Tabina IV Liivakarjääri Keskkonnamõju Hindamise Programm

TAOTLETAVAS TABINA IV LIIVAKARJÄÄRIS KAVANDATAVA TEGEVUSEGA KAASNEVA KESKKONNAMÕJU HINDAMISE ARUANNE

Tellija: O-I Production Estonia AS

Koostaja: OÜ Viru Mäebüroo

Tallinn 2012

TAOTLETAVAS TABINA IV LIIVAKARJÄÄRIS KAVANDATAVA TEGEVUSEGA KAASNEVA KESKKONNAMÕJU HINDAMISE ARUANNE

SISUKORD

1. ÜLDOSA...... 4 1.1 Kavandatava tegevuse eesmärk ja vajadus ...... 6 1.2 Kavandatava tegevuse õiguslikud alused, vastavus planeeringutele ja arengukavadele ...... 7 2. OLEMASOLEVA OLUKORRA ÜLEVAADE JA MÕJUTATAVA KESKKONNA KIRJELDUS ...... 10 2.1 Asend ja territooriumi kirjeldus (maakasutus ja omand, asustus, infrastruktuur) ...... 10 2.2 Maa-ala geoloogiline ehitus ja hüdrogeoloogilised tingimused ...... 11 2.3 Pinna- ja põhjavee seisund ...... 15 2.4 Võimalikud pinnasereostused ...... 17 2.5 Vaadeldava piirkonna taimestik, loomastik ja kliima ...... 18 2.6 Kaitsealused loodusobjektid, Natura 2000 alad ja muud piirangud ...... 21 2.7 Peatüki kokkuvõte ...... 22 3. KAVANDATAVA TEGEVUSE JA SELLE ALTERNATIIVIDE KIRJELDUS ...... 23 3.1 Kavandatava tegevuse kirjeldus ...... 23 3.2 Alternatiivsete tegevuste kirjeldus ...... 26 4. KAVANDATAVA TEGEVUSEGA KAASNEVA KESKKONNAMÕJU HINDAMINE ...... 28 4.1 Mõju pinnasele (kaevandamise ajal ning selle järgselt) ...... 28 4.2 Mõju pinna- ja põhjaveele (pinna- ja põhjavee tase ja kvaliteet) ...... 29 4.3 Mõju väljaveotee riigimaanteega liitumise piirkonnas maantee seisukorrale ning liiklusohutusele ...... 31 4.4 Mõju inimese heaolule ja tervisele (kaevandamisest, transpordist jms põhjustatud müra ja tolmu emissioon, selle vastavus piirväärtustele) ...... 33 4.5 Mõju maaomandile ja üldilmele ...... 43 4.6 Mõju vääriselupaikadele (VEP-dele) ja II kaitsekategooria elupaigale ...... 43 4.7 Võimalikud keskkonnaavariid ja jäätmeteke ...... 44 4.8 Mõju loodusvarade kasutamise otstarbekusele ning kavandatava tegevuse ja selle alternatiivide vastavus säästva arengu põhimõtetele ...... 46 4.9 Peatüki kokkuvõte ...... 46 5. LEEVENDAVAD MEETMED ...... 48 6. ALTERNATIIVIDE VÕRDLEMINE, SOBIVAIMA ALTERNATIIVI VALIK ...... 49 7. KESKKONNASEIRE JA AUDITEERIMISE VAJALIKKUS ...... 52 8. ÜLEVAADE KESKKONNAMÕJUDE HINDAMISE PROTSESSIST JA AVALIKUSTAMISEST, RASKUSTEST, MIS ILMNESID KESKKONNAMÕJU HINDAMISE ARUANDE KOOSTAMISEL ...... 53 9. HINDAMISTULEMUSTE LÜHIKOKKUVÕTE ...... 55

TAOTLETAVAS TABINA IV LIIVAKARJÄÄRIS KAVANDATAVA TEGEVUSEGA KAASNEVA KESKKONNAMÕJU HINDAMISE ARUANNE

10. KASUTATUD MATERJALID ...... 58

ARUANDE TEKSTILISAD:

1. Tabina IV liivakarjääri maavara kaevandamise loa taotlus (OÜ Mäemees töö nr 50-11, Tallinn 2012) 2. Keskkonnaameti Põlva-Valga-Võru regiooni 17.08.2012. a kiri nr PVV 10-5/12/3601-3 keskkonnamõju hindamise algatamise otsusega 3. Keskkonnaameti Põlva-Valga-Võru regiooni 27.11.2012. a kiri nr PVV PVV 6- 7/12/3601-8 keskkonnamõju hindamise programmi heakskiitmise otsusega 4. Heakskiidetud keskkonnamõju hindamise programm 5. Keskkonnamõju hindamise aruande avaliku arutelu (17.02.2013) protokoll ja arutelul osalejate nimekiri

TAOTLETAVAS TABINA IV LIIVAKARJÄÄRIS KAVANDATAVA TEGEVUSEGA KAASNEVA KESKKONNAMÕJU HINDAMISE ARUANNE

1. ÜLDOSA

Keskkonnamõju hindamise algatamise aluseks on O-I Production Estonia AS (edaspidi arendaja) poolt Keskkonnaameti Põlva-Valga-Võru regioonile esitatud maavara kaevandamise loa taotlus (lisa 1). Maavara kaevandamise luba taotletakse Võrumaal, Vastseliina vallas, Sutte külas Imara-Tabina liivamaardlas Tabina IV liivakarjääri mäeeraldisele. Kavandatava tegevuse peamiseks eesmärgiks on tehnoloogilise liiva kaevandamine, mida kasutatakse Järvakandi tehases klaasi tootmisel. Lisaks esineb alal väiksemas koguses ehitusliiva, mida saab kasutada teedeehituses ja üldehitustöödel ning madalakvaliteedilist täiteliiva, mida saab kasutada täitematerjalina.

Taotletav Tabina IV liivakarjäär asub Võrumaal Vastseliina vallas Sutte külas Kääpa- Obinitsa-Võmmorski-Petseri kõrvalmaanteest 0,5 km edelas (joonis 1.1). Taotletava mäeeraldise pindala on 17,12 ha ja teenindusmaa pindala 22,82 ha. Taotletav mäeeraldis asub riigile kuuluval kinnistul „Misso metskond 3“ (katastritunnus 87401:001:0024, pindala

583,5 ha).   Raagsilla oja    KääpaKääpa -- ObinitsaObinitsa -- VõmmorskiVõmmorski -- PetseriPetseri kõrvalmaanteekõrvalmaantee     (Mäeoja)    5Kr      HellekunnuHellekunnu   HellekunnuHellekunnu            A          Tabina liivakarjäär  Tabina II liivakarjäär TabinaTabina  liiv  4Kr (L.MK/321477) (VÕ 015)    25130                 Tabina III liivakarjäär (L.MK/300591)            Taotletav Tabina IV    liivakarjäär            5KrTiassilla org                   Joonis 1.1 Taotletava Tabina IV liivakarjääri paiknemine (M 1 : 10 000) (aluskaart Maa-ameti WMS kaardirakendus)

TAOTLETAVAS TABINA IV LIIVAKARJÄÄRIS KAVANDATAVA TEGEVUSEGA KAASNEVA KESKKONNAMÕJU HINDAMISE ARUANNE

Taotletavast mäeeraldisest põhja suunda jäävad OÜ-le Kiviliiv kuuluv Tabina liivakarjäär (maavara kaevandamise luba nr L.MK/321477, mäeeraldise pindala 4,38 ha) ja arendajale kuuluv Tabina II liivakarjäär (maavara kaevandamise luba nr VÕ 015, mäeeraldise pindala 9,61 ha). Taotletav mäeeraldis piirneb kirdest Tabina III liivakarjääri mäeeraldisega (maavara kaevandamise luba nr L.MK/300591, mäeeraldise pindala 9,19 ha), mis kuulub samuti OÜ-le Kiviliiv (vt joonis 1.1).

Keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse (edaspidi KeHJS) [1] § 3 punkti 1 kohaselt tuleb hinnata keskkonnamõju kui taotletakse tegevusluba või selle muutmist ning tegevusloa taotlemise või muutmise põhjuseks olev kavandatav tegevus toob eeldatavalt kaasa olulise keskkonnamõju. KeHJS § 6 lõike 1 punkti 28 kohaselt kuulub olulise keskkonnamõjuga tegevuste hulka maavara pealmaa kaevandamine suuremal kui 25 ha suurusel alal. KeHJS § 6 lõike 1 punkt 35 sätestab, et olulise keskkonnamõjuga tegevuseks, mille puhul tuleb läbi viia keskkonnamõju hindamine, loetakse ka § 6 lõike 1 punktides 1-34 ja lõikes 2 nimetatud tegevuse või käitise muutmine või ehitise laiendamine või rekonstrueerimine, kui see vastab lõikes 1 sätestatule või kui tegevus või käitis muutmise või ehitis laiendamise või rekonstrueerimise tulemusel tervikuna vastab lõikes 1 sätestatule ehk kui piirkonna kogu tegevus kuulub KeHJS § 6 lõike 1 alla. Sellest tulenevalt on maavara kaevandamise puhul kavandatav tegevus eeldatavalt olulise mõjuga ka siis, kui olemasoleva karjääri kõrvale või selle lähedusse lisandub mäeeraldis, mille pindala koos olemasolevate mäeeraldistega moodustab üle 25 ha. KeHJS § 11 lõige 3 sätestab, et § 6 lõikes 1 nimetatud tegevuse korral algatatakse kavandatava tegevuse keskkonnamõju hindamise selle vajadust põhjendamata.

Antud juhul on olemasolevate ja kavandatava karjääri mäeeraldiste pindala kokku 40,3 ha. Eelnevalt Imara-Tabina maardlas maavara kaevandamise keskkonnamõju hinnatud ei ole. Eeltoodule ja KeHJS § 3 punktile 1, §-le 5 ja § 6 lõike 1 punktidele 28 ja 35 ning § 11 lõigetele 2 ja 3 ning Keskkonnaameti peadirektori 03.07.2009 käskkirja nr 1-4/148 „Regioonide põhimääruste kinnitamine“ lisa 4 „Põlva-Valga-Võru regiooni põhimäärus“ punktide 2.1 ja 3.5.8 tuginedes algatas Keskkonnaameti Põlva-Valga-Võru regioon oma 17.08.2012 kirjaga nr PVV 10-5/12/3601-3 (lisa 2) Tabina IV kiivakarjääris kavandatava tegevusega kaasneva keskkonnamõju hindamise.

TAOTLETAVAS TABINA IV LIIVAKARJÄÄRIS KAVANDATAVA TEGEVUSEGA KAASNEVA KESKKONNAMÕJU HINDAMISE ARUANNE

Vastavalt KeHJS § 2 lõikele 1 on keskkonnamõju hindamise eesmärkideks:

- teha kavandatava tegevuse keskkonnamõju hindamise tulemuste alusel ettepanek kavandatavaks tegevuseks sobivaima lahendusvariandi valikuks, millega on võimalik vältida või minimeerida keskkonnaseisundi kahjustumist ning edendada säästvat arengut;

- anda tegevusloa andjale teavet kavandatava tegevuse ja selle reaalsete alternatiivsete võimalustega kaasneva keskkonnamõju kohta ning negatiivse keskkonnamõju vältimise või minimeerimise võimaluste kohta;

- võimaldada keskkonnamõju hindamise tulemusi arvestada tegevusloa andmise menetluses.

Keskkonnamõju hindamisel lähtuti Keskkonnaameti Põlva-Valga-Võru regiooni poolt 27.11.2012 a kirjaga nr PVV 6-7/12/3601-8 (lisa 3) heakskiidetud keskkonnamõju hindamise programmist (lisa 4).

1.1 Kavandatava tegevuse eesmärk ja vajadus

O-I Production Estonia AS taotleb maavara kaevandamise luba, et tagada klaasi ja klaastoodete tootmiseks vajalik toorme kogus, mis on ettevõtte põhitegevuseks. Imara-Tabina liivamaardlas taotletava Tabina IV liivakarjääris asuvat maavara saab kasutada klaasi tootmisel. Taotletvast Tabina IV karjäärist transporditaks kaevis töötlemiseks (pesemiseks) Puhjas asuvasse ettevõttesse, misjärel materjal transporditakse edasi Järvakandis asuvasse tehasesse. Lisaks esineb alal vähemal määral ehitusliiva, mida saab kasutada teedeehituses ja üldehitustöödel ning madalakvaliteedilist täiteliiva, mida saab kasutada täitematerjalina. Klaasiliivaks sobiliku tehnoloogilise liiva leiukohti on Eestis neli: Põlva maakonnas Piusa maardla ning Võru maakonnas Kaku, Tuhkavitsa ja Imara-Tabina maardlad, millest viimasesse kaevandamisluba taotletakse [2].

Eelnevast selgub, et geoloogilises läbilõikes esineb uuritud tehnoloogilist liiva vaid kagu Eestis. Klaasi tootmisel on kasutatava liiva juures oluline materjali keemiline koostis, mis Imara-Tabina maardlas on loa taotleja jaoks sobilik. Kuigi arendajale kuuluvas Tabina II karjääris tehnoloogilise liiva varu veel jätkub - seisuga 31.12.2011. a on tehnoloogilise liiva varu mäeeraldisel 684,6 tuh m3 [2], on sellises tööstusvaldkonnas tegutseva ettevõtte jaoks

TAOTLETAVAS TABINA IV LIIVAKARJÄÄRIS KAVANDATAVA TEGEVUSEGA KAASNEVA KESKKONNAMÕJU HINDAMISE ARUANNE oluline perspektiivsete arenguplaanide ja investeeringute tegemisel, et oleks tagatud kindel pikaajaline kaevandamisõigusega kaetud toormebaas.

1.2 Kavandatava tegevuse õiguslikud alused, vastavus planeeringutele ja arengukavadele

Õiguslikud alused:

Arendaja esitas 2012. a Keskkonnaameti Põlva-Valga-Võru regioonile kaevandamise loa taotluse (lisa 1), mis on vormistatud ja esitatud vastavalt keskkonnaministri 06.05.2005. a määrusele nr 36 „Maavara kaevandamisloa taotluse vorm, kaevandamisloa taotlusele, seletuskirjale ja graafilisele lisale esitatavad täpsustatud nõuded, kaevandamisloa andmise, muutmise ja ümberregistreerimise menetlustoimingute tähtajad ja kaevandamisloa vorm” (RTL 2005, 51, 717; 19.01.2011, 28). Taotlustega on võimalik tutvuda Keskkonnaameti Põlva-Valga-Võru regioonis. Esitatud taotluste menetlusse võtmine on avalikustatud maapõueseaduse (RT I 2004, 84, 572; 21.12.2011, 1) [3] § 29 lõikele 2 tuginedes Ametlikes Teadaannetes 15.02.2012. a. KeHJS § 7 p 3 kohaselt on taotletav maavara kaevandamisluba tegevusluba, mille menetlus peatub KeHJS § 11 lõige 11 kohaselt keskkonnamõju hindamise aruande heakskiitmiseni.

Vastavus planeeringutele ja arengukavadele: Võru maakonnaplaneeringu järgi on taotletavale alale märgitud tehnoloogilise liiva maardla asukoht ning metsamaa. Muid sihtfunktsioone maakonna planeeringuga taotletavale alale ega selle lähiümbrusesse ette nähtud ei ole - taotletaval tegevusel ei teki vastuolu maakonnaplaneeringuga.

Võru maakonnaplaneeringu teemaplaneeringu “Asustust ja maakasutust suunavad keskkonnatingimused” järgi ei jää taotletav ala mõnele Võrumaa rohelise võrgustiku elemendile ega väärtuslikule maastikule [4]. Taotletavast Tabina IV liivakarjäärist ~350 m põhjasuunda ja ~240 m edelasse jäävad kohaliku tähtsusega rohevõrgustiku tuumala rohekoridorid (joonis 1.2), mis ühendavad kohaliku tähtsusega Loosi ning maakondliku tähtsusega Rokina ja Tsumba tugialasid.

TAOTLETAVAS TABINA IV LIIVAKARJÄÄRIS KAVANDATAVA TEGEVUSEGA KAASNEVA KESKKONNAMÕJU HINDAMISE ARUANNE

RohekoridorRohekoridor

~350~350~350 m m m ~350~350~350 m m m ~350~350~350 m m m

TaotletavTaotletav TabinaTabina IVIV mäeeraldismäeeraldis

RohekoridorRohekoridor

~240~240 mm

Joonis 1.2 Taotletava Tabina IV liivakarjääri paiknemine rohevõrgustiku suhtes (M 1 : 10 000) (aluskaart Maa-ameti WMS kaardirakendus)

Vastseliina valla üldplaneeringu järgi on taotletav ala tähistatud kui rohevõrgustiku konfliktala, muid sihtfunktsioone ega perspektiivset maakasutust alale planeeritud ei ole. Taotletaval tegevusel ei teki vastuolu Vastseliina valla üldplaneeringuga.

Vastseliina valla arengukava 2012-2018 [5] otseselt maavara kaevandamisega seotud temaatikat ei käsitle. Küll on aga valla looduskeskkonna arengustrateegias ühe edutegurina käsitletud loodus- ja maavarade säästvat kasutamist. Märgitud on, et kaevandamise ja teiste ressursside tarbimisega seotud lubade menetluse käigus tuleb anda hinnang elukvaliteedile, mille vastutavateks täitjateks on valla keskkonna- ja ehitusnõunik.

Ehitusmaavarade kaevandamist reguleerib Vabariigi Valitsuse poolt vastuvõetud ehitusmaavarade kasutamise riiklik arengukava aastateks 2011-2020 [6]. Imara-Tabina maardlas on tegemist liiva tehnoloogilise erimiga. Tehnoloogilisi maavarasid iseloomustab piiratud levik, kaevandamine spetsiifiliseks otstarbeks, neil on konkreetsed kvaliteedikriteeriumid ning tavaliselt ei leia need maavarad kasutamist ilma eritöötlemiseta.

TAOTLETAVAS TABINA IV LIIVAKARJÄÄRIS KAVANDATAVA TEGEVUSEGA KAASNEVA KESKKONNAMÕJU HINDAMISE ARUANNE

Lähtuvalt tehnoloogilise maavara kasutamise iseloomust ei saaks tehnoloogilisi erimeid justkui pidada otseselt ehitusmaavaradeks. Riiklik ehitusmaavarade arengukava käsitleb liiva diferentseerimata selle keemilist ja granulomeetrilist koostist, viidates maapõueseaduses toodud maavarade kasutusalade jaotusele, kus on liiva juures ära toodud ka tehnoloogiline liiv. Seega käsitleb ehitusmaavarade arengukava selle koosseisus siiski ka tehnoloogilisi erimeid. Taotletava tegevuse kontekstis saab vaadata arengukava üht olulist ülesannet, milleks on lahendada vastuolu kasvava ehitusmaavarade vajaduse ning omavalitsuste ja elanikkonna kaevandamisvastase hoiaku tugevnemise vahel. Kohalike elanike vastuseis kaevandamisele on mõistetav, sest kaevandamisega tekitatud elutingimuste muutused mõjutavad neid kõige rohkem. Imara-Tabina maardla tingimustes, kus on kaevandatud juba aastakümneid, võib eeldada, et maardlas tegevuse jätkamine ei ole arengukavaga vastuolus. Seda eelkõige sellepärast, et ühest küljest säilib maardlas tootmine ning teisest küljest ei muutu oluliselt piirkonna keskkonnaseisund ega piirkonna elanike eluolu, mis kaasneks uue maardla avamisega.

Kokkuvõtvalt on senine Tabina IV liivakarjääri taotlusprotsess toimunud vastavalt Eestis kehtivale seadusandlusele ning tegevusel ei ole vastuolu maakasutust suunavate planeeringutega ega valdkondlike arengukavadega.

TAOTLETAVAS TABINA IV LIIVAKARJÄÄRIS KAVANDATAVA TEGEVUSEGA KAASNEVA KESKKONNAMÕJU HINDAMISE ARUANNE

2. OLEMASOLEVA OLUKORRA ÜLEVAADE JA MÕJUTATAVA KESKKONNA KIRJELDUS

Järgnevas peatükis kirjeldatakse taotletava Tabina IV liivakarjääri ümbruses olemasolevat olukorda. Kirjeldamist leiab karjääri asend ja piirkonna territoorium, geoloogiline ja hüdrogeoloogiline situatsioon, pinna- ja põhjavee seisund, võimalikud pinnasereostused, taimestik, loomastik, kaitsealused objektid, Natura 2000 võrgustiku alad ja muud piirangud.

2.1 Asend ja territooriumi kirjeldus (maakasutus ja omand, asustus, infrastruktuur)

Taotletav Tabina IV liivakarjäär asub Võrumaal Vastseliina vallas Sutte külas Kääpa – Obinitsa – Võmmorski – Petseri kõrvalmaanteest 0,5 km edelas, millele toimub ka hetkel väljavedu Tabina karjääridest (foto 2.1). Taotletava mäeeraldise pindala on 17,12 ha ja teenindusmaa pindala 22,82 ha. Mäeeraldise maaala asub riigile kuuluval kinnistul „Misso metskond 3“ (tunnus 87401:001:0024, pindalaga 583,5 ha).

Foto 2.1 Olemasolev Tabina karjääride väljaveotee suundub Kääpa –Obinitsa – Võmmorski – Petseri kõrvalmaanteele

TAOTLETAVAS TABINA IV LIIVAKARJÄÄRIS KAVANDATAVA TEGEVUSEGA KAASNEVA KESKKONNAMÕJU HINDAMISE ARUANNE

Lähimad majapidamised jäävad taotletavast karjäärist ~820 m kaugusele edelasse (lähim on Vahevälä kinnistul asuv majapidamine, katastriüksuse tunnus 87401:001:0022) ja ~780 m kaugusel itta (lähim on Palootsa Jakobi kinnistul asuv majapidamine, katastriüksuse tunnus 87401:001:0101) (joonis 2.1).

Viinaorg KõrgesillaKõrgesillaKõrgesilla vesiveski vesiveskivesiveski ~1,2~1,2~1,2 km kmkm 1

Järvesuu Loomamägi

Raagsi lla oja jv

Kr 3Kr (Mäeoja)

5Kr k ruus

liiv 4Kr 25130

jv Tabina järv MõtsaMõtsa ~870~870 mm  PalootsaPalootsa JakobJakob ~780~780 mm  Mõtsa PalootsaPalootsa JakobJakob ~780~780 mm PalootsaPalootsa JakobJakob ~780~780Palootsa-Jakobi mm Imaru Palootsa   tk  4A PähklipuuPähklipuu ~880~880 mm Küti Tiassilla org PähklipuuPähklipuu ~880~880 mm ~850~850 mm 5Kr TannoTanno ~1,1~1,1 kmkm Tabina (Mõtsa) VaheväläVahevälä ~820~820 mm Tabina mägi  (Vahevälä)  7  ImaruImaruImaru 696969 ~890~890~890 mmm Tanno (Tann´o) tk  Imaru  Kostaku Joonis 2.1 Lähimate majapidamiste paiknemine taotletava mäeeraldise suhtes (M 1 : 20 000)tk (aluskaart Maa-ameti WMS kaardirakendus)

Taotletava mäeeraldise kirdenurka läbi metsatee, mida kohalikud metsaomanikud kasutavad metsamajanduslikel eesmärkidel. Muud infrastruktuurid ja kommunikatsioonid taotletava mäeeraldise alal puuduvad.

2.2 Maa-ala geoloogiline ehitus ja hüdrogeoloogilised tingimused

Taotletav Tabina IV mäeeraldis paikneb Devoni terrigeensete setete levikualal. Maa-ala on liigestatud reljeefiga (seljandikud, künkad, loode-kagusuunalised sälkorud), mis asuvad Võru- Petseri mattunud ürgoru lõunakaldal, kus maapinna abs kõrgused jäävad vahemikku 81,3…101,4 m (joonis 2.2). Jääajal on moreen alalt praktiliselt eemaldatud. Kõrgemates kohtades on glatsiaalse päritoluga moreen (gIIIjr3) alles jäänud. Taotletava mäeeraldise läänepoolses osas Tiasilla oru läheduses moodustab enamuse kasulikust kihist

TAOTLETAVAS TABINA IV LIIVAKARJÄÄRIS KAVANDATAVA TEGEVUSEGA KAASNEVA KESKKONNAMÕJU HINDAMISE ARUANNE

Joonis 2.2 Taotletava mäeeraldise lähiümbruse maapinna kõrgusmudel (M 1 : 20 000) (aluskaart Maa-ameti X-GIS kaardirakendus) fluvioglatsiaalsed (fIII) väga peened ja ülipeened liivad. Alal leviv Devoni liiv ja liivakivi kuulub Kesk-Devoni Gauja (D2gj) lademesse ja Gauja kihistusse (D2gjgj). Liivakivi on nõrgalt tsementeerunud ja see pudeneb kaevandamisel kergesti. Liivakivis on kohati aleuriidikat liivakivi või savi läätsesid. Mäeeraldise lamamiks on punakaspruun või kirju tihe savi (D2gj), mida geoloogilise uuringu käigus läbiti maksimaalselt 3,2 m. Tabelis 2.1 on toodud taotletava mäeeraldisel uuritud keskmine geoloogiline läbilõige.

Taotletava Tabina IV mäeeraldisel uuritud keskmine geoloogiline läbilõige Tabel 2.1 Geoloogiline Kihi paksus, m Kihi kirjeldus indeks Min Maks Keskmine 1 2 3 4 5 Kasvukiht 0,1 0,3 0,2 Saviliivmoreen pruun, sisaldab kuni gIIIjr3 0,0 3,2 0,4 30% kruusateri Liiv kollane ülipeeneteraline fIIIjr3 0,0 0,4 0,1 orgaanika-rikas Saviliiv pruun, üksikute lgIIIjr3 0,0 1,5 0,1 kruusateradega

TAOTLETAVAS TABINA IV LIIVAKARJÄÄRIS KAVANDATAVA TEGEVUSEGA KAASNEVA KESKKONNAMÕJU HINDAMISE ARUANNE

1 2 3 4 5 Liiv, päevakivi-kvarts, beež või pruunikaskollane, väga peeneteraline fIIIjr3 0,0 5,6 1,0 (ehitusliiv) Kvartsliiv ja liivakivi peene ja D2gj 0,0 17,8 8,9 ülipeeneteraline (tehnoloogiline liiv) Liiv (liivakivi) aleuriit ülipeeneteraline D2gj 0,0 11,4 3,3 hallikas-valge (täitepinnas) Savi punakas-pruun, tihe või väga D2gj 0,0 3,2 1,2 savine aleuriit Keskmine 15,2

Veetasemed varieeruvad taotletava mäeeraldise alal vahemikus 76,50…83,90 abs m (joonis 2.4). Keskmine veetase taotletaval alal on 79,4 abs m. Põhjavesi langeb looduslikult kirde suunas ja vee tasapinnad tõusevad edela suunas keskmiselt 3 m võrra, veetaseme samakõrgusjoonelt 77…80 abs m. Arvestades taotletava ala keskmist veetaset ja ümbritseva maapinna reljeefi (absoluutkõrgusi), on veetaseme isevooluline alandamine kraavide abil praktiliselt võimatu (eeldaks kuni 30 m sügavuse kraavi kaevamist).

Joonis 2.4 Geoloogilise uuringuaegne veetase taotletaval mäeeraldisel

Imara-Tabina maardlas tehti 1996. aastal suhteliselt suurel maa-alal geoloogiline uuring [7], mille käigus tehti ka hüdrogeoloogilisi töid. Tööd piirdusid kaevandites ja puurakudes veetaseme mõõtmisega, mille käigus tuvastati, et liivakivis esineb üks vabapinnaline

TAOTLETAVAS TABINA IV LIIVAKARJÄÄRIS KAVANDATAVA TEGEVUSEGA KAASNEVA KESKKONNAMÕJU HINDAMISE ARUANNE

veehorisont. Uuringu käigus tehti ka veetaseme mõõtmised ning mõõtmistulemuste põhjal 1 2 koostati makro tasandil hüdroisohüpside plaan (joonis 2.5).      Järvesuu            Raagsilla oja         (Mäeoja)    5Kr  I'      

   77            A       

    78  liiv  4Kr     25130                 Maranalohk   

   79        Palootsa-Jakobi   

  Lipupeting  80 80           5KrTiassilla org        I            

   Joonis 2.5 Imara-Tabina liivamaardla hüdroisohüpside kaart [7] (M 1 : 10 000) (lõige I – I’ on toodud joonisel 2.6)

Jooniselt 2.5 on näha, et põhjavesi voolab kirde suunas (sinised nooled) ja infiltreerub Võru- Petseri maetud ürgoru kvaternaarsetes setetes (setel asub ka Tabina järv). Imara-Tabina maardlaalal kulgevad kagu-loodesuunalised sälkorud, mis on paralleelsed ürgoruga ning asuvad sellest kõrgemal [7] (joonis 2.6). Kuna sälkorud on lõikunud allapoole põhjaveetaset (valdavas osas punakaspruuni savini), toimivad need piirkonnas veetaseme stabiliseerijana (dreenijana).

1 Kuna vabapinnaline veetase jäljendab enamasti maapinna reljeefi, siis mikro tasandil ehk väiksema ala piires koostatud plaanil on veetase üsna kõikuv ja muutlik (joonis 2.4), makro tasandil vaadeldud veetase aga jälgib üldisemat põhjavee liikumise tendentsi (veetaset ja liikumise suunda) 2 Ülemise põhjaveekihi samakõrgusjoon

TAOTLETAVAS TABINA IV LIIVAKARJÄÄRIS KAVANDATAVA TEGEVUSEGA KAASNEVA KESKKONNAMÕJU HINDAMISE ARUANNE

Lõige I - I'

SW taotletav NE veetase mäeeraldis olemasolev Tabina II mäeeraldis 100 sälkorg 95 sälkorg Võru-Petseri 90 ürgorg 85 80 75 70 65

Joonis 2.6 Imara-Tabina liivamaardla geoloogiline läbilõige [7] (lõike asukoht joonisel 2.5)

2.3 Pinna- ja põhjavee seisund

Taotletavast mäeeraldisest ~800 m kaugusele ida suunda jääb Tabina järv. Tegemist on Keskkonnaregistri Keskkonnateabe Keskuse (Eesti Looduse Infosüsteem) (edaspidi EELIS) andmetel avalikult kasutatava loodusliku järvega, mida läbib Korgõsilla oja (teina oja kohta kasutatav nimi on Raagsilla oja). Korgõsilla oja on veetüübilt heledaveeline ja vähese orgaanilise aine sisaldusega jõgi, mille lätteks on allikas.

Keskkonnamõju hindamise käigus ekspertgrupi liikmete poolt tehtud välivaatluste käigus oli täheldada Tabina järve juures veekogu kinnikasvamise märke (foto 2.2), millele viitasid ka KMH programmi avalikul arutelul viibinud külaelanikud.

Keskkonnaministri 28.05.2008. a käskkirjaga nr 634 on kinnitatud Peipsi alamvesikonna veemajanduskava [8]. Vastseliina valla territoorium jääb Viru-Peipsi vesikonna Peipsi alamvesikonna territooriumile. Valla lõunaserv puudutab ka Koiva alamvesikonna territooriumit, kuid see osa on valla seisukohast vähese tähtsusega. Pinnavett vallas joogiveeks ei kasutata ning peamine joogiveeallikas on põhjavesi. Vastseliina vallas kasutatakse taotletava ala lähistel peamiselt Kesk-Devoni vett, ülejäänud põhjavee kompleksid lasuvad sügavamal ning vesi on kõrge mineraalainete sisaldusega [9].

TAOTLETAVAS TABINA IV LIIVAKARJÄÄRIS KAVANDATAVA TEGEVUSEGA KAASNEVA KESKKONNAMÕJU HINDAMISE ARUANNE

Foto 2.2 Tabina järv mida läbib Korgõsilla oja

Kesk-Devoni põhjaveekogumi vettandvad kivimid on Kesk-Devoni ladestiku Gauja (D2gj),

Burtnieki (D2br) ja Aruküla (D2ar) lademe savi vahekihtide ning läätsedega liivakivid ja aleuroliidid paksusega 50-200 m. Põhjavesi liigub vettandvate kivimite poorides ning põhjaveekogum toitub avamusalal sademeveest ja Kvaternaari ühendatud põhjaveekogumi aladel infiltreeruvast veest. Valdavalt on põhjaveekogumi põhjavesi vabapinnaline (survetu) ja reostuse eest kaitsmata, suure paksusega kvaternaarisetete all on põhjavesi surveline ja reostuse eest kaitstud. Põhjavesi infiltreerub allpool lasuvasse Kesk-Alam-Devoni põhjaveekogumisse, väljavoolualadeks on ka pinnaveekogud ja reljeefi madalamates kohtades madalsood. Põhjaveekogumil on vee kõrgenenud Fe2+, Mn+ ja NH4+ sisaldus, mille põhjuseks on looduslik anaeroobne keskkond 3 . Kvalitatiivset seisundit võib mõjutada põllumajandustootmine, kvantitatiivset seisundit tänane veevõtt ei mõjuta ja oluliselt suuremat veevõttu veekogumist ei kavandata [9].

Lähimad puurkaevud jäävad EELIS-e andmetel taotletavast mäeeraldisest kaugemale kui 1 km (joonis 2.7). Puurkaevude põhilised andmed kasutades joonisel 2.7 toodud numeratsiooni on toodud tabelis 2.2.

3 Anaeroobne keskkond on keskkond, kus puudub nii vaba hapnik kui ka keemilisse ühendeisse seotud hapnik (nt puuduvad seal ka nitraadid (-NO3))

TAOTLETAVAS TABINA IV LIIVAKARJÄÄRIS KAVANDATAVA TEGEVUSEGA KAASNEVA KESKKONNAMÕJU HINDAMISE ARUANNE

1,501,501,50 km km km 1,501,501,50 km km km

1,701,70 kmkm 33 1,051,05 kmkm

Joonis 2.7 Lähimate puurkaevude paiknemine taotletava mäeeraldise suhtes (M 1 : 30 000) (aluskaart Maa-ameti WMS kaardirakendus)

Taotletava Tabina IV mäeeraldisel lähimate puurkaevude andmed Tabel 2.2

2.5

Vald

aadress

joonisel

Puurkaevu sügavus,m Puurkaevu Puurkaevu

Katastri nr Katastri

Veekompleks

kõrgus,abs m

Nr Nr

sanitaar seisund sanitaar Puuraugu suudme Hellekunnu küla., Ala- 1 21 496 95,0 80,0 töötav Lasva Tamme maaüksus Tabina küla, Küti kinnistu 2 10 617 D24 101,2 85,0 rahuldav (Tabina noorkarjalaut) Vastseliina ei ole Tabina küla, Liisa 3 24 777 73,0 67,0 teada kinnistu

2.4 Võimalikud pinnasereostused

Keskkonnamõju hindamise käigus ekspertgrupi liikmete poolt tehtud välivaatluste käigus ei täheldatud taotletaval alal ega selle lähiümbruses ühtegi olulist reostuse allikat, mis oleks võinud keskkonnale negatiivset mõju avaldada.

4 Keskdevoni veekompleks

TAOTLETAVAS TABINA IV LIIVAKARJÄÄRIS KAVANDATAVA TEGEVUSEGA KAASNEVA KESKKONNAMÕJU HINDAMISE ARUANNE

2.5 Vaadeldava piirkonna taimestik, loomastik ja kliima

Taotletava mäeeraldise ala katab männimets koos männimetsale iseloomuliku alusmetsaga (foto 2.3). Mäeeraldisest lähiümbruses asuvad vääriselupaigad (edaspidi VEP), mille eesmärgiks metsaseaduse mõistes on kaitsta kuni seitsme hektari suuruse pindalaga ala väljaspool kaitstavat loodusobjekti, kus kitsalt kohastunud, ohustatud, ohualdiste või haruldaste liikide esinemise tõenäosus on suur. Taotletavast mäeeraldisest ~60 m kaugusele kagusse jääb VEP nr 108006 ja ~150 m kaugusele läände VEP nr 108005 (joonis 2.8). EELIS-e andmete kohaselt ei ole kummagi VEP-i puhul kaitselepingut maaomanikuga sõlmitud ehk tegemist on lihtsalt VEP-i määratlusega, millel puudub otsene kaitsekohustus. VEP nr 108006 on 1,16 ha suur ning tegemist on männikus asuva vanema männisegametsaga, mis asub kõrgemal künkal, kus on kuni 100 aastased kuused, kuni 90 aastased männid ja kuni 5 aastased haavapuud. VEP nr 108005 on 1,40 ha suur ning tegemist on ühtlases männikus ja majandustegevusest puutumata järsul nõlval asuva männisegametsaga, kus on kuni 100 aastased kuused, kuni 50 aastased männid, kuni 20 aastased kased ja kuni 10 aastased haavapuud. Mõlemas vääriselupaigas tuleb hoiduda metsa majandamisest ning lubatud ei ole eemaldada surnud ja lamapuitu.

Foto 2.3 Taotletava Tabina IV mäeeraldise ala katab männimets

TAOTLETAVAS TABINA IV LIIVAKARJÄÄRIS KAVANDATAVA TEGEVUSEGA KAASNEVA KESKKONNAMÕJU HINDAMISE ARUANNE                    ~150~150 mm     ~60~60 m m    ~60~60 m m VEPVEP nrnr 108005108005    VEPVEP nrnr 108006108006        Joonis 2.8 VEP-id taotletava mäeeraldise läheduses (M 1 : 6 500) (aluskaart Maa-ameti WMS kaardirakendus)

Loomastiku osas on roheline võrgustik planeerimisalane vahend, mille peamine funktsioon on säilitada ühendus olemasolevate looduslike alade (kaitsealad, suuremad metsaalad jms) vahel või luua eeldused looduslike alade ühendamiseks nii, et tagatud oleks loomade liikumistingimuste ja taimede levikutingimuste säilitamine, inimtekkeliste mõjude pehmendamine ning koosluste areng looduslikkuse suunas. Üks olulisemaid märksõnu siinjuures on sidusus. Kuna väiksemad looduslikud alad ei ole üldjuhul piisavalt suured, et suudaksid isoleeritult tagada loomadele sobilikke elutingimusi, tuleb loomadele luua piisavalt võimalusi looduslike piirkondade vahel liikumiseks. Seda eesmärki püütaksegi saavutada rohekoridoridega, mis ühendavad omavahel loomade elutegevuseks sobilikke tuumalasid. Üldise reeglina saab öelda, et looduslike alade killustumine hakkab elustiku liikumist mõjutama hiljemalt alates sellest, kui maastikuüksuse metsasus langeb alla 50%. Reaalne praktika näitab, et väikeimetajatele ja mitte metsasisestele elupaikadele kohaldunud liikidele (rebane, siil, halljänes, orav, tuhkur, nirk, kits jms) suunatud koridoride puhul piisab üldjuhul 100 m laiusest loodusliku taimestikuga alast, millest vähemalt 50 m laiune riba peab olema katkematu. Suurulukitele ja metsasisestele elupaikadele kohaldunud inimpelglikele ning aeglaselt levivatele liikidele (põder, metssiga, hirv, hunt, karu, ilves jms) on aga vaja minimaalselt 400 m laiust koridori. Võru maavanema 02.12.2005.a korraldusega nr 1.1-1/196 kehtestatud maakonna teemaplaneeringu "Asustust ja maakasutust suunavad keskkonnatingimused" järgi ei jää taotletav mäeeraldis ning selle teenindusmaa

TAOTLETAVAS TABINA IV LIIVAKARJÄÄRIS KAVANDATAVA TEGEVUSEGA KAASNEVA KESKKONNAMÕJU HINDAMISE ARUANNE rohevõrgustiku koridorile ega tuumaalale. Taotletaval alal võib esineda eelpool kirjeldatud loomi, kuid nende põhilised liikumiskoridorid jäävast alast eemale.

Eesti Meteoroloogia ja Hüdroloogia Instituudi (edaspidi EMHI) andmetel on käsitletav ala laiuskraadi kvartalite pikaajaline (1982-2011) tuulte suuna korduvus toodud graafikul 2.1. Graafikult nähtub, et valdavad ja domineerivad on edela tuuled.

Tuulte roosid (valdava tuule suuna korduvus %-des 30 aasta kuude keskmises läbilõikes Võru meteoroloogiajaama andmetel) Graafik 2.1 I kvartal II kvartal

III kvartal IV kvartal

EMHI andmetel on käsitletava piirkonna laiuskraadi aasta pikaajaline keskmine temperatuur 6,1 °C ja aastane keskmine sademete hulk 55,5 mm (tabel 2.3). Eesti laiuskraadidel ületavad sademed aurustumise.

TAOTLETAVAS TABINA IV LIIVAKARJÄÄRIS KAVANDATAVA TEGEVUSEGA KAASNEVA KESKKONNAMÕJU HINDAMISE ARUANNE

Õhutemperatuuri ja sademete pikaajalise vaatluserea (1982-2011) tulemused Võru meteoroloogiajaama vaatlusjaama andmetel Tabel 2.3

Võru MJ pikaajalised keskmised andmed (1982-2011)

Mai

Juuli

Juuni

Aprill

Märts

August

Jaanuar

Veebruar Oktoober

November

September Detsember Aasta keskmine Aasta Kuu pikaajline keskmine -4.7 -5.4 -0.7 6.1 11.9 15.6 18.1 16.6 11.3 6.3 0.6 -3.1 6.1 õhutemperatuur, °C Kuu pikaajaline keskmine kuu 46.8 34.5 34.7 29.8 52.9 81.9 79.5 85.9 61.2 61.8 50.3 46.7 55.5 sademete summa, mm

2.6 Kaitsealused loodusobjektid, Natura 2000 alad ja muud piirangud

EELISe andmetel asub ~330 m kaugusel taotletavast mäeeraldisest II kaitsekategooria linnu kanakulli (Accipiter gentilis) (foto 2.4) pesapuu. I ja II kategooria liikide täpsete leiukohtade andmete avalikustamine massiteabevahendites on keelatud [10]. Sellest lähtuvalt ei ole lubatud nimetatud infot avalikustada kolmandatele osapooltele. Täiendavalt ei asu EELISe andmetel taotletava mäeeraldise ümber ~1 km raadiuses ühtegi Foto 2.4 Kanakull (Accipiter gentilis) kaitsealust loomaliiki ega elupaika. allikas: www.looduspilt.ee

EELIS-e andmetel jääb lähim Natura 2000 võrgustikku kuuluv Piusa loodusala enam kui 3 km kaugusele itta. Kuna Natura alad jäävad „turvalise kauguse“ tõttu kindlasti taotletava mäeeraldise mõjuala piirest väljapoole, ei ole keskkonnamõju hindamise käigus eraldi Natura hindamist vaja läbi viia.

TAOTLETAVAS TABINA IV LIIVAKARJÄÄRIS KAVANDATAVA TEGEVUSEGA KAASNEVA KESKKONNAMÕJU HINDAMISE ARUANNE

Maa-ameti piiranguvööndite ruumikujude allika „KPO IS“ (kitsendusi põhjendavate objektide infosüsteem) andmetel puuduvad taotletaval mäeeraldisel ja selle lähiümbruses muud maavara kaevandamist mõjutavad piirangut ja kitsendused.

2.7 Peatüki kokkuvõte

Taotletav Tabina IV liivakarjäär asub Võrumaal Vastseliina vallas Sutte külas Kääpa – Obinitsa – Võmmorski – Petseri kõrvalmaanteest 0,5 km edelas. Lähimad majapidamised jäävad taotletavast karjäärist ~820 m kaugusele edelasse ja ~780 m kaugusel itta. Muud infrastruktuurid ja kommunikatsioonid taotletava mäeeraldise alal puuduvad. Taotletav mäeeraldis paikneb Devoni terrigeensete setete levikualal. Maa-ala on liigestatud reljeefiga, mis asub Võru-Petseri mattunud ürgoru lõunakaldal, kus maapinna abs kõrgused jäävad vahemikku 81,3…101,4 m abs. Alal leviv Devoni liiv ja liivakivi kuulub Kesk-Devoni Gauja (D2gj) lademesse ja Gauja kihistusse (D2gjgj). Veetasemed varieeruvad taotletava mäeeraldise alal vahemikus 76,50…83,90 abs m. Piirkonna põhjavesi voolab kirde suunas ja infiltreerub Võru-Petseri maetud ürgoru kvaternaarsetes setetes. Lähimad puurkaevud jäävad EELIS-e andmetel taotletavast mäeeraldisest kaugemale kui 1 km. Taotletava mäeeraldise ala katab männimets koos männimetsale iseloomuliku alusmetsaga, mäeeraldisest lähiümbruses asuvad vääriselupaigad. Taotletavast mäeeraldisest ~60 m kaugusele kagusse jääb VEP nr 108006 ja ~150 m kaugusele läände VEP nr 108005. Taotletav mäeeraldis ning selle teenindusmaa ei jää rohevõrgustik koridorile ega tuumaalale. EELIS-e andmetel asub ~330 m kaugusel taotletavast mäeeraldisest II kaitsekategooria looma kanakulli (Accipiter gentilis) pesapuu. Täiendavalt EELISe andmetel taotletava mäeeraldise ümber ~1 km raadiuses ei asu ühtegi kaitsealust loomaliiki ega elupaika. Lähim Natura 2000 võrgustikku kuuluv Piusa loodusala jääb enam kui 3 km kaugusele itta. Maa-ameti piiranguvööndite ruumikujude allika andmetel puuduvad taotletaval mäeeraldisel ja selle lähiümbruses muud maavara kaevandamist mõjutavad piirangud ja kitsendused.

TAOTLETAVAS TABINA IV LIIVAKARJÄÄRIS KAVANDATAVA TEGEVUSEGA KAASNEVA KESKKONNAMÕJU HINDAMISE ARUANNE

3. KAVANDATAVA TEGEVUSE JA SELLE ALTERNATIIVIDE KIRJELDUS

Tabina IV mäeeraldisel kavandatakse tegevust, mis algab karjääriala kaevandamiseks ettevalmistamisega, sellele järgneb ajaliselt pikim etapp, milleks on maavara kaevandamine ning tegevus lõppeb karjääriala korrastamisega. Kõik tegevused avaldavad rohkemal või vähemal määral mõju keskkonnale.

3.1 Kavandatava tegevuse kirjeldus

Taotletava Tabina IV liivakarjääri mäenduslikud tingimused on raskendatud varu omaduste ning kasutusliikide sagedaste muutuste tõttu. Kasuliku kihi paksus varieerub vahemikus 5,9…20,7 m (keskmine paksus koos sisekatendiga5 13,93 m). Kattekihi paksus on 0,1…4,3 m (keskmine 0,9 m). Kaevandamise muudavad mõningal määral keerulisemaks asjaolud, et umbes ¼ varust asub allpool põhjaveetaset ning ülalpool põhjaveetaset asetseva varu sees on sisekatend, mis tuleb kaevandamise käigus selektiivselt väljata. Veealuse maavara varu väljamine toimub veetaset alandamata. Juurdepääs tulevasse karjääri on võimalik läbi Tabina II liivakarjääri ammendunud lääneosa, kus käesoleval ajal on olemasolevatest karjääridest väljasõit Kääpa-Obinitsa-Võmmorski-Petseri kõrvalmaanteele (vt joonis 1.1).

Alljärgnevalt on kirjeldatud kavandatavat tegevust:

Ettevalmistustööd:

Ettevalmistustööde käigus raadatakse kaevandatavalt alalt ja teenindusmaalt mets ning juuritakse kännud. Metsa raadamist ei ole vaja teostada kogu mäeeraldise ja teenindusmaa ulatuses korraga, vaid etappide või järkude kaupa vastavalt kaevetööde frondi liikumisele. Kännud juuritakse pärast metsa raadamist ekskavaatori või buldooseriga. Juuritud kännud veetakse mäeeraldise teenindusmaale, kus need oleks realiseerimisvõimaluse tekkimisel kättesaadavad (näiteks hakkepuiduna). Kuna taotletavale alale on juurdepääsuks teedevõrk olemas, puudub uute teede rajamise vajadus. Väljavedu karjäärist hakkab toimuma läbi olemasoleva Tabina II liivakarjääri. Olemasolevaid metsateid, mis ühendavad Tabina II ja taotletavat Tabina IV liivakarjääri, kohandatakse kalluritele ja karjääritehnikale sobivaks.

5 savine vahekiht maavara kasulikus kihis (mahuga 14 tuh m3)

TAOTLETAVAS TABINA IV LIIVAKARJÄÄRIS KAVANDATAVA TEGEVUSEGA KAASNEVA KESKKONNAMÕJU HINDAMISE ARUANNE

Katendi eemaldamine ja selle ladustamine:

Ettevalmistustöödele järgnevate paljandustöödega lükatakse katend vallidesse, mis ladustatakse ajutiselt mäeeraldise teenindusmaal või mäeeraldise piires. Katendi kogumaht on koos sisekatendiga ~170 tuh m3, millest kasvukiht moodustab ~35 tuh m3. Kasvukiht kooritakse ja ladustatakse ülejäänud katendist eraldi. Katendi koorimiseks ja transportimiseks kasutatakse buldooserit, ekskavaatorit, kopplaadurit või kallureid või loetletud masinaid kombineeritult. Kattepinnast kasutatakse osaliselt või täielikult ala hilisemal korrastamisel.

Kaevandamine:

Pärast katendi eemaldamist alustatakse põhitegevuse ehk maavara kaevandamisega. Kaevandatakse pöördkoppekskavaatoriga (foto 3.1) ning arvestades kaevandatava kihi valdavat paksust, kaevandatakse ülalpool põhjaveetaset lasuvat maavara astangute kaupa, millede kõrgus sõltub ekskavaatori parameetritest ja selektiivse kaevandamise vajadusest (sisekatend, tehnoloogiline liiv, ehitusliiv ja täiteliiv eraldi). Mitmeastmeliselt kaevandatakse siis, kui on selleks vaja väljata erinevate omaduste liivakihte eraldi ning seda võimaldavad liiva lasumistingimused. Selektiivset kaevandamist teostatakse ekskavaatoriga. Veealuse varu väljamine toimub samuti pöördkopp ekskavaatoriga. Tsementeerunud liivalasund võimaldab veealuse varu väljata kasutades tavaparameetritega ekskavaatori poomi.

Mäeeraldise piiril antakse kaevandamise järgselt karjääri külgedele õige nõlvus. Tabina ja Tabina II liivakarjääri kaevandamispraktikast lähtuvalt on tsementeerunud liiva loomuliku varisemise nurk 70-80º, (nõlvus 1:0,2) ja kaevandamise nurk umbes 90º. Seepärast ei ole maavara otstarbeka kasutamise seisukohast vajalik jätta kaevandamise ajal veepealsele karjääriküljele nõlvatervikut. Kuna aga nõlvus 1:0,2 ei ole ohutu, tasandatakse karjääri küljed peale maavara väljamist ohutu püsinõlvuseni 1:2 kasutades selleks katendit ja sisekatendit. Veealuse varu väljamisel jäetakse karjääri külgedele juba kaevandamise käigus veega küllastunud liiva ohutu püsinõlvus 1:5. Külje õige kujundamine tagab nii ohutu töö korraldamise kui ka karjääri tehnilise korrastamise minimaalse töö mahu.

TAOTLETAVAS TABINA IV LIIVAKARJÄÄRIS KAVANDATAVA TEGEVUSEGA KAASNEVA KESKKONNAMÕJU HINDAMISE ARUANNE

Foto 3.1 Kaevandamisel kasutatav ekskavaator Tabina II liivakarjääris

Kaevise töötlemine

Liiva kaevandamisel puudub kaevise karjääris töötlemise vajadus. Kaevis transporditakse töötlemiseks (pesemiseks) tehnoloogilise liiva korral Puhjasse asuvasse ettevõttesse või ehitus- ja täiteliiva korral otse objektile.

Kaevandamise töörežiim

Seniste tootmismahtude puhul Tabina II karjääri puhul on toimunud kaevandamine kaks korda aastas mõne nädala pikkuste perioodidena kevadel ja sügisel. Tootmismahtude suurenemise puhul võivad perioodid pikeneda ja seetõttu arvestatakse käesolevas aruandes, et kaevandamine toimub 1 vahetuses ööpäevas kestvusega 8 tundi 8 kuu jooksul aastast (talvekuud välja arvatud). Tehnoloogilist liiva ei kaevandata talvekuudel. Kaevise väljaveoks karjäärist kasutatakse 10-30 tonnise kandevõimega kallureid ja poolhaagisveokeid. Väljavedu karjäärist toimub mööda olemasolevaid karjääre teenindavat teed. Tee väljub karjäärialade põhjaküljest riigile kuuluvale Kääpa-Obinitsa-Võmmorski-Petseri kõrvalmaanteele.

TAOTLETAVAS TABINA IV LIIVAKARJÄÄRIS KAVANDATAVA TEGEVUSEGA KAASNEVA KESKKONNAMÕJU HINDAMISE ARUANNE

Kaevandamisega rikutud maa korrastamine

Korrastamistöödega alustatakse tehnoloogiliselt esimesel võimalusel, milleks on mäeeraldise nõlvade kujundamine kaevandamise käigus või paralleelselt kaevandamisega. Veepealsed nõlvad tasandatakse vahetult pärast maavara väljamist katendiga ohutu nõlvuseni (1:2), veealustele nõlvad kujundatakse nõlvusega 1:5 kaevandamisega samaaegselt. Pärast karjääri ammendumist on võimalik karjäär korrastada veekoguks ja metsamaaks. Taotletav Tabina IV liivakarjäär moodustab ühtse terviku olemasoleva Tabina III liivakarjääriga, teiste maardlas olemasolevate karjääridega jääb taotletavat ala lahutama karjääridevaheline tervik (~10…100 m lai).

3.2 Alternatiivsete tegevuste kirjeldus

Kuna keskkonnamõju hindamine on loa taotluse põhine, saavad maavara kaevandamise juures alternatiivid seisneda mäetööde liikumise suuna, väljatava maavara mahu ja kasutatava tehnoloogia osas. Taotletavas Tabina IV liivakarjääris kasutatakse kaevandamisel tehnoloogilist skeemi, mida võib olenemata tavaolukorrast mõnevõrra erineva tsementeerunud liivalasundi tõttu nimetada siiski traditsiooniliseks ning mida on antud asukohas juba pikaajaliselt rakendatud. Taotletava karjääri parameetritele vastavat alternatiivset kaevandamistehnoloogiat, mis oleks taotletavas karjääris reaalselt kasutatav (sh majanduslikel kaalutlustel), ekspertgrupile teada ei ole. Praktika põhjal saab väita, et kasutatav tehnoloogia on vähese negatiivse keskkonnamõjuga ning see on majanduslikult otstarbekas.

Lähtuvalt karjääri valjaveotee asukohast, kavatsetakse mäetöödega alustada olemasoleva Tabina II liivakarjääri poolsest küljest ehk taotletava mäeeraldise põhjaosast. Ühtegi keskkonnakaalutlust, mis dikteeriks teistsugust karjääri avamisvajadust teada ei ole. Seetõttu puuduvad taotletaval tegevusel mäetööde liikumissuuna osas arvestatavad alternatiivid. Varieerida võib masinate ja seadmete kasutamist erinevates tööetappides, kuid üldine keskkonnamõju ja -kasutus sellest ei muutu.

Samuti ei ole hetkel teada ühtegi lisakaalutlust, mille pärast peaks keskkonnamõju hindamisse lisa alternatiivina lülitama vähendatud piiridega mäeeraldise ruumikuju.

TAOTLETAVAS TABINA IV LIIVAKARJÄÄRIS KAVANDATAVA TEGEVUSEGA KAASNEVA KESKKONNAMÕJU HINDAMISE ARUANNE

Keskkonnamõju hindamise peatükis võrreldakse taotletavat tegevust alternatiiviga 0, kui kaevandamist taotletavas ja planeeritavas mahus ei teostata. Vaatluse alla tulevad tegevuse alternatiivid on toodud järgnevas tabelis 3.1.

Tegevuste alternatiivid Tabel 3.1 Alternatiiv 0 Alternatiiv 1 taotletav tegevus - taotletavat tegevust ei realiseerita tehnoloogilise liiva kaevandamine Tabina IV liivakarjääri mäeeraldisel

TAOTLETAVAS TABINA IV LIIVAKARJÄÄRIS KAVANDATAVA TEGEVUSEGA KAASNEVA KESKKONNAMÕJU HINDAMISE ARUANNE

4. KAVANDATAVA TEGEVUSEGA KAASNEVA KESKKONNAMÕJU HINDAMINE

Imara Tabina maardlas toimub kaevandamistegevus erineva intensiivsusega juba 1983. aastatest alates, kui Võru Teedevalitsus avas Tabina nimelise karjääri. Arvestades taotletava Tabina IV mäeeraldise ümbritsevat looduskeskkonda, inimasustust, infrastruktuuri ja kavandatavaid tegevusi, on vajalik analüüsida kui suur on täiendav mõju, mis tekib kavandatavatest mäetöödest juba mõjutatud keskkonnale. Analüüsimist vajab kaevandamise mõju pinna- ja põhjaveele, pinnasele, välisõhule, vääriselupaigale, infrastruktuurile ja elanikkonnale. Taotletaval mäeeraldisel kaevandamisega ei ole maardlas ette näha uusi, senitundmatuid tegevusi või protsesse. Seega ei ole oodata ka kvantitatiivselt uusi mõjutegureid. Küll aga võivad muutuda teadaolevate tegurite mõjuulatused.

4.1 Mõju pinnasele (kaevandamise ajal ning selle järgselt)

Mõju maastikule on vahetu ja ajaliselt püsiv. Mäeeraldise alal, kus kasvab mets, muutub maastik kaevandamise tagajärjel täielikult. Praegune metsamaa ja seal kasvav mets asendub süvendiga, mille sügavus on keskmiselt 13,93 m [11]. Vastavalt maapõueseadusele tuleb karjääriala pärast maavara ammendumist kaevandamisloa kehtivusaja jooksul korrastada. Mõju maastiku üldilmele on kaevandamisaegne ja taastatav hilisema korrastamisega, tekkiva mõju leevendus on sisuliselt seadusandlikus korras sätestatud ja kaevandajale kohustuslik, mistõttu tegemist ei ole olulise keskkonnamõjuga. Ala korrastatakse veekoguks ja metsamaaks. Millise suuruse ja sügavusega kujuneb täpselt kaevandamise järgselt tekkiv veekogu ning millises mäeeraldise osas nähakse ette metsamaa taastamine, need küsimused lahendatakse detailselt karjääri korrastamise projektis, mis koostatakse kaevandamisperioodi jooksul.

Taotletaval karjääril tekib pinnase mõju osas koosmõju olemasolevate karjääridega, kaevandamisega rikutud maa-ala täiendavalt suureneb. Taotletav karjäär moodustab ühtse terviku Tabina III (9,19 ha) liivakarjääriga ning alade korrastamisel tuleks neid koos vaadelda. Ka koosmõju puhul toimub kogu kaevandatud ala kaevandamisjärgne korrastamine 6 ning tekkivat maastikulist mõju on võimalik kvalitatiivselt korrastamisega parandada ning seetõttu

6 Tabina II karjääri korrastamisel tuleb karjäärialale ette näha autotee, et säiliks väljeveo võimalus taotletavast Tabina IV liivakarjäärist

TAOTLETAVAS TABINA IV LIIVAKARJÄÄRIS KAVANDATAVA TEGEVUSEGA KAASNEVA KESKKONNAMÕJU HINDAMISE ARUANNE ka tekkivat koosmõju võib pidada väheoluliseks. Kui vaadata korrastamisel taotletavat ja Tabina III mäeeraldist ühtse tervikuna, siis oleks korrastatava ala suuruseks 26,31 ha (17,12+9,19). KeHJS § 6 lõike 1 punkt 29 kohaselt on pealmaakaevandamise lõpetamine suuremal kui 25 hektari suurusel alal olulise keskkonnamõjuga tegevus, mille juures tuleb läbi viia keskkonnamõju hindamine selle algatamise vajadust põhjendamata.

Taotletava mäeeraldise põhjaosa kirdenurka läbiva metsatee osas tuleks kohalikel metsaomanikel karjääri arendajaga kokkuleppida võimalus tee edasiseks kasutamiseks. Kuigi karjääri avamisega osa teest likvideeritakse, on võimlik läbisõit antud asukohast tee mõningase ümberasustamisega siiski säilitada.

4.2 Mõju pinna- ja põhjaveele (pinna- ja põhjavee tase ja kvaliteet)

Liiva kaevandamine taotletavas karjääris hakkab toimuma pöördkopp ekskavaatoriga nii ülal- kui allpool põhjaveetaset. Käesoleva aruande peatükis 2.2 on toodud kirjeldus, mille kohaselt liigub põhjavesi taotletaval alal Võru-Petseri ürgoru suunas, põhjavesi on vaba pealispinnaga ning survevaba. Sõltuvalt veepideme (valdavas osas punakaspruun savi) kaldest ja vett kandva kihi veeläbilaskvusest, filtreerub põhjavesi raskusjõu mõjul väiksema takistusega joont mööda vee taseme languse suunas ja moodustub põhjaveetaseme vool. Antud asukohas on põhjavete ülemise vabapinnalise osa peamiseks toitumise viisiks valgalalt sademete (vihm, sulamisel lumi) pinnasesse infiltratsioon. Infiltreeruva vee hulk sõltub sademete iseloomust ja aeratsioonivöö 7 läbilaskvusest (mõningal määral mõjutab ka aurustumine). Kuna kaevandamise käigus ei toimu isevoolselt ega pumpamisega veeärastust, ei mõjuta mäetööd Tabina IV liivakarjääris piirkonna üldist veebilanssi.

Geoloogilise uuringuaegsed veetasemed varieeruvad taotletava mäeeraldise alal vahemikus 76,50…83,90. Kuna kaevandamise tulemusena tekib osal kaevandataval alal veekogu, ühtlustub tehisjärve veepeegli kõrgus kindlal tasemel. Reeglina sellises vabapinnalises gravitatsioonilises situatsioonis veetase ühtlustub olenevalt veerohkusest ja üldisest põhjaveetasemest põhjavee avatud alal veetaseme madalaima kõrgusmärgi tasemele või mõnevõrra üle selle. See omakorda tähendab seda, et kõrgema veetasemega karjääriga külgnevatel aladel ehk põhjavee üldise voolusuuna suhtes ülesvoolu toimub mõningane

7 maapinnast põhjavee pealispinnani ulatuv osa, mille poorides on nii õhku kui vett

TAOTLETAVAS TABINA IV LIIVAKARJÄÄRIS KAVANDATAVA TEGEVUSEGA KAASNEVA KESKKONNAMÕJU HINDAMISE ARUANNE lokaalne veetaseme alanemine. Veetaseme vähene alanemine toimub eeldatavalt mäeeraldisest edela suunda jääva stabiliseerijana toimiva sälkoruni (vt joonis 2.2 ja joonis 2.6) ehk ~50 m kaugusele. Seda eelkõige põhjusel, et vee liikumise suunast tulenevalt täitub kõigepealt sälkorg veega, misjärel toimub üle oru serva (savist veepide) põhjavee maapõues edasi voolamine maardla alale. Kaevandamine ei mõjuta enam oluliselt põhjaveetaset sälkorust ülesvoolu, kuna oru „serv“ on kõrgemal või ligikaudu samal tasemel kui kõrgeim looduslik veetase karjäärialal.

Aruande tabelis 2.2 toodud andmetel jäävad lähimate puurkaevude sügavused absoluutkõrgustele 15, 16 ja 6 m. Taotletava mäeeraldise põhjakõrgus jääb absoluutkõrguste vahemiku 67,3…80,8 m. Arvestades kavandatava tegevuse poolt tekitatud vähest mõju põhjavee tasemele, selle lokaalset iseloomu ning karjääri ja puurkaevude kõrguslikke erinevusi järeldub, et taotletav tegevus ei saa avaldada mõju puurkaevudest tulenevale vesivarustusele.

Kavandataval tegevusel puudub otsene kokkupuude pinnaveega, sellest tulenevalt oluline mõju pinnaveele ja selle kvaliteedile puudub. Põhjavee reostusoht võib siiski tekkida, kui toimub töökohal mõne karjäärimasina avarii ning kütus ja õli võivad sattuda pinnasesse. Kuna piirkonnas on tegemist kaitsmata põhjaveega alaga, tuleb õlireostuse tekkimise vältimisse eriti tõsiselt suhtuda. Karjäärimasinatest põhjustatud võimalikke avariisid saab ennetada perioodilise hoolduse ja ülevaatusega, mida tuleb teha vastaval hooldusplatsil (hetkel on hooldusplats Tabina II karjääris olemas, seal mäetööde lõppemisel tuleb vastav plats ehitada ka taotletava Tabina IV karjääri jaoks). Seadmete tankimine ja hooldus peavad toimuma väljaspool karjääri eelpool mainitud hooldusplatsil, kus peavad olema ka õli kogumise ja tõrje vahendid. Juhul kui siiski peaks karjääris avarii tekkima, tuleb sellest koheselt teavitada päästeametit või vajalike vahendite olemasolul (absorbent) reostuse levik ise peatada. Kuna liivas on määrdeainete ja kütuse filtratsiooni kiirus väga väike (ainuüksi veel (H2O) on liivakivi filtratsioonimoodul enamasti 2…6 m/d, harvem 8…10 m/d [12]), on kiire reageerimise või absorbendi olemasolu korral võimalik reostus ohutult lokaliseerida. Reostunud pinnas tuleb üle anda vastavat jäätmekäitluslitsentsi omavale ettevõttele. Nende meetmete õigeaegsel rakendamisel on võimalik vältida olulise mõju tekkimist põhjaveele. Täpsemalt määratletakse sellised meetmed maavara kaevandamise projektis.

TAOTLETAVAS TABINA IV LIIVAKARJÄÄRIS KAVANDATAVA TEGEVUSEGA KAASNEVA KESKKONNAMÕJU HINDAMISE ARUANNE

Analoogsed tingimused on ka teistes Imara-Tabina maardla karjäärides, mistõttu pinnavee osas mõju liitumist ei saa toimuda. Põhjavee osas töötavad Tabina ja Tabina II mäeeraldised põhjaveetasemest ülevalpool, mistõttu mõju liitumist nende karjääridega põhjavee osas ei teki. Kuna osaliselt hakatakse kaevandama allpool põhjaveetaset ka Tabina III mäeeraldisel, tekib suurema avatud pinna tõttu ka koosmõju taotletava mäeeraldisega. Tabina IV karjääri edelaosa läbib täiendav sälkorg (vt joonis 2.2), kus toimub põhjavee liikumine (sälkoru täitumine) ka risti üldise põhjavee liikumissuunaga. Seetõttu ei tekita koosmõju olulist eelpool hinnatud tervikpildi muutust. Kokkuvõtvalt oluline mõju pinnaveele puudub ning põhjaveele vähese lokaalse veealanduse tõttu on nõrk negatiivne mõju.

4.3 Mõju väljaveotee riigimaanteega liitumise piirkonnas maantee seisukorrale ning liiklusohutusele

Karjäärist kaevise transportimisel töötlemiseks Puhjasse või ehitus- ja täiteliiva korral otse objektile kasutatakse 10-30 tonnise kandevõimega kallureid ja poolhaagisveokeid. Väljavedu karjäärist hakkab toimub läbi Tabina II mäeeraldise mööda olemasolevaid karjääre (Tabina, Tabina II) teenindavat teed. Tee väljub karjäärialade põhjaosast riigile kuuluvale Kääpa- Obinitsa-Võmmorski-Petseri kõrvalmaanteele (joonis 4.1).

Joonis 4.1 Ligikaudne karjääri väljaveo asukoht (M 1 : 10 000) (aluskaart Maa-ameti WMS kaardirakendus)

TAOTLETAVAS TABINA IV LIIVAKARJÄÄRIS KAVANDATAVA TEGEVUSEGA KAASNEVA KESKKONNAMÕJU HINDAMISE ARUANNE

Teeseaduse [13] § 4 lõige 1 sätestab, et avalikult kasutatavad teed on riigimaantee, riigi talitee, kohalik tee ja kohalik talitee. Avalikult kasutatavat teed võib kasutada igaüks teeseaduses ja teistes õigusaktides sätestatud piirangutega. Teeseaduse § 33 lõige 4 sätestab, et nii koormaga kui ka koormata liikleva sõiduki suurimad lubatud mõõtmed ning massi ja teljekoormused kehtestab majandus- ja kommunikatsiooniminister (määrus „Mootorsõiduki ja selle haagise tehnoseisundile ja varustusele esitatavad nõuded“ [14]). Reeglina teostab järelvalvet nõuete täitmise osas liikluspolitsei. Teeseaduse § 32 lõige 2 kohaselt peab veoste või sõitjate veoga tegelev ettevõtja andma tee omanikule tema nõudmisel andmeid teed kasutavate sõidukite, vedude mahu, teekonna ning sõitude sageduse kohta. Teeseaduse § 37 lõige 2 sätestab, et kui pinnase sulamise, vihma või muude liiklust oluliselt mõjutavate tegurite tõttu on tee konstruktsioon nõrgenenud ja liiklus võib teed kahjustada või liigelda on ohtlik, võib tee omanik tee või selle osa teatavaks ajaks sulgeda või teel liiklust piirata. Tee sulgemisest või liikluspiirangutest on Maanteeamet kohustatud teatama üleriigilise levikuga raadio kaudu riigimaantee liikluskorralduse olulisest muudatusest ja selle kehtimisajast vähemalt 24 tundi ette. Avalikult kasutatava tee omanik peab liikluskorralduse muudatusest teatama viisil, mis võimaldab teavet saada sellel liiklejal, kes seda vajab.

Kuna karjääri veokid on Liiklusseaduse [15] § 2 punkti 3 mõistes autod, peavad nad jälgima muuhulgas ka Teeseaduse ja selle alamaktide nõudeid. Kõiki nõudeid täites ja vedusid seaduslikult korraldades ei avalda karjäärist väljavedu olulist mõju Kääpa-Obinitsa- Võmmorski-Petseri kõrvalmaanteele. Kuna arendaja ei võta taotletava Tabina IV karjääri samaaegselt kasutusele Tabina II karjääriga, ei teki taotletava tegevusega võrreldes olemasoleva olukorraga Kääpa-Obinitsa-Võmmorski-Petseri kõrvalmaanteel liiklusintensiivsuse kasvu. Sama seaduspärasus kehtib ka Tabina ja Tabina III mäeerldise puhul, kus tänastele Tabina karjääri vedudele ei lisandu sama arendaja tõttu Tabina III mäeeraldise vedusid.

Karjääri väljaveotee ristumise kohas riigimaanteega on nähtavus mõlemas suunas hea (fotod 4.1 ja 4.2). Pöörangut ootavat karjääri kallurit on kaugelt näha ja kalluri juht näeb ka juba kaugelt lähenevat mootorsõidukit. Liiklusohutuse seisukohast täiendavaid liiklusmärke antud asukohta lisada ei ole vaja.

TAOTLETAVAS TABINA IV LIIVAKARJÄÄRIS KAVANDATAVA TEGEVUSEGA KAASNEVA KESKKONNAMÕJU HINDAMISE ARUANNE

Kokkuvõtvalt oluline mõju väljaveotee riigimaanteega liitumise piirkonnas maantee seisukorrale ning liiklusohutusele puudub.

Foto 4.1 Vaade väljeveo teeotsast vasakule Foto 4.2 Vaade väljeveo teeotsast paremale

4.4 Mõju inimese heaolule ja tervisele (kaevandamisest, transpordist jms põhjustatud müra ja tolmu emissioon, selle vastavus piirväärtustele)

Lähimad elamud jäävad taotletavast karjäärist ~820 m kaugusele edelasse ja ~780 m kaugusele itta (vt joonis 2.1). Kavandatav tegevus tekitab müra ja tegevusest võib emiteeruda tolmu.

Kavandatav tegevus tekitab karjääris töötavate mehhanismide ja transpordiga müra. Müra normtasemed ruumides ja hoonestusaladel saab leida sotsiaalministri 4. märtsi 2002. a määrusest nr 42 „Müra normtasemed elu- ja puhkealal, elamutes ning ühiskasutusega hoonetes ja mürataseme mõõtmise meetodid“ [16].

Müra normtaseme kehtestamisel lähtutakse päevasest (7.00–23.00) ja öisest (23.00–7.00) ajavahemikust, müraallikast, müra iseloomust - püsiva või muutuva tasemega müra ja hoonestatud või hoonestamata ala kategooriast. Taotletavas Tabina IV liivakarjääris toimub kaevandamine ühes vahetuses ööpäevas kestvusega 8 tundi (päevane ajavahemik).

Hoonestatud või hoonestamata alad jaotatakse vastavalt sotsiaalministri määrusele üldplaneeringu järgi kategooriatesse: I kategooria - looduslikud puhkealad ja rahvuspargid, puhke- ja tervishoiuasutuste puhkealad; II kategooria - laste- ja õppeasutused, tervishoiu- ja hoolekandeasutused, elamualad, puhkealad ja pargid linnades ning asulates;

TAOTLETAVAS TABINA IV LIIVAKARJÄÄRIS KAVANDATAVA TEGEVUSEGA KAASNEVA KESKKONNAMÕJU HINDAMISE ARUANNE

III kategooria - segaala (elamud ja ühiskasutusega hooned, kaubandus-, teenindus- ja tootmisettevõtted); IV kategooria - tööstusala.

Karjäärile lähimad elamud paiknevad II kategooria alal, kus kehtivad järgmised päevased piirväärtused:

- tööstusettevõtete müra ekvivalentne (LpA,eq,T, dB) taotlustase uutel planeeritavatel II kategooria aladel on päevasel ajal 50 dB ja öisel ajal 40 dB;

- liiklusmüra ekvivalentne (LpA,eq,T, dB) taotlustase uutel planeeritavatel II kategooria aladel on päevasel ajal 55 dB ja öisel ajal 45 dB.

Taotletavas Tabina IV karjääris kavandatakse kasutada samu masinaid, mida kasutatakse täna Tabina II karjääris. Kasutatavad masinad ja nende müratasemed on toodud tabelis 4.1.

Taotletavas Tabina IV liivakarjääris kasutatavad seadmed Tabel 4.1 Seadme helivõimsustase Seade Kasutusala (LWA, dB)8 pöördkoppekskavaator liiva kaevandamiseks ja 1029 Komatsu PC210 kallurite laadimiseks kopplaadur Komatsu kattepinnase koorimine ja 1049 WA320 kallurite laadimiseks kattepinnase koorimine, buldooser T-130 10610 kaevise lükkamine 10-30 tonnise kaevise ja töödeldud materjali kandevõimega kallurid ja 8011 väljavedu karjäärist poolhaagisveokeid

8 Müraemissiooni ja mürataset ühendab müra leviku liikumistee. Müraallikas kiirgab müraemissiooni, kiiratud võimsus levib allikast eemale müra mõjupiirkonnas olevale objektile, tekitades mürataseme (LP). Liikumistee reaktsioon ehk heli sumbuvus näitab, kuidas moodustub müraemissioonist müratase. Kui teel esineb peegeldumisi, on liikumisteid mitu ja kogu liikumistee koosneb nende koosmõjust. Mürataseme määravad seega kindlaks allika müraemissioon ja levikutee omadused. Helivõimsustaset (LWA) väljendatakse enamasti spektrina, st sageduse funktsioonina. Helivõimsustaseme väärtus on tavaliselt palju suurem kui mürataseme oma [1717] 9 Baltem AS kodulehel toodud Komatsu toodete spetsifikatsioonid [18] 10 Kasutatud analoogsete parameetritega Komatsu buldooseri helivõimsustaset 11 150 kW ja suurema mootori võimsusega ja suurema kui 3,5 t täismassiga N2 ja N3 kategooria auto [1919]

TAOTLETAVAS TABINA IV LIIVAKARJÄÄRIS KAVANDATAVA TEGEVUSEGA KAASNEVA KESKKONNAMÕJU HINDAMISE ARUANNE

Kaevandamise iseärasusest lähtuvalt esineb kaht tüüpi müraallikaid. Kindlas asukohas töötavad masinad ja tööprotsessid (laadimistsoon, statsionaarsed sõlmed jms) on punktallikad. Nii karjääri sise- kui ka välistransport esindavad joonallika tüüpi ehk liikuvat müra. Joonallikast tulenev müra on ka Kääpa-Obinitsa-Võmmorski-Petseri kõrvalmaanteel toimuva liikluse tekitatud müra. Karjääri müra on hinnatud maksimaalses olukorras, kus töötavad laadijana ekskavaator, kaevise lükkajana buldooser (foto 4.3) ja toimub väljavedu.

Samuti on müra seisukohast vaadeldud koosmõju tekkimise võimalust. Kuna olemasolevad Tabina ja Tabina III karjäärid kuuluvad samale arendajale, tuleb lisanduva koosmõjuna vaadelda ühe karjääri tegevust, kuna üks arendaja kahes karjääris korraga ei kaevanda. Kuna Tabina III karjäär asub elamutele lähemal, on müra kaart koostatud tegevuse kohta, kui mäetööd toimuvad samaaegselt ka Tabina III karjääris elamutele lähimal alal.

Foto 4.3 Karjääri tööde juures kasutatakse osades tööetappides üheaegselt buldooseri ja ekskavaatorit.

Maavara kaevandamise loa nr L.MK/300591 järgi on Tabina III karjääri kaevandamise keskmine aastamaht 64 tuh m3. Taotletavas Tabina IV karjääris on vastav näitaja 155 tuh m3. Liivakivi mahumass on umbes 2,2 t/m3. Seega veetakse aastas Tabina III karjäärist välja

TAOTLETAVAS TABINA IV LIIVAKARJÄÄRIS KAVANDATAVA TEGEVUSEGA KAASNEVA KESKKONNAMÕJU HINDAMISE ARUANNE keskmiselt 140 tuh t liiva ja taotletavast Tabina IV karjäärist 340 tuh t liiva. Kuna tehnoloogilist liiva ei kaevandata talvekuudel, toimub reaalne kaevandamine ja vedu karjäärist 8 kuu jooksul 8 tunnise päevase vahetuse jooksul. Ülevaade vedude intensiivsusest on toodud järgnevas tabelis 4.2.

Arvutatud kaevise väljaveo mahud ja intensiivsus Tabel 4.2 Kaevise Vedude Edasi-tagasi, Vedude Edasi-tagasi, Karjäär, kaal Koorma vajadus, kordi intervall, kordi nimi aastas, raskus, t kordi aastas minut päevas tuh t aastas Tabina 140 5 600 11 200 20 70 III 25 Tabina 340 13 600 27 200 8 170 IV

Tabelist 4.2 nähtub, et kaevandamise keskmise aastamahu täitmiseks tuleb Tabina III karjäärist teha 70 edasi-tagasi sõitu ehk vedada 35 koormat päevas, taotletavas Tabina IV karjääris on vastab number 170 edasi-tagasi reisi ehk tuleb vedada 85 koormat päevas.

Maanteeameti 2011. a liiklusloenduse andmetel [20] (viimane loendus tehti käsitletaval maanteel 2010. aastal) on Kääpa-Obinitsa-Võmmorski-Petseri kõrvalmaanteel liiklusintensiivsus taotletava karjääri asukohas 317 autot ööpäevas, millest 6% moodustasid veoautod ja autobussid. Kiiruse piirang maanteel on 90 km/h. Kuna andmed on antud ööpäeva kohta, tuleb arvutada päevase aja autode hulk metoodika alusel [21], mille alusel päevase aja autode hulk moodustab 70% ööpäevast. Päevase aja liiklusintensiivsuseks kujuneb sel juhul 222 autot.

Karjääri müra hajuvusarvutused on modelleeritud tarkvaraga DataKustik CadnaA v4.2. Karjäärimüra modelleerimisel on lähtutud standardist ISO 9613-2, mis arvestab pinnaseefekti, absorbeerimisvõimet, maastiku reljeefi, hoonete kõrgusi ja kõrghaljastust (antud olukorras looduslik mets). Teeliikluse müra hindamisel on lähtutud Prantsusmaa siseriiklikust arvutusmeetodist NMPB-Routes-08. Meetod võtab arvesse pinnaseefekti, hoonete kõrgust, maapinna absorbeerimisvõimet ja maastiku kõrguselist varieerumist (reljeefi). Kõrghaljastust standard arvesse ei võta ning seetõttu võib transpordimüra tegelik hajumine olla intensiivsem. Mõlemad meetodid on Euroopa Parlamendi ja Euroopa Nõukogu keskkonnamüra hindamise ja kontrollimisega seotud direktiivis [22] toodud kui soovituslikud

TAOTLETAVAS TABINA IV LIIVAKARJÄÄRIS KAVANDATAVA TEGEVUSEGA KAASNEVA KESKKONNAMÕJU HINDAMISE ARUANNE arvutusmeetodid/standardid, juhul kui siseriiklik standard puudub (Eestis täna müra modelleerimiseks siseriiklik standard puudub). Müra hajumine on modelleeritud 4 m kõrgusel maapinnast vastavalt sotsiaalministri määruses „Välisõhu strateegilise mürakaardi ja välisõhus leviva müra vähendamise tegevuskava sisule esitatavad miinimumnõuded“ toodule [23]. Karjääris töötavad masinad siseku rajamisel lühikest aega maapinnal, edaspidi muul ajal töötavad süvendis ning selliselt on ka müra mudel koostatud.

Järgnevatel joonistel on koostatud müra hajuvuse kaart kolme olukorra kohta:

Joonis 4.2 – Kääpa-Obinitsa-Võmmorski-Petseri kõrvalmaanteest põhjustatud müra levik; Joonis 4.3 – taotletavas Tabina IV karjääri poolt põhjustatud müra levik; Joonis 4.4 – koosmõju müra leviku kaart (maantee, Tabina II ja Tabina IV karjäärid).

TAOTLETAVAS TABINA IV LIIVAKARJÄÄRIS KAVANDATAVA TEGEVUSEGA

KAASNEVA KESKKONNAMÕJU HINDAMISE ARUANNE

Petseri kõrvalmaanteest põhjustatud kõrvalmaanteest levik Petseri müra

Võmmorski

Obinitsa

- Kääpa

Joonis 4.2

TAOTLETAVAS TABINA IV LIIVAKARJÄÄRIS KAVANDATAVA TEGEVUSEGA

KAASNEVA KESKKONNAMÕJU HINDAMISE ARUANNE

poolt põhjustatud karjääri Tabina levik müra IV JoonisTaotletavas 4.3

TAOTLETAVAS TABINA IV LIIVAKARJÄÄRIS KAVANDATAVA TEGEVUSEGA

KAASNEVA KESKKONNAMÕJU HINDAMISE ARUANNE

IVkarjäärid)

ja Tabina II kaart leviku (maantee, Tabina JoonisKoosmõju 4.4 müra

TAOTLETAVAS TABINA IV LIIVAKARJÄÄRIS KAVANDATAVA TEGEVUSEGA KAASNEVA KESKKONNAMÕJU HINDAMISE ARUANNE

Järgnevas tabelis 4.3 on toodud erinevate stsenaariumite järgsed müra modelleerimise tulemused. Järjekorra number tähistab vastavat majapidamist müra kaardil.

Modelleeritud müratasemed lähimate majapidamiste juures Tabel 4.3 Nr Majapidamise nimi Joonis 4.2, dB Joonis 4.3, dB Joonis 4.4, dB 1 Palootsa Jakob 57,3 22,7 57.3 2 Pähklipuu 55,6 24,9 55,6 3 Tanno 29,2 26,2 32,1 4 Imaru 29,2 32,7 35,6 5 Vaheväla 31,2 32,4 35,6 6 nimetu 31,9 32,1 35,6 7 Mõtsa 35,7 32,6 37,7

Müra arvutuste tulemustest selgub see, et Palootsa Jakobi ja Pähklipuu elamute juures on vähene mürataseme ületus tavapärase maantee müra poolt (arvestamata karjäärist tulevaid veokeid), mida majaelanike kaebuste korral oleks soovitav müramõõtmisega kontrollida. Kuna väljaveo intensiivsus uute karjääride kasutusvõtuga ei suurene ja võttes arvesse, et maanteemüra on hinnatud arvestades viimaseid liiklusloenduse andmeid, sisalduvad loendusandmetes ka senised karjääriveod. Kuna Tabina IV karjääri arendaja poolt teostatavat kaevise veod toimuvad enamuses Puhja suunal, ei mängi taotletav tegevus rolli maanteemürast tingitud piirilähedases müratasemes mäeeraldisest ida suunda jäävate elamute juures. Müratase on nende elamute juures sama suur ka arvestades mäetööde koosmõju. Samuti ei ületa tegevus koosmõju olukorras lubatud taset ka teiste lähimate elamute juures. Analüüs viitab sellele, et taotletav tegevus ei avalda lähimatele elamutele müra osas olulist mõju, samuti puudub karjääride koosmõju, mis seda pilti oluliselt muudaks. Lähtuvalt müra hinnangu tulemusest puudub otsene vajadus normeerida mäetööde (päevast) kellaajalist kestust.

Tolmu teke ja levik vahetult loodusliku liiva kaevandamisest on väike, reeglina puudub sootuks (foto 4.4). Taotletava karjääri kasuliku kihi kvaliteedinäitajad puuraukude kaalutud keskmiste järgi savi- ja tolmuosakeste osas on 6,4 % [11], mida võib pidada suhteliselt madalaks. Lisaks leidub liivas piisavalt kapillaarvett, mille niiskusega seotakse liivas sisalduvad tolmu- ja saviosakesed. Liiva kuivades võib mõningast lokaalset tolmu tekkida. Liiva kaevandamisel veealusel meetodil toimub ühtlasi liiva nö mehhaaniline rikastamine, mille käigus savi- ja tolmuosakesed pestakse liivalasundist välja, mistõttu olulist kergesti kuivavat ja seejärel tolmuna emiteerivaid osiseid liivas enam ei leidu.

TAOTLETAVAS TABINA IV LIIVAKARJÄÄRIS KAVANDATAVA TEGEVUSEGA KAASNEVA KESKKONNAMÕJU HINDAMISE ARUANNE

Foto 4.4 Liiva kaevandamine Soodla II liivakarjääris

Küll aga võivad olulist tolmu tekitada kaevist transportivad kallurid katteta teedel ning seda eriti kuival aastaajal. Erinevalt mürast on tolm füüsiline mõjutegur mida on võimalik hõlpsamalt ohjata ja leevendada ning mille vastu on vajadusel võimalik rakendada lisameetmeid. Kuna taotletava karjääri tingimustes on karjäärist väljaveo teelõik maanteeni lühike (~250 m), ei jõua veokid antud teelõigul piisavalt kiirendada, et tekiks oluliselt tolmu. Karjääri siseteedel on tavaliselt ohutuse seisukohalt kehtesatud veokite suurimaks liikumiskiiruseks 30 kilomeetrit tunnis, mis pärsib ka suuremat tolmuteket. Samuti jäävad lähimad tolmutundlikud (elamud) objektid taotletavast karjäärist ohutule kaugusele. Loodusliku tolmubarjäärina ja avatud tuulte aeglustajana toimib ka karjääre ümbritsev mets. Eeltoodule tuginedes võib järeldada, et taotletavast tegevusest ei teki olulise mõjuga tolmu probleemi. Samuti ei teki mõju liitumist teiste maardla karjääridega.

Kokkuvõtvalt on müral piirkonna mürafooni muutjana nõrk negatiivne mõju, kavandatavates tingimustes oluline tolmu mõju puudub. Müra ja tolmu seisukohast ei ole eelistust ega piiranguid mäetööde liikumissuuna osas. Mäetööde avamise (siseku) asukoha ja mäetööde

TAOTLETAVAS TABINA IV LIIVAKARJÄÄRIS KAVANDATAVA TEGEVUSEGA KAASNEVA KESKKONNAMÕJU HINDAMISE ARUANNE liikumissuuna saab paika panna vastavalt mäetehnilistele parameetrite maavara kaevandamise projektis.

4.5 Mõju maaomandile ja üldilmele

Mõju maaomandile on vahetu ja ajaliselt püsiv, mõju ala üldilmele on aga ajutise iseloomuga. Taotletaval mäeeraldisel, kus asub metsamaa, muutub maastik kaevandamise tagajärjel täielikult. Praegune metsamaa asendub süvendiga, mille sügavus on keskmiselt 13,93 m. Tekkiv süvend taastatakse veekoguks ja metsamaaks, mõju maaomandile ja maastiku üldilmele on kaevandamisaegne ja taastatav hilisema korrastamisega, seega tegemist ei ole olulise mõjuga. Taotletava tegevusega ei tekitata mõju varale, kuna otsene kokkupuude eraomandiga puudub. Samuti nähakse karjääri kaevandamise projektis ette lahendused, et oleks tagatud mäeeraldisega piirneval alal maapõuetoe säilimine. Taotletava mäeeraldise kirdenurka läbiv metsatee kaevandamise käigus likvideerub, kuid mille kaudu on võimalik piirkonna metsakvartalite vahel liikuda. Võimalik osapooli rahuldav soovituslik lahendus on pakutud aruande peatükis 4.1 viimasel lõigus.

4.6 Mõju vääriselupaikadele (VEP-dele) ja II kaitsekategooria elupaigale

Taotletaval alal tehtud geoloogilise uuringu andmetel jääb veetase uuritud piirkonnas 3,3…21,2 m sügavusele maapinnast. Lähimad VEP-id, mis jäävad taotletavast mäeeraldisest vastavalt 60 ja 150 m kaugusele, asuvad leetunud ja nõrgalt leetunud muldadel (joonis 4.5). Tegemist huumus- ja toiteainetevaeste muldadega, mis väikese veehoiuvõime tõttu on põuakartlikud ning enamasti tugevasti happelise reaktsiooniga.

Võttes arvesse piirkonnas maapinnast suhteliselt sügaval asuvat põhjavett ning mulla tüüpi (väike veehoiuvõime), millel VEP-id paiknevad, ei avalda kavandatav tegevus mõju VEP-ide toiterežiimile. Samuti jäävad nad väljapoole mäeeraldise teenindusala ning nad ei puutu kokku üldise metsa majandamisega (mäeeraldiselt raadatav mets). Nende hinnangute kohaselt oluline mõju vääriselupaikadele puudub.

TAOTLETAVAS TABINA IV LIIVAKARJÄÄRIS KAVANDATAVA TEGEVUSEGA KAASNEVA KESKKONNAMÕJU HINDAMISE ARUANNE

Joonis 4.5 Taotletava mäeeraldise lähiümbruse mullakaart ja VEP-id (M 1 : 10 000) (mullakaart Maa-ameti X-GIS kaardirakendus)

Taotletavast mäeeraldisest ~330 m kaugusel asuvale II kaitsekategooria linnule kanakull (Accipiter gentilis) saab taotletav tegevus mõju avaldada karjäärist tuleneva müraga, mis võiks lindu peletada. Karjääris kaevandatakse küll liivakivi, kuid mis ekskavaatoriga ammutades laguneb liivaks. Seega puudub tegevusel mehaanilistest löökidest tekkiv impulssmüra, mis on aktuaalne kaljuste kivimite karjäärides, kui näiteks laadimisel kukub kivi metallist autokasti või purusti kolusse. Lähtuvalt müra hajuvusarvutustest, on karjääri müra linnupesa juures 35…38 dB. Täiendav arvestamist vajav asjaolu on see, et taotletava karjääri ja linnupesa vahele jääb kohalik autotee, mis jääb kanakullist ~100 m kaugusele. Teest tekitatud müratase on kanakulli pesa juures suurem kui karjäärist kostuv. Kanakull on juba eos valinud pesapaiga inimtekkelise rajatise (maantee) lähedale ning sealt johtuv müra teda selle juures ei ole häirinud, neil eeldustel puudub ka planeeritaval tegevusel kanakullile oluline mõju.

4.7 Võimalikud keskkonnaavariid ja jäätmeteke

Karjääris võib tekkida kütuse- ja määrdeainelekkeid masinate avariide korral. Kuna piirkonnas on tegemist kaitsmata põhjaveega alaga, tuleb määrdeaine või kütuse sattumist pinnasesse rangelt vältida. Juhul kui see peaks siiski juhtuma, on vaja see kiirelt likvideerida kogumisvahendite abil. Selliste avariide vältimiseks peab karjääris olema ettenähtud masinate

TAOTLETAVAS TABINA IV LIIVAKARJÄÄRIS KAVANDATAVA TEGEVUSEGA KAASNEVA KESKKONNAMÕJU HINDAMISE ARUANNE ja seadmete hooldusplats. Kui masinad töötavad karjääris ajutiselt, siis masinate remonti ei tohi teha karjääri territooriumil, vaid mujal hooldusplatsil.

Taotletavas Tabina IV liivakarjääris maavara maapõuest väljamise käigus jäätmeid ei teki, kuna kaevandatud maavara leiab kaubastamist täies ulatuses. Küll aga ei leia täies ulatuses kaubastamist katend ja kasulikus kihis vahekihtidena lasuv sisekatend. Vastavalt Euroopa Komisjoni otsuses 2009/359/EÜ [24] toodud kriteeriumitele on katend ja sisekatend, mis taotletaval alal koosneb puujuurtega kasvukihist, saviliivmoreenist, liivast ja saviliivast, käsitletav püsijäätmena, sest materjal on inertne, ei lagune ega lahustu looduslikus keskkonnas, keskkonnale ohtlike ainete sisaldus ei ületa selles looduslikku fooni ning need ei sütti ise ega põle.

Jäätmeseaduse § 352 [25] kohaselt loetakse jäätmehoidlaks iga ehitist või ala, mida kasutatakse tahkel, vedelal, lahuse või suspensiooni kujul olevate kaevandamisjäätmete kogumiseks või ladestamiseks s.h ka rohkem kui kolmeks aastaks saastumata pinnase ladestamise ala. Seega tuleb ajutiselt mäeeraldise teenindusmaale ja mäeeraldisele moodustatud katendi ning sisekatendi valle käsitleda jäätmehoidlana, kui neid ei kasutata kolme aasta jooksul karjääri nõlvade tasandamiseks. See ala vastab jäätmeseaduse § 352 kohaselt B-kategooria jäätmehoidlale, kuna ei esine nimetatud paragrahvi lõikes 5 (A- kategooria jäätmehoidla määramine) loetletud asjaolusid. Välistatud on jäätmehoidlast õhku või vette eralduvate saasteainete teke ja levik, sest tegemist on saastumata materjaliga. Samuti on välistatud jäätmehoidlast tuule- ja vee-erosiooni mõjul materjali laialikandumise oht, sest vallid haljastuvad vegetatsiooniperioodil 1…3 kuu jooksul. Vallide pealispind silutakse, et tagada nende stabiilsus. Vallid ehk jäätmehoidla likvideeritakse järkjärguliselt mäeeraldise korrastamisel kui vallidesse ladustatud materjal kasutatakse karjääri külgede tasandamiseks. Vallidealune ala silutakse ja korrastatakse koos ülejäänud alaga.

Taotletava Tabina IV karjääri mäeeraldise kaevandamisloa taotlusele on lisatud nõuetekohane ning nõuetele vastav jäätmekava.

TAOTLETAVAS TABINA IV LIIVAKARJÄÄRIS KAVANDATAVA TEGEVUSEGA KAASNEVA KESKKONNAMÕJU HINDAMISE ARUANNE

4.8 Mõju loodusvarade kasutamise otstarbekusele ning kavandatava tegevuse ja selle alternatiivide vastavus säästva arengu põhimõtetele

Kavandatava tegevusega on kasutatavateks loodusvaradeks tehnoloogiline liiv, väiksemas koguses ehitusliiv ja madalakvaliteediline täiteliiv ning taotletavalt alalt raadatav mets. Kuna klaasi tootmiseks sobiliku tehnoloogilise liiva leiukohti ei ole palju, tuleb leida võimalused väljata kasutusele võetud maardlates tehnoloogiline liiv maksimaalselt. Taotletava tegevuse käigus väljatakse ka veealune varu kuni savilamamini, mistõttu toimub taotletava ala piires maksimaalne võimalik maavara kasutus. Mets on antud olukorras kaasnevaks ressursiks, mida saab lähtuvalt puidu kvaliteedist sihtotstarbeliselt kasutada. Kavandatava tegevuse ja selle reaalsete alternatiivide vastavus säästva arengu põhimõtetele on toodud tabelis 4.4. Toodud võrdluse aluseelduseks on tehnoloogilise liiva kindel vajadus Järvakandi klaasitehase töö jätkamiseks.

Tegevuste alternatiivide vastavus säästva arengu põhimõtetele Tabel 4.4 Alternatiiv 0 Alternatiiv 1 kasutusele võetud maardlas olemasolevatest maavara varu väljatakse klaasitootmiseks karjääridest väljapoole leviv tehnoloogiline vajaliku toorme saamiseks maksimaalselt ja erim jääb kaevandamata ja materjal tuleb raadatav mets kasutatakse sihtotstarbeliselt - tehase tarbeks kaevandada kusagilt mujalt - toimub säästva arengu põhimõtetele vastav ei toimu säästva arengu põhimõtetele vastav tegevus tegevus

Üldjoontes on säästva arengu põhimõttele vastavuse hinnang antud tuginedes Säästva arengu seaduse [26] § 6 lõike 1 punktis 1 sätestatule. Seadus ütleb, et taastumatu loodusvara kasutamise kavandamisel tuleb lähtuda põhitingimustest, et teadaolevate varudega tuleb selliselt ümber käia, et varusid jätkuks võimalikult pikaks ajaks. Võimalikult pikaajalise säilimise tagab aga teadaoleva ja nõuetele vastava maavara maksimaalne väljamine. Seda eriti asukohas, kus keskkond on varasema sarnase tegevusega juba mõjutatud. Kavandatavalt tegevusel puudub peale maavarast saadava positiivse mõjuga hüvest muu kaudne mõju.

4.9 Peatüki kokkuvõte

Mõju maastiku üldilmele on kaevandamisaegne ja taastatav hilisema korrastamisega. Mäetööd Tabina IV liivakarjääris ei mõjuta piirkonna üldist veebilanssi, tekkiva karjäärijärve

TAOTLETAVAS TABINA IV LIIVAKARJÄÄRIS KAVANDATAVA TEGEVUSEGA KAASNEVA KESKKONNAMÕJU HINDAMISE ARUANNE veetaseme ühtlustumise tulemusena põhjavee üldise voolusuuna suhtes ülesvoolu toimub mõningane lokaalne veetaseme alanemine. Taotletav tegevus ei avaldada mõju puurkaevudele ja neist tulenevale vesivarustusele. Kavandataval tegevusel puudub otsene kokkupuude pinnaveega, sellest tulenevalt oluline mõju pinnaveele ja selle kvaliteedile puudub. Piirkonnas on tegemist kaitsmata põhjaveega alaga, seetõttu tuleb õlireostuse tekkimise vältimisse tõsiselt suhtuda. Karjäärimasinatest põhjustatud võimalikke avariisid saab ennetada perioodilise hoolduse ja ülevaatusega, mida tuleb teha vastaval hooldusplatsil. Tabina IV karjääri kasutuselevõtuga ei teki taotletava tegevusega käigus võrreldes olemasoleva olukorraga Kääpa-Obinitsa-Võmmorski-Petseri kõrvalmaanteel liiklusintensiivsuse kasvu. Vedude juures kõiki seaduses ettenähtud nõudeid täites ja vedusid seaduslikult korraldades ei avalda karjäärist väljavedu olulist mõju Kääpa-Obinitsa-Võmmorski-Petseri kõrvalmaanteele. Karjääri väljaveotee ristumise kohas riigimaanteega on nähtavus mõlemas suunas hea, liiklusohutuse seisukohast täiendavaid liiklusmärke antud asukohta lisada ei ole vaja. Taotletav tegevus ei avalda lähimatele elamutele müra osas olulist mõju, samuti puudub karjääride müra oluline koosmõju. Lähtuvalt müra hinnangu tulemusest puudub otsene vajadus normeerida mäetööde (päevast) kellaajalist kestust. Tegevusest ei teki olulise mõjuga tolmu probleemi. Samuti ei teki mõju liitumist teiste maardla karjääridega. Müra ja tolmu seisukohast ei ole eelistust ega piiranguid mäetööde liikumissuuna osas. Mäetööde avamise (siseku) asukoha ja mäetööde liikumissuuna saab paika panna vastavalt mäetehnilistele parameetrite maavara kaevandamise projektis. Taotletava tegevusega ei tekitata mõju varale, kuna otsene kokkupuude eraomandiga puudub. Samuti nähakse karjääri kaevandamise projektis ette lahendused, et oleks tagatud mäeeraldisega piirneval alal maapõuetoe säilimine. Kavandatav tegevus ei avalda olulist mõju VEP-le ega taotletavast mäeeraldisest ~330 m kaugusel asuvale II kaitsekategooria linnu pesapaigale. Taotletavas Tabina IV liivakarjääris maavara maapõuest väljamise käigus jäätmeid ei teki, kuna kaevandatud maavara leiab kaubastamist täies ulatuses. Vastavalt Euroopa Komisjoni otsuses toodud kriteeriumitele on katend ja sisekatend käsitletav püsijäätmena. Mäeeraldise teenindusmaale ja mäeeraldisele moodustatud katendi ning sisekatendi valle tuleb käsitleda B-kategooria jäätmehoidlana, kui neid ei kasutata kolme aasta jooksul. Kavandatav tegevus vastav üldjoontes säästva arengu põhimõtetele ning sel puudub peale maavarast saadava positiivse mõjuga hüvest muu kaudne mõju.

TAOTLETAVAS TABINA IV LIIVAKARJÄÄRIS KAVANDATAVA TEGEVUSEGA KAASNEVA KESKKONNAMÕJU HINDAMISE ARUANNE

5. LEEVENDAVAD MEETMED

Keskkonnamõju hindamine ja analüüs andis veendumuse, et kaevandamine taotletavas Tabina IV liivakarjääris ei avalda enamuses hinnatavates valdkondades olulist mõju. Nõrk mõju on pinnasele, kuid mis on leevendatav kaevandamisjärgse korrastamisega. Nõrk mõju tekib põhjaveetasemele, kuid asukoha situatsioonist lähtuvalt ei ole tegemist olulise negatiivse mõjuga ehk muutus ei avalda täiendavalt kellelegi mõju. Negatiivset mõju võivad avaldada põhjaveele avariid kasutatavate seadmetega. Kuigi võimalikud keskkonnamõjud on väikesed, tuleks nende vähendamiseks jälgida käesolevas peatükis toodud soovitusi.

Suure tõenäosusega ei mõjuta tegevus taotletavas Tabina IV liivakarjääris negatiivselt piirkonna pinna- ja põhjavee kvaliteeti. Erandiks on keskkonnaavariid, kus vette võib sattuda kütust ja määrdeaineid. Avariide vältimiseks on oluline jälgida soovitusi, mida on kirjeldatud peatükkides 4.2 ja 4.7.

Kaevandamisega muudetud maa tuleb korrastada. Seda näeb ette maapõueseadus. Korrastamisega on võimalik taastada esialgne metsamaa ja lisandub maastikku rikastav veekogu (pindalaga ~10 ha). Korrastamisel kasutatakse ära ettevalmistustööde käigus eemaldatud muld. Mulla bioloogiliste omaduste säilitamiseks peab arvestama, et mullaaunade kõrgus mulla viljakuse säilitamiseks ei tohi hoiustamisel olla üle 3 m ning võimaluse jälgida, et muld ei seguneks mineraalse kattematerjaliga.

Kuna lähimad elamud asuvad enam kui poole kilomeetri kaugusel ja II kaitsekategooria linnu kanakulli (Accipiter gentilis) pesapuu asub enam kui 300 m kaugusel, puudub taotletaval tegevusel otsene vajadus rakendada lisameetmeid müra ja tolmu vähendamiseks.

TAOTLETAVAS TABINA IV LIIVAKARJÄÄRIS KAVANDATAVA TEGEVUSEGA KAASNEVA KESKKONNAMÕJU HINDAMISE ARUANNE

6. ALTERNATIIVIDE VÕRDLEMINE, SOBIVAIMA ALTERNATIIVI VALIK

Käesoleva peatüki eesmärgiks on võrrelda aruande 3. peatükis kirjeldatud kolme alternatiivi, mis on uuesti toodud alljärgnevas tabelis 6.1.

Tegevuste alternatiivid Tabel 6.1 Alternatiiv 0 Alternatiiv 1 taotletav tegevus - taotletavat tegevust ei realiseerita tehnoloogilise liiva kaevandamine Tabina IV liivakarjääri mäeeraldisel

Alternatiivide võrdlemisel võeti arvesse järgmisi olulisi mõjuvaldkondi:

- mõju pinnasele (kaevandamise ajal ning selle järgselt); - mõju pinna- ja põhjaveele (pinna- ja põhjavee tase ja kvaliteet); - mõju väljaveotee riigimaanteega liitumise piirkonnas maantee seisukorrale ning liiklusohutusele; - mõju inimese heaolule ja tervisele (kaevandamisest, transpordist jms põhjustatud müra ja tolmu emissioon, selle vastavus piirväärtustele); - mõju maaomandile ja üldilmele; - mõju vääriselupaikadele (VEP-dele); - võimalikud keskkonnaavariid ja jäätmeteke; - mõju loodusvarade kasutamise otstarbekusele ning kavandatava tegevuse ja selle alternatiivide vastavus säästva arengu põhimõtetele.

Keskkonnamõju hindamise käigus hinnati kavandatava tegevuse keskkonnamõjusid. Kavandatava tegevuse ja selle alternatiivi võrdlemisel on kasutatud kaalutud intervallskaala meetodit. Mõjude olulisust hinnati tabelis 6.2 toodud skaala alusel.

Mõjude olulisuse hindamise skaala Tabel 6.2 Soovitatud meetmetega vähendatav 0 Oluline mõju puudub ( ) või ärahoitav negatiivne mõju; potentsiaalne positiivne mõju -1 nõrk negatiivne mõju 1 nõrk positiivne mõju -2 mõõdukas negatiivne mõju 2 mõõdukas positiivne mõju -3 tugev negatiivne mõju 3 tugev positiivne mõju

TAOTLETAVAS TABINA IV LIIVAKARJÄÄRIS KAVANDATAVA TEGEVUSEGA KAASNEVA KESKKONNAMÕJU HINDAMISE ARUANNE

Erinevate keskkonnamõju kriteeriumite osakaalu määramiseks arvestatakse ekspertgrupi liikmete hinnanguid kasutades otsustamisel Delphi-meetodit. Kaalkriteeriumide hindepallide saamiseks korrutatakse teatava kriteeriumi alusel antud hindepallid kriteeriumi kaaluga.

Kavandatava tegevuse ja selle alternatiivide lõplik järjestus saadakse kõigi kaalkriteeriumide hindepallide summeerimisega alternatiivide lõikes. Saadud tulemuste põhjal osutub parimaks kõige suurema punktisummaga alternatiiv. Erinevate keskkonnamõju kriteeriumite osakaalu määramise tulemused on toodud tabelis 6.3.

Erinevate keskkonnamõju kriteeriumite osakaalud Tabel 6.3 Nr Kriteerium Alamkriteerium Kaal 1 pinnas - 0.078 2 pinnavesi - 0.098 3 põhjavesi - 0.196 4 seisukord 0.039 riiklik kõrvalmaantee 5 ohutus 0.059 6 müra 0.098 inimese heaolu ja tervis 7 tolm 0.098 8 maaomand ja üldilme - 0.039 9 VEP-id - 0.039

mõju loodusvarade kasutamise loodusvarade 10 0.137 otstarbekusele ja selle vastavus kasutamine 11 säästva arengu põhimõtetele säästev areng 0.118

Kokku: 1

Vastavalt kriteeriumi osakaalule on alternatiivide hindamine ja võrdlemine toodud tabelis 6.4.

Alternatiivide hindamine ja võrdlemine Tabel 6.4 Alternatiiv 0 Alternatiiv 1 Nr hindepall hindepall kaalutud kaalutud hindepall (mõju olulisus) (mõju olulisus) hindepall 1 2 3 4 5 1 -1 -0.078 0 0.000 2 0 0.000 0 0.000 3 -1 -0.196 0 0.000 4 0 0.000 0 0.000

TAOTLETAVAS TABINA IV LIIVAKARJÄÄRIS KAVANDATAVA TEGEVUSEGA KAASNEVA KESKKONNAMÕJU HINDAMISE ARUANNE

1 2 3 4 5 5 0 0.000 0 0.000 6 -1 -0.098 0 0.000 7 0 0.000 0 0.000 8 -1 -0.039 0 0.000 9 0 0.000 0 0.000 10 1 0.137 -1 -0.137 11 1 0.118 -1 -0.118 Kokku: -2 -0.157 -2 -0.255

Alternatiivide hindamisel on nii 0 alternatiiv kui ka alternatiiv 1 sama hindepalliga (-2), küll on aga alternatiivi 1 kaalutud hindepall pisut suurem, mistõttu osutub parimaks variandiks alternatiiv 1 (-0,157), teisel kohal on alternatiiv 0 (-0,255). Kavandatava tegevuse juures tekib nõrk negatiivne mõju pinnase, põhjavee, mürataseme tõusu ja maa üldilme osas. Nõrk positiivne mõju tekib kavandatava tegevuse realiseerumise ehk loodusvara kasutamise ning säästva arengu põhimõtetele vastavuse seisukohast. Alternatiiv 0 juures enamustes valdkondades mõju puudub, kuid nõrk negatiivne mõju tekib sellest, et klaasi tootmiseks vajalik maavara jääb kaevandamata ning seonduvalt sellega ei toimu säästva arengu põhimõtetele vastavat tegevust (antud kontekstis ei toimu juba avatud maardlas, mille keskkonnamõjud on suhteliselt väikesed, maavara maksimaalset kasutamist). Üldine järeldus on see, et soodsas asukohas haruldase levikuga tehnoloogilise liiva maksimaalne kasutamine kaalub üles selle kaevandamata jätmise. Samuti on antud kontekstis väga oluline loodusressursside kasutamisest saadav hüve, mis on taotletava tegevuse kaudne eesmärk.

TAOTLETAVAS TABINA IV LIIVAKARJÄÄRIS KAVANDATAVA TEGEVUSEGA KAASNEVA KESKKONNAMÕJU HINDAMISE ARUANNE

7. KESKKONNASEIRE JA AUDITEERIMISE VAJALIKKUS

Keskkonnamõju analüüsil selgus, et tõenäoliselt ükski kaevandamisega seotud tegevus ei avalda keskkonnale olulist negatiivset mõju või on vajadusel nõrka tekkivat negatiivset mõju võimalik meetmetega ohjata või leevendada.

Seire võib osutuda vajalikuks mõne avarii korral (näiteks kütuse või määrdeainete leke). Kui mõni avarii peaks esinema, tuleb koheselt pärast reostuse kokku kogumist konsulteerida spetsialistidega, kes otsustavad kas ja millist seiret on vaja teha.

TAOTLETAVAS TABINA IV LIIVAKARJÄÄRIS KAVANDATAVA TEGEVUSEGA KAASNEVA KESKKONNAMÕJU HINDAMISE ARUANNE

8. ÜLEVAADE KESKKONNAMÕJUDE HINDAMISE PROTSESSIST JA AVALIKUSTAMISEST, RASKUSTEST, MIS ILMNESID KESKKONNAMÕJU HINDAMISE ARUANDE KOOSTAMISEL

Taotletava Tabina IV liivakarjääri keskkonnamõju hindamise osapooled on toodud järgnevalt:

Arendaja:

O-I Production Estonia AS Tehaste 7, Järvakandi alev, Järvakandi vald, Raplamaa 79101 Tel +372 489 201, faks + 372 489 2200

Kontaktisik:

Vello Veinberg Tel . +372 514 8986 [email protected]

Otsustaja/järelevalvaja:

Keskkonnaameti Põlva-Valga-Võru regioon Karja 17a, 65608 Võru Tel 786 8360, faks 786 8361 [email protected]

Kontaktisik:

Kairid Leks Tel 766 6115, 53 051 684 [email protected]

Ekspert:

OÜ Viru Mäebüroo Tartu mnt 84a-50, 10112 Tallinn Tel 6 344 552, faks6 344 501 [email protected] www.vmb.ee

Ekspertgrupi koosseis:

Jan Johanson - ekspertgrupi juht (litsents KMH0134), mäeinsener, tehnikateaduste magister Johannes Viru - keskkonnaekspert, diplomeeritud mäeinsener-markšeider Janet Roosimägi - keskkonnaekspert, keskkonnakorralduse insener, tehnikateaduste magister Tõnis Kattel - mäeinsener, tehnikateaduste magister

Keskkonnamõju hindamise algatas Imara-Tabina liivamaardlas taotletaval Tabina IV liivakarjääri mäeeraldisel Keskkonnaameti Põlva-Valga-Võru regioon oma 17.08.2012. a

TAOTLETAVAS TABINA IV LIIVAKARJÄÄRIS KAVANDATAVA TEGEVUSEGA KAASNEVA KESKKONNAMÕJU HINDAMISE ARUANNE kirjaga nr PVV 10-5/12/3601-3. Algatamise aluseks oli arendaja (O-I Production Estonia AS) maavara kaevandamisloa taotlus, mis esitati Keskkonnaameti Põlva-Valga-Võru regioonile 2012. a. KMH programmi avalik arutelu toimus Tabina külas Küti talus 29.09.2012. a. Programmi arutelul osalesid viis piirkonna elanikku, Vastseliina Vallavalitsuse esindaja, arendaja ja ekspertgrupi liikmed. Avalikul arutelul osales kokku kümme inimest ning arutelu protokolliti. Programmi avaliku väljapaneku jooksul kirjalikke ettepanekuid ega seisukoht ei laekunud. Keskkonnaameti Põlva-Valga-Võru regioon kiitis oma 27.11.2012. a kirjaga nr PVV 6-7/12/3601-8 keskkonnamõju hindamise programmi heaks. Lähtudes heakskiidetud programmist hindas OÜ Viru Mäebüroo tehnoloogilise liiva kaevandamisega kaasnevaid keskkonnamõjusid. Keskkonnamõju hindamisel kasutati avalikke dokumente, planeeringuid, uuringuid jms dokumente, milledele on aruandes viidatud. Keskkonnamõju hindamisel raskusi ei ilmnenud.

KMH aruande avalik arutelu toimus Tabina külas Küti talus 17.02.2013. a. Avalikul arutelul osalesid kaks piirkonna elanikku, Vastseliina Vallavalitsuse esindajad, arendaja ja ekspertgrupi juht. Avalikul arutelul osales kokku kuus inimest ning arutelu protokolliti (lisa 5). Aruande avaliku väljapaneku jooksul ega arutelul täiendavaid ettepanekuid ei laekunud.

TAOTLETAVAS TABINA IV LIIVAKARJÄÄRIS KAVANDATAVA TEGEVUSEGA KAASNEVA KESKKONNAMÕJU HINDAMISE ARUANNE

9. HINDAMISTULEMUSTE LÜHIKOKKUVÕTE

O-I Production Estonia AS taotleb maavara kaevandamise luba, et tagada klaasi ja klaastoodete tootmiseks vajalik toorme kogus, mis on ettevõtte põhitegevuseks. Taotletav Tabina IV liivakarjäär asub Võrumaal Vastseliina vallas Sutte külas Kääpa –Obinitsa – Võmmorski – Petseri kõrvalmaanteest 0,5 km edelas. Imara-Tabina liivamaardlas taotletava Tabina IV liivakarjääris asuvat maavara saab kasutada klaasi tootmisel. Lisaks esineb alal vähemal määral ehitusliiva, mida saab kasutada teedeehituses ja üldehitustöödel ning madalakvaliteedilist täiteliiva, mida saab kasutada täitematerjalina.

Imara-Tabina maardlas olemasolevate ja kavandatava mäeeraldiste pindalad on kokku 40,3 ha, mida loetakse keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse alusel olulise keskkonnamõjuga tegevuseks. Eelnevalt antud asukohas maavara kaevandamise keskkonnamõju hinnatud ei ole. Seetõttu algatas Keskkonnaameti Põlva-Valga-Võru regioon Tabina IV liivakarjääris kavandatava tegevusega kaasneva keskkonnamõju hindamise, selle vajadust põhjendamata.

Lähimad majapidamised jäävad taotletavast karjäärist ~820 m kaugusele edelasse ja ~780 m kaugusel itta. Muud infrastruktuurid ja kommunikatsioonid taotletava mäeeraldise alal puuduvad. Taotletav mäeeraldis paikneb Devoni terrigeensete setete levikualal. Maaala on liigestatud reljeefiga, mis asub Võru-Petseri mattunud ürgoru lõunakaldal, kus maapinna abs kõrgused jäävad vahemikku 81,3…101,4 m abs. Alal leviv Devoni liiv ja liivakivi kuulub Kesk-Devoni Gauja (D2gj) lademesse ja Gauja kihistusse (D2gjgj). Veetasemed varieeruvad taotletava mäeeraldise alal vahemikus 76,50…83,90 abs m. Piirkonna põhjavesi voolab kirde suunas ja infiltreerub Võru-Petseri maetud ürgoru kvaternaarsetes setetes. Lähimad puurkaevud jäävad EELIS-e andmetel taotletavast mäeeraldisest kaugemale kui 1 km. Taotletava mäeeraldise ala katab männimets koos männimetsale iseloomuliku alusmetsaga, mäeeraldisest lähiümbruses asuvad vääriselupaigad. Taotletavast mäeeraldisest ~60 m kaugusele kagusse jääb VEP nr 108006 ja ~150 m kaugusele läände VEP nr 108005. Taotletav mäeeraldis ning selle teenindusmaa ei jää rohevõrgustik koridorile ega tuumaalale. EELIS-e andmetel asub ~330 m kaugusel taotletavast mäeeraldisest II kaitsekategooria looma kanakulli (Accipiter gentilis) pesapuu. Täiendavalt EELIS-e andmetel taotletava mäeeraldise ümber ~1 km raadiuses ei asu ühtegi kaitsealust loomaliiki ega elupaika. Lähim Natura 2000

TAOTLETAVAS TABINA IV LIIVAKARJÄÄRIS KAVANDATAVA TEGEVUSEGA KAASNEVA KESKKONNAMÕJU HINDAMISE ARUANNE võrgustikku kuuluv Piusa loodusala jääb enam kui 3 km kaugusele itta. Maa-ameti piiranguvööndite ruumikujude allika andmetel puuduvad taotletaval mäeeraldisel ja selle lähiümbruses muud maavara kaevandamist mõjutavad piirangud ja kitsendused.

Mõju maastiku üldilmele on kaevandamisaegne ja taastatav hilisema korrastamisega. Mäetööd Tabina IV liivakarjääris ei mõjuta piirkonna üldist veebilanssi, tekkiva karjäärijärve veetaseme ühtlustumise tulemusena põhjavee üldise voolusuuna suhtes ülesvoolu toimub mõningane lokaalne veetaseme alanemine, kuid mille mõju on väheoluline. Taotletav tegevus ei avaldada mõju puurkaevudele ja neist tulenevale vesivarustusele. Kavandataval tegevusel puudub otsene kokkupuude pinnaveega, sellest tulenevalt oluline mõju pinnaveele ja selle kvaliteedile puudub. Piirkonnas on tegemist kaitsmata põhjaveega alaga, seetõttu tuleb õlireostuse tekkimise vältimisse tõsiselt suhtuda. Karjäärimasinatest põhjustatud võimalikke avariisid saab ennetada perioodilise hoolduse ja ülevaatusega, mida tuleb teha vastaval hooldusplatsil. Tabina IV karjääri kasutuselevõtuga ei teki taotletava tegevusega käigus võrreldes olemasoleva olukorraga Kääpa-Obinitsa-Võmmorski-Petseri kõrvalmaanteel liiklusintensiivsuse kasvu. Vedude juures kõiki seaduses ettenähtud nõudeid täites ja vedusid seaduslikult korraldades ei avalda karjäärist väljavedu olulist mõju Kääpa-Obinitsa- Võmmorski-Petseri kõrvalmaanteele. Karjääri väljaveotee ristumise kohas riigimaanteega on nähtavus mõlemas suunas hea, liiklusohutuse seisukohast täiendavaid liiklusmärke antud asukohta lisada ei ole vaja. Taotletav tegevus ei avalda lähimatele elamutele müra osas olulist mõju, samuti puudub karjääride müra oluline koosmõju. Lähtuvalt müra hinnangu tulemusest puudub otsene vajadus normeerida mäetööde (päevast) kellaajalist kestust. Tegevusest ei teki olulise mõjuga tolmu probleemi. Samuti ei teki mõju liitumist teiste maardla karjääridega. Müra ja tolmu seisukohast ei ole eelistust ega piiranguid mäetööde liikumissuuna osas. Mäetööde avamise (siseku) asukoha ja mäetööde liikumissuuna saab paika panna vastavalt mäetehnilistele parameetrite maavara kaevandamise projektis. Taotletava tegevusega ei tekitata mõju varale, kuna otsene kokkupuude eraomandiga puudub. Samuti nähakse karjääri kaevandamise projektis ette lahendused, et oleks tagatud mäeeraldisega piirneval alal maapõuetoe säilimine. Kavandatav tegevus ei avalda olulist mõju VEPle ega taotletavast mäeeraldisest ~330 m kaugusel asuvale II kaitsekategooria linnu pesapaigale. Taotletavas Tabina IV liivakarjääris maavara maapõuest väljamise käigus jäätmeid ei teki, kuna kaevandatud maavara leiab kaubastamist täies ulatuses. Vastavalt Euroopa Komisjoni otsuses toodud kriteeriumitele on katend ja sisekatend käsitletav püsijäätmena. Mäeeraldise teenindusmaale ja mäeeraldisele moodustatud katendi ning sisekatendi valle tuleb käsitleda B-

TAOTLETAVAS TABINA IV LIIVAKARJÄÄRIS KAVANDATAVA TEGEVUSEGA KAASNEVA KESKKONNAMÕJU HINDAMISE ARUANNE kategooria jäätmehoidlana, kui neid ei kasutata kolme aasta jooksul. Kavandatav tegevus vastav üldjoontes säästva arengu põhimõtetele ning sel puudub peale maavarast saadava positiivse mõjuga hüvest muu kaudne mõju.

Keskkonnamõju analüüsimisel selgus, et tõenäoliselt ükski kaevandamisega seotud tegevus ei avalda keskkonnale olulist negatiivset mõju. Koosmõju maardlas olemasolevate karjääridega ilmneb eelkõige negatiivse mõjuna piirkonna maastiku terviklikkusele. Ala korrastamise järel lõppevad kaevandamisest põhjustatud häiringud.

Käesolevas keskkonnamõjude hindamise aruandes on kasutatud erinevate kriteeriumide keskkonnamõjude hindamiseks Delphi meetodit, kus kriteeriumite osakaalu määramiseks arvestati ekspertgrupi liikmete hinnanguid. Kaalkriteeriumide hindepallide saamiseks on korrutatud kriteeriumi aluseks antud hindepallid kriteeriumi kaaluga. Kavandatava tegevuse ja selle alternatiivide lõplik järjestus on saadud kõigi kaalkriteeriumide hindepallide summeerimisega alternatiivide lõikes.

Kokkuvõtvalt osutus väikse ülekaaluga parimaks variandiks alternatiiv 1. Üldine järeldus on see, et soodsas asukohas haruldase levikuga tehnoloogilise liiva maksimaalne kasutamine kaalub üles nõudluse olemasolul korral selle kaevandamata jätmise. Samuti on antud kontekstis väga oluline loodusressursside kasutamisest saadav hüve (klaasi tootmine), mis on taotletava tegevuse kaudne eesmärk.

TAOTLETAVAS TABINA IV LIIVAKARJÄÄRIS KAVANDATAVA TEGEVUSEGA KAASNEVA KESKKONNAMÕJU HINDAMISE ARUANNE

10. KASUTATUD MATERJALID

1. Keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seadus (RT I 2005, 15, 87; 21.12.2011, 1) 2. Eesti Vabariigi 2011. aasta maaavaravarude koondbilansid (seisuga 31.12.2011.a); Maa- Amet, 2012 3. Maapõueseadus (RT I 2004, 84, 572; 21.12.2011, 1) 4. Võru maakonna teemaplaneering „Asustust ja maakasutust suunavad keskkonnatingimused“; Võru Maavalitsus, 2005 5. Vastseliina valla arengukava aastateks 2012-2018, Vastseliina 2012 6. Ehitusmaavarade kasutamise riiklik arengukava 2011-2020 (Eesti Vabariigi Keskkonnaministeerium, Tallinn 2010) 7. Imara-Tabina liivaleiukoha geoloogilisest uurimisest; Eesti Geoloogiakeskus, Tallinn, 1996 8. Peipsi alamvesikonna veemajanduskava; Tartu, 2007 9. Vastseliina valla ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni arengukava 2009-2021; Vastseliina, 2009 10. Looduskaitseseadus (RT I 2004, 38, 258; 29.12.2011, 1) 11. Aruanne Võrumaal Imara-Tabina liivamaardla Tabina IV uuringuruumis tehtud geoloogiliste tööde kohta (varu seisuga 01.10.2010); OÜ Viru Mäebüroo, Tallinn, 2010 12. Eesti põhjavee kaitstuse kaardi 1 : 400 000 seletuskiri; Eesti Geoloogiakeskus, Tallinn, 2001 13. Teeseadus (RT I 1999, 26, 377; 29.12.2011, 1) 14. Mootorsõiduki ja selle haagise tehnoseisundile ja varustusele esitatavad nõuded (RTL 2001, 69, 941) 15. Liiklusseadus (RT I 2010, 44, 261; 25.05.2012, 7) 16. Müra normtasemed elu- ja puhkealal, elamutes ning ühiskasutusega hoonetes ja mürataseme mõõtmise meetodid (RTL 2002, 38, 511) 17. Keskkonnamüra hindamine ja müra leviku tõkestamine; Ökokratt, 2010 18. Baltem AS koduleht (www.baltem.ee) 19. Mootorsõiduki heitgaasis sisalduvate saasteainete heitkoguste, suitsususe ja mürataseme piirväärtused (RTL 2004, 128, 1986) 20. Liiklusloenduse tulemused 2011. aastal; AS Teede Tehnokeskus, 2011

TAOTLETAVAS TABINA IV LIIVAKARJÄÄRIS KAVANDATAVA TEGEVUSEGA KAASNEVA KESKKONNAMÕJU HINDAMISE ARUANNE

21. Good Practice Guide for Strategic Noise Mapping and the Production of Associated Data on Noise Exposure; European Commission Working Group Assessment of Exposure to Noise, 2006 22. Euroopa Parlamendi ja Nõukogu direktiiv 2002/49/EÜ, mis on seotud keskkonnamüra hindamise ja kontrollimisega (EÜT L 189, 18.7.2002, lk 12) 23. Välisõhu strateegilise mürakaardi ja välisõhus leviva müra vähendamise tegevuskava sisule esitatavad miinimumnõuded (RTL 2005, 78, 1092; 2009, 99, 1482) 24. Euroopa Komisjoni otsus 2009/359/EÜ, püsijäätmete mõiste täiendava määratlemise kohta kaevandus- tööstuse jäätmete käitlemist käsitleva Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2006/21/EÜ artikli 22 lõike 1 punkti f rakendamiseks (ELT 110/1, 1.5.2009) 25. Jäätmeseadus (RT I 2004, 9, 52; 04.04.2012, 2) 26. Säästva arengu seadus (RT I 1995, 31, 384; 2009, 12, 73)