10 Hirundo 1995 Nr. 2

KAINA LAHE LINNUD 1993. AASTAL

Allar P a d a r i Mae 3-4, Kaina, EE-3213

Kaina laht asub Hiiumaa kagukalda ja saare vahel (vt. joonis 1 ). Ta on peaaegu kinnine veekogu, olles merega uhendatud ainult kolme teetammis oleva kanali kaudu. iJks neist uhendab Kaina lahte Vaemla lahega idapool ning kaks Iaaneosas Jausa lahega. Kaina lahe looduskaitse- ala asub ligikaudu 10 km2 suurusel alal (Malk & Kallas, 1974). Ta on vaga madal. Suvisel ajal ei kuuni vesi ka kdige sugavamates kohtades meetrini. Valdav osa lahe pdhjast on kaetud sinisavi ja mudaga (Kallas, 1974).

Putkaste rand/

Vee all va~d suurvee ajal

ldarahud w Ya01s

v 0 Naaskelrahu VBtke-Ves~krahu

KASSARI SAAR

Joonis 1. Kaina lahe skeem. Figure 1. Chart of the Kaina Bay.

x - randrahn; boulder - majakas; beacon a-roostik; reed bed. Hirundo I995 Nr. 2 11

Kaina laht on rikas vaikeste laidude ja rahude poolest. Neid on siin ule kahekumne. Mitrnest rahust on aga jaanud ainult nirni, kuna nad on rannaga kokku kasvanud. Rannast eraldatud saarekesi loetakse praegu 15. Vaga madala veeseisuga (nait. 1993. a. kevadel) on taielikult veega urnbritsetud vaid 5 ja rahu (Vasik-, Rist-, Mannak-, Veski- ja LBunarahu). Suurirn laidudest on Vareslaid (pindala u. 30 ha; Malk & Kallas, 1974). Juba arnrnu uhendab teda Hiiumaaga lai roostik. Suvel madala veetasemega paaseb sinna kuiva jalaga. Laiu suurt ja lagedat mdne puuga karjamaaniitu umbritseb roostik. Eriti ulatuslik on see laiu 16unaosas. Orna suuruse kohta on ta aga iisna linnuvaene. Esinevad rn6ned rannaniitude ja roostiku linnuliigid (vt. tabel 1). Suuruselt teine on Vasiklaid e. Kadaklaid (uie 20 ha; Miilk & Kallas, 1974) Kaina lahe 16unaosas. See on ainuke laid, kus kasvab tukike rnetsa (pbhiliselt sanglepad ja kadakad) (Kallas, 1974). Siin kaigub vahelduseks ka puistulindude ilusaid laule. Vee- ja rannikulindude poolest jaab Vasiklaid siiski usna linnuvaeseks. Pdhilisteks pesitsejateks on laiu ida- ja ldunaosas rnitrnesugused roostikulinnud. Laidu umbritsevas roostikus pesitseb siin- sea! ka kuhmnokk-luiki. Veelindude arvukust on suuresti mBjutanud roo- loorkull ja rnerikotkas. Suuruselt jargrnised laiud on Mustakivi laid, Rist- ja Mannaklaid, Nuudirahu ning kokkukasvanud Annukare ja Harglaid. Nende laidude pindala on urnbes 2-2,5 ha. Neist kolrn (Mustakivi laid, Nuudirahu ning Annukare ja Harglaid) on urnbritsetud tiheda roostikuga ning vaid nende keskosas asuvad roostikuvabad alad rn6ne kadakaga. Annukarel ja Harglaiul kasvavad ka rndned sookased ja sanglepad. Needki kolm laidu ei ole eriti linnurikkad. Seevastu lindudele ja samuti IinnusBbrale palju huvipakkuvarnad laiud on Ristlaid ning Mannaklaid. Neil laidudel on liikuda palju kergem kuna roostik on kuivern ja ei ole eriti ulatuslik. Mdlernad kujutavad endast pikklikke kunkaid. Ristlaid ornab veidi laierna rooriba (10- 40 rn lai) kagus ja kirdes. Mannaklaiul esineb roostikku veelgi vahem. Mdlerna laiu kunnisel on palju randrahne, tairnestikus hakkavad silrna n6gese ja angervaksa puhrnad. Puittairnede osas on rikkarn Mannaklaid, kus kasvab usnagi palju sangleppi. Seevastu Ristlaiul esineb rohkern pbdsaid. Peale rnBne lepa, kase ja pihlaka kasvab siin veel kibuvitsu ja viirpuid. Need kaks laidu on Kaina lahe uhed linnurikkarnad. Ristlaidu peavad meelispaigaks kuhrnnokk-luiged ja hallhaned. Mannaklaiul on asunud viimastel aastatel Kaina lahe suurirn naerukajaka koloonia, sarnuti pesitseb siin kahrnnokk-luiki ja hallhanesid. Mblernat laidu asustavad ka rnitmed partlased. Kahjuks on need rneelispaigaks veel rneri- ja hebekajakatele. Viirnatirnainitud lindude saagiks langevad isegi kuhrnnokk- iuige rnunad (vt. tabel 2). Vaid neil laidudel pesitsevad tuttputid.

16 Hirundo 1995 Nr. 2

ljlejaanud laiukesed ja rahud on valimuselt usnagi sarnased. Kdik need on kaetud ja umbritsetud vahem vdi rohkem tiheda roostikuga, vaid keskel on mdningane rohuala. KBige vahema roostikuga ja erinevaim neist on Veskirahu, mis paistab silma lindude arvukuselt. Veskirahule asusid 1992. a. vaikese vaheaja jarel taas pesitsema naerukajakad. Jargrniseks aastaks oli paaride arv tBusnud 50-It juba 300 paarile. .Toonistanud UKU f AAI, iJsna linnuvaesed on Seljarahu, Vaike-Vesikrahu, Vesikrahu, Laanerahu, Naaskelrahu ja Idarahud. Kaina lahe rand on umbes 20 km pikk (Kallas, 1974). Parerna ulevaate saamiseks vBib selle jagada I6ikudeks. Alustades ringi umber lahe Selja kraavi juurest ja paripaeva, oleks esirneseks rannaldiguks rand Selja kraavist Viithansu makini. See ala on lai, rnadal, talvel vee all olev rannakarjarnaa, mille aares kasvab kohati kitsas pillirooriba. Sellel ldigul arrnastavad pesitseda rnitrned rannikulinnud nagu kiivitaja, punajalg-tilder, suurkoovitaja, pbldldoke. Siin vBib kohata ka liivatulle, balti rislasid ja naaskelnokki. Randel peatub siin palju sookurgi, hanelisi ja partlasi. Laia rooriba tdttu kalda aares erineb eelmisest ldigust jargmine - Viithansu makist Aandi ninani. See ldik on linnuvaesem rannikulindude poolest, roostikus esineb rohkesti roolinde. Huvitav paik Kaina lahe aares on Aandi nina, mis kujutab endast lahte tungivat poolsaart. Siin kasvavate mdnede kadakate ja rannaniidutaimedega on Aandi nina usna linnurikas. ijlekaalukamalt esineb Aandi ninal kull rannikulinde, kuid siin pesitseb ka roolinde, partlasi ning kajakalisi. Jargmine rannaldik kuni Putkaste rannani on niiske rannakarjamaa, mis on eraldatud lahest laia rooribaga. Siin kohtame eelkBige kurvitsalisi, markirnist vaarib mustsaba-vigle rohkus. Edasi tuleb liihike aga linnurikas roostikuvaba Putkaste rand. See on meelispaik kurvitsalistele ja tiirudele. Eriti linnurohke on see paik rannete ajal. Putkaste rannast Laisrna sillani (Kassari saareni) eraldab randa veest ulatuslik roostik. Paik sobib eelkdige roostikulindudele. Hirundo 1995 Nr. 2 17

ijlejaanud, linnuvaesemad rannikuldigud (kokku ule 10 krn) on kitsad ja lagedad rannikuniidud, veepiiril kitsama vdi laiema roostikuribaga. Antud ulevaates kasutatavad andmed pesitsevate lindude arvukuse kohta on kogutud 22. ja 23. mail 1993. aastal. lgas paigas jButi kaia vaid kord. Muret tekitav on rneri- ja hdbekajakate poolt ruustatud luigepesade arv. Kahjuks pole autoril dnnestunud hiljem teist korda Kaina lahte kulastada ning hinnata iilejaanud munade saatust.

Kirjandus: KALLAS J. Kaina linnuriik, - Eesti Loodus 1974, 11, 675-681. -- IvL&LK A., KALLAS J. Nesting bird in Kaina Bay. Estonian Wetlands and their life. Tln., Valgus, 1974, 96-118.

Tabel 2. Andmeid 22.05.-23.05.1993 Kaina lahel leitud kuhmnokk-luige kurnade kohta. Table 2. Found clutches of Mute Swan on Kaina Bay on 22.05.- 23.05.1 993.

Liihendid I Abbrevations

H.S. - haudestaadi~i~n incubation stage v. - varske fresh n. - ndrgalt slightly a.k. - alla kesk~nise below middle k. - kesk~niselt middle t. - tugevait hardily ? - H.S. tead~nata H.S. ~mknown 18 Hirundo 1995 Nr. 2

Birds of the Kaina Bay in 1993

Kaina Bay is situated between the south-western coast of Hiiumaa and Kassari Island. The bay is almost a closed body of water, being connected to the sea only through three canals in the road embankment. During the summer the water level does not exceed one rnetre even in the deepest place. The bay is rich in small islets and shelfs, the number of which exceeds 20. The data concerning the number of nesting birds used in the present survey has been collected on May 22 and 23, 1993.