Rännates Mööda Pärnumaad Rännates Mööda
Total Page：16
File Type：pdf, Size：1020Kb
RännatesRännates mööda mööda Pärnumaad Pärnumaad Tekst: Urmas Lekk Fotod: Fred Jüssi (lk. 5) Enn Vilbaste (lk. 14) Urmas Lekk (lk. 16) Ivar Kadak (lk. 28) Siim Vahur (lk. 29) Toomas Kalda (lk. 4, 6, 8 - 11, 15, 17, 20 - 22, 24, 25, 30 - 32, 34, 36, 37, 39, 41 - 45, 47, 49, 50, 53) Mihhail Perelõgin (lk. 12-13, 18, 19, 23, 33, 35, 38, 40) Esikaanefotod: Toomas Kalda, Fred Jüssi Tagakaanefoto: Mihhail Perelõgin Kujundus: MiCCA Info: Keskkonnaministeerium Pärnumaa Keskkonnateenistus Paul Kerese 4, 80010 Pärnu Telefon: 447 7388 Faks: 447 7399 e-post: [email protected] koduleht: http://www.parnu.envir.ee Trükise väljaandmist toetas Sihtasutus Keskkonnainvesteeringute Keskus © Keskkonnaministeeriumi Pärnumaa Keskkonnateenistus, 2005 Sisukord Eessõna ..................................................................................3 Sissejuhatus...........................................................................4 EPdela- ärnumaa loodusmatk ..............................................6 KPirde- ärnumaa loodusmatk............................................18 Kaart ....................................................................................26 LPoode- ärnumaa loodusmatk...........................................33 APinulaadne ärnumaa looduses .......................................51 Eessõna Reisiraamat? Võiks olla reisijaraamat – raamat, mille reisija vagunisse kaasa võtab. Sama hästi sobib ta saunasabasse või hilisõhtul voodisse – kui uni ei tule. Siis tuleb. V.Panso, 1965 „Rajad on ühendanud inimeste eluasemeid. Perest peresse, talust talusse, külast külasse. Rada sihtis naabri poole. Karjapoistel ja loomadel olid omad rajad. Kalameeste sõtkutud vinklesid jõgede poristes tarnastikes. Suusarajad ilmusid Eestimaale alles sajandi esimesel kümnendil. Olid sammust vähe kulutatud metsarajad, mida tundis ainult teadjamees, igat samblamätast või korbatanud tüve tundev mees.“– Jaan Eilart. Looduses liikumise võimalusi Pärnumaal tutvustades tundub siinkirjutajale õige taas jätkata Jaan Eilarti mõtetega: põlvkondade tarkus loodusest kipub ununema ja tänapäeva loodust muutev inimene vajab uutmoodi, õpetavaid radasid – looduse õpperadasid. Õpperaja loodus ei pea traditsiooniliselt ilus olema. Ta peab võimaldama huvi tärkamist ja ilu avastamist igas kivis, kännus ja metsahäilus. Loodusturismi võiks jagada kolme rühma: matkaradade, puhkealade ja üksikute turismiobjektide külastamise. Jaotus on tinglik, sest tihti samas piirkonnas nimetatud rühmad kattuvad. Õnneks. Pigem on jaotuse aluseks tahe soovitada igaühele (huvidest, ajast, liikumisviisist, võimalustest, ilmast, jne. sõltuvalt ) mõni kaunis Pärnumaa nurk. Nende väärtuslike maastike ja üksikobjektide tutvustamisel on pearõhk loodusel ja ajaloolis-kultuurilistel paikadel. Järgnev loetelu ja lühitutvustused on pigem isu äratamiseks. Lõunasöögi peaksite küll ise kaasa võtma, sest toitlustuskohti maakonnas just palju ei ole. Soovitatud matkaradadel on enamikul kohapeal olemas skeemid ja teabetulbad. Mõne paiga külastamiseks soovitame eelnevalt tutvuda selle raamatuga* või küsida teavet kohapeal**(jälgi tähistust) . 3 Sissejuhatus RMK Lemme puhkeala Pärnu maakond asub põhiosas 480 ha suurune Ermistu järv. Voolu- Pärnu madalikul. Maakonna põhja- ja veekogude nimestikus on 189 jõge ja loodeosa kuuluvad Lääne-Eesti oja, neist 65 valgalaga üle 25 km². madaliku koosseisu ja kaguosa ulatub Pärnumaad läbib Pärnu jõgi (144 km; Sakala kõrgustiku servale. üksikuna ikkagi Eesti pikim). Pärnumaa on Eesti suurim Maakonna kõrgeim koht on Pati maakond pindalaga 4806 km², so. voor (77 m üle mere pinna ) asukohaga 10,6% riigi pindalast. 177 saart ja laidu Saarde vallas. moodustavad maakonna pindalast ligi Pärnu madaliku kõrgema osa 20%. Asustatud saared on Kihnu ja moodustavad Varbla-Tõstamaa Manilaid. Rannajoone pikkus on 242 kõrgustik ja Pärnust Iklani ulatuvad km. luiteahelikud. Eesti kõrgeimad luited Metsad katavad Pärnumaa asuvad Rannametsas (Tornimäe territooriumist 54%, sood 24%, absoluutne kõrgus 34 m). haritav maa 19% ja muu maa 3%. Pärnu maakonna pindalast Maakonnas on vaid 6 järve, moodustavad kaitsealad peaaegu 9%, milledest tuntuim on järvemudarikas millest suurimad on loodud soode 4 kaitsmiseks. Lisaks nö. traditsioonilis- tele looduskaitsealadele kuuluvad kaitse alla kaitsealuste liikide püsi- elupaigad, metsade vääriselupaigad (üle 400 ala ) ja kõrge loodus- väärtusega alad (puisniidud, roostikud, luited, paljandid, mäed, koopad, allikad, linnujaama ala, männikud ja tammi- kud). Maastikukaitsealade (4 ) eritüübi- na on kaitse all 37 parki. Üksik- objektidena on kaitse all 59 põlispuud või puuderühma ja 19 rändrahnu. Kõre Pärnumaa territooriumil asuvad 3 Panga tamm, kes kasvab Koonga vallas rahvusvahelise tähtsusega märgala Oidrema-Mihkli teeristis ja on (Ramsari konventsiooni ala ) ja 7 endiselt kaitse all olev elujõuline puu. rahvusvahelise tähtsusega linnuala Esimeseks liigikaitsealaks oli 1938.a. (IBA ) ala. loodud mets-kuukressi kaitseala NATURA 2000 Pärnumaa alad endise Rannametsa-Soometsa on määratletud Vabariigi Valitsuse Looduskaitseala territooriumil. 2004.a. korraldusega, mis sätestab Jaanuaris 1939 loodi Merimetsa Euroopa Komisjonile esitatavad linnukaitseala (praegune Pärnu linna Natura 2000 võrgustiku alad. Pärnu ja Tahkurannavalla territoorium). maakonnast on esitatud nimekirjas 11 Viimase aja haruldastest leidudest linnu- ja 72 loodusala. Natura 2000 on märkimisväärsed: Pärnu linnas alade loetellu kuuluvad ka Lemme- sile-kardheina esmane leid Eestis. jõgi, Pärnu ja Reiu jõgi. Matkaradade Eesti vetes leiti esimesena pisimudil kirjeldustes on edaspidi nimetatud: just Pärnu lahest. Lisaks ka põhja- Natura 2000 alad; Pärnu maakonna narmiku, ameerika viupardi, põhja- teemaplaneeringus „Asustust ja tirgi, kuninghaha, merisuti ja vint- maakasutust suunavad keskkonna- räime esmaleiud Pärnumaal. tingimused“ määratletud väärtuslikud Looduskaitse Seltsi Pärnumaa maastikud, kaunid tee- ja veetee- osakonna algatusel on valitud Pärnu- lõigud ning silmapaistvalt ilusa maale üheksa loodussümbolit: männi- vaatega kohad. riisikas, harilik mänd, harilik kuller- Pärnumaa looduskaitse traditsi- kupp, maakimalane, koha, juttselg- oonid on üle 60 aasta vanad. kärnkonn e. kõre, kaljukotkas, Esimesena võeti 1936.a. kaitse alla pruunkaru ja Rannametsa luited. 5 Edela-Pärnumaa loodusmatk Ühepäevane loodusmatk Pärnumaa lõunaosas paiknevate Tahkuranna, Häädemeeste, Talija Saarde valla territooriumil. Selles piirkonnas on ainulaadne võimalus kogeda Edela-Eestile iseloomulikke maastikke: madal rannikumeri ja väikesed laiud, liiva- ja moreenrannad, rannaniidud, ulatuslikud luiteahelikud, sood ja rabad, nõmmemännikud ja palumetsad. Sakala kõrgustiku madalas edelaservas toovad maastikku vaheldust ka devoni ajastu liivakivipaljandid ning põhja-lõunasuunalised väikevoored ja ürgorud. Kui olete otsustanud veeta kogu päeva matkaradadel, püüdes läbida kõik alljärgnevad rajad, siis soovitame kohe alguses valida Tolkuse ja Nigula õpperaja vahel, eeldades, et soovite jõuda hilisõhtul Pärnusse. Luitemaa Looduskaitseala 1 on maastikulise eriilmelisusega piirkonna Eesti üks ainulaadsemaid kaitsealasid. omapära on rõhutanud juba tuntud Pärnu madaliku edelaranniku kõige geobotaanik ja taimeteadlane iseloomulikumateks tunnusteks on Theodor Lippmaa, kes eristas antud rannaniidud, rabad ja luited. Selge alal koguni loodusgeograafilise ala- Rannametsa luitemännik 6 jaotuse (Litorale heademeesteense ). poolseks Soometsa luitestikuks. Luite- Kaitseala läbivat Tallinn-Riia ahelikud ühinevad taas Häädemeeste maanteelõiku peetakse üheks Balti- juures. Ahelike vahele jääb Litoriina- maade kaunimaks. Nõmmemänniku- mere- aegne kinnikasvanud mere- tega ja palumetsaga kaetud endise laguun, mida praegu tunneme Tolkuse mereranna vahelduvate luitemaas- ja Maasika rabana. tike ja rannaastanguga palistatud Rabadest ida poole jääv Soometsa looklev maantee meelitab peatuma. luitestik (8 - 14 m ümp ) on tekkinud Siinsed luitealad on laialt tuntud Antsülusjärve (Läänemere arengu- suusatamiskohana ja marja- ja seene- staadium 9 - 7,5 tuhat aastat tagasi)ja metsadena ning kuulsad imekaunite läänepoolne Litoriinamere (7,5 - 4 vaadete poolest. Metsas liikumist tuhat aastat tagasi) rannavallidest. hõlbustavad rohked jalgteed ja talviti Rannametsas asuvad Eesti kõrgeimad suusarajad. Tolkuse rabaga on meeldiv luited Tõotusemägi (suhteline kõrgus tutvuda laudteel liikudes. 29 m) ja Tornimägi ( absoluutne kõrgus Rannametsa-Tolkuse õpperada 34,4 m). Tõotusemägi oli muistne algab Via Baltica äärse Rannametsa ohverdamiskoht. Tornimäe(nimetatud parkla juurest (6 km Häädemeestelt ka Sõjamäeks) kõrgeimasse punkti Pärnu poole), kus matkajat abistab jõudes avaneb maaliline vaade matkaradade teabetahvel ja teabetul- Tolkuse rabale. Veelgi maalilisemat bad 2,2 km pikkusel õpperajal. vaadet võimaldab 18 m kõrgune Luitemaa Looduskaitseala kuulub puidust vaatetorn. Muide, hea ilma Natura 2000 võrgustikku linnu - ja korral ja korraliku binokliga pidi loodusalana. Rannametsa ja lähedal vaatetornist nägema Kihnu naiste asuv Häädemeeste ümbruse maastik seelikumustritki. on määratletud Pärnu maakonna Lähikonnas asuvad Röövlimägi ja väärtusliku maastikuna, Pikla nina ja Varsaorg , mis on seotud Põhjasõja- Rannametsa luited aga kui silma- aegsete legendidega. Tornimäejalamil paistvalt ilusa vaatega kohad. asub aga Suure Laeva Käär, kus Lisainfo:http://www.mv.parnu.ee – legendi järgi peituvat turbakihi all maakonna planeeringud (teema - tammine viikingilaev. Just siit algabki planeeringud). Rannametsa - Tolkuse õpperada, mille üks haru viib luiteharjale (Tornimägi