DOCSLIB.ORG

TAPA VALLA LEHTSE PIIRKONNA ARENGUKAVA Strateegilised Eesmärgid 2010-2016

Total Page：16

File Type：pdf, Size：1020Kb

Download full-text PDF Read full-text
TAPA VALLA LEHTSE PIIRKONNA ARENGUKAVA Strateegilised Eesmärgid 2010-2016 TAPA VALLA LEHTSE PIIRKONNA ARENGUKAVA Strateegilised eesmärgid 2010-2016 Koostaja: Piret Pihel Sisukord: 1. SISSEJUHATAV KOKKUVÕTE .................................................................................. 3 Arengukava saamislugu .................................................................................................. 3 1.1 Läbitud etapid ........................................................................................................... 3 1.2.Kaasatud töörühm, tegijad ........................................................................................ 3 2. KANDI KIRJELDUS ..................................................................................................... 4 2.1 KÜLADE ELANIKE ARVUD: ............................................................................... 4 2.2.1 LEHTSE PIIRKONNA ARENG LÄBI AEGADE ............................................... 4 2.2.2. PIIRKONNA ÜLDKIRJELDUS: ......................................................................... 5 3. LEHTSE PIIRKONNA ARENGUSTRATEEGIA ....................................................... 6 3.1 MISSIOON .............................................................................................................. 6 3.2 VISIOON ................................................................................................................. 6 3.3 VÄÄRTUSED, MILLELE ME TOETUME ............................................................ 6 4. LEHTSE PIIRKONNA INFRASTRUKTUUR .............................................................. 8 4.1 TEED JA TRANSPORT .......................................................................................... 8 4.1.1 Olukorra kirjeldus .............................................................................................. 8 4.1.2 Arengueesmärgid ............................................................................................... 8 4.1.3 Tegevused .......................................................................................................... 9 4.2 INFOSÜSTEEMID .................................................................................................. 9 4.2.1 Olukorra kirjeldus .............................................................................................. 9 4.3 ÜHISVEEVÄRK JA KANALISATSIOON .......................................................... 10 4.3.1 Olukorra kirjeldus ............................................................................................ 10 5. STRATEEGILISED EESMÄRGID ............................................................................. 10 6.TAPA VALLA LEHTSE PIIRKONNA SWOT ANALÜÜS TEEMADE KAUPA ... 11 7. VALDKONNAPÕHISED VAJADUSED JA TEGEVUSED ...................................... 13 7.1 Majandus, ettevõtlus, sotsiaalmajandus. ................................................................. 13 7.2 Transport ja infrastruktuur. ..................................................................................... 14 7.3 Keskkond ................................................................................................................ 15 7.4 Kultuur .................................................................................................................... 15 7.5 Haridus .................................................................................................................... 16 7.6 Külaelu .................................................................................................................... 17 2 1. SISSEJUHATAV KOKKUVÕTE Arengukava saamislugu Lehtse Talunike Seltsi poolt kutsuti kokku Lehtse piirkonna asutuste, ettevõtjate, külade ning vallavolikogu ja vallavalitsuse esindajate koosolek, et koos alustada piirkonna arengukava koostamist. Viidi läbi küsitlus, millest oli võimalus osa võtta kõikidel Lehtse piirkonna inimestel. Toimus ajurünnak, kus gruppidesse jaotatud inimesed koostasid SWOT analüüsi. 1. mail 2009 toimus Lehtse Kultuurimajas Minu Eesti mõttetalgud, kus palju ideid tuli rahva poolt, mis kajastuvad ka arengukavas. Eesmärk oli arutada rahvaga probleeme, mis on takistanud paremat arengut Lehtse piirkonnas. Piirkonna kirjeldamiseks kasutati üldkasutatavat jaotust: majandus, ettevõtlus, sotsiaalmajandus, transport, infrastruktuur, keskkond, kultuur ja haridus. Läbiviidud analüüs tõi selgelt välja need vajalikud arendussuunad ja -meetmed, mis kõige olulisemalt mõjutavad soovitavate eesmärkide saavutamist. Lähema viie aasta arengu võtmesõnaks saabki koostöö. Kõik me soovime, et Lehtse piirkond muutuks elamisväärsemaks. Ühised eesmärgid loovad aluse tegevuste koordineerimiseks ja piiratud ressursside paremaks ära kasutamiseks. Arengukava on suunatud alljärgnevate pikemaajaliste eesmärkide saavutamisele: Elanike arvu vähenemise ja keskmise vanuse kasvu pidurdamine; Kohaliku elu atraktiivsuse ja aktiivsuse kasvatamine; Jätkusuutliku looduskeskkonna rakenduse planeerimine; Ettevõtluskeskkonna atraktiivsuse tõstmine; EL ja riiklike finantseerimisprogrammides osalemise tagamine. 1.1 Läbitud etapid I etapp – valiti seitsme liikmeline töörühm, et koostada Lehtse piirkonna arengukava; II etapp – arutati läbi ankeetküsitluse sisuline osa ja tegevuskava ankeetide levitamiseks; III etapp – koostati töögrupiga SWOT-analüüs Lehtse Kultuurimajas; IV etapp – jätkus töögrupitöö tutvustamine Lehtse Kooli hoolekogu liikmetele; V etapp –. toimusid Minu Eesti mõttetalgud; VI etapp- koostati missioon ja visioon ning tegevuskava valdkondade kaupa; VII etapp- avalikustati arengukava ja tehti täiendusi. 1.2.Kaasatud töörühm, tegijad Lehtse piirkonna arengukava koostamise töörühm: Piret Pihel – Lehtse Talunike Selts, Rägavere küla Leelo Jürimaa –Lehtse kultuurimaja direktor Helle Sild- Tõõrakõrve küla Alari Kirt- Lehtse endine vallavanem Mart Lees- Jootme küla Tiiu Kaasiku- Pruuna küla Vahur Leemets- Tapa vallavalitsus 3 2. KANDI KIRJELDUS Tapa valla Lehtse piirkonna moodustavad Lehtse alevik, Jootme, Kuru, Linnape, Läste, Pruuna, Rabassaare, Rägavere, Räsna ja Tõõrakõrve külad. 2.1 KÜLADE ELANIKE ARVUD: Aasta 2008 2009 2010 Lehtse alev 469 452 442 Linnape 61 59 63 Läste 46 47 47 Pruuna 46 45 42 Rabasaare 5 3 3 Rägavere 88 81 80 Tõõrakõrve 68 63 57 Jootme 108 104 102 Räsna 43 42 40 Kuru 13 13 12 Kokku 947 909 888 2.2.1 LEHTSE PIIRKONNA ARENG LÄBI AEGADE Lehtse (valla) piirkonna kui administratiivüksuse ajalugu algab möödunud sajandi lõpust, kui tsaari ukaasiga moodustati mõisavallad. 1895.a. valmis Lehtse vallamaja. Pärast seda on toimunud mitmeid valla piiride muudatusi, mis on takistanud ühtse ja kompaktse sotsiaalmajandusliku kompleksi väljakujunemist valla territooriumil. Valla piirid kinnitati 24. oktoobril 1991.a. Eesti NSV Ülemnõukogu Presiidiumi seadusega. Vallale omistati kohaliku omavalitsuse staatus. 1998.a. anti osa Lehtse valla Räsna külast Ambla vallale. Endine Lehtse valla paiknemine Kõrvemaa põhjaosas ning Pandivere kõrgustiku äärealal loob erinevad eeldused ja tingimused piirkonna asulastiku, teedevõrgu ning majanduselu arenguks. Valla piirides olevad Kõrvemaa Riiklik Looduskaitseala ning Pandivere Riiklik Veekaitseala tingivad erinevate keskkonnakaitsealaste meetmete ja piirangute rakendamise piirkonna majanduselu korraldamisel. 4 2.2.2. PIIRKONNA ÜLDKIRJELDUS: Geograafiline asukoht Lehtse piirkond kuulub Tapa valla koosseisu alates 2005 aasta oktoobrist, kui liitusid Tapa linn, Saksi vald ja Lehtse vald. Vald on Lääne-Virumaa läänepoolseim omavalitsus, ulatudes sopina Harjumaa Kuusalu ja Anija valla ning Järvamaa Ambla ja Albu valla vahele. Tapa valla läänepoolne naaber on Harjumaa Aegviidu vald. Lehtse piirkonna külad Tapa valla koosseisus. Olemasolevad hariduse- ja kultuuriobjektid Lehtse Kultuurimaja Lehtse Raamatukogu Lehtse Koduloomuuseum Lehtse Baptisti kogudus (oma palvela) Lehtse Kool Linnape Külaseltsimaja 5 3. LEHTSE PIIRKONNA ARENGUSTRATEEGIA 3.1 MISSIOON Lehtse piirkonna MISSIOONI elluviimise jaoks põhimõtted: . aidata kaasa piirkonna külaelu edendamisel; . läbi kultuurikeskkonna parandada elukvaliteeti; . kasvatada kodukoha tunnet; . arendada koostööd huvigruppide vahel. 3.2 VISIOON Lehtse piirkonna VISIOONI elluviimise jaoks põhimõtted: . Turvaline ja atraktiivne looduslähedane elukeskkond; . ühtlaselt arenev ettevõtluskeskkond, kuhu tahame investeerida; . erinevaid kultuurivaldkondi ja võimalusi võiks olla rohkem; . küla elulaad on elujõuline; . koolinoorte kaasamine põllumajandustootmisesse aitab neid põllumajanduse elukutse valikul. 3.3 VÄÄRTUSED, MILLELE ME TOETUME INIMESED Perekond Lapsed Inimene Eestlane JUURED Eesmärk, noorte tagasitulek maale Kodutunne Külaelu edendamine Kohalik ajalugu Paikkondlik identiteet Maaelu hüved on tõusmas ausse Pärimuse hoidmine ETNOS Peremehetunne Emakeel 6 Etniline pärand Ühtsustunne Eesti jonn KESKKOND Kultuurilise keskkonna olemasolu ( hooned, rajatised) Eestimaa kaunis loodus Puhas loodus 4 aastaaega Mitmekesine loodus HARITUS Maakool, külaeluseltsid, külamajad jms. Piirkonnas säilib emakeelne põhihariduse andmine Huviringide olemasolu 7 4. LEHTSE PIIRKONNA INFRASTRUKTUUR 4.1 TEED JA TRANSPORT 4.1.1 Olukorra kirjeldus Lehtse piirkonda läbib üks riigi põhimaantee – Pärnu-Rakvere-Sõmeru (T 5). Ülejäänud suuremad kõrvalmaanteed kuuluvad Tapa vallale . Kurge-Pruuna . Lehtse-Kurge-Läste . Lehtse jaama tee Piirkonna arengu seisukohalt on tähtsamad Tapa-Lehtse-Jäneda ja Jootme-Lehtse maanteed. Põhiosas on riigiteed Tapa vallas mustkatte all. Piirkonna jaoks on väga oluline et Tapa- Lehtse-Jäneda maantee saaks terves ulatuses tolmuvaba katte alla. Kohalike teede võrk on peamiselt kruusakattega, samuti
Load more

Recommended publications
  • Estonian Academy of Sciences Yearbook 2014 XX
    Facta non solum verba ESTONIAN ACADEMY OF SCIENCES YEAR BOOK ANNALES ACADEMIAE SCIENTIARUM ESTONICAE XX (47) 2014 TALLINN 2015 ESTONIAN ACADEMY OF SCIENCES The Year Book was compiled by: Margus Lopp (editor-in-chief) Galina Varlamova Ülle Rebo, Ants Pihlak (translators) ISSN 1406-1503 © EESTI TEADUSTE AKADEEMIA CONTENTS Foreword . 5 Chronicle . 7 Membership of the Academy . 13 General Assembly, Board, Divisions, Councils, Committees . 17 Academy Events . 42 Popularisation of Science . 48 Academy Medals, Awards . 53 Publications of the Academy . 57 International Scientific Relations . 58 National Awards to Members of the Academy . 63 Anniversaries . 65 Members of the Academy . 94 Estonian Academy Publishers . 107 Under and Tuglas Literature Centre of the Estonian Academy of Sciences . 111 Institute for Advanced Study at the Estonian Academy of Sciences . 120 Financial Activities . 122 Associated Institutions . 123 Associated Organisations . 153 In memoriam . 200 Appendix 1 Estonian Contact Points for International Science Organisations . 202 Appendix 2 Cooperation Agreements with Partner Organisations . 205 Directory . 206 3 FOREWORD The Estonian science and the Academy of Sciences have experienced hard times and bearable times. During about the quarter of the century that has elapsed after regaining independence, our scientific landscape has changed radically. The lion’s share of research work is integrated with providing university education. The targets for the following seven years were defined at the very start of the year, in the document adopted by Riigikogu (Parliament) on January 22, 2014 and entitled “Estonian research and development and innovation strategy 2014- 2020. Knowledge-based Estonia”. It starts with the acknowledgement familiar to all of us that the number and complexity of challenges faced by the society is ever increasing.
    [Show full text]
  • Olemasolevad Teenused Lääne-Virumaa Kantides M 1:100 000
    Olemasolevad teenused Lääne-Virumaa kantides M 1:100 000 SOOME LAHT {{ vvv S O O M E L A H T NatturiNatturi PedassaarePedassaare PÄRISPEA POOLSAAR ¼ ¼¼ LaheLaheLahe ØØØ LobiLobiLobi ¼ KÄSMUKÄSMU PihlaspeaPihlaspea¼ KäsmuKäsmu {{ KäsmuKäsmu ¼ ¼ KoolimäeKoolimäe ØØØ {{ÍÍÍ ¼¼ VergiVergi VERGIVERGI Altja¼Altja {{ vvv VERGIVERGI AltjaAltja ¼¼ CCCCCC VainupeaVainupea CCCCCC KäsmuKäsmu järvjärv ππ ππVõsuVõsu¼¼CCCCCC MustojaMustoja LOKSA LINN ¼CCCCCC ¼ ππ ¼ HailiHaili ππ {{¼ KKKKKKK HailiHaili ¼ ww {{{ ww ÍÍÍ ¼ ¼ OanduOandu EruEru ØØØ PajuveskiPajuveski ¼ vvv {{ ¼ AndiAndi EismaEisma ΑΑΑΑΑΑ {{ ¼ TepelväljaTepelvälja VihulaVihula KorjuseKorjuse KoljakuKoljaku ¼ ØØØvvvCCCCCC VIHULAVIHULA ¼ VIHULAVIHULA î ¼ VÕSUVÕSU ¼ LauliLauliLauli VÕSUVÕSU LauliLauliLauli {{¼¼ØØ SagadiSagadi ww ¼ Ø CCCCCC ¼ RutjaRutja LetipeaLetipeaLetipea SAGADISAGADI ¼ ¼ ͼ SAGADISAGADI {{ KarepaKarepaÍÍ ¼ ÍÍÍ TiigiTiigi KAREPAKAREPA CCCCCC TõuguTõugu ¼ ¼¼ TõuguTõugu ¼ ØØvv ¼ ØØØvvv î VatkuVatku¼ ¼ KarulaKarula ¼ KUNDA LINN î VõhmaVõhma KivaKiva ToolseToolse ¼ IlumäeIlumäeIlumäeIlumäe KostaKosta ¼ ¼ ¼¼ ¼ {{ PaasiPaasi MahuMahu ¼ MuikeMuike ¼ ¼ KKKKKK ÍÍÍ ΑΑΑΑΑΑ SimunamäeSimunamäe {{ KakuväljaKakuvälja ¼ KKKKKKK ΑΑΑΑ KakuväljaKakuvälja ¼ ¼ ‹‹‹‹‹‹‹ KuuraKuura ØØØ JoanduJoanduJoandu VÕHMAVÕHMA TidrikuTidriku ØØØ ¼ ¼ KalikülaKaliküla vvv ππ ±± vvv PalmsePalmse MetsanurgaMetsanurga VillandiVillandi ¼ ¼¼ ππ NoonuNoonu {{ ¼ ¼ ¼ ¼¼ CCCCCC {{¼ MALLAMALLA SeljaSelja MallaMalla ¼ÍÍÍ ¼ KivikülaKiviküla ¼ ¼ ¼ PärnaPärna CCCCCC AdakaAdaka ANNIKVEREANNIKVERE AavikuAaviku
    [Show full text]
  • Muudatused Elektrivõrgus Vastavalt Elektrilevi
    1 Lisa 8. Muudatused elektirvõrgus vastavalt Elektrilevi OÜ ja Elering AS tegevuskavadele Elektrilevi OÜ olemasolevad ja uued 35–110 kV liinid Olemasolevad uuendatavad 35-110 kV liinid Jrk. nr. Omavalitsus Liini nimetus Nimipinge/ märkused 35 kV üleviimine 110 kV 1 Nissi ja Märjamaa Ellamaa - Märjamaa õhuliiniks 35 kV üleviimine 110 kV 2 Nissi Ellamaa - Riisipere õhuliiniks 35 kV üleviimine 110 kV 3 Nissi ja Kernu Riisipere - Haiba õhuliiniks 35 kV üleviimine 110 kV 4 Kernu ja Kohila Haiba - Kohila õhuliiniks 35 kV üleviimine 110 kV 5 Nissi Ellamaa - Riisipere õhuliiniks 35 kV üleviimine 110 kV 6 Nissi ja Kernu Riisipere - Laitse õhuliiniks 35 kV üleviimine 110 kV 7 Kernu, Saue, Keila Laitse - Keila õhuliiniks 35 kV üleviimine 110 kV 8 Saku ja Kohila Kiis - Kohila õhuliiniks 35 kV üleviimine 110 kV 9 Vasalemma ja Padise Rummu - Padise õhuliiniks 35 kV üleviimine 110 kV 10 Padise Padise - Suurküla õhuliiniks 35 kV üleviimine 110 kV 11 Padise ja Keila Suurküla - Klooga õhuliiniks 35 kV üleviimine 110 kV 12 Keila Klooga - Keila õhuliiniks 35 kV üleviimine 110 kV 13 Keila v. ja Keila linn Keila - Elevaatori õhuliiniks 35 kV üleviimine 110 kV 14 Keila Keila - Keila-Joa õhuliiniks 2 35 kV üleviimine 110 kV 15 Keila ja Harku Keila - Keila-Joa õhuliiniks 35 kV üleviimine 110 kV 16 Keila ja Saue Keila - Saue õhuliiniks 35 kV üleviimine 110 kV 17 Saue ja Tallinn Saue - Pääsküla õhuliiniks 35 kV üleviimine 110 kV 18 Saue ja Tallinn Laagri - Pääsküla õhuliiniks 35 kV üleviimine 110 kV 19 Saku Kiisa - Saku õhuliiniks 35 kV üleviimine 110 kV 20 Saku
    [Show full text]
  • Plans for the Adminis Trativeterritorial Restructuring of Estonia from 1989
    Plans for the Adminis­ trative­Territorial Restructuring of Estonia from 1989 to 2005 MADIS KALDMÄE The restored Republic of Estonia inherited its administrative division from the Soviet system, consisting of districts (raions), state-governed cities, cities, towns and village councils. These administrative entities and their boundaries had emerged as a result of largely arbitrary waves of centralised restructuring. In 1988, a shift towards the re-establishment of local government was initiated as part of the development of the concept of a self-managing Estonia (isemajandav Eesti). At first, there were two main alternatives, with counties and municipalities as the contenders for the status of primary entities of local government. There was also a third option, of establishing approximately 40 new entities with completely redrawn borders. 359 It was an administrative organisation based on cities and rural municipalities that eventually prevailed. In 1989, the Principles of Local Government Act and implementing acts for the transition period were adopted. In the following year, the then administrative units (raions) were renamed counties; the village councils and cities would be granted self-governing rights within three years depending on their readiness. Until then, county councils would perform local government functions by proxy, as it were. During the transitional period, several existing municipalities were divided into two, forming Saku and Kiili, Juuru and Kaiu, Orissaare and Pöide, as well as Kuressaare and Kaarma. The rural municipality of Torgu was separated from Salme at the initiative of the Independent Royalist Party faction in the Riigikogu (Estonian Parliament). No elec- tions were held in the city of Paldiski, which remained under the city of Keila until the 1996 elections.
    [Show full text]
  • Internal Migration and Regional Population Dynamics in Europe: Estonia Case Study
    This is a repository copy of Internal Migration and Regional Population Dynamics in Europe: Estonia Case Study. White Rose Research Online URL for this paper: http://eprints.whiterose.ac.uk/5031/ Monograph: Katus, K., Kuoiszewski, M., Rees, P. et al. (3 more authors) (1998) Internal Migration and Regional Population Dynamics in Europe: Estonia Case Study. Working Paper. School of Geography , University of Leeds. School of Geography Working Paper 98/14 Reuse See Attached Takedown If you consider content in White Rose Research Online to be in breach of UK law, please notify us by emailing [email protected] including the URL of the record and the reason for the withdrawal request. [email protected] https://eprints.whiterose.ac.uk/ WORKING PAPER 98/14 INTERNAL MIGRATION AND REGIONAL POPULATION DYNAMICS IN EUROPE: ESTONIA CASE STUDY Kalev Katus1 Marek Kupiszewski2,3 Philip Rees2 Luule Sakkeus1 Anne Herm4 David Powell2 December 1998 1Estonian Interuniversity Population Research Centre P.O. Box 3012, Tallinn EE0090, Estonia 2School of Geography, University of Leeds Leeds LS2 9JT, United Kingdom 3Institute of Geography and Spatial Organisation Polish Academy of Sciences Twarda 51/55, Warsaw, Poland 4Estonian Statistical Office Endla 15, Tallinn EE0100, Estonia Report prepared for the Council of Europe (Directorate of Social and Economic Affairs, Population and Migration Division) and for the European Commission (Directorate General V, Employment, Industrial Relations and Social Affairs, Unit E1, Analysis and Research on the Social Situation). ii CONTENTS Page Contents ii List of Tables iii List of Figures iii Foreword iv Acknowledgements v Summary vi 1. CONTEXT 1 2.
    [Show full text]
  • Estonia Estonia
    Estonia A cool country with a warm heart www.visitestonia.com ESTONIA Official name: Republic of Estonia (in Estonian: Eesti Vabariik) Area: 45,227 km2 (ca 0% of Estonia’s territory is made up of 520 islands, 5% are inland waterbodies, 48% is forest, 7% is marshland and moor, and 37% is agricultural land) 1.36 million inhabitants (68% Estonians, 26% Russians, 2% Ukrainians, % Byelorussians and % Finns), of whom 68% live in cities Capital Tallinn (397 thousand inhabitants) Official language: Estonian, system of government: parliamen- tary democracy. The proclamation of the country’s independ- ence is a national holiday celebrated on the 24th of February (Independence Day). The Republic of Estonia is a member of the European Union and NATO USEFUL INFORMATION Estonia is on Eastern European time (GMT +02:00) The currency is the Estonian kroon (EEK) ( EUR =5.6466 EEK) Telephone: the country code for Estonia is +372 Estonian Internet catalogue www.ee, information: www.1182.ee and www.1188.ee Map of public Internet access points: regio.delfi.ee/ipunktid, and wireless Internet areas: www.wifi.ee Emergency numbers in Estonia: police 110, ambulance and fire department 112 Distance from Tallinn: Helsinki 85 km, Riga 307 km, St. Petersburg 395 km, Stockholm 405 km Estonia. A cool country with a warm heart hat is the best expression of Estonia’s character? Is an extraordinary building of its own – in the 6th century Wit the grey limestone, used in the walls of medieval Oleviste Church, whose tower is 59 metres high, was houses and churches, that pushes its way through the the highest in the world.
    [Show full text]
  • Location As the Reason for the Problems of Old Industrialised Settlements the Case of Estonia
    European Journal of Spatial Development-http://www.nordregio.se/EJSD/-ISSN 1650-9544-Refereed Articles Feb 2003-no 4 Location as the reason for the problems of old industrialised settlements The Case of Estonia Raigo Ernits Authors contact details: Raigo Ernits, Faculty of Economics and Business Administration, University of Tartu, Estonia, e-mail: [email protected], Tel: +37 2737 6342, Fax: +37 2737 6312. European Journal of Spatial Development-http://www.nordregio.se/EJSD/ -ISSN 1650-9544-Refereed Articles Feb 2003-no 4 Abstract In this paper we will chart the problems of small single-company (so called mono- functional) industrial settlements in post-socialist Estonia. The major research question asked will thus be whether the disadvantageous location of these industrial plants is the reason for problems in such settlements. Using the notion of gravity models we will calculate the distance factors of such settlements in relation to larger centres, and compare them across different groups of different kinds of settlements. The conclusion arrived at is that advantageous location (location close to a larger centre) is a necessary though not a sufficient condition for guaranteeing the development and success of settlements. The main determinant factors in the success of a settlement are the fulfilment of the conditions for a good social and economical environment, while it is undoubtedly the case that a healthy environment favouring the growth and deployment of entrepreneurial skills develops more easily in settlements located nearer to larger centres. Keywords: Industrial location, industrial areas, local development, gravity models, mono-functional economy, transition economy, and Eastern Europe.
    [Show full text]
  • Econstor Wirtschaft Leibniz Information Centre Make Your Publications Visible
    A Service of Leibniz-Informationszentrum econstor Wirtschaft Leibniz Information Centre Make Your Publications Visible. zbw for Economics Kliimask, Jaak; Raagmaa, Garri Conference Paper Social infrastructure planning in declining rural centres 44th Congress of the European Regional Science Association: "Regions and Fiscal Federalism", 25th - 29th August 2004, Porto, Portugal Provided in Cooperation with: European Regional Science Association (ERSA) Suggested Citation: Kliimask, Jaak; Raagmaa, Garri (2004) : Social infrastructure planning in declining rural centres, 44th Congress of the European Regional Science Association: "Regions and Fiscal Federalism", 25th - 29th August 2004, Porto, Portugal, European Regional Science Association (ERSA), Louvain-la-Neuve This Version is available at: http://hdl.handle.net/10419/117219 Standard-Nutzungsbedingungen: Terms of use: Die Dokumente auf EconStor dürfen zu eigenen wissenschaftlichen Documents in EconStor may be saved and copied for your Zwecken und zum Privatgebrauch gespeichert und kopiert werden. personal and scholarly purposes. Sie dürfen die Dokumente nicht für öffentliche oder kommerzielle You are not to copy documents for public or commercial Zwecke vervielfältigen, öffentlich ausstellen, öffentlich zugänglich purposes, to exhibit the documents publicly, to make them machen, vertreiben oder anderweitig nutzen. publicly available on the internet, or to distribute or otherwise use the documents in public. Sofern die Verfasser die Dokumente unter Open-Content-Lizenzen (insbesondere CC-Lizenzen) zur Verfügung gestellt haben sollten, If the documents have been made available under an Open gelten abweichend von diesen Nutzungsbedingungen die in der dort Content Licence (especially Creative Commons Licences), you genannten Lizenz gewährten Nutzungsrechte. may exercise further usage rights as specified in the indicated licence. www.econstor.eu First draft NOT GOOD FOR QUOTATIONS 44th European Congress of the European Regional Science Association University of Porto Porto, Portugal, 25-29.
    [Show full text]
  • TARTU ÜLIKOOLI RAAMATUKOGU Fond 107 HELLE RÄTSEPA
    View metadata, citation and similar papers at core.ac.uk brought to you by CORE provided by DSpace at Tartu University Library TARTU ÜLIKOOLI RAAMATUKOGU Fond 107 HELLE RÄTSEPA AUTOGRAMMIDE KOLLEKTSIOON Inventarinimistu 1903-1989 Sisukord I Autogrammid ja fotod koos kirjade, lõigendite, trükiste jm. lisamaterjalidega 1 II Eitavad vastuskirjad H. Rätsepale seoses autogrammide kogumisega 1 Isikute kirjad 237 2 Asutuste kirjad 239 III Kogumistöö käigus laekunud fotosid, postkaarte ja lõigendeid 240 IV H. Rätsepa statistilised märkmed ja artiklid oma autogrammikogu tutvustamisel, vastukajana saadetud kirjad 242 V H. Rätsepa töid ja materjale tema kohta 243 Sissejuhatus Helle Rätsep (9. okt. 1941 Tallinn – 3. apr. 1988 Väike-Maarja), ratsasportlane, autogrammikoguja Helle Rätsep sündis teenistuja perekonnas. Kooliteed alustas 1949. a. Tallinn- Nõmme 27. Mittetäielikus Keskkoolis, jätkas 1950-1956 Rakvere Rajooni Kohala 7- klassilises koolis ja 1956-1960 Rakvere I Keskkoolis. Aastail 1956-1958 õppis lisaks veel Rakvere Laaste Spordikoolis. 1960. a. sügisel astus H. Rätsep Tartu Riikliku Ülikooli õigusteadust õppima, kuid 6. jaanuaril 1964 eksmatrikuleeriti ta õppevälistel põhjustel. Ülikoolist lahkumise järel tegutses mõnda aega ajakirjandusega, 10. aprillil 1964 asus aga tööle Tartu rajooni V. I. Lenini nim. näidissovhoosi. Lühemat aega oli H. Rätsep ametkondliku postiljonina Kureküla sidejaoskonnas. 1964.a. sügisel taotles H. Rätsep tagajärjetult vastuvõttu õigusteaduskonna kaugeõppe IV kursusele. Keeldumist motiveeriti mitteerialase töö ning nõrga õppedistsipliiniga päevases osakonnas õppimise ajal. 1976. a. mais siirdus H. Rätsep Väike-Maarjasse, asudes kohalikus kolhoosis tööle dispetšeri ja ratsasporditreenerina. Elu vastuoludest muserdatuna läks 1988. a. vabasurma. Juba kooliõpilasena kujunes H. Rätsepal välja lai ja püsiv huvide ring. Ta luges väga palju, tegeles fotograafiaga, ligi 10 aasta jooksul kogus marke.
    [Show full text]
  • Avasta Eestimaad Rongiga
    TALLINN Foto: Wikimedia Commons. Autor Akifee 1 100 23 KITSEKÜLA LILLEKÜLA ÜLEMISTE 15 TONDI TALLINN- ORU VAIVARA JÄRVE 81 VÄIKE VESSE Foto: EAS JÕHVI PALDISKI KLOOGA- RAHUMÄE 14 19 21 NARVA LIIVA LAGEDI SONDA 20 NÕMME 82 KULLI 18 HIIU KABALA 17 94 95 RANNA 8384 MÄNNIKU ARUKÜLA RAASIKU 15 16 96 97 99 KIVIMÄE 85 14 AVASTA LAOKÜLA PÄÄSKÜLA PARILA 100101 PÜSSI KOHTLA- PÕLLKÜLA 102103 LAHINGU- NÕMME SAUE LAAGRI 4 KADRINA KIVIÕLI KLOOGA URDA 5 VÄLJA PADULA AEGVIIDU 13 RAKVERE EESTIMAAD KLOOGA- 98 86 VALINGU KEHRA AEDLINN 87 6 JÄNEDA NIITVÄLJA MUSTJÕE 7 KEILA 67 8 9 LEHTSE 68 SAKU 10 12 TAPA KULNA NELIJÄRVE 11 RONGIGA 74 KASEMETSA 88 VASALEMMA KIISA KIBUNA ROOBUKA 89 90 LAITSE 75 VILIVERE TAMSALU JAANIKA KOHILA 22 69 23 24 92 91 Foto: Narva Muuseum MISKI POLE 93 RIISIPERE 21 MÕNUSAM TURBA 76 LOHU 25 KILTSI kui matk sõpradega HAGUDI looduskaunisse kohta või Foto: loodusegakoos.ee Foto: Jõhvi kontserdimaja 6 18 perega ajaloo põnevaid 70 71 72 RAPLA RAKKE aardelaekaid avastama. Rong on mõnus, rutiinivaba mõte. KEAVA 26 VÄGEVA Foto: Riisipere mõis 92 LELLE 73 KÄRU TÜRI PEDJA 77 78 Foto: Eesti Ringhäälingumuuseum TAIKSE 77 27 28 JÕGEVA PÖÖRA KÜLGE JA VALI SIHTKOHT >> KÄREVERE 29 30 KAAREPERE OLLEPA 79 VÕHMA 31 32 TABIVERE OLUSTVERE 33 34 KÄRKNA SÜRGAVERE VAATA TÄPSEMALT: elron.ee/kaart TARTU 35 80 36 37 VILJANDI Foto: Eesti Rahva Muuseum Foto: Eha Moosel. Foto: tervisesport.ee 61 38 KIRSI Viljandi linnavalitsuse arhiiv AARDLA 35 80 39 ÜLENURME 55 ROPKA UHTI 40 REOLA 56 NÕO 57 VANA-KUUSTE 58 TÕRAVERE 59 PEEDU REBASE 60 61 ELVA VASTSE-KUUSTE VALGEMETSA
    [Show full text]
  • Hankeplaan 2021 Hankeplaani Kuupäev: 04.01.2021
    Enefit Connect OÜ hankeplaan 2021 Hankeplaani kuupäev: 04.01.2021 Info riigihangete kohta leiab riigihangete registrist: https://riigihanked.riik.ee Planeeritav avaldamise Hanke nimetus aeg, kvartal Elektrimaterjalide ja –seadmete ostmine, ladustamine ja logistika I Elektrivõrgu tööde teostamine - Ida-Harjumaa, Lääne-Virumaa, I Raplamaa, Saared Keskpingekaablite ostmine I Piirkonna- ja jaotusalajaamade korrashoiutööde teostamine -Põhja I piirkond (sh Prangli diiselelektrijaam) Põhja 35/10 kV alajaama likvideerimine Tapa linnas I Viljandi piirkonnaalajaama 15 kV jaotusseadme uuendamine I Elektrivõrgu õhuliinide visuaalne ülevaatus I Savi alajaama 20 kV jaotusseadme hoone ehitamine ja I paigaldamine Lihula alajaama 10 kV jaotusseadme rekonstrueerimine I Kaughaldusplatvormi hange I Jäneda 110/10 kV alajaama keskpingevõrgu sidumne I Lemmatsi-Labori I/II keskpingefiidrite rekonstrueerimine I Kaiu-Kuimetsa keskpingefiidri rekonstrueerimine I Kõue-Kuimetsa keskpingefiidri rekonstrueerimine I Padise-Ristna keskpingefiidri rekonstrueerimine I Jaotusalajaama 604 rekonstrueerimine I Riisipere piirkonnaalajaama keskpingevõrgu sidumine I Automaatplaneerimise lahenduse ostmine I Suure-Jaani-Tääksi keskpingefiidri rekonstrueerimine I Mustla-Pirmastu keskpingefiidri rekonstrueerimine I Jaotusalajaama Mööblivabrik II (Valga) rekonstrueerimine I komplektalajaamaks Kullamäe-Teenuse keskpingefiidri rekonstrueerimine I Kehtna-Purku keskpingefiidri rekonstrueerimine I Rakvere-Kadrina keskpingefiidri rekonstrueerimine I Jaotusalajaama 708 rekonstrueerimine I
    [Show full text]
  • Matsalu Mõisast Ja Selle Omanikust
    Matsalu mõisast ja selle omanikust Tiit Rosenberg Matsalu mõis ja Hoyningen-Huened Ajaloolisel Läänemaal Karuse kihelkonnas asunud Matsalu rüütlimõis, mille kohta esimesed teated on allikates vähemalt 1560. aastast, kuulus alates 1867. aastast kuni mõisate võõrandamiseni 1919. aastal Hoyningen-Huenede perekonnale. Ebaselge algse päritoluga Hoyningen-Huenede aadlisuguvõsa on Balti provintsidesse jõudnud üle Kuramaa ja jagunenud vastavalt suguvõsa ja selle mõisateomandi laienemisele mitmesse harru. Siinseisse aadlimatrikli- tesse on nad kantud esmalt aastal 1620 Kuramaal, 1729 Eestimaal, 1785 Saa- remaal ning 1818, 1898 ja 1905 Liivimaal. 1832. aastast kandis üks osa neist vene parunitiitlit. Matsalu Hoyningen-Huened kuulusid suguvõsa nn Lehtse harru, mille esindajad olid 19. sajandil valdavalt mõisnikud-põllumehed Järva- ja Läänemaal (Genealogisches Handbuch 1931: 132). Lehtse, Kurge ja Aru mõisa (Ambla khk) omaniku, erurittmeister parun Nikolai Hoyningen-Huene (1807–1867) kolm poega – isalt päritud ülalnimetatud kolme Ambla kihelkon- na mõisa omanik Friedrich (1843–1921), Matsalu mõisnik Nikolai (1845–1914) ning Ehmja ja Maalse (Martna khk) mõisa omanik (al 1869) Alexander (1848– 1924) – olid ka ornitoloogid. Nendest Friedrich von Hoyningen-Huene on laie- malt tuntud kui lepideptoroloog, ornitoloog ja fenoloog (DBL 1970: 342–343; EBL 1940: 90; ETBL 2000: 397). 1921. aastal annetas ta Tartu Ülikoolile kodu- maa linnupesade kollektsiooni (Postimees 1921). Vendade haridustee enne mõisapidajaks hakkamist on piirdunud nähtavas- ti vaid kõrgetasemelise Tallinna Toomkooliga, millele järgnes tavapäraselt sõja- väeteenistus, abiellumine ja mõisapidaja-põllumehe elu isalt päritud, kaasava- raks saadud või enda soetatud mõisas. Parun Nikolai Hoyningen-Huene juunior ostis Matsalu mõisa vastavalt 25. novembril 1867 sõlmitud ostu-müügi lepingule 85 000 hõberubla eest endi- selt kreisikohtunikult parun Friedrich Uexküllilt (1807–1877) (Wistinghausen Mäetagused 43 http://www.folklore.ee/tagused/nr43/rosenberg.pdf189 Tiit Rosenberg 1975: 233).
    [Show full text]