DOCSLIB.ORG

X Klassijuhatajad Uuel Õppeaastal Siumis on Retk Vaimse Ellen Kask Kooli Haridusteaduskonna Na Pedagoogikaülikooli Fi- Ja Füüsilise Täiustumise Magistrant

Total Page：16

File Type：pdf, Size：1020Kb

Download full-text PDF Read full-text
X Klassijuhatajad Uuel Õppeaastal Siumis on Retk Vaimse Ellen Kask Kooli Haridusteaduskonna Na Pedagoogikaülikooli Fi- Ja Füüsilise Täiustumise Magistrant �� ��������������������������������� ������������������� ������������ ������������ Hariduse omandamine Kuressaare Gümnaa- X klassijuhatajad uuel õppeaastal siumis on retk vaimse Ellen Kask kooli haridusteaduskonna na Pedagoogikaülikooli fi- ja füüsilise täiustumise magistrant. Töökogemus: loloogiateaduskond eesti suunas. alates1982. aastast Kuressaa- filoloog, praegu Tartu Üli- Kuressaare Gümnaa- re Gümnaasiumis, õpetaja – kooli magistriõppes kooli- sium on Saaremaa suurim metoodik korralduse mentorite harus. õppeasutus. Meie kooli X Töökogemus: alates 1994. klassi on viimastel aasta- Mai Rand aastast KGs. tel tulnud õpilasi 32 Ees- Milliseid õpilasi timaa koolist. Kuressaare Gümnaasiumisse on õppi- ootan oma klassi? ma ja tööle tuldud ka välis- riikidest. Me oleme avatud Ellen Kask õppeasutus. Kuressaare Gümnaasiu- 2002. a. asus 74 Kures- mis olen olnud klassijuha- saare Gümnaasiumi lõpe- taja 5 lennu klassi õpilaste- tajat edasi õppima kõrg- le. Olen juhatanud ka kahte koolis, neist 26 Tallinna Sündinud: 21.11.1945 probleemsete poiste klassi. Tehnikaülikoolis, 11 Tartu Kuressaares. Elukoht: Tal- Rõõm on tõdeda, et pal- Ülikoolis ja 8 Tallinna Pe- ve 7. Haridustee: Kingisse- jude minu endiste õpilaste dagoogikaülikoolis. pa Keskkool, TRÜ ja Tpe- lapsed istuvad minu klassis Käesoleval aastal lõpe- dI vene keel ja kirjandus. samades koolipinkides, kus tab kooli 25. lend, kus on 4 Töökogemus: al. 1964. a. Sündinud: 30.05.62 Tar- nende isad ja emadki ja pal- kuldmedalikandidaati! Pihtla 8-klassiline kool Ku- tus. Elukoht: Kungla 28. jude endiste õpilaste lastele Meie koolis saad Sa en- ressaare k/n, Kingissepa Haridustee: Tartu 8. kesk- olen jälle klassijuhataja. dale ja teistele maksimaal- Keskkool, KG-s alates 1978. kool, H. Elleri nim. Muu- 10. klassi vastu võttes ta- selt näidata, mida Sa tege- a. Vanemõpetaja. Peale iga- sikakool, Eesti Muusikaa- haksin väga, et uued tulijad likult väärt oled! päevatöö koolis: al. 1996. a. kadeemia koorijuhtimise oleksid toredad, hakkajad ja Naiskodukaitse Saaremaa eriala. Töökogemus: Kärla üksteisest hoolivad noored Suur tung Kuressaare Ringkonna esinaine, Nais- 8-kl. kool 1987-1989, Kures- inimesed, kes ei pelga rasku- Gümnaasiumi X klassi kodu-kaitse Keskjuhatuse saare Gümnaasiumis alates si ja kes ühiste ettevõtmiste- Sooviavalduse Kures- liige. 1989.aastast. ga ja koolielus kaasalöömi- saare Gümnaasiumi X Merike Kivilo Merle Rätsep sega oleksid nagu üks pere klassi astumiseks täitnud ja et nad hiljemgi uhkustun- 239 õpilast (neist 203 inter- dega südames võiks öelda: neti kaudu). Laupäevasel “Minu klass!” infotunnil osales 161 õpi- last, neist 112 sooritas ka Merike Kivilo sisseastumistesti. Eelkõige olen valmis Arvukaimad esindu- koostööks õpilastega, kel- sed olid: Kuressaare Vana- le peamine eesmärk on linna Kool- 26, Kuressaare teadlikult õppida ja en- Põhikool- 20, Valjala- 13, nast arendada, et olla val- Orissaare Gümnaasium- mis väljakutseteks elus pea- 10, Kärla- 8. KG oma ühek- le gümnaasiumi. Tean, et sandikke osales 42. kõlab ebapopulaarselt, aga pean õpilase põhiliseks mis- Maidu Varik, siooniks gümnaasiumis siis- õppealajuhataja ki võimalikult hästi õppida, Sündinud: 26.06.58 Val- Sündinud: 29. 06. 1971 arendada silmaringi ja saa- Tavapärased esikülje- gas. Elukoht: Tolli 8. Hari- Tallinnas. Elukoht: Pärna da harituks, mitmekülgseks rubriigid ”Juhtkond tänab” dustee: Valga I Keskkool, tn. 60. Haridustee: Tallin- ning iseseisvaks isiksuseks. ja ”Sünnipäevad” leiad Tallinna Pedagoogikaüli- na 43. KK (praegune Teh- Jätkub lk. 2... seekordse erinumbri sisu- kool – inglise ja saksa keele nikagümnaasium), Tallinna leheküljelt! filoloog, praegu Tartu Üli- Saksa Gümnaasium, Tallin- Lk. 2 9. klassi erinumber 21. mai 2003 KG ja arvutid X klassijuhatajad uuel õppeaastal (algus lk. 1) Käesoleva aasta aprillis Siinjuures luban omalt li tunnuslause ei valeta – KG õpihimulisi, kiire pööru- fikseeriti KG veebilehel poolt selle eesmärgi täitmi- – ja tahadki koolis käia! ga tegutsejaid, intelligent- sel olla toeks ja abiks, kui ai- seid mõtlejaid, koostööal- ühe kuu jooksul rekor- Mai Rand dilised 1 067 478 külas- nult tahtmist on. Nii, et enne teid meeskonnamängijaid, tust. töö ja siis lõbu. Tulevaselt klassilt oo- aktiivseid organiseerijaid, Nendest 83% olid tehtud Usun, et klassi vaim tekib tan õpihimu, vaimuerk- spordivaimustuse kandjaid, Eestist, USA arvutitest just ühiste ürituste ja ette- sust, oskust valikuid teha kellega koos muuta güm- külastati meid aprillis üle võtmiste kaudu. Mida roh- ja oma peaga mõelda. Tore, naasiumiaastad meeldejää- 27 000 korra, Soomest üle kem me koos ette võtame, kui klass on koostöövalmis vaks ajaks, millest jäävad 3000, Rootsist ja Islandilt seda rohkem saame üksteist ja aktiivne, et ühistes ette- ühised väärtused, sõbrad. u. 1000 korda, kokku vaa- tundma ja seda toredam võtmistes 100%-liselt kaa- Ühesõnaga - huvitavaid dati meid 25 erinevast rii- meil koos olla on. Selleks oo- sa lüüa. noori, kes ennast loetelus tan aktiivsust, vahvaid ideid ära tundsid ja kes tahavad gist. Merle Rätsep ja julget pealehakkamist, et ennast sellises seltskonnas Olen KGs juhatanud 3 Internet annab võimalu- peale kooli lõpetamist oleks leida!! Kohtumiseni! klassi (18., 21. ja 25. lennust). se ka aktiivseks koos- ka peale õppimise midagi Ootan oma klassi heatahtlik- tööks. meenutada. Töö ja lõbu tasa- ke, musikaalseid, loovaid, KG õpilased on aastaid kaalus ja nii juhtubki, et koo- osalenud rahvusvahelisel internetikonkursil “Euro- Õppesuunad KG-s pe @t School”. Käesoleval aastal olid Õppesuund on kohus- suundade vahel: teooria, enesekaitse, väliõp- meie õpilased ühes võis- tuslike ja teatud ainevald- Majandus: organisat- pused (*sisu täpsustamisel). tkonnas Slovakkia, His- konnaga seotud õpiülesan- sioonikäitumine, turundus, P.S. Õpilasel on õigus paania ja Islandi kooliga nete (praktika, uurimuslik ärikeel, äriplaan. taotleda ka individuaalse ning ühisprojekti käigus projekt) süsteemne kogu, Infotehnoloogia: pro- õppeplaani koostamist- s.t. koostati veebilehekülg, mis on aluseks õpilase õp- grammeerimine, arvutigraa- valida kursusi mitmest õp- kust saab näha, kuidas pekavale. fika, riistvara jms. pesuunast või ka väljast- näeb välja õpilase tavaline Õppesuuna eesmär- Reaalteadused: mate- poolt õppesuundade õppe- päev neljas erinevas riigis giks on võimaluse andmi- maatika, Study Works (ma- kava. Vastavad kursused (“Noore eurooplase tavali- ne süvendatud teadmiste temaatika arvutiga), füüsi- komplekteeritakse piisava ne päev”). omandamiseks teatud aine- ka, keemia. soovijate arvu ja koolipool- Näiteks selgus, et Ees- valdkonnas. Humanitaarteadused: sete võimaluste olemasolul. ti õpilased on suurimad Õppesuunda kuuluvad meedia, väitlus, teatriajalu- P.P.S. Riigieksamite ette- telekavaatajad- nädalas kohustuslikud ja valikkur- gu, kirjandus. valmistuskursused on KG-s keskmiselt 18,7 tundi , Is- sused moodustavad terviku, Sotsiaalteadused: reli- kohustuslikud, need lisatak- landis oli see näitaja vaid mille eesmärgiks on anda gioonilugu, poliitika, orga- se õppeplaani vastavalt õpi- hea ettevalmistus edasiõp- nisatsioonikäitumine, Ida lase poolt tehtud eksamiva- 12,5 tundi; Islandi õpi- pimiseks vastavas ainevald- filosoofia, sotsiaalpsühho- likutele. lased kulutasid nädalas konnas, aga samuti ka vasta- loogia. keskmiselt 6,5 tundi kul- Maidu Varik, vateks riigieksamiteks. Loodusteadused: bioloo- tuuriüritustele, Eestis oli õppealajuhataja 2003/2004 õ-a on Kures- gia, keskkond ja ökoloogia, see näitaja 1,2t., Slovak- saare Gümnaasiumis võima- keemia, geograafia. kias ja Hispaanias aga veel- lik valida järgmiste õppe- Riigikaitse: riigikaitse gi vähem –0,8 tundi jpm. Tulemustega saab tutvuda www.oesel.ee/planet-europe. KG on võtnud suuna kohustusliku arvutiõpetu- se asendamiseks arvutiõp- pega ainetundide kaudu. Suurimatel arvuti- huvilistel on aga või- malus valida infoteh- noloogia õppesuund, kus on 5 spetsiaalset arvuti- alast kursust (175 tundi- arvutigraafika, program- meerimine, jms). Maidu Varik, KG 10C klassiteater on liitnud ühiseks pereks: Reino Külaots (Valjalast), Triin Aavik, Krõõt Tarkmeel, Mih- õppealajuhataja kel Kõrgesaar (KG-st), Tiidrek Nurme (Vanalinna), Anni Viskus (SÜG), Ilona Käsk ja Kristiina Kruuse (KG). 21. mai 2003 Kuressaare Gümnaasiumi nädalaleht Lk. 3 Juhtkond tänab Verivärske raamat “Saarlaste Kirjanduse- ja muusi- �� kaõhtu ”Muinaslugu muu- kirjarahvast” on sündinud sikas” korraldajaid-ju- Koolmeistri-amet toob hinge, silmaring suurenes, diski mõte see tarkus raa- hendajaid õpetaja Laine koju tublisti teavet: küll raa- kasvas raamatusõprade matuks kirjutada: materjal Lehto’t ja Marit Tarkin’it matuid, konspektihunni- ring. Käisime raamatuklubi süstematiseerida, nõusta- ning õpilasi-esinejaid. suurüritustel, vahel esinesi- jatega vaielda, autori loo- KG kevadkontserti kuid, meedia väljaandeid me seal. Oma giidikursuse ming üle lugeda, kuivõrd ta eestvedajat, huvijuht Inge – pensioniajaks on raamatu- lõputööks kirjutasin matka- ikka saarlasest kirjutab. Ar- Jalakat, õpilaste juhenda- riiul lookas “Keelest ja Kir- marsruudid “Kirjanduslik hiivis istumine kinnitas raa- jaid ja kõiki esinejaid. jandusest”, “Loomingust”, Saaremaa”, sellesse mahtus matuks kirjutamise soovi, Õpilastööde näitu- ““Loomingu” raamatuko- ~ 40 kirjanikku. ostsin mandrimuuseumist se väljapanekute eest õpe- gust””, ajalehelõigete kaus- Uus kool 1978. aastast fotosid lisaks. Oleks ainult taja Raili Kaubi’t, Ivar tadest jm., mis kõik huvita- alates otsis oma nägu, sün- trükikulud ka pensionärile Metsküll’i, Heldur Hurt’i, vat lisamaterjali koolilapse taskukohased! 60 aastat
Load more

Recommended publications
  • Kahtla-Kübassaare Hoiuala, Kübassaare
    v Kahtla-Kübassaare hoiuala, Kübassaare maastikukaitseala, Muraja merikotka ja Ruhve merikotka püsielupaikade (Kahtla-Kübassaare linnu- ja loodusala) kaitsekorralduskava 2013-2022 1 SISUKORD 1. KAITSEKORRALDUSKAVA KOOSTAMISE TAUSTINFORMATSIOON............................................................................. 4 2. ISELOOMUSTUS ......................................................................................................................................................... 4 2.1 Õiguslik alus - kaitseala ja hoiuala kujunemine ning staatus ....................................................................... 4 2.2 Eesmärk ja kaitsekord .................................................................................................................................. 5 2.2.1 Kaitse-eesmärk ........................................................................................................................................... 5 2.2.2 Kaitsekord ................................................................................................................................................... 6 2.3 Biogeograafiline iseloomustus ..................................................................................................................... 7 2.3.1 Üldiseloomustus ......................................................................................................................................... 7 2.3.2 Maastik ......................................................................................................................................................
    [Show full text]
  • Saare MAAKONNA Loodusväärtused Saare MAAKONNA Loodusväärtused 2 3
    SAARE MAAKONNA loodusväärtused SAARE MAAKONNA loodusväärtused 2 3 SISUKORD KAITSEALAD ................... 8 Odalätsi maastikukaitseala ....... 27 Vilsandi rahvuspark ............. 9 Panga maastikukaitseala ......... 27 Abruka looduskaitseala .......... 10 Üügu maastikukaitseala ......... 28 Laidevahe looduskaitseala ........ 11 HOIUALAD .................... 30 Liiva-Putla looduskaitseala ....... 12 Karala-Pilguse hoiuala ........... 31 Linnulaht .................... 13 Karujärve hoiuala .............. 31 Loode tammik ................ 14 Väikese väina hoiuala ........... 33 Rahuste looduskaitseala ......... 15 Viidumäe looduskaitseala ........ 16 KAITSEALUSED PARGID ........... 34 Viieristi looduskaitseala. 17 Kuressaare lossipark ............ 34 Järve luidete maastikukaitseala .... 20 Mihkel Ranna dendraarium ....... 34 Kaali maastikukaitseala .......... 20 Mõntu park .................. 35 Kaugatoma-Lõo maastikukaitseala .. 21 Pädaste park ................. 35 Kaart ....................... 22 ÜksikobjEKTID ................ 36 Kesselaiu maastikukaitseala ...... 25 Põlispuud ................... 36 Koigi maastikukaitseala .......... 25 Rändrahnud .................. 40 KAITSTAVATE LOODUSOBJEKTIDE VALITSEJA Keskkonnaamet Hiiu-Lääne-Saare regioon Tallinna 22, 93819 Kuressaare tel 452 7777 [email protected] www.keskkonnaamet.ee KAITSTAVATE LOODUSOBJEKTIDE KÜLASTUSE KORRALDAJA RMK loodushoiuosakond Viljandi mnt. 18b, 11216 Tallinn [email protected] www.rmk.ee Koostaja: Maris Sepp Trükise valmimisele aitasid kaasa: Kadri Paomees, Rein Nellis, Veljo
    [Show full text]
  • Saaremaa Vald Külad 1) Aaviku 2) Abaja 3) Abruka 4) Abula 5
    Saaremaa vald Külad 1) Aaviku 50) Jaani 99) Kaunispe 2) Abaja 51) Jauni 100) Kavandi 3) Abruka 52) Jootme 101) Kehila 4) Abula 53) Jursi 102) Kellamäe 5) Allikalahe 54) Jõe 103) Keskranna 6) Anepesa 55) Jõelepa 104) Keskvere 7) Angla 56) Jõempa 105) Kihelkonna-Liiva 8) Anijala 57) Jõgela 106) Kiirassaare 9) Anseküla 58) Jõiste 107) Kingli 10) Ansi 59) Jämaja 108) Kipi 11) Arandi 60) Järise 109) Kiratsi 12) Ardla 61) Järve 110) Kirderanna 13) Are 62) Järveküla 111) Kiritu 14) Ariste 63) Jööri 112) Kiruma 15) Arju 64) Kaali 113) Kogula 16) Aru 65) Kaali-Liiva 114) Koidula 17) Aruste 66) Kaarma 115) Koiduvälja 18) Aste 67) Kaarma-Jõe 116) Koigi 19) Asuka 68) Kaarma-Kirikuküla 117) Koigi-Väljaküla 20) Asuküla 69) Kaarma-Kungla 118) Koikla 21) Asva 70) Kaarmise 119) Koimla 22) Atla 71) Kaavi 120) Koki 23) Audla 72) Kahtla 121) Koksi 24) Aula-Vintri 73) Kahutsi 122) Koovi 25) Austla 74) Kailuka 123) Kopli 26) Easte 75) Kaimri 124) Kotlandi 27) Eeriksaare 76) Kaisa 125) Kotsma 28) Eikla 77) Kaisvere 126) Kugalepa 29) Eiste 78) Kakuna 127) Kuiste 30) Endla 79) Kalju 128) Kuke 31) Ennu 80) Kallaste 129) Kungla 32) Haamse 81) Kallemäe 130) Kuninguste 33) Haapsu 82) Kalli 131) Kuralase 34) Haeska 83) Kalma 132) Kuremetsa 35) Hakjala 84) Kalmu 133) Kurevere 36) Hiievälja 85) Kandla 134) Kuumi 37) Himmiste 86) Kangrusselja 135) Kuuse 38) Hindu 87) Kanissaare 136) Kuusiku 39) Hirmuste 88) Kapra 137) Kuusnõmme 40) Hämmelepa 89) Karala 138) Kõiguste 41) Hänga 90) Kareda 139) Kõinastu 42) Hübja 91) Kargi 140) Kõljala 43) Iide 92) Karida 141) Kõnnu 44)
    [Show full text]
  • Kurjad Varesed Teevad Linlaste Elu Põrguks
    “Kui virisevad, 10-aastane Ian Vares – sündinud ärimees LK 2 • Vallavõim laseb pargis võilillel lokata LK 4 siis hästi vaikselt ja teevad ikka töö ära.” Ajaleht ilmub OOPERILAULJA HELDUR HARRY PÕLDA suveperioodil SAARLASTEST INTERVJUU LK 6-7 3x nädalas! Neljapäev, 3. juuni 2021 • Nr 103 (5357) • Hind 1,20 € Kurjad varesed teevad linlaste elu põrguks Kuressaares Torni tänaval Maria Peebu, Lilli Maripuu ja sa- kis vallavalitsus Torni 3 ja 5 juu- pesitsevad agressiivsed muti sealkandis elava Valentina res puude otsas asunud pesad varesed ründavad õues Toksiga räägivad, ei tihka lind likvideerida, aga paistab, et ku- liikuvaid inimesi. lähemale tulla, vaid kraaksub sagil tagapool Vallimaa ja Torni eemal puu otsas. tänava vahel on veel mingi Korraks ühineb varestest pesa,” räägib Torni tänaval elav Monika Metsmaa rääkiva seltskonnaga Torni 5 proua praegusest olukorrast. [email protected] kortermajas elav naisterahvas, kes kinnitab, et kurjad linnud Varest küttida ei tohi Suur hallvares kraaksub vihaselt hoiavad hirmu all kogu ümbrus- Torni tänaval kasvava pärna ot- konda. Tema teada pesitsevad Saaremaa vallavalitsuse kesk- sas ja ründab all mööda kõnni- need Vallimaa tänaval ühe era- konnaosakonna juhataja Bert teed astuvat naist, kes kätega maja aias. Holmi sõnul seadus agressiivset vehkides linnu eemale peletab. “Need varesed on nii hirm- varest tiheasustusalal küttida ei Vares lendab kiiresti puu otsa ja sad ja metsikud, et tulevad ini- luba. kurjustab edasi – seekord ajakir- mestele lausa kallale,” kurdab “Vares ei ole kõige rumalam janikega, kes puu all seisavad. veel üks Torni tänaval elav lind ehk kastlõksu teda pigem ei “See lind tuleb ju lausa kalla- proua. Tema hinnangul on kõi- meelita ja ka siis jääb üles küsi- le,” märgib üks möödakäija puu ge hullem olukord Torni tänava mus, mis saab poegadest?” arut- otsa vaadates.
    [Show full text]
  • Rahvastiku Ühtlusarvutatud Sündmus- Ja Loendusstatistika
    EESTI RAHVASTIKUSTATISTIKA POPULATION STATISTICS OF ESTONIA __________________________________________ RAHVASTIKU ÜHTLUSARVUTATUD SÜNDMUS- JA LOENDUSSTATISTIKA REVIEWED POPULATION VITAL AND CENSUS STATISTICS Saaremaa 1965-1990 Kalev Katus Allan Puur Asta Põldma Muhu Leisi Pöide Mustjala Laimjala Kihelkonna Valjala Kuressaare Pihtla Kärla Lümanda KURESSAARE Salme Ruhnu Tallinn 2003 EESTI KÕRGKOOLIDEVAHELINE DEMOUURINGUTE KESKUS ESTONIAN INTERUNIVERSITY POPULATION RESEARCH CENTRE RAHVASTIKU ÜHTLUSARVUTATUD SÜNDMUS- JA LOENDUSSTATISTIKA REVIEWED POPULATION VITAL AND CENSUS STATISTICS Saaremaa 1965-1990 Kalev Katus Allan Puur Asta Põldma RU Sari C Nr 14 Tallinn 2003 © Eesti Kõrgkoolidevaheline Demouuringute Keskus Estonian Interuniversity Population Research Centre Kogumikuga on kaasas diskett Saaremaa rahvastikuarengut kajastavate joonisfailidega, © Eesti Kõrgkoolidevaheline Demouuringute Keskus. The issue is accompanied by the diskette with charts on demographic development of Saaremaa population, © Estonian Interuniversity Population Research Centre. ISBN 9985-820-71-1 EESTI KÕRGKOOLIDEVAHELINE DEMOUURINGUTE KESKUS ESTONIAN INTERUNIVERSITY POPULATION RESEARCH CENTRE Postkast 3012, Tallinn 10504, Eesti Kogumikus esitatud arvandmeid on võimalik tellida ka elektroonilisel kujul Lotus- või ASCII- formaadis. Soovijail palun pöörduda Eesti Kõrgkoolidevahelise Demouuringute Keskuse poole. Tables presented in the issue on diskettes in Lotus or ASCII format could be requested from Estonian Interuniversity Population Research Centre. II EESSÕNA
    [Show full text]
  • Harbour Sites in Ritual Landscape Œ the Example Of
    Estonian Journal of Archaeology, 2009, 13, 2, 110–131 doi: 10.3176/arch.2009.2.03 Marika Mägi HARBOUR SITES IN RITUAL LANDSCAPE – THE EXAMPLE OF VILTINA IN SOUTHERN SAAREMAA The article examines the maritime cultural landscape in the light of the results of the excavations that took place in 2004–2006 at Viltina, Saaremaa. The complex of monuments from the 11th–12th century at Viltina in southern Saaremaa offers another possible function to the interpretations of similar harbour sites that apparently had primarily local significance. Data gathered in the course of the excavations together with previously known finds refer to the sacral character of the place. The location in relation to the agricultural settlement units and centres as well as the unearthed remains of piers imply that access with water vehicles must have played an important role in the formation of these places. Marika Mägi, Institute of History, Tallinn University, 6 Rüütli St., 10130 Tallinn, Estonia; [email protected] The location of landing-sites in cultural landscape seems to be determined predominantly by suitable natural conditions, in order to enable safe landing for the water vehicles. In case of harbour sites, the dimension of cultural landscape is added, meaning that the place needs to correspond to conditions that are important in the given society. However, the conditions vary depending on the function of the harbour site. In my earlier works I have demonstrated that, in the pre-state society, in addition to topographic indicators the choice of the harbour site was greatly dependant on the location of agricultural land in the radius of at least 5 kilometres.
    [Show full text]
  • ARENGUKAVA Aastateks 2014-2020
    Laimjala valla arengukava 2014-2020 LAIMJALA VALLA ARENGUKAVA 2014 - 2020 Laimjala 2014 Laimjala valla arengukava 2014 - 2020 KOOSSEIS Sissejuhatus 3 1. ÜLEVAADE LAIMJALA VALLA ARENGUKAVA 2007-2013 TÄITMISEST 4 2. HETKEOLUKORD, ARENGUEESMÄRGID JA TEGEVUSED 5 2.1. Asend ja looduslikud tingimused 5 2.2. Ajalugu ja kujunemine 7 2.3. Rahvastik ja asustus 8 2.4 Teenused ja ettevõtlus 12 2.5 Sport 12 2.6 Kultuur 13 2.7 Külaelu ja kodanike ühendused 15 2.8 Maakasutus 16 2.9. Loodusressursid 18 2.10. Teedevõrk 19 2.11. Heakord 20 2.12. Lautrid ja sadamad 21 2.13. Keskkond 22 2.14. Elektrivõrk 24 2.15. Turism 24 2.16. Ettevõtlus 25 2.17. Haridus ja noorsootöö 27 2.18. Sotsiaalne kaitse ja tervishoid 28 2.19. Valla juhtimine 30 2.20. Eelarve 31 3. ARENGUTEGURID 32 4. VISIOON 2020 34 5. LISA 1 TEGEVUSKAVA 2014-2016 36 6. ARENGUKAVA MUUDATUSTE SISSE VIIMINE 48 2 Laimjala valla arengukava 2014 - 2020 SISSEJUHATUS Arengukava on omavalitsusüksuse pika- ja lühiajalise arengu eesmärke määrav ja nende elluviimiseks tegevusi kavandav dokument, mis tasakaalustatult arvestab majandusliku, sotsiaalse ja kultuurilise keskkonna ning looduskeskkonna arengu pikaajalisi suundumusi ja vajadusi ning on aluseks erinevate eluvaldkondade arengu integreerimisele ja koordineerimisele. Arengukava sisaldab hetkeolukorra analüüsi. Arengukavas kajastatakse kuni arengukava perioodi lõpuni strateegilised eesmärgid ja tegevused eesmärkide saavutamiseks. Arengukava projekti koostab valla- või linnavalitsus ja esitab selle kinnitamiseks valla- või linnavolikogule. Volikogu võib kehtestada arengukava ja eelarvestrateegia koostamise korra või volitada valla- või linnavalitsust seda tegema. (2) Arengukava osa või sellega seotud iseseisev dokument on eelarvestrateegia, mille nõuded sätestatakse kohaliku omavalitsuse üksuse finantsjuhtimise seaduses.
    [Show full text]
  • Endla Tuutma Hukkus Kodumaja Ees Auto
    “Nad on PÜHAS PÕLES VILJAPÕLD LK 2 • LIIKLUSÕNNETUSED ÜLE PÄEVA LK 3 jah kuidagi äkki tuhast tõusnud.” SAAREMAA TURUNDAJA HELINA ANDRUŠKEVITŠUS HIIDLASTEST PIKK USUTLUS LK 4 Teisipäev, 11. august 2020 • Nr 114 (5162) • Hind 1,20 € Saarlased eri paigust lõid kodusaare Endla Tuutma hukkus heaks ühiselt toetuslaulu Kodusaare pärast südant valu- tavad muusikud panid ühiselt kodumaja ees auto all kokku loo "Labajaba", et selle kosutava ja positiivse hõngu- Liiklusavariis hukkus pühapäeva dagi muud teha, ja kui tehti ga tuletada meelde Saaremaa õhtul Saare maakonna endine pakkumine Saaremaale tulla, parimaid külgi. peakunstnik ja Kuressaare linna- võtsin selle vastu. Nimetus Metallikunstnikuna kujundas Juba aprillis algatatud pro- kunstnik Endla Tuutma. maakonna peakunstnik oli küll Endla Tuutma muude tööde hulgas jekti eestvedajad olid Ingrid uhke, aga tööks oli rohkem ka Kuressaare linnapea ametiraha Kruusmägi ja disainer Regina nõustamine, mis seotud tar- ja -keti. Viimastel aastatel oli ta Vetka, kes said loo kirjutami- Kristina Kretova bekunstiga – reklaamsildid, pühendunud maalikunstile. seks nõusse Pille-Rite Rei. [email protected] dekoratsioonid, jõulutäna- MAANUS MASING "Labajaba" valmis paari näda- va kaunistamine, majade- laga. Samal ajal otsiti kogu "Naine jäi tagurdava sõiduki alla ning le õige värvitooni valimine maailmast saarlasi, kes oleksid hukkus sündmuskohal," ütles Kuressaa- jne," rääkis Tuutma. valmis loo sissemängimisel ja re politseijaoskonna välijuht Riho Õun. Aastatel 1989–1995 te- -laulmisel kaasa lööma. Politsei sai Laadjala–Karja tee 26. ki- gutseski ta Saare maakon- Projektis osales kokkuvõt- lomeetril juhtunud liiklusõnnetusest na peakunstnikuna ning on tes 21 inimest, neist 15 muusi- teate pühapäeva õhtul kella 22 paiku. end nii oma ande kui ka ak- kud, kes salvestasid oma par- Sõiduauto roolis olnud 55-aastane tiivse kunstivaldkonna rikas- tiid kodus, näiteks Leisist pä- naine oli politsei kinnitusel kaine ja tamisega sügavalt Saaremaa rit bassist Mai Leisz Los Ange- omab juhtimisõigust.
    [Show full text]
  • BREVIA Breeding Birds of Juniper Thickets in Southeast Saaremaa In
    Hirundo 24: 1-6 (2011) BREVIA Breeding birds of juniper thickets in southeast Saaremaa in 1975 Eet Tuule I have made observations in Laimjala and Pöide districts since 1960 (mainly in the surroundings of Kingli, Audla and Saareküla). During that time I have seen a considerable change in the composition of local breeders. Even though there are no consistent counts of adequate volume, there is sufficient data for illustrating the local bird fauna of 1975 by using data of counts of breeding birds carried out in juniper thickets. This is because juniper thickets are the typical landscape of southeast Saaremaa. From one side the observation plot comprises Laimjala, Ridala, Oti, Tornimäe, Ardla, Välta, Neemi, Unguma and the villages of Laheküla, extending up to the sea in south (from Saaremõisa up to Kahtla islet). Yet the main counts were carried out in the surroundings of Kingli, Audla and Saareküla, but also along Sauna bay and in coastal juniper thickets of Luhina, Sääremäe and Saastna. The relief is greatly changing with curvy ridges. Highest above the sea level (islets of the former Pöide archipelago) grow broad‐leaved mixed forests, while pine forests, juniper thickets and cultural landscape remain lower and swamps in the very lowest part (the largest being Kingli reed swamp). Alvars are covered with junipers and often bordered by stone fences. Occasional stone heaps surrounded by a few trees and bushes are adding character to juniper thickets. In general, the observation plot is diverse and mosaic in places. Therefore, various biotopes can surround a rather small juniper thicket and thereby enrich avian diversity.
    [Show full text]
  • Lümanda Majas Käivad Hoogsalt Sisetööd
    Saaremaa Teataja Nr 6 II aastakäik Neljapäev, 4. aprill 2019 SAAREMAA VALLAVALITSUSE INFOLEHT facebook.com/saaremaavald Kaasav eelarve teeb Prügi põletamine Huviharidus- head ideed kiirelt teoks saastab sinu aiaviljad konverentsil anti õnne valemeid Loe lk 3 Loe lk 4 Loe lk 5 Avaneb projekti- toetuste taotlusvoor Lümanda Majas Mittetulundustegevuse toetamise projekti- toetuste 2019. aasta taotlusvoor on avatud 1. aprillist kuni 18. aprillini kell 16.00. Toetust antakse kogukonna ja valla arengule suunatud tegevuste/ürituste toetamiseks ning samuti käivad hoogsalt teiste rahastamisallikate kaudu esitatavate pro- jektide omafinantseeringu katmise toetamiseks. Tegevused, mis toetuse abil ellu viiakse, pea- vad toimuma valla haldusterritooriumil, olema suunatud valla elanikele ja/või esindama valda laiemale üldsusele väljaspool valla halduster- sisetööd ritooriumi. Maksimaalne toetussumma taotluse kohta on 3000 eurot. Ürituste läbiviimist toetatakse 85% projekti eelarvest ja kaasrahastatava omafinant- seeringu toetamise korral 85% minimaalsest omafinantseeringust. Enne toetuse esitamist tehtud kulutused ei ole toetuskõlblikud. Projektitoetust antakse järgmistes valdkondades: kultuur; harrastus- ja võistlussport; tervishoid ja sotsiaalhoolekanne, siseturvalisuse ja rahvatervise ennetustöö; Pille Mägi rõõmustab tulevases haridus- ja teadustegevus; külaelu arendami- kodumajandusklassis, et ehitustööd ne; füüsilise elukeskkonna parendamine (sh korteriühistute-, keskkonnakaitse- ja muin- kulgevad majas plaanipäraselt. Foto: Valmar Voolaid suskaitsealane
    [Show full text]
  • Kahtla Lasteaed-Põhikooli Arengukava Aastateks 2017-2021
    Kahtla Lasteaed-Põhikool Kahtla Lasteaed-Põhikooli arengukava aastateks 2017-2021 Kahtla 2017 Kahtla Lasteaed-Põhikool Sisukord Sissejuhatus ..................................................................................................................3 Moto ...........................................................................................................................3 Missioon.....................................................................................................................3 Visioon .......................................................................................................................3 Põhiväärtused ............................................................................................................3 Kooliarenduse põhisuunad ja valdkonnad ................................................................5 Tulemuslikkuse hindamine.........................................................................................5 Arengukava valdkonnad.............................................................................................5 Hetkeseis ja arengueeldused......................................................................................5 Eesmärgid .....................................................................................................................8 Realiseerunud eesmärgid...........................................................................................9 Meie tegemised ................................................... Tõrge! Järjehoidjat pole määratletud.
    [Show full text]
  • 5105 Buss Sõiduplaan & Liini Marsruudi Kaart
    5105 buss sõiduplaan & liini kaart 5105 Kuressaare Vaata Veebilehe Režiimis 5105 buss liinil (Kuressaare) on üks marsruut. Tööpäeval on selle töötundideks: (1) Kuressaare: 13:10 Kasuta Mooviti äppi, et leida lähim 5105 buss peatus ning et saada teada, millal järgmine 5105 buss saabub. Suund: Kuressaare 5105 buss sõiduplaan 93 peatust Kuressaare marsruudi sõiduplaan: VAATA LIINI SÕIDUPLAANI esmaspäev 13:10 teisipäev 13:10 Kuressaare 2 Pihtla Tee, Kuressaare kolmapäev 13:10 Säästu neljapäev 13:10 63a Tallinna Tänav, Kuressaare reede 13:10 Roonimäe laupäev 13:10 82c Tallinna Tänav, Kuressaare pühapäev Ei sõida Kooli Tahula I Tahula II 5105 buss info Suund: Kuressaare Kollamäe Peatust: 93 Reisi kestus: 215 min Reo Liini kokkuvõte: Kuressaare, Säästu, Roonimäe, Kooli, Tahula I, Tahula II, Kollamäe, Reo, Pihtla- Pihtla-Kõnnu Kõnnu, Kaali, Kõljala, Masa, Nardlase, Kangruselja I, Kangruselja II, Sakla, Kallemäe, Tõnija, Tõnija Tee, Kaali Kõiguste, Kahtla, Asva, Laimjala, Mustla, Kuke, Audla, Saare, Koigi-Aadu, Pöide, Oti, Uuemõisa, Tornimäe, Mui, Nenu, Orissaare, Nautse, Piiri, Liiva, Kõljala Viira, Paenase, Külasema, Tamse, Mõisaküla, Nõmmküla, Kallaste I, Kallaste II, Raugi, Vahtraste, Masa Lõetsa, Pärase, Hellamaa Kool, Hellamaa I, Soonda, Liiva, Piiri, Nautse, Orissaare, Maasi, Orinõmme, Nardlase Raja-Mere, Sääre, Taaliku, Haapsu, Jaani, Rannaküla, Randküla, Kavandi, Kavandi Seltsimaja, Võhma, Kangruselja I Võhma II, Suur-Pahila, Pahila, Arju, Tagavere, Ratla, Kõnnu (Valjala), Rahu, Valjala, Võrsna, Sagariste, Kangruselja II Reeküla Tee,
    [Show full text]