Rannu Valla Arengukava 2008-2013

Väljaandja: Rannu Vallavolikogu Akti liik: määrus Teksti liik: algtekst Avaldamismärge: KO 2007, 192, 2329

Rannu valla arengukava 2008-2013

Vastu võetud 29.11.2007 nr 24

Määrus kehtestatakse kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse § 22 lg 1 p 7 ja § 37 alusel. SISSEJUHATUS Kohaliku omavalitsuse arengukava eesmärk on määratleda pika- ja lühiajalised arengueesmärgid ning kavandada nende elluviimiseks võimalused. Rannu vallal on seni olnud 8 valla arengukava ja 2 valdkonnapõhist arengukava: 1) 1992. a koostatud Rannu valla arengukava; 2) Rannu valla arengukava 2001-2003; 3) Rannu valla arengukava 2002-2004; 4) Rannu valla arengukava 2003-2005; 5) Rannu valla arengukava 2004-2006; 6) Rannu valla arengukava 2005-2008; 7) Rannu valla arengukava 2006-2009; 8) Rannu valla arengukava 2007-2011; 9) Rannu valla jäätmemajanduse arengukava; 10) Rannu valla ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arendamise kava I osa. Alates 2000. aastast on Rannu valla arengukavade koostamisel kasutusel põhimõte, et arengukava peamine eesmärk on näidata konkreetselt, mida erinevates valdkondades tahetakse lähitulevikus teha ja kust tulevad selleks vahendid. Olemasoleva olukorra kirjeldus arengukavas on abivahendina vajalik arengueelistuste põhjendamiseks. Arengukava koostamisele on kaasatud valla asutused ja avalikkus. Avalikkust informeeritakse arengukava koostamise etappidest Rannu Valla Lehe ja valla veebilehe kaudu. Arengukava struktuur on järgmine: 1) I osa – strateegilised eesmärgid; 2) II osa – valla üldiseloomustus; 3) III osa – investeeringud 2000-2007; 4) IV osa – arengukava 2008-2013. I STRATEEGILISED EESMÄRGID Inimsõbraliku elukeskkonna rajamine läbi järgmiste püstitatud eesmärkide: 1) Keskkond – säästev keskkonnakasutus, heakorra kõrge tase, reostuse vähendamine, jäätmete vähendamine; 2) Haridus – Rannu Keskkooli ja Rannu Lasteaia igakülgne arendamine, võimaluste loomine noorte perede elamaasumiseks valda, noorte vaba aja veetmise korraldamine; 3) Turvaline elukeskkond – välisvalgustus avalikes kohtades, korras teed ja parkimisplatsid, avalike hoonete turvalisus; 4) Kultuur – kultuuri igakülgne toetamine, isetegemise võimaluste tagamine ja heatasemelise kultuuri sissetoomine; 5) Turism – valla kõrge maine propageerimine turismivõimaluste loomise läbi; 6) Teenused – kõik teenused kohapealt ja kvaliteetselt. II VALLA ÜLDISELOOMUSTUS Rannu vald asub Tartu maakonna lääneosas. Vald piirneb põhjas Kolga-Jaani, idas Puhja ja Konguta ning lõunas Rõngu vallaga. Läänepiiriks on Võrtsjärv. Valla pindala on 243,7 km². Elanike arv 1750. Vald jaguneb 19 asulaks. Rannu valla vallastaatus taastati 11. juulil 1991.a. Rannu vald on viljaka mullaga ja tugevate traditsioonidega põline põllumajanduspiirkond. Siin tegeldakse teravilja- ja rapsikasvatamise, piimasaaduste tootmise, juustutootmise, puidutöötlemise, turbatootmise ja kalapüügiga. Rannu vallas asub Eesti siseveekogude

Rannu valla arengukava 2008-2013 Leht 1 / 13 uurimisega tegelev Võrtsjärve Limnoloogiakeskus. Haridus- ja kultuurielu on omavahel väga tihedasti läbi põimunud ning mõlemas valdkonnas on saavutatud tähelepanuväärselt hea tase. Rannu vallas ilmub Rannu Valla Leht, mille ülesandeks on avalikustada vallavalitsuse ja volikogu tööd ning teavitada kõigest, mis seondub Rannu tänapäeva ja minevikuga. Rannu valla veebilehekülg asub aadressil http://www.rannu.ee/. III INVESTEERINGUD 2000-2007 Viies viimases arengukavas oli määratletud tegevusvaldkondade kaupa, millistele objektidele vahendid suunatakse. Järgnevalt on ära toodud aastatel 2000-2007 tehtud investeeringud (tuh. kr.):

KOKKU Omavahendid Riik, fondid Laen 2000 1. Elanike 73,6 73,6 küttemajandus 2. Lasteaia 193,4 193,4 küttesüsteem 3. Keskkooli 214,2 214,2 küttesüsteem 4. Rahvamaja 241,8 241,8 küttesüsteem 5. Rannu biopuhasti 2039,9 39,9 2000,0 6. Lasteaia katus 52,7 52,7 7. Keskkooli katus 42,5 42,5 8. Rahvamaja parkla 203,4 203,4 Kokku 2000 3061,5 1061,5 2000,0 -

2001 1. Kaarlijärve 9,4 9,4 bussijaam 2. Rahvamaja rõdu 30,0 30,0 põrand 3. Rannu parkla tee 23,0 23,0 4. Vallateede 183,5 183,5 kapitaalremont 5. Keskkooli pingid 56,7 56,7 6. Tamme klubi 180,0 180,0 katus 7. Keskkooli aknad 450,0 146,5 303,5 +fassaad 8. Keskkooli 135,9 135,9 kõrvalruumid 9. Keskkooli võimla 296,5 - 296,5 põrand 10. Keskkooli võimla 34,3 34,3 katus 11. Rahvamaja 13,8 13,8 vihmarennid 12. Elanike 27,8 27,8 küttemajandus 13. Keskkooli söökla 46,8 46,8 põrand Kokku 2001 1487,6 887,6 - 600,0

2002 1. Tamme klubi katus 62,1 62,1 (ületulev) 2. V-Rakke palkmaja 35,2 35,2 +spordiplats 3. Limnoloogia 10,0 10,0 spordiplats 4. Vallateede 130,0 130,0 kapitaalremont

Leht 2 / 13 Rannu valla arengukava 2008-2013 5. Kooli arvutid 87,1 52,1 35,0 6. Keskkooli pingid 28,8 28,8 7. Keskkooli 181,7 181,7 valgustus+kilbid 8. Algklasside 445,7 445,7 kapitaalremont 9. Kureküla veetrass 10,0 10,0 10. Elanike 122,2 122,2 küttemajandus 11. Vallamaja 29,7 29,7 kõnnitee, trepp jm 12. Prügilate (2) 410,4 44,4 366,0 sulgemine 13. Sotsiaalkorteri 48,1 48,1 remont Kokku 2002 1601,0 1200,0 401,0

2003 1. Sõiduauto soetus 99,8 99,8 2. Asfalttee ehitus 343,1 151,0 192,1 3. Järvemuuseumi 40,0 40,0 kaasfinants. 4. Väike-Rakke 25,0 25,0 bussipaviljon 5. Ranna ja Kureküla 50,0 50,0 biotiigid 6. Tamme kanali 15,0 15,0 süvendamine 7. Tamme klubi 100,0 100,0 remont 8. Korterelamute 82,0 82,0 küttesüsteemid 9.Veetrasside ehitus 10,0 10,0 10. Kureküla 74,5 74,5 Raamatukogu remont 11. Rannu Rahvamaja 25,4 25,4 katus 12. Lasteaia 242,8 242,8 remont 13. Rannu KK 101,1 101,1 võimla aknad 14. Rannu KK 30,0 30,0 koolipingid 15. Algklassi põrand 12,9 12,9 Kokku 2003 1251,6 1059,5 192,1

2004 1. Vallateede 212,1 9,1 203,0 kapitaalremont 2. Rannu KK 552,7 222,7 330,0 (HM maksust) põrandate renov. 3. Koolipinkide 38,2 38,2 soetamine (2) 4. Lasteaia remont 25,5 25,5 5. Tamme klubi 59,1 59,1 remont ja mööbel 6. Kureküla RK 25,3 25,3 internet 7. Noorma – 162,7 162,7 Vallapalu veevarustus

Rannu valla arengukava 2008-2013 Leht 3 / 13 8. V-Rakke veevar. 22,4 22,4 ja kanal. projekt 9. Reoveepuhastite 37,3 37,3 korrastamine 10. Elanike 40,0 40,0 küttemajanduse toetus Kokku 2004 1175,3 642,3 533,0

2005 1. AS Emajõe 244,5 244,5 Veevärk aktsiad 2. Vallateede 240,6 240,6 kapitaalremont 3. Rannu aleviku 540,4 140,4 400,0 kiviteed 4. Lasteaia 2250,0 460,0 1790,0 renoveerimine 5. Lasteaia projekt ja 96,1 96,1 elektritööd 6. Rannu KK 416,1 416,1 investeeringud 7. Vehendi 2315,2 1867,1 448,1 puhkekeskus 8. Paisjärvede (2) 594,1 445,6 148,5 uuendamine 9. Rannu RM trepp 140,5 140,5 ja aknad 10. V-Rakke vesi ja 407,7 407,7 kanalisatsioon 11. Kureküla 50,0 50,0 veevarustus 12. Noorma- 349,0 139,9 209,1 Vallapalu veevarustus 13. Väike-Rakke 44,4 44,4 bussipaviljon 14. Õpetajate maja 55,3 55,3 remont 15. Kureküla rmk 48,4 8,4 40,0 (kult. min.) mööbel 16. Tamme klubi 61,9 61,9 remont Kokku 2005 7854,2 1861,5 4142,7 1850,0

2006 1. Vallamaja remont 50,0 50,0 2. Vallamaja kuur 105,0 105,0 3. Vallateede 391,4 391,4 kapitaalremont 4. Rannu aleviku 484,8 484,8 teed 5. Toetus elanikele 47,0 47,0 (teed, katlad) 6. Jõesuu puhkeala 50,0 50,0 7. Toetus 40,0 40,0 veetrassidele 8. Noorma-Vallapalu 136,0 136,0 veevarustus 9. Kureküla 30,0 30,0 veevarustus 10. Valla korterite 17,0 17,0 remont 11. Rannu RMK 40,0 10,0 30,0 (kult. min) mööbel

Leht 4 / 13 Rannu valla arengukava 2008-2013 12. Tamme klubi 125,0 125,0 remont 13. Rannu 119,4 119,4 Rahvamaja aknad 14. Barbara ost 1500,0 1500,0 15. Barbara 255,0 255,0 küttesüsteem 16. Barbara remont 160,0 160,0 17. Lasteaia remont 130,0 130,0 ja mööbel 18. Rannu KK 400,0 400,0 remont ja mööbel 19. Sangla 15,0 15,0 internetiühendus 20. AS Emajõe 507,0 507,0 Veevärk aktsiad 21. Kaubik 222,4 222,4 keskkoolile Kokku 2006 4825,0 3295,0 30,0 1500,0

2007 1. Vallamaja remont, 90,0 90,0 mööbel 2. Valla bussi soetus 2441,0 441,0 2000,0 3. Vallateede 674,0 674,0 kapitaalremont 4. Rannu aleviku teed 795,2 795,2 5. Toetus elanikele 50,0 50,0 (teed, trassid) 6. Toetus 40,0 40,0 veetrassidele 7. Kureküla, 110,0 110,0 Vallapalu veetrassid 8. Valla elamute 35,2 35,2 remont 9. Tamme klubi 220,0 220,0 remont 10. Rannu RM 493,0 293,0 200,0 (Kult. min.) investeeringud 11. Barbara 229,1 229,1 investeeringud 12. Lasteaia remont, 366,2 366,2 mänguväljak 13. Rannu KK 591,0 591,0 investeeringud 14. Tänavavalgustuse 848,0 141,3 706,7 (MKM) projekt Kokku 2007 6982,7 4076,0 906,7 2000,0

INVESTEERINGUD

KOKKU 2000 – 28238,9 14083,4 8205,5 5950,0 2007

IV ARENGUKAVA 2008-2013 Käesolev arengukava osa on toodud valdkondade kaupa. Iga alapunkt algab olemasoleva olukorra lühikirjeldusega, milles on välja on toodud valdkonna olulisemad objektid, viimastel aastatel tehtud suuremad

Rannu valla arengukava 2008-2013 Leht 5 / 13 investeeringud, suurimad probleemid ja lähiaastate eesmärgid. Seejärel on toodud tabelina aastateks 2008-2013 planeeritud tegevused koos finantseerimisallikate ja läbiviijatega. Tabelis toodud summad on antud kroonides. 1. Keskkonnakaitse Keskkonnakaitse alateemadeks on ühisveevärk ja –kanalisatsioon, jäätmemajandus ning veemajandus. Ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni valdkonnas on eesmärk tasakaalustatud areng kogu valla territooriumil. See tähendab vahendite jaotamist lähtudes probleemide raskusest. Olenemata tarbijate arvust tuleb vee- ettevõtjal tagada kvaliteetne joogivesi ja nõuetele vastav heitvee puhastamine. Eesmärgi täitmiseks on kavas ühisveevärgi objektide renoveerimine Kureküla alevikus ja Rannu alevikus. Vallapalu ja Noorma küla elanikel avanes võimalus liituda Rannu vallamaja puurkaevuga. Ettevõtjad ja seltsingud saavad jätkuvalt küsida toetust neile kuuluvate ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni objektide korrastamiseks. Rannu vald haldab Rannu ja Kureküla alevike ühisveevärki ja –kanalisatsiooni. Rannu alevikus on planeeritud aastatel 2008-2009 vee- ja kanalisatsioonitrasside ja puurkaevude renoveerimine Euroopa Liidu struktuurifondide ja omafinantseeringu abil. Jäätmemajanduse lähim eesmärk on jäätmehoolduse arengukava elluviimine ning olmejäätmete korraldatud jäätmeveo kohustuse rakendamine. Hajaasustusest olmejäätmete äraveoks tuleb arenguperioodil suurendada jäätmemahutite arvu ja vajadusel luua suuremõõtmeliste jäätmete kogumispunkt. Veemajanduse lähimineviku suurim investeering oli Rannu ja Liivaku paisjärvede tervendamise projekt 2005. aastal. Arengukavas on planeeritud Koopsi paisjärvede tervendamine aastatel 2008-2010. 2008. aastal valmib Koopsi paisjärvede tervendamise projekt. Probleemiks on Võrtsjärve kaldaalade kasutamine ja hooldamine. Maaomanikel on kohustus tagada kallasrajal vaba läbipääs. Omavalitsus on kohustatud tagama avalikud juurdepääsuvõimalused kallasrajale. Avalikkuse huvide tagamiseks on otstarbekas maksta maaomanikele toetust kallasraja ja ranna juurdepääsude hooldamiseks, kui maaomanik lubab avalikult kasutada oma maad juurdepääsemiseks Võrtsjärve rannale.

Keskkonnateadlikkuse suurendamiseks kavandatakse ökomaja ja väliklassi ehitust Rannu Keskkooli juurde.

Nr Ülesanne Maksumus Läbiviija Finantseerimine Aasta 1.1. Rannu aleviku Kokku AS Emajõe Ühtekuuluvusfond2008-2009 ühisveevärgi ja 7575000 x Veevärk (CF) 6817 500 kanalisatsiooni (kallinemisekoef. Rannu vald rekonstrueerimine 3,43) 757500 x 3,43 1.2. Kureküla vee- ja 50 000 aastas Vallavalitsus Rannu vald 2008-2013 kanalisatsioonitrasside remont 1.3. Biotiikide min 10 000 aastas Vallavalitsus Rannu vald 2008-2013 puhastamise toetus 1.4. Ühisveevärgi ja 30 000 aastas Vee-ettevõtja Rannu vald 2008-2013 -kanalisatsiooni Vee-ettevõtjad objektide Elanikud remondi toetamine 1.5. Koopsi 200 000 projekt Vallavalitsus Maaomanikud 2008-2010 paisjärvede 3 000 000 Fondid tervendamine ehitus Rannu vald (projekt, teostus) 1.6. Võrtsjärve kuni 10 000 Maaomanikud Rannu vald 2008-2013 rannaalade aastas Maaomanikud hooldamise toetus 1.7. Vaatetorni ja 100 000 Vallavalitsus Rannu vald 2008-2010 parkla ehitus (planeering, Fondid Tamme paljandile projekt) 1.8. Ökomaja ja 400 000 Rannu KK Rannu vald 2008-2009 väliklassi Vallavalitsus Fondid ehitamine (projekt, teostus) 1.9. Jäätmekogumispunktide300 000 Vallavalitsus Rannu vald 2008-2013 arendus (platside KIK remont, liigiti kogumise laiendamine)

Leht 6 / 13 Rannu valla arengukava 2008-2013 1.10. Korraldatud Vallavalitsus Rannu vald 2008 jäätmeveo rakendamine 1.11. Suuremõõtmeliste 50 000 Vallavalitsus Rannu vald 2008-2009 jäätmete KIK kogumispunkti rajamine 1.12. Reoveesetete ja 300 000 Vallavalitsus Rannu vald 2009-2013 haljastusjäätmete KIK kogumiskoha rajamine

2. Haridus 2.1. Kool Rannu alevikus asub Rannu Keskkool, mille ruumid asuvad kokku 3 hoones – koolimajas, lasteaias (1. – 3. klass) ja rahvamajas (muusika-, kunsti- ja käsitööklassid). Hoone on põhiliselt valla omavahenditega osaliselt renoveeritud, iga-aastane remondivajadus on ca 400 tuh. krooni. Kuid küttesüsteemi renoveerimiseks, ventilatsiooni ehitamiseks ning kooliümbruse teede renoveerimiseks oleks vajalik kaasata muid finantseerimisvahendeid. Kooliõpilaste arv on 240 ning lähiaastatel muutub see vähe. Keskkool on üks tugevamaid vabariigis ning kooli staatust pole lähitulevikus kavas muuta. Muu alternatiiv heale keskharidusele lähipiirkonnas puudub. Muusikalist huviharidust pakub Rannu Rahvamaja muusikaklass ja laulustuudio. Muude huviringide ja sporditegevus toimub koolimajas.

Nr Ülesanne Maksumus Läbiviija Finantseerimine Aasta 2.1.1. Koolipinkide 30 000 aastas Rannu KK Rannu vald 2008-2011 ostmine 2.1.2. Infotehnoloogilistemin 40 000 aastas Rannu KK Rannu vald 2008-2013 vahendite Riik kaasajastamine 2.1.3. Akende vahetus 30 000 Rannu KK Rannu vald 2008 2.1.4. Koridoride 60 000 Rannu KK Rannu vald 2008-2009 tulekindlad vaheuksed tk 3 2.1.5. Kõrgus- ja 30 000 Rannu KK Rannu vald 2008-2009 teivashüppe matt 2.1.6. Staadioni kuni Rannu KK Rannu vald 2008-2013 rekonstrueerimine 5 000 000 Riik, fondid 2.1.7. Rannu Keskkooli 6 000 000 Rannu Rannu vald 2008-2013 renoveerimine Vallavalitsus Riik, fondid (küttesüsteem, ventilatsioon, kooliümbruse teed jm.) 2.1.8. Võimla 700 000 Rannu KK Rannu vald 2008-2009 välisseinte Riik soojustamine, fassaad ja võimla remont 2.1.9. Kooliaia Pidev Rannu KK Rannu vald 2009 ja murude uuendamine 2.1.10 Söökla käte- 20 000 Rannu KK Rannu vald 2009 pesemise süsteemi uuendamine 2.1.11 Köögimööbel 30 000 Rannu KK Rannu vald 2009 2.1.12 Õpetajate tubade 60 000 Rannu KK Rannu vald 2009 pehme mööbel ja põrandakate

Rannu valla arengukava 2008-2013 Leht 7 / 13 2.1.13 Kõrvalhoone 100 000 Rannu KK Rannu vald 2009 katu-se renoveerimine 2.1.14 Töö- ja tehnoloo- 150 000 Rannu KK Rannu vald 2009-2013 giaklassi seadmed 2.1.15 Koolimaja venti- 150 000 Rannu KK Rannu vald 2009 latsioonisüsteemi uuendamine 2.1.16 Klassi- jm uste 100 000 Rannu KK Rannu vald 2010 vahetus 2.1.17 Valve- 30 000 Rannu KK Rannu vald 2010 signalisatsioon 2.1.18 Kell-kooliraadio 30 000 Rannu KK Rannu vald 2010 soetamine 2.1.19 Koolisöökla 50 000 Rannu KK Rannu vald 2010 kombiahju soetamine 2.1.20 Tütarlaste 50 000 Rannu KK Rannu vald 2010 käsitööklassi seadmed ja õppevahendid 2.1.21 Puidutöökoja 150 000 Rannu KK Rannu vald 2010 põrand 2.1.22 Jõusaali masinate 100 000 Rannu KK Rannu vald 2010-2011 uuendamine 2.1.23 Kartulikoorimismasin/32 000 Rannu KK Rannu vald 2011 juurvilja tükeldaja 2.1.24 Köögibloki, 200 000 Rannu KK Rannu vald 2011 kanalisatsioon, valgustus 2.1.25 Katuse 100 000 Vallavalitsus Rannu vald 2011 uuendamine, soojustamine 2.1.26 Keskkütte-, 500 000 Rannu KK Rannu vald 2012 vee- ja Fondid kanalisatsiooni- süsteemi rekonstrueerimine 2.1.27 Savipõletusahju 30 000 Rannu KK Rannu vald 2013 ostmine 2.1.28 Klassi- jm 170 000 Rannu KK Rannu vald 2013 ruumide mööbel, riidehoid, rulood 2.1.29 Kasvuhoone 100 000 Rannu KK Rannu vald 2013 kapitaalremont 2.1.30 Algklasside maja 30 000 Rannu KK Rannu vald 2013 mööbel /riiulid jms. 2.1.31 Sanitaartehnika 25 000 Rannu KK Rannu vald 2013 uuendamine 2.1.32 Aiatraktori 100 000 Rannu KK Rannu vald 2013 soetamine

2.2. Lasteaed Rannu Lasteaed asub Rannu alevikus, kus võimaldatakse koolieast noorematele lastele hoidu ning antakse alusharidust. Lapsed on jaotatud kolme vanuserühma. Lasteaiakohti on kolmes rühmas kokku 60. ½ majast on Rannu Keskkooli algklasside kasutuses. Hoone siseruumid on omavahendite abil remonditud. 2005. aastal sai maja Euroopa Liidu struktuurifondide toel uued aknad, fassaadi, kõnniteed ning aia. 2007. a. uuendati põhjalikult vananenud laste mänguväljak, paigaldati ohutud ja kaasaegsed mänguatraktsioonid. Soodustada tuleb noorte perede elamaasumist Rannu valda, sest laste arvust oleneb ka Rannu Keskkooli tulevik. Üheks selliseks abinõuks on lapsevanematele tasuta lasteaiateenuse võimaldamine.

Nr Ülesanne Maksumus Läbiviija Finantseerimine Aasta

Leht 8 / 13 Rannu valla arengukava 2008-2013 2.2.1. Tasuta 300 000 aastas Vallavalitsus Rannu vald 2008-2013 lasteaiateenus 2.2.2. Iga-aastane min 50000 aastas Rannu Lasteaed Rannu vald 2008-2013 investeeringutoetus 2.2.3. Lagede 200 000 Vallavalitsus Rannu vald 2009-2010 soojustamine Fondid

3. Kultuur 3.1. Rahvamajad Rannu vallas on kaks tegutsevat rahvamaja – Rannus ja Väike-Rakkes. Rannu Rahvamaja alustas tegevust uues hoones 1995. a. Hoones on saal koos rõduga (300 istekohta), muusika-, kunsti- ja käsitööklassid, raamatukogu, Eesti Posti kontor, aeroobikasaal, lauamängude saal, naisseltsi ruum ning paljud abiruumid. Majas tegutsevad mitmed isetegevusringid – rahvatants (3 rühma), showtants (2), aeroobikatants (2), kõhutants, muusikaklass, laulustuudio ning Eesti üks paremaid külateatreid. Rannu Rahvamaja on Tartumaa suurim kultuuriasutus. Lähiaastate eesmärgiks on hoida rahvamaja ehituslikult korras, uuendada helitehnikat ning luua võimalus korraldada Rannu pargis vabaõhuetendusi. Väike-Rakkes asuv Tamme klubi täidab kohaliku külarahva kooskäimise funktsiooni ning igal aastal teostatakse seal ka remonditöid. Uuendatud on elektrisüsteem, katus, suur osa aknaid, trepikoda, raamatukoguruum, saal, tualettruumid ja puhketuba. Majja toodi sisse veevärk ja kanalisatsioon 2005.a. Välja on vahetatud suur osa mööblist. 2007.a. sai maja uue välisilme. Suurelt maanteelt viib hoonesse kivist kõnnitee. Tulevikuvisiooniks on Tamme klubist hästi toimiva kaasaegse külakeskuse kujundamine.

Nr Ülesanne Maksumus Läbiviija Finantseerimine Aasta 3.1.1. Rannu 100 000 Vallavalitsus Rannu vald 2010-2013 Rahvamaja helitehnika uuendamine 3.1.2. Vabaõhulava ja 300 000 Vallavalitsus Rannu vald 2008-2010 lossimaketi ehitus 3.1.3. Rannu 100 000 Vallavalitsus Rannu vald 2009-2010 Rahvamaja akende (lõunakülg) uuendamine 3.1.4. Rannu 50 000 Vallavalitsus Rannu vald 2008-2009 Rahvamaja elektritööd 3.1.5. Rannu 75 000 Vallavalitsus Rannu vald 2009-2010 Rahvamaja katusakna ehitus 3.1.6. Tamme klubi 50 000 aastas Vallavalitsus Rannu vald 2008-2010 remont

3.2. Raamatukogud Rannu vallas on kolm raamatukogu – Rannu ja Kureküla alevikus ning Väike-Rakke külas. Kõik raamatukogud on renoveeritud ning külastajad saavad kasutada internetti. Lähiaastate eesmärgiks on uuendada raamatukogude ja avalike internetipunktide arvutitehnika. Tuleks kaaluda Kureküla raamatukogu üleviimist endise kaupluse ruumidesse, millest saaks kujundada kohaliku külakeskuse ning mis lahendaks ka asutuse olmeprobleemid (vanas raamatukogus puudub vesi ja WC).

Nr Ülesanne Maksumus Läbiviija Finantseerimine Aasta 3.2.1. Arvutipargi 30 000 kokku Vallavalitsus Rannu vald 2009-2011 uuendamine 3.2.2. Kureküla 1 000 000 Vallavalitsus Rannu vald, EL 2008-2010 külakeskuse ja muud fondid ehitus

3.3. Ühistegevuse arendamine

Rannu valla arengukava 2008-2013 Leht 9 / 13 2006.a. kevadel vallale ostetud endisest Barbara pubist on kujundatud hästitoimiv külakeskus, kus asub valla muuseum, turismiinfopunkt ja pensionäride päevakeskus. Ülakorrusel asuvaid ruume üüritakse välja üritusteks ning majutuseks. Barbaras rendib ruume OÜ Rannu Hambaravi ja FIE Marge Treial`i juuksurisalong. Hoonesse on ehitatud uus küttesüsteem. Ruume on võimalik edaspidigi kohandada huvitegevuse laiendamise eesmärgil. Aastal 2009 toimuvad Rannus Võrtsjärve suvemängud, mistõttu on vajalik spordiplatside renoveerimine.

3.3.1. Spordiplatside renoveerimine200 000 Vallavalitsus Fondid 2008-2009 Rannu pargis Rannu vald 3.3.2. Barbara min 50 000 aastas Vallavalitsus Rannu vald 2008-2010 külakeskuse Fondid remont ja sisustus 3.3.3 Barbara 150 000 Vallavalitsus Rannu vald 2009-2010 külakeskuse parkla

4. Maakasutus ja planeeringud Valla üldpind 24 370 ha. Haritavat maad 5717 ha, looduslikku rohumaad 415 ha, metsamaad 3763 ha. Kasutusse andmata maad 3451 ha. 2007. aastal on planeeritud aktiivsemalt jätkata maade munitsipaliseerimist. Oluline on taotleda munitsipaalomandisse ka valla arenguks vajalikku maad (pargid, puhkealad, perspektiivsed maa- alad Võrtsjärve ääres). Kinnisvara arendustegevus on näidanud jätkuvat huvi Võrtsjärve lähipiirkonnas elamute ja suvilate ehitamiseks. Vallavalitsuse eesmärk on planeeringute koostamisel tagada, et avalikkusele säiliksid miljööväärtuslikud maastikud ja juurdepääsukohad Võrtsjärvele. Vajadusel tuleb osaleda planeeringute koostamisel ka finantseerijana või algatada vallavalitsuse poolt teemaplaneeringuid.

Nr Ülesanne Maksumus Läbiviija Finantseerimine Aasta 4.1. Maade 50000 Vallavalitsus Rannu vald 2008-2009 munitsipaliseerimine 4.2. Kinnisvara Sõltub projektist Vallavalitsus Rannu vald 2008-2013 arendustegevus 4.3. Üldplaneeringu 50 000 Vallavalitsus Rannu vald 2009-2010 toimingud 4.4. Mäeveere maa 50 000 Vallavalitsus Rannu vald 2008-2009 eskiislahendus

5. Teed ja transport Rannu valda läbivad Tartu-Viljandi ja Sangla-Rõngu asfaltkattega tugimaanteed ning Vallapalu-Rannaküla, Elva-Rannu, Ervu-Konguta, Kureküla tee, Rannu puiestee, Rannu ringtee, Rannu-Paju kõrvalmaanteed. Need maanteed kuuluvad riigile. Valla avalikus kasutuses olevaid teid on ligi 115 km. Eesmärgiks on hoida vallasisesed teed igati sõidukorras, kulutades kapitaalremondiks vähemalt 1,5 milj. krooni aastas. Sellest vähemalt 300 tuh. kr. tuleb kulutada kruusateede pindamiseks kohtades, kus tolm häirib elanike normaalset elu (Suure-Rakke tee, Kureküla teed, Ranna tee, Rannu pargitee, Verevi tänav, Kulli-Pagavere tee, Õpetajate tee, Järve-Sünna tee, Noorma–Orava tee, Ojavere–Koidu tee) või kus kulgeb igapäevane õpilaste bussiliin (Väike- Rakke - Järveküla – Neemisküla). Pindamine Limnoloogia – Petseri kõvakattega teel tuleb läbi viia koostöös Maaülikooli ja RMK-ga. Halvas seisus on veel ca 30% vallale kuuluvatest Rannu alevikusisestest asfaltteedest, mis uuendatakse tänavakividega 2008.a. Alevikku läbival riigimaanteel puuduvad osaliselt kõnniteed, mistõttu laste kooliminek on seotud suure turvariskiga. Koostöös Tartu Teedevalitsusega lõpetatakse nende kõnniteede rajamine samuti 2008.a. Kortermajade õueteede uuendamisel toetab vald korteriühistuid kuni 2000 krooniga ühe korteri kohta. Lähiaastate eesmärgiks on ka parklate seisukorra parandamine (Rannu, Kureküla). Vallale kuuluvate teede alune maa tuleks järk-järgult munitsipaliseerida. Kuna maareformi käigus on paljud avaliku kasutusega teed läinud eraomandisse, siis on vajalik võimalusel ning kokkuleppe saavutamisel teede väljaostmine omanikelt. Sellele eelnevalt on vajadus finantseerida erateedest avalikult kasutatavate teede osa väljamõõdistamist ja eraldi katastriüksuste loomist. Ühistranspordi kvaliteedi tõstmise eesmärgil soetati 2007.a. uhiuus 37-kohaline reisibuss, mis teenindab kooliõpilasi, kultuuri- ja spordirahvast ning pensionäre.

Nr Ülesanne Maksumus Läbiviija Finantseerimine Aasta 5.1. Valla kruusateede min 200000 Vallavalitsus Rannu vald 2008-2013 kapitaalremont aastas 5.2. Rannu 600000 Vallavalitsus Rannu vald 2008 aleviku teede rekonstrueerimine 5.3. Kruusateede min 300000 Vallavalitsus Rannu vald 2008-2013 pindamine aastas

Leht 10 / 13 Rannu valla arengukava 2008-2013 5.4. Rannu parkla 300 000 Vallavalitsus Rannu vald 2009 ehitus 5.5. Kureküla teetööd 500 000 Vallavalitsus Rannu vald 2008-2010 5.6. Kureküla parkla 100 000 Vallavalitsus Rannu vald 2009 5.7. Korterelamute min 50 000 Elanikud 2000.- kr ühele 2008-2013 parklad ja teed korterile, kuid aastas mitte üle 50% 5.8. Avalikus 20 000 Vallavalitsus Rannu vald 2008-2013 kasutuses erateede aastas katastrimõõdistamise finantseerimine 5.9. Vallamaja parkla 100 000 Vallavalitsus Rannu vald 2009-2010 5.10 Jalgrattateede 300 000 Vallavalitsus Rannu vald 2010-2011 rajamine EL fondid

6. Turvalisus ja päästeteenistus Turvalisuse tagamine on politsei, kohaliku võimu, kuid ka elanike ülesanne. Turvalisuse tagamisel on tähtis olustikuline ja sotsiaalne ennetustöö. Vallavalitsuse olustikuline ennetustöö seisneb eelkõige järelevalves, et uusehitiste rajamisel ja detailplaneeringute koostamisel arvestatakse turvalise elukeskkonna standarditega. Vallavalitsuse sotsiaalne ennetustöö on haridus- ja kultuuriobjektide korrashoid ning aktiivne tegelemine riskiperekondadega. Vallavalitsus on taganud aastaringse välisvalgustuse Rannu ja Kureküla alevikus, Kaarlijärve ja Väike-Rakke külas. Väiksematesse küladesse ja bussipeatustesse on paigaldatud üksikud valgusallikad. Vald toetab suitsuandurite paigaldamist kodudesse. Vallale kuuluvad avalikud hooned peavad olema kindlustatud. Piirkonda teenindavad päästeteenistuse A-komandod Elvas ja Puhjas ning politsei Võrtsjärve konstaablipiirkond.

Nr Ülesanne Maksumus Läbiviija Finantseerimine Aasta 6.1. Abipolitsei 10 000 aastas Vallavalitsus Rannu vald 2008-2010 toetamine 6.2. Vallale kuuluvate 40 000 aastas Vallavalitsus Rannu vald 2008-2013 hoonete kindlustus

7. Heakord Rannu vald on tunnistatud 2003.a. oma heakorra tasemelt maakonna parimaks. Eesmärgiks on hoida kogu vald igati puhas ja hooldatud. Rannu mõisapark on arhitektuurimälestis ning selle uuendamine toimub uuendamiskava alusel. Kavas on eskiislahenduse koostamine Rannu aleviku keskmes asuva Mäeveere haljasala kohta. Oluline on hoida korras vaated Võrtsjärvele ning selle kauni järve kaldapealsed.

Nr Ülesanne Maksumus Läbiviija Finantseerimine Aasta 7.1. Rannu pargi 20 000 aastas Vallavalitsus Rannu vald 2008-2013 korrastustööd 7.2. Loodusobjektide min 30 000 aastas Vallavalitsus Rannu vald 2008-2013 hooldustööd 7.3. Rannu 150 000 Vallavalitsus Rannu vald 2008-2011 mõisamüüri EL fondid taastusremont

8. Mittetulundusühingute ja rahva ühistegevuse toetamine Rannu valla inimeste mittetulunduslik ühistegevus toimub läbi mittetulundusühingute, seltsingute ja külaliikumise. Rannu vallas on registreeritud 19 MTÜ-d. Nende hulgas on jahiseltsid ja maaparandusühistud, mille moodustamine on kohustuslik, et tegutseda sellel alal. Rahvaalgatuslikeks ühinguteks on MTÜ-d Kolumats, Rannu Kultuuri- ja Haridusselts, Rannu Maanaiste selts „Laine“ ja Rannu Muinsuskaitse Klubi. Nende ühingute olulisus seisneb omaalgatuslikus kultuuri arendamises ja külaliikumisele kaasalöömises. Rannu vald on valmis ka edaspidi toetama altpoolt tulevat initsiatiivi ürituste korraldamisel. EL LEADER- programmi toetuste paremaks ärakasutamiseks on loodud MTÜ Võrtsjärve Ühendus, kuhu kuuluvad piirkonna 8 omavalitsust.

Rannu valla arengukava 2008-2013 Leht 11 / 13 Nr Ülesanne Maksumus Läbiviija Finantseerimine Aasta 8.1. Ettevõtluskursustest10 000 aastas Koolitusfirmad Rannu vald 2008-2013 osavõtmise toetus 8.2. Võrtsjärve 70 000 aastas Vallavalitsus Rannu vald 2008-2013 Sihtasutuse tegevus 8.3. Kirikute, seltside 40 000 aastas Vallavalitsus Rannu vald 2008-2013 ja ühingute toetamine 8.4. Osalemine MTÜ- 15 000 aastas Vallavalitsus Rannu vald 2008-2013 s Võrtsjärve Ühendus

9. Turism Rannu valla arengueeldused seisnevad unikaalses asukohas. Valla läänepiiriks on Võrtsjärve rand. Üksnes Rannu valla osas on rand sedavõrd mitmekülgne ja omapärane, siin asub liivakivipaljand Tamme külas ning head ujumiskohad Vehendi külas. Turismile suunatud ettevõtmiste eest sai vald 2006.a. parima turismitoetaja tiitli Lõuna-Eestis. Vald korraldab oma territooriumil asuvate turismiobjektide korrastamist (Tamme paljand, Vehendi puhkekeskus) ja uute objektide loomist (Rannu-Jõesuu). Peamine suund on Võrtsjärve piirkonna arengule kaasaaitamine läbi osalemise Võrtsjärve Sihtasutuse töös, mille aluseks on Võrtsjärve piirkonna arengukava ning turismistrateegia. Oluliseks turismi- ja koolitusobjektiks on kujunenud Võrtsjärve Limnoloogiakeskusse rajatud järvemuuseum. Vehendi puhkekeskus valmis 2005.a. euroraha toel ning selle haldamiseks tuleb leida rentnik. Objekti tuleb turvata, et tagada külastajate heaolu ning vara kaitse. Valla turismi- ja puhkevõimalusi aitab edukalt tutvustada Barbara külakeskuses asuv turismiinfopunkt.

Nr Ülesanne Maksumus Läbiviija Finantseerimine Aasta 9.1. Jõesuu puhkeala kuni 200 000 Vallavalitsus Rannu vald 2008-2010 arendamine (osalus) 9.2. Vehendi puhke- 20 000 aastas Vallavalitsus Rannu vald 2008-2013 keskuse haldamine 9.3. Valla aastas min 50 000 Vallavalitsus Rannu vald 2008-2013 infomaterjalid ja suveniirid

10. Elamumajandus Vallale kuulub 3 elamut (Rannu alevikus, Verevi ja Noorma külas) kokku 13 korteriga, lisaks erinevates korterelamutes 3 eraldi korterit ja 1 sotsiaalkorter. Korterid on antud üürile. Eesmärk on kõigi elamute korrashoid. Õpetajate majas on renoveeritud elektrisüsteem ja paigaldatud uued välisuksed. Arvestades elamu olukorda tuleb lähiaastatel vahetada katus ja osa aknaid. Lähiaastate eesmärk on vallale kuuluva elamufondi olukorra parandamine. Säilitada valla erinevates piirkondades vajalik kogus üürikortereid, valla ülesannete täitmiseks mittevajalikud eluruumid müüa.

Nr Ülesanne Maksumus Läbiviija Finantseerimine Aasta 10.1. Korteriomanike 5 000 aastas Vallavalitsus Rannu vald 2008-2013 ühistegevuse toetamine 10.2. Õpetajate maja 200 000 Vallavalitsus Rannu vald 2009-2010 remont (katus) 10.3. Noorma elamu 50 000 Vallavalitsus Rannu vald 2008-2010 remont

11. Sotsiaalhooldus ja tervishoid Rannu vallas on 370 mittetöötavat vanaduspensionäri, neist 18 on üksikvanurid. Mittetöötavaid töövõimetuspensionäre on 65. Hooldekodudes on hetkel 10 inimest. Lähim hooldusraviasutus asub Rõngu vallas, mille kaasajastamisel ja uue korpuse rajamisel osaleb ka Rannu vald. Valla sotsiaaltöötaja poolt osutatakse koduteenuseid 5-le vanurile. Rannu alevikus tegutseb pensionäride päevakeskus, kus aktiivseid osalejaid on ligi 50. Tervishoiuteenuseid pakuvad perearstid Rannus ja Puhjas. Perearstikeskused on varustatud vajaliku meditsiinilise aparatuuriga. Lähimad statsionaarsed raviasutused on Elvas ja Rõngus.

Nr Ülesanne Maksumus Läbiviija Finantseerimine Aasta

Leht 12 / 13 Rannu valla arengukava 2008-2013 11.1. Rannu perearsti 25 000 aastas Vallavalitsus Rannu vald 2008-2013 tegevustoetus 11.2. Rannu 7 000 aastas Vallavalitsus Rannu vald 2008-2013 hambaravikabineti tegevustoetus 11.3. Rõngu 8 200 000 Vallavalitsus Rannu vald 1,3 2008-2010 hooldusravi- milj. kr, EL str. keskuse uue fond 6,9 milj. kr korpuse rajamine (osalus) 11.4. Eakatele min 25 000 aastas Vallavalitsus Rannu vald 2008-2010 kaubabussi teenuse osutamine

12. Ettevõtlus Ettevõtjate ja omavalitsuse koostöö on järjepidev protsess. Omavalitsus on paljude teenuste tellijaks, mida osutavad ka kohalikud ettevõtjad (teede hooldus, õpilaste transport, heakorratööd). Ettevõtjate ja vallavalitsuse suhted on ideaalis partnersuhted, kuigi tegutsemise eesmärgid on meil erinevad. Kui vallavalitsusel on ettevõtjate suhtes teatud kontrolli ja järelevalve ülesanded, siis samas toimib ka ettevõtja poolt valla suhtes teatud avaliku kontrolli põhimõte. Seega peaksid suhted olema tasakaalustatud. Kuna suhtlemine on enamasti vahetu, siis probleemid püütakse lahendada võimalikult kiiresti. 2007. a veebruaris korraldas vallavalitsus vallavalitsuse ja ettevõtjate ümarlaua, kus ettevõtjate poolt öeldi ausalt välja kõik neid enim häirivad probleemid. Lepiti kokku, et arengukava koostamise ajal tehakse aktiivselt koostööd ja jätkatakse kokkusaamise traditsiooni. Äriregistris on asukohaga Rannu vald registreeritud 75 füüsilisest isikust ettevõtjat, 42 osaühingut ja 1 usaldusühing. Samal ajal tegutseb vallas ettevõtjaid, kelle registri asukoht on väljaspool Rannu valda. Suuremad ettevõtted on: OÜ Põltsamaa Meierei Juustutööstuse Rannu Juustutsehh, OÜ Kure Mõis, OÜ Ranna Farm, OÜ Rannu Mõis, OÜ Melior-M, OÜ Rannu Bangeman. Ettevõtjate peamine tegevusala on põllumajanduslik tootmine. Töötlevast tööstusest on suurimad Rannu juustutsehh (piima töötlemine ja piimasaaduste tootmine) ja OÜ Rannu Bangeman (palkmajade valmistamine). Võrtsjärve äärse vallana on ka ettevõtjaid, kes tegutsevad turismi valdkonnas. OÜ Vehendi poolt on rajamisel uus külalistemaja Vehendi külas. 13. Arengukava täitmine Rannu valla arengukavas on püstitatud üldised strateegilised eesmärgid, mille saavutamiseks on valdkondade kaupa määratud investeeringud ja tegevused. Kuna tegemist on valla arengukavaga, siis on konkreetsete tegevuste elluviijaks vallavalitsus. Mõned üksikud arengutegevused toimuvad siiski delegeeritult valla osalusega äriühingule (AS Emajõe Veevärk) või sihtasutusele (Võrtsjärve Sihtasutus). Arengukavas toodud tegevuste tegelik realiseerumine sõltub eelkõige valla eelarvest. Kui mingi tegevus jääb realiseerimata, siis analüüsitakse seda eelarve koostamise ning arengukava perioodilise läbivaatamise ajal. 14. Rakendussätted 14.1. Rannu Vallavolikogu 19.10.2006. a määrus nr 13 tunnistatakse kehtetuks. 14.2. Määrus jõustub 1. jaanuarist 2008. a.

Volikogu esimees Heino GOTTLOB

Rannu valla arengukava 2008-2013 Leht 13 / 13