DOCSLIB.ORG

Endla Tuutma Hukkus Kodumaja Ees Auto

Total Page：16

File Type：pdf, Size：1020Kb

Download full-text PDF Read full-text
Endla Tuutma Hukkus Kodumaja Ees Auto “Nad on PÜHAS PÕLES VILJAPÕLD LK 2 • LIIKLUSÕNNETUSED ÜLE PÄEVA LK 3 jah kuidagi äkki tuhast tõusnud.” SAAREMAA TURUNDAJA HELINA ANDRUŠKEVITŠUS HIIDLASTEST PIKK USUTLUS LK 4 Teisipäev, 11. august 2020 • Nr 114 (5162) • Hind 1,20 € Saarlased eri paigust lõid kodusaare Endla Tuutma hukkus heaks ühiselt toetuslaulu Kodusaare pärast südant valu- tavad muusikud panid ühiselt kodumaja ees auto all kokku loo "Labajaba", et selle kosutava ja positiivse hõngu- Liiklusavariis hukkus pühapäeva dagi muud teha, ja kui tehti ga tuletada meelde Saaremaa õhtul Saare maakonna endine pakkumine Saaremaale tulla, parimaid külgi. peakunstnik ja Kuressaare linna- võtsin selle vastu. Nimetus Metallikunstnikuna kujundas Juba aprillis algatatud pro- kunstnik Endla Tuutma. maakonna peakunstnik oli küll Endla Tuutma muude tööde hulgas jekti eestvedajad olid Ingrid uhke, aga tööks oli rohkem ka Kuressaare linnapea ametiraha Kruusmägi ja disainer Regina nõustamine, mis seotud tar- ja -keti. Viimastel aastatel oli ta Vetka, kes said loo kirjutami- Kristina Kretova bekunstiga – reklaamsildid, pühendunud maalikunstile. seks nõusse Pille-Rite Rei. [email protected] dekoratsioonid, jõulutäna- MAANUS MASING "Labajaba" valmis paari näda- va kaunistamine, majade- laga. Samal ajal otsiti kogu "Naine jäi tagurdava sõiduki alla ning le õige värvitooni valimine maailmast saarlasi, kes oleksid hukkus sündmuskohal," ütles Kuressaa- jne," rääkis Tuutma. valmis loo sissemängimisel ja re politseijaoskonna välijuht Riho Õun. Aastatel 1989–1995 te- -laulmisel kaasa lööma. Politsei sai Laadjala–Karja tee 26. ki- gutseski ta Saare maakon- Projektis osales kokkuvõt- lomeetril juhtunud liiklusõnnetusest na peakunstnikuna ning on tes 21 inimest, neist 15 muusi- teate pühapäeva õhtul kella 22 paiku. end nii oma ande kui ka ak- kud, kes salvestasid oma par- Sõiduauto roolis olnud 55-aastane tiivse kunstivaldkonna rikas- tiid kodus, näiteks Leisist pä- naine oli politsei kinnitusel kaine ja tamisega sügavalt Saaremaa rit bassist Mai Leisz Los Ange- omab juhtimisõigust. Õnnetuses ta viga kultuuri söövitanud. leses ja Kuressaarest pärit ei saanud, kuid tema terviseseisundist Kuressaare linna pikaaeg- jazz-pianist Britta Virves Stock- tulenevalt viisid meedikud ta siiski haig- se ja armastatud kunstnikuna holmis. lasse kontrolli. koostas ta 2015. aastal ilmu- Ingrid Kruusmägi ütles, et Juhtunu asjaolude selgitamiseks nud raamatu "35 aastat Saare- paljud osalejad ei ole omava- alustati kriminaalmenetlust karistussea- maa Kunstiklubi". "Kui vaatan hel üldse tuttavad ja seltskond dustiku paragrahvi alusel, mis käsitleb minust tehtud pilte, siis lap- saadi kokku nii, et üks tundis sõidukijuhi poolt liiklusnõuete ja sõidu- sena on mul mitme foto peal üht, teine jälle teist ja see oma- ki käitusnõuete rikkumist. pliiats käes. Ju mul see kunst- korda kolmandat. "Saatsime Endla Tuutma sündis 1948. aasta 5. nikupisik siis sees juba oli," infot nii paljudesse kohtades- detsembril Läänemaal Liivi külas ning on Endla enda kohta öelnud. se kui võimalik ja lõpuks osa- käis juba lapsena läbi raske tee Siberis- Saaremaa Kunstistuu- lesid need, kellel see oli võima- se, kust küüditatute laps pääses sünni- dios on juulikuust alates eks- lik," rääkis ta. maale tagasi 1956. aastal. poneeritud Anne Tootmaa Videokaadrid võeti üles Endla ema sooviks oli, et tüdruk ja Endla Tuutma näitus ühe päeva jooksul, kui piiran- õpiks eestikeelses koolis ning ta saatis "Mereline", mis pidi viimast gud Saaremaal pisut leebe- pisikese Endla võõrastega kodumaale päeva üleval olema 10. au- maks läksid. Pille-Rite väike- oma isatallu. gustil. vend Uku mängis muusikavi- 2018. aasta 8. detsembri Saarte Hää- Anne Tootmaa ütles, et deos iseennast ja pildi võttis les ilmunud leheloos meenutas Endla I näituse lõpetamine oli plaa- üles videograaf Valmar Voo- klassi lõppu, mis talle erilise mälestuse- nis nädala algul koos maa- laid. Muusikavideo aitas kok- na südamesse jäi – pärast kiituskirjaga litöötoaga. "Nüüd jääb näi- ku panna endine telerežissöör klassi lõpetamist ootas tüdrukut äsja Si- tus üles pikemalt – mäles- Norma Jõekalda, kellele lapse- berist koju naasnud ema. tusnäituseks. Ka stuudio põlve kodukandi heaolu on Tartus ja Tallinnas koolis käinud teisel korrusel on Endla alati olnud südameasjaks. Tiim ning aastaid Tartu kunstikombinaadis Tuutma kunstikollekt- on tänulik ka Tirri talule, Kure ARS metallikunstnikuna töötanud Tuut- sioon, viimaste aastate väi- kohvikule ja kalamees Toivo- mast sai saarlane üle 30 aasta tagasi, kui ke läbilõige tema imelistest le, kes olid nõus oma aega ja Endla ammused sõbrannad – sel ajal maalidest." oskusi muusikutega jagama. maakonna peaarhitekt Lilian Hansar ja Saaremaale tulekuga Mehis Tulk arhitekt Tuuli Org – ta Saaremaale kut- kaasnes kunstniku elus susid. veel üks oluline muutus Kaks aastat tagasi avaldatud usutlu- – nimelt asus ta koos elu- ses rääkis Endla, et kuigi töö ARS-is oli kaaslase Sulev Raudse- SÕNA huvitav ja kollektiiv suurepärane, soo- paga (1941–2017) elama vis ta muutusi ning pikapeale hakkas ka talumajja Leisi kandis SEKKA metallitolm tervisele mõjuma. Nõmme külas. "Nahk ei pidanud vastu ja käed tõm- Sealsamas juhtus ka saatus- www.saartehaal.ee basid krampi. Tundsin, et võiksin ka mi- lik õnnetus. "WBNF LFMM 5BMMJOOB ,VSFTTBBSF ­3"."(".")" ,¿*,TPPETBMULPKVKBBFEB0/4**/ 2 UUDIS Teisipäev, 11. august 2020 Uus omanik maksis vana lastekodu eest 222 000 eurot Paar aastat Kuressaares los- maks esindajaks. Hiljem on sipargi ääres tühjana seisnud hoone rekonstrueerimistöö- ja ostjat oodanud vana laste- de käigus enamiku kujundus- koduhoone müüdi viimaks detailidest kaotanud. 1997. maha tänavu kevadel. Saarte aastal ehitati kinnistule lisaks Hääle andmetel oli väikelas- ühekorruseline abihoone. tekodu viimati enampakku- 70 aastat tegutses hoones misel alghinnaga 220 000 Kuressaare väikelastekodu, ning tehingusse mindi mai al- mis lõpetas oma tegevuse seal gul 222 100 euroga, ostjaks 2014. aastal, et uutesse pere- Velldone Invest. majadesse kolida. Hooned on Riigi Kinnisvara AS pani praeguseks üsna kehvas sei- endise väikelastekodu hoone sukorras ja vajavad täielikku avalikule kirjalikule enam- rekonstrueerimist. pakkumisele 2018. aasta su- Saarte Hääl on varem kir- vel. Toona küsiti selle eest alg- jutanud, et kinnistule on keh- hinnana 320 000 eurot. Müü- testatud detailplaneering, gis olnud kinnistu paikneb millega Pargi 2 kinnistu jaga- lossipargi vastas ja seal asub ti ning tekkisid Pargi 2 ja Pikk kahekorruseline puithoone, 2a kinnistu. Olemasolev puit- mida on ehitamise ajal pee- hoone on ette nähtud re- tud ka Kuressaare kuuror- konstrueerida korterelamuks. diarhitektuuri üheks pare- Kertu Kalmus Salme alevik KIRKE ILVES ÖÖRININA Saarlanna tõi oma poniga Üüdibe Ariste laht Läätsa Eesti meistrivõistlustelt 6. koha 8.–9. augustil toimusid Ruilas Eesti meistrivõistlused takistussõidus. Ainsa saarlasena täitis kvali katsiooninõude suurte poni- de arvestuses (110 cm) 14-aastane Jacqueline Putnik poniga Tabita (7-a). Jacqueline oma Tabitaga olid üks kümnest võistluspaarist, kes pääsesid võistlema meistrivõistlustele takistussõidus suurte Öörininale võib tulevikus ponide arvestuses. Kaks pingelist võistluspäeva kulmineerusid ülipõnevalt ja kolme sõidu arvestuses saavutati 6. koht. tekkida sadam Ettevõtja Martin Kruus soo- saab maanteelt hästi ligi ja vib, et Saaremaa valla üldpla- seal leidub ruumi ka parkimi- neering annaks võimaluse ra- seks. Kolmest küljest hästi jada Ariste lahe äärde Öörini- vaadeldav Ariste laht muu- Kahtla õpilased osalesid na lautrikohta väikesadama. daks sadama atraktiivseks ka "Millal ilusast ideest reaal- turismi seisukohalt. sus võiks saada, seda ma ei Kruus rääkis, et ajalooliselt oska öelda," sõnas Kruus, kes asusid Öörininal võrgukuu- tuli väikesadama ideega väl- rid ja lautrikoht. Lauter, mis rendžu ja gomoku MM-il ja, kuna vald kogub praegu et- on mõeldud vaid üksikute tepanekuid valla üldplanee- paatide randumiseks ja kus Möödunud nädalavahetu- tekitas väga uhke tunde,” tõdes vana Jaapani lauamäng, kus klassi noormees Raigo Rei nel- ringu koostamise tarvis. "Tõ- puuduvad igasugused sada- sel peeti noorte rendžu ja Rüütel. eesmärgiks on saada viiest nu- janda koha. Hea tulemuse te- sist plaani sadamat ehitama marajatised, ei ole Öörinina- gomoku virtu aalset MM-i, Rendžuturniiril osales 192 pust koosnev katkematu rida gid G-klassi tüdrukute arves- hakata mul kindlasti veel ei le piisav lahendus. "Seal peab kus osales ka Kahtla noort kaheksast riigist, gomo- kas horisontaalis, vertikaalis tuses Marta Link ja C-klassi ole." ikkagi süvendama ja muuli lasteaed-põhikool. kuturniiril 115 noort samuti või diagonaalis. 2015/16. õppe- noormeeste arvestuses Oskar Üüdibes kinnisvara oma- ehitama, aga sel juhul läheb kaheksast riigist. Kahtla kool aastal sai Kahtla kool gomokus Link. va Kruusi sõnul on loodusli- see juba sadama alla," selgi- tuli võistlusel koolide arves- Eesti põhikoolide arvestuses "Kahtla kool on läbi aegade kud eeldused sadamakohaks tas Martin Kruus. Karoliina Tammel tuses esimese kahekümne esikoha, lisaks on neil kolm olnud üks neist koolidest, kus Öörininal olemas, paigale Ain Lember [email protected] hulka. "Arvestades, kui väike teist kohta ja sama palju kol- varem olid lauamängud. Nüüd kool me oleme, on see igati mandaid kohti. on mängud internetti kolinud, Kahtla kooli direktori Helle tubli tulemus!" rõõmustas Gomoku lahtises kevadsar- aga nende mängimine on Kaht- Pühas põles viljapõld, appi Rüütli sõnul oli turniirile koolijuht. jas võitis koolide arvestuses esi- la koolis alati au sees
Load more

Recommended publications
  • Kahtla-Kübassaare Hoiuala, Kübassaare
    v Kahtla-Kübassaare hoiuala, Kübassaare maastikukaitseala, Muraja merikotka ja Ruhve merikotka püsielupaikade (Kahtla-Kübassaare linnu- ja loodusala) kaitsekorralduskava 2013-2022 1 SISUKORD 1. KAITSEKORRALDUSKAVA KOOSTAMISE TAUSTINFORMATSIOON............................................................................. 4 2. ISELOOMUSTUS ......................................................................................................................................................... 4 2.1 Õiguslik alus - kaitseala ja hoiuala kujunemine ning staatus ....................................................................... 4 2.2 Eesmärk ja kaitsekord .................................................................................................................................. 5 2.2.1 Kaitse-eesmärk ........................................................................................................................................... 5 2.2.2 Kaitsekord ................................................................................................................................................... 6 2.3 Biogeograafiline iseloomustus ..................................................................................................................... 7 2.3.1 Üldiseloomustus ......................................................................................................................................... 7 2.3.2 Maastik ......................................................................................................................................................
    [Show full text]
  • Saare MAAKONNA Loodusväärtused Saare MAAKONNA Loodusväärtused 2 3
    SAARE MAAKONNA loodusväärtused SAARE MAAKONNA loodusväärtused 2 3 SISUKORD KAITSEALAD ................... 8 Odalätsi maastikukaitseala ....... 27 Vilsandi rahvuspark ............. 9 Panga maastikukaitseala ......... 27 Abruka looduskaitseala .......... 10 Üügu maastikukaitseala ......... 28 Laidevahe looduskaitseala ........ 11 HOIUALAD .................... 30 Liiva-Putla looduskaitseala ....... 12 Karala-Pilguse hoiuala ........... 31 Linnulaht .................... 13 Karujärve hoiuala .............. 31 Loode tammik ................ 14 Väikese väina hoiuala ........... 33 Rahuste looduskaitseala ......... 15 Viidumäe looduskaitseala ........ 16 KAITSEALUSED PARGID ........... 34 Viieristi looduskaitseala. 17 Kuressaare lossipark ............ 34 Järve luidete maastikukaitseala .... 20 Mihkel Ranna dendraarium ....... 34 Kaali maastikukaitseala .......... 20 Mõntu park .................. 35 Kaugatoma-Lõo maastikukaitseala .. 21 Pädaste park ................. 35 Kaart ....................... 22 ÜksikobjEKTID ................ 36 Kesselaiu maastikukaitseala ...... 25 Põlispuud ................... 36 Koigi maastikukaitseala .......... 25 Rändrahnud .................. 40 KAITSTAVATE LOODUSOBJEKTIDE VALITSEJA Keskkonnaamet Hiiu-Lääne-Saare regioon Tallinna 22, 93819 Kuressaare tel 452 7777 [email protected] www.keskkonnaamet.ee KAITSTAVATE LOODUSOBJEKTIDE KÜLASTUSE KORRALDAJA RMK loodushoiuosakond Viljandi mnt. 18b, 11216 Tallinn [email protected] www.rmk.ee Koostaja: Maris Sepp Trükise valmimisele aitasid kaasa: Kadri Paomees, Rein Nellis, Veljo
    [Show full text]
  • Terviseamet Kartis Saaremaal Kevade Kordumist
    TORUD JA VOOLIKUD VEDASID LENNUKIT ALT LK 2 • "ISSID" TULEVAD TEATRISSE LK 3 “Üritused ei ole kadunud, vaid kolinud internetti.” TURUNDUSPROFF JANEK REIMAL INTERVJUU SAARLASTE LK 4 PÄEVALEHTE Teisipäev, 29. detsember 2020 • Nr 204 (5252) • Hind 1,20 € Terviseamet kartis Saaremaal kevade kordumist KURESSAARE HAIGLAS avati eelmisel nädalal esmakordselt pärast maikuud osakond COVID-19 haigetele. Kevadel oli saarlaste haigla koroonahaigeid täis ja osa viidi reanimobiilidega mandrile. MAANUS MASING Kaks päeva järjest mitmeid kordi vad. "Õnneks see ei jätkunud nii," mär- reneb kogu Eestis ja seetõttu on vaja- Saaremaale saabub esialgu 30 vaktsiinidoosi suurenenud koroonasse nakatu- kis Lanno. lik võtta täiendavaid ohutusmeetmeid. nute arv pööras esialgu tagasi 25. ja 26. detsembril oli nakatunuid "Me oleme samuti valmis koroonahai- Laupäeval jõudis Eestisse esimene partii COVID-19 vaktsiini, millest Saare maa- langusesse. kaks. 27. detsembril üks ja eile samuti gete ravimiseks," ütles dr Laane ja li- konna jaoks on ette nähtud vaid 30 doosi. kaks. sas, et Kuressaare haiglas on võima- Laupäeval sai Eesti esimese portsu COVID-19 vaktsiini, mis sisaldas 9750 vakt- Saaremaa vallavanem Mikk Tuisk lik koroonadiagnostikas teha SARS- siinidoosi 4875 inimese vaktsineerimiseks. Sotsiaalministeeriumi andmeil saab Raul Vinni märkis, et tema andmetel on tervise- CoV-2 viiruse nii pikk kui ka kiir-PCR esimesest tarnest võimaldada vaktsiini 20 haiglale, kokkuleppel perearstidega [email protected] ametil üldiselt õnnestunud lähikon- test, antigeeni test ja antikehade test. 53 valveperearstikeskusele kõikide pereõdede ja perearstide vaktsineerimiseks taktsed teada saada ning sellega on le- Pühade ajal suurenenud külaliste ning kolmele haiglast eraldiseisvale kiirabile üle Eesti. Alanud nädalast veab ter- 23. detsembril lisandus Saare maa- vikule piir pandud.
    [Show full text]
  • X Klassijuhatajad Uuel Õppeaastal Siumis on Retk Vaimse Ellen Kask Kooli Haridusteaduskonna Na Pedagoogikaülikooli Fi- Ja Füüsilise Täiustumise Magistrant
    �� ��������������������������������� ������������������� ������������ ������������ Hariduse omandamine Kuressaare Gümnaa- X klassijuhatajad uuel õppeaastal siumis on retk vaimse Ellen Kask kooli haridusteaduskonna na Pedagoogikaülikooli fi- ja füüsilise täiustumise magistrant. Töökogemus: loloogiateaduskond eesti suunas. alates1982. aastast Kuressaa- filoloog, praegu Tartu Üli- Kuressaare Gümnaa- re Gümnaasiumis, õpetaja – kooli magistriõppes kooli- sium on Saaremaa suurim metoodik korralduse mentorite harus. õppeasutus. Meie kooli X Töökogemus: alates 1994. klassi on viimastel aasta- Mai Rand aastast KGs. tel tulnud õpilasi 32 Ees- Milliseid õpilasi timaa koolist. Kuressaare Gümnaasiumisse on õppi- ootan oma klassi? ma ja tööle tuldud ka välis- riikidest. Me oleme avatud Ellen Kask õppeasutus. Kuressaare Gümnaasiu- 2002. a. asus 74 Kures- mis olen olnud klassijuha- saare Gümnaasiumi lõpe- taja 5 lennu klassi õpilaste- tajat edasi õppima kõrg- le. Olen juhatanud ka kahte koolis, neist 26 Tallinna Sündinud: 21.11.1945 probleemsete poiste klassi. Tehnikaülikoolis, 11 Tartu Kuressaares. Elukoht: Tal- Rõõm on tõdeda, et pal- Ülikoolis ja 8 Tallinna Pe- ve 7. Haridustee: Kingisse- jude minu endiste õpilaste dagoogikaülikoolis. pa Keskkool, TRÜ ja Tpe- lapsed istuvad minu klassis Käesoleval aastal lõpe- dI vene keel ja kirjandus. samades koolipinkides, kus tab kooli 25. lend, kus on 4 Töökogemus: al. 1964. a. Sündinud: 30.05.62 Tar- nende isad ja emadki ja pal- kuldmedalikandidaati! Pihtla 8-klassiline kool Ku- tus. Elukoht: Kungla 28. jude endiste õpilaste lastele Meie koolis saad Sa en- ressaare k/n, Kingissepa Haridustee: Tartu 8. kesk- olen jälle klassijuhataja. dale ja teistele maksimaal- Keskkool, KG-s alates 1978. kool, H. Elleri nim. Muu- 10. klassi vastu võttes ta- selt näidata, mida Sa tege- a. Vanemõpetaja. Peale iga- sikakool, Eesti Muusikaa- haksin väga, et uued tulijad likult väärt oled! päevatöö koolis: al.
    [Show full text]
  • Saaremaa Vald Külad 1) Aaviku 2) Abaja 3) Abruka 4) Abula 5
    Saaremaa vald Külad 1) Aaviku 50) Jaani 99) Kaunispe 2) Abaja 51) Jauni 100) Kavandi 3) Abruka 52) Jootme 101) Kehila 4) Abula 53) Jursi 102) Kellamäe 5) Allikalahe 54) Jõe 103) Keskranna 6) Anepesa 55) Jõelepa 104) Keskvere 7) Angla 56) Jõempa 105) Kihelkonna-Liiva 8) Anijala 57) Jõgela 106) Kiirassaare 9) Anseküla 58) Jõiste 107) Kingli 10) Ansi 59) Jämaja 108) Kipi 11) Arandi 60) Järise 109) Kiratsi 12) Ardla 61) Järve 110) Kirderanna 13) Are 62) Järveküla 111) Kiritu 14) Ariste 63) Jööri 112) Kiruma 15) Arju 64) Kaali 113) Kogula 16) Aru 65) Kaali-Liiva 114) Koidula 17) Aruste 66) Kaarma 115) Koiduvälja 18) Aste 67) Kaarma-Jõe 116) Koigi 19) Asuka 68) Kaarma-Kirikuküla 117) Koigi-Väljaküla 20) Asuküla 69) Kaarma-Kungla 118) Koikla 21) Asva 70) Kaarmise 119) Koimla 22) Atla 71) Kaavi 120) Koki 23) Audla 72) Kahtla 121) Koksi 24) Aula-Vintri 73) Kahutsi 122) Koovi 25) Austla 74) Kailuka 123) Kopli 26) Easte 75) Kaimri 124) Kotlandi 27) Eeriksaare 76) Kaisa 125) Kotsma 28) Eikla 77) Kaisvere 126) Kugalepa 29) Eiste 78) Kakuna 127) Kuiste 30) Endla 79) Kalju 128) Kuke 31) Ennu 80) Kallaste 129) Kungla 32) Haamse 81) Kallemäe 130) Kuninguste 33) Haapsu 82) Kalli 131) Kuralase 34) Haeska 83) Kalma 132) Kuremetsa 35) Hakjala 84) Kalmu 133) Kurevere 36) Hiievälja 85) Kandla 134) Kuumi 37) Himmiste 86) Kangrusselja 135) Kuuse 38) Hindu 87) Kanissaare 136) Kuusiku 39) Hirmuste 88) Kapra 137) Kuusnõmme 40) Hämmelepa 89) Karala 138) Kõiguste 41) Hänga 90) Kareda 139) Kõinastu 42) Hübja 91) Kargi 140) Kõljala 43) Iide 92) Karida 141) Kõnnu 44)
    [Show full text]
  • Kurjad Varesed Teevad Linlaste Elu Põrguks
    “Kui virisevad, 10-aastane Ian Vares – sündinud ärimees LK 2 • Vallavõim laseb pargis võilillel lokata LK 4 siis hästi vaikselt ja teevad ikka töö ära.” Ajaleht ilmub OOPERILAULJA HELDUR HARRY PÕLDA suveperioodil SAARLASTEST INTERVJUU LK 6-7 3x nädalas! Neljapäev, 3. juuni 2021 • Nr 103 (5357) • Hind 1,20 € Kurjad varesed teevad linlaste elu põrguks Kuressaares Torni tänaval Maria Peebu, Lilli Maripuu ja sa- kis vallavalitsus Torni 3 ja 5 juu- pesitsevad agressiivsed muti sealkandis elava Valentina res puude otsas asunud pesad varesed ründavad õues Toksiga räägivad, ei tihka lind likvideerida, aga paistab, et ku- liikuvaid inimesi. lähemale tulla, vaid kraaksub sagil tagapool Vallimaa ja Torni eemal puu otsas. tänava vahel on veel mingi Korraks ühineb varestest pesa,” räägib Torni tänaval elav Monika Metsmaa rääkiva seltskonnaga Torni 5 proua praegusest olukorrast. [email protected] kortermajas elav naisterahvas, kes kinnitab, et kurjad linnud Varest küttida ei tohi Suur hallvares kraaksub vihaselt hoiavad hirmu all kogu ümbrus- Torni tänaval kasvava pärna ot- konda. Tema teada pesitsevad Saaremaa vallavalitsuse kesk- sas ja ründab all mööda kõnni- need Vallimaa tänaval ühe era- konnaosakonna juhataja Bert teed astuvat naist, kes kätega maja aias. Holmi sõnul seadus agressiivset vehkides linnu eemale peletab. “Need varesed on nii hirm- varest tiheasustusalal küttida ei Vares lendab kiiresti puu otsa ja sad ja metsikud, et tulevad ini- luba. kurjustab edasi – seekord ajakir- mestele lausa kallale,” kurdab “Vares ei ole kõige rumalam janikega, kes puu all seisavad. veel üks Torni tänaval elav lind ehk kastlõksu teda pigem ei “See lind tuleb ju lausa kalla- proua. Tema hinnangul on kõi- meelita ja ka siis jääb üles küsi- le,” märgib üks möödakäija puu ge hullem olukord Torni tänava mus, mis saab poegadest?” arut- otsa vaadates.
    [Show full text]
  • Rahvastiku Ühtlusarvutatud Sündmus- Ja Loendusstatistika
    EESTI RAHVASTIKUSTATISTIKA POPULATION STATISTICS OF ESTONIA __________________________________________ RAHVASTIKU ÜHTLUSARVUTATUD SÜNDMUS- JA LOENDUSSTATISTIKA REVIEWED POPULATION VITAL AND CENSUS STATISTICS Saaremaa 1965-1990 Kalev Katus Allan Puur Asta Põldma Muhu Leisi Pöide Mustjala Laimjala Kihelkonna Valjala Kuressaare Pihtla Kärla Lümanda KURESSAARE Salme Ruhnu Tallinn 2003 EESTI KÕRGKOOLIDEVAHELINE DEMOUURINGUTE KESKUS ESTONIAN INTERUNIVERSITY POPULATION RESEARCH CENTRE RAHVASTIKU ÜHTLUSARVUTATUD SÜNDMUS- JA LOENDUSSTATISTIKA REVIEWED POPULATION VITAL AND CENSUS STATISTICS Saaremaa 1965-1990 Kalev Katus Allan Puur Asta Põldma RU Sari C Nr 14 Tallinn 2003 © Eesti Kõrgkoolidevaheline Demouuringute Keskus Estonian Interuniversity Population Research Centre Kogumikuga on kaasas diskett Saaremaa rahvastikuarengut kajastavate joonisfailidega, © Eesti Kõrgkoolidevaheline Demouuringute Keskus. The issue is accompanied by the diskette with charts on demographic development of Saaremaa population, © Estonian Interuniversity Population Research Centre. ISBN 9985-820-71-1 EESTI KÕRGKOOLIDEVAHELINE DEMOUURINGUTE KESKUS ESTONIAN INTERUNIVERSITY POPULATION RESEARCH CENTRE Postkast 3012, Tallinn 10504, Eesti Kogumikus esitatud arvandmeid on võimalik tellida ka elektroonilisel kujul Lotus- või ASCII- formaadis. Soovijail palun pöörduda Eesti Kõrgkoolidevahelise Demouuringute Keskuse poole. Tables presented in the issue on diskettes in Lotus or ASCII format could be requested from Estonian Interuniversity Population Research Centre. II EESSÕNA
    [Show full text]
  • Harbour Sites in Ritual Landscape Œ the Example Of
    Estonian Journal of Archaeology, 2009, 13, 2, 110–131 doi: 10.3176/arch.2009.2.03 Marika Mägi HARBOUR SITES IN RITUAL LANDSCAPE – THE EXAMPLE OF VILTINA IN SOUTHERN SAAREMAA The article examines the maritime cultural landscape in the light of the results of the excavations that took place in 2004–2006 at Viltina, Saaremaa. The complex of monuments from the 11th–12th century at Viltina in southern Saaremaa offers another possible function to the interpretations of similar harbour sites that apparently had primarily local significance. Data gathered in the course of the excavations together with previously known finds refer to the sacral character of the place. The location in relation to the agricultural settlement units and centres as well as the unearthed remains of piers imply that access with water vehicles must have played an important role in the formation of these places. Marika Mägi, Institute of History, Tallinn University, 6 Rüütli St., 10130 Tallinn, Estonia; [email protected] The location of landing-sites in cultural landscape seems to be determined predominantly by suitable natural conditions, in order to enable safe landing for the water vehicles. In case of harbour sites, the dimension of cultural landscape is added, meaning that the place needs to correspond to conditions that are important in the given society. However, the conditions vary depending on the function of the harbour site. In my earlier works I have demonstrated that, in the pre-state society, in addition to topographic indicators the choice of the harbour site was greatly dependant on the location of agricultural land in the radius of at least 5 kilometres.
    [Show full text]
  • Commission Decision of 10 January 2011 Adopting, Pursuant to Council
    12.2.2011 EN Official Journal of the European Union L 40/1 II (Non-legislative acts) DECISIONS COMMISSION DECISION of 10 January 2011 adopting, pursuant to Council Directive 92/43/EEC, a fourth updated list of sites of Community importance for the Boreal biogeographical region (notified under document C(2010) 9667) (2011/84/EU) THE EUROPEAN COMMISSION, importance for the Boreal biogeographical region as special areas of conservation as soon as possible and within six years at most, establishing conservation Having regard to the Treaty on the Functioning of the European priorities and the necessary conservation measures. Union, Having regard to Council Directive 92/43/EEC of 21 May 1992 (4) In the context of a dynamic adaptation of the Natura on the conservation of natural habitats and of wild fauna and 2000 network, the lists of sites of Community flora ( 1), and in particular the third subparagraph of Article 4(2) importance are reviewed. A fourth update of the Boreal thereof, list is therefore necessary. Whereas: (5) On the one hand, the fourth update of the list of sites of Community importance for the Boreal biogeographical (1) The Boreal biogeographical region referred to in region is necessary in order to include additional sites Article 1(c)(iii) of Directive 92/43/EEC comprises parts that have been proposed since 2008 by the Member of the territories of Finland and Sweden and the terri­ States as sites of Community importance for the Boreal tories of Estonia, Latvia and Lithuania as specified in the biogeographical region within the meaning of Article 1 biogeographical map approved on 25 April 2005 by the of Directive 92/43/EEC.
    [Show full text]
  • 130 EN Official Journal of the European Union 13.1.2012
    L 10/130 EN Official Journal of the European Union 13.1.2012 COMMISSION IMPLEMENTING DECISION of 18 November 2011 adopting a fifth updated list of sites of Community importance for the Boreal biogeographical region (notified under document C(2011) 8195) (2012/11/EU) THE EUROPEAN COMMISSION, (4) In the context of a dynamic adaptation of the Natura 2000 network, the lists of sites of Community importance are reviewed. A fifth update of the Boreal list is therefore necessary. Having regard to the Treaty on the Functioning of the European Union, (5) On the one hand, the fifth update of the list of sites of Community importance for the Boreal biogeographical Having regard to Council Directive 92/43/EEC of 21 May 1992 region is necessary in order to include additional sites on the conservation of natural habitats and of wild fauna and that have been proposed since 2009 by the Member States as sites of Community importance for the Boreal flora ( 1), and in particular the third subparagraph of Article 4(2) thereof, biogeographical region within the meaning of Article 1 of Directive 92/43/EEC. For these additional sites, the obligations resulting from Articles 4(4) and 6(1) of Directive 92/43/EEC should apply as soon as possible Whereas: and within six years at most from the adoption of the fifth updated list of sites of Community importance for the Boreal biogeographical region. (1) The Boreal biogeographical region referred to in Article 1(c)(iii) of Directive 92/43/EEC comprises parts (6) On the other hand, the fifth update of the list of sites of of the Union territories of Finland and Sweden and the Community importance for the Boreal biogeographical Union territories of Estonia, Latvia and Lithuania as region is necessary in order to reflect any changes in specified in the biogeographical map approved on site related information submitted by the Member 20 April 2005 by the Committee set up by Article 20 States following the adoption of the initial and the first of that Directive, hereinafter the ‘Habitats Committee’.
    [Show full text]
  • COMMISSION IMPLEMENTING DECISION (EU) 2018/41 of 12
    19.1.2018 EN Official Journal of the European Union L 15/199 COMMISSION IMPLEMENTING DECISION (EU) 2018/41 of 12 December 2017 adopting the eleventh update of the list of sites of Community importance for the Boreal biogeographical region (notified under document C(2017) 8255) THE EUROPEAN COMMISSION, Having regard to the Treaty on the Functioning of the European Union, Having regard to Council Directive 92/43/EEC of 21 May 1992 on the conservation of natural habitats and of wild fauna and flora ( 1 ), and in particular the third subparagraph of Article 4(2) thereof, Whereas: (1) The Boreal biogeographical region referred to in Article 1(c)(iii) of Directive 92/43/EEC comprises parts of the Union territories of Finland and Sweden and the Union territories of Estonia, Latvia and Lithuania, as specified in the biogeographical map approved on 20 April 2005 by the committee set up by Article 20 of that Directive (the ‘Habitats Committee’). (2) The initial list of sites of Community importance for the Boreal biogeographical region, within the meaning of Directive 92/43/EEC, was adopted by Commission Decision 2005/101/EC ( 2). That list was last updated by Commission Implementing Decision (EU) 2016/2331 ( 3 ). (3) The sites included in the list of sites of Community importance for the Boreal biogeographical region form part of the Natura 2000 network which is an essential element of the protection of biodiversity in the Union. In order to make further progress in the actual establishment of the Natura 2000 network and in the context of a dynamic adaptation of that network, the lists of sites of Community importance are reviewed regularly.
    [Show full text]
  • ARENGUKAVA Aastateks 2014-2020
    Laimjala valla arengukava 2014-2020 LAIMJALA VALLA ARENGUKAVA 2014 - 2020 Laimjala 2014 Laimjala valla arengukava 2014 - 2020 KOOSSEIS Sissejuhatus 3 1. ÜLEVAADE LAIMJALA VALLA ARENGUKAVA 2007-2013 TÄITMISEST 4 2. HETKEOLUKORD, ARENGUEESMÄRGID JA TEGEVUSED 5 2.1. Asend ja looduslikud tingimused 5 2.2. Ajalugu ja kujunemine 7 2.3. Rahvastik ja asustus 8 2.4 Teenused ja ettevõtlus 12 2.5 Sport 12 2.6 Kultuur 13 2.7 Külaelu ja kodanike ühendused 15 2.8 Maakasutus 16 2.9. Loodusressursid 18 2.10. Teedevõrk 19 2.11. Heakord 20 2.12. Lautrid ja sadamad 21 2.13. Keskkond 22 2.14. Elektrivõrk 24 2.15. Turism 24 2.16. Ettevõtlus 25 2.17. Haridus ja noorsootöö 27 2.18. Sotsiaalne kaitse ja tervishoid 28 2.19. Valla juhtimine 30 2.20. Eelarve 31 3. ARENGUTEGURID 32 4. VISIOON 2020 34 5. LISA 1 TEGEVUSKAVA 2014-2016 36 6. ARENGUKAVA MUUDATUSTE SISSE VIIMINE 48 2 Laimjala valla arengukava 2014 - 2020 SISSEJUHATUS Arengukava on omavalitsusüksuse pika- ja lühiajalise arengu eesmärke määrav ja nende elluviimiseks tegevusi kavandav dokument, mis tasakaalustatult arvestab majandusliku, sotsiaalse ja kultuurilise keskkonna ning looduskeskkonna arengu pikaajalisi suundumusi ja vajadusi ning on aluseks erinevate eluvaldkondade arengu integreerimisele ja koordineerimisele. Arengukava sisaldab hetkeolukorra analüüsi. Arengukavas kajastatakse kuni arengukava perioodi lõpuni strateegilised eesmärgid ja tegevused eesmärkide saavutamiseks. Arengukava projekti koostab valla- või linnavalitsus ja esitab selle kinnitamiseks valla- või linnavolikogule. Volikogu võib kehtestada arengukava ja eelarvestrateegia koostamise korra või volitada valla- või linnavalitsust seda tegema. (2) Arengukava osa või sellega seotud iseseisev dokument on eelarvestrateegia, mille nõuded sätestatakse kohaliku omavalitsuse üksuse finantsjuhtimise seaduses.
    [Show full text]