VIIRATSI ÜHISVEEVÄRGI JA -KANALISATSIOONI ARENGUKAVA AASTATEKS 2008-2020

TELLIJA: VALLAVALITSUS TÄITJA: OÜ ALKRANEL

Tartu 2008 SISUKORD SISSEJUHATUS...... 8

1 OLEMASOLEVA OLUKORRA ISELOOMUSTUS ...... 9

1.1Ü LDANDMED ...... 9 1.2S OTSIAAL-MAJANDUSLIK ÜLEVAADE ...... 10 1.2.1Elanikkonna iseloomustus ...... 10 1.2.2Tööhõive ...... 14 1.2.3Majandus ...... 15 1.3K ESKKONNAÜLEVAADE ...... 19 1.3.1Geoloogiline ehitus ja hüdrogeoloogia ...... 19 1.3.2Ehitusgeoloogia ...... 23 1.3.3Kl iima, sademed ...... 24 1.3.4Pinnavesi ...... 24 1.4V EE-ETTEVÕTTE ISELOOMUSTUS ...... 25 1.5K OHALIK OMAVALITSUS ...... 28 2OL EMASOLEVA VEE- JA KANALISATSIOONISÜSTEEMI OLUKORRA KIRJELDUS ...... 31

2.1V IIRATSI ALEVIK ...... 31 2.1.1Veevarustussüsteemide kirjeldus ...... 32 2.1.2Tuletõr je veevarustussüsteemide kirjeldus ...... 34 2.1.3Joogivee kvaliteet ...... 34 2.1.4Käimasolevad või kavandatud veemajandusprojektid ...... 37 2.1.5Kanal isatsioonisüsteemide tehniline kirjeldus ...... 37 2.1.6Viirat si aleviku sademeveekanalisatsioon ...... 41 2.2V ANA-VÕIDU KÜLA ...... 41 2.2.1Veevarustussüsteemide kirjeldus ...... 42 2.2.2Tuletõr je veevarustussüsteemide kirjeldus ...... 46 2.2.3Joogivee kvaliteet ...... 46 2.2.4Kanal isatsioonisüsteemide tehniline kirjeldus ...... 48 2.2.5Vana- Võidu sademeveekanalisatsioon ...... 52 2.3U USNA KÜLA ...... 52 2.3.1Veevarustussüsteemide kirjeldus ...... 53 2.3.2Tuletõr je veevarustussüsteemide kirjeldus ...... 56 2.3.3Joogivee kvaliteet ...... 56 2.3.4Kanal isatsioonisüsteemide tehniline kirjeldus ...... 58 2.3.5Uusna küla sademeveekanalisatsioon ...... 60 2.4T ÄNASSILMA KÜLA ...... 61 2.4.1Veevarustussüsteemide kirjeldus ...... 61 2.4.2Tuletõr je veevarustussüsteemide kirjeldus ...... 63 2.4.3Joogivee kvaliteet ...... 64 2.4.4Kanal isatsioonisüsteemide tehniline kirjeldus ...... 65 2.4.5Tänass ilma küla sademeveekanalisatsioon ...... 68 2.5V ALMA KÜLA ...... 68 2.5.1Veevarustussüsteemide kirjeldus ...... 69 2.5.2Tuletõr je veevarustussüsteemide kirjeldus ...... 71 2.5.3Joogivee kvaliteet ...... 71 2.5.4Kanal isatsioonisüsteemide tehniline kirjeldus ...... 73 2.5.5Valma küla sademeveekanalisatsioon ...... 75 3VIIRATSI VALLA VÄIKSEMATE PIIRKONDADE ÜVK-ALAD ...... 76

2 2 3.1T USTI KÜLA ...... 76 3.1.1Veevarustussüsteemide kirjeldus ...... 76 3.1.2Tuletõr je veevarustussüsteemide kirjeldus ...... 78 3.1.3Joogivee kvaliteet ...... 78 3.1.4Kanal isatsioonisüsteemide tehniline kirjeldus ...... 79 3.1.5Tust i küla sademeveekanalisatsioon ...... 81 3.2R UUDIKÜLA KÜLA, SILLAOTSA ELAMUPIIRKOND ...... 81 3.2.1Veevarustussüsteemide kirjeldus ...... 82 3.2.2Tuletõr je veevarustussüsteemide kirjeldus ...... 83 3.2.3Joogivee kvaliteet ...... 83 3.2.4Kanal isatsioonisüsteemide tehniline kirjeldus ...... 84 3.2.5Ruudiküla küla sademeveekanalisatsioon ...... 86 3.3V ASARA KÜLA ...... 86 3.3.1Veevarustussüsteemide kirjeldus ...... 87 3.3.2Tuletõr je veevarustussüsteemide kirjeldus ...... 88 3.3.3Joogivee kvaliteet ...... 88 3.3.4Kanal isatsioonisüsteemide tehniline kirjeldus ...... 89 3.3.5Vasara küla sademeveekanalisatsioon ...... 91 3.4M ÄELTKÜLA KÜLA JÄRVE ELAMUPIIRKOND ...... 91 3.4.1Veevarustussüsteemide kirjeldus ...... 92 3.4.2Tuletõr je veevarustussüsteemide kirjeldus ...... 93 3.4.3Joogivee kvaliteet ...... 93 3.4.4Kanal isatsioonisüsteemide tehniline kirjeldus ...... 94 3.4.5Mäeltküla küla Järve sademeveekanalisatsioon ...... 96 3.5S AKALA SUVILARAJOON ...... 96 3.5.1Veevarustussüsteemide kirjeldus ...... 96 3.5.2Tuletõr je veevarustussüsteemide kirjeldus ...... 97 3.5.3Joogivee kvaliteet ...... 97 3.5.4Kanal isatsioonisüsteemide tehniline kirjeldus ...... 99 3.5.5Sakala suvilarajooni sademeveekanalisatsioon ...... 99 3.6M ÄHMA SUVILARAJOON ...... 99 3.6.1Veevarustussüsteemide kirjeldus ...... 99 3.6.2Tuletõr je veevarustussüsteemide kirjeldus ...... 101 3.6.3Kanal isatsioonisüsteemide tehniline kirjeldus ...... 101 3.6.4Mähma suvilarajooni sademeveekanalisatsioon ...... 101 4SEADUSANDLIK TAUST ...... 102

4.1V IIRATSI VALLA ARENGUKAVA 2004-2011 ...... 102 4.2Ü HTEKUULUVUSFONDI VEEMAJANDUSPROJEKTID ...... 103 4.3Ü HISVEEVÄRGI- JA KANALISATSIOONISEADUS ...... 104 4.4V EESEADUS ...... 105 4.5K OHALIKU OMAVALITSUSE KORRALDUSE SEADUS ...... 107 4.6A SJAÕIGUSSEADUS ...... 108 4.7P LANEERIMISSEADUS ...... 109 4.8E HITUSSEADUS ...... 112 4.9J OOGIVEE KVALITEEDI- JA KONTROLLINÕUDED NING ANALÜÜSIMEETODID ...... 113 4.10Ü HISVEEVÄRGI JA-KANALISATSIOONI KAITSEVÖÖNDI ULATUS ...... 116 4.11V EEHAARDE SANITAARKAITSEALA MOODUSTAMISE JA PROJEKTEERIMISE KORD ...... 117 4.12H EITVEE VEEKOGUSSE VÕI PINNASESSE JUHTIMISE KORD ...... 118 4.13R EOVEE KOGUMISALADE MÄÄRAMISE KRITEERIUMID ...... 120 4.14K ESKKONNATASUDE SEADUS ...... 121

3 3 5ÜHISVEEVÄRGI JA –KANALISATSIOONI ARENGUKAVA KOOSTAMISE LÄHTEALUSED ...... 123

5.1A RENGUKAVA PÕHIMÕTTED ...... 123 5.2 INVESTEERIMISPROJEKTIDE MAKSUMUSE HINDAMISE NING VEE- JA KANALISATSIOONITEENUSE TARIIFI KUJUNDAMISE PÕ HIMÕTTED ...... 125 5.3V IIRATSI VALLA ÜHISVEEVÄRGI JA-KANALISATSIOONI ARENGUKAVA EESMÄRGID ...... 126 5.4A RENGUKAVA KOOSTAMISE LÄHTE- JA ALUSMATERJALID ...... 126 6VEE-ET TEVÕTTE TUGEVDAMINE ...... 127

7VIIRATSI VALLA ÜHISVEEVÄRGI JA –KANALISATSIOONI ARENGUKAVA ...... 129

7.1V IIRATSI ALEVIK ...... 131 7.1.1Veevarustuse edasine areng ...... 131 7.1.2Tuletõr je veevõtukohad ...... 133 7.1.3Viirat si aleviku kanalisatsioonitorustik, reostuskoormus ja reovee käitlemine ...... 135 7.1.4Sademev eekanalisatsioon ...... 138 7.2V ANA-VÕIDU KÜLA ...... 140 7.2.1Veevarustuse edasine areng ...... 140 7.2.2Tuletõr je veevõtukohad ...... 143 7.2.3Vana- Võidu küla kanalisatsioonitorustik, reostuskoormus ja reovee käitlemine ...... 145 7.2.4Sademev eekanalisatsioon ...... 148 7.3U USNA KÜLA ...... 148 7.3.1Veevarustuse edasine areng ...... 149 7.3.2Tuletõr je veevõtukohad ...... 150 7.3.3Uusna küla kanalisatsioonitorustik, reostuskoormus ja reovee käitlemine ...... 152 7.3.4Sademev eekanalisatsioon ...... 154 7.4T ÄNASSILMA KÜLA ...... 154 7.4.1Veevarustuse edasine areng ...... 155 7.4.2Tuletõr je veevõtukohad ...... 156 7.4.3Tänass ilma küla kanalisatsioonitorustik, reostuskoormus ja reovee käitlemine ...... 158 7.4.4Sademev eekanalisatsioon ...... 162 7.5V ALMA KÜLA ...... 162 7.5.1Veevarustuse edasine areng ...... 163 7.5.2Tuletõr je veevõtukohad ...... 164 7.5.3Valma küla kanalisatsioonitorustik, reostuskoormus ja reovee käitlemine ...... 165 7.5.4Sademev eekanalisatsioon ...... 168 7.6T USTI KÜLA ...... 168 7.6.1Veevarustuse edasine areng ...... 169 7.6.2Tuletõr je veevõtukohad ...... 170 7.6.3Tust i küla kanalisatsioonitorustik, reostuskoormus ja reovee käitlemine ...... 171 7.6.4Sademev eekanalisatsioon ...... 174 7.7R UUDIKÜLA KÜLA SILLAOTSA ELAMUPIIRKOND ...... 174 7.7.1Veevarustuse edasine areng ...... 175 7.7.2Tuletõr je veevõtukohad ...... 176 7.7.3Ruudiküla küla Sillaotsa elamupiirkonna kanalisatsioonitorustik, reostuskoormus ja reovee käitlemine ...... 178 7.7.4Sademev eekanalisatsioon ...... 181 7.8V ASARA KÜLA ...... 181 7.8.1Veevarustuse edasine areng ...... 182 7.8.2Tuletõr je veevõtukohad ...... 183 7.8.3Vasara küla elamupiirkonna kanalisatsioonitorustik, reostuskoormus ja reovee käitlemine ... 185 7.8.4Sademev eekanalisatsioon ...... 190

4 4 7.9M ÄELTKÜLA KÜLA JÄRVE ELAMUPIIRKOND ...... 190 7.9.1Veevarustuse edasine areng ...... 191 7.9.2Tuletõr je veevõtukohad ...... 192 7.9.3Järve elamupiirkonna kanalisatsioonitorustik, reostuskoormus ja reovee käitlemine ...... 193 7.9.4Sademev eekanalisatsioon ...... 197 8FINA NTSANALÜÜS ...... 198

8.1A RENDUSTEGEVUSE FINANTSEERIMISVAJADUSED ...... 198 8.2A RENDUSTEGEVUSE FINANTSEERIMISE PRIORITEEDID JA VÕIMALUSED ...... 200 8.3V EE- JA KANALISATSIOONITEENUSE TARIIFID ...... 205 8.3.1Tari ifide kehtestamise põhimõtted ...... 205 8.3.2Tari ifide kujunemine ...... 207 8.3.3Ühisveevärgi ja –kanalisatsiooniga liitumise tasu ...... 212 8.3.4Ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni piirkonnast välja jäävate majapidamiste reoveekäitlus ...... 212 KOKKUVÕTE...... 214

SUMMARY...... 215 LISAD: LISA 1 Viiratsi aleviku ühisveevarustuse ja –kanalisatsiooni üldskeem; LISA 2 Vana-Võidu asula ühisveevarustuse ja –kanalisatsiooni üldskeem; LISA 3 asula ühisveevarustuse ja –kanalisatsiooni üldskeem; LISA 4 Tänassilma küla ühisveevarustuse ja –kanalisatsiooni üldskeem; LISA 5 küla ühisveevarustuse ja –kanalisatsiooni üldskeem; LISA 6 Tusti küla ühisveevarustuse ja –kanalisatsiooni üldskeem; LISA 7 Ruudiküla ühisveevarustuse ja –kanalisatsiooni üldskeem; LISA 8 Vasara küla ühisveevarustuse ja –kanalisatsiooni üldskeem; LISA 9 Mäeltküla küla ühisveevarustuse ja –kanalisatsiooni üldskeem; LISA 10 Sakala suvilarajooni ühisveevarustuse üldskeem; LISA 11 Mähma suvilarajooni ühisveevarustuse üldskeem; LISA 12-1 Viiratsi aleviku ja Vana-Võidu keskasula vaheline perspektiivne ühisveevarustuse-ja kanalisatsiooniskeem; LISA 12-2 Viiratsi aleviku ja Vana-Võidu keskasula vaheline perspektiivne ühisveevarustuse-ja kanalisatsiooniskeem; LISA 12-3 Viiratsi aleviku ja Vana-Võidu keskasula vaheline perspektiivne ühisveevarustuse-ja kanalisatsiooniskeem; LISA 13 Uusna küla perspektiivne ühisveevarustuse-ja kanalisatsiooniskeem; LISA 14 Tänassilma küla perspektiivne ühisveevarustuse-ja kanalisatsiooniskeem; LISA 15 Valma küla perspektiivne ühisveevarustuse-ja kanalisatsiooniskeem; LISA 16 Tusti küla perspektiivne ühisveevarustuse-ja kanalisatsiooniskeem; LISA 17 Ruudiküla küla Sillaotsa elamupiirkonna perspektiivne ühisveevarustuse- ja kanalisatsiooniskeem;

5 5 LISA 18 Vasara küla keskasula perspektiivne ühisveevarustuse-ja kanalisatsiooniskeem; LISA 19 Mäeltküla küla Järve elamupiirkonna perspektiivne ühisveevarustuse- ja kanalisatsiooniskeem. LISA 20 Viiratsi aleviku olemasolev ja perspektiivne sademeveekanalisatsioonisüsteemi üldskeem.

6 6 Sissejuhatus

Käesolev töö on koostatud Viiratsi Vallavalitsuse ja OÜ Alkranel (konsultant) vahel sõlmitud teenuslepingu nr. 23-01-08 (23. jaanuar 2008) alusel. Töö eesmärk on koostada Viiratsi valla ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arengukava aastani 2020, mis on aluseks ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni rekonstrueerimisele ja väljaehitamisele Viiratsi valla ühisveevärgi-ja kanalisatsiooniga piiritletud aladel. Ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni seaduse kohaselt rajatakse ühisveevärk ja -kanalisatsioon kohaliku omavalitsuse volikogu poolt kinnitatud ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arengukava alusel, mis koostatakse vähemalt 12-aastaseks perioodiks. Vastavalt ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni seadusele tuleb arengukava üle vaadata iga nelja aasta järel ning seda vajadusel korrigeerida. Lähtuvalt veemajanduse üldisest olukorrast ja muutustest Viiratsi vallas ning tuginedes eelnevatele töödele ja kogemustele on töö koostanud spetsialistid arvamusel, et arengukava vajab ülevaatamist ning vajadusel täpsustamist ja korrigeerimist iga-aastaselt. Ainult niimoodi on võimalik tagada operatiivne ja süsteemipärane arengukava korrigeerimine vastavalt toimunud muudatustele, mis on omakorda aluseks ühisveevärgi ja –kanalisatsioonisüsteemide vajadustepõhiseks arendamiseks Viiratsi valla territooriumil. Arengukava ülesanne on piiritleda ühisveevärgi ja –kanalisatsiooniga kaetud ala ulatus, anda hinnang ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni rajamise maksumuse kohta, näidata üldistes huvides kasutatavad ja tulekustutusvee võtmise kohad ja teised avalikud veevõtukohad. Käesolev arengukava kirjeldab lisaks piirkonna sotsiaal-majanduslikku olukorda ning keskkonnaseisundit. Ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni arengukava koostamisel on lähtutud Eesti Vabariigis kehtivatest õigusaktidest ja normatiividest. Samuti on arvestatud Euroopa Liidu direktiividega ning rahvusvahelistest lepetest tulenevate kohustustega. Töö koostamise käigus analüüsitakse piirkonna põhjavee kvaliteeti ja kirjeldatakse võimalikke veehaarete rajamise võimalusi. Hinnatakse, milline saab olema rahvastiku veetarbimine ühisveevärgi ja -kanalisatsioonisüsteemi väljaehitamise järel ning sellest lähtuvalt kirjeldatakse piirkonnas tekkiva reovee puhastusvõimalusi. Ühtlasi hinnatakse töös ühisveevärgi ja -kanalisatsioonisüsteemide rekonstrueerimiseks ja väljaehitamiseks vajaminevate investeeringute mahte. Lähtuvalt veevärgi ja kanalisatsioonisüsteemi rajamiseks tehtavatest investeeringutest prognoositakse arengukava elluviimise järgset vee- ja kanalisatsiooniteenuse hinda ning antakse ülevaade võimalikest finantseerimisvõimalustest investeeringute rahastamiseks. Arengukava koostamisel osalesid OÜ Alkranel (Peep Siim, Kristjan Karabelnik, Elar Põldvere ja Alar Noorvee) konsultandid.

7 7 1 Olemasoleva olukorra iseloomustus

1.1 Üldandmed Viiratsi vald asub Viljandi maakonna idaosas Viljandi linna ja Võrtsjärve vahel. Pindala on 213 km2, mis on 5,9 % Viljandimaa pindalast. Vald jaguneb territoriaalselt Viiratsi alevikuks ja 21-ks külaks (vt joonis 1). Valda läbivad Tartu - Viljandi ja Viljandi - maantee. Umbes 4000 elanikuga valla keskasula Viiratsi jääb Viljandi kesklinnast vaid 3 km kaugusele, Viljandi järve kirdenurka. Valla lõunanaabriteks on vald ja vald, läänepoolseks naabriks Viljandi linn. Põhjaosas piirneb Viiratsi vald ja Kolga-Jaani vallaga, idaosas Võrtsjärvega.

Joonis 1.Viiratsi vald, ümbritsetud punase joonega. Allikas: Maa-ameti kaardirakendus. 2008. aasta alguse elanike arvuga arvestades on Viiratsi valla keskmine asustustihedus 17,7 inimest/km2. Valla territoorium jaguneb Viiratsi alevikuks (ligikaudu 1320 elanikku) ja 21 külaks: Jõeküla, Kibeküla, Kuudeküla, , Mäeltküla, Mähma, Rebaste, Ridaküla, Ruudiküla, Saareküla, , Tusti, Tõnuküla, Tänassilma, Uusna, Valma, Vana-Võidu, Vanavälja, Vardja, Vasara ja . Geograafiliselt jääb Viiratsi valla territoorium Võrtsjärve madaliku lääneossa. Valda läbib lähtest suudme lähisteni Võrtsjärves, Tänassilma jõgi, kulgedes lääne-idasuunaliselt

8 8 Viljandi-Tartu maanteest põhja pool. Valla territooriumile jäävad veel Härma jõgi, Verilaske oja, ja Tusti oja. Viiratsi vallas on olemas 2 kooli – Viiratsi algkool ja Kalmetu põhikool, 3 lasteaeda – Viiratsis, Vana-Võidus ja Uusnas. Vallas on 4 raamatukogu ning rahvamajad Viiratsis ja Tänassilmas. Viiratsi vallas suured tööstusettevõtted puuduvad. Suurimaks ettevõtteks on Mäeltkülas asuv AS Ekseko seakasvatus, kus saab tööd ligikaudu 165 töötajat. Teine suurem ettevõtte asub Vana-Võidu külas (AS Viiratsi Saeveski), kus töötab ligikaudu 80 töötajat.

1.2 Sotsiaal-majanduslik ülevaade

1.2.1 Elanikkonna iseloomustus Viiratsi Vallavalitsuse andmetel elas 2008. aasta 1. jaanuari seisuga Viiratsi vallas 3770 elanikku (vt tabel 1). Vaadates rahvaarvu muutumist alates 2005. aastast kuni 2008.aasta alguseni, nähtub, et valla elanike arv on langenud ainult 2007. aastal. 2005. aastaga võrreldes on valla elanike arv kasvanud 25 elaniku võrra. Rahvastiku vähenemise kasvu pidurdumises on mänginud olulist rolli Viiratsi alevikus ja selle lähiümbruses toimunud ja toimiv uuselamuarendus. Uute elamut valmimisega kolivad valda elama peamiselt Viljandi linna elanikud. Praegusel ajal ei ole veel kõik Tabelis 1 on toodud Viiratsi valla elanike arv ja rahvastiku tihedus. Rahvastiku dünaamika on esitatud tabelis 2 ja joonisel 2. Elanikkonda iseloomustavad andmed pärinevad Viiratsi Vallavalitsusest.

Tabel 1.Viiratsi valla pindala ja elanike arv seisuga 01.01.2008 Pindala (km2) Elanike arv Asustuse tihedus (in/km2) 213 3770 17,7 Andmed: Viiratsi Vallavalitsus

Tabel 2.Viiratsi valla rahvastiku dünaamika aastatel 2002-2007 Muutus eelmise Aasta Elanikke perioodiga (%) 2005 3745 - 2006 3768 +0,6 2007 3742 -0,7 2008 3770 +0,7 Keskmine +0,2 Andmed: Viiratsi Vallavalitsus

9 9 Viiratsi valla rahvastikudünaamika aastatel 2005-2008

4000 3745 3768 3742 3770

3500

3000

2500 v ar e

k 2000 Elanike arv i n a l

E 1500

1000

500

0 2005 2006 2007 2008 Aasta

Joonis 2.Viiratsi valla rahvastikudünaamika aastatel 2005-2008 (Andmed: Viiratsi vald). Tabelist 2 ja joonisest 2 lähtuvalt näitab Viiratsi valla elanike arv stabiliseerumist või isegi kerget tõusutrendi. Tõusutrendi põhjuseks on peamiselt positiivne rändeiive. Samas on negatiivne loomulik iive. Loomulik iive oli positiivne ainult 2007. aastal kui sündis valda juurde 54 last. 2007. aastal oli kogu valla loomulik iive +8, mis on väga hea võrreldes eelnevate aastate tugevalt negatiivse iibega. Tabelis 3 kajastub Viiratsi valla loomulik iive aastatel 2005-2008.

Tabel 3.Rahvastiku liikumine ja loomulik iive aastatel 2005-2007 Aasta 2005 2006 2007 Sündis 41 39 54 Suri 56 49 46 Loomulik iive -15 -10 +8 Andmed: Viiratsi Vallavalitsus Valla territooriumil paikneb üks alevik ja 21 küla. Tabelis 4 on toodud Viiratsi valla elanike arv asumite lõikes. Tihedamini on asustatud Viiratsi alevik, Vana-Võidu ja Uusna asula ning Tänassilma küla. Väikseima rahvaarvuga külad on Loime, Rebaste ja Kibeküla.

1010 Tabel 4. Elanike arv Viiratsi vallas aastatel 2005-2007 asumite lõikes (Andmed: Viiratsi vallavalitsuselt). 2005 2006 2007 2008 Muutus (%) 2005-2008 Jõeküla 75 76 70 71 -5,6 Kibeküla 41 40 40 40 -2,5 Kuudeküla 39 38 36 36 -8,3 Loime 22 22 17 16 -37,5 Mäeltküla 121 124 113 113 -7,1 Mähma 78 85 101 110 +29,1 Rebaste 23 22 21 21 -9,5 Ridaküla 40 39 39 40 0 Ruudiküla 62 62 61 62 0 Saareküla 49 49 57 56 +12,5 Surva 48 46 48 46 -4,3 Tusti 156 159 152 149 -4,7 Tõnuküla 69 65 67 67 -3,0 Tänassilma 172 167 167 176 2,3 Uusna 391 391 389 395 1,0 Valma 165 158 145 142 -16,2 Vana-Võidu 427 430 419 434 1,6 Vanavälja 82 70 77 77 -6,5 Vardja 181 193 189 186 2,7 Vasara 74 75 79 74 0 Verilaske 135 133 139 135 0 Viiratsi 1295 1324 1316 1320 1,9 alevik Andmed: Viiratsi Vald

Rahvastiku vanuseline koosseisu dünaamika on toodud joonisel 3. Sellest lähtuvalt võib öelda, et Viiratsi valla rahvastiku koosseis vananeb. Seda iseloomustavad eelkõige tööeast laste (0-14 aastased) ja nooremate (15-19 aastased) elanikkonna gruppide rahvaarvu vähenemine. Oluliselt on vähenenud 15-19 aastaste (tööeast nooremad) elanike osakaal elanikkonnas. Kõikides vanusegruppides (välja arvatud tööealised elanikud) on toimunud pidev elanike arvu vähenemine. Vaadeldaval perioodil on suhteliselt stabiilne üle 65 aastaste elanike osakaal, mis kokkuvõttes viitab kogu Eestile iseloomulikule rahvastiku vananemisele.

1111 Viiratsi valla vanuseline koosseis 2005-2007

4000

3500 594 592 598

3000 ast n n 2500 Pensioniealised (65+) kko

i 20-64 aastased 2000 2179 2183 2212 an 15-19 aastased el

1500 0-14 aastased sakaal

O 1000 358 365 343 500 629 606 590 0 2005 2006 2007 Aasta

Joonis 3.Viiratsi valla rahvastiku vanuseline koosseis 2005-2007 (Andmed: Statistikaamet). Eelpool kirjeldatud trende arvesse võttes on Viiratsi ühisveevärgi-ja kanalisatsiooni arengukava 2008-2020 koostajad prognoosinud aastaks 2020 Viiratsi valla elanike arvuks ligikaudu 4000 elanikku. Prognoosis on arvestatud, et rahvaarv vallas kasvab oluliselt Viiratsi aleviku ja Vana-Võidu piirkonnas, kuhu on planeeritud uusi elamuarendusi. Ülejäänud valla territooriumil toimub tõenäoliselt rahvaarvu vähenemine. Rahvaarv võib kasvada veel Mähma ja Sakala suvilarajoonides, kus suvilaomanikud on hakanud suvilaid elamuteks ümber ehitama. Samas on oluline arvestada, et iga asumit tuleks prognoosimisel vaadelda eraldi, kuna rahvaarvu kasv viimastel aastatel on peamiselt tingitud Viiratsi ja selle lähiümbrusse elamaasunud elanike arvelt. Ülejäänud asumite vallas on toimunud aga enamasti rahvaarvu vähenemine (vt tabel 4). Rahvastiku prognoosis toodud arvud on hinnangulised ning sõltuvad paljuski piirkonna ning kogu Eesti edasisest majanduslikust ning sotsiaalsest arengust. Ühisveevärgi ja – kanalisatsiooni arengukava jaoks on oluline prognoosida uute vee- ja kanalisatsiooniteenuse kasutajate arvu ning täpselt teada, missugune on tegelik kohapealne olemasolev olukord. Ühisveevärgi -ja kanalisatsiooni arengukava jaoks on oluline analüüsida Viiratsi valla leibkonnaliikme netosissetulekuid, mis aitavad arengukava koostajatel prognoosida piirkonna elanike maksevõimet. Maksevõime analüüsimine on oluline arengukava finantsanalüüsi koostamisel, mis on aluseks Viiratsi valla ühisveevarustuse ja- kanalisatsiooniga varustatud piirkonnas vee –ja kanalisatsioonitariifi kujundamisel. Kuna Viiratsi Vallavalitsusel puudusid täpsed andmed valla elanike leibkonnaliikme

1212 netosissetuleku kohta, siis kasutatakse käesolevas töös Statistikaameti andmeid, kus on analüüsitud ainult kogu Viljandimaa leibkonnaliikmete netosissetulekuid. Statistikaameti andmeil oli leibkonnaliikme keskmine kuu netosissetulek Viljandimaal 2006. aastal ligikaudu 3882 krooni (vt tabel 5). See näitaja on ligi 10,6 % võrra madalam Eesti keskmisest (4342 krooni). Kuna leibkonnaliikme netosissetulekusse on arvestatud ka väiksemate linnade ja asumite elanike netosissetulekud, siis võib eeldada, et Viiratsi valla elanike netosissetulekud on küllalti sarnased kogu Viljandimaa keskmiste näitajatega. Kogu Viljandimaal on aastatel 2000-2006 palgad jõudsasti kasvanud ning kindlasti kasvasid 2007. aastal. 2007. aasta leibkonnaliikme netosissetuleku kohta Viljandimaal arengukava koostajatel andmed puuduvad, mistõttu on analüüsitud ainult aastate 2000- 2006. andmeid, mis on esitatud tabelis 5. 2000-2006. aasta keskmine sissetuleku kasv on olnud 14,6 % aastas.

Tabel 5.Leibkonnaliikme sissetulek Viljandimaal aastatel 2000-2006. Aasta Netosissetulek kuus Muutus, % (kr) 2000 1751 - 2001 1933 +10,4 2002 2192 +13,4 2003 2388 +8,9 2004 2661 +11,4 2005 2831 +6,4 2006 3882 +37,1 Keskmine - 14,6 Andmed: Eesti Statistikaamet

1.2.2 Tööhõive Vallas on tööhõivega olukord hea, töötuid on töövõimelisest elanikkonnast vähe. Vallas ei ole väga palju võõrtööjõudu, kuid teistest omavalitsustest käiakse tööl siiski. Nii näiteks on AS EKESEKO ligikaudu 160 töötajast 60-70 töötajat pärit Viiratsi vallast, kuid ülejäänud enamasti naaberomavalitsustest. Naaberomavalitsustest käiakse tööl ka Vana-Võidu koolis ja AS-is Viiratsi Saetööstus. Tabelis 6 on toodud välja töötute arv vallas aastatel 2005-2007.

Tabel 6.Viiratsi valla töötute arv aastatel 2005-2007.

Aasta 2005 2006 2007 Töötute arv vallas 40 35 30 Andmed: Viiratsi Vallavalitsus Valla sotsiaalmajanduslikku olukorda iseloomustab ka vallas sotsiaaltoetusteks makstava summa suurus eelarvest, mis on perioodil 2005-2006 olnud suhteliselt sarnane. 2007. aastal väljamaksete summa suurenes. Summa suurenemine oli tingitud peamiselt

1313 elukalliduse tõusuga, mille tõttu tõusid toetussummad. Alljärgnevalt on toodud tabelis 7 ülevaade aastatel 2005-2006 sotsiaaltoetusteks makstavad.

Tabel 7.Viiratsi vallas toimetulekutoetusteks makstavad summad aastatel 2005-2007.

Aasta 2005 2006 2007 Toimetulekuks makstav summa valla eelarvest (tuh kr) 1251 1255 1303 Andmed: Viiratsi Vallavalitsus

1.2.3 Majandu s Viiratsi vallas tegutsevad kauplused asuvad põhiliselt Viiratsi alevikus: Viljandi Tarbijate Ühistu kauplus; Lillekauplus Sakala tänaval. Lisaks on kauplus olemas ka Viirtatsi bensiinijaamas. Suurimad tootjad vallas on: AS Ekseko (seakasvatus, töötab ca 165 inimest); talu (põllumajandustootmine, töötab ca 8 inimest); OÜ Leik (põllumajandustootmine, töötab ca 15 inimest); AS Sektoron (naftasaaduste müük ja masinate remont, ettevõttes töötab ca 10 inimest); OÜ Tribus (põllumajandustootmine, töötab ca 30 inimest); Viiratsi Lihatööstus OÜ (liha ja lihasaaduste töötlemine, töötab ligikaudu 50 inimest); AS Viiratsi Saeveski (metsa kokkuost ja ümbertöötlemine, töötab ca 80 inimest); AS Viive Ehitus (ehitus ja puidu töötlemine, töötab ca 20 inimest) ja Ärma Talu J.L OÜ (ettevõttes ca 25 töötajat). Tänapäeval rohkem suuri tootmisettevõtteid Viiratsi vallas ei ole, kuid 2007. aastal valminud Viiratsi Valla üldplaneeringus on reserveeritud tootmisalad Mäeltküla ja Vana-Võidu külla (vt joonis 4).

Joonis 4.Üldplaneeringuga määratud tootmisalad Mäeltküla ja Vana-Võidu külades. Tootmisalad on tähistatud vastavalt T-4 ja T-3. Andmed: Viiratsi Valla üldplaneering, 2007.

1414 Kehtivaid vee erikasutuslubasid on Viiratsi Vallas 01.02.2008 seisuga kaks, lisaks on üks kompleksluba (Keskkonnaministeeriumi keskkonnalubade infosüsteemi andmed):

- Viiratsi Vallavalitsus – Veekogu tõkestamise, paisutamise, allalaskmise, süven- damise, veekogu põhja pinnase paigaldamine, kemikaalide kasutamise pinnaveeko- gu korrashoiuks või veekogusse tahkete ainete uputamise vee erikasutusloa. Vee- erikasutusluba nr L.VT.VI-137857;

- Viiratsi Vallavalitsus – Veekogu tõkestamise, paisutamise, allalaskmise, süven- damise, veekogu põhja pinnase paigaldamine, kemikaalide kasutamise pinnaveeko- gu korrashoiuks või veekogusse tahkete ainete uputamise vee erikasutusloa. Vee- erikasutusluba nr L.VT.VI-28100;

- As Ekseko-kompleksluba, milles on määratud põhjaveehaarded ja heitvee juhtimine suublasse. Kompleksluba nr L.KK.VI-171270. Viiratsi vallas välja antud vee-erikasutuslubade alusel võib väita, et Viiratsi valla ettevõ- tete veetarve on alla 5 m3 ööpäevas või kasutavad ettevõtted asulate ühisveevärki, mistõt- tu vee-erikasutuslubasid vaja ei ole. Kogu Viiratsi aleviku territooriumil tegutsevaid ette- võtteid varustatakse Viljandi veetöötlusjaamas puhastatud veega. Veesüsteeme Viljandi linnas ja Viiratsi vallas haldab AS Viljandi Veevärk. Alljärgnevalt on toodud kokkuvõtlik tabel suurematest ettevõtetest ja asutustest Viiratsi vallas, kes kasutavad ühisveevärki ja-kanalisatsiooni.

1515 Tabel 8.Ühisveevarustust ja -kanalisatsiooni kasutavad/mittekasutavad suuremad ettevõtted ja asutused Viiratsi vallas.

Töötajate Ettevõte Asukoht ÜVK kasutus Tegevusala arv 2008 AS Viive Ehitus Vesi ja kanalisatsioon Ehitustegevus 22 OÜ Tribus Vesi Loomakasvatus 29 töötajat J.L Ärma talu Vesi Põllumajandus 23 AS Sektoron Naftasaaduste müük, masinate Ei kasuta 9 Viiratsi kauplus remont Lillekauplus (FIE Vesi ja kanalisatsioon Toidu-ja esmatarbekaupade müük 10 Heli Pärn Vesi ja kanalisatsioon Lillede müük 1 Viiratsi alevik AS Store Ei kasuta Tarbekaupade müük 3 Viiratsi Algkool Vesi ja kanalisatsioon Koolitamine 108 Viiratsi Lasteaed Vesi ja kanalisatsioon Koolitamine 79 Viiratsi Vesi ja kanalisatsioon Valla juhtimine 20 Vallavalitus Viiratsi Vesi ja kanalisatsioon Vanurite hooldamine 70 hoolekandeasutus AS Viiratsi Ei kasuta Saematerjali tootmine 80 Saeveski 700 õpilast Viljandi Ühendatud Vesi ja kanalisatsioon Koolitamine ja 100 kutsekool personal OÜ Õieste, Vana- Vesi ja kanalisatsioon Toidu-ja tarbekaupade müük 2 Võidu kauplus Vana-Võidu küla Vesi ja kanalisatsioon Autolammutus 2 OÜ Melmar Vesi ja kanalisatsioon Autorehvid 5 Vana-Võidu Autokeskus OÜ Vesi ja kanalisatsioon Koolitamine 34 Vana-Võidu lasteaed AS EKSEKO Ei kasuta Seakasvatus 180 OÜ Viiratsi Mäeltküla Ei kasuta Lihasaaduste töötlemine 43 Lihatööstus OÜ Leik Ei kasuta Põllumajandustootmine 16 OÜ Leik, Uusna Vesi ja kanalisatsioon Toidu-ja tarbekaupade müümine 2 Uusna küla kauplus Vesi ja kanalisatsioon Koolitamine 20 Uusna Lasteaed Leemeti talu Ei kasuta Põllumajandustootmine 8 Kalmetu kauplus Vesi ja kanalisatsioon Toidu-ja tarbekaupade müük 2 Kalmetu põhikool Eraldi puurkaev ja Koolitamine 162 Tänassilma küla kanalisatsioon Tänassilma Vesi Kalmetu kooli rahvamaja puurkaevust, reovesi Meelelahutus 6 kogumiskaevu Meremaa kauplus Ei kasuta Toidu-ja tarbekaupdade müük 2 Valma küla Võrtsjärve kauplus Vesi ja kanalisatsioon Toidu-ja tarbekaupdade müük 1

Andmed: Viiratsi Vallavalitsus

1616 1.3 Keskkonnaülevaade Viiratsi vald jääb Võrtsjärve madaliku lääneossa. Valda läbib lähtest suudme lähisteni Võrtsjärves, Tänassilma jõgi, kulgedes lääne-idasuunaliselt Viljandi-Tartu maanteest põhja pool. Absoluutsed kõrgused valla territooriumil on 35 m ringis üle merepinna Valma küla juures, Võrtsjärve kalda lähistel, valla idaosas. Kõrgemad piirkonnad ulatuvad 71-76 meetrini üle merepinna, Verilaske küla kandis, valla lääneosas Looduskaitseseaduse (RT I 2004, 38, 258; 53, 373; 2005, 15, 87; 22, 152) § 91 lõike 6 alusel kinnitatud Euroopa Komisjonile esitatava «Natura 2000 võrgustiku alade – linnualade ja loodusalade nimekirja» kohaselt kuuluvad Natura 2000 alade hulka järgmised Viiratsi vallas asuvad alad: o Võrtsjärve linnuala (pindala 29 410 ha) o Tilli loodusala (pindala 6 ha) o Viljandi loodusala (pindala 157 ha) o Tänassilma loodusala (pindala 108 ha) o Võrtsjärve loodusala (pindala 28110 ha) o Kiviaru loodusala (pindala 16 ha) Viiratsis on palju kaitsealuseid üksikobjekte ja parke. Üksikobjektideks on enamasti kaitse all olevad pärnad ja tammed. Kaitsealused üksikobjektid ja pargid: Kivistiku metsapark, Mursi pärnad (8) (Jõeküla küla), Närska botaaniline mikrokaitseala, Raudsepa dendropark, Sammuli rahn (Vardja küla), Tamme-Koori tamm; Viiralti tamm (Vana- Võidu küla), Tusti metsapark, Väike-Kibe pärn (Kibeküla küla), Vana-Võidu park, Viiratsi tammed (Viiratsi alevik), Viljandi MKA, Viljandi pv. Lisaks planeeritakse kaitse alla võtta Tusti paisjärv koos selle juurde kuuluva haljasalaga. Kogu valla territooriumil on tegemist suhteliselt paksu pinnakattega. Piirkonnas esinevad valdavalt gleistunud leetjad mullad (KIG) ja leostunud-gleimullad (Go). Samas on kogu valla mullakaart väga mitmekesine, kuna looduslikud tingimused varieeruvad valla piires suhteliselt palju (Andmed: Maa-ameti kaardirakendus, www.maaamet.ee).

1.3.1 Geoloogil ine ehitus ja hüdrogeoloogia Viiratsi valla territooriumi hüdrogeoloogilises läbilõikes saab eristada järgmisi põhjaveekihte ja –komplekse: o Kvaternaari veekompleks o Pärnu veekiht o Siluri veekompleks o Ordoviitsiumi-Kambriumi veekompleks o Kambriumi-Ordoviitsiumi veekompleks

1717 Valdavalt on rajatud puurkaevud 90-130 meetri sügavused ning nendest tarvitatav vesi pärineb Siluri veekompleksist.

1.3.1.1 Pinnakate Maapinda katab kvaternaarne pinnakate, mille paksus ulatub 2-5 meetrist valla idaosas (Võrtsjärve ümbrus) 20-40 meetrini valla lääneosas, olles kohati isegi kuni 50 meetri paksune. Valla keskosas on pinnakatte paksus 10-20 meetri ringis. Pinnakate algab saviliiva ja liivsaviga, mis vaheldub kruusa ning veerisega. Kihi paksus on valdavalt 12- 15 meetrit, valla idaosas kuni 3-5 meetrit. Sügavamal, 23-30 meetri sügavusel, esineb savi ning algavad liivakivi kihid. Pinnasevesi esineb peamiselt moreeni sees olevates liivakihtides ja –läätsedes. Veetase moreenisse rajatud salvkaevudel on 2-5 meetri sügavusel maapinnast, paksema pinnakattega aladel sügavamal, 10-15 meetri sügavusel. Suurvee perioodil on pinnasevesi maapinnast 1 meetri sügavusel. Pinnasevee seisund sõltub aasta ilmastikutingimustest ning veetase kõigub suure amplituudiga. Tihti jäävad majapidamiste kaevud kuivaks, mis teeb selle vee kasutamise keerukaks.

1.3.1.2 Aluspõh ja ehitus ja hüdrogeoloogia Pinnakatte all, 20-40 meetri sügavusel lasuvad Siluri ülemise veehorisondi kivimid.

Vettkandvad on põhiliselt Alam-Siluri veekompleksi kuuluvad Jaagarahu (S1jg) ja Jaani

(S1jn) lademe kavernoossed ja lõhestunud dolomiidi ning lubjakivid, mis on Siluri veekompleksi veerikkamaid lademeid ning ühtlasi ka piirkonna peamiseks veeallikaks. Selle paksus on 20-40 meetrit.. Enam kui poole siluri veekompleksi puuritud puurkaevudesse tungivast veest annab selle veekompleksi ülemine 15 m paksune kiht. Kuivõrd sügavuse edasisel kasvamisel lisandub väga vähe uusi veevöösid, siis võib Siluri veekompleksi vettandva alumise osa piiriks pidada 30-50 meetrit (Eesti hüdrogeoloogiline kaardi seletuskiri, 1998). Siluri ülemise horisondi veetase on praegusel ajal 12-15 meetri sügavusel maapinnast, moodustades ligi 10-meetrise depressiooni. Puurkaevude erideebit varieerub vahemikus 0,3-1,5 l/s*m. Valdavalt on tegemist mageda põhjaveega, mis enamasti vastab joogivee nõuetele. Jaagarahu-Jaani veekihti avavates puurkaevude esineb kohati ka fluoriidide kõrgendatud sisaldust, mis on tõenäoliselt seotud Jaani lademe mergliga, mis paljudes puurkaevudes on põhjendamatult avatud.

Siluri alumine veehorisont on Adavere (S1ad) ja Raikküla (S1rk) lademes, 130 m sügavusel. Lademe merglid ja savikad lubjakivid on suhteliselt vettpidavad ning seda võib käsitleda kui vett nõrgalt läbilaskvat kihti. Vesi on selles nõrgalt soolakas ning selle kvaliteet ei vasta küllalt tihti kloriidide ja naatriumisisalduse poolest kaasaegsetele joogivee nõuetele. Mikrokomponentidest on põhjavees suur fluoriidide sisaldus (1,7-5,5 mg/l). Ka boorisisaldus ületab tihti joogiveele lubatud 1 mg/l. Fluoriidide suur sisaldus on seotud geoloogilise läbilõike geokeemiliste tingimustega, eelkõige Jaani ja Adavere lademe savika lubjakivi, mergli ja metabentoniidikihtidega.

1818 1.3.1.3 Veeandvus Viiratsi vallas levivad siluri ja ordoviitsiumi lubjakivid, merglid ja dolomiidid on valdavalt mõõduka veeandvusega. Puurkaevude erideebit küünib 0,3-1,0 l/s*m, deebit aga ulatub 3-8 liitrini sekundis. Suhteliselt veerikkam on siluri karbonaatsete kivimite osa. Kirjeldatava veekompleksi põhjavesi on enamasti mage (mineralisatsiooniga 0,3-0,6 g/l) vesinikkarbonaatne kaltsium-magneesiumiline või magneesium-kaltsiumiline.

1.3.1.4 Põhjavee kaitstus Joonisel 5 on toodud Viiratsi valla põhjavee kaitstuse kaart. Hüdrogeoloogilistest tingimustest ning pinnakatte paksusest ja koostisest tulenevalt kuulub Võrtsjärve madaliku lääneossa jääv Viiratsi vald keskmiselt või hästi kaitstud alade hulka. See peegeldub otseselt ka lämmastikühendite madalas sisalduses puurkaevude vees. Viiratsi valla loodepoolne osa – Viiratsi alevik, Vana-Võidu asula ja Uusna asula – jäävad suhteliselt hästi kaitstud (madal reostusohtlikkus) põhjaveega piirkonda, kus savikihi paksus on 5-10 meetrit või moreeni paksus 20-50 meetrit. Valla kesk-, edela ja idaosa – Tänassilma, Tusti, Valma, Ruudiküla, Vasar ja Mäeltküla küla - jäävad keskmiselt kaitstud (keskmise reostusohtlikkusega) põhjaveega piirkonda, kus savikihi paksus on 2-5 meetrit või moreeni paksus 10-20 meetrit.

1919 Põhjavee kaitstuse kaardi legend:

Joonis 5.Põhjavee kaitstuse kaart (allikas: Eesti Põhjavee kaitstuse kaart, M 1:400000, OÜ EGK).

20 1.3.1.5 Põhjavee varud Veeseaduse § 12 lõike 6 alusel, Põhjaveekomisjoni 02. detsembri 2005. a ettepaneku põhjal (protokoll nr 79) ning vastavalt Keskkonnaregistri põhjaveehaarete nimistus hoitavale põhjaveevarude arvestusele on 24. aprillil 2006 jõustuvate keskkonnaministri käskkirjadega kinnitatud Viljandimaa põhjaveevarud toodud tabelis 9.

Tabel 9.Viljandimaa kinnitatud põhjaveevarud. Veekihi Varu Põhjavee- Põhjaveemaardla Põhjaveevaru geoloogiline kategooria* Kasutusaeg maardla piirkond m3/ööpäevas indeks ja otstarve

Viiratsi D2-1-S 1 500 T1 joogivesi Kuni 2010 Viljandi D -S 14 000 T1 joogivesi Kuni 2010 Viljandi 2-1 Viljandi O-C 4 000 T1 joogivesi Kuni 2010 Viljandi O-C 2 400 T2 joogivesi Kuni 2010 Koksvere S 175 T1 joogivesi Kuni 2020 Võhma S 600 T1 joogivesi Kuni 2020 Pilistvere S 200 T1 joogivesi Kuni 2020 Võhma Kõo S 50 T1 joogivesi Kuni 2020 Võhma O 2 600 T1 joogivesi Kuni 2020 Pilistvere O 500 T1 joogivesi Kuni 2020 Kõo O 500 T1 joogivesi Kuni 2020 *Keskkonnaministri 27. jaanuari 2003. a määruse nr 9 “Põhjaveevaru hindamise kord“ kohaselt jaguneb põhjaveevaru uurituse detailsuse alusel tarbevaruks T1 või T2 või prognoosvaruks P. T1 on tagatud põhjaveevaru, T2 on hinnatud põhjaveevaru ja prognoosvaru P on haldus- või hüdrogeoloogilise piirkonna põhjaveevaru eeldatav hulk, millega tuleb arvestada piirkonna arengukavade koostamisel, vee erikasutuslubade andmisel ja ühest puurkaevust koosneva veehaarde projekteerimisel. Andmed: Keskkonnaministri 06 Aprilli 2006 a käskkiri nr 406 “Viljandi maakonna põhjaveevarude kinnitamine”

Tabeli andmete põhjal võib väita, et Viiratsi piirkonnas on piisavad põhjavee varud. Kui arvestada kogu Viiratsi valla elanike (ca 4000 elanikku) perspektiivseks veetarbeks 100 liitrit elaniku kohta on ööpäevane veetarve ca 400 m3. Seega põhjavee varu on ületatud vähemalt 3,5 kordselt.

1.3.2 Ehitusgeoloogia Ehitusgeoloogiliselt jääb Viiratsi vald C4 rajooni (Kõrg-Eesti valdkond), mida iseloomustab Devoni platoo lainjas moreentasandik sellesse lõikunud ürgorgudega. Esineb väiksemaid voorestikke ning mõhnastikke. Pinnakatte paksus on reeglina suur, domineerivaks pinnaseks on reeglina kivivaesem ning liivakam moreen. Liivade levik on väiksem, soostunud alasid on vähe ning nõrku savipinnaseid esineb harva. Aluseks on 4-5 meetri paksune moreen, orgudes kohati lammisetted ja nõrgad viirsavid. Pinnasevesi on

21 tavaliselt 5-10 meetri sügavusel, orgudes maapinna lähedal. (Vilo. Ehitusgeoloogia, 1986). Viiratsi alevikku rajatud puurkaevude passide järgi (katastri nr 7231 ja 7240) on maapinna geoloogiline läbilõige aleviku piires järgmine: o 30 meetri sügavuseni saviliiv ja liivsavi veerise ja kruusaga; o 30-58(60) meetri sügavuseni savi liivakivi vahekihtidega ja aleuroliitsavi; o 60-90 meetri sügavuseni mergel ja savi dolomiidi ja liivakivi vahekihtidega, dolomiidistunud mergel; o 90-120 meetri sügavuseni dolomiit, mergel, liivakivi ja dolomiidistunud lubjakivi. Valla idaosas, Valma külasse rajatud puurkaevude geoloogiline läbilõige on võrreldav Viirasti aleviku puurkaevudega. Valma puurkaevude puhul on pinnakatte paksus õhem: o 14(20) meetri sügavuseni saviliiv ja liivsavi veerisega; o 20-31 meetri sügavuseni savi liivakivi vahekihtidega; o 31-55(67) meetri sügavuseni savi liivakivi ja dolomiidi vahekihtidega; o 55(67)-90 meetri sügavuseni dolomiit ja dolomiidistunud lubjakivi.

1.3.3 Kliima, sademed Viiratsi aleviku naaberasulas Viljandis on aastas minimaalselt 502 mm ja maksimaalselt 1001 mm sademeid. Aastane keskmine sademete hulk on 680 mm. Sakala kõrgustiku keskmine on 720 -800 mm. Aasta keskmine õhutemperatuur, taandatud 70-aastasele ajavahemikule, on 4,9°. Juulikuu keskmine temperatuur on +16,7° , jaanuaris - veebruaris -6,5° . Temperatuur alla 0° kestab Viljandis keskmiselt 4,5 kuud (15.novembrist 1.aprillini). Maa läbikülmumise sügavus on keskmiselt 0,5 m (maksimaalne külmunud kiht katsepõllul on olnud 0,8 m).

1.3.4 Pinnavesi Viiratsi vald asub Tänassilma ja Ärma jõe valgalal. Viimane on Tänassilma jõe lisajõgi. Enamus valla territooriumist kulgeb piki Tänassilma jõe mõlemat kallast kuni peaaegu jõe suudmeni Võrtsjärve, Oiu külas. Mainitud jõed on Viiratsi valla peamised pinnaveekogud. Suuremad järved valla territooriumil puuduvad kui mitte pidada silmas, et idast piirneb Viiratsi vald Võrtsjärvega. Tänassilma jõgi algab Viljandi järve kirdeotsa lähedalt ürgorust. Suurvee ajal saab jõgi vett ka veelahkmelisest Viljandi järvest ja Uueveski ojast. Tänassilma jõe üldpikkus on 34 km. Ärma jõgi algab Sakala kõrgustiku lõunaosa idaküljelt lähedalt, voolab põhjasuunas ning suubub Vana-Võidu ja Uusna vahel paremalt Tänassilma jõkke. Ärma jõe pikkus on 37 km. Pinnavete seisund on viimase 30-40 aasta jooksul halvenenud, kuid

22 alates 90-ndatest aastatest on olukord paranenud seoses põllumajandusliku hajureostuse vähenemisega. Vastavalt «Veeseaduse» § 15-le on Tänassilma jõgi ja Ärma jõgi selle lisajõena reostustundlik suubla, mistõttu 1. jaanuarist 2002. a. kehtima hakanud Eesti Vabariigi Valitsuse määrusest nr. 269, “Heitvee veekogusse või pinnasesse juhtimise kord” tulenevalt tuleb reoveest ärastada fosfor.

1.4 Vee-ettevõtte iseloomustus Viiratsi vallas on ühisveevärgi ja –kanalisatsioonisüsteeme haldavaks ettevõtteks Viljandi Veevärk AS (äriregistrikoodiga 10185182). Ettevõtte põhiülesandeks on Viljandi linnas ja Viiratsi vallas tarbijate joogiveega varustamise ja heitvee ning sademetevee ärajuhtimise teenuse osutamine, veevärgi ja kanalisatsioonisüsteemide hooldus, renoveerimine ja ehitus ning sellealaste teenuste osutamine, joogi- ja heitvee proovide võtmine ning analüüside tegemine, veevarustuse- ja kanalisatsioonialane konsultatsioon, tööjooniste koostamine ning ehitusjärelevalve. Viiratsi valla ühisveevarustuse-ja kanalisatsioonisüsteemid kuuluvad põhivarana OÜ-le Viiratsi Veevärk, kuid süsteemide hooldamisega tegeleb AS Viljandi Veevärk halduslepingu alusel. OÜ Viiratsi Veevärk kuulub täielikult Viiratsi vallale. Otseselt Viiratsi valla vee-ja kanalisatsioonisüsteemide haldamiseks eraldi töögruppi Viljandi Veevärk AS-il tehtud ei ole. AS Viljandi Veevärk andmetel hooldab süsteeme 2- 3 töötajat ning suuremate tööde puhul, kui on vaja remontida või renoveerida seadmeid või torustikke kaasatakse veel tööjõudu. Vee- ja kanalisatsiooniteenuste hinnad on reguleeritud vastavalt Viiratsi Vallavolikogu 28. detsembri 2007. aasta määrusega nr 12 „Veevarustuse ja heitvee ärajuhtimise teenuse hinna kehtestamine“. Selle järgi moodustub ühisveevärgi ja –kanalisatsiooniteenuse hind, mille kinnitab Viiratsi Vallavolikogu vee-ettevõtja poolt esitatud kirjaliku taotluse alusel, veevarustuse teenuse hinnast (tasust võetud vee eest) ning heitvee ärajuhtimise teenuse hinnast (tasust heitvee ärajuhtimise eest). Kehtestatud hinnad on Viiratsi vallas kodutarbijatele ja valla-asutustele ühed, juriidilistel isikutel on erinev hind. Viiratsi Vallavalitsuse korraldusega kehtestatud veevarustuse ja heitvee ärajuhtimise teenuse hinnad on toodud tabelis 10.. Teenuse komplekshinnaks kodutarbijatele ja valla- asutustele on 27,14 krooni/m3.

23 Tabel 10.Viiratsi Vallavolikogu määrusega kinnitatud veevarustuse ja heitvee ärajuhtimise teenuse hinnad alates 01.01.2008. Aasta 2008 2009 hind km-ta hind km-ga hind km-ta hind km-ga Veevarustuse teenus Kodutarbijad ja valla- asutused 10,00 11,80 11,00 12,98 Juriidilised isikud 11,00 12,98 11,50 13,57 Reovee ärajuhtimine Kodutarbijad ja valla- asutused 13,00 15,34 14,50 17,11 Juriidilised isikud 14,00 16,52 15,50 18,29 Komplekshind Kodutarbijad ja valla- asutused 23,00 27,14 25,50 30,09 Juriidilised isikud 25,00 29,50 27,00 31,86

Alljärgnevalt on loetletud Viiratsi vallale kuuluvad ühisveevarustuse-ja kanalisatsioonisüsteemid, mida hallatakse AS Viljandi Veevärk poolt. Vee-ettevõtte hallatavad puurkaev-pumplad Viiratsi vallas: • Vana-Võidu asulas kaks puurkaev-pumplat (Keskuse ja Aiandi puurkaevud); • Uusna asulas kaks puurkaev-pumplat (Keskuse ja Väljaku puurkaev-pumpla); • Tänassilma külas Kalmetu puurkaev-pumpla; • Valma külas kaks puurkaev-pumplat (Keskuse ja Valma Miku); • Tusti külas üks puurkaev-pumpla; • Vasara külas üks puurkaev-pumpla; • Ruudikülas (Sillaotsa) üks puurkaev-pumpla; • Saareküla (endine Lastepäevakodu) puurkaev-pumpla; • Mäeltküla (Järve) külas üks puurkaev-pumpla. Vee-ettevõtte hallatavad reoveepumplad Viiratsi vallas: • Kulli reoveepumpla Viiratsi alevikus; • Aasa reoveepumpla Viiratsi alevikus; • Heina tänava reoveepumpla Viiratsi alevikus; • Viiratsi peareoveepumpla Viiratsi alevikus; • Teemeistri reoveepumpla Vana-Võidu külas Teemeistri elamupiirkonnas; • Kivistiku reoveepumpla Vana-Võidu küla elamupiirkonnas.

24 Vee-ettevõtte hallatavad veetorustikud Viiratsi vallas: • Viiratsi aleviku, Vana-Võidu küla, Uusna küla, Tänassilma küla, Valma küla, Tusti küla, Vasara küla, Ruudiküla (Sillaotsa) küla ja Mäeltküla (Järve) küla ühisveevarustustorustikud. Vee-ettevõtte hallatavad kanalisatsioonitorustikud Viiratsi vallas: • Viiratsi aleviku, Vana-Võidu küla, Uusna küla, Tänassilma küla, Valma küla, Tusti küla, Vasara küla, Ruudiküla (Sillaotsa) ja Mäeltküla (Järve) küla ühiskanalisatsioonitorustikud. Vee-ettevõtte hallatavad reoveepuhastid Viiratsi vallas: • Uusna asula OXYD-90 tüüpi reoveepuhasti; • Valma asula BIO-25 tüüpi reoveepuhasti; • Vana-Võidu asula biotiigid; • Tänassilma asula biotiigid; • Vasara küla biotiigid; • Ruudiküla (Sillaotsa) biotiigid. Tabelis 11 on toodud AS Viljandi Vesi müügikäive ja kahjum Viiratsi valla territooriumi objektide haldamisel 2007 aastal. Tabeli andmetest on näha, et Viiratsi valla vee ja- kanalisatsiooniteenuse osutamine on kahjumis. Kahjum on tingitud suhteliselt sagedastest remonditöödest, uute veemõõtjate soetamisest ning kõrgetest elektrienergia kuludest vee ja-reovee pumpamisele.

25 Tabel 11.AS Viljandi Veevärk müügikäive ja kulum 2007. aastal.

Näitaja 2007. aasta Müüdud veeteenus elanikkonnale ja juriidilistele isikutele Viiratsi 771 197 vallas, kr Müüdud kanalisatsiooniteenus elanikkonnale ja juriidilistele isikutele 831 127 Viiratsi vallas, kr Müügitulu kokku, kr: 1 602 324 Elektrienergia kulu Viiratsi valla ÜVK objektide haldamisel, kr 147 235 Vee-erikasutusõiguse tasu Viiratsi valla ÜVK objektide haldamisel, kr 66 259 Saastetasud, muda töötlus ja kemikaalikulud Viiratsi valla reovee 145 729 puhastamiseks, kr Veetöötlusjaama ja Kösti reoveepuhasti halduskulud, kr 20316 Palgakulud, kr 451 447 Administreerimiskulud (v.a palgakulud, elekter) 66730 Amortisatsioonikulud (ei sisalda Viiratsi valla varade 433 318 amortisatsioonikulusid), kr Intressikulud, kr 61 048 Viiratsi vallas asuvate vee-ehitiste remondiks ja hoolduseks materjal ja 754 478 teenused, kr Kulud kokku, kr: 2 146 561 Ettevõtte kahjum Viiratsi vallas: 544 237 Andmed: AS Viljandi Veevärk

Suuri investeeringuid vee- ja kanalisatsioonisüsteemide arendamisesse AS Viljandi Veevärk teinud ei ole. Investeeringuid vee-ja kanalisatsioonisüsteemide arendamiseks teeb Viiratsi vald. AS Viljandi Veevärk teeb ainult hädapäraseid remonditöid ning suuremate renoveerimistööde ja seadmete parandamiskulud lähevad otse doteerimisele Viiratsi valla eelarvest. Oluline on veel märkida, et tabelis 11 ei kajastata Viiratsi valla ühisveevarustuse-ja kanalisatsioonisüsteemide amortisatsioonikulusid, kuna neid praegusel ajal ei arvestata. Tabelis on ainult Viljandi reoveepuhasti ja Viljandi Veetöötlusjaama amortisatsioonikulusid arvestatud.

1.5 Kohalik omavalitsus Viiratsi valla eelarve mahust oli 2007. aastal 53,7 miljonit krooni. 2008. aasta eelarve maht on planeeritud ligikaudu 58 miljonit krooni. Võrreldes 2007. aastaga suureneb eelarve maht ca 4,3 miljoni krooni võrra, mille põhjuseks on peamiselt üksikisiku tulumaksust saadava tulu oluline suurenemine ja riigieelarvest saadavate eraldiste suurenemine. Viiratsi valla eelarve suuremateks omatulude allikateks 2007. aastal olid tulud üksikisiku tulumaksust ja tulud riigieelarvelistest eraldistest, moodustasid kogu eelarvest vastavalt 41% ja 33 %. Viiratsi valla eelarve tulude jaotus on toodud tabelis 12.

26 Tabel 12.Viiratsi valla eelarve tulud aastatel 2005-2007.

Aasta Tulude Allikas struktuur 2008 2005 2006 2007 2007 (%) prognoositav Eelarve maht (tulud) (tuh. kr.) 34444 40170 53758 58000 Eelarve maht ühe elaniku kohta 9200 10660 14360 15344 (kr.) Suuremad tuluallikad (tuh. kr) Üksikisiku tulumaks 13522 17788 22106 23500 41 Maamaks 1605 1733 1792 1750 3 Eraldised riigieelarvest 12321 14347 17798 18500 33 Maade müük 30 42 Laenud 5400 5000 9 Andmed: Viiratsi Vallavalitsus Üksikisiku tulumaksu laekumine elaniku kohta on pidevalt kasvanud (vt tabel 13), mis näitab elanike sissetulekute kasvu ning elanike sotsiaal-majandusliku olukorra paranemist.

Tabel 13.Üksikisiku tulumaksu laekumine ühe elaniku kohta (kroonides). Aasta 2005 2006 2007 2008 (prognoositav) Elanike arv 3745 3768 3742 3770 Laekunud tulumaks (EEK/in) 3610 4720 5908 6233 Andmed: Viiratsi Vallavalitsus Tabelis 14 on toodud Viiratsi valla laenukoormus ja laenureserv aastatel 2005-2007. Valla eelarvet on analüüsitud lähtuvalt linnaeelarve seaduses määratud limiitidest. Valla laenukoormus oli 2006. aastal 4,6 miljonit krooni (13,0 %) ning see kasvas 2007. aastal 2,6 miljoni krooni võrra 7,2 miljoni kroonini. Viiratsi valla laenureserv suurenes 2007. aastal võrreldes 2006. aastaga 17,4-lt miljonilt kroonilt 21,9 miljoni kroonini.

27 Tabel 14.Viiratsi valla laenukoormus ja laenureserv aastatel 2003-2007.

Võlakohustused Puhastatud eelarve Võlakoormus Laenureserv Aasta kokku (mln EEK) (mln EEK krooni) (%) (mln EEK) (aasta lõpul) 2005 32285 5400 17 13971 2006 36902 4687 13 17454 2007 48638 7252 15 21931 Andmed: Viiratsi Vallavalitsus 2008. aastal on Viiratsi vallas planeeritud laenu võtta ligikaudu 9 miljonit krooni Kalmetu Põhikooli rekonstrueerimiseks. Arvestades 2008. aastal valla prognoositavaks puhastatud eelarveks 50 miljonit krooni saame valla maksimaalseks laenureserviks 30 miljonit krooni. Kuid kuna 2008. aasta lõpu seisuga on tasumata laenu jääk ligikaudu 7,7 miljonit ning 2008. aastal planeeritakse veel laenu võtta ca 9 miljonit, siis võiks 2008. aasta teisel poolel laenureserviks prognoosida ca 13 miljonit.

28 2 Olemasoleva vee- ja kanalisatsioonisüsteemi olukorra kirjeldus

2.1 Viiratsi alevik Viiratsi alevik on ligikaudu 1320 elanikuga suhteliselt kompaktne asula. Alevik asub Viljandi linnast idas, jäädes ligikaudu 1,5 kilomeetri kaugusel mööda Viljandi-Tartu maanteed Tartu poole. Põhjast piirneb Viiratsi asula Viljandi-Tartu maanteega, läänest Viljandi-Mustla maanteega. Alevikust idapoole jäävad põllumaad. Aleviku lõunaosas asub põllumajanduskompleks kuivati ja loomalautadega. Viiratsi alevikust 1,5 km mööda Viljandi-Tartu maanteed Tartu suunas asub AS Sakala Teed kolmest korterelamust koosnev majade kompleks. Viiratsi alevik on Viiratsi valla administratiivne ja kultuuriline keskus. Siin asub vallavalitsus, algkool, kaubanduskeskus, rahvamaja, sotsiaalmajad, postkontor, raamatukogu, perearstikeskus, lastekodu, lasteaed ja vanurite pansionaat. Viiratsi alevikus elab 2008. aasta seisuga 1320 elanikku. Asustus on koondunud aleviku kesk- ja idaossa. Aleviku keskosas asuvad mitmekorruselised kortermajad, Viiratsi- Väluste teest idapoole jääb ühepereelamute rajoon. Valdav osa elanikkonnast (~100%) on ühendatud või loodud võimalus liitumiseks ühisveevärgi-ja kanalisatsiooniga. Viiratsi aleviku ühisveevarustussüsteem baseerus varem kohalikel puurkaevudel, kuid alates 2004. aastast saab alevik joogivee Viljandi linna veetöötlusjaamast. Aleviku reovesi juhitakse Viljandi linna reoveepuhastisse (Kösti reoveepuhasti, asukohaga Tartu tänav 123). Viljandi linna reoveepuhastisse juhitakse lisaks Viiratsi alevikust Tartu pool asuva Vana-Võidu küla Teemeistri korruselamute piirkonna reoveed. Viiratsi aleviku piirkonnas on vastavalt Eesti Geoloogiakeskuse koostatud Põhjavee kaitstuse kaardile suhteliselt kaitstud (madala reostusohtlikkus) põhjaveega ala, kus savikihi paksus on 5-10 meetrit või moreeni paksus 20-50 meetrit. Eesti Geoloogiakeskuse puurkaevude geoloogiliste läbilõigete andmebaasi alusel on Viiratsi alevikus asuvate puurkaevude (katastri numbrid: 7231; 7240; 7297 ja 6735) geoloogiline läbilõige järgmine: o 31 meetri sügavuseni saviliiv, liivsavi kruusa, veerise ja munakatega; o 31-60 meetri sügavuseni mergel ja savi dolomiidi ja liivakivi vahekihtidega; o 60-90 meetri sügavuseni dolomiidi, mergli ja liivakivi vaheldumine; o 90-120 meetri sügavuseni liivakivi dolomiidi ja mergli vahekihtidega, dolomiidistunud lubjakivi; o sügavamal mergel. Viiratsi alevik asub Viljandi linnaga eraldi reoveekogumisalal. Viiratsi aleviku reostuskoormus on vastavalt Eesti Veevärk Konsultatsioon poolt koostatud 2006. aasta töö järgi ligikaudu 1360 inimekvivalenti. Reoveekogumisalal reostuskoormus on ligikaudu 11 ie/ha. Kuna Viiratsi aleviku asub reoveekogumisalal (vt lisa 1), siis on keelatud nimetatud alal reovee pinnasesse immutamine kui alal on põhjavee

29 kaitseks ehitatud ühiskanalisatsioon. Ühiskanalisatsiooni puudumisel peavad reoveekogumisaladel reovee kogumiseks olema kogumiskaevud.

2.1.1 V eevarustussüsteemide kirjeldus Kokku on Viiratsi alevikus käesoleval hetkel ühisveevärgi veega varustatud ligikaudu 100% elanikest ehk ligikaudu 1320 elanikku. Viiratsi alevik on ühendatud Viljandi linna veetorustikuga. Viljandi linna vesi on puhastatud linna veetöötlusjaamas. Viiratsi aleviku veesüsteeme haldab AS Viljandi Veevärk. Varem kui Viiratsi alevik ei olnud ühenduses Viljandi veevarustussüsteemiga, kasutati aleviku ühisveevõrgus puurkaevusid: o Viiratsi I (staadioni puurkaev, katastri nr 7231); Praegusel ajal puurkaev-pumplat ei kasutata. Puurkaevpumplal on alla 30 meetrise raadiusega sanitaarkaitsetsoon. (Ühes suunas läbib seda 10 m kauguselt vähekasutatav tee). Puurkaev-pumpla hoone seisund on rahuldav, kuid vajaks remonti. Pumplasse on paigaldatud lääne tüüpi pump ja veemõõtja. Veevaru ja veesurve reguleerimisseadmena on osaliselt puurkaevpumpla hoones ja osaliselt hoone väliselt muldesse paigaldatud 10 m3 mahuga hüdrofoor. Toruarmatuur vajaks rekonstrueerimist. o Viiratsi II (Väluste tee puurkaev, katastri nr 7240); Tänapäeval puurkaev-pumplate ei kasutata. Puurkaevpumplal on olemas vähemalt 30 meetrise raadiusega sanitaarkaitsetsoon. Puurkaevpumpla hoone seisund on rahuldav, kuid vajaks remonti. Pumplasse on paigaldatud lääne tüüpi pump ja veemõõtja. Veevaru ja veesurve reguleerimisseadmena on osaliselt puurkaevpumpla hoones ja osaliselt hoone väliselt muldesse paigaldatud 10 m3 mahuga hüdrofoor. Puurkaevu päis ja torustikuarmatuur vajaks rekonstrueerimist. o Viiratsi III (Tootmis tsooni puurkaev, katastri nr 7297); Puurkaevpumplat ei kasutatud ühisveevarustussüsteemis enne Viljandi linna ühisveevõrguga ühendamist ning ei kasutata ka tänasel päeval. Puurkaev asub pumbamajast 5 meetri kaugusel ja eraldi hoonet ei oma. Puurkaevu ja pumbamaja kompleksil on olemas vähemalt 30 meetrise raadiusega sanitaarkaitsetsoon. Pumpla hoone seisund on rahuldav, kuid vajaks kasutusse võtul rekonstrueerimist. Veevaru ja veesurve reguleerimisseadmena on osaliselt pumpla hoones ja osaliselt hoone väliselt muldesse paigaldatud 10 m3 mahuga hüdrofoor. Puurkaevu päis ja torustikuarmatuur on lagunenud ja vajab rekonstrueerimist o Viiratsi IV (Soome katlamaja, katastri nr 6735) Puurkaevpumplat ei kasutatud ühisveevarustussüsteemis enne Viljandi linna ühisveevõrguga ühendamist ning ei kasutata ka tänasel päeval Puurkaevpumplat kasuti võrdlemisi suure hoone tõttu materjalide laona. Puurkaevpumpla kompleksil on olemas vähemalt 30 meetrise raadiusega sanitaarkaitsetsoon. Puurkaevpumpla hoone seisund on rahuldav, kuid vajaks kasutusele võtmisel rekonstrueerimist. Veevaru ja veesurve reguleerimisseadmena on pumpla hoonesse paigaldatud 10 m3 mahuga

30 hüdrofoor. Puurkaevpumpla juurde on rajatud ka reservuaar tuletõrjevee tarvis. Toruarmatuur ja puurkaevu päis on lagunenud ja vajab rekonstrueerimist Aleviku puurkaev-pumplate tehniliste andmed, omanikud ja haldajad on toodud tabelis 15.

Tabel 15.Viiratsi aleviku ühisveevarustussüsteemis kasutatud puurkaev- pumplate tehnilised andmed. Nimetus/asukoht Viiratsi I Viiratsi II Viiratsi III Viiratsi IV (Staadioni) (Väluste tee) (Tootmis ts.) (Soome katlamaja) Katastri nr 7231 7240 7297 6735 Kasutatav põhjavee D2-1-S D2-1-S D2-1-S D2-1-S kiht Puurimise aasta 1970 (rek. 1974) 1975 1979 1986 Pumba tootlikkus, m3/h 22 24 6 8 Lubatud vee-võtt, m3/d 804 - - - Tegelik veevõtt, m3/d 0 0 0 0 Pumba mark Z 615/12 Z 615/13 EVC 6 EVC 8 Reguleerimisseade 10 m3 terasest 10 m3 terasest 10 m3 terasest 10 m3 terasest hüdrofoor hüdrofoor hüdrofoor hüdrofoor Puurkaevu sügavus 140,5 140 160 205 Staatiline veetase, m 29,00 35,30 35 36 Deebit (l/s) 9,5 7,38 3,4 5,0 Veemõõtja Olemas Olemas Puudub Puudub Puurkaevu hoone Vajab remonti Vajab remonti Vajab remonti Vajab remonti Automaatika Ei tööta Ei tööta Ei tööta Ei tööta Omanik OÜ Viiratsi OÜ Viiratsi OÜ Viiratsi OÜ Viiratsi Veevärk Veevärk Veevärk Veevärk Haldaja AS Viljandi AS Viljandi AS Viljandi AS Viljandi Veevärk Veevärk Veevärk Veevärk Andmed: puurkaevude arvestuskaardid ja Viiratsi Vallavalitsus Viiratsi aleviku puurkaevpumplate juures on probleemiks hoonete ümbruse drenaažisüsteemide puudumine. Drenaažisüsteemide puudumise tõttu tungib sügiseti ja kevadeti puurkaevpumpla hoonesse pinnavesi, ujutades puurkaev-pumpla üle ja kujutades seega potentsiaalset ohtu ehitisele ning halvimal juhul ka puurkaevu veekvaliteedile. Põhjavee reostumise ohu tõttu on oluline otsustada, mis puurkaev- pumplatega tulevikus tehakse. Kui puurkaev-pumplaid ei konserveerita ega tamponeerita, tuleks puurkaevude ümber paigaldada korralik drenaazisüsteem või tõsta puurkaevu manteltoru otsa pinnasest kõrgemale. Elanike kvaliteetse joogiveega varustamise seisukohast ei ole puurkaevude perspektiivne kasutamine oluline, kuna kogu Viiratsi aleviku elanikud saavad kvaliteetset Viljandi veetöötlusjaamas puhastatud joogivett. Viiratsi aleviku veetorustik ühendati 2004. aastal Viljandi linna veetorustikuga. 2004. aastal rajati ligikaudu 750 meetrine veetorustik läbimõõduga 160 mm, mis ühendati Viiratsi alevikus Väluste teel oleva veetorustikuga. Kokku on Viiratsi alevikus veetorustiku pikkus ligikaudu 11,8 kilomeetrit. Enamasti on tegemist malm-ja raudtorudest rajatud veetorustikuga, mis on üle 25. aasta vanad

31 ning amortiseerunud. Uut veetorustikku on rajatud Heina, Niidu, Kulli ja Ristiku tänavale kogupikkusega ligikaudu 2650 meetrit. Uue torustiku läbimõõt on 63-110 mm. Uus veetorustik on ühendatud olemasoleva veetorustikuga Väluste teel ja Sakala tänaval. Uuele veetorustikule on paigaldatud hüdrandid Niidu ja Heina tänavale. Alljärgnevalt on tabelis 16 analüüsitud Viiratsi aleviku elanike poolt tarbitud veekoguseid 2007. aastal. Tabelis on kajastatud andmed on saadud vee-ettevõttelt AS Viljandi Veevärk.

Tabel 16.Viiratsi aleviku elanike veetarve ning torustike veekaod 2007. aastal.

Parameeter Kogus, m3 2007. aasta elanike, asutuste ja ettevõtete poolt 49664 tarbitud veekogused Veekaod 2007. aastal 4863 2007. aasta keskmine ööpäevane veekadu 13,3 2007. aasta keskmine ööpäevane veetarve 136 Andmed: AS Viljandi Veevärk Tabeli andmetes on näha, et Viiratsi aleviku ööpäevane keskmine veetarve on ligikaudu 136 m3 . Arvestades elanike arvuks 1320 on elanike ööpäevase reaalne veetarbe ligikaudu 95-105 liitrit ööpäevas. Lisaks veetarbele on tabelis välja toodud ööpäevane veekadu, mis on ligikaudu 9% (13,3 m3 ööpäevas) väljapumbatud ööpäevasest veekogusest. Tegelikult on veekaod aleviku veetorustikes veelgi väiksemad, kuna tabelis on kajastatud ka Viljandi linna veetorustike veekadusid. Üldiselt võib öelda, et veetorustike veekaod on suhteliselt madalad arvestades aleviku veetorustike seisundit ja vanust.

2.1.2 Tuletõrje veevarustussüsteemide kirjeldus Tuletõrje veevõtukohtadena on Viiratsi alevikus väljaehitatud ja tähistatud järgmised kohad: 1. Viiratsi tiikide juures Vallamaja ja klubihoone vahel. Tiigi kaldale on rajatud tuletõrjevee saamiseks eraldi kaev, mis on ühendatud torustikuga kaudu tiigiga. Tuletõrje veevõtukoht on tähistatud; 2. Iva tee ja Tehnika tänava nurgal – mahuti 27 m3. Viiratsi alevikus on torustikul olemas ka nõukogude ajal rajatud hüdrante, kuid need on kinni roostetanud ja ei tööta. Uued hüdrandid on rajatud Farmi tee lõppu, Heina, Niidu ja Sakala tänavale. Tuletõrje veevõtukohtade asukoht on näidatud käesolev töö lisas 1 (Viiratsi aleviku olemasoleva ühisveevarustuse- ja kanalisatsioonisüsteemi üldskeem).

2.1.3 Joogivee kvaliteet Viiratsi alevikus on tegemist mageda põhjaveega, mis füüsikalis-keemiliste omaduste poolest vastab enamasti joogivee nõuetele. Vee kvaliteeti kirjeldatakse käesolevas

32 töös 2003. ja 2004. aasta veeanalüüside põhjal. Uuemad veeproovide veekvaliteedi analüüsid aleviku puurkaevude kohta puuduvad, kuna 2004. aasta lõpus ühendati aleviku veetorustik Viljandi linna veesüsteemiga ning alevikus kasutuses olnud ühisveevõrgu puurkaevud ühendati veevõrgust lahti. Puurkaevude vees esines mikrokomponentidest fluoriidide kõrgendatud sisaldust (0,91-1,09 mg/l), mis on lähedane lubatud piirnormile (1,5 mg/l). Rauasisaldus puurkaevude vees (200-550 µg/l) oli lubatud piirnormi piiril või ületas seda. Värvuse, lõhna, hägususe ning maitseomadustelt vastas puurkaevude vesi joogivee nõuetele. Puurkaevudest võetud veeanalüüsidest määratud oksüdeeritavus jäi alla lubatud piirnormi, mille põhjal sai hinnata et värske, tavaliselt pinnasevee puurkaevu tungimisest tingitud reostust ei esinenud. Pinnasevee poolt põhjustatud reostuse määra on võimalik hinnata ka nitrit- ja nitraatioonide sisalduse põhjal, millised analüüsid on puurkaevude veest ka tehtud, ja mis jäävad alla lubatud piirnormi, milleks nitriti puhul on 0,5 mg/l ja nitraatiooni puhul 50 mg/l. Puurkaevude vees oli analüüside põhjal nitritioone <0,005 mg/l ja nitraatioone <0,44 mg/l. Mikrobioloogilist reostust, mis viitaks samuti värskele orgaanilisele reostusele puurkaevude vees, ei esinenud. Viiratsi aleviku puurkaevude vee kvaliteeti olulisemate joogiveele esitatavate parameetrite osas kirjeldab tabel 17.

33 Tabel 17.Viiratsi aleviku joogivee kvaliteet puurkaevude lõikes 2003. ja 2004. aastal. Näitaja Lubatud Ühik Viiratsi I Viiratsi II Viiratsi I Viiratsi II piirnorm* (Staadioni) (Väluste tee) (Staadioni) (Väluste tee) 2003 2003 2004 2004 Katastri nr 7231 7240 7231 7240 Värvus kraadi 2,5 0 5 7,5 Hägusus NHÜ 3 1 2,5 0,5 Lõhn palli 0 0 0 0 Maitse palli 0 0 pH 6,5-9,5 7,6 7,4 7,7 7,5 Ammooniumioon 0,5 mg/l 0,15 0,06 0,1 <0,05 NH4-N Nitritioon 0,5 mg/l < 0,005 < 0,005 < 0,005 < 0,005 NO2-N Nitraatioon 50 mg/l < 0,44 < 0,44 < 0,44 < 0,44 NO3-N Oksüdeeritavus 5,0 mgO2/l - - 2,4 1,4 Üldraud 200 µg/l 550 200 372 219 Mangaan 50 µg/l - - <20 <20 Kloriidid 250 mg/l 6,4 7,1 6,2 7,3 Fluoriidid 1,5 mg/l 1,09 0,91 1,19 0,93 Boor 1 mg/l Sulfaadid 250 mg/l 10 10 - - Coli-laadsed PMÜ/100 0 0 0 bakterid cm3 Enterokokid PMÜ/100 0 0 0 cm3 Sotsiaalministri 31. 07. 2001. a. määrusega nr. 82, "Joogivee kvaliteedi- ja kontrollinõuded ning analüüsimeetodid" kehtestatud joogivee kvaliteedinõuded. Andmed: Viiratsi Vallavalitsus Kuna Viiratsi alevikus eelpool nimetatud puurkaevusid ühisveevarustussüsteemis praegusel ajal enam ei kasutata, siis annab meile elanike poolt tarbitava veekvaliteedi kohta täpse ülevaate torustikust võetavad veeanalüüsid. Viiratsi aleviku veetorustikest võetud analüüsitulemuste põhjal võib öelda, et torustikes vee kvaliteet vastab terviseohutuse-ja kvaliteedinõuetele. Joogivesi on puhastatud AS Viljandi Veevärk veetöötlusjaamas. Torustikest võetud veeproovide analüüsitulemustest annab ülevaate tabel 18.

34 Tabel 18.Vee kvaliteet Viiratsi aleviku veetorustikes 2007. aastal. Uuritav näitaja Piirnorm Ühik Tankla Tiigi juurest tänavalt Värvus kraadi 5 5 Hägusus NHÜ <1 <1 Lõhn palli 0 0 Maitse palli 0 0 pH 6,5-9,5 7,7 7,7 Fluoriidid 1,5 mg/l 1 0,9 Kloriidid 250 mg/l 5 5,3 Raud 200 µg/l 77 110 Oksüdeeritavus 5,0 mgO2/l <0,5 0,6 Andmed: AS Viljandi Veevärk

Viiratsi aleviku veevarustussüsteemide seisukord: o Viiratsi aleviku veekvaliteet vastab terviseohutuse-ja kvaliteedinõuetele peale 2004. aastal toimunud veevõrgu ühendamist Viljandi linna veevärgiga; o Uus veetorustik on paigaldatud Ristiku, Niidu, Heina ja Kulli tänavale. Torustiku pikkus on ligikaudu 2650 meetrit. Torustiku läbimõõt on vahemikus 63-110 mm. o Viiratsi aleviku sisene veetorustik on osaliselt amortiseerunud ja selle mõõdud ei vasta vee tarbimise intensiivsusele. Vanad torustikud läbivad kinnistuid, mistõttu on probleeme torustike haldamisega; o Olemasolevate puurkaevudel hooned ja sisustus on amortiseerunud ning ühisveevarustussüsteemi liitmisel vajaksid uuesti kasutusse võtmisel rekonstrueerimist ja veetöötluse paigaldamist.

2.1.4 Käim asolevad või kavandatud veemajandusprojektid Viiratsi aleviku veetorustike rekonstrueerimine – Viiratsi - Väluste tee äärde (Heina tänav) on planeeritud rajada 2009. aastaks 40 elamut. Tänasel päeval on Viiratsi Vallavalitsus ehitanud arenduspiirkonda välja peatorustikud piirkonna varustamiseks ühisveevärgi ja –kanalisatsiooniteenusega (Andmed: Viiratsi Vallavalitsus). Väljaehitatud vee-ja kanalisatsioonitorustikud on näidatud käesoleva töö lisas 1 (Viiratsi aleviku olemasolev ÜVK süsteemi üldskeem).

2.1.5 Kanalisatsioonisüstee mide tehniline kirjeldus Viiratsi alevikus on ühiskanalisatsioonisüsteemiga ühendatud ligikaudu 95% elanikest (1250 elanikku). Ühiskanalisatsioonisüsteemi kasutavad lisaks elamusektorile veel väiksemad ettevõtted, Viiratsi Vallavalitsus, Perearstikeskus, Viiratsi Hoolekandeasutus, lastekodu, lasteaed ja kauplused. Kuna Viiratsi aleviku ettevõtete reovee teke on sisuliselt seotud olmes tekkiva reoveega, siis võib tööstustarbijatel tekkiva reovee liigitada sisuliselt olmereovee hulka ja lugeda sarnaseks eratarbijate poolt tarbitava reoveega, täpsemalt üheks osaks

35 eratarbijate poolt tarbitavast veest, sest inimesed tarbivad päeval vett tööjuures ja õhtul kodus. Viiratsi alevikus on järgmised ettevõtted, kus tekib reovett: AS AVM-Term katlamaja, AS Viive Ehitus, AS Sektoron (bensiinijaam), AS Store (tööstuskauplus), Melmar V.O. (autolammutus), OÜ Illimar AB (saetööstus), OÜ Meigas (elektritööd). Kogu Viiratsi aleviku kanalisatsioonisüsteem jaguneb kolmeks valgalaks, kust reovesi kogutakse valgalasiseselt kokku ning lõpuks pumbatakse pumplatega Viljandi linna reoveepuhastisse (Kösti puhasti). Aleviku kanalisatsioonitorustiku kogupikkus on ligikaudu 9,0 kilomeetrit. Torustikud kuuluvad OÜ-le Viiratsi Veevärk, kuid torustike haldab AS Viljandi Veevärk. Viiratsi alevikus on kolm väiksemat reoveepumplat (Aasa, Heina ja Kulli tänaval) ning aleviku idaosas (Viljandi-Tartu mnt ääres) Viiratsi peapumpla, kust reovesi pumbatakse Kösti reoveepuhastisse. Torustikud on valdavalt malmist, 250 meetri ulatuses on ka asbestbetoonist torustikke. Kanalisatsioonitorustike ja –kontrollkaevude seisukord on halb. Torustikud ja kontrollkaevud lekivad kahepidiselt. Suurte sadude aegselt tungib kanalisatsioonisüsteemi suur hulk sadevett. Selle põhjuseks on osaliselt ka aleviku puudulik sadevete ärajuhtimisesüsteem. Eramajade piirkonnas on paljud majaomanikud suunanud hoonete katustelt ja krundi territooriumil sademete käigus tekkivad sadeveed suunanud otse kanalisatsioonikaevudesse. Kanalisatsioonisüsteeme kapitaalselt remonditud ei ole, teostatud on vaid hädapärast remonti. Ajuti esineb vanema osa kanalisatsioonitorustikes ummistusi. Uued kanalisatsioonitorustikud on rajatud Heina, Ristiku, Niidu ja Kulli tänavale. Uute kanalisatsioonitorustike kogupikkus on ligikaudu 3185 meetrit, millest ca 1000 meetrit on survetorustikku. Pikim survetorustiku lõik on Viiratsi peapumplast Kösti reoveepuhastini, ligikaudu 375 meetrit. Viiratsi aleviku kanalisatsioonisüsteemis paiknevate reoveepumplate tehnoloogiline ülevaade on toodud tabelis 19.

36 Tabel 19.Viiratsi aleviku reoveepumplad. Objekti Ehitu Objekti nimi Kasutatava Tootlikkus l/s Üldhinnang tähis saasta pumba mark Pumpla on maa-alune kompaktpumpla PE platskaev ruumalaga 3,4 m3. Rajatis on uus ning konstruktsioonide seisukord on hea. Pumba projekteeritud pinge on 400 V. Pumba kiirus 50 Hz on 2900 p/min. Pumba kaal on 23 Piranha 09D, kg. Pumplas on kaks pumpa (Piranha 09D, 2,6 Kulli Kulli tänava 2004 2,6 kW 3,7 kW, tootlikkus 3,7 l/s, pumba tõstekõrgus 21,5 RVP reoveepumpla m), millede töö reguleerimine käib nivooanduriga automaatselt. Pumplas puudub võre. Pumpla kogub kokku Kulli ja Ristiku tänava piirkonna reoveed ning pumpab need edasi Sakala tänaval olevasse kanalisatsioonitorustikku Pumpla on maa-alune kompaktpumpla PE platskaev ruumalaga 3,4 m3. Rajatis on uus ning konstruktsioonide seisukord on hea. Pumba projekteeritud pinge on 400 V. Pumba kiirus 50 Hz on 2900 p/min. Pumba kaal on 23 Piranha 09D, Aasa Aasa tänava kg. Pumplas on kaks pumpa (Piranha 09D, 2,6 2005 2,6 kW 3,7 RVP reoveepumpla kW, tootlikkus 3,7 l/s, pumba tõstekõrgus 21,5 m), millede töö reguleerimine käib nivooanduriga automaatselt. Pumplas puudub võre. Pumpla kogub kokku Heina tänava reoveed ja pumpab need Aasa tänaval asuvasse kanalisatsioonitorustikku Pumpla on maa-alune kompaktpumpla PE vaatluskaevus läbimõõduga 800 mm ja kõrgusega 2,4 m. Rajatis on uus ning konstruktsioonide seisukord on hea. Pumba projekteeritud pinge on 220 V. Pumplas on Heina Heina tänava 0,75 kW üks sukelpump (Q=0,7 m3/h ja tõstekõrgus 6 2008 0,7 m3/h RVP reoveepumpla meetrit), mille töö reguleerimine käib nivooanduriga automaatselt. Pumplas puudub võre. Pumpla kogub kokku Heina tänava kolme elamu (Heina tn 40, 42 ja 44) reoveed ja pumpab need Kulli tänava kanalisatsioonitorustikku. Pumpla on maa-alune kompaktpumpla PE platskaev ruumalaga 3,4 m3. Rajatis on uus ning konstruktsioonide seisukord on hea. Pumpade tööd reguleerib automaatika. Kui üks pump peaks töökorrast välja minema, siis Viiratsi Viiratsi hakkab tööle teine pump. Pumpade tööd pea 2005 AFP 0841 27,5 l/s peapumpla reguleeritakse rõhuanduriga. Pumpla kogub RVP kokku kogu Viiratsi aleviku reoveed ja pumpab need Kösti reoveepuhastile. Lisaks Viiratsi aleviku reoveele juhitakse pumplasse ka Vana-Võidu küla Teemeistri korruselamute reoveed. Pumplas puudub võre. Andmed: Viiratsi vallavalitsus.

37 Reoveepumplate asendiline paiknemine Viiratsi alevikus on toodud töö lisal 1. Viiratsi alevikus reovee purgimiskohad puuduvad. Reovett on võimalik purgida Kösti reoveepuhastis olevasse purglasse. Kogu Viiratsi valla kogumiskaevudest tekkiv reovesi tuleks purgida Viljandi linna reoveepuhastil ettenähtud ametlikul purgimiskohas. Kogu Viiratsi alevikus on ühiskanalisatsiooniga varustatud ca 95% elanikkonnast ehk ligikaudu 1250 elanikku. Elanike poolt tekkivad reoveehulgad arvestatakse veetarbe järgi vastavalt veemõõtja näidule. Alljärgnevalt on toodud tabelis 20 Viiratsi alevikus elanike ja ettevõtete, asutuste poolt tekitatud reoveekogused 2007. aastal

Tabel 20.Viiratsi aleviku reoveekogused 2007. aastal. Elanike, ettevõtete ja asutuste Parameeter tekitatud reovee hulk, m3 2007 aasta tarbitud reoveekogused 42476 Keskmine ööpäevas 116,4 Andmed: AS Viljandi Veevärk

Viiratsi aleviku elanike ja asutuste poolt tekkinud reovee keskmine vooluhulk 2007. aastal oli ööpäevas ca 116 m3 (vt tabel 20). Oluline on märkida, et tarbitud veekogused 2007. aastal on tunduvalt väiksemad kuna ühisveevärgiga on ühendatud rohkem elanikke ja ettevõtteid kui kanalisatsiooniga. Nii näiteks kasutavad Viiratsi alevikus olevad farmid ainult joogivett, kuid ühiskanalisatsiooni farmid oma reovett ei juhi. Farmides kulub palju vett loomade jootmisele. Ühiskanalisatsiooniga liitunud elanike ööpäevane reovee teke on ligikaudu 90-95 m3. 2005. aastal koostatud Viiratsi aleviku ühisveevärgi-ja kanalisatsiooni arengukava raames tehtud reostuskoormuse mõõtmisel saadi kergete sademetega mõõdetud (ööpäevane sademete hulk 4 mm pinnaühikule) ööpäevaseks reovee koguseks 280- 290 m3/d, mis on kuni 2,5 korda suurem kui sademeteta perioodi reovee vooluhulk. Intensiivse sajuga perioodil reovee vooluhulk kahekordistus. Reovee vooluhulga mõõtmiste tulemuste põhjal on alust arvata, et intensiivsema sademete perioodil on Viiratsi aleviku reovee hulk kahekordne võrreldes kuiva perioodi reovee kogusega.

Viiratsi aleviku kanalisatsioonisüsteemide seisukord: • Kanalisatsioonisüsteemi vanema osa torustikud on amortiseerunud ning lekivad nii sisse- kui ka väljapoole, mistõttu reovee vooluhulgad kõiguvad suurtes piirides. Lekkivad kanalisatsioonitorustikud tõstavad oluliselt reoveepumpamisele ja puhastamisele (Kösti reoveepuhastis) tehtavaid kulutusi. Intensiivsel vihmaperioodil kasvab Viiratsi aleviku reovee vooluhulk infiltratsioonivee tõttu kahekordseks võrreldes kuival perioodil tekkinud reovee kogustega; • Viiratsi alevikus on neli töötavat reoveepumplat (Kulli, Aasa, Heina ja Viiratsi peapumpla), mis on rajatud aastatel 2004-2005; • Viiratsi valla reovett saab purgida Viljandi linna reoveepuhastisse.

38 2.1.6 V iiratsi aleviku sademeveekanalisatsioon Viiratsi alevikus praegusel hetkel enamasti sademeveetorustik puudub. Sademeveetorustik on rajatud Viiratsi vallamaja lõunapoolsesse otsa, kus asub restkaev, millega kogutakse vallamaja asfaltplatsilt tekkivad vihmaveed ja juhitakse vallamaja lähedal asuvasse tiiki. Aleviku lääneosas olevasse tiiki juhitakse veel Tiigi ja Ehitajate tänava ristmiku sademeveed. Ristmikule on rajatud restkaev ja ligikaudu 30 meetrit sademeveetorustikku läbimõõduga 300 mm (plastik). Sademeveetorustiku kaudu suunatakse Tiigi ja Ehitajate tänava sademeveed lähedalasuvasse kraavi, mida mööda sademevesi voolab edasi aleviku lääneosas olevasse tuletõrjevee tiiki. Sademeveetorustiku restkaevud on veel Tehnika tänav 6 hoonete ees oleval asfaltplatsil, mille kaudu suunatakse sademevesi lähedalasuvasse kraavi, kust sademevesi voolab edasi aleviku tuletõrjevee tiiki. Lisaks sademeveekanalisatsioonile on mõnes kohas alevikus rajatud ka drenaazi pinnase kuivendamiseks. Viiratsi pst 3 hoone drenaazisüsteem on aga otse kanalisatsioonitorustikku juhitud. Perspektiivis tuleb kindlasti niisugune tegevus lõpetada, et vähendada sademevee-ja pinnasevee pumpamist ja puhastamist Kösti reoveepuhastis. Sademevete probleemi on püütud lahendada peamiselt kraavitusega ning arvestusega, et sademeveed imbuvad haljasaladel pinnasesse. Sademeveekanalisatsiooni puudumise tõttu on probleeme Nooruse ja Sakala tänaval, kus sademeterohkel perioodil satub kanalisatsioonitorustikku sademevett. Praeguseks on algatatud detailplaneering Sakala ja Nooruse tänava sademevete ärajuhtimistorustiku ja kõnniteede planeerimiseks.

2.2 Vana-Võidu küla Vana-Võidu asula on ligikaudu 440 elanikuga asula, mis asub ca 2 kilomeetri kaugusel Viljandi-Tartu maantee äärest Tänassilma jõe orundi kaldal. Vana-Võidu asula asub Viljandist ligikaudu 4 kilomeetri kaugusel Tartu suunas. Lisaks küla elanikele elab ajutiselt külas ca 200 Viljandi Ühendatud Kutsekooli õpilast, kes kasutavad elamiseks kooli ühiselamuid. Suveperioodil on asulas inimeste arv mõnevõrra väiksem, kuid kooli ühiselamuid kasutatakse suvel samuti majutamiseks, mistõttu neis tarbitakse vett ja tekib reovett. Lisaks Viljandi Ühendatud Kutsekoolile ja eramutele asuvad külas lasteaed, AS Viljandi Soojus katlamaja, Vana-Võidu autokeskus, kauplus, aiand ja hobusetall. Ligikaudu 350 elanikku külas (~85%) on ühendatud ühisveevärgiga. Ülejäänud elanikkonna veevarustus baseerub salvkaevudel või eraomandis olevatel puurkaevudel. Vana-Võidu asula piirkonnas on vastavalt Eesti Geoloogiakeskuse koostatud Põhjavee kaitstuse kaardile suhteliselt kaitstud (madala reostusohtlikkus) põhjaveega ala, kus savikihi paksus on 5-10 meetrit või moreeni paksus 20-50 meetrit.

39 Eesti Geoloogiakeskuse puurkaevude geoloogiliste läbilõigete andmebaasi alusel on Vana-Võidu asulas asuvate puurkaevude (katastri numbrid: 6011 ja 6017) geoloogiline läbilõige järgmine:

o 30 meetri sügavuseni savikas kruus, veeriste ja munakatega;

o 31-80 meetri sügavuseni savi ja liivakivi dolomiidi vahekihtidega;

o 80-113 meetri sügavuseni dolomiit ja dolomiidistunud lubjakivi. Vana-Võidu küla asub eraldi reoveekogumisalal. Viiratsi aleviku reostuskoormus on vastavalt Eesti Veevärk Konsultatsioon poolt koostatud 2006. aasta töö järgi ligikaudu 400 inimekvivalenti. Reoveekogumisalal reostuskoormus on ligikaudu 13 ie/ha. Kuna Vana-Võidu küla keskus asub reoveekogumisalal (vt lisa 2), siis on keelatud nimetatud alal reovee pinnasesse immutamine kui alal on põhjavee kaitseks ehitatud ühiskanalisatsioon. Ühiskanalisatsiooni puudumisel peavad reoveekogumisaladel reovee kogumiseks olema kogumiskaevud. Vana-Võidu asula keskusest ligikaudu 2 kilomeetrit lõuna suunas Viljandi-Tartu maantee ääres asub eraldi küla elamupiirkond-Teemeistri. Teemeistri piirkonnas asub AS Sakala Teed kolmest korterelamust koosnev majade kompleks, kus elab ligikaudu 70 elanikku. Kortermajade grupi peale on moodustatud ühistu, kes saab vee oma puurkaevust (katastri nr 6031). Reovesi suunatakse korrusmajadest Teemeistri kanalisatsioonipumplasse (kuulub Viiratsi vallale ja haldab AS Viljandi Veevärk), kust see pumbatakse edasi Viiratsi peapumplasse. Teemeistri piirkonnas on vastavalt Eesti Geoloogiakeskuse koostatud Põhjavee kaitstuse kaardile suhteliselt kaitstud (madala reostusohtlikkus) põhjaveega ala, kus savikihi paksus on 5-10 meetrit või moreeni paksus 20-50 meetrit. Eesti Geoloogiakeskuse puurkaevude geoloogiliste läbilõigete andmebaasi alusel on Teemeistri elamupiirkonna ühisveevarustussüsteemi puurkaevu (katastri nr 6031) geoloogiline läbilõige järgmine:

o 25 meetri sügavuseni liivsavi kruusa ja veerisega, gQIII;

o 25-58 meetri sügavuseni savi liivakivi vahekihtidega, D2ar;

o 58-76 meetri sügavuseni mergel dolomiidi vahekihtidega, D2nr;

o 76-84 meetri sügavuseni liivakivi savi vahekihtidega, D2pr;

o 84-95 meetri sügavuseni lubjakivi, S1ad.

2.2.1 V eevarustussüsteemide kirjeldus Kokku on Vana-Võidu küla keskuses käesoleval hetkel ühisveevärgi veega varustatud ligikaudu 85% elanikest ehk ligikaudu 350 elanikku. Vana-Võidu asula ühisveevarustussüsteem baseerub kahel puurkaev-pumpla tööl. Põhipuurkaev-pumpla (katastri nr 6011) varustab veega kogu asulat ning vajadusel kui veetarve kasvab lülitub sisse reservpuurkaev (katastri numbriga 6017). Puurkaev-pumplaid ja ühisveevarustustorustikku haldab AS Viljandi Veevärk. Veevarustussüsteemid kuuluvad OÜ-le Viiratsi Veevärk. Vana-Võidu asumi ühisveevarustusvõrgus kasutatavad puurkaevud:

40 o Vana-Võidu (Tehnikumi) - katastri nr 6011; Puurkaevpumplal on olemas vähemalt 20 meetrise raadiusega sanitaarkaitsetsoon. (Ühes suunas läbib seda 10 m kauguselt vähekasutatav majadevaheline autotee). Puurkaevpumpla hoone seisund on rahuldav, kuid vajaks rekonstrueerimist. Paigaldatud on uus Grundfossi pump ja veemõõtja. Veevaru ja veesurve reguleerimisseadmena on puurkaevpumpla hoones 5 m3 mahuga hüdrofoor. Toruarmatuur ja puurkaevu päis on amortiseerunud ja vajaksid rekonstrueerimist. Puurkaevu edaspidisel kasutamisel vajalik paigaldada veetöötlusseadmed. Puurkaev varustab põhipuurkaev-pumplana veega 18 elamut, Vana-Võidu Lasteaeda, Viljandi Ühendatud Kutsekeskkooli õppeasutust ja ühiselamuid, AS Viljandi Soojus katlamaja, Vana-Võidu autokeskust, kauplust, aiandit ja Vana-Võidu hobusetalli. o Vana-Võidu aiandi - katastri nr 6017; Puurkaevpumplal on olemas 50 meetrise raadiusega sanitaarkaitsetsoon. Puurkaevpumpla hoone seisund on rahuldav, kuid vajab rekonstrueerimist. Puurkaevu on paigaldatud uus pump ja pumplahoonesse uus veemõõtja. Veevaru ja veesurve reguleerimisseadmena on osaliselt puurkaev-pumpla hoones ja osaliselt hoone väliselt muldesse paigaldatud 10 m3 mahuga hüdrofoor. Toruarmatuur ja puurkaevu päis vajab rekonstrueerimist. Puurkaevu edaspidisel kasutamisel on vajalik paigaldada veetöötlusseadmed. Puurkaevpumpla hakkab automaatselt tööle, kui põhipuurkaev- pumpla ei suuda enam tagada vajalikku veehulka veevõrgus. Sarnaselt Viiratsi alevikuga on Vana-Võidu asula puurkaevpumplate juures probleemiks hoonete ümbruse drenaažisüsteemide puudumine. Drenaažisüsteemide puudumise tõttu tungib sügiseti ja kevadeti puurkaevpumpla hoonesse pinnavesi, ujutades puurkaev-pumpla üle ja kujutades seega potentsiaalset ohtu ehitisele ning halvimal juhul ka puurkaevu veekvaliteedile. Vana-Võidu keskasula puurkaev- pumplate tehniliste andmed, omanikud ja haldajad on toodud tabelis 21.

41 Tabel 21.Viiratsi aleviku ühisveevarustussüsteemis kasutatud puurkaev- pumplate tehnilised andmed. Nimetus/asukoht Vana-Võidu Vana-Võidu Aiandi Tehnikumi Katastri nr 6011 6017 Kasutatav põhjavee S S kiht Puurimise aasta 1964 1973 Pumba tootlikkus 14,4 6 m3/h Lubatud veevõtt, m3/d 43 248 Tegelik veevõtt, m3/d 42,9 3,6 Pumba mark MK-170 ECV 6 Reguleerimisseade 5 m3 terasest hüdrofoor 10 m3 terasest hüdrofoor Puurkaevu sügavus 125 130 Staatiline veetase, m 20,00 25,00 Deebit, l/sek 1,08 3,0 Veemõõtja Olemas Olemas Puurkaevu hoone Vajab rekonstrueerimist Vajab rekonstrueerimist Automaatika Töötab Töötab Omanik OÜ Viiratsi Veevärk OÜ Viiratsi Veevärk Haldaja AS Viljandi Vesi AS Viljandi Vesi Andmed: puurkaevude arvestuskaardid ja Viiratsi Vallavalitsus

Lisaks Vana-Võidu küla keskasulale on küla lõunaosas Teemeistri korruselamute piirkonnas erakätes veevarustussüsteem, kus ühest puurkaevust tarbib joogivett ligikaudu 70 elanikku. Piirkonda varustab joogiveega Teemeistri puurkaev (katastri numbriga 6031), millel puudub vee-erikasutusluba. Tegemist on maa-aluse puurkaev- pumpla hoonega. Puurkaevpumpla sisene torustik on renoveeritud 5 aasta eest, hoonest väljuvad torustikud on aga renoveerimata ja ehitatud 1965-1970 aastal raudtorudest. Puurkaevpumplal on alla 30 meetrise raadiusega sanitaarkaitsetsoon. Alljärgnevalt on tabelis 22 toodud puurkaev-pumpla tehnilised andmed.

42 Tabel 22.Teemeistri puurkaevu tehnilised andmed Nimetus/asukoht Teemeistri I Katastri nr 6031 Kasutatav põhjavee D2-1-S kiht Puurimise aasta 1964 Pumba tootlikkus, m3/h Ei ole teada Lubatud vee-võtt ,m3/d Ei ole teada Tegelik veevõtt, m3/d 5,1* Pumba mark Ei ole teada Reguleerimisseade 1 m3terasest hüdrofoor Puurkaevu sügavus 95 Staatiline veetase, m 22,5 Deebit, l/sek 2,0 Veemõõtja Olemas Puurkaevu hoone Maa-alune Automaatika Töötab *tegemist tegeliku veetarbega, mis arvestatud elanike veemõõtjate järgi. Tegelik veevõtt on arvatavasti suurem. Andmed: Kohalikud elanikud ja puurkaevu arvestuskaart

Alljärgnevalt on tabelis 23 analüüsitud Vana-Võidu asumi elanike poolt tarbitud veekoguseid 2007. aastal. Tabelis on välja toodud eraldi veel Teemeistri piirkonna elanike veetarve vastavalt veearvestite näitudele. Teemeistri piirkonna veemõõtja näitude alusel arvestab AS Viljandi Veevärk piirkonnast tekkivaid reoveekoguseid, mis pumbatakse Viiratsi aleviku peapumplasse.

Tabel 23.Vana-Võidu küla keskasula ja Teemeistri piirkonna elanike veetarve ning veekaod 2007. aastal. Vana-Võidu küla keskasula piirkond Kogus, m3 2007. aastal väljapumbatud vesi 19043 2007. aastal tarbitud veekogused (elanikkond ja ettevõtted) 7382 Tarbitud veekogused kool 10600 Ööpäevane keskmine veetarve 49,2 Ööpäevane keskmine veekadu 2,9 Teemeistri piirkond 2007. aastal väljapumbatud veekogused - 2007. aastal tarbitud veekogused* 1862 Kuu keskmine veetarve 155 Ööpäeva keskmine veetarve 5,2 Andmed: AS Viljandi Veevärk ja Teemeistri elamupiirkonna elanikud

Tabeli andmetes on näha, et Vana-Võidu keskasula ööpäevane keskmine veetarve on ligikaudu 50 m3. Piirkonna elanike ööpäevane veetarve on seega ligikaudu 125 liitrit ööpäevas. Tabeli andmetes on näha, et enamus tarbitud veekogusest kasutatakse Vana-Võidu kooli tarbeks, kus õpib ligikaudu 700 õpilast. Teemeistri piirkonnas on ööpäeva keskmiseks veetarbeks ligikaudu 5,1 m3. Teemeistri piirkonnas veetorustike lekete kohta andmed puuduvad, kuna AS-il Viljandi Veevärk on andmed ainult

43 tarbitud veekoguste kohta, mille alusel elanikud maksavad kanalisatsiooniteenuse eest. Kokku on Vana-Võidu keskasulas veetorustiku pikkus ligikaudu 2,55 kilomeetrit. Enamasti on tegemist malm-ja raudtorudest rajatud veetorustikuga, mis on üle 25. aasta vanad ning amortiseerunud. Keskasula veetorustikke haldab AS Viljandi Veevärk, torustike omanik on OÜ Viiratsi Veevärk. Teemeistri piirkonnas kuuluvad veetorustikud ja puurkaev ühistule ning ühistu haldab veesüsteeme ise. Piirkonnas on veetorustikke ligikaudu 200 meetrit. Teemeistri piirkonnas haldab kanalisatsioonisüsteeme AS Viljandi Veevärk. Piirkonna kanalisatsioonisüsteemid (Teemeistri reoveepumpla ja survetorustik) kuuluvad OÜ-le Viiratsi Veevärk. Vana-Võidu asula olemasolevad ühisveevarustuse ja –kanalisatsioonirajatised on kirjeldatud käesoleva töö lisas 3 oleval Vana-Võidu asula ühisveevarustuse-ja kanalisatsiooni üldskeemil.

2.2.2 Tuletõrje veevarustussüsteemide kirjeldus Tuletõrje veevõtukohtadena on Viiratsi alevikus väljaehitatud ja tähistatud järgmised kohad: o Tiik Vana-Võidu kaupluse ja Viljandi Ühendatud Kutsekeskkooli ühiselamute juures. o Põhipuurkaevu (katastri nr 6011) läheduses asuv tuletõrje veevõtumahuti kogumahuga 50 m3). Mahuti vajaks rekonstrueerimist. Teemeistri piirkonnas tuletõrje veevarustus puudub. Lähim tuletõrje veevõtukohta asub Viiratsi alevikus, kus on kustutusvee saamiseks olemas asula lääneosas tiigid. Tuletõrje veevõtukohtade asukoht on näidatud käesolev töö lisas 2 (Vana-Võidu küla olemasoleva ühisveevarustuse- ja kanalisatsioonisüsteemi üldskeem).

2.2.3 Joogivee kvaliteet Sarnaselt Viiratsi alevikuga vastab Vana-Võidu asula puurkaevude põhjavesi füüsikalis-keemiliste omaduste poolest enamasti joogivee nõuetele. Vee kvaliteeti kirjeldatakse käesolevas töös 2008. aasta veeanalüüside põhjal. Vana-Võidu asulas on veeproove võetud mõlemast kasutuses olevast puurkaevust – Tehnikumi puurkaevust ja Aiandi puurkaevust. Mikrokomponentidest esineb puurkaevude vees fluoriidide kõrgendatud sisaldust (maksimaalselt 2,1 mg/l mõlema puurkaevu vees), mis ületab lubatud piirnormi (1,5 mg/l). Puurkaevude puhul jääb rauasisaldus (75 µg/l) alla lubatud piirnormi, milleks on 200 µg/l. Veeanalüüsidest määratud oksüdeeritavus on madal ning värsket reostust ei esine millele viitab ka nitrit- ja nitraatioonide madal sisaldus, mis jäävad alla lubatud piirnormi, milleks nitriti puhul on 0,5 mg/l ja nitraatiooni puhul 50 mg/l. Puurkaevude vees on analüüside põhjal nitritioone Tehnikumi ja Aiandi puurkaevude vees <0,005 mg/l ja nitraatioone <0,44 mg/l. Mikrobioloogilist reostust, mis viitaks samuti värskele orgaanilisele reostusele puurkaevude vees ei esine. Vana-Võidu asula

44 puurkaevude vee kvaliteeti olulisemate joogiveele esitatavate parameetrite osas kirjeldab tabel 24. Lisaks Vana-Võidu küla keskasula piirkonna veekvaliteedi analüüsimisele on oluline kirjeldada ka Teemeistri piirkonna elanike poolt tarbitava vee kvaliteeti. Alljärgnevalt on kirjeldatud tabelis 24 Vana-Võidu keskasula ja Teemeistri piirkonna ühisveevõrgu vett kasutavate elanike joogivee kvaliteeti.

Tabel 24.Vana-Võidu küla keskasula ja Teemeistri elamupiirkonna joogivee kvaliteet puurkaevudest. Näitaja Lubatud Ühik Vana-Võidu Vana-Võidu Vana-Võidu Teemeistri piirnorm* Keskuse Aiandi kaupluse piirkond, puurkaev, puurkaev, torustik 21.12.2004 15.01.2008 15.01.2008 21.01.2008 Katastri nr 6011 6017 6031 Värvus kraadi 2,1 2,2 1,8 10 Hägusus NHÜ 0,8 0,2 6,7 1 Lõhn palli 0 0 0 0 Maitse palli 0 pH 6,5-9,5 8,3 8,3 8,5 7,8 Ammooniumioon 0,5 mg/l <0,05 <0,05 <0,05 0,12 NH4-N Nitritioon 0,5 mg/l <0,005 <0,005 0,002 NO2-N Nitraatioon 50 mg/l <0,44 <0,44 <1,5 NO3-N Oksüdeeritavus 5,0 mgO2/l 0,7 0,9 <0,5 Üldraud 200 µg/l 258 100 1031 190 Mangaan 50 µg/l 12,4 8,2 <10 Kloriidid 250 mg/l 7,2 6,5 4,0 Fluoriidid 1,5 mg/l 1,9 1,9 1,9 1,5 Boor 1 mg/l - Sulfaadid 250 mg/l 17,8 16,6 12,1 Coli-laadsed 0 PMÜ/100cm3 0 0 0 0 bakterid Enterokokid 0 PMÜ/100cm3 0 0 0 * Sotsiaalministri 31. 07. 2001. a. määrusega nr. 82, "Joogivee kvaliteedi- ja kontrollinõuded ning analüüsimeetodid" kehtestatud joogivee kvaliteedinõuded. Andmed: AS Viljandi Veevärk

Vana-Võidu asula puurkaevudest ja veetorustikust võetud veeproovide analüüsitulemuste põhjal võib öelda, et joogivesi ei vasta terviseohutusnõuetele liigse fluori- ja rauasisalduse tõttu. Oksüdeeritavuse parameetrid on väikesed, jäädes normipiiresse. Veetorustikust võetud analüüsitulemuse põhjal ületatakse joogivees üldraua sisaldust ligikaudu 5 korda lubatud piirnormi. Tõenäoliselt on veekvaliteedi halvenemine tingitud amortiseerunud malm-ja raudtorustikust. Teemeistri elamupiirkonnas vastab vesi terviseohutuse-ja kvaliteedinõuetele. Puurkaevu vees on piirnormide lähedased fluori ja üldraua sisaldused.

45 Vana-Võidu küla veevarustussüsteemide seisukord: o Probleemid joogivee kvaliteediga Vana-Võidu keskasulas - kõrge fluoriidide ja üldraua sisaldus joogivees; o Keskasula veetorustik on osaliselt amortiseerunud ja selle mõõdud ei vasta vee tarbimise intensiivsusele; o Olemasolevate keskasula puurkaevude hooned ja sisustus on amortiseerunud ning ühisveevarustussüsteemis edaspidisel kasutamisel vajavad rekonstrueerimist ja veetöötluse paigaldamist.

2.2.4 Kanalisatsioonisüstee mide tehniline kirjeldus Vana-Võidu külas on keskasulas ühiskanalisatsioonisüsteemiga ühendatud ligikaudu 85% elanikest ehk 351 elanikku. Ülejäänud elanikud kasutavad imbsüsteeme ja kogumiskaevusid. Ühiskanalisatsioonisüsteemi kasutavad lisaks elamusektorile veel Vana-Võidu lasteaed, Viljandi Ühendatud Kutsekeskkooli õppeasutused koos ühiselamutega ja ettevõtted (OÜ Kastan kauplus ja OÜ Vana-Võidu Autokeskus). Kanalisatsioonitorustik on rajatud kogu keskasulas isevoolsena. Tekkiv reovesi voolab kokku aleviku loodeosas, Tänassilma jõe orundi nõlvale rajatud nelja biotiiki. Boitiikidele ette on omal ajal rajatud ka aktiivmudatehnoloogial baseeruv kestvusõhustusega reoveepuhasti BIO-50, mis tänaseks on aga amortiseerunud ja seda reovee puhastamiseks ei kasutata. Biotiikides osaliselt puhastunud heitvesi voolab edasi Tänassilma jõkke ning selle kaudu Võrtsjärve. Vastavalt Keskkonnaministri 16. nov. 1998.a. määrusele nr 65 “Heitveesuublana kasutatavate veekogude või nende osade nimekirja reostustundlikkuse järgi kinnitamine” on Tänassilma jõgi, suublakoodiga 10180, reostustundlik suubla, mistõttu 1. jaanuarist 2002. a. kehtima hakanud Eesti Vabariigi Valitsuse määrusest nr. 269, “Heitvee veekogusse või pinnasesse juhtimise kord” tulenevalt tuleb reoveest ärastada ka fosfor. Praegu kehtivas vee erikasutusloas on Vana-Võidu asula reoveepuhastuse rajatise heitveeväljavoolus limiteeritud BHT7, KHT, Püld ja hõljuvaine sisaldus. Üldlämmastiku osas vee erikasutusluba piirkontsentratsioone ei sea, kuid koormuse pealt arvutatakse saastetasu. Puhastusseadmest väljuvale heitveele esitatud piirkontsentratsioonid on esitatud tabelis 25.

Tabel 25.Vana-Võidu biotiikidest väljuvale heitveele kehtestatud parameetrid. Saasteaine Suurim lubatud Lubatud kogus nimetus sisaldus (mg/l) kvartalis (kg)

BHT7 25 380 Heljum 35 530 KHT 125 1880 Üldfosfor 2,0 30 * Lubatud heitvee kogus, mida võib suublasse juhtida on 15000 m3 kvartalis

Vana-Võidu keskasula kanalisatsioonitorustikud on peamiselt rajatud isevoolsena. Asulas põhjaosas on olemas üks reoveepumpla (Kivistiku reoveepumpla), mis kogub

46 kokku Kivistiku tänava elamute reoveed ning pumpab need Vana-Võidu pst 17 maja ees olevasse ühiskanalisatsioonitorustikku. Kivistiku reoveepumpla tehnoloogiline ülevaade on toodud tabelis 26.

Tabel 26.Vana-Võidu asula Kivistiku tänava reoveepumpla tehnoloogiline kirjeldus Objekti Ehitus- Objekti nimi Kasutatava Tootlikkus Üldhinnang tähis aasta pumba mark l/s Pumpla nõukogude ajal silikaatkividest laotud maa-alune kaev sügavusega 7,5 meetrit ja diameetriga 3 meetrit. Rajatis on vana ja amortiseerunud. Pumplas on lääne tüüpi pump SV024BH1B501P, väljalaske aasta 1996. Pumba maksimaalne jõudlus on 27 l/s ja pumba tõstekõrgus 13 meetrit. Pumba ajami võimsuseks on 2,15 kW. Pump paigaldati 2005. aastal. Pumba töö reguleerimine Kivistiku Kivistiku tn. SV024BH1B5 - 27 l/s toimub automaatselt ujuklülititega. RVP reoveepumpla 01P Pumplal puudub pealevoolu sulgemise võimalus ja ülevool. Lisaks puuduvad pumplal vooluhulga ja rõhu mõõtmise seadmed. Pumpla torustik, siibrid ja klapid on kehvas seisukorras ning sisuliselt amortiseerunud. Pumplas puudub võre. Pumpla kogub kokku Kivistiku tänava elamute reoveed ning pumpab need edasi Vana-Võidu puiesteel olevasse kanalisatsioonitorustikku. Andmed: Viiratsi Vallavalitsus.

Kogu Vana-Võidu keskasula kanalisatsioonitorustike kogupikkus on ligikaudu 2850 meetrit, millest survetorustikku on ligikaudu 110 meetrit. Torustikud on valdavalt malmist. Kanalisatsioonitorustike ja –kontrollkaevude seisukord on halb. Torustikud ja kontrollkaevud lekivad kahepidiselt. Suurte sadude aegselt tungib kanalisatsioonisüsteemi sadevesi. Kanalisatsioonisüsteeme kapitaalselt remonditud ei ole, teostatud on vaid hädapäraseid renoveerimistöid. Ajuti esineb kanalisatsioonitorustikus ummistusi. Ühiskanalisatsioonisüsteem on lisaks Vana-Võidu küla keskasula piirkonnale veel Teemeistri elamupiirkonnas, kus elab ligikaudu 70 elanikku. Piirkonnas on ühendatud ühiskanalisatsiooniga 3 korrusmaja, mille reovesi voolab mööda isevoolseid kanalisatsioonitorustikke Teemeistri reoveepumplasse. Teemeistri piirkonnas on isevoolset kanalisatsioonitorustikku ligikaudu 450 meetrit. Teemeistri piirkonnas voolab reovesi enne reoveepumplasse jõudmist veel läbi settekaevude, mis on nõukogude ajal rajatud. Teemeistri piirkonna kanalisatsioonisüsteemis paikneva reoveepumpla tehnoloogiline ülevaade on toodud tabelis 27.

47 Tabel 27.Teemeistri piirkonna reoveepumpla. Objekti Ehitus- Objekti nimi Kasutatava Tootlikkus l/s Üldhinnang tähis aasta pumba mark Pumpla on maa-alune kompaktpumpla PE platskaev ruumalaga 3,4 m3. Rajatis on uus ning konstruktsioonide seisukord on hea. Pumba projekteeritud pinge on 230 AS 0840. V. Pumba kiirus 50 Hz on 2900 p/min. Teemeistri Teemeistri Imp Ø 118- 2005 14,7 Pumplas on kaks pumpa (AS 0840. Imp Ø RVP reoveepumpla S12/2 D, 1,7 118-S12/2 D, tootlikkus 14,7 l/s, pumba Kw tõstukujukitega automaatselt. Pumplas puudub võre. Pumpla kogub kokku Teemeistri elamupiirkonna reoveed ning pumpab need edasi Viiratsi peapumplale. Andmed: Viiratsi valla otstarbekuseuuring ja finantsanalüüs, Tallinn 2007.

Reoveepumpla asendiline paiknemine Vana-Võidu küla Teemeistri elamupiirkonnas on toodud töö lisas 1 ja 2. Alljärgnevalt on toodud tabelis 28 Vana-Võidu keskasula ja Teemeistri piirkonna elanike, ettevõtete ja asutuste poolt tekitatud reoveekogused 2007. aastal.

Tabel 28.Vana-Võidu küla reoveekogused 2007. aastal.

Vana-Võidu küla keskasula Kogus, m3 piirkond

2007. aastal elanike, ettevõtete poolt 16 570 tekitatud reovee kogused Keskmine reoveeteke kuus 1380 Keskmine reoveeteke ööpäevas 45,4 Vana-Võidu küla Teemeistri piirkond 2007. aastal elanike poolt tekitatud 1862 reovee kogused Keskmine kuus 155 Keskmine ööpäevas 5,1 Andmed: AS Viljandi Veevärk

Vana-Võidu küla keskasula elanike ja asutuste poolt tekkinud reovee keskmine vooluhulk perioodil 2007. aastal oli ööpäevas 45,4 m3 (vt tabel 28). Keskmisest ööpäevasest reoveekogusest moodustas ligikaudu 29 m3 Vana-Võidu asula koolikompleksi reoveeteke (Andmed: Viljandi Ühendatud Kutsekool). Teemeistri piirkonnas elab ligikaudu 70 elanikku, kelle ööpäevane tekitatud reoveekogus 2007. aastal oli keskmiselt 5,1 m3. Seega tekib ühe elaniku kohta Teemeistri elamupiirkonnas reovett ligikaudu 73 m3.

48 Lisaks tekkivatele reovee kogustele on teada, et tegelikult olemasolevad reovee vooluhulgad, mis lähevad keskasulas biotiikidesse võivad kasvada sademeterohkel perioodil kuni kahekordseks, kuna kanalisatsioonitorustikud ja-kaevud lekivad. Andmed: Viiratsi aleviku ühisveevärgi-ja kanalisatsiooni arengukava 2005-2017, Alkranel OÜ) Selleks, et vähendada keskasula reovee vooluhulkasid, tuleks kanalisatsioonitorustikud rekonstrueerida. Lisaks torustike kehvale seisukorrale on Vana-Võidu külas probleem amortiseerunud reoveepuhasti (BIO-50), mis tänapäeval ei tööta. Kogu Vana-Võidu küla keskasula reostuskoormus võetakse tegelikult vastu biotiikidega (4 biotiiki kogupindalaga 2145 m2). Biotiigid puhastati eelmisel aastal mudast, mistõttu on läinud paremaks tiikide puhastusvõime. Samas on biotiikide puhastamise näol tegemist probleemi ajutise lahendusega ning perspektiivis tuleks piirkonda rajada kas uus reoveepuhasti või hakata reovett pumpama Viljandi linna reoveepuhastisse. Biotiikidest voolab praegu heitvesi edasi Tänassilma jõkke. Vee erikasutusloast lähtuvalt on vee-ettevõtja kohustatud kvartaalselt proove võtma reoveepuhasti väljavoolust ning mõõtma ka heitvee vooluhulga. Tabelis 29 on toodud proovide tulemused ja suublasse tegelikult juhitav heitvee hulk 2007. aastal Viljandimaa Keskkonnateenistusele esitatud veekasutuse aruannete põhjal. Suublasse juhitava heitvee hulka arvestatakse tarbitud vee koguste põhjal.

Tabel 29.Vana-Võidu biotiikidest väljavoolava heitvee analüüsitulemused. Aasta 2007 I-IV kvartal Vooluhulk m3/a 16 797 Komponent I kvartal II kvartal III kvartal IV kvartal Kontsentratsioon kontsentratsioon kontsentratsioon kontsentratsioon mg/l mg/l mg/l mg/l Hõljuvaine 3,6 48 4,0 4,0 BHT7 9,2 36 2,0 4,6 UldN 12,0 29 1,2 9,9 ÜldP 2,2 3,4 0,24 0,5 Andmed: AS Viljandi Veevärk

Tulemustest on näha, et heitvee parameetrid lubatud piirnorme ületakse põhiliselt teises kvartalis, kus on ilmad soojemad ning biotiikidele jõudev reovesi ei lahjene. Üldfosfori sisalduse poolet olid väljavoolu parameetrid üle nii I kui ka II kvartalis. Samas on teada, et biotiigid ei ole mõeldud reoveest fosfori ärastamiseks, mistõttu tõenäoliselt lähiajal hakatakse fosfori uuesti suublasse kandma. Kõrgem üldfosfori sisaldus biotiikide väljavoolus reostaks aga Tänassilma jõge, mis on arvel reostustundliku suublana. Tulemustest on ka näha, et 2007. aasta teises pooles puhastati biotiike, mistõttu paranesid kõikide loas määramist vajavate heitveenäitajate väljavoolutulemused. Samas kohapealsel vaatlusel 2008. aasta veebruaris oli nähe, et biotiikidesse jõuab tugevalt lahjendatud reovesi, kuna asula kanalisatsioonitorustikud ja-kaevud lekivad. Biotiikidesse jõudis kergelt hallvee värvusega reovesi. Seetõttu ei saa teha põhjapanevaid järeldusi biotiikide puhastusefektiivsuse kohta, kuna tõenäoliselt toimub reovee mitmekordne lahjenemine.

49 Vana-Võidu küla kanalisatsioonisüsteemide seisukord: • Kanalisatsioonitorustikud ja –kontrollkaevud lekivad, mistõttu reovee vooluhulgad kõiguvad suurtes piirides; • Külas on puudulik sadevete ärajuhtimissüsteem ja sadeveed tungivad kanalisatsioonitorustikesse; • Eramajade piirkonnas on osa sadevett teadlikult suunatud kanalisatsioonisüsteemi; • Reoveepuhasti BIO-50 on amortiseerunud ning ei tööta. Amortiseerunud BIO- 50 kestad käituvad kui septik ning reaalselt reovesi suunatakse otse biotiikidesse; • Asula reostuskoormuse võtavad vastu biotiigid, mille puhastusefektiivsus on taastunud tänu eelmisel aastal toimunud tiikide puhastamist mudast; • Teemeistri piirkonna reovesi suunatakse läbi Teemeistri ja Viiratsi reoveepumplate Kösti reoveepuhastisse;

2.2.5 Vana- Võidu sademeveekanalisatsioon Vana-Võidu külas sademeveetorustik puudub. Sademeprobleemid on lahendatud kraavitusega. Lisaks kraavitamisele on arvestatud, et sademevesi imbub haljasaladel pinnasesse.

2.3 Uusna küla Uusna küla asub Viljandi linnast 7 kilomeetrit mööda Viljandi-Tartu maanteed Tartu suunas, jäädes maanteest lõuna poole. Uusna asula keskosas paikneb 4 korterelamut, millest ühes asub ka Uusna Lasteaed. Asula keskuses asuvad veel OÜ Leik töökoda ja kontor ning Uusna Raamatukogu. Asula idapoolsesse ossa on ehitatud eramajade grupp, samas paiknevad ka OÜ Leik Kauplus ja Kalvori kauplus. Asula lõunaosas paikneb endise Uusna suurfarmi kompleks, mis nüüd kuulub OÜ-le Leik, kelle põhitegevusalaks on taime- ja loomakasvatus. Farmikompleksist lõuna poole jäävad põllumajandusmaad. Uusna asulas elab 2008. aasta seisuga 395 elanikku, kellest ligikaudu 350 inimest (87%) on varustatud ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni teenusega. Asula tarbevee vajaduste rahuldamiseks on tänasel päeval käigus kahest Uusna keskuses olemasolevast puurkaevust üks puurkaev-pumpla. Lisaks asub asula lõunaosas OÜ Leik Suurfarmi kompleksi puurkaevpumpla, mis on ka ühendatud asula veevõrku, kuid tänasel päeval elanike tarbeks sealt vett veevõrku ei anta. Uusna asulast lõunasuunas, suurfarmist mööda, Vasara küla poole sõites asub 2 kilomeetri kaugusel asula keskusest endise Uusna lastepäevakodu puurkaevpumpla, millest täna saab vett endise lastepäevakodu hoone kõrval asuv elamu. Uusna asula piirkonnas on vastavalt Eesti Geoloogiakeskuse koostatud Põhjavee kaitstuse kaardile suhteliselt kaitstud (madala reostusohtlikkus) põhjaveega ala, kus savikihi paksus on 5-10 meetrit või moreeni paksus 20-50 meetrit.

50 Eesti Geoloogiakeskuse puurkaevude geoloogiliste läbilõigete andmebaasi alusel on Uusna asulas asuvate puurkaevude (katastri numbrid: 4606; 6040; ja 4608) geoloogiline läbilõige järgmine: o 30 meetri sügavuseni savi liivakivi vahekihtidega, liiv kruusa ja veeristega; o 31-60 savi ja mergel liivakivi vahekihtidega, dolomiidistunud mergel; o 60-110 meetri sügavuseni lubjakivi ja dolomiit. Uusna küla asub eraldi reoveekogumisalal. Uusna küla keskasula reostuskoormus on vastavalt Eesti Veevärk Konsultatsioon poolt koostatud 2006. aasta töö järgi ligikaudu 320 inimekvivalenti. Reoveekogumisalal reostuskoormus on ca 12 ie/ha. Kuna Uusna küla keskus asub reoveekogumisalal (vt lisa 3), siis on keelatud nimetatud alal reovee pinnasesse immutamine kui alal on põhjavee kaitseks ehitatud ühiskanalisatsioon. Ühiskanalisatsiooni puudumisel peavad reoveekogumisaladel reovee kogumiseks olema kogumiskaevud. Uusna asula kanalisatsioonisüsteem on sarnaselt Vana-Võidu keskasulaga, täies ulatuses isevoolne. Reovesi voolab asula põhjaosas, Viljandi-Tartu maantee ja Uusna asulat läbiva tee vahelisel alal asuvasse reoveepuhastisse OXYD 90 ja sealt edasi Viljandi-Tartu maanteest põhja pool, Tänassilma jõe orundi nõlval, paiknevatesse kahte biotiiki ning sealt edasi Tänassilma jõkke.

2.3.1 V eevarustussüsteemide kirjeldus Valdav osa Uusna asula elamutest ja hoonetest (~87%) on ühendatud ühisveevärgiga. Käesoleval hetkel varustab veega alevikku üks puurkaevpumpla, katastrinumbriga 4606, mis annab vett ~ 350 tarbijale, sealhulgas OÜ Leik töökojale, kontorile, kauplusele, Uusna raamatukogule ja lasteaiale. Puurkaevpumplal on olemas 30 meetrise raadiusega sanitaarkaitsetsoon. Nii kasutuses olevaid, kui kasutusest väljas olevaid Uusna asula puurkaevpumplaid, välja arvatud OÜ Leik puurkaevpumpla, haldab AS Viljandi Veevärk. Veevarustussüsteemid kuuluvad OÜ-le Viiratsi Veevärk. Ka kasutusest väljas olevatel puurkaevpumplatel on olemas Veeseaduses ettenähtud minimaalne, 30 meetrise raadiusega sanitaarkaitsetsoon. Uusna asumi ühisveevarustusvõrgus kasutatavad puurkaevud: o Uusna I (Keskuse) – katastri nr 4606; Puurkaevpumplal on olemas vähemalt 30 meetrise raadiusega sanitaarkaitsetsoon. Puurkaevpumpla hoone seisund on kehv, vajalikud oleksid rekonstrueerimistööd. Paigaldatud on uus lääne-tüüpi pump ja veemõõtja. Veevaru ja veesurve reguleerimisseadmena on osaliselt puurkaevpumpla hoones ja osaliselt hoone väliselt muldesse paigaldatud 10 m3 mahuga hüdrofoor. Toruarmatuur ja puurkaevu päis vajavad rekonstrueerimist. Puurkaev-pumpla edaspidisel kasutamisel on vajalik paigaldada veetöötlusseadmed. Puurkaev varustab veega Uusna asulas elamuid, raamatukogu ning kauplusi. Puurkaevu omanik on OÜ Viiratsi Veevärk ja haldaja AS Viljandi Veevärk. o Uusna II (OÜ Leik) – katastri nr 4608;

51 Puurkaevpumplal on olemas vähemalt 30 meetrise raadiusega sanitaarkaitsetsoon. Puurkaevpumpla hoone seisund on rahuldav, kuid vajab renoveerimist. Andmed puurkaevu pumba, automaatika ja toruarmatuuri seisundi kohta puuduvad. Puurkaev varustab veega OÜ Leik loomakasvatuskompleksi. Puurkaev on ühendatud ka Uusna asula veevõrku, kuid suletud siibriga ja tänasel päeval asula veevõrku vett ei anna. Puurkaevu omanik ja haldaja on OÜ Leik. o Uusna III (Väljaku) – katastri nr 6040; Puurkaevpumpla tänasel päeval on töös varupuurkaevuna. Puurkaevpumplal on olemas vähemalt 30 meetrise raadiusega sanitaarkaitsetsoon. Hoone on amortiseerunud – nii katus kui seinad. Veevaru ja veesurve reguleerimisseadmena on pumpla hoonesse paigaldatud 3 m3 mahuga hüdrofoor. Toruarmatuur ja puurkaevupäis on amortiseerunud ja vajaks rekonstrueerimist. Puurkaevu omanik on OÜ Viiratsi Veevärk. o Uusna IV (Lastepäevakodu) – katastri nr 6010: Puurkaevpumplal on olemas vähemalt 30 meetrise raadiusega sanitaarkaitsetsoon. Puurkaevpumpla hoone seisund on rahuldav, kuid vajab rekonstrueerimist. Andmed puurkaevu pumba, automaatika ja toruarmatuuri seisundi kohta puuduvad. Puurkaev varustab veega Uusna endise lastepäevakodu kõrval asuvat elamut. Puurkaevu omanik on OÜ Viiratsi Veevärk ja haldaja AS Viljandi Veevärk. Sarnaselt Viiratsi aleviku ja Vana-Võidu asulaga on puurkaevpumplate juures probleemiks hoonete ümbruse drenaažisüsteemide puudumine. Drenaažisüsteemide puudumise tõttu tungib sügiseti ja kevadeti puurkaevpumpla hoonesse pinnavesi, ujutades puurkaev-pumpla üle ja kujutades seega potentsiaalset ohtu ehitisele ning halvimal juhul ka puurkaevu veekvaliteedile. Uusna küla puurkaev-pumplate tehniliste andmed, omanikud ja haldajad on toodud tabelis 30.

52 Tabel 30.Viiratsi aleviku ühisveevarustussüsteemis kasutatud puurkaev- pumplate tehnilised andmed. Nimetus/asukoht Uusna I Uusna II (OÜ Uusna III Uusna IV (Keskuse) Leik) (Väljaku) (Lastepäevakodu) Katastri nr 4606 4608 6040 6010 Kasutatav põhjavee S S S S kiht Puurimise aasta 1978 1975 1964 1975 Pumba tootlikkus, 6 Ei ole teada Ei ole teada 6 m3/h Lubatud veevõtt, 115 Ei ole teada 115 3,0 m3/d 2007. aastal vett ei Tegelik veevõtt, m3/d 17,9 Ei ole teada 0,1 võetud Pumba mark ECV 6 Ei ole teada - ECV 6 10 m3 terasest 3 m3 terasest 0,5 m3 terasest Reguleerimisseade Ei ole teada hüdrofoor hüdrofoor hüdrofoor Puurkaevu sügavus 150 110 100 100 Staatiline veetase, m 22,0 17,00 10,00 14,00 Deebit, l/sek 8,4 2,0 2,01 0,55 Veemõõtja Olemas Ei ole teada Olemas Ei ole teada Vajab Vajab Vajab Vajab Puurkaevu hoone rekonstrueerimist rekonstrueerimist rekonstrueerimist rekonstrueerimist Automaatika Töötab Ei ole teada Töötab Ei ole teada Andmed: puurkaevude arvestuskaardid ja AS Viljandi Veevärk

Alljärgnevalt on tabelis 31 analüüsitud Uusna keskasula elanike poolt tarbitud veekoguseid 2007. aastal (Andmed: AS Viljandi Veevärk).

Tabel 31.Uusna küla elanike veetarve ning veekaod 2006 ja 2007. aastal. Uusna küla keskasula piirkond Kogus, m3 2007. aastal puurkaevust väljapumbatud 8488 vesi 2007 aastal elanike ja ettevõtete veetarve 6553 Veekadu 2007 aastal 1935 Ööpäevane veekadu 5,3 Ööpäevane veetarve keskmine 17,95 *tabelis ei ole kajastatud Lastepäevakodu veetarvet, kuna puurkaevuga ühendatud ainult üks majapidamine, mille veetarve on ööpäevas ca 0,1 m3. Andmed: AS Viljandi Veevärk.

Tabeli andmetes on näha, et Uusna keskasula ööpäevane keskmine veetarve on ligikaudu 18 m3. Arvestades ühisveevärgiga liitunute arvuks 350 elanikku, on ühe elaniku ööpäevane veetarve ligikaudu 51,4 l. Kokku on Uusna külas veetorustiku pikkus ligikaudu 2,6 kilomeetrit. Enamasti on tegemist malm-ja raudtorudest rajatud veetorustikuga, mis on üle 25. aasta vanad ning amortiseerunud. Keskasula veetorustikke haldab AS Viljandi Veevärk, torustike omanik on OÜ Viiratsi Veevärk.

53 Uusna küla olemasolevad ühisveevarustuse ja –kanalisatsioonirajatised on kirjeldatud käesoleva töö lisas 3 oleval Uusna küla ühisveevarustuse-ja kanalisatsiooni üldskeemil.

2.3.2 Tuletõrje veevarustussüsteemide kirjeldus Tuletõrje veevõtukohtadena on Uusna külas väljaehitatud ja tähistatud järgmised kohad: o Väljaehitatud tuletõrjereservuaar Uusna bussipeatuse juures. Tegemist on 100 m3 veemahutiga. o Tuletõrjereservuaar Uusna laudakompleksi juures. Tegemist on 300 m3 mahutiga. o Tuletõrjereservuaar Uusna remonditöökoja juures. Tegemist on 150 m3 mahutiga. Tuletõrje veevõtukohtade asukoht on näidatud käesoleva töö lisas 3 (Uusna küla olemasoleva ühisveevarustuse- ja kanalisatsioonisüsteemi üldskeem).

2.3.3 Joogivee kvaliteet Uusna asulas on tegemist mageda põhjaveega, mis füüsikalis-keemiliste omaduste poolest vastab enamasti joogivee nõuetele. Vee kvaliteeti kirjeldatakse käesolevas töös 2006-2008. aasta veeanalüüside põhjal. Uusna asulas on veeproove võetud kasutuses olevast Keskuse (katastri nr. 4606) puurkaevust ning Väljaku puurkaevust, mida kasutatakse varupuurkaevuna. Veekvaliteedi analüüsid on olemas veel Uusna küla veetorustikust ja Uusna IV puurkaevust, mille vett kasutab ainult üks majapidamine. Mikrokomponentidest on puurkaevude (Keskuse ja Väljaku) vees, sarnaselt teiste Viiratsi valla puurkaevudega, probleemiks ülenormatiivne fluoriidide sisaldus (1,7- 1,9 mg/l). Rauasisaldus (262-1814 µg/l) puurkaevudest ja veetorustikust võetud joogiveest ületab samuti lubatud piirnormi. Lubatud rauasisalduse norm on 200 µg/l. Värvuse, lõhna, hägususe ning maitseomadustelt vastab puurkaevude vesi joogivee nõuetele. Puurkaevudest (Väljaku ja Keskuse) võetud veeanalüüsist määratud oksüdeeritavus on madal (0,7-0,9 mgO2/l), mille põhjal võib öelda, et värsket reostust orgaanilist reostust ei esine. Ka nitrit- ja nitraatioonide sisaldus Väljaku ja Keskuse puurkaevude vees on madal - nitritioone <0,005 mg/l ja nitraatioone <0,44 mg/l. Mikrobioloogilist reostust, mis viitaks samuti värskele orgaanilisele reostusele puurkaevude vees samuti ei esine. Uusna asula puurkaevu vee ja torustikust võetud vee kvaliteeti olulisemate joogiveele esitatavate parameetrite osas kirjeldab tabel 32.

54 Tabel 32.Uusna küla joogivee kvaliteet puurkaevudest ja veetorustikust. Näitaja Lubatud Ühik Uusna I Uusna III, Torustikust Uusna IV piirnorm (Keskuse), (Väljaku), (Uusna 40 (Saareküla, * 15.01.2008 15.01.2008 maja juurest), Lastepäevakodu), 6.02.2006 13.06.2007 Katastri nr 4606 6040 6010 Värvus kraadi 1,6 2,7 11,7 8,9 Hägusus NHÜ 1,5 10,4 4,9 2,6 Lõhn palli 0 0 0 0 Maitse palli - 0 0 pH 6,5-9,5 8,3 8,7 7,9 8,0 Ammooniumioon 0,5 mg/l <0,05 0,05 0,18 <0,05 NH4-N Nitritioon 0,5 mg/l < 0,005 <0,005 NO2-N Nitraatioon 50 mg/l < 0,44 < 0,44 NO3-N Oksüdeeritavus 5,0 mgO2/l 0,7 0,9 Üldraud 200 µg/l 262 1769 660 1814 Mangaan 50 µg/l 11,2 40,1 - 50 Kloriidid 250 mg/l 7,6 8,1 - Fluoriidid 1,5 mg/l 1,9 1,7 2,0 1,44 Boor 1 mg/l Sulfaadid 250 mg/l 20 13,2 Coli-laadsed 0 PMÜ/100cm3 0 0 0 0 bakterid Enterokokid 0 PMÜ/100cm3 0 - * Sotsiaalministri 31. 07. 2001. a. määrusega nr. 82, "Joogivee kvaliteedi- ja kontrollinõuded ning analüüsimeetodid" kehtestatud joogivee kvaliteedinõuded. Andmed: AS Viljandi Veevärk Uusna asula veetorustikust ja puurkaevudest (Väljaku ja Keskuse) võetud veeproovi analüüsitulemuste põhjal võib öelda, et joogivesi ei vasta terviseohutusnõuetele liigse fluorisisalduse tõttu. Fluor on ülenormatiivne nii puurkaevu vees kui ka torustikust võetud proovis. Torustikust võetud veeproovis on analüüsitud ka üldraua sisaldust joogivees, mis ületab lubatud piirnorme ligikaudu 3 kordselt. Antud töös on kajastatud Uusna IV (lastepäevakodu puurkaev, katastri nr 6010) puurkaevu veekvaliteeti. Puurkaevu haldab vee-erikasutusloa järgi AS Viljandi Veevärk. 2007. aastal võetud veeproovi järgi ei vasta puurkaevu vesi kvaliteedinõuetele üldraua sisalduse tõttu.

55 Uusna küla veevarustussüsteemide seisukord: o Probleemid joogivee terviseohutusenõuetele vastavusega- kõrge fluoriidide sisaldus joogivees. Lisaks ei vasta puurkaevu vesi kvaliteedinõuetele üldraua sisalduse poolest. Uusna IV (Lastepäevakodu puurkaev Saarekülas) puurkaevu vesi ei vasta kvaliteedinõuetele üldraua sisalduse tõttu, ülejäänud parameetrite osas vastab vesi terviseohutuse-ja kvaliteedinõuetele; o Veetorustik on osaliselt amortiseerunud ja selle mõõdud ei vasta vee tarbimise intensiivsusele; o Olemasoleva puurkaevu hoone ja sisustus on amortiseerunud ning ühisveevarustussüsteemis edaspidisel kasutamisel vajaks rekonstrueerimist ja veetöötluse paigaldamist.

2.3.4 Kanalisatsioonisüstee mide tehniline kirjeldus Uusna asulas on ühiskanalisatsiooni teenusega haaratud ~87% elanikkonnast. Kanalisatsioonitorustik on rajatud kogu külas isevoolsena. Külas tekkiv reovesi voolab kokku asula põhjaosas olevasse aktiivmudatehnoloogial põhinevasse reoveepuhastisse OXYD-90, mis tänasel päeval küll töötab, kuid mille tehnoloogiline sisseseade on võrdlemisi amortiseerunud ning ei võimalda puhastada vett vastavalt esitatud nõuetele. Aktiivmudapuhastile järgnevad järelpuhastina kaks biotiiki kogupindalaga 1600 m2. Osaliselt puhastunud voolab biotiikidest edasi Tänassilma jõkke ning selle kaudu Võrtsjärve. Vastavalt Keskkonnaministri 16. nov. 1998.a. määrusele nr 65 “Heitveesuublana kasutatavate veekogude või nende osade nimekirja reostustundlikkuse järgi kinnitamine” on Tänassilma jõgi, suublakoodiga 10180, reostustundlik suubla, mistõttu 1. jaanuarist 2002. a. kehtima hakanud Eesti Vabariigi Valitsuse määrusest nr. 269, “Heitvee veekogusse või pinnasesse juhtimise kord” tulenevalt tuleb reoveest ärastada fosfor. Praegu kehtivas vee erikasutusloas on Uusna asula reoveepuhasti heitveeväljavoolus limiteeritud BHT7, KHT, Püld ja hõljuvaine sisaldus. Üldlämmastiku osas vee erikasutusluba piirkontsentratsioone ei sea, kuid koormuse pealt arvutatakse saastetasu. Puhastusseadmest väljuvale heitveele esitatud piirkontsentratsioonid on esitatud tabelis 33.

56 Tabel 33.Uusna reoveepuhastist väljuvale heitveele kehtestatud parameetrid. Saasteaine Suurim lubatud Lubatud kogus nimetus sisaldus (mg/l) kvartalis (kg)

BHT7 25 130 Heljum 35 190 KHT 125 670 Püld 2,0 11 * Lubatud heitvee kogus, mida võib suublasse juhtida on 5325 m3 kvartalis

Uusna asula kanalisatsioonitorustikud on rajatud isevoolsena ning reoveepumplaid alevikus ei ole. Kanalisatsioonitorustike kogupikkus on ~2100 meetrit. Torustikud on valdavalt malmist. Kanalisatsioonitorustike ja –kontrollkaevude seisukord on halb. Torustikud ja kontrollkaevud lekivad kahepidiselt. Suurte sadude aegselt tungib kanalisatsioonisüsteemi suur hulk sadevett. Selle põhjuseks on osaliselt ka küla puudulik sadevete ärajuhtimisesüsteem. Kanalisatsioonisüsteeme kapitaalselt remonditud ei ole, teostatud on vaid hädapäraseid renoveerimistöid. Ajuti esineb kanalisatsioonitorustikus ummistusi. Alljärgnevalt on toodud tabelis 34 Uusna küla elanike, ettevõtete ja asutuste poolt tekitatud reoveekogused 2007. aastal.

Tabel 34.Uusna küla reoveekogused 2006 ja 2007. aastal.

Uusna küla keskasula piirkond Kogus, m3 2007 aastal elanike, ettevõtete ja asutuste tekitatud 6384 reovesi Keskmine kuus 532 Keskmine ööpäevas 17,5 Andmed: AS Viljandi Veevärk

Uusna küla elanike ja asutuste poolt tekkinud reovee keskmine vooluhulk 2007. aastal oli ööpäevas 17,5 m3 (vt tabel 34). Reaalselt võib arvata, et sademeterohkel perioodil võivad kanalisatsioonitorustike ja- kaevude kehva seisukorra tõttu vooluhulgad kasvada kuni kahekordseks võrreldes sademetevaese perioodi vooluhulkadega. Selleks, et vähendada keskasula reovee vooluhulkasid, tuleks kanalisatsioonitorustikud rekonstrueerida. Lisaks torustike kehvale seisukorrale on Uusna külas probleem amortiseerunud reoveepuhasti (OXYD-90). Hiljuti on puhastile ette rajatud aereeritav liivapüünis ja kompressoriruumi paigaldatud uued kompressorid. Kohapealsel vaatlusel oli nähe, et puhasti kahte poolt koormatakse vaheldumisi ning puhastis oli korralik muda. Peale küla puhastit toimub reovee järelpuhastus kahes biotiigis (kogupindalaga 1600 m2). Biotiikide puhastusvõimsus on ammendumas, kuna liigsuure reostuskoormuse tõttu on nad mudastunud ning puhastusefektiivsus on väike. Biotiikidest voolab heitvesi edasi Tänassilma jõkke.

57 Vee erikasutusloast lähtuvalt on vee-ettevõtja kohustatud kvartaalselt proove võtma reoveepuhasti väljavoolust ning mõõtma ka heitvee vooluhulga. Tabelis 35 on toodud proovide analüüsitulemused ja suublasse tegelikult juhitav heitvee hulk 2007. aastal Viljandimaa Keskkonnateenistusele esitatud veekasutuse aruannete põhjal. Suublasse juhitava heitvee hulka arvestatakse tarbitud vee koguste põhjal.

Tabel 35.Uusna asula reoveepuhastile järgnevate biotiikide heitveeanalüüside tulemused 2007. aastal Aasta 2007. aasta I-IV kvartal Vooluhulk m3/a 6446 Komponent I kvartal II kvartal III kvartal IV kvartal kontsentratsioon kontsentratsioon kontsentratsioon kontsentratsioon mg/l mg/l mg/l mg/l Hõljuvaine 13,0 54 8,0 17,0

BHT7 20,0 26,0 6,8 3,2

UldN 35 20,0 15 9,9 ÜldP 4,5 2,0 1,64 1,7

Tulemustest on näha, et heitvee parameetritest ületab lubatud piirnorme põhiliselt ainult üldfosfori sisaldus väljavoolus, kuna olemasolev reoveepuhasti ja biotiigid ei ole tegelikult mõeldud fosfori ärastamiseks reoveest. Lisaks on II kvartali

heitveetulemustest ületatud heljuvaine ja BHT7 sisaldus biotiikide väljavoolus. Tegelikult võib väita, et olemasolev aktiivmudapuhasti ei toimi piisava efektiivsusega ning tulemuste erinevus tegelikust situatsioonist on tingitud tõenäoliselt heitvee lahjendusefektist biotiikides (biotiigid on rajatud madalale ning biotiikidel puuduvad korralikud kraavid, mis takistaksid pinnavee sissetungi tiikidesse). Reovee lahjendusefekti oli näha ka 2008. aasta veebruari kuus, kui puhastile jooksis keskpäeval vooluhulk vähemalt 1,5 l/s. Visuaalselt jõudis puhastisse puhas vesi, mistõttu võib eeldada, et asula kanalisatsioonitorustikud-ja kaevud lekivad tugevasti.

Tulevikus tuleb Uusna reoveeprobleemile kindlasti lahendus leida olemasoleva reoveepuhasti rekonstrueerimisega. Reoveepuhasti rekonstrueerimisel tuleb puhasti projekteerimisel arvestada, et puhastusprotsessis ärastatakse ka fosforit ning suublasse juhitav heitvesi vastaks kehtestatud normatiividele. Koos puhasti rekonstrueerimisega tuleb kindlasti rekonstrueerida asula kanalisatsioonitorustik, kuna muidu ei hakka rekonstrueeritav reoveepuhasti tööle (vooluhulkade kõikumised ja ebaühtlane reostuskoormus).

58 Uusna küla kanalisatsioonisüsteemide seisukord: • Kanalisatsioonitorustikud ja –kontrollkaevud lekivad, mistõttu reovee vooluhulgad kõiguvad suurtes piirides; • Reoveepuhasti OXYD-90 sisseseade on amortiseerunud ja töötab madala efektiivsusega. Lisaks mõjutab reoveepuhasti tööd amortiseerunud kanalisatsioonitorustike kaudu torustikesse jõudev infiltratsioonivee hulk, mis mõjutab puhastile tulevat reostuskoormust; • Suur osa asula reostusest jõuab suublasse;

2.3.5 Uu sna küla sademeveekanalisatsioon Uusna külas sademeveetorustik puudub. Sademeprobleemid on lahendatud kraavitusega. Lisaks kraavitamisele on arvestatud, et sademevesi imbub haljasaladel pinnasesse.

2.4 Tänassilma küla Tänassilma küla asub mõlemal pool Viljandi–Tartu maanteed 13-15 kilomeetril. Tänassilma külas on ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni rajatised välja ehitatud Kalmetu korterelamute juures ning Survaküla teeotsas paiknevate eramute juures. Piirkonda varustab veega üks puurkaev ning eramajade piirkonnas tekkivate reovete puhastamiseks on rajatud kaks biotiiki. Korterelamutes formeeruv reovesi voolab Tänassilma jõe orundi nõlval paikneval looduslikul märgalal ja jõuab jõkke. Sovhoosi ajal on korterelamute reovee puhastamiseks rajatud aktiivmudapuhasti BIO-50, kuid tööle see ei hakanudki. Tänassilma külas elab 2008. aasta seisuga 176 elanikku, kellest ligikaudu 80 inimest (45%) on varustatud ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni teenusega. Tihedam asustus on koondunud küla keskosas asuva Kalmetu kaupluse ja bussipeatuse ümbrusesse, kus asub 3 kahekorruselist korterelamut ja Survaküla teeotsas paiknev eramajade rajoon. Tänassilma külas asub ka Kalmetu Põhikool, mille veevarustus baseerub kooli oma puurkaevule. Kooli reovesi voolab torustikku mööda Viljandi-Tartu maanteest paremal asuvatesse kahte biotiiki ja pärast seda maantee alt läbi kraavistiku pidi Tänassilma jõkke. Veel asub Tänassilma külas Tänassilma rahvamaja, mille varustamiseks veega ehitati 2004. aastal Kalmetu kooli puurkaevu juurest veetorustik rahvamaja juurde. Tänassilma küla piirkonnas on vastavalt Eesti Geoloogiakeskuse koostatud Põhjavee kaitstuse kaardile keskmiselt kaitstud (keskmine reostusohtlikkus) põhjaveega ala, kus savikihi paksus on 2-5 meetrit või moreeni paksus 10-20 meetrit. Eesti Geoloogiakeskuse puurkaevude geoloogiliste läbilõigete andmebaasi alusel on Tänassilma külas asuva, käigusoleva puurkaevu (katastri number: 4626) geoloogiline läbilõige järgmine:

o 14 meetri sügavuseni saviliiv, kruusa ja munakatega;

o 14-22 meetri sügavuseni savi liivakivi vahekihtidega;

59 o 22-78 meetri sügavuseni dolomiidi, mergli ja savi vaheldumine;

o 78-110 meetri sügavuseni dolomiit. Tänassilma külas reoveekogumisala moodustatud ei ole, kuna tegemist on suhteliselt hajali asulaga, siis ei vasta asulas tekkiv reostuskoormus reoveekogumisaladele määratud kriteeriumitele.

2.4.1 V eevarustussüsteemide kirjeldus Tänassilma külas on ühisveevärgi torustik välja ehitatud Kalmetu korterelamute ja eramajade piirkonnas. Veevarustus baseerub ühel puurkaevpumplal, katastrinumbriga 4626. Puurkaevpumplatel on olemas 40 meetrise raadiusega sanitaarkaitsetsoon. Ühisveevärki on ühendatud kokku 18 elamut, mille elab ~ 80 inimest (ca 45 % küla elanikest). Puurkaevpumplat haldab AS Viljandi Veevärk. Lisaks on asulas eraldi puurkaev AS Kalfood (puidutööstus) tootmishoonel ja Kalmetu koolil, mis asub küla idaosas. Tabelis 36 on toodud andmed Tänassilma puurkaev-pumpla kohta.

Tabel 36.Tänassilma küla puurkaevud. Nimetus/asukoht Tänassilma I Tänassilma II (Kalmetu Tänassilma III (Kaunismäe) Kool) (AS Kalfood) Katastri nr 4626 4605 9553 Kasutatav S S S põhjavee kiht Puurimise aasta 1965 1978 1993 Pumba tootlikkus, 6 6,3 Ei ole teada m3/h Vee-erikasutusluba Lubatud veevõtt, 27 puudub, veevõtt alla 5 m3 Ei ole teada m3/d ööpäevas Tegelik veevõtt, 5,8 Ei ole teada Ei ole teada m3/d Pumba mark Pass puudub B-17 Ei ole teada Reguleerimis- Hüdrofoor AS 1 m3 terasest hüdrofoor 10 m3 terasest hüdrofoor seade Kalfood hoones Puurkaevu sügavus 110 90 68 Staatiline veetase, 6,30 7,0 +0,6 m Deebit, l/sek 5,0 5,0 2,0 Veemõõtja Olemas Olemas Puurkaevu hoone Vajab remonti Seisukord hea Seisukord hea Automaatika Töötab Töötab Töötab Haldaja AS Viljandi Veevärk Kalmetu Kool AS Kalfood Omanik OÜ Viiratsi Veevärk OÜ Viiratsi Veevärk AS Kalfood Andmed: puurkaevude arvestuskaardid ja Viiratsi Vallavalitsus

o Tänassilma I (Kaunismäe) – katastri nr 4626; Puurkaevpumpla sanitaarkaitsetsooni ulatus on 40 meetrit. Puurkaevpumpla hoone seisund on rahuldav, kuid vajab remonti. Paigaldatud on uus pump ja veemõõtja.

60 Veevaru ja veesurve reguleerimisseadmena on puurkaevpumpla hoonesse paigaldatud 1 m3 mahuga hüdrofoor. Toruarmatuur vajab remonti. Vajalik on paigaldada rauaärastusseadmed. Puurkaev varustab veega 18 elamut (ligikaudu 80 elanikku). Puurkaevust võetav ööpäevane veekogus on ca 5,8 m3. Puurkaevu omanik on OÜ Viiratsi Veevärk ja haldaja AS Viljandi Veevärk. o Tänassilma II (Kalmetu Põhikool) – katastri nr 4605; Puurkaevpumplal on olemas vähemalt 30 meetrise raadiusega sanitaarkaitsetsoon. Puurkaevpumpla hoone seisund on hea. Paigaldatud on uus pump ja veemõõtja. Veevaru ja veesurve reguleerimisseadmena on puurkaevpumpla hoonesse paigaldatud 1 m3 mahuga hüdrofoor. Toruarmatuur vajab remonti. Vajalik on paigaldada raua- ja fluoriärastusseadmed. Puurkaev varustab veega Kalmetu Põhikooli ja Tänassilma rahvamaja. Puurkaevust võetav veekogus on alla 5 m3. Puurkaevu haldab Kalmetu Põhikool. Puurkaev kuulub Viiratsi vallale. o Tänassilma III (AS Kalfood) – katastri nr 9553; AS Kalfood puurkaev on rajatud põllule, metsa serva, AS-le Kalfood kuuluvast tootmishoonest 50 meetri kaugusele. Seega on puurkaevul olemas piisava suurusega sanitaarkaitseala. Veesurve reguleerimisseadmena on AS-i Kalfood tootmishoonesse paigutatud väike õhkpadjaga veeautomaat. Puurkaev varustab veega AS Kalfood tootmishoonet, mida rendib Trafox Eesti OÜ. Puurkaevust saab vett ka Jõeoru motell. Puurkaevpumplate juures on probleemiks hoonete ümbruse drenaažisüsteemide puudumine, seda eelkõige Kalmetu Põhikooli ja Kaunismäe puurkaevpumpla puhul. Drenaažisüsteemide puudumise tõttu tungib sügiseti ja kevadeti puurkaevpumpla hoonesse pinnavesi, ujutades puurkaev-pumpla üle ja kujutades seega potentsiaalset ohtu ehitisele ning halvimal juhul ka puurkaevu veekvaliteedile. Alljärgnevalt on tabelis 37 analüüsitud Tänassilma asula ühisveevärgist tarbitud veekoguseid 2007. aastal (Andmed: AS Viljandi Veevärk).

Tabel 37.Tänassilma küla elanike veetarve 2007. aastal. Tänassilma küla ühisveevärgiga piirkond Kogus, m3 Puurkaevust väljapumbatud veekogus 2007. 2980 aastal 2007. aasta elanike ja ettevõtete veetarve 2008 kokku Kuu keskmine veetarve 167 Ööpäeva keskmine veekadu 2,66 Ööpäevane keskmine veetarve 5,5 Andmed: AS Viljandi Veevärk

Tabeli andmetes on näha, et Tänassilma ööpäevane keskmine veetarve on ligikaudu 5,5 m3. Kalmetu kooli veetarbe kohta AS Viljandi Veevärgil andmed puuduvad. Kogu Tänassilma küla (Kalmetu elamupiirkond ja Kalmetu kool) ühisveevarustustorustikku on kokku ligikaudu 1800 meetrit. Enamasti on tegemist raudtorudest rajatud veetorustikuga, mis on üle 25. aasta vanad ning amortiseerunud.

61 Keskasula veetorustikke haldab AS Viljandi Veevärk, torustike omanik on OÜ Viiratsi Veevärk. Kalmetu elamupiirkonnas on veetorustikku kokku 1540 meetrit, Kalmetu kooli puurkaevuga ühendatud veevõrgu pikkus on ca 250 meetrit. Kalmetu kooli veetorustikke haldab kool ise, kuid veetorustik kuulub OÜ-le Viiratsi Veevärk. Tänassilma küla olemasolevad ühisveevarustuse ja –kanalisatsioonirajatised on kirjeldatud käesoleva töö lisas 4 oleval Tänassilma küla ühisveevarustuse-ja kanalisatsiooni üldskeemil.

2.4.2 Tuletõrje veevarustussüsteemide kirjeldus Tuletõrje veevõtukohtadena on Tänassilma külas väljaehitatud ja tähistatud järgmised kohad: o Tänassilma jõest Surva sillalt. Olemas väljavõtukaev. o Tänassilma jõest Rebaste sillalt juures. Võimalus tuletõrjevett võtta sillalt. Tuletõrje veevõtukoht Surva sillalt on näidatud käesoleva töö lisas 4 (Tänassilma küla olemasoleva ühisveevarustuse- ja kanalisatsioonisüsteemi üldskeem).

2.4.3 Joogivee kvaliteet Tänassilma külas on tegemist mageda põhjaveega, mis füüsikalis-keemiliste omaduste poolest vastab enamasti joogivee nõuetele. Vee kvaliteeti kirjeldatakse käesolevas töös 2007-2008. aasta veeanalüüside põhjal. AS Kalfoodi puurkaevu veeproove antud töös ei kajastata, kuna tegemist on erapuurkaevuga. Mikrokomponentidest esineb puurkaevude vees kõrgendatud fluoriidide sisaldust (1,9-2,0 mg/l), mis on üle lubatud piirnormi (1,5 mg/l). Rauasisaldus Kalmetu puurkaevu vees (142 mg/l) ei ületa lubatud piirnorme. Samas on veekvaliteedi halvenemine veetorustikus üldraua osas näha 9.01.2008 võetud veeproovis, kus üldrua sisaldus joogivees ületab norme. Lubatud rauasisalduse norm on 0,2 mg/l. Tõenäolisel on veekvaliteedi halvenemine tingitud amortiseerunud joogiveetorustikust. Oksüdeeritavus (<0,5 mgO2/l), nitritioonide ja nitraatioonide sisaldus (vastavalt <0,005 ja <0,44 mg/l) on madal ning värsket puurkaevude reostust ei esine. Mikrobioloogilist reostust, mis viitaks samuti värskele orgaanilisele reostusele puurkaevude vees samuti ei esine. Kalmetu kooli puurkaevu vesi ei vasta terviseohutuse nõuetele floriidide sisalduse tõttu. Lisaks on probleeme joogiveetorustikust võetud veeproovis üldraua sisaldusega, mis ületab joogivee kvaliteedinorme ligikaudu kolme kordselt. Tänassilma küla puurkaevude vee kvaliteeti olulisemate joogiveele esitatavate parameetrite osas kirjeldab tabel 38.

62 Tabel 38.Tänassilma küla joogivee kvaliteet puurkaevude lõikes. Näitaja Lubatud Ühik Tänassilma I Kalmetu elamute Kalmetu II Kalmetu kooli piirnorm* (Kaunismäe) siibrikaev, (kooli puurkaev) kätepesuruum 15.01.2008 9.01.2008 22.10.2007 22.10.2007 Katastri nr 4626 4605 Värvus kraadi 1,9 <1,4 2,2 1,7 Hägusus NHÜ 0,5 8,4 0,6 2,3 Lõhn palli 0 0 0 0 Maitse palli 0 0 pH 6,5-9,5 8,1 8,6 8,0 8,0 Ammooniumioon 0,5 mg/l <0,05 <0,05 <0,05 <0,05 NH4-N Nitritioon 0,5 mg/l <0,005 <0,005 NO2-N Nitraatioon 50 mg/l <0,44 <0,44 NO3-N Oksüdeeritavus 5,0 mgO2/l 0,6 0,4 Üldraud 200 µg/l 142 1797 208 607 Mangaan 50 µg/l 9,3 Kloriidid 250 mg/l 7,6 8,0 Fluoriidid 1,5 mg/l 2,0 1,9 2,0 Boor 1 mg/l Sulfaadid 250 mg/l 22,2 12,0 Coli-laadsed PMÜ/100cm 0 0 0 0 bakterid 3 PMÜ/100cm Enterokokid 0 3 0 0 * Sotsiaalministri 31. 07. 2001. a. määrusega nr. 82, "Joogivee kvaliteedi- ja kontrollinõuded ning analüüsimeetodid" kehtestatud joogivee kvaliteedinõuded. Andmed: AS Viljandi Veevärk Tänassilma küla veevarustussüsteemide seisukord: o Probleemid joogivee terviseohutusenõuetele vastavusega - kõrge fluoriidide sisaldus joogivees. Lisaks ei vasta puurkaevu vesi kvaliteedinõuetele üldraua sisalduse poolest; o Veetorustik on osaliselt amortiseerunud ja selle mõõdud ei vasta vee tarbimise intensiivsusele; o Olemasoleva puurkaevu hoone ja sisustus on amortiseerunud ning ühisveevarustussüsteemis edaspidisel kasutamisel vajaks rekonstrueerimist ja veetöötluse paigaldamist.

2.4.4 Kanalisatsioonisüstee mide tehniline kirjeldus Tänassilma külas (Kalmetul) on ühiskanalisatsiooni teenusega haaratud 44% elanikkonnast, lisaks on eraldi kanalisatsioonisüsteem olemas Kalmetu koolil. Kanalisatsioonitorustik on rajatud kogu külas isevoolsena. Kalmetu korterelamutes tekkiv reovesi voolab Viljandi-Tartu maantee alt läbi Tänassilma jõe orundi paremale nõlvale ja imbub seal maasse ja jõuab osaliselt jõkke. Kalmetu eramajade reovesi voolab Survaküla teest paremal, enne Tänassilma jõe silda asuvatesse kahte biotiiki, kogupindalaga 700 m2. Biotiikide seisukord on halb – tiikide ümbrus on võsastunud

63 ning seetõttu ei toimu efektiivset tuule poolt põhjustatud õhuhapniku difusiooni vette vedelik-õhk piirpinna kaudu. Samuti on biotiigid mudastunud. Vastavalt Keskkonnaministri 16. nov. 1998.a. määrusele nr 65 “Heitveesuublana kasutatavate veekogude või nende osade nimekirja reostustundlikkuse järgi kinnitamine” on Tänassilma jõgi, suublakoodiga 10180, reostustundlik suubla, mistõttu 1. jaanuarist 2002. a. kehtima hakanud Eesti Vabariigi Valitsuse määrusest nr. 269, “Heitvee veekogusse või pinnasesse juhtimise kord” tulenevalt tuleb reoveest ärastada fosfor. Praegu kehtivas vee erikasutusloas on biotiikide heitveeväljavoolus limiteeritud BHT7, ja hõljuvaine piirsisaldus. Üldlämmastiku ja üldfosfori osas vee erikasutusluba piirkontsentratsioone ei sea, kuid koormuse pealt arvutatakse saastetasu. Biotiikidest väljuvale heitveele esitatud piirkontsentratsioonid on esitatud tabelis 39.

Tabel 39.Kalmetu biotiikidest väljuvale heitveele kehtestatud parameetrid. Saasteain Suurim lubatud Lubatud kogus e nimetus sisaldus (mg/l) kvartalis (kg)

BHT7 25 30 Heljum 35 40 * Lubatud heitvee kogus, mida võib suublasse juhtida on 1050 m3 kvartalis

Kuna Tänassilma küla korrusmajade reovesi voolab olemasoleva reoveepuhasti suunas, kuid imbub kusagil enne puhastit pinnasesse ja Kalmetu koolist tuleva reostuskoormuse kohta andmed puuduvad, siis on alljärgnevalt on toodud tabelis 40 Tänassilma küla elanike, ettevõtete ja asutuste poolt tekitatud arvutuslikud reoveekogused. Reoveekoguste arvutamisel on võetud elanike ööpäevaseks veetarbeks 80 l elaniku kohta (v. a. Kalmetu kool, kus on töötajate ja õpetajate veetarbeks arvutuslikult võetud 30 l ööpäevas). Arvutuslikuks reostuskoormuseks on võetud 60 g BHT7 inimekvivalendi kohta. Kalmetu kooli puhul on reostuskoormust vähendatud proportsionaalselt veetarbega.

64 Tabel 40.Tänassilma küla arvutuslikud reoveekogused

Reovee Reovee arvutuslik Tänassilma küla arvutuslik reostuskoormus, 3 vooluhulk, m /d (BHT7 kg/d) Tänassilma küla korruselamute piirkond, mille reovesi imbub Tänassilma jõe paremal orundil pinnasesse. 4,8 3,6 Elanikke ca 60 Tänassilma küla eramajade piirkonda, mille reovesi voolab Surva tee ääres olevatesse biotiikidesse. 1,6 1,2 Elanikke ligikaudu 20. Kalmetu kool, mille reovesi voolab koolist ca 2 kilomeetri kaugusel olevatesse biotiikidesse. Koolis 3,6 2,1 õpilasi ja õpetajaid kokku 120 Keskmine ööpäevas 10,0 6,9 Andmed: AS Viljandi Veevärk

Tänassilma küla Kalmetu korruselamute piirkonna ja eramute piirkonna arvutuslik ööpäevane reovee vooluhulk on ca 6,4 m3 ööpäevas. Kalmetu kooli arvutuslik reovee vooluhulk, mis jõuab asula idaosas paiknevatesse biotiikidesse on ligikaudu 3,6 m3

ööpäevas ja reostuskoormus 2,1 kg BHT7 ööpäevas. Kuna tegemist on arvutuslike numbritega, siis ei pruugi need ühtida reaalse olukorraga, kuid kuna täpseid andmeid tekkivate reoveekoguste kohta ei ole, siis annavad tabeli 40 andmed ülevaatliku pildi tekkivast reostuskoormusest Tänassilma külas. Tabelis ei ole kajastatud kogu küla arvutuslikku reostuskoormust, kuna paljudel on oma kogumiskaevud. Ühiskanalisatsiooniga on ühendatud kõigest 44% küla elanikest. Kalmetu kanalisatsioonitorustikud on rajatud isevoolsena. Kanalisatsioonitorustike kogupikkus on ~ 1550 meetrit, millest Kalmetu kooli kanalisatsioonisüsteemis on ligikaudu 700 meetrit torustikku. Torustikud on valdavalt asbotsemendist ja malmist. Kanalisatsioonitorustike ja –kontrollkaevude seisukord on halb. Torustikud ja kontrollkaevud lekivad kahepidiselt. Viimane 300 meetrit korruselamutest alguse saavast kanalisatsioonitorustikust ei tööta ja reovesi reoveepuhastini tegelikult ei jõua. Ummistunud kontrollkaevu tõttu tungib reovesi maapinnale ja voolab allanõlva Tänassilma jõe suunas kraavistiku. Lisaks torustike kehvale seisukorrale on Tänassilma külas probleem amortiseerunud reoveepuhasti (BIO-50), mis tänapäeval ei tööta. Kalmetu eramajade piirkonna reovesi jõuab aga biotiikidesse, mis asuvad Survaküla tee ääres. Tabelis 41 on toodud biotiikide proovide tulemused ja suublasse tegelikult juhitav heitvee hulk 2007. aastal (Andmed: AS Viljandi Veevärk). Samas ei saa usaldada suublasse juhitavaid reovee koguseid, kuna korruselamute reovesi biotiikideni ei jõugi.

65 Tabel 41.Kalmetu biotiikidest väljavoolava heitvee tulemused. Aasta 2007. aasta I-IV kvartal Vooluhulk m3/a 1624 I kvartal II kvartal III kvartal IV kvartal Komponent kontsentratsioon kontsentratsioon kontsentratsioon kontsentratsioon mg/l mg/l mg/l mg/l Hõljuvaine 17,0 54,0 5,4 24,0

BHT7 31,0 26,0 17,0 11

UldN 43,0 20,0 28,0 32,0

ÜldP 4,7 2,0 6,3 6,5

Normeeritud reostuskomponentide - orgaanilise aine ja hõljuvaine osas – ületatakse piirnorme I ja II kvartalis. III ja IV kvartali biotiikide heitveeanalüüside puhul võib arvata, et alla piirnormi jäävad sisaldused on siiski tingitud lahjendusefektist sademeteveega. Üldlämmastiku ja üldfosfori osas on sisaldused suuremad ja ei mahuks piirnormi piiresse, kui piirnorm oleks kehtestatud. Sademeterohketel aegadel on veel näha, et üldfosfori sisaldus on väljavoolus suurem. Üldfosfori sisalduse kasv väljavoolus on tingitud tõenäoliselt sellest, et kuna biotiigid on mudastunud, siis suuremate vooluhulkade korral hakatakse biotiikidest koos mudaga välja kandma ka rohkem fosforit. Kalmetu Kooli reovesi jõuab aga biotiikidesse (700 m2), mis asuvad Viljandi-Tartu maantee ääres. Olemasolevad biotiigid on mudastunud ning tiikide kaldad on võsastunud. Tiigid on rajatud soisele alale ning tiikideni juurdepääs on keeruline ja raskendatud. Biotiikidel sisuliselt puudusid korralikult kaldad, mistõttu võib arvata, et tiikidesse toimub pinnasevee kandumine sademeterohkel perioodil. Biotiikide väljavoolust heitveeanalüüse tehtud ei ole. Tulevikus tuleb Tänassilma reoveeprobleemile kindlasti lahendus leida, kas olemasoleva reoveepuhasti rekonstrueerimisega, uue puhasti rajamisega või hoopiski kogumiskaevude rajamisega küla nendele elamutele, kus praegu on ühiskanalisatsioon. Reoveepuhasti rekonstrueerimisel või uue puhasti rajamisel tuleb puhasti projekteerimisel arvestada, et puhastusprotsessis ärastatakse ka fosforit ning suublasse juhitav heitvesi vastaks kehtestatud normatiividele.

66 Tänassilma küla kanalisatsioonisüsteemide seisukord: • Ühiskanalisatsiooniga on ühendatud ligikaudu 80 elanikku, kelle reoveest ca 20 inimese oma jõuab reaalselt biotiikidesse. Korruselamute elanike reovesi biotiikidesse ei jõua vaid imbub enne pinnasesse; • Kanalisatsioonitorustikud ja –kontrollkaevud lekivad, mistõttu reovee vooluhulgad võivad kõikuda suurtes piirides; • Reoveepuhasti BIO-50 ei tööta. Puhastisse ei jõua praegusel ajal reovesi. Puhasti kest on väga hästi säilinud ning puhastit oleks võimalik rekonstrueerida; • Kalmetu Koolis tekkiv reovesi suunatakse biotiikidesse kogupindalaga 700 m2. Biotiikide ümbrus on võsastunud ning tiigid mudastunud. Tiikidele juurdepääs on raskendatud, kuna tiigid asuvad väga märjal ja soisel alal; • Suur osa asula reostusest jõuab suublasse või imbub pinnasesse;

2.4.5 Tänas silma küla sademeveekanalisatsioon Tänassilma külas sademeveetorustik puudub. Sademeprobleemid on lahendatud kraavitusega. Lisaks kraavitamisele on arvestatud, et sademevesi imbub haljasaladel pinnasesse.

2.5 Valma küla Valma küla asub Viiratsi alevikust, kui valla keskusest, 22 kilomeetri kaugusel, sõites mööda Viljandi-Tartu maanteed 19,5 kilomeetrit ning keerates siis paremale, Võrtsjärve poole ning sõites veel 2,5 kilomeetrit. Küla asub Võrtsjärve vasakul kaldal. Valma külas on ühisveevärgi- ja –kanalisatsioonitorustik rajatud küla keskuses. Küla veevarustus baseerub ühele puurkaevpumplale ning külas formeeruva reovee puhastamiseks on vahetult Võrtsjärve kaldale rajatud omal ajal reoveepuhasti BIO-25. Pärast puhastamist suunatakse heitvesi Võrtsjärve. Valma külas elab 2008. aasta seisuga 142 elanikku, kellest ligikaudu 80 inimest (45%) on varustatud ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni teenusega. Ühisveevarustuse-ja kanalisatsioonisüsteemid asuvad küla keskosas. Tihedam asustus on koondunud küla keskossa, kus asub 1 kahekorruseline korterelamu, kauplus, kultuurimaja ja väike eramajade rajoon. Valma küla piirkonnas on vastavalt Eesti Geoloogiakeskuse koostatud Põhjavee kaitstuse kaardile keskmiselt kaitstud (keskmine reostusohtlikkus) põhjaveega ala, kus savikihi paksus on 2-5 meetrit või moreeni paksus 10-20 meetrit.

67 Eesti Geoloogiakeskuse puurkaevude geoloogiliste läbilõigete andmebaasi alusel on Valma külas asuvate, puurkaevude (katastri numbrid: 4615 ja 4614) geoloogiline läbilõige järgmine: o 14 meetri sügavuseni saviliiv ja liivsavi kruusa ja veerisega; o 14-32 meetri sügavuseni savi liivakivi vahekihtidega; o 32-60 meetri sügavuseni savi liivakivi ja dolomiidi vahekihtidega; o 60-90 meetri sügavuseni dolomiit ja dolomiidistunud lubjakivi. Valma külas reoveekogumisala moodustatud ei ole, kuna tegemist on suhteliselt hajali asulaga, siis ei vasta asulas tekkiv reostuskoormus reoveekogumisaladele määratud kriteeriumitele.

2.5.1 V eevarustussüsteemide kirjeldus Valma külas on ühisveevärgi torustik välja ehitatud korterelamute ja eramajade piirkonnas. Veevarustus baseerub kahele puurkaevpumplale, katastrinumbritega 4614 ja 4615. Puurkaevpumplal katastri numbriga 4615 on olemas Veeseaduses ettenähtud minimaalne, 30 meetrise raadiusega sanitaarkaitsetsoon. Puurkaevul (katastri number 4614), mis asub keskasula loodeosas on olemas 50 meetrine sanitaarkaitsetsoon. Ühisveevärki on ühendatud kokku 32 elamut, milles elab ~ 80 inimest. Puurkaevpumplaid haldab AS Viljandi Veevärk, puurkaevude omanik on OÜ Viiratsi Veevärk. Tabelis 42 on toodud andmed Valma keskuse puurkaevpumpla ja Valma Miku (katastri numbriga 4614) puurkaevpumpla kohta.

68 Tabel 42.Valma küla puurkaevud. Nimetus/asukoht Valma I (Keskuse) Valma II (Miku) Katastri nr 4615 4614 Kasutatav S S põhjavee kiht Puurimise aasta 1967 1964 Valdaja AS Viljandi Veevärk AS Viljandi Veevärk Pumba tootlikkus, 5,0 5,0 m3/h Lubatud vee-võtt, 30 26 m3/d Tegelik veevõtt, m3/d 3,4 4,6 Pumba mark SP5A-17 NP 16/X Reguleerimisseade 0,5 m3 terasest hüdrofoor 1 m3 terasest hüdrofoor Puurkaevu sügavus 90 85 Staatiline veetase, m 3,5 9,20 Deebit, l/sek 2,8 2,22 Veemõõtja Olemas Olemas Puurkaevu hoone Vajab remonti Vajab remonti Automaatika Töötab Töötab Andmed: puurkaevude arvestuskaardid ja Viiratsi Vallavalitsus

o Valma I (Keskuse) – katastri nr 4615; Puurkaevpumpla sanitaarkaitsetsooni ulatus on 30 meetrit. Puurkaevpumpla hoone seisund on rahuldav, kuid vajaks remontimist. Paigaldatud on uus pump ja veemõõtja. Veevaru ja veesurve reguleerimisseadmena on puurkaevpumpla hoonesse paigaldatud 0,5 m3 mahuga hüdrofoor. Toruarmatuur vajab remonti. Vajalik on paigaldada rauaärastusseadmed. Puurkaev varustab veega elamuid (ligikaudu 60 elanikku). o Valma II (Miku) – katastri nr 4614; Puurkaevpumpla asub põllu peal ja sellel on olemas 50 meetrise raadiusega sanitaarkaitsetsoon. Puurkaevpumpla on rajatud maa-alusena. Puurkaev ise asub pumplaruumist 4 meetrit eemal. Puurkaevpumpla juures on olnud varem ka tuletõrjevee veevõtukoht, kuid praegu seda ei kasutata, sest puudub hooldatud juurdesõidutee ja ka toruarmatuur on lagunenud. Puurkaevpumpla sisene toruarmatuur on osaliselt uuendatud, kuid vajab remonti. Puurkaev varustab veega elamuid (ligikaudu 20 elanikku), Valma Sigalat, Miku Noorkarjalauta ja Reial Reio lüpsilauta. Puurkaev-pumpla omanik on eraisik ning puurkaevu haldab AS Viljandi Veevärk. Puurkaevpumpla hoone juures kui ka maa-aluse puurkaevpumpla juures on probleemiks ehitiste ümbruse drenaažisüsteemide puudumine, seda eriti töötavatel puurkaevpumplatel. Drenaažisüsteemide puudumise tõttu tungib sügiseti ja kevadeti puurkaevpumpla hoonesse pinnavesi, ujutades puurkaev-pumpla üle ja kujutades seega potentsiaalset ohtu ehitisele ning halvimal juhul ka puurkaevu veekvaliteedile. Alljärgnevalt on tabelis 43 analüüsitud Valma asula ühisveevärgist tarbitud veekoguseid 2007. aastal (Andmed: AS Viljandi Veevärk).

69 Tabel 43.Valma küla elanike veetarve 2007. aastal. Valma küla ühisveevärgiga piirkond Kogus, m3 Puurkaevudest väljapumbatud veekogus 3627 2007. aastal Elanike ja ettevõtete veetarve 2007. 1898 aastal Miku puurkaevust Elanike ja ettevõtete veetarve 2007. 1242 aastal Keskuse puurkaevust Elanike ja ettevõtete veetarve 2007. 3140 aastal kokku Ööpäeva keskmine veekadu 1,33 Ööpäevane keskmine veetarve 8,6 Andmed: AS Viljandi Veevärk

Tabeli andmetes on näha, et Valma küla ööpäevane keskmine veetarve on ligikaudu 8,5 m3. Valma Keskuse puurkaevust tarbivad elanikud ööpäevas ligikaudu 3,5 m3 vett, kuid Miku puurkaevust ligikaudu 5,0 m3. Miku puurkaevuga on ühendatud vähem elanikke, kuid suurem veetarve on tingitud farmi veekasutusest. Valmas on kokku ~2850 meetrit veetorustikku, millest 1550 m on plastiktorustikku. Asula veetorustikke haldab AS Viljandi Veevärk, torustike omanik on OÜ Viiratsi Veevärk. Valma küla olemasolevad ühisveevarustuse ja –kanalisatsioonirajatised on kirjeldatud käesoleva töö lisas 5 oleval Valma küla ühisveevarustuse-ja kanalisatsiooni üldskeemil.

2.5.2 Tuletõrje veevarustussüsteemide kirjeldus Tuletõrje veevõtukohtadena on Tänassilma külas väljaehitatud ja tähistatud järgmised kohad: o Sadama juurest Võrtsjärvest (koht on tähistamata). Tuletõrje veevõtukoht on näidatud käesoleva töö lisas 5 (Valma küla olemasoleva ühisveevarustuse- ja kanalisatsioonisüsteemi üldskeem).

2.5.3 Joogivee kvaliteet Valma külas on tegemist mageda põhjaveega, mis füüsikalis-keemiliste omaduste poolest vastab enamasti joogivee nõuetele. Vee kvaliteeti kirjeldatakse käesolevas töös 2007. aasta veeanalüüside põhjal. Proove on võetud Valma keskuse puurkaevpumplast ja Miku puurkaev-pumplast. Lisaks on olemas analüüsitulemused veetorustikest võetud joogiveeproovide kohta. Mikrokomponentidest esineb puurkaevu vees üsna kõrget fluoriidide sisaldust (2,2 mg/l), mis on üle üle lubatud piirnormi (1,5 mg/l). Rauasisaldus puurkaevu vees (139- 271 µg/l), jääb lubatud piirsisalduse ümbrusse. Puurkaevu vee oksüdeeritavus on madal (alla 0,6 mgO2/l) ning ka nitrit- ja nitraatioonide sisaldused jäävad alla lubatud piirnormi, milleks nitriti puhul on 0,5 mg/l ja nitraatiooni puhul 50 mg/l. Puurkaevu

70 vees on analüüside põhjal nitritioone <0,005 mg/l ja nitraatioone <0,44 mg/l. Mikrobioloogilist reostust, mis viitaks samuti värskele orgaanilisele reostusele puurkaevude vees, analüüsitud ei ole. Siiski on teiste analüüsitud komponentide põhjal alust arvata, et mikrobioloogilist reostust Valma keskuse puurkaevus ei esine. Valma küla Keskuse puurkaevu vee kvaliteeti olulisemate joogiveele esitatavate parameetrite osas kirjeldab tabel 44.

Tabel 44.Valma küla joogivee kvaliteet puurkaevude lõikes. Näitaja Lubatud Ühik Valma I Valma I Veevärgivesi, Valma sigala, piirnorm* (Keskuse) (Keskuse) Valma kauplus, puurkaev 19.02.2007 2007 08.04.2008 15.01.2008 Katastri nr 4615 4615 Värvus kraadi 3,9 - 0,9 Hägusus NHÜ 1,9 - 8,2 Lõhn palli 0 - 0 Maitse palli 0 - 0 pH 6,5-9,5 8,2 8,3 8,7 Ammooniumioon 0,5 mg/l <0,05 0,07 <0,05 NH4-N Nitritioon 0,5 mg/l < 0,005 < 0,005 NO2-N Nitraatioon 50 mg/l < 0,44 < 0,44 NO3-N Oksüdeeritavus 5,0 mgO2/l 0,6 Üldraud 200 µg/l 271 704 Mangaan 50 µg/l 8 Kloriidid 250 mg/l 17,3 15,6 Fluoriidid 1,5 mg/l 2,2 2,2 2,5 2,1 Boor 1 mg/l - - Sulfaadid 250 mg/l 13 27 Coli-laadsed 0 PMÜ/100cm3 0 - 0 0 bakterid Enterokokid 0 PMÜ/100cm3 - 0 * Sotsiaalministri 31. 07. 2001. a. määrusega nr. 82, "Joogivee kvaliteedi- ja kontrollinõuded ning analüüsimeetodid" kehtestatud joogivee kvaliteedinõuded. Andmed: AS Viljandi Veevärk

71 Valma küla veevarustussüsteemide seisukord: o Probleemid joogivee terviseohutusenõuetele vastavusega - kõrge fluoriidide sisaldus joogivees. Lisaks ei vasta puurkaevu Valma Keskuse puurkaevu vesi kvaliteedinõuetele üldraua sisalduse poolest; o Veetorustik on osaliselt amortiseerunud ja selle mõõdud ei vasta vee tarbimise intensiivsusele; o Olemasolevate puurkaevude hooned ja sisustus on amortiseerunud ning ühisveevarustussüsteemis edaspidisel kasutamisel vajaks rekonstrueerimist ja veetöötluse paigaldamist.

2.5.4 Kanalisatsioonisüstee mide tehniline kirjeldus Valma külas on ühiskanalisatsiooni teenusega haaratud ~ 40% elanikkonnast (55 inimest). Ühiskanalisatsiooniga on ühendatud ainult Keskuse puurkaevust joogivett saavad elanikud. Miku puurkaevust veega varustatavad elamud kasutavad nõukogude ajal rajatud kogumiskaevusid, mis tõenäoliselt on amortiseerunud ja lekivad. Ühiskanalisatsioonitorustik on rajatud kogu külas isevoolsena. Tekkiv reovesi voolab Küla idaosas, Võrtsjärve läänekaldale rajatud aktiivmudatehnoloogial põhinevasse reoveepuhastisse BIO-25, mis tänasel päeval töötab, kuid ei võimalda reovett puhastada vastavalt suublasse juhitavale heitveele kehtestatud nõuetele. Puhastusseadmest voolab heitvesi edasi Võrtsjärve. Vastavalt Keskkonnaministri 16. nov. 1998.a. määrusele nr 65 “Heitveesuublana kasutatavate veekogude või nende osade nimekirja reostustundlikkuse järgi kinnitamine” on Võrtsjärv, suublakoodiga 208380, reostustundlik suubla, mistõttu 1. jaanuarist 2002. a. kehtima hakanud Eesti Vabariigi Valitsuse määrusest nr. 269, “Heitvee veekogusse või pinnasesse juhtimise kord” tulenevalt tuleb reoveest ärastada fosfor. Praegu kehtivas vee erikasutusloas on Valma reoveepuhasti BIO-25 heitveeväljavoolus limiteeritud BHT7, Püld ja hõljuvaine piirsisaldus. Üldlämmastiku osas vee erikasutusluba piirkontsentratsioone ei sea, kuid koormuse pealt arvutatakse saastetasu. Reoveepuhastusseadmest väljuvale heitveele esitatud piirkontsentratsioonid on esitatud tabelis 45.

Tabel 45.Valma küla reoveepuhastist väljuvale heitveele kehtestatud parameetrid. Saasteaine Suurim lubatud Lubatud kogus nimetus sisaldus (mg/l) kvartalis (kg)

BHT7 25 20 Heljum 35 40

Püld 2,0 2 * Lubatud heitvee kogus, mida võib suublasse juhtida on 975 m3 kvartalis

Alljärgnevalt on toodud tabelis 46 Valma küla elanike, ettevõtete ja asutuste poolt tekitatud reoveekogused 2007. aastal.

72 Tabel 46.Valma küla reoveekogused 2007. aastal.

Valma küla keskasula piirkond Kogus, m3 2007. aastal ühiskanalisatsiooniga ühendatud 1242 elanike poolt tekitatud reovesi* Miku puurkaevust vett tarbivate elanike arvutuslik 584 reovee kogus. Tarbijate arv on ca 20 elanikku. ** Farmi veetarve* 1308 Kokku 3134 Keskmine ööpäevas 8,6 *Andmed: AS Viljandi Veevärk **arvutusliku reoveekoguse arvestamisel on võetud veetarbeks 80 l/in*d

Valma küla elanike ja asutuste poolt tekkinud reovee keskmine vooluhulk perioodil 2007. aastal oli ööpäevas 8,6 m3 (vt tabel 46). Samas ühiskanalisatsiooni juhiti 8,6 m3 tekkinud reoveest ainult 3,4 m3. Sigala reoveed suunatakse sigala juures olevasse biotiiki. Elanikud, kes ei ole ühendatud ühiskanalisatsiooniga koguvad oma reoveed nõukogude ajal rajatud kogumiskaevudesse, mis tõenäoliselt lekivad. Valma küla kanalisatsioonitorustikud on rajatud isevoolsena. Kanalisatsioonitorustike kogupikkus on ~700 meetrit. Torustikud on ehitatud asbotsemendist torudest. Kanalisatsioonitorustike ja –kontrollkaevude seisukord on halb. Torustikud ja kontrollkaevud lekivad kahepidiselt. Lisaks torustike kehvale seisukorrale on Valma külas probleem amortiseerunud reoveepuhasti (BIO-25), mis tänapäeval ei võimalda reovett puhastada vastavalt vee- erikasutusloas nõutud tingimustele. Tabelis 47 on toodud puhasti väljavoolu proovide tulemused ja suublasse tegelikult juhitav heitvee 2007. aastal. Suublasse juhitava heitvee hulka arvestatakse tarbitud vee koguste põhjal. Teades kanalisatsioonitorustiku kehva seisukorda võib eeldada, et kuival perioodil imbub osa reostusest pinnasesse ning vihmastel perioodidel on torustike infiltratsioonist põhjustatud vooluhulgad kuni 2 korda suuremad tavapärasest olukorrast. Reovee kõikumiste tõttu ei ole võimalik puhastada reovett olemasolevas reoveepuhastis efektiivselt.

Tabel 47.Valma biopuhastist väljavoolava heitvee tulemused. Aasta 2007. aasta I-IV kvartal Vooluhulk m3/a 1242 I kvartal II kvartal III kvartal IV kvartal Komponent kontsentratsioon kontsentratsioon kontsentratsioon kontsentratsioon mg/l mg/l mg/l mg/l Hõljuvaine 5,0 54,0 18,0 7,5

BHT7 1,0 26,0 8,8 0,8

UldN 0,5 20,0 25 16,0

ÜldP 0,8 2,0 1,94 0,5

Normeeritud reostuskomponentide – orgaanilise aine ja hõljuvaine osas – piirnorme ületatud ei ole. Samas kohapealsel vaatlusel 2008. aastal oli näha, et puhastisse ja

73 puhastile järgnevatesse kaevudesse tuleb sisse pinnasevesi, mistõttu toimub tugev reovee lahjendusefekt. Kohapealselt vaatlusel oli puhasti väljavoolu vooluhulk vähemalt 1 l/s, mistõttu võib väita, et reaalseid vooluhulkasid ületati kuni 8 kordselt. Tulevikus tuleb Valma reoveeprobleemile kindlasti lahendus leida olemasoleva reoveepuhasti rekonstrueerimisega või kogumismahutite rajamisega. Reoveepuhasti rekonstrueerimisel tuleb puhasti projekteerimisel arvestada, et puhastusprotsessis ärastatakse ka fosforit ning suublasse juhitav heitvesi vastaks kehtestatud normatiividele. Kuna Valma küla elamute piirkonnas on peamiselt tegemist keskmiselt kaitstud põhjaveega alaga, siis on võimalik ka reovee immutamine pinnasesse, mis sisuliselt toimub ka praegu suveperioodidel kui enamus reostuskoormusest imbub läbi amortiseerunud kanalisatsioonitorustiku pinnasesse. Enne immutamist tuleb aga imbväljakule ette rajada mehaaniline eelpuhasti (septik). Septikule tuleb lisaks projekteerida keemiline fosforiärastussüsteem, mis ärastab reovees fosforit. Valma küla kanalisatsioonisüsteemide seisukord: • Ühiskanalisatsiooniga on ühendatud ligikaudu 40 % elanikest; • Kanalisatsioonitorustikud ja –kontrollkaevud lekivad, mistõttu reovee vooluhulgad kõiguvad suurtes piirides. Suvel jõuab reoveepuhastile liiga vähe reovett ning puhasti ei tööta. Suveperioodidel imbub enamus reoveest amortiseerunud torustiku kaudu pinnasesse; • Reoveepuhasti BIO-25 kohapealselt vaatlusel töötas, kuid puhasti ümber ei ole korralikku drenaazisüsteemi, mistõttu pinnase-ja pinnaveed tungivad puhastisse. Puhastiga ei ole võimalik ärastada reoveest fosforit;

2.5.5 Va lma küla sademeveekanalisatsioon Valma külas sademeveetorustik puudub. Sademeprobleemid on lahendatud kraavitusega. Lisaks kraavitamisele on arvestatud, et sademevesi imbub haljasaladel pinnasesse.

74 3 Viiratsi valla väiksemate piirkondade ÜVK-alad

3.1 Tusti küla Tusti küla asub Viiratsi alevikust 9,5 kilomeetri kaugusel, sõites mööda Viljandi- Tartu maanteed 8,5 kilomeetrit Uusna ja Tusti tee ristini ning keerates sealt vasakule, ning sõites veel 1 kilomeeteri. Küla asub ainsana, käesolevas arengukavas kirjeldatavatest ühisveevärgi ja –kanalisatsiooniga piiritletavatest aladest, Tänassilma jõe vasakul kaldal. Tusti külas on ühisveevärgi- ja –kanalisatsioonitorustik rajatud külas asuvate kolme korruselamu varustamiseks veega. Küla veevarustus baseerub ühele puurkaevpumplale ning külas formeeruva reovee puhastamiseks ei ole rajatud ei reoveepuhastit, ega ka biotiike. Majade juurde rajatud settekaevud läbinuna voolab heitvesi kraavi ning sedamööda edasi Tänassilma jõkke. Tusti külas elab 2008. aasta seisuga 149 elanikku, kellest ligikaudu 45 inimest (30%) on varustatud ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni teenusega. Tusti küla piirkonnas on vastavalt Eesti Geoloogiakeskuse koostatud Põhjavee kaitstuse kaardile keskmiselt kaitstud (keskmine reostusohtlikkus) põhjaveega ala, kus savikihi paksus on 2-5 meetrit või moreeni paksus 10-20 meetrit. Eesti Geoloogiakeskuse puurkaevude geoloogiliste läbilõigete andmebaasi alusel on Tusti külas asuva puurkaevu (katastri number: 4621) geoloogiline läbilõige järgmine: o 14 meetri sügavuseni saviliiv kruusa ja munakatega; o 14-22 meetri sügavuseni savi liivakivi vahekihtidega; o 22-78 meetri sügavuseni dolomiidi, mergli ja savi vaheldumine; o 78-110 meetri sügavuseni dolomiit.. Tusti külas reoveekogumisala moodustatud ei ole, kuna tegemist on suhteliselt hajali asulaga, siis ei vasta asulas tekkiv reostuskoormus reoveekogumisaladele määratud kriteeriumitele.

3.1.1 V eevarustussüsteemide kirjeldus Tusti külas on ühisveevärgi torustik välja ehitatud korterelamute piirkonnas. Puurkaevpumpla juurest on ehitatud ka veetorustik laudakompleksini, mis aga tänasel päeval vett ei tarbi. Veevarustus baseerub ühele puurkaevpumplale, katastrinumbriga 4621. Puurkaevpumplal on olemas vähemalt 35 meetrise raadiusega sanitaarkaitsetsoon. Ligikaudu 40 meetri kaugusel idas läbib puurkaevu sanitaarkaitsetsooni kohalik tee. Ühisveevärki on ühendatud kokku 3 korterelamut, milles elab ~45 inimest. Puurkaevpumplat haldab AS Viljandi Veevärk. Tabelis 48 on toodud andmed Tusti küla puurkaevpumpla kohta.

75 Tabel 48.Tusti küla puurkaevud. Nimetus/asukoht Tusti puurkaev (Keskuse) Katastri nr 4621 Kasutatav põhjavee S kiht Puurimise aasta 1966 Valdaja AS Viljandi Veevärk Pumba tootlikkus, m3/h 6 Lubatud vee-võtt, m3/d 14 Tegelik veevõtt, m3/d 1,9 Pumba mark ECV 6 Reguleerimisseade 3 m3 terasest hüdrofoor Puurkaevu sügavus 95 Staatiline veetase, m 7,90 Deebit, l/sek 7,9 Veemõõtja Olemas Puurkaevu hoone Vajab remonti Automaatika Töötab Andmed: puurkaevude arvestuskaardid ja Viiratsi Vallavalitsus

o Tusti I – katastri nr 4621:

Puurkaevpumpla sanitaarkaitsetsooni ulatus on vähemalt 35 meetrit. Puurkaevpumpla hoone seisund on rahuldav, kuid vajab remonti. Paigaldatud on uus pump ja veemõõtja. Veevaru ja veesurve reguleerimisseadmena on puurkaevpumpla hoonesse paigaldatud 3 m3 mahuga hüdrofoor. Toruarmatuur vajab remonti. Vajalik on paigaldada rauaärastusseadmed. Puurkaev varustab veega 3 elamut (ligikaudu 45 elanikku). Tusti puurkaevu sügavus on 95 meetrit ja lubatud 5 m3/d. Puurkaevu vesi pärineb S veekihist. Nimetatud puurkaevu lubatud veevõtt rahuldab Tusti elamute veevajaduse tänasel päeval, milleks on ligikaudu 2 m3/d. Eratarbijate osakaal vee tarbimisel Tusti küla puurkaevust on 100%. Alljärgnevalt on tabelis 49 analüüsitud Valma asula ühisveevärgist tarbitud veekoguseid 2007. aastal (Andmed: AS Viljandi Veevärk).

Tabel 49.Tusti küla elanike veetarve 2007. aastal. Tusti küla ühisveevärgiga piirkond Kogus, m3 Puurkaevust väljapumbatud veekogus 907 2007. aastal Elanike veetarve 2007. aastal Tusti 698 puurkaevust katastri numbriga 4621 Ööpäevane veekadu 0,6 Ööpäevane keskmine veetarve 1,9 Andmed: AS Viljandi Veevärk

Tusti küla veetorustike pikkus kokku on ~ 640 meetrit, millest suurem osa ~ 500 m on malm- ja raudtorud. 100 meetri ulatuses on rajatud ka uusi polüetüleentorustikke.

76 Tusti küla olemasolevad ühisveevarustuse ja –kanalisatsioonirajatised on kirjeldatud käesoleva töö lisas 6 oleval Tusti küla ühisveevarustuse ja –kanalisatsiooni üldskeemil.

3.1.2 Tuletõrje veevarustussüsteemide kirjeldus Tuletõrje veevõtukohtadena on Tusti külas väljaehitatud ja tähistatud järgmised kohad: o Tusti küla tiigi juures asuv tuletõrje veevõtukaev Tuletõrje veevõtukoht on näidatud käesoleva töö lisas 6 (Tusti küla olemasoleva ühisveevarustuse- ja kanalisatsioonisüsteemi üldskeem).

3.1.3 Joogivee kvaliteet Tusti külas on tegemist mageda põhjaveega, mis füüsikalis-keemiliste omaduste poolest vastab enamasti joogivee nõuetele. Vee kvaliteeti kirjeldatakse käesolevas töös 2007 ja 2008. aasta veeanalüüside põhjal. Mikrokomponentidest esineb puurkaevu vees lubatud piirnormi (1,5 mg/l) lähedast fluoriidide sisaldust (1,1 mg/l), mida loetakse tervisele mitteohtlikuks sisalduseks. Rauasisaldus puurkaevu vees on 956 µg/l, mis on ligikaud 5 korda kõrgem piirnormist. Lubatud rauasisalduse norm on 200 µg/l. Ka värvuse, lõhna, hägususe ning maitseomadustelt ei ole puurkaevu vesi kõige parema kvaliteediga.

Oksüdeeritavus on alla lubatud piirnormi (0,9 mgO2/l). Veeproovidest tehtud analüüsid näitavad lubatud piirsisalduse lähedast ammoniumioonide sisaldust. Nimetatud asjaolu on ilmselt tingitud sellest, et puurkaevust ülesnõlva ~ 190 meetri kaugusel asub vana väetisehoidla, kust on aegade jooksul pinnasesse sattunud erinevaid väetisekomponente, sealhulgas lämmastikväetisi. Ka farmikompleks asub puurkaevust ~ 100 meetri kaugusel ning osa reostust, mis on sattunud põhjavette, võib pärineda ka sealt. 2007. aastal puurkaevu veest määratud nitrit- ja nitraatioonide sisaldus on alla lubatud piirnormi – vastavalt <0,005 mg/l ja <0,44 mg/l. Mikrobioloogilist reostust puurkaevu vees ei esine. Tusti elamu 111 juurest võetud veeproov iseloomustab veekvaliteedi halvenemist veetorustikus üldraua sisaluse osas. Tõenäolisel on tingitud veekvaliteedi halevenemine amortiseerunud veetorustikest. Tusti küla puurkaevu vee kvaliteeti olulisemate joogiveele esitatavate parameetrite osas kirjeldab tabel 50.

77 Tabel 50.Tusti küla joogivee kvaliteet puurkaevude lõikes. Näitaja Lubatud Ühik Tusti puurkaev Tusti elamu 111 piirnorm* 15.01.2008 13.06.2007 Katastri nr 4621 Värvus kraadi 2,9 13,4 Hägusus NHÜ 5,3 3,2 Lõhn palli 0 0 Maitse palli 0 pH 6,5-9,5 8,2 7,8 Ammooniumioon 0,5 mg/l 0,46 0,3 NH4-N Nitritioon NO2-N 0,5 mg/l < 0,005 < 0,005 Nitraatioon NO3-N 50 mg/l < 0,44 < 0,44 Oksüdeeritavus 5,0 mgO2/l 0,9 Üldraud 200 µg/l 956 1769 Mangaan 50 µg/l 26,8 Kloriidid 250 mg/l 4,2 Fluoriidid 1,5 mg/l 1,1 Boor 1 mg/l Sulfaadid 250 mg/l 5,1 Coli-laadsed 0 PMÜ/100cm3 0 0 bakterid Enterokokid 0 PMÜ/100cm3 0 - * Sotsiaalministri 31. 07. 2001. a. määrusega nr. 82, "Joogivee kvaliteedi- ja kontrollinõuded ning analüüsimeetodid" kehtestatud joogivee kvaliteedinõuded. Andmed: AS Viljandi Veevärk

Tusti küla veevarustussüsteemide seisukord: o Probleemid joogivee kvaliteedinõuetele mittevastavusega - kõrge üldraua sisaldus joogivees; o Veetorustik on osaliselt amortiseerunud ja selle mõõdud ei vasta vee tarbimise intensiivsusele; o Olemasoleva puurkaevu hoone ja sisustus on amortiseerunud ning ühisveevarustussüsteemis edaspidisel kasutamisel vajaks rekonstrueerimist ja veetöötluse paigaldamist.

3.1.4 Kanalisatsioonisüstee mide tehniline kirjeldus Tusti külas on ühiskanalisatsiooni teenusega haaratud 45 inimest kolmest korterelamust (30% kogu Tusti külaelanikkonnast). Kanalisatsioonitorustik on rajatud kogu külas isevoolsena. Tekkiv reovesi voolab läbi elamute juurde ehitatud settekaevude (settekaevud sisuliselt läbivoolukaevud) küla lõunaosas asuvasse kraavi ja voolab edasi Tänassilma jõkke. Vastavalt Keskkonnaministri 16. nov. 1998.a. määrusele nr 65 “Heitveesuublana kasutatavate veekogude või nende osade nimekirja reostustundlikkuse järgi kinnitamine” on Tänassilma jõgi, suublakoodiga 10180, reostustundlik suubla, mistõttu 1. jaanuarist 2002. a. kehtima hakanud Eesti Vabariigi Valitsuse määrusest nr. 269, “Heitvee veekogusse või pinnasesse juhtimise kord” tulenevalt tuleb reoveest

78 ärastada fosfor. Praegu kehtivas vee erikasutusloas on Tusti küla elamute

heitveeväljavoolus limiteeritud BHT7 ja hõljuvaine piirsisaldus. Üldlämmastiku ja üldfosfori osas vee erikasutusluba piirkontsentratsioone ei sea, kuid koormuse pealt arvutatakse saastetasu. Heitveele esitatud piirkontsentratsioonid on esitatud tabelis 51.

Tabel 51.Tusti küla reoveepuhastist väljuvale heitveele kehtestatud parameetrid. Saasteain Suurim lubatud Lubatud kogus e nimetus sisaldus (mg/l) kvartalis (kg)

BHT7 25 15 Heljum 35 20 * Lubatud heitvee kogus, mida võib suublasse juhtida on 600 m3 kvartalis

Tusti küla korruselamute reovee kogused on arvestatud 2007. aastal tarbitud veekoguste järgi. Keskmiselt tekib reovett ööpäevas 1,9 m3. Alljärgnevalt on toodud tabelis 52 2007. aastal settekaevude väljavoolu heitvee tulemused.

Tabel 52.Tusti korruselamute settekaevudest väljavoolava heitvee tulemused. Aasta 2007. aasta I-IV kvartal Vooluhulk m3/a 698 I kvartal II kvartal III kvartal IV kvartal Komponent kontsentratsioon kontsentratsioon kontsentratsioon kontsentratsioon mg/l mg/l mg/l mg/l Hõljuvaine 27,25 33,0 28,0 28,0

BHT7 24 44,0 16,0 23,0

UldN 248 324,0 357,0 298,0

ÜldP 4,55 5,0 6,7 4,3

Normeeritud reostuskomponentide – orgaanilise aine ja hõljuvaine osas – ületatakse piirnorme ainult II kvartalis, kuid on näha, et ülejäänud kvartalites on normeeritud parameetrite osas väljavoolu tulemused ligilähedased lubatule. Lisaks on probleeme üldfosfori ja üldlämmastiku sisaldusega, mis vee-erikasutusloas ei ole küll normeeritud, kuid saastetasu peab ikka maksma. Kohapealsel vaatluse 2008. aasta veebruaris oli näha, et tegelikult voolab reovesi otse suublasse ning settekaevud ei toimi. Tulevikus tuleb Tusti reoveeprobleemile kindlasti lahendus leida. Reoveepuhasti rajamisel tuleb puhasti projekteerimisel arvestada, et puhastusprotsessis ärastatakse ka fosforit ning suublasse juhitav heitvesi vastaks kehtestatud normatiividele. Kuna Tusti küla elamute piirkonnas on peamiselt tegemist keskmiselt kaitstud põhjaveega alaga, siis on võimalik tulevikus piirkonnas ka reovee immutamine pinnasesse, mis sisuliselt toimub ka praegu nõukogude ajal rajatud kogumiskaevude kaudu.

79 Tusti küla kanalisatsioonisüsteemide seisukord: • Ühiskanalisatsiooniga on ühendatud ligikaudu 30 % elanikest; • Kanalisatsioonitorustikud ja –kontrollkaevud lekivad, kuna torustikud on amortiseerunud. Seetõttu võib eeldada, et reovee vooluhulgad kõiguvad suurtes piirides; • Settekaevud tegelikult praegusel ajal ei toimi. Heitvee analüüsiproovidest järeldub, et enamuse ajast on olukord korras, kuigi tegelikult võib väita, et torustike lekkevee tõttu toimub reovee lahjendusefekt. Väljavoolus on kõrged üldfosfori ja üldlämmastiku sisaldus, mis ei ole küll normeeritud, kuid saastetasu tuleb reostuskomponentide pealt ikkagi maksta. Tulevikus tuleb kindlasti otsene suubla reostamine lõpetada ning probleemile lahendus leida;

3.1.5 Tusti küla sademeveekanalisatsioon Tusti külas sademeveetorustik puudub. Sademeprobleemid on lahendatud kraavitusega. Lisaks kraavitamisele on arvestatud, et sademevesi imbub haljasaladel pinnasesse.

3.2 Ruudiküla küla, Sillaotsa elamupiirkond Ruudiküla asub Viiratsi alevikust 7,5 kilomeetri kaugusel, sõites mööda Viiratsi- Väluste teed läbi Verilaske küla. Küla asub Ärma jõe vasakul kaldal ning kujutab endast individuaalelamutest koosnevat ridaküla. Ühisveevärgi- ja – kanalisatsioonitorustik on rajatud külas asuva kaheksa elamu varustamiseks veega. Küla veevarustus baseerub ühele puurkaevpumplale ning külas formeeruva reovee puhastamiseks on Ärma jõe orundi nõlvale rajatud kaks biotiiki, millest osaliselt puhastunud heitvesi voolab kraavistiku kaudu edasi Ärma jõkke. Ruudikülas elab 2008. aasta seisuga 62 elanikku. Ruudiküla Sillaotsa elamupiirkonnas elab ligikaudu 25 inimest, kes (40% küla elanikest) on varustatud ühisveevarustussüsteemiga. Ühiskanalisatsioonisüsteemiga on ühendatud ca 20 inimest. Ruudiküla piirkonnas on vastavalt Eesti Geoloogiakeskuse koostatud Põhjavee kaitstuse kaardile keskmiselt kaitstud (keskmine reostusohtlikkus) põhjaveega ala, kus savikihi paksus on 2-5 meetrit või moreeni paksus 10-20 meetrit.

80 Eesti Geoloogiakeskuse puurkaevude geoloogiliste läbilõigete andmebaasi alusel on Ruudikülas asuva puurkaevu (katastri number: 4609) geoloogiline läbilõige järgmine: o 9 meetri sügavuseni liivsavi kruusa ja veerisega; o 9-38 meetri sügavuseni savi liivakivi vahekihtidega; o 38-71 meetri sügavuseni dolomiidi, mergli ja savi vaheldumine; o 71-88 meetri sügavuseni liivakivi, dolomiit ja mergel; o 88-110 meetri sügavuseni lubjakivi ja dolomiidistunud lubjakivi. Ruudiküla külas reoveekogumisala moodustatud ei ole, kuna tegemist on hajali asulaga, siis ei vasta asulas tekkiv reostuskoormus reoveekogumisaladele määratud kriteeriumitele.

3.2.1 V eevarustussüsteemide kirjeldus Sillaotsa piirkonnas on ühisveevärgi torustik välja ehitatud eramute piirkonnas ning ka OÜ Ärma Talu Sillaotsa laudani. Veevarustus baseerub ühele puurkaevpumplale, katastrinumbriga 4609. Puurkaevpumplal on olemas vähemalt 45 meetrise raadiusega sanitaarkaitsetsoon. Ühisveevärki on ühendatud kokku 8 ühepereelamut ja Kissa- Märdi talu, kokku ~ 25 inimest. Puurkaevpumplat haldab AS Viljandi Veevärk. Tabelis 53 on toodud andmed Sillaotsa elamupiirkonna puurkaevpumpla kohta.

Tabel 53.Ruudiküla küla puurkaevud. Nimetus/asukoht Ruudiküla (Sillaotsa) I Katastri nr 4609 Kasutatav põhjavee S kiht Puurimise aasta 1989 Valdaja AS Viljandi Veevärk Pumba tootlikkus, m3/h 6 Lubatud vee-võtt, m3/d 24 Tegelik veevõtt, m3/d 3,5 Pumba mark 4SR4/9 Reguleerimisseade 3 m3 terasest hüdrofoor Puurkaevu sügavus 110 Staatiline veetase, m 6,00 Deebit, l/sek 2,22 Veemõõtja Olemas Puurkaevu hoone Vajab remonti Automaatika Töötab Andmed: puurkaevude arvestuskaardid ja Viiratsi Vallavalitsus

o Ruudiküla (Sillaotsa) I – katastri nr 4609:

Puurkaevpumpla sanitaarkaitsetsooni ulatus on 45 meetrit. Puurkaevpumpla hoone seisund on rahuldav, kuid vajab remonti. Paigaldatud on uus pump ja veemõõtja. Veevaru ja veesurve reguleerimisseadmena on puurkaevpumpla hoonesse paigaldatud 3 m3 mahuga hüdrofoor. Toruarmatuur vajab remonti. Vajalik on paigaldada

81 rauaärastusseadmed. Puurkaev varustab veega 8 elamut, Kissa-Märdi talu ja OÜ Ärma Talu Sillaotsa lauta. Kokku saab puurkaevust vett ligikaudu 25 elanikku. Alljärgnevalt on tabelis 54 analüüsitud Sillaotsa piirkonna elamute ühisveevärgist tarbitud veekoguseid 2007. aastal (Andmed: AS Viljandi Veevärk).

Tabel 54.Ruudiküla küla elanike veetarve 2007. aastal. Ruudiküla küla ühisveevärgiga piirkond Kogus, m3 Väljapumbatud veekogus 2007. aastal 1273 Elanike ja ettevõtete veetarve 2007. aastal Sillaotsa puurkaevust 1137 katastri numbriga 4609 Ööpäevane veekadu 0,4 Ööpäevane keskmine veetarve 3,11 Andmed: AS Viljandi Veevärk

Ruudiküla elamute veevajaduse tänasel päeval on ligikaudu 2 m3/d. Suurema osa vett tarbib OÜ Ärma Talu Sillaotsa laut, mille vee tarbimine on ka ca 2 m3/d. Sillaotsa elamupiirkonna veetorustike pikkus kokku on ~ 875 meetrit, millest enamus on malmtorud. Ruudiküla (Sillaotsa piirkonna) olemasolevad ühisveevarustuse ja – kanalisatsioonirajatised on kirjeldatud käesoleva töö lisas 7 oleval Ruudiküla (Sillaotsa) ühisveevarustuse ja –kanalisatsiooni üldskeemil.

3.2.2 Tuletõrje veevarustussüsteemide kirjeldus Ruudikülas ametlikke tuletõrjevee veevõtukohti ei ole. Tuletõrjevett on vajadusel võimalik kätte saada Ärma jõest.

3.2.3 Joogivee kvaliteet Ruudiküla Sillaotsa elamupiirkonnas on tegemist mageda põhjaveega, mis füüsikalis- keemiliste omaduste poolest vastab enamasti joogivee nõuetele. Vee kvaliteeti kirjeldatakse käesolevas töös 2007. aasta võetud puurkaevu veeanalüüside põhjal ning 2007. aastal veetorustikust võetud veeproovide põhjal. Sillaotsa veevarustussüsteemidest võetud veeproovide veeanalüüside tulemused on esitatud tabelis 55. Mikrokomponentidest esineb puurkaevu ja torustiku vees lubatud piirnormi (1,5 mg/l) lähedast fluoriidide sisaldust (1,3 mg/l). Rauasisaldus veevärgist võetud joogivees (1850 µg/l) on üle lubatud piirnormi. Lubatud rauasisalduse norm on 200 µg/l. Pinnasevee poolt põhjustatud reostuse määra on võimalik hinnata nitrit- ja nitraatioonide sisalduse määramisel, millised analüüsid on puurkaevu veest ka tehtud, ja mis jäävad alla lubatud piirnormi, milleks nitriti puhul on 0,5 mg/l ja nitraatiooni puhul 50 mg/l. Puurkaevude vees on analüüside põhjal nitritioone <0,005 mg/l ja nitraatioone <0,44 mg/l. Mikrobioloogilist reostust, mis viitaks samuti värskele orgaanilisele reostusele puurkaevude vees samuti ei esine.

82 Sillaotsa puurkaevust ja torustikust võetava vee kvaliteeti on olulisemate joogiveele esitatavate parameetrite osas kirjeldatud tabel 55.

Tabel 55.Ruudiküla küla Sillaotsa elamupiirkonnas joogivee kvaliteet puurkaevude lõikes. Näitaja Lubatud Ühik Ruudiküla Torustik piirnorm* (Sillaotsa), puurkaev EKE Tare, 19.02.2007 13.06.2007 Katastri nr 4609 Värvus kraadi 7,7 17,0 Hägusus NHÜ 1,4 3,4 Lõhn palli 0 0 Maitse palli 0 0 pH 6,5-9,5 8,2 7,9 Ammooniumioon 0,5 mg/l 0,08 0,13 NH4-N Nitritioon 0,5 mg/l <0,005 NO2-N Nitraatioon 50 mg/l <044 NO3-N Oksüdeeritavus 5,0 mgO2/l Üldraud 200 µg/l 1850 Kloriidid 250 mg/l 2,5 Fluoriidid 1,5 mg/l 1,3 Boor 1 mg/l - Sulfaadid 250 mg/l 3 Coli-laadsed 0 PMÜ/100cm3 0 0 bakterid Enterokokid 0 PMÜ/100cm3 0 * Sotsiaalministri 31. 07. 2001. a. määrusega nr. 82, "Joogivee kvaliteedi- ja kontrollinõuded ning analüüsimeetodid" kehtestatud joogivee kvaliteedinõuded. Andmed: AS Viljandi Veevärk

Ruudiküla küla Sillaotsa elamupiirkonna veevarustussüsteemi seisukord: o Probleemid joogivee kvaliteedinõuetele mittevastavusega - kõrge üldraua sisaldus joogivees; o Veetorustik on osaliselt amortiseerunud ja selle mõõdud ei vasta vee tarbimise intensiivsusele; o Olemasoleva puurkaevu hoone ja sisustus on amortiseerunud ning ühisveevarustussüsteemis edaspidisel kasutamisel vajaks rekonstrueerimist ja rauaärastuse paigaldamist.

3.2.4 Kanalisatsioonisüstee mide tehniline kirjeldus Sillaotsa elamupiirkonnas on ühiskanalisatsiooni teenusega haaratud 21 inimest kaheksast eramust. Kanalisatsioonitorustik on rajatud isevoolsena. Tekkiv reovesi

83 voolab Ärma jõe orundi vasakul nõlval olevatesse kahte biotiiki ning sealt edasi kraavistiku kaudu Ärma jõkke. Vastavalt Keskkonnaministri 16. nov. 1998.a. määrusele nr 65 “Heitveesuublana kasutatavate veekogude või nende osade nimekirja reostustundlikkuse järgi kinnitamine” on Ärma jõgi, suublakoodiga 10183, reostustundlik suubla, mistõttu 1. jaanuarist 2002. a. kehtima hakanud Eesti Vabariigi Valitsuse määrusest nr. 269, “Heitvee veekogusse või pinnasesse juhtimise kord” tulenevalt tuleb reoveest ärastada fosfor. Praegu kehtivas vee erikasutusloas on Ruudiküla biotiikide heitveeväljavoolus

limiteeritud BHT7, ja hõljuvaine piirsisaldus. Üldlämmastiku ja üldfosfori osas vee erikasutusluba piirkontsentratsioone ei sea, kuid koormuse pealt arvutatakse saastetasu. Heitveele esitatud piirkontsentratsioonid on esitatud tabelis 56.

Tabel 56.Sillaotsa biotiikidest väljuvale heitveele kehtestatud parameetrid. Saasteain Suurim lubatud Lubatud kogus kvartalis e nimetus sisaldus (mg/l) (kg)

BHT7 25 10 Heljum 35 15 * Lubatud heitvee kogus, mida võib suublasse juhtida on 450 m3 kvartalis

Sillaotsa eramutest tekkinud reovee kogused on arvestatud 2007. aastal tarbitud veekoguste järgi. Keskmiselt tekib reovett ööpäevas 1,66 m3. Alljärgnevalt on toodud tabelis 57 biotiikide väljavoolu heitvee tulemused 2007. aastal.

Tabel 57.Sillaotsa elamute biotiikidest väljavoolava heitvee tulemused 2007. aasta I-IV kvartalis. Aasta 2007. aasta I-IV kvartal Vooluhulk m3/a 607 I kvartal II kvartal III kvartal IV kvartal Komponent kontsentratsioon kontsentratsioon kontsentratsioon kontsentratsioon mg/l mg/l mg/l mg/l Hõljuvaine 7,2 21,0 16,0 17,0

BHT7 6,6 16,0 2,0 3,2

UldN 12,0 7,2 6,4 9,9

ÜldP 0,2 0,2 0,9 1,7

Normeeritud reostuskomponentide – orgaanilise aine ja hõljuvaine osas – piirnorme ületatud ei ole ning seega võib väita, et biotiigid suudavad vastu võtta küla elanike poolt tekkivat reostuskoormust. Biotiikide kogupindala on ligikaudu 1000 m2. Biotiikide projekteerimisel lähtutakse sellest, et tüüpiline koormus, mida biotiikidesse

võib juhtida aeroobse süvapuhastuse puhul on maksimaalselt 19,5 kg BHT7/(ha*d) (Reovee väikepuhastid Eestis, Kuusik. A, 1995). Arvestuslikult on 1 elaniku kohta

ööpäevas tekkiv reostuskoormus 60 g BHT7, seega oleks reostuskoormus 21 ie puhul

1,26 kgBHT7/ööp. Selgub, et sellise koormuse puhul peaksid biotiigid olema ca 650 m2. Seega olemasolevate biotiikide kogupindala (1000m2) on ligikaudu 1,5 korda suuremad kui vaja, mistõttu biotiigid suudavadki Ruudiküla elamutest tekkiva reostuskoormuse hästi puhastada. Samas kui vee-erikasutusloas oleks limiteeritud

84 üldfosfor, siis tuleks külla rajada uus reoveepuhasti, kuhu on projekteeritud ka fosforiärastus. Biotiigid ei ole tegelikult mõeldud fosfori ärastamiseks reoveest, mistõttu tiikide mudastumisel hakatakse biotiikidest reostust mingil ajal jälle väljavooluga välja kandma.

Lisaks biotiikide üledimensioneeritud suurusele võivad tiikide väljavoolu head tulemused olla tingitud ka amortiseerunud kanalisatsioonitorustike kaudu torustikesse jõudva infiltratsioonivee lahjendusefektist. Suvisel perioodil toimub reostuse imbumine läbi amortiseerunud torustike omakorda pinnasesse ning biotiikidesse jõuab reaalselt kindlasti vähem reovett kui elanikud tarbivad. Kohapealsel vaatlusel 2008. aasta veebruari kuus oli näha, et biotiigid on rajatud väga märjale ja soisele alale ning tiikide kaldad olid väga madalad, mistõttu pinnavesi voolab sademeterohkel ajal biotiikidesse. Biotiikide ümbrus oli võsastunud ning biotiigid ise muda täis. Biotiikide juurde oli raske pääseda. Ruudiküla küla Sillaotsa elamute kanalisatsioonisüsteemide seisukord: • Ühiskanalisatsiooniga on ühendatud ligikaudu 34 % elanikest ehk 21 elanikku; • Kanalisatsioonitorustikud ja –kontrollkaevud lekivad, kuna torustikud on amortiseerunud. Seetõttu võib eeldada, et reovee vooluhulgad kõiguvad suurtes piirides; • Biotiigid on praegusi reovee vooluhulkasid arvestades üledimensioneeritud, mistõttu küla ühiskanalisatsiooniga ühendatud elanike poolt tekitatud reostuskoormus puhastub tiikides hästi. Lisaks on biotiikide head heitvee analüüsitulemused tingitud tiikidesse jõudava pinnase-ja pinnavee tõttu toimuvast lahjendusefektist. Kui tulevikus vee-erikasutusloas hakatakse fosforit limiteerima, siis tuleb rajada külla uus reoveepuhasti, kuna biotiigid ei ole mõeldud fosfori ärastamiseks reoveest;

3.2.5 Ru udiküla küla sademeveekanalisatsioon Ruudiküla külas sademeveetorustik puudub. Sademeprobleemid on lahendatud kraavitusega. Lisaks kraavitamisele on arvestatud, et sademevesi imbub haljasaladel pinnasesse.

3.3 Vasara küla Vasara küla asub Ärma jõe paremal kaldal, Ruudiküla vastas, jäädes Uusna-Mustla tee 5,8-le kilomeetrile. Viiratsi alevikust, kui valla keskusest jääb Vasara küla 9,2 kilomeetri kaugusele, arvestatuna mööda Viiratsi-Väluste teed läbi Ruudiküla. Ühisveevärgi- ja kanalisatsioonitorustik on rajatud külas asuvate individuaalelamute, ja kaupluse varustamiseks vee- ja kanalisatsiooniteenusega. Veevarustus baseerub ühele puurkaevpumplale ning külas formeeruva reovee puhastamiseks on Ärma jõe orundi paremale nõlvale rajatud kaks biotiiki, millest osaliselt puhastunud heitvesi voolab kraavistiku kaudu edasi Ärma jõkke. Vasara külas elab 2008. aasta seisuga 74 elanikku, kellest ligikaudu 30 inimest (40%) on varustatud ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni teenusega.

85 Vasara küla piirkonnas on vastavalt Eesti Geoloogiakeskuse koostatud Põhjavee kaitstuse kaardile keskmiselt kaitstud (keskmine reostusohtlikkus) põhjaveega ala, kus savikihi paksus on 2-5 meetrit või moreeni paksus 10-20 meetrit. Eesti Geoloogiakeskuse puurkaevude geoloogiliste läbilõigete andmebaasi alusel on Vasara külas asuva puurkaevu (katastri number: 4629) geoloogiline läbilõige järgmine: o 28 meetri sügavuseni liivsavi kruusa ja veerisega; o 28-50 meetri sügavuseni savi liivakivi vahekihtidega; o 50-67 meetri sügavuseni dolomiidi, mergli, liivakivi ja savi vaheldumine; o 67-83 meetri sügavuseni dolomiit, dolomiidistunud lubjakivi mergel, liivakivi; Vasara külas reoveekogumisala moodustatud ei ole, kuna tegemist on suhteliselt hajali asulaga, siis ei vasta asulas tekkiv reostuskoormus reoveekogumisaladele määratud kriteeriumitele.

3.3.1 V eevarustussüsteemide kirjeldus Vasara külas on ühisveevärgi torustik välja ehitatud küla keskosas, kaupluse ümberusse jäävas piirkonnas. Veevarustus baseerub ühel puurkaev-pumplal, katastrinumbriga 4629. Puurkaevpumplal on olemas 30 meetrise raadiusega sanitaarkaitsetsoon. Ühisveevärki on ühendatud kauplus ja 9 elamut, ~ 30 inimest. Puurkaevpumplat haldab AS Viljandi Veevärk. Tabelis 58 on toodud andmed Vasara küla puurkaevpumpla kohta.

Tabel 58.Vasara küla puurkaevud. Nimetus/asukoht Vasara Katastri nr 4629 Kasutatav põhjavee D2-S1 kiht Puurimise aasta 1967 Valdaja AS Viljandi Veevärk Pumba tootlikkus, 4 m3/h Lubatud veevõtt, m3/d 5 Tegelik veevõtt, m3/d 2,9 Pumba mark ECV 4 Reguleerimisseade 0,5 m3 terasest hüdrofoor Puurkaevu sügavus 83 Staatiline veetase, m 1,00 Deebit, l/sek 1,63 Veemõõtja Olemas Puurkaevu hoone Vajab remonti Automaatika Töötab Andmed: puurkaevude arvestuskaardid ja Viiratsi Vallavalitsus

o Vasara – katastri nr 4629:

86 Puurkaevpumpla sanitaarkaitsetsooni ulatus on 30 meetrit. Puurkaevpumpla hoone seisund on rahuldav, kuid vajab remonti. Paigaldatud on uus pump ja veemõõtja. Veevaru ja veesurve reguleerimisseadmena on puurkaevpumpla hoonesse paigaldatud 0,5 m3 mahuga hüdrofoor. Toruarmatuur vajab remonti. Vajalik on paigaldada rauaärastusseadmed. Puurkaev varustab veega 9 elamut (ligikaudu 30 elanikku) ja kauplust. Alljärgnevalt on tabelis 59 analüüsitud Vasara asula ühisveevärgist tarbitud veekoguseid 2007. aastal (Andmed: AS Viljandi Veevärk).

Tabel 59.Vasara küla elanike veetarve 2007. aastal. Vasara küla ühisveevärgiga piirkond Kogus, m3 Puurkaevust väljapumbatud veekogus 2007. aastal 1360 Elanike veetarve 2007. aastal Vasara puurkaevust katastri numbriga 1088 4629 Ööpäevane veekadu 0,7 Ööpäevane keskmine veetarve 2,9 Andmed: AS Viljandi Veevärk

Vasara küla elamute veevajaduse tänasel päeval on ligikaudu 2,9 m3/d. Eratarbijate osakaal vee tarbimisel Vasara külas on ca 100 %. Vasara küla veetorustike pikkus kokku on ~800 meetrit. Vanad torud on rauast, uued on rajatud polüetüleenist. Vasara olemasolevad ühisveevarustuse ja –kanalisatsioonirajatised on kirjeldatud käesoleva töö lisas 8 oleval Vasara küla ühisveevarustuse ja –kanalisatsiooni üldskeemil.

3.3.2 Tuletõrje veevarustussüsteemide kirjeldus Vasara külas ametlikke tuletõrjevee veevõtukohti ei ole. Tuletõrjevett on vajadusel võimalik kätte saada Ärma jõest.

3.3.3 Joogivee kvaliteet Vasara külas on tegemist mageda põhjaveega, mis füüsikalis-keemiliste omaduste poolest vastab enamasti joogivee nõuetele. Vee kvaliteeti kirjeldatakse käesolevas töös 2007. aastal puurkaevust ja 2003. aastal veetorustikust võetud veeproovi analüüside põhjal. Mikrokomponentidest esineb puurkaevu vees kõrgendatud fluoriidide sisaldust (1,3 mg/l). Rauasisaldus puurkaevuvees on analüüsi põhjal kõikuv vahemikus 0,545 mg/l, mis on rohkem kui 2 korda üle lubatud piirnormi. Lubatud rauasisalduse norm on 0,2 mg/l. Värvuse, lõhna, hägususe ning maitseomadustelt vastab vesi joogivee kvaliteedile. Mikrobioloogilist reostust, mis viitaks värskele orgaanilisele reostusele vees ei esine. Vasara küla puurkaevust ja torustikust võetava vee kvaliteeti on olulisemate joogiveele esitatavate parameetrite osas kirjeldatud tabel 60.

87 Tabel 60.Vasara küla joogivee kvaliteet puurkaevude lõikes. Näitaja Lubatud Ühik Vasara puurkaev, Torustik piirnorm* 19.02.2007 (Ojakalda talu), 6.02.2006 Katastri nr 4629 Värvus kraadi 2,8 2,3 Hägusus NHÜ 3,9 0,8 Lõhn palli 0 0 Maitse palli 0 0 pH 6,5-9,5 8,0 7,6 Ammooniumioon 0,5 mg/l 0,16 <0,05 NH4-N Nitritioon NO2-N 0,5 mg/l <0,005 - Nitraatioon NO3-N 50 mg/l <0,44 - Oksüdeeritavus 5,0 mgO2/l <0,5 Üldraud 200 µg/l 545 50 Kloriidid 250 mg/l 2,8 Fluoriidid 1,5 mg/l 1,3 Boor 1 mg/l - Sulfaadid 250 mg/l 4 Coli-laadsed 0 PMÜ/100cm3 0 0 bakterid Enterokokid 0 PMÜ/100cm3 0 * Sotsiaalministri 31. 07. 2001. a. määrusega nr. 82, "Joogivee kvaliteedi- ja kontrollinõuded ning analüüsimeetodid" kehtestatud joogivee kvaliteedinõuded. Andmed: AS Viljandi Veevärk

Vasara küla veevarustussüsteemide seisukord: o Probleemid puurkaevu vee kvaliteedinõuetele mittevastavusega - kõrgendatud üldraua sisaldus joogivees; o Veetorustik on osaliselt amortiseerunud ja selle mõõdud ei vasta vee tarbimise intensiivsusele; o Olemasoleva puurkaevu hoone ja sisustus on amortiseerunud ning ühisveevarustussüsteemis edaspidisel kasutamisel vajaks rekonstrueerimist ja rauaärastuse paigaldamist.

3.3.4 Kanalisatsioonisüstee mide tehniline kirjeldus Vasara külas on ühiskanalisatsiooni teenusega haaratud 25 inimest üheksast elamust. Kanalisatsioonitorustik on rajatud isevoolsena. Tekkiv reovesi voolab Ärma jõe orundi paremal nõlval olevatesse kahte biotiiki ning sealt edasi kraavistiku kaudu Ärma jõkke. Ühe korrusmaja ja ühe ridaelamuboksi reovesi voolab settekaevudesse ning sealt edasi Ärma jõkke. Settekaevud olid kohapealsel vaatlusel pinnasevett täis, mistõttu võib eeldada, et toimub reovee lahjenemine ning tõenäoliselt puhastusprotsessi vihmastel perioodidel ei toimu. Vastavalt Keskkonnaministri 16. nov. 1998.a. määrusele nr 65 “Heitveesuublana kasutatavate veekogude või nende osade nimekirja reostustundlikkuse järgi

88 kinnitamine” on Ärma jõgi, suublakoodiga 10183, reostustundlik suubla, mistõttu 1. jaanuarist 2002. a. kehtima hakanud Eesti Vabariigi Valitsuse määrusest nr. 269, “Heitvee veekogusse või pinnasesse juhtimise kord” tulenevalt tuleb reoveest ärastada fosfor. Praegu kehtivas vee erikasutusloas on Vasara biotiikide heitveeväljavoolus

(kuhu voolab ainult osade majapidamiste reovesi) limiteeritud BHT7 ja hõljuvaine piirsisaldus. Üldlämmastiku ja üldfosfori osas vee erikasutusluba piirkontsentratsioone ei sea, kuid koormuse pealt arvutatakse saastetasu. Heitveele esitatud piirkontsentratsioonid on esitatud tabelis 61.

Tabel 61.Vasara küla reoveepuhastist väljuvale heitveele kehtestatud parameetrid. Saasteain Suurim lubatud Lubatud kogus e nimetus sisaldus (mg/l) kvartalis (kg)

BHT7 25 10 Heljum 35 15 * Lubatud heitvee kogus, mida võib suublasse juhtida on 375m3 kvartalis

Vasara küla korruselamute reovee kogused on arvestatud 2007. aastal tarbitud veekoguste järgi. Keskmiselt tekib reovett ööpäevas 1,3 m3. Alljärgnevalt on toodud tabelis 62 biotiikide väljavoolu heitvee tulemused 2007. aastal.

Tabel 62.Vasara korruselamute settekaevudest väljavoolava heitvee tulemused. Aasta 2007. aasta I-IV kvartal Vooluhulk m3/a 491 I kvartali II kvartali III kvartali IV kvartali Komponent kontsentratsioon kontsentratsioon kontsentratsioon kontsentratsioon mg/l mg/l mg/l mg/l Hõljuvaine 9,9 54,0 7,4 12,0

BHT7 3,8 26,0 2,0 1,8

UldN 3,2 20,0 1,7 3,1

ÜldP 0,85 2,0 0,5 0,07

Normeeritud reostuskomponentide – orgaanilise aine ja hõljuvaine osas – ületatakse piirnorme ainult II kvartalis. Ülejäänud kvartalites loaga normeeritud piirnorme ületatud ei ole ning seega võib väita, et biotiigid suudavad vastu võtta küla elanike poolt tekkivat reostuskoormust. Biotiikide kogupindala on ligikaudu 850 m2. Biotiikide projekteerimisel lähtutakse sellest, et tüüpiline koormus, mida biotiikidesse

võib juhtida aeroobse süvapuhastuse puhul on maksimaalselt 19,5 kg BHT7/(ha*d) (Reoveeväikepuhastid Eestis, Kuusik. A, 1995). Arvestuslikult on 1 elaniku kohta

ööpäevas tekkiv reostuskoormus 60 g BHT7, seega oleks reostuskoormus 20 ie puhul

1,2 kgBHT7/ööp. Selgub, et sellise koormuse puhul peaksid biotiigid olema ca 615 m2. Seega olemasolevate biotiikide kogupindala (850 m2) on ligikaudu 1,4 korda suuremad kui vaja, mistõttu biotiigid suudavadki Vasara küla elamutest tekkiva reostuskoormuse hästi puhastada. Samas kui vee-erikasutusloas oleks limiteeritud üldfosfor, siis tuleks külla rajada uus reoveepuhasti, kuhu on projekteeritud ka fosforiärastus. Biotiigid ei ole tegelikult mõeldud fosfori ärastamiseks reoveest,

89 mistõttu tiikide mudastumisel hakatakse biotiikidest reostust mingil ajal jälle väljavooluga välja kandma.

Lisaks biotiikide üledimensioneeritud suurusele võivad tiikide väljavoolu head tulemused olla tingitud ka amortiseerunud kanalisatsioonitorustike kaudu torustikesse jõudva infiltratsioonivee lahjendusefektist. 2008. aasta veebruari kuus toimunud biotiikide ülevaatusel oli näha, et tiikide sissevoolu vooluhulk on väga suur, mis on tingitud kanalisatsioonitorustikku ja-kaevudesse tungivast pinnaseveest. Suvisel perioodil toimub reostuse imbumine läbi amortiseerunud torustike omakorda pinnasesse ning biotiikidesse jõuab reaalselt kindlasti vähem reovett kui elanikud tarbivad. Kogu Vasara küla ühiskanalisatsioonitorustiku pikkus on ligikaudu 500 meetrit. Vasara küla kanalisatsioonisüsteemide seisukord: • Ühiskanalisatsiooniga on ühendatud ligikaudu 34 % elanikest ehk 25 elanikku; • Kanalisatsioonitorustikud ja –kontrollkaevud lekivad, kuna torustikud on amortiseerunud. Seetõttu võib eeldada, et reovee vooluhulgad kõiguvad suurtes piirides; • Biotiigid on praegusi reovee vooluhulkasid arvestades üledimensioneeritud, mistõttu küla ühiskanalisatsiooniga ühendatud elanike poolt tekitatud reostuskoormus puhastub tiikides hästi. Samas sademeterohketel perioodidel (sügisel ja kevadel) toimub biotiikidesse jõudva reovee lahjenemine, mistõttu ei saa analüüsiproovide järgi teha lõplike järeldusi biotiikide tööefektiivsuse kohta. Kui tulevikus vee-erikasutusloas hakatakse fosforit limiteerima, siis tuleb rajada külla uus reoveepuhasti, kuna biotiigid ei ole mõeldud fosfori ärastamiseks reoveest. Biotiike saaks perspektiivis kasutada järelpuhastina. Järelpuhastina kasutamisel vajavad aga tiigid kindlasti mudast puhastamist ja tiikide ümbrused tuleb võsast puhastada;

3.3.5 Vasara küla sademeveekanalisatsioon Vasara külas sademeveetorustik puudub. Sademeprobleemid on lahendatud kraavitusega. Lisaks kraavitamisele on arvestatud, et sademevesi imbub haljasaladel pinnasesse.

3.4 Mäeltküla küla Järve elamupiirkond Mäeltküla (Järve) küla asub Viiratsi alevikust 3,5 kilomeetri kaugusel, sõites mööda Viiratsi-Väluste teed 2,3 kilomeetrit ja keerates siis paremale ning sõites veel 1,2 kilomeetrit. Ühisveevärgi- ja –kanalisatsioonitorustik on rajatud külas asuvate individuaalelamute, korruselamu ja laudakompleksi varustamiseks vee- ja kanalisatsiooniteenusega. Veevarustus baseerub ühele puurkaevpumplale ning külas formeeruv reovesi läbib elamute juures olevad settekaevud ning voolab torustiku kaudu Verilaske ojja, mis suubub edasi Ärma jõkke. Mäeltküla külas elab kokku 2008. aasta seisuga ligikaudu 113 elanikku. Mäeltküla küla Järve elamupiirkonnas tarbib ühisveevärgi teenust ligikaudu 27 (24% küla

90 elanikest) inimest kaheksast elamust, lisaks veel OÜ Ärma Talu Järve laudakompleks. Ühiskanalisatsiooniteenust tarbib ligikaudu 20 inimest Järve elamupiirkonna põhjaosas. Mäeltküla küla piirkonnas on vastavalt Eesti Geoloogiakeskuse koostatud Põhjavee kaitstuse kaardile keskmiselt kaitstud (keskmine reostusohtlikkus) põhjaveega ala, kus savikihi paksus on 2-5 meetrit või moreeni paksus 10-20 meetrit. Mäeltküla külas asuv puurkaev on uuesti võetud arvele Eesti Geoloogiakeskuse puurkaevude geoloogiliste läbilõigete andmebaasis ja kuid puurkaevu geoloogiline läbilõige on teadmata. Puurkaev sai uuesti arvelevõtmisel omale katastri numbri 18705, kuna varem oli puurkaev katastri numbrita. Mäeltküla külas reoveekogumisala moodustatud ei ole, kuna tegemist on suhteliselt hajali asulaga, siis ei vasta asulas tekkiv reostuskoormus reoveekogumisaladele määratud kriteeriumitele.

3.4.1 V eevarustussüsteemide kirjeldus Mäeltküla külas on ühisveevärgi torustik välja ehitatud küla keskosas, korruselamute ja eramajade piirkonnas. Maa-alune puurkaevpumpla ise asub küla lõunaosas. Puurkaevpumplast on veetud veetorustik ka küla edelaosas asuva OÜ Ärma Talu Järve laudakompleksini. Puurkaevpumplal on olemas 50 meetrise raadiusega sanitaarkaitsetsoon. Ühisveevärki on ühendatud 8 elamut ~ 27 inimest. Puurkaevpumplat haldab AS Viljandi Veevärk. Tabelis 63 on toodud andmed Mäeltküla küla puurkaevpumpla kohta.

Tabel 63.Mäeltküla (Järve elamupiirkond) küla puurkaev. Nimetus/asukoht Järve Katastri nr 18705 Kasutatav põhjavee S kiht Puurimise aasta 1985 Valdaja AS Viljandi Veevärk Pumba tootlikkus, m3/h 6 Lubatud vee-võtt, m3/d 31 Tegelik veevõtt, m3/d 9,8 Pumba mark MC-250 Reguleerimisseade 3 m3 terasest hüdrofoor Puurkaevu sügavus 100,5 Staatiline veetase, m Ei ole teada Deebit, l/sek Ei ole teada Veemõõtja Olemas Puurkaevu hoone Vajab remonti Automaatika Töötab Andmed: puurkaevude arvestuskaardid ja Viiratsi Vallavalitsus

o Mäeltküla (Järve) – katastri nr – 18705:

Puurkaevpumpla sanitaarkaitsetsooni ulatus on 30 meetrit. Puurkaevpumpla asub maa all Paigaldatud on uus pump ja veemõõtja. Veevaru ja veesurve

91 reguleerimisseadmena on puurkaevpumpla hoonesse paigaldatud 3 m3 mahuga hüdrofoor. Toruarmatuur vajab remonti. Vajalik on paigaldada rauaärastusseadmed. Puurkaev varustab veega 8 elamut (ligikaudu 27 elanikku) ja OÜ Ärma Talu laudakompleksi. Alljärgnevalt on tabelis 64 analüüsitud Vasara asula ühisveevärgist tarbitud veekoguseid 2007. aastal (Andmed: AS Viljandi Veevärk).

Tabel 64.Mäeltküla (Järve) küla elanike veetarve 2007. aastal. Mäeltküla (Järve) küla ühisveevärgiga piirkond Kogus, m3 Puurkaevust väljapumbatud veekogus 2007. aastal 3384 Elanike veetarve 2007. aastal Vasara puurkaevust katastri numbriga 3355 4629 Ööpäevane veekadu 0,08 Ööpäevane keskmine 9,2 Andmed: AS Viljandi Veevärk

Järve puurkaevu lubatud veevõtt rahuldab küla elamute veevajaduse tänasel päeval, milleks on ~ 2,3 m3/d. Suure osa veest tarbib OÜ Ärma Talu laudakompleks, kelle veetarve on ~ 7,5 m3/d. Eratarbijate osakaal vee tarbimisel Mäeltküla külas on 23 %. Mäeltküla küla veetorustike pikkus kokku on ~1600 meetrit. Vanad torud on rauast, uued on rajatud polüetüleenist Mäeltküla olemasolevad ühisveevarustuse ja –kanalisatsioonirajatised on kirjeldatud käesoleva töö lisas 9 oleval Mäeltküla ühisveevarustuse ja –kanalisatsiooni üldskeemil.

3.4.2 Tuletõrje veevarustussüsteemide kirjeldus Mäeltküla külas ametlikke tuletõrjevee veevõtukohti ei ole. Lähim tuletõrjevee saamise võimalus on Viiratsi alevikust.

3.4.3 Joogivee kvaliteet Järvel on tegemist mageda põhjaveega, mis füüsikalis-keemiliste omaduste poolest vastab enamasti joogivee nõuetele. Vee kvaliteeti kirjeldatakse käesolevas töös 2003. aastal veetorustikust võetud veeproovi analüüside põhjal. Mikrokomponentidest esineb puurkaevu vees normilähedast fluoriidide sisaldust (1,0 mg/l). Rauasisaldus puurkaevus ja veevärgi torustikus (1,649 mg/l) on üle lubatud piirnormi. Lubatud rauasisalduse norm on 0,2 mg/l. Värvuse, lõhna, hägususe ning maitseomadustelt vastab vesi joogivee kvaliteedile. Mikrobioloogilist reostust, mis viitaks värskele orgaanilisele reostusele vees ei esine. Mäeltküla küla puurkaevust ja torustikust võetava vee kvaliteeti on olulisemate joogiveele esitatavate parameetrite osas kirjeldatud tabel 65. 2007. aastal on veekvaliteedi analüüsid võetud Reitle elamu juurest veetorustikust, mis on kaugeim punkt puurkaevpumpla juurest lähtuvast veetorustikust.

92 Tabel 65.Mäeltküla (Järve elamupiirkonna) küla joogivee kvaliteet puurkaevus ja veetorustikus. Näitaja Lubatud Ühik Mäeltküla Torustik piirnorm* puurkaev, Mäeltküla küla (Reitle 15.01.2008 elamu), 13.06.2007 Katastri nr 18705 Värvus kraadi 5 16,7 Hägusus NHÜ 14 2,8 Lõhn palli 0 0 Maitse palli 0 pH 6,5-9,5 8,0 7,8 Ammooniumioon 0,5 mg/l 0,08 0,12 NH4-N Nitritioon NO2-N 0,5 mg/l <0,005 Nitraatioon NO3-N 50 mg/l <0,44 Oksüdeeritavus 5,0 mgO2/l 1,3 Üldraud 200 µg/l 1597 1649 Kloriidid 250 mg/l 3,9 Fluoriidid 1,5 mg/l 1,0 Boor 1 mg/l Sulfaadid 250 mg/l 8,4 Coli-laadsed 0 PMÜ/100cm3 0 0 bakterid Enterokokid 0 PMÜ/100cm3 0 * Sotsiaalministri 31. 07. 2001. a. määrusega nr. 82, "Joogivee kvaliteedi- ja kontrollinõuded ning analüüsimeetodid" kehtestatud joogivee kvaliteedinõuded. Andmed: AS Viljandi Veevärk

Mäeltküla küla Järve elamupiirkonna veevarustussüsteemide seisukord: o Probleemid joogivee kvaliteedinõuetele mittevastavusega - kõrgendatud üldraua sisaldus joogivees; o Veetorustik on osaliselt amortiseerunud ja selle mõõdud ei vasta vee tarbimise intensiivsusele; o Olemasoleva puurkaevu hoone ja sisustus on amortiseerunud ning ühisveevarustussüsteemis edaspidisel kasutamisel vajaks rekonstrueerimist ja rauaärastuse paigaldamist.

3.4.4 Kanalisatsioonisüstee mide tehniline kirjeldus Järvel on ühiskanalisatsiooni teenusega haaratud 20 inimest kuuest elamust. Kanalisatsioonitorustik on rajatud isevoolsena. Tekkiv reovesi voolab elamute juurde rajatud settekaevudesse ja sealt edasi Verilaske ojja ja sealt edasi Ärma jõkke. Kohapealsel vaatluse 2008. aasta veebruaris selgus, et settekaevud ei toimi ning reovesi voolab tegelikult läbi kaevude otse Ärma jõkke. Vastavalt Keskkonnaministri 16. nov. 1998.a. määrusele nr 65 “Heitveesuublana kasutatavate veekogude või nende osade nimekirja reostustundlikkuse järgi kinnitamine” on Ärma jõgi, suublakoodiga 10183, reostustundlik suubla, mistõttu 1. jaanuarist 2002. a. kehtima hakanud Eesti Vabariigi Valitsuse määrusest nr. 269,

93 “Heitvee veekogusse või pinnasesse juhtimise kord” tulenevalt tuleb reoveest ärastada fosfor. Praegu kehtivas vee erikasutusloas on Vasara biotiikide heitveeväljavoolus

limiteeritud BHT7, ja hõljuvaine piirsisaldus. Üldlämmastiku ja üldfosfori osas vee erikasutusluba piirkontsentratsioone ei sea, kuid koormuse pealt arvutatakse saastetasu. Heitveele esitatud piirkontsentratsioonid on esitatud tabelis 66.

Tabel 66.Järve settekaevudest väljuvale heitveele kehtestatud parameetrid. Saasteaine Suurim lubatud Lubatud kogus nimetus sisaldus (mg/l) kvartalis (kg)

BHT7 25 10 Heljum 35 15 * Lubatud heitvee kogus, mida võib suublasse juhtida on 375m3 kvartalis

Järve eramajade reovee kogused on arvestatud 2007. aastal tarbitud veekoguste järgi. Keskmiselt tekib reovett ööpäevas 1,4 m3. Alljärgnevalt on toodud tabelis 67 biotiikide väljavoolu heitvee tulemused 2007. aastal.

Tabel 67.Mäeltküla eramajade settekaevudest väljavoolava heitvee analüüsitulemused. Aasta 2007. aasta I-IV kvartal Vooluhulk m3/a 524 I kvartal II kvartal III kvartal IV kvartal Komponent kontsentratsioon kontsentratsioon kontsentratsioon kontsentratsioon mg/l mg/l mg/l mg/l Hõljuvaine 50,0 78 17,0 26,0

BHT7 84 86 20,0 24,0

UldN 67 60 37 41,0

ÜldP 6,7 8,2 6,2 6,2

Normeeritud reostuskomponentide – orgaanilise aine ja hõljuvaine osas ületakse piirnorme mõlema reostuskomponendi osas. Lisaks on heitveeproovide tulemustes näha ka kõrgeid üldfosfori ja üldlämmastiku sisaldusi, mida küll praegu vee- erikasutusloas ei limiteerita. Üldfosfori ja üldlämmastikult makstakse saastetasu.

Tulevikus tuleb kindlasti reoveeprobleemile lahendus leida, kas uue reoveepuhasti rajamisega või kogumiskaevude paigaldamisega eramajadele. Kuna küla ei asu reoveekogumisalal ning piirkonnas on keskmiselt kaitstud põhjaveega ala, siis võib perspektiivis piirkonnas reovett ka immutada.

94 Mäeltküla küla Järve elamupiirkonna kanalisatsioonisüsteemide seisukord: • Ühiskanalisatsiooniga on ühendatud ligikaudu 24 % elanikest ehk 20 elanikku; • Kanalisatsioonitorustikud ja –kontrollkaevud lekivad, kuna torustikud on amortiseerunud. Seetõttu võib eeldada, et reovee vooluhulgad kõiguvad suurtes piirides; • Settekaevud on amortiseerunud ning heitvee väljavoolu tulemustes ületatakse vee-erikasutusloas nõutud piirnorme. Lisaks ei toimu settekaevudes fosforiärastust, kuna settekaevud ei ole selleks mõeldud;

3.4.5 Mäeltküla küla Järve sademeveekanalisatsioon Mäeltküla külas sademeveetorustik puudub. Sademeprobleemid on lahendatud kraavitusega. Lisaks kraavitamisele on arvestatud, et sademevesi imbub haljasaladel pinnasesse.

3.5 Sakala suvilarajoon Sakala suvilarajoon asub Viiratsi alevikust 1,5 kilomeetri kaugusel, sõites Viljandi- Tartu ja Viljandi-Mustla maantee ristist 1,2 km mööda Viljandi-Mustla maanteed Mustla suunas ning keerates siis paremale Viljandi järve poole ja sõites veel 900 meetrit. Ühisveevarustussüsteem on rajatud suvilarajoonis asuva 22 elamu varustamiseks tarbeveega. Kokku on suvilarajoonis 49 krunti. 8 elamut on asustatud aastaringselt. Veevarustus baseerub tänasel päeval kahel puurkaevul, mis on rajatud teineteisest 30 m kaugusele. Ühe puurkaevu peale on rajatud ka hoone, milles asub 3 m3 hüdrofoor. Sakala suvilarajoonis olev nn. “vanem puurkaev” kajastub Eesti Geoloogiakeskuse puurkaevude geoloogiliste läbilõigete andmebaasis katastrinumbriga 6030. Uuema puurkaevu kohta, mis peaks olema puuritud aastal 1982, andmeid ei ole.

3.5.1 V eevarustussüsteemide kirjeldus Informatsioon Sakala suvilarajooni puurkaevude ja veetorustike kohta pärineb suvilarajooni elanikult Hr. Aksel Kährilt, kes kohapealsete veevarustussüsteemide plaane ja puurkaevude passe haldab. Sakala suvilarajoonis on ühisveevärgi torustik välja ehitatud suvilarajooni keskosas ringvõrguna. Torustik, läbimõõduga 50 mm on rajatud raudtorudest. Kaks puurkaevu asuvad suvilarajooni keskel. Tänasel päeval töötab kahest puurkaevust uuem, mis võeti kasutusele 2004 aastal, kuigi puuriti juba 1982. aastal. Vana puurkaevu katastri numbriga 6030, mis puuriti 1971. aastal, ei ole senini tamponeeritud, kuna uue puurkaevu veeandvus ei ole piisavalt suur. Mõlemad puurkaevud paiknevad platsil ja nende ümber on võimalik moodustada sanitaarkaitseala raadiusega 30 meetrit. Ühisveevärki on ühendatud 22 elamut. Puurkaevpumplat haldab AÜ “Sakala”. Tabelis 68 on toodud andmed Sakala suvilarajooni vanema puurkaevu kohta.

95 Tabel 68.Sakala suvilarajooni puurkaev. Nimetus/asukoht Sakala Katastri nr 6030 Kasutatav põhjavee D2-S-1 kiht Puurimise aasta 1971 Valdaja AÜ “Sakala” Pumba tootlikkus Ei ole teada m3/h Lubatud veevõtt m3/d Ei ole teada Tegelik veevõtt m3/d Ei ole teada Pumba mark Ei ole teada Reguleerimisseade 3 m3 terasest hüdrofoor Puurkaevu sügavus 125 Staatiline veetase m 42,0 Deebit l/sek 1,2 Veemõõtja Olemas Puurkaevu hoone Heas seisukorras Automaatika Töötab Andmed: suvilarajooni kohalikud elanikud

o Sakala suvilarajooni (vana) – katastri nr – 6030:

Puurkaevpumpla sanitaarkaitsetsooni ulatus on 30 meetrit. Puurkaevpumpla asub maa peal Paigaldatud on uus pump ja veemõõtja. Veevaru ja veesurve reguleerimisseadmena on puurkaevpumpla hoonesse paigaldatud 3 m3 mahuga hüdrofoor. Toruarmatuur on uuendatud 2004. aastal Vajalik on paigaldada rauaärastusseadmed. Puurkaev varustab veega 22 elamut. Eratarbijate osakaal vee tarbimisel Sakala suvilarajoonis on 100 %. Täpset statistikat veetarbimise, vee summaarse tootmise ja veekadude kohta viimastel aastatel tehtud ei ole. 2004. aastal, uue puurkaevu käikuvõtmisel on analüüsitud uue puurkaevu vee kvaliteeti. Vana puurkaevu veeanalüüsid pärinevad 1982. aastast. Sakala suvilarajooni veetorustike pikkus kokku on ~ 720 meetrit. Olemasolevad torustikud on rauast, läbimõõduga 50 mm. Sakala suvilarajooni olemasolevad ühisveevarustuse rajatised on kirjeldatud käesoleva töö lisas 10 oleval Sakala suvilarajooni ühisveevarustuse ja – kanalisatsiooni üldskeemil.

3.5.2 Tuletõrje veevarustussüsteemide kirjeldus Sakala suvilarajoonis ametlikke tuletõrjevee veevõtukohti ei ole. Lähim tuletõrjevee saamise võimalus on Viiratsi alevikust.

3.5.3 Joogivee kvaliteet Sakala suvilarajooni on tegemist mageda põhjaveega, mis füüsikalis-keemiliste omaduste poolest vastab joogivee nõuetele. Puurkaevudest võetud veeproovide veeanalüüsi tulemused on esitatud tabelis 69.

96 Olemasolevad veeanalüüsid ei kajasta puukaevu vee fluori- ja rauasisaldust. Ammoniakaalset reostust, samuti nitriti ja nitraadi reostust vees ei esine. Värvuse, lõhna, hägususe ning maitseomaduste osas kohalikel elanikel pretensioone puurkaevu veele ei ole. Mikrobioloogilist reostust, mis viitaks värskele orgaanilisele reostusele vees ei esine. Vanemast puurkaevust teostatud veeanalüüsid 1982. aastast kirjeldavad puurkaevu vee üldkaredust (4,8) ja magneesiumi - (34 mg/l) ja rauasisaldust (0,07 mg/l). Olemasolevatest analüüsitulemustest lähtuvalt on puurkaevu vesi vastav joogiveenõuetele. Kindlasti osutub aga vajalikuks analüüsida fluori- ja rauasisaldust uue puurkaevu vees.

Tabel 69.Suvilarajooni joogivee kvaliteet puurkaevudes. Lubatud Ühik Vana puurkaev Uus puurkaev Näitaja piirnorm* (6030) 1982. (2004 suvi) aastal Katastri nr 6030 Ei ole teada Värvus kraadi Hägusus NHÜ Lõhn palli Maitse palli pH 6,5-9,5 Ammooniumioon 0,5 mg/l 0,05 NH4-N Nitritioon 0,5 mg/l <0,005 NO2-N Nitraatioon 50 mg/l <0,44 NO3-N Oksüdeeritavus 5,0 mgO2/l 0,5 Üldraud 200 µg/l 70 Kloriidid 250 mg/l 9 Fluoriidid 1,5 mg/l Ei ole teada Boor 1 mg/l - Sulfaadid 250 mg/l 5,3 Coli-laadsed 0 PMÜ/100cm3 0 bakterid Enterokokid 0 PMÜ/100cm3 * Sotsiaalministri 31. 07. 2001. a. määrusega nr. 82, "Joogivee kvaliteedi- ja kontrollinõuded ning analüüsimeetodid" kehtestatud joogivee kvaliteedinõuded. Andmed: AS Viljandi Veevärk

97 Sakala suvilarajooni veevarustussüsteemide seisukord: o Veevarustussüsteem kuulub erakätesse. Süsteemi haldamisega tegelevad kohalikud elanikud ise.; o Veekvaliteedi kohta täpsed analüüsid puuduvad;

3.5.4 Kanalisatsioonisüstee mide tehniline kirjeldus Sakala suvilarajoonis ühiskanalisatsioonitorustikke rajatud ei ole. Elamutes tekkiv reovesi kogutakse kogumiskaevudesse ja veetakse autodega suuremate puhastite purgimissõlmede juurde või põllule.

3.5.5 Sakala suvilarajooni sademeveekanalisatsioon Sakala suvilarajoonis sademeveetorustik puudub. Sademeprobleemid on lahendatud kraavitusega. Lisaks kraavitamisele on arvestatud, et sademevesi imbub haljasaladel pinnasesse.

3.6 Mähma suvilarajoon Mähma suvilarajoon asub Viiratsi alevikust 11 kilomeetri kaugusel, sõites mööda Viljandi-Tartu maanteed Tartu suunas 10,5 kilomeetrit ja keerates siis vasakule Tänassilma jõe poole. Suvilarajoonil on kaks sissesõiduteed. Esimest teed mööda sisse sõites jõuab suvilakooperatiivideni Kaseke, Vaarikas, Ööbiku ja Lõoke. Neist ainsana Ööbiku suvilarajoonis asub MTÜ-le Ööbiku Vesi kuuluv puurkaev, millest saavad vett 5 majapidamist. Teiste elamute veevarustus baseerub salvkaevudel ja nendest lähtuvatel torustikel. 0,5 kilomeetrit mööda Viljandi-Tartu maanteed Tartu poole sõites ja vasakule keerates jõuab Mähma suvilarajooni teise osasse, kus asuvad suvilakooperatiivid Nurme, Vesiroosi, Sako, Nurmenuku, Võilille ja Jõe. Neist Vesiroosi suvilakooperatiivis on rajatud mitteametlik puurkaev, mille sügavus kohalike elanike sõnul on ainult 32 meetrit. Puurkaev varustab veega 8 majapidamist. Ametlik puurkaev asub aga Sako suvilakooperatiivis, kus veetorustik on välja arendatud enamikesse suvilakooperatiivi hoonetesse. Ülejäänud aianduskooperatiivide veevarustus baseerub salvkaevudel.

3.6.1 V eevarustussüsteemide kirjeldus Informatsioon Mähma suvilarajooni puurkaevude ja veetorustike kohta pärineb suvilarajooni kohalikelt elanikelt. Ööbiku suvilakooperatiivi puurkaevu kohta saadi infot Hr. Arnold Kimberilt, aianduskooperatiivi Sako puurkaevu ja torustike kohta jagas teadmisi Hr. Voldemar Sadam. Vesiroosi aianduskooperatiivis informeeris arengukava koostajaid puurkaevu läheduses elamus elanud härra. Mähma suvilarajooni puurkaevpumplaid haldavad kohalikud elanikud. Vee erikasutuslubasid puurkaevudest vee tarbimiseks ei ole. Erikasutusloa olemasolu peaks aga siiski nimetatud puurkaeve haldavatel isikutel/aianduskoperatiivil olema, sest suveperioodil ületab ööpäevane veetarbimine kindlasti 5 m3, millest alates on vee

98 erikasutusluba nõutav. Talveperioodil elab suvilarajoonis püsielanikke suhteliselt vähe ~ 10-15%. Puurkaevudest ei ole võetud analüüsimiseks ka veeproove, mistõttu ei ole teada, kas vesi vastab joogivee nõuetele. Vestlustest kohalike elanikega selgus, et pruunikat setet vees ikka esineb. Lõhna ja maitseomaduste üleüldiselt ei kurdetud. Lisaks puurkaevudele on Mähma suvilarajooni kaevatud üsna sügavaid salvkaeve, millest lähtuva torustiku kaudu varustatakse veega isegi kuni 10 elamut. Salvkaevude asukohtasid käesoleva arengukava koostamise raames ei registreerita. Tabelis 70 on toodud andmed Mähma suvilarajooni puurkaevude kohta.

Tabel 70.Mähma suvilarajooni puurkaevud. Nimetus/asukoht Mähma I Mähma II Mähma III (a/ü Sako) (MTÜ Ööbiku Vesi) (Vesiroosi) Katastri nr 4610 17688 Puudub Kasutatav põhjavee D2-S-1 D2 Pole teada kiht Puurimise aasta 1989 1987 (rek 2001) Pole teada Valdaja a/ü “Sako” MTÜ Ööbiku Vesi Kohalikud elanikud Pumba mark Reguleerimisseade 2 m3 terasest hüdrofoor 2 m3 terasest hüdrofoor Pole teada Puurkaevu sügavus 95 60 32

Staatiline veetase, 10,00 5,00 Pole teada m Deebit, l/sek 3,61 0,83 Pole teada Veemõõtja Olemas Olemas Puudub Puurkaevu hoone Maa-alune Olemas Maa-alune Automaatika Olemas Olemas Pole teada Andmed: suvilarajooni kohalikud elanikud

o Mähma (a/ü Sako) – katastri nr – 4610: Puurkaevpumpla sanitaarkaitsetsooni ulatus on 30 meetrit, kuid ühest küljest läbib seda vähekasutatav tee, mis viib elamu juurde. Puurkaevpumpla on rajatud maa- alusena. Paigaldatud on uus pump ja veemõõtja. Veevaru ja veesurve reguleerimisseadmena on puurkaevpumpla hoonesse paigaldatud 2 m3 mahuga hüdrofoor. Toruarmatuur on uuendatud viimastel aastatel. Puurkaev varustab veega 12 elamut, millest kolmes elavad elanikud aastaringselt. Puurkaevust lähtuva torustiku pikkus on kokku 520 meetrit. o Mähma (MTÜ Ööbiku Vesi) – katastri nr – 17688: Puurkaevpumpla sanitaarkaitsetsooni ulatus on ~ 30 meetrit. Puurkaevpumpla on hoone on heas seisus ja hooldatud. Paigaldatud on uus pump ja veemõõtja. Toruarmatuur on uuendatud viimastel aastatel. Puurkaev varustab veega 5 hoonet. Puurkaevust lähtuva torustiku pikkus on kokku 180 meetrit. o Mähma (Vesiroosi) – katastri nr – puudub:

99 Puurkaevpumpla on rajatud maa-alusena aianduskooperatiivi Vesiroos lõppu, kus see varustab veega 8 elamut. Puurkaevust lähtuva torustiku pikkus on kokku ~150 meetrit. Puurkaevu sanitaarkaitsetsooni ulatus on ~ 30 meetrit. Eratarbijate osakaal vee tarbimisel Mähma suvilarajoonis on 100%. Statistikat veetarbimise, vee summaarse tootmise ja veekadude kohta tehtud ei ole. Mähma suvilarajooni veetorustike kogupikkus kokku on ~850 meetrit. Olemasolevad torustikud on rauast ja polüetüleenist. Mähma suvilarajooni olemasolevad ühisveevarustuse rajatised on kirjeldatud käesoleva töö lisas 11 oleval Mähma suvilarajooni ühisveevarustuse ja – kanalisatsiooni üldskeemil.

3.6.2 Tuletõrje veevarustussüsteemide kirjeldus Mähma suvilarajoonis ametlikke tuletõrjevee veevõtukohti ei ole. Lähim tuletõrjevee saamise võimalus on Tänassilmas, kus jõega on ühendatud tuletõrje veevõtukaev. Mähma suvilarajooni veevarustussüsteemide seisukord: o Veevarustussüsteem kuulub erakätesse. Süsteemi haldamisega tegelevad kohalikud elanikud ise; o Veekvaliteedi kohta täpsed analüüsid puuduvad;

3.6.3 Kanalisatsioonisüstee mide tehniline kirjeldus Mõlemas Mähma suvilarajoonis ühiskanalisatsioonitorustikke rajatud ei ole. Elamutes tekkiv reovesi kogutakse kogumiskaevudesse ja veetakse autodega suuremate puhastite purgimissõlmede juurde või põllule.

3.6.4 Mähm a suvilarajooni sademeveekanalisatsioon Mähma suvilarajoonis sademeveetorustik puudub. Sademeprobleemid on lahendatud kraavitusega. Lisaks kraavitamisele on arvestatud, et sademevesi imbub haljasaladel pinnasesse.

100 4 Seadusandlik taust

4.1 Viiratsi valla arengukava 2004-2011 Viiratsi valla arengukavas aastateks 2004-2011 on üheks visiooni osaks aastaks 2011 vallas arenenud infrastruktuur, sh ka veevarustus- ja kanalisatsioonisüsteemid. Valla arengukava tegevuskavas 2004-2011 on toodud ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni kaasajastamine valla territooriumil, milleks vajalikud investeeringud on esitatud tabelis 71.

Tabel 71.Ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni arendusse planeeritud investeeringud Viiratsi valla arengukavas 2005-2014. Rahastam Kogumaksumus Teostamise Investeeringuobjekt Teostaja ise allikad (tuhat krooni) planeeritav aeg Valla Viiratsi aleviku reovee Vallavalitsus eelarve, juhtimine Viljandi linna uude 1 700 000 AS Viljandi Tehtud 2004 KIK, ehitatavasse reoveepuhastisse Veevärk muud Teemeistri elamupiirkonna Valla Vallavalitsus reovee juhtimine Viljandi eelarve, 400 000 AS Viljandi Tehtud 2004 linna uude ehitatavasse KIK, Veevärk reoveepuhastisse muud Valla Vana-Võidu keskasula reovee Vallavalitsus eelarve, juhtimine Viljandi linna uude 13 000 000 AS Viljandi 2008 KIK, ehitatavasse reoveepuhastisse Veevärk muud Valla Viiratsi reoveepuhasti MRP- eelarve, 180 000 Vallavalitsus Tehtud 2006 300 likvideerimine KIK, muud Vee-ja Valla kanalisatsioonisüsteemide eelarve, 44 140 000 Vallavalitsus 2008-2011 rekonstrueerimine Viiratsi ÜF, KIK alevikus ja Vana-Võidu külas Valla Viiratsi aleviku uute vee-ja eelarve, 4 300 000 Vallavalitsus 2004-2007 kanalisatsioonitorustike ehitus KIK, muud Tänassilma rahvamajale Valla 110 000 Vallavalitsus 2007-2008 veetorustiku ehitus eelarve Puurkaevude varustamine Valla raua-ja fluori ühendite eelarve, 1 000 000 Vallavalitsus 2007-2008 eraldamise seadmetega KIK Niidu elamukvartali Valla 2 400 000 Vallavalitsus 2007 ühisveevärk ja-kanalisatsioon eelarve

Tabelist 71 on näha, et vald on seadnud endale lähiaastatel eesmärgiks ühendada Vana-Võidu keskasula Viljandi linna ühiskanalisatsiooniga ning paigaldada valla puurkaevudele fluori- ja rauaärastusseadmed. Aastatel 2008-2011 on planeeritud

101 rekonstrueerida ja rajada veesüsteemid Viiratsi alevikus. Praeguseks hetkeks veel töödega algust tehtud ei ole. Tabelist on näha, et erinevate projektide elluviimisel on plaanitud kasutada väliseid finantseerimisallikaid. Veetorustike ehitamiseks ja rekonstrueerimiseks oli planeeritud taotleda Euroopa Liidu Ühtekuuluvusfondist. Lisaks on arengukavas arvestatud reaalsete kohustustega, mis tulenevad EL asulareovee puhastamise direktiivist ((91/271/EMÜ), EL joogivee direktiivist (98/83/EÜ) ning EL veepoliitika raamdirektiivist (2000/60/EÜ) üldiselt. Eesmärgid on küll seatud, kuid siiani pole kõike jõutud veel teha. Oluline on märkida veel, et arengukavas planeeritavad süsteemide rekonstrueerimiseks ja rajamiseks vajalikud investeeringud toovad endaga kaasa vee- ja kanalisatsiooniteenuse hinnatõusu. Lähtuvalt asjaolust, et vee- ja kanalisatsioonisüsteemide rajamisel ja rekonstrueerimisel peab arvestama vee-ettevõtte jätkusuutlikkusega, siis edaspidistes plaanides tuleb tähelepanu pöörata, milliseid investeeringuid ja kui suures mahus erinevate ÜVK süsteemide rajamiseks ja rekonstrueerimiseks tehakse.

4.2 Ühtekuuluvusfondi veemajandusprojektid Viiratsi vald on seotud Viljandi maakonna veemajandusprojektiga, mille raames taotletakse EL Ühtekuuluvusfondist raha Viljandimaa asulate vee- ja kanalisatsioonisüsteemide rekonstrueerimiseks ja rajamiseks. Viiratsi valla asumites on projektis 5 asumit: Viiratsi alevik, Vana-Võidu, Tänassilma, Uusna ja Valma külad. Nimetatud asumite kohta on koostatud otstarbekuse uuring, millest selgub, et lühiajalises programmis (aastatel 2009-2010) on planeeritud rekonstrueerida ja rajada uusi vee- ja kanalisatsioonitorustikke Viiratsi alevikku ja Vana-Võidu külla. Ülejäänud projektiga seotud asumid on jäetud pikaajalisse programmi, mille rahastamine toimub läbi teiste siseriiklike keskkonnaprogrammide. Pikaajalise programmi elluviimiseks on võimalik taotleda abiraha KIK-ist. Asumite vee- ja kanalisatsioonisüsteemide rekonstrueerimise rahastamine, mis jäid välja otstarbekuse uuringus kajastatud pikaajalisest programmist (arengukava peatükis 3 kajastatud asumid), saab toimuda läbi valla rahaliste vahendite. Seetõttu ongi oluline arvestada, missugused alad perspektiivselt jäävad ühisveevärgi ja -kanalisatsiooniga aladeks ning missugused mitte. Lisaks majanduslikule otstarbekusele tuleb arvestada ka valla finantsvõimalustega, millest tulenevalt peab hakkama projekte jagama etappidesse. Projektide etappidesse jagamine ühtlustab valla eelarvele langevat finantskoormust ja aitab ära hoida ühisveevarustuse-ja kanalisatsiooniteenuse hinna hüppelist kasvu. Järgnevalt on välja toodud Ühtekuuluvusfondi vee- ja kanalisatsiooniprojektide üldised eesmärgid (kehtivad kogu Viljandimaa piirkonna kohta) joogivee ja kanalisatsiooni valdkonnas, mis näevad ette järgmist: Joogiveevarustuse eesmärgid: • Tuleb tagada tervisele ohutu joogivesi kogu elanikkonnale: joogivesi peab olema kättesaadav ega tohi sisaldada haigustekitajaid ega ülenormatiivselt keemilisi toksilisi ühendeid. • Tuleb vastavusse viia suuremate asumite (üle 2000 inimese) veevarustus.

102 • Tagada kõigile tiheasustusalade elanikele võimalus ühisveevärgiga liitu- miseks. • Kaugemas perspektiivis (2013) peab ühisveevarustuse (mida kasutavad enam kui 50 inimest) vesi vastama kõigile kvaliteedinõuetele: olema nähtavalt puhas ja hea maitsega; vastama nõuetele indikaatornäitajate osas, olema tehnilistele normidele vastav. • Väiksemate külade ja hajaasustuse osas tuleb aastaks (2014) korrastada vee- varustus vähemalt rahuldavale tasemele: tagatud peab olema joogiveevarustus tervisele ohutu joogiveega, seda ka ohtlike ainetega reostunud aladel ja piir- kondades ja perioodiliselt kuivavate kaevudega majapidamistes. Reostuse vältimine ja kontroll: • Esmaseks eesmärgiks on oluliste reostusallikate praegu kehtivate keskkonna- nõuetega vastavusse viimine. Edaspidi pole välistatud keskkonnanõuete karmistamine reostunud või erilist kaitset vajavates piirkondades. • Korrastada suuremate asulate (üle 2000 inimese) heitveesüsteemid ja puhastusseadmed aastaks 2010. • Aastaks 2014 tagada:  kõigile tiheasustusalade (reoveekogumisalade) elanikele võimalus lii- tuda ühisveevärgi ja –kanalisatsiooniga  kõige halvemas seisus olevate vee- ja kanalisatsioonisüsteemide (torus- tikud, pumbajaamad, puhastid) nõuetega vastavusse viimine  veekogudesse või pinnasesse juhitava heitvee nõuetekohane puhastamine. • Piirkondades, kus vee hea seisundi saavutamiseks ei piisa eeltoodud eesmärki- de täitmisest tuleb tagada:  hajaasustuse kanalisatsioonilahenduste veekogude keskkonnaseisundist lähtuv puhastusefekt;  minimaalsete keskkonnanõuetega võrreldes täiendav fosforiärastus heitveest;  vanade biotiikide ja heitveest pärineva fosforirikka mudaga reostunud alade puhastamine.

4.3 Ühisveevärgi- ja kanalisatsiooniseadus Ühisveevärgi- ja kanalisatsiooniseadus võeti vastu 10.02.1999. a. (RT 1999, 25, 363), viimane uuendus, RT I 2005, 37, 280. Seadus reguleerib kinnistute ühisveevärgist veega varustamise ning kinnistute reovee, sademevee, drenaazivee ning muu pinnase- ja pinnavee ärajuhtimise ja puhastamise korraldamist ühisveevärgi-ja kanalisatsiooni kaudu ning sätestab riigi, kohaliku omavalitsuse, vee-ettevõtja ja kliendi õigused ja kohustused.

103 Ühisveevärk ja -kanalisatsioon on ehitiste ja seadmete süsteem, mille kaudu toimub kinnistute veega varustamine või reovee ärajuhtimine ning mis on vee-ettevõtja hallatav või teenindab vähemalt 50 elanikku. Ühisveevärgi ja -kanalisatsioonina käsitatakse ühisveevärki või ühiskanalisatsiooni eraldi või mõlemat üheskoos. Vastavalt Ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni seaduse § 31 lõikele 2 peab ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni kaitsevööndis (ulatuse kehtestab keskkonnaministri määrus nr 76 (16.12.05) „Ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni kaitsevööndi ulatus”) hoiduma tegevusest, mis võivad ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni ehitisi kahjustada, sealhulgas ei tohi: 1) tõkestada juurdepääsu ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni ehitistele ega istutada puid; 2) ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni omaniku loata ehitada, ladustada materjale ning teha lõhkamis-, puurimis-, kaevandamis-, vaia-, kaeve-, täite-, üleujutus- või kuivendustöid ja ehitiste juures ka tõstetöid; 3) veekogus asuva ühisveevärgi-ja kanalisatsiooni ehitiste juures teha süvendustöid, pinnase teisaldamistöid, uputada tahkeid aineid, ankurdada veesõidukit või vedada ankruid, kette, logisid, traale või võrke. § 4 lõige 4: Ühisveevärgi ja -kanalisatsiooniga kaetaval alal peab ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni omanik või valdaja seda arendama selliselt, et oleks võimalik tagada kõigi sellel alal olevate kinnistute veega varustamine ühisveevärgist ning kinnistutelt heitvee ärajuhtimine ühiskanalisatsiooni. § 6 lõige 1: Ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni omanikul või valdajal on õigus võtta ühisveevärgi või -kanalisatsiooniga liitujalt põhjendatud liitumistasu kohaliku omavalitsuse volikogu kehtestatud korras ja tingimustel, arvestatud seaduses sätestatut. Ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni seaduse §10 lõike 2 alusel on keskkonnaministri määrusega (nr. 75, 16.10.2003. a.) kehtestatud ühiskanalisatsiooni juhitavate ohtlike ainete piirnormid ja väärtused, et rakendada põhimõtet reostuse ohutustamisest kohapeal.

4.4 Veeseadus Linnade ja asulate reovee puhastamise aluseks on Eestis Veeseadus. Veeseadus võeti vastu 11.05.1994. a. (RT  1994, 40, 655; 1996, 13, 241; 1998, 2, 47; 61, 987; 1999, 10, 155; 54, 583). Veeseaduse ülesanne on sise- ja piiriveekogude ning põhjavee puhtuse ja veekogudes ökoloogilise tasakaalu tagamine. Veeseadus reguleerib vee kasutamist ja kaitset, maaomanike ja veekasutajate vahelisi suhteid. § 8 lõige 2: Vee erikasutusluba peab olema, kui: võetakse vett pinnaveekogust, sealhulgas ka jää võtmise korral enam kui 30 m3/d; võetakse põhjavett rohkem kui 5 m3/d; võetakse mineraalvett; juhitakse heitvett ja teisi vett saastavaid aineid suublasse; toimub veekogu tõkestamine, paisutamine, veetaseme alandamine või hüdroenergia kasutamine; toimub veekogu süvendamine või veekogu põhja pinnase paigaldamine; uputatakse tahkeid aineid veekogusse;

104 toimub põhjavee täiendamine, allalaskmine või ümberjuhtimine; vee kasutamisel muudetakse vee füüsikalisi või keemilisi või veekogu bioloogilisi omadusi. Lõige 3: Isikliku majapidamise heitvee pinnasesse juhtimiseks oma maavalduse piires ei ole vaja vee erikasutusluba, kuid see tegevus peab vastama käesoleva seaduse § 24 alusel kehtestatud heitvee pinnasesse juhtimise nõuetele. § 15 lõige 2: Heitvett võib veekogusse juhtida vaid vastavuses Vabariigi Valitsuse poolt kehtestatud nõuetega, mis peab sisaldama heitvee veekogusse juhtimise nõudeid ja nende täitmise ja kontrollimise meetmeid. § 15 lõige 3: Heitvee juhtimise veekogusse peatab keskkonnajärelevalve asutus või kohalik omavalitsus, kui see põhjustab või võib põhjustada ohtu inimese tervisele või tekitab kahju keskkonnale. § 15 lõige 4: Heitveesuublana kasutatavate veekogude või nende osade nimekirja reostustundlikkuse järgi kinnitab keskkonnaminister. § 21: Veekasutaja on kohustatud: kasutama vett otstarbekalt ja säästlikult ning täitma vee kasutamiseks kehtestatud nõudeid; hoiduma teiste veekasutajate ja maaomanike õiguste rikkumisest ning veekasutusega kahju tekitamisest inimeste tervisele, loodusele ja majandusobjektidele; vee erikasutuse korral pidama arvestust kasutatava vee ning heitvee hulga ja omaduste üle; korraldama heitvee seiret vee erikasutusloaga määratud tingimustel ja korras; järgima veehaarde sanitaarkaitse nõuete täitmist; esitama vähemalt üks kord aastas vee erikasutusloa andjale aruande kasutatud vee ning heitvee hulga ja suublasse juhitud reoainete koguse kohta. Aruande vormi, esitatavate andmete ulatuse ja aruande esitamise korra kehtestab keskkonnaminister määrusega. § 24 lõige 1: Reovee põhjavette ja heitvee külmunud pinnasele juhtimine on keelatud. § 24 lõige 2: Heitvett tohib pinnasesse juhtida vaid vastavuses Vabariigi Valitsuse poolt kehtestatud nõuetega, kui see lubamatult ei halvenda põhjavee looduslikke omadusi. Nimetatud kord peab sisaldama heitvee pinnasesse juhtimise nõudeid ja nende täitmise kontrollimise meetmeid. § 32 lõige 1: Veekogu ja põhjaveekihi seisundit mõjutava uue või rekonstrueeritava ehitise asukoha valikul, projekteerimisel, ehitamisel ja likvideerimisel ning uue tehnoloogia evitamisel peab tagama vee kaitse reostamise ja liigvähendamise, veekogu kaitse risustamise eest, arvestama teiste maaomanike ja veekasutajate huve ning kindlustama olmeveevarustuse. § 32 Lõige 2: Loa veekogu ja põhjaveekihi seisukorda mõjutavate tööde tegemiseks veekogul ja veekaitsevööndis annab kohalik omavalitsus maaomaniku ja veekasutaja nõusolekul. § 32 lõige 3: Kui käesoleva paragrahvi 2. lõikes märgitud tööd toimuvad veehaarde sanitaarkaitsealal, siis on vajalik veehaarde omaniku nõusolek. § 28 lõige 1: Veehaarde sanitaarkaitseala on joogivee võtmise kohta ümbritsev maa- ja veeala, kus vee omaduste halvenemise vältimiseks ning veehaarderajatise kaitsmiseks kitsendatakse tegevust ja piiratakse liikumist.

105 § 28 lõige 2: Veehaarde sanitaarkaitseala ulatus on: 50 m puurkaevust, kui vett võetakse põhjaveest ühe puurkaevuga; 50 m puurkaevude rea teljest mõlemale poole, 50 m rea äärmistest puurkaevudest ja puurkaevude reas puurkaevude vaheline maa, kui vett võetakse põhjaveekihist mitme puurkaevuga; 200 m veevõtukohast ülesvoolu, 50 m allavoolu ning veevõtukohast mõlemale poole mööda veekogu kaldaga risti tõmmatud ja veevõtukohta läbivat joont, kui vett võetakse vooluveekogust; veekogu akvatoorium koos 90 m laiuse kaldavööndiga, kui vett võetakse seisuveekogust.

4.5 Kohaliku omavalitsuse korralduse seadus Kohaliku omavalitsuse korralduse seadus määrab kindlaks kohaliku omavalitsuse ülesanded, vastutuse ja korralduse ning omavalitsusüksuste suhted omavahel ja riigiorganitega. § 2. Kohaliku omavalitsuse mõiste § 2 lõige 1. Kohalik omavalitsus on põhiseaduses sätestatud omavalitsusüksuse - valla või linna - demokraatlikult moodustatud võimuorganite õigus, võime ja kohustus seaduste alusel iseseisvalt korraldada ja juhtida kohalikku elu, lähtudes valla- või linnaelanike õigustatud vajadustest ja huvidest ning arvestades valla või linna arengu iseärasusi. § 6. Omavalitsusüksuse ülesanded ja pädevus § 6 lõige 1. Omavalitsusüksuse ülesandeks on korraldada antud vallas või linnas sotsiaalabi ja -teenuseid, vanurite hoolekannet, noorsootööd, elamu- ja kommunaalmajandust, veevarustust ja kanalisatsiooni, heakorda, jäätmehooldust, territoriaalplaneerimist, valla- või linnasisest ühistransporti ning valla teede ja linnatänavate korrashoidu, juhul kui need ülesanded ei ole seadusega antud kellegi teise täita. § 34. Munitsipaalomand § 34 lõige 1. Munitsipaalomand on vallale või linnale kuuluv vara. § 34 lõige 2. Valla või linna vara valitsemise korra kehtestab volikogu. § 34 lõige 3. Kohalik omavalitsus võib talle riigi poolt tasuta omandisse antud kinnisasja võõrandada juhul, kui kinnisasi ei ole enam vajalik või on muutunud kõlbmatuks kohaliku omavalitsusüksuse ülesannete täitmiseks. Riigi poolt tasuta antud kinnisasja võib võõrandada ainult kohaliku omavalitsuse volikogu poolt kehtestatud korras. § 34 lõige 4. Kohalikul omavalitsusüksusel on ostueesõigus tema haldusterritooriumil asuva ehitise võõrandamisel eraõiguslike isikute poolt, kui seda ehitist on osaliselt või tervikuna enne võõrandamist vähemalt ühe aasta jooksul kasutatud haridus-, tervishoiu-, kultuuri- või kasvatusasutusena. Muus osas kohaldatakse ostueesõigusele asjaõigusseaduse (RT I 1993, 39, 590; 1999, 44, 509) sätteid. § 37. Arengukava § 37 lõige 1. Vallal või linnal peab olema arengukava. Arengukava käesoleva seaduse tähenduses on omavalitsusüksuse pika- ja lühiajalise arengu eesmärke määratlev ja

106 nende elluviimise võimalusi kavandav dokument, mis tasakaalustatult arvestab majandusliku, sotsiaalse ja kultuurilise keskkonna ning looduskeskkonna arengu pikaajalisi suundumusi ja vajadusi ning on aluseks erinevate eluvaldkondade arengu integreerimisele ja koordineerimisele. § 37 lõige 2. Kõik seaduse alusel kohalikule omavalitsusele kohustuslikud valdkonnapõhised arengukavad, valla või linna arengukava ning üldplaneering peavad olema omavahel seotud ning ei tohi olla vastuolus.

4.6 Asjaõigusseadus Asjaõigusseadus sätestab asjaõigused, nende sisu, tekkimise ja lõppemise ning on aluseks teistele asjaõigust reguleerivatele seadustele. § 5. Asjaõigused Asjaõigused on omand (omandiõigus) ja piiratud asjaõigused: servituudid, reaalkoormatised, hoonestusõigus, ostueesõigus ja pandiõigus. § 6. Omanik Kõigil omanikel on võrdsed õigused, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Juriidilise isiku vara ega juriidiline isik ei saa kuuluda teistele isikutele. § 33. Valdaja § 33 Lõige 1. Valdaja on isik, kelle tegeliku võimu all asi on. § 33 lõige 2. Isik, kes valdab asja rendi-, üüri-, hoiu-, pandi- või muu selletaolise suhte alusel, mis annab talle õiguse teise isiku asja ajutiselt vallata, on otsene, teine isik aga kaudne valdaja. § 33 lõige 3. Valdajaks ei ole isik, kes teostab tegelikku võimu asja üle teise isiku korralduste kohaselt tema majapidamises või ettevõttes. §641. Kinnisomandi üleandmine ja koormamine Kinnisomandi üleandmiseks ja kinnisasja koormamiseks asjaõigusega, samuti kinnisasja koormava asjaõiguse üleandmiseks, koormamiseks või selle sisu muutmiseks on nõutav õigustatud isiku ja teise poole notariaalselt tõestatud kokkulepe (asjaõigusleping) ja sellekohase kande tegemine kinnistusraamatusse, kui seadus ei sätesta teisiti. § 119. Kinnisasja omandamise tehing § 119 lõige 1. Tehing, millega kohustutakse omandama või võõrandama kinnisasja, peab olema notariaalselt tõestatud. § 119 lõige 2. Käesoleva paragrahvi 1. lõikes sätestatud vorminõuet järgimata tehtud kohustustehing muutub kehtivaks, kui tehingu täitmiseks on sõlmitud asjaõigusleping ja tehtud vastav kanne kinnistusraamatusse. §120. Asjaõigusleping kinnisomandi üleandmiseks §120 lõige 1. Kinnisomandi üleandmiseks vajalik asjaõigusleping peab olema notariaalselt tõestatud. Asjaõigusleping võib sisalduda ka kohtulikus kompromissis.

107 §120 lõige 2. Asjaõigusleping kinnisomandi üleandmiseks, mis on tehtud tingimuslikult või tähtpäeva määrates, on tühine. §120 lõige 3. Notar tõestab käesoleva paragrahvi 1. lõikes nimetatud asjaõiguslepingu üksnes juhul, kui talle esitatakse käesoleva seaduse § 119 1. lõikes nimetatud dokument või kui see dokument tõestatakse samaaegselt asjaõiguslepinguga. § 127. Kinnisomandi ruumiline ulatus § 127 lõige 1. Kinnisomand ulatub maapinnale ning õhuruumile ülalpool ja maapõuele allpool seda pinda sellise kõrguse või sügavuseni, milleni ulatub omaniku huvi kinnisasja kasutamisel. § 127 lõige 2. Kinnisasja omanik ei või keelata tegevust, mis toimub sellises kõrguses või sügavuses, milleni tema huvi vastavalt kinnisasja kasutamise otstarbele ei ulatu. §134. Põhjavesi Kinnisomand ei ulatu põhjaveele. 2. jaotis Naabrusõigused: § 143. Kahjulikud mõjutused § 143 lõige 1. Kinnisasja omanikul ei ole õigust keelata gaasi, suitsu, auru, lõhna, tahma, soojuse, müra, põrutuste ja muude seesuguste teiselt kinnisasjalt tulevate mõjutuste levimist oma kinnisasjale, kui see ei kahjusta oluliselt tema kinnisasja kasutamist ega ole vastuolus keskkonnakaitse nõuetega. Mõjutuste tahtlik suunamine naaberkinnisasjale on keelatud. § 143 lõige 2. Kui käesoleva paragrahvi 1. lõikes nimetatud mõjutused kahjustavad oluliselt kinnisasja kasutamist, kuid niisuguste mõjutuste kõrvaldamist ei saa mõjutajalt majanduslikult eeldada, on mõjutatava kinnisasja omanikul õigus nõuda mõjutuse põhjustanud kinnisasja omanikult mõistlikku hüvitist. 3. jaotis Teed ning tehnovõrgud-ja rajatised: §158. Tehnovõrgud ja -rajatised Teisele isikule kuuluval kinnisasjal paiknev tehnovõrk või -rajatis (kütte-, veevarustus- või kanalisatsioonitorustik, telekommunikatsiooni- või elektrivõrk, nõrkvoolu-, küttegaasi- või elektripaigaldis või surveseadmestik ja nende teenindamiseks vajalik ehitis) ei ole kinnisasja oluline osa.

4.7 Planeerimisseadus § 1. Seaduse reguleerimisala ja eesmärk § 1 Lõige 1. Käesolev seadus reguleerib riigi, kohalike omavalitsuste ja teiste isikute vahelisi suhteid planeeringute koostamisel. § 1 Lõige 2. Käesoleva seaduse eesmärk on tagada võimalikult paljude ühiskonnaliikmete vajadusi ja huvisid arvestavad tingimused säästva ja tasakaalustatud ruumilise arengu kujundamiseks, ruumiliseks planeerimiseks, maakasutuseks ning ehitamiseks.

108 § 1 Lõige 3. Ruumiline planeerimine (edaspidi planeerimine) käesoleva seaduse tähenduses on demokraatlik, erinevate elualade arengukavasid koordineeriv ja integreeriv, funktsionaalne, pikaajaline ruumilise arengu kavandamine, mis tasakaalustatult arvestab majandusliku, sotsiaalse ja kultuurilise keskkonna ning looduskeskkonna arengu pikaajalisi suundumusi ja vajadusi. § 1 Lõige 4. Käesoleva seaduse sätteid kohaldatakse ka ehitise kui vallasasja ning selle omaniku või valdaja suhtes. § 1 Lõige 5. Planeeringute elluviimisega kaasneva keskkonnamõju strateegilist hindamist korraldatakse keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduses (RT I 2005, 15, 87) sätestatud juhtudel ja korras. § 2. Planeering Planeerimise käigus valmiv planeering on dokument, mis koosneb tekstist ja kaartidest. Planeeringute liigid on: 1) üleriigiline planeering, mille eesmärk on riigi territooriumi ja asustuse arengu üldistatud, strateegiline käsitlemine; 2) maakonnaplaneering, mille eesmärk on maakonna territooriumi arengu üldistatud käsitlemine, asustuse arengu tingimuste ja olulisemate infrastruktuuri objektide asukoha määramine; 3) üldplaneering, mille eesmärk on valla või linna territooriumi arengu põhisuundade ja tingimuste määramine, aluste ettevalmistamine detailplaneerimise kohustusega aladel ja juhtudel detailplaneeringute koostamiseks ning detailplaneeringu kohustuseta aladel maakasutus- ja ehitustingimuste seadmiseks; 4) detailplaneering, mille eesmärk on maakasutus- ja ehitustingimuste seadmine linnades ja alevites ning teistel detailplaneeringu kohustusega aladel ja juhtudel. § 9. Detailplaneering § 9 lõige 1. Detailplaneering koostatakse lähiaastate ehitustegevuse ja maakasutuse aluseks valla või linna territooriumi osa kohta. § 9 lõige 2. Detailplaneeringu eesmärgid on: • planeeritava maa-ala kruntideks jaotamine; • krundi ehitusõiguse määramine; • krundi hoonestusala, see tähendab krundi osa, kuhu võib rajada krundi ehitusõigusega lubatud hooneid, piiritlemine; • tänavate maa-alade ja liikluskorralduse määramine ning vajaduse korral eraõigusliku isiku maal asuva, olemasoleva või kavandatava tänava avalikult kasutatavaks teeks määramine teeseaduses sätestatud korras; • haljastuse ja heakorrastuse põhimõtete määramine; • kujade määramine; • tehnovõrkude ja -rajatiste asukoha määramine;

109 • keskkonnatingimuste seadmine planeeringuga kavandatu elluviimiseks ja vajaduse korral ehitiste määramine, mille ehitusprojekti koostamisel on vaja läbi viia keskkonnamõju hindamine; • vajaduse korral ettepanekute tegemine kaitse alla võetud maa-alade ja üksikobjektide kaitsereziimi täpsustamiseks, muutmiseks või lõpetamiseks; • vajaduse korral ettepanekute tegemine maa-alade või üksikobjektide kaitse alla võtmiseks; • vajaduse korral miljööväärtusega hoonestusalade määramine ning nende kaitse- ja kasutamistingimuste seadmine; • vajaduse korral ehitiste olulisemate arhitektuurinõuete seadmine; • servituutide vajaduse määramine; • vajaduse korral riigikaitselise otstarbega maa-alade määramine; • kuritegevuse riske vähendavate nõuete ja tingimuste seadmine; • muude seadustest ja teistest õigusaktidest tulenevate kinnisomandi kitsenduste ulatuse määramine planeeritaval maa-alal. § 9 lõige 3. Krunt on ehitamiseks kavandatud maaüksus detailplaneeringu koostamise kohustusega alal. § 9 lõige 4. Krundi ehitusõigusega on määratletud: krundi kasutamise sihtotstarve või sihtotstarbed; hoonete suurim lubatud arv krundil; hoonete suurim lubatud ehitusalune pindala; hoonete suurim lubatud kõrgus. § 9 lõige 5. Kuja on ehitiste väikseim lubatud vahekaugus. § 9 lõige 6. Detailplaneeringu koosseisus peab olema vähemalt üks detailplaneeringu lahendusi illustreeriv joonis, et muuta planeering avalikustamisel ja otsustamisel osalejatele arusaadavamaks. § 9 lõige 7. Detailplaneering võib põhjendatud vajaduse korral sisaldada kehtestatud üldplaneeringu muutmise ettepanekuid. § 9 lõige 8. Kehtestatud detailplaneering on aluseks uute katastriüksuste moodustamisele ning olemasolevate katastriüksuste piiride muutmisele detailplaneeringu koostamise kohustuse korral. § 9 lõige 9. Detailplaneeringu koostamise kohustuse korral koostatakse ehitusprojekt kehtestatud detailplaneeringu alusel ehitusseaduses (RT I 2002, 47, 297) sätestatud korras. § 9 lõige 10. Kohalik omavalitsus võib lubada, välja arvatud riikliku kaitse alla võetud maa-alal ja miljööväärtuslikul hoonestusalal, ilma detailplaneeringut koostamata: • tööstusettevõtte krundil olemasoleva tööstushoone laiendamist või selle kõrvalhoone püstitamist ja selleks ehitusprojekti koostamist; • olemasoleva hoonestuse vahele jäävale ühele krundile üksikelamu ehitusprojekti koostamist ja püstitamist, kui uue üksikelamu projekteerimisel

110 ja ehitamisel järgitakse piirkonna hoonestuslaadi ja planeerimispõhimõtteid ning projekteerimistingimused kooskõlastatakse naaberkinnistute omanikega; • olemasoleva hoonestuse vahele jäävale ühele tühjale krundile korterelamu ehitusprojekti koostamist ja püstitamist, kui uue elamu korruselisus ja ehitusalune pindala järgib olemasolevate hoonete vastavaid näitajaid ja projekteerimistingimused kooskõlastatakse naaberkinnistute omanikega; • mitme hoonega hoonestatud krundi jagamist nende hoonete omanike vahel mitmeks krundiks, kui kinnistu jagamise sooviga ei kaasne detailplaneeringu koostamise kohustust tingivate hoonete ehitamise soovi; • muuta naaberkruntide piire, kui piiride muutmine ei too endaga kaasa nende kruntide senise ehitusõiguse, välja arvatud ehitusalune pindala, ja seniste kasutamistingimuste muutumist ning toimub naaberkruntide omanike kokkuleppel. § 9 lõige 11. Kohaliku omavalitsuse volikogu võib põhjendatud vajaduse korral algatada detailplaneeringu koostamise aladel ja juhtudel, millele käesoleva seaduse § 3 lõikes 2 ei ole sätestatud detailplaneeringu koostamise kohustust. § 9 lõige 12. Detailplaneeringu koostamisel korraldatakse keskkonnamõju strateegilist hindamist, kui see on nõutud keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse § 33 lõike 1 punktis 3 sätestatud juhtudel. Sellistel juhtudel peab detailplaneeringu koostamisel arvesse võtma keskkonnamõju strateegilise hindamise tulemusi. § 30. Kinnisasja võõrandamine Kohalik omavalitsus on kohustatud kinnisasja omaniku nõudel omandama olemasoleval hoonestusalal asuva kinnisasja või selle osa kohese ja õiglase tasu eest, kui kehtestatud detailplaneeringu või üldplaneeringuga: nähakse ette kinnisasja või selle osa kasutamine avalikul otstarbel; piiratakse oluliselt kinnisasja senist kasutamist või muudetakse senine kasutamine võimatuks.

4.8 Ehitusseadus §1. Seaduse reguleerimisala §1 lõige 1. Käesolev seadus sätestab nõuded ehitistele, ehitusmaterjalidele ja -toodetele ning ehitusprojektidele ja ehitiste mõõdistusprojektidele, samuti ehitiste projekteerimise, ehitamise ja kasutamise ning ehitiste arvestuse alused ja korra, vastutuse käesoleva seaduse rikkumise eest ning riikliku järelevalve ja ehitusjärelevalve korralduse. §1 lõige 2. Käesolev seadus sätestab nõuded eri liiki ehitistele, nende ehitamisele ja kasutamisele ning neid ehitavatele isikutele niivõrd, kuivõrd seda ei ole reguleeritud teiste seadustega. §1 lõige 3. Käesolevas seaduses ettenähtud haldusmenetlusele kohaldatakse haldusmenetluse seaduse (RT I 2001, 58, 354) sätteid, arvestades käesolevast seadusest tulenevaid erisusi.

111 §1 lõige 4. Käesolevas seaduses käsitletud ehitusmaterjalidele ja -toodetele ning nende nõuetele vastavuse hindamisele ja nendega seotud isikutele kohaldatakse toote nõuetele vastavuse tõendamise seaduse (RT I 1999, 92, 825; 2002, 6, 20) sätteid, arvestades käesolevast seadusest tulenevaid erisusi. §13. Teede ning tehnovõrkude ja -rajatiste ehitamine Detailplaneeringukohase avalikult kasutatava tee ja üldkasutatava haljastuse, välisvalgustuse ja vihmaveekanalisatsiooni väljaehitamise kuni ehitusloale märgitud maaüksuseni tagab kohalik omavalitsus, kui kohalik omavalitsus ja detailplaneeringu koostamise taotleja või ehitusloa taotleja ei ole kokku leppinud teisiti. §14. Tehnovõrgud ja -rajatised §14 lõige 1. Kinnisasja omanik peab lubama ehitada oma kinnisasjale maapinnal, maapõues ning õhuruumis tehnovõrke ja -rajatisi (kütte-, veevarustus- või kanalisatsioonitorustikku, telekommunikatsiooni- või elektrivõrku, nõrkvoolu-, küttegaasi- või elektripaigaldist või surveseadmestikku ja nende teenindamiseks vajalikke ehitisi), kui nende ehitamine ei ole kinnisasja kasutamata võimalik või kui nende ehitamine teises kohas põhjustab ülemääraseid kulutusi. Samuti peab kinnisasja omanik lubama teostada oma kinnisasjal seaduslikul alusel paikneva tehnovõrgu või -rajatise teenindamiseks vajalikke töid. Avariitöid võib teha kinnisasja omanikuga eelnevalt kokku leppimata. §14 Lõige 2. Käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatut ei kohaldata, kui tehnovõrk või -rajatis ei võimalda kinnisasja otstarbekohast kasutamist.

4.9 Joogivee kvaliteedi- ja kontrollinõuded ning analüüsimeetodid Sotsiaalministri 31.07.2001. a. määrus nr. 82, "Joogivee kvaliteedi- ja kontrollinõuded ning analüüsimeetodid" kehtestab joogivee kvaliteedi- ja kontrollinõuded ning joogivee proovide analüüsimeetodid eesmärgiga kaitsta inimese tervist joogivee saastumise kahjulike mõjude eest. Joogivee käitleja kõnealuse määruse §2 lõike üks mõistes on ettevõtja, kelle tegevuseks on joogivee tootmine, varumine, töötlemine ning muud toimingud, mille tulemusel joogivesi on kättesaadav tarbijatele või teistele käitlejatele tasu eest või tasuta. § 2 lõige 2: Joogivee käitleja peab tagama joogivee vastavuse kvaliteedinõuetele ning esitama teavet käideldava joogivee kvaliteedi kohta tarbijale ja järelevalveametnikule viimase nõudmisel. § 2 lõige 3: Ühisveevärgi kaudu kinnistuid joogiveega varustav joogivee käitleja tagab joogivee nõuetekohase kvaliteedi kohani, kus joogivesi saab kättesaadavaks teisele käitlejale või tarbijale, välja arvatud juhul, kui joogivee käitleja kinnistu omanik või tarbija ei ole kokku leppinud teisiti. Joogivee käitleja on täitnud oma kohustused kvaliteedinõuete tagamisel, kui ta tõendab, et joogivee mittevastavus kvaliteedinõuetele on põhjustatud kinnistu veevärgist. Joogivesi loetakse tervisele ohutuks, kui mikrobioloogilised ja keemilised kvaliteedinäitajad ei ületa tabelites 72 ja 73 esitatud piirsisaldusi. Joogivee

112 mikrobioloogilised kvaliteedinäitajad, keemilised kvaliteedinäitajad ning organoleptilisi omadusi mõjutavad, üldist reostust iseloomustavad näitajad ja radioloogilised näitajad (edaspidi indikaatorid) ei tohi ületa tabelites 72, 73 ja 74 esitatud piirsisaldusi, välja arvatud paragrahvis 3 lõikes 4 esitatud tingimustel. § 3 lõige 4 järgi joogiveele esitatud piirsisalduste ületamisel korraldab Tervisekaitseinspektsioon koostöös ekspertidega terviseriski hindamise ja abinõude programmi väljatöötamise, mille kulud katab joogiveekäitleja. Kui lubatust kõrgemate näitajate puhul ei kaasne ohtu inimese tervisele, võib seda vett kasutada joogivee otstarbeks. Sotsiaalministri 21.12.2001.a. määrusega nr 152 „Kvaliteedinõuetele mittevastava, kuid tervisele ohutu joogivee müümiseks loa taotlemise, andmise, muutmise, peatamise ja kehtetuks tunnistamise kord” § 1 lõige 3 järgi kvaliteedinõuetele mittevastava, kuid tervisele ohutu joogiveena käsitletakse joogivett, mis ületab sotsiaalministri 31. juuli 2001. a määruse nr 82 «Joogivee kvaliteedi- ja kontrollinõuded ning analüüsimeetodid» §-s 6 toodud indikaatornäitajate piirväärtusi, välja arvatud järgmiste näitajate osas: jääkkloor, jääkosoon, oksüdeeritavus, orgaanilise süsiniku sisaldus (TOC), Clostridium perfringens (koos eostega), kolooniate arv 22 ºC juures, coli-laadsed bakterid. § 1 lõige 4 järgi kvaliteedinõuetele mittevastava, kuid tervisele ohutu joogivee müümiseks peab vee erikasutajal olema luba (edaspidi müümisluba). Müümisloa väljastamise õigus on vee erikasutaja asukohajärgsel tervisekaitsetalitusel (edaspidi tervisekaitsetalitus). § 1 lõige 5 kohaselt on Tervisekaitsetalitusel õigus anda müümisluba vee erikasutajale, kui on kindlaks määratud, et ükski kõrvalekaldumine joogivee kvaliteedinõuetest ei kujuta potentsiaalset ohtu inimeste tervisele ja joogiveega varustamist selles piirkonnas ei saa tagada muul viisil.

113 Tabel 72.Mikrobioloogilised kvaliteedinäitajad ühisveevärgi kaudu edastatavas joogivees. Näitaja Ühik Piirsisaldus Escherichia coli PMÜ/100 ml 0 Enterokokid PMÜ/100 ml 0 Tabel 73.Keemilised ja radioloogilised kvaliteedinäitajad joogivees. Näitaja Piirsisaldus Ühik Märkused Akrüülamiid 0,10 µg/l 1 Antimon 5,0 µg/l Arseen 10 µg/l Benseen 1,0 µg/l Benso(a)püreen 0,010 µg/l Boor 1,0 mg/l Bromaat 10 µg/l 2 1,2-dikloroetaan 3,0 µg/l Elavhõbe 1,0 µg/l Epikloorhüdriin 0,10 µg/l 1 Fluoriid 1,5 mg/l Kaadmium 5,0 µg/l Kroom 50 µg/l Nikkel 20 µg/l Nitraat 50 mg/l 3 Nitrit 0,50 mg/l 3 Pestitsiidid 0,10 µg/l 4 ja 5 Pestitsiidide summa 0,50 µg/l 4 ja 6 Plii 10 µg/l PAH 0,10 µg/l Määratakse ühendite summaarne sisaldus; 7 Seleen 10 µg/l Tetrakloro- ja trikloroeteen 10 µg/l Määratakse ühendite summaarne sisaldus Trihalometaanide sum 100 µg/l Määratakse ühendite summaarne sisaldus; 8 Tsüaniid 50 µg/l Vask 2,0 mg/l 9 Vinüülkloriid 0,50 µg/l 1 Efektiivdoos 0,10 mSv/a 10, 11 ja 12 Triitium 100 Bq/l 10 ja 12 Piirsisaldus vastab monomeeri kontsentratsioonile vees, mis arvutatakse määratud maksimaalse migratsiooni põhjal vee ja vastava Märkus 1 polümeeri kokkupuutel. Märkus 2 Uuritakse juhul, kui veetöötluses kasutatakse broomiühendeid. Nitraadi ja nitriti proportsioonid joogivees peavad olema: (NO ) / 50 + (NO ) / 3 = 1. (NO ) ja (NO ) tähistavad nitraadi ja nitriti Märkus 3 3 2 3 2 kontsentratsioone mg/l. Veetöötlusseadmetest väljumisel on nitriti piirsisaldus 0,10 mg/l. Pestitsiidide all mõistetakse järgmisi orgaaniliste ühendite gruppe: insektitsiidid, herbitsiidid, fungitsiidid, nematotsiidid, akaritsiidid, algitsiidid, rodentitsiidid, slimitsiidid, herbitsiididega seotud tooted (sealhulgas kasvuregulaatorid) ning kõigi nende ühendite Märkus 4 metaboliidid, degradatsiooni- ja reaktsiooniproduktid. Määratakse ainult neid pestitsiide, mida selle veehaarde valglas kasutatakse ja mis seetõttu tõenäoliselt võivad joogivette sattuda. Piirsisaldus arvutatakse iga pestitsiidi kohta eraldi. Aldriini, dieldriini, heptakloori ja heptakloorepoksiidi jaoks on piirsisaldus Märkus 5 0,030 µg/l. Märkus 6 Pestitsiidide summa tähendab koguseliselt määratud pestitsiidide sisalduse summat. Märkus 7 Uuritavad ühendid on: benso(b)fluorantreen, benso(k)fluorantreen, benso(ghi)perüleen ja indeno(1,2,3-cd)püreen. Trihalometaanid on järgmised ühendid: kloroform, bromoform, dibromoklorometaan ja bromodiklorometaan. Trihalometaanide Märkus 8 summa tähendab koguseliselt määratud trihalometaanide sisalduse summat. Märkus 9 Proov tuleb võtta nõuetekohase metoodika järgi, tarbija kraani juures. Proov arvutatakse nädala keskmise väärtusena. Märkus 10 Uuringute sagedus on toodud määruse § 8 lõikes 10. Välja arvatud triitium, kaalium-40, radoon ja radooni lagunemisproduktid. Kui uuringute põhjal on tõestatud, et efektiivdoos on Märkus 11 pikaajaliselt piirsisaldusest allpool, siis uuringu sageduse määrab kiirguskeskus. Efektiivdoosi hindamise kord on kehtestatud keskkonnaministri 24. augusti 1998. a määrusega nr. 55 (RTL 1998, 264/265, 1088). Märkus 12 Kui uuringute põhjal on tõestatud, et triitiumisisaldus on pikaajaliselt allpool piirsisaldust, võib triitiumi määramisest loobuda.

114 Tabel 74. Indikaatorid joogivees Näitaja Piirsisaldus Ühik Alumiinium 200 µg/l Ammoonium 0,50 mg/l Elektrijuhtivus (Märkus 1) 2500 µS cm–1 20 C juures Jääkkloor (Märkus 6) ≥ 0,2 ja ≤ 0,5 mg/l Jääkosoon (Märkus 6) 0,3 mg/l Kloriid (Märkus 1) 250 mg/l Mangaan 50 µg/l Naatrium 200 mg/l

Oksüdeeritavus (Märkus 3) 5,0 mg/l O2 Ilma ebatavaliste Orgaanilise süsiniku sisaldus (TOC) muutusteta Raud 200 µg/l Sulfaat (Märkus 1) 250 mg/l Vesinikioonide kontsentratsioon ≥ 6,5 ja ≤ 9,5 pH ühik (Märkus 1) Tarbijale vastuvõetav, Hägusus (Märkus 5) NTU ebatavaliste muutusteta Tarbijale vastuvõetav, Maitse ebatavaliste muutusteta Tarbijale vastuvõetav, Lõhn ebatavaliste muutusteta Tarbijale vastuvõetav, Värvus ebatavaliste muutusteta Clostridium perfringens (koos eostega) 0 PMÜ/100ml (Märkus 7) Kolooniate arv 22 °C 100 PMÜ /1 ml Coli-laadsed bakterid (Märkus 8) 0 PMÜ /100 ml Radioloogilised näitajad Triitium (Märkused 9 ja 10) 100 Bq/l Efektiivdoos (Märkused 9, 10 ja 11) 0,10 mSv/aastas Vesi ei tohi olla agressiivne, st ei tohi põhjustada joogiveega kokkupuutuvate seadmete ja materjalide Märkus 1 korrosiooni. Näitajate määramiseks tuleb kasutada rahvusvahelisi standardmeetodeid. Anumatesse villitava gaseerimata vee pH väärtus võib olla kuni 4,5, looduslikult või kunstlikult Märkus 2 süsinikdioksiidiga rikastatud vee pH võib olla madalam. Märkus 3 Näitajat ei ole vaja määrata, kui on määratud orgaanilise süsiniku sisaldus. Märkus 4 Näitajat ei uurita, kui ühisveevärki suunatava vee kogus ööpäevas on alla 10 000 m3. Kui joogivett võetakse pinnaveekogust, on hägususe piirväärtus pärast veetöötlust 1,0 nefelomeetrilise hägususe Märkus 5 ühikut. Näitajat tuleb uurida pärast joogivee ühisveevärki suunatava vee kloorimist. Jääkkloori all mõistetakse aktiivset Märkus 6 kloori sisaldavaid ühendeid, mis on jäänud vette pärast 0,5-tunnilist kontakti kloorimiseks kasutatud klooriühenditega Näitaja määramine on vajalik, kui joogivesi või osa sellest saadakse pinnaveest. Clostridiumi perfringens´i Märkus 7 esinemisel tuleb korraldada täiendav veeallika uuring teiste patogeensete mikroorganismide suhtes. Märkus 8 Anumatesse villitava vee puhul on ühikuks PMÜ arv/250 ml. Kui puuduvad andmed joogiveeallika radioloogiliste näitajate kohta, tuleb need määrata veekäitleja poolt enne Märkus 9 joogiveeallika kasutusele võttu Kui uuringute põhjal on tõestatud, et triitiumisisaldus on pikaajaliselt allpool piirsisaldust, võib triitiumi Märkus 10 määramisest loobuda. Välja arvatud triitium, kaalium-40, radoon ja radooni lagunemisproduktid. Efektiiv- ja ekvivalentdoosi hindamine Märkus 11 toimub «Kiirgusseaduse» (RT I 2004, 26, 173; 2005, 15, 87) alusel kehtestatud korras.

4.10 Ühisveevärgi ja-kanalisatsiooni kaitsevööndi ulatus Keskkonnaministri 16.12.2005. a määruse nr 76 "Ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni kaitsevööndi ulatus", ülesandeks on kehtestada ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni

115 ehitistele kaitsevööndi ulatus tulenevalt ehitise otstarbest ja asukohast, paigaldussügavusest ja läbimõõdust. § 2. lõige 1 alusel on ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni maa-aluste survetorustike kaitsevööndi ulatus torustiku telgjoonest mõlemale poole: • alla 250 mm siseläbimõõduga torustikul 2 m; • 250 mm kuni alla 500 mm siseläbimõõduga torustikul 2,5 m; • 500 mm ja suurema siseläbimõõduga torustikul 3 m. § 2 lõike 2 alusel on ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni maa-aluste vabavoolsete torustike kaitsevööndi ulatus torustiku telgjoonest mõlemale poole: • torustikul, mille siseläbimõõt on alla 250 mm ja mis on paigaldatud kuni 2 m sügavusele – 2 m; • torustikul, mille siseläbimõõt on 250 mm ja suurem ning mis on paigaldatud kuni 2 m sügavusele – 2,5 m; • torustikul, mille siseläbimõõt on alla 250 mm ja mis on paigaldatud üle 2 m sügavusele – 2,5 m; • torustikul, mille siseläbimõõt on 250 mm ja suurem ning mis on paigaldatud üle 2 m sügavusele – 3 m; • torustikul, mille siseläbimõõt on 1000 mm ja suurem ning mis on paigaldatud üle 2 m sügavusele või allmaakaeveõõnesse – 5 m. § 5 alusel ulatub ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni muude ehitiste ümber kaitsevöönd piirdeaiani, mille puudumisel 2 m kaugusele ehitisest.

4.11 Veehaarde sanitaarkaitseala moodustamise ja projekteerimise kord Keskkonnaministri 16.12.1996. a määruse nr 61 "Veehaarde sanitaarkaitseala moodustamise ja projekteerimise kord" (viimati muudetud RTL 2004, 96, 1500), ülesandeks on kindlustada veehaaret ümbritseval maa- ja veealal põhja- või pinnavee ning veehaarderajatiste kaitse, et võimaldada joogivee nõuetele vastava vee tootmine. Rajatava veehaarde sanitaarkaitseala projekt kuulub veehaarde projekti koosseisu või eraldi projektina hüdrogeoloogilise või hüdroloogilise uuringu juurde. Põhjaveehaardele moodustatakse sanitaarkaitseala, üldjuhul 50 m raadiuses ümber puurkaevu või 50 m kaugusele mõlemale poole kaevusid ühendavast sirgjoonest ja 50 m raadiuses ümber puurkaevude rea otsmiste puurkaevude. Sanitaarkaitseala ei moodustata, kui kasutatav põhjavesi ei sobi omadustelt olmeveeks või kui vett võetakse põhjaveekihist alla 10 m3/ööp ühe kinnisasja vajadusteks. Juhul kui põhjaveehaarde projektikohane tootlikkus on väiksem kui 10 m3/ööp ja veehaardest võetakse vett ühisveevarustuse tarbeks või tootlikkus on vahemikus 10 m3/ööp kuni 500 m3/ööp, määratakse sanitaarkaitseala piirid ja sanitaarkaitsealas kehtivad majandustegevuse kitsendused veehaarde projektis. Kui veehaarde projektikohane tootlikkus on üle 500 m3/ööp, koostatakse koos põhjaveehaarde

116 projekti või põhjavee uuringute aruandega sanitaarkaitseala projekt. Projekti tellib veehaarde omanik või valdaja.

4.12 Heitvee veekogusse või pinnasesse juhtimise kord Vabariigi Valitsuse 31.07.2001. a. määrus nr 269 „Heitvee veekogusse või pinnasesse juhtimise kord” (viimati muudetud RT I 2006, 10, 67) kehtestab nõuded reovee puhastamise ja heitvee veekogusse või pinnasesse juhtimisele ja nõuete täitmise kontrollimise meetmed. I Üldsätted. § 3 lõige 1: lähtuvat reostuskoormust väljendatakse inimekvivalentides (ie) ja see arvestatakse aasta kestel suurima reoveepuhastisse või reoveepuhasti puudumisel heitveelaskmesse siseneva nädalakeskmise reostuskoormuse alusel. Aasta nädalakeskmise suurima reostuskoormuse määramiseks peab veeproove võtma vähemalt ühel nädalal igas kvartalis. Reostusallikast lähtuva reostuskoormuse määramisel ei lähe arvesse veeproovid, mis on võetud erakorraliste ilmastikutingimuste ajal (nt paduvihm, lume kiire sulamine vms). § 3 lõige 2: Inimekvivalent on ühe inimese põhjustatud keskmise ööpäevase tingliku veereostuskoormuse ühik. Biokeemilise hapnikutarbe (BHT7) kaudu väljendatud inimekvivalendi väärtus on 60 g hapnikku ööpäevas.

§ 3 lõige 3: Biokeemiline hapnikutarve (BHT7) on milligrammides väljendatud hapnikuhulk, mis mikroobidel kulub ühes liitris vees oleva orgaanilise aine lagundamiseks seitsme ööpäeva jooksul. § 3 lõige 4: Reovee kogumisala reostuskoormus ehk nominaalkoormus arvestab rahvaarvu, turismi ja tuleviku arengusuundi sellel reovee kogumisalal, tööstus- ja muid ettevõtteid, mis juhivad reovee ühiskanalisatsiooni, ning ka eelnimetatud sektoritest pärineva reovee kogust, mida hetkel kokku ei koguta, võttes arvesse maksimaalseid aastaajalisi muutusi. Nominaalkoormuse hulka ei kuulu tööstuse reovesi, mis puhastatakse eraldi asulareoveest omapuhastis ning mis juhitakse puhastist otse suublasse. § 3 lõige 5: Väikese reostuskoormusega (vähem kui 2000 ie) reostusallikast lähtuva reostuskoormuse arvestamiseks võib veeproove võtta väiksema sagedusega, kui on esitatud lõikes 1. II Heitvee veekogusse juhtimise nõuded. § 6 Väikese reostuskoormusega reostusallikatest veekogusse juhitavale heitveele esitatavad nõuded: § 6 lõige 1: Väikese reostuskoormusega (vähem kui 2000 ie) reostusallikatest pärinev reovesi tuleb enne veekogusse juhtimist puhastada nii, et: see vastaks vee erikasutusloas nõutavatele heitvee reostusnäitajate piirväärtustele või reovee puhastusastmetele, mis ei tohi olla karmimad tabelis 75 nõutud näitajatest; oleks tagatud fosforiärastus reostustundlikku suublasse juhitavast heitveest.

117 § 6 lõige 2: Reostustundlikeks suublateks loetakse «Veeseaduse» § 15 lõike 4 alusel kehtestatud heitveesuublana kasutatavate veekogude või nende osade nimekirja kuuluvaid reostustundlikke suublaid.

Tabel 75.Veekogusse juhitava heitvee kohta esitatavad nõuded asulatele reostus- koormusega kuni 2000 ie. Reostusnäitaja Piirväärtus mg/l Reovee puhastusaste % 1 Biokeemiline hapnikutarve (BHT7) 15 ≥90 Keemiline hapnikutarve (KHT) 2 125 ≥75 Heljum1 25 ≥80 Üldlämmastik Määrus ei reguleeri - Üldfosfor2 1,5 ≥80 1 Reostusnäitaja piirväärtust või reovee puhastusastet tuleb järgida heitvee liiki arvestamata. 2 Reostusnäitaja piirväärtust või reovee puhastusastet tuleb järgida juhul, kui ei ole tegemist asula kanalisatsioonist eraldi asetseva heitveelaskme kaudu suublasse juhitava heitveega, mille kohta käesolevas tabelis on esitatud ainult selle heitvee liigi kohta käiv reostusnäitaja piirväärtus või reovee puhastusaste.

Veekogusse suunatava heitvee pH peab olema vahemikus 6,0...9,0. Reostusnäitaja piirväärtuse all mõistetakse määruses sätestatud maksimaalset lubatud reoaine sisaldust vees, mille ületamisel vesi loetakse üle kahjutuspiiri rikutuks. Reovee puhastusaste - reoveepuhastis reoainete kõrvaldamise määr, mida väljendatakse protsentides.

III Heitvee pinnasesse juhtimise nõuded.

§10. Heitvee hajutatult pinnasesse immutamise nõuded:

§10 lõige 1: Heitvee hajutatult pinnasesse immutamine on käesoleva määruse tähenduses heitvee pinnasesse juhtimine.

§10 lõige 2: Kui heitvee juhtimine kaugel asuvasse veekogusse ei ole majanduslikult põhjendatud ning ei ole põhjavee seisundi halvenemise ohtu, v.a veehaarde sanitaarkaitsealale lähemal kui 50 m selle välispiirist, ja mitte lähemal kui 80 m joogivee tarbeks kasutatavast salvkaevust, v.a omapuhasti olemasolu korral, võib heitvett immutada pinnasesse järgmistes kogustes: 5–50 m3 ööpäevas pärast reovee bioloogilist puhastamist; kuni 5 m3 ööpäevas, kasutades reovee mehaanilist puhastamist.

§10 lõige 6: Üldplaneeringuga määratud reoveekogumisaladel on heitvee pinnasesse immutamine keelatud, kui reoveekogumisalal on põhjavee kaitseks ehitatud kanalisatsioon. Kanalisatsiooni puudumisel peavad reoveekogumisaladel reovee kogumiseks olema kogumiskaevud. Väljaspool reoveekogumisalasid paiknevatel tiheasustusaladel peab reovee enne immutamist vähemalt bioloogiliselt puhastama.

Reovee mehaaniline puhastamine on reoainete ärastamine, mille korral reovee

puhastusaste peab olema biokeemilise hapnikutarbe BHT7 osas ≥ 20% ja heljuvaine sisalduse osas ≥ 50%.

118 Reovee bioloogiline puhastamine on reoveest reoainete ärastamine bioloogiliste protsesside toimel, mis vastab vähemalt tabelis 76 esitatud piirväärtustele või puhastusastmetele tabelis esitatud reoainete osas.

Tabel 76.Bioloogilise puhastuse tulemuse reostusnäitajate piirväärtused ja reovee puhastusasted Reostusnäitaja Piirväärtus mg/l Reovee puhastusaste %

Biokeemiline hapnikutarve BHT7 15 ≥90 Keemiline hapnikutarve (KHT) 125 ≥ 75 Heljuvainesisaldus 25 ≥80

Pinnasesse immutatava heitvee pH peab olema vahemikus 6,0...9,0. Reovee süvapuhastuseks loetakse reovee puhastusviisi, mille tulemusena heitvee reostusnäitajad vastavad tabelis 77 esitatud piirväärtustele või on vähenenud vastavalt tabelis esitatud puhastusastmetele.

Tabel 77.Süvapuhastuse tulemuse reostusnäitajate piirväärtused ja reovee puhastusasted Reostusnäitaja Piirväärtus mg/l Reovee puhastusaste % 1 Biokeemiline hapnikutarve (BHT7) 15 ≥90 Keemiline hapnikutarve (KHT) 2 125 ≥75 Heljum1 15 ≥90 Üldlämmastik Määrus ei reguleeri - Üldfosfor2 1,0 ≥80 Ühealuseliste fenoolide sisaldus1 0,1 ≥ 75 Kahealuseliste fenoolide sisaldus1 15,0 ≥ 70 Naftasaadustesisaldus2 1,0 ≥ 75 1 Reostusnäitaja piirväärtust või reovee puhastusastet tuleb järgida heitvee liiki arvestamata. 2 Reostusnäitaja piirväärtust või reovee puhastusastet tuleb järgida juhul, kui ei ole tegemist asula kanalisatsioonist eraldi asetseva heitveelaskme kaudu suublasse juhitava heitveega, mille kohta käesolevas tabelis on esitatud ainult selle heitvee liigi kohta käiv reostusnäitaja piirväärtus või reovee puhastusaste.

4.13 Reovee kogumisalade määramise kriteeriumid Keskkonnaministri 15.05.2003. a. määrusega nr 48 „Reovee kogumisalade määramise kriteeriumid” kehtestatakse optimaalsed tingimused ja kriteeriumid reoveekogumisalade määramiseks arvestades põhjavee kaitstust heitveega reostumise eest ja sotsiaalmajanduslikke tingimusi. § 1. Reguleerimisala Määrus kehtestab reoveekogumisala määramise kriteeriumid asulatele elanike arvuga rohkem kui 50. § 2. Reostuskoormus reovee kogumisala määramiseks põhjavee kaitstuse järgi : § 2 lõige 1: Reoveekogumisala tuleb moodustada, kui 1 hektari kohta tekib orgaanilist reostuskoormust rohkem kui 30 inimekvivalenti (ie).

119 § 2 lõige 2: Karstialadel ja aladel, kus põhjavesi on nõrgalt kaitstud, tuleb reoveekogumisala moodustada, kui 1 hektari kohta tekib orgaanilist reostuskoormust rohkem kui 15 ie. § 2 lõige 3: Karstialadel ja aladel, kus põhjavesi on kaitsmata, tuleb reoveekogumisala moodustada, kui 1 hektari kohta tekib orgaanilist reostuskoormust rohkem kui 10 ie. Reovee kogumisalade rajamine peab olema tehniliselt ja majanduslikult põhjendatud ning määruses esitatud kriteeriumite täitmist uute kogumisalade moodustamisel ja olemasolevate laiendamisel või nende mittemoodustamist planeerimisel jälgivad kooskõlastamisel Keskkonnaministeeriumi keskkonnateenistused. Reovee kogumisalade moodustamise kriteeriumid võimaldavad keskkonnakaitse aspektist kogumisalasid määrata ja planeerida arvestades kompleksemalt veekaitse nõudeid. Määruse jõustumisega ei kaasne täiendavaid kulutusi riigieelarvest, küll aga on kulutused otseselt seotud reovee kogumisalal kanalisatsioonisüsteemi või süsteemide rajamise ja renoveerimisega, mis on kohaliku omavalitsuse ülesanne.

4.14 Keskkonnatasude seadus Sätestab loodusvara kasutusõiguse tasu määramise alused, saastetasumäärad, nende arvutamise ja tasumise korra ning keskkonnakasutusest riigieelarvesse laekuva raha kasutamise alused ja sihtotstarbe. Keskkonnatasu on keskkonna kasutusõiguse hind. Keskkonnatasu jaguneb loodusvara kasutusõiguse tasuks ja saastetasuks. Saastetasu makstakse Keskkonnatasude seadusega kehtestatud saastetasumäärade järgi. Tasumäärade kehtestamisel arvestatakse heitekoha seadusandlikkust, saasteaine ohtlikkust ja parima võimaliku tehnika kasutamist. Keskkonnatasude rakendamise eesmärk on vältida või vähendada loodusvarade kasutamisega, saasteainete keskkonda heitmisega ja jäätmete kõrvaldamisega seotud võimalikku kahju. Saastetasumäärasid suurendatakse 1,5 korda kui heitekoht asub linna, alevi või superanna piirides või lähemal kui 200 meetrit kohaliku omavalitsuse otsusega määratud supelrannale; kui heitekoht on piiriveekogu või lõheliste ja karpkalaliste kudemis-või elupaigana kaitstav veekogu. Kui saastetasu maksja kõikide väljalaskmete heitvett iseloomustavad kõik näitajad on väiksemad veeseaduse alusel kehtestatutest või võrdsed nendega või väiksemad vee erikasutusloaga määratud heitvee reostusnäitajata piirväärtustest või võrdsed nendega ning on täidetud vee erikasutusloaga määratud muud nõuded, vähendatakse kehtestatud saastetasumäärasid kaks korda. Vähendamist ei kohaldata ajutise vee erikasutusloa korral. Keskkonnatasud arvutatakse keskkonnakasutuse toimumise kvartali kohta (aruandekvartal) ja esitatakse keskkonnaloa andjale. Saasteainete keskkonda heitja esitab keskkonnaloa andjale: andmed aruandekvartali jooksul keskkonda heidetud saasteainete või kõrvaldatud jäätmete koguste kohta ning neid koguseid tõendavad dokumendid; saastetasu arvutamise aluseks olevate proovide analüüsitulemused, kui neid on kasutatud saastetasu arvutamisel; saastetasu arvutuse.

120 Keskkonnatasu arvutamise kohustus on loodusvara kasutajal, saasteainete välisõhku, veekogusse, põhjavette või pinnasesse heitjal ja jäätmete kõrvaldajal.

121 5 Ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni arengukava koostamise lähtealused

5.1 Arengukava põhimõtted Käesolev arengukava on valminud Viiratsi Vallavalitsuse, kohaliku vee-ettevõtte AS Viljandi Veevärk ja konsultandi ühistööna. Töö koostamisel on lähtutud alljärgnevatest põhimõtetest: • Ühisveevärgi- ja kanalisatsiooni arengukavaga antakse põhimõtteline lahendus veevarustuse ja kanalisatsioonisüsteemide kompleksseks arendamiseks Viiratsi vallas; • Arengukava realiseerimine toimub etapiviisiliselt tulenevalt majanduslikest võimalustest ja vajadustest (määratakse lõplikult valla eelarve koostamise käigus ). Seejuures tuleb tagada iga järgneva etapi sõltumatu, kuid samas sidus väljaehitamine eelnevate etappidega; • Ühisveevärgi ja -kanalisatsiooniga varustatud piirkondades on kaardistatud olemasolevad vee- ja kanalisatsioonirajatised ning koostatud alternatiivsed arenguskeemid (vt. lisad 1-20). • Reoveekogumisalad on määratletud vastavalt reoveekogumisalade kriteeriumidele ning AS Eesti Veevärk Konsultatsioon koostatud reoveekogumisalade kohta käivatele arvandmetele ja kaartidele. Reoveekogumisalade määramisel tuleb arvestada, et Keskkonnaministeerium soovib reoveekogumisalade piire üle vaadata iga kahe aasta tagant ning vajadusel (kui arengusuundi) neid korrigeerida; • Võttes arvesse sotsiaalministri 31.07.2001. a määruse nr 82 § 13 lg 11, peavad veekäitlejad määrama ühisveevarustuses kasutuses olevate puurkaevude radioloogilised näitajaid hiljemalt 30.07.2008. Ülenormatiivsete tulemuste saamisel tuleb näitajad viia terviseohutuse nõuetele vastavusse, kas uue puurkaevu rajamisega või vastavate puhastusseadmete paigaldamisega; • Tulenevalt Euroopa Liidu Veepoliitika raamdirektiivist (2000/60/EÜ) ja Eesti veemajanduspoliitika strateegilistest ülesannetest, tuleb kõik veemajandusprobleemid sh. veevarustuse, kanalisatsioon ja pinnase- ja pinnaveekäitlus korraldada alates 2009. aastast (vesikondade veemajandus- kavade valmimise tähtaeg) kompleksselt valgalapõhise printsiibi kohaselt, mis tähendab kõikide veekogu valgalal paiknevate objektide käsitlemist tulenevalt vee liikumisest veekogu valgala piirides; • lähtuvalt toetuse andmise alustest Euroopa Liidu eelarveperioodil 2007-2013, ettevalmistatud projektitaotlustest ja Ühtekuuluvusfondi raames teostatavatest investeeringutest on Euroopa Liidu Ühtekuuluvusfondi toetus ühisveevärgi ja –kanalisatsioonirajatiste rekonstrueerimisel ja rajamisel kuni 85% projekti investeerimisvajakust (investeerimisvajak võib projekti tulu-kulu analüüsi põhjal moodustada kuni 100% projekti maksumusest), seega Viiratsi valla

122 poolne omafinantseering on minimaalselt 15% investeerimisvajakust. Samas soovitab töö konsultant võtta ÜF projektide rahastamisskeemi planeerimisel omafinantseeringuks ligikaudu 20%, kuna kõikide veemajandusprojektide investeerimisvajak ei ole alati 100% abikõlbulik. SA KIK veeprogrammist rahastatavate investeeringute puhul eeldatakse, et KOV omafinantseering suureneks 10-lt protsendilt 40%-ni, mis eeldab vee- ja kanalisatsiooni hinna järk-järgulist tõstmist kuni 4%-ni leibkonnaliikme netosissetulekust. Omafinantseering võib olla kaetud ka laenuga. Oluline on arvestada järgmiste Ühtekuuluvusfondi projektidele seatud kriteeriumidega: Üle 2000 inimekvivalendiga (ie) reoveekogumisaladel teostatakse kanalisatsioonisüsteemide ehitust ja rekonstrueerimist; Alla 2000 inimekvivalendiga reoveekogumisaladel teostatakse kanalisatsioonisüsteemide rekonstrueerimist (olemasoleva olukorra parandamine); Üle 2000 elanikuga asulates teostatakse veevarustussüsteemide ehitust ja rekonstrueerimist; Alla 2000 elanikuga asulates teostatakse veevarustussüsteemide rekonstrueerimist (olemasoleva olukorra parandamine); Alla 50 inimese asulates või väljas poole reoveekogumisalasid planeeritud tegevusi ei finantseerita;

• Vee- ja kanalisatsioonitariifide kujundamisel tuleb lähtuda põhimõttest, et tariifide kehtestamisel ei ületaks vee- ja kanalisatsiooniteenusele kuluv summa 4% leibkonnaliikme keskmisest netosissetulekust. • Vastavalt ÜVK seadusele tagatakse liitumistasuga ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arendamine lähtuvalt ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arendamise kavast. Liitumistasu ei saa võtta vastavalt arendamise kavale piirkonnas, kus ühisveevärgi ja -kanalisatsiooniga ühendatakse rohkem kui 50% elamuid, mille ehitusluba on välja antud enne 1999. aasta 22. märtsi. Nendes piirkondades tuleb vee- ja kanalisatsioonisüsteemide rekonstrueerimise ja rajamise kulud katta vee- ja kanalisatsiooniteenuse hinnaga. • Tagastamatu abi korras ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni rajamiseks tehtud kulutused arvatakse maha liitumise kogukuludest. Liitumistasu võib võtta vaid ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni omaniku või valdaja kinnistu veevärgi või kanalisatsiooni liitumiseks tehtud kulutuste ulatuses. • Vee- ja kanalisatsioonitorustiku rekonstrueerimisel tuleb süsteemid liita uute vee- ja kanalisatsioonisüsteemidega, kui see on majanduslikult ning keskkonnakaitseliselt põhjendatud.

123 5.2 Investeerimisprojektide maksumuse hindamise ning vee- ja kanalisatsiooniteenuse tariifi kujundamise põhimõtted Rajatavate vee-ja kanalisatsioonisüsteemide investeeringute arvutamisel on lähtutud järgmistest hindadest: 1. asulas veetorustiku rajamine või rekonstrueerimine ühises kaevikus kanalisatsioonitorustikuga 1300 EEK/m; 2. väljaspool asulat veetorustiku rajamine või rekonstrueerimine ühises kaevikus kanalisatsioonitorustikuga 1100 EEK/m 3. eraldi kaevikus veetorustiku rajamine või rekonstrueerimine asulas, 1500 EEK/m 4. eraldi kaevikus veetorustiku rajamine või rekonstrueerimine väljaspool asulat, 1200 EEK/m 5. asulas isevoolse kanalisatsioonitorustiku rajamine või rekonstrueerimine ühises kaevikus veetorustikuga, 1900 EEK/m 6. väljaspool asulat isevoolse kanalisatsioonitorustiku rajamine või rekonstrueerimine ühises kaevikus veetorustikuga, 1400 EEK/m 7. eraldi kaevikus isevoolse kanalisatsioonitorustiku rajamine või rekonstrueerimine asulas, 2000 EEK/m 8. eraldi kaevikus isevoolse kanalisatsioonitorustiku rajamine või rekonstrueerimine väljaspool asulat, 1700/m 9. survekanalisatsioonitorustiku rajamine asulas, 1500 EEK/m 10. survekanalisatsioonitorustiku rajamine väljaspool asulat, 1200 EEK/m 11. Reoveepumpla (vooluhulgale 3-5 l/s) rajamine, 200 000 EEK 12. reoveepumpla (vooluhulgale üle 5 l/s) rajamine, 250 000 EEK 13. reoveepumpla (vooluhulgale alla 3 l/s) rajamine, 100 000 EEK 14. hüdrandi rajamine veetorustikule, 25 000 EEK 15. tuletõrjemahuti (108 m3) rajamine, 375 000 EEK Eelnevalt käsitletud hinnad ei sisalda projekteerimise-, projektijuhtimise-ja ettenägematuid kulusid, mis on ligikaudu 25%. Lisaks on hinnad ilma käibemaksuta. Vee-ja kanalisatsiooniteenuse tariifide kujundamisel on arvestatud järgmisi aspekte: 1. vee-ja kanalisatsioonisüsteemide rajamiseks tehtud investeeringud; 2. igaaastaseid vee- ja kanalisatsioonisüsteemide opereerimise kulutusi; 3. vee- ja kanalisatsiooniteenuse jätkusuutlikkuse tagamiseks tehtavaid investeeringuid; 4. leibkonna maksevõimet; 5. vee-ettevõtte põhjendatud tulukust.

124 5.3 Viiratsi valla ühisveevärgi ja-kanalisatsiooni arengukava eesmärgid • ühisveevärgi ja -kanalisatsioonisüsteemide arengu kiirendamine ja eelduste loomine ühisveevärgi ja -kanalisatsiooniteenuse tarbijate paremaks teenindamiseks ja elukvaliteedi tõstmiseks Viiratsi vallas; • sademe- ja muu pinnase- ja pinnavee käitlemise lahenduste väljatöötamine; • aidata kaasa Viiratsi vallas vee-ja kanalisatsioonisüsteeme haldava vee- ettevõtte jätkusuutliku majandamismudeli väljatöötamisele; • perspektiivsete ühisveevarustuse ja -kanalisatsiooni üldskeemide koostamine; • veevarustuse ja kanalisatsiooni väljaehitamiseks hinnanguliste töömahtude ja investeerimisvajaduste kindlakstegemine; • arengukava optimaalse lahendusvariandi väljatöötamine ja selle realiseerimisetappide koostamine.

5.4 Arengukava koostamise lähte- ja alusmaterjalid Arengukava koostamisel on lähte- ja alusmaterjalidena kasutatud: • Viiratsi valla arengukava 2008-2013; • Viiratsi valla üldplaneering, 2007. AS Entec; • Viiratsi valla ühisveevärgi ja-kanalisatsiooni arengukava, 2005-2017, OÜ Alkranel; • Rahastamistaotluse koostamine Viljandi Maakonna Veemajandusprojektile. Viiratsi valla otstarbekuse uuring ja finantsanalüüs, Tallinn 2007; • Eesti Geoloogiakeskuse põhjavee kaitstuse kaarti, M 1:40000; • olemasolevaid tehnovõrkude teostusjooniseid; • Eesti veeõiguse jt. õigusakte.

125 6 Vee-ettevõtte tugevdamine Viiratsi valla ühisveevarustus ja -kanalisatsioonisüsteeme haldab Viljandi linna vee- ettevõte AS Viljandi Veevärk halduslepinguga. Ühtne vee-ettevõte kogu vallas vähendab haldamisega seotud kulutusi ning seega tõstab kogu süsteemi jätkusuutlikkust. Elu on näidanud, et elujõulisemad ja edukamalt toimivad vee- ettevõtted on suure tarbijaskonnaga. Suuremad vee-ettevõtted omavad nii insener- tehnilist kui ka materiaalset baasi vee- ja kanalisatsioonirajatiste hooldamiseks ja väiksemate avariide likvideerimiseks ning on võimelised tagama tarbevee nõutavat kvaliteeti ja loodusesse juhitava heitvee nõutavat puhtusastet. Viiratsi vallas on moodustatud ka kohalik vee-ettevõte OÜ Viiratsi Veevärk. Kõik Viiratsi valla ühisveevärgi ja -kanalisatsioonisüsteemid kuuluvad OÜ-le Viiratsi Veevärk, mille omanikuks on Viiratsi Vald. Praeguse veemajandussüsteemi kõige suurem puudus on see, et vee-ja kanalisatsiooniteenuse hinnas ei kajastu Viiratsi valla vee-ettevõttele kuuluvate varade amortisatsioonikulud. AS Viljandi Veevärk oma halduslepingus fikseeritud vee- ja kanalisatsiooniteenuse hinnas on kajastanud ainult neile kuuluvate varade amortisatsioonikulumit. Selleks, et veemajandussüsteemide haldamine Viiratsi vallas oleks jätkusuutlik, tuleb uues halduslepingus vee-ettevõttega kajastada kõiki kulusid. Käesolev arengukava jääb peale kinnitamist Viiratsi Vallavolikogu poolt raamdokumendiks ühisveevarustuse ja -kanalisatsiooni alasele tegevusele, millega määratletakse ühisveevarustuse ja -kanalisatsiooni arendamise põhimõtted, vajalikud tööde mahud ja investeeringud, eemärgiga ehitada kaasaja nõuetele vastavad vee- ja kanalisatsiooni ning pinnase- ja pinnavee käitlemise tehnovõrgud, pumplad ning puhastusseadmed. Uute tehnovõrkude ja seadmete töökorras hoidmine nõuab vee-ettevõttelt suhteliselt tundliku tehnoloogia ja seadmestiku soetamist, mis praegusel vee-ettevõttel AS-il Viljandi Veevärk, kes Viiratsi vallas süsteeme haldab, on olemas. Investeerimise tulemusena kasvab oluliselt vee-ettevõtte põhivara, mille ekspluatatsioonis hoidmine eeldab senise töökorralduse reorganiseerimist ja üleminekut avariide likvideerimiselt korrapärase plaanilise hoolduse ja ennetava remondi teostamisele, reoveetöötlusprotsessi ja seadmete teadlikule kontrollile, juhtimisele ja hooldusele. Uute torustike rajamine ja pumplate ning reoveepuhastite rekonstrueerimine vähendab tunduvalt avariide kordasid. Kaasaegsete tehniliste meetmete rakendamisega peab paratamatult kaasnema vee-ettevõtluse organisatsiooniline arendus ja institutsionaalne tugevdamine, vastasel juhul ei ole võimalik tagada tehtud investeeringute maksimaalset efektiivsust. Vee-ettevõtte personal peab olema komplekteeritud kompetentsete spetsialistidega ja oskustöölistega, keda tuleb oskuslikult juhtida ja süstemaatiliselt koolitada. Suurte investeeringute realiseerimine ja vee-ettevõtte institutsionaalne ja tehniline tugevdamine nõuab senisest oluliselt suuremat tähelepanu nii juhtivtöötajate kui ka tööliste kutseoskuse arendamisel. Käesoleval ajal puudub vee-ettevõttel täpne ülevaade kogu vallas olemasolevatest ühisveevärgi- ja kanalisatsiooni insenervõrkudest. Nõukogude ajal rajatud tehnovõrkude osas ei ole enamuses teostusmõõdistusi. Aastakümned tagasi ehitatud

126 projektide tööjoonised ei vasta teostusele. Tulevikus on vajalik iga uue torustiku paigaldamise või olemasoleva rekonstrueerimise lõppedes koostada teostusjoonised. Viiratsi Vallavalitsus peab koostöös vee-ettevõttega välja töötama kindlad nõuded ekspluatatsiooni antud tehnovõrkude tööjoonistele. Vajalik on koostada valla territooriumil paiknevate tehnovõrkude andmebaasi normdokumentatsioon ja sellest lähtuvalt koostada tehnovõrkude andmebaas, mida hakkab haldama kas vee-ettevõtte või vallavalitsuse vastava eriala spetsialist. Vee-ettevõtte organisatsiooni arendamisel (tugevdamisel) lähtutakse alljärgnevatest põhimõtetest: • Vee-ettevõtte põhitegevuseks peab olema veevarustuse ja kanalisatsiooni- teenuse osutamine; • Vee-ettevõtte tegevuspiirkonnaks on arengukavas määratletud ÜVK-alad, mis tagab kvaliteetse vee-ja kanalisatsiooniteenuse kogu ÜVK määratletud alal; • Vee-ettevõte töötab iseseisava äriettevõttena, kelle üle teostab järelevalvet Viiratsi Vallavalitsus; • Viiratsi Vallavolikogu kehtestab (vastavalt Viiratsi valla veevarustuse ja heitvee ärajuhtimise teenuste hinna reguleerimise korrale) valla haldusterritooriumil ühtse vee- ja kanalisatsiooniteenuse kulupõhise hinna, mida üldjuhul valla eelarvest ei doteerita. Kulupõhine hind peab sisaldama uute rajatavate ja rekonstrueeritavate vee- ja kanalisatsioonisüsteemide amortisatsiooni, mis loob eelduse jätkusuutlikuks vee- ja kanalisatsiooniteenuse osutamiseks Viiratsi vallas; • Vee-ettevõttel peab olema selge ülevaade olemasolevatest, rekonstrueeritavatest ja rajatavatest vee- ja kanalisatsioonisüsteemidest. Ülevaate saamiseks tuleb vee-ettevõttel luua andmebaas VK-süsteemi rajamise, remontimise või rekonstrueerimise kohta ning viited vastavale kaardimaterjalidele; • Vee-ettevõtte tegutsemispiirkonnas (Viiratsi vallas) peab säilima ühtne vee- ja kanalisatsiooniteenuse hind; • Ettevõtete reovee juhtimisel ühiskanalisatsioonisüsteemi tuleb nõuda ettevõtetelt reostuskoormuse analüüsi ning vastavalt analüüsi tulemustele otsustada, kas ettevõtete reovett on võimalik juhtida asula reoveepuhastisse või mitte. Juhul, kui reostuskoormust on võimalik vastu võtta, tuleb lisaks reovee kuupmeetri hinnale võtta lisatasu reostuskoormusest põhjustatud lisakoormuse eest, kui tegemist on olmereoveest kõrgema reoainete sisaldusega reoveega. Seega tuleb Viiratsi vallas ühiskanalisatsiooniteenuse eest ettevõtetele kehtestada eraldi hind, mis sisaldab lisaks kuupmeetri hinnale ettevõtte poolt tekitatud reostuskoormuse puhastamise hinda, mida praegusel ajal juba ka rakendatakse.

127 7 Viiratsi valla ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni arengukava Viiratsi vallas on välja kujunenud 5 suuremat ÜVK piirkonda – Viiratsi alevik ja Vana-Võidu, Uusna, Tänassilma ning Valma külad. Nimetatud piirkondi käsitletakse arengukavas kui valla tuumikalasid. Lisaks tuumikaladele on vallas ka väiksemaid asulaid, kus olemas nõukogude ajal rajatud vee- ja kanalisatsioonitorustikud, mida viimastel aastatel on osaliselt ka renoveeritud. Väiksemate asulate hulka, mida saab käsitleda kui ÜVK-alasid, kuuluvad järgmised asumid: Vasara küla, Ruudiküla küla Sillaotsa elamupiirkond, Mäeltküla küla Järve elamupiirkond ja Tusti küla. Alad kvalifitseeruvad ÜVK-aladena, kuna olemasolevad vee-ja kanalisatsioonisüsteemid kuuluvad Viiratsi valla vee- ettevõttele OÜ Viiratsi Veevärk. Nimetatud külad jäävad perspektiivis ÜVK- aladeks ning prioriteediks nimetatud aladel on tagada elanikele kvaliteetne joogivesi. Juhul, kui elanikud soovivad VK-süsteemide haldamise üle võtta, tuleb elanikel moodustada MTÜ. MTÜ vahendusel saavad elanikud ise Viiratsi Vallast, KIK-ist ja muudest fondidest (maakondlik nn „kaevuprojekt”) taotleda raha süsteemide rekonstrueerimiseks. Mähma ja Sakala suvilarajooni piirkondades, kus praegusel ajal on olemas elanike poolt rajatud vee- ja kanalisatsioonisüsteemid, arendavad ja haldavad vee- ja kanalisatsioonisüsteeme kohalikud elanikud edasi ka tulevikus. Viiratsi vald ei saa nendes piirkondades vee- ja kanalisatsioonisüsteeme hallata, kuna varad kuuluvad kohalikele elanikele. Lisaks ei kvalifitseeru suvilarajoonid ÜVK aladena, mistõttu arengukavas neid pikemalt ei käsitleta. Arengukava koostajate, vee-ettevõtte ja Viiratsi Vallavalitsuse ühise arutelu tulemusena on leitud, et parimaks lahenduseks ÜVK süsteemide arendamisel on jagada tööd etappidesse alljärgnevalt.

Veevarustussüsteemi arendamise etapid: • I etapp – Viiratsi valla veevarustussüsteemide rekonstrueerimine ja arendamine aastatel 2008-2010. Projekt hõlmab veetorustike rekonstrueerimist järgmistes asumites: Viiratsi alevik ja Vana-Võidu küla. Lisaks rajatakse I etapis uued puurkaevud Uusna, Tänassilma ja Valma küladesse, et varustada külade elanikke terviseohutuse ja kvaliteedinõuetele vastava joogiveega. I etapis tuleb rajatakse Vana-Võidu küla veetorustik ühises kaevikus rajatava kanalisatsioonitorustikuga Viiratsi aleviku Mustla teeristini. Perspektiivis on planeeritud, et Vana-Võidu küla elanikke varustatakse Viljandi linna veetöötlusjaamas töödeldud joogiveega; • II etapp – Viiratsi valla veevarustussüsteemide rekonstrueerimise ja arendamine aastatel 2011-2013. Projekt hõlmab veetorustike rekonstrueerimist Uusna, Tänassilma ja Valma külades. Lisaks rekonstrueeritakse II etapis Vasara, Ruudiküla (Sillaotsa elamupiirkond), Mäeltküla (Järve elamupiirkond) ja Tusti külade puurkaevud.

128 • III etapp – Viiratsi valla veevarustussüsteemide rekonstrueerimise ja arendamine aastatel 2014-2020. Projekt hõlmab veetorustike rajamist Viiratsi alevikus. Projekti eesmärgiks on rajada Viiratsi alevikus suur veering mööda Väluste-, Farmi- ja Iva teed. Lisaks rekonstrueeritakse projekti III etapis Vasara, Ruudiküla (Sillaotsa elamupiirkond), Mäeltküla (Järve elamupiirkond) ja Tusti küla olemasolevad veetorustikud.

Reoveekanalisatsiooni arendamise etapid: • I etapp – Viiratsi valla reoveekanalisatsiooni rekonstrueerimine ja arendamine aastatel 2008-2010. Projekti hõlmab kanalisatsioonitorustike rekonstrueerimist Viiratsi alevikus ja Vana-Võidu külas. I etapis rajatakse kanalisatsioonitorustik Kösti reoveepuhastini. Nimetatud projekti rahastamiseks on saadud positiivne rahastamisotsus KIK-ilt. Lisaks eelnevatele tegevustele on I etapis vajalik rekonstrueerida Tänassilma külas olemasolev BIO-50 reoveepuhasti ja rajada Kalmetu kooli juurde uus reoveepuhasti Vasara külas on vajalik ühendada korrusmaja kanalisatsioonisüsteem ühiskanalisatsioonisüsteemiga, mille reovesi puhastatakse olemasolevates biotiikides; • II etapp – Viiratsi valla kanalisatsioonisüsteemide rekonstrueerimine ja arendamine aastatel 2011-2013. Etapp hõlmab Uusna ja Valma külade kanalisatsioonisüsteemide rekonstrueerimist. Kanalisatsioonisüsteemide rekonstrueerimine tuleb planeerida üheaegselt veesüsteemide rekonstrueerimisega, et vähendada torustike rajamiskulutusi, mis kaasnevad torustiku paigaldamisega teede ja tänavate äärde. Töö konsultant nimetab arengukavas ka olemasolevate amortiseerunud torustike tõstmist teede ja tänavate äärde rekonstrueerimiseks. Lisaks planeeritakse II etapis rajada reoveepumpla ja survetorustik Viiratsi alevi planeeritavasse tööstuspiirkonda. Kanalisatsioonisüsteem rajatakse arendajate rahadega; • III etapp – Viiratsi valla kanalisatsioonisüsteemide rekonstrueerimine ja arendamine aastatel 2014-2020. Etapp hõlmab Vasara, Ruudiküla (Sillaotsa elamupiirkond), Mäeltküla (Järve elamupiirkond), Tusti külade kanalisatsioonisüsteemide rekonstrueerimist.

Sademeveekanalisatsiooni arendamise etapid: • Sademeveetorustiku rajamine Viiratsi alevikus aastatel 2008-2010; Projekti eesmärk on Viiratsi alevikus likvideerida kevadeti ja sügiseti tekkivate üleujutatud alade teke keskasulas. Arengukavas käsitletavate rekonstrueeritavate ja rajatavate vee- ja kanalisatsioonisüsteemide projektide etappidesse jagamise põhjuseks on investeeringute hajutamine arengukava perioodil, mille tulemusena ei pea vee- ettevõte lühikesel ajaperioodil tegema väga suuri investeeringuid. Investeeringute

129 jagamine etappidesse aitab ühtlustada perspektiivis vee- ja kanalisatsiooniteenuse tariifi Viiratsi vallas. Lisaks majanduslikele põhjustele on arenguetappide jagamisel arvestatud ka Euroopa Liidu poolt määratud direktiivide täitmise tähtaegasid. EL direktiividest on räägitud ptk 5.1, kus on välja toodud direktiividest määratud kohustuste täitmise tähtajad. Käesoleva arengukava realiseerimisel tuleb arvestada alljärgnevaid aspekte: • tehnilised – puudub tehniline andmebaas enne 2000. aastat rajatud vee- ja kanalisatsioonivõrgu paiknemise ja seisukorra kohta (teostusjoonised jm.) • keskkonnamõjud- ühisveevärgi ja kanalisatsioonirajatiste ehitamisel tuleb vältida planeeritavate ehitiste ja rajatiste negatiivseid mõjutegureid veestikule ja maastiku teistele osadele ning kinni pidada loodus-ja veekaitse nõuetest; • majanduslikud – puuduvad omavahendid sellises mahus, et lühikese ajaperioodi jooksul teostada ulatuslikke ÜVK süsteemide rekonstrueerimistöid kõigis valla ÜVK süsteemidega varustatud asumites; • sotsiaal-majanduslikud - elanikkonna huvi vee-ja kanalisatsiooniteenuste vastu, elanikkonna maksevõime, jätkusuutliku vee-ettevõtte majandamine. Viiratsi valla ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arengukava on kooskõlas nii Pärnu alamvesikonna veemajanduskavaga kui ka Võrtsjärve alamvesikonna veemajanduskava eelnõuga, mis on praegusel ajal kooskõlastamisel (Võrtsjärve alamvesikonna veemajanduskava eelnõu, 2007). Enamus Viiratsi vallast jääb Võrtsjärve alamvesikonda, Viiratsi alevik aga Pärnu alamvesikonda, mistõttu arengukava koostamisel on lähtutud mõlemast veemajanduskavast ning nende eesmärkidest.

7.1 Viiratsi alevik Viiratsi alevikus elab 2008. aasta seisuga 1320 inimest, kellest ühisveevarustussüsteemiga on ühendatud ligikaudu 1320. Ühiskanalisatsioonisüsteemiga on Viiratsi alevikus ühendatud ligikaudu 95 % elanikest ehk 1250 inimest. 2008. aasta alguses ehitati Viiratsis välja uue planeeringuala vee-ja kanalisatsioonitorustikud (vt lisa 12-1) Lähiaastatel planeeritakse piirkonda ligikaudu 44 uut eramut. Planeeritav uute elanike arv piirkonnas on ligikaudu 100 inimest. Viiratsi aleviku olemasolevad ja perspektiivsed ühisveevarustuse ja – kanalisatsioonirajatised on kirjeldatud käesoleva töö lisades 1 ja 12-1. Käesoleva ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arengukava raames käsitletakse vaid Viiratsi aleviku ühisveevärgi -ja kanalisatsiooni arendamiseks vajalikke projekte, mis on seotud Viiratsi Vallavalitsuse või OÜ Viiratsi Vesi poolse finantseerimisega.

7.1.1 V eevarustuse edasine areng Viiratsi aleviku elanikud saavad praegusel ajal kvaliteedi-ja terviseohutusnõuetele vastavat joogivett, mis on puhastatud Viljandi linna veetöötlusjaamas. Veevarustuse

130 perspektiivskeem näeb olemasoleva veevarustussüsteemi arendamist. Probleemiks Viiratsi alevikus on aga olemasolevad amortiseerunud veetorustikud, mis vajavad rekonstrueerimist. Veevarustussüsteemide rekonstrueerimine ja laiendamine Viiratsi alevikus on jaotatud etappidesse. Veesüsteemide rajamine etappides on vajalik selleks, et vältida järsku veeteenuse hinnatõusu. Viiratsi valla veesüsteemide rekonstrueerimise ja laiendamise I etapp toimub aastatel 2008-2010. Viiratsi alevikus on esimeses etapis on planeeritud rekonstrueerida olemasolevat veetorustikku kogupikkuses ligikaudu 4200 meetrit. Rekonstrueerimise all mõeldakse arengukavas ka olemasolevate amortiseerunud veetorustike, mis jooksevad läbi erakinnistute, rajamist teede ja tänavate äärde. Lisaks olemasolevate veetorustike rekonstrueerimisele on vajalik rajada uusi veetorustikke veesüsteemi ringistamiseks. Veetorustiku ringistamiseks tuleb rajada uued veetorud Sõpruse ja Ehitajate tänavale (vt lisa 12-1). Veesüsteemide ringistamine on vajalik parema surve ja veekvaliteedi tagamiseks torustikus. I etapis tuleb rajada uus veetorustik Viiratsi aleviku Mustla teeristist Viljandi linna. Uue veetorustiku ligikaudu pikkus on 820 meetrit. Uue torustiku tingläbimõõt on 160 mm. Torustiku täpne paiknemine ja läbimõõt määratakse projekteerimisel. Veetorustiku rajamine on vajalik Viiratsi ja Vana-Võidu piirkonna veevajaduste rahuldamiseks. I etapis rajatakse Viiratsi alevikus veetorustikke kokku ligikaudu 1500 meetrit. Viiratsi valla veesüsteemide rekonstrueerimise ja laiendamise II etapp toimub aastatel 2011-2013. Viiratsi alevikus veesüsteemide rekonstrueerimise ja laiendamise II etapis veesüsteemide arendamiseks ja rekonstrueerimiseks investeeringuid ei planeerita. Viiratsi valla veesüsteemide rekonstrueerimise ja laiendamise III etapp toimub aastatel 2014-2020. Viiratsi alevikus on kavandatud kolmandas etapis rajada aleviku lõunaossa suur veering. Veeringi eesmärgiks on tagada veetorustikus stabiilne surve ning hea veekvaliteet aleviku tööstuspiirkonna valmimisel. Suur veering rajatakse Väluste ja Iva teed pidi ning Tehnika tänavale. Planeeritav veeringi pikkus on ligikaudu 2000 meetrit. Rajatava veetorustiku tingläbimõõt on 160 mm. Torustike täpne asukoht ja läbimõõdud määratakse projekteerimisel. Lisaks veetorustike rajamisele on planeeritud III etapis rekonstrueerida veetorustikke Viiratsi puiesteel ja Farmi teel. Kokku on vajalik rekonstrueerida ligikaudu 195 meetrit veetorustikku tingläbimõõduga 110 mm ja ligikaudu 365 m veetorustikku tingläbimõõduga 160 mm. Perspektiivis alevikus olevaid puurkaev-pumplaid (katastri numbritega 7240, 6735 ja 7297) ei tamponeerita, kuna neid on võimalik kasutusse võtta tööstuspiirkonna veega varustamiseks. Konserveerimist vajaks tulevikus Staadioni puurkaev (katastri numbriga 7231), mida ei kasutata. Konserveerimise all mõeldakse puurkaevupäise sulgemist metallplaadiga, et välistada põhjavee reostumist.

131 Viiratsi aleviku perspektiivne vee-ja kanalisatsioonisüsteemide rekonstrueerimise ja arendamise üldskeem on toodud töö lisas 12-1. Tabelis 78 on töö konsultant ja Viiratsi Vallavalitsus prognoosinud Viiratsi aleviku perspektiivseid veetarbeid ja liitunute arvusid. Perspektiivse veetarbe prognoosimisel on aluseks võetud 2007. aasta veetarve. Prognoosis on arvestatud, et elanike veetarve inimekvivalendi kohta arengukava jooksul ei muutu. Aastal 2011 planeeritakse veetarbe kasvu uute liitujate arvelt, kes asuvad elama aleviku uude elamurajooni.

Tabel 78.Viiratsi aleviku perspektiivne veetarve aastatel 2008-2020. Aasta 2008 2009 2010 2011 2012-2020 Planeeritav liitunute arv 1320 1320 1320 1420 1420 Inimekvivalendi kohta tarbitud vee- 102 102 102 102 102 kogus Elanike ja ettevõtete poolt tarbitud 135 135 135 145 145 veekogus, m3/d

Tabelist on näha, et perspektiivne Viiratsi aleviku ööpäevane veevajadus on ligikaudu 145 m3. Samas tuleb arvestada, et tabeli andmed on arvutuslikud ning teatud eeldusi kajastavad, mistõttu reaalne veetarve võib tulevikus olla erinev.

7.1.2 Tuletõrje veevõtukohad Vastavalt seadusele peab ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni arengukava käsitlema üldistes huvides kasutatavaid ja tulekustutusvee võtmise kohti ning muid avalikke veevõtukohti. Nimetatud kohtade puhul tuleb tagada tuletõrje veevõtukohale esitatud nõue, mille järgi peab tuletõrjevesi olema tagatud 3 tunni vältel. Veevõtukohad peavad võimaldama tuletõrjeautoga aastaringset juurdepääsu ning tagatud peab olema tuletõrjeauto ringipööramise võimalus. Viiratsi alevikus on praegusel olemas mõned lääne-tüüpi hüdrandid tuletõrjevee saamiseks Väluste teel ja Farmi teel. Uued hüdrandid on rajatud veel aleviku uuselamute piirkonda, kuhu on rajatud 2 hüdranti (Heina ja Niidu tänavale). Lisaks hüdrantidele on võimalik tuletõrje vett saada aleviku keskosas paiknevatest tiikidest. Olemasolevate tiikide juurde on rajatud veevõtukaev. Olemasolev veevõtukohta on nõuetekohaselt tähistatud ning kohale on võimalik lihtsalt tuletõrjeautoga ligi pääseda. Perspektiivis jäävad põhiliseks tuletõrjevee saamise kohaks aleviku keskosas olevad tiigid. Lisaks tiikidele ja olemasolevatele hüdrantidele on veevarustussüsteemi rekonstrueerimise ja uuendamise I etapis vajalik veetorustikule paigaldada veel ligikaudu 3 hüdranti. Töö lisas 12-1 on toodud rajatavate hüdrantide esialgsed asukohad, mis täpsustuvad projekteerimisel.

132 Veevarustussüsteemi arenguks vajalikud tegevused Viiratsi alevikus: • I etapis (2008-2010) rekonstrueerida veetorustikku ligikaudu 4200 m; • I etapis rajada uut veetorustikku ligikaudu 1500 meetrit; • I etapis rajatakse veetorustikule 3 hüdranti; • II etapis (2011-2013) Viiratsi alevikus veesüsteemide rekonstrueerimist ja laiendamist ei planeerita; • III etapis (2014-2020) rajatakse Viiratsi alevikus suur veering Iva-ja Väluste teele ning Tehnika tänavale. Rajatava veetorustiku kogupikkus on ligikaudu 1850 meetrit. Lisaks on planeeritud rekonstrueerida Viiratsi puiestee ja Farmi teel olevad veetorustikud kogupikkuses 560 meetrit. Alljärgnevalt on hinnatud tabelis 79 planeeritud tegevuste elluviimiseks vajalikke investeeringuid Viiratsi alevikus veesüsteemide rekonstrueerimiseks ja laiendamiseks.

Tabel 79.Viiratsi aleviku veesüsteemide rekonstrueerimiseks ja laiendamiseks vajalikud investeeringud.

133 Projekti osa Komponendid Kokku (mln krooni) Ühisveevarustuse rajamine ja rekonstrueerimine

Viiratsi aleviku Veetorustiku rekonstrueerimise ja laiendamise I etapp 7,72 ühisveevarustuse (2008-2010). Rekonstrueerida Viiratsi aleviku rekonstrueerimine ja veetorustikku kogupikkuses 4178 meetrit ja rajada laiendamine torustikule 3 hüdranti. Rajada uut veetorustikku 1489 meetrit olemasoleva veetorustiku ringistamiseks ja uuteks majaühendusteks. I etapi uuringud, projekteerimine 10% 0,77 I etapi ettenägematud kulud 10% 0,77 I etapi projektijuhtimine 5% 0,39 I etapi (2008-2010) veesüsteemide rekonstrueerimine 9,65 ja laiendamine kokku: Veetorustiku rekonstrueerimise ja laiendamise III etapp 2,89 (2014-2020). Rekonstrueerida kogu Farmi tee ja Viiratsi puiestee olemasolev veetorustik kogupikkuses 560 meetrit. Rajada uus veering mööda Väluste-, Iva teed ja Tehnika tänavat pidi, kogupikkuses 1848 meetrit. III etapi uuringud, projekteerimine 10% 0,29 III etapi ettenägematud kulud 10% 0,29 III etapi projektijuhtimine, ehitusjärelvalve 5% 0,14 III etapi (2014-2020) veesüsteemide rekonstrueerimine 3,61 ja laiendamine kokku: Viiratsi aleviku veevarustussüsteemide ehitus KOKKU: 13,26

7.1.3 V iiratsi aleviku kanalisatsioonitorustik, reostuskoormus ja reovee käitlemine Viiratsi alevikus on ühiskanalisatsioonisüsteemiga 2008. aastal liitunud ligikaudu 1250 elanikku. Aastaks 2011 planeeritakse Viiratsi aleviku ühiskanalisatsioonisüsteemiga liitunute arvuks ligikaudu 1350 elanikku. Alljärgnevalt on tabelis 80 toodu välja Viiratsi aleviku perspektiivne reostuskoormus ja reovee vooluhulk aastatel 2008-2020.

Tabel 80.Viiratsi aleviku perspektiivne reostuskoormus aastatel 2008- 2020. Aasta 2008 2009 2010 2011 2012-2020 Elanike ja ettevõtete poolt tekitatav 120 120 120 130 130 reovee vooluhulk, m3/d Infiltratsioon, m3/d 54 54 54 47 47 Reovee vooluhulk kokku, m3/d 174 174 174 177 177

Reostuskoormus, BHT7/d 72 72 72 78 78

Tabelis 80 koostamisel on elanike ja ettevõtete perspektiivse reovee vooluhulga arvestamisel aluseks võetud 2007. aasta vooluhulka. Infiltratsioonivee arvestamisel

134 aastatel 2008-2010 on arvestatud, infiltratsioonivee ööpäevaseks koguseks 45% vooluhulgast. Peale kanalisatsioonisüsteemide rekonstrueerimist, mis toimub aastatel 2008-2010 arvestatakse arvutuslikuks infiltratsioonivee koguseks 0,1 l/s 1 kilomeetri isevoolse torustiku kohta. 2011. aastal on planeeritud reoveekoguse mahu kasv 10 m3 ööpäevas. Kasvu põhjendatakse uute liitujatega uuselamurajoonis, kus selleks ajaks peaks elama uusi elanikke ligikaudu 100. Tabeli andmetest on näha, et aastatel 2012- 2020 planeeritakse reovee ööpäevaseks vooluhulgaks ligikaudu 177 m3/d. Tabelis kajastatud reostuskoormuse arvutamisel on arvestatud, et 1 inimekvivalent tekitab reostuskoormuse 60 g BHT7/d. Arengukava lõppetapiks on planeeritav reostuskoormus Viiratsi alevikus 78 kg BHT7 ööpäevas. Planeeritava reostuskoormuse ja reovee vooluhulkade arvestamisel Viiratsi alevikus ei ole kajastatud aleviku lõunaossa planeeritava tööstusala perspektiivseid mahtusid, kuna ei ole teada, missugused ettevõtted alal tegutsema hakkavad. Tabelis 80 kajastatud andmete kasutamisel tuleb arvestada, et tabelis planeeritavad reostuskoormuse ja vooluhulgad on arvutuslikud, mistõttu võivad erineda tulevikus tegelikust situatsioonist. Tabelis 80 kajastatud reoveekogused võrreldes töö tabeliga 78, kus on välja toodud prognoositavad veekogused on erinevad, kuna osad ettevõtted aleviku lõunaosas (farmid jms) tarbivad küll vett, kuid reovee koguvad kogumiskaevudesse. Reoveesüsteemi edasine areng toimub edasi samadel põhimõtetel kui praegu s.t. alevikus tekkiv reovesi kogutakse kanalisatsioonitorustike abil kokku ning suunatakse Kösti reoveepuhastisse. Kuna alevikus olevate nõukogude ajal rajatud kanalisatsioonitorustiku seisukord on kehv ning torustikesse tungib infiltratsioonivett, tuleks torustikud rekonstrueerida. Torustike rekonstrueerimine kogu alevikus korraga on suur projekt nii rahaliselt kui ka töömahu poolest, mistõttu on arengukavas planeeritavad tööd jaotatud etappidesse. Viiratsi valla kanalisatsioonisüsteemide rekonstrueerimise ja laiendamise I etapp toimub aastatel 2008-2010. Viiratsi alevikus toimuv kanalisatsioonitorustike rekonstrueerimise ja laiendamise I etapp on planeeritud üheaegselt veeprojekti I etapiga, et vähendada projekti kulusid. Planeerides rekonstrueerimise samal ajal veeprojektiga on võimalik torustik rajada ühises kaevikus, millega vähendatakse kaeviku rajamise kulusid ja teekatte taastamiseks tehtavaid kulusid. Kanalisatsioonitorustike rekonstrueerimisel tuleb süsteem ümber tõsta nii, et praegusel ajal läbi kinnistute jooksev torustik hakkaks perspektiivis paiknema mööda teid ja tänavaid. Viiratsi aleviku on vajalik I etapis isevoolseid kanalisatsioonitorustikke rekonstrueerida ligikaudu 4900 meetrit. Lisaks rekonstrueerimisele on vajalik rajada uusi kanalisatsioonitorustikke Tehnika ja Sõpruse tänavale ning Väluste teele, kogupikkuses ligikaudu 520 meetrit (vt lisa 12- 1). Viiratsi valla kanalisatsioonisüsteemide rekonstrueerimise ja laiendamise II etapp toimub aastatel 2011-2013. Viiratsi alevikus on planeeritud kanalisatsioonisüsteemide II etapis rajada uus reoveepumpla ja survetorustik aleviku lõunaossa (tööstuspiirkonda). Planeeritav reoveepumpla on vajalik perspektiivse tööstuspiirkonna reovete pumpamiseks aleviku kanalisatsioonivõrku. Tööstuspiirkonna kanaliseerimiseks on planeeritud rajada

135 ligikaudu 400 meetrit survekanalisatsioonitorustikku tingläbimõõduga 110 mm ja 400 meetrit isevoolset kanalisatsioonitorustikku. Planeeritavad investeeringud tehakse arendajate kapitaliga, mistõttu investeeringuid ei tohi kajastada amortisatsioonina perspektiivses kanalisatsiooniteenuse hinnas. Kanalisatsioonisüsteemi arenguks vajalikud tegevused Viiratsi alevikus: • Rekonstrueerida I etapis (aastatel 2008-2010) isevoolset kanalisatsioonitorustikku ligikaudu 4900 meetrit; • I etapis rajada Tehnika ja Sõpruse tänavale ning Väluste teele isevoolset kanalisatsioonitorustikku ligikaudu 520 meetrit; • II etapis (aastatel 2011-2013) kanaliseerida tööstuspiirkond. Investeeringu teostavad arendajad. Alljärgnevalt on hinnatud tabelis 81 planeeritud tegevuste elluviimiseks vajalikke investeeringuid Viiratsi alevikus kanalisatsioonisüsteemide rekonstrueerimiseks ja laiendamiseks.

136 Tabel 81.Viiratsi aleviku kanalisatsioonisüsteemide rajamiseks ja rekonstrueerimiseks vajalikud investeeringud. Projekti osa Komponendid Kokku (mln krooni) Ühiskanalisatsiooni rajamine ja rekonstrueerimine Ühiskanalisatsiooni Viiratsi valla kanalisatsioonisüsteemide rekonstrueerimise 10,45 rekonstrueerimine ja ja laiendamise I etapp (2008-2010). laiendamine Viiratsi Viiratsi alevikus rekonstrueeritakse isevoolset alevikus kanalisatsioonitorustikku 4890 m. Lisaks rajatakse I etapis kanalisatsioonitorustikku 517 m. I etapi uuringud, projekteerimine 10% 1,04 I etapi ettenägematud kulud 10% 1,04 I etapi projektijuhtimine, ehitusjärelvalve 5% 0,52 I etapis kanalisatsioonisüsteemide rekonstrueerimine 13,06 ja laiendamine kokku: Viiratsi valla kanalisatsioonisüsteemide rekonstrueerimise 1,49 ja laiendamise II etapp (2011-2013). Rajada Viiratsi aleviku tööstuspiirkonda isevoolset kanalisatsioonitorustikku ligikaudu 442 meetrit. Rajada rajatavast reoveepumplast survetorustik Viiratsi aleviku kanalisatsioonisüsteemini kogupikkuses 404 meetrit. Rajamiskulud kaetakse arendajate poolt Rajada II etapis 1 uus reoveepumpla tööstuspiirkonna 0,2 kanaliseerimiseks. Finantseeritakse arendajate poolt. II etapi uuringud, projekteerimine 10% 0,17 II etapi ettenägematud kulud 10% 0,17 II etapi projektijuhtimine, ehitusjärelvalve 5% 0,08 II etapis (2011-2013) kanalisatsioonisüsteemide 2,11 rajamine kokku: Viiratsi aleviku kanalisatsioonisüsteemide rekonstrueerimine ja rajamine 15,17 KOKKU:

7.1.4 Sade meveekanalisatsioon Viiratsi alevikus on sademeveesüsteemi tõttu probleeme ainult Sakala, Nooruse, Sõpruse ja Ehitajate tänaval. Sademeveesüsteemi puudumise tõttu tekib nendel tänavatel sügiseti ja kevadeti uputusi, kuna sademeveel ei ole võimalik kuskile imbuda. Sademeveesüsteemide rekonstrueerimine on planeeritud aastatel 2008-2010. Lisaks torustike rajamisel on planeeritud vajadusel rajada sademeveepuhasti. Sademeveepuhasti rajamine otsustatakse projekteerimisel. Sademeveesüsteemi rajamisel on planeeritud rajada ligikaudu 1150 meetrit isevoolset sademeveetorustikku. Perspektiivne sademeveetorustiku skeem on toodud töö lisas 21 oleval kaardil. Ülejäänud alevikus lahendatakse sademeveeprobleemid kraavitusega või sademevee imbumisega pinnasesse. Alljärgnevalt on hinnatud tabelis 82 planeeritud tegevuste elluviimiseks vajalikke investeeringuid Viiratsi alevikus sademeveesüsteemide rajamiseks.

137 Tabel 82.Viiratsi aleviku sademeveesüsteemi rajamiseks vajalikud investeeringud. Projekti osa Komponendid Kokku (mln krooni) Sademeveesüsteemide rajamine Viiratsi aleviku Sademeveesüsteemi rajamisetapil aastatel 2008-2010 sademeveetorustiku rajatakse ligikaudu 1150 meetrit isevoolset 2,48 rajamine sademeveetorustikku. Vajadusel ehitatakse sademeveesüsteemi puhasti. I etapi uuringud, projekteerimine 10% 0,25 I etapi ettenägematud kulud 10% 0,25 I etapi projektijuhtimine 5% 0,12 Viiratsi aleviku sademeveesüsteemide ehitus KOKKU: 3,10

138 7.2 Vana-Võidu küla Vana-Võidu külas elab 2008. aasta seisuga 440 inimest. Lisaks küla elanikele on küla keskuses veel Vana-Võidu kooli ühiselamutes elavad õpilased. Vana-Võidu koolis õpib kokku ligikaudu 700 õpilast. Perspektiivis on Vana-Võidu ja Viiratsi vahelisele alale planeeritud uusi elamuarendusi, millega on arvestatud ka arengukavas. Arengukavas eeldatakse, et planeeritavatel aladel ehitavad arendajad ise välja vee-ja kanalisatsioonisüsteemid ning valla eelarvest neid projekte ei rahastata. Arengukavas käsitletakse ainult Viiratsi Valla või kohaliku vee-ettevõtte (OÜ Viiratsi Vesi) poolt rahastavaid projekte. Vana-Võidu küla olemasolevad ja perspektiivsed ühisveevarustuse ja – kanalisatsioonirajatised on kirjeldatud käesoleva töö lisades 1, 12-1, 12-2 ja 12-3.

7.2.1 V eevarustuse edasine areng Vana-Võidu küla keskasulas tarbivad praegusel ajal elanikud ja kooliõpilased terviseohutuse- ja kvaliteedinõuetele mittevastavat joogivett. Arengukavas on elanike terviseohutusnõuetele vastava joogiveega varustamiseks kaalutud kahte alternatiivi: • Rajada veetorustik Viljandi linnani; • Rajada Viiratsi alevikku uus puurkaev ja II-astme pumpla. Alljärgnevalt on tabelis 83 töös kaalutud alternatiivide majanduslik-tehniline võrdlus.

139 Tabel 83.Vana-Võidu küla veesüsteemide rajamise alternatiivide majanduslik-tehniline võrdlus varustamaks elanike terviseohutuse ja kvaliteedinõuetele vastava joogiveega. Alternatiiv I, uue puurkaevu ja II-astme pumpla Alternatiiv II, veetorustiku rajamine rajamine. Veetorustiku rajamine Teemeistri Viljandini elamupiirkonnani. Projekti maksumus, kr 4 747 000 6 832 200 Projekteerimine, 10% 474 700 683 220 projekti maksumusest, kr Ettenägematud kulud, 10% projekti maksumusest, kr 474 700 683 220

Projekti juhtimise kulud, 5% projekti maksumusest, 237 350 341 610 kr Projekti maksumus kokku, 5 933 750 8 540 250 kr Projekti tehnilised aspektid Uue puurkaevu Ei ole teada, millal toimub Viljandi linna rajamisel ei ole siseste veetorustike rekonstrueerimine ning garanteeritud joogivees kui suures mahus täpselt on vajalik töid fluoriidide madal teostada, et Vana-Võidu piirkonda sisaldus. Vajadusel joogiveega varustada Projekti elluviimisel rajada pöördosmoos. tagatakse elanikele kindla kvaliteediga joogivesi.

Tabeli andmetest selgub, et veetorustiku rajamine Viljandi linnast Vana-Võidu küla keskasulani on majanduslikult kallim projekt kui uue puurkaev-pumpla rajamine Vana-Võidu keskasulasse. Samas on Vana-Võidu keskasulasse sügavama puurkaevu rajamine riskantsem projekt, kuna ei suudeta garanteerida, et projekti elluviimisel veekvaliteet vastab terviseohutuse-ja kvaliteedinõuetele. Seetõttu on töö konsultant ja Viiratsi Vallavalitsus seisukohal, et üheaegselt kanalisatsiooniprojektiga (rajatakse survekanalisatsioonitorustik Vana-Võidust Viiratsi peapumplani) tuleb rajada ühises kaevikus ka veetorustik nii pikalt kui võimalik Viljandi linnani. Selleks, et ühendada rajatav torustik Viljandi veevõrguga on veel vajalik rajada veetorustikku eraldi kaevikus ainult 500 meetrit. Vajadusel tuleb lisaks kirjeldatud tegevusele rajada torustikule survetõstepumpla ning rekonstrueerida Viljandi linna sisest veetorustikku. Viljandi linnasisene veetorustiku rekonstrueerimine finantseerimise skeem tuleb paika panna kahepoolsel arutelul, kuid tabeli 83 on arvestatud, et Viiratsi vald teostab investeeringud ligikaudu 1,2 kilomeetri pikkuse lõigu rekonstrueerimiseks Viljandi linnas. Lisaks Viljandi-Vana-Võidu keskasulani rajatava transiittorustikule on vajalik rekonstrueerida olemasolev veetorustik keskasulas. Veevarustussüsteemide rekonstrueerimine ja laiendamine Vana-Võidu külas on jaotatud etappidesse. Veesüsteemide rajamine etappidesse jaotatuna on vajalik vältimaks järsku veeteenuse hinnatõusu.

140 Viiratsi valla veesüsteemide rekonstrueerimise ja laiendamise I etapp toimub aastatel 2008-2010. Vana-Võidu külas on planeeritud esimeses etapis rajada veetorustik ühises kaevikus kanalisatsioonitorustikuga Teemeistri elamupiirkonnani. Teemeistrilt edasi tuleb rajada uus veetorustik Viiratsi aleviku Mustla teeristini eraldi kaevikus. Kokku tuleb projekti raames rajada uut veetorustikku ligikaudu 3750 meetrit. Projekti eesmärgiks on ühendada veel Kergepõllu planeeringualale rajatud 11 kinnistut ja Teemeistri elamupiirkonna korrusmajad ühisveevõrguga. Seega projekti elluviimisel liidetakse ühisveevarustussüsteemiga ligikaudu 100 uut liitujat. Lisaks on võimalik tulevikus ühisveevarustussüsteemiga liituda Viiratsi-Vana-Võidu vahele jäävatel planeeringualadel, kes tõenäoliselt rajaksid igale planeeringualale muidu lokaalsed puurkaevud, millede joogivee kvaliteet ei vasta terviseohutuse-ja kvaliteedinõuetele (piirkonnas probleeme floriidide ja üldraua lubatust kõrgema sisaldusega joogivees). Perspektiivis on planeeritud Vana-Võidu keskasulani rajatava veetorustiku tingläbimõõt 110 mm, kuid täpne torustiku läbimõõt, pikkused ja paiknemine määratakse projekteerimisel. Torustiku planeeritav asendiline paiknemine on toodud töö lisades 14-1, 14-2 ja 14-3. Lisaks veetorustiku rajamisele Vana-Võidu keskasulani on vajalik rekonstrueerida olemasolevad veetorustikud asulas. Veetorustike rekonstrueerimisel tuleb praegusel ajal läbi kinnistute jooksvad veetorustikud tõsta teede ja tänavate äärde. Kokku on vajalik Vana-Võidu alevikus rekonstrueerida olemasolevaid veetorustikke kogupikkuses ligikaudu 2250 meetrit. Rekonstrueeritavad torustikud rajatakse tingläbimõõduga 63-110 mm, kuid torustike täpne paiknemine ja läbimõõdud selguvad projekteerimisel. Viiratsi valla veesüsteemide rekonstrueerimise ja laiendamine II etapp toimub aastatel 2011-2013. Vana-Võidu alevikus veesüsteemide rekonstrueerimise ja laiendamise II etapis veesüsteemide arendamiseks ja rekonstrueerimiseks investeeringuid ei planeerita. Viiratsi valla veesüsteemide rekonstrueerimise ja laiendamise III etapp toimub aastatel 2014-2020. Vana-Võidu alevikus veesüsteemide rekonstrueerimise ja laiendamise III etapis veesüsteemide arendamiseks ja rekonstrueerimiseks investeeringuid ei planeerita. Tabelis 84 on töö konsultant ja Viiratsi Vallavalitsus prognoosinud Vana-Võidu küla perspektiivseid veetarbeid ja liitunute arvusid. Perspektiivse veetarbe prognoosimisel on aluseks võetud 2007. aasta veetarve. Prognoosis on arvestatud, et elanike veetarve inimekvivalendi kohta arengukava aastatel 2008-2011 ei muutu, kuid järgnevatel aastatel veetarve kasvab 100 liitrini ööpäevas inimekvivalendi kohata. Aastal 2010 planeeritakse veetarbe kasvu uute liitujate arvelt, kui toimub Vana-Võiduni rajatav veetorustiku rajamise projekti lõpetamine.

141 Tabel 84.Vana-Võidu piirkonna perspektiivne veetarve aastatel 2008- 2020 Aasta 2008 2009 2010 2011 2012-2020 Planeeritav liitunute arv, kus on arvestatud lisaks 200 ühiseelamut kasutavat kooli- 550 550 650 650 650 õpilast Inimekvivalendi kohta tarbitud veekogus 89 89 89 89 100 Elanike ja ettevõtete poolt tarbitud veeko- 49,1 49,1 57,9 57,9 65,0 gus, m3/d

Tabelist on näha, et perspektiivne Vana-Võidu küla ööpäevane veevajadus on ligikaudu 65 m3. Prognoosiarvudes ei ole arvestatud Viiratsi-Vana-Võidu vahelisele alale rajatavate planeeringualadega, mistõttu võib reaalne veetarve arengukava lõpus olla suurem planeeritust. Planeeringualadega on arvestatud Viljandi-Vana-Võidu vahelise veetorustiku dimensioneerimisel, kuid kuna aladel on ehitus-ja arendustegevus peale 2007. aastat seiskunud, siis ei ole arengukavas veetarbe, reostuskoormuse ja töö finantsanalüüsi peatükis nende aladega arvestatud.

7.2.2 Tuletõrje veevõtukohad Vastavalt seadusele peab ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni arengukava käsitlema üldistes huvides kasutatavaid ja tulekustutusvee võtmise kohti ning muid avalikke veevõtukohti. Nimetatud kohtade puhul tuleb tagada tuletõrje veevõtukohale esitatud nõue, mille järgi peab tuletõrjevesi olema tagatud 3 tunni vältel. Veevõtukohad peavad võimaldama tuletõrjeautoga aastaringset juurdepääsu ning tagatud peab olema tuletõrjeauto ringipööramise võimalus. Vana-Võidu keskasulas on olemas tiigid ja tuletõrje veevõrumahuti. Kohapealsel vaatlusel olid tiigid prahti täis ning veetase tiigis oli madal. Tuletõrjemahuti olukord ja maht ei rahulda Vana-Võidu asula tulekustutusvee vajadust. Perspektiivis tuleb tuletõrjevee saamise kohaks veesüsteemide rekonstrueerimise ja laiendamise I etapis (aastatel 2008-2010) rekonstrueerida keskasulas olemasolev tuletõrje veevõtumahuti. Tõenäoliselt tuleb olemasoleva mahuti asemele rajada uus mahuti, kuna olemasoleva mahuti ruumala on asula kustutusvee rahuldamiseks liiga väike. Perpsketiivis peaks olema mahuti maht vähemalt 108 m3 ning mahutit peab saama täita ühisveevarustustorustikust. Lisaks on vajalik rajada üks hüdrant Kõrgepõllu planeeringualale rajatud kinnistute kustutusveega varustamiseks. Tuletõrjehüdrant on vajalik paigalda veel Teemeistri piirkonna korruselamute juurde. Töö lisas 12-2 on toodud rajatavate hüdrantide esialgsed asukohad, mis täpsustuvad projekteerimisel.

142 Veevarustussüsteemi arenguks vajalikud tegevused Vana-Võidu külas: • I etapis (2008-2010) on vajalik rajada veetorustik Viiratsi aleviku Mustla ristini, kus toimub veetorustiku ühendamine AS Viljandi Veevärk veesüsteemiga. Rajatava veetorustikku pikkus on ligikaudu 3732 meetrit. Vajadusel tuleb rekonstrueerida Viljandi linna sisest veetorustikku ja rajada survetõstepumpla; • I etapis tuleb rekonstrueerida Vana-Võidu küla keskasula olemasolev veetorustik ja ühendada veesüsteemist lahti praegu ühisveevõrgus kasutatavad puurkaevud. Rekonstrueeritava veetorustiku kogupikkus on ligikaudu 2238 meetrit Ühisveevõrgust lahti ühendatavad puurkaevud tuleb konserveerida; • I etapis tuleb rajada veetorustikule 2 hüdranti; • II etapis (2011-2013) Vana-Võidu veesüsteemide rekonstrueerimist ja laiendamist ei planeerita; • III etapis (2014-2020) Vana-Võidu veesüsteemide rekonstrueerimist ja laiendamist ei planeerita. Alljärgnevalt on hinnatud tabelis 85 planeeritud tegevuste elluviimiseks vajalikke investeeringuid Vana-Võidu küla veesüsteemide rekonstrueerimiseks ja laiendamiseks.

Tabel 85.Vana-Võidu küla veesüsteemide rekonstrueerimiseks ja laiendamiseks vajalikud investeeringud

143 Projekti osa Komponendid Kokku (mln krooni) Ühisveevarustuse rajamine ja rekonstrueerimine

Vana-Võidu küla Veetorustiku rekonstrueerimise ja laiendamise I etapp 10,0 ühisveevarustuse (2008-2010). Rajada veetorustik Viiratsi alevikuni ja rekonstrueerimine ja ühendada süsteem Viljandi linna laiendamine ühisveevarustussüsteemiga. Vajalik rajada veetorustikku 3732 meetrit. Rekonstrueerida Viljandi linna veetorustikku (ei ole arvestatud veetorustikku Viiratsi aleviku ja Viljandi linna vahel, mis rajatakse Viiratsi aleviku veeprojekti raames) ligikaudu 1200 meetrit. Rekonstrueerida veetorustikku Vana-Võidu keskasulas kogupikkuses 2238 meetrit ja rekonstrueerida olemasolev tuletõrje veevõtumahuti. Lisaks tuleb rajada Kõrgepõllu ja Teemeistri elamute juurde hüdrandid. I etapi uuringud, projekteerimine 10% 1,0 I etapi ettenägematud kulud 10% 1,0 I etapi projektijuhtimine 5% 0,5 Vana-Võidu küla veesüsteemide ehitus KOKKU: 12,5

7.2.3 Vana- Võidu küla kanalisatsioonitorustik, reostuskoormus ja reovee käitlemine Vana-Võidu külas on ühiskanalisatsioonisüsteemiga 2008. aastal liitunud ligikaudu 450 inimest, kellest 200 elavad Vana-Võidu kutsekooli ühiselamus. Lisaks Vana- Võidu keskasula elanikel on Vana-Võidu külas ligikaudu 70 elanikku Teemeistri elamupiirkonnas, kelle reovesi pumbatakse praegusel ajal Viiratsi peapumplasse. Alljärgnevalt on analüüsitud tabelis 86 Vana-Võidu asulas tekkivat reostuskoormust aastatel 2008-2020.

Tabel 86.Vana-Võidu küla perspektiivne reostuskoormus aastatel 2008- 2020 Aasta 2008 2009 2010 2011 2012-2020 Elanike (k.a Teemeistri elamupiirkond) ja 50 50 53 53 55 ettevõtete poolt tekitatav reovee vooluhulk, m3/d Infiltratsioon, m3/d 23 23 23 17 17 Reovee vooluhulk kokku, 72,6 72,6 72,6 70,1 72,1 m3/d

Reostuskoormus, BHT7/d 30 30 32 32 33

Tabeli 86 koostamisel on elanike ja ettevõtete perspektiivse reovee vooluhulga arvestamisel aluseks võetud 2007. aasta vooluhulka. Infiltratsioonivee arvestamisel aastatel 2008-2010 on arvestatud, infiltratsioonivee ööpäevaseks koguseks 45%

144 vooluhulgast. Peale kanalisatsioonisüsteemide rekonstrueerimist, mis toimub aastatel 2008-2010 arvestatakse arvutuslikuks infiltratsioonivee koguseks 0,1 l/s 1 kilomeetri isevoolse torustiku kohta. 2010. aastal on planeeritud reoveekoguse mahu kasv 3 m3 ööpäevas. Kasvu põhjendatakse uute liitujatega uuselamurajoonis (Kõrgepõllu), kus selleks ajaks peaks elama uusi elanikke ligikaudu 30. Lisaks on tabelis planeeritud aastast 2011 elanike poolt tekkiva reovee vooluhulga tõusu vastavalt veetarbe tõusule. Aastatel 2008-2010 on elanike veetarbeks arvestatud 96 liitrit ööpäevas. Tabeli andmetest on näha, et aastatel 2012-2020 planeeritakse reovee ööpäevaseks vooluhulgaks ligikaudu 72,1 m3/d. Tabelis kajastatud reostuskoormuse arvutamisel on arvestatud, et 1 inimekvivalent tekitab reostuskoormuse 60 g BHT7/d. Arengukava lõppetapiks on planeeritav reostuskoormus Vana-Võidu külas 33 kg BHT7 ööpäevas. Planeeritava reostuskoormuse ja reovee vooluhulkade arvestamisel Vana-Võidu külas ei ole kajastatud planeeringualadelt (v.a Kõrgepõllu kinnistud, ligikaudu 30 elanikku) tekkiva reovee vooluhulgaga. Planeeringualadega on arvestatud ainult torustiku dimensioneerimisel. Viiratsi aleviku ja Vana-Võidu keskasula vahelisele alale jäävate planeeringualadega ei ole vooluhulkade reostuskoormuse arvutamisel ja töö finantsanalüüsi koostamisel otstarbekas arvestada, kuna ei ole täpselt teada, kuidas ja millal hakkab elamuarendus peale 2007. aasta kinnisvaraturul toimunud langust taas elavnema. Tabelis 80 kajastatud andmete kasutamisel tuleb arvestada, et tabelis planeeritavad reostuskoormuse ja vooluhulgad on arvutuslikud, mistõttu võivad erineda tulevikus tegelikust situatsioonist. Reoveesüsteemi edasine areng toimub erinevalt võrreldes praegusele süsteemile, kus küla reovesi puhastatakse biotiikides. Perspektiivis hakatakse Vana-Võidu keskasula reovett puhastama Kösti reoveepuhastusjaamas. Selleks on vajalik rajada survekanalisatsioonitorustik Viiratsi aleviku reovee peapumplani. Lisaks survetorustiku rajamisele Viiratsi peapumplani on vajalik rekonstrueerida kogu keskasulas olevad isevoolsed kanalisatsioonitorustikud. Nõukogude ajal rajatud asulasisesed kanalisatsioonitorustikud vajavad rekonstrueerimist, kuna on amortiseerunud ning tihtipeale jooksevad läbi kinnistute. Viiratsi valla kanalisatsioonisüsteemide rekonstrueerimise ja laiendamise I etapp toimub aastatel 2008-2010. Vana-Võidu külas toimuv kanalisatsioonitorustike rekonstrueerimise ja laiendamise I etapp on planeeritud üheaegselt veeprojekti I etapiga, et vähendada projekti kulusid. Planeerides rekonstrueerimise samal ajal veeprojektiga on võimalik torustik rajada ühises kaevikus, millega vähendatakse kaeviku rajamise kulusid ja teekatte taastamiseks tehtavaid kulusid. Nii on otstarbekas Vana-Võidust Viiratsi peapumplani rajada survekanalisatsioonitorustik üheaegsel planeeritava veetorustiku rajamisega. Vana-Võidu reovee pumpamiseks Viiratsi peapumplasse on vajalik rajada kaks reoveepumplat, millest üks paikneb Vana-Võidu keskasulas. Teine reoveepumpla on planeeritud rajada Kõrgepõllu tee ja Viljandi-Tartu maantee teeristi piirkonda. Teine reoveepumpla on vajalik Kõrgepõllu ja teiste planeeritavate arengualade reovee pumpamiseks planeeritavasse survetorustikku (Vana-Võidu-Viiratsi vaheline). Kokku

145 tuleb rajada Vana-Võidust Viiratsi peapumplani survekanalisatsioonitorustikku kogupikkuses ligikaudu 3,6 kilomeetrit. Lisaks survetorustiku rajamisele Viiratsi peapumplani on vajalik rekonstrueerida kogu Vana-Võidu keskasulas olevad isevoolsed kanalisatsioonitorustikud ja Kivistiku reoveepumpla koos survetorustikuga.(vt lisa 12-3). Kokku vajab rekonstrueerimist ligikaudu 1900 meetrit isevoolset kanalisatsioonitorustikku ja 100 meetrit survekanalisatsioonitorustikku. Kivistiku reoveepumpla rekonstrueerimine on vajalik Kivistiku tänava elamute reovee pumpamiseks isevoolsesse kanalisatsioonitorustikku. Praegusel ajal on Kivistiku reoveepumpla amortiseerunud. Torustike ja pumpla rekonstrueerimine Vana-Võidu külas on vajalik, et vähendada infiltratsioonivee sattumist torustikku ning tõsta olemasolevad läbi kinnistute jooksvad torustikud teede ja tänavate äärde.

146 Kanalisatsioonisüsteemi arenguks vajalikud tegevused Vana-Võidu külas: • Rajada I etapis (aastatel 2008-2010) survetorustik Viiratsi reoveepumplani kogupikkuses ligikaudu 3,6 kilomeetrit; • Rajada I etapis reovee pumpamiseks Viiratsi aleviku peapumplasse kaks reoveepumplat; • I etapis rekonstrueerida kogu Vana-Võidu keskasula kanalisatsioonitorustikud ja Kivistiku reoveepumpla. Alljärgnevalt on hinnatud tabelis 87 planeeritud tegevuste elluviimiseks vajalikke investeeringuid Vana-Võidu küla kanalisatsioonisüsteemide rekonstrueerimiseks ja laiendamiseks.

Tabel 87.Vana-Võidu küla kanalisatsioonisüsteemide rajamiseks ja rekonstrueerimiseks vajalikud investeeringud Projekti osa Komponendid Kokku (mln krooni) Ühiskanalisatsiooni rajamine ja rekonstrueerimine Ühiskanalisatsiooni Viiratsi valla kanalisatsioonisüsteemide rekonstrueerimise 8,7 rekonstrueerimine ja ja laiendamise I etapp (2008-2010). laiendamine Vana-Võidu Vana-Võidu keskasulast rajada külas survekanalisatsioonitorustik Viiratsi peapumplani kogupikkuses 3642 meetrit. Lisaks vajalik rajada kaks reoveepumplat. Vana-Võidu keskasula olemasoleva isevoolse ja survekanalisatsioonitorustiku rekonstrueerimine kogupikkuses 1975 meetrit, millest survetorustikku 95 meetrit. Rekonstrueerimist vajab veel Kivistiku reoveepumpla. I etapi uuringud, projekteerimine 10% 0,9 I etapi ettenägematud kulud 10% 0,9 I etapi projektijuhtimine, ehitusjärelvalve 5% 0,4 I etapis kanalisatsioonisüsteemide rekonstrueerimine 10,8 ja laiendamine kokku: Vana-Võidu küla kanalisatsioonisüsteemide rekonstrueerimine ja rajamine 10,8 KOKKU:

7.2.4 Sade meveekanalisatsioon Vana-Võidu alevikus sademeveega probleemid puuduvad, kuna sademevesi imbub pinnasesse haljasaladel. Arengukavas Vana-Võidu keskasulas sademeveetorustike rajamist ei planeerita.

7.3 Uusna küla Uusna külas elab 2008. aasta seisuga 395 inimest. Uusna keskasulas on ühisveevärgi- ja-kanalisatsiooniga ühendatud ligikaudu 350 inimest. Perspektiivis tõenäoliselt küla

147 elanike arv ei kasva ning arengukavas on planeeritud liitunute arvuks ligikaudu 350 elanikku. Perspektiivis uusi liitujaid arengukavas ei planeerita. Arengukavas käsitletakse ainult Viiratsi Valla või kohaliku vee-ettevõtte (OÜ Viiratsi Vesi) poolt rahastavaid projekte. Uusna küla olemasolevad ja perspektiivsed ühisveevarustuse ja – kanalisatsioonirajatised on kirjeldatud käesoleva töö lisas 13.

7.3.1 V eevarustuse edasine areng Uusna küla keskasulas tarbivad praegusel ajal elanikud terviseohutuse- ja kvaliteedinõuetele mittevastavat joogivett. Arengukavas on elanike terviseohutusnõuetele vastava joogiveega varustamiseks planeeritud I etapis (2008- 2010) uue puurkaev-pumpla rajamist asula keskossa (Keskuse puurkaevu juurde). Lisaks uue puurkaevu ja II-astme pumpla rajamise on planeeritud arengukavas rekonstrueerida Uusna asula veetorustikud üheaegselt kanalisatsioonitorustike rekonstrueerimisega. Veevarustussüsteemide rekonstrueerimine ja laiendamine Uusna külas on jaotatud etappidesse. Veesüsteemide rajamine etappidesse jaotatuna on vajalik selleks, et vältida järsku veeteenuse hinnatõusu ja vähendada tehtavate tööde mahtu lähiaastatel. Lisaks on etappidesse jaotumine vajalik, et investeeringuprojektides oleks tagatud omaosalus, kas Viiratsi Valla või valla vee-ettevõtte poolt. Viiratsi valla veesüsteemide rekonstrueerimise ja laiendamise I etapp toimub aastatel 2008-2010. Uusna külas on planeeritud esimese etapis rajada uus puurkaev asula keskossa. Vajalik on rajada sügavam puurkaev, kus fluoriidide sisaldus on alla joogivees lubatud piirnormi. Praegusel ajal kasutavad Uusna elanikud terviseohutuse- ja kvaliteedinõuetele mittevastavat joogivett. Lisaks uue puurkaevu puurimisele on vajalik ehitada II-astme pumbamaja, kus paiknevad rauaärastusseadmed ning mahutid tuletõrjevee ja ööpäevase varuvee hoidmiseks. Peale uue puurkaevu töösse seadmist tuleb konserveerida külas senini kasutatud puurkaev-pumplad, mis kuuluvad Viiratsi valla vee-ettevõttele OÜ Viiratsi Veevärk. Viiratsi valla veesüsteemide rekonstrueerimise ja laiendamine II etapp toimub aastatel 2011-2013. Uusna küla veesüsteemide rekonstrueerimise ja laiendamise II etapis planeeritakse rekonstrueerida Uusna asulas olemasolevad veetorustikud. Veetorustike rekonstrueerimise all mõeldakse ka olemasolevate veetorustike tõstmist teede ja tänavate äärde. Kokku on planeeritud veetorustikke rekonstrueerida kogupikkuses ligikaudu 1,5 kilomeetrit. Veetorustike planeeritavad tingläbimõõdud on vahemikus 32-110 mm. Torustikele, kuhu planeeritakse rajada hüdrante, peab veetoru läbimõõt olema vähemalt 110 mm. Küla veetorustikule on arengukavas planeeritud rajada 2 hüdranti. Lisaks rekonstrueerimisele on vajalik rajada veetorustikku Puka ja Karu kinnistu vahelisele alale ligikaudu 105 meetrit. Torustiku planeeritav tingläbimõõt on

148 50 mm. Torustik ühendatakse Töökoja kinnistul oleva veetorustiku, mis on vajalik tootmishoonete veega varustamiseks. Viiratsi valla veesüsteemide rekonstrueerimise ja laiendamise III etapp toimub aastatel 2014-2020. Uusna küla veesüsteemide rekonstrueerimise ja laiendamise III etapis veesüsteemide arendamiseks ja rekonstrueerimiseks investeeringuid ei planeerita. Tabelis 84 on töö konsultant ja Viiratsi Vallavalitsus prognoosinud Uusna küla perspektiivseid veetarbeid ja liitunute arvusid. Perspektiivse veetarbe prognoosimisel on aluseks võetud 2007. aasta veetarve. Prognoosis on arvestatud, et elanike veetarve inimekvivalendi kohta arengukava aastatel 2008-2013 ei muutu, kuid järgnevatel aastatel veetarve kasvab 80 liitrini ööpäevas inimekvivalendi kohta.

Tabel 88.Uusna küla perspektiivne veetarve aastatel 2008-2020 Aasta 2008 2009 2010 2011 2012 2013-2020 Planeeritav liitunute arv, ie 350 350 350 350 350 350 Inimekvivalendi kohta tarbitud 51 51 51 51 51 80 veekogus, l Elanike ja ettevõtete poolt tar- 18,0 18,0 18,0 18,0 18,0 28,0 bitud veekogus, m3/d

Tabelist on näha, et perspektiivne Uusna küla ööpäevane veevajadus on ligikaudu 28 m3. Tabelis 88 kajastatud andmed on arvutuslikud ning võivad erineda tegelikest andmetest.

7.3.2 Tuletõrje veevõtukohad Vastavalt seadusele peab ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni arengukava käsitlema üldistes huvides kasutatavaid ja tulekustutusvee võtmise kohti ning muid avalikke veevõtukohti. Nimetatud kohtade puhul tuleb tagada tuletõrje veevõtukohale esitatud nõue, mille järgi peab tuletõrjevesi olema tagatud 3 tunni vältel. Veevõtukohad peavad võimaldama tuletõrjeautoga aastaringset juurdepääsu ning tagatud peab olema tuletõrjeauto ringipööramise võimalus. Praegu on Uusna asulas olemas amortiseeerunud tuletõrje veevõtumahuti Uusna bussipeatuse juures. Rohkem tuletõrje veevõtukohtasid Uusna asulas ei ole. Perspektiivis jäävad tuletõrjevee saamise kohaks veesüsteemide rekonstrueerimise ja laiendamise II etapis (aastatel 2008-2010) veetorustikele rajatavad hüdrandid. Uusna asulasse piisaks esialgsel hinnangul kahe hüdrandi paigaldamisest. Töö lisas 15 on toodud rajatavate hüdrantide esialgsed asukohad, mis täpsustuvad projekteerimisel.

149 Veevarustussüsteemi arenguks vajalikud tegevused Uusna külas: • I etapis (2008-2010) on vajalik rajada Uusna asulasse uus sügavam puurkaev ja II-astme pumbajaam. Pumplasse on vajalik paigaldada rauaärastusseadmed. Olemasolevad ühisveevarustuses kasutatavad puurkaev-pumplad tuleb peale uue puurkaevu rajamist tamponeerida; • II etapis (2011-2013) tuleb üheaegselt kanalisatsiooniprojektiga rekonstrueerida Uusna küla veetorustikud kogupikkuses 1,4 kilomeetrit. Lisaks on vajalik rajada uut veetorustikku ligikaudu 105 meetrit; • II etapis (2011-2013) tuleb tuletõrjevee saamiseks paigaldada rekonstrueeritavale veetorustikule vähemalt kaks hüdranti. Hüdrandid tuleb rajada veetorustikule, mille läbimõõt on vähemalt 110 mm. Alljärgnevalt on hinnatud tabelis 89 planeeritud tegevuste elluviimiseks vajalikke investeeringuid Uusna küla veesüsteemide rekonstrueerimiseks ja laiendamiseks.

Tabel 89.Uusna küla veesüsteemide rekonstrueerimiseks ja laiendamiseks vajalikud investeeringud.

150 Projekti osa Komponendid Kokku (mln krooni) Ühisveevarustuse rajamine ja rekonstrueerimine

Uusna küla Veetorustiku rekonstrueerimise ja laiendamise I etapp 1,3 ühisveevarustuse (2008-2010). Rajada küla keskusesse uus sügavam rekonstrueerimine ja puurkaev ja II-astme pumbajaam. Pumplasse paigaldada laiendamine rauaärastusfiltrid. I etapi uuringud, projekteerimine 10% 0,13 I etapi ettenägematud kulud 10% 0,13 I etapi projektijuhtimine 5% 0,065 I etapi (2008-2010) veesüsteemide rekonstrueerimine 1,625 ja laiendamine kokku: Veetorustiku rekonstrueerimise ja laiendamise II etapp 1,8 (2011-2013). Rekonstrueerida kogu Uusna küla veetorustik ühises kaevikus kanalisatsioonitorustiku rekonstrueerimisel. Rekonstrueeritava veetorustiku pikkus on ligikaudu 1422 m. Projektiga rajatakse veel 105 meetrit veetorustikku Töökoja kinnistuni. Rekonstrueerimistööde käigus paigaldatakse veetorustikule 2 uut hüdranti ja tamponeeritakse Väljaku puurkaev (katastri numbriga 6040). II etapi uuringud, projekteerimine 10% 0,18 II etapi ettenägematud kulud 10% 0,18 II etapi projektijuhtimine, ehitusjärelvalve 5% 0,09 II etapi (2011-2013) veesüsteemide rekonstrueerimine 2,25 ja laiendamine kokku: Uusna küla veesüsteemide ehitus KOKKU: 3,875

7.3.3 Uu sna küla kanalisatsioonitorustik, reostuskoormus ja reovee käitlemine Uusna külas on ühiskanalisatsioonisüsteemiga 2008. aastal liitunud ligikaudu 350 inimest. Alljärgnevalt on analüüsitud tabelis 90 Uusna keskasulas tekkivat reostuskoormust aastatel 2008-2020.

Tabel 90.Uusna küla perspektiivne reostuskoormus aastatel 2008-2020 Aasta 2008 2009 2010 2011 2012 2013-2020 Elanike ja ettevõtete poolt 18 18 18 18 18 28 tekitatav reovee vooluhulk, m3/d Infiltratsioon, m3/d 8 8 8 8 8 2 Reovee vooluhulk kokku, m3/d 26 26 26 26 26 30

Reostuskoormus, BHT7/d 11 11 11 11 11 17

Tabeli 90 koostamisel on elanike ja ettevõtete perspektiivse reovee vooluhulga arvestamisel aluseks võetud 2007. aasta vooluhulka. Infiltratsioonivee arvestamisel aastatel 2008-2012 on arvestatud, infiltratsioonivee ööpäevaseks koguseks 45% vooluhulgast. Peale kanalisatsioonisüsteemide rekonstrueerimist, mis toimub aastatel 2011-2013 arvestatakse arvutuslikuks infiltratsioonivee koguseks 0,01 l/s 1 kilomeetri

151 isevoolse torustiku kohta. 2013. aastal on planeeritud reoveekoguse mahu kasv 4 m3 ööpäevas. Kasvu põhjendatakse planeeritud veetarbe tõusuga 80 liitrini elaniku kohta ööpäevas. Aastatel 2008-2013 on elanike veetarbeks arvestatud 51 liitrit ööpäevas. Tabeli andmetest on näha, et aastatel 2013-2020 planeeritakse reovee ööpäevaseks vooluhulgaks ligikaudu 30 m3/d. Tabelis kajastatud reostuskoormuse arvutamisel on arvestatud, et 1 inimekvivalent tekitab reostuskoormuse 60 g BHT7/d. Arengukava lõppetapiks on planeeritav reostuskoormus Uusna külas 17 kg BHT7 ööpäevas. Tabelis 90 kajastatud andmete kasutamisel tuleb arvestada, et tabelis planeeritavad reostuskoormuse ja vooluhulgad on arvutuslikud, mistõttu võivad erineda tulevikus tegelikust situatsioonist. Reoveesüsteemi edasine skeem toimub sarnaselt praegusele olukorrale. Asula reovesi kogutakse isevoolsete torustikega kokku ning suunatakse asula põhjaosas olevasse reoveepuhastisse. Lisaks on vajalik rajada Aia tänava algusesse uus reoveepumpla, mis pumpab Aia tänava elamute reovee Uusna teele rajatavasse isevoolsesse kanalisatsioonitorustikku. Viiratsi valla kanalisatsioonisüsteemide rekonstrueerimise ja laiendamise I etapp toimub aastatel 2008-2010. Uusna asulas I etapis rekonstrueerimis- ja laiendamistöid ei tehta. Viiratsi valla kanalisatsioonisüsteemide rekonstrueerimise ja laiendamise II etapp toimub aastatel 2011-2013. II etapis rekonstrueeritakse kogu Uusna asula kanalisatsioonitorustiku üheaegselt veetorustike rekonstrueerimisega asulas. Kokku tuleb rekonstrueerida kanalisatsioonitorustikku ligikaudu 2 kilomeetrit. Lisaks on vajalik rajada reovee ülepumpla Aia tänava algusesse. Reoveepumplast rajatava survetorustiku pikkus on ligikaudu 55 meetrit. Survetorustiku tingläbimõõduks on 75 mm. Torustike rekonstrueerimise all mõeldakse ka olemasolevate torustike, mis läbi kinnistute jooksevad tõstmist teede ja tänavate äärde. Uusna asula kanalisatsioonitorustike rekonstrueerimisel tuleb asulasse rajada uus reoveepuhasti ja puhastada mudast olemasolevad biotiigid. Arengukavas on kaalutud reoveepuhasti rajamisel kahte alternatiivi: • Rajada asulasse uus aktiivmudatehnoloogial põhinev puhasti; • Rajada asulasse uus kompaktpuhasti Alternatiivide võrdlemisel osutus majanduslikult otstarbekamaks rajada kompaktpuhasti. Kompaktpuhasti rajamismaksumus on ligikaudu 3,55 miljonit krooni, sisaldades projekteerimis-, ettenägematuid-ja projektijuhtimiskulusid. Uusna asulasse aktiivmudapuhasti rajamise hind on ligikaudu 4,1 miljonit krooni. Hinnad sisaldasid lisaks puhasti rajamisele ka biotiikide puhastamist. Puhasti projekteerimisel on kindlasti oluline rajada puhastile korralik võre ja vooluhulga mõõturid. Lisaks on vajalik puhastile paigaldada keemiline fosforiärastus, kuna biotiikide heitvee väljavoolus ületati 2007. aastal lubatud piirnorme.

152 Kanalisatsioonisüsteemi arenguks vajalikud tegevused Uusna külas: • Rekonstrueerida aastatel 2011-2013 kogu Uusna küla kanalisatsioonitorustik kogupikkuses ligikaudu 2065 meetrit; • Rajada olemasoleva puhasti asemele uus kompaktpuhasti ja puhastada olemasolevad biotiigid; • Rajada Aia tänava algusesse reoveepumpla ja survetorustikku ligikaudu 55 meetrit. Alljärgnevalt on hinnatud tabelis 91 planeeritud tegevuste elluviimiseks vajalikke investeeringuid Uusna küla kanalisatsioonisüsteemide rekonstrueerimiseks ja laiendamiseks.

Tabel 91.Uusna küla kanalisatsioonisüsteemide rajamiseks ja rekonstrueerimiseks vajalikud investeeringud Projekti osa Komponendid Kokku (mln krooni) Ühiskanalisatsiooni rajamine ja rekonstrueerimine Ühiskanalisatsiooni Viiratsi valla kanalisatsioonisüsteemide rekonstrueerimise 3,2 rekonstrueerimine ja ja laiendamise II etapp (2011-2013). laiendamine Uusna külas Uusna keskasulast rajada olemasoleva isevoolse kanalisatsioonitorustiku rekonstrueerimine kogupikkuses 2065 meetrit.

Viiratsi valla kanalisatsioonisüsteemide rekonstrueerimise 2,95 ja laiendamise II etapp (2011-2013). Rajada Uusna asulasse olemasoleva reoveepuhasti asemele uus reoveepuhasti ja puhastada olemasolevad biotiigid mudast. Lisaks rajada asulasse üks reovee ülepumpla ja survetorustikku ligikaudu 55 meetrit. II etapi uuringud, projekteerimine 10% 0,6 II etapi ettenägematud kulud 10% 0,6 II etapi projektijuhtimine, ehitusjärelvalve 5% 0,3 Uusna küla keskasula kanalisatsioonisüsteemide rekonstrueerimine ja rajamine 7,65 KOKKU:

7.3.4 Sade meveekanalisatsioon Uusna külas sademeveega probleemid puuduvad, kuna sademevesi imbub pinnasesse haljasaladel. Arengukavas Uusna keskasulas sademeveetorustike rajamist ei planeerita.

7.4 Tänassilma küla Tänassilma külas elab 2008. aasta seisuga 176 inimest. Tänassilma küla keskasulas on ühisveevärgi-ja-kanalisatsiooniga ühendatud ligikaudu 80 inimest. Lisaks on Tänassilma küla idaosas Kalmetu Põhikool, kus õpib ligikaudu 120 last. Koolil on

153 olemas oma puurkaev ning tekkinud reovesi suunatakse biotiikidesse. Perspektiivis tõenäoliselt küla elanike arv ei kasva ning arengukavas on planeeritud liitunute arvuks ligikaudu 180 elanikku, kuhu arvestatud Kalmetu Põhikooli 120 õpilast. Perspektiivis uusi liitujaid arengukavas ei planeerita. Arengukavas käsitletakse ainult Viiratsi Valla või kohaliku vee-ettevõtte (OÜ Viiratsi Vesi) poolt rahastavaid projekte. Tänassilma küla olemasolevad ja perspektiivsed ühisveevarustuse ja – kanalisatsioonirajatised on kirjeldatud käesoleva töö lisas 14.

7.4.1 V eevarustuse edasine areng Tänassilma küla keskasulas tarbivad praegusel ajal elanikud ja kooliõpilased terviseohutuse- ja kvaliteedinõuetele mittevastavat joogivett. Arengukavas on elanike terviseohutusnõuetele vastava joogiveega varustamiseks planeeritud I etapis (2008- 2010) uue puurkaev-pumpla rajamist Kalmetu Põhikooli juurde. Lisaks uue sügavama puurkaevu rajamisele tuleb rajada uus pumbamaja koos rauaärastusseadmetega. Kuna külas on praegusel ajal kaks eraldi veesüsteemi, siis tuleb uue rajatava puurkaevu süsteem ühendada Kalmetu kaupluse juures oleva veesüsteemiga. Veesüsteemide ühendamine tagab kogu Tänassilma küla keskasula elanikele terviseohutuse-ja kvaliteedinõuetele vastava joogivee. Veevarustussüsteemide rekonstrueerimine ja laiendamine Tänassilma külas on jaotatud etappidesse. Veesüsteemide rajamine etappidesse jaotatuna on vajalik selleks, et vältida järsku veeteenuse hinnatõusu ja vähendada tehtavate tööde mahtu lähiaastatel. Lisaks on etappidesse jaotumine vajalik, et investeeringuprojektides oleks tagatud omaosalus, kas Viiratsi Valla või vee-ettevõtte poolt. Viiratsi valla veesüsteemide rekonstrueerimise ja laiendamise I etapp toimub aastatel 2008-2010. Tänassilma külas on planeeritud esimese etapis rajada uus puurkaev Kalmetu kooli juurde. Vajalik on rajada sügavam puurkaev, kus fluoriidide sisaldus on alla joogivees lubatud piirnormi. Praegusel ajal kasutavad Tänassilma küla elanikud ja kooli õpilased terviseohutuse- ja kvaliteedinõuetele mittevastavat joogivett. Lisaks uue puurkaevu puurimisele on vajalik ehitada uus pumbamaja, kus paiknevad rauaärastusseadmed ning uus hüdrofoor. Uue puurkaevu rajamisel tuleb arvestada, et tagatud oleks puurkaevu sanitaarkaitsetsoon 50 meetrit. Kuna praegusel ajal on külas koolil ja Kalmetu kaupluse piirkonna elanikel eraldi veesüsteemid, kus joogivee kvaliteet ei vasta terviseohutuse-ja kvaliteedinõuetele, siis peale uue puurkaevu rajamist Kalmetu kooli juurde tuleb veesüsteemide ühendada. Veesüsteemide ühendamiseks on vajalik rajada uut veetorustikku ligikaudu 530 meetrit, tingläbimõõduga 90 mm. Peale veetorustike ühendamist võib Kalmetu kaupluse piirkonna puurkaevu (katastri numbriga 4626) ja olemasoleva Kalmetu kooli puurkaevu (katastri numbriga 4605) ühisveevarustussüsteemist välja lülitada ning konserveerida.

154 Viiratsi valla veesüsteemide rekonstrueerimise ja laiendamine II etapp toimub aastatel 2011-2013. Tänassilma küla veesüsteemide rekonstrueerimise ja laiendamise II etapis planeeritakse rekonstrueerida Tänassilma küla Kalmetu kaupluse piirkonna olemasolevad veetorustikud. Veetorustike rekonstrueerimise all mõeldakse ka olemasolevate veetorustike tõstmist teede ja tänavate äärde. Kokku on planeeritud veetorustikke rekonstrueerida kogupikkuses ligikaudu 1,0 kilomeetrit. Veetorustike planeeritavad tingläbimõõdud on vahemikus 32-90 mm. Viiratsi valla veesüsteemide rekonstrueerimise ja laiendamise III etapp toimub aastatel 2014-2020. Tänassilma küla veesüsteemide rekonstrueerimise ja laiendamise III etapis veesüsteemide arendamiseks ja rekonstrueerimiseks investeeringuid ei planeerita. Tabelis 92 on töö konsultant ja Viiratsi Vallavalitsus prognoosinud Tänassilma küla perspektiivseid veetarbeid ja liitunute arvusid. Perspektiivse veetarbe prognoosimisel Kalmetu kaupluse piirkonnas on aluseks võetud 2007. aasta veetarve. Kalmetu kooli veetarve ei ole täpselt teada, mistõttu on kasutatud arvutuslikke andmeid. Prognoosis on arvestatud, et elanike veetarve inimekvivalendi kohta arengukava aastatel 2008- 2013 ei muutu, kuid järgnevatel aastatel veetarve kasvab 80 liitrini ööpäevas inimekvivalendi kohta.

Tabel 92.Tänassilma küla perspektiivne veetarve aastatel 2008-2020. Aasta 2008 2009 2010 2011 2012 2013-2020 Planeeritav liitunute arv 200 200 200 200 200 200 (arvestatud kooliga), ie Inimekvivalendi kohta tar- 50 50 50 50 50 80 bitud veekogus, l Elanike ja ettevõtete poolt 10 10 10 10 10 16 tarbitud veekogus, m3/d

Tabelist on näha, et perspektiivne Tänassilma küla ööpäevane veevajadus on ligikaudu 16 m3. Tabelis 88 kajastatud andmed on arvutuslikud ning võivad erineda tegelikest andmetest.

7.4.2 Tuletõrje veevõtukohad Vastavalt seadusele peab ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni arengukava käsitlema üldistes huvides kasutatavaid ja tulekustutusvee võtmise kohti ning muid avalikke veevõtukohti. Nimetatud kohtade puhul tuleb tagada tuletõrje veevõtukohale esitatud nõue, mille järgi peab tuletõrjevesi olema tagatud 3 tunni vältel. Veevõtukohad peavad võimaldama tuletõrjeautoga aastaringset juurdepääsu ning tagatud peab olema tuletõrjeauto ringipööramise võimalus. Praegu on Tänassilma asulas olemas tuletõrje veevõtukoht Tänassilma jõest Surva sillalt, kuhu on rajatud veevõtukaev. Olemasolev tuletõrje veevõtukoht rahuldab küla keskasula tuletõrje veevajadusi.

155 Veevarustussüsteemi arenguks vajalikud tegevused Tänassilma külas: • I etapis (2008-2010) on vajalik rajada Tänassilma küla Kalmetu kooli juurde uus sügavam puurkaev ja pumbajaam. Pumplasse on vajalik paigaldada rauaärastusseadmed; • I etapis (2008-2010) on vajalik ühendada Kalmetu kooli ja Kalmetu kaupluse veevõrgud. Veevõrkude ühendamiseks vajalik rajada uut veetorustikku ligikaudu 530 meetrit; • II etapis (2011-2013) tuleb rekonstrueerida Kalmetu kaupluse piirkonna veetorustikud kogupikkuses 1,0 kilomeetrit. Veetorustiku rekonstrueerimisel tuleb tõsta olemasolevad veetorustikud teede ja tänavate äärde; Alljärgnevalt on hinnatud tabelis 93 planeeritud tegevuste elluviimiseks vajalikke investeeringuid Tänassilma küla veesüsteemide rekonstrueerimiseks ja laiendamiseks.

Tabel 93.Tänassilma küla veesüsteemide rekonstrueerimiseks ja laiendamiseks vajalikud investeeringud Projekti osa Komponendid Kokku (mln krooni) Ühisveevarustuse rajamine ja rekonstrueerimine

Tänassilma küla Veetorustiku rekonstrueerimise ja laiendamise I etapp 2,0 ühisveevarustuse (2008-2010). Rajada Kalmetu Põhikooli juurde uus rekonstrueerimine ja sügavam puurkaev ja pumbajaam. Pumplasse paigaldada laiendamine rauaärastusfiltrid. Ühendada Kalmetu Kooli ja Kalmetu kaupluse piirkonna veevõrgud torustikuga kogupikkuses 526 meetrit. Ühendamiseks vajalik rekonstrueerida Kalmetu kooli juures veetorustikku ligikaudu 220 meetrit I etapi uuringud, projekteerimine 10% 0,2 I etapi ettenägematud kulud 10% 0,2 I etapi projektijuhtimine 5% 0,1 I etapi (2008-2010) veesüsteemide rekonstrueerimine 2,5 ja laiendamine kokku: Veetorustiku rekonstrueerimise ja laiendamise II etapp 1,33 (2011-2013). Rekonstrueerida kogu Kalmetu kaupluse piirkonna ühisveevõrgu torustikud pikkuses ligikaudu 1065 m. Konserveerida Kaunismäe puurkaev (katastri numbriga 4626) ja Kalmetu kooli puurkaev (katastri numbriga 4605). II etapi uuringud, projekteerimine 10% 0,13 II etapi ettenägematud kulud 10% 0,13 II etapi projektijuhtimine, ehitusjärelvalve 5% 0,07 II etapi (2011-2013) veesüsteemide rekonstrueerimine 1,66 ja laiendamine kokku: Tänassilma küla veesüsteemide ehitus KOKKU: 4,16

156 7.4.3 Tänas silma küla kanalisatsioonitorustik, reostuskoormus ja reovee käitlemine Tänassilma külas on ühiskanalisatsioonisüsteemiga 2008. aastal liitunud ligikaudu 80 inimest. Lisaks on kanalisatsioonisüsteem Kalmetu Põhikoolil, kus õpib ligikaudu 120 õpilast. Alljärgnevalt on analüüsitud tabelis 94 Tänassilma keskasulas ja koolis tekkivat reostuskoormust aastatel 2008-2020.

Tabel 94.Tänassilma küla perspektiivne reostuskoormus aastatel 2008- 2020. Aasta 2008 2009 2010 2011 2012 2013-2020 Elanike ja ettevõtete poolt tekitatav reovee vooluhulk, 10,0 10,0 10,0 10,0 10,0 16,0 m3/d Infiltratsioon, m3/d 4,5 4,5 4,5 4,5 1,0 1,0 Reovee vooluhulk kokku, 14,5 14,5 14,5 14,5 11,0 17,0 m3/d

Reostuskoormus, BHT7/d 6,0 6,0 6,0 6,0 6,0 9,6

Tabeli 94 koostamisel on elanike ja ettevõtete perspektiivse reovee vooluhulga arvestamisel aluseks võetud 2007. aasta vooluhulka. Infiltratsioonivee arvestamisel aastatel 2008-2012 on arvestatud, infiltratsioonivee ööpäevaseks koguseks 45% vooluhulgast. Tõenäoliselt on infiltratsioonivee kogused praegusel ajal veelgi suuremad, kuid kuna mõõtmiseandmed puuduvad, siis on arvestatud infiltratsiooniks 45% ööpäevasest vooluhulgast. Peale kanalisatsioonisüsteemide rekonstrueerimist, mis toimub aastatel 2011-2013 arvestatakse arvutuslikuks infiltratsioonivee koguseks 0,01 l/s 1 kilomeetri isevoolse torustiku kohta. 2013. aastal on planeeritud reoveekoguse mahu kasv 6 m3 ööpäevas. Kasvu põhjendatakse planeeritud veetarbe tõusuga 80 liitrini elaniku kohta ööpäevas. Aastatel 2008-2013 on elanike veetarbeks arvestatud 51 liitrit ööpäevas. Tabeli andmetest on näha, et aastatel 2013-2020 planeeritakse reovee ööpäevaseks vooluhulgaks ligikaudu 17,0 m3/d. Tabelis kajastatud reostuskoormuse arvutamisel on arvestatud, et 1 inimekvivalent tekitab reostuskoormuse 60 g BHT7/d. Arengukava lõppetapiks on planeeritav reostuskoormus Tänassilma küla ühiskanalisatsiooniga alal 10 kg BHT7 ööpäevas. Tabelis 94 kajastatud andmete kasutamisel tuleb arvestada, et tabelis planeeritavad reostuskoormuse ja vooluhulgad on arvutuslikud, mistõttu võivad erineda tulevikus tegelikust situatsioonist. Reoveesüsteemi edasine skeem toimub sarnaselt praegusele olukorrale, kus Kalmetu Põhikoolil ja Kalmetu Kaupluse piirkonnas on oma puhastussüsteemid. Samas vajavad mõlema piirkonna süsteemid rekonstrueerimist suures mahus. Alljärgnevalt on Tänassilma küla erinevate kanalisatsioonisüsteemide rekonstrueerimine jagatud etappidesse, mis aitab omavalitsusel planeerida paremini lähiaastatel planeeritavaid tegevusi ning väldib kanalisatsiooniteenuse järsku hinnatõusu planeeritavate investeeringukulutuste tõttu. Viiratsi valla kanalisatsioonisüsteemide rekonstrueerimise ja laiendamise I etapp toimub aastatel 2008-2010.

157 Tänassilma asulas on vajalik I etapis rekonstrueerida Kalmetu kaupluse piirkonna reoveepuhasti BIO-50 ja rajada Kalmetu Põhikooli juurde uus reoveepuhasti. Kalmetu kaupluse BIO-50 puhasti metallkest on hästi säilinud ning võimalik rekonstrueerida. Rekonstrueerimise all mõeldakse olemasolevasse reoveepuhasti sisseseade vahetamist, lisaks on vajalik paigalda reoveepuhastile käsivõre ja vooluhulgamõõtur. Vaja on rekonstrueerida ka kompressoriruumi hoone, kus vaja paigaldada uks, aknad ja parandada katust. Lisaks puhasti rekonstrueerimisele on vaja puhastada mudast olemasolev biotiik. Vajalik on rekonstrueerida olemasoleva puhasti ja biotiigi vaheline torustik. I etapis on vajalik Kalmetu Koolile rajada uus reoveepuhasti. Reoveepuhasti rajamisel võrreldi järgmisi alternatiive: • Rajada kooli reovee puhastamiseks kompaktpuhasti (EKOL, 9A, tarnija Fixtec OÜ); • Rajada kooli reovee puhastamiseks pinnasfilterpuhasti. Tabelis 95 on kajastatud Kalmetu Koolile rajatavate reoveepuhastite alternatiivide majanduslik-tehniline võrdlus.

158 Tabel 95. Kalmetu kooli reovee puhastamiseks mõeldud reoveepuhastite alternatiivide majanduslik-tehniline võrdlus. Alternatiivid Majanduslik* Tehniline Alternatiiv 1, Puhasti rajamismaksumus on Puhasti ei talu suuri kompaktpuhasti rajamine ligikaudu 1,0 miljonit koormuse muutusi. Võib olla krooni. Hinnas on arvestatud probleemiks, kuna suvel puhasti tarnehinda, tee koolimaja on suletud või rajamist puhastini, puhastile töötab alakoormusega. piirdeaia paigaldamist, võre ja vooluhulga mõõturi paigaldamist puhastile, reoveepuhasti häälestamist, elektritöid ja häireseadmete paigaldamist. Iga-aastased hoolduskulud ligikaudu 58 000 krooni aastas. Kujunev reovee kuupmeetri hind 45 krooni (hind ilma käibemaksuta) Alternatiiv 2, Puhasti rajamismaksumus on Talub hästi koormuse pinnasfilterpuhasti rajamine ligikaudu 0,8 miljonit kõikumisi. Suvine krooni. Hinnas on arvestatud puhkeperiood või madalam vertikaal-ja reostuskoormus aitab horisontaalvoolulise pikendada puhasti eluiga. pinnasfiltri rajamismaksumust, septiku rajamismaksumust, jaotuskaevu ja väljavoolukaevu seadmete ostmist ja paigaldamist, platsitöid (juurdepääsutee rajamine, välitorustikud), automaatika-ja elektritöid ja reoveepuhasti häälestamiskulusid. Iga- aastased hoolduskulud ligikaudu 66 000 krooni aastas. Kujunev reovee kuupmeetri hind 51 krooni (hind ilma käibemaksuta) *hinnale lisanduvad projekteerimise-, ettenägematud- ja projektijuhtimiskulud, mis on ligikaudu 25% puhasti rajamiskuludest. Hind ei sisalda käibemaksu.

Alternatiivide võrdlemisel selgus, et majanduslik-tehniliselt on otstarbekam Kalmetu Põhikooli reovee puhastamiseks rajada pinnasfilterpuhasti. Pinnasfilterpuhasti rajamine on ligikaudu 200 000 krooni võrra odavam, lisaks on iga-aastased halduskulud võrreldes kompaktpuhasti haldamisega madalamad. Lisaks reoveepuhastite rekonstrueerimisele ja rajamisele on Tänassilma küla Kalmetu kaupluse piirkonnas vajalik rekonstrueerida ja rajada uut isevoolset

159 kanalisatsioonitorustikku. Kalmetu kaupluse juures olevate korrusmajade reovesi voolab perspektiivis isevoolselt rekonstrueeritavasse reoveepuhastisse BIO-50. Kuna praegusel ajal on torustikud amortiseerunud ning reovesi ei jõua reoveepuhastini BIO- 50, siis I etapis on kindlasti vajalik rekonstrueerida olemasolev kanalisatsioonitorustik kogupikkuses ligikaudu 700 meetrit. Lisaks on vajalik rajada uus kanalisatsioonitorustik majapidamisteni, mille reovesi jookseb praegusel ajal Surva silla juures olevatesse biotiikidesse. Kokku on vajalik rajada uusi kanalisatsioonitorustikke ligikaudu 575 meetrit. Viiratsi valla kanalisatsioonisüsteemide rekonstrueerimise ja laiendamise II etapp toimub aastatel 2011-2013. II etapis rekonstrueerimistöid Tänassilma asulas ei planeerita. Kanalisatsioonisüsteemi arenguks vajalikud tegevused Tänassilma külas: • Rekonstrueerida aastatel 2008-2010 Tänassilma küla olemasolev BIO-50 reoveepuhasti; • Rajada aastatel 2008-2010 Kalmetu Põhikooli juurde uus reoveepuhasti; • Rekonstrueerida aastatel 2008-2010 Tänassilma küla Kalmetu kaupluse piirkonna olemasolevad kanalisatsioonitorustikud kogupikkuses ligikaudu 678 meetrit; • Rajada aastatel 2008-2010 Tänassilma küla Kalmetu kaupluse piirkonda uut kanalisatsioonitorustikku ligikaudu 574 meetrit. Alljärgnevalt on hinnatud tabelis 96 planeeritud tegevuste elluviimiseks vajalikke investeeringuid Tänassilma küla kanalisatsioonisüsteemide rekonstrueerimiseks ja laiendamiseks.

160 Tabel 96.Tänassilma küla kanalisatsioonisüsteemide rajamiseks ja rekonstrueerimiseks vajalikud investeeringud. Projekti osa Komponendid Kokku (mln krooni) Ühiskanalisatsiooni rajamine ja rekonstrueerimine Ühiskanalisatsiooni Viiratsi valla kanalisatsioonisüsteemide rekonstrueerimise 2,0 rekonstrueerimine ja ja laiendamise I etapp (2008-2010). laiendamine Tänassilma Rekonstrueerida Kalmetu kaupluse piirkonnas olev külas roeveepuhasti BIO-50. Rajada Kalmetu Põhikooli juurde uus reoveepuhasti.

Viiratsi valla kanalisatsioonisüsteemide rekonstrueerimise 2,1 ja laiendamise I etapp (2008-2010). Rekonstrueerida olemasolevad isevoolsed kanalisatsioonitorustikud kogupikkuses ligikaudu 678 meetrit. Rajada uus isevoolne kanalisatsioonitorustik eramajade ühendamiseks rekonstrueeritava BIO-50 aktiivmudapuhastini kogupikkuses 574 meetrit. I etapi uuringud, projekteerimine 10% 0,4 I etapi ettenägematud kulud 10% 0,4 I etapi projektijuhtimine, ehitusjärelvalve 5% 0,2 Tänassilma küla kanalisatsioonisüsteemide rekonstrueerimine ja rajamine 5,1 KOKKU:

7.4.4 Sade meveekanalisatsioon Tänassilma külas sademeveega probleemid puuduvad, kuna sademevesi imbub pinnasesse haljasaladel. Arengukavas Tänassilma keskasulas sademeveetorustike rajamist ei planeerita.

7.5 Valma küla Valma külas elab 2008. aasta seisuga 142 inimest. Valma küla keskasulas on ühisveevärgi-ja-kanalisatsiooniga ühendatud ligikaudu 80 inimest. Lisaks on Valma küla põhjaosas Miku farm, millel on oma puurkaev ja biotiigid. Valma küla keskasulas on elanike veega varustamiseks Keskuse puurkaev. Miku farmi puurkaevust varustatakse ligikaudu 7 majapidamist ja Miku farmi. Perspektiivis on Valma külla planeeritud elamualasid, kuid peale 2007. aasta lõpus toimunud elamuarenduse seiskumist ei soovita töö konsultandid väga optimistlike elanike arvu kasvu prognoose teha. Seetõttu on planeeritud ühisveevärgi-ja kanalisatsiooniga liitunute arvuks arengukava lõppetapiks ligikaudu 100 elanikku. Arengukavas käsitletakse ainult Viiratsi Valla või kohaliku vee-ettevõtte (OÜ Viiratsi Vesi) poolt rahastavaid projekte. Valma küla olemasolevad ja perspektiivsed ühisveevarustuse ja – kanalisatsioonirajatised on kirjeldatud käesoleva töö lisas 15.

161 7.5.1 V eevarustuse edasine areng Valma küla keskasulas tarbivad praegusel ajal elanikud terviseohutuse- ja kvaliteedinõuetele mittevastavat joogivett. Arengukavas on elanike terviseohutusnõuetele vastava joogiveega varustamiseks planeeritud I etapis (2008- 2010) uue puurkaev-pumpla rajamist Keskuse puurkaevu juurde. Lisaks uue sügavama puurkaevu rajamisele tuleb rajada uus pumbamaja koos rauaärastusseadmetega. Kuna külas on praegusel ajal kaks eraldi veesüsteemi, siis tuleb uue rajatava puurkaevu süsteem ühendada Miku puurkaevu veesüsteemiga. Veesüsteemide ühendamine tagab kogu Valma küla keskasula elanikele terviseohutuse-ja kvaliteedinõuetele vastava joogivee. Veevarustussüsteemide rekonstrueerimine ja laiendamine Valma külas on jaotatud etappidesse. Veesüsteemide rajamine etappidesse jaotatuna on vajalik selleks, et vältida järsku veeteenuse hinnatõusu ja vähendada tehtavate tööde mahtu lähiaastatel. Lisaks on etappidesse jaotumine vajalik, et investeeringuprojektides oleks tagatud omaosalus, kas Viiratsi Valla või valla vee-ettevõtte poolt. Viiratsi valla veesüsteemide rekonstrueerimise ja laiendamise I etapp toimub aastatel 2008-2010. Valma külas on planeeritud esimese etapis rajada uus puurkaev Keskuse puurkaevu juurde. Vajalik on rajada sügavam puurkaev, kus fluoriidide sisaldus on alla joogivees lubatud piirnormi. Praegusel ajal kasutavad Valma küla elanikud terviseohutuse- ja kvaliteedinõuetele mittevastavat joogivett. Lisaks uue puurkaevu puurimisele on vajalik ehitada uus pumbamaja, kus paiknevad rauaärastusseadmed ning uus hüdrofoor. Uue puurkaevu rajamisel tuleb arvestada, et tagatud oleks puurkaevu sanitaarkaitsetsoon 50 meetrit. Uue puurkaevu kasutusele võtmisel tuleb Keskuse puurkaev kas tamponeerida või konserveerida. Kuna praegusel ajal on Valma küla keskuses kaks veevarustussüsteemi, siis perspektiivis on vajalik süsteemid omavahel ühendada. Veesüsteemide ühendamiseks on vajalik rajada uut veetorustikku ligikaudu 532 meetrit, tingläbimõõduga 90-63 mm. Peale veetorustike ühendamist võib Miku puurkaevu (katastri numbriga 4626) ühisveevarustussüsteemist välja lülitada. Kuna Miku puurkaev kuulub eraomanikule, siis kaevu edaspidise kasutuse eest hoolitseb ja vastutab omanik. Viiratsi valla veesüsteemide rekonstrueerimise ja laiendamine II etapp toimub aastatel 2011-2013. Valma küla veesüsteemide rekonstrueerimise ja laiendamise II etapis planeeritakse rekonstrueerida Valma olemasolevad veetorustikud. Veetorustike rekonstrueerimise all mõeldakse ka olemasolevate veetorustike tõstmist teede ja tänavate äärde. Kokku on planeeritud veetorustikke rekonstrueerida kogupikkuses ligikaudu 1,725 kilomeetrit. Veetorustike planeeritavad tingläbimõõdud on vahemikus 32-63 mm. Lisaks rekonstrueerimisele on vajalik praeguse Miku puurkaevust vett saavate elamute veetorustikud tõsta tee äärde. Soovitatavalt võiks torustiku tee äärde tõstmisel rajada piirkonda ka isevoolse kanalisatsioonitorustiku.

162 Lisaks torustike rekonstrueerimisele on Valma külas vajalik rajada uut veetorustikku ligikaudu 241 meetrit. Uus veetorustik tuleb rajada Võrtsjärve ääres paiknevate kinnistuteni. Viiratsi valla veesüsteemide rekonstrueerimise ja laiendamise III etapp toimub aastatel 2014-2020. Valma küla veesüsteemide rekonstrueerimise ja laiendamise III etapis veesüsteemide arendamiseks ja rekonstrueerimiseks investeeringuid ei planeerita. Tabelis 97 on töö konsultant koostöös Viiratsi Vallavalitsusega prognoosinud Valma küla perspektiivseid veetarbeid ja liitunute arvusid. Perspektiivse veetarbe prognoosimisel on aluseks võetud 2007. aasta veetarve. Prognoosis on arvestatud, et elanike veetarve inimekvivalendi kohta arengukava aastatel 2008-2013 ei muutu, kuid järgnevatel aastatel veetarve kasvab 80 liitrini ööpäevas inimekvivalendi kohta.

Tabel 97.Valma küla perspektiivne veetarve aastatel 2008-2020. Aasta 2008 2009 2010 2011 2012 2013-2020 Planeeritav liitunute arv 80 80 80 80 80 100 (arvestatud kooliga), ie Inimekvivalendi kohta 63 63 63 63 63 80 tarbitud veekogus, l Elanike poolt tarbitud 5,0 5,0 5,0 5,0 5,0 8,0 veekogus, m3/d

Tabelist on näha, et perspektiivne Valma küla keskuse ööpäevane veevajadus on ligikaudu 8,0 m3. Tabelis 88 kajastatud andmed on arvutuslikud ning võivad erineda tegelikest andmetest. Tabeli andmetes ei ole kajastatud Miku farmi veetarvet, kuna neil on oma puurkaev, millest praegusel ajal saab lisaks vett veel 7 majapidamist. Perspektiivis ühendatakse majapidamised keskuse puurkaevu veesüsteemiga.

7.5.2 Tuletõrje veevõtukohad Vastavalt seadusele peab ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni arengukava käsitlema üldistes huvides kasutatavaid ja tulekustutusvee võtmise kohti ning muid avalikke veevõtukohti. Nimetatud kohtade puhul tuleb tagada tuletõrje veevõtukohale esitatud nõue, mille järgi peab tuletõrjevesi olema tagatud 3 tunni vältel. Veevõtukohad peavad võimaldama tuletõrjeautoga aastaringset juurdepääsu ning tagatud peab olema tuletõrjeauto ringipööramise võimalus. Praegu on Valma külas olemas tuletõrje veevõtukoht Võrtsjärve kaldal olevalt sillalt. Olemasolev tuletõrje veevõtukoht rahuldab küla keskasula tuletõrje veevajadusi.

163 Veevarustussüsteemi arenguks vajalikud tegevused Valma külas: • I etapis (2008-2010) on vajalik rajada Valma küla Keskuse puurkaevu juurde uus sügavam puurkaev ja pumbajaam. Pumplasse on vajalik paigaldada rauaärastusseadmed; • I etapis (2008-2010) on vajalik ühendada Kalmetu Miku puurkaevust vett saavad majapidamised Keskusesse rajatava puurkaevu veevõrguga. Ühendamiseks vajalik rekonstrueerida veetorustikku ligikaudu 530 meetrit; • II etapis (2011-2013) tuleb rekonstrueerida keskasula piirkonnas veetorustikud kogupikkuses 1,725 kilomeetrit. Veetorustiku rekonstrueerimisel tuleb tõsta olemasolevad veetorustikud teede ja tänavate äärde; Alljärgnevalt on hinnatud tabelis 98 planeeritud tegevuste elluviimiseks vajalikke investeeringuid Valma küla veesüsteemide rekonstrueerimiseks ja laiendamiseks.

Tabel 98.Valma küla veesüsteemide rekonstrueerimiseks ja laiendamiseks vajalikud investeeringud. Projekti osa Komponendid Kokku (mln krooni) Ühisveevarustuse rajamine ja rekonstrueerimine Valma küla Veetorustiku rekonstrueerimise ja laiendamise I etapp 0,9 ühisveevarustuse (2008-2010). Rajada küla Keskuse juurde uus sügavam rekonstrueerimine ja puurkaev ja pumbajaam. Pumplasse paigaldada laiendamine rauaärastusfiltrid. Ühendada Miku puurkaevust veega varustatavad elamud Keskuse veevõrguga, milleks vajalik rekonstrueerida torustikku kogupikkuses 532 meetrit. I etapi uuringud, projekteerimine 10% 0,09 I etapi ettenägematud kulud 10% 0,09 I etapi projektijuhtimine 5% 0,045 I etapi (2008-2010) veesüsteemide rekonstrueerimine 1,125 ja laiendamine kokku: Veetorustiku rekonstrueerimise ja laiendamise II etapp 2,2 (2011-2013). Rekonstrueerida kogu Valma küla keskasula piirkonna ühisveevõrgu torustikud pikkuses ligikaudu 1725 m. III etapi uuringud, projekteerimine 10% 0,2 III etapi ettenägematud kulud 10% 0,2 III etapi projektijuhtimine, ehitusjärelvalve 5% 0,1 II etapi (2011-2013) veesüsteemide rekonstrueerimine 2,7 ja laiendamine kokku: Valma küla veesüsteemide ehitus KOKKU: 3,825

7.5.3 Va lma küla kanalisatsioonitorustik, reostuskoormus ja reovee käitlemine Valma külas on ühiskanalisatsioonisüsteemiga 2008. aastal liitunud ligikaudu 65 inimest. Lisaks on eraldi kanalisatsioonisüsteem Miku laudal, kus on oma biotiigid. Alljärgnevalt on analüüsitud tabelis 99 Valma keskasulas tekkivat reostuskoormust aastatel 2008-2020.

164 Tabel 99.Valma küla perspektiivne reostuskoormus aastatel 2008-2020. Aasta 2008 2009 2010 2011 2012 2013-2020 Elanike poolt tekitatav 3,4 3,4 3,4 3,4 3,4 8,0 reovee vooluhulk, m3/d Infiltratsioon, m3/d 1,5 1,5 1,5 1,5 1,5 1,6 Reovee vooluhulk kokku, 4,9 1,9 4,9 4,9 4,9 9,6 m3/d

Reostuskoormus, BHT7/d 2,0 2,0 2,0 2,0 2,0 4,8

Tabeli 99 koostamisel on elanike ja ettevõtete perspektiivse reovee vooluhulga arvestamisel aluseks võetud 2007. aasta vooluhulka. Infiltratsioonivee arvestamisel aastatel 2008-2012 on arvestatud, infiltratsioonivee ööpäevaseks koguseks 45% vooluhulgast. Tõenäoliselt on infiltratsioonivee kogused suurvee ajal veelgi suuremad, kuid kuna mõõtmiseandmed puuduvad, siis on arvestatud infiltratsiooniks 45% ööpäevasest vooluhulgast. Peale kanalisatsioonisüsteemide rekonstrueerimist, mis toimub aastatel 2011-2013 arvestatakse arvutuslikuks infiltratsioonivee koguseks 0,01 l/s 1 kilomeetri isevoolse torustiku kohta. 2013. aastal on planeeritud reoveekoguse mahu kasv 3 m3 ööpäevas. Kasvu põhjendatakse planeeritud veetarbe tõusuga 80 liitrini elaniku kohta ööpäevas. Lisaks ühendatakse ühiskanalisatsiooniga ligikaudu 7 majapidamist, mis praegu saavad vee Miku puurkaevust. Aastatel 2008- 2013 on elanike veetarbeks arvestatud 63 liitrit ööpäevas. Tabeli andmetest on näha, et aastatel 2013-2020 planeeritakse reovee ööpäevaseks vooluhulgaks ligikaudu 9,6 m3/d. Tabelis kajastatud reostuskoormuse arvutamisel on arvestatud, et 1 inimekvivalent tekitab reostuskoormuse 60 g BHT7/d. Arengukava lõppetapiks on planeeritav reostuskoormus Valma keskasulas 4,8 kg BHT7 ööpäevas. Perspektiivis ei ole arvestatud Miku farmi reovee juhtimisega asula reoveepuhastisse. Tabelis 99 kajastatud andmete kasutamisel tuleb arvestada, et tabelis planeeritavad reostuskoormuse ja vooluhulgad on arvutuslikud, mistõttu võivad erineda tulevikus tegelikust situatsioonist. Reoveesüsteemi edasine skeem toimub sarnaselt praegusele olukorrale, kus küla keskasula reoveed puhastatakse reoveepuhastis. Olemasolev reoveepuhasti vajab kindlasti rekonstrueerimist, lisaks on vajalik rekonstrueerida olemasolevad isevoolsed kanalisatsioonitorustikud. Viiratsi valla kanalisatsioonisüsteemide rekonstrueerimise ja laiendamise I etapp toimub aastatel 2008-2010. I etapis rekonstrueerimistöid Valma külas ei planeerita. Viiratsi valla kanalisatsioonisüsteemide rekonstrueerimise ja laiendamise II etapp toimub aastatel 2011-2013. II etapis tuleb rekonstrueerida olemasolevad isevoolsed kanalisatsioonitorustikud kogupikkuses ligikaudu 800 meetrit. Lisaks on vajalik rajada uusi isevoolsed kanalisatsioonitorustikke ligikaudu 1127 meetrit ja survetorustikku ligikaudu 25 meetrit. Esialgu on reoveepumpla planeeritud rekonstrueeritava reoveepuhasti juurde, kuid pumpla täpne asukoht selgub projekteerimisel. Töö konsultant soovitab kanalisatsioonitorustike-ja rajamisetapi teha üheaegselt veetorustike

165 rekonstrueerimisega keskasulas, kuna siis on võimalik torustikud rajada ühises kaevikus. Ühises kaevikus torustike rajamine vähendab kaeviku kaevamise, katendi eemaldamise ja katendi taastamisega seotud kulutusi. Lisaks torustike rekonstrueerimisele ja rajamisele on kindlasti vajalik rekonstrueerida Valma reoveepuhasti BIO-25. Puhastisse tuleb paigaldada fosforiärastusseadmed, paigaldada uued torustikud, jaotuskaevud, korrastada kompressoriruum (uus katus ja seinad). Kindlasti on vajalik puhastusseadmele paigaldada korralik drenaazisüsteem ja proovivõtukaev. Puhastile tuleb paigaldada lisaks võre ja vooluhulgamõõtur, hapnikuanalüsaator ja häireseadmed avarii olukordadeks. Lisaks tuleb rajada uus elektrikilp, teostada elektritöid ja paigaldada välisvalgustus. Puhasti territoorium tuleb piirata aiaga. Kanalisatsioonisüsteemi arenguks vajalikud tegevused Valma külas: • Rekonstrueerida aastatel 2011-2013 Valama küla olemasolev BIO-25 reoveepuhasti; • Rekonstrueerida aastatel 2011-2013 olemasolevad kanalisatsioonitorustikud kogupikkuses ligikaudu 800 meetrit; • Rajada aastatel 2011-2013 Valma küla keskasulasse uut kanalisatsioonitorustikku ligikaudu 1150 meetrit, millest survetorustikku ligikaudu 25 meetrit; • Rajada Valma küla reoveepuhasti juurde reoveepumpla, mis pumpaks reovett ühtlaselt reoveepuhastile. Alljärgnevalt on hinnatud tabelis 100 planeeritud tegevuste elluviimiseks vajalikke investeeringuid Valma küla kanalisatsioonisüsteemide rekonstrueerimiseks ja laiendamiseks.

166 Tabel 100.Valma küla kanalisatsioonisüsteemide rajamiseks ja rekonstrueerimiseks vajalikud investeeringud. Projekti osa Komponendid Kokku (mln krooni) Ühiskanalisatsiooni rajamine ja rekonstrueerimine Ühiskanalisatsiooni Viiratsi valla kanalisatsioonisüsteemide rekonstrueerimise 0,99 rekonstrueerimine ja ja laiendamise II etapp (2011-2013). laiendamine Valma külas Rekonstrueerida Valma küla olemasolev reoveepuhasti BIO-25. Viiratsi valla kanalisatsioonisüsteemide rekonstrueerimise 2,8 ja laiendamise II etapp (2011-2013). Rekonstrueerida olemasolevad isevoolsed kanalisatsioonitorustikud kogupikkuses ligikaudu 800 meetrit. Rajada uus isevoolne kanalisatsioonitorustik eramajade ühendamiseks rekonstrueeritava BIO-25 aktiivmudapuhastini kogupikkuses 1150 meetrit, millest survetorustikku ligikaudu 25 meetrit. Rajada uus reoveepumpla aktiivmudapuhasti lähedusse, puhasti töö paremaks juhtimiseks. II etapi uuringud, projekteerimine 10% 0,4 II etapi ettenägematud kulud 10% 0,4 II etapi projektijuhtimine, ehitusjärelvalve 5% 0,2 Valma küla kanalisatsioonisüsteemide rekonstrueerimine ja rajamine KOKKU: 4,79

7.5.4 Sade meveekanalisatsioon Valma külas sademeveega probleemid puuduvad, kuna sademevesi imbub pinnasesse haljasaladel. Arengukavas Valma küla keskasulas sademeveetorustike rajamist ei planeerita.

7.6 Tusti küla Tusti külas elab 2008. aasta seisuga 149 inimest. Küla korruselamute piirkonnas on ühisveevärgi-ja-kanalisatsiooniga ühendatud ligikaudu 45 inimest. Ülejäänud küla elanikud kasutavad oma puur-või salvkaevusid. Korrusmajad saavad vett Keskuse puurkaevust, millega on ühendatud veel laudakompleks. Laudakompleksi tänapäeval ei kasutata. Arengukava koostajad ei näe Tusti küla korrusmajade piirkonnas olulisi muutusi elanike rahvaarvus, mistõttu arvestatakse arengukava perioodil, et ühisveevärgi-ja kanalisatsiooniga ühendatud elanike arv jääb muutumatuks. Arengukavas käsitletakse ainult Viiratsi Valla või kohaliku vee-ettevõtte (OÜ Viiratsi Vesi) poolt rahastavaid projekte. Tusti küla olemasolevad ja perspektiivsed ühisveevarustuse ja – kanalisatsioonirajatised on kirjeldatud käesoleva töö lisas 16.

167 7.6.1 V eevarustuse edasine areng Tusti küla keskasulas tarbivad praegusel ajal elanikud kvaliteedinõuetele mittevastavat joogivett. Joogivees on probleeme kõrge rauasisaldusega. Arengukavas on elanike kvaliteedinõuetele vastava joogiveega varustamiseks planeeritud II etapis (2011-2013) olemasoleva puurkaev-pumpla rekonstrueerimine. Aastatel 2013-2020 on planeeritud rekonstrueerida olemasolevad veetorustikud sujutamise (suure läbimõõduga veetorusse tõmmatakse peenem torustik) teel. Veevarustussüsteemide rekonstrueerimine ja laiendamine Tusti küla korrusmajade piirkonnas on jaotatud etappidesse. Veesüsteemide rajamine etappidesse jaotatuna on vajalik selleks, et vältida järsku veeteenuse hinnatõusu ja vähendada tehtavate tööde mahtu lähiaastatel. Lisaks on etappidesse jaotumine vajalik, et investeeringuprojektides oleks tagatud omaosalus, kas Viiratsi Valla või vee-ettevõtte poolt. Viiratsi valla veesüsteemide rekonstrueerimise ja laiendamise I etapp toimub aastatel 2008-2010. Tusti külas Viiratsi valla veesüsteemide rekonstrueerimise ja laiendamise I etapis Tusti külas rekonstrueerimistöid ei planeerita. Viiratsi valla veesüsteemide rekonstrueerimise ja laiendamine II etapp toimub aastatel 2011-2013. Tusti külas on planeeritud aastatel 2011-2013 rekonstrueerida olemasolev puurkaev- pumpla. Pumbamajale on vajalik paigalda uus katus ja uks. Vajalik on rajada uus elektrisüsteem, paigaldada rauaärastusfiltrid, uus hüdrofoor. Kindlasti on vajalik paigaldada puurkaevu hoone ümber drenaazisüsteem, vältimaks pinnasevee sattumist hoonesse. Puurkaevu rekonstrueerimisega ja rauaärastusseadmete rajamisega tagatakse Tusti küla korrusmajade elanikele terviseohutuse-ja kvaliteedinõuetele vastav joogivesi. Viiratsi valla veesüsteemide rekonstrueerimise ja laiendamise III etapp toimub aastatel 2014-2020. Viiratsi valla veesüsteemide rekonstrueerimise ja laiendamise III etapis planeeritakse rekonstrueerida Tusti küla korruselamute piirkonna olemasolevad veetorustikud. Veetorustike rekonstrueerimisel on võimalik olemasolevatesse suure läbimõõduga veetorustikesse paigaldada väiksema läbimõõduga veetorustikud. Kokku on planeeritud veetorustikke rekonstrueerida sujutamise teel kogupikkuses ligikaudu 596 meetrit. Tabelis 101 on töö konsultant koostöös Viiratsi Vallavalitsusega prognoosinud Tusti küla perspektiivseid veetarbeid ja liitunute arvusid. Perspektiivse veetarbe prognoosimisel on aluseks võetud 2007. aasta veetarve. Prognoosis on arvestatud, et elanike veetarve inimekvivalendi kohta arengukava aastatel 2008-2013 ei muutu, kuid järgnevatel aastatel veetarve kasvab 70 liitrini ööpäevas inimekvivalendi kohta.

168 Tabel 101.Tusti küla perspektiivne veetarve aastatel 2008-2020. Aasta 2008 2009 2010 2011 2012 2013-2020 Planeeritav liitunute arv 45 45 45 45 45 45 (arvestatud kooliga), ie Inimekvivalendi kohta 42 42 42 42 42 70 tarbitud veekogus, l Elanike poolt tarbitud 1,9 1,9 1,9 1,9 1,9 3,2 veekogus, m3/d

Tabelist on näha, et perspektiivne Tusti küla keskuse ööpäevane veevajadus on ligikaudu 3,2 m3. Tabelis 101 kajastatud andmed on arvutuslikud ning võivad erineda tegelikest andmetest.

7.6.2 Tuletõrje veevõtukohad Vastavalt seadusele peab ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni arengukava käsitlema üldistes huvides kasutatavaid ja tulekustutusvee võtmise kohti ning muid avalikke veevõtukohti. Nimetatud kohtade puhul tuleb tagada tuletõrje veevõtukohale esitatud nõue, mille järgi peab tuletõrjevesi olema tagatud 3 tunni vältel. Veevõtukohad peavad võimaldama tuletõrjeautoga aastaringset juurdepääsu ning tagatud peab olema tuletõrjeauto ringipööramise võimalus. Praegu on Tusti külas olemas tuletõrje veevõtukoht paisjärvest. Olemasolev tuletõrje veevõtukoht rahuldab küla keskasula tuletõrje veevajadusi.

169 Veevarustussüsteemi arenguks vajalikud tegevused Tusti külas: • I etapis (2008-2010) Tusti külas rekonstrueerimistöid ei teostata; • II etapis (2011-2013) on vajalik rekonstrueerida küla olemasolev puurkaev- pumpla. Puurkaevu on vajalik paigaldada rauaärastusseadmed. Peale rauaärastusseadmete paigaldamist on küla korrusmajade elanikele tagatud terviseohutuse-ja kvaliteedinõuetele vastav joogivesi; • III etapis (2014-2020) tuleb rekonstrueerida korruselamute piirkonnas veetorustikud kogupikkuses ligikaudu 0,6 kilomeetrit. Veetorustiku rekonstrueerimisel tuleb kasutada sujutamist; Alljärgnevalt on hinnatud tabelis 102 planeeritud tegevuste elluviimiseks vajalikke investeeringuid Tusti küla korrusmajade piirkonna veesüsteemide rekonstrueerimiseks ja laiendamiseks.

Tabel 102.Tusti küla veesüsteemide rekonstrueerimiseks ja laiendamiseks vajalikud investeeringud. Projekti osa Komponendid Kokku (mln krooni) Ühisveevarustuse rajamine ja rekonstrueerimine Tusti küla korrusmajade Veetorustiku rekonstrueerimise ja laiendamise II etapp 0,46 piirkonna (2011-2013). Rekonstrueerida olemasolev puurkaev ja veevarustussüsteemide pumbajaam. Pumplasse paigaldada rauaärastusfiltrid. rekonstrueerimine I etapi uuringud, projekteerimine 10% 0,05 I etapi ettenägematud kulud 10% 0,05 I etapi projektijuhtimine 5% 0,025 II etapi (2011-2013) veesüsteemide rekonstrueerimine 0,585 ja laiendamine kokku: Veetorustiku rekonstrueerimise ja laiendamise III etapp 0,47 (2014-2020). Rekonstrueerida kogu Tusti küla keskasula piirkonna ühisveevõrgu torustikud pikkuses ligikaudu 596 m. III etapi uuringud, projekteerimine 10% 0,05 III etapi ettenägematud kulud 10% 0,05 III etapi projektijuhtimine, ehitusjärelvalve 5% 0,025 II etapi (2011-2013) veesüsteemide rekonstrueerimine 0,595 ja laiendamine kokku: Tusti küla veesüsteemide ehitus KOKKU: 1,18

7.6.3 Tusti küla kanalisatsioonitorustik, reostuskoormus ja reovee käitlemine Tusti külas on ühiskanalisatsioonisüsteemiga 2008. aastal liitunud ligikaudu 45 inimest. Alljärgnevalt on analüüsitud tabelis 103 Tusti keskasulas tekkivat reostuskoormust aastatel 2008-2020.

170 Tabel 103.Tusti küla perspektiivne reostuskoormus aastatel 2008-2020. Aasta 2008 2009 2010 2011 2012 2013-2020 Elanike poolt tekitatav 1,9 1,9 1,9 1,9 1,9 3,2 reovee vooluhulk, m3/d Infiltratsioon, m3/d 0,9 0,9 0,9 0,9 0,9 0,3 Reovee vooluhulk kokku, 2,8 2,8 2,8 2,8 2,8 3,5 m3/d

Reostuskoormus, BHT7/d 1,1 1,1 1,1 1,1 1,1 1,9

Tabeli 103 koostamisel on elanike ja ettevõtete perspektiivse reovee vooluhulga arvestamisel aluseks võetud 2007. aasta vooluhulka. Infiltratsioonivee arvestamisel aastatel 2008-2012 on arvestatud, infiltratsioonivee ööpäevaseks koguseks 45% vooluhulgast. Peale kanalisatsioonisüsteemide rekonstrueerimist, mis toimub aastatel 2013-2020 arvestatakse arvutuslikuks infiltratsioonivee koguseks 0,01 l/s 1 kilomeetri isevoolse torustiku kohta. Aastast 2013. on planeeritud reoveekoguse mahu kasv 0,7 m3 ööpäevas. Kasvu põhjendatakse planeeritud veetarbe tõusuga 70 liitrini elaniku kohta ööpäevas. Samas väheneb reoveetorustiku rekonstrueerimisel infiltratsioonivee hulk hinnanguliselt 0,3 m3 ööpäevas. Aastatel 2008-2013 on elanike veetarbeks arvestatud 42 liitrit ööpäevas. Tabeli andmetest on näha, et aastatel 2013-2020 planeeritakse reovee ööpäevaseks vooluhulgaks ligikaudu 3,5 m3/d. Tabelis kajastatud reostuskoormuse arvutamisel on arvestatud, et 1 inimekvivalent tekitab reostuskoormuse 60 g BHT7/d. Arengukava lõppetapiks on planeeritav reostuskoormus Tusti korruselamute piirkonnas 1,9 kg BHT7 ööpäevas. Tabelis 103 kajastatud andmete kasutamisel tuleb arvestada, et tabelis planeeritavad reostuskoormuse ja vooluhulgad on arvutuslikud, mistõttu võivad erineda tulevikus tegelikust situatsioonist. Reoveesüsteemi edasine skeem toimub sarnaselt praegusele olukorrale, kus korruselamute reoveed kogutakse kokku ning puhastatakse. Praegu toimub reovee puhastamine settekaevudes, mille olukord on kehv. Perspektiivis tuleb korrusmajades tekkiva reovee puhastamiseks rajada puhasti. Viiratsi valla kanalisatsioonisüsteemide rekonstrueerimise ja laiendamise I etapp toimub aastatel 2008-2010. I etapis rekonstrueerimistöid Tusti külas ei planeerita. Viiratsi valla kanalisatsioonisüsteemide rekonstrueerimise ja laiendamise II etapp toimub aastatel 2011-2013. II etapis rekonstrueerimistöid Tusti külas ei planeerita. Viiratsi valla kanalisatsioonisüsteemide rekonstrueerimise ja laiendamise III etapp toimub aastatel 2013-2020. III etapis tuleb korrusmajade reovee puhastamiseks rajada uus puhasti. Töös on kaalutud korrusmajade reovee puhastamiseks kahte alternatiivi: 1) rajada korruselamute reovee puhastamiseks pinnasfilterpuhasti; 2) rajada korruselamute reovee puhastamiseks imbväljak puhasti;

171 Tabelis 104 on kajastatud korrusmajade reovee puhastamiseks kaalutud reoveepuhastite alternatiivide majanduslik-tehniline võrdlus.

Tabel 104. Tusti küla korrusmajade reovee puhastamiseks mõeldud reoveepuhastite alternatiivide majanduslik-tehniline võrdlus. Alternatiivid Majanduslik* Tehniline Alternatiiv 1, Puhasti rajamismaksumus on Talub hästi koormuse pinnasfilterpuhasti rajamine ligikaudu 0,67 miljonit kõikumisi. Suvine krooni. Hinnas on arvestatud puhkeperiood või madalam vertikaal-ja reostuskoormus aitab horisontaalvoolulise pikendada puhasti eluiga. pinnasfiltri rajamismaksumust, septiku rajamismaksumust, jaotuskaevu ja väljavoolukaevu seadmete ostmist ja paigaldamist, platsitöid (juurdepääsutee rajamine, välitorustikud), automaatika-ja elektritöid ja reoveepuhasti häälestamiskulusid. Iga- aastased hoolduskulud ligikaudu 53 000 krooni aastas. Kujunev reovee kuupmeetri hind 41 krooni (hind ilma käibemaksuta) Alternatiiv 2, imbsüsteemi Puhasti rajamismaksumus on Puhasti rajamisel võib olla rajamine ligikaudu 0,22 miljonit probleemiks imbumine. Enne krooni. Hinnas on arvestatud puhasti rajamist tulek teha puhasti tarnehinda kindlasti pinnase uuring. (imbsüsteem, septik), tee rajamist puhastini, puhastile piirdeaia paigaldamist. Iga- aastased hoolduskulud ligikaudu 20 000 krooni aastas. Kujunev reovee kuupmeetri hind 29 krooni (hind ilma käibemaksuta) *hinnale lisanduvad projekteerimise-, ettenägematud- ja projektijuhtimiskulud, mis on ligikaudu 25% puhasti rajamiskuludest. Hind ei sisalda käibemaksu.

Alternatiivide võrdlemisel selgus, et Tusti korrusmajade reovee puhastamiseks on majanduslikult otstarbekaim rajada imbväljaksüsteem. Samas ei ole täpselt teada, missugune on planeeritava ala pinnas, mistõttu tuleb enne puhasti rajamist koostada puhasti rajamiseks pinnaseuuring, kust selgub, kas reovett on võimalik alal immutada. Põhjavee kaitstuse kaardi (1:400 000) järgi on piirkonnas põhjavesi keskmiselt kaitstud.

172 Lisaks puhasti rajamisele tuleb rekonstrueerida olemasolevad kanalisatsioonitorustikud kogupikkuses ligikaudu 335 meetrit. Rekonstrueeritavate kanalisatsioonitorustike tingläbimõõt on 160 mm. Rekonstrueeritavate isevoolsete kanalisatsioonitorustike pikkused ja läbimõõdud täpsustuvad projekteerimisel. Kanalisatsioonisüsteemi arenguks vajalikud tegevused Tusti külas: • Rajada aastatel 2013-2020 Tusti küla korrusmajadest tekkiva reovee puhastamiseks imbväljak reoveepuhasti. Enne reoveepuhasti rajamist tuleb koostada pinnaseuuring, kas reovett on võimalik immutada; • Rekonstrueerida aastatel 2013-2020 olemasolevad kanalisatsioonitorustikud kogupikkuses ligikaudu 333 meetrit; Alljärgnevalt on hinnatud tabelis 105 planeeritud tegevuste elluviimiseks vajalikke investeeringuid Tusti küla korrusmajade kanalisatsioonisüsteemide rekonstrueerimiseks ja laiendamiseks.

Tabel 105.Tusti küla kanalisatsioonisüsteemide rajamiseks ja rekonstrueerimiseks vajalikud investeeringud. Projekti osa Komponendid Kokku (mln krooni) Ühiskanalisatsiooni rajamine ja rekonstrueerimine Ühiskanalisatsiooni Viiratsi valla kanalisatsioonisüsteemide rekonstrueerimise 0,22 rekonstrueerimine ja ja laiendamise III etapp (2013-2020). laiendamine Tusti külas Rajada Tusti küla korrusmajade reovee puhastamiseks imbväljak-puhasti. Viiratsi valla kanalisatsioonisüsteemide rekonstrueerimise 0,56 ja laiendamise III etapp (2013-2020). Rekonstrueerida olemasolevad isevoolsed kanalisatsioonitorustikud kogupikkuses ligikaudu 333 meetrit. I etapi uuringud, projekteerimine 10% 0,08 I etapi ettenägematud kulud 10% 0,08 I etapi projektijuhtimine, ehitusjärelvalve 5% 0,04 Tusti küla kanalisatsioonisüsteemide rekonstrueerimine ja rajamine KOKKU: 0,98

7.6.4 Sade meveekanalisatsioon Tusti külas sademeveega probleemid puuduvad, kuna sademevesi imbub pinnasesse haljasaladel. Arengukavas Tusti küla keskasulas sademeveetorustike rajamist ei planeerita.

7.7 Ruudiküla küla Sillaotsa elamupiirkond Ruudiküla külas elab 2008. aasta seisuga 62 inimest. Küla Sillaotsa elamupiirkonnas elab ligikaudu 25 inimest, kes kasutavad ühisveevarustuse-ja kanalisatsioonisüsteemi. Ülejäänud küla elanikud kasutavad oma puur-või salvkaevusid.

173 Arengukava koostajad ei näe Sillaotsa elamupiirkonnas olulisi muutusi rahvaarvus, mistõttu arvestatakse arengukava perioodil, et ühisveevärgi-ja kanalisatsiooniga ühendatud elanike arv jääb muutumatuks. Arengukavas käsitletakse ainult Viiratsi Valla või kohaliku vee-ettevõtte (OÜ Viiratsi Vesi) poolt rahastavaid projekte. Ruudiküla küla Sillaotsa elamupiirkonna olemasolevad ja perspektiivsed ühisveevarustuse ja –kanalisatsioonirajatised on kirjeldatud käesoleva töö lisas 17.

7.7.1 V eevarustuse edasine areng Sillaotsa elanikud tarbivad praegusel ajal kvaliteedinõuetele mittevastavat joogivett. Joogivees on probleeme kõrge rauasisaldusega. Arengukavas on elanike kvaliteedinõuetele vastava joogiveega varustamiseks planeeritud II etapis (2011- 2013) olemasoleva puurkaev-pumpla rekonstrueerimine. Aastatel 2013-2020 on planeeritud rekonstrueerida olemasolevad veetorustikud sujutamise (suure läbimõõduga veetorusse tõmmatakse peenem torustik) teel. Viiratsi valla veesüsteemide rekonstrueerimise ja laiendamise I etapp toimub aastatel 2008-2010. Sillaotsa elamupiirkonnas Viiratsi valla veesüsteemide rekonstrueerimise ja laiendamise I etapis rekonstrueerimistöid ei planeerita. Viiratsi valla veesüsteemide rekonstrueerimise ja laiendamine II etapp toimub aastatel 2011-2013. Sillaotsa elamupiirkonnas on planeeritud aastatel 2011-2013 rekonstrueerida olemasolev puurkaev-pumpla. Pumbamajale on vajalik paigalda uus katus ja uks. Vajalik on rajada uus elektrisüsteem, paigaldada rauaärastusfilter, uus hüdrofoor. Kindlasti on vajalik paigaldada puurkaevu hoone ümber drenaazisüsteem, vältimaks pinnasevee sattumist hoonesse. Puurkaevu rekonstrueerimisega ja rauaärastusseadmete rajamisega tagatakse Sillaotsa eramajade elanikele terviseohutuse-ja kvaliteedinõuetele vastav joogivesi. Viiratsi valla veesüsteemide rekonstrueerimise ja laiendamise III etapp toimub aastatel 2014-2020. Viiratsi valla veesüsteemide rekonstrueerimise ja laiendamise III etapis planeeritakse rekonstrueerida Sillaotsa piirkonna olemasolevad veetorustikud. Veetorustike rekonstrueerimisel on võimalik olemasolevatesse suure läbimõõduga veetorustikesse paigaldada väiksema läbimõõduga veetorustikud. Kokku on planeeritud veetorustikke rekonstrueerida sujutamise teel ligikaudu 466 meetrit. Tabelis 106 on töö konsultant koostöös Viiratsi Vallavalitsusega prognoosinud Ruudiküla küla Sillaotsa elamute perspektiivseid veetarbeid ja liitunute arvusid. Perspektiivse veetarbe prognoosimisel on arvestatud elanike ööpäevaseks veetarbeks 70 liitrit. Prognoosis on arvestatud, et elanike veetarve inimekvivalendi kohta arengukava aastatel 2008-2013 ei muutu, kuid järgnevatel aastatel veetarve kasvab 80 liitrini ööpäevas inimekvivalendi kohta.

174 Tabel 106.Sillaotsa elamute perspektiivne veetarve aastatel 2008-2020. Aasta 2008 2009 2010 2011 2012 2013-2020 Planeeritav liitunute arv 25 25 25 25 25 25 (arvestatud kooliga), ie Inimekvivalendi kohta 70 70 70 70 70 80 tarbitud veekogus, l Elanike poolt tarbitud 1,8 1,8 1,8 1,8 1,8 2,0 veekogus, m3/d

Tabelist on näha, et perspektiivne Sillaotsa elamupiirkonna ööpäevane veevajadus on ligikaudu 2,0 m3. Tabelis 106 kajastatud andmed on arvutuslikud ning võivad erineda tegelikest andmetest.

7.7.2 Tuletõrje veevõtukohad Vastavalt seadusele peab ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni arengukava käsitlema üldistes huvides kasutatavaid ja tulekustutusvee võtmise kohti ning muid avalikke veevõtukohti. Nimetatud kohtade puhul tuleb tagada tuletõrje veevõtukohale esitatud nõue, mille järgi peab tuletõrjevesi olema tagatud 3 tunni vältel. Veevõtukohad peavad võimaldama tuletõrjeautoga aastaringset juurdepääsu ning tagatud peab olema tuletõrjeauto ringipööramise võimalus. Praegu Ruudiküla Sillaotsa elamupiirkonnas nõuetele vastavad ja ametlikke tuletõrje veevõtukohti ei ole. Vajadusel on võimalik tuletõrjevett võtta Ärma jõest. Perspektiivis tuleb jõe äärde rajada tuletõrjeauto ringipööramiseks plats ning tuletõrje veevõtuks veekaev. Planeeritav tuletõrje veevõtukoht rahuldab nii Ruudiküla Sillaotsa elamute kui ka Vasara küla keskasula elamute kustutusvee vajadusi.

175 Veevarustussüsteemi arenguks vajalikud tegevused Ruudiküla küla Sillaotsa elamupiirkonnas: • I etapis (2008-2010) Sillaotsa elamute juures rekonstrueerimistöid ei teostata; • II etapis (2011-2013) on vajalik rekonstrueerida küla olemasolev puurkaev- pumpla. Puurkaevu on vajalik paigaldada rauaärastusseadmed. Peale rauaärastusseadmete paigaldamist on Sillaotsa elamute elanikele tagatud terviseohutuse-ja kvaliteedinõuetele vastav joogivesi; • III etapis (2014-2020) tuleb rekonstrueerida Sillaotsa elamupiirkonnas veetorustikud kogupikkuses ligikaudu 466 meetrit. Veetorustiku rekonstrueerimisel tuleb kasutada võimalusel sujutamist; Alljärgnevalt on hinnatud tabelis 107 planeeritud tegevuste elluviimiseks vajalikke investeeringuid Sillaotsa elamute piirkonna veesüsteemide rekonstrueerimiseks ja laiendamiseks.

Tabel 107.Sillaotsa elamute veesüsteemide rekonstrueerimiseks ja laiendamiseks vajalikud investeeringud.

176 Projekti osa Komponendid Kokku (mln krooni) Ühisveevarustuse rajamine ja rekonstrueerimine Ruudiküla küla Sillaotsa Veetorustiku rekonstrueerimise ja laiendamise II etapp 0,48 elamupiirkonna (2011-2013). Rekonstrueerida olemasolev puurkaev ja veevarustussüsteemide pumbajaam. Pumplasse paigaldada rauaärastusfiltrid. rekonstrueerimine I etapi uuringud, projekteerimine 10% 0,05 I etapi ettenägematud kulud 10% 0,05 I etapi projektijuhtimine 5% 0,025 II etapi (2011-2013) veesüsteemide rekonstrueerimine 0,605 ja laiendamine kokku: Veetorustiku rekonstrueerimise ja laiendamise III etapp 0,52 (2014-2020). Rekonstrueerida Sillaotsa elamute ühisveevõrgu torustikud ligikaudu 466 m ulatuses. Võimalikult palju kasutada sujutamise meetodit. Rajada tuletõrje veevõtukohta Ärma jõest. Vajalik rajada plats auto ringipööramiseks ja veevõtukaev. III etapi uuringud, projekteerimine 10% 0,05 III etapi ettenägematud kulud 10% 0,05 III etapi projektijuhtimine, ehitusjärelvalve 5% 0,025 III etapi (2013-2020) veesüsteemide rekonstrueerimine 0,645 ja laiendamine kokku: Ruudiküla küla Sillaotsa elamute veesüsteemide ehitus KOKKU: 1,25

7.7.3 Ru udiküla küla Sillaotsa elamupiirkonna kanalisatsioonitorustik, reostuskoormus ja reovee käitlemine Sillaotsa elamute piirkonnas on ühiskanalisatsioonisüsteemiga 2008. aastal liitunud ligikaudu 25 inimest. Alljärgnevalt on analüüsitud tabelis 108 Sillaotsa elamutest tekkivat reostuskoormust aastatel 2008-2020.

Tabel 108.Sillaotsa elamute perspektiivne reostuskoormus aastatel 2008-2020. Aasta 2008 2009 2010 2011 2012 2013-2020 Elanike poolt tekitatav reovee 1,8 1,8 1,8 1,8 1,8 2,0 vooluhulk, m3/d Infiltratsioon, m3/d 0,8 0,8 0,8 0,8 0,8 0,4 Reovee vooluhulk kokku, 2,6 2,6 2,6 2,6 2,6 2,4 m3/d

Reostuskoormus, BHT7/d 1,1 1,1 1,1 1,1 1,1 1,2

Tabeli 108 koostamisel on elanike ja ettevõtete perspektiivse reovee vooluhulga arvestamisel aluseks võetud 2007. aasta vooluhulka. Infiltratsioonivee arvestamisel

177 aastatel 2008-2012 on arvestatud, infiltratsioonivee ööpäevaseks koguseks 45% vooluhulgast. Peale kanalisatsioonisüsteemide rekonstrueerimist, mis toimub aastatel 2013-2020 arvestatakse arvutuslikuks infiltratsioonivee koguseks 0,01 l/s 1 kilomeetri isevoolse torustiku kohta. Aastast 2013. on planeeritud reoveekoguse mahu vähenemist 0,2 m3 ööpäevas. Vähenemist põhjendatakse infiltratsioonivee vähenemisega torustike rekonstrueerimisel. Samas tõuseb elanike poolt tekitatud reovee vooluhulk vastavalt veetarbe prognoosile 80 liitrini ööpäevas. Aastatel 2008- 2013 on elanike veetarbeks arvestatud 70 liitrit ööpäevas. Tabeli andmetest on näha, et aastatel 2013-2020 planeeritakse reovee ööpäevaseks vooluhulgaks ligikaudu 2,4 m3/d. Tabelis kajastatud reostuskoormuse arvutamisel on arvestatud, et 1 inimekvivalent tekitab reostuskoormuse 60 g BHT7/d. Arengukava lõppetapiks on planeeritav reostuskoormus Sillaotsa elamute piirkonnas 1,2 kg BHT7 ööpäevas. Tabelis 108 kajastatud andmete kasutamisel tuleb arvestada, et tabelis planeeritavad reostuskoormuse ja vooluhulgad on arvutuslikud, mistõttu võivad erineda tulevikus tegelikust situatsioonist. Reoveesüsteemi edasine skeem toimub sarnaselt praegusele olukorrale, kus elamute reoveed kogutakse kokku ning puhastatakse biotiikides. Praegu toimub reovee puhastamine ainult biotiikides. Perspektiivis tuleb praegust reovee puhastamise tehnoloogiat täiustada, kas uue puhasti rajamisega või olemasoleva süsteemi laiendamisega. Viiratsi valla kanalisatsioonisüsteemide rekonstrueerimise ja laiendamise I etapp toimub aastatel 2008-2010. I etapis rekonstrueerimistöid Sillaotsa elamupiirkonnas ei planeerita. Viiratsi valla kanalisatsioonisüsteemide rekonstrueerimise ja laiendamise II etapp toimub aastatel 2011-2013. II etapis rekonstrueerimistöid Sillaotsa elamupiirkonnas ei planeerita. Viiratsi valla kanalisatsioonisüsteemide rekonstrueerimise ja laiendamise III etapp toimub aastatel 2013-2020. III etapis tuleb Sillaotsa eramajade reovee puhastamiseks rajada uus puhasti või laiendada olemasolevat tehnoloogiat. Töös on kaalutud eramajade reovee puhastamiseks kahte alternatiivi: 1) rajada reovee puhastamiseks pinnasfilterpuhasti; 2) rajada reovee puhastamiseks biotiikidele ette septik koos fosforisadestamissüsteemiga ja puhastada olemasolevad biotiigid mudast; Tabelis 109 on kajastatud korrusmajade reovee puhastamiseks kaalutud reoveepuhastite alternatiivide majanduslik-tehniline võrdlus.

178 Tabel 109. Tusti küla korrusmajade reovee puhastamiseks mõeldud reoveepuhastite alternatiivide majanduslik-tehniline võrdlus. Alternatiivid Majanduslik* Tehniline Alternatiiv 1, Puhasti rajamismaksumus on Talub hästi koormuse pinnasfilterpuhasti rajamine ligikaudu 0,56 miljonit kõikumisi. Suvine krooni. Hinnas on arvestatud puhkeperiood või madalam vertikaal-ja reostuskoormus aitab horisontaalvoolulise pikendada puhasti eluiga. pinnasfiltri rajamismaksumust, septiku rajamismaksumust, jaotuskaevu ja väljavoolukaevu seadmete ostmist ja paigaldamist, platsitöid (juurdepääsutee rajamine, välitorustikud), automaatika-ja elektritöid ja reoveepuhasti häälestamiskulusid. Iga- aastased hoolduskulud ligikaudu 35 000 krooni aastas. Kujunev reovee kuupmeetri hind 60 krooni (hind ilma käibemaksuta) Alternatiiv 2, septiku Süsteemi Tagab elanike poolt tekitatud rajamine biotiikide ette ja laiendamismaksumus on reovee puhastamise vastavalt biotiikide puhastamine ligikaudu 0,18 miljonit nõuetele. mudast krooni. Hinnas on arvestatud septiku tarnehinda, septiku rajamist, fosforiärastussüsteemi paigaldamist septiku juurde, tee rajamist septikuni, biotiikide puhastamist võsast ja mudast. Iga-aastased hoolduskulud ligikaudu 20 000 krooni aastas. Kujunev reovee kuupmeetri hind 39 krooni (hind ilma käibemaksuta) *hinnale lisanduvad projekteerimise-, ettenägematud- ja projektijuhtimiskulud, mis on ligikaudu 25% puhasti rajamiskuludest. Hind ei sisalda käibemaksu. Alternatiivide võrdlemisel selgus, et Sillaotsa eramute reovee puhastamiseks on majanduslikult otstarbekaim rajada olemasolevate biotiikide juurde septik koos fosforiärastussüsteemiga. Lisaks on vajalik puhastada olemasolevate biotiikide ümbrus ning tühjendada biotiigid sinna settinud mudast. Lisaks puhasti rajamisele tuleb rekonstrueerida olemasolevad kanalisatsioonitorustikud kogupikkuses ligikaudu 435 meetrit. Rekonstrueeritavate

179 kanalisatsioonitorustike tingläbimõõt on 160 mm. Rekonstrueeritavate isevoolsete kanalisatsioonitorustike pikkused ja läbimõõdud täpsustuvad projekteerimisel. Kanalisatsioonisüsteemi arenguks vajalikud tegevused Ruudiküla küla Sillaotsa elamupiirkonnas: • Rajada aastatel 2013-2020 Sillaotsa elamute juurde tekkiva reovee puhastamiseks biotiikide ette septik koos fosforiärastussüsteemiga. Lisaks on vajalik puhastada olemasolevad biotiigid mudast; • Rekonstrueerida aastatel 2013-2020 olemasolevad kanalisatsioonitorustikud kogupikkuses ligikaudu 435 meetrit; Alljärgnevalt on hinnatud tabelis 110 planeeritud tegevuste elluviimiseks vajalikke investeeringuid Sillaotsa elamute kanalisatsioonisüsteemide rekonstrueerimiseks ja laiendamiseks.

Tabel 110.Sillaotsa elamute kanalisatsioonisüsteemide rajamiseks ja rekonstrueerimiseks vajalikud investeeringud. Projekti osa Komponendid Kokku (mln krooni) Ühiskanalisatsiooni rajamine ja rekonstrueerimine Ühiskanalisatsiooni Viiratsi valla kanalisatsioonisüsteemide rekonstrueerimise 0,18 rekonstrueerimine ja ja laiendamise III etapp (2013-2020). laiendamine Sillaotsa Rajada Sillaotsa biotiikide juurde septik ja elamupiirkonnas fosforiärastussüsteem. Puhastada olemasolevad biotiigid mudast. Viiratsi valla kanalisatsioonisüsteemide rekonstrueerimise 0,74 ja laiendamise III etapp (2013-2020). Rekonstrueerida olemasolevad isevoolsed kanalisatsioonitorustikud kogupikkuses ligikaudu 435 meetrit. III etapi uuringud, projekteerimine 10% 0,09 III etapi ettenägematud kulud 10% 0,09 III etapi projektijuhtimine, ehitusjärelvalve 5% 0,045 Sillaotsa elamute kanalisatsioonisüsteemide rekonstrueerimine ja rajamine 1,145 KOKKU:

7.7.4 Sade meveekanalisatsioon Ruudiküla küla Sillaotsa elamupiirkonnas sademeveega probleemid puuduvad, kuna sademevesi imbub pinnasesse haljasaladel. Arengukavas Sillaotsa elamute juures sademeveetorustike rajamist ei planeerita.

7.8 Vasara küla Vasara külas elab 2008. aasta seisuga 74 elanikku. Küla ühisveevarustuse-ja kanalisatsioonisüsteemiga varustatud elamupiirkonnas elab ligikaudu 30 inimest, kes

180 on süsteemiga ka ühendatud. Ülejäänud küla elanikud kasutavad oma puur-või salvkaevusid. Arengukava koostajad ei näe Vasara küla elamupiirkonnas olulisi muutusi rahvaarvus, mistõttu arvestatakse arengukava perioodil, et ühisveevärgi-ja kanalisatsiooniga ühendatud elanike arv jääb muutumatuks. Arengukavas käsitletakse ainult Viiratsi Valla või kohaliku vee-ettevõtte (OÜ Viiratsi Vesi) poolt rahastavaid projekte. Vasara küla elamupiirkonna olemasolevad ja perspektiivsed ühisveevarustuse ja – kanalisatsioonirajatised on kirjeldatud käesoleva töö lisas 18.

7.8.1 V eevarustuse edasine areng Vasara küla elanikud tarbivad praegusel ajal kvaliteedinõuetele mittevastavat joogivett. Joogivees on probleeme kõrge rauasisaldusega. Arengukavas on elanike kvaliteedinõuetele vastava joogiveega varustamiseks planeeritud II etapis (2011- 2013) olemasoleva puurkaev-pumpla rekonstrueerimine. Aastatel 2013-2020 on planeeritud rekonstrueerida olemasolevad veetorustikud sujutamise (suure läbimõõduga veetorusse tõmmatakse peenem torustik) teel. Viiratsi valla veesüsteemide rekonstrueerimise ja laiendamise I etapp toimub aastatel 2008-2010. Vasara elamupiirkonnas Viiratsi valla veesüsteemide rekonstrueerimise ja laiendamise I etapis rekonstrueerimistöid ei planeerita. Viiratsi valla veesüsteemide rekonstrueerimise ja laiendamine II etapp toimub aastatel 2011-2013. Vasara elamupiirkonnas on planeeritud aastatel 2011-2013 rekonstrueerida olemasolev puurkaev-pumpla. Pumbamajale on vajalik paigalda uus katus ja uks. Vajalik on rajada uus elektrisüsteem, paigaldada rauaärastusfilter, uus hüdrofoor. Kindlasti on vajalik paigaldada puurkaevu hoone ümber drenaazisüsteem, vältimaks pinnasevee sattumist hoonesse. Puurkaevu rekonstrueerimisega ja rauaärastusseadmete rajamisega tagatakse Vasara eramajade elanikele terviseohutuse- ja kvaliteedinõuetele vastav joogivesi. Viiratsi valla veesüsteemide rekonstrueerimise ja laiendamise III etapp toimub aastatel 2014-2020. Viiratsi valla veesüsteemide rekonstrueerimise ja laiendamise III etapis planeeritakse rekonstrueerida Vasara elamupiirkonna olemasolevad veetorustikud. Veetorustike rekonstrueerimisel on võimalik olemasolevatesse suure läbimõõduga veetorustikesse paigaldada väiksema läbimõõduga veetorustikud. Kokku on planeeritud veetorustikke rekonstrueerida sujutamise teel ligikaudu 810 meetrit. Tabelis 111 on töö konsultant koostöös Viiratsi Vallavalitsusega prognoosinud Vasara küla elamupiirkonna perspektiivset veetarvet ja liitunute arvu. Perspektiivse veetarbe prognoosimisel on arvestatud elanike ööpäevaseks veetarbeks 90 liitrit. Ligikaudu 90 liitrit oli elanike veetarve 2007. aastal. Prognoosis on arvestatud, et elanike veetarve inimekvivalendi kohta arengukava aastatel 2008-2020 ei muutu.

181 Tabel 111.Vasara elamute perspektiivne veetarve aastatel 2008- 2020. Aasta 2008 2009 2010 2011 2012 2013-2020 Planeeritav liitunute arv 30 30 30 30 30 30 (arvestatud kooliga), ie Inimekvivalendi kohta 90 90 90 90 90 90 tarbitud veekogus, l Elanike poolt tarbitud 2,7 2,7 2,7 2,7 2,7 2,7 veekogus, m3/d

Tabelist on näha, et perspektiivne Vasara elamupiirkonna ööpäevane veevajadus on ligikaudu 2,7 m3. Tabelis 111 kajastatud andmed on arvutuslikud ning võivad erineda tegelikest andmetest.

7.8.2 Tuletõrje veevõtukohad Vastavalt seadusele peab ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni arengukava käsitlema üldistes huvides kasutatavaid ja tulekustutusvee võtmise kohti ning muid avalikke veevõtukohti. Nimetatud kohtade puhul tuleb tagada tuletõrje veevõtukohale esitatud nõue, mille järgi peab tuletõrjevesi olema tagatud 3 tunni vältel. Veevõtukohad peavad võimaldama tuletõrjeautoga aastaringset juurdepääsu ning tagatud peab olema tuletõrjeauto ringipööramise võimalus. Praegu Vasara elamupiirkonnas nõuetele vastavad ja ametlikud tuletõrje veevõtukohad puuduvad. Vajadusel on võimalik tuletõrjevett võtta Ärma jõest. Perspektiivis tuleb jõe äärde rajada tuletõrjeauto ringipööramiseks plats ning tuletõrje veevõtuks veekaev. Planeeritav tuletõrje veevõtukoht rahuldab nii Ruudiküla Sillaotsa elamute kui ka Vasara küla elamute kustutusvee vajadusi.

182 Veevarustussüsteemi arenguks vajalikud tegevused Vasara küla elamupiirkonnas: • I etapis (2008-2010) Vasara küla ühisveevärgiga alal rekonstrueerimistöid ei teostata; • II etapis (2011-2013) on vajalik rekonstrueerida küla olemasolev puurkaev- pumpla. Puurkaevu on vajalik paigaldada rauaärastusseadmed. Peale rauaärastusseadmete paigaldamist on Vasara küla ühisveevarustusega ühendatud elamute elanikel tagatud terviseohutuse-ja kvaliteedinõuetele vastav joogivesi; • III etapis (2014-2020) tuleb rekonstrueerida Vasara elamupiirkonnas veetorustikud kogupikkuses ligikaudu 807 meetrit. Veetorustiku rekonstrueerimisel tuleb kasutada võimalusel sujutamist; Alljärgnevalt on hinnatud tabelis 112 planeeritud tegevuste elluviimiseks vajalikke investeeringuid Vasara küla ühisveevarustussüsteemide rekonstrueerimiseks ja laiendamiseks.

Tabel 112.Vasara elamute veesüsteemide rekonstrueerimiseks ja laiendamiseks vajalikud investeeringud.

183 Projekti osa Komponendid Kokku (mln krooni) Ühisveevarustuse rajamine ja rekonstrueerimine Vasara küla Veetorustiku rekonstrueerimise ja laiendamise II etapp 0,46 korrusmajade piirkonna (2011-2013). Rekonstrueerida olemasolev puurkaev ja veevarustussüsteemide pumbajaam. Pumplasse paigaldada rauaärastusfiltrid. rekonstrueerimine II etapi uuringud, projekteerimine 10% 0,05 II etapi ettenägematud kulud 10% 0,05 II etapi projektijuhtimine 5% 0,025 II etapi (2011-2013) veesüsteemide rekonstrueerimine 0,585 ja laiendamine kokku: Veetorustiku rekonstrueerimise ja laiendamise III etapp 0,8 (2014-2020). Rekonstrueerida Vasara elamute ühisveevõrgu torustikud 807 m ulatuses. Võimalikult palju kasutada sujutamise meetodit. Rajada tuletõrje veevõtukohta Ärma jõest. Vajalik rajada plats auto ringipööramiseks ja veevõtukaev. Veevõtukoht tehakse ka Ruudiküla Sillaotsa elamupiirkonna kustutusvee vajadusteks, mistõttu on teine pool investeeringust kajastatud Ruudiküla veesüsteemide rekonstrueerimise planeeritavates investeeringumahtudes. III etapi uuringud, projekteerimine 10% 0,08 III etapi ettenägematud kulud 10% 0,08 III etapi projektijuhtimine, ehitusjärelvalve 5% 0,04 III etapi (2013-2020) veesüsteemide rekonstrueerimine 1,0 ja laiendamine kokku: Vasara küla elamute veesüsteemide ehitus KOKKU: 1,585

7.8.3 Vasara küla elamupiirkonna kanalisatsioonitorustik, reostuskoormus ja reovee käitlemine Vasara elamute piirkonnas on ühiskanalisatsioonisüsteemiga 2008. aastal liitunud ligikaudu 20 inimest. Praegusel ajal on külas kaks eraldi kanalisatsioonisüsteemi, millest üks ei tööta. Lähiaastatel tuleb ühe korrusmaja kanalisatsioonitorustik ühendada kanalisatsioonisüsteemiga, kus on praegu ligikaudu 20 liitunut. Perspektiivselt on kanalisatsioonisüsteemiga liitunute arv ligikaudu 25 inimest, kelle reovesi suunatakse biotiikidesse. Alljärgnevalt on analüüsitud tabelis 113 Vasara elamutest tekkivat reostuskoormust aastatel 2008-2020.

184 Tabel 113.Vasara elamute perspektiivne reostuskoormus aastatel 2008-2020. Aasta 2008 2009 2010 2011 2012 2013-2020 Elanike poolt tekitatav 1,8 1,8 2,2 2,2 2,2 2,2 reovee vooluhulk, m3/d Infiltratsioon, m3/d 0,8 0,8 1,0 1,0 1,0 0,3 Reovee vooluhulk kokku, 2,6 2,6 3,2 3,2 3,2 2,5 m3/d

Reostuskoormus, BHT7/d 1,1 1,1 1,3 1,3 1,3 1,3

Tabeli 113 koostamisel on elanike ja ettevõtete perspektiivse reovee vooluhulga arvestamisel aluseks võetud 2007. aasta vooluhulka. Infiltratsioonivee arvestamisel aastatel 2008-2012 on arvestatud, infiltratsioonivee ööpäevaseks koguseks 45% vooluhulgast. Peale kanalisatsioonisüsteemide rekonstrueerimist, mis toimub aastatel 2013-2020 arvestatakse arvutuslikuks infiltratsioonivee koguseks 0,01 l/s 1 kilomeetri isevoolse torustiku kohta. Aastast 2010. on planeeritud reoveekoguse mahu suurenemist 0,4 m3 ööpäevas. Suurenemist põhjendatakse ühe korrusmaja liitmisega ühisesse kanalisatsioonisüsteemi. Elanike poolt tekitatud reovee kogused on arvestatud vastavalt tarbitud veekogustele, mis on ligikaudu 90 liitrit ööpäevas. Perspektiivis inimekvivalendi poolt tekitatud reovee vooluhulk ei muutu. Tabeli andmetest on näha, et aastatel 2013-2020 planeeritakse reovee ööpäevaseks vooluhulgaks ligikaudu 2,5 m3/d. Tabelis kajastatud reostuskoormuse arvutamisel on arvestatud, et 1 inimekvivalent tekitab reostuskoormuse 60 g BHT7/d. Arengukava lõppetapiks on planeeritav reostuskoormus Vasara elamute piirkonnas 1,3 kg BHT7 ööpäevas. Tabelis 113 kajastatud andmete kasutamisel tuleb arvestada, et tabelis planeeritavad reostuskoormuse ja vooluhulgad on arvutuslikud, mistõttu võivad erineda tulevikus tegelikust situatsioonist. Reoveesüsteemi edasine skeem toimub sarnaselt praegusele olukorrale, kus elamute reoveed kogutakse kokku ning puhastatakse biotiikides. Praegu toimub reovee puhastamine ainult biotiikides. Perspektiivis tuleb praegust reovee puhastamise tehnoloogiat täiustada, kas uue puhasti rajamisega või olemasoleva süsteemi laiendamisega. Lisaks tuleb reoveesüsteemiga ühendada korrusmaja, mille reovesi praegusel ajal nõuetekohaselt ei puhastata. Korrusmaja reovesi peaks minema läbi settekaevude, kuid kohapealselt vaatlusel olid settekaevud sademevett täis ning reovesi tõenäoliselt sinna ei jõua, vaid imbub pinnasesse. Viiratsi valla kanalisatsioonisüsteemide rekonstrueerimise ja laiendamise I etapp toimub aastatel 2008-2010. I etapis tuleb ühendada korrusmaja kanalisatsioonitorustik lahti praegusest süsteemist ning rajada uus torulõik ühiskanalisatsioonisüsteemiga, mille reovesi jõuab asula biotiikidesse. Vajalik on rajada ligikaudu 25 meetrit isevoolset kanalisatsioonitorustikku. Juhul kui süsteemi ei ole võimalik isevoolselt tööle saada, tuleb paigaldada korrusmaja juurde väike reovee ülepumpla. Viiratsi valla kanalisatsioonisüsteemide rekonstrueerimise ja laiendamise II etapp toimub aastatel 2011-2013.

185 II etapis rekonstrueerimistöid Vasara elamupiirkonnas ei planeerita. Viiratsi valla kanalisatsioonisüsteemide rekonstrueerimise ja laiendamise III etapp toimub aastatel 2013-2020. III etapis tuleb Vasara eramajade reovee puhastamiseks rajada uus puhasti või laiendada olemasolevat tehnoloogiat. Töös on kaalutud eramajade reovee puhastamiseks kahte alternatiivi: 1) rajada reovee puhastamiseks kompaktpuhasti; 2) rajada reovee puhastamiseks biotiikidele ette septik koos fosforisadestamissüsteemiga ja puhastada olemasolevad biotiigid mudast; Tabelis 114 on kajastatud korrusmajade reovee puhastamiseks kaalutud reoveepuhastite alternatiivide majanduslik-tehniline võrdlus.

186 Tabel 114. Vasara küla reovee puhastamiseks mõeldud reoveepuhastite alternatiivide majanduslik-tehniline võrdlus. Alternatiivid Majanduslik* Tehniline Alternatiiv 1, Puhasti rajamismaksumus on Puhasti ei talu suuri kompaktpuhasti rajamine ligikaudu 0,73 miljonit koormuste kõikumisi. krooni. Hinnas on arvestatud kompaktpuhasti tarnehinda, paigaldamist, biotiikide puhastamist võsast ja mudast. Lisaks on hinnas kajastatud puhastini rajatava kergkattega tee rajamist, automaatika-ja elektritöid ja reoveepuhasti häälestamiskulusid. Iga- aastased hoolduskulud ligikaudu 46 000 krooni aastas. Kujunev reovee kuupmeetri hind 76 krooni (hind ilma käibemaksuta) Alternatiiv 2, septiku Süsteemi Tagatakse elanike poolt rajamine biotiikide ette ja laiendamismaksumus on tekitatud reovee puhastamise biotiikide puhastamine ligikaudu 0,175 miljonit vastavalt nõuetele. mudast krooni. Hinnas on arvestatud septiku tarnehinda, septiku rajamist, fosforiärastussüsteemi paigaldamist septiku juurde, tee rajamist septikuni, biotiikide puhastamist võsast ja mudast. Iga-aastased hoolduskulud ligikaudu 22 000 krooni aastas. Kujunev reovee kuupmeetri hind 37 krooni (hind ilma käibemaksuta) *hinnale lisanduvad projekteerimise-, ettenägematud- ja projektijuhtimiskulud, mis on ligikaudu 25% puhasti rajamiskuludest. Hind ei sisalda käibemaksu.

Alternatiivide võrdlemisel selgus, et Vasara eramute reovee puhastamiseks on majanduslikult otstarbekaim rajada olemasolevate biotiikide juurde septik koos fosforiärastussüsteemiga. Lisaks on vajalik puhastada olemasolevate biotiikide ümbrus ning tühjendada biotiigid sinna settinud mudast. Lisaks puhasti rajamisele tuleb rekonstrueerida olemasolevad kanalisatsioonitorustikud kogupikkuses ligikaudu 353 meetrit. Rekonstrueeritavate kanalisatsioonitorustike tingläbimõõt on 160 mm. Rekonstrueeritavate isevoolsete kanalisatsioonitorustike pikkused ja läbimõõdud täpsustuvad projekteerimisel.

187 Kanalisatsioonisüsteemi arenguks vajalikud tegevused Vasara küla elamupiirkonnas: • Rajada I etapis korrusmajale ühendustorustik ühiskanalisatsioonisüsteemiga, mille reovesi suunatakse biotiikidesse. Kokku vajalik ühenduseks rajada torustikku ligikaudu 25 meetrit; • Rajada aastatel 2013-2020 Vasara elamute juurde tekkiva reovee puhastamiseks biotiikide ette septik koos fosforiärastussüsteemiga. Lisaks on vajalik puhastada olemasolevad biotiigid mudast; • Rekonstrueerida aastatel 2013-2020 olemasolevad kanalisatsioonitorustikud kogupikkuses ligikaudu 353 meetrit; Alljärgnevalt on hinnatud tabelis 115 planeeritud tegevuste elluviimiseks vajalikke investeeringuid Vasara elamute kanalisatsioonisüsteemide rekonstrueerimiseks ja laiendamiseks.

188 Tabel 115.Vasara elamute kanalisatsioonisüsteemide rajamiseks ja rekonstrueerimiseks vajalikud investeeringud. Projekti osa Komponendid Kokku (mln krooni) Ühiskanalisatsiooni rajamine ja rekonstrueerimine Ühiskanalisatsiooni Viiratsi valla kanalisatsioonisüsteemide rekonstrueerimise 0,04 rekonstrueerimine ja ja laiendamise I etapp (2008-2010). Ühendada laiendamine Vasara korrusmaja ühiskanalisatsioonisüsteemiga, mille reovesi külas puhastatakse biotiikides. Vajalik rajada kanalisatsioonitorustikku ligikaudu 25 meetrit I etapi uuringud, projekteerimine 10% 0,004 I etapi ettenägematud kulud 10% 0,004 I etapi projektijuhtimine, ehitusjärelvalve 5% 0,002 I etapi investeeringud kokku 0,05 Viiratsi valla kanalisatsioonisüsteemide rekonstrueerimise 0,175 ja laiendamise III etapp (2013-2020). Rajada Vasara ühiskanalisatsiooniga ühendatud elamute juures olevate biotiikide ette septik ja fosforiärastussüsteem. Puhastada olemasolevad biotiigid mudast. Viiratsi valla kanalisatsioonisüsteemide rekonstrueerimise 0,6 ja laiendamise III etapp (2013-2020). Rekonstrueerida olemasolevad isevoolsed kanalisatsioonitorustikud kogupikkuses ligikaudu 435 meetrit. III etapi uuringud, projekteerimine 10% 0,08 III etapi ettenägematud kulud 10% 0,08 III etapi projektijuhtimine, ehitusjärelvalve 5% 0,04 Vasara elamute kanalisatsioonisüsteemide rekonstrueerimine ja rajamine 1,025 KOKKU:

7.8.4 Sade meveekanalisatsioon Vasara küla elamupiirkonnas sademeveega probleemid puuduvad, kuna sademevesi imbub pinnasesse haljasaladel. Arengukavas Vasara elamute juures sademeveetorustike rajamist ei planeerita.

7.9 Mäeltküla küla Järve elamupiirkond Mäeltküla külas elab 2008. aasta seisuga 113 elanikku. Küla ühisveevarustussüsteemiga varustatud elamupiirkonnas Järvel elab ligikaudu 27 inimest. Järvel on ühiskanalisatsioonisüsteemiga ühendatud ligikaudu 20 inimest. Ülejäänud küla elanikud kasutavad oma puur-või salvkaevusid. Arengukava koostajad ei näe Vasara küla elamupiirkonnas olulisi muutusi rahvaarvus, mistõttu arvestatakse arengukava perioodil, et ühisveevärgi-ja kanalisatsiooniga ühendatud elanike arv jääb muutumatuks.

189 Arengukavas käsitletakse ainult Viiratsi Valla või kohaliku vee-ettevõtte (OÜ Viiratsi Vesi) poolt rahastavaid projekte. Järve elamupiirkonna olemasolevad ja perspektiivsed ühisveevarustuse ja – kanalisatsioonirajatised on kirjeldatud käesoleva töö lisades 9 ja 19.

7.9.1 V eevarustuse edasine areng Järvel tarbivad elanikud praegusel ajal kvaliteedinõuetele mittevastavat joogivett. Joogivees on probleeme kõrge rauasisaldusega. Arengukavas on elanike kvaliteedinõuetele vastava joogiveega varustamiseks planeeritud II etapis (2011- 2013) olemasoleva puurkaev-pumpla rekonstrueerimine. Aastatel 2013-2020 on planeeritud rekonstrueerida olemasolevad veetorustikud sujutamise (suure läbimõõduga veetorusse tõmmatakse peenem torustik) teel. Viiratsi valla veesüsteemide rekonstrueerimise ja laiendamise I etapp toimub aastatel 2008-2010. Järve elamupiirkonnas Viiratsi valla veesüsteemide rekonstrueerimise ja laiendamise I etapis rekonstrueerimistöid ei planeerita. Viiratsi valla veesüsteemide rekonstrueerimise ja laiendamine II etapp toimub aastatel 2011-2013. Järvel on planeeritud aastatel 2011-2013 rekonstrueerida olemasolev puurkaev- pumpla. Pumpla on praegusel ajal maa-alune. Pumpla koosneb kahest kaevust, kus ühes on puurkaevu päis ja teises hüdrofoor. Perspektiivis tuleb vana hüdrofoor kaevust välja võtta, valada kaevule korralik põhi ning paigaldada sinna rauaärastusfilter. Kõrval kaevu saab paigaldada hüdrofoori. Rauaärastusfiltri tagasipesu vee saab juhtida pumpla kõrval asuvasse kraavi. Maa-aluse pumbamaja rekonstrueerimisega ja rauaärastusseadmete rajamisega tagatakse Järve eramajade elanikele terviseohutuse-ja kvaliteedinõuetele vastav joogivesi. Viiratsi valla veesüsteemide rekonstrueerimise ja laiendamise III etapp toimub aastatel 2014-2020. Viiratsi valla veesüsteemide rekonstrueerimise ja laiendamise III etapis planeeritakse rekonstrueerida Järve elamupiirkonna olemasolevad veetorustikud. Veetorustike rekonstrueerimisel on võimalik olemasolevatesse suure läbimõõduga veetorustikesse paigaldada väiksema läbimõõduga veetorustikud. Kokku on planeeritud veetorustikke rekonstrueerida sujutamise teel ligikaudu 1475 meetrit. Tabelis 116 on töö konsultant koostöös Viiratsi Vallavalitsusega prognoosinud Järve küla elamupiirkonna perspektiivset veetarvet ja liitunute arvu. Perspektiivse veetarbe prognoosimisel on arvestatud ainult elanike veetarbega. Arvutuslikult on võetud ühisveevärki kasutavate elanike ööpäevaseks veetarbeks aastatel 2008-2013 70 liitrit. Peale 2013. aastat planeeritakse veetarbe kasvu 80 liitrini elaniku kohta ööpäevas.

190 Tabel 116.Järve elamute perspektiivne veetarve aastatel 2008-2020. Aasta 2008 2009 2010 2011 2012 2013-2020 Planeeritav liitunute arv 27 27 27 27 27 27 (arvestatud kooliga), ie Inimekvivalendi kohta 70 70 70 70 70 80 tarbitud veekogus, l Elanike poolt tarbitud 1,9 1,9 1,9 1,9 1,9 2,2 veekogus, m3/d

Tabelist on näha, et perspektiivne Järve elamupiirkonna ööpäevane veevajadus on ligikaudu 2,2 m3. Tabelis 116 kajastatud andmed on arvutuslikud ning võivad erineda tegelikest andmetest.

7.9.2 Tuletõrje veevõtukohad Vastavalt seadusele peab ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni arengukava käsitlema üldistes huvides kasutatavaid ja tulekustutusvee võtmise kohti ning muid avalikke veevõtukohti. Nimetatud kohtade puhul tuleb tagada tuletõrje veevõtukohale esitatud nõue, mille järgi peab tuletõrjevesi olema tagatud 3 tunni vältel. Veevõtukohad peavad võimaldama tuletõrjeautoga aastaringset juurdepääsu ning tagatud peab olema tuletõrjeauto ringipööramise võimalus. Praegu Järve elamupiirkonnas nõuetele vastavad ja ametlikud tuletõrje veevõtukohad puuduvad. Vajadusel on võimalik tuletõrjevett võtta Viiratsi alevikust, mis asub ligikaudu 3 kilomeetri kaugusel Järve elamupiirkonnast.

191 Veevarustussüsteemi arenguks vajalikud tegevused Vasara küla elamupiirkonnas: • I etapis (2008-2010) Järve ühisveevärgiga alal rekonstrueerimistöid ei teostata; • II etapis (2011-2013) on vajalik rekonstrueerida küla olemasolev puurkaev- pumpla. Pumplasse on vajalik paigaldada rauaärastusseadmed. Peale rauaärastusseadmete paigaldamist on Järve ühisveevarustusega ühendatud elamute elanikel tagatud terviseohutuse-ja kvaliteedinõuetele vastav joogivesi; • III etapis (2014-2020) tuleb rekonstrueerida Järve elamupiirkonnas veetorustikud kogupikkuses ligikaudu 1475 meetrit. Veetorustiku rekonstrueerimisel tuleb kasutada võimalusel sujutamist; Alljärgnevalt on hinnatud tabelis 117 planeeritud tegevuste elluviimiseks vajalikke investeeringuid Järve küla ühisveevarustussüsteemide rekonstrueerimiseks ja laiendamiseks.

Tabel 117.Järve elamute veesüsteemide rekonstrueerimiseks ja laiendamiseks vajalikud investeeringud. Projekti osa Komponendid Kokku (mln krooni) Ühisveevarustuse rajamine ja rekonstrueerimine Mäeltküla küla Järve Veetorustiku rekonstrueerimise ja laiendamise II etapp 0,2 elamupiirkonna (2011-2013). Rekonstrueerida olemasolev maa-alune veevarustussüsteemide pumpla. Pumplasse paigaldada rauaärastusfiltrid. rekonstrueerimine II etapi uuringud, projekteerimine 10% 0,02 II etapi ettenägematud kulud 10% 0,02 II etapi projektijuhtimine 5% 0,01 II etapi (2011-2013) veesüsteemide rekonstrueerimine 0,25 ja laiendamine kokku: Veetorustiku rekonstrueerimise ja laiendamise III etapp 1,2 (2014-2020). Rekonstrueerida Järve elamute ühisveevõrgu torustikud 1475 m ulatuses. Võimalikult palju kasutada sujutamise meetodit. III etapi uuringud, projekteerimine 10% 0,12 III etapi ettenägematud kulud 10% 0,12 III etapi projektijuhtimine, ehitusjärelvalve 5% 0,06 III etapi (2013-2020) veesüsteemide rekonstrueerimine 1,5 ja laiendamine kokku: Mäeltküla küla Järve elamute veesüsteemide ehitus KOKKU: 1,75

7.9.3 Järve elamupiirkonna kanalisatsioonitorustik, reostuskoormus ja reovee käitlemine Järve elamute piirkonnas on ühiskanalisatsioonisüsteemiga 2008. aastal liitunud ligikaudu 20 inimest. Praegusel ajal on ühiskanalisatsioonisüsteem ainult Järve elamupiirkonna põhjaosas olevatel korrusmajadel. Perspektiivselt on kanalisatsioonisüsteemiga liitunute arv sama, mis praegusel ajal. Alljärgnevalt on

192 analüüsitud tabelis 118 Järve ühiskanalisatsiooniga ühendatud elamutest tekkivat reostuskoormust aastatel 2008-2020.

Tabel 118.Järve elamute perspektiivne reostuskoormus aastatel 2008- 2020. Aasta 2008 2009 2010 2011 2012 2013-2020 Elanike poolt tekitatav 1,4 1,4 1,4 1,4 1,4 1,6 reovee vooluhulk, m3/d Infiltratsioon, m3/d 0,6 0,6 0,6 0,6 0,6 0,1 Reovee vooluhulk kokku, 2,0 2,0 2,0 2,0 2,0 1,7 m3/d

Reostuskoormus, BHT7/d 0,8 0,8 0,8 0,8 0,8 1,0

Tabeli 118 koostamisel on elanike ja ettevõtete perspektiivse reovee vooluhulga arvestamisel aluseks võetud 2007. aasta vooluhulka. Infiltratsioonivee arvestamisel aastatel 2008-2012 on arvestatud, infiltratsioonivee ööpäevaseks koguseks 45% vooluhulgast. Peale kanalisatsioonisüsteemide rekonstrueerimist, mis toimub aastatel 2013-2020 arvestatakse arvutuslikuks infiltratsioonivee koguseks 0,01 l/s 1 kilomeetri isevoolse torustiku kohta. Aastast 2013. on planeeritud reoveekoguse mahu vähenemist 0,3 m3 ööpäevas. Vähenemist põhjendatakse peale 2013. aastat infiltratsioonivee vähenemisega, mis on olemasoleva kanalisatsioonitorustiku rekonstrueerimise ning uue puhastussüsteemi rajamise tulemus. Elanike poolt tekitatud reovee kogused on arvestatud vastavalt tarbitud veekogustele, mis on ligikaudu 70 liitrit ööpäevas. Perspektiivis muutub peale 2013. aastat inimekvivalendi poolt tekitatud reovee vooluhulk vastavalt veetarbe planeeritud tõusule. Tabeli andmetest on näha, et aastatel 2013-2020 planeeritakse reovee ööpäevaseks vooluhulgaks ligikaudu 1,7 m3/d. Tabelis kajastatud reostuskoormuse arvutamisel on arvestatud, et 1 inimekvivalent tekitab reostuskoormuse 60 g BHT7/d. Arengukava lõppetapiks on planeeritav reostuskoormus Järvel ühiskanalisatsiooniga ühendatud elamupiirkonnas 1,0 kg BHT7 ööpäevas. Tabelis 118 kajastatud andmete kasutamisel tuleb arvestada, et tabelis planeeritavad reostuskoormuse ja vooluhulgad on arvutuslikud, mistõttu võivad erineda tulevikus tegelikust situatsioonist. Reoveesüsteemi edasine skeem toimub sarnaselt praegusele olukorrale, kus Järve elamute reoveed kogutakse kokku ühiskanalisatsioonitorustikuga. Praegu sisuliselt reovee puhastamist ei toimu ning reovesi voolab otse suublasse. Perspektiivis tuleb praegust reovee puhastamise asemele rajada, kas uue puhasti või kogumiskaevud korrusmajade juurde. Viiratsi valla kanalisatsioonisüsteemide rekonstrueerimise ja laiendamise I etapp toimub aastatel 2008-2010. I etapis rekonstrueerimistöid Järve elamupiirkonnas ei planeerita. Viiratsi valla kanalisatsioonisüsteemide rekonstrueerimise ja laiendamise II etapp toimub aastatel 2011-2013. II etapis rekonstrueerimistöid Järve elamupiirkonnas ei planeerita.

193 Viiratsi valla kanalisatsioonisüsteemide rekonstrueerimise ja laiendamise III etapp toimub aastatel 2013-2020. III etapis tuleb Järve elamupiirkonna põhjaosas korrusmajade reovee puhastamiseks rajada uus puhasti või koguda reovesi kogumiskaevudesse, mida on võimalik purgida Kösti reoveepuhastisse. Töös on kaalutud korrusmajade reovee puhastamiseks kahte alternatiivi: 1) rajada reovee puhastamiseks imbväljaksüsteem; 2) rajada korrusmajadest tekkiva reovee kogumiseks kaevud, mida võimalik purgida Kösti reoveepuhastisse; Tabelis 119 on kajastatud korrusmajade reovee puhastamiseks kaalutud alternatiivide majanduslik-tehniline võrdlus.

Tabel 119. Mäeltküla küla Järve elamupiirkonna reovee puhastamiseks mõeldud alternatiivide majanduslik-tehniline võrdlus. Alternatiivid Majanduslik aspekt* Tehniline aspekt Alternatiiv 1, Puhasti rajamismaksumus on Puhasti rajamisel võib olla imbväljaksüsteemi rajamine ligikaudu 0,135 miljonit probleemiks imbumine. Enne krooni. Hinnas on arvestatud puhasti rajamist tulek teha puhasti tarnehinda kindlasti pinnase uuring. (imbsüsteem, septik), tee rajamist puhastini, puhastile piirdeaia paigaldamist Iga- aastased hoolduskulud ligikaudu 7 500 krooni aastas. Kujunev reovee kuupmeetri hind 15 krooni (hind ilma käibemaksuta) Alternatiiv 2, Süsteemi Tagab elanike poolt tekitatud kogumiskaevude rajamine laiendamismaksumus on reovee puhastamise vastavalt ligikaudu 0,11 miljonit nõuetele Kösti krooni. Hinnas on arvestatud reoveepuhastis. 20 m3 mahuti hinda ja paigaldamist. Kujunev reovee kuupmeetri hind 92 krooni (hind ilma käibemaksuta) *hinnale lisanduvad projekteerimise-, ettenägematud- ja projektijuhtimiskulud, mis on ligikaudu 25% puhasti rajamiskuludest. Hind ei sisalda käibemaksu.

Alternatiivide võrdlemisel selgus, et Järve korruselamute reovee puhastamiseks on mõlemad variandid arvestades alginvesteeringu suurust suhteliselt võrdse investeeringumahuga. Samas iga-aastased halduskulud imbsüsteemi rajamisel on tunduvalt odavamad, mistõttu töö konsultandid soovitavad rajada korrusmajade reovee puhastamiseks imbväljaku. Imbväljak tuleb planeerida alale, kus põhjavesi on vähemalt keskmiselt kaitstud. Põhjavee kaitstuse kaardi järgi on korrusmajade piirkonnas põhjavesi keskmiselt kaitstud. Enne imbsüsteemi rajamist tuleb teha

194 kindlasti pinnase uuring, kas alal on võimalik reovett immutada või mitte. Juhul kui imbsüsteemi tehnilistel põhjustel ei ole võimalik rajada, tuleb piirkonda rajada kogumiskaev. Kogumiskaevu kogutud reovett on võimalik purgida Kösti reoveepuhastisse. Lisaks puhasti rajamisele tuleb rekonstrueerida olemasolevad kanalisatsioonitorustikud kogupikkuses ligikaudu 110 meetrit. Rekonstrueeritavate kanalisatsioonitorustike tingläbimõõt on 160 mm. Rekonstrueeritavate isevoolsete kanalisatsioonitorustike pikkused ja läbimõõdud täpsustuvad projekteerimisel. Torustikud on vajalikud rekonstrueerida reovee juhtimiseks imbsüsteemile. Kanalisatsioonisüsteemi arenguks vajalikud tegevused Järve elamupiirkonnas: • Rajada aastatel 2013-2020 Järve korrusmajade piirkonda reovee puhastamiseks imbsüsteem; • Rekonstrueerida aastatel 2013-2020 olemasolevad kanalisatsioonitorustikud kogupikkuses ligikaudu 110 meetrit reovee juhtimiseks imbsüsteemile; Alljärgnevalt on hinnatud tabelis 120 planeeritud tegevuste elluviimiseks vajalikke investeeringuid Järve elamute kanalisatsioonisüsteemide rekonstrueerimiseks ja laiendamiseks.

195 Tabel 120.Järve elamute kanalisatsioonisüsteemide rajamiseks ja rekonstrueerimiseks vajalikud investeeringud. Projekti osa Komponendid Kokku (mln krooni) Ühiskanalisatsiooni rajamine ja rekonstrueerimine Viiratsi valla kanalisatsioonisüsteemide rekonstrueerimise 0,135 ja laiendamise III etapp (2013-2020). Rajada Järve ühiskanalisatsiooniga ühendatud elamute juurde reovee puhastamiseks imbväljak puhasti.

Viiratsi valla kanalisatsioonisüsteemide rekonstrueerimise 0,183 ja laiendamise III etapp (2013-2020). Rekonstrueerida olemasolevad isevoolsed kanalisatsioonitorustikud kogupikkuses ligikaudu 110 meetrit. III etapi uuringud, projekteerimine 10% 0,03 III etapi ettenägematud kulud 10% 0,03 III etapi projektijuhtimine, ehitusjärelvalve 5% 0,02 Järve elamute kanalisatsioonisüsteemide rekonstrueerimine ja rajamine 0,398 KOKKU:

7.9.4 Sade meveekanalisatsioon Mäeltküla küla Järve elamupiirkonnas sademeveega probleemid puuduvad, kuna sademevesi imbub pinnasesse haljasaladel. Arengukavas Järve elamute juures sademeveetorustike rajamist ei planeerita.

196 8 Finantsanalüüs

8.1 Arendustegevuse finantseerimisvajadused

Tabel 121.Viiratsi valla ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni arendamiseks vajalike investeeringud I etapis (2008-2010). Projekt Projekti teostamise Maksumus aeg (mln krooni) Viiratsi valla vee-ja kanalisatsioonisüsteemide 2008-2010 rekonstrueerimise ja laiendamise I etapp Viiratsi aleviku veesüsteemide rekonstrueerimine ja 2008-2010 9,65 laiendamine. Viiratsi aleviku kanalisatsioonisüsteemide rekonstrueerimine ja 2008-2010 13,06 laiendamine. Viiratsi aleviku sademeveetorustiku rajamine. 2008-2010 3,1 Vana-Võidu küla veesüsteemide rekonstrueerimine ja 2008-2010 12,5 laiendamine (rajatakse veetorustik Viiratsi aleviku Mustla tee ristini). Vana-Võidu aleviku ühiskanalisatsioonitorustiku 2008-2010 10,8 rekonstrueerimine ja laiendamine (rajatakse kanalisatsioonitorustik küla keskasula reovee juhtimiseks Kösti reoveepuhastisse). Uusna külas rajatakse uus puurkaev, II-astme pumbajaam, 2008-2010 1,625 kuhu paigaldatakse rauaärastusseadmed. Tänassilma küla Kalmetu kooli juurde uue puurkaevu rajamine 2008-2010 2,5 ja rauaärastusseadmete paigaldamine. Lisaks rajatakse ühendustorustik Kalmetu kaupluse juures asuva veevarustussüsteemiga. Tänassilma küla Kalmetu kaupluse juures oleva reoveepuhasti 2008-2010 5,1 rekonstrueerimine ja Kalmetu kooli juurde uue reoveepuhasti ehitamine. Lisaks rekonstrueeritakse ja laiendatakse Kalmetu kaupluse kanalisatsioonitorustikke. Valma küla Keskuse puurkaevu juurde uue puurkaevu rajamine 2008-2010 1,125 ja rauaärastusseadmete paigaldamine. Lisaks ühendada Miku puurkaevust vett saavad elamud uue rajatava puurkaevu veevarustussüsteemiga. Vasara küla keskasulas ühendada üks korrusmaja, millel praegu 2008-2010 0,05 eraldi kanalisatsioonisüsteem süsteemiga, mille reovesi puhastatakse biotiikides. I etapp kokku 59,51

197 Tabel 122.Viiratsi valla ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni arendamiseks vajalike investeeringud II etapis (2011-2013) ja III etapis (2014-2020).

Projekt Projekti Maksumus teostamise aeg (mln krooni) Viiratsi valla vee-ja kanalisatsioonisüsteemide rekonstrueerimise ja laiendamise II etapp 2011-2013 Viiratsi alevikku planeeritavasse tööstuspiirkonda reoveepumpla ja survetorustiku rajamine. 2011-2013 2,11 Uusna küla olemasoleva veetorustiku rekonstrueerimine. Veetorustikele tuleb paigaldada kindlasti vähemalt 2 hüdranti. Lisaks 2011-2013 2,25 tuleks tamponeerida Väljaku puurkaev. Uusna küla olemasoleva kanalisatsioonitorustiku rekonstrueerimine ja uue reoveepuhasti rajamine. 2011-2013 7,65 Tänassilma küla Kalmetu kaupluse piirkonna ühisveevarustustorustiku rekonstrueerimine. Lisaks vajalik konserveerida Kaunismäe puurkaev, 2011-2013 1,66 mida ühisveevarustussüsteemis tulevikus ei kasutata.

Valma küla olemasolevate veetorustike rekonstrueerimine. 2011-2013 2,7 Valma küla olemasoleva kanalisatsioonitorustiku ja reoveepuhasti rekonstrueerimine. 2011-2013 4,79 Tusti küla korrusmajade puurkaev hoone rekonstrueerimine ja rauaärastusseadmete paigaldamine. 2011-2013 0,585 Ruudiküla küla Sillaotsa elamupiirkonna puurkaevu rekonstrueerimine ja rauaärastusseadmete paigaldamine. 2011-2013 0,605 Vasara küla keskasula puurkaevu rekonstrueerimine ja rauaärastusseadmete paigaldamine. 2011-2013 0,585 Mäeltküla küla Järve elamupiirkonna puurkaevu rekonstrueerimine. Vajalik paigaldada rauaärastusseadmed. 2011-2013 0,25 Viiratsi valla vee-ja kanalisatsioonisüsteemide rekonstrueerimise ja laiendamise III etapp 2014-2020 Viiratsi alevikku suure veeringi rajamine. Veering rajatakse mööda Väluste-ja Iva teed ning Tehnika tänavat pidi. 2014-2020 3,61 Tusti küla korrusmajade piirkonnas olemasoleva veetorustiku rekonstrueerimine. 2014-2020 0,595 Tusti küla korrusmajade juurde reoveepuhasti rajamine ja olemasoleva kanalisatsioonitorustiku rekonstrueerimine. 2014-2020 0,98 Ruudiküla küla Sillaotsa elamupiirkonna veetorustiku rekonstrueerimine ja tuletõrje veevõtukoha väljaehitamine. 2014-2020 0,645 Ruudiküla küla Sillaotsa elamupiirkonna kanalisatsioonitorustike rekonstrueerimine. Olemasolevate biotiikide puhastamine ja septiku 2014-2020 1,145 rajamine biotiikide ette. Vasara küla veetorustiku rekonstrueerimise ja tuletõrje veevõtukoha väljaehitamine. 2014-2020 1,0 Vasara küla olemasoleva kanalisatsioonisüsteemi rekonstrueerimine ja biotiikide puhastamine. Biotiikidele vajalik ette paigaldada septik. 2014-2020 0,975 Mäeltküla küla Järve elamupiirkonna veetorustike rekonstrueerimine. 2014-2020 1,5 Mäeltküla küla Järve elamupiirkonna korrusmajade juurde reovee puhastamiseks imbväljaksüsteemi rajamine. 2014-2020 0,398 Investeeringud II ja III etapis kokku 34,033

Tabelites 121 ja 122 on kokkuvõtlikult välja toodud arengukava perioodil aastatel 2008-2020 planeeritud investeeringud vee-ja kanalisatsioonisüsteemide arendamiseks. Investeeringu kogusumma, mis on vajalik vee-ja kanalisatsioonisüsteemide

198 rekonstrueerimiseks on laiendamiseks on 93,543 miljonit krooni (investeering ei sisalda käibemaksu).

8.2 Arendustegevuse finantseerimise prioriteedid ja võimalused Tabelid 121 ja 122 kirjeldavad investeeringute mahtu, mis on vajalikud Viiratsi valla ühisveevarustuse ja –kanalisatsioonisüsteemide kaasajastamiseks ning laiendamiseks arengukava perioodi jooksul. Olemasolevate suuremate asumite (Viiratsi alevik, Vana-Võidu, Uusna, Tänassilma ja Valma külad) vee ja-kanalisatsioonisüsteemide rekonstrueerimiseks ja rajamiseks vajalike investeeringute jaotamine pikemale ajaperioodile ei ole otstarbekas, kuna olemasolevate ühisveevärgi- ja kanalisatsioonirajatiste seisukord on halb ning rajatiste rekonstrueerimisega tuleb alustada võimalikult kiiresti. Lisaks on Viiratsi vallas probleeme väiksemates külades, kus on olemas ühisveevarustuse ja –kanalisatsioonisüsteem. Väiksemates asumite tuleb esialgu viia veesüsteemid niisugusele tasemele, et joogivesi vastaks terviseohutuse-ja kvaliteedinõuetele. Väiksemate asumite vee-ja kanalisatsioonitorustike täielik rekonstrueerimine tuleb jätta arengukavas kas II või III etappi. Tabelites 123 ja 124 on välja toodud Viiratsi vallas arendatavate projektide planeeritavad teostamise ajad ning valla omafinantseeringu suurus. Veevarustus- ja kanalisatsioonitorustike ehitamine üksnes valla omavahenditest ei ole piisavate finantseerimisvahendite puudumise tõttu võimalik. Viiratsi valla eelarve mahuks oli 2007. aastal 53,7 miljonit krooni. 2008. aastal planeeritakse vallaeelarve kasvu 58 miljoni kroonini. 2007. aastal oli valla laenureserv 21,9 miljonit krooni. Kuna vallal on lisaks vee-ja kanalisatsioonisüsteemide rekonstrueerimisele ja laiendamisele veel muidki eelarvelisi kohustusi, siis on näha, et ainult valla vahenditest ei piisaks arengukavas planeeritud investeeringute tegemiseks. Arenguetappide elluviimiseks tuleb taotleda abi erinevatest finantsallikatest. Konkreetse finantsskeemi väljatöötamine on küllaltki aeganõudev ja keerukas protseduur, mistõttu seda käesoleva arengukava raames ei teostata. Põhilised finantsabi taotlemise võimalused jagunevad kaheks – siseriiklikeks ja Euroopa Liidu allikateks. Siseriiklike finantsallikatest – arvestatud eelkõige riigieelarve vahendite ja Keskkonnainvesteeringute Keskuse poolt finantseeritavate projektidega – veemajanduse arendamist täies mahus tänasel päeval koos omavalitsuse omafinantseeringuga teostada pole ilmselt jõukohane. Seetõttu tuleb taotleda täiendavat välisabi projektide elluviimiseks Euroopa Liidu struktuurifondide (Cohesion Fund – Ühtekuuluvusfond) kaudu. Selliste projektide puhul tuleb arvestada omavalitsuse omafinantseeringuks minimaalselt 15%. Euroopa Liidu Ühtekuuluvusfondi toetus ühisveevärgi ja –kanalisatsioonirajatiste rekonstrueerimisel ja rajamisel on ligikaudu 85% projekti abikõlbulikest kuludes. Kuna ei ole täpselt teada, kas kõik arengukavas kavandatavad tegevused on abikõlbulikud, siis on arengukava finantsskeemis Viiratsi valla omaosaluseks arvestatud 20%. SA KIK veeprogrammi rahastatavate investeeringute puhul eeldatakse, et KOV omafinantseering suureneks 10-lt protsendilt 40%-ni, mis eeldab vee- ja kanalisatsiooni hinna järk-järgulist tõstmist 4%-ni leibkonnaliikme netosissetulekust. Omafinantseering võib olla kaetud ka laenuga. Tabelites 123 ja 124 on toodud välja

199 ühisveevärgi-ja kanalisatsiooni arendamise projektid praegustes hindades. Oluline on vee- ja kanalisatsioonitorustike rekonstrueerimist alustada kiiresti ning teostada projektid vastavalt tabelites 121 ja 122 ettenähtud graafikule.

200 Tabel 123.Viiratsi valla ühisveevarustuse ja -kanalisatsioonisüsteemide rekonstrueerimiseks ja rajamiseks vajalikud investeeringud I etapis. Projekti nimetus Kogusumma Omaosalus * Rahastajad 1. Viiratsi aleviku veesüsteemide rekonstrueerimine ja laiendamine. 9 650 000 1 930 000 ÜF,OV 2. Viiratsi aleviku kanalisatsioonisüsteemide rekonstrueerimine ja laiendamine. 13 060 000 2 610 000 ÜF, OV 3. Viiratsi aleviku sademeveetorustiku rajamine. 3 100 000 3 100 000 OV ÜF, OV, KIK-i rahade eest raja- 4. Vana-Võidu küla veesüsteemide rekonstrueerimine ja laiendamine. 12 500 000 1 665 000 takse veetorustik Viiratsi alevi- kuni, valla omaosalus 10% ÜF, OV, KIK-i rahade eest raja- 5. Vana-Võidu aleviku ühiskanalisatsioonitorustiku rekonstrueerimine ja laiendamine. 10 800 000 1 573 000 takse reoveetorustik Viiratsi ale- vikuni, valla omaosalus 10% 6. Uusna külas rajatakse uus puurkaev, II-astme pumbajaam, paigaldatakse rauaärastusseadmed. 1 625 000 325 000 ÜF, OV 7. Tänassilma küla Kalmetu kooli juurde uue puurkaevu rajamine ja rauaärastusseadmete paigaldamine. Li- 2 500 000 1 000 000 KIK, OV saks rajatakse ühendustorustik Kalmetu kaupluse juures asuva veevarustussüsteemiga. 8. Tänassilma küla Kalmetu kaupluse juures oleva reoveepuhasti rekonstrueerimine ja Kalmetu kooli juurde uue reoveepuhasti ehitamine. Lisaks rekonstrueeritakse ja laiendatakse Kalmetu kaupluse kanalisatsiooni- 5 100 000 2 040 000 KIK, OV torustikke. 9. Valma küla Keskuse puurkaevu juurde uue puurkaevu rajamine ja rauaärastusseadmete paigaldamine. Li- 1 125 000 450 000 KIK, OV saks ühendada Miku puurkaevust vett saavad elamud uue rajatava puurkaevu veevarustussüsteemiga. 10. Vasara küla keskasulas ühendada üks korrusmaja, millel praegu eraldi kanalisatsioonisüsteem süsteemi- 0,05 0,05 OV ga, mille reovesi puhastatakse biotiikides. I etapp (2008-2010) kokku: 59 510 000* 14 695 000* * summa ümardatud **omaosaluseks kohalikul omavalitsusel arvestatud Ühtekuuluvusfondist rahastavate projektide korral 20 % ja Keskkonnainvesteeringute Keskuse poolt rahastatavate projektide puhul 40 (v.a Vana-Võidu vee-ja kanalisatsioonitorustiku rajamine Viiratsini, kus omaosalus on 10%).

201 Tabel 124.Viiratsi valla ühisveevarustuse ja -kanalisatsioonisüsteemide rekonstrueerimiseks ja laiendamise investeeringud II ja III etapis.

202 Projekti nimetus Kogusumma Omaosalus * Rahastajad 1. Viiratsi alevikku planeeritavasse tööstuspiirkonda reoveepumpla ja survetorustiku rajamine. 2 110 000 0 Arendajad 2. Uusna küla olemasoleva veetorustiku rekonstrueerimine. Veetorustikele tuleb paigaldada kindlasti vähe- 2 250 000 450 000 ÜF, OV malt 2 hüdranti. Lisaks tuleks tamponeerida Väljaku puurkaev. 3. Uusna küla olemasoleva kanalisatsioonitorustiku rekonstrueerimine ja uue reoveepuhasti rajamine. 7 650 000 1 530 000 ÜF, OV 4. Tänassilma küla Kalmetu kaupluse piirkonna ühisveevarustustorustiku rekonstrueerimine. Lisaks vajalik 1 660 000 664 000 KIK, OV konserveerida Kaunismäe puurkaev, mida ühisveevarustussüsteemis tulevikus ei kasutata. 5. Valma küla olemasolevate veetorustike rekonstrueerimine. 2 700 000 1 080 000 KIK, OV 6. Valma küla olemasoleva kanalisatsioonitorustiku ja reoveepuhasti rekonstrueerimine. 4 790 000 1 916 000 KIK, OV 7. Tusti küla korrusmajade puurkaev hoone rekonstrueerimine ja rauaärastusseadmete paigaldamine. 585 000 234 000 KIK, OV 8. Ruudiküla küla Sillaotsa elamupiirkonna puurkaevu rekonstrueerimine ja rauaärastusseadmete paigal- 605 000 242 000 KIK, OV damine. 9. Vasara küla keskasula puurkaevu rekonstrueerimine ja rauaärastusseadmete paigaldamine. 585 000 234 000 KIK, OV 10. Mäeltküla küla Järve elamupiirkonna puurkaevu rekonstrueerimine. Vajalik paigaldada rauaärastussead- 250 000 100 000 KIK, OV med. II etapp (2011-2013) kokku: 23 185 000 6 450 000* 1. Viiratsi alevikku suure veeringi rajamine. Veering rajatakse mööda Väluste- ja Iva teed ning Tehnika 3 610 000 1 444 000 KIK, OV tänavat pidi. 2. Tusti küla korrusmajade piirkonnas olemasoleva veetorustiku rekonstrueerimine. 595 000 238 000 KIK, OV 3. Tusti küla korrusmajade juurde reoveepuhasti rajamine ja olemasoleva kanalisatsioonitorustiku rekonst- 980 000 392 000 KIK, OV rueerimine. 4. Ruudiküla küla Sillaotsa elamupiirkonna veetorustiku rekonstrueerimine ja tuletõrje veevõtukoha välja- 645 000 258 000 KIK, OV ehitamine. 5. Ruudiküla küla Sillaotsa elamupiirkonna kanalisatsioonitorustike rekonstrueerimine. Olemasolevate bio- 1 145 000 458 000 KIK, OV tiikide puhastamine ja septiku rajamine biotiikide ette. 6. Vasara küla veetorustiku rekonstrueerimise ja tuletõrje veevõtukoha väljaehitamine. 1 000 000 400 000 KIK, OV 7. Vasara küla olemasoleva kanalisatsioonisüsteemi rekonstrueerimine ja biotiikide puhastamine. Biotiiki- 975 000 390 000 KIK, OV dele vajalik ette paigaldada septik. 8. Mäeltküla küla Järve elamupiirkonna veetorustike rekonstrueerimine. 1 500 000 600 000 KIK, OV 9. Mäeltküla küla Järve elamupiirkonna korrusmajade juurde reovee puhastamiseks imbväljaksüsteemi 398 000 159 000 KIK, OV rajamine. III etapp (2014-2020) kokku 10 848 000 4 339 000 * summa ümardatud **omaosaluseks kohalikul omavalitsusel arvestatud Ühtekuuluvusfondist rahastavate projektide korral 20 % ja Keskkonnainvesteeringute Keskuse poolt rahastatavate projektide puhul 40%.

203 8.3 Vee- ja kanalisatsiooniteenuse tariifid Käesoleva arengukava raames hinnatakse üldiselt, milline peaks olema arengukava elluviimise järgselt rakendatav veetariifipoliitika ja ühisveevärgi ja -kanalisatsiooniga liitumise tasu. Lõplikud tariifid töötab välja Viiratsi vallas ühisveevärgi- ja kanalisatsiooniteenust korraldav vee-ettevõte, ning tariifid kinnitab Viiratsi vallavolikogu. Viiratsi vallas on kehtestatud veevarustuse ja heitvee ärajuhtimise teenuse hinnaks eratarbijale 27,14 krooni/m3, millest veevarustus moodustab 11,8 krooni/m3 ja heitvee ärajuhtimine 15,34 krooni/m3. 2009. aasta 1. jaanuarist hakkavad AS Viljandi Veevärk teeninduspiirkonnas kehtima järgmised veevarustuse ja heitvee ärajuhtimise teenuse hinnad: 1) veevarustuse teenuse hind 12,98 krooni m3 (hind sisaldab käibemaksu); 2) Reovee ärajuhtimise teenuse hind 30,09 krooni m3 (hind sisaldab käibemaksu). Praegusel ajal on vee-ja kanalisatsiooniteenuse hinnad era-ja juriidilistele isikutele erinevad. Kuna 2008. aasta vee-ja kanalisatsiooniteenuse hind on Viiratsi volikogu poolt juba kehtestatud, siis arengukava koostajad ei soovita enam sellel aastal enam hinda muuta. Kindlasti tuleb järgmise aasta algusest kehtestada uued vee-ja kanalisatsiooniteenuse hinnad, kus on kajastatud ka Viiratsi valla vee-ettevõttele kuuluvate varade amortisatsioonikulud. Uued hinnad peaksid töö konsultandi arvamuse kohaselt olema era-ja juriidilistele isikutele ühesugused.

8.3.1 Tariifide kehtestamise põhimõtted Kõige tähtsamaks teguriks veetariifide väljatöötamisel on alaliselt elavate elanike arv vallas või veelgi täpsemalt inimeste arv, kes on ühendatud veevarustus- ja kanalisatsioonisüsteemi ning kes hakkavad tasuma vee-ja kanalisatsiooniteenuse eest makse. Otstarbekas on määrata tariifid tarbitava vee hulga järgi. Arvutustes ja torustike dimensioneerimisel on võetud veetarbeks 51-102 l/d inimese kohta. Arvutused on koostatud vastavalt 2007. aasta reaalsele veetarbele erinevates ühisveevarustuse-ja kanalisatsiooniteenusega varustatud asumites. Järgnevalt on kirjeldatud kuu vee-ja kanalisatsioonitasu jõukohasust, väljendades seda protsendina leibkonnaliikme kuu netosissetulekut arvestades. Keskmiseks leibkonnaliikme kuu netosissetulekuks on võetud ca 4601 krooni (2007. aastal Statistikaameti andmetel). Analüüsides keskmist palgatõusu Viljandimaal 2000-2007. aastal saime keskmiseks palgatõusuks aastas ligikaudu 12,6 % (vt. tabel 125).

204 Tabel 125.Viljandimaa leibkonnaliikme netosissetulek aastatel 2000- 2007. Netosissetulek Sissetuleku tõus (%) võr- Aasta (EEK/kuu) reldes eelneva aastaga 2000 1 751 - 2001 1 932 9,4 2002 2 192 11,8 2003 2 388 8,2 2004 2 661 10,2 2005 2 831 6,0 2006 3 882 27,0 2007 4 601 15,6 Keskmine 12,6 Andmed: Statistikaamet

Väga oluline on vee- ja kanalisatsioonitariifide kujundamisel arvestada elanike maksevõimega. Kuus vee- ja kanalisatsiooniteenusele kulutatav summa peaks jääma 4% piiresse leibkonna netosissetulekutest. Tariifide prognoositavat kujunemist Viiratsi valla vee-ettevõtte poolt hallatavatel ÜVK aladel arengukava perioodi jooksul on kajastatud tabelis 126. Vee- ja kanalisatsioonitariifide kujundamisel lähtutakse koguinvesteeringutest ja käituskuludest, mis on arvestatud praegustes hindades. Lisaks tuleb arvestada ehitushindade ja tarbijahindade tõusu arengukava perioodi vältel. Arengukava finantsskeemis on arvestatud palgatõusuks aastal 2008 ligikaudu 15 %, aastal 2009 ligikaudu 13 %. Aastal 2011 on arvestatud 11% palgatõusu ning aastatel 2012-2020 ligikaudu 10 % aastas. Andmed: Rahandusministeeriumi 2007. aasta suvised prognoosandmed. Niisuguse palgatõusu prognoosi korral võiks 2020. aastal Viljandimaal leibkonnaliikme netosissetulek olla ligikaudu 17 214 krooni. Maksimaalseks veetariifi suurusjärguks peetakse 4 % netosissetulekust kuus. Seega on maksimaalseks sobivaks suurusjärguks 2019. aastal kulutada kuus vee- ja kanalisatsiooniteenuse peale ühe inimese kohta 688 krooni. Kui arvestada tariifide arvutamisel keskmiseks veetarbeks 100 l inimese kohta ööpäevas, siis teeb see tarbimiseks ligikaudu 3,0 m3 vett ja tekkivat reovett inimese kohta kuus. Niisuguse arvestuse järgi kujuneks 1 m3 tarbitava vee ja ärajuhitava reovee optimaalseks maksumuseks kokku 2019. aastaks 229 krooni (sisaldab käibemaksu). Tegemist on arvutuslike numbritega ning tegelik situatsioon võib erineda analüüsitavast. Seetõttu on oluline Viiratsi valla ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arengukava korraline ülevaatamine iga nelja aasta tagant, mis võimaldab analüüse korrigeerida. Kuna perspektiivne vee- ja kanalisatsiooniteenuse hind hakkab kehtima ainult nendes asumites, kus süsteeme haldab AS Viljandi Veevärk, siis on vee- ja kanalisatsiooniteenuse hinna arvutamisel jäetud välja järgnevad asumid: Mähma küla suvilarajoon ja Sakala suvilarajoon. Nimetatud külade väljajäämise üheks põhjuseks on see, et tegemist ei ole ühisveevarustuse ja -kanalisatsiooni aladega, kuna piirkonnas on süsteemid eraisikute omanduses ning vallal ei ole õigus nimetatud piirkonnas tegutseda. Lisaks on Viiratsi vallas probleeme väikeste küladega, kus ühisveevarustuse-ja kanalisatsiooniteenuse arendamine ei ole majanduslik

205 otstarbekas. Arengukavas on planeeritud, et nimetatud külades haldab AS Viljandi Veevärk senikaua, kui kohalikud elanikud on nõus olemasolevaid ühisveevarustuse-ja kanalisatsioonisüsteemid nõus üle võtma ja neid ise haldama. Arengukavas on planeeritud Tusti, Vasara, Ruudiküla küla Sillaotsa elamupiirkonnas ja Mäeltküla küla Järve elamupiirkonnas tegema arengukava perioodil hädavajalikud investeeringud vee-ja kanalisatsioonisüsteemide rekonstrueerimiseks. Peale süsteemide rekonstrueerimist tuleks varad üle anda kohalikele elanikele, kes peavad ise tulevikus olema suutelised süsteemide haldamisega hakkama saama nagu seda tehakse ülejäänud valla väiksemates asumites. Arengukava finantsanalüüsis tulemusena kujundatud vee-ja kanalisatsiooniteenuse hinna arvestamisel (vt tabel 126) kajastatakse kõiki asumeid, kus praegusel ajal on olemas ühisveevarustuse-ja kanalisatsioonisüsteemid. Nendeks asumiteks on: Viiratsi alevik, Vana-Võidu küla, Uusna küla, Tänassilma küla, Valma küla, Tusti küla, Ruudiküla küla Sillaotsa elamupiirkonda, Vasara küla ja Mäeltküla küla Järve elamupiirkond. Juhul kui tulevikus toimub mõningate vee-ja kanalisatsioonisüsteemide üleandmine eraomanikele, kes hakkavad ise süsteeme haldama, ei tohi kajastada süsteemide rajamise amortisatsioonikulusid ega süsteemide haldamise kulusid enam tariifides.

8.3.2 Tariifide kujunemine Põhjendatud vee hinna ja reoveepuhastuse hinna kalkulatsioon skeem ÜVK piirkonna asumitele (Viiratsi alevik, Vana-Võidu küla, Uusna küla, Tänassilma küla, Valma küla, Tusti küla, Vasara küla, Ruudiküla Sillaotsa elamupiirkond ja Mäeltküla Järve elamupiirkond) on esitatud järgnevalt: Tariifide määramise eesmärgid:

– vee tootmise ja reoveepuhastuse omahinna ning seotud ekspluatatsioonikulude katmine; – vee-ja kanalisatsioonisüsteemide rajamiskulude katmine; – kasumi teenimine vee-ettevõttele investeeringute tegemiseks. Veetariif koosneb veetootmise/puhastamise omahinnast ja sellele lisanduvast plaanilisest kasumist, millest osa suunatakse investeeringuteks. I Veetootmise omahind Veetootmise omahind kujuneb: 1. elektrienergia maksumus, mis kulutatakse vee tootmisele ja puhastamisele. Elektrienergia kulu arvestati vastavalt 2007. aasta kuludele. Elektrihinna tõusu prognoosimisel arvestati, et 2008. aastal tõuseb elektrienergia kWh hind 5% ning aastatel 2009-2020 on hinnatõus 1% aastas; 2. amortisatsioonikulud 2,5% a. puurkaevpumplate ja torustike rekonstrueerimis/rajamismaksumusest, arvestades, et nende amortisatsiooni- aeg on 40 aastat. AS-ile Viljandi Veevärk kuuluvate varade pealt arvestati amortisatsioonikulumit vastavalt 2007. aastale;

206 3. ressursimaks, mis arveatati vastavalt 2007. aasta kuludele. Ressursimaksu arvestati vastavalt väljapumbatud vee hulgale. Ressursimaksu prognoosimisel arvestati, et ressursimaks suureneb ligikaudu 5% aastas; 4. töötasud inimestele, kes haldavad ÜVK-süsteeme. Töötasude kujundamise aluseks võeti 2007. aasta reaalseid kulusid. Töötasu kulude kasvu prognoositi vastavalt Rahandusministeeriumi 2007. aasta suvisele prognoosile; 5. sotsiaal- ja ravikindlustus (inimeste palgalt); 6. remondi- ja muude kuludena on arvestatud 10% eelneva viie kuluartikli kogusummast. II Reovee puhastamise omahind kujuneb : 1. Viiratsi aleviku ja Vana-Võidu küla olemasolevate reoveepumplate elektri- energiakulu. Planeeritavate projektide elluviimisel rajatavate reoveepumplate elektrienergiakuluks arvestati 0,75 kWh kuupmeetri reovee pumpamiseks. Elektrihinna tõusu prognoosimisel arvestati, et 2008. aastal tõuseb elektrihind 5% ja arengukava edaspidistel aastatel 1% aastas; 2. Kösti reoveepuhasti elektrienergia kulu (aktiivmudapuhastis orgaanilise aine ja lämmastikühendite oksüdeerimiseks kulutatavast elektrienergiakulust + ku- lud reovee eelpuhastusele ja aktiivmudasuspensiooni segamisele), reovee- puhasti muda väljaveo kulu, reoveepuhasti väljavoolu saastetasud, tööjõukulu reoveepuhasti hooldamiseks. Kulud arvestatud vastavalt 2007. aasta kuludele; 3. Uusna küla rajatava reoveepumpla ja reoveepuhasti elektrienergia kulu (kompaktpuhastis orgaanilise aine ja lämmastikühendite oksüdeerimiseks ku- lutatavast elektrienergiakulust), reoveepuhasti muda väljaveo kulu, reovee- puhasti väljavoolu saastetasud, tööjõukulu reoveepuhasti hooldamiseks; 4. Tänassilma küla rekonstrueeritava BIO-50 ja rajatava pinnasfilterpuhasti elektrienergia kulu (aktiivmudapuhastis orgaanilise aine ja lämmastikühendite oksüdeerimiseks kulutatavast elektrienergiakulust + kulud reovee eel- puhastusele ja aktiivmudasuspensiooni segamisele), reoveepuhasti muda välja- veo ja septiku tühjendamise kulud, reoveepuhastite väljavoolu saastetasud, reoveepuhastite kemikaalikulu keemiliseks fosforiärastuseks, tööjõukulud reo- veepuhastite hooldamiseks; 5. Valma küla planeeritava reoveepumpla ja rekonstrueeritava reoveepuhasti elektrienergia kulu (aktiivmudapuhastis orgaanilise aine ja lämmastikühendite oksüdeerimiseks kulutatavast elektrienergiakulust + kulud reovee eel- puhastusele ja aktiivmudasuspensiooni segamisele), reoveepuhasti muda välja- veo kulud, reoveepuhasti väljavoolu saastetasud, tööjõukulu reoveepuhasti hooldamiseks; 6. Ruudiküla Sillaotsa elamupiirkonna rajatava septiku tühjendamiskulu, biotiiki- de väljavoolu saastetasud, tööjõukulud kanalisatsioonisüsteemide hool- damiseks; 7. Tusti küla planeeritava reoveepuhasti septiku tühjendamiskulu, tööjõukulu reoveepuhasti hooldamiseks;

207 8. Vasara küla planeeritava reoveepuhasti septiku tühjendamiskulu, biotiikide väljavoolu saastetasud, tööjõukulu reoveepuhasti hooldamiseks; 9. Mäeltküla Järve elamupiirkonna planeeritava reoveepuhasti septiku tühjen- damiskulu, tööjõukulu reoveepuhasti hooldamiseks; 10. Amortisatsioonikulud 2,5% aastas eelpoolnimetatud asumite reoveepuhastite ja pumplate rajamismaksumusest. Lisanduvad veel amortisatsioonikulud asu- mite vee –ja kanalisatsioonitorustike rekonstrueerimise- ja rajamismaksumu- sest; 11. remondikuludest, mille arvestamisel on võetud aluseks kanalisatsioonisüs- teemide haldamise kulud. Remondikulud on arvestatud 10% kanalisatsiooni- süsteemide haldamiskuludest. Väiksemate asumite remondikuludeks on arvestatud 35% kanalisatsioonisüsteemide halduskuludest. Lähtuvalt tariifide kujunemise põhimõtetest peaks Viiratsi vallas arenguperioodi jooksul vee-ja kanalisatsiooniteenuse hinnaks kokku kujunema ligikaudu 92,7 EEK/m3 (hind koos käibemaksuga). Kujunenud tariif on praegusest hinnast küll tunduvalt kõrgem, kuid elanikkonna heaolu ja maksevõime kasvades siiski arvestatav. Veeteenuse hinda on võimalik minimeerida vastavalt vee-ettevõtte laienemise ning sellest tuleneva ÜVK-süsteemi väljaehitamise ulatuse optimeerimisega pikemale ajaperioodile (ÜVK täielik väljaehitamise võimalikkus ning hinnakujunemine sõltub suuresti ka finantseerimisallikate poolt pakutavatest tingimustest). Vee- ja kanalisatsiooniteenuse kujunev hind on näidatud tabelis 126, kus on muuhulgas arvestatud elanikkonna prognoositava palgatõusuga. Tabelis on arvestatud, et 2008. aastal vee-ja kanalisatsiooniteenuse hind enam ei muutu, kuna vee ja-kanalisatsiooniteenuse hind on juba Viiratsi vallavolikogu poolt juba kehtestatud. Tegelikult on kehtestatud volikogu poolt juba ka 2009. aasta vee-ja kanalisatsiooniteenuse hind, kuid kuna selles ei kajastu Viiratsi vallale kuuluvate vee- ja kanalisatsioonisüsteemide amortisatsioonikulud, siis soovitavad arengukava koostajad 2009. aastal kindlasti kujundada uue kulupõhise hinna. Uus hind peab kindlasti sisaldama süsteemide haldamiskulusid ning kõikide süsteemide amortisatsioonikulusid (jätkusuutlikkuse printsiip). Lisaks tuleb uute investeeringute tegemisel kajastada amortisatsioonikulud vee-ja kanalisatsioonikulud tariifides. Nii on toodud tabelis 126 Viiratsi vallas planeeritavate tegevuste elluviimisel kujunev vee-ja kanalisatsiooniteenuse hind. Hind on kujundatud vastavalt eelnevalt kirjeldatud finantskeemile. Oluline on arvesse võtta, et tabelit 126 ei saa ega tohi kasutada vee-ja kanalisatsioonihinna kehtestamiseks Viiratsi vallas, kuid kindlasti tuleb tariifide kujundamisel arvestada finantsanalüüsi peatükis kirjeldatud põhimõtteid, mille alusel kujuneb veetootmise ja reovee puhastamise omahind. Perspektiivis tuleb kogu Viiratsi valla ühisveevärgi-ja kanalisatsiooniteenusega alal kujundada ühte vee- ja kanalisatsiooniteenuse hind. Ühtne vee- ja kanalisatsiooniteenuse hind peaks olema nii eraõiguslikel isikutel kui ka juriidilistel isikutel. Erinev reoveeteenuse hind juriidilistel isikutel on põhjendatud ainult siis, kui ettevõtte tegevuse tulemusena tekib reovett, mille reoainete sisaldus on kõrgem olmereovee parameetritest. Praegusel ajal kasutabki AS Viljandi Veevärk oma

208 haldusterritooriumil juriidilistele isikute poolt tekitatud reovee tariifi kujundamisel põhimõtet, et reoveeteenuse hind kujundatakse vastavalt reostuskoormusele. Niisugust tariifipoliitikat (saastaja maksab) tuleb kindlasti rakendada tulevikus edasi. Tabelis 126 kajastatud vee- ja kanalisatsiooniteenuste hind sisaldab käibemaksu. Tabelist on näha, et vee- ja kanalisatsioonihindu tuleb tõsta küllaltki märgatavalt ning järsult, kuna vee ja reovee hind peab sisaldama nii ekspluatatsioonikulusid kui ka teostatud investeeringute amortisatsioonikulusid Kuna arengukava koostajate arvamuse kohaselt on praegune vee-ja kanalisatsiooniteenuse hind investeeringute vajadust arvestades madal (ca 1,2 % leibkonnaliikme keskmisest netosissetulekust), tuleb hinnatõusuga alustada koheselt ning soovitatavalt arengukavas väljapakutud finantskeemi kohaselt. Väga suur hinnatõus on tulemas aastatel 2008-2010, mis on tingitud Ühtekuuluvusfondi kaudu rahastatava veemajandusprojekti raames tehtavatest suurtest investeeringutest ja Vana-Võidu küla keskasula ja Viiratsi aleviku vahele rajatava vee-ja kanalisatsioonisüsteemi investeeringutest. Lisaks on hinnatõusu põhjuseks olemasolevate Viiratsi valla vee-ettevõttele (OÜ Viiratsi Vesi) kuuluvate varade kajastamises vee-ja kanalisatsiooniteenuse hinnas, mida praegusel ajal ei tehta. Arengukava koostajad on seisukohal, et nii pika perioodi vältel, nagu seda on arengukavas kajastatud, ei ole võimalik väga täpselt prognoosida palkade tõusu ja inflatsiooninäitaja muutust, mistõttu on soovitatav kindlasti iga nelja aasta tagant arengukava ülevaatus. Arengukava ülevaatusega on otstarbekas kontrollida vajalike investeeringute mahtusid ning vaadata üle ja vajadusel korrigeerida vee- ja kanalisatsiooniteenuse hinda.

209 Tabel 126.Viiratsi valla prognoositavad vee-ja kanalisatsioonitariifid arengukava perioodi jooksul.

Aasta 2008 2009 2010 2011 2012 2013 2014 2015 2016 2017 2018 2019 2020 Prognoositav ühisveevärgiga liitujate arv* 2507 2507 2727 2827 2827 2847 2847 2847 2847 2847 2847 2847 2847 Prognoositav ühiskanalisatsiooniga liitujate 2395 2395 2530 2630 2630 2665 2665 2665 2665 2665 2665 2665 2665 arv* Prognoositav veetarve aastas kokku m3 80599 80599 85443 89034 89034 96616 96616 96616 96616 96616 96616 96616 96616 Prognoositav reovee hulk aastas kokku m3 74241 74241 77267 80917 81651 89822 89822 89822 89822 89822 89822 89822 89822 Prognoositav veeteenuse hind (EEK/m3) 11.8 18.3 21.4 23.3 26.0 26.0 27.6 28.8 30.2 31.6 33.2 34.8 36.6 Prognoositav kanalisatsiooniteenuse hind 15.3 35.1 39.5 41.1 44.0 44.0 44.8 46.4 48.1 50.0 52.0 53.8 56.1 (EEK/m3) Prognoositav vee-ja kanalisatsiooniteenuse 27.1* 53.3 60.9 64.4 70.1 70.1 72.3 75.2 78.2 81.6 85.1 88.6 92.7 hind kokku (EEK/m3) Hinnatõus (%) 0 49.1 12.5 5.3 8.2 0.0 3.1 3.8 3.9 4.1 4.2 4.0 4.4 Leibkonnaliikme netosissetuleku prognoos 5291 5979 6637 7300 8030 8833 9717 10688 11757 12933 14226 15649 17214 (EEK.-) 4 % leibkonnaliikme sissetulekust* *(EEK.-) 212 239 265 292 321 353 389 428 470 517 569 626 689 Leibkonnaliikme kulutus vee- ja 65 128 146 154 168 168 174 180 188 196 204 213 222 kanalisatsiooniteenustele kuus** *(EEK.-) Mitu % moodustab ÜVK teenuse hind 1.2 2.1 2.2 2.1 2.1 1.9 1.8 1.7 1.6 1.5 1.4 1.4 1.3 leibkonnaliikme netosissetulekust 2008. aastal Viiratsi vallavolikogu poolt kehtestatud vee-ja kanalisatsiooniteenuse komplekshind **rahvusvaheliselt aktsepteeritud standard *** arvestatud, et elaniku veetarve on 80 liitrit päevas

210 8.3.3 Ü hisveevärgi ja –kanalisatsiooniga liitumise tasu Liitumistasu on tasu, mida kinnistu omanik või valdaja tasub vee-ettevõttele liitumislepingu kohaselt osaliselt ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni rajamise eest. Liitumistasu suurus kinnistu omanikule või valdajale sõltub investeeringuprogrammi suurusest, teiste finantseerimisallikate osakaalust kogu programmi maksumuses ja liituvate abonentide arvust. Liitujate arv on otseses sõltuvuses kinnistu omanike ja valdajate soovist kasutada ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni teenuseid ning osaleda vastavate süsteemide rajamisel. Liitumistasu on ühekordne, seda võib maksta kas ühekorraga või osadena vastavalt kinnistu valdaja võimalustele. Liitumistasu kujuneb lähtuvalt liitumiseks tehtud investeeringu maksumusest ja liitujate arvust. Üheks võimaluseks on liitumistasu arvutamine vastavalt alltoodud valemile:

T = M / L, kus: M - rajatava süsteemi maksumus (EEK) L - liituvate tarbijate arv kokku T - liitumistasu (EEK) Oluline tähelepanek on, et liitumistasu ei saa võtta vastavalt arendamise kavale piirkonnas, kus ühisveevärgi ja -kanalisatsiooniga ühendatakse rohkem kui 50% elamuid, mille ehitusluba on välja antud enne 1999. aasta 22. märtsi. Nendes piirkondades tuleb vee- ja kanalisatsioonisüsteemide rekonstrueerimise ja rajamise kulud katta vee- ja kanalisatsiooniteenuse hinnaga.

8.3.4 Ü hisveevärgi ja -kanalisatsiooni piirkonnast välja jäävate majapidamiste reoveekäitlus Vastavalt “Veeseadusele” on reovee kogumisala ala, kus on piisavalt reostusallikaid reovee juhtimiseks kogumissüsteemide või kanalisatsiooni kaudu puhastamiseks reoveepuhastisse. Kohalik omavalitsus peab põhjavee kaitseks tagama reovee kogumisalal kanalisatsiooni olemasolu reovee suunamiseks reoveepuhastisse. Reovee kogumisalade määramise kriteeriumid kehtestab keskkonnaminister ning reovee kogumisalade piirid määratakse üldplaneeringuga. KKM määruse nr 48 “Reovee kogumisalade määramise kriteeriumid1” alusel tuleb reovee kogumisalad moodustada, kui: 1) 1 ha kohta tekib orgaanilist reostuskoormust rohkem kui 30 inimekvivalenti (ie),

211 2) karstialadel ja nõrgalt kaitstud põhjaveega aladel, kus 1 ha kohta tekib orgaa- nilist reostuskoormust rohkem kui 15 inimekvivalenti (ie), 3) karstialadel ja kaitsmata põhjaveega aladel, kus 1 ha kohta tekib orgaanilist reostuskoormust rohkem kui 10 inimekvivalenti (ie). Reovee kogumisalade määramisel tuleb arvestada sotsiaal-majandusliku kriteeriumiga, s.o tuleb arvestada leibkonna võimalusi kulutuste tegemiseks, mis ei või ületada 50% ühe leibkonnaliikme aasta keskmisest netosissetulekust. Sisuliselt käsitleb see alasid, kus paiknevad korruselamud (s.h kaitsmata põhjaveega alal isegi vaid üks korruselamu). Ühe inimekvivalendiga on võrdsustatud ühe inimese poolt põhjustatud keskmise ööpäevase veereostusega. Üksikmajapidamistes (sh. hajaasustusega külad), mis jäävad välja reoveekogumisaladest ning mis paiknevad nõrgalt kaitstud põhjaveega aladel on lubatud pinnasesse immutada kuni 10 m3 vähemalt bioloogiliselt puhastatud heitvett ööpäevas. Samas on ebareaalne, et väikemajapidamised rajavad bioloogilise reoveepuhastusega väikepuhasteid ning seetõttu kasutatakse pigem reovee kogumist kogumiskaevudesse. Võimalik on siiski ka väikepuhastite rajamine, mis peavad vastama Keskkonnateenistuse poolt esitatavatele nõuetele ning tagama reoveepuhastamise Vabariigi Valitsuse määruses nr 269 „Heitvee veekogusse või pinnasesse juhtimise kord“ toodud nõuetele. Kogumismahutite purgimine Viiratsi vallas toimub ainult Kösti reoveepuhastisse. Kogumismahutite regulaarse tühjendamise tagamiseks sõlmitakse leping (vald peab koostama ülevaate võimalikest lepingukohuslastest), milles sätestatakse kogumismahuti kohustuslikud tühjendamiskorrad (aastas) lähtuvad mahuti suurusest ning tekkiva reovee hulgast (inimeste arvust). Kohustuslike tühjenduskordade (sh. vajalik sätestada erandid, mille alusel on võimalik põhjendada tühjendamiskorra ärajäämist) alusel on võimalik kontrollida reovee käitluse korraldatust. Mahutite tühjendamise üle peab järelvalvet Viiratsi vallavalitsus. Kuna enamus Viiratsi valla territooriumist asub suhteliselt kaitstud või keskmiselt kaitstud põhjaveega alal, siis on võimalik elanikel rajada majapidamiste juurde reovee puhastamiseks imbväljaksüsteemid. Imbväljaksüsteemide rajamisel tuleb elanikel konsulteerida Viiratsi vallavalitsuse või piirkonna Keskkonnateenistusega. Reoveekogumisaladel reovee immutamist pinnasesse lubada ei tohi. Väikepuhastite rajajad peavad taotlema vee erikasutusõigust (e. -luba), milles sätestatakse kontroll väljutatava heitvee seire ja kvaliteedi kohta.

212 Kokkuvõte

Käesoleva töö tulemusena valmis Viiratsi valla ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni arengukava, mis määratleb valla veemajanduse arengusuunad aastani 2020. Töö esimene peatükk annab ülevaate Viiratsi valla sotsiaal-majanduslikust olukorrast ja valla arenguperspektiividest ning arendustegevuse prioriteetidest, samuti kirjeldab loodus- ja keskkonnatingimusi. Teine osa käsitleb Viiratsi valla olemasolevate ühisveevärgi ja -kanalisatsioonirajatiste seisukorda. Kolmas peatükk käsitleb ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni arendamisega seotud seadusandlikke aspekte. Töö neljas osa kirjeldab ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni arendamise aluseid ja võimalusi Viiratsi vallas ning määratleb arengukavaga piiritletava territooriumi. Viiendas peatükis tuuakse võimalused vee-ettevõte organisatsiooni tugevdamiseks vajalikud tegevused. Kuuenda peatüki raames on toodud Viiratsi valla ühisveevärgi ja –kanalisatsioonisüsteemide arendamiseks vajalikud tegevused ning hinnatud nende elluviimiseks vajalikke investeeringute mahtusid. Töö viimases, seitsmendas peatükis analüüsitakse lähtuvalt vee- ja kanalisatsioonisüsteemide arenguks vajalike investeeringute mahtudest teenuste tariifipoliitikat ning kirjeldatakse arengukava etappide elluviimiseks vajalikke finantseerimisvõimalusi. Arengukava koostamisel on lähtutud, et perspektiivselt jäävad Viiratsi vallas ÜVK aladeks Viiratsi alevik, Vana-Võidu küla, Uusna küla, Tänassilma küla, Valma küla, Tusti küla, Ruudiküla küla Sillaotsa elamupiirkond, Vasara küla ja Mäeltküla küla Järve elamupiirkond. Nimetatud piirkondades on juba olemas vee-ja kanalisatsioonisüsteemid, mida haldab AS Viljandi Veevärk. Ülejäänud valla asumites praegusel ajal ÜVK-süsteemid puuduvad, kuna vastavalt ühisveevärgi ja- kanalisatsiooniseadusele ei ole tegemist ÜVK-aladega, mistõttu arengukavas neid asumeid pikemalt ei käsitletud. Perspektiivis on planeeritud, et Tusti küla, Ruudiküla küla Sillaotsa elamupiirkond, Vasara küla ja Mäeltküla küla Järve elamupiirkonnas rekonstrueeritakse olemasolevad süsteemid ja seejärel antakse süsteemid ja nende haldamine üle kohalikele elanikele. Arengukava ellurakendamise järgselt paraneb elanike elukvaliteet, väheneb piirkonna reostuspotentsiaal ning luuakse soodsad tingimused piirkonna edasiseks igakülgseks arenguks.

213 Summary

The goal of present work is to compose the development plan for public sanitation for Viiratsi parish up to year 2020, which will be the basis for reconstruction and construction of public sanitation system in Viiratsi parish in areas which are defined in development plan for public sanitation. The development plan for public sanitation is composed according to the current legislation and standards of the Republic of . The specifications and obligations arising from EU directives and international agreements are also taken into consideration. The purpose of present development plan is to define the area covered with public sanitation, to estimate the costs associated with reconstruction and construction of public sanitation system, to specify the hydrants for public and fire-brigade use and other public water supplies. The population of Viiratsi parish is currently 3770 inhabitants, and it is stable or even decreasing in the future. By the year 2020 there are 2850 inhabitants in Viiratsi parish who will use public sanitation systems. The settlements covered in current development plan are Viiratsi borough town, Vana-Võidu, Uusna, Tänassilma, Valma, Ruudiküla (Sillaotsa), Mäeltküla (Järve), Vasara and Tusti village. The development plan describes regional environmental conditions, the quality of regional groundwater and possibilities for construction of water scoops were analyzed. The consumption of water after the construction of public sanitation and therefore possibilities for treating forming wastewater are were also estimated. Main problems in Viiratsi parish are poor condition of existing public sanitation systems, noncompliance of water used for public waterworks to the quality requirements for drinking water and the poor condition of existing wastewater treatment plants. In the development plan the capital investments required for reconstruction and construction of public sanitation system were also estimated. During the following 12- year period the need for capital investments is 93,5 million Estonian crowns (6 million €). Distribution of the capital investments needed for reconstruction of the existing public sanitation systems for a longer period is not rational, because of the poor condition of existing public sanitation systems. The reconstruction of the facilities should begin as soon as possible. The construction of the pipage and public sanitation facilities only for Viiratsi parish’s own resources is not possible because of the limited sources of finance. The budget of Viiratsi parish was 53,7 million kroons in the year 2007. For accomplishment of different stages of the development plan it is necessary to request for additional resources finances from different finance resources provided. On the assumption of capital investments that will be made for developing the possible charge tariff for water and sewerage service is also predicted.

214 After the development plan for public sanitation is put into practice, the quality of life of local inhabitants will improve. The pollution potential of the region decreases and favorable conditions for multifold development of Viiratsi parish are created. In the process of putting together the development plan for public sanitation for Viiratsi parish the specialists from LLC Alkranel (Peep Siim, Kristjan Karabelnik, Elar Põldvere ja Alar Noorvee) were involved.

215