DOCSLIB.ORG

Tabivere Valla Põhimäärus

Total Page：16

File Type：pdf, Size：1020Kb

Download full-text PDF Read full-text
Tabivere Valla Põhimäärus Väljaandja: Tabivere Vallavolikogu Akti liik: määrus Teksti liik: algtekst-terviktekst Redaktsiooni jõustumise kp: 25.10.2016 Redaktsiooni kehtivuse lõpp: 03.12.2016 Avaldamismärge: RT IV, 22.10.2016, 2 Tabivere valla põhimäärus Vastu võetud 29.09.2016 nr 25 Määrus kehtestatakse kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse § 22 lõike 1 punkti 9 alusel. 1. peatükk ÜLDSÄTTED § 1. Reguleerimisala Tabivere valla põhimääruses (edaspidi põhimäärus) sätestatakse: 1) Tabivere valla kui juriidilise isiku üldised õiguslikud alused; 2) Tabivere valla sümbolid ja nende kasutamise kord; 3) Tabivere Vallavolikogu (edaspidi vallavolikogu) esimehe ja aseesimehe valimise kord ning nende õigused ja kohustused; 4) vallavolikogu töökord; 5) vallavolikogu komisjonide moodustamise kord, komisjonide ja nende liikmete õigused ja kohustused ning töökord, komisjonide esimeeste ja aseesimeeste valimise kord ning nende õigused ja kohustused; 6) Tabivere vallavanema (edaspidi vallavanem) valimise kord, vallavanema õigused ja kohustused ning vallavanema asendamise kord; 7) Tabivere Vallavalitsuse kui omavalitsuse täitevorgani (edaspidi vallavalitsus) moodustamise kord, pädevus, õigused ja kohustused ning töökord; 8) vallavalitsuse komisjonide moodustamise kord, komisjonide õigused ja kohustused ning töökord, komisjonide esimeeste valimise kord ning nende õigused ja kohustused; 9) Tabivere valla õigusaktide vastuvõtmise, avalikustamise ja jõustumise kord; 10) Tabivere valla kui avalik-õigusliku juriidilise isiku esindamise kord; 11) Tabivere valla arengukava koostamise ja muutmise üldised põhimõtted ning avalikustamise kord; 12) Tabivere valla hallatavate asutuste moodustamise kord; 13) Tabivere valla eelarvestrateegia ning eelarve koostamise ja muutmise üldised põhimõtted ja eelarve avalikustamise kord, valla finantsjuhtimise üldised põhimõtted ning majandusaasta aruande kinnitamise ja avalikustamise kord; § 2. Tabivere vald juriidilise isikuna (1) Tabivere vald on avalik-õiguslik juriidiline isik, mida esindatakse seaduste, nende alusel antud õigusaktide ning põhimääruses sätestatud alustel ja volitustega. (2) Tabivere vald teostab õigusi ja täidab kohustusi oma asutuste kaudu. (3) Tabivere vallal on rahaliste kohustuste täitmiseks kohaliku omavalitsuse üksuse finantsjuhtimise seaduse alusel koostatud eelarve. Eelarve võtab vastu vallavolikogu. (4) Tabivere valla vara kasutamine ja käsutamine toimub vallavolikogu poolt kehtestatud korras. § 3. Tabivere vald territoriaalse haldusüksusena (1) Tabivere vald teostab omavalitsuslikku haldamist Tabivere valla kui haldusüksuse territooriumil. (2) Tabivere vallas asuvad Tabivere alevik, Elistvere, Juula, Kaiavere, Kaitsemõisa, Kassema, Koogi, Kõduküla, Kõrenduse, Kärksi, Lilu, Maarja-Magdaleena, Otslava, Pataste, Raigastvere, Reinu, Sepa, Sortsi, Tormi, Uhmardu, Vahi, Valgma, Voldi ja Õvanurme külad. (3) Tabivere valla kui haldusüksuse piir määratakse Eesti territooriumi haldusjaotuse seaduse alusel antud õigusaktidega ning on märgitud riigi maakatastri kaardil. Tabivere valla põhimäärus Leht 1 / 18 (4) Tabivere valla piir tähistatakse viitadega üldkasutatavatel teedel Vabariigi Valitsuse määrusega sätestatud korras. Tähistamise korraldab Tabivere valla ametiasutus – Tabivere Vallavalitsus (edaspidi ametiasutus). § 4. Valla administratiivkeskus (1) Tabivere valla administratiivkeskus asub Tabivere alevikus. (2) Valla administratiivkeskuse asukoha muutmise otsustab vallavolikogu. Asukoha muutmise otsustamiseks on vajalik volikogu koosseisu häälteenamus. 2. peatükk TABIVERE VALLA SÜMBOLID 1. jagu Üldsätted § 5. Tabivere valla sümbolid (1) Tabivere vallal on sümbolitena kasutusel oma lipp ja vapp. (2) Tabivere valla lipp ja vapp peavad vastama riigisekretäri poolt 08.03.1996 kinnitatud Tabivere valla lipu ja vapi kirjeldusele. (3) Tabivere vald kasutab oma sümboolikana aumärke ja aunimetusi vallavolikogu poolt kehtestatud korras. (4) Valla sümboolika kasutamise korra järgimise üle teostab järelevalvet ametiasutus. 2. jagu Tabivere valla lipp § 6. Tabivere valla lipu kirjeldus Tabivere valla lipp on ruudukujuline vapi lipp, mille keskel paikneb valla vapi keskne motiiv – hanesulg ristatud mõõgaga. 4/5 lipu ülaosast on roheline ja 1/5 lipu alaosast on valge lainelõikeline horisontaalpind. Lipu normaalsuurus on 105x105 cm, laiuse ja pikkuse suhe on 1:1 ühikut. § 7. Tabivere valla lipu kasutamine (1) Tabivere valla lipu võib alaliselt heisata Tabivere valla ametiasutuse hoonel ja Jõgeva Maavalitsuse esisel lipuväljakul. (2) Tabivere valla lipu võib heisata hoonete lipuhoidjasse või maapinnalt tõusvasse lipumasti: 1) kohalike omavalitsusüksuste ametlike delegatsioonide kohtumisel, kus osaleb Tabivere vald; 2) Tabivere valla avalikel üritustel ja Tabivere valla asutuste üritustel; 3) muudel üritustel, kus osaleb Tabivere vald; 4) teise lipuna riigilipu kõrval riiklikel pühadel ja tähtpäevadel; 5) rahvuspühadel (riigilipu heiskamise päevadel); 6) omavalitsusliku staatuse andmise päev; 7) perekondlikel pidupäevadel; 8) teistel juhtudel vallavalitsuse loal. (3) Tabivere valla lipp heisatakse suveajal kell 8.00, talveajal kell 9.00 ja langetatakse päikeseloojangul, kuid mitte hiljem kui kell 22.00. (4) Tabivere valla lipu võib heisata üksi või koos Eesti riigilipuga. Üks lipp teist ei asenda. (5) Koos teiste lippudega heisates paigutatakse Tabivere valla lipp lipurivi tagant vaadatuna järgmiselt: 1) koos Eesti riigilipuga Eesti riigilipust vasakule; 2) koos Eesti riigilipu ja teise riigi lipuga teise riigi lipust vasakule, mis on omakorda vasakul Eesti riigilipust; 3) koos maakonnalipuga maakonnalipust vasakule; 4) koos teiste Eesti linnade ja valdade lippudega paremalt vasakule tähestikulises järjekorras. (6) Tabivere valla lippu võib kasutada laualipuna. (7) Tabivere valla lipu heiskamise võib teha kohustuslikuks vallavalitsuse korraldusega vallale kuuluvatel hoonetel, rajatistel või maa-aladel. Leht 2 / 18 Tabivere valla põhimäärus (8) Nõuded heisatavale lipule: 1) heisatav lipp peab vastama paragrahvis 6 toodud kirjeldusele, olema puhas ja terve; 2) lipumasti kõrgus on ligikaudu kuus korda suurem lipu laiusest, seinalipuvarda pikkus on ligikaudu kolm korda suurem lipu laiusest; 3) heisatud lippudel jääb lipukanga alumine serv maapinnast vähemalt kolme meetri kõrgusele; 4) Tabivere valla lipu heiskamisel leinalipuna kinnitatakse lipu ülemisse otsa 50-100 millimeetri laiune must lint, mille mõlemad otsad ulatuvad kuni lipukanga alumise servani, või heisatakse lipp poolde masti; 5) kasutamiskõlbmatuks muutunud Tabivere valla lipp kuulub sündsal viisil hävitamisele. (9) Tabivere valla lippu tuleb kohelda väärikalt. 3. jagu Tabivere valla vapp § 8. Tabivere valla vapi kirjeldus Tabivere valla vapp on rohelise, hõbedase, lainelise tüvimikuga kilp, millel ristatud hanesulg mõõgaga, teravik paremale. § 9. Tabivere valla vapi kasutamine (1) Tabivere valla vapi kujutist kasutatakse: 1) ametiasutuse pitsatil; 2) ametiasutuse ja ametiasutuse hallatava asutuse dokumendiplankidel. (2) Tabivere valla vapi kujutist võib kasutada: 1) Tabivere valla kui haldusüksuse piiri tähistavatel siltidel; 2) ametiasutuse hallatava asutuse pitsatil; 3) ametiasutuse teadetel, kutsetel ja kaartidel; 4) Tabivere valla aumärkidel, medalitel ja valla muul sümboolikal; 5) Tabivere valla ja ametiasutuse meenetel, trükistel ja suveniiridel; 6) muudel juhtudel vallavalitsuse loal. (3) Vapi kujutisega pitsat on sõõr, mille keskel vapp ja äärel kasutaja nimi. Pitseri läbimõõt on 3,5 cm. 4. jagu Tabivere valla autasud § 10. Tabivere valla autasud (1) Tabivere vald avaldab tunnustust Tabivere valla aukodaniku nimetuse omistamise ja Tabivere valla teenetemärgi, aukirja või tänukirja andmisega. (2) Tabivere valla aukodaniku nimetus omistatakse füüsilisele isikule erilise austusavaldusena Tabivere vallale elutööna osutatud väljapaistvate teenete eest või vallapoolse erilise austusavaldusena. (3) Tabivere valla teenetemärk ehk vapimärk antakse füüsilisele isikule tunnustusena Tabivere vallale osutatud eriliste teenete eest. (4) Tabivere valla aukodaniku nimetuse omistamise ja Tabivere valla teenetemärgi andmise otsustab vallavolikogu. (5) Tabivere valla aukodaniku nimetuse ja Tabivere valla teenetemärgi andmise täpsema korra kinnitab vallavolikogu. (6) Tabivere valla aukiri antakse füüsilistele ja juriidilistele isikutele, kes on edukalt esindanud Tabivere valda või esinenud Tabivere valla korraldatud konkurssidel. (7) Tabivere valla aukirja andmise otsustab vallavalitsus. (8) Tabivere valla tänukiri antakse füüsilistele ja juriidilistele isikutele vallapoolse tänuavaldusena osutatud teenete eest. (9) Tänukiri on A4 formaadis, ühepoolne. Esiküljel on Tabivere valla vapi kujutis. Tabivere valla põhimäärus Leht 3 / 18 (10) Tänukirja andmise õigus on vallavanemal ja vallavolikogu esimehel. 3. peatükk VALLAVOLIKOGU 1. jagu Vallavolikogu § 11. Vallavolikogu ja vallavolikogu liige (1) Vallavolikogu valitakse kohaliku omavalitsuse volikogu valimise seaduse alusel. (2) Vallavolikogu liikmete arvu määrab vallavolikogu eelmine koosseis vastavalt seadusele. (3) Vallavolikogu uue koosseisu ja tema liikmete volitused algavad ning vallavolikogu eelmise koosseisu ja tema liikmete volitused lõpevad valimistulemuste väljakuulutamisest või seoses vallavolikogu tegutsemisvõimetusega kohaliku omavalituse korralduse seaduses sätestatud alustel ja korras. (4) Vallavolikogul on õigus maksta oma liikmetele tasu vallavolikogu tööst osavõtu eest ja hüvitust vallavolikogu ülesannete täitmisel tehtud kulutuste eest esitatud dokumentide alusel vallavolikogu kehtestatud määras ja korras. (5)
Load more

Recommended publications
  • Gggggggggggggggggggg
    Amme j L e v a l a Kiisli paisjrv Nava oja P a k a s t e Pala oja Punikvere K a a v e r e pkr Rahivere P u t u H a a v a k i v i P u n i k v e r e raba pkr Kurista Uhmardu j K i i s l i P r s i k i v i ROHELINE VRGUSTIK H r j a n u r m e S A A R E P i i r i v a r b e TAUSTINFO Kalevi S v a l e p a K i r t s i Palamuse P a l a Kaave j Kassinurme pkr E e r i k v e r e PEDJA J Palamuse kirik Alekõrre oja KALLASTE Levala Kallaste sadam Riigi tasandi tugialad (T1) soo pkr K37 T o r i l a T12 riigipiir Sadukla kr kaitsmata põhjaveega ala S u l u s t v e r e Laeva j R a h i v e r e Luiska oja Kupu kr V a n a s s a a r e Torila oja Neanurme j T a g u m a a Pala oja Amme j K u d i n a T23 Piirkondliku tasandi tugialad (T2) K i v i m e Kallaste R a a d i v e r e S a a r j r v e kirik maakonnapiir looduskaitseala või maastikukaitseala K a s s i n u r m e P e d a s s a a r e oja S a d u k l a J õ u n e P A L A Passi Nava oja KÄÄPA J M o k u K21 Piirkondliku tasandi ribastruktuurid Pudivere valla/linna piir Ramsari ala Kaarepere Vljakla H a a p s i p e a Pari kr K a a r e p e r e Jıemıisa jrv Haava P u s i P u d i v e r e Puustuge oja Saare jv Pudivere oja Kaarepere paisjrv K a i u Sııru med Kohaliku tasandi tugialad (T3) Srgjrv T34 S õ õ r u kivi j 3 Papijrv kla lahkmejoon Turba tootmisvli Prossa jv Ronisoo L u s t i v e r e L u u a V a i d a v e r e Saare Lutikajrv P r a P i k k j r v e K o k o r a Kaiu jrv Linaleo K33 Kohaliku tasandi ribastruktuurid E h a v e r e Kaarepere Pikkjrv Ehavere paisjrv s o o Kogri jv Kogrekla kr hoonestatud
    [Show full text]
  • EESTI JÄRVEDE NIMESTIK Looduslikud Järved
    EESTI JÄRVEDE NIMESTIK looduslikud järved tehisjärved KESKKONNAMINISTEERIUMI INFO- JA TEHNOKESKUS EESTI JÄRVEDE NIMESTIK Looduslikud ja tehisjärved Koostaja: Ruta Tamre Tallinn 2006 SISUKORD EESSÕNA 6 SISSEJUHATUS 8 EESTI JÄRVEDE NIMESTIK 13 Läänesaarte alamvesikond 14 Matsalu alamvesikond 22 Harju alamvesikond 26 Pärnu alamvesikond 37 Viru alamvesikond 50 Peipsi alamvesikond 58 Võrtsjärve alamvesikond 90 Koiva alamvesikond 101 LISAD 109 Eesti Põhikaardi välikaardistuse aastad 110 Eesti suurimad järved 111 Saarterohkeimad väikejärved 112 JÄRVEDE TÄHESTIKULINE LOEND 113 KASUTATUD KIRJANDUS 144 KAARDID ALAMVESIKONDADE KAUPA 145 Läänesaarte alamvesikond 147 Matsalu alamvesikond 149 Harju alamvesikond 151 Pärnu alamvesikond 153 Viru alamvesikond 155 Peipsi alamvesikond Tartu, Viljandi, Jõgeva, Järva, Lääne-Viru ja Ida-Viru maakonna osas 157 Peipsi alamvesikond Põlva ja Valga maakonna osas 159 Peipsi alamvesikond Võru maakonna osas 161 Võrtsjärve alamvesikond 163 Koiva alamvesikond 165 © Keskkonnaministeeriumi Info- ja Tehnokeskus, 2006 Tamre, Ruta (koostaja) 2006. Eesti järvede nimestik. Tallinn, Keskkonnaministeeriumi Info- ja Tehnokeskus, 168 lk. ISBN 978-9985-881-40-8 EESSÕNA Käesoleva nimestiku koostamisel on aluseks võetud Eesti Looduse Infosüsteemi (EELIS) Lisaks järvede olulisusele maastiku- ja loodusobjektidena ning elupaigatüüpidena, on järvede nimistu, mis tugineb mitmetele allikatele. Eelkõige on olnud aluseks 1964. aas- nad tähelepanuväärsed ka kohanimeobjektidena. Suur osa järvenimesid on korrigeeritud tal ilmunud “Eesti NSV järvede
    [Show full text]
  • (Asustusüksus) Alevid Alevikud Külad Kehra Aegviidu Aavere Alavere Anija
    Riigihalduse ministri 11. oktoobri 2017. a määruse nr 72 „Asustusüksuste nimistu kinnitamine ning nende lahkmejoonte määramine” lisa 1 (riigihalduse ministri 03.06.2019 määruse nr 27 sõnastuses) Asustusüksuste nimistu HARJU MAAKOND ANIJA vald [jõust. 21.10.2017 Anija Vallavolikogu valimistulemuste väljakuulutamise päeval - Anija valla valimiskomisjoni 20.10.2017 otsus nr 7] Linn (asustusüksus) Alevid Alevikud Külad Kehra Aegviidu Aavere Alavere Anija Arava Härmakosu Kaunissaare Kehra Kihmla Kuusemäe Lehtmetsa Lilli Linnakse Looküla Lükati Mustjõe Paasiku Parila Partsaare Pikva Pillapalu Rasivere Raudoja Rooküla Salumetsa Salumäe Soodla Uuearu Vetla Vikipalu Voose Ülejõe HARKU vald [jõust. 21.10.2017 Harku Vallavolikogu valimistulemuste väljakuulutamise päeval - Harku valla valimiskomisjoni 20.10.2017 otsus nr 12] Linn (asustusüksus) Alevid Alevikud Külad Harku Adra Tabasalu Harkujärve Humala Ilmandu Kumna Kütke Laabi Liikva Meriküla Muraste Naage Rannamõisa Suurupi Sõrve Tiskre Tutermaa Türisalu Vahi Vaila Viti Vääna Vääna-Jõesuu JÕELÄHTME vald [jõust. 21.10.2017 Jõelähtme Vallavolikogu valimistulemuste väljakuulutamise päeval - Jõelähtme valla valimiskomisjoni 20.10.2017 otsus nr 9] Linn (asustusüksus) Alevid Alevikud Külad Kostivere Aruaru Loo Haapse Haljava Ihasalu Iru Jõelähtme Jõesuu Jägala Jägala-Joa Kaberneeme Kallavere Koila Koipsi Koogi Kostiranna Kullamäe Liivamäe Loo Maardu Manniva Neeme Nehatu Parasmäe Rammu Rebala Rohusi Ruu Saha Sambu Saviranna Uusküla Vandjala Võerdla Ülgase KEILA linn [jõust. 21.10.2017 Keila Linnavolikogu valimistulemuste väljakuulutamise päeval - Keila linna valimiskomisjoni 20.10.2017 otsus nr 6] Linn (asustusüksus) Alevid Alevikud Külad Keila KIILI vald [jõust. 21.10.2017 Kiili Vallavolikogu valimistulemuste väljakuulutamise päeval - Kiili valla valimiskomisjoni 20.10.2017 otsus nr 10] Linn (asustusüksus) Alevid Alevikud Külad Kiili Kangru Arusta Luige Kurevere Lähtse Metsanurga Mõisaküla Nabala Paekna Piissoo Sausti Sookaera Sõgula Sõmeru Vaela KOSE vald [jõust.
    [Show full text]
  • Tartu Valla Üldplaneeringu Lähteseisukohad Ja Keskkonnamõju Strateegilise Hindamise 3 Väljatöötamise Kavatsus
    Versioon 1 7 .0 6 . 201 9 /// TÖÖ NR 18003218 Tartu valla üldplaneeringu lähteseisukohad ja keskkonnamõju strateegilise hindamise väljatöötamise kavatsus Töö nr 18003218 Tartu 2019 Jaak Järvekülg KSH juhtekspert Marika Pärn Üldplaneeringu projektijuht Martin Ruul KSH projektijuht Tartu valla üldplaneeringu lähteseisukohad ja keskkonnamõju strateegilise hindamise 3 väljatöötamise kavatsus SISUKORD SISSEJUHATUS ......................................................................................................... 5 TARTU VALLA ÜLDPLANEERINGU LÄHTESEISUKOHAD ......................................... 5 2.1. Tartu valla üldplaneeringu koostamise eesmärk .................................................... 5 2.2. Üldplaneeringuga lahendatavad ülesanded ........................................................... 5 2.3. Väärtustepõhine lähenemine valla üldplaneeringu koostamisel .............................. 9 2.4. Valla arenguvisioon ja lähtematerjalid ................................................................... 9 ÜLDPLANEERINGU KESKKONNAMÕJU STRATEEGILISE HINDAMISE VÄLJATÖÖTAMISE KAVATSUS ..................................................................................... 10 3.1. Keskkonnamõju strateegilise hindamise eesmärk ja ulatus .................................. 10 3.2. Mõjutatava keskkonna ülevaade ja KSH käigus käsitletavad keskkonnamõjud ..... 10 3.2.1. Planeeringuala asukoht ............................................................................... 10 3.2.2. Rahvastik ...................................................................................................
    [Show full text]
  • Posti, Telegraafi, Telefoni Ja Raadio Asutiste Ning Abiasutiste Nimestik
    EESTI VABARIIK POSTI, TELEGRAAFI, TELEFONI ja RAADIO ASUTISTE NING ABIASUTISTE NIMESTIK (LÜHENDATULT — POSTIAS UTISTE NIMESTIK — PN) RÉPUBLIQUE D’ESTONIE LISTE DES BUREAUX d e POSTE, TÉLÉGRAPHE, TÉLÉ­ PHONE e t TSF e t d e s ÉTABLISSEMENTS AUXILIAIRES PUBLIÉE PAR LA DIRECTION GÉNÉRALE DES POSTES, TÉLÉGRAPHES ET TÉLÉPHONES TALLINN, 1934 SISU. TABLE DES MATIERES. Ü ld o sa — Notions genirales. Lhk. Page. 1. Lühendite seletused — Explications des abreviations ............................................................................................. 4 2. Määrus posti, telegraafi, telefoni asutiste lahtioleku aja kohta —Arrete concernant les heures d’ouverture des bureaux des P .T .T ............................................................................................................................................................... 5 3. Teadaanne posti, telegraafi, telefoni abiasutiste lahtioleku aja kohta— Avis de la Direction Generale des Postes concernant les heures d’ouverture des etablissements auxiliaires des postes, telegraphes et telephones . 7 4. Pühade ja puhkepäevade seadus —Loi concernant lesjours de fete et de repos ................................................... 8 5. Aadressi kirjutamise kava — Modele du libelle de l’ä ä resse ................................................................................. 8 6. Postiametkonna asutiste võrgu kujundus — Constitution du reseau des etablissements des Services des P.T.T. 9 7. Nimestik postkontoreile, kus ja millal kantakse laiali postisaadetised — Liste des bureaux
    [Show full text]
  • Tartu Valla Koolilaste Tajukaardi Uuring
    Versioon 10.12.2019 / / / Töö nr 3 218 Tartu valla koolilaste tajukaardi uuring Töö nr 3218 Tartu 2019 Ann Ideon Projektijuht Raekoja plats 8 Maakri 29 Hendrikson & Ko 51004 Tartu 10145 Tallinn www.hendrikson.ee tel +372 740 9800 tel +372 617 7690 [email protected] Tartu valla koolilaste tajukaardi uuring Sisukord 1. UURINGU EESMÄRK JA METOODIKA ................................................................. 5 2. KAARDISTAMISE TULEMUSED ............................................................................ 6 2.1. Laeva piirkond ..........................................................................................................................6 2.2. Kõrveküla – Tammistu piirkond ................................................................................................8 2.3. Lähte piirkond ........................................................................................................................ 10 2.4. Tabivere piirkond ................................................................................................................... 13 2.5. Maarja-Magdaleena piirkond ................................................................................................. 14 3. LASTE ARVAMUSED PIIRKONNA ARENGU KOHTA ........................................ 16 4. KOKKUVÕTE ........................................................................................................ 16 LISA 1. LASTE ETTEPANEKUD PIIRKONNITI ....................................................... 18 Tartu valla koolilaste tajukaardi
    [Show full text]
  • Lisa 1. Valla Üldiseloomustus Asend Ja Asustussüsteem
    Lisa 1. Valla üldiseloomustus Asend ja asustussüsteem Tartu vald asub Tartu maakonna põhjaosas. Tartu valla administratiivne keskus asub Kõrvekülas, teenuskeskused Tabiveres alevikus, Laeva külas ja Piirissaare saarel. Valla pindala on 742 km². Valla territooriumil on 71 küla ja 5 alevikku (Vahi, Tabivere, Kõrveküla, Äksi, Lähte, Vasula). Kohalike omavalitsuste haldusreformi käigus ühinesid Tartu, Laeva ja Piirissaare vallad (ühinemisleping allkirjastati 20.12.2016).Uue valla nimeks sai Tartu vald. Vabariigi valitsus otsustas uue vallaga liita Tabivere valla. Suurenenud Tartu vald tekkis peale kohalike omavalitsuste valimisi 24. oktoobril 2017. Ühinenud omavalitsused ja nende rahvaarv ühinemise hetkel: a) Tartu vald (pindala 300 km² ja rahvaarv 7298), b) Tabivere vald (pindala 200 km² ja rahvaarv 2240), c) Laeva vald (pindala 233 km² ja rahvaarv 756), d) Piirissaare vald (pindala 8 km² ja rahvaarv 103). Joonis: Tartu valla kaart. Funktsionaalselt, tulenevalt erinevatest looduslikest (maastikud, reljeef, vetevõrk, maakasutus), sotsiaalmajanduslikest (asustusstruktuur, kommunikatsioonid, funktsionaalsed seosed ümbritsevaga) ja logistilistest (teedevõrk, muu infrastruktuur) arengueeldustest võiks, küll üsnagi tinglikult, jagada valla territooriumi 13 piirkonnaks: 1 • Vahi-Raadi piirkond (tööstus, ettevõtlus, elupaigad), • Kõrveküla piirkond (elupaigad, tööstus, ettevõtlus, aktiivne areng), • Tabivere (tööstus, ettevõtlus, elupaigad), • Lähte piirkond (elupaigad, ettevõtlus, puhkemajandus, turism), • Äksi-Saadjärve-Kaiavere piirkond (elupaigad,
    [Show full text]
  • Lisa (Majandus- Ja Taristuministri 09.04.2021 Määruse Nr 14 Sõnastuses)
    Majandus- ja taristuministri 25.06.2015. a määrus nr 72 „Riigiteede liigid ja riigiteede nimekiri” Lisa (majandus- ja taristuministri 09.04.2021 määruse nr 14 sõnastuses) RIIGITEEDE LIIGID JA RIIGITEEDE NIMEKIRI Terviktee Riigitee asukoha kirjeldus tervikteel Tee nr Nimi (E–tee nr) 1 2 3 1. Põhimaanteed Tallinna linnas (asustusüksus, Lasnamäe linnaosa) Väo tänava ristmikust kuni Narva 1 (E20) Tallinn–Narva linna (asustusüksus) läänepoolse piirini; Narva piiripunkti idapoolsest pääslast kuni Vene Föderatsiooni piirini Narva jõe sillal Tallinna linna (asustusüksus, Kesklinna 2 (E263) Tallinn–Tartu–Võru–Luhamaa linnaosa) lõunapiirilt kuni tee lõpuni ristmikul riigiteega 7 Napi külas Tee algusest ristmikul riigiteega1 kuni ringristmikuni riigiteega 13213 Jõhvi linna (asustusüksus) läänepoolsel piiril; Jõhvi linnas (asustusüksus) ringristmikust Veski ja Uue tänavatega kuni ringristmikuni Pargi tänava ja Puru teega; Jõhvi linna 3 (E264) Jõhvi–Tartu–Valga (asustusüksus) lõunapiirilt kuni Tartu linna (asustusüksus) põhjapiirini ristmikul Kvissentali teega; Tartu linnas (asustusüksus) liiklussõlmest riigiteega 2 kuni tee lõpuni riigipiiril Läti Vabariigiga Valga linnas Tallinna linna (asustusüksus, Nõmme linnaosa) läänepoolselt piirilt Pääsküla jõe 4 (E67) Tallinn–Pärnu–Ikla sillal kuni tee lõpuni riigipiiril Läti Vabariigiga Ikla külas Pärnu linna (asustusüksus) idapoolselt piirilt 5 Pärnu–Rakvere–Sõmeru kuni tee lõpuni ristmikul riigiteega 1 Sõmeru alevikus Valga linna (asustusüksus) lääneosas Ränioja 6 Valga–Uulu truubilt kuni tee lõpuni ristmikul
    [Show full text]
  • Mehed Mandrilt Pidas 10. Sünnipäeva
    MÄRTS 2020 / NR 258 LK 7 Tartu valla kultuuritöö- spetsialist Karita Tilk LK 9-10 102. Eesti Vabariigi sünnipäev Tartu vallas LK 12 LK 10-11 Mehed Mandrilt Pidustused Eesti Rahva pidas 10. sünnipäeva Muuseumis Mehed Mandrilt 10. sünnipäevale leena segakoori meeslauljatest. Tabivere Rahvamajas kogunesid Paljud liikmed laulavad täna mõ- 7. veebruaril meesandambli aus- lemas kollektiivis. Juhendajaks tajad lähemalt ja kaugemalt. Nad on algusaastatest alates olnud on armastatud esineja Tartu val- Liia Koorts. Juba 2010. aastal las ja kaugemalgi Eesti paikades. esineti kontsertidega kohalikel 10 aastat tagasi moodustati pidudel. Kiiresti koguti tuntust LK 14 Mehed Mandrilt Maarja-Magda- ja hakati esinema kaugemalgi. Tartu vald võitis üldarvestuses Eesti omavalitsuste talimängud SISUJUHT 2 Kuukirjas avaldatakse eelmisel kuul valda sündinud ja meie seast lahku- nute andmeid. Kui sa ei soovi, et sinu Kuidas saan hoida ennast infot avaldatakse, palun võta ühen- dust toimetusega. ja teisi viiruste hooajal? Toimetusel on õigus vajadusel teksti- dele teha keelekorrektuuri. Kõige uuemad uudised Tartu vallas toimuvast leiad Tartu valla kodu- lehelt ning Tartu valla või Kuukirja Facebooki lehtedelt! Tartu valla kodulehel külasta kind- lasti Nädalalkirja, milles antakse Pesen käsi Köhides ja Kasutatud taskuräti Kui olen tõbine regulaarselt ja aevastades viskan kohe prügikasti või haige, jään koju ülevaade valla töötajate tegemistest hoolikalt katan nina ja eelmisel nädalal. suu käsivarrega Ja ära unusta alla laadida Tartu valla äppi! Tervisemure korral
    [Show full text]
  • Maarja- Magdaleena Kihelkonna KOOLID Läbi Nelja Sajandi
    Maarja- Magdaleena kihelkonna KOOLID läbi nelja sajandi 2010 1 Eessõna Mõte, koostada kogumik Maarja-Magdaleena kihelkonna koolide ajaloost, tekkis mõned aastad tagasi. Tegutsema innustas 2009. aastal maakonnas ilmunud raamat "Haridustöötajad Kalevipoja tegude maalt". Oli teada, et tänase J. V. Veski nim Maarja Põhikooli juured ulatuvad peaaegu nelja sajandi tagusesse aega. Palju vajalikku tööd oli eelnevalt tehtud proua Ene Soodla poolt, kelle diplomitöö käsitles meie kihelkonna koolide ajalugu XVIII-XIX sajandil. Püüdsime kirja panna koolielu XX sajandil, keskendudes eelkõige vilistlaste ja endiste õpetajate mälestuste ja elulugude kogumisele. Kasutasime ka Sõnumilehes varem ilmunud teemakohaseid artikleid Kogumik, mis sündis suuresti tänu minu hea õpetaja ja kolleegi Endla Sepp´a ihu ja hingega osutatud abile, on valmis. Mitte vähema energia ja töökusega toetas mind minu teine hea õpetaja ja kolleeg Juhan Pihelo. Suur ja südamlik tänu mõlemale! Usun, et kogumik aitab nii mõnelgi oma suguvõsa juurteni jõuda ja elustab meis koolimälestusi. Suur tänu abikäe eest teile: Endla Sepp, Juhan Pihelo, Ariana Mikiver-Rooba, Egle Haossar, Laili Aunap ja paljud teised. Merle Haossar Maarja-Magdaleena, 2010 2 SISUKORD SISUKORD....................................................................................................................1 Maarja-Magdaleena kihelkonna ajaloost .......................................................................6 Lisa 1 Maarja-Magdaleena koguduse õpetajad........................................................15
    [Show full text]
  • Karula Rahvuspargi, Karula Loodusala Ja Karula Linnuala Kaitsekorralduskava (Edaspidi Ka KKK) Eesmärk On
    KINNITATUD Keskkonnaameti peadirektori 04.08.2020 käskkirjaga nr 1-2/20/13 Karula rahvuspargi, Karula loodusala ja Karula linnuala kaitsekorralduskava 2020-2029 Keskkonnaamet 2020 SISUKORD SISUKORD .......................................................................................................................................................... 2 1. SISSEJUHATUS .............................................................................................................................................. 9 1.1. ALA ISELOOMUSTUS ............................................................................................................................................ 9 1.1.1. Karula rahvuspark ..................................................................................................................................... 10 1.1.2. Karula linnuala ja Karula loodusala ......................................................................................................... 11 1.1.3. Püsielupaigad ............................................................................................................................................ 12 1.1.4. Alal esinevad liigid ja loodusdirektiivi elupaigatüübid ............................................................................. 12 1.1.5. Kaitsekorraldusperioodi visioon ................................................................................................................ 14 1.2. MAAKASUTUS ..................................................................................................................................................
    [Show full text]
  • Haldusreformi Teostamise Võimalused Puurmani Valla Näitel
    View metadata, citation and similar papers at core.ac.uk brought to you by CORE provided by DSpace at Tartu University Library TARTU ÜLIKOOL Majandusteaduskond Rahvamajanduse instituut Triin Kaarepere HALDUSREFORMI TEOSTAMISE VÕIMALUSED PUURMANI VALLA NÄITEL Bakalaureusetöö Juhendaja: lektor Juta Sikk Tartu 2012 Soovitan suunata kaitsmisele ………………………………….. (juhendaja allkiri) Kaitsmisele lubatud “ “........................ 2012. a. Majanduse modelleerimise õppetooli juhataja ………………………… prof. Tiiu Paas Olen koostanud töö iseseisvalt. Kõik töö koostamisel kasutatud teiste autorite tööd, põhimõttelised seisukohad, kirjandusallikatest ja mujalt pärinevad andmed on viidatud. ………………………………….. (töö autori allkiri) SISUKORD SISSEJUHATUS......................................................................................................... 4 1. HALDUSREFORMI TEOREETILISED ALUSED.............................................. 7 1.1. Kohalike omavalitsuste olemus, ülesanded ja funktsioonid................................. 7 1.2. Haldusreformi teostamise eesmärgid ja põhimõtted.......................................... 15 1.3. Kohalike omavalitsuste roll haldusreformis ...................................................... 23 2. HALDUSREFORMI TEOSTAMINE PUURMANI VALLAS........................... 30 2.1. Puurmani ja Laeva valdade üldiseloomustus..................................................... 30 2.2. Puurmani valla elanike arvamused ühinemisvariantide kohta............................ 45 2.3. Haldusreformist Eestis Puurmani valla põhjal..................................................
    [Show full text]