DOCSLIB.ORG

Mmalevlane Mr

Total Page：16

File Type：pdf, Size：1020Kb

Download full-text PDF Read full-text

Load more

Ilmub kaks korda kuus. Toimetus ja talitus: Rakvere Viru Maleva staap Tellimise hind: Telefon 8. postiga 1 kroon aastas. Kuulutuste hind: Tellimisi võtavad vastu peäle Kuulutuste küljel 4 s. veeru mm. maleva staabi kõik kompaniide Esiküljel , . 8 „ „ „ päälikud ja naiskodukaitse jaos­ Teksti sees , 12 „ kondade esinaised. mMalevlane Mr. 11. Kesknädalal 1. juunil 1932. a. IV aastakäik. KÄSUKIRI § 4. vaks liikmeks 1. aprillist s. a. ar­ Viru Malevale Mäetaguse kompani kaitseliitlased vates. Nr, I16. Theodor Jüri p. Bilov, Oskar Augusti Õiendus: Ljh. nr. 6211. 23. mail 1932 a. Rakveres. p. Treifeldt ja Karl Meinhardi p. Kä­ § 11. bin kui kaitseväest tagasi tulnud1 ja Vabastan Tudulinna kompani pl. § 1. abi Harry Pikhoff pääliku abi ko­ Kinnitan klassilaskuriteks alljärg­ uuesti kompanisse astunud lugeda malevasse vastuvõetuks 10. aprillist huste täitmisest 14. aprillist s. a, ar­ nevaid Vihula kompani kaitseliitlasi vates ja määran uueks pääliku abiks järgmiselt: s. a. arvates. Õiendus: Ljh. nr. 646. Alfred Väli samast ajast arvates. Algajate klassi lõpetanuks: Õiendus: Ljh. nr. 662. Mlvl. Arnold Volmüller, mlvl. Jo­ § 5. hannes Leesmann ja mlvl. Elmar Voka valla kompani mlvl. Karl Te- § 12. Kattelberg. nis kui kaitseväest tagasi tulnud ja Aaspere kompani juhatuse otsuse II klassi laskuriks: uuesti kompanisse astunud lugeda põhjal kompanisse vastuvõetud kod. Mlvl. Robert Länts ja õpe pl. Os­ malevasse vastuvõetuks 11. maist s. Edgar Gustavi p. Reineherg lugeda kar Pruul. a. arvates. malevasse vastuvõetuks sooviavaldu­ Kõiki ülalnimetatud kaitseliitlasi Õiendus: Ljh. nr. 616. se lehel näidatud ajast arvates. Õiendus: Ljh. nr. 646, laskeharjutuste alal viin üle vasta­ § 6, vasse järgmisesse kõrgemasse klassi. Kalvi kompani mlvl. August Pär- § 13. Luban välja anda mlvl. Robert nak kui kaitseväest tagasi tulnud ja Haljala kompani juhatuse otsuse Läntshle ja õpe pl. Oskar Pruul’iie II uuesti kompanisse astunud lugeda põhjal kompanisse vastuvõetud kod. klassi laskuri diploomid ja kanda II malevasse vastuvõetuks 18. maist s. Julius Aleksandri p. Epner ja Alek­ klassi laskuri rinnamärke. a. arvates. sander Marie p. Steinberg lugeda ma­ Õiendus: Ljh, nr. 608- õiendus: Ljh. nr. levasse vastuvõetuks sooviavalduse § 2, § 7. lehtedel näidatud ajast arvates. Kinnitan klassilaskuriteks alljärg­ Undla kompani mlvl. Jaan Jaani p. Õiendus: Ljh. nr. 629. nevaid Vohnja kompani kaitseliitlasi Kuulberg kui kaitseväest tagasi tul­ § 14. järgmiselt: nud ja uuesti kompanisse astunud Sõmeru kompani juhatuse otsuse Algajate klassi lõpetanuks: lugeda malevasse vastuvõetuks 4. põhjal kompanisse vastuvõetud kod. Milvi. Alfred Tammar, mlvl. Kons­ maist s. a. arvates. Al-der Augusti p. Reinek, Uuve Gus­ tantin Valdmann, mlvl. Paul Loss, õiendus: Ljh. nr. 595. tavi p. Lepmets, Lois Iohannese p. mlvl. Al-der Tampun ja mlvl. Karl Nikker, Alfred Augusti p. Kauri!!, Nihver, § 8. Mäetaguse valla kompani mlvl. Aksel Hermanni p. Nigol lugeda ma­ II klassi laskuriks: levasse vastuvõetuks sooviavalduse Mlvl. Elmar Kurimo ja mlvl. Alek­ Aleksander Martin lugeda tegevliik­ me kohustusest vabastatuks ja ar­ lehtedel näidatud ajast arvates. sander Müller. Õiendus: Ljh. nr. 687. Kõiki ülalnimetatud kaitseliitlasi vata toetajaks liikmeks 10. aprillist laskeharjutuste alal viin üle vasta­ s. a. arvates. §16. vasse järgmisesse kõrgemasse klassi. Õiendus: Ljh. nr. 645. Illuka kompani juhatuse otsuse Luban välja anda mlvl. Elmar Ku- § 9- põhjal kompanisse vastuvõetud kod. rimoTe ja mlvl. Aleksander Müllerile Jõhvi alevi patarei malevlased Heinrich Pauluse p. Mahmastol, II klassi laskuri diploomid ja kanda Eduard Freudenthal ja Ernst Loko- Erik Karli p. Deniss en lugeda male­ II klassi laskuri rinnamärke. ta lugeda tegevliikme kohustest va­ vasse vastuvõetuks soovia vaidluse Õiendus: Ljh. nr, 648. bastatuks ja arvata toetajaks liik­ lehtedel näidatud ajast arvates. § 3. meteks TO, maist s. a. arvates. Õiendus: Ljh. nr. 624. Kinnitan Voka valla kompani mlvl. Õiendus: Ljh. nr. 560. § 16, Karl Tenis’e Voka valla kompani sp. § 10. Vihula kompani juhatuse otsuse põh­ päälikuks 11. maist s. a. arvates. Järve valla kompani toetaja liige jal kompanisse vastuvõetud kod. Au­ õiendus: Ljh. nr. 619. Anton Kaarli p. Lipstok lugeda tege­ gust Jakobi p, Bachblum lugeda ma- / levasse vastuvõetuks 16. aprillist s. a. patarei nimekirjast mahakustutada koosseisust Jõhvi alevi patarei koos­ arvates. kaitseliitlasi 10. maist s. a. arvates seisu päiälik Elmar Tõnurist! ja õiendus: Ljh. nr. 522. järgmiselt: mlvl. Arnold Jakustanti ja mlvl. § 17. Kaitseväeteenistusse mineku tõttu Reinhold Jalasto — arvates 9. märt­ Rägavere kompani juhatuse otsuse — Harald Bachval. sist s. a. põhjal kompanisse vastuvõetud kod. Elukoha muutmise tõttu — Ernst Jõhvi alevi patarei kl. Arnold Ja- Karl Juhuse p. Enniko, Elmar Mihk­ Susik ja Verner Blank. kustant ja Reinhold Jalasto lugeda li p. Talli, Diedrich Jüri p. Allika, toetajateks liikmeteks 9. märtsist Heinrich Gustavi p. Korka, Paul Vil­ Kaitseliidu tegevusest mitte osa­ s .a. arvates. helm! p,. Krause lugeda malevasse võtmise tõttu — Hugo Karpin ja Õiendus: Ljh. nr. 617. vastuvõetuks sooviavalduse lehtedel Evald Korsten. § 29. näidatud ajast arvates. Õiendus: Ljh. nr, 560. Avaldan noomitust Jõhvi alewi Õiendus: Ljh, nr. 593. § 22. patarei malevlastele Harald Ele­ § nä Maleva koosseisust ja Undla kom­ vandile, Arnold Kullamaade, Nikolai Jõhvi malevkonna juhatuse otsuse pani nimekirjast mahakustutada Pribitkindle ja August HemTile pa­ põhjal malevkonda vastuvõetud kod. kaitseliitlasi järgmiselt: tarei kontrollkogumistest põhjuseta lugeda malevasse vastuvõetuks ja Elukoha muutmise tõttu — Ar­ mitteosavõtmise pärast, arvata kompanide koosseisudesse soo­ nold õiglane ja Eduard Kruusmann õiendus: Ljh. nr. 560. viavalduse lehtedel näidatud ajast arvates 1. V s. a. arvates: § 30. Kaitseväeteenistusse mineku tõttu Vabastan Järve valla kompani pää­ Jõhvi alevi patareisse — Nikolai — Oskar Johanson — arvates 29. Alberti p. Saarpuu, Olandrif Eduar­ veebr. s. a. luu Joosep Madise p. Toostd kompa­ ni päälilku kohalt arvates 1. juunist di p. Sakermann, Erich Arnoldi p. Kaitseliidu tegevusest mitte osa­ Ivask. s. a. jättes teda malevlaseks kompa­ võtmise tõttu — Emold Allermann, ni koosseisu. Jõhvi valla kompanisse — Arnold Osvald Einmann, Richard Bürger ja Voldemari p. Lehtse, Jaan Mardi p. § 31. Eduard Hari — arvates 1. maist s. a. Teenistuse huvides Järve valla Kukk, Eduard Johannese p. Koht- Õiendus: Ljh. nr. 635. ring, Heindrich Aleksandri p. Uus­ kompani üksused lugeda 1. juunist tal, Hans Joosepi p. Vildenau, Volde­ § 23, s. a. arvates Kohtla-Järve kompani mar Jaani p. Sarap. Maleva koosseisust ja Tudo üksik- koosseisu' Päälik Toostdl Järve val­ rühma nimekirjast mahakustutada la kompani vara, relvad, rahasum­ Kohtla valla kompanisse — Ru- Rudolf Jaani p. überbach kaitseliidu mad ja kompani asjaajamine üleanda bald Abeli p. Sass, Eduard Jakobi p. tegevusest mitte osavõtmise pärast. K.Järve kompani päälikule ja viima­ Peet, Harald Abeli p. Maasik, Evald Õiendus: Ljh. nr. 623. sel vastu võtta. Gustavi, p. Lehtse. § 24. Üleandmise akt esitada maleva Mäetaguse valla kompanisse — El- Maleva koosseisust ja Kohtla kom­ staapi 10. juuniks s. a. fard Jüri p. Paun, Richard Kaarli p. pani nimekirjast mahakustutada kl. 3-da õppepiirkonna instruktorile Alaküla. Suuder Aleksander, Vaatsepp Ha­ teen ülesandeks kompani üleandmise Õiendus: Ljjh. nr. 645. rald, Voldemar Laur, Friedrich Ti­ töödest osavõtmise, ühendatud kom­ § 19. musk, Rudolf Meesak kaitseliidu te­ pani koosseisu nimekiri esitada ühes Naiskodukaitse Vohnja jaoskonna gevusest mitte osavõtmise tõttu. üleandmise aktiga. juhatuse otsuse põhjal jaoskonda õiendus: Ljh. nr. 616. § 32. vastuvõetud kod. Marta Johannese t. Endine kaitseliitlane Erich Eduar­ Hallikmann, Aliide Mihkli t. Sarens § 05. di p., Subka kui kaitseväest tagasi lugeda ringkonda vastuvõetuks soo­ Maleva koosseisust ja Kalvi kom­ tulnud ja uuesti kaitseliitu astunud viavalduse lehtedel näidatud ajast pani nimekirjast mahakustutada lugeda malevasse vastuvõetuks ja ar­ arvates. mlvl. Aleksander Peenik kaitseliidu vata Iisaku kompani koosseisu 1. Õiendus: Ljh. nr. 596. tegevusest mitte osavõtmise tõttu juunist s. a. arvates. § 210. arvates 18, maist s. a. Maleva koosseisust ja Mäetaguse õiendus: Ljlh. nr. § 33. kompani nimekirjast mahakustutada §26. Vabastan Iisaku kompani pääliku kaitseliitlasi järgmiselt: Maleva koosseisust ja Jõhvi alevi Timuskd kompani pääliku kohalt 1. Kaitseväeteenistusse mineku tõttu patarei nimekirjast mahakustutada juunist ,s„ a. arvates ja määran uueks — mlvl. Gustav Võsujalg, mlvl. El­ kl. Ernst Gustavi p. Susik elukoha kompani päälikuks Erich Eduardi p. mar Valge ja mlvl. Adolf Koemets. muutmise tõttu 17. maist s. a. arva­ Subka samast ajast arvates. Päälik Timuskhl kompani ühes va­ Elukoha muutmise tõttu — Side- tes. Õiendus: Ljh. nr. 605. ra, relvade, rahasummade ja asjaaja­ päälik Aleksander Käpa ja mlvl. Joo­ misega üleanda pl. Subka’le ja vii­ sep Kiiver. § 27. masel vastu võtta. Omal palvel — toet. liige Hermann Maleva koosseisust ja Haljala ma­ Üleandmise akt esitada maleva Timusk ja mlvl. Rudolf Trankmann. levkonna nimekirjast mahakustutada staapi 10. juuniks s. a. Kaitseliidu tegevusest mitte osa­ surma läbi lahkunud malevkonna pää­ võtmise tõttu — mlvl. Ferdinand lae kpt. Jaan Mets arvates 8. maist Alguskirjale allakirjutanud: s, a. Krejus ja mlvl. Tiido Pahk. G. V a he r, Õiendus: Ljh. nr. 645. Õiendus : Uh. nr. 660. Kolonel-leitnant, § 21. § 218. Viru Maleva päälik Maleva koosseisust ja Jõhvi alevi Viin üle Jõhvi malevkonna
Recommended publications
  • Estonian Academy of Sciences Yearbook 2014 XX

    Estonian Academy of Sciences Yearbook 2014 XX

    Facta non solum verba ESTONIAN ACADEMY OF SCIENCES YEAR BOOK ANNALES ACADEMIAE SCIENTIARUM ESTONICAE XX (47) 2014 TALLINN 2015 ESTONIAN ACADEMY OF SCIENCES The Year Book was compiled by: Margus Lopp (editor-in-chief) Galina Varlamova Ülle Rebo, Ants Pihlak (translators) ISSN 1406-1503 © EESTI TEADUSTE AKADEEMIA CONTENTS Foreword . 5 Chronicle . 7 Membership of the Academy . 13 General Assembly, Board, Divisions, Councils, Committees . 17 Academy Events . 42 Popularisation of Science . 48 Academy Medals, Awards . 53 Publications of the Academy . 57 International Scientific Relations . 58 National Awards to Members of the Academy . 63 Anniversaries . 65 Members of the Academy . 94 Estonian Academy Publishers . 107 Under and Tuglas Literature Centre of the Estonian Academy of Sciences . 111 Institute for Advanced Study at the Estonian Academy of Sciences . 120 Financial Activities . 122 Associated Institutions . 123 Associated Organisations . 153 In memoriam . 200 Appendix 1 Estonian Contact Points for International Science Organisations . 202 Appendix 2 Cooperation Agreements with Partner Organisations . 205 Directory . 206 3 FOREWORD The Estonian science and the Academy of Sciences have experienced hard times and bearable times. During about the quarter of the century that has elapsed after regaining independence, our scientific landscape has changed radically. The lion’s share of research work is integrated with providing university education. The targets for the following seven years were defined at the very start of the year, in the document adopted by Riigikogu (Parliament) on January 22, 2014 and entitled “Estonian research and development and innovation strategy 2014- 2020. Knowledge-based Estonia”. It starts with the acknowledgement familiar to all of us that the number and complexity of challenges faced by the society is ever increasing.
  • Lisa 2 Kinnitatud Vooluveekogude Parandatud Nimekiri

    Lisa 2 Kinnitatud Vooluveekogude Parandatud Nimekiri

    Lisa 2 Kinnitatud vooluveekogude parandatud nimekiri 30.03.
  • Olemasolevad Teenused Lääne-Virumaa Kantides M 1:100 000

    Olemasolevad Teenused Lääne-Virumaa Kantides M 1:100 000

    Olemasolevad teenused Lääne-Virumaa kantides M 1:100 000 SOOME LAHT {{ vvv S O O M E L A H T NatturiNatturi PedassaarePedassaare PÄRISPEA POOLSAAR ¼ ¼¼ LaheLaheLahe ØØØ LobiLobiLobi ¼ KÄSMUKÄSMU PihlaspeaPihlaspea¼ KäsmuKäsmu {{ KäsmuKäsmu ¼ ¼ KoolimäeKoolimäe ØØØ {{ÍÍÍ ¼¼ VergiVergi VERGIVERGI Altja¼Altja {{ vvv VERGIVERGI AltjaAltja ¼¼ CCCCCC VainupeaVainupea CCCCCC KäsmuKäsmu järvjärv ππ ππVõsuVõsu¼¼CCCCCC MustojaMustoja LOKSA LINN ¼CCCCCC ¼ ππ ¼ HailiHaili ππ {{¼ KKKKKKK HailiHaili ¼ ww {{{ ww ÍÍÍ ¼ ¼ OanduOandu EruEru ØØØ PajuveskiPajuveski ¼ vvv {{ ¼ AndiAndi EismaEisma ΑΑΑΑΑΑ {{ ¼ TepelväljaTepelvälja VihulaVihula KorjuseKorjuse KoljakuKoljaku ¼ ØØØvvvCCCCCC VIHULAVIHULA ¼ VIHULAVIHULA î ¼ VÕSUVÕSU ¼ LauliLauliLauli VÕSUVÕSU LauliLauliLauli {{¼¼ØØ SagadiSagadi ww ¼ Ø CCCCCC ¼ RutjaRutja LetipeaLetipeaLetipea SAGADISAGADI ¼ ¼ ͼ SAGADISAGADI {{ KarepaKarepaÍÍ ¼ ÍÍÍ TiigiTiigi KAREPAKAREPA CCCCCC TõuguTõugu ¼ ¼¼ TõuguTõugu ¼ ØØvv ¼ ØØØvvv î VatkuVatku¼ ¼ KarulaKarula ¼ KUNDA LINN î VõhmaVõhma KivaKiva ToolseToolse ¼ IlumäeIlumäeIlumäeIlumäe KostaKosta ¼ ¼ ¼¼ ¼ {{ PaasiPaasi MahuMahu ¼ MuikeMuike ¼ ¼ KKKKKK ÍÍÍ ΑΑΑΑΑΑ SimunamäeSimunamäe {{ KakuväljaKakuvälja ¼ KKKKKKK ΑΑΑΑ KakuväljaKakuvälja ¼ ¼ ‹‹‹‹‹‹‹ KuuraKuura ØØØ JoanduJoanduJoandu VÕHMAVÕHMA TidrikuTidriku ØØØ ¼ ¼ KalikülaKaliküla vvv ππ ±± vvv PalmsePalmse MetsanurgaMetsanurga VillandiVillandi ¼ ¼¼ ππ NoonuNoonu {{ ¼ ¼ ¼ ¼¼ CCCCCC {{¼ MALLAMALLA SeljaSelja MallaMalla ¼ÍÍÍ ¼ KivikülaKiviküla ¼ ¼ ¼ PärnaPärna CCCCCC AdakaAdaka ANNIKVEREANNIKVERE AavikuAaviku
  • EGT Aastaraamat 2020 ENG.Indd

    EGT Aastaraamat 2020 ENG.Indd

    YEARBOOK GEOLOGICAL SURVEY OF ESTONIA F. R. Kreutzwaldi 5 44314 Rakvere Telephone: (+372) 630 2333 E-mail: [email protected] ISSN 2733-3337 © Eesti Geoloogiateenistus 2021 2 Foreword . 3 About GSE . 5 Cooperation . 6 Human resource development . 9 Fieldwork areas 2020 . 12 GEOLOGICAL MAPPING AND GEOLOGICAL DATA Coring – a major milestone in subsurface investigations in Estonia . 13 Coring projects for geological investigations at the GSE in 2020 . 15 Distribution, extraction, and exploitation of construction minerals in Pärnu county . 17 Mineral resources, geophysical anomalies, and Kärdla Crater in Hiiumaa . .22 Geological mapping in Pärnu County . .26 Opening year of the digital Geological Archive . .29 HYDROGEOLOGY AND ENVIRONMENTAL GEOLOGY Status of Estonian groundwater bodies in 2014–2019 . 31 Salinisation of groundwater in Ida-Viru County . .35 Groundwater survey of Kukruse waste rock heap . .37 The quality of groundwater and surface water in areas with a high proportion of agricultural land . .39 Transient 3D modelling of 18O concentrations with the MODFLOW-2005 and MT3DMS codes in a regional-scale aquifer system: an example from the Estonian Artesian Basin . .42 Radon research in insuffi ciently studied municipalities: Keila and Võru towns, Rõuge, Setomaa, Võru, and Ruhnu rural municipalities . .46 GroundEco – joint management of groundwater dependent ecosystems in transboundary Gauja–Koiva river basin . .50 MARINE GEOLOGY Coastal monitoring in 2019-2020 . .53 Geophysical surveys of fairways . .56 Environmental status of seabed sediments in the Baltic Sea . .58 The strait of Suur väin between the Estonian mainland and the Muhu Island overlies a complex bedrock valley . 60 Foreword 2020 has been an unusual year that none of us is likely to soon forget.
  • Muudatused Elektrivõrgus Vastavalt Elektrilevi

    Muudatused Elektrivõrgus Vastavalt Elektrilevi

    1 Lisa 8. Muudatused elektirvõrgus vastavalt Elektrilevi OÜ ja Elering AS tegevuskavadele Elektrilevi OÜ olemasolevad ja uued 35–110 kV liinid Olemasolevad uuendatavad 35-110 kV liinid Jrk. nr. Omavalitsus Liini nimetus Nimipinge/ märkused 35 kV üleviimine 110 kV 1 Nissi ja Märjamaa Ellamaa - Märjamaa õhuliiniks 35 kV üleviimine 110 kV 2 Nissi Ellamaa - Riisipere õhuliiniks 35 kV üleviimine 110 kV 3 Nissi ja Kernu Riisipere - Haiba õhuliiniks 35 kV üleviimine 110 kV 4 Kernu ja Kohila Haiba - Kohila õhuliiniks 35 kV üleviimine 110 kV 5 Nissi Ellamaa - Riisipere õhuliiniks 35 kV üleviimine 110 kV 6 Nissi ja Kernu Riisipere - Laitse õhuliiniks 35 kV üleviimine 110 kV 7 Kernu, Saue, Keila Laitse - Keila õhuliiniks 35 kV üleviimine 110 kV 8 Saku ja Kohila Kiis - Kohila õhuliiniks 35 kV üleviimine 110 kV 9 Vasalemma ja Padise Rummu - Padise õhuliiniks 35 kV üleviimine 110 kV 10 Padise Padise - Suurküla õhuliiniks 35 kV üleviimine 110 kV 11 Padise ja Keila Suurküla - Klooga õhuliiniks 35 kV üleviimine 110 kV 12 Keila Klooga - Keila õhuliiniks 35 kV üleviimine 110 kV 13 Keila v. ja Keila linn Keila - Elevaatori õhuliiniks 35 kV üleviimine 110 kV 14 Keila Keila - Keila-Joa õhuliiniks 2 35 kV üleviimine 110 kV 15 Keila ja Harku Keila - Keila-Joa õhuliiniks 35 kV üleviimine 110 kV 16 Keila ja Saue Keila - Saue õhuliiniks 35 kV üleviimine 110 kV 17 Saue ja Tallinn Saue - Pääsküla õhuliiniks 35 kV üleviimine 110 kV 18 Saue ja Tallinn Laagri - Pääsküla õhuliiniks 35 kV üleviimine 110 kV 19 Saku Kiisa - Saku õhuliiniks 35 kV üleviimine 110 kV 20 Saku
  • MÕISAST KOOLIKS [Ujiffs (G&Ä T® (5U\ISM®!

    MÕISAST KOOLIKS [Ujiffs (G&Ä T® (5U\ISM®!

    EESTI MÕISAKOOLIDE TEEJUHT Ih OTEEMMM TT® HiTOiQ/^ mmm mml MÕISAST KOOLIKS mm mu [UJIFfS (g&Ä T® (5U\ISM®! /Ä\ EESTI ARHITEKTUURIMUUSEUM lirnll MUSEUM OF ESTONIAN ARCHITECTURE SISUKORD CONTENTS FROM THE UPPER CLASS TO CLASSROOMS. A GUIDEBOOK TO ESTONIA S MANOR SCHOOLS MÕISAST KOOLIKS. Pille Epner EESTI MÕISAKOOLIDE TEEJUHT 10 Pille Epner 10 THE STORY OF MANOR SCHOOLS FROM THE BEGINNING TO THE TRANSITION ERA MÕISAKOOLIDE LUGU ALGUSEST Sandra Mälk KUNI ISESEISVUSE TAASTAMISENI 12 Sandra Mälk 12 A MANOR SCHOOL S MANY ROLES Riin Alatalu MÕISAKOOLI MITU ROLLI 28 Riin Alatalu 28 THE IDENTITY OF MANOR SCHOOLS AS EDUCATIONAL INSTITUTIONS MÕISAKOOLI IDENTITEET Tiia Rosenberg HARIDUSASUTUSENA 40 Tiia Rosenberg 40 A SENTIMENTAL JOURNEY THROUGH FOUR MANORS AND 170 YEARS OF HISTORY. TUNDELINE TEEKOND LÄBI NELJA MÕISA JÄRVA COUNTY'S MANOR SCHOOLS FROM JA 170 AASTA. JÄRVAMAA MÕISAKOOLIDEST A CULTURAL HISTORIAN S PERSPECTIVE KULTUURILOOLASE PILGUGA Ants Hein Ants Hein 48 48 OUR MANOR AND SCHOOL MEIE MÕIS JA KOOL Teele Tõnisson Teele Tõnisson 86 86 THERE'S A LOT TO BE DISCOVERED MÕISAKOOLIS LEIAB NII MÕNDAGI INA MANOR SCHOOL! Leelo Tungal Leelo Tungal 90 90 5 HARJUMAA IDA-VIRUMAA HARJU COUNTY IDA-VIRU COUNTY Aruküla mõi^ / Aruküla Vaba Waldorfkool Illuka mõis / Illuka Kool ja huvialakeskus Pääsulind Illuka manor / Illuka School Aruküla manor / Aruküla Free Waldorf School 156 and Pääsulind Educational Enrichment Centre 116 Maidla mõis / Maidla Kool Maidla manor / Maidla School Pikavere mõis / Pikavere Lasteaed-Algkool 160 Pikavere manor / Pikavere Nursery
  • Plans for the Adminis Trativeterritorial Restructuring of Estonia from 1989

    Plans for the Adminis Trativeterritorial Restructuring of Estonia from 1989

    Plans for the Adminis­ trative­Territorial Restructuring of Estonia from 1989 to 2005 MADIS KALDMÄE The restored Republic of Estonia inherited its administrative division from the Soviet system, consisting of districts (raions), state-governed cities, cities, towns and village councils. These administrative entities and their boundaries had emerged as a result of largely arbitrary waves of centralised restructuring. In 1988, a shift towards the re-establishment of local government was initiated as part of the development of the concept of a self-managing Estonia (isemajandav Eesti). At first, there were two main alternatives, with counties and municipalities as the contenders for the status of primary entities of local government. There was also a third option, of establishing approximately 40 new entities with completely redrawn borders. 359 It was an administrative organisation based on cities and rural municipalities that eventually prevailed. In 1989, the Principles of Local Government Act and implementing acts for the transition period were adopted. In the following year, the then administrative units (raions) were renamed counties; the village councils and cities would be granted self-governing rights within three years depending on their readiness. Until then, county councils would perform local government functions by proxy, as it were. During the transitional period, several existing municipalities were divided into two, forming Saku and Kiili, Juuru and Kaiu, Orissaare and Pöide, as well as Kuressaare and Kaarma. The rural municipality of Torgu was separated from Salme at the initiative of the Independent Royalist Party faction in the Riigikogu (Estonian Parliament). No elec- tions were held in the city of Paldiski, which remained under the city of Keila until the 1996 elections.
  • Internal Migration and Regional Population Dynamics in Europe: Estonia Case Study

    Internal Migration and Regional Population Dynamics in Europe: Estonia Case Study

    This is a repository copy of Internal Migration and Regional Population Dynamics in Europe: Estonia Case Study. White Rose Research Online URL for this paper: http://eprints.whiterose.ac.uk/5031/ Monograph: Katus, K., Kuoiszewski, M., Rees, P. et al. (3 more authors) (1998) Internal Migration and Regional Population Dynamics in Europe: Estonia Case Study. Working Paper. School of Geography , University of Leeds. School of Geography Working Paper 98/14 Reuse See Attached Takedown If you consider content in White Rose Research Online to be in breach of UK law, please notify us by emailing [email protected] including the URL of the record and the reason for the withdrawal request. [email protected] https://eprints.whiterose.ac.uk/ WORKING PAPER 98/14 INTERNAL MIGRATION AND REGIONAL POPULATION DYNAMICS IN EUROPE: ESTONIA CASE STUDY Kalev Katus1 Marek Kupiszewski2,3 Philip Rees2 Luule Sakkeus1 Anne Herm4 David Powell2 December 1998 1Estonian Interuniversity Population Research Centre P.O. Box 3012, Tallinn EE0090, Estonia 2School of Geography, University of Leeds Leeds LS2 9JT, United Kingdom 3Institute of Geography and Spatial Organisation Polish Academy of Sciences Twarda 51/55, Warsaw, Poland 4Estonian Statistical Office Endla 15, Tallinn EE0100, Estonia Report prepared for the Council of Europe (Directorate of Social and Economic Affairs, Population and Migration Division) and for the European Commission (Directorate General V, Employment, Industrial Relations and Social Affairs, Unit E1, Analysis and Research on the Social Situation). ii CONTENTS Page Contents ii List of Tables iii List of Figures iii Foreword iv Acknowledgements v Summary vi 1. CONTEXT 1 2.
  • TAPA VALLA LEHTSE PIIRKONNA ARENGUKAVA Strateegilised Eesmärgid 2010-2016

    TAPA VALLA LEHTSE PIIRKONNA ARENGUKAVA Strateegilised Eesmärgid 2010-2016

    TAPA VALLA LEHTSE PIIRKONNA ARENGUKAVA Strateegilised eesmärgid 2010-2016 Koostaja: Piret Pihel Sisukord: 1. SISSEJUHATAV KOKKUVÕTE .................................................................................. 3 Arengukava saamislugu .................................................................................................. 3 1.1 Läbitud etapid ........................................................................................................... 3 1.2.Kaasatud töörühm, tegijad ........................................................................................ 3 2. KANDI KIRJELDUS ..................................................................................................... 4 2.1 KÜLADE ELANIKE ARVUD: ............................................................................... 4 2.2.1 LEHTSE PIIRKONNA ARENG LÄBI AEGADE ............................................... 4 2.2.2. PIIRKONNA ÜLDKIRJELDUS: ......................................................................... 5 3. LEHTSE PIIRKONNA ARENGUSTRATEEGIA ....................................................... 6 3.1 MISSIOON .............................................................................................................. 6 3.2 VISIOON ................................................................................................................. 6 3.3 VÄÄRTUSED, MILLELE ME TOETUME ............................................................ 6 4. LEHTSE PIIRKONNA INFRASTRUKTUUR .............................................................
  • Estonia Estonia

    Estonia Estonia

    Estonia A cool country with a warm heart www.visitestonia.com ESTONIA Official name: Republic of Estonia (in Estonian: Eesti Vabariik) Area: 45,227 km2 (ca 0% of Estonia’s territory is made up of 520 islands, 5% are inland waterbodies, 48% is forest, 7% is marshland and moor, and 37% is agricultural land) 1.36 million inhabitants (68% Estonians, 26% Russians, 2% Ukrainians, % Byelorussians and % Finns), of whom 68% live in cities Capital Tallinn (397 thousand inhabitants) Official language: Estonian, system of government: parliamen- tary democracy. The proclamation of the country’s independ- ence is a national holiday celebrated on the 24th of February (Independence Day). The Republic of Estonia is a member of the European Union and NATO USEFUL INFORMATION Estonia is on Eastern European time (GMT +02:00) The currency is the Estonian kroon (EEK) ( EUR =5.6466 EEK) Telephone: the country code for Estonia is +372 Estonian Internet catalogue www.ee, information: www.1182.ee and www.1188.ee Map of public Internet access points: regio.delfi.ee/ipunktid, and wireless Internet areas: www.wifi.ee Emergency numbers in Estonia: police 110, ambulance and fire department 112 Distance from Tallinn: Helsinki 85 km, Riga 307 km, St. Petersburg 395 km, Stockholm 405 km Estonia. A cool country with a warm heart hat is the best expression of Estonia’s character? Is an extraordinary building of its own – in the 6th century Wit the grey limestone, used in the walls of medieval Oleviste Church, whose tower is 59 metres high, was houses and churches, that pushes its way through the the highest in the world.
  • Lahemaa Rahvuspargi Turismipiirkonna Kui Sihtkoha Kirjeldus Ning Lahemaa Rahvuspargi Turismipiirkonna Määratlus

    Lahemaa Rahvuspargi Turismipiirkonna Kui Sihtkoha Kirjeldus Ning Lahemaa Rahvuspargi Turismipiirkonna Määratlus

    1 2 Sisukord Sissejuhatus .................................................................................................................................................. 3 1. Lahemaa rahvuspargi ja Lahemaa rahvuspargi turismipiirkonna kui sihtkoha kirjeldus ning Lahemaa rahvuspargi turismipiirkonna määratlus ...................................................................................................... 5 1.1. Lahemaa rahvuspargi ülevaade ........................................................................................................ 5 1.2. Lahemaa rahvuspargi turismipiirkonna ülevaade ............................................................................ 7 2. Lahemaa rahvuspargi turismipiirkonna hetkeolukorra analüüs ........................................................... 15 2.1. Lahemaa rahvuspargi turismipiirkonna ressursside ülevaade ja hinnang ...................................... 15 2.2. Lahemaa rahvuspargi turismipiirkonna külastajate sihtrühmade ülevaade ................................... 24 2.3. Maailma- ja Eesti turisminäitajad ning -trendid .............................................................................. 27 3. Lahemaa rahvuspargi ja Lahemaa rahvuspargi turismipiirkonna olukorra analüüs (SWOT) ................ 31 4. Strateegilised eesmärgid (visioon, missioon, arengusihid ja -eesmärgid) ............................................ 36 5. Tegevuskava (2019-2024) ja tulemuste hindamise indikaatorid ........................................................... 37 Kasutatud allikad .......................................................................................................................................
  • Location As the Reason for the Problems of Old Industrialised Settlements the Case of Estonia

    Location As the Reason for the Problems of Old Industrialised Settlements the Case of Estonia

    European Journal of Spatial Development-http://www.nordregio.se/EJSD/-ISSN 1650-9544-Refereed Articles Feb 2003-no 4 Location as the reason for the problems of old industrialised settlements The Case of Estonia Raigo Ernits Authors contact details: Raigo Ernits, Faculty of Economics and Business Administration, University of Tartu, Estonia, e-mail: [email protected], Tel: +37 2737 6342, Fax: +37 2737 6312. European Journal of Spatial Development-http://www.nordregio.se/EJSD/ -ISSN 1650-9544-Refereed Articles Feb 2003-no 4 Abstract In this paper we will chart the problems of small single-company (so called mono- functional) industrial settlements in post-socialist Estonia. The major research question asked will thus be whether the disadvantageous location of these industrial plants is the reason for problems in such settlements. Using the notion of gravity models we will calculate the distance factors of such settlements in relation to larger centres, and compare them across different groups of different kinds of settlements. The conclusion arrived at is that advantageous location (location close to a larger centre) is a necessary though not a sufficient condition for guaranteeing the development and success of settlements. The main determinant factors in the success of a settlement are the fulfilment of the conditions for a good social and economical environment, while it is undoubtedly the case that a healthy environment favouring the growth and deployment of entrepreneurial skills develops more easily in settlements located nearer to larger centres. Keywords: Industrial location, industrial areas, local development, gravity models, mono-functional economy, transition economy, and Eastern Europe.