaid saatsid teele Taagepera, hommikul valgus kokku neid metsa­ Sangaste, Valga ja Karula metskonnad, mehi, kellel oli õnn osa võtta selleaas­ kuna metskonna asjaajajad, metsnikud,

— 319 — metsavahid, a.-s. EMT praakricl ja silgi kappis laudu elektri saag, inimene ametnikud moodustasid ülejääva osa 36 muidugi oli abiks ka siin ja töö tulemu­ osavõtjast. sed olid suurepärased — laudade otsa- Esimene peatus oli Elva s. Julge­ pinnad ollid väga siledad, igati sirklis mad või agaramad või kuidas neid nüüd ja vinklis, nagu kord ja kohus. Neiu nimetada, koorisid end silmapilkselt värvis parajasti kapitud lauaotstele ilu­ poolalasti ja hiilisid vette, maitsnud said punaseid EM tähti kuningakroo­ enne vett suure varbaga. Seal nad sulis­ niga keskel. Nii illustreeritud plangu- tasid „sommeirsakste" keskel, söanda­ virn pakkus suurepärast pilti. mata ronida liumäele, kust kõhuli- ja Selle järele siirduti linna vaatama istuliasendis liuglesid alla need päris- seda, mida keegi omapead oskas leida vesilinnud — ikka sulpsti vette — kel­ vaatamiseks, ja etitenähtud ajallahkuti lel pea, kellel varbad ses, lõikamas linnast. kohvivärvilist vett. Need metsamehed, kelle palgamaa Aeg on täis! — Nii tuli seda mõista, kogu hoolest ja vaevast hoolimata an­ kui kellaosuti oli nihkunud lubatud pii­ nab vaid keskpäraseid saake, imetlesid rini. Ja siis rutati tagasi bussi, et kul­ Tartumaa põldude lopsakust ja rukki- geda Tartu, missugune uus peatus- hakkide tihedust. — Siin mine püsti kolht ähvardas pakkuda nii mõndagi rikkaks! — kuuldi arutlevat. — Ja huvitavat. metsapuudus — see on õtse skandaal! — metsa polegi! Kaugel silmapiiril Kui palju kellelegi suutis pakkuda nagu sinetab midagi metsataolist, käe­ linn iseenesest, ei tea, kuid a.-s. Eesti ulatuses leidub aga ainult mõni üksik Metsatööstuse Tartu lauatehases pal­ metsatukk-võserik. Aga ometi on siingi judki meist nägid esimest korda sellast olemas metskonnad ja metsamehed kiirerühilist tempot saeveskis. Kasti- nagu mujalgi! Mida paganat nad tee­ vabrik õpetas lugu pidaana ökonoomiast; vad siin? — arvati. seal nähti, kuidas „mittemiillestki te­ hakse midagi". Lauaservad, mis tava­ Ja niisuguseid lopsakaid vii j aval ju liselt saeveskist lähevad küttepuuna leidus Mustveeni ja hiljem Mustveest turule, muutusid siin nagu imeväel ilu­ edasi Jõhvini. Külap siin Taevataat sateks lauakesteks, et vaata ja imesta! oli heldem olnud selle vihmapoolsega! Kastivabrikuga ühe katuse all oli ka tööliste söögisaal riidekappide ja pesu- Järjekordne peatuskoht oli Must­ ruumiga — vägagi tervitatav üritus. vee „ sadamalinn". Jõudnud linnakese keskele, nägime vaid ahervarsi, paberi­ saeveski basseini juures üks töömees lehti vedeles laiali, nähtavasti oli siit vahtis silmi pilgutamata vette, käes üle käinud tulekuri, ja nagu hiljem sel­ pootshaak, ja kui märkas seal meeldi­ gus ajalehest, oligi samal päeval olnud vat palginotti, lõi sellele pootshaagi Mustvees kahjutuli. turja, upitas üles ja hambuline kett Mustvees vaadati 'sadamakaid ja kai tassis selle saekaatri ette, siis teise, ääres seisvaid piirivalve vahilaevu, mis kolmanda jne. õmblusmasina kiirusega olid vast tulnud värvipintsli alt. Istuti töötas, saeraam. Vastsaetud lauad mär­ siis jälle bussi ja tee viis Lohusuu- kis masinlikult töötava sillapraakri pu­ Jõhvi poole. Enne Lohusuud peatuti nane kriit. Kerge jalaaste töömehelt jälle ja enamik meist ruttas Peipsisse. pedaalile — juba hammustas kreissae Soe ja mõnus oli suplus Peipsis. (ringsae) tera kergelt puudutades poo­ leks lauad, mis siis rändasid rullide Võrratult siledat teed kaudu jätkus vahelt servamismasina vahele, sealt edasisõit Jõhvi poole — teel ei ühtki omapead edasi mööda pikka kitsast ko­ küngast allalaskumiseks ega vastas üles­ ridori. tõusuks. Mets teeveeres oli kidur prop- simets, paiguti ulatus soo teeni. Lage­ õlgu kehitades lahkusid nii mõnedki damal vii j aval j ad — kadestamisväärselt vanemad metsamehed, nähes, kui väga lopsakad. Teeveerel vaatas majalävelt palju teisiti oli kõik siin kui oma kodus lõbusaiimelisi habemesse uppuvaid vene- või kodu lähedases saeveskis. Laoiplat- lasetüüpe.

— 320 — Kella 10 paigu jõuti esimese päeva Kuna sõiduk ei saanud pehmel liival lõppjaama — Narva. Linna pimedal jalgu alla, siis kõik mehed panid käed turuplatsil ootas kohalik metsnik Po- külge ja pusklesid selle tagasi peateele, sendorf, kelle juhatusel jõuti koolimajja kus kindel maa oli jalge all. Et mitte ööfcorteri&se, et väljapuhanuna minna tehtud viga korrata, vaatasid virgatsid päikesevalgel linna vaatama. järele, missugust teed ligineda rannale. Esimene retk viis allmaa käikudesse. „Meeste paradiisis" söandati hilbud Kelder ikka kelder, arvas tugevate pöö- visata liivale ja siis — vette! Mere­ risvurrudega vana metsamees, kes hil­ vette ei olnud ju enamik saanud seni jem ,,vunts'ina" jäi meele kõigile kui kasta varbaotsagi, nüüd oli hea võima­ terava huumorimeelega „vana". Järg­ lus seda isegi maitsta. Niisiis „somm.er- mine pilt oli võimas ja imetlusväärne dati" mõni hea tund, kuni kellaaeg jälle — kaks kindlust vastamisi kui kaks sundis lahkuma. kanget, kes vaatavad julgelt üksteisele silma: Hermani kindlus ühel pool, Jaa­ Mööda mereranda, kus kallas muutus nilinn teisel pool jõekallast. Need on järjest järsemaks ja karmimaks, läbi kindlused selle sõna otseses ja kõige paiguti ilusa metsa jõuti Orule härra tõsisemas mõttes. Nad on stiilsed — Presidendi suviresidentsi. Paar bussi eriti Hermani kindlus, mis on vägev ja olli juba enne seal ja huvilised olid laiali vana. Need kindlused üksi on väärt mööda avarat lossiparki. Väljudes bus­ seda, et külastada Narvat. sist tundus midagi erakorralist, midagi distsiplineeritut. Pärnaallee püsramidaal- Ja kui olid roninud mööda vaevalisi seks pöetud puudega, milles ei tundunud kitsaid treppe Hermani kindluse torni, elava looduse vägistamist, nagu seda olid imetlenud torni massiivseid 2—3 Tartu nudipäiste põliskastanite juures m paksus! müüre, saanud ülevaate torni võis märgata. Lossile lähenedes näed, tipust, vaadates kogu Narvat ja Narva kuidas lossiaed on üksainus suur lillede- ümbrust kuni Vene piirini ja isegi järv. Aia keskel asuvas tiigi igas nur­ sinnapoole piiri, siis tunned, kui palju gas kasvavad valged vesiroosid. See on rikkamaks oled saanud vägevate mul­ otse lillede üliküllus, mis pimestavalt jete poolest. kiirgab. Vaatad tummalt, sõnatult, ent Lahkunud kindlusest, sõideti Eetsti- tunned sealjuures tugevat sisemist ela­ Vene piirile, et näha oma silmaga seda must. Lossipark on nii laiapiiriline, et joont, mida peetakse nii pühaks rah­ üksikasjade loetelu viiks liiga pikale. vaste vahel ja mille vastu patustamist Lossi asend on valitud väga maitse- karistatakse tulega. Piirilt tagasi pöör­ kalt: ühelt pooüt avar vaade merele, dunud, peatuti Vabadustammiku juures, teiselt — kaljune kõrge merekallas, siis vaadeldi seal leiduvaid Vabadussõja- elav loodus kogu oma lopsakuses. Astud aegseid kaevikuid, mis on küll restau­ alla trepist, läbistad haruldasima lille­ reeritud, ent siiski mõjuvad tugevalt. aia, s. o. Mvitaimla, mis on suurim ja Suurel kivimürakal leidub mälestustah­ täiuslikem Euroopas. vel, mis tähistab ajaloolist pöörde­ punkti Vabadussõja sangarpäevilt sel­ See, mida näed siin, on karm ilu, lel rindel. Edasi vaadeldi vägevat koske, see on teine lehekülg suurest looduse selle tuiskav-vahulist ilu ja siis külas­ raamatust, see on tükike loodust en­ tati metsnik Posendorfi hõberebasekas- nast. See on kontrast eksootilisele lop­ vandust. sakusele, kontrast lossiesitsele lilleaiale, see on kivine karmus, kus siiski elu tui­ Enne keskpäeva lahkuti Narvast, et kab niisama jõuliselt «kui teisal, kuid siirduda Narvas Jõesuhu ning vaadelda hoopis teistes värvides. seda pühapäevases hiilguses. Esimene lähenemiskatse supelrannale ebaõnnes­ Muidugi ei mõista siin kõike, ei tunne tus, kuna eksikombel jõuti välja otse kõike, kuid seegi osake, mida tajud sel­ „naiste paradiisi", kus päris alasti Eeva lest, on omaette elamus, mida ei saa tütred lasksid endal hea olla niisuguses unustada. ülikonnas nagu armas Jumal «nad oli Liigud edasi — mööda mudaravilast, loonud. rajatavast sadamast, kus süvendaja

— 321 — puhkab pühapäevarahu. Käid pikki ra­ dakse selge pilt sellest hiiglatööstusest, du, mis laineliselt tõusevad-laskuvad, alates paepurustamisest kuni valmis- möödud tiikidest kuldkaladega, nirise- tsemendini. Siit lahkudes tunned, et vast allikast skulptuuri-kaitsevaimuga, oled saanud targemaks, et omad ime­ kuni tõused uuesti mäkke kauaks mee- selge pildi kõigest sellest, millest siia lesööbivate muljetega. tulles ei olnud aimugi. Ruumis, kus Teise reisipäeva ohtu ei olegi kaugel, 45 m pikkustes 2—3 m 0 pöörahjudes kui lahkutakse Oru 'lossist. Reis kulgeb põleb, õieti küpseb, tsemendisegu 1700- taas õtse mereserva mööda, et vaatad kraadilises kuumuses, tekib umbkaudne vahel aknast, kas parempoolne sõiduki eelaimdus põrgu eeskojast, puudub ai­ ratas toetub ikka vastu teepaasi või nult oigamine ja hammaste kirista­ lõikab juba õhku. Peatuti Ontikal. See mine. kodumaa kõrgeim paekallas on hirmu- Muide, seal ligidal asub Kunda rahva­ sisendav. Ja kui kuuled kõneldavat, et ülikool. Kundalane jätab targu sellest aasta või paari eest siit sõitis alla auto, sõnast „rahva" ära ja kõneleb kogu aeg õieti (lendas, siis tunned elektrilisi judi­ oma „ülikoolist". naid selgroo piirkonnas. Mehed on kõ­ huli maas, pilgud suunatud alla käsmu. Hal j alani jõudes vaatad, kuidas siin Näed pearaputusi ja kuuled tagasisuru­ igal pool domineerib karm paas: kivi­ tud imestusohkeid. Taagepera metsa­ aiad, hooned kivist ja vaevaga küntud ülem Vaher söandas siiski laskuda alla, põllul on üks paelahmakas teises kinni. kaudu kalurite kitsast looduslikku kivi- Enamik ümbrust kasvatab vaid kadaka- treppi, mille alumiseks jätkuks on pikk põlde Lõuna-Eesti tavalise kõrgmetsa redel. Talle seltsib veel Valga metsk. asemel, ja siin jälle targutad: mida asjaajaja Siilak. Nende õnnelikult ta­ teevad ometi metsaametnikud siin, gasi jõudes jätkub reis. öömaja ootab kuulub ometi see kõrb mõne metskonna alles Kundas ja päikeseloojang on üsna piiresse? Silmapiirini (laiub lagendik, ligi. mis on paiguti kaetud kadakapõõsas­ tega. Harvad üksikud põlluviirud on Kohtla-Järve õlitööstusse jõudes ei põud ära küpsetanud enne õitsmist. ole päikest enam näha. Haaratakse poolvägisi 'silmadega kinni sellest, mil- Edasi liikudes näed maastikupilti lest saab veel kinni hakata. Suured paranevat, esineb isegi põlde, kus vil­ hallid tuhamäed mõjuvad masendavalt, jadest domineerib kartul. puude lehed on paksu tolmukorra all, ent tänavail valitseb puhtus — otse Loobu metskonnas asetseva Viitna harukordne säärases olustikus, tundu­ metsajärve ääres peatub buss. Hea­ des paradoksaalsena. Suur tehas sei­ tahtlik metsaülem on vastas. Koik sab, väravad on lukkus. langevad järve kui üksainus mees ja seal siis ujutakse ülevas meeleolus, tun­ Edasi kihutades märkad vaevalt hä­ des rõõmu ühest illusast päevast. maras, et Pada linnusesse juhatab tee- tähis, kuid õhtuhämaras suudad seal Vaadati vanemaid metsakultuure (40- vaevalt midagi näha, seepärast Kihu­ a.), kuhu omal ajal oli istutatud tammi tame edasi, kuni ometi kord oleme segamini männiga, esimesi arvult 700 Kundas, õieti küll Kunda külje all tk., milledest on järele jäänud kümme­ veski juures, kus meid ootab ulualune kond— metsaülema sõnade järgi. Mõ­ ja küljease värsketel heintel ja põhul ned neist on edenenud päris hästi, tungi­ möldiri küünis. Rutatakse magama, sest des männiga võidu valguse poole. Suure päevane uudsete muljete üleküllus on osa on „head inimesed" ära viinud väsitanud. loogapuudeks ja ree j alasteks. Nii on Kui oma reisi kolmanda päeva hom­ see täieisti inimeste ja mitte metsloo­ mikul möldrihärra lahkel vastutulekul made ega kasvupinna (teene, et nii oleme saanud teed leiva peale rüübata, vähesed tammedest on säilinud. sõidame linna, et vaadata ja näha tse­ Üks Siberi lehise grupp kõneleb väga menditehast. selget keelt, et neil on siin täieline elu­ Inseneri asjalike seletuste tõttu saa­ õigus männi kõrval, sest samavanusest

— 322 — männist leilis on märgatavalt ees nii Aegviidus, siis kerge suplus Paide pikkuselt kui ka läbimõõdult. Kui oldi linnakese lähedases jões. Sõidu sihti vaadanud veel männikultuure, mis olid muudeti veidi selleks, et igaüks võiks külvatud põlendikule, ja võrrelnud täis- oma silmaga näha Türi Eiffeilit — saa- külvi ja külvi lappidele, kusjuures sel- tejaama taevani ulatuvat varrast, mille gus, et lappidele külvi tulemused olid tipp hajus kõrgusse. Seda kõike nähti märgatavalt paremad, olldi nähtud seal­ vaid mööda rutates, õhtuhämaras jõuti juures Melolontha MppoccbStani vast­ Olustverre, kus siirduti küünis heintele sete rüüstet noorte männijuurte juu­ magama, tunnud enne seda piinavat res, siirdu ti teise väikese järve ääre. janu. Siin oli meeldiv üllatus — katel vähki­ dega — rippumas tuleaseme kohal ja Ka neljanda päeva varahommik samas seisis ka õllekorv. õngitsöti siin oli päikesepaisteline, nagu 'kogu tur­ pajast vähke ja maitsti õlut janu kus- nee kestes. Kerge (kaste oli ro­ tutuseks, oldi ülevas meeleolus — mitte imi, 'kui rutati A im 1 a metskonda niipalju õlile järsust mõjust kui auto- lühemale vaatluslkäigule. Vanemad kuu- suggestkxmist, heameelest sellase küla- sekultuurid osaliselt ruttasid vastu lislahkuse üle. kadule, kuna siin esines juuremäda, Trametes radioiperda. Külastati metskonna kantseleiruu- me ning maitsti metsaülema aias Päris huvitavad olid pajukultuurid, sõstraid ja karusmarju. Lahkudes kus ilmnes, et muld, mis ühele pajulii- gile on nii vastuvõetav ja hea, teisele •lauldi Türnpu „Laihikudes" ija ära on näljamaa. Kuna Salix caspica- ede­ sõiteis kõlas bussist südamlik „Head nes jõudsasti kruusasel kõrgemal mul­ tervit me teile soovime .. .". Need tun­ lal, siiis Salix viminalis seal kõrval nid olid mõjuvad oma südamlikkuse kiratses. Ringeldi siis veel pargis, vaa­ poolest ja nad jäävad kauaks meele. deldes üht-teist ja siis võidi sõita edasi Ees oli veel üks selle huvireisi tuli­ Viljandisse. punkt — vahest kõige tähtsam metsa- meestele kogu sel teekonnal — Keh­ Vaevalt unest virgunud linna jõuti ra sulfaatitselluloosi uus tehas. Kuid veidi pärast kella 8. Supeldi jälle ran­ mulje sellest võimsast tööstusest uppus, nas, kuigi tuul oli viiluvõitu ja hommi­ tuhmus nendesse lõhnadesse, mis har­ kune päike ei suutnud veel peesitada jumata inimese näo kisub kipra oma sedavõrd, et oleks veesttulijail võtnud mõjuvusega. Seal näed, kuidas masin seljast kananaha. valitseb inimese üle, masina üleolek ini­ Siirduti lossi varemetesse, kus Vii j an- mesest on mõõtmatu. Suurtes ruumi­ dit esmakordselt külastajaile avanes des masinate rägastikus leiad vaid mõ­ veel kord juhus ammutada sügavaid ne üksiku elava hinge. muljeid salle teekonna kestes, seeikord ühest süngest minevikuvarjust. Kohal, Kuna siin juhiks oli üks väga sõna­ kus toimusid hiljuti kaevamised, müür­ kehv härra, siis jäi putki tehasest kui­ sepad olid ametis lohutu parandamisega. dagi katkendiline ja ebamäärane. Rännati siis üle õõtsuva ,>nõiakiige"— Palavusest ja vastikulõhnalisest au­ rippsilla —, vaadeldi edasi minnes faa- rust uimane väljud tehase väravast, sanipaari puuris, siis suunduti lossi- otsid toidupoolist lähedasest söögima­ ümbruse sügavaid orge kaudu linna. jast, mis on aga pooltühi, kuid midagi Ja siis asuti koduteele mööda künk- saab hamba alla siiski, kuigi pead söö­ list ja kuirvelist teed. Neljas päev oli ma vastu tahtmist. See on mingi sund- toormuljeist tulvil metsamehed muut­ einetamine. nud ükskõiksemaks, tundus kerge väsi­ Olles tutvunud Kelhraga 'ja ta vägeva muse varjundeid nägudes ja kogu ole­ ja aukartustäratava tehasega, saabus muses ilmnes varjatud tüdimus. viimaks hetlk, imil pääseti sellest lõh- Ent siiski enne jõudmist Valka vir- naderikkast piirkonnast tagasi puhta guti tarretusest, lauldi ekskursiooni ju­ ja värske õibu kätte. hile Antsla rev.-metsaülemale Soolepale Teel Viljandi poole oli väike peatus „palju aastaid" ja Valga abimetsaüle-

— 323 — male Ainomäeie, kes oli teekonna kes­ üle siirduda oma tavaliste ülesannete tes ^majandusülemaks" „ta ellagu!". täitmisele. Valga jaamahoone ees lõppes tee­ Neli ilusat päikeselist päeva ei dnud kond. Oli täitunud ring, suur ring. asjatult raisatud. Igal sellest suurest heast osasaanul jäi A. P.

Metsameeste õppepäevad Kolus

Kui sul ühel päeval metsk. kantse­ ometi kindel alus, mille järgi talitada leis pisteti vaikselt pihku libedate ülestöötamisel. Ja sama kiirlehitsemi- pruunide kaantega raamatuke, siis ne seal metsk. kants, ooteruumis pidi sirvisid seda juhuslikult mõnest ja jääma nende juhistega lähemaks tut­ kolmandast kohast ja otsustasid asja­ vumiseks, sest too tubli abimees raa­ tundlikult: hea mõte, et A/S. „Eesti matu näol rändas taskusse heataht­ Metsatööstus" tehnilistes juhistes like kommentaaride saatel: hinga ra­ oma nõuded ja normid on esitanud hus, tubli asi, kuni sind puudutan jäl­ nii peenelt ja täpselt %%-des, siis on le kodus laua sahtlisse pistmiseks vii­ saka ja paljutõotava luba­ dusega lasta sind seal pu­ hata seni, kuni algavad sü­ gisesed raietööd. Ja siis sa rängalt valetasid oma abi­ mehele, sest sa olid sunni­ tud teda 28. ja 29. aug. s. a. põhjalikult läbi sorima ku­ sagil Kolu algkooli rõdul ja murunõlvakul, kus toimus kibe Kõlu, Väätsa, Käru ja Purdi metsameeste inst­ rueerimine A/S. „Eesti Metsatööstuse" õppepäevade tsüklis. Paraja huvi ja uudishimu ajel trügisid ka nende praakrite ja mets­ nikkude hulka, kes sinna komandeeriti. Ja nõnda see sündiski, et ühel õndsal hommikul sei­ sid püstijalu maanteetolmus kritiseerimas maja, millel ilutses tavaline silt „Kolu metskond" (et muud sobi­ vamat hoonet silmapiiril polnud, hakkasidki seda majalogu pidama nimet, metskonna hooneks). Samas trepiotsal 4 purdi- ... Ja meie viibisime ühe öö „hotell Sfinuhallis": last siis parajasti tegutses 1. Väätsa mk. praaker O. Veiding, 2. Purdi II jsk. metsn- igaüks oma kaasapandud A. Loesner, 3. Purdi mk. Kuusiku metsav. J. Kullerkupp, pada j anniga, kui saabus esi­ 4. Purdi I jsk. metsn. R. Heinsoo, 5. Purdi praaker E. Kuiv . . . ja 6. Kolu III jsk. metsn. J. Leibak, nagu ta mene tutvus oodatud õppe­ harjunud tavaliselt askeldama väga igakülgsete asjadega, päevade lektoritega. Kuul­ on momendil hoolitsemas meie kõhumurede eest dus üldine kõnelus: „Siin

— 324 — vist tulebki täna ja homme metsameestel vägev usutunnis­ tus anda küsimuste-kostmiste näol pooleksami laadis?" „Jaa, näete, seal koolimaja juures tahame kõigile kokku­ tulnuile A/S. .,Eesti Metsa­ tööstuse" tehnilised juhised selgeks teha!" Aeg sai täis ja kursandid, vaesekesed, alles rõõmsaloo- mulised, kutsuti Kolu 6-kl. algkooli rõdule. Seal siis keegi härra laua taga hak­ kas mehisel ja väga asjalikul Metsaülem Mällo ja praaker Veiding vahvalt saage toonil kõnelema käesolevate proovimas . . . nagu mõisamehed kunagi õppepäevade tähtsusest ning eespool mainitud „tehniliste juhiste" põhjal praakrite ja teiste viilimine, sae hammaste jagamine, kokkukutsutud asjameeste töö, tege­ sae hammaste teritamine jne. vuse ja ülesannete nõudeist. Kohe Siis käsutati tagasi rõdule, kus laua taipasid, et too kõneleja oli härra taha asus härra V. Ohet, teise lekto­ V. Ritslaid, kes ainult varem mets­ rina, selgitama veoküsimusi jne. konna õues küsis, kas teie oletegi sa- Ent too mõnusa kuulamise ja tük- ma (ütles nime), kes on mõnikord kumise aeg lõppes ja algas kursanti kuukirjas „Eesti Mets" sehkendanud dele vaesekestele kibe aeg. Tõsised nägusid ja karrikatuure. Samast saa­ varjud ronisid nii mõnedegi nägudele tuslikust silmapilgust hakkasid lähe­ esimese pirni saabudes, et näidaku dalolijad sinust kui leeprahaigest hoi­ igaüks päris iseseisvalt, kuidas suu­ duma kaugemale. Kartsid vist, et mi­ date lühendada 13 m pikkust ja 16 sm ne tea, mis too sell võtab teha sinu ladva läbimõõduga kase tüve kõige jumalast loodud ilusa näolapi arvel kasulikumalt. paberile, rahvale vahtimiseks ajakirja veergudele, ning tont teab, milliseid Edasi saadeti metsavahid saage narre tempe võib veel külge pookida. uurima ja teised asjamehed jäid liip­ Püüdsid küll lohutada: „Oh, ega's lii­ reid puurima. — Selle lõppedes olid ga saa tehtud kellelegi, ent väike nali metsavahid vabad härrad, aga mets­ on ju lubatav kõikjal..." nikud ja pr aakrid kutsuti tagasi järg­ miseks päevaks oma teadmiste üle Oli see esimene kõneleja väsinud, aru andma testide ja suuliste seletus­ siis saadeti rahvas välja kuristiku kal­ te tules. dale pukkide juure, mille vahele oli Kui esimesel päeval jätkus meestel seatud saage ja saelehejuppe igasu­ kuraasi ja südidust läbirääkimiste gustest väljaannetest. Samas oli veel tsüklis sõdida küttepuude ladumisvii- virnas kirveid, igasuguseid konkse ja side ja tarbe korral üheaegse ülestöö­ haake palkide tõstmiseks, pöörami­ tamise ja vedude korraldamise vastu, seks ja väänamiseks. Kogu selle vär­ nõuda veohindade kõrgendamise või­ gi seas askeldas keegi ülitähtsa näo­ mu metsaülemale, vahtkondade kaupa ilmega noormees igasuguste riistapuu­ ühise numeratsiooni mahategemiseks de ja abinõudega. See härra oli G. jne., siis järgmise päeva testide ja Janson, kes oli olnud Sutlemas küm- suuliste katsete puhastustuli tegi kõik nikuks ja siin nüüd demonstreeris vaimud vagaseks. metsatööriistade hooldamist. Jõudsid Üldjoontes too katsete käik o^ läbi katsuda kõik värgid ja hakkasid järgmine. Lektor kutsus ,,ohvri" enda aimama, mis tähendab: sae hammaste juure, istuti künkale maha ja sõeluti tasandamine, sae hammaste põhja üksikasjaliselt läbi testi nigelamad

— 325 — kohad, kuni kõik küsimused olid sest tema küttepuude saagimine jäi täiesti selged. seekord pooleli, kuna kõik demonst­ OÜd kõik need naljad nähtud ja reeritavad saed prooviti liig ruttu vaevad läbi, võisid endale vastu rin­ läbi. du lüües kuraasitada, et oled küps Ja lahkudes kuulsid arutlusi: need nüüd omas kodus igal ajal teisi inst- õppepäevad olid väga head, tegid rueerimas. metsakolkas pisut nürimeelseks muu­ Töötulemustega jäid kõik rahule tunud vaimu erksamaks ja enesetun­ (iseäranis veel siis, kui sulle laoti de väga tõhusaks eeloleva raiehooaja hiljem metsk. kantseleis pihku sõidu- vastu. Ja juhendi sai nii ka kerge vae­ ja päevarahad, nagu heategijale ku­ vaga pähe. Ei muidu oleks vist toda nagi). Selgusetuks jäi vaid see, kas ka kirjandust varem uurinud, kui just härra metsaül. Mällo täiel määral ra­ hädasti vaja. huldus õppepäevade töötulemustega, Kuusiku metsavaht.

Pajuvitsade koorimine Alfr. Kivisild, Metsatehnikumi aednik Viimasel ajal hakatakse suuremat taimi. Soovitavaks tuleb pidada paju­ tähelepanu pöörma kultuurpajude kas­ vitsade lõikust sügisel pärast lehtede vatamisele mitmesuguseks otstarbeks. langemist, talvel ja varakevadel Eriti suur nõudmine on pajuvitsade (märtsikuu esimesel poolel) enne mah­ järele punumistöödeks ja ttinnivitsa.de lade liikumise august. Et vitsad ei kui­ valmistamiseks. Suuremas enamuses vaks, tuleb neid hoida jahedas 'kohas nimetatud otstarbeks 'kasutatakse pa­ kinnises ruumis, kus ei ole tuuletõm­ juvitsu kooritult. bust. Vitsade koorimiseks .ettevalmis­ Pajuvitsade koorimist on võimalik tamine algab vitsade sorteerimisega. teostada koore lahtioleku ajal, s. o. ke­ Selleks tuleb vitsad asetada tüvega vadel, mahlade liikumise algusest kuni lkasti, mille ühele küljele on längus, kasvu seismajäämiseni. Ratsionaalse asetatud 1,5—2 m kõrgune kasti ääre vitspaju kasvatuse juures tuleb kõne laiune laud. Laud on ristpuudega jao­ alla siiski ainult kevadine koorimine tatud pikkusteks 50 sm või vähemate (mai- või juunikuu algul), kuna vitsa­ jaotustega. Vitsad laotakse lauale, de lõikus kasvu ajal kurnab tunduvalt mile järele enam-vähem ühtlase pik- kuseg-a vitsad eraldatakse eraldi kim­ pu, seotakse üsna vabalt pisematesse kimpudesse ja asetatakse tüveotstega sooja vette. Suurema hulga vitsade vette asetamise puhul võib kasutada tiiki või oja, kusjuures tuleb valida puhtama liivaka põhjaga asukoht. Vitsakimbud tuleb vette asetada üks­ teisest lahus, nii et pikemad ei varjaks lühemaid ja et vitsad saaksid võimali- jkult rohkem päikesevalgust. Sügava vee puhul võib vitsakimbud paigutada vee kohale asetatud laudade või vaiade külge. Enne vette asetamist tuleb tu- veoftsad tasaseks põrutada, et osa vitsu ei jääks veest välja. Kimbud aseta­ takse vette 10—15 sm sügavusele, pi­ Pajuvitsade sorteerimiskast kemaid vitsu võib asetada ka sügava-

— 326 — male. Soojade päikesepaisteliste ilma­ Koorimiseks kinnitatakse näpits dega algab vitsades mahlade liikumine kruvidega laua või maasse asetatud tu­ ja umbes 1—2 nädala jooksul ilmuvad geva vaia otsa. üks inimene asetab nähtavale leheikesed, ühtlasi läheb lah­ vitsa tüveotsa näpitsa vahele ja tõm­ ti koor ja vitsad on koorimise alusta­ bab vitsa ühe tõmbega näpitsa harude miseks kölvulised. Tavaliselt koor va­ vlahelt läbi, mille järele koor eraldub baneb kõigepealt jämedamatel vitsadel, kahele poole vitsast. Juhul, kui ühe­ peenematel hiljem, seega koorimist tu­ kordse tõmbe järele koor hästi ei eral­ leb alustada jämedamate vitsadega. Koo­ du, tuleb vits uuesti näpitsast läbi tõm­ rimisega ei tohi hilineda, vastasel kor­ mata. Tarbe korral võib vitsa ümber ral kooritud vitsade ladvad omandavad pöörda ja tõmmet korrata ladva poolt roheka värvi, vitsadele tekkinud noored tüve suunas, selle järele antakse vits kasvud ei eraldu 'hästi ühes koorega ja töölise katte, kes terava noaga kõrval­ jätavad kooritud vitsale okste kohal dab mustaks läinud tüveotsa, päästab tumedad täpid. lahti kohati kinni oleva koore, kõrval­ Koorimist toimetatakse puust või dab ettetulevad pisemad kõrvaliharud terastraadisrt valmistatud näpitsate va­ ja praagid välja lõhkenud või kuidagi hel, mida võib mitmeil viisil ise valmis­ muul viisil vigastatud vitsad. Pike­ tada või lasta valmistada seppa. Möö­ mate ja tugevamate vitsade puhul peab dunud aastail lasksin sepal valmistada koori ja (itõmbaja) seisma püsti ja joonisel kujutatud pajuvitsa koorimise energiliste liigutustega 'harilikult ühe .näpitsad, -mis oma ülesannet nii jäme­ tõmbega kiskuma vitsa näpitsast läbi. damate kui ka peenemate vitsade koo­ Lühemate ja peenemate vitsade juures rimisel täitsid üsna hästi. Näpitsa on tõmbamist võimailik toimetada istu­ kruvidest oli võimalik näpitsa laiust des. Koorimata vitsad asetatakse töö­ tellida — jämedamatele vitsadele tuli lisele paraja võtmise kõrgusega lauale anda laiem vahe ja peenematele vasta­ vasalkule poole. Paremal pool töötab valt kitsam vahe. Joonisel .märgitud puhastaja, kes vitsad puhastab ja praa- b tähega kohale tuli hiljem asetada gib. Koorimise töö peab sündima, kii­ vedru, et näpits koomale pigistamiseks resti, tuleb hoiduda ülearustest liigu­ tugevamini reageeriks. tustest ! Korraldatud üilesmärkimiste põhjal 4,54^ 10 kg 125—176 sm pikkuste pajuvit­ S>i,---N sade (Salix vimjinalis) koorimiseks, ja puhastamiseks kulus 30 minutit 2 naise tööjõudu. Kooarimise järele saadi pu­ hast korralikku materjali 8,8 kg, koori £3

Õiendus teenijate Ühingu lahkumine selle likvideeri­ Kuukirja „Eesti Metsa" s. a. juulikuu- mise tõttu". Kuna Eesti Metsateenijate Ühing numbris avaldatud „Eesti Metsaühingute Lii­ on üks kuukirja väljaandjaid senini ning toi­ du täiskogu koosoleku kirjelduses" on aset metusele pole saanud teatavaks nimetatud leidnud eksiarvamist esilekutsuv viga, kus on ühingu likvideerimine, siis on tegemist ette­ tähendatud: „Voeti teatavaks Eesti Metsa- tulnud eksitusega. Toimetus.

— 327 — Iliiiilllliiiilllliinlllliiiilllliiiilllliiiilllliiiillliiiiil^ JÄH 1 N D U

Sinikaelpardi koostisekõikuvusest Ahja jõe ülemjook­ sul 1. V 1938 — 1. V 1939 E. Kumari Sinikaelpart (Anus platyr- Ahja jõe kaldad selles osas ei paku hynchos) kodumaa harilikuma ja ar­ partidele peagu mingeid pesitusvõi- vukama haudepardina ja veelindu­ malusi, küll aga on kohaks, kuhu ko­ dest eelistatuma jahilinnuna pole leid­ guneb pardisalku kevadel ja sügisel nud meie jahi-, veel vähem ornito­ ning kuhu neid jääb ka väiksemal ar­ loogilises kirjanduses imekspandaval vul talvitama. Aga just see väike ar­ viisil seni kaugeltki nii üksikasjalikku vukus ongi põhjuseks, miks jõge sel­ käsitlust nagu see liik oma osatäht­ les osas võib võtta hõlpsa vaatluse suselt seda kõigiti vääriks. Jahilin- alla ja saada palju kergemini ülevaa­ dude bioloogia uurimine, mis tohiks te lindude koostisest kui mõnel lin- huvitada jahimehi tulemuste prakti­ nurikkal järvel või jõel. lise rakenduse seisukohalt samavõrd- Pealkirjas märgitud ajavahemikus selt nagu uurimise puhtteaduslikud külastas autor sageli Ahja jõge Koor­ saavutused ornitolooge, on meil para­ vere—Taevaskoja vahel mitmesugus­ ku alles algastmel, ja aja- või huvi­ te eriteaduslike tööde läbiviimiseks. puudus takistab nähtavasti kerkimast Et neil retkedel peale metsalin- jahimeeste ridadest isikuid, kes sel­ nustiku suur rõhk langes ka jõge asus- lele söödis olevale põllule käed külge tavale veelinnustikule, siis oli sini­ paneksid. kaelpart selles olulisi liikmeid. Tööde Kui 1937. a. sügisel Berliini internat­ laadist tingitult olid uurimused pea­ sionaalsel jahindusnäitusel oli reser­ miselt statistilise iseloomuga. Ajale, veeritud ka jahinduszooloogilistele, kohale ja lindude arvule ning nende selle hulgas isegi puhtteaduslikele, suhetele pandi suurt rõhku. Eriti püü­ töödele väärikas koht, siis oli selle ti vältida, et üht ja sama lindu või lin- põhjuseks veendumus, et ajakohase nupaari ei arvestataks korduvalt, mil­ jahinduse üheks tähtsamaks toeks on leks umbes pooltel juhtudest oli te­ jahiobjektide elutegevuse põhjalik gevuses 2 vaatlejat. Et jõgi voolab tundmine, milleta ratsionaalne jahi­ metsaga piiratud orus, siis veelindu­ pidamine poleks mõeldav. Sinna lä­ de liikumine toimub valdavas ülekaa­ hedale peaksime jõudma kord meiegi lus piki jõge ja hõlbustab loendusi. ja selleks on tarvis hakata enam rõh­ Kõik saavutatud tulemused käsitlevad ku panema iseseisvatele kodu­ ainuüksi 1-aastase vaatlusperioodi maistele uurimustele jahilooma­ (1. V 1938—1. V 1939) aega; seejuu­ dest ja -lindudest. res toimus jõe uurimine kaks korda Ahja jõe ülemjooks Tartumaa ja kuus, kuu alguses ja keskel; ainult Võrumaa piiril pole mingi linnueldo- talvel piirdusid ekskursioonid ainsa rado, kõige vähem veel partidele. korraga kuus. Kärestikuline, allikate tõttu külma- Parema ülevaate saamiseks sinikael- veeline, suures osas liivapinnaselisi pardi elutsüklitest on kogu vaatlus- okasmetsi läbiv ja äärmiselt vähe tai- aeg allpool liigitatud üksikute peri­ mistunud kallastega jõgi Koorvere— oodide kaupa. Valgemetsa— Kiidj arve —Taevaskoj a I. Pesitusajast kuni poe­ vahel on maastikulise ilu tõttu iga­ gade lennuvõimestumiseni. ühele suureks vaatamisväärsuseks, Mais ja juunis oli jõgi väga sinikael- kuid jahimehele õieti „tühjaks jõeks". parditühi. Sobivad pesapaigad Koor-

— 328 — vere—Taevaskoja vahel jõe lähedu­ III. Sügisene esinemine. ses puuduvad ja ka toitekülalisena polnud võimalik kohata siin sinikael- Mingit vähegi elavamat sügisläbirän- parte. Ainult 28. V lendas 1 Aarna lähedal 1 $ oma 6 suure poja­ rides ja c? cT omandanult täielise ga. Siin on jõeluht aga ka soine ja hundsulestiku. Nii nägin esimest cf ? tublisti rohustunud. 17. X Valgemetsa—Kiidjärve vahel Partsi talu juures, kusjuures d1 oli ju­ II.Noorte partide tulek jõe­ ba täielikult uuesti sulginud. Valge­ le ja peatus. Peale noorte partide metsa jõel oli ka üksik $. 5. XI oli lennuvõimestumist ja vanade sulgi- Koorvere—Valgemetsa vahemikus 3 mist algas juuli lõpul ja augusti algul c? ? (ühinenud salgaks, d* c? välja- jõele sisseränne. Teadmata on, kui sulginud toredusrüüs), puudus aga palju oli nende hulgas vanu, sest jõe­ Valgemetsa—Kiidjärve vahel, samuti le saabudes olid kõik juba ühtlases nagu 6. XI Kiidjärve — Taevaskoja sügissulestikus. Sel perioodil eelista­ vahel. 26. XI oli Koorvere — Valge­ vad pardid Kiidjärve—Taevaskoja metsa vahel ainus o*? (Koorvere vahelist tihedasti metsastunud kal­ veski lähedal), puudus Valgemetsa — lastega jõeosa, põlgavad seevastu Kiidjärve vahel. Imelikul kombel puu­ Koorvere —Valgemetsa— Kiidjärve dus lind 27. XI jällegi Kiidjärve — enam avatud maastikku. Näit. illust­ Taevaskoja vahel — alal, mida au- reerivad seda alljärgnevad arvud: gustilinnud juba eelistasid. Siit edasi Koorvere — Valgemetsa — algab juba tarvitamine, ja see on näh­ Kiidjärve: tavasti sügisese esinemise otsene järg. 7., 14. ja 20. VIII — pole ainsatki; 3., 4., 6., 12. ja 21. IX — pole IV. Talvitamine. Ahja jõe ainsatki. ümbruses on sinikaelpardi tähtsai­ Kiidjärve — Taevaskoda: maks talvitamispaigaks Ahja jõe lisa­ jõgi, Põlva alevikust läbivoolav ja 10. VIII — kokku 34 is. (ä 1, 4, Eoste küla all peajõkke suubuv Ora 8. 3 ja 18 is.); jõgi. See voolab rohuses ürgorus, on 15. VIII — kokku 19 is. (ä 2, 14 õige kitsas, kuid väga allikarohke, mis ka külmadel talvedel hoiavad jõe 21. VIII — kokku 23 is. (ä 1, 14 suurelt osalt lahti. Sel ajal, kui det­ ja 8 is.); sembri kõva pakane oli kaanetanud 7. IX — pole ainsatki; Ahja jõe peagu täieliselt, oli Ora 11. IX — pole ainsatki; jõest vähimalt pool jäävaba. Täieline 12. IX — kokku 6 is. (ainus vaba vesi valitses 8. I raudteesilla ja salk 6 is.); ' Pibo veski vahel, kus salkadesse lii­ 29. IX — pole ainsatki; tunult tegeles järgmisel arvul sini- 16. X — pole ainsatki. kaelparte: 2 dV 1 $ — 16 dV 8 $$ Nagu sellest näha, oli koostis ala­ — 2dV 2$$ — 3 0*0*1 $—see on kok­ tine augusti vältel ja kuivas kokku ku 35 is. (23

— 329 — liikuvad. 1. IV olid Koor­ vere—Valgemetsa vahel sal­ gad ä 4 6? ja 2 6?, Valge­ metsa—Kiid j arve vahel sal­ gad ä 2 6$ - 1 o? ^ 2 6? — 5 06 6 ? ? — ja 7 6$; üld­ koostis seega 23 3o ja 24 ? ?. Sageli liitusid paarid salka­ deks, eraldusid samas aga jäl­ le ja sooritasid ühislende jõe- oru kohal. Seejuures tuli ilm­ siks partlaste 66 juures paa- rimisa j al üldlevinud kaldu­ vus jälitada võõraid ??, mis on eriti nähtav lennus, kus 6$ sekka liitub üks võõ­ ras 6ja nii kolmekesi, oma6 E. Kumari foto 2. IV 1939 püüdes kaitsta ? võõra 6 eest, 1. joon. Ahja jõgi Kiidjärwe — Taevaskoja vahel, sini- lenneldakse kiirlennul veeko­ kaelpartide talviiamisala gu kohal. Kuid need manööv­ rid ei puudunud ka jões uju­ Hoopis väikesel määral asus samal des. Paarimine algab juba läbilennul, ajal sinikaeiparte Ahja jõel. Kiid j ar­ enne pesapaikadele saabumist. 2. IV ve—Taevaskoja—Valgesoo veski va­ registreeriti Kiidj arve—Taevasko j a hel leidus 9. I suuremas ulatuses vaba vahel ä 4 66 3 9? — 1 6? — 7 66 5 ?$ vett ainult Saesaare kärestikul ja 1 6$, sellega kokku 13 66 10 ??. enne Väike-Taevaskoda, ja kogu lä­ Linnud on peamiselt jões. bikäidud jõeosa kohta on ainult sel­ les 1 6$. Ilmade pehmenedes ja jõe VI. Paaride eraldumine enam jäävabaks muutudes tõusis ae­ salkadest ja asumine pesa­ gamisi sinikaelpartide arv. 1. III oli paikadele. Aprilli keskelt alates jõgiKiidjärve-Taevaskoja vahel tükati muutusid salgad jõel juba harulda­ lahti, siiski ainult ühes kohas Kiid­ seks ja aprilli lõpu poole kadusid järwe lähedal kohati salgas 6 66 5 99 viimased paarid. 13. IV märgiti Koor­ jäätükkide vahel ujumas. Vastandi­ vere — Valgemetsa vahel ä 1 6 ? — na sügisesele esinemisele leidus parte 1 6 ? — 2 661 ? (lõpuks liigarvune 6 nüüd suhteliselt rohkesti aga Koor­ peletati minema) — 16?, Valge­ vere— Valgemetsa — Kiid j arve jõe- metsa—-Kiidj arve vahel ä 2 66 1 $ vahemikus. 2. III loendati seal: salk — 16? — 16 2?? (kahe $ $ 14 is. (en. 6$ liitunult) — 1 6? — asumine ühe 6 juures on aega arves­ 3 6$ — 1 6 2 ??; sellega kokku 25 tades ebatavaline) — 3 6? (paarid is. Veel on aga linnud salkades ja küll lähestikku, kuid igaüks eraldi) tunnistavad talvitamist. 16. III on jõ­ — 16? — 1 6?. 14. IV Kiidjärwe — gi Kiid j arve — Taevaskoja vahel jäl­ Taevaskoja—Valgesoo veski vahel le enam jääs ja ainult Kiidj ärve-pool- olid linnud vaid üksikpaaridena, ke­ ses osas on kohati parte: 1 6? — da loendati kokku 6 kohas. Halva il­ 2 66 3$? — 1$. ma tõttu (pidevad lume- ja lume- lörtsisajud) on nad vähe liikuvad ja V. Kevadläbiränne. See on lasevad lähedale. Tavaliselt on Ahja märgatav vaid lindude esinemissage­ jõel peatuvad sinikaelpardid aga vä­ duse tõusus märtsi lõpust alates. ga erksad ja neile laskekaugusele lä­ Nüüd on sugude vahekord saavuta­ henemine on raske. 22. IV oli jõele nud juba suure tasakaalu. Salkesine- Kiidj arve — Taevaskoja vahel püsi­ mine kestab võrdlemisi lühikest aega, ma jäänud ainult paar 6$. Veel ise­ umbes aprilli keskpaigani. Kogu kä­ loomulikum on olukord 30. IV Koor­ siteldav jõeosa on nüüd ühtlaselt vere — Valgemetsa — Kiidj arve va­ asustatud ja linnud seejuures väga hel, kus ainsas kohas nähti loja 1.

— 330 — V Kiidjarve—Taevaskoja vahel, kus linud sinikaelpart oma pesa asukoha kohati 1 cf ja 2cf(f, kuid ühes kohas (2. joon.) Pesa ümbritseva mättapin- siiski ka veel 1 d*?. Pesitsemisele na suurus on 2,5X2 m, millel kasvab asudes jõest eemal kaovad sinikael- sammal, pohl ja üksikuid rohutorte. pardid Ahja jõelt. Üksikud

— 331 — Sinikaelpardi koostisekõikuvused se kogu aastaks, kuid pole kaugeltki Ahja jõel olenev-ad liigile omastest veel selgitatud, kas talvitajad on oma­ aastaajalistest elutsüklitest ja on sel­ maised või põhjapoolsed haudelinnud. listena kergesti tuntavad. Et jõe Hilissügisel ja talvel leidub eriti me- ülemjooksul puudub kõrgemate vee­ rerannikul sadadesse ulatuvaid parvi, taimede kaldavööde on pesitustingi- aga ka lahtised siseveed on väiksema mused otse jõe ääres ebasobivad. Sel­ koostise talvituspaikadeks. Viimased lepärast ei konta Koorvere — Kiid­ oleksid väga tänuväärsed võtta kord järwe — Taevaskoja vahemikus ka süstemaatilisele vaatlusele. Jahimees­ lennuvõimetute poegade pesakond! te ringkondadest on arvamist avalda­ ega sulgivaid 66. Alles pärast len- tud, et liigi talvituskoostis meie sise­ nuvõimestumist algab jõele noorte vetel viimastel aegadel järjest suure­ sinikaelpartide, muide, aga mitte kuigi neb, mis võib olla ka täiesti võimalik. arvukas, sissetung. Augusti vältel ka­ Et see pole aga sugugi viimaste aas­ sutab jõge peatus- ja toitepaigana osa takümnete omapära, seda tõendavad kaugemal kasvanud noori, lahkub juba Russovi (1880) ja M i d d e n- aga õige peatselt, septembris. Võima­ dor 1 ii (1885) teated, mille järgi ju­ lik, et nende hulgas leidub ka väike ba neil aegadel üksikud olevat tal- osa vanalinde. Kesk-septembrist vitanud lahtistel ojadel. Ka edaspidi kesk-oktoobrini tekkiv paus sinikael- vilksatab ikka jälle teateid talvitavaist partide esinemises ei anna ennast esi­ sinikaelpartidest ja Koch (1911) algu rahuldavalt seletada. ütleb neid tema ajal juba sadadena Sügisläbirändest jääb käsiteldav s ohi väil kohtadel talve läbi esinenud jõeosa nähtavasti puutumata. Alles olevat. Talvituskoostise kõikuvuste oktoobri keskel ilmuvad äkitselt jõe­ teadasaamiseks ei jätku aga umb­ le mõned uued pardid, nüüd aga kaudsest hindest, vaid tarvis oleks juba paarikaupa liitunult ja 66 oman­ kõikjal neil paikadel täpseid ja kor­ danult hundsulestiku. Paariheit- ratavaid loendusil, kusjuures ka su­ mise juures ei näi jõgi ise omavat gupoolte arvulise vahekorra selgita­ mingit osatähtsust, samuti nagu ka misele tuleks pöörata tähelepanu. kahekordne sule vahetus (esimene sul- Sinikaelpartide tarvitamise lõpp gimine juunis-juulis, sügissulgimine Ahja jõel seguneb niivõrd pidevalt augustis-septembris) on toimunud kevadrände algusega, et kindlaid pii­ väljaspool jõge. Pole andmeid, kust re ühe ja teise vahel pole võimalik need sügislinnud pärinevad, kas nad tõmmata. Ainult lindude suur liiku­ on jõeümbruse haudelinnud või on vus ja paarimisaegne elevus tähistab tulnud kaugemalt põhja poolt. Siit uue elutsükli algust. Nüüd lagunevad alates algab juba talvitamine, mis ar­ salgad üha enam koost ja lõpuks te­ vukamalt toimub Ora jõel. Linnud gelevad vaid üksikpaaridena. Aprilli ühinevad salkadesse, kus on 66 tugev teise poole vältel lahkuvad viimased ülekaal, kuid vabu ?$ nähtavasti ei paarid jõelt kas oma jõeümbruse või leidu. Sellane varane paariheitmine kaugemalle pesapaikadele ja üle kahe Ckihlus"), mõnikord koguni juba sep­ kuu valitseb jõel peagu täieline sini- tembri keskelt alates, on sinikaelpar­ kaelparditühjus. di juures hästi tuntud ka mujal, tema Eeltoodud ülevaade käsitleb ainult sügisläbirände- ja talvitusaladelt. Te­ geldes küll. salkades, on 69 -liitunud 1938/1939. aasta olusid ega ütle selle­ isendid väga kooshoiduvad ja 66 ga, kuidas on seal lood teistel aasta­ polügaamsed kalduvused nüüd veel ei tel. Ainult koha peal elades oleks või­ avaldu. malik saada andmeid pikema rea aas­ tate kohta ja neid siis võrdlevalt kõr­ Osa sinikaelparte jääb Eesti vetes­ vutada.

— 332 — Ärge kiit tige jänese emasid I Humoristlik essee.

Igal aastal, kui hakkab lähenema oktoo­ gisel. Ma ei hakka seda pikalt seletama, ber, muutuvad hagijad kuidagi rahutuks. Nad kuidas jänesele, s. o. tollele suurt tüli tekita­ rabelevad ja püüavad endid vabastada küt­ nud jänes emammile, tuli enne tükk aega le­ kest. Kui see neil ei õnnestu, uluvad nad ll apulgaga pähe taguda, kui ta jäävalt sul­ ning heidavad lõpuks maha. Langetavad ges oma hirmunud silmad. Algan kohe sealt, siis pea murelikult ettesirutatud kap­ kus jänes oli juba koju viidud ja köögi üle- padele ja lamaivad kaua, pilk suunatud male edasi antud. kuhugi sinna, kus metsad sinetavad kaugu­ Järgnevat protseduuri võib kokku võtta ses. Ka nende koerte peremeestega oleks nelja sõnasse: jänes lahati, mlotoiriti ja lik­ juhtunud nagu midagi äkki. Hagijate ulgu­ videeriti, s. o. pisteti nahka. Lahkamisega mine otsekui kutsuks neid. Toad tunduvad õieti algaski kõik, mida selles loos võib ni­ neile korraga nii tüütavailt umbsena. Nad metada pahaks. Sealjuures viibiv pfrtoua, janunevad avaruse järele ja hakkavad unis­ ülemuse ülemus (see pidas end nimelt sel­ tama kaugetest laantest ja koltunud lehte­ leks) vihjas, tookord küll nagu muuseas sel­ dega kaetud alleedest. Toit ei maitse neile lele, et jänes olevat emane ja et kuidas ometi enam. On tunne, kui puuduks midagi laualt. võidakse hukata jänese emasid. Ta tuletas Ja siis nad teevad ühel ilusal sügispäeval oma abikaasale meele, et ta ei ole ju mõni avastuse, et neid on valamud jalhikirg. metsavaht või metsnik, kes oskamatuse pä­ Varsti pärast seda viivad rongid ja au­ rast oleks võinud lubada endale sellast eksi­ tod linnadest maale salapäraseid härrasid, tust. Need toi korral öeldud sõnad olid siiski kelledel kaasavõetud paunad kahtlaselt suli­ talutavad, need ei olnud öeldud kurjalt, sest sevad. On alanud jänesejaht, suurim ja piroua üleimuise ülemal oli parajasti jänese- kestvaim kõigist teistest jahtidest. prae isu. Nagu nõiaväel hakkavad metsad nüüd ela­ Nagu juba kord on tähendatud, läks jä­ ma. Hommikust õhtuni kilkavad koerad ja nes epiraad (kõige liha teed ja elu ülemuse pe­ vaesed pikk-kõrvad, surmahirmust aetuna, rekonnas jätkus oma harilikku rada järgneva püüavad vabaneda jälgijaist. Nende maine aasta aprillikuu alguseni. Siis juhtus, et tei­ teekond lõpeb aga enamail juhtumeil mõne sel korral elavate naabrite köögitüdruk jahimehe seljapaunas. Miili leidis, "hoovist haruldase imeeluka. Vaa­ Neile paunameestele tahtsingi öelda, et dati seda ja arutati, kuid keegi loomakese nad ei kütiks ega viiks koju jänese emasid. vaatlejaist ei osanud sellele nime anda. Lõ­ Nende pärast võib tulla suuri sekeldusi, kui puks tuli kohale kojamees. Ta ütles, et see kodus ootav abikaasa või mõni teine nais­ olevat jänes, noor jänesepoeg. soost võimukandja on nii sentimentaalne, et ta ei või vaadata pisaraid valamata orbu­ Kuidas või milleks jänesepoeg linna oli dele, ka sellastele, kes kuuluvad jäneste su­ tulnud, seda ei osanud keegi arvata. Ja po­ guseltsi. Kui juhtub, et kütitakse kogemata leks proua ülemuse ülemus piarajjasti ihoovile mõni ema jänes, siis tehtagu hea nägu ja tulnud, oleks see asi ehk igavesti saladuseks kingitagu see vihamehele, kellele on kavat­ jäänud. Prouale ei valmistanud jänesepoja setud kätte maksa. hoovis olemise põhjuste lathendaanine mingit raskust. Kõigile neile, kelledele ei piisa ülalmaini­ tud ridadest, olgu hoiatuseks alljärgnev lugu, „Minu mees," ütles ta, „on süüdi selles, mis juhtus ühe pealinna jahihärragia, kes oli et see väike loomake vaevleb siin külmadel pahaaimamatult maha põmmutanud ja koju kividel. Tema laskis maha selle väeti ema viinud jänese ema. 'Selle härra miime ma ei ja tõi ta koju. Lõhna järgi on jänesepoeg saa avaldada, sest ta on kõrge ülemus. Loo­ nüüd emale järele tulnud." dan, et lepitakse sellega, kui kutsun teda Ühiselt Jhaliseti nüüd tillukese karvase lihtsalt ülemus. orvu ümber, kes, nagu kindlaks tehti, üle Lugu on iseendast kaunis värske, kui mit­ saja kilomeetri oli pidanud jalgsi ära kõn­ te arvestada algust, mis sündi® eelmisel sü­ dima.

— 333 — Lõpuks võttis prõua ülemuse ülemus jä- tahtnud niiviisi katte maksa oma „ema" sur­ nesepoja, et seda üles kasvatada. Mehe pä­ ma eest. rast pidavat ta seda tegema. Sel suvel oli kõrge ülemuse korteris kaks Jänesepoeg paigutati nüüd tühja siirupi- nohisejat: üks oli jänes, kes nohises ja sõi, tünni ja osteti talle toitu. Härra ülemuse ja teine oli härra ise. See nohises, .kui maksis väide, et säärane tegu, eriti just linnas, kus jänese toiduarveid. Ta ei tohtinud neist ära iga toidupala ränka raha maksab, olevat ru­ öelda, sest nagu kord juba on mainitud, oli malus, jäeti lihtsalt tähele panemata. ka tal veel ülemus, kelle sõna ta pidi kuulma. Prõua ise ja ta lapsed Milvi ja Kaalu See siiski ei olnud kõik. Halvim tuleb hakkasid kordamööda jänesepoega söötma. veel. Sellest aga juba edaspidi. Pagana maiasmokk oli see pikk-ikõrv-orvuke. Lakkus tünni küljest siirupit ja harjus lõ­ Teise jahimehe järelmärkus. puks sellega nii, et aiva nõudiski magusat. Nähtavasti kuulub lugupeetud autor nen­ Leiva peale krimpsutas nina, kuid šokolaadi, de jahimeeste hulka, kes emajäneseid eralda­ marmelaadi ja kompotti sõi isuga. Ära ei vad isastest nende jooksuviisi järele: emagä- öelnud ta ka heast värsket aedviljast, mis nes jooksvat galoppi ja sääraseid jäneseid ei kevadise vairajaguse tõttu oli pööraselt kallis. tohi lasta, isa jänes aga traavivat ja neile Üldse näis, nagu aleks see väike võrukael tuleb anda tuld.

^ Mitmesuguseid teateid %

Muudatusi riigimetsateenijaie koosseisudes

Ametisse nimetatud: Eduard Lukas on Otepää metsk. metsa­ Kristof Maremäe Pagari metsk. metsa­ vahi ajut. kohuste täitjaks 5. VI 1939. a. ülemaks, 1. VEDI IBS©, a. Aksel Randmaa Paasvere metsk. met­ Elmar A r u j a Huuksi metsk. abimetsa­ savahi ajut. kohuste täitjaks 5. V 1939. a. ülemaks 116. VII 1I9S9. a. Eduard Kr uuk Karu metsk. metsavahi Ferdinand Kallo Erastvere metsk. mets­ ajut. kohuste täitjaks 1. VII H93I9. a. nikuks 1. XII 1038. a. Harald Pool Märjamaa metsk. metsa­ Tiit .Rajaste Kloostri metsk. metsni­ vahi ajut. kohuste täitjaks 1. VI 193(9. a. kuks 5. VIII 1939. a. Joann Nelis Karjalasina metsk. metsa­ Johan Tammiksaar Kõnnu metsk. vahiks 119. VI 193Ö. a. metsavahiks 10. VI 11939. a. Raimund Eesmaa Kloostri metsk. m./v. Ümber paigutatud: ajut. kohuste täitjaks 15. VI 1939. a. Berthold Eaap Karksi metsk. metsava­ Voltveti Metsakooli Õpetaja Juhan Mais- hiks 20. VI 19S9. a. t e Saare metsk. I järgu abimetsaülemaks Osvald Aus Putkaste metsk. metsava­ 4. VI 10319. a. hiks 5. VII U9Ö9. a. Jaan Sarv Purila metsk. metsavahiks Ametist vabastatud: 15. VII 1609. a. Metsatehnikumi asjaajaja Robert Griin- Rudolf Reinvald Sutlema metsk. met­ vald omal palvel 1. IX 1939. a. savahiks. 115. VII 1<989. a. Kõnnu metsk. m/v. Aleksander Peder- Oskar Lehtme .Sutlema metsk. metsa­ salu omal palvel 1. VI 1930. a. vahiks 15. VII 1939. a. Johan Laretei Saare metsk. metsava­ Audru metsk. m/v. Martin Tenter omal hiks i. VIII mm. a. palvel 1>6. W Ii9i3)9. a. ,

— 334 - Karksi metsk. m/v. Jaan Raap vanaduse Kongota metsk. Kirepi vahtk. m/v. Theo­ ja parandamata haiguse tõttu 20. VI li9&9. a. dor P e r s i d s k i surma tõttu 8. VII 1939. a. Otepää metsk. m/v. Reinhold Parv M'S Saare metsk. Sõõru vahtk. m/v. Aavo § 127 p&hjal 18. III 193.9. a. Uuli omal palvel li5. VII 1939. a. Käru metsk. Rumbi vahtk. m/v. Ants Karjalasina metsk. Kangruselja .vahtk. Kruuk parandamata haiguse tõttu 1. VII m/v. Joann Nelis omal palvel 31. VII 1930. a. 1939. a.

Ühe teekonna lõpp Mälestusi Richard Pärlist

Varasaabunud sügispäeva hämaru­ meist ei mäletaks tema heasüdamlikku ses lõkkele löönud kahjutule ja verise pilku, tema rahulikku tasakaalu ja nae­ rahvaste heitluse taustail ununeb palju, ratlevat humoori, tema optimistlikku ununeb ja variseb mäslestuisist ei iial suhtumist asjadele tõsiseimailgi hetkil. tagasipöörduvate aegade varju. Kord Ta oli alati jalul, tegi tööd ja korraldas unustame ka ränga saatusehoobi ja kodu. Ei olnud tal aega ega püsi mineviku muru alla kaob meeletuletus puhata ika siis, kui pärast raskemat sellest uskumatult kohutavast, mis viis haigust arstid talle mõista andsid, et meilt kaaslase. Aeg leevendab sellegi südamega pole kõik korras. „Teate, kaotuse valu ja mälestused temast kui ma nii palgal pean püsima, ja mõt­ meenuvad meile siis helgetena, niisama len, kuidas: ja mis nad mul kõik ära päikesepaistelistena ja rõõmsatena nagu teevad, ei saa kohe rahu ja südamele oli ta ise meie keskel ühes oma elu­ rõhub. Teen oma käigud metsas ära kaaslasega. —^hoopis parem kohe!" Säärane oli ta tavailine jutt, kui teda vahel hoiatati. Märkas >fca mõnd hooletust või korra- rikkumist, püüti olla kurigi. Kuid ikka nii parajalt, isalikult. Ta tundis oma mehi. Ja kui tarvis, kaitseski. Need olid ilusad rahulikud ajad. Siis aga ühel pilvisel sügise-eelsel päeval oli kõik teisiti. Hommikust saa­ dik rebis tuul pooäesvardas lippu mets­ konna õues ja inimesed liikusid vaikse­ malt. Saabus inimesi lähemalt ja kau­ gelt. Sõidukeist kanti välja pärgi. Veoauto külgedele naelutati kuuski. Ini­ mesed ümbruskonnast Olid jätnud töö,, olid kogunenud õue ja liikusid aias, tubades. Oli tuldud ära saatma naab­ rit koos perenaisega. Kuidagi tühi on ruumides. Siin on rõdu, kus nii mõnigi kord viibiti koos ja vesteldi paljudest asjadest. Siin on täna näha ainult võõraid. Eesruumi on Jõgeva rev.-meisaülem Richard Part. segiläbi kuhjatud raamatuid ja asju, Sünd. 29. dets. 1896. a., surn. 27. aug. 1939. a. nagu hakataks siin kolima. Ja seal, suures toas — seal nad ongi, mõlemad, See oli [kena kodu, täis päikest ja hoopis vaiksed. Nad ei koluta sind töörõõmu. Südamlikku otsekohesust tavalise heasüdamliku tervitusega, sõb­ tundsid seal esimesest hetkest. Kes raliku naeratusega.

— 335 — Tuppa koguneb (rahvast. Saabub vai­ ne lahkumissõna töökaaslaselt mahajää­ mulik. Tund kodunt minekuks on kätte jatele ja koraalihelidel ,,, Ligemal', Ju­ jõudnud, üle hõbesarfcade heliseb (viimi­ mal, Sull'" algab teekonna lõpp. Nii ne koraail lahkujaile ja saatjaid kum­ mõnegi metsamehe karmilt palgelt vee­ mardub palveks. „ ... Ja teil ärgu olgu reb hele pisar. Ja vapralt seisab samas leina, sest nn nagu taevas on kõrgemal kahvatuna ja haprana väike leinariides maast, nii on Minu tahtmine kõrgem tütarlaps, kohe käest hoiab kinni veel teie tahtmisest ja Minu mõtted kõrge­ väiksem õeke, 'belepäine sinisilm, kes mad teie mõtteist." Nii kostavad veel veel imidagi ei taipa teiste leinast ega lohutuse sõnad. tea, keda siit täna ära viiakse. Siis -kantakse nad välja. Metsameeste Mahajäänud metsameeste pilk jälgib õlgadelt asetatakse nad sõidukile, kuus­ lagedat maanteed, kus tuul keerutab kede vahele. Mehed rivistuvad viimseks tolmu. Sõiduk kaugeneb. Revident alus­ auandmiseks, jumalagajätuks ülemaga. tas oma viimset sõitu. Malevkonna orkester asub kohale. Vinn- Töökaaslane.

Jaan Peedo +

—1920. aastani, siis iseseisvuse ajal Eihte- pere m/v 8. III 1920 — 15. V 1921. a., vahepeal III pk. metsnikuks Vaadimael 3 5. V 1921 — 1. I 1923. a. Kohtade koondamise tõttu määrati siis jällegi Rihtepera m/v., kus ta teenis 1. I 119213 — 1. V 18B6. a. 11956. a. kuni surmani oli kadunu Meeksi vahtkonna metsavahiks. Seega viibis ta üle 30 aasta metsateenistuses, oli meie riigi suurima vara „rohelise kulla" tubliks hoidjaks ja hoolitse­ jaks. Räpinlased kaotasid temas mitte üksi ühe tüsedaima metsa- ja kirgiise jahimehe, vaid ka hea ja arusaaja seltsimehe. Eriti noore­ matele meestele ei keeldunud ta kunagi nõu andmast omast rikkalikust elukogemuste sal­ vest. Metsameeste kutseühingu ühiste üri­ Ütia enam ja enam variseb meil mana­ tuste puhul alati nõu ja jõuga kaasa aita­ lasse vanemaid imetsatmeihi. Seekord, tabas mas, oma esinemises julge ja väljendustes halastamatu vikatimees räpinlaste pere liiget omapärane — säärasena jääb ta püsima Meeksi m/v. Jaan Peedot. On raske veel räpinlaste mälestuses. praegugi kujutella, et teda ei ole enam meie keskel. Ikka on silmade ees tema surma­ 115. augustil maeti ta (põrm Mehikoorma päeva hommikupoolik 11. augustil, mil kadunu kalmistule. Viimsele teekonnale oli teda saat­ viibis veel elavana meie keskel. Olime kõik ma tulnud õige palju omakseid, tuttavaid, rõõmsad tol saatuslikul hommikul, ent õihtuks samuti ka Räpina metsameeste pere terves polnud Peedot enam elavate kirjas. Viibides koosseisus. sokujahil ühes jahilistega tabas teda pillita- Pärgi asetati kaasteenijate, KL Räpina mis ei südameatakk. Ta suri õiget metsamehe malevkonna ja Meeksi jahimeeste poolt. surma — keset metsa. Nüüd oled Sa jäävalt lahkunud meie rin­ J. Peedo sündis 14. aprillil 1876. a. Ahja gist ja kadunud igavikku, ent mälestus Si­ vallas Tartumaal. Metsandust õppis ta 1903. nust ei kustu. Puhka rahus! aastal Järvseljas metsaülema G. Kremseri juures. Oli Meeksi mõisa metsavahiks 1904.— Kaasteenijad räpinlased.

— 336 — Antsla rev.*metsaülem Oskar Soolepp 40-a.

a., Riigimetsade Talituse metsamajanduse toimkonna metsataksaator 15. II 1,929. a. — 1. I 1-930. a., nimetati Loobu metsk. abimet­ saülemaks 1. I 1930. a., Püssi metsaülemaks oli 10. III — 1. IV 1931. a., Käru metsaüle­ maks 1. IV 1831. a. — 15. IV ,1004. a. ja 15. apr. M34. a. alates on Antsla rev.-metsaülem. Oma igapäevase kutsetöö kõrval on juubi­ laril jätkunud aega osa võtta ka seltskondli­ kust tegevusest. Nii kuulub ta praegu KL Vana-Antsla komp. juhatusse, olles ühtlasi kompanii õppepealikuks. Ta on Isamaaliidu Vana-Antsla osak. juhatuse liige, Antsla põl­ lumeeste konvendi liige, Võru metsaühingu liige, Valga Riigimetsateenijate Kogu esi­ mees jne. Jõudnud 40. eluaasta künnisele, võib juu­ bilar teatud uhkustundega tagasi vaadata tehtud tööle, mis on möödunud armastuses metsa ja talle usaldatud ameti vastu. Iga 15. sept. ll9Ö(9. a. pühitseb oma 40 a. sün­ üritus, mille algatajaks juubilar on olnud, on nipäeva Antsla revident-metsaülem Oskar vilja kannud. Eriliseks juubilari vooruseks Soolepp. on, et ta oma ametis on äärmiselt täpne, ta­ Juubilar sündis li5. sept. 1899. a. Viljandi­ sakaalukas, õiglane ja otsekohene, millega ta maal Pajusi vallas taluperemehe pojana. Lõ­ on võitnud oma ülemate, alluvate kaasamet- petas Põltsamaa ühisreaalgümnaasiumi 11912*1. nike, metsameeste pere ja laialise tutvusring­ a. kevadel. Astus Tartu ülikooli «metsaosa- konna täielise ning sügava lugupidamise. konda II sein. 1921. a., mille lõpetas 28. sept. Eesti riigile ja rahvale osutatud teenete 1928. a. diplomeeritud metsateadlasena. tunnustuseks on juubilarile annetatud Valge- Gümnaasiumi vanema klassi õpilasena võt­ tähe TV kl. teenetemärk. Võru metsaühingu tis ta osa Vabadussõjast Viljandi-Pärnu koo­ liikmena on hr. Soolepp püüdnud EM Liidu liõpilaste pataljonis 26. XI 1918. a. kuni 23. õilsaid sihte ellu rakendada talupidajate huvi­ III 1,920. a. des, soodustades kõigiti erametsanduse aren­ gut. Juubilari teeneid sel alal on EM Liit Oli Põllumeeste .Seltsi Maaparanduse Bü­ hinnanud sinise metsamärgi annetamisega. roo kultuurtehnikuks 15. II — 1. XI 1925. a., Metsakorralduse osakonna n.-maamõõtja Soovime lugupeetud juubilarile südamest 1-1. V 1026 — Ü6. I 1Ö27. a., sama osakonna palju õnne pidupäeval ja ka edaspidiseks. metsataksaator 1/6. I 1027. a. — 15. II 119(29. Antsla ja ringkonna metsameeste pere.

Neljas Loodusteadlaste Päev

Loodusuurijate Selts kavatseb 18. ja 19. nas. Teatavasti Loodusteadlaste Päevi kor­ märtsil 1'940. a. korraldada Tartus IV Loo­ raldatakse iga kolme aasta järele, et tutvus­ dusteadlaste Päeva. Kestuseks on ette näh­ tada loodusteadlasi vahepeal toimunud loo­ tud kaks päeva: ennelõunane aeg on üldtee- dusteadusliku uurimistööga Eestis. Viimasel made käsitluseks ning pärast lõunat töötaksid Loodusteadlaste Päeval Tallinnas otsustati sektsioonid spetsiaalsemate küsimuste alal. usaldada eelmiste päevade eeskujul ka nel­ Loodusteadlaste Päevi on seni korraldatud janda kokkutuleku korraldamine Loodusuuri­ kolm, kaks esimest Tartus ja kolmas Tallin- jate Seltsi hoole.

— 337 — Eeloleva Loodusteadlaste Päeva kava kvaternaai geoloogiline uurimistöö Eestis, koostatakse s. a. sügissemestri jooksul. pealeselle on oodata rohkearvulist esinemist Jooksvate ettekannete kõrval on mõeldav, et Loodusuurijate Seltsi Tallinna osakonna liik­ ühel üldkoosolekul tuleb oluliselt käsitlusele mete poolt.

Ü^ÜGRWMVMü-MM tufcaiir Aineil J. A. Põllumees Järg ,,-Seisa paigal! Kas oled mul nüüd käes?" Mai sai räti ja sidus selle hoolikalt üm­ kuulis Mall Ennu häält. ber peahaava. Selle peale kuuldus hele plaks, sammude ,,Ä

— 338 — Peagi kuulis ta pikaldasi jalaasteid ja „Või nii?" isa astus sisse, sulgedes ettevaatlikult, vaik­ «Kindel sõna!" selt ukse. Vanamees nägi kuupaistel tütre otsus­ Mall astus ettetuppa. tavat seisangut ja trotsi ta näol. Ta vaatas „Nii tuled sa tagasi, isa." teda uurivalt karmil pilgul, pöördus vastiku Vanamees urises midagi habemesse. ilmega kõrvale, aga pöördus siis jälle tütre poole. „0>n sinu õnn isa, kui meil pole hommi­ kul politsei kaelas." „01ed küll kohusetruu tütar," lausus ta „Mis see tähendab?" kibedalt. „Ma tean, et lõid Ennu. See oli sinust „Kas sa, isa, arvad, et ma tahan sind küll väga rumal ja mõtlemata tegu." näha heameelega vanglamüüride vahel?.. Vanamees vahtis tütrele näkku, nagu Ei, seda ma ei taha. Seepärast nõuan ma. surm kahvatu kuu paistel. et sa kaotaksid veel vanas eas oma metsa- varguse ameti!" „M.is kuradi lama sa räägid?" kähistas ta. Vana Mart ei lausunud selle peale tüt­ , Seda, mida ise oma silmaga nägin," y rele enam midagi, kooris enese riietest lah­ vastas tütar. ti ja puges voodisse. „Sina?" Mall läks ka ära oma kambrisse ja „Mina jah! Ma hiilisin sulle järele. Mui vaevles seal uneta kaua, kaua. oli säärane tunne, et juhtub midagi." Järgmisel hommikul oli Mall niivõrd loo­ „Ma arvan, sa kõneled siin muinasjuttu bunud oma uhkusest Ennu vastu, et oli oma isale," lausus ta pilkavalt. külastanud Ennu mets avani majakeses, kuid „Pead olema tänulik Ennule, kui pääsed see oli esmakordselt, ja ta oli õnnelik nä­ karistusest." hes, et haav peas ei olnud nii väga karde­ „Ennule?" tav kui esialgu oli arvata. „Jah Ennule! Ma sidusin kinni ta haa­ Kaks nädalat pärast seda juhtumit tuli va, mis temale olid löönud." Enn Malle majja, kus vana Mardi silmis läi­ , .Neetud!" kis imelik pilk. „Enn lubas rääkida, et ta ise on end Alguses ei tahtnud jutt kuidagi sobida, kuidagi haavanud." kõik kolm istusid nii vaikselt ja sõnata. Enn „Mis see tähendab?" ja Mall vahetasid salaja pilke, kuna vana­ „Seda teeb Enn mehe heaks, kes teda mees nokitses treipingi juures ja saatis suit­ löönud." supilvi tuba mööda laiali. „Ta on argpüks!" kisendas vanamees. Viimaks küsis ta: „Isa! Ära räägi nii." „Ma arvan, teie kaks noort inimest olete „Ta teeb seda sinu ilusa näo pärast! ühel nõul?" Kui keegi lööks niiviisi mind, ma annaksin ,ySeda küll, kui teil pole midagi selle ta kohe üles." vastu," lausus Enn aralt. „Enn

- 339 — Pudemeid metsatööriistade arengust.

O 11 li u v i t a v tead a, et Inglismaal olid 10. sajandi algul pare­ ma seltskonna vastuvõttudel moeks omapära­ et esimesed metsatööriistad valmistati ki­ sed ilustatud saed, mida tarvitati raskete vist, missuguseid leide on tehtud mitmel pool praadide juures kontide saagimiseks; meiegi kodumaal. Nii on Reiu jõe põhjast «• võetud kruusakihist leitud kivist kirveid ja saage, mis on pärit cv 2500. aastast enne meie et 19. sajandil rändasid Saksas ringi saa­ ajaarvamist; gide müüjad, kes meloodilisi laule lauldes pakkusid rahvale mitmesuguseid saelehti ja et metallsaag- võeti tarvitusele esmakord­ seega suutsid äratada publiku tähelepanu selt Egiptuses, kus neid valmistati pronksist; enam kui kõnega;

et tehnika arenemisega läinud sajandi tei­ et vanas Greekas tarvitasid arstid peene- sel poolel leiutati terve hulk auru-, bensiini- hambulisi saage luulõikamiseks amputeeri­ ja elektrijõul töötavaid saagimismasinaid, misel; mis pidid mitmekordselt hõlbustama metsa- ülestöötamist. Enamik neist osutus aga koh­ et esimese vee j õul töötava saekaatri makaiks ja metsatööks täiesti eba-praktilisiks; konstrueeris paljureisinud Prantsuse inesener *, Wilars 11245. a. Sada aastat hiljem ehitati seesuguseid saekaatreid juba kõikjale. Esi­ et saägimismasinaist osutusid sobivaimaks mene tuule abil töötav saeveski valmistati vaid mootorsaed, mis võeti ka tarvitusele Hollandis 3 592. a.; käesoleval sajandil paremates palgimetsades.

et 16. sajandil läksid moodi puutööriistad et uuemate uurimuste järgi võimaldab pi­ aristokraatide seas, kes sageli omasid isik­ kem saag suuremat lõikeedukust ja vähendab likke käsisaage ja kirveid iluesemetena oma jõukulu ühele lõikepinna ühikule. Sobivaim majades. Keiser Maximiliani eriharrastu­ saelehe pikkus oleneb puude jämedusest, kus­ seks tema noores põlves oli puutöö; juures münirnumipikkuseks peaks olema: tüve läbimõõdu ija tõmbepikkuse (evi 1 -m) summa + 10 (15) sm. Saelehti valmistatakse erine­ et Nürnbergis leiutati 1550. a. paigu esi­ vas pikkuses kuni 3 meetrini; mene ümarsaag (kreissaag) marmori lõika­ miseks. Puu ja metalli lõikamiseks võttis ümarsae tarvitusele inglane Bentham 1793. a. et Kanada metsades ei tunta kolmnurk- Prantsusmaal sai ümarsaag populaarseks ni­ hammassaage, vaid kõikjal metsatöil leiab me all „saag ilma lõputa". tarvitamist ainult höövelhammassaag. Armer.

Metsatööstuse hooajaks sisaldab metsa-, metsamaterjalide ja saetud materjalide kuupirnise ja hindamise tabeleid; metsanduslikke andmeid metsateadlase ja artikleid HIND KÖIDETULT KR. 2.50 K. KEERDOJA TOIMETUSEL ja E. Metsateenijate Ühingu liikmetele Kr. 1.75

ilmunud Müük Eesti Metsateenijate Ühingu Keskjuhatuse laos, Tallinn, Falkpargi 4, ja raamatukauplustes Kalender- Raamatu hinna tasumisel Eesti Metsateenijate Ühingu posti jooksvale arvele nr. 178 saadetakse raamat tellijale postikuludeta EESTI METSATEENIJATE Käsiraamat ÜHINGU KESKJUHATUS

Tallinna Eesti Kirjastus-Ühisuse trükikoja, Pikk 2. 1939 Kõigis metsanduslikes küsimustes annavad talupidajatele tasuta nõu ja juhatust Põllutöökoja metsanduskonsulendid ja metsaühingute usaldusmehed: Põllutöökoja metsanduse nõuandjate vastuvõtukohad on: Metsanduse eriteadlane V. Mutt, Tallinn, Lai t. 41, tuba 9, tel. 464-76. Vanem metsanduskonsulent V. Põder, Tallinn, Lai tän. 41, tuba 9, tel. 464-76. Haapsalus, Lääne maavalitsuses, kuu esimesel laupäeval ja teistel laupäevadel Harju maavalitsuses tel. 453-93. Metsanduskonsulent-prakt. A. Merihein, Tallinn, Lai tän. 11, tuba 9, tel. 464-76. Viljandi-Pärnu metsanduskonsulent K. Kulbin, Viljandi maavalitsuses tel. 142 kuu esimesel poolel, Pärnu maavalitsuses, tel. 534, eelviimasel teisi­ päeval ja Paides maakonsulendi juures, tel. 114, — viimasel teisipäeval. Viru-Järva metsanduskonsulent A. Suuroja — Rakveres, Viru maa­ valitsuses, telef. 282. Järva-Jaanis maatulunduskonsulendi juures tel. 68 — •viimasel kuu kesknädalal. Võru-Petseri metsanduskonsulent R. Raidmäe — Võru maavalitsuses, tel. 36, ja Petseri maavalitsuses kuu esimesel esmaspäeval. Saare-Lääne metsanduskonsulent T. Looring — Kuressaares, konsu- lentide büroos, tel. 63, kuu teisel poolel. Orissaares, Pöide maatulundus­ konsulendi juures, tel. 18, kuu esimesel kesknädalal ja Lihulas maatulundus­ konsulendi juures, tel. 30, kuu teisel teisipäeval. Tartu-Valga metsanduskonsulent J. Kaalep — Tartus, Holmi 12, tel. 452, ja Valga maavalitsuses, tel. 102, kuu esimesel esmaspäeval. Metsaühingute asukohad: Harju metsaühing, Tallinn, Lai tän. 39/41, telef. 464-76. Viru metsaühing, Rakvere, Rakvere metskond, telef. 151. Jõhvi metsaühing, Jõhvi, Jõhvi metskond, Edisel, telef 20. Alutaguse metsaühing, Narva, Haigemaja tän. 62, telef. 130. Järva metsaühing, Paide, Pikk tän. 2, telef. 105. Lääne metsaühing, Haapsalu, Kiltsi Paralepa, telef. 65. Saaremaa metsaühing, Kuressaare, Komendandi 9, telef. 65. Pärnu metsaühing, Pärnu, Pärnu metskond, telef. 312. Viljandi metsaühing, Viljandi maavalitsus, telef. 43. Tartu metsaühing, Tartu, Näituse tän. 3, telef. 827. Valga metsaühing, Valga, Valga metskond, telef. 70. Võru metsaühing, Võru, Kasarmu tän. 3, telef. 10. Põltsamaa metsaühing, Põltsamaa, Staadioni tän. 5. Väike-Maarja metsaühing, Väike-Maarjas. Tudulinna metsaühing, Tudulinna ühispank. Metsaühingute usaldusmehed on kõikides riigi metskondades. Eesti Metsaühingute Liit. Jšõifjaf,

KUS KA VIIBITE, OLGU TEIE LAHUTA­ MATUKS KAASLASEKS Äunlelrt"

„LASTE RÕÕM u ON Al N U LAADNE LASTEAJAKIRI

MITMEKESIST KIRJANDUST PAKUVAD

„PAEVALEHE RAAMATUKAUPLUSED

TALLINN, S.-KARJA 23. PIKK 2

Tallinas Eetri Kirj»«tus-Uhisuse trükikoda. Pikk 2. 1939 •