TAPA VALLA LEHTSE PIIRKONNA ARENGUKAVA Strateegilised eesmärgid 2010-2016

Koostaja: Piret Pihel Sisukord:

1. SISSEJUHATAV KOKKUVÕTE ...... 3 Arengukava saamislugu ...... 3 1.1 Läbitud etapid ...... 3 1.2.Kaasatud töörühm, tegijad ...... 3 2. KANDI KIRJELDUS ...... 4 2.1 KÜLADE ELANIKE ARVUD: ...... 4 2.2.1 LEHTSE PIIRKONNA ARENG LÄBI AEGADE ...... 4 2.2.2. PIIRKONNA ÜLDKIRJELDUS: ...... 5 3. LEHTSE PIIRKONNA ARENGUSTRATEEGIA ...... 6 3.1 MISSIOON ...... 6 3.2 VISIOON ...... 6 3.3 VÄÄRTUSED, MILLELE ME TOETUME ...... 6 4. LEHTSE PIIRKONNA INFRASTRUKTUUR ...... 8 4.1 TEED JA TRANSPORT ...... 8 4.1.1 Olukorra kirjeldus ...... 8 4.1.2 Arengueesmärgid ...... 8 4.1.3 Tegevused ...... 9 4.2 INFOSÜSTEEMID ...... 9 4.2.1 Olukorra kirjeldus ...... 9 4.3 ÜHISVEEVÄRK JA KANALISATSIOON ...... 10 4.3.1 Olukorra kirjeldus ...... 10 5. STRATEEGILISED EESMÄRGID ...... 10 6.TAPA VALLA LEHTSE PIIRKONNA SWOT ANALÜÜS TEEMADE KAUPA ... 11 7. VALDKONNAPÕHISED VAJADUSED JA TEGEVUSED ...... 13 7.1 Majandus, ettevõtlus, sotsiaalmajandus...... 13 7.2 Transport ja infrastruktuur...... 14 7.3 Keskkond ...... 15 7.4 Kultuur ...... 15 7.5 Haridus ...... 16 7.6 Külaelu ...... 17

2 1. SISSEJUHATAV KOKKUVÕTE

Arengukava saamislugu

Lehtse Talunike Seltsi poolt kutsuti kokku Lehtse piirkonna asutuste, ettevõtjate, külade ning vallavolikogu ja vallavalitsuse esindajate koosolek, et koos alustada piirkonna arengukava koostamist. Viidi läbi küsitlus, millest oli võimalus osa võtta kõikidel Lehtse piirkonna inimestel. Toimus ajurünnak, kus gruppidesse jaotatud inimesed koostasid SWOT analüüsi. 1. mail 2009 toimus Lehtse Kultuurimajas Minu Eesti mõttetalgud, kus palju ideid tuli rahva poolt, mis kajastuvad ka arengukavas. Eesmärk oli arutada rahvaga probleeme, mis on takistanud paremat arengut Lehtse piirkonnas. Piirkonna kirjeldamiseks kasutati üldkasutatavat jaotust: majandus, ettevõtlus, sotsiaalmajandus, transport, infrastruktuur, keskkond, kultuur ja haridus. Läbiviidud analüüs tõi selgelt välja need vajalikud arendussuunad ja -meetmed, mis kõige olulisemalt mõjutavad soovitavate eesmärkide saavutamist. Lähema viie aasta arengu võtmesõnaks saabki koostöö. Kõik me soovime, et Lehtse piirkond muutuks elamisväärsemaks. Ühised eesmärgid loovad aluse tegevuste koordineerimiseks ja piiratud ressursside paremaks ära kasutamiseks. Arengukava on suunatud alljärgnevate pikemaajaliste eesmärkide saavutamisele:  Elanike arvu vähenemise ja keskmise vanuse kasvu pidurdamine;  Kohaliku elu atraktiivsuse ja aktiivsuse kasvatamine;  Jätkusuutliku looduskeskkonna rakenduse planeerimine;  Ettevõtluskeskkonna atraktiivsuse tõstmine;  EL ja riiklike finantseerimisprogrammides osalemise tagamine.

1.1 Läbitud etapid

I etapp – valiti seitsme liikmeline töörühm, et koostada Lehtse piirkonna arengukava; II etapp – arutati läbi ankeetküsitluse sisuline osa ja tegevuskava ankeetide levitamiseks; III etapp – koostati töögrupiga SWOT-analüüs Lehtse Kultuurimajas; IV etapp – jätkus töögrupitöö tutvustamine Lehtse Kooli hoolekogu liikmetele; V etapp –. toimusid Minu Eesti mõttetalgud; VI etapp- koostati missioon ja visioon ning tegevuskava valdkondade kaupa; VII etapp- avalikustati arengukava ja tehti täiendusi.

1.2.Kaasatud töörühm, tegijad

Lehtse piirkonna arengukava koostamise töörühm: Piret Pihel – Lehtse Talunike Selts, Rägavere küla Leelo Jürimaa –Lehtse kultuurimaja direktor Helle Sild- Tõõrakõrve küla Alari Kirt- Lehtse endine vallavanem Mart Lees- Jootme küla Tiiu Kaasiku- küla Vahur Leemets- Tapa vallavalitsus

3 2. KANDI KIRJELDUS

Tapa valla Lehtse piirkonna moodustavad Lehtse alevik, Jootme, Kuru, , Läste, Pruuna, Rabassaare, Rägavere, Räsna ja Tõõrakõrve külad.

2.1 KÜLADE ELANIKE ARVUD:

Aasta 2008 2009 2010

Lehtse alev 469 452 442 Linnape 61 59 63 Läste 46 47 47 Pruuna 46 45 42 5 3 3 Rägavere 88 81 80 Tõõrakõrve 68 63 57 Jootme 108 104 102 Räsna 43 42 40 Kuru 13 13 12 Kokku 947 909 888

2.2.1 LEHTSE PIIRKONNA ARENG LÄBI AEGADE

Lehtse (valla) piirkonna kui administratiivüksuse ajalugu algab möödunud sajandi lõpust, kui tsaari ukaasiga moodustati mõisavallad. 1895.a. valmis Lehtse vallamaja. Pärast seda on toimunud mitmeid valla piiride muudatusi, mis on takistanud ühtse ja kompaktse sotsiaalmajandusliku kompleksi väljakujunemist valla territooriumil. Valla piirid kinnitati 24. oktoobril 1991.a. Eesti NSV Ülemnõukogu Presiidiumi seadusega. Vallale omistati kohaliku omavalitsuse staatus. 1998.a. anti osa Lehtse valla Räsna külast vallale.

Endine Lehtse valla paiknemine Kõrvemaa põhjaosas ning Pandivere kõrgustiku äärealal loob erinevad eeldused ja tingimused piirkonna asulastiku, teedevõrgu ning majanduselu arenguks. Valla piirides olevad Kõrvemaa Riiklik Looduskaitseala ning Pandivere Riiklik Veekaitseala tingivad erinevate keskkonnakaitsealaste meetmete ja piirangute rakendamise piirkonna majanduselu korraldamisel.

4 2.2.2. PIIRKONNA ÜLDKIRJELDUS:

Geograafiline asukoht

Lehtse piirkond kuulub Tapa valla koosseisu alates 2005 aasta oktoobrist, kui liitusid Tapa linn, Saksi vald ja Lehtse vald. Vald on Lääne-Virumaa läänepoolseim omavalitsus, ulatudes sopina Harjumaa ja Anija valla ning Järvamaa Ambla ja Albu valla vahele. Tapa valla läänepoolne naaber on Harjumaa vald.

Lehtse piirkonna külad Tapa valla koosseisus.

Olemasolevad hariduse- ja kultuuriobjektid

Lehtse Kultuurimaja Lehtse Raamatukogu Lehtse Koduloomuuseum Lehtse Baptisti kogudus (oma palvela) Lehtse Kool Linnape Külaseltsimaja

5 3. LEHTSE PIIRKONNA ARENGUSTRATEEGIA

3.1 MISSIOON

Lehtse piirkonna MISSIOONI elluviimise jaoks põhimõtted: . aidata kaasa piirkonna külaelu edendamisel; . läbi kultuurikeskkonna parandada elukvaliteeti; . kasvatada kodukoha tunnet; . arendada koostööd huvigruppide vahel.

3.2 VISIOON

Lehtse piirkonna VISIOONI elluviimise jaoks põhimõtted: . Turvaline ja atraktiivne looduslähedane elukeskkond; . ühtlaselt arenev ettevõtluskeskkond, kuhu tahame investeerida; . erinevaid kultuurivaldkondi ja võimalusi võiks olla rohkem; . küla elulaad on elujõuline; . koolinoorte kaasamine põllumajandustootmisesse aitab neid põllumajanduse elukutse valikul.

3.3 VÄÄRTUSED, MILLELE ME TOETUME

INIMESED

Perekond Lapsed Inimene Eestlane

JUURED

Eesmärk, noorte tagasitulek maale Kodutunne Külaelu edendamine Kohalik ajalugu Paikkondlik identiteet Maaelu hüved on tõusmas ausse Pärimuse hoidmine

ETNOS

Peremehetunne Emakeel

6 Etniline pärand Ühtsustunne Eesti jonn

KESKKOND

Kultuurilise keskkonna olemasolu ( hooned, rajatised) Eestimaa kaunis loodus Puhas loodus 4 aastaaega Mitmekesine loodus

HARITUS

Maakool, külaeluseltsid, külamajad jms. Piirkonnas säilib emakeelne põhihariduse andmine Huviringide olemasolu

7 4. LEHTSE PIIRKONNA INFRASTRUKTUUR

4.1 TEED JA TRANSPORT

4.1.1 Olukorra kirjeldus

Lehtse piirkonda läbib üks riigi põhimaantee – Pärnu-Rakvere-Sõmeru (T 5). Ülejäänud suuremad kõrvalmaanteed kuuluvad Tapa vallale . Kurge-Pruuna . Lehtse-Kurge-Läste . Lehtse jaama tee

Piirkonna arengu seisukohalt on tähtsamad Tapa-Lehtse-Jäneda ja Jootme-Lehtse maanteed. Põhiosas on riigiteed Tapa vallas mustkatte all. Piirkonna jaoks on väga oluline et Tapa- Lehtse-Jäneda maantee saaks terves ulatuses tolmuvaba katte alla. Kohalike teede võrk on peamiselt kruusakattega, samuti on enamik Lehtse aleviku tänavaist kruusakattega. Lehtse piirkonnas on mitmed kohalikud teed tükeldatud paljude erinevate omanike vahel. Lehtse piirkonda läbib Tallinn-Tapa raudtee. Reisirongid peatuvad Lehtse jaamas. Raudteitsi läbib Lehtse piirkonda kogu Eesti ida- ja lõunasuunaline transiit. Bussiliiklus Lehtse piirkonnas kulgeb mööda Pärnu-Rakvere-Sõmeru, Jootme-Lehtse ja Tapa-Lehtse-Jäneda teed.

4.1.2 Arengueesmärgid

Kõige tähtsam arenguline eesmärk on kapitaalselt remontida ning viia mustkatte alla Tapa-Lehtse-Jäneda riigimaantee (15123), kuna tegemist on Tapa linna ning Lehtse ja Jäneda kanti ühendava põhiliiklussoonega. Ida Regionaalne Maanteeamet alustas 2006/2007 eelnimetatud tee Lehtse-Jäneda lõigu rekonstrueerimist. Äärmiselt vajalik on jõuda Ida Regionaalse Maanteeametiga kokkuleppele ka Tapa-Lehtse lõigu rekonstrueerimiseks. Rekonstrueeritult on kõnealusel teel potentsiaali muutuda oluliseks regionaalseks tuiksooneks.

. Kohalike teede osas on vaja tagada nende stabiilne seisund, milleks on koostatud teehoiukava. . Reisirongiliikluse arendamine ja tihendamine, muuhulgas Aegviidu-Tapa- Rakvere elektriraudtee väljaehitamine. . Tihendamist vajab Tapa-Aegviidu bussiliikluse suund

8 4.1.3 Tegevused

Lühiajalised tegevused

Tegevus Teostamise aeg Rahastamine Teehoiukava koostamine ning elluviimine 2010 - 2013 VE Kaasaaitamine Tapa-Lehtse-Jäneda riigitee 2010 RIIK rekonstrueerimisotsuse tegemisel Kergliiklusteede projekteerimine ning ehitamine 20010-2011 VE, RIIK, PROJEKTID Lehtse alevist- Lehtse Koolini

Pikaajalised tegevused

. Teehoiukava ellurakendamine . Kergliiklusteede võrgustiku väljaehitamine

4.2 INFOSÜSTEEMID

4.2.1 Olukorra kirjeldus

Interneti püsiühendusega (ADSL ja ADSL2) on kaetud Lehtse alevik koos lähiümbrusega samas on saadav ka Elioni poolt pakutav digi-TV (IPTV). Riigi ja valla poolt võrgu väljaehitamist rahastatuna pakub traadita internetiteenust (WIMAX) kogu Tapa valla territooriumil Elion. Digitelefoniühendused on välja ehitatud Lehtse alevikus. Aegviidust on kättesaadav traadita telefoniteenus (RAS). Samas on osades külades (Jootme) nõudlus suurem kvaliteetsema andmeside- ja telefoniteenuse järele, kui seda pakutakse. Piirkonda läbib Elioni Tallinn-Narva valguskaabel. Piirkonnas levib nii EMT, Elisa kui Tele2-e mobiililevi. Samas on kõigil operaatoreil valla territooriumil „valgeid laike”. Parim kvaliteet on Lehtses saatjat omaval EMT-l.

Piirkonnas tegutsevad järgmised avalikud internetipunktid: . Tapa Linnaraamatukogu Lehtse raamatukogu – Lehtse . Lehtse Kool – Tõõrakõrve

9 4.3 ÜHISVEEVÄRK JA KANALISATSIOON

4.3.1 Olukorra kirjeldus

Lehtse piirkonnas tegutseb üks vee-ettevõte – AS Tapa Vesi, mis on 100% Tapa valla äriettevõte. Ühisveevärk ja –kanalisatsioon toimib ainult Lehtse alevikus Keskuse tänava kortermajade piirkonnas ja lisaks veel mõnes Rägavere tee eramajas, lisaks veel Uue tänava kortermajades. Rabassaare küla majades ja Jootme küla kortermajades toimib ühisveevärk, puudub ühiskanalisatsioon. Torustikud ja reoveepuhastid on amortiseerunud Lehtses ja ka mujal piirkonna ühisveevärgi süsteemis.

5. STRATEEGILISED EESMÄRGID

I PIIRKONNA ARENG . maaelu on väärtustatud . noortele on pakutud töö ja puhke laagreid . säilitatud on kohaliku piirkonna kultuuripränd . kultuurimaja on sisult ja vormilt kohalikele armastatud kokkusaamise koht . inimesed on aktiivsed küla keskuste loomisel ja arendamisel . külade arendamiseks kasutatakse riiklike toetusprogramme

II MÄLETA MÄLU – KULTUURILOO JÄÄDVUSTAMINE . rahvariie . ajaloo pärand on jäädvustatud . koduloouurimine . töötada välja aasta kandev idee

III ALGUS ON TÄHTSAM KUI OTS, KÕIK ALGAB KOOLIST . majanduse- ja ettevõtlustunnid on õppekava osa . noorte kaasamine piirkonna ellu

V INFO KÄTTESAADAVUS . Raamatukogu kui avatud teabetuba

VI RAHASTAGEM VÄÄRTUSLIKKU . rahastamine on eesmärgipärane

10 Tegevused paljudele sihtgruppidele . võimalused loovuse arendamiseks . Äratada ellu külapäevad . Jätkata jaanipäevade tähistamist piirkondades . Korraldada valla muusikapäevi eri põlvkondade osalusel

6.TAPA VALLA LEHTSE PIIRKONNA SWOT ANALÜÜS TEEMADE KAUPA

Metoodika: SWOT analüüs koostati Lehtse piirkonna aktiivi poolt kokku kutsutud koosolekul. Piirkonna algatusrühm kutsus kokku üldise piirkonna koosoleku SWOT analüüsi koostamiseks. Osales ligi 30 piirkonna aktiivset ühiskonnaliiget. Moodustati 4 töögruppi, kes arutasid läbi ja esitasid SWOT komponendid etteantud valdkondade kaupa. Valdkondadeks olid: Majandus, ettevõtlus, sotsiaalmajandus Transport ja infrastruktuur Keskkond Kultuur Haridus Hiljem toimus lisahindamine, mille abil reastati analüüsi tulem teemade kaupa.

Tulem (Number näitab mitu osalenut pidas teemat märkimisväärselt tähtsaks): Majandus, ettevõtlus, sotsiaalmajandus: Tugevused Nõrkused Avalikud teenused (5) Puudub hambaarst, apteek, juuksur, saun Perearst lähedal (3) (6) Tugevad põllumajandustootjad(2) Puudub töötegemise tahe (3) Sidejaoskond(2) Tühjad hooned ja varemed (2) Vähe töötuid Puudulik korrakaitse(1) Hea koduhooldus Kehv kauplus (1) Tuletõrje veevõtukohad puudulikud(1) Kvaliteetse tööjõu puudus Puudub tsentraalküte Vähene ettevõtlusaktiivsus, vähe ettevõtlust väljaspool põllumajandus- sektorit Puudulik ühisveevärk Passiivsed korteriühistud Võimalused Ohud Läbi projektrahastamise tõmmata välist Sidejaoskonna ja poe kadumine (10) rahastamist piirkonda (11) Töökohtade puudus (9) Riiklike toetuste suurendamine Tööjõu (kvalifitseeritud) puudus (4) maaettevõtluse mitmekesistamiseks (3) Majanduse ebasoodne seis (2) Ettevõtlike inimeste tulek piirkonda Rabassaare kasutamine

11 Transport ja infrastruktuur: Tugevused Nõrkused Suhteliselt hea rongiühendus (6) Väiksemad teed halvas seisus (8) Teedevõrk ja ligipääs (4) Kehv Elisa leviala (4) Hea asukoht (2) Bussiajad ebasobivad, bussid väikesed Teederemont (2) (2) Koolibuss (1) Halb internetiühendus (2) Ühistransport Hõre ühistransport(1) Teed musta katteta (1) Halb tänavate hooldus (1) Kergliiklusteede puudumine (3) Piirkonda tutvustav kaart ja tänavanime sildid puudu Rongiajad ebasobivad Võimalused Ohud Elektriraudtee pikenemine Tapani 15) Rongiliiklus kaob (5) Vee ja kanalisatsioonisüsteemi Transpordi olude vähenemine väljaehitus (3) Teenuste kadumine Tee-ehituse parem rahastamine

Keskkond: Tugevused Nõrkused Rahulik elukeskkond (8) Looduse reostamine elanike poolt (12) Haruldane looduskeskkond (4) Raudtee saaste (2) Ilusad mõisapargid (2) Hooldamata pargid (1) Haritud maad (1) Järve ja supelranna puudumine (1) Puhas õhk Rikutud vesi (1) Minimaalne väetiste kasutamine Korstna suits alevikus Suur bioenergeetiline ressurss Soodla jõe reostamine Oma jõgi Võimalused Ohud Heakorrastustalgud (9) Isetegevuslik prügimajandamine (8) Europrojektid (3) Raudtee veoste ohtlikkus (6) Tehisjärve rajamine (2) Keskkonnaturvalisus (2)

Kultuur: Tugevused Nõrkused Kultuurimaja olemasolu (13) Huviringe vähe (6) Raamatukogu (4) Rahva vähene huvi ürituste vastu (4) Aktiivsed inimesed (2) Väliürituste koht puudub (4) Koorilaul (1) Terviserajad, rattarajad puudu (3) Koduloomuuseum (1) Kui muusikaga ei tegele, siis alternatiivid Seltsielu puuduvad (2) Jalgpalliväljak Ei ole piisavalt trenne (1) Tänavakorvpalliplats Tänavakorvpalli plats ebasobivas kohas Võimalused Ohud Noortele eestvedaja leidmine (14) Tegijate kadumine (10) Kultuurimaja võimaluste kasutamine (5) Kultuurimaja võimaluste mittepiisav Koostöö Tapa ja Jänedaga (1) kasutamine (6) Külaelu rahastus projektide kasutamine

12 Haridus: Tugevused Nõrkused Kooli ja lasteaia olemasolu (13) Teadmatus hariduse tuleviku ees (8) Kool turvalises keskkonnas (3) Lasteaed väike, järjekord, sõim puudu (5) Väikesed klassid, hea haridustase (2) Väike laste arv ja sellest tulenev Lisaks märgiti: liitklasside moodustamine (4) Kool looduskaunis kohas Vananev õpetajaskond (2) Õpetajate olemasolu Lisaks märgiti: Töökasvatus Kool keskusest kaugel

Võimalused Ohud Kooli kadumisel võimalus olla Tapa Laste arvu vähenemine koolis, kooli gümnaasiumi 9 kl filiaal (11) sulgemise oht (7) Uue lasteaed-algkooli rajamine (5) Kooli kadumine (4) Laste arv kasvab Lasteaed ja kool ei sobi kokku(3) Riiklik poliitika toetab väikekoole Riiklik hariduspoliitika

7. VALDKONNAPÕHISED VAJADUSED JA TEGEVUSED

7.1 Majandus, ettevõtlus, sotsiaalmajandus.

Peamiselt tegelevad ettevõtjad piirkonnas põllumajanduse, nii taime- kui loomakasva- tusega. Tööd annavad ka puiduga tegelevad ettevõtted. Avalikud teenused, perearst, puudub apteek, juuksur, saun, elanikkonna passiivsus. Elanikkonna turvalisus on nõrk. Tegevused on suunatud elanikkonna aktiivsuse kasvatamisele.

Vajalikud tegevused

1. Arendada ettevõtlust /juuksur. Koolitused ettevõtjatele – täiskasvanutele ja miks mitte ka lastele;

2. Majandusõpe ja tööõpe juba koolis;

3. Abipolitseinike vajadus;

4. Tuletõrje veevõtukohad ( veemajandusprojekt käimas?). Teha looduslikud veevõtukohad;

5. Korteriühistute aktiivsem tegevus;

6. Lehtse piirkonna teeninduspunkti teenust pakub raamatukogu. Kohapeal sotsiaaltöötaja teenus;

7. Teeninduspunkti ja raamatukogu hoone väline soojustamine;

8. Sisemise koostöö käivitumise toetamise meetmete loomine ja juurutamine;

13 9. Küladekogu -seltsingu kokkukutsumine; 10. Piirkonna planeeringu koostamine; 11. Teeninduslik ettevõtlus;

12. Väiketööstuse arendamine;

13. Käsitööndus;

14. Ettevõtjatele paremate müügi võimaluste leidmine Tapa linnas- koostöö vallavalitsusega; 15. Hooaegadel istikute, köögiviljade jms müük; 16. Mahetooted – müügikoht; 17. Mitmesugused meetmed/projektid – tuua raha piirkonda; 18. Ettevõtlikkuse tõstmine; 19. Arendusettevõtluse toetamine.

7.2 Transport ja infrastruktuur.

Olemas on rongiühendus Tapa-Tartu- Narva- Tallinn. Magistraalteede võrk on hea, kuid probleemiks on halvas seisus kohalikud väiksemad teed. Elisa leviala ei ole kaetud kogu Lehtse piirkonnas.

Vajalikud arengumuutused:

1. Elisa mast – plaanis;

2. Kergliiklustee kooli juurde, valgustatud jalgrattatee. Luua võimalus sportimiseks;

3. Tänava sildid. Külade sildid. Talude sildid. – Tuletõrje, kiirabi jaoks;

4. Lehtse aleviku teede remont;

5. Asulasiseste teede aastaringne hooldus;

6. Asulasiseste teede tolmuvabaks muutmine ja remontimine;

7. Interneti koduleht piirkonna ettevõtjatest, võimalustest, tööpakkumistest.

Võimalused Transport /rong/buss hea. Elektriraudtee paikenemine Tapani.

14 7.3 Keskkond

Hea ja looduslähedane elukeskkond. Olemas on 6 mõisaparki. Probleemiks on prügi maha panek elanike poolt mitte ettenähtud kohtadesse.

Vajalikud arengumuutused:

1. Inimeste keskkonnateadlikkuse tõstmine.

2. Haljasalade kujundus ja hooldus (pargid).

Võimalused Heakorratalgud „Teeme ise ära! “ Kaasata taluseltsi, OÜ-sid. (Valla poolt supp, kilekotid,transport)

7.4 Kultuur

Värskelt renoveeritud kultuurimaja ja raamatukogu. Kultuurielu aktiivsus suur. Puudub koht väliürituste jaoks

Vajalikud arengumuutused:

1. Huviringi juhid – poistele korvpall, tehnika ring jm;

2. Väliürituste koht – telk, lava, lauad, pingid, toolid;

3. Muuta tänavakorvpalli platsi asukoht;

4. Huviringiks sobivate ja aktiivsete inimeste leidmine ja motiveerimine;

5. Piirkonna edendajate leidmine ja motiveerimine;

6. Kohaliku demokraatia arendamine;

7. Elanike osalemisaktiivsuse innustamine; 8. Ttraditsioonide väärtustamine, arendamine ja alalhoidmine; 9. Suurendada võimalust õppida rahvapille; 10. Kooliprogrammi lisada rahvusliku käsitöö ja rahvamuusika õpe. Kasutada õppekavas rahvuslikke elemente ja rahvamuusikat; 11. Korraldada rahvakultuuri tutvustavaid kontserte ja näituseid; 12. Koostöö muuseumiga. Koduloomuuseumi külastamine koolide poolt. Muuseumis temaatilised muuseumipäevad.; 13. Rahvakontserdid kultuurimajas; 14. Käsitööringid tööle (rahvuslik käsitöö); 15. Võimalus õppida rahvatantsu; 16. Rahvakultuurilaagrid lastele ja noortele; 17. Kohtumised rahvamuusikutega, väljasõidud.

15 Võimalused

Ühisüritused. Kultuurkapitalist raha! Külakeskuste loomine ja külarahva aktiivsem osavõtt oma küla edendamisel. Kultuuritegevust juhivad piirkonna edendajad seltsi kaudu. LEADER programmist raha taotlemine. Koostöö teiste kultuuri ühendustega arendab silmaringi annab uusi ideid. Külapäevade toetamine. Noorsootöötaja – koostöö teiste noortekeskustega, ühised ettevõtmised, projektid Jõusaal.

7.5 Haridus

Olemas on põhikool ja lasteaed, mis alates 01.09.2009 töötavad ühise juhtimise all ühise haridusasutusena nimega Lehtse Kool. Kool paikneb ajaloolises Pruuna mõisahoones asukohaga Tõõrakõrve küla. Lasteaed paikneb Lehtse alevikus korterelamus. Probleemiks on koolis väike õpilaste arv (1. septembri 2010. aasta seisuga 49 last) ja sellest tulenevalt tulevikus põhikooli säilimine. Lasteaias on ruumid liiga väiksed ja puudub lastele sõimerühm. Kahes lasteaia rühmas on kohti kokku 22, mis kõik on täidetud.

Vajalikud arengumuutused:

1. Lehtse koolis ja lasteaias antud haridus on konkurentsivõimeline ning võimaldatud huvitegevus lastele on mitmekülgne; 2. Lasteaed ja kool töötavad ühise haridusasutusena ühises koolihoones; 3. Töökasvatuse ja majandusõppe arendamine koolis /erinevad ettevõtmised, taludes käimine jne;

4. Elanike elukestva õppimise toetamine; 5. Kogu Lehtse koolikompleksi renoveerimine ( kütteseadmed, välisfassaad, sisetööd, sportimisvõimaluste parandamine pargis); 6. Lehtse Kooli kõrval oleva maja kasutamisele võtmise võimaluste leidmine; 7. Tapa Vallavalitsusel koostada investeeringute tegemiseks renoveerimisprojektid.

16 7.6 Külaelu

Vajalikud arengusuunad

1. Valida külavanemad; 2. Moodustada Lehtse piirkonna külavanemate koda; 3. Piirkonna arendamisel võtta arvesse arengukava; 4. Kutsuda ellu talgute traditsioon; 5. Lastele tutvustada piirkonna elu, ettevõtlust, inimesi; 6. Suurendada transpordivõimalusi; 7. Koolitada aktiivseid külainimesi arenduseks vajalike investeeringute taotlemise, projektitöö teemadel; 8. Külakogukondade aktiivne tegevus külakeskuste rajamisel; 9. KOV-I rahastusel külades traditsoooniliste koondavate ühisürituste korraldamine (nt jaanituli, volbriöö, emadepäev, isadepäev, suuremad juubelid jm); 10. Külaelu tutvustav voldik.

17