DOCSLIB.ORG

Keel Ja Kirjandus Sisukord

Total Page：16

File Type：pdf, Size：1020Kb

Download full-text PDF Read full-text
Keel Ja Kirjandus Sisukord ^ ISSN 0131—1441 ms8 KEEL JA KIRJANDUS SISUKORD Н. Ligi. Õpetatud Eesti Selts 1938—1950 ... 449 M. Kalda. Mis keeles kass naeratab? 460 J. Kross. Balthasar Russowi (ja iseenese) päästmis- katseks teise ülirange ajaloolasmuusa käest (Järg) . 466 M. Kallasmaa. Muutuv ja püsiv nimemaailm . 477 A. Pikver. Eesti relatiivlausest keeletüpoloogilisel taustal (Järg) 486 «Keele ja Kirjanduse» 1988. aasta ringküsitlus kir­ janikele 494 KOLLEEGIUM: P. Arlste, A. Hint, E Jansen, О. Jogi, А. Kask, PUBLIKATSIOONE R. Kull, V. Pall, R. Parve, H. Peep, E. Päll, E. Sõgel, E. Aaver, H. Laanekask (komment.). Kaks Õpetatud A. Tamm, Ü. Tedre, Eesti Seltsi'aastakoosolekul peetud F. R. Faehlmanni A. Vinkel. ettekannet 497 TOIMETUS: A. Tamm TÄHTPÄEVI (peatoimetaja), J. Rannap. Uks mees saarel 505 T. Tasa (peatoimetaja asetäitja, kirjandusteooria ja -kriitika osakonna toimetaja), RAAMATUID E. Ross (vastutav sekretär), Ü. Tedre. «Eesti rahvakalendri» järjekordsetest köide­ H. Niit (kirjandusajaloo ja rahva­ test 508 luule osakonna toimetaja), U. Uibo (keeleteaduse osakonna RINGVAADE toimetaja), I. Pärnapuu H. Rätsep. Heino Ahvena mälestuseks . 511 (toimetaja). V.-L. Kingisepp. Emakeele Seltsis 512 Toimetuse aadress: Kaanel: Frontispiss («Tarto linna kiwwi-sild», puulõige) 200 106 Tallinn, Laurisiini 6. OES-i kalendris «Ma-rahwa Kalender ehk Tähtramat 1848» Telefonid 449-228, 449-126. (Tartu, 1847). Laduda antud 18. VI 1988. Trükkida antud 28. VII 1988 Trükiarv 3500. Sõktõvkari Paberi­ vabriku trükipaber nr. 1. 70Х108Л6. Trükipoognaid 4,25. Tingtrükipoognaid 5,95. Arvestus- puognaid 7.ИЗ. MB-08104 Tellimus nr. 2705. Hans Heidemanni nim. trükikoda. Tartu, Ülikooli 17Д9. 11. Klišeed valmistatud trükikojas «Ühiselu». Tellimishind. 3 kuuks rbl. 1.35, ü kuuks rbl. 2.70, aastaks rbl. 5.40. «Кеэл я Кирьяндус» («Язык и литература»), журнал Ака­ демии наук Эстонской ССР и Союза писателей Эстон­ ской ССР. Выходит один раз в месяц Издательство «Периодика», Таллинн. На эстонском языке. «Keel ja Kirjandus» 1988 KEEL JA KIRJANDUS 8/1988 EESTI NSV TEADUSTE AKADEEMIA JA EESTI NSV KIRJANIKE LIIDU AJAKIRI XXXI AASTAKÄIK Õpetatud Eesti Selts 1938—1950 HERBERT LIGI änavu möödus 150 aastat Eesti kultuuriloos olulist osa etendanud T Õpetatud Eesti Seltsi asutamisest. Kui ÖES-i eelajaloo ja tema varasema tegevuse kohta avaldati seltsi 100. aastapäevaks sisukaid üle­ vaateid1, siis tegevusj argust 1938—1950 ning seltsi likvideerimisest' on seni üksnes põgusalt juttu olnud. Alljärgnevas on säilinud, suhteliselt fragmentaarse arhiiviainestiku2 põhjal püütud anda esialgset ülevaadet pealkirjas märgitud teemal, kusjuures mitmed seltsi likvideerimise taga­ maid valgustavad materjalid — näit. EK(b)P KK VIII pleenumi ja EK(b)P Tartu linna parteiaktiivi koosolekute protokollid3 — peavad nende kättesaamatuse tõttu praegu paratamatult kõrvale jääma. 1938. aasta jaanuaris, kui Õpetatud Eesti Selts tähistas oma sajandat aastapäeva, oli piduehtes Tartule pööratud kogu Eesti avalikkuse tähele­ panu. Juubelit peeti suurejooneliselt, külalisi oli tulnud ligidalt ja kau­ gelt. ÕES-ile valiti 25 uut auliiget. Valdav enamik neist olid teenekad teadusemehed: ajaloolased A. R. Cederberg ja O. Halecki, arheoloog B. Nerman, keeleteadlased M. Vasmer, Y. H. Toivonen ning J. Endzellns, etnograafid A. Hämäläinen ja S. E. Erixon, kirjandusloolane V. Tarkiai­ nen, kunstiajaloolane Т. H. Kjellin. Valitute hulgas oli seitse endist või tolleaegset Tartu ülikooli professorit. Väga sisukas ja soliidne sai seltsi toimetiste juubeliväljaanne — kaheköiteline «Liber saecularis», mis sisaldas lühiuurimusi 44 eesti ja 47 välismaa teadlaselt.4 Vahetult enne 1 Vt. kogumik: Õpetatud Eesti Selts. 1838—1938. Lühike tegcvus-ülevaade Tartu 1938. 2 Peamiselt fond 2569 (Õpetatud Eesti Selts) Eesti NSV Riiklikus Ajaloo Kesk­ arhiivis (RAKA) ning fond 2 (Õpetatud Eesti Selts) ja 1 (TA Presiidium) ENSV Teaduste Akadeemia Teaduslikus Keskarhiivis (TA TK). ; Vt. J. Ant, L. Raid, Pleenum. «Aja Pulss» 1988 nr. 1 lk 5 4 Õpetatud Eesti Seltsi toimetused XXX. Liber saecularis. 'Tartu, 1938. 29 Keel ja Kirjandus nr. 8. 1988. 449 Fr. R.Kreutzwaldr nim. tNSV Riiklik Raamatukogu juubelit (14. I 1938) loodi ÕES-i Tallinna sektsioon, mille liikmete arv küündis üle kahekümne. Eraisikute ja firmade annetustest (kokku 20 700 kr.) asutati rahvus­ teaduste tarvis ÖES-i teadusliku töö edendamise kapital. See võimaldas märksa suurendada varem peamiselt kultuurkapitali iga-aastase toetuse arvel 1934. aastast alates antud uurimis- ja reisistipendiume. 28. jaanua­ ril 1938, seega just seltsi juubeli päevil, loodi Eesti Teaduste Akadeemia. OES-iga tihedalt seotud teadlastest nimetati selle liikmeks ainult prof. J. Mark, kes pärast esimeheametist tagasiastumist 1936. aastal ei võtnud seltsi tööst enam osa. Et uue juhatuse Tartu-vaimuline sõltumatu kurss riigivõimudele eriti meelepärane polnud, nähtub sellestki, et ÖES-i au­ liikmeks valitud riigihoidja K. Päts juubelipidustustele ei tulnud. Juubelipäevil tutvustati ÕES-i tegevuse eesmärke ja sajandipikkust tööd laialdaselt nii trükisõnas kui ka ringhäälingus. Lasti välja neli postmarki OES-i hälli juures seisnud kahe suurmehe — F. R. Faehl- nianni ja F. R. Kreutzwaldi kujutistega. Tänu kõigele sellele haihtus üks­ vahe seltsi ümbritsenud baltisakslaste ühenduse oreool ja lisandus tun­ duvalt seltsi prestiiž. Seda peaks kinnitama ka alljärgnev tabel.5 Kui võtta arvesse, et 1938. 7ГГ ., ,. ; ~ aasta jooksul langes välja viis lii- Jaan. Dets. get (neist neli surma tõttu), sel­ gub, et oma juubeliaastal sai auliikmeid 13 37 ÕES juurde 69 uut liiget; seltsi kirjavahetajaliikmeid 11 28 liikmete üldarv suurenes ligi tegevliikmeid 57 61 40%. Nii mõnigi OES-i töös va­ lihtliikmeid 79 87 toelajaliikmeid 2 13 rem mitteosalenud tippharitlane pidas nüüd seltsi liikmeks saa- Kokku 162 226 mist endale auasjaks. Esimesena võeti kohe pärast juubelit asjaosa­ lise avalduse alusel seltsi tegevliikmeks F. Tuglas.6 Varsti pärast juubelit ÕES-i auliikmeks valitud Kristjan Raud on läkitanud seltsile kolm tänu­ kirja.7 Auliikmeid valiti pärast juubelit üldse neli: lisaks K. Rauale veel R. Hausen Helsingist, Rootsi riigiantikvaar J. S. Curman ning 18. I 1940 veel nimekas inglise muinasteadlane prof. V. G. Childe Edinburgiast. Kirjavahetajaliikmeteks said juubelijärgselt neli teadlast: professorid B. Csüry Debrecenist, N. J. Ikola Turust, S. Györffy Budapestist ja P. Kampe Riiast. Tegev- ja kirjavahetajaliikmeks valiti ainult neid, kel oli saavutusi ÕES-i profiilile vastavates teadusharudes. Lihtliikme staatusega pidi lep­ pima mõnigi seltsi töös osaleda sooviv teadusemees, teiste hulgas Eesti Teaduste Akadeemia president prof. К Schlossmann. Varsti pärast juubelipidustusi pöördus ÕES-i elu taas harjunud röö­ bastele. 28. II arutas jooksvaid küsimusi seltsi juhatus8, 2. III toimus esimene juubelijärgne ettekandekoosolek, kus F. Linnus kõneles teemal «Surmanuhtlus eesti tavaõiguses» 9. Lausa rekordiliseks kujunes juubeliaasta publikatsioonide poolest: ilmusid toimetiste XXIX ja XXX köide, «Aastaraamat» 1937 (I) ning «Eesti filoloogia ja ajaloo aastaülevaade» XIV (1931. aasta). Kirjastus­ tegevus võimaldas ÕES-il laiendada ka väljaannete vahetust, mis jõu­ diski 1938. aasta lõpuks kõrgpunkti: vahetuspartneriks olid seltsi 16 Eesti ja 175 välismaa asutust ning organisatsiooni.10 Teadusliku töö stipendiume jagas ÕES oma juubeliaastal rohkem 6 Õpetatud Eesti Seltsi aastaraamat 1938. Tartu, 1940, lk. 331. 6 RAKA, f. 2569, nim. 1, s. 17, 1. 90. 7 RAKA, f. 2569, nim. 1, s. 193, 1. 6, 17, 31. 8 RAKA, f. 2569, nim. 1, s. 17, 1. 90—94. 9 RAKA, f. 2569, nim. 1, s. 188, 1. 14. 10 õpetatud Eesti Seltsi aastaraamat 1938, lk. 332. 450 kui kunagi varem — kokku 2050 krooni. Saajateks olid G. Suits (rootsi­ aegse eesti kirjandusloo viimistlemiseks), P. Arumaa (arhiiviuuringuteks Riias), E. Tender (töötamiseks Poola arhiivides ja muuseumides), A. Saa­ reste (murdeatlase materjali kogumiseks) ja H. Kõrge (töötamiseks Rootsi Riigiarhiivis). Pärast pikka mõõnaperioodi sajandi algul oli OES-i tegevus juba hulk aastaid läinud tõusujoones ja juubeliaastal jõudis see seniiti. Peat­ selt saabuvat langust ei ennustanud esialgu miski. Või vahest siiski. Just juubelipäevil sattus seltsi senine staatus järsku küsimärgi alla. Asja paremaks mõistmiseks on vaja teha väike ekskurss ÖES-i varasemasse ajalukku. F. G. v. Bunge poolt 1837. a. koostatud põhikirjaprojekti järgi pidi ÖES olema akadeemilise haridusega eestihuviliste inimeste täiesti sõltu­ matu organisatsioon. Siseminister Valujevi nõudel hakkas aga selts toole Tartu ülikooli juures. Ja ei saa öelda, et see oleks tema tegevusele kahjuks tulnud. Pigem vastupidi. Akadeemiliste vabadustega harjunud ülikooli juhtkond seltsi töösse ei sekkunud ja oli pigem talle suhetes riigi­ võimudega mõnikord tarvilikuks kilbiks. Ühtaegu sai ÖES ülikoolilt regulaarset materiaalset abi. Tõsi, ülikooli toetuse osa aastatega vähenes: 1932. a. moodustas see seltsi sissetulekutest 29%, 1934. a. 20% ja 1936. a. ainult 12%. Kultuurkapitali arvele langes aga neil aastail vastavalt 60, 65 ja 80%. Teiste ülikooli juures töötavate seltside eelarvetest oli OES-i oma siiski märksa suurem, ületades näiteks Akadeemilise Ajaloo-Seltsi (AAS) eelarve 3—4 korda. Rohkem kui pool (tavaliselt 60—70%) ÖES-i välja­ minekutest langes kirjastamiskulude arvele. Seltsi kirjastustegevuse laie­ nemine 1930-ndate aastate teisel poolel oligi võimalik just tänu kultuur­ kapitali toetuse suurenemisele, kuna ülikoolilt ei saadud 1934 aastast alates rohkem kui 2000 (1938. a. ainult 1500) krooni aastas. Niiviisi tugevnes ÕES-i nagu ka teiste akadeemiliste
Load more

Recommended publications
  • OMAD JA VÕÕRAD KODUAIAS Esseistlik Mõtiskelu Puude Ja
    OMAD JA VÕÕRAD KODUAIAS Esseistlik mõtiskelu puude ja ilutaimede tähtsusest ja tähendusest meie ümber Marju Kõivupuu Tallinna Ülikooli maastiku ja kultuuri keskus, vanemteadur Artikkel on seotud Kultuuriteooria Tippkeskuse ja sihtfinantseeritava teadusteemaga „Maastikupraktika ja -pärand” (SF010033s07). Esseistlik mõtiskelu puude ja ilutaimede tähtsusest ja tähendusest meie ümber Esseistlik mõtiskelu puude ja ilutaimede tähtsusest ja tähendusest meie ümber Tavaliselt on nii, et lühemale või pikemale kirjatööle eelneb mingi isiklik lugu, teinekord millegi näiliselt tühisegi teadvustamine või kogemine, millest miski saab alguse. Selle teksti eellugu ulatub eelmisse aastatuhandesse. Ühel järjekordsel võrukeste kokkusaamisel Kaika suveülikoolis hakati arutama, millises ajaloolise Võrumaa nulgas-kolgas on kombeks olnud kodutalu ümber ka lilli ja ilupõõsaid istuda, millises aga on seda tegevust peetud mõttetuks ning veidraks aja ja raha raiskamiseks. Hargla kihelkonna Mäe-Matsi ja Urvaste kihelkonna Vahtsõ-Horma talude sellekohase võrdluse leiab Võro-Seto 1999. aasta „Tähtraamatust”. Talu ümbre ilutaimi istutajat imeteläs hirmutulõ1 [Hargla]. – Taluümbrusõ iist hoolitsõ- das – istutõdas puid, puhmõ, lilli ja muud säänest kraami [Urvaste] (Faster 1999: 62–63.) Oma lapsepõlvest, sealtsamast Hargla kihelkonna Saru külast ja Saru-Mäepõrust mäletan kahte naist, mõlemad sugulased, kellele polnud lasteõnne antud. Mehed olid neil mõlemal Nõukogude mobilisatsiooni eest mõneks ajaks metsa läinud ja sinna tervise jätnud. Nii räägiti. Mõlema naise näputööoskused
    [Show full text]
  • MTÜ Saarte Koostöökogu Strateegia 2008-2013 (VANA!)
    Strateegia on vastu võetud MTÜ Saarte Koostöökogu üldkoosolekul 26.06.2008, muudetud 02.12.2010 Saarte Koostöökogu "Tegevuspiirkonna arengustrateegia" 2008 – 2013 2007-2010 Sisukord Sisukord ........................................................................................................................................... 2 1 Kokkuvõte ................................................................................................................................ 4 2 Tegevusgrupi üldiseloomustus ................................................................................................. 7 2.1 Tutvustus ........................................................................................................................... 7 2.2 Liikmete kogemused ......................................................................................................... 8 2.3 Saarte Koostöökogu põhiväärtused ................................................................................... 9 2.3.1 Huvigrupid ................................................................................................................. 9 2.3.2 Missioon ..................................................................................................................... 9 2.3.3 Visioon ja arengueesmärgid ..................................................................................... 10 2.4 Juhtimine ......................................................................................................................... 10 2.4.1 Töökorraldus ja juhtimine
    [Show full text]
  • Haldusterritoriaalse Reformi Mõiste Selgitamiseks on Sulev Mäeltsemees Koostanud Maatriksi (Vt Tabel 1)
    View metadata, citation and similar papers at core.ac.uk brought to you by CORE provided by DSpace at Tartu University Library TARTU ÜLIKOOL Majandusteaduskond Triin Saarma SAAREMAA OMAVALITSUSTE ÜHINEMISE MAJANDUSLIKKE TAGAJÄRGI Magistritöö sotsiaalteaduse magistrikraadi taotlemiseks majandusteaduses Juhendaja: prof. Olev Raju Tartu 2015 Soovitan suunata kaitsmisele ................................................ (prof. Olev Raju) Kaitsmisele lubatud “ “................... 2015. a Riigimajanduse ja majanduspoliitika õppetooli juhataja Kadri Ukrainski ....................................................................... (õppetooli juhataja allkiri) Olen koostanud töö iseseisvalt. Kõik töö koostamisel kasutatud teiste autorite tööd, põhimõttelised seisukohad, kirjandusallikatest ja mujalt pärinevad andmed on viidatud. .................................................. (Triin Saarma) SISUKORD Sissejuhatus ....................................................................................................................... 5 1. Riigi haldusterritoriaalne korraldus ja selle muutmine ............................................. 8 1.1. Töös kasutatavatest põhimõistetest .................................................................... 8 1.2. Kohaliku haldustasandi haldusterritoriaalse korralduse teoreetilised alused ... 16 2. Haldusterritoriaalse reformi tulemustest Eestis ....................................................... 30 2.1. Eesti haldusterritoriaalse jaotuse kujunemine ja kohalike omavalitsuste ühinemine Eestis ........................................................................................................
    [Show full text]
  • Alevist Vallamajani from Borough to Community House
    Eesti Vabaõhumuuseumi Toimetised 2 Alevist vallamajani Artikleid maaehitistest ja -kultuurist From borough to community house Articles on rural architecture and culture Tallinn 2010 Raamatu väljaandmist on toetanud Eesti Kultuurkapital. Toimetanud/ Edited by: Heiki Pärdi, Elo Lutsepp, Maris Jõks Tõlge inglise keelde/ English translation: Tiina Mällo Kujundus ja makett/ Graphic design: Irina Tammis Trükitud/ Printed by: AS Aktaprint ISBN 978-9985-9819-3-1 ISSN-L 1736-8979 ISSN 1736-8979 Sisukord / Contents Eessõna 7 Foreword 9 Hanno Talving Hanno Talving Ülevaade Eesti vallamajadest 11 Survey of Estonian community houses 45 Heiki Pärdi Heiki Pärdi Maa ja linna vahepeal I 51 Between country and town I 80 Marju Kõivupuu Marju Kõivupuu Omad ja võõrad koduaias 83 Indigenous and alien in home garden 113 Elvi Nassar Elvi Nassar Setu küla kontrolljoone taga – Lõkova Lykova – Setu village behind the 115 control line 149 Elo Lutsepp Elo Lutsepp Asustuse kujunemine ja Evolution of settlement and persisting ehitustraditsioonide püsimine building traditions in Peipsiääre Peipsiääre vallas. Varnja küla 153 commune. Varnja village 179 Kadi Karine Kadi Karine Miljööväärtuslike Virumaa Milieu-valuable costal villages of rannakülade Eisma ja Andi väärtuste Virumaa – Eisma and Andi: definition määratlemine ja kaitse 183 of values and protection 194 Joosep Metslang Joosep Metslang Palkarhitektuuri taastamisest 2008. Methods for the preservation of log aasta uuringute põhjal 197 architecture based on the studies of 2008 222 7 Eessõna Eesti Vabaõhumuuseumi toimetiste teine köide sisaldab 2008. aasta teaduspäeva ettekannete põhjal kirjutatud üpris eriilmelisi kirjutisi. Omavahel ühendab neid ainult kaks põhiteemat: • maaehitised ja maakultuur. Hanno Talvingu artikkel annab rohkele arhiivimaterjalile ja välitööaine- sele toetuva esmase ülevaate meie valdade ja vallamajade kujunemisest alates 1860.
    [Show full text]
  • Lääne-Saare Valla Ühisveevärgi Ja –Kanalisatsiooni Arendamise Kava Aastateks 2015—2026
    LÄÄNE-SAARE VALLA ÜHISVEEVÄRGI JA –KANALISATSIOONI ARENDAMISE KAVA AASTATEKS 2015—2026 Lääne-Saare valla ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni arendamise kava aastateks 2015—2026 SISUKORD 1 SISSEJUHATUS .................................................................................................................. 5 2 OLUKORRA KIRJELDUS ................................................................................................... 6 2.1 Arendamise kava koostamiseks vajalikud lähteandmed .......................................... 6 2.1.1 Veemajanduskava ............................................................................................ 7 2.1.2 Omavalitsuse arengukava ................................................................................ 8 2.1.3 Planeeringud .................................................................................................... 9 2.1.4 Vee erikasutusload ..........................................................................................10 2.1.5 Ühisveevärgi ja kanalisatsiooni arendamise kava ............................................13 2.1.6 Reovee kogumisalad .......................................................................................18 2.2 Keskkonna ülevaade ..............................................................................................20 2.2.1 Üldandmed ......................................................................................................20 2.2.2 Pinnakate ja selle ehitus ..................................................................................23
    [Show full text]
  • Ja Juhtimiskorralduse Mudelid Kohaliku Omavalitsuse Üksustes
    Ekspertarvamus Detsentraliseeritud valitsemis- ja juhtimiskorralduse mudelid kohaliku omavalitsuse üksustes II Autor Mikk Lõhmus PhD +372 5119343 [email protected] 2021 1 SISUKORD Sissejuhatus ............................................................................................................................................ 2 Territoriaalsete valitsemis- ja juhtimiskorralduse mudelite aluspõhimõtetest .................................. 4 Osavallakogud ja teised kogukonna konsultatiivsed esinduskogud .................................................... 5 Teeninduskeskused ................................................................................................................................ 8 OLULISEMAD JÄRELDUSED .................................................................................................................... 9 SOOVITUSED ......................................................................................................................................... 11 Lisa 1 Osavallakogud 01.01.2021 .......................................................................................................... 12 Lisa 2: Kogukonnakogud 01.01.2021 .................................................................................................... 18 Lisa 3: Teeninduskeskused ja ametnike regionaalne paiknemine ....................................................... 23 Lisa 4 KOKS-i 8. peatüki muudatusettepanek ....................................................................................... 40 Sissejuhatus
    [Show full text]
  • Koolieelsete Lasteasutuste Teeninduspiirkondade Kinnitamine“ LISA 1
    Kihelkonna Vallavolikogu määruse nr 14 „Koolieelsete lasteasutuste teeninduspiirkondade kinnitamine“ LISA 1 Saaremaa ühinevate omavalitsuste ametiasutuste hallatavate koolieelsete lasteasutuste teeninduspiirkonnad 1. Aste Lasteaia teeninduspiirkond on Anijala, Ansi, Aste, Asuküla, Aula-Vintri, Eikla, Endla, Haamse, Hakjala, Hübja, Irase, Jootme, Jõe, Kaarma, Kaarma-Kirikuküla, Kaarmise, Kaisvere, Kaubi, Kellamäe, Keskvere, Kiratsi, Koidu, Koidula, Kuke, Kungla, Käku, Laadjala, Laoküla, Maleva, Meedla, Metsaküla, Mullutu, Nõmme, Piila, Põlluküla, Pähkla, Pärni, Randvere, Saia, Sepa, Tamsalu, Tõlli, Tõrise, Tõru, Uduvere, Unimäe, Vantri, Vestla, Viira, Õha külad ning Aste alevik. 2. Kaali Kooli teeninduspiirkond on Eiste, Ennu, Haeska, Hämmelepa, Iilaste, Ilpla, Kaali, Kailuka, Kangrusselja, Kiritu, Kuusiku, Kõljala, Kõnnu, Laheküla, Leina, Liiva, Liiva- Putla, Masa, Matsiranna, Metsaküla, Mustla, Nässuma, Pihtla, Püha, Rahniku, Rannaküla, Reeküla, Reo, Räimaste, Sagariste, Salavere, Sandla, Sauaru, Saue-Putla, Sepa, Sutu, Suure-Rootsi, Tõlluste, Vanamõisa, Väike-Rootsi, Väljaküla külad. 3. Kahtla Lasteaed-Põhikooli teeninduspiirkond on Aaviku, Asva, Audla, Jõe, Kahtla, Kapra, Kingli, Kõiguste, Käo, Laheküla, Laimjala, Mustla, Mägi-Kurdla, Nõmme, Pahavalla, Paju-Kurdla, Randvere, Rannaküla, Ridala, Ruhve, Saareküla, Saaremetsa, Viltina, Üüvere külad. 4. Kihelkonna Kooli teeninduspiirkond on Abaja, Abula, Kallaste, Kalmu, Karujärve, Kehila, Kiirassaare, Kotsma, Kuralase, Kuremetsa, Kurevere, Kuumi, Kuusiku, Kõruse, Kõõru, Liiva, Loona, Lätiniidi,
    [Show full text]
  • Saaremaa Vald Külad 1) Aaviku 2) Abaja 3) Abruka 4) Abula 5
    Saaremaa vald Külad 1) Aaviku 50) Jaani 99) Kaunispe 2) Abaja 51) Jauni 100) Kavandi 3) Abruka 52) Jootme 101) Kehila 4) Abula 53) Jursi 102) Kellamäe 5) Allikalahe 54) Jõe 103) Keskranna 6) Anepesa 55) Jõelepa 104) Keskvere 7) Angla 56) Jõempa 105) Kihelkonna-Liiva 8) Anijala 57) Jõgela 106) Kiirassaare 9) Anseküla 58) Jõiste 107) Kingli 10) Ansi 59) Jämaja 108) Kipi 11) Arandi 60) Järise 109) Kiratsi 12) Ardla 61) Järve 110) Kirderanna 13) Are 62) Järveküla 111) Kiritu 14) Ariste 63) Jööri 112) Kiruma 15) Arju 64) Kaali 113) Kogula 16) Aru 65) Kaali-Liiva 114) Koidula 17) Aruste 66) Kaarma 115) Koiduvälja 18) Aste 67) Kaarma-Jõe 116) Koigi 19) Asuka 68) Kaarma-Kirikuküla 117) Koigi-Väljaküla 20) Asuküla 69) Kaarma-Kungla 118) Koikla 21) Asva 70) Kaarmise 119) Koimla 22) Atla 71) Kaavi 120) Koki 23) Audla 72) Kahtla 121) Koksi 24) Aula-Vintri 73) Kahutsi 122) Koovi 25) Austla 74) Kailuka 123) Kopli 26) Easte 75) Kaimri 124) Kotlandi 27) Eeriksaare 76) Kaisa 125) Kotsma 28) Eikla 77) Kaisvere 126) Kugalepa 29) Eiste 78) Kakuna 127) Kuiste 30) Endla 79) Kalju 128) Kuke 31) Ennu 80) Kallaste 129) Kungla 32) Haamse 81) Kallemäe 130) Kuninguste 33) Haapsu 82) Kalli 131) Kuralase 34) Haeska 83) Kalma 132) Kuremetsa 35) Hakjala 84) Kalmu 133) Kurevere 36) Hiievälja 85) Kandla 134) Kuumi 37) Himmiste 86) Kangrusselja 135) Kuuse 38) Hindu 87) Kanissaare 136) Kuusiku 39) Hirmuste 88) Kapra 137) Kuusnõmme 40) Hämmelepa 89) Karala 138) Kõiguste 41) Hänga 90) Kareda 139) Kõinastu 42) Hübja 91) Kargi 140) Kõljala 43) Iide 92) Karida 141) Kõnnu 44)
    [Show full text]
  • Kaarma Kogukonna Põhimäärus
    Väljaandja: Saaremaa Vallavolikogu Akti liik: määrus Teksti liik: algtekst-terviktekst Redaktsiooni jõustumise kp: 08.06.2020 Redaktsiooni kehtivuse lõpp: Hetkel kehtiv Avaldamismärge: RT IV, 05.06.2020, 60 Kaarma kogukonna põhimäärus Vastu võetud 28.05.2020 nr 20 Määrus kehtestatakse Saaremaa Vallavolikogu 8. detsembri 2017. a määruse nr 15 „Saaremaa valla põhimäärus“ § 40 lõike 3 alusel. § 1. Kogukonna nimi ja piirid (1) Kogukonna nimi on Kaarma kogukond (edaspidi kogukond). (2) Kogukond on Saaremaa valla (edaspidi vald) territooriumil ja koosseisus Saaremaa Vallavolikogu (edaspidi volikogu) kinnitatud põhimääruse ja kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse alusel tegutsev piirkondlik üksus, mille eesmärk on kohaliku initsiatiivi ja identiteedi hoidmine, elanike kaasamine kohaliku elu küsimuste otsustamisse ning piirkondlike huvide esindamine valla ülesannete täitmisel. (3)Kogukonna haldusterritoorium on valla õiguseellaseks Lääne-Saare vallaks ühinenud Kaarma valla haldusterritoorium ning kogukonna piir on valla õiguseellaseks Lääne-Saare vallaks ühinenud Kaarma valla piir. § 2. Kogukonna sümboolika (1)Kogukonnal võib olla oma lipp ja vapp, mida kasutatakse piirkonna sümboolikana. (2) Vappi on lubatud kasutada: 1) kogukonnakogu dokumentidel; 2) kogukonna autasudel ja meenetel; 3) muudel juhtudel kooskõlastatult kogukonnakoguga. (3) Kogukonna lippu on lubatud kasutada: 1) piirkonna üritustel; 2) valla üritustel piirkonda esindades; 3) muudel juhtudel kooskõlastatult kogukonnakoguga. § 3. Kogukonnakogu (1)Kogukonna elanike esinduskoguks on kogukonnakogu, mis moodustatakse ja tegutseb käesolevas põhimääruses sätestatud korras. (2)Kogukonnakogu volituste aeg on võrdne volikogu volituste ajaga. § 4. Kogukonnakogu moodustamine (1)Kogukonnakogul on 11 liiget. (2)Kohaliku omavalitsuse volikogu valimistel valitud volikogu liige on tema nõusolekul elukohajärgse kogukonnakogu liige. Sellisel juhul on kogukonnakogu liikmete arv volikogu liikmete arvu võrra käesoleva paragrahvi lõikes 1 märgitust suurem. Isik annab kirjaliku nõusoleku osalemaks kogukonnakogu töös.
    [Show full text]
  • Lisandus 1 Karjamõis
    TORGU VALLA ARENGUKAVA 2010-2020 2010 Sisukord SISSEJUHATUS ........................................................................................................................ 3 PÕHIMÕISTED ......................................................................................................................... 4 1. Ülevaade Torgu vallast .......................................................................................................... 5 1.1. Lühidalt ajaloost .............................................................................................................. 5 1.2 Asend maakonnas ............................................................................................................. 6 1.3. Maa .................................................................................................................................. 7 1.4. Maavarad ......................................................................................................................... 8 1.5. Elanikkond ...................................................................................................................... 9 1.6. Piirkonda iseloomustavad loodusobjektid, ehitised, marsruudid .................................. 10 1.7. Valitsemine ja haldamine ............................................................................................. 14 1.7.1 Valitsus- ja haldusorganisatsioonid ......................................................................... 14 1.7.2 Valla eelarve ...........................................................................................................
    [Show full text]
  • Rahvastiku Ühtlusarvutatud Sündmus- Ja Loendusstatistika
    EESTI RAHVASTIKUSTATISTIKA POPULATION STATISTICS OF ESTONIA __________________________________________ RAHVASTIKU ÜHTLUSARVUTATUD SÜNDMUS- JA LOENDUSSTATISTIKA REVIEWED POPULATION VITAL AND CENSUS STATISTICS Saaremaa 1965-1990 Kalev Katus Allan Puur Asta Põldma Muhu Leisi Pöide Mustjala Laimjala Kihelkonna Valjala Kuressaare Pihtla Kärla Lümanda KURESSAARE Salme Ruhnu Tallinn 2003 EESTI KÕRGKOOLIDEVAHELINE DEMOUURINGUTE KESKUS ESTONIAN INTERUNIVERSITY POPULATION RESEARCH CENTRE RAHVASTIKU ÜHTLUSARVUTATUD SÜNDMUS- JA LOENDUSSTATISTIKA REVIEWED POPULATION VITAL AND CENSUS STATISTICS Saaremaa 1965-1990 Kalev Katus Allan Puur Asta Põldma RU Sari C Nr 14 Tallinn 2003 © Eesti Kõrgkoolidevaheline Demouuringute Keskus Estonian Interuniversity Population Research Centre Kogumikuga on kaasas diskett Saaremaa rahvastikuarengut kajastavate joonisfailidega, © Eesti Kõrgkoolidevaheline Demouuringute Keskus. The issue is accompanied by the diskette with charts on demographic development of Saaremaa population, © Estonian Interuniversity Population Research Centre. ISBN 9985-820-71-1 EESTI KÕRGKOOLIDEVAHELINE DEMOUURINGUTE KESKUS ESTONIAN INTERUNIVERSITY POPULATION RESEARCH CENTRE Postkast 3012, Tallinn 10504, Eesti Kogumikus esitatud arvandmeid on võimalik tellida ka elektroonilisel kujul Lotus- või ASCII- formaadis. Soovijail palun pöörduda Eesti Kõrgkoolidevahelise Demouuringute Keskuse poole. Tables presented in the issue on diskettes in Lotus or ASCII format could be requested from Estonian Interuniversity Population Research Centre. II EESSÕNA
    [Show full text]
  • Lääne-Saare Valla Koolide Ja Koolieelsete Lasteasutuste Teeninduspiirkonna Kinnitamine
    Väljaandja: Lääne-Saare Vallavolikogu Akti liik: määrus Teksti liik: algtekst-terviktekst Redaktsiooni jõustumise kp: 28.11.2015 Redaktsiooni kehtivuse lõpp: 29.02.2016 Avaldamismärge: RT IV, 25.11.2015, 13 Lääne-Saare valla koolide ja koolieelsete lasteasutuste teeninduspiirkonna kinnitamine Vastu võetud 17.11.2015 nr 57 Määrus kehtestatakse kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse § 6 lg 2, põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse § 10 lg 1 ja 3 ning koolieelse lasteasutuse seaduse § 15 alusel. § 1. Valla põhikoolide teeninduspiirkondade kinnitamine (1) Kinnitada Aste Põhikooli teeninduspiirkonnaks Lääne-Saare valla territooriumil asuvad järgmised külad ja alevikud: Anijala, Ansi, Aste, Asuküla, Aula-Vintri, Eikla, Endla, Haamse, Hakjala, Hübja, Irase, Jootme, Jõe, Kaarma, Kaarma-Kirikuküla, Kaarmise, Kaisvere, Kaubi, Kellamäe, Keskvere, Kiratsi, Koidu, Koidula, Kuke, Kungla, Käku, Laadjala, Laoküla, Maleva, Meedla, Metsaküla, Mullutu, Nõmme, Piila, Põlluküla, Pähkla, Pärni, Randvere, Saia, Sepa, Tamsalu, Tõlli, Tõrise, Tõru, Uduvere, Unimäe, Vantri, Vestla, Viira, Õha külad ning Aste alevik. (2) Kinnitada Kärla Põhikooli teeninduspiirkonnaks Lääne-Saare valla territooriumil asuvad järgmised külad ja alevikud: Anepesa, Arandi, Hirmuste, Jõempa, Kandla, Karida, Kogula, Kuuse, Kõrkküla, Käesla, Kärla-Kirikuküla, Kärla-Kulli, Mõnnuste, Mätasselja, Nõmpa, Paevere, Paiküla, Sauvere, Sõmera, Ulje, Vendise, Vennati külad ning Kärla alevik. (3) Kinnitada Lümanda Põhikooli teeninduspiirkonnaks Lääne-Saare valla territooriumil asuvad järgmised külad:
    [Show full text]