Das Zeitgenössische Theater in Estland: Das Politische Theater Des NO99

Total Page:16

File Type:pdf, Size:1020Kb

Das Zeitgenössische Theater in Estland: Das Politische Theater Des NO99 Das zeitgenössische Theater in Estland: Das politische Theater des NO99 Magisterarbeit Institut für Theaterwissenschaft Universität Leipzig Erstgutachter: PD Dr. Eleonore Kalisch Zweitgutachter: Prof. Dr. Günther Heeg eingereicht von Monika Eppelt Zschochersche Str. 53 04229 Leipzig [email protected] Matrikelnummer: 9621624 Leipzig, Oktober 2007 DANKE!DANKE!DANKE!DANKE!DANKE!DANKE!DANKE!DANKE! Ein Wunder! Mein aufrichtige Dankbarkeit gilt all den Menschen, die mich und meine Arbeit unterstützt haben: meinen Eltern Gertrud und Clemens Eppelt, die mich immer ermuntert haben, das zu tun, was ich will Jörn Stegmeier für Rat, Zuspruch, Beistand, Begeisterung, Geduld, Hand auflegen, Kaffee trinken, Pläne und Struktur. meiner Schwester Marianne, für Händchen halten und gute Gesellschaft meinen Informanten in Estland: Tiia Sippol, Eesti Teatriliidu Teabekesus, Tallinn Triin Sinisaar, Dramaturgin Linnateater, Tallinn Anneli Saro, Dozentin für Theaterwissenschaften, Universität Tartu Üllar Saaremäe, künstlerischer Leiter Rakvere Teater, Rakvere Ene Paaver, Dramaturgin Eesti Draamateater, Tallinn Heidi Aadma, Eesti Näitemänguagentuur, Tallinn besonders: Eero Epner, Dramaturg Theater No.99, Tallinn für seine große Kooperationsbereitschaft, die großzügigeVersorgung mit Materialien und seine schnellen Antworten auf Fragen jeder Art Anu Lehmann, meiner Estnischlehrerin und Vorsitzenden der deutsch-estnischen Gesellschaft Mitteldeutschlands für die Unterstützung bei besonders schwierigen Eigenheiten der estnischen Sprache meinen Gastgebern in Estland: Ray Crowley, Oliver Wihler, Kaie Metsaots, Ingrid, Järve, Maris Marko Dipl. med. Stephan Richter Susanne, für das Leben mit mir und meiner Magisterarbeit TÄNAN!TÄNAN!TÄNAN!TÄNAN!TÄNAN!TÄNAN!TÄNAN!TÄNAN! Inhaltsverzeichnis 1. Einleitung............................................................................................................. 3 2. Politisches Theater.............................................................................................. 4 2.1 Definition....................................................................................................... 4 2.2 Geschichte ................................................................................................... 7 2.3 Bedeutende Modelle.................................................................................. 11 2.3.1 Erwin Piscator: Theater als Mittel der Politik........................................ 11 2.3.2 Berthold Brecht: Theater als politische Kunst...................................... 16 2.3.3 Heiner Müller: Montage und Fragment ............................................... 18 2.3.4 Peter Brook: Internationalität und Interkulturalität - Aspekte des Politischen..................................................................................................... 23 2.3.5 René Pollesch: Postdramatische Formen der Kritik.............................25 2.4 Politisches Theater heute............................................................................ 28 3. Theater in Estland............................................................................................. 36 3.1 Exkurs: Die Entwicklung des estnischen Theaters...................................... 36 3.1.1 Die Entstehung des nationalsprachlichen Theaters............................. 37 3.1.2 Die Sowjetzeit....................................................................................... 38 3.1.3 Die Folgen der Unabhängigkeit ........................................................... 42 3.2 Das Estnische Theater heute...................................................................... 42 3.2.1 Das estnische Theatersystem.............................................................. 43 3.2.2 Wichtige Häuser................................................................................... 46 3.2.3 Einflußreiche Akteure........................................................................... 51 3.2.4 Festivals............................................................................................... 54 3.2.5 Andere Theatergattungen.................................................................... 55 3.3 Politisches Theater in Estland .................................................................... 58 4. NO99 – Auf der Suche nach politischem Theater............................................. 60 4.1 Geschichte.................................................................................................. 60 4.2 Menschen.................................................................................................... 61 4.3 Intentionen................................................................................................... 63 4.3.1 Arbeitsweise......................................................................................... 63 4.3.2 Bekenntnis zum politischen Theater.................................................... 64 4.3.3 Eindringen des Theaters in den öffentlichen Raum............................ 64 4.4 Inszenierungen............................................................................................ 65 4.5 NO93 Nafta! - Öl!......................................................................................... 68 1 4.5.1 Inhalt.................................................................................................... 69 4.5.1 Form .................................................................................................... 69 4.5.2 Theatrale Mittel.................................................................................... 77 4.5.4 Analyse................................................................................................ 80 4.5.5 Öffentliche Meinung............................................................................. 83 4.6 „Nafta!“ - politisches Theater?..................................................................... 84 4.6.1 „Nafta!“ und Piscator............................................................................ 85 4.6.2 „Nafta!“ und Brecht............................................................................... 86 4.6.3 „Nafta!“ und Heiner Müller.................................................................... 87 4.6.4 „Nafta!“ und Peter Brook...................................................................... 88 4.6.5 „Nafta! und René Pollesch................................................................... 89 5. Fazit................................................................................................................... 89 6. Quellenverzeichnis............................................................................................ 92 Anhang.................................................................................................................. 92 2 1. Einleitung Im Gegensatz zu gängigen Annahmen liegt Estland nicht auf dem Balkan, die Hauptstadt heißt nicht Riga und die Esten sprechen einen eigene Sprache. Die schönste Sprache der Welt, wenn man der einschlägigen Reiseliteratur Glauben schenkt. Glaubt man dieser weiterhin, sind die Esten trotz ihrer geringen Bevölkerungszahl (knapp 1,4 Millionen) ein sehr kulturbeflissenes Volk, das sich häufig und gern mit Literatur, Musik und Theater beschäftigt. Die Zahlen der Estnischen Theaterstatistik 20051 sprechen, zumindest was die Theaterbesuche, angeht eine deutliche Sprache: ca. 1 Million Besucher pro Spielzeit. Auch die Zahl der staatlich unterstützten Theater pro Einwohner ist entsprechend hoch. Gar nicht zu sprechen von den freien professionellen Gruppen und den Amateuertheatern, die diese Zahl noch erhöhen. Die Arbeit eines dieser vielen Theater wird hier näher untersucht werden. Das NO99 in Tallinn zeichnet sich in der sonst in weiten Teilen sehr idyllischen estnischen Theaterlandschaft durch seinen Willen aus, politisches Theater auf die Bühne zu bringen und damit auch 'anzuecken'. Im Folgenden soll geklärt werden, auf welche Basis bekannter Modelle politischen Theaters sich die Bezeichnung 'politisch' stützen kann, wie sich das NO99 in die estnische Theaterlandschaft einfügt und welche Menschen, Intentionen und Inszenierungen sich hinter dem Namen NO99 verbergen. Zu diesem Zweck werden kurz Definition und Geschichte des politischen Theaters geklärt und die Theatermodelle Erwin Piscators, Berthold Brechts, Heiner Müllers, Peter Brooks und René Polleschs vorgestellt. Daran schließt ein Exkurs zur estnischen Theatergeschichte an, sowie eine Beschreibung der estnischen Theaterlandschaft. In Kapitel 4 wird das NO99 eingehend behandelt und dessen erfolgreichste und – laut eigenen Angaben – politischste Inszenierung „Nafta!“ („Öl!“) analysiert. 1 Eesti Teatriliidu Teabekeskus: Eesti Teatristatistika 2005. Tallinn: 2006. 3 2. Politisches Theater Diesem Kapitel ist vorauszuschicken, daß es zu großen Teilen auf der deutschen Theatergeschichte basiert. Im Bezug auf Estland scheint die Behandlung des Themenkomplexes 'politisches Theater' damit vielleicht zu fokussiert auf den nächstliegenden nationalen Bereich. Genau betrachtet stammen aber international einflußreiche Theorien und Arbeitsweisen zum politischen Theater aus Deutschland, man nehme Erwin Piscator und Berthold Brecht. Außerdem ist die Internationalisierung und Globalisierung der Theaterwelt durch Stückübersetzungen, international arbeitende Theatermacher und internationale Festivals gegeben und rechtfertigt so die große Zahl deutscher Beispiele. 2.1 Definition „Der Begriff des politischen Theaters bzw. Dramas, wie er in der Literatur- und Theaterkritik, aber auch in der wissenschaftlichen
Recommended publications
  • 15-Minute-Break-Catalogue Part-II
    Research exhibition on labor Выставка-исследование and leisure in two parts о труде и отдыхе в двух частях October 9—November 15, 2020 9 октября — 15 ноября 2020 Part 2 Часть 2 Дорогие друзья! Мы очень рады, что при поддержке Фонда президентских грантов, междисциплинарного центра Research Arts и галереи «Триумф» нам удалось реализовать в стенах музея вторую часть выставочного проекта «Перерыв 15 минут». Если первая часть была посвящена труду и его изменению в современном мире, то во второй рассматривается время, исключенное из труда. Через инсталляции, видео, аудио, живопись, графику, современную скульптуру и фотографию художники обращаются ко времени активного отдыха и восстановления сил, времени ожидания и лени, времени погружения в собственные размышления и созерцательности. Выставку дополнили экспонаты из собрания Всероссийского музея декоративного искусства — предметы и композиции из кости и дерева, металла и камня, стекла, керамики и ткани, авторы которых в разные эпохи обращались к иллюстрированию всевозможных способов отдохнуть. Елена Титова Директор Всероссийского музея декоративного искусства Dear Friends! We are delighted that, with support of the Presidential Grants for Civil Society Development Foundation, Research Arts Interdisciplinary Center and Triumph Gallery, we are now able to present the second part of 15 Minute Break, hosted by our museum. Whereas the first part addressed labor and the changes it undergoes in the modern world, the second installment examines the time exempted from labor. The artists’ installations, video, audio, paintings, drawings, contemporary sculpture and photography contemplate the time of active leisure and replenishment of energy, Владимир Филатов the time of idle anticipation and laziness, the time of immersion Блюдо «Море» 1967 into own thoughts and contemplation.
    [Show full text]
  • UNDERSTANDING PORTRAYALS of LAW ENFORCEMENT OFFICERS in HIP-HOP LYRICS SINCE 2009 By
    ON THE BEAT: UNDERSTANDING PORTRAYALS OF LAW ENFORCEMENT OFFICERS IN HIP-HOP LYRICS SINCE 2009 by Francesca A. Keesee A Thesis Submitted to the Graduate Faculty of George Mason University in Partial Fulfillment of The Requirements for the Degrees of Master of Science Conflict Analysis and Resolution Master of Arts Conflict Resolution and Mediterranean Security Committee: ___________________________________________ Chair of Committee ___________________________________________ ___________________________________________ ___________________________________________ Graduate Program Director ___________________________________________ Dean, School for Conflict Analysis and Resolution Date: _____________________________________ Fall Semester 2017 George Mason University Fairfax, VA University of Malta Valletta, Malta On the Beat: Understanding Portrayals of Law Enforcement Officers in Hip-hop Lyrics Since 2009 A Thesis submitted in partial fulfillment of the requirements for the degrees of Master of Science at George Mason University and Master of Arts at the University of Malta by Francesca A. Keesee Bachelor of Arts University of Virginia, 2015 Director: Juliette Shedd, Professor School for Conflict Analysis and Resolution Fall Semester 2017 George Mason University Fairfax, Virginia University of Malta Valletta, Malta Copyright 2016 Francesca A. Keesee All Rights Reserved ii DEDICATION This is dedicated to all victims of police brutality. iii ACKNOWLEDGEMENTS I am forever grateful to my best friend, partner in crime, and husband, Patrick.
    [Show full text]
  • Bright (2017) Screenplay by Max Landis [Shooting Draft 02.29.2016]
    BRIGHT Written by Max Landis 12/28/15 Current Revisions by David Ayer 02/29/16 red and blue lights flash in the dark rushing down streets you recognize a glimpse of magic, just a spark the monsters are familiar but the castles are amiss you've been here before but not quite like this For JRR Tolkien and David Ayer, who bring worlds to life. INT. WARD’S HOUSE - BEDROOM - DAY SCOTT WARD can’t sleep. He scowls in defiance at the golden midday sun scorching through the blinds. Plain but handsome, with an ‘I’m in charge here’ buzzcut. A thoughtful man, but no genius, he’s stymied by the daylight. We note the ANGRY BRUISING on his 200-pushups-a-day chest. Ward tries to fall back asleep. No dice. He shifts his weight and peels his Glock off his sweaty back. Sighs and starts counting the cracks in his bedroom ceiling... SMASH TO: EXT. LIQUOR STORE - WARD’S FLASHBACK - DAY A GANGBANGER in a black hoodie bursts out the door with a shotgun! WARD stands there in LAPD uniform. Reaches for his holster -- Breaks leather. Steps into a textbook shooting stance. Muzzle coming on target. Too Late... The GANGBANGER spins aims fires -- KABOOM! INT. WARD’S HOUSE - BEDROOM - DAY Ward gasps awake. His fingertips skim the ugly green and purple bruises on his chest. I’m still alive... INT. WARD’S HOUSE - KITCHEN - DAY Ward shuffles into the kitchen -- Sees SHERRI, his age, inspecting dishes in the sink, looking for the easiest one to wash. Pretty in a champagne room kind of way.
    [Show full text]
  • Ekraanimeedia Roll Soostereotüüpide Kujundamisel: Eesti Algklassiõpetajate Ja -Õpilaste Arusaam
    TARTU ÜLIKOOL Sotsiaal- ja haridusteaduskond Ajakirjanduse ja kommunikatsiooni instituut EKRAANIMEEDIA ROLL SOOSTEREOTÜÜPIDE KUJUNDAMISEL: EESTI ALGKLASSIÕPETAJATE JA -ÕPILASTE ARUSAAM Magistritöö Kristina Hermann Juhendaja: Andra Siibak, PhD Tartu 2013 Sisukord Sissejuhatus .................................................................................................................. 4 I Teoreetilised lähtekohad ........................................................................................... 7 1. Põhimõisted ........................................................................................................... 7 2. Sotsiaalse konstruktivismi teooriad .................................................................. 12 2.1. Sotsiaalse õppimise- ja sotsiaal-kognitiivne teooria ...................................... 14 2.2. Soo skeemi teooria ......................................................................................... 15 3. Põlvkonnad meedia auditooriumina ................................................................ 16 3.1. Algklassilapsed meedia auditooriumina ........................................................ 19 3.1.1. Laste soospetsiifilised meediatarbimisharjumused ja -lemmikud .......... 21 3.2. Eesti lapsed meedia-auditooriumina .............................................................. 23 4. Sugude kujutamine ekraanimeedias ................................................................. 27 4.1. Soospetsiifilise käitumise õppimine ekraanimeediast ................................... 29
    [Show full text]
  • Eesti Film Estonian Film 2000-2006
    EESTI Eesti fi lm FILM Estonian Film ESTONIAN 2000-2006 FILM 2000 2006 Pikk mängufilm sai jalad alla Eesti mängufilm 2000–2006 20. sajand lõppes eesti filmile masendava pööritav tulemus, eriti just 1990. aastatel ka- ikaldusega: aastal 2000 ei saanud meil valmis tastroofiliselt vähenenud kinokülastatavuse ühtegi täispikka kunstilist linateost. See aga ei taustal. tähendanud, et neid ei tehtud. Arenduse ja toot- mise tsüklid olid mitmel põhjusel veninud, põud Uued sihid hajus, vana kuulujutt eesti filmi surmast oli jälle Areldi strateegiliseks sihiks seatud kolme täis- liialdatud. pika mängufilmini aastas, millest üks pidi olema Järgmise kahe aasta jooksul tehti valmis neli autorifilm festivalide tarbeks, teine film rahvale mängufilmi, mille kunstilistes ambitsioonides ning kolmas laste- ja noorsoofilm, jõuti alles ei maksa kahelda. Kvantiteedi üle võis endiselt 2004. aastal. Ent juba järgmisel aastal suutsime nuriseda, hambaid teritati ka filmide sisulise toota rohkem kui pool tosinat täispikka män- kvaliteedi ja vaadatavuse osas. Näiteks kriiti- gufilmi – justkui oleks NATOsse ja Euroopa Liitu kute poolt aasta parimaks linateoseks valitud, pääsemine ka mängufilmi lüüsid avanud. Lõpuks tööstusmanipulatsiooni- ja spionaažiteemaline ometi võis koguse üle hõisata, publiku üks silm “Agent Sinikael” (rež Marko Raat, 2002) kogus oli televiisori küljest kinosaali kallutatud, noo- ainult kolm tuhat vaatajat, aga riiklikult soo- remale ja teadlikumale vaatajale mängis mõju- situd patriootiline rahvafilm Vabadussõjast kat rolli Pimedate Ööde filmifestival (PÖFF). Ees- “Nimed marmortahvlil” (Elmo Nüganen, 2002) ti Televisiooni moraalse ja ka pisikese rahalise ja suuresti erakapitali toel toodetud komöödia süstiga hakati tegema madala eelarvega video- “Vanad ja kobedad saavad jalad alla” (Rando mängufilme, millele pani õla alla ka Eesti Kul- Pettai, 2003) tõmbasid vastavalt 168 000 ja tuurkapital, lisaks tavapäraselt toetavale Eesti 82 000 vaatajat, mis oli Eesti kohta suisa pead- Filmi Sihtasutusele.
    [Show full text]
  • Eesti Repertuaariteatrite Koosseisulised Näitlejad 2014
    TARTU ÜLIKOOL FILOSOOFIATEADUSKOND KULTUURITEADUSTE JA KUNSTIDE INSTITUUT TEATRITEADUSE ÕPPETOOL Heili Sibrits-Bondarenko EESTI REPERTUAARITEATRITE KOOSSEISULISED NÄITLEJAD 2014. AASTA KEVADEL Bakalaureusetöö Juhendaja: Anneli Saro Tartu 2016 SISUKORD SISSEJUHATUS........................................................................................................................4 1. ETENDUSASUTUSED 2014. AASTAL ..............................................................................8 2. EESTI DRAAMATEATER. PÜSIV TRUPP ......................................................................10 2.1 Eesti Draamateatri trupp koosneb EMTA lavakunstikooli lõpetajatest .........................10 2.2 Näitlejate koormus ja külalisnäitlejad ............................................................................15 2.3 Tunnustatud näitlejad .....................................................................................................17 2.4 Kokkuvõte. Trupil on oht vananeda ...............................................................................18 2.5 Eesti Draamateatri peanäitejuhi Priit Pedajase kommentaar..........................................20 3. TALLINNA LINNATEATER. PEANÄITEJUHI ÕPILASED JA KURSUSEKAASLASED ........................................................................................................22 3.1 Lavakunstikoolist on Tallinna Linnateatrisse palgatud 26 näitlejat ...............................22 3.2 Külalisnäitlejatega lavastused on erandid.......................................................................27
    [Show full text]
  • The Dictionary Legend
    THE DICTIONARY The following list is a compilation of words and phrases that have been taken from a variety of sources that are utilized in the research and following of Street Gangs and Security Threat Groups. The information that is contained here is the most accurate and current that is presently available. If you are a recipient of this book, you are asked to review it and comment on its usefulness. If you have something that you feel should be included, please submit it so it may be added to future updates. Please note: the information here is to be used as an aid in the interpretation of Street Gangs and Security Threat Groups communication. Words and meanings change constantly. Compiled by the Woodman State Jail, Security Threat Group Office, and from information obtained from, but not limited to, the following: a) Texas Attorney General conference, October 1999 and 2003 b) Texas Department of Criminal Justice - Security Threat Group Officers c) California Department of Corrections d) Sacramento Intelligence Unit LEGEND: BOLD TYPE: Term or Phrase being used (Parenthesis): Used to show the possible origin of the term Meaning: Possible interpretation of the term PLEASE USE EXTREME CARE AND CAUTION IN THE DISPLAY AND USE OF THIS BOOK. DO NOT LEAVE IT WHERE IT CAN BE LOCATED, ACCESSED OR UTILIZED BY ANY UNAUTHORIZED PERSON. Revised: 25 August 2004 1 TABLE OF CONTENTS A: Pages 3-9 O: Pages 100-104 B: Pages 10-22 P: Pages 104-114 C: Pages 22-40 Q: Pages 114-115 D: Pages 40-46 R: Pages 115-122 E: Pages 46-51 S: Pages 122-136 F: Pages 51-58 T: Pages 136-146 G: Pages 58-64 U: Pages 146-148 H: Pages 64-70 V: Pages 148-150 I: Pages 70-73 W: Pages 150-155 J: Pages 73-76 X: Page 155 K: Pages 76-80 Y: Pages 155-156 L: Pages 80-87 Z: Page 157 M: Pages 87-96 #s: Pages 157-168 N: Pages 96-100 COMMENTS: When this “Dictionary” was first started, it was done primarily as an aid for the Security Threat Group Officers in the Texas Department of Criminal Justice (TDCJ).
    [Show full text]
  • Marxism, Culture of Economic Views and Ideas, and Trade Union Ideology
    MARXISM, CULTURE OF ECONOMIC VIEWS AND IDEAS, AND TRADE UNION IDEOLOGY It’s evident for me as the person, who has been heading the biggest, on the global scale, national trade union center, that Karl Marx’s ideas had a great impact on the growth of economic and social self-awareness of the international and Russian trade union movement. And the farther we are from the times of the industrial society, to which the main works of the classical author are dedicated, the more new features are brought in by the post-industrial society, the more we need to clearly, logically comprehend these innovations in fine details, and they are capable to confuse not only public and political figures but also serious theoreticians and thinkers of the modern times. Recently, I’ve been hearing several ideas interpreted in various ways from my foreign colleagues and sometimes from social partners as well: employers and representatives of the state. Their essence can be narrowed down as follows: - the Marxist ideas are hopelessly outdated, Capitalism of the industrial society exists as an anachronism. The modern capital is filled with other meanings, the financial capital ruling on the market has ripened besides the industrial capital. The financial capital’s power over labour is of a different nature, it is hardly interested in surplus value, it makes profit on financial markets. Monetary reference points’ separation from the golden equivalent broke the former dependencies and laws, because of that the Marx’s theory cannot be applied; - the post-industrial capital contains new component parts that do not allow to treat it from the point of view of the classical economic theory.
    [Show full text]
  • S Ü N D M U Se D T a Rtu S 1 . Se P Te M B Rist 3 0 . N O V E M B Rin I
    Sündmused Tartus 1. septembrist 30. novembrini september – november Sügis 2007 GenKlubis Sündmused Tartu sügis 2007 Genialistide klubi www.genklubi.ee GenKlubi avab taas uksed, et keva- desse välja möllata. Jätkuvad vanad sarjad nagu „Akadeemikute valik“ ja „Autorilaul“, tulevad ka uued, nagu Sündmused Väärtfilmid Athena kinos „Padjakino“. 1. september läheb lahti Kontserdid Küütri 1 suuremat sorti mölluga, sest klubi www.ateen.ee, www.poff.ee saab 1-aastaseks. Genialistid seekord ei Teatrietendused esine, küll aga kooslus Helena Wanje. Athena konverentsi- ja kultuurikeskus Näitused Loomulikult ei saa suurpidu lasta on restaureeritud ja tänapäevasel kujul mööda ilma esimese hooaja abso- Spordisündmused taasavatud! Tänu sellele on Tartus taas luutse staarita – Jaan Pärn ja Pahad võimalik vaadata Euroopa ja muu Laste- ja noorteinfo Seemned. Septembri esimene nädal maailma väärtfilme. Athenas asub ka toob seegi kord GenKlubisse festivalid: Selle kalendri on koostanud Tartu Linnavalitsuse kultuuriosakond Tartu Kultuuriaknas 6. augustil sisaldunud andmete põhjal. teatrifestivali „Draama“ klubi. Koostajad ei vastuta ürituste korraldajate poolt tehtavate muudatuste eest. „Draama“ etendused ja „Eclectica“ 25.–28. septembrini on Athena Kujundus: OÜ Disain ja Trükk hullumeelsed peod ja ettevõtmised. Trükk: Paar mängukavas R. W. Fassbinderi filmi Kõike muud, mis uus ja huvitav, tuleb „Berlin Alexanderplatz“ restaureeritud ise kaema tulla. Tegijad on vanad, versioon. 13-osaline seriaal kestab padjad puhtaks klopitud, seinad üle kokku 930 min ning on valminud värvitud, prožektorid lakke keeratud. Alfred Döblini samanimelise romaani Elu keeb! põhjal Saksa telekanali ARD tellimusel. See on monument XX sajandi filmi- kunstis ning seisab Euroopa tähtteoste Täpne ja täienev teave Tartu Kultuuriaknas nimestiku esireas. 1. september ja draama üle, lavastusi, töötuba ja · 4. september „Draama“ filmid Tarkusepäev! koolitantsu etendust.
    [Show full text]
  • Linnavolikogu Ja Linnavalitsuse Infoleht 23. November 2016
    PAIDE - EESTIMAA SDÜ A LinnalehtLinnavolikogu ja linnavalitsuse infoleht nr. 10 (236) 23. november 2016 A I D E P K S U U L T K S U E U R I K kauplejate kirjapanek: www.paidekultuurikeskus.ee tel 38 49130, 5556 4244 FOLKLOORIRÜHM „DAGÖ“ HIIUMAALT ja Helle-Mare Kõmmus JÄRVA JÕULUFOLK maakonna laulu- ja tantsurahvaga PÄKAPIKKUDE ÜHENDKOOR. MEMMEDE JÕULUKOHVIK ÜHISNÄITUS „PÕLL – NAISE SÜMBOL JA NOORIKU KAITSJA“ KAKS KUUSEKONKURSSI: kaunistame ESIVANEMATE KUUSEPUU ja meisterdame ALTERNATIIVKUUSE Talvetantsud ja –laulud Pidu peavad püsti PÄEVA PRÄÄNIKUD Teeme üheskoos kultuurikeskusesse JÄRVA SUURIMA JÕULUKROONI. Juhendab Urmas Veersalu Videvikus paneb päevale punkti TOASOE TANTSUTATSUMINE kultuurikeskuses VANALINNA KOHVIK pillitoaga WABAKOHVIK kunsti ja käsitöö väljamüügiga PISI KOHVIMAJA jõulukohvik AJAKESKUS WITTENSTEIN avab jõulumaa “WITTENSTEINI JÕULUMAAGIA” mustlaste kontserdiga www.paidekultuurikeskus.ee PAIDE - EESTIMAA SDÜ A 2 Paide Linnaleht nr. 10 (236) 23. november 2016 Paide linnavolikogu Numbrid loevad 13.10.2016 istungi Siret Pihelgas piimatööstuse rajamiseks Järvamaale, Reo- leping allkirjastatakse detsembri keskel. Tea- Linnapea palu-Mäo kergliiklustee asfalteerimise oma- tavasti saavad omavalitsused riigilt 500 000 kokkuvõte finantseering, ujula katuse ja Lembitu pargi eurose ühinemistoetuse need, mille rahvaarv • Võttis vastu Paide linna eelarvestrateegia aastateks 2017- Investeeringud kõnniteede osaline rekonstrueerimine, kunst- ühinemisel on vähemalt 11 000 inimest. 2020 2017 muruväljaku valgustuse kaasfinantseerimine, Kolme peale on meil 1. novembri sei- • Suunas teisele lugemisele Paide linna 2016. aasta III li- Nii nagu ikka iga Lai 33 hoone katuse rekonstrueerimise II eta- suga elanikke 10 852, mis tähendab, et saeelarve aasta sügisel, käib pi omafinantseering ning Paide Kultuurikes- meil on sellest „maagilisest“ piirist puudu • Muutis sihtasutuse Paide Haldus põhikirja ning kinnitas järgmise aasta eelarve kuse järgmise remondietapi omaosalus.
    [Show full text]
  • Gümnasisti Teatrihuvi Ja Seda Mõjutavad Tegurid Viljandimaa Näitel
    CORE Metadata, citation and similar papers at core.ac.uk Provided by DSpace at Tartu University Library TARTU ÜLIKOOL Filosoofiateaduskond Kultuuriteaduste ja kunstide instituut Kultuurikorralduse magistriõpe Ivi Lillepuu GÜMNASISTI TEATRIHUVI JA SEDA MÕJUTAVAD TEGURID VILJANDIMAA NÄITEL Magistritöö Juhendaja dotsent Anneli Saro Tartu 2011 Soovitan suunata kaitsmisele ……………………………………………………… (juhendaja allkiri) Kaitsmisele lubatud “…”……………………..2011. a. Kultuurikorralduse programmijuht prof. A. Leete Olen koostanud töö iseseisvalt. Kõik töö koostamisel kasutatud teiste autorite tööd, põhimõttelised seisukohad, kirjandusallikatest ja mujalt pärinevad andmed on viidatud. ……………………………………………… (töö autori allkiri) 2 SISUKORD SISSEJUHATUS 4 I KONTEKSTUAALSED JA TEOREETILISED LÄHTEKOHAD 9 1.1. Muutused kultuuriruumis 9 1.2. Lasteteater 14 1.3. Ugala Teater 17 1.3.1. Juhtide vahetumine 18 1.3.2. Näitlejad 19 1.3.3. Lastelavastused 20 1.3.4. Repertuaar hooajal 2010/2011 24 1.3.5. Lavastajad 26 1.3.6 Mängukohad 26 1.3.7. Infokanalid 27 1.3.8. Pileti hind 28 1.3.9. Teatripreemiad 28 1.4. Viljandi Nukuteater 30 II METODOLOOGILISED KÜSIMUSED 34 2.1. Küsimustiku koostamise printsiibid 34 2.2. Uuringu läbiviimine 36 III UURINGU TULEMUSED 38 3.1. Gümnasisti teatrihuvi ja seda mõjutavad tegurid 38 3.2. Erinevused poiste ja tüdrukute teatrihuvis 49 3.3. Seosed vanemate teatriskäimise sagedusega 54 3.4. Elukoha mõju teatrikäitumisele 57 3.5. Teatrihuviga ja teatrihuvita noored 61 KOKKUVÕTE 63 KIRJANDUS 69 SUMMARY 74 Lisa 1. Ankeetküsimustik 80 Lisa 2. Gümnasisti teatrihuvi mõjutavad tegurid 87 3 SISSEJUHATUS John Pick ja Malcolm Anderton on oma raamatus „Arts Administration“ väljendanud arvamust, et kunstiadministraatori peamiseks ülesandeks on luua kontakt kunstniku ja publiku vahel sellisel moel, et suurim võimalik hulk publikut saaks maksimaalse naudingu ja kasu.
    [Show full text]
  • Reisiselli Abimees
    NädalavahetusNädalavahetus AASTAT MAJANDUSLEHTE | Reede, 28. november 2014 | nr 218 (5111) | 3 eurot TALLINN, ESTONIA PST 5a TARTU, ÜLIKOOLI 4 PÄRNU, RINGI 10 tel 670 3000, 670 3003 tel 734 4207, 734 4208 tel 442 6300, 442 6305 23. REISIHOOAEG www.tensireisid.ee REISISELLI ABIMEES KEVADINE VITAAMIINISÜST PUHATA JA VAADATA 18.-22.03; 08.-12.04; 20.-24.05; 03.-07.06 ISTANBULI linnapuhkus 5p (lennureis) al. 549 € 01.-08.07; 16.-29.09 MALLORCA kultuuri- ja puhkusereis 8p (lennureis) al. 899 € 23.-30.07; 05.-12.09; 17.-24.10 MALTA-GOZO, Sitsiilia ja Comino 8p (lennureis) al. 829 € UUDIS! 21.-28.03 LANZAROTE JA FUERTEVENTURA 8p (lennureis) al. 1049 € 07.-13.04 MADEIRA kultuuri- ja puhkusereis 7p (lennureis) al. 849 € 03.-10.09 KREEKA – ZAKINTHOS kultuuri- ja puhkusereis 8p (lennureis) al. 799 € 07.-13.04 MADEIRA puhkusereis 7p (lennureis) al. 739 € 17.-24.10 MAROKO kultuuri- ja puhkusereis 8p (lennureis) al. 999 € 08.-17.05 MAROKO suur ringreis 10p (lennureis) al. 1200 € 27.06-03.07; 14.-21.10 KÜPROSE kultuuri- ja puhkusereis 7p ja 8p (lennureis) al. 839 € 22.-29.04 HOLLAND – LILLEFESTIVAL 8p (laev/buss) al. 499 € 01.-06.07 PRANTSUSE RIVIERA (Menton, Cannes, Monaco) 6p (lennureis) al. 679 € 23.-26.04 HOLLAND – LILLEFESTIVAL 4p (lennureis) al. 699 € 06.-21.05 KESK-HIINA suur ringreis 16p (lennureis) al. 2999 € VÕRRATU LOODUS 22.-29.05 PORTUGALI ringreis 8p (lennureis) al. 799 € 14.-21.07 PRANTSUSE RIVIERA, Provence ja Alpid 8p (lennureis) al. 899 € AJALUGU JA KULTUUR 27.07-03.08 SARDIINIA-KORSIKA 8p (lennureis) al. 949 € 05.-10.08 ALPIDE RINGREIS – Austria, Šveits, Itaalia 6p (lennureis) al.
    [Show full text]