Eesti Mereala Planeering Mõjude Hindamise Aruanne
Total Page：16
File Type：pdf, Size：1020Kb
EESTI MEREALA PLANEERING MÕJUDE HINDAMISE ARUANNE Mereala ruumiline planeerimine on vahend merekasutuse pikaajaliseks kavandamiseks, et tagada nii mereressursside kasutamisest saadav majanduslik kasu kui ka mere ja rannikuala väärtus sotsiaalselt ja kultuuriliselt olulise alana Mereala planeerimisel peetakse iga tegevuse kavandamisel silmas, et mistahes inimtegevuse aluseks on merekeskkonna hea seisundi saavutamine ja säilitamine 2021 Sisukord SISSEJUHATUS ....................................................................................................................... 5 1 EESTI MEREALA PLANEERINGU EESMÄRK JA OLEMUS .................................... 6 2 MÕJUHINDAMISE METOODIKA ................................................................................... 7 2.1 ÖKOSÜSTEEMNE LÄHENEMINE ................................................................................... 7 2.2 MEREALA PLANEERINGU ASJAKOHASTE MÕJUDE HINDAMISE FOOKUS ..... 16 2.3 KESKKONNAKAALUTLUSTEGA ARVESTAMINE PLANEERINGU VÄLJATÖÖTAMISEL ............................................................................................................ 17 3 MEREALA PLANEERINGU SEOS STRATEEGILISTE PLANEERIMISDOKUMENTIDEGA JA KESKKONNAPOLIITIKAGA .................... 25 3.1 SEOS ASJAKOHASTE PLANEERIMISDOKUMENTIDEGA ...................................... 25 3.2 VASTAVUS KESKKONNAKAITSE EESMÄRKIDELE ............................................... 27 4 MÕJUTATAVA KESKKONNA KIRJELDUS JA PLANEERINGU ELLUVIIMISEGA KAASNEVAD MÕJUD ....................................................................... 32 4.1 HÜDROMETEOROLOOGIA JA HÜDRODÜNAAMIKA ............................................. 32 4.1.1 Vee temperatuur ja soolsus ......................................................................................... 32 4.1.2 Tuul ............................................................................................................................. 34 4.1.3 Jääolud ........................................................................................................................ 37 4.1.4 Lainetus ja hoovused .................................................................................................. 41 4.1.5 Vee kvaliteet ............................................................................................................... 42 4.2 ELUPAIGAD JA ELUSTIK .............................................................................................. 54 4.2.1 Kalad ........................................................................................................................... 54 4.2.2 Linnud ......................................................................................................................... 68 4.2.3 Hülged ......................................................................................................................... 79 4.2.4 Nahkhiired .................................................................................................................. 86 4.2.5 Merepõhja elupaigad ja elustik ................................................................................... 90 4.2.6 Kaitstavad loodusobjektid ......................................................................................... 102 4.3 NATURA 2000 HINDAMINE ........................................................................................ 109 4.4 SOTSIAALNE JA KULTUURILINE KESKKOND ...................................................... 146 4.4.1 Mõju sotsiaal-kultuurilistele vajadustele ja heaolule ................................................ 146 4.4.2 Mõju varale ............................................................................................................... 183 4.5 MÕJU INIMESE TERVISELE ........................................................................................ 186 4.5.1 Kalandus ................................................................................................................... 187 4.5.2 Vesiviljelus ............................................................................................................... 188 4.5.3 Meretransport ............................................................................................................ 189 4.5.4 Energiatootmine ........................................................................................................ 191 4.5.5 Mereturism ja rekreatsioon ....................................................................................... 196 4.6 MAJANDUSKESKKOND .............................................................................................. 197 4.6.1 Kalandus ................................................................................................................... 197 4.6.2 Meretransport ............................................................................................................ 206 4.6.3 Mereturism ................................................................................................................ 210 4.6.4 Energiatootmine ........................................................................................................ 212 4.7 KLIIMAEESMÄRKIDE SAAVUTAMINE JA MÕJU KLIIMAMUUTUSTELE ........ 218 4.8 KUMULATIIVSED MÕJUD .......................................................................................... 222 4.9 PIIRIÜLENE MÕJU ........................................................................................................ 228 5 ÜLEVAADE MÕJUHINDAMISE KORRALDUSEST JA KAASAMISEST ............ 231 5.1 MÕJUHINDAMISE KORRALDUS ............................................................................... 231 5.2 KOOSTÖÖ JA KAASAMINE ........................................................................................ 232 5.3 RASKUSED, MIS ILMNESID KSH ARUANDE KOOSTAMISEL............................. 233 6 KOKKUVÕTE JA LÕPPJÄRELDUS ........................................................................... 235 6.1 KOONDMÕJUD ............................................................................................................. 235 6.2 LÕPPJÄRELDUS ............................................................................................................ 236 7 LISAD ................................................................................................................................ 237 Lisa 1. Mõjuhindamise VTK ................................................................................................. 237 Lisa 2. Meremaakondade sotsiaal-kultuurilised väärtused .................................................... 237 Lisa 3. Visuaalsete mõju hindamise koondtabel (esitatud eraldi .xls failina) ........................ 237 Lisa 4. Ülevaade planeeringu ja mõjude hindamise raames tehtud koostööst ametkondade, huvigruppide ja avalikkusega................................................................................................. 237 Lisa 5. Piiriülese kaasamise käigus laekunud ettepanekud ja esitatud vastused (esitatud eraldiseisva failikataloogina) ................................................................................................. 237 5 SISSEJUHATUS Käesolev mõjuhindamine (edaspidi ka MH) teostatakse Eesti mereala planeeringule. Eesti mereala planeeringu koostamine ja planeeringu MH on algatatud Vabariigi Valitsuse 25.05.2017 korraldusega nr 157. Mereala planeeringu koostamise eesmärk on Eesti mereruumi kasutuse pikaajaline kavandamine, mis arvestab tasakaalustatult nii sotsiaalseid, majanduslikke, kultuurilisi kui ka keskkonnamõjusid ning -vajadusi. Keskkonnamõju strateegilise hindamise (KSH) üldine eesmärk on arvestada planeeringu koostamisel ja kehtestamisel keskkonnakaalutlusi, tagades seeläbi kõrgetasemelise keskkonnakaitse ning edendades säästva arengu põhimõtteid. Väljakujunenud tavapraktika, mida toetab KSH direktiiv ja Eesti õigusaktid, on pigem looduskeskkonna-keskse lähenemisega. Planeeringute elluviimisel on aga olulised ka sotsiaalsele (sh tervisele), kultuurilisele ja majanduslikule keskkonnale avalduvad mõjud. Seetõttu viiakse mereplaneeringule läbi nn laiendatud mõjude hindamine ehk mereplaneeringu mõjuhindamise protsess integreerib KSH ning sotsiaalsete, kultuuriliste ning majanduslike mõjude hindamise. Planeeringu ja MH koostajateks on OÜ Hendrikson & Ko (juhtekspert Riin Kutsar, juhtiv planeerija Pille Metspalu) koostöös Tartu Ülikooli, Tartu Ülikooli Eesti Mereinstituudi, Tartu Ülikooli Sotsiaalteaduslike Rakendusuuringute Keskuse, Tallinna Ülikooli, MTÜ Hiiu Purjelaeva Selts ja OÜ Roheline Rada (OÜ Hobikoda) ekspertidega. Kogu planeeringu ja MH koostamisel tehti lisaks koostööd mitmete heade partneritega nagu Eesti Ornitooligiaühing, Eestimaa Looduse Fond, Praxis, TTÜ Meresüsteemide Instituut, TTÜ, MTÜ Eesti Merebioloogia Ühing, MTÜ Pro Mare, Artes Terrae jne. Planeeringu ja mõjude hindamise koostamise korraldajaks on Rahandusministeerium ja kehtestajaks on Vabariigi Valitsus. Mereala planeeringu mõjuhindamine 6 1 EESTI MEREALA PLANEERINGU EESMÄRK JA OLEMUS Mereala ruumiline planeerimine on vahend merekasutuse pikaajaliseks kavandamiseks. Mereala planeerimise eesmärgiks on leppida kokku Eesti mereala kasutuse põhimõtetes pikas perspektiivis, et panustada merekeskkonna hea seisundi saavutamisse ja säilitamisse ning edendada meremajandust. Hinnatav planeering on mereala ruumilist arengut riiklikul tasandil suunav dokument. Planeering käsitleb Eesti mereala pika-ajalist tulevikuvisiooni, määrab ruumilise arengu põhimõtted ja annab üldisel tasemel suuniseid ja tingimusi mereala kasutamiseks. Ühenduslülideks