Saarte Haal 10.04.2021 (002)

Total Page:16

File Type:pdf, Size:1020Kb

Saarte Haal 10.04.2021 (002) “Juba “Naksitrallide” loost teame, mis juhtub, kui rikume looduses tasakaalu.” JAHIMEES JA PÕLLUMEES KAIDO KAASIK LK 6 Laupäev, 10. aprill 2021 • Nr 67 (5321) • Hind 1,90 € Maamajade ostubuum äratab Saare ja Muhu ääremaad ellu Statistikaameti andmeil olevat jaspool Kuressaaret eilse seisuga genud ei ole, headel kohtadel on Saare maakonnas suvilate müügil 55 maja. Odavaim neist need pigem isegi tõusnud. hinnad aastaga 20% lange- asub Valjala lähedal Rahu külas ja “Otsitakse ja ostetakse suveko- nud, kuid maaklerite sõnul ei maksab 23 000 eurot. Kalleima, dusid ja maakodusid ning mida kajasta statistika sugugi Mändjala puhketalu hind on 890 privaatsem, seda parem,” rääkis tegelikkust. 000 eurot. Portaali kv.ee andmeil Saksing. “Kui Eestist välja sõita ei on eilse seisuga maakonnas väl- saa, aga hing ihkab keskkonnava- jaspool linna müügis 86 maja, neist hetust, püütakse selleks leida rii- Monika Metsmaa kaheksa broneeritud. gisiseseid võimalusi.” [email protected] Kinnisvarabüroo UusMaa maakleri Riho Mõisaääre sõnul Mandril tuntakse suurt huvi “Mõlemad on saared, mõlemad on tema oma töös nõudluse vähene- eksklusiivsed ja atraktiivsed, mõ- mist suvilate järele ning suvilate Ka Domus Kinnisvara kutseline lemal on pakkumine limiteeritud, hindade langust täheldanud ei ole. maakler Natalija Leiten ei nõustu aga käituvad nad täiesti erinevalt,” Tema hinnangul on nõudlus suvi- statistikute järeldusega suvilahin- tõdesid andmeteadur Arko Kes- late järele olnud pigem suur. dade languse kohta. “Kui koroo- küla ning juhtivanalüütikud Kaja Maakleri sõnul on huvi teise nalaine algas ja saared eriolukor- Sõstra, Märt Leesment ja Jaan kodu soetamise vastu Saare maa- ra ajaks lukku pandi, valdas ini- Õmblus Statistikablogis. Nimelt konnas suurenenud. Maapiirkon- mesi küll korraks paanika,“ möö- Hiiumaal on suvilahinnad viien- dades on müüdud ka kõrgema hin- nis Leiten. “See läks aga kiiresti üle diku võrra tõusnud. naklassi varasid, millega varem ei ning suvel oli olukord kinnisvara- Statistikaameti hinnangul võis ole tehinguni jõutud. turul juba täiesti tavaline.” Saaremaa puhul inimestele emot- Mõisaäär lisas, et huvi on just Suvilahindade statistilist lan- sionaalselt mõjuda ehk see, et vii- privaatsemate asukohtade vastu. gust põhjendas Leiten sellega, et rusepuhangu alguses oli seal suur Hinnatud on ka unikaalsemad kõik tehingud on pandud n-ö ühte nakatumine ning erinevalt Hiiu- asukohad – näiteks mere lähedal patta ning lihtsalt jagatud tehin- maast ei mõju Saaremaa pelgupai- ja oma merepiiriga. gute arvuga. gana pandeemia eest: “Emotsioon “Statistika põhjal turu kohta “Kui 60 000 eurot maksvaid ja mälestus viirusekoldest koos üks-ühele järeldusi teha ei saa,” üt- maju müüakse suhteliselt vähe, ohuga saada mandrist ära lõigatud les LVM Kinnisvara juhatuse lii- aga tehinguid 25 000–35 000 maks- võisid seega hinnad alla lükata ge, vanemmaakler Ingmar Sak- vate majadega tehakse üsna pal- küll.” sing. Tema sõnul sõltub statistikas ju, võibki see keskmise hinna alla Statistikaameti andmeil oli kajastuv ruutmeetri mediaanhin- viia,” selgitas Leiten. 2020. aasta märtsis Saare maakon- na langus erinevatest asjaoludest. Tema sõnul polnud mullune nas müügis olnud suvilate ruut- Samuti sõltub tema sõnul pal- aasta Saaremaa kinnisvaraturul meetri mediaanhind Eesti kõrgeim ju sellest, mida on statistikud su- sugugi halb: “Paljud mandriini- – 1173,1 eurot, tänavu märtsis aga vilana silmas pidanud. Ehk kas mesed tahtsid saartele ning just 943,1 eurot. Selle näitaja poolest vara määratlust ehitusregistri koo- maale kinnisvara osta.” langes Saare maakond hinnaede- di järgi või seda, milleks maja te- Sama trend jätkub Leiteni kin- tabelis neljandale kohale. gelikult soetati. nitusel ka tänavu. Näiteks sel nä- “Kui mandriinimene ostab en- dalal Nõmjalas müüki pandud Suvila või maamaja? dale Saaremaal 20 000–30 000 eu- maja hinnaga 27 000 eurot sai uue rot maksva maamaja, on see tema omaniku ühe päevaga. Mandril Hiiumaal seevastu kerkis suvilate jaoks ju suvila,” tähendas Saksing. elav ostja polnud sugugi ainus hu- ruutmeetri mediaanhind aastaga Saksingu hinnangul oli Saare- viline. “Kuni 30 000 eurot maks- Eesti kõrgeimaks: 784,3 eurolt maa kinnisvaraturg mullu ning on vaid maju ostetakse pigem oma va- 2310,1 eurole. Ameti andmeil lan- ka tänavu olnud väga aktiivne. henditest, kallimate majade ostuks gesid Saaremaal suvilate ruut- Tema sõnul näitab LVM-i prakti- aga tuleb juba pangalt laenu küsi- meetrihinnad algul, st mullu ka, et suvilateks ostetavate maja- da,” tõdes Natalija Leiten. märtsist augustini lausa 40%. “Sel- de hinnad Saare maakonnas lan- Loe juhtkirja lk 5. lest tulenevalt võib praegust 20% madalseisu hoopis mõningaseks taastumiseks pidada,” kirjutavad HEA AASTA: Domus Kinnisvara kutselise maakleri Natalija Leite- blogipostituse autorid. ni sõnul polnud mullune aasta Saaremaa kinnisvaraturul sugugi Kinnisvaraportaali City 24 halb. Saartel ning just maal tahtsid kinnisvara osta paljud mand- andmeil oli Saare maakonnas väl- riinimesed. MAANUS MASING Saarlane: Vallakohtu Retroklõps: Vaktsiini Palmi Vaba argipäev: üleujutus kõrvaltoimed elu lugude suhtedraamad Saaremaal – ühel tekivad, maailmas ja alkoholism 1990. aastal teisel mitte LK 6 LK 10 LK 12 LK 13 ­ ­ ­ ­ ­ 2 UUDIS Laupäev, 10. aprill 2021 NyxAir: meie piletid ei ole ainult ingliskeelsed Kuressaare ja Tallinna vahelist jad ei peaks iga pileti jaoks lennuliiklust korraldava ette- hakkama kohe ülekannet tege- võtte juht kinnitab, et nende pi- ma ja arveldatakse kuu lõppe- letid ei ole ainult ingliskeelse des. tekstiga, nagu keeleamet neile Väljastatud piletid olid alg- ette heidab. selt tõesti ainult ingliskeelsed, “Meie kodulehel, kust oste- sest NyxAir soovis reisijatele takse enamik pileteid, on ees- kiiresti taastada lennujaama- tikeelsed piletid olnud saada- dest piletite ostmise võimalu- val alates opereerimise esime- se. Tänaseks on olukord muu- sest päevast,” ütles Saarte Hää- tunud ja ka edasimüüjate juu- lele NyxAiri juhataja Jaanus rest ostetud piletid on eesti- Ojamets. keelsed. Ta nentis, et nüüd lisas ette- “Samas toimub seal müük võte ka võimaluse osta pileteid inimeselt inimesele ja kõigil oli lennujaamadest ja andis eda- võimalus küsida lisainformat- simüüjatele otseligipääsu siooni, millest nad võõrkeelselt WorldTicket rahvusvahelisse piletilt aru ei saanud,” lisas Jaa- piletimüügikeskkonda. nus Ojamets. See on selleks, et edasimüü- Uudistetoimetus HOOAJAKS VALMIS: Kuigi eilne ilm oli kõike muud kui kevadine, said ametnikud kaatrid suuremate viperusteta vette ning on nüüd navigatsioonihooajaks valmis. MAANUS MASING Politsei kaatrid on merehooajaks valmis Politsei- ja piirivalveamet teeb juba ettevalmistusi Eesti mereala aitab seirata 1. mail ametlikult algavaks rahvusvaheline droonipatrull navigatsioonihooajaks. Eile veeskas oma sõidu- Aprillis ja mais kasutab PPA merepiiri valvamiseks, otsin- kid Roomassaare sada- gu- ja päästetöödeks ning merereostuse seiramiseks mas ka Kuressaare Euroopa meresõiduohutuse ameti Schiebel mehitamata õhusõidukit. EESMÄRGID ON SAAVUTAMISEKS: Gevin Paas on võtnud politseijaoskond. endale eesmärgiks tuua kettaheite olümpiakuld taas Eestisse Droon on Eestis kaks kuud, aprillis ja mais, ning paikneb ning loodab selle unistuse täitmiseks hooandjate toele. Kristina Õun Hiiumaal. See aga ei tähenda, et droon katab ainult Hiiu- ERAKOGU [email protected] maad, sest drooni saab suunata sinna piirkonda, kus seda “Päästevestist parasjagu vaja. Peamiselt kasutatakse drooni Lääne-Eesti Noor saarlane jahib Patrullpolitseinik Geito Reek pole abi, kui see avamerel. ütles, et eelkõige on eesmär- õnnetuse korral Droonipilt kantakse reaalajas üle merevalvekeskusele ja kettaheite olümpiatiitlit giks veenduda, et kaatrid on patrullivatele PPA laevadele. Näiteks saab merevalvekes- korras ja valmis taas hooaega vahetus läheduses kus vajadusel suunata mingisse piirkonda lisapatrulli või 20-aastane Saaremaa juurtega Gevin Paas märgib, et tema alustama. kipub olema.” saata drooni abil avastatud võimaliku õigusrikkuja juurde kettaheitja Gevin Paas unistab ametlik kettaheite rekord on “Mõni kiirem läheb juba PPA veesõiduki. olümpiavõidust ning otsib 51.27, millega on ta Eesti praegu merele ning meie üles- GEITO REEK Hooandja portaalis toetajaid, U23-vanuseklassis 2020. hoo- anne on olla valmis abi osuta- kes aitaksid tal selle eesmärgi- aja edetabelis esimesel kohal, ma, kui keegi jääb merehätta. olulisust on PPA aastate jook- Samuti tuleb kainelt hinna- tulemistega kursis hoida vä- ni jõuda. Noormees usub, et kuid treeningutel lendab ketas Harilikult olemegi iga aasta sul tugevalt rõhutanud ning õn- ta ilmastikuolusid ja mitte võt- hemalt ühte tuttavat või pe- koos hooandjatega on võima- juba praegu mõne meetri võr- aprillikuus ettevalmistustega neks näeme, et ka kõige suure- ta tarbetuid riske. reliiget: “Piisab sellest, kui lik kettaheite olümpiakuld taas ra kaugemale. algust teinud, et 1. mail hoo- mad merekarud ja staažikamad annad teada, kuhu lähed ja Eestisse tuua. Tänavu on Gevini aasta ees- aeg kindla südamega vastu kalurid on hakanud vesti selga Keegi peaks teadma millal tagasi oled. Kui mida- Gevin Paas, kelle mõlemad märgiks osaleda omavanuste võtta,” rääkis Reek. panema, mitte neid niisama gi peaks juhtuma, siis vähe- vanemad on pärit Saaremaalt, Euroopa meistrivõistlustel Nor- paadis kaasa loksutama. Para- “Oma võimeid ei tasu üle hin- malt on meil võimalik saada ütleb, et tema elu esimesed elu- ras ja viia isiklik rekord 58 Meri on ettearvamatu ku ei ole päästevestist tõesti abi, nata.
Recommended publications
  • Kahtla-Kübassaare Hoiuala, Kübassaare
    v Kahtla-Kübassaare hoiuala, Kübassaare maastikukaitseala, Muraja merikotka ja Ruhve merikotka püsielupaikade (Kahtla-Kübassaare linnu- ja loodusala) kaitsekorralduskava 2013-2022 1 SISUKORD 1. KAITSEKORRALDUSKAVA KOOSTAMISE TAUSTINFORMATSIOON............................................................................. 4 2. ISELOOMUSTUS ......................................................................................................................................................... 4 2.1 Õiguslik alus - kaitseala ja hoiuala kujunemine ning staatus ....................................................................... 4 2.2 Eesmärk ja kaitsekord .................................................................................................................................. 5 2.2.1 Kaitse-eesmärk ........................................................................................................................................... 5 2.2.2 Kaitsekord ................................................................................................................................................... 6 2.3 Biogeograafiline iseloomustus ..................................................................................................................... 7 2.3.1 Üldiseloomustus ......................................................................................................................................... 7 2.3.2 Maastik ......................................................................................................................................................
    [Show full text]
  • Politsei Tabas Kuressaares Korteripeolt 15 Purjus Last Üks Nooruk Ähvardas Marientali De Patrullidega, Kuna Maja Seestpoolt Lukku,” Rääkis Sikk Su Alkoholi
    “Ükskord Riigigümnaasium lindilõikamise ootel LK 2 • Kauneimad kodud: suur fotogalerii LK 6-8 nägin rada ainult läbi Taasiseseisvumis- prillidel päeval heiskame olevate riigilipu! väikeste pilude.” KUUEAASTANE Järgmine Saarte Hääl MOTOSPORTLANE ilmub laupäeval, 21.08 NIKLAS JOHANSON LK 4 Neljapäev, 19. august 2021 • Nr 135 (5389) • Hind 1,20 € VÄLJAKUTSELE KÕIK VABAD JÕUD: Politseil oli alust arvata, et tegemist tuleb suure hulga alkoholi tarvitanud noortega. Nii oligi. FOTOMONTAAŽ / LIINA ÕUN Politsei tabas Kuressaares korteripeolt 15 purjus last Üks nooruk ähvardas Marientali de patrullidega, kuna maja seestpoolt lukku,” rääkis Sikk su alkoholi. Aga oli ka neid, kes olid räägitud. Lugu ise oli Siku sõnul vägagi korterelamu kolmandal korrusel ukse ees oli kümmekond Marientali operatsioonist. jõudnud ära juua pudeli või rohkem.” õpetlik. Esmaspäeva pealelõuna ja õh- peetud peol aknast alla hüpata. jalgratast. Siiski õnnestus politseil Leiti ka sigarette ja e-sigaret. Siku tupoolik tunduvad olevat üsna süütu “Tuppa astudes oli tunda tugevat “Et oleks nende lastega ust lõhkumata korterisse sõnul võib arvata, et üht-teist jõudsid aeg, mil poleks nagu erilist põhjust las- alkoholilõhna,” ütleb politsei. seal jõudu tegeleda,” põh- pääseda ning üsna pea noored ka tualetipotist alla lasta. te tegemisi kontrollida, midagi taolist jendas Sikk, viidates, et oli saabus kohale ka korteri Tabatud noored viidi politseijaos- eeldaks pigem nädalavahetuselt. alust arvata, et tegemist tu- omanik. Pidutsejate vanus konda, koostati protokollid ning lapse- Tõenäoliselt mängis korterisse ko- Kadri Häng-Nuum, Raul Vinni leb suure hulga alkoholi tar- jäi vahemikku 13–17, ena- vanemad tulid võsukestele järele. gunemisel oma rolli vihmane ilm. [email protected] vitanud noortega. masti oli tegu 13–15-aastaste- Pealtnägijate sõnul käisid lapsevane- “Muidu oleks nad võib-olla kuskil Esmalt tabati trepikojast kaks ga.
    [Show full text]
  • SKK Hindamiskomisjoni 03.03.2010 Protokoll (Meede 3)
    Saarte Koostöökogu Hindamiskomisjoni koosoleku PROTOKOLL Koosolek toimus 03.03.2010 Elektrumi Ärimajas, Tallinna 58, Kuressaare linn. Koosolek algas kell 9.00 ja lõppes 19.00. Koosolekust võtsid osa hindamiskomisjoni liikmed: Vastavalt osalejate nimekirjale . Koosolekule olid kutsutud kõik Meetmesse 3 projektitaotluse esitanud isikute esindajad. Koosolekut juhatas Koit Kelder SKK esindaja hindamiskomisjonis, kes valiti komisjoni liikmete poolt komisjoni esimeheks. Koosolekut protokollis SKK nõustaja Sulvi Munk. Koosoleku päevakord: 1. Meede 3 taotluste hindamine; 2. Meede 3 taotlejate nimekirja kinnitamine. 1. Meede 3 taotluste hindamine Hindamiskomisjon kuulas ära taotlejad ja hindas taotlusi järgmises järjekorras: MTÜ Saaremaa Õppekeskus (suuliselt ei esitletud), Metsa Johani Talu – FIE Andrus Sepp (suuliselt esitles Andrus Sepp), MTÜ MEDEL (suuliselt esitles Kati Aru), Laimjala Vallavalitsus (suuliselt esitles Vilmar Rei), MTÜ Saarte Jahimeeste Selts (suuliselt esitles Vilmar Rei), Kihelkonna Vallavalitsus (suuliselt esitles Raimu Aardam), MTÜ Reinuldi (suuliselt esitlesid Jone Koppel ja Kristjan Koppel), MTÜ Tagavere Optimistid (suuliselt esitles Astrid Vaba), MTÜ Saarte Terviserajad (suuliselt esitles Raul Traumann), Leisi Vallavalitsus (suuliselt esitles Andres Jalakas), MTÜ Koolijaagu (suuliselt esitles Aivo Aadam), MTÜ Saaremaa Valdade Spordiliit (suuliselt esitles Krista Riik), SA Orissaare Spordihoone (suuliselt esitles Krista Riik), MTÜ Saaremaa Kodukant („külad aktiivseks“, suuliselt esitles Elvi Viira), MTÜ Saaremaa Kodukant
    [Show full text]
  • 4903 Buss Sõiduplaan & Liini Marsruudi Kaart
    4903 buss sõiduplaan & liini kaart 4903 Kuressaare Vaata Veebilehe Režiimis 4903 buss liinil (Kuressaare) on üks marsruut. Tööpäeval on selle töötundideks: (1) Kuressaare: 15:20 Kasuta Mooviti äppi, et leida lähim 4903 buss peatus ning et saada teada, millal järgmine 4903 buss saabub. Suund: Kuressaare 4903 buss sõiduplaan 72 peatust Kuressaare marsruudi sõiduplaan: VAATA LIINI SÕIDUPLAANI esmaspäev 15:20 teisipäev 15:20 Kuressaare 2 Pihtla Tee, Kuressaare kolmapäev 15:20 Säästu neljapäev 15:20 63a Tallinna Tänav, Kuressaare reede 14:20 Roonimäe laupäev Ei sõida 82c Tallinna Tänav, Kuressaare pühapäev Ei sõida Kooli Upa Laadjala 4903 buss info Suund: Kuressaare Loigu Peatust: 72 Reisi kestus: 135 min Kiratsi Liini kokkuvõte: Kuressaare, Säästu, Roonimäe, Kooli, Upa, Laadjala, Loigu, Kiratsi, Uduvere, Mustla, Uduvere Saue-Putla, Putla, Liiva-Putla, Turse, Haeska, Valjala Teerist, Jööri Tee, Tika, Selja II, Selja, Tutku, Karja, Mustla Karja Kalmistu, Angla, Tomba, Veske, Leisi Kool, Leisi Vallamaja, Leisi, Triigi, Triigi Sadam, Triigi Rand, Oitme, Võlupe, Mujaste, Jõiste, Raugu, Raugu, Saue-Putla Paaste, Jõiste, Mujaste, Võlupe, Roobaka, Nihatu, Tareste, Mätja, Viira, Linnaka, Pärsama, Selja, Selja II, Putla Räägi, Lõpi, Koikla Teerist, Ahlu, Ratla, Kõnnu (Valjala), Rahu, Valjala, Võrsna, Sagariste, Reeküla Liiva-Putla Tee, Kõljala Tee, Masa, Pihtla-Kõnnu, Reo, Kollamäe, Tahula II, Tahula I, Kooli, Säästu, Kuressaare Turse Haeska Valjala Teerist Jööri Tee Tika Selja II Selja Tutku Karja Karja Kalmistu Angla Tomba Veske Leisi Kool 9 Kuressaare
    [Show full text]
  • MTÜ Saarte Koostöökogu Strateegia 2008-2013 (VANA!)
    Strateegia on vastu võetud MTÜ Saarte Koostöökogu üldkoosolekul 26.06.2008, muudetud 02.12.2010 Saarte Koostöökogu "Tegevuspiirkonna arengustrateegia" 2008 – 2013 2007-2010 Sisukord Sisukord ........................................................................................................................................... 2 1 Kokkuvõte ................................................................................................................................ 4 2 Tegevusgrupi üldiseloomustus ................................................................................................. 7 2.1 Tutvustus ........................................................................................................................... 7 2.2 Liikmete kogemused ......................................................................................................... 8 2.3 Saarte Koostöökogu põhiväärtused ................................................................................... 9 2.3.1 Huvigrupid ................................................................................................................. 9 2.3.2 Missioon ..................................................................................................................... 9 2.3.3 Visioon ja arengueesmärgid ..................................................................................... 10 2.4 Juhtimine ......................................................................................................................... 10 2.4.1 Töökorraldus ja juhtimine
    [Show full text]
  • Saare MAAKONNA Loodusväärtused Saare MAAKONNA Loodusväärtused 2 3
    SAARE MAAKONNA loodusväärtused SAARE MAAKONNA loodusväärtused 2 3 SISUKORD KAITSEALAD ................... 8 Odalätsi maastikukaitseala ....... 27 Vilsandi rahvuspark ............. 9 Panga maastikukaitseala ......... 27 Abruka looduskaitseala .......... 10 Üügu maastikukaitseala ......... 28 Laidevahe looduskaitseala ........ 11 HOIUALAD .................... 30 Liiva-Putla looduskaitseala ....... 12 Karala-Pilguse hoiuala ........... 31 Linnulaht .................... 13 Karujärve hoiuala .............. 31 Loode tammik ................ 14 Väikese väina hoiuala ........... 33 Rahuste looduskaitseala ......... 15 Viidumäe looduskaitseala ........ 16 KAITSEALUSED PARGID ........... 34 Viieristi looduskaitseala. 17 Kuressaare lossipark ............ 34 Järve luidete maastikukaitseala .... 20 Mihkel Ranna dendraarium ....... 34 Kaali maastikukaitseala .......... 20 Mõntu park .................. 35 Kaugatoma-Lõo maastikukaitseala .. 21 Pädaste park ................. 35 Kaart ....................... 22 ÜksikobjEKTID ................ 36 Kesselaiu maastikukaitseala ...... 25 Põlispuud ................... 36 Koigi maastikukaitseala .......... 25 Rändrahnud .................. 40 KAITSTAVATE LOODUSOBJEKTIDE VALITSEJA Keskkonnaamet Hiiu-Lääne-Saare regioon Tallinna 22, 93819 Kuressaare tel 452 7777 [email protected] www.keskkonnaamet.ee KAITSTAVATE LOODUSOBJEKTIDE KÜLASTUSE KORRALDAJA RMK loodushoiuosakond Viljandi mnt. 18b, 11216 Tallinn [email protected] www.rmk.ee Koostaja: Maris Sepp Trükise valmimisele aitasid kaasa: Kadri Paomees, Rein Nellis, Veljo
    [Show full text]
  • Leisi Valla 2003. Aasta Arengukava Kinnitamine
    Väljaandja: Leisi Vallavolikogu Akti liik: määrus Teksti liik: algtekst Avaldamismärge: KO 2003, 35, 955 Leisi valla 2003. aasta arengukava kinnitamine Vastu võetud 18.02.2003 nr 2 Lähtuvalt Leisi valla põhimääruse punktist 24.1.7, Leisi Vallavolikogu määrab: Kinnitada Leisi valla arengukava 2003. aastaks (lisatud). Volikogu esimees Marika PULK Kinnitatud Leisi Vallavolikogu 18. veebruari 2003. a määrusega nr 2 LEISI VALLA 2003. AASTA ARENGUKAVA 1. Üldosa Arengukava eesmärk on tagada 2003. aasta eelarve koostamine ja täitmine arvestades kehtivaid prioriteete ja vajadusi. Valla arengukava ja eelarve täitmine põhineb valla piirkondade tasakaalustatud arengul ning kõigi olemasolevate ressursside kasutamisel. Arengukava koostamisel järgitakse valla üldplaneeringus kehtestatud eesmärke ja operatiivset lahendamist vajavaid ülesandeid. 2. Ehitused, kapitaalremondid, planeeringud Põhitähelepanu on suunatud Leisi Keskkooli arendamisele, milleks on vaja jätkuvalt parandada sportimisvõimalusi ja koolihoone renoveerimist. Leisi Keskkooli rekonstrueerimise rahastamise tagamiseks suunatakse Tutku maaüksuse kruntide müümisest saadav raha. 2003. aasta tegevused 1. Leisi Keskkool (krooni) jõusaali remont ja laiendamine 150 000 katlamaja eelkolde 100 000 rekonstrueerimine klassiruumide valgustus 150 000 tuletõrje signalisatsioon 200 000 välisuksed 183 000 spordisaali elektrontabloo 80 000 Jooksvate tööde käigus tuleb kapitaalselt tihendada ja sulgeda 2/3 koolimaja akendest, vähendamaks suuri kulutusi kütmisele talveperioodidel. 2. Pärsama Algkool (krooni) välisuste vahetus 130 000 klassiruumide valgustus 20 000 Leisi valla 2003. aasta arengukava kinnitamine Leht 1 / 3 (krooni) 3. Karja koolimaja katuse vahetus 90 000 4. Pärsama Kultuurimaja välisviimistlus ja uus lava 200 000 5. Leisi Perearstikeskuse keskküte 60 000 6. Bussipeatused (Ratla, Võlupe, Mujaste) 25 000 7. Pärsama pumbamaja ja veepuhastusjaam ja trasside 950 000 ehitus Sellest on valla omavahendid 500 000 krooni ning 450 000 krooni taotlus Keskkonna Investeeringute Keskusele (KIK).
    [Show full text]
  • Lümanda Valla Arengukava: Strateegia Aastani 2020
    LÜMANDA VALLA ARENGUKAVA STRATEEGIA AASTANI 2020 2008 SISUKORD 1. SISSEJUHATUS ...................................................................................... 3 1.1 Arengukava õiguslik alus .................................................................... 3 1.2 Arengukava koostajad ja ülesehitus ..................................................... 3 1.3 Arengukavas kasutatavad põhimõisted ................................................ 4 2. VALLA OLUKORRA ANALÜÜS.................................................................... 7 2.1 Asend ja territoorium ......................................................................... 7 2.2 Rahvastik ja asustus .......................................................................... 8 2.3 Kohalik omavalitsus .......................................................................... 14 2.4 Valdkondade ülevaade ...................................................................... 18 2.4.1 Sotsiaalne keskkond ................................................................... 18 Haridus .......................................................................................... 18 Rahvakultuur ja sport ....................................................................... 22 Seltsitegevus .................................................................................. 25 Sotsiaalne kaitse ja tervishoid ........................................................... 26 Turvalisus ....................................................................................... 28 2.4.2 Tööjõud
    [Show full text]
  • Lääne-Saare Valla Ühisveevärgi Ja –Kanalisatsiooni Arendamise Kava Aastateks 2015—2026
    LÄÄNE-SAARE VALLA ÜHISVEEVÄRGI JA –KANALISATSIOONI ARENDAMISE KAVA AASTATEKS 2015—2026 Lääne-Saare valla ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni arendamise kava aastateks 2015—2026 SISUKORD 1 SISSEJUHATUS .................................................................................................................. 5 2 OLUKORRA KIRJELDUS ................................................................................................... 6 2.1 Arendamise kava koostamiseks vajalikud lähteandmed .......................................... 6 2.1.1 Veemajanduskava ............................................................................................ 7 2.1.2 Omavalitsuse arengukava ................................................................................ 8 2.1.3 Planeeringud .................................................................................................... 9 2.1.4 Vee erikasutusload ..........................................................................................10 2.1.5 Ühisveevärgi ja kanalisatsiooni arendamise kava ............................................13 2.1.6 Reovee kogumisalad .......................................................................................18 2.2 Keskkonna ülevaade ..............................................................................................20 2.2.1 Üldandmed ......................................................................................................20 2.2.2 Pinnakate ja selle ehitus ..................................................................................23
    [Show full text]
  • Saaremaa Omavalitsuste Ühinemiskokkulepe
    EELNÕU SAAREMAA OMAVALITSUSTE ÜHINEMISKOKKULEPE Kihelkonna vald, Kuressaare linn, Laimjala vald, Leisi vald, Lääne-Saare vald, Mustjala vald, Orissaare vald, Pihtla vald, Salme vald, Torgu vald ja Valjala vald on heaks kiitnud ühinemislepingu (edaspidi ühinemisleping), esitanud Vabariigi Valitsusele taotluse haldusterritoriaalse korralduse muutmiseks ning Vabariigi Valitsuse 29.12.2016 määrusega nr 169 „Kihelkonna valla, Kuressaare linna, Laimjala valla, Leisi valla, Lääne-Saare valla, Mustjala valla, Orissaare valla, Pihtla valla, Salme valla, Torgu valla ja Valjala valla osas haldusterritoriaalse korralduse ja Vabariigi Valitsuse 3. aprilli 1995. a määruse nr 159 „Eesti territooriumi haldusüksuste nimistu kinnitamine“ muutmine“ on Kihelkonna valla, Kuressaare linna, Laimjala valla, Leisi valla, Lääne-Saare valla, Mustjala valla, Orissaare valla, Pihtla valla, Salme valla, Torgu valla ja Valjala valla osas haldusterritoriaalset korraldust muudetud ja otsustatud Saaremaa Vallavolikogu valimistulemuste väljakuulutamisel moodustada uus haldusüksus Saaremaa vald. Vabariigi Valitsus algatas 15.02.2017 esitatud ettepanekuga ehk Vabariigi Valitsuse määruse „Kihelkonna valla, Kuressaare linna, Laimjala valla, Leisi valla, Lääne-Saare valla, Mustjala valla, Orissaare valla, Pihtla valla, Pöide valla, Salme valla, Torgu valla ja Valjala valla osas haldusterritoriaalse korralduse ja Vabariigi Valitsuse 3. aprilli 1995. a määruse nr 159 „Eesti territooriumi haldusüksuste nimistu kinnitamine“ muutmine“ eelnõuga1 Pöide valla osas haldusterritoriaalse
    [Show full text]
  • Toetuse Saaja Projekti Nimi Toetuse Summa Valdkond Kõnnu Küla
    Toetuse Toetuse saaja Projekti nimi Valdkond summa Kõnnu Küla Seltsing Külaplats on kasutamiseks kõigile 848,00 kogukonnateenused MTÜ Karu-Kati Õpituba Karu-Kati koolitab lapsevanemaid 200,00 õpiring MTÜ Aderkasi Laulu- ja Pöide kaupluse e. seltsimaja parendamine 1 306,00 kogukonnateenused Tantsuselts (jätkuprojekt) MTÜ Anseküla Põllumeeste Eesti lipp 387,00 kogukonnateenused MTÜ EAÕK Tornimäe Neitsi Suunaviida ja infotahvli paigaldamine 734,00 kogukonnapärand Maria kogudus MTÜ EAÕK Tornimäe Neitsi EAÕK Tornimäe kirkuaia peavärava trepi ja 1 200,00 kogukonnateenused Maria kogudus värava parendamione MTÜ Jööri Küla Selts Jööri Folk 2013 394,00 kogukonnapärand MTÜ Karala Külaelu Karala sõprusküla Tremont Eesti X 1 008,00 kohalik areng Arendamise Selts Maapäeval Kavandi Kandi seltsimaja 100. aastapäeva MTÜ Kavandi Kandi Selts 715,00 kohalik areng tähistamine MTÜ Kavandi Kandi Selts Kavandi filmilektoorium 200,00 õpiring MTÜ Kodukandi Sport IX Karala Odagala 2013 - sportlik perepäev 860,00 kohalik areng Vaivere külaplatsi kasutusvõimaluste MTÜ Kodukant Vaivere 831,00 kogukonnateenused parandamine MTÜ Kultuuriselts Kevade Kõljala õunalaat 293,76 kohalik areng Kõrkvere külakeskuse olmetingimuste MTÜ Kõrkvere Selts 1 596,00 kogukonnateenused parandamine Esimese kadakapäeva korraldamine Leedri MTÜ Leedri Küla Selts 850,00 kohalik areng külas koos merelaulude õhtuga MTÜ Medel Meedla mõisaaia palliplatside korrastamine 888,00 kogukonnateenused MTÜ Metsküla Küla Selts Metsküla küla seltsimaja köögi ventilatsioon 1 439,00 kogukonnateenused MTÜ Mustjala
    [Show full text]
  • Ja Juhtimiskorralduse Mudelid Kohaliku Omavalitsuse Üksustes
    Ekspertarvamus Detsentraliseeritud valitsemis- ja juhtimiskorralduse mudelid kohaliku omavalitsuse üksustes II Autor Mikk Lõhmus PhD +372 5119343 [email protected] 2021 1 SISUKORD Sissejuhatus ............................................................................................................................................ 2 Territoriaalsete valitsemis- ja juhtimiskorralduse mudelite aluspõhimõtetest .................................. 4 Osavallakogud ja teised kogukonna konsultatiivsed esinduskogud .................................................... 5 Teeninduskeskused ................................................................................................................................ 8 OLULISEMAD JÄRELDUSED .................................................................................................................... 9 SOOVITUSED ......................................................................................................................................... 11 Lisa 1 Osavallakogud 01.01.2021 .......................................................................................................... 12 Lisa 2: Kogukonnakogud 01.01.2021 .................................................................................................... 18 Lisa 3: Teeninduskeskused ja ametnike regionaalne paiknemine ....................................................... 23 Lisa 4 KOKS-i 8. peatüki muudatusettepanek ....................................................................................... 40 Sissejuhatus
    [Show full text]