DOCSLIB.ORG

Viten Fra Skog Og Landskap Mapping and Monitoring

Total Page：16

File Type：pdf, Size：1020Kb

Download full-text PDF Read full-text

Load more

-------------------------------------- -------------------------------------- -------------------------------------- NORSK INSTITUTT FOR REGIONKONTOR NORSK SKOG OG LANDSKAP NORD-NORGE GENRESSURSSENTER -------------------------------------- -------------------------------------- -------------------------------------- adr.: Pb 115 adr.: Skogbrukets hus adr.: Pb 115 NO-1431 Ås NO-9325 Bardufoss NO-1431 Ås -------------------------------------- -------------------------------------- -------------------------------------- tlf.: +47 64 94 80 00 -------------------------------------- faks: +47 64 94 80 01 REGIONKONTOR Viten fra Skog og landskap -------------------------------------- MIDT-NORGE nett: www.skogoglandskap.no -------------------------------------- -------------------------------------- adr.: Statens hus Pb 2609 NO-7734 Steinkjer MAPPING AND MONITORING -------------------------------------- -------------------------------------- REGIONKONTOR OF NORDIC VEGETATION AND VEST-NORGE -------------------------------------- adr.: Fanaflaten 4 LANDSCAPES NO-5244 Fana -------------------------------------- Conference proceeding Eds. Anders Bryn, Wenche Dramstad & Wendy Fjellstad Oms-Viten-1-2010.indd 1 08.12.2010 09:22:29 Viten fra Skog og landskap – 1/10 MAPPING AND MONITORING OF NORDIC VEGETATION AND LANDSCAPES Conference proceedings Eds. Anders Bryn, Wenche Dramstad & Wendy Fjellstad Norsk institutt for skog og landskap, Pb 115, NO-1431 Ås, Norway 7 Viten_omslag.indd 7 08.12.2010 09:26:59 FOREWORD The conference «Mapping and Monitoring of Nordic Vegetation and Landscapes» took place in Hveragerði, Iceland from the 16th to the 18th of September 2009. The 105 participants from 15 countries contributed with 50 oral presentations and 19 posters. This special edition of «Viten», published by the Norwegian Forest and Landscape Institute, presents the conference proceedings, containing 32 articles and 13 posters. We wish to thank the participants for their contributions to both the conference and this report! The Icelandic Minister of the Environment, Svandis Svavarsdottir, formally opened the conference. The Minister emphasised the importance of information on the environment, enabling politicians and manage- ment authorities to make well-informed choices to ensure that future development is sustainable. In that sense, she gave a short introduction to the three goals of the conference. Firstly, to share experience and knowledge about Nordic vegetation and landscape mapping and monitoring: methods, study design, con- tent, implementation, analysis and the latest tools for processing map data. Secondly, to present scientific findings relevant for the private and public sector, the agricultural sector and nature management. Thirdly, to develop networks between different countries’ scientific mapping communities. In particular, four topics were in focus: • mapping of vegetation and landscapes, • monitoring of vegetation and landscapes, • cultural landscapes and management, • landscape structure, processes and change. Abstracts of all oral and poster presentations have previously been published by The Nordic Association of Agricultural Scientists (http: //www.njf.nu/site/seminarRedirect.asp?intSeminarID=424&p=1004). The keynote speakers, Professor Donald A. Walker (University of Alaska, USA), Professor Helene Wagner (University of Toronto, Canada), Dr. Maria Luisa Paracchini (Joint Research Centre of the European Com- mission, Italy) and Senior Specialist Andrew Baker (Natural England, United Kingdom) gave four fascinating insights into issues of vegetation and landscape mapping and monitoring. We are grateful for their contribu- tions to the conference. 2 During the conference, an initiative was taken to create a Nordic Working Group for vegetation and lands- cape mapping and monitoring within the International Association of Landscape Ecology (IALE) . This wor- king group has been named NordScape and was established shortly after the seminar in agreement with IALE. The working group is in the process of establishing a new web-page which will keep us all updated on Nordic news regarding vegetation and landscape mapping and monitoring (see http: //www.iale.se/). The initiative for the seminar was taken in 2006 in Stockholm during a Swedish seminar on vegetation map- ping. Soon after a seminar committee was established, including members from all of the Nordic countries. Anders Bryn, Wenche Dramstad and Wendy Fjellstad (Norwegian Forest and Landscape Institute) repre- sented Norway. Guðmundur Guðjónsson (Icelandic Institute of Natural History) and Guðrún Gísladóttir (Uni- versity of Iceland) represented Iceland. Lars Andersson (Lantmäteriet), Anna Allard (Swedish University of Agricultural Sciences) and Margareta Ihse (Stockholm University) represented Sweden. Reija Hietala and Niina Käyhkö (University of Turku) represented Finland. Ole Hjorth Caspersen (Forest & Landscape) and Geoff B. Groom (The National Environmental Research Institute) represented Denmark. On behalf of the committee, we would like to thank the respective institutes for giving us the opportunity to arrange this con- ference. A special thanks goes to the Icelandic Institute of Natural History and the Norwegian Forest and Landscape Institute, who took care of most of the practical challenges of arranging the conference. We are very grateful to the Nordic Council of Ministers, for financial support for the Conference and to The Nordic Association of Agricultural Scientists for administering the seminar registration, economy and home-page. We would also like to express our gratitude to The Soil Conservation Service (SCS) at Gunnars- holt, Iceland. SCS contributed to a splendid excursion and introduced us to the problems of erosion and re- vegetation efforts in Iceland. The editors, Ås, Norway, 8th June 2010 Anders Bryn Wenche Dramstad Wendy Fjellstad [email protected] [email protected] [email protected] 3 INNHOLD Monitoring landscape and vegetation in the Swedish NILS-Program ....................................................... 5 Geographical vegetation data of Lantmäteriet in Sweden ........................................................................ 9 Biodiversity – Mapping and use of data................................................................................................. 13 Analysis of CORINE land cover results in Iceland with regard to elevation and bedrock geology............. 17 CLC classes and the Norwegian vegetation zones..................................................................................21 Forest limit changes in southern Norway: ways of giving casual explanations for spatiotemporal changes detected from vegetation maps................................................................... 25 Methods for landscape monitoring compared........................................................................................ 29 Mapping resources, livelihood and cultural heritage in coastal Sami fjord landscapes in Finnmark......... 33 Large scale mapping of the Sestroretskoe mire, NW Russia................................................................... 37 Mapping and density analyses of drainage ditches in Iceland ................................................................ 43 Pine revegetation of sandy shores at Tersky coast of the White Sea, Kola Peninsula ............................... 47 Large-Scale Vegetation Mapping in Iceland ........................................................................................... 51 The Icelandic geographic Land Use database (IGLUD).......................................................................... 55 Classification of vegetation in red deer habitats in Norway .....................................................................59 Feral sheep in coastal heaths – mapping the quality of all year pastures ................................................ 63 Abolition of set-aside schemes and its impact on habitat structure in Denmark from 2007 - 2008 ......... 67 Interpretation of High Resolution Digital Aerial Photography in a Digital 3D Environment to Map Vegetation Communities from aPre-existing Classification .......................................................... 71 Large-scale mapping of actual vegetation in heterogenic landscape conditions (NW Ladoga region, Russia................................................................................................................... 75 Planning changes – or changing the plans?........................................................................................... 81 A European wide indicator for the state and diversity of the rural-agrarian landscape ............................. 85 Monitoring of coastal landscape of Estonia ............................................................................................ 89 Mapping of vegetation in Norway .......................................................................................................... 93 Integrated ecoforest mapping of the northern portion of the Boreal Zone, Québec, Canada.................... 97 Large-scale vegetation mapping in Estonia .......................................................................................... 101 Rented or owned land – implications for land abandonment................................................................ 105 Modelling landscape regions on a regular grid using binary logistic regression ..................................... 109 The Norwegian area frame survey of land resources: AR18×18..........................................................
Recommended publications
  • Hiiumaa Laidude Maastikukaitseala Kaitse- Eeskirja Ja Välispiiri Kirjelduse Kinnitamine

    Hiiumaa Laidude Maastikukaitseala Kaitse- Eeskirja Ja Välispiiri Kirjelduse Kinnitamine

    Väljaandja: Vabariigi Valitsus Akti liik: määrus Teksti liik: algtekst Avaldamismärge: RT I 1998, 97, 1531 Hiiumaa laidude maastikukaitseala kaitse- eeskirja ja välispiiri kirjelduse kinnitamine Vastu võetud 27.10.1998 nr 243 Kaitstavate loodusobjektide seaduse (RT I 1994, 46, 773; 1998, 36/37, 555)paragrahvi 5 lõike 4 japaragrahvi 6 lõike 3 alusel ning arvestades EuroopaLiidu Nõukogu direktiivi 92/43/EMÜ looduslike elupaikadening fauna ja floora kaitse kohta (EÜT L 206, 21.05.1992) ja EuroopaLiidu Nõukogu direktiivi 79/409/EMÜloodusliku linnustiku kaitse kohta (EÜT L 103, 2.04.1979) sätteid,Vabariigi Valitsus määrab: 1. Kinnitada: 1) Hiiumaa laidude maastikukaitseala kaitse-eeskiri (juurde lisatud); 2) Hiiumaa laidude maastikukaitseala välispiiri kirjeldus (juurdelisatud). 2. Määrata Hiiumaa laidude maastikukaitseala valitsejaksKeskkonnaministeeriumi hallatav riigiasutusHiiumaa Laidude Maastikukaitseala. 3. Tunnistada kehtetuks Eesti NSV Ministrite Nõukogu26. oktoobri 1971. a määruse nr 493 «Uuteriiklike kaitsealade moodustamise ja riikliku maastikulise kaitseala«AegviiduNelijärve» ümbernimetamise kohta»(ENSV Teataja 1971, 44, 465) punkt 1. Peaminister Mart SIIMANN Keskkonnaminister Villu REILJAN Riigisekretär Uno VEERING Kinnitatud Vabariigi Valitsuse 27. oktoobri 1998. amäärusega nr 243 Hiiumaa laidude maastikukaitseala kaitse-eeskiri I. ÜLDSÄTTED 1. Hiiumaa laidude maastikukaitseala (edaspidi kaitseala) onmoodustatud Hiiumaa Rajooni TSNTäitevkomitee 26. septembri 1962. a otsusega nr 70«Looduskaitse kindlustamisest Hiiumaa rajoonis»looduskaitse
  • Geograafia Ainekava

    Geograafia Ainekava

    Loodusõpetuse ainekava 1. Loodusteaduslik pädevus Loodusteaduslik pädevus väljendub loodusteaduste- ja tehnoloogiaalases kirjaoskuses, mis hõlmab oskust vaadelda, mõista ning selgitada loodus-, tehis- ja sotsiaalses keskkonnas (edaspidi keskkond) eksisteerivaid objekte ja protsesse, analüüsida keskkonda kui terviksüsteemi, märgata selles esinevaid probleeme ning kasutada neid lahendades loodusteaduslikku meetodit, võtta vastu igapäevaelulisi keskkonnaalaseid pädevaid otsuseid ja prognoosida nende mõju, arvestades nii loodusteaduslikke kui ka sotsiaalseid aspekte, tunda huvi loodusteaduste kui maailmakäsitluse aluse ja areneva kultuurinähtuse vastu, väärtustada looduslikku mitmekesisust ning vastutustundlikku ja säästvat eluviisi. 2. Üldpädevuste kujundamine ainevaldkonnas Loodusainetes saavad õpilased tervikülevaate looduskeskkonnas valitsevatest seostest ja vastasmõjudest ning inimtegevuse mõjust keskkonnale. Kultuuri ja väärtuspädevuste kaudu kujundatakse positiivne hoiak kõige elava ja ümbritseva suhtes, arendatakse huvi loodusteaduste kui uusi teadmisi ja lahendusi pakkuva kultuurinähtuse vastu, teadvustatakse loodusliku mitmekesisuse tähtsust ning selle kaitse vajadust, väärtustatakse jätkusuutlikku ja vastutustundlikku eluviisi ning kujundatakse tervislikke eluviise. Sotsiaal ja kodanikupädevuse areng kaasneb õppes toimuva inimtegevuse mõju hindamisega looduskeskkonnale, kohalike ja globaalsete keskkonnaprobleemide teadvustamisega ning neile lahenduste leidmisega. Olulisel kohal on dilemmaprobleemide lahendamine, kus otsuseid langetades
  • Hiiumaa 1 : 100

    Hiiumaa 1 : 100

    H I I U M A A 1 : 100 000 EESTI GEOLOOGILINE BAASKAART. RASKUSJÕUVÄLJA ANOMAALIAD GEOLOGICAL BASE MAP OF ESTONIA. GRAVITY ANOMALIES 5 0 5 0 5 0 5 0 5 0 5 0 5 0 8 9 9 0 0 1 1 2 2 3 3 4 4 5 22°0' 3 22°5' 3 22°10' 3 22°15' 4 22°20' 4 22°25' 4 22°30' 4 22°35' 4 22°40' 4 22°45' 4 22°50' 4 22°55' 4 23°0' 4 23°5' 4 23°10' LE GE N D 59°5' Lõimandi nina Isoanomaal -13,5 ,5 3 Isoanomal 6550 -13 5 6550 T a h k u-1n2, a 12 5 L e h t m a 59°5' - -11, -11 -10,5 Leh ,5 tm -9 a -10 j ,5 -8 5 , S -9 -7 ,5 u 14 11 8 5 2 -1 -4 -7 -10 -13 -16 mGal -6 u r M e e l s t e -8 ,5 j -5 ä M e e l s t e l a h t r -7 v -6 Kärrslätti neem K a u s t e VORMSI VARJUTATUD RELJEEF ("valgustatud" loodest) Kersli nina SHADED RELIEF ("lighting" from NW) 5 5 5 5 5 5 ORMSÖ 9 0 1 2 3 4 L Ä Ä N E M E R I 3 4 4 4 4 4 5 I 0, 6545 R Suursäär Kjulsnäs 6545 E (Kootsaare nina) M a n g u ,5 Kersleti jv -4 Tahkuna LKA M VORMSI Saxby neem E T a r e s t e l a h t Kjursskon K o d e s t e Tareste MKATõrvanina ORMSÖ -8 N ,5 M u d a s t e 6545 6545 Ä Kootsaare M a l v a s t e Ä poolsaar S i g a l a L T a r e s t e Vissulaid R i s t i 5,5 59°0' 6535 6535 2 Ninalaid R e i g i l a h t R e i g i R o o t s i K i d a s t e Vitberget K Ä R D L A 59°0' H a u s m a 5 , 6540 2 6540 K i r 6525 6525 i 5 5 k , , u ,5 2 4,5 5 5 l 2 5 Külalaid , a - 5, Paope LKA 5 h 6 Kadakalaid H - t P i h l a 5 , 4 Uuemererahu a P i l p a k ü l a 4 Elmrahu 5 4 Sääre nina - 6 Kukka laht r Kõrgessaare LKA K o i d m a Valgesäär i Västurvike KÕRGESSAARE 5 P a o p e l a h t T P , k (Västerviken) a ih 5 3 m l , K u k k a u 3
  • Shjjs. ENSV L Riiklik -Waiik Raamatukogu

    Shjjs. ENSV L Riiklik -Waiik Raamatukogu

    EESTI KIRJANDUSE SELTSI VÄLJAANNE TOIMKOND: J. AAVIK, A. R. CEDERBERG, M. J. EISEN, V. GRÜNTHAL, J. JÕGEVER, A. JÜRGENSTEIN, L. KET- TUNEN, J. KÕPP, J. LUIGA, A. SAARESTE TEGEV TOIMETAJA J. V. VESKI KUUESTEISTKUMNES AASTAKÄIK 19Ö2 ShJJS. ENSV l Riiklik -waiik Raamatukogu EESTI KIRJANDUSE SELTSI KIRJASTUS EESTI KIRJANDUS EESTI KIRJANDUSE SELTSI KUUKIRI 1922 XVI AASTAKÄIK M 5 Läti Hendriku kroonika kriitika. Vahelekiilund Aa. '• L. H. 15. 7 (1211. a. sügis Pabsti järele). Beverini lätlaste vanemad Dote,ja Payke läksid Riiga, kus nad härdalt palusid abi sakalaste vastu. Ja asusid teele usuvennad rüütli- vendadega ja Theodorich, piiskopi vend, ja Kaupo kõigi liivlastega ja Võnnu Bertold lätlastega. Ja kui nad olid koondanud suure väe Metse- polesse, rühkisid nad mere äärde ning läksid kolm päeva - teekonda mere ligi. Ja pärast seda, pöördes Sakala maakonna sihis, rändasid nad kolm ööd ja päeva kõige pahemaü teedel läbi metsade ja soode; ja nõrkesid nende hobused teel ja langesid neist umbes 100 ning lõppesid. Ja viimaks, seitsmendal päeval, jõudsid nad küladesse ning jagunesid üle kogu maa, kus nad mehi, keda leidsid eest, surmasid ning vangi võtsid kõik (universos) väikesed lapsed ja noored tüdrukud (iuvenculas) ning hobuseid ja loomi kokku ajasid Lambite külla, kus oli nende Maja, s. t.kogumišpaik. Järgmisel päeval saatsid nad liivlasi ja lätlasi tumedatesse metsadesse ja puhmastesse, kus < eestlased hoidusid sala p ei d u s, ning leidsid palju naisi ja mehi, kiskusid neid metsadest • välja kõige nende varaga, surmasid - mehed, muud vedasid nad Majade (!) juurde (ad Majas asportaverunt). Ja läksid kaks lätlast, Oote ja Payke, ühte külla: äkitselt tormasid nende kallale 9 eestlast ning sõdisid nendega kogu päeva (per totam diem); kui lätlased palju- nendest surmanud ja haavanud, langesid lõpuks ka nemad surmatuna.
  • Spatiotemporal Variability in the Eelgrass Zostera Marina L. in the North-Eastern Baltic Sea: Canopy Structure and Associated Macrophyte and Invertebrate Communities

    Spatiotemporal Variability in the Eelgrass Zostera Marina L. in the North-Eastern Baltic Sea: Canopy Structure and Associated Macrophyte and Invertebrate Communities

    Estonian Journal of Ecology, 2014, 63, 2, 90–108 doi: 10.3176/eco.2014.2.03 Spatiotemporal variability in the eelgrass Zostera marina L. in the north-eastern Baltic Sea: canopy structure and associated macrophyte and invertebrate communities Tiia Möller!, Jonne Kotta, and Georg Martin Estonian Marine Institute, University of Tartu, Mäealuse 14, 12618 Tallinn, Estonia ! Corresponding author, [email protected] Received 3 April 2014, revised 9 May 2014, accepted 15 May 2014 Abstract. Seagrasses are marine angiosperms fulfilling important ecological functions in coastal ecosystems worldwide. Out of the 66 known seagrass species only two inhabit the Baltic Sea and only one, Zostera marina L., is found in its NE part. In the coastal waters of Estonia, where eelgrass grows at its salinity tolerance limit, only scarce information exists on the Z. marina community and there are no data on eelgrass growth. In the current study the community characteristics and growth of eelgrass were studied at four sites: Ahelaid, Saarnaki, and Sõru in the West-Estonian Archipelago Sea and Prangli in the Gulf of Finland. Fieldwork was carried out from May to September in 2005. The results showed that eelgrass grew between 1.8 and 6 m with main distribution at 2–4 m. The eelgrass bed had a considerably higher content of sediment organic matter compared to the adjacent unvegetated areas, but this difference was statistically significant only in areas where the movement of soft sediments is higher. The results also showed that altogether 19 macrophytobenthic and 23 invertebrate taxa inhabited the eelgrass stand. The prevailing vascular plants were Stuckenia pectinata and Potamogeton perfoliatus.
  • FCE 39 Ebook

    FCE 39 Ebook

    Folia Cryptog. Estonica, Fasc. 39: 1–2 (2002) Revisions of some lichens and lichenicolous fungi from Antarctica Vagn Alstrup Botanical Museum, University of Copenhagen, Gothersgade 130, DK-1123 Copenhagen K, Denmark. E-mail: [email protected] Abstract: Arthonia subantarctica Øvstedal, Heterocarpon follmannii Dodge, Thelidiola eklundii Dodge and Thelidium minutum Dodge were found to be based on discordant elements of lichenized and lichenicolous fungi and are lectotypified on the lichenicolous fungi. The new combination Polycoccum follmannii (Dodge) Alstrup is made. Thelidiola Dodge is a synonym of Muellerella Hepp ex Müll. Arg., Catillaria cremea, Thelidiola eklundii and Thelidium minutum becomes synonyms of Carbonea vorticosa, Muellerella pygmaea and Muellerella lichenicola respectively. Kokkuvõte: Parandusi mõnede Antarktika samblike ja lihhenikoolsete seente taksonoomias. Arthonia subantarctica Øvstedal, Heterocarpon follmannii Dodge, Thelidiola eklundii Dodge ja Thelidium minutum Dodge leiti baseeruvat lihheniseerunud ja lihhenikoolsete seente ühtesobimatutel elementidel ja on lektotüpiseeritud lihhenikoolsete seentena. Esitatakse uus kombinatsioon Polycoccum follmannii (Dodge) Alstrup. Thelidiola Dodge on Muellerella Hepp ex Müll. Arg. sünonüüm; Catillaria cremea, Thelidiola eklundii ja Thelidium minutum sobivad vastavalt Carbonea vorticosa, Muellerella pygmaea ja Muellerella lichenicola sünonüümideks. INTRODUCTION The Antarctic lichens and lichenicolous fungi antarctica Øvstedal should accordingly be used have mostly been treated
  • Kärdla, Mida Vahel Kutsutakse Hellitavalt Ka Pealin- M Hiiumaa@Visitestonia.Com Naks

    Kärdla, Mida Vahel Kutsutakse Hellitavalt Ka Pealin- M [email protected] Naks

    Hiiumaa saar koos laidudega kuulub UNESCO biosfäärialade nimestikku. Kestva arengu eelkäijana, keskendub programm Man and Biosphere bio- E loogilise mitmekesisuse ja inimkultuuri tasakaalustatud koosarengusse elukeskkonna säästva majandamise põhimõtteid järgides. Meie väärtus- tame oma unikaalset loodust ja loodame, et ka saare külastajad käituvad vastutustundlikult. & www.hiiumaa.ee Saare keskuseks on Kärdla, mida vahel kutsutakse hellitavalt ka pealin- M [email protected] naks. Juba 14. sajandil paiknes siin väike rootslaste küla, mis hiljem arenes £ (+372) 504 5393 tööstuskeskuseks. Omaaegsetest asukatest annavad märku rootsi päritolu P Hiiu 1 (Keskväljakul), HIIUMAA koha- ning perekonnanimed. Oleme kaardile märkinud ca 5,3 km pikkuse tuuri Kärdla vaatamis- 92413, Kärdla, Hiiumaa TURISMIKAART väärsustest, mille läbimine jalutades võtab aega ca 1-1,5 h. #VisitHiiumaa Legend Kaitseala piir 1 Kärdla tuuri marsruut ja objektid TRANSPORDIINFO Turismiinfokeskus; inva-tualett; tualett Rattamarsruudid: Arstiabi; apteek; politsei Eurovelo marsruut 1 Kärdla KÄRDLA sadam Sadam; slipikoht; navigatsioonimärk marsruut 304 KORK marsruut 305 Kuur Vallavalitsus; bussijaam; raamatukogu 5 Sadama ait Kool; lasteaed; mänguväljak Titekivi S a Tareste laht d Spordirajatis; seikluspark; matkarada Kärdla rand a m 6 Lu b Kultuurimaja; teater; muuseum Rannapaargu ja a Hausma supluskoht rannavõrkpalli- ah väljakud ju Hausma tee Kirik; laululava; muu huvitav hoone N Ööbiku- p õi u park k Mälestusmärk; rändrahn; rand u Rannapark Väike-Sadama L t välijõusaal
  • Pool-Looduslike Ökosüsteemide Bibliograafia

    Pool-Looduslike Ökosüsteemide Bibliograafia

    Pool-looduslike ökosüsteemide bibliograafia Pool-looduslike ökosüsteemide bibliograafia on koostatud United Nations Environmental Program'i poolt finantseeritava Eesti keskkonnaministeeriumi projekti GF/2716-01-4354 "Assessment of Capacity building needs for Biodiversity and Participation in Clearing House Mechanism in Estonia" raames aastal 2003. Autorid on Meelis Pärtel ja Aveliina Helm. Bibliograafia hõlmab Eestis publitseeritud pärandkooslusi puudutavaid kirjutisi (v.a. venekeelsed kirjutused), kokku on nimestikus 483 kirjet. Iga kirje on varustatud märksõnadega. Kuna hetkel leheküljel otsingumootor puudub, soovitame teatud märksõna sisaldavate artiklite leidmiseks kasutada veebilehitsejate otsimisvõimalusi. Otsing autori perekonnanime järgi: A | B | D | E | F | H | I | J | K | L | M | N | O | P | R | S | Z | T | V | Õ | Ö | Ü Bibliograafias on kasutatud järgmisi märksõnu (sulgudes viidete arv): 1. Kooslusetüübid: - ALVAR (195) - looniidud - PUISNIIT (213) - koos muude pärisaruniitudega - LAMMINIIT (108) - RANNANIIT (146) - ÜLD (181) - pool-looduslikest ökosüsteemidest üldiselt 2. Uurimistöö tüüp: - NIMEKIRI (73) - liigiloendid - ÜLEVAADE (383) - üldine käsitlus pärandkooslusest - ÖKOLOOGIA (98) - ökoloogiline teadustöö või arutelu - KLASSIFIKATSIOON (35) - kooslusetüüpide klassifikatsioon - KAITSE (120) - pärandkoosluste kaitse ja säilimisega tegelevad artiklid 3. Uurimistöö objekt: - SELGROOTUD (24) - SELGROOGSED (44) - SOONTAIMED (202) - SAMBLAD (33) 1 / 56 Pool-looduslike ökosüsteemide bibliograafia - SAMBLIKUD-SEENED (12) - Aan,
  • Heltermaa - Sarve - Salinõmme Piirkonna Osaüldplaneering

    Heltermaa - Sarve - Salinõmme Piirkonna Osaüldplaneering

    Reg. Nr. 10058058 MTR – EH10058058-0001 Muinsuskaitseameti tegevusluba Töö Nr. 05 - 121 E 15/2002 E Tellija: PÜHALEPA VALLAVALITSUS HELTERMAA - SARVE - SALINÕMME PIIRKONNA OSAÜLDPLANEERING PÜHALEPA VALD, HIIUMAA Vaade Heinlaiule Heltermaa sadamast Büroo juhataja arhitekt J. Kuusemets Kärdla, november 2005.a. ________________________________________________________________________ SADAMA 15 TELEFON: 463 2024 A/A 1120049539 KÄRDLA 92412 TELEFAX: 462 2660 HANSAPANK HIIUMAA Heltermaa sadam (vaade merelt) Sarve poolsaare rannik (vaade Heltermaa sadamale) Ranna tee Sarve poolsarel Suuremõisa loss Suuremõisa mõisaait Suuremõisa park Soonlepa mõisa rehi Soonlepa mõisa laut, tall ja viinaköök Salinõmme tee Salinõmme sadam Linnuvaatlustorn Salinõmmes Vaade linnuvaatlustornist Soonlepa lahele Elumaja Kaevatsi laiul Kiviaed Kaevatsi laiul Suitsusaun Saarnaki laiul Pühalepa valla Heltermaa - Sarve - Salinõmme piirkonna osaüldplaneering oktoober 2005 SISUKORD SELETUSKIRI 1. Sissejuhatus 2. Üldiseloomustus 2.1. Lähteolukord 2.2. Planeeritava ala asukoht 2.3. Looduslikud tingimused 2.4. Kaitstavad alad ja objektid 2.5. Olemasolev insenerivarustus 2.6. Senine maakasutus 3. Planeerimislahendus 3.1. Üldlahendus, territoriaal-majandusliku arengu põhisuunad 3.2. Piirangud maakasutusele 3.2.1. Planeeringust tulenevad piirangud 3.2.2. Mälestised ja loodusobjektid 3.2.3. Teaduslikku ja kultuurilist väärtust omavad riigi kaitse all mitte olevad mälestised 3.2.4. Miljööväärtuslikud maastikud 3.2.5. Metsa kaitsekategooriad 3.2.6. Veekaitsevööndid ja ehituskeeluvööndid veekogudel 3.2.7. Teekaitsevöönd 3.2.8. Liinikoridorid kinnisasjal 3.3. Tehniline infrastruktuur 3.3.1. Veevarustus 3.3.2. Kanalisatsioon 3.3.3. Elektrivarustus 3.4. Ehitamise ja maajaotuse põhimõtted 3.4.1. Detailplaneeringute vajadus 3.4.2. Ehitamine tiheasustusalas 3.4.3. Ehitamine hajaasustusalas 3.5. Keskkonnakaitsenõuded 3.6. Tulekaitsenõuded 3.7. Fotod ja kasutatud materjalid 4.
  • EESTI MAAVARADE KAART PÄRISPEA PS Lauga J

    EESTI MAAVARADE KAART PÄRISPEA PS Lauga J

    KURKULA PS 22°00' 23°00' 24°00' 25°00' 26°00' 27°00' 28°00' Valkeajärvi Ust-Luga Keri Mohni Põhja-Uhtju L E G E N D EESTI MAAVARADE KAART PÄRISPEA PS Lauga j. Maalaht LADESTU LADESTIK LADE INDEKS KIVIMILINE KOOSTIS JUMINDA PS KÄSMU PS PRANGLI System Subsystem Regional Stage Index Petrographic composition Diktüoneemakilt H a r a E r u Aksi l a h t Käsmu l a h t laht Lubjakivi, dolokivi Mustoja DAUGAVA D dg AEGNA VÕSU 3 Limestone, dolostone (graptoliitargilliit) NAISSAAR LOKSA LETIPEA NEEM Loobu j. D VIIMSI PS K u n d a l a h t N a r v a l a h t Ülem Mergel, savi, dolokivi, lubjakivi, kips Rammu Upper DUBNIKI D db Kaberneeme E 3 Marl, claystone, dolostone, limestone, gypsum K o l g a l a h t Selja j. Koipsi F128 F135 V Ihasalu laht Lohja PLAVINASE Lubjakivi, dolokivi, mergel, domeriit laht Pedassaar Valgejõgi D pl Muuga Narva j. O 3 Limestone, dolostone, marl, dolomitic marl 1192 KUNDA laht 20 NARVA-JÕESUU N T a l l Paljassaarei n n a l a hHaabneeme t A614 Aleuroliit, savi, liivakivi PALJASSAARE PS MAARDU F16 AMATA Viimsi Kolga F146 D2 am Kakumäe laht 771 F-165 Siltstone, claystone, sandstone SUURUPI PS laht F222 Aseri K-6 MINERAL RESOURCES MAP OF ESTONIA Kahala F145 946 K-8 A-713 46 F7 802 Kopli laht TALLINN M77 M64 060 3 F267 A630 20 H4Olgina Liivakivi, aleuroliit, savi 8 Haljala Toila D GAUJA D gj Kuusalu T14 Toolse j. 2 M22 Rummu F270 A-605 A662 A696 Voka Sandstone, siltstone, claystone Dictyonema shale 115 F268 T136 T60 A-640 A-747 NARVA E 60 Pirita j.

  • A Synopsis of Estonian Myriapod Fauna

    A peer-reviewed open-access journal ZooKeys 793: 63–96 (2018) A synopsis of Estonian myriapod fauna... 63 doi: 10.3897/zookeys.793.28050 CHECKLIST http://zookeys.pensoft.net Launched to accelerate biodiversity research A synopsis of Estonian myriapod fauna (Myriapoda: Chilopoda, Diplopoda, Symphyla and Pauropoda) Kaarel Sammet1, Mari Ivask2, Olavi Kurina1 1 Institute of Agricultural and Environmental Sciences, Estonian University of Life Sciences, Kreutzwaldi st 5D, 51006 Tartu, Estonia 2 Tallinn University of Technology, Tartu College, Puiestee 78, 51008 Tartu, Estonia Corresponding author: Kaarel Sammet ([email protected]) Academic editor: Nesrine Akkari | Received 28 June 2018 | Accepted 17 September 2018 | Published 29 October 2018 http://zoobank.org/0D7B2412-5585-4AEA-81D4-1854A4415128 Citation: Sammet K, Ivask M, Kurina O (2018) A synopsis of Estonian myriapod fauna (Myriapoda: Chilopoda, Diplopoda, Symphyla and Pauropoda). ZooKeys 793: 63–96. https://doi.org/10.3897/zookeys.793.28050 Abstract The data on Estonian Myriapoda are scattered in various publications and there has been no overview of the fauna up to the present. A critical summary of the previous information on Estonian Myriapoda is given, supplemented by new records and distribution maps. Altogether, 5784 specimens from 276 col- lecting sites were studied. To the hitherto recorded 14 centipede species are added Lithobius melanops, L. microps, Geophilus carpophagus, G. flavus, Strigamia transsilvanica and Stenotaenia linearis, a probably introduced species. Of the 27 published Estonian millipede species, the data on two species proved er- roneous, and two new species were recorded (Craspedosoma raulinsii and Cylindroiulus britannicus). Two previously recorded millipede species – Brachyiulus pusillus and Mastigophorophyllon saxonicum – were not found in the recent samples, the latter may have become more rare or extinct.
  • Saare Maakonna Metsade Bioenergia Ressursid

    Saare Maakonna Metsade Bioenergia Ressursid

    Saare maakonna metsade bioenergia ressursid Lõpparuanne Tartu-Tallinn 2009 Sisukord SAATEKS....................................................................................................................3 ABSTRACT .................................................................................................................4 PÕHIMÕISTED............................................................................................................6 1. METSA (METSAMAA) BIOMASSI RESSURSID JA SAAGIKUS. .........................8 2. RESSURSI PAIKNEMISE KAARDISTAMINE VALDADE KAUPA, LIIGILISE KOOSTISE ANALÜÜS..............................................................................................21 3. POTENTSIAALSE RESSURSI KASUTAMISE VÕIMALUSED. OLEMASOLEVATE JA POTENTSIAALSETE KATLAMAJADE JA TÖÖSTUSTARBIJATE NIMEKIRI NING OLULISEMAD TEHNILISED PARAMEETRID. ERAMAJAPIDAMISTE PUITBIOMASSI TARBIMISE HINNANG.25 3.1. Energiamajanduse olukord Saare maakonnas /1, 2/..................................................................................25 3.2. Energiamajandus Leisi vallas /3/ .................................................................................................................26 3.3. Olemasolevate katlamajade ja tööstustarbijate nimekiri ning olulisemad tehnilised parameetrid .......27 3.3.1 Leisi vald.......................................................................................................................................................31 3.4. Eramajapidamiste puitbiomassi tarbimise hinnang Leisi vallas...............................................................32