Tule Teele Kaalile 2018

Total Page：16

File Type：pdf, Size：1020Kb

Traditsiooniline Teadaandmine. Velise Kultuuri ja Hariduse Selts vanal Läänemaal –tänase Raplamaa lõunaosas kutsub kõiki hea tahtega kaaskodanikke- nii suuri kui väikseid , samuti seltse ja ühinguid oma osalemisega toetama-tähistama neljapäeval, 29.märtsil 2018 Lennart Meri 89. sünniaastapäeva . Väärt tava algatajateks olid tosina aasta eest Pandivere Arenduse ja Inkubatsioonikeskusest Aivar Niinemägi, Väike-Maarja Vallavalitsus Lääne-Virumaalt ja Kaarma Vallavalitsus Saaremaalt. Selleks süütame mälestuslõkked või märgutuled /lapiküünlad/oma jaanitule kohtades, külaplatsidel, linnustes või teistes väärikates paikades, mis paiknevad võimalikult lähedal 222 km mõttelisele joonele Ebavere mäe ja Kaali järve vahel – seega oletatavale Kaali meteoori ehk Tarapita teekonnale. Seda mõttejoont võib teisiti kutsuda ka Suure Lennu kaareks või tulede teeks. Ebaverest alates kulgeks kaar Järvamaal Järva-Jaani kohal üle Purdi ja Lõõla küla . Raplamaal leiab neid paigad, kui ühendada kaardil joonega Imsi järv Lelle lähistel ja Lihuveski sild Raikküla vallas ning Avaste mäe keskpunkt Vigala vallas. Lõuna-Läänemaad läbiks tuledekett siis joonel Avaste mäelt läbi Lõo küla Puhtu poolsaarele, puutudes pisut Pärnumaad Koonga vallas, kaugele ei jää Vatla linnus. Enne Saaremaad trehvab teekond Viirelaidu ja Võisilma Muhu lõunarannal. Saaremaal jäävad joone alla Pöide kandi külad alates Kõrkverega, Laimjala maadel Audla-Ridala kohal jätkub tee Kaali suunas otse üle Valjala kandis paikneva põliste linnuse vallide. Velise-Valgu kandi rahva piknik ja lõke saavad seekord toimuma Vigala kihelkonnas ARASTE külas PAIBA talu maadel neljapäeval,29.03.2018 üks tund enne päikese loojangut(18.57). ( NB Nädalavahetusel on kella just keeratud 1 tund suve suunas.) . Märjamaa tänases suurvallas jääb Lennu kaarele 19 küla Paisumaast Avasteni . Lennart Merele mõeldes on teater Variusel Rahvusraamatukogus mängukavas Heidi Sarapuu „Lennud“- esietendus 24.aprillil2017 Presidendi kodupaiga-Viimsi rahvas koguneb 29.III õhtul kell 19 tavakohasele mälestuskontserdile Püha Jaakobi kirikus Kaasa võtta hea tuju, piknikukorv, sõbrad ja kindlasti lood ning mälestused kordumatust Lennu-Taadust, Paiba talu perepoegadest Ants Laikmaast ja Bernhard Laipmanist Esimest korda toimus mälestustule tegemine märtsis 2006. Eelmise aasta varakevadine lõkkeõhtu oli Virtsu Tuulepargis. Velise Kultuuri ja Hariduse Selts Velise Muinsuskaitse Selts Eesti Looduskaitse Seltsi Märjamaa osakond Sillaotsa Talumuuseum .

Copy Link

Recommended publications

Kahtla-Kübassaare Hoiuala, Kübassaare
v Kahtla-Kübassaare hoiuala, Kübassaare maastikukaitseala, Muraja merikotka ja Ruhve merikotka püsielupaikade (Kahtla-Kübassaare linnu- ja loodusala) kaitsekorralduskava 2013-2022 1 SISUKORD 1. KAITSEKORRALDUSKAVA KOOSTAMISE TAUSTINFORMATSIOON............................................................................. 4 2. ISELOOMUSTUS ......................................................................................................................................................... 4 2.1 Õiguslik alus - kaitseala ja hoiuala kujunemine ning staatus ....................................................................... 4 2.2 Eesmärk ja kaitsekord .................................................................................................................................. 5 2.2.1 Kaitse-eesmärk ........................................................................................................................................... 5 2.2.2 Kaitsekord ................................................................................................................................................... 6 2.3 Biogeograafiline iseloomustus ..................................................................................................................... 7 2.3.1 Üldiseloomustus ......................................................................................................................................... 7 2.3.2 Maastik ......................................................................................................................................................
[Show full text]
Koolieelsete Lasteasutuste Teeninduspiirkondade Kinnitamine“ LISA 1
Kihelkonna Vallavolikogu määruse nr 14 „Koolieelsete lasteasutuste teeninduspiirkondade kinnitamine“ LISA 1 Saaremaa ühinevate omavalitsuste ametiasutuste hallatavate koolieelsete lasteasutuste teeninduspiirkonnad 1. Aste Lasteaia teeninduspiirkond on Anijala, Ansi, Aste, Asuküla, Aula-Vintri, Eikla, Endla, Haamse, Hakjala, Hübja, Irase, Jootme, Jõe, Kaarma, Kaarma-Kirikuküla, Kaarmise, Kaisvere, Kaubi, Kellamäe, Keskvere, Kiratsi, Koidu, Koidula, Kuke, Kungla, Käku, Laadjala, Laoküla, Maleva, Meedla, Metsaküla, Mullutu, Nõmme, Piila, Põlluküla, Pähkla, Pärni, Randvere, Saia, Sepa, Tamsalu, Tõlli, Tõrise, Tõru, Uduvere, Unimäe, Vantri, Vestla, Viira, Õha külad ning Aste alevik. 2. Kaali Kooli teeninduspiirkond on Eiste, Ennu, Haeska, Hämmelepa, Iilaste, Ilpla, Kaali, Kailuka, Kangrusselja, Kiritu, Kuusiku, Kõljala, Kõnnu, Laheküla, Leina, Liiva, Liiva- Putla, Masa, Matsiranna, Metsaküla, Mustla, Nässuma, Pihtla, Püha, Rahniku, Rannaküla, Reeküla, Reo, Räimaste, Sagariste, Salavere, Sandla, Sauaru, Saue-Putla, Sepa, Sutu, Suure-Rootsi, Tõlluste, Vanamõisa, Väike-Rootsi, Väljaküla külad. 3. Kahtla Lasteaed-Põhikooli teeninduspiirkond on Aaviku, Asva, Audla, Jõe, Kahtla, Kapra, Kingli, Kõiguste, Käo, Laheküla, Laimjala, Mustla, Mägi-Kurdla, Nõmme, Pahavalla, Paju-Kurdla, Randvere, Rannaküla, Ridala, Ruhve, Saareküla, Saaremetsa, Viltina, Üüvere külad. 4. Kihelkonna Kooli teeninduspiirkond on Abaja, Abula, Kallaste, Kalmu, Karujärve, Kehila, Kiirassaare, Kotsma, Kuralase, Kuremetsa, Kurevere, Kuumi, Kuusiku, Kõruse, Kõõru, Liiva, Loona, Lätiniidi,
[Show full text]
Saaremaa Vald Külad 1) Aaviku 2) Abaja 3) Abruka 4) Abula 5
Saaremaa vald Külad 1) Aaviku 50) Jaani 99) Kaunispe 2) Abaja 51) Jauni 100) Kavandi 3) Abruka 52) Jootme 101) Kehila 4) Abula 53) Jursi 102) Kellamäe 5) Allikalahe 54) Jõe 103) Keskranna 6) Anepesa 55) Jõelepa 104) Keskvere 7) Angla 56) Jõempa 105) Kihelkonna-Liiva 8) Anijala 57) Jõgela 106) Kiirassaare 9) Anseküla 58) Jõiste 107) Kingli 10) Ansi 59) Jämaja 108) Kipi 11) Arandi 60) Järise 109) Kiratsi 12) Ardla 61) Järve 110) Kirderanna 13) Are 62) Järveküla 111) Kiritu 14) Ariste 63) Jööri 112) Kiruma 15) Arju 64) Kaali 113) Kogula 16) Aru 65) Kaali-Liiva 114) Koidula 17) Aruste 66) Kaarma 115) Koiduvälja 18) Aste 67) Kaarma-Jõe 116) Koigi 19) Asuka 68) Kaarma-Kirikuküla 117) Koigi-Väljaküla 20) Asuküla 69) Kaarma-Kungla 118) Koikla 21) Asva 70) Kaarmise 119) Koimla 22) Atla 71) Kaavi 120) Koki 23) Audla 72) Kahtla 121) Koksi 24) Aula-Vintri 73) Kahutsi 122) Koovi 25) Austla 74) Kailuka 123) Kopli 26) Easte 75) Kaimri 124) Kotlandi 27) Eeriksaare 76) Kaisa 125) Kotsma 28) Eikla 77) Kaisvere 126) Kugalepa 29) Eiste 78) Kakuna 127) Kuiste 30) Endla 79) Kalju 128) Kuke 31) Ennu 80) Kallaste 129) Kungla 32) Haamse 81) Kallemäe 130) Kuninguste 33) Haapsu 82) Kalli 131) Kuralase 34) Haeska 83) Kalma 132) Kuremetsa 35) Hakjala 84) Kalmu 133) Kurevere 36) Hiievälja 85) Kandla 134) Kuumi 37) Himmiste 86) Kangrusselja 135) Kuuse 38) Hindu 87) Kanissaare 136) Kuusiku 39) Hirmuste 88) Kapra 137) Kuusnõmme 40) Hämmelepa 89) Karala 138) Kõiguste 41) Hänga 90) Kareda 139) Kõinastu 42) Hübja 91) Kargi 140) Kõljala 43) Iide 92) Karida 141) Kõnnu 44)
[Show full text]
Rahvastiku Ühtlusarvutatud Sündmus- Ja Loendusstatistika
EESTI RAHVASTIKUSTATISTIKA POPULATION STATISTICS OF ESTONIA __________________________________________ RAHVASTIKU ÜHTLUSARVUTATUD SÜNDMUS- JA LOENDUSSTATISTIKA REVIEWED POPULATION VITAL AND CENSUS STATISTICS Saaremaa 1965-1990 Kalev Katus Allan Puur Asta Põldma Muhu Leisi Pöide Mustjala Laimjala Kihelkonna Valjala Kuressaare Pihtla Kärla Lümanda KURESSAARE Salme Ruhnu Tallinn 2003 EESTI KÕRGKOOLIDEVAHELINE DEMOUURINGUTE KESKUS ESTONIAN INTERUNIVERSITY POPULATION RESEARCH CENTRE RAHVASTIKU ÜHTLUSARVUTATUD SÜNDMUS- JA LOENDUSSTATISTIKA REVIEWED POPULATION VITAL AND CENSUS STATISTICS Saaremaa 1965-1990 Kalev Katus Allan Puur Asta Põldma RU Sari C Nr 14 Tallinn 2003 © Eesti Kõrgkoolidevaheline Demouuringute Keskus Estonian Interuniversity Population Research Centre Kogumikuga on kaasas diskett Saaremaa rahvastikuarengut kajastavate joonisfailidega, © Eesti Kõrgkoolidevaheline Demouuringute Keskus. The issue is accompanied by the diskette with charts on demographic development of Saaremaa population, © Estonian Interuniversity Population Research Centre. ISBN 9985-820-71-1 EESTI KÕRGKOOLIDEVAHELINE DEMOUURINGUTE KESKUS ESTONIAN INTERUNIVERSITY POPULATION RESEARCH CENTRE Postkast 3012, Tallinn 10504, Eesti Kogumikus esitatud arvandmeid on võimalik tellida ka elektroonilisel kujul Lotus- või ASCII- formaadis. Soovijail palun pöörduda Eesti Kõrgkoolidevahelise Demouuringute Keskuse poole. Tables presented in the issue on diskettes in Lotus or ASCII format could be requested from Estonian Interuniversity Population Research Centre. II EESSÕNA
[Show full text]
Märjamaa Nädalaleht 24
TÄNA LEHES: • Vee ja kanalisatsioonitee- nuste uus hind. Lk 2 Märjamaa • Tänukirjad külaliikumise toetajatele. Lk 4 • Bussijaama toetusraha põhjustab vaidlusi. Lk 5 • Noorte jõutõstjate meeskondlik kolmas koht. Nädalaleht Lk 6 MÄRJAMAA VALLA INFOLEHT Nr 12 (882) 24. märts 2010 Hind 5 krooni Teenuse kinnitas end jõuliselt valla kaardile Märjamaa valla külaliikumise seitsmenda MTÜ Märjamaa tänupäeva võõrustajaks oli Teenuse. Külava- Valla Külavane- nem Heino Resik ütles mõisa saali kogune- mate Ühenduse nud rahvale, et küla esmamainimisest saab tegevuses nimetas järgmisel aastal 555 aastat, mõis on ehitatud ta täidetuks olulisi aastail 1536-1560. jooni, mida MTÜ- Valla külavanemate ühenduse juht Pee- delt eeldatakse ter Paunmaa andis sisuka ülevaate meie val- – usaldusväärsus, la külaliikumisest ja milleks on kasutatud läbipaistvus ja vas- projektidega hangitud umbes 1,8 miljonit tutus. krooni. Praegu on Märjamaa vallas 27 kü- S a a l i t ä i e l e lavanemat, kes seisavad hea 32 küla eest, kuulajatele andsid kuid on mitmeid katmata piirkondi. Külade väga mõnusa kont- ühendusel on 25 liiget, sealhulgas nii üksik- serdi Vana-Vigala liikmeid kui ühendusi. põhikooli õpilased, “Privileege me ei paku, aga tahame olla kelle hulgas oli ka vallavalitsusele võrdsed partnerid otsuste Teenuse küla lapsi. tegemisel,” ütles P. Paunmaa. Ta soovis hea Uue andena tuli Teenuse küla üks eestvedajaid Maie Raidma ja Teenuse koostöö jätku vallavalitsusega ja pakkus nei- esile kohalik mees mõisa perenaine Helle Rehepapp käsitöönäituse taustal. le kuldse tegevusprintsiibina välja põhimõtte Allar Alesmaa, Reet Saare foto “kaasa ja räägi inimestega”, sest igal piirkon- kelle päevakajali- malus. Teiseks kiideti eriti vahvat kontserti, nal on oma erisused. sed värsid kajastasid külaelu, nt jutuajamisi mis näitas Teenuse küla elujõulisust.
[Show full text]
Harbour Sites in Ritual Landscape Œ the Example Of
Estonian Journal of Archaeology, 2009, 13, 2, 110–131 doi: 10.3176/arch.2009.2.03 Marika Mägi HARBOUR SITES IN RITUAL LANDSCAPE – THE EXAMPLE OF VILTINA IN SOUTHERN SAAREMAA The article examines the maritime cultural landscape in the light of the results of the excavations that took place in 2004–2006 at Viltina, Saaremaa. The complex of monuments from the 11th–12th century at Viltina in southern Saaremaa offers another possible function to the interpretations of similar harbour sites that apparently had primarily local significance. Data gathered in the course of the excavations together with previously known finds refer to the sacral character of the place. The location in relation to the agricultural settlement units and centres as well as the unearthed remains of piers imply that access with water vehicles must have played an important role in the formation of these places. Marika Mägi, Institute of History, Tallinn University, 6 Rüütli St., 10130 Tallinn, Estonia; [email protected] The location of landing-sites in cultural landscape seems to be determined predominantly by suitable natural conditions, in order to enable safe landing for the water vehicles. In case of harbour sites, the dimension of cultural landscape is added, meaning that the place needs to correspond to conditions that are important in the given society. However, the conditions vary depending on the function of the harbour site. In my earlier works I have demonstrated that, in the pre-state society, in addition to topographic indicators the choice of the harbour site was greatly dependant on the location of agricultural land in the radius of at least 5 kilometres.
[Show full text]
ARENGUKAVA Aastateks 2014-2020
Laimjala valla arengukava 2014-2020 LAIMJALA VALLA ARENGUKAVA 2014 - 2020 Laimjala 2014 Laimjala valla arengukava 2014 - 2020 KOOSSEIS Sissejuhatus 3 1. ÜLEVAADE LAIMJALA VALLA ARENGUKAVA 2007-2013 TÄITMISEST 4 2. HETKEOLUKORD, ARENGUEESMÄRGID JA TEGEVUSED 5 2.1. Asend ja looduslikud tingimused 5 2.2. Ajalugu ja kujunemine 7 2.3. Rahvastik ja asustus 8 2.4 Teenused ja ettevõtlus 12 2.5 Sport 12 2.6 Kultuur 13 2.7 Külaelu ja kodanike ühendused 15 2.8 Maakasutus 16 2.9. Loodusressursid 18 2.10. Teedevõrk 19 2.11. Heakord 20 2.12. Lautrid ja sadamad 21 2.13. Keskkond 22 2.14. Elektrivõrk 24 2.15. Turism 24 2.16. Ettevõtlus 25 2.17. Haridus ja noorsootöö 27 2.18. Sotsiaalne kaitse ja tervishoid 28 2.19. Valla juhtimine 30 2.20. Eelarve 31 3. ARENGUTEGURID 32 4. VISIOON 2020 34 5. LISA 1 TEGEVUSKAVA 2014-2016 36 6. ARENGUKAVA MUUDATUSTE SISSE VIIMINE 48 2 Laimjala valla arengukava 2014 - 2020 SISSEJUHATUS Arengukava on omavalitsusüksuse pika- ja lühiajalise arengu eesmärke määrav ja nende elluviimiseks tegevusi kavandav dokument, mis tasakaalustatult arvestab majandusliku, sotsiaalse ja kultuurilise keskkonna ning looduskeskkonna arengu pikaajalisi suundumusi ja vajadusi ning on aluseks erinevate eluvaldkondade arengu integreerimisele ja koordineerimisele. Arengukava sisaldab hetkeolukorra analüüsi. Arengukavas kajastatakse kuni arengukava perioodi lõpuni strateegilised eesmärgid ja tegevused eesmärkide saavutamiseks. Arengukava projekti koostab valla- või linnavalitsus ja esitab selle kinnitamiseks valla- või linnavolikogule. Volikogu võib kehtestada arengukava ja eelarvestrateegia koostamise korra või volitada valla- või linnavalitsust seda tegema. (2) Arengukava osa või sellega seotud iseseisev dokument on eelarvestrateegia, mille nõuded sätestatakse kohaliku omavalitsuse üksuse finantsjuhtimise seaduses.
[Show full text]
BREVIA Breeding Birds of Juniper Thickets in Southeast Saaremaa In
Hirundo 24: 1-6 (2011) BREVIA Breeding birds of juniper thickets in southeast Saaremaa in 1975 Eet Tuule I have made observations in Laimjala and Pöide districts since 1960 (mainly in the surroundings of Kingli, Audla and Saareküla). During that time I have seen a considerable change in the composition of local breeders. Even though there are no consistent counts of adequate volume, there is sufficient data for illustrating the local bird fauna of 1975 by using data of counts of breeding birds carried out in juniper thickets. This is because juniper thickets are the typical landscape of southeast Saaremaa. From one side the observation plot comprises Laimjala, Ridala, Oti, Tornimäe, Ardla, Välta, Neemi, Unguma and the villages of Laheküla, extending up to the sea in south (from Saaremõisa up to Kahtla islet). Yet the main counts were carried out in the surroundings of Kingli, Audla and Saareküla, but also along Sauna bay and in coastal juniper thickets of Luhina, Sääremäe and Saastna. The relief is greatly changing with curvy ridges. Highest above the sea level (islets of the former Pöide archipelago) grow broad‐leaved mixed forests, while pine forests, juniper thickets and cultural landscape remain lower and swamps in the very lowest part (the largest being Kingli reed swamp). Alvars are covered with junipers and often bordered by stone fences. Occasional stone heaps surrounded by a few trees and bushes are adding character to juniper thickets. In general, the observation plot is diverse and mosaic in places. Therefore, various biotopes can surround a rather small juniper thicket and thereby enrich avian diversity.
[Show full text]
Kahtla Lasteaed-Põhikooli Arengukava Aastateks 2017-2021
Kahtla Lasteaed-Põhikool Kahtla Lasteaed-Põhikooli arengukava aastateks 2017-2021 Kahtla 2017 Kahtla Lasteaed-Põhikool Sisukord Sissejuhatus ..................................................................................................................3 Moto ...........................................................................................................................3 Missioon.....................................................................................................................3 Visioon .......................................................................................................................3 Põhiväärtused ............................................................................................................3 Kooliarenduse põhisuunad ja valdkonnad ................................................................5 Tulemuslikkuse hindamine.........................................................................................5 Arengukava valdkonnad.............................................................................................5 Hetkeseis ja arengueeldused......................................................................................5 Eesmärgid .....................................................................................................................8 Realiseerunud eesmärgid...........................................................................................9 Meie tegemised ................................................... Tõrge! Järjehoidjat pole määratletud.
[Show full text]
Facing the Sea
Facing the sea Marika Mägi A prehistoric harbour site in a ritualized landscape Research into Estonian prehistoric and medieval maritime landscapes got wind in its sails from the second half of the 1990s, and particularly in the early 2000s. To a certain extent, there has always been some discussion of historical harbours, but it has remained on the level of romantic visions of prehistory. The actual localization of archaeological harbour sites has been generally considered more or less impossible until very recent times. One of the main reasons why archaeologists did not deal with historical maritime landscapes in Estonia was the system of numerous restrictions connected to coastal areas in the Soviet Union. There was also the Iron Cur- tain in a broader sense, separating Estonian archaeologists from the western academic thought and publications. Free access to the sea turned into a beau- tiful dream, and people started to believe that sailing to other countries was risky and complicated. The prevailing political situation was unintentionally projected back into history. Another important aspect was the scarcity of cartographic material. Maps that Soviet-time archaeologists could use were only for very general over- views and often deliberately misleading, while exact maps were concealed. Although the land mass rise in the western and northwestern parts of Esto- nia, and even the speed of it1 was generally known, it remained impossible to evaluate the process on landscape – maps with contour lines belonged to special files. In the early 1990s when the maps on a scale of 1:10000 and with contour lines after every meter, originally meant for the use of Soviet military forces, became available for archaeologists, research on landscape archaeology changed remarkably.
[Show full text]
Rüütel, Ingrid. Saaremaa Laule Ja Lugusid. Mis on Jäänud
INGRID RÜÜTEL Saaremaa laule ja lugusid MIS ON JÄÄNUD JÄLGEDESSE I Saaremaa laule ja lugusid Väljaanne tutvustab saarlaste lauluvara 20. sajandi alguses. Regilaulud olid taandumas, esiplaanile tõusis uuem rahva- laul: laulud ajaloosündmustest, sõduri- ja meremehelaulud, külalaulud, ringmängu- ja tantsulaulud, ballaadid ja armas- Saaremaa tuslaulud. Kajastades inimeste elukorraldust ja ühiskondlikke suhteid, tavasid ja arusaamu, väljendavad nad saarlaste isik- likku ja kogukondlikku identiteeti. Raamatus leidub ka jutus- laule ja lugusid tusi laulude autoritest, sündmustest ja prototüüpidest, laul- misolukordadest, uskumustest ja kommetest, pillimängust, tantsimisest jm. INGRID RÜÜTEL Päikeseloojang Tulitul / Ingrid Rüütli foto 2014 Esikaanel: Tulitu laht / Ingrid Rüütli foto 2007 INGRID RÜÜTEL Saaremaa laule ja lugusid Tuulikul. C. C. Bulla foto 1909. SM F 3761: 2016 MIS ON JÄÄNUD JÄLGEDESSE I Saaremaa laule ja lugusid INGRID RÜÜTEL EKM Teaduskirjastus Tartu 2018 Raamatu koostas Ingrid Rüütel Toimetas Asta Niinemets Viisid noodistasid Ingrid Rüütel, Ludmilla Toon ja Edna Tuvi Viisid toimetasid Ingrid Rüütel ja Edna Tuvi Noodigraafika teostas Edna Tuvi Tekstid litereerisid Erna Tampere ja Ingrid Rüütel Murdekeelt toimetas Ester Kuusik Küljendas ja kujundas Krista Saare Resümee tõlkis Inna Feldbach 2015. aastal ilmunud trükise veebiväljaanne Raamatu väljaandmist toetasid: Eesti Kultuurkapitali rahvakultuuri sihtkapital ja Saaremaa ekspertgrupp Programm „Saarte pärimuslik kultuurikeskkond” Eesti Muusikanõukogu toetusprogramm „Muusikatrükised” Väljaanne on seotud HTM institutsionaalse uurimistoetusega IUT 22-4 ISBN 978-9949-586-63-9 (pdf) © EKM Teaduskirjastus © Ingrid Rüütel SaaTEKS 15 SaaRLASTE LAULuvaRA 20. SAJANDI ALGusES 19 1. Kogumise olukorrad ja eesmärgid 19 2. Regivärsilised rahvalaulud 23 3. Uuemad rahvalaulud 34 4. Trükised laulutraditsiooni mõjutajana 39 4.1. Noodiraamatud 39 4.2. Tekstiraamatud 48 4.3. Raamatulaulude ainevaldkonnast, stiilist ning suhetest suulise traditsiooniga 61 5.
[Show full text]
Laimjala Valla Üldplaneering
Laimjala valla üldplaneering PLANEERINGULAHENDUS Consultare OÜ Pikk tn 30 Kuressaare 93819 Tel/faks: 4524995 e-post: [email protected] www.consultare.ee Töö nr 03/08 Laimjala-Kuressaare 2009 Laimjala valla üldplaneering - 2 - Laimjala valla üldplaneering Sisukord Sissejuhatus.................................................................................................................................... 5 1. Ruumilise arengu põhimõtted .................................................................................................... 6 2. Detailplaneeringu koostamise kohustusega alad ja juhud ......................................................... 8 3. Maakasutus- ja ehitustingimused ning alused detailplaneeringute koostamiseks...................... 9 3.1. Elamumaa......................................................................................................................... 11 3.2. Ärimaa .............................................................................................................................. 13 3.3. Üldkasutatava hoone maa ................................................................................................ 14 3.4. Tootmismaa ...................................................................................................................... 15 3.5. Puhke- ja virgestusmaa, supelranna maa........................................................................ 16 3.6. Sadama maa, paadisillad ja lautrid ................................................................................. 17 3.7.
[Show full text]