DOCSLIB.ORG

10 Hirundo 1995 Nr. 2

Total Page：16

File Type：pdf, Size：1020Kb

Download full-text PDF Read full-text
10 Hirundo 1995 Nr. 2 10 Hirundo 1995 Nr. 2 KAINA LAHE LINNUD 1993. AASTAL Allar P a d a r i Mae 3-4, Kaina, Hiiumaa EE-3213 Kaina laht asub Hiiumaa kagukalda ja Kassari saare vahel (vt. joonis 1 ). Ta on peaaegu kinnine veekogu, olles merega uhendatud ainult kolme teetammis oleva kanali kaudu. iJks neist uhendab Kaina lahte Vaemla lahega idapool ning kaks Iaaneosas Jausa lahega. Kaina lahe looduskaitse- ala asub ligikaudu 10 km2 suurusel alal (Malk & Kallas, 1974). Ta on vaga madal. Suvisel ajal ei kuuni vesi ka kdige sugavamates kohtades meetrini. Valdav osa lahe pdhjast on kaetud sinisavi ja mudaga (Kallas, 1974). Putkaste rand/ Vee all va~d suurvee ajal ldarahud w Ya01s v 0 Naaskelrahu VBtke-Ves~krahu KASSARI SAAR Joonis 1. Kaina lahe skeem. Figure 1. Chart of the Kaina Bay. x - randrahn; boulder - majakas; beacon a-roostik; reed bed. Hirundo I995 Nr. 2 11 Kaina laht on rikas vaikeste laidude ja rahude poolest. Neid on siin ule kahekumne. Mitrnest rahust on aga jaanud ainult nirni, kuna nad on rannaga kokku kasvanud. Rannast eraldatud saarekesi loetakse praegu 15. Vaga madala veeseisuga (nait. 1993. a. kevadel) on taielikult veega urnbritsetud vaid 5 laidu ja rahu (Vasik-, Rist-, Mannak-, Veski- ja LBunarahu). Suurirn laidudest on Vareslaid (pindala u. 30 ha; Malk & Kallas, 1974). Juba arnrnu uhendab teda Hiiumaaga lai roostik. Suvel madala veetasemega paaseb sinna kuiva jalaga. Laiu suurt ja lagedat mdne puuga karjamaaniitu umbritseb roostik. Eriti ulatuslik on see laiu 16unaosas. Orna suuruse kohta on ta aga iisna linnuvaene. Esinevad rn6ned rannaniitude ja roostiku linnuliigid (vt. tabel 1). Suuruselt teine on Vasiklaid e. Kadaklaid (uie 20 ha; Miilk & Kallas, 1974) Kaina lahe 16unaosas. See on ainuke laid, kus kasvab tukike rnetsa (pbhiliselt sanglepad ja kadakad) (Kallas, 1974). Siin kaigub vahelduseks ka puistulindude ilusaid laule. Vee- ja rannikulindude poolest jaab Vasiklaid siiski usna linnuvaeseks. Pdhilisteks pesitsejateks on laiu ida- ja ldunaosas rnitrnesugused roostikulinnud. Laidu umbritsevas roostikus pesitseb siin- sea! ka kuhmnokk-luiki. Veelindude arvukust on suuresti mBjutanud roo- loorkull ja rnerikotkas. Suuruselt jargrnised laiud on Mustakivi laid, Rist- ja Mannaklaid, Nuudirahu ning kokkukasvanud Annukare ja Harglaid. Nende laidude pindala on urnbes 2-2,5 ha. Neist kolrn (Mustakivi laid, Nuudirahu ning Annukare ja Harglaid) on urnbritsetud tiheda roostikuga ning vaid nende keskosas asuvad roostikuvabad alad rn6ne kadakaga. Annukarel ja Harglaiul kasvavad ka rndned sookased ja sanglepad. Needki kolm laidu ei ole eriti linnurikkad. Seevastu lindudele ja samuti IinnusBbrale palju huvipakkuvarnad laiud on Ristlaid ning Mannaklaid. Neil laidudel on liikuda palju kergem kuna roostik on kuivern ja ei ole eriti ulatuslik. Mdlernad kujutavad endast pikklikke kunkaid. Ristlaid ornab veidi laierna rooriba (10- 40 rn lai) kagus ja kirdes. Mannaklaiul esineb roostikku veelgi vahem. Mdlerna laiu kunnisel on palju randrahne, tairnestikus hakkavad silrna n6gese ja angervaksa puhrnad. Puittairnede osas on rikkarn Mannaklaid, kus kasvab usnagi palju sangleppi. Seevastu Ristlaiul esineb rohkern pbdsaid. Peale rnBne lepa, kase ja pihlaka kasvab siin veel kibuvitsu ja viirpuid. Need kaks laidu on Kaina lahe uhed linnurikkarnad. Ristlaidu peavad meelispaigaks kuhrnnokk-luiged ja hallhaned. Mannaklaiul on asunud viimastel aastatel Kaina lahe suurirn naerukajaka koloonia, sarnuti pesitseb siin kahrnnokk-luiki ja hallhanesid. Mblernat laidu asustavad ka rnitmed partlased. Kahjuks on need rneelispaigaks veel rneri- ja hebekajakatele. Viirnatirnainitud lindude saagiks langevad isegi kuhrnnokk- iuige rnunad (vt. tabel 2). Vaid neil laidudel pesitsevad tuttputid. 16 Hirundo 1995 Nr. 2 ljlejaanud laiukesed ja rahud on valimuselt usnagi sarnased. Kdik need on kaetud ja umbritsetud vahem vdi rohkem tiheda roostikuga, vaid keskel on mdningane rohuala. KBige vahema roostikuga ja erinevaim neist on Veskirahu, mis paistab silma lindude arvukuselt. Veskirahule asusid 1992. a. vaikese vaheaja jarel taas pesitsema naerukajakad. Jargrniseks aastaks oli paaride arv tBusnud 50-It juba 300 paarile. .Toonistanud UKU f AAI, iJsna linnuvaesed on Seljarahu, Vaike-Vesikrahu, Vesikrahu, Laanerahu, Naaskelrahu ja Idarahud. Kaina lahe rand on umbes 20 km pikk (Kallas, 1974). Parerna ulevaate saamiseks vBib selle jagada I6ikudeks. Alustades ringi umber lahe Selja kraavi juurest ja paripaeva, oleks esirneseks rannaldiguks rand Selja kraavist Viithansu makini. See ala on lai, rnadal, talvel vee all olev rannakarjarnaa, mille aares kasvab kohati kitsas pillirooriba. Sellel ldigul arrnastavad pesitseda rnitrned rannikulinnud nagu kiivitaja, punajalg-tilder, suurkoovitaja, pbldldoke. Siin vBib kohata ka liivatulle, balti rislasid ja naaskelnokki. Randel peatub siin palju sookurgi, hanelisi ja partlasi. Laia rooriba tdttu kalda aares erineb eelmisest ldigust jargmine - Viithansu makist Aandi ninani. See ldik on linnuvaesem rannikulindude poolest, roostikus esineb rohkesti roolinde. Huvitav paik Kaina lahe aares on Aandi nina, mis kujutab endast lahte tungivat poolsaart. Siin kasvavate mdnede kadakate ja rannaniidutaimedega on Aandi nina usna linnurikas. ijlekaalukamalt esineb Aandi ninal kull rannikulinde, kuid siin pesitseb ka roolinde, partlasi ning kajakalisi. Jargmine rannaldik kuni Putkaste rannani on niiske rannakarjamaa, mis on eraldatud lahest laia rooribaga. Siin kohtame eelkBige kurvitsalisi, markirnist vaarib mustsaba-vigle rohkus. Edasi tuleb liihike aga linnurikas roostikuvaba Putkaste rand. See on meelispaik kurvitsalistele ja tiirudele. Eriti linnurohke on see paik rannete ajal. Putkaste rannast Laisrna sillani (Kassari saareni) eraldab randa veest ulatuslik roostik. Paik sobib eelkdige roostikulindudele. Hirundo 1995 Nr. 2 17 ijlejaanud, linnuvaesemad rannikuldigud (kokku ule 10 krn) on kitsad ja lagedad rannikuniidud, veepiiril kitsama vdi laiema roostikuribaga. Antud ulevaates kasutatavad andmed pesitsevate lindude arvukuse kohta on kogutud 22. ja 23. mail 1993. aastal. lgas paigas jButi kaia vaid kord. Muret tekitav on rneri- ja hdbekajakate poolt ruustatud luigepesade arv. Kahjuks pole autoril dnnestunud hiljem teist korda Kaina lahte kulastada ning hinnata iilejaanud munade saatust. Kirjandus: KALLAS J. Kaina linnuriik, - Eesti Loodus 1974, 11, 675-681. -- IvL&LK A., KALLAS J. Nesting bird in Kaina Bay. Estonian Wetlands and their life. Tln., Valgus, 1974, 96-118. Tabel 2. Andmeid 22.05.-23.05.1993 Kaina lahel leitud kuhmnokk-luige kurnade kohta. Table 2. Found clutches of Mute Swan on Kaina Bay on 22.05.- 23.05.1 993. Liihendid I Abbrevations H.S. - haudestaadi~i~n incubation stage v. - varske fresh n. - ndrgalt slightly a.k. - alla kesk~nise below middle k. - kesk~niselt middle t. - tugevait hardily ? - H.S. tead~nata H.S. ~mknown 18 Hirundo 1995 Nr. 2 Birds of the Kaina Bay in 1993 Kaina Bay is situated between the south-western coast of Hiiumaa and Kassari Island. The bay is almost a closed body of water, being connected to the sea only through three canals in the road embankment. During the summer the water level does not exceed one rnetre even in the deepest place. The bay is rich in small islets and shelfs, the number of which exceeds 20. The data concerning the number of nesting birds used in the present survey has been collected on May 22 and 23, 1993. .
Load more

Recommended publications
  • Shjjs. ENSV L Riiklik -Waiik Raamatukogu
    EESTI KIRJANDUSE SELTSI VÄLJAANNE TOIMKOND: J. AAVIK, A. R. CEDERBERG, M. J. EISEN, V. GRÜNTHAL, J. JÕGEVER, A. JÜRGENSTEIN, L. KET- TUNEN, J. KÕPP, J. LUIGA, A. SAARESTE TEGEV TOIMETAJA J. V. VESKI KUUESTEISTKUMNES AASTAKÄIK 19Ö2 ShJJS. ENSV l Riiklik -waiik Raamatukogu EESTI KIRJANDUSE SELTSI KIRJASTUS EESTI KIRJANDUS EESTI KIRJANDUSE SELTSI KUUKIRI 1922 XVI AASTAKÄIK M 5 Läti Hendriku kroonika kriitika. Vahelekiilund Aa. '• L. H. 15. 7 (1211. a. sügis Pabsti järele). Beverini lätlaste vanemad Dote,ja Payke läksid Riiga, kus nad härdalt palusid abi sakalaste vastu. Ja asusid teele usuvennad rüütli- vendadega ja Theodorich, piiskopi vend, ja Kaupo kõigi liivlastega ja Võnnu Bertold lätlastega. Ja kui nad olid koondanud suure väe Metse- polesse, rühkisid nad mere äärde ning läksid kolm päeva - teekonda mere ligi. Ja pärast seda, pöördes Sakala maakonna sihis, rändasid nad kolm ööd ja päeva kõige pahemaü teedel läbi metsade ja soode; ja nõrkesid nende hobused teel ja langesid neist umbes 100 ning lõppesid. Ja viimaks, seitsmendal päeval, jõudsid nad küladesse ning jagunesid üle kogu maa, kus nad mehi, keda leidsid eest, surmasid ning vangi võtsid kõik (universos) väikesed lapsed ja noored tüdrukud (iuvenculas) ning hobuseid ja loomi kokku ajasid Lambite külla, kus oli nende Maja, s. t.kogumišpaik. Järgmisel päeval saatsid nad liivlasi ja lätlasi tumedatesse metsadesse ja puhmastesse, kus < eestlased hoidusid sala p ei d u s, ning leidsid palju naisi ja mehi, kiskusid neid metsadest • välja kõige nende varaga, surmasid - mehed, muud vedasid nad Majade (!) juurde (ad Majas asportaverunt). Ja läksid kaks lätlast, Oote ja Payke, ühte külla: äkitselt tormasid nende kallale 9 eestlast ning sõdisid nendega kogu päeva (per totam diem); kui lätlased palju- nendest surmanud ja haavanud, langesid lõpuks ka nemad surmatuna.
    [Show full text]
  • FCE 39 Ebook
    Folia Cryptog. Estonica, Fasc. 39: 1–2 (2002) Revisions of some lichens and lichenicolous fungi from Antarctica Vagn Alstrup Botanical Museum, University of Copenhagen, Gothersgade 130, DK-1123 Copenhagen K, Denmark. E-mail: [email protected] Abstract: Arthonia subantarctica Øvstedal, Heterocarpon follmannii Dodge, Thelidiola eklundii Dodge and Thelidium minutum Dodge were found to be based on discordant elements of lichenized and lichenicolous fungi and are lectotypified on the lichenicolous fungi. The new combination Polycoccum follmannii (Dodge) Alstrup is made. Thelidiola Dodge is a synonym of Muellerella Hepp ex Müll. Arg., Catillaria cremea, Thelidiola eklundii and Thelidium minutum becomes synonyms of Carbonea vorticosa, Muellerella pygmaea and Muellerella lichenicola respectively. Kokkuvõte: Parandusi mõnede Antarktika samblike ja lihhenikoolsete seente taksonoomias. Arthonia subantarctica Øvstedal, Heterocarpon follmannii Dodge, Thelidiola eklundii Dodge ja Thelidium minutum Dodge leiti baseeruvat lihheniseerunud ja lihhenikoolsete seente ühtesobimatutel elementidel ja on lektotüpiseeritud lihhenikoolsete seentena. Esitatakse uus kombinatsioon Polycoccum follmannii (Dodge) Alstrup. Thelidiola Dodge on Muellerella Hepp ex Müll. Arg. sünonüüm; Catillaria cremea, Thelidiola eklundii ja Thelidium minutum sobivad vastavalt Carbonea vorticosa, Muellerella pygmaea ja Muellerella lichenicola sünonüümideks. INTRODUCTION The Antarctic lichens and lichenicolous fungi antarctica Øvstedal should accordingly be used have mostly been treated
    [Show full text]
  • Pool-Looduslike Ökosüsteemide Bibliograafia
    Pool-looduslike ökosüsteemide bibliograafia Pool-looduslike ökosüsteemide bibliograafia on koostatud United Nations Environmental Program'i poolt finantseeritava Eesti keskkonnaministeeriumi projekti GF/2716-01-4354 "Assessment of Capacity building needs for Biodiversity and Participation in Clearing House Mechanism in Estonia" raames aastal 2003. Autorid on Meelis Pärtel ja Aveliina Helm. Bibliograafia hõlmab Eestis publitseeritud pärandkooslusi puudutavaid kirjutisi (v.a. venekeelsed kirjutused), kokku on nimestikus 483 kirjet. Iga kirje on varustatud märksõnadega. Kuna hetkel leheküljel otsingumootor puudub, soovitame teatud märksõna sisaldavate artiklite leidmiseks kasutada veebilehitsejate otsimisvõimalusi. Otsing autori perekonnanime järgi: A | B | D | E | F | H | I | J | K | L | M | N | O | P | R | S | Z | T | V | Õ | Ö | Ü Bibliograafias on kasutatud järgmisi märksõnu (sulgudes viidete arv): 1. Kooslusetüübid: - ALVAR (195) - looniidud - PUISNIIT (213) - koos muude pärisaruniitudega - LAMMINIIT (108) - RANNANIIT (146) - ÜLD (181) - pool-looduslikest ökosüsteemidest üldiselt 2. Uurimistöö tüüp: - NIMEKIRI (73) - liigiloendid - ÜLEVAADE (383) - üldine käsitlus pärandkooslusest - ÖKOLOOGIA (98) - ökoloogiline teadustöö või arutelu - KLASSIFIKATSIOON (35) - kooslusetüüpide klassifikatsioon - KAITSE (120) - pärandkoosluste kaitse ja säilimisega tegelevad artiklid 3. Uurimistöö objekt: - SELGROOTUD (24) - SELGROOGSED (44) - SOONTAIMED (202) - SAMBLAD (33) 1 / 56 Pool-looduslike ökosüsteemide bibliograafia - SAMBLIKUD-SEENED (12) - Aan,
    [Show full text]
  • Dissertationes Biologicae Universitatis Tartuensis 106 Dissertationes Biologicae Universitatis Tartuensis 106
    DISSERTATIONES BIOLOGICAE UNIVERSITATIS TARTUENSIS 106 DISSERTATIONES BIOLOGICAE UNIVERSITATIS TARTUENSIS 106 LICHENS AND LICHENICOLOUS FUNGI IN ESTONIA: DIVERSITY, DISTRIBUTION PATTERNS, TAXONOMY AVE SUIJA TARTU UNIVERSITY PRESS Chair of Mycology, Institute of Botany and Ecology, Faculty of Biology and Geography, University of Tartu, Estonia Dissertation was accepted for the commencement of the degree of Doctor of Philosophy (in botany and mycology) on April 28, 2005 by the Council of the Faculty of Biology and Geography, University of Tartu Opponent: Dr. Dagmar Triebel, Botanische Staatssammlung München, Germany Commencement: June 21th, 2005, at 9.30; room 218, Lai 40, Tartu. The publication of this dissertation is granted by the University of Tartu. ISSN 1024–6479 ISBN 9949–11–077–7(trükis) ISBN 9949–11–078–5 (PDF) Autoriõigus Ave Suija, 2005 Tartu Ülikooli Kirjastus www.tyk.ee Tellimus nr. 191 CONTENTS LIST OF ORIGINAL PUBLICATIONS......................................................... 6 OTHER RELEVANT PUBLICATIONS........................................................ 6 INTRODUCTION........................................................................................... 7 MATERIALS AND METHODS .................................................................... 10 Materials..................................................................................................... 10 Microscopy................................................................................................. 10 Data provision ...........................................................................................
    [Show full text]
  • Hiiumaa 1 : 100
    H I I U M A A 1 : 100 000 EESTI GEOLOOGILINE BAASKAART. ALUSPÕHJA RELJEEF GEOLOGICAL BASE MAP OF ESTONIA. BEDROCK RELIEF 5 0 5 0 5 0 5 0 5 0 5 0 5 0 5 8 22°5' 9 22°10' 9 22°15' 0 0 1 1 2 2 3 3 4 4 5 5 22°0' 3 3 3 4 22°20' 4 22°25' 4 22°30' 4 22°35' 4 22°40' 4 22°45' 4 22°50' 4 22°55' 4 23°0' 4 23°5' 4 23°10' 4 59°5' -22 59°5' Lõimandi nina -1 6550 0 6550 T a h k u n a L e h t m- a 1 5 L ehtm a j S u u r M e e l s t e j ä M e e l s t e l a h t r v -13 Kärrslätti neem K a u s t e VORMSI Kersli nina L Ä Ä N E M E R I ORMSÖ I 6545 R Suursäär Kjulsnäs 6545 E (Kootsaare nina) M a n g u Tahkuna LKA Kersleti jv - M 1 5 VORMSI Saxby neem E T a r e s t e l a h t Kjursskon K o d e s t e Tareste MKATõrvanina ORMSÖ N M u d a s t e Ä Kootsaare M a l v a s t e -22,5 59°0' Ä poolsaar S i g a l a L T a r e s t e Reigi kõvik Vissulaid R i s t i 5 -1,84 1 Ninalaid -10 - R e i g i l a h t R e i g i 59°0' 0 R o o t s i 1 -5 K i d a s t e - -0,5 -2,5 Vitberget 0 - 5 0 4,5 -1,5 - - 1 K Ä R D L A -2 0 2 5 1 0 0 H a u s m a 6540 -7,5 -1,5 0,3 6540 -7 5 16,5 4 5 - Hiiessaare Ninametsa K 2 i r 0 19,2 i k 5 0 Külalaid 0 kõvik u -12 0 1 kõvik Paope LKA l 0 5 -1 0 1 2 Kadakalaid H a P i h l a 0 0 5 0 0 -1 h 1 -13 a Elmrahu t - P i l p a k ü l a Sääre nina Uuemererahu KÕRGESSAARE Kukka laht r Paluküla kõvik i Kõrgessaare LKA 5 -12,9 Västurvike K o i d m a - Valgesäär P a o p e l a h t - -18 k (Västerviken) Pi 1 16 hl 5 10,5 K u k k a u Ta a j -14-4 m H e i g i r m -10,5 P a l u k ü l a 0 S u u1 r e s a d a m a k Harilaid Paope e 3 - l a O t s t e j poolsaar 5,2 0,5
    [Show full text]
  • Hanikatsi Laiu Laialehise Salumetsa Haudelinnustiku Võrdlus Teiste Sarnaste Metsade Haudelinnustikega Eestis
    Hirundo 21: 73–86 (2008) HANIKATSI LAIU LAIALEHISE SALUMETSA HAUDELINNUSTIKU VÕRDLUS TEISTE SARNASTE METSADE HAUDELINNUSTIKEGA EESTIS Aivar Leito1, Jaak Truu2, Tiit Leito3, Indrek Põder4 1 Eesti Maaülikooli Põllumajandus‐ ja keskkonnainstituut, Kreutzwaldi 1, 51014 Tartu, e‐post: [email protected] 2 Tartu Ülikooli Bioloogia ja Geograafia teaduskond, Riia 23, 51010 Tartu, e‐post: [email protected] 3 Tiit Leito, Sõnajala 6‐8, 92412 Kärdla, e‐post: [email protected] 4 Eesti Maaülikooli Põllumajandus‐ ja keskkonnainstituut, Kreutzwaldi 1, 51014 Tartu, e‐post: [email protected] Kokkuvõte. Käesolevas töös võrreldi Hanikatsi laiu laialehise salumetsa haudelinnustiku teiste sarnaste elupaikade (metsatüüpide) haudelinnustikega ning võrreldi üksikute linnuliikide suundumusi. Vaatluse all olnud uurimisalad jagunesid kahte gruppi: Lääne‐Eestis ning Lääne‐Eesti saarestikus ja mandril paiknevad uurimisalad. Hanikatsi salumetsa haudelinnustiku liigiline koosseis oli kõige sarnasem Tauksi lodumetsale (Ks = 81%), Matsalu salumetsale (Ks = 73%) ja Järvselja salukuusikule (Ks = 71%). Meresaartel (Tauksi ja Hanikatsi) paiknevatel uurimisaladel pesitses keskmiselt 34 liiki, mandril asuvatel uurimisaladel leidus keskmiselt 50 liiki. Uurimisperioodil ei täheldatud Hanikatsi salumetsas mandri metsades tavalisi liike nagu suur‐ kirjurähn, pöialpoiss, puukoristaja ning mitmeid tihaseliigid (tutt‐tihane, salu‐ tihane, põhjatihane). Juhuslikult pesitsesid võsaraat, porr, väänkael, peoleo ja hallrästas. 69,6% Hanikatsi salumetsas pesitseval liigil oli samasugune
    [Show full text]
  • Welche Teile Ihr Besser Im Tresor Aufbewahrt
    Welche Teile Ihr besser im Tresor aufbewahrt... Post by “Insulaner” of Nov 26th 2020, 6:47 pm Hallo zusammen, nachdem ich mal wieder versucht habe die Ölwannenschraube verkehrt herum aufzumachen (irgendwie raffe ich die Drehrichtung nicht wenn die Schraube hinter der Wanne angeordnet ist und ich von vorne schraube ) und diesmal den Kopf endgültig in einen Zustand versetzt habe der eine Teilnahme beim Pfingsttreffen in Ornbau mit verschärften Eingangskontrollen definitiv ausschließen würde habe ich mich für den Neukauf entschieden. Dabei bin ich auf interessante "Black Friday" (was auch immer das sein soll) Angebote mit kräftigem Rabatt gestoßen: auch Dichtringe sind mit dem gleichen Preisnachlass zu haben: https://forum.mercedesclub.de/index.php?thread/22127-welche-teile-ihr-besser-im-tresor-aufbewahrt/ 1 Als erste Aktion habe ich sofort meine Kiste mit Kupferdichtringen aus der Garage in das Bankschließfach verlagert. Für die Ölablassschraube werde ich wohl eine Hypothek aufs Haus aufnehmen; mal sehen was der Bankmanager morgen sagt. Viele Grüße, Hagen . Post by “HaWa” of Nov 26th 2020, 6:58 pm Hallo Hagen, welche Ölwanne hat eine 16er Ablassschraube. Ich kenne da nur 12, 14 und die Grossen. Km Hydraulikbedarf solltest du bezahlbar fündig werden. Gruß HaWA https://forum.mercedesclub.de/index.php?thread/22127-welche-teile-ihr-besser-im-tresor-aufbewahrt/ 2 Post by “SimonW” of Nov 26th 2020, 9:24 pm Hallo Hagen, ich vermute mal, es handelt sich um einen 100er Pack - siehe Gewicht 380 g ... Gruß Simon Post by “Wuff_6.3” of Nov 27th 2020, 12:14 am Ach Hagen, du hast nur 30% Rabatt. Andere Websites bieten lukrative 39%: Post by “Insulaner” of Nov 27th 2020, 8:10 am https://forum.mercedesclub.de/index.php?thread/22127-welche-teile-ihr-besser-im-tresor-aufbewahrt/ 3 Hallo zusammen, HaWa: die Ölwanne in Frage hat M12; bei Eingabe des Autotyps auf dieser Webseite kamen dann diese Vorschläge.
    [Show full text]
  • Hiiumaa Kohanimed.Indd
    HIIUMAA KOHANIMED Marja Kallasmaa HIIUMAA KOHANIMED Toimetanud Eevi Ross Eesti Keele Sihtasutus Tallinn 2010 Toetanud Haridus- ja Teadusministeerium Eesti Keele Instituudi baasfi nantseerimine Raamat on valminud ETF grandi nr. 6743 raames Küljendanud Merle Moorlat © Marja Kallasmaa, Eesti Keele Instituut 2010 Trükitud AS Pakett trükikojas ISBN 978-9985-79-305-3 5 Sissejuhatus SISSEJUHATUS Hiiumaa kohanimeraamatu eesmärk on avaldada Eesti Keele Instituudi kohanime- kartoteegis säilitatav Hiiumaa materjal. Kihelkonniti on see esindatud järgmiselt: Emmaste 2717 sedelit, Käina 2972, Pühalepa 3500, Reigi 5071 sedelit. Esimene kartoteeki jõudnud kohanimekogu pärineb aastast 1926, viimane aas- tast 1995. Eesti Keele Instituudis säilitatava Hiiumaa kohanimematerjali usinaim koguja on olnud Lehte Tammiste (Rannut) rohkem kui 3000 sedeliga. 1000–2000 nimesedelit on loovutanud Elli Küttim ja Jaak Peebo, 500–1000 August Juursalu, Marja Kallasmaa, Elfriede Paas, Leida Püss, Mihkel Tedre ja Gustav Vilbaste. Väikesi kogusid on esitanud veel Ella Aidas, Lembit Kaibald, Paul Kokla, Anne Kriisemann, Jekart Kõmmus, Juta Küttim, Sirli Laius, Joonas Meiusi, Helmi Mih- kelson, Ester Männamaa, Pauline Palmeos, Alide Raudsepp, Jüri Uustalu ning TÜ üliõpilased Ille Pühvel ja Marju Mikkel. Ligi 70 aasta jooksul nii kutseliste murde- kogujate kui ka Emakeele Seltsi korrespondentide jt. kaudu kogunenud materjal on arusaadavalt keeleliselt ebaühtlane. Vasturääkivusi esineb ka sisus, eeskätt talude külakuuluvuses. Selles raamatus on lähtutud eeskätt infost, mis on Eesti Keele Ins- tituudi murdearhiivi Hiiumaa kogudes keelejuhtidelt kuuldeliselt kogutud. Kogumistihedus on saarel ca 11,6 sed/km² (Hiiumaa ja laiud koos), seega on see alla Eesti keskmise, kuid tuleb arvesse võtta, et Hiiumaa asustus on koondunud peamiselt saare rannikule, keskosa valdab enamasti mets. Asustatud rannikualadel on nii nimetihedus kui ka kogumistihedus suurem.
    [Show full text]
  • Highlights Itineraries Current Events
    © Lonely Planet Publications 43 www.lonelyplanet.com ESTONIA •• Highlights 44 HIGHLIGHTS ESTONIA HOW MUCH? Tallinn ( p64 ) Wander the medieval streets, and drink in lovely cafés, eclectic restau- Coffee 30Kr ESTONIA rants and steamy nightclubs. Estonia Taxi fare (10 minutes) 50Kr Pärnu ( p155 ) Join this party town, home to sandy beaches, spa resorts and plenty Bus ticket (Tallinn to Tartu) 80Kr of night-time distractions. Bicycle hire (daily) 150Kr Saaremaa ( p142 ) Escape to Estonia’s larg- Although the smallest of the Baltic countries, Estonia (Eesti) makes its presence felt in the est island, with lovely, long stretches Sauna 65Kr region. of empty coastline and medieval ruins, and abundant opportunities for outdoor LONELY PLANET INDEX Lovely seaside towns, quaint country villages and verdant forests and marshlands set adventure. Litre of petrol 14Kr the scene for discovering many cultural and natural gems. Yet Estonia is also known for Tartu ( p106 ) Discover the magic of this magnificent castles, pristine islands and a cosmopolitan capital amid medieval splendour. splendid town, gateway to the beautiful Litre of bottled water 15Kr land of the mystical Setu community, It’s no wonder Estonia is no longer Europe’s best-kept secret. Half-litre of Saku beer in a store/bar with myriad lakes and forests. 15/28Kr Tallinn, Estonia’s crown jewel, boasts cobbled streets and rejuvenated 14th-century dwell- Lahemaa National Park ( p95 ) Relish the nat- ural beauty of this area’s lush landscape Souvenir T-shirt 150Kr ings. Dozens of cafés and restaurants make for an atmospheric retreat after exploring historic and immaculate coastline. packet of roasted nuts 25Kr churches and scenic ruins, as well as its galleries and boutiques.
    [Show full text]
  • Never Fails to Amaze
    Nature Holiday in Estonia Never Fails to Amaze Nature Holiday in Estonia www.visitestonia.com 1 Estonia, nature’s home For nature lovers, the north European country time for a short stopover on coastal marshes. of Estonia is a dreamland. For such a small na- Estonia’s species-rich grasslands compete in this tion, Estonia is astonishing with its diverse and regard with tropical areas. In Laelatu in western An evening view of the bog untouched nature. Estonia, for example, over 70 different plant spe- cies were discovered in one single square metre, Forests are practically silent during the winter This is a place where the land meets the sea, The kingdom of forests the second most abundant ground in Europe. months, but in April and May a choir of birds bogs are interspersed with virgin forest, fields and bogs cuts loose. This is when chaffinches, blackbirds, and fish-rich rivers and lakes. Add to this four It should be also noted that Estonia’s low popu- cuckoos and many others with beautiful voices seasons of immense variety: a crisp spring, a lation density offers nature-loving adventurers When travelling through Estonia forests, which return from the south. During spring nights, the warm summer of white nights, an autumn abun- plenty of space to themselves. The mobile tel- cover more than half of Estonia’s dry land, are forest is alive with hooting owls and the cacoph- dant in colour and a winter of deep, soft snows. ephone and internet reception found all over the always in view, whether dark fir, beautiful pines, ony of the grouse performing a wedding dance.
    [Show full text]
  • Iota Directory of Islands Regional List British Isles
    IOTA DIRECTORY OF ISLANDS sheet 1 IOTA DIRECTORY – QSL COLLECTION Last Update: 22 February 2009 DISCLAIMER: The IOTA list is copyrighted to the Radio Society of Great Britain. To allow us to maintain an up-to-date QSL reference file and to fill gaps in that file the Society's IOTA Committee, a Sponsor Member of QSL COLLECTION, has kindly allowed us to show the list of qualifying islands for each IOTA group on our web-site. To discourage unauthorized use an essential part of the listing, namely the geographical coordinates, has been omitted and some minor but significant alterations have also been made to the list. No part of this list may be reproduced, stored in a retrieval system or transmitted in any form or by any means, electronic, mechanical, photocopying, recording or otherwise. A shortened version of the IOTA list is available on the IOTA web-site at http://www.rsgbiota.org - there are no restrictions on its use. Islands documented with QSLs in our IOTA Collection are highlighted in bold letters. Cards from all other Islands are wanted. Sometimes call letters indicate which operators/operations are filed. All other QSLs of these operations are needed. EUROPE UNITED KINGDOM OF GREAT BRITAIN AND NORTHERN IRELAND, CHANNEL ISLANDS AND ISLE OF MAN # ENGLAND / SCOTLAND / WALES B EU-005 G, GM, a. GREAT BRITAIN (includeing England, Brownsea, Canvey, Carna, Foulness, Hayling, Mersea, Mullion, Sheppey, Walney; in GW, M, Scotland, Burnt Isls, Davaar, Ewe, Luing, Martin, Neave, Ristol, Seil; and in Wales, Anglesey; in each case include other islands not MM, MW qualifying for groups listed below): Cramond, Easdale, Litte Ross, ENGLAND B EU-120 G, M a.
    [Show full text]
  • Väinamere Hoiuala Mereosa, Kadakalaiu
    Väinamere hoiuala mereosa, Kadakalaiu viigerhülge, Pujuderahu hallhülge ja Selgrahu hallhülge püsielupaikade (osa Väinamere linnu- ja loodusalast) kaitsekorralduskava 2013-2022 SISUKORD SISSEJUHATUS ........................................................................................................................ 4 I VÄINAMERE HOIUALA ÜLDISELOOMUSTUS ............................................................. 5 1.1 ÜLDANDMED ........................................................................................................... 5 1.2 SOTSIAAL-MAJANDUSLIK KESKKOND .............................................................. 14 1.2.1 Asustus ...................................................................................................................... 14 1.2.2 Huvigrupid ................................................................................................................ 19 1.2.3 Turism ja puhkemajandus ......................................................................................... 20 1.2.4 Sadamad, paadisillad, lautrid .................................................................................... 21 1.2.5 Kalandus .................................................................................................................... 22 1.2.6 Meresüvendus ja kaadamine ..................................................................................... 23 II HOIUALA LOODUSVÄÄRTUSED .................................................................................. 24 2.1 MERE-ELUPAIGAD JA PÕHJAELUSTIK
    [Show full text]