Ükski Töö Ei Tundunud Raske ARNIKA TEGELMANN

JUULI 2018 ILMUB KORD KUUS NR 7 (8) Ükski töö ei tundunud raske ARNIKA TEGELMANN

On Järva valla õpilasmaleva teise töönädala teine päev ehk tööd on tehtud täpselt seitse päeva. Järva-Jaani gümnaasiu- mi poisid Markus Melnik, Sven Kurvits (8. kl), Kristjan Vaht ja Kaspar Talviste (6. kl) puhasta- vad pahtlilabidatega Järva-Jaa- ni bussijaama seinu, et seejärel need värske värviga katta. Poisid tunnistavad, et see töö on huvi- tav (veel on nad hekke püganud, kooli juures paar puud maha võtnud, tormikahjusid korista- nud ja kui söökla põrandat lam- mutati, siis sodi välja tassinud) ja tööd teha on parem kui õppida, aga tasub õppida, et saada tulevikus parem töö. Veidi maad edasi vanatehnika varjupaiga aia taga riisuvad Melissa Saarmets ja Maria-Eliisa Ojakõiv (7. kl) kokku heina. Tüdrukud ütlevad, et mitte ükski töö pole olnud raske. Nad on rohinud, riisunud ja küürinud (näiteks tegid koolimajas suur- puhastust ja koristasid kirikut) – seda kõike teevad nad koduski, ja mingi spetsiaalse vahendiga puhastasid kalmistul hauakive. Riisumise juures on tähtis, et oleks õige tehnika: ei tohi olla küürus, selg jääb kangeks. Mida vähem heina maha jääb, seda parem. Neljast töötunnist on sel päeval järel pool – kas aiaäär saab puhtaks? „Me oleme kiired,“ vastab Melissa ja laseb rehal käia. Õpilasmaleva rühma- juht Heli Kark jagab tüdrukutele Melissa Saarmets (vasakul) ja Maria-Eliisa Ojakõiv ütle- veepudelid ja sõidab järgmist vad, et mitte ükski töö malevas pole olnud raske, riisu- Malevasuvi lõppes 28. juunil kokkutulekuga Aravetel objekti kontrollima. mise juures on tähtisd õige tehnika. Nende töö vaatab Kark ütleb, et lapsi on sel Järva valla noorsootöö spet- tundma,“ rääkis Rohi. Mängiti sid kokkutuleku ettevalmistamise aastal rühmas 26 (varem 20) üle Heli Kark. sialist Annika Rohi ütles, et kok- jalgpalli, veepommi võrkpalli, enda kanda, ja ka kõiki teisi ju- ja et tööd on nad endale koos ku tuli 77 noort (malevas töötas läbiti madalseiklusrada. Kolm hendajaid. „Kokkutulek ja kogu rühmajuhi abi, muidu koolis ühinguga Järva-Jaani Teenus,“ peaspetsialist Triin Tõnisson 97 + Metstaguse Agro rühm, paremat võistkonda said tööga töösuvi sujusid ilusasti,“ ütles ta. majandusala juhatajana tööta- loetleb Kark töid. „Piirangud käskis ära koristada järve äärest 9) vaid mõneks tunniks. „Kõik seotud auhinnad. „Näiteks esi- Tänati ka Järva õpilasmaleva logo va Lia Ojakõivuga ise otsinud. seab see, mida lapsed tohivad sinna loata püstitatud kilesauna. kandsid oranže malevasärke ja koha võitnud meeskonnas oli 13 autorit Gerli Rännikut Imaverest. „Jalgsema külaselts palus hekki teha. Ei tohi ronida kõrgemale „Lammutasime. Aga saime selle said maleva logoga torusallid liiget ja nad pidid ise omavahel Rohi ütles, et esimene proo- pügada ja pajuvõsa maha võtta, kui kaks trepi- või redeliastet ja eest näoraamatus riielda,“ tun- ning kõik rühmad pidid kokku ära jagama ämbri, neli kastekan- vikivi – esimene Järva valla töö- ka kooli juures pügasime hekke võivad tõsta kuni viis kilo.“ nistab Kark. panema oma rühma tööd tutvus- nu ja rohimiskomplektid. Isegi malev – on läbitud. On õppimise ja rohisime lillepeenraid. Orina Üks tähtis töö on veel. „Kas- 9. juulil seisab ees veel eks- tava lause, salmi. Siis moodus- loosiauhindadeks olid rehad, kohti. „Järgmisel suvel me enam mõisas koristasime, lapsed seest, tame männikut! Istutasime kooli kursioon Tartusse. „Külastame tasime 12-14liikmelised mees- harjad ja oksatangid.“ nii suuri rühmi ei tee ja püüame meie väljast. Vanatehnika var- juurde Eesti sajandaks sünni- Ahhaa teaduskeskust, Tagurpi- konnad läbisegi, et Järva valla Malevajuhina kiitis Rohi Albu paremini koostöös ettevõtetega jupaik ja päevakeskus on tööd päevaks sada männikest,“ ütleb di Maja ja Lõunakeskust,“ ütles noored õpiksid üksteist paremini ja Aravete rühmajuhte, kes võt- tööd organiseerida,“ lubas Rohi. andnud. Koostööd teeme osa- Kark. Vallavalitsuse keskkonna Kark. 2 JUULI 2018 Veeteenuse hind tõuseb Volikogus

1. augustil hakkavad kehti- Uute hindade kehtestamise • 29. juunil toimunud valla- kuse ja laiuse suhe on 7:11. seks. Loomapidaja peab koera ühes kuus. Üüri minimaalne ma uued ühisveevärgi ja -kana- vajadus tuleneb kulude suure- volikogu istungil kinnitati Järva Mastilipp ja majalipp on kolmandaks elukuuks mikro- suurus on 0,50 eurot ühe ruut- lisatsiooni teenuse hinnad AS-i nemisest. Tänasesse vee hinda vallaks ühinenud seitsme oma- mõõtmetega 105 x 165 cm. kiibiga märgistama ja regist- meetri kohta ühes kuus. Üüri Koeru Kommunaal teenindus- ei ole sisse arvestatud piisaval valitsusüksuse möödunud aasta Järva valla lipp heisatakse või reerima lemmikloomaregistris piirmäär ei sisalda eluruumi piirkonnas (Koeru alevikus, Vao määral tulevasi ja võimalike majandusaasta aruanded. pannakse alaliselt välja Järva (eeskirjas on kirjas ka, millised kasutamisega seotud kõrval- külas, Ervita külas, Kalitsa külas kriisiolukordade lahendamiseks valla ametiasutuse hoonetel andmed registrisse kanda). Ju- kulusid. ja Vahukülas). mõeldud investeeringuid, mis • Volikogu liikmed tutvusid või ruumides. hul, kui omandatakse vanem Hetkel maksab tarbija kuup- ettevõtte jätkusuutlikkuse seisu- valla arengukava koostamise Küsimusi tekitas määruse koer, tuleb koer märgistada ja • Volinikud kiitsid heaks meetri vee eest 0,84 eurot + km, kohast on hädavajalikud ja aita- seisu ja arengukava eelnõuga. punkt, kus seisab, et kasuta- registreerida looma omanda- Järva-Jaani Gümnaasiu- uus tasu võetud vee kuupmeetri vad kindlustada nõuetele vasta- Järva valla arengukava 2018- miskõlbmatuks muutunud misest ühe kuu jooksul. Kasside mi põhimääruse muutmise. eest on 0,92 eurot + km. va teenuse. Hindade muutmise 2025 eelnõu avalik väljapanek valla lipp kuulub sündsal viisil kiibistamine ja registreerimine Abivallavanem Tiina Oraste Reovee ärajuhtimise eest põhjus on ka eelnevatel aastatel on valla veebilehel kuni 30. au- hävitamisele. Mida see tähen- on soovituslik. selgitas, et tegu oli normi- maksab tarbija praegu kuup- tehtud investeeringuteks võetud gustini ja selle ajani saab eeldab? Vallasekretär Karin Te- Loomapidaja on kohusta- tehniliste muudatustega. Uus meetri eest 1,31 eurot + km, uus laenude tagasimaksmine ja lae- nõule ka aadressil [email protected] nisson-Alev selgitas, et Järva tud tiheasustusalal paigalda- põhimäärus koostatakse juhul, tasu kuupmeetri reovee ärajuhti- nuteenindamisele kohalduvad ettepanekuid saata. Arengukava valla lippu ei kasutata enne, kui ma territooriumi sissepääsu kui põhimääruse sisu muutub mise ja puhastamise eest on 1,44 laenuandja SA Keskkonnainves- avalikud arutelud toimuvad 27. see on 20. augustil Järva-Jaani juurde koera olemasolust in- 75% ulatuses. eurot + km. teeringute Keskuse nõuded. –29. augustil. kirikus õnnistatud ja esimest formeeriva hoiatussildi. Ha- Arto Saar küsis, kes vastutab Abonomenttasud jäävad samaks. AS Koeru Kommunaal ehk emalippu ei hävitata – see jaasustusalal on territooriu- ühiselamus toimuva eest. Oras- • Volikogu kinnitas Järva on etalon. Tavaliselt kulunud mi märgistamine soovituslik. te selgitas, et kool õpilaskodu- valla sümbolid ja nende ka- või katkised lipud ribastatakse Loomapidaja peab tagama teenust ei osuta, vaid pakub sutamise korra. Nii võib Järva ja põletatakse. ametiülesandeid täitva isiku kohta ühiselamus ja kui õpi- Valmis Pärnatee valla vapi värvilist ja must- Järva valla logol on kujutatud ohutu pääsemise territooriu- laskodu nõuab täiendavate töö- valget kujutist kasutada Järva seitset stiliseeritud rohelist leh- mile. Loomapidaja peab ta- tajate tööle võtmist, siis ühisela- vallavoli- te, mis koonduvad kujuteldava gama, et loom ei häiriks ega mu seda ei nõua. Ühiselamus detailplaneering kogu, Järva taime varre külge, sümbolisee- ohustaks inimesi. Loomapi- tuba kasutava lapse tegevuse vallavalitsu- rides seitset ühinenud valda. daja kannab vastutust kõigi eest vastutab lapsevanem, kes Järva Vallavalitsus võttis abihoonet. Elamu lubatud suu- se ja Järva Seitse on ka paljude rahvaste looma tegudest tulenevate on sõlminud kooliga lepingu 26.06.2018 korraldusega nr 400 rim kõrgus on 9 m, abihoonetel valla ameti- jaoks õnnenumber. Kroonle- tagajärgede eest. ühiselamu kasutamiseks. Kool vastu ja suunas avalikule väl- 4, 5 m. Hoonete suurim lubatud asutuse do- hed võivad olla nii valgel kui on kehtestanud ühiselamu ka- japanekule Koeru aleviku Pär- korruselisus on elamul kaks kor- kumentidel ka mustal taustal. Järva valla • Volikogu kinnitas Järva sutamiseks reeglid, millest tuleb natee maaüksuse ja lähiala de- rust ning abihoonel üks korrus. ja pitsatitel; logo kasutamiseks annab loa valla heakorraeeskirja. kinni pidada samuti kui kõigist tailplaneeringu. Planeeritav ala Hoonete suurim ehitusalune autasudel; vallavanem või tema asendaja. kehtivatest õigusaktidest. suurusega ca 3,2 ha asub Koeru pindala on kokku 225 m2. Tava- valla kui hal- • Volikogu kehtestas Järva alevikus Veski, Tuule tee 5, Tuule jäätme käitluse maa krundile on dusüksuse • Vallavolikogu võttis vastu valla haldusterritooriumil asu- • Aravete koolijuht taotles tee 3, Tuule tee, Pärna puiestee lubatud ehitada ühekorruseline piiri tähistavatel nimetahvlitel; Järva valla koerte ja kasside pi- vate munitsipaalomandis oleva- koolile uue põhimääruse tege- ja Välja tee L1 kinnistute vahe- jäätmekäitluse hoone. Hoone etikettidel, siltidel jt trükistel damise eeskirja, mille järgi on te eluruumide üüri piirmääraks mist ja see ka volikogu poolt lisel alal. lubatud suurim kõrgus on 9 ja suveniiridel kujundusele- looma (koera, kassi) lubatud 3 eurot ühe ruutmeetri kohta kinnitati. Detailplaneeringu koosta- m ning hoone suurim lubatud mendina. pidada loomapidajale kuulu- mise eesmärk on Pärnatee kin- ehitusalune pindala on 310 m2. Järva valla lipu kujundu- vas või tema valduses olevas nistust (katastriüksuse tunnus Maatulundusmaa krundile ei ole ses on aluseks võetud vapi ehitises või territooriumil, mis Järva vallavalitsus ootab ettepanekuid vallas bussiliiklu- 31401:002:0014) nelja elamumaa hooneid planeeritud. kujundus. Ära on jäetud peab olema piiratud nii, et loom se parendamiseks kuni 20. juulini (vt jarvavald.kovtp.ee) sihtotstarbega krundi eraldami- Detailplaneering on kooskõ- rõngasrist. Lipukanga pik- sealt omal tahtel välja ei pää- ne ning moodustatavate krun- las kehtiva Koeru valla üldpla- tide piiride ja hoonestusalade neeringuga. määramine, kruntide ehitus- Koeru aleviku Pärnatee maa- õiguse määramine, tehnoraja- üksuse ja lähiala detailplanee- Koeru rühmaga liitus tiste ja -võrkude planeerimine, ring on alates 16.07.2018 kuni liikluskorralduse määramine, 06.08.2018 avalikul väljapane- servituutide vajaduse määra- kul Järva Vallavalitsuse Koeru kaheksa kodutütart mine ning Pärnatee kinnistust teeninduskeskuses (Paide tee 5, ligikaudu 1800 m2 suuruse ala Koeru alevik) ja Järva valla ko- Kooliaasta viimasel päe- va ringkonna auliige Tiina eraldamine jäätmehoidla maaks, dulehel http://jarvavald.kovtp. val, 12. juunil, toimus Aru- Oraste, ringkonnavanem selle ehitusõiguse ja sihtotstar- ee/detailplaneeringud. küla mõisas Koeru keskkooli Gerly Leit ja noorteinstruk- beliseks kasutamiseks vajalike Avaliku väljapaneku jooksul kodutütarde pidulik koon- tor Mare Hendrikson. Lisaks tingimuste määramine. on õigus esitada detailplaneerin- dus. Kodutütarde pühaliku uute liikmete vastuvõtmisele Elamumaa kruntidele on lu- gu kohta kirjalikke ettepanekuid tõotuse „Tahan olla korralik tänasid ja tunnustasid noorte- batud ehitada üks elamu ja kaks või põhjendatud vastuväiteid. ja aus, armastada oma kodu juhid Kirsika Ilmjärv ja Merle ja isamaad, aidata ligimest Urbanus tublisid kodutütreid, ja jääda ustavaks kodutütre kes osalesid esmaabiandja ja põhimõtetele ja seadustele“ perenaise erikatse kursusel. Päästeauto saab andis kaheksa uut särasilma. Pidulikku koondust juh- Uusi organisatsiooniga tis noorkotkas Mirko Sirila. liitujaid oli tervitamas pea- Koosviibimine lõppes ühise sooja graraaži vanem Angelika Naris, Jär- tordisöömisega.

Päästeametiga päästeala lepin- auto garažeerimise hoonesse gut omavatele päästeseltside ja ko- pelletikatla paigaldamiseks 1972 halike omavalitsuste projektikon- eurot. Projekti kogumaksumus kursile laekus 42 taotlust 39 seltsilt on 2322 eurot ja omaosalus 15% kogusummas 159 791,57 eurot. ehk 350 eurot. Sõrandu Külaseltsi juhatuse Projekti elluviimisel saab liige Kaie Altmets andis teada, et Sõrandu päästeauto garaaž pel- komandohoonete remondiks või letikatla ja ruumid soojaks, et ehituseks otsustati anda MTÜ talveperioodil oleks auto soojas Sõrandu Külaseltsile Sõrandu ja valmis kiireks väljasõiduks. JUULI 2018 3 Ambla kihelkonnakeskuse ajalooline järjepidevus on tihedalt Osad järvalased põimunud Järvamaaga RÜNDO MÜLTS ühisus asutati 1909. a Amblas. Amblast kujunes tugevaim ühis- Ambla kihelkond on aja- tegeline keskus Põhja-Järvamaal. loolise Järvamaa osa, mis juba muinas- ja keskajal ei olnud • Pikka aega on Amblas tuksu- tahavad virulasteks maailmast isoleeritud kolgas, nud Järvamaa kultuuri- ja haridus- vaid maakonna põhjapoolne loo süda. Perioodil, mil Paides va- ARNIKA TEGELMANN sellest? Koos peetakse kihelkon- tugipunkt ja tähtsate liiklus- litses baltisaksa meelsus, kujunes napäevi ja kantakse rahvarõi- teede ristumiskoht. Amblast maakonna rahvuslikkuse vaid. Elu on piirideta ja ühte või Kaasajal on haldusreformide keskus. Ühtlasi oli Ambla kihel- 18. ja 19. juunil peeti teise omavalitsusse kuulumine ei tulemusel ajaloolise Järvamaa kond ainus, kus rahvuslik liikumi- Amblas ja Käravetel sea takistusi ükskõik kuhu mu- tuumikala, Ambla kihelkond, ne algas kirikuõpetaja eestvõttel. rahvakoosolekuid, sest jale poodi, kooli või tööle käia. jagatud kolme maakonna ja 50% inimestest käib tööl Järva nelja valla vahel. Lääne-Viru • Järvamaa esimene ilma- väidetavalt on ligi pool- vallast väljaspool. maakonda kuuluvad kihelkon- lik raamatukogu on asutatud tuhat inimest andnud Käravete koosolekul osalenud na kesk-, ida- ja kaguosa ehk Jä- Amblas. Kogule pani aluse allkirja sooviga liituda Valeri teadis öelda, et Ambla ja neda, Lehtse, Nõmmküla, Moe Ambla kihelkonna õpetaja ja Lääne-Virumaal asuva Aravete pole kunagi Järvamaa ja Tapa ning Tamsalu. Need põ- köster Aleksander Raudkepp Tapa vallaga. osa olnudki, ja Ants Käärma lised Ambla kihelkonna, ajaloo- 1870ndatel. märkis, et paljudele inimestele lise Järvamaa alad moodustavad Mõlemad rahvakoosolekud endisest Ambla vallast meeldib Tapa valla tuumiku. • Järvamaa koorilaulu häll asub algasid ühe stsenaariumi järgi. kuuluda Tapa valda – see pole Harju maakonda kuuluvad Amblas. Seal tegutses kirikukoor Vallavolikogu liige Vello Teor matemaatiliselt mõõdetav. Ambla kihelkonna põhjaosad: (segakoor) juba aastal 1850. 1867. rääkis Ambla vallast (varem kü- Sirlei Allmets tõusis püsti ja Rahvakoosolek Käravetel. Aegviidu ümbrus Anija valda ja aastal pani Ambla pastor Aleksan- lanõukogu) kui Aravete kolhoosi kinnitas, et hullusti pole neil mit- idapoolsed metsaalad Kuusalu der Leopold Paulsen kihelkonna- peegeldusest ja kuigi kolhoos ise te midagi ja isiklikult temal pole Kommentaar valda. Ka need alad kuulusid kooli õpetajatest kokku meeskoori. oli edukas, on probleemid võib- midagi ka vallavalitsuse töötajate HARRI LEPAMETS aastasadu Järvamaa koosseisu. 1869. aastal toimunud esimesel olla pärit just sellest ajast. Ambla vastu ja vallavalitsuse töö polegi Ambla vallavolikogu esimees 2013-2017 Kihelkonna ajaloolise jär- üldlaulupeol esindas Järvamaad ja Käravete inimesed on vallast primaarne. Aga tema käis läbi 70 jepidevuse säilimise eest sei- teiste seas ka Ambla koor. proovinud lahku lüüa varemgi inimest, kellest 66 vastasid küsi- Olen kuulnud allkirjade kogujatelt etteheiteid Ambla valla sab kihelkonnakeskus Ambla, (viimati kaks aastat tagasi, kui musele, kas nad tahavad elada viimasele volikogu koosseisule, et neid ei kuulatud ja volikogus mis asub Järva maakonnas ja • 1906. a Amblas asutatud koguti 419 allkirja), kuid valla- Tapa vallas või Järva vallas, et ei ole toimunud rahvaalgatuse teemalisi arutelusid. Kindlasti see moodustab nüüdse Järva val- haridusselts oli üks esimestest volikogu ei võtnud Teori sõnul nemad tahavad elada Tapa vallas. nii ei ole ja allpool väike ülevaade aruteludest. la põhjaosa. Amblal on kanda Järvamaal. eelnõu arutadagi. „Selle teema- Küsitlus toimus kevadel. Selle Alustuseks on oluline teada, et Ambla vallavolikogu istungil 18. oluline roll ajaloolise Järvamaa ga on minu mäletamist mööda aja peale oli Järva valda olnud veebruaril 2016 oli päevakorrapunktis nr 9 arutusel Järva-Jaani tugipunktina ning põlise maa- • Amblal on kanda oluline roll tegeletud aastakümneid, see on vaid paar-kolm kuud. vallavolikogu ettepanek Ambla vallavolikogule haldusterrito- konna identiteedi kandjana. Eesti omariikluse loomisel Järva- kas kuues või seitsmes katse saa- Vaid üks inimene Käravetel riaalse korralduse muutmise läbirääkimiste alustamiseks. Taoline maal. 25. veebruaril 1918 toimu- da enda ajaloolisele kodumaale, taipas küsida, mis Tapa vallaga ettepanek tehti veel teistelegi Järva-Jaani vallaga piirnevatele • Ambla kihelkonnakesku- nud Ambla lahingut võib pidada et proovida kokku panna muist- liitudes ka paremaks muutub omavalitsustele. Ambla vallavolikogu otsustas alustada Järva- ses paikneb esimene Järvamaa- esimeseks teadlikult omariikluse ne Ambla kihelkond,“ ütles ta. ja millest siis praegu puudust Jaani vallaga läbirääkimisi ning moodustas selleks komisjoni. le rajatud kirik, mis sai eesku- välja kuulutanud Eesti eest peetud Nüüd loodab Teor otsuse eel- tuntakse. „Miks lahkuda toimi- Rõhutan, et järgnevad arutelud külade äraviimise teemal olid juks paljude teiste Põhja-Eesti lahinguks. Ambla lahingus 25. nõu valmis saada Järva vallavo- vast süsteemist? Tahame kuulda juba peale eelnimetatud volikogu otsust Järva-Jaani vallaga kirikute ehitusele. Ambla ki- veebruaril 1918. aastal elu jätnud likogu augusti istungiks. Teor põhjendusi,“ küsis Raivo Otto, läbirääkimiste alustamisest. helkonnakirik valmis ca 1250. olid esimesed omariikluse eest tõi näiteks Pajusi ja Puurmani aga ei saanud vastust. Ambla vallavolikogu istungil 16. juunil 2016 oli päevakorra- aaastal. Ajaloolisel Põhja-Jär- langenud Järvamaal. vallad – liitudes Põltsamaa val- Amblas rahvakoosolekul punktis nr 8 rahvaalgatuse eelnõu „Ettepanek haldusüksuse pii- vamaal on mitmel korral viibi- laga, läksid mõlemast mõned osalenud volikogu liige Külvar ride muutmise läbirääkimiste alustamiseks“ menetlusse võtmine. nud ja sellekohaseid märkmeid • Ajaloo jooksul on Ambla külad kokku Jõgeva vallaga –, Mand soovitas anda uuele oma- Eelnõu esitaja Vello Teor tegi sellekohase ettekande, vallavanem teinud Läti Henrik. Ambla kui piirkonda Järvamaast lahutanud kuid unustas lisada, et maakon- valitsusele võimaluse end näi- tutvustas vallavalitsuse seisukohta otsuse eelnõu osas. Istungil keskuse mõjuvõim avaldus ka kaks suurt isevalitsejat. Esimene na piirid sellest ei muutunud. data. Ta märkis, et Koeru soove toimus arutelu, milles osalesid volikogu ja vallavalitsuse liikmed. selles, et seal pidas istungeid neist oli Katariina II. Tema võimu Sedapuhku on lahkulööjaid, haldusreformi ajal ei arvestatud Eelnõu hääletamise tulemusena sai otsuse eelnõu 4 poolthäält maakonna esimese astme nel- ajal Eestis kehtinud asehalduskord kes allkirja andsid, väidetavalt ning vald sundliideti, kuid vim- ja 9 vastuhäält, erapooletuid ei olnud. Seega ei saanud otsuse jaliikmeline tsiviilkohus. Seega suurendas 1783. a Järvamaad Vi- 492 + viis inimest naaberküla- ma pidamise asemel lüüakse uue eelnõu vajalikku arvu poolthääli. on Ambla olnud nii halduster- rumaal asunud Väike-Maarja dest, sh Käravete piirkonnast valla arengus kaasa. Vallavolikogu istungil 15. septembril 2016 arutati päevakorra- ritoriaalselt kui ka ajalooliselt kihelkonna võrra. Ambla kihel- 134. Tallinna järvalaste seltsi juht punktis 6 volikogu liikme Meelis Kaseväli esitatud otsuse eelnõu Põhja-Järvamaa südameks. kond läks aga Harjumaa (Tallinna Ambla kultuurimajja kogunes ja Ambla haridusseltsi liige Elle „Elanike arvamuse väljaselgitamiseks küsitluse korraldamine kreisi) alla. Asehalduskord jäi siiski ligi 70, Käravete rahvamajja 44 ini- Lees (muide, seltsi asutas tema Ambla valla territooriumiüksuse osades Ambla alevikus, Reinevere, • Järvamaalt on enim kogu- lühiajaliseks. Pärast Katariina II mest, kuid nende seas oli ka ajakir- vanaisa Mihkel Kask aastal 1906) Roosna, Jõgisoo ja Raka külades, Käravete alevikus, Kukevere ja tud rahvaluulet just Ambla kihel- surma troonile tõusnud Paul I janikke, volinikke ja ametnikke. ütles, et kihelkond on identiteedi Märjandi külades ja Sääsküla külas“ menetlusse võtmine. Volikogu konnast. Jakob Hurda järvalastest taastas 1796. aastal põhijoontes Järva vallavolikogu esimees küsimus ja näitab, kust inimene istungil toimus antud päevakorra teemal arutelu, milles osales kirjasaatjate hulgas oli kogunisti endise valitsemiskorra ning Amb- Jüri Ellram selgitas, et Järva vald pärit on. „Ambla kihelkond pole enamik volikogu liikmeid. Veelkord, sellel hetkel oli haldusreformi 21 Ambla kihelkonnast pärit ini- la tuli tagasi Järvamaa koosseisu. on Eestis ainulaadne asumipõhi- kunagi Virumaal olnud. Küsime osas Ambla vallavolikogu otsus pidada läbirääkimisi Järva-Jaani mest, mistõttu Amblast kogutud ne ja teeninduskeskustele toe- siis nii – kas oled virulane või vallavolikogu ettepanekust lähtuvalt. Volikogu enamuse arvamus rikkalik pärand on asendamatuks • Teine suurem Järvamaa tü- tuv omavalitsus, kel puudub üks järvalane?“ ütles ta neile inimes- oli, et läbi räägime kogu Ambla valla territooriumi osas. Hääleta- allikaks Järvamaa kultuuriloo uu- keldamine toimus J. Stalini või- (tõmbe)keskus. tele, kes Ambla rahvakoosolekul mise tulemusena sai Meelis Kaseväli otsuse eelnõu 4 poolthäält ja rimisel ja tutvustamisel. Amblast muperioodil. 1950. aastal jagati Ikka ja jälle jääb saalist kõla- ütlesid, et pääsevad Tapaga liitu- 8 vastuhäält, erapooletuid ei olnud. Seega ei saanud otsuse eelnõu on 1889. aastal kogutud vanasõna ajalooline Järvamaa viie väikera- ma sõna „kihelkond“: kuidas elu des koju. „Kui inimene annab vajalikku arvu poolthääli ja lükati tagasi. „Parem hapu õun pius kui küm- jooni vahel. Paide kõrval tõusid Amblas kihelkonna ajal kees ja kuhugi allkirja, peab ta teadma, Lõpetuseks kinnitan, et tollane Ambla volikogu enamus on me magusat puu otsas“. rajoonikeskuste staatusesse Türi ja et kihelkond on vaja liita. Ellram et ta vastutab selle eest. Keegi ei lähtunud oma otsustes alati sellest, et mitte vastuollu minna va- Tapa. Viimase koosseisu kuulus ka selgitas, et on Imaverest, mis võta ära võimalust minna ostma limistel küsitud mandaadiga. Põhisõnum ja seisukoht siis oli ja • 20. sajandi algusele iseloo- Ambla. Taoline kooslus sai kesta kuulub Pilistvere kihelkonda, Tapale – meil on vaba maa –, on tänaseni, et Ambla vald on olnud läbi ajaloo osa Järvamaast. mulik nähtus oli majandusliku kuni 1962. aastani, mil nn Stalini millest suurem osa asub Viljan- mõelge ainult, kuidas seda pa- Niisamuti on see meie visiooni järgi ka tulevikus. ühistegevuse hoogne areng. Jär- rajoonid likvideeriti ja Ambla jäi di-, osa ka Jõgevamaal – mis siis remini korraldada.“ vamaa esimene kaubatarvitajate Paide rajooni (Järvamaa) osaks. 4 JUULI 2018

JÄRVA VALLAS VÕIDUPÜHAL Koeru viimase vallavanema mälestuspingil Nelja küla selts taaselustas tasub mõelda minevikule ja tulevikule Laupäeval, 23. juunil avati istuda ja mõelda nii neile, kes lipuheiskamise tava Järva vallas Koeru teenindus- on meie seast lahkunud, kui ka keskuse ees mälestuspink Koeru enda minevikule ja tulevikule,“ Võidupühal, 23. juunil tõm- viimasele vallavanemale Andres ütles Pihelgas. mati Merja linnamäel taas leh- Teppanile. Järva vallavolikogu liige vima sinimustvalge lipp ja lauldi Järva vallavanem Rait Pihel- Külvar Mand tuletas meelde, isamaalisi laule, täpselt nagu aas- gas meenutas Andrest kui alati et pink asub sümboolses ko- tal 1934, mil 23. juunil tähistati positiivset meest, kes ei andnud has, kõrvuti 1905. aastal oma Eestis Võidupüha esimest korda kunagi alla. Lisaks vallavanema- vabadusmõtete eest hukkunud ametlikult rahvuspühana. na tehtud tööle liitus Teppan Vaali meestele pühendatud Tava taaselustas nelja küla – haldusreformi ajal Järva valla ausambaga. „Mõnes mõttes Abaja, Valila, Koidu-Ellavere ja meeskonnaga ning pidi abival- võitles ka Andres iseseisvuse, Merja – rahvas Uno Aani juh- lavanemana aitama kujundada Koeru iseseisvuse eest. Kuid timisel. Aan teadis rääkida, et uut valda. „Ta ei jõudnud uude täna oleme Järva vallas, And- lippu heisati ja jaanituld tehti Järva valda suurt panust anda, res pärandas mulle volikogu (õigemini põletati posti otsa vin- aga ta töötas meeletult ning liikme koha ja meie mõtted, natud tõrvatünni) Merja linna- tegi sellel keerulisel haldusre- mida koos mõtlesime, reali- mäel varemgi, kuid 1934. aastal formi ajal ära suure töö,“ ütles seeruvad tasapisi Järva vallas,“ püstitati siia korralik lipumast Pihelgas. „Ma tahaksin väga, et ütles ta. ja Väinjärve valla kaitseliitlased, ta oleks täna veel minu kõrval Andrese vend Alar ja isa Ma- naiskodukaitsjad, noorkotkad Koeru kihelkonna esimesi kü- ja aitaks valda üles ehitada.» ti kinnitasid pingile nimesildi. ja kodutütred tulid kokku Või- lakoole, Merja külakool. „See Pihelgas lisas, et pink pole püs- „Vaadates pingi pikkust – And- dupüha tähistama. Kõigi nende on haruldane koht, kuhu külad titatud Teppanile ainult tema res oli nii kasvult kui tegudelt organisatsioonide esindajad olid on oma Vabadussõjas langenud teenete eest vallajuhina, vaid ka suur mees,“ tõdes Alar Teppan. kohal nüüdki. Teada on ka, et kangelastele puud istutanud – Teppanile inimesena. „Ta põ- Endine Koeru vallavanem ja mängis Vao kaitseliidu pasuna- neist on kasvanud juba võimas les ereda leegiga ja tegi kõike volikogu liige Aldo Tamm lau- koor. Sedapuhku pasunakoori allee. Teine, kividest allee tähis- kirega.“ sus, et see pink on lihtne, siiras uskus kogukonna tulevikku ja viibijad said nüüdki maitsta küll polnud, kuid pilli puhus tab neid talukohti, mida enam Pihelgas avaldas lootust, et ja südamlik tänutähis Andrese soovis ka panustada, et see tões- koduseid kotlette ja Andrese Abaja küla poiss Mirko Sirila. olemas pole: Valila külas on neid pink paneb Koeru teenindus- elutööle. Ta tuletas meelde, et ti nii oleks,“ ütles ta. ema küpsetatud veel ahjusooje „Ilus oli seda taas teha Eesti 19, Abajal 6, Koidu-Ellaveres 8 ja keskuse juures ringi kiirusta- Andres oli nii Koeru vallavo- Koeru kultuurimaja direktor kringleid. Vabariigi 100. sünnipäeva aas- Merjal 16. Ometi on see kuulus vaid inimesi hetkeks aega ma- likogu liige, aseesimees kui ka Eva Linno meenutas, et And- Andres Teppan oleks sel sü- tal,“ ütles Aan ja lisas, et linna- paik. Kui Karl XII venelastega ha võtma. „Me ainult tormame viimane vallavanem ja au oli res armastas laudadega pidu- dasuvel tähistanud oma esimest mäge aitasid niita vabatahtlikud Põhjasõjas võitles, oli ta siin tänapäeval ühest kohast teise, temaga koos töötada, ning tä- sid, millelt ei tohtinud kindlasti suurt juubelit, kuid lahkus meie ja Koeru Kommunaal. laagris ja iga talu pidi oma ka- aga vahepeal tuleb ka maha nas Andrese vanemaid. „Andres puududa kotletid. Kõik kohal- hulgast läinud aasta detsembris. Peatuti ka kümme aastat ta- tuse alla võtma kümme meest. gasi rajatud nelja küla platsil, Siis tulid venelased ja põletasid kus aastatel 1835–1919 asus üks kogu küla maha,“ pajatas Aan.

Mastivimplid ja tänukirjad anti kaunite kodude omani- kele kätte võidupüha ja maakaitsepäeva tähistamise üritusel 23. juunil Kärus. Järva valla poolt said seitse Jär- va valla kauni kodu omanikku Põltsamaa roosiaia roosi- istikud. Pildil annavad need Kris ja Lauri Alliksaare pere- Esimesena peatusid vallajuhid Öötla mõis pargis ja ava- le Aravetelt kätte vallavolikogu esimees Jüri Ellram ja Järva-Peetri kirikaias võttis võidutule vastu lõbus seltskond. sid ka lipumasti. Lipu heiskasid vallavanema abiga ko- vallavanem Rait Pihelgas. Fotod Maarja Kauge halikud lapsed. JUULI 2018 SÕPRUSVALLAD 5

Fotod Eva Linno

Pildil vasakult: Mauri Salo (Kokkola linnavalitsuse liige), Jüri Ellram (Järva vallavolikogu esimees), Kirsi Koivisto (naiskoori Ilmajoe muuseum. Mannerheimi ooperi dekoratsioonid on võimsad. Koriat juht), Kirsi Hänninen (Kokkola kultuurikomisjoni liige), Rait Pihelgas (Järva vallavanem), Karin Tenisson-Alev (Järva vallasekretär) ja Sonja Remell (Kokkola linna sekretär). Sõbrasuhted jätkuvad Sõbrad tulid ARNIKA TEGELMANN nädalavahetuseks külla

7.-9. juunini külastas 8. juuni hommikupoolikul tore näha, kuidas on kasvamas Koeru kolmeliikmeline kohtusid Järva valla esindajad Järva vald. Meie hoiame teile esindus – Koeru piir- ning valla sõprusvalla Kokkola pöialt ning ootame teid endile esindajad Järva-Jaanis, et saada külla. Olete olnud selle poole konna juht Toomas tuttavaks ning arutada edasisi aasta jooksul väga tublid!" Tammik, kultuurimaja koostöövõimalusi. Järva vallavanema Rait Pihel- direktor Eva Linno ja Kokkola linn (endine Kälviä gase sõnul on au olla nii suure Ahto Härm AS Ko- küla) ja endine Järva-Jaani vald linna sõprusvald. „Kindlasti on neskost – Koeru sõp- on olnud sõprussuhetes alates oluline ka edaspidi sõprussuh- rusvalda Ilmajoed 1991. aastast. Kokkola on linn teid säilitada ja vaadata ühiselt Igal aastal ehitab Ilmajoele põhjalahe kaldal Soomes, kus üle koostöö arendamise võima- Soomes. oma kodu kümme noort peret. elab 48 000 inimest ning mille lused," ütles ta. Kokkola linna- pindala on 2,730.80 km2. valitsuse esindajatega oli kaasas Eva Linno sõnul on tee sinna Kokkola linna sekretär Sonja naiskoor Koriat, kes andis Järva- pikk: Koerust starditi kell 5.30 nud Mannerheimi elust. Solis- on lasteaed Remell kiitis Järva valda: „On Jaanis ja Amblas kolm kontserti. ja 600 km pikkune teekond jõu- tideks on Helsingi rahvusoope- avatud,“ üt- dis lõpule kella 16 paiku. Aga ri lauljad, kuid massistseenides les Härm. sõit ja kogutud muljed tasusid teevad kaasa ka kohalikud asja- Veel end ära. „Ilmajoe vallavoliko- armastajad, koorid ja orkestrid. külastati gu esimees hoiab Facebookis Kavalehel seisab, et ooper räägib Ilmajoe meie tegemistel silma peal ja loo mehest, kes jättis oma isa, naabruses ütles, et teeme vahvasti ja palju kodu, maa ja kõik, mis armas. ühel kõr- – kultuuritöö on tema sõnul „Mannerheim oli pärit laostu- gemal künkal asuvat tuuleparki, bitööd – neil on üks asi, mis meil on paremini nud aadliperekonnast ja et toime kuhu on paigaldatud 20 tuuli- internetis oma koduleht. Ar- korraldatud. Nende kultuuritöö tulla, pidi ta minema riigi paju- kut. Koerulased olid üllatunud, vatakse, et volikogu esimees on paljuski MTÜ-de peal,“ ütles kile ehk õppima sõjakooli, mis kui vaikselt tuulikud töötasid, on oma võimu kasutanud, et Linno. asus Venemaal,“ rääkis Härm. kuigi ilm oli tuuline ja need see park ehitataks,“ teadis rää- Külastati spordirajatisi. Val- Kui Ilmajoe vallas on elanik- töötasid intensiivselt. „1,5 km kida Härm. las on olemas ujula, jõusaal, ke 10 000, siis 15 km kaugusel kaugusele polnud midagi kuul- Tammikule jäi ka silma, et maadlussaal, võimla, pesapal- Seinajoel elab 67 000 inimest. da,“ kinnitas Tammik. vald oli ilusasti haljastatud ja li- (Ilmajoe meeskond mängib Toomas Tammikule avaldas Härm rääkis juttu neid haljastusega tegelevad töötajad pesapalli Soome meistriliigas muljet, kuidas väikevald noo- sõidutanud bussijuhiga, kes olid valla palgal. ja pealtvaatajaid on mängudel ri peresid linnast maale elama elas tuulikutest paari kilo- Härm pani tähele, et ku- 2000 ringis) ja kergejõustiku- meelitab. „Võeti ette plaan kin- meetri kaugusel – ka temal na Soomes tohib autot juhti- staadion. nisvara arendada. Igal aastal polnud pretensioone, kuigi 10 da alles 18. eluaastast alates, Koerulased said nautida ka valmistab vald oma eelarvest km kauguselt Koskenkorvast kuid traktorit juba 16aastane Ilmajoe igasuviseid muusika- ette kümme krunti, viib kom- on kaebusi tulnud. Maa on nooruk, käis nii mõnigi poiss pidustusi ja vaatasid Soome munikatsioonid krundi piirini energiafirmale rendile antud traktoriga koolis, parkis sel- 100 aasta juubelile pühendatud ja müüb 25 000 – 50 000 euro 50 aastaks ja firma maksab le direktori Audi kõrvale ja Mannerheimi ooperi esietendust eest soovijatele, kes end valda vallale ainuüksi kinnisvara- ronis koolikotiga traktorist Kyrönjoe rannas – see meenu- sisse kirjutavad. Tahtjaid on pal- maksu 300 000 eurot aastas. välja. „See oli lõbus vaatepilt. tas meie Saaremaa ooperipäevi. ju. Tänu sellele on omavalitsus Ka naaberkruntide omanikud Aga pärast kooli sõitis seesa- Ahto Härm teadis, et muusikapi- pidanud arendama ka koole ja saavad firma poolt igal aastal ma poiss oma traktoriga isale du on pika tavaga, seda peetakse lasteaedu,“ ütles ta. kompensatsiooni, sest nad ei põllule appi,“ märkis ta. juba 1960. aastatest saati, on kas- Härm lisas, et vallas on saa seal kinnisvara arenda- Härma sõnul ootavad Ilma- vanud ajaga nädalatepikkuseks 12 lasteaeda ja vanematel on da ega oma tuuleparki avada. joe valla juhid nüüd Järva valla kultuurisündmuseks ja koos võimalus lapsed vajadusel ka Nüüd, kui taheti püsti panna ettepanekut koostööd jätkata sellega käivad ka ooperieten- ööseks lasteaeda viia. „Näiteks veel 20 tuulikut, oli rahvas aga nii Koeru piirkonna kui kogu dused, mida on lavale toodud töötab üks üksikema kasiinos ja selle vastu. Miks? „Tuulepargi vallaga. Neli inimest Ilmajoe Väljaandja Järva Tiraaž 4300 Trükk AS Printall 12. Need on algupärased Soome et tööaeg algab peale kella 23, maa omanik on vallavolikogu vallast peaks Koeru maile saa- Vallavalitsus Toimetaja Arnika Tegelmann Toimetus ootab kaastöid iga kuu ajalooteemalised ooperid, mis toob ta lapse ööseks lasteaeda. esimees. Väidetakse, et opo- buma juba selle kuu lõpus, et Järva-Jaani, Pikk 56 [email protected] viimase täisnädala esmaspäevaks. viimased paar aastat on rääki- Ja kui ka üks laps ööseks tuleb, sitsioon on teinud kõva lo- osaleda Väinjärve veepeol. 6 KOOLIELU JUULI 2018 Imavere uus koolijuht hakkab Järva valla koolide lõpetajad noortes arendama julgust, aktiivsust ja ettevõtlikkust

20. juunil oli Imavere kooli direktori Raivo Tamme töö- laud täis kaustadesse panemist ootavaid käskkirju ja muid do- kumente, sest oli tema viimane tööpäev selle kooli juhina ja as- jad ootasid üleandmist. Tamm ütles, et sellega sai tema 18 töö- aastat Imavere koolis läbi, kuid Imaverest ära kolida ta ei plaani, sest on endale siia kodu raja- nud. „Puhkuse ajal on võimalus mõelda, kuhu edasi,“ ütles ta. „Küllap ma haridussektorisse Aravete keskkool jään.“ Esireas: Teodor Siska, Evert Ots, Ranar Ratt, Robin Ilvik 18 eluaastaga saab inimene täiskasvanuks. Tamme jaoks Tagareas: Kadi Tihane, Kristiina Serjogin, Kelli Serjogin, Maleena-Kristiin Augjärv, on sellest kõige põnevamad Moonika Ülper, Maia Ülper, õpetaja Janne Palu, Maarja-Garmeliina Ilm, Aiki perioodid olnud koolihoone Jalakas, Anni Jalakas, Kaidy Kaasiku, Gerli Priilinn, Keidy Kaasiku laiendamine algusaastatel ja Klassijuhataja Janne Palu viimased paar aastat, kui kogu kooli personal tema mõtetega kaasa tuli – mõlemale raskele perioodile pani Tamm hindeks Koigi viie. „Inimene areneb kogu elu, duskolleegium ning nende ju- noortekeskuse ja rahvamajaga. seepärast ma siin töötasingi, et hid. „Paar aastat tagasi tutvusin „Meil töötab tubli õpetaja, kar- põhikool lapsi arendada. Ka koostöö tä- ka Islandi hariduseluga – kõik jäärikoordinaator, kel on palju Ees vasakult: Sirelyn hendab ühiselt arenemist, ühiste need kogemused tuletan tasapisi mõtteid ettevõtluse ja karjääri- Salumäe, Janete Gloria eesmärkide seadmist ja nende meelde,“ ütles ta. õppe edasiarendamiseks. Soovin poole liikumist,“ ütles Tamm. Lohuri huvi on rohkem koos- lastes arendada ettevõtlikkust ja Ruusmann, Merili Jair, Koolijuhi kohuseid asub täit- tööd teha nii piimandusmuuseu- kodanikuks olemise julgust. Ise Mariann Kalder ma samas koolis 22 aastat, neist mi kui ka kohaliku kogukonnaga, olen tegev mitme MTÜ töös ja Taga vasakult: viimased 18 aastat õppealaju- kaasata rohkem lapsevanemaid. väärtustan seda kõrgelt,“ ütles klassijuhataja Liis hatajana töötanud Tiina Lohur. Hea, et kool asub ühe katuse all Lohur. „Mul on hea meel, et Tiina jät- Puhmaste, Gerdo Varet, kab, sest ta teab, kus on tööjärg, Kevin Veinberg, In ja on asjadega kursis. Tema eelis Jakobson. on, et ta tunneb meeskonda. Kui Klassijuhataja Liis mina tulin, hakkasin alles meeskonda tundma õppima,“ lausus Puhmaste Tamm. Tiina Lohur ütles, et esimene asi uues ametis on leida kooli Mõisamängud. Suvefestival – 10! eripedagoog, inglise keele ja ka eesti keele ja kirjanduse õpe- Pastoraal taja, sest seda ainet andis seni 21.07.2018 VII–IX klassi õpilastele tema. kell 15 Koeru, kell 19 Jäneda

Konkurss matemaatikaõpetaja Aglaya Golubeva kohale lõpeb homme ja üks või- (oboe, Moskva) malik kandidaat sellele kohale Tähe-Lee Liiv on Lohuri sõnul olemas. „Tore, (klaver) et omavalitsus on õpetajatele Kaastegevad Peterburi ametikortereid hoidnud,“ lausus muusikakooli õpilased ta. Veel tuleb tal küsida kõigilt kooli töötajatelt ettepanekuid Kavas: Tamberg, Händel, Godard, Chopin, Prokofiev jt. ja soove, mida saaks arvestada koolihoone rekonstrueerimi- se projektis. Kindlasti on vaja uuendada ruume loodusainete õpetamiseks, maja vana, endise majandi kontorihoone osa vajab nüüdisajastamist. „Tänase seisu- ga alustab sügisel siin õpinguid 88 last,“ teadis Lohur öelda. Tema eeskujud on Rocca al Ambla põhikool Mare Kooli Vodja individuaal- Vasakult Jurgo Saapar, Kirke Laht, Ron Napritson ja klassijuhataja Neidi Saul. õppekeskus ja Vanalinna Hari- JUULI 2018 KOOLIELU 7

Peetri põhikool Sten-Egert Liivak koos klassijuhataja Elke Vendlaga

Koeru keskkool, 9.a klass Vasakult paremale: klassijuhataja Ülle Salumäe, Ulvar Okas, Eigo Allmere, Elmar Braks, Alvar Okas, Kristofer Klap

Järva-Jaani gümnaasium, 12. klass, kaugõpe vasakult Anne Limberg, klassijuhataja Silva Kärner ja Tiit Tamme. Koeru keskkool, 9.b klass 1. rida vasakult: Kirke Grünmann, Andra Korjus, Airika Heinaste, Geily Tamm, Kaidi Tamm, Hedi Aimsalu, Lisette Heil, Eliise Joost, Angelica Fransesca Arhilahti 2. rida vasakult: Kevin-Kaur Ulk, Jarl-Joosep Ilves, Marek Koroljov, Robin Ringmets, Kristjan Ilmjärv, Ervin Tombak, Patrik Ruotsalainen, Kerdo Kuldner, Marko Matt, klassijuhtaja Siret Pärtel

Koeru keskkool, 12. klass Järva-Jaani gümnaasium, 12. klass Vasakult: klassijuhataja Anne-Ly Pihlak, Asko Laansalu, Erko Varris, Laura Lepik, Vasakult: Braian Jullinen, Timo Trahv, õpetaja Silja Risthein, Simo Nugis ja Kaspar Klaus. Liisbeth Mets, Silvi Arro, Mihkel Kelgo, Franko Eskla, Hannes Linno 8 KOOLIELU JUULI 2018 Järva-Jaani Unistused viivad gümnaasium, 9. klass Esimene rida vasakult: Janne mööda ilma laiali Nukke, Melany Saarmets, 27. juunil kutsus Järva valla- kes kippusid pahandust tegema, õpetaja Kalli Vainula, Pille vanem Rait Pihelgas 21 tublimat naljakaid hüüdnimesid,“ ütleb Piiroja, Elen Pruuli põhikooli- ja gümnaasiumilõpe- ta. „Ja klassijuhataja Kalli Vai- Teine rida vasakult: tajat koos klassijuhatajate (8) ja nula oli tore!“ vanematega Koeru kultuurimajja Elenile meenuvad vahvad eks- Cristjan Raal, Miko Trahv, vastuvõtule. Peeti pidupäevakõ- kursioonid, näiteks kahe klassi Elena Pruuli, Elly Paju, nesid, söödi torti ja kuulati saa- parvematk Emajõel, ja hulk vä- Erika Kirss tes „Eesti otsib superstaari“ sel lisreise. „Meil on meeletult hea hooajal teise koha võitnud Sissi direktor (Raigo Prants -toim). Kolmas rida vasakult: Nylia Benita esinemist. Meil on temaga nii vedanud, Raido Selge, Kermo Albu põhikooli lõpetas seitse saan temaga väga hästi läbi. Ta on Varts, Markus Susi, Siim õpilast, vallavanema vastuvõtule võimaldanud mul avardada oma Sander, Rivo Palli ja Karl- oli kutsutud neist kolm. „Ja ühel silmaringi ja käia mitmes riigis, õpilasel oli tunnistusel vaid üks näiteks Soomes, Rootsis (seal on Erik Roosileht. kolm,“ täpsustas klassijuhata- meil sõpruskoolid), Portugalis Pildilt on puudu Keity ja Kaja Kraav. Nii et pea 50% ja Sloveenias. Viimastes maades Tsukker, Alice Adamson ja lõpetajatest olid nelja-viielised. käisime projekti raames, mille kaugõppest Kevin Mitt, „Väikeklasside võlu – pole või- eesmärk oli näidata, et eriliste va- Rasmus Jalast, Aigar malik viilida.“ jadustega inimesed ei erine meist, Rehemaa, 9.b klassi Chris Oscar Sommer ütles, nad on täpselt nagu meie, lihtsalt klassijuhataja ja kaugõppe 9. et lihtne oli hästi õppida, kui- erivajadustega,“ ütleb Elen. klassi klassijuhataja. gi viimasel ajal õppis ta kodus Tema tahab edasi õppida Tal- vähe. Ema Ingrid meenutas, et linnas Arte gümnaasiumis, sest kui Chris Oscar käis esimeses see on jalgpallisuunaga. Jalgpalli- klassis, istus ta õhtuti poja kõr- suunaga? „Kui olin väike, oli Jär- val, kui too õppis. „Laps ei oska va-Jaanis jalgpallitrenn. Hakkas algul õppida. Ta peab saama aru, meeldima. Nüüd trenni enam po- et see on tema töö. Ja siis tekib le, aga mängin Paide-Tapa nais- Imavere kohusetunne,“ ütles ta. Heade konnas II liigas. Tallinnas saan põhikool hinnete eest mingit erilist tasu FC Ajaxisse. Tegin ühe mängu pole poeg saanud, ainult vana- Pärnu naiskonna vastu põhikoos- Esimene rida vasakult: ema tuleb iga trimestri lõpus seisus juba kaasa. Pähe saime. Sandra Juninen, Kirke- kommikarbiga. Pärnu on ikka väga tugev,“ ütleb Liisa Mett, klassijuhataja Lisaks põhikoolile õppis Ch- Elen, kes loodab kunagi pääse- Niina Pihelgas, Carolina ris Oscar kuus aastat Pille Väisa- da mõnda Saksamaa klubisse ja neni juures klaverit. asub sügisest selle tarvis saksa Repnau ja Salvia Evely Kuhu edasi? „Tallinna Tee- keelt õppima.„Peab kõvasti trenni Goldin. ninduskooli kokaks,“ vastab Ch- tegema, ris Oscar kindlalt. „Mulle meel- Teine rida vasakult: Jann dib kokata, eriti pastat erinevate lisanditega.“ Vits, Marjo Erm, „Meil meespere kodus süüa Kristopher Härm ja teebki,“ tunnistab ema. Ken Järve Järva-Jaanis neljade-vii- tega põhikooli lõpetanud Raido Selge ütleb, et teda ei häirinud lärm ei koolis ega kodus (Raidol on kaheksa õde-venda). Lemmikaine oli matemaatika, aga inglise keel pole tema ala. Edasi õppima läheb ta Olustverre. Põlluma- Albu jandust. Pereisa Ardi lõpetas põllumajanduseriala kunagi siis are- põhikool Järva-Jaani kutsekeskkoolis nr ned.“ Esimene rida paremalt: 31 ja peab Uue-Raja talu, poeg tahab käia tema jälgedes. Merit Kaasik, Kaja Ardi klassiõde Elen Pruuli Kraav (klassijuhataja), (pildil) ütleb, et pole oma kak- Liisbet Uutar, Armas sikõe Elenaga üldse ühte moodi Reisel ja ka huvid pole sarnased. Ta nimetab oma lemmikaineks samuti matemaatikat. „Õpetaja Tagumine rida Agnes Kaio on ka õppealajuha- paremalt: Marten taja. Ta oskab nalja teha, toob Saluste, Chris Oscar elulisi näiteid, miks on matemaatikat vaja. Näiteks kui tu- Sommer, Brett Puppart, leb hakata maja seina värvima, Arti Vichmann kuidas arvutada seina pindala ja värvi kogust. Ja pani poistele, JUULI 2018 KOOLIELU 9 Hannes Linno kogus oma koolile tuntust

ARNIKA TEGELMANN „Selle au võin ma endale võtta, töötangi seal. Muutunud on aga ega ma seda üksi teinud – ka ametid: alustasin köögist, „Vabandage, kas ma meeskonnas oli üle paarikümne koorisin kartuleid, siis õppisin olen teid kusagil näi- inimese,“ ütleb Hannes. „Oleme pagaritööd ja tegelesin külma nud?“ ei varja nii mõni- üritanud leida nišši, kuidas sil- lauaga ehk kõigega alates eel- ma paista. Oleme seda kõike roogadest ja lõpetades suupis- gi Põhjaka mõisas tehes näinud võimalust oma tetega. Läinud aasta sügisest asuva söögikoha klient kooli mainet kujundada. Kui on teenindan kliente. Seda on uudishimu, kui Hannes suur üritus ja suur tiim, siis üks mul lihtne teha, sest tunnen Linno neile menüü lau- inimene tegeles alati meediaga. kogu köögipoolt, tean retsep- da toob. Hannes pole Koostasime pressiteateid, helis- te, kuidas toite valmistatakse tuntust kogunud tõ- tasime „Terevisiooni“. Selleaas- ja kui kiiresti need kliendini tase „Õpime professionaalidelt“ jõuavad,“ selgitab Hannes. sieluseriaalides, vaid meediakajastus oli suur üllatus, Tööd on muidugi palju. uudistesaadetes Koeru mõtlesime, et see üritus on end Usutluseeelsel ööl jõudis ta kooli esindades. ammendanud.“ töölt koju kell 4. „Aga mulle 12. juunil Koeru keskkoo- meeldib, ma ei jaksa kodus „12 aastat ongi pikk aeg,“ li aasta galal hinnati Hannese diivani peal passida. Ma pole alustab Hannes juttu stiilis „kui tegemisi aasta õpilase tiitliga. hüperaktiivne, aga mul peab meie veel noored olime“. „Selle „Seda vastu võttes vabandasin tegevust olema. Hea, kui on või- ajaga on ühiskonnas nii palju õpetajate ees, et ei jõudnud ala- malik ise sissetulekut teenida,“ muutunud.“ ti tundi, olles küll koolimajas, ütleb Hannes ja lisab, et teab, Kooli tahtis ta minna sellepä- aga tegeledes muude asjadega. kust raha tuleb ja kui kiiresti rast, et siis ei pidanud päevaund Mul on hea meel, et nad on seda see kaob. „See on tohutult hea magama. Esimeses klassis oli mõistnud.“ tunne, kui sul on oma sissetu- neid 27, teises jagati lapsed kahe Kooliaja tipphetki meenu- lek, mitte et käid vanematelt klassi vahel, Koeru keskkooli tades ütleb Hannes esimesena: taskuraha lunimas.“ Muide, ta lõputunnistuseni jõudis kahek- „Nätrum! Olime siis 14, õppi- pole oma klassis miski harul- sa. Hannes meenutab, et eks sime kaheksandas klassis – oh- dus, vaid kooli kõrvalt käisid tögamist tulnud ette ka nende oh-oh-hoooo – kuidas see või- tööl kõik tema klassi noored. ajal, aga see polnud nii tõsine, malik oli?“ imestab toona fi rmat Peagi tuleb valida, kas Tal- et kurta või mäletada. „Siis oli juhtinud Hannes veel nüüdki linn või Tartu (Hannes kaldub kombeks vahetunnis Aruküla (Koeru keskkooli õpilasfi rma Tartu poole), kas õppida ars- mõisa ümber ukakat mängida Nätrum tootis ökonätsu, pälvis tiks või piloodiks. „Lasteaia ja õhtuti sõbra uksele koputada, esikoha üle-eestilises noorte- lõpus tahtsin lauljaks,“ ütleb et teda välja mängima kutsuda. programmis Entrum ja Järva- Hannes naeruselt ja lisab, et See tähendas, et pididki ole- maa aasta teo tiitli 2014 – toim). karjäärinõustaja juures sai ta ma sõber, sest muidu ta sinuga „See andis tohutult kogemusi. teada, et sobib mitmesse vald- välja ei tulnud. Nüüd, kui kõik Selle fi rma brändi võiks suure konda, ja pole veel lõplikult on ninapidi näoraamatus, on summa eest nüüdki maha müüa otsustanud. Akadeemilise testi koolikius tõsisem probleem,“ ja on olnud ka huvilisi. Tiim on tegi ta edukalt ära juba märtsis arvab Hannes. üle ilma laiali, aga kui tahame, ja on TÜ-s sees kõigil aladel, Viimased kaks aastat oli võime hakata sellega uuesti te- kuhu tahtis. Hannes Koeru keskkooli õpi- gelema.“ Mida ta elult tahab, on aga lasesinduse president. Õpila- Hannes on kindel, et just selge. „Kui haridus omandatud, sesinduse töö süstis kooliellu sellest sai alguse tema ettevõt- on mul oma fi rma, mis toob uut hingamist. „Tahtsime välja likkuse pisik. Hannese eestve- mõistlikult sisse, ja töö, mida rabeleda arusaamast, et õpila- damisel loodi eelmisel sügisel saan teha kirega palganumbrit sesindus on huvijuhi abiline, uus õpilasfirma Audentius jälgimata. Näiteks tahan aasta aitab vaid üritusi korraldada. (ladina keeles julgus), mis te- tuletõrjujana töötada – mulle Tahtsime tegeleda ka sisuga, geleb noorte töövahendusega. meeldib. Või kiirabis või polit- näiteks et õpilaste esindaja osa- „Meid kutsutakse palju noor- seis. Mulle meeldib pingelisi olu- leks hoolekogus ja õppenõuko- telt noortele, noortelt õpetaja- kordi lahendada. Võiksin töö- gus, ja oleme seal kahel viimasel tele koolitusi tegema. Oleme tada ka riigisektoris.“ (Hannes aastal ka olnud, hoolekogus ju- käinud rääkimas, kuidas lei- oli kunagise peaminister Taavi ba varem.“ da koostööpartnereid, teinud Rõivase töövari – toim.) See andis õpilastele kindlust, meeskonnamänge, rääkinud Tõenäoliselt tuleb ta Koeru et ka neil on koolielus sõnaõi- nüüdisaja elust ja noorte osast varem või hiljem tagasi. „Kui gust midagi muuta. Hannes toob selles. Näiteks kui sul on klassis põhikooli lõpetasin, tundus näiteks järelevastamise: varem kuus noort, kes oskavad nätsu Koeru parim paik maailmas. sai mitterahuldavat hinnet vaid teha, miks ei võiks see olla osa Siin olen ma MINA ja saan rahuldavaks parandada. „Miks keemiatunnist?“ Kuna firmal veelgi rohkem ära teha. Olen ei võiks selgeks õpitud koolitük- on jumet, on Hannes kindel, et kogukonna patrioot. Neid noo- ki väärilisemalt hinnata?“ kü- sügisest vormistavad nad selle ri, minust veidi nooremaid ja sisid õpilased ja suutsidki seda ümber päris osaühinguks. vanemaid, kes tahavad tulla korda muuta. Lisaks ettevõtlusele käib tagasi siinset elu edendama, Või kaks aastat järjest koo- Hannes juba neljandat aastat on päris palju. See annab tööd li parimaks õpilasürituseks ka palgatööl. Või õigemini – vallavalitsusele, et seda elujärge nimetatud „Õpime profes- nii on samm-sammult kujune- – lasteaeda, koole, poode, kul- sionaalidelt“, mis tõi ka aasta nud. „Alustasin Põhjaka mõi- tuurimaja – suudetaks hoida,“ õpilasesinduse ja „Eesti kõige sas suvetöölisena, siis lisandu- paneb Hannes vallajuhtidele Arnika Tegelmann põnevam koolitund 2017“ tiitli. sid nädalavahetused ja nüüd südamele. Hannes töötab ka sel suvel Põhjaka mõisas. 10 KOOLIELU JUULI 2018 Soov tantsupeole minna võis medalivõite suusarajal edasi lükata ARNIKA TEGELMANN Vahepeal jõudis kodunt lä- pereks, 2015. aastal said nad Ees- bi põigata isa ja treener Reimo ti aasta suurpere tiitli ja aastal Kaasiku. „Minu printsiip on, et 2016 pälvis isa Reimo Järvamaa Aravete keskkooli lõ- ühtegi trenni ei saa kunagi järele aasta isa tiitli. „Isa on nõudlik. puaktuseni 22. juunil jäi teha, alati saab ette teha. Viima- Kui poleks sellist isa, poleks me nädala jagu päevi, aga sel kolmel aastal pole me saanud siin, kus me praegu õdedega ole- kahenädalasi lumelaagreid teha, me,“ tõdes Jarmo. Jarmo Kaasiku istus ikka neli kuni kuus päeva (tõsi, Ta meenutas kooliaega. Viien- veel õpikute taga. tüdrukud olid kümme päeva das klassis tuli neile klassijuhata- „Puudusin sel aastal Norras). Püüame saada mini- jaks Maie Paap, koos käidi Nõm- koolist 280 tundi ja kõik maalsete vahenditega võima- me seikluspargis. „Meile hullult tuleb järele vastata, et likult hea tulemuse. Peaksime meeldis! Panime ette ka Otepää kool lõpetada. Järgmi- oma ettevalmistuse juurde saa- seiklusparki minna. Et õpetaja- ma kaks täismahus laagrit, kui le võtame kaasa võrkkiige. Veel sel nädalal olen laagris tahame jätkuvalt konkurentsis üheksanda klassi lõpuaktusel tu- – teeme Lõuna-Eestis olla, muidu sõidab Skandinaavia letas ta meile seda võrkkiige asja pikema rattamatka. eest ära,“ ütles ta. meelde. Otepää seiklusparki me Aktuseks pääsen ko- Reimo sõnul heidab naine ei jõudnudki, aga kiige ta saab,“ ju,“ rääkis ta. talle vahel ette, et ta kiidab lapsi kinnitas Jarmo, kes meisterdas liiga vähe. Aga mida rohkem kiigele ka puidust aluse. „Kinki- Küsimusele, kas ta õppis piitsa, seda magusam präänik, sime talle kunagi kirsipuu, nüüd esmalt lugema või suusatama, ütles ta ja tõi ühe näite. „Jar- saab ta oma kirsipuu all kiigel tuleb kiire vastus: „Lugema.“ mol on tasakaalu ja kiiruse pikutada.“ Pikemalt vesteldes selgub siis- poole pealt juunioridest ühed Lisaks treeningutele, laagrite- ki, et kümme aastat tõsisemalt parimad näitajad. Suusakross ja le ja võistlustele on Jarmo kahel suusatamisega tegelenud Jarmo vigurid on need, millega ta lööb. korral jõudnud ka tantsupeole: oli juba Aravete lasteaias pa- Märtsi lõpus toimusid Tehvandil XI noorte laulu- ja tantsupeole rim suusataja. Trenni läks siis, Eesti meistrivõistlused 15 km aastal 2011 ja XII noorte lau- kui paar aastat nooremad kak- vabatehnikas. Hobuseraua tõus lu- ja tantsupeole aastal 2017. sikõed Kaidy ja Keidy koolitee laskumisega Püksisäärde. Me „Enne viimast koolinoorte pidu ja treeningutega alustasid. Maja oleme seal nii palju sõitnud, aga vaatasin telekast 2011. aasta peo kõrval platsil olid rajad sees ja ohtlik on ikka. Mehed lähevad videot, kõiki neid mustreid, ja seal nad esimesi suusasamme sealt alla 50-60 km tunnis, nii et ütlesin endale – tahan veel. Ema õppisid. „Vahepeal ei tahtnud jalad on maast lahti. Leppisime leidis rühma ja nii käisingi 2016. üldse. Tundus, et teistel on nii kokku, et ta laskub sealt täiega. aasta sügisest saati kaks korda hea elu, käivad õues. Mina käisin Tuleb võtta julgus end teostada. nädalas bussiga Paidesse, et koos ka, aga ikka tuli trenni minna,“ Teatud momente tuleb trennis Paide gümnaasiumi C-sega- ütles Jarmo. Vanemad sundisid provotseerida, nügin teda ise ju- rühmaga harjutada. Isale see ei ja tema läks. Tõsiseks läks asi huslikult, nagu võistlustel ikka meeldinud, sest kolmapäeviti oli kaheksandas-üheksandas klas- juhtub,“ pajatas isa. meil Paides ujumistrenn. Teised sis. „Nüüd on trenni minna väga „Sisekurv oli jäine, need, kes ujusid, mina tantsisin. Võibolla mõnus. Ju ei osanud toona nii seest läksid, kukkusid. Mina polnud sellepärast tulemused nii mõelda, et kui trenni teha, lä- läksin väliskurvist,“ meenutas head?“ arutles ta. Seda emotsio- hevad ka tulemused heaks. Sel Jarmo ja sai isalt selle tunde eest, naalset pidu jääb meenutama aastal küll Eesti meistrivõist- kuidas poiss temast vuhh! täie- terrass kodumaja ees – Jarmo lustelt ühtegi medalit ei tulnud, ga mööda kihutas, veel nüüdki tuli peolt koju ja ehitas. võistlesin M20 vanuseklassis ehk kiita. Laskumisel saavutatud edu aasta vanematega ja parim koht andis lõpuks seitsmenda koha. oli neljas.“ Ainuke meistrime- „Jah, tasakaal on mul tõesti hea, dal tuli sel talvel hoopis suusao- sel võistlushooajal ei kukkunud rienteerumises, kui Jarmo võitis kordagi, suvel rullidel ka mit- koos koolikaaslase Kasper Keer- te, ja kümne aasta jooksul olen bergiga teatesprindis pronksi. pooleks murdnud vaid kaks suu- Päevaplaan oli tihe: 7.15 ära- sakeppi.“ Arnika Tegelmann tus („Selleks ajaks on isa söögi, Jarmo puhkab jalga omaehitatud terrassil. Suusatamisoskusest hoopis enamasti pudru, valmis teinud,“ enam hindab isa seda, et poiss ütles Jarmo), kooli kell 8, trenn toimus, ei meeldinud talle. „Ko- materjali, mille peale uut lihast si. Eestis on ala kandepind väike, oskab teha kõiki töid ja valdab algab kell 15 või 15.30 ja kestab dus saan vanemaid aidata, kui kasvatada. meie parim on Norras sajas. Üksi kõiki tööriistu, viimati tahtis poolteist kuni kaks ja pool tun- vaja,“ lausus ta. Kui lõputunnistus käes, vaatab on raske trenni teha, see, et Ara- saada keevitusaparaati. „Olen di. Kaks korda nädalas tehakse Vahel saab ta käia ka lume- Jarmo Tartu ja majandusõpingute vetel treenis koos minuga üks kõik kodused tööd edasi dele- IGASUGUSEIDOSTAN VANU FOTOSID ka üldfüüsilist trenni. „Kui lund laagrites Põhja-Soomes ja Nor- poole ja lubab sportliku eluviisiga 10. klassi poiss (seesama Kasper, geerinud. Ma ei kahtlegi, et poiss JA KOOLILÕPU MÄRKE pole, jookseme,“ ütles Jarmo. ras. Seal algavad päevad enne jätkata – nii Tartus kui ka Otepääl kellega edukalt suusaorienteeruti võib ka maja valmis ehitada. Ja ◆ Suusatajad koonduvad ta- sööki hommikujooksuga ja on võimalik trenni teha. U20-le – toim), kes võistleb A-vanuse- see on väärtus!“ kiitis Reimo ja TÜRI FOTOGRAAF valiselt õppima Otepääle, kuid päeva jooksul jõuab teha kaks järgneb U23 ja kui seal tulevad klassis, oli hea. Sel suvel liitub lahkus taas tööpostile. RENÈ VILJAT Jarmo tunnistas, et ühikaelu pole treeningut. Jarmo teadis öelda, tulemused, mis on teistega võr- meie rühmaga üks kutt Lõuna- 2014. aastal valis Eesti Olüm- Tel 525 8325 tema jaoks – ta oli ühel suvel et need laagrid tõmbavad liha- reldavad, tasub Jarmo meelest Eestist, mis annab kindlasti veel piakomitee perekond Kaasiku [email protected] Otepääl laagris ja see, mis seal se korralikult tühjaks, et oleks edasi teha. „Konkurents viib eda- parema tulemuse.“ Järvamaa kõige sportlikumaks JUULI 2018 EAKAD 11 Juulikuu sünnipäevalapsed LINDA ROHTMETS 97 AAVO TAMMERIIK 78 VALENTINA RISTORG 95 EVI-MELAINE KARU 77 EVI SINISOO 92 AIME URVET 77 OLGA SOMMER 92 MADIS PETERSOO 92 MILVI MAKKAR 77 ASTA KÕIV 92 VAIKI VÕSA 77 ARMILDE BREMET 90 TIIU PAJUMAA 77 HEINO SAVAN 89 OLAF MAASIKAS 76 VAIKE TIISVELT 89 VELLI VIILVERE 76 MARIA ORAJÄRV 89 ERIKA VAHEMETS 88 VIIVI KILK 76 EVE ILMI HIIE VESTE PENSA 87 ASTA LAGENÕMM 76 VAIKE SARDIS 87 HILJA NUKKE 76 ENDEL KÕIVA 87 RAIVO SEEPTER 76 ESMA SAAREMETS 85 LJUDMILA OVTŠINNIKOVA 76 LAINE TIIGEMÄE 85 VÄINO LIIVA 84 AVO OISMANN 76 OLEV OKAS 84 LAINE JÄETMA 76 MIRALDA PERMJAKOVA 84 MILVI LEPPIK 76 AKSEL METS 84 JAAK AAN 76 HELGI KAIO 83 MARJU KRAIS 75 MAILI SIIBOJA 83 LEMBIT REINOK 82 GUNNAR NÕLVAK 75 HANS SARDIS 82 ELVI AVARMAA 75 ANT-OLAVI KRABI 82 TIIA KOLLOM 75 MAIE ENNO 82 ARVO LUUK 75 KOIDU PUK 82 HELVE OLL 75 Tants on hoidnud TIIU KALDA 81 MILVI KRAAK 81 LEMBIT VASK 70 MAIE METSMA 81 HARRY KAASIK 70 ARVO ADELBERT 81 VLADIMIR IVANOV 70 LEMBIT ARULA 81 TOIVO ŠARAI 70 ARMILDA SÖÖT 81 TIIU ULJAS 70 MEELI NATUS 81 VAIDO KOBRAND 81 EVI LENSMENT 70 70 aastat tegusana HELDI ARENGU 80 LEILI KASEMAA 70 HILJE PÄRNSOO 80 ASTA EVISALU 70 ARNIKA TEGELMANN Veel meenutab ta sõite Saare- lõpetasid nüüd põhikooli. AITA RAIG 80 LEMBIT SEIRE 70 ja Hiiumaale, kus memme-taadi Tervitavad kenasti ja mõni MILVI ADAMSON 80 ENE VEBEL 70 peol käidi koos Põlva memme- kallistabki. Kui klassis mate- VIIVI KANAL 80 KALJU VALDVEE 79 EVI PIHLAKAS 70 Viimasel juulikuu päe- dega. „Nad on 1997. aastast saati maatikast jagu ei saa, otsivad ÕIE PÕLD 79 ALAN BECK 65 val peeti Imaveres IV meie sõprusrühm, ühel aastal mind nüüdki üles – üks ka- KAIDO MEIDLA 79 MARET ALEV 65 LEA POTIVAR 79 Järvamaa memmede käime meie seal, teisel nemad heline poiss käis kaks korda HELGI KALDAS 65 siin – nad on meist viis aastat nädalas minu juures õppimas LEILI IMSI 79 MARIA ZUBKEVITŠ 65 rahvatantsupäeva ALLI KIVISTO 78 nooremad,“ ütleb Milvi ja mee- ja lõpetas hindega neli.“ LUULE REINFELD 78 SIRJE NURMIK 65 „Simman läbi sajandi“ nutab, kuidas sõprus alguse sai. Milvi ohkab raskelt ja lausub, MARE LIIVAST 78 EEVI RANDMAA 65 ja Imavere Tantsu- „Olen ise põlvakas. Olin kord et tantsuta oleks ta vist surnud. TIIU RUMBERG 78 IIVI AALI 65 KAUR KÜTISMAA 78 memmede rühm tä- Värska sanatooriumis ja Setu Eelmisel aastal 80 aasta juubelit SIRJE JOOSEP 65 LINDA VAHT 78 ARVO MARKS 65 muuseumis oli pidu. Mu õde tähistades pidas ta oma teistki JUHAN MIKUSSAAR 78 histas 30 aasta juubelit. LIIS PUHMASTE 65 tantsis siis selles rühmas. Sat- sünnipäeva – viiekümnendat. LAINE PARVELT 78 Neile jagus häid sõnu, MARINA NUGIS 65 tusin rühma tollase juhi Tiiu See päev, 1967. aasta 24. aprill LIIA KIVISILD 78 torti, lilli, kingitusi, tantse IVI SIIVELT 78 HELENE LILLEVÄLJA 65 Kiudroviga juttu ajama ja sellest ei unune kunagi ja Milvi silmad ja kümneid kallistusi. ajast saati oleme käinud nende lähevad seda meenutades veel sünnipäevadel, Mooste linapäe- nüüdki veekalkvele. „Sõitsime „Eeskuju!“ ütleb Imavere tantsis ta Aravete rühmas, 2000. val ja teistel pidudel.“ õpilastega liinibussiga Türi-Al- naisrühma Pillerpäkad juhen- aastast Paides ja aastast 2008 ju- Muidugi olid Põlva tantsu- liku Volta tsehhi ekskursioonile. daja Inga Väli Imavere tantsu- hendab rühma ise. „Käime koos memmed koos praeguse juhen- Mäo metsavahel juhtus avarii, memmede juhendajast Milvi sellepärast, et hea on olla – nalja daja Helje Põvvatiga kohal ka neli inimest sai surma, ka kaks Nõmmikust rääkides. Inga tant- ja naeru on palju,“ ütleb ta. nüüd, kõik Imevere memmed minu õpilast – üks istus minu sis 1995. aastal Milvi viimases Milvi Nõmmik (81) on rah- said neilt kaela nimelised me- ees, teine selja taga. Ise olin 12 naisrühmas. „Milvi oli nõudlik, vatantsu juures olnud 70! aastat, dalid ja hulga kallistusi, küla- tundi teadvuseta ja ärkasin Tar- keegi ei tohtinud trennis rääki- sellest rühmade juhendajana 67 kostiks esitasid nad kolm tant- tu hingamiskeskuses. Mu tütar da. Olin lasteaiast saati tantsi- aastat. Veel hooajal 1995/96 oli su, teiste seas Milvi Nõmmiku oli siis neljaaastane,“ meenutab misega tegelenud, tantsinud ka tema juhendada Imaveres kuus loodud „Põlvamaa“. 2017. aastal ta. Sellegipoolest läks ta veel Sõpruses, Ilma Adamson on mi- rühma: kolm koolis ja kolm Põlvas peetud nelja maakonna samal kevadel oma klassi laste- nu juhendaja,“ meenutab Inga. (memmede, nais- ja segarühm) memmede tantsupeol olid 16 ga Lõuna-Eestisse bussiekskur- Järgmisel aastal tegi Lili Välimäe rahvamajas. „Kui ma enam nii tantsust kuus Milvi loodud! sioonile ja võttis tütregi ühes. talle ettepaneku ise naisrühma palju ei jaksanud, võttis Inga „Tantse olen loonud kolm- Nüüd on Milvi tütrel kaks vedama hakata. Paar naist Milvi juhendada naised,“ ütleb ta. ekümne ringis, neist kümme last ja neil omakorda kolm rühmast tantsib Pillerpäkkades Tagasi vaadates ütleb Milvi, on kirjas memmede tantsuraa- last – viimane, tütretütretütar tänini. „Nüüd tean, mida tähen- et iga aeg on olnud omast ko- matus,“ ütleb Milvi. Hanna sündis 12. juunil. „Meie dab tosinat naist vedada – kulus hast tore. „Näiteks segakooride Milvile kuulub ka mõttetera peres on tantsuga seotud ne- kaks aastat, et linaste kleitide te- pidu Intsikurmus Põlvamaal, „Liikumine on elu alus, tants li põlvkonda,“ ütleb Milvi ja gumoes kokku leppida,“ lausub kuhu tantsijad pääsesid kon- on selle väljenduseks.“. Ta on nimetab, et näiteks tütrepoja Inga muiates ja lisab, et seltsielu kursiga. Proovide ajal vihma nii kindel, et just tants on teda naine tantsib Pillerpäkkades on tantsijatele kõige olulisem. kallas, et vesi tuli üle kinga sis- nii kaua tegusana hoidnud. ja nende tütar Imavere kooli Milvi tütar Anneli Nõmmik, se. See oli nii vahva! Ööbisime Milvi töötas koolis 56 aastat, Päkakestes. kes juhendab Paide muusika- minu õetütre majas, kütsime neist kolm esimest Põlvamaal, Imavere memmede rühma ja teatrimajas tegutsevat nais- selle soojaks ja kuivasime ära,“ kõik järgmised Imavere koolis tantsu näeb aga 14. juulil Her- rühma Kägärä, meenutab, et meenutab ta. „Või kui memme- matemaatikat õpetades. Veel manni külapäeval ja 12. augustil ema rühmas tantsis ta viimati dega 2011. aastal maanteetant- 2017. aasta jaanuarist juuni- Tõstamaa päevade lõpetamisel. kaheksandas klassis, aasta oli sul osalesime – tantsisime öösel ni tuli tal siin VI-VIII klassi „Sinnasõit on meile sünnipäe- siis 1977 ja koos käidi veel ära kell 0.20 kusagil Albu ja Aravete lastele matemaatikat õpeta- vakingitus Järva valla poolt – ise Tallinnas suurel peol. Vahepeal vahel. See oli niivõrd tore!“ da. „Toredad lapsed. Osad tellisin.“ 12 KULTUUR JUULI 2018

üle kogu Eestimaa juba praegu Järvamaaltki on meie sün- jak, vanavanemate ja lastelaste päev Juubelitähis paljusid külasid ja linnu ehtimas nipäevakaardil juba mitmed Prandis, Puhmu küla 765. sünni- Hea Järvamaa tegus kogukond. Olete teiegi oodatud ning EV100 meenutamas kaunid kogukonnad. Tunnusplaat on päev, TÜRI kogukonna maja, Järva- „EV100 igas külas“ ühiskingiga liituma, oma kogukonna- igasse külla hõbedased tunnusplaadid – riigi Imavere kogukonna puhkealal, Jaani Vanatehnikamuuseum, Koigi ga just teile vajalikku ja jõukohast juubelikinki tehes ja Külades ja linnades, kodu- ja kingitus kogukondadele. Kareda küla mänguväljakul ja külatseltsi laulud Eestile ja paljud just teile meelepärast EV100 pidu pidades. Andke vaid välismaal – kõikjal tähistame oma Tunnusplaat on nii Sõrve sää- Koerus ausambapargis, Kabala teised ettevõtmised. oma headest mõtetest ja toredatest plaanidest teada riigi iseseisvuse uhket 100. aasta- re renoveeritud tuletornil kui seiklusrajal ja Kurnu künkal. Ühtekokku enam kui paar- „EV100 igas külas“ Järvamaa koordinaatorile Juta Sakki- päeva. Kõige kokkuhoidvamad ja Niitsiku kogukonnakeskusest Ees on ootamas näiteks Kaaruka sada „EV100 igas külas“ kogu- sele ([email protected], 5695 4322) ning teiegi koduko- ettevõtlikumad kogukonnad on kõrtsihoonel, Peipsi-äärses Lo- ajalooraamat ja -konverents, Metsla konda on tänaseks juba EV100 has jääb meie riigi juubeli väärikat tähistamist tunnusta- oma EV100 kinkide ja sündmus- husuu-Venekülas tähistab see külaplats, Hermani küla EV100 puu tähistanud. Ülevaate kõigist ma ja tunnistama kaunis metallplaat, millel kirjas just teie tega koondunud suurde ühiskingi- kogumiku „100 Peipsiäärse vene istutamine, Järvamaa 100 tamme praeguseks liitunud kogukon- linna/küla nimi ja teie EV100 peo kuupäev. tusse „EV100 igas külas“. Nii ongi köögi retsepti“ ilmumist. allee istutamine, Karinu spordiväl- dadest saab EV100 veebilehelt.

Pritsumeeste puhvet vallamaja ees,Viljandi mnt 11 kell 10-14 JUULI 2018 KULTUUR 13 Motopäev näitas laste Sõidu- ja veoautode ning traktorite rehvivahetustööd, rehvide remont. www.pamt.ee Multilift-kallur, transporttööd, 07.07 kell 19 multilift-konteinerite tellimine, liiva, kruusa, suurt tehnikahuvi Etendus „Igavikuline õhtusöök“. Üles killustiku, mulla ja vee vedu, kaevetööd. ÕNNELA LEES astuvad Eesti artistid Ahula küla, Arvi Rohusaar, tel 501 5908 Grete Gross ja Lizeth Wolk. 9. juunil toimus Imaveres Piletid 14.50-48.90 laste motopäev, mis õnnestus hästi ja pakkus põnevust. Tee- 10.07 kell 18 Pärdi otsa talu perepea Tanel Teas tuli muusikaaia kontsert – laste motopäeva korraldami- Neeme Ots , Laur se mõttele oma poega Lukas Keller , Villem Endel Marttit juhendades. Motopäeva Tiits. Sissepääs vaba idee aitasid teoks teha ka pere (Vihmase ilma korral Paide Muusika- ja sõbrad, AS Eesti Piimandus- Teatrimajas) muuseum, Imavere rahvamaja ja külarahvas. Rongkäigu juha- 14.07 kell 10-16 tamisel oli abiks piirkonnapo- Juulilaat, parklas litseinik Mati Seire koos oma meeskonnaga. 24.-25.07 Doonoritelk Osalesid 3–12aastased poisid Paides, parklas ja tüdrukud üle kogu Eestimaa, 10.08-11.08 ühtekokku 58 motolast. Tuldi Arvamusfestival, Paide Järvamaalt, Harjumaalt, Pärnust, keskväljak, Vallimägi Tartust, Viljandist, Jõgevalt, Põltsamaalt, Keilast, Lääne-Vi- NÄITUSED rumaalt, Tallinnast, Kundast ja Imaverest. Skanton Kinnisvara Jüri Arraku varajaste pani loosiauhinnaks välja laste maalide näitus. Maalid pärinevad Andres Eilarti mootorratta, mis läks väike- kunstikogust. Avatud sele Henryle Imavere külast. juuli kuni 05.08.2018 See oli vabatahtlikkuse alusel läbi viidud lastele suunatud pe- KINOD resündmus. Tõdesime, et kuna ◆ motohuvi on juba väikeste laste 25.06-28.06 – seas suur ja nende vanemad õhi- Armastusega, Simon ◆ 25.06-29.06 - Oceani 8 nal kaasa elamas, siis on sünd- ◆ 29.06-02.07 – mus väärt kordamist. Põgenemisplaan 2: Korraldustoimkond tänab sü- Hades damest kõiki osalejaid ja abilisi. ◆ 30.06-05.07 – Triivijad ◆ 03.07-05.07 – Pärilik ◆ 08.07-12.07 – Siit tuleb võlur Tross ◆ 08.07-12.07 – KIRSIMARI Sipelgamees ja Vapsik söögituba Amblas 3D otsib oma meeskonda ◆ 13.07-16.07 – Kull ◆ 13.07-19.07 – KOKKA Pilvelõhkuja ◆ 17.07-19.07 – Töö kirjeldus Sicario: Soldado päev kõik, mis on seotud toidu ◆ valmistamise, köögi hea 20.07-29.07 – Hotell toimimise ja korrashoiuga. Transilvaania 3: Koletuslik puhkus Tööülesanded: ◆ 20.07-29.07 – Mamma • toitude valmistamine • kauba tellimine, vastuvõtt Mia! Siit me tuleme • köögitöö organiseerimine taas • puhtusnõuete järgimise ◆ 27.07-31.07 – tagamist ning tooraine ja Esimene patupuhastus peolaudade ettevalmistamist Nõudmised kandidaadile: www.pamt.ee ja • töötahe Paide Kino facebook lehel. • ausus ja kohusetundlikkus Piletid 3€-4.5€, prillid 1€ • täpsus, puhtus • hea pingetaluvusega ja organiseerimisvõimega KASSA tel 38 49137 / [email protected]. Omalt poolt pakume: 01.07 – 20.08 E – R kell 14 – 19 • täistööaega Rohkem infot ürituste kohta: •VÑÑFITCCſMWCNWUGN www.pamt.ee • konkurentsivõimelist ja töötulemustele orienteeritud PILETID saadaval ka: palka Piletimaailmas www. piletimaailm.com, Tööle asumise aeg esimesel Piletilevis www.piletilevi.ee võimalusel. (teenustasu 0,5 € internetist CV saada või küsi lisainfot ostes ja 0,9 € kassast ostes) aadressil [email protected], ja Paide Muusika- ja Teatrimaja 5664 8732 kassas 14 SPORT JUULI 2018

IV Alar Ainumäe 24. juunil korraldas Järva-Jaani mälestus võistlused rannavolles Ratta- ja Suusaklubi Järva 2. LEO MATIKAINEN rattamaratoni, mis sõideti Jär- Seenioride turniiril saavutasid va-Jaani ja Koeru piirkonnas. 1990. aastal alguse saanud esikoha Annes Sapp, Jüri Ellram, Kokku osales 96 võistlejat üle ja sellel aastal 29. korda peetud Ain Ant, kes võitsid turniiril kõik Aravete rannavolleturniir toimus kolm mängu. Ülejäänud kolm võist- Eesti. Järva 2. rattamaratoni juba neljandat aastat Alar Ainu- konda kogusid ühe võidu ja kaks võitjakolmik: 1. Raido Saar 2. mäe mälestusturniirina. Turniiri kaotust, turniiri punktide vahe andis Peeter Tarvis 3. Ivar Vaab. Pil- avas ja osavõtjaid tervitas Järva II koha võistkonnale Ahto Matvejev, dil vasakult: Peeter Tarvis, Rai- vallavolikogu esimees Jüri Ell- Aksel Õunapuu, Risto Viiru ja III ram. Kokku osales kolmel päeval koha võistkonnale Pekka Hulkko- do Saar ja Ivar Vaab. 18 võistkonda 40 mängijaga ja nen, Hannu Svensk, Vesa Järvinen. Naiste parim Greete Steinburg. nende seas ka külalisvõistlejad Meeste turniiril osales seitse võist- Järva-Jaani Ratta- ja Suusaklu- Soome Vabariigist Taipalsaari konda, I koha saavutasid täisedu- bi parimana lõpetas maratoni vallast, kes on meie turniiridel ga Kristo Fedoritš, Kevin Helimets osalenud päris esimesest alates. Tapalt. II koha saavutasid viie või- Rain Kuresoo, kes saavutas 5. Segapaaride turniiril, kus osales du ja ühe kaotusega Taavi Leinart, koha. seitse võistkonda, tulid võitjateks Martin Tamlak Aravetelt ja III koha Kristjan Kallaste, Kai Jõemets nelja võidu ja kahe kaotusega Ragnar Arukülast, II koha saavutasid Heek, Taavi Relvik Rakverest. Kristiina Tõkke, Martin Tamlak Kokku on traditsiooniliselt Aravetelt ja III koha Kristo Fedo- juuli alguses toimuval Arave- ritš, Kristi Raudlepp Tapalt. Soo- te rannavolleturniiril 29 aasta me võistkond Emma Hulkkonen, jooksul osalenud 586 võistkonda Aleksi Hulkkonen tuli 6. kohale. 1198 mängijaga. Jalgpallurid läksid

JUULI SPORDIÜRITUSED 11. juuli 18:45 Järvamaa discgolfi seeriavõistlus 2018 IV etapp Järva-Jaani 14. juuli 12:00 Ambla SK rannavolle SV 3.etapp, EV100 suvevaheajale Aravete Leo Matikainen 5145653 di ka kaks kaotust. Kokku on kõik läinud hästi. Kui edu jät- ei saanud, mängisime kodu- 16. juuli 17:45 SK Imavere KV rannavolles 4.etapp 2018 ARNIKA TEGELMANN punkte kogutud 22, kuid vä- kub ja nad suudavad oma teist mänge Rakvere kunstmuru- Imavere liivaväljak Jaanus Nilp 5109735 Sel aastal teeb Eesti ravate suhe on Koeru kasuks kohta hoida, tuleb mängida väljakul.“ 18. juuli 19:00 Rava Rahvatriatlon, EV 100 Rava küla jalgpalli meistrivõist- 25:9. Meeskonna kõige suurem ka üleminekumänge, kuid II Juulis liiga puhkab ja män- Reimo Kaasiku 5040455 luste III liigas Järva väravakütt on olnud Matis Jür- liigasse nad hetkel minna ei gitakse vaid vahele jäänud 21. juuli 12:00 Ambla SK rannavolle SV 4.etapp, EV100 gen 11 väravaga. soovi ja selleks ei treeni. Kuigi kohtumisi. Näiteks 29. juulil vallast kaasa neli Aravete Leo Matikainen 5145653 Eriti suurelt skoorisid Koeru meeskonnas on 100% Koeru peab Koeru JK SK Kadrinaga 28. juuli Väinjärve Veepeo kalapüügivõistlus Väinjärve meeskonda. mehed 10. vooru kohtumises 2. kandi mehed, elab neist Koerus maha 5. vooru vahele jäänud Jaak Tammik 58145847 juunil Rakveres, kui Rakvere JK vaid kolm ja meeskond saab kohtumise. 1. juulil kohtus 28. juuli Ümber Väinjärve jooks Väinjärve Daana Suun SK Imavere hoiab Lõuna piir- Tarvas II koosseisu üle saavu- kokku mängudeks. „Sügisringis Kadrinaga 6. vooru kohtu- 28. juuli Üle Väinjärve ujumine Väinjärve Daana Suun konnas viiendat kohta, Imavere tati võit tulemusega 6:0. Mui- algavad kodumängud – peale mises FC Järva-Jaani ja võitis 30. juuli 17:45 SK Imavere KV rannavolles 5.etapp 2018 meeskonna suurim väravakütt de, viimastel aastatel on Koeru Sillamäe, Viimsi ja Järva-Jaani tulemusega 5:1. on Alar Arula seitsme väravaga. selle meeskonnaga kohtunud toimuvad kõik mängud alates Võistkonna esindaja Arto Imavere liivaväljak Jaanus Nilp 5109735 Viimane, 11. vooru kohtumine seitsmel korral ja kõik need on augustist Koerus, siis on põh- Saar ütles, et sel hooajal on pool peeti 8. juunil Võru FC Helios lõppenud Koeru võiduga. See- just tihemini kodus käia,“ ütles satsi olnud kimpus vigastuste- II meeskonnaga ja selle võitis kord lõid väravad Mihkel Kesa, Nagla ja kutsus meeskonnaga ga, alates põhiväravavahist Ardi Imavere suurelt 7:3. 4. vooru Matis Jürgen, Tarmo Saar (2) ja liituma. Seda saab teha kuni sü- Kenderist keskvälja meesteni mäng, mis jäi pidamata, toimub Toomas Tammik (2). Viimane gisringi alguseni augustis. välja. „Pink võiks pikem olla. 6. juulil, kui imaverelased koh- tuli platsile vahetusmängija- Ambla Vallameeskonna Seepärast oleme mänginud tuvad FC Vastseliinaga Imaveres na alles teise poolaja alguses. esindaja Leo Matikainen üt- suhteliselt noore koosseisuga kell 19. „Osad mängijad on tehnilised les, et võtab kõiki pallimänge ja ka üheksanda klassi poisid Võistkonna esindaja Jaanus ja võiksid mängida ka kõrge- võrdselt ja kuigi Ambla kandis on kuulunud põhikoosseisu. Nilp ütles, et kuigi nad eelmi- mas liigas, osad on kiired. Et harrastatakse heal tasemel ka Viimaseks mänguks Rakvere sel aastal mängisid välja koha minu füüsiline vorm on napp, võrk- ja korvpalli, jagub män- Tarvaga saime mansa kokku ja II liigas, nad sinna ei läinud, pean oskama positsiooni valida gijaid ka jalgpallivõistkonda. tulemus oli kohe 7:0,“ ütles Saar. sest mitu mängijat lõpetas või ja mängu lugeda,“ põhjendas Varumängijateta pole peetud „Hoiame pea püsti. Loodame, oli vigastatud. „II liiga eeldab Tammik oma väravaid. „Muidu ühtegi kohtumist, kuigi pari- et oleme tõusuteel ja saame suuremat mängijate hulka ja mängin poolkaitses, Tarva vastu mat meeskonda pole sel aastal publikule head mängu näidata, kõrgemat taset, III liigas on olin ründes. Kaasa olen teinud veel kokku saanud – ikka on sest publiku keskmine arv on tase ühtlane, saab nautida või- vaid kolmes mängus. Koeru keegi tööl, haige või reisimas. meil liiga suurim – 100 inimest te, kuigi saime esimeses ringis võistkonda panin end kirja „Võrkpallis mängime rahva- mängu kohta.“ ka ootamatuid kaotusi. Kuid kiiruga registreerimise viimase liigas, jalgpallis osaleme Eesti Liiga mängud jätkuvad au- tervikuna on hooaeg kulgenud päeva õhtul enne südaööd, sest meistrivõistlustel, kuid see on gustis. 4. augustil kell 12 kohtub hästi,“ ütles Nilp. tundus, et esimeseks mänguks ikkagi hobi,“ rõhutas ta. „Üld- SK Imevere FC Tarvastuga Soe III liiga Ida piirkonnas tee- oli raske meeskonda kokku saa- joontes võib rahule jääda, sest keskasula staadionil. Koeru JK vad kaasa Koeru JK (tabeli 2.), da. Mõte oli, et mängin ainult oleme saanud kuus võitu ja viis kohtub 5. augustil kell 13 Koeru Ambla Vallameeskond (6.) ja siis, kui meeskonnal on hädasti kaotust, kuid enamasti pidasi- staadionil Lasnamäe FC Ajax FC Järva-Jaani (12.). vaja, ja mäng läheb trenni et- me kohtumisi vastaste väljakul. II meeskonnaga, Ambla Valla- Kõige edukamalt on hooaja te. Kohe esimeses kohtumises Publik on sel aastal hästi kaasa meeskond kohtub samal päeval esimene pool kulgenud Koeru õnnestus peaga lüüa ka hooaja tulnud, pealtvaatajaid on olnud kell 13 Ambla koolistaadionil jalgpalliklubil, kes hoiab piir- esimene värav. Kolmandas lii- ikka nii 50-60. Sügishooajal Rakvere JK Tarvas II meeskonnas teist kohta: kümnest gas mängitakse mõnuga.“ on seitse kodumängu, ootame konnaga ja FC Järva-Jaani FC mängust on võiduga lõppenud Võistkonna esindaja Ivar publikut. Kevadel, kui oma Sillamäega kell 12 Järva-Jaani seitse, üks mängiti viiki ja saa- Nagla ütles, et sel hooajal on koduväljaku murul mängida Kasekopli staadionil. JUULI 2018 SPORT 15 Kangitõstjate duelliderohke päev Albus

AHTI UPPIN tõukamisest saab? Lauri tõukab võidu Andrese üle. Andres lõpetas 35 kg. Seda ka Emma teisel katsel SK Vargamäe vanemtreener avakatsel 132 kg, Ain vastab 133 tõukamise 155 kg, olles Rasmusest suutis, kuid treeneri rõõm oli üü- Järvamaa meistrid ja A.R. Laane MV, vanuseklass/koht kg. Teisel katsel Lauril 137 kg eba- 21 kg kehakaalult kergem. Kolmas rike. Emma kehakaaluks osutus -35 kg I Daniel Purk 31 kg (14+17) U12/9.; II Mirdo Eller- 2. juunil toimus Albu rahvama- õnnestub. Ain tellis 138 kg. Lauri katse 160 kg ebaõnnestus. Rasmu- kaalumisel 44,6 kg, raskem ke- maa 29 kg (12+17) U12/14. jas V Aleksander Rudolf Laane mä- lisas kolmandaks katseks +1 kg, sele muidugi 174 kg erilist raskust hakaal annab ka vähem Sinclairi -40 kg I Eudor Velleramm 67 kg (30+37) U12/5. lestusvõistlus, mille käigus selgusid seega peaks Ain katsele minema. ei valmistanud, kuna hiljuti tõukas punkte. Vaja olnuks rebida ka 36 -45 kg I Mirko-Maarjo Matsalu 40 kg (17+23) U12/13.; II ka Järvamaa 2018. aasta meistrid Ain lisas veel 1 kg, Lauri samuti. ta Eesti MV-l 178 kg. Kolmandast kg, kuid see ei õnnestunud. Kahju. Harri Saareoks 39 kg (14+25) U12/12. tõstmises 13 kehakaalus. Kuus Otsustasime Ainiga teisel katsel katsest Rasmus loobus. Avakatsel ebaõnnestus Em- -50 kg I Maiko Jalast 89 kg (40+49) U12/II; II Aleksander korralikku duelli andsid võistlusele tõugata 139 kg, et ajada Lauri ras- Need kaks duelli ei olnud mal tõukamine raskusel 42 kg. Jermakov 51 kg (20+31) U14/III vürtsi. Oli, mida vaadata. kusele 140 kg, kui ta tahab võita. võistluste ainsad. Järvamaa Enesetunne lööb kõikuma. Siiski -56 kg I Kait Viks 56 kg (24+32) U12/10. Võistlustel osales 46 tõstjat, Ain tõukab raskelt, kuid kindlalt meister kk -85 kg selgus ka al- teisel katsel tõukab Emma 42 kg, -62 kg I Armas Reisel 184 kg (82+102) U17/I neist 21 Järvamaa MV arvestuses. raskuse 139 kg. Lauri teeb imet ja les viimaste tõugetega. Robin kuid 45 kg ebaõnnestub. Võit Kohal oli pea kogu Eesti paremik, tõukab kolmandal katsel uueks Kivirand, kes võitis vanusegrupi läks käest. Emely on heas vor- -69 kg I Rasmus Jalast 115 kg (50+65) U17/5. selle aasta Sinclairi edetabeli järgi isiklikuks rekordiks 140 kg! Aini U20, pidi tunnistama tänavuse mis ja parandab oma isiklikku -77 kg I Ain Pent 251 kg (110+141) mehed/III; II Lauri oli esikümnest kohal lausa kuus, kord tõugata 141 kg. Kui tõukab, Eesti meistri, klubikaaslase Mati rekordit. Kuigi 19. mail A. Kase Naarits 250 kg (110+140) mehed/4. lisaks 12. ja 14., nende seas neli võidab ja saab auhinnaks Laane Karbuse paremust seegi kord. mälestusvõistlustel Sindis Emma -85 kg I Mati Karbus 242 kg(106+136) mehed/5.; II Robin järvakat ja sel aastal veel mitte karika, auhinnaraha ja võitjasär- Järvamaa meister kk -35 kg sel- võitis Emelyd 3,6 sp. Nüüd on Kivirand 237 kg(104+133) U20/I III Allar Lelumees 139 kg võistelnud Ain Pent. Viimane asus gi. Üks kilo otsustab. Ja Ain sai gus ka viimase tõukega. Võistluste vastupidi. Nii see sport juba on. (60+79) mehed/6. võistlema ühe eesmärgi nimel – sellega hakkama! Oli meeletult noorim tõstja, 7aastane Albu PK I Tasavägine võitlus Järvamaa -94 kg I Roomet Väli 168 kg(76+92) U14/II võita Laane võistlustel kehakaalus raske, aga kogemused maksavad. klassi õpilane Daniel Purk edestas meistri tiitlile käis ka kk -45 kg, -105 kg I Avo Pent 177 kg(75+102) veteran/7. (kk) -77 kg. Just selles kehakaalus Selle tulemusega saavutas Ain rebimise järel kaks aastat vanemat kus noored olid tegemas oma +105 kg I Erik Kuningas 280 kg(123+157) veteran/III võistles aastatel 1934–1944 Laane, Pent küll kk -77 kg Laane kari- klubikaaslast, Jäneda Kooli õpilast esimest võistlust. Võitis koge- naised I Ave Bombul 123 kg (53+70) naised/I; II Kaisa Ki- tulles viis korda Eesti meistriks ja ka võidu, kuid meeste arvestuses Mirdo Ellermaad kahe kilogram- num Aravete KK õpilane Mirko- virand 93 kg (43+50) U15/I; olles esimene Eesti meister tõstmi- jäi 314,91 sp alles kolmandaks. miga. Et Mirdo on kehakalult 11,5 Maarjo Matsalu. III Emma Kivirand 77 kg (35+42) U12/II ses Järvamaal. Ain Pendi vastane Tulemus aga tõstis Aini Eesti ede- kg raskem, on tõukamiseks eelis Sai oodatud kolmanda grupi oli väga kõvast puust, tänavune tabelis kohe neljandaks. Liider Le- olemas. Aga võta näpust, Daniel võistlust, kus meie tõstja Roomet Eesti meister Lauri Naarits, kes ho Pent valmistub Albu Cupiks. üllatas treenerit ja tõukas kolman- Väli omas eelist SS Kalevi noor- Roomet kuidagi raskuse sai, aga algraskused 112 kg rebimises ja võitis eelmise aasta Laane mä- Eesti teine ja kolmas mees jagavad dal katsel samuti 17 kg nagu Mir- tõstja Artjom Matjuhhini üle. Art- tõukas ette ja võitja vanusegrupis 141 kg tõukamises, saades 344,9 lestusvõistlused kk -77 kg tule- nüüd poodiumi kõrgemad ko- dogi. Võit ja sära lapse silmades jom tegi Roometile ette tulemuse U14 on Artjom. masp. Teise koha duelli püüdis musega 239 kg (105+134). Ja nii had. Poodiumi kõrgema astme elu esimese medali üle! (Järvamaa 206,85 sp. Artjomi kehakaal on Päeva viimane duell käis ve- sekkuda järvakas Erik Kuningas, mehed ka ragistama hakkasid. Ain võttis Eesti teine number Rasmus MV arvestuses antakse välja ainult 37,1 kg ja Roometil 85,6 kg. Mõ- teranide klassis, kus võitu ihkas kes kahjuks kolmandal katsel oli loosiga tagaajaja, mis tähendas Zarubin, kes tuli ka Albus võist- üks medal kehakaalu kohta.) lemad poisid on veel 12aastased. Aivar Zarubin SK +35. Kahjuks ei suutnud tõugata raskust 163 talle, et tuleb Laurist +1 kg enam luste absoluutvõitjaks 332,14 sp. Ootasin head duelli tüdrukute Roometi trumpala rebimine eba- ägedas võitluses jäi peale 5 aastat kg, mis viinuks ta Aivar Zarubi- tõsta. Rebimine lõppes Lauri Teise koha sai Andres Viksi, kes U12 vanuseklassis SK Vargamäe õnnestub juba esimesel katsel. 73 noorem klubikaaslane, tallinlane nist mööda. Kuningale III koht võiduga, kuna ta rebis esimesena kaotas Rasmusele ainult 0,27 sp. tõstja Emma Kiviranna ja SK Edu kg saame üles teisel katsel ja kol- Renat Kimmer 359,13 Masters tulemusega 280 kg (123+157) 110 kg. Kolmas katse mõlemal Võistlus käis Sinclairi punktidele tõstja Emely Raua vahel. Selle aas- mandal vaevu 76 kg. Noormehe punktiga. Tema omas ka eelist, ja 337,7 msp. Masters punktid 113 kg ebaõnnestus. Ain vargsi (sp) ja Andres lõpetas tõukamise ta edetabelis oli Emely 3 sp ees. rekord on 78 kg, plaanisime rebida alustades suurematest raskustest, sõltuvad ka vanusest. Mida va- lootis, et suudab rebimises edu enne, kui Rasmus alustas. Rasmus Emma oli hoolega valmistunud. 80 kg. Tõukamisel Roomet kosus, olles kehakaalult Aivarist 29 kg nem, seda suurem koefi tsient, saavutada, aga Lauri püstitas 110 tellis teiseks katseks raskuse 174 Plaanis oli kk -44 kg rebida va- kuid et kaotatud vahet tasa teha, raskem. Aivaril oli tõeliselt must millega tehtud tulemus läbi kor- kg rebimisega isikliku rekordi. Mis kg, mille tõukamine juba annaks nuseklassi U15 uus Eesti rekord olnuks vaja tõugata 99 kg. Rinnale päev, ta suutis realiseerida ainult rutatakse. 16 JUULI 2018 Igasuguse elektroonika remont, Müüa lõhutud küttepuid (pikkus Reakuulutused arvutite remont. Täpsem info vastavalt soovile, erinevad puulii- UUS KODANIK ROBIN LEHTMETS web.zone.ee/teleriteremont/ gid). Müüme ka kuiva ja 3 m küt- KARL REINSON KESSU-LOORE RUBEL Ostame Toyota ja Mercedes marki Tel 5810 4539, Järva-Jaani tepuud. Tel 507 4553 LOVIISE KALININA sõidukeid, võib ka pakkuda muid KEN-KRISTIAN LAPIN TEELE TALKIS ÜLO-LEO VESKIOJA marke sõidukeid. Tel 5567 8016 Metsa korraldamine, hindamine Müüa renoveeritud korter (1/2 ma- RANDER PIIRMÄE VALDUR SÕÕRD OÜ Estest PR ostab metsa- ja põl- ja nõustamine alates 1993. jaosa) Paide vanalinnas, koos uue GREGOR TIHANE UDO JALAKAS lumaad. Tel 504 5215, 514 5215, 516 5071, Aarne sisustusega, tel 513 4777, Neeme ANATOLI VAHAR [email protected] Ostan nõukaaegseid mänguasju ja MARKO LINDRE portselanist kujukesi. Tel 5590 6683 www.jaagrivilla.ee ELISE ANNUK Sõiduautode kokkuost. Tuleme kohale üle Eesti. Tel 553 3060. Väga [email protected] HILGA AARE kiired tehingud! Raha kohe kätte! Ostan vanaaegseid asju 5555 5527 FB/Jäägri Villa HELJU KOOL [email protected] EVI GROSSTHAL Müüa saetud ja lõhutud kuivi küt- Tel 5885 6955 KOIDU MEDAR tepuid (30 cm, 40 cm ja 50 cm). Tel 504 5632 Müüa tooreid küttepuid (lepp, sanglepp, kask, okaspuu). Mõõ- Hubane Jäägri Villa Lahkus meie kallis abikaasa, pakub terviklahendusi isa, vanaisa dud 25-60 cm, vastavalt kliendi FEKAALIVEDU soovile. Tel 501 3862 Hannes Tomingas VÄLIKÄIMLATE RENT (majutus, toitlustus, 22. IX 1952 – 25. VI 2018 Müüa soodsalt 3-meetriseid küt- vaba aja sisustamine) tepuid. Tel 507 4553 nii perekondlike kui ka Ülle laste ja lapselastega tel. +372 452 2002 ning õde perega Müüa saetud, lõhutud küttepuud! e-mail:[email protected] tööalaste sündmuste Eri pikkused. Tel 558 4210 www.fekaaliabi.ee läbiviimiseks: •seminarid • SÕIDU-, JA VEOAUTODE, PÕLLUMAJANDUS- •koolitused Fekaalivedu JA METSATEHNIKA •sünnipäevad REMONT • Järvamaal • KEEVITUSTÖÖD kokkutulekud • pütt suurusega 8 t ja 16 t, voolikud kuni 50 m • REHVITÖÖD (sõidu- ja veoautod, traktorid) pulmad •peielauad Tellimine: 527 6087 Valeri Hunting Grupp OÜ Albu, Järva vald •Tel 5198 9888 • Hunting Grupp OÜ jms

Sobiv freespalkmaja telli Jänedalt Elumaja Suvila betoon on kohal! Saun UUS tapa tehas on avatud *DUDDç või muu Tellimuste Aiamaja vajalik ehitis lühinumber 1501 palkmajad.ee Info: [email protected] | tel +372 5557 6606

Betoonimeister AS Tapa tehas Karja põik 8, tel 504 6109. [email protected]