DOCSLIB.ORG

Liitumine on Teinud Tapa Valla Tugevamaks

Total Page：16

File Type：pdf, Size：1020Kb

Download full-text PDF Read full-text
Liitumine on Teinud Tapa Valla Tugevamaks HALDUSREFORM Liitumine on teinud Tapa valla tugevamaks Foto: Signe Kalberg ne rahvusest inimesi, raudtee jmt. Jä- Poolteist aastat tihedat Kuusalu neda on aga kaunis maakoht ja turismi- 6597/706 Kadrina sebimist, läbirääkimisi, 4959/352 piirkond ning kardeti, kas nende mõis Rakvere l. Anija 15942/11 rahvakoosolekuid ning ka teiste Lääne-Virumaa mõisate seast 5618/518 välja jääb paistma. Muidugi muretse- Aegviidu Rakvere v. Tapa linna, Lehtse ja 718/12 2088/127 ti ka selle pärast, et kas põhikool ik- Tapa 7774/263 Saksi valdade ühine- ka alles jääb. Ambla Tamsalu “Enne ühinemist oli ka Jäneda-Tapa Albu 2061/166 misel ilmus 11 aastat 1200/256 3873/214 vaheline ühistransport harvem ning pel- tagasi omavalitsuste jati, et Tapale valla spetsialistide juur- Elanike arv / pindala (km2) sekka uus nimi – Tapa de käia on kauge ja tülikas ning Jäne- vald, mis praegu seab da jääb ikka endiselt ääremaaks ja la- hustub suures vallas ära. Paljudel oli damistasudeks, teeninduspunktide väl- juba uusi sihte. kõhe lahkuda Järvamaa alt. Praegu on jaehitamiseks ja remondiks,” meenu- ühistransport tihedam, tehtud on pal- tab Alari Kirt. ju suuri töid nagu veevärgi uuenda- Ka Leelo Jürimaa sõnul on pärast Signe Kalberg mine, Kalijärve ümbruse korrastami- liitumist on muutunud palju: lõpule ne, spordiplatsi uuendamine Mängu- viidi tänavavalgustuse projekt ning “Oli aasta 2003 varakevad, kui Tapa lin- de väljakul, lossi erinevad remondid, Lehtse inimene jõudis ka lõpuks 21. na juhid tegid ettepaneku ühinemiseks kindlasti raamatukogu püsimajäämine sajandisse – nüüd on meil kõik täna- Lehtse, Ambla ja Saksi vallale,” mee- ja lossi kolimine, külamaja renoveeri- vad valgustatud, enne olid valged vaid nutab praegune Tapa vallavanem Alari mine jpm. Paljude asjadega oleme ju- kaks peateed. Kirt, kes suurt valda juhib kaheksandat ba nii harjunud, et ei märkagi,” vaa- Aastal 2007 valmis endise vallama- aastat. Kui Tapa vallaga ühinemine oli tab Sirje Reinula ajale tagasi. ja ja huvikooli hoonesse uus moodne käimas, siis oli tema parasjagu Lehtse Tema sõnul on ka kohalik kogukond raamatukogu, millest sai Tapa Linnaraa- vallavanem ehk siis ühes neist kolmest muutunud aktiivsemaks ning kuulda- matukogu harukogu. Seega on meil või- omavalitsusest, mis ühinesid. Ühinemi- vasti pöörduvad inimesed otse vallas- malik tellida ka Tapalt raamatuid Leht- settepanek tehti toona ka Ambla valla- petsialistide poole üsna meelsasti. Püü- sesse toomisega. le, aga sel hetkel vald keeldus sellest. takse seista selle eest, valla korralda- Nende 10 aasta jooksul on Lehtse Tapa vald moodustati 2005. aasta lõ- tud üritused ei toimuks mitte ainult saanud lahti mudateedest Tapa ja Jäne- pus. Tegu oli pretsedenditu sündmuse- Tapa valla uks on uutele liitujatele avatud, kinnitab vallavanem Alari Kirt. Tapal, vaid ka külades. da suunal, ka alevikus on mitu uut teed ga, sest esmakordselt ühinesid erineva- tolmuvabaks tehtud. Palju on tehtud hal- tes maakondades olevad omavalitsused: Märkamatult on jastuses ning meie laussileda maa ini- senine Lehtse valla ala oli varem Järva Elanike otsustusõigus lukalt Tapaga ühinemise poolt. Põhju- muutunud väga palju mesed said endale aleviku keskele kel- maakonna osa. Saksi valla Kiku, Pariisi ja ei kadunud kuhugi si selleks oli palju. “Olulisem oli see, et Esimesed neli aastat pärast ühinemist gumäe (vana prügimägi ja ehitusjäägid). Salda külad liitusid aga Kadrina vallaga. “Läbi arutasime kõik olulisemad teemad, Tapa oli Lehtse jaoks ikka tegelik tõm- töötasid Lehtses, Moel ja Jänedal tee- “Igal aastal on rahvakoosolekud igas Enne ühinemist elas Saksi vallas mis puudutasid valla majandust, hari- bekeskus, kus käidi kõige enam poes, ninduspunktid, kus võtsid inimesi vas- kandis – igaüks saab vallavalitsuse ja 1237, Lehtses 1600 ja Tapa linnas ligi dust, kultuuri, sümboolikat, nime. Mui- juuksuril, arsti juures, telekat remonti tu vallasekretäri abid. “Tegelikult vaja- volikogu inimestelt nööbist kinni võtta 7000 inimest. Vallavanema sõnul on prae- dugi ei pea ühinemisel nii põhjalikult kõi- viimas, kingsepal, muusikakoolis jne. dus nende töötamiseks kohapeal puu- ja aru pärida. Kultuurimajas on ka sage- gu Tapa vallas elanikke umbes 7700. ke läbi töötama, kuid meil oli aega ning Palju meie inimesi olid Tapal leidnud dus, oluline oli ja on ka nüüd sotsiaal- li valla spetsialistide ja juhtidega koh- “See poolteist aastat, mil me ühinemis- tahtmist seda teha,” ütleb Kirt. töökoha, sest transport oli ju suhteli- teenuste toimimine ning sotsiaaltöötaja tumisüritused. Mina kodanikuna olen läbirääkimisi pidasime ja tegime ette- Ühinemiskomisjon oli seda meelt, selt normaalne - sõitis nii rong kui ka kättesaadavus,” seletab vallavanem Kirt enam-vähem rahul,” ütleb Lehtse kul- valmistusi, tähendas tihedat sebimist. et inimesed peavad toimuvast võimali- liinibuss. Väga suur osa põliselanikest Ühinemise plussidena toob valla- tuurimaja direktor. Läbi sai räägitud kõik teemad, nagu näi- kult hästi ülevaadet omama. Lisaks pi- oli käinud Tapal keskkoolis ning nii oli vanem välja sellegi, et suurem oma- teks välja töötatud uue valla arengu- devatele rahvakoosolekutele Lehtses, juba kõik tuttav. Igasuguste kollektiivi- valitsus võib endale lubada paremaid Uued ühinemiskõnelused kava, põhimäärus, omavalitsuse struk- Moel, Tapal ja Jänedal ilmus ka kuus de vahel olid sõprussidemed ja käidi lä- spetsialiste, seega paraneb ka elanikele juba käivad tuur ja juhtimise põhimõtted,” meenu- numbrit erilehte Ühinemise Sõnumid. bi. Paljud Tapa noormehed olid kõikidel pakutava teenuse kvaliteet. Samuti on Tänasel päeval käivad Tapa vallal ju- tab Kirt. Loodud oli ühinemise ühisko- Üks suuremaid mureküsimusi oli val- aegadel leidnud endale kaasa just Leht- võimalik saada suuremas mahus inves- ba uued ühinemisläbirääkimised. Oma misjon, mida juhtis linnapea Kuno Roo- lavanema sõnul otsustusõigus. “Valda- se neidude seast ja nii olid paljudel pe- teeringuid, mis omakorda võimaldab nõusoleku ühinemiseks on andnud 3700 ba ja kuhu kuulus igast ühinevast oma- de inimesed pelgasid, et ühinedes vähe- redel ka sugulussidemed,” räägib lihtsa- ette võtta korraga mahukamaid töid, elanikuga Tamsalu vald, veidi segased valitsusest kaks inimest. Alguses kuu- neb neil otsustusõigus, sest Tapa linnas test inimlikest põhjustest Leelo Jürimaa. mis muidu ehk jääksid aastateks ootele. lood on aga Ambla vallaga, millest um- lusid komisjoni ka Aegviidu valla esin- on rahvast rohkem. Tegelikkuses aga Muidugi oli loogiliselt ja ajalooli- “Näiteks oleme saanud korda teha Ta- bes kolmandik pooldab ühinemist, üle- dajad, sest ühe võimaliku lahendusena just nemad on võitnud, sest otsuste te- selt (sõjaeelse Eesti Vabariigi ajal kuu- pal vee- ja kanalisatsioonitrassid. Lehtses jäänud aga mitte. oli kaalumisel Lehtse vallast Jäneda piir- gemisel ei ole eelistusi kellegi kasuks, lus Tapa küla Lehtse valla koosseisu) kultuurimaja, Lehtsesse tuleb multifunkt- Kui aga ühinemine teoks saab, siis konna liitumine hoopiski Aegviidu val- vaid kõiki võetakse võrdsena. Paranenud see ka kõige õigem otsus, sest sellest sionaalne keskus, kuhu toome ka üle va- kasvab Tapa valla elanike arv umbes 11 laga. Kuid pärast rahvaküsitlust selgus, on näiteks endise Lehtse valla inimes- said ju kõik inimesed aru, et nii väike- nast mõisast kooli. Jäneda spordihoone te- 400-ni. See number rõõmustab valla- et kogu Lehtse vald soovis ikkagi tervi- te koostöö ja ühtehoidmine oma piir- se vallaga edasi ei liigutaks. gi läbi uuenduse, Saksis on korda tehtud vanemat, sest vabariigi valitsus on lu- kuna ühinemist Tapa linnaga. konna huvide eest,” märgib Tapa val- keskusehoone, vallas on saanud korda pal- banud vallale, mille elanike arv kasvab Üks küsimus oli näiteks seegi, mil- lavanem Kirt. Kas mõistame naabervalla ju kõrvalteid,” räägib vallavanem. Ka et- üle 11 000, preemiaks 500 000 eurot. lisesse maakonda vald jääb, kas Lää- Lehtse Kultuurimaja direktor Leelo inimesi ja elustiili? tevõtjatele on liitumisest kasu olnud, sest “Tapa valla eelarve on umbes üheksa ne-Virumaale või Järva maakonda. Va- Jürimaa meenutab, et nende vallas toi- Jäneda raamatukogu raamatukoguhoid- vallal on olnud võimalusi korda teha taris- miljonit eurot. Ühinemisraha ja pree- bariigi valitsus otsustas, et kuna lõviosa mus enne ühinemisläbirääkimiste algust ja Sirje Reinula meenutab, et Jäneda tuid ning pakkuda professionaalset nõu. mia täiendaksid tublisti meie rahakot- ühinejatest olid juba Lääne-Virumaalt, ikka korralik rahvaküsitlus. Leelo Jüri- inimesed muretsesid tollal Tapa liigse Kui kolm valda 2005. aastal ühine- ti ja võimaldaks investeerida valla tee- siis jääb ka pärast ühinemist vald sel- maa oli tookord ka Lehtse vallavoliko- kauguse ja teistsuguse kuvandi pärast: sid, said Tapa vald riigilt 600 000 krooni. de-tänavate kordategemisse,” ütleb val- lesse edasi. gu liige ja mäletab, et rahvas oli ülekaa- inimeste erinev elustiil, suur hulk ve- “Sellest rahast kulus ametnikele koon- lavanem Kirt. 2 Haldusreform Lääne-Nigula vald: suurvallas tõusevad esile külad Kolme aasta eest moo- tagasi, sest mitmed tookordsed iseseis- väikevaldadel tulevikku pole, seda just maks. Margus Korpes lisabki, et külade dustunud Lääne-Nigula vaks jääjad omapäi jätkata ei saa ning majanduslikku poolt vaadates. “Varem roll on tuntavam ning inimesed tajuvad, ka kolm aastat tegutsenud Lääne-Nigu- polnud ettevõtjatel võimalik üldse toe- et tugevale ja häälekale külaseltsile po- Nõva vald on täna rõõmus, la vald ise jääb oma 4140 elanikuga hal- tust saada,” meenutab Lilleoks. “Muidu- le kellelgi kerge ära öelda. 371/129 dusreformi seaduse seatud lati alla. Sel- gi pole nüüdki
Load more

Recommended publications
  • Estonian Academy of Sciences Yearbook 2014 XX
    Facta non solum verba ESTONIAN ACADEMY OF SCIENCES YEAR BOOK ANNALES ACADEMIAE SCIENTIARUM ESTONICAE XX (47) 2014 TALLINN 2015 ESTONIAN ACADEMY OF SCIENCES The Year Book was compiled by: Margus Lopp (editor-in-chief) Galina Varlamova Ülle Rebo, Ants Pihlak (translators) ISSN 1406-1503 © EESTI TEADUSTE AKADEEMIA CONTENTS Foreword . 5 Chronicle . 7 Membership of the Academy . 13 General Assembly, Board, Divisions, Councils, Committees . 17 Academy Events . 42 Popularisation of Science . 48 Academy Medals, Awards . 53 Publications of the Academy . 57 International Scientific Relations . 58 National Awards to Members of the Academy . 63 Anniversaries . 65 Members of the Academy . 94 Estonian Academy Publishers . 107 Under and Tuglas Literature Centre of the Estonian Academy of Sciences . 111 Institute for Advanced Study at the Estonian Academy of Sciences . 120 Financial Activities . 122 Associated Institutions . 123 Associated Organisations . 153 In memoriam . 200 Appendix 1 Estonian Contact Points for International Science Organisations . 202 Appendix 2 Cooperation Agreements with Partner Organisations . 205 Directory . 206 3 FOREWORD The Estonian science and the Academy of Sciences have experienced hard times and bearable times. During about the quarter of the century that has elapsed after regaining independence, our scientific landscape has changed radically. The lion’s share of research work is integrated with providing university education. The targets for the following seven years were defined at the very start of the year, in the document adopted by Riigikogu (Parliament) on January 22, 2014 and entitled “Estonian research and development and innovation strategy 2014- 2020. Knowledge-based Estonia”. It starts with the acknowledgement familiar to all of us that the number and complexity of challenges faced by the society is ever increasing.
    [Show full text]
  • Olemasolevad Teenused Lääne-Virumaa Kantides M 1:100 000
    Olemasolevad teenused Lääne-Virumaa kantides M 1:100 000 SOOME LAHT {{ vvv S O O M E L A H T NatturiNatturi PedassaarePedassaare PÄRISPEA POOLSAAR ¼ ¼¼ LaheLaheLahe ØØØ LobiLobiLobi ¼ KÄSMUKÄSMU PihlaspeaPihlaspea¼ KäsmuKäsmu {{ KäsmuKäsmu ¼ ¼ KoolimäeKoolimäe ØØØ {{ÍÍÍ ¼¼ VergiVergi VERGIVERGI Altja¼Altja {{ vvv VERGIVERGI AltjaAltja ¼¼ CCCCCC VainupeaVainupea CCCCCC KäsmuKäsmu järvjärv ππ ππVõsuVõsu¼¼CCCCCC MustojaMustoja LOKSA LINN ¼CCCCCC ¼ ππ ¼ HailiHaili ππ {{¼ KKKKKKK HailiHaili ¼ ww {{{ ww ÍÍÍ ¼ ¼ OanduOandu EruEru ØØØ PajuveskiPajuveski ¼ vvv {{ ¼ AndiAndi EismaEisma ΑΑΑΑΑΑ {{ ¼ TepelväljaTepelvälja VihulaVihula KorjuseKorjuse KoljakuKoljaku ¼ ØØØvvvCCCCCC VIHULAVIHULA ¼ VIHULAVIHULA î ¼ VÕSUVÕSU ¼ LauliLauliLauli VÕSUVÕSU LauliLauliLauli {{¼¼ØØ SagadiSagadi ww ¼ Ø CCCCCC ¼ RutjaRutja LetipeaLetipeaLetipea SAGADISAGADI ¼ ¼ ͼ SAGADISAGADI {{ KarepaKarepaÍÍ ¼ ÍÍÍ TiigiTiigi KAREPAKAREPA CCCCCC TõuguTõugu ¼ ¼¼ TõuguTõugu ¼ ØØvv ¼ ØØØvvv î VatkuVatku¼ ¼ KarulaKarula ¼ KUNDA LINN î VõhmaVõhma KivaKiva ToolseToolse ¼ IlumäeIlumäeIlumäeIlumäe KostaKosta ¼ ¼ ¼¼ ¼ {{ PaasiPaasi MahuMahu ¼ MuikeMuike ¼ ¼ KKKKKK ÍÍÍ ΑΑΑΑΑΑ SimunamäeSimunamäe {{ KakuväljaKakuvälja ¼ KKKKKKK ΑΑΑΑ KakuväljaKakuvälja ¼ ¼ ‹‹‹‹‹‹‹ KuuraKuura ØØØ JoanduJoanduJoandu VÕHMAVÕHMA TidrikuTidriku ØØØ ¼ ¼ KalikülaKaliküla vvv ππ ±± vvv PalmsePalmse MetsanurgaMetsanurga VillandiVillandi ¼ ¼¼ ππ NoonuNoonu {{ ¼ ¼ ¼ ¼¼ CCCCCC {{¼ MALLAMALLA SeljaSelja MallaMalla ¼ÍÍÍ ¼ KivikülaKiviküla ¼ ¼ ¼ PärnaPärna CCCCCC AdakaAdaka ANNIKVEREANNIKVERE AavikuAaviku
    [Show full text]
  • Muudatused Elektrivõrgus Vastavalt Elektrilevi
    1 Lisa 8. Muudatused elektirvõrgus vastavalt Elektrilevi OÜ ja Elering AS tegevuskavadele Elektrilevi OÜ olemasolevad ja uued 35–110 kV liinid Olemasolevad uuendatavad 35-110 kV liinid Jrk. nr. Omavalitsus Liini nimetus Nimipinge/ märkused 35 kV üleviimine 110 kV 1 Nissi ja Märjamaa Ellamaa - Märjamaa õhuliiniks 35 kV üleviimine 110 kV 2 Nissi Ellamaa - Riisipere õhuliiniks 35 kV üleviimine 110 kV 3 Nissi ja Kernu Riisipere - Haiba õhuliiniks 35 kV üleviimine 110 kV 4 Kernu ja Kohila Haiba - Kohila õhuliiniks 35 kV üleviimine 110 kV 5 Nissi Ellamaa - Riisipere õhuliiniks 35 kV üleviimine 110 kV 6 Nissi ja Kernu Riisipere - Laitse õhuliiniks 35 kV üleviimine 110 kV 7 Kernu, Saue, Keila Laitse - Keila õhuliiniks 35 kV üleviimine 110 kV 8 Saku ja Kohila Kiis - Kohila õhuliiniks 35 kV üleviimine 110 kV 9 Vasalemma ja Padise Rummu - Padise õhuliiniks 35 kV üleviimine 110 kV 10 Padise Padise - Suurküla õhuliiniks 35 kV üleviimine 110 kV 11 Padise ja Keila Suurküla - Klooga õhuliiniks 35 kV üleviimine 110 kV 12 Keila Klooga - Keila õhuliiniks 35 kV üleviimine 110 kV 13 Keila v. ja Keila linn Keila - Elevaatori õhuliiniks 35 kV üleviimine 110 kV 14 Keila Keila - Keila-Joa õhuliiniks 2 35 kV üleviimine 110 kV 15 Keila ja Harku Keila - Keila-Joa õhuliiniks 35 kV üleviimine 110 kV 16 Keila ja Saue Keila - Saue õhuliiniks 35 kV üleviimine 110 kV 17 Saue ja Tallinn Saue - Pääsküla õhuliiniks 35 kV üleviimine 110 kV 18 Saue ja Tallinn Laagri - Pääsküla õhuliiniks 35 kV üleviimine 110 kV 19 Saku Kiisa - Saku õhuliiniks 35 kV üleviimine 110 kV 20 Saku
    [Show full text]
  • Plans for the Adminis Trativeterritorial Restructuring of Estonia from 1989
    Plans for the Adminis­ trative­Territorial Restructuring of Estonia from 1989 to 2005 MADIS KALDMÄE The restored Republic of Estonia inherited its administrative division from the Soviet system, consisting of districts (raions), state-governed cities, cities, towns and village councils. These administrative entities and their boundaries had emerged as a result of largely arbitrary waves of centralised restructuring. In 1988, a shift towards the re-establishment of local government was initiated as part of the development of the concept of a self-managing Estonia (isemajandav Eesti). At first, there were two main alternatives, with counties and municipalities as the contenders for the status of primary entities of local government. There was also a third option, of establishing approximately 40 new entities with completely redrawn borders. 359 It was an administrative organisation based on cities and rural municipalities that eventually prevailed. In 1989, the Principles of Local Government Act and implementing acts for the transition period were adopted. In the following year, the then administrative units (raions) were renamed counties; the village councils and cities would be granted self-governing rights within three years depending on their readiness. Until then, county councils would perform local government functions by proxy, as it were. During the transitional period, several existing municipalities were divided into two, forming Saku and Kiili, Juuru and Kaiu, Orissaare and Pöide, as well as Kuressaare and Kaarma. The rural municipality of Torgu was separated from Salme at the initiative of the Independent Royalist Party faction in the Riigikogu (Estonian Parliament). No elec- tions were held in the city of Paldiski, which remained under the city of Keila until the 1996 elections.
    [Show full text]
  • Internal Migration and Regional Population Dynamics in Europe: Estonia Case Study
    This is a repository copy of Internal Migration and Regional Population Dynamics in Europe: Estonia Case Study. White Rose Research Online URL for this paper: http://eprints.whiterose.ac.uk/5031/ Monograph: Katus, K., Kuoiszewski, M., Rees, P. et al. (3 more authors) (1998) Internal Migration and Regional Population Dynamics in Europe: Estonia Case Study. Working Paper. School of Geography , University of Leeds. School of Geography Working Paper 98/14 Reuse See Attached Takedown If you consider content in White Rose Research Online to be in breach of UK law, please notify us by emailing [email protected] including the URL of the record and the reason for the withdrawal request. [email protected] https://eprints.whiterose.ac.uk/ WORKING PAPER 98/14 INTERNAL MIGRATION AND REGIONAL POPULATION DYNAMICS IN EUROPE: ESTONIA CASE STUDY Kalev Katus1 Marek Kupiszewski2,3 Philip Rees2 Luule Sakkeus1 Anne Herm4 David Powell2 December 1998 1Estonian Interuniversity Population Research Centre P.O. Box 3012, Tallinn EE0090, Estonia 2School of Geography, University of Leeds Leeds LS2 9JT, United Kingdom 3Institute of Geography and Spatial Organisation Polish Academy of Sciences Twarda 51/55, Warsaw, Poland 4Estonian Statistical Office Endla 15, Tallinn EE0100, Estonia Report prepared for the Council of Europe (Directorate of Social and Economic Affairs, Population and Migration Division) and for the European Commission (Directorate General V, Employment, Industrial Relations and Social Affairs, Unit E1, Analysis and Research on the Social Situation). ii CONTENTS Page Contents ii List of Tables iii List of Figures iii Foreword iv Acknowledgements v Summary vi 1. CONTEXT 1 2.
    [Show full text]
  • TAPA VALLA LEHTSE PIIRKONNA ARENGUKAVA Strateegilised Eesmärgid 2010-2016
    TAPA VALLA LEHTSE PIIRKONNA ARENGUKAVA Strateegilised eesmärgid 2010-2016 Koostaja: Piret Pihel Sisukord: 1. SISSEJUHATAV KOKKUVÕTE .................................................................................. 3 Arengukava saamislugu .................................................................................................. 3 1.1 Läbitud etapid ........................................................................................................... 3 1.2.Kaasatud töörühm, tegijad ........................................................................................ 3 2. KANDI KIRJELDUS ..................................................................................................... 4 2.1 KÜLADE ELANIKE ARVUD: ............................................................................... 4 2.2.1 LEHTSE PIIRKONNA ARENG LÄBI AEGADE ............................................... 4 2.2.2. PIIRKONNA ÜLDKIRJELDUS: ......................................................................... 5 3. LEHTSE PIIRKONNA ARENGUSTRATEEGIA ....................................................... 6 3.1 MISSIOON .............................................................................................................. 6 3.2 VISIOON ................................................................................................................. 6 3.3 VÄÄRTUSED, MILLELE ME TOETUME ............................................................ 6 4. LEHTSE PIIRKONNA INFRASTRUKTUUR .............................................................
    [Show full text]
  • Estonia Estonia
    Estonia A cool country with a warm heart www.visitestonia.com ESTONIA Official name: Republic of Estonia (in Estonian: Eesti Vabariik) Area: 45,227 km2 (ca 0% of Estonia’s territory is made up of 520 islands, 5% are inland waterbodies, 48% is forest, 7% is marshland and moor, and 37% is agricultural land) 1.36 million inhabitants (68% Estonians, 26% Russians, 2% Ukrainians, % Byelorussians and % Finns), of whom 68% live in cities Capital Tallinn (397 thousand inhabitants) Official language: Estonian, system of government: parliamen- tary democracy. The proclamation of the country’s independ- ence is a national holiday celebrated on the 24th of February (Independence Day). The Republic of Estonia is a member of the European Union and NATO USEFUL INFORMATION Estonia is on Eastern European time (GMT +02:00) The currency is the Estonian kroon (EEK) ( EUR =5.6466 EEK) Telephone: the country code for Estonia is +372 Estonian Internet catalogue www.ee, information: www.1182.ee and www.1188.ee Map of public Internet access points: regio.delfi.ee/ipunktid, and wireless Internet areas: www.wifi.ee Emergency numbers in Estonia: police 110, ambulance and fire department 112 Distance from Tallinn: Helsinki 85 km, Riga 307 km, St. Petersburg 395 km, Stockholm 405 km Estonia. A cool country with a warm heart hat is the best expression of Estonia’s character? Is an extraordinary building of its own – in the 6th century Wit the grey limestone, used in the walls of medieval Oleviste Church, whose tower is 59 metres high, was houses and churches, that pushes its way through the the highest in the world.
    [Show full text]
  • Location As the Reason for the Problems of Old Industrialised Settlements the Case of Estonia
    European Journal of Spatial Development-http://www.nordregio.se/EJSD/-ISSN 1650-9544-Refereed Articles Feb 2003-no 4 Location as the reason for the problems of old industrialised settlements The Case of Estonia Raigo Ernits Authors contact details: Raigo Ernits, Faculty of Economics and Business Administration, University of Tartu, Estonia, e-mail: [email protected], Tel: +37 2737 6342, Fax: +37 2737 6312. European Journal of Spatial Development-http://www.nordregio.se/EJSD/ -ISSN 1650-9544-Refereed Articles Feb 2003-no 4 Abstract In this paper we will chart the problems of small single-company (so called mono- functional) industrial settlements in post-socialist Estonia. The major research question asked will thus be whether the disadvantageous location of these industrial plants is the reason for problems in such settlements. Using the notion of gravity models we will calculate the distance factors of such settlements in relation to larger centres, and compare them across different groups of different kinds of settlements. The conclusion arrived at is that advantageous location (location close to a larger centre) is a necessary though not a sufficient condition for guaranteeing the development and success of settlements. The main determinant factors in the success of a settlement are the fulfilment of the conditions for a good social and economical environment, while it is undoubtedly the case that a healthy environment favouring the growth and deployment of entrepreneurial skills develops more easily in settlements located nearer to larger centres. Keywords: Industrial location, industrial areas, local development, gravity models, mono-functional economy, transition economy, and Eastern Europe.
    [Show full text]
  • Econstor Wirtschaft Leibniz Information Centre Make Your Publications Visible
    A Service of Leibniz-Informationszentrum econstor Wirtschaft Leibniz Information Centre Make Your Publications Visible. zbw for Economics Kliimask, Jaak; Raagmaa, Garri Conference Paper Social infrastructure planning in declining rural centres 44th Congress of the European Regional Science Association: "Regions and Fiscal Federalism", 25th - 29th August 2004, Porto, Portugal Provided in Cooperation with: European Regional Science Association (ERSA) Suggested Citation: Kliimask, Jaak; Raagmaa, Garri (2004) : Social infrastructure planning in declining rural centres, 44th Congress of the European Regional Science Association: "Regions and Fiscal Federalism", 25th - 29th August 2004, Porto, Portugal, European Regional Science Association (ERSA), Louvain-la-Neuve This Version is available at: http://hdl.handle.net/10419/117219 Standard-Nutzungsbedingungen: Terms of use: Die Dokumente auf EconStor dürfen zu eigenen wissenschaftlichen Documents in EconStor may be saved and copied for your Zwecken und zum Privatgebrauch gespeichert und kopiert werden. personal and scholarly purposes. Sie dürfen die Dokumente nicht für öffentliche oder kommerzielle You are not to copy documents for public or commercial Zwecke vervielfältigen, öffentlich ausstellen, öffentlich zugänglich purposes, to exhibit the documents publicly, to make them machen, vertreiben oder anderweitig nutzen. publicly available on the internet, or to distribute or otherwise use the documents in public. Sofern die Verfasser die Dokumente unter Open-Content-Lizenzen (insbesondere CC-Lizenzen) zur Verfügung gestellt haben sollten, If the documents have been made available under an Open gelten abweichend von diesen Nutzungsbedingungen die in der dort Content Licence (especially Creative Commons Licences), you genannten Lizenz gewährten Nutzungsrechte. may exercise further usage rights as specified in the indicated licence. www.econstor.eu First draft NOT GOOD FOR QUOTATIONS 44th European Congress of the European Regional Science Association University of Porto Porto, Portugal, 25-29.
    [Show full text]
  • TARTU ÜLIKOOLI RAAMATUKOGU Fond 107 HELLE RÄTSEPA
    View metadata, citation and similar papers at core.ac.uk brought to you by CORE provided by DSpace at Tartu University Library TARTU ÜLIKOOLI RAAMATUKOGU Fond 107 HELLE RÄTSEPA AUTOGRAMMIDE KOLLEKTSIOON Inventarinimistu 1903-1989 Sisukord I Autogrammid ja fotod koos kirjade, lõigendite, trükiste jm. lisamaterjalidega 1 II Eitavad vastuskirjad H. Rätsepale seoses autogrammide kogumisega 1 Isikute kirjad 237 2 Asutuste kirjad 239 III Kogumistöö käigus laekunud fotosid, postkaarte ja lõigendeid 240 IV H. Rätsepa statistilised märkmed ja artiklid oma autogrammikogu tutvustamisel, vastukajana saadetud kirjad 242 V H. Rätsepa töid ja materjale tema kohta 243 Sissejuhatus Helle Rätsep (9. okt. 1941 Tallinn – 3. apr. 1988 Väike-Maarja), ratsasportlane, autogrammikoguja Helle Rätsep sündis teenistuja perekonnas. Kooliteed alustas 1949. a. Tallinn- Nõmme 27. Mittetäielikus Keskkoolis, jätkas 1950-1956 Rakvere Rajooni Kohala 7- klassilises koolis ja 1956-1960 Rakvere I Keskkoolis. Aastail 1956-1958 õppis lisaks veel Rakvere Laaste Spordikoolis. 1960. a. sügisel astus H. Rätsep Tartu Riikliku Ülikooli õigusteadust õppima, kuid 6. jaanuaril 1964 eksmatrikuleeriti ta õppevälistel põhjustel. Ülikoolist lahkumise järel tegutses mõnda aega ajakirjandusega, 10. aprillil 1964 asus aga tööle Tartu rajooni V. I. Lenini nim. näidissovhoosi. Lühemat aega oli H. Rätsep ametkondliku postiljonina Kureküla sidejaoskonnas. 1964.a. sügisel taotles H. Rätsep tagajärjetult vastuvõttu õigusteaduskonna kaugeõppe IV kursusele. Keeldumist motiveeriti mitteerialase töö ning nõrga õppedistsipliiniga päevases osakonnas õppimise ajal. 1976. a. mais siirdus H. Rätsep Väike-Maarjasse, asudes kohalikus kolhoosis tööle dispetšeri ja ratsasporditreenerina. Elu vastuoludest muserdatuna läks 1988. a. vabasurma. Juba kooliõpilasena kujunes H. Rätsepal välja lai ja püsiv huvide ring. Ta luges väga palju, tegeles fotograafiaga, ligi 10 aasta jooksul kogus marke.
    [Show full text]
  • Avasta Eestimaad Rongiga
    TALLINN Foto: Wikimedia Commons. Autor Akifee 1 100 23 KITSEKÜLA LILLEKÜLA ÜLEMISTE 15 TONDI TALLINN- ORU VAIVARA JÄRVE 81 VÄIKE VESSE Foto: EAS JÕHVI PALDISKI KLOOGA- RAHUMÄE 14 19 21 NARVA LIIVA LAGEDI SONDA 20 NÕMME 82 KULLI 18 HIIU KABALA 17 94 95 RANNA 8384 MÄNNIKU ARUKÜLA RAASIKU 15 16 96 97 99 KIVIMÄE 85 14 AVASTA LAOKÜLA PÄÄSKÜLA PARILA 100101 PÜSSI KOHTLA- PÕLLKÜLA 102103 LAHINGU- NÕMME SAUE LAAGRI 4 KADRINA KIVIÕLI KLOOGA URDA 5 VÄLJA PADULA AEGVIIDU 13 RAKVERE EESTIMAAD KLOOGA- 98 86 VALINGU KEHRA AEDLINN 87 6 JÄNEDA NIITVÄLJA MUSTJÕE 7 KEILA 67 8 9 LEHTSE 68 SAKU 10 12 TAPA KULNA NELIJÄRVE 11 RONGIGA 74 KASEMETSA 88 VASALEMMA KIISA KIBUNA ROOBUKA 89 90 LAITSE 75 VILIVERE TAMSALU JAANIKA KOHILA 22 69 23 24 92 91 Foto: Narva Muuseum MISKI POLE 93 RIISIPERE 21 MÕNUSAM TURBA 76 LOHU 25 KILTSI kui matk sõpradega HAGUDI looduskaunisse kohta või Foto: loodusegakoos.ee Foto: Jõhvi kontserdimaja 6 18 perega ajaloo põnevaid 70 71 72 RAPLA RAKKE aardelaekaid avastama. Rong on mõnus, rutiinivaba mõte. KEAVA 26 VÄGEVA Foto: Riisipere mõis 92 LELLE 73 KÄRU TÜRI PEDJA 77 78 Foto: Eesti Ringhäälingumuuseum TAIKSE 77 27 28 JÕGEVA PÖÖRA KÜLGE JA VALI SIHTKOHT >> KÄREVERE 29 30 KAAREPERE OLLEPA 79 VÕHMA 31 32 TABIVERE OLUSTVERE 33 34 KÄRKNA SÜRGAVERE VAATA TÄPSEMALT: elron.ee/kaart TARTU 35 80 36 37 VILJANDI Foto: Eesti Rahva Muuseum Foto: Eha Moosel. Foto: tervisesport.ee 61 38 KIRSI Viljandi linnavalitsuse arhiiv AARDLA 35 80 39 ÜLENURME 55 ROPKA UHTI 40 REOLA 56 NÕO 57 VANA-KUUSTE 58 TÕRAVERE 59 PEEDU REBASE 60 61 ELVA VASTSE-KUUSTE VALGEMETSA
    [Show full text]
  • Hankeplaan 2021 Hankeplaani Kuupäev: 04.01.2021
    Enefit Connect OÜ hankeplaan 2021 Hankeplaani kuupäev: 04.01.2021 Info riigihangete kohta leiab riigihangete registrist: https://riigihanked.riik.ee Planeeritav avaldamise Hanke nimetus aeg, kvartal Elektrimaterjalide ja –seadmete ostmine, ladustamine ja logistika I Elektrivõrgu tööde teostamine - Ida-Harjumaa, Lääne-Virumaa, I Raplamaa, Saared Keskpingekaablite ostmine I Piirkonna- ja jaotusalajaamade korrashoiutööde teostamine -Põhja I piirkond (sh Prangli diiselelektrijaam) Põhja 35/10 kV alajaama likvideerimine Tapa linnas I Viljandi piirkonnaalajaama 15 kV jaotusseadme uuendamine I Elektrivõrgu õhuliinide visuaalne ülevaatus I Savi alajaama 20 kV jaotusseadme hoone ehitamine ja I paigaldamine Lihula alajaama 10 kV jaotusseadme rekonstrueerimine I Kaughaldusplatvormi hange I Jäneda 110/10 kV alajaama keskpingevõrgu sidumne I Lemmatsi-Labori I/II keskpingefiidrite rekonstrueerimine I Kaiu-Kuimetsa keskpingefiidri rekonstrueerimine I Kõue-Kuimetsa keskpingefiidri rekonstrueerimine I Padise-Ristna keskpingefiidri rekonstrueerimine I Jaotusalajaama 604 rekonstrueerimine I Riisipere piirkonnaalajaama keskpingevõrgu sidumine I Automaatplaneerimise lahenduse ostmine I Suure-Jaani-Tääksi keskpingefiidri rekonstrueerimine I Mustla-Pirmastu keskpingefiidri rekonstrueerimine I Jaotusalajaama Mööblivabrik II (Valga) rekonstrueerimine I komplektalajaamaks Kullamäe-Teenuse keskpingefiidri rekonstrueerimine I Kehtna-Purku keskpingefiidri rekonstrueerimine I Rakvere-Kadrina keskpingefiidri rekonstrueerimine I Jaotusalajaama 708 rekonstrueerimine I
    [Show full text]