Järva Valla Leht Nr 10

Total Page:16

File Type:pdf, Size:1020Kb

Järva Valla Leht Nr 10 NR 10 (44) MAI 2020 ILMUB KAKS KORDA KUUS Lühidalt • 18. maist tuleb Järva vallas arvestada mitmete liik- luspiirangutega. Tartu–Jõ- geva–Aravete maanteel Jär- va-Jaani–Jalalõpe lõigul on teeremondi tõttu kiirus piira- tud. Pärnu–Rakvere–Sõmeru maanteel Ahula–Ambla lõi- gul tehakse asfaltkatete taas- tusremonti ja ehitatakse liik- lussaari. Tööd kestavad kuni juuli lõpuni. Liiklejail palu- takse olla ettevaatlik ja jälgi- da ajutist liikluskorraldust. Juba aprillis algas teeremont Mäeküla–Koeru–Kapu teel, kus töid teeb Verston Ehitu- se OÜ. Üks sõidusuund võib lõiguti suletud olla, liikluse reguleerimiseks kasutatak- se foore. Tööd lõpevad 31. juuliks. • Alustatakse ka riigi kruusateede remonti Järva vallas. TREV-2 Grupp AS andis teada, et remonditavad riigiteede lõigud on 15185 Tammiku–Kalitsa km 0,0– 3,426, 15189 Kuusna–Tud- re–Visusti km 0,927–5,307, Arnika Tegelmann 15200 Aravete–Orgmetsa km 1,134–2,05 ja 15204 Kä- ravete–Raka km 1,296–3,598. • Kaitseliidu Järva malev Vana soojatrass läheb ajalukku kasutab 13. juunil kell 9–18 ARNIKA TEGELMANN jäävad kevadesse veel heakorra- tas, et töödesse on arvestatud 90%. „Tegelikkuses on vanade ühiselt jõutud nii kaugele, et Kaitseliidu Järva maleva hal- ja haljastustööd. AS Järva Haldusele kuuluvad trassidega küttes soojuskadu ca 2020. aastal on 99% soojusest dusalasse kuuluval Nurmsi Aravetelased on harjunud, Aktsiaseltsi Järva Haldus ju- ehk praegu kasutuses olevad 20%, pärast rekonstrueerimist tootnud Aravete Biogaas, kus õppeväljal sõjalise väljaõppe et üle Piibe maantee ja mööda hatuse esimees Andreas Sapas trassid. Likvideerimisele lähe- võiks see olla maksimaalselt 100% toorainest on taastuvatest läbiviimise käigus müra teki- põõsastikku lasteaia ja korte- ütles, et tõenäoliselt jääb see vad õhuliinid ja osaliselt maa- 10,“ ütles ta. allikatest,“ ütles Sapas. tavaid imitatsioonivahendeid. relamute poole vonkleb juba investeering nende viie aasta alune trass. „Maapealne trass on Sapas teadis öelda, et eelmise aastakümneid maapealne soo- suurimaks. „Tööde ehitusmak- 410 meetrit pikk. 2015. aastal kütjaga oli trass hoojal katki ise- • Seoses klientide arvu jatrass, mis on alailma katki sumus on ca 0,5 miljonit eurot. valminud Aravete aleviku kaug- gi neli-viis korda ja oli juhuseid, kasvuga avas Kvatro Kin- ja toad külmad. Seda, et veel Pool rahastusest tuleb Keskkon- küttepiirkonna soojusmajandu- kus koolimaja ja lasteaed suleti, nisvarahalduse OÜ Imave- kunagi uut trassi ehitama ha- nainvesteeringute Keskuselt, se arengukava andmetel on vana sest ei suudetud sooja tagada. katakse, ei uskunud Aravetel omafi nantseeringu katteks võta- trassi kogupikkus 1886 meetrit, „Viimased kaks hooaega, kui res esinduse, mis keskendub enam keegi, nagu selgus talvistel me pangast laenu,“ ütles Sapas. millest 300 meetrit on juba ee- kütab AS Järva Haldus, oleme haldusteenuse osutamisele kinnisvaraaruteludel. „Projekteerime hetkel Järva-Jaa- lisoleeritud plastist. Ehk ca 1586 suutnud tagada kogu hooajal Järva valla Imavere–Koigi Nii aga nüüd just lähebki: ni lõunapiirkonna katlamaja ja meetrit on rekonstrueeritavat piisava koguse sooja ilma suure- piirkonna ja Põltsamaa valla projekteerimine juba käib, juulis soojatrassi, kuid nende tööde trassi. Uus trass on sisuliselt sa- mate katkestusteta,“ kinnitas ta. korteriühistutele. Järvamaal läheb kopp maasse, kõige viima- maht on tõenäoliselt oluliselt ma pikk,“ selgitas Sapas. „Põhiline soe tuleb osaühingust on Kvatrol lisaks Imaverele sena võetakse maha vana trass. väiksem.“ Ta meenutas mõned kuud ta- Aravete Biogaas. Kahe aasta esindused Paides ja Türil. Kütteperioodi alguseks peaksid Vana trassi lammutab ja uue gasi sotsiaalmeedias levinud uu- jooksul, kui see fi rma on olnud torud paigas olema, tõenäoliselt ehitab OÜ Metrx. Sapas täpsus- dist, et soojuskadu on Aravetel Järva Halduse partneriks, on 2 MAI 2020 Järva vallavalitsuse meetmed ja soovitused pärast eriolukorra lõppemist 18. mail algas Järva valla COVID-19 haigust põhjustavasse koroonaviirusesse nakatumise ohu vältimiseks ja minimeerimiseks pärast eriolukorra lõppu andis Järva vallavalitsus valla ametiasutustele ja ametiasutuste hallatavatele asutus- noortekeskustel välinoorsootöö tele soovitused ja juhised ning võtab kasutusele järgmised meetmed: 18. maist kuni 1. juunini 2020 on suletud: TRIIN KONRAD •Eesti Noorsootöö Keskus seda toetusmeedet vaja või mil- vaatest praegusele olukorrale • külastajatele Aravete hooldekeskus, Ahula sotsiaalne varjupaik Noorsootöö spetsialist kuulutas välja 2020. aasta mai le jaoks nad seda kasutaks. Täp- ning palus välitööde tegemi- ja Koeru perekodu; taotlusvooru, millest saab ra- semalt: https://www.facebook. sel pöörata suurt tähelepanu • Järva valla peetavad avalikud saunad. Isikutele, kellel puudub • Noorsootöötajad pidasid hastust küsida noortekeskuste com/groups/915535578781432/ ohutusele. Peale seda jagati kodus võimalus hügieenitoiminguteks (pesemisvõimalus), korraldab plaani, milliseid tegevusi vä- suviste tegevuste läbiviimiseks. •Järva valla koostöögrupp kõik 72 osalejat gruppidesse Järva vallavalitsuse sotsiaalosakond vajaliku teenuse osutamise. litingimustes saaks korralda- Nimetatud eesmärgil saab korraldas koostöös teiste koos- ning noorsootöötajad hak- • Alates 18. maist 2020 on Järva vallavalitsuse hallatavates üld- da, pidades kinni praegustest vajaduspõhist toetust taot- töögruppidega (Harju, Saare- kasid arutlema, millised on hariduskoolides ja Koeru muusikakoolis kuni 2019/2020. õppeaasta ohutusnõuetest (tegevus peab leda kas kohalik omavalitsus maa, Hiiumaa, Muhu) nime praegused nõuded ning mida õppeperioodi lõpuni keelatud ekskursioonide korraldamine; soo- olema kontaktivaba, 2 + 2, gru- (KOV) avatud noortekeskuse alt INFOHUNT üle-eestilise saaks noortega välitingimustes vitus on ära jätta õpilaste välisvõistlustel osalemine. pis võib olla maksimaalselt 10 pidajana või avatud noortekes- „Noorsootöötajate ideedejahi“ teha. Kui alguses tundus, et • Järva valla ametiasutuste teeninduskeskus ja -punkt on kü- noort). Ideede ja ettepanekute kus ise. Ühe KOV-i kohta on selleks, et olla üksteisele toeks 30 minutit on liiga pikk aeg lastajatele avatud esmaspäeviti ja kolmapäeviti kell 8–13 ning saamiseks kaasati Järva valla maksimaalne toetussumma 15 praeguses keerulises olukorras aruteluks, siis hiljem selgus, et teisipäeviti ja neljapäeviti kell 13–17. Teistel aegadel on tagatud noored, selleks tegime üleskut- 000 eurot. Taotluse esitamise noorsootöömaastikul. Kohtu- sellest ajast jäi puudugi. Noor- avalike teenuste kättesaadavus, isikuid teenindatakse elektroonilisi se Järva valla noortekeskuste tähtaeg oli 20. mai. Esitasime misel tutvustasime osalejate- sootöötajad üle Eesti jagasid vahendeid kasutades ning ametiasutustes tehtavateks toiminguteks Facebooki lehel. Isekeskis on noorsootöötajatega ühiselt le INFOHUNTI, Kuressaare hulganisti ideid, mida ja kui- lepitakse eelnevalt aeg kokku telefoni või e-kirja teel. Tagatud on arutanud seda teemat veel Al- taotluse, et saada samuti ra- avatud noortekeskuse Noor- das saaks rakendada tänases rahvastikutoimingute tegemine täies mahus. bu põhikooli õpilasesinduse hastust suvisteks tegevusteks. tejaam juhataja Anneli Meis- eriolukorras. Kokkuvõtteks Alates 18. maist 2020 on, järgides kõiki nõudeid, soovituslik: noored, kellel ei tulnud idee- Iga piirkonna noorsootöötaja terson rääkis enda ootustest palusime noorsootöötajatel • Järva valla lasteaedades, kus see on ruumikasutuse seisukohalt dest puudust. Tegime küsit- andis põhjaliku ülevaate lähtu- ja vaatetest tänasele noorsoo- kirjutada kaks või kolm sõna, võimalik, kuni maikuu lõpuni rühmadesse vastu võtta kuni 10 last; lusi ka erinevate piirkondade valt enda piirkonna vajadustest tööle, Järva valla abivallava- mida nad sellest kohtumisest • Järva valla noortekeskuste ja noortetubade tegevus viia läbi noorte hulgas. ning põhjendas, miks on neil nem Tiina Oraste rääkis KOV-i kaasa võtaks. (vaata joonist). välitingimustes; • ametiasutuste hallatavates asutustes kuni 1. juunini 2020 korraldada huvitegevust ja anda huviharidust distantsilt või väli- tegevuste kaudu; • Järva valla eakate päevakeskuste tegevus, sh töö ja tegelused klientidega läbi viia välitingimustes või kokkuleppel teiste hallatavate asutuste juhtidega muudes valla asutuste ruumides. Kaitsemaskide ja muude isikukaitsevahendite kandmine on soovituslik. Kõikide käesolevas korralduses lubatud tegevuste juures tuleb tagada: • ruumide koristamine ja desinfi tseerimine vastavalt terviseameti soovitustele; • nõude 2 + 2 täitmine: üheskoos tohib liikuda kuni kaks ini- mest ning teistega tuleb hoida vähemalt kahemeetrist vahemaad, siseruumides tuleb tagada desinfi tseerimisvahendite olemasolu; • et ühes rühmas ei ole üle 10 inimese (sh õpetaja, treener jm personal). Märgake õpetajaid! Järvamaa Omavalitsuste Liit ning pälvinud oma õpilaste, pärase kontakti laste ja lasteva- minaril Paide muusika- ja teat- annab parimate õpetajate tun- lastevanemate, kolleegide ja nematega ning pälvinud laste- rimajas. Preemiaid antakse välja nustamiseks välja kolm pree- üldsuse lugupidamise. Arves- vanemate, kolleegide ja üldsuse kogusummas 1800 eurot, millest miat. Aasta õpetaja preemia tatakse tema panust haridus- ja lugupidamise. Kolleegid peavad arvutatakse maha tulumaks. antakse pidevalt hästi töötanud kultuurielu edendamisel oma kõrgelt hindama tema töö tule- Allkirjastatud taotlused esi- ning eelmisel õppeaastal erili- piirkonnas ja/või kogu maa- musi laste edasise edukuse näol. tada kirjalikult kas posti (Pärnu selt silma paistnud ja häid töö- konnas. Kõigis kategooriates tuleb 52, 72712
Recommended publications
  • Ükski Töö Ei Tundunud Raske ARNIKA TEGELMANN
    JUULI 2018 ILMUB KORD KUUS NR 7 (8) Ükski töö ei tundunud raske ARNIKA TEGELMANN On Järva valla õpilasmaleva teise töönädala teine päev ehk tööd on tehtud täpselt seitse päeva. Järva-Jaani gümnaasiu- mi poisid Markus Melnik, Sven Kurvits (8. kl), Kristjan Vaht ja Kaspar Talviste (6. kl) puhasta- vad pahtlilabidatega Järva-Jaa- ni bussijaama seinu, et seejärel need värske värviga katta. Poisid tunnistavad, et see töö on huvi- tav (veel on nad hekke püganud, kooli juures paar puud maha võtnud, tormikahjusid korista- nud ja kui söökla põrandat lam- mutati, siis sodi välja tassinud) ja tööd teha on parem kui õppida, aga tasub õppida, et saada tule- vikus parem töö. Veidi maad edasi vanatehni- ka varjupaiga aia taga riisuvad Melissa Saarmets ja Maria-Eliisa Ojakõiv (7. kl) kokku heina. Tüdrukud ütlevad, et mitte ükski töö pole olnud raske. Nad on rohinud, riisunud ja küürinud (näiteks tegid koolimajas suur- puhastust ja koristasid kirikut) – seda kõike teevad nad koduski, ja mingi spetsiaalse vahendiga puhastasid kalmistul hauakive. Riisumise juures on tähtis, et oleks õige tehnika: ei tohi olla küürus, selg jääb kangeks. Mida vähem heina maha jääb, seda parem. Neljast töötunnist on sel päeval järel pool – kas aiaäär saab puhtaks? „Me oleme kiired,“ vastab Melissa ja laseb rehal käia. Õpilasmaleva rühma- juht Heli Kark jagab tüdrukutele Melissa Saarmets (vasakul) ja Maria-Eliisa Ojakõiv ütle- veepudelid ja sõidab järgmist vad, et mitte ükski töö malevas pole olnud raske, riisu- Malevasuvi lõppes 28. juunil kokkutulekuga Aravetel objekti kontrollima. mise juures on tähtisd õige tehnika. Nende töö vaatab Kark ütleb, et lapsi on sel Järva valla noorsootöö spet- tundma,“ rääkis Rohi.
    [Show full text]
  • Alevist Vallamajani from Borough to Community House
    Eesti Vabaõhumuuseumi Toimetised 2 Alevist vallamajani Artikleid maaehitistest ja -kultuurist From borough to community house Articles on rural architecture and culture Tallinn 2010 Raamatu väljaandmist on toetanud Eesti Kultuurkapital. Toimetanud/ Edited by: Heiki Pärdi, Elo Lutsepp, Maris Jõks Tõlge inglise keelde/ English translation: Tiina Mällo Kujundus ja makett/ Graphic design: Irina Tammis Trükitud/ Printed by: AS Aktaprint ISBN 978-9985-9819-3-1 ISSN-L 1736-8979 ISSN 1736-8979 Sisukord / Contents Eessõna 7 Foreword 9 Hanno Talving Hanno Talving Ülevaade Eesti vallamajadest 11 Survey of Estonian community houses 45 Heiki Pärdi Heiki Pärdi Maa ja linna vahepeal I 51 Between country and town I 80 Marju Kõivupuu Marju Kõivupuu Omad ja võõrad koduaias 83 Indigenous and alien in home garden 113 Elvi Nassar Elvi Nassar Setu küla kontrolljoone taga – Lõkova Lykova – Setu village behind the 115 control line 149 Elo Lutsepp Elo Lutsepp Asustuse kujunemine ja Evolution of settlement and persisting ehitustraditsioonide püsimine building traditions in Peipsiääre Peipsiääre vallas. Varnja küla 153 commune. Varnja village 179 Kadi Karine Kadi Karine Miljööväärtuslike Virumaa Milieu-valuable costal villages of rannakülade Eisma ja Andi väärtuste Virumaa – Eisma and Andi: definition määratlemine ja kaitse 183 of values and protection 194 Joosep Metslang Joosep Metslang Palkarhitektuuri taastamisest 2008. Methods for the preservation of log aasta uuringute põhjal 197 architecture based on the studies of 2008 222 7 Eessõna Eesti Vabaõhumuuseumi toimetiste teine köide sisaldab 2008. aasta teaduspäeva ettekannete põhjal kirjutatud üpris eriilmelisi kirjutisi. Omavahel ühendab neid ainult kaks põhiteemat: • maaehitised ja maakultuur. Hanno Talvingu artikkel annab rohkele arhiivimaterjalile ja välitööaine- sele toetuva esmase ülevaate meie valdade ja vallamajade kujunemisest alates 1860.
    [Show full text]
  • Järvamaa Väärtuslikud Maastikud, Ilusa Vaatega Teelõigud Ning Vaatetornid Ja Vaatekohad
    Tellija Järva Maavalitsus Rüütli 25, 72713 Paide Tel 385 9601 www.jarva.maavalitsus.ee/ Konsultant Ramboll Eesti AS Laki 34, 12915 Tallinn www.ramboll.ee JÄRVA MAAKONNAPLANEERING JÄRVAMAA VÄÄRTUSLIKUD MAASTIKUD, ILUSA VAATEGA TEELÕIGUD NING VAATETORNID JA VAATEKOHAD Järva maakonnaplaneering Järvamaa väärtuslikud maastikud, ilusa vaatega teelõigud ning vaatetornid ja vaatekohad Koostamise 2015/09/07 kuupäev 2 / 71 Järva maakonnaplaneering Järvamaa väärtuslikud maastikud, ilusa vaatega teelõigud ning vaatetornid ja vaatekohad SISUKORD SISSEJUHATUS ............................................................................................................... 5 1. VÄÄRTUSLIKE MAASTIKE MÄÄRATLEMINE .......................................................... 6 Üldpõhimõtted ....................................................................................................... 6 Alade valik ............................................................................................................ 6 Alade hindamine .................................................................................................... 7 2. JÄRVAMAA VÄÄRTUSLIKUD MAASTIKUD ............................................................. 9 Maakondliku, võimaliku riikliku tähtsusega (I klassi) väärtuslikud maastikud ................. 9 2.1.1. Jänijõe uhtlammimets ............................................................................................. 9 2.1.2. Mägede maastik ..................................................................................................
    [Show full text]
  • Rahvastiku Ühtlusarvutatud Sündmus- Ja Loendusstatistika
    EESTI RAHVASTIKUSTATISTIKA POPULATION STATISTICS OF ESTONIA __________________________________________ RAHVASTIKU ÜHTLUSARVUTATUD SÜNDMUS- JA LOENDUSSTATISTIKA REVIEWED POPULATION VITAL AND CENSUS STATISTICS Järvamaa 1965-1990 Kalev Katus Allan Puur Asta Põldma Luule Sakkeus Lehtse Ambla Albu Roosna- Järva-Jaani Paide Alliku Esna Koeru Väätsa PAIDE Koigi Türi Imavere Oisu Türi Ollepa Tallinn 1996 II EESTI KÕRGKOOLIDEVAHELINE DEMOUURINGUTE KESKUS ESTONIAN INTERUNIVERSITY POPULATION RESEARCH CENTRE RAHVASTIKU ÜHTLUSARVUTATUD SÜNDMUS- JA LOENDUSSTATISTIKA REVIEWED POPULATION VITAL AND CENSUS STATISTICS Järvamaa 1965-1990 Kalev Katus Allan Puur Asta Põldma Luule Sakkeus RU Seeria C No 10 Tallinn 1996 © Eesti Kõrgkoolidevaheline Demouuringute Keskus Estonian Interuniversity Population Research Centre Kogumikuga on kaasas diskett Järvamaa rahvastikuarengut kajastavate joonisfailidega, © Eesti Kõrgkoolidevaheline Demouuringute Keskus. The issue is accompanied by the diskette with charts on demographic development of Järvamaa population, © Estonian Interuniversity Population Research Centre. ISBN 9985-820-22-3 EESTI KÕRGKOOLIDEVAHELINE DEMOUURINGUTE KESKUS ESTONIAN INTERUNIVERSITY POPULATION RESEARCH CENTRE Postkast 3012, Tallinn EE0090, Eesti Käesolev kogumik on autorikaitse objekt. Autoriõiguse valdaja eelneva kirjaliku nõusolekuta on keelatud seda väljaannet või selle mistahes osa reprodutseerida, avaldada või jätta avaldamiseks infovõrgus, ümber kirjutada mistahes viisil või vahendiga elektrooniliselt, mehhaaniliselt, fotokopeerimise, salvestamise
    [Show full text]
  • Järvamaa Aastaraamat 2014
    JÄRVA MAAVALITSUS JÄRVAMAA AASTARAAMAT 2014 Paide 2015 Sisukord Hea aastaraamatu lugeja ....................................................................................................................... 4 Järvamaa ............................................................................................................................................... 5 Valik sündmusi Järvamaal 2014 ...................................................................................................... 7 Järvamaa Omavalitsuste Liit .............................................................................................................. 18 Paide linn ........................................................................................................................................ 22 Albu vald ........................................................................................................................................ 32 Ambla vald ..................................................................................................................................... 36 Imavere vald ................................................................................................................................... 46 Järva-Jaani vald .............................................................................................................................. 51 Kareda vald .................................................................................................................................... 56 Koeru vald .....................................................................................................................................
    [Show full text]
  • Materialien Zur Gütergeschichte Lertoens Für Die Ältere Schwedische Zeit Bis Zur Rbfassung Der Ältesten Uns Erhaltenen Lhunster- Und Rossdienstrollen Estlands
    Dem II. Baltischen Historikertag geroidmet oon der Gesellschaft zur Erhaltung der Rltertümer lercoens. Materialien zur Gütergeschichte lertoens für die ältere schwedische Zeit bis zur Rbfassung der ältesten uns erhaltenen lHunster- und Rossdienstrollen Estlands. Paul freiherrn oon Ungern-Sternbcrg cand. jur Sonderabdruck aus den .Beiträgen zur Kunde Est-, Liv- und Kurlands", Bd. VII, Heft 4. Reval, 1912. Buchdr. d. „Revalschen Zeitung". II. Baltischer Historikertag. Reval, Juni 1912. Die Eröffnung findet am 18. Juni a. c. um 10 Uhr vorm. im Saale des Schwarzenhäupter-Hauses statt. PROGRAMM. I. Tag. Montag, den 18. Juni, 10 Uhr vormittags im Schwarzenhäupterhause: 1. Stadtbibliothekar N. Busch-Riga: Zur baltischen Vorgeschichte. 2. Dr. phil. G. von S a b 1 e r - Dorpat: Über die Nationalität der Aestier. 3. Ritterschaftsbibliothekar C. von Löwis-Riga: De­ monstration einer Karte der heidnischen Burgberge. 4. Stadtarchivar O. Greiffenhagen-Reval: Demon­ stration der musik-paläographischen Ausstellung. 3 /45 Uhr nachmittags im Estländischen Provinzial-Museum: 1. Oberlehrer A. S p re c ke 1 s e n - Reval: Über das Gräberfeld Laakt. 2. Dr. A. Friedenthal-Reval: Über einen Versuch zur Herstellung baltisch-archäologischer Typenkarten. II. Tag. Dienstag, den 19. Juni, im Schwarzenhäupterhause. 10 Uhr vormittags: 1. Oberlehrer H. Diederich s-Mitau: Über eine ungedruckte Quelle zur Geschichte Livlands in der II. Hälfte des XVI. Jahrhunderts. 2. Stadtarchivar A. F e u e r e i s e n - Riga : Über das baltische Archivwesen. 3. Stadtarchivar O. G re i ff e n h age n - Reval: Über das Revaler Stadtarchiv. 4. Ritterschaftsarchivar Dr. P. Baron v. d. Osten - Sacken: Über das Estländische Ritterschafts­ archiv.
    [Show full text]
  • Mõelgem Koos Viimsi Tulevikule Taotlused 1
    Viimsi hakkab toetama erakoole >> loe lk 8 Tiraazv 9970 nr 6 (451) 24. märts 2017 Viimsi vald 20 000 elaniku piiril. Loe lk 4 Mõelgem koos Viimsi tulevikule Taotlused 1. klassi astumiseks Taotlusi 2017/2018 õppeaastal Viimsi valla koolide 1. klassidesse saab esi- tada 31. märtsini 2017 elektroonilises infosüsteemis Arno (piksel.ee/arno/ viimsi). Koolikoha saamise eelduseks on lapse elukoht Viimsi vallas 2017. aasta 1. veebruari seisuga. See, milline kool lapsele määratakse, sõltub koo- li õppekohtade arvust ning arvestades oluliste asjaoludena õpilase elukoha lähedust koolile ja võimalusel sama pere teiste laste õppimist samas koolis või vanemate soove. Kui taotlused laekuvad pärast 31.03.2017 või lapse elukoht Viimsi vallas on hilisem kui 01.02.2017, siis määratakse lapsele kool, kus on vaba õppekoht. Küsimuste korral palume pöörduda valla- valituse haridus- ja kultuuriametisse üldhari- duse spetsialisti Aet Tampuu poole (e-post aet. [email protected], tel 602 8868). Haridus- ja kultuuriamet Viimsis leidub merd ja metsa ning siin on noor kasvav elanikkond. Aerofoto Margus Vilisoo Missugusena soovime inimesed oma lähikonna problee- kavandamine viib meid kindlamalt Rohuneeme külaseltsi Viimsit näha viie või kümne KÜSIMUSED VALLAELANIKULE me kõige paremini. Kuhu peaks tu- edasi ja annab igapäevategevuste- aasta pärast? Mis on siin n Miks on Viimsi vallas hea ela- lema kergliiklustee või terviserada, le eesmärgi. koosolek da ja milliseid väärtusi tuleb hästi, mis võiks teisiti olla, kas on piisavalt kooli- ja lasteaia- Arengukava koostamise prot- 30. märtsil kell 18 toimub Püünsi Koolis kindlasti hoida? mis peaks kindlasti jääma ja kohti, mida peaks ehitama, mida sessi käigus kavandame eelarve- Rohuneeme külaseltsi üldkoosolek. n Missugused on probleemid/ Päevakorras: ülevaade tehtust ning plaa- edasi kanduma? korrastama jne – küllap igaühel on strateegiat, kus võtame arvesse val- kitsaskohad, mis Viimsi vallas nid käesolevaks aastaks, majandusaasta vajavad lahendamist? meeles mõlkumas ideid, mis tema la rahalised võimalused.
    [Show full text]
  • Vald Liidab Nelja Firma Parimad Kogemused Toimub Sel Aastal Järva Vallas Aravetel 23
    NR 1 (14) JAANUAR 2019 Lühidalt • Järvamaa Maakaitsepäev Vald liidab nelja firma parimad kogemused toimub sel aastal Järva vallas Aravetel 23. juunil. ARNIKA TEGELMANN • Eesti Piimandusmuu- seumi juht Anneli Siimussaar ütles, et 2018. aastal külastas Järva vallavolikogu ot- muuseumi 6440 inimest, sel sustas läinud aasta vii- aastal on muuseumipere võt- masel istungil ühenda- nud sihiks 7000 külastajat. da aktsiaseltsiga Koe- Maanteeamet paigaldas • ru Kommunaal teised detsembris Jägala–Kärevete 51,5. kilomeetrile kiirustabloo. Järva valla kommu- • Järvamaa Omavalitsuste naalettevõtted, osa- Liidu välja antavatele maakonna ühingud Imavere Soo- spordi- ja kultuuripreemiatele jus, Järva-Jaani Tee- esitati kokku 11 kandidaati. Kul- nus ja Albu Teenus. tuurielu edendaja preemiale kan- See loob eelduse pal- dideerib Järva vallast Kaja Kraav, gata paremate oskus- kultuurihoidja preemiale esitati ka Eva Linno, Kersti Liivak ja tega töötajaid, misläbi Arvo Kangas. Järvamaa kultuu- peaks tõusma pakuta- ripreemiad antakse kätte 7. veeb- vate teenuste kvaliteet. ruaril Koeru kultuurimajas ning spordirahvast tunnustatakse 16. veebruaril Paide spordikeskuses. Järva valla kommunaalette- võtete juhatuste liige Andreas • Keskkonnainvesteerin- Sapas ütles, et senised ettevõt- gute Keskuse (KIK) nõukogu ted on väga erinevad ja igast otsustas toetada siseriiklikust on midagi head kaasa võtta. keskkonnaprogrammist kolme „Näiteks Koeru Kommunaal Järvamaa projekti. 19 500 eurot toodab toasooja lisaks Koerule sai Aravetel tegutsev OÜ Teras- nüüd ka Aravetel ja Järva-Jaa- man oma tehase amortiseeru- nis. Nende hallata on ka kõik nud hoonete lammutamiseks Koeru katlamaja rekonstrueeriti aastal 2012. Andreas Sapas (pildil) sülitab kolm korda üle õla, öeldes, et kuue aas- veehaarded endise Koeru valla ning valmistoodangu ladusta- piires nii joogivee kui ka reovee ta jooksul pole see kordagi alt vedanud.
    [Show full text]
  • Avalike Konteinerite Nimekiri, 24.03.15
    AS VÄÄTSA PRÜGILA POOT TEENINDATAVATE AVALIKE KONTEINERITE ASUKOHAD: VALD / LINN asukoht tüüp maht organisatsioon Aegviidu vald Karli pood paber 0,8 EPR Aegviidu vald Karli pood segapakend 0,8 EPR Aegviidu vald Piibe mnt.47 segapakend 2,5 TVO Albu vald Ahula korterelamud paber 2,5 EPR Albu vald Albu kortermajad paber 2,5 EPR Albu vald Albu Kaalepi paber 0,8 ETO Albu vald Järva-Madise bussipeatus segapakend 2,5 EPR Albu vald Ahula kortermajade juures segapakend 2,5 EPR Albu vald Kaalepi segapakend 2,5 EPR Albu vald Ojaküla segapakend 0,8 TVO Albu vald Albu,maja 3 ja eramajad segapakend 0,8 TVO Albu vald Kaalepi korrusmajad segapakend 0,8 TVO Albu vald Albu Peedu segapakend 0,8 ETO Albu vald Orgmetsa segapakend 0,8 ETO Albu vald Valgehobuse mägi segapakend 0,8 ETO Albu vald Albu kpl.plats segapakend 2,5 ETO Albu vald Albu korrusmajad segapakend 0,8 ETO Ambla vald Käravete postkontor paber 0,8 EPR Ambla vald Aravete postkontor paber 0,8 EPR Ambla vald Ambla postkontor paber 0,8 EPR Ambla vald Ambla Vesiroosi kpl. paber 2,5 ETO Ambla vald Aravete Jäätmejaam paber 2,5 ETO Ambla vald Jõgisoo paber 0,8 ETO Ambla vald Roosna paber 0,8 ETO Ambla vald Aravete KETE paber 2,5 ETO Ambla vald Käravete Raamatukogu paber 2,5 ETO Ambla vald Jõgisoo segapakend 0,8 ETO Ambla vald Roosna segapakend 0,8 ETO Ambla vald Aravete KETE (end. Politseimaja) segapakend 0,8 TVO Ambla vald Aravete Uus tn. 2 segapakend 0,8 TVO Ambla vald Aravete Kultuurimaja plats segapakend 0,8 TVO Ambla vald Aravete Kultuurimaja plats segapakend 2,5 TVO Ambla vald Käravete Ambla tee 1 segapakend 0,8 TVO Ambla vald Käravete, kauplus Aleks ees segapakend 2,5 TVO Ambla vald Aravete Jäätmejaam segapakend 2,5 ETO Ambla vald Ambla Vesiroosi kpl.
    [Show full text]
  • Järvamaa Algkoolid Aastatel 1919-1934: Aineline Olukord Ja Uute Koolimajade Ehitamine
    View metadata, citation and similar papers at core.ac.uk brought to you by CORE provided by DSpace at Tartu University Library Tartu Ülikool Humanitaarteaduste ja kunstide valdkond Ajaloo ja arheoloogia instituut Eesti ajaloo osakond Brita Palmiste Järvamaa algkoolid aastatel 1919-1934: aineline olukord ja uute koolimajade ehitamine Bakalaureusetöö Juhendaja: dotsent Ago Pajur Tartu 2016 Sisukord Sissejuhatus..............................................................................................................3 1. Algkoolid Eestis 1919–1934 ...............................................................................6 1.1 Koolide, klasside ja õpilaste arv....................................................................9 1.2 Koolimajade seisukord................................................................................11 2. Järvamaa kooliolud............................................................................................18 2.1 Koolide, klasside ja õpilaste arv..................................................................21 2.2 Koolimajade seisukord................................................................................24 3. Uute koolimajade ehitustööd..............................................................................27 3.3 Piiumetsa koolimaja....................................................................................27 3.2 Mustla koolimaja.........................................................................................30 3.1 Lehtmetsa-Risti koolimaja...........................................................................31
    [Show full text]
  • Järva Valla Üldplaneering, Lähteseisukohad Järva Vald
    Järva valla üldplaneering, lähteseisukohad Järva vald Töö nr: 1945ÜP3 Tartu 2019 1945ÜP3 Järva valla üldplaneering, lähteseisukohad Planeerimisprotsessi korraldaja: Järva Vallavalitsus Planeeringute spetsialist: Mari Maltis Planeeringu koostaja: AB Artes Terrae OÜ Projekti juht, ruumilise keskkonna planeerija, volitatud maastikuarhitekt: Heiki Kalberg Koostaja, ruumilise keskkonna planeerija: Jürgen Vahtra KSH läbiviija: Alkranel OÜ Juhtekspert, Alar Noorvee AB Artes Terrae OÜ Järva valla üldplaneering, lähteseisukohad 1945ÜP3 Sisukord 1. Üldplaneeringu lähteseisukohad ..................................................................................................... 5 1.1. Transpordivõrgustiku ja muu infrastruktuuri, sealhulgas kohalike teede, raudteede, sadamate ning väikesadamate üldise asukoha ja nendest tekkivate kitsenduste määramine, liikluskorralduse üldiste põhimõtete määramine, tänava kaitsevööndi laiendamine ........................ 5 1.2. Kohaliku tähtsusega jäätmekäitluskohtade asukoha ja nendest tekkivate kitsenduste määramine .......................................................................................................................................... 6 1.3. Tehnovõrkude ja -rajatiste üldise asukoha ja nendest tekkivate kitsenduste määramine ..... 7 1.4. Olulise ruumilise mõjuga ehitise asukoha valimine ................................................................. 7 1.5. Avalikus veekogus kaldaga püsivalt ühendatud või kaldaga funktsionaalselt seotud ehitise üldiste ehituslike tingimuste ja asukoha määramine
    [Show full text]
  • Elanikud Külade Kaupa
    NR 1 (35) JAANUAR 2020 ILMUB KAKS KORDA KUUS Elanike arv vähenes veidi ARNIKA TEGELMANN Elanikud külade kaupa: Detsembrikuu vältel Abaja küla 60 Märjandi küla 64 kutsus Järva vald üles Ageri küla 35 Müüsleri küla 92 Ahula küla 256 Neitla küla 7 inimesi korrastama Albu küla 244 Norra küla 2 oma elukohaandmeid. Ambla alevik 330 Orgmetsa küla 54 Neid, kes registreeris Ammuta küla 22 Peedu küla 57 sel perioodil enda elu- Aravete alevik 751 Peetri alevik 187 kohaks Järva valla, oli Aruküla 47 Prandi küla 42 Ataste küla 27 Preedi küla 22 37. Nende vahel loositi Eistvere küla 34 Puhmu küla 27 vallavalitsuse 8. jaa- Ervita küla 220 Puiatu küla 39 nuari istungil Koigi tee- Esna küla 63 Pullevere küla 31 ninduskeskuses välja Hermani küla 19 Päinurme küla 137 elamumaa Imaveres. Huuksi küla 71 Pällastvere küla 5 Imavere küla 409 Pätsavere küla 2 Jalalõpe küla 29 Raka küla 44 Kui Järva valla avalike suhe- Jalametsa küla 20 Ramma küla 17 te juht Maarja Kauge õnneliku Jalgsema küla 54 Rava küla 29 võitja telefoninumbri valis, oli Jõeküla 2 Reinevere küla 60 toru teises otsas imestus suur. Jõgisoo küla 82 Roosna küla 97 „Selgus, et end Tallinnast Mets- Järavere küla 10 Rutikvere küla 22 la külla sisse kirjutanud Evelyl Järva-Jaani alev 972 Rõhu küla 25 polnud aimugi, et selline kam- Järva-Madise küla 80 Salutaguse küla 21 paania üldse toimus. Ta oli ikka Kaalepi küla 183 Santovi küla 44 väga üllatunud ja ei osanud esi- Kagavere küla 28 Seidla küla 37 mese hooga kohe öeldagi, kas Kahala küla 20 Seliküla 16 ta võtab vastu pakutud 2145 Auhindu loosida oli lihtne: vallavanem Rait Pihelgas ütles numbreid ja jurist Piia Lipp otsis Kalitsa küla 46 Silmsi küla 27 ruutmeetrise krundi Imaveres rahvastikuregistrist, kes selle numbri all on.
    [Show full text]