DOCSLIB.ORG

MET5H Jfl JAHINDUSE KUUKIRI

Total Page：16

File Type：pdf, Size：1020Kb

Download full-text PDF Read full-text
MET5H Jfl JAHINDUSE KUUKIRI MET5 MET5H Jfl JAHINDUSE KUUKIRI SISU: XVI metsateadlaste päev — P. Rõigas. (Järg.) Läti metsanduslikust katsetegevusest — E. Kohh. Muljeid LStist — V. Matiisen. Kuldas tuleb teha puuvirn — Emil Vesterinen. Metsamajanduse suurenev osatähtsus Saksa riigi majanduselus — K. Salev. Matk Saaremaale — L, Salum. Metsamehed nägid ... — A. P. Metsameeste õppepäevad Kolus. Pajuvitsade koorimine — Alfr. Kivisild. Jahindus. Mitmesuguseid teateid. 1939.15. SEPTEMBER NR. 9 XIX AASTAKÄIK Akadeemilise Metsaseltsi, Eesti Metsateeni jäte Ohingu, Eesti Metsaühingute Liidu \a Riigimetsa teeni ja te Keskkogu häälekandja Tellimise hind kr. 3.50 aastas, kr. 2.— poolaastas, kr. 1.— veerandaastas, Üksiknumber 40 senti. '^""'^tlAr-.^. '- '- j EESTI MEHAANILISE PUuföÖSTUSE " AKTSIASELTS A. M. LUTHER Saaduste müügikohad: TALLINNAS: V.-Posti 9, tel. 446-16. Pärnu mnt. 69, tel. 462-60. TARTUS: E. V. Jürgens, Ülikooli 2, tel. 7-88. PÄRNUS: A-S. Heinrich Puis, Kuninga 19, tel. 2-56. A-S. Jaak Puhk & Pojad, Pikk 6, tel. 1-90. VILJANDIS: Eestimaa Põllumajanduse Kaubamaja E. Wohrmann & Ko, Lossi 30, tel. 1-59. PETSERIS: Paul Mägi & E. Nassar, Turuplats 16, tel. 1-15, VÕRUS: Joh. Sai veste, Jüri 24, tel. 1-32. METSANDUSE JA JAHINDUSE KUUKIR VÄLJAANDJAD: Peatoimetaja TOIMETUSE AADRESS: Akadeemiline Metsaselts. Prof. O. DANIEL. Tallinn, postkast 97. Eesti Metsateenijate Ühing. Tartu, Gustav Adolfi t. 70. "TOIMETUSE ASUKOHT: Tallinn, Lai tän. 39/41, Eesti Metsaühingute Liit. Vastutav- ja tegevtoimetaja tel. 464-76. Riigimetsateenijate Keskkogu. VASSILI MUTT. POSTI JOOKSEV ARVE NR. 155 XIX aastakäik 15. septembril 1939 Nr. 9 XVI metsateadlaste päev P. Rõigas (Järg) XVI metsateadlaste päeva teisel töö­ A.-s. Eesti Metsatööstuse poolt 1938. a. päeval otsustatakse esimese ettekan­ Tallinnas küttepuude müügilaos ja Tudu dena ära kuulata hr. R i t s 1 a i d'i refe­ metskonnas korraldatud saagide katsetel on raat „Metsaülestöötamise tööriistad ja selgunud, et meil oleks otstarbekohaseni kasu­ nende korrashoid erimiaades". tada pikemaid, ja nimelt 4' pikkusi kahe- Ettekande alg-ul annad referent lühi­ mehesaage. Ühemehesaagide kasutatav pik­ kese ajaloolise ülevaate metisatööriis- kus on aga sobiv. Võrdluskatsetel häid töö­ tade uurimustest. Edasi märgib refe­ tulemusi näitasid ja osutusid saagimisel ker­ rent, et Rootsis, Saksamaal ja Eestis geteks kahemehesaagidest Sandviken nr. 915 kasutatavates m.etsaüfestöötami&e töö­ höövelhammastusega 4/1 höövelhammastega, riistades on erinevused 'kaunis tundu­ Sandviken nr. 218 hõrendatud kolmnurkham- vad. mastega ja EJA neljakordse kroonhammas- Rootsis kasutatakse metsasaagidest tusega saag ning ühemehesaagidest Sandviken kahemehesaagi, terastoru-vibusaagi ja käsi- nr. 132 (129) höövelhammastusega (4/1 höö­ saagi (fuksi). Kahemehesae tavaliseks pik­ velhammastega), EJA neljakordse kroonham- kuseks on 4—4 Va' ja soovitatavaks peetakse mastusega ja Sandviken nr. 102 kahekordselt kitsamat saelehte. Terastoruvibu juures kasu­ hõrendatud hammastega saag. tatakse kitsast, 25—35 mm laiust, saelehte. Sae hooldamistööl Rootsis soovitatakse Käsisae harilik pikkus on 3'. Hämmastuselt kasutada jaosuurustena pehmetele puudele Rootsis on kasutusel peamiselt hõrendatud 0,3 ja kõvadele 0,2 mm, Saksamaal pehmetele kolmnurk-hammastus kahemehe-, kahekord­ kuni 0,4 ja kõvadele kuni 0,3 mm. Meil teos­ selt hõrendatud hämmastus terastoruvibu- ja tatud katsetel on sobivateks jaosuurusteks hõrendatud hämmastus käsisaagide juures. osutunud pehmetele puuliikidele 0,2:—0,5 ja Saksamaal kasutatakse saagidest kõvadele 0,1—9,3 mm. kahemehe-käepidemega ja vibuga saage ning Hammaste jagamisel Rootsis soovitatakse ; ühemehe-raamsaage. Käepidemetega kahe­ painutada ?; , hammast, kuna Saksamaal pee­ mehesae pikkus kõigub 120—150 sm vahel, takse heaks V-j hambaotsa painutamist. Meil s. o. 4—4%', ja k&hemehe-vibusae pikkus on enamuses jagatakse saehambad hamba põh­ 100—120 sm, s. o. 3 Viis—4' vahel. Raamsae jast. lehe soovitatavaks pikkuseks loetakse 80 sm. Saehammaste teritamiseks Rootsis kindlaid Meil Eestis metsasaed erinevad kahe- suurusi ei ole antud. mehe-saagideks ja ühemehe vibu- ning raam- Saksamaal soovitatakse kasutada pehme­ saagideks. Tavaline kahemehesae pikkus on tele puuliikidele 60°-seid ja kõvadele 7õ°-seid 3Vi' ning ühemehesaagidel 3 ja 3Vi jalga. teritusnurki, segahammastusega (höövelham- — 301 — liiastega) saagidel aga 30"—4öü-seid. Meil bist", millest tuuakse siinkohal lühike katsete varal on selgunud, et olenevalt aae- kokkuvõte. terase headusest teritusnurkade suurused peh­ Saega sooritatakse 50% töödest metsa metele puudele tuleks võtta 45°—60° ja kõva­ töötlemisel, seega saag on üks tähtsaimaid c dele 60 —75°. Segahammastusega saagidel metsatööriistu ning tema korrashoid ja sobi­ lõikehammaste sobiv teritusnurk kõigub meil vus mõjutab tunduvalt töö edukust metsa- 45" ümber. töötlemisel. Segahammastusega saagide höövelham- Sobiva saetüübi leidmiseks korraldati Loo­ maste sügavustena Rootsis soovitatakse kasu­ dusvarade Instituudi ülesandel Voltveti mets­ tada väga kõvadele puudele 0,2 mm, kõvadele konnas võrdluskatseid, kusjuures katsetamisel puudele 0,4 mm ja pehmetele 0,8 nim. Saksa­ oli 7 ühemehe- ja 15 kahemehesaagi, ning võr­ maal loetakse kõvadele puudele sobivaiks reldi töötulemusi kuuse, männi, kase ja haava 0,4—0,6-mm ja pehmetele puudele 0,6—1,2-mm saagimisel sulas ja külmunud puidus. Tehti höövelhamba sügavust. üldse 2509 lõiget, ühemehesaagidega 10—20 Tudu metskonnas korraldatud katsetel sel­ sm, kahemehesaagidega 20—40 sm piirides. gus, et meil okaspuudele (kuusk, mänd) on Saagimisel jälgiti läbimõõtu, läbilõike pinda, paaristõmmete arvu, aega tüve läbisaagimi- sobiv höövelhamba sügavus 0,5 mm ja leht­ l puudele (kask, m.-lepp, haab) 1,0 mm ümber. seks stopperiga Jxoa min. täpsusega ning leiti nende andmete põhjal läbilõike pind Kirvestest kasutatakse Rootsis üht 1 min. ja läbilõike pind 1 paaristõmbel. Saa­ ca 70 sm pikkuse varrega hammasraie tege­ dud väärtusi graafiliselt koordinaatide tel- miseks ja teist ca 60 sm pikkuse varrega jestikul kujutades leiti keskmised läbilõike laasimiseks. Pehmetele puudele kasutatakse pinnad ühel paaristõmbel mitmesuguse läbi- 0,9—1,3 kg raskusi kirveid ja kõvematele mõõdu juures. 1,8—2,0 kg raskusi. Puude lõhkumiseks kasutatakse osaliselt raskemat sirge varrega Ajapuudusest tingituna oli autor suutnud löhkumiskirvest. Kasutatavad kirved on vaid osa andmestikku läbi töötada ning esitas Ameerika-Jänki ja Turpentine tüüpi. Teri­ võrdluskatsete tulemused vaid 3 ühemehesae tada soovitatakse Rootsis kirveid kõvadele ja 6 kahemehesae kohta. Katsetest selgus puudele järsult ja pehmetele lamedamalt järgmist: (teritusnurk on väiksem). 1) Ühemehesaagidest tuli sula kuuse ja Saksamaal hammasraie tegemiseks kasuta­ sula kase saagimisel esikohale EJA saag, tava kirve raskus kõigub 1,2—2,0 kg vahel 4-kordsete kroonhammastega, kuna külmanud ja varre pikkuseks on 80—85 sm. Laasimis- kuuse saagimisel esimesele kohale tuli hari­ kirvestest soovitatakse kasutada 1,2—2,0 kg lik tihedate kolmnurk-hammastega Sandvikeni raskusi Baadeni tüüpi või 0,4—1,4 kg ras­ saag. Teistest maha jäi saksa saag hõren- kusi Harzeri tüüpi kirveid, mille sobivaks datud kolmnurk-hammastega, Dominicus. varrepikkuseks loetakse 65—70 sm. Puude Hinna poolest odavaim saag on Sandviken, lõhkumiseks soovitatava lõhkumiskirve ja lõh- kalleim Dominicus. kumishaamri raskus kõigub 2,5—4,0 kg vahel 2) Kahemehesaagidest tuli kindlalt esi­ ja varre pikkuseks on 1 m. kohale sula kuuse, külmanud kuuse, sula Meil Eestis metsatöödel kasutatakse pea­ männi, sula kase ja sula haava saagimisel miselt üht 1,6—1,8-kg, s. o. 4—4% naela soome saag Tamperen Konetehdas. Teisele raskust, ca 55—60 sm pikkuse varrega kir­ kohale jäi rootsi höövelhammastega saag vest. Soovitatav oleks aga kasutada kaht Sandviken nr. 329, kolmandale kohale kolme­ kirvetüüpi, üht kergemat, 1,4—1,6-kg, s. o. kordsete kroonhammastega rootsi saag Sand­ 3¥i—4 naela raskust, 60—70 sm pikkuse viken 220, neljandale harilik tihedate kolm­ kõvera varrega hammasraie tegemiseks ja nurk-hammastega saag Sandviken, viiendale laasimiseks ning teist vähimalt 2 kg ras­ saksa saag Dominicus, hõrendatud kolmnurk- kust sirge 70—80-sm varrega kirvest lõhku­ hammastega, ja kuuendale EJA saag nelja­ miseks. kordsete kroonhammastega. Lõpuks käsitles referent mitmesugu­ Esikohale tulnud soome saag on hinnalt seid, kõrval- ja abitööriistu, mida tar­ kallim harilikust tihedate kolmnurk-hammas­ vitatakse metsa ülestöötamisel. tega Sandvikeni saest, nimelt Kr. 7.—, kuid Järgnevalt refereerib mag. K. S a - 20% võrra suurem töö edukus katab hinna­ lev teemal „Sobivast metsas ae tüü­ vahe juba 10 tööpäeva jooksul. — 302 — Hooldamise kerguselt olid esikohal tihe­ hambaga ja neljakordse kroonhambaga date ja hõrendatud kolmnurk-hammastega saage ning ühemehe 4/1 höövelhambu- saed. Esikohale tulnud soome saag on kah­ list Sandviken nr. 182 (129) saagi, mis juks ainuke eksemplar, mis katseteks on andis katsetöil häid tulemusi. siia saadetud, seepärast tuleks kontrollkatseid teha müügiks tulnud saagidega. Järgnevas referaadis, „Katseid pap­ lite kasvatamise alalt", hr. V. S i h 1 e Neile kahele inetsatööriistade küsi­ käsitleb paplite kasvatamise võimalusi musi käsitlevale ettekandele järgnevad meie kodumaal. Referendil on olnud ulatuslikud läbirääkimised. meie oludes võrdlemisi häid võimalusi J. Visnapuu tõstab esile tehtud katsete ja tähelepanekute teostamiseks, katsetega saadud andmete suurt väär- mistõttu referaat kujuneb küllalt huvi­ /tust, tulles otsusele, et tööriistade hool­ tavaks. damise osas on imeil seni
Load more

Recommended publications
  • Põlva Valla Külavanemad Läksid Üle Piiri
    Põlva valla külavanemad läksid üle piiri Andres Vijar Himmaste külavanem Himmaste küla 1638 Aktiivse kogukonnaga küla Põlva külje all ühine piir linnaga Jakob Hurda sünnikoht Elanikke 506 , palju noori suurim vanusegrupp 25-35 aastat 2010 valiti külavanem, asutati külaselts Põlvamaa aasta küla 2016 Eestimaa lastesõbralik küla 2017, tiitel omistatud üle-eestilisel külade ümarlaual Viljandis - Maapäeval Himmaste küla Maapäeval Põlva valla külavanemate seltsing Külavanemaid on Põlva vallas valitud aastast 2006. Samal aastal kinnitati ka esimene külavanema statuut vallas. Kahe-kolme aastaga said paika kümmekond külavanemat. Vald sai aru külavanema olemasolu külas aktiviseerib kogukondlikku elu ja külavanem on vajalikuks vahelüliks suhtluses küla ja vallavõimu vahel. Külavanemate valimise stimuleerimiseks kehtestas vald külade toetuste korra selliselt, et toetust said taotleda organiseerunud, ehk külavanemaga külad. Külavanemad said aeg-ajalt vallamaja kokku ja tekkis vajadus ja mõte luua ka katusorganisatsioon, mis koordineeriks eelkõige omavahelist suhtlemist ja viiks ellu projekte, mis on kõiki külasid hõlmavad. Kaalumisel oli MTÜ või seltsing. Põlva valla külavanemate seltsing 2011 aastal asutati Põlva valla külavanemate seltsing, kinnitati põhikiri, valiti usaldusisik (eestkõneleja) ja laekur. Seltsinguleping sõlmiti 19.09.2011. Uuendatud leping sõlmiti 30.03.2015. Viimane uuendus tehti 2018. Kokku hetkel 21 lepinguosalist külavanemat. Leping sätestab seltsingu liikmete õigused ja kohustused. Sisaldab seltsingu juhtimise
    [Show full text]
  • Vastse-Kuuste Valla Üldplaneeringu Keskkonnamõju Strateegiline Hindamine Aruanne
    Vastse-Kuuste valla üldplaneeringu keskkonnamõju strateegiline hindamine Aruanne OÜ Hendrikson&Ko Raekoja plats 8, 51004 TARTU Tel 7 409 800, faks 7 409 801 [email protected] www.hendrikson.ee Tartu 2009 2 Vastse-Kuuste valla üldplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise aruanne Vastse-Kuuste Vallavalitsus Töö nr 741/06 2009 Vastse-Kuuste valla üldplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise aruanne 3 Sisukord 1 SISSEJUHATUS...................................................................................................................................... 5 1.1 PLANEERIMISDOKUMENDI EESMÄRK JA SISU ...................................................................................... 5 1.2 PLANEERIMISDOKUMENDI SEOS TEISTE ASJAKOHASTE STRATEEGILISTE PLANEERIMISDOKUMENTIDEGA...................................................................................................................... 6 1.3 PLANEERIMISDOKUMENDI VASTAVUS KESKKONNAKAITSE EESMÄRKIDELE JA KESKKONNA-ALASTELE ÕIGUSAKTIDELE.............................................................................................................................................. 9 1.4 KESKKONNAMÕJU STRATEEGILISE HINDAMISE EESMÄRK, KORRALDAMINE JA METOODIKA............... 9 2 MÕJUTATAVA KESKKONNA ÜLEVAADE .................................................................................. 11 2.1 ASUKOHT ......................................................................................................................................... 11 2.2 LOODUSKESKKOND .........................................................................................................................
    [Show full text]
  • Ahja Jõe Ürgoru Maastikukaitseala Kaitse-Eeskiri1
    Väljaandja: Vabariigi Valitsus Akti liik: määrus Teksti liik: algtekst-terviktekst Redaktsiooni jõustumise kp: 26.09.2014 Redaktsiooni kehtivuse lõpp: Hetkel kehtiv Avaldamismärge: RT I, 16.09.2014, 2 Ahja jõe ürgoru maastikukaitseala kaitse-eeskiri1 Vastu võetud 12.09.2014 nr 147 Määrus kehtestatakse looduskaitseseaduse§ 10 lõike 1 alusel. 1. peatükk Üldsätted § 1. Ahja jõe ürgoru maastikukaitseala kaitse-eesmärk (1) Ahja jõe ürgoru maastikukaitseala2 (edaspidi kaitseala) kaitse-eesmärk on kaitsta, säilitada ja tutvustada Ahja jõe keskjooksu ürgorgu, selle lisaorge, oruveerudel esinevaid liivakivipaljandeid, allikaid, koopaid, ürgorgu ümbritsevaid kultuur- ja loodusmaastikke ning kaitsta ohustatud, haruldasi ja kaitsealuseid liike ja nende elupaiku. Sealhulgas: 1) kaitsta ja säilitada elupaigatüüpe, mida nõukogu direktiiv 92/43/EMÜ looduslike elupaikade ning loodusliku loomastiku ja taimestiku kaitse kohta (EÜT L 206, 22.07.1992, lk 7–50) nimetab I lisas. Need elupaigatüübid on jõed ja ojad (3260)3, lamminiidud (6450), liigirikkad niidud lubjavaesel mullal (6270*), allikad ja allikasood (7160), liivakivipaljandid (8220) ja vanad loodusmetsad (9010*); 2) kaitsta loomaliike, mida nõukogu direktiiv 92/43/EMÜ nimetab II lisas. Need liigid on paksukojaline jõekarp (Unio crassus), harilik hink (Cobitis taenia), harilik võldas (Cottus gobio), rohe-vesihobu (Ophiogomphus cecilia) jasaarmas (Lutra lutra); 3) kaitsta limatünnikut (Sarcosoma globosum), austria roidputke (Pleurospermum austriacum), kevad- ristmadarat (Cruciata glabra) ja jäälindu (Alcedo atthis). (2) Kaitseala maa- ja veeala jaguneb vastavalt kaitsekorra eripärale ja majandustegevuse piiramise astmele kaheks sihtkaitsevööndiks ja kaheks piiranguvööndiks. (3) Kaitsealal tuleb arvestada looduskaitseseaduses sätestatud piiranguid käesolevas määruses sätestatud erisustega. § 2. Kaitseala asukoht (1) Kaitseala asub Põlva maakonnas Vastse-Kuuste vallas Kiidjärve, Koorvere, Padari ja Valgemetsa külas ning Põlva vallas Eoste, Mammaste, Taevaskoja ja Valgesoo külas.
    [Show full text]
  • Ahja Jõe Ürgoru Maastikukaitseala, Eoste Hoiuala Ja
    Ahja jõe ürgoru maastikukaitseala, Eoste hoiuala ja osaliselt Ahja jõe hoiuala kaitsekorralduskava aastateks 2015–2024 1/145 SISUKORD 1. SISSEJUHATUS ......................................................................................................................................... 5 1.1 AHJA LOODUSALA ISELOOMUSTUS ..................................................................................................................... 5 1.2 MAAKASUTUS ............................................................................................................................................... 6 1.3 HUVIGRUPID ................................................................................................................................................. 7 1.4 KAITSEKORD ................................................................................................................................................. 8 1.5 UURITUS ...................................................................................................................................................... 9 1.5.1 Läbiviidud inventuurid ja uuringud .................................................................................................. 9 1.5.2 Riiklik seire ..................................................................................................................................... 10 1.5.3 Inventuuride ja uuringute vajadus ................................................................................................ 11 2. VÄÄRTUSED JA KAITSE-EESMÄRGID
    [Show full text]
  • Lisa (Majandus- Ja Taristuministri 09.04.2021 Määruse Nr 14 Sõnastuses)
    Majandus- ja taristuministri 25.06.2015. a määrus nr 72 „Riigiteede liigid ja riigiteede nimekiri” Lisa (majandus- ja taristuministri 09.04.2021 määruse nr 14 sõnastuses) RIIGITEEDE LIIGID JA RIIGITEEDE NIMEKIRI Terviktee Riigitee asukoha kirjeldus tervikteel Tee nr Nimi (E–tee nr) 1 2 3 1. Põhimaanteed Tallinna linnas (asustusüksus, Lasnamäe linnaosa) Väo tänava ristmikust kuni Narva 1 (E20) Tallinn–Narva linna (asustusüksus) läänepoolse piirini; Narva piiripunkti idapoolsest pääslast kuni Vene Föderatsiooni piirini Narva jõe sillal Tallinna linna (asustusüksus, Kesklinna 2 (E263) Tallinn–Tartu–Võru–Luhamaa linnaosa) lõunapiirilt kuni tee lõpuni ristmikul riigiteega 7 Napi külas Tee algusest ristmikul riigiteega1 kuni ringristmikuni riigiteega 13213 Jõhvi linna (asustusüksus) läänepoolsel piiril; Jõhvi linnas (asustusüksus) ringristmikust Veski ja Uue tänavatega kuni ringristmikuni Pargi tänava ja Puru teega; Jõhvi linna 3 (E264) Jõhvi–Tartu–Valga (asustusüksus) lõunapiirilt kuni Tartu linna (asustusüksus) põhjapiirini ristmikul Kvissentali teega; Tartu linnas (asustusüksus) liiklussõlmest riigiteega 2 kuni tee lõpuni riigipiiril Läti Vabariigiga Valga linnas Tallinna linna (asustusüksus, Nõmme linnaosa) läänepoolselt piirilt Pääsküla jõe 4 (E67) Tallinn–Pärnu–Ikla sillal kuni tee lõpuni riigipiiril Läti Vabariigiga Ikla külas Pärnu linna (asustusüksus) idapoolselt piirilt 5 Pärnu–Rakvere–Sõmeru kuni tee lõpuni ristmikul riigiteega 1 Sõmeru alevikus Valga linna (asustusüksus) lääneosas Ränioja 6 Valga–Uulu truubilt kuni tee lõpuni ristmikul
    [Show full text]
  • Vabariigi Valitsuse Määruse „Ahja Jõe Ürgoru Maastikukaitseala Kaitse-Eeskiri” SELETUSKIRI
    Vabariigi Valitsuse määruse „Ahja jõe ürgoru maastikukaitseala kaitse-eeskiri” SELETUSKIRI 1. Sissejuhatus Looduskaitseseaduse § 10 lõike 1 alusel on Vabariigi Valitsusel õigus võtta ala kaitse alla ja kehtestada ala kaitsekord. Määrusega ei võeta kaitse alla uut ala, vaid olemasolevale kaitstavale loodusobjektile kehtestatakse uus kaitse-eeskiri ning korrigeeritakse piire. Määrusega kehtestatakse Natura 2000 võrgustikku kuuluvale Ahja loodusalale siseriikliku kaitse tagamiseks Ahja jõe ürgoru maastikukaitseala (edaspidi kaitseala) uus kaitse-eeskiri. Muudatuse on tinginud vajadus tagada paremini loodusdirektiivi I lisas nimetatud metsaelupaigatüüpide kaitse. Kaitseala asub Põlva maakonnas Vastse-Kuuste vallas Kiidjärve, Koorvere, Padari ja Valgemetsa külas ning Põlva vallas Eoste, Mammaste, Taevaskoja ja Valgesoo külas. Ahja jõe ürgoru maastikukaitseala territoorium võeti esimest korda suuremas osas kaitse alla Ahja jõe ürgoru keskjooksu maastikulise kaitsealana 11. juulil 1957, kui Eesti NSV Ministrite Nõukogu võttis vastu määruse nr 242 „Abinõudest looduskaitse organiseerimiseks Eesti NSV-s”, ja selle baasil moodustati 6. aprillil 1959. aastal ENSV Ministrite Nõukogu määrusega nr 119 „Riikliku maastikuliste, geoloogiliste, botaanilis-zooloogiliste, botaaniliste ja ornitoloogiliste keelualade ja nende piiride kinnitamisest” maastikuline keeluala Ahja jõe ürgorg. Praegu kehtiva kaitseala kaitse- eeskiri ja välispiiri kirjeldus on kinnitatud Vabariigi Valitsuse 17. juuli 2001. aasta määrusega nr 247 „Ahja jõe ürgoru maastikukaitseala
    [Show full text]
  • River Ancient Valley Landscape Protection Area Is # 0 6
    The approximately 19-kilometre-long section of the DOS AND DON’TS FOR VISITORS protected area has, all in all, 43 sandstone outcrops, which ●● Keep the forest, river and river banks tidy. are eye-catchingly picturesque with their layers of different ●● Do not engrave on the outcrops. colours, shading from yellow to purple-brown. ●● Walk only on the roads and trails. TAEVASKODA ●● You can pick berries, mushrooms and other forests goods in the pro- For ages, the sandstone outcrops have been called tected area. ●● You can put up a tent and make a fire only in the prepared and marked “taevaskoda/-kojad” (Heaven’s Halls) by local people, as places. At the time of wildfire hazard, making an open fire, even on the high outcrop walls with the primeval forests on the special grounds, is forbidden. top and the sky hanging above remind “shrines of the ●● You can move about on private land from sunrise to sunset unless nature”. The Taevaskojad belong to the most beautiful you do damage to the landowner. In case the private land is fenced places in Estonia. The highest outcrop (about 20 metres at or marked, you will need the landowner’s permission. the highest point) with its length of 150 metres is called ●● Drive your motor vehicle only on the provided roads and leave it only Suur Taevaskoda (Small Heaven’s Hall). The height of Väike in the car park. Taevaskoda (Grand Heaven’s Hall) reaches ten metres. ●● You can use only non-power watercraft on the bodies of water. Spring waters have eroded two caves into the rock.
    [Show full text]
  • 12,9 Km 10,1 Km 8,9 Km 3,8 13,1 Km 8,4 Km
    RU / Хозяйство лабиринтов виия- EN Ahja River is one of the most scenic rivers RU Ахья – одна из самых живописных рек Яани. Посетители могут испробовать на in Estonia. Its most popular visitor area is loca- Эстонии. Наиболее посещаемые места нахо- себе воздействие различных каменных ted at the midstream, on the Ahja River ancient дятся в среднем течении реки, в природной лабиринтов и спиралей, а также научиться valley nature park where sandstone outcrops, охраняемой зоне древней долины Ахьи, где воз- пользоваться такими источниками силы. 12-20 m high, tower amongst ancient forests. вышаются 12-20-ти метровые скалы песчаника, Locals call the place Taevaskoja. которые в народе называют небесным домом. A Aarnaorg (Põlva-Saverna hwy Aarnaorg–Koorvere A – B . The river is slow, Аарнаорг–Коорвере A – B . Река мелкая, из- bridge) RU / аарнаорг (мост на looping and obstructed by relatively many fal- вилистая, в воде довольно много упавших шоссе пылва-саверна) len trees. No rapids. Depopulated. деревьев. Порогов нет. Безлюдно. Koorvere–dam of Kiidjärve watermill B – C . Коорвере–дамб водяной мельницы Киидъ- 15 Kiuma farm B&B Beginning of the Ahja River ancient valley nature ярве B – C . Начинается охраняемая природная 18 1 km park. Until Valgemetsa, the river is looping and зона реки Ахьи. До города Валгеметса река из- slow current varies with faster and rockier places, вилистая, спокойное течение сменяется более +372 515 9825, www.talupuhkus.eu some obstacles can occur. Care should be taken стремительным, встречаются каменистые места, with a relatively complicated spot under Valge- появляются преграды. Нужно быть очень вни- RMK Palojärve 7,6 km 16 metsa railway bridge.
    [Show full text]
  • Rahvastiku Ühtlusarvutatud Sündmus- Ja Loendusstatistika
    EESTI RAHVASTIKUSTATISTIKA POPULATION STATISTICS OF ESTONIA __________________________________________ RAHVASTIKU ÜHTLUSARVUTATUD SÜNDMUS- JA LOENDUSSTATISTIKA REVIEWED POPULATION VITAL AND CENSUS STATISTICS Põlvamaa 1965-1990 Kalev Katus Allan Puur Asta Põldma Ahja Mooste Alaküla Vastse-Kuuste Ihamaru Põlva Räpina Valgjärve PÕLVA Mikitamäe Kanepi Veriora Mustajõe Värska Suuremetsa Tallinn 2002 EESTI KÕRGKOOLIDEVAHELINE DEMOUURINGUTE KESKUS ESTONIAN INTERUNIVERSITY POPULATION RESEARCH CENTRE RAHVASTIKU ÜHTLUSARVUTATUD SÜNDMUS- JA LOENDUSSTATISTIKA REVIEWED POPULATION VITAL AND CENSUS STATISTICS Põlvamaa 1965-1990 Kalev Katus Allan Puur Asta Põldma RU Seeria C No 20 Tallinn 2002 © Eesti Kõrgkoolidevaheline Demouuringute Keskus Estonian Interuniversity Population Research Centre Kogumikuga on kaasas diskett Põlvamaa rahvastikuarengut kajastavate joonisfailidega, © Eesti Kõrgkoolidevaheline Demouuringute Keskus. The issue is accompanied by the diskette with charts on demographic development of Põlvamaa population, © Estonian Interuniversity Population Research Centre. ISBN 9985-820-67-3 EESTI KÕRGKOOLIDEVAHELINE DEMOUURINGUTE KESKUS ESTONIAN INTERUNIVERSITY POPULATION RESEARCH CENTRE Postkast 3012, Tallinn 10504, Eesti Kogumikus esitatud arvandmeid on võimalik tellida ka elektroonilisel kujul Lotus- või ASCII- formaadis. Soovijail palun pöörduda Eesti Kõrgkoolidevahelise Demouuringute Keskuse poole. Tables presented in the issue on diskettes in Lotus or ASCII format could be requested from Estonian Interuniversity Population Research Centre.
    [Show full text]
  • Põlva MP Seletuskiri
    PÕLVA MAAKONNAPLANEERING 2030+ PÕLVA MAAKONNAPLANEERING 2030+ Põlva Maavalitsus OÜ Hendrikson & Ko Kesk 20, Põlva Raekoja plats 8, Tartu [email protected] Maakri 29, Tallinn www.hendrikson.ee töö nr 2131/14 Algatamine: Vabariigi Valitsuse 18.07.2013 korraldus nr 337 Vastuvõtmine: Põlva maavanema 21.01.2016 korraldus nr 1-1/16/12 Kehtestamine: Tartu-Põlva 2013-2017 PÕLVA MAAKONNAPLANEERING 2030+ 2 SISUKORD SISSEJUHATUS ........................................................................................... 4 1. PÕLVAMAA RUUMILINE ARENG .......................................................... 5 1.1. RUUMILISE ARENGU VISIOON ................................................................... 5 1.2. RUUMILISE ARENGU ANALÜÜSI KOKKUVÕTE .................................................. 5 1.3. RUUMILISE ARENGU SUUNAMINE ÜLERIIGILISES PLANEERINGUS ........................... 8 1.4. RUUMILISE ARENGU PÕHIMÕTTED JA SUUNDUMUSED PÕLVA MAAKONNAS. PLANEERINGULAHENDUSE PÕHJENDUSED ................................................................ 9 2. ASUSTUSSTRUKTUUR JA ASUSTUSE SUUNAMINE ............................. 13 2.1.1. Keskuste võrgustik ja toimepiirkonnad .........................................14 2.1.2. Ettevõtlus ja töökohad ...............................................................18 2.1.3. Teenused .................................................................................19 2.2. LINNALISE ASUSTUSE ALAD ....................................................................22 2.3. MAALINE PIIRKOND .............................................................................24
    [Show full text]
  • Liiklusloenduse Tulemused 2007. Aastal
    Liiklusloenduse tulemused 2007. aastal AS Teede Tehnokeskus 2008 MAANTEEAMET Tallinn 2008 AS TEEDE TEHNOKESKUS PMS GRUPP & LIIKLUSUURINGUD JA TEEILMAJAAMAD LIIKLUSLOENDUSE TULEMUSED 2007. AASTAL Tööde teostajad: Tiit Kaal, PMS-grupi projektijuht Stanislav Metlitski Osakonna juhataja Veiko Tikas PMS-grupi peaspetsialist Maret Jentson PMS-grupi peaspetsialist Egon Horg, PMS-grupi peaspetsialist Luule Kaal Osakonna juhataja Tallinn 2008 Liiklusloendus 2007 aastal SISUKORD SISSEJUHATUS ……………………………………………………………………..….. 3 LÜHENDITE SELGITUSED ……………………………………………………...…..… 5 MAJANDUS 2007. aastal …...………………………………………...………………... 6 Mootorikütus ………………………………………………………………………. 8 Sõidukid ja juhiload ……………………………………………………………….. 9 ILMASTIK 2007. aastal …..…………………………………………………………..…. 12 Õhutemperatuur ............................................................................................. 12 Sademed ........................................................................................................ 13 LIIKLUSLOENDUSSEADMETE KIRJELDUS ….…………………………………..… 14 Pikaajaline liiklusloendus …………………………..…………………………….. 14 Lühiajaline liiklusloendus …………………………..…………………………….. 15 LOENDUSSEADMETE JA VOOLIKUTE PAIGALDUSSKEEMIDE VÕRDLUS ….. 17 Liiklusloendurite võrdlus …………………………………………………………. 17 Voolikute paigaldusskeemi võrdlus ……………………………………………... 20 LIIKLUSLOENDUSANDMETE TEISENDAMINE AKÖL-ks ……………………….... 22 LIIKLUSLOENDUS 2007. aastal …..………………………………………………..…. 24 Liiklussagedus püsiloenduspunktides …………………………………..…..... 24 Liiklussagedus põhimaanteedel ……………………………………………….
    [Show full text]
  • Põlvamaa MUISTENDITE KARTOTEEK
    Põlvamaa MUISTENDITE KARTOTEEK SISUKORD SISUKORD ....................................................................................................................2 I. LOODUSOBJEKTID...................................................................................................5 1. KOHAD (KÜLA, ORG, KRAATRID JNE.) .................................................................5 [Kuidas Räpina nime sai] Räpina........................................................................................................................... 5 [Surmaorg] Piusa, Orava v.................................................................................................................................... 5 [Mõrsjaorg] Kanepi, Jõksi järv............................................................................................................................. 5 [Suur-Taevaskoja õõs] Taevaskoja........................................................................................................................ 6 [Kudumine Taevaskojas] Taevaskoja ................................................................................................................... 6 [Laevaorg Kanepi Hurmis] Kanepi........................................................................................................................ 6 [Surmasoo] Mooste-Põlva mnt. ............................................................................................................................ 6 [Soeoone] Taevaskoja ............................................................................................................................................
    [Show full text]