DOCSLIB.ORG

Kahtla Lasteaed-Põhikooli Arengukava Aastateks 2017-2021

Total Page：16

File Type：pdf, Size：1020Kb

Download full-text PDF Read full-text
Kahtla Lasteaed-Põhikooli Arengukava Aastateks 2017-2021 Kahtla Lasteaed-Põhikool Kahtla Lasteaed-Põhikooli arengukava aastateks 2017-2021 Kahtla 2017 Kahtla Lasteaed-Põhikool Sisukord Sissejuhatus ..................................................................................................................3 Moto ...........................................................................................................................3 Missioon.....................................................................................................................3 Visioon .......................................................................................................................3 Põhiväärtused ............................................................................................................3 Kooliarenduse põhisuunad ja valdkonnad ................................................................5 Tulemuslikkuse hindamine.........................................................................................5 Arengukava valdkonnad.............................................................................................5 Hetkeseis ja arengueeldused......................................................................................5 Eesmärgid .....................................................................................................................8 Realiseerunud eesmärgid...........................................................................................9 Meie tegemised ................................................... Tõrge! Järjehoidjat pole määratletud. Tulevikuvisioonid.......................................................................................................20 Arengukava uuendamise kord..................................................................................26 2 Kahtla Lasteaed-Põhikool Sissejuhatus Lähtuvalt Põhikooli- ja Gümnaasiumiseaduse §67 punkt 1 on Kahtla Lasteaed- Põhikooli arengukava dokument, mis määrab ära kooliarenduse põhisuunad ja valdkonnad, tegevuskava neljaks aastaks ning arengukava uuendamise korra. Kahtla Lasteaed-Põhikooli arengukava lähtub Kahtla Lasteaed-Põhikooli põhimäärusest ja Laimjala valla arengukavast. Moto Kes püüab kõigest väest, saab üle igast mäest. Missioon Kahtla Lasteaed-Põhikooli missiooniks on kujundada õpilastes õigeid väärtushinnanguid. Visioon Võrdsed võimalused kõigi õpilaste võimetekohaseks arenguks turvalises õpikeskkonnas, et kujuneks adekvaatne enesehinnang ja oskus teha õigeid valikuid elus toimetulekuks. Oleme lasteaed-põhikool, kuhu laps tahab tulla, kuhu lapsevanem tahab oma last tuua, kus õpetajad ja töötajad tahavad töötada. Põhiväärtused Kvaliteet Väärtustame vaimsust, õppimist ja õpetamist; Tolerantsus Märkame ja mõistame kaaslasi ning hoolime neist; Koostöö Töötame ühise eesmärgi nimel ühtse kooliperena; Traditsioonid Kanname edasi nii kooli kui ka valla kõike väärtuslikku, mis varem loodud; Tervis Väärtustame tervena elamist, sporti, tervislikke eluviise, puhast elu- ja töökeskkonda. 3 Kahtla Lasteaed-Põhikool Üldandmed Kahtla Lasteaed-Põhikool on Laimjala valla ainus haridusasutus. Õpilaskond kujuneb kooli piirkonnas (Aaviku küla, Asva küla, Audla küla, Jõe küla, Kahtla küla, Kapra küla, Kingli küla, Kõiguste küla, Käo küla, Laheküla küla, Laimjala küla, Mustla küla, Mägi-Kurdla küla, Nõmme küla, Pahavalla küla, Paju-Kurdla küla, Randvere küla, Rannaküla küla, Ridala küla, Ruhve küla, Saareküla küla, Viltina küla ja Üüvere küla) elavatest lastest. Väljastpoolt neid külasid õppivad õpilased moodustavad 9,7% õpilaste üldarvust. Kahtla Lasteaed-Põhikoolis õpib hetkel 31 õpilast ja 23 mudilast. Õpilaste arv lähima 3 aasta jooksul ei kasva märgatavalt. See oli põhjuseks, et 2006/2007. õa liideti põhikooli osa lasteaiaga. Laste arvu vähesus teeb kohustuslikuks liitklassid. Koolile annab oma näo koolis toimuv õppetöö ja klassiväline tegevus, mille lõppeesmärk on aidata kujundada isiksust, kes tuleb toime oma elu ja tööga, arendab ennast ja aitab kaasa ühiskonna arengule, määratleb end rahva liikme ja kodanikuna. Selleks aitavad kaasa koolis ja vallas toimuvad õppe- ja kasvatustööks seatud eesmärke toetavad üritused ja tegutsevad huvialaringid: mudilaskoor, arvutiring, kodutütred ja noorkotkad, jalgpalli, robootika, kellademängu ja tantsuringid. Kooli õppe-kasvatusprotsessis on oluline roll ka koostööl lastevanematega. Koolis on toimunud ja toimuvad edaspidigi kasvatusalased loengud. Lapsevanemad saavad koosolekute, e-kooli, hinnetelehtede ja klassijuhatajate kaudu pidevalt tagasisidet oma laste edasijõudmise kohta. Igal aastal viiakse läbi arenguvestlusi. Kooli töö on korraldatud vastavalt Eesti Vabariigi seadustele, EV haridus- ja teadusministri määrustele, kooli põhimäärusele jt kehtivatele õigusaktidele. Õppetöös lähtutakse kooli õppekavast, mis on kooskõlas riikliku õppekavaga. Õppeaasta on jagatud trimestriteks. Koolis kasutatakse e-kooli ja lähitulevikus lasteaias e-lasteaeda. Arengukava üldiseks eesmärgiks on tagada kooli õppetaseme vastavus riiklikus õppekavas kehtestatud nõuetele. 4 Kahtla Lasteaed-Põhikool Kooliarenduse põhisuunad ja valdkonnad Tulemuslikkuse hindamine Kooli õppe- ja kasvatustegevuse ning juhtimise tulemuslikkust hinnatakse PGS §78 lg 3 alusel. Viimane sisehindamise kolme aasta kokkuvõte tehti 2013. aastal, vahehindamist tehakse iga õppeaasta lõpus, viimane 2016/17. õppeaastal. Mõlemad esitati arvamuse avaldamiseks nii kooli õppenõukogule, hoolekogule kui ka vallale. Arengukava valdkonnad Arengukava elluviimine toimub läbi järgmiste valdkondade arendamise: Koolisisene juhtimine Hoolekogu Lastevanemate ja õpilaste osalemine koolielus Kooli töö planeerimine Kooli arengukava järgimine, korrigeerimine, täiendamine Õpetamine ja õppimine Ainealase töö planeerimine, korraldamine Õpilaste osalus õppetöös, koolikohustuse täitmine Õpilaste hindamine Tugisüsteemide rakendamine Kooli ja lasteaia töökeskkond Klassi- ja kooliväline töö Info- ja kommunikatsioonitehnoloogia Hetkeseis ja arengueeldused Koolis õpib 2017/2018. õppeaastal 31 õpilast, nendest tüdrukuid 13 ja poisse 18. Lasteaias on 23 mudilast, 12 tüdrukut ja 11 poissi. Lasteaias on tavaliselt üks segarühm. Kuna mudilasi on rohkem, kui liitrühma täituvus lubab, on ajutiselt moodustatud koolieelikutest lisarühm. Klassikomplekte on tavaliselt 5. Kuna ühes klassis õpilased puuduvad, on ajutiselt moodustatud 4 klassikomplekti: 1. ja 3. klass, 5 Kahtla Lasteaed-Põhikool 2. ja 4. klass, 5. ja 6.klass, 7. ja 9. klass. Kui kõigis klassides on õpilased, moodustatakse 5 klassikomplekti ja 9. klassis õpetatakse põhiaineid ühele klassikomplektile. 2016/2017. õppeaasta üldkokkuvõttes ei õppinud mitte keegi mitterahuldavalt, küll aga anti välja 3 kiituskirja ja 2 ainekiituskirja. Logopeedi abi vajavad õpilased nii koolis kui ka lasteaias. Logopeedilist abi osutab Rajaleidja logopeed. Psühholoogilist nõustamist saab vastavalt vajadusele, seda korraldab valla sotsiaaltöötaja. Koolis toimuvad tugiõppetunnid, lisaks rakendatakse individuaalõpet osadele õpilastele vastavalt vajadusele. Kahtla Lasteaed-Põhikoolis töötab 16 õpetajat, neist neli lasteaias, lisaks tugiõpetaja ja õpetaja abi. Koolis töötab abipersonalina 4 inimest. Tugevad küljed Kooli auväärne ajalugu ja pikaaegsed kogemused – õppetöö aastast 1836; Kõiki lapsi märgatakse. Individuaalne lähenemine õpilasele; Õpetajad on oma ala spetsialistid (kvalifitseeritud, motiveeritud); Hea side kooli (õpetaja) ja kodu (lapsevanema) vahel; Loomulik üleminek lasteaiast kooli; Turvaline keskkond nii kooli kui ka lasteaia ümbruses; Koolil oma infoleht; Kooli ja lasteaia käsutuses on valla buss; Õpilastele tasuta huviringide olemasolu; Nõrgad küljed Liitklasside olemasolu vanemas astmes; Sotsialiseerumisvõimalused kooli vanemas astmes on piiratud; Sportlikke tegevusi toetavate rajatiste ja ruumide puudumine või madal kvaliteet (spordisaal, spordiväljak, pesemisvõimalused); Nii kooli kui ka lasteaia ruumide kaasaegse ventilatsiooni puudumine; Majandushooldustehnika amortiseerumine nii koolis kui ka lasteaias; Kaasaegsete õppevahendite kesisus (spordi- ja muusikainstrumentide vähesus); Logopeedi ja eripedagoogi puudumine. 6 Kahtla Lasteaed-Põhikool Tegevusvaldkonna ohud Laste arvu jätkuv langustrend nii piirkonnas, lasteaias kui ka koolis; Kollektiiv ei saa uuendust/täiendust; Oht, et üha rohkem õpilasi liigub paremate võimalustega kooli; Suurvalla puhul oht ressursside vähenemisel. Tegevusvaldkonna võimalused Õpetajate enesetäiendamise võimalused; Lisaraha taotlemine erinevatest fondidest projektide kaudu (KIK, HITSA); Õppekvaliteedi tõstmise, tõhususe saavutamiseks igakülgne koostöö ja lõimumine naaberkoolidega – ühine personali, õppetöö ja –vahendite plaanimine sünergia eesmärgil; Läbi e-kooli ja kooli kodulehe info liikumise parandamine. SWOT analüüs (S-strongness, W-weakness, O-opportunities, T-threats) SO- strateegia (kuidas sisemiste tugevuste abil väliseid võimalusi ära kasutada) Kooli hea maine ja sisekliima meelitab lapsi siia kooli jääma; Õpetajate suhtlemine lastevanematega (arenguvestlused nii lasteaias kui koolis); Projektide kaudu raha saamine ja projektides osalemine; Väikeses kollektiivis meeskonna töö mitmetahustamine ja seeläbi lisaväärtuse tekitamine. WO-strateegia (kuidas sisemiste nõrkuste ületamiseks ära kasutada väliseid võimalusi) Kutsuda inimesi kogemusi jagama väljastpoolt kooli (koolipere, lapsevanemad); Lastevanemate ja hoolekogu kaasamine erinevatesse ettevõtmistesse; Laste motiveerimine läbi huvitegevuse; Jätkata koostööd noorsoopolitseiga; Jätkata koostööd naaberkoolidega. 7 Kahtla Lasteaed-Põhikool
Load more

Recommended publications
  • Kahtla-Kübassaare Hoiuala, Kübassaare
    v Kahtla-Kübassaare hoiuala, Kübassaare maastikukaitseala, Muraja merikotka ja Ruhve merikotka püsielupaikade (Kahtla-Kübassaare linnu- ja loodusala) kaitsekorralduskava 2013-2022 1 SISUKORD 1. KAITSEKORRALDUSKAVA KOOSTAMISE TAUSTINFORMATSIOON............................................................................. 4 2. ISELOOMUSTUS ......................................................................................................................................................... 4 2.1 Õiguslik alus - kaitseala ja hoiuala kujunemine ning staatus ....................................................................... 4 2.2 Eesmärk ja kaitsekord .................................................................................................................................. 5 2.2.1 Kaitse-eesmärk ........................................................................................................................................... 5 2.2.2 Kaitsekord ................................................................................................................................................... 6 2.3 Biogeograafiline iseloomustus ..................................................................................................................... 7 2.3.1 Üldiseloomustus ......................................................................................................................................... 7 2.3.2 Maastik ......................................................................................................................................................
    [Show full text]
  • Politsei Tabas Kuressaares Korteripeolt 15 Purjus Last Üks Nooruk Ähvardas Marientali De Patrullidega, Kuna Maja Seestpoolt Lukku,” Rääkis Sikk Su Alkoholi
    “Ükskord Riigigümnaasium lindilõikamise ootel LK 2 • Kauneimad kodud: suur fotogalerii LK 6-8 nägin rada ainult läbi Taasiseseisvumis- prillidel päeval heiskame olevate riigilipu! väikeste pilude.” KUUEAASTANE Järgmine Saarte Hääl MOTOSPORTLANE ilmub laupäeval, 21.08 NIKLAS JOHANSON LK 4 Neljapäev, 19. august 2021 • Nr 135 (5389) • Hind 1,20 € VÄLJAKUTSELE KÕIK VABAD JÕUD: Politseil oli alust arvata, et tegemist tuleb suure hulga alkoholi tarvitanud noortega. Nii oligi. FOTOMONTAAŽ / LIINA ÕUN Politsei tabas Kuressaares korteripeolt 15 purjus last Üks nooruk ähvardas Marientali de patrullidega, kuna maja seestpoolt lukku,” rääkis Sikk su alkoholi. Aga oli ka neid, kes olid räägitud. Lugu ise oli Siku sõnul vägagi korterelamu kolmandal korrusel ukse ees oli kümmekond Marientali operatsioonist. jõudnud ära juua pudeli või rohkem.” õpetlik. Esmaspäeva pealelõuna ja õh- peetud peol aknast alla hüpata. jalgratast. Siiski õnnestus politseil Leiti ka sigarette ja e-sigaret. Siku tupoolik tunduvad olevat üsna süütu “Tuppa astudes oli tunda tugevat “Et oleks nende lastega ust lõhkumata korterisse sõnul võib arvata, et üht-teist jõudsid aeg, mil poleks nagu erilist põhjust las- alkoholilõhna,” ütleb politsei. seal jõudu tegeleda,” põh- pääseda ning üsna pea noored ka tualetipotist alla lasta. te tegemisi kontrollida, midagi taolist jendas Sikk, viidates, et oli saabus kohale ka korteri Tabatud noored viidi politseijaos- eeldaks pigem nädalavahetuselt. alust arvata, et tegemist tu- omanik. Pidutsejate vanus konda, koostati protokollid ning lapse- Tõenäoliselt mängis korterisse ko- Kadri Häng-Nuum, Raul Vinni leb suure hulga alkoholi tar- jäi vahemikku 13–17, ena- vanemad tulid võsukestele järele. gunemisel oma rolli vihmane ilm. [email protected] vitanud noortega. masti oli tegu 13–15-aastaste- Pealtnägijate sõnul käisid lapsevane- “Muidu oleks nad võib-olla kuskil Esmalt tabati trepikojast kaks ga.
    [Show full text]
  • SKK Hindamiskomisjoni 03.03.2010 Protokoll (Meede 3)
    Saarte Koostöökogu Hindamiskomisjoni koosoleku PROTOKOLL Koosolek toimus 03.03.2010 Elektrumi Ärimajas, Tallinna 58, Kuressaare linn. Koosolek algas kell 9.00 ja lõppes 19.00. Koosolekust võtsid osa hindamiskomisjoni liikmed: Vastavalt osalejate nimekirjale . Koosolekule olid kutsutud kõik Meetmesse 3 projektitaotluse esitanud isikute esindajad. Koosolekut juhatas Koit Kelder SKK esindaja hindamiskomisjonis, kes valiti komisjoni liikmete poolt komisjoni esimeheks. Koosolekut protokollis SKK nõustaja Sulvi Munk. Koosoleku päevakord: 1. Meede 3 taotluste hindamine; 2. Meede 3 taotlejate nimekirja kinnitamine. 1. Meede 3 taotluste hindamine Hindamiskomisjon kuulas ära taotlejad ja hindas taotlusi järgmises järjekorras: MTÜ Saaremaa Õppekeskus (suuliselt ei esitletud), Metsa Johani Talu – FIE Andrus Sepp (suuliselt esitles Andrus Sepp), MTÜ MEDEL (suuliselt esitles Kati Aru), Laimjala Vallavalitsus (suuliselt esitles Vilmar Rei), MTÜ Saarte Jahimeeste Selts (suuliselt esitles Vilmar Rei), Kihelkonna Vallavalitsus (suuliselt esitles Raimu Aardam), MTÜ Reinuldi (suuliselt esitlesid Jone Koppel ja Kristjan Koppel), MTÜ Tagavere Optimistid (suuliselt esitles Astrid Vaba), MTÜ Saarte Terviserajad (suuliselt esitles Raul Traumann), Leisi Vallavalitsus (suuliselt esitles Andres Jalakas), MTÜ Koolijaagu (suuliselt esitles Aivo Aadam), MTÜ Saaremaa Valdade Spordiliit (suuliselt esitles Krista Riik), SA Orissaare Spordihoone (suuliselt esitles Krista Riik), MTÜ Saaremaa Kodukant („külad aktiivseks“, suuliselt esitles Elvi Viira), MTÜ Saaremaa Kodukant
    [Show full text]
  • MERELINE SAAREMAA Saaremaa
    MERELINE SAAREMAA Saaremaa Priit Noogen Margit Kõrvits Kristina Mägi KUIDAS SAADA SAARELE OLULISED NUMBRID: SAARE MAAKOND Saaremaa pikk ja rahulik rannajoon on ümbritsetud külalislahkete sadamatega, kuhu oma purjelaevaga randuda. Vaid paar lehte edasi ja juba Hädaabi ja merepääste 112 Pindala 2922 km2 (6,5% Eesti pindalast), kokku 710 saart leiadki külalissadamate info. Ahhoi! Saaremaa Vabatahtlik Merepääste Selts +372 5119922 Suuremad saared: Saaremaa, Muhu, Ruhnu, Abruka, Vilsandi Olgu talv või suvi, uued parvlaevad toovad Sind muretult kohale. Kui soovid viivitamata ja kindlal ajal oma roositud pätiga saarele astuda, saad pileti ette osta www.praamid.ee Kuressaare Haigla, EMO +372 4520040 Rannajoone kogupikkus 1414 km 2 Saaremaa Turismiinfokeskus, Rahvaarv ca 34 000, 13,1 inimest/km Kõrgelt õhust on imeline vaade meie saarte maale. Saaremaa ja Muhu, Vilsandi ja Abruka, ehk paistab ka servake Ruhnut. Lehvita meie Tallinna 2, Kuressaare, Eesti, Administratiivne jaotus: headele naabritele Hiiumaal. Sellist luksust pakub lennureis, vaid 30-40 minutit Tallinnast Kuressaarde. +372 453 3120, 3 valda - SAAREMAA, MUHU, RUHNU Vaata infot www.saartelennuliinid.ee [email protected] 1 linn - KURESSAARE, rahvaarv ca 13 000 www.visitsaaremaa.ee Külma ja jäist talve rannarahvale igal aastal ei anta. Kui see siiski tuleb, on võimalik saartele sõita üle mere ka jääteed pidi. Seda unikaalset võimalust tuleb kindlasti kasutada! Liikuda võib ainult ametlikel avatud jääteedel ja kindlasti jälgida märgistust ja reegleid. Lähemalt vaata www.mnt.ee/et/tee/jaateed Suved on meil päikeselised ja ilusad, peale jaanipäeva pole lootustki jääteed kasutada! MERELINE SAAREMAA Jarmo Vehkakoski Priit Noogen Priit Noogen Karl Jakob Toplaan SAAREMAA – osa üleilmsest UNESCO võrgustikust! UNESCO programm „Inimene ja biosfäär“ keskendub tänasel päeval just sellele, et üha rohkem inimesi teeksid valikud jätkusuutlikuma eluviisi kasuks.
    [Show full text]
  • Saare MAAKONNA Loodusväärtused Saare MAAKONNA Loodusväärtused 2 3
    SAARE MAAKONNA loodusväärtused SAARE MAAKONNA loodusväärtused 2 3 SISUKORD KAITSEALAD ................... 8 Odalätsi maastikukaitseala ....... 27 Vilsandi rahvuspark ............. 9 Panga maastikukaitseala ......... 27 Abruka looduskaitseala .......... 10 Üügu maastikukaitseala ......... 28 Laidevahe looduskaitseala ........ 11 HOIUALAD .................... 30 Liiva-Putla looduskaitseala ....... 12 Karala-Pilguse hoiuala ........... 31 Linnulaht .................... 13 Karujärve hoiuala .............. 31 Loode tammik ................ 14 Väikese väina hoiuala ........... 33 Rahuste looduskaitseala ......... 15 Viidumäe looduskaitseala ........ 16 KAITSEALUSED PARGID ........... 34 Viieristi looduskaitseala. 17 Kuressaare lossipark ............ 34 Järve luidete maastikukaitseala .... 20 Mihkel Ranna dendraarium ....... 34 Kaali maastikukaitseala .......... 20 Mõntu park .................. 35 Kaugatoma-Lõo maastikukaitseala .. 21 Pädaste park ................. 35 Kaart ....................... 22 ÜksikobjEKTID ................ 36 Kesselaiu maastikukaitseala ...... 25 Põlispuud ................... 36 Koigi maastikukaitseala .......... 25 Rändrahnud .................. 40 KAITSTAVATE LOODUSOBJEKTIDE VALITSEJA Keskkonnaamet Hiiu-Lääne-Saare regioon Tallinna 22, 93819 Kuressaare tel 452 7777 [email protected] www.keskkonnaamet.ee KAITSTAVATE LOODUSOBJEKTIDE KÜLASTUSE KORRALDAJA RMK loodushoiuosakond Viljandi mnt. 18b, 11216 Tallinn [email protected] www.rmk.ee Koostaja: Maris Sepp Trükise valmimisele aitasid kaasa: Kadri Paomees, Rein Nellis, Veljo
    [Show full text]
  • Saaremaa Omavalitsuste Ühinemiskokkulepe
    EELNÕU SAAREMAA OMAVALITSUSTE ÜHINEMISKOKKULEPE Kihelkonna vald, Kuressaare linn, Laimjala vald, Leisi vald, Lääne-Saare vald, Mustjala vald, Orissaare vald, Pihtla vald, Salme vald, Torgu vald ja Valjala vald on heaks kiitnud ühinemislepingu (edaspidi ühinemisleping), esitanud Vabariigi Valitsusele taotluse haldusterritoriaalse korralduse muutmiseks ning Vabariigi Valitsuse 29.12.2016 määrusega nr 169 „Kihelkonna valla, Kuressaare linna, Laimjala valla, Leisi valla, Lääne-Saare valla, Mustjala valla, Orissaare valla, Pihtla valla, Salme valla, Torgu valla ja Valjala valla osas haldusterritoriaalse korralduse ja Vabariigi Valitsuse 3. aprilli 1995. a määruse nr 159 „Eesti territooriumi haldusüksuste nimistu kinnitamine“ muutmine“ on Kihelkonna valla, Kuressaare linna, Laimjala valla, Leisi valla, Lääne-Saare valla, Mustjala valla, Orissaare valla, Pihtla valla, Salme valla, Torgu valla ja Valjala valla osas haldusterritoriaalset korraldust muudetud ja otsustatud Saaremaa Vallavolikogu valimistulemuste väljakuulutamisel moodustada uus haldusüksus Saaremaa vald. Vabariigi Valitsus algatas 15.02.2017 esitatud ettepanekuga ehk Vabariigi Valitsuse määruse „Kihelkonna valla, Kuressaare linna, Laimjala valla, Leisi valla, Lääne-Saare valla, Mustjala valla, Orissaare valla, Pihtla valla, Pöide valla, Salme valla, Torgu valla ja Valjala valla osas haldusterritoriaalse korralduse ja Vabariigi Valitsuse 3. aprilli 1995. a määruse nr 159 „Eesti territooriumi haldusüksuste nimistu kinnitamine“ muutmine“ eelnõuga1 Pöide valla osas haldusterritoriaalse
    [Show full text]
  • Pihtla Vallavolikogu Määruse Nr 9 27.09.2017 „Koolieelsete
    Pihtla Vallavolikogu määruse nr 9 27.09.2017 „Koolieelsete lasteasutuste teeninduspiirkondade kinnitamine“ LISA 1 Saaremaa ühinevate omavalitsuste ametiasutuste hallatavate koolieelsete lasteasutuste teeninduspiirkonnad 1. Aste Lasteaia teeninduspiirkond on Anijala, Ansi, Aste, Asuküla, Aula-Vintri, Eikla, Endla, Haamse, Hakjala, Hübja, Irase, Jootme, Jõe, Kaarma, Kaarma-Kirikuküla, Kaarmise, Kaisvere, Kaubi, Kellamäe, Keskvere, Kiratsi, Koidu, Koidula, Kuke, Kungla, Käku, Laadjala, Laoküla, Maleva, Meedla, Metsaküla, Mullutu, Nõmme, Piila, Põlluküla, Pähkla, Pärni, Randvere, Saia, Sepa, Tamsalu, Tõlli, Tõrise, Tõru, Uduvere, Unimäe, Vantri, Vestla, Viira, Õha külad ning Aste alevik. 2. Kaali Kooli teeninduspiirkond on Eiste, Ennu, Haeska, Hämmelepa, Iilaste, Ilpla, Kaali, Kailuka, Kangrusselja, Kiritu, Kuusiku, Kõljala, Kõnnu, Laheküla, Leina, Liiva, Liiva-Putla, Masa, Matsiranna, Metsaküla, Mustla, Nässuma, Pihtla, Püha, Rahniku, Rannaküla, Reeküla, Reo, Räimaste, Sagariste, Salavere, Sandla, Sauaru, Saue-Putla, Sepa, Sutu, Suure-Rootsi, Tõlluste, Vanamõisa, Väike-Rootsi, Väljaküla külad. 3. Kahtla Lasteaed-Põhikool teeninduspiirkond on Aaviku, Asva, Audla, Jõe, Kahtla, Kapra, Kingli, Kõiguste, Käo, Laheküla, Laimjala, Mustla, Mägi-Kurdla, Nõmme, Pahavalla, Paju-Kurdla, Randvere, Rannaküla, Ridala, Ruhve, Saareküla, Saaremetsa, Viltina, Üüvere külad. 4. Kihelkonna Kooli teeninduspiirkond on Abaja, Abula, Kallaste, Kalmu, Karujärve, Kehila, Kiirassaare, Kotsma, Kuralase, Kuremetsa, Kurevere, Kuumi, Kuusiku, Kõruse, Kõõru, Liiva, Loona,
    [Show full text]
  • The Kaali Crater Field and Other Geosites of Saaremaa Island (Estonia): the Perspectives for a Geopark
    Geologos, 2010, 16 (1): 59–68 doi: 10.2478/v10118-010-0004-z The Kaali crater field and other geosites of Saaremaa Island (Estonia): the perspectives for a geopark Anto Raukas 1 & Wojciech Stankowski 2 1 Institute of Ecology, Tallinn University, Uus-Sadama 5, 10120 Tallinn, Estonia;e-mail: [email protected] 2 Institute of Geology, Adam Mickiewicz University, Maków Polnych 16, 61-606 Poznan, Poland; e-mail: [email protected] Abstract The Island of Saaremaa in Estonia offers highly spectacular geological features that belong to the most interesting in the Baltic Sea area. A unique geological monument on the island is the Kaali meteorite–crater field, formed by nine meteori- te impacts. There are also attractive coastal cliffs, huge erratics, alvars (limestone areas covered by a very thin soil) and well-developed glacial and marine landforms. Limestone cliffs and shingle beaches abound with Silurian fossils and offer great opportunities to fossil collectors. The island is a prospective geopark. During the past few years, the geology of the island has become an intensely studied object of Estonian and Polish geologists. Keywords: geopark, geosites, meteorite–crater field, Saaremaa Island, Estonia Introduction opment. Worldwide importance has the Kaali crater field, the first one in Europe of which The Island of Saaremaa (Ösel in German this origin was scientifically proven by finds and Swedish) is one of the largest islands in of meteoritic iron. The geological/morphologi- the Baltic Sea, measuring 2,673 km2. It belongs cal characteristics of the island, in combina- to the West Estonian Archipelago. The island tion with the peculiar flora and fauna, together has a low population density, with only about with the archaeological, historical and cultural 40,000 people.
    [Show full text]
  • Koolieelsete Lasteasutuste Teeninduspiirkondade Kinnitamine“ LISA 1
    Kihelkonna Vallavolikogu määruse nr 14 „Koolieelsete lasteasutuste teeninduspiirkondade kinnitamine“ LISA 1 Saaremaa ühinevate omavalitsuste ametiasutuste hallatavate koolieelsete lasteasutuste teeninduspiirkonnad 1. Aste Lasteaia teeninduspiirkond on Anijala, Ansi, Aste, Asuküla, Aula-Vintri, Eikla, Endla, Haamse, Hakjala, Hübja, Irase, Jootme, Jõe, Kaarma, Kaarma-Kirikuküla, Kaarmise, Kaisvere, Kaubi, Kellamäe, Keskvere, Kiratsi, Koidu, Koidula, Kuke, Kungla, Käku, Laadjala, Laoküla, Maleva, Meedla, Metsaküla, Mullutu, Nõmme, Piila, Põlluküla, Pähkla, Pärni, Randvere, Saia, Sepa, Tamsalu, Tõlli, Tõrise, Tõru, Uduvere, Unimäe, Vantri, Vestla, Viira, Õha külad ning Aste alevik. 2. Kaali Kooli teeninduspiirkond on Eiste, Ennu, Haeska, Hämmelepa, Iilaste, Ilpla, Kaali, Kailuka, Kangrusselja, Kiritu, Kuusiku, Kõljala, Kõnnu, Laheküla, Leina, Liiva, Liiva- Putla, Masa, Matsiranna, Metsaküla, Mustla, Nässuma, Pihtla, Püha, Rahniku, Rannaküla, Reeküla, Reo, Räimaste, Sagariste, Salavere, Sandla, Sauaru, Saue-Putla, Sepa, Sutu, Suure-Rootsi, Tõlluste, Vanamõisa, Väike-Rootsi, Väljaküla külad. 3. Kahtla Lasteaed-Põhikooli teeninduspiirkond on Aaviku, Asva, Audla, Jõe, Kahtla, Kapra, Kingli, Kõiguste, Käo, Laheküla, Laimjala, Mustla, Mägi-Kurdla, Nõmme, Pahavalla, Paju-Kurdla, Randvere, Rannaküla, Ridala, Ruhve, Saareküla, Saaremetsa, Viltina, Üüvere külad. 4. Kihelkonna Kooli teeninduspiirkond on Abaja, Abula, Kallaste, Kalmu, Karujärve, Kehila, Kiirassaare, Kotsma, Kuralase, Kuremetsa, Kurevere, Kuumi, Kuusiku, Kõruse, Kõõru, Liiva, Loona, Lätiniidi,
    [Show full text]
  • X Klassijuhatajad Uuel Õppeaastal Siumis on Retk Vaimse Ellen Kask Kooli Haridusteaduskonna Na Pedagoogikaülikooli Fi- Ja Füüsilise Täiustumise Magistrant
    �� ��������������������������������� ������������������� ������������ ������������ Hariduse omandamine Kuressaare Gümnaa- X klassijuhatajad uuel õppeaastal siumis on retk vaimse Ellen Kask kooli haridusteaduskonna na Pedagoogikaülikooli fi- ja füüsilise täiustumise magistrant. Töökogemus: loloogiateaduskond eesti suunas. alates1982. aastast Kuressaa- filoloog, praegu Tartu Üli- Kuressaare Gümnaa- re Gümnaasiumis, õpetaja – kooli magistriõppes kooli- sium on Saaremaa suurim metoodik korralduse mentorite harus. õppeasutus. Meie kooli X Töökogemus: alates 1994. klassi on viimastel aasta- Mai Rand aastast KGs. tel tulnud õpilasi 32 Ees- Milliseid õpilasi timaa koolist. Kuressaare Gümnaasiumisse on õppi- ootan oma klassi? ma ja tööle tuldud ka välis- riikidest. Me oleme avatud Ellen Kask õppeasutus. Kuressaare Gümnaasiu- 2002. a. asus 74 Kures- mis olen olnud klassijuha- saare Gümnaasiumi lõpe- taja 5 lennu klassi õpilaste- tajat edasi õppima kõrg- le. Olen juhatanud ka kahte koolis, neist 26 Tallinna Sündinud: 21.11.1945 probleemsete poiste klassi. Tehnikaülikoolis, 11 Tartu Kuressaares. Elukoht: Tal- Rõõm on tõdeda, et pal- Ülikoolis ja 8 Tallinna Pe- ve 7. Haridustee: Kingisse- jude minu endiste õpilaste dagoogikaülikoolis. pa Keskkool, TRÜ ja Tpe- lapsed istuvad minu klassis Käesoleval aastal lõpe- dI vene keel ja kirjandus. samades koolipinkides, kus tab kooli 25. lend, kus on 4 Töökogemus: al. 1964. a. Sündinud: 30.05.62 Tar- nende isad ja emadki ja pal- kuldmedalikandidaati! Pihtla 8-klassiline kool Ku- tus. Elukoht: Kungla 28. jude endiste õpilaste lastele Meie koolis saad Sa en- ressaare k/n, Kingissepa Haridustee: Tartu 8. kesk- olen jälle klassijuhataja. dale ja teistele maksimaal- Keskkool, KG-s alates 1978. kool, H. Elleri nim. Muu- 10. klassi vastu võttes ta- selt näidata, mida Sa tege- a. Vanemõpetaja. Peale iga- sikakool, Eesti Muusikaa- haksin väga, et uued tulijad likult väärt oled! päevatöö koolis: al.
    [Show full text]
  • Saaremaa Vald Külad 1) Aaviku 2) Abaja 3) Abruka 4) Abula 5
    Saaremaa vald Külad 1) Aaviku 50) Jaani 99) Kaunispe 2) Abaja 51) Jauni 100) Kavandi 3) Abruka 52) Jootme 101) Kehila 4) Abula 53) Jursi 102) Kellamäe 5) Allikalahe 54) Jõe 103) Keskranna 6) Anepesa 55) Jõelepa 104) Keskvere 7) Angla 56) Jõempa 105) Kihelkonna-Liiva 8) Anijala 57) Jõgela 106) Kiirassaare 9) Anseküla 58) Jõiste 107) Kingli 10) Ansi 59) Jämaja 108) Kipi 11) Arandi 60) Järise 109) Kiratsi 12) Ardla 61) Järve 110) Kirderanna 13) Are 62) Järveküla 111) Kiritu 14) Ariste 63) Jööri 112) Kiruma 15) Arju 64) Kaali 113) Kogula 16) Aru 65) Kaali-Liiva 114) Koidula 17) Aruste 66) Kaarma 115) Koiduvälja 18) Aste 67) Kaarma-Jõe 116) Koigi 19) Asuka 68) Kaarma-Kirikuküla 117) Koigi-Väljaküla 20) Asuküla 69) Kaarma-Kungla 118) Koikla 21) Asva 70) Kaarmise 119) Koimla 22) Atla 71) Kaavi 120) Koki 23) Audla 72) Kahtla 121) Koksi 24) Aula-Vintri 73) Kahutsi 122) Koovi 25) Austla 74) Kailuka 123) Kopli 26) Easte 75) Kaimri 124) Kotlandi 27) Eeriksaare 76) Kaisa 125) Kotsma 28) Eikla 77) Kaisvere 126) Kugalepa 29) Eiste 78) Kakuna 127) Kuiste 30) Endla 79) Kalju 128) Kuke 31) Ennu 80) Kallaste 129) Kungla 32) Haamse 81) Kallemäe 130) Kuninguste 33) Haapsu 82) Kalli 131) Kuralase 34) Haeska 83) Kalma 132) Kuremetsa 35) Hakjala 84) Kalmu 133) Kurevere 36) Hiievälja 85) Kandla 134) Kuumi 37) Himmiste 86) Kangrusselja 135) Kuuse 38) Hindu 87) Kanissaare 136) Kuusiku 39) Hirmuste 88) Kapra 137) Kuusnõmme 40) Hämmelepa 89) Karala 138) Kõiguste 41) Hänga 90) Kareda 139) Kõinastu 42) Hübja 91) Kargi 140) Kõljala 43) Iide 92) Karida 141) Kõnnu 44)
    [Show full text]
  • Kurjad Varesed Teevad Linlaste Elu Põrguks
    “Kui virisevad, 10-aastane Ian Vares – sündinud ärimees LK 2 • Vallavõim laseb pargis võilillel lokata LK 4 siis hästi vaikselt ja teevad ikka töö ära.” Ajaleht ilmub OOPERILAULJA HELDUR HARRY PÕLDA suveperioodil SAARLASTEST INTERVJUU LK 6-7 3x nädalas! Neljapäev, 3. juuni 2021 • Nr 103 (5357) • Hind 1,20 € Kurjad varesed teevad linlaste elu põrguks Kuressaares Torni tänaval Maria Peebu, Lilli Maripuu ja sa- kis vallavalitsus Torni 3 ja 5 juu- pesitsevad agressiivsed muti sealkandis elava Valentina res puude otsas asunud pesad varesed ründavad õues Toksiga räägivad, ei tihka lind likvideerida, aga paistab, et ku- liikuvaid inimesi. lähemale tulla, vaid kraaksub sagil tagapool Vallimaa ja Torni eemal puu otsas. tänava vahel on veel mingi Korraks ühineb varestest pesa,” räägib Torni tänaval elav Monika Metsmaa rääkiva seltskonnaga Torni 5 proua praegusest olukorrast. [email protected] kortermajas elav naisterahvas, kes kinnitab, et kurjad linnud Varest küttida ei tohi Suur hallvares kraaksub vihaselt hoiavad hirmu all kogu ümbrus- Torni tänaval kasvava pärna ot- konda. Tema teada pesitsevad Saaremaa vallavalitsuse kesk- sas ja ründab all mööda kõnni- need Vallimaa tänaval ühe era- konnaosakonna juhataja Bert teed astuvat naist, kes kätega maja aias. Holmi sõnul seadus agressiivset vehkides linnu eemale peletab. “Need varesed on nii hirm- varest tiheasustusalal küttida ei Vares lendab kiiresti puu otsa ja sad ja metsikud, et tulevad ini- luba. kurjustab edasi – seekord ajakir- mestele lausa kallale,” kurdab “Vares ei ole kõige rumalam janikega, kes puu all seisavad. veel üks Torni tänaval elav lind ehk kastlõksu teda pigem ei “See lind tuleb ju lausa kalla- proua. Tema hinnangul on kõi- meelita ja ka siis jääb üles küsi- le,” märgib üks möödakäija puu ge hullem olukord Torni tänava mus, mis saab poegadest?” arut- otsa vaadates.
    [Show full text]