DOCSLIB.ORG

EGT Aastaraamat 2020 EST V2.Indd

Total Page：16

File Type：pdf, Size：1020Kb

Download full-text PDF Read full-text
EGT Aastaraamat 2020 EST V2.Indd Aastaraamat EESTI GEOLOOGIATEENISTUS F. R. Kreutzwaldi 5 44314 Rakvere Telefon: (+372) 630 2333 E-post: [email protected] ISSN 2733-3329 © Eesti Geoloogiateenistus 2021 2 Eessõna . 3 Organisatsioonist . 5 Koostöö . 6 Oskuste arendamisest . 9 Välitööde kaart . 12 GEOLOOGILINE KAARDISTAMINE JA MAAPÕUETEAVE Südamikpuurimised — oluline teetähis Eesti maapõueuuringutes . 13 Ülevaade EGT puurimistöödest 2020. aastal . 15 Ehitusmaavarade levik, kaevandamine ja kasutamine Pärnu maakonnas. 17 Hiiumaa maavarad, geofüüsikalised anomaaliad ja Kärdla meteoriidikraater . .22 Geoloogiline kaardistamine Pärnumaal . .26 Digitaalse geoloogiafondi ava-aasta . .29 HÜDROGEOLOOGILISED JA KESKKONNAGEOLOOGILISED UURINGUD Eesti põhjaveekogumite seisund perioodil 2014-2019 . 31 Ida-Virumaa põhjavee värskastumine . .35 Kukruse aheraineladestu põhjaveeuuring . .37 Põhja- ja pinnavee kvaliteet suure põllumajandusmaa osakaaluga aladel . .39 18O kontsentratsiooni ajast sõltuv 3D mudeldamine programmipakettidega MODFLOW-2005 ja MT3DMS regionaalse ulatusega põhjavee-kihtkonnas Eesti arteesiabasseini näitel. .42 Radooniuuringud väheuuritud omavalitsustes: Keila ja Võru linnas, Rõuge, Setomaa, Võru ning Ruhnu vallas . .46 GroundECO - Põhjaveest sõltuvate maismaaökosüsteemide jätkusuutlik majandamine riikide üleses Gauja-Koiva vesikonnas . .50 MEREPÕHJA UURINGUD 2019.–2020. aasta mererannikute seire tööd . .53 Laevateede geofüüsikalised uuringud . .56 Läänemere merepõhja setete keskkonnaseisund . .58 Muhumaad ja Mandri-Eestit lahutav Suur väin lasub komplekssel, keeruka reljeefiga aluspõhja vagumusel . 60 Eessõna 2020. on olnud eriline aasta, mida keegi meist ilmselt nii pea ei unusta. Maailm on muutunud, inimeste vaja- dused ja ootused on muutunud, ning fookus liigub üha enam ressursitõhususele ja keskkonna säästmisele. Et rohepöörde teostamine tooks samaaegselt keskkonda säästes majanduslikku kasu Eesti riigile ja annaks meie elanikele kindluse tuleviku osas, peame teenistusega panustama teaduspõhiste ja faktidele tuginevate alus- andmete kogumisse ja avalikustamisesse. Sirli Sipp Kulli Eesti Geoloogiateenistuse direktor Noore organisatsiooni arengus on Eesti Suurt tuge oleme saanud meie ülikoolidelt Geoloogiateenistuse (EGT) kolmas tegut- ja käimasolevatelt koostööprojektidelt oo- semise aasta olnud justkui maratoni esi- tame põnevusega vilju lähimate aastate mene kontrollpeatus, kus vaatasime, kas jooksul. Lisaks uuringute faktipõhistele tu- oleme ikka sobivaimate kompetentsidega lemustele, loodame ülikooli lõpetajate hul- liikumas riigi majanduse taaskäivitamisele gast kaasata oma meeskonda kõrgelt hari- enim vajalikus suunas ning õiges tempos. tud geolooge. Aasta alguses vahetus EGT juhtkond, täie- Oleme loonud ja täiustamas vundamenti, et nenud on meeskond ning täpsustunud tu- toetada oma teadmiste ja kompetentsiga levikku vaatavad strateegilised eesmärgid. riigi jaoks oluliste arenduste käimalükka- mist, näiteks mere- ja maismaa tuulepar- Olen äärmiselt rõõmus, et hoolimata Co- gid, päikesepargid, Saaremaa püsiühendus vid-19 piirangutest oleme loonud kahepoolse jpt. Andsime hinnangu Raplamaa ja Pärnu- tiheda ja avatud suhtluse nii kohalike omava- maa ehitusmaavarade varustuskindlusele litsuste kui ka maapõue valdkonnas tegutse- ning alustasime taas 30 aastat tagasi kat- vate ettevõtjatega. Nende ja riigiasutustelt kenud riigile kuuluvate oluliste maapõue- saadud vajaduste ja ootustele tuginedes on varade, nagu fosforiit ja graptoliitargilliit, meil lõpusirgel EGT täiendatud arengukava uurimist. Samuti alustasime meie ühise paikapanek järgmiseks viieks aastaks. tohutu varanduse, ehk umbes 80 aasta EESTI GEOLOOGIATEENISTUS 2020 3 jooksul kogutud kümnete kilomeetrite jagu nete jooksul kogutud kompetentsi üle Eesti puursüdamike kolimist kaasaegsetesse tin- Keskkonnauuringute Keskusesse. Selle gimustesse Arbaveres. sammuga tagasime nii asutusele endale kui ka ettevõtjatele laboriteenuste hinna ja Meie ühe tähtsaima maavara, põhjavee kvaliteedi parema suhte aga ka töötajate pä- kohta koostasime Hiiu- ja Raplamaa hüdro- devuse rakendamise akrediteeritud laboris. geoloogilised ja põhjavee kaitstuse kaardid. Oma põhiülesannete täitmiseks suuname Meie hüdrogeoloogid torkasid veel lisaks fookuse just geoloogilise kompetentsi tõst- silma eelneval aastal mitmetes rahvus- misele ja valdkonna ekspertide kaasamisele, vahelistes projektides osalemisega, nende et anda oma parim panus riigi majanduse eeskuju teiste osakondadele on tähele- arengule rohepöörde tingimustes. panuväärne. Käesolev aastaraamat annab huvitava läbi- Kasvav surve rannaalade kasutamiseks on lõike meie 2020. aasta olulisematest töödes Eestis süvendanud vajadust usaldusväärsete ja nende tulemustest ning heidab põgusa alusandmete ja baasteadmiste järele. Mere- pilgu ka tulevikku. Artikleid leiab nii põh- rannikute seire uus metoodika ja selle eda- javee uuringute, merepõhja uuringute ja sine kasutamine võimaldab saada senisest mererannikute seire kui ka üldgeoloogiliste usaldusväärsemaid andmeid mere- ja ran- uurimistööde osas. Loodame, et siia koon- naalade ruumiliseks planeerimiseks ja kaits- datud artiklid koos info- ja pildimaterjaliga miseks ning riskide kaardistamiseks. Tehtud tekitavad huvi ning annavad sisuka ülevaate laevateede uurin guga sai Veeteede Amet EGT tegevustest. kaasajastatud info süvendamistöödeks. Emotsionaalselt keerulisena, kuid riigire- formi eesmärke järgides, otsustasime kon- solideerida EGT labori ning viia aastaküm- Head lugemist! 4 EESTI GEOLOOGIATEENISTUS 2020 Organisatsioonist Eelarve 2018 2019 2020 Tööjõukulud 1 300 000,00 € 1 400 000,00 € 1 400 000,00 € Majandamiskulud 729 815,00 € 1 356 000,00 € 1 084 176,00 € Investeeringud (sh Arbavere arendamine) 271 000,00 € 450 000,00 € 375 000,00 € Kokku 2 300 815,00 € 3 206 000,00 € 2 856 176,00 € Töötajaskond Peegeldus ühiskonnast (Emor AS uuring 14.05-20.05.2020) Keskmine vanus 41 eluaastat Kas Eestis tuleks rohkem uurida maavarade Sooline jaotus kasutamise mõju nii keskkonnale, majandusele ja sotsiaalsfäärile või on praegune tegevus vastav olukorrale? 50% Naised 68% Mõju tervikuna 50% Mehed tuleks rohkem uurida 16% Ei oska öelda Tööstaaž asutuses (EGT alustas tegutsemist 01.01.2018) 14% Praegune uurimistulemus on piisav 2% Mõju tervikuna võib vähem uurida 60% Kuni 3 aastat Kuivõrd ollakse teadlik 29% Kuni 2 aastat Eesti Geoloogiateenistuse tegevusest 11% Alla 1 aasta 65% Pigem teadlik Omandatud haridustase 18% Pigem ei ole teadlik 17% Ei oska vastata 64% Magistrikraad 21% Doktorikraad 15% Rakenduslik kõrghar./bakalaureusekraad EESTI GEOLOOGIATEENISTUS 2020 5 ResTA infopäev (koostöös ETAGi, TÜ ja TalTechiga). Foto Sirli Sipp Kulli. Koostöö Geoloogiliste uuringute põhiküsimus on ikka olnud, kus ja kui kus puurimistöid teostati. Info oli kätte- palju uurida. Täna on muutumas üha tähtsamaks ka see, kui- saadav valdade kodulehtedel ja vallalehte- das uurida ja mis saab pärast uuringute tegemist. Et vastuseid des ilmusid pikemad selgitavad artiklid. Ka leida, muutub üha olulisemaks koostöö uurijate, teadlaste ja EGT kodulehel oli pidevalt saadaval teave otsustajate vahel. Eirata ei saa ka ettevõtjate ja kohaliku ko- puurimistööde kulgemise kohta. Üksikud gukonna vajadusi. tekkinud probleemid olid pigem seotud ko- halike teede olukorraga ja needki lahendati 2020. aastal oli heaks näiteks koostööst kiiresti. Omavalitsused tunnevad jätkuvat kohalike omavalitsustega uute puurau- huvi uuringutulemuste vastu ja kindlasti kude rajamine Virumaale. Selgitada tuli nii me tutvustame neid, kui need on saanud uuringute eesmärke, puuraukude asukoha kaante vahele. valikuid kui ka puurimistööde tehnilist poolt. Lääne- ja Ida-Virumaa omavalitsuste lii- Jätkuvalt panustame koostöösse teiste dud suhtusid Eesti Geoloogiateenistuse riigiasutustega. Nii on mitmed tehtud uu- plaanidesse mõistvalt. Oluline oli vallava- ringud lähtunud teiste riigiasutuste vaja- litsuste abi elanikkonna teavitamisel seal, dusest kasutada teadmistel põhinevate 6 EESTI GEOLOOGIATEENISTUS 2020 otsuste tegemiseks adekvaatset infot. Näiteks võib tuua 2020. aastal Veeteede Ameti (nüüdse Transpordiameti) tellimusel valminud laevateede uuringu, Keskkonna- ministeeriumi tarbeks tehtud põhjaveeko- gumite seisundi hindamise, mererannikute seiretööd ja pinnase kiirgusseire, ehitus- maavarade varustuskindluse hindamise Pärnumaal jms. Koostöö riigiasutustega jätkub ka 2021. aastal. Järjest enam on esile tõusnud maakasutuse küsimused olemasolevatel ja perspektiivsetel maardlatel. Tähelepanu all ehitusmaavaradega varustatuse pers- pektiivid, seda eriti Harjumaal. Arendajad on hakanud tundma huvi meretuulepar- giks kavandavate alade geoloogiliste tin- gimuste vastu. Huvi kasutada geoloogilist infot oma vajadusteks on üles näidanud Kaitsevägi. Eesti Geoloogiateenistuse loomisest saati alates 2018. aastast tehakse tihedat koostööd Tartu Ülikooli ja Tallinna Tehni- kaülikooli geoloogiateadlastega. Kaht- lemata on sellele on kaasa aidanud kahe projekti – ResTA (Ressursside väärinda- mise alase teadus- ja arendustegevuse toetamine) ja RENE (Ressurss nutikale Eestile) – rahastamine Euroopa Liidu poolt. Eesti Geoloogiateenistus projekti- partnerina on hankinud ülikoolidele tea- dustööks vajalikku kivimmaterjali. Pika- ajalisem koostööeesmärk ülikoolidega on pakkuda võimalusi geoloogide õpetami- seks ja teadustööks. Selleks tegeleb EGT jätkuvalt Arbavere maapõue uurimiskes- kuse taristu arendamisega. Välispartneritega on seni enim koostööd teinud hüdrogeoloogid. Põhiliselt hõlmab koostöö piiriüleste põhjaveeresursside ja inimmõju hindamist, hindamismetoodikate Koostöö Keskkonnaameti maapõuebürooga.
Load more

Recommended publications
  • Lisa 2 Kinnitatud Vooluveekogude Parandatud Nimekiri
    Lisa 2 Kinnitatud vooluveekogude parandatud nimekiri 30.03.
    [Show full text]
  • Olemasolevad Teenused Lääne-Virumaa Kantides M 1:100 000
    Olemasolevad teenused Lääne-Virumaa kantides M 1:100 000 SOOME LAHT {{ vvv S O O M E L A H T NatturiNatturi PedassaarePedassaare PÄRISPEA POOLSAAR ¼ ¼¼ LaheLaheLahe ØØØ LobiLobiLobi ¼ KÄSMUKÄSMU PihlaspeaPihlaspea¼ KäsmuKäsmu {{ KäsmuKäsmu ¼ ¼ KoolimäeKoolimäe ØØØ {{ÍÍÍ ¼¼ VergiVergi VERGIVERGI Altja¼Altja {{ vvv VERGIVERGI AltjaAltja ¼¼ CCCCCC VainupeaVainupea CCCCCC KäsmuKäsmu järvjärv ππ ππVõsuVõsu¼¼CCCCCC MustojaMustoja LOKSA LINN ¼CCCCCC ¼ ππ ¼ HailiHaili ππ {{¼ KKKKKKK HailiHaili ¼ ww {{{ ww ÍÍÍ ¼ ¼ OanduOandu EruEru ØØØ PajuveskiPajuveski ¼ vvv {{ ¼ AndiAndi EismaEisma ΑΑΑΑΑΑ {{ ¼ TepelväljaTepelvälja VihulaVihula KorjuseKorjuse KoljakuKoljaku ¼ ØØØvvvCCCCCC VIHULAVIHULA ¼ VIHULAVIHULA î ¼ VÕSUVÕSU ¼ LauliLauliLauli VÕSUVÕSU LauliLauliLauli {{¼¼ØØ SagadiSagadi ww ¼ Ø CCCCCC ¼ RutjaRutja LetipeaLetipeaLetipea SAGADISAGADI ¼ ¼ ͼ SAGADISAGADI {{ KarepaKarepaÍÍ ¼ ÍÍÍ TiigiTiigi KAREPAKAREPA CCCCCC TõuguTõugu ¼ ¼¼ TõuguTõugu ¼ ØØvv ¼ ØØØvvv î VatkuVatku¼ ¼ KarulaKarula ¼ KUNDA LINN î VõhmaVõhma KivaKiva ToolseToolse ¼ IlumäeIlumäeIlumäeIlumäe KostaKosta ¼ ¼ ¼¼ ¼ {{ PaasiPaasi MahuMahu ¼ MuikeMuike ¼ ¼ KKKKKK ÍÍÍ ΑΑΑΑΑΑ SimunamäeSimunamäe {{ KakuväljaKakuvälja ¼ KKKKKKK ΑΑΑΑ KakuväljaKakuvälja ¼ ¼ ‹‹‹‹‹‹‹ KuuraKuura ØØØ JoanduJoanduJoandu VÕHMAVÕHMA TidrikuTidriku ØØØ ¼ ¼ KalikülaKaliküla vvv ππ ±± vvv PalmsePalmse MetsanurgaMetsanurga VillandiVillandi ¼ ¼¼ ππ NoonuNoonu {{ ¼ ¼ ¼ ¼¼ CCCCCC {{¼ MALLAMALLA SeljaSelja MallaMalla ¼ÍÍÍ ¼ KivikülaKiviküla ¼ ¼ ¼ PärnaPärna CCCCCC AdakaAdaka ANNIKVEREANNIKVERE AavikuAaviku
    [Show full text]
  • EGT Aastaraamat 2020 ENG.Indd
    YEARBOOK GEOLOGICAL SURVEY OF ESTONIA F. R. Kreutzwaldi 5 44314 Rakvere Telephone: (+372) 630 2333 E-mail: [email protected] ISSN 2733-3337 © Eesti Geoloogiateenistus 2021 2 Foreword . 3 About GSE . 5 Cooperation . 6 Human resource development . 9 Fieldwork areas 2020 . 12 GEOLOGICAL MAPPING AND GEOLOGICAL DATA Coring – a major milestone in subsurface investigations in Estonia . 13 Coring projects for geological investigations at the GSE in 2020 . 15 Distribution, extraction, and exploitation of construction minerals in Pärnu county . 17 Mineral resources, geophysical anomalies, and Kärdla Crater in Hiiumaa . .22 Geological mapping in Pärnu County . .26 Opening year of the digital Geological Archive . .29 HYDROGEOLOGY AND ENVIRONMENTAL GEOLOGY Status of Estonian groundwater bodies in 2014–2019 . 31 Salinisation of groundwater in Ida-Viru County . .35 Groundwater survey of Kukruse waste rock heap . .37 The quality of groundwater and surface water in areas with a high proportion of agricultural land . .39 Transient 3D modelling of 18O concentrations with the MODFLOW-2005 and MT3DMS codes in a regional-scale aquifer system: an example from the Estonian Artesian Basin . .42 Radon research in insuffi ciently studied municipalities: Keila and Võru towns, Rõuge, Setomaa, Võru, and Ruhnu rural municipalities . .46 GroundEco – joint management of groundwater dependent ecosystems in transboundary Gauja–Koiva river basin . .50 MARINE GEOLOGY Coastal monitoring in 2019-2020 . .53 Geophysical surveys of fairways . .56 Environmental status of seabed sediments in the Baltic Sea . .58 The strait of Suur väin between the Estonian mainland and the Muhu Island overlies a complex bedrock valley . 60 Foreword 2020 has been an unusual year that none of us is likely to soon forget.
    [Show full text]
  • MÕISAST KOOLIKS [Ujiffs (G&Ä T® (5U\ISM®!
    EESTI MÕISAKOOLIDE TEEJUHT Ih OTEEMMM TT® HiTOiQ/^ mmm mml MÕISAST KOOLIKS mm mu [UJIFfS (g&Ä T® (5U\ISM®! /Ä\ EESTI ARHITEKTUURIMUUSEUM lirnll MUSEUM OF ESTONIAN ARCHITECTURE SISUKORD CONTENTS FROM THE UPPER CLASS TO CLASSROOMS. A GUIDEBOOK TO ESTONIA S MANOR SCHOOLS MÕISAST KOOLIKS. Pille Epner EESTI MÕISAKOOLIDE TEEJUHT 10 Pille Epner 10 THE STORY OF MANOR SCHOOLS FROM THE BEGINNING TO THE TRANSITION ERA MÕISAKOOLIDE LUGU ALGUSEST Sandra Mälk KUNI ISESEISVUSE TAASTAMISENI 12 Sandra Mälk 12 A MANOR SCHOOL S MANY ROLES Riin Alatalu MÕISAKOOLI MITU ROLLI 28 Riin Alatalu 28 THE IDENTITY OF MANOR SCHOOLS AS EDUCATIONAL INSTITUTIONS MÕISAKOOLI IDENTITEET Tiia Rosenberg HARIDUSASUTUSENA 40 Tiia Rosenberg 40 A SENTIMENTAL JOURNEY THROUGH FOUR MANORS AND 170 YEARS OF HISTORY. TUNDELINE TEEKOND LÄBI NELJA MÕISA JÄRVA COUNTY'S MANOR SCHOOLS FROM JA 170 AASTA. JÄRVAMAA MÕISAKOOLIDEST A CULTURAL HISTORIAN S PERSPECTIVE KULTUURILOOLASE PILGUGA Ants Hein Ants Hein 48 48 OUR MANOR AND SCHOOL MEIE MÕIS JA KOOL Teele Tõnisson Teele Tõnisson 86 86 THERE'S A LOT TO BE DISCOVERED MÕISAKOOLIS LEIAB NII MÕNDAGI INA MANOR SCHOOL! Leelo Tungal Leelo Tungal 90 90 5 HARJUMAA IDA-VIRUMAA HARJU COUNTY IDA-VIRU COUNTY Aruküla mõi^ / Aruküla Vaba Waldorfkool Illuka mõis / Illuka Kool ja huvialakeskus Pääsulind Illuka manor / Illuka School Aruküla manor / Aruküla Free Waldorf School 156 and Pääsulind Educational Enrichment Centre 116 Maidla mõis / Maidla Kool Maidla manor / Maidla School Pikavere mõis / Pikavere Lasteaed-Algkool 160 Pikavere manor / Pikavere Nursery
    [Show full text]
  • Lahemaa Rahvuspargi Turismipiirkonna Kui Sihtkoha Kirjeldus Ning Lahemaa Rahvuspargi Turismipiirkonna Määratlus
    1 2 Sisukord Sissejuhatus .................................................................................................................................................. 3 1. Lahemaa rahvuspargi ja Lahemaa rahvuspargi turismipiirkonna kui sihtkoha kirjeldus ning Lahemaa rahvuspargi turismipiirkonna määratlus ...................................................................................................... 5 1.1. Lahemaa rahvuspargi ülevaade ........................................................................................................ 5 1.2. Lahemaa rahvuspargi turismipiirkonna ülevaade ............................................................................ 7 2. Lahemaa rahvuspargi turismipiirkonna hetkeolukorra analüüs ........................................................... 15 2.1. Lahemaa rahvuspargi turismipiirkonna ressursside ülevaade ja hinnang ...................................... 15 2.2. Lahemaa rahvuspargi turismipiirkonna külastajate sihtrühmade ülevaade ................................... 24 2.3. Maailma- ja Eesti turisminäitajad ning -trendid .............................................................................. 27 3. Lahemaa rahvuspargi ja Lahemaa rahvuspargi turismipiirkonna olukorra analüüs (SWOT) ................ 31 4. Strateegilised eesmärgid (visioon, missioon, arengusihid ja -eesmärgid) ............................................ 36 5. Tegevuskava (2019-2024) ja tulemuste hindamise indikaatorid ........................................................... 37 Kasutatud allikad .......................................................................................................................................
    [Show full text]
  • Lisa (Majandus- Ja Taristuministri 09.04.2021 Määruse Nr 14 Sõnastuses)
    Majandus- ja taristuministri 25.06.2015. a määrus nr 72 „Riigiteede liigid ja riigiteede nimekiri” Lisa (majandus- ja taristuministri 09.04.2021 määruse nr 14 sõnastuses) RIIGITEEDE LIIGID JA RIIGITEEDE NIMEKIRI Terviktee Riigitee asukoha kirjeldus tervikteel Tee nr Nimi (E–tee nr) 1 2 3 1. Põhimaanteed Tallinna linnas (asustusüksus, Lasnamäe linnaosa) Väo tänava ristmikust kuni Narva 1 (E20) Tallinn–Narva linna (asustusüksus) läänepoolse piirini; Narva piiripunkti idapoolsest pääslast kuni Vene Föderatsiooni piirini Narva jõe sillal Tallinna linna (asustusüksus, Kesklinna 2 (E263) Tallinn–Tartu–Võru–Luhamaa linnaosa) lõunapiirilt kuni tee lõpuni ristmikul riigiteega 7 Napi külas Tee algusest ristmikul riigiteega1 kuni ringristmikuni riigiteega 13213 Jõhvi linna (asustusüksus) läänepoolsel piiril; Jõhvi linnas (asustusüksus) ringristmikust Veski ja Uue tänavatega kuni ringristmikuni Pargi tänava ja Puru teega; Jõhvi linna 3 (E264) Jõhvi–Tartu–Valga (asustusüksus) lõunapiirilt kuni Tartu linna (asustusüksus) põhjapiirini ristmikul Kvissentali teega; Tartu linnas (asustusüksus) liiklussõlmest riigiteega 2 kuni tee lõpuni riigipiiril Läti Vabariigiga Valga linnas Tallinna linna (asustusüksus, Nõmme linnaosa) läänepoolselt piirilt Pääsküla jõe 4 (E67) Tallinn–Pärnu–Ikla sillal kuni tee lõpuni riigipiiril Läti Vabariigiga Ikla külas Pärnu linna (asustusüksus) idapoolselt piirilt 5 Pärnu–Rakvere–Sõmeru kuni tee lõpuni ristmikul riigiteega 1 Sõmeru alevikus Valga linna (asustusüksus) lääneosas Ränioja 6 Valga–Uulu truubilt kuni tee lõpuni ristmikul
    [Show full text]
  • Üleriigiline Õpilaste Teaduskonverents
    ÜLERIIGILINE ÕPILASTE TEADUSKONVERENTS SAAREMAA MINITEADUSPÄEVAD 29. NOV – 1. DETSEMBER 2013 KURESSAARES TÄNAME TOETAJAID Konverentsi korraldaja: SAAREMAA ÜHISGÜMNAASIUM www.syg.edu.ee Kogumiku toimetaja: Indrek Peil © Saaremaa Ühisgümnaasium 2013 KONVERENTS SAAREMAA MINITEADUSPÄEVAD 2O13 SAAREMAA MINITEADUSPÄEVADE AJAKAVA Reede, 29. november 13.00-14.00 Osavõtjate saabumine ja registreerimine 14.00-15.30 Miniteaduspäevade avamine, teadlase Mart Noorma loeng Õpilaste suulised ettekanded Hanna Tuus — SÜG Simo Stahlmann — Lihula Gümnaasium 15.30-16.00 Lõuna 16.00-17.30 Koolitus juhendajatele Projekti „Saaremaa noorte teaduslaagrid“ (nr 1.2.0502.10-0005) raames. 16.00-16.45 Ettekandestendide ülespanek 16.45-18.00 Õpilaste suulised ettekanded Kärt Männa — SÜG Anna Mihno — Tln Pae Gümnaasium Ann Katarina Meri — SÜG Mai Sillamäe (autor), Sirelin Koval (esitaja) — S-Jaani G Joosep Tenn — TDL 18.00-18.15 Mahlapaus 18.15-19.45 Õpilaste suulised ettekanded Lisanna-Lee Leiman — SÜG Diana Alt, Elo Nõmm — SÜG Helena Ellermaa, Merilin Mänd — Aste PK Karl Eik Rebane — SÜG Eerik Rummi — Lihula G Karl Hendrik Tamkivi — SÜG 19.45-20.00 Mahlapaus 20.00-20.15 Päeva kokkuvõte, tagasiside superviisoritelt 20.15-20.45 Õhtusöök 21.00-... Meelelahutus: SÜG-i Kabareetrupi etendus Saaremaa 3 Kuressaare KONVERENTS SAAREMAA MINITEADUSPÄEVAD 2O13 Laupäev, 1. detsember 09.00-09.30 Hommikusöök 09.30-10.15 Stendiettekannete esitamine ja vaatamine 10.15-12.00 Õpilaste suulised ettekanded Anna Bass — Tln Pae Gümnaasium Marten Kask — Trt Jaan Poska Gümnaasium Anton Borissov
    [Show full text]
  • ESTONIA • VIRO Travel Guide • Matkaopas
    ESTONIA • VIRO Travel Guide • Matkaopas www.visitharju.com www.visitestonia.com Welcome to the Harju County, Arvoisa vieras, dear guest! tervetuloa! The Harju County is the county, where lies the capital of Estonia. Harjumaan maakuntaan kuuluu pääkau- Around 40 % of Estonia’s population lives in the Harju County and punki Tallinna. Maakunnassa elää 40 % most of Estonia’s business, science and culture take place here. But Viron asukkaista ja suurin osa liike-elämästä, to us, who live in this county, it is most importantly our home. We tieteestä ja kulttuurista on keskittynyt tänne. are very proud of our home county. Mutta meille harjumaalaisille on kaikkein Come to visit us. You will no doubt find that every visit here dif- tärkeintä, että se on kotimme. Olemme ylpeitä fers from the previous one and you can always discover some- kotiseudustamme. thing new and fascinating. The business traveller will find a fast Tulkaa meille kylään. Voin luvata jo etukäteen, and dynamic economy; sportsman a great place to practice että jokainen käynti saattaa olla erilainen ja aina all kinds of activities, and cultural tourist will enjoy the variety voi kokea jotain uutta. Liikematkailija kohtaa of local cultural scene from song festivals to modern clubs. nopealiikkeisen ja dynaamisen talousilmaston, Those keen on history will find Padise with its monastery urheilija paikan harrastukselleen, täällä on vilkasta ruins, lots of manors and churches and Tallinn Old Town full kulttuurielämää laulujuhlista klubeihin. Historiasta of mystery and secrets. In the Harju County you can enjoy kiinnostuneet kohtaavat Padisen luostarin, salaperäi- both – excitment of a big town and silence of forests.
    [Show full text]
  • Mmalevlane Mr
    Ilmub kaks korda kuus. Toimetus ja talitus: Rakvere Viru Maleva staap Tellimise hind: Telefon 8. postiga 1 kroon aastas. Kuulutuste hind: Tellimisi võtavad vastu peäle Kuulutuste küljel 4 s. veeru mm. maleva staabi kõik kompaniide Esiküljel , . 8 „ „ „ päälikud ja naiskodukaitse jaos­ Teksti sees , 12 „ kondade esinaised. mMalevlane Mr. 11. Kesknädalal 1. juunil 1932. a. IV aastakäik. KÄSUKIRI § 4. vaks liikmeks 1. aprillist s. a. ar­ Viru Malevale Mäetaguse kompani kaitseliitlased vates. Nr, I16. Theodor Jüri p. Bilov, Oskar Augusti Õiendus: Ljh. nr. 6211. 23. mail 1932 a. Rakveres. p. Treifeldt ja Karl Meinhardi p. Kä­ § 11. bin kui kaitseväest tagasi tulnud1 ja Vabastan Tudulinna kompani pl. § 1. abi Harry Pikhoff pääliku abi ko­ Kinnitan klassilaskuriteks alljärg­ uuesti kompanisse astunud lugeda malevasse vastuvõetuks 10. aprillist huste täitmisest 14. aprillist s. a, ar­ nevaid Vihula kompani kaitseliitlasi vates ja määran uueks pääliku abiks järgmiselt: s. a. arvates. Õiendus: Ljh. nr. 646. Alfred Väli samast ajast arvates. Algajate klassi lõpetanuks: Õiendus: Ljh. nr. 662. Mlvl. Arnold Volmüller, mlvl. Jo­ § 5. hannes Leesmann ja mlvl. Elmar Voka valla kompani mlvl. Karl Te- § 12. Kattelberg. nis kui kaitseväest tagasi tulnud ja Aaspere kompani juhatuse otsuse II klassi laskuriks: uuesti kompanisse astunud lugeda põhjal kompanisse vastuvõetud kod. Mlvl. Robert Länts ja õpe pl. Os­ malevasse vastuvõetuks 11. maist s. Edgar Gustavi p. Reineherg lugeda kar Pruul. a. arvates. malevasse vastuvõetuks sooviavaldu­ Kõiki ülalnimetatud kaitseliitlasi Õiendus: Ljh. nr. 616. se lehel näidatud ajast arvates. Õiendus: Ljh. nr. 646, laskeharjutuste alal viin üle vasta­ § 6, vasse järgmisesse kõrgemasse klassi. Kalvi kompani mlvl. August Pär- § 13. Luban välja anda mlvl.
    [Show full text]
  • Vastu Võetud Kadrina Vallavolikogu 15.10.2018 Määrusega Nr 15 Muudetud 25.09.2019 Määrusega Nr 34
    Vastu võetud Kadrina Vallavolikogu 15.10.2018 määrusega nr 15 Muudetud 25.09.2019 määrusega nr 34 KADRINA VALLA ARENGUKAVA AASTATEKS 2018-2035 Kadrina 20 19 /20 Kadrina valla arengukava aastateks 2018 - 2035 SISUKORD SISSEJUHATUS Tõrge! Järjehoidjat pole määratletud. KADRINA VALLA VISIOON 2035 4 1. RAHVASTIK JA GEOGRAAFILINE ASEND 5 1.1 Geograafiline asend 5 1.2 Rahvastik 5 2. HARIDUS 8 2.1 Alusharidus ja lasteaiad 8 2.2 Üldharidus ja üldhariduskoolid 8 2.3 Huviharidus ja noorsootöö 9 3. KULTUUR JA VABA AEG 14 3.1 Rahvakultuur 14 3.2 Raamatukogud 14 3.3 Kirik ja kalmistu 15 3.4 Kadrina kalmistu 16 3.5 Kolmas sektor ja külaliikumine 16 4. SPORT 18 5. SOTSIAALHOOLEKANNE, TERVISHOID JA TURVALISUS 22 5.1 Sotsiaalhoolekanne 22 5.2 Tervishoid 23 5.3 Turvalisus 23 6. TARISTU, KESKKOND, JÄÄTMEKÄITLUS 25 6.1 Maakasutuse struktuur, ruumiline areng 25 6.2 Elukeskkond 26 6.2.1 Teed ja tänavad 26 6.2.2 Soojamajandus 27 6.2.3 Veevarustus ja kanalisatsioon 27 6.2.4 Elamu- ja kommunaalmajandus, heakord 28 6.3 Keskkond ja jäätmekäitlus 28 7. ETTEVÕTLUS, TÖÖHÕIVE JA TURISM 35 2 Kadrina valla arengukava aastateks 2018 - 2035 SISSEJUHATUS Kadrina valla arengukava aastateks 20 19 /20 -2035 on dokument, mille eesmärgiks on tasakaalustatud arengu kavandamine ning valla konkurentsivõime tagamine pikemaajalisel perioodil. Vastavalt kohaliku omavalitsuse korralduse seadusele peab vallal olema arengukava ja eelarvestrateegia, mis on aluseks eri eluvaldkondade arengu integreerimisele ja koordineerimisele. Arengukava arvestab ka valla üldplaneeringut. Kadrina vallavolikogu on kehtestanud eraldi dokumentidena korrad, mis puudutavad arengukava ning eelarvestrateegia koostamist, muutmist ja menetlemist. Seetõttu on arengukava ja eelarvestrateegia eraldi dokumendid, kuid üksteisest sõltuvad.
    [Show full text]
  • Malevlane Kondade Esinaised
    Ilmub kaks korda kuus. Toimetus ja talitus: Rakvere Viru Maleva staap Tellimise hind: Telefon 8. postiga 1 kroon aastas. Kuulutuste hind: Tellimisi võtavad vastu peäle Kuulutuste küljel 4 s. veeru mm. Viru maleva staabi kõik kompaniide Esiküljel . 8 „ „ „ päälikud ja naiskodukaitse jaos­ Teksti sees . 12 „ Malevlane kondade esinaised. Nr. 6. Teisipäeval, 15. märtsil 1932. a. IV aastakäik. KÄSUKIRI 4. Kaitseliidus: § 5- Viru Malevale. , - Leitnandid — kapteniteks: Viin üle Undla kompani kaitseliit­ lase Artur Neudorf’! Saksi kompani Nr. 9. Vanusega 24. veebruarist 1932 a. 3. Otto Kalikorm — Viru malevast. koosseisu 8. märtsist s. a, arvates. 10. märtsil 1932 a. Rakveres. Noorem-leitnandid — leitnantideks: õiendus: ljh. nr. 279. § 6. § 1. 2. Arnold Karukäpp — Viru malevast. Jõhvi malevkonna juhatuse otsuse Olen minule lubatud puhkuselt tä- Vanusega 16. juunist 1931 a. põhjal malevkonda vastuvõetud kod. nesel kuupäeval tagasi jõudnud ja Lipnikud — noorem leitnantideks: lugeda malevasse vastuvõetuks ja ar­ oma kohuste täitmisele asunud. Vanusega 10. septembrist 1931 a. vata kompanide koosseisudesse soo­ Minu abi kol.-ltn. 0. Luiga’l täita 2. Johannes Teksal — Viru malevast. viavalduse lehtedel näidatud ajast ar­ oma otsekoheseid kohuseid. Vabariigi valitsuse otsusega 19. vates järgmiselt: Alguskirjale allakirjutanud: veebruarist s. a. õn kõrgendatud all­ Jõhvi malevkonna staabi nimekir­ nimetatud tagavaraväe arvel seisvad G. Vaher, ohvitserid, arvates 24. veebruarist ja: Reinhold Juhani p. Jalasto. Jõhvi valla kompanisse: Adolf Jo­ Kolonelleitnant, 1932 a. vanusega samast ajast: Viru Maleva päälik 6. Sergei Kuur — Viru malevast. sepi p. Ilves. 7. Voldemar Kuldvere — Viru mai. Kohtla .valla .kompanisse: Adolf Rudolfi p. Salla, Friedrich Tiido p. KÄSUKIRI 9. Viktor Stahlberg — Viru malev. 22. Hans-Aug. Hirsfeldt — Viru mai. Pudel, Meinhard Jaani p.
    [Show full text]
  • Abiks Loodusevaatlejale 100 Saksa-Eesti Kohanimed
    EESTI TEADUSTE AKADEEMIA EESTI LOODUSEUURIJATE SELTS Saksa-Eesti Kohanimed Abiks loodusevaatlejale nr 100 Tartu 2016 Eesti Looduseuurijate Seltsi väljaanne Küljendus: Raino Suurna Toimetaja: Rein Laiverik Kaanepilt on 1905. a hävinud Järvakandi mõisahoonest (Valdo Prausti erakogu), Linda Kongo foto (Rein Laiveriku erakogu). ISSN 1406-278X ISBN 978-9949-9613-6-8 © Eesti Looduseuurijate Selts Linda Kongo 3 Sisukord 1. Autori eessõna .............................................................................................................................................................................. 5 2. Sada tarka juhendit looduse vaatlemiseks ................................................................................................................................... 6 3. Lühenditest ................................................................................................................................................................................... 9 4. Kohanimed ................................................................................................................................................................................. 10 5. Allikmaterjalid .......................................................................................................................................................................... 301 4 Eessõna Käesolevas väljaandes on tabeli kujul esitatud saksakeelse tähestiku alusel koos eestikeelse vastega kohanimed, mis olid kasutusel 18. ja 19. sajandil – linnad, külad, asulad
    [Show full text]