DOCSLIB.ORG

Birding Challenge – the Shortest Day of the Year 2012 the Complete List of Bird Species Observed During the Shortest Days of the Year - 21, 22 Or 23 of December

Total Page：16

File Type：pdf, Size：1020Kb

Download full-text PDF Read full-text
Birding Challenge – the Shortest Day of the Year 2012 the Complete List of Bird Species Observed During the Shortest Days of the Year - 21, 22 Or 23 of December Birding Challenge – the shortest Day of the Year 2012 The complete list of bird species observed during the shortest days of the year - 21, 22 or 23 of December. List is made on the base of the winners team observations adding to them missed species observed by other birdwatchers. There are species seen for the first time in this contest (marked in red). Some of the bird species were observed only by one birdwatcher team / individual (marked with bold) Nr. Species Location Date Amount Time Observer 1 Mute Swan Cygnus olor Sõrve säär 200 2 Tundra Swan Cygnus columbianus Uudepanga laht 2 3 Whooper Swan Cygnus cygnus Sõrve säär 40 4 Eurasian Wigeon Anas penelope Kuressaare 1 5 Mallard Anas platyrhynchos Sõrve säär 50 6 Teal Anas crecca Kuressaare 12 7 Tufted Duck Aythya fuligula Sõrve säär 40 8 Scaup Aythya marila Sõrve säär 1 9 Common Eider Somateria mollissima Uudepanga laht 15 10 Velvet Scoter Melanitta fusca Uudepanga laht 7 11 Common Scoter Melanitta nigra Uudepanga laht 3 12 Long-tailed Duck Clangula hyemalis Sõrve säär 500 13 Goldeneye Bucephala clangula Sõrve säär 14 Smew Mergellus albellus Sõrve säär 4 15 Goosander Mergus merganser Sõrve säär 30 16 Red-breasted Merganser Mergus serrator Uudepanga laht 4 17 Black-throated Diver Gavia arctica Uudepanga laht 2 18 Great Cormorant Phalacrocorax carbo Uudepanga laht 1 19 Grey Heron Ardea cinerea Kuressaare 1 20 White-tailed Eagle Haliaeetus albicilla Sõrve säär 16 21 Sparrowhawk Accipiter nisus Sõrve säär 1 22 Goshawk Accipiter gentilis Sõrve säär 1 23 Common Buzzard Buteo buteo Sõrve säär 10 24 Rough-legged Buzzard Buteo lagopus Undva 1 Mariliis Märtson, 25 Golden Eagle Aquila chrysaetos Sõrve säär 1 09:05- 26 Water Rail Rallus aquaticus Kuressaare 23 1 Margus Ots, 14:40 27 Moorhen Gallinula chloropus Salme 1 Thea Perm, 28 Coot Fulica atra Kuressaare 25 Raul Vilk 29 Black-headed Gull Larus ridibundus Sõrve säär 4 30 Common Gull Larus canus Sõrve säär 5 31 Herring Gull Larus argentatus Sõrve säär 20 32 Greater Black-backed Gull Larus marinus Sõrve säär 1 33 Feral Pigeon Columba livia domestica Salme 15 34 Collared Dove Streptopelia decaocto Kuressaare 1 35 Eagle-Owl Bubo bubo Kihelkonna vald 1 36 Lesser Spotted Woodpecker Dendrocopos minor Kuressaare 1 37 Great Spotted Woodpecker Dendrocopos major Karuste 2 38 Black Woodpecker Dryocopus martius Kärla 1 39 Great Grey Shrike Lanius excubitor Karuste 2 40 Eurasian Jay Garrulus glandarius Karuste 2 41 Eurasian Magpie Pica pica Kuressaare 4 42 Spotted Nutcracker Nucifraga caryocatactes Liiva 1 43 Jackdaw Corvus monedula Kuressaare 10 44 Hooded Crow Corvus cornix Sõrve säär 40 45 Raven Corvus corax Sõrve säär 2 46 Willow Tit Poecile montanus Salme 1 47 Great Tit Parus major Sõrve säär 20 48 Blue Tit Cyanistes caeruleus Sõrve säär 2 49 Long-tailed Tit Aegithalos caudatus Kuressaare 2 50 Eurasian Treeceeper Certhia familiaris Sõrve säär 1 51 Winter Wren Troglodytes troglodytes Kuressaare 1 Nr. Species Location Date Amount Time Observer 52 Dipper Cinclus cinclus Odalätsi allikad 1 53 Goldcrest Regulus regulus Kuressaare 3 54 Blackbird Turdus merula Sõrve säär 8 55 Fieldfare Turdus pilaris Sõrve säär 3 56 Starling Sturnus vulgaris Sõrve säär 25 57 Waxwing Bombycilla garrulus Sõrve säär 15 58 Yellowhammer Emberiza citrinella Tahula 500 Mariliis 59 Reed Bunting Emberiza schoeniclus Kuressaare 1 Märtson, 09:05- 60 Chaffinch Fringa coelebs Sõrve säär 23 20 Margus Ots, 14:40 61 Brambling Fringilla montifringilla Sõrve säär 40 Thea Perm, 62 Greenfinch Carduelis chloris Sõrve säär 70 Raul Vilk 63 Common Redpoll Carduelis flammea Kuressaare 2 64 Goldfinch Carduelis carduelis Sõrve säär 3 65 Bullfinch Pyrrhula pyrrhula Sõrve säär 8 66 Hawfinch Coccothraustes coccothraustes Sõrve säär 1 67 House Sparrow Passer domesticu Kuressaare 3 68 Tree Sparrow Passer montanus Salme 2 69 Tundra Bean Goose Anser serrirostris rossicus Ventspils 22 1 K.Vilks J.Jansons, A.Mankus, 70 Greater White-fronted Goose Anser albifrons Saldus 22 1 A.Klepers S.Laime, 71 Common Pochard Aythya ferina Daugava - Rīgas HES 21, 22 2 U.Piterāns Tartu County, U.Paal, L.Mällo, 72 Grey Partridge Perdix perdix Haaslava 22 10 K.Võhandu M.Tīrums, 73 Black Grouse Tetrao tetrix Ādaži, Avaste põllud 21, 23 20 + 10 E.Lelov 74 Hazel Grouse Bonasa bonasia 5 locations 22,23 many 75 Red-throated Diver Gavia stellata Oviši 22 20 A.Klepers U.Piterāns, Daugava - Rīgas E.Račinskis, HES, Zvejniekciems, D.Brakmane, 76 Little Grebe Tachybaptus ruficollis Mustjoe 22, 23 4 J.Saari, I.Aus 77 Crested Grebe Podiceps cristatus Oviši 22 1 A.Klepers Gulf of Riga at Pterupe river E.Račinskis, 78 Black-necked Grebe Podiceps nigricollis mouth, Saulkrasti 22 1 D.Brakmane S.Rabkevičs, 79 Bittern Botaurus stellaris Ķemeri NP 23 A.Poišs J.Jansons & 80 Peregrine Falcon Falco peregrinus Liepāja 22 1 A.Mankus 81 Common Crane Grus grus Dursupe 23 1 S.Elferte 82 Tawny Owl Strix aluco Liepa, Gauja NP 22 1 V.Vladimirovs T.Valker, 83 Ural Owl Strix uralensis Saunja 22 1 15:10:00 M.Valker J.Jansons, 84 Long-eared Owl Asio otus Liepāja 22 1 A.Mankus I.Deņisovs; J.Ķuze, A.Avotiņš jun., 85 Short-eared Owl Asio flammeus Kalngale, Ķemeri NP 21, 22 2 D.Drazdovskis S.Rabkevičs, Lapmežciems, Gauja S.Laime, 86 Kingfisher Alcedo atthis near Cēsis, Dzelda 23 3 J,Jansons M.Kilups, J.Kluša, 87 Middle Spotted Woodpecker Dendrocopos medius Valle, Rīga, Rude 23 3 S.Biļdjuga Nr. Species Location Date Amount Time Observer 88 White-backed Woodpecker Dendrocopos leucotos 5 locations in LV, EE 21, 22, 23 5 many Jõgeva Co., Mihkel Örd, Pedassaare & Liepa, Lehti Saag; 89 Three-toed Woodpecker Picoides tridactylus Gauja NP 2 V.Vladimirovs 21, 22, 90 Grey-headed Woodpecker Picus canus 5 locations in LV 23 5 many 10 locations 91 Rook Corvus frugilegus registred 21, 22, 23 15 many J.Jansons & 92 Crested Lark Galerida cristata Liepāja 22 2 A.Mankus J.Jansons & 93 Skylark Alauda arvensis Liepāja 22 1 A.Mankus 10 locations 94 Marsh Tit Poecile palustris registred 21, 22, 23many many T.Valker, 95 Coal Tit Periparus ater Roosta 22 3 M.Valker 10 locations 21, 22, 96 Crested Tit Lophophanes cristatus registred 23 many many 12 locations 21, 22, 97 Nuthatch Sitta europaea registred 23 many many 6 locations (5 LV, 1 21, 22, 98 Robin Erithacus rubecula EE) 23 many many 99 Redwing Turdus iliacus Liepāja 22 1 S.Bērziņa J.Jansons & 100 Dunnock Prunella modularis Liepāja 22 1 A.Mankus Oviši, Rītausmas- A.Klepers, 101 Snow Bunting Plectrophenax nivalis Bērzi 22, 23 17+4 E.Laucis G.Grandāns & Vidaga; Trapene; I.Grīnerte; 102 Pine Grosbeak Pinicola enucleator Rīga 23 10 I.Ķerus Harju Co., Tallinn Comm., Tallinn, 103 Common Crossbill Loxia curvirostra Mustjõe 23 2 J.Saari different places in 104 Siskin Carduelis spinus LV, one in EE 22, 23 many 105 Linnet Carduelis cannabina Kuiviži 21 1 M.Tīrums A.Klepers, Mandarine Duck (E category) Aix galericulata Ventspils 22 1 K.Vilks.
Load more

Recommended publications
  • OMAD JA VÕÕRAD KODUAIAS Esseistlik Mõtiskelu Puude Ja
    OMAD JA VÕÕRAD KODUAIAS Esseistlik mõtiskelu puude ja ilutaimede tähtsusest ja tähendusest meie ümber Marju Kõivupuu Tallinna Ülikooli maastiku ja kultuuri keskus, vanemteadur Artikkel on seotud Kultuuriteooria Tippkeskuse ja sihtfinantseeritava teadusteemaga „Maastikupraktika ja -pärand” (SF010033s07). Esseistlik mõtiskelu puude ja ilutaimede tähtsusest ja tähendusest meie ümber Esseistlik mõtiskelu puude ja ilutaimede tähtsusest ja tähendusest meie ümber Tavaliselt on nii, et lühemale või pikemale kirjatööle eelneb mingi isiklik lugu, teinekord millegi näiliselt tühisegi teadvustamine või kogemine, millest miski saab alguse. Selle teksti eellugu ulatub eelmisse aastatuhandesse. Ühel järjekordsel võrukeste kokkusaamisel Kaika suveülikoolis hakati arutama, millises ajaloolise Võrumaa nulgas-kolgas on kombeks olnud kodutalu ümber ka lilli ja ilupõõsaid istuda, millises aga on seda tegevust peetud mõttetuks ning veidraks aja ja raha raiskamiseks. Hargla kihelkonna Mäe-Matsi ja Urvaste kihelkonna Vahtsõ-Horma talude sellekohase võrdluse leiab Võro-Seto 1999. aasta „Tähtraamatust”. Talu ümbre ilutaimi istutajat imeteläs hirmutulõ1 [Hargla]. – Taluümbrusõ iist hoolitsõ- das – istutõdas puid, puhmõ, lilli ja muud säänest kraami [Urvaste] (Faster 1999: 62–63.) Oma lapsepõlvest, sealtsamast Hargla kihelkonna Saru külast ja Saru-Mäepõrust mäletan kahte naist, mõlemad sugulased, kellele polnud lasteõnne antud. Mehed olid neil mõlemal Nõukogude mobilisatsiooni eest mõneks ajaks metsa läinud ja sinna tervise jätnud. Nii räägiti. Mõlema naise näputööoskused
    [Show full text]
  • MTÜ Saarte Koostöökogu Strateegia 2008-2013 (VANA!)
    Strateegia on vastu võetud MTÜ Saarte Koostöökogu üldkoosolekul 26.06.2008, muudetud 02.12.2010 Saarte Koostöökogu "Tegevuspiirkonna arengustrateegia" 2008 – 2013 2007-2010 Sisukord Sisukord ........................................................................................................................................... 2 1 Kokkuvõte ................................................................................................................................ 4 2 Tegevusgrupi üldiseloomustus ................................................................................................. 7 2.1 Tutvustus ........................................................................................................................... 7 2.2 Liikmete kogemused ......................................................................................................... 8 2.3 Saarte Koostöökogu põhiväärtused ................................................................................... 9 2.3.1 Huvigrupid ................................................................................................................. 9 2.3.2 Missioon ..................................................................................................................... 9 2.3.3 Visioon ja arengueesmärgid ..................................................................................... 10 2.4 Juhtimine ......................................................................................................................... 10 2.4.1 Töökorraldus ja juhtimine
    [Show full text]
  • Alevist Vallamajani from Borough to Community House
    Eesti Vabaõhumuuseumi Toimetised 2 Alevist vallamajani Artikleid maaehitistest ja -kultuurist From borough to community house Articles on rural architecture and culture Tallinn 2010 Raamatu väljaandmist on toetanud Eesti Kultuurkapital. Toimetanud/ Edited by: Heiki Pärdi, Elo Lutsepp, Maris Jõks Tõlge inglise keelde/ English translation: Tiina Mällo Kujundus ja makett/ Graphic design: Irina Tammis Trükitud/ Printed by: AS Aktaprint ISBN 978-9985-9819-3-1 ISSN-L 1736-8979 ISSN 1736-8979 Sisukord / Contents Eessõna 7 Foreword 9 Hanno Talving Hanno Talving Ülevaade Eesti vallamajadest 11 Survey of Estonian community houses 45 Heiki Pärdi Heiki Pärdi Maa ja linna vahepeal I 51 Between country and town I 80 Marju Kõivupuu Marju Kõivupuu Omad ja võõrad koduaias 83 Indigenous and alien in home garden 113 Elvi Nassar Elvi Nassar Setu küla kontrolljoone taga – Lõkova Lykova – Setu village behind the 115 control line 149 Elo Lutsepp Elo Lutsepp Asustuse kujunemine ja Evolution of settlement and persisting ehitustraditsioonide püsimine building traditions in Peipsiääre Peipsiääre vallas. Varnja küla 153 commune. Varnja village 179 Kadi Karine Kadi Karine Miljööväärtuslike Virumaa Milieu-valuable costal villages of rannakülade Eisma ja Andi väärtuste Virumaa – Eisma and Andi: definition määratlemine ja kaitse 183 of values and protection 194 Joosep Metslang Joosep Metslang Palkarhitektuuri taastamisest 2008. Methods for the preservation of log aasta uuringute põhjal 197 architecture based on the studies of 2008 222 7 Eessõna Eesti Vabaõhumuuseumi toimetiste teine köide sisaldab 2008. aasta teaduspäeva ettekannete põhjal kirjutatud üpris eriilmelisi kirjutisi. Omavahel ühendab neid ainult kaks põhiteemat: • maaehitised ja maakultuur. Hanno Talvingu artikkel annab rohkele arhiivimaterjalile ja välitööaine- sele toetuva esmase ülevaate meie valdade ja vallamajade kujunemisest alates 1860.
    [Show full text]
  • Saaremaa Vald Külad 1) Aaviku 2) Abaja 3) Abruka 4) Abula 5
    Saaremaa vald Külad 1) Aaviku 50) Jaani 99) Kaunispe 2) Abaja 51) Jauni 100) Kavandi 3) Abruka 52) Jootme 101) Kehila 4) Abula 53) Jursi 102) Kellamäe 5) Allikalahe 54) Jõe 103) Keskranna 6) Anepesa 55) Jõelepa 104) Keskvere 7) Angla 56) Jõempa 105) Kihelkonna-Liiva 8) Anijala 57) Jõgela 106) Kiirassaare 9) Anseküla 58) Jõiste 107) Kingli 10) Ansi 59) Jämaja 108) Kipi 11) Arandi 60) Järise 109) Kiratsi 12) Ardla 61) Järve 110) Kirderanna 13) Are 62) Järveküla 111) Kiritu 14) Ariste 63) Jööri 112) Kiruma 15) Arju 64) Kaali 113) Kogula 16) Aru 65) Kaali-Liiva 114) Koidula 17) Aruste 66) Kaarma 115) Koiduvälja 18) Aste 67) Kaarma-Jõe 116) Koigi 19) Asuka 68) Kaarma-Kirikuküla 117) Koigi-Väljaküla 20) Asuküla 69) Kaarma-Kungla 118) Koikla 21) Asva 70) Kaarmise 119) Koimla 22) Atla 71) Kaavi 120) Koki 23) Audla 72) Kahtla 121) Koksi 24) Aula-Vintri 73) Kahutsi 122) Koovi 25) Austla 74) Kailuka 123) Kopli 26) Easte 75) Kaimri 124) Kotlandi 27) Eeriksaare 76) Kaisa 125) Kotsma 28) Eikla 77) Kaisvere 126) Kugalepa 29) Eiste 78) Kakuna 127) Kuiste 30) Endla 79) Kalju 128) Kuke 31) Ennu 80) Kallaste 129) Kungla 32) Haamse 81) Kallemäe 130) Kuninguste 33) Haapsu 82) Kalli 131) Kuralase 34) Haeska 83) Kalma 132) Kuremetsa 35) Hakjala 84) Kalmu 133) Kurevere 36) Hiievälja 85) Kandla 134) Kuumi 37) Himmiste 86) Kangrusselja 135) Kuuse 38) Hindu 87) Kanissaare 136) Kuusiku 39) Hirmuste 88) Kapra 137) Kuusnõmme 40) Hämmelepa 89) Karala 138) Kõiguste 41) Hänga 90) Kareda 139) Kõinastu 42) Hübja 91) Kargi 140) Kõljala 43) Iide 92) Karida 141) Kõnnu 44)
    [Show full text]
  • Lisandus 1 Karjamõis
    TORGU VALLA ARENGUKAVA 2010-2020 2010 Sisukord SISSEJUHATUS ........................................................................................................................ 3 PÕHIMÕISTED ......................................................................................................................... 4 1. Ülevaade Torgu vallast .......................................................................................................... 5 1.1. Lühidalt ajaloost .............................................................................................................. 5 1.2 Asend maakonnas ............................................................................................................. 6 1.3. Maa .................................................................................................................................. 7 1.4. Maavarad ......................................................................................................................... 8 1.5. Elanikkond ...................................................................................................................... 9 1.6. Piirkonda iseloomustavad loodusobjektid, ehitised, marsruudid .................................. 10 1.7. Valitsemine ja haldamine ............................................................................................. 14 1.7.1 Valitsus- ja haldusorganisatsioonid ......................................................................... 14 1.7.2 Valla eelarve ...........................................................................................................
    [Show full text]
  • Rahvastiku Ühtlusarvutatud Sündmus- Ja Loendusstatistika
    EESTI RAHVASTIKUSTATISTIKA POPULATION STATISTICS OF ESTONIA __________________________________________ RAHVASTIKU ÜHTLUSARVUTATUD SÜNDMUS- JA LOENDUSSTATISTIKA REVIEWED POPULATION VITAL AND CENSUS STATISTICS Saaremaa 1965-1990 Kalev Katus Allan Puur Asta Põldma Muhu Leisi Pöide Mustjala Laimjala Kihelkonna Valjala Kuressaare Pihtla Kärla Lümanda KURESSAARE Salme Ruhnu Tallinn 2003 EESTI KÕRGKOOLIDEVAHELINE DEMOUURINGUTE KESKUS ESTONIAN INTERUNIVERSITY POPULATION RESEARCH CENTRE RAHVASTIKU ÜHTLUSARVUTATUD SÜNDMUS- JA LOENDUSSTATISTIKA REVIEWED POPULATION VITAL AND CENSUS STATISTICS Saaremaa 1965-1990 Kalev Katus Allan Puur Asta Põldma RU Sari C Nr 14 Tallinn 2003 © Eesti Kõrgkoolidevaheline Demouuringute Keskus Estonian Interuniversity Population Research Centre Kogumikuga on kaasas diskett Saaremaa rahvastikuarengut kajastavate joonisfailidega, © Eesti Kõrgkoolidevaheline Demouuringute Keskus. The issue is accompanied by the diskette with charts on demographic development of Saaremaa population, © Estonian Interuniversity Population Research Centre. ISBN 9985-820-71-1 EESTI KÕRGKOOLIDEVAHELINE DEMOUURINGUTE KESKUS ESTONIAN INTERUNIVERSITY POPULATION RESEARCH CENTRE Postkast 3012, Tallinn 10504, Eesti Kogumikus esitatud arvandmeid on võimalik tellida ka elektroonilisel kujul Lotus- või ASCII- formaadis. Soovijail palun pöörduda Eesti Kõrgkoolidevahelise Demouuringute Keskuse poole. Tables presented in the issue on diskettes in Lotus or ASCII format could be requested from Estonian Interuniversity Population Research Centre. II EESSÕNA
    [Show full text]
  • N2kshadow Estonia Browser
    Name Type Priority Habitats Species Aakaru - Tatra N 1 6430, 7160 1528 Aamse N 1 6210?, 6270, 6280, 6410, 6430, 6530, 7230, 9080 1902 Abruka E 1 1630, 6210, 6230 Aegna N 1 9010, 9080 Agusalu E 1 7110, 7140, 9010 Aheru E 1 9010, 9080 Ahijärve E 1 7110, 7120, 7160, 91D0 Ahja E 1 6270, 6450 Aidu soo (Kaavere) N 2 9050, 9080, 91D0 Alajõe sood N 1 7140, 9010, 91D0 Alam-Pedja 1 E 2 7110, 7120 Alam-Pedja 2 E 1 6430, 6450 Alam-Pedja 3 E 1 ? 1042 Alatskivi E 1 ? 1318 Allika E 1 7160 1393 Allipa (Linnumängu) E 1 91D0 Alva N 1 9010, 91D0, ? Anguse-Liiva N 2 9010 Anija E 1 7140 Anijala N 1 6210, 6270, 6280 Annikvere N 1 6210, 6280? Aosilla N 1 9050, 9050?, ? Araski N 1 6210, 9050 1902 Aravuse N 1 9010, 9080, 91D0 Arudevahe N 2 6530 Aruküla (Rahivere) N 1 7140 Aseri E 1 6260, 7230 Audru N 2 9010 Avanduse N 2 6450?, 9010, 91D0, 9050 Avaste 1 E 1 7110, 7140 Avaste 2 E 2 6280 Borrby N 2 9010, 9050 Eera N 2 9010, 9050, 9080 Ehmja - Turvalepa E 1 6270, 6530, 7230 4086, 1902 Elistvere O 2 6430, 9080 Endla 1 E 2 91D0/9050?, 91D0? Endla 2 E 1 9050, 9080, 9080? Endla 3 E 2 ? 1318 Epa N 2 7110, 7120 Epu N 2 9010, 9050 Esna E 1 7230 4086 Espre N 1 6210 Ess-soo N 1 7110, 7140, 91D0 Esäkeste N 2 7110, 91D0 Garbaata soo N 1 7140, 91D0 Haabsilla N 2 9010 Haavakannu N 1 5130, 6280 Haavamõtsa N 1 9020, 9080 Haavasoo 1 E 1 7160, 7210, 7230, 9050, 9080 Haavasoo 2 E 2 9050 Haaviksaare N 2 9050, 9080 Halliste Metsaküla N 1 9050 Hardu N 2 6530 Harju-Madise N 1 1130, 1630, 2130?, 6120, 6430?, 6510 Hatu N 2 6530 Heimtali - Vardi N 2 9020 Hellamaa N 1 6530 Helmi N 2 7110,
    [Show full text]
  • Lääne-Saaremaa Valdade Ühine Jäätmekava Haarab Saaremaa Lääneosa Viite Valda: Kihelkonna, Lümanda, Mustjala, Salme Ja Torgu Valda
    Kinnitatud Lümanda vallavolikogu 30.11.2012.a. määrusega nr 65 LÄÄNE-SAAREMAA VALDADE ÜHINE JÄÄTMEKAVA AASTATEKS 2012-2016 SISUKORD Sissejuhatus 1. Lääne-Saaremaa valdade üldiseloomustus................................................................................ 7 1.1 Omavalitsuste paiknemine ja looduslikud iseärasused.................................................. 7 1.2 Rahvastik...................................................................................................................... 8 1.3 Sotsiaalsfäär................................................................................................................. 11 1.4 Infrastruktuur............................................................................................................... 12 1.5 Ettevõtlus..................................................................................................................... 14 2. Jäätmehoolduse korraldus ja üldnõuded................................................................................. 17 2.1 Kohaliku omavalitsuse jäätmehooldust reguleerivad riiklikud õigusaktid................. 17 2.1.1 Eesti Vabariigi seadused.................................................................................... 17 2.1.2 Kohaliku omavalitsuse määrused...................................................................... 17 2.2 Kohaliku omavalitsuse kohustused jäätmehoolduse korraldamisel............................ 18 2.3 Nõuded jäätmetekke vältimiseks, jäätmete valdamisel ja käitlemisel......................... 19 2.3.1
    [Show full text]
  • Torgu Valla Ranna-Alade OÜP Seletuskiri
    Torgu Vallavalitsus TORGU VALLA RANNA-ALADE OSAÜLDPLANEERING AASTANI 2012 PLANEERINGULAHENDUS Kehtestatud Torgu Vallavolikogu 30.01.2006 otsusega nr 1-1/2 Muudetud Torgu Vallavolikogu 26.06.2009 otsusega nr 1-1/18 Konsultant: OÜ Hendrikson & Ko Õpetaja 9, 51003 TARTU Tel 742 7777, faks 738 4162 [email protected] www.hendrikson.ee Iide - Tartu 2002 - 2005 2 Torgu valla ranna-alade osaüldplaneering aastani 2012 Torgu Vallavalitsus 2005 Töö nr. 316/02 Planeeringulahendus Torgu valla ranna-alade osaüldplaneering aastani 2012 3 Eessõna Kohaliku omavalitsusena eksisteerimisest täitus Torgu vallal 2003. a. kümme aastat taasiseseisvunud Eesti Vabariigis. Olemasoleva keskkonna kujundamiseks, selle kestvaks ja säästvaks arenguks, maakasutuseks ning sotsiaal-majandusliku ja territoriaalse planeerimise sidumiseks, arvestades seejuures võimalikult paljude ühiskonnaliikmete huvisid, algatas Torgu vald rannaalade osaüldplaneeringu. Selle tingis intensiivselt areneva rannikupiirkonna kasutuselevõtt. Tänapäeva elu arengu suunajad peavad mõtlema oskuslikult ja strateegiliselt, kuidas ära kasutada olemasolevaid ressursse ja majandada säästlikult, et elu selles vallas säiliks ka järgnevatel põlvkondadel. Katrin Pihlas Vallavanem Torgu Vallavalitsus Töö nr. 316/02 Planeeringulahendus 2005 4 Torgu valla ranna-alade osaüldplaneering aastani 2012 Torgu Vallavalitsus 2005 Töö nr. 316/02 Planeeringulahendus Torgu valla ranna-alade osaüldplaneering aastani 2012 5 Sisukord SISSEJUHATUS.....................................................................................................................................7
    [Show full text]
  • Ploomipuu.Pdf
    TARTU ÜLIKOOL BOTAANIKA JA ÖKOLOOGIA INSTITUUT TAIMEÖKOLOOGIA ÕPPETOOL Ere Ploomipuu LOODUSRESSURSSIDE KASUTAMINE TURISMIS (SÜSTEEMANALÜÜS TORGU VALLA NÄITEL) Magistritöö Juhendaja: E.Roosaluste TARTU - 2004 Sisukord 1. Teoreetiline sissejuhatus ............................................................................................4 1.1. Ülevaade turismist ..............................................................................................4 1.1.1. Turismi mõiste ja süsteem............................................................................4 1.1.2.Loodusturism ..............................................................................................10 1.1.3. Ökoturism ..................................................................................................11 1.1.4.Säästev turism............................................................................................21 1.1.5. Maaturism ..................................................................................................21 1.2. Eesti ja Saaremaa turismiressursid...................................................................24 1.3. Süsteemid ja süsteemne käsitlusviis .................................................................31 1.3.1. Süsteemi mõiste ja liigitused......................................................................31 1.3.2. Süsteemne käsitlusviis............................................................................... 35 2. Materjal ja metoodika .............................................................................................38
    [Show full text]
  • 1,INNUHAKULDUSED EESTIS 1990-1997 Eesti Linnuharulduste Komisjoni Aruanne
    1,INNUHAKULDUSED EESTIS 1990-1997 Eesti linnuharulduste komisjoni aruanne Vilju Lilleleht Eesti Ornitoloogiauhing, pk. 227, 50002 Tartu; EPM~J Zooloogia ja Botaanika Instituut, Riia 181, 51014 Tartu Kokkuviite. Eesti linnuharulduste komisjoni teine kokkuv6tc rneil harva ja juhuslikult eslnevate lindudc kohtarnistcadetest. L6plik hinnang anti 759 teatele. neist 597 aastatest 1990- 1997 (44-105 (cadet aastas). Kinnitati vastavalt 624 (82%) Ja 544 teadet (91 %). Jarjest on kasvanud valismaisre, pcamiselt Soomc linnuvaatlejatc osa harulduste leidrnisel. ulatudes pracguseks juba iile 60% k6igist Iiibivaatamiseks esitatud teadetest. Eesti lindude nimekirja lisandus 13 uut liiki ja 3 alamliiki, lisaks veel iiks teadrnata paritoluga ja neli vangistusest Iahtipaasenud li~ki. TBestati nelja uue linnuliigi pcsitsernine Eestis. Eesti lindude nimekirjas on seisuga 01.01.1998 kokku 335 loodusliku phritoluga ja meil v61 naabermaades piisiva asurkonna moodustanud sissetalutud li~ki. viis liiki teadmata paritoluga ja seitse liiki vangistusest paasenud linde. Alljargnevaga jatkab Eesti linnuharulduste komisjon (edaspidi HK) kokkuvdtete avaldamist meil harva kohatavatest lindudest. Kahjuks venis mitmel pdhjusel vaheaeg esimesest, kolmes osas ilmunud kokkuvdttest (kuni aastani 1989)~~'45' 46 siiani vaga pikaks. Sellele vaatamata pole HK loobunud kavast labivaadatud teated linnuharulduste kohtamistest edaspidi kiiremini ja sagedamini avaldada, ning kui jdudu ja vahendeid jatkub, vaatlejatele ka kirja tee1 oma otsustest teatada. Peagi peaks jargnema kokkuvdte "Linnuharuldused Eestis 1998-1999". Loodetavasti on selleks ajaks kdik linnuvaatlejad oma teated harulduste leidudest komisjonile labivaatamiseks esitanud ning nende kohta jdutud ka vastav otsus teha. Komisjoni koosseis ja tiiokord HK koosseisu kuulus avaldatavate teadete Iabrvaatamisel viis p6hi- ja 2-3 varuliiget. Vi~mased asendasid vajaduse korral pohiliikmeid v6i osalesid liigilruhma-spetsial~stidena.Ka tookord oli ijldjoontes sama, mis varem.
    [Show full text]
  • Hiiumaa Kohanimed.Indd
    HIIUMAA KOHANIMED Marja Kallasmaa HIIUMAA KOHANIMED Toimetanud Eevi Ross Eesti Keele Sihtasutus Tallinn 2010 Toetanud Haridus- ja Teadusministeerium Eesti Keele Instituudi baasfi nantseerimine Raamat on valminud ETF grandi nr. 6743 raames Küljendanud Merle Moorlat © Marja Kallasmaa, Eesti Keele Instituut 2010 Trükitud AS Pakett trükikojas ISBN 978-9985-79-305-3 5 Sissejuhatus SISSEJUHATUS Hiiumaa kohanimeraamatu eesmärk on avaldada Eesti Keele Instituudi kohanime- kartoteegis säilitatav Hiiumaa materjal. Kihelkonniti on see esindatud järgmiselt: Emmaste 2717 sedelit, Käina 2972, Pühalepa 3500, Reigi 5071 sedelit. Esimene kartoteeki jõudnud kohanimekogu pärineb aastast 1926, viimane aas- tast 1995. Eesti Keele Instituudis säilitatava Hiiumaa kohanimematerjali usinaim koguja on olnud Lehte Tammiste (Rannut) rohkem kui 3000 sedeliga. 1000–2000 nimesedelit on loovutanud Elli Küttim ja Jaak Peebo, 500–1000 August Juursalu, Marja Kallasmaa, Elfriede Paas, Leida Püss, Mihkel Tedre ja Gustav Vilbaste. Väikesi kogusid on esitanud veel Ella Aidas, Lembit Kaibald, Paul Kokla, Anne Kriisemann, Jekart Kõmmus, Juta Küttim, Sirli Laius, Joonas Meiusi, Helmi Mih- kelson, Ester Männamaa, Pauline Palmeos, Alide Raudsepp, Jüri Uustalu ning TÜ üliõpilased Ille Pühvel ja Marju Mikkel. Ligi 70 aasta jooksul nii kutseliste murde- kogujate kui ka Emakeele Seltsi korrespondentide jt. kaudu kogunenud materjal on arusaadavalt keeleliselt ebaühtlane. Vasturääkivusi esineb ka sisus, eeskätt talude külakuuluvuses. Selles raamatus on lähtutud eeskätt infost, mis on Eesti Keele Ins- tituudi murdearhiivi Hiiumaa kogudes keelejuhtidelt kuuldeliselt kogutud. Kogumistihedus on saarel ca 11,6 sed/km² (Hiiumaa ja laiud koos), seega on see alla Eesti keskmise, kuid tuleb arvesse võtta, et Hiiumaa asustus on koondunud peamiselt saare rannikule, keskosa valdab enamasti mets. Asustatud rannikualadel on nii nimetihedus kui ka kogumistihedus suurem.
    [Show full text]