Võru Valla 2020 A. Hankeplaan

Total Page:16

File Type:pdf, Size:1020Kb

Võru Valla 2020 A. Hankeplaan Lisa Võru Vallavalitsuse 07.04.2020 korralduse nr 196 juurde Võru valla 2020 hankeplaan Hanke Hanke planeeritav planeeritav Hankemenetluse Jrk nr. Hanke nimetus maksumus ilma Vastutav üksus aeg liik käibemaksuta (kvartal) Vastseliina alevikus Võidu tn 29 paikneva hoone 550 000 Majandusosakond 1 üürielamuks ümberehitamine II-III avatud 370 000 Majandusosakond 2 Väimela Tervisekeskuse hoone rekonstrueerimine II-III avatud 350 000 Majandusosakond 3 Parksepa noortekeskuse ehitus I avatud Kääpa Sotsiaalkeskuse hoone energiatõhusaks 300 000 Majandusosakond 4 rekonstrueerimine II avatud 185 000 Majandusosakond 5 Võru valla 2020 teehooldustööd I avatud 106 600 Majandusosakond 6 Võru valla kruusateede ehitus 2020 I lihthange Võru valla kruusateede pindamine koos 105 000 Majandusosakond 7 ettevalmistustöödega 2020 I lihthange 90 000 Majandusosakond 8 Pässa tee Lasva kergliiklustee ehitus II lihthange Palometsa-Umbsaare (9180072) teelõigu 750 m 90 000 Majandusosakond 9 kõvakatte ehitus II-III lihthange 45 700 Majandusosakond 10 Valla haljasalade hooldus (7 osa) II lihthange 42 000 Majandusosakond 11 Orava kooli katlamaja projekteerimine ja ehitamine III lihthange 40 000 Majandusosakond 12 Võru valla teekatete korduspidamine 2020 I väikehange Lisa Võru Vallavalitsuse 07.04.2020 korralduse nr 196 juurde Puuetega inimeste eluruumide kohandamise ehitus- 30 000 Majandusosakond 13 ja remonttööd II-III väikehange 28 000 Majandusosakond 14 Heakorra- ja haljastustööd II väikehange 27 000 Majandusosakond 15 Bussiliini nr 1 teenindamine II väikehange 25 500 Majandusosakond 16 Lasva perearstiruumide remontimine II-III väikehange Ehitustööde järelevalveteenuse tellimine (valla 20 000 Majandusosakond 17 objektidel ehitustööde järelevalve teostamiseks) I väikehange 20 000 Majandusosakond 18 Ohtlike jäätmete käitlemise teenuse ostmine II väikehange 16 000 Majandusosakond 19 Võru valla kruusateede hööveldamine 2020 I väikehange 15 000 Majandusosakond 20 Väimelas lasteaia jalgtee (200 m) ehitus II-III väikehange Haridus- ja 15 000 21 Haridusvõrgu analüüs II-IV väikehange kultuuriosakond 12 300 Majandusosakond 22 Bussiliini nr 3 teenindamine IV väikehange Kääpa koolihoonesse raamatukoguruumide 10 000 Majandusosakond 23 ehitamine II-III väikehange 10 000 Majandusosakond 24 Võru valla staadionite hooldamine II väikehange 10 000 Majandusosakond 25 Ujumissildade paigaldamine II väikehange Vallale kuuluvate hoonete ja objektide 10 000 Majandusosakond 26 kindlustamine III väikehange Valla hoonete toiteks elektrigeneraatorite tarne ja 10 000 Majandusosakond 27 paigaldamine IV väikehange 10 000 Kantselei 28 Võru Vallavalitsuse arhiivi korrastamine II väikehange Lisa Võru Vallavalitsuse 07.04.2020 korralduse nr 196 juurde 8 500 Majandusosakond 29 Mänguväljakutele atraktsioonide paigaldamine II väikehange 8 000 Majandusosakond 30 Vallale kuuluvate sõidukite kindlustamine I väikehange 5 600 Majandusosakond 31 Bussiootepaviljonide paigaldamine I väikehange 5 000 Majandusosakond 32 Parksepa kooli ventilatsiooni projekteerimine IV väikehange Vastseliina spordiklubi hoone küttesüsteemi 4 500 Majandusosakond 33 rekonstrueerimine II-III väikehange 3 500 Majandusosakond 34 Tamulakalda detailplaneeringu koostamine III väikehange 3 000 Majandusosakond 35 Pargipinkide paigaldamine II väikehange Loosi mõisa kinnistult ammoniaagi mahuti 2 500 Majandusosakond 36 likvideerimine III väikehange Lasva veetorni katuse rekonstrueerimise 2 000 Majandusosakond 37 projekteerimine IV väikehange Orava teenuskeskuse projekteerimine (perearst, 2 000 Majandusosakond 38 avahooldus, juuksur, massöör) III väikehange Osula kooli katlamaja rekonstrueerimise 2 000 Majandusosakond 39 projekteerimine III väikehange 2 000 Majandusosakond 40 Vastseliina alevikus pärnade lõikus II väikehange Puiga külas teetruubi ületuskohas kõnnitee 2 000 Majandusosakond 41 projekteerimine IV väikehange Lasva lasteaia juures olevale tiigile piirdeaia 1 500 Majandusosakond 42 rajamine II väikehange 2 595 200 .
Recommended publications
  • Uuriv Õppetöö B
    B. G. Forseliusc Seltsi Toimetised nr Studia Forseiiana I Uuriv õppetöö B. G. Forseliuse Seltsi XII suvekool Laelatu puisniidul augustis 2001. Selgitusi jagab Peeter Vissak (vt “Orhideedest...” lk 88). STUDIA FORSELIANA I UURIV ÕPPETÖÖ SISUKORD Madis Linnamägi. Studia Forseiiana...........................................................................................................3 JUHENDAJAD JAGAVAD KOGEMUSI Inge Unt. Uurimismeetod kui õpimeetod Johannes Käisi loomingus....................................................4 Maie Kitsing. Rahvusliku identiteeditunde kujundamine Eesti koolis................................................... 6 Viivi Rohtla. Uuriva õppetöö planeerimisest ja juhendamisest.......................................... ................... 8 Vilja Vendelin. Õpilasuurimistööde juhendamise kogemus Tartu Descartes’i Lütseumis............... 11 Anu-Merike Eenmäe. Rakvere Gümnaasiumi uurimistöö aluste kursusest......................................... 13 Silva Kärner. Uurimine kui õppevorm.....................................................................................................17 Tiiu Ojala. Uuriv õppimine ja ainetevaheline integratsioon ajaloo õpetamisel .................................18 Tiina Kapten. Uuriva õppetöö vajalikkusest ja võimalikkusest loodusainete õpetamisel............... ..21 Marje Loide. Uuriv õppetöö arendab last............................... ................................................................23 Eha Jakobson. Rahvusvahelised projektid väikekoolis........................................................................26
    [Show full text]
  • LISA 1. Setomaa Ettevõtluskeskkonna Teemaplaneeringu Ja Selle KSH LÄHTEANDMETE ANALÜÜS
    LISA 1. Setomaa ettevõtluskeskkonna teemaplaneeringu ja selle KSH LÄHTEANDMETE ANALÜÜS Mikitamäe Vald Värska Vald Meremäe Vald Misso Vald Juuni 2014 Setomaa ettevõtluskeskkonna teemaplaneeringu ja selle KSH LÄHTEANDMED SISUKORD Eessõna ...................................................................................................................................................................5 1. TEEMAPLANEERINGU SEOSED MUUDE ASJAKOHASTE STRATEEGILISTE DOKUMENTIDEGA .......6 1.1 RIIGI TASAND ............................................................................................................ 6 1.1.1 ÜLERIIGILINE PLANEERING EESTI 2030+ ............................................................................ 6 1.1.2 RIIKLIKUD ARENGUKAVAD ................................................................................................ 9 1.1.3 KAVANDATAVAD TÕMBEKESKUSED .................................................................................. 12 1.1.4 EESTI-VENE KONTROLLJOONE VÕIMALIKUD MUUTUSED .................................................. 14 1.2 MAAKONNA TASAND ................................................................................................ 15 1.2.1 MAAKONNAPLANEERINGUD ............................................................................................ 15 1.2.2 MAAKONNA TEEMAPLANEERINGUD ................................................................................ 17 1.2.3 MAAKONDLIKUD ARENGUKAVAD ....................................................................................
    [Show full text]
  • Haanjamaa Leidub Kahepaiksetest
    VEEKOGUD TAIMESTIK 2012 ©Keskkonnaamet Haanjamaad on õigustatult nimetatud järvede maaks – ainuüksi Haanjamaa salumetsadele on iseloomulik omapärane rohttaim – AS Aktaprint Trükk: Küljendus: Akriibia OÜ Akriibia Küljendus: kõrgustiku keskosas koos Rõuge ürgoru ja Kütioruga asub enam tähkjas rapuntsel. Mujal Eestis on see liik haruldane. Haruldustest Michelson L. maastik, Haanja kui kuuskümmend järve. Kunagi oli nende hulk suuremgi, kuid esinevad veel võsu-liivsibul, ahtalehine jõgitakjas ja Brauni astel- foto: Esikaane paljud on nüüdseks kinni kasvanud ja nende kohti tähistavad sood. sõnajalg, mis on selle liigi ainus teadaolev kasvukoht Eestis. Niis- Kivistik M. Pungar, D. koostaja: Trükise Haanjamaa järvede seas leiame nii Eesti sügavaima, Rõuge Suur- ketes küngastevahelistes nõgudes kasvab kümmekond liiki käpalisi Keskus www.rmk.ee SA Keskkonnainvesteeringute Keskkonnainvesteeringute SA järve (sügavus 38 m) kui ka Eesti järvedest kõige kõrgemal asuva – ehk orhideesid. Ka järvedes on oma haruldused: vaid Kagu-Eestis [email protected] Trükise väljaandmist toetas: väljaandmist Trükise Tuuljärve (257 m ü.m.p). leiduvat, harvaesinevat vahelduvaõielist vesikuuske on siinkandis 9090 782 tel Haanjamaa järved on omapärase tekkelooga. Jääaja lõpus jäid leitud seitsmest järvest. teabepunkt Haanja RMK Lõuna-Eesti piirkond Lõuna-Eesti üksikud hiiglaslikud mandrijääst eraldunud pangad kauaks sula- loodushoiuosakond RMK mata, sest olid kaetud paksu moreenikihiga. Kliima soojenemisel ILMASTIK KORRALDAJA KÜLASTUSE KAITSEALA jääpangad sulasid ja järgi jäid sügavad veesilmad. Moreenkiht vajus Haanjamaa suur kõrgus, liigestatud reljeef ja asend loovad tingi- www.keskkonnaamet.ee Foto: Vorstimägi, M. Muts järve põhja, seetõttu on Haanjamaa veekogude põhi enamasti kõva mused sademeterohke ja samas suurte temperatuurierinevustega [email protected] ja kruusane. Kunagiste mattunud orgude kohale tekkinud järvi ise- Foto: Haki männid, R. Reiman ilmastiku tekkeks.
    [Show full text]
  • Antsla Rõuge Võru Karula Kanepi Veriora Orava Lasva
    OTEPÄÄ v r ä j a h ü L Piigandi Veriora P L jv i g õ j a VERIORA d KANEPI Kä aart on valmistatud Maa-ametis. Kaardil kujutatud informat- Msiooni eest vastutab Maa-amet. Andmeallikad: Eesti Topograa- Kanepi L filine Andmekogu; haldusüksuste piirid, asulate lahkme- j jooned ja nimed (seisuga 01.02.2017.a) - Maaregister. Värska e l k L o K L LAHEDA Sill aotsa Päka j Rebas- mäe Kahkva Peraküla Pääväkese Pikasilla Pille Riihora Soe Kamnitsa Lauga Tsolgo Rõssa VÄRSKA Raiste Oleski Paidra Kärgula URVASTE gi jõ Orava Haamaste ra Kannu O Parksepa Lapi j Sulbi Pindi Kõivsaare sula Kärna- Kõrges- Kõvera Vi Mustja mäe saare L Rummi Leiso Lilli- Tagaküla Vivva Anne Listaku ORAVA Loosu Mõrgi Madala Jantra Korgõ- Pulli LASVA Lakovitsa Heeska Kahro Mäekülä Navi Väimela mõisa Uhtjärv Pika- Kakusuu Kliima L Rauskapalu Osula kannu Rusima Hanikase Ant Hutita Kühmamäe Madi sla Horma Väiso Lasva Suuremetsa Kõliküla j Hargi Kääpa Mäes- Marga Luuska Linnamäe Alakülä L saare Ala- Pässä Majala põdra Varese Puu- Oro Liinamäe sepa Otsa Vagula Lõõdla jv Järvere Voki- Tuderna L Tamme Lepassaare Soena Piusa Sõmerpalu Tammsaare Vana-Antsla Haava Husari Praakmani jv L Võru- L gula Tamme Liiva Va Roosi- mõisa Helle- Haidaku Pritsi Sõmerpalu saare Tamula jv kunnu Lehe- Nõnova Kaku Tiri Tabina VÕRU metsa j Keema a Kobela Mustas- n Lindora Noodask - saare Umbsaare s Sooküla L Võlsi küla I SÕMERPALU Hänike Sutte Mäe- Kurenurme VÕRU Kose Palo- Tüütsmäe Meego- metsa Kõoküla Antsla Udsali mäe Veri- Saaremaa RÕUGE R Juba Loosi MEREMÄE õ järve Andsu- Puutli VASTSELIINA u Käätso
    [Show full text]
  • Lisa (Majandus- Ja Taristuministri 09.04.2021 Määruse Nr 14 Sõnastuses)
    Majandus- ja taristuministri 25.06.2015. a määrus nr 72 „Riigiteede liigid ja riigiteede nimekiri” Lisa (majandus- ja taristuministri 09.04.2021 määruse nr 14 sõnastuses) RIIGITEEDE LIIGID JA RIIGITEEDE NIMEKIRI Terviktee Riigitee asukoha kirjeldus tervikteel Tee nr Nimi (E–tee nr) 1 2 3 1. Põhimaanteed Tallinna linnas (asustusüksus, Lasnamäe linnaosa) Väo tänava ristmikust kuni Narva 1 (E20) Tallinn–Narva linna (asustusüksus) läänepoolse piirini; Narva piiripunkti idapoolsest pääslast kuni Vene Föderatsiooni piirini Narva jõe sillal Tallinna linna (asustusüksus, Kesklinna 2 (E263) Tallinn–Tartu–Võru–Luhamaa linnaosa) lõunapiirilt kuni tee lõpuni ristmikul riigiteega 7 Napi külas Tee algusest ristmikul riigiteega1 kuni ringristmikuni riigiteega 13213 Jõhvi linna (asustusüksus) läänepoolsel piiril; Jõhvi linnas (asustusüksus) ringristmikust Veski ja Uue tänavatega kuni ringristmikuni Pargi tänava ja Puru teega; Jõhvi linna 3 (E264) Jõhvi–Tartu–Valga (asustusüksus) lõunapiirilt kuni Tartu linna (asustusüksus) põhjapiirini ristmikul Kvissentali teega; Tartu linnas (asustusüksus) liiklussõlmest riigiteega 2 kuni tee lõpuni riigipiiril Läti Vabariigiga Valga linnas Tallinna linna (asustusüksus, Nõmme linnaosa) läänepoolselt piirilt Pääsküla jõe 4 (E67) Tallinn–Pärnu–Ikla sillal kuni tee lõpuni riigipiiril Läti Vabariigiga Ikla külas Pärnu linna (asustusüksus) idapoolselt piirilt 5 Pärnu–Rakvere–Sõmeru kuni tee lõpuni ristmikul riigiteega 1 Sõmeru alevikus Valga linna (asustusüksus) lääneosas Ränioja 6 Valga–Uulu truubilt kuni tee lõpuni ristmikul
    [Show full text]
  • Pere-, Ees- Ja Isanimi Päritolu Surnud Koht Või Põhjus
    Pere-, ees- ja isanimi Päritolu Surnud Koht või põhjus AABEL, Karl-Reinhold Peeter Keila v 30.03.1919 Orava küla j AABERG, Eduard Hans Kolga v 16.03.1920 1.Div hg / soetõbi AABRAMS, Kaarel Hans Triigi v 30.01.1919 külmus lahinguväljal AADER, Karl 5.11.1919 Schlipatsi küla j AAL, Jaan Kütti v 15 05.1919 AAL, Karl Leena Helme v 23.05.1919 Viitsina ms.j AAL, Oskar Mart Vana-Kariste v 28.01.1920 Viljandi Sv.Hg / rõuged AALBERG, Jakob Peeter Porkuni v AALBERG, Johannes Hans Saksi v 15.03.1920 III Div hg AALBERG, Tõnno Voldemar-Jüri Aavere v 14.05.1919 Stackelni jaama j AALITS, August Karl Paasvere v 12.12.1919 Tr.3.Sv.Hg / rõuged AAM, Jakob-Micael Mart Kahala v 25.01.1920 AAMANN, Karl 16.07.1919 Kebi jõe j AAREN, Jakob Jakob Tänassilma v 14.03.1919 Preeksa küla j AAS, Eduard Peeter Vesneri v 3.07.1919 Tr.Sv.Hg AASSOV, Johan Aleksander Olustvere v 24.01.1919 Tõrva alevi j AAVEL, Mihkel AAVIK, Jaan Johannes Tuhalaane v 29.04.1919 Vaschina-Gora j AAVIK, Johannes Haljala v 15.02.1919 Narva j ABEL, Alfred Misso v 29.05.1919 ABEL, Julius Isak Kuremaa v 27.01.1919 ABEL, Leonhard Andres Võtikvere v 15.08.1919 Ostrovi j ABEL, Rudolf Jaan Kudina v 19.08.1919 Marienburgi j ABELSON, Harald Imavere v ABI-TEKU, Aleksander Peter Taevere v 16.07.1919 ABJAN, Gustav Juhan Jäneda v 9.01.1920 gripp ABNER, Aleksander Joosep Undla v 13.12.1918 ABO, August Abram Avanduse v 20.12.1919 ADAMBERG, Arthur Haljala v 15.02.1919 Narva j ADAMFELDT, August Suure-Jaani kh ADAMFELDT, Eduard Hans Olustvere v 22.02.1919 Riigiküla j ADAMSON .03.1919 Riigiküla j ADAMSON 23.06.1919
    [Show full text]
  • Võru MP Seletuskiri
    VÕRU MAAKONNAPLANEERING 2030+ Võru Maavalitsus OÜ Hendrikson & Ko Jüri 12, Võru Raekoja plats 8, Tartu Maakri 29, Tallinn www.hendrikson.ee töö nr 2131/14 Võru-Tartu 2018 2 VÕRU MAAKONNAPLANEERING 2030+ SISUKORD SISSEJUHATUS ........................................................................................... 4 1. VÕRUMAA RUUMILINE ARENG ............................................................ 6 1.1. RUUMILISE ARENGU VISIOON ................................................................... 6 1.2. RUUMILISE ARENGU ANALÜÜSI KOKKUVÕTE .................................................. 6 1.3. RUUMILISE ARENGU SUUNAMINE ÜLERIIGILISES PLANEERINGUS ........................... 9 1.4. RUUMILISE ARENGU PÕHIMÕTTED JA SUUNDUMUSED VÕRU MAAKONNAS. PLANEERINGULAHENDUSE PÕHJENDUSED ...............................................................10 2. ASUSTUSSTRUKTUUR JA ASUSTUSE SUUNAMINE ............................. 14 2.1. KESKUSTE VÕRGUSTIK JA TOIMEPIIRKONNAD ...............................................16 2.1.1. Ettevõtlus ja töökohad ...............................................................19 2.1.2. Teenused .................................................................................21 2.2. LINNALISE ASUSTUSE ALAD ....................................................................24 2.3. MAALINE PIIRKOND .............................................................................26 2.4. SUUNISED DETAILPLANEERINGU KOOSTAMISE KOHUSTUSEGA ALADE JA JUHTUDE MÄÄRAMISEKS ÜLDPLANEERINGUTES .....................................................................27
    [Show full text]
  • Hajaasustuse Programmi Toetuse Saajad 2020
    Hajaasustuse programmist toetuse saajad 2020 Nr Toetuse saaja/kaastaotleja Projekti nimetus Toetuse suurus (Riik+KOV) 1 Aare Irbo Sassi kinnistu kanalisatsiooni rajamine 1 756,74 2 Adniel-Georg Tamm Tamme talu veevarustussüsteem 887,00 3 Adniel-Georg Tamm Tamme talu kanalisatsioonisüsteem 2 489,50 4 Agur Lillemets Verijärve küla Lillemetsa talu 1 813,02 kanalisatsioonitrassi ehitus koos imbväljaku ja septikuga 5 Aime Tooding Võru vald, Lapi küla, Võru tee 3 2 050,20 veesüsteemide projekt 6 Ain Lõiv Pillejärve talu kanalisatsioon 1 388,00 7 Aivar Hiiemäe Kanalisatsioonisüsteemi rajamine ja 2 572,80 paigaldus Sireli kinnistul 8 Aivar Raag Tammiku talu kanalisatsioonisüsteemi 2 476,32 rajamine 9 Aivo Palojärv Loosu küla, Loosu-Kausta salvkaevu 3 151,68 rajamine 10 Annika Piirisild Hajaasustuse programm puurkaevu 6 070,00 rajamine Räbo-Mihkli talu Vaarkali küla 11 Arvo Taaler Paju kinnistu kanalisatsioonisüsteemi 2 090,40 rajamine 12 Elar Kendaru Võru vald, Lasva küla, Palo tee 10, 1 728,00 Võrumaa kinnistule kanalisatsiooni ja imbväljaku tegemine 13 Eve Tolmik Piirsilla talu veesüsteemide rajamine 4 720,00 14 Gennadi Tammekivi Aavo, Loosu küla, Võru vald 4 627,02 biopuhasti rajamine 15 Hilja Kolt Lepa kanalisatsioonisüsteemi rajamine 2 122,56 16 Iivi Loom Koputa kinnistu 2 070,30 kanalisatsioonisüsteemi rajamine 17 Iivi Raudsepp Kanalisatsioonisüsteemi rajamine 2 640,00 Hindra-Kirro majapidamisse Indra külas 18 Ingrid Dubrov Kõivistu talu kanalisatsiooni-süsteemi 2 412,00 ehitus 19 Ingrid Välbe Kasuka talu, Juraski küla, Võru vald. 1 693,63 Veesüsteemide valdkonna projekt. Vee puhastamiseks vajalike seadmete paigaldamine 20 Janar Ziugand Varigu veesüsteemi ehitus 5 909,00 21 Kaidi Niidas Vana-Vastseliina küla Priiuse 5 816,00 veesüsteemi rajamine 22 Kairi Luik ja Tea Soosaar Raiste külas Luige/Mossu talu vee 5 321,00 kvaliteedi parandamine ja veevarustuskindluse tagamine 23 Kaja Taaler Mündi, Külaoru küla, Võru vald.
    [Show full text]
  • Kust on Tulnud Vana Võrumaa Külanimed?
    Evar Saar Võru instituudi teadur, kes uurib kohanimesid Kust on tulnud Vana Võrumaa külanimed? Hajatalude ja väikeste külade maastikul Lõuna- ning Lääne-Võrumaal pärineb külanimede enamik inimeste nimedest – kunagistest talu- poegade lisanimedest. Põhja-Võrumaa (praeguse Põlvamaa) külad on suuremad ja vanemad. Nende nimed on tekkinud nii ammusel ajal, et kirjalikud allikad seda aega otseselt ei valgusta. Ometi ei sõltu tähen- duselt läbipaistva ja hämara materjali suhe Võrumaa külanimedes külade suurusest ja külaks olemise east. Ka hiljuti talunimest küla nimeks saanud nimede hulgas leidub palju naaberkeelte isikunimesid ja palju selliseid nimesid, mille päritolu jääbki tundmatuks. Artikkel põhineb aastatel 2009–2014 Eesti kohanimeraamatu (EKNR) jaoks tehtud uurimistööl ja annab põgusa, tutvustust ning eelreklaami pakkuva ülevaate sellest, mida lähimas tulevikus saab Eesti kohanime- raamatust just ajaloolise Võrumaa külanimede kohta lugeda. Sellel alal uuris Mariko Faster Hargla kihelkonda ja on kirjutanud põhiosa nendest märksõnaartiklitest. Evar Saar uuris ülejäänud seitset vana Võrumaa kihel- konda. Tööd tehti põhiliselt arhiiviallikatele ja revisjonide publitseeritud materjalidele toetudes. Esimene eesmärk oli saada ülevaade asustusajaloost mõisate ja põlis- külade (XVI saj allikates külaks peetud üksuste) kaupa. Nimede arengu jälgimine oli kindlamaks aluseks tõlgendusele, mille juures sai kasutada varasemaid piirkondlikke uurimusi (Valdek Pall Põhja-Tartumaast1, Marja 1 Pall, Valdek. Põhja-Tartumaa kohanimed. I. Toimetanud M. Norvik. Valgus, Tallinn 1969. OMA KEEL 1/2015 19 Kallasmaa Saaremaast2 ja Hiiumaast3, Jaak Simm Võnnu kihelkonnast4), läänemeresoome kohanimede alast kirjandust, Eesti, Soome, Vene, Saksa, Läti isikunimeraamatuid ja teisi allikaid. Etümoloogiates püüti hoiduda pelgalt sõnavaralistest võrdlustest. Püüti pakkuda vaid selliseid nime päritolu seletusi, mis oleksid vähemalt tõenäolised paigapealse kohanime- süsteemi toimimise vaatevinklist, isegi siis, kui nime tegelikku ajaloolist tagapõhja pole suudetud kindlaks teha.
    [Show full text]
  • Hr Kalle Karoles Keskkonnateabe Keskus Mustamäe Tee 33 10.05.2011 Nr 12-15/3640-1 10616 Tallinn
    Hr Kalle Karoles Keskkonnateabe Keskus Mustamäe tee 33 10.05.2011 nr 12-15/3640-1 10616 Tallinn Keskkonnaregistri veekogude nimistu täiendamine Austatud härra Karoles Keskkonnaregistri seaduse § 4 lg 1 alusel keskkonnaregistri vastutava töötlejana palun kanda keskkonnaregistri seaduse § 39 lg 3 alusel keskkonnaregistri veekogude nimistusse käesoleva kirja lisas loetletud veekogud. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Harry Liiv Asekantsler kantsleri ülesannetes Lisa: Veekogude nimekiri Irja Truumaa 626 2899; [email protected] 1 Lisa 10.05.2011 kirjale nr 12-15/3640. Veekogude nimekiri Vooluveekogud Jrk nr Registrikood Veekogu nimi Tüüp 1 VEE1000202 Savioja Oja 2 VEE1000203 Piiroja Oja 3 VEE1000204 Kõrvõ oja Oja 4 VEE1000205 Süväoro oja Oja 5 VEE1000206 Leoski oja Oja 6 VEE1000207 Piiroja Oja 7 VEE1000208 Matsuri oja Kraav 8 VEE1000209 Saabolda oja Oja 9 VEE1000210 Praakmani oja Oja 10 VEE1000211 Veremäe oja (Mustoja) Oja 11 VEE1000212 Julga oja Oja Avimehe oja (Tõiva oja (alamjooksul), 12 VEE1000300 Korla oja (ülemjooksul)) Oja 13 VEE1000301 Jordani oja Oja 14 VEE1000302 Lapistu oja Oja 15 VEE1000400 Surja oja Oja 16 VEE1000500 Vana-Saaluse oja Oja 17 VEE1000600 Rauba oja Oja 18 VEE1000700 Vastseliina oja Oja 19 VEE1000701 Illimäe peakraav Peakraav 20 VEE1000702 Ronkuse oja Oja 21 VEE1000800 Raudoja Oja 22 VEE1000900 Kivioja Oja 23 VEE1001000 Mustoja Oja 24 VEE1001100 Meeksi oja Oja 25 VEE1001200 Korgõsilla oja (Raagsilla oja) Oja 26 VEE1001202 Alasilla Oja Oja 27 VEE1001203 Kungioja Oja 28 VEE1001204 Kalsaoja Oja 29 VEE1001205
    [Show full text]
  • Parksepa Keskkool on Suutnud Säilitada Oma Traditsioone Parksepa Keskkooli Direktori Intervjuu Teemal “145
    VSEPTEMBER 2018ÕRU VVÕRU VALLAA TEATAJA LLA 1 Nr 10 (161) November 2020 Teataja Parksepa keskkool on suutnud säilitada oma traditsioone Parksepa keskkooli direktori intervjuu teemal “145. aastane Parksepa kool “ õuealal, juurde saanud kaasaegse Milline on Parksepa kooli tule- multifunktsionaalse spordiväl- vik? Kas kool jätkab veel 145 jaku pallimängudeks. On alanud aastat? esimese, 1875. aastal valminud koolihoone ümberehitustööd, Kui oleme uurinud meie kooli mille tulemusena sünnib Park- ajalugu, siis selgub, et pea igal sepa noortekeskus. Endiselt aga kümnendil on kooli juhtkonna ja tunneme puudust kaasaegselt õpetajaskonna ees seisnud küsimus ehitatud kooli staadionist. – kuidas edasi? Kui kool tegutses pikka aega põhikoolina, siis ei Arvata võib ka, et 11 aastat tagasi osatud ette näha, et 1989. aastast renoveeritud koolimaja vajab varsti on Parksepas keskkool, aga ometi jälle uuenduskuuri, seda enam kui nii juhtus, sest õpilaste arvu kasv võrdleme meie koolimaja uute või ja kohaliku kogukonna toetus äsja renoveeritud koolimajadega. viiski hariduselu piirkonnas just On ikka osatud ehitada uhkeid ja selles suunas. kaasaegseid koolimaju! Vahepealsetel aastatel olime taas Kindlasti on küsimus ka inimestes, sunnitud arutlema Parksepa kooli sest kool vajab pidevalt uute, ande- tuleviku üle – kas meie kooli kesk- kate ja aktiivsete töötajate liitumist kooliosa ikka jääb püsima? Aga jäi, koolielu huvitavamaks tegemisel. meie kooli 312-st õpilasest õpib Näiteks ootame huviringide juhen- praegu gümnaasiumiastmes 123 dajateks lastevanemaid-entusiaste, õpilast. kes tahaksid lastele midagi huvi- tavat õpetada. Arvan siiski, et kümne või 20 aasta pärast on siin kool ikka olemas. Kas Parksepa keskkooli õpilastest moodustati staadionile kooli 145. juubeliks vastav number. Foto: Taago Hektor Kes on need õpilased või vilist- ka 145 aasta pärast, seda ei oska lased, kelle üle kool on viimasel praegu küll ennustada.
    [Show full text]
  • Archaeological Research in Estonia 1865 – 2005
    EA E A ARCHAEOLOGICAL RESEARCH IN ESTONIA 1865 – 2005 IN ESTONIA RESEARCH ARCHAEOLOGICAL A R E – Archaeological Research in Estonia 1865 – 2005 ea.indb 1 27.02.2006 23:17:25 ea.indb 2 27.02.2006 23:17:43 Estonian Archaeology 1 ARCHAEOLOGICAL RESEARCH IN ESTONIA 1865 – 2005 Tartu University Press Humaniora: archaeologica ea.indb 3 27.02.2006 23:17:43 Official publication of the Chair of Archaeology of the University of Tartu Estonian Archaeology Editor-in-Chief: Valter Lang Editorial Board: Anders Andrén University of Stockholm, Sweden Bernhard Hänsel Freie Universität Berlin, Germany Volli Kalm University of Tartu, Estonia Aivar Kriiska University of Tartu, Estonia Mika Lavento University of Helsinki, Finland Heidi Luik Tallinn University, Estonia Lembi Lõugas Tallinn University, Estonia Yevgeni Nosov University of St. Petersburg Jüri Peets Tallinn University, Estonia Klavs Randsborg University of Copenhagen, Denmark Jussi-Pekka Taavitsainen University of Turku, Finland Andres Tvauri University of Tartu, Estonia Heiki Valk University of Tartu, Estonia Andrejs Vasks University of Latvia, Latvia Vladas Žulkus University of Klaipeda, Lithuania Estonian Archaeology, 1 Archaeological Research in Estonia 1865–2005 Editors: Valter Lang and Margot Laneman English editors: Alexander Harding, Are Tsirk and Ene Inno Lay-out of maps: Marge Konsa and Jaana Ratas Lay-out: Meelis Friedenthal © University of Tartu and the authors, 2006 ISSN 1736-3810 ISBN-10 9949-11-233-8 ISBN-13 978-9949-11-233-3 Tartu University Press www.tyk.ee Order no. 159 ea.indb 4 27.02.2006 23:17:43 Contents Contributors 7 Editorial 9 Part I. General Trends in the Development of Archaeology in Estonia Th e History of Archaeological Research (up to the late 1980s).
    [Show full text]