DOCSLIB.ORG

Rannu Valla Arengukava 2008-2013

Total Page：16

File Type：pdf, Size：1020Kb

Download full-text PDF Read full-text
Rannu Valla Arengukava 2008-2013 Väljaandja: Rannu Vallavolikogu Akti liik: määrus Teksti liik: algtekst Avaldamismärge: KO 2007, 192, 2329 Rannu valla arengukava 2008-2013 Vastu võetud 29.11.2007 nr 24 Määrus kehtestatakse kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse § 22 lg 1 p 7 ja § 37 alusel. SISSEJUHATUS Kohaliku omavalitsuse arengukava eesmärk on määratleda pika- ja lühiajalised arengueesmärgid ning kavandada nende elluviimiseks võimalused. Rannu vallal on seni olnud 8 valla arengukava ja 2 valdkonnapõhist arengukava: 1) 1992. a koostatud Rannu valla arengukava; 2) Rannu valla arengukava 2001-2003; 3) Rannu valla arengukava 2002-2004; 4) Rannu valla arengukava 2003-2005; 5) Rannu valla arengukava 2004-2006; 6) Rannu valla arengukava 2005-2008; 7) Rannu valla arengukava 2006-2009; 8) Rannu valla arengukava 2007-2011; 9) Rannu valla jäätmemajanduse arengukava; 10) Rannu valla ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arendamise kava I osa. Alates 2000. aastast on Rannu valla arengukavade koostamisel kasutusel põhimõte, et arengukava peamine eesmärk on näidata konkreetselt, mida erinevates valdkondades tahetakse lähitulevikus teha ja kust tulevad selleks vahendid. Olemasoleva olukorra kirjeldus arengukavas on abivahendina vajalik arengueelistuste põhjendamiseks. Arengukava koostamisele on kaasatud valla asutused ja avalikkus. Avalikkust informeeritakse arengukava koostamise etappidest Rannu Valla Lehe ja valla veebilehe kaudu. Arengukava struktuur on järgmine: 1) I osa – strateegilised eesmärgid; 2) II osa – valla üldiseloomustus; 3) III osa – investeeringud 2000-2007; 4) IV osa – arengukava 2008-2013. I STRATEEGILISED EESMÄRGID Inimsõbraliku elukeskkonna rajamine läbi järgmiste püstitatud eesmärkide: 1) Keskkond – säästev keskkonnakasutus, heakorra kõrge tase, reostuse vähendamine, jäätmete vähendamine; 2) Haridus – Rannu Keskkooli ja Rannu Lasteaia igakülgne arendamine, võimaluste loomine noorte perede elamaasumiseks valda, noorte vaba aja veetmise korraldamine; 3) Turvaline elukeskkond – välisvalgustus avalikes kohtades, korras teed ja parkimisplatsid, avalike hoonete turvalisus; 4) Kultuur – kultuuri igakülgne toetamine, isetegemise võimaluste tagamine ja heatasemelise kultuuri sissetoomine; 5) Turism – valla kõrge maine propageerimine turismivõimaluste loomise läbi; 6) Teenused – kõik teenused kohapealt ja kvaliteetselt. II VALLA ÜLDISELOOMUSTUS Rannu vald asub Tartu maakonna lääneosas. Vald piirneb põhjas Kolga-Jaani, idas Puhja ja Konguta ning lõunas Rõngu vallaga. Läänepiiriks on Võrtsjärv. Valla pindala on 243,7 km². Elanike arv 1750. Vald jaguneb 19 asulaks. Rannu valla vallastaatus taastati 11. juulil 1991.a. Rannu vald on viljaka mullaga ja tugevate traditsioonidega põline põllumajanduspiirkond. Siin tegeldakse teravilja- ja rapsikasvatamise, piimasaaduste tootmise, juustutootmise, puidutöötlemise, turbatootmise ja kalapüügiga. Rannu vallas asub Eesti siseveekogude Rannu valla arengukava 2008-2013 Leht 1 / 13 uurimisega tegelev Võrtsjärve Limnoloogiakeskus. Haridus- ja kultuurielu on omavahel väga tihedasti läbi põimunud ning mõlemas valdkonnas on saavutatud tähelepanuväärselt hea tase. Rannu vallas ilmub Rannu Valla Leht, mille ülesandeks on avalikustada vallavalitsuse ja volikogu tööd ning teavitada kõigest, mis seondub Rannu tänapäeva ja minevikuga. Rannu valla veebilehekülg asub aadressil http://www.rannu.ee/. III INVESTEERINGUD 2000-2007 Viies viimases arengukavas oli määratletud tegevusvaldkondade kaupa, millistele objektidele vahendid suunatakse. Järgnevalt on ära toodud aastatel 2000-2007 tehtud investeeringud (tuh. kr.): KOKKU Omavahendid Riik, fondid Laen 2000 1. Elanike 73,6 73,6 küttemajandus 2. Lasteaia 193,4 193,4 küttesüsteem 3. Keskkooli 214,2 214,2 küttesüsteem 4. Rahvamaja 241,8 241,8 küttesüsteem 5. Rannu biopuhasti 2039,9 39,9 2000,0 6. Lasteaia katus 52,7 52,7 7. Keskkooli katus 42,5 42,5 8. Rahvamaja parkla 203,4 203,4 Kokku 2000 3061,5 1061,5 2000,0 - 2001 1. Kaarlijärve 9,4 9,4 bussijaam 2. Rahvamaja rõdu 30,0 30,0 põrand 3. Rannu parkla tee 23,0 23,0 4. Vallateede 183,5 183,5 kapitaalremont 5. Keskkooli pingid 56,7 56,7 6. Tamme klubi 180,0 180,0 katus 7. Keskkooli aknad 450,0 146,5 303,5 +fassaad 8. Keskkooli 135,9 135,9 kõrvalruumid 9. Keskkooli võimla 296,5 - 296,5 põrand 10. Keskkooli võimla 34,3 34,3 katus 11. Rahvamaja 13,8 13,8 vihmarennid 12. Elanike 27,8 27,8 küttemajandus 13. Keskkooli söökla 46,8 46,8 põrand Kokku 2001 1487,6 887,6 - 600,0 2002 1. Tamme klubi katus 62,1 62,1 (ületulev) 2. V-Rakke palkmaja 35,2 35,2 +spordiplats 3. Limnoloogia 10,0 10,0 spordiplats 4. Vallateede 130,0 130,0 kapitaalremont Leht 2 / 13 Rannu valla arengukava 2008-2013 5. Kooli arvutid 87,1 52,1 35,0 6. Keskkooli pingid 28,8 28,8 7. Keskkooli 181,7 181,7 valgustus+kilbid 8. Algklasside 445,7 445,7 kapitaalremont 9. Kureküla veetrass 10,0 10,0 10. Elanike 122,2 122,2 küttemajandus 11. Vallamaja 29,7 29,7 kõnnitee, trepp jm 12. Prügilate (2) 410,4 44,4 366,0 sulgemine 13. Sotsiaalkorteri 48,1 48,1 remont Kokku 2002 1601,0 1200,0 401,0 2003 1. Sõiduauto soetus 99,8 99,8 2. Asfalttee ehitus 343,1 151,0 192,1 3. Järvemuuseumi 40,0 40,0 kaasfinants. 4. Väike-Rakke 25,0 25,0 bussipaviljon 5. Ranna ja Kureküla 50,0 50,0 biotiigid 6. Tamme kanali 15,0 15,0 süvendamine 7. Tamme klubi 100,0 100,0 remont 8. Korterelamute 82,0 82,0 küttesüsteemid 9.Veetrasside ehitus 10,0 10,0 10. Kureküla 74,5 74,5 Raamatukogu remont 11. Rannu Rahvamaja 25,4 25,4 katus 12. Lasteaia 242,8 242,8 remont 13. Rannu KK 101,1 101,1 võimla aknad 14. Rannu KK 30,0 30,0 koolipingid 15. Algklassi põrand 12,9 12,9 Kokku 2003 1251,6 1059,5 192,1 2004 1. Vallateede 212,1 9,1 203,0 kapitaalremont 2. Rannu KK 552,7 222,7 330,0 (HM maksust) põrandate renov. 3. Koolipinkide 38,2 38,2 soetamine (2) 4. Lasteaia remont 25,5 25,5 5. Tamme klubi 59,1 59,1 remont ja mööbel 6. Kureküla RK 25,3 25,3 internet 7. Noorma – 162,7 162,7 Vallapalu veevarustus Rannu valla arengukava 2008-2013 Leht 3 / 13 8. V-Rakke veevar. 22,4 22,4 ja kanal. projekt 9. Reoveepuhastite 37,3 37,3 korrastamine 10. Elanike 40,0 40,0 küttemajanduse toetus Kokku 2004 1175,3 642,3 533,0 2005 1. AS Emajõe 244,5 244,5 Veevärk aktsiad 2. Vallateede 240,6 240,6 kapitaalremont 3. Rannu aleviku 540,4 140,4 400,0 kiviteed 4. Lasteaia 2250,0 460,0 1790,0 renoveerimine 5. Lasteaia projekt ja 96,1 96,1 elektritööd 6. Rannu KK 416,1 416,1 investeeringud 7. Vehendi 2315,2 1867,1 448,1 puhkekeskus 8. Paisjärvede (2) 594,1 445,6 148,5 uuendamine 9. Rannu RM trepp 140,5 140,5 ja aknad 10. V-Rakke vesi ja 407,7 407,7 kanalisatsioon 11. Kureküla 50,0 50,0 veevarustus 12. Noorma- 349,0 139,9 209,1 Vallapalu veevarustus 13. Väike-Rakke 44,4 44,4 bussipaviljon 14. Õpetajate maja 55,3 55,3 remont 15. Kureküla rmk 48,4 8,4 40,0 (kult. min.) mööbel 16. Tamme klubi 61,9 61,9 remont Kokku 2005 7854,2 1861,5 4142,7 1850,0 2006 1. Vallamaja remont 50,0 50,0 2. Vallamaja kuur 105,0 105,0 3. Vallateede 391,4 391,4 kapitaalremont 4. Rannu aleviku 484,8 484,8 teed 5. Toetus elanikele 47,0 47,0 (teed, katlad) 6. Jõesuu puhkeala 50,0 50,0 7. Toetus 40,0 40,0 veetrassidele 8. Noorma-Vallapalu 136,0 136,0 veevarustus 9. Kureküla 30,0 30,0 veevarustus 10. Valla korterite 17,0 17,0 remont 11. Rannu RMK 40,0 10,0 30,0 (kult. min) mööbel Leht 4 / 13 Rannu valla arengukava 2008-2013 12. Tamme klubi 125,0 125,0 remont 13. Rannu 119,4 119,4 Rahvamaja aknad 14. Barbara ost 1500,0 1500,0 15. Barbara 255,0 255,0 küttesüsteem 16. Barbara remont 160,0 160,0 17. Lasteaia remont 130,0 130,0 ja mööbel 18. Rannu KK 400,0 400,0 remont ja mööbel 19. Sangla 15,0 15,0 internetiühendus 20. AS Emajõe 507,0 507,0 Veevärk aktsiad 21. Kaubik 222,4 222,4 keskkoolile Kokku 2006 4825,0 3295,0 30,0 1500,0 2007 1. Vallamaja remont, 90,0 90,0 mööbel 2. Valla bussi soetus 2441,0 441,0 2000,0 3. Vallateede 674,0 674,0 kapitaalremont 4. Rannu aleviku teed 795,2 795,2 5. Toetus elanikele 50,0 50,0 (teed, trassid) 6. Toetus 40,0 40,0 veetrassidele 7. Kureküla, 110,0 110,0 Vallapalu veetrassid 8. Valla elamute 35,2 35,2 remont 9. Tamme klubi 220,0 220,0 remont 10. Rannu RM 493,0 293,0 200,0 (Kult. min.) investeeringud 11. Barbara 229,1 229,1 investeeringud 12. Lasteaia remont, 366,2 366,2 mänguväljak 13. Rannu KK 591,0 591,0 investeeringud 14. Tänavavalgustuse 848,0 141,3 706,7 (MKM) projekt Kokku 2007 6982,7 4076,0 906,7 2000,0 INVESTEERINGUD KOKKU 2000 – 28238,9 14083,4 8205,5 5950,0 2007 IV ARENGUKAVA 2008-2013 Käesolev arengukava osa on toodud valdkondade kaupa. Iga alapunkt algab olemasoleva olukorra lühikirjeldusega, milles on välja on toodud valdkonna olulisemad objektid, viimastel aastatel tehtud suuremad Rannu valla arengukava 2008-2013 Leht 5 / 13 investeeringud, suurimad probleemid ja lähiaastate eesmärgid. Seejärel on toodud tabelina aastateks 2008-2013 planeeritud tegevused koos finantseerimisallikate ja läbiviijatega. Tabelis toodud summad on antud kroonides. 1. Keskkonnakaitse Keskkonnakaitse alateemadeks on ühisveevärk ja –kanalisatsioon, jäätmemajandus ning veemajandus. Ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni valdkonnas on eesmärk tasakaalustatud areng kogu valla territooriumil. See tähendab vahendite jaotamist lähtudes probleemide raskusest. Olenemata tarbijate arvust tuleb vee- ettevõtjal tagada kvaliteetne joogivesi ja nõuetele vastav heitvee puhastamine. Eesmärgi täitmiseks on kavas ühisveevärgi objektide renoveerimine Kureküla alevikus ja Rannu alevikus. Vallapalu ja Noorma küla elanikel avanes võimalus liituda Rannu vallamaja puurkaevuga. Ettevõtjad ja seltsingud saavad jätkuvalt küsida toetust neile kuuluvate ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni objektide korrastamiseks.
Load more

Recommended publications
  • Alevist Vallamajani from Borough to Community House
    Eesti Vabaõhumuuseumi Toimetised 2 Alevist vallamajani Artikleid maaehitistest ja -kultuurist From borough to community house Articles on rural architecture and culture Tallinn 2010 Raamatu väljaandmist on toetanud Eesti Kultuurkapital. Toimetanud/ Edited by: Heiki Pärdi, Elo Lutsepp, Maris Jõks Tõlge inglise keelde/ English translation: Tiina Mällo Kujundus ja makett/ Graphic design: Irina Tammis Trükitud/ Printed by: AS Aktaprint ISBN 978-9985-9819-3-1 ISSN-L 1736-8979 ISSN 1736-8979 Sisukord / Contents Eessõna 7 Foreword 9 Hanno Talving Hanno Talving Ülevaade Eesti vallamajadest 11 Survey of Estonian community houses 45 Heiki Pärdi Heiki Pärdi Maa ja linna vahepeal I 51 Between country and town I 80 Marju Kõivupuu Marju Kõivupuu Omad ja võõrad koduaias 83 Indigenous and alien in home garden 113 Elvi Nassar Elvi Nassar Setu küla kontrolljoone taga – Lõkova Lykova – Setu village behind the 115 control line 149 Elo Lutsepp Elo Lutsepp Asustuse kujunemine ja Evolution of settlement and persisting ehitustraditsioonide püsimine building traditions in Peipsiääre Peipsiääre vallas. Varnja küla 153 commune. Varnja village 179 Kadi Karine Kadi Karine Miljööväärtuslike Virumaa Milieu-valuable costal villages of rannakülade Eisma ja Andi väärtuste Virumaa – Eisma and Andi: definition määratlemine ja kaitse 183 of values and protection 194 Joosep Metslang Joosep Metslang Palkarhitektuuri taastamisest 2008. Methods for the preservation of log aasta uuringute põhjal 197 architecture based on the studies of 2008 222 7 Eessõna Eesti Vabaõhumuuseumi toimetiste teine köide sisaldab 2008. aasta teaduspäeva ettekannete põhjal kirjutatud üpris eriilmelisi kirjutisi. Omavahel ühendab neid ainult kaks põhiteemat: • maaehitised ja maakultuur. Hanno Talvingu artikkel annab rohkele arhiivimaterjalile ja välitööaine- sele toetuva esmase ülevaate meie valdade ja vallamajade kujunemisest alates 1860.
    [Show full text]
  • Kevadvoor 2013
    Toetuse Toetuse saaja Projekti nimi Valdkond summa ABC Arendus Kurepalu rahvatriatlon 2013 1 600,00 kohalik areng Alatskivi Maanaiste Selts Tervis - ilu ja heaolu pant 200,00 õpiring Uue avaliku ja kogukondliku haljasala "Uus Avangrad 1 251,00 kohalik areng Õu" loomine Tartu kesklinnas EELK Kambja Kogudus MTÜ Kambja köstrikooli mantelkorstna päästmine 1 587,00 kogukonnateenused EELK Puhja kogudus Puhja oreli renoveerimine 1 181,50 kogukonnapärand EELK Tartu Ülikooli-Jaani Regilaulukogumiku väljaandmine 1 034,00 kogukonnapärand Eesti Põllu-majandusmuu- Rukkimaarjapäev Eesti 600,00 kohalik areng seumi Edenda-mise Selts Põllumajandusmuuseumis 17. augustil 2013 Issaku Issaku aastaring 2013 1 027,00 kohalik areng Kallaste Vanausuliste kiriku ruumi põranda Kallaste Vanausuliste kogudus 1 383,74 kogukonnateenused katmine vajalike vaipkatetega Konguta valla IX külapäevade toimumiskoha Kapsta Külaselts 1 086,00 kogukonnateenused korrastustööd Karlova Selts Karlova Päevad 2013 1 598,00 kohalik areng Kodukant Tartumaa Tartumaa külad X Eesti Külade Maapäeval 1 272,00 kohalik areng Kodukant Tartumaa Kogukonnapäev külalt külale 832,00 kohalik areng Kodukoht Mäksa Sõna jõud ja kultuurimälu 200,00 õpiring Kurepalu Külaselts Priius Haaslava Suur Suwepidu 2013 1 600,00 kohalik areng Kõrvekülaline Vana hea Liivimaa 872,40 kohalik areng Meie kodukandiga seotud kultuuritegelaste Käärdi Selts 200,00 õpiring Fr. Tuglase ja H. Mäelo elu ja looming Küla Arendamise Selts Külamaja "Sääniku" tualettruumid 1 600,00 kogukonnateenused Keraamikaahju ostmine Luke mõisa
    [Show full text]
  • ESUKA – JEFUL 3 – 1 2012.Indd
    ESUKA – JEFUL 2012, 3 – 1: 129 – 154 COLOUR TERM ‘BLACK’ IN ESTONIAN PLACE NAMES Kaidi Rätsep Institute of the Estonian Language, Tallinn, and the University of Tartu Abstract: Must ‘black’ is considered to be the most common colour attribute in place names. The article provides a brief overview of must ‘black’ in Estonian place names. The data was obtained from kohanimekartoteek ‘place names card index’ of the Institute of the Estonian Language. In the index there are 1377 slips beginning with (or containing) must ‘black’, discounting within-parish duplicate slips 1081 place names were found. Altogether, 728 different place name variants were discovered. The most frequent occurrences of must in the nominative case were Mustjõgi ‘Black-river’ (frequency = 26), Mustjärv ‘Black-lake’ (22), Mustkivi ‘Black-stone’ (21), Mustoja ‘Black-rivulet’ (18) and Mustmägi ‘Black-hill’ (16). In the genitive case Musta talu ‘Black farm’ (22) was twice as frequent as the next most common, Musti talu ‘Musti farm’ (11). According to the studied material the most common determinant was talu ‘farm’ (231), followed by mägi ‘hill’ (70), mets ‘forest’ (45) and heinamaa ‘hayfi eld’ (43). Keywords: place names, must ‘black’, colour attribute, Estonia 1. Introduction The idea of searching kohanimekartoteek ‘place names card index’ of the Institute of the Estonian Language, for col- our terms was effectuated by the earlier research into basic col- our terms. Examples of other colours include valge ‘white’, hall ‘grey’, sinine ‘blue’, roheline ‘green’, kollane ‘yellow’, punane ‘red’ and pruun ‘brown’. For dialectal equivalents to basic col- our terms, e.g. ahk ‘grey’, haljas ‘green’, vahane, vahass ‘yel- low’, ver(r)ev ‘red’, see Oja 2011.
    [Show full text]
  • Elva Valla Koorid Laulsid Muusikute Mälestuse Auks
    Elva päev Elvas Algatus puhtama toimub tehti koduvalla laululaval teatrit heaks LK 4 LK 6 LK 10 APRILL 2019, NR 49 [email protected] www.elva.ee Elva valla leht facebook.com/elvavald Elva valla koorid laulsid LÜHIDALT VOLIKOGU ALGATAS KUREKÜLA NIME muusikute mälestuse auks MUUTMISE Elva Vallavolikogu algatas Elva valla kooride 25. märtsi istungil Kure- küla küla (Ulila piirkond) kevadkontsert nime muutmise. Nime muutmise protsess on avalik toimus 30. märtsil ja kõik huvitatud isikud saa­ Elva Gümnaasiumi vad avaldada arvamust nime muutmise kohta. algkoolimaja aulas. 16. aprillil kell 17 toimub Kure küla elanikele Ulila Kes­ kuses (Pargi tn 1, Ulila) arut elu, KERLI METSALLIK mille eesmärk on külaelanike TOIMETAJA arvamuse välja selgitamine küla nime osas. Koha nime nõukogu on soo­ ontsert oli pühendatud vitanud Elva vallal algatada Elva muusikaellu märki­ küla nime muutmise, lisades misväärselt panustanud KONTSERDIL ESINENUD KOORIDE ÜHISPILT. Foto: Kayvo Kroon olemasolevale nimele harg­ Kalju Kenneri 90. sünni­ täiendi (näiteks Ulila­Kurekü­ Kaastapäevale ning Maimu Sireli ja dirigendid Ülle Kenner, Guido Ken­ 22 aastat Elva Muusikakooli direktori la või Väike­Kureküla). Võima­ Ants Söödi mälestusele. ner ja Kait Kenner. ja õpetajana, peale selle juhendas ta lik on ka uue nime määramine, Kontserdil esinesid Elva mees­ Esitamisele tulid teosed laulu­ Elva linna koore. Leelo Suidt rõhutas kui elanikud seda pooldavad. koor, Elva naiskoorid Kaja ja Ave, peo repertuaarist ning ka palad mälestustahvli avamisel, et inime­ Elva vallas on pärast oma­ Puhja naiskoor Läte, Konguta Kalju Kenneri heliloomingust. si, kes on panustanud kogukonna valitsuste ühinemist kaks sar­ sega­­koor, Elva Gümnaasiumi nei­ Kevad kontsert toimus Maimu Ken­ heaks tuleb mäletada, meenutada nase nimega asustusüksust: dudekoor ja õpetajate koor, Elva neri algatusel ja Leelo Suidti eest­ ja nende tööd jäädvustada.
    [Show full text]
  • Rõngu Kihelkonnapäev Tõi Kogukonna Taas Kokku
    Õuepäev Kesk tänava Noore Murumuna remont pere kool lasteaias graafikus innustab LK 4 LK 5 LK 7 JUUNI 2019, NR 53 [email protected] www.elva.ee Elva valla leht facebook.com/elvavald Rõngu kihelkonnapäev tõi LÜHIDALT kogukonna taas kokku Rõngu kihelkonnapäev Sai meisterdada ja muusikat nautida toimus 25. mail ja kandis Peale sportimise jagus ka uudista­ üldpealkirja KEEL- mist ja meisterdamist. Rõngu Maa­ naiste Seltsi tegevusala juures sai MEEL-HÄÄL „Eesti keel, proovida vardasaia valmistamist. naiste meel, pilli hääl“. Nende töötoa moto oli „ise teen ja ise VEREVI. Foto: Mikk Järv söön“. Lastealas said pered uudista­ da Rõngu Vabatahtliku Päästeseltsi RANNAHOOAEG MARI-LIIS VANAISAK tule tõrjeautot, istuda politsei patrul­ ON ALANUD RÕNGU RAHVAMAJA lautos trellide taga, harjutada korv­ erevi ja Arbi järv oota­ JUHATAJA pallivõtteid BC Elva korvpallitöötoas ja hüpata batuudil ning kaunistada vad puhkajaid – sup­ põsed näomaalijate juures. Vlusvesi on mõlemas el aastal keskendus kihel­ Kohalike isetegevuskollektiivide järves Terviseameti analüüside konnapäev kolmele tee­ kontserdi avas Rõngu Pasunakoor, järgi puhas. male: eesti keele aastale, tantsuilu pakkusid Valguta Vahvad Verevi järve randa valvab LAPSED UUDISTASID TULETÕRJEAUTOT. Foto: Jaak Jänes Rõngu Maanaiste Seltsi 90. ja Ringen. Laulurõõmu sai kuulda AS G4S. Rannavalveteenust Saastapäevale ja Rõngu Pillimuuseu­ osutatakse kõikidel nädala­ Erle Mägi solistide esituses ja ilusa mi 5. tööaastale. Rõngu Maanaistel enim torkasid silma just erinevate mõõtu tillujooksus, lastejooksus punkti kontserdile panid Astra kel­ päevadel 1. juunist 31. juulini, jagub juubeliaastasse mitmeid tege­ istikute müüjad. ning end sai proovile panna põhi­ mikad naised. Pillimuuseumis sai ajavahemikus kl 12–20. Au­ vusi, kuid kulminatsioon toimub ok­ jooksus ja kepikõnnil. gustikuus lõpetatakse valva­ Päeva sportlik osa veidi uudistada Kodulootuba ja avatud toobris, kui toimub suur konverents.
    [Show full text]
  • Hobune Kappas Uude Talli
    Nr 1. Veebruar 2011 Kohila valla leht 5. detsember 2014. Nr 23(177) Jõuluks koju! Garri Raagmaa, TÜ regionaalplaneerimise dotsent on arvanud: „Eesti inimene tahab jõuluks koju. Suur osa Eesti rahvast suundub jõulude ajal linnast maakohta just kodutunde pärast. Nii hea on jätta närviline ja räpane linn selja taha, käia jõululaupäeval esivanemate kirikus, otsida lume alt üles esivanemate kalmud, läita küünlad ning tunda sidet esivanemate hingedega.” Kutsume kõiki vallakogukonna liikmeid end sisse kir- jutama oma koduvalda! 5. jaanuaril 2015 kell 11 saame kokku vallamajas ja loosime välja seitse 100-eurost kinkekaarti kõigi vähemalt 18-aastaste elanike vahel; kolm 100-eurost kinkekaarti vähemalt 18-aastaste ela- nike vahel, kes on 20. novembrist kuni 31. detsembrini 2014 end Kohilasse sisse kirjutanud. Hobune kappas uude talli Vali sobiv elukoha registreerimise viis nelja võimaluse vahel, mille leiad siit: Õie Piirmets lubas Inna Laanmetsalt (paremal) saadud uue asuka raamatukogusse sisse kirjutada. http://kohila.kovtp.ee/elukoha-registreerimine Kolmapäeva, 26. novembri Inna algust. le heale koostööle vallaga,” Tähtis on lood kirja õhtupoolikul andis valla 2010. aastal pöördus Inna räägib Inna. panna sädeinimene 2014 Inna Laan- poole Eesti arhitektuurimuu- Esimene suur ettevõtmine Kogukonna üritustest võtab mets raamatukokku hoiule seumist Karen Jagodin ja tea- oli 2011. aastal, kui koristati tavaliselt osa pea 30 inimest ja hobuse, mis käib kaasas aasta tas, et nad on valinud Kohila ära jõeäärne ala, mis senini oli seda arvu peab Inna optimaal- küla tiitli pälvinud asumiga. paberivabriku tööliselamute justkui eikellegimaa. seks, sest inimesi huvitavad Selle aasta asumiks valis ala projekti „Eesti XX sajandi Eelmisel aastal puhastati erinevad teemad. Väga tähtis tunnustamiskomisjon Posti väärtuslik arhitektuur, selle lasteaia aia taga ja elamute al- on kirja panna lood ja meenu- ja Tööstuse tänava piirkonna.
    [Show full text]
  • Internal Migration and Regional Population Dynamics in Europe: Estonia Case Study
    This is a repository copy of Internal Migration and Regional Population Dynamics in Europe: Estonia Case Study. White Rose Research Online URL for this paper: http://eprints.whiterose.ac.uk/5031/ Monograph: Katus, K., Kuoiszewski, M., Rees, P. et al. (3 more authors) (1998) Internal Migration and Regional Population Dynamics in Europe: Estonia Case Study. Working Paper. School of Geography , University of Leeds. School of Geography Working Paper 98/14 Reuse See Attached Takedown If you consider content in White Rose Research Online to be in breach of UK law, please notify us by emailing [email protected] including the URL of the record and the reason for the withdrawal request. [email protected] https://eprints.whiterose.ac.uk/ WORKING PAPER 98/14 INTERNAL MIGRATION AND REGIONAL POPULATION DYNAMICS IN EUROPE: ESTONIA CASE STUDY Kalev Katus1 Marek Kupiszewski2,3 Philip Rees2 Luule Sakkeus1 Anne Herm4 David Powell2 December 1998 1Estonian Interuniversity Population Research Centre P.O. Box 3012, Tallinn EE0090, Estonia 2School of Geography, University of Leeds Leeds LS2 9JT, United Kingdom 3Institute of Geography and Spatial Organisation Polish Academy of Sciences Twarda 51/55, Warsaw, Poland 4Estonian Statistical Office Endla 15, Tallinn EE0100, Estonia Report prepared for the Council of Europe (Directorate of Social and Economic Affairs, Population and Migration Division) and for the European Commission (Directorate General V, Employment, Industrial Relations and Social Affairs, Unit E1, Analysis and Research on the Social Situation). ii CONTENTS Page Contents ii List of Tables iii List of Figures iii Foreword iv Acknowledgements v Summary vi 1. CONTEXT 1 2.
    [Show full text]
  • Rannu Valla Arengukava 2009–2015
    Väljaandja: Rannu Vallavolikogu Akti liik: määrus Teksti liik: algtekst Avaldamismärge: KO 2008, 159, 2244 Rannu valla arengukava 2009–2015 Vastu võetud 23.10.2008 nr 43 Määrus kehtestatakse kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse § 22 lg 1 p 7 ja § 37 alusel. SISSEJUHATUS Kohaliku omavalitsuse arengukava eesmärk on määratleda pika- ja lühiajalised arengueesmärgid ning kavandada nende elluviimiseks võimalused. Rannu vallal on seni olnud 9 valla arengukava ja 2 valdkonnapõhist arengukava: 1) 1992. a koostatud Rannu valla arengukava; 2) Rannu valla arengukava 2001-2003; 3) Rannu valla arengukava 2002-2004; 4) Rannu valla arengukava 2003-2005; 5) Rannu valla arengukava 2004-2006; 6) Rannu valla arengukava 2005-2008; 7) Rannu valla arengukava 2006-2009; 8) Rannu valla arengukava 2007-2011; 9) Rannu valla arengukava 2008-2013; 10) Rannu valla jäätmemajanduse arengukava; 11) Rannu valla ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni arendamise kava I osa. Alates 2000. aastast on Rannu valla arengukavade koostamisel kasutusel põhimõte, et arengukava peamine eesmärk on näidata konkreetselt, mida erinevates valdkondades tahetakse lähitulevikus teha ja kust tulevad selleks vahendid. Olemasoleva olukorra kirjeldus arengukavas on abivahendina vajalik arengueelistuste põhjendamiseks. Arengukava koostamisele on kaasatud valla asutused ja avalikkus. Avalikkust informeeritakse arengukava koostamise etappidest Rannu Valla Lehe ja valla interneti kodulehe kaudu. Arengukava struktuur on järgmine: 1) I osa – strateegilised eesmärgid; 2) II osa – valla üldiseloomustus;
    [Show full text]
  • Elva Linna, Konguta Valla, Palupera Valla, Puhja Valla, Rannu Valla Ja Rõngu Valla Osas Haldusterritoriaalse Korralduse Ja Vabariigi Valitsuse 3
    Vabariigi Valitsuse määruse „Elva linna, Konguta valla, Palupera valla, Puhja valla, Rannu valla ja Rõngu valla osas haldusterritoriaalse korralduse ja Vabariigi Valitsuse 3. aprilli 1995. a määruse nr 159 „Eesti territooriumi haldusüksuste nimistu kinnitamine“ muutmine“ eelnõu seletuskiri 1. Sissejuhatus 1.1. Sisukokkuvõte Vabariigi Valitsuse määruse „Elva linna, Konguta valla, Palupera valla, Puhja valla, Rannu valla ja Rõngu valla osas haldusterritoriaalse korralduse ja Vabariigi Valitsuse 3. aprilli 1995. a määruse nr 159 „Eesti territooriumi haldusüksuste nimistu kinnitamine“ muutmine“ eelnõu (edaspidi eelnõu) eesmärgiks on Eesti haldusterritoriaalse korralduse muutmine uue haldusüksuse moodustamisel kohaliku omavalitsuse üksuste (edaspidi ka omavalitsus) volikogude algatusel. Eelnõu toetub omavalitsuste initsiatiivile algatada omaalgatuslikult omavalitsuste ühinemine moodustamaks tugevam, võimekam ja jätkusuutlikum omavalitsusüksus. Eestis on hetkel 15 maakonda ning 213 omavalitsust, mis jagunevad 183 vallaks ja 30 linnaks. Eelnõuga muudetakse haldusterritoriaalset korraldust Tartu maakonnas (Elva linna, Konguta valla, Rannu valla, Rõngu valla ja Puhja valla osas) ja Valga maakonnas (Palupera valla osas), mille käigus moodustub viie Tartu maakonna koosseisu ja ühe Valga maakonda kuuluva omavalitsusüksuse ühinemise teel üks uus omavalitsusüksus. Hetkel kuulub Tartu maakonda kolm linna ja 19 valda, pärast haldusterritoriaalse korralduse muutmist jääb maakonda kaks linna ja 16 valda; Valga maakonda kuulub hetkel kaks linna ja üksteist
    [Show full text]
  • Estonia Estonia
    Estonia A cool country with a warm heart www.visitestonia.com ESTONIA Official name: Republic of Estonia (in Estonian: Eesti Vabariik) Area: 45,227 km2 (ca 0% of Estonia’s territory is made up of 520 islands, 5% are inland waterbodies, 48% is forest, 7% is marshland and moor, and 37% is agricultural land) 1.36 million inhabitants (68% Estonians, 26% Russians, 2% Ukrainians, % Byelorussians and % Finns), of whom 68% live in cities Capital Tallinn (397 thousand inhabitants) Official language: Estonian, system of government: parliamen- tary democracy. The proclamation of the country’s independ- ence is a national holiday celebrated on the 24th of February (Independence Day). The Republic of Estonia is a member of the European Union and NATO USEFUL INFORMATION Estonia is on Eastern European time (GMT +02:00) The currency is the Estonian kroon (EEK) ( EUR =5.6466 EEK) Telephone: the country code for Estonia is +372 Estonian Internet catalogue www.ee, information: www.1182.ee and www.1188.ee Map of public Internet access points: regio.delfi.ee/ipunktid, and wireless Internet areas: www.wifi.ee Emergency numbers in Estonia: police 110, ambulance and fire department 112 Distance from Tallinn: Helsinki 85 km, Riga 307 km, St. Petersburg 395 km, Stockholm 405 km Estonia. A cool country with a warm heart hat is the best expression of Estonia’s character? Is an extraordinary building of its own – in the 6th century Wit the grey limestone, used in the walls of medieval Oleviste Church, whose tower is 59 metres high, was houses and churches, that pushes its way through the the highest in the world.
    [Show full text]
  • Table S1. African Swine Fever Virus Genotype II Isolates from Estonia Selected to Study Central Variable Region (CVR) Genetic Variation
    Table S1. African swine fever virus genotype II isolates from Estonia selected to study central variable region (CVR) genetic variation. **DP, domestic pig; EWB, European wild boar; *NRL, National Reference Laboratory Isolate NRL* Host Date Municipality County CVR variant GenBank registration Species** outbreak Accession number number Est14/WB-Valga-1 TA1411593 EWB 02/09/2014 Hummuli VALGA GII-CVR1 Est14/WB-VIL-1 TA1411917 EWB 09/09/2014 Tarvastu VILJANDI GII-CVR1 Est14/WB-Valga-2 TA1412184 EWB 10/09/2014 Hummuli VALGA GII-CVR1 Est14/WB-VIL-2 TA1412212 EWB 11/09/2014 Tarvastu VILJANDI GII-CVR1 Est14/WB-VIL-3 TA1412213 EWB 11/09/2014 Tarvastu VILJANDI GII-CVR1 Est14/WB-VIL-4 TA1412214 EWB 11/09/2014 Tarvastu VILJANDI GII-CVR1 Est14/WB-IDA-1 TA1412317 EWB 14/09/2014 Lüganuse IDA-VIRU GII-CVR1 Est14/WB-VORU-1 TA1415193_1 EWB 26/10/2014 Võrumaa VORU GII-CVR1 Est14/WB-VORU-2 TA1415193_2 EWB 26/10/2014 Varstu VORU GII-CVR1 Est14/WB-VORU-3 TA1415193_3 EWB 26/10/2014 Varstu VORU GII-CVR1 Est14/WB-VORU-4 TA1415194 EWB 26/10/2014 Varstu VORU GII-CVR1 Est15/WB-Valga-3 TA1500043 EWB 05/01/2015 Helme VALGA GII-CVR1 Est15/WB-Valga-4 TA1500136 EWB 06/01/2015 Podrala VALGA GII-CVR1 Est15/WB-Vil-5 TA1500130 EWB 06/01/2015 Tarvastu VILJANDI GII-CVR1 Est15/WB-Vil-6 TA1500891 EWB 15/01/2015 Tarvastu VILJANDI GII-CVR1 Est15/WB-Vil-7 TA1501143 EWB 20/01/2015 Tarvastu VILJANDI GII-CVR1 Est15/WB-Vil-8 TA1501144 EWB 20/01/2015 Tarvastu VILJANDI GII-CVR1 Est15/WB-Vil-9 TA1501120-1 EWB 20/01/2015 Tarvastu VILJANDI GII-CVR1 Est15/WB-VORU-8 TA1504950-2 EWB 26/01/2015
    [Show full text]
  • Kuidas Toimub Verevi Rannaala Detailplaneeringu Menetlus?
    Laulupeo Rõngu kandi Kongutas toimus tuli Elva puhvetite õpilaste esmaabi vallas päiv võistlus LK 3 LK 4-5 LK 7 MAI 2019, NR 52 [email protected] www.elva.ee Elva valla leht facebook.com/elvavald Kuidas toimub Verevi rannaala LÜHIDALT TUNNUSTA NOORI! detailplaneeringu menetlus? lva Vallavalitsus ootab 31. maini kandidaate Verevi rannaala Etun nustustele „Aasta noor“ ja „Õpilaste aasta hari- detail planeeringu dustegu“. „Aasta noore“ aunimetus menetlusega seoses antakse 7–26-aastasele noo- on kõlanud mitmeid rele, kes on tegevusega silma paistnud haridus-, huvihari- väiteid, mis on tekitanud dus-, kultuuri-, spordielus või muus valdkonnas Elva vallas. küsimusi. Püüame neile „Õpilaste aasta haridus- küsimustele siinkohal teoga“ tunnustatakse tegu, millega on panustatud kooli vastata. maine tõstmisse, kaasatud ja innustatud teisi õpilasi ning toetatud õpilaste loovust ja MERILYN SÄDE ettevõtlikkust. Õpilaste aasta KOMMUNI- haridusteo tunnustuse saami- KATSIOONIJUHT VEREVI RAND. Foto: Mikk Järv seks peavad õpilased õppima Elva valla koolis. Tunnustuste kandidaate ruteludest on läbi käi- erinevate ürituste korraldamisel kü- lustreerivad vaated. Illustreerivatel saab esitada veebilehel elva. nud väide, et parkimis- Rajatava sivad korraldajad piletiraha. piltidel kujutatud „hall kast“ ei ise- ee/tunnustused või e-aadres- kohti on napilt ja nende loomusta kavandatavat hoonet, vaid hoone parim sil [email protected]. laienduseks ei ole Vere- Kuidas algab detail­ näitab planeeringualale kavandatava Avi järve ääres ka ruumi. Verevi järve arhitektuurne planeeringu menetlus? hoonestuse asukohta ja selle ligi- rannaala detailplaneeringu eskiisi lahendus Detailplaneeringu eskiislahenduse kaudset ruumilist mahtu. PAKU RALLY seletuskirja järgi kavandatakse selle selgitatakse välja koostamine on detailplaneeringu Detailplaneeringu lähteseisu- ESTONIA AJAL planeeringuga 89 aastaringset parki- menetluses esimene etapp, kus pla- kohtades on sätestatud, et Verevi KODUMAJUTUST miskohta Järve tänava äärde, Tartu võistlustööga.
    [Show full text]