DOCSLIB.ORG

Vali Tuul Ei Lase Kalureid Võrguräime Püüdma

Total Page：16

File Type：pdf, Size：1020Kb

Download full-text PDF Read full-text
Vali Tuul Ei Lase Kalureid Võrguräime Püüdma Politseinikud valvavad korda tõuksidel LK 2 • Tõllu liinile naasmise päev pole veel kindel LK 4 “See on tõeliselt haruldane.” KÕLJALA POÜ JUHT TÕNU POST KOLMIKUTEST LK 2 Neljapäev, 5. august 2021 • Nr 129 (5383) • Hind 1,20 € Vali tuul ei lase kalureid võrguräime püüdma KIBELEB MERELE: Aare Leppik ootab viiendat päeva tuule vaibumist, et saaks hakata räime püüdma. MERIT LEHTSALU Läätsa kalurid pakuvad juba et tuule kiirus langeks mõne pügala võr- Kalurid lähevad merele hilisõhtul, Püügihooaja jooksul käivad Läät- Keskkonnaministeeriumi kalava- mitmendat päeva ajalehekuulu- ra allapoole. Ilmaennustuse järgi looda- et olla platsis kalaparve kogunemise sa kalurid Veiserahul vähemalt kolm rude osakonna juhataja Herki Tuus tuses müüa võrguräime, aga vali vad mehed paadiga välja minna täna õh- ajaks öötundidel. Sõltuvalt sellest, või neli korda ja kalaostjate arv ulatub ütles, et riik tõi sügisräime püügihoo- tuul ei lase neil paraku püügile tul, sel juhul jõuab võrguräim randa milline on ilm, võib püügile kuluda sadadesse. Räimepüük kestab sep- aja alguse 20. augustilt 1. augusti pea- minna. homme hommikuks. Seda muidugi ju- terve öö. Kui võrku jääb 1–1,5 tonni tembri keskpaigani. le Saaremaa kalurite soovil. Püügipii- hul, kui kalaõnn kalureid soosib. kala, võib püüki pidada õnnestunuks. Peadpööritavalt kasvanud kütuse ranguga kaitstakse eelkõige noorte ah- Püügihooaja varasem algus on Varahommikul jõuab räimelasti- hind Läätsa kaluritele muret ei tee. venate sattumist räimevõrku. “Teame, Ain Lember Läätsa kaluritele uus kogemus. “Kui ga paat Läätsa randa, kuid puhkepau- Kaasaegsed mootorid tarbivad vähe et räimepüük on vähenenud ja seega [email protected] priske ta välja näeb või kas teda üldse si kalurid endale lubada ei saa. Niipea kütust. Räimekilo eest küsivad Läät- ei ole suurt riski, et võrkudesse satub seal on, ei oska öelda,” lausus Leppik. kui võrgud kalast tühjaks tehakse, al- sa kalurid tavapäraselt kaks eurot. palju väikesi kalu,” selgitas Tuus, kel- Läätsa sadama kalur Aare Leppik Läätsa paatkond käib sügisräime gab sadamas müügitöö ja ostjad tule- Veel mõni aasta tagasi püüti räi- le sõnul räägiti piirangute leevenda- märkis, et sel aastal tohivad Saaremaa püüdmas Veiserahul, kusagil poolel vad ajalehekuulutuse peale kokku le- me ka Leetsa rahul, mis asub Läätsa mise osas läbi ka kalateadlastega. kalurid hakata võrguräime püüdma teel Läti rannikuni, kuhu jõudmiseks pitud kogustele järele. sadamast tunnise paadisõidu kaugu- Aare Leppik ütles, et tema teada senisest kolm nädalat varem, kuid üle kulub paadil üle kolme tunni. Vikipee- Üleeilseks olid kuulutuse peale he- sel. Juba paar aastat näitavad täpsus- käivad sügisräime püüdmas veel vaid kümne meetri sekundis puhuv tuul dia ütleb, et Veiserahu on madalik Lii- listajad kinni pannud kokku mitusa- riistad, et kala seal pole. Mõne üksi- Nasva ja Tornimäe kandi kalurid. teeb merele mineku riskantseks. vi lahes, mis asub 13,5 km Kaavi ni- da kilo kala. Väiksemad tellitud kogu- ku räime pärast ei tasu aga võrku mer- “Rohkem ma ei tea, kes selle asjaga Juba viiendat päeva ootavad kalurid, nast idas. sed jäävad paari kilo juurde. re lasta. siin tegeleks.” 2 UUDIS Neljapäev, 5. august 2021 Neljapäev, 5. august 2021 UUDIS 3 Parima talu tiitlile p ürgib Uustla talu 15. heategevuslik flöödikontsert Üleeile startis konkurss loa ja praegu me tegeleme ta- "Parim talu 2021". Kolm sapisi ka oma toodetud piima PöidePöide MaarjaMaarja kirikukiriku heaksheaks päeva kestva ringkäigu ümbertöötlemisega." jooksul külastab maaelu Kevadel kirjutas Saarte asjatundjatest koosnev Hääl, et Saaremaa esimese pii- 6-liikmeline žürii Eestimaa matootjana võttis Uustla talu kaheksas maakonnas kätte ja hakkas tootma maakar- Liis Lulla-Knape, flööt 11 talu. ja mahepiimast grilljuustu. "Hetkel on see küll meie ai- nuke toode, kuid nõudlus on Urmas Kiil sedavõrd suur, et praegustes [email protected] oludes pole meil lihtsalt võima- Kavas parimad palad lust midagi veel proovida ja val- Saare maakonnast pretendee- mistada," ütles Uustla perenai- läbiläbi viieteistviieteist aastaaasta rib tänavu parima talu tiitlile ne. "Grilljuust läheb ikka väga Kuressaare lähistel Meedla kü- hästi. Näiteks kui meie juustu- Farmitöötaja Mirja Saar reedel sündinud kolmikutega. las asuv Uustla talu. Konkursi meister möödunud nädalal KÕLJALA POÜ kõrge komisjon saabus Saare- puhkas, oli tellimuste telefon maale eile õhtul. suisa punane." Bach Kõljala lehm tõi ilmale Talu perenaise Margit Lepa Praegu on Uustla grilljuus- sõnul nad ise oma kandidatuuri tu võimalik osta vaid Saare pullipoisi ja kaks lehmikut üles ei seadnud. "Meile lihtsalt maakonnas. Margit Lepa sõnul Telemann helistati taluliidust ja tehti on selle peamised tellijad ko- Kõljala POÜ farmis tõi noor aega varem sündisid Kõljala vastav ettepanek," meenutas ta halikud restoranid ja poed, lehm reedel ilmale kolm tub- farmis samuti kolmikud, kel- nominendiks hakkamist. "Mõtle- kuid on ka rohkesti püsiklien- Marais lit ja tervet vasikat, mis on lest aga üks oli surnud. Ka va- sime veidi ja otsustasime, et te, kes ostudeks ise kohale saa- loomakasvatuses ütlemata rem on surnult sündinud või miks mitte proovida." buvad. Donjon haruldane sündmus. väärarenguga kolmikuid ette Prognooside tegemisel jäi Loomi on Uustla talus prae- Kõljala POÜ loomakasva- tulnud, aga neidki ülimalt Lepp napisõnaliseks. "Jään gu 39, neist lüpsilehmi 19. "Li- tusjuht Lauri Post rääkis, et harva. siin pigem tagasihoidlikuks," saks kasvatame oma tarbeks ka Debussy enne poegimist ei osanud Farmid kontrollivad leh- ütles ta. "Ka konkurentide töö- vilja, kartulit pakume aga väi- keegi kolmikuid oodata. Esi- made tiinust ultraheliga, ent de ja tegemistega me eriti kur- keses koguses ka müügiks," üt- Honegger mene vasikas sündis nagu ta- sageli selgub alles poegimi- sis ei ole. Meil pole selleks les Lepp. Honegger valiselt, teine tuli ilmale, kui sel, mitu järglast sünnib. Kak- mahtigi, sest praegu on kiire Parimat talu valitakse Ees- lehmale hakati kaelarihma sikuid toovad lehmad ilmale aeg ja talutöödega on palju te- tis juba 28. aastat. Võitjad sel- Fukushima panema ja kolmas juba tõeli- üsna sageli. gemist." guvad kolmes kategoorias: pa- se üllatusena teel sõrahool- Mis saab reedel sündinud Loomapidamine algas Uust- rim alternatiivtalu, noortalu- dusesse. Kolmikute ema on kolmikutest, kellest kaks olid la talus juba kolm aastaküm- nik ja toomistalu. Lisaks kuu- Bruynel KOLM PÕLVKONDA: Meedla külas asuvale Uustla talule pani aluse noor lehm, kes alustab teist lehmikud ja üks pull, pole met tagasi. "Kaks aastat tagasi lutatakse välja üldvõitja. Kon- tuntud mahetootja ja maakarja propageerija Liia Sooäär. Fotol koos laktatsiooni. veel selge. Näiteks eri soost alustasime ka oma meierei loo- kursi tulemused avalikustatak- poeg Siimu, pojanaise Margiti ja pojatütre Birgitiga. MERIT LEHTSALU Kõljala POÜ juht Tõnu kaksikute puhul jäävad enam mist," rääkis Margit Lepp. "Um- se sügisel toimuval talunike tä- 14.14. augustilaugustil kellkell 1616 PöidePöide MaarjaMaarja Kirikus.kirikus. Post ütles, et tema kui pooltel juhtudel lehmiku- bes aasta tagasi saime vastava nuüritusel. kolmekümne tööaasta jook- te suguelundid välja arene- Kontsert on tasuta. sul pole kunagi varem juhtu- mata. Sellised loomad loetak- Oodatud on annetused kiriku restaureerimise jaoks. nud, et ühel lehmal sünnib se kesksoolisteks ja saadetak- kolm elus ja tervet vasikat. se lihatööstusesse. Milline Aivar Pohlak korraldab Säärel Abipolitseinik “See on tõeliselt harulda- saatus ootab reedel sündinud Uude üürimajja veel korterit broneerida ei saa sai söögikoha ne,” kinnitas loomakasvata- kolmikuid, selgub lähitulevi- Traffi cu tasuta kontserdi ja, kelle ettevõttes on aastas kus. Eile sai nurgakivi Kuressaares ees nahutada üle tuhande poegimise. Kuu Ain Lember Kitsal tänaval kerkiv nn riigi Eeloleval reedel pakub Kures- gi rahvalikumat – tuleva aas- Nädalavahetusel lõi seni tu- üürimaja, mille korterid jõua- saare merepäevade tasuliste- ta osas olen juba rääkinud vastama isik Kuressaares ühe “POLAARALADE VALGUSES" vad üüriturule tuleva aasta ke- le artistidele konkurentsi Sää- Kukerpillidega, kes tähista- söögikoha ees ametikohus- vadel. rel publikule tasuta esinev vad siis oma 50. tegutsem- tusi täitvat abipolitseinikku. Kitsas 16 Kodu OÜ juhatu- ansambel Tra c. isaastat. Säärel peaks aga Juhtunu täpsemad asja- 7. augustil kell 12 (hotell Rüütli saalis) se liige Oliver Akenpärg mär- Traditsiooni mõõtu üritust järgmisel aastal nägema Tau- olud on selgitamisel ja sel- kis, et tulevastele üürnikele nantseeriv Aivar Pohlak üt- kari bändi,” selgitas ta. leks on algatatud kriminaal- saab pindu pakkuda alles siis, les, et tema soov on pakkuda Pohlaku sõnul on paran- menetlus avaliku korra ras- kui maja on tervikuna valmis midagi kolmele väiksemale datud Sääre ürituse korral- ke rikkumise paragrahvi ESINEJAD: ja ka mööbliga sisustatud. Ta kogukonnale, millega ta en- duslikku poolt, näiteks loode- järgi, teatas politsei. lisas, et hoone ehitus on prae- nast seotuks peab – Kaunispe, takse paremini korraldada Teine sarnane rünnak 1. “Caesar Kaljo - väsimatu saarlasest polaaruurija” gu küll graa kust maas ja ehi- Sääre ja Ruhnu. “Tänavu alus- parkimist, mis varasematel pandi toime laupäeval Ku- Olavi Pesti, Saaremaa Muuseumi teadur tajal tuleb rinda pista erineva- tasime Kaunispe sadamas kol- kordadel on probleeme teki- ressaare linnuses. te tarneraskustega, kuid objekt me küla jaanitulega, kus esi- tanud. Samuti on sel korral Prokuratuuri pressinõu- 2. “Eestlaste teadusekspeditsioonidest Teravmägedel” loodetakse siiski Kredexi poolt
Load more

Recommended publications
  • Kahtla-Kübassaare Hoiuala, Kübassaare
    v Kahtla-Kübassaare hoiuala, Kübassaare maastikukaitseala, Muraja merikotka ja Ruhve merikotka püsielupaikade (Kahtla-Kübassaare linnu- ja loodusala) kaitsekorralduskava 2013-2022 1 SISUKORD 1. KAITSEKORRALDUSKAVA KOOSTAMISE TAUSTINFORMATSIOON............................................................................. 4 2. ISELOOMUSTUS ......................................................................................................................................................... 4 2.1 Õiguslik alus - kaitseala ja hoiuala kujunemine ning staatus ....................................................................... 4 2.2 Eesmärk ja kaitsekord .................................................................................................................................. 5 2.2.1 Kaitse-eesmärk ........................................................................................................................................... 5 2.2.2 Kaitsekord ................................................................................................................................................... 6 2.3 Biogeograafiline iseloomustus ..................................................................................................................... 7 2.3.1 Üldiseloomustus ......................................................................................................................................... 7 2.3.2 Maastik ......................................................................................................................................................
    [Show full text]
  • Saare MAAKONNA Loodusväärtused Saare MAAKONNA Loodusväärtused 2 3
    SAARE MAAKONNA loodusväärtused SAARE MAAKONNA loodusväärtused 2 3 SISUKORD KAITSEALAD ................... 8 Odalätsi maastikukaitseala ....... 27 Vilsandi rahvuspark ............. 9 Panga maastikukaitseala ......... 27 Abruka looduskaitseala .......... 10 Üügu maastikukaitseala ......... 28 Laidevahe looduskaitseala ........ 11 HOIUALAD .................... 30 Liiva-Putla looduskaitseala ....... 12 Karala-Pilguse hoiuala ........... 31 Linnulaht .................... 13 Karujärve hoiuala .............. 31 Loode tammik ................ 14 Väikese väina hoiuala ........... 33 Rahuste looduskaitseala ......... 15 Viidumäe looduskaitseala ........ 16 KAITSEALUSED PARGID ........... 34 Viieristi looduskaitseala. 17 Kuressaare lossipark ............ 34 Järve luidete maastikukaitseala .... 20 Mihkel Ranna dendraarium ....... 34 Kaali maastikukaitseala .......... 20 Mõntu park .................. 35 Kaugatoma-Lõo maastikukaitseala .. 21 Pädaste park ................. 35 Kaart ....................... 22 ÜksikobjEKTID ................ 36 Kesselaiu maastikukaitseala ...... 25 Põlispuud ................... 36 Koigi maastikukaitseala .......... 25 Rändrahnud .................. 40 KAITSTAVATE LOODUSOBJEKTIDE VALITSEJA Keskkonnaamet Hiiu-Lääne-Saare regioon Tallinna 22, 93819 Kuressaare tel 452 7777 [email protected] www.keskkonnaamet.ee KAITSTAVATE LOODUSOBJEKTIDE KÜLASTUSE KORRALDAJA RMK loodushoiuosakond Viljandi mnt. 18b, 11216 Tallinn [email protected] www.rmk.ee Koostaja: Maris Sepp Trükise valmimisele aitasid kaasa: Kadri Paomees, Rein Nellis, Veljo
    [Show full text]
  • Lääne-Saare Valla Ühisveevärgi Ja –Kanalisatsiooni Arendamise Kava Aastateks 2015—2026
    LÄÄNE-SAARE VALLA ÜHISVEEVÄRGI JA –KANALISATSIOONI ARENDAMISE KAVA AASTATEKS 2015—2026 Lääne-Saare valla ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni arendamise kava aastateks 2015—2026 SISUKORD 1 SISSEJUHATUS .................................................................................................................. 5 2 OLUKORRA KIRJELDUS ................................................................................................... 6 2.1 Arendamise kava koostamiseks vajalikud lähteandmed .......................................... 6 2.1.1 Veemajanduskava ............................................................................................ 7 2.1.2 Omavalitsuse arengukava ................................................................................ 8 2.1.3 Planeeringud .................................................................................................... 9 2.1.4 Vee erikasutusload ..........................................................................................10 2.1.5 Ühisveevärgi ja kanalisatsiooni arendamise kava ............................................13 2.1.6 Reovee kogumisalad .......................................................................................18 2.2 Keskkonna ülevaade ..............................................................................................20 2.2.1 Üldandmed ......................................................................................................20 2.2.2 Pinnakate ja selle ehitus ..................................................................................23
    [Show full text]
  • Koolieelsete Lasteasutuste Teeninduspiirkondade Kinnitamine“ LISA 1
    Kihelkonna Vallavolikogu määruse nr 14 „Koolieelsete lasteasutuste teeninduspiirkondade kinnitamine“ LISA 1 Saaremaa ühinevate omavalitsuste ametiasutuste hallatavate koolieelsete lasteasutuste teeninduspiirkonnad 1. Aste Lasteaia teeninduspiirkond on Anijala, Ansi, Aste, Asuküla, Aula-Vintri, Eikla, Endla, Haamse, Hakjala, Hübja, Irase, Jootme, Jõe, Kaarma, Kaarma-Kirikuküla, Kaarmise, Kaisvere, Kaubi, Kellamäe, Keskvere, Kiratsi, Koidu, Koidula, Kuke, Kungla, Käku, Laadjala, Laoküla, Maleva, Meedla, Metsaküla, Mullutu, Nõmme, Piila, Põlluküla, Pähkla, Pärni, Randvere, Saia, Sepa, Tamsalu, Tõlli, Tõrise, Tõru, Uduvere, Unimäe, Vantri, Vestla, Viira, Õha külad ning Aste alevik. 2. Kaali Kooli teeninduspiirkond on Eiste, Ennu, Haeska, Hämmelepa, Iilaste, Ilpla, Kaali, Kailuka, Kangrusselja, Kiritu, Kuusiku, Kõljala, Kõnnu, Laheküla, Leina, Liiva, Liiva- Putla, Masa, Matsiranna, Metsaküla, Mustla, Nässuma, Pihtla, Püha, Rahniku, Rannaküla, Reeküla, Reo, Räimaste, Sagariste, Salavere, Sandla, Sauaru, Saue-Putla, Sepa, Sutu, Suure-Rootsi, Tõlluste, Vanamõisa, Väike-Rootsi, Väljaküla külad. 3. Kahtla Lasteaed-Põhikooli teeninduspiirkond on Aaviku, Asva, Audla, Jõe, Kahtla, Kapra, Kingli, Kõiguste, Käo, Laheküla, Laimjala, Mustla, Mägi-Kurdla, Nõmme, Pahavalla, Paju-Kurdla, Randvere, Rannaküla, Ridala, Ruhve, Saareküla, Saaremetsa, Viltina, Üüvere külad. 4. Kihelkonna Kooli teeninduspiirkond on Abaja, Abula, Kallaste, Kalmu, Karujärve, Kehila, Kiirassaare, Kotsma, Kuralase, Kuremetsa, Kurevere, Kuumi, Kuusiku, Kõruse, Kõõru, Liiva, Loona, Lätiniidi,
    [Show full text]
  • ÜP Rohevõrgustiku Uuring
    Roheline võrgustik. Vaadete- ja maastikuanalüüs. Kuressaare linna ja Kaarma valla kontaktvööndi ühisplaneeringu eeluuring. Projektijuht: Kristo Kiiker Consultare OÜ Pikk tn 30 93819 Kuressaare Tel: 4524995 e-post: [email protected] www.consultare.ee Töö nr: 01/10 Kuressaare 2010 Roheline võrgustik. Vaadete- ja maastikuanalüüs. Kuressaare linna ja Kaarma valla kontaktvööndi ühisplaneeringu eeluuring. 2 Roheline võrgustik. Vaadete- ja maastikuanalüüs. Kuressaare linna ja Kaarma valla kontaktvööndi ühisplaneeringu eeluuring. Sisukord Sissejuhatus ....................................................................................................................................4 1. Ülevaade uuringualast ............................................................................................................7 1.1. Üldiseloomustus .............................................................................................................7 1.2. Maakasutus ja asustus..........................................................................................................8 1.3. Geomorfoloogia ja mullastik.............................................................................................10 1.4. Maastik ja taimestik...........................................................................................................15 1.5. Kaitstavad loodusobjektid .................................................................................................19 1.6. Loomastik ja loomade liikumisteed...................................................................................26
    [Show full text]
  • Saaremaa Vald Külad 1) Aaviku 2) Abaja 3) Abruka 4) Abula 5
    Saaremaa vald Külad 1) Aaviku 50) Jaani 99) Kaunispe 2) Abaja 51) Jauni 100) Kavandi 3) Abruka 52) Jootme 101) Kehila 4) Abula 53) Jursi 102) Kellamäe 5) Allikalahe 54) Jõe 103) Keskranna 6) Anepesa 55) Jõelepa 104) Keskvere 7) Angla 56) Jõempa 105) Kihelkonna-Liiva 8) Anijala 57) Jõgela 106) Kiirassaare 9) Anseküla 58) Jõiste 107) Kingli 10) Ansi 59) Jämaja 108) Kipi 11) Arandi 60) Järise 109) Kiratsi 12) Ardla 61) Järve 110) Kirderanna 13) Are 62) Järveküla 111) Kiritu 14) Ariste 63) Jööri 112) Kiruma 15) Arju 64) Kaali 113) Kogula 16) Aru 65) Kaali-Liiva 114) Koidula 17) Aruste 66) Kaarma 115) Koiduvälja 18) Aste 67) Kaarma-Jõe 116) Koigi 19) Asuka 68) Kaarma-Kirikuküla 117) Koigi-Väljaküla 20) Asuküla 69) Kaarma-Kungla 118) Koikla 21) Asva 70) Kaarmise 119) Koimla 22) Atla 71) Kaavi 120) Koki 23) Audla 72) Kahtla 121) Koksi 24) Aula-Vintri 73) Kahutsi 122) Koovi 25) Austla 74) Kailuka 123) Kopli 26) Easte 75) Kaimri 124) Kotlandi 27) Eeriksaare 76) Kaisa 125) Kotsma 28) Eikla 77) Kaisvere 126) Kugalepa 29) Eiste 78) Kakuna 127) Kuiste 30) Endla 79) Kalju 128) Kuke 31) Ennu 80) Kallaste 129) Kungla 32) Haamse 81) Kallemäe 130) Kuninguste 33) Haapsu 82) Kalli 131) Kuralase 34) Haeska 83) Kalma 132) Kuremetsa 35) Hakjala 84) Kalmu 133) Kurevere 36) Hiievälja 85) Kandla 134) Kuumi 37) Himmiste 86) Kangrusselja 135) Kuuse 38) Hindu 87) Kanissaare 136) Kuusiku 39) Hirmuste 88) Kapra 137) Kuusnõmme 40) Hämmelepa 89) Karala 138) Kõiguste 41) Hänga 90) Kareda 139) Kõinastu 42) Hübja 91) Kargi 140) Kõljala 43) Iide 92) Karida 141) Kõnnu 44)
    [Show full text]
  • Rahvastiku Ühtlusarvutatud Sündmus- Ja Loendusstatistika
    EESTI RAHVASTIKUSTATISTIKA POPULATION STATISTICS OF ESTONIA __________________________________________ RAHVASTIKU ÜHTLUSARVUTATUD SÜNDMUS- JA LOENDUSSTATISTIKA REVIEWED POPULATION VITAL AND CENSUS STATISTICS Saaremaa 1965-1990 Kalev Katus Allan Puur Asta Põldma Muhu Leisi Pöide Mustjala Laimjala Kihelkonna Valjala Kuressaare Pihtla Kärla Lümanda KURESSAARE Salme Ruhnu Tallinn 2003 EESTI KÕRGKOOLIDEVAHELINE DEMOUURINGUTE KESKUS ESTONIAN INTERUNIVERSITY POPULATION RESEARCH CENTRE RAHVASTIKU ÜHTLUSARVUTATUD SÜNDMUS- JA LOENDUSSTATISTIKA REVIEWED POPULATION VITAL AND CENSUS STATISTICS Saaremaa 1965-1990 Kalev Katus Allan Puur Asta Põldma RU Sari C Nr 14 Tallinn 2003 © Eesti Kõrgkoolidevaheline Demouuringute Keskus Estonian Interuniversity Population Research Centre Kogumikuga on kaasas diskett Saaremaa rahvastikuarengut kajastavate joonisfailidega, © Eesti Kõrgkoolidevaheline Demouuringute Keskus. The issue is accompanied by the diskette with charts on demographic development of Saaremaa population, © Estonian Interuniversity Population Research Centre. ISBN 9985-820-71-1 EESTI KÕRGKOOLIDEVAHELINE DEMOUURINGUTE KESKUS ESTONIAN INTERUNIVERSITY POPULATION RESEARCH CENTRE Postkast 3012, Tallinn 10504, Eesti Kogumikus esitatud arvandmeid on võimalik tellida ka elektroonilisel kujul Lotus- või ASCII- formaadis. Soovijail palun pöörduda Eesti Kõrgkoolidevahelise Demouuringute Keskuse poole. Tables presented in the issue on diskettes in Lotus or ASCII format could be requested from Estonian Interuniversity Population Research Centre. II EESSÕNA
    [Show full text]
  • Märjamaa Nädalaleht 24
    TÄNA LEHES: • Vee ja kanalisatsioonitee- nuste uus hind. Lk 2 Märjamaa • Tänukirjad külaliikumise toetajatele. Lk 4 • Bussijaama toetusraha põhjustab vaidlusi. Lk 5 • Noorte jõutõstjate meeskondlik kolmas koht. Nädalaleht Lk 6 MÄRJAMAA VALLA INFOLEHT Nr 12 (882) 24. märts 2010 Hind 5 krooni Teenuse kinnitas end jõuliselt valla kaardile Märjamaa valla külaliikumise seitsmenda MTÜ Märjamaa tänupäeva võõrustajaks oli Teenuse. Külava- Valla Külavane- nem Heino Resik ütles mõisa saali kogune- mate Ühenduse nud rahvale, et küla esmamainimisest saab tegevuses nimetas järgmisel aastal 555 aastat, mõis on ehitatud ta täidetuks olulisi aastail 1536-1560. jooni, mida MTÜ- Valla külavanemate ühenduse juht Pee- delt eeldatakse ter Paunmaa andis sisuka ülevaate meie val- – usaldusväärsus, la külaliikumisest ja milleks on kasutatud läbipaistvus ja vas- projektidega hangitud umbes 1,8 miljonit tutus. krooni. Praegu on Märjamaa vallas 27 kü- S a a l i t ä i e l e lavanemat, kes seisavad hea 32 küla eest, kuulajatele andsid kuid on mitmeid katmata piirkondi. Külade väga mõnusa kont- ühendusel on 25 liiget, sealhulgas nii üksik- serdi Vana-Vigala liikmeid kui ühendusi. põhikooli õpilased, “Privileege me ei paku, aga tahame olla kelle hulgas oli ka vallavalitsusele võrdsed partnerid otsuste Teenuse küla lapsi. tegemisel,” ütles P. Paunmaa. Ta soovis hea Uue andena tuli Teenuse küla üks eestvedajaid Maie Raidma ja Teenuse koostöö jätku vallavalitsusega ja pakkus nei- esile kohalik mees mõisa perenaine Helle Rehepapp käsitöönäituse taustal. le kuldse tegevusprintsiibina välja põhimõtte Allar Alesmaa, Reet Saare foto “kaasa ja räägi inimestega”, sest igal piirkon- kelle päevakajali- malus. Teiseks kiideti eriti vahvat kontserti, nal on oma erisused. sed värsid kajastasid külaelu, nt jutuajamisi mis näitas Teenuse küla elujõulisust.
    [Show full text]
  • Saaremaa Valla Spordi Arengukava 2020-2030 Käsitleb Saaremaa Valla Spordivaldkonna Hetkeseisu, Tulevikueesmärke Ja Tegevusi Eesmärkide Saavutamiseks
    SAAREMAA VALLA SPORDI ARENGUKAVA 2020–2030 Kuressaare 2019/2020 Sisukord Sissejuhatus ............................................................................................................................................. 3 1. Arengukava koostamise põhimõtted ............................................................................................... 4 1.1. Arengukava koostamise lähtekohad ........................................................................................ 4 1.2. Arengukava elluviimise eeldused ............................................................................................ 4 1.3. Arengukava koostamise protsess ............................................................................................. 4 2. Saaremaa valla liikumisharrastuse ja spordi hetkeolukorra kirjeldus ja analüüs............................. 5 2.1 Riigi ja kohaliku omavalitsuse rollist ...................................................................................... 5 2.2 Saaremaa vald, hetkeolukord................................................................................................... 6 3. Spordikorraldus…………………………………………………………………………………………………………………………..7 3.1 Piirkondade sport ..................................................................................................................... 7 3.2 Koolisport ................................................................................................................................ 7 3.3 Spordiklubid, spordikoolid .....................................................................................................
    [Show full text]
  • Harbour Sites in Ritual Landscape Œ the Example Of
    Estonian Journal of Archaeology, 2009, 13, 2, 110–131 doi: 10.3176/arch.2009.2.03 Marika Mägi HARBOUR SITES IN RITUAL LANDSCAPE – THE EXAMPLE OF VILTINA IN SOUTHERN SAAREMAA The article examines the maritime cultural landscape in the light of the results of the excavations that took place in 2004–2006 at Viltina, Saaremaa. The complex of monuments from the 11th–12th century at Viltina in southern Saaremaa offers another possible function to the interpretations of similar harbour sites that apparently had primarily local significance. Data gathered in the course of the excavations together with previously known finds refer to the sacral character of the place. The location in relation to the agricultural settlement units and centres as well as the unearthed remains of piers imply that access with water vehicles must have played an important role in the formation of these places. Marika Mägi, Institute of History, Tallinn University, 6 Rüütli St., 10130 Tallinn, Estonia; [email protected] The location of landing-sites in cultural landscape seems to be determined predominantly by suitable natural conditions, in order to enable safe landing for the water vehicles. In case of harbour sites, the dimension of cultural landscape is added, meaning that the place needs to correspond to conditions that are important in the given society. However, the conditions vary depending on the function of the harbour site. In my earlier works I have demonstrated that, in the pre-state society, in addition to topographic indicators the choice of the harbour site was greatly dependant on the location of agricultural land in the radius of at least 5 kilometres.
    [Show full text]
  • ARENGUKAVA Aastateks 2014-2020
    Laimjala valla arengukava 2014-2020 LAIMJALA VALLA ARENGUKAVA 2014 - 2020 Laimjala 2014 Laimjala valla arengukava 2014 - 2020 KOOSSEIS Sissejuhatus 3 1. ÜLEVAADE LAIMJALA VALLA ARENGUKAVA 2007-2013 TÄITMISEST 4 2. HETKEOLUKORD, ARENGUEESMÄRGID JA TEGEVUSED 5 2.1. Asend ja looduslikud tingimused 5 2.2. Ajalugu ja kujunemine 7 2.3. Rahvastik ja asustus 8 2.4 Teenused ja ettevõtlus 12 2.5 Sport 12 2.6 Kultuur 13 2.7 Külaelu ja kodanike ühendused 15 2.8 Maakasutus 16 2.9. Loodusressursid 18 2.10. Teedevõrk 19 2.11. Heakord 20 2.12. Lautrid ja sadamad 21 2.13. Keskkond 22 2.14. Elektrivõrk 24 2.15. Turism 24 2.16. Ettevõtlus 25 2.17. Haridus ja noorsootöö 27 2.18. Sotsiaalne kaitse ja tervishoid 28 2.19. Valla juhtimine 30 2.20. Eelarve 31 3. ARENGUTEGURID 32 4. VISIOON 2020 34 5. LISA 1 TEGEVUSKAVA 2014-2016 36 6. ARENGUKAVA MUUDATUSTE SISSE VIIMINE 48 2 Laimjala valla arengukava 2014 - 2020 SISSEJUHATUS Arengukava on omavalitsusüksuse pika- ja lühiajalise arengu eesmärke määrav ja nende elluviimiseks tegevusi kavandav dokument, mis tasakaalustatult arvestab majandusliku, sotsiaalse ja kultuurilise keskkonna ning looduskeskkonna arengu pikaajalisi suundumusi ja vajadusi ning on aluseks erinevate eluvaldkondade arengu integreerimisele ja koordineerimisele. Arengukava sisaldab hetkeolukorra analüüsi. Arengukavas kajastatakse kuni arengukava perioodi lõpuni strateegilised eesmärgid ja tegevused eesmärkide saavutamiseks. Arengukava projekti koostab valla- või linnavalitsus ja esitab selle kinnitamiseks valla- või linnavolikogule. Volikogu võib kehtestada arengukava ja eelarvestrateegia koostamise korra või volitada valla- või linnavalitsust seda tegema. (2) Arengukava osa või sellega seotud iseseisev dokument on eelarvestrateegia, mille nõuded sätestatakse kohaliku omavalitsuse üksuse finantsjuhtimise seaduses.
    [Show full text]
  • BREVIA Breeding Birds of Juniper Thickets in Southeast Saaremaa In
    Hirundo 24: 1-6 (2011) BREVIA Breeding birds of juniper thickets in southeast Saaremaa in 1975 Eet Tuule I have made observations in Laimjala and Pöide districts since 1960 (mainly in the surroundings of Kingli, Audla and Saareküla). During that time I have seen a considerable change in the composition of local breeders. Even though there are no consistent counts of adequate volume, there is sufficient data for illustrating the local bird fauna of 1975 by using data of counts of breeding birds carried out in juniper thickets. This is because juniper thickets are the typical landscape of southeast Saaremaa. From one side the observation plot comprises Laimjala, Ridala, Oti, Tornimäe, Ardla, Välta, Neemi, Unguma and the villages of Laheküla, extending up to the sea in south (from Saaremõisa up to Kahtla islet). Yet the main counts were carried out in the surroundings of Kingli, Audla and Saareküla, but also along Sauna bay and in coastal juniper thickets of Luhina, Sääremäe and Saastna. The relief is greatly changing with curvy ridges. Highest above the sea level (islets of the former Pöide archipelago) grow broad‐leaved mixed forests, while pine forests, juniper thickets and cultural landscape remain lower and swamps in the very lowest part (the largest being Kingli reed swamp). Alvars are covered with junipers and often bordered by stone fences. Occasional stone heaps surrounded by a few trees and bushes are adding character to juniper thickets. In general, the observation plot is diverse and mosaic in places. Therefore, various biotopes can surround a rather small juniper thicket and thereby enrich avian diversity.
    [Show full text]