HALDUSREFORM Liitumine on teinud Tapa valla tugevamaks

Foto: Signe Kalberg ne rahvusest inimesi, raudtee jmt. Jä- Poolteist aastat tihedat neda on aga kaunis maakoht ja turismi- 6597/706 sebimist, läbirääkimisi, 4959/352 piirkond ning kardeti, kas nende mõis Rakvere l. Anija 15942/11 rahvakoosolekuid ning ka teiste Lääne-Virumaa mõisate seast 5618/518 välja jääb paistma. Muidugi muretse- Rakvere v. Tapa linna, Lehtse ja 718/12 2088/127 ti ka selle pärast, et kas põhikool ik- Tapa 7774/263 Saksi valdade ühine- ka alles jääb. “Enne ühinemist oli ka Jäneda-Tapa Albu 2061/166 misel ilmus 11 aastat 1200/256 3873/214 vaheline ühistransport harvem ning pel- tagasi omavalitsuste jati, et Tapale valla spetsialistide juur- Elanike arv / pindala (km2) sekka uus nimi – Tapa de käia on kauge ja tülikas ning Jäne- vald, mis praegu seab da jääb ikka endiselt ääremaaks ja la- hustub suures vallas ära. Paljudel oli damistasudeks, teeninduspunktide väl- juba uusi sihte. kõhe lahkuda Järvamaa alt. Praegu on jaehitamiseks ja remondiks,” meenu- ühistransport tihedam, tehtud on pal- tab Alari Kirt. ju suuri töid nagu veevärgi uuenda- Ka Leelo Jürimaa sõnul on pärast Signe Kalberg mine, Kalijärve ümbruse korrastami- liitumist on muutunud palju: lõpule ne, spordiplatsi uuendamine Mängu- viidi tänavavalgustuse projekt ning “Oli aasta 2003 varakevad, kui Tapa lin- de väljakul, lossi erinevad remondid, Lehtse inimene jõudis ka lõpuks 21. na juhid tegid ettepaneku ühinemiseks kindlasti raamatukogu püsimajäämine sajandisse – nüüd on meil kõik täna- Lehtse, Ambla ja Saksi vallale,” mee- ja lossi kolimine, külamaja renoveeri- vad valgustatud, enne olid valged vaid nutab praegune Tapa vallavanem Alari mine jpm. Paljude asjadega oleme ju- kaks peateed. Kirt, kes suurt valda juhib kaheksandat ba nii harjunud, et ei märkagi,” vaa- Aastal 2007 valmis endise vallama- aastat. Kui Tapa vallaga ühinemine oli tab Sirje Reinula ajale tagasi. ja ja huvikooli hoonesse uus moodne käimas, siis oli tema parasjagu Lehtse Tema sõnul on ka kohalik kogukond raamatukogu, millest sai Tapa Linnaraa- vallavanem ehk siis ühes neist kolmest muutunud aktiivsemaks ning kuulda- matukogu harukogu. Seega on meil või- omavalitsusest, mis ühinesid. Ühinemi- vasti pöörduvad inimesed otse vallas- malik tellida ka Tapalt raamatuid Leht- settepanek tehti toona ka Ambla valla- petsialistide poole üsna meelsasti. Püü- sesse toomisega. le, aga sel hetkel vald keeldus sellest. takse seista selle eest, valla korralda- Nende 10 aasta jooksul on Lehtse Tapa vald moodustati 2005. aasta lõ- tud üritused ei toimuks mitte ainult saanud lahti mudateedest Tapa ja Jäne- pus. Tegu oli pretsedenditu sündmuse- Tapa valla uks on uutele liitujatele avatud, kinnitab vallavanem Alari Kirt. Tapal, vaid ka külades. da suunal, ka alevikus on mitu uut teed ga, sest esmakordselt ühinesid erineva- tolmuvabaks tehtud. Palju on tehtud hal- tes maakondades olevad omavalitsused: Märkamatult on jastuses ning meie laussileda maa ini- senine Lehtse valla ala oli varem Järva Elanike otsustusõigus lukalt Tapaga ühinemise poolt. Põhju- muutunud väga palju mesed said endale aleviku keskele kel- maakonna osa. Saksi valla Kiku, Pariisi ja ei kadunud kuhugi si selleks oli palju. “Olulisem oli see, et Esimesed neli aastat pärast ühinemist gumäe (vana prügimägi ja ehitusjäägid). Salda külad liitusid aga Kadrina vallaga. “Läbi arutasime kõik olulisemad teemad, Tapa oli Lehtse jaoks ikka tegelik tõm- töötasid Lehtses, Moel ja Jänedal tee- “Igal aastal on rahvakoosolekud igas Enne ühinemist elas Saksi vallas mis puudutasid valla majandust, hari- bekeskus, kus käidi kõige enam poes, ninduspunktid, kus võtsid inimesi vas- kandis – igaüks saab vallavalitsuse ja 1237, Lehtses 1600 ja Tapa linnas ligi dust, kultuuri, sümboolikat, nime. Mui- juuksuril, arsti juures, telekat remonti tu vallasekretäri abid. “Tegelikult vaja- volikogu inimestelt nööbist kinni võtta 7000 inimest. Vallavanema sõnul on prae- dugi ei pea ühinemisel nii põhjalikult kõi- viimas, kingsepal, muusikakoolis jne. dus nende töötamiseks kohapeal puu- ja aru pärida. Kultuurimajas on ka sage- gu Tapa vallas elanikke umbes 7700. ke läbi töötama, kuid meil oli aega ning Palju meie inimesi olid Tapal leidnud dus, oluline oli ja on ka nüüd sotsiaal- li valla spetsialistide ja juhtidega koh- “See poolteist aastat, mil me ühinemis- tahtmist seda teha,” ütleb Kirt. töökoha, sest transport oli ju suhteli- teenuste toimimine ning sotsiaaltöötaja tumisüritused. Mina kodanikuna olen läbirääkimisi pidasime ja tegime ette- Ühinemiskomisjon oli seda meelt, selt normaalne - sõitis nii rong kui ka kättesaadavus,” seletab vallavanem Kirt enam-vähem rahul,” ütleb Lehtse kul- valmistusi, tähendas tihedat sebimist. et inimesed peavad toimuvast võimali- liinibuss. Väga suur osa põliselanikest Ühinemise plussidena toob valla- tuurimaja direktor. Läbi sai räägitud kõik teemad, nagu näi- kult hästi ülevaadet omama. Lisaks pi- oli käinud Tapal keskkoolis ning nii oli vanem välja sellegi, et suurem oma- teks välja töötatud uue valla arengu- devatele rahvakoosolekutele Lehtses, juba kõik tuttav. Igasuguste kollektiivi- valitsus võib endale lubada paremaid Uued ühinemiskõnelused kava, põhimäärus, omavalitsuse struk- Moel, Tapal ja Jänedal ilmus ka kuus de vahel olid sõprussidemed ja käidi lä- spetsialiste, seega paraneb ka elanikele juba käivad tuur ja juhtimise põhimõtted,” meenu- numbrit erilehte Ühinemise Sõnumid. bi. Paljud Tapa noormehed olid kõikidel pakutava teenuse kvaliteet. Samuti on Tänasel päeval käivad Tapa vallal ju- tab Kirt. Loodud oli ühinemise ühisko- Üks suuremaid mureküsimusi oli val- aegadel leidnud endale kaasa just Leht- võimalik saada suuremas mahus inves- ba uued ühinemisläbirääkimised. Oma misjon, mida juhtis linnapea Kuno Roo- lavanema sõnul otsustusõigus. “Valda- se neidude seast ja nii olid paljudel pe- teeringuid, mis omakorda võimaldab nõusoleku ühinemiseks on andnud 3700 ba ja kuhu kuulus igast ühinevast oma- de inimesed pelgasid, et ühinedes vähe- redel ka sugulussidemed,” räägib lihtsa- ette võtta korraga mahukamaid töid, elanikuga Tamsalu vald, veidi segased valitsusest kaks inimest. Alguses kuu- neb neil otsustusõigus, sest Tapa linnas test inimlikest põhjustest Leelo Jürimaa. mis muidu ehk jääksid aastateks ootele. lood on aga Ambla vallaga, millest um- lusid komisjoni ka Aegviidu valla esin- on rahvast rohkem. Tegelikkuses aga Muidugi oli loogiliselt ja ajalooli- “Näiteks oleme saanud korda teha Ta- bes kolmandik pooldab ühinemist, üle- dajad, sest ühe võimaliku lahendusena just nemad on võitnud, sest otsuste te- selt (sõjaeelse Eesti Vabariigi ajal kuu- pal vee- ja kanalisatsioonitrassid. Lehtses jäänud aga mitte. oli kaalumisel Lehtse vallast Jäneda piir- gemisel ei ole eelistusi kellegi kasuks, lus Tapa küla Lehtse valla koosseisu) kultuurimaja, Lehtsesse tuleb multifunkt- Kui aga ühinemine teoks saab, siis konna liitumine hoopiski Aegviidu val- vaid kõiki võetakse võrdsena. Paranenud see ka kõige õigem otsus, sest sellest sionaalne keskus, kuhu toome ka üle va- kasvab Tapa valla elanike arv umbes 11 laga. Kuid pärast rahvaküsitlust selgus, on näiteks endise Lehtse valla inimes- said ju kõik inimesed aru, et nii väike- nast mõisast kooli. Jäneda spordihoone te- 400-ni. See number rõõmustab valla- et kogu Lehtse vald soovis ikkagi tervi- te koostöö ja ühtehoidmine oma piir- se vallaga edasi ei liigutaks. gi läbi uuenduse, Saksis on korda tehtud vanemat, sest vabariigi valitsus on lu- kuna ühinemist Tapa linnaga. konna huvide eest,” märgib Tapa val- keskusehoone, vallas on saanud korda pal- banud vallale, mille elanike arv kasvab Üks küsimus oli näiteks seegi, mil- lavanem Kirt. Kas mõistame naabervalla ju kõrvalteid,” räägib vallavanem. Ka et- üle 11 000, preemiaks 500 000 eurot. lisesse maakonda vald jääb, kas Lää- Lehtse Kultuurimaja direktor Leelo inimesi ja elustiili? tevõtjatele on liitumisest kasu olnud, sest “Tapa valla eelarve on umbes üheksa ne-Virumaale või Järva maakonda. Va- Jürimaa meenutab, et nende vallas toi- Jäneda raamatukogu raamatukoguhoid- vallal on olnud võimalusi korda teha taris- miljonit eurot. Ühinemisraha ja pree- bariigi valitsus otsustas, et kuna lõviosa mus enne ühinemisläbirääkimiste algust ja Sirje Reinula meenutab, et Jäneda tuid ning pakkuda professionaalset nõu. mia täiendaksid tublisti meie rahakot- ühinejatest olid juba Lääne-Virumaalt, ikka korralik rahvaküsitlus. Leelo Jüri- inimesed muretsesid tollal Tapa liigse Kui kolm valda 2005. aastal ühine- ti ja võimaldaks investeerida valla tee- siis jääb ka pärast ühinemist vald sel- maa oli tookord ka Lehtse vallavoliko- kauguse ja teistsuguse kuvandi pärast: sid, said Tapa vald riigilt 600 000 krooni. de-tänavate kordategemisse,” ütleb val- lesse edasi. gu liige ja mäletab, et rahvas oli ülekaa- inimeste erinev elustiil, suur hulk ve- “Sellest rahast kulus ametnikele koon- lavanem Kirt. 2 Haldusreform Lääne-Nigula vald: suurvallas tõusevad esile külad

Kolme aasta eest moo- tagasi, sest mitmed tookordsed iseseis- väikevaldadel tulevikku pole, seda just maks. Margus Korpes lisabki, et külade dustunud Lääne-Nigula vaks jääjad omapäi jätkata ei saa ning majanduslikku poolt vaadates. “Varem roll on tuntavam ning inimesed tajuvad, ka kolm aastat tegutsenud Lääne-Nigu- polnud ettevõtjatel võimalik üldse toe- et tugevale ja häälekale külaseltsile po- Nõva vald on täna rõõmus, la vald ise jääb oma 4140 elanikuga hal- tust saada,” meenutab Lilleoks. “Muidu- le kellelgi kerge ära öelda. 371/129 dusreformi seaduse seatud lati alla. Sel- gi pole nüüdki toetused suured ja nen- Lääne-Nigula vald tunnistab igati Noarootsi et liitumine teoks sai, 840/302 lest hoolimata pole põhjust tookordset delegi on tahtjaid palju, aga varem öel- külade tähtsust ning ühe külaelu eden- Vormsi Lääne-Nigula sest korda said koolid liitumist kahetseda. di konkreetselt ära, et selle jaoks ei jät- dava sündmusena korraldab suviti valla 415/95 4142/506 “Kui nüüd teistega võrrelda, siis meie ku üldse jõudu. Nüüd on vähemalt väi- kõigi külade päeva. Kuna tänavu on me- ja lasteaedades avati Haapsalu tegime liitumisrahaga investeeringud kegi uks lahti,” kirjeldab ta. rekultuuriaasta, siis tehti Keedika küla- 10425/11 Kullamaa lisarühmad. Ühtekuulu- ära, saime kõik koolid korda ning las- Lilleoksa sõnul ei olnud väikesel val- platsil võistu kalaroogasid ning parim 1122/223 Ridala Martna vustunne on muutunud teaedades avasime lisarühmad,” sõnab lal varem võimalik palgal hoida isegi meeskond viis oma külla peaauhinna- 3343/261 781/269 Lääne-Nigula valla volikogu aseesimees arengunõunikku, kes oskaks projekti- na kummipaadi. tugevamaks. Andres Liiv. “Kui vaatame teisi, kes ot- kirjutamisel nõu ja jõuga abiks olla nei- Lihula 2314/374 sustasid mitte liituda, oodata ja vaa- le, kel seda vaja. Tulevikku peab Hanila data, siis seal selliseid töid ei ole olnud Volikogu liige Tarmo Kruuspan li- pikemalt ette plaanima 1456/233 Bianca Mikovitš võimalik ette võtta.” sab, et võimalusi on tõepoolest juurde “Muidugi, kõik külad ei ole aktiivsed tulnud ja lisaks on suurenenud otsus- ja ei tule välja, mõned mõtlevad veel Elanike arv / pindala (km2) “Ma ei mäleta!” Räägib mees Keedika Ettevõtjad võitsid ühinemisest tajate ring. “See aga tähendab, et sel- viimasel minutilgi ümber, aga on neid, külaplatsil õigust või mitte, aga enda Kolme aasta eest viimasel hetkel liituja- line väike ametkondlik korruptsioon, kellele sellised üritused hästi sobivad juurde ta jääb – enam ei tule meelde, oli teringist välja astunud Nõva kohta ar- kus asjad lepitakse omavahel väikses ja kes tunnevad koostegemisest lusti,” sem, et vaadataks pikemalt ette,” ar- ta mõne aasta eest Oru, Risti ja vab Liiv, et seal ei osatud soodsamaid kohas kokku ja teistel pole sinna ringi räägib Tarmo Kruuspan. “Nii et kui see vavad mehed. valla ühinemise poolt või vastu. Oli ju tingimusi kaubelda. “Neil polnud liht- asja, pole enam nii kergesti võimalik,” haldusreform omal moel külaelu käi- Tarmo Kruuspan toob välja veel tookordne plaan esiti üsna ambitsioo- salt ideid, ei nähtud, mida saaks välja toob ta välja. ma lükkab, võit seegi,” arvab ta. Iseene- ühe tähelepaneku – kui üldiselt kipu- nikas – Läänemaal loodeti teha korra- kaubelda ega osatud ühinemisest tule- sest on külade päev aga tema kinnitu- takse võlusõnaks pidama töökohtade ga üks suurvald, mille hulka kuulunuks vaid plusse inimestele selgitada,” sõ- Külade roll on oluliselt sel just niisugune üritus, kus ajakirja- loomist, siis tegelikult tuleks lihtsalt ka Vormsi saar, samuti loodeti liituvat nab ta. Nüüd on Nõva nagunii uuesti tuntavam nikke võiks rohkem käia – seal on sel- töökohtade loomisele eelistada suure Noarootsi, Nõva, Ridala ja Martna valda. laua taga, sest üksinda jätkata ei ole Turvalepa küla elanikud Kairi ja Margus gelt näha, et aktiivsus ja rõõmus meel palgaga töökohtade loomist. “Tööd te- Tasapisi pudenesid läbirääkijad enam võimalik. Korpes näevad ka ühinemises plusse - pole maalt kadunud ja lehte saaks ome- hakse maal ikka, aga kui vaatad palku, laua tagant, ring ahenes ja lõpuks lii- Lääne-Nigula vallas tegutsev väikeet- tahtmata suurvallas lahustuda, panusta- ti häid uudiseid. siis need on kurvad. Panustada tuleks tus kolm valda. tevõtja Lauri Lilleoks märgib, et tegeli- vad inimesed rohkem küladele, kus üh- Tuleviku suhtes on nii Kruuspan julgemalt sinna, kust raha rohkem ta- Täna ollakse osalt alguse juures kult oli juba kolme aasta eest näha, et tekuuluvustunne on muutunud tugeva- kui ka Liiv ettevaatlikud. “Kõige oluli- gasi tuleb.”

Lahendus Järvamaa Vn k Suur- Tagasi- ... Seisukoht, Haldus- nr 1 vald eitus Oma Varu Erakond võistlus ostuleping cappella arvamus reformi juht SUUREMAL ON EELISEID Mida saab teha suures val- 2 Põlvamaa las sellist, mida väikeses valda ei saa? Kogemusi jagab Rand vallavanem Mikk Lõhmus. Tartumaa P-Eestis vald Mehenimi Väikevald saab üldjuhul väga Eesti Logistika- rahvuskivi 1024 firma edukalt hakkama igapäevase ko- Foto: Erakogu kilobaiti Ehitus- gukondliku tegevusega – olgu Sisalik detail Pagari- selleks kultuur, vaba aeg, kohalik identiteet. toode Komfortne Ahju osa Rohkemaks aga jääb pahatihti jõudu vajaka. Puitkiud- plaat Võin Lääne-Nigula kogemuse põhjal kinni- ~2,71881 ...-sigaret Kõrgkool Valuuta lüh lüh tada, et nii paremad teenused, võimekus pal- Rohkem kui Tesla kaks tähtede Model Püüa Vormeli- gata pädevaid spetsialiste kui ka teha aastaid lõplikku jada ... leida! sõitja Lahendus oodatud investeeringuid on ühinemise reaal- Lahendus Vääris- Hollandi nr 2 nr 4 gaas Materjal Fosfor jalgpalli- Osmik sed efektid. Ise tahan rõhutada seda, et suu- klubi Raske vesinik dame reaalselt panustada ettevõtluse aren- USA julge- Sumeri 2 spordi- Vn k olekuorg. linn gusse – pakume valla ettevõtjatele ettevõt- tarvete eessõna firmat Kõik Töötajate Roomaja korras! ühendus lustoetust ja osaleme vajalike taristute välja Laht Lühend Metall Mehenimi ehitamises. Kui väiksemate liitunud valdade Valgamaa Soome kirjas lahes hirm on teenuste kadumine, siis näiteks Ris- vald Itaalia Näitleja, Viimane mehenimi Püsti telemees täht til avasime päris uue noortekeskuse ning pea- Plaatina- Lahendus Võidu metall nr 3 gi avatakse noortekeskus ka endise Oru valla märk Heliteos Maiustus keskuses Linnamäel. Linn Iga ühinemise suuremaid väljakutseid on see, Tartu Aasias poliitik Püha kuidas maandada ääremaastumise hirm, tuua mets suures vallas kõik kogukonnad laua taha ning Puccini ooper C/2pii säilitada aktiivne külaelu. Vald saab siin luua 2Xtäht Ront, Poliitik puutomp taustsüsteemi – jätsime valla teeninduskes- kused Linnamäele ja Ristile, kaasasime kõik Ingl k tervitus piirkonnad volikogu komisjonidesse, moodus- (2 tähte) tasime külaelukomisjoni. Mehenimi 2X2Xtäht Märgis EL-i Hea meel on tõdeda, et külaelu on aktivi- nõuetele Plaatina- vastavuse metall kohta seerunud, tekkinud on ka uued seltsid. Tun- Ida- dub, et see pole pelgalt ühepoolne vastureakt- Püstol Virumaa Vitamiin vald Mi Ajaühik sioon ühinemisele, vaid oleme selle soodusta- Gaas miseks välja töötanud ka reaalse kogukonna USA Jõgeva- kaasamise ja rahastamise poliitika, mille hul- kümne- maa võistleja vald ka kuulub ka külamajade rahastamine. Haldusreform 3

Foto: Erakogu

RIIGIKOGU PÕHISEADUKOMISJONI KUULUNUD RAIT MARUSTE: HALDUSREFORM KULGEB PÕHISEADUSE PÕHIMÕTETE KOHASELT

Haldusreformi mittepõhiseaduslikkuse väitjad on tei- nud seda teoreetiliselt, normipõhiselt, ilma, et seadust oleks praktikas rakendama asutud ning keegi saaks väita, et võimu teatud sammud on nende konkreet- seid põhiseaduslikke õigusi rikkunud. Põhiseadus on kohaliku omavalitsuse osas üsna lakooniline. Põhiseaduse paragrahvi 154 lg 1 kohaselt otsustavad ja korraldavad kohalikud omavalitsused kõi- ki kohaliku elu küsimusi. Üldine riigihaldus ei ole koha- Foto: Eero Vabamägi liku elu küsimus, see on üleriigiline küsimus, kus otsustuspädevus kuu- lub seadusandjale ehk riigikogule ja seda viib ellu täitevvõim ehk valitsus. Põhiseaduse paragrahv 158 sätestab, et KOVi piire ei tohi muuta vas- tavate omavalitsuste arvamust ära kuulamata. Seega – muuta võib, kuid peab ära kuulama. KOV ei saa panna vetot. Otsustamine, selle kriteeriu- mid ja teostamisviisid määratakse üleriigiliselt, riigikogu ja valitsuse poolt. Seda kinnitab ka paragrahv 160, mis ütleb, et kohaliku omavalitsuse kor- ralduse ja järelevalve nende tegevuse üle sätestab seadus. Seega, seni on toimitud põhiseaduse põhimõtete ja normide kohaselt.

et maavalitsuse roll tuleks lähitule- poed ei kao haldusreformi tõttu. Kui vikus ümber mõelda, on samuti sel- nad kaovad, siis ikka seetõttu, et ini- ge. Erinevaid variante juba kaalutak- mesed ise kaovad, inimesed ise vali- Tekkigu loomulikud se: alates sellest, et kõik jääb nii na- vad midagi muud või panevad oma gu praegu, kuni selleni, et maavalit- lapsed teistesse koolidesse. sused kaotatakse ära. Artikli autorile meenub mõne aasta piirid ja loogilised seosed Viljandi ja Türi vallavanemad ütle- tagune jutuajamine ühe Võrumaa val- vad juba täna, et nad ei näe maavalit- lavanemaga, kes kurtis selle üle, kui- sustel suurt mõtet. “Eesti on nii väike, das koole ähvardatakse kinni panna, et mina vallavanemana saan alati ot- aga küsimuse peale, kus tema enda Valdade ühinemine ei ole Foto: Erakogu sekontakti ministeeriumiga või mõne lapsed õpivad, vastas: “Tartus, Treff- imevits, mis lahendab riigikogu komisjoniga, ei ole maava- neri gümnaasiumis.” nemat sinna vahendajaks vaja,” ütleb Või üks teine kohtumine Lääne-Vi- kõik probleemid, aga see näiteks Pipi-Liis Siemann. Ene Saar Vil- rumaal vallas, kus mitmed loob kindlasti võimaluse jandist nõustub sada protsenti: “Suu- kohalikud kaebasid selle üle, et miks paremaks juhtimiseks, remad vallad või omavalitsuste liidud kohalik pood kinni läks, mille peale saaksid maavalitsuste ülesanded en- sealne vallavanem jälle osutas, et kul- rahaliseks kokkuhoiuks da peale võtta.” la inimesed, kui te ise Rakveres poes ja suuremateks inves- käite, siis mis variant kohalikul poe- Koolid ja poed kesel üldse ellu jääda on? teeringuteks. ei kao reformi pärast Sama sõnumi annab edasi ka Ave Haldusreformiga tihedalt kokku puu- Viks. Mingite asjade kadumisel või mit- tuvad rahandusministeeriumi nõuni- tekadumisel pole seost haldusreformiga. Mikk Salu kud Ave Viks ja Sulev Valner sõidavad Emotsioonid on inimlikud, kuid valda- palju mööda Eestit ja räägivad inimes- de liitumisega on seos ülimalt kaudne tega läbi. Sageli kuulevad kurtmist, et ja pigem vastupidine. “Ükski ühinemi- See, milline Eesti praegu välja näeb postkontorid kaovad, poed pannakse ne ei pane kooli kinni,” kordab Viljandi oma maakondade ja maakonnapiiri- kinni ja koolid sulguvad. vallavanem Ene Saar. “Meil on ju en- de, valdade ja vallapiiridega, ei ole Kindlasti ei tähenda see, et kõik nii- diselt huvi oma elanikke võimalikult sugugi loogiline ega loomulik jaotus. moodi mõtlevad, isegi mitte et ena- hästi teenindada. See ei kao kuhugi.” Ei ole see ka ajalooline jaotus: paljud mik inimesi niimoodi arvaks, aga min- Valdade ühinemine ei ole imerohi, vallad ja mõnedki maakonnad on te- gi hulk neid inimesi on ja eks need mis kõik maailma probleemid lahen- kitatud kunstlikult, ei olnud nad oma hirmud on ka peamiseks põhjuseks, dab, aga see pole ka kole koll, mille- tekkimise ajal loogilised ja ei ole nad miks ikkagi valdade ühinemist karde- ga hirmutada. Hästi läbi mõeldud ühi- ka täna loogilised. takse. “Need on emotsionaalsed argu- nemine loob mitmeid uusi võimalusi. Kohepealsed inimesed oma töödes mendid, millega raske vaielda,” noo- Esimene asi ongi parem juhtimine ja ja tegemistes, elu-, kooli- ja töökoha va- gutab Ave Viks. paremad konkurentsieelised ning in- likul ei mõtle valla ega maakonna (tih- On aga neil hirmudel üldse alust? vesteerimisvõimalused. ti kunstlikult tekitatud) piirides. Türi Tegelikult on ikkagi nii, et koolid ja vallavanem Pipi-Liis Siemann ütleb, et Ave Viks nendib, et muidugi on raske vaielda vastu inimeste emotsionaalsetele argu- omal ajal oli Türil kohalik moto “me ei mentidele, kuid kindlasti ei sulge koolid või kauplused oma uksi haldusreformi tõttu. muutu Tallinna” magalaks, nüüd aga võetakse seda, et paljud vallaelanikud kevald. Jutuajamise põhjus oli selles, Mis saab maakondadest? REGIONAALMINISTER 2008-2014 käivad Tallinnas tööl, loomuliku ja loo- et Nõva oli Eesti rekordiomanik ka- Haldusreform ja praegu üle Eesti valda- SIIM KIISLER: PIGEM PEHME, KUI gilisena. Ning kõige selle pärast ei ole tegoorias “millises vallas on kümne de vahel käivad läbirääkimised näita- vaja põdeda: vabalt võibki olla nii, et aastaga kõige rohkem vähenenud las- vad, et mõnegi maakonna tulevik võib RADIKAALNE SEADUS nende inimeste jaoks on parim töö- te arv”. Ometi ei võtnud vallavanem olla üsna tume. Näiteks kui Pärnumaa koht Tallinnas, aga parim koht elami- seda traagiliselt, sest jah, püsielanik- ja Läänemaa vallad peavad ühinemis- Me tahame elada järjest jõukamalt ja sel- seks just Türi vallas. Tulebki kesken- ke jääb vähemaks, aga samal ajal on läbirääkimisi ja tahavad ühineda Pär- leks peame tegema tööd üha mõistlikumalt ja tõ- duda sellele, et Türil oleks hea elada Nõva muutunud üha populaarsemaks numaa poole, kuivab Läänemaa päris husamalt. Tavaliselt nõuame seda eraettevõte- ja mitte põdeda, miks inimesed Tallin- kohaks, kuhu jõukad tallinlased oma- kokku. Viljandi kirdeosas meelitatak- telt, et muuta Eestit rikkamaks ja kaasaegsemaks. Foto: Sven Arbet nas tööl käivad. le suvekodusid rajavad. Kokkuvõttes se Põltsamaa kanti ühinema, see on Samas, see nõue kehtib ka avaliku sektori puhul. Nii Mõned aastad tagasi rääkis artik- tähendas see lihtsalt seda, et Nõva praegu formaalselt Jõgeva maakonna ootame ka riigiasutustelt mõistlikku ja kokkuhoidlikku tegutsemist. li autor Nõva vallavanemaga. Nõva muutub, seal tekib teistsugune elu- osa, aga samas ajalooline Viljandimaa. Meie omavalitsussüsteem vajab samuti sisulist uuenemist, et ajaga kaa- on Soome lahe ääres, formaalselt Lää- korraldus ja teistsugune elukeskkond “Automaatselt ei kao ükski maa- sas käia ja tõhusalt töötada oma kodaniku heaks. Seepärast oli haldusre- nemaal, aga sisuliselt märksa enam ning see pole sugugi halvem sellest, kond ära,” rõhutab rahandusminis- formi seadus möödapääsmatu otsus. Harjumaa ja Tallinnaga seotud väi- kuidas vanasti oli. teeriumi nõunik Ave Viks. Samas see, 4 Haldusreform Suur Tõrva vald: võimekamal omavalitsusel on konkurentsieelis Tarvastu Foto: Andres Putting 3398/406 Rõngu 2725/163 Tõrva linn ja ümbritse- Karksi Põdrala Puka 3400/320 vad vallad on mitu korda 762/126 1612/200 omavahel ühineda püüd- Helme Tõrva l. 2009/311 2861/5 Õru nud, seekord jõudsid 472/104 843/162 läbirääkimised eduka Tõlliste 2 1616/193 lõpuni, ainsana küttis Elanike arv / pindala (km ) kirgi hoopis tulevase valla nimi. Linnapea tõdeb, et tal on isegi kah- ju, et kired ühinemisprotsessis käisid Vivika Veski ainult nime ümber ning näiteks vi- siooni, mis annab tulevasele vallale konkurentsieelise, palju ei arutatud. Tõrva linn ning Helme, Hummuli ja Põ- Selge on aga see, et konkurentsieeli- drala vald olid esimesed Eestis, kes pä- se loob võimekam omavalitsus, kus rast haldusreformi seaduse vastuvõt- on võimalik palgata kvalifitseeritud mist allkirjastasid ühinemislepingu. Tõr- spetsialiste, nii paraneb teenuse kva- va valla sünnini viiv leping sai allkirja liteet, leiab ta. 21. juunil nelja volikogu ühisistungil. Linnapea toob näite, et Tõrva lin- Samal istungil otsustati valla ni- nas on pool lastekaitsespetsialisti koh- mi. Peale Tõrva oli lõpphääletusel Hel- ta, kuid sellele on võimatu leida ini- me. Varem oli arutatud ka Lõuna-Mul- mest tööle. Kuskil neljast omavalit- gi variandi üle. susest pole praegu arendustöötajat. Tõrva linnapea Maido Ruusmann Protsessi käigus töötasid nad aga väl- meenutab, et Tõrva linna ning Helme ja uue vallavalitsuse struktuuri, kus ja Põdrala valla vahel on ühinemislä- on eraldi arendusosakond. Tulevases birääkimisi peetud juba neljal või viiel vallas võetakse tööle ka näiteks val- korral, viimati 2009. Siis oli ühinemis- laarhitekt. lepingu projektki olemas, läbi viidi rah- vaküsitlus. Seal ütlesid Tõrva ja Põd- Kergliiklusteed ja ujula rala jah, aga Helme inimesed ei. Sel- Osavaldu Tõrvas ei moodustata, sest lest lähtuvalt võttis Helme vallavoliko- 6500 elanikuga vallas pole seda vaja. gu vastu otsuse ühinemine katkestada. Samuti piirdutakse ühe valimisring- Seekord jõudsid läbirääkimised Mai- konnaga. do Ruusmanni hinnangu kohaselt edu- “Loodame, et volikokku tulevad ini- ka lõpuni tänu sellele, et nad üritasid mesed, kes on võimelised võtma piir- rohkem kaardistada hirmusid ja rää- konda kui tervikut, muidu pole asjal kida asjadest nii, nagu need on, teis- mingit mõtet. Vaja on pädevaid inime- te näidetel. si, kes suudavad suuremat pilti näha,” “Kuigi rahvaküsitluse osalusprot- põhjendab Maido Ruusmann. sent oli madal, oli sealt ülekaalukalt nä- Küll otsustati, et sotsiaaltöötaja ha, et inimesed toetavad ühinemist,” jääb igale poole alles, kus ta praegu tõdeb linnapea. on, sest selle teenuse puhul on va- Helmes oli osalusprotsent 17, teistes ja vahetut kontakti ja inimesi isikli- ligi 14, kuid enamik osalejaid ütles jah. kult tunda. Linnapea räägib, et muu- Maido Ruusmann lööb toimekalt kaasa Eesti suurimal tule, vee ja muusika vaatemängul Tõrva Loits. de teenuste puhul püütakse pigem ol- Riigi sekkumine la paindlik, lähtuda vajadusest, näi- tuli boonuseks teks nii, et ehitusspetsialist on ühel Linnapea meenutab muheldes, et te- tele, nii saab rahulikult ette valmista- tel olid kõhklused ühinemise suhtes, volikogude esimehed. Koordineerijana nädalapäeval ühes, teisel teises kohas. gelikult alustasid nad seekord osalisi da ja inimestega rääkida. siis leidsime üheskoos, et seekord oleks oli kaasatud ministeeriumi vahendu- “Võib-olla on vaja hoopis inimesi ühinemisläbirääkimisi juba 2013. aas- Maido Ruusmann tõdeb, et kui riik hästi mõistlik anda inimestele kind- sel Rivo Noorkõiv. Valdkondade jaoks koolitada kasutama arvutit? Võib-ol- ta valimisööl. Helme vallas koalitsioo- sekkus jõuliselt oma haldusreformiga, lus, et Helme näeb ühinemises endale loodi teemakomisjonid. Kohe otsusta- la peame arendama oma IT-lahendu- ni moodustanud inimesed ootasid oma siis nende jaoks oli see boonus. Nemad kasu,” põhjendab Ruusmann. ti ka ära, et kõik neli omavalitsust on si või leidma spetsialisti, kes õpetab valimistulemusi Tõrvas. omavalitsusjuhtidena olid oma suunad Tõrvas peeti 23. aprillil ühinemis- ühinemisprotsessis võrdsed, olenema- inimestele, kuidas meile helistada tee- “Pärast valimistulemuste saabumist selleks ajaks juba kujundanud. Linna- teemaline visioonikonverents, sellele ta nende suurusest. nuskeskusesse või kuidas saada pare- saime omavahel kokku ja juba samal õh- pea kinnitab, et nad ei teinud ühtegi järgneval nädala olid rahvakoosolekud Juhtkomisjon alustas peagi hirmu- mini kodulehelt materjali kätte,” arut- tul rääkisime sellest, et peaksime hak- sammu sellepärast, et riik seda soovis. kuues suuremas külakeskuses. Linna- de kaardistamisega. Tuli välja, et kar- leb linnapea. kama kiiresti tegelema sellega, et järg- Tegelikult nad algul isegi ei uskunud, pea tõdeb, et rahva osalemine seal oli detakse seda, mida sarnasel puhul ik- Ühinevatele valdadele maksab riik mistele valimistele minna ühise oma- et riik haldusreformi käsile võtab, sest küllaltki väike, kuid kui vaadata Eestit ka – teenuste koondumist keskuses- ühinemistoetust. Seda kasutab uus vald valitsusega,” räägib Ruusmann. ta polnud seda nii kaua aega teinud. üldiselt, siis nii ongi. Tema hinnangu se, koolide sulgemist, võimu kaugene- tegevuse ümberkorraldamiseks, kuid Tõrva linnapea tegi ettepaneku kor- järgi võib see olla ka märk sellest, et mist, ääremaastumise kasvu. ühinemislepingu lisas on ka investee- raldada 2015. aasta sügisel vahevali- Helme tegi ettepaneku rahvas usaldab oma juhte ja loeb tee- Ka rahvakoosolekutel tuli esile ringute kava, kus lepiti kokku kahes mised. Peagi liitusid aga läbirääkijate- Ametlikult algas protsess seekord sel- ma kohta ajakirjandusest. muresid. Näiteks uuriti, kas kergliik- peamises asjas – ühinemisrahast kae- ga Hummuli ja Põdrala, kes leidsid, et lega, et Helme vald tegi teistele ettepa- Ühinemisläbirääkimisteks moodus- lustee või külakeskus ikka ehitatakse. takse kergliiklusteede võrgustiku väl- vahevalimisi pole mõistlik teha, pigem neku alustada ühinemisläbirääkimisi. tasid neli omavalitsust juhtrühma, kus Selliseid diskussioone, mis protsessi jaehitamise omaosalus ja rajatakse Tõr- võtta kindel suund järgmistele valimis- “Kuna eelmine kord Helme inimes- osalesid vallavanemad ja linnapea ning oleksid pööranud, aga ei tekkinudki. vasse ujula. Haldusreform 5 Lääne-Harju omavalitsused leidsid ühise keele

Lääne-Harju ühinemis- leks, et uus vald peaks 2017. aasta va- Tallinn 13661/158 439413/158 Saue valla tulude ja tulemi muutus mln eurot limisi oma sünniajaks, on olemas. Aga Paldiski Keila v. Saue l. läbirääkimistel on jõutud 3886/60 4778/179 5867/4 see ei tähenda kaugeltki seda, et läbi- Keila l. Saku otsusele, et 2017. aasta Põhitegevuse tulem Tulud kokku rääkimiste osapooled pärast märtsiot- 9764/11 Saue v. 9382/170 Padise 10451/194 oktoobris tekib Kernu, suseid käed rüpes istuma on jäänud. 1733/366 2539/38 Kernu Ühinemislepinguga koos kinnita- 2040/174 Nissi ja Saue valla ning sid volikogud üleminekuaja tegevuste Nissi 6897/229 2884/263 Saue linna ühinemise ajakava – seal on kirjas kõige olulise- Rapla Lääne-Nigula 9296/242 tulemusena 21 000 ela- mad ettevalmistustegevused, mis veel 4142/506 enne tuleva aasta sügist tuleb ära te- Märjamaa nikuga Saue vald. ha – näiteks ühise arengukava ja eel- 6625/863 23,2 25,7 29,1 32,8 34,9 arvestrateegia projekt, ametnikkonna struktuur, uue keskusehoone etteval- mistused ja sümboolikakonkurss. Ain Alvela 2,2 2,9 2,6 3,5 4,2 2 “Selleks puhuks on ellu kutsutud ja Elanike arv / pindala (km ) Läbirääkimised said alguse 2014. aas- 2014 2016 2018 2020 2021 usinalt toimetamas valdkonnaspetsialis- “Uue valla põhikeskus on Sauel, kuid tide töögrupid ja ettevalmistavad toime- senistesse vallakeskustesse jäävad hal- ta kevadel – kõnekas ajastus selle poo- Nagu jooniselt näha, siis pärast ühinemist paraneb uue Saue valla finantsseis. lest, et kohalikud valimised olid äsja sel- tused käivad täie hooga,” kinnitab Kadri duskeskused, kust jätkub piirkondliku jataha jäänud ning 2015. aasta parla- Tillemann. “Augusti lõpus kukub süm- elukorralduse juhtimine,” märgib ta. mendivalimised, millest praegu käimas- boolikakonkursi tähtaeg ning peatselt “Samuti näiteks sotsiaalteenuste osu- olev haldusreform käima läks, alles ees. “See tähendas, et sisulise läbirää- jaid selle eest, et kõneluste käigus oldi kuulutatakse koos Eesti Arhitektide Lii- tamine ning nõustamine ehitus- ja pla- See tähendab, et läbirääkimiste al- kimiste protsessis oli laua taga sama asjalikud ja konstruktiivsed sõltumata duga välja Saue kesklinna rajatava uue neerimisvaldkonnas.” gatus oli täiesti vabatahtlik ja kantud ring omavalitsusi, kes sellega alusta- poliitilistest vaadetest ning näidati üles keskusehoone arhitektuurikonkurss.” Ta lisab, et koos aktiivsete kodaniku- soovist Lääne-Harjumaal kohalikku elu sidki,” märgib Tillemann. “See, et tõsi- saada kokku niisugune ühinemisleping, ühendustega loodetakse käivitada tee- senisest tõhusamalt juhtida ja edendada. sema kõnelusprotsessi jooksul oli part- mis oleks kohaliku piirkonna ja elanike Endistesse valdadesse nuskeskused just nende kohalike tee- nerite ring stabiilne, aitas kindlasti lä- huvides,” ütleb ta. “Poliitilised erimeelsu- jäävad teenuskeskused nuste osutamiseks, mida kogukonnad Alguses leidus ka kaks loobujat birääkimiste tulemuslikkusele kaasa.” sed ilmnesid ja võimendusid hiljem, kui Ühinemist ette valmistades seadsid läbi- ise oma piirkonnas vajalikuks peavad. Ühinemisläbirääkimiste koordinaator Kadri Tillemanni sõnul suuremat sor- lepinguprojekt oli juba koos ning asu- rääkijad eesmärgiks, et inimeste elu ei to- Ühinemistoetust on Tillemanni sõ- Kadri Tillemann meenutab, et alguses ti takistusi läbirääkimistel õigupoolest ei ti ühinemise osas meelsust avaldama.” hiks see kuidagi ebamugavaks teha. Vastu- nul plaanis peamiselt kasutada erine- kutsuti tõesti ka mõlemat Keila-nime- olnudki, pigem läks neljal omavalitsusel Märtsis sai Lääne-Harju omavalit- pidi, sooviti luua eeldused, et inimese jaoks vate investeeringute tarbeks, mis sa- list omavalitsust kaasa, kuid Keila linn selle poolest hästi, et 2015. aastal alus- suste ühinemisleping kõigi volikogude liiguksid kohalikud teenused lähemale. muti läbirääkimiste käigus kokku le- lükkas läbirääkimiste kutse kohe taga- tatud tõsisem haldusreformikava näitas, heakskiidu, seejärel ka maavanema ja Tillemann selgitab, et sellepärast piti, ning muidugi ka otsesteks kulu- si ning Keila vald loobus veidi hiljem, et ollakse oma kavatsustega õigel teel. Vabariigi Valitsuse kinnituse – see tä- näebki leping ette mitmetasandilise kes- deks ja hüvitisteks, mis töökorralduse 2014. aasta sügistalvel. “Tunnustada tuleb kõiki läbirääki- hendab, et kõik formaalsed eeldused sel- kuste süsteemi moodustamist. muudatustega kaasas käivad.

Ühinemistoetus on vajalik olulisteks investeeringuteks

Et motiveerida kohalikke omavalitsusi vabatahtli- Üle 11 000 elanikuga boonusraha da Viljandimaal ei ole. Rahvas aga soo- pinud ega kavandanud. Türi, Käru ja 500 000 eurot eraldatakse hiljemalt viks seda. Ümberkorralduslikeks kulu- Väätsa valla ühinemise korral oleks kult ühinema, pakub riik boonusena ühinemistoe- 2019. aasta esimeses kvartalis. deks võiks arvestuslikult kavandada ca ühinemistoetuse suuruseks 1,3 miljo- tust. Mida rohkem elanikke saab uues omavalit- Toetuste etapiviisilise väljamaksmi- 150 000 eurot.” nit eurot. Ühinemistoetuse arvelt ta- suses olema, seda suurem on ka makstav toetus. se idee seisneb selles, et vallad ei ku- Augusti algul toimus Helme, Hum- haksime teha tulevikku suunatud in- lutaks korraga kergekäeliselt raha ära, muli ja Põdrala valla ning Tõrva linna vesteeringuid, mis toovad kaasa pü- Saadav boonusraha kulub uutele valdadele marjaks vaid planeeriks põhjalikumalt vajalik- ühinemine, mille tulemusena tekib 600 sikulude vähenemise või siis näiteks ära vajalike investeeringute tegemiseks. ke töid ja investeeringuid. Eelarvesse km2 suurune omavalitsus, kus elab ligi- teede rekonstrueerimist,” seletas val- on kokku ühinemistoetusteks planee- kaudu 6500 elanikku. Kokku saab ole- lavanem. ritud 65 miljonit eurot. ma ühinemistoetuste summa 1,2 mil- jonit eurot. Ühinemislepingus määra- Margit Aedla Olulised objektid ti ära ka prioriteetsed investeeringud. ÜHINEMISTOETUSED saavad korda, uued alguse Näiteks on kavas asulate välisval- Ühinemistoetust saavad need Aastatel 2003–2014 on ühinemistoe- gustuse projekteerimine ja ehitus, Hel- omavalitsused, mis on 2016. aas- Selle aasta juulist jõustunud haldusre- valitsuste võimekuse kasvuks. Toetus tusi välja makstud 7,69 miljonit eu- me katlamaja ja küttetrasside rekonst- formi seaduse kohaselt makstakse va- on paljudele väikestele valdadele hea rot. Näiteks 2013. aastal sai Lääne-Ni- rueerimine, Riidaja mõisapargi rekonst- tal langetanud otsuse omaalga- batahtlikult ühinenud omavalitsustele alternatiiv laenurahale. gula ja Lüganuse vald kumbki 450 000, rueerimine ja atraktiivsuse suurenda- tuslikuks ühinemiseks. Ühinemis- kahekordset ühinemistoetust 100 eu- Põlva vald 501 850, Lääne-Saare vald mine, Tõrva linna kinohoone rekonst- toetuse määr omavalitsuse miini- rot elaniku kohta. Toetuse arvutamisel Toetusi makstakse 536 750, Viljandi vald 645 450 eurot. rueerimine multifunktsionaalseks mee- mumsuuruse kriteeriumile vasta- võetakse aluseks elanike arv rahvas- mitmes etapis Viljandi vallas on pisut alla 10 000 lelahutus- ja vabaajakeskuseks, Tõrva va omavalitsuse kohta on 100 eu- tikuregistri andmetel ühinemise käi- Ühinemised jõustuvad 15. oktoobril elaniku. Viljandi vallavanema Ene Saa- Gümnaasiumi hoone ja staadioni re- rot ühinenud omavalitsuse elani- gus moodustunud kohaliku omavalit- 2017. aasta valimistega ning siis ha- re sõnul toimuvad praegu liitumislä- konstrueerimine ja palju muudki. ku kohta. Ühinemistoetuse mini- suse volikogu valimiste päeva seisuga. katakse toetusi ka välja maksma. See birääkimised liitumiseks 2017. aastal. Türi vallavanema Pipi-Liis Sieman- maalne suurus 300 000 eurot ja Samuti tõusis liitumise tulemusena ei toimu aga mitte ühekorraga, vaid Uues moodustuvas vallas elaks juba ca ni sõnul oli eelmise ühinemise toetus maksimaalne suurus 800 000 eu- 11 000 elanikuga omavalitsuse täien- maksmine on jaotatud nelja aasta pea- 14 000 inimest. Arvestuslik liitumisra- 7,5 miljonit krooni (u 480 000 eurot) ja rot ühe omavalitsuse kohta. dav toetus 500 000 euroni. Kui liitub le. Ühinemistoetuste tasumine toimub ha on Ene Saare sõnul 1,9 miljonit eu- see kulus ühinemisega seotud ümber- Ühekordse boonusena makstak- kogu maakond, käsitleb valitsus seda alates 2017. aastast, võttes arvesse 1. rot. “Investeeringud kavandatakse ühi- korralduste, sealhulgas koondamiste, se lisaks veel 500 000 eurot oma- tulevikus eelisena riiklike investeerin- jaanuaril 2017. aastal fikseeritud ela- nemislepingus konsensuslikult. Eelda- ümberõppe, majanduskulude, kokku valitsusele, kus ühinemise tulemu- gute saamisel. nike arvu. 1/4 antakse hiljemalt 2017. tavalt hakkame arutama, kas ollakse lepitud investeeringuteks koolidesse, sena elab vähemalt 11 000 ela- On, mille nimel pingutada. See abi aasta lõpuks, 2/4 toetusest 2018. aasta nõus ühinemise nn preemiaraha 500 kultuuri- ja rahvamajadesse. nikku või ühinemine hõlmab ter- toetuse näol ongi ette nähtud muuda- esimesel poolaastal ja ülejäänud sum- 000 euro panustamisega maakondli- “Uue ühinemise puhul ei ole me vet maakonda. tuste tegemiseks, mis on vajalik oma- ma (1/4) 2019. aasta esimeses kvartalis. kusse arengusse, näiteks veeparki, mi- konkreetseid objekte veel kokku lep- 6 Haldusreform 1 KÜSIMUS Mis muutub Eesti elus paremaks Eesti suurim pärast haldusreformi? vald Märjamaa nitavad, et ühinemise käigus lepitak- se kokku ja tehakse ära suuremahuli- si investeeringuid, mida eraldi poleks Elanike arv / Kohila suudetud, näiteks uue spordisaali, kul- kasvab veelgi pindala (km2) 6897/229 tuurimaja või tööstusala rajamine. Sa- 1449/152 muti on ühiselt suudetud pakkuda ini- Märjamaa vald ühines juba 2002. aastal. Ühinemise 9296/242 mestele paremaid teenuseid haridus- Rapla ja sotsiaalvaldkonnas. järel on renoveeritud valla rahvamaja ja raamatuko- 1273/260 Raikküla Kokkuvõttes paraneb inimeste elu- Märjamaa gu ning rajatud on uus noortemaja ja bussijaam. 1532/228 Foto: Erakogu keskkond ja maapiirkondade konku- 6625/863 4459/504 rentsivõime. Haldusreform avab palju Käru Uuringufirma Praxis uusi võimalusi, aga muutuste elluvii- 619/214 juhtuse liige Katrin Pihor Järvakandi mine on ikka kohalike inimeste kätes. Vigala 1267/5 Usun, et paljud on kokku puutunud Merike Lees 1267/268 olukorraga, kus bussiliin lõppeb ühe Eesti majandustegelane ja valla või maakonna piiril või kus naa- arvamusliider Raivo Vare bervaldades tegutsevad paarikümne Märjamaa vallavanem Villu Karu peab Vald on teinud investeeringuid väike, et polnud neid mõtet edasi pida- kilomeetri raadiuses korraga kaks sul- kolme omavalitsuse 14 aasta tagust ühi- Ühinemise järel on renoveeritud valla da. “Poliitiline kemplemine volikogus gemisohus kooli või valda rajatud uus nemist positiivseks ja kohalikku elu eden- rahvamaja, raamatukogu, uus noorte- aga nii pea ei vaibunud ja kestab tea- tööstuspark viib linnast ettevõtjad ja davaks. “Oleme suutnud hoida oma tee- maja, bussijaam ja Märjamaa gümnaa- tud määral tänasenigi – see on kohali- töökohad. Suuremate omavalitsuste devõrgu rahuldavas korras, investeeri- sium saanud juurdeehitise. Need kõik ku poliitika osa,” tunnistas Villu Karu. puhul on võimalik neid probleeme da vee- ja kanalisatsiooniprojekti, ini- asuvad Märjamaa alevi territooriumil, Ühinemise järel muutus kogu asja- vältida ja tagada piirkondade tervik- mesed tunnevad meie valla vastu huvi vaid üks võimla on valminud ühes väik- ajamine professionaalsemaks, suurem likum planeerimine ja ühiselt toimi- ja tahavad siia maamaju soetada, meie semas kohas, kuid selle kasutus on ta- osakaal sai olema volikogu komisjonide mine. Tekib rohkem koostööd ja vä- ettevõtlus ei ole kehval järjel,” loetles gasihoidlik. “Tuleb kaaluda, kas uusehi- tööl, elavnes külaliikumine, valiti külava- hem konkurentsi. Villu Karu esmaseid ühinemise plusse. nemaid. Mingeid nähtavaid tagasilööke Foto: Madis Kallas tisi on mõtet teha sinna, kus on ainult Probleem on selles, kuidas taga- ühinemine Karu hinnangul ei toonud. Usun, et iga reform ongi sellepärast paarsada inimest,” märkis Villu Karu. da, et häid inimesi jaguks kõikidesse Eeltöö algas Külad ei ole saanud uusehitisi, kuid “Praegugi on väga raske hinnata, mi- Eesti piirkondadesse ning nad saaksid reform, et see midagi muudab vasta- da ühinemine tavainimesele paremaks vas reformitavas valdkonnas. Kindlasti kuus aastat varem on saanud raha remontideks. Valla koo- ka oma töö eest väärilist tasu. Näiteks Kolme omavalitsuse ühinemise eeltöö lid, lasteaiad ja raamatukogud täna üs- teeks,” ütles Karu. “Tuleb vaadata ettepoo- väiksema valla keskkonnaspetsialistil muutuvad tulemuslikumaks kohapeal- le, mis olukord on viie või kümne aasta se võimu korraldamise praktikad ja ku- algas juba 1996. aastal. Tehti koostööd, na heal tasemel. jagub ehk tööd vaid paari tunni jagu Riigi makstud ühinemistoetust ka- pärast. Kui elanikkonna vähenemine jät- luefektiivsus. Kasvab kohalike omava- arutati ühiselt suuremaid investeerin- nädalas ja sellisel juhul tuleb tal otsi- sutati erinevates valdkondades, osali- kub, kuidas siis vallas asju korraldada?” litsuste teovõime, seda nii majandus- guid ja peeti kolme valla ülest sihtasu- da lisateenistust mujalt. Või tuleb las- selt läks see ka koondamistasudeks. Li- liku ja organisatoorse mastaabiefekti tust, mis tegeles avalike internetipunk- tekaitsespetsialistil võtta üle ka sot- saks tegi vallavolikogu poliitilise otsuse Vald laieneb veelgi kui ka asjaomase inimvõimekuse kont- tide asutamise ja tehnilise teenindamise siaaltöötaja roll nii puuetega inimes- vähendada õpetajate normkoormust ja Veel enne selle aasta lõppu loodetak- sentreerumise abil. ning töötute aktiviseerimisega. Ühine- te kui ka vanurite eest hoolitsemisel. säilitada neile senine palk. Vallavanem se saada volikogude heakskiit Märja- Ratsionaalsemaks muutub nii trans- mine oli lihtsalt koostöö loogiline jätk. Kolmanda, kuid mitte vähemtäht- Pärast ühinemist investeeris vald pal- möönab, et see ei olnud õige samm, sest maa, Kullamaa ja Vigala valla ühine- pordi-, energia- kui ka sotsiaalne ta- sa aspektina tõstaksin esile suurema- ju haridusvõrgu optimeerimisse: varem vald ei vedanud ühekordse rahasüsti toel miseks. Karu sõnul peavad volikogud ristuarendus. Loodetavasti väheneb te omavalitsuste mõjukuse kasvu rii- tegutsenud kuue kooli asemel on täna al- tehtud otsuse rahalist koormust välja. kindlasti sel aastal ühinemislepingu nn omapoiste korruptsioon kohalikel gihalduses. Suuremal omavalitsusel les vaid kolm. Villu Karu möönab, et see heaks kiitma, sest hiljem käivitub ju- hangetel. Kasvama peaks nii kohaliku on suurem eelarve, rohkem kohustu- protsess ei olnud pingevaba, kuid nad ei Väiksematel kohtadel ba sundühendamine. si, aga ka suurem vabadus otsustada omavalitsuse huvitatus kui ka võime- teinud midagi vägisi ega pannud ühtegi olid omad hirmud Spetsiifilisemad asjad nagu vallava- oma vahendite kasutamise üle. Suu- kus kohaliku ettevõtluse arendamisel. kooli jõuga kinni. “Üks pisikene algkool Väiksemates kohtades kardeti, et inves- litsuse struktuur, põhimäärus ja eelarve remates omavalitsustes arutletakse, Eelduslikult peaks kasvama koha- lõppes sellepärast, et lapsevanemad ot- teeringud ja poliitiline võim koonduvad võivad jääda järgmisesse aastasse, kui milline koolidest korda teha, väikse- like inimeste motivatsioon poliitikas sustasid oma lapsi sinna enam mitte pan- keskele Märjamaa alevisse. Tegelikult nii põhimõtteline otsus ühineda on tehtud. mates omavalitsustest käib arutelu osalemiseks koos tegeliku kogukond- na,” selgitas vallavanem. “Haimre põhi- ei läinud. Kõigist valla suurematest küla- Juba praegu Eesti suurim vald kasvatab selle üle, kas vahetada koolimaja ak- likkuse tugevnemisega. kooli sulgemine kestis poliitilisel tasandil dest või endistest kolhoosikeskustest saa- siis oma territooriumi väga oluliselt: prae- nad või küttesüsteem. Ehk siis võiks kaks-kolm aastat, siis saadi aru, et pole di esindaja ühinenud valla volikogusse ja guselt 872 ruutkilomeetrilt ligi 1400 ruut- eeldada, et suurematel omavalitsus- Eesti Talupidajate Keskliidu mõtet jätkata, kuna kool asub alevi kül- investeeringurahade jaotamine oli väik- kilomeetrile. “Kuidas nii suurt hajaasus- tel on paremad eeldused iseseisvaks juhatuse liige Leho Verk je all ja alevis on gümnaasium.” Suletud semaid kohti ja külasid arvestav. tusega valda juhtida, saab omaette väl- majandamiseks. algkoolid olid lasteaiad-algkoolid Sipas Paar aastat pärast ühinemist peeti jakutseks,” tunnistas Karu. Mis saab uue ja Lauknal, ning suleti ainul algkooli osa, teeninduspunkte kolmes suuremas külas, valla nimeks, ei ole veel teada – vallava- Riigihalduse minister lasteaed tegutseb edasi. aga nende järele kadus üsna pea reaal- nemate seisukoht on, et võiks jääda Mär- Arto Aas ne vajadus – nende kasutus oli niivõrd jamaa vald, kuid otsuse teevad volikogud.

ELLUJÄÄMISINSTINKT PEAB OLEMA TUGEV Juurimaa Tallid OÜ omanik Eve Raudnagel endisest Loodna vallast jagab oma mõtteid elust suuremas vallas Foto: Lii Sammler ning rõhutab, et piirid pole olulised. Ise peab tegija olema. Haldusreform on nii talupidajatele kui ka maaettevõtjatele vastakaid mõtteid Kui sa oled tegutseja ja ajad oma as- lamajas, et saada riigihankespetsia- ses koolis. Vanematel, kellel on au- ja tundeid tekitav küsimus. Ühelt poolt ju ise, siis ei pane neid piire tähelegi. listilt nõu LEADER-meetme taotluse to, pole probleem transportida lap- Foto: Tiit Blaat valitseb kartus, et kõik avalikud tee- Võib-olla ma ei ole end vallas peale koostamiseks. Alati kui lähed, saad si kaugele, kuid kui autot ei ole, tekib Haldusreformi tulemusena sünnivad nused liiguvad kaugemale ja külade pressinud ja pole seetõttu kõigi nende vallast abi, kunagi ei aeta kedagi ta- ringide ja treeningutega probleem. Eestis võimekamad omavalitsused, mis väljasuremine kiireneb veelgi. arendamiste ja asjadega kursis. Para- gasi. Väga hea on, et saab teadja ini- Me ise korraldame lastelaagreid ja suudavad oma kodukandi arengut pa- Teisalt on sellel reformil kindlas- tamatult need vallad, kes liidetakse, mesega rääkida. ma näen, kui palju tähelepanu lapsed remini suunata. Suureneb nii investee- ti ka oma plussid ja muidugi nähakse jäävad keskusest kaugemale. Ellujää- Sipa kool, kus mina ja minu lapsed vajavad. Elutempo on kiire ja suures rimisvõime kui ka omavalitsuste pro- ka neid. Väikestes valdades pole kõigi misinstinkt peab olema päris tugev. õppisid, on suletud. Mulle meeldiks üksuses jääb neil tähelepanust vajaka. fessionaalsus. On tõsi, et pärast haldus- küsimuste lahendamiseks piisavalt pä- Meie kliendid tulevad üle Eesti, me küll, kui lapsed saaksid õppida väik- Kullamaa valla ühinemine Märja- reformi muutub silmanähtavalt Eesti devaid ametnikke, pole pakkuda hea- ise liigume samuti ringi, me ei tunnegi semas koolis, sest keskuses lähevad maa vallaga tekitab meile põneva sei- kaart – uued omavalitsused, uued ni- le spetsialistile täiskoormust ja palka. mingeid piire. Eks igal asjal ole kaks asjad ikka hirmus suureks. Neil, kes su. Võib-olla on asi juurtes, kuid meie med ja piirid. Selle muutuse taga on Koondumisega nende teenuste puhul otsa ja mismoodi see vallale kasulik on seltskondlikud, pole vahet, kus oleme kogu aeg olnud Kullamaa ja siiski ka sügavam mõju, mida värvid kindlasti võimekus tõuseb. Ka järele- on, teavad vallaametnikud. käia, aga neil, kel läheb harjumise- Läänemaaga seotud ning nendega ja legend kaardil ei näita. Varem ühi- valve on tõhusam, otsused saavad ob- Minu tütar ja ema just käisid val- ga kauem aega, oleks parem väik- ühinemine üldse ei häiri. nenud omavalitsuste kogemused kin- jektiivsemad ja läbikaalutumad. Haldusreform 7 Rivo Noorkõiv: Otsustamist takistavad pigem üksikute inimeste jäigad veendumused

Eestit tabas haldusre- Foto: Erakogu nemislepingu tarvis. Mõnikord selgita- da kõrvaltvaatajana ühinemiskäiku ava- ÜHINEMISKONSULTANDID formibuum, sest valitsus likkusele, näiteks esineda rahvakoosole- näitas otsustuskindlust ja kul või sõnavõtuga kohalikus meedias. • Georg Sootla, Tallinna Ülikooli avaliku poliitika professor lubas omavalitsused, mis On oluline, et ühinemisläbirääkimis- te tulemusena sündivad otsused ei ole • Kersten Kattai, Tallinna Ülikoo- ei ole aasta lõpuks endale kitsa ringi inimeste pärusmaa, vaid üm- li avaliku halduse lektor sobivat kaaslast leidnud, berkorraldustele on elanikkonna laialda- • Mikk Lõhmus, ühinenud Lää- ne toetus. Seepärast on vaja avalikkusele ne-Nigula vallavanem ja Tal- uuel aastal jõuga laula- tagada informatsiooni kättesaadavus ühi- linna Tehnikaülikooli õppejõud tada. Inimgeograaf ja nemisläbirääkimistest ja anda elanikele • Rivo Noorkõiv, OÜ Geomedia ühinemiskonsultant Rivo võimalused protsessis kaasarääkimiseks. juht ja inimgeograaf • Mihkel Laan, OÜ Cumulus Con- Noorkõiv aitab valdadel Mis on olnud kõige ületamatumad sulting juhatuse liige ja konsultant ja linnadel vabatahtlikult probleemid? • Kadri Tillemann, OÜ Vesterra ju- Oma praktikas ületamatuid teemasid väl- hatuse liige ja konsultant, ühine- paari heita. Oma tähele- ja tuua ei oska. Palju energiat ja dublee- mist ettevalmistava Lääne-Har- panekutest omavalitsuste rivat tööd kulub olukordades, kus oma- ju valla (Kernu, Nissi, Saue lin- valitsused peavad ühinemisläbirääkimi- na ja Saue valla) ühinemisläbi- kokkuviimisel ta järgne- si korraga mitmetes ühinemispiirkonda- rääkimiste nõunik des, proovides sel viisil partnereid sur- valt räägibki. • Margus Randma, Saue valla fi- vestades neile kasulikke olupoliitilisi ot- nantsjuht suseid saavutada. Keerulisi olukordi on olnud uue omavalitsuse nimes kokku- Kadri Paas leppimisega, ka uue omavalitsusüksuse juhtimismudeli valiku tegemisel. Silmas peetakse oskusteabe ja võimeku- Millistes valdades olete ühinemiskon- Tihti ei ole probleemid otsustamisel se omamist teenuste organiseerimiseks sultandina abis olnud? mitte strateegilistes valikutes, vaid ük- mõistliku ressursikuluga, omada päde- Olen omavalitsusüksuste ühinemisi kon- sikute isikute veendumustes ja hoiaku- vaid inimesi omavalitsuste kohustuste sulteerinud juba aastaid enne haldus- tes, puuduvas valmisolekus mõelda väl- täitmiseks, tagada toimiv kohalik demo- reformi seaduse vastuvõtmist. Varase- jaspool harjumuspäraseid raame. Kok- kraatia, luua investeerimisvõime koha- mast vabatahtlike ühinemiste prakti- kuvõttes, probleemid algavad tihti ini- liku omavalitsuse eelarvest ja pakkuda kast on nõustamiskogemused näiteks mestevahelistest suhetest. võimalusi majandusarengu toetamiseks. Kose valla ja Kõue valla liitumisest ning Rahvastiku vananemine, töökäte Oru, Risti ja Taebla valdade ühinemi- Kas pärast valdade liitmist muutuvad vähenemine ja asustuse ruumimustri sest Lääne-Nigula vallaks. ühinenud omavalitsused vähemalt aju- muutumine nõuavad tõhusate poliiti- Viimane positiivne tulem on Hel- tiselt tublimateks? katega vastamist, mitte turujõudude me valla, Hummuli valla, Põdrala valla Ajutiselt võib pärast ühinemist olla pal- võluväele lootma jäämist. Rivo Noorkõiv ütleb, et konsultandi roll on olla hea nõustaja ja moderaator, samuti ja Tõrva linna ühinemise otsus Tõrva aidata leida neutraalse osapoolena ühisosa või vajadusel kompromisse. ju segadust, asjade settimine ja omava- Haldusreformi seadus näeb ette ka vallaks selle aasta juunis. Töö on poo- litsuste käivitamine võtab aega. Ühine- mõnede erandite võimalusi vähemalt 3500 leli seitsmes ühinemispiirkonnas, mis mine iseenesest ei tee tublimaks. Tule- elaniku korral. Samas on eelistatud ko- asuvad Järvamaal, Läänemaal, Lääne-Vi- must ei tule, kui mõeldakse, et teeme halike omavalitsuste moodustamine, kus rumaal, Pärnumaal, Tartumaal, Valga- DIALOOGI EDENEDES EELARVAMUSED HAJUVAD ühinemislepingu ära ja asjad jätkuvad elab vähemalt 11 000 elanikku. Seega on maal. Kõigil omavalitsustel on ühine- vanas mõttemallis. omavalitsustele seadusega antud reformi misläbirääkimiste toetamiseks võima- Margus Randma on olnud oma teadmistega abiks Lää- Selleks, et ühinemiste käigus tekki- üldine raam, mille täitmine sisuga tuleb lus rahandusministeeriumist taotleda ne-Nigula, Nõva, Noarootsi, Martna ja Kullamaa ühi- vad uued omavalitsused suudaksid pare- neil endil teha: saavutada kriteeriumist tuge konsultandi teenuse osutamiseks. nemispiirkonnas. Tema sõnul huvitavad omava- mini teenida oma kodanikke, korraldada lähtuvalt loogilised ühinemispiirkonnad, litsusi sageli just teistes ühinemisprotsessides ja arendada senisest oluliselt jõulisemalt rääkida läbi kõikides kohaliku elu teema- Kuidas konsultandi töö sisuliselt väl- kasutatud praktikad ja seda oskavadki välja tuua kohalikku elu, vajadusel tasakaalustada des ja pakkuda lahendused, mis kohta- ja näeb? konsultandid. keskvõimu poliitikaid ja olla tugev part- del kõige õigemana tunduvad. Konsultandi roll on olla hea nõustaja ja “Ühinemine on juriidiliselt väga täpselt regulee- ner ettevõtetele ja kodanikeühendustele, Seda ilma liigse riigipoolse sekku- moderaator, teatud olukordades näida- ritud. Kõige sellise vajaliku infoni jõuaksid ka näiteks on vaja olulisi muutusi kohalike omavalit- miseta kuni selle aasta lõpuni. Kui vaa- ta analüütilisel tööl või varasemal prak- vallasekretärid, kuid konsultandid teavad seda infot suste toimimise õiguslikes alustes, üles- data Eesti omavalitsusi, siis enamikus Foto: Erakogu tikal põhinevaid valikuid otsustamisel, edasi anda kiiremini,” lisab Margus Randma. annetes ja rahastamises ning omavalit- maakohtades, kus piirkonnal on loomu- nende tegemise võimalikke positiivseid Suure osa tööst moodustab konsultandil otsene finantsanalüüs. Näi- suse juhtimises ja töökorralduses. lik keskus ja selle ümber olevad vallad ja negatiivseid mõjusid. teks analüüsitakse võimalikke täiendavaid kulusid sotsiaaltoetuste üht- Haldusreformi jäämäe veealune osa ühinevad, on tulevaste omavalitsuste Samuti aidata leida neutraalse osa- lustamisel, koostatakse erinevaid riskistsenaariume ja palju muud sel- peitub selles, kuidas uued omavalitsu- suurus vähemalt 10 000 elanikku. poolena ühisosa või vajadusel kompro- list. “Põhjus, miks sellist abi oodatakse just konsultantidelt, mitte näi- sed suudavad reformiga seatud eesmär- misse läbirääkimiste laua taga eri pool- teks mõne ühineva omavalitsuse finantsjuhilt, peitub selles, et kon- ke järjekindlalt ellu viia ja tekkinud po- Millised küsimused on kohalikele kõi- te vahel, hoida otsuste tegemisel detai- sultant ei ole kuidagimoodi ühegi konkreetse omavalitsuse poole kal- tentsiaali kasutada uue valitsemismu- ge enam muret valmistanud? lide kõrval suurt pilti. Konsultandil ei du, vaid vaatleb andmeid täiesti erapooletult,” ütleb Margus Randma. deli loomiseks, mille keskmes on inime- Ennekõike on mured seotud võimali- ole kohalikku tausta, mis võimaldab väl- Ta on tunnetanud, et igal ühinemisel on osapooltel dialoogide al- ne senisest rohkem ja kus on võimekus ku ääremaastumisega, otsustuste nih- ja öelda ka kriitilisi tähelepanekuid või kokku lepitud teenuseid paremini pakku- kumisega elanikest kaugemale ja või- gusfaasis teatud dogmaatilised seisukohad. Mida aeg edasi, seda roh- asju, mida kohalikud välja öelda ei saa. da. Keskne teema on, kuidas jõuda riigis mu võõrandumine rahvast. Kas teenu- kem need üldjuhul argumenteerimisel tasanduvad. Näiteks on nen- mitmetasandilise lõimitud valitsemise- sed suure territooriumiga omavalitsuses deks nn ületamatuteks probleemideks uue vallamaja asukoht, ar- Millist abi on valdadel vaja läinud? ni, kus inimesed on valmis ühiselt tegut- jõuavad äärealadele ja kuidas kogukond Ennekõike on abi vajatud ühinemisprot- vamus, et “nad hakkavad meie kulul elama” ja palju muud sellist. sema, pühenduma ja vastutust võtma. saab osaleda oma huvide esindamisel? sessi läbiviimise metoodilistes küsimus- Mis on konsultanti selle töö juures kõige rohkem üllatanud? “Laiemas Hirm, et investeeringud koonduvad tes – et tehtaks õigeid asju, õiges järje- pildis on positiivselt on üllatanud, et erinevalt ettevõtete ühinemisest ei Praeguse reformi peamine iva on sel- keskusse. Sageli küsitakse, milline on ga- korras – ja õigusaktide tõlgendamises. olda omavalitsuste ühinemisel rahanduslikult nii matemaatiline. Tule- les, et saada omavalitsusse vähemalt rantii, et ühinemislepingut täidetakse? Samuti aidata viia läbi argumenteeri- nevalt riigimehelikust käitumisest püütakse sünergiaefekti näha pike- 5000 elanikku. Aga miks just 5000? Seniste ühinemiskogemuste analüüs tud otsuste langetamist, koostada sel- mas ajahorisondis – ehk tugevamad omavalitsused võtavad kampa ka Alates 5000 elanikku on suurusjärk, mil- on näidanud, et õnneks ühinemisega leks sotsiaal-majanduslikke analüüse. nõrgemaid ega vaata “bilanssi” ainult tänase päeva seisuga,” ütleb Mar- lest ekspertide arvates hakkab ilmne- seotud hirmud ei ole paljudel juhtudel Ka tuleb koosolekuid ette valmistada gus Randma. ma uus tase omavalitsuse võimekuses realiseerunud. Selleks on omavalitsus- ja neid läbi viia, koostada sõnastusi ühi- võrreldes väiksemate omavalitsustega. juhid teinud väga tublit tööd. 8 Haldusreform

MIS SAAB Ettevõtjad: Haldusreform on nagu kolimine, EDASI PÄRAST kus ebavajalikest asjadest saab lahti 1. JAANUARI 2017?

Ettevõtjad ja nende or- Haapsalu Uksetehase tegevust ei mõ- Läbimõtlematud ja ebaõiglased said Mait Palts, Eesti ganisatsioonid nendivad, juta haldusreform kuidagi. Omavalitsu- ka omavalitsuste ühendamise aluseks ole- Kaubandus-Tööstuskoja sed ei ole olnud eriti suured üksikette- vad kriteeriumid. Paljude väikeste valda- peadirektor et haldusreform küll võtete toetajad, kui seal pole isiklikku de omavalitsusjuhid pandi olukorda, kus otseselt nende tegevust huvi mängus, ja eriti veel kui ettevõ- neil tuleb valida kas halva või väga halva te tundub endaga enam vähem hästi variandi vahel. Tehes rahva silmis ebapo- ei puuduta, kuid igal juhul hakkama saavat. Igat taristu jupikese pulaarse otsuse, ei osutu nad enam vali- on positiivne ressursside parandamist on tulnud omavalitsuselt tuks. Paljudes piirkondades on aga need- korduvalt manguda ja ma ei arva, et see samad tegusad inimesed ainsad, kes suu- efektiivsem kasutamine kuidagi paremaks või halvemaks läheks. davad ja tahavad kohaliku elu edendamise Rahandusministeeriumi nõu- tulevikus ning elujüulise- Ideaalis peaks omavalitsus andma lae- teemal kaasa rääkida ja seega jäävad need nik Ave Viks kommenteerib, mad omavalitsused, kus kunud maksudest ka konkreetselt mida- piirkonnad uutes volikogudes esindamata. mis saab edasi, kui 1. jaanua- gi ettevõtetele tagasi selle näol, et oma- Tahes tahtmata jätkub ressursside riks pole vallad ise ühinemis- elanikel on hea elada. valitsuses on olemas konkreetne tööta- raiskamine, samade arendusobjektide Foto: Vallo Kruuser taotlust esitanud ja ühinemise ja, kes suhtleb ettevõtete esindajatega. ehitamine kõrvuti naaberomavalitsus- Tugevamad ja ettevõtjasõbralikumad juhtimine läheb valitsuse See töötaja peaks enne omavalitsuse eel- tes, hooned jäävad tühjalt seisma ja jät- omavalitsused tähendavad ka ettevõt- kätte. arve tegemist uurima ettevõtjailt, milli- kub palju muudki, mille me ka tänasel likumat Eestit. Kaubanduskoja liikme- Toivo Tänavsuu sed kitsaskohad on konkreetsete ettevõ- päeval kinni peame maksma. te jaoks on eriti viimastel aastatel ol- 1. juulil 2016 jõustunud haldus- tete haldusalas, mida haldab omavalit- Praegu kiirustades läbi viidav reform nud mureks omavalitsuste vähene ette- reformi seaduse kohaselt lõpeb sus (teed, valgustus, bussiliiklus jne) ning Ago Soomre, Haapsalu ei lahenda piirkonna kui terviku arengu võtlikkus ning madal võimekus ja mo- seisma selle eest eelarve koostamise käi- reformi omaalgatuslik etapp sel- Uksetehase juhataja peamisi valupunkte, milleks on rahvas- tivatsioon ettevõtluse arengus kaasa gus, et midagi ka järgmisel eelarveaastal le aasta lõpus. tiku väljaränne, ettevõtluse arendami- rääkida. Loodame, et koos suuremate korda tehakse. Praegu tundub, et tege- Linnadel ja valdadel, kes ei ne ja omavalitsuste tulubaasi problee- ja võimekamate omavalitsuste tekki- lema ja uurima hakatakse alles siis, kui vasta haldusreformi miinimum- mid. Selliste kiirelt läbiviidud aktsiooni- misega suureneb ka soov ettevõtjate- mõni ettevõte uksed kinni paneb ja on kriteeriumile, st kelle elanike arv de tagajärgi tuleb veel mitmetel põlv- ga rohkem koostööd teha ning kaasa- vaja hakata uusi ettevõtjaid linna või val- kondadel lappida. jääb alla 5000 elaniku, on aega 1. da meelitama. ta neid sisuliselt omavalitsuse aren- jaanuarini 2017 esitada maava- damisse. Samuti suureneb võimekus nemale ühinemistaotlus või taot- Toomas Agasild, Viking arendada kohaliku tasandi teenuseid Window ASi juhatuse esimees leda erandi kohaldamist (juhul Hellar Mutle, Nordest Metall nii elanikele kui ka ettevõtetele. kui tegemist on nt väikesaarte Ei oleks midagi halba selles, kui oma- OÜ juhatuse liige, Viljandi või äärmiselt hajaasustatud piir- valitsused võitleksid iga investeerin- Foto: Silver Raidla kondadega). vallavolikogu esimees gu ja töökoha nimel, et neid oma val- Neile, kes selleks ajaks ise ühi- Haldusreform tekitab üldiselt positiiv- da saada. Haldusreform tänu tugeva- nemisi ette ei valmista ning taot- seid emotsioone, sest ettevõtjana on va- mate omavalitsuste tekkimisele peaks- lus mõelda liiga väikeste omavalitsuste lused tähtajaks esitamata jäta- ki ettevõtlust toetama, sest ilma koha- ebamõistlikult suurest valitsemiskulu- vad, esitab vastavalt seadusele like töökohtadeta kaovad sealt paraku de osatähtsusest valla või linna eelar- ühinemisettepaneku Vabariigi Va- üsna varsti ka inimesed. ves. Samuti on suur hulk valdasid ning litsus hiljemalt järgmise aasta 15. linnu orgaaniliselt teineteisega väga ti- Toomas Tamsar, veebruariks. Seega ühinemisest hedalt seotud ja kokku kasvanud, kasu- Foto: Pille-Riin Pregel neil venitamise abil pääsu pole. Eesti Tööandjate tavad teineteise teenuseid ning koolita- Haldusreform tekitab vastakaid tundeid. Valitsuselt ettepaneku saa- Keskliidu juhtaja vad ja kasvatavad teineteise lapsi. See- Ühest küljest on seda kindlasti vaja, et nud volikogudel on kolm kuud ga oleks olnud tark juba ammu sellis- Foto: Vallo Kruuser vähendada maksumaksjate poolt ülal- aega, et ettepaneku osas seisu- tel omavalitsustel ühineda. Aga võimu Kuna olen ettevõtjana asunud omava- peetavate omavalitsusametnike arvu. kohad kujundada, sh selgitada äraandmine on alati olnud raske. litsusjuhiks, siis võin öelda, et väikeste Suuremate valdade puhul on nende in- välja elanike arvamus ning sõl- Haldusreform on nagu kolimine, kus omavalitsuste jätkusuutlikkus on tänas- vesteerimisvõime kindlasti suurem. Isea- mida teiste ettepaneku saanud saab suhteliselt kergesti vanadest ja te rahastamismudelite ja kahaneva ela- si, kas need jaotuvad uues omavalitsu- omavalitsustega vajalikud kok- mittevajalikest asjadest lahti. Ilmselt nikkonna tingimustes enam kui küsitav ses ühtlaselt ja õiglaselt. Olemasolevaid kulepped, nt ühendatava omava- pärast selgub, et mõni asi visati uisa- ning reformimine on seega lihtsalt para- tõmbekeskusi tihtipeale ei arvestata ja päisa ära, aga eks siis saab asja pa- tamatu ja vältimatu protsess. Selles suh- neid püütakse kunstlikult juurde tekitada. litsuse nime, keskuse asupaiga ja randada. Eesti elanike hulk on vähe- tes väärib valitsus tunnustust. Ent tegut- Ka kohalike elanike seisukohti ei võe- muudes ühinemisega seonduva- nenud, kodanikud ajavad väga palju- sema oleks pidanud palju laiahaardelise- ta alati tõsiselt. Pean täiesti loomuli- tes asjaoludes või esitada valit- sid asju omavalitsustega ammu juba malt ning tulevikku vaatavamalt ja loo- kuks, et osa Järvamaa valdade küladest Foto: Ilmar Saabas susele argumendid, miks paku- interneti teel kodust, aga omavalitsus- ma maakonnasuurused omavalitsused. ühineb naabermaakonna valdadega ja Oodata kohest asjade paranemist oleks tud ühinemine taotletavat ees- te arv on jäänud samaks ja ka töötaja- Praegu läbime raske ja valulise protsessi, vastupidi. Kui oled ikka harjunud käi- naiivne. Esimese asjana tekib enam se- märki ei täida. te hulk omavalitsustes. Haldusreformi aga õige pea tuleb see uuesti ette võtta. ma Tapal, siis jäägu nii – milleks sundi- gadust kui rõõmu. Juhul kui volikogud vajalikke käigus vabaneb tõenäoliselt ka mõne- Sest tegu on paljuski läbimõtlema- da inimesele peale tõmbekeskust, mis Tekib eeldus saada riigi pidamine toiminguid läbi ei vii, teostab va- võrra tööjõudu, kes saaks ja võiks näi- ta reformiga. Alustama oleks pidanud teda ei tõmba? säästlikumaks. Aga see on ainult eeldus. limistoimingud ning elanike ar- teks tootmisettevõtete töös kaasa lüüa. riigireformi kontseptsiooni väljatööta- Täna töötab firmas Viking Window Samuti tekib eeldus saavutada ametni- vamuse väljaselgitamise maa- Segadust võib tulevikus tekitada see, misest ja avalikustamisest, siis oleks ka ja üldse Mäo tööstuskülas inimesi igast ke suurem professionaalsus. Väheneb vanem ning hiljemalt 15. juu- et seadusandja ei ole piisavalt hästi läbi omavalitsusjuhtidel selgem pilt, milli- Järvamaa vallast. oht, et omavalitsus on näoga liiga konk- liks 2017 võtab Vabariigi Valit- mõelnud uute omavalitsusüksuste ni- sesse keskkonda nad pärast haldusre- Kõige loogilisem olekski see, et Jär- reetsete kodanike poole ja et erahuvi sus vastu määruse enda algata- metamise või jagamise valdadeks ja lin- formi satuvad. Praegu asuti asja kallale vamaast saaks üks vald. Sellisel juhul saab jagu avalikust huvist. tud ühendamiste kinnitamiseks nadeks. Kui ma õigesti asjast aru saan, selliselt, et teeme reformi ära ja vaata- võiksime ehk saada kasu ühtsest trans- Suuremas omavalitsuses on enam ning uus haldusterritoriaalne kor- hakkab meil tulevikus olema linnasid, me siis, mis saama hakkab. Täiesti eba- pordisüsteemist, mis vähendaks trans- lootust, et tegeletakse ettevõtluse eden- raldus jõustub kohalike omava- mille suurel territooriumil on hulgali- selge on, milline saab olema maakonna pordikulusid kodunt tööle sõidul ja an- damisega – sest on suurem šanss, et litsuste volikogude valimistule- selt põlde, metsi ja mõni saar ning meil või piirkondlike keskuste tasandil funkt- naks tänaste kaugemate valdade elani- töökohad ja inimesed on samas oma- muste väljakuulutamisel 2017. on teoreetiliselt mõni vald, mille ter- sioonide jaotus ning mis saab maakon- kele suurema vabaduse valida erineva- valitsuses. aasta oktoobris. ritooriumil domineerib hoopiski linn. dadest kui sellistest üldse. te töökohtade vahel.

Väljaanne valmis koostööd rahandusministeeriumi ja riigikantseleiga. Tegevusi rahastatakse Euroopa Sotsiaalfondi vahenditest.

Lehe koostas AS Ekspress Meedia teemaveebide ja prindieride osakond. Euroopa Liit Eesti Euroopa Sotsiaalfond tuleviku heaks