“Juba “Naksitrallide” loost teame, mis juhtub, kui rikume looduses tasakaalu.” JAHIMEES JA PÕLLUMEES KAIDO KAASIK LK 6

Laupäev, 10. aprill 2021 • Nr 67 (5321) • Hind 1,90 € Maamajade ostubuum äratab Saare ja Muhu ääremaad ellu Statistikaameti andmeil olevat jaspool Kuressaaret eilse seisuga genud ei ole, headel kohtadel on Saare maakonnas suvilate müügil 55 maja. Odavaim neist need pigem isegi tõusnud. hinnad aastaga 20% lange- asub lähedal Rahu külas ja “Otsitakse ja ostetakse suveko- nud, kuid maaklerite sõnul ei maksab 23 000 eurot. Kalleima, dusid ja maakodusid ning mida kajasta statistika sugugi Mändjala puhketalu hind on 890 privaatsem, seda parem,” rääkis tegelikkust. 000 eurot. Portaali kv.ee andmeil Saksing. “Kui Eestist välja sõita ei on eilse seisuga maakonnas väl- saa, aga hing ihkab keskkonnava- jaspool linna müügis 86 maja, neist hetust, püütakse selleks leida rii- Monika Metsmaa kaheksa broneeritud. gisiseseid võimalusi.” [email protected] Kinnisvarabüroo UusMaa maakleri Riho Mõisaääre sõnul Mandril tuntakse suurt huvi “Mõlemad on saared, mõlemad on tema oma töös nõudluse vähene- eksklusiivsed ja atraktiivsed, mõ- mist suvilate järele ning suvilate Ka Domus Kinnisvara kutseline lemal on pakkumine limiteeritud, hindade langust täheldanud ei ole. maakler Natalija Leiten ei nõustu aga käituvad nad täiesti erinevalt,” Tema hinnangul on nõudlus suvi- statistikute järeldusega suvilahin- tõdesid andmeteadur Arko Kes- late järele olnud pigem suur. dade languse kohta. “Kui koroo- küla ning juhtivanalüütikud Kaja Maakleri sõnul on huvi teise nalaine algas ja saared eriolukor- Sõstra, Märt Leesment ja Jaan kodu soetamise vastu Saare maa- ra ajaks lukku pandi, valdas ini- Õmblus Statistikablogis. Nimelt konnas suurenenud. Maapiirkon- mesi küll korraks paanika,“ möö- Hiiumaal on suvilahinnad viien- dades on müüdud ka kõrgema hin- nis Leiten. “See läks aga kiiresti üle diku võrra tõusnud. naklassi varasid, millega varem ei ning suvel oli olukord kinnisvara- Statistikaameti hinnangul võis ole tehinguni jõutud. turul juba täiesti tavaline.” puhul inimestele emot- Mõisaäär lisas, et huvi on just Suvilahindade statistilist lan- sionaalselt mõjuda ehk see, et vii- privaatsemate asukohtade vastu. gust põhjendas Leiten sellega, et rusepuhangu alguses oli seal suur Hinnatud on ka unikaalsemad kõik tehingud on pandud n-ö ühte nakatumine ning erinevalt Hiiu- asukohad – näiteks mere lähedal patta ning lihtsalt jagatud tehin- maast ei mõju Saaremaa pelgupai- ja oma merepiiriga. gute arvuga. gana pandeemia eest: “Emotsioon “Statistika põhjal turu kohta “Kui 60 000 eurot maksvaid ja mälestus viirusekoldest koos üks-ühele järeldusi teha ei saa,” üt- maju müüakse suhteliselt vähe, ohuga saada mandrist ära lõigatud les LVM Kinnisvara juhatuse lii- aga tehinguid 25 000–35 000 maks- võisid seega hinnad alla lükata ge, vanemmaakler Ingmar Sak- vate majadega tehakse üsna pal- küll.” sing. Tema sõnul sõltub statistikas ju, võibki see keskmise hinna alla Statistikaameti andmeil oli kajastuv ruutmeetri mediaanhin- viia,” selgitas Leiten. 2020. aasta märtsis Saare maakon- na langus erinevatest asjaoludest. Tema sõnul polnud mullune nas müügis olnud suvilate ruut- Samuti sõltub tema sõnul pal- aasta Saaremaa kinnisvaraturul meetri mediaanhind Eesti kõrgeim ju sellest, mida on statistikud su- sugugi halb: “Paljud mandriini- – 1173,1 eurot, tänavu märtsis aga vilana silmas pidanud. Ehk kas mesed tahtsid saartele ning just 943,1 eurot. Selle näitaja poolest vara määratlust ehitusregistri koo- maale kinnisvara osta.” langes Saare maakond hinnaede- di järgi või seda, milleks maja te- Sama trend jätkub Leiteni kin- tabelis neljandale kohale. gelikult soetati. nitusel ka tänavu. Näiteks sel nä- “Kui mandriinimene ostab en- dalal Nõmjalas müüki pandud Suvila või maamaja? dale Saaremaal 20 000–30 000 eu- maja hinnaga 27 000 eurot sai uue rot maksva maamaja, on see tema omaniku ühe päevaga. Mandril Hiiumaal seevastu kerkis suvilate jaoks ju suvila,” tähendas Saksing. elav ostja polnud sugugi ainus hu- ruutmeetri mediaanhind aastaga Saksingu hinnangul oli Saare- viline. “Kuni 30 000 eurot maks- Eesti kõrgeimaks: 784,3 eurolt maa kinnisvaraturg mullu ning on vaid maju ostetakse pigem oma va- 2310,1 eurole. Ameti andmeil lan- ka tänavu olnud väga aktiivne. henditest, kallimate majade ostuks gesid Saaremaal suvilate ruut- Tema sõnul näitab LVM-i prakti- aga tuleb juba pangalt laenu küsi- meetrihinnad algul, st mullu ka, et suvilateks ostetavate maja- da,” tõdes Natalija Leiten. märtsist augustini lausa 40%. “Sel- de hinnad Saare maakonnas lan- Loe juhtkirja lk 5. lest tulenevalt võib praegust 20% madalseisu hoopis mõningaseks taastumiseks pidada,” kirjutavad HEA AASTA: Domus Kinnisvara kutselise maakleri Natalija Leite- blogipostituse autorid. ni sõnul polnud mullune aasta Saaremaa kinnisvaraturul sugugi Kinnisvaraportaali City 24 halb. Saartel ning just maal tahtsid kinnisvara osta paljud mand- andmeil oli Saare maakonnas väl- riinimesed. MAANUS MASING

Saarlane: Vallakohtu Retroklõps: Vaktsiini Palmi Vaba argipäev: üleujutus kõrvaltoimed elu lugude suhtedraamad Saaremaal – ühel tekivad, maailmas ja alkoholism 1990. aastal teisel mitte LK 6 LK 10 LK 12 LK 13

      ­                € ‚ ­     ƒ‚     „         †­ ­ ­    2 UUDIS Laupäev, 10. aprill 2021

NyxAir: meie piletid ei ole ainult ingliskeelsed ja Tallinna vahelist jad ei peaks iga pileti jaoks lennuliiklust korraldava ette- hakkama kohe ülekannet tege- võtte juht kinnitab, et nende pi- ma ja arveldatakse kuu lõppe- letid ei ole ainult ingliskeelse des. tekstiga, nagu keeleamet neile Väljastatud piletid olid alg- ette heidab. selt tõesti ainult ingliskeelsed, “Meie kodulehel, kust oste- sest NyxAir soovis reisijatele takse enamik pileteid, on ees- kiiresti taastada lennujaama- tikeelsed piletid olnud saada- dest piletite ostmise võimalu- val alates opereerimise esime- se. Tänaseks on olukord muu- sest päevast,” ütles Saarte Hää- tunud ja ka edasimüüjate juu- lele NyxAiri juhataja Jaanus rest ostetud piletid on eesti- Ojamets. keelsed. Ta nentis, et nüüd lisas ette- “Samas toimub seal müük võte ka võimaluse osta pileteid inimeselt inimesele ja kõigil oli lennujaamadest ja andis eda- võimalus küsida lisainformat- simüüjatele otseligipääsu siooni, millest nad võõrkeelselt WorldTicket rahvusvahelisse piletilt aru ei saanud,” lisas Jaa- piletimüügikeskkonda. nus Ojamets. See on selleks, et edasimüü- Uudistetoimetus

HOOAJAKS VALMIS: Kuigi eilne ilm oli kõike muud kui kevadine, said ametnikud kaatrid suuremate viperusteta vette ning on nüüd navigatsioonihooajaks valmis. MAANUS MASING Politsei kaatrid on merehooajaks valmis Politsei- ja piirivalveamet teeb juba ettevalmistusi Eesti mereala aitab seirata 1. mail ametlikult algavaks rahvusvaheline droonipatrull navigatsioonihooajaks. Eile veeskas oma sõidu- Aprillis ja mais kasutab PPA merepiiri valvamiseks, otsin- kid Roomassaare sada- gu- ja päästetöödeks ning merereostuse seiramiseks mas ka Kuressaare Euroopa meresõiduohutuse ameti Schiebel mehitamata õhusõidukit. EESMÄRGID ON SAAVUTAMISEKS: Gevin Paas on võtnud politseijaoskond. endale eesmärgiks tuua kettaheite olümpiakuld taas Eestisse Droon on Eestis kaks kuud, aprillis ja mais, ning paikneb ning loodab selle unistuse täitmiseks hooandjate toele. Kristina Õun Hiiumaal. See aga ei tähenda, et droon katab ainult Hiiu- ERAKOGU [email protected] maad, sest drooni saab suunata sinna piirkonda, kus seda “Päästevestist parasjagu vaja. Peamiselt kasutatakse drooni Lääne-Eesti Noor saarlane jahib Patrullpolitseinik Geito Reek pole abi, kui see avamerel. ütles, et eelkõige on eesmär- õnnetuse korral Droonipilt kantakse reaalajas üle merevalvekeskusele ja kettaheite olümpiatiitlit giks veenduda, et kaatrid on patrullivatele PPA laevadele. Näiteks saab merevalvekes- korras ja valmis taas hooaega vahetus läheduses kus vajadusel suunata mingisse piirkonda lisapatrulli või 20-aastane Saaremaa juurtega Gevin Paas märgib, et tema alustama. kipub olema.” saata drooni abil avastatud võimaliku õigusrikkuja juurde kettaheitja Gevin Paas unistab ametlik kettaheite rekord on “Mõni kiirem läheb juba PPA veesõiduki. olümpiavõidust ning otsib 51.27, millega on ta Eesti praegu merele ning meie üles- GEITO REEK Hooandja portaalis toetajaid, U23-vanuseklassis 2020. hoo- anne on olla valmis abi osuta- kes aitaksid tal selle eesmärgi- aja edetabelis esimesel kohal, ma, kui keegi jääb merehätta. olulisust on PPA aastate jook- Samuti tuleb kainelt hinna- tulemistega kursis hoida vä- ni jõuda. Noormees usub, et kuid treeningutel lendab ketas Harilikult olemegi iga aasta sul tugevalt rõhutanud ning õn- ta ilmastikuolusid ja mitte võt- hemalt ühte tuttavat või pe- koos hooandjatega on võima- juba praegu mõne meetri võr- aprillikuus ettevalmistustega neks näeme, et ka kõige suure- ta tarbetuid riske. reliiget: “Piisab sellest, kui lik kettaheite olümpiakuld taas ra kaugemale. algust teinud, et 1. mail hoo- mad merekarud ja staažikamad annad teada, kuhu lähed ja Eestisse tuua. Tänavu on Gevini aasta ees- aeg kindla südamega vastu kalurid on hakanud vesti selga Keegi peaks teadma millal tagasi oled. Kui mida- Gevin Paas, kelle mõlemad märgiks osaleda omavanuste võtta,” rääkis Reek. panema, mitte neid niisama gi peaks juhtuma, siis vähe- vanemad on pärit Saaremaalt, Euroopa meistrivõistlustel Nor- paadis kaasa loksutama. Para- “Oma võimeid ei tasu üle hin- malt on meil võimalik saada ütleb, et tema elu esimesed elu- ras ja viia isiklik rekord 58 Meri on ettearvamatu ku ei ole päästevestist tõesti abi, nata. Teinekord võib merelai- infot, kustkohast inimest ot- aastad möödusidki Saaremaal, meetrini: “See oleks parem tu- kui see õnnetuse korral vahe- netus olla selline, et sadamast sida.” haridusteed alustas ta aga Tal- lemus kui Eesti läbi aegade pa- Paraku on sel aastal elu kao- tus läheduses, aga mitte seljas, saad küll vaevu välja, aga Merehätta sattudes võib linnas. “Aga siiani mööduvad rimatel kettaheitjatel Gerd tanud juba kaks kalameest, kipub olema,” rääkis patrullpo- veenduma peab ka selles, et inimene ise helistada mereval- suved Saaremaal suvekodus. Kanteril ja Aleksander Tam- mistõttu Geito Reek rõhutab, litseinik Reek, kelle sõnul on tagasi oleks võimalik saada. vekeskusse telefonil 61 91 224 Kui Saaremaal trenni olen tei- mertil 21-aastaselt.” et meri on küll saarlaste sõber, päästevest ainus asi, mis võib Samuti tuleks merelt naasta või hädaabitelefonil 112. nud, staadionil, siis Olümpiavõitja Gerd Kanter kuid sellegipoolest ettearva- merele mineja elu õnnetuse enne, kui väljas pimedaks lä- Geito Reek avaldas lootust, tammepuu on alati sihiks ol- ütles, et Gevin on hästi moti- matu. korral päästa. heb ning kaasas peab olema et algav navigatsioonihooaeg nud,” sõnab ta. veeritud noor kettaheitja, kel- Selleks et mereabi läheks Meri ja uljaspäisus paraku täis laetud mobiiltelefon, mis tuleb Saaremaal võimalikult Noor sporditalent kirjutab les on sisu jõuda kettaheites vaja võimalikult vähestel, on kokku ei sobi ning merele min- oleks mõistlik paigutada vee- sündmustevaene ning inime- Hooandja lehel, et projektil on maailma tippu: “Sportlasena inimestel endil võimalik pal- nes tuleb alati veenduda, et kindlasse kotti,” selgitas Reek. sed teevad ise kõik selleks, et kaks etappi, millest esimene omab kõrget töötahet ja ei pel- ju ära teha. veesõiduk oleks tehniliselt kor- Ka oleks politseiniku sõnul merel käimine mööduks tur- näeb ette vähemalt 6000 euro ga raskusi. Teeb sihikindlalt “Päästevestide kandmise ras ja paagis piisav kütusevaru. mõistlik oma minemiste ja valiselt. kogumist selleks, et katta 2021. tööd, et astuda minu jälgedes. aasta hooaja kulud. Raha on Näen mitmeid sarnasusi noo- vaja kokku saada 1. juuniks re endaga!” ning eilse seisuga oli 30 Kuigi Gevin nendib, et Saaremaal on üle 60-aastastest kaitsesüstitud 63% hooandja abiga kogunenud olümpiani on veel pikk tee, 1155 eurot. usub ta, et raske töö ja metsik Saare maakonna 60+ vanuses di vähem on 60-aastaseid ja va- vid-19 vastu vaktsineerimisi teh- Neljapäeval oli maakonnas Esimese etapi täitumisel on distsipliin viivad sihile. Sellel elanikest on tänaseks vähe- nemaid inimesi protsentuaal- tud 9122 inimesele, neist 2823 uusi nakatunuid üheksa, kel- uus eesmärk koguda kokku 12 teekonnal on noorel kettaheit- malt ühe koroonaviiruse vas- selt kaitsepoogitud Hiiumaal on saanud mõlemad doosid. lest viis viibivad Saaremaal. 000 eurot, mis aitab katta ka jal abiks treener Ants Kiisa ja tase vaktsiinisüsti saanud (61%) ja Läänemaal (57,2%). Eile lisandus terviseameti Viimase 14 päeva nakatu- 2022. aasta hooaja kulud. Tema maailmaklassi juhendajad, kes 5904 inimest ehk 63,3 protsen- Madalaim on vaktsineeritute andmetel Saaremaale kuus miskordaja 100 000 elaniku kaugem eesmärk on võita 2032. annavad kasulikke näpunäi- ti sellest vanusegrupist. protsent Ida-Virus – vaid 20,6. positiivset koroonatesti tule- kohta on Eestis 866 ja Saare aasta olümpiamängud Aust- teid ja õpetussõnu. Selle tulemusega on Saare Kokku oli eilehommikuse must (neist üks Kuressaare maakonnas 393. raalias. Kristina Õun maakond Eestis esikohal. Vei- seisuga Saare maakonnas Co- linna). Kokku tehti 74 testi. Uudistetoimetus Laupäev, 10. aprill 2021 UUDIS 3 Salme poe nurgakivvi läksid raha, lehed ja mask Eile üheaegselt nii nurgaki- nased on ka arhitektuursed ja vi kui ka katusele sarika- visuaalsed detailid. peo pärja saanud Salme Poodi tulevad nutikassad, uus pood on kolmas moodne taara vastuvõtupunkt, kauplus, mille tarbijate maja seinale sularahaautomaat GALERII ühistu saja aasta jooksul ja pakiautomaat. Hoone saab selles asulas inimeste päikesepaneelid ja jääksooju- saartehaal.ee käsutusse on andnud. se taaskasutussüsteemi, kaup- luse ümber rajatakse üle 20 parkimiskoha. Mehis Tulk Poe ehitab Arens Ehitustööd [email protected] OÜ, kes tuli ehitushankele nel- jast pakkujast parima hinna ja Coopi kaubamärgi all tegutse- valmimisgraa kuga. Kokku lä- va Saaremaa tarbijate ühistu heb kauplus maksma 1,3 mil- juhatuse liige Kalle Koov ütles, jonit eurot, mis tuleb STÜ oma- et plaan on uus kauplus avada vahenditest. 17. juunil. Koov nentis, et ühistu jaoks Ta lisas, et kuigi pandeemia on Salmel tegu viimase sajan- tingimustes ei ole tarneprob- di jooksul kolmandasse kaup- leemid ehituses midagi tavatut, lusse kolimisega, mis iseene- kinnitas ehitaja viimasel koos- sest on ka arusaadav, kuna iga olekul, et tööd on graa kus. asi ammendub. "Müügipinnad "Aga eks me elame päev korra- suurenevad, nii nagu ka ini- ga. Mullune kogemus Orissaa- meste ootused ja sellega seoses re poega näitas, et mingite as- ka ühekordne ostukorv, mis jadega polnud isegi avamise näitab pidevat kasvutendent- eelõhtul lõpuni selge, kas need si," lausus ta. jõuavad kohale või mitte," sõ- Algul kavandas STÜ laien- nas Koov. dada praegust Salme kauplust Uus kauplus loob paremad ja ostis ära ka selle kõrval asu- töö- ja olmetingimused tööta- va kinnistu, kuhu pidi tulema AJA MÄRK: Kalle Koov (vasakul) ja Urmas Raik panid Salme kaupluse nurgakivi ajakapslisse lisaks tavapärastele ajalehtedele ja jatele ning meeldivama ostu- parkimisplats. Naabrite vastu- müntidele ka Coopi logoga näomaski, mis peaks tulevastele põlvedele meenutama keerulist aega , millesse poe ehitus sattus. keskkonna kaupluse külastaja- seisu ja vallavalitsuse seatud MAANUS MASING tele. Hoone pind on 900 ruut- tingimuste tõttu sellest plaanist meetrit, müügipind laieneb loobuti. "Uuel kohal saab maja Uue kaupluse kinnistu piir- Praeguse poehoone kohta luse avamist ja siis saab ka üsna mitu ettevõtjat. "On päris võrreldes praeguse poega täp- kahtlemata ilusam, oleme ise neb Sõrve , Kastani tä- ütles Kalle Koov, et tühjalt see majaga seotud plaane täpse- huvitavaid ideid. Võimalik, et selt kaks korda. Kauplus tuleb nähtavamad ja kogu lahendus nava ja Töökoja teega. Olemas- kindlasti seisma ei jää, kuid malt avada. midagi hakkab toimuma ka va- sarnane eelmisel aastal valmi- kokkuvõttes parem," nentis olev pääs kinnistule on nii Kas- aktiivsemalt hakatakse selle- Küll kinnitas ta, et kaupluse rem, aga sügiseks on asi kind- nud Orissaare Konsumiga, sar- Koov. tani tänavalt kui ka Töökoja teelt. ga tegelema pärast uue kaup- ruumide vastu tunneb huvi lasti selge," lausus ta.

Kas ja miks lisada juukseseerum oma ilurutiini? Üks parimaid viise, kuidas turgutada juuk- sekasvu, on luua selleks sobiv “pinnas” peanahal. Kui peanahk on heas seisukorras, suudab see kasvatada kiiremini ja tervemaid juukseid kui peanahk, millel on mingi “mure” nagu näiteks liigne kuivus. Seega tuleb rikastada oma nahka talle sobi- vate ainetega, mis seda niisutaksid ning parandaksid sealset verevarustust. Niisutada SISUTURUNDUS on võimalik igapäevaselt šampooni, palsami, juuksekreemi ja -õliga, kuid nende toodete toimeainete kontsentratsioon pole aga kuigi • Juuksepikendused, blondeerimine või muu kõrge. Seetõttu tasuks aeg-ajalt juustele ja intensiivsem juuste töötlemine, mis kõik kur- peanahale pakkuda lisaturgutust. Selle tar- navad juukseid ja muudavad need hapraks. JUUKSESEERUM VÕIB PÄÄSTA beks ongi hea lahendus juuksekasvu soodus- tav seerum, mida kasutades läbida kuu või • Rasedusjärgne juuksekadu, mida põhjustab SINU HAPRAD JUUKSED! paar kestev kuur. östrogeenitaseme langus. Toimeainena 100% platsentaekstrakti sisal- • Kõrgendatud stressiperiood või haigus, mis dava Placent Activ ampullid teevad just mängib olulist rolli meie naha ja juuste Seerumid on viimastel aastatel ilumaailmas tugevalt kanda eespool kirjeldatut – rikastavad peanahka väljanägemises. kinnitanud ning tõeliselt populaarseks muutunud ka sügavuti ning soodustavad seeläbi juuk- sekasvu. Platsentaekstrakt tekitab lisaks Juuksekasvu seerum võib olla osa sinu ilu- juuksehoolduses. Mis juukseseerum täpselt on ja miks tema peanahale kileja kihi, mis takistab naha rutiinist ka profülaktiliselt, sest platsenta- kasutamine niivõrd oluline samm juuksehoolduses on? veekadu. Kahe nädala möödudes on näha, et ampullid sobivad kõikidele juuksetüüpidele. juuksed on elujõulisemad, seejärel saab juuk- Sinu juuksed on tänulikud igal ajal, kui võtad sekasv sisse hea hoo ning kahe kuu pärast nad kõrgendatud tähelepanu ja hoolitsuse Klassikalises mõistes on seerum kõrge toimeainete võib märgata silmnähtavat muutust nii juuk- alla! sepikkuses kui ka -paksuses. Vaata lisa meie kodulehelt: kontsentraadiga kosmeetiline toode. Seda iseloomustab kerge www.juuksekasv.ee Eriti soovitatav on läbida kuur Placent Activ tekstuur ja hea imenduvus, et see jõuaks ka alumistesse ampullidega teatud perioodidel sinu elus, nahakihtidesse. Juukseseerum ei avalda otsest toimet mitte näiteks: juuksekarvale, vaid just peanahale, millest juuksekasv • Kevad ja/või sügis, mil juuksed kipuvad minema puhkefaasi ning toimub suurem karvanääpsu kaudu alguse saab. juuste väljalangemine. 4 UUDIS Laupäev, 10. aprill 2021 Kas Mälgu kirjutusmasin on lootusetult kadunud?

KADUNUD OLYMPIA: Urve Vakker ei ole kaotanud lootust, et kirjaniku töövahend veel kusagilt välja tuleb. MAANUS MASING

Lümanda kultuurimaja Lümanda koolile väljapane- “Trükimasin on raku Tallinnas haiglaravil ja kui tud inventeerimisaktis seisab teerida 26.02.2021 aktis toodud remondiga seotud mitmete kuks deponeeritud esemeid al- juulis pealinnast naasis, avastas, nende taga märge “olemas”. lakoonilist tõdemust, et asjad kolimiste käigus on õnne- guses koolimajas, siis kultuu- piisavalt suur, nii et kirjutusmasin on kadunud. Kirjutusmasina kohta koostati on läinud kaduma kolimiste tul kombel kaduma läinud rimajas, kus tal oli kasutada et selle kaduma Kas see sattus soojaku ja kuu- aga mahakandmisakt. ajal. Trükimasin on piisavalt kirjanik August Mälgu üks tuba. Seal oli lisaks Mälgu ri tühjendamise käigus koos teis- Viimasega ei ole paraku lep- suur, nii et selle kaduma mine- kirjutusmasin Olympia. asjadele ka palju muud kraami, minekut on raske te kirjutusmasinatega jäätme- pinud Tallinna keskraamatu- kut on raske selgitada hooletu- sealhulgas kolm-neli muud kir- konteinerisse või tõstis keegi ehk kogu. Raamatukogu direktor sega. Kirjanikule kuulunud as- jutusmasinat. selgitada masina kusagile kõrvale, on Vak- Kaie Holm märgib Saaremaa jade hulgas on trükimasinal Mehis Tulk Kui kultuurimaja remonti hooletusega.” keri sõnul tagantjärele võimatu vallavalitsusele saadetud kir- väga oluline tähendus ja väär- [email protected] läks, tuli tuba kiiremas korras KAIE HOLM öelda. “Selle koha peal on para- jas, et keskraamatukogu ei pea tus,” kirjutab ta. tühjaks teha. Osa asju viis Vak- ku must auk,” tunnistas ta. võimalikuks kadunud asju Vahejuhtumi tõttu soovib Tal- “See on üks õnnetu lugu,” tõ- ker koju, osa koolimajja, osa va- 2019. aasta mai lõpus tehti aga Kaduma on läinud ka DVD- maha kanda ja palub vallava- linna keskraamatukogu, et edas- des Mälguga seotud esemete nasse vallamajja. Kirjutusma- soojak tühjaks ja osa inventari plaat fotodega deponeeritud as- litsusel teha jõupingutusi ka- pidi inventeeritaks hoiule antud eest vastutav Urve Vakker. Ta sin sai koos muu kooli inventa- tõsteti kooli puukuuri, mis jaani- jadest. Kümnete teiste Mälgu- dunud asjade, ennekõike trü- vara kord aastas ja esitataks sel- selgitas, et hoidis 2015. aastal riga hoiule ühte koolile rendi- päeva paiku omakorda samuti ga seotud esemetega on siiski kimasina leidmiseks. le tulemused hiljemalt 1. det- Tallinna keskraamatukogust tud soojakusse. tühjendati. Vakker oli sel ajal pa- kõik korras ja veebruaris teh- “Ma ei saa kuidagi aktsep- sembriks.

Kui graafikujärgselt ei ole Meelis TEISIPÄEV 13.04 Kuivastu 11.00 Valjala 12.00 võimalik traktorit või selle Tehno Orissaare Pädaste 11.30 Pöide 12.45 haagist näidata, saab selle näitamise kokku leppida teedevalitsus 9.00 12.30 Kõrkvere 13.15 telefonil 508 8721 TRAKTORITE või 453 3393 tehnoülevaatuse graafik 10.00 Tornimäe 13.45 10.30 töökoda 13.15 aprill 2021 REEDE 16.04 Sõiduauto 35.- 11.30 Randvere Saia 9.00 Kerghaagis O1 10.- Randküla 12.00 töökoda 14.15 9.30 Kerghaagis O2 15.- Traktor 20.- 12.30 Kõiguste Sõidukite ja 10.15 traktorite Traktori haagis 10.- Pahila 13.00 teerist 14.45 Putla 11.15 tehniline Veoauto N1 40.- Tagavere 14.00 NELJAPÄEV 15.04 Kõljala 12.00 ülevaatus Veoauto N2 45.- Veoauto N3 55.- 15.00 Sakla 9.30 Kuressaares Sandla 13.00 Pikk 79C/Pikk Haagis O3 ja O4 35.- KOLMAPÄEV 14.04 Kalli 10.00 13.30 põik 6 Mootorratas 15.- Piiri 9.30 Tõnija 10.30 14.30 E-R 9 -18; Bussid M2 45.- L 10 -14. Bussid M3 55.- Nõmmküla 10.00 Veeriku- 15.00 Hellamaa Tõnija tr 11.00 töökoda 10.30 Kalju küla 11.30 Traktori tehniline ülevaatus 20.- Traktori haagise ülevaatus 10.-

Loosime kõigi Saarte Hääle tellijate vahel välja GRILLIDE SUPERSTAARI MiniMax Lehe saad tellida telefonil 45 30 200, e-postiga [email protected] The Big või vormista digitellimus meie Green Egg`i. kodulehel www.saartehaal.ee.

Loosis osalevad kõik paberlehe ja digilehe tellijad, The Big Green Egg`i ametlik kellel on 30. aprilli seisuga kehtiv tellimus. esindus Saaremaal on S-link! Laupäev, 10. aprill 2021 ARVAMUS 5

JUHTKIRI Pelgupaik ääremaal Kas koroona abiga saaks Igas halvas leidub ka killuke head. Isegi koroonaajas, nii uskumatu kui see ka tunduda võib. Ajal, mil inimesed nakatumise hirmus pidukombeid muuta? ja/või piirangute tõttu pigem omaette Kas praegust koroonapii- hoiavad ega kipu – vähemalt enamik rangute aega, mille tõttu on meist – reisima, läheb maal asuv kinnis- meelelahutuskohad niikuinii vara hästi müügiks. Justkui soe sai, kui kinni, saaks kasutada tuntud kõnekäändu meenutada. pidutsemiskultuuri muutmi- seks – et tulevikus suletaks Inimesed vajavad pelgupaika ja oma- meelelahutuskohtades uksed varem ning see ette olemist. Kohta, kuhu pakku minna sunniks ka külastajaid ja mitte üksnes viiruse eest. varem kohale tulema? Kohalik omavalitsus on ürita- Saartel asuvad maamajad on mandri- nud öist alkoholimüüki Kures- Gert Nepper Koit Voojärv Meelis Juhandi inimeste silmis suurepärane pelgupaik, saare meelelahutusasutustes kus linnakärast eemal korraks aeg maha piirata aastaid, ometi ei ole sel- lest asja saanud. Ettevõtjad on “Vallavolikogu võiks nüüd jandada ja pakkuda meie ko- alkoholimüügi osas on suures võtta ja oravarattalt maha astuda. Isegi põhjendanud oma vastuseisu selgroogu näidata ja selle gukonnas inimestele tööd. Ja plaanis samad, mis kaks aas- kui vastsoetatud maamaja kordategemi- arvamusega, et inimeste pidut- lõpuks, ega meil kellelgi ole tat tagasi, st alkohol ei pea mei- ne nõuab aastatepikkust tööd – seda tööd semisharjumusi on keeruline otsuse vastu võtta.” teadmist, mis või kuidas uus le 24/7 kättesaadav olema. teed ju endale. muuta – enamikul külastajaist reaalsus kujundab meie iga- Kummalisel kombel näitasid on kombeks hilja välja minna ja misharjumusi muuta ei suu- päeva. Selle eelnõu lauale too- nii eelmise aasta piirangud kui hommikuni pidutseda. daks. Piisab, kui üks baaridest mine on praeguste piirangute ka tänased piirangud seda, et Öelgu statistika, mida tahes, inimeste ko- Vahest oleks koroonapiiran- või klubidest on avatud kella juures kui asendustegevus. see tõesti ka nii on. Kui mina roonahirm on hakanud ääremaid tasa- gute ajal, mil meelelahutusasu- seitsmeni hommikul ja rahvas Vastupidi, oleme volikogu sot- selle eelnõuga tegelesin, siis pisi ellu äratama. Vahest tõesti ainult su- tused suletud, mõistlik teha ot- läheb sinna edasi. siaalkomisjonis üle vaatamas, põhiliseks vastuargumendiks sus, et tulevikus lõpetataks se- Kui klubid-baarid suletaks kas meie sotsiaalsüsteem toi- oli ka mulle, et inimeste käitu- veks või nädalalõppudeks, ent asi seegi. nisest varem mitte üksnes alko- varem, kell kolm öösel, ei mib parimal võimalikul viisil, mist on raske muuta ja kui Kui tühjaks jäänud külades aastaid holimüük, vaid varem suletaks pruugi inimesed seetõttu küll mis on hästi ja kas saame seda kõrtsus ei saa enam olla, siis unaruses seisnud majad elamiskõlbli- ka peokoha uksed? varem kohale tulla, aga kui võimendada, mis vajab korri- kolivad peod mujale, nt kodu- keks kõpitsetakse ning rohtu kasvanud pidu saab otsa ja kuhugi pole geerimist, et olla abiks viirus- desse, ja kasvab lähisuhtevä- Õige aeg enam edasi minna, tulebki test tulenevate murede lahen- givalla juhtumite arv. Tegeli- ja võsastunud krundid taas korda saa- uueks alguseks sammud kodu poole seada.” damisel.” kult ei ole midagi sellist juhtu- vad, külapoodidesse rohkem kliente ja nud. maaraamatukogudesse lugejaid juurde “Praegune koroonaaeg oleks Tegelgem viirusega Oli muidugi ka teisi, n-ö tuleb, on see ju suur pluss. just õige hetk, et inimeste pidut- seotud muredega Alkohol ei pea 24/7 majanduslikke põhjendusi. Sa- semiskombeid muuta,” ütleb kättesaadav olema mas olid asutuste pidajad ise Gert Nepper, ööklubi Privilege “Praegu oleks alkoholimüü- nõus, kui seda tehtaks kõigile omanik. gi-teemalise eelnõu lauale too- “Küllap tuleb alkoholi müügi- samadel alustel. Usun, et kui “Kuna praegu on baari- mine kui asendustegevus,” piirangute teema olukorra olukord hakkab stabiliseeru- KIRJUTAGE MEILE! de-klubide uksed niikuinii su- leiab Saaremaa vallavolikogu stabiliseerudes taas üles,” üt- ma, siis tuleb see teema kind- Saarte Hääl, Kohtu 1, 93819 Kuressaare letud, lepiks inimesed sellega liige Koit Voojärv, kes tegi leb Saaremaa vallavolikogu lii- lasti jälle üles. Praegu on alko- [email protected]. kergemini, et tulevikus enam mullu kevadel ettepaneku lõ- ge Meelis Juhandi, politsei holimüügipiirangu eelnõu hommikuni pidutseda ei saa. petada kohapeal tarbitava al- piirkonnavanem. Juhandi ja taga Reformierakonnast Kalle See võiks olla nii-öelda uus al- koholi müük öösel kell 3. valimisliidu Saarlane juhatu- Laanet ja Koit Voojärv ning gus. Vallavolikogu võiks nüüd “Minu isiklik seisukoht on, se liige Virge Pihel esitasid val- eelnõu peaks olema teise luge- selgroogu näidata ja selle otsu- et täna on piirangutest rääki- lavolikogule 2019. aasta juunis mise ootel. Lisaks peaks ka rii- Aitäh! Tegite 15 000 se vastu võtta. misest mõistlik hoiduda. Meie eelnõu, et kohapealseks tarbi- gi tasandil kusagil ekslema al- Mõni üksik erand, varakult toitlustus- ja vaba aja veetmi- miseks keelataks alkoholi koholiseaduse muudatused, tassi jagu head oma baari või klubi uksed sul- se asutused vajavad tunnus- müük alates kella 3-st öösel. mis samuti piiramise temaa- Armsad saarlased ja muhulased. Meie ühine gev ettevõtja inimeste pidutse- tust, et suudavad täna end ma- “Minu arvamus ja hoiakud tikat puudutavad.” projekt “Hea tee teeb head” on tänaseks lõppe- nud, kuigi selle mõju veel kestab. Saame siiani südamlikku tagasisidet mandri meditsiinitöö- tajatelt, kellele me üheskoos rõõmu viisime. Saime kokku nii palju teekraami, et seda Peaministri kutsetunnistus SUUR MAA, SUURED ASJAD jagus lausa 11 haiglale, kolmele kiirabile ja kuuele teadusnõukoja liikmele! Kingitusi sai Kaja Kallas on saanud kurja kriiti- endale selle selgeks tegi, on mulle rimaks juhiks valitud Jaanus Vi- probleeme juhina näibki olevat see, palju… Võib liialdamata öelda, et tõesti 15 000 kat, et ajal, mil riik on koroonavii- rääkinud üks toonasele kabinetile hand. See, et õppetunnid tulevad et ta pole leidnud olulistesse lõiku- tassi tee jagu! ruse ja pandeemia tõttu ühes oma lähedal seisnud riigiametnik. Kind- värskele ministrile, ka peaminist- desse niisuguseid vastutajaid või Me oleme mõelnud, kuidas teid kõiki täna- suurimas kriisis, õpib peaminister lasti õppis tehnokraadi taustaga rile, töö käigus, on mingi piirini nõudnud nende leidmist ministri- da. See ei olegi nii lihtne, sest tahaksime teist alles ametit. Olen nõus, et osalt on Parts poliitika tegemise kunsti, täiesti loomulik. Mõni ei oska keelt, telt. igaühte kallistada. Teist igaühe – tee- ja mee- segased sõnumid, mida me viima- mida üks mu poliitikust tuttav ni- mõni ei oska esineda… See kõik on Peaministri kutsetunnistust ei toojast transpordiabi pakkuja ja fotograa ni sel ajal kuulnud oleme, tingitud ko- metab “eluterveks künismiks”. treenitav. Peaministril on kriisiolu- hakata loodetavasti kunagi välja – hea tegu läks meile väga korda! narlikust juhtimisest. Aga mitte Mart Laarist ma pigem ei räägi- korras tohutu individuaalne vastu- andma. Kuid kui poliitik osutub ju- Aitäh Sulle, kes Sa tõid oma südamesooju- kõik. gi. Mida tema kõike omal ajal õp- tus. hina nõrgaks ja lisaks veel õppimis- sega suvel korjatud taimeteed! Olen alati arvanud, et poliitikud pis! Laar on ajaloolane ja teadis näi- võimetuks, annab esindusdemo- Aitäh Sulle, kes Sa nii nobedasti õmblesid on erakordselt õppimisvõimeline teks metsavendade võitlustest juba Vigadest tuleb õppida kraatia järgmistel valimistel talle kotikesi! seltskond. Keskerakonna esimees toona rohkem kui keegi teine, aga omalt poolt õppetunni, mis ka Aitäh Sulle, kes Sa panid purgid mett täis Jüri Ratas õppis oma esimese valit- näiteks majanduses likvideeris lik- Aga Eesti riiki ei juhita üksi, vaid meelde jääb. Ja mis mõnel juhul võ- ja tõid need kingituseks! suse algusajal inglise ja vene keelt. viidsust. meeskonnaga. Ja usaldusväärset tab ka kiusatuse mitte ületada oma Aitäh Sulle, kes Sa kirjutasid, joonistasid Üht nõudis välissuhtlus peaminist- Neljapäeval, kui Kaja Kallas rii- tiimi peab oskama kokku panna – kompetentsi piire. Vigadest õppi- kirju ja kaardikesi! rina, teist valija. 2017. aasta teises gikogu ees seisis, tehes poliitilise et keda millises olukorras kuulata mist valija ei karista. Aitäh Sulle, kes Sa aitasid pakkida terve pooles oli Eesti Euroopa Liidu Nõu- avalduse koroona nii-öelda valge tasub. See on kindlasti üks juhi olu- pika päeva jutti! kogu eesistujariik, venekeelne va- raamatu kohta, kus olid lahti kirju- lisemaid omadusi ja esmaseid eel- Aitäh Sulle, kes Sa aitasid meid veel sajal lija on Keskerakonna portfellis tatud kriisi ohutasemed, juhtis is- dusi – leida need inimesed, kellele erineval viisil! tähtsal kohal. tungit parlamendi aseesimees Mar- saad kindel olla, kelle nõuannet ja Neeme Aitäh, Margus! Aitäh, Riho! Aitäh, Sander! tin Helme. Viimane ka ilmselgelt otsuseid saad usaldada. Aitäh, Risto! Aitäh, Kuressaare spordikeskus! Õpihimulised peaministrid õppis. Aga ega mõne korraga Eiki “Parim juht on see, kellel on kül- KorvÄripäeva Aitäh, Saarte koostöökogu! Aitäh, Saaremaa Nestori, Ene Ergma või Toomas Va- lalt taipu valida head inimesed va- ajakirjanik vallavalitsus! Juhan Parts tuli Res Publica esime- reki pilotaažini küündigi. jalikke asju ära tegema ning küllalt Iga heategu on kui piisake mereveest, mis hena riigikontrollist pärast vali- Õppimisoskus on juhi ülitähtis enesekontrolli, et jätta nende tege- ühendades on suure jõuga… mistrium Stenbocki majja ja ole- omadus. “Kui mul on tunne, et ma mistesse sekkumata,” on öelnud Jaanika Tiitson, Käthe Pihlak, vat olnud agar õppija. Kui ikka min- enam ei õpi, siis olen surnud,” on USA 26. president  eodore Roose- Eveli Ait, Koit Kelder ja Mika Männik gi valdkond segane oli, nii Juhan öelnud kaks aastat tagasi Eesti pa- velt. Üks Kaja Kallase seniseid

Kohtu 1, 93819 Vastutav väljaandja / peatoimetaja Reklaam Marite Vaga 45 24 447 Fotograaf Toimetusel on õigus kaastöid toimetada ja lühendada. Kaastöid ei Saarte Hääl ilmub aastast 1940 ja on Eesti Ajalehtede Liidu Kuressaare Gunnar Siiner 45 24 440 Maanus Masing 53 403 175 Toimetajad liige. Saarte Hääl ilmub viis korda nädalas. Trükiarv: 4700. tagastata ega retsenseerita. Välisautorite honorarid kantakse üle Tel 45 30 200 Kertu Kalmus 45 30 212 Kuju ndaja pangaarvele üks kord kuus järgmise kuu 15. kuupäeval. Kõik Tegevtoimetaja Väljaandja: Raadio Kadi OÜ. Trükkija: Printall AS. [email protected] Ain Lember 45 30 211 Liina Õun 45 30 203 ajalehes Saarte Hääl ja selle lisades avaldatud artiklid on Andres Sepp 45 30 202 Saarte Hääle toimetus on avatud E-R kell 9-17. www.saartehaal.ee Monika Metsmaa 45 30 216 Küljendaja-kujundaja autoriõigusega kaitstud teosed. Nende reprodutseerimine, Tellimuste vormistamine: www.post.ee, tellimine@saarte- K uulutused ja tellimused Anette Sannik 45 30 203 levitamine ja edastamine mis tahes kujul on ilma Raadio Kadi OÜ Mehis Tulk 45 30 214 haal.ee, tel 45 30 200. Kuulutuste vastuvõtmine: telefonil Rihti Rask 45 30 200 45 30 200, [email protected] või SH toimetuses. kirjaliku nõusolekuta keelatud. Kaebuste korral ajalehe sisu kohta Raul Vinni 45 30 215 Keeletoimetaja Levijuht Kerli Rüütel 45 24 443 Reporter Kristina Õun 45 30 200 Ragna Malm 45 30 202 Kojukanne maakonnas tel 66 43 948. võite pöörduda Pressinõukogusse tel 64 63 363 või [email protected] 6 MAA ELU Laupäev, 10. aprill 2021

KREENIST VÄLJA: Jahindusnõukogu liige Priit Lulla tahab jahiseltside poole kaldu olevat jahindust rohkem maaomanike poole kallutada. MAANUS MASING Priit Lulla kutsub maaomanikke jahimeestega lepinguid sõlmima Maaomanike esindaja sedalaadi muredega ei tegele, mine või sealihakonservid, on sõlmima, saame arutada, mil- Maaomaniku ja jahiseltsi ja selles mõttes tuleb jahi- Saaremaa jahindusnõu- seega pole inimestel uluki- juba maaomaniku ja jahiselt- les probleem.” lepingust poleks ehk mõtet meestest aru saada. Kui ulu- kogus Priit Lulla kutsub kahjude korral mingit hüvitist si kokkuleppe küsimus. Met- Elu näitab, et maaomanike rääkida, kuid Saaremaa kont- kite arv aga üha suureneb, ei maaomanikke teada loota. Äratrööbatud koduaed sakinnistu kahjude korral võib mured üldiselt jahindusnõu- rolli alt väljas ulukite arvukus jätku loomadele metsas piisa- andma ulukikahjustustest võib kõrvaltvaatajale paista lepinguga kohustada jahiselt- kogus kõneks ei tule, ehkki ei jäta teist valikut. Saaremaal valt toitu ja nad on sunnitud ja probleemidest suhtle- pisikese murena, ent konk- si uusi istikuid muretsema. probleemidest pole puudust. on rohkem hirvi kui Mand- süüa otsima paikadest, kus misel jahiseltsidega. reetse majaomaniku jaoks on “Meile jõuab nõukokku ena- ri-Eestis kokku ja ka metssiga nad loomuldasa isegi käia ei see ikkagi tõsine probleem. Aeg tegutsema asuda masti vaid jahimeeste jutt,” tõstab pärast katku hävitustöö tahaks. Siis rüüstavadki sõra- Praegu on lepingud jahi- märgib Lulla. lõppemist jõudsalt pead. lised silorulle, tallavad talivil- seltsidega sõlmitud põhiliselt Praegused jahialade kasutus- Lulla palub maaomanikel ja, kahjustavad õuesid ja vilja- Ain Lember vaid Riigimetsa Majandami- lepingud kehtivad küll veel saata infot ulukite põhjusta- Metsas ei jätku toitu puid. se Keskusel (RMK) ja jahiselt- kaks aastat, ent just praegu on tud murede kohta tema mei- Priit Lulla tahab, et kahe 2023. aastal lõpeb enamikul si liikmetest maaomanikel. Ja- maaomanikel ja jahiseltsidel liaadressile. “Kas on kirsipuud Jahimeestele meeldib, kui aasta pärast sõlmitavad lepin- jahiseltsidel kümneaastane hiseltsil on kindel õigus jahi- õige aeg tegutsema hakata. ära söödud või ei soovi jahi- metsas on palju loomi, siis on, gud ei piirduks maaomanike jahipiirkondade kasutamisõi- piirkonnas jahti pidada, kui tal Maaomanike esindajad jahin- selts sõlmida lepingut, mida mida endal küttida ja mida ja- poolelt ainult RMK ja jahiselt- gus ja selleks, et jahti edasi pi- on sõlmitud leping vähemalt dusnõukogus jõuavad sellise iganes, andke teada,” kutsub hituristidele müüa. Seakat- si liikmetega. See ei näita te- dada, peavad jahiseltsid sõl- 51 protsendile jahipiirkonna ajavaruga aegsasti maaoma- ta inimesi oma muredest tea- kust puutumata jäänud Muhu gelikult kogukonna poolehoi- mima maaomanikega uued territooriumist. nike mured nõukogus päeva- da andma. Just väikemaaoma- saarel on väga palju metssigu. du. “Minu meelest võiks jahi- lepingud. Tavalistel maaomanikel korda võtta ja kitsaskohad sir- nikel tasub probleemidest kõ- Muhu kaks jahiseltsi pakku- seltsi liikmete ja RMK-ga sõl- Koostöö maaomanike ja ja- reeglina lepingud puuduvad geks rääkida. nelda. Metsakahjustuste hü- sid eelmisel jahihooajal välja, mitud lepingute hektareid hiseltside vahel on praegu ning seetõttu pole neil ka mi- “Pöörduge oma jahiseltsi vitamist reguleerib seadus, et kütivad kumbki sada siga. üldse maha arvestada. Minu napp. Ühed Muhu kinnisva- dagi nõuda, kui metssead nen- poole ja küsige neilt lepinguid: põllumaa kahjustuste puhul Riik sellega ei leppinud ja ko- jaoks on oluline, et kogukond raomanikud leidsid nädalava- de õuemaa üles songivad või leppige kokku maa kasutus- on hüvitust saada juba pisut hustas mõlemat seltsi küttima toetab jahiseltsi tegevust. Kui hetuseks Muhu suvekoju saa- hirved viljapuid rüüstavad. tingimustes ja kahjude hüvi- keerulisem. Elamukrundi vähemalt kakssada metssiga, puuduvad kokkulepped üle- budes eest metssigade poolt Leping annaks maaomaniku- tamise mehhanismis,” soovi- peale kippuvate ulukite osas lõpuks küttisid mõlemad jäänud maaomanikega, siis ülestuhnitud hoovi. Kohalik le õiguse saada jahiseltsilt tab Priit Lulla. “Maaomanikud ei aita muu, kui tuleb kahjude kolmsada siga. mina jahindusnõukogu liik- jahiselts piltlikult öeldes kehi- mingit hüvitist. Kas hüvitiseks peavad olema aktiivsed. Kui hüvitamine lepinguga paika Kui loomi on metsas roh- mena ei saa selle seltsi tege- tas vaid õlgu, keskkonnaamet kõlbab raha, uue muru külva- jahiselts ei ole nõus lepingut panna. kesti, läheb jaht igati asja ette vust toetada.”

Kaido Kaasik: konfl iktid on sageli isiklikku laadi Saare maakonnas tegutsev jahindus- Üldiselt on maaomanike ja jahimeeste tud põldudel oli lubatud korraldada haneliste- da ja nii tullakse maiustama liblikõielistega, nõukogu, kuhu kuuluvad põllu- koostöö ulukite arvukuse ohjamisel le heidutusjahti, vähenesid kahjud nii teravilja värske orasega, kultuurrohumaale. Nähta- meeste, metsanduse, jahimeeste ja jahtide korraldamisel hea, paljude kui ka rohusööda osas pea 100 000 euro vasti on läbirändavad hanelised mõne aasta ja keskkonnaameti esindajad, maaomanikega on sõlmitud kirjali- võrra. Arvestades veel asjaolu, et esimese pärast kujunemas meile tõeliseks nuhtluseks lepib igal aastal kokku maakon- kud lepingud, aga on ka suusõnalisi niitega saadud rohusöödad on veistele kõige ja siis vaadatakse jälle jahimeeste otsa. Juba na küttimise limiidid suurulukite kokkuleppeid. Üksikuid kon ikte väärtuslikumad, olid 2019. aasta kahjud näh- “Naksitrallide” loost teame, mis juhtub, kui osas. Viimastel aastatel on suurt tuleb jahimeeste ja maaomanikega tavasti veelgi suuremad. Siinkohal tuleb jälle rikume looduses tasakaalu. Nii jahimeeste kui rõhku pandud punahirve ja põdra ikka ette, kuid rohkem on seal tege- tänada kohalikke jahimehi, kellega koostöö oli ka maaomanike seas on enamik mõistlikud arvukuse piiramisele ning jahiseltsid mist inimeste vaheliste isiklike suhete- väga hea. inimesed ning koos saame olla osa loodusest on täitnud ka etteantud küttimise mahud. ga. Pigem on viimastel aastatel üha rohkem Rändlindude söögialad peavad olema ja hoida seda tasakaalu. Viimase aasta vaatlusandmed näitavad, kahju põllumajandusele toonud läbirändavad mereäärsed rannaniidud, mida on viimase et nende suurulukite arvukus ei ole enam hanelised. kümnendi jooksul puhastatud tuhandeid Kaido Kaasik on Saarte jahimeeste tõusuteel, pigem on see hakanud hirvede ja Kuna Audla ja Pöide osaühingul on olemas hektareid, kus karjatatakse loomi, et kevadel seltsi juhatuse esimees, Saaremaa põtrade osas langema ning tasakaal peaks võrdlusandmed 2019. ja 2020. aastaga, siis saaks rohi kiiresti kasvama. Paraku nagu elus jahindusnõukogu liige ning Audla OÜ ja varsti käes olema. saab kindlalt väita, et eelmisel aastal, kui tea- ikka, eelistavad ka linnud paremat söögilau- Pöide AG OÜ juhatuse liige. Laupäev, 10. aprill 2021 SAARLANE 7 Palmi Vaba elu lugude maailmas Täna 70. sünnipäeva tähistav Palmi Vaba kiindus raamatutesse juba maast madalast. Saatuse tahtel sai talle osaks õnn sattuda ametisse, mida ta kõhkle- mata nimetab armastuseks ja kiindumuseks – raamatukoguhoidjaks.

Mehis Tulk

Me ajame juttu Kareda mõisa- tiigi ääres hubases saunama- jas. Palmi kodukoht, praeguse nimega Laasu talu asubki ku- nagise mõisa maadel, kuhu omal ajal rajati asundustalud. Mõisakompleksist on naaber- pere maadel säilinud kelder ja aidahoone ning hulk kiviaedu. Kirgliku koduloohuvilise ja suguvõsauurijana teab Palmi arvukalt lugusid kohalikust pä- rimusest, mille killukesi ta ela- valt jutu sisse põimib. Ülestä- hendusi on kogunenud omaja- gu, aga kui küsida, kas need võiks ka mingiks toekamaks teoseks või kogumikuks saada, hakkab ta naerma ja ütleb, et tema sõnu seada ei oska. Ome- ti on ta ise terve elu kirjasõna sees elanud ja töötanud ning seda teistele jaganud. Tagaverel sündinud, kuid Karedal kasvanud Palmi jaoks oli lapsepõlv, vaatamata selle- le, et tuli üsna noorelt tööd te- gema hakata, ilus aeg. “Mõni ütleb küll, et lapsepõlv oli ras- ke, aga igal ajal on oma ilu ja SAUNA KÕRVAL TIIGI ÄÄRES: Kareda mõisatiik oli Palmi üks lapsepõlve mängupaiku. Nüüd, aastaid hiljem, pakub see iseäranis suveajal rahustavat silmailu. võlu,” arvab ta. Olulise osa lap- MAANUS MASING seea helgematest hetkedest si- sustasid raamatud. Isa kingi- Aga võta näpust! Kõrghetkel oli danud.” Ameti mahapanemi- tud esimene raamat “Jutustus tal laudas kantseldada viis leh- ne sattus Palmi arvates ka sel- PALMI VABA tsaar Saltaanist” on Palmi lem- ma ja kaks siga, lisaks on Laasul lisesse aega, kus hakkas ilmne- mik tänase päevani. Algklassi- peetud pulle, lambaid, kanu. ma teatud põlvkonnavahetus. Sündinud 10. aprillil 1951 Tagaverel des Tagavere koolis unustas Nüüd elab talus vaid paar kas- Tööd alustas noorem raamatu- HARIDUS tüdruk ennast tihtipeale raa- si. “Ega me loomapidamisest koguhoidja, kes ehk haakub pa- • Tagavere kool, kool, Lööne kool, Türi sovhoosteh- matukogusse ja jäi tundigi hil- puudust ei tunne,” muigab Hei- remini noorema, pealekasvava nikum, Lihula keskkool, Viljandi kultuurhariduskool. jaks. no. “Lõpetamine tegi meid va- lugejaskonnaga. TÖÖ Raamatute kõrval olid noo- baks ja me saame minna ja tul- Samas teab Palmi oma ko- • Tagavere raamatukogu re neiu teiseks suureks armas- la, millal tahame.” gemusest, et ilma samas piir- tuseks hobused, seetõttu siir- konnas töötava koolita on ühel PERE dus ta pärast kaheksandat klas- Raamatukoguhoidja väikesel maaraamatukogul pä- • abikaasa Heino, lapsed Gert, Priit ja Kristiina, üheksa si Türile zootehnikuks õppima. ris raske. Ta mäletab selgesti, lapselast ja üks lapselapselaps Aga kujunes nii, et igal võima- “Kompromisse Raamatukogusse sattus Palmi kuidas elavnes laenutustege- HOBID lusel leidis ta end ninapidi hoo- tänu sellele, et Tagavere vana vus Tagavere kooli taasavami- • lugemine, koduloo- ja suguvõsauurimine, käsitöö piski tehnikumi raamatuko- tuleb leida ja ei raamatukoguhoidja Selma sega 1990. aastal. Ja kuidas see gust ja ühel hetkel otsustas loo- tohi ainult Randoja läks 1971. aastal pen- laste vähenemisega taas taga- makasvatuse studeerimise soo- sionile ja otsis endale asenda- sihoidlikumaks jäi, kuni kooli tuks katkestada. Kuigi kõik omaenda tõde jat. Noor naine haaras võima- sulgemiseni 2008. “Öeldakse juured. Isapoolne liin on tal dis elanud koduloolase Jakob meeldis, kartis ta, et selle töö raiuda.” lusest kinni ja sai ametisse, mis küll, et väike kool ei arenda last. nüüdseks teada 16. sajandini ja Kanniku, kellele ta plaanis ikka juures saab probleemiks ini- kujunes kokkuvõttes tema elu- Aga ma ei ole sellega nõus. Seal läheb otsaga Pahilasse, kus on külla minna, aga muudkui lük- mestega suhtlemine. “Aga nagu HEINO VABA tööks. Raamatukoguhoidja kut- olid kõik alati kaasa haaratud, nimetatud Laasu talu. Üks haru kas seda edasi. Ja 70-aastaselt saatuse kiuste on tulnud terve se omandas ta Viljandi kultuur- pidudel esinesid kõik ja mis sa- ulatub kanti. Emapool- suri Jakob äkki ära. elu just inimestega töötada,” tuleb leida ja ei tohi ainult oma- hariduskoolis kaugõppes. muti oluline – lapsed ei saanud se liiniga ta nii kaugele veel Peab muidugi arvestama, naerab Palmi. enda tõde raiuda. Kohaliku rahva lugemisva- ühekski tunniks õppimata jät- jõudnud ei ole, aga see viib Kar- et aastatega võib inimese mälu Inimesi liidavad ka ühised ra eest hoolitsemise kõrval tuli ta. Sest kõik kutsuti alati vasta- ja kihelkonda. hakata vigurdama. Seetõttu Algas Lihulas huvid. “Me oleme koos reisi- Palmil tegeleda ka kohaliku ma,” räägib Palmi. Arhiivimaterjale uurinud tuleb ka mälestustesse suhtu- nud, meil on sarnane kultuu- kultuuritööga. Korraldada eri- Nüüd, kus ta ise on tavalu- Palmi nendib, et üks keeruli- da kriitiliselt ja esitatud fakte Elu ristteel suunda otsiv saare- riline maitse. Praegu lööme nevaid klubiõhtuid, aga veda- geja rollis, tunnistab Palmi, et ne koht on aeg, mil inimesed võimalusel üle kontrollida. piiga asus pärast tehnikumi energiliselt kaasa Orissaare da ka näiteringi. Meelde tule- raamatuid ilmub sedavõrd pal- läksid üle õigeusku. Ööriku ki- Aga vahel kinnitab fakt ennast poolelijätmist elama tädi juur- raamatuklubi töös, osaleme vad “Vigased pruudid”, “Päev ju, et valiku tegemine muutub rikuraamatutest ei ole seetõt- ise. Näiteks asub Kareda küla de Lihulasse ja jätkas õpinguid merekultuuri seltsi üritustel. pärast lahutust” täiskasvanu- üha raskemaks. Teinekord võ- tu kerge välja lugeda, kes on kõrval Riisi-nimeline põld. Pä- keskkoolis. Saatuse tahtel sat- Pole kunagi olnud nii, et üks lä- tega ja täiskasvanutele, lastega tad raamatukogust mõne teo- kes ja kuidas varasem luterlik rimuse järgi paiknes põline tus samal ajal Lihulasse sarmi- heb kusagile ja teine jääb aga klassikaline “Kapsapea”. se ja avastad, et see ei istugi. nimi läheb kokku uue, õigeusu küla algselt seal, aga põletati kas merekooli kursant Heino. maha. Isegi jahimeeste kokku- “See viimane oli üks imeline ja Raamatukoguhoidjad peavad traditsiooni järgse nimega. maha. Kui selles paigas suhk- Külla oma onule, kes elas täp- tulekutel oleme koos käinud,” tore tükk, saal rahvast täis. Ke- oma kandi lugejate eelistusi ja “Loogiline, et Katast sai Jeka- rupeeti kasvatati, siis oli näha, selt Palmi tädi maja vastas tei- räägib Palmi. Heino lisab kõr- vadine aeg oli ja kapsast kole maitset hästi tundma. Aasta- terina, aga hulk nimesid on et muld on tahmane ja maast sel pool tänavat. Pered käisid valt juurde ühised seene- ja raske saada. Lõpuks leidsime tega selline kogemus ka tekib. hoopis erinevad. Lisaks oli pal- tuli välja igasugu kilde. Nüüd omavahel läbi ja nii see lugu marjakorjamised ning aiapida- ühe illupisikese peakese. Ja kui ju ühesuguse nimega inimesi,” käivad seal detektoristid õnne hakkas. Nüüd on Palmi ja Hei- mise, mis tänaseks küll üsna etendus läbi sai, siis oli seegi Pühendunud koduloolane räägib ta. katsumas. no koos elanud juba üle poole kokku tõmbunud. Uus ühine ära söödud,” meenutab ta. Igal kohal on oma lugu. Ko- Nii Palmi kui ka Heino tõde- sajandi. Möödunud suvel käi- hobi on praegu koduleiva tege- Pensionile jäi Palmi 2013. Palmi üks lemmikautoreid on dukandi ajalookatked, mille vad, et praeguse eluolu kohta sid nad ka Kuressaares kuld- mine. “Mina kaalun produkte, “Iga inimene peab ära tabama, Albert Uustulnd. “Kui teine- peale Palmi satub, märgib ta ei olegi neil põhjust midagi sa- pulmapaaride tänuüritusel, Palmi segab kokku,” sõnab Hei- millal on õige aeg lahkuda. kord on meel sant või mingi hoolega üles. Kilde tuleb välja pist öelda. Maainimesel pole ju mis Palmile väga meeldis. no. Minu jaoks oli see hetk siis,” mure, siis võtan mõne tema kogu aeg, teinekord täitsa oo- palju vaja – et tee oleks korras “Naersin, et kui meil pulmad Laasult pole puudunud ka lausub ta ja lisab, et kojujäämi- raamatu. Need rahustavad, tamatutest kohtadest. Palju tea- ja kauplus käepärast. Ülejäänu olid, siis ei saanud kirikus käia. pudulojused, mida samuti ne ei tekitanud temas vähimat- tekst voolab nagu merelaine, vet saab inimeste mälestustest. on juba suuresti enda teha. Nüüd tuleb see reis ära teha.” üheskoos peeti. Palmi naerab, ki kibestumust. “See oli tõesti oma meloodia ja rütmiga. Ja tal Paraku pole keegi igavene. “Ükski asi pole raske, kui sa Mis aitab inimesi nii pikalt et tehnikumis ei läinud lüpsi- südantsoojendav töö. Ja ma on toredad värvikad karakte- “Kui keegi on läinud, siis jäl- näed, et selle tegemisest kok- koos olla? “Oskus õigel ajal ta- masina lahtivõtmine tal kuigi olen õnnega koos, et sain elu- rid,” lausub ta. le mõtled, kui palju oleks temalt kuvõttes kasu on,” võtab Palmi gasi tõmbuda,” arvab Palmi. ladusalt ja ta arvas, et seda os- päevad olla ametis, mis on Suguvõsauurimisele tõukas tahtnud veel küsida,” nendib oma aastatepikkused tegemi- Heino ütleb, et kompromisse kust tal elus küll tarvis ei lähe. mulle meeldinud ja mind aren- Palmit soov selgeks teha oma Palmi. Ta toob näiteks Kavan- sed kokku. 8 REPORTAAŽ Laupäev, 10. aprill 2021

Veel kiitusi “Üks väga aus ja vas- tutulelik autoremondi- Hea teenindajateenindaja jääb meelde pikaks ajaks mees on Margus Sepp. Ükskord ütles mu auto üles, kui olin poolel teel Kuressaarde. Marguse jaoks ei olnud mingi prob- leem sõita ise väinatammi juurde ning auto treileriga ära tuua ja megakiirelt korda teha. Iga teine oleks ilmselt öelnud, et vaata ise, kuidas saad. Olen talle ütlemata tänulik.” Kaspar Püüding

“Kunagi juba kirjuta- sin DPD-le, et nende alluvuses töötab üks suurepärane noormees Karla Kirsch, kes pakke tuues oma lõbusa hääle ja viisakusega ikka naera- TÕELINE MEISTER: Kohvimasina paranda- SUURE HINGEGA NAINE: Orissaare lasteraama- tuse näole toob. Ta on ja Taavi Juulik on inimestele meelde jäänud tukogu poolel tegutsev Marlin Pärn paistab silma alati rõõmsameelne – tõelise meistrina, kes ei pea paljuks teha nii oma silmaringi kui tegutsemistahte poolest juba siis, kui helistab ja natukene rohkem, kui temalt oodatakse. ning aitab lastel raamatutega sõbraks saada. annab teada, et jõuab viie minuti pärast kohale. Tema suust kostev tere ALATI RÕÕMUS: Taimi Kirr Orissaare ARVESTAV: Automehaanik Martin Karon on on alati sõbralik ja “Ilusat Pritsuka poest ütleb, et rõõmsameelsus klientide südame võitnud oma ausa loomuga, päeva!” kõlab meeletult on ilmselt tal geenides. millega on ära teeninud paljude usalduse. südamlikult. Toob pakid ukse taha ja pole ka prob- leemi siis, kui soovid paki kättesaamise asukohta vahetada.” Teele Soots

“Mina kiidan südamest meie pereõde Kaia Jalakat. On küll ter- vishoiutöötaja, aga no imeline! Ja veel kiidaks GOSPA-st Marju Vijan- dit, kes on nii viisakas, nii heatahtlik, rahulik, tõeline armas hing. Samuti Bürootaeva naisi, kes juba poolelt sõnalt kõik lahendused välja nuputa- vad. Hafeni Anna-Liisa on ka super. No kohe oskab naeratuse välja võluda!” Anonüümne

“Saaremaa parim auto- KÕIK ON OMAD: Vanalinna kohviku müüjad Inge Kirs ja Tiina Himanen panevad iga kliendi end oodatud külalisena tundma. 6X MAANUS MASING remondimees on kindlasti Olev Karu, oma ala tõeline asjatundja, te- Märts on Eestis juba Tiina Himaneni soojast suh- päevad on tihedad. Lisaks ei ole duse,” tunnustas Valjala elanik ehk leiavad lapsed raamatuko- oma mured olen katsunud hoi- vad nad ikka kambaga koos on ikka hinnaga nõus. Tema Tusane klient on gutsenud juba kümneid 18-ndat aastat hea teenin- tumisest võiks lausa järeldada, kuhugi kadunud meie püsikun- Tea sealset raamatukogutööta- gu vanast kohast taas üles. Ko- da oma teada. Minu töö teevad maha ja uurivaid neid meelel- poole saab oma probleemiga väljakutse aastaid. Oma tagasihoid- duse kuu, mil pööratakse et ta tunneb kõiki külastajaid, ded, kes iga päev kohvikut kü- jat Tiia Lätti. roonapiirangud kajastusid Tiia lihtsaks meid külastavad klien- di,” räägib Marlin. igal ajal pöörduda ning ta vas- likusega ei hakka ta algul erilist tähelepanu teenin- kes uksest sisse astuvad. Tere- lastavad ja igatsevad, et saaks Tiia ütleb, et raamatukogus sõnul ka aasta lõpul kokkuvõt- did, kes on ise säravad ja sooja Selleks et laste lugemishi- tab isegi siis, kui viibib ise kau- Oma sõbralikkuse, tähelepane- millegagi silma, aga suure duskultuurile. Saarlased tab üht ja lehvitab teisele, sa- juba kohvikus istuda, mitte ei on ta töötanud juba üle 20 aas- tes, kui oli näha, et laenutusi on suhtumisega, norijaid on aas- mule veelgi hoogu anda, on ter- gel reisil.” Martini suhtumine likkuse ning suurepärase suht- sooja karusüdame taga on andsid oma lemmikteenin- mal ajal saavad ka koogid-pi- peaks otsima kohta, kus oma ta ning tõelist rõõmu teeb ala- vähem olnud. Seda enam rõõ- tate jooksul ette tulnud vaid ved lasteaiarühmad raamatu- ja lootustandev olek annavad lemisoskuse eest on mitmete tõeliselt abivalmis ja tore dajatest teada ka Saarte rukad pakitud. Tiina ei kiirus- praad ja saiake ära süüa. Kogu ti see, kui mõnele lapsele on õn- mustab teda tagasiside lastelt üksikuid,” tõdeb ta. kogus lugejateks märgitud ning mõista, et mingi lahendus on saarlaste kiituse pälvinud mees, kes teeb oma tööd Häälele ning nõnda selgus, ta rikkaliku saia- ja koogivali- aeg küsitakse, millal jälle ko- nestunud “maha müüa” teos, ja lastevanematelt, kes kiidavad õpetajad saavad siit vastavalt alati võimalik leida ning paran- Hafeni restorani teenindaja suure pühendumise ja ku ees kimbatusse sattunud hapeal süüa saab,” räägib tee- mis lugejalt hea tagasiside saab. mõnd Tiia soovitatud raama- Marlin paneb kogu nädala teemale toetavat kirjan- dada annab kõike. Anna-Liisa Vaga. et tunnustamist väärivaid armastusega. Olev töötab klienti tagant, ainult soovitab nindaja. Samas lisab Tiina, et Seda eriti tänapäeval, kus lu- tut põnevaks, mis on pannud lasteaia lugema dust hankida. Nii aitab Marlin Martin Karon on autodest Anna-Liisa ise nendib, et va- Orissaares Saikla auto- teenindajaid jagub meie muigamisi: “Saia on nii soolast kõigest hoolimata tuleb jääda gemishuvilisi lapsi just üle- lugema ka selle lapse, kes mui- teinekord õpetajal välja valida huvitunud nii kaua, kui ta en- hel satub restorani ka pahuraid saarel küllaga. teeninduses.” kui magusat ning puder on kah positiivseks: “Igasugused koge- määra palju pole. du lugeda ei taha. Karin Koppeli silmis väärib näiteks kümme raamatut, mis nast üldse mäletab. Juba 7-aas- külastajaid, ent sellest ei saa Klient täna hirmus hea!” tunnustust ka Orissaare raa- õppeprotsessi toetavad. taselt sai vanaisa traktor seibi- teenindaja end häirida lasta. Tiina nendib, et eelmisel ke- “Kõik kogemused on vajalikud ja Positiivsus matukogu lastepoolel tegutsev deks laiali võetud, muheleb ta, “See ongi väljakutse, et suudad “Minu kiitused Turu Kristina Õun vadel, kui koroonaviirus kogu geenidesse kirjutatud Marlin Pärn: “Ta on imeline Kus viga näed laita, seal lisades, et toona sellele teole oma positiivse meelega viia õmblusateljee õmblejale saare lukku keeras, pani see mossis meel ju olukorda ei paranda. inimene, kes süstib raamatuar- tule ja aita! paraku kuigi hästi ei vaadatud. paha tuju ära ja tuua kliendile Õie Rahnikule, kes teeb põntsu ka meeleolule, eriti Karin Koppel andis Saarte Hää- mastust igasse väikesse hinge. “Autodega on ette tulnud naeratuse näole. Kõige tore- kinnisilmi traksipükstest Vanalinna kohvik on kahtlema- kuna kohvik oli suletud ning Nagu juba vana saarlane ütles: lele teada, et Saaremaa parim Marlin käib vabatahtlikult iga Olavi Antons kiitis Joogieksper- igasuguseid seikasid. Kodu- dam tunne ongi, kui veidi pa- ta üks Kuressaare linna legen- linn ühtäkki kui väljasurnud. “Olgem ikka rõemsad!”.” poemüüja on Taimi Kirr: kuu Orissaare lasteaias mudi- di kohvimasina parandajat: kandis külapeal vedeles kellel- huras tujus külaline lahkub kardina ja kes on sadu daarsemaid kohti, kuhu mee- “Alguses oli ikka uus ja hir- “Taimi on alati väga sõbralik ja lastele ette lugemas ja raama- “Esiteks tegi ta kohvimasina gi ikka hoovis mingi autoromu, meie juurest rõõmsal meelel. kordi kirjutanud üles minu VANALINNA KOHVIKU TEENINDAJA TIINA HIMANEN litavad varahommikuti sisse mutav, aga siis juba harjusid rõõmus. Tema nakatava naeru tuid tutvustamas. Rõõmsa- korda, aga see üksinda pole mis sai koju tassitud ja sõitma Siis on just see hetk, kus mõt- telefoninumbrit ja seda astuma tänavale imbuvad ah- ära sellega, et tööl oled 8-st 14- tõttu lahkub igaüks Orissaare meelne ja suure hingega nai- veel kilkamist väärt, sest tegu pandud,” meenutab Martin, led, et vot just sellepärast ma ikka ei mäleta. Ma siiralt jusoojade saiakeste lõhnad. ni ja saime teha kaasamüüki. mused on vajalikud ja mossis “Olin pikki aastaid lasteaia- Pritsuka poest rõõmsama tuju- ne, kes väärib tunnustamist!” on tema tööga. Aga sellest suu- kes sai päris esimese töökoha seda tööd teen ja seda ma sel- armastan oma hambaarsti Kohvik avab uksed hommikul Sel aastal on kõik juba kuidagi meel ju olukorda ei paranda. ga samas majas ning kui lap- ga!” Laia silmaringi ja lugemuse- remat numbrit tegemata ja sel- PANEB HAFENI SÄRAMA: Sõbralikkuse, tähelepanelikku- autoremonditöökojas 17-aasta- le töö juures armastan kõige Virget – ei teagi miks, kell 7.30 ning pakub päeva normaalsem, inimesed liigu- Nagu saarlased juba vanasti üt- sed hoovis mängisid ja ühel Taimi ise arvab, et säärane ga raamatukoguhoidja Marli- le eest arvet esitamata oli ta se ning suurepärase suhtlemisoskuse eest tunnustasid selt. Aastal 2009 avas ta juba enam,” räägib ta. aga on suur oskus teha alustajatele kohvi, putru, om- vad, käivad tööl, ostavad ikka lesid: “Olgem ikka rõemsad!”.” hetkel neil külm ja märg hak- positiivsus on tal ilmselt gee- ni sõnul on praegu igasugused kinni liiminud ka igasugu väl- mitmed saarlased Hafeni restorani teenindajat Anna-Liisa oma töökoja Kuressaares. Koroonaaeg on Anna-Liisa hambaarsti juures käimine letti ja värskeid pirukaid. iga päev kaasa putru, praadi või kas, tulid nad ikka raamatu- nides, sest tema alati elurõõ- kontaktid koroonaviiruse tõt- jaturritavad detailid, mida ma Vaga. Martini jaoks on suurim sõnul restorani meeskonna inimesele toredaks. Samu- Paistku õues päike või sa- suppi, muidugi ka saiakesi,” Raamatusõpradest kokku sooja, vaatasid multi- mus ema naeris oma 90. eluaas- tu küll piiratud ning ka laste- ise olin enne kolm korda tulu- tänu see, kui klient tema juur- klientidega veelgi lähedase- ti meeldib mulle minna dagu taevast alla kasvõi räägib Tiina. Kringli- ja tordi- lapsed teevad tuju heaks kaid, mängisid lauamänge. tani välja. Pritsuka suveniiri- aias pole ta seetõttu saanud las- tult üritanud liimida. Selline gutus midagi ülemäära tähe- kil viga ega hakka keerutama, de tagasi tuleb. maks teinud: “Me oleme kõik oma kodupoodi Nasval pussnuge ning koroonanumb- meistritel tema sõnul tööd jät- Kuid remondi ajal kolis raama- poes on Taimi toimetanud kuus tele lugemas käia, ent lastele tõsine meister – kui näeb, et lepanuväärset, sest tööd teeb et kliendi käest rohkem raha “Olen õnnelik inimene, sest nagu üks suur sõpruskond, kes ja küsida, kuidas Signe reid, võtavad müüjad Tiina kub, sest ka väikeses pereringis “Valjala raamatukogu juhata- tukogu aastaks teenuskeskuse aastat ning ütleb, et kõik käsi- raamatute tutvustamine on te- miski on nihu, teeb korda ja ei ta südame ja ülima põhjalik- välja nõuda. Martin on mees, töö on ka minu hobi ning saan läheb koos läbi nii tulest kui Olli mehel Tambetil kala Himanen ja Inge Kirs kliente peetavad sünnipäevad ja muud ja Tiia Lätt on alati rõõmsa- saali ning kui nüüd tagasi koli- töölised, kes poodi oma too- male siiski südamelähedane tee sellest mingit numbrit.” kusega. kellega saab arutleda, et autot teha asja, mis mulle tõesti veest. See on ääretult armas, et tuleb. Muidugi on väärt alati rõõmsameelselt vastu. peod ei saa läbi tordita ega teis- meelne ja positiivne. Ükskõik sime, on lastel see komme ka- dangut müüki toovad, on nii- teema. “Muidu lähevad lapsed Kõnealune meistrimees tabanud probleemile koos pa- meeldib. Võin kogu aeg erine- meie toimetusi on märgatud, tunnustamist ka Sooja suhtumist võib Vanalin- te maitsvate küpsetisteta. mis asjatoimetused ees oota- dunud ja nad ei ole enam taga- võrd soojad ja head inimesed, kooli, saavad kätte igasugu nu- Taavi Juulik nendib kiidusõ- Vanaisa traktor rim lahendus leida,” iseloomus- vaid masinaid laiali võtta ja ütlemata suur tunnustus. Ta- Signe na kohvikus oodata igalt tee- “Eelmist suve vaadates ole- vad – kas on vaja raamatuid, si tulnud. Käivad võtavad oma et endalgi pole mingit põhjust tivahendid ja ei tekigi sidet raa- nu kuuldes tagasihoidlikult, et seibideks tas Kapteni kõrtsi tagahoovis uuesti kokku panna – see on ju haks öelda suure tänu meie kõi- Tulk kaubamajast. Kauba- nindajalt, kes reipalt leti taga me valmis selleks, et ka see suvi postiteenust või avaldused val- kohustusliku kirjanduse, kuid pead norgu lasta. Ja kui mure- matuga. Lasteaias on näha, et oma töös tuleb ikka endast pa- autosid remontivat Martin Ka- nagu lapsepõlveunistuse täitu- kidele sõpradele, kes meil ikka maja lihtsalt on Signega toimetab ning kelle naer ja po- tuleb töine – eestlased ju ikka da toimetada –, Tiia aitab. Võid nõnda nagu varem, nad enam mõtteid ka on, siis neid Taimi osa lapsi raamatud tõesti ei hu- rim anda. Hea jutu ja suurepä- “Kogemus on näidanud, et ronit Riho. “Martin alati helis- mine. Kuid nüüd saab verbaal- ja jälle külas käivad. Juba vars- helge ja särav!” sitiivsus kajavad sageli üle rändavad ringi mööda kodu- alati kindel olla, et leiad oma kahjuks ei käi,” nendib Tiia tööle kaasa ei võta. “Inimesed vita, nendele ei saa ka vägisi rase suhtlemisoskusega Taavi Martin on väga aus töömees – tab enne, kui hakkab midagi se peapesu asemel selle eest ti näeme jälle ja teeme seda veel Kristi Kirss kogu kohviku. maad ja satuvad ka siia. Töö- probleemile või murele lahen- kurvastusega, samas lootes, et on mulle alati meeldinud ja peale suruda, kuid muidu istu- jaoks pole säärane väike pin- ta ütleb ausalt ära, mis sõidu- parandama, ja uurib, kas klient hoopis raha!” naerab ta. suurema kirega!” 10 AJA LUGU Laupäev, 10. aprill 2021 Vallakohtu argipäev: joodikustjoodikust peremees ja saaniõnnetus

Paarsada aastat tagasi rääkinud, et Jaan olla Sällunii- miseks edasi kõrgemasse ehk seetõttu palus kohtul kinnita- ge, aga see olevat puh- olid rahval samasugused di Peetri tütre Annega hoora- kihelkonnakohtusse. da peremehe koha pärijaks talt Jumala õnn olnud. mured kui täna: lähisuhte- nud. See olla puhta vale jutt. Vahel määras kohus valla- noorema poja Aadu. Kohus Jaagule olla viin va- vägivald, suhtedraamad Kohus sai sellest aru ja pani isadele ka laste ülalpidamisko- tuli soovile vastu. remgi maitsenud ja va- ja alkoholism. Vallakoh- Kaddi viieks tunniks luku hustuse. Liso Pajo tuli kohtus- Viinavea pärast sai pereme- hel pole ta isegi jaksanud tud, kes õigust tihti tunde taha. se kaebama, kuidas Mihkel Int he kohalt lahti ka Mihkel Pre- oma jalge peal seista. Kut- järgi mõistsid, pidid ka 1880. aastal tuli Laimjala teda petnud ja lubanud naiseks sep. Sellisel puhul pani kohus sar toodi kohtu ette ning mees näiteks otsustama, kas vallakohtul klaarida aga üks võtta – nõnda olid nemad sõb- mehe elamise oksjonile ja tal- rääkis, mis juhtus: ohjad pää- PABER LOEB: Valla või keeruline juhtum: nimelt tuli raks saanud. Kui siis välja paist- lu tuli uus peremees Hants sesid käest lahti ja tema seda kogukonnakohtu pitsat kelmina käitunud inimene välja selgitada. kes on vigase ma hakkas, et Liso on sõbraks Sep. Mihkli maine vara pan- saani enam pidama ei saanud. oli tollal üsna kirjaoska- võetakse kogukonda tüdruku Elisaweta Lahe lap- saamisest käima peale jäänud, di müüki ning saadud tuluga Jaak ütles, et tema ei tahaks matule rahvale märk tagasi. se isa. Kahtlusaluseid oli kaks: tahtis Mihkel hoopis teise nai- klatiti võlgu: magasiaidas oli enam härrat teenida ka. sellest, et õigust on Wassilij Roets ja Alekseij Pöl- se võtta ning ei kavatsenudki Mihkli võlg 7 rubla, pearahaks Kohus pani kutsarile süüks, mõistetud. des. last toetada. Mihkel ütles, et läks 1 rubla ja 68 kopikat, võlg- et too oli ohjad viletsalt kinni- SAAREMAA MUUSEUM Raul Vinni Esimene mees oli neiu sän- tema pole pettust teinud. Ma- nikele sai tasutud 17 rubla ja tanud ja selleläbi oli siis üks gis käinud juba 1878. aastal, gas küll Lisoga, aga naiseks 91 kopikat. “3 rubla ja 23 kop- selline suur õnnetus juhtu- elada. Üks selline juhtum oli siis 1879. aasta jõulude ajal ja pole lubanud võtta. Lapse tun- piggad on ülle jäänd ja se tem- nud. Karistuseks sai mees 25 Laimjalas, kus otsustati Was- Rahvusarhiivis on vabataht- 1880. aasta mihklipäeval ka. nistas ta omaks. ma Katte sanud.” Suure tõe- kepihoopi ja nädal aega, et en- silij Rotta saatuse üle. Nimelt likud pea 200-aastastest val- Teine mees oli kolm-neli nä- Kohus mõistis, et Mihkel näosusega viis Mihkel selle dale uus peremees otsida. tuli otsustada, kas soldatina lakohtu raamatutest dešifree- dalat enne jõulu Elisaweta, peab lapse kasvatamise abiks raha kõrtsmiku kaukasse. Kohtuprotokollidest tuleb vangiroodus olnud mees võe- rinud üle 50 000 juhtumi, mil- tolle vennanaise ja ühe üürni- maksma seitse aastat igal aas- hästi välja ka toonane elu-olu. takse piirkonda tagasi või an- lest Saare maakonna kohta kuga saunas käinud. Kohtu- tal pool vakka vilja aastas ning Karistuseks kepihoobid Kahtlas põles maha kohaliku takse ülemale valitsusele käib 1500. Saarte Hääl esitab protokollis on kirjas, et Alek- kokku lisaks kaks vakka rukist lesknaise Melania Koki ela- (mida see tähendas, on tead- allpool pistelise ülevaate, mis seij olla tüdruku oma pead pe- ja poolteist otra. Selle peale Hirmus lugu juhtus ühtede mine. Kohus hindas kahju 96 mata). Igatahes tuli kokku 68 mured talurahval 19. sajandil sema kutsunud ja “temaga leppisid vaenupooled kokku ja jõulude ajal Lümanda kandis, rublale ja 17 kopikale. Kogu meest, kellest 48 ei lubanud selle algusest kuni lõpuni olid. seda häbemata tegu teinud”. tegid protokolli oma nimede kui kohaliku mõisniku kutsar naise vara on kohus ka hooli- Wassilijt tagasi. Enamuse ot- Kohtusse jõudsid tihti kõi- Võib aru saada, et Kolga Aadu järele kolm risti. Jaak oli esimesel pühal ennast kalt üles kirjutanud, mis näi- sus oli kohtule täitmiseks ning ge tavalisemad naabrite vaid- (s.o Alekseij Pöldes) vägistas kirikust tulemise ajaks täis tab, kuidas tollal elati. Wassilij anti ülemale valitsu- lused. Näiteks 1827. aastal ullikese neiu lihtsalt ära. Nut- Üleliia viina joonud. Istunud kiriku eest Vallakohus pidi hea seisma sele ära, “sest et tema enne kaebas Larratsi Mart kohtus- tes koju läinud Elisaweta oli pukki, ajanud ta hobused kii- ka kogukonna eest. Näiteks oma soldatiks ära andmist üks se oma onu Toomase, kes olla öelnud, et Kolga Aadu oli ka Vahel oldi hädas joodikust pe- rele käigule, kuid paraku oli ikaldusaastatel arutati, kuidas kelm poiss oli olnud”. tema akende alla aia teinud ja hiljem jälle seda häbemata remehega, kes talupidamise ise lähimas kuusikus saani jagada magasiaidas olevat vil- Kohut tuli austada nagu tä- sellega Mardi elamise ära pi- tegu teinud. unarusse jätnud. Näiteks kur- pealt maha kukkunud ja sin- ja nii, et inimesed nälga ei napäevalgi. Väiksemgi eksi- mendanud. Toomas ütles, et Saunas kaasas olnud Liisu tis Mäe talu perenaine Anna na jäänud. Hobused teadsid jääks. Samuti oli kohtu päde- mus võis valusalt kätte maks- temal oli luba olemas. Kohus Laht ja Ingel Koolmeister Wessik kohtule, et tema mees koduteed, kuid lõhkusid kihu- vuses kokku kutsuda kõik täis- ta. Näiteks sai Mihail Piib käskis, et vöörmünder (valla- saunas juhtunut ei tunnista- Jakow ei pea talu eest hoolt tades saani aedade ja kivide ealised kogukonna liikmed, et Kahtlas viisteist hoopi vitsu ametnik) Kannika Mihkel nud ja ütlesid, et Elisaweta ise seepärast, et “temma üle lia vastu puruks. Saanis istunud otsustada kas üks või teine selle eest, et ta kohtupäeval “sedda oigeks sünnitab et möl- tihti hoopis Wassilij juures wina joob, körtsis käib ja ei kolm mõisapreilit jäid küll hin- inimene võib seal piirkonnas kohtutuppa õlletoobiga läks. lemad rahhule jawad”. käib ja on lubanud viimase tahha talu tööd tehha ja pillab meheks võtta ning vennanai- talu warrandust ärra”. Selleks Armutülid se koos vennaga välja visata. et talu ikka edasi kestaks, pa- Kirjaoskamatud vallakohtunikud Wassilij ise ajas esiotsa kõike lus Anna oma poja Iwani ta- Klaarida tuli ka muresid nai- tagasi, aga lõpuks võttis ikka- luperemeheks kinnitada. Mu- Vald kui seisuslik territoriaalne haldusük- nõudeid kogukonna vastu ja ümberpöör- sevõtuga või armutülisid. gi omaks. Kohtu ette kutsuti rekoht oli see, et peremeheks sus loodi Eestimaal 1816-nda ja Liivimaal dult. Lõuna-Eestis (ja ka Saaremaal) oli Iwan Kesküla tuli kohtule ka Alekseij Pöldes, kes kõike sai alles 25-aastaselt, kuid (kuhu kuulus ka Saaremaa) 1819. aasta kohtuliikmete arv seadusega paika pandud: kaebama, et tema oli kosjas eitas ning olla ennast suisa Iwan oli alles 19 ja pool. Ko- talurahvaseaduse põhjal. Vallakogukonna eesistuja ja kaks kaasistujat. käinud ja tahtnud Kata Kelde- “ära needinud”, kui ta midagi hus pidas aga joodikust pere- kui kujuneva talurahva omavalitsusüksuse Alguses põhines vallakohtus õigusemõist- ri naiseks võtta. Kirik oli Iwa- oleks teinud. meest erijuhtumiks ja nii sai- tuumikuks sai vallakohus, kuhu koon- mine väljakujunenud tavaõigusel, kuid nile selleks ka vastava loa and- 26. augustil 1880. aastal gi noorest Iwanist talupere- dusid talupoegadesse puutuvad esmased peagi hakkasid õigusemõistmist regulee- nud. Paraku oli Iwan eluteel sündinud lapse ämmaeman- mees. õiguslikud, politseilised ja halduslikud rima talurahvaseadused. Muidugi ei maksa komistanud ning “samal öö- datena vastu võtnud perenai- Samamoodi tahtis oma funktsioonid. Saaremaal seati kohtud sisse sel teise tütrugu iures ma- sed Mari Salm ja Reet Roo- poega peremeheks panna Pe- arvata, et asjad ainult seadusetähe järgi 1819. aastal. Vallakohtud senisel kujul käisid. Kohtute revideerimisel selgus vahel, gand”. Neiu, kelle voodit Iwan melt ütlesid aga, et laps olla ter Leil, kuid just noorimat lõpetasid tegevuse 1918. aastal ning nende soojendas, läks kirikusse kae- Kolga Aadu oma. poega, sest pärimisõigusega et kohtuliikmed “seadust väga vähe” tund- tegevus peatati lõplikult 1919. aasta algul, bama ning nüüd ei lubatud Sellise vaidluse peale ei vanim võsu Jaen olla “jomis- sid või koguni üldse lugeda ei osanud. Iwanil kumbagi piigat kosida. osanud vallakohus enam mi- se ja prassimisse ja omma ellu mil seisuslikud kohtud kaotati. Vallakohtud Jaan Algoh tuli kohtu ette dagi ette võtta ning lapse isa wiside polest hukka läinud”. arutasid talupojaseisusest isikute asju ja Allikas: Rahvusarhiiv kurtma, et Kaddi Rattas oli selgitamine saadeti läbivaata- Peter oli enda sõnul vana ja

PÖIDE OLUSTIK: Foto on tehtud 1913. aasta suvel, mil Johannes Pääsuke viibis mitu kuud pildistamis- retkel Saare- ja Muhumaal. JOHANNES PÄÄSUKE / ERM Laupäev, 10. aprill 2021 MAAILM 11

SATTUS VENEMAALE: Vene võimsa valitsejanna Katariina Suure valitsus- keppi ehib teemant, mis algselt kandis Ajaloo kõige nime Suurmogul. Täna tuntakse seda kui Orlovi teemanti ja seda hoitakse Moskvas Kremli muuseumis. ihaldatumad 2X LAVANGUARDIA.COM briljandid Läbi kogu ajaloo on vormilt Kesk-Aasiast pärit India suur- ja mõõtmetelt unikaalsete mogulite dünastia rajanud va- briljantide pärast rohkesti litseja BƗbur (elas 1483–1530). võikaid kuritegusid soori- Pärast võitu Delhi sultani üle tatud ja isegi veriseid sõdu 1526. aastal mainis BƗbur ühes alustatud. Hispaania kirjas "ebatavalist briljanti", ajalehe La Vanguardia mis oli osa tema sõjasaagist ja veergudel ilmus hiljaaegu mis kunagi võis kuuluda sultan Alauddin Khaljile. "Kui see bril- haarav lugu maailma kõige jant maha müüa, saaks kogu hinnalisematest ja kauni- KUULSAIM KALLISKIVI: Ku- maailma toita vähemalt kaks ninganna Victoria XIX sajan- matest vääriskividest, mis päeva," toonitas BƗbur. di keskel maalitud paraad- kahjuks nende paljudele Sellest ajast oli kuulus briljant portreel kannab valitsejanna omanikele õnne ei toonud. (toona sel veel nime polnud) prossi, mida kaunistab kuu- seotud mogulitega – võimsa dü- lus briljant Koh-i-Noor. Prae- nastiaga, kelle liikmete jaoks gu võib seda näha Londoni Urmas Kiil olid kalliskivid võimu kehastus. Toweris. Mogulid olid vääriskividega sui- sa üle külvatud. Eriti meeldisid rikkaliku juveelikollektsiooni Kuulsamate briljantide ajalu- neile punased kivid, näiteks sa- omaja Evelyn Walsh McLean, gu algab Indias. Enne teeman-  irid ja spinellid, jätkab ajaleht kes ostis selle 1910. aastal. 1949. dileiukohtade avastamist Bra- La Vanguardia. Kuid ära ei põ- aastal pandi kogu kollektsioon siilias 1725. aastal ammutati lanud nad ka muid vääriskive ja oksjonile. Praegu asub Hope´i suurem osa vääriskividest just hinnalisi esemeid. teemant Washingtoni riiklikus seal. Hindustani poolsaare jõ- Peagi sai Koh-i-Noorist aja- loodusloo muuseumis. gede sängidest ja kaevandus- loo ühe hinnalisima mööb- test leiti aastasadu tagasi aja- lieseme Paabulinnu trooni Kihlasõrmused loo kuulsamad ja tuntumad (ingl k Peacock rone) kaunis- vääriskivid, mis andsid nende tus. See suurmogulite kuldne Evelyn Walsh polnud aga ainu- omanikele mõneks ajaks küll troon valmistati 1628. aastal ke ameerika miljonär, kes tun- suisa piiramatu võimu, ent see- valitseja Shah Jahani käsul. dis suurt huvi briljantide vas- järel viisid nad laostumise ja Muide, sama valitseja andis tu. 1930. aastatel tuli maailma- isegi traagilise surmani. käsu ka kuulsa TƗj Mahali püs- kuulus  rma De Beers turule La Vanguardia toonitab, et titamiseks. uue tootega – kihlasõrmusega. omal ajal peeti briljante India Kuldne baldahhiiniga troon Pärast seda algas USA-s tõeli- külades mitte niivõrd varandu- oli rikkalikult kaunistatud vää- ne briljandipalavik. Jõukad pä- seks, kuivõrd talismanideks, riskivide ja pärlitega. Koh-i- rijannad lausa rivaalitsesid, mis aitasid suhelda teispoolsu- Noor sädeles ühel paabulinnul, kelle kollektsioon on parim, sega. Kõige tuntum briljant ole- mis paiknes trooni kohal. Tun- kirjutab La Vanguardia. vat aga asjatundjate arvates tumatest vääriskividest kaunis- Paraku ei suutnud keegi Koh-i-Noor (Valguse Mägi), tas trooni veel Timuri rubiin – võistelda miljonärist seltskon- millel on pikk ja haarav ajalugu, veel üks mogulite suuremaid nadaami ja kollektsionääri kus reaalsus põimub sageli aardeid. aset tänu sõ- gi just see vääris- Barbara Huttoniga. Tema kol- müütide ja legendidega. Trooni ehtisid vääriskivid jakindral Ah- kivi hiljem tun- lektsiooni üks väärtuslikumaid Briti entsüklopeedia kirju- 1738. aastani, mil üks teine sõ- mad ShƗh Dur- tuks Orlovina. juveele oli Pasha briljant. Ar- tab, et mõnede allikate järgi ole- javäelane-valitseja Nader Shah rƗnƯle, kelle kätte Praegu hoitakse Orlo- vatakse, et see peaaegu 40 ka- vat esimesi andmeid sellest kal- (sageli kutsutakse teda Pärsia usaldati Pärsias asunud vi Moskvas Kremli muuseu- raati kaaluv kalliskivi on pärit liskivist juba Mesopotaamia Napoleoniks) otsustas Indias- kalliskivid. mis koos teiste Vene krooni ju- Egiptuse valitsejate varakamb- tekstides, mis pandi kirja u 3000 se tungida, et saada mogulite Sõjakäiguga omandatud va- veelidega. Sinna olevat selle rist. Miljonäriprouale polnud aastat eKr. Ilmselt on see siiski varandused oma valdusse. randus võimaldas kindralil ra- Vääriskivid andsid toonud keisrinna Katariina II aga meeltmööda kivi esialgne liialdus. Mõned ajaloolased väi- Tema ettevõtmist saatis edu. jada võimsa DurrƗnƯ dünastia. liitlane ja pikaaegne armuke vorm. Ta laskis seda veidi töö- davad aga, et esimest korda Delhi rüüstati ja riigikassa röö- Ajalooraamatutes kirjeldatak- küll piiramatu krahv Grigori Orlov. delda ja seejärel kandis Hutton mainiti Koh-i-Noori 1304. aas- viti. Nader Shah naasis Pärsias- se, et lahingute ajal kandis uue võimu, seejärel Tähelepanu väärib veel üks selle briljandiga sõrmust kuni tal, kui sultan Alauddin Khal- se, kaasas Paabulinnu troon dünastia rajaja tavaliselt kallis- kuulus India vääriskivi – Hope oma surmani 1979. aastal. ji (esimene moslem, kes valit- koos Koh-i-Noori ja Timuri ru- kividega kaetud käevõrusid, tõid aga Diamond ehk Hope´i teemant. Läbi ajaloo on just värvilised ses Indiat aastatel 1296–1316) biiniga. Nime Koh-i-Noor võt- mis pidid andma talle jumalik- Selle müüs Jean-Baptiste Ta- briljandid olnud väga hinnatud, võttis kivi Malwa radžalt pärast tiski kasutusele Nader Shah. kuse aura. laostumise ja vernier 1668. aastal Louis XIV- sest neid leitakse harva. Kuid tema võitmist lahingus. Nagu paljusid Koh-i-Noori huku. le. Tänaseni on ebaselge, kui- ükski neist ei sarnanenud Flo- 2017. aastal ilmus ajaloolaste Roosa briljant omanikke, nii tabas ka Ahmad das säärane hinnaline kivi rän- rentine´ile (Firenzelasele) – ime- William Dalrymple´i ja Anita ShƗh DurrƗnƯd traagiline surm. viga – Orloviga. Ka see kalliskivi duri kätte sattus. Hope´i tee- kaunile kollast värvi India kal- Anandi raamat "Koh-i-Noor: Nader Shahi sõjasaagiks langes 1772. aastal suri ta kohutavas- kadus pärast Pärsia valitseja Na- mant on väga ebatavalist vär- liskivile.  e History of World’s Most Infa- veel üks mogulite tähtsaid bril- se nakkuslikku nahahaigusse. der Shahi Delhi röövretke. vi. Tavernier kirjeldas seda kui Ka selle kivi kohta liigub mous Diamond" ("Maailma kõi- jante – Darya-i-Noor (tõlk Val- 1800. aastal sattus Koh-i-Noor Hispaania ajaleht kirjutab, "ilusat violetset". Kivi kaalub rohkesti legende. Näiteks rää- ge kurikuulsama teemandi guse Meri). Kahvaturoosat vär- sikhist sõjaväelase Ranjit Sing- et ka Orlovi briljandiga on seo- veidi üle 100 karaadi. gitakse, et kunagi kuulus see lugu"). Selles on dokumentaal- vi 186-karaadine teemant pä- hi kätte, kelle hüüdnimi oli tud mitmed legendid. Räägi- Louis XIV õukonnas ehtis Burgundia hertsogile Charles selt tõestatud, et kõnealuse kal- rines ühest India kaevandusest. Pandžabi Lõvi ja keda peetakse takse, et kunagi olevat see kuu- see kuninga üht ripatsit, mida Südile (elas 1433–1477), kes liskivi ajalugu (eriti aga selle Seda peetakse maailma suuri- Sikhi impeeriumi rajajaks. lunud ühele jumalannale. Kivi valitseja kandis ametlikel vas- kandis seda kui amuletti ja kao- sünnilugu) on paljuski ilustatult maks roosaks briljandiks. XVIII Kuid sikhide riiki ja seal esmamainimine dateeritakse tuvõttudel. Viimased Prantsu- tas ühe lahingu ajal. kokku pandud XIX sajandil ela- sajandist alates oli see kivi Iraa- asuvaid varandusi soovisid en- aga aastaga 1665, kui prantsu- se monarhid, kes seda kandsid, Usutavam on aga, et Euroo- nud Briti Ida-India ametniku ni šahhide valduses. Näiteks dale ka inglased, kes XIX sajan- se kaupmees ja rändur olid Louis XVI ja Marie Antoi- passe toimetasid Florentine´i eo Metcalfe´i poolt. kandis viimane Iraani šahh dil allutasid oma võimule suu- Jean-Baptiste Tavernier saa- nette. Väärtuslik briljant kadus portugallased umbes sada aas- Reza Pahlavi seda tavaliselt re osa maailmast. Ajaloolased deti kuningas Louis XIV kor- avalikkuse silme eest Prantsu- tat hiljem. Veel on teada, et Meeletu hind paraadmütsil. Dalrymple ja Anand kirjutavad, raldusel Indiasse uusi kalliski- se revolutsiooni ajal. Roomas ostis selle XVI sajandi Praegu hoitakse Darya-i- et pärast inglaste mitut edukat ve hankima. Hiljem on selgunud, et hin- lõpus jesuiitidelt Ferdinando XIX sajandi keskel kirjutas see Noori Iraani riigipangas Tehe- sõjakäiku alistus Pandžabi Lõvi naline kivi liikus ühelt omani- de Medici. 1657. aastal kinni- mees Briti võimudele vääriski- ranis ja see pole kunagi Pär- viimane järeltulija 1848. aastal Ohverdas varanduse kult teisele. Suurem osa neist tas kivi olemasolu Firenze õu- vi kohta pikema aruande. Seda siast lahkunud. Hoopis teistsu- Briti impeeriumile. laostus kohe pärast kivi ost- konna varakambris ka tegi ta vahetult enne kivi toime- guseks kujunes aga Koh-i-Noo- Võitjale tuli üle anda ka kõik Väidetavalt olnud Tavernier mist. Nende seas oli näiteks Jean-Baptiste Tavernier. Kaup- tamist Inglismaale. Tänapäeval ri saatus. See vääriskivi on ol- varad. Nii sattusidki Sikhi im- üks vähestest eurooplastest, kel Inglise kuningas George IV, mees tegi vääriskivist eskiisi ja on ajaloolased Metcalfe´i aru- nud paljudes kohtades ja asub peeriumi suurimad aarded – õnnestus võita mogulite usal- kelle järglased kalliskivi ilma märkis, et 137-karaadine bril- ande usaldusväärsuse kahtlu- praegu Londoni Toweris, kus Koh-i-Noor ja Timuri rubiin – dus ja pääseda nende vara- suurema kärata 1830. aastal jant oli toona Euroopas suurim. se alla pannud. Just see asjaolu seda võib näha koos teiste Bri- toonase Briti kuninganna Vic- kambrisse. Kuningliku laeku- võlgade katteks maha müüsid. 1743. aastal sai Florentine´i ärgitaski ajaloolasi Dalrymp- ti kroonile kuuluvate juveeli- toria varakambrisse. ri ja nelja eunuhhist valvuri Väärtusliku aarde järgmiseks omanikuks Austria keisrinna le´it ja Anandit Koh-i-Noori dega. Koh-i-Noor ja Timuri rubiin juuresolekult näidati talle va- omanikuks sai rikas kollektsio- Maria eresia. Kuid pärast I lugu täpsemalt uurima. Pärast Nadir Shahi vägivald- polnud aga ainsad mogulitele rakambri suurimaid aardeid. näär Henry Philip Hope, kel- maailmasõda ja Austria-Ungari Oma raamatus märgivad set kukutamist 1747. aastal toi- kuulunud vääriskivid, mis sat- Nende seas oli suur briljant, le järgi kivi ka oma nime sai. impeeriumi lagunemist viis vii- nad, et suure tõenäosusega kir- metati Koh-i-Noor koos Timuri tusid Euroopa valitsejate valdus- mis toona kandis nime Suur- Kalliskivi viimane omanik mane keiser Karl I selle Šveitsi, jutas Koh-i-Noorist esimesena rubiiniga Afganistani. See leidis se. Sama juhtus ka ühe teise ki- mogul. Ekspertide arvates sai- oli ameeriklannast miljonär ja kus kalliskivi jäljed kaovad. 12 RETROKLÕPS Laupäev, 10. aprill 2021

Üleujutus Kuressaares ja Nasval 1990. AASTAL

Retrogaleriisid vaata veebist www.saartehaal.ee FOTOD OOLUP MATI Laupäev, 10. aprill 2021 TERVIS 13 Koroonavaktsiini kõrvaltoimed – ühel tekivad, teisel mitte Ravimiameti andmeil on koroonavaktsiinide kõrval- toimed üsna sagedased. Tõsistest reaktsioonidest on Eestis manustatud ligi 300 000 koroonavaktsii- niannuse kohta teatatud aga poolesajal juhul.

Monika Metsmaa “Maskiajal” nõuab näonahk rohkem Orissaare perearsti Elo Lembe- hoolt ri sõnul on tema nimistusse kuuluvatel eakatel Moderna Saarlasest nahaarst Bret vaktsiiniga seoses väga vähe Kaldvee on täheldanud, probleeme esinenud. et koroonaeelse ajaga “Pärast vaktsineerimist ta- võrreldes esineb inimestel gasi pole helistatud, aga hiljem rohkem nahaprobleeme. jutu sees on öeldud, et nagu oli Tuleb ju paljudel oma töö mingi peavalu või uimasus – tõttu kaitsemaski kanda mõnel pärast esimest, teisel pä- tundide viisi. rast teist süsti,” ütles Lember. “Kahjuks ägenevad “Samuti on üksikutel juhtudel kurdetud süstekoha valulik- maskikandmise tõttu nii kust, aga üldiselt on Moderna akne kui ka nahakuivus ja vaktsiin väga hästi talutav.” ärritus,” tõdeb nahaarst Tema sõnul kehtib sama Ast- Bret Kaldvee. raZeneca vaktsiini kohta: ea- Selleks et nahaprobleeme kad on kõrvaltoimete üle vähe ennetada või neid leeven- kaevanud. dada, on tarvis naha eest “Noorematel, kes on AstraZe- ekstra hoolt kanda. neca vaktsiini kas töö kaudu saanud või end ise haiglas vakt- Kaldvee soovitab mas- sineerimisele registreerinud, on kikandmise ajal meiki päev või poolteist ette tulnud ka kasutada võimalikult vähe. vappekülma, palavikku, lihas- “Parem on olla täiesti valusid ja uimasust,” rääkis meigivaba,” lausub ta. Lember. Tema sõnul on vaktsi- Oluline on näonahka neerimise kõrvalnähtudega hä- korralikult ja regulaarselt “OLEN TÄIESTI OHUTU,” kinnitab kauane omavalitsustegelane, praegu Saaremaa Lihatööstuses töötav Ülo Vevers. Mullu no- das olnute enesetunne parane- puhastada ning kasutada nud pärast 500–1000 mg parat- vembris 80. sünnipäeva pidanud mehel on saadud mõlemad doosid Moderna vaktsiini. Veversi sõnul ei ilmnenud tal pärast kergemaid niisutavaid setamooli võtmist. esimest süsti mingeid kõrvaltoimeid – isegi süstekoht ei valutanud. “Teise süsti järel tundsin end ühe päeva kehvasti, aga see kreeme. Töötamast ei ole need kõr- läks üle,” ütleb Vevers. MAANUS MASING valnähud inimesi üldjuhul se- Väga tähtis on, et kaitse- ganud, märkis dr Lember. nide erinevat mõju ja inimeste mask oleks puhas – kor- “P zer/BioNTechiga, mida “Noorematel, kes on AstraZeneca vaktsiini aktiivsust kõrvaltoimetest tea- duvkasutatavat maski tuleb ise jaanuaris saime, oli sarna- kas töö kaudu saanud või end ise haiglas tamisel selgitada sellega, et iga päev pesta, ühekordset seid kõrvalnähtusid rohkem vaktsineerimisele registreerinud, on päev või sihtrühmad, keda kolme Co- maski aga kasutada tõesti pärast teist süsti,” lausus Elo vid-19 vaktsiiniga vaktsineeri- ainult üks kord. Lember. “Selle kõige kohta üt- poolteist ette tulnud ka vappekülma, palavikku, takse, on erinevad. leksin, et mida ägedam reakt- “Natuke rohkem on meile Kaldvee tõdeb, et patsien- sioon, seda kiirem ja kindlam lihasvalusid ja uimasust.” PEREARST ELO LEMBER teatatud AstraZeneca vaktsiini did kurdavad ka kõrva- immuunsus kujuneb, eriti kõrvaltoimetest, kuid numbrite taguse naha seisundi üle noortel, kelle immuunsüsteem ei saa öelda, et seos vaktsiiniga või korduva või kestva veritsu- siin täiesti ohutu – seega trom- põhjal vaktsiine omavahel võr- – kinnitub ju mask kõrvade on noor ja erk.” on olemas,” märkis Uusküla. se korral tuleks konsulteerida bi riskifaktoritega üle 60-aasta- relda ei saa,” rääkis Uusküla. taha. Arst soovitab selle “Vaktsiinid ei ole kunagi Üldiselt mööduvad kõrval- oma perearstiga, kes võib ot- sed inimesed midagi kartma ei Neid andmeid, kui palju on mure leevendamiseks 100% efektiivsed, kuid nad ai- toimed kahe-kolme päevaga ja sustada vajadusel vereanalüü- pea,” kinnitas Maia Uusküla. vaktsiinide kõrvaltoimete koh- kasutada erinevaid maske tavad efektiivselt ära hoida ras- neid saab leevendada käsi- si teha,” ütles Uusküla. ta ravimiametile teada antud või kanda hoopis kukla ket haigestumist,” ütles ravi- müügist saadavate valuvaigis- Samuti peaks perearstiga Tutvu vaktsiini Saare maakonnast, Uusküla sõ- taha kinnituvat maski. miameti ohutusjärelevalvebü- titega või paikse külma komp- konsulteerima juhul, kui teki- infolehega! nul paraku pole. “Maakonniti Kaldvee sõnul on kõige roo juhataja Maia Uusküla. ressiga. Palaviku, oksendami- vad veenitromboosi tunnused: me statistikat ei tee, sest isiku- nahasõbralikumad loo- Tema sõnul võib reaktsioone se, tasakaaluhäirete või muu- ühe jäseme turse, hellus katsu- Selliseid kõrvaltoimeid, mida andmeid me ei kogu,” selgitas ta. tekkida kõigi vaktsiinide, seal- de üldnähtude korral tuleks misel, naha punetus ja kuumu- võib lugeda tõsiseks, on esine- Ravimiamet soovitab ini- duslikust, näiteks puuvilla- hulgas Covid-19 vastaste vaktsii- puhata ja hoiduda järskudest se tunne. Kui veenis tekkinud nud senise 296 000 manustatud mestel enne vaktsineerimist sest kangast maskid – nii nide süstimise järel. Samas aga liigutustest. tromb liigub kopsuarterisse, annuse kohta 48 – P zeri ja tutvuda vaktsiini infolehega, et saab nahk piisavalt hin- ei pruugi neid ilmneda. “Vererõhu langus järsul püs- võib tekkida hingeldus ja õhu- BioNTechi vaktsiiniga Comir- kaitsepookimise järgsed reakt- gata. Sünteetiline kangas, “Kliiniliste uuringute and- titõusmisel võib põhjustada puudustunne, rindkerevalu, naty 23 korral, AstraZeneca sioonid ei tuleks üllatusena. In- näiteks nailon või polües- mete põhjal tekivad koroona- minestamist ja kukkudes võib köha, vahel pearinglus, nõrkus vaktsiiniga samuti 23-l ning Mo- folehe leiab ravimiameti kodu- ter võib nahka ärritada. vaktsiinide süstimise järel kõr- inimene ennast vigastada,” üt- ja minestustunne. Nende näh- derna vaktsiiniga kahel korral. lehelt jaotise “Covid-19 vaktsii- “Kui need soovitused ei valtoimed päris sageli ja võivad les Uusküla. tude tekkimise suhtes tuleks Kõige sagedamini ehk 17 nid ja teised ravimid” alt. aita ja naha seisukord ei kesta üldjuhul kaks kuni neli Samuti suurendavad mines- end jälgida kuni kaks nädalat. korral on teatatud allergilistest Uusküla andmeil on ravimi- parane, siis tuleb pöördu- päeva, harvem kauem,” rääkis tamise ja kukkumise riski ta- Uusküla kinnitusel ei ole Ast- reaktsioonidest. ametile vaktsineerimise kõrval- da perearsti või nahaarsti Uusküla. Ta lisas, et kõik vakt- sakaaluhäired ja pearinglus, raZeneca vaktsiin noorematele “Viiel juhul on inimestel esi- toimetest teada andnud kesk- siinid võivad põhjustada paik- kõrge palavik ja muud vedeli- inimestele vastunäidustatud. nenud niivõrd tugev iiveldus või miselt 1,2% koroonavaktsiini poole, kes juba ravimid seid reaktsioone ja nn üldnäh- kupuudust põhjustavad nähud “Seniks aga, kuni me ei tea oksendamine, et nad on pöördu- saanuist. välja kirjutab,” ütleb Bret te – peavalu, palavikku, väsi- (nt oksendamine, kõhulahti- täpselt selliste üliharva tekki- nud haiglasse,” ütles Uusküla. “Kõik inimesed ei teata kõr- Kaldvee. must, iiveldust, lihasvalusid jm. sus). Selliste kõrvaltoimete ilm- da võivate veritsusega trombi- Kaheksal juhul teatati erine- valtoimetest ja enamik aktsep- nemisel tuleks ka autojuhtimi- de tekkemehhanismi, on alla vatest neuroloogilistest nähtu- teerib vaktsineerimisjärgseid Võta valuvaigisteid ja sest hoiduda. 60-aastastel soovitatav olla dest. Minestamist, vererõhu lühiajalisi reaktsioone – olles Tema sõnul avaldab ravi- puhka “Vaktsineerimisjärgsete vaktsineerides ettevaatlik,” tõusu või südame rütmihäireid eelnevalt lugenud infolehte ja miamet need andmed, et kõi- reaktsioonide korral tuleks käi- rääkis Uusküla. on esinenud kümnel juhul. teades, et need võivad tekkida,” gil inimestel oleks juurdepääs “Need on mööduvad, ent või- tuda nii nagu tavalise külmetu- Ta soovitab pöörduda arsti “Kõigil juhtudel olid patsien- möönis Uusküla. Tema sõnul ei teabele, mida amet koroona- vad olla häirivad,” lausus Uus- se korral – võtta aeg maha, pu- poole kohe, kui tekivad hingel- did teatamise hetkel kas para- tohi teavet siiski tõlgendada nii, vaktsiinide ohutuse hindami- küla. Tema andmeil on Eestis hata ning juua piisavalt vedelik- dus, rindkerevalu, jalgade tur- nenud või paranemas,” lausus nagu oleks kõigi nende kaebus- sel kasutab. seni teatatud vaid ravimitea- ku,” soovitas Maia Uusküla. se, püsiv kõhuvalu, tugev või Uusküla. AstraZeneca vaktsii- te põhjuseks vaktsiin. “Kuna läbipaistvus on üks bes toodud teadaolevatest kõr- Trombotsütopeeniast ehk püsiv peavalu või ähmane nä- niga seoses on ravimiametile “Üksnes üksikasjalik ja kõi- Eesti ravimiameti juhtpõhimõ- valtoimetest, mis kinnitavad vereliistakute vähesusest ja sel- gemine või kui mõni päev pä- teada kaks surmajuhtu. kide olemasolevate andmete tetest, avaldame iga nädala es- uuringutes selgunud ohutus- lest tingitud veritsustest on eri- rast vaktsineerimist tekivad ve- “Nende puhul ei saa tervise- teaduslik hindamine võimal- maspäeval ülevaate ravimi- pro ili. nevate vaktsiinide kasutamise revalumid süstekohast erine- rikke seost vaktsiiniga välista- dab teha järeldusi vaktsiinist ametile teada antud kõrvaltoi- “Tõsisematest reaktsiooni- järel teatatud harva. vas nahapiirkonnas. da,” märkis Maie Uusküla. saadava kasu ja võimalike ris- metest oma kodulehel,” märkis dest on teatatud harva ja alati “Nahaaluste verevalumite “Eakatele inimestele on vakt- Uusküla sõnul võib vaktsii- kide kohta,” ütles Uusküla. Maia Uusküla. 14 PEAMURDMIST Laupäev, 10. aprill 2021

“Daamid Dalmaatsiast” ja “Debiilik”. Ristsõnade lahendamine teritab vaimu. Mõnusat nuputamist! Ristsõna koostas Raivo Alt Raivo koostas Ristsõna nuputamist! Mõnusat vaimu. teritab lahendamine Ristsõnade Laupäeval, 3. aprillil ilmunud ristsõna vastused on:

MÄLUMÄNG: FOTOGRAAFIA SAMURAI SUDOKU

1. 1913. aastal Saaremaal pildistamisretkel olnud Johannes Pääsuke pani sõrulaste riietuse juures tähele üht talle 6 3 2 9 huvi pakkuvat asjaolu. Millist? 2. Kes on see tuntud saarlane, kes on muu hulgas pidanud 6 1 5 8 5 3 päevapiltniku ametit? Tänapäevalgi on tema töö ko- dusaarel tihedalt seotud pildikeelega. 2 4 8 7 8 4 3. Saarlane Sander Ilvest võitis 2016. aastal pressifoto aas- tapreemia portreede kategoorias. Ta pildistas fotoseeria 1 2 5 7 6 2 inimestest nende töölaua taga. Mis tööd need inimesed tegid? 8 7 6 9 4. Loodusfotograaf Sven Zacek on andnud välja ühe Eesti vaadetega fotoraamatu, kus ta vaatab maailma justkui 9 5 3 3 9 8 ühe linnu silmade läbi. Millise linnu? 5. Kes kirjeldas oma töödes “Codex Atlanticus” ja “Manu- 7 8 9 3 4 5 script D” fotokaamera eelkäijat? 3 9 8 9 4 6. Robert Kenneth Wilsoni tehtud 1934. aasta mustvalge 2 foto ühest maailma kuulsamast mütoloogilisest olendist on tunnistatud võltsinguks. Kes või mis fotol oli? 4 1 1 5 1

Küsimused koostas Raul Vinni 8 9

5. 5. 4. Leonardo da Vinci. 6. Loch Nessi koletis. Nessi Loch 6. Vinci. da Leonardo Pääsukese.

3. 3. 2. 1. Ministri. Muld. Margus Kanti palju rahvarõivaid. rahvarõivaid. palju Kanti 6 2

VASTUSED 8 4 MÕISTATUSED 2 6 5 4 8

Küll on tubli ehitaja, igal kevadel 1 9 7 8 2 1 teeb maja. Eluase räästa all, 7 1 8 1 6 3 sabakuub on seljas tal?

Pääsuke 8 5 7 3 4 6

Kallutad mind natuke ja vihma 5 4 4 9

sajab peenrale? Kastekann 2 6 9 2 8 5 8 9 3 7 4 9 Jookseb ööd ja päevad, 9 5 2 9 8 4 ära ei väsi iial?

Jõgi 1 3 3 2 Laupäev, 10. aprill 2021 REKLAAM/KUULUTUSED 15

Metsakinnistute ja OSTAME raieõiguste ost JA RENDIME Paberipuu, palgi ost Roomassaare ja PÕLLUMAAD terminalid, tel 45 33 974, Metsa ja mob 53 411 444 põllumaa ost. PAKUME Metsaalane nõustamine, METSAMAA OST, PARIMAT HINDA! mob 51 72 300 PÕLLUMAA OST, Raietööd ja Saarte Metsamajanduse OÜ, Compakt Kinnis vara kontor Ringtee 14, Kuressaare, metsa [email protected] RAIETÖÖD JA Kuressaare Kohtu 1, www.metsamajandus.ee TRANSPORT. uuendamine. TEOSTAN tel 45 45 000 Tel 5090 260 [email protected] [email protected] FEKAALIVEDU Tel 50 700 45 Kuressaare, Lossi 3 Telefon 50 92 781

VOLDITAVAD KLAASUKSED TOODETEGA SAAB TULEPUUDE HOIDIK- EELNEVALT TUTVUDA KÄRU • Raietööd HALUR • Raieõiguse ja metsamaa ost DUSCHY.EE TERMO- PUUVILLASED NARMASTEGA VANNITOAVAIBAD 80 cm • Palgi, paberipuidu ja küttepuidu ost SEGISTIGA • Võsalõikus võsagiljotiiniga DUŠIPANEEL SILIKOONIST UKSEMÜÜK WC-HARJAD • Puiduhakke, võsa ja raiejäätmete ost E-R kl 10 -18 ARIZONA Info: 503 9321; [email protected] Tallinna 65 517 2758; [email protected] DUŠIPANEELIGA www.retapuit.ee Kuressaare DUŠINURK 85x85x200

Mesinike õppepäev toimub 1.05 kell 10 Kudjapel, Kloostrimetsa Puukooli territooriumil ( aiand) telgis, hajutatult. Merinvest OÜ võtab tööle

Palume istmed kaasa võtta. Lektorid Kuressaare Hariduse Kool (praegune SÜG) Kell 13 Saaremaa Aivar Raudmets ja Taavi Väli räägivad SEADISTAJA ootab uuest õppeaastast oma meeskonda: Mesinike Ühingu teemal “Varasuvise mesilasperede Töö kirjeldus: üldkoosolek. laiendamise võtted sülemlemise • JUHIABI/SEKRETÄRI • Presside seadistamine, vormide hooldus vältimise eesmärgil”. PÄEVAKORRAS: ɗɺ¦ŦŦɺƮèĮĒƎƔƅƎĒƅɎɺŻèIJőċʼnIJņƔɺĨžèèǛņƔɺèʼnƔƅĒʼnɺ • ESIMESE KLASSI ÕPETAJAT • 2020. a majandusaruanne Mesila külastus. ɺɺɺɜĒžIJőĒƮèċɺĨžèèǛņƔɺƮŸIJŐèʼnƔƅĒċɝ • ARVUTIÕPETAJAT • Juhatuse valimine Vahavahetus. • Täistööaeg • Jooksvad küsimused ɗɺÆøʼnŃèŸŻĒɺņśĮèŻĒèʼnɎɺƮèŃèʼnIJņɺƎĒĮőIJʼnIJőĒɺƎèIJŻ ja õpetajaid, kel valmisolek õpetada ka väikeklassis: • KLASSIÕPETAJAD Ettevõtte poolt: • Transport Kuressaarest Mullutusse • FÜÜSIKA • Sporditegevuste soodustamine • MATEMAATIKA • Vaheldusrikas ja väljakutseid pakkuv töö LEINI HAAR! • INGLISE KEEL Kandideerimiseks saata CV meilile: [email protected] Südamlikud õnnesoovid Info: 45 29 680, küla, Saaremaa vald • LOODUSAINED 85. sünnipäevaks! • EESTI KEEL Kõik sugulased • EESTI KEELE TEMPOKLASSI utiliseerimist. Rohkem infot KINNISVARA ÕPETAJA ALGKLASSIDES www.kaprametall.ee või telefonil Saarte Metsamajanduse OÜ teeb 5650 6282. teile alati parima pakkumise raiete Avaldus, CV ja haridust tõendavate dokumentide ja metsakinnistute eest. Info tel Teostame katuste pesu ja värvi- 5341 1444, 453 3974. NRRSLDGVDDWDYLOMDUDUR#V\JHGXHH¡1. maiks. mist, akende pesu, veerennide puhastust. Vajadusel ka remont ja OÜ ESTEST PR ostab metsa- ja väiksemad ehitustööd. Info telefo- põllumaad. Tel 504 5215, 514 nil 5638 8994. 5215, [email protected]. Müüa hele mahukas riidekapp sel 4 kuud munenud kanad 9 € TEENUS täitematerjalide müüki ning trans- Tornimäe kandis (170x120x60). SAAREMAA BUSSIPEATUSTES: Kaardid ennustavad. Tel 900 1727. porti. Info ja tellimine 5650 6282. Salvkaevude puhastamine ja Meite Saar OÜ. Ostame metsa- Helistada kella 19-20 vahel. 9.40 Kuivastu, 09.55 Liiva Coop, 24/7. www.ennustus.ee. Vaata lisaks kaprametall.ee. remont. Tel 5840 0240. maad ja kasvavat metsa. Tel 505 Tel 5809 1353. 10.15 Orissaare, 10.30 Pöide, 8260, [email protected]. 10.45 Laimjala, 11.15 Valjala, Puurkaevude puurimine ja Biopuhastite, septikute, reoveema- Õunapuu okste lõikamine puu 11.30 Kõljala, 11.45 Tahula, 12.05 projekteerimine. Vee- ja kanalisat- hutite, kaevupumpade paigaldus- kujundamine ja madalamaks Ostame põllu- ja heinamaad, ka OST Kuressaare JYSK, 12.50 Salme sioonitööd, septikute paigaldus. tööd koos projektidega. Töid teos- toomine, üks puu 15 € (ka vanade rendilepingutega koormatuid. Pa- Ostan suurt värsket särge. 13.05 , 13.20 Lümanda, Tel 521 7415, 504 2999, tame ka hajaasustusprogrammiga. talude aastakümneid ülekasvanud kume parimat hinda! Tel 504 5404, Tel 5398 7830. 13.30 , 13.45 Kärla, www.baltipuurkaev.ee. www.reovesi.ee, tel 5306 5322. metsistunud õunapuude lõikus). [email protected]. 14.00 Aste, 14.20 Kaarma, 14.40 E-mail [email protected], Ostan loomadele paarsada kilo , 14.45 , 14.55 , Kapra Vanametall OÜ pakub OÜ Kapra Vanametall võtab vastu tel 527 2853, Alar. Müüa 3-toaline ahiküttega korter kartulit. Tel 5191 1085. 15.05 Tagavere. Info tel 5374 1711. Saare- ja Muhumaal kaeve- ja ehitus- ja lammutusjäätmeid. Mul- Kuressaares II korrusel. pinnasetöid kopp-laaduriga JCB tilift konteinerite rent ja transport. Telli juuksuriteenus endale koju. Tel 512 2788. Ostan sissesõidutee alla 4cx. Lisaks pakume freesasfaldi ja Teostame hoonete lammutustöid ja Tel 5612 5199. truubitoru pikkusega 9-11 m. LOOMAD Tel 521 8781. Ostan mesilasperesid. TÖÖPAKKUMINE Tel 5623 9002, Triin. Otsime WOW Keskuse 24/7 Ostan liiva ja killustikku. Fitnessklubisse osalise tööajaga Tel 506 8130. Soovin osta 10 siidikana. puhastusteenindajat. Info telefonil Tel 5650 2283. 5682 1503. Ostan lepa 3 m küttepuud 100 rm. Max läbimõõt 32 cm. Soovitavalt Ostan 10 kanatibu. Tel 5804 2934. Südamlik kaastunne sirged. Tel 5884 4515. Anule ja Tõnisele Südamlik kaastunne Mälestame MÜÜK peredega kalli ema Sirjele perega kalli 130 € kandiline kase- ja 135 Ostan kasutatud ja korraliku 240 SÕIDUKID abikaasa, isa ja vanaisa ANDRES KUUSI € kasebrikett otse tootjalt, turba- l prügikonteineri. Pakkumised Müüa Honda Shadow 750, 2000 REET AERU Meie kaastunne Sirjele, brikett 130 €, preemium pellet 6 ja telefonile 5333 3908. aasta. Läbisõit 25 396. Tuuleklaas, lahkumise puhul. ANDRES KUUSI Janarile ja Hannesele. 8 mm 190 €, pakitud kivisüsi 240 €, küljekohvrid kaasas. Lisainfo kaotuse puhul. kase kaminapuu 30 cm 2,7 €, küt- saamiseks helista. Hind 2500 €. Endised töökaaslased Liggipere, Raido ja teklotsid 2 €. Vedu. Tel 506 8501. TEATED Tel 5554 0850. Pae päevilt Ilme, Liilia ja Leo Kristiina Sakala linnukasvatus müüb pü- Tiiu, Aino Müüa soodsa hinnaga sealiha. Va- hapäeval, 11. aprillil erinevat värvi Müüa töökorras traktor JUMZ, jadusel tükeldamine. Info tel 5196 2,5kuuseid noorkanu 6 €, sinise soovi korral lisaks põllutööriistad. 2628 või 5354 3002. muna munejad 8 € ja ettetellimi- Tel 5332 3233. LAUPÄEV Laupäev, 10. aprill 2021

HOROSKOOP ÕNNITLUSED JA TERVITUSED RAADIO KADI JÄÄR Nädalavahetusele annab oma õnnistuse Vee- SOOVISAATES nuse ja Jupiteri sujuv sekstiil. On E-L kell 15-16. Edasta oma soov ISSN 1736-9436 aeg elust, kevadest ja armastusest tasulisel telefonil 900 2800. Kõne hind 4.20. rõõmu tunda! ILM SÕNN Kindlustunde an- TÄNA on pilves selgimis- nab see, kui tajud, et su tega ilm. Mitmel pool on ümber on inimesed, kes võtavad TÄNA AJALOOS PÄEVAPILT vihma- ja lörtsihooge. Õh- sind sellisena, nagu sa oled ning tul pilved hõrenevad ja sadu lak- peavad sind kalliks. kab. Puhub edelatuul 5-11, puhan- NB! Vastavalt vabariigi guti kuni 17 m/s, õhtul nõrgeneb valitsuse kehtestatud veidi. Õhutemperatuur +3..+8. Päi- KAKSIKUD Ole sõbralik, piirangutele koroona- ke tõuseb Kuressaares 6.32 ja loo- naerata kõigile, keda koh- viiruse SARS-CoV-2 levi- jub 20.31. tad. Sujuv suhtlus erinevate ini- ku tõkestamiseks jäävad mestega võib kaasa tuua väga ära kõik üritused. HOMME pilvisus tihe- soodsaid tehinguid. neb. Pärastlõunal hak- kab alates Lõuna-Eestist 10. aprill Eestis vihma ja lörtsi sadama. Puhub lõu- VÄHK Sõpradega suhel- nakaare tuul 2-8 m/s, õhtul pöör- des tunned end suurepä- 1924 – Tallinnas Harjuoru dub itta ja tugevneb veidi. Õhutem- raselt – olemine on ühtaegu lõbus võimlas sai teoks esimene peratuur öösel -4..+1, päeval +3..+8, ja turvaline. Usalduslikud jutuaja- Eestis toimunud rahvusva- Lõuna-Eestis kuni +12. Päike tõuseb mised liidavad. heline korvpallimatš. Män- Kuressaares 6.29 ja loojub 20.33. gisid Tallinna NMKÜ ja Riia Allikas: Riigi Ilmateenistus LÕVI Peaksid kindlasti NMKÜ. Tallinn kaotas 18 : kallima jaoks aega leidma. 19. NIMEPÄEVAD Eriti hea on võtta kogu nädalava- 10. aprill: Hindrek, Indrek, Ints, hetus kahekesi olemiseks, tundke 1984 – Tallinnas Eesti Vaba- Imre rõõmu teineteise olemasolust. õhumuuseumis hävisid tu- 11. aprill: Hurme, Hurmi, Urmi lekahjus Sassi-Jaani talu Julius, Ulrik, Ullo, NEITSI Elu kulgeb har- rehielamu ja ait. Tegemist 12. aprill: mooniliselt. Ära lase end oli süütamisega. Udo, Uudo ahvatleda kiusatusel aega vaid naudingutele kulutada – nii jäävad 1989 – Kuressaares asutati ÕNNITLEME head võimalused kasutamata. Eesti kodanike komitee – 10. aprill neljas omataoline Eestis (esi- 70 Lea Laanet KAALUD Kaalukausid on mene maakonnakeskuses). alevik mõnusalt tasakaalus. Tun- netad hästi, mis sulle sobib ja mis 70 Palmi Vaba Maailmas mitte. Ära lase oma elu juhtida teis- Kareda küla te antud soovitustel või käskudel. 1710 – Suurbritannia kuning- 75 Inge Tamm riigis hakkas kehtima Anne´i küla SKORPION Suhted lähe- statuut – esimene tänapäeva- 82 Valve Eist daste inimestega on usal- ne autorikaitseseadus. Valjala alevik duslikud. Saate rahulikult rääkida ka ebameeldivatel teemadel ning prob- 1849 – Walter Hunt patentis 82 Elgi Koel leemidele ühiselt lahendusi leida. haaknõela. Sandla küla 82 Valve Sarapuu AMBUR Asjad laabuvad 1861 – William Barton Ro- Kuressaare linn justkui iseenesest. Kui sul gers asutas Massachusettsi 83 Silvi Kallus ka on mõni keerukas probleem la- Tehnoloogiainstituudi. Ko- Kuressaare linn hendada, pakub mõni heasoovlik dusõja tõttu võeti esimesed 83 Laine Kuris asjatundlik inimene sulle abi. õpilased vastu alles 1865. Ootame teie pilte koos selgitava allkirjaga aadressil paevapilt@ Aula- küla aastal. Lapsehoidja. saartehaal.ee. Kuu vaadatuima foto autor saab auhinnaks Eesti KALJUKITS Äriasjus võib MARVI AAVIK Kullafondi Sulev Nõmmiku duubel CD-plaadi. 96 Helga Tõnn nädalavahetuselgi õnne 1922 – rumeenia füsioloog Kuressaare linn olla – satud õigel hetkel õigesse Nicolae Paulescu patentis 11. aprill kohta. Kui siis kiirelt tegutsed, võid insuliini tootmisviisi. 70 Silvi Uuväli paljugi saavutada. esimese välismaise autotoot- president Lech KaczyĔski. Pärnu Tervis. Kuressaare linn 1925 – Tsaritsõn nimetati jana oma koostetehase. Poola presidendi kohusetäit- VEEVALAJA Tüütud ko- ümber Stalingradiks (täna- jana astus ametisse seimi 1927 – likvideeriti aktsiaselts 70 Elna Õunpuu hustused lükkad osavalt päeval Volgograd). 2010 – Smolenski lennuõn- esimees Bronisław Komo- Aeronaut. Nüüdsest hakka- Sutu küla edasi. Kevad on ju ometi elu ja ar- netus: Venemaal Smolenski rowski, kes kuulutas välja nä- sid lennuühendust Eestiga 85 Silvia Siim mastuse nautimise aeg! Sind val- 1940 – Ühendatud Kuning- oblastis kukkus alla Poola dalase üleriigilise leina. pidama välis rmad. Nasva alevik dab lõbus ja muretu meeleolu. riigi postiminister teatas õhujõududele kuuluv reisi- 87 Vermi Loodus posti-, telegraa - ja telefoni- lennuk Tupolev Tu-154, mil- 11. aprill Eestis 1931 – asutati Tartu Usutea- Kuressaare linn KALAD Hea aeg sassis ühenduse katkemisest Taa- le pardal olnud kõrgetest dus-Filosoofiline Lutheri 89 Urve Liiv suhete selgeks rääkimi- ni, Eesti, Soome, Grööni- Poola riigitegelastest ja ame- 1920 – Tallinnas Nõmmel Erainstituut. Kuressaare linn seks ja igasugu erimeelsuste klaa- maa, Läti, Leedu, Norra ja tiisikutest koosnev delegat- toimus Eesti Vabariigi esime- rimiseks. Tasub kallimale armas- Rootsiga. sioon oli teel Katõni massi- ne murdmaajooksuvõistlus. 1998 – toimus Eesti suurim 90 Ingrid Jõelaid tust avaldada. mõrva ohvrite mälestamise- Selle võitis Heinrich Paal. juveelirööv. Kurjategijate Kuressaare linn Koostanud Maria Angel, 1978 – Volkswagen AG avas le. Lennuõnnetuses hukkus saagiks langes väärisesemeid 90 Elga Mägi [email protected] Ameerika Ühendriikides 96 inimest, sealhulgas Poola 1921 – asutati spordiselts 3 miljoni krooni väärtuses. Pulli küla

Kauplused Tehnika Äri ja Agrokaup täidavad teie soovid ka eriolukorra ajal!

Uksemüük toimub tööpäevadel kell 8-18 ja laupäeval 9-15. Mahukama ostunimekirja puhul võib kaubasoovi saata e-maili aadressil [email protected], aiakaupade puhul [email protected] ja teile antakse teada, millal võite kaubale järele tulla.

Lisaks on kaupluse Agrokaup kõrval estakaadil KÕIKIDELE 4 AASTAT NING avatud aed, kust leiab nii seemneid, mulda, väetist, lillesibulaid, kartuliseemet ja aiatööriistu. VANEMATELE ŠKODA MUDELITELE Ootame ostlema Tallinna tänav 63! REMONT JA VARUOSAD 25% SOODSAMALT!

Reval Auto esindused OÜ E-mail: [email protected] www.tehnikaäri.eu Aadress: Kuressaare, Tallinna 61a. Üldtelefon 45 30 100 Avatud tööpäevadel: 08.00–18.00