2019/2020

Aastaraamat 2019/2020 õ-a

Koostaja, toimetaja ning kujundaja: Hedi Larionov

Artiklite autorid: Viljar Aro, Marek Schapel, Kaia Eelma, Anne Teigamägi, Madli Mikli, Merle Prii, Ruta Kelt, Marit Kikas, Inge Vahter, Diana Õun, Mari Ausmees, Enn Laanemäe, Arti Allmägi, Iivi Jakobson, Alari Vaino, Aado Haandi

Fotod on pärit Saaremaa Ühisgümnaasiumi arhiivist ja õpetajate erakogudest.

 Saaremaa Ühisgümnaasium 2020

2 Saaremaa Ühisgümnaasium 2019/2020 õ-a Aastaraamat

SISUKORD

SAATEKS ...... 6 2019/2020 ÕPPEAASTA TÖÖ ANALÜÜS ...... 36 ÕPILASED ...... 36 ÕPETAJAD ...... 38 2019/20. ÕPPEAASTA ERILISUS...... 39 AINEKOMISJONID ...... 41 OLÜMPIAADID ...... 41 ÕPPETÖÖ TULEMUSED ...... 43 PUUDUMISED ...... 48 ÜLEMINEKUEKSAMID ...... 49 LÕPUEKSAMID ...... 49 RIIGIEKSAMID ...... 50 ÕPPEAASTA KOKKUVÕTE ...... 54 ÕPILASTEADUSED ...... 55 KESKKONNAHARIDUSKESKUS ...... 57 TUGISÜSTEEMIDE TÖÖST ...... 61 KOOSSEIS ...... 61 TÖÖPLAAN ...... 61 KOKKUVÕTE ...... 64 HEV AINEKOMISJONI TÖÖST ...... 66 KOOSSEIS ...... 66 TÖÖPLAAN ...... 67 AINEOLÜMPIAADID JA VABARIIKLIKUD VÕISTLUSED ...... 69 KOKKUVÕTE ...... 69 EESTI KEELE JA AJALOO AINEKOMISJONI TÖÖST...... 71 KOOSSEIS ...... 71 TÖÖPLAAN ...... 72 LUULETEATER KREVERA ...... 75 NÄITERING KREPUTLASED ...... 77 NÄITERING KREISIS ...... 79 MAAKONDLIKUD JA VABARIIKLIKUD KONKURSID ...... 80 KOOLI VÕISTLUSED ...... 84 AINEOLÜMPIAADID JA UURIMISTÖÖD ...... 84 OLULISED ARVNÄITAJAD 5 VIIMASE AASTA LÕIKES ...... 86 KOKKUVÕTE ...... 87 ALGKLASSIDE AINEKOMISJONI TÖÖST ...... 89 KOOSSEIS ...... 89 TÖÖPLAAN ...... 90 RINGIDE TÖÖST ...... 94 AINEOLÜMPIAADID JA VABARIIKLIKUD VÕISTLUSED ...... 96 ÜRITUSED ...... 98 KOKKUVÕTE ...... 100 MATEMAATIKA AINEKOMISJONI TÖÖST ...... 102 KOOSSEIS ...... 102

Saaremaa Ühisgümnaasium 3 Aastaraamat 2019/2020 õ-a

TÖÖPLAAN ...... 103 KOOLI OLÜMPIAADID JA VÕISTLUSED ...... 105 AINEOLÜMPIAADID JA VABARIIKLIKUD VÕISTLUSED ...... 105 OLULISED ARVNÄITAJAD 5 VIIMASE AASTA LÕIKES ...... 106 KOKKUVÕTE ...... 107 LOODUSAINETE AINEKOMISJONI TÖÖST ...... 108 KOOSSEIS ...... 108 TÖÖPLAAN ...... 109 AINEOLÜMPIAADID JA VABARIIKLIKUD VÕISTLUSED ...... 115 LOODUSTEADUSLIKUD UURIMISTÖÖD ...... 119 OLULISED ARVNÄITAJAD 5 VIIMASE AASTA LÕIKES ...... 120 KOKKUVÕTE ...... 122 VÕÕRKEELTE AINEKOMISJONI TÖÖST ...... 123 KOOSSEIS ...... 123 TÖÖPLAAN ...... 124 AINEOLÜMPIAADID JA VABARIIKLIKUD VÕISTLUSED ...... 129 UURIMISTÖÖDE JUHENDAMINE ...... 130 LOOVTÖÖDE JUHENDAMINE ...... 130 OLULISED ARVNÄITAJAD 3 VIIMASE AASTA LÕIKES ...... 131 KOKKUVÕTE ...... 131 KAUNITE KUNSTIDE AINEKOMISJONI TÖÖST ...... 133 KOOSSEIS ...... 133 TÖÖPLAAN ...... 133 AINEOLÜMPIAADID JA KONKURSID ...... 137 OLULISED ARVNÄITAJAD VIIMASE 5 AASTA LÕIKES ...... 139 KOKKUVÕTE ...... 139 KEHALISE KASVATUSE AINEKOMISJONI TÖÖST ...... 141 KOOSSEIS ...... 141 TÖÖPLAAN ...... 142 KOOLI SPORDIÜRITUSED ...... 142 MAAKONDLIKUD VÕISTLUSED ...... 149 VABARIIKLIKUD JA RAHVUSVAHELISED VÕISTLUSED ...... 154 OLULISED ARVNÄITAJAD 5 VIIMASE AASTA LÕIKES ...... 157 HUVIRINGID ...... 158 KOKKUVÕTE ...... 158 HUVITEGEVUSEST ...... 160 NÕUKODA ...... 181 ÕPILASESINDUS ...... 181 RINGIDE TÖÖST ...... 182 KOKKUVÕTTEKS ...... 185 KOOLIRAAMATUKOGU TÖÖST...... 187 LAENUTUS ...... 187 STATISTIKA ...... 187 RAAMATUKOGUTEENINDUS ...... 187 NÄITUSED JA ÜRITUSED ...... 189 INFO- JA KOMMUNIKATSIOONITEHNOLOOGIA TÖÖST ...... 193 KOOLI MAJANDUSLIK ARENG ...... 194

4 Saaremaa Ühisgümnaasium 2019/2020 õ-a Aastaraamat

Saaremaa Ühisgümnaasium 5 Aastaraamat 2019/2020 õ-a

SAATEKS

Õppeaasta 2019/20 põhieesmärgiks oli KASVAMINE PÕHIKOOLIKS. Ja see kasvamine jätkub ka sel õppeaastal. Nimesaaga lõppes volikogu otsusega, et SÜG-ist saab Kuressaare Hariduse Kool. Oleme kokku leppinud, et samaks jäävad nii kooli hümn, logo, värvid, tekkel kui motolause „sapere aude“. Ainekomisjonides on arutletud õppekava e täpsemalt võimalike valikainete üle. Käsitletud on kooliremondiga seotut ja nn kinguproblemaatikat. Omaette pitseri jättis õppeaastale märtsi algusest alanud koroonapuhang ja sellest tulenev distantsõpe. Õppisime kõik – nii õpilased, õpetajad kui lapsevanemad. Tundub, et tulime toime ja saime targemaks – nii oma suutlikkusest kui koos hakkamasaamisest.

Järgmistes peatükkides õppeaastast 2019/20 juba valdkonnajuhtide pilgu läbi. AITÄH NEILE KÕIGILE!

Siin aga veel valik esmaspäevastel pedkõnelustel räägitust ja koolilehes kirjutatust ning lõpuaktuste kõned, mis peegeldavad kindlasti ka õppeaasta olulisemaid märksõnu ...

ALUSTAME TARGALT Igal aastal oleme alustanud targaks saamist tarkusepäeval – seekord on see lausa pühapäev e vaba päev paljudele peredele. On paslik meenutada, kuhu me kevadel jäime.

Eelmise õppeaasta põhieesmärgiks oli SÜG100. Mõtteid oli loomulikult palju – osad neist väga olulised, mitmed võimalusel kah tehtavad ja üsna paljud lihtsalt ulmelised. Mulle endale jäid möödunud õppeaastast kõige rohkem meelde (mitte pingereas): - ajaloolise fotogalerii loomine kooli välisseintele; - hariduskonverents SÜG100; - SÜG100 ballid nii gümnasistidele kui koos Ivo Linna ja tema ansambliga õpetajatele, töötajatele, lastevanematele ja vilistlastele; - juubeliaktused rekordtordi ja šokolaadidega ning kooliteklite kinkimisega kõigile töötajatele; - esialgsed tulemused riigieksamitest näitavad ka enam-vähem sama taset aastatagusega – seega õnnestuks oma kvaliteedilt ehk taas korrata koolide edetabeli eelmisel aastal saavutatud kümnendat kohta. Loomulikult tegelesime mõtetes ka juba 2021. aastal algava kooliremondiga ning kasvamisega põhikooliks. Õppeaasta 2019/20 põhieesmärgiks saabki KASVAMINE PÕHIKOOLIKS.

Muidugi tuleb tegelda ka igapäevase rutiini e õppimise ja õpetamise ning kasvamise ja kasvatamisega, aga küllap me seda suudame – ühisgümnaasiumis oleme oma eesmärkidega ju ikka ühiselt toime tulnud. Meie motogi on SÜG JA SAADKI HAKKAMA.

JUKULAAGRI OOD Jukulaagris said uued kümnendikud kätt proovida ka luule loomisega. Kokkupakituna saime sellise tulemuse:

Ärevalt seisame reas, Juhanite käsud on peas. Silmist kadunud sära, Jukudel võeti telefonid ära.

6 Saaremaa Ühisgümnaasium 2019/2020 õ-a Aastaraamat

Palav päike paistab pähe, vedelikku saanud vähe. Vabal ajal „pumpame“. Ootusärevust täis on rind. Tean, et sinepist ilma ei jäeta mind. Ega öösel magadagi saa, aga küllap see kõik ükskord läbi saab.

Palav, oh kui palav. Tunded ärevad mu sees. Mõtlen juba mõnda aega milleks kujuneb mu koolitee. Rinnus tuksub ootus suur. See on kool – va kurjajuur. Ootan huvitavaid tunde ma, tutvusi ja hõrke toite ka. Õnneks kaugelt otsima ei pea, sest Hariduse 13 SÜG-i tean. Hetkel kerge hirm on sees. Ei tea, mis meid ootab ees. Õpetajad, ärge pange pahaks, kui koju ma vahepeal tahaks.

Rühmatööde käigus arutleti ka oma ootuste üle. Kõige rohkem nimetati uusi tutvusi ja mõnusaid klassikaaslasi, häid õpetajaid, võimast kabareed, positiivsust ja koostööd, huvitavaid üritusi, maitsvat toitu. Sooviti ka huvitavat kohustuslikku kirjandust, vigadest õppimise oskust, häid mälestusi, põnevaid väljasõite jpm.

EDU EXEXist 2019 See oli juba viies iga-aastane haridustehnoloogia konverents. Sai hästi süüa, nägi palju tuttavaid koolijuhte, oli mõnus peaesineja Mart Laanperega meenutada vanu aegu ja lahata tänapäeva probleeme. Üheks meeldejäävamaks ettekandjaks oli naaberkooli õppealajuhataja Maidu Varik, kellelt tasuks uurida, kuidas nad ikkagi kõike seda suudavad, milleni meie kuidagi ei jõua.

Tõstatus ka aastaid lahenduseta probleem: nutitelefonid koolis – jah või ei. On teada, et Kreekas, Prantsusmaal ja Portugalis on need koolides keelatud. Minu teada on pea sama saavutanud ka Iirimaa ja Suurbritannia. Eestiski on koole, kus nutitelefonid peavad päeva läbi kotis olema. Mis siis õige on? Kas tunnis siiski vajaduspõhiselt kasutada? Või lubada vaid vahetundides? Või on hea lahendus veel peidus? Täna seostatakse massilist HEV-õpilaste teket just samal ajal alanud nutirevolutsiooniga ...

Huvitav probleem on ka see, et on päris segane informaatikaõpetaja roll koolis e kas õpilaste juba enne kooli kodust stardi saanud digipädevused on üldse informaatikaõpetaja mure?

Kuidas leida koolis tasakaal digimeetodite ja käelise tegevuse vahel? Kuidas õpetajat toetada digimaterjalide kasutamisel? Kuidas saada teave kõikvõimalikest haridustehnoloogia start-uppidest ja kuidas motiveerida neid kasutama?

Saaremaa Ühisgümnaasium 7 Aastaraamat 2019/2020 õ-a

Kuidas saada kooli inimesi, kes üha kiirema tempoga arenevat haridustehnoloogiat kooli toovad, kooliõpetusega seovad ja õpetajatele vajalikuks teevad? Õpilased on ju pigem valmis, aga suur osa õpetajatest mitte – kes lihtsalt ei taha, sest ei suuda; kes võib-olla suudaks, aga ei leia selleks vajalikku ajaressurssi; kes digistamisse lihtsalt ei usu ...

Neile küsimustele vastukaaluks Hollandi koolijuhi Rob Houbeni mõningaid teese: luba kõigil kasutada nutitelefone ja õpeta neid õigesti kasutama; nende kaudu on lihtne pääseda ligi kogu maailma teadmistele; kasuta tehnoloogiat personaalsete õppekavade loomiseks; ära keskendu teadmiste edastamisele, vaid õppimise protsessile – nii saab uute teadmiste hankimine sisse uue hoo, mis kestab; ära kasuta tehnoloogiat, kui see võtab õpilaselt eksimisvõimaluse, sest eksimine on kõige lihtsam viis õppimiseks; KOHTLE KÕIKI ÕPILASI EBAVÕRDSELT! unusta, mida tead õpetamisest ja alusta uuesti sellest, mida sa tead õppimisest.

Saame mõelda - kas ajaga kaasas käia või koos õpilastega maha jääda?

KAS ÕNNE POOLE VÕI ÕNNE EEST ÄRA Pea kümme aastat tagasi koolilehes kirjutatud lugu „VALITAKSE MITTE VÕIMU, VAID VABADUST“ läheb taas modifitseerimisele.

Inimesed soovivad õnne ja edu, teiste inimeste austust ja armastust. Praegusel stressirohkel ajal oleks paslik meenutada Albert Einsteini mõtet: „Tähtis pole mitte edu, vaid väärikus”. Minu arvates ei erine meie erakonnad eriti oma soovide poolest, mida teha - tähtis on hoopis KUIDAS. Kas inimestest hoolides või inimestest hoolimata; kas avameelselt, ausalt ja otse - või salaja, varjates ja kõrvalteid pidi? Kas kuulata inimesi või nimetada neid tagurlikeks, uuendusi mittetoetavateks ja paigalseisjateks?

Meie vald võiks olla ÕNNEVALD või meie saar ÕNNESAAR - osakem vaid tema täiust hinnata. Me oleme tõesti juba nii rikkad ja targad, et võiksime endale eesmärgiks seada „tahta seda, mida me saame”, mitte „saada seda, mida tahame”. Me ei pea kihutama, sest TARK MEES EI TORMA. Juba Epictetus ütles, et on ainult üks viis, kuidas õnnelikuks saada, ja see eeldab, et lakkame muretsemast asjade pärast, mis ei allu meie tahtele. Täna on õigus nii optimistidel, kes arvavad, et meie maailm on kõige parem, kui ka pessimistidel, kes kardavad, et see võibki nii olla. Miks peaksime elama Bertrand Russelli tähelepanekuid mööda: „Vähe on neid, kes suudavad olla õnnelikud TEIST INIMEST, usku või rahvust vihkamata”? Palju kindlam oleks järgida vana hea Albert Einsteini valemit: EDU = TÖÖ + VABA AEG + SUU KINNI HOIDMINE. Paraku on see viimane sageli just kõige raskem - meie suhtluskultuur on kahjuks üles ehitumas mitte kuulaja-, vaid rääkijakeskselt. Popp on kiruda, halada, süüdistada ja manada. Seda annab muuta - vähemasti ühes vallas - Õnnevallas. Rohkem kuulamist, mõistmist, aru-saada-tahtmist, huumorit ja nagu psühholoogid ütlevad - rohkem ümbersõnastamist ja tunnete peegeldamist. Rohkem haridust ja haritust - küll siis tuleb kõik muugi. Oleme kuulnud, et elekter ja küte on strateegilised valdkonnad. Veelgi tähtsam on oma käes hoida meie laste haridust. TARK VALD peab olema tarkuse loomise monopoliks - poliitilise või lihtsalt asjatundmatuse käsikähmluse altarile ei saa koole tuua.

Õnn ju sõltub kolmest asjast: et oleks, keda armastada; et oleks, mida teha; ja et oleks, mida loota. Armastagem siis oma valda (paremini kõlab siiski, et Saaremaad) kogu südamest,

8 Saaremaa Ühisgümnaasium 2019/2020 õ-a Aastaraamat tehkem oma tööd kogu hingest ja lootkem meie kõigi unistuste täitumist. Meie kõik - ka Sina, lugeja.

ÜLDHARIDUSKOOLIDE RAHULOLUKÜSITLUSEST 2019 Juba hakkab üleriigiliseks traditsiooniks saama kevadiste rahuloluküsitluste korraldamine üldhariduskoolide 4., 8. ja 11. klasside õpilastele. Püüan allolevas anda väikese ülevaate meie kooli suurematest erinevustest keskmiste näitajate ja ka aastataguste tulemustega.

4. klass e praegused viiendikud (osales 82%) - kooliga rahulolu on sel aastal suurem (viiepallisüsteemis 3,7 aastataguse 3,4 asemel); - kui vaja, saan koolis õppimiseks lisatuge (meil 80%, riigis 62,6%, aasta tagasi meil 62,2%); - koduseid ül-d on parasjagu (meil 50, riigis 58,7, aasta tagasi meil 40); - kui palju suunavad õpetajad Sind õppimisel kasutama digivahendeid (meil 61, aasta tagasi 39,2); - kui palju õpetatakse koolis õppimiseks vajalikke digioskusi (meil 78, riigis 69,7, aasta tagasi meil 60,8).

8. klass e praegused üheksandikud (osales 87%) - kooliga rahulolu on sel aastal väiksem (3,0 aastataguse 3,4 asemel); - õpetajaid huvitab see, kuidas mul koolis läheb (43,9, riigis 35,8, aasta tagasi meil 51,8 ja riigis 39,4); - toitlustus (meil 2,9, riigis 3,3, aasta tagasi meil 3,5); - õpikeskkond ( meil 3,3, aasta tagasi 3,9); - kui palju suunavad õpetajad Sind õppimisel kasutama digivahendeid (meil 39,1, riigis 55,9, aasta tagasi meil 56); - kui palju õpetatakse koolis õppimiseks vajalikke digioskusi (meil 34,8, riigis 51,1, aasta tagasi meil 52); - olen rahul koolis toimuvate huviringide ja muude noortele mõeldud tegevustega (meil 78,3, riigis 59,6); - põhjuseta puudumine mitte ühtegi korda (meil 80,4, riigis 66,3, aasta tagasi meil 60); - teised õpilased on Sinuga norinud mitu korda (meil 26,1, riigis 11,7, aasta tagasi meil 12); - mulle meeldib vabal ajal liikuda ja trenni teha (meil 74, riigis 69,4, aasta tagasi meil 57,7); - julgen öelda õpetajatele välja oma arvamuse ka siis, kui tean, et see neile ei meeldi (meil 40,0, riigis 26,8, meil aasta tagasi 32,0); - kooli maine (meil 3,9, aasta tagasi 4,2, riigis stabiilselt 3,5).

11. klass e tänased abituriendid (osales 84%) - kooliga rahulolu (meil 3,2 aastataguse 3,5 asemel); - õppedistsipliin (meil 3,7, riigis 3,4, aasta tagasi meil 3,3); - koolis on täiskasvanud, kelle poole saan murega pöörduda (meil 48,9, riigis 67,3, aasta tagasi meil 65,4); - kui vaja, saan koolis õppimiseks lisatuge (meil 80, riigis 74,9); - toitlustus (meil 3,2, riigis 3,4, aasta tagasi meil 3,6); - õpikeskkond (meil 3,5, aga aasta tagasi 3,9); - kui palju õpetatakse koolis õppimiseks vajalikke digioskusi (meil 43,5, riigis 41,3, aasta tagasi meil 17,3); - põhjuseta puudumine mitte ühtegi korda (meil 70,6, riigis 55,2);

Saaremaa Ühisgümnaasium 9 Aastaraamat 2019/2020 õ-a

- julgen öelda õpetajatele välja oma arvamuse ka siis, kui tean, et see neile ei meeldi (meil 14,0, riigis 28,4, meil aasta tagasi 25,5); - kooli maine (meil 3,9, riigis 3,7, aasta tagasi meil 4,1). Muidugi võib rääkida nn statistilistest valedest, lendude erinevustest, arvamuste pluralismist, aga võimalikele parenduskohtadele tasub mõelda. Ja mida on öelda õpetajatel oma aastakümnetepikkuste kogemustega ... Ning mida teavad-usuvad-soovivad lapsevanemad ...

On kaks võimalust „parema“ statistika saamiseks: võimalusel muuta keskkonnast ja õpetajatest sõltuvat – selleks on vajalik nii raha kui õpetajaskonna kasv ja mõlema ressursi parem ärakasutamine e juhtimine igas mõttes; kui eelnevat teha ei saa, siis mõjutada tundeid – selleks on traditsioonid, hoolimine, teiste koolide külastamine, õpilasvahetused jmt.

Õnnelik olemiseks on alati olnud esmalt vajalik tegelda iseendaga – pärast enesega sina peale saamist on kõik muu palju vähem oluline. Tegelgemgi sellega, mille jaoks meie käed lühikesed pole – küll siis selle vähese ülejäänuga saavad hakkama selleks valitud ...

KAS UUS HARIDUSVISIOON ON VÕLUKEPIKE? Kiire vastus oleks JAH, kui visioon vastaks vähemalt ühele võimalikest reaalsustest. 7. oktoobri Postimehest saab lugeda meie kooli õpetaja Monika Heleene Pärdi minu arust väljapaistvat kirjutist „Haridusvisioon näeb ette õpilaste ja õpetajate imelist muutumist“. Asised praktikud on juba varemgi nimetanud seda visiooni ulmeliseks. Monikagi ei kujuta ette, „kuidas 15 aasta pärast on meie noored imeväel nutisõltuvusest vabanenud, oma mälu ja tähelepanu oluliselt parandanud, motivatsiooni oluliselt tõstnud ja ühtlasi kaotanud depressiooni“. Samamoodi ei kujuta ta ette, kuidas juba sama kiirelt „saab õpetajast OBJEKT, kel pole oma tahet ega vabadust kuskile kuuluda, kes töötab ja roteerub väsimatult mitmesugustes õppekeskkondades, õpetab anonüümselt, õppijaga emotsionaalset ja isiklikku kontakti loomata ...“ Aga lugege ise... Monika annab muu hulgas ka täiesti mõistlikke praktiku soovitusi haridusstrateegiasse ja tõstatab küsimuse „Kas ikka saab omandada oskusi ilma teadmisteta?“ Visioon ei peaks tõesti olema helesinine unistus, millest me oma igapäevases elus tegelikult kogu aeg kaugeneme. Kahjuks ei viita ka meie valitsuse ja ministeeriumi sammud kuidagi sellele, et neil oleks mingigi mõte, mis selle visiooniga haakuks. Võlukepike meie reaalsuses siiski tööle EI hakka.

Kahjuks on samas lehes ka Helen Mihelsoni lugu „Õpetajad lahkuvad lapsevanemate alanduste tõttu töölt“. Selle sisu on nii õudne, et jõudsin vaid mõelda oma koolile, kus nimetatud artiklis kirjeldatud probleemid on veel lapsekingades. Ainult, et nende kingade numbrid ei ole enam kõige väiksemad. Lugege ...

Ilmselt õpetajate päeva järellainetusena on haridusartikleid veel. Üks neist, Martin Ehala „Milliseid muutusi Eesti haridus vajab?“, vastab vägagi minu väljaütelustele. Suurte fantaasiavisioonide asemel peaks me tegelema kahe kõige olulisema probleemiga – mida teha, et kümne-viieteist aasta pärast meil üldse piisavalt tegusaid õpetajaid oleks; kuidas kasvatada-õpetada lapsevanemat, sest „lapsel on juba enne kooli tulekut kujunenud välja käitumishäired, mis takistavad niihästi teda ennast kui ka klassikaaslasi õpingutele pühendumast“. Korraliku lastetoata kodude hulk väheneb katastroofiliselt. Seda lugu lugedes meenusid loomafilmid. Kui meie praeguse kahjuliku ülidemokraatia ja kõikesallivuse maailma peaks ka loomariik üle võtma, siis sureks kogu me fauna paari põlvkonnaga välja.

10 Saaremaa Ühisgümnaasium 2019/2020 õ-a Aastaraamat

Eesti Päevaleht üllitab Eesti ajaloo- ja ühiskonnaõpetajate seltsi juhatuse esimehe Madis Somelari kriitilise loo „Põhikooli ühtsed lõpueksamid peavad jääma!“ Olen 100-protsenti nõus. Kui oleme juba aastaid oma haridustulemustega maailma tipus, siis iga võimalik muutus peaks olema väga-väga-väga kaalutletud. Paraku teeme juba tükk aega minu arvates väga läbimõtlematuid kiirotsuseid.

Tasub lugeda ka Õpetajate Lehte. Väga asjalik artikkel „Meie muinasjutupõhine haridusmaailm“ Innove analüütikult Einar Krullilt ja intervjuu Margus Pedastega, kes küll õpetajatööd päriselt enam mitte tehes meenutab: „Ma tunnen senini, et õpetaja töö ei olegi päris töö, vaid see on üks väga palju positiivset energiat andev hobi, see on parim töö, mida mina tean“. On muudki asist ...

Aga lõpetuseks. Kaks aastat on suurel Õpetajate Päeva Galal antud välja elutööpreemia. Eelmisel aastal sai selle Ülo Vooglaid, kes suurema aja oma kooliaastatest oli meie kooli õpilane. Seekord tunnustati meie kooli ametlikku vilistlast Lauri Leesit. Palju õnne ja pikka iga neile! Ja ehk tasub ka meie kooli õpetajate arvamusi siis veidike tõsisemalt võtta. Ikkagi sama kooli koolikultuur.

Sisukat mõtisklemist keeruliste haridusasjade üle soovides ja vallale haridusvaldkonna arengukava loomisel toetust lubades

KOOLIJUHTIDEST MENTORITE KONVERENTSILT Just selline konverents toimus Narva-Jõesuus 10.–11. oktoobril. Saime teada, et üldse on selliseid mentoreid 63, neist Saaremaal Toomas Takkis, Tõnu Erin ja mina. Siiani on juhendatud kokku 79 algavat koolijuhti ja selleks on väidetavalt kulunud 2196 töötundi. Mul on olnud neli asist menteed e juhendatavat. Põhiettekandjateks olid Aavo Kokk ja Maarika Liivamägi. Mõlemad on nii omal alal kui mentorluses tipud. Aavo arutles mentorluse ja õpetamise erinevuste üle ja Maarika mentorluse parimatest külgedest.

Mõned märkmed konverentsist: tasub lugeda Jean-Paul Sartre raamatut „Iiveldus“; me ei saa muuta sündmusi, mis on meid puudutanud, kuid me saame muuta hinnanguid nendele sündmustele; üks paremaid mentor-mentee filme on „Finding Forrester“ (oli ka nädalavahetusel TV-s; ise olen seda juba kolm korda nautinud); et õpilane paremini õpiks, vajaks ta õpetaja tähelepanu; on koole, kes tegelevad mentorprogrammiga kolmandas kooliastmes – ehk tasuks ühineda?; eeldamine on kõigi ebaõnnestumiste alus ...

Võiks ka jätkata, aga täna on meie jaoks hetkel kõige olulisem meie kooli uus nimi. Nimekonkursile tuli üle 170 ettepaneku umbes kuuekümne versiooniga. Konverentsil oli muu hulgas kuulda, et näiteks Šotimaal on paljude koolide ja mõnede lasteaedade nimes sõna „akadeemia“. Saame mõelda, kuidas see õige välja valida. Esialgu on plaanis lähiajal hoolekogu, õpilasesinduse ja juhtkonna abil välja valida 12 nime, mis lähevad avalikule hääletamisele 6. novembrist. Kahevoorulise hääletuse lõpptulemusena loodame tekkiva põhikooli nime avalikustada 21. novembril.

Kohe-kohe on ka avalikustamiseks küps meie kooliremondi arhitektuurikonkursi tulemused. Aeg ruttab üha kiirenevas tempos... Püüdkem kõige sellega kõik koos mõistlikult toime tulla.

Saaremaa Ühisgümnaasium 11 Aastaraamat 2019/2020 õ-a

EELKOOLI LASTEVANEMATE TAGASISIDEST Selleaastases eelkoolis alustas 15. oktoobril taas 78 last. 17 ankeeti andsid teada, et võib – olla laps siiski ei tule aasta pärast meie kooli, ülejäänud lapsevanemad soovisid oma lastega aga igal juhul jätkata SÜG-is ka aasta pärast. Edasises tagasisides tuli lõpetada lauseid, millest järgnevas ka väike ülevaade enamsõnastatud arvamustest:

Saaremaa Ühisgümnaasiumis hindan eriti… traditsioone, kõrget õppetöö kvaliteeti, õppimise nõudmist ja väärtustamist, õpikeskkonda ja õppemeetodeid, et lapsed saavad siit hea hariduse, häid õpetajaid, kõrget mainet, väärtushinnanguid, kooli korda, koolivormi olemasolu, huvitegevust, edumeelsust, sõbralikkust, koostööd õpilaste ja vanematega, tulevikule positiivselt mõjuvat rangust, ühtsustunnet, probleemidega tegelemist ja KiVa, kodulähedust. SÜG eelkooli tulin sellepärast, et… laps tutvuks kooliga, soovin lapse igal juhul siia kooli tuua, laps soovib ise just sellesse kooli tulla, teised lapsed juba käivad siin ja on väga rahul, tuttavad kiidavad ja soovitavad, last harjutada kooli ja õpetajatega, oleksin soovinud siin ise õppida, olen ise siin õppinud, SÜG-i eelkooli tegevust on tutvusringkonnas väga kiidetud. Kui peaksin kirjutama, miks ma võib-olla oma last siiski siia ei pane, siis… neid põhjusi ei ole, olen küll rumal, see võib olla kartus suure kooli ees. Oma lapse õpetajatelt ootan eriti… professionaalsust, rõõmsat meelt, sära silmis, heatahtlikkust, avatust ja ausust, hoolivust, kannatlikkust, loovust, sõbralikkust, abivalmidust, tagasiside, häid suhteid, võrdset kohtlemist, distsipliini nõudmist, motiveerimisoskust, eripäradega arvestamist. Kui mu laps õpib siin, siis lapsevanemana… olen väga uhke, olen õnnelik, olen huvitundev ja toetav, aitan igati kaasa, teen õpetajaga koostööd, saan olla kindel lapsele hea hariduse saamises, soovin lapse kooliminekut igapäevase rõõmuga. Täna meeldis mulle ... kõik, soe ja lõbus vastuvõtt, tutvustus koolist, sarnased väärtused lapse kasvatamisel, direktori lustakus-maailmavaade-nõuanded-jutt lugemise olulisusest, naermine ja huumor, vaba õhkkond, lapse õhin siia tulla, lapse positiivne emotsioon, Madli Mikli professionaalsus, nutimängud. Tahaksin veel öelda, et... oli tore õhtu, oli kena oma vana kooli näha, oleksin isegi tahtnud siin õppida, oli huvitav, SÜG-i tutvustav video oli eriti armas, kohale tulles kadusid kõik eelarvamused, see kool on ülilahe, aitäh huvitava ja lõbusa eelkooli korraldamise eest, jään põnevusega ootama järgmist kohtumist, lapse koolivalimisel ei peaks arvestama elukohta, on kurb, et SÜG-s on eelviimane õppeaasta.

Mõne vastuse tooks ka eraldi välja: SÜG eelkooli tulin sellepärast, et ma ei kujuta ette, et laps kuskil teises koolis käiks. Kui peaksin kirjutama, miks ma võib-olla oma last siiski siia ei pane, siis liiga ranged õpetajad koos õige ja vale arvamusega. Kui mu laps õpib siin, siis lapsevanemana ootan, et laps tuleks iga päev hea tujuga koju ja käib hea meelega koolis; oma õpetajatelt rohkem mängulist õppimist. Täna meeldis mulle, et sain kooli kohta väga palju uut ja huvitavat teada; tulla üle pika aja järele vanasse kooli ja toredad huvitavad loengud; et sissejuhatav loeng ei olnud tuim punktide lugemine, vaid elav vestlus; õpilaste esinemine aulas ning direktori soe ja humoorikas loeng.

12 Saaremaa Ühisgümnaasium 2019/2020 õ-a Aastaraamat

Tahaksin veel öelda, et palju lapsi Teie koolile ja edukaid aastaid; iga kord võiks olla eelkooli lõpus küsimuste-vastuste voor, kus päriselt julgustatakse küsima.

Kahjuks, aga kindlasti ka mõtlemapanevalt sai lugeda ka üht sellist arvamust: Eelkooli tulin sellepärast, et saada aimu, millise kooliga tegu. Aga tundub, et seda ei saa. Kui peaksin kirjutama, miks ma võib-olla oma last siiski siia ei pane, siis iganenud õppemeetodid ja õpetajad ning liiga kõrged nõudmised õpilastele – lapsed „põlevad läbi“. Tahaksin veel öelda, et eelkoolis tahavad lapsevanemad teada, mis siin koolis tehakse, kuidas õpetatakse ja mis võimalused siin on – mitte filosoofia loengut. Vastaja rahustamiseks soovitan osaleda ka järgmistel kordadel – ühe päevaga targaks ei saa, aga kõige lõpuks antav tunnistus kinnitab ka antu kvaliteedi.

KÜMNENDIKE SÜGISTUULED Septembri alguses olin segaduses – ei teadnud, milline minu elu edasi olema hakkab. Esimese nädala lõpuks olin kõik õpetajad ära näinud ja olukord ei tundunud hull.

September õpetas mulle, kui raske on ilma koolivormita hakkama saada – veedan peegli ees üha rohkem aega. Olen hakanud rohkem seelikuid ja kleite kandma ning dressipluusi asemele tulid korralikud jakid. Ja minu sõber mõtleb igal hommikul, et millise särgi ta selle või teise lipsuga paneb. Muutunud on tal ka küllamineku riietus – tahaks üha viisakamalt riides olla.

Oktoobri algus ennustas head klassivaimu – tahtmist tulla kooli eelkõige seltskonna ja kogemuse pärast. Viimased on minu jaoks pea ainus õppimisviis, sest nagu on öelnud Mihhail Lomonossov: „Ühte kogemust tõstan ma kõrgemale kui tuhandet arvamust, mille on sooritanud ainult mõttelend“.

Tunnen end juba praegu iseseisvamana. Muutunud on nii mu sõpruskond kui ka minu huvid ja väärtused. Uude kooli tulles olin ma küll kohusetundlik, aga samas võrdlemisi laisk. Olin harjunud asju lõdva randmega tegema. Koduseid töid tegin viimati kuuendas klassis. Gümnaasiumis pole mul veel ühtegi tegemata kodutööd. Võtan asju palju tõsisemalt ja saan aru, milleks midagi teen. Ühel sõbral kuulus põhikoolis tund kodutöödeks, nüüd kulub igaks aineks tund. Teine sõber räägib, et hirm tohutute kodutööde ees, mida põhikoolis levitati, ei vasta küll tõele. Tunni- ja kontrolltööd olid alguses lihtsamad, nüüd juba natuke keerulisemad, nõudmisi on rohkem ja eeldatakse kõrgemat intelligentsi. Rääkisin ka oma vanematele, et mul on kooli pärast stress, aga selle tekitaja olen ma ise, kuna need olukorrad pole üldse nii hullud, kui ma arvan. Nemadki said aru, et ma ise teen endale kõik mitu korda raskemaks.

Kehaline kasvatus on olnud üks paras pähkel. Uue õpetajaga on ka uued nõuded, mis on väga ekstreemsed võrreldes eelmise kooliga. Pikemad maad on vaja joosta, igasugused treenimisviisid ja venitused jpm. Kuuga on tulnud palju kohaneda uue treeningukavaga, aga tunnen end paremini, kui kunagi varem. Vaimne pool on saanud aga omamoodi trenni. Kuna on uued ja karmimad õpetajad, kes nõuavad tunnis rohkem, olen pidanud kohanema pideva sünge ajumõtlemisega. Enesehinnang on madalale langenud. Tunnen end halvasti, kuna tean, et suudan palju rohkem, kui praegu teen, aga olen liiga laisk, et seda parandada.

Ma lihtsalt pole harjunud olema keskpärane – gümnaasiumis on mu ümber nii palju noori, kes teavad, mida nad tahavad, kes on minust vaimsetelt võimetelt mitme pea jagu üle. Ma ei ole enam mitte milleski kõige parem. Selleks peaks nägema roppu vaeva, aga ma pole

Saaremaa Ühisgümnaasium 13 Aastaraamat 2019/2020 õ-a

õppinud pingutama. Mulle jääb aga mulje, et olen oma madalamaks muutunud enesehinnangu kiuste paremaks inimeseks saanud.

Keskkond minu ümber muutus kooli vahetusega totaalselt. Valides mõne teise kooli, oleksin edaspidi olnud samasugune looderdaja. Oma vanade sõpradega ei tunne ma enam erilist sidet. Meie arusaamad elust on erinevad. Minu prioriteetideks on hea haridus ja tulevik, neile tundub aga tähtis olevat pidutsemine. Uute sõpradega olen leidnud ühise keele – meil on sarnased huvid ja väärtushinnangud. Huumorisoongi on meil ühine. Vanas klassis oli meid vaid seitse, nüüd aga kordi rohkem. Plussiks olen leidnud, et suuremas seltskonnas on suurem tõenäosus leida sarnaste huvidega sõpru. Lisaks kõigele olen hakanud kirja panema õpetlikke ütlusi, mida siit-sealt raamatutest, filmidest, koolist kuulnud või leidnud olen. Näiteks: „Pole piitsa, pole präänikut“; „Kui valu nautima õpid, oled võitja“; „Kui sul on sidrun, tee sellest limonaadi“; „Arened vaid tugevama vastasega mängides".

Muutused minus nende kahe kuu jooksul pole olnud küll märkimisväärselt suured, kuid nad on olemas. Mulle meeldib see inimene, kelleks ma muutumas olen. Tunnen end vabamana ja üha rohkem iseendana. SÜG-i õhkkond on väga rahulik, nagu oleks kõik üks suur perekond, mis muudab õpetajatele oma probleemide kurtmise palju lihtsamaks. Mul on teadmisi vaja – tahan õppida, eksida, analüüsida, seostada, veidike pidu panna ja siis võimalikult palju meelde jätta ning kõigele rakendust leida. Pole mingi saladus, et päriselus ei tee lai silmaring ja korraldatud teadmistepagas liigset valu. Ma ei püüa kuldmedalit ega kiituskirja. Ma püüan häid suhteid, kogemusi, silmaringi ja mälestust, millest kunagi ahju ääres lastelastele rääkida. Gümnaasiumi jooksul ihkan saada üdini enesekindlaks ja motiveeritud inimeseks. Eks siis näen, kas veel käimas enesearenduskülvist ka rahuldavat saaki oodata on. Ja need tuuled, need sügistuuled puhuvad aina tugevamalt ning toovad tasapisi kaasa nii palju uusi seiklusi ja avastamata teid ... Psühholoogiat õppivate kümnendike eneseanalüüsidest kokku pannud ja nii neile kui kõigile kümnendikele edu soovides

TEADLASED KOOLI NIMEST Kui kõik ausalt ära rääkida, olen viimasel ajal kontaktis olnud kolme inimesega. Esmalt soovitati mulle Tallinna Toomkooli doktorikraadiga õppealajuhatajat ja õpetajat Heiki Haljasorgi. Tema pakkus meie ladinakeelse nimevariandi PRIMA COLLEGIUM OSILIENSIS asemele SAAREMAA ESIMENE KOOL tõlkeks PRIMUM COLLEGIUM OSILIENSIS või PRIMUM COLLEGIUM OSILIENSE.

Ühtlasi palus ta täiendavalt pöörduda doktorikraadiga Kristi Viidingu poole, kes on praegu peasekretäri ametis sellises organisatsioonis nagu International Association of Neo-Latin Studies. Tema kirjast saab teha järgmisi noppeid: „Kui mu mälu mind ei peta, siis on Vello Helk kirjutanud saksakeelse monograafia Kuressaare linnakoolist pealkirjaga Die Stadtschule in Arensburg auf Ösel in dänischer und schwedischer Zeit 1559-1710. See ilmus 1989 Lüneburgis ning on Tartus ja Tallinnas vähemalt kättesaadav... Juhul kui selle esimese kooli nimi oli „Kuressaare linnakool" (nagu nad tollal tavaliselt olid) ja kui on soov ka uut kooli sellesama nimega nimetada, siis otsetõlge sellest oleks „Schola Civitatis Arensburgensis". „Saaremaa vanim kool" oleks ladina keeles „Schola vetustissima Osiliensis". Collegium'it ma ei kasutaks, sellel on jesuiitide kooli maik juures ja tähendab ka pigem kõrgema taseme kooli kui põhikool. Aga Saaremaal jesuiite polnud, niipalju kui mina tean.“

14 Saaremaa Ühisgümnaasium 2019/2020 õ-a Aastaraamat

Järgmiseks nõuandjaks sai doktorikraadiga Veronika Varik, kes on pikka aega olnud Tallinna Ülikooli Eesti pedagoogika arhiivmuuseumi direktor. Koos kolleegidega jõudsid nad nime valiku põhimõtetes järgmistele järeldustele: 1) isiku (rahvahariduse edendaja, vaimuliku-rahvavalgustaja) järgi. Nt: Tartus Herbert Masingu Kool, Pärnus Herbert Hahni Kool, Paides (uusim) Hammerbecki Kool jne. Kuressaarde sobiks oivaliselt Luce Kool, aga see nimi on juba erakooli poolt ära võetud ... Tuntud koolitegelane oli ka Vassili Ristkok, mitmekordse kõrgharidusega vaimulik ja õpetaja, aga venestatud eesnimi ja õigeusk - see ei lähe tänases Eestis kohe mitte. Veel tuntud kultuuritegelasi: Madis Küla-Nurmik, Ivo Linna isa Timoteus Linna jne. Sellest grupist midagi ekstra head pakkuda ei ole. 2) ajalooliste kohanimede järgi. Igasugused Osiliad-Osiliensised on liiga pretensioonikad - Saaremaa kooliharidusel pole ladina keelega mingit märkimisväärset pistmist, pigem siis juba rootsi (Ösel; kaubanduses juba üleekspluateeritud) variant - siit küsimus, et miks mitte hoopis wiikingi- vananorra Eysysla või hoopistükkis lätlaste Samsala (foneetiliselt ilusa kõlaga)? 3) Kuna jutt käib ikkagi põhikoolist, mitte klassikalisi vanu keeli süvendatult õpetavast gümnaasiumist, siis peaks nime valima natuke lihtsama ja suupärasema. 4) kohalikku koloriiti kajastavad uusmoodustised. Pakuksime välja terve rea: Kuressaare Mereääre Kool, Merekivi Kool, Meretuule Kool, Vesikaare Kool (laevnikule Saaremaal pidi tuul alati olema vesikaarest), Pärituule Kool, Tuuliku Kool. Kolleeg Ene Luka lemmik on Kuressaare Tuuliku Kool, kuna Tuulik/Tuuling on Saaremaal väga levinud perenimi, siis kindlasti on seal ka n+1 Tuuliku-nimelist haridustegelast-rahvavalgustajat ... Minu isiklikuks lemmikuks on Kuressaare Pärituule Kool. Nimi kõlab positiivsust sisendavalt ja lennukalt ning sobib minu arvates hästi kokku ka Kuressaare Nooruse Kooli nimega.

Esialgu kutsusin teda üles hääletama meie kodulehel pakutud variante ja muu hulgas kirjutasin, et nii nagu Aaviku-, nii ka Tuuliku-nimeline ei tundu olevat hea, sest meil on päris üksjagu tuntud vilistlasi, kelle hulgast kedagi eelistada oleks küsitav. Ka pikka aega kooli nimeks olnud Kuressaare Linnakool oleks ühtaegu vihje meie teenelisele vilistlasele Ivo Linnale ja samas liiga sarnane olemasolevale Kuressaare Vanalinna Koolile, mis on meist sündinud 26-aastane kool. Ka "tuulik" vihjaks meie teenelistele vilistlastele kirjanikest vendadele Tuulikutele. Samas on meilt võrsunud neli akadeemikut - neist esimene meie ajakirjanduse isa Juhan Peegel ... Võõrkeeltega seob meid natuke see, et olime sajandi algul väidetavalt kõige rohkem erinevaid võõrkeeli õpetav kool Eestis (muidugi gümnaasiumina) - muu hulgas ka aastaid ladina keel, aga ka näiteks araabia ... Kahjuks on mul tunne, et mis iganes koolinimeks saab, siis enamikule see siiski ei pruugi meeldida ... Teie mõte pärituulest mulle meeldib - sümboolne igas mõttes, sest Kuressaare tunnuslause on HEADE TUULTE PÖÖRISES, kuigi "Tuulte pöörises" on tegelikult Kitzbergi esimene draama ... Hetkel tuli isikuna veel meelde Püha kiriku pastor Frey (Peter Heinrich von Frey, 1785- 1833), kelle nimelist matemaatikapreemiat me juba paar aastakümmet välja anname, kes on esimese eestikeelse matemaatikaõpiku autor ja olnud ka lühikest aega Kuressaare Linnakooli rektor. Ühtlasi peetakse teda ka eesti luule esimeseks teoreetikuks ja ta oli Püha Jakobi koguduse õpetajana 1785–1833 ülal nimetatud Luce otsene mantlipärija.

Siit ka moraal – teadlasi tuleb kaasata kohe ja alati. Kooli sünniaastaga lubasid nad edasi tegelda. Kas see on 1522 või miski muu, saame tõeks võtta mõne aja pärast.

Saaremaa Ühisgümnaasium 15 Aastaraamat 2019/2020 õ-a

TAAS NUTIMAAILMAST KOOLIS Hiljutistel üleriigilistel matemaatikaõpetajate päevadel ütles tuntud matemaatikaõpikute autor Tõnu Tõnso oma ettekandes muu hulgas, et nutitelefon on targale ajuvõimendi ja lollile lustikummut. Küllap nii on, sest juba üsna mitmed rahvusvahelised uuringud konstateerivad üheselt, et üle kuue tunni päevas nutimaailmas olles ei ole võimalik gümnaasiumit lõpetada. Õppetöö tulemused hakkavad langema juba interneti kasutamisest üle kahe tunni päevas.

Viimases Õpetajate lehes tõstatus see teema taas. Nimelt teatas tänavu 30. oktoobril Austraalia valitsus, et keelab alates eelolevast aastast üle kogu maa riigikoolides mobiiltelefonide kasutamise terve koolipäeva jooksul. Peaminister Mark McGowan ja haridusminister Sue Ellery tutvustasid seda kui off and away all day („kinni ja ära“) põhimõtet, mis puudutab igasuguste nutiseadmete, sh nutikellade, kõrvaklappide ja tahvelarvutite kasutamist. Keeld hakkab kehtima õpilaste kooli saabudes, kehtib ka vahetunnis ning lõpeb koos koolipäevaga.

Selliseid riike on maailmas veel. Meil Eestiski on selliseid koole, aga pigem on mõeldud väiksematele piirangutele nagu iganädalane nutivaba koolipäev või kasutamine piiratud territooriumil jne. Kõige rohkem on levinud üldine keeld algklassides, mida koduklasside olemasolu korral on võimalik korraldada. Tundides õpetaja juhtimisel IT- vahendite kasutamine on aga igati soositav.

Meie kooli hoolekogu tegeles selle valdkonnaga eelmisel õppeaastal üsna intensiivselt, paraku mingi muutuseni ei jõutud. Näis mis see aasta toob. Samas tuleb tunnistada ka telefonis elamise positiivseid külgi nagu järgnevas loos: Ema tuleb õhtul lapsele lasteaeda järgi ja näeb, et lapsed on kõik liivakastis oma telefonidega tegelemas. Ta äratab tukkuva kasvataja ja küsib, kas lapsed tema magamise ajal ära ei kao. Kasvataja rahustab pahast lapsevanemat öeldes, et wifi levib ainult liivakastis.

Üks on kindel – mida rohkem üksteisega räägime, laulukooris laulame, rahvatantsuga tegeleme, spordime või lihtsalt loeme, seda vähem läheme igavuse peletamiseks nutimaailma.

Kas olla nutivabad või nutiorjad – selles on küsimus.

TÄNASE ÕPETAJA KODANIKUPÄEV Esmaspäevasest Postimehest saab taas lugeda järjest aktuaalsemaks tõusvat HEV-temaatikat. Tuleb välja, et Taani ja Norra on ses vallas oluliselt paremas olukorras, sest neis riikides jääb otsustav sõna koolile. Meil kahjuks ei maksa kooli arvamus lastele parimate võimaluste loomiseks miskit. Lõppotsus jääb lapsevanemale e kannatama peab nii oma laps kui paljud teised pered. Eriti kurvastavad on Martin Ehala sõnad: „Lapsed on muutunud omamoodi kultusobjektiks, kellel ei tohi kohustusi olla, et nende subjektiivne heaolu ei kannataks ... Kui me üritame pakkuda lapsele maksimaalset subjektiivset heaolutunnet praeguses hetkes, ei ole loota, et suudaksime kasvatada ennastjuhtivaid inimesi. Selle asemel kasvatame enesekeskseid ülbikuid.“ Pole siis imestada, kui õpilased meie järjest rohkem õpetajaid kaotavas riigis vastavad küsimusele „Miks ma ei soovi õppida õpetajaks?“ just nii: madal palk 81%, liiga palju tööd 48%, ühiskond ei austa õpetajaid 37%, õpilased kiusavad 33%, liiga nõudlikud vanemad 26%.

16 Saaremaa Ühisgümnaasium 2019/2020 õ-a Aastaraamat

Lõpetuseks siiski midagi positiivset tänasel kodanikupäeval õpetaja kui kodanikkonna kasvataja kohta Austraalia kirjaniku Pamela Jane Barcley Browni raamatust „Kallile õpetajale“: Te avasite meie ees uksi tundmatusse. Õpetasite meid fantaseerima, otsima, leidma, elama avasilmi. Teie veensite meid selles, et õppimine ei ole karistus, ega vabaduse piiramine, vaid seiklus, võti senitundmatu ja suurema vabaduse juurde. Jutustades meile tarkadest ja julgetest inimestest, kes on oma avastustega maailma muutnud, rõhutasite alati, et nemadki olid kord lapsed ja pidid õppima nagu meiegi. See õhutas meid pingutama. Nii mõnigi Teie pakutud teema lummas meid niivõrd, et klass pulbitses nagu tulikuum laava.

Kodanikud õpetajad. Julgust ja jõudu olla vulkaanid, kes meie ühiskonna kodanikkonda suudavad ehmatada ja mõtlema panna meid tegelikult ees ootavale tulevikule, mitte tänase olukorraga vastuolus olevatele roosadele võltsvisioonidele.

KAS KOOL ON ÜKS INIMENE? Meie kooli kõige pikemaks nimeks oli Viktor Kingissepa nimeline Kingissepa 1. Keskkool. Olid ajad ... Seoses kooli muutumisega põhikooliks peab ilmselt muutuma ka nimi, kuigi üksjagu inimesi on öelnud, et nime ei peaks muutma. Sellest tulenevalt oli üheks nimevariandiks pakutud ka Kuressaare Põhikool SÜG. Merit Karise asjatundlikud lood ajakirjanduses oleksid olnud väga teretulnud hääletusprotsessi käigus, aga kas nüüd alustame jälle algusest e küllap on paljud teisedki võimelised oma arvamusi avaldama ja neid põhjendama... Samas lõppotsuseks kiiret ju pole e tark ei torma.

Kus me siis praegu oleme? Täiesti avalikult ja kohaliku ajakirjanduse kaasabil oli võimalik esitada kõikvõimalikke nimevariante põhikooliks muutuvale SÜG-ile. Saadetud ligi sajast variandist valisid oma tosina isekeskis välja nii kooli juhtkond, hoolekogu kui õpilasesindus. Siis istuti kokku, vaieldi ja valiti lõpptosin. Hääletusandmestikus lisati igale nimele ka lühike selgitus. Toimus esimene avalik hääletusvoor, kus pidi hääletama kolme võimaliku variandi poolt. Tulemused: Kuressaare Linnakool – 48,1%; Saaremaa Ühiskolleegium – 40,8%; Kuressaare Hariduse Kool – 39,6%; Saaremaa Ühiskool – 33,1%; Arensburgi Kool – 32,7%; Johannes Aaviku Kool – 29,1%.

Ülejäänud nimekandidaadid said juba oluliselt vähem hääli. Kolm populaarsemat läksid nädal kestvasse lõppvooru oma saatust ootama. Tulemused: SÜK e Saaremaa Ühiskolleegium – 45,5%; KHK e Kuressaare Hariduse Kool – 29,1%; KLK e Kuressaare Linnakool – 25,4%. Samal ajal Saarte Hääles toimunud avalikul alternatiivhääletusel kogus samuti kõige rohkem hääli SÜK. Mis selle nime häda on? Ehk see, et „ühis“ ja „kolleegium“ kõlavad nagu

Saaremaa Ühisgümnaasium 17 Aastaraamat 2019/2020 õ-a sünonüümid? Paraku nii sõnade tähendused kui ka keel tervikuna on ajas muutuvad ja lisaks ka inimkogemuspõhised. Küllap soovisid hääletajad jätta alles vähemalt midagi e „Saaremaa“ ja „Ühis“ ning „kolleegium“ tundus olevat miski, mis tundub meie riigis legaalne (Tallinna Vanalinna Hariduskolleegium gümnaasiumina ja Maarjamaa Hariduskolleegium põhikoolina). Ilmselt mõjus ka see, et säilub omaseks saanud lühend SÜG häälduses samaväärse SÜK-i asendamisega. Sõna „ühiskolleegium“ ei tundu mulle küll mingi värdsõnana. Olgem siiski Aaviku-meelsed – ühiselt ja kollegiaalselt e kõik koos ja üksteist arvestavalt. Seda enam, kui vallajuhid lõpuks aru saavad, et meie HEV-maja on vaja korda teha. Linna paariaastataguse kava järgi oleks see täna juba olemas. Aga siis tuli vald ja muutusid võimujooned ...

Mis võiks olla Johannes Aaviku Kooli vastu? Lühidalt öeldes lihtsalt see, et nii paljude tuntud vilistlaste seast on üht esile tõsta väga raske või lausa ebaõiglane. Võtame lahti kooli esimese ajalooraamatu väljapaistvate vilistlaste osa ja uurime, kes võiksid Johannes Aaviku konkurendid olla (minu subjektiivne valik): Aleksander Peter Eduard von Buxhoeveden – lõpetas 1873, riiginõunik, Saaremaa maanõunik ja maamarssal ...; Ferdinand Heinmets – lõpetas 1927, tuntud füüsik, ...; Nikolai Kann – lõpetas 1896, Tallinna Reaalkooli direktor, Asutava Kogu liige, haridus- ja sotsiaalminister ...; Lembit Krumm – lõpetas 1947, Eesti TA akadeemik ...; Ivo Linna – lõpetas 1967, valiti sajandi saarlaseks nr 1, ...; Margus Lopp – lõpetas 1968, Eesti TA akadeemik ...; Juhan Peegel – lõpetas 1938, Eesti TA akadeemik, Eesti ajakirjanduse „isa“ ...; Jüri Tuulik ja Ülo Tuulik – lõpetasid 1958, kirjanikud , ...; Albert Uustulnd – lõpetas 1948, kirjanik ja laulude autor ...; Debora Vaarandi – lõpetas 1935, luuletaja .... Avades väljapaistvate õpetajate osa, saaks jätkata: Anna Raudkats – teadagi kes üha taas populaarsemal rahvatantsumaastikul.

Millegipärast ei ole seal nimetatud Püha kiriku pastorit Frey-d (Peter Heinrich von Frey, 1785-1833), kelle nimelist matemaatikapreemiat me juba paar veerandsajandit välja anname, kes on esimese eestikeelse matemaatikaõpiku autor ja olnud ka lühikest aega Kuressaare Linnakooli rektor. Ühtlasi peetakse teda ka eesti luule esimeseks teoreetikuks. Ja veel - anname välja ka meie vilistlase Osvald Timmase kunstipreemiat, Paul Saagpaku nimelist inglise keele preemiat ning meie kolmandat korrust täidab meie vilistlase Eerik Haameri eeposegraafikasari.

Sellise ekskursiooni tulemusena võiks Johannes Aavikut kindlasti pidada meie kooli vilistlaste tipuinimeseks, aga aeg teeb oma töö ja kooli vundamendiks on juba ammu ka paljud teised – nii juba rahvusvahelisel tasandil ilma teinud õpilased ja neist võrsunud teadlased kui aastakümneid neidsamu õpilasi õpetanud õpetajad. Miks ei võiks kool olla Indrek Peili, Inge Vahteri, Rita Ilvese, Mari Ausmehe või mõne teise tänase õpetaja nimeline – kõik siiani nimetatud 26 aastaõpetajat on ju selle väärilised?

Sestap – jätame ühe isiku tõstatamise ja leidkem mõistlik nimi nii umbes-täpselt aastast 1522 algatatud kooli täna enamust või vähemasti selle kooliga kõige suuremat kokkupuudet omavate inimeste jaoks.

18 Saaremaa Ühisgümnaasium 2019/2020 õ-a Aastaraamat

UNISTUSTE KOOLIST ARENGUKONVERENTSIL Reedel, 3. jaanuaril toimus meie kooli õpetajate traditsiooniline talvekonverents – seekord arengukonverents. Vallaarhitekt Mark Grimitliht valgustas meid kooli remondiplaanidega, Marek Schapel rääkis esimestest mõtetest tekkiva põhikooli õppekava kohta ja Arti Allmägi võimalikest muutustest kooli traditsioonides. Saime teada, et nii me ise kui ka hoolekogu soovis ka tulevikus jätkata kooli värvide, logo, tekli, vormi, hümni ja SAPERE AUDEga. Meie tugispetsialistid Madli Mikli, Maris Rattasepp ja Mare Poopuu püüdsid meid harida oma valdkonnas ehk õpetada paremini toime tulema HEV-maastikul. Rühmatöödena katsetasime määratleda oma hetkepositsiooni keeruliste aegade saabudes ning unistada põhikooliks kasvanud remonditud koolist 5 aasta pärast.

Tundub, et kõige suurem soov on näha Kingu maja kaasaegse õpikeskkonnana meie kooli koosseisus koos pädevate tugispetsialistide ja õpetajatega. Usutakse, et kogu uues koolis on ruumi piisavalt, et pidevalt ajaga kaasas käiva õppekavaga toimetada. Tahetakse, et aktiivse huvitegevusega rikastatud õppimiskallakuga kooli maine jätkub. Juba „habemega sooviks“ on ujula ehitamine ja igasuguste liikumisega seotud võimaluste suurendamine. Oodatakse uusi ja noori õpetajaid ning töökoormuse piisavust kõigile. Mõeldakse loovuse ja looduse suunalisest ning ühtlasi traditsioonilise õpikäsitlusega koolist, kus peab ka pingutama. Loodetakse üha paremale koostööle nii õpetajate vahel kui ka lapsevanematega. Õppida ja õpetada peaks olema MÖNUS.

Mis võiks meie identiteet olla 5 aasta pärast. Täna muretseb üks meie rahuloluküsitlusele vastajaist: „Kas me leiame põhikoolina oma tavategevustes selle miski - siiamaani oleme ju olnud head haridust ja huviharidust andev tugevate loodusalaste uurimistöödega bridžihuvilistele gümnasistidele üleriigilisi konkursse korraldav kabareed viljelev tunnustatud haridusasutus“.

Tundub, et aeg on küps kohtumiseks vallavalitsejatega arutlemaks meie laste parema hakkama saamise üle tulevikus.

SÜG SAAB SADAÜKS Jaanuar on Saaremaa Ühisgümnaasiumi jaoks olnud alati tähenduslik, sest just 15. jaanuaril 1919 alustati õppetööd eestikeelsena. Nagu vanarooma mütoloogias oli Janus alguste ja lõppude jumal, nii toob aasta esimene kuu alati muutusi iga kooli ellu. Me oleme isegi teise veerandi ja ühtlasi poolaasta lõpu toonud sünnipäevanädalasse, sest siis võrdsustame kooliaasta pooled ja ei diskrimineeri tulevikku. Janus ulatab käe minevikust tulevikku ja annab oma kahenäolisusega mõista, et minevikuta pole uuenemist. Nii ongi lootust, et toimunule pilku heites saame ühtlasi aimu ka eesootavast.

Eelmisest aastast meenuvad eelkõige: - kooli ajalookonverents, juubelitortide kaskaad ja sünnipäevaball Ivo Linnaga ning kõik kooli juubeliga seotud tegevused; - terve hulk uusi kolleege; - meie lõpetajate üleriigilise riigieksamite pingerea 7. koht; - PISA-s oli Eesti Euroopa parim, Saaremaa Eesti parim ja meie oleme siiani alati olnud Saaremaa parim (seekordset koolitulemust küll veel ei tea) – Euroopa parim kool?; - Merit Mati pronksmedal rahvusvaheliselt olümpiaadilt;

Saaremaa Ühisgümnaasium 19 Aastaraamat 2019/2020 õ-a

- 30. juubelikabaree üliarmas esietendus, 30. jõulukontsert Kreedolt ja Kreveralt, meie paljude kollektiivide osalemine laulu- ja rahvatantsupeol, paljud konkursside võidud ja laureaaditiitlid, traditsioonilised miniteatripäevad; - ja palju muudki, sest meie päevad on enamasti täis positiivsust tekitavaid sündmusi.

Kui veel rohkem tagasi mõelda, siis 25 aastat tagasi said alguse veel tänagi tähtsad „asjad“ – algklasside õpetajate töö tähtsustamiseks said alguse igakevadised algkooli lõpuaktused; sündis kooli tekkel; kõik õpilased said endale oma kooli matriklid; uute kümnendike kokkusulatamiseks alustas Jukulaagri traditsioon; korraldati esimene üleriigiline noortekooride festival, mille avalöögina üllatati kõiki Ülo Vinteri juba aasta varem valminud muusikaliga „Pildikesi Paunverest“; korraldati ka Saaremaa koolinoorte esimesed kultuuripäevad; loodi kooli hoolekogu, kelle tegus algus andis koolile korralikud tahvlid ja tahvlivalgustid; hakkas ilmuma kooli iganädalane ajaleht, mille tänase elektroonilise versiooni asemel said aastaid paberkandjal kõik õpilased ja koolitöötajad.

Kui minna aga tagasi 15. jaanuari 1919, siis oleks taas paslik meenutada, et 2. detsembril 1918 kehtestatud "Eesti Ajutise Valitsuse määrused koolide kohta" olid esimesteks sammudeks hariduselu taastamisel Eesti Vabariigis. Määrustes kohustati hiljemalt 1. jaanuarist 1919 üle minema eestikeelsele õpetusele. 6. detsembril 1918 tegi maavalitsus Esimesest maailmasõjast tagasi saabunud füüsikaõpetajale Eduard Pukile ülesandeks sõja- aastail laostatud koolide varade baasil Kuressaares tööle rakendada eestikeelne gümnaasium. Poeglastegümnaasiumi vara oli linna mööda laiali tassitud. Koolimajas olid elanud Saksa sõdurid, kes mööbli ja raamatutega ahjusid kütsid. Oma 16. detsembri istungil otsustas maanõukogu pärast pikki vaidlusi lõplikult Kuressaares gümnaasium taastada. Tollane linnavalitsus aga keeldus gümnaasiumi toetamast. Mõned linnavolikogu liikmed olid koguni seisukohal, et eesti gümnaasiumi avamine Kuressaares oleks liigne luksus. 7.-14. jaanuarini 1919 viidi siiski läbi õpilaste registreerimine. Kooli avaaktus peeti 15. jaanuaril 1919. Kool asus endise poeglastegümnaasiumi ruumides ja sai nimeks Saaremaa Eesti Segagümnaasium.

15. jaanuaril tähistame oma kooli eestikeelsena töötamise 101. aastapäeva, aga juba praegu saab kodulehel täita avaldusi 10. klassi astumiseks ja nii saab sügisel õppetööd alustada Saaremaa Ühisgümnaasiumi viimane lend, kahjuks saab selles majas tegutseda vaid aasta. Ees ootavad meeleolukas kabaree-etendused, meie kunagise õpetaja Anna Raudkatsi nimeline järjekordne võistutantsimine, märtsis taas traditsioonilised Saaremaa Miniteatripäevad. Ja muidugi aasta-eesmärgiga tegelemine – KASVAMINE PÕHIKOOLIKS. Lisaks veel poolteise aasta pärast algav remont. Seega saame tegelda nii sisu kui vormiga – jätkuks vaid mõistust ja koostööd.

Juba 25-ndat aastat tähistame oma jaanuarisünnipäeva varahommikuse aktusega kooli ees. Seekord annab kool oma pidupäeval kooli aastapildid kahekümnele õpetajale, kaheksale koolitöötajale ja kahekümnele õpilasele vastavalt õpetajate, kolleegide ja õpilasesinduse valikule. Aga pildisaajatest ja pildiautorist juba järgmises lehes. Siinkohal tuleb meelde lugu, kus vanaisa lapselapse esimest päeva kooli viis. Nad jõudsid kooliõue, kus neid ümbritsesid lärmavad lapsed. „Küll on naljakas vanamees!“ naeris üks poiss. „Küll on imelik poiss!“ irvitasid tüdrukud. Kell helises tundi, aga vanaisa läks lapselapsega otsustavalt kooliõuest välja. Poiss juba rõõmustas, et ei peagi kooli minema, aga vanaisa ütles: „Lähed küll. Otsin sulle ise õige kooli“. Varsti seisis ta järgmises kooliõues, siis järgmises, siis järgmises... Mõnes kohas ei pööratud talle mingit tähelepanu, mõnes narriti... Lõpuks jõudis ta kooliõuele, kus talt üks tüdruk küsis: „Vanaisa, kas teil hakkas halb? Kas toome teile vett?“ „Meil on õues pink, tulge istuge, palun“, pakkus teine laps. „Kas

20 Saaremaa Ühisgümnaasium 2019/2020 õ-a Aastaraamat soovite, ma kutsun õpetaja?“ küsis kolmas. Vanaisa tervitas õpetajat öeldes, et nüüd leidis ta parima kooli. Ja kui tema tütar õhtul kodus küsis, kust ta teab, et see just parim kool on, vastas vanaisa: „Kooli tuntakse õpilastest.“

Ma tahaksin, et see vanaisa ütleks seda meile. Palju õnne, kallid õpetajad ja koolitöötajad, armsad õpilased ja lapsevanemad, lugupeetud vilistlased!

LUGU VAIKUSEST Viimasest Õpetajate Lehest sai lugeda: Püha Johannese kooli aatriumis kajab päeva lõpetuseks ühislaul. Korraga võtab maad vaikus. Ja nii on see igal päeval. Alates hetkest, kui koolile meloodia kinkinud Arvo Pärdi tähelepaneliku pilgu all kirjutasid lapsed ise sõnad ja laul oli esmakordselt kõlanud. Vaikuse rollist koolis ja klassiruumis vestlesime Püha Johannese Kooli asutaja ja direktori Liivika Simmuliga. Vaikust ühislaulu järel ei reguleeri ega dirigeeri keegi, mõnikord on see lühem, mõnikord pikem ja kui keegi vaikuse lõpetab, siis see lõpebki. Aga mõnikord kestab vaikus väga kaua ... “See on meie kooli varandus – õpilaste poolt vaikus, mis ei ole õpetajate tekitatud,” ütleb Liivika Simmul...... Arvan, et vaikust klassis on tajunud kõik väga head õpetajad. Et seda kogeda, ei pea olema religioosse maailmavaatega kool. See on selguse, äratundmise või mõistmise moment, kus on selline väga elus rahu. Nüüdisaegne pedagoogika liigub aktiiv- ja koosõppe poole, kus on palju liikumist ja suhtlemist ja see kõik on ka meil väga teretulnud. Aga peab olema tasakaal ...... Iga tund peaks algama vaikusega. Vahetunnist tulevaid lapsi peab aitama jõuda õppimise seisundisse. Samas peab jätma tunnis ruumi ka tegeliku kohalolu tajumiseks...... Vaikus taastab õpilase ja õpetaja jõudu. Hea õppimine on sarnane voo seisundile, kuhu on kaasatud kogu isiksus, see tähendab, et inimene on haaratud, süvenenud, ja sellega sageli kaasneb vaikus. Vaikus saab terviklikuks siduda inimese mõistust, hinge, südant ja keha.

Meiegi koolil on vaikusega kogemusi – juba hulk aastaid kooli mälestuspäeval. Kindlasti ka mingites õppetundides mingitel õrnadel hetkedel, aga mul on tunne, et tegelikult vajame vaikust enda ümber ja ka sees üha rohkem – ikka tasakaalu pärast ...

Paar aastat tagasi ilmus eestikeelsena Norra maadeavastaja Erling Kagge „Vaikus müraajastul“, mis on avaldatud juba üle 30 keeles. Ta püüab oma raamatus anda vastused kolmele küsimusele: - Mis on vaikus? - Kust vaikust leida? - Miks on vaikus just täna nii tähtis? Ja ta pakub välja 33 vastust. Näiteks ärimagnaat Elon Muskilt vaikuse kohta küsides pahvatanud too algul naerma, aga siis öelnud, et ilmselt ongi tema kõik novaatorlikud ideed sündinud vaikusest.

Tõlkes on raamatus kasutatud sõna „imestus“ asemel „imestlus“. Autor ütlebki, et tema jaoks on imestlus üks tugevamaid jõude, millega me sündinud oleme. Ta ütleb, et vaikus peab olema kõnekas. See peab kõnelema, sa pead sellega rääkima ja kasutama selle võimalusi. Ta ütleb: „Vist sellepärast, et vaikuses peitub imestlus, aga selles on ka mingi vägi, jah, otsekui merel või otsatul lumeväljal. Ja kes seda väga ei imestle, hakkab seda kartma. Sellepärast vist paljud vaikust kardavadki (ja seetõttu on taustamuusika kõikjal, kõikjal).“

Saaremaa Ühisgümnaasium 21 Aastaraamat 2019/2020 õ-a

Vaikuse õppimise ja õpetamise tunnid õppekavva! Nii mõtlen ma vaikselt.

TAAS KORD PARETO 80:20 PRINTSIIBIST Üks lugu Charlie Jonesi raamatust „Elu on võrratu“ räägib juhtimiskonsultandist, kes olla andnud väikese terasetööstuse juhile edu saavutamiseks järgmist nõu: - esmalt kirjutage üles kõige tähtsamad asjad, mida peate homme tegema; - siis nummerdage need tähtsuse järjekorras; - esimesena tehke homme hommikul asja number 1 kuni see on valmis, siis asja number 2 kuni see on valmis jne; - ärge muretsege, kui te kõigega valmis ei jõua – vähemasti kõige tähtsamad saavad tehtud. Nii toimetades sai juhist multimiljonär ja tema firmast juhtiv terasetööstus maailmas.

Vana head Pareto printsiipi oleks aeg-ajalt mõistlik meenutada - kõigil meil. Aasta oli siis 1897, kui Itaalia majandusteadlane järeldas oma pikaajalisest praktikast, et meie igapäevastest asjatoimetustest on vaid mõned nii tähtsad, et nad määravad meie tulemuslikkusest peaosa. Me kipume arvama, et meie kõigist tegemistest on enamik A- tähtsad, osad ka B-tähtsad ja vaid mõned C-tähtsad e väga vähe tähtsad. Tegelikkuses on teadus öelnud, et enamik meie tegevusi on vähetähtsad (C), mõned olulised (B) ja vaid üksikud üliolulised (A). Igast kümnest tegevusest on suure tõenäosusega 2 väga tähtsad, 3 olulised ja 5 pisitoimetused. Neist samadest tegevustest kipume tublide inimestena ära tegema enamiku e 8 - ja kahjuks tavaliselt eelkõige C- ja B- tegevused. Paraku annavad nad vaid 20% meie tulemuslikkusest/soovidest/õnnest. Pareto printsiip ütleb, et kui kõik asjad/tegevused/soovid järjestada tähtsuse järjekorras, siis esimesed 20% asjadest/tegevustest/soovidest annavad 80% tähtsusest ja ülejäänud 80% vaid ülejäänud 20% tähtsusest. On teada, et: 80% liiklusummikutest tekib 20% teedel, 80% osavõtust klassiruumis tuleb 20 % õpilastelt, 80% kooli tulemuslikkusest tuleb 20% õpetajatest, 80% ajast kannad sa 20% oma riietest, 80% probleemidest tekitatakse 20% inimeste poolt, 80% kõigist otsustest on võimalik teha 20% teabe põhjal, 80% õllest juuakse ära 20% tarbijate poolt... Võid jätkata - omas kodus, oma tööl ja oma elu põhjal...

Ebaefektiivse elu retsept on see, kui teen kahte asja: 1. tegelen LIIGA paljude asjadega korraga; 2. asjad, millega tegelen, on sageli valed asjad. Oluline on üles leida need 20% asju/tegevusi/soove, mis teevad sind õnnelikuks. Jõudu olulise leidmiseks ja nutikust valikuks „kas teha asju õigesti või teha õigeid asju“.

MINE METSA Vähem kui kaks aastat tagasi kirjutas Valdur Mikita väikese raamatukese „Eesti looduse kannatuste aastad“. Ta usub, et „mets“ peaks eestlasele olema olulisem märksõna, kui „tants“, „laul“ ja „rahvarõivas“. Mets ja raba on ühed kõige olulisemad Eesti riigi märgid. Ta sõna otseses mõttes loob uue metsamõistmise dimensiooni öeldes, et igivanadest metsavaimude koduks olnud hiiepaikadest on saanud tänaseks mõtlusmetsad. Ja nendes asuvates suvekodudes sünnib suur osa eesti kirjandusest, muusikast, kunstist ja teadusest. Eks me tea ju oma kogemustestki, et metsaskäik tervistab vaimu ja vähendab igasugu ärevust. Sõltumata meie usust paraneb ka südame-veresoonkond ja väidetavalt paranevad haiglateski

22 Saaremaa Ühisgümnaasium 2019/2020 õ-a Aastaraamat inimesed kiiremini, kui näevad aknast suuri puid. Muu hulgas ütleb ta ka, et „eestipärane meditatsioon seostub pigem porgandipeenra ja aianurgas kõpitsemise kui šintoistliku või zen- budistliku praktikaga, kuid nii filosoofilises kui puhtfüsioloogilises mõttes ei pruugi need tegevused üksteisest väga palju erineda“. Aga lugege ise ... Ja mingem metsa – kevadine hingepuhastus suurendab väge meis kõigis.

LOE, MÕTLE, UNISTA JA KASVA KOOS LUGUDEGA Kõigepealt olid muinasjutud. Kooli ajal tulid sarjad: Seiklusjutte maalt ja merelt, Maailm ja mõnda, Mirabilia... Kohustuslik kirjandus oli suve lõpuks tavaliselt läbi ja viimasel augustinädalal said loetud ka uue õppeaasta kirjanduse- ja ajalooõpikud. Lugude maailm andis omad kangelased, arendas fantaasiat ja kujundas väärtushinnanguid. Praegune maailm ei ole kahjuks lugude keskne - toimumas on hoopis vastupidised protsessid: - Me eraldame pea südamest. Tulemuseks on mõistus, mis ei tea, kuidas tunda ja südamed, mis ei tea, kuidas mõelda. - Me eraldame faktid tunnetest. Tulemuseks on kuivad faktid, mis muudavad maailma kaugeks ja kõrvaliseks, ning harimatud emotsioonid, mis taandavad tõe sellele, kuidas hetkel tuntakse. - Me eraldame teooria praktikast. Tulemuseks on teooriad, mil on vähe pistmist eluga ning tegevus, mida ei valgusta mõistmine. - Me eraldame õpetamise õppimisest. Tulemuseks on õpetajad, kes räägivad, aga ei kuula ning õpilased, kes kuulavad, aga ei räägi. (Palmer, P. „The Courage to Teach“) Maarja Vaino kirjutab viimases Õpetajate Lehes, et ka 15 minutit õhtul voodiserval lapsele lugemist: - kasvatab sõnavara; - kasvatab aju; - on ühtaegu ka õppeprotsess; - arendab empaatiat; - arendab keskendumisvõimet ja parandab käitumist; - tugevdab sidet lapsega ja annab ühiseid mälestusi; - loob kultuurilise järjepidevuse ja tugevdab põlvkondade vahelisi sidemeid.

Muinasjutud õpetavad meile ka ise lugude loomist meid ümbritsevast elust. Heade lugude kuulamisel sünnivad kujutluspildid, mis on isikupärased, turvalised ja loovad ning jätavad kujutlusvõimele ruumi. Heade lugude üle mõeldes: - kujunevad väärtushinnangud ja hoiakud; - saab mõtestada maailma ja iseennast; - arenevad kommunikatiivsed oskused; - areneb fantaasia; - edeneb kriitiline mõtlemine; - kasvab maailma mitmekesisuse hoomamine; - toimub ettevalmistus uuteks ja tundmatuteks olukordadeks; - korrastatakse oma sisemaailma.

Lugude abil mõeldakse ja meenutatakse - lood on kultuuri fenomen. Kui tahame kasvatada kultuuri, siis peame looma lugusid, mis kannavad väärtusi ja on meie sõnum mitte ainult järeltulevatele põlvedele, vaid ka meile endile. Seepärast on minu öökapiraamatuteks saanud eelkõige nn inspiratsiooniraamatud, mis kõige suuremat kasu toovad siis, kui loetust tekkivaid mõtteid teistega jagada.

Saaremaa Ühisgümnaasium 23 Aastaraamat 2019/2020 õ-a

Maarja Vaino ütleb ka: „Mida rohkem aega veedame virtuaalreaalsuses ja n-ö masinates, seda rohkem hakkame ka iseendast mõtlema kui masinatest“. Seega hääd lugemist ja hääde lugude väljamõtlemist, siis saame inimestena edasi kesta.

POSITIIVSED TELEFONIKÕNED Eelmisel nädalal sain telefonitsi ühenduse umbes poolte õpetajatega – eelkõige kõigi algklasside, enamiku Kingu ja lõpuklasside õpetajatega. Kõik rääkisid sama juttu: - tundub, et uus õppetöövorm sujub; - õpetaja töökoormus on suurem kui tavaõpetamises; - õpetajad on just ise palju õppinud; - enamus on rõõmsad ja mõistvad; - kaugus on lähedasemaks teinud; - õpetajate omavaheline koostöö on suurenenud; - õpilaste omavaheline koostöö on suurenenud; - lastevanemate poolt pole pretensioone eriti tulnud. Usun, et järgmine nädal hakkab eelkõige emotsioone kuhjama. Katsume säilitada rahu, üksteisemõistmise ja koostöövõime.

Ja võtkem aega ka puhata, sest on kevad ja tärkav loodus vajab meie nautimist. Soovin, et suudaksime jätkuvalt end panustada nii oma õpilastele, lastevanematele, kolleegidele kui tärkavale loodusele. Olen kindel, et see tuleb kuhjaga tagasi.

HUUMOR AITAB Miskipärast sattus mu kätte just täna raamaturiiulis juba ammu seisnud Rohke Debelaki „Õigus ja Tõde“. Ehk on aja märk e ju siis aeg ei olnud selle lugemiseks veel küps. Sealt ka üks lugu, mida natuke tänapäevastasin.

Valitsus võttis oma täna hommikusel istungil vastu eriotsuse kevadise kellakeeramise kohta. Alles see küll toimus, aga ei oldud arvestatud hetke eriolukorraga. Kuna enamik inimesi on oma kodudes karantiinis, siis ei näe valitsus mingit probleemi tehtud viga parandada kohe e juba 1. aprillil.

Nagu paljud inimesed on ka ise aru saanud, ei ole Eestil praegu majanduslikus mõttes just kõige paremad ajad, teatab valitsuse eriteade. Samas lisatakse, et valitsusel on piisavalt pädevaid nõunikke, kelle poolt on ette valmistatud kava keerata kella piisavalt palju edasi või tagasi, et jõuda või naasta sellesse aega, kui kõik on jälle suurepärane. Katseliselt minnakse kogu riigiga 1. juunist tagasi aastasse 2007. Vastav arv tiire osutiga tuleb igaühel endal välja arvutada. 2007. aastal oli riigis suhteliselt kena aeg, paljud suured ja negatiivsed sündmused olid veel olemata. Samas on mõned spetsialistid välja pakkunud rootsi aega, mil eesti aladel oli rahulik ja jõukas aeg. Pakutakse ka aastat 2030, mil taas peaks olema head ajad. Küsimuses, millisesse aega enamik inimesi sooviks edaspidi siirduda, tehakse aprillikuu jooksul ka e-rahvaküsitlus.

Ühtlasi jäetakse üldise demokraatia oludes kõikidele eestimaalastele ka võimalus suveajalt minna üle suvaajale, mis tähendab, et inimene keerab kella kas edasi või tagasi nii palju, kui ta ise tunneb kõige parem olevat. Suvaajale üleminek toimub 1. aprillist kell 8.10. Tänastele koduõppes olevatele õpilastele ning nende vanematele ja õpetajatele võiks see väga hästi sobida.

24 Saaremaa Ühisgümnaasium 2019/2020 õ-a Aastaraamat

Kuna keerulisel ajal on vaja teha ka kiireid otsuseid, siis olgem valmis uuteks muutusteks ja säilitagem oma intelligents, sest intelligentse inimese tunnus on suurepärane kohanemisvõime.

Selle talve suurima lumekattega Ruhvest, kus kohanen piirangutega riisumises (loe: mitte varastamises) ja soovin kõigile tarka terveksolemist!

KEVADHULLUSEST JUBA EI VÄSI Nii nagu aastaid varemgi on olnud, just selline tunne on ka täna – Ülestõusmispühade nädala algul. Õhus on juba ammu kevadet, aga just täna on tunda tema kavalsalalikku lummust. Miskit on kohe-kohe oodata - sõnulseletamatut, kosutavat, ärgitavat... On aeg taas loota, proovida, leiutada - hoolimata kõigest: nii enese võimetest kui teiste arvamusest, ja eriti hoolimata kriisiajast või just selle tõttu. On aeg olla teistsugune, julgeda väljuda vanast kestast, vahetada imagot, üllatada nii teisi kui iseennast. On aeg märgata kevadet ka teistes, mis sest et täna vaid virtuaalselt - kiita imelikkust, omapära, üliavatust, lapsemeelsust, naiivsust, värvilisust ja eelkõige julgust muutuda. On aeg lihtsalt olla lihtne ja luuletada... lambist... e lihtsalt lasta endast välja ja mitte kontrollida...

Kui oled olnud kinni iseendas ja korrasolemisest saanud villand sul, siis lükka julgelt ümber piiritulbad endas ja taha olla veidikene hull. Sest kevadhullusel on oma asi ajada - kõik uued rõõmud tahavad ju rajada. Sest uutel rõõmudel on vaja valjult kajada - kõik inimesed tuleb endast välja ajada.

Üks kihvtimaid hulltempe oli kaheksa aastat tagasi linna noortevolikogu algatatud sadade lumememmede ehitamine Kuressaares - tõeliselt innustav ja rõõmustav ning kevadhull mõte ja tegu.

Sügisel 2012 osalesin Põhja- ja Baltimaade loovusfoorumil „Loovmõtlemine ja loomingulised õpetamise meetodid koolis“ Naissaarel. Nii tähtsat koosolemist tulid avama ka Soome ja Norra suursaadikud. Ettekandeid oli Soomest, Rootsist, Norrast, Taanist, Islandilt, Lätist, Leedust ja muidugi Eestist. Siiani on mõned sõnumid meelde jäänud: - Miks tunnevad õpilased ja õpetajad sageli koolist tüdimust? Sest koolis on vähe loovust. Kas ka meil? Ja kas ka praegu – kriisiajal? - Loovus ei ole viiuli järjest paremini mängimine. Loovus on, kui laps loob ise muusikapala. - „Kultuurilise seljakoti“ projekt Norras toob kooli kaunite kunstide professionaalid. - Õpetaja peaks rohkem esitama küsimusi „Mis saab, kui...“ igas aines. - Oluline on tekitada dialoog õpilase ja õpetaja, õpilase ja lapsevanema vahel. - Laste loovus areneb, kui vanemad tunnevad suuremat huvi oma laste kõigi tegevuste vastu. - Julgus teha vigu viib loovuse ja ettevõtlikkuseni. - Avastusõpe suurendab arutlusoskust ja suurendab küsimise julgust. - Kui me ise ei ole oma tegevusest (tööst) nakatunud, siis tuleks tegelda millegi muuga... - Ehk peaksime üle võtma Taani kombe, mis võimaldab hirmust üle saada „et tehti valesti“ asemel „et tehti teisiti“ enama kasutamisega. - Laps tunnetab alati ära selle, mida te mõtlete, hoolimata sellest, et ta kuuleb, mida te räägite. - Oluline pole koht, kus seisad, vaid koht, kuhu liigud (Nansen Norrast).

Saaremaa Ühisgümnaasium 25 Aastaraamat 2019/2020 õ-a

- Kui põhi on paigas e õpetaja ja õpilased armastavad üksteist, siis jäävad väiksed probleemid vaid pinnavirvenduseks. Olen kolme kodusõppenädala jooksul kuulnud loovusest rohkem, kui viimastel aastatel kokku. Kasutagem siis seda ära – loovuse tõelist sündi ja kasvu meis kõigis.

Meri praotand oma silmad uudistamaks kuldset sära. Kadakas end sirgu ajand kui üks unest kange mees. Siin-seal rohetavad mättad lirts´vas lumevaibavees. Kõikjal sidin-vidin-möll, käes on kevad, talv läeb ära.

VÄHEKE VÄÄRTUSTE VÄÄRTUSTAMISEST Tundub, et seni on Eesti koolis peetud kõige olulisemaks teadmiste edastamist, mitte isiksuse kasvatamist. Eriti valus on seda kogeda üha kasvavate HEV-õpilastega maailmas. Praegused õppekavad küll räägivad pädevustest, kujundavast hindamisest, väärtuspõhisest ja väljundipõhisest õpetamisest, aga vanad uskumused on rasked muutuma. Seega peavad teadmiste kõrval tähtsaks muutuma ka oskused ja hoiakud. Ent kui oskustega osatakse veel midagi peale hakata, siis hoiakute mõistmisel ja käsitlemisel valitseb praegu suur ebakindlus ja segadus. Kuidas teha nii, et haridusdokumentides kirjas olev ka tegelikult ellu jõuaks? Mil määral tänane Eesti kool teostab pädevuspõhist õpet? Kas vajame teistsugust koolide tulemuslikkuse hindamise mudelit? Kuidas tuleks õpetajaid koolitada, et nad suudaksid toetada õpilaste pädevuste kujunemist, mitte ei piirduks vaid teadmiste edastamise ja kontrollimisega? Milliseid õppemeetodeid tuleks koolis kasutada, et toetada väärtuskasvatust ja pädevuste kujunemist? Mismoodi aitaks õpilaste enesehindamine ja individuaalne tagasisidestamine suurendada õpilaste õpihimu ja koolirõõmu? Kas selleks kõigeks oligi vaja maailmale tänast koroonakriisi? Mädanemine algavat peast. Väärtushoiakutel põhineva juhtimise puhul on organisatsiooni tegelikuks juhiks ühiselt vastu võetud väärtushinnangud. See viibki: - välishindamiselt sisehindamisele, - tsentraliseerimiselt detsentraliseerimisele, - umbusaldamiselt usaldamisele, - pean-tegevustelt tahan-tegevustele, - oma tõe kuulutamiselt teiste tõdede kuulamisele, - kogumiselt jagamisele. Kõige mõjusam mõjutusvahend on RÄÄGI INIMESTEGA. Just seepärast püüangi seda teha - järgnevas on lühikatked koolilehes üllitatud lugudest - lootes, et tekib mõtteid, mis aitavad muutuda.

Üks meie kooli peamõtteid on olnud, et KÜSIMINE ON ARENGU VÕTI. Mitu korda Sa möödunud nädalal esitasid endale/sõbrale/kolleegile/õpilasele mõjuva küsimuse? Peter Drucker on öelnud: ”Kui mineviku liider oskas vastata, siis tuleviku juht on pigem see, kes oskab küsida.” Aga juhid oleme me kõik - nii õpilased kui ka õpetajad. Igal meist on keegi, kellele oleme eeskujuks või kelle eest vastutavad. Charley Jonesi mõte, et „igaüks, kes oma elus teisi ei juhi, ei ela tegelikult”, viitab kõigile inimestele. Kui nüüd hakkaks küsima?! Küsimine ju ometi väljendab huvi tundmist ja hoolimist, samas nii enda kui ka partneri suunamist ja mõtlema panemist... Eks meie kooli missioon SAPERE AUDE tähenda ju ka eelkõige julgust küsida. Tippõpetaja üks kõige põhilisemaid oskusi on oskus küsida õigeid küsimusi, tippõpilase on tippu viinud eelkõige oskus küsida õigeid küsimusi, tipplapsevanema põhiline kasvatusvahend on oskus küsida õigeid küsimusi nii eneselt, oma lapselt kui ka õpetajatelt...

26 Saaremaa Ühisgümnaasium 2019/2020 õ-a Aastaraamat

HAKKAME ÕIGE VEEL ROHKEM KÜSIMA - ISEENDALT JA TEISTELT! ...olulisi küsimusi - et mis on elu mõte, kuhu edasi, mis on minu tänase päeva panus minu tulevikule, kuidas olla õnnelik, kui kõrgele peaks panema lati, ...

Lugu Nick Oweni „Metafoori maagiast“ - lugu õpetajast, kes täitsa juhuslikult kuulis pealt kahe väikese poisi jutukatket. Üks küsis teiselt: „Kelleks sa suurena saada tahad? Mina hakkan ajukirurgiks.“ „Oo, ma ei teagi tegelikult! Ma pole selle peale kunagi mõelnud. Ma ei ole tegelikult eriti tark.“ Tuul puhus ülejäänud vestluse minema ning õpetaja jäi mõtlema, kust oli teine väike poiss enda kohta sellise piirava veendumuse hankinud. Ilmselt mõnelt õpetajalt või vanemalt. Ta on seitsmeaastane ja kui ta seda veendumust ei muuda või kui keegi teine tal seda muuta ei aita, mõjutab see kogu tema elu, piirab ta võimalusi, pidurdab arengut. Veendumused ei ole tõed. Need on teljed, mille baasil me oma käitumist kujundame. Me kõik käitume nii, nagu meie veendumused oleksid tõesed. Just seetõttu lähevad kõik meie veendumused täide, sest veendumused, ükskõik kas edasiviivad või piiravad, on iseenesest täituvad ennustused.

Ühelt ligi kümneaastataguselt väärtuskasvatuse konverentsilt on siiani meeles TÜ õppejõu Olga Schihalejevi narratiivide töötuba ja tema materjalid. Praegune maailm ei ole kahjuks lugude keskne - toimumas on hoopis vastupidised protsessid: - Me eraldame pea südamest. Tulemuseks on mõistus, mis ei tea, kuidas tunda ja südamed, mis ei tea, kuidas mõelda. - Me eraldame faktid tunnetest. Tulemuseks on kuivad faktid, mis muudavad maailma kaugeks ja kõrvaliseks, ning harimatud emotsioonid, mis taandavad tõe sellele, kuidas hetkel tuntakse. - Me eraldame teooria praktikast. Tulemuseks on teooriad, mil on vähe pistmist eluga ning tegevus, mida ei valgusta mõistmine. - Me eraldame õpetamise õppimisest. Tulemuseks on õpetajad, kes räägivad, aga ei kuula ning õpilased, kes kuulavad, aga ei räägi. (Palmer, P. „The Courage to Teach“)

Heade lugude üle mõeldes: - kujunevad väärtushinnangud ja hoiakud; - saab mõtestada maailma ja iseennast; - arenevad kommunikatiivsed oskused; - areneb fantaasia; - edeneb kriitiline mõtlemine; - kasvab maailma mitmekesisuse hoomamine; - toimub ettevalmistus uuteks ja tundmatuteks olukordadeks; - korrastatakse oma sisemaailma.

Lugude abil mõeldakse ja meenutatakse - lood on kultuuri fenomen. Kui tahame kasvatada kultuuri, siis peame looma lugusid, mis kannavad väärtusi ja on meie sõnum mitte ainult järeltulevatele põlvedele, vaid ka meile endile. Lood on nagu muinasjutud, mille autorid oleme ise ja nad mõjuvad palju mõjusamalt, kui me neid ettelugemise asemel jutustame. Siis mõjub ka silmavaade, kehakeel ja siirus. Ja see kõik ongi riikliku õppekava pädevuste arendamine.

Mäletan, et nüüd juba üle kolmekümne aasta tagasi käisime oma suvise EÕM-i rühma kontsertturneega läbi linna lasteaiad. Kõige emotsionaalsem oli laulumänguõhtu siiski lastekodus. Enne lahkumist viisid poisid väikesed lapsed süles vooditesse, meie väljudes olid

Saaremaa Ühisgümnaasium 27 Aastaraamat 2019/2020 õ-a aga kõik akendel lehvitamas. Tüdrukud nutsid ja poisid hoidsid pisaraid vaevaga tagasi. Mulle tundus, et pärast kõblati suurema südamega ja visati heinapalle kõrgema kaarega. See on vist nii, et kui annad ja ei taha vastu saada, siis teeb see sind suuremaks. Ehk jagades saad tõesti rikkamaks.

Mõelgem ka oma kirjalikele sõnumitele. Tänapäevane e-rääkimine kipub tapma inimlikkust ja suurendama vääritimõistmist. Kas meie sõnumid motiveerivad või teevad jõuetuks, kas annavad head nõu või väljendavad esmast järelemõtlematut emotsiooni. E-maailm on võimaldanud negatiivsuse kiiret kasvu, kuigi hoopis väljakutsuvam oleks seda kasutada positiivsuse paljundamiseks. Kõige täpsemat infokandjat, kehakeelt, ei asenda arvuti iialgi. Arvutimaailm pole ju tegelik elu - näost näkku suhtlemine oleks avameelsem ja ausam, siiram ja selgem, inimlikum ja tulemuslikum. Sest siis on võimalus olla ka hea kuulaja - arvutisuhtlus oma kiirtempos ei võimalda reaalset ümbersõnastamist ja tunnete peegeldamist. Kuulamine aga on mõistmise alus.

Ehk on hetkel toimiv distantsõpe meile kingitud võimalus oma väärtusarusaamades tõsine inventuur teha ja ka vääramatult kasvavat e-maailma pärismaailmaga kokku sulatada nii, et me jääks inimestena kestma ka kogu oma inimlikkuses.

ABITUURIUMI TUTIPÄEV SEEKORD TEISITI Tänaseks oleks pidanud tutijooks juba joostud olema ja esimene riigieksamgi sooritatud. Paraku elame hoopis teises reaalsuses. Püüame siiski oma abituuriumile vähemalt mingigi tutitunde tekitada ja virtuaalselt saab see neljapäeval teoks. Pärast maipühi on siis vaja vaid tegelda emakeele, matemaatika ja uurimistööga. Millal ja kuidas need tegelikult toimuvad, pole kahjuks tänaseni veel selge. Aga tasub õppida ja harjutada ...

Üle mõne aasta taas juba kord kasutatud looke minu ühe lemmikautori Nick Oweni „Metafoori maagiast”. Tähtsa golfivõistluse ajal leidis kuulus golfimängija Gary Player end liivalõksust. Tal tuli sooritada eriti keeruline löök. Ta harjutas seda mõttes mitu korda ja koondas kogu jõu keskendumisele. Kurikas puudutas õrnalt palli. Pall lendas liivasajus taevasse, rippus hetke õhus, laskus, põrkas kaks korda ning peatus pool meetrit august eemal. Kui Gary pärast lööki muruplatsi poole jalutas, hõikas keegi rahva hulgast: „Hei, Gary! See oli tõesti õnnelik löök!” Gary peatus ning pöördus mehe poole. „Arvan, et sul on õigus,” sõnas ta, „aga kas tead, kui naljakas see on!? Mida rohkem ma harjutan, seda paremaks ma muutun, ja mida paremaks ma muutun, seda rohkem on mul õnne!”

Soovin meie abituuriumile rohket õnne - tutipäeval, eksamitel, uurimistööde kaitsmisel ja õige ülikooliukse leidmisel. Ärge kartke ka vigu teha ja kaotada, sest kaotus õpetab rohkem elutarkust kui edu. Sageli avastame, kuidas midagi õigesti teha, alles siis, kui oleme kogenud, kuidas ei tohi teha. See, kes kunagi vigu pole teinud, pole ka midagi avastanud. Ja pidage meeles, et kõigile võivad naeratada suured võimalused, kuid paljud ei märka neid. Ainus võimalus nende tulekuks valmis olla on lihtsalt uskuda homsesse päeva ... ja muidugi harjutada ...

Räägitakse, et kui kassipoeg tiigrit vaatab, siis mõtleb ta: „See, kes on nii suur, ei saa olla midagi väärt. Kui ta oleks midagi väärt, siis poleks tal vajadust olla nii suur.“ Teie aga tahtke siiski saada suureks – suureks just hingelt ja vaimult, sest vaid tõeliselt suur inimene jääb südames ikka lapseks ja vaid nii elad tegelikult. SAPERE AUDE!

28 Saaremaa Ühisgümnaasium 2019/2020 õ-a Aastaraamat

PÄIKENE PAISTAB JA LOODUS LOKKAB ... Nüüd juba tõesti tahaks puhata, tahaks lihtsalt olla, tahaks just sel suvel ükski hommik tõusta üheskoos päikesega ja saata ta öö eel magama mere taha, tahaks sihitult uidata, tahaks selili niidetud rohul nautida pilvepoiste häppeninge, tahaks tantsida soojas vihmas, tahaks olla iseendaga üksi ja samas külakiigel koos sõpradega, tahaks nautida looduse taassünni kiirust ja nuusutada iga puhkevat õit, tahaks keset päeva muretult suikuda unne, tahaks lihtsalt sooja merre – üleni, tahaks unistada ..., tahaks nautida vaikust, tahaks võimalust mitte mõelda loogiliselt ja mitte olla arukas, tahaks tulla iseendast välja ja ootaks ka teistelt sama, tahaks olla teistmoodi, tahaks elamusi ja üllatusi ja ainulaadsust, tahaks kõike ja palju ja kõigile ja et maailm oleks suvel hoopis teine maailm.

Suvi on ka eelkõige õpetaja ja kasvataja. Just sel ajal toimuvad meis kõige suuremad muutused. Küllap korrastub ka kooliaasta jooksul kogutu ja küllap on võimalik mõne uue omandatud oskusega oma sõpru sügisel üllatada. Üks on kindel – inimene on looduslaps ja loodus kasvab just suvel.

ARMSAD ÕPILASED! SOOJA JA KOSUTAVAT SUVEVAHEAEGA! AGA - JÄLGIGE JA TÄITKE KA KOROONAAJA NÕUDEID!

ARMSAD PÄEVAKANGELASED, KALLID KLASSIJUHATAJAD SIIN OMA KOOLI AULAS JA LUGUPEETUD AINEÕPETAJAD, LAPSEVANEMAD, KÕIK AKTUSELISED EKRAANIDE TAGA!

Igal kevadel lõpetavad üheksandad klassid kõikjal üle Eesti põhikooli. Koolide ja õpetajate jaoks on see mõnes mõttes rutiin, lõpetajate ja nende vanemate jaoks aga ainus kord elus. Tegelikult ei ole ka koolide jaoks lõpuaktused rutiin, sest iga kord on pidulisteks erinevad noored isiksused - nii ka täna. Ainult täna lõpetavad meie põhikooli just nemad. Meie kooli pikas ajaloos olete kahtlemata sama erilised ja omanäolised nagu kõik varasemad lõpetajad ja ka need, kes teie järgi tulevad. Te kõik olete erilised, sest iga inimene ongi eriline ja ainukordne. Ja ajalooline on tänane aktus ka, sest ilma emade-isade ja külalisteta pole see kunagi toimunud. Ilmselt pole kunagi põhikooli lõpetatud ilma lõpueksamiteta. Ka sellist õppeaastat pole varem olnud, kus terve trimester ollakse distantsõppel ja sõpradegagi ei saa kohtuda. Oli katsumus, aga tulite toime.

Olen kindel, et täna saate te juba kõik aru, et korralik haridus on eluõnne võti. Ja see võti on igaühe käes sünnist saati. Võti on teatavasti selleks, et avada uksi. Teie seas on õpilasi, kes on avanud juba kümneid uksi ja võimaluste hulk aina suureneb. Teie seas on aga ka neid, kes ei julge alati võtit keerata ja avatud ruume on olnud vähe. Kahjuks ei võimalda tänane aeg pikalt mängida ühes ruumis - võtmete asemel on juba puldid, millega on järjest kiiremini võimalik vahetada aega, kohta ja infot. Soovin teile kõigile võlupulte pihku, et avada järjest rohkemaid uksi ja julgeda unistustes minna palju kaugemale esialgu plaanitust. Me elame ajas, kus pea kõik, millest julgeme unistada, on ka teostatav. Vaja on ainult tahet, pühendumist ja kirge - meile kõigile.

Isa ja poeg läksid kord mägedesse. Poeg lõi jala vastu kivi ära ja karjatas: „Ai!“ Mägedest kostis vastus: „Ai!“ Poeg hõikas mägede poole: „Kes sa oled?“ Vastuseks kaikus: „Kes sa oled?“ Saamata oma küsimusele vastust, hüüdis poiss: „Argpüks!“ Vastuseks kuulis ta: „Argpüks!“ „Mis see on?“ päris poiss isalt arusaamatuses. „Kuula ja jälgi mind tähelepanelikult,“ vastas isa ja hõikas mägedesse: „Ma austan sind!“ Vastuseks kõlas: „Ma austan sind!“ „Sa oled armas!“ hõikas isa. „Sa oled armas!“ vastas kaja. Nähes poja küsivat

Saaremaa Ühisgümnaasium 29 Aastaraamat 2019/2020 õ-a pilku, seletas isa: „Seda nimetatakse kajaks. Tegelikult on see elu ise, mis annab sulle tagasi kõik, mida sa ütled ja teed.“

Täna on tagasiandmise päev ja see, kui palju saad sõltub sellest, kui palju oled andnud. Ka tulevikus saab nii olema, et kõigepealt ikka annad ja siis alles saad. Paljud väsivad ja ei jõua saamist ära oodata, teie olete hakkama saanud e nagu meie kooli motogi ütleb: „SÜG – ja saadki hakkama“.

Kuidas teil siis läks? Teid on täna siin 51. Kiituskirjaga lõpetajad on sel aastal kõik ühest klassist – 9.b-st: Karmen Ehanurm Kariina Kasjanenko Jürgen Liiv Katrin Lindmäe Merit Matt Kirke Medri Marie Eike Rebane

Lisaks neile kantakse kooli autahvlile: 9.a-st Riti Järveots, Maria Kasak, Iris Lidia Laine, Patrik Ool, Laur Paijenko, Stella Raav, Janika Tasane, Neleriin Viljus; 9.b-st Helen Kruuser, Markus Luup, Artur Medri, Annabel Raun.

Õppenõukogu kiituse saavad: 9.a-st Brigite Hollo; 9.b-st Hilda Marie Loel, Ermo Nõmm, Kevin Räim, Kristofer Tiitson.

Ja veel. Põhikooli aasta-õpilaseks valiti Kirke Medri. Ülekoolilise Teaduse TOP10-ne võitis Merit Matt, kelle suurimaks saavutuseks oli pronksmedali võitmine rahvusvaheliselt loodusteaduste olümpiaadilt. Kooli kümne parima teaduri hulka jõudis ka Marie Eike Rebane. Kultuuri TOP10-nesse jõudsid Kirke Medri, Marie Eike Rebane ja Jürgen Liiv. Spordi TOP10-nes jõudis lausa teiseks Ermo Nõmm ja kümne parima hulka tuli ka Annabel Raun. Staažikad klassivanemad Karmen Ehanurm ja Laur Palijenko saavad ka kooli tänukirja aktiivsuse eest kooli huvitegevuses. Sama tänukirjaga tunnustatakse ka Kirke Medrit ja Ergo Nõmme.

Hiljuti juhtusin sirvima üht raamatut, kus muu temaatika hulgas oli ka ütelusi haridusest. - Hea kasvatus on võime rahulikult taluda teiste halba kasvatust. - Reeglid on loodud abistamaks idioote, kes ei oska otsustada. - Kujutlusvõime on tähtsam kui teadmised. - Igaühes meist magab geenius ja iga päevaga üha kõvemini. - Lahtise mõistusega inimese iseärasus on see, et talle piisab vähese nägemisest ja kuulmisest, et hiljem kaua selle üle mõtiskleda ja mõista. - Raamatutest saad teadmisi, õpetajatelt oskuse neid läbi seedida, kuid üksnes omaenese mõtlemine võib viia sind tarkuseni. - Õpetajad on imelikud. Ma ei saa aru, miks nad peavad häält tõstma, kui ma mõnda asja ei tea. Ma olen loll, aga mitte kurt. - Üheksa kümnendikku haridusest moodustab julgustamine. Võiksite ka ise juurelda, mis on tegelikult haridus, kool, õppimine.

30 Saaremaa Ühisgümnaasium 2019/2020 õ-a Aastaraamat

Armsad õpetajad, lugupeetud emad-isad. Me ei saaks sellest kõigest rääkida ja me poleks täna siin, kui ei oleks teid. Küllap olid eriti rasked just viimased kolm kuud, kus ka teie pidite ebatavaliselt rohkem pingutama. Suur aitäh teile! Täna saame koos tagasi vaadata, et veel paremini edasi minna, ikka koos - tütred ja pojad, emad ja isad, õpetajad ja kool.

Lugupeetud lõpetajad. Mul ei ole veel olnud võimalust teile tundi anda. Seepärast mõtlesin, et mida teile täna õpetada, mida pean oluliseks. Ja see on... Küsi seda, mida tahad. Küsi abi - ära karda kunagi küsida. Küsi viisakalt. Küsi ootusrikkalt. Küsi positiivselt. Küsi siiralt. Küsi teadmishimuliselt. Pea meeles, et tulevik kuulub küsijatele.

ARMSAD SAJATEISE LENNU LÕPETAJAD, KALLID ÕPETAJAD, LUGUPEETUD LAPSEVANEMAD, KÕIK AKTUSELISED !

Ühe maa inimesed

Need inimesed on siniste silmadega, sinistega kui meri, taevas. Need inimesed on helgete silmadega, kuigi nende rahvast ajalugu vaevas.

Nad on mustade põldude põline rahvas, saladuslikud kui selle maa metsad. Nende mustast maast tuleb must leib, mille maitse nii soe ja ehtne.

Need inimesed on valged-heledapäised, nii õrnad, karged kui lumi. Nende inimeste mõtted on helevalged, valged kui selle maa suvi.

Nad on musta maa valgepäine rahvas, kelle sinised silmad helgivad. Nad on isemoodi inimesed isemoodi maal, kuid oma maa tagasihoidlikkusest heldivad.

Just nii kirjutas kolm aastat tagasi tollase 10.b klassi õpilane Roosmarii Sarapuu meie kooli üle-eelmisel aastal üllitatud luuleraamatus „SÜGi õpilaste 100 luuletust meie kalli kodumaa sajandaks sünnipäevaks“. Nii tema kui te kõik olete vahepeal küpsemaks kasvanud. Olete kindlasti kogenud, et teie endigi sõprade seas on ka tumedapäiseid ja punapäid ning silmadeski võib olla muid värve. Olete palju õppinud. Väidetavalt on igal inimesel võimalik saada kolm haridust: ühe vanemailt, teise kooliõpetajailt ja kolmanda elult. Ja see kolmas ..., see kolmas räägib sageli vastu kõigele, mis kaks esimest meile õpetavad. Ja kas kõike ongi võimalik õppida? Sellest üks lugu ...

Rooma riigi konsul Cicero kutsus enda juurde tolle aja kuulsaima filosoofi kreeklase Zenoni ja küsis: „Räägi, mida inimene ei saa õppida.“ Zenon vastas: „Esimene asi, mida õppida ei saa, on taktitunne. Üks inimene on taktitundeline, tuhat ei ole. Kui taktitundetu hakkab matkima taktitundelist, tekib nähtus, mida nimetatakse viisakuseks. Teine asi, mida ära

Saaremaa Ühisgümnaasium 31 Aastaraamat 2019/2020 õ-a

õppida ei saa, on maitse. Ühel seda on, kümnel tuhandel mitte. Arukamad valivad endale eeskuju, nii tekib mood. Kolmas asi, mida õppida ei saa, on vaprus ja julgus. Üks on julge, sada tuhat mitte. Tavaline inimene on nii arg, et tal on selle pärast piinlik. Nii tekib nähtus, mida nimetatakse hulljulguseks.“ Cicero ütles selle peale: „Kallis kreeklane, sa jätsid nimetamata ühe väga olulise asja, mida meie, roomlased, juba ammu teame – ka huumorimeelt ei saa õppida. Seegi peab olema kaasasündinud.“ Selle peale vastas Zenon: „Meie, kreeklased, oleme juba sajandeid veendunud selles, et huumorimeel koosneb kolmest komponendist: taktitundest, maitsest ja julgusest.“

Nii soovingi teile kõigile isukat tööd huumorimeelega – küll siis tuleb kõik muugi.

Teie, Saaremaa Ühisgümnaasiumi 102. lend on 64-liikmeline.

Gümnaasiumi lõpetavad kuldmedaliga: Liisa Õunpuu 12.a Roosmarii Sarapuu 12.b Gendra Allikmaa 12.c Huberta Karma 12.c Markus Kivi 12.c Kätriin Käsper 12.c Feridee Sevostjanov 12.c Marleen Vahu 12.c

Hõbemedaliga lõpetavad: Hanna Täht 12.a Iris Kirs 12.c Oliver Paljak 12.c Martin Sepp 12.c

Lisaks neile kantakse autahvlile: 12.a Annabel Hansalu, Lisanna-Lee Leiman, Katri Maripuu, Aleksandra Männik, Elo Rosenfeld, Kadri Tamleht 12.b Kätlin Ardel, Sandra Auu, Gabriela Grahv, Joanna Jaansalu, Melani Koov, Mark Marcus Soodla, Viivika Vassar 12.c Kristo Aaslaid, Anu Kull, Sarah-Lisee Laipaik, Joosep Leemet, Karl Lember, Oto Pruul, Eliis Raaper, Daniel Rüütel, Inge Sillaste, Jane Õunaid Õppenõukogu kiituse saavad: 12.b Triinu-Mari Kõllamaa, Carmen Electra Pirn 12.c Kristjan Treirat

Juba neljandat aastat toetab hetkel Eestist väljaspool elav meie kooli mate-füssi 1999. aastal 81. lennus lõpetanud Janika Kolk meie parimaid lõpetajaid oma tulevikustipendiumiga. Ühtlasi on ta palunud rõhutada: „Kui teil elus hästi läheb, ärge unustage teisi heategudega tähele panna“. Janika kirjutab veel: „Saaremaa Ühisgümnaasiumil oli ja on minu elus eriline koht. Siit koolist oleme saanud lisaks väga heale haridusele ja iseseisvale mõtlemisvõimele kaasa ka eneseusu, ambitsioonid ja tugeva ühtekuuluvustunde. Mul on hea meel, et saan selle aasta kõige tublimatele lõpetajatele tuleviku suurteks tegudeks omalt poolt pisut hoogu anda. Soovin tänastele gümnaasiumilõpetajatele kõrget lendu!“ Just praegu kantakse tema rahasaadetisest iga kuldmedalisti pangakontole 1000 eurot ja hõbemedalistile 500 eurot – kokku 10000 eurot. Kindlasti on Janika ära teeninud ühe suure ja sooja tänuaplausi.

32 Saaremaa Ühisgümnaasium 2019/2020 õ-a Aastaraamat

Mitmete Kuressaare firmade poolt toetatavad 300-eurosed preemiad saavad järgmised lõpetajad: Smidt Metalli toetatav P. H. von Frey nimeline matemaatikapreemia – Gendra Allikmaa 12.c Luksusjahi toetatav F. Heinmetsa nimeline füüsikapreemia - Joosep Leemet 12.c Seelighti toetatav P. Saagpaku nimeline inglise keele preemia – Elo Rosenfeld 12.a Installatsiooni Kompanii toetatav O.Timmase nimeline kunstipreemia – Roosmarii Sarapuu 12.b S-Linki toetatav A. Uustulndi nimeline kirjanduspreemia – Liisa Õunpuu 12.a Klotoidi toetatav parima sportlase preemia – Daniel Rüütel 12.c Siim Ehituse toetatav Kultuuripreemia – Uku Pokk 12.a Gelomi toetatav Keskkonnapreemia – Marleen Vahu 12.c Proeksperdi toetatav arvutipreemia – Oliver Paljak 12.c

Lisaks veel Peter Heinicheni 100-eurone saksa keele preemia – Hanna Täht 12.a ja Kuressaare lionsklubi 250eurone stipendium hoolimise ja toetamise eest – Stella Stepanov 12.c Uue toetajana tänastele lõpetajatele lisandub meie kooli 2008.a lõpetanud 90. lennu vilistlaste, matefüssikate Martin Kiili ja Mart Tasa juhitav O3 Technology OÜ. Martin Kiil kirjutab: „Minul on rõõm tõdeda, et stipendiumikandidaatidel on hea ülevaade meid kõiki ees ootavast elukeskkonnast ja selle kvaliteedist. Siinkohal tsiteerin ühte kandidaati: „Kuressaarel ja tema hoonetel on veel pikk tee minna, et luua üleüldine „roheline“ linnastruktuur ning kirjeldatud taastuvenergia tehnoloogiad on vaid kübeke sellest.“ Laenan ka teise abituriendi tsitaadi: „Öeldakse ju ikka, et väikesed asjad teevad suure erinevuse“. Soovime O3 Technology OÜ poolt mõlemale kandidaadile edu nende edasistes tegevustes ja jagame edukatele lõpetajatele stipendiumi pooleks võrdsetes osades.“ Kummagi stipendiaadi pangaarve kasvab 500 euro võrra. Nendeks on Roosmarii Sarapuu 12.b ja Kristjan Treirat 12.c. Tänuaplaus kõigile toetajatele. Preemiad kantakse just praegu premeeritute pangaarvetele.

Riigieksamid on seljataga, seekord vabatahtlikud ning vaid kahes aines – emakeeles ja matemaatikas. Eesti keeles sai kooli parima tulemuse Liisa Õunpuu – 100 punkti (Saaremaa Fond tunnustab teda 120-eurose pangaülekandega). Humanitaarsuuna vääriliselt said lisaks Liisale Elo Rosenfeld ja Hanna Täht – 97 ning Uku Pokk ja Kadri Tamleht – 96 punkti. Laia matemaatika parimad olid muidugi reaalsuuna lõpetajad: Markus Kivi – 97, Feridee Sevostjanov – 96, Karl Lember – 94. Kitsas matemaatikas oli tasemel Helen Tšernobrovkin – 91 punkti.

Aineolümpiaadidel maakonna esikolmikusse või lõppvooru jõudjad on kolme aasta jooksul olnud: Feridee Sevostjanov – bioloogia, keskkonnaalased uurimistööd, keemia, matemaatika; Liisa Õunpuu – bioloogia, emakeel, rahvaluule; Karl Lember – geograafia, keemia, matemaatika; Hanna Täht – saksa keel, ajalugu; Gendra Allikmaa – matemaatika, bioloogia; Joosep Leemet – füüsika, matemaatika; Marleen Vahu – bioloogia, keemia; Oliver Paljak – geograafia, lingvistika; Aleksandra Männik – saksa keel; Roosmarii Sarapuu – emakeel;

Saaremaa Ühisgümnaasium 33 Aastaraamat 2019/2020 õ-a

Kristo Aaslaid – inglise keel; Markus Kivi – füüsika; Kristjan Treirat – matemaatika; Jane Õunaid – inglise keel.

Lõputunnistustega koos saavad tänukirjad aktiivsuse eest kooli klassivälises töös Aleksandra Männik, Uku Pokk, Liisa Õunpuu, Kätlin Ardel, Alo Benno, Melani Koov, Roosmarii Sarapuu, Uku Pärtel Rand, Stella Stepanov, Grete Milpak. Paljud saavad ka kooli huvitegevuse tunnistuse, mis on nii eesti- kui ka ingliskeelne. Sealt saab ülevaate teie huvitegevusest ja saavutustest:

Näitering Kreisise koosseisus on eripreemiaid saanud Maribel Treiman, Viivika Vassar, Hardi Aun, Eliis Raaaper, Inge Sillaste.

Luuleteater Kreveras on laureaaditiitleid saanud Elo Rosenfeld, Uku Pärtel Rand ja ka personaalselt kõikvõimalikke etlejate konkursse võitnud Uku Pokk.

Kammerkoor Kreedoga jätavad hüvasti Kristin Häng, Katri Maripuu, Alo Benno, Melani Koov, Uku Pärtel Rand ja Helen Tšernobrovkin.

Varsakabi jääb taga nutma Alo Bennot ja Uku Pärtel Randa.

Rahvatantsuga jätkavad juba kusagil mujal nii paljud, et selle nimekirja ettelugemine läheks väga pikaks. Teid on kokku 26.

Bridžiringi on elus hoidnud Jane Õunaid ja Helen Tšernobrovkin.

Bioloogiaringis olid teadust tegemas Liisa Õunpuu ja Marleen Vahu.

Tean, et teie tööd ja tegemised ulatuvad ka muusika-, kunsti- ja spordikooli, huvikooli Inspira ja erinevate valdkondade klubidesse.

Aitäh klassivanematele Liisa Õunpuu, Melani Koov, Grete Milpak ja Stella Stepanov.

Teie lend on koroonaviiruse rünnakutest ja kooliaasta ebatavaliselt raskest lõpust hoolimata olnud päris tegus.

Armsad õpetajad, lugupeetud emad-isad. Vaadake neid - meie päevakangelasi. See on ju teie töö - teie rõõmud ja mured, teie eesmärgid ja unistused, ka teie vead ja veaparandused. Aitäh teile ja eriti sügav kummardus nii keerulise aastalõpuga toime tulemise eest, aga eks meie kooli loosungikski on „SÜG ja saadki hakkama!“ Täna saame koos tagasi vaadata, et järgmistega veel paremini edasi minna. Nemad peavad juba ise minema. Aga meie oleme ikka olemas, sest küllap tahavad nad ka edaspidi kodust oma muredele abi, probleemidele lahendusi, kodusoojust ja armastust. Ja on päris kindel, et nad tulevad ka kooli rääkima, kuidas neil läheb, ja kokkutulekutele, et elu ilusaimat aega meenutada...

Armsad lõpetajad. Hea elu ei saa olema sülle langenud õnn, vaid teadlike valikute tulemus: - söö ainult hästi valmistatud toitu, mis mõjub su organismile hästi; - tee ainult seda trenni, mis sulle jõudu ja osavust annab; - kuule ainult seda muusikat, mis tantsib läbi sinu keha;

34 Saaremaa Ühisgümnaasium 2019/2020 õ-a Aastaraamat

- kanna ainult neid riideid, mis su selga istuvad; - eelista seltskonda, kelle keskel sa tohid valjusti mõelda; - loe ainult neid raamatuid, millest saad uusi põnevaid teadmisi; - tarbi ainult seda meelelahutust, mis sind seesmiselt inspireerib; - järgne ainult nendele, kellelt sul on midagi õppida, ja luba järgneda endale neid, kellel on soov sinult midagi õppida; - ära ole kitsi heade mõtete väljaütlemisega; - ole tänulik kõige hea, helge ja elementaarse eest, mis su elus juba olemas on; - elu muutub ainult siis, kui sina muutud.

Lõpetuseks veel üks tähelepanek kuulsalt Mozartilt: „Geeniuseks ei tee kõrge intelligentsus ega kujutlusvõime, ega mõlemad kokku. Armastus, armastus, armastus, see on geeniuse hing.“

Viljar Aro, koolijuht

Saaremaa Ühisgümnaasium 35 Aastaraamat 2019/2020 õ-a

2019/2020 ÕPPEAASTA TÖÖ ANALÜÜS

ÕPILASED Saaremaa Ühisgümnaasiumis alustas käesoleval õppeaastal õpinguid 787 õpilast. Klassikomplekte oli 50, neist 19 tegutses õpilaskodus. Õpilaste viie aasta arvud on esitatud tabelis 1. T a b e l 1 Õpilaste arv koolis 2019/20 õa 2018/19 õa 2017/18 õa 2016/17 õa 2015/16 õa Õpilaste arv kokku 787 767 772 694 669 I kooliaste (1.–3. kl) 221 224 217 186 163 II kooliaste (4.–6. kl) 194 182 190 160 150 III kooliaste (7.–9. kl) 175 158 155 146 145 gümnaasium (10.–12. kl) 197 203 210 202 211

Õpilaskodus asuvate HEV klasside õpilaste viie aasta arvud on tabelis 2. T a b e l 2 Õpilaste arv HEV klassides 2019/20 õa 2018/19 õa 2017/18 õa 2016/17 õa 2015/16 õa Õpilaste arv kokku 80 69 73 34 26 I kooliaste 22 16 21 15 13 II kooliaste 32 35 37 11 10 III kooliaste 26 18 15 8 3

Õpilaste arvud klassiti koos klassijuhatajatega õppeaasta algusest on tabelis 3. T a b e l 3 Õpilaste arvud klassiti ja klassijuhatajad Klass ja klassijuhataja Kokku Tüdrukuid Poisse 1.a Katrin Rosin 23 11 12 1.b Ruta Kelt 24 13 11 1.c Merje Lindmäe 3 2 1 1.d Merle Lepik 21 10 11 2.a Margit Mägi 23 12 11 2.b Alli Kallaste 23 12 11 2.c Merlin Vares 2 1 1 2.d Janne Nurmik 23 14 9 2.L Helle Sulg 1 0 1 2.ü Ester Sõtšova 1 0 1 3.a Irena Sink 24 14 10 3.b Kersti Truverk 20 11 9 3.c Helen Reino 6 0 6 3.d Kaie Lepp 24 15 9 3.e Helle Sulg 3 3 0 4.a Viire Pors 24 13 11 4.b Marina Mäetalu 23 12 11 4.c Sirje Paakspuu 6 1 5 4.d Heljo Suurna 22 10 12 1.–4. kl. kokku 296 154 142 5.a Linda Kuuseok 23 14 9 5.b Merje Oopkaup 24 14 10

36 Saaremaa Ühisgümnaasium 2019/2020 õ-a Aastaraamat

Klass ja klassijuhataja Kokku Tüdrukuid Poisse 5.c Janne Traumann 4 1 3 5.e Katrin Kuum 1 0 1 5.ü Monika Põld 1 1 0 6.a Merle Prii 23 12 11 6.b Riina Laanes 23 12 11 6.c Christina Köster 9 4 5 6.e Marika Kuusk 6 0 6 6.f Taimi Arnus 5 2 3 7.a Liis Kala 26 12 14 7.b Erle Pulk 26 14 12 7.c Ainar Õunpuu 4 0 4 7.e Mare Poopuu 8 4 4 7.L Madli Mikli 1 0 1 8.a Inga Pariis 23 12 11 8.b Marina Priske 24 14 10 8.c Liis Kala 1 0 1 8.e Indrek Peil 8 5 3 9.a Marit Kikas 25 10 15 9.b Liina Truu 25 13 12 9.c Marika Tiikmann 4 1 3 5.–9. kl. kokku 294 145 149 1.–9. kl. kokku 590 299 291 10.a Marju Roberts 15 11 4 10.b Marju Roberts 14 12 2 10.c Diana Õun 34 14 20 11.a Jaanika Kask 14 7 7 11.b Jaanika Kask 20 11 9 11.c Arne Loorpuu 35 20 15 12.a Liis Ojasaar 14 12 2 12.b Merike Kuldsaar 19 12 7 12.c Anu Ausmees 32 17 15 10.–12. kl kokku 197 116 81 1.–12. kl kokku 787 415 372

Õppeaasta jooksul lahkus koolist 18 õpilast ning juurde tuli 7 õpilast.

Kui vaadata 12. klassi lõpetajate osakaalu 10. klassis alustanute arvust, siis see näitab õpilaste välja langemist gümnaasiumis (joonis 1). Selle aasta lõpetajate osakaal (86,7 %) on viimase viie aasta parim, edastades 2017/18. õppeaasta lõpetajate osakaalu 0,1 protsendipunkti võrra.

Joonis 1. Lõpetanute osakaal 10. klassis alustanutest

Saaremaa Ühisgümnaasium 37 Aastaraamat 2019/2020 õ-a

ÕPETAJAD Õppeaastat alustas 97 õpetajat. Tööd alustas koolis 8 uut õpetajat. Õppetöö korraldajana alustas õppeaastat Kaia Eelma. HEV klassides alustasid klassiõpetajatena Ann-Mary Kuusk, Helen Reino, Merlin Vares, tavaklasside klassiõpetajana Kaie Lepp. 12. klassi perekonnaõpetusega alustas sügisel Urmas Lehtsalu. Inglise keele õpetajaks tuli sel aastal Tiia Rihvk. HEV klasside ajalugu hakkas õpetama Ainar Õunpuu. Veebruarist tuli 6.ü klassi üks-ühese õppe õpetajaks Käti Väin. Muutused toimusid ka kodunduse ja kokanduse õpetajate osas: 5.–9. klassi kodundustunnid jagasid omavahel Kuressaare Ametikooli õpetajad Sille Lapp ja Siiri Velve, 9. klassi kokandust õpetas Kuressaare Ametikooli õpetaja Halliki Väli.

Fotol: Kooli töötajad I rida: Ingrid Martin, Sirje Paakspuu, Janne Traumann, Marek Schapel, Viljar Aro, Triin Vallsalu, Margit Mägi, Liis Ojasaar, Reeli-Alli Kaesvelt, Aime Metsmaa II rida: Kaie Lepp, Marju Kirss, Marit Kikas, Inge Vahter, Marju Roberts, Kristi Aro, Monika Heleene Pärt, Marika Kuusk, Inga Pariis, Viire Pors, Liina Truu, Natalie Manioti, Merike Kuldsaar, Ly Haandi III rida: Diana Õun, Katrin Kuum, Merlin Vares, Marina Priske, Jaanika Kask, Stella Hommik, Marika Tiikmann, Ruta Kelt, Mari Ausmees, Helen Reino, Rita Ilves, Ljubov Paju, Iivi Jakobson IV rida: Merje Lindmäe, Helle Sulg, Taimi Sepp, Kristi Orgmets, Erle Pulk, Heljo Suurna, Taimi Arnus, Tiia Rihvk, Kadri Pääsukene, Anne Teigamägi, Linda Kuuseok, Maris Rattasepp V rida: Merle Lepik, Marina Mäetalu, Ester Sõtšova, Kaia Eelma, Mare Poopuu, Christina Köster, Liina Kohu, Meeli Ool, Janne Nurmik, Liis Kala, Kadri Pulk, Riina Laanes VI rida: Argo Kirss, Anu Ausmees, Irena Sink, Kersti Truverk, Helen Siigur, Katrin Rosin, Madli Mikli, Reet Lulla, Alli Kallaste, Indrek Peil VII rida: Erki Kuusk, Ivar Tamm, Enn Laanemäe, Aado Haandi, Arne Loorpuu, Ainar Õunpuu, Henrik Pihl, Alari-Annes Vaino

Teisest poolaastast alustasid tööd algklasside eesti keele õpiabirühmad. Õpiabirühma tunnid toimusid põhiainega samal ajal ning õpilasi asus õpetama Anne-Ly Kasemaa. Pärast teise trimestri lõppu võttis need tunnid üle Mari-Anne Tuuling.

38 Saaremaa Ühisgümnaasium 2019/2020 õ-a Aastaraamat

Õpetajate jaotus vastavalt vanusele on esitatud tabelis 4. T a b e l 4 Õpetajate jaotus vastavalt vanusele 2019/20 õa 2018/19 õa 2017/18 õa 2016/17 õa 2015/16 õa Õpetajate arv kokku 97 93 82 73 70 Õpetajate keskmine vanus 51,5 51,4 51,1 50,8 49,8 Õpetajate arv vanusegruppides protsentides <25 0,0 1,1 1,2 0,0 0,0 25 – 29 4,1 1,1 2,4 4,1 4,3 30 – 39 8,2 10,8 12,2 9,6 12,9 40 – 49 26,8 33,3 29,3 31,5 31,4 >=50 60,8 53,8 54,9 54,8 51,4

Aasta-aastalt suureneb 50 + vanuses õpetajate osakaal. Stabiilsuse mõttes on see hea. Keerulisemaks kujuneb olukord uute väljakutsete korral nagu selle õppeaasta kevadine distantsõppe periood.

2019/20. ÕPPEAASTA ERILISUS Õppeaasta algas tavaliselt ja oli tavaline esimesed kaks trimestrit. Talvel räägiti rohkem Hiinast levima hakanud COVID-19 nakkushaigusest, kuid selle Eestisse jõudmine ja ohtlikkus tundus kauge. Ka kolmas trimester algas tavapäraselt, kuid juba olid esimesed nakatumised vaheajasõitudega ka Eestisse jõudnud. Väga kiirelt muutus olukord 11. märtsil, kui Saaremaa vallavalitsus otsustas 12. märtsist koolid esialgu nädala lõpuni sulgeda, kuid 12. märtsil tehti otsus juba kaheks nädalaks. 12. märtsil kuulutas Vabariigi Valitsus välja eriolukorra kuni 1. maini 2020 ning kõik koolid suleti 16. märtsist. Kiiresti tuli ümber orienteeruda distantsõppele. 14.-15. märtsil sai koos ainekomisjoni esimeeste ja ärksamate nädalavahetusel arvutit kasutavate õpetajatega välja töötatud töö jätkamise põhimõtted kodus olles. Need olid järgmised:  Tunniplaan kehtib.  Sama päeva tunniplaanijärgsed tööd ja tegemised on eKooli sisestatud kodutööna hommikul kell 9.00-ks. Tööd teeme valmis samal päeval, kui ei ole antud muud kuupäeva.  Eraldi kodutöid ei anta!  Hindamine toimub tavapärasel viisil (töölehed, kontrollküsimused jne), on lubatud kasutada ka hindeid A ja MA (eriolukorra lõppedes saab otsustada, kuidas aastahinne tekib, kuid üldjuhul on kaks esimest trimestrit olemas, gümnaasiumiga keerulisem, kuid kooliastme hinde panekuks samuti eelnevad ja järgnevad kursused on hinnatud).  Õpetaja edastab õpilastele kontaktid ja kellaajad eKooli päeviku teadete alt, millal ja kuidas on ta konsultatsiooniks saadav. Konsultatsiooni aeg on igaks tunni toimumise päevaks.  Puudujate märkimist üldiselt ei toimu vaid kontrollitakse ainult õpiväljundi saavutamist läbi nn kontrollküsimuste (kõik võimalused, mida hindamiseks kasutada), st kui õpilane ei ole sooritanud kontrollküsimustele vastamist ehk tõendanud omapoolset õpiväljundi saavutamist, siis on see võrdsustatud “tegemata tööga” ja märgitakse “0”.  Lapsevanem edastab klassijuhatajale eKooli kaudu teate lapse või pere haigestumisest, sel perioodil õpilaselt tööd ei eeldata.

Saaremaa Ühisgümnaasium 39 Aastaraamat 2019/2020 õ-a

 Murede korral palun ühendust võtta klassijuhatajaga ja kasutada ka tugispetsialistide toetust.

Neid põhimõtteid välja töötades ei teadnud ega osanud ka oodata, et selle alusel ka õppeaasta lõpetame.

Sel ajal oli pidevalt ülal 9. ja 12. klassi lõpueksamite toimumised. Ministeerium ootas samuti otsuste tegemisega, kuid juba märtsi lõpus direktsiooni ja ainekomisjoni esimeestega ühistöös sai vastu võetud järgmised otsused:  12. klassid jätkavad tunniplaaniga esialgu kuni vaheajani. Edasised otsused teeme vastavalt ministeeriumi otsustele.  Üleminekueksamid jäävad ära, 1.-11. klass käivad tunniplaanijärgselt tunnis 2. juunini.  Otsuse praktikapäevade kohta teeme vastavalt kujunevale olukorrale, sama ka 9. klasside tundide kohta.

Aprilli keskel sai selgeks, et 9. klassi lõpueksameid ei toimu ning 12. klass teeb ilmselt kaks riigieksamit: eesti keel ja matemaatika. 24. aprillil pikendas Vabariigi Valitsus eriolukorra kehtimist 17. maini. Seetõttu sai enne aprilli vaheaega tehtud järgmised otsused:  Vaheaeg on 20.–26. aprillini kõigile klassidele.  12. klassi õppetöö on üldiselt lõppenud vaheajaks, kuid vajadusel võib tegutseda veel 30. aprillini. 30. aprilli kuupäevaga on ka nende kursuse- ja kooliastmehinded välja pandud, ka inglise keel. Mais õpivad 12. klassid eesti keelt ja matemaatikat (tõenäolised riigieksamid).  Üleminekueksameid ja 9. klassi lõpueksameid ei toimu.  1.–11. klass jätkavad tunniplaaniliselt esialgu 2. juunini (ka 9. klassid).  Eriolukorra kursuse- ja trimestrihinnetes võib kasutada hindeid A ja MA.  Uurimistööde ja loovtööde tähtajad on hetkel muutmata.

18. maist eriolukord lõppes ning osaliselt lubati taastada õppetöö. Võimalus oli jätkata kogu kooliga distantsõppel või kuni 10 õpilasega rühmades koolis. Ainekomisjonide ühisel otsusel otsustasime õppeaasta lõpetada järgmiselt:  Distantsõpe jätkub 31. maini (reaalne viimane koolipäev 29. mai).  18. maist võib õpetaja ainuotsusel lõpetada muusika, kunsti, kehalise kasvatuse, male, üldõpetuse tunnid, teavitades sellest vastava klassi õpilasi eKooli kaudu. Sama kehtib ka tööõpetuse kohta, ametikooli õpetajatega jätkame 31. maini.  Väikeklassid võivad 18. maist vajadusel koolis tööd alustada, seda eelkõige oma õpetaja õpetamisel ja arvestades kehtivate tervisenõuetega.  1. juunist algab töö võlglastega, esialgsete plaanide põhjal koolis.  Praktikat ei toimu, välja arvatud 10.b ja 11.b klass, kes teevad 3.-5. juunil looduspraktika linnalähistes kohtades väikestes rühmades. Kokkuleppel õpetaja ja vanematega võivad toimuda väikeklasside KHK projektide sõidud kehtivaid nõudeid arvestades.  ÜKT tundide arvestusega sel aastal ei tegele.  Põhikooli 3. trimestri ja gümnaasiumi eriolukorra kursused võib lõpetada sõnaliste hinnetega arvestatud/mittearvestatud. Hinde või hinnanguga kasutamisest teavitab õpetaja õpilasi eKooli kaudu hiljemalt 18. maiks.

18. maist alustasid 12. klassid eesti keele ja matemaatika konsultatsioonidega koolis 10liikmelistes gruppides. Eesti keele riigieksam toimus 29. mail ja matemaatika 5. juunil. Võlglastega alustasime koolis 1. juunil. Üleminekuklasside lõpetamine 9. juunil jäi iga

40 Saaremaa Ühisgümnaasium 2019/2020 õ-a Aastaraamat klassijuhataja korraldada. Mõned kohtusid klassiga 10-liikmeliste rühmadena, kuid paljud klassid otsustasid lõpetamise kokkusaamise jätta sügisesse. 9. klassi lõpuaktus toimus 18. juunil aulas ainult lõpetajatele, 12. klassi lõpuaktus 2. juulil spordihoones koos vanematega.

AINEKOMISJONID Koolis töötas sel õppeaastal jätkuvalt 8 ainekomisjoni, mida juhtisid järgmised õpetajad: algklassid – Ruta Kelt, eesti keel ja ajalugu – Merle Prii, HEV – Madli Mikli, kaunid kunstid – Mari Ausmees, loodusained – Inge Vahter, matemaatika – Marit Kikas, sport – Enn Laanemäe, võõrkeeled – Diana Õun. Ainekomisjonide tööga võib rahule jääda. Ainekomisjoni esimehed said kokku iga kuu viimasel kolmapäeval. Igal kokkusaamisel tehti kokkuvõte lõppevast kuust ning vaadati üle algava kuu olulisemad sündmused. Selle aasta põhieesmärgiks sai võetud 2021. aasta sügisel alustava põhikooli õppekava põhimõtete välja töötamise. Talveks olime jõudnud tõdemuseni, et oma eripära välja töötamiseks soovime näha ja kuulda erinevate põhimõtetega töötavate koolide tööst. Reisi planeerisime märtsi algusesse, kuid maailmas tekkinud epidemioloogiline olukord ja selle kiire kandumine Eestisse tõmbas sellele mõttele kriipsu peale. Alates 16. märtsist toimus kooli töö distantsõppel õppeaasta lõpuni. Märtsi lõpust alustasime virtuaalsete koosolekutega Google Meet vahendusel ning need toimusid kuni õppeaasta lõpuni igal esmaspäeval (seda osalejate vabal tahtel). Kohtumistel kuulasime tekkinud muresid ja andsime üksteisele nõu. Samuti otsustasime õppetöö läbiviimisega seotud tegevusi.

OLÜMPIAADID Olümpiaadidel ja uurimistööde konkurssidel tuli maakonnas ja vabariigis esikümnesse 120 (eelmisel aastal 106) õpilast, neist 120st pääses esikolmikusse 67 (66), mitmes aines oli esikolmikus 28 (26) õpilast.

Maakondlikelt olümpiaadidelt on kokku toodud 44 (47) esikohta, 34 (36) teist kohta ning 39 (32) kolmandat kohta.

Eriliselt tooks välja olümpiaadide lõppvoorudes ja uurimistöödega saadud kohad: Mart Pääsukese (6.a), Rando Ranna (6.a), Illimar Kirsi (6.b), Jarno Mononeni (6.b), Laur Erik Laine (6.b) õpioskuste vabariikliku võistluse 5. koht; Maria Merelaidi (7.a) keskkonnaalaste uurimistööde konkursi 3. koht, bioloogiaolümpiaadi lõppvooru 8. koht; Kristin Poopuu (7.b) keskkonnaalaste uurimistööde konkursi 1. koht, õpilaste teadustööde riikliku konkursi 1. preemia; Liisa Viljaste (8.a) õpilaste teadustööde riikliku konkursi 3. preemia, bioloogiaolümpiaadi lõppvooru 5. koht; Lisete Vahu (8.a) õpilaste teadustööde riikliku konkursi 3. preemia, bioloogiaolümpiaadi lõppvooru 6. koht; Karmen Ehanurme (9.b) keskkonnaalaste uurimistööde konkursi 1. koht; Kirke Medri (9.b) keskkonnaalaste uurimistööde konkursi 1. koht; Marie Eike Rebase (9.b) bioloogiaolümpiaadi lõppvooru 4. koht; Merit Mati (9.b) rahvusvahelise loodusteaduste olümpiaadi pronksmedal, bioloogiaolümpiaadi lõppvooru 9. - 10. klasside koondarvestuses 9. koht, sealhulgas 9. klasside arvestuses 3. koht, keskkonnaalaste uurimistööde konkursi 2. koht, õpilaste teadustööde riikliku konkursi 2. preemia; Martin Vesbergi (10.c) bioloogiaolümpiaadi lõppvooru 7. koht; Otto Tuulingu (10.c) geograafiaolümpiaadi lõppvooru 3. koht; Voldemar Kirsi (10.c) bioloogiaolümpiaadi lõppvooru 7. koht; Jeroen André L De Rycki (11.b) inglise keele olümpiaadi lõppvooru 2. koht; Torm Vatsfeldi (11.c) füüsikavõistluse Kajakas 3. koht; Vootele Metsa (11.c) füüsikavõistluse Spekter 4. koht.

Saaremaa Ühisgümnaasium 41 Aastaraamat 2019/2020 õ-a

Olümpiaade iseloomustavad arvnäitajad on tabelis 5.

T a b e l 5 Osavõtt olümpiaadidest 2019/20 õa 2018/19 õa 2017/18 õa 2016/17 õa 2015/16 õa Olümpiaadidel osalenud õpilaste arv / protsent õpilaste arvust 120 / 15,2 106 / 13,8 120 / 15,5 127 / 18,3 125 / 18,7 Maakonnavooru esikolmikus olevate õpilaste arv / protsent õpilaste arvust 67 / 8,5 66 / 8,6 65 / 8,4 76 / 11,0 71 / 10,6 Vabariikliku vooru esikümnes olevate õpilaste arv / protsent õpilaste arvust 19 / 2,4 13 / 1,7 10 / 1,3 14 / 2,0 19 / 2,8 Maakonnavooru esikolmikus olevate õpilaste juhendajate arv / protsent õpetajate arvust 28 / 28,9 26 / 28,0 26 / 31,7 25 / 34,2 24 / 34,3 Vabariikliku vooru esikümnes olevate õpilaste juhendajate arv / protsent õpetajate arvust 7 / 7,2 8 / 8,6 11 / 13,4 8 / 11,0 6 / 8,6

Olümpiaadidel osalenute ja juhendajate arvud on võrreldavad eelmiste aastatega, kuigi paljud olümpiaadide lõppvoorud jäid epideemia tõttu toimumata, osad on edasi lõkatud uude õppeaastasse, osad ka ära jäänud. Vabariikliku vooru osalejate arvud oleksid muidu olnud suuremadki.

Olümpiaaditulemuste ja vabariiklike uurimistööde põhjal kujunes 2019/20 õppeaasta Teaduse TOP 10 järgmiseks: 1. Merit Matt 9.b 6. Illimar Kirss 6.b 2. Voldemar Kirss 10.c 7. Otto Tuuling 10.c 3. Liisa Viljaste 8.a 8. Marie Eike Rebane 9.b 4. Torm Vatsfeld 11.c 9. Kennar Kahju 11.c 5. Vootele Mets 11.c 10. Triinu-Liis Torri 11.c

42 Saaremaa Ühisgümnaasium

Fotol: TeadusTOP 10 õpilased I rida: Triinu-Liis Torri, Marie Eike Rebane, Merit Matt, Liisa Viljaste II rida: Vootele Mets, Torm Vatsfeld, Kennar Kahju III rida: Voldemar Kirss, Otto Tuuling, Illimar Kirss

ÕPPETÖÖ TULEMUSED Õppetöö tulemused on esitatud tabelis 6. Rõõmu teeb see, et selle õppeaasta lõpetas ilma täiendava õppetööta 22 klassi: 1.a, 1.b, 1.c, 1.d, 2.a, 2.b, 2.c, 2.d, 3.a, 3.b, 3.c, 3.d, 3.e, 4.a, 4.b, 5.a, 5.b, 6.c, 6.e, 6.f, 8.c ja 8.e klass. Selle aasta näitajad on sarnased eelmiste aastatega, 1.-4. klassi täiendavale õppetööle jäi seekord rohkem õpilasi, mis on mõistetav ka kujunenud olukorra tõttu. 5.-9. klassi tulemus oli kolme viimase aasta parim ning 10.-12. klassi tulemus seevastu kolme viimase aasta kesisem. T a b e l 6 Õppetöö tulemused Klass Õppeedukus Kvaliteet 19/20 18/19 17/18 16/17 15/16 19/20 18/19 17/18 16/17 15/16 1.a 100,0 100,0 100,0 100,0 100,0 95,7 95,7 88,5 91,7 91,7 1.b 100,0 100,0 95,8 100,0 100,0 95,8 95,7 83,3 73,9 100,0 1.c 100,0 100,0 100,0 100,0 0,0 0,0 0,0 50,0 1.d 100,0 100,0 100,0 100,0 81,8 76,2 92,0 79,2 1.e 75,0 25,0 1.ü 100,0 100,0 2.a 100,0 100,0 100,0 96,0 100,0 100,0 69,6 95,8 92,0 84,6 2.b 100,0 100,0 100,0 100,0 100,0 87,0 76,2 91,7 92,0 96,0 2.c 100,0 100,0 100,0 100,0 100,0 0,0 69,2 16,7 33,3 0,0 2.d 100,0 100,0 100,0 95,7 0,0 81,0 2.e 100,0 95,7 Aastaraamat 2019/2020 õ-a

Klass Õppeedukus Kvaliteet 19/20 18/19 17/18 16/17 15/16 19/20 18/19 17/18 16/17 15/16 2.L 0,0 0,0 2.ü 100,0 100,0 3.a 100,0 100,0 100,0 96,2 100,0 78,3 91,7 90,5 57,7 76,9 3.b 100,0 100,0 100,0 100,0 92,3 90,5 87,0 76,9 56,0 73,1 3.c 100,0 100,0 100,0 100,0 100,0 0,0 16,7 0,0 0,0 0,0 3.d 100,0 100,0 72,7 76,2 3.e 100,0 100,0 0,0 0,0 4.a 100,0 100,0 100,0 100,0 100,0 87,5 85,0 73,1 61,5 80,0 4.b 100,0 100,0 100,0 100,0 100,0 82,6 80,0 76,0 76,9 82,6 4.c 83,3 100,0 100,0 100,0 100,0 0,0 0,0 11,1 0,0 0,0 4.d 95,5 100,0 68,2 0,0 4.e 100,0 33,3 4.ü 100,0 0,0 5.a 100,0 95,8 96,0 92,0 91,3 52,4 45,8 44,0 56,0 47,8 5.b 100,0 95,8 96,3 100,0 100,0 54,5 62,5 66,7 75,0 72,0 5.c 66,7 100,0 100,0 100,0 100,0 0,0 12,5 0,0 50,0 0,0 5.e 0,0 80,0 100,0 0,0 0,0 0,0 5.f 100,0 0,0 5.ü 100,0 0,0 6.a 95,5 88,0 79,2 90,9 87,0 27,3 32,0 45,8 40,9 26,1 6.b 87,5 80,8 87,5 96,0 86,4 50,0 34,6 37,5 72,0 50,0 6.c 100,0 100,0 100,0 80,0 75,0 0,0 0,0 50,0 20,0 0,0 6.e 100,0 100,0 100,0 25,0 12,5 40,0 6.f 100,0 40,0 7.a 91,7 66,7 78,3 95,4 91,7 37,5 45,8 39,1 36,4 58,3 7.b 96,0 58,3 92,3 69,6 87,0 48,0 20,8 57,7 43,5 30,4 7.c 80,0 100,0 50,0 60,0 50,0 20,0 0,0 0,0 0,0 0,0 7.e 75,0 100,0 0,0 71,4 7.L 100,0 0,0 8.a 79,2 83,3 87,0 91,7 79,2 33,3 29,2 39,1 62,5 45,8 8.b 76,0 88,0 63,6 86,4 95,5 32,0 36,0 27,3 36,4 40,9 8.c 100,0 75,0 57,1 80,0 0,0 0,0 0,0 20,0 8.e 100,0 57,1 9.a 84,0 95,5 100,0 95,8 90,9 36,0 40,9 47,8 45,8 27,3 9.b 95,8 81,0 87,0 100,0 100,0 62,5 23,8 39,1 47,6 56,0 9.c 50,0 75,0 100,0 0,0 0,0 0,0 10.a 83,3 31,3 75,0 60,0 62,5 33,3 6,3 25,0 25,0 25,0 10.b 76,9 78,9 62,5 91,7 56,7 23,1 47,4 29,2 16,7 40,0

44 Saaremaa Ühisgümnaasium 2019/2020 õ-a Aastaraamat

Klass Õppeedukus Kvaliteet 19/20 18/19 17/18 16/17 15/16 19/20 18/19 17/18 16/17 15/16 10.c 76,5 77,8 81,8 76,5 95,2 47,1 61,1 51,5 38,2 52,4 11.a 54,5 73,3 36,8 81,0 64,3 18,2 26,7 5,3 28,6 28,6 11.b 70,0 47,6 70,0 71,4 61,8 65,0 19,0 20,0 42,9 20,6 11.c 85,7 78,1 78,1 72,0 53,8 60,0 53,1 37,5 40,0 23,1 12.a 92,9 58,8 70,0 86,7 77,8 57,1 17,6 35,0 33,3 33,3 12.b 57,9 80,0 85,2 60,6 66,7 52,6 30,0 59,3 21,2 23,8 12.c 87,5 96,7 91,7 100,0 95,2 62,5 46,7 58,3 63,6 38,1 Kokku 90,4 87,2 88,3 89,0 87,0 57,5 51,9 51,5 52,4 52,1

Täiendavale õppetööle jäetud 1. – 4. klassi õpilaste 0,7 0,0 0,3 0,8 0,9 protsent vastava astme õpilaste koguarvust Täiendavale õppetööle jäetud 5. – 9. klassi õpilaste 9,9 12,8 12,0 8,4 9,0 protsent vastava astme õpilaste koguarvust Täiendavale õppetööle jäetud 10. – 12. klassi 23,2 23,0 20,0 17,7 24,0 õpilaste protsent vastava astme õpilaste koguarvust Augustisse jäetud 1. – 4. klassi õpilaste protsent 0,3 0,0 0,0 0,4 0,0 vastava astme õpilaste koguarvust Augustisse jäetud 5. – 9. klassi õpilaste protsent 2,7 2,4 4,7 4,0 1,5 vastava astme õpilaste koguarvust Augustisse jäetud 10. – 12. klassi õpilaste protsent 6,1 7,1 5,4 6,1 5,9 vastava astme õpilaste koguarvust Klassikursuse kordajate protsent õpilaste 0,3 0,8 0,4 0,3 0,5 koguarvust

Üleminekuklassi lõpetasid kiituskirjaga: 1.a klass: Joel Antsaar, Elsbet Hommik, Kardo Roben Jürisson, Kaisa Lilleorg, Marion Nelis, Joonas Puiestee, Kirke Pulk, Laura Putku, Erik Pääsukene, Leena Uusna, Riko Uustal, Eliise Vares, Henri Viil, Arabella Õun 1.b klass: Mirtel Ers, Linda Haandi, Ekke Torm Jürisson, Aneta Juursalu, Lota Juursalu, Aleksander Medri, Kiira Medri, Georg Peeters, Britt Pihel, Robin Raun, Helena Rüütli, Gerrit Mihkel Sepp, Johanna Teder, Mia Undrest 1.d klass: Marii Jalakas, Hannlore Jõearu, Victoria Kiivits, Anete Kirs, Pärli Kivi, Romiina Kurvits, Emilia Käsk, Markos-Erik Käärid, Sofia Kütt 2.a klass: Ketlin Bachman, Sofia Beril Gündüz, Mattias Heinlaid, Grete Alma Kasin, Frederik Kukk, Karita Kuldsaar, Karolina Lember, Elyse Emilia Nõukas, Mia Paomees, Georg Reek, Xenia Rüütel, Mario Teder, Hellaliis Vahter 2.b klass: Marta Aus, Kirke Drenkhan, Säde Kalamees, Steven Caspar Koovisk, Mirell Metsmaa, Mariliis Mänd, Iiris Männikust, Lisandra Müürisepp, Ronald Reinmaa, Loreta Saimre, Melani Umber 2.d klass: Johann Iisak Abramov, Emma Helena Babenko, Helen Kasela, Kelly Lepisto, Keitlin Paur, Grete Linda Peedi, Marily Raudsepp, Mariliis Saar, Mihkel Saar, Yese Truu, Elis Helena Võidula 3.a klass: Kaisa Kindlam, Liisbet Kurvits, Luisa-Marii Kuusk, Iti Piht, Miina Sink 3.b klass: Kertu Lember, Kärt Medri. Britte Roost, Lee Tamm. Karmen Truu, Laura Grete Varik, Liisa Väli 3.d klass: Annabel Ansel, Lilit Pruul, Mia Marii Vinni

Saaremaa Ühisgümnaasium 45 Aastaraamat 2019/2020 õ-a

4.a klass: Eudora Kask, Sebastian Kuusk, Kerton Lokna, Andra-Liis Noor, Remi Ool, Carmen Padar, Greta Paju, Oskar Püüa, Isadora Rahumeel, Richard Toompuu, Karmenete Usin, Elisabeth Villsaar 4.b klass: Jete-Mia Arge, Loore Birkenfeldt, Lenna Haandi, Krita Kilumets, Vanessa Koppel, Janar Opp, Merit Soe, Helerin Viktoria Tüür, Mirell Õiemets 4.d klass: Kaur Kalamees, Katarina Lember, Birgit Raamat, Kerttu Põlluäär 5.a klass: Tuule Kalamees 5.b klass: Luise Ling, Britta Truu 6.b klass: Illimar Kirss, Jarno Mononen. 6.f klass: Reio Mägi 8.a klass: Liisa Viljaste 10.b klass: Liisi Kilgas, Annabel Rebane 10.c klass: Aet-Kadi Kald, Voldemar Kirss, Martin Vesberg 11.b klass: Mariliis Albert, Margit Valge, Tuuli Vassar 11.c klass: Liisa Alpstål, Kadri-Liis Kolk, Triinu-Liis Torri

Lisaks neile õpilastele kantakse autahvlile: 3.a klass: Marten Aus, Mia Gret Jalakas, Säde Lee Jürisson, Oskar Kirs, Karoliis Käsper, Reio Markkus Lepp, Hedi Priske, Cristel Põder, Karolin Teras, Marie-Helene Truu, Uku Vesberg, Teele Välja 3.b klass: Anna-Grete Häng, Johann Peeters, Kristofer Saar, Aleksander Suuster, Sofia Väin 3.d klass: Georg Kasin, Sander Kask, Isabella Lauri, Lukas Leivat, Annabel Rahu, Mirtel Tiitson, Eti Tüür, Käroli Kätriin Vaga, Kasper Verlin, Eliis Elenor Viin 4.a klass: Kärt Alas, Kärt Drenkhan, Priidik Lepamets, Edward Lulla, Iko Muru, Gert Silenok, Lisette Steinberg, Anette Tagaküla, Herta Trei 4.b klass: Jahanna Altmets, Eliise Aus, Albert Birkenfeldt, Mia Brit Kreos, Aleksandra Ruttu, Hugo Sarapuu, Oliver Sikut, Arthur Patrick Sääsk 4.d klass: Karola Mets, Lootus Niit, Gregor Nõukas, Marin Ool, Oskar Pihel, Anna-Maria Prei 5.a klass: Elenor East, Lenna Koovisk, Lisette Milpak, Maribel Müürisepp, Rihanna Nõgu, Daniel Piht, Kaisa Pilden, Annabel Porss, Gendra Sepp, Ingrid Vaher 5.b klass: Elizabeth Kelder, Elsa Marie Kirs, Karola Kuldsaar, Liis Lutter, Anett-Merili Moring, Lysandra Muld, Carlos Püüding, Siim Vatsfeld, Anastasia Väin 6.a klass: Rando Rand, Lissandra Pajunurm, Neidi Sink 6.b klass: Liset Isabel Karu, Kristin Kasela, Laur Erik Laine, Gregor Pajussaar, Kristiin Pulk, Saskia Natalie Kukua Roberts, Maris Rüütel, Helena Õisnurm. 7.a klass: Kevin Lempu, Helena Lulla, Reio Lõbus, Robin Maranik, Maria Merelaid, Maribel Remmel, Gelin-Desire Soeson, Ragnar Tisler 7.b klass: Grete Gull, Merili Haak, Eerik Heinmaa, Carmen Järvelt, Richard Keerd, Maarja Kivi, Kristin Poopuu, Jaagup Rang, Marie Teras, Katarina Vaher, Millie Bertha Virki 7.c klass: Karl-Erik Kaunissaar 8.a klass: Romi Liise Roomets, Raul Joaquin Seppel, Arabella Soolind, Kristina Sõster, Lisete Vahu 8.b klass: Kristiin Nelis, Heddi-Loore Ots, Karro Vatsfeld, Kirke Viik, Karmen Viilup 8.e klass: Sander Brõsov, Ele-Riin Merelaid, Mihkel Männik, Hanna-Liisa Tiik 10.a klass: Annaliisa Lepik, Elisa Mägi 10.b klass: Astrid Rei 10.c klass: Paula Aarnis, Carl-Juhan Meri, Ats Rosenfeld, Annika Suurna, Otto Tuuling, Romet Vahter 11.a klass: Heleri Jalakas

46 Saaremaa Ühisgümnaasium 2019/2020 õ-a Aastaraamat

11.b klass: Jeroen André De Ryck, Karmen-Kelsi Kruut, Karoli Mägi, Imeliine Mändar, Sander Teras, Joonas Tiitson, 11.c klass: Samuel Arge, Artur Johanson, Kennar Kahju, Anni Kuuseok, Vootele Mets, Merili Mikku, Alari Nuut, Johanna Priske, Karola Soe, Kristel Soe, Emma Treirat, Torm Vatsfeld

Õppenõukogu kiitusega lõpetasid klassi: 1.a klass: Kaspar Allik, Liis Jaansen, Oliver Marten Lind, Rosanna Nõgu, Lenna-Marie Pihl, Andreas Tomson, Osvald Trei, Kevin Äär 1.b klass: Oliver Aasma, Lisandra Einmann, Alex Kristofer Illak, Jakob Kongas, Rosanna Mänd, Karl Gregor Palm, Morten Georg Yoofi Roberts, Kertu Vaino, Emma Eliise Vikat 1.d klass: Eerika Kaasik, Mattias Kalm, Rihard Lepik, Erich-Lukas Matekainen, Karl Männik, Roland Palomino, Jaco Putnik, Roland Russ, Meribel Tali 2.a klass: Ott Herman Kirs, Karola Kont, Kert Robin Kruusik, Karl-Erik Loik, Karl Lõbus, Mart Püüa, Risto Püüa, Annabel Pihl, Emma Roosioks, Kristjan Reinvald 2.b klass: Maria Aadussoo, Mattias Aavik, Mattias Liiv, Greteliis Loik, Laas Andreas Loodus, Agor Mäeorg, Ain-Albert Saar, Florice Tsurkan, Renno Vainu 2.d klass: Anni-Marii Fogel, Aleksander Kasak, Emma-Miia Kauber, Hendrik Johannes Kähkönen, Trevor Klütsnik, Cätlin Kostjutšenko, Erik Paiste, Susan Salumägi, Sofia Sein, Isabella Tall, Martin Tiits. 2.ü klass: Karl Kaasik 3.a klass: Andreas Kirst 3.b klass: Karmen Alliku, Henry Heinmets, Markus Metsniit, Erik Richard Roost, Janna Rüütli, Olaf Trei, Romet Viherpuu 3.d klass: Alice Rand, Kätlin Šuprudko, Kadri Truu 4.b klass: Renar Kasela, Tristan Koppel 4.d klass: Linda-Liisa Babenko, Deara-Dali Kaasik, Meriliis Nabi, Raien Paur, Kennet Saar 5.b klass: Mattias Kobin 6.a klass: Roosi Muru, Meribel Soom, Kristin Sanne Õun 6.b klass: Gertrud Kirs, Helena Tamleht. 6.e klass: Raido Matt 7.a klass: Emma Ling 7.b klass: Gregor Matt 8.a klass: Karmen Kundrats, Gätlin Rauniste 8.b klass: Anett Tõnus, Martti Vaska, Remi Vilsaar 10.a klass: Raul Koppel, Brita Munk 10.c klass: Kelly Grahv, Liina Hoogand, Mihkel Keso, Helerin Soop, Eva Sõmmer, Kert Tartes, Tiina Tilts 11.a klass: Riin Jaanson 11.b klass: Emili Gabriela De Oliveira, Marleen Juhandi, Eliisa Kirst, Magnus Toompuu 11.c klass: Paul Antsaar, Berit Porss, Miko Pärn, Joosep Rand, Kaisa Tiitson, Kaisa Tänav

Saaremaa Ühisgümnaasium 47 Aastaraamat 2019/2020 õ-a

PUUDUMISED Kokkuvõte õpilaste puudumistest on esitatud tabelis 7. T a b e l 7 Puudumine taandatuna ühele õpilasele 2019/20 õa 2018/19 õa 2017/18 õa 2016/17 õa 2015/16 õa Puudutud tunnid 63,9 86,7 84,4 85,3 86,9 I kooliaste 36,0 51,7 49,2 52,0 49,9 II kooliaste 60,4 76,8 71,4 61,6 64,4 III kooliaste 70,2 102,5 104,7 97,7 97,8 gümnaasium 93,0 121,9 117,6 125,8 124,0 Haiguse tõttu puudutud tunnid 31,6 44,8 43,1 43,7 44,1 I kooliaste 24,8 36,1 36,2 35,6 37,2 II kooliaste 31,2 40,3 39,4 34,2 38,8 III kooliaste 32,9 40,1 38,3 45,1 42,5 gümnaasium 38,3 61,9 57,2 57,8 54,2 Põhjuseta puudutud tunnid 3,4 4,1 1,6 1,6 3,5 I kooliaste 0,0 0,2 0,0 0,2 0,2 II kooliaste 5,5 2,9 0,7 0,5 3,1 III kooliaste 7,0 12,6 4,3 1,8 2,1 gümnaasium 1,9 2,9 2,2 3,5 7,2

Olulist tähelepanu tuleb puudumiste osas pöörata vaid põhjuseta puudumistele. Puudumiste arvud on väiksemad kui eelmistel aastatel. See on seotud märtsist alanud distantsõppega, mille toimumise ajal puudumisi eKooli ei kantud. II kooliastme põhjuseta puudumiste suurenemine on seotud murelastega 6. klassides ja 4.d klassis. Ka sel õppeaastal jätkasime eelmise õppeaasta põhjuseta püüdmiste tegelemise korraga (kahjuks on klassijuhatajad põhjuseta puudumistega tegelemisega passiivsed): põhjuseta puudutud tunnid kooli tegevus

1 – 3 klassijuhataja vestlus õpilasega 4 – 6 klassijuhataja vestlus õpilase ja lapsevanemaga 7 – 9 sotsiaalpedagoogi vestlus õpilasega 10 – 12 õppealajuhataja vestlus õpilasega, märkus eKooli tunnistusele 13 – 15 õppealajuhataja vestlus õpilase ja lapsevanemaga 16 – 18 õpilase aruandlus direktsioonis, noomitus eKooli tunnistusele 19 – 21 õpilase aruandlus õppenõukogus, käitumishinde alandamine 22 – ... teade õpilase kodukoha omavalitsusele

Puudumiste koguarvu põhjal on suurimate puudutud tundidega järgmised klassid: 11.c klass (35 õpilast) 3643 tunniga, 12.c klass (32 õpilast) 3053 tunniga, 10.c klass (34 õpilast) 2566 tunniga, 9.a klass (25 õpilast) 2031 tunniga, 7.b klass (26 õpilast) 1954 tunniga, 11.b klass (20 õpilast) 1949 tunniga.

48 Saaremaa Ühisgümnaasium 2019/2020 õ-a Aastaraamat

ÜLEMINEKUEKSAMID Üleminekueksamitega jätkasime eelmisel aastal välja töötatud süsteemiga. Eksamid algasid II kooliastmest, kusjuures II ja III kooliastmel oli üks eksam ning gümnaasiumil kaks eksamit. 8. klassi matemaatikast ja 11. klassi suunaeksamist vabastati vaid Teaduse TOP10 kuulunud õpilased. Sügisel sai planeeritud klassidele järgmised eksamid: 4.abd klassdes eesti keel 4.c klassis matemaatika 5.ab klassides terviseõpetus 5.ce klassides matemaatika 5.ü klassis inglise keel 6.abcef klassides inglise keel 7.ab klassides vene keel 7.ce klassides saksa keel 8.abce klassides matemaatika 10.a klassis inglise keel, matemaatika 10.b klassis keemia, matemaatika 10.c klassis füüsika, matemaatika 11.a klassis ajalugu, vene keel/saksa keel (B1-taseme keel) 11.b klassis geograafia, bioloogia 11.c klassis keemia, matemaatika

Tekkinud eriolukorra ja kooli distantsõppel oleku tõttu otsustati sel õppeaastal üleminekueksamid ära jätta.

LÕPUEKSAMID Nakkushaigusest COVID-19 tingitud eriolukorra kehtestamisest 12. märtsil ja selle kehtimisest kuni 18. maini sel õppeaastal 9. klassi lõpueksameid ei toimunud ning õpilased lõpetasid kooli aastahinnete põhjal.

Kiituskirjaga lõpetavad põhikooli (viie viimase aasta kiituskirjaga lõpetajate arvud on joonisel 2): 9.b klass: Karmen Ehanurm, Kariina Kasjanenko, Jürgen Liiv, Katrin Lindmäe, Merit Matt, Kirke Medri, Marie Eike Rebane.

Lisaks neile kantakse autahvlile 9.a klass: Riti Järveots, Maria Kasak, Iris Lidia Laine, Patrik Ool, Laur Paijenko, Stella Raav, Janika Tasane, Neleriin Viljus 9.b klass: Helen Kruuser, Markus Luup, Artur Medri, Annabel Raun

Õppenõukogu kiituse saavad: 9.a klass: Brigite Hollo 9.b klass: Hilda Marie Loel, Ermo Nõmm, Kevin Räim, Kristofer Tiitson

Ainekiituskirjad väga heade tulemuste eest üksikutes ainetes saavad: Brigite Hollo 9.a kehalises kasvatuses Riti Järveots 9.a inglise keeles Maria Kasak 9.a inglise keeles ja kunstiõpetuses Joosep Kobin 9.a kehalises kasvatuses

Saaremaa Ühisgümnaasium 49 Aastaraamat 2019/2020 õ-a

Iris Lidia Laine 9.a inglise keeles Laur Palijenko 9.a kehalises kasvatuses Janika Tasane 9.a kirjanduses Gendro Umber 9.a kehalises kasvatuses Karl-Sander Vaga 9.a kehalises kasvatuses Neleriin Viljus 9.a kirjanduses Helen Kruuser 9.b kirjanduses ja inglise keeles Markus Luup 9.b kirjanduses Artur Medri 9.b matemaatikas, keemias ja bioloogias Sten Normet Noor 9.b inglise keeles Ermo Nõmm 9.b kehalises kasvatuses Annabel Raun 9.b matemaatikas ja kehalises kasvatuses Rebecca Reial 9.b kirjanduses ja kunstiõpetuses Kevin Räim 9.b muusikas Ivika Silenok 9.b kunstiõpetuses

RIIGIEKSAMID Selle aasta lõpetajate riigieksamitulemused on esitatud tabelis 8. Riigieksamid toimusid eesti keeles ja matemaatikas ning olid lõpetajatele vabatahtlikud, tulemused ei olnud seotud kooli lõpetamisega. Õpilastel tuli eksamist loobumine teatada SA Innovele 11. maiks. Eesti keele riigieksamist loobus üks õpilane ning matemaatika riigieksamist viis õpilast. Eksamite ülesehitus oli sarnane eelmise aastaga. Selle ja nelja eelmise aasta riigieksamite tulemused on võrreldavalt esitatud tabelis 9.

Riigieksamite tulemustele jättis kindlasti oma jälje kolmekuuline distantsõpe ning seetõttu õpilaste suur iseseisev õppimine. Kõigi ainete keskmised on siiski üle riigi keskmise, klassiti on tulemused erinevad: a-klassil õnnestusid eesti keele ja kitsa matemaatika eksam ning c- klassil kõik eksamid; b-klassi kõigi eksamite tulemused jäid vabariigi keskmistele alla. Eesti keele eksamil saavutati ka maksimumtulemus – 100 punkti vääriliseks tunnistati Liisa Õunpuu (12.a) eksamitöö.

Kuigi inglise keele riigieksamit ei toimunud, siis meil läks sel aastal õnneks. Kevadel 2019 kutsuti meie kooli osalema pilootprojekti tasuta rahvusvahelise Certificate in Advanced English (C1 Advanced) tasemeeksamile. Eksamil said osaleda eelmise kevade 11. klassid ehk selle aasta lõpetajad. Rahvusvahelisele eksamile pääses 33 lõpetajat 65-st, neist 25 said inglise keele C1 taseme tunnistuse ning kaks õpilast C2 taseme tunnistuse. 6 õpilast said inglise keele B2 taseme ehk riigieksamiga mõõdetava taseme. T a b e l 8 Abiturientide riigieksamite tulemused Eesti keel

Kool 12.a 12.b 12.c

Tegijate arv 64 14 19 31 Minimaalne tulemus 28 51 28 38 Maksimaalne tulemus 100 100 77 87 Keskmine 66,6 79,8 51,8 69,8 Eesti keskmine 61,6 SÜG/EESTI 1,08 1,30 0,84 1,13 Standardhälve 17,0 15,5 13,6 12,8

50 Saaremaa Ühisgümnaasium 2019/2020 õ-a Aastaraamat

Kitsas matemaatika

Kool 12.a 12.b 12.c

Tegijate arv 8 3 3 2 Minimaalne tulemus 13 30 13 69 Maksimaalne tulemus 91 48 26 91 Keskmine 42,3 42,0 17,3 80,0 Eesti keskmine 36,4 SÜG/EESTI 1,16 1,15 0,48 2,20 Standardhälve 27,5 10,4 7,5 15,6

Lai matemaatika

Kool 12.a 12.b 12.c

Tegijate arv 52 10 15 27 Minimaalne tulemus 4 13 4 39 Maksimaalne tulemus 97 87 77 97 Keskmine 54,7 45,9 32,5 70,3 Eesti keskmine 51,0 SÜG/EESTI 1,07 0,90 0,64 1,38 Standardhälve 26,7 26,4 22,6 17,8

T a b e l 9 Viie viimase aasta riigieksamite tulemused 2019/20 õa 2018/19 õa 2017/18 õa 2016/17 õa 2015/16 õa Eesti keel Tegijaid 64 57 71 59 60 Minimaalne tulemus 28 51 42 24 36 Maksimaalne tulemus 100 95 89 94 94 Keskmine 66,6 74,9 70,5 67,3 72,7 Suhe Eesti keskmisesse 1,08 1,21 1,13 1,07 1,16 Inglise keel Tegijaid 56 70 59 59 Minimaalne tulemus 53 54 29 43 Maksimaalne tulemus 99 100 97 97 Keskmine 85,0 87,8 79,7 75,8 Tasemeta lõpetanute osakaal 0,0 % 0,0 % 6,8 % 3,4 % B1 taseme saanute osakaal 12,5 % 10,0 % 22,0 % 33,9 % B2 taseme saanute osakaal 87,5 % 90,0 % 71,2 % 62,7 % Matemaatika kitsas eksam Tegijaid 8 17 17 13 10 Minimaalne tulemus 13 24 31 38 24 Maksimaalne tulemus 91 92 88 79 83 Keskmine 42,3 62,2 66,9 55,2 58,1 Suhe Eesti keskmisesse 1,16 1,71 1,79 1,44 1,46 Matemaatika lai eksam Tegijaid 52 40 54 46 50 Minimaalne tulemus 4 22 34 20 16 Maksimaalne tulemus 97 100 99 97 100

Saaremaa Ühisgümnaasium 51 Aastaraamat 2019/2020 õ-a

Keskmine 54,7 71,0 73,6 59,1 61,4 Suhe Eesti keskmisesse 1,07 1,39 1,32 1,14 1,09

Medaliga lõpetavad gümnaasiumi 12 õpilast: 8 kulda ja 4 hõbedat (viie viimase aasta medaliga lõpetajate arvud on joonisel 2). Kuldmedaliga lõpetavad: 12.a klass: Liisa Õunpuu, 12.b klass: Roosmarii Sarapuu, 12.c klass: Gendra Allikmaa, Huberta Karma, Markus Kivi, Kätriin Käsper, Feridee Sevostjanov, Marleen Vahu.

Liisa Õunpuu Roosmarii Sarapuu Gendra Allikmaa Huberta Karma

Markus Kivi Kätriin Käsper Feridee Sevostjanov Marleen Vahu

Fotodel: Kuldmedaliga lõpetajad

Hõbemedaliga lõpetavad 12.a klass: Hanna Täht, 12.c klass: Iris Kirs, Oliver Paljak, Martin Sepp.

Hanna Täht Iris Kirs Martin Sepp

Fotol: Hõbemedaliga lõpetajad

52 Saaremaa Ühisgümnaasium

2019/2020 õ-a Aastaraamat

Lisaks neile õpilastele kantakse autahvlile 12.a klass: Annabel Hansalu, Lisanna-Lee Leiman, Katri Maripuu, Aleksandra Männik, Elo Rosenfeld, Kadri Tamleht, 12.b klass: Kätlin Ardel, Sandra Auu, Gabriela Grahv, Joanna Jaansalu, Melani Koov, Mark Marcus Soodla, Viivika Vassar, 12.c klass: Kristo Aaslaid, Anu Kull, Sarah-Lisee Laipaik, Joosep Leemet, Karl Lember, Oto Pruul, Eliis Raaper, Daniel Rüütel, Inge Sillaste, Jane Õunaid.

Õppenõukogu kiituse saavad: 12.b klass: Triinu-Mari Kõllamaa, Carmen Electra Pirn, 12.c klass: Kristjan Treirat.

Ainekiituskirjad väga heade tulemuste eest üksikutes ainetes saavad: Aleksandra Männik 12.a saksa keeles Sandra Auu 12.b inglise keeles Gabriela Grahv 12.b kehalises kasvatuses Erik Laanemets 12.b kehalises kasvatuses Lota Sagur 12.b kehalises kasvatuses Kristo Aaslaid 12.c inglise keeles Oskar Kivi 12.c kehalises kasvatuses Anu Kull 12.c kehalises kasvatuses Joosep Leemet 12.c inglise keeles Karl Lember 12.c keemias ja kehalises kasvatuses Joonas Mägi 12.c kehalises kasvatuses Carmen Electra Pirn 12.b kehalises kasvatuses Oto Pruul 12.c inglise keeles Uku Pärtel Rand 12.c muusikas Inge Sillastev 12.c inglise keeles Helen Tšernobrovkin 12.c füüsikas ja inglise keeles Jane Õunaid 12.c inglise keeles

Nimelised preemiad saavad järgmised lõpetajad OÜ Smidt Metalli toetatav P. H. von Frey nimeline matemaatikapreemia – Gendra Allikmaa 12.c klass AS Luksusjahi toetatav F. Heinmetsa nimeline füüsikapreemia – Joosep Leemet 12.c klass OÜ Seelighti toetatav P. Saagpaku nimeline inglise keele preemia – Elo Rosenfeld 12.a klass OÜ Installatsiooni Kompanii toetatav O. Timmase nimeline kunstipreemia – Roosmarii Sarapuu 12.b klass OÜ S-Linki toetatav A. Uustulndi nimeline kirjanduspreemia – Liisa Õunpuu 12.a klass Peter Heinicheni saksa keele preemia – Hanna Täht 12.a klass OÜ Klotoidi toetatav parima sportlase preemia – Daniel Rüütel 12.c klass OÜ Siim Ehituse toetatav Kultuuripreemia – Uku Pokk 12.a klass OÜ Gelomi toetatav Keskkonnapreemia – Marleen Vahu 12.c klass AS Proeksperdi toetatav arvutipreemia – Oliver Paljak 12.c klass Kuressaare lionsklubi stipendium hoolimise ja toetamise eest – Stella Stepanov 12.c klass

Joonisel 2 on kujutatud viie viimase aasta põhikooli kiituskirjaga ja gümnaasiumi kuld- ja hõbemedaliga lõpetajate arvud.

Saaremaa Ühisgümnaasium 53 Aastaraamat 2019/2020 õ-a

Joonis 2. Kiituskirja ja medaliga lõpetajate arvud

Kiituskirjade ja medalitega lõpetamise poolest kujunes käesolev õppeaasta suurepäraseks. Medaliga lõpetajate arv on viimase viie aasta suurim. Põhikooli kiituskirjaga lõpetajate arv jääb alla vaid 2016/17. õppeaasta kiituskirjadega lõpetajate arvule.

AASTA ÕPETAJA Jaanika Kask AASTA ÕPILASED põhikoolis Kirke Medri gümnaasiumis Uku Pokk

VIKERKAARE preemia üllatava, eneseületava erakordse tulemuse eest antakse välja augustis, juuni erilisuse tõttu ühist kokkusaamist ei toimunud.

ÕPPEAASTA KOKKUVÕTE Tugevad küljed selle õppeaasta kasvatustöös olid:  õpetajatööd toetav tugivõrgustik: sekretärid, õppetöö korraldaja, õppealajuhataja, raamatukogu, huvijuhid, haldusjuht,  head saavutused võistlustel,  saime distantsõppega hakkama.

Parendusalad on:  kokku leppida distantsõppe ühtne alus ja viia läbi koolitused,  igale õpetajale üks juhendatav uurimistöö,  ühtlustada uurimistööde retsenseerimist.

Uut sel õppeaastal:  suures majas oma sotsiaalpedagoog.

Autor: Marek Schapel, õppealajuhataja

54 Saaremaa Ühisgümnaasium 2019/2020 õ-a Aastaraamat

ÕPILASTEADUSED Nii nagu vahetus juulist 2019 kuni veebruarini 2020 kestnud reisi jooksul kapten Antarktika- purjekal "Admiral Bellingshausen", anti õppeaasta 2019/2020 keskel üle ka uurimis- ja loovtööde koordinaatori teatepulk. Kõrvalekaldeid hästi sissetöötatud süsteemist see kaasa ei toonud, protsess muutus vaid pisut "elektroonilisemaks" – uurimistööd esitati õpikeskkonnas Moodle, käsikirjalisi allkirju annotatsioonilehel asendasid digiallkirjad.

Uurimistöid, nii uurimuslikke kui praktilise väljundiga töid, kaitsti 2020. a hiliskevadel 59 (mullu 57); neli abiturienti lõpetas SÜGi Gümnaasiumi riiklikus õppekavas sätestatud eriolukorrast tingitud erisuste alusel uurimistööd kaitsmata. Mittekaitsmise põhjuseks oli riskigruppi kuuluvate respondentide kättesaamatus ning raskendatud koostöö juhendajaga. Kaitsmised toimusid tavapärasest väiksema auditooriumi ees – distantsireeglitele vastavalt olid kohal vaid uurimistöö kaitsjad ning kolmeliikmeline kaitsmiskomisjon. Kaks õppurit – F. Sevostjanov ning L. Õunpuu olid juba eelnevalt oma töö õpilaste teadustööde konkurssidel avalikult kaitsnud.

Kas iseseisvama tööga karastumise või retsensentide-komisjoniliikmete leebema suhtumise tõttu oli väga heade ("5") hinnete osakaal viimase kümne aasta kõrgeimate seas, vt joonis 1.

Joonis 1. Uurimistööde eest saadud hinnete jaotus aastatel 2010–2020

Iga uurimistööd hindab kaks retsensenti, neist 56 olid sel õppeaastal SÜGi töötajad, pluss üks välisretsensent. Eriolukorra tõttu said nii "vanad kalad" kui värske pilguga hindajad toetuda vaid kirjalikule hindamisjuhendile, sellele vaatamata oli retsensentide hinnangute erinevuse keskmine 70pallisel skaalal 3,05 punkti.

Uurimistöid juhendas 27 õpetajat (sh ka sotsiaalpedagoog), s.o 51% täiskohaga õpetajatest. Kui juhendamine oleks jaotunud ühtlaselt, tähendanuks see umbes kaht tööd juhendaja kohta, kuid tegelikkus oli teistsugune – keskmisest rohkem ehk 3–6 tööd juhendasid Sirje Kreisman, Indrek Peil, Inge Vahter, Diana Õun, Reet Lulla, Merike Kuldsaar, Arne Loorpuu, Jaanika Kask, Marju Roberts, Mart Mölder ja Rita Ilves ning samas on gümnaasiumiastme õpetajaid, kes igal aastal uurimistööde koostamist ei juhenda.

Saaremaa Ühisgümnaasium 55 Aastaraamat 2019/2020 õ-a

Retsensentide potentsiaali arvestades võiks ideaalis jõuda tulemuseni, kus igal täiskoormusega töötaval kvalifikatsiooninõudele vastaval õpetajal on vaid üks juhendatav, kuid teiselt poolt võib aru saada, et abiturientidel on lihtsam kontakti saavutada nende õpetajatega, kellega nad õpingute jooksul eelnevalt kokku on puutunud ning gümnaasiumi lõpetamiseks vajalikke uurimusi viiakse meie koolis läbi ainult üks kord veel…

Loovtöö planeerimisega alustavad õpilased juba 8. klassis, seega koroonaviirus loovtööde teostamise kulgu oluliselt ei mõjutanud, eelnevatest aastatest erinev oli vaid kaitsmise korraldus. Esinemise mammutesitluspäeval võisid õpilased asendada kas lühikese kaitsmisvideoga või elektroonilise slaidiesitlusega. Lühikesed videoklipid olid lahendatud tõeliselt vahvalt – kes leidis nutika võimaluse end varju jätta ning oma loovtöö tulemust presenteerida, kellel valmis pea professionaalne motivatsioonivideo või reklaamiklipp. Nii loovtöö artikli kui kaitsmisvideo/-esitluse esitamise kohaks oli Google Classroom – ka selle, nii mõnegi jaoks uue keskkonnaga said õpilased ning 9. klasside juhatajad (M. Kikas, L. Truu, M. Tiikmann) suurepäraselt hakkama.

Kokku esitas 53 põhikoolilõpetajat 42 loovtööd, millest kaks uurimistööd oli kaitstud juba eelmisel õppeaastal ning üks kaitsti vabariiklikul keskkonnateemaliste uurimistööde konkursil. Populaarsemad mitme peale korraldatud üritused olid spordivõistlused jalgpallis, võrkpallis, ratsutamises, aga ka tantsukava koostamine ning selgeks õpetamine põhikooli jõulupeoks. Selgi õppeaastal olid esindatud "vanad head klassikud" nagu toa remont (2 tööd), maali loomine (5), pesakasti valmistamine (4); põnevamatest teemadest võiks välja tuua loodusfoto näituse, kristallide kasvatamise, graafilise disaini loomise, taskupäikesekella ning meeleoluvalgusti ehitamise, samuti vene keele või nõukogude ajaga seotud õppetöös kasutatavad materjalid. Loovtöid juhendas 18 õpetajat.

Loovtööde korralduses on väljakutseks enamate juhendajate kaasamine nii, et laieneks teemade valdkondlik ampluaa ning juhendajal jaguks jõudu õpilase sisuliseks ning vormiliseks toetamiseks. Katsetada tasub ka erinevaid võimalusi kogu protsessi atraktiivsemaks muutmiseks.

Autor: Kaia Eelma, loov- ja uurimistööde koordinaator

56 Saaremaa Ühisgümnaasium 2019/2020 õ-a Aastaraamat

KESKKONNAHARIDUSKESKUS Keskkonnahariduskeskus jätkas õppeprogrammide pakkumist soovijatele. Sel õppeaastal toimusid õppeprogrammid: - räätsaretk rabas, juhendaja Mart Mölder; - Kübassaaret avastamas, juhendaja Liina Saar; - seen, sammal, sõnajalg, juhendaja Triin Reitalu; - Abruka saare loodus, juhendaja Gerta Nurk; - Sõrve loomastik ja linnustik, juhendaja Mati Martinson; - Harilaid – rannikumeri, kõrred, liivikud, juhendaja Anne Teigamägi; - seeneretk, juhendaja Sirje Azarov; - Saaremaa karstialad, juhendaja Merike Kuldsaar; - seebi õpituba, juhendaja Anne Teigamägi; - kreemi õpituba, juhendaja Anne Teigamägi; - mikroskoobi õpituba, juhendaja Mart Mölder; - hülgeretk, juhendaja Mart Mölder.

Planeeritud olid ka õppeprogrammid Antsülusjärve ja Litoriinamere kallastel ning Saaremaa pankrannikute loodus, aga eriolukorrast tingitud distantsõpe tuli vahele ja mitmed planeeritud tegevused lükkusid kas edasi või jäid sel õppeaastal ära. Koolidest osalesid meie õppeprogrammides sel aastal Saaremaa Ühisgümnaasiumi, Kuressaare Gümnaasiumi, Kuressaare Vanalinna Kooli, Muhu Põhikooli, Aste Põhikooli, Salme Põhikooli, Leisi Kooli, Lümanda Põhikooli, Kahtla Lasteaed-Põhikooli õpilased.

Saaremaa Ühisgümnaasiumi põhikooliealistele õpilastele suunatud keskkonnaalast projekti „SÜGi põhikooliõpilaste aktiivõppeprogrammid looduses 2019/2010“ toetas KIK 7290 euroga. Kuna koroonaajal kuulutati välja eriolukord, mil õppetöö toimus distantsilt, siis ei olnud võimalik kõigil klassidel osaleda keskkonnaalastes programmides ja projekti pikendati kuni 31.12.2020. Planeeritud 30-st õppeprogrammist toimus 16 ja nendest 5 maikuus, mil oli lubatud alla kümnestes rühmades õppetööd korraldada. Seetõttu said mais-juunis 2020 õppeprogrammidel osaleda väikeklassid, kus laste arv jääb lubatud piiridesse.

Fotol: Näomaskides 9.c klass Harilaiu kõrelompe uudistamas

Saaremaa Ühisgümnaasium 57 Aastaraamat 2019/2020 õ-a

Teine KIKi poolt toetatud projekt sellel õppeaastal oli „Saaremaa Ühisgümnaasiumi loodusklasside õppepäevad ja praktikalaager“, mille elluviimist toetas KIK 2494 euroga. Projekti raames toimusid 10.b klassile raba õppepäev koos rabataimede näituse koostamisega; 11.b klassile mereloomastiku õppepäev Soeginina pangal; 12.b klassile seeneretk koos seenenäituse koostamisega; looduslaager 10.b ja 11.b klassidele. Kõik kolm planeeritud õppepäeva loodusklassidele toimusid ja kooli I korrusel pandi septembris üles mõlemad planeeritud näitused. Kevadine praktikalaager oli planeeritud 3.-5. juuni ja see ka toimus, aga mitte klassikalises laagri vormis. Kui planeeritud oli traditsiooniline telklaager Sõrve linnujaamas, siis ellu viidi kolmepäevane nö päevalaager Kuressaare linna ümbruses. 10.b klassi taimestikupraktikat juhendasid Sirje Azarov ja Triin Reitalu/Inge Vahter Loode tammikus ning Kudjape metsas. 11.b klassi juhendasid linnustikupäeval Mati Martinson Musumänniku, Linnulahe ja Loode tammiku piirkonnas ning Mart Mölder putukatepäeval Põduste jõe ja Mullutu Suurlahe ääres. Õppetöö toimus kuni kümneliikmelistes gruppides 2+2 reeglit järgides.

Fotol: 11.b klass putukaid püüdmas

Eesti Teadusagentuur rahastas SÜGi projekti „Teadus silmapiiril 6“ ja toetas meie tegevusi 1991 euroga. Teadustegevustest toimusid sel õppeaastal juba traditsioonilised mikroskoobi õpitoad 4-ndatele klassidele, keemia õpitoad 8.-12. klassidele, Teadlaste ÖÖ Festival (TÖF) kogu kooliperele, Teadusteatri etendused, 9-ndate klasside õppekäigud väikelaevaehituse kompetentsikeskusse ja teadusteatri osalemine VI Teadusteatrite Festivalil Rakveres. Kevadel pidi toimuma ka reaalklasside teaduspäev matemaatikas, aga selles mahus üritust eriolukorra tingimused ei võimaldanud korraldada ja selle asemel toimusid looduse teaduspäevad väikestes rühmades looduses. Kõige suurem üritus nendest on septembri lõpus toimuv TÖF, mis toimus kümnendat korda meie majas ja sihtrühmaks on 1.-12. klassi õpilased. Õpilased osalesid kaheksas keemia ja füüsika õpitoas. Toimus teadusteatri etendus ja päeva lõpuks sai kogu koolipere soovijad osaleda kooli staadionil eksperimendis "SUUR PAUK". Vähiuuringuid Eestis tutvustab KBFI teadur Andre Koit loengutega "Keemiast personaalmeditsiinini" kolmele klassile. 1. klassi õpilastele demonstreeriti jäätise valmistamist vedela lämmastiku abil. Nädalal algul koostati I korrusele seenenäitus 12.b klassi õpilaste poolt.

58 Saaremaa Ühisgümnaasium 2019/2020 õ-a Aastaraamat

Fotol: Teadusteatri meeskond Teadlaste ÖÖ Festivali lõpuüritusel „SUUR PAUK“

Saaremaa valla huvihariduse ja huvitegevuse toetuse kaudu rahastati SÜGi HEV-õpilaste huvihariduslikke tegevusi, mille hulka kuulusid ka kõigile HEV-klassidele looduse väliõpe 2019. aasta sügisel. 3.c, 3.e, 4.c ja 5.c klass külastasid Muhu jaanalinnufarmi, 7.c ja 7.e klass käisid Koigi rabas, 1.c, 2.c, 2.ü, 6.c ja 6.f külastasid Pihtla avastusrada ja 6.e klass käis kalaprogrammil. Kokku toetati HEV-klasside loodusõpet 840 euroga.

Jätkus ka huvihariduse ja huvitegevuse toetuse kaudu projekt „Saaremaa Ühisgümnaasiumi teadusringide õppekäigud 2019“, mis sai alguse juba 2019. aasta alguses. Teadusteater Krempel osales Viljandis teadusteatrite festivali eelkogunemisel 20. septembril, mis oli üheks tingimuseks iga-aastasel teadusteatrite festivalil osalemiseks. Lisaks toetati projekti rahadest õppekäike Saaremaal: SÜGi loodusklassid osalesid 27. sept ja 28. sept sügisel laagris, mille käigus toimusid õppekäigud Kiirassaare looduses ja Vikil. Oktoober-november toimusid õppereiside seeria Aasta looma hariliku kopra uurimiseks erinevates Saaremaa paikades. Projekti raames toimus ka parimate loodustundjate õppereis Soomaa rahvusparki 14. septembril. Ka seal tutvustati Aasta looma tegevustega, üleujutatavate lammide ja metsade liigilise mitmekesisusega, õppereisi raames toimus ka kanuumatk Soomaa erinevatel jõgedel: Raudnal, Lemmjõel ja Hallistel.

Saare maakonna õpetajatele toimus 22.-23. august 2019 õppereis Piirissaarde ja Mooste mõisa. Ööbiti Järvselja õppe- ja katsemetskonna külalistemajas ja uuriti Järvselja ürgmetsakvartalit. Piirissaarel oli mitmekesine ekskursioon kohaliku giidiga, tutvuti Piirissaare vanausuliste muuseumi, kohaliku toidu ja vaatamisväärsustega.

Oktoobris 2019 toimus maakonna loodusainete õpetajate ühine õppereis Narva keskkonnahariduskonverentsile. Osalejaid oli küll pika sõidu tõttu tavapärasest vähem, aga reisiga jäädi rahule ja Narva linngi sai tuttavamaks.

Saaremaa Ühisgümnaasium 59 Aastaraamat 2019/2020 õ-a

Fotol: Loodusainete õpetajad Järvselja ürgmetsakvartalis

Autor: Anne Teigamägi, KHK juhataja

60 Saaremaa Ühisgümnaasium 2019/2020 õ-a Aastaraamat

TUGISÜSTEEMIDE TÖÖST

KOOSSEIS Maris Rattasepp – eripedagoog (Kingu õppehoone) Mare Poopuu – sotsiaalpedagoog (Kingu õppehoone) Liina Kohu – sotsiaalpedagoog Madli Mikli – HEVKO

TÖÖPLAAN Eesmärgid: Luua üheselt mõistetav ning süsteemselt töötav ühiste eesmärkidega meeskond, mis aitab õpilasel koolis olla toetatud ning, kes nõustab nõu ja jõuga õpetajat erisuste väljaselgitamisel ja erinevate toe liikide rakendamisel.

Tugispetsialistide hinnang õppeaastale:

- Eripedagoog Maris Rattasepp Sel õppeaastal tuli sügis teisiti.... Loodi Tugikeskus, mille alla koondusid Saaremaa vallast kõik tugispetsialistid. 1.5 kuud kulus koosolekute, dokumentatsiooni väljatöötamise jm sisseelamise peale. Sel ajal tööd lastega otseselt teha ei lubatud. Alates oktoobrist alustasin siiski vaikselt tööd lastega. Kokku käis õppeaasta jooksul läbi ca 35 last. Mõni neist kord nädalas, mõni kaks korda nädalas. Põhirõhk kulus 1.-4. klassi õpilaste toetamiseks, kui kokkuvõttes toetasin õpilasi 1.-8. klassini. Lisaks oli aineõpetaja kahele üks-ühele õpilasele (eesti keel ja inimeseõpetus). Sel õppeaastal tuli ka kevad teisiti....alates 12. märtsist algas koroonaviiruse tõttu koduõppe periood, mis kestis õppeaasta lõpuni. Sel perioodil olid eripedagoogi ülesanded pisut teised- toetasin õpilasi, kellel jäi õppetöö täiesti soiku. Lisaks suhtlesin telefonitsi ja igasuguseid veebirakendusi kasutades ning meili ja muude elektrooniliste kanalite kaudu kolleegidega koolist, Tugikeskusest, Rajaleidjast, samuti lapsevanemate ja õpilastega laste toetamise ning koolis edasijõudmise teemadel. Alates aprilli keskpaigast asusin jälle koolimajja tööle, et igapäevaselt suure maja 8. klassi poissi igas õppeaines aidata. Iseseisvalt poiss kogu koduõppe perioodil õppetööga ei tegelenud. Lisaks vajas õpilane ka sotsiaalset toetamist (vestlused lastekaitse, tugiisiku, klassijuhataja, aineõpetajate ning vallaametnikega). Hiljem lisandus igapäevaselt üks 4. klassi poiss, kes oli õppetöös maha jäänud. Sellesse perioodi jäi ka kahe õpilase ainetunnid (eesti keel ja inimeseõpetus) interneti vahendusel. See aasta oli „õppimise aasta” ilmselt meile kõigile, mulle kohe kindlasti. Tänan südamest oma kolleege-kaasvõitlejaid ning Kingu maja tugimeeskonda ja kindlasti suure maja õpetajaid minu igakülgse toetamise ja aitamise eest...üksinda ei oleks ma selle kõigega toime tulnud. Suured tänud, pikad paid teile, aitäh, et olemas olete!

Saaremaa Ühisgümnaasium 61 Aastaraamat 2019/2020 õ-a

- Kingu maja sotsiaalpedagoog Mare Poopuu Jah, sügis tuli tõesti teisiti.... Ja see lõi parajalt sassi seni hästi toiminud töökorralduse. Segaduses olid kõik – õpetajad, õpilased ja meie, tugispetsialistid, kes ühtäkki ei saanudki aru, kuhu nad tegelikult kuuluvad ning mida tegema peavad või teha tohivad. Vastloodud Laste ja Perede Tugikeskusel oli oma nägemus tugispetsialistide töökorraldusest ja koolil vajadused, mis ei kannatanud ootamist vaid vajasid tegelemist. Õpetajad kurtsid, et tugispetsialiste ei ole “kunagi” majas ja neil oli tegelikult õiguski, sest tugispetsialistid pidid pikalt ja pidevalt veetma aega kõikvõimalikel koosolekutel. See oli pingeline aeg kõikide osapoolte jaoks, aga loodan, et saime sellega siiski suhteliselt hästi hakkama ning õpetajad on meile need äraolemised “andestanud”. Õppeaasta jooksul on tulnud sotsiaalpedagoogina tegeleda väga erinevate probleemidega ja olukordadega, mis lapse elus ette võivad tulla ning millega ta ise hakkama ei saa. Meie majas õppis 2019/2020 õppeaastal 75 õpilast ning mingi kokkupuude on olnud siiski peaaegu igaühega neist. Mida noorem on laps, seda enam vajab ta abi oma sotsiaalsete oskuste arendamisel. Selleks tegin kaks korda nädalas algklassi õpilastele sotsiaalsete oskuste ringi, kus õppisime üksteisega arvestamist, meeskonnatööd, oma järjekorra ootamist, rahunemist, probleemide lahendamise oskust ja veel palju muud. Lisaks oli lõbus ka ja meeldis lastele väga. Sotsiaalpedagoogi tööd toetas ka mulle kooli poolt võimaldatud inimeseõpetuse tundide läbiviimine 7.-8. klassis ning klassijuhataja töö 7. klassis. Ja siis tuli eriolukord, mis taaskord lõi sassi peaaegu juba paika loksunud töökorralduse. Oli see vast väljakutse… Seni niigi perekondlike suhete ja õppetööga hädas olnud õpilased ning nende vanemad sattusid väga suure koormaga silmitsi ning vajasid sel perioodil väga palju mõistmist, toetamist ja jõustamist. Appi tuli võtta kõikvõimalikud suhtluskanalid, mis lapsevanematele ja lastele jõukohased olid, suhelda tuli neile kellaajaliselt sobival ajal. Kõik selleks, et nad ei satuks ummikusse ning ei tunneks ennast lootusetus olukorras olevat. Olen igati nõus, et kõige keerulisem oli sellel perioodil lapsevanemal, kes ühtäkki pidi mingil määral üle võtma õpetaja rolli lisaks oma igapäevasele palgatööle ning lapsevanemaks olemisele. Suured tänud Teile, õpetajatele, kes te suutsite õppematerjale edastada õpilastele nii, et kodudes suudeti nendega ka hakkama saada. See ei olnud kindlasti kerge ning nõudis palju loovust ning leidlikkust. Ja kui eriolukord läbi sai, hakkasime tegelema õpilastega, kellel oli keeruline kodus õppida ning kellel oli tekkinud võlgnevusi. Ikka toetasime, helistasime, sõlmisime kokkuleppeid, õppisime lapsega, kui oli vaja. Ja nii see õppeaasta läbi sai. Oleme väga paljude kogemuste võrra rikkamad, oleme tugevamad ja kokkuhoidvamad. AITÄH TEILE KÕIGILE!

- Sotsiaalpedagoog Liina Kohu Sotsiaalpedagoogi teenus on SÜG suures majas kohapeal kättesaadav alates 2019/20 õppeaastast. 2019/2020 õppeaastal tegeles sotsiaalpedagoog u 50 lapsega, sotsiaalpedagoogi poole pöördus u 10 lapsevanemat ja sotsiaalpedagoog võttis ise ühendust u 20 vanemaga. Märts kuni mai 2020, kui oli riigis eriolukord, vajati sotsiaalpedagoogi teenust väga palju. Rõhk sel perioodil oli õpilaste ja lapsevanemate nõustamisel, toetamisel, motiveerimisel, julgustamisel ja tunnustamisel. Perede toimetuleku toetamine ja hirmude kuulamine, mõistmine ning

62 Saaremaa Ühisgümnaasium 2019/2020 õ-a Aastaraamat normaliseerimine. Samuti tuli tegeleda lastevanemate ja õpetajate vaheliste erimeelsustega. Õpetajatega suheldes olid teemaks „murelapsed“ ning sotsiaalpedagoog uuris, kuidas õpetajatel endil päriselt läheb. Kriisiajal tegeles sotsiaalpedagoog u 30. õpilasega, 15. lapsevanemaga ja suhtles 20. õpetajaga. Sotsiaalpedagoog oli kahe abiturendi uurimistöö juhendajaks ja toetas ning julgustas gümnaasiumi lõpetama. Mai kaks viimast nädalat toimetas koolimajas kahe õpilasega, aidates neid õppetööga teistele järgi. Mured, millega pöörduti sotsiaalpedagoogi poole: Lapsevanemad pöördusid:  Mure lapse õppimisega ja motivatsiooni leidmisega  Terviseprobleemid, ärevus kooli suhtes  Kodused konfliktid noorega  Lapse kooli tulemise keeldumine  Lapse suurem toetuse vajadus  Konfliktid õpetajatega. Õpilased pöördusid:  Suhted kaaslastega, õpetajatega, vanematega  Keskendumisraskused  Hirmud, ärevus  Motivatsiooni puudus. Õpetajad:  Koolikohustuse mittetäitmine  Püsimatus tunnis  Õpilaste omavahelised suhted klassis.

KIVA (jätkab Liina Kohu) Sotsiaalpedagoogi oluline töölõik oli osalemine KiVa tiimi töös. Sotsiaalpedagoog koostas koostöös tiimiga KiVa tegevuskava aastaks 2019/20, mida täideti 100%liselt kuni kriisi saabumiseni. KiVa eesmärgid 2019/20 õppeaastaks: Peaeesmärk: turvaline ja koolirõõmu pakkuv keskkond, kus lastel on oskus muuta koolis valitsevat õhkkonda paremaks ja oskaksid rõõmu tunda kooliskäimise üle ning toetada teisi. Alaeesmärgid:  lapsed tunnevad kiusamise ära ja julgevad reageerida koheselt;  ohvrite ja kiusajate osakaalu vähendamine;  hoolivuse, austuse, turvalisuse suurendamine laste seas.

Programmi rakendamine Saaremaa Ühisgümnaasiumis 2019/20  KiVa tunnid toimusid 1. ja 4. klassis, tunde viisid läbi klassijuhatajad ja need toimusid klassijuhatajatundide raames.  Tehtud oli korrapidajate graafik. Korrapidaja-õpetajad kandsid vahetundides KiVa veste, mis asuvad õpetajate toas.  Koolimajas seintel KiVa plakatid ja kooli kodulehel on välja toodud, et meie kool on KiVa kool.  Kevadel ei viidud läbi õpilasküsitlust, kuna riigis valitses eriolukord ja kool otsustas sel aastal loobuda.  Meie koolis tegutses kuue liikmeline KiVa-tiim, kelle ülesandeks oli ennetustegevuste läbiviimine ja kiusamisjuhtumite lahendamine. Sel õppeaastal 2019/20 pandi paika ka sekkumise sammud kiusamisjuhtumi korral.

Saaremaa Ühisgümnaasium 63 Aastaraamat 2019/2020 õ-a

Sammud kiusamise korral:  Kui on tekkinud kahtlus, et kedagi kiusatakse, siis täida eeluuringu ankeet, mis asub õpetajate toas. Teavita sellest KiVa-tiimi.  KiVa-tiim tutvub ankeediga ning otsustab, kas tegemist on kiusamisjuhtumiga või ühekordse juhtumiga/konfliktiga.  Ühekordse juhtumiga tegeleb edasi sotsiaalpedagoog kaasates klassijuhatajat.  Kiusamisjuhtumitega tegeleb edasi KiVa-tiim ja lahendatakse KiVa programmis ettenähtud sammudega. Kasutatakse nö karate meetodit. Toimuvad eravestlused ohvriga, eravestlus ja rühmavestlus kiusamises osalenud õpilastega, vestlus klassijuhatajaga ja teiste klassikaaslastega, kelle valib klassijuhataja. Toimuvad ka järelvestlused ohvriga ja rühmavestlus kõigi kiusamises osalenud õpilastega.  Vestlused dokumenteeritakse ja hoitakse lukustatud kapis.  Kiusamisjuhtumist üldjuhul teavitab lapsevanemat klassijuhataja kirjalikult e-meili teel või selle puudumisel helistades. Erandkorras saab seda teha KiVa-tiimi liige. Erand võib olla näiteks klassijuhataja pikem puudumine koolist.

HEVKO (Madli Mikli) HEVKO ehk haridusliku erivajadusega õppe koordineerija on tugimeeskonna kokkukutsuja ja koordineerija. HEVKO, kes aitab tuvastada, kinnitada vajadust õpilase õppeprotsessis luua mingeid erisusi või suunata õpilane edasi spetsialisti juurde või koolivälise nõustamismeeskonna manu (Rajaleidja). Minul on selles vallas hallata kaks õppehoonet. Kingu 6 õppurid, kes juba omavad erisusi (Koolivälise nõustamiskomisjoni otsust) ja Hariduse tänava õppehoone, kus õpivad lapsed valdavalt üldtoe raames oma abi kätte peavad saama. HEVKO on see, kelle poole peaks pöörduma kohe, kui on näha, et midagi on vaja teha teisiti. Esimene asi, mida HEVKO teeb, on tunnivaatlus. 2019/20 õppeaastal vaatlesin ca 20 tundi. Märtsist alates tunde enam vaadelda ei saanud, kuna riigis kehtestati eriolukord. HEVKO osaleb ka Rajaleidja ümarlaudadel, kus saab otsustatud, milliseid õppetingimusi üks HEV, aga ka nö tavaõpilane vajab. Neid oli nii füüsiliselt koos olles, kui ka Skype teel sel õppeaastal kokku ca 40. Enne seda sai koostatud, täiendatud õpilaste Individuaalse arengu jälgimise kaarte (IAJK), mis on aluseks erisuste määramisel ja rakendamisel.

KOKKUVÕTE Aasta uuendused 2019/20 uuenduseks oli tugispetsialistide üleviimine Tugikeskuse alluvusse. Uuendusena alustas ka sotsiaalpedagoog Hariduse tänava õppehoones.

Järeldused Ühtse meeskonna loomise eelduseks on ühtne käitlus lapsest ja tema vajadustest. Ei ole võimalik luua toimivat süsteemi ilma koostööd tegeva meeskonnata.

Tugevused:  Väga hästi toimiv Kingu õppehoone tugimeeskond.  Iganädalaste arutelude süsteem, mis jätkus ka eriolukorras.

64 Saaremaa Ühisgümnaasium 2019/2020 õ-a Aastaraamat

Nõrkused:  Hariduse tänava õppehoone sotsiaalpedagoogi meeskonda mittesulandumine.  Tugimeeskonna puudumine Hariduse tänava õppehoones.  Suur osa tugispetsialistide ajast ja energiast kulus sügisel Tugikeskuse loomisesse.

Parendusettepanekud:  Olla oma tegevustes järjepidevam ja süsteemsem.

Eesmärgid uueks õppeaastaks  Luua sekkumise plaan, mis oleks jälgitav ja kõikidele osalistele arusaadav. Mis tagaks järjepidevuse.  Sekkuda vajaduse tekkides kiirelt, olla oma töös paindlik ja eesmärgipärane.

Autor: Madli Mikli, tugimeeskonna juht

Saaremaa Ühisgümnaasium 65 Aastaraamat 2019/2020 õ-a

HEV AINEKOMISJONI TÖÖST

KOOSSEIS

Fotol: HEV ainekomisjoni liikmed I rida: Madli Mikli, Monika Põld, Helen Reino, Ingrid Martin, Mare Poopuu II rida: Sirje Paakspuu, Marika Tiikmann, Marika Kuusk, Christina Köster, Merlin Vares III rida: Janne Traumann, Kadri Pääsukene, Liis Kala, Taimi Arnus, Merje Lindmäe, Maris Rattasepp, Katrin Kuum IV rida: Ainar Õunpuu, Erki Kuusk, Helle Sulg

Nimi Aine Klass Muud ülesanded Taimi Arnus klassiõpetaja 6.f Liis Kala klassiõpetaja, emakeel ja 8.c kirjandus Katrin Kuum klassiõpetaja 5.e Erki Kuusk liikluskasvatuse ja pikapäeva õpetaja Marika Kuusk klassiõpetaja 6.e Christina Köster klassiõpetaja 6.c Merje Lindmäe klassiõpetaja 1.c Ingrid Martin abiõpetaja, loodusõpetus 1.c, 4.c Madli Mikli HEV koordinaator ainekomisjoni esimees inglise keel 7.L

66 Saaremaa Ühisgümnaasium 2019/2020 õ-a Aastaraamat

Sirje Paakspuu klassiõpetaja 4.c muusika ringi juhendaja muusikaõpetus 4.c, 5.c, 6.c, 6.e Indrek Peil loodusained 7.ce, 8.e 8.e klassijuhataja Mare Poopuu sotsiaalpedagoog 7.e klassijuhataja, inimeseõpetus 7.e joogaringi juhendaja Monika Põld klassiõpetaja 5.ü muusikaõpetus 7.c, 9.c saksa keel 6.e Kadri Pääsukene klassiõpetaja LÕK 2.L, 5.ü, 8.c Maris Rattasepp eripedagoog inimeseõpetus 7.L Helen Reino klassiõpetaja 3.c Helle Sulg klassiõpetaja 2.L, 3.e Marika klassiõpetaja 9.c Tiikmann matemaatika 4.c., 7.ce Janne Traumann klassiõpetaja 5.c Merlin Vares klassiõpetaja 2.c Ainar Õunpuu ajalugu ja ühiskonnaõpetus 6.cef, 7.ce, 7.c klassijuhataja 8.e, 9.c

TÖÖPLAAN Ainekomisjoni põhieesmärgid:  Märkame ja tunnustame – viime rõhu negatiivselt positiivsele.  Õpime ja oskame – mõtleme juhtumipõhiselt ja kui ise oska, uurime nendelt, kes oskavad.

ÜLDPÄDEVUS

ja ja

-

TEGEVUS

loodusteaduste

, ,

-

AEG VASTUTAJA

kultuuriväärtuspädevus ja kodanikupädevus ja sotsiaalne enesemääratluspädevus õpipädevus suhtluspädevus matemaatika pädevus tehnoloogiaalane ettevõtlikkuspädevus digipädevus I KOOSOLEKUD Infotund Ainekomisjoni 1. iga esmasp M.Mikli koosolek al 1. tund

Saaremaa Ühisgümnaasium 67 Aastaraamat 2019/2020 õ-a

Jooksvalt, vastavalt Tugimeeskonna vajadusele, M.Mikli koosolekud kuid mitte harvem kui kord kuus II TÖÖ ÕPILASTEGA (konkursid, olümpiaadid, üritused, tasemetööd, eksamid) 1. Känguru * * * klassiõp Rahvakalendri Vastavalt 2. tähtpäevade * * * * kõik kalendrile tähistamine Liikumispäevadest 3. * * * * * klassijuh osavõtt M.Mikli, 4. Advendihommikud * * * * * 8. ja 15.12 M.Poopuu 5. Jõululaat * * * * * 21.12 M.Mikli Emakeelepäev – 6. kirjanduslik 14.03 klassijuh karneval 7. Kevadgala * * * * * 08.05 kõik

8. Kevadine kirbukas * * * * * Ainekomisjoni 9. kevad M.Mikli õppekäik Koos kinno – õpil, sügis/ 10. * * * * klassijuh õpet kevad 11. Mängude päev * * * * talv klassijuh

12. Kunstinäitus * * * * kevad klassijuh

13. Leivanädal * * * * * * * sügis klassijuh

September  Liikumispäev;  Väikeklassid võtsid osa õpetajate päev laadast, pakkudes võimalust kepphobustel kujundratsutamist katsetada ja lähenevat Halloweeni silmas pidades kaubitsesid dekoratiivkõrvitsatega;  Saaremaa Muuseumi seenenäituse külastus;  Külas noorsoopolitseinik Ahto Aulik. Teema: internetiohutus;  Keskkonnahariduskeskuse projekt „Söödav ja mittesöödav“ – matk RMK metsa.

Oktoober  Kehalise kasvatuse tunnis (1.-4. kl) külas ZUMBA treener;  Halloweeni pidu (1.-4.kl). Eeskava, töötoad, film, snäkk.

68 Saaremaa Ühisgümnaasium 2019/2020 õ-a Aastaraamat

November  Mardipäeva tähistamine (3.e);  Kadripäeva tähistamine (2.c, 3.c, 3.e);  MTÜ Saaremaa Lemmikloomade Turvakodu külastamine (2.c, 3.c, 3.e).

Detsember  Esimesed isetehtud-hästitehtud kenamade maailmameistrivõistlused (1.-3.kl);  Naksitrallide etenduse külastus Kuressaare Linnateatris (1.-4.kl);  6. klassid Viikingite küla jõulumaal;  1.-5.kl Archebaldi Päkapikumaal jõulupeod;  Jõululaat. Kasutusele sai võetud „tähtede“ stend (kujundajaks Merlin Vares)

Jaanuar  Liikumisvahetunnid alustasid!;  29.01 Keskkonnaameti õppeprogramm „Jäätmed – mis edasi?“. Külas Mahe Metsmaa (1.-4.kl);  31.01 mängudepäev.

Veebruar  14.02 Keskkonnaameti õppeprogramm „Hättasattunud loom – kuidas edasi.“ (1.-4.kl);  19.02 Thule Kino „Sipsik“ (1.-4.kl).

Märts  11.03 Päästeameti külastus, tuleohutus (1.-4.kl);  Õpetajate rekreatsiooniüritus Omakojas.

Aprill-Juuni  Koduõpe;  Lastekaitsepäev ja koolilõpupiknik kooli staadionil.

AINEOLÜMPIAADID JA VABARIIKLIKUD VÕISTLUSED Reio Mägi (6.f) Maakondliku matemaatikaolümpiaadi 4.-6. kl. 3.koht. Õpetaja Taimi Arnus.

KOKKUVÕTE Aasta uuendused  Tugispetsialistid liikusid kooli alt Saaremaa Laste ja Perede Tugikeskuse alla tööle.  Alustasime igaesmaspäevaste infotundidega.  Alustas kaks HEV õpilasele suunatud huviharidusringi - joogaring ja muusikaring.

Järeldused  Nii suure HEV õpilaste hulga puhul on mõistlik kas jätta tugispetsialistid kooli alluvusse või anda neile suurem autonoomia. Vaid ennast kooliga suhestada suutev inimene saab eriosapooli koostööle viies midagi reaalselt lapse heaks ära teha.

Saaremaa Ühisgümnaasium 69 Aastaraamat 2019/2020 õ-a

Ehki raske juurduma, on näha, et liigume olukorra kirjelduse pealt lahenduse otsimise suunas. Kadumas on ühiste mõõdikute järgi lahterdamine ja järjest enam saadakse aru õpilase individuaalsusest, kui potentsiaalist mitte hälbest. Oskasime näha head ja seda tunnustada (Tähestend). Järgmisel aastal saab vaid paremini.

Tugevused  Ühte hoidev kollektiiv.  Ühised traditsioonid.  Järjest enam ühtlustuv arusaam kooli kui institutsiooni rollist HEV lapse elus.  Kohati väga hea võrgustikutöö.  Ennast koolitustel täiendavad õpetajad jagasid oma teadmisi pedagoogilistel kõnelustel ka teistele: 27.09 Irena Sink, Maris Rattasepp. Kuidas mõista ja toetada digilapsi 1.11 Ingrid Martin. HEV-õpilaste toetamisest 15.11 Ester Sõtšova. Terviklik õppeprotsess 7.01 Sirje Paakspuu. Muusikateraapia praktikast Helsingis 17.01 Kadri Pääsukene. Taas eripedagoogikast 21.01 Maris Rattasepp. Eripedagoogist logopeediks 5.02 Merje Lindmäe. Nutikad tehnoloogiad 3.03 Merlin Vares. Pedagoogikaõpingute esimesed päevad 4.03 Ingrid Martin. HEV-õppimisest Tartu Ülikoolis 10.03 Mare Poopuu, Madli Mikli. Tööst koduvigaste lastega 1 11.03 Mare Poopuu, Madli Mikli. tööst koduvigaste lastega 2 13.03 Maris Rattasepp. HEVi messist

Nõrkused  Teadmatus Kingu õppehoone tuleviku suhtes.  Kohati väga olematu võrgustikutöö.  Paiguti ikka veel esinev jäikus õpilase individuaalsuse arvestamisel.

Parendusettepanekud  Parendada lapsega kokkupuutuvate võrgustikuliikmete omavahelise info liikuvust – näiteks ühtne pilveteenus, kus jooksvalt kirjas vastutusalad ja viimased toimingud.  Õpet rikastavate ühisürituste senisest sagedasem korraldamine.

Eesmärgid uueks õppeaastaks  Suurem koostöö lapse võrgustikuga.  Lapsest lähtuva õppeprotsessi kujundamine kõikidele HEV õpilastele.

Autor: Madli Mikli, HEV ainekomisjoni esimees

70 Saaremaa Ühisgümnaasium 2019/2020 õ-a Aastaraamat

EESTI KEELE JA AJALOO AINEKOMISJONI TÖÖST KOOSSEIS

Fotol: Eesti keele ja ajaloo ainekomisjoni liikmed I rida: Rita Ilves, Reeli-Alli Kaesvelt, Merje Oopkaup, Merle Prii II rida: Urmas Kiil, Liis Kala, Ainar Õunpuu Pildilt puudub: Sirje Kreisman

Nimi Aine Klass Muud ülesanded eesti keel ja 5.a, 10.c, kirjandus, tugiõpe 6.ab, 7.ab põhikooli ja gümnaasiumi Rita Ilves eesti keele 10.a,b,c näitering, nõukoja liige väitluskursus ajalugu 10.a,b,c; 11.a,b,c, 12.a,b,c Urmas Kiil filosoofia 12.a,b,c valikkursus 11.a,b,c ühiskonnaõpetus 12.a,b,c 11.c; 12.a,b,c. gümnaasiumi näitering, Sirje Kreisman eesti keel ja kirjandus tugiõpe 10.abc nõukoja liige ajalugu 5.-9.kl Merje Oopkaup ühiskonnaõpetus 6.kl, 9.kl klassijuhataja valikkursus 12.a,b,c 5.b, 6.a, 8.b, infolehe toimetaja, Merle Prii eesti keel ja kirjandus 10.a,b; 11.a,b ainekomisjoni esimees, klassijuhataja

Saaremaa Ühisgümnaasium 71 Aastaraamat 2019/2020 õ-a

7.a; 8.a, väikemaja Liis Kala eesti keel ja kirjandus klassijuhataja tunnid Reeli-Alli 5.a, 6.b; 7.b; 9.a,b eesti keel ja kirjandus Kaesvelt Ainar Õunpuu ajalugu väikemaja 5.-9. kl klassijuhataja

TÖÖPLAAN Ainekomisjoni põhieesmärgid:  Eesti keele, kultuuri ja ajaloo väärtustamine  Kasvamine põhikooliks  Silmaringi laiendav tegevus

TEGEVUS AEG VASTUTAJA EELARVE I KOOSOLEKUD 1. Tööplaani koostamine august M. Prii - Kohtumine külalisega (Reet 2. Varik) (õpilased, oktoober R. Ilves ainekomisjon) 3. Töökoosolek. Opiq-keskkond november M. Prii Vabariigi aastapäeva aktuste 4. jaanuar M. Prii korraldusest, külalistest jne. Eesti Vabariigi aastapäeva M. Oopkaup, 5. veebruar 50.- tähistamine, plakatikonkurss U. Kiil 6. Emakeelepäeva tähistamine märts M. Prii 7. Lugemissoovitus kolleegile juuni S. Kreisman Väljasõit, kokkuvõte aastasest omaosalus, 8. august M.Prii tööst transport II TÖÖ ÕPILASTEGA (konkursid, olümpiaadid, üritused) SEPTEMBER OKTOOBER D. Vaarandi luulekonkurss 01.10 R. Ilves Lingvistika koolitus 12.10 M. Prii Maakondlik õpioskuste 17.10 R.-A. Kaesvelt olümpiaad Vabariiklik õpioskuste 26.10 R.-A. Kaesvelt olümpiaad NOVEMBER START-turniir algajatele 03.11 R. Ilves Lingvistikaolümpiaadi eelvoor 16.11 M. Prii Alveri „Tähetund” 22.-23.11 R. Ilves Vabariiklik gümnasistide 23.-24.11 R. Ilves väitlus I etapp DETSEMBER Maakondlik Koidulauliku 04.12 R. Ilves konkurss Vabariiklik Koidulauliku 12.12 R. Ilves konkurss Sten Roosi 22.12 aineõpetajad

72 Saaremaa Ühisgümnaasium 2019/2020 õ-a Aastaraamat

muinasjutuvõistluse lõpptähtaeg JAANUAR Vabariiklik Alveri konkurss 24.-25.01 R. Ilves „Tuulelapsed” põhikoolile Vabariiklik Tammsaare 31.01 R. Ilves konkurss Vabariiklik emakeele 20.01 aineõpetajad uurimistööde esitamise tähtaeg Maakondlik etlejate konkurss 28.01 aineõpetajad Maakondlik 24.01 aineõpetajad emakeeleolümpiaad VEEBRUAR Vabariiklik etlemiskonkurss 07.02 R. Ilves M. Oopkaup, Maakondlik ajaloo-olümpiaad 22.02 U. Kiil Vabariiklik gümnasistide 15.-16.02 R. Ilves väitlus II etapp Vabariigi aastapäeva M. Oopkaup, 21.02 tähistamine M. Prii MÄRTS Väikeste kodu-uurijate 01.03 M. Prii uurimistööde esitamise tähtaeg Jäi koroona tõttu Emakeelepäeva nutivõistlus 13.03 M. Prii ära Emakeeleolümpiaadi lõppvoor Jäi koroona tõttu 13.-14.03 aineõpetajad Tartus ära Lingvistikaolümpiaadi Jäi koroona tõttu 14.-15.03 M. Prii lõppvoor ära Jäi koroona tõttu Saaremaa Miniteatripäevad 20.-22.03 R. Ilves ära Ühiskonnaolümpiaadi M. Oopkaup, Jäi koroona tõttu 21.03 lõppvoor U. Kiil ära APRILL Vabariiklik raamaturetsensioonide 02.04 aineõpetajad esitamise tähtaeg Jäi koroona tõttu PK näitemängupäev 03.04 R. Ilves ära R. Ilves, S. Jäi koroona tõttu Vanema astme teatrifestival 06.-07.04 Kreisman ära Soovijad said MK vendade Liivide 07.04 R. Ilves esitada vabariiki etluskonkurss videoesinemise Maakondlik tasemetöö eesti M. Prii, S. Jäi koroona tõttu 11.04 keeles 11. klassidele Kreisman ära Vabariiklik põhikoolide Jäi koroona tõttu 12.-13.04 R. Ilves teatrifestival ära MK algklasside 18.04 R. Ilves Jäi koroona tõttu

Saaremaa Ühisgümnaasium 73 Aastaraamat 2019/2020 õ-a

näitemängupäev ära Järjestus pandi Vabariiklik vendade Liivide paika 20.04 R. Ilves etluskonkurss videoesinemiste põhjal Jäi koroona tõttu MV väitluses III etapp 19.-21.04 R. Ilves ära MAI Vabariiklik algklasside Jäi koroona tõttu 03.05 R. Ilves näitemängupäev ära Maakondlik tasemetöö eesti L. Kala, M. Jäi koroona tõttu 08.05 keeles 8. klassidele Prii ära R.-A. Soovijad said ise 6. klassi emakeele tasemetöö 14.05 Kaesvelt, M. kodus teha Prii JUUNI Jäi koroona tõttu 9. klassi lõpueksam 01.06 R.-A. Kaesvelt ära

Ainekomisjoni liikmete poolt juhendatud uurimistööd: Merje Oopkaup Köster, Ragnar (12.b) „Noored ja arvuti“ Ardel, Kätlin (12.b) „Saaremaa Ühisgümnaasiumi abituuriumi teadlikkus Euroopa rändekriisist ja suhtumine Eestisse saabuvatesse pagulastesse“ Merle Prii Elsa-Marie Kirs (5.b) kodulooalane uurimistöö „Kohalik keel ja kombed“ Karola Kuldsaar (5.b) kodulooalane uurimistöö „Kohalik keel ja kombed“ Siim Vatsfeld (5.b) kodulooalane uurimistöö „Kohalik keel ja kombed“ Elizabeth Kelder (5.b) kodulooalane uurimistöö „Kohalik keel ja kombed“ Raimond Vaher (5.b) kodulooalane uurimistöö „Kohalik keel ja kombed“ Luise Ling (5.b) kodulooalane uurimistöö „Kohalik keel ja kombed“ Jääger, Eva (12.a) „Paanikahäire mittefarmakoloogilise ravi enesepõhine katsetamine“ Rita Ilves Pokk, Uku (12.a) „Saarte Hääle ja Meie Maa uudiste pealkirjade võrdlus 2019. aasta II poolaasta näitel“ Täht, Hanna (12.a) „2019. aasta laulu- ja tantsupeoteemaliste uudiste pealkirjade analüüs“ Urmas Kiil Rauniste, Marcus (12.a) „Kanepi kui narkootikumi efekt inimorganismile ning SÜG-i 11. ja 12. klasside teadlikkus nendest mõjudest“ Sirje Kreisman Saat, Elluli (12.a) „Saaremaa Ühisgümnaasiumi 11. ja 12. klasside teadlikkus oma gümnaasiumijärgsetest plaanidest“ Raud, Kristiina (12.c) „Kristiina Raua sugupuu: ema emapoolne“ Käsper, Kätriin (12.c) „Kohvi ajalugu ja mõju organismile“ Lilleoja, Käthliin (12.Bb) „Saaremaa Ühisgümnaasiumi 102. lennu A ja B klassi grillimisharjumused“ Pirn, Carmen Electra (12.b) „Leisi vabatahtlik päästekomando“

74 Saaremaa Ühisgümnaasium 2019/2020 õ-a Aastaraamat

LUULETEATER KREVERA

Fotol: Luuleteater Krevera koosseis I rida: Sanna-Reesi Hoogand, Laura Leppik, Martin Vesberg, Karis Kivi II rida: Pilleliis Leemet, Lotta Meet, Gregor Kelder, Elo Rosenfeld III rida: Raul Tahk, juhendaja Rita Ilves, Georg Kondel, Cathrin Benita Poopuu IV rida: Uku Pokk, Matis Prostang, Uku Pärtel Rand, Mikk Nahkur, Getlin Jõgi

Sel aastal kuulusid Kreverasse: Sanna Reesi Hoogand 10.a Martin Vesberg 10.c Matis Prostang 10.a Mikk Nahkur 10.c Raul Tahk 10.a Gregor Kelder 11.a Georg Kondel 10.a Lotta Meet 11.c Laura Leppik 10.b Miko Pärn 11.c Karis Kivi 10.b Elo Rosenfeld 12.a Pilleliis Jõgi 10.c Uku Pokk 12.a Getlin Jõgi 10.c Uku Pärtel Rand 12.c Cathrin Benita Poopuu 10.c

Üleriigilised konkursid, kus osaleti trupiga: B. Alveri konkurss Tähetund: „ Ja ma lähen ja lähen ja lähen...” – ansamblimängu preemia Getlin Jõgi – näitlejapreemia

Saaremaa Miniteatripäevad jäid eriolukorra tõttu ära. Valmisid lavastused „Samba(III välde)sammud” ja „Mu elu läks metsa...” (monoetendus Martin Vesbergilt)

Saaremaa Ühisgümnaasium 75 Aastaraamat 2019/2020 õ-a

Üleriigilised individuaalkonkursid: Koidulauliku konkurss: Uku Pokk – I koht etlejate konkurss: Uku Pokk – Grand Prix ja publikupreemia konkurss Hansenist Tammsaareni: Uku Pokk – II koht Martin Vesberg – III koht Cathrin Benita Poopuu vendade Liivide konkurss: Uku Pokk – peapreemia Martin Vesberg Cathrin Benita Poopuu

Maakondlikud individuaalkonkursid: D.Vaarandi konkurss: Uku Pokk – parim mereteemalise luule esitaja Martin Vesberg – parim lauluteksti tõlgendaja Cathrin Benita Poopuu – parim näitlejameisterlik esitus Lotta Meet

Koidulauliku konkurss: Uku Pokk – Grand Prix Cathrin Benita Poopuu – laureaat

Koidulauliku konkurss täiskasvanutele: Uku Pokk – pääses finaali etlejate konkurss: Uku Pokk – Grand Prix Getlin Jõgi – laureaat Cathrin Benita Poopuu – eripreemia Martin Vesberg

Muud esinemised: - nostalgiaõhtu: „ Vanade majade jutt” - kapiitlikontserdid: ”Jõuluüllatused“ koos Kreedoga linnarahvale ja õpetajatele - Anna Raudkatsi festivali konfereerisid Getlin Jõgi, Cathrin Benita Poopuu, Uku Pokk

Muud ettevõtmised: - kooliteatrite laager Rannal Peipsi ääres - uute liikmete vastuvõtt - stuudiotöö koos Kreputlastega - noorte ristimine koos uusaasta- ja sünnipäevapeoga - vilistlaste õhtu - abituuriumi lõpetamine

Mõned mõtted kroonikast: „Parim koht ja seltskond, mida iial kogenud olen. Uued ja vanad sõbrad, kellega alati rohkem aega veeta sooviks, olid kõik Rannal. See oli koht, kus ükski mure ei leidnud teed meieni. Hommikuni kestnud pillimängud jäävad kauaks meelde.” (Matis Prostang Ranna laagrist)

”Tõesti armas õhtu! Inimesed olid hingega asjas ja usun, et iga kuulajani jõudis vähemalt mingisugune pisike nostalgiline mõte. Tekstid sobisid kokku, üldmulje oli vinge ja õhkkond

76 Saaremaa Ühisgümnaasium 2019/2020 õ-a Aastaraamat armas! Natukene ikka uhke ka, et oli võimalus juba teist korda kaasa teha. Ootan järgmist aastat!” (Cathrin Benita Poopuu nostalgiaõhtust)

”Kindlasti üks meeldejäävamaid üritusi. Ma ei pea silmas auhindu ega head kohvi. Mõtlen hoopis seda, et sain tänu teiste esinejate tekstile aru, mis minul veel puudu oli. Lahkusin sealt konkursilt targemana ja see on minu jaoks tõeline auhind. Aitäh, Rita, et aitasid mõista!” (Uku Pokk üleriigilise etlejate konkursi peapreemiast)

Saaremaa Miniteatripäevade Teatrimehike pidi olema Uku Pokk. Seoses koroonaviirusest tulenenud eriolukorraga jäi festival ära.

Kultuuri TOP10sse jõudsid järgmised kreveralased: Uku Pokk Martin Vesberg Cathrin Benita Poopuu

NÄITERING KREPUTLASED

Fotol: Näiteringi Kreputlased koosseis I rida: Karola Kuldsaar, Markus Kaunissaar II rida: Liisa Viljaste, Elsa Marie Kirs, Tuule Kalamees, Eliise Heinmmaa, Bianca Marie Rannama, Ralf Kull, Lenna Koovisk III rida: juhendaja Rita Ilves, Kirke Medri, Britta Truu IV rida: Daniel Piht, Kennet Puiestee, Brigite Hollo, Marie Eike Rebane, Artur Medri, Jürgen Liiv, Lisette Milpak

Saaremaa Ühisgümnaasium 77 Aastaraamat 2019/2020 õ-a

Sel aastal kuulusid Kreputlastesse: Tuule Kalamees 5.a Karola Kuldsaar 5.b Eliise Heinmaa 5.a Liisa Viljaste 8.a Lisette Milpak 5.a Kennet Puiestee 8.a Lenna Koovisk 5.a Brigite Hollo 9.a Daniel Piht 5.a Jürgen Liiv 9.b Ralf Kull 5.a Artur Medri 9.b Markus Kaunissaar 5.a Kirke Medri 9.b Britta Truu 5.b Marie Eike Rebane 9.b Elsa Marie Kirs 5.b

Üleriigilised konkursid, kus osaleti trupiga: B.Alveri konkurss Tähetund: „Leinaliblikas” Kirke Medri – parim naisnäitleja (Kirkelt monoetendus)

B. Alveri konkurss Tuulelapsed: „Kui muinasjutud...” – laureaat Kennet Puiestee – näitlejapreemia Kirke Medri – näitlejapreemia

Üleriigilised individuaalkonkursid: Hansenist Tammsaareni: Kirke Medri – eripreemia etlejate konkurss: Markus Kaunissaar vendade Liivide konkurss: Kirke Medri – eripreemia

Maakondlikud konkursid, kus osaleti trupiga: Põhikoolide näitemängupäev jäi eriolukorra tõttu ära.

Maakondlikud individuaalkonkursid: D.Vaarandi konkurss: Britta Truu – parim mereteemalise luule esitaja etlejate konkurss: Markus Kaunissaar – Grand Prix Kirke Medri – Grand Prix

Muud esinemised: - Aste raamatukogu juubelil „Veel on...” - nostalgiaõhtul „Vanade majade jutt” - eelkooli lõpetamisel „Kui muinasjutud”

Muud ettevõtmised: - Ranna laager Peipsi ääres - uute liikmete vastuvõtt - noorte ristimine - stuudiotöö koos Kreveraga - videote vaatamine ja analüüs - lõpetajate ärasaatmine

Mõned mõtted kroonikast: ”Väga uus ja põnev ja huvitav ja hirmus kogemus. Enne lavale minekut oli meeletu närv sees. Tulemus oli väga üllatav. Olen tänulik võimaluse eest teha monoetendust.” (Kirke konkursi Tähetund parima naisnäitleja preemiast)

78 Saaremaa Ühisgümnaasium 2019/2020 õ-a Aastaraamat

”Väga tore kogemus. Lava peale minnes lõid jalad nõrgaks. Kõik etlejad olid toredad. Kõige toredam oli saada Grand Prix, tahaks seda kindlasti korrata. (Markus Kaunissaar maakonna etlejate konkursist)

”Väga tore ja vahva õhtu oli. Väike närv oli ikka sees, sest ei teadnud, mis ees ootab. Õhtu naljakaim ja väheke halvim koht oli, kui pidime jooma ristimisjooki. Kokkuvõttes on nüüd väga hea tunne olla Kreputlane.” (Lenna Koovisk noorte ristimisest)

Kultuuri TOP10sse pääsenud kreputlased: Britta Truu Kirke Medri Marie Eike Rebane Jürgen Liiv Tuule Kalamees

NÄITERING KREISIS

Fotol: Näiteringi Kreisis koosseis I rida: Triinu-Liis Torri, Liisi Kilgas, Sander Teras, Maribel Treiman II rida: Inge Sillaste, Marleen Juhandi, juhendaja Sirje Kreisman, Eliis Raaper III rida: Lennart Aavik, Hardi Aun, Viivika Vassar, Katre-Liis Võhma

Sel aastal kuulusid Kreisisesse: Liisi Kilgas (10.b) Marleen Juhandi (11.b) Sander Teras (11.b) Lennart Aavik (11.c) Katre-Liis Võhma (11.b) Triinu-Liis Torri (11.c)

Saaremaa Ühisgümnaasium 79 Aastaraamat 2019/2020 õ-a

Viivika Vassar (12.b) Eliis Raaper (12.c) Maribel Treiman (12.b) Inge Sillaste (12.c) Hardi Aun (12.c)

Saavutused: Betti Alveri „Tähetund“ 2019 eripreemia koostöö eest trupi ja juhendaja vahel Ave Alavainu preemia muusikalise tõlgenduse eest – Liisi Kilgas

Lydia Koidula luulekonkursi laureaat – Liisi Kilgas

MAAKONDLIKUD JA VABARIIKLIKUD KONKURSID Möödunud õppeaasta vabariiklik väikeste koduloouurijate uurimistööde konkurss "Meie pere naljad": osa võttis 5.A klass kollektiivtööga. Võideti „Kõige naljakam kant Eestis“ preemia, eriauhind kõige omanäolisema töö eest.

Fotol: Koduloouurijate uurimistööde konkursil Vasakult: Rando Rand, Karoliina Tamm, Eleanora Rahnik

Käesoleval õppeaastal oli väikeste koduloouurijate uurimistööde konkursi teemaks „Meie piirkonna keel ja kombed“. Osales 6 individuaaltööd 5.b klassist (Karola Kuldsaar, Elsa Marie Kirs, Luise Ling, Siim Vatsfeld, Elizabeth Kelder ja Raimond Vaher). Tulemused selguvad järgmise õppeaasta alguses.

Maakondlik D. Vaarandi etluskonkurss: Britta Truu (5.b) – parim mereteemalise luule esitaja (juh R. Ilves) Martin Vesberg (10.c) – parim laulusõnade tõlgendaja (juh R. Ilves) Cathrin Benita Poopuu (10.c) – parim näitlejameisterlik esitus (juh R. Ilves) Uku Pokk (12.a) – parim mereteemalise luule esitaja (juh R. Ilves) Lotta Meet (11.c)

80 Saaremaa Ühisgümnaasium 2019/2020 õ-a Aastaraamat

Fotol: Maakondliku D.Vaarandi etluskonkursi paremik Vasakult: Uku Pokk, Cathrin Benita Poopuu, Britta Truu, Martin Vesberg

Maakondlik Koidulauliku konkurss: Uku Pokk (12.a) - Grand Prix (juh R. Ilves) Cathrin Benita Poopuu (10.c) - laureaat (juh R. Ilves) Liisi Kilgas (10.b) – laureaat (juh S. Kreisman)

Fotol: Maakondliku Koidulauliku konkursi paremik Vasakult esimene Cathrin Benita Poopuu, keskel Uku Pokk, paremal ääres Liisi Kilgas

Maakondlik etlejate konkurss: Markus Kaunissaar (5.a) – grand prix (juh R. Ilves) Kirke Medri (9.b) – grand prix (juh R. Ilves) Uku Pokk (12.a) – grand prix (juh R. Ilves)

Saaremaa Ühisgümnaasium 81 Aastaraamat 2019/2020 õ-a

Getlin Jõgi (10.c) – laureaat (juh R. Ilves) Vootele Mets (11.c) – laureaat (juh M. Prii) Cathrin Benita Poopuu (10.c) – eripreemia (juh R. Ilves) Helena Lulla (7.a); Martin Vesberg (10.c)

Fotol: Maakondliku etlejate konkursi paremik Vasakult: Uku Pokk, Kirke Medri, Cathrin Benita Poopuu, Getlin Jõgi, Martin Vesberg, Vootele Mets

Maakondlik vendade Liivide konkurss: Tänavu jäi seoses koroonaga ära, õpilased (Uku Pokk, Cathrin Benita Poopuu, Martin Vesberg, Kirke Medri) esitasid otse lõppvooru oma videoesinemised.

Fotol: Maakondliku väitluse START-turniiri paremik Vasakult: Pilleliis Leemet, Carl-Juhan Meri, Kelly Grahv, Cathrin Benita Poopuu, Martin Vesberg, Ats Rosenfeld

82 Saaremaa Ühisgümnaasium 2019/2020 õ-a Aastaraamat

Maakondlik väitluse START-turniir: Ats Rosenfeld (10.c), Martin Vesberg (10.c), Cathrin Benita Poopuu (10.c) – võistkondlik I koht; Pilleliis Leemet (10.c) , Kelly Grahv (10.c), Carl-Juhan Meri (10.c) – võistkondlik II koht; Pilleliis Leemet ja Martin Vesberg – parimad spiikrid (kõigi juhendaja R. Ilves)

Üleriigiline Koidulauliku konkurss: Uku Pokk (12.a) – I koht (juh R. Ilves)

Fotol: Üleriigilise Koidulauliku konkursi paremik Uku Pokk tagant paremalt kolmas

Üleriigiline Hansenist Tammsaareni etluskonkurss: Uku Pokk (12.a) – II koht (juh R. Ilves) Martin Vesberg (10.c) – III koht (juh R. Ilves) Kirke Medri (9.b) – eripreemia (juh R. Ilves)

Üleriigiline etlejate konkurss: Uku Pokk (12.a) – Grand Prix ja publikupreemia (juh R. Ilves)

Üleriigiline vendade Liivide virtuaalne etluskonkurss: Uku Pokk (12.a) – peapreemia (juh R. Ilves) Kirke Medri (9.b) – eripreemia (juh R. Ilves)

Sten Roosi muinasjutuvõistlus: Võistlusel osalesid Jan Erich Sarapuu (8.b) ja Martin Truverk (8.b) (juh M. Prii).

Üleriigiline esseekonkurss "Metsa roll minu elus": Martin Vesberg 10.c – I koht (juh R. Ilves)

Vabariiklik raamatuarvustuste konkurss Ulakass 2019: Kirke Viik (8.b) – Soome Instituudi eripreemia (juh M. Prii) Liisa Õunpuu (12.a) – eripreemia (juh R. Ilves)

Saaremaa Ühisgümnaasium 83 Aastaraamat 2019/2020 õ-a

KOOLI VÕISTLUSED Traditsioonilise koolisisese Eesti Vabariigi aastapäevale pühendatud plakatikonkursi võitjad olid 9. klasside võitjad: I koht – Marie Eike Rebane (plakat „Mood eile, täna, homme”) II koht – Kaur Luhaäär ja Gendro Umber (plakat „Tartu maraton eile, täna, homme”) III koht – Sten Normet Noor ja Kristofer Tiitson (plakat „Eesti noored eile, täna, homme”)

12. klasside võitjad: I koht – Roosmarii Sarapuu ja Viivika Vassar (plakat „Ilmastikuolud Eesti ühiskonnas”) II koht – Aleksandra Männik ja Elo Rosenfeld (plakat „Eesti religioon”) III koht – Robin Alba ja Lisanna-Lee Leiman (plakat „Eesti poliitika eile, täna, homme”)

AINEOLÜMPIAADID JA UURIMISTÖÖD Maakondlik emakeeleolümpiaad: Eerik Heinmaa (7.b) – III koht (juh R.-A. Kaesvelt) Merit Matt (9.b) – III koht (juh R.-A. Kaesvelt) Tiina Tilts (10.c) – I koht (juh R. Ilves) Voldemar Kirss (10.c) – II koht (juh R. Ilves) Annabel Rebane (10.b) – III koht (juh M. Prii) Torm Vatsfeld (11.c) – I koht (juh S. Kreisman) Vootele Mets (11.c) – II koht (juh S. Kreisman) Margit Valge (11.b) – III koht (juh M. Prii) Liisa Õunpuu (12.a) – II koht (juh R. Ilves) Roosmarii Sarapuu (12.b) – III koht (juh S. Kreisman)

Fotol: Emakeeleolümpiaadi paremik I rida: Voldemar Kirss, Margit Valge, Annabel Rebane, Merit Matt II rida: Liisa Õunpuu, Roosmarii Sarapuu, Eerik Heinmaa, Tiina Tilts III rida: Vootele Mets, Torm Vatsfeld

7. klasside arvestuses Jaagup Rang (7.b) – 4. koht; 8. klasside arvestuses Kirke Viik (8.b) – 4.

84 Saaremaa Ühisgümnaasium 2019/2020 õ-a Aastaraamat koht, Arabella Soolind (8.a) – 5. koht, Romi Liise Roomets (8.a) – 6. koht, Kristina Sõster (8.a) – 10. koht; 10. klasside arvestuses Ats Rosenfeld (10.c) – 4. koht, Annaliisa Lepik (10.a) – 5.-6. koht, Raul Tahk (10.a) – 5.-6. koht, Martin Vesberg (10.c) – 7. koht; 11. klasside arvestuses Anni Kuuseok (11.c) – 5. koht, Sander Teras (11.b) – 9.-11. koht, Triinu- Liis Torri (11.c) – 9.-11. koht, Kadri-Liis Kolk (11.c) – 9.-11. koht; 12. klasside arvestuses Hanna Täht (12.a) – 10.-11. koht, Kätlin Ardel (12.b) – 10.-11. koht.

Õpioskuste olümpiaad: Võistkonna koosseis: Rando Rand (6.a), Mart Pääsukene (6.a), Illimar Kirss (6.b), Laur Erik Laine (6.b), Jarno Mononen (6.b) – maakonna 1. koht, vabariiklik 5. koht (juh R.-A. Kaesvelt)

Fotol: Õpioskuste olümpiaadi võistkond I rida: Laur Erik Laine, Mart Pääsukene II rida: Jarno Mononen, Rando Rand, Illimar Kirss

Piirkondlik ajaloo-olümpiaad: Illimar Kirss (6.b) – II koht (juh M. Oopkaup) Jaagup Rang (7.a) – II koht (juh M. Oopkaup) Katrin Lindmäe (9.b) – II koht (juh M. Oopkaup) Merit Matt (9.b) – III koht (juh M. Oopkaup) Eesti ajalugu Carl-Juhan Meri (10.c) – II koht (juh U. Kiil) üldajalugu Sander Teras (11.b) – II koht (juh U. Kiil) lähiajalugu Hanna Täht (12.a) – I koht (juh U. Kiil)

6. klasside arvestuses Jarno Mononen (6.b) – 8.-9. koht; 7. klasside arvestuses, Helena Lulla (7.a) – 6.–8. koht; 8. klasside arvestuses Karro Vatsfeld (8.b) – 5. koht, Ats Lepamets (8.a) – 6.-7. koht, Liisa Viljaste (8.a) – 6.-7. koht, Kirke Viik (8.b) – 8.-9. koht; 9. klasside arvestuses Dominik Kuusk (9.a) – 10.-11. koht, Marie Eike Rebane (9.b) – 10.-11. koht

Vabariiklik ajaloo-olümpiaad: Jäi koroona tõttu ära.

Saaremaa Ühisgümnaasium 85 Aastaraamat 2019/2020 õ-a

Lingvistikaolümpiaadi eelvoor: 16. novembril toimus lingvistikaolümpiaadi eelvoor. Vabariiklikku vooru oleks pääsenud 43 parimat, kuid koroona tõttu jäeti ära. 43 kutsutu hulgas olid meie koolist Voldemar Kirss ja Otto Tuuling, mõlemad 10.c klassist. Kohalikus mastaabis jagunesid tulemused järgmiselt:

9. klass 10. klass 1. Marie Eike Rebane (9.b) 1. Otto Tuuling (10.c) 2. Voldemar Kirss (10.c) 3. Ats Rosenfeld (10.c) 4. Kristo Kakkum (10.c) 11. klass 1. Kennar Kahju (11.c) 2. Torm Vatsfeld (11.c) 12. klass 3. Triinu-Liis Torri (11.c) 2. Oliver Paljak (12.c) 4. Kalev Kaasik (11.c) 3. Karl Lember (12.c) 5. Vootele Mets (11.c) Kõikide õpilaste juhendaja oli M. Prii.

Vabariiklik lingvistikaolümpiaad: Jäi koroona tõttu ära.

OLULISED ARVNÄITAJAD 5 VIIMASE AASTA LÕIKES Ainekomisjoni töö tulemustest

Õppeaineti täiendavale õppetööle jäetud õpilased viimasel viiel õppeaastal ning protsent õpilaste koguarvust: Ajalugu põhikool/ Eesti keel põhikool/ Kirjandus põhikool/ Aasta gümnaasium gümnaasium gümnaasium 2015/ 2016 5/ 9 2,1% / 4,5% 1/ 4 0,4% / 2% 2/ 7 0,9% / 3,5% 2016/ 2017 2/ 3 0,9% / 1,5% 7 / 6 3% / 3,0% 7/ 10 3% / 5,0% 2017/ 2018 5/ 0 2,1%/ 0% 5/ 9 2,1%/ 4,4% 13/ 13 5,4%/ 6,3% 2018/ 2019 5/ 4 2,1%/ 2,0% 6/ 5 2,5%/ 2,5% 7/ 7 3,0%/ 3,6% 2019/ 2020 2/ 1 0,8%/ 0,5% 1/ 7 0,4%/ 3,7% 8/7 3,4%/ 3,7%

Olümpiaadidel osalenud õpilased (maakondlik + üleriigiline) ning protsent õpilaste arvust: Aine 2015/ 2016 2016/ 2017 2017/ 2018 2018/ 2019 2019/ 2020 Emakeel 33+2 34+5 32+2 35+4 32+3 9,7%/6,1% 10,1%/14,7% 9,2%/6,3% 9,5%/11,4% 9,5%/9,4% Õpioskused 5+0 5+0 5+5 5+0 5+5 Lingvistika 6+1 11+3 11+2 15+1 12+2 6,5%/16,7% 3,8%/27,3% 3,7%/18,2% 5,2%/6,7% 5,0% /16,7% Ühiskonna- 33+2 46+3 - - - õpetus 32%/6% 30,5%/6,5% 26+1 18+2 19+2 Ajalugu - - 7,6%/3,8% 9,5%/11% 4,9%/10,5%

Olümpiaadidel maakonna esikolmikusse + üleriigilistel olümpiaadidel 10 parima hulka jõudnud õpilased, lisaks protsent osalenud õpilaste koguarvust:

86 Saaremaa Ühisgümnaasium 2019/2020 õ-a Aastaraamat

Aine 2015/ 2016 2016/ 2017 2017/ 2018 2018/ 2019 2019/ 2020 8+1 12+4 7+0 4+1 10+1 Emakeel 24,2%/50% 5,2%/83,3% 21,9%/0% 11,4%/25% 31,3%/10% Õpioskused 5+0 5+0 5+5 5+0 5+5 6+0 10+0 11+0 11+1 9 + Lingvistika 100% /0% 90,9%/0% 100%/0% 73,3%/9,1% jäi ära/ 75% Ühiskonna- 5+2 - 5+1 - õpetus - 15,6%/0% 10,9%/20% 11+1 5+1 - 7 + Ajalugu 42,3%/9,1% - 27,8%/50% jäi ära/ 36,8%

KOKKUVÕTE Aasta uuendused Kooliaasta algas rahulikult. Õpetajaskond on stabiilne, väikemajja tuli ajalooõpetajaks SÜGi vilistlane Rainar Õunpuu. Nüüd on neil täitsa oma aineõpetaja. Emakeelt annavad väikemajas 7.-9. klassini Liis Kala ja Reeli-Alli Kaesvelt. Esmakordselt alustas tööd emakeele tugiõpe 6. ja 7. klassis, õpetajaks Rita Ilves. Planeeritud üritused toimusid kuni märtsi keskpaigani, siis saabus koroonaaeg. Sügisel käis 11.-12. klassiga kohtumas SÜGi endine emakeeleõpetaja Reet Varik, kelle teemaks oli küpsuseksam. Samal teemal jätkus hiljem vestlusring õpetajatega. Kooli 100. sünnipäev lõppes ning jätkus hoopis tõsisema teemaga – kuidas kasvada põhikooliks ning mis on prioriteedid maja remondis. Kuigi soovitusliku kirjanduse reklaamimisel sai eesmärgiks nimistut ilmestama hakata audioklippidega, tuleb teostust veel parendada. Almanahhis ilmus käesoleval aastal esimest korda kahe algklassi kirjutisi. Kogu õppeaastale pani pitseri koroona, kriis, milleks keegi valmis ei olnud. Meie ainekomisjoni õpetajad tulid sellest välja valdavalt kenasti: nooremad olid altimad kasutama erinevaid internetiprogramme ning videotunde, vanemad eelistasid kirjalikke ülesandeid. Kindlasti vajatakse oma nõrkuste parandamiseks abikätt tehnoloogia valdkonnas. Kriisiajal ei jäänud tegemata ka Krevera ja Kreputlaste ringitunnid. Õpilased said kahe kuu jooksul tutvuda paljude arendavate videotega. Virtuaalselt toimus vendade Liivide konkursiks valmistumine. Esmakordselt jäi ära põhikooli emakeeleeksam ning riigieksam muudeti vabatahtlikuks – emakeeles ei kasutanud keegi seda võimalust ära. Järeldused

Tugevused:  Kogenud õpetajad, väga hea meeskonnatöö.  Head tulemused nii õppe- kui ringide töös.  Väga hea kolleegidevaheline koostöö koolis.

Saaremaa Ühisgümnaasium 87 Aastaraamat 2019/2020 õ-a

 Suurepärane koostöö Saaremaa muuseumi, Saaremaa Keskraamatukogu, Kuressaare noortekeskuse ja SA-ga Ülikoolide Keskus Saaremaal.

Nõrkused:  Õpetajate liigne hõivatus erinevatel konkurssidel osalemisega.  Ajapuudus teha jooksvaid ainekomisjonisiseseid koosolekuid. Need on valdavalt asendunud kaasaegsemate välkkokkusaamiste ja internetikeskkonnas mõtetevahetusega.  Probleem kasutada erinevaid infotehnoloogilisi vahendeid distantsõppe olukorras.

Parendusettepanekud:  Populariseerida kaastööd almanahhile.  Arendada edasi soovitusliku kirjanduse reklaamimist, näiteks teha tutvustavad audioklipid.  Võimaldada õpetajatele ITK-alast täiendõpet.

Ainekomisjonil oli nagu eelmistelgi aastatel tegusalt toimetamist. Õpetajate juhendamisel võeti osa erinevatest olümpiaadidest ning maakondlikest/vabariiklikest konkurssidest, saavutati häid tulemusi. Tulemused näitavad meie õpetajate väga head tööd juhendamisel. Ainekomisjoni liikmete poolt on aasta jooksul juhendatud mitmeid uurimistöid. Jätkuvalt on sujuv koostöö Saaremaa muuseumi ja Saaremaa keskraamatukoguga. Väga oodatud on ka meie töised ainekomisjoni õppesõidud maakonna eri paikadesse. Selle õppeaasta algul, õigemini augustis 2019 külastasime Sõrve poolsaart ning tutvusime sealsete vaatamisväärsustega.

Elektroonilise almanahhi koostamine on oma arengus pidevas paigalseisus. Ainekomisjon leiab, et ka teised ainekomisjonid, eelkõige algklassid peaksid sellest rohkem huvituma. On ju almanahh meie laste tööde varaait. Aasta alguses seatud eesmärgini on veel arenguruumi. Oma klassi tööde eksponeerimisel on algklasside õpetajatest jätkuvalt olnud kõige aktiivsemad Marina Mäetalu ja Viire Pors.

Järgmise õppeaasta eesmärkideks on hoida head taset õpetamisel/juhendamisel. Olla õpilasesõbralik õpetaja. Üritame oma tööd kaasajastada suurema arvutikasutamisega ehk rikastada tunde infotehnoloogiliselt. Jätkuvalt kuulub ainekomisjoni prioriteetide hulka õpetajate silmaringi laiendamine nii ainealaste kui ka üldkultuuriliste teadmiste näol.

Autor: Merle Prii, eesti keele ja ajaloo ainekomisjoni esimees

88 Saaremaa Ühisgümnaasium 2019/2020 õ-a Aastaraamat

ALGKLASSIDE AINEKOMISJONI TÖÖST KOOSSEIS

Fotol: Algklasside ainekomisjoni liikmed I rida: Ester Sõtšova, Katrin Rosin, Viire Pors, Kersti Truverk, Ruta Kelt II rida: Irena Sink, Merle Lepik, Kaie Lepp, Janne Nurmik, Heljo Suurna, Marina Mäetalu III rida: Helen Siigur, Margit Mägi, Alli Kallaste Pildilt puuduvad: Iriina Lulla, Mari-Anne Tuuling

Nimi Amet Klass Muud ülesanded Kontakt- tunnid Katrin Rosin klassiõpetaja 1.a ringijuht, eelkooliõpetaja, KiVa 20 meeskonna liige Ruta Kelt klassiõpetaja 1.b ainekomisjoni juhataja, eelkooli- ja 18 pikapäevarühma õpetaja Merle Lepik klassiõpetaja 1.d ringijuht, eelkooliõpetaja 20 Margit Mägi klassiõpetaja 2.a ringijuht, KiVa meeskonna liige 26 Alli Kallaste klassiõpetaja 2.b eelkooliõpetaja 16 Janne Nurmik klassiõpetaja 2.d pikapäevarühma õpetaja 21 Irena Sink klassiõpetaja 3.a ringijuht, kooli hoolekogu ja nõukoja 25 liige, haridustehnoloog, eelkooli juhataja, maakonna klassiõpetajate ainekomisjoni juhataja

Saaremaa Ühisgümnaasium 89 Aastaraamat 2019/2020 õ-a

Kersti Truverk klassiõpetaja 3.b ringijuht 21 Kaie Lepp klassiõpetaja 3.d pikapäevarühma õpetaja 23 Viire Pors klassiõpetaja 4.a eelkooliõpetaja 21 Marina Mäetalu klassiõpetaja 4.b eelkooliõpetaja, KiVa meeskonna 26 liige Heljo Suurna klassiõpetaja 4.d eelkooliõpetaja 21 Helen Siigur abiõpetaja I - II asendusõpetaja 24 kl Iriina Lulla abiõpetaja 3.b 24 Mari-Anne Tuuling klassiõpetaja I -III eesti keele tempotundide õpetaja kl

TÖÖPLAAN 2019/20 õppeaastal saime koolis töötada ainult kaks trimestrit ja see andis kogu õppeaastale uue ja ootamatu näo. COVID-19 viirus pani kõik õpetajad, vanemad ja õpilased uude olukorda. Kolmas trimester toimus distantsõppe vormis. Nii õpilased, vanemad ja ka õpetajad pidid kohanema töötamisega erinevates arvutimaailma keskkondades. Õpetajad märkasid, et õppetöö tase isegi paranes, sest hinded olid valdavalt viied. Suur tänu vanematele ja õpilastele suurepärase töö eest!

Algklasside ainekomisjonis töötas 13 õpetajat ja 2 abiõpetajat. Õpilasi oli kokku 299. Tüdrukuid 154 ja poisse 145.

Kõik õpilased lõpetasid õppeaasta 100% edukusega.

Tööplaan sai täidetud 2/3 ulatuses, aga seda ainult viiruspuhangu ja üleriikliku karantiini tõttu. Karantiini tingimustes pidasime meeles 9. ja 12.kl õpilasi nende tutipäeval. Õpetaja Merle Lepik tegi I klasside poolt meeleolukad tervitusvideod ning neid kasutati e-aktustel. Kõigele vaatamata saame siiski tõdeda, et ainekomisjoni eesmärgid said täidetud.

2019/20 õppeaasta paistis silma sellega, et ainekomisjoni liikmetel oli peale kontakttundide veel teisigi ülesandeid, mida täideti suure pühendumisega. Alati anti endast parim. Mitmed klassiõpetajad esinesid pedagoogilistel kõnelustel järgmiste teemadega:  Irena Sink - Fooliumtrükk ja kuum embossing Kuidas mõista ja toetada digilapsi  Ruta Kelt - Haridusmessist Educa Austraaliast tegelikult  Janne Nurmik - Üllatused Lätist Muljeid Orihuelast  Kersti Truverk - Lugusid Alicantest  Merle Lepik - Meediaringi tööst

Juhtkond tänas meie õpetajaid SÜG Pressi vahendusel:  Katrin Rosin, Ruta Kelt, Merle Lepik – meeleoluka 9. klassi ja abituuriumi lõpukella e-aktuse eest;

90 Saaremaa Ühisgümnaasium 2019/2020 õ-a Aastaraamat

 Klassiõpetajad – õpetajate päeva laada õnneloosi õnnestumise ja II korruse vahvate vitriinide kujundamise eest ja lasteaedade päeva õnnestunud kordamineku eest.  Irena Sink – projekti „Vahetund" initsiatiivi ülesnäitamise ja eduka lõpptulemuse eest.  Janne Nurmik, Marina Mäetalu, Viire Pors, Heljo Suurna – algklasside jõulukontsertide läbiviimise eest.  Irena Sink, Ruta Kelt, Viire Pors, Marina Mäetalu, Kaie Lepp, Janne Nurmik, Heljo Suurna, Merle Lepik, Katrin Rosin – hästi toimiva eelkooli läbiviimise eest.

Kooli sünnipäeva puhul kingiti Sandra Kuke (10.b) pilt „Sõna raamat“ õpetaja Ruta Keldile ja õpilastele Reio Markkus Lepp (3.a) – sport, Liisa Väli (3.b) – silmapaistev väike SÜGlane, Elisabeth Villsaar (4.a) – etlemine, Hugo Sarapuu (4.b) – sport.

EELKOOL. 19 aastat on algklasside ainekomisjon tegelenud ka eelkooliga. Eelkooli juhtis õpetaja Irena Sink. Eelkooli eesmärgiks oli:  tutvustada lastele kooli ja õpetajaid;  teadvustada, et koolis on tore;  harjutada koostööd teiste lastega;  nõustada vanemaid lapse arengut puudutavates küsimustes. Eelkoolis esinesid loengutega õpetajad Janne Nurmik „Olla hea lapsevanem või olla lihtsalt lapsevanem”, Merle Lepik „Lugema! Kasulikud nipid ja nõuanded”, Irena Sink „Milliseid koolitarbeid valida”

Kooliga tuli tutvuma 80 last Kuressaare lasteaedadest, aga on ka Pihtlast, Kaalist ja Kärlalt.

TEGEVUS MILLINE ÜLDPÄDEVUS

ja

- AEG

õpipädevus digipädevus VASTUTAJA

KAJASTAMINE

suhtluspädevus

, loodusteaduste ,

-

ettevõtlikkuspädevus

enesemääratluspädevus

tehnoloogialane pädevus tehnoloogialane

kultuuriväärtuspädevus ja

sotsiaalne ja kodanikupädevus ja sotsiaalne matemaatika I KOOSOLEKUD Korraline koosolek. Info 29.08 R. Kelt 1. vahendamine. Tööplaani koostamine. Korraline koosolek. 11.09 R. Kelt Koostöö kell 2. tugisüsteemidega. 14.15 Pikapäevarühmatöö. Eelkool. 26.09 R. Kelt Korraline koosolek. Info 3. kell vahendamine. 16.00 4. Korraline koosolek. 10.10 R. Kelt

Saaremaa Ühisgümnaasium 91 Aastaraamat 2019/2020 õ-a

Koolitus „Õpetajalt kell õpetajale” koolitaja õp 16.00 Janne Nurmik. Info vahendamine. Korraline koosolek. 07.11 R. Kelt Koolitustel õpitu kell vahendamine. 16.00 5. Jõuluüritused koolis. Külaliseks uus huvijuht. Info vahendamine. Korraline koosolek. 05.12 R. Kelt Koolitustel õpitu kell 6. vahendamine. Ürituste 16.oo korraldamisest. Info vahendamine. Korraline koosolek. jaan R. Kelt Koolitustel õpitu 7. vahendamine. Ürituste korraldamisest. Info vahendamine. Korraline koosolek. veebr R. Kelt Koolitustel õpitu 8. vahendamine. Ürituste korraldamisest. Info vahendamine. Videokoosolek. Info märts R. Kelt 9. vahendamine. 10. Korraline videokoosolek. apr R. Kelt Korraline koosolek. mai R. Kelt 11. Õppeaastast kokkuvõtte tegemine. II TÖÖ ÕPILASTEGA (konkursid, olümpiaadid, üritused, tasemetööd, eksamid) 1.-4. klasside 05.09 1. * * * R. Kelt lastevanemate kool 30.09 M.Mäetalu 2. Lasteaedade päev * * * * * V. Pors H.Suurna 01.- M.Mäetalu 4.kl loodusõpetuse 3. * * * 02.10 V. Pors tasemetöö H. Suurna 4. Eelkool * * * * * * * * 15.10 I. Sink 5. 1. ja 4. kl arutelud okt klj Kadri-ja mardipäeva 04.- M. Lepik 6. * * * * * * tähistamine • • • 08.11 12.11 I. Sink 7. Eelkool * * * * * * * * M.Mäetalu Mälumäng „Meie kool” I 01.- klj 8. * * * * * voor 15.11 9. Jõulukontserdid kirikus • • • • • 13.12 klj,

92 Saaremaa Ühisgümnaasium 2019/2020 õ-a Aastaraamat

muusikaõp 14.01 I. Sink 10. Eelkool * * * * * * * * M. Mäetalu Mälumäng „Meie kool” 03.- klj 11. * * * * * * * II voor 14.02 11. Eelkool * * * * * * * * 11.02 I. Sink 14.02 õpilas- 12. Sõbrapäeva disko • • • • • • • esindus 13. II ja III kl arutelud • • • • • • •veebr klj M. Mäetalu Matemaatikaolümpiaadi • 14. V. Pors piirkonnavoor 4.kl • • • • • • H. Suurna 16. Eelkool * * * * * * * * 03.03 I. Sink Emakeele õigekirja- ja 09. - klj 17. • kirjatehnikavõistlus • • • • 13.03 Matemaatika 19.03 klj 18. • võistlusmäng „Känguru" • • • • 19. Laululind • • • • • • •08.04 J. Nurmik Rahvusvahelise 29.04 K. Truverk 20. • tantsupäeva tähistamine • • • • • 21. 3.kl tasemetöö eesti keel • • • • • •12.05 klj • M. Mäetalu, 23. 4.kl üleminekueksam • • • • • V. Pors, H. Suurna Mälumäng „Meie kool” 04. - klj 24. * • III voor • • • • • • 15.05 25. Teaduslahing III-IV kl • • • • • * • •08.05 klj 03. - klj 26. Praktikapäevad * • • • • • • • 05.06 27. Spordipäev • • • • • • •03.06 klj TÄHTPÄEVAD STENDIL 1. Tarkusepäev 30.08 R. Kelt 2. Sügise algus 22.09 A. Kallaste 3. Isadepäev 08.11 J. Nurmik 4. Jõulud 01.12 H. Suurna 5. Kooli sünnipäev 14.01 K. Lepp 6. Eesti Vabariigi sünnipäev 23.02 M. Lepik 7. Emakeelepäev 07.03 M. Mägi 8. Munadepüha 09.04 V. Pors 9. Volbripäev 01.05 M. Mäetalu

Eesmärkide täitmine  Põhikooliks kasvamine: koosolekud, mõttetalgud, arutelud; Selle eesmärgi täitmiseks toimusid mitmed koosolekud. Arutasime uue kooli võimalikke suundi. Vahetasime mõtteid uue kooli klasside sisustuse ja kooli üldise sisedisaini üle. Oma ideid vahendasime kooli majandusjuhataja A. Haandiga. Mõtisklesime tulevase kooli tunnijaotusplaani üle ja tegime valmis esialgse kava.

Saaremaa Ühisgümnaasium 93 Aastaraamat 2019/2020 õ-a

 Huviringide arvu suurendamine; See eesmärk sai väga hästi täidetud. Töötasid mitmed uued ringid.

RINGIDE TÖÖST Kaberingis osales 8 õpilast 1. ja 2. klassidest. Tutvusime kabe ajalooga, liikidega, mõistetega ja reeglitega. Iga tund mängisime erinevate partneritega. Sõbrakuul mängisime erinevaid mänge, iga liige võttis kaasa ühe mängu, seletas reeglid ja mängisime koos. II trimestril selgitasime välja 1. klasside, 2. klasside ja üldvõitja. Mängisime erinevaid mõttemänge ja harjutasime kabet veebis. Juhendaja Katrin Rosin

Meediaring Liikmeid: alustas 12, lõpetas 9 Meediaringi põhieesmärk on eelkõige õpilastele pakkuda võimalust end väljendada kasutades erinevaid multimeedia vahendeid ning õpetada kasutama riist- ja tarkvara, mille vahendusel oma visuaalset või helilist pilti töödelda. Õpilaste huvi ringi pääsemiseks oli suur. Meediaringi 3.a klassi tüdrukute Kaisa Kindlam ning Säde Lee Jürisson abiga (fotomodellid) valmis algklasside EV aastapäeva stend. Avalikussele jagatud tööd:  “Kooli sünnipäev” (helisalvestis). Autorid Marii Jalakas (1.d klass) ja Kaisa Kindlam (3.a klass). Läks kasutusse kooli sünnipäevapidustuste pildikollaaži taustaheliks.  “Hoia sõprust ja sõpru!” (animatsioon). Autorid Marii Jalakas, Pärli Kivi, Jaco Putnik, Markos-Erik Käärid 1.d klassist. Montaaž Merle Lepik. Distantsõppe perioodil valmisid:  “Kevadised õied” (animatsioon). Autor Marii Jalakas (1.d klass) koos vanemaga.  “Kool kolis koju” (video). Autorid Marii Jalakas, Pärli Kivi, Jaco Putnik 1.d klassist ja Jacob Putnik 3.a klassist koos vanematega. Montaaž Merle Lepik.  “Marii kokasaade” (video). Autor Marii Jalakas (1.d klass) koos vanemaga. Montaaž Merle Lepik.  Lõpetamiste tervitusvideod (9. ja 12. klassidele). Heli salvestasid Marii Jalakas, Jaco Putnik, Pärli Kivi ja Markos-Erik Käärid 1.d klassist. Montaaž Merle Lepik.

Fotol: Jacob Putnik, Jaco Putnik ja Roland Kask lamenukk-animatsiooni võtteid katsetamas.

94 Saaremaa Ühisgümnaasium 2019/2020 õ-a Aastaraamat

Fotol: Pärli Kivi, Säde Lee Jürisson, Marii Jalakas, Iti Piht, Kaisa Kindlam

Distantsõppe perioodil oli tore näha, et õpilased kasutasid oma ringitöös õpitud oskusi. Juhendaja Merle Lepik

1.-2.klasside pallimängude ring Õpilasi ringis: 24. Eesmärgiks oli sisustada laste vaba aega ja pakkuda rohkelt liikumisrõõmu, arendada kehalisi võimeid, õpetada ausa mängu põhimõtteid ja meeskonnatööd. Väljundiks olid planeeritud mitmed kevadised võistlused, mis aga eriolukorra tõttu ära jäid. Juhendaja: Margit Mägi

1. ja 2. klasside rahvatantsuring Tantsutundides oli põhirõhk huvi äratamisel tantsimise vastu. Igas tunnis õppisime kergemaid rahvatantsusamme, liikumist ringil, diagonaalil, kolonnides. Suurt tähelepanu pöörati õigele kehahoiule. Samuti õppisime ja harjutasime erinevaid laulumänge ja 2-3 autoritantsu. Vaatamata lühikeseks jäänud õppeaastaga jõudsid lapsed esineda mitmel kontserdil- õpetajatepäeva kontserdil õpetajatele, esimese advendikontserdil Kuressaare kesklinnas linnarahvale, EV sünnipäevakontserdil algklassideperele ja 1-klasside 100-päeva peol vanematele. Juhendaja Kersti Truverk

3. klasside rahvatants Tantsurühmas osalesid lapsed 3.b ja 3.d klassist, enamus lapsi juba kolmandat aastat. Tantsutundides õpiti ja harjutati juba põhjalikumalt eakohaseid Eesti rahvatantsusamme. Õpiti selgeks mitu uut autoritantsu ja hulk pärimustantse. Igas tunnis oli lemmiktantsu tantsimine, mille lapsed ise valisid. Esineti õpetajatepäeva kontserdil, advendikontserdil Kuressaare kesklinnas, puuetega laste jõulupeol ja EV sünnipäevaaktusel. Distantsõppe ajal toimusid videotunnid, kus õppisime ja tantsisime „koos” mitmeid erinevad folkloorseid

Saaremaa Ühisgümnaasium 95 Aastaraamat 2019/2020 õ-a tantse: Kiitsakas, Savikova venelane, Ristpulkade tants, Padespan, Labajalavalss ja Kaera- Jaan. Juhendaja Kersti Truverk

Fotol: Hetk õpetajate päeva kontserdilt. Esinemas 3. kl tantsurühm

Algklasside kunstiring Ringis osales 12 õpilast 1.- 4. klassini. Õpiti juurde uusi võtteid ja tehnikaid kujutava kunsti vallas. Laste tööd olid alati 2. korrusel näituseks väljas. Juhendaja Irena Sink

Rahvastepalliring Sel õppeaastal osales ringis 28 3.-4. klassi õpilast. Treeniti pallimängu- ja meeskonnatööoskust. Käidi võistlemas maakonna Dumle rahvastepalliturniiril, kus nii tüdrukute kui poiste võistkonnad saavutasid 2. koha. Sellega kindlustasid lapsed pääsu Kohilasse piirkonnavoorule. Kohilas oli äge võistlus, meie poisid tõid koju kuldse esikoha ja tüdrukud hõbedase teise koha. Treener Irena Sink

1.-2.kl. palliringi treeningud toimusid kaks korda nädalas. Ringi eesmärgiks oli erinevaid pallimänge (sisejalgpall, korvpall, saalihoki ja rahvastepall) tutvustada ja läbi selle arendada lastes oskusi neid sportmänge mängida. Treeningutel pöörati tähelepanu kehaliste võimete (kiirus, jõud) ja erinevate sportmängude erialaste oskuste (püüdmine ,söötmine, viskamine, põrgatamine) arendamisele. Treener Enn Laanemäe

AINEOLÜMPIAADID JA VABARIIKLIKUD VÕISTLUSED Matemaatikaolümpiaadi piirkonnavoorus (28 osalejat) saavutas 2. koha Richard Toompuu (4.a kl, õpetaja Viire Pors) ja 3. koha saavutas Jete-Mia Arge (4.b kl, õpetaja Marina Mäetalu)

Uku Vesberg (3.a), Reio Markkus Lepp (3.a), Sten Robin Noor, Jacob Putnik, Andreas Kirst, Marten Aus, Rasmus Kask (kõik 3.a) ja Sander Kask (3.d) – Dumle rahvastepalli piirkonnavooru 1. koht. Treener Irena Sink

96 Saaremaa Ühisgümnaasium 2019/2020 õ-a Aastaraamat

Luisa-Marii Kuusk (3.a), Säde Lee Jürisson (3.a), Karolin Teras, Karoliis Käsper, Kaisa Kindlam (kõik 3.a), Lee Tamm (3.b), Eti Tüür ja Annabel Ansel (mõlemad 3.d). – Dumle rahvastepalli piirkonnavooru 2. koht. Treener Irena Sink

Foto: Võidukas meeskond

Foto: Võidukas naiskond

Saare Maakonna Keskraamatukogu ettelugemisvõistlusel saavutas I koha 4.a klassi õpilane Elisabeth Villsaar ja II koha saavutanud 4.b klassi õpilane Lenna Haandi

3.a klass osales Eesti Vabaõhumuuseumi maa-arhitektuuri keskusega üle-eestilise akende inventeerimise talgutel „Mida aken peegeldab? Töö tulemusena valmis kogumik, mida saab vaadata aadressil: https://tinyurl.com/ydgdydgo. Projekti juhendas Irena Sink.

Saaremaa Ühisgümnaasium 97 Aastaraamat 2019/2020 õ-a

Maakondlikul jäljendusvaadendil esindasid algklasse 3.b klassi õpilased Jaagup Tuisu looga „Legendid oma loos”. Juhendaja Kersti Truverk.

Fotol: 3.b klassi õpilased maakondlikul jäljendusvaadendil

ÜRITUSED 1. septembri aktus I klasside klassijuhatajad: Katrin Rosin, Ruta Kelt, Merle Lepik

Mälumäng “Meie kool – SÜG” I vooru võitjad: 1.a Erik Pääsukene 3.a Karoliis Käsper 1.b Karl Gregor Palm 3.b Lee Tamm 1.d Marii Jalakas 3.d Reio Markkus Lepp 2.a Ott Herman Kirs 4.a Richard Toompuu 2.b Agor Mäeorg 4.b Mirell Õiemets 2.d Elis Helena Võidula 4.d Oskar Pihel

II vooru võitjad: 1.a Marion Nelis 3.a Luisa-Marii Kuusk 1.b Karl Gregor Palm 3.b Lee Tamm 1.d Rihard Lepik 3.d Annabel Rahu 2.a Mario Teder 4.a Herta Trei 2.b Agor Mäeorg 4.b Krita Kilumets 2.d Elis Helena Võidula 4.d Oskar Pihel

Jäljendusvaadend Jäljendusvaadendil olid algklassid väga aktiivsed ja tõid vaatajateni 10 numbrit. Žürii vastukaja laste esitustele oli positiivne. Tulemused 1.-3. klass 1. 3.b Jaagup Tuisk „Legendid oma loos” 2. 3.a Los del Rio „Macarena” 3. 1.d Koolitants „I gotta feeling”

98 Saaremaa Ühisgümnaasium 2019/2020 õ-a Aastaraamat

100 päeva koolis Kui I klassidel sai täis 100 päeva koolis, siis otsustasime, et korraldame I klasside vanematele toreda peo. Pidu sai huvitava interaktiivse lahenduse. Pidu ehitati üles telesaatena. Lapsed lugesid aabitsauudiseid ja nende vahele oli põimitud laulud ja tantsud. Vanemad jäid väga rahule. Digiõppe ajal saime filmitud klippe kasutada abiturientide ja üheksandike õnnitlemiseks. Väga kaasaegne pidu!

Fotol: 3.a klass tantsib ja laulab „Macarenat”

Fotol: Esimesed klassid esinemishoos

Keksu- ja footbagi vahetunnid 2019. aasta lõpul lükati käima projekt vahetund.ee, mille raames varustati koole keksukummide ja jalapallidega, et lapsed saaksid vahetundides oma istumisest kangeid konte füüsilise tegevusega turgutada. Idee sündis Tallinn Moon Rotary klubis. Vahetundides liigutamine aitab kaasa füüsise arendamisele (telegram.ee). Ka SÜG ühines selle projektiga õpetaja Irena Singi eestvedamisel. Saime heade annetajate abiga 45 kummikeksu ja 36 footbagi.

Saaremaa Ühisgümnaasium 99 Aastaraamat 2019/2020 õ-a

SÜG-i liikumispäeva aineteatejooksus lõid südikalt kaasa ka algklassid. Tulemused: 1. ja 2. klasside arvestuses saavutas I koha 2.b klass, II koha 2.a klass ja III koha saavutas 1. d klass. 3. ja 4. klasside arvestuses saavutas I koha 4.b klass, II koha 4.a klass ja III koha saavutas 3.b klass.

Fotol: Vahetunnis kummikeksu mängimas.

KOKKUVÕTE „Õpetajalt õpetajale” sisekoolituste jätkamine; 2019/20 õppeaastal tegid sisekoolitusi Janne Nurmik, kes kõneles teemal “Kiindumussuhe”. Samal teemal käis meid koolitamas ka Jane Snaith. Madli Mikli tutvustas meile nn tempotunde ja selle rakendamisest meie koolis. Ruta Kelt vahendas muljeid Helsinki haridusmessilt. Irena Sink õpetas kasutama haridusroboteid Blue-Bot ja Ozobot ja distantsõppe ajal õpetas kasutama erinevaid õppekeskkondi.

Võlglasteta aasta; Eesmärk täidetud 100%.

Aasta uuendused:  vahetunniprojekt;  robootikatunnid;  eesti keele tempotunnid;  I klasside klassijuhatajate tihe koostöö, kaasati ka Ic klass (väikeklass). Augustikuus korraldati lastevanematele õppepäev;  II korruse temaatilised seinalehed.

Järeldused

Tugevused:  üksteist abistav ja tugev kollektiiv;  õpetajate arenemisvõimalused ja kogemuste vahetamised;  toimivad koostöösuhted: õpilane, õpetaja, lapsevanem;  küllaltki head töötingimused;

100 Saaremaa Ühisgümnaasium 2019/2020 õ-a Aastaraamat

 infotehnoloogiliste vahendite kasutamise võimaluste mitmekesisus;  kooli traditsioonide hoidmine, rahvakalendri tähtpäevade järjepidev meeles hoidmine;  turvalisus;  õnnestunud eelkoolipäevad;  abiõpetajate väga hea töö;  suutsime töös hoida pikapäevarühma;  ainekomisjoni kevadine väljasõit;  huviringide rohkus;  uued õpetajad kohanesid kenasti kollektiiviga ja andsid toreda panuse algklasside ainekomisjoni töösse;  KiVa meeskonda kuulusid õpetajad Marina Mäetalu, Margit Mägi ja Katrin Rosin. Nad andsid omapoolse panuse, et vähendada koolikiusamist algklassides.

Nõrkused:  ikka ruumipuudus;  algklasside õpetajad ei pääse kuulama direktsiooni infot;  puudub kell, mis kutsuks õigeaegselt klassidesse vahetunnis õues viibivaid lapsi;  pikapäevarühmal pole vahendeid, et sisustada õpilaste vaba aega;  õpilaste toetamine spetsiifiliste probleemide puhul

Parendusettepanekud:  leida võimalus ja lahendus vahetunnis olevate laste tundi kutsumiseks;  õpetajad ja õpilased rohkem liikuma;  parendada õpetajate digipädevust koolituste kaudu;  parendada ja elavdada pikapäevarühma tööd;  paindlikkus, mõistmine, arusaamatuste korral üksteisega rääkimine

Eesmärgid uueks õppeaastaks  õpilaste ja õpetajate digipädevuse tõstmine arvutitundide ja koolituste kaudu;  liikumisvahetundidega tegelemine;  võlglasteta õppeaasta;  kasvamine põhikooliks;  kiitus on mesi lapse hingele ehk märkame õpilast. Tänan kõiki kolleege tehtud töö eest!

Autor: Ruta Kelt, algklasside ainekomisjoni esimees

Saaremaa Ühisgümnaasium 101 Aastaraamat 2019/2020 õ-a

MATEMAATIKA AINEKOMISJONI TÖÖST KOOSSEIS

Fotol: Matemaatika ainekomisjoni liikmed I rida: Monika Heleene Pärt, Marek Schapel, Linda Kuuseok, Marit Kikas II rida: Viljar Aro, Anu Ausmees, Kristi Orgmets, Henrik Pihl

Nimi Aine Klass Muud ülesanded psühholoogia 10.abc valik direktor Viljar Aro loogika 11.c matemaatika 10.ab, 10.c, 11.ab, 12c 12.c klassijuhataja Anu Ausmees põhivara kordamine 10.abc matemaatika 6.a, 7.b, 8.b, 9.a 9.a klassijuhataja Marit Kikas õpiabi 5.ab valikaine 7.ab, 8.ab matemaatika 5.a, 8.a, 9.b, 11.c 5.a klassijuhataja Linda Kuuseok Kolmnurgad ja ringid 11.c valikaine 5.ab matemaatika 5.b, 6.b, 7.a, 12.ab Kristi Orgmets valikaine 6.ab arvutiõpetus 1.d, 3.c, 4.c, 5.a, 5.b, 7.a, Henrik Pihl 7.b, 7.ce, 10.a,10.b, 10.c valikkursus 10.abc, 11.abc Monika Heleene matemaatika 8.c, 9.c Pärt õpiabi 7.ab, 8.ab, 9.ab Marek Schapel õppealajuhataja

102 Saaremaa Ühisgümnaasium 2019/2020 õ-a Aastaraamat

TÖÖPLAAN Ainekomisjoni põhieesmärgid:  kasvamine põhikooliks;  ühine andmepank;  vähemalt üks koosolek väljaspool kooli.

Jrk TEGEVUS AEG VASTUTAJA I KOOSOLEKUD 1. Aasta alguse koosolek 27.08.19 M. Kikas 2. Korraline koosolek 27.09.19 M. Kikas 3. Korraline koosolek 21.10.19 M. Kikas 4. Korraline koosolek 01.11.19 M. Kikas 5. Korraline koosolek 27.02.20 M. Kikas 6. Korraline koosolek 28.04.20 M.Kikas 7. Korraline koosolek 06.05.20 M. Kikas II 1. Matemaatika lahtine võistlus I 28.09.19 2. Informaatika lahtine võistlus 14.-20.10.19 3. Matemaatikavõistluse Kuubik I voor 01.-28.11.19 4. Informaatikaviktoriin Kobras I voor 04.-15.11.19 5. Vabariiklikud XLVI matemaatikaõpetajate 07.-08.11.19 M. Schapel päevad Kuressaares 6. Geeks on Wheels 7.-9. klass 21.11.19 7. Aritmeetikavõistlus klassides 25.-29.11.19 8. Matemaatikavõistlus Kuubik II voor 29.11-22.12.19 9. Informaatikaolümpiaadi eelvoor 07.12.19 10. Matemaatika kooliolümpiaad gümnaasiumile 02.12.19 11. Informaatikaviktoriin 03.12.19 12. Matemaatika kooliolümpiaad põhikoolile 05.12.19 13. 4. – 6. klassi aritmeetikavõistluse finaal 04.12.19 L. Kuuseok 14. 7. – 9. klassi aritmeetikavõistluse finaal 04.12.19 M. Kikas 15. 10. – 12. klassi aritmeetikavõistluse finaal 04.12.19 V. Aro 16. Matemaatika lahtine võistlus II 14.12.19 17. Matemaatikavõistlus Kuubik III voor 20.12.19- 23.01.20 18. Matemaatikavõistlus Kuubik IV voor 24.01-20.02.20 19. NUPUTA eelvoor 30.01.20 20. Matemaatikaolümpiaadi piirkonnavoor 7.-12.kl 05.02.20 21. Informaatikaviktoriin Kobras II voor Tartus 15.-16.02.20 22. Informaatikaolümpiaadi lõppvoor Tartus 15.-16.02.20 23. Matemaatikaolümpiaadi piirkonnavoor 4.-6.kl 06.03.20 24. Känguru võistlus 19.03.20 25. Matemaatikaolümpiaadi lõppvoor Tartus 28.-29.03.20 26. NUPUTA lõppvoor Tallinnas 09.05.20

Toimus seitse korralist koosolekut, millest üks töine koosviibimine kohvikus ja kaks kohtumist tuli teha valitseva olukorra tõttu veebis. Lisaks leidsid aset kord või paar kuus

Saaremaa Ühisgümnaasium 103 Aastaraamat 2019/2020 õ-a

ühiste vabade esimeste tundide ajal arutelud, mille käigus lahendati tekkinud probleeme ja võeti vastu ühiseid otsuseid.

Matemaatika ainekomisjoni töövedur sõitis esimesed kaks trimestrit kindlalt mööda vanu rööpaid. Meie õpilased osalesid traditsioonilistel võistlustel, saime tunda edutunnet. Valikainetundides 5.-8. klassides proovisime sel õppeaastal lisaks tavapärasele mängimisele, nuputamisele, voltimisele ja joonestamisele süveneda rohkem geomeetria tunnetamisse, robootikasse ning geomeetrilistesse tõestustesse. Kolmanda trimestri õpe toimus suuremalt jaolt koduõppena, kus nii õpilased kui õpetajad pidid hakkama saama täiesti uue olukorraga ja üldjuhul tuldi toime. Kindlasti tegid õpilased palju rohkem kodutöid kui olid eelnevalt harjunud, vihikud muutusid korralikumaks, käitumine tundides(veebitundides) oli kõigil eeskujulik. Seoses eriolukorraga ei pidanud matemaatikaeksamit sooritama 9. klassi õpilased, mis mõneti vähendas õpimotivatsiooni neil, kellele matemaatika on keeruline aine. Matemaatikaõpetajatel tuli hakkama saamiseks õppida kasutama erinevaid vahendeid nii tundide läbiviimiseks kui õpitulemuste kontrollimiseks. Eriolukord tõi välja meie komisjoni tugevused ja nõrkused – kangus, leidlikkus, individualism. Aru saades, et saab ainult enesele loota, leiutas igaüks endale kõige sobivama viisi selles uues olukorras hakkama saamiseks. Sõltuvalt digitehnika olemasolust ja võimalustest kodus viidi läbi veebitunde nii otse kui videote abil, õppides selleks jooksvalt kasutama erinevaid platvorme ja programme. Samas toimetas igaüks üksi oma kõige parema äranägemise järgi, kas see oli totaalne ajapuudus, oskamatus või tahtmatus teistega oma tegemisi mitte arutada või ühendada, seda teab igaüks ise. Kui välja tuua negatiivne, siis: töökoormus oli meeletu, silmad valutasid ekraani vaatamisest, mure õpilaste tegelike teadmiste pärast tekitas stressi, digivirrvarr peas tegi une õhukeseks, elu sõltub liiga palju tehnikast. Oli palju ka positiivset. Kokkuvõttes võib öelda, et oli väga tõhus õppetund, mis aitab kõvasti kaasa enese- ja kooli arengule.

Novembris viidi Marek Schapeli juhtimisel Saaremaa matemaatikaõpetajate abil läbi Vabariiklikud XLVI matemaatikaõpetajate päevad Kuressaares. Üritus õnnestus igati, külalistele meeldis korralduslik pool väga.

21. novembril toimus 7.-9. klassidele projekt “Geeks on Wheels”, mille põhieesmärk oli suurendada huvi infotehnoloogia vastu ning tutvustada nooremale põlvkonnale uusi seadmeid ja lahendusi antud valdkonnast: nutitelefone, sülearvuteid, virtuaalreaalsust ning uut tarkvara. Viies õpitoas said õpilased algteadmisi programmeerimisest keeles Python, ehitada roboteid, kokku panna elektriringe, arvuteid osadeks võtta, et näha, kus miski asub, mängida virtuaalreaalsuses ning tantsida verivärske Ubisofti muusikamängu „Just Dance“ juhendamisel. Päev lõppes Mihhail Afanasjevi põneva ja emotsionaalse ettekandega „Kuidas mitte laeva ehitada“.

Juba teist aastat töötas Henriku juhtimisel robootikaring. Osaleti Lego First League eelvoorus, kus parandati eelmise aasta tulemust ja Code Week'i raames toimunud robootikavõistlusel, kus saavutati alavõit.

104 Saaremaa Ühisgümnaasium 2019/2020 õ-a Aastaraamat

KOOLI OLÜMPIAADID JA VÕISTLUSED Selle õppeaasta parimad peastarvutajad on: 4.–6. klasside arvestuses: 1. koht Illimar Kirss 6.b 2. koht Jarno Mononen 6.b 3. koht Luise Ling 5.b

7.–9. klasside arvestus 1.-2. koht Jürgen Liiv 9.b 10.–12. klasside arvestuses: 1.-2. koht Katrin Lindmäe 9.b 1. koht Triinu-Liis Torri 11.c 3.-5. koht Jaagup Rang 7.b 2. koht Feridee Sevostjanov 12.c 3.-5. koht Robin Maranik 7.a 3.-4. koht Kennar Kahju 11.c 3.-5. koht Ragnar Tisler 7.a 3.-4. koht Alari Nuut 11.c

Kooli matemaatikaolümpiaadi paremik: 5. klass 6. klass 1. koht Siim Vatsfeld 5.b 1. koht Reio Mägi 6.f 2. koht Tuule Kalamees 5.a 2. koht Jarno Mononen 6.b 3. koht Carlos Püüding 5.b 3. koht Illimar Kirss 6.b 7. klass 8. klass 1. koht Jaagup Rang 7.b 1. koht Kirke Viik 8.b 2. koht Eerik Heinmaa 7.b 2. koht Raoul Joaquin Seppel 8.a 3. koht Ragnar Tisler 7.a 3.koht Robin Keerd 8.a 9. klass 10. klass 1. koht Marie Eike Rebane 9.b 1. koht Voldemar Kirss 10.c 2. koht Katrin Lindmäe 9.b 2. koht Ats Rosenfeld 10.c 3.koht Jürgen Liiv 9.b 3. koht Annika Suurna 10.C 11. klass 12. klass 1. koht Triinu-Liis Torri 11.c 1. koht Feridee Sevostjanov 12.c 2. koht Torm Vatsfeld 11.c 2. koht Gendra Allikmaa 12.c 3. koht Vootele Mets 11.c 3. koht Joosep Leemet 12.c

AINEOLÜMPIAADID JA VABARIIKLIKUD VÕISTLUSED Maakondlikul „Nuputa“ viktoriinil, kus osales 7. klassi võistkondi 10 ja 5.-6. klassi võistkondi 14, saavutasid meie kooli õpilased järgmised kohad:

Luise Ling 5.b klass Siim Vatsfeld 5.b klass 1. koht Illimar Kirss 6.b klass Jarno Mononen 6.b klass Karola Kuldsaar 5.b klass Carlos Püüding 5.b klass 7. koht Laur Erik Laine 6.b klass Kaur Vesberg 6.b klass Jaagup Rang 7.b klass 3. koht Eerik Heinmaa 7.b klass

Saaremaa Ühisgümnaasium 105 Aastaraamat 2019/2020 õ-a

Helena Lulla 7.a klass Robin Maranik 7.a klass 7. koht Georg Paomees 7.a klass

Vabariiklik „Nuputa“ viktoriini lõppvõistlus on lükatud koroonaviiruse tõttu edasi ja toimub Tallinna Gustav Adolfi Gümnaasiumis 7. septembril.

Matemaatikaolümpiaadi piirkonnavoorust võttis osa 5.-6. klasside õpilastest 9 ja 7.-12. klasside õpilaste hulgast 38 õpilast. Allolevas tabelis on 5.-9. klasside poodiumitulemused: Nimi Klass Koht Juhendaja Tuule Kalamees 5.a 1. koht õp. Linda Kuuseok Siim Vatsfeld 5.b 2. koht õp. Kristi Orgmets Illimar Kirss 6.b 1.-2. koht õp. Kristi Orgmets Reio Mägi 6.f 3. koht õp. Marit Kikas Helena Lulla 7.a klass 2. koht õp. Kristi Orgmets Raul Joaquin Seppel 8.a klass 2. koht õp. Linda Kuuseok Marie Eike Rebane 9.b klass 1. koht õp. Linda Kuuseok

Erinevalt eelmistest aastatest hinnati 10.-12. klasside kõiki olümpiaaditöid Tartu Ülikooli teaduskooli poolt. 10. klasside 286 õpilase hulgast jõudsid saarlastest 60 parima hulka ainult meie kooli 10.c õpilased Voldemar Kirss, Ekke Jaak Valge ja Mihkel Tõnisots. Vabariigi 11. klasside 206 õpilase seast olid 67 parima hulgas saarlastest Triinu-Liis Torri (11.c), Janari Mõlder (Kuressaare Gümnaasiumist), Torm Vatsfeld (11.c) ja Alari Nuut (11.c). 12. klasside 60 parema hulka ühtki saarlast ei jõudnud. Nimed olid antud paremusjärjestuses. Lõppvoorudesse ja huvipäevadele meie kooli õpilasi sel õppeaastal ei kutsutud.

„Känguru“ võistlus toimus 20.-22. mail elektroonselt viktoriinid.ee keskkonnas, mistõttu meie kooli õpilaste tulemusi paraku välja tuua ei saa.

OLULISED ARVNÄITAJAD 5 VIIMASE AASTA LÕIKES Matemaatikas täiendavale õppetööle jäetud õpilaste protsent vastava astme õpilaste arvust: 2015/16õa 2016/17õa 2017/18õa 2018/19õa 2019/20õa 5. – 8. klassis 2,5 5,3 1,8 4,6 4 10. – 11. klassis 27,2 14,3 15,1 22,1 14,4

Arvutiõpetuses jäi täiendavale õppetööle 11 õpilast.

Matemaatikaolümpiaadil osalenud õpilaste protsent õppeainet õppivate õpilaste arvust: 2015/2016 2016/17 2017/18 2018/19 2019/20 9,3 10 8,3 8,5 9,4

Matemaatikaolümpiaadi maakonnavooru esikolmikus olevate õpilaste protsent õppeainet õppivate õpilaste arvust (sh väikeklassid) on tabelis sel aastal antud 5.-11. klasside teadaolevate tulemuste põhjal: 2015/2016 2016/2017 2017/2018 2018/2019 2019/20 2,4 2,8 2,5 3,4 3,1

106 Saaremaa Ühisgümnaasium 2019/2020 õ-a Aastaraamat

KOKKUVÕTE Aasta uuendused  5. klasside valikainetundides oli suurem rõhk kujundite ümbermõõtude ja pindalade tajumisel ja arvutamisel.  7. klasside valikainetundidesse pugesid sisse robotid MBot.  8. valikainetundides vaadeldi GeoGebra abil geomeetrilisi tõestusi.  Poiste tööõpetuses õpetati virtuaalreaalsust ja laserlõikuri programmeerimist.  Gümnaasiumis õpetati virtuaalreaalsust.  Koduõppe perioodil õppis iga matemaatikaõpetaja veebitundide läbiviimiseks kasutama endale sobivamaid keskkondi, programme ja platvorme, samuti kasutati senisest oluliselt rohkem erinevat digitehnikat.

Järeldused Tugevused:  matemaatikaõpetaja saab hakkama igas olukorras

Nõrkused:  praktiliselt puudub koostöö – igaüks toimetab omasoodu, kaduma hakkab ka küünarnukitunne;  täiendavale õppetööle jäetavate õpilaste suur arv.

Parendusettepanekud:  koolil on vaja haridustehnoloogi, kellel on õpetajate abistamiseks nii tahtmist, teadmisi kui aega;  leida käepärane psühholoogiline tugi õpilaste ja õpetajate jaoks nii igapäeva tööks kui eriolukordadeks, et nõustada raskemeelseid ja käitumisraskustega õpilasi, nende vanemaid ning õpetajaid;  leida uusi meetodeid tegelemaks jooksvalt puudujate ja nõrkade õpilastega, nö murelastega (eriti gümnaasiumis), et vältida trimestri- ja kursusevõlgade teket ning koolist väljalangemist. Senine vestluste-süsteem on väga ajamahukas aineõpetajatele ja klassijuhatajatele ega ole piisavalt tõhus;  töötada välja õppetöö toimumise kord koduõppe perioodil – kes koordineerib kasutatavate digivahendite paljusust, kes tagab tehnilise toe, kelle poole pöörduda erinevate õppetööd puudutavate küsimustega, kes otsib lisaks klassijuhatajale kadumaläinud õpilasi, kuidas tagada toimiv õpe õpiabirühmadele ja väikeklassidele, kuidas arvutada õpilastele antavat kodutööde mahtu jne. Sealjuures tuleb silmas pidada asjaolu, et õppetöö koduõppeperioodil peaks toimuma hommikupoolsel ajal kõikidele klassidele vältimaks aineõpetajate tööpäeva pikkuse kahekordistumist;  korraldada läinud kriisiperioodi kogemuste ja teadmiste vahetamise mõttetalguid.

Eesmärgid uueks õppeaastaks  leida koolitus matemaatika õpetamise kohta HEV lastele;  korraldada ainekomisjonisiseseid õppepäevi targa ja ühtehoidva tiimi kujundamiseks;  olla üksteisega tolerantsemad, vähem kritiseerida, rohkem toetada ja innustada;  võtta viimast viimasest gümnaasiumiaastast ning panustada häid mõtteid ja tegevusi uue tugeva põhikooli tekkimiseks, kus õpilastel on rõõm õppida ja õpetajatel on rõõm õpetada.

Autor: Marit Kikas, matemaatika ainekomisjoni esimees

Saaremaa Ühisgümnaasium 107 Aastaraamat 2019/2020 õ-a

LOODUSAINETE ainekomisjoni TÖÖST KOOSSEIS

Fotol: Loodusainete ainekomisjoni liikmed I rida: Inge Vahter, Merike Kuldsaar, Marju Kirss, Anne Teigamägi II rida: Mart Mölder, Arne Loorpuu, Indrek Peil, Argo Kirss

Nimi Aine Klass Muud ülesanded Marju Kirss keemia 9ab, 10.abc,11.abc A/Ü esinaine, teadusteatri juhendaja, keemia ainesektsiooni esimees maakonnas Merike Kuldsaar geograafia 7.ab, 8.abc, 9.abc 12.b klassijuhataja 10.abc, 11.abc majandusõpe 12.abc globaliseeruv 12.abc maailm (valik) Anne Teigamägi keemia 9.c keskkonnahariduskeskuse juhataja, juhtkonna liige Inge Vahter bioloogia 6.ab, 8.ab, 9.ac ringijuht (bioloogia põhi- loodusõpetus koolile, keskkonnaalased uurimistööd), ainekomisjoni esimees, bioloogia ainesektsiooni esimees maakonnas Argo Kirss keemia 8.ab teadusteatri juhendaja

108 Saaremaa Ühisgümnaasium 2019/2020 õ-a Aastaraamat

Arne Loorpuu füüsika 10.c, 11.c füüsika ainesektsiooni füüsika praktikum 10.c esimees maakonnas, loodusõpetus 7.ab ringijuhendaja (bridž) Mart Mölder bioloogia 7.ab, 9.a, 11.abc, 12.abc loodusõpetus, 5.ab loodusõpetuse 5.ab, 6.ab, 7.ab, valik, 8.ab eesti taimkate 10.b eesti loomastik 11.b Indrek Peil füüsika 10.ab, 11.ab, 12.abc eKooli administraator, füüsika praktikum 11.c loovtööde koordinaator, uurimistööde alused 12.abc uurimistööde astronoomia 12.bc koordinaator, loodusained 7.c, 7.e (kõik I poolaasta) (loodusõpetus, 8.e klassijuhataja bioloogia, keemia) loodusained 8.e (füüsika, keemia, bioloogia), kunstiõpetus

TÖÖPLAAN Ainekomisjoni põhieesmärgid:  Kasvamine põhikooliks

MILLINE ÜLDPÄDEVUS

ja

-

TEGEVUS

, loodusteaduste ,

-

kultuuri ja väärtuspädevus ja kultuuri kodanikupädevus ja sotsiaalne enesemääratluspädevus õpipädevus suhtluspädevus matemaatika pädevus tehnoloogiaalane ettevõtlikkuspädevus digipädevus KAJASTAMINE AEG VASTUTAJA EELARVE I KOOSOLEKUD 1. Õppekäik Piirissaarele 22.- A. Saaremaa (koos maakonna * * * * * * * * * 23.08 Teigamägi vald loodusainete õpetajatega) 2. Tööplaani koostamine 29.08 I. Vahter 2019/20. õppeaastaks 3. Ettevalmistus sügisesteks looduspäevadeks (Õppekäik Soomaale jt 3.09 I. Vahter sügiseks planeeritud üritused)

Saaremaa Ühisgümnaasium 109 Aastaraamat 2019/2020 õ-a

MILLINE ÜLDPÄDEVUS

ja

-

TEGEVUS

, loodusteaduste ,

-

kultuuri ja väärtuspädevus ja kultuuri kodanikupädevus ja sotsiaalne enesemääratluspädevus õpipädevus suhtluspädevus matemaatika pädevus tehnoloogiaalane ettevõtlikkuspädevus digipädevus KAJASTAMINE AEG VASTUTAJA EELARVE 4. Õppekäik Soomaale koos loodushuviliste õpilastega (preemiareis parimatele A. HH ja HT loodushuvilistele * * * * * * * * * 14.09 Teigamägi toetus õpilastele, kes jõudsid vabariigis esikümne hulka) 5. Loodusteaduste olümpiaadi ettevalmistamise 17.09 I. Vahter tõhustamisest (füüsika- keemia-bioloogia) 6. Sügisene looduslaager gümnaasiumi 27.- I. Peil, M. HH ja HT * * * * * * * * * loodusklassidele 28.09 Mölder toetus Kiirassaares 7. Osalemine Keskkonnahariduse konverentsil „Igaühe 23.- A. Saaremaa * * * * * * * loodushoid“. Koos 24.10 Teigamägi vald maakonna loodusainete õpetajatega. 8. Poolaasta kokkuvõtted ja II poolaasta ürituste 17.12 I. Vahter täpsustamine 9. Ettevalmistus kevadiseks 19.05 I. Vahter liikumispäevaks 10. Ettevalmistus kevadiseks M. Mölder 26.05 looduspraktikaks I. Vahter 11. Õppeaasta töö analüüs ja 16.06 I. Vahter kokkuvõtted II TÖÖ ÕPILASTEGA (konkursid, olümpiaadid, üritused, tasemetööd, eksamid) 1. Olümpiaadid A. Loorpuu, Loodusteaduste 9.11 A. Kirss, olümpiaadi piirkonnavoor M. Kirss, I. Vahter A. Füüsikaolümpiaadi 18.01 Loorpuu, I. piirkonnavoor Peil

110 Saaremaa Ühisgümnaasium 2019/2020 õ-a Aastaraamat

MILLINE ÜLDPÄDEVUS

ja

-

TEGEVUS

, loodusteaduste ,

-

kultuuri ja väärtuspädevus ja kultuuri kodanikupädevus ja sotsiaalne enesemääratluspädevus õpipädevus suhtluspädevus matemaatika pädevus tehnoloogiaalane ettevõtlikkuspädevus digipädevus KAJASTAMINE AEG VASTUTAJA EELARVE Keemiaolümpiaadi A. Kirss, 25.01 piirkonnavoor M. Kirss Bioloogiaolümpiaadi M. Mölder, 1.02 piirkonnavoor I. Vahter Geograafiaolümpiaadi M. 11.02 piirkonnavoor Kuldsaar Bioloogiaolümpiaadi 7.-8.03 M. Mölder lõppvoor (gümn.) Keemiaolümpiaadi 20.- M. Kirss lõppvoor 21.03 A. Füüsikaolümpiaadi 26.- Loorpuu, I. lõppvoor 29.03 Peil I. Vahter, M. Kirss, Loodusteaduste 18.- A. Kirss, A. olümpiaadi lõppvoor 19.04 Loorpuu, I. Peil Geograafiaolümpiaadi M. 8.-9.05 lõppvoor Kuldsaar Bioloogiaolümpiaadi 15.- I. Vahter lõppvoor (põhikool) 16.05 2. Konkursid M. Kirss, Keemia lahtine võistlus 5.10 A. Kirss A. Füüsika lahtine võistlus 23.11 Loorpuu, I. Peil Keskkonnaalaste uurimistööde konkursile * * * * * * * * * veebr. I. Vahter esitavate tööde tähtaeg Õpilaste teadustööde I. Vahter, riikliku konkursi tööde * * * * * * * * * 20.02 M. Mölder, esitamise tähtaeg I. Peil Astronoomia lahtine 5.04 I. Peil võistlus Õpilaste teadustööde 18.- * * * * * * * * * I. Vahter riikliku konkursi II voor 19.04 3. Üritused

Saaremaa Ühisgümnaasium 111 Aastaraamat 2019/2020 õ-a

MILLINE ÜLDPÄDEVUS

ja

-

TEGEVUS

, loodusteaduste ,

-

kultuuri ja väärtuspädevus ja kultuuri kodanikupädevus ja sotsiaalne enesemääratluspädevus õpipädevus suhtluspädevus matemaatika pädevus tehnoloogiaalane ettevõtlikkuspädevus digipädevus KAJASTAMINE AEG VASTUTAJA EELARVE 1. 10.b rabamatk (6.09) ja 6.09 ja M. Mölder loodusnäituse ülespanek I * * * * * * * * * KIK 10.09 ja 10.b korrusele (10.09) 2. Õppekäik Soomaale (preemiareis tublimatele A. HH ja HT * * * * * * * * * 14.09 õpilastele koos looduse Teigamägi toetus ainekomisjoni liikmetega) 3. 12. seeneretk koos Sirje M. Mölder, HH ja HT Azaroviga ja seenenäituse * * * * * * * * * 25.09 S. Azarov toetus ülespanek I korrusele ja 12.b 4. Gümnaasiumi 27.- I. Peil, M. HH ja HT loodusklasside sügislaager * * * * * * * * * 28.09 Mölder toetus Kiirassaares 5. Gümnaasiumi loodusklasside * * * * * * * * * 3.-5.06 M. Mölder KIK kevadpraktika 6. Teadlaste ÖÖ Festivali 25.- A. üritused (keemia-füüsika * * * * * * * * * ETAG 27.09 Teigamägi õpitoad, näitused) 7. Algklasside Teaduslahing koos Vanalinna Kooli * * * * * mai A. Loorpuu õpilastega 8. A. Loodusringide 9.- Teigamägi, HH ja HT * * * * * * * * * praktikalaager 11.06 I. Vahter, toetus M. Mölder

Kõik ettenähtud ainekomisjoni koosolekud, mis olid plaanis läbi viia kahe esimese trimestri jooksul, toimusid. Lisaks neile toimus õppeaasta jooksul veel mõni koosolek, mida oli vaja läbi viia hetkeolukorrast lähtuvalt. Kahjuks jäädi alates 12. märtsist seoses Covid-19 puhanguga distantsõppele ja peaaegu kõik koolis ja vabariigis plaanitavad üritused, k.a mitmete olümpiaadide lõppvoorud jäid ära. Paljud ettevõtmised, mida loodusainete õpetajad läbi viisid või milles osalesid, toimusid tänu KHK juhataja Anne Teigamägi poolt kirjutatud projektidele (neist on ülevaade A. Teigamägi poolt esitatud aastaraamatus).

Sarapiku laager 27.-28. sept 2019

112 Saaremaa Ühisgümnaasium 2019/2020 õ-a Aastaraamat

Fotol: Sarapiku laagriliste rivistus

Fotol: Õhtused lõkkeõhtud laagris

Asi algas sellega, et sõitsime bussiga Kihelkonna lähistele ja tõstsime kolm loodusklassi kolmes eri paigas kaardiga varustatuna bussist välja. Kaardil oli märgitud sihtkoht, kuhu kõik pidid laagrisse kohale matkama. Keegi kaduma ei jäänud. Kiirassaares pandi laager püsti ning suunduti ümbritseva loodusega tutvuma. Teisel päeval matkati Vikile, kus Mihkli talumuuseumis mihklilaata peeti. Kokku osales 35 õpilast, õpetajatest olid laagris Mart Mölder ja Indrek Peil.

Preemiareis loodusringide tublimatele Soomaa rahvusparki Septembrikuus oli loodusringide tublimatel võimalus osaleda õppereisil Soomaale. Vaatasime, milline näeb välja koprarada, uurisime, kui kõrgele tõuseb sealkandis vesi nn viiendal aastaajal. Päeva põnevamaks ettevõtmiseks kujunes ligi 10 km pikkune kanuusõit. Pärast matka tegime lähemalt tutvust Riisa rabaga ja külastasime veel mõningaid põnevaid paiku. Õpperetke korraldas Anne Teigamägi, õpilastega koos osalesid reisil ka õpetajad Merike Kuldsaar, Mart Mölder ja Inge Vahter

Saaremaa Ühisgümnaasium 113 Aastaraamat 2019/2020 õ-a

Fotol: Soomaa õppereisist osavõtjad I rida: Kennet Puiestee (8.a), Liisa Viljaste (8.a), Katrin Lindmäe (9.b), Marie Eike Rebane (9.b), Maria Merelaid (7.a) II rida: õp. Mart Mölder, Merit Matt (9.b), Cathrin Benita Poopuu (10.c), Voldemar Kirss (10.c), Vootele Mets (11.c) III rida: bussijuht Silver Õun, õp. Merike Kuldsaar, õp. Anne Teigamägi, Artur Medri (9.b)

RINGIDE JUHENDAMINE

Krempel (juh. Marju ja Argo Kirss)

Fotol: Suur pauk Teadlaste ÖÖ festivali ajal kooli hoovis

Teadusteatris on sel õppeaastal toimetanud järgmised õpilased: Joonas Tiitson 11.b, Raul Koppel 10.a, Magnus Toompuu 11.b, Vootele Mets 11.c, Kalev Kaasik 11.c, Torm Vatsfeld 11.c, Maris Alas 10.a, Taavet Kütt 10.c, Voldemar Kirss 10.c ja Eliise Kask 10.b Kokku oleme teinud aasta jooksul kaks eri sisuga etendust, mida kokku etendasime selle seltskonnaga kolmel korral. Kaks etendust on olnud meie majas – üks seitsmendatele

114 Saaremaa Ühisgümnaasium 2019/2020 õ-a Aastaraamat klassidele ja teine kooli külalistele (ERASMUS projekt). Kooli külaliste jaoks tegime teadusteatri etenduse inglise keeles. Ühe korra käisime esinemas ka majast väljas, mandril Rakveres, kus toimus Eesti Koolide 6. Teadusteatrite festival.

Lisaks teadusteatri etendustele käisime kolme 11.c klassi noormehega septembris Viljandis, kus toimus teadusteatrite festivali ettevalmistav kokkusaamine, mida nimetati Teadusteater STARTERIKS. Samuti viis teadusteatri seltskond läbi teadlaste öö ajal kooli hoovis "Suure paugu", mis toimus ühe vahetunni ajal ja mida said kõik soovijad jälgida. Selle paugu korraldamise juures panid õla alla ka õpetajad Indrek Peil ja Arne Loorpuu.

Bioloogia põhikoolile (juh. Inge Vahter). Ringi tööst võttis osa 24 õpilast põhikoolist, kes kõik osalesid ka maakondlikul bioloogiaolümpiaadil ja loodusteaduste olümpiaadil. Ringi töö eesmärgiks oli põhikooli bioloogia süvendatud õppimine, suurt tähelepanu pöörati praktilisele õppele. Lisaks sellele oli eesmärgiks Eesti keskkonnapoliitika ja maailma aktuaalsete keskkonnaprobleemide tutvustamine. Ringi töö tulemused kajastuvad järgnevas bioloogiaolümpiaadi tabelis.

Loodusteaduslikud uurimistööd (juh. Inge Vahter). Sellesse ringi kuulusid kõik need õpilased, kes tegelesid loodusvaatluste ja saadud andmete põhjal uurimistööde kokkukirjutamisega. Ringi töös osales 12 õpilast. Enamus uurimistöid said lõpetatud (vt edaspidi), mõned uuringud algasid alles kevadel ja saadud andmete põhjal valmivad uurimistööd alles järgmisel õppeaastal. Uurimistööd saadeti kahele konkursile: Õpilaste Teadustööde Riiklikule konkursile ja keskkonnaalaste uurimistööde konkursile. Teadustööde konkursi tavapärast teist vooru, nn Teadusfestivali seoses eriolukorraga sel õppeaastal ei toimunud, lõplikud kokkuvõtted tehti vaid uurimistööde põhjal. Jäi ära stendiettekannete tegemine ja nende esitamine žüriile. Keskkonnaalaste uurimistööde konkursi teine voor toimus videoettekannetena. Kuigi nendeks ettevalmistumine oli üsna keeruline, tulid õpilased sellega lõpuks üsna hästi toime.

Kahjuks jäi ära Teaduslahing ja juba traditsiooniks saanud Teeme ära koristustööd Sõrve linnujaamas ning ka loodusringide suvelaager.

AINEOLÜMPIAADID JA VABARIIKLIKUD VÕISTLUSED Olümpiaadid

Bioloogia Koht maakonnavoorus/ Nimi Klass Õpetaja vabariigis Rando Rand 6.a II-III I. Vahter Helena Õisnurm 6.b II-III I. Vahter Maria Merelaid 7.a I koht M. Mölder, I. Vahter Reio Lõbus 7.a II koht M. Mölder, I. Vahter I-II koht (kutsuti vabariiki, Raul Joaquin Seppel 8.a I. Vahter kuid olümpiaadi ei toimunud) I-II koht (kutsuti vabariiki, Liisa Viljaste 8.a I. Vahter kuid olümpiaadi ei toimunud) Lisete Vahu 8.a I-II koht I. Vahter I koht (kutsuti vabariiki, kuid Katrin Lindmäe 9.b I. Vahter olümpiaadi ei toimunud)

Saaremaa Ühisgümnaasium 115 Aastaraamat 2019/2020 õ-a

Marie Eike Rebane 9.b II koht I. Vahter Merit Matt 9.b III-4. koht I. Vahter Artur Medri 9.b III-4. koht I. Vahter Martin Vesberg 10.c I koht, vabariigis 7. koht I. Vahter 9.b (osales II koht, vabariigis 9. klassi Merit Matt ka gümn. arvestuses III koht, 10. ja 9. kl I. Vahter arvestuses) koondarvestuses 9. koht Voldemar Kirss 10.c III koht I. Vahter Torm Vatsfeld 11.c I koht M. Mölder, I. Vahter Vootele Mets 11.c II koht M. Mölder, I. Vahter Kalev Kaasik 11.c III-5. koht M. Mölder, I. Vahter Kennar kahju 11.c III-5. koht M. Mölder, I. Vahter Marleen Vahu 12.c I-II koht M. Mölder, I. Vahter Liisa Õunpuu 12.a I-II koht M. Mölder, I. Vahter Gendra Allikmaa 11.c III-6. koht M. Mölder, I. Vahter Feridee Sevostjanov 12.c III-6. koht M. Mölder, I. Vahter

Geograafia Koht Nimi Klass Õpetaja maakonnavoorus/vabariigis Reio Lõbus 7.a III M. Kuldsaar Liisa Viljaste 8.a I M. Kuldsaar Otto Tuuling 10.c I M. Kuldsaar Martin Vesberg 10.c II M. Kuldsaar Carl-Juhan Meri 10.c III M. Kuldsaar Kalev Kaasik 11.c I M. Kuldsaar Joosep Rand 11.c I M. Kuldsaar Oliver Paljak 12.c II M. Kuldsaar

Keemia Nimi Klass Koht Õpetaja maakonnavoorus/vabariigis Remi Vilsaar 8.b II koht A. Kirss Jan Erich Sarapuu 8.b III-4. koht A. Kirss Merit Matt 9.b II koht M. Kirss Marie Eike Rebane 9.b III-4. koht M. Kirss Voldemar Kirss 10.c I koht/lõppvoor 28.-29. aug. M. Kirss Mihkel Tõnisots 10.c II koht M. Kirss Otto Tuuling 10.c III koht M. Kirss Kennar Kahju 11.c I koht M. Kirss Vootele Mets 11.c II koht M. Kirss Kadri-Liis Kolk 11.c III koht M. Kirss Feridee Sevostjanov 12.c I-II koht M. Kirss Marleen Vahu 12.c I-II koht M. Kirss Karl Lember 12.c III koht M. Kirss

116 Saaremaa Ühisgümnaasium 2019/2020 õ-a Aastaraamat

Fotol: Keemiaolümpiaadi võitjad I rida: Voldemar Kirss, Feridee Sevostjanov, Marie Eike Rebane, Merit Matt II rida: Kennar Kahju, Kadri Liis Kolk, Remi Vilsaar, Karl Lember III rida: Vootele Mets, Jan Erich Sarapuu

Füüsika

Fotol: Füüsikaolümpiaadi võitjad I rida: Voldemar Kirss, Triinu-Liis Torri, Kirke Viik, Annika Suurna, Markus Kivi II rida: Joosep Leemet, Ekke Jaak Valge, Kennar Kahju, Torm Vatsfeld

Koht Nimi Klass maakonnavoorus/vaba Õpetaja riigis Kirke Viik 8.b I koht A. Loorpuu Voldemar Kirss 10.c I koht A. Loorpuu Annika Suurna 10.c II koht A. Loorpuu Ekke Jaak Valge 10.c III koht A. Loorpuu

Saaremaa Ühisgümnaasium 117 Aastaraamat 2019/2020 õ-a

Triinu-Liis Torri 11.c I koht A. Loorpuu Kennar Kahju 11.c II koht A. Loorpuu Torm Vatsfeld 11.c III koht A. Loorpuu Joosep Leemet 12.c I koht I. Peil Markus Kivi 12.c III koht I. Peil

Loodusteaduste olümpiaad Kokku osales maakonnavoorus 6 õpilast, meie koolist 4 8.a klassi õpilast. Tulemused: Liisa Viljaste I koht, Raul Joaquin Seppel II koht, Romi Liise Roomets III koht. Liisa kutsuti edasi lõppvooru, kahjuks see ei toimunud. Eelmise õppeaasta vabariikliku loodusteaduste olümpiaadi tulemuste põhjal kutsuti Merit Matt (9.b) edasi valikvõistlustele ja ta saavutas ta seal esialgu 13. koha. Sellest alates hakkas Merit tasapisi tõusma – kõigepealt sai ta valikvõistluse tulemusena XVI rahvusvahelise loodusteaduste olümpiaadi (IJSO 2019) 6-liikmelise võistkonna liikmeks ja sai võimaluse esindada Eestit 2019. aasta detsembris toimunud loodusteaduste olümpiaadil Kataris. Lõpptulemus – pronksmedal. Juhendajad: õp. M. Kirss, A. Loorpuu, I. Peil, M. Mölder, I. Vahter, kaasa aitas ka M. Schapel.

Fotol: Merit Matt - Rahvusvahelise Loodusteaduste Olümpiaadi pronksmedali võitja

MITMESUGUSED TEISED VABARIIKLIKUD AINEVÕISTLUSED

Mõttespordi online-olümpiaad (juh Arne Loorpuu) Olümpiaadil võisteldi neljal alal: male, kabe, gomoku ja sudoku ning kolmes vanuseastmes: algkool, põhikool ja gümnaasium. Välja on toodud 10 parema hulka jõudnud meie kooli õpilased alade kaupa ning olümpiaadi koondarvestuses. Täpsemalt on tulemustega võimalik tutvuda mõttemängude kodulehel vint.ee. Male. Põhikooli võistkond (Illimar Kirss, Siim Vatsfeld, Jarno Mononen, Marie Eike Rebane; Helena Lulla, Ron Sebastian Puiestee, Kaur Vesberg, Britta Truu, Kert Käsper, Sten Erik Mägi, Laur Erik Laine, Anett-Merili Moring, Carlos Püüding, Tuule Kalamees) saavutas

118 Saaremaa Ühisgümnaasium 2019/2020 õ-a Aastaraamat

kokkuvõttes 10. koha. Gümnaasiumi võistkond (Karl Henry Teär, Uku Pärtel Rand, Ekke Jaak Valge, Voldemar Kirss, Andres Sui, Paul Antsaar, Miko Pärn, Torm Vatsfeld, Kennar Kahju, Henry Noah Mägi, Joonas Tiitson, Otto Tuuling, Vootele Mets) oli kokkuvõttes teine. Individuaalselt platseerus Andres Sui 5. kohale, Paul Antsaar 9. koht ja Ekke Jaak Valge 10. koht. Kabe. Gümnaasiumi võistkonnale II koht, individuaalselt Ekke Jaak Valge kokkuvõttes seitsmes, Henry Noah Mägi üheksas. Gomoku. Gümnaasiumi võistkond saavutas esikoha, individuaalselt Paul Antsaar kuues koht, Uku Pärtel Rand seitsmes koht ning Henry Noah Mägi kümnes koht. Sudoku. Põhikooli võistkond saavutas viienda koha! Lisaks eelpool toodud nimedele võistlesid veel Kristiin Pulk ning Liset Isabel Karu. Gümnaasiumile võistkondlik II koht, individuaalselt Karl Henry Teär kümnes koht. Nelja ala kokkuvõttes saavutas Saaremaa Ühisgümnaasiumi põhikooli esindus 9. koha ning gümnaasiumi esindus I koha. Individuaalselt Paul Antsaar III koht, Ekke Jaak Valge seitsmes koht ning Voldemar Kirss kümnes koht.

Füüsikavõistlus Kajakas (juh A. Loorpuu) Torm Vatsfeld 11.c III koht

Veebipõhine Füüsikaviktoriin Spekter (juh A. Loorpuu) Vootele Mets 11.c 4. koht

Keemia lahtine võistlus (juh M. Kirss) Noorem rühm (9.-10. kl.) Voldemar Kirss (19. koht), Merit Matt (46.-47. koht), osalejaid kokku 84. Vanem rühm (11.-12. kl) Kennar Kahju (55. koht), Kalev Kaasik (57. koht), Vootele Mets (58. koht), Triinu-Liis Torri (61. koht). Osalejaid kokku 66.

LOODUSTEADUSLIKUD UURIMISTÖÖD Nimi Klass Uurimistöö pealkiri Keskkonna- Juhendaja alaste uurimis- tööde konkurss „Kobras (Castor fiber): bioloogia, levik, tema kasulikkus ning kahjulikkus I. Vahter, C.B. Kristin Poopuu 7.b looduses ja inimese elus I koht Poopuu (10.c ning kopra arvukuse klass) muutustest Saare maakonnas“. Maria Merelaid „Erikaelsed nurmenukud I. Vahter ja Aste (koos Aste PK 7.a Saare maakonnas“. III koht PK õpetaja õpilase Hanna Ü. Soom Ellermaaga) „Plast: 20. sajandi üks Kirke Medri ja tähtsamatest ja arvatavasti Karmen 9.b vihatumatest leiutistest. Elu I koht I. Vahter Ehanurm võimalikkusest plastpakenditeta”.

Saaremaa Ühisgümnaasium 119 Aastaraamat 2019/2020 õ-a

„Kliimakatastroof: selle olemus ja teadlikkus Merit Matt 9.b Saaremaa II koht I. Vahter Ühisgümnaasiumi 8.-9. klasside õpilaste hulgas“.

Esimest aastat kuulutati keskkonnaalaste uurimistööde konkursil Tartu Loodusmaja poolt välja parim kool, selleks sai meie kool ja premeeriti eriauhinnaga. Lisaks keskkonnaalaste uurimistööde konkursile osaleti ka Õpilaste Teadustööde riiklikul konkursil. Tulemused: Kristin Poopuu: põhikooli I preemia ja Tallinna Loomaaia eriauhind Merit Matt: põhikooli II preemia ja Tartu Ülikooli Teaduskooli eriauhind Kirke Medri ja Karmen Ehanurm: Uurimistöö: “Plast: 20. saj. üks tähtsamatest ja arvatavasti vihatumatest leiutistest. Elu võimalikkusest ilma plastpakenditeta”: Vabariiklik keskkonnaalaste uurimistööde konkurss – I koht Õpilaste Teadustööde riiklik konkurss – keskkonnaameti eriauhind Eelmisel õppeaastal valminud uurimistöö ”Saaremaa Ühisgümnaasiumi 7.-9. klassi tüdrukute teadlikkus emakakaelavähist ja seda ennetavatest meetmetest” esitasid teadustööde konkursile Liisa Viljaste ja Lisete Vahu (mõlemad 8.a klass): põhikooli III preemia, terviseameti ja sotsiaalameti eriauhind Preemia said ka juhendajad Cathrin Benita Poopuu ja Inge Vahter.

OLULISED ARVNÄITAJAD 5 VIIMASE AASTA LÕIKES Õppeaineti täiendavale õppetööle jäetud 5.-9.klassi õpilaste protsent vastava klassi õpilaste koguarvust Bioloogia/ Õppeaasta Geograafia Keemia Füüsika loodusõpetus 2019/20 2 – 0,8% 5 – 3,4% 6 – 6,1% 1 - 1,0% 2018/19 0 – 0% 7 – 5% 2 – 2,2% 2 – 1,4% 2017/18 3 – 1,2% 3 – 1,9% 3 – 2,9% 1 – 0,6% 2016/17 2 – 0,8% 2 – 1,4% 1 – 1,1% 0 – 0% 3+1 järeleksam, 3+2 järeleksam, 2015/16 0 1 kokku 4 kokku 5

Kõigis eelnimetatud õppeainetes on viimase viie aasta jooksul olnud enam-vähem sama arv õpilasi, keda on vaja olnud jätta täiendavale õppetööle, kuigi aastati on see arv olnud veidi kõikuv. Keemias on käesoleval õppeaastal olnud mõne õpilase võrra rohkem neid õpilasi, keda on olnud vaja jätta täiendavale õppetööle. Peamine põhjus on kahtlemata selles, et distantsõppe korral ei ole nii rasket ainet nagu keemia, õpilasel kerge iseseisvalt omandada.

Õppeaineti täiendavale õppetööle jäetud 10.-12.klassi õpilaste protsent vastava klassi õpilaste koguarvust Bioloogia/ Geograafia/ Füüsika/ Eesti taimestik/ Globaliseeruv Õppeaasta Keemia Astronoomia/ Eesti loomastik/ maailm/ Uurimistöö alused Meditsiiniline biol. Majandusõp 2019/20 0 – 0% 2 –1,1% 1 – 0,8% 1 – 0,5%

120 Saaremaa Ühisgümnaasium 2019/2020 õ-a Aastaraamat

2018/19 1 (praktika) – 0,5% 1 – 0,5% 10 – 7,2% 1 – 0,5% 2017/18 0 – 0% 2 – 1% 10 – 7,5% 2 – 1% 2016/17 4 – 2,8% 4 – 2,0% 5 – 3,6% 2 – 1% 2015/16 0 1 9 6 (praktika)

Ka gümnaasiumiosas on aastate vältel olnud raskeimaks õppeaineks keemia, kus teiste loodusainetega võrreldes on tavaliselt mõnevõrra rohkem õpilasi järeltööle jäänud. Käesoleval õppeaastal aga just selles õppeaines olnud positiivne nihe, sest järeltööd on vajanud vaid üks õpilane. Kahtlemata on selles suur teene keemiaõpetaja Marju Kirsil, kes ka distantsõppe perioodil on suutnud keemia õpilastele mõistetavaks teha. Ülejäänud loodusainetes mingeid suuri muutusi pole märgata.

Õppeaineti olümpiaadidel osalenud õpilaste protsent õppeainet õppivate õpilaste arvust Õppeaasta Bioloogia Geograafia Keemia Füüsika 2019/20 38 – 9,9% 31 – 9,1% 29 – 12,8% 17 – 5,9% 2018/19 34 – 8,8% 39 – 11,6% 22 – 9,6% 14 – 4,2% 2017/18 34 – 8,6% 26 – 7,2% 17 – 5,5% 18 – 5,8% 2016/17 40 – 10,2% 23 – 6,8% 23 – 7,8% 15 – 5,1% 2015/16 34

Kolmes õppeaines on osalejaid olnud käesoleval õppeaastal mõnevõrra rohkem kui eelnevatel aastatel, geograafias aga veidi vähem. 12. klassi õpilased küll osalesid keemia olümpiaadil, kuid seda õppeainet neil õppeaasta jooksul ei olnud, protsent on võetud keemiat õppivate õpilaste arvust (10.-11. klass). Sama kehtib ka järgmise tabeli juures.

Õppeaineti maakonnavooru esikolmikus olevate õpilaste protsent õppeainet õppivate õpilaste arvust Õppeaasta Bioloogia Geograafia Keemia Füüsika 2019/20 19 – 4,9% 8 – 2,4% 13 – 5,8% 9 – 3,1% 2018/19 17 – 3,9% 9 – 2,7% 11 – 4,8% 8 – 2,4% 2017/18 17 – 4,1% 12 – 3,3% 5 – 1,6% 10 – 3,2% 2016/17 18 – 4,6% 7 – 2,1% 10 – 3,4% 10 – 3,4% 2015/16 18 10 7 5

Suuri muutusi ei ole käesoleval õppeaastal ka maakonna esikolmikus olevate õpilaste arvus ja protsendis vastavat õppeainet õppivate õpilaste arvust. Väga väikene tõus jällegi kolmes õppeaines, väga väike langus geograafias. Kui aga võrrelda viimast viite aastat, siis on märgata, et esikolmikus olevate õpilaste arv on sel õppeaastal kõige suurem (vastavalt 49, 45, 44, 45, 40).

Õppeaineti vabariiki kutsutud/esikümnesse jõudnud õpilased Õppeaasta Bioloogia Geograafia Keemia Füüsika 5/1 (põhikooli 1/lõppvoor 2019/20 lõppvoor jäi 2/0 toimub 0 ära) aug.2020. 2018/19 8/6 4/1 1/0 1/0 2017/18 8/8 6/2 1/0 0 2016/17 7/3 3/0 1/0 1/0 2015/16 8/7 2/0 1/0 1/0

Saaremaa Ühisgümnaasium 121 Aastaraamat 2019/2020 õ-a

Väga põhjalikke järeldusi teha ei saa, sest osad lõppvoorud on jäänud ära. Väike tagasiminek siiski on märgata, seda just bioloogias ja geograafias, kust on lõppvooru tavaliselt kutsutud mõnevõrra rohkem õpilasi.

KOKKUVÕTE Aasta uuendused  Distantsõpe, oli arendav kogemus.  Loodusringide tublimatele preemiareis (2019 – Soomaa rahvuspark, 2020 – planeeritud Osmussaare 7. juuli)

Järeldused Tugevused:  Olümpiaadid läksid üsna hästi. Maakonna esikolmikus olevate õpilaste arv on viimaste aastate suurim.  Rahvusvaheliselt loodusteaduste olümpiaadilt pronksmedal. Loodusainete õpetajate koostöö sujus hästi õpilase ettevalmistamisel olümpiaadiks.

Nõrkused:  On tekkinud mure edaspidise suhtes, st kes saab koormuse kätte meie koolist, kes peab leidma muid võimalusi. See omakorda võib mingil määral takistada pühendumist õppetööle.  Me ei olnud valmis distantsõpet läbi viima, osade õpilaste teadmised võisid selle tõttu jääda kesisteks.

Parendusettepanekud:  Kuna koolis on palju õpetajaid, siis iga õpetaja ei peaks juhendama rohkem kui üks (max kaks) uurimistööd ja loovtööd.  Koolis oleks vaja täiskoormusega haridustehnoloogi.  Kui tulevikus peaks veel jääma distantsõppele, siis peaksime selleks paremini ette valmistuma: uurida, milliseid keskkondi oleks õpetajatele vaja õpetada ja seda teha juba enne uut kooliaastat. Kui näiteks õpetaja peaks jääma koju, aga tundi saaks anda, võiks seda teha distantsõppe vormis.

Eesmärgid uueks õppeaastaks  Viia viimast korda läbi mitmeid seni aastate jooksul plaanis olnud üritusi nii õpilastele kui ka õpetajatele (nn arbuusijooks, viimse reede pärastlõuna jne).  Valmistuda vajadusel paremini distantsõppeks, nüüd on juba olemas teatud kogemused ja oskused.

Autor: Inge Vahter, loodusainete ainekomisjoni esimees

122 Saaremaa Ühisgümnaasium 2019/2020 õ-a Aastaraamat

VÕÕRKEELTE AINEKOMISJONI TÖÖST KOOSSEIS

Fotol: Võõrkeelte ainekomisjoni liikmed I rida: Kristi Aro, Marju Roberts, Inga Pariis, Tiia Rihvk, Liis Ojasaar II rida: Diana Õun, Reet Lulla, Marina Priske, Erle Pulk III rida: Natali Manioti, Liina Truu, Ljubov Paju

Nimi Aine Klass Muud ülesanded inglise keel 2.ad, 3.a, 5.ab, 6.b, 7.c, 8.b, 9.ab, 12.a klassijuhataja Liis Ojasaar 12.a Kristi Aro inglise keel 2.d, 3.bd, 4.a, 5.ab, 6.ab, 7.a, 8.ab inglise keel 3.b, 4.b, 5.abe, 6.c, 7.ab, 8.ab, 9.ab, 9.b klassijuhataja Liina Truu 10.c Natali Manioti inglise keel 6.ab, 7.ab, 8.ab, 10.a, 11.ac Reet Lulla inglise keel 2.b, 3.a, 4.a, 10.c, 11.c, 12.bc Tiia Rihvk inglise keel 2.ab, 3.cde, 4.d inglise keel 7.b, 10.ab, 11.ab, 12.c 10.ab Marju Roberts prantsuse 10.abc, 11.abc, 12.abc klassijuhataja keel Tiia Jõgi inglise keel 6.ab, 9.ab Lea Rooda inglise keel 7.e, 8.ce Maire Vatko inglise keel 4.c, 5.c, 6.ef Inga Pariis vene keel 6.f, 7.b, 8.ab, 8.c, 9.a 8.a klassijuhataja Marina Priske vene keel 5.ab, 6.ab, 7.ab, 8.ab, 9.b, 9.c 8.b klassijuhataja Ljubov Paju vene keel 6.b, 8.e, 9.a, 10.ab, 11.ab, 12.abc

Saaremaa Ühisgümnaasium 123 Aastaraamat 2019/2020 õ-a

vene keel 6.a, 7.a, 9.b, 10.c, 11.bc, 12.bc, 10.c 12.alg, 10.alg klassijuhataja, Diana Õun huvijuht, aine- komisjoni esimees saksa keel 10.c, 11.abc, 12.abc 7.b klassijuhataja Erle Pulk inglise keel 4.bd, 5.ab, 6.c, 7.ce, 9.c

TÖÖPLAAN Ainekomisjoni põhieesmärgid:  kasvamine põhikooliks;  koolitustel kuuldu jagamine kolleegidega;  võlglasteta kooliaasta;  Üksteist peab hoidma.

Jrk ÜRITUS AEG VASTUTAV I KOOSOLEKUD 1. Euroopa keeltepäevast 4.09 D. Õun 2. Õpetajate päevast 02.10 D. Õun 3. Uus põhikool ja sellega seonduv 06.11 D. Õun 4. Luce kooli külastamine 13.11 D. Õun/ L. Ojasaar 5. Jõulukuu koosolek 11.12 D. Õun 6. Pargi lasteaia külastamine 11.02 D. Õun 7. Uuest õppeaastast, tundide jaotusest 04.03 D. Õun/ K. Eelma 8. Kohtumine võõrkeellasest vilistlasega Ei toimunud D. Õun 9. Ameerika saatkond ja õpetajad Saaremaal Ei toimunud D. Õun/ R. Lulla 10. Kokkamine Linnateatris Ei toimunud D. Õun 11. Saaremaa Muuseumi külastamine Ei toimunud D. Õun 12. Aruandekoosolek 17.06 D. Õun II TÖÖ ÕPILASTEGA ( olümpiaadid, üritused, eksamid) 1. Euroopa keeltepäeva tähistamine- Belgia 27.09 ainekomisjon 2. Uurimistööde ja loovtööde juhendamine, 2019/ ainekomisjon retsenseerimine 2020 3. Maak. inglise keele olümpiaad 8.-9. kl. 23.11 inglise keele õpetajad 4. Maak. inglise keele olümpiaad 10.-12. kl. 25.01 inglise keele õpetajad 5. Maak. inglise keele olümpiaad 6.-7. kl. Ei toimunud inglise keele õpetajad 6. Üleriigilise inglise k. olümpiaadi lõppvoor 6.03 6. Maak. saksa keele olümpiaad 8.-9. kl. Ei toimunud E. Pulk 7. Maak. saksa keele olümpiaad 10.-12.kl. 31.01 E. Pulk Eksamid: Ei toimunud 1. 6. kl.- inglise keel 2. 7.kl.- vene keel 3. 9. kl. – valikeksam (inglise keel) 4. 10.a kl.- inglise keel 5. 11.a kl.- vene/saksa keel (B1-taseme keel) 6. 12. kl. – riigieksam- inglise keel 7. 12.kl.- valikeksam (vene keel)

Euroopa keeltepäev

124 Saaremaa Ühisgümnaasium 2019/2020 õ-a Aastaraamat

Fotol: Euroopa keeltepäeva logo Fotol: Belgia lipp

Euroopa Nõukogu algatusel tähistatakse alates 2001. aastast iga aasta 26. septembril Euroopa keeltepäeva. Saaremaa Ühisgümnaasiumis on Euroopa keeltepäeva tähistatud samuti alates 2001. aastast. Esimestel aastatel tähistati seda päeva keelealase viktoriiniga. Viimastel aastatel on aga seda päeva kasutatud mõne Euroopas asuva maa tutvustamiseks. Koolis on toimunud Saksamaa, Prantsusmaa, Venemaa, Wales´i, Itaalia, Soome, Läti, Kreeka ja Eesti päevad. Sel aastal otsustas võõrkeelte ainekomisjon tuua kõigile veidi lähemale Belgia.

Meie tähistasime seda päeva reedel, 27. septembril. Selle päeva puhul võis kooli seintelt leida erinevat infot Belgia kohta ja traditsiooniliselt ei olnud ka ustesildid eestikeelsed. Tore oli mõistatada, mida üks või teine ruumi nimetus tähendas. Näiteks ruumis, mille uksel oli silt Animator, Hoofd van het milieuopleidingscentrum, töötavad huvijuht ja keskkonnahariduskeskuse juhataja. Aulas toimus kogunemine, kuhu olid oodatud kõik gümnaasiumiõpilased kuulama sel õppeaastal meie kooli 11.b klassis õppinud vahetusõpilast Jeroen André De Ryck´i Belgiast. Kogunemine kujunes väga meeleolukaks ja informatiivseks. Lisaks said kõik huvilised osaleda Belgia-teemalisel viktoriinil, mis sel aastal oli vahelduseks Kahhooti vormis. Viktoriini võitis võistkond Karbasvasi, mille koosseisus olid noormeesteansambli Varsakabi lauljad.

Fotol: Esineb Jeroen André De Ryck

Näitus Oleme oma ainekomisjoniga igal õppeaastal pannud 1. korruse vitriinidesse üles näituse. Nii ka seekord – võõrkeelte õpetajad tõid teistele vaatamiseks oma suurepärast käsitööd. Näha sai nii kootud kui ka heegeldatud käsitööesemeid, keraamikat ja albumeid, tikitud ja õmmeldud töid. Meie näitus oli üleval novembris.

Saaremaa Ühisgümnaasium 125 Aastaraamat 2019/2020 õ-a

Konkurss 10.c klassi õpilane Annika Suurna võitis Benjamin Franklin Transatlantic Fellowship stipendiumi ja sai võimaluse minna Ameerikasse üheks suvekuuks. Ettevõtmist korraldas Ameerika saatkond Tallinnas. Annika inglise keele õpetaja oli Reet Lulla. Seoses eriolukorraga maailmas ei tea kahjuks, kas ja millal see ettevõtmine teoks saab.

Projektitööst Erasmus+ projekt „Sallivus“ („Tolerance“) – Marju Roberts

Saaremaa Ühisgümnaasium on juhtpartner Euroopa Liidu Erasmus+ programmi kaheaastases projektis „Sallivus”, mis hõlmab viit riiki. Viimastel aastatel on Euroopas olnud märgata sallimatuse kasvu, seda eelkõige seoses pagulaskriisiga. Kadunud pole ka rassism, ksenofoobia ja probleemid, mida tunnetavad ühiskonnas erivajadustega inimesed. Juba see, et eesti keeles on käibele läinud uus sõna „võõraviha”, näitab probleemi teravust.

Projekti käigus saavad osalejad teadmisi diskrimineerimise erinevate ilmingute kohta ning õpivad, kuidas see kõik mõjutab sellise tule alla sattunuid. „Sallivuse” eesmärk on noortele näidata, et erinevused pole mitte probleem, vaid rikkus. Lisaks SÜG-i keelteklassidele on osalised Leedu, Portugali, Rumeenia ja Türgi koolid.

2019. aasta sügisel toimus õpetajate projektikokkusaamine Türgis, Istanbulis. Arutati läbi projekti põhimõtted ning ajakava. Loomulikult tutvuti ka kooli ning Istanbuliga.

Fotol: Projektikohtumine Istanbulis

2020. aasta veebruaris toimus esimene suur kokkusaamine Saaremaa Ühisgümnaasiumis kõikide osalevate riikide õpilaste ja õpetajatega. Külas oli kokku 22 õpilast ja 9 õpetajat. SÜG-i keeleklasside jaoks oli tegemist ka nende iga-aastase keelepraktikaga. Eesti kohtumisel osalesid õpilased erinevates tegevustes, mis tõstsid nende teadlikkust sellest, missuguseid erinevaid diskrimineerimise vorme on olemas ning et sagedasti ei sõltu seda põhjustavad faktorid alati üldse inimese tahtest või olemusest (rikkus-vaesus, erinevad puuded, nahavärv, rahvus jne). Õpiti, kuidas selliseid inimesi ja olukordi märgata ning kuidas inimesi sellises olukorras aidata ning nende enesekindlust tõsta – näiteks proovisid õpilased end panna kurtide olukorda ning saada hakkama vaid huultelt lugemisega. Loomulikult jäi aega ka Kuressaare ja Saaremaaga tutvumiseks. Meie kooli 11.a klassi õpilased olid giidideks Saaremaa-ekskursioonil. Samuti said külalised muuhulgas osaleda Kuressaare lossi aardejahil ning koos käidi ka keskaja keskuses Archebald. 10.a ja 11.a

126 Saaremaa Ühisgümnaasium 2019/2020 õ-a Aastaraamat korraldasid külalistele ka filmiõhtu ning rahvatantsuõpetaja Eena Mark pani kõik soovijad ka Eesti rahvatantse tantsima. Nii õpetajad kui õpilased said osaleda erinevates töötubades SÜGi keskkonnahariduskeskuses, Angla pärimuskultuurikeskuses ja Archebaldis. Ning loomulikult ei jäänud nägemata ka selleaastane kabaree-etendus, mida kirjeldades olid külalised võimelised kasutama vaid ülivõrdes positiivseid omadussõnu. Kuidagi ei suutnud osad neist uskuda, et meie õpilased on nõus pärast tunde veel nii palju tööd tegema, et selline etendus lavalaudadele tuua.

Kokkuvõttes oli projektinädal vägagi edukas ning järgmine kohtumine pidi toimuma mais, siis juba Rumeenias. Saaremaa Ühisgümnaasiumis võttis väliskülalised vastu korraldus- komisjon koosseisus Marju Roberts, Reet Lulla, Liina Truu ja Liis Ojasaar.

Kahjuks jäi maikuus koroonakriisi tõttu ära projektireis Rumeeniasse. Hetkel on teada, et projekti pikendatakse kuue kuu võrra ning see annab ka meile võimaluse kõik kohtumised siiski edukalt ellu viia. Õpilasrännet kaasrahastab Euroopa Liidu hariduse, koolituste, noorte ja spordi toetusprogramm Erasmus+.

Fotol: Türgi partnerite tervitus

Fotol: Eesti tervitus partneritele Fotol: Eestis kirjutati luuletusi teemal „Sallivus“ (Tolerance)

Saaremaa Ühisgümnaasium 127 Aastaraamat 2019/2020 õ-a

Fotol: Grupitöö Eesti-kohtumisel Fotol: 11.a töötas Saaremaa-reisil giididena

Fotol: Portugali õpilased SÜG-i laboris Fotol: Leedu õpilased Archebaldis münte vermimas

Fotol: Eesti – kohtumine lõppes ametliku tunniskirja saamisega osalemise kohta

128 Saaremaa Ühisgümnaasium 2019/2020 õ-a Aastaraamat

Muud tegemised Ainekomisjonil on välja kujunenud juba traditsioonilised ettevõtmised. Õppeaasta algas kokkusaamisega Diana Õuna suvekodus Muratsis. Seal pandi üheskoos paika plaanid algavaks õppeaastaks. Jõulude eel tegime mõnusa ühisistumise. Püüame igal aastal külastada ka erinevaid uusi või renoveeritud haridusasutusi. Seekord oli meil võimalus külla minna Luce kooli ja Pargi lasteaeda. Tore oli kogemusi vahetada ning saime seal kõik väga meeldivate elamuste osaliseks. Ka sel aastal andsime oma panuse õpetajate päeva laadal. Õppeaasta lõpetasime Epi talus, kus lahke perenaise juhendamisel degusteerisime erinevaid hoidiseid ja nautisime maitsvaid küpsetisi. Oleme üks suuremaid ainekomisjone koolis, kuid vaatamata sellele tahame lisaks oma ainealasele koostööle suhelda ka tunnivälisel ajal.

Fotol: Võõrkeeleõpetajad L. Paju, M. Priske, Fotol: Võõrkeelte õpetajad Luce koolis T. Rihvk, D. Õun ja R. Lulla kommilaadal

Fotol: Ühisel jõuluistumisel Fotol: Pargi lasteaia laste õppeköögis

AINEOLÜMPIAADID JA VABARIIKLIKUD VÕISTLUSED Õpetaja Olümpiaad/konkurss Nimi/koht Marju Roberts Maak. inglise keel Raul Koppel 10.a 1. koht Triinu Vipre 10.c 2. koht Reet Lulla Maak. inglise keel Eva Sõmmer 10.c 3.-4. koht Kristo Aaslaid 12.c 3. koht Natalie Manioti Maak. inglise keel Anni Kuuseok 11.c 2. koht Erle Pulk Maak. saksa keel Hanna Täht 12.a 1. koht Aleksandra Männik 12.a 3.koht

Saaremaa Ühisgümnaasium 129 Aastaraamat 2019/2020 õ-a

Fotol: Inglise keele olümpiaadi võitjad 10. klassis Vasakult: Triinu Vipre, Raul Koppel

UURIMISTÖÖDE JUHENDAMINE Õpilase nimi Töö pealkiri Õpetaja nimi The Construction of Turbofan and Turbojet Erik Laanemets Reet Lulla Engines and the Popularity of Air Travel Analysis of the post-apocalyptic, dystopian world Oto Pruul Reet Lulla of the novel "Metro 2033" Helen Tšernobrovkin The Water Issue in Estonia and Australia Reet Lulla Comparing Carbon Emissions in the UK and the Jane Õunaid Reet Lulla USA Grete Milpak, Uurimus Saaremaa Ühisgümnaasiumi 102. Diana Õun Eliis Raaper lennust Martin Sepp Saaremaa discgolfi mängijate aktiivsus Diana Õun Koolitoiduga rahulolu Saaremaa Joosep Leemet Diana Õun Ühisgümnaasiumi gümnasistide ja õpetajate seas Hardi Aun Eesti sneakerhead'ide turu-uuring Marju Roberts Füüsiline aktiivsus ja toitumine Saaremaa Sarah-Lisee Laipaik Marju Roberts Ühisgümnaasiumi õpetajate seas Rõivabrändide reklaami efektiivsus SÜGi Lisandra Tamm Marju Roberts gümnaasiumiõpilaste seas Possible Reduce of the Ecological Footprint by Elo Rosenfeld Liis Ojasaar Different Approaches of Sustainable Fashion

LOOVTÖÖDE JUHENDAMINE Õpilase nimi Töö pealkiri Õpetaja nimi Karmo Kalamees Tabureti valmistamine Liina Truu Jürgen Liiv Külalistetoa remont Liina Truu Markus Luup Pesakasti valmistamine Liina Truu Sten Normet Graafiline disain Liina Truu

130 Saaremaa Ühisgümnaasium 2019/2020 õ-a Aastaraamat

Noor Ats Reimann Kolm erinevat kooki ehk kas koogi hind mõjutab Liina Truu selle maitset Kristofer Tiitson Minu katsetused küpsetamises Liina Truu Helen Kruuser Venekeelne reklaamfilm Saaremaast Marina Priske Hilda Marie Loel Ermo Nõmm Nukumaja/mängumaja renoveerimine ja liivakasti Diana Õun ehitamine

OLULISED ARVNÄITAJAD 3 VIIMASE AASTA LÕIKES Õppeaineti täiendavale õppetööle jäetud 5.-8. klassi õpilaste arv Õppeaine 2019/2020 2018/2019 2017/2018 Inglise keel 6 4 4 Vene keel 3 3 9

Õppeaineti täiendavale õppetööle jäetud 10.-11. klassi õpilaste arv Õppeaine 2019/2020 2018/2019 2017/2018 Inglise keel 6 10 7 Vene keel 9 9 11 Saksa keel 1 1 1 Prantsuse keel 1 0 1

Õppeaineti olümpiaadidel osalenud õpilaste arv Õppeaine 2019/2020 2018/2019 2017/2018 Inglise keel 40 40 40 Saksa keel 3 2 7

Õppeaineti maakonnavooru esikolmikus olevate õpilaste arv Õppeaine 2019/2020 2018/2019 2017/2018 Inglise keel 5 14 14 Saksa keel 2 2 2

KOKKUVÕTE Järeldused

Tugevused:  toimetulek koroonaviirusest põhjustatud kaugõppega;  toetavad kolleegid;  uue projekti käivitamine inglise keele õpetajate poolt;  CAE eksami head tulemused;  ainekomisjoni tegemised ja omavahelised suhted.

Nõrkused:  õpetajate ebapiisav ettevalmistus kaugõppeks;  kooli IT süsteem;

Saaremaa Ühisgümnaasium 131 Aastaraamat 2019/2020 õ-a

 järelkooli jäävate õpilaste suhtumine – vägisi ei saa kedagi õpetada;  erihariduse puudumine töötamisel erivajadustega õpilastega;  maakonnas puudub vene keele ainekomisjon, sellega seoses ei ole ka olümpiaadi ja muid ettevõtmisi.

Parendusettepanekud:  regulaarselt viia läbi koolitusi sujuvaks toimetulekuks kaugõppe olukorras;  koolis välja valida kindlad digikeskkonnad (2-3), mille kaudu distantsõpet läbi viia;  kaugõppeks vajalike vahendite soetamine koolile, nt. veebikaamerad;  on vaja leida rohkem vahendeid õpilaste järeleaitamiseks gümnaasiumis;  eelarvamustevaba suhtumine õpilastesse gümnaasiumisse tulekul;  HEV-klasside koosolekutel peavad lisaks aineõpetajatele osalema kindlasti ka nende klassijuhatajad.

Eesmärgid uueks õppeaastaks  Kasvamine põhikooliks  Õpetajate ja õpilaste digipädevuse arendamine, vastavate keskkondade kasutamine  Projektitöö jätkamine  Uute keeltega seotud ettevõtmiste elluviimine  Kõikide planeeritud ettevõtmiste ärategemine  Vaimse ja füüsilise tasakaalu säilitamine

Tänusõnad kõikidele kolleegidele ja õpetajatele igati toeks olnud Taimile, Stellale, Artile, Marekile, Madlile, Iivile, Meelile, Kaiale, Andreasele, Irenale, KiVa meeskonnale, sööklale – saime üheskoos väga hästi hakkama!

Autor: Diana Õun, võõrkeelte ainekomisjoni esimees

132 Saaremaa Ühisgümnaasium 2019/2020 õ-a Aastaraamat

KAUNITE KUNSTIDE AINEKOMISJONI TÖÖST KOOSSEIS

Fotol: Kaunite kunstide ainekomisjoni liikmed Vasakult: Aili Jung, Jaanika Kask, Riina Laanes, Mari Ausmees Pildilt puudub: Väino Paju

Nimi Aine Klass Muud ülesanded Aili Jung kunstiajalugu 10.c, 11.abc (I poolaasta) 5.ab, 6.ab, 7.ab, 8.ab, 9.ab, Jaanika Kask kunst 11.ab klassijuhataja 10.ab; 11.abc (II poolaasta) 4.ab (II poolaasta); 5.abc, 6.abc, Väino Paju tööõpetus 7.ab, 8.ab, 9.ab Riina Laanes 1.abd, 2.abd, 3.abd, 5.ab, 8.ab 6b klassijuhataja 4.abd, 7.ab, 9.ab, 10.abc, 11.abc, Mari Ausmees ainekomisjoni esimees 12.abc

TÖÖPLAAN Ainekomisjoni põhieesmärgid:  DIU VIVERE ET PROSPERABITUR! (Elada kaunilt ja kaua);  SÜG-100 (jätkub);  gümnaasiumi muutumine põhikooliks;  väärtustada enam nii õpilase kui õpetaja vaba aega;  muuta õppimine mängulisemaks ja huvitavamaks;  muutuv õpikäsitlus (MÕK).

Saaremaa Ühisgümnaasium 133 Aastaraamat 2019/2020 õ-a

MILLINE ÜLDPÄDEVUS

-

TEGEVUS

, loodusteaduste ,

-

TEGEVUS

MILLINE ÜLDPÄDEVUS MILLINE

kultuuriväärtuspädevus ja kodanikupädevus ja sotsiaalne enesemääratluspädevus õpipädevus suhtluspädevus matemaatika pädevus tehnoloogiaalane ja ettevõtlikkuspädevus digipädevus I KOOSOLEKUD 1 Tööplaani x x x x 27.08 M.Ausmees koostamine, info 2 Jooksvad küsimused: **Liikumispäevaga seonduv **Oktoobrikuu stendi materjalide M.Ausmees x x x 12.09 arutelu, ülesannete R.Laanes jagamine- teemad: J.Kask 27.üldlaulupidu ja rahvusvaheline muusikapäev 3 Ukulele koolitus 28.-29. M.Ausmees (jätk). Koolitaja 09 R.Laanes Joosep Sang 4 Vabariiklikud muusikaõpetajate 10.- M.Ausmees päevad Harjumaal 11.10 Pärimusest Pärdini 5 Enesearendusreis Tartusse: Raatuse M.Ausmees 1.-2.11 kool, ERM, J.Kask Vanemuine 6 I poolaasta analüüs x x x jaan. M.Ausmees 7 Kevadiste suurürituste planeerimine (õpilastööde näitus, x x x märts M.Ausmees kooride kevadkontsert, SÜGi Laululind jne) EI TOIMUNUD 8 Aasta kokkuvõte+ lõimumine teiste x x x x juuni M.Ausmees sektsioonidega

134 Saaremaa Ühisgümnaasium 2019/2020 õ-a Aastaraamat

MILLINE ÜLDPÄDEVUS

-

TEGEVUS

, loodusteaduste ,

-

TEGEVUS

MILLINE ÜLDPÄDEVUS MILLINE

kultuuriväärtuspädevus ja kodanikupädevus ja sotsiaalne enesemääratluspädevus õpipädevus suhtluspädevus matemaatika pädevus tehnoloogiaalane ja ettevõtlikkuspädevus digipädevus II TÖÖ ÕPILASTEGA (konkursid, olümpiaadid, üritused, tasemetööd, eksamid) 1 Koolivikker x x x x x x x nov. J.Kask 2 Segakoori laululaager Kaarmal 90 x x x x 8.-9.11 M.Ausmees NB! Laager toimus üür 15.-16.nov. 3 Mudilaskoori laululaager SÜG-is x x x x dets. R.Laanes NB! Laager toimus 22. nov. 4 Mälestuspäev Laur. x x 12.12 M.Ausmees kirikus 5 Algklasside jõulu- kontserdid Laur. x x x 13.12 R.Laanes kirikus 6 Kreedo+ Krevera jõulukontsert x x x x 16.12 M.Ausmees linnarahvale 7 Kreedo+ Krevera jõulukontsert x x x 20.12 M.Ausmees õpetajatele 8 Jõulukaart x x x dets. J.Kask 9 Konkurss x x x dets. J, Kask „Koolipilt“ 10 Eesti noorte lauljate konkurss Solistica 2020 KG-s Demo- voorus osalesid Georg Paomees (7a) 31.01- M.Ausmees x x x x ning Kevin Räim 02.02 R.Laanes (9b, juh. Pilvi Karu). Georg edasi ei pääsenud, Kevin aga küll! 11 Kunstiõpetuse olümpiaadi x x x x 8.2.20 J.Kask piirkonnavoor

Saaremaa Ühisgümnaasium 135 Aastaraamat 2019/2020 õ-a

MILLINE ÜLDPÄDEVUS

-

TEGEVUS

, loodusteaduste ,

-

TEGEVUS

MILLINE ÜLDPÄDEVUS MILLINE

kultuuriväärtuspädevus ja kodanikupädevus ja sotsiaalne enesemääratluspädevus õpipädevus suhtluspädevus matemaatika pädevus tehnoloogiaalane ja ettevõtlikkuspädevus digipädevus 12 Muusikaõpetuse M.Ausmees olümpiaadi 15.02 R.Laanes piirkonnavoor 13 Lastekoori laager veebr.- Astes. EI x x x x M.Ausmees märts TOIMUNUD! 14 Poistekoori laulu- laager Valjalas v Kärlal. Laager x x x x veebr. M.Ausmees toimus koolis 20. veebruaril! 15 Vabariigi aasta- M.Ausmees 16 päevale pühend. x x x 21.02 R.Laanes aktused 17 XXI üleriigiline koolinoorte 6.-7. M.Ausmees x x x x x 60 vokaalansamblite märts R.Laanes konkurss Jõgeval 18 Kreedo ja KG Ave ühine laululaager NB! Laager toimus 13.- M.Ausmees x x x x kooli 13. jaanuaril! 14.03 L.Lehto Märtskuine ühisproov jäi ära! 19 EMLS poolt korraldatav üle- eestiline poiste- M.Ausmees 11.04 200 kooride võistulaul- R.Laanes mine Tartus NB! Toimub 14.11. 20 SÜGi Laululind algkl. 2020 x x x x x aprill õpetaja + 50 NB! Toimub muusikud septembris 2020! 21 Kuressaare aprill- Laululind 2020 M.Ausmees mai NB! Toimub 2.-3.10. R.Laanes

136 Saaremaa Ühisgümnaasium 2019/2020 õ-a Aastaraamat

MILLINE ÜLDPÄDEVUS

-

TEGEVUS

, loodusteaduste ,

-

TEGEVUS

MILLINE ÜLDPÄDEVUS MILLINE

kultuuriväärtuspädevus ja kodanikupädevus ja sotsiaalne enesemääratluspädevus õpipädevus suhtluspädevus matemaatika pädevus tehnoloogiaalane ja ettevõtlikkuspädevus digipädevus 22 Õpilastööde kevadnäitus J.Kask, x x x x aprill kultuurikeskuses V.Paju EI TOIMUNUD! 23 Kreedo+ Ave osavõtte segakooride 22.- SÜGi ja KG

festivalist Tšehhis 27.04 muusikud EI TOIMUNUD! 24 Kooride kevadkontsert x x x x x 13.05 M.Ausmees 50 EI TOIMUNUD! 25 Algklasside Algkl. kevadkontserdid x x x ??? õpetajad + EI TOIMUNUD! muusikud 26 Saaremaa noorte solistide konkurss 22.- M.Ausmees KEVADÜMIN 2019 x x x x x 23.05 R.Laanes Lükkus edasi 31.10.2020 27 Saare maakonna 52. M.Ausmees laulupidu x x x x 06.06 R.Laanes EI TOIMUNUD! 28 XXXVIII koori- juhtide ja muusika- august EKÜ õpetajate seminar- laager Vigalas NB! Tööplaani koostamise ajal ei teadnud me veel noortekooride konkursi toimumist Pärnus (14.03). Pandeemia tõttu lükkus segakooride konkurss 30. oktoobrile!

AINEOLÜMPIAADID JA KONKURSID Muusikaõpetus, maakondlik voor: Kevin Räim, 9.b, I koht, õp. Mari Ausmees Vootele Mets, 11.c, I koht, õp. Mari Ausmees

Saaremaa Ühisgümnaasium 137 Aastaraamat 2019/2020 õ-a

Fotol: Muusikaõpetuse olümpiaadi Fotol: Muusikaõpetuse olümpiaadi võitja Vootele Mets võitja Kevin Räim

Kunstiõpetus, maakondlik voor: Astrid Rei,10.b, I koht, õp. Jaanika Kask

Fotol: Kunstiõpetuse olümpiaadi Fotol: Varsakabi üleriigilisel koolinoorte vokaalansamblite võitja Astrid Rei konkursil

XXI ÜLERIIGILINE KOOLINOORTE VOKAALANSAMBLITE KONKURSS JÕGEVAL Varsakabi – laureaaditiitel ja III koht meesansamblite seas

Eesti noorte lauljate konkurss SOLISTICA 2020 KG-s NB! Demovoorus osalesid Georg Paomees (7.a, juh. Mari Ausmees), Kevin Räim (9.b, Kuressaare Gümnaasiumi huvikool Inspira, juh. Pilvi Karu), Elisa Mägi (10.a, Kuressaare Gümnaasiumi huvikool Inspira, juh. Pilvi Karu) ning Alo Benno (12.b, Kuressaare Gümnaasiumi huvikool Inspira, juh. Laine Lehto). Georg edasi ei pääsenud, Kevin, Elisa ja Alo aga küll!

Alo Benno – 12.b, Kuressaare Gümnaasiumi huvikool Inspira, Solistica 9. koht ning eriauhind parim saarlane, juhendaja Laine Lehto

138 Saaremaa Ühisgümnaasium 2019/2020 õ-a Aastaraamat

Fotol: Alo Benno Solistica konkursil

OLULISED ARVNÄITAJAD VIIMASE 5 AASTA LÕIKES Täiendavale õppetööle jäetud 5.-9.kl õpilaste protsent: õppeaine 2019/20 2018/19 2017/18 2016/17 2015/16 10 õpilast 28 õpilast 9 õpilast 11 õpilast 2 õpilast kunstiõpetus 3,70% 11,00% 3,60% 4,40% 0,80% 2 õpilast 2 õpilast 1 õpilast 2 õpilast muusikaõpetus - 1,00% 0.7% 0.40 % 0.8% tütarl. käsitöö - - - - -

Täiendavale õppetööle jäetud 10.-12.kl õpilaste protsent: õppeaine 2019/ 20 2018/19 2017/18 2016/17 2015/16 kunstiõpetus/ 11 õpilast 4 õpilast 8 õpilast 5 õpilast - kunstiajalugu 6,00% 2,00% 4,40% 3,6% 4 õpilast 3 õpilast 5 õpilast muusikaõpetus - - 2,00% 1,50% 2,5%

Õppeaineti maakonnavooru esikolmikus olevate õpilaste protsent õppeainet õppivate õpilaste arvust: muusikaõpetus/ põhikool: 0.3% muusikaõpetus/ gümnaasium: 0,2% kunstiõpetus/ gümnaasium: 0,2%

KOKKUVÕTE Aasta uuendused  Suurimad uuendused tulid täiesti ootamatult distantsõppega (seoses koroona epideemia puhkemisega).  Uus õppejuht Kaia Eelma, kellega seoses võeti kasutusele Moodle keskkond.

Saaremaa Ühisgümnaasium 139 Aastaraamat 2019/2020 õ-a

Järeldused

Tugevused:  õpetajad on kohanemisvõimelised ja suudavad tööd vajadusel ümber organiseerida;  vaatamata laulupidudevahelisele ajale, olid enamus koorid (va tütarlastekoor) vajalikul tasemel, et ka konkurssidel osaleda (kahjuks lükkusid need küll koroona tõttu sügisesse).

Nõrkused:  endiselt ei suuda me palju sektsiooniliikmetega koosolekuteks kokku saada. Küll aga saame omavahel Jaanika ja Riinaga probleeme lahendada;  liiga palju on endiselt suvetöölisi kunstiõpetuses;  tütarlastekoori lagunemine.

Parendusettepanekud:  ainesektsioonidepõhiselt võiks teha koolitusi e-keskkondade kasutamiseks lähtuvalt ainespetsiifikast;  ühtse e-keskkonna väljatöötamine ja õpetamine kõigile õpetajatele.

Eesmärgid uueks õppeaastaks:  viimane aasta gümnaasiumina teha eriti meeldejäävaks;  rohkem kasutada erinevaid digiõppe võimalusi;  tegeleda tundides endiselt palju pillimänguga;  viia õpilasi üha rohkem klassikalise muusika juurde, propageerida saareletulevaid kontserte;  leida uusi motivaatoreid tütarlaste koori kooshoidmiseks ja taseme tugevdamiseks;  Elada veel kaunimalt ja kauem!

Autor: Mari Ausmees, kaunite kunstide ainekomisjoni esimees

140 Saaremaa Ühisgümnaasium 2019/2020 õ-a Aastaraamat

KEHALISE KASVATUSE AINEKOMISJONI TÖÖST KOOSSEIS

Fotol: Kehalise kasvatuse ainekomisjoni liikmed I rida: Ly Haandi, Aime Metsmaa, Kadri Pulk II rida: Enn Laanemäe, Ivar Tamm

Nimi Klass Muud ülesanded 4.b, 6.ae, 6.bcf, 8.a, 8.be, 10.ab, 10.c, 11.ab, 11.c, ainekomisjoni Enn Laanemäe 12.ab, 12.c, 12kl (kehalised võimed), gümn. neidude ja esimees 1.-2.kl poiste korvpall 5.b, 5.ac, 6.a, 6.bcf, 7.a, 7.be, ujumine 2.a, 2.b, 2.ce, 2.d, terviseõpetus 5.a, 5.b, 7.a, 7.b, 8.a, 8.b, Ly Haandi inimeseõpetus 6.a, 6.b, ujumise algõpetus 2.a, 2.b, 2.d ujumisring Ivar Tamm 4.a, 4.d, 5.ace, 5.b, 7.ac, 7.be, 9.a, 9.bc 7.a, 7.b, 8.a, 8.be, 9.a, 9.bc, 10.a, 10.b, 11.ab, 11.c, Aime Metsmaa 12.ab, 12.c, ujumise algõpetus 2.a, 2.b, 2.d, võrkpall nõukoja liige PK, G 3.b, kooli sisekergejõustiku meistrivõistluste korraldamine, algklasside kergejõustiku võistlustel Kadri Pulk abistamine, algklasside kergejõustiku huviringide juhendamine

Saaremaa Ühisgümnaasium 141 Aastaraamat 2019/2020 õ-a

TÖÖPLAAN Ainekomisjoni põhieesmärgid:  ainekomisjon lähtub oma töös kooli õppeaasta eesmärgist – kasvada põhikooliks;  individuaalsete iseärasuste arvestamine kooli kehalise kasvatuse tunnis;  õppetöö korraldamine distantsõppel.

Ainealane tunniväline töö:  kooli spordielu kajastamine stendidel ja materjalide korrastamine;  töö dokumentatsiooniga:  töö kehaliselt nõrkade lastega;  kooli spordivõistluste ettevalmistamine, korraldamine ja läbiviimine ning infolehtedes kajastamine;  osalemine maakonna ja vabariiklikel spordivõistlustel ning nende kajastamine infolehtedes.

Ainekomisjoni koosolekud toimusid järgmiselt: 22.08. – sügisese Euroopa spordinädala korraldamisest, võistluskalendri paikapanek (Enn) 10.09. – jooksupäeva korraldusest, sügisestele võistlustele õpilaste organiseerimine (Ly, Aime, Enn, Ivar) 22.09. – Euroopa Spordinädala erinevate ürituste organiseerimine ja läbiviimine, võimla ja staadioni kasutusest 01.10. – Euroopa Spordinädala kokkuvõtete tegemine 29.10. – Kadri-Mardi võrkpalliturniiri organiseerimine (Aime) 05.11 – kooli sisekergejõustiku MV, osavõtt maakonna MV, kõrgushüppe läbiviimise arutelu. SÜG-i ainesektsiooni esimeeste koosolekust 03.12. – SÜG-i ainesektsiooni esimeeste koosolekust (Enn) 13.12. – kohvikõhtu kolleegidega (Ivar, Enn). 04.02. – SÜG-i ainesektsioonide esimeeste koosolekust, jooksvad küsimused (Enn) 10.12. – SÜG-i ainesektsiooni esimeeste koosolekust, jooksvad küsimused (Enn) 03.03. – järgmise õppeaasta tundide jaotus, spordisaavutuste kogumine direktsiooni vastuvõtuks (Enn) 02.06. – spordipreemia arutelu, aastaraamatu materjalid (Enn, Aime, Ly, Ivar, Kadri) 16.06. – kokkuvõtete tegemine lõppenud kooliaastast (ainesektsioon)

KOOLI SPORDIÜRITUSED 23.-27.09 Euroopa Spordinädal, kus võisteldi erinevatel spordivõistlustel. Pendelteatejooks 5.-6.kl. 5T + 5P Pendelteatejooks 7.-9.kl. 5Tx5P I koht 6.b 1.31,0 I koht 8.a 1.26,0 II koht 6.a 1.34,0 II koht 7.b 1.28,1 III koht 5.b 1.35,1 III koht 8.b 1.34,8 IV koht 5.a 1.35,4 IV koht 9.a 1.41,6 Pendelteatejooks 10.-12.kl. 5T + 5P I koht 11.c 1.20,8 II koht 12.ab 1.20,9 III koht 11.ab 1.22,5 IV koht 10.c 1.28,3

Võistlused korraldasid Enn Laanemäe, Aime Metsmaa, Ly Haandi ja Ivar Tamm.

142 Saaremaa Ühisgümnaasium 2019/2020 õ-a Aastaraamat

24.09. SÜG-i XX sügisjooks, osalejaid oli 850 (SÜG, KG, Leisi Kool, Kuressaare Vanalinna Kool)

1. klassi tüdrukud 1000m 2. klassi tüdrukud 1000m Nr Nimi Kool Klass Aeg Nr Nimi Kool Klass Aeg 1 Helena Rüütli SÜG 1.b 5.27,5 1 Ketlin Bachman SÜG 2.a 4.55,8 2 Kaisa Lilleorg SÜG 1.a 5.36,1 2 Karita Kuldsaar SÜG 2.a 4.59,9 3 Britt Pihel SÜG 1.b 5.37,3 3 Marta Aus SÜG 2.b 5.01,4 3. klassi tüdrukud 1000m 4. klassi tüdrukud 1000m 1 Alice Rand SÜG 3.d 4.50,9 1 Aleksandra Ruttu SÜG 4.b 4.13,9 2 Lilit Pruul SÜG 3.d 5.00,1 2 Birgit Lebedev KVK 4 4.18,3 3 Laura Grete Varik SÜG 3.b 5.05,9 3 Epp Kristel Tuisk 4 4.26,2 5.-6. klassi tüdrukud 2000m 7.-9. klassi tüdrukud 2000m 1 Sandra Jermakov KVK 6.a 9.20,8 1 Õnnely Rahu Leisi 8 7.54,4 2 Cristelle Maria Tamm Leisi 6 9.33,4 2 Triinu-Liis Toom SÜG 8.a 9.17,5 3 Helena Tamleht SÜG 6.b 9.39,6 3 Maribel Remmel SÜG 7.a 9.22,3 10.-12.klassi neiud 4000m 1. klassi poisid 1000m 1 Luise Vevers SÜG 11.c 18.42,1 1 Erik Kaarde Leisi 1 4.17,6 2 Emma Treirat SÜG 11.c 18.47,2 2 Karl Männik SÜG 1.d 5.07,7 3 Eva Sagor SÜG 11.a 19.32,0 3 Joonas Puiestee SÜG 1.a 5.11,4 2. klassi poisid 1000m 3. klassi poisid 1000m 1 Georg Reek SÜG 2.a 4.16.8 1 Reio Markkus Lepp SÜG 3.d 4.10,7 2 Villem Havi KVK 2.a 4.17.6 2 Uku Vesberg SÜG 3.a 4.26,2 3 Ronald Reinmaa SÜG 2.b 4.25.3 3 Hindrik Kalf KVK 3.a 4.25.5 4. klassi poisid 1000m 5.-6. klassi poisid 2000m 1 Hugo Sarapuu SÜG 4.b 3.56,6 1 Kaur Vesberg SÜG 6.b 8.21.2 2 Ruudi Kull SÜG 4.d 4.16,6 2 Daniel Piht SÜG 5.a 8.26.3 3 Riko Velve KVK 4 4.20,3 3 Karl Erik Kaljuste SÜG 6.a 8.28.4 7. klassi poisid 2000m 8.-9. klassi poisid 4000m 1 Risto Tahk SÜG 7.a 8.20.8 1 Martin Truverk SÜG 8.b 16.34,9 2 Richard Keerd SÜG 7.b 8.29.3 2 Rico Robert Alliksoon SÜG 8.b 16.38,5 3 Kevin Lempu SÜG 7.a 8.59.2 3 Ermo Nõmm SÜG 9.b 17.13,2 10.-12. kl. Noormehed 7300m 1 Alex Salong SÜG 12.b 28.15,1 2 Ken Almets KG 10.c 28.46,2 3 Daniel Rüütel SÜG 12.c 28.58,4

26.09. 5.-6.-ndate klasside tütarlaste rahvastepalliturniir (üleriigilise spordinädala raames). I koha võitis 5.b klassi võistkond koosseisus Liisa Nõmm, Grete Paju, Anastasia Väin, Anett- Merili Moring, Britta Truu ja Luise Ling. II koha saavutas 6.a klassi võistkond: Lissandra Pajunurm, Olivia Laidma, Kristin Sanne Õun, Marie Loviise Siim, Loore Lee Kirss.

Saaremaa Ühisgümnaasium 143 Aastaraamat 2019/2020 õ-a

III koha sai 6.b klass kus võistlesid Helena Tamleht, Maria Tiidus, Maris Rüütel ja Liset Isabel Karu. 4. koht 5.a klass oli täies koosseisus olemas, aga kahjuks ühtegi võistkonda ei võitnud. Võistluste peakohtunik Ly Haandi.

26.09 saalihokit turniirid 7.-12.kl 7.-9.kl tüdrukud I koht 8.a ( Triinu-Liis Toom, Susanna Õun, Kristina Sõster, Karmen Kundrats, Lisete Vahu) II koht: 9.b III koht 7.b 4.koht 7.a 10.-12 klassi neiud I koht 12.c (Gendra Allikmaa, Huberta Karma, Kätrin Käsper, Sarah - Lisee Laipaik, Feridee Sevostjanov) II koht 11.c III koht 12.b 4.koht 11.ab 5.koht 10.ab 6.koht 10.c Võistluste peakohtunik: Aime Metsmaa

26.09 noormeeste jalgpalliturniirid 5.-6.kl. 7.-9.kl. 10.-12.kl. I 6.b 8.a 11.ab II 5.b 8.b 12.c III 5.a 9.a 11.c 4. 6.a 7.a 10.c 5. 9.b Võistluste peakohtunik Ivar Tamm

23.09 Saaremaa Ühisgümnaasiumi MV kergejõustikus

PALLIVISE 5.-6. kl KL TULEMUS PALLIVISE 5.-6. kl KL TULEMUS TÜDRUKUD POISID Lissandra Pajunurm 6.a 36m 1 Sten Erik Mägi 6.b 49m Luise Ling 5.b 35m 2 Kaur Vesberg 6.b 46,5m Liisa Nõmm 5.b 30m 3 Rando Rand 6.a 42,5m

PALLIVISE 7.-9. kl PALLIVISE 7.-9. kl Triinu Liis Toom 8.a 40m 1 Joosep Kobin 9.a 52,5m Kristin Poopuu 7.b 34m 2 Laur Palienko 9.a 50m Ingel Helena Mägi 8.b 31,5m 3 Rasmus Vahenurm 7.b 45,5m

600 m JOOKS 5.-6. kl 600 m JOOKS 5.-6. kl TÜDRUKUD POISID Kaisa Pilden 5.a 2.17,4 1 Karl Erik Kaljuste 6.a 1.48,1 Bianca Marie Rannama 5.a 2.23,8 2 Ron Sebastian Puiestee 6.b 2.01,4 Lisett Isabel Karu 6.b 2.32,2 3 Kaur Vesberg 6.b 2.02,6

144 Saaremaa Ühisgümnaasium 2019/2020 õ-a Aastaraamat

600 m JOOKS 7.-9. kl 600 m JOOKS 7.-9. kl Heleen Kald 8.b 2.19,5 1 Rasmus Vahenurm 7.b 12.12,0

100 m JOOKS 10.-12. kl KL TULEMUS 100 m JOOKS 10.-12. kl KL TULEMUS NEIUD NOORMEHED Kaisa Tiitson 11.c 14,6 1 Uku Pokk 12.a 12,6 Eliisa Kirst 11.ab 14,9 2.-3. Miko Pärn 11.c 12,7 Mattias Andreas Paula Aarnis 10.c 16,2 2.-3. Kaerma 12.b 12,7

600 m JOOKS 10.-12. kl 600 m JOOKS 10.-12. kl NEIUD NOORMEHED Eva Sagor 11.ab 2.08,9 1 Karl Lember 12.c 1.40,2 Lota Sagor 12.b 2.11,6 2 Ats Rosenfeld 10.c 1.43,7 Liina Hoogand 10.c 2.17,3 3 Mihkel Tõnisots 10.c 1.48,6

Kadri- Mardi võrkpalliturniir

Fotol: 7.-9.kl. Kadri Mardi võrkpalliturniiri võitjad Vasakult: Martin Truverk, Kristiin Pulk, Artur Kuning, Kirke Viik, Jan Erich Sarapuu

Kadri-Mardi võrkpalliturniir 12.11. toimus SÜG-i võimlas kooli 7.-9. klassidele korraldatud Kadri-Mardi võrkpalliturniir. Kohale oli tulnud 4 võistkonda. Võistluste lipu heiskas põhikooli parim sportlane Artur Kuning. Mängiti 15 punktini turniirisüsteemis ja kokku toimus 6 kohtumist. Klasside võistkondades mängis väljakul 6 liiget: 3 tütarlast ja 3 poeglast. Kõik mängud olid põnevad, eriti lootustandvalt mängis 6.b klassi võistkond (Saskia Natalie Kukua Roberts, Helena Tamleht, Maris Rüütel, Liset Isabel Karu, Ulla Maripuu ja Sten Erik Mägi), võitjateks tulid aga osavamad. Turniiril vilistas kohtumisi Anete Antsaar. Lauas töötasid sekretäridena Gervila Räim ja Sanna-Reesi Hoogand.

Saaremaa Ühisgümnaasium 145 Aastaraamat 2019/2020 õ-a

Võrkpalliturniiri paremusjärjestus oli järgmine: I koht 8.b klass II koht 6.b klass III koht 9.b klass 4. koht 8.a klass 8.b klassi võistkonnas mängisid: Artur Kuning, Kirke Viik, Martin Truverk, Jan Erich Sarapuu ja Kristiin Pulk 6.b-st. Võitjaid autasustati kooli meistrimedaliga, koogiga ja päevakohase diplomiga õnnitleti kolme esimest. Kommipaki said kõik võistkonnad.

19.11. – gümnaasiumiastme Kadri-Mardi võrkpalliturniir Kuressaare Spordihoones. Mõnusat võistluseelset saginat ja pinget jagus juba ligi pool tundi varem. Võistluste alguseks rivistusid üles 7 võistkonda. Piduliku võistluse juhatas sisse pikaajalise võrkpalliturniiri korraldaja õpetaja Aime Metsmaa 13õ klassist. Nimelt võtsid sel aastal üle hulga aja taas võrkpalliturniirist osa õpetajate võistkond numbri all 13õ. Võrkpalliturniiri lipu heiskasid eelmise aasta võitjad – praeguse 12.c klassi esindajad Oskar Kivi ja Hardi Aun. Algasid põnevad mängud kahes alagrupis kahel väljakul. Mängiti 21 punktini 1 geim iga kohtumist. Võistkondades mängisid 3 neidu (kadrit) ja 3 noormeest (marti). Väga ilusatesse, särtsakatesse värvidesse riietatud klassivõistkonnad andsid sellesse spordimelusse oma osa. Pealtvaatajaid oli all saalis ja ka üleval tribüünidel. Põnevust ja kaasaelamist jagus igale mängule.

Suurt elevust tekitasid õpetajad (13õ) oma püüdliku mängu ja võistlustahtega, võites ära oma alagrupi ja minnes kokku II alagrupi teise koha saavutanud võistkonnaga (11.ab). Ka selles mängukohtumises soosis õnn õpetajaid ja neil tuli lõpuks vastamisi minna finaalis 12.c klassi võistkonnaga. I-II koha pingelise kohtumise kahes mängugeimis võidutsesid noored ja nii oligi selgunud selle (36.) aasta Kadri-Mardi võrkpalliturniiri võitjad.

Kohtunikena vilistasid mänge Hardi Aun 12.c, Oskar Kivi 12.c, Andres Sui 11.c, Karoli Mägi 11.b, Robin Alba 12.b, Kelly Grahv 10.c, Eva Sõmmer 10.c, Paul Antsaar 11.c, Andre Koppel 11.c, Anete Antsaar 10.a. Lauas töötasid täpsete sekretäridena Gervila Räim 10.a, Sanna- Reesi Hoogand 10.a, Astrid Rei 10.b, Kelly Grahv 10.c, Annika Suurna 10.c, Heleri Jalakas 11.a, Triinu- Liis Torri 11.c. 36. võrkpalliturniiri klasside paremusjärjestus oli järgmine: I koht 12.c II koht 13.õ III koht 11.c 4. koht 11.ab 5.- 6. koht 10.ab ja 10.c 7. koht 12.b Võitjas võistkonnas mängisid kaasa järgmised „kadrid“- Kätriin Käsper, Huberta Karma, Gendra Allikmaa ja „mardid“ – Hardi Aun, Oskar Kivi, Joosep Leemet, Joonas Mägi. Auhindu jagus kõigile võistkondadele. II koha saavutanud õpetajate (13õ) võistkonnas mängisid: Kadri Pulk, Kristi Orgmets, Cristin Lepp, Aime Metsmaa ja Arti Allmere (idee autor).

Gümnaasiumiastme võitjatele pandi kaela kooli meistrimedalid, õnnitleti päevakohase kaunistusega diplomi ja šokolaadidega. Kadri-Mardi võrkpalliturniiri põnevaid võistlusmomente jäädvustas kogu võistluse vältel Diana Õun. Kadri-Mardi turniiride korraldaja: Aime Metsmaa.

146 Saaremaa Ühisgümnaasium 2019/2020 õ-a Aastaraamat

Fotol: Kadri-Mardi võrkpalliturniiri II koht Fotol: 10.-12.kl Kadri-Mardi I rida: Cristin Lepp, Kadri Pulk võrkpalliturniiri võitjad II rida: Arti Allmägi, Kristi Orgmets, Aime Metsmaa I rida: Huberta Karma, Gendra Allikmaa, Kätriin Käsper II rida: Oskar Kivi, Joosep Leemet, Joonas Mägi, Hardi Aun

SÜG-i sisekergejõustiku meistrivõistlused Käesoleval aastal toimusid kooli sisekergejõustiku meistrivõistlused 20. novembril põhikoolile ja 27. novembril gümnaasiumi õpilastele. Seekord oli arvestus klasside mitte sünniaastate põhine. Meistrid selgitati kolmes arvestuses: 5.-6. kl, 7.-9. kl ning 10.-12. kl., mis tõi oluliselt juurde ka osalejaid. Klassidevahelises arvestuses võidutsesid taas need klassid, kes panustasid ühtse võistkonnana rohkem. Sel aastalgi läksid klassidevahelisse võistlusesse arvesse ka sügisesed võistlused palliviskes, 600m jooksus (põhikoolile) ning 100m ja 600m jooksus (gümnaasiumi õpilastele). 5.-6. klasside arvestuses osas võitis 6.b 176 punktiga, teise koha saavutas 6.a 162 punktiga ning kolmas oli 5.a 148 punktiga. Punkte saadi vastavalt saavutatud kohale: 5.-6. klasside arvestuses andis esimene koht 13p, teine koht 11p, kolmas 10p, neljas 9p, …, 12. kohast alates said sportlased tulemuse eest 1p. 7.-9. klasside arvestuses osas võitis 8.b 295 punktiga, teine oli 9.b 279 punktiga ning kolmas 8.a 246 punktiga. 7.-9. klasside arvestuses sai esimene koht 19p, teine koht 17p, kolmas 16p, neljas 15p, …, 18. kohast alates said sportlased tulemuse eest 1p. 10.-12. klasside ühtseima võistkonna suutis sel aastal moodustada 10.c, kes edestas teisi klasse ülekaalukalt 526 punktiga. Neile järgnesid 11.ab 364 punktiga ning kolmanda koha saavutas 11.c 252 punktiga. 10.-12. klasside arvestuses andis esimene koht 22p, teine koht 20p, kolmas 19p, neljas 18p, …, 21. kohast alates saavad sportlased tulemuse eest 1p. Tänusõnad toetajatele, kes aitasid rõõmustada võitjaid ja teisi võistlejaid auhindade ja loosiauhindadega – Grand Rose Spa, FitLife Kuressaare, Spordikomitee, Bürootaevas, Turu lihapood, Kolme Päeva Jooks MTÜ, Saaremaa Võrkpalliklubi, ilusalong Ann, kooli söökla. Kindlasti suur-suur aitäh ka kehalise kasvatuse õpetajatele ja samuti kõigile teistele kohtunikele õnnestunud võistluse läbiviimise eest! Alade esikolmikud ning meistrimedalite omanikud koos tulemustega on järgmised:

60 m JOOKS 5.-6. klass T 5.-6. klass P 1. Kaisa Pilden 5a 9,75 1. Karl Erik Kaljuste 6a 7,97 2. Helena Õisnurm 6b 9,85 2. Ron Sebastian Puiestee 6b 8,34 3. Britta Truu 5b 10,22 3. Laur Erik Laine 6b 8,93

Saaremaa Ühisgümnaasium 147 Aastaraamat 2019/2020 õ-a

7.-9. klass T 7.-9. klass P 1. Triinu-Liis Toom 8a 9,25 1. Kennet Puiestee 8a 7,94 2. Kirke Medri 9b 9,31 2. Sten Normet Noor 9b 8,25 3. Kristiin Nelis 8b 9,47 3. Martin Truverk 8b 8,53 10.-12. klass T 10.-12. klass P 1. Kaisa Tiitson 11c 8,8 1. Romet Vahter 10c 7,66 2. Lota Sagor 12b 9,22 2. Raul Tahk 10ab 7,84 3. Eva Sagor 11ab 9,35 3. Miko Pärn 11c 8,01 KAUGUSHÜPE 5.-6. klass T 5.-6. klass P 1. Marie Loviise Siim 6a 3.64 1. Ron Sebastian Puiestee 6b 4.80 2. Helena Õisnurm 6b 3.57 2. Karl Erik Kaljuste 6a 4.56 3. Anett-Merili Moring 5b 3.52 3. Laur Erik Laine 6b 4.30 7.-9. klass T 7.-9. klass P 1. Maribel Remmel 7a 4.40 1. Kennet Puiestee 8a 5.38 2. Kirke Medri 9b 4.11 2. Martin Truverk 8b 4.90 3. Kristiin Nelis 8b 4.01 3. Artur Kuning 8b 4.88 10.-12. klass T 10.-12. klass P 1. Gendra Allikmaa 12c 4.59 1. Henrik Veskinõmm 10c 5.22 2. Luise Vevers 11c 4.34 2. Karl Lember 12c 5.05 3. Lota Sagor 12b 4.30 3. Siim Andres Himmist 10c 4.93 KÕRGUSHÜPE 5.-6. klass T 5.-6. klass P 1. Maria Tiidus 6b 1.25 1. Ron Sebastian Puiestee 6b 1.55 2. Kaisa Pilden 5a 1.20 2. Karl Erik Kaljuste 6a 1.45 3. Gendra Sepp 5a 1.20 3. Karl Peeter Kilumets 6a 1.35 7.-9. klass T 7.-9. klass P 1. Triinu-Liis Toom 8a 1.30 1. Artur Kuning 8b 1.55 2. Lisete Vahu 8a 1.25 2. Kennet Puiestee 8a 1.55 3. Kariina Kasjanenko 9b 1.25 3. Artur Medri 9b 1.45 10.-12. klass T 10.-12. klass P 1. Huberta Karma 12c 1.30 1. Karl Lember 12c 1.65 2. Eva Sagor 11ab 1.30 2. Raul Tahk 10ab 1.60 3. Sandra Kukk 10ab 1.25 3. Miko Pärn 11c 1.55 KUULITÕUGE 5.-6. klass T 5.-6. klass P 1. Lissandra Pajunurm 6a 9.12 1. Sten Erik Mägi 6b 8.68 2. Grete Paju 5b 8.25 2. Kaur Vesberg 6b 7.76 3. Neidi Sink 6a 6.78 3. Aleksander Väin 6a 7.70 7.-9. klass T 7.-9. klass P 1. Karmen Ehanurm 9b 9.24 1. Artur Kuning 8b 10.99 2. Annabel Raun 9b 7.93 2. Ermo Nõmm 9b 9.24 3. Triinu-Liis Toom 8a 7.78 3. Karro Vatsfeld 8b 9.10 10.-12. klass T 10.-12. klass T 1. Gendra Allikmaa 12c 10.66 1. Romet Vahter 10c 12.61 2. Luise Vevers 11c 8.64 2. Robin Alba 12b 11.07 3. Karolin Kask 10c 8.06 3.Mikk Nahkur 10c 10.69

Kergejõustiku treener Kadri Pulk

148 Saaremaa Ühisgümnaasium 2019/2020 õ-a Aastaraamat

MAAKONDLIKUD VÕISTLUSED 02.10 maakonna koolinoorte teatekrossi võistlused Kärlal. Võisteldi kahes vanuseastmes, 1- 9.kl ja gümnaasiumide arvestuses. 1.9.kl arvestuses saavutasime esikoha Orissaare ja Valjala PK ees.

Fotol: 1.-9.kl. teatekrossi võidukas võistkond Vasakult: Aleksandra Ruttu 4.b, Kaisa Pilden 5.a, Gelin Desiree Soeson 7.a, Maribel Remmel 7.a, Annabel Raun 9.b, Triinu-Liis Toom 8.a, Ermo Nõmm 9.b, Martin Truverk 8.b, Mattias Kobin 5.b, Alice Rand 3.d, Reio Markus Lepp 3.d, Hugo Sarapuu 4.b, Karl Erik Kaljuste 6.a, Kaur Vesberg 6.b.

Gümnaasiumi arvestuses tuli ühe sekundiline kaotus Kuressaare Gümnaasiumile finiši- ruudustikus, Orissaare Gümnaasiumi oli kolmas.

Fotol: 10.-12.kl. teatekrossil II koha saavutanud võistkond Vasakult: Lotta Meet 11.c, Luise Vevers 11.c, Emma Treirat 11.c, Lota Sagor 12.b, Eva Sagor 11.a, Alex Salong 12.b, Joonas Mägi 12.c, Romet Vahter 10.c, Daniel Rüütel 12.c, Siim Andres Himmist 10.c.

Saaremaa Ühisgümnaasium 149 Aastaraamat 2019/2020 õ-a

6.11 toimusid Orissaares maakonna 4.-5. klasside tüdrukute ja poiste rahvastepallivõistlused. Meie kooli esindasid Johanna Altmets ja Mirell Õiemets 4.b klassist; Annabel Porss 5.a, Marin Ool 4.d, Elizabeth Kelder, Luise Ling, Liisa Nõmm ja Britta Truu (kapten) 5.b klassist. Kohale tuli viie kooli võistkonnad. Esikohale mängisid end Valjala tüdrukud. SÜG-i võistkond sai kaela II koha medalid ning pääsu piirkondlikule DUMLE rahvastepalli turniirile

Fotol: Saaremaa 4.-5. kl. tüdrukute rahvastepalli MV Vasakult: Britta Truu, Luise Ling, Elizabeth Kelder, Liisa Nõmm, Marin Ool, Annabel Perss

Poisid said maakonnas II koha. Võistkonnas mängisid Raimond Vaher, Carlos Püüding, Mattias Kobin 5.b klassist, Markus Trei, Steven Roosioks 5.a ning Hugo Sarapuu, Steven Mägi ja Tristan Koppel 4.b.

Fotol: Saaremaa 4.-5. kl. poiste rahvastepalli MV Vasakult: Mattias Kobin, Raimond Vaher, Steven Mägi, Steven Roosioks, Hugo Sarapuu, Tristan Koppel, Markus Trei, Carlos Püüding

150 Saaremaa Ühisgümnaasium 2019/2020 õ-a Aastaraamat

30.11 Saare maakonna J,A,B,Ckl. sisekergejõustiku meistrivõistlused Kuressaare Spordihoones kogu pika päeva erinevatele vanuseastmetele. Kõrgushüppe võistlused viis läbi Saaremaa Ühisgümnaasiumi kehalise kasvatuse õpetaja Aime Metsmaa. SÜG-i parimad tulemused olid järgmised: I koht PU16 Kennet Puiestee (8.a) 60m 7,5, 60mtj 9,2 PU18 Ermo Nõmm (9.b) 60mtj 9,160m 7,3, kaugushüpe 6.03, 600m 1.39,4 PU20 Romet Vahter (10.c) 0mtj 8,2, 60m 7,2 PU14 Ron Sebastian Puiestee(6.b) 60mtj 9,6, kaugushüpe 5.20, kõrgushüpe 1.55 TU18 Karolin Kask kuulitõuge 9.90 II koht PU16 Kennet Puiestee kõrgushüpe 155 PU20 Romet Vahter kuulitõuge 13.37 TU18 Karmen Ehanurm (8.b) kuulitõuge (3kg) 9.21 III koht TU20 Brita Munk 60m 9,1 TU16 Maribel Remmel 600m 2.03,3 TU20 Eva Sagor 60mtj 11,7, 60m 9,2, kuulitõuge 7.10

15.01 Saare maakonna koolinoorte võrkpalli meistrivõistlused Kuressaare spordikeskuses. 3 neidu +3 noormeest 10.-12.kl mängisid meie koolist kaks võistkonda. Saaremaa Ühisgümnaasiumi I võistkond saavutas II koha. Võistkonnas mängisid Kaisa Tänav 11.c, Liisa Õunpuu 12.a, Karoli Mägi 11.b, Anete Antsaar 10.a, Hardi Aun 12.c, Oskar Kivi 12.c, Robin Alba 12.b ja Joosep Leemet 12.c. Saaremaa Ühisgümnaasiumi II võistkond saavutas 4. koha. Võistkonnas mängisid Luise Vevers 11.c, Kätriin Käsper 12.c, Carmen Electra Pirn 12.b, Gendra Allikmaa 12.c, Huberta Karma 12.c, Andre Koppel 11.b, Andres Sui 11.c, Paul Antsaar 11.c.

Fotol: Maakonna võrkpalli 10.-12.kl. MV 3T+3P I rida: Liisa Õunpuu, Anete Antsaar, Joosep Leemet II rida: Hardi Aun, Oskar Kivi, Robin Alba, Karoli Mägi, Kaisa Tänav

29.01 Saare maakonna ja Eesti Koolispordi Liidu miniliiga võrkpallivõistlused 4.-6. klassi tüdrukutele ja poistele Kuressaare Spordikeskuses. Kohale oli tulnud 3 tüdrukute ja 7 poiste võistkonda. Meie kooli tüdrukute I võistkond mängis väga tasavägise ja põneva võistluse Kuressaare Gümnaasiumi tüdrukute vastu 2:1. Saaremaa Ühisgümnaasiumi

Saaremaa Ühisgümnaasium 151 Aastaraamat 2019/2020 õ-a tüdrukud saavutasid ihaldatud I koha võidu ja karika. Võistluse kolme paremat õnnitleti kahe medali, diplomi ja Super SKYPARK-i päevapiletiga. Meie kooli võidukas võistkonnas mängisid: Liset Isabel Karu, Maris Rüütel, Ulla Maripuu, Helena Tamleht ja Saskia Natalie Kukua Roberts (kõik 6.b klassist).

Fotol: Maakonna minivõrkpalli MV ja SKYPARK Fotol: Maakonna minivõrkpalli MV ja miniliiga I koht SKYPARK miniliiga III koht I rida: Liset Isabel Karu, Maris Rüütel Vasakult: Renata Rajas, Johanna Altmets, Kristin II rida: Ulla Maripuu, Helena Tamleht, Saskia Pulk, Karmenite Usin, õp Aime Metsmaa Natalie Kukua Roberts, õp Aime Metsmaa

SÜG-i teine tüdrukute võistkond saavutas III koha. Võistkonnas mängisid Renata Rajas 4.a, Johanna Altmets 4.b, Kristiin Pulk 6.b ja Karmenite Usin 4.a.

Poisid mängisid kahes alagrupis ja lõpuks selgitasid meie kooli poisid 5.-6. kohamängudega oma paremust, saavutades 5. koha. Võistkonnas mängisid: Sten Erik Mägi 6.b, Laur Erik Laine 6.b, Eron Laak 6.b, Tomek Vasemägi 6.b, Kaur Vesberg 6.b ja Reio Markkus Lepp 3.a. Tüdrukud said õiguse osaleda Lääne Regiooni võistlustel märtsis.

11.02 gümnaasiumide SÜG ja KG sportmängude võrkpalliturniir Kuressaare Spordihoones. SÜG-i neiud I koht. SÜG-i noormehed kaotasid KG-le. Võistkonnas mängisid: Hardi Aun 12.c, Oskar Kivi 12.c, Robin Alba 12.b, Romet Vahter 10.c, Joonas Mägi 12.c, Andres Sui 11.c, Andre Koppel 11.b.

12.02 Saare MK koolinoorte 7.-9. kl võrkpalli meistrivõistlused. Samaaegselt peeti arvestust ka Eesti Koolispordi Liidu 2019/20 SKYPARK kooliliiga maakondlikku arvestust. Tütarlaste võistkondi oli kohale tulnud kahest koolist, poeglaste võistkondi oli 7. Meie kooli noorte neidude võistkond saavutas II koha, mängides järgmised koosseisus: kapten Triinu- Liis Toom 8.a, Maris Rüütel 6.b, Ulla Maripuu 6.b, Merili Haak 7.b, Kirke Viik 8.b ja Annabel Raun 9.b.

152 Saaremaa Ühisgümnaasium 2019/2020 õ-a Aastaraamat

Fotol: SÜG ja KG sportmängude võrkpalliturniir I rida: kapten-parim mängija Karoli Mägi, Carmen Electra Pirn, Kätriin Käsper, Kelly Grahv II rida: õp Aime Metsmaa, Kaisa Tänav, Luise Vevers, Eva Sõmmer, Anete Antsaar

Fotol: Maakonna põhikooli MV võrkpallis T II koht I rida: Merili Haak, kapten Triinu-Liis Toom, Maris Rüütel II rida: õp Aime Metsmaa, Kirke Viik, Annabel Raun, Ulla Maripuu

Põhikooli noormehed mängisid kahes alagrupis, siis veel poolfinaalmängud ning lõpuks läksid kokku finaalmängus I-II koha peale KG I võistkonnaga. II koha saavutanud SÜG-i võistkonnas mängisid: Artur Kuning 8.b, Martin Truverk 8.b, Richard Keerd 7.b, Robin Malk 9.a, Laur Palijenko 9.a, Jan Erik Sarapuu 8.b ja Joosep Kobin 9.a.

Võistlejaid õnnitleti kahe erineva võistluse medali, diplomi ja SKYPARK-i päevapiletiga. Rõõmu sai tunda õpilaste ilusast mängust ja toredatest saavutustest. Õpilastega käis võistlustel kehalise kasvatuse õpetaja-võrkpalli treener Aime Metsmaa.

Saaremaa Ühisgümnaasium 153 Aastaraamat 2019/2020 õ-a

Fotol: Maakonna põhikooli MV võrkpallis P II koht I rida: Richard Keerd, Joosep Kobin, Martin Truverk II rida: õp Aime Metsmaa, Jan Erik Sarapuu, Laur Palijenko, Artur Kuning Pildilt puudub: Robin Malk

Maakonna noormeeste korvpalliturniiril 10.-12.kl. toimus ainult üks mängude voor, kuna eriolukord rohkemat ei võimaldanud. Võistluse võitis Orissaare Gümnaasium, kellele kaotasime 37:63, kuid suutsime võita KG 55:26 ja kokkuvõttes saavutasime teise koha. Võistkonnas mängisid: Uku Rand Pärtel 12.c, Miko Pärn 11.c, Romet Vahter 10.c, Oskar Kivi 12.c, Erik Laanemets 12.a, Artur Kuning 8.b, Kert Tartes 10.c ja Horre Päeske 11.b. Treener Enn Laanemäe.

07.03 võistlesid D-kl. noored kergejõustikus Kuressaare Spordihoones. SÜG-i parimana saavutas I koht TU12 Lee Tamm kaugushüpe 3.91.

VABARIIKLIKUD JA RAHVUSVAHELISED VÕISTLUSED 29.11 4.-5.kl. DUMLE rahvastepalli turniir. Esimeses alagrupis kohtusime Uuemõisa AK, Kohila Mõisakooli ja Jõõpre kooliga. Saime 2 võitu ja ühe kaotuse ning pääsesime teise ringi edasi. Seal kohtusime Kohila G, Oru K ja Pärnu Sütevaka HG-ga, kellele kaotasime väga- väga napilt. Seega 6 mängust 4 võitu ja 2 kaotust. Sellise seisuga oli lõpuks neli võistkonda. Nii tuli võitja selgitamiseks vaadata geimivõitudest saadud punkte ja omavaheliste mängude suhet. Meil selles mõttes polnud õnne – jäime 4. kohale. Lohutuseks ainult see, et turniiri võitjaks tulnud Oru koolist olime meie kõvemad. Tüdrukute parim mängija mõlemal turniiril oli Luise Ling. Meie kooli esindasid Johanna Altmets ja Mirell Õiemets 4.b klassist; Annabel Porss 5.a; Marin Ool 4.d; Elizabeth Kelder, Luise Ling, Liisa Nõmm, Anastasia Väin ja Britta Truu (kapten) 5.b klassist.

154 Saaremaa Ühisgümnaasium 2019/2020 õ-a Aastaraamat

Poisid saavutasid piirkonnas 6. koha. Võistkonnas olid Raimond Vaher, Carlos Püüding, Mattias Kobin 5.b klassist; Markus Trei, Steven Roosioks 5. a-st ning Hugo Sarapuu, Reio Viil ja Tristan Koppel 4.b-st. Võistkonnaga oli kaasas LY Haandi.

TV 10 Olümpiastarti 49. hooaja esimene etapp läks meie kooli õpilastel väga hästi. Esimesel etapil, mis toimus 7. detsembril 2019 Võru Spordihallis, säras meie kooli noortest kõige enam vanemate poiste arvestuses (sünd. 2006-2007) võistlev 6.a klassi õpilane Karl Erik Kaljuste, olles kõige kiirem 60m jooksus. Võiduajaks jooksis Karl Erik 7,70.

Fotol: Karl Erik Kaljuste autasustamisel

Lisaks oli võistlustules 6.b klassi õpilane Ron Sebastian Puiestee, kes ajaga 8,24 saavutas 11. koha. Veel oli vanematel poistel võistluskavas teivashüpe, kus Ron Sebastian saavutas uue isikliku rekordiga 2.71 tubli 9. koha. Oma panuse kooli üldarvestuse punktisummasse andsid veel nooremate poiste arvestuses (sünd. 2008-2009) võistelnud Daniel Piht 5.a ja Arthur Patrick Sääsk 4.b. Mõlemad poisid võistlesid hästi nii kõrgushüppes saavutades tulemused vastavalt 1.11 (Daniel) ja 1.16 (Arthur Patrick), kui ka 60m jooksus, kus Daniel läbis distantsi ajaga 9,54 ning Arthur Patrick 9,87. Vanemate tüdrukute (sünd. 2006-2007) arvestuses andsid panuse üldpunktisummasse 60m jooksus Maribel Remmel 6.a ajaga 9,28 ja Gelin-Desire Soeson 6.a ajaga 9,71. Kuulitõukest lisandus punkte Kristin Poopuu 7.b tulemuse 9.06 ja Maribeli 8.58 eest. Nooremate tüdrukute (sünd. 2008-2009) arvestuses tegid kaasa Lee Tamm 3.b ning Lenna Koovisk 5.a. Lee tõi koolile punkte 60m jooksus ajaga 9,95 ning Lenna kõrgushüppes tulemusega 1.06. Lenna jooksis ka 60m jooksu, mille läbis ajaga 10,23.

Teinegi vabariiklik TV10 Olümpiastarti etapp oli edukas 25. jaanuaril toimunud hooaja teisel etapil Tallinna Lasnamäe kergejõustikuhallis säras taas meie kooli noortest kõige enam vanemate poiste arvestuses (sünd. 2006-2007) võistlev 6.a klassi õpilane Karl Erik Kaljuste, hüpates kaugust 5.77, edestades teist kohta lausa 34 sentimeetriga.

Väga hea tulemuse hüppas ka Ron Sebastian Puiestee 6.b, kes saavutas 4. koha tulemusega 5.25.

Veel oli vanematel poistel võistluskavas 60m tõkkejooks, kus eeljooksus vaevas Karl Erikut jalavalu, mis ei võimaldanud kõike endast välja panna ning tuli leppida B finaaliga. Selle Karl Erik ülekaalukalt küll võitis, kuid tagas alles 7. koha (finaalvõistluste aegade võrdluses

Saaremaa Ühisgümnaasium 155 Aastaraamat 2019/2020 õ-a taganuks Karl Eriku aeg 8,92 üldkokkuvõttes 3. koha). Ron Sebastian jooksis end ajaga 9,67 17. kohale. Oma panuse kooli üldarvestuse punktisummasse andsid veel nooremate poiste arvestuses (sünd. 2008-2009) võistelnud Mattias Kobin 5.b ja Arthur Patrick Sääsk 4.b. Mõlemad poisid võistlesid hästi 60m tõkkejooksus joostes aegadeks vastavalt 11,36 (Mattias) ja 10,75 (Arthur Patrick). Vanemate tüdrukute (sünd. 2006-2007) arvestuses andis panuse üldpunktisummasse 60m tõkkejooksus Reminella Kappet 7.e ajaga 11,55. Nooremate tüdrukute (sünd. 2008-2009) arvestuses tegid kaasa Lee Tamm 3.b ning Luise Ling 5.b. Mõlemad tüdrukud jooksid hästi 60m tõkkejooksu, saavutades aegadeks 11,88 (Lee) ja 11,00 (Luise). Lisaks oli neil kavas kaugushüpe, kus Luise sai parima tulemusena kirja 4.02 ja Lee 3.54. Pärast suurepärast teist etappi tõusis meie kool suurte koolide arvestuses 8. kohale. Seoses eriolukorra kehtestamisega lükkusid järgnevad etapid edasi 30.09. Võrus, 06.09. Rakveres ja finaal 19.-20.09.2019

Fotol: PV kaugus võitja Karl Erik Kaljuste Fotol: Karl Erik Kaljuste kaugust hüppamas

Fotol: Ron Sebastian Puiestee kaugushüppe autasustamisel

156 Saaremaa Ühisgümnaasium 2019/2020 õ-a Aastaraamat

OLULISED ARVNÄITAJAD 5 VIIMASE AASTA LÕIKES Üritus 2019/20 2018/19 2017/18 2016/17 2015/16 Täiendavale 1 õpilane 0 õpilast 2 õpilast õppetööle jäetud 4.- 0/0% 0/0% 0,28% 100% 0,72% 9.kl Täiendavale 0 õpilast 1 õpilast 3 õpilast 2 õpilast 2 õpilast õppetööle jäetud10.- 100% 0,51% 1,42% 1,02 % 1.02% 12.kl Startide arv 812+31=84 611 +139 669 +191 erinevatel võistlustel 1211+113 1049 +86 3 vabariiklik vabariiklik kokku õpilaste arv vabariiklik vabariiklik vabariiklik 4.-12.kl Olümpiaadidel, 842 250,21 221,06% 139,46% , 151,35% võistlustel osalenud koos vabar. koos vabar. koos vabar. koos vabar. koos vabar. õpilaste % õp.arv võistlustega võistlustega võistlustega võistlustega võistlustega 4.-12.kl 154,8% 273,55% 242,74% 170,63% 194,57% Maakonnavooru 130 310 297 328 288 esikolmikus olevate sooritust sooritust sooritust sooritust sooritust õpilaste % õp. 23,9% 64,05% 60,73% 73,54% 65,15% 4.-12.kl

Koolis on aasta jooksul korraldatud õpilastele väga palju erinevaid võistlusi/üritusi (14). Lisaks on õpilastega osa võetud 16-st erinevast maakonnavõistlusest, kus alasid on ära võidetud võistkondadega kaks korda ja individuaalselt saavutatud 50 esimest kohta. Väga palju on ka teisele (71) ja kolmandale kohale tulnud õpilasi (22) ja võistkondlikult (II -7, III - 1). Vabariigis osalesid meie kooli õpilased neljal erineval võistlusel, võideti kaks esikohta. Õpilastega on tublit tööd teinud nii kehalise kasvatuse õpetajad kui ka paljud treenerid.

Spordi TOP10 Osales 121 sportlast 1. Karl Erik Kaljuste 6.a 6. Artur Kuning 8.b 2. Ermo Nõmm 9.b 7. Huberta Karma 12.c 3. Ron Sebastian Puiestee 6.b 8. Annabel Raun 9.b 4. Kennet Puiestee 8.a 9. Luise Vevers 11.c 5. Maribell Remmel 7.a 10. Eva Sagor 11.a

Saaremaa Ühisgümnaasiumi spordipreemia Daniel Rüütel 2019 Eesti meistrivõistlused klassis laser Radial – 5. Saarte mängud - Laser Radial 3., meeskondlik 1. Avamerepurjetamine – Muhu väina regatt jahi Lote roolimehena – 2. koht Eesti meistrivõistlused jääpurjetamises klassis DN-juunior – 2. Euroopa meistrivõistlused jääpurjetamises klassis DN-juunior – 5. Maailmameistrivõistlused jääpurjetamises klassis DN-juunior – 5. 2018 Eesti meistrivõistlused klassis laser 4,7 – 1. Avamerepurjetamine - Muhu väina regatt jahi Lote roolimehena – 2. koht

Saaremaa Ühisgümnaasium 157 Aastaraamat 2019/2020 õ-a

2017 Eesti meistrivõistlused klassis laser 4,7 – 1. Tallinna Jahtklubi karikavõistlused klassis laser 4,7 – 1. Eesti karikavõistlused jääpurjetamises klassis Ice-Optimist – 2. Maailmameistrivõistlused jääpurjetamises klassis Ice-Optimist – 2.

HUVIRINGID Ujumisring – Ly Haandi. Ujumisring töötas reedeti kell 14.00 ja 15.00 KG ujulas. Sügisel registreerusid kiiresti kõik 40 kohta. Aga nagu igal aastal, oli hiljem liitujaid ja ka mitmeid õpilasi, kes ei käinud kordagi tunnis. Kuna ujumises on kõik võistlused kevadperioodil, ei saanud me ühestki võistlusest osa võtta, sest need lihtsalt ei toimunud. Aga siiski võiks ära märkida lapsed, kes väga tublisti ringi tööst osa võtsid: Georg Kasin 3.d, Hugo Sarapuu 4.b, Karl Riko Saarkoppel 4.b, Karmen Alliko 3.b, Kärt Medri 3.b, Liisa Väli 3.b, Markus Oopkaup 4.b, Mart Arro 4.d, Ralf Kull 5.a, Steven Mägi 4.b, Alex Sander Kuusk 7.b, Ats Lepamets 8.a, Karmen Kundrats 8.a.

Võrkpalliring – Aime Metsmaa. Kooli võrkpalliring alustas tööd oktoobris põhikooli ja gümnaasiumi neidudega. Eesmärkideks oli: 1) anda võimalus õpilastel tegeleda oma huvialaga, 2) harjutada meeskonna mängu ja valmistada ette õpilased maakonna meistrivõistlusteks, 3) osa võtta kooli võistkondadega maakonna võrkpallivõistlustest, 4) koolitada noorkohtunikke võrkpallis. Esimesel poolaastal toimusid paaristunnid teisipäeviti kooli võimlas. Teisel poolaastal oli kalender väga tihe võrkpalli erinevate vanuseastme võistlustega ja sellega seoses tuli leida erinevaid vabu saaliaegu teisipäevale lisaks neljapäeviti, reedeti 3 tunniga tegeleda poiste ja noormeestega. Osa võtsime koolivõistlustest ja kõikidest maakonna MV ja Eesti võrkpalli kooliliiga SKYPARK miniliiga maakonna turniiridest. Üldiselt kokkuvõtvalt öeldes läks meil väga hästi.

Korvpalliring gümnaasiumi neidude – Enn Laanemäe. Ring on olnud tegevuses kolm aastat, harjutame kaks korda nädalas a` 1,5 tundi, eesmärgiks on korvpallialaste oskuste õpetamine (pallikäsitluse tehnika, visked, põrgatus, kiirrünnak, pressing, võistkondlik kaitse- ja ründemäng). Ainukeseks võistluseks on SÜG ja KG vaheline korvpallivõistlus. Kahjuks jäi sellel aastal võistlus ära eriolukorra tõttu.

KOKKUVÕTE Uurimis- ja loovtööd Markus Kivi 12.c – Saaremaa Orienteerumisklubi, uurimistöö, juhendaja Enn Laanemäe Stella Raav ja Karl August Kapsta 9.a – Ruhnu võrkpallivõistlused, loovtöö, juhendaja Ly Haandi. Joosep Kobin, Laur Palijenko, Karl Sander Vaga – Algklasside meistrivõistlused jalgpallis, loovtöö, juhendaja Ivar Tamm.

Aasta uuendused  Distantsõppe korraldamine eriolukorra ajal.  Euroopa Spordinädala korraldamine täisprogrammiga kogu kooliperele.

158 Saaremaa Ühisgümnaasium 2019/2020 õ-a Aastaraamat

Järeldused

Tugevused:  ülekoolilised liikumispäevad;  kooli plaanipärased spordiüritused;  korralikud sporditingimused kehalise kasvatuse tundide läbiviimiseks;  suusapargi uuenemine ja suuskade hoolduse võimaluste paranemine;  suusamajakese olemasolemine Kuressaare Tervisepargis.

Nõrkused:  kasutatava inventari vähesus. Õpilaste arv kasvab väikeklasside poolt;  spordipäevade puudumine (paljudel lastel puudub oskus võistelda);  HEV koos tavaklassi õpilastega kehalise kasvatuse tunnis (olukord on natukene paranenud, arenguruumi jätkub);  spordihoones on raskusi saalitundide pidamisega, tihti võistlused, võrkpalliklubi treeningud. Eriti palju on olukordi, kus reedeti ei saa pallisaale kasutada;  staadioni suur koormatus sügisel ja kevadel tundide läbiviimisel.

Parendusettepanekud:  HEV klassid omaette kehalise kasvatuse tunnis.  Uusi spordivahendeid on vaja juurde.  Võimalusel tunniplaani koostamisel arvestada, et liiga palju õpetajaid ei oleks üheaegselt tunnis. (Staadionil ei jätku sportimiskohti ja talvel suusavarustust) ja et tunnid lõpeksid kella kahe paiku (ei ole vabu ruume Spordihoones).  Kehalise kasvatuse tunnid planeerida hommiku kella 8.00, kuna siis on võimalik kasutada ka pallisaale, reedesele päevale mitte planeerida tunde, kuna toimub palju spordi ja muid üritusi ning koolitundide toimumine on raskendatud.  Õpilasesinduse sporditöö eest vastutajaga suurema koostöö tegemine mõlemapoolselt.

Eesmärgid uueks õppeaastaks:  jääda ellu ja saada hakkama kui kordub kriisiaegane olukord – kohaneda distantsõppega;  harjuda mõttega, et gümnaasiumist saab põhikool;  saada hästi läbi kolleegidega.

Autor: Enn Laanemäe, kehalise kasvatuse ainekomisjoni esimees

Saaremaa Ühisgümnaasium 159 Aastaraamat 2019/2020 õ-a

HUVITEGEVUSEST Koolis töötas 2 huvijuhti – Arti Allmägi ja Diana Õun. Huvijuht Triin Vallsalu läks septembri lõpus lapsehoolduspuhkusele.

Jukukooli laager – 28.-29. august Kooliaasta algab meil Jukukooli laagriga. Laagrilised said traditsiooniliselt kokku Võhma Külamajas. Vanas heas vormis sissetöötatud laager, mis jääb meelde oma seikadega – nimederivid, veevõrkpall, ajurünnakud, munaloopimine, tegutsevad Juhanid, Jüri-Mari õhtu ja palju muud. 10.ab klassis alustas klassijuhataja Marju Robertsi käe all 30 õpilast ja 10.c klassis klassijuhataja Diana Õuna käe all 34 õpilast. Külas käis ka direktor, kelle eestvedamisel toimusid rühmatööd, mille käigus arutleti oma ootuste üle gümnaasiumis.

Fotol: Kogu laagri seltskond ühel pildil

Laagrilised tegelesid ka luule loomisega: Ärevalt seisame reas, Juhanite käsud on peas. Silmist kadunud sära, Jukudel võeti telefonid ära. Palav päike paistab pähe, vedelikku saanud vähe. Vabal ajal „pumpame”. Ootusärevust täis on rind. Tean, et sinepist ilma ei jäeta mind. Ega öösel magadagi saa, aga küllap see kõik ükskord läbi saab. Palav, oh kui palav.

160 Saaremaa Ühisgümnaasium 2019/2020 õ-a Aastaraamat

Tunded ärevad mu sees. Mõtlen juba mõnda aega milleks kujuneb mu koolitee Rinnus tuksub ootus suur. See on kool – va kurjajuur. Ootan huvitavaid tunde ma, tutvusi ja hõrke toite ka. Õnneks kaugelt otsima ei pea, sest Hariduse 13 SÜG-i tean.

Hetkel kerge hirm on sees. Ei tea, mis meid ootab ees. Õpetajad, ärge pange pahaks, kui koju ma vahepeal tahaks.

1.september See päev algas aktusega esimesse klassi astujatele, toimusid klassijuhatajatunnid kõikides klassides. Kogu koolipere marssis rongkäigus läbi linna lossihoovi kooliaasta alguse aktusele. Sõna võttis Saaremaa valla haridus- ja noorsootöö osakonna juhataja Urmas Treiel, segarühm Öieti esitas tantsu „Pihlapuu”, 2. klassi ansambel esines lauluga „Sõbraga” ja Varsakabi „Sõprade lauluga”. Hoolekogu tunnustas kooli sööklat SYGla salatileti kasutusele võtmise eest.

Õunakohvikutepäev – 15. september Teist korda osales meie kool ülelinnalisel õunakohvikutepäeval. Sellel aastal oli kohviku nimi „SÜGisõunad”. Kohvik töötas koolimaja fuajees ja I korrusel, kuna ilmaolud ei võimaldanud olla väljas. Vaatamata vihmasele ja tuulisele ilmale leidis kohviku üles 165 külastajat, sealhulgas ka mõni koolitöötaja. Suur aitäh neile selle eest! Aitäh ka kõikidele tublidele koolitöötajatele ja -õpilastele, kes ei pidanud paljuks oma abikäe ulatada selleks, et me oma kohviku ikka avada saime. Tänusõnad kuuluvad teile, Arne Loorpuu, Kaia Eelma, Indrek Peil, Merlin Vares, Stella Hommik, Merle Prii, Jaanika Kask, Mari Ausmees, Katrin Rosin, Aado Haandi, Kersti Truverk ja 11. klasside rahvatantsijad Päkasärast, Varsakabi, Alo Benno, Lotta Meet, Martin Vesberg, Rene Dubrovski.

Fotol: Kohviku logo

Jukude nädal ja pidu – 20. september Selle aasta nädala teemaks oli „Beebid”. Riietuti beebideks, õpikud olid kaasas riidekotis, jalas pidi olema mähe. Enne tundi jätsid Jukud oma jalanõud ukse taha, meiki ei tohtinud kanda ja valmis pidi olema Juhanite käskude täitmiseks.

Saaremaa Ühisgümnaasium 161 Aastaraamat 2019/2020 õ-a

Reedesel peol pidid Jukud sooritama Juhanite poolt üles seatud viimase „takistuse“, mille läbimisel saadi täieõiguslikuks gümnasistiks. Kõikidel Jukudel olid seljas uued ning uhked klassisärgid põnevate logodega. Juhanite klassijuhatajad olid mõelnud tegevusi ka Jukude klassijuhatajatele.

Fotodel: 104. lennu klasside logod

Rahvusvaheline liikumisnädal - 23.-27. september NÄDALA PLAAN 23. septembril TEATEJOOKSUD JA KERGEJÕUSTIKU MV Arvestus toimub 5.-6. kl, 7.-9. kl, 10.-12. kl 15.00 5.-9. kl 5T + 5P pendelteatejooks 15.15 5.-9. kl pallivise 15.45 5.-9. kl 600m jooks 16.15 10.-12.kl 5T + 5P pendelteatejooks 16.30 10.-12. kl 100m 16.45 10.-12. kl 600m jooks

24. septembril SÜG-I XX SÜGISJOOKS 1.-12. kl Tervisepargis AJAKAVA 14.00 - 1. kl T (1 km) 15.20 - 5.-6. kl T (2 km) 14.10 - 1. kl P (1 km) 15.30 - 5.-6. kl P (2 km) 14.20 - 2. kl T (1 km) 15.40 - 7. kl P (2 km) 14.30 - 2. kl P (1 km) 15.50 - 8.-9. kl P (4 km) 14.40 - 3. kl T (1 km) 16.00 - 7.-9. kl T (2 km) 14.50 - 3. kl P (1 km) 16.25 - 10.-12. kl T (4 km) 15.00 - 4. kl T (1 km) 16.30 - 10.-12. kl P (7.3 km) 15.10 - 4. kl P (1 km)

25. septembril ÜLEKOOLILINE LIIKUMISPÄEV Tundidevaba päev, kus õpilased osalevad avatud liikumis- ja sportimisringides üle linna. 1.-4. klassi lapsed valivad 2 ringitundi; 5.-12. klassi lapsed valivad 3 ringitundi. Ringitundidesse registreerimine toimub elektrooniliselt Ühe ringitunnina on avatud ka ainetevaheline teatejooks, kuhu klass peab välja panema oma esinduse. Kes osaleb teatejooksul, teeb ülejäänud ringide valikust ühe valiku vähem. Aineteteatejooksus lahendab iga õpilane ühe aine ülesannet. Kui klassis on vähem õpilasi, võib mõni õpilane kahte ainet vastata. Iga vale vastus toob klassile juurde 30 trahvisekundit.

26. septembril PALLIMÄNGUDE PÄEV 5.-6. kl T rahvastepalliturniir SÜG-i võimlas, 5.-6. kl P Mini-areenal jalgpalliturniir, 7.-9. kl P jalgpalliturniir kahel väljakul kooli kunstmurustaadionil, 7.-9. kl T saalihoki turniir kooli võimlas, 10.-12. kl P jalgpalliturniir kooli väljakutel ja 10.-12. kl T saalihoki turniir kooli võimlas.

Sügisesel liikumisnädalal oli ilmataat meie poolel, pakkudes küll kargeid hommikuid, aga päikesepaistelisi lõunapoolikuid. 25. septembril said õpilased tutvuda Kuressaare erinevate huviringidega. Lisaks klassikalistele pallimängudele nagu korvpall, võrkpall, jalgpall,

162 Saaremaa Ühisgümnaasium 2019/2020 õ-a Aastaraamat saalihoki, tennis, squash ja lauatennis sai valida ka kaasaegsemaid rühmatreeninguid või ringe, näiteks FitLife pakkus AutumnDance, BodyAttack, BodyJam ja jooga rühmatreeninguid. Osaleda sai veel iluvõimlemises, orienteerumises, enesekaitses, discgolfis, jõusaali ringtreeningus, karates, kergejõustikus, laskmises, nooleviskes, golfis ja ujumises. Koolilapsi võis kohata kõikjal Kuressaares, sest Mölkki harjutamine toimus lossihoovis, petank Kuursaali ees ja purjetamine Tori sadamas. MoSo stuudio pakkus võimalust osaleda Jumpingu, StrechFlow ja SUP-jooga rühmatreeningutes ja meie noori võtsid vastu veel Spordikomitee ning SaareSära tantsustuudio.

Liikumispäeva raames sai ellu äratatud kunagine traditsioon - aineteteatejooks. Kõik klassid komplekteerisid võistkonnad, osalejatele oli ühes kooli klassiruumis ette nähtud ülesanne mõnest kooliainest. Algklassid lahendasid kokku 8 ülesannet, 5.-6. klass 12 ülesannet ning vanemad 15 ülesannet. Võistlus oli meeleolukas ja omadele elati häälekalt kaasa. Tervislik liikumine ja sport toetavad nii kehalist kui vaimset tervist.

Fotodel: Mölkky treening lossihoovis ja hetk aineteteatejooksust

Õpetajatepäev – 3. ja 4. oktoober 3. oktoobril toimus Saaremaa Ühisgümnaasiumis seitsmendat korda õpetajate päeva eelne kommilaat ja oksjon, kus arveldamine toimus traditsiooniliselt kommides. Kokku saadi heategevusliku laadaga rekordilised 98,46 kilo komme. Oksjoni käigus koguti sellest ca 17 kilo, täpsemalt 2296 kommi.

Kahel vahetunnil oli käimas tõeline laadamelu. Enne aula uste avamist tekkis ukse taha võimas järjekord, kus ootusärevad õpilased seisid, kommid käes. Teisel vahetunnil oli õpetajate sõnul suurem osa kaupa juba müüdud, kuid sagimist oli endiselt kõvasti. Laadal võis näha erinevaid tooteid, küpsetisi, aiasaadusi, CD-plaate, raamatuid jpm.

Kõige pikem ja kestev järjekord tekkis õnneloosi juures, kus viie kommi eest võis endale võita mingi eseme. Järjekord oli pidevalt ka koolijuht Viljar Aro kunstinurgakeses, kus direktori käe all valmis spetsiaalselt soovijale mõeldud nimeline kunstiteos.

Populaarsele kommilaadale järgnes oksjon. Kõige kallimalt läks kaubaks vene keele õpetaja ja huvijuhi Diana Õuna kook, mille eest käidi välja täpselt 500 kommi. Saaremaa võrkpalliklubi poolt sponsorluse korras oksjonile pandud viis laupäevase mängu pääset + fännisall müüdi maha 450 kommi eest ning loodusainete poolt välja pandud viis liitrit jäätist läks kaubaks 410 kommi eest. Grand Rose Spa andis oksjonile kolm vabapääset spaakeskusesse, mis läksid kaubaks 180 kommi eest. Enampakkumisel soetati veel Thule Koja raha (240 kommi), Piletilevi kinkekaart (300 kommi), Apollo kinkekaardid (136

Saaremaa Ühisgümnaasium 163 Aastaraamat 2019/2020 õ-a kommi), kolm jäätist (50 kommi) ja võimalus vabastada end ühest kunstinäituse retsensioonist, mis läks käiku 30 kommi eest.

Õpetajad olid end varustanud kübarate ja kaabudega ning mõelnud lisaks laadakaubale välja muudki põnevat – kepphobustega sai läbida takistusrada. (Ivika Laanet-Nuut)

Kogu laada tulu – kommid - läksid heategevuseks kolmele perekodule, haigla lasteosakonnale, Toidupangale ja abiturientidele, kes õpetajate kohustusi täitsid. Oksjon, mille valmistavad ette ainekomisjonid, sai teoks neljandat korda.

Pärastlõunal võttis võimu üle abituurium, ametnikud, kes keelasid lõbutsemise. Õpetajad kogunesid aulasse ja direktoril ei jäänud muud üle, kui alistuda ja võim üle anda uuele ülemusele Inge Sillastele.

Fotol: Õpetajad laadapäeval

4. oktoobril andsid tunde õpilased. Võim oli üle antud abituuriumile eelmisel päeval ja õpetajad võisid rahuliku südamega koguneda alles kell 9.30 kooli ette, et sõita koos Vättale Sutu OÜ tootmishoonesse, kus tutvuti pillirookõrte valmistamisega ning iga õpetaja sai endale ise kõrre valmistada. Koosviibimine lõppes „sututamisega” ehk teatevõistlusega, kus võistkond pidi kõrte abil purgi veest tühjendama. Abituurium oli katnud õpetajatele pidulaua.

Fotol: 164 Kõrte valmistamine Fotol: „Sututamine” Saaremaa Ühisgümnaasium 2019/2020 õ-a Aastaraamat

Õpetajate meelelahutuslik puhkeõhtu – 18. oktoober Diana Õun, Kaia Eelma ja Arne Loorpuu otsustasid õpetajaid üllatada meelelahutusliku puhkeõhtuga. Ajendi selleks andis Õunakohvikute päeval kogutud raha. Osalejaid üllatati rikkaliku pidulaua ja erinevate ettevõtmistega. Õhtu jooksul toimusid mälumängud, tutvumismäng, ringmängud ja õhtu naelaks oli missis ja mister SÜG 2019 valimine. Tihedas konkurentsis võitsid need tiitlid Aime Metsmaa ja Arti Allmägi, kellele järgnesid Janne Nurmik, Argo Kirss ning Diana Õun ja Indrek Peil. Õhtu lõppes tantsuga. Üritusega jäädi rahule ning kõik jäid ootama järgmist korda.

Fotol: I prints ja printsess, mister ja missis, II printsess ja prints

Kuldvillak – 31. oktoober

Fotol: Võidukas 10.c võistkond

31. oktoobril toimus õpilasesinduse poolt läbi viidav Kuldvillak. Tegemist on tuntud formaadil põhineva mälumänguga, mis meil erinevalt tavapärasest toimus meeskondlikult. Kokku osales gümnaasiumi peale kuus võistkonda, kes kõik tihedasse võistlustulle astusid. Küsimusi oli viiest erinevast valdkonnast: geograafia, loodus, ajalugu, varia ning

Saaremaa Ühisgümnaasium 165 Aastaraamat 2019/2020 õ-a muusikalised vahepalad. Ülekaalukas võit läks 10.c klassile, kes domineeris mängu 3300 punktiga. Võistkonda kuulusid Martin Vesberg, Carl-Juhan Meri ja Mihkel Tõnisots.

Tublisti teiseks jäi 11.ab klass 1000 punktiga. Kolmandale kohale pretendeerijaid oli 400 punktiga kolm, kuid lisaküsimus, millele vastamine käis “vastad valesti, oled väljas” põhimõtte alusel, lahendas sellegi olukorra ning kolmanda koha hõivas 12.b klass 400 punktiga.

Koolivikker – 6. november 6. novembril kogunes väike põhikooliõpilaste punt, et minna üheskoos teiste Kuressaare koolidega Muhu Põhikooli Koolivikri võistlusele.

Võistlus läks väga hästi, sest noppisime mitmeid auhinnalisi kohti ja tulime üldkokkuvõttes esimeseks! Päev algas rahvatantsijate etteastega ja jätkus juba omaette gruppides. Sel ajal, kui õpilased saadeti kunstivikri või mälumängu võistlusele, toimus juhendajatele töötuba, kus igaüks disainis omale riidest poekoti.

Vahepeal oli ka söögipaus ning punktide kokku liitmise ajal korraldati noortele spordihallis sportmänge. Mälumängus oli esindatud üks õpilane viiendast kuni üheksanda klassini. Küsimused olid pigem keerulised, kuid meie võistkond koosseisus Britta Truu (5.b), Illimar Kirss (6.b), Jaagup Rang (7.b), Triinu-Liis Toom (8.a) ja Jürgen Liiv (9.b) saavutasid sellele vaatamata I koha. Kõige enam aitasid siinkohal parimad tulemused matemaatika, looduse ja silmaringi valdkonnas. Teised teemad olid eesti keel, muusika, ajalugu ja inglise keel, kus tulemused olid samuti täitsa head. Kunstivikris osalejate ülesanne oli luua värviring ning anda kõikidele värvidele oma nimetused.

5.-6. klasside kunstivikri osas esindasid kooli Jarno Mononen (6.b) ja Saskia Natalie Kukua Roberts (6.b), kes saavutasid tubli 4.-5. koha. 7.- 9. klasside kunstivikri arvestuses esindasid kooli Marie Eike Rebane (9.b) ja Katrin Lindmäe (9.b), kes saavutasid II koha. Üldarvestuses edestasime kindla 4.5 punktiga Valjala Põhikooli, mis tähendab, et järgmine aasta kohtume kõigi osalistega juba Saaremaa Ühisgümnaasiumis.

Fotol: Koolivikri võitjad

Aktiivilaager – 7.-8. november 7. novembril kogunes õpilasesindus Nasva klubis, et tutvuda lähemalt üksteisega ning mängida erinevaid seltskondlikke mänge.

166 Saaremaa Ühisgümnaasium 2019/2020 õ-a Aastaraamat

Kõigepealt kohtusime Triino Lestaga, kes oli meile valmis seadnud igasuguseid võistkondlikke mänge. Need olid väga vahvad ja meeldisid kõigile. Pärast õpetas Erki Laur meile kaks tänavatantsu ja tegime omavahel battle’i. Tantsud olid keerulised ja kohati rasked, kuid tunniga sai siiski nii palju selgeks, et tantsulahing maha pidada.

Söögipausi ajal sõime oma kaasa võetud toitu. Õhtul rääkis Aleksandra Männik meile teemal “Kuidas olla õnnelik” ja andis nippe, kuidas seda saavutada. Pärast loengut mängisime seltskonnamänge. Päris vahva oli nii üksteist tundma õppida. Reedel ühinesid meiega klassivanemad ja teised kooli aktivistid. Saabudes korraldas ÕE mõned mängud, misjärel tuli meile Priit Sepp rääkima internetiohutusest. Hiljem olid meil teemalauad, kus arutasime prügi sorteerimist, telefonide kasutamist koolis ning õpetajatest ja loovusest.

Algselt oli meile arutelude järgseks esinejaks planeeritud Hoppeti kapten, kes pidi olude sunnil minema kiiremas korras mandrile. Seega tuli leida uus inimene. Hommikul kirjutasime fotograaf Valmar Voolaiule, kes tuli kell 14.00 kohale ja tutvustas meile oma töid ning tegemisi. Viimase ettekandena rääkis Roosmarii Sarapuu oma uurimistööst keskkonnahoiu teemal ja tõi näiteid, kuidas meie oma igapäevaelus saaksime loodust säästa.

Fotol: Aktiivsed laagrilised Nasva jõe kaldal

Kinoõhtu – 11. november SÜGi esimene pimedate ööde filmiõhtu alustas 11. novembril kell 18.00 Apollo Kinos Saaremaal. Õpilasesinduse valikul nägi filmi "Midaway lahing". Osavõtt oli tagasihoidlik, aga kohaletulnud said meeldejääva filmielamuse.

Tantsuvahetunnid – alates 26. novembrist Õpetaja Arne Loorpuu initsiatiivil ja 12.-ndike eestvedamisel alustati aulas tantsuvahetundidega. Kokku peeti 7 aktiivset vahetundi. Kõige populaarsemaks kujunes ettevõtmine algklasside õpilastele. Suurel ekraanil näidati Youtube’i vahendusel JustDance’i videosid, mille järgi noored said kaasa tantsida. Tantsuvahetunde viisid põhiliselt läbi Karolin Kask (10.c) ja Stella Stepanov (12.c).

Saaremaa Ühisgümnaasium 167 Aastaraamat 2019/2020 õ-a

Kooli mälestuspäev – 12. detsember Neljapäeva hommikul esimese tunni ajal kogunes koolipere Kuressaare Laurentsiuse kirikusse mälestuspäeva jumalateenistusele. Kõne pidas vallavolikogu esimees Tiiu Aro, proosapala luges Kirke Medri (9.b), koorid esitasid laulu „Pie Jesu”, lauluga astusid üles Martin Vesberg (10.c) ja Lotta Meet (11.c) ja muusikalise etteastega esines puhkpillitrio Martin Vesberg (10.c), Emili Gabriela De Oliveira (11.b) ja Sander Teras (11.b).

Päev jätkus väikesele abiturientide seltskonnale külastuskäiguga kalmistutele, et panna küünlad kooliga seotud inimeste haudadele. Teejuht oli Kaie Lepp ning küünlatule võttis kirikust kaasa Torm Vatsfeld (11.c).

Jõulunädal 16.-20. detsember Ajakava: Esmaspäev, 16. detsember Päeva stiil: TALVE VÕLUMAA (sinine, valge, sädelev) 11.00 - 14.00 Algklasside jõululaat 2. korrusel Kõik algklasside õpilased saavad oma kaupa müüa. Hind kaubale tuleb ise mõelda. Müüa võib kõike- maiustusi, pirukaid, vanu/uusi mänguasju, jõulukaunistusi jm. Müüja seab ise korda enda müügilaua ja mõtleb läbi, kuidas teenitud raha kasutab. 10.45 Põhikool - mandariinide söömine aulas 11.45 Gümnaasium - mandariinide söömine aulas 19.00 Kreedo ja Krevera jõulukontsert kapiitlisaalis

Teisipäev, 17. detsember Päeva stiil: RUDOLFI PÄEV (sarved, punane nina) 11.45 Algklassid - suure jõulupildi joonistamine aulas, pliiatsid kaasa! 9.45 Põhikool – villasesoki jooks 10.45 Gümnaasium – villasesoki jooks aulas

Kolmapäev, 18. detsember Päeva stiil: JÕULUFILM (lemmik jõulufilmi tegelased) 11. 45 Algklassid – Päkapikulõks aulas 10.45 Põhikool vs gümnaasium - jõululaulude lahing aulas 11.45 Põhikool ja gümnaasium - kingituse lahtipakkimine aulas 19.00 Põhikooli jõulupidu aulas Neljapäev, 19. detsember Päeva stiil: KULD ja KARD JÕULULAAT - 10.45 ja 11.45 ja 12.45 vahetundidel aulas Igast klassist (5.-12. klass) võib laadal olla piiramatu arv müüjaid. Müüa võib kõike - maiustusi, pirukaid, kooke, vanu/uusi mänguasju, raamatuid, jõulukaunistusi jm. 19.00 Gümnaasiumi jõulupidu aulas

Reede, 20. detsember Päeva stiil: PÄKAPIKU TÖÖKODA (punane, päkapikumüts) 9.00 Kingu maja jõululaat 2. vahetund algklassid - päkapikuvõimlemine võimlas 3. vahetund - tantsuvahetund põhikoolile ja gümnaasiumile võimlas 16.00 Direktori vastuvõtt ja kontsert kooli töötajatele kapiitlisaalis 19.00 103. lennu kabaree esietendus aulas

168 Saaremaa Ühisgümnaasium 2019/2020 õ-a Aastaraamat

Põhikooli jõulupidu kandis nime „Jõuluvana teekond, tema viperused ja rõõmud” ja gümnaasiumi jõulupidu „Jõulutrall, me lumeball”.

30. kabaree 103. lennu esituses kandis nime „Le Lumiéres de la Ville Cabaret“. Klassijuhatajateks olid sel aastal Jaanika Kask ja Arne Loorpuu.

Fotol: 103. lennu kabaree logo

Saaremaa Ühisgümnaasiumi sünnipäev – 15. jaanuar Igal aastal õues peetav sünnipäevaaktus peeti aulas, sest ilm oli hukas. Kuna kogu koolipere korraga aulasse ei mahtunud, tuli aktus pidada kolmes osas – algklassidele, põhikoolile ja gümnaasiumile. Kõnega esines direktor Viljar Aro, muusikalise tervitusega astusid üles Lotta Meet ja Martin Vesberg. Kooli sünnipäeva puhul kingiti pilt „Sõna raamat” (autor Sandra Kukk 10.b) järgmistele õpetajatele: Arti Allmägi, Mari Ausmees, Rita Ilves, Reeli-Alli Kaesvelt, Ruta Kelt, Argo Kirss, Marju Kirss, Riina Laanes, Reet Lulla, Madli Mikli, Merje Oopkaup, Indrek Peil, Merle Prii, Marju Roberts, Marek Schapel, Anne Teigamägi, Marika Tiikmann, Liina Truu, Inge Vahter, Diana Õun kooli töötajatele: Marliin Haamer, Aado Haandi, Stella Hommik, Ülle Müür, Andreas Noor, Kristin Oopkaup, Taimi Sepp, Maarika Välja

Fotodel: Pildi autor Sandra Kukk ja sünnipäevapilt

Saaremaa Ühisgümnaasium 169 Aastaraamat 2019/2020 õ-a

õpilastele: autorile Sandra Kukk (10.b), Reio Markkus Lepp (3.a) – sport, Liisa Väli (3.b) – silmapaistev väike SÜGlane, Elisabeth Villsaar (4.a) – etlemine, Hugo Sarapuu (4.b) – sport, Britta Truu (5.b) –etlemine, Illimar Kirss (6.b) – teadus, Ron Sebastian Puiestee (6.b) – sport, Georg Paomees (7.a) – laulmine, Artur Kuning (8.b) – sport, Merit Matt (9.b) - teadus, Karmen Ehanurm (9.b) – põhikooli jõulupeo eestvedaja, Liisi Kilgas (10.b) – etlemine, Martin Vesberg (10.c) – aktiivne, väga head tulemused erinevates valdkondades, Cathrin Benita Poopuu (10.c) etlemine, Getlin Jõgi (10.c) – etlemine, Pilleliis Leemet (10.c) – väitlus, Käthriin Steinberg (11.b) – kabaree eestvedaja, Karmen Kelsi Kruut (11.b) – kabaree eestvedaja, Uku Pokk (12.a) etlemine, Karl Henry Teär (12.c) – mõttemängud, Inge Sillaste (12.c) – aktiivne abiturient.

Pärast viimast aktust said kõik soovijad tantsuvahetunnis kaasa lüüa. Õhtul oli kooliperel võimalus esmakordselt näha 103. lennu kabareed „Le Lumiéres de la Ville Cabaret”.

Talveball – 24. jaanuar Neljandat korda toimus 10. klasside eestvedamisel korraldatav Talveball. 104. lend ootas külalisi Hollywoodi-teemalisele ballile. Riietuses domineerisid must, punane, valge ja kuldne. 10. klassid korraldasid meeldejääva ja toreda õhtu. Õhtut juhtisid Raul Tahk ja Mattias Prostang.

Ballilt ei puudunud õnneloos ja seltskondlikud tantsud-mängud. Noored tantsisid Taniel Varese laulmise saatel. Kaetud oli rikkalik söögi- ja joogilaud. Üllatusesinejatena astusid üles saksofonistid ning Martin ja Lotta. Loomulikult valiti Talveballi kuninganna ja kuningas – Karolin Kask (10.c) ja Romet Vahter (10.c). Õhtu lõpus said kõik nautida imelist torti.

Selline üritus ei oleks võimalik ilma sponsoriteta – GoSpa, Grand Rose, Keskajakeskus Archebald, Saaremaa Lihatööstus, Linea Natura, Massaažistuudio, Enn Meri, Amona Pearl, Minimelts, Raaret OÜ, Saaremaa Võrkpalliklubi, Saarte Hääl, Tallinna Linnateater, Arensburg, Ensert, Kangadžungel, Pähkla Kalakasvandus, Avella Tordibutiik, DeliFood, Muhu Leib, Spordikomitee, Öselbirch, Pöide Pruulikoda, Saare KEK ja Vahvlimaania.

Fotol: Balli kuningas ja kuninganna

170 Saaremaa Ühisgümnaasium

Fotol: Diana Õun ja Ralf Sebastian Fotol: Talveballi kuulutus Anvelt 2019/2020 õ-a Aastaraamat

5. Anna Raudkatsi võistutantsimine – 14.-15. veebruar

Anna Raudkatsi 134. sünniaastapäeva puhul kuulutas Saaremaa Ühisgümnaasium välja rahvatantsude võistuesitamise koolinoortele. Võistutantsimine sai alguse 2013. aastal ja toimub kõikidel tantsupeovahelistel aastatel. Seekordne üleriigiline võistlus on järjekorras juba viies. Selleaastane Anna Raudkatsi võistutantsimine on pühendatud Mait Agule, kes oli mitme laste- ja noorte tantsupeo üldjuht. Tantsurühmad pidid esitama kohustuslikuna Mait Agu seatud tantsu ja oma lemmiktantsu. Juubelihõnguline konkurss kujunes tõeliseks tantsupeoks, kuna osalejaid oli tavapärase 200 asemel ligi 500. Kooli ruumid jäid tantsimise jaoks väikeseks ja seetõttu toimusid avamine, võistutantsimine ja lõpetamine aula asemel Kuressaare Spordihoones.

Tantsijaid hindasid sel aastal: Märt Agu – tantsija, koreograaf ja lavastaja Ülle Toming – tantsupedagoog Richard Beljohin – tantsija ja koreograaf Kristel Peel – Saaremaa valla kultuurinõunik Heli Jalakas – mitmete kultuuriprojektide kunstiline juht ja lavastaja

Osalejad: Ingliska, Toila G segarühm, Toila G 7.-9. kl Keksutajad, Leesikad vanem rühm, Leesikad neiud, Leesikad noorem rühm, Tallinna Õpilasmaleva rühm ÕMMIKAD, HALLID SÕNNID, JOONDU segarühm, Põlvamaa Kagu Kabujalakõsõ, Hopser, Vanalinna Hariduskolleegiumi C-noorte segarühm I, Vanalinna Hariduskolleegiumi C-noorte segarühm II, Leigarite C-rühm, Leigarite vanem rühm, C-segarühm Varbad Villis, Välejalad, Viljandi Gümnaasiumi Hebe segarühm 1, Viljandi Gümnaasiumi Hebe segarühm 2, Sõprus, RTA Kajakas 7-8. kl segarühm, Pärnu Sütevaka 6-8. kl segarühm, Ristikhein, Törulased, Sõlesepad, Päkasära, Noorterühm Öieti 1, Öieti 9.klassi rühm.

AJAKAVA Reede, 14. veebruar 12.00 Saabumine, registreerimine, majutamine 12.40-13.40 Lõunasöök 13.00-15.40 Lavaproov Kuressaare Spordihoones 16.00 Avamine, võistutantsimine Kuressaare Spordihoones 18.30-19.30 Õhtusöök

Saaremaa Ühisgümnaasium 171 Aastaraamat 2019/2020 õ-a

20.00 Kabaree-etendus koolis 22.30 Tantsuõhtu Leana & Hartwiniga, juhendajatele kogunemine žürii ruumis Laupäev, 15. veebruar 9.00-10.00 Hommikusöök 10.00-12.50 Töötoad Märt Agu, Ülle Tomingase ja Richard Beljohini juhendamisel, lavaproovid Kuressaare Kultuurikeskuses 12.30-13.40 Lõunasöök 14.00 Kontsert-etendus Kuressaare Kultuurikeskuses 17.15-17.45 Lõpetamine Kuressaare Spordihoones

Tulemused: Grand Prix - Tallinna Prantsuse Lütseumi Leesikad gümnaasiumirühm

Gümnaasiumi aste I koht - Võru Gümnaasiumi tantsurühm Hopser II koht - Jüri Gümnaasiumi segarühm Joondu III koht - RTA Leigarid C-rühm Eripreemia parim soolopaar - Viljandi Gümnaasiumi Hebe Noorte segarühm 1 Eripreemia parima viguriga Reilenderi eest - Saaremaa Ühisgümnaasiumi noorterühm Öieti

Põhikooli vanem aste (7.-9. kl) Parim rühm - Pärnu Sütevaka Humanitaargümnaasiumi 6.-8. kl segarühm Eripreemia puhtaim põhisamm - RTA Kajakas 7.-8. kl segarühm

Põhikooli noorem aste (5.-6. kl) Parim rühm - Rahvatantsuansambel Leigarid vanem koolirühm Parim juhendaja - kunstiline meeskond Kristiina Siig, Karel Vähi, Madli Teller (Tallinna Prantsuse Lütseumi tantsurühm Leesikad gümnaasiumirühm)

Täname ägedat korraldajate meeskonda! Ilma teieta ei oleks need kaks päeva olnud nii toredad ja unustamatud! Olite imelised!!! Suur aitäh teile, Anne Teigamägi, Rita Ilves, Marliin Haamer ja köögi meeskond, Aado Haandi ja koristjate-valvurite meeskond, Andreas Noor, Mari Ausmees ja Varsakabi, Vootele Mets, Mariliis Albert, Sander Teras, Karmen Ehanurm, Kirke Medri, Uku Pärtel Rand, Lotta Meet, Torm Vatsfeld, Karolin Kask, Paula Aarnis, Hendrik Veskinõmm, Uku Pokk, Cathrin Benita Poopuu, Getlin Jõgi ning kõik tublid abilised erinevatest meeskondadest! Meie tänusõnad kuuluvad ka Kuressaare Spordikeskusele ja Kuressaare Kultuurikeskusele meeldiva koostöö ja vastutulelikkuse eest!

Kooli Suur Jäljendusvaadend – 20. veebruar 20. veebruaril oli kõigil soovijail võimalus osa saada selleaastasest Jäljendusvaadendist. Publik sai nautida 16 etteastet. Sel aastal olid kõige aktiivsemad algklasside õpilased, kes tõid publikuni 10 numbrit. Suur kiitus ja pikk pai tublidele algklasside õpilastele ja nende juhendajatele! Kurvaks tegi see, et 5.–12. klassidest jõudis lavale ainult kuus numbrit. Vaatamata sellele olid aga kõik etteasted väga meeldejäävad. Jäljendusvaadendi žüriisse kuulusid Kätlin Ardel õpilasesindusest, õpetaja Reeli-Alli Kaesvelt, Maire Sillavee Salme Rahvamajast, Pille Jõgi Lümanda Põhikoolist ja Kelly Kasjanenko Kuressaare Gümnaasiumist. Kuna 4.–12. klassidest oli väga vähe osalejaid, otsustas žürii, et nendes vanuseastmetes antakse välja ainult esimene koht. Tulemused: Grand Prix 10.c (Martin Vesberg, Mark Paomees, Ats Rosenfeld) „Siin me oleme”

172 Saaremaa Ühisgümnaasium 2019/2020 õ-a Aastaraamat

1.-3. klass 1. 3.b Jaagup Tuisk „Legendid oma loos” 2. 3.a Los del Rio „Macarena” 3. 1.d Koolitants „I gotta feeling” 4.-6. klass 1. 6.a Cùng nhảy „What Makes You Beautiful” 7.-9. klass 1. 8.a Iamnotshane „Security” 10.-12. klass 1. 11.abc Todrick „Nails, Hair, Hips, Heels”

Iga vanuseastme võitja ja gümnaasiumi kolm etteastet said osaleda ka maakondlikul Jäljendusvaadendil. Suur aitäh Jäljendusvaadendi korraldajatele Torm Vatsfeldile ja Sanna- Reesi Hoogandile ning meie ürituse toetajatele – Mõnus Villem, Ruthi Seebikoda, Saaremaa Muuseum, Tuuleluud OÜ, Saaremaa Spaahotellid, Pille Jõgi FIE!

Fotol: Grand Prix võitjad

Maakondlik Suur Jäljendusvaadend – 11. märts 11. märtsil meie koolis toimunud maakondlikul Jäljendusvaadendil osales 10 kooli: Valjala Põhikool, Aste Põhikool, Lümanda Põhikool, Salme Põhikool, Kahtla Lasteaed-Põhikool, Kuressaare Vanalinna Kool, Leisi Kool, Orissaare Gümnaasium, Kuressaare Gümnaasium, Saaremaa Ühisgümnaasium. Esitamisele tuli 30 numbrit. Auhindu jagati neljas vanuserühmas: 1.–3. klass, 4.–6. klass, 7.–9. klass ja 10.-12. klass. Kõikide vanuseastmete peale kokku valiti Grand Prix.

Tulemused: Grand Prix – Saaremaa Ühisgümnaasiumi 10.c klass (Martin Vesberg, Mark Paomees, Ats Rosenfeld) „Siin me oleme" filmis kõlanud laulu jäljendamise eest. 1.–3. klass 1. Orissaare Gümnaasiumi 3. klass 2. Leisi Kooli 2. klass 3. Kuressaare Vanalinna Kooli 3.a klass 4.–6. klass 1. Kuressaare Gümnaasiumi 6.d 2. Kuressaare Gümnaasiumi 6.a klass 3. Aste Põhikooli 5. klass

Saaremaa Ühisgümnaasium 173 Aastaraamat 2019/2020 õ-a

Orissaare Gümnaasiumi 4. klass – eripreemia kostüümide eest Lümanda Põhikooli 4. klass – eripreemia sünkroonsuse eest 7.–9. klass 1. Saaremaa Ühisgümnaasiumi 8.a klass 2. Kahtla Lasteaed-Põhikool 3. Valjala Põhikooli 8. klass 10.–12. klass 1. Saaremaa Ühisgümnaasiumi 11.abc klassid 2. Orissaare Gümnaasiumi 12. klass

Etteasteid hindas žürii järgmises koosseisus: Rasmus Tüüts - Saaremaa valla kultuuri ja spordiosakonna spetsialist Merike Lipu - Kuressaare Kultuurikeskuse turundusjuht Aarne Mägi - Kuressaare teatri näitleja ja lavastaja Triino Lest - Aste klubi juhataja Ly-Sandra Tohter - SÜGi vilistlane, treener ja tantsija

Ürituse õnnestumisele aitasid sponsoritena kaasa Apollo Kino, Hallikivi Seikluspark, Asva Viikingiteküla, Muhu Seikluspark, Keskkonnahariduskeskus ja Anne Teigamägi ning kooli huvijuht Diana Õun. Veel olid meie koostööpartneriteks Saaremaa Muuseum, Saaremaa Delifood, Graveer, Kalevi kommipood, GReat pillirookõrred, Karli Foto, Saaremaa Vallavalitsus. Suur aitäh kõikidele osalejatele, hindajatele, toetajatele ja korraldajatele!

Fotol: „Siin me oleme" jäljendamine

Mälumängud Esimesel poolaastal toimus 4 mälumänguvooru gümnaasiumiastmele ja teisel poolaastal sama palju põhikoolile.

Gümnaasiumi mälumängu üks voor oli jaotatud teemade kaupa. Ühes teemaplokis oli viis küsimust ja vastamiseks oli aega viis minutit. Pärast vastuselehtede äratoomist loeti vooru õiged vastused kohe ette, tulemused saadi teada järgmisest SÜG-Pressist. Selline versioon meeldis õpilastele väga ja nad soovisid ka järgmisel õppeaastal samamoodi jätkata. Distantsõppel viibides viidi elektrooniliselt läbi gümnaasiumi mälumängu lisavoor, mille

174 Saaremaa Ühisgümnaasium 2019/2020 õ-a Aastaraamat võitis 10.c klassi võistkond koosseisus Voldemar Kirss, Martin Vesberg, Carl-Juhan Meri ja Otto Tuuling.

Kooli mälumängu kaks parimat võistkonda (10.c klass koosseisus Voldemar Kirss, Martin Vesberg, Carl-Juhan Meri ja Otto Tuuling ja 11.c klass koosseisus Vootele Mets, Kunnar Kahju, Kalev Kaasik, Torm Vatsfeld ja Triinu-Liis Torri) osalesid 27. novembril MTÜ Eesti Mälumänguliidu poolt korraldataval Eesti koolinoorte XVI mälumängumeistrivõistluste eelvoorus Orissaares. Mälumäng koosnes kahest voorust, millest 10 küsimust oli Tartu rahu kohta ja 40 tavapärast EMV küsimust. Võistlus läks väga hästi, sest mõlemas voorus saavutas 10.c klass I koha ja 11.c klass teise koha. I koht tagas võimaluse osaleda 30. jaanuaril toimunud Tartu rahu mälumängu finaalis Jaan Poska Gümnaasiumis. Sealt tuldi tagasi 14. kohaga 29 kooli seast (Martin Vesbergi asemel osales Ekke Jaak Valge). 22. märtsilt 10. maile edasi lükatud Viimsis toimuma pidanud EMV finaal jäi kahjuks COVID- 19 pandeemia tõttu ära ning kohad jagati eelvooru tulemuste põhjal. Saaremaa Ühisgümnaasiumi 10.c lõpetas kokkuvõttes 4. kohaga.

Põhikooli mälumäng oli sellel aastal eriline – kaks esimest vooru toimusid traditsiooniliselt auditooriumis, aga kaks viimast vooru viidi läbi elektrooniliselt. Igas voorus oli vaja vastata 25 küsimusele viies osas – valikvastustega küsimused, mängud, loodus ja inimene, varia, pildiküsimused.

Tulemused: 9.b – 78,5 punkti, 1. koht (Kirke Medri, Katriin Aksalu, Marie Eike Rebane, Katrin Lindmäe, Annabel Raun) 5.b – 53 punkti, 2. koht 7.b – 31,5 punkti, 7. koht 5.a – 48 punkti, 3. koht 8.b – 26 punkti, 8. koht 7.a – 46 punkti, 4. koht 9.a – 15 punkti, 9. koht 8.a – 43,5 punkti, 5. koht 6.b – 9 punkti, 10. koht 6.a – 37,5 punkti, 6. koht

Fotol: Eesti koolinoorte XVI mälumängumeistrivõistluste eelvooru võitjad

Meemivõistlus – 1. aprill Nädala jooksul said õpilased ja õpetajad saata konkursile toredaid meeme, mis kajastasid

Saaremaa Ühisgümnaasium 175 Aastaraamat 2019/2020 õ-a hetkeolukorda koolitöös. Kokku esitati 34 humoorikat pilti. Igaüks sai hääletada, klikates Facebookis Enim hääli kogusid järgmised meemid: 1. Millal see läbi saab? Varsti! A ma elan Saaremaal (139 reaktsiooni, autor Merlin Vares) 2. Õpilased enne ja pärast koduõpet (88 reaktsiooni, autor Jan Sarapuu) 3. Kes me oleme? Õpetajad! Mida me tahame? Õpetada! Vanemad võtavad üle. Juhuuu! (69 reaktsiooni, autor Merlin Vares).

Fotodel: Võidumeemid

Pildiviktoriin „Tunne Kuressaaret” – 16. aprill Eriolukorrast tingituna sai viktoriini lahendada kodus ekraani taga. Vastused tuli leida 36 küsimusele. Kokku pani oma teadmisi proovile 47 1–3 liikmelist võistkonda 1.–12. klassidest. Esindatud oli 23 erinevat klassi. Täispunkti sai vastuse eest ainult siis, kui vastus oli korrektne, täpne ja üheselt mõistetav. Parimatest parimateks osutusid võistkonnad, kes said täistabamuse ehk siis 36 punkti ja neid võistkondi oli kokku 6: Garandiin – Kennar Kahju, Torm Vatsfeld, Vootele Mets (11.c) Kodused – Albert ja Loore (4.b) Lepatriinu – Romi Liise Roomets (8.a), Riti Marie Roomets (6.c) 5B – Karola Kuldsaar, Elsa Marie Kirs, Siim Vatsfeld Karantiinikunnid – Karmen Ehanurm, Katrin Lindmäe, Kirke Medri (9.b) GAM – Getlin Jõgi, Ats Rosenfeld, Martin Vesberg (10.c)

Lisaks õpilastele pakkusime võimaluse ka kõikidele teistele soovijatele teha väikese linnatuuri. Siin otsustasid oma teadmisi näidata 19 erinevat võistkonda. Ka seekord oli mitu täistabamust ehk siis 3 võistkonda: Aia-Kihelkonna Mikrorajoon – KE, AL Jürvisted – Annika, Ülar, Jakob Kakud – Krister, Krevon Tuleb tunnistada, et oli ka neid võistkondi, kellel on võimalus veel oma teadmisi täiendada Kuressaares ringi jalutades.

SÜGi õpetajate vaheajatervitus – 17. aprill Õpetajatele tehti üleskutse saata väike videoklipp koolivaheaja alguse puhul. Üleskutsele reageeris 10 õpetajat. Klipid monteeris videoks Merlin Vares. SÜGi koolipere soovis videoga kõigile head nutivaba vaheaega, tervist, looduses liikumist, distantsi hoidmist, silmade puhkamist ja tervislikku söömist.

176 Saaremaa Ühisgümnaasium 2019/2020 õ-a Aastaraamat

Gümnaasiumi lõpukell – 17. aprill 2020. aastal toimus Saaremaa Ühisgümnaasiumi esimene e-aktus. Youtube’i vahendusel said kõik osa võtta 102. lennu lõpukella e-aktusest. Aulast kanti otse kanti üle õppealajuhataja Marek Schapeli kõne ning Lotta ja Martini esinemine. Varem olid valmis salvestatud videotervitused esimeste klasside ja kümnendike ehk Jukude poolt. Ka viimane koolikell helises video vahendusel.

Liikumiskilomeetrite mõõduvõtt – 4.-10. mai 4.–10. mail toimus taas kahe suure omavaheline mõõduvõtt. Tavapäraste pallimängude asemel võisteldi hoopis liikumiskilomeetrite kogumises, milles osalesid nii õpilased kui õpetajad koos kooli personaliga. Mõlemad koolid on liitunud Liikuma Kutsuva Kooli programmiga ja valmis seega pakkuma aktiivsemaid koolipäevi ka distantsõppel. Väljakutset suurendas veelgi Irena Singi välja pakutud idee teha ühiselt tiir peale maakerale.

Liikuma Kutsuvate Koolide võrgustiku eesmärk on tuletada meelde, et liikumine on rohkem kui sport ja hea meel on näha, et see tuli välja ka osalejate vastustest. Rohke osavõtt mõlemas koolis näitas selgelt, et suur osa meie õpilastest ja töötajatest on juba igapäevaselt aktiivsed, aga lisaks haaravad kinni võimalusest panustada ühise eesmärgi nimel. Eriolukorda arvestades kõik eraldi, aga ikkagi koos!

Saaremaa Ühisgümnaasium 177 Aastaraamat 2019/2020 õ-a

Kokku liiguti tervise heaks 25 720 km! Saaremaa Ühisgümnaasium Õpilased – 7920,11 km (10,7 km õpilase kohta) Personal – 2410,86 km (18,9 km töötaja kohta) Kuressaare Gümnaasium Õpilased – 13 152,57 km* Õpetajad – 2236,46 km* *tulemuste avaldamise ajaks ei olnud KG andmed ühe õpilase/töötaja kohta saabunud.

Põhikooli lõpukell – 1. juuni Sarnaselt varem toimunud gümnaasiumi lõpukella e-aktusele peeti 1. juunil videosilla vahendusel ka põhikooli aktus. Otseülekandes sai näha õppealajuhataja Marek Schapeli kõne ning kaheksandike poolt tervitasid Kennet Puiestee ja Liisa Viljaste. Esimesed klassid jagasid video vahendusel aabitsauudiseid ja ka kaheksandatel klassidel oli valmis saanud humoorikas videoklipp üheksandikele.

Direktsiooni vastuvõtt õpilastele – 9. juuni Tavapärase vastuvõtu asemel korraldati vastuvõtt ainult õpilasteaduse, kultuuri ja spordi TOP kümnesse kuulunud õpilased. Vastuvõtu juhatas sisse direktor Viljar Aro. Õppealajuhataja Marek Schapel tegi teatavaks õpilasteaduse TOPi kuuluvad õpilased, huvijuht Diana Õun kultuuri TOPi õpilased ja õpetaja Enn Laanemäe spordi TOPi õpilased. Muusikalise etteastega esinesid Martin Vesberg ja Lotta Meet. Direktor Viljar Aro kuulutas välja selleaastased aastaõpilased – põhikoolist Kirke Medri (9.b) ja gümnaasiumist Uku Pokk (12.a). Aastaõpetajaks sai Jaanika Kask. Kõik preemiad (raamitud tunnuskiri, Suckõrs pillirookõrred) anti üle kontaktivabalt. Järgnes kooli söökla töötajate poolt valmistatud pidulaud SYGlas.

Fotol: Aasta õpilased Kirke Medri (9.b) ja Uku Pokk (12.a)

Õpilasteaduse TOP Kultuuri TOP Spordi TOP 1. Merit Matt 9.b 1. Uku Pokk 12.a 1. Karl Erik Kaljuste 6.a 2. Voldemar Kirss 10.c 2. Martin Vesberg 10.c 2. Ermo Nõmm 9.b 3. Liisa Viljaste 8.a 3. Britta Truu 5.b 3. Ron Sebastian Puiestee 6.b 4. Torm Vatsfeld 11.c 4. Kirke Medri 9.b 4. Kennet Puiestee 8.a 5. Vootele Mets 11.c 5. Cathrin Benita Poopuu 10.c 5. Maribel Remmel 7.a 6. Illimar Kirss 6.b 6. Marie Eike Rebane 9.b 6. Artur Kuning 8.b 7. Otto Tuuling 10.c 7. Jürgen Liiv 9.b 7. Huberta Karma 12.c 8. Marie Eike Rebane 9.b 8. Tuule Kalamees 5.a 8. Annabel Raun 9.b 9. Kennar Kahju 11.c 9. Kennar Kahju 11.c 9. Luise Vevers 11.c 10. Triinu-Liis Torri 11.c 10. Vootele Mets 11.c 10. Eva Sagor 11.a

178 Saaremaa Ühisgümnaasium 2019/2020 õ-a Aastaraamat

Fotol: Kultuuri TOP 2019/20

Tänupiknik – 15. juuni

Juba seitsmendat korda tänasid huvijuhid kõiki kooli töötajaid, kes õppeaasta jooksul ulatasid oma abikäe erinevate ürituste korraldamisel. Seekord oli tänupiknik huvijuht Arti Allmägi uue kodu aias. Kaetud oli rikkalik laud ja koos vaadati ülekannet kaunite kunstide ja aasta gümnasisti stipendiumite üleandmise ning parimate koolilõpetajate, olümpiaadide võitjate ja tublide taidlejate vastuvõtust.

Fotol: Tänupikniku korraldajad huvijuhid Diana Õun ja Arti Allmägi

Saaremaa Ühisgümnaasium 179 Aastaraamat 2019/2020 õ-a

Lõpuaktused 4. klassidele – 9. juuni Lõpuaktused 9. klassidele – 18. juuni Lõpuaktused 12. klassidele – 2. juuli Eriolukorra tõttu peeti 4. klassidele kolm lõpuaktust. Iga klassi aktusel viibisid ainult lõpetajad, nende vanemad ja esinejad. 9. klasside aktusel viibisid ainult lõpetajad, nende klassijuhatajad ja esinejad. 12. klasside aktus korraldati esimest korda väljaspool kooli ehk spordihoones, et aktusel saaks viibida ka lõpetajate vanemad. Õnnitlemine ja pildistamine oli kooli hoovis. Ülejäänud pereliikmed ja sõbrad said aktuseid jälgida videoülekande vahendusel.

KLASSIVANEMAD 5.a – Lenna Koovisk, Ralf Kull 5.b – Karola Kuldsaar 6.a – Neidi Sink 6.b – Kristiin Pulk, Saskia Roberts 7.a – Maria Merelaid 7.b – Jaagup Rang 8.a – Lisete Vahu, Kristina Sõster 8.b – Karro Vatsfeld 9.a – Laur Palijenko 9.b – Kirke Medri, Karmen Ehanurm 10.ab – Eliise Kask 10.c – Voldemar Kirss 11.ab – Käthriin Steinberg 11.c – Torm Vatsfeld 12.a – Liisa Õunpuu 12.b – Melani Koov 12.c – Grete Milpak, Stella Stepanov

KLASSIDEVAHELINE VÕISTLUS, aasta kokkuvõte Põhikool KLASS I TRIMESTER II TRIMESTER III TRIMESTER KOKKU 5.a 69p 36p 19p 124p/ 2. 5.b 68p 24p 22p 114p/4. 6.a 57p 43p 11p 111p/6. 6.b 79p 29p 5p 113p/5. 7.a 41p 32p 16p 89p/8. 7.b 51p 19p 16p 86p/9. 8.a 67p 35p 17p 119p/3. 8.b 54p 29p 20p 103p/7. 9.a 34p 24p 10p 68p/10. 9.b 66p 33p 29p 128p/ 1.

Gümnaasium KLASS I TRIMESTER II TRIMESTER III TRIMESTER KOKKU 10.ab 13p 10p 7p 30p/ 7. 10.c 46p 40p 17p 103p/ 2. 11.ab 46p 26p 16p 88p/ 3. 11.c 52p 37p 17p 106p/ 1.

180 Saaremaa Ühisgümnaasium 2019/2020 õ-a Aastaraamat

12.a 25p 11p 6p 42p/ 6. 12.b 34p 10p 9p 53p/ 4. 12.c 33p 11p 8p 52p/ 5.

NÕUKODA Kahekümne esimest aastat tegutses koolis nõukoda, mille peamisteks ülesanneteks oli abistada õpilasesindust ja huvijuhte ülekooliliste, maakondlike ja üleriigiliste ürituste korraldamisel ja õpetajate vabaaja sisustamine. Nõukoda käis koos ükskord kuus, iga kuu neljandal kolmapäeval. Nõukotta kuulusid lisaks huvijuhtidele Rita Ilves, Mari Ausmees, Sirje Kreisman, Jaanika Kask, Irena Sink ja Aime Metsmaa.

ÕPILASESINDUS Sügisel õpilasesinduse valimisi ei toimunud, kuna esindusse kandideerijaid oli täpselt nii palju kui vabu kohti. Koosolekud toimusid teisipäeviti kell 16.00. Kooli hoolekogusse kuulusid Sander Teras ja Torm Vatsfeld. Õppeaasta jooksul toimus 20 koosolekut, üks videokohtumine ja õppeaasta lõpetamine Muratsis.

Esinduse koosseis: Esimees – Sander Teras (11.b) Lennart Aavik (11.c) Aseesimees – Torm Vatsfeld (11.c) Vootele Mets (11.c) Sekretär – Karmen Ehanurm (9.b) Sanna-Reesi Hoogand (10.a) Liikmed: Liisi Kilgas (10.b) Kätlin Ardel (12.b) Karolin Kask (10.c) Uku Pärtel Rand (12.c) Kirke Medri (9.b) Mariliis Albert (11.b) Kennet Puiestee (8.a) Lotta Meet (11.c) Helena Lulla (7.a) Triinu-Liis Torri (11.c) Georg Paomees (7.a)

Fotol: Õpilasesinduse koosseis, pildilt puudub Uku Pärtel Rand

Saaremaa Ühisgümnaasium 181 Aastaraamat 2019/2020 õ-a

Koolis toimuvate ürituste korraldamine oli õpilasesinduse liikmete vahel ära jaotatud. Kõik koos toimetati üleriigilise A. Raudkatsi nimelise võistutantsimise ja maakondliku Jäljendusvaadendi korraldamisega.

KOOLI TUTVUSTUS VÕIMALIKELE UUTELE GÜMNASISTIDELE Juba palju aastaid on olnud õpilasesinduse ülesanne külastada kõiki maakonna koolide 9. klasse, et tutvustada neile meie kooli. Nii ka sel aastal.

VABARIIGI AASAPÄEV 24. veebruaril, kui Eesti Vabariik oma sünnipäeva tähistab, käib õpilasesindus linnas asuvale vabadussõja ausambale viimas kooli poolt mälestuskimpu.

GÜMNASISTI VARI 9.-13. märtsil toimusid kolmandat korda gümnasistivarju päevad, kus maakonna 9.ndikel oli võimalus tulla üheks päevaks mõne gümnaasiumiõpilase varjuks ning näha oma silmaga, kuidas asjad meie koolis käivad. End registreeris varjuna 23 soovijat, kuid ära jõudis käia ainult 6 õpilast, kuna riigis kehtestati 12. märtsist eriolukord.

VIDEOD Valmis üks video õpilasesindusse kandideerimiseks.

RINGIDE TÖÖST Huvikoolis töötas 38 ringi. Juhendajaid oli 18. Nädalas toimus 87 ringitundi. Õpilasi osales huviringides kokku 370, neist poisse 159 ja tüdrukuid 211. Algklasside õpilasi 199, põhikooli õpilasi 99 ja gümnaasiumi õpilasi 72.

ÕPPEKAVA NIMI RINGI NIMI JUHENDAJA SIHT- NÄDALA RÜHM TUNDIDE ARV Humanitaarosakond Draamaõpetus Kooliteater Kreputlased Rita Ilves PK 3 Kooliteater Krevera Rita Ilves G 5 Näitering Kersis Sirje Kreisman G 2 Koorilaul Mudilaskoor KRÕLL Riina Laanes 1.-2. kl 1 Mudilaskoor JO-LE-MI Riina Laanes, 3.-4. kl 1 Mari Ausmees Poistekoor KRATID Mari PK 2 Ausmees, Riina Laanes Lastekoor KRESSENDO Mari PK 2 Ausmees, Riina Laanes Segakoor KREEDO Mari G 4 Ausmees, Riina Laanes Ansamblilaul Meesansambel Varsakabi Mari Ausmees G 3

182 Saaremaa Ühisgümnaasium 2019/2020 õ-a Aastaraamat

Pillimäng Ukulele ring Riina Laanes ALGKL 1 Rahvatants 1.-2. kl rahvatantsurühm Kersti Truverk 1.-2. kl 1 3. kl rahvatantsurühm Kersti Truverk 3. kl 1 4.-5. kl rahvatantsurühm Kersti Truverk 4.-5. kl 2 7.-8. kl rahvatantsurühm Kersti Truverk 7.-8. kl 2 SÜGi neiduderühm Kersti Truverk G 2 SÜGi noorte segarühm Kersti Truverk G 2 ÖIETI noorem rahvat. Eena Mark PK 1 rühm ÖIETI vanem rahvat. rühm Eena Mark PK 2 ÖIETI 1. G rahvatantsuring Eena Mark G 2 ÖIETI 2. G rahvatantsuring Eena Mark G 2 Kunst Meediaring algklassidele Merle Lepik ALGKL 1 Algklasside kunstiring Irena Sink ALGKL 3 Loodusteaduste osakond Loodusteaduslikud Loodusteaduslikud Inge Vahter PK 3 uurimused uurimistööd Bioloogia põhikoolile Bioloogia põhikoolile Inge Vahter PK 3 Programmeerimine Robootika põhikoolile Henrik Pihl PK 2 Teadusteater Teadusteater Marju Kirss, G 2 Argo Kirss Spordiosakond Mõtlemismängud Male Gunnar Usin ALGKL 4 Bridž Arne Loorpuu G 2 Kabering algklassidele Katrin Rosin ALGKL 1 Ujumine Ujumine Ly Haandi PK+G 2 Pallimängud 1.-2. kl pallimängud P Enn Laanemäe ALGKL 2 1.-2. kl pallimängud T Margit Mägi ALGKL 2 3.-4. kl pallimängud Irena Sink ALGKL 2 Korvpall G neiud Enn Laanemäe G 4 Võrkpall Aime G 1 Metsmaa Kergejõustik Kergejõustik 1. klassile Kadri Pulk ALGKL 2 Kergejõustik 2.-4. klassile Kadri Pulk ALGKL 2 HEV osakond Teraapiline jooga HEV-õpil Mare Poopuu ALGKL 1 Rütmika- ja muusika HEV Sirje Paakspuu ALGKL 1 õpilastele 1.-4. klass Rütmika- ja muusika HEV Sirje Paakspuu PK 1 õpilastele 5.-9. kl KOKKU 82

Sellel õppeaastal kajastatakse ringide tööd ainekomisjonide töö kokkuvõtte juures. Huvitegevuse all on kokku võetud järgmiste ringide tegevus: bridž ja põhikooli ning gümnaasiumi rahvatants.

Saaremaa Ühisgümnaasium 183 Aastaraamat 2019/2020 õ-a

Bridžiring – Arne Loorpuu Bridžiring alustas sügisel tööd seitsmeteistkümne õpilasega, kellest kuus tegid mänguga esmatutvust. Algajatele tutvustati mängureegleid, eetikat ja turniiride läbiviimise korda. Edasijõudnutega lihviti mänguoskusi ja tutvustati erinevaid mänguvõtteid. Kavas olnud seitsmest kooli meistrivõistluste etapist jõuti läbi viia neli, siis katkes kogu ringi tegevus COVID-19 tõttu.

7.-8. klasside rahvatants – Kersti Truverk Ringis osalesid lapsed meie koolist kui ka naabergümnaasiumist. Kokku oli meil tantsupõrandal keskmiselt 6 paari. Ring toimus 1 kord nädalas 2 tundi. Kuna kõigil tantsijatel olid eelnevad rahvatantsukogemused, siis ei olnud tantsusammude õppimine ja harjutamine kuigi raske. Alustasime eesti rahvatantsu sammude õppimisega täiesti algusest ja samm- sammult jõudsime kevadeks juba valsi ja hüpleva polkani. Õpitud tantsude seas olid Labajalavalss. Kolonntants, Oige ja Vasemba, Kikkapuu, Terve vald, Kolme puari, Tustep, Aleksandra valss, Padespann jt folkloorsed tantsud. Lisaks õppisime ka 3 autoritantsu- M. Agu „Kaera-Jaan”, M. Saar „Lustilugu” ja M. Orav „Jämaja polka”. Kuna tantsurühmal ei ole veel rahvariideid, siis esinemisvõimalusi meil sel aastal ei olnud.

Noorte segarühm Päkasära – Kersti Truverk Sel õppeaastal oli meil väga keeruline aeg, kuna tantsijad olid kõik seotud kooli traditsioonilise kabaree-etendusega. Trenn toimus 1 kord nädalas kolmapäeviti. Aasta põhieesmärgiks oli Päkasäral osaleda A. Raudkatsi võistutantsimisel. Selleks puhuks õppisime selgeks kaks uut tantsu M. Agu „Kolma kandi lood” ja M. Saare „Ivvo”. Peale kooliaastat oli tantsurühmal plaan osaleda rahvusvahelisel Europead-i festivalil Klaipedas, mis aga koroonaviiruse leviku tõttu jäeti ära. Peale kriisiajal vastuvõetud piirangute leevenemist alustati jälle tantsutrennidega, alguses 10-kaupa ja alates juunist juba kogu rühmaga koos kooliõues. Suve alguses esinetakse koos Öieti segarühmaga ühise kavaga Kuressaare traditsioonilisel tantsurühmade kontserdil Neljapäevane Labajalg. Suvel, 1.- 9.augustil plaanib Päkasära sõita Gruusiasse, kus toimub rahvusvaheline festival „Kultuuride solidaarsus“. Esinemisi on olnud sel tantsuaastal mitmeid: õpetajatepäeva kontserdil, Memme-taadi päeval Kärlal, A. Raudkatsi võistutantsimisel, EV sünnipäevaaktusel koolis ja läbi videotunni osalemine rahvusvahelisel tantsupäeval koos nooremate rühmade tantsijatega. Uued tantsud olid veel „Meremeeste valss”, „Soovide valss”, „Reilender, „Aleksandra valss”, „Savikoja venelane” ja mitmed folkloorsed tantsud.

Neiduderühm – Kersti Truverk Kuna neiduderühma tantsijad on enamus ka segarühma tantsijad, siis kooseis on suuresti sama. Lisaks tulid veel tantsima 12-klassist ja 10-klassist. Neiduderühma kogunemise eesmärgiks oli osaleda kevadel toimuvatel „Naiste-ja neidude võistutantsimisel” Tabasalus. Selleks koguneti peale uut aastat, et õppida selgeks kaks kohustuslikku tantsu. Esimeseks tantsuks oli "Hällu pääle kutsmine" ja teiseks tantsuka valisime varem õpitud neidude ühe lemmiktantsu „Maailm heliseb”. Kahjuks lõppes aga see projekt meil koroonakriisiga ja kõik plaanid nurjusid.

Noorterühm Öieti Noorterühm Öieti koosneb neljast rühmast: kõige nooremad rühmad, kes alustasid tegevust 2019. aasta sügisest, on põhikooli noorem rühm ja gümnaasiumi noorem rühm; lisaks neile on 4 aastat koos tantsinud 9.klassi rühm ja gümnaasiumi vanem rühm. Põhikooli nooremas rühmas käis sel hooajal 16 tantsijat alates 4. klassist kuni 7. klassini. Rühma eesmärgiks oli hooajal õppida koos tantsima ning kasvada ühtseks rühmaks. Sel aastal esinema veel ei

184 Saaremaa Ühisgümnaasium 2019/2020 õ-a Aastaraamat jõudnud, sest meie suuremaks plaaniks oli osaleda maikuus koolinoorte rahvatantsufestivalil Viljandis, mis aga eriolukorra tõttu lükkus edasi järgmisesse aastasse. Põhikooli vanem rühm on praktiliselt sama koosseisuga tantsinud 5. klassist alates. See õppeaasta oli noortel viimane põhikooli aasta ja rühmas tantsis 16 noort. Põhiliseks eesmärgiks oli osaleda väga hästi 5. Anna Raudkatsi nimelisel võistutantsimisel ning nautida viimast koostantsimise aastat.

Gümnaasiumi rühmades tantsis kokku 40 noort inimest. Nooremal rühmal sel hooajal esinemise võimalust ei tekkinudki, sest nende esialgseks eesmärgiks oli kokku tantsimine ning ühiseks rühmaks kasvamine ja kevadkontserdil esinemine. eriolukorra tõttu aga ei toimunud kooli kevadkontserti ega ka Õieti enda kontserti. Vanemal gümnaasiumi rühmal oli eesmärgiks hästi esineda 5. Anna Raudkatsi nimelisel võistutantsimisel ja käia kogemusi saamas Ilma Adamsoni võistutantsimisel. Tallinnas Ilma Adamsoni võistutantsimisel tantsiti koos tugevate rahvatantsu ansamblitega, saadi hindamatuid kogemusi ja nähti erinevaid tantsuansambleid. Sellel võistutantsimisel oli konkurss väga tugev ja ei olnud vahet, kas sa olid gümnaasiumi noor või tantsuansambli esindusrühm. Lisaks võistutantsimisele käidi tantsuansambel Sõpruse kontserdil Nordea kontserdimajas. 5. Anna Raudkatsi võistutantsimisel saadi eripreemia Viguriga reilendri eest. Lisaks nendele võistlustele saime peale eriolukorra lõppu esineda Kuressaare Kultuurikeskuse poolt korraldataval Neljapäevasel labajalal.

Eriolukorra ajal noorterühm Öietil iga nädalasi virtuaalseid treeningtunde ei toimunud, kuid olid mõned ülesanded, mida tuli gümnaasiumi rühmadel täita. Esimeseks ülesandeks oli valida kahe muusikapala vahel: Mari Kalkun "Sata-sata" ja Riffarica "Küttetoru", oma lemmik ning sellele mõned rahvatantsu kombinatsioonid mõelda. Enamuse lemmikuks sai lugu Sata-sata ja noorte poolt videona saadetud tantsu kombinatsioonidest sai kokku esialgne tantsu plaan. Teiseks ülesandeks oli kuulata kolme lugu: Genialistid "Haiguste vältimine nende ennetamise teel", Regatt " Kui kunagi veel näeme" ja Dagö "Armastan sind kaugelt", ning nende meeleolule vastavalt otsida mõni foto meenutus või teha vastava meeleoluga foto. Noorte poolt saadetud fotodest sai kokku tore koolivaheajale saatev video. Viimane ülesanne oli tähistada rahvusvahelist tantsupäeva ja õppida selgeks tants Kuo tu tetsu, selle tantsuga said vanema rühma tantsijad Neljapäevasel labajalal ka esineda.

KOKKUVÕTTEKS HUVITAV JA UUS  Maakondliku Jäljendusvaadendi korraldamine  Tantsuvahetunnid  Kinoõhtu  Helkurinädal  Õpetajate puhkeõhtu  Meemivõistlus  Pildiviktoriin  Elektrooniline mälumäng  SÜG vs KG liikumiskilomeetrite kogumine  E-aktused

Saaremaa Ühisgümnaasium 185 Aastaraamat 2019/2020 õ-a

ERIOLUKORRA TÕTTU JÄID ÄRA  Õpetajate mälumäng  Abiturientide ball  Saaremaa Miniteatripäevad  SÜG-Alternatiiv  Tutinädalad  Kevadkontsert ja direktsiooni vastuvõtt tavapärasel moel  Kevadine liikumispäev

ARENDADA/PARENDADA  Ruumipuudus – aula ja võimla kasutamine raskendatud  Videotehnika vajab uuendamist

TÄNUSÕNAD Kõikidele õpetajatele kes on ise aidanud korraldada erinevaid ettevõtmisi koolis. Samuti täname õpetajaid, kes on võimaldanud koolis vastu võtta erinevaid külalisi tundide ajal. Suur suur aitäh kooli söökla kollektiivile, Andreasele ja nõukoja liikmetele.

Autorid: Arti Allmägi ja Diana Õun, huvijuhid

186 Saaremaa Ühisgümnaasium 2019/2020 õ-a Aastaraamat

KOOLIRAAMATUKOGU TÖÖST LAENUTUS Õppeaasta jooksul registreeriti raamatukogu lugejaks 876 (eelmisel õ.a. 875) lugejat, neist õpilasi 784.

Laenutusi registreeriti õppeaasta jooksul 14 041 (eelmisel õ.a. 13 837), neist õpikuid 10 094. Kõige rohkem laenutusi tehti kolmapäeval – 4434 ja kõige vähem laenutusi reedel – 1813.

Lugejarühmade (ehk klasside) järgi laenutas kõige rohkem teavikuid 11.c klass – 859 eksemplari. Raamatuid laenutati 3500 eksemplari. Uurimistöid laenutati 93 eksemplari.

Külastuste arv õppeaasta jooksul oli 12 842 (eelmisel õ.a. 13 502). RIKSWEBi üldine külastatavus/vaadatavus 7087 korda.

Kõige raamatukogusõbralikum klass oli 12.c – kes veetis kõige rohkem aega raamatukogus. Perioodikat on raamatukokku tellitud 3 ajalehte ja 17 ajakirja.

Õpetajate laenutuse TOP 3: Kersti Truverk Liis Kala Viire Pors

Õpetajate ja teenistujate ilukirjanduse laenutuse TOP 1: Ljuba Paju

STATISTIKA 28.06.2019 seisuga on põhifondis teavikuid arvel 19 901 eksemplari. Õppeaasta jooksul saadi juurde 117 eksemplari, maha kanti 123 eks. 29.06.2020 seisuga on põhifondis teavikuid arvel 19 895 eksemplari.

28.06.2019 seisuga oli õppefondis õpikuid arvel 16 304 eksemplari. Õppeaasta jooksul saadi juurde 920 eksemplari. Õppeaasta jooksul kanti maha 1000 õpikut (seoses õpikute uute trükkidega). 29.06.2020 seisuga oli õppefondis õpikuid arvel 16 224 eksemplari.

Uurimistöid on arvel 1614 eksemplari (õppeaasta jooksul saadi juurde 60 eks.).

RAAMATUKOGUTEENINDUS Raamatukogu töös kasutame tarkvaraprogrammi RIKS, raamatukogu elektronkataloogi RIKSWEB http://192.168.0.5/riksweb/ ja raamatukogu ajaveebi http://sygrmtk.blogspot.com/, kust saab regulaarselt uut infot raamatukogu tegemiste kohta. Õppeaasta jooksul täiendasime raamatukogus asuvat SÜG-i ajalooarhiivi. Peamine osa ajalooarhiivist asub Saaremaa Muuseumis.

Vilistlased on liigutatud, et nende kunagised autahvli pildid on säilinud. Eriti vanemate lendude vilistlased (alates 50-ndatest lendudest).

Saaremaa Ühisgümnaasium 187 Aastaraamat 2019/2020 õ-a

2019/2020 õ.a. laenutatud raamatute TOP 10 + 5 Lastekirjandus: Tüdruk veiniplekiga kleidis N.Baxter Jube õudne kummitusmaja J.Clutton-Brock Kass (sari „Silmaring”) The spectacular Spider-Man (3D) J.Clutton-Brock Koer (sari „Silmaring”) Andrus Kivirähk Karneval ja kartulisalat Hille Kilk Eesti metsloomad Juri Norštein Siil udus J.Starke Eelajaloolised dinosaurused (3D) B.Taylor Arktika ja Antarktika (sari ”Silmaring”)

Ilukirjandus: Delia Owens Kus laulavad langustid Katrin Pauts Politseiniku tütar Aigi Vahing Eestlanna Pariisis E.Ferrante Lugu uuest perekonnanimest Mart Kadastik Kevad saabub sügisel

Igakevadiseks traditsiooniks on saanud raamatukogu tänusõnad oma parimatele väikestele lugejatele, kes koolilõpu aktusel saavad tänukirja "Mari-Mart loeb" ja mälestuseks raamatu.

Selle õppeaasta parimad lugejad: 1.a Pulk, Kirke 1.c Joamets, Laura-Liisa 1.d Jalakas, Marii 2.a Bachman, Ketlin 2.b Umber, Melani 2.d Truu, Yese 2.ü Kaasik, Karl 3.a Priske Hedi 3.b Tamm, Lee 3.c Põld, Merilin

188 Saaremaa Ühisgümnaasium 2019/2020 õ-a Aastaraamat

3.d Pruul, Lilit 3.e Torn, Chrystal 4.a Noor, Andra-Liis 4.b Soe, Merit 4.d Vikat, Norman

NÄITUSED JA ÜRITUSED A – nagu AABITS, Vihmase ilma raamatud, Edgar Valteri sünnist 90 aastat, Euroopa keeltepäev – Belgia, Muusikamaailm (raamatud muusikast), Ettelugemise päev ja näitus: „Heal meelel ja ilusal keelel”, Raamatujuubelid, Jõulunädal – Jõulurõõmu raamatutest, 2020 Eesti rahvajutu aasta, Ilon Wikland 90, Jaan Kross 100, Jüri ja Ülo Tuulik 80, Eduard Vilde 155, Ott Arder 70, Uudiskirjanduse ülevaated. Raamatukogutunnid: 1.a, 1.b, 1.c, 1.d kl.

1994. aastast alates tähistatakse Eestis 20. oktoobril ettelugemise päeva. Käesoleval eesti keele aastal oli oktoober kuulutatud lugemise ja mängude kuuks.

Fotol: Elisabeth Villsaar raamatut ette lugemas

Fotol: Krita Kilumets loeb raamatut ette 3.b klassi õpilastele

Saaremaa Ühisgümnaasium 189 Aastaraamat 2019/2020 õ-a

Ettelugemiseks soovitati ilusas keeles kirja pandud lugusid lastekirjanduse klassikast ja pärimuslike murdelugude varasalvest. Meie kooli raamatukogus toimus ettelugemise päev „Heal meelel ja ilusal keelel” 18. oktoobril ning osalejateks olid 2.b, 3.a, 3.d ja 4.d klassid koos klassijuhatajatega. Eesti lastekirjanduse klassikat karupoeg Töntsa-Täntsast, Pätust, Pille-Riinist ja Agu Sihvkast lugesid meile: Saare Maakonna Keskraamatukogu ettelugemisvõistlusel osalenud ja I koha saavutanud 4.a klassi õpilane Elisabeth Villsaar ja II koha saavutanud 4.b klassi õpilane Lenna Haandi ning samuti edukalt ettelugemisvõistlusel osalenud 4.b klassi õpilane Krita Kilumets. Lisaks õpilastele lugesid oma lapsepõlve lemmikraamatuid kooli uued töötajad: õppetöö korraldaja Kaia Eelma ja huvijuht Arti Allmägi (koos oma väikese abilisega ) Oli tore koos olemine ja koos lugemine. Ikka aitäh osalejatele!

Fotol: Arti Allmägi ja Kaia Eelma lapsepõlve lemmikraamatuid lugemas

Aga kevad tuli sel aastal veidi teisiti. Nii õpilastel, õpetajatel kui kooli raamatukogus...oli nn. Koroonakevad. Õpikute tagastamine toimus kontaktivabalt ning õpilased tõid oma raamatud kilekotis või paberkotis vastavatesse ruumidesse: 1.-3.klassid oma klassiruumi ja 4. -12. klassid auditooriumisse. Esimene kontaktivaba õpikutagastuspäev oli esmaspäev, 1.juuni, mil 4.-5.klassid tagastasid kokku 954 õpikut ja raamatut. Teisipäeval toodi tagasi 1723 raamatut, kolmapäeval 1444, neljapäeval 2007 raamatut, reedel 322 jne. Nädalaga kokku oli raamatukokku tagasi toodud 8081 raamatut – seega, tegime skänneriga 8081 korda ”piiksu” (raamatukogu raamatud on kõik sisestatud tarkvara programmi RIKS ja triipkoodiga tähistatud).

190 Saaremaa Ühisgümnaasium 2019/2020 õ-a Aastaraamat

Fotol: Õpikute ootel auditoorium

Fotol: Kotid on jõudnud raamatukokku

Fotol: Õpikud ootavad uut õppeaastat

Saaremaa Ühisgümnaasium 191 Aastaraamat 2019/2020 õ-a

Fotol: Tervitused raamatukogutöötajatelt

Asi toimis rahulikult ja kenasti. Suur aitäh õpilastele, lapsevanematele, õpetajatele – olite väga tublid!

Autor: Iivi Jakobson, raamatukogu juhataja

192 Saaremaa Ühisgümnaasium 2019/2020 õ-a Aastaraamat

INFO- JA KOMMUNIKATSIOONITEHNOLOOGIA TÖÖST Õppeaasta jäi silma selle poolest, et vähenenud oli valla poolne rahastus ja nii sai kogu süsteem üles ehitatud lokaalses võrgus ametikoolis mahakantud serveritest. Selle riistvara peale ehitati linux’i samba server, mis Windows 10 active directory halduse domeenipõhiliseks tegi. Seega sai realiseeritud kasutajatele jagatud ressursside põhimõte. Kogu meilisüsteem viidi tasuta oma sisevõrgust välja Google Suite teenuste alla.

Uuenduse eelised:  Google serverid kasutavad meilide edastamiseks meie domeeni nime syg.edu.ee;  piiramatu Google Drive ruum, kus iga kasutaja saab oma faile hoida ja jagada domeeni kasutajatega;  mugav listide loomise ja administreerimise võimalus;  õpilased said samuti oma meiliaadressid ja klassid määrati vastavatesse listidesse;  Google teenuse Classroom kasutamise võimalus;  võimalus jagada materjale pilvepõhiselt. Vajadus õpetajaid selles osas täiendavalt suunata ja koolitada;  kaugõppe teostamine Google Meet vahendusel. Kasutati edukalt tundide läbiviimiseks covid19 ajal;  hulk Google Suite teenuseid, mis osaliselt on kasutuses ja mida veel täiendavalt rakendada.

Eelmise õppeaasta eesmärgid said suures osas täidetud. Jätkuvalt on vajadus keskse serveri järele.

Autor: Alari Vaino, IT spetsialist

Saaremaa Ühisgümnaasium 193 Aastaraamat 2019/2020 õ-a

KOOLI MAJANDUSLIK ARENG Õppeaasta peamised märksõnad olid kasvamine põhikooliks, renoveerimisprojekti koostamine ja koroona viirus.

Personal Õppeaasta lõpul töötas koolis järgmine majanduspersonal: Söökla – Marliin Haamer (toitlustusjuht), Karin Napp (kokk), Epp Süld (kokk), Viktoria Lõhmus (kokk), Kerli Kuris (abikokk), Marika Välja, Marina Viitak (müüjad) Kristel Oopkaup (nõudepesija). Õpilaskodu/hostel – Meida Kesküla, Ülle Müür, Lea Viidul, (administraatorid), – kõik osalise tööajaga. Väikeklasside administraator – Anne Talu Koristajad ja administraatorid – Elgi Post, Helja Siim (4. korrus), Marge Kaju, Maie Männamäe (3. korrus), Ülle Müür, Anne Loik (2. korrus), Kersti Mägi Sepp. (1. korrus, võimla, kaminasaal, raamatukogu fondihoidla), Helve Eerik (1. korrus ja lillede hooldamine), Maive Kaev (keldrikorrus ja garderoob), Irina Turja (keskkonnahariduskeskus ja päevane üldkoristus), Urve Tiits (väikeklassid ja õpilaskodu maja üldruumid), Ellen Astrid Reeva ja Elve Viljus (administraatorid). Enamik neist osalise tööajaga. Hooldemehed – Kalmer Ait (remonditööline), Rein Heinmets (aednik-majahoidja). IT-mehed – Alari Vaino (IT spetsialist), Andreas Noor (tehnik), Raamatukogu – Iivi Vikat (juhataja), Meeli Ool (raamatukoguhoidja). Kantselei juhataja – Stella Hommik Infosekretär – Taimi Sepp Haldusjuht – Aado Haandi

Kool Oli palju tavapärast: mõningane inventari soetamine (õmblusmasinad, õpetajatoolid, kunstitööde riiulid, uus laminaator, tahvlid jm), igapäevane koristamine, remont, hooldus, personali otsimine jm probleemide klaarimine. Üks eelmisest aastast üles jäänud teema sai lahenduse: kooli teenindavatele bussidele valmis bussipeatus Kingu tänava ääres. Tavalisest rohkem tegelesime turvalisuse teemaga. Teoreetilise õppuse 26. augustil ostsime sisse. 23. septembril olid evakuatsiooniõppused mõlemas majas. Tuleohutusdokumendid said ajakohastatud. 22. oktoobril läbis kooli kriisimeeskond HOLP koolituse. 5. detsembril tegime ühiskoosoleku politsei ja turvafirma Securitas esindajatega, leidmaks lahendusi korra ja turvalisuse tagamiseks kooli ümbruses õhtustel aegadel. Õnnestunud asjaks võib pidada laste poolt kooli unustatud asjade jagamist esimese korruse koridoris põhimõttel „leia oma või võta, mis meeldib”. 2/3 kraami leidis nii omaniku. Saime koolile endisel Kuressaare Põhikooli staadionil olnud välijõusaali seadmed. Need jäid ette uue riigigümnaasiumi ehitusele ja vahetasid omanikku. Kevadel lisandus kooli õuele kaks vilistlaste pinki.

Omaette ploki moodustasid ees ootava remondiga seotud tegevused. 1. augustil käisid kolm arhitektuurikonkursil osalenud bürood majaga tutvumas. 10. oktoobril toimus valla poolt moodustatud komisjoni poolt konkursile esitatud tööde hindamine. Võitjaks tunnistati Kauss Arhitektid OÜ töö „Kaaremaa”. Žürii otsus oli suhteliselt üksmeelne, aga konkursitöö esialgset versiooni tuli väga oluliselt muuta. Ei olnud ju vallal konkursi välja kuulutamise ajaks selge, mitme paralleelklassiga kooli ehitama hakatakse. Lähteülesandes oli ruumiprogramm, mis nägi ette kolme paralleelklassi pluss neljas, väikeklasside paralleel. See

194 Saaremaa Ühisgümnaasium 2019/2020 õ-a Aastaraamat tekitas äärmiselt pingelise olukorra kõigi vajalike ruumide ära mahutamisel. Tegime ühiskoosoleku valla üldharidusnõunikuga ja leppisime kokku, et väikeklasse esialgu kavandatud mahus majja ei tule. See otsus võimaldas projekteerimisega normaalselt edasi minna. Algasid perioodilised projekteerimiskoosolekud ja nende vahepealsetel aegadel muu töö (konsulteerimine, vanade jooniste otsimine, ruumikaartide koostamine, töökodade ja sööklaploki tehnoloogiliste plaanide koostamine koostöös Bestmarki Suurköökide ASiga jne). Selles protsessis oleks tahtnud rohkem näha seda, et arhitektuuribüroo oleks enam süvenenud olemas olevasse situatsiooni. Kooli töötajatega kohtumine ja kontseptsiooni selgitamine toimus 23. jaanuaril. Paraku lõpetas koroona viirus tavapärase töö, projekteerimiskoosolekud kolisid internetti ja uuesti jõudsid arhitektid majja alles 18. juunil, mil eelprojekt oli praktiliselt valmis. Küll tuleb tunnustada alltöövõtja OÜ Kuressaare Kommunaalprojekt kohapealset asjatundlikku tegutsemist. Ees ootava renoveerimise kogumaksumus on 6 220 000 eurot, millest SA Innove katab 4 537 000 ning ülejäänud summa, 1 682 077, on valla omaosalus ning sporditaristu renoveerimise osa, mida Innovele esitatud projekt ei kata. Paralleelselt projekteerimisega oli päevakorras järgmiseks õppeaastaks asenduspindade leidmine. Sellega tegeles valla haridusosakonna juhataja. Kooli roll oli pigem oma vajaduste kirjeldamine ning pakutule hinnangu andmine. Sõelale jäi endine Kuressaare Ametikooli õppekompleks Upal, mis meie vajadusi ning Kuressaare võimalusi arvestades on ideaalilähedane variant. 12. märts muutis selle kooliaasta täiesti eriliseks. Covid- 19 viiruse tõttu läksid kõik koolid, meie nende hulgas, üle kaugõppele. Mittepedagoogilise personali osas tuli samuti asi üle vaadata – kes saab teha kaugtööd, kes saab töötada osalise koormusega.

Söökla Söökla töötas stabiilselt. Lapsepuhkuselt naasnud toitlustusjuht tegutses taas täiskoormusega. Nõrk koht, nõudepesu, kus koormus lihtsalt liiga suur, andis end juba õppeaasta algul tunda. Probleemi lahendasime nii, et võtsime inimesi käsunduslepinguga lühikesteks perioodideks ja konkreetseteks kellaaegadeks appi. Koroona-perioodilgi oli söökla töötamas – toitlustas valla vähekindlustatud perede lapsi, seda ka aprillikuu koolivaheajal. Oli lühike periood, mil sööklast sai toidu ka Kuressaare Päevakeskus. Ära jäänud lõunasöökide kompenseerimiseks said lapsed kaks toidupakki. Esimese paki komplekteeris Coop Saaremaa. Sellega söökla ei tegelenud. Õpilaste nimekirjad ja muu asjaajamine oli kooli poolt. Teise toidupaki tellis, komplekteeris ja jagas söökla. Enne teise jagamise pakkide tegemist oli segadus, sest vald hoidis kinni toidurahaga tehtud eelarveliste muudatuse infot. Asi lahenes.

Õpilaskodu Õpilaskodus oli seis sama, mis eelmisel õppeaastal – 31 majutuskohta, mis täitusid soovijatega juba eelmise õppeaasta novembris. Tegemist on kahaneva üksusega, mille tuleviku osas pole endiselt, juba mitme aasta jooksul, selgust. Suvel teenis õpilaskodu omatulu, majutades maletajaid, kabetajaid, viiuldajate meistrikursust ja kitarrikoolist osavõtjaid. Paraku kordasid maletajad (Tallinna maleklubi) lubamatut maksekäitumist ja nendega koostööd enam jätkata ei saa.

Kokkuvõtteks Oli Saaremaa Ühisgümnaasiumi eelviimane aasta. Kuni märtsi alguseni tavatöine ja stabiilne. Sellisena ilmselt viimane. Järgmisel kooliaastal valmistume kolimiseks ja küllap juba õppeaasta kestel kolimegi. Eelmise aastaraamatu kirjutise lõpetasin viie küsimusega:

Saaremaa Ühisgümnaasium 195 Aastaraamat 2019/2020 õ-a

1. Kas kool põhikoolina töötab avatud garderoobiga või individuaalkappidega? Kooli hoolekogu otsustas, et kappidega. 2. Kas suur vald (mil ju suurem võimekus) võiks võtta korraldada mõned heakorratööd – näiteks talvise lumelükkamise? 3. Kas söökla peaks jätkama avatud sööklana ja teenima omatulu ning saama seda omatulu paindlikult kasutada? Arvan, et jah, sest see on eeskätt töötajate motivatsiooni ja söökla kui ühe üksuse arengu küsimus. 4. Kas omatulu kasutamise põhimõte, et see jaotub ühtlaselt kuluridadele võiks asenduda põhimõttega, et vald katab kogu kulude poole, aga omatulu eest saab kool finantseerida täiendavaid kulusid ja muidugi kokkuleppel vallaga. 5. Missugune on Kingu 6 hoone tulevik?

Püüan neile ise vastata. 20 aastat kestnud kapisüsteem saab otsa, sest see ei sobi kokku arhitektide kontseptsiooniga. Olemas olevaid kappe kooli enam ei jää. Mis nendega teha, mida kapiomanikele vastata, selleks on tööversioon olemas. Heakorratööde teistsuguse korraldamise osas pole isegi arutelu tekkinud, lahendustest rääkimata. Ja see on praegu kooli hoolduses ja halduses kõige nõrgem koht. Kõige vähem rahastatud (palgafondi mõttes) ja kõige enam silma hakkav koht. Nagu näitas viimane personaliotsing ning õppeaasta jooksul tehtud uued katsed, pole palk ja töökoormus kooskõlas – soovijaid (tööd oskavaid ja tegevaid) lihtsalt pole. Söökla jätkamine omatulu teeniva üksusena on jätkuvalt aktsepteeritud ja see on positiivne. Omatulu kasutamise põhimõtted – arutelu pole olnud. Kingu 6 tulevik – sama segane nagu mitu aastat tagasi.

Autor: Aado Haandi, haldusjuht

196 Saaremaa Ühisgümnaasium