Saare Maakonna Metsade Bioenergia Ressursid
Total Page:16
File Type:pdf, Size:1020Kb
Load more
Recommended publications
-
Politsei Tabas Kuressaares Korteripeolt 15 Purjus Last Üks Nooruk Ähvardas Marientali De Patrullidega, Kuna Maja Seestpoolt Lukku,” Rääkis Sikk Su Alkoholi
“Ükskord Riigigümnaasium lindilõikamise ootel LK 2 • Kauneimad kodud: suur fotogalerii LK 6-8 nägin rada ainult läbi Taasiseseisvumis- prillidel päeval heiskame olevate riigilipu! väikeste pilude.” KUUEAASTANE Järgmine Saarte Hääl MOTOSPORTLANE ilmub laupäeval, 21.08 NIKLAS JOHANSON LK 4 Neljapäev, 19. august 2021 • Nr 135 (5389) • Hind 1,20 € VÄLJAKUTSELE KÕIK VABAD JÕUD: Politseil oli alust arvata, et tegemist tuleb suure hulga alkoholi tarvitanud noortega. Nii oligi. FOTOMONTAAŽ / LIINA ÕUN Politsei tabas Kuressaares korteripeolt 15 purjus last Üks nooruk ähvardas Marientali de patrullidega, kuna maja seestpoolt lukku,” rääkis Sikk su alkoholi. Aga oli ka neid, kes olid räägitud. Lugu ise oli Siku sõnul vägagi korterelamu kolmandal korrusel ukse ees oli kümmekond Marientali operatsioonist. jõudnud ära juua pudeli või rohkem.” õpetlik. Esmaspäeva pealelõuna ja õh- peetud peol aknast alla hüpata. jalgratast. Siiski õnnestus politseil Leiti ka sigarette ja e-sigaret. Siku tupoolik tunduvad olevat üsna süütu “Tuppa astudes oli tunda tugevat “Et oleks nende lastega ust lõhkumata korterisse sõnul võib arvata, et üht-teist jõudsid aeg, mil poleks nagu erilist põhjust las- alkoholilõhna,” ütleb politsei. seal jõudu tegeleda,” põh- pääseda ning üsna pea noored ka tualetipotist alla lasta. te tegemisi kontrollida, midagi taolist jendas Sikk, viidates, et oli saabus kohale ka korteri Tabatud noored viidi politseijaos- eeldaks pigem nädalavahetuselt. alust arvata, et tegemist tu- omanik. Pidutsejate vanus konda, koostati protokollid ning lapse- Tõenäoliselt mängis korterisse ko- Kadri Häng-Nuum, Raul Vinni leb suure hulga alkoholi tar- jäi vahemikku 13–17, ena- vanemad tulid võsukestele järele. gunemisel oma rolli vihmane ilm. [email protected] vitanud noortega. masti oli tegu 13–15-aastaste- Pealtnägijate sõnul käisid lapsevane- “Muidu oleks nad võib-olla kuskil Esmalt tabati trepikojast kaks ga. -
ESTONIAN DISCUSSIONS on ECONOMIC POLICY Topical Issues in the EU Member States ESTNISCHE GESPRÄCHE ÜBER WIRTSCHAFTSPOLITIK A
ESTONIAN DISCUSSIONS ON ECONOMIC POLICY Topical issues in the EU Member States Articles (CD-ROM) * Summaries * Chronicle ESTNISCHE GESPRÄCHE ÜBER WIRTSCHAFTSPOLITIK Aktuelle Fragen in der EU-Mitgliedstaaten Beiträge (CD-ROM) * Zusammenfassungen * Chronik EESTI MAJANDUSPOLIITILISED VÄITLUSED Aktuaalsed küsimused Euroopa Liidu riikides Artiklid (CD-ROM) * Kokkuvõtted * Kroonika 24th year of issue * 24. Jahrgang * 24. aastakäik 1/2016 Estonian Discussions on Economic Policy: Topical issues in the EU Member States / Estnische Gespräche über Wirtschaftspolitik: Aktuelle Fragen in der EU-Mitglied- staaten / Eesti majanduspoliitilised väitlused: Aktuaalsed küsimused Euroopa Liidu riikides Asutatud aastal 1984 / Gegründet im Jahre 1984 / Established in 1984 TOIMETUSKOLLEEGIUM / REDAKTIONSKOLLEGIUM / EDITORIAL BOARD Peter Friedrich (University of Federal Armed Forces Munich, University of Tartu) Enno Langfeldt (Fachhochschule Kiel, University of Applied Sciences of Kiel) Stefan Okruch (Andrassy Gyula Deutschsprachige Universität Budapest) Armin Rohde (Ernst-Moritz-Arndt Universität Greifswald; University of Greifswald) Klaus Schrader (Kieli Maailmamajanduse Instituut; Kiel Institute of the World Economy) Mart Sõrg (Tartu Ülikool; University of Tartu) TOIMETAJAD / REDAKTEURE / EDITORS: Manfred O. E. Hennies (Fachhochschule Kiel; University of Applied Sciences of Kiel) Sulev Mäeltsemees (Tallinna Tehnikaülikool; Tallinn University of Technology) Matti Raudjärv (Tartu Ülikool; University of Tartu) Janno Reiljan (Tartu Ülikool; University of Tartu) -
Hiiumaa Laidude Maastikukaitseala Kaitse- Eeskirja Ja Välispiiri Kirjelduse Kinnitamine
Väljaandja: Vabariigi Valitsus Akti liik: määrus Teksti liik: algtekst Avaldamismärge: RT I 1998, 97, 1531 Hiiumaa laidude maastikukaitseala kaitse- eeskirja ja välispiiri kirjelduse kinnitamine Vastu võetud 27.10.1998 nr 243 Kaitstavate loodusobjektide seaduse (RT I 1994, 46, 773; 1998, 36/37, 555)paragrahvi 5 lõike 4 japaragrahvi 6 lõike 3 alusel ning arvestades EuroopaLiidu Nõukogu direktiivi 92/43/EMÜ looduslike elupaikadening fauna ja floora kaitse kohta (EÜT L 206, 21.05.1992) ja EuroopaLiidu Nõukogu direktiivi 79/409/EMÜloodusliku linnustiku kaitse kohta (EÜT L 103, 2.04.1979) sätteid,Vabariigi Valitsus määrab: 1. Kinnitada: 1) Hiiumaa laidude maastikukaitseala kaitse-eeskiri (juurde lisatud); 2) Hiiumaa laidude maastikukaitseala välispiiri kirjeldus (juurdelisatud). 2. Määrata Hiiumaa laidude maastikukaitseala valitsejaksKeskkonnaministeeriumi hallatav riigiasutusHiiumaa Laidude Maastikukaitseala. 3. Tunnistada kehtetuks Eesti NSV Ministrite Nõukogu26. oktoobri 1971. a määruse nr 493 «Uuteriiklike kaitsealade moodustamise ja riikliku maastikulise kaitseala«AegviiduNelijärve» ümbernimetamise kohta»(ENSV Teataja 1971, 44, 465) punkt 1. Peaminister Mart SIIMANN Keskkonnaminister Villu REILJAN Riigisekretär Uno VEERING Kinnitatud Vabariigi Valitsuse 27. oktoobri 1998. amäärusega nr 243 Hiiumaa laidude maastikukaitseala kaitse-eeskiri I. ÜLDSÄTTED 1. Hiiumaa laidude maastikukaitseala (edaspidi kaitseala) onmoodustatud Hiiumaa Rajooni TSNTäitevkomitee 26. septembri 1962. a otsusega nr 70«Looduskaitse kindlustamisest Hiiumaa rajoonis»looduskaitse -
Geograafia Ainekava
Loodusõpetuse ainekava 1. Loodusteaduslik pädevus Loodusteaduslik pädevus väljendub loodusteaduste- ja tehnoloogiaalases kirjaoskuses, mis hõlmab oskust vaadelda, mõista ning selgitada loodus-, tehis- ja sotsiaalses keskkonnas (edaspidi keskkond) eksisteerivaid objekte ja protsesse, analüüsida keskkonda kui terviksüsteemi, märgata selles esinevaid probleeme ning kasutada neid lahendades loodusteaduslikku meetodit, võtta vastu igapäevaelulisi keskkonnaalaseid pädevaid otsuseid ja prognoosida nende mõju, arvestades nii loodusteaduslikke kui ka sotsiaalseid aspekte, tunda huvi loodusteaduste kui maailmakäsitluse aluse ja areneva kultuurinähtuse vastu, väärtustada looduslikku mitmekesisust ning vastutustundlikku ja säästvat eluviisi. 2. Üldpädevuste kujundamine ainevaldkonnas Loodusainetes saavad õpilased tervikülevaate looduskeskkonnas valitsevatest seostest ja vastasmõjudest ning inimtegevuse mõjust keskkonnale. Kultuuri ja väärtuspädevuste kaudu kujundatakse positiivne hoiak kõige elava ja ümbritseva suhtes, arendatakse huvi loodusteaduste kui uusi teadmisi ja lahendusi pakkuva kultuurinähtuse vastu, teadvustatakse loodusliku mitmekesisuse tähtsust ning selle kaitse vajadust, väärtustatakse jätkusuutlikku ja vastutustundlikku eluviisi ning kujundatakse tervislikke eluviise. Sotsiaal ja kodanikupädevuse areng kaasneb õppes toimuva inimtegevuse mõju hindamisega looduskeskkonnale, kohalike ja globaalsete keskkonnaprobleemide teadvustamisega ning neile lahenduste leidmisega. Olulisel kohal on dilemmaprobleemide lahendamine, kus otsuseid langetades -
Hiiumaa 1 : 100
H I I U M A A 1 : 100 000 EESTI GEOLOOGILINE BAASKAART. RASKUSJÕUVÄLJA ANOMAALIAD GEOLOGICAL BASE MAP OF ESTONIA. GRAVITY ANOMALIES 5 0 5 0 5 0 5 0 5 0 5 0 5 0 8 9 9 0 0 1 1 2 2 3 3 4 4 5 22°0' 3 22°5' 3 22°10' 3 22°15' 4 22°20' 4 22°25' 4 22°30' 4 22°35' 4 22°40' 4 22°45' 4 22°50' 4 22°55' 4 23°0' 4 23°5' 4 23°10' LE GE N D 59°5' Lõimandi nina Isoanomaal -13,5 ,5 3 Isoanomal 6550 -13 5 6550 T a h k u-1n2, a 12 5 L e h t m a 59°5' - -11, -11 -10,5 Leh ,5 tm -9 a -10 j ,5 -8 5 , S -9 -7 ,5 u 14 11 8 5 2 -1 -4 -7 -10 -13 -16 mGal -6 u r M e e l s t e -8 ,5 j -5 ä M e e l s t e l a h t r -7 v -6 Kärrslätti neem K a u s t e VORMSI VARJUTATUD RELJEEF ("valgustatud" loodest) Kersli nina SHADED RELIEF ("lighting" from NW) 5 5 5 5 5 5 ORMSÖ 9 0 1 2 3 4 L Ä Ä N E M E R I 3 4 4 4 4 4 5 I 0, 6545 R Suursäär Kjulsnäs 6545 E (Kootsaare nina) M a n g u ,5 Kersleti jv -4 Tahkuna LKA M VORMSI Saxby neem E T a r e s t e l a h t Kjursskon K o d e s t e Tareste MKATõrvanina ORMSÖ -8 N ,5 M u d a s t e 6545 6545 Ä Kootsaare M a l v a s t e Ä poolsaar S i g a l a L T a r e s t e Vissulaid R i s t i 5,5 59°0' 6535 6535 2 Ninalaid R e i g i l a h t R e i g i R o o t s i K i d a s t e Vitberget K Ä R D L A 59°0' H a u s m a 5 , 6540 2 6540 K i r 6525 6525 i 5 5 k , , u ,5 2 4,5 5 5 l 2 5 Külalaid , a - 5, Paope LKA 5 h 6 Kadakalaid H - t P i h l a 5 , 4 Uuemererahu a P i l p a k ü l a 4 Elmrahu 5 4 Sääre nina - 6 Kukka laht r Kõrgessaare LKA K o i d m a Valgesäär i Västurvike KÕRGESSAARE 5 P a o p e l a h t T P , k (Västerviken) a ih 5 3 m l , K u k k a u 3 -
Saare MAAKONNA Loodusväärtused Saare MAAKONNA Loodusväärtused 2 3
SAARE MAAKONNA loodusväärtused SAARE MAAKONNA loodusväärtused 2 3 SISUKORD KAITSEALAD ................... 8 Odalätsi maastikukaitseala ....... 27 Vilsandi rahvuspark ............. 9 Panga maastikukaitseala ......... 27 Abruka looduskaitseala .......... 10 Üügu maastikukaitseala ......... 28 Laidevahe looduskaitseala ........ 11 HOIUALAD .................... 30 Liiva-Putla looduskaitseala ....... 12 Karala-Pilguse hoiuala ........... 31 Linnulaht .................... 13 Karujärve hoiuala .............. 31 Loode tammik ................ 14 Väikese väina hoiuala ........... 33 Rahuste looduskaitseala ......... 15 Viidumäe looduskaitseala ........ 16 KAITSEALUSED PARGID ........... 34 Viieristi looduskaitseala. 17 Kuressaare lossipark ............ 34 Järve luidete maastikukaitseala .... 20 Mihkel Ranna dendraarium ....... 34 Kaali maastikukaitseala .......... 20 Mõntu park .................. 35 Kaugatoma-Lõo maastikukaitseala .. 21 Pädaste park ................. 35 Kaart ....................... 22 ÜksikobjEKTID ................ 36 Kesselaiu maastikukaitseala ...... 25 Põlispuud ................... 36 Koigi maastikukaitseala .......... 25 Rändrahnud .................. 40 KAITSTAVATE LOODUSOBJEKTIDE VALITSEJA Keskkonnaamet Hiiu-Lääne-Saare regioon Tallinna 22, 93819 Kuressaare tel 452 7777 [email protected] www.keskkonnaamet.ee KAITSTAVATE LOODUSOBJEKTIDE KÜLASTUSE KORRALDAJA RMK loodushoiuosakond Viljandi mnt. 18b, 11216 Tallinn [email protected] www.rmk.ee Koostaja: Maris Sepp Trükise valmimisele aitasid kaasa: Kadri Paomees, Rein Nellis, Veljo -
Lääne-Saare Valla Ühisveevärgi Ja –Kanalisatsiooni Arendamise Kava Aastateks 2015—2026
LÄÄNE-SAARE VALLA ÜHISVEEVÄRGI JA –KANALISATSIOONI ARENDAMISE KAVA AASTATEKS 2015—2026 Lääne-Saare valla ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni arendamise kava aastateks 2015—2026 SISUKORD 1 SISSEJUHATUS .................................................................................................................. 5 2 OLUKORRA KIRJELDUS ................................................................................................... 6 2.1 Arendamise kava koostamiseks vajalikud lähteandmed .......................................... 6 2.1.1 Veemajanduskava ............................................................................................ 7 2.1.2 Omavalitsuse arengukava ................................................................................ 8 2.1.3 Planeeringud .................................................................................................... 9 2.1.4 Vee erikasutusload ..........................................................................................10 2.1.5 Ühisveevärgi ja kanalisatsiooni arendamise kava ............................................13 2.1.6 Reovee kogumisalad .......................................................................................18 2.2 Keskkonna ülevaade ..............................................................................................20 2.2.1 Üldandmed ......................................................................................................20 2.2.2 Pinnakate ja selle ehitus ..................................................................................23 -
Lääne-Saare Valla Arengukava 2015–2023 (2030)
Lisa 1 Lääne-Saare vallavolikogu 21.08.2017 määruse nr 10 juurde LÄÄNE-SAARE VALLA ARENGUKAVA 2015–2023 (2030) Lääne-Saare valla arengukava aastateks 2015-2023(2030) Sisukord 1. LÄÄNE-SAARE VALLA PRAEGUNE OLUKORD JA ARENGUSUUNDUMUSED ......................... 4 1.1 ASUKOHT JA TERRITOORIUM ................................................................................................. 4 1.2 ASUSTUS JA RAHVASTIK ........................................................................................................... 6 1.3 TÖÖHÕIVE ................................................................................................................................... 9 2. KOHALIKU OMAVALITSUSE JUHTIMINE JA HALDAMINE ........................................................... 11 2.1. VALLA JUHTIMINE .............................................................................................................. 11 2.2. KOHALIK EELARVE ............................................................................................................. 11 2.3 KOONDHINNANG PRAEGUSELE OLUKORRALE ......................................................... 12 2.4 VALITSEMISEKS VAJALIKUD HOONED JA RAJATISED ...................................................... 13 3. LÄÄNE-SAARE VALLA ARENGUNÄGEMUS ....................................................................................... 14 3.1. VISIOON AASTAKS 2023 ........................................................................................................ 14 3.2. STRATEEGILISED EESMÄRGID ............................................................................................ -
Ja Juhtimiskorralduse Mudelid Kohaliku Omavalitsuse Üksustes
Ekspertarvamus Detsentraliseeritud valitsemis- ja juhtimiskorralduse mudelid kohaliku omavalitsuse üksustes II Autor Mikk Lõhmus PhD +372 5119343 [email protected] 2021 1 SISUKORD Sissejuhatus ............................................................................................................................................ 2 Territoriaalsete valitsemis- ja juhtimiskorralduse mudelite aluspõhimõtetest .................................. 4 Osavallakogud ja teised kogukonna konsultatiivsed esinduskogud .................................................... 5 Teeninduskeskused ................................................................................................................................ 8 OLULISEMAD JÄRELDUSED .................................................................................................................... 9 SOOVITUSED ......................................................................................................................................... 11 Lisa 1 Osavallakogud 01.01.2021 .......................................................................................................... 12 Lisa 2: Kogukonnakogud 01.01.2021 .................................................................................................... 18 Lisa 3: Teeninduskeskused ja ametnike regionaalne paiknemine ....................................................... 23 Lisa 4 KOKS-i 8. peatüki muudatusettepanek ....................................................................................... 40 Sissejuhatus -
Spatiotemporal Variability in the Eelgrass Zostera Marina L. in the North-Eastern Baltic Sea: Canopy Structure and Associated Macrophyte and Invertebrate Communities
Estonian Journal of Ecology, 2014, 63, 2, 90–108 doi: 10.3176/eco.2014.2.03 Spatiotemporal variability in the eelgrass Zostera marina L. in the north-eastern Baltic Sea: canopy structure and associated macrophyte and invertebrate communities Tiia Möller!, Jonne Kotta, and Georg Martin Estonian Marine Institute, University of Tartu, Mäealuse 14, 12618 Tallinn, Estonia ! Corresponding author, [email protected] Received 3 April 2014, revised 9 May 2014, accepted 15 May 2014 Abstract. Seagrasses are marine angiosperms fulfilling important ecological functions in coastal ecosystems worldwide. Out of the 66 known seagrass species only two inhabit the Baltic Sea and only one, Zostera marina L., is found in its NE part. In the coastal waters of Estonia, where eelgrass grows at its salinity tolerance limit, only scarce information exists on the Z. marina community and there are no data on eelgrass growth. In the current study the community characteristics and growth of eelgrass were studied at four sites: Ahelaid, Saarnaki, and Sõru in the West-Estonian Archipelago Sea and Prangli in the Gulf of Finland. Fieldwork was carried out from May to September in 2005. The results showed that eelgrass grew between 1.8 and 6 m with main distribution at 2–4 m. The eelgrass bed had a considerably higher content of sediment organic matter compared to the adjacent unvegetated areas, but this difference was statistically significant only in areas where the movement of soft sediments is higher. The results also showed that altogether 19 macrophytobenthic and 23 invertebrate taxa inhabited the eelgrass stand. The prevailing vascular plants were Stuckenia pectinata and Potamogeton perfoliatus. -
FCE 39 Ebook
Folia Cryptog. Estonica, Fasc. 39: 1–2 (2002) Revisions of some lichens and lichenicolous fungi from Antarctica Vagn Alstrup Botanical Museum, University of Copenhagen, Gothersgade 130, DK-1123 Copenhagen K, Denmark. E-mail: [email protected] Abstract: Arthonia subantarctica Øvstedal, Heterocarpon follmannii Dodge, Thelidiola eklundii Dodge and Thelidium minutum Dodge were found to be based on discordant elements of lichenized and lichenicolous fungi and are lectotypified on the lichenicolous fungi. The new combination Polycoccum follmannii (Dodge) Alstrup is made. Thelidiola Dodge is a synonym of Muellerella Hepp ex Müll. Arg., Catillaria cremea, Thelidiola eklundii and Thelidium minutum becomes synonyms of Carbonea vorticosa, Muellerella pygmaea and Muellerella lichenicola respectively. Kokkuvõte: Parandusi mõnede Antarktika samblike ja lihhenikoolsete seente taksonoomias. Arthonia subantarctica Øvstedal, Heterocarpon follmannii Dodge, Thelidiola eklundii Dodge ja Thelidium minutum Dodge leiti baseeruvat lihheniseerunud ja lihhenikoolsete seente ühtesobimatutel elementidel ja on lektotüpiseeritud lihhenikoolsete seentena. Esitatakse uus kombinatsioon Polycoccum follmannii (Dodge) Alstrup. Thelidiola Dodge on Muellerella Hepp ex Müll. Arg. sünonüüm; Catillaria cremea, Thelidiola eklundii ja Thelidium minutum sobivad vastavalt Carbonea vorticosa, Muellerella pygmaea ja Muellerella lichenicola sünonüümideks. INTRODUCTION The Antarctic lichens and lichenicolous fungi antarctica Øvstedal should accordingly be used have mostly been treated -
Saaremaa Vald Külad 1) Aaviku 2) Abaja 3) Abruka 4) Abula 5
Saaremaa vald Külad 1) Aaviku 50) Jaani 99) Kaunispe 2) Abaja 51) Jauni 100) Kavandi 3) Abruka 52) Jootme 101) Kehila 4) Abula 53) Jursi 102) Kellamäe 5) Allikalahe 54) Jõe 103) Keskranna 6) Anepesa 55) Jõelepa 104) Keskvere 7) Angla 56) Jõempa 105) Kihelkonna-Liiva 8) Anijala 57) Jõgela 106) Kiirassaare 9) Anseküla 58) Jõiste 107) Kingli 10) Ansi 59) Jämaja 108) Kipi 11) Arandi 60) Järise 109) Kiratsi 12) Ardla 61) Järve 110) Kirderanna 13) Are 62) Järveküla 111) Kiritu 14) Ariste 63) Jööri 112) Kiruma 15) Arju 64) Kaali 113) Kogula 16) Aru 65) Kaali-Liiva 114) Koidula 17) Aruste 66) Kaarma 115) Koiduvälja 18) Aste 67) Kaarma-Jõe 116) Koigi 19) Asuka 68) Kaarma-Kirikuküla 117) Koigi-Väljaküla 20) Asuküla 69) Kaarma-Kungla 118) Koikla 21) Asva 70) Kaarmise 119) Koimla 22) Atla 71) Kaavi 120) Koki 23) Audla 72) Kahtla 121) Koksi 24) Aula-Vintri 73) Kahutsi 122) Koovi 25) Austla 74) Kailuka 123) Kopli 26) Easte 75) Kaimri 124) Kotlandi 27) Eeriksaare 76) Kaisa 125) Kotsma 28) Eikla 77) Kaisvere 126) Kugalepa 29) Eiste 78) Kakuna 127) Kuiste 30) Endla 79) Kalju 128) Kuke 31) Ennu 80) Kallaste 129) Kungla 32) Haamse 81) Kallemäe 130) Kuninguste 33) Haapsu 82) Kalli 131) Kuralase 34) Haeska 83) Kalma 132) Kuremetsa 35) Hakjala 84) Kalmu 133) Kurevere 36) Hiievälja 85) Kandla 134) Kuumi 37) Himmiste 86) Kangrusselja 135) Kuuse 38) Hindu 87) Kanissaare 136) Kuusiku 39) Hirmuste 88) Kapra 137) Kuusnõmme 40) Hämmelepa 89) Karala 138) Kõiguste 41) Hänga 90) Kareda 139) Kõinastu 42) Hübja 91) Kargi 140) Kõljala 43) Iide 92) Karida 141) Kõnnu 44)