^ ISSN 0131—1441 ms8 KEEL JA KIRJANDUS SISUKORD Н. Ligi. Õpetatud Eesti Selts 1938—1950 ... 449 M. Kalda. Mis keeles kass naeratab? 460 J. Kross. Balthasar Russowi (ja iseenese) päästmis- katseks teise ülirange ajaloolasmuusa käest (Järg) . 466 M. Kallasmaa. Muutuv ja püsiv nimemaailm . 477 A. Pikver. Eesti relatiivlausest keeletüpoloogilisel taustal (Järg) 486 «Keele ja Kirjanduse» 1988. aasta ringküsitlus kir­ janikele 494 KOLLEEGIUM: P. Arlste, A. Hint, E Jansen, О. Jogi, А. Kask, PUBLIKATSIOONE R. Kull, V. Pall, R. Parve, H. Peep, E. Päll, E. Sõgel, E. Aaver, H. Laanekask (komment.). Kaks Õpetatud A. Tamm, Ü. Tedre, Eesti Seltsi'aastakoosolekul peetud F. R. Faehlmanni A. Vinkel. ettekannet 497 TOIMETUS: A. Tamm TÄHTPÄEVI (peatoimetaja), J. Rannap. Uks mees saarel 505 T. Tasa (peatoimetaja asetäitja, kirjandusteooria ja -kriitika osakonna toimetaja), RAAMATUID E. Ross (vastutav sekretär), Ü. Tedre. «Eesti rahvakalendri» järjekordsetest köide­ H. Niit (kirjandusajaloo ja rahva­ test 508 luule osakonna toimetaja), U. Uibo (keeleteaduse osakonna RINGVAADE toimetaja), I. Pärnapuu H. Rätsep. Heino Ahvena mälestuseks . 511 (toimetaja). V.-L. Kingisepp. Emakeele Seltsis 512 Toimetuse aadress: Kaanel: Frontispiss («Tarto linna kiwwi-sild», puulõige) 200 106 Tallinn, Laurisiini 6. OES-i kalendris «Ma-rahwa Kalender ehk Tähtramat 1848» Telefonid 449-228, 449-126. (Tartu, 1847). Laduda antud 18. VI 1988. Trükkida antud 28. VII 1988 Trükiarv 3500. Sõktõvkari Paberi­ vabriku trükipaber nr. 1. 70Х108Л6. Trükipoognaid 4,25. Tingtrükipoognaid 5,95. Arvestus- puognaid 7.ИЗ. MB-08104 Tellimus nr. 2705. Hans Heidemanni nim. trükikoda. Tartu, Ülikooli 17Д9. 11. Klišeed valmistatud trükikojas «Ühiselu». Tellimishind. 3 kuuks rbl. 1.35, ü kuuks rbl. 2.70, aastaks rbl. 5.40. «Кеэл я Кирьяндус» («Язык и литература»), журнал Ака­ демии наук Эстонской ССР и Союза писателей Эстон­ ской ССР. Выходит один раз в месяц Издательство «Периодика», Таллинн. На эстонском языке. «Keel ja Kirjandus» 1988 KEEL JA KIRJANDUS 8/1988 EESTI NSV TEADUSTE AKADEEMIA JA EESTI NSV KIRJANIKE LIIDU AJAKIRI XXXI AASTAKÄIK Õpetatud Eesti Selts 1938—1950 HERBERT LIGI änavu möödus 150 aastat Eesti kultuuriloos olulist osa etendanud T Õpetatud Eesti Seltsi asutamisest. Kui ÖES-i eelajaloo ja tema varasema tegevuse kohta avaldati seltsi 100. aastapäevaks sisukaid üle­ vaateid1, siis tegevusj argust 1938—1950 ning seltsi likvideerimisest' on seni üksnes põgusalt juttu olnud. Alljärgnevas on säilinud, suhteliselt fragmentaarse arhiiviainestiku2 põhjal püütud anda esialgset ülevaadet pealkirjas märgitud teemal, kusjuures mitmed seltsi likvideerimise taga­ maid valgustavad materjalid — näit. EK(b)P KK VIII pleenumi ja EK(b)P Tartu linna parteiaktiivi koosolekute protokollid3 — peavad nende kättesaamatuse tõttu praegu paratamatult kõrvale jääma. 1938. aasta jaanuaris, kui Õpetatud Eesti Selts tähistas oma sajandat aastapäeva, oli piduehtes Tartule pööratud kogu Eesti avalikkuse tähele­ panu. Juubelit peeti suurejooneliselt, külalisi oli tulnud ligidalt ja kau­ gelt. ÕES-ile valiti 25 uut auliiget. Valdav enamik neist olid teenekad teadusemehed: ajaloolased A. R. Cederberg ja O. Halecki, arheoloog B. Nerman, keeleteadlased M. Vasmer, Y. H. Toivonen ning J. Endzellns, etnograafid A. Hämäläinen ja S. E. Erixon, kirjandusloolane V. Tarkiai­ nen, kunstiajaloolane Т. H. Kjellin. Valitute hulgas oli seitse endist või tolleaegset Tartu ülikooli professorit. Väga sisukas ja soliidne sai seltsi toimetiste juubeliväljaanne — kaheköiteline «Liber saecularis», mis sisaldas lühiuurimusi 44 eesti ja 47 välismaa teadlaselt.4 Vahetult enne 1 Vt. kogumik: Õpetatud Eesti Selts. 1838—1938. Lühike tegcvus-ülevaade Tartu 1938. 2 Peamiselt fond 2569 (Õpetatud Eesti Selts) Eesti NSV Riiklikus Ajaloo Kesk­ arhiivis (RAKA) ning fond 2 (Õpetatud Eesti Selts) ja 1 (TA Presiidium) ENSV Teaduste Akadeemia Teaduslikus Keskarhiivis (TA TK). ; Vt. J. Ant, L. Raid, Pleenum. «Aja Pulss» 1988 nr. 1 lk 5 4 Õpetatud Eesti Seltsi toimetused XXX. Liber saecularis. 'Tartu, 1938. 29 Keel ja Kirjandus nr. 8. 1988. 449 Fr. R.Kreutzwaldr nim. tNSV Riiklik Raamatukogu juubelit (14. I 1938) loodi ÕES-i Tallinna sektsioon, mille liikmete arv küündis üle kahekümne. Eraisikute ja firmade annetustest (kokku 20 700 kr.) asutati rahvus­ teaduste tarvis ÖES-i teadusliku töö edendamise kapital. See võimaldas märksa suurendada varem peamiselt kultuurkapitali iga-aastase toetuse arvel 1934. aastast alates antud uurimis- ja reisistipendiume. 28. jaanua­ ril 1938, seega just seltsi juubeli päevil, loodi Eesti Teaduste Akadeemia. OES-iga tihedalt seotud teadlastest nimetati selle liikmeks ainult prof. J. Mark, kes pärast esimeheametist tagasiastumist 1936. aastal ei võtnud seltsi tööst enam osa. Et uue juhatuse Tartu-vaimuline sõltumatu kurss riigivõimudele eriti meelepärane polnud, nähtub sellestki, et ÖES-i au­ liikmeks valitud riigihoidja K. Päts juubelipidustustele ei tulnud. Juubelipäevil tutvustati ÕES-i tegevuse eesmärke ja sajandipikkust tööd laialdaselt nii trükisõnas kui ka ringhäälingus. Lasti välja neli postmarki OES-i hälli juures seisnud kahe suurmehe — F. R. Faehl- nianni ja F. R. Kreutzwaldi kujutistega. Tänu kõigele sellele haihtus üks­ vahe seltsi ümbritsenud baltisakslaste ühenduse oreool ja lisandus tun­ duvalt seltsi prestiiž. Seda peaks kinnitama ka alljärgnev tabel.5 Kui võtta arvesse, et 1938. 7ГГ ., ,. ; ~ aasta jooksul langes välja viis lii- Jaan. Dets. get (neist neli surma tõttu), sel­ gub, et oma juubeliaastal sai auliikmeid 13 37 ÕES juurde 69 uut liiget; seltsi kirjavahetajaliikmeid 11 28 liikmete üldarv suurenes ligi tegevliikmeid 57 61 40%. Nii mõnigi OES-i töös va­ lihtliikmeid 79 87 toelajaliikmeid 2 13 rem mitteosalenud tippharitlane pidas nüüd seltsi liikmeks saa- Kokku 162 226 mist endale auasjaks. Esimesena võeti kohe pärast juubelit asjaosa­ lise avalduse alusel seltsi tegevliikmeks F. Tuglas.6 Varsti pärast juubelit ÕES-i auliikmeks valitud Kristjan Raud on läkitanud seltsile kolm tänu­ kirja.7 Auliikmeid valiti pärast juubelit üldse neli: lisaks K. Rauale veel R. Hausen Helsingist, Rootsi riigiantikvaar J. S. Curman ning 18. I 1940 veel nimekas inglise muinasteadlane prof. V. G. Childe Edinburgiast. Kirjavahetajaliikmeteks said juubelijärgselt neli teadlast: professorid B. Csüry Debrecenist, N. J. Ikola Turust, S. Györffy Budapestist ja P. Kampe Riiast. Tegev- ja kirjavahetajaliikmeks valiti ainult neid, kel oli saavutusi ÕES-i profiilile vastavates teadusharudes. Lihtliikme staatusega pidi lep­ pima mõnigi seltsi töös osaleda sooviv teadusemees, teiste hulgas Eesti Teaduste Akadeemia president prof. К Schlossmann. Varsti pärast juubelipidustusi pöördus ÕES-i elu taas harjunud röö­ bastele. 28. II arutas jooksvaid küsimusi seltsi juhatus8, 2. III toimus esimene juubelijärgne ettekandekoosolek, kus F. Linnus kõneles teemal «Surmanuhtlus eesti tavaõiguses» 9. Lausa rekordiliseks kujunes juubeliaasta publikatsioonide poolest: ilmusid toimetiste XXIX ja XXX köide, «Aastaraamat» 1937 (I) ning «Eesti filoloogia ja ajaloo aastaülevaade» XIV (1931. aasta). Kirjastus­ tegevus võimaldas ÕES-il laiendada ka väljaannete vahetust, mis jõu­ diski 1938. aasta lõpuks kõrgpunkti: vahetuspartneriks olid seltsi 16 Eesti ja 175 välismaa asutust ning organisatsiooni.10 Teadusliku töö stipendiume jagas ÕES oma juubeliaastal rohkem 6 Õpetatud Eesti Seltsi aastaraamat 1938. Tartu, 1940, lk. 331. 6 RAKA, f. 2569, nim. 1, s. 17, 1. 90. 7 RAKA, f. 2569, nim. 1, s. 193, 1. 6, 17, 31. 8 RAKA, f. 2569, nim. 1, s. 17, 1. 90—94. 9 RAKA, f. 2569, nim. 1, s. 188, 1. 14. 10 õpetatud Eesti Seltsi aastaraamat 1938, lk. 332. 450 kui kunagi varem — kokku 2050 krooni. Saajateks olid G. Suits (rootsi­ aegse eesti kirjandusloo viimistlemiseks), P. Arumaa (arhiiviuuringuteks Riias), E. Tender (töötamiseks Poola arhiivides ja muuseumides), A. Saa­ reste (murdeatlase materjali kogumiseks) ja H. Kõrge (töötamiseks Rootsi Riigiarhiivis). Pärast pikka mõõnaperioodi sajandi algul oli OES-i tegevus juba hulk aastaid läinud tõusujoones ja juubeliaastal jõudis see seniiti. Peat­ selt saabuvat langust ei ennustanud esialgu miski. Või vahest siiski. Just juubelipäevil sattus seltsi senine staatus järsku küsimärgi alla. Asja paremaks mõistmiseks on vaja teha väike ekskurss ÖES-i varasemasse ajalukku. F. G. v. Bunge poolt 1837. a. koostatud põhikirjaprojekti järgi pidi ÖES olema akadeemilise haridusega eestihuviliste inimeste täiesti sõltu­ matu organisatsioon. Siseminister Valujevi nõudel hakkas aga selts toole Tartu ülikooli juures. Ja ei saa öelda, et see oleks tema tegevusele kahjuks tulnud. Pigem vastupidi. Akadeemiliste vabadustega harjunud ülikooli juhtkond seltsi töösse ei sekkunud ja oli pigem talle suhetes riigi­ võimudega mõnikord tarvilikuks kilbiks. Ühtaegu sai ÖES ülikoolilt regulaarset materiaalset abi. Tõsi, ülikooli toetuse osa aastatega vähenes: 1932. a. moodustas see seltsi sissetulekutest 29%, 1934. a. 20% ja 1936. a. ainult 12%. Kultuurkapitali arvele langes aga neil aastail vastavalt 60, 65 ja 80%. Teiste ülikooli juures töötavate seltside eelarvetest oli OES-i oma siiski märksa suurem, ületades näiteks Akadeemilise Ajaloo-Seltsi (AAS) eelarve 3—4 korda. Rohkem kui pool (tavaliselt 60—70%) ÖES-i välja­ minekutest langes kirjastamiskulude arvele. Seltsi kirjastustegevuse laie­ nemine 1930-ndate aastate teisel poolel oligi võimalik just tänu kultuur­ kapitali toetuse suurenemisele, kuna ülikoolilt ei saadud 1934 aastast alates rohkem kui 2000 (1938. a. ainult 1500) krooni aastas. Niiviisi tugevnes ÕES-i nagu ka teiste akadeemiliste