Mõelgem Koos Viimsi Tulevikule Taotlused 1

Viimsi hakkab toetama erakoole >> loe lk 8

Tiraazv 9970 nr 6 (451) 24. märts 2017 Viimsi vald 20 000 elaniku piiril. Loe lk 4 Mõelgem koos Viimsi tulevikule Taotlused 1. klassi astumiseks Taotlusi 2017/2018 õppeaastal Viimsi valla koolide 1. klassidesse saab esitada 31. märtsini 2017 elektroonilises infosüsteemis Arno (piksel.ee/arno/ viimsi).

Koolikoha saamise eelduseks on lapse elukoht Viimsi vallas 2017. aasta 1. veebruari seisuga. See, milline kool lapsele määratakse, sõltub kooli õppekohtade arvust ning arvestades oluliste asjaoludena õpilase elukoha lähedust koolile ja võimalusel sama pere teiste laste õppimist samas koolis või vanemate soove. Kui taotlused laekuvad pärast 31.03.2017 või lapse elukoht Viimsi vallas on hilisem kui 01.02.2017, siis määratakse lapsele kool, kus on vaba õppekoht. Küsimuste korral palume pöörduda valla- valituse haridus- ja kultuuriametisse üldhari- duse spetsialisti Aet Tampuu poole (e-post aet. [email protected], tel 602 8868). Haridus- ja kultuuriamet Viimsis leidub merd ja metsa ning siin on noor kasvav elanikkond. Aerofoto Margus Vilisoo Missugusena soovime inimesed oma lähikonna problee- kavandamine viib meid kindlamalt Rohuneeme külaseltsi Viimsit näha viie või kümne küsimused vallaelanikule me kõige paremini. Kuhu peaks tu- edasi ja annab igapäevategevuste- aasta pärast? Mis on siin n Miks on Viimsi vallas hea ela- lema kergliiklustee või terviserada, le eesmärgi. koosolek da ja milliseid väärtusi tuleb hästi, mis võiks teisiti olla, kas on piisavalt kooli- ja lasteaia- Arengukava koostamise prot- 30. märtsil kell 18 toimub Püünsi Koolis kindlasti hoida? mis peaks kindlasti jääma ja kohti, mida peaks ehitama, mida sessi käigus kavandame eelarve- Rohuneeme külaseltsi üldkoosolek. n Missugused on probleemid/ Päevakorras: ülevaade tehtust ning plaa- edasi kanduma? korrastama jne – küllap igaühel on strateegiat, kus võtame arvesse val- kitsaskohad, mis Viimsi vallas nid käesolevaks aastaks, majandusaasta vajavad lahendamist? meeles mõlkumas ideid, mis tema la rahalised võimalused. Valla sis- aruande kinnitamine, jooksvad küsimused, 14. veebruaril 2017 otsustas Viim- n Millised on kolm kõige oluli- arvates võiks vallas elu paremaks setulekud laekuvad teatavasti pea- mis võib enne koosolekut saata külaseltsi si vallavolikogu algatada valla aren- semat objekti/tegu, mida Viim- teha. Neid ettepanekuid ootame- miselt üksikisiku tulumaksust, mis juhatusele e-posti aadressil rohuneeme@ gukava ja eelarve strateegia läbi- si vallavalitsus peaks järgneva gi! Meil kõigil on unistusi, nüüd sõltub nii rahvastiku arvust kui ka rohuneeme.ee. vaatamise ja muutmise. Eelmine kolme aasta jooksul ellu viima? on õige aeg need välja tuua. Kas valda registreeritud inimeste ar- Rohuneeme külaselts Viimsi valla arengukava võeti vas- n Mida teha, et Viimsi valla ela- tahame olla Eesti parim elukesk- vust ja nende sissetulekutest. Tee- tu 2014. aastal. nikud osaleksid rohkem oma kond, kus on parim kooliharidus, me viie aasta prognoosi, kuidas koduvalla tuleviku üle otsusta- Iga organisatsioon vaatab oma et inimesed ei peaks saatma lapsi kujunevad valla tulud, kui palju misel? eelarveid tehes vähemalt viis aastat Vastused saatke palun e-posti kusagile kaugetesse koolidesse? toetab meid riik ja kui palju saa- ette, et tagada tasakaalustatud areng. aadressil arengukava@viimsi- Või tahame parimaid sportimise me raha Euroopa Liidu fondidest, Viimsi vallas on juba vastu võetud vv.ee. Vaata ka viimsivald.ee. ja vaba aja veetmise võimalusi? kui palju saame juurde võtta lae- mitmed valdkondade arengukavad, Kas tahame suurepäraseid huviha- nuraha, et tagada valla ees seisvate mis omakorda annavad sisendi ül- riduse võimalusi, kunsti- ja muu- ülesannete täimine ja investeerin- disesse arengukavasse. Olemas on hõive ning atraktiivsed puhke- ja sikakooli? Andke palun teada, sest gud valla arengusse. Kaalume de- Tule doonoripäevale valla haridusvõrgu ja noorsootöö, kultuurivõimalused. sellest sõltub, mis on prioriteetne mokraatlikus protsessis alt üles tul- sotsiaalhoolekande ja rahvatervise tulevase volikogu laual. nud ettepanekud läbi reaalsete või- (võta kaasa isikut tõendav dokument) arengukavad, samuti soojamajan- Viimsi on unikaalne malustega. Seda, millises järjekor- duse arengukava, Viimsi valla mand- Viimsi on unikaalne vald, sest meil Ootame ideid ja ras hakatakse investeeringuid rea- 5. aprillil riosa ühisveevärgi ja kanalisatsioo- on kõige suurem rannikupiir. Meil kaasamõtlemist liseerima, otsustab iga-aastaselt vo- kell 16.00–16.30 ni arendamise ja sademeevee aren- on Prangli ja Naissaar ning hulk Esitame teile neli küsimust, mis likogu. Arengukava on volikogu gukavad. Need on kõik detailsed väiksemaid saari. Kõigile läheb kor- leiate Viimsi Teatajast ja valla ko- töödokument, mida hakkavad ellu Viimsi Kooli 5–10 aastat ette vaatavad dokumen- da poolsaare keskosas asuv mets dulehel. Palun vastake neile ja saat- viima inimesed, kellele rahva poolt (Randvere tee 8, aatrium) did. Samuti on vastu võetud mit- ning muretseme, et see poolsaare ke vastused vallavalitsusse. Oleme valimistel antakse mandaat otsus- mete valla allasutuste ning piir- kopsudena säiliks. Tahame, et ran- juba kaasanud külavanemad, kes tada. kondade ja külade arengukavad. narahva elustiil kestaks ja areneks. samuti saavad elanike ettepanekuid Vallavalitsus plaanib arenguka- Eelmises arengukavas on kirja Uute arengute planeerimisel pea- valda vahendada. Soovime, et kü- va dokumendi valmis jõuda suve al- pandud Viimsi vallavolikogu ja me arvestama ja silmas pidama, et külaseltsid ja külaelu edeneksid pa- guses juunikuus, misjärel läheb see -valitsuse missioon – luua elanike- meie põhiväärtused ei kaoks – et rimal viisil. Iga inimese arvamus avalikkuse ette arutamiseks. Seejä- le parim arengu- ja elukeskkond me ikka oleks rannarahva kodu Lää- on oluline. Kui suur hulk inimesi rel töötavad selle läbi volikogu ko- Infotelefonid Eestis, kindlustada omavalitsusük- nemere kaldal ning et meie loodus leiab, et prioriteediks on teedevõr- misjonid ning koos nende märkus- n Viimsi valla konstaablijaoskond: suse haldussuutlikkus, mis tagab ja mets kestaksid. gu olukord, siis peab mõtlema, kui- tega soovime dokumendi vastu võt- tel 602 8855 omavalitsuslike ülesannete kvali- Viimsis asub ka Eesti suurim sa- das teedesse rohkem investeerida. ta veel enne valimisi septembri- n Kiirabi, pääste, politsei (24 h): tel 112 teetse, kättesaadava, õigeaegse ja dam – Muuga sadam –, mis on val- Vald planeerib raha erinevate vald- kuus. n AS TREV-2 Grupp (talihoole 24 h): tõhusa täitmise, olla kogukonna eest- lale oluline partner. On vaja leida kondade vahel nõnda, et kõige suu- Loodame väga, et dokument tel 5301 5855, e-post [email protected] vedaja, usaldusväärne ja stabiilne kooseksisteerimiseks parimad või- rematesse kitsaskohtadesse läheb leiab elavat arutelu elanike hulgas. n AS KH Energia-Konsult (tänavavalgus- partner. See on ambitsioonikas üles- malused, et meil säiliks kvaliteetne rohkem raha, mis samal ajal tä- Head viimsilased, ootame teie vastuse rikked 24 h): tel 659 8970 anne ning soovime jätkuvalt vallas elukeskkond ja keskkonnameetmed hendab, et mõni vähemoluline lõik tuseid, ideid ja ettepanekuid! n Viimsi Abikeskus (24 h): tel 1345 luua oma elanikele parim arengu- oleksid arvesse võetud. saab selle võrra vähem raha. Usun, Rein Loik n G4S (24 h): tel 1911 ja elukeskkond, mitmekesine töö- Just külades ja asulates teavad et pikemalt ettevaatav tegevuste Viimsi vallavanem 2 24. märts 2017 VIIMSI TEATAJA Vallajuhtimine

Volikogus Sotsiaalvaldkond toetab Viimsi Vallavolikogu poolt 14.03.2017 vastu võetud otsused: lapsi ja eakaid nr 13 Loa andmine varaliste kohustuste võtmiseks (kommu- naalvaldkonna hanked) Sotsiaal- ja tervishoiu- Riigikontrolli eakate hoole- ja Saksamaaga. Tööhõive kas- ameti valdkonnas on nr 14 Haabneeme alevikus asuvate Paadi tee, Purjeka tee ja kande korraldust käsitlev au- vu on suurima panuse andnud 2017. aastal muutumas dit toob esile, et hooldekodu- just vanemaealised inimesed. Sõpruse tee kinnistute osa kasutusse andmiseks parkla raja- mitmed toetused ja tee- teenuseid saavate eakate arv on Mullu lisandus aasta varasema- mise eesmärgil, eelläbirääkimistega pakkumismenetluse kor- nused, samuti sotsiaal- ja viimase kümne aastaga kasva- ga võrreldes töötajate sekka raldamine ja komisjoni moodustamine tervishoiuameti sisene nud umbes 80%, samas palju- enam kui 6000 üle 60-aastast nr 15 Kimsi tee 17a kinnistu tasuta otsustuskorras võõranda- töökorraldus – ametis des omavalitsuste hooldekodu- inimest. Seejuures tegi töö- mise taotlemine Viimsi vallale alustasid tegevust laste- des vabu kohti ei ole. hõive suurima sammu ülespoole nr 16 Randvere küla, Tülli tee 22 detailplaneeringu algatami- kaitseteenistus ja sot- 70–74-aastaste vanusegrupis: kui ne, lähteülesande kinnitamine ja keskkonnamõju strateegili- siaaltööteenistus. Seenioritele 2015. aastal oli selles vanuses se hindamise algatamata jätmine Eestis on eakaid (65+) ca 238 inimestest tööga hõivatud 13%, nr 17 Lubja küla kinnistute Salumetsa III ja Salumetsa IV de- Lastekaitseteenistuses töötavad 000, neist hooldust vajab hin- siis mullu juba 16% ehk 1400 tailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise alga- kolm lastekaitsespetsialisti, kel- nanguliselt viiendik, ca 47 000 eaka võrra rohkem. Ka Viimsis tamata jätmine le peamised tööülesanded on Margus Talsi. inimest. Hooldekodusid on 148, tuleks koostöös ettevõtjatega nr 18 Viimsi Vallavolikogu 14.12.1999 otsusega nr 173 keh- seotud laste ja perede toetami- kohti neis 7367, enamikus hool- leida eakatele võimalusi osa- testatud “Kristle maaüksuse detailplaneering“ osaline (Püün- sega. Sotsiaaltööteenistuse kolm ja piirvalveametiga noortele nen- dekodudes on kohad täis. Ea- tööajaga töötamiseks või ker- si tee 10 osas) kehtetuks tunnistamine sotsiaaltööspetsialisti aitavad de tegevuse tutvustamiseks. kate osakaal rahvastikust on gemate tööde leidmiseks. leida eakate ja puuetega ini- 18%, 2050. aastaks prognoosi- Viimsi Vallavolikogu 14.03.2017 otsusega nr 16 algatati meste probleemidele parimaid Sotsiaaltoetused ja takse eakate osa rahvastikus ju- Eakuse rahvakogu detailplaneering Randvere külas, kinnistul Tülli tee 22 krundi lahendusi. Seoses maavalitsus- -teenused ba 25%. Samasugune tendents Eesti Koostöö Kogu on ellu kut- te töö lõpetamisega 2018. aas- Viimsi vallas on olulisel kohal on ka Viimsi vallas, sellest prog- sunud uue eakuse rahvakogu, üldplaneeringu kohase maakasutuse juhtotstarbe muutmiseks ta 1. jaanuarist laienevad sot- toetused abivajavatele elani- noosist lähtuvalt tuleb laienda- mis kutsub kõiki Eesti inimesi üldmaast kaksikelamumaaks ja üldplaneeringu teemaplanee- siaal- ja tervishoiuameti töö- kele. Makstakse erinevaid sot- da ka Rannapere pansionaati ja mõtlema kaasa neljal tuleviku- ringu “Viimsi valla üldiste ehitustingimuste määramine. Elamu- kohustused veelgi. siaaltoetusi nii riigi kui ka val- suurendada tema poolt osuta- teemal: mida teha selleks, et ehituse põhimõtted.“ kohase kaksikelamukrundi minimaal- Sotsiaal- ja tervishoiuameti la eelarvest. Sotsiaal- ja tervis- tavate teenuste mahtu. ka eakatel oleks elamisväärne suuruse muutmiseks, krundi ehitusõiguse määramiseks kaksik- prioriteetideks 2017. aastal laste- hoiuamet on riiklike ning koha- Samal ajal leidub Viimsi val- sissetulek; kuidas tagada ini- elamu ehitamiseks, planeerimisseaduse § 126 lõike 1 punk- kaitse valdkonnas on abivaja- liku omavalitsuse eelarveliste las ka palju aktiivseid eakaid, meste õppimine ja töötamine tides 1–9, 11, 12 ja 17 määratud ülesannete lahendamiseks, va lapse märkamine ning puu- sotsiaaltoetuste abil järjepide- kes osalevad Haabneeme ja kõrge eani; milline võiks olla sh maa-ala haljastuspõhimõtete kujundamiseks ning tee- ja dega ning eakatele inimestele valt leevendanud toimetuleku- Randvere päevakeskuste ning lahendus, et inimesed ei lah- tehnovõrkude asukoha määramiseks. vajalike teenuste kättesaadavuse raskustesse sattunud inimeste MTÜ Viimsi Penisonäride Ühen- kuks terviseprobleemide tõttu Nimetatud otsusega ühtlasi otsustati mitte algatada kesk- parandamine. 2016. aastast jõus- ja perede olukorda. duse huvitegevuses ja nende enneaegselt tööturult; kuidas re- konnamõju strateegilist hindamist Randvere külas, kinnistu tus uus lastekaitseseadus, mille Vastavalt koalitsioonileppe- poolt korraldatud üritustel. Päe- formida pensionisüsteemi nii, Tülli tee 22 detailplaneeringule. keskmes on lapse heaolu. Laste- le tõstetakse 2017. aastal Viim- vakeskused aitavad jõudsalt kaa- et muutused oleksid kõigile liht- kaitseseadus paneb kõigile ko- si valla pensionäride toimetu- sa ka eakate kultuurihuvide ra- salt arusaadavad. Viimsi Vallavolikogu 14.03.2017 otsusega nr 18 tunnistati hustuse märgata last ohusta- leku parandamiseks makstavat huldamisele. Eakate elus on olu- On märgata noorte eelista- osaliselt kehtetuks Viimsi Vallavolikogu 14.12.1999 otsusega vaid olukordi juba varakult ja ühekordset toetust 50 eurolt 60 line roll harrastustegevusel, mis mist kõigis eluvaldkondades, nr 173 kehtestatud “Kristle maaüksuse detailplaneering“ detail- neile kiirelt reageerida ning eurole. Valla poolt makstav ühe- on saanud aktiivsete eakate elu- mistõttu vanemad inimesed tun- planeeringu krundi nr 5 (Püünsi tee 10) osas. pakkuda last ja peret toetavaid kordne sünnitoetus tõstetakse laadiks. Oluline on päevakes- nevad end tihti kõrvalejäetuna. tegevusi. 256 eurolt 350 euroni ning toe- kuste töö veelgi sisukamaks Vajalik on solidaarsusel raja- tus makstakse välja senise kahe muutmine ja neile täiendavate neva ühiskonna vastutus võrd- Viimsi Vallavolikogu poolt 14.03.2017 vastu võetud mää- Lastekaitse osa asemel ühekorraga. 2017. funktsioonide andmine. Valla- sete võimaluste loomise eest rused: Lastekaitsevaldkonna juhtumi- aastal tõuseb ka raske ja süga- valitsus toetab rahaliselt käes- igale põlvkonnale. nr 4 Viimsi valla 2017. aasta lisaeelarve te arv on aasta-aastalt kasva- va puudega lapse hooldajatasu oleval aastal nii MTÜ Viimsi Suhtumine eakatesse peegel- nr 5 Eraüldhariduskooli toetuse andmise tingimused ja kord nud. Põhjuseks on inimeste kas- 34 eurolt 50 euroni. 2017. aas- Pensionäride Ühenduse kui ka dab ühiskonna küpsust ja eeti- vanud teadlikkus ja abi vajava tal vaadatakse üle kõik valla MTÜ Viimsi Päevakeskuse te- lisust. Eesti inimarengu aruan- NB! volikogu 14.03.2017 otsuste terviktekstidega on võima- lapse märkamine. Viimsi val- poolt makstavad toetused. gevust. dest selgub, et suurim sotsiaal- lik tutvuda Viimsi vallamajas ja valla veebilehel www.viimsi- las on palju probleeme lahus Sotsiaalnõustamise ning toe- Seenioripoliitika prioritee- se tõrjutuse oht on vanemal vald.ee/12044, määrustega www.viimsivald.ee/12043 ning elavate või lahutavate vanema- tuste eesmärgipärase kasutami- diks on luua võimalused eaka- elanikkonnal. Eakate hea koht- täiendavalt Riigi Teataja võrguväljaande veebilehel. te koostöö korraldamisel lapse- se tulemusel oleme lahenda- te iseseisva toimetuleku toeta- lemine on alustugi tervele ja to- Volikogu kantselei ga suhtlemisel. Eelkõige vas- nud paljude inimeste ning pe- miseks ning tegusaks vanane- lerantsele ühiskonnale, kus tea- tutab lapse õiguste ja heaolu rekondade muresid ja leidnud miseks. Kuigi pensionid tõu- takse, kuidas kohelda austuse tagamise eest lapsevanem või nendele lahendusi. Puudega ini- sevad alates 1. aprillist 2017 ja lugupidamisega vanemaid ini- last kasvatav isik, kuid sageli mestele vajalike teenuste kät- keskmiselt 5,1% võrra, otsus- mesi ning samuti on see vä- jääb vanemal oma probleemi- tesaadavus on paranemas. Suu- tab järjest rohkem pensionäre him, mida saab nende heaks de lahendamisel märkamata lap- renenud on tugiisikute arv puu- edasi töötada, tõstes sellega Eesti teha. se toimetulek selles keerulises dega lastele, samuti võimaldame EL-i viie töökaima riigi hulka. Eakate inimeste häält tuleb olukorras. Siin ongi lastekaitse- koostöös Rannapere pansionaa- Tööga hõivatute osatähtsus 15– kuulata tähelepanelikult, sest spetsialisti ülesanne lapse hea- diga kasutada abivajajatel spet- 74-aastaste hulgas oli mullu sellel häälel räägivad kogemu- Toimetus ootab kaastöid ja reklaame e-posti aadressil olust lähtudes nõustada ja suu- siaalset sotsiaaltransporditeenust. 66%, mis on EL-i liikmesriiki- sed ja elutarkus. [email protected]. nata vanemaid koostööle. Elanikkonna arvu suurenedes de seas üsna tipu lähedal, samal Margus Talsi Kaastöid võib tuua ka otse toimetusse või saata Lastekaitses tuleb koostööd ja teadlikkuse kasvades on kas- tasemel Skandinaavia maade Abivallavanem postiga aadressile Nelgi tee 1, teha erinevate asutustega, ka ha- vanud abivajajate arv. Leides 74001 Viimsi, Harju maakond. ridus- ja meditsiiniasutustega. võimalusi pakkuda valla elani- Toimetusel on õigus kaastöid nende selguse huvides Sotsiaal- ja tervishoiuameti le- ke probleemidele parimaid la- Kogukondliku turvalisuse toimetada ja lühendada. pinguliste partnerite seas on hendusi teeme koostööd erine- Vallaleht ilmub kaks korda kuus. Juulis leht ei ilmu. EELK Perekeskus, mis osutab pe- vate koostööpartneritega. Koos- toetusvooru infopäevad reteraapia-, perelepitus- ja nõus- töös Tallinna sotsiaal- ja tervis- Kodanikuühiskonna Sihtkapital (KÜSK) viib läbi infopäevad, Peatoimetaja: Liina Rüütel, tel 6028 840, liina. kus tutvustatakse võimalusi taotleda toetust kogukondliku [email protected] tamisteenust. Koostöö MTÜ-ga hoiuametiga pakume täienda- turvalisuse maakondlikest toetusvoorudest 2017. aastal. Lastekaitse Liit võimaldab val- vaid sotsiaalteenuseid elukoha- Toimetaja: Annika Koppel, tel 6028 833, annika. Infopäevad toimuvad Pärnus, Tallinnas ja Tartus, kuid osa [email protected] lavalitsusel teha koostööd hu- järgses omavalitsuses. Koos- võtma on oodatud ühendused kõigist maakondadest! Taotlemi- vi- ja puhkelaagrite korraldami- töös Rannapere pansionaadiga Väljaandja: Viimsi Vallavalitsus se tähtaeg 2017. aastal on 2. mai. Taotlused tuleb esitada en- sel. Koostöös Moosimaja män- pakume eakatele suunatud ko- diselt maavalitsustele. Täpsem taotlemise info KÜSKi kodulehel. Trükki toimetanud: Meedium OÜ gutoaga jõudis 25 Viimsi valla duhooldusteenust. Sellel aastal Infopäev Tallinnas toimub 4. aprillil kell 14 Harju maava- Kojukanne: Express Post AS, tel 6177 717, e-mail: pereni jõuludeks üllatus, mil- luuakse koostöös Rannapere litsuse III korruse saalis, aadressil Roosikrantsi tn 12, Tallinn [email protected] leks olid kingitused pere laste- pansionaadiga võimalused ea- Registreerumine: https://goo.gl/forms/nfYO89aXUn3s0G3I2 le ning rikkalik lisa pere jõulu- kate päevahoiu teenuse ja puu- Palume registreerida hiljemalt 3 tööpäeva enne infopäeva Ajalehe järgmine number ilmub 7. aprillil. lauale. Maikuus on kavas kor- dega inimeste intervallhoiutee- toimumist. Jälgi Viimsi valla uudiseid ja teateid ka kodulehelt raldada suurperede päev, mis nuse pakkumiseks. Puudega ini- Lisainfo: Tarmo Treimann (KÜSK), [email protected]; 656 0487, www.viimsivald.ee ja sotsiaalmeediast www. on suunatud nelja või enama mestele intervallhoiuteenuse 5301 3652, Terje Lillo (Harju maavalitsus), terje.lillo@harju. facebook.com/ViimsiVald lapsega peredele. Viimsis on sel- pakkumiseks on edukalt kaa- maavalitsus.ee, 611 8604 liseid peresid 33. Teeme koos- satud vahendid Euroopa struk- KÜSK tööd Kaitseliidu ning Politsei- tuurifondidest. VIIMSI TEATAJA 24. märts 2017 3 UUDISED

KOMMUNAALUUDISED Maa-amet alustas Teata ohtlikust maastiku märgistamisega kaevust või aeropildistamiseks varingust Vallaelanike, eriti laste ja loomade ohutust silmas pidades Maa-amet alustas käes- palume ohtlikest katmata või katkiste luukidega kaevu- pildistatavad alad oleval nädalal aeropil- dest ning muudest sarnastest ohtlikest avadest (šahtid, va- distamise ettevalmistus- ringud, augud, veevõtukaevud, kuivendussüsteemid jmt) töödega, asudes Eesti teada anda esimesel võimalusel. lõunapoolsel alal ja suu- Teabe ohtlike avade kohta saab edastada päästeala in- remates linnades maas- fotelefonile 1524, Viimsi valla infotelefonile 1345, nuti- tikku märgistama valgete telefonis “Anna teada” nutirakendust kasutades või e-kir- kilest ruudukestega. jaga valla kommunaalametile [email protected]. Ohtliku rajatise avastanud inimesel tuleks esmalt ohuala Maa-amet asus 20. märtsist mar- kättesaadavate vahenditega märgistada või piirata. keerima Eesti suuremaid linnu Pöördumisel palume esitada võimalikult täpne info ja lõunapoolset ala aeropildis- rajatise asukoha ja tüübi (nt kaaneta või katkise luugiga tamise tarvis. Tänavu markee- kaev, maa-alune mahuti, varing vms) kohta ning objekti ritakse ja pildistatakse piir- suurust hinnata aitavad parameetrid (ava või augu süga- kond, milleks on Lihula – Vänd- vus ja läbimõõt). Teataja kontaktandmed on abiks juhul, ra – Põltsamaa – Kallaste joo- kui hilisemalt tekib raskusi rajatise leidmisega. Kommu- nest riigi lõunapiirini jääv ala naalamet vaatab üle ning kohustab rajatise omanikku ohu koos Saaremaa, Muhu, Ruhnu kõrvaldama. Märkame ja hoolime koos! ja Kihnu saarega (vt skeemilt). Sellest läänepoolne osa pildistatakse enne puude lehtimist ja idapoolne juba lehes puudega. Toetus kaluritele Lisaks pildistatakse varake- 31. märtsist saavad kaluri kalapüügiluba omavad rannapüü- vadel sobivate ilmastikutingi- 2017. aasta kevadel ja suvel pildistatavad alad (märgitud rohelisega). Lisaks pildistatakse gilaevade omanikud taotleda PRIA-st Euroopa Merendus- muste kestmisel ka nimetatud suuremaid linnu ja asulaid (märgitud punasega). ja Kalandusfondi 2014–2020 toetust rannapüügilaeva ener- joonest põhjapoole jäävaid lin- giatõhususe parendamiseks. Toetuse eesmärk on vähendada nu ja asulaid, nendest markee- Eelmisel aastal pildistati uue kalalaevade tekitatavat mõju kliimamuutusele – toetatakse ritakse Tallinn, Kohtla-Järve, aerokaameraga ADS100 Eesti investeeringuid kalalaevade varustusse ja seadmetesse, mis Jõhvi, Narva ja Rakvere ning põhjapoolne osa. Kui tänavu vähendaksid saasteainete või kasvuhoonegaaside heiteid ja nende lähiümbrus. saab lennukilt pildistatud ka lõu- suurendaksid kalalaevade energiatõhusust. Toetuste eelarve Märgisteks on 60×60 sen- naosa, on kogu Eesti kohta 2017. aastaks on 200 000 eurot. Toetusega hüvitatakse kuni timeetri suurused valged kile- olemas uued 20–25 cm piksli 30% taotleja abikõlblikest kulutustest. ruudud, mis paigaldatakse maas- suurusega pildid, sealjuures ti- tikule ja on varustatud sildiga heasustusalade ortofotod val- “Aeropildistuse maamärk”. Mar- mistatakse veelgi parema kva- keerimine on vajalik aerotrian- liteediga, kus piksli suurus on Haljastustööd gulatsiooni jaoks, see tähen- 10–16 sentimeetrit. Enne uue dab, et märgis jääb pildile ja se- kaamera soetamist kulus kogu valla haljakutel da kasutatakse aerofotode plaa- Eesti katmiseks neli aastat Suve alguseks saab uue ja värske ilme Viimsisse sissesõit niliseks ja kõrguslikuks sidu- nüüdse kahe asemel. Merivälja poolt: Hämariku tee – Aiandi tee – Randvere miseks maapinnaga. “Maasti- Aerofotodest saadakse maa- tee ristmiku äärde plaanime maha võetud sirelite asemele kule asetatud ruutudel on täh- pealse järeltöötlemise tulemu- istutada kadakaid ja ilupõõsaid. Samuti uuendame värvi- tis roll selles, et kaardid ja or- sel ortofotod, millele on kõigil liste suvelilledega ringristmiku keskel oleva lillepeenra tofotod oleksid võimalikult täp- Maastikule paigaldatav märgis. Fotod Maa-amet ligipääs Maa-ameti kaardiraken- kujundust. Augusti alguseks on valmimas täiesti uued lil- sed, sest nende alusel tehakse duse abil. lepeenrad Ravi tee bussipeatuste vastas, et kaunistada seni mitmesuguseid kaalukaid ot- suhtumist ja markeeringuid mit- tohiks maaomanike tegemisi häi- üsna halli ja ilmetu välimusega Haabneeme “südant”. suseid,” lisas Maa-ameti pea- te puutuda ega rikkuda. Mar- rida. Maa-amet eemaldab mär- Peep Kirsimäe Lisaks püüame Viimsi ja Haabneeme alevike keskust direktor Tambet Tiits. keeringud paigaldatakse maas- gised pärast aeropildistamise Maa-ameti fotogramm-meetria ja suuremate teede ääri kaunistada suveperioodil värvikate Maa-amet palub mõistvat tikul kohtadesse, kus need ei hooaja lõppemist. osakonna juhataja lilleamplitega. Rohuneeme tee algus saab seekord veel eriti suured ja lopsakad amplid. Sarnaselt eelmisel suvel kor- rastatud Randvere – Muuga tee ringristmikule saab uue ja kauni välimuse sel aastal ka Rohuneeme lõpp-peatuse ring. 13 paadikohta Leppneeme sadama ujuvkai ääres Lisaks plaanime jätkata ka puude istutamisega haljaku- tele, et luua Viimsi linnastunud keskkonda rohkem rohelust. Viimsi vallavalitsus koostöös OÜ-ga Viimsi Haldus kuuluta- vad välja taotluste vastuvõtmise Leppneeme sadama ujuvkai paadikohtadele. 24 meetri pikkune ujuvkai on varustatud 3 käimispoomiga pik- Algas teede kusega 7 m, 4 laudisega torupoomiga pikkusega 5 m. Renditakse välja 13 paadikohta, 7 kohta alustele pikkusega kuni 6,6 m ning 6 kohta alustele pikkusega alates 6,61 m. kevadpuhastus Viimsi Vallavalitsuse 14.03.2017 korraldusega nr 171 on keh- Viimsi valla teehoolde hooldusperiood jaguneb talviseks testatud Leppneeme sadamas sadamateenuse tasud harrastus- perioodiks kestusega 5 hooldekuud (16. november – 15. veesõidukitele järgmiselt: aprill) ja suviseks perioodiks kestusega 7 hooldekuud Sadamatasu lepingulistele klientidele 1 kuuks: Leppneeme sadamasse lisandus 13 paadikohta ujuvkai ääres. (16. aprill – 15. november). Üleminekul talviselt suvisele Foto Viimsi Teataja hooldeperioodile tehakse kevadpuhastus – talvised puiste- Alused kuni 6,6 m 100 eurot materjalid, pühkmed ja muu praht kogutakse sõiduteedelt, Lepinguid kaikohtade kasutajatega sõlmib OÜ Viimsi Haldus Alused 6,61–9,6 m 150 eurot kõnniteedelt, jalgratta- ja jalgteedelt, parklatest, treppidelt, alates 03.04.2017. Taotlused kaikohtade saamiseks esitada e-posti Alused 9,61 m ja enam 200 eurot aadressil [email protected] või [email protected]. Arvesse äärekividelt, teeäärsetelt plaatidelt, ohutussaartelt, piirete lähevad taotlused, mis on esitatud vahemikus 24.03 (alates kell 00:00) alustelt, postide ümbrustest, ühissõidukite peatustest ning Sadamatasu lepingulistele klientidele 6 kuuks – 27.03.2017. haljasaladelt kokku ning viiakse minema. Tehakse ka sur- (periood 1. mai – 31. oktoober): Kui soovijaid on rohkem kui kohti, siis kohtade jagamisel läh- vepesutööd, kui see osutub vajalikuks. tutakse taotluste esitamise ajalisest järjekorrast. Viimsi valla teedel alustati kevadkoristustöödega 17. Alused kuni 6,6 m 400 eurot Taotlus peab sisaldama andmeid paadiomaniku (nimi, isikukood märtsil. Esimeses järjekorras toimub kergliiklusteede ja Alused 6,61–9,6 m 600 eurot või registrikood, telefoninumber, e-post, postiaadress) ning paadi bussipeatuste puhastus talvisest puistematerjalist ja mus- kohta (registreerimisnumber ja paadi pikkus). Alused 9,61 m ja enam 800 eurot tusest. 27. märtsil algab sõiduteede ja parklate puhastus. Igor Ligema Kevadpuhastustööde tähtaeg on 25. aprill. Sadamatasudele lisandub käibemaks. Merendusspetsialist Kommunaalamet 4 24. märts 2017 VIIMSI TEATAJA UUDISED Viimsi vald 20 000 elaniku piiril Rahvastik ja selle elujõud Vanuskoostis Allikas Rahvastikuregister, 01.01.2017 mõjutab omavalitsuse Vanusegruppide osakaalu muutus viimasel kümnendil Rahvastiku arvu kiire kasv, en- võimekust tagada elani- 4,0% nekõike sisserände tulemusena, kele soovitud elukorraldus, on omakorda toonud kaasa noo- pakkuda maksutulust 3,0% 0–19 a 20–64 a 65+ a re elanikkonna – 0–9-aastaste laekuvate vahendite ja 30–45-aastaste suure osakaa- kaudu kvaliteetseid ja 2,0% lu. Selline vanuskoostis surves- kättesaadavaid avalikke tab vajadust tagada lasteaia- ja teenuseid, tagada raha 1,0% koolikohti, investeerida õpi- valla igapäevaseks toimi- keskkonda ja teha jõupingutusi miseks ja investeeringu- 0,0% võimaluste loomiseks enese- teks. teostuseks erinevates valdkon- -1,0% dades ning uute töökohtade loo- Seepärast on igal omavalitsu- miseks. Valdkonnapoliitiliste otsuste langetamisel tuleb rahvas- sel ülesanne tunda oma inimes- -2,0% te vajadusi, võtta arvesse või- tiku ebaühtlase vanusjaotuse- malikke muutusi elanike soo- ga arvestada, kuna see tekitab -3,0% ja vanuskoostises ning omada lainelise nõudluse spetsiifiliste pikaajalist tulevikuvaadet aren- avalike teenuste järele. Pikas -4,0% gutest. perspektiivis tuleb arvestada kii- 2007 2008 2009 2010 2011 2012 2013 2014 2015 2016 2017 Viimsi valla tuleviku kesk- re vananemisega kasvavate ku- ne küsimus on, milliseks kuju- ludega sotsiaalsfääris. Samas neb tema roll polütsentrilises on oluline leida tasakaal Tallin- Allikas Viimsi vallavalitsus, 01.01.2017 Tallinna linnapiirkonnas. See Loomulik iive ja ränne 2003–2016 na mõju ja valla oma potentsiaa- hõlmab pealinna ja teda ümb- 2500 1600 lil põhineva arengu juhtimise ritsevat Maardu ja Saue linna vahel. Kesksele kohale tuleks seada paindlik töö ja pereelu ning Harku, Jõelähtme, Kiili, sünnid surmad sisseränne väljaränne Rae, Saku, Saue ja Viimsi val- 1400 ühildamine ning meetmed, mis on suunatud tervena elatud elu- dasid. Linnastumise areng on 2000 tõestanud, et peale keskuslinna ea pikendamisele. 1200 arengu laieneb linnaline asus- loomilik iive rändesaldo iibesaldo tus ka sellega külgnevatel ala- Muutused asustuse del. See on äärelinnastumine, 1000 ruumimustris mida võib vaadata kui positiiv- 1500 Viimsi vallas on kaks alevikku set protsessi, mis toob valda ja 19 küla, nendest Prangli saa- 800

inimesi. Teisalt on see vallale I ive rel on 3 küla ning Naissaarel 4 proovikiviks – tagada elanike- küla. Viimsi valla elanikest 1000 le vajalik taristu ja teenused 600 43,3% elab Haabneeme (5866) ning aidata kaasa paikkondliku ja Viimsi alevikus (2284). Suu- identiteedi kujunemisele. S ünnid, surmad, ränne remad külad on Randvere 400 (1768), Pärnamäe (1567) ja Püün- Elanike arv 500 si (1338). Väikseim on ühe ela- Majanduslik edulugu portretee- nikuga Väikeheinamaa küla Nais- rib Viimsi valda maineka aad- 200 saarel. Viimsi valla mandriosas ressina – elamise, kaubanduse, on viimastel aastatel elanike spaa ja vaba aja veetmise ko- 0 0 arvu kiirem kasv olnud Lepp- hana. Eesti rahvastiku kahane- 2003 2004 2005 2006 2007 2008 2009 2010 2011 2012 2013 2014 2015 2016 neeme, Pärnamäe ja Muuga mise, vananemise ja ruumilise külades. kokkutõmbumise taustal on Viimsi valla ruumikorraldu- Viimsi valla elanikkond pide- tailplaneeringud, võib nende rea- Viimsi alevikes ning Lubja kü- need noored pered. Sisserände nustada lapse- ja peresõbralik- sest lähtuvalt on oluline, et elu- valt kasvanud. Aasta alguse sei- liseerumisel prognoosida 2700 las. otsemõjule (vahetu rahva arvu kusse ning hariduse kvaliteeti keskkonna väärtus valla kesku- suga oli Viimsi valda registree- elaniku lisandumist, arvestuse- Kuigi sisserändajaid on üle kasv) lisaks on protsessi tule- ja kättesaadavusse. Teiseks omase linnastumisega ei väheneks. ritud 19 042 elanikku. Tallinna ga, et keskmine leibkonna suu- Eesti, moodustavad tulijatest üle- museks ka kasvav sündmus seo- päraks on asjaolu, et pealinnast Kuna kasvav ehitustihedus on linnapiirkonnas elab 40,2% riigi rus on 2,7 inimest. Uute ela- kaaluka osa tallinlased. 2016. ses sünnitusealiste naiste arvu kolinutest paljudel jääb side va- mõjutanud kahte keskset te- elanikkonnast (546 689 inimest). mispindade ehitamist on ette aastal oli 958 valda saabunust suurenemisega. Selline areng rasema elukohaga, eeskätt töö gurit, mille tõttu Viimsi valda Elanike arvult on Viimsi vald näha ennekõike Haabneeme ja Tallinnast 617. Valdavalt on seab valla ette kohustuse pa- ja õppimise tõttu. Seega pal- soovitakse kolida – privaatsust omavalitsuste seas 6. kohal Ees- juski on nad igapäevased pen- ja looduskooslust –, siis on olu- tis. Allikas Rahvastikuregister, 01.01.2017 delrändajad valla ja pealinna va- line neid ka arvestada. Kind- Viimsi valla sooline ja vanuseline struktuur hel. Viimase rahvaloenduse and- lasti on tähtis roll ka rannarah- Loomulik iive ja ränne metel töötas Viimsi valla ter- va kultuuri, valla miljöö- ja arhi- Viimsi valda iseloomustavad ritooriumil 3900 inimest, nen- tektuuriliste väärtuste ja mere- nii positiivne loomulik iive kui 80–84 dest Viimsi valla elanikke 1620 ga seotu suuremal tähtsustami- ka positiivne rändesaldo. Sün- mehed naised (42%). Teistest omavalitsusük- sel, mis aitab luua vallale omast dimus oli Viimsi vallas kõr- 70–74 sustest tuldi Viimsi valda tööle unikaalset kohaidentiteeti. geim 2009. aastal, kui sündis ennekõike Tallinnast (1592) ja Viimsi valla rahvastikupo- 296 last. Järgnevatel aastatel Maardust (276). Viimsi vallast liitikal on tähtis koht valla tu- on sündide arv mõnevõrra vä- 60–64 väljapoole käiakse tööle valda- leviku kavandamisel. Tark ja henenud, püsides veidi üle 200 valt Tallinna (5523), Maardus- paindlik inimvara väärtustami- lapse aastas. Surmade arv jääb 50–54 se (123) ja Jõelähtme valda (42). ne suurendab valla potentsiaali 100 elaniku piirimaile. Viimsi vallast pealinna töölkäi- ja võimekust kujundada tugev Rahvaarvu kasvu peami- jaid on 3,5 korda rohkem kui kodanikuühiskond. Elanike ko- seks allikaks on ränne, mille osa- 40–44 vastassuunas. dukoha väärtustamisega peab tähtsus elanike juurdekasvus on Seoses teenuste arvu ja mit- käima kaasas Viimsi vallas te- ca 80%. Kui aastatel 2003–2014 mekesisuse suurenemisega val- gelikult elavate inimeste kand- 30–34 oli iibesaldo vallas +1559, siis lakeskuses ja uute töökohtade mine rahvastikuregistrisse. Tõe- rändesaldo oli +7018, st iga loo- lisandumisega on võimalik vä- se elukoha registreerimisest sõl- muliku iibe tulemusena elani- 20–24 hendada pendelrännet Viimsi tub üksikisiku tulumaksu lae- ku kohta on 4,5 rände teel li- ja Tallinna vahel, muuta liiku- kumine valla eelarvesse ja sel- sandunut. Sisseränne saavutas misvõimalused paindlikumaks lest omakorda võimekus teos- oma haripunkti 2005. aastal, kui 10–14 ja tipptunnil vähem liiklusum- tada investeeringuid eri siht- valda registreerus 1983 elanik- mikuid tekitavaks. Koostöö ak- rühmade ootuste ja õigustatud ku. Kuigi selle järgnes langus, 0–4 tuaalsust Tallinnaga näitab ka vajaduste rahuldamiseks. registreeriti 2016. aastal valda asjaolu, et juba täna on Viimsi/ Rivo Noorkõiv 1474 inimest. Võttes aluseks 1000 800 600 400 200 0 200 400 600 800 1000 Haabneeme keskuseks palju- Geomedia OÜ kehtestatud ja töös olevad de- dele Pirita linnaosa elanikele. konsultant VIIMSI TEATAJA 24. märts 2017 5 TEATED & UUDISED

Algas kümnes “Teeme ära” Kaldad puhtaks! Eesti Kalastajate Selts korraldab juba teist aastat üle-eestilise talgupäeva, mille käigus koristame talgukevad veekogude kallastelt sinna sattunud prügi. Talgupäeva meeskond ära läheb. See on sümboolne Seekordne üritus kannab nime “Kaldad puhtaks andis 15. märtsil avalöögi märguanne kogukondadele, et 2017“. juba kümnendale “Teeme nad ise oma varud üle vaatak- ära“ egiidi all toimuvale sid. Ohtude kaardistamiseks ole- Võrreldes eelmise aastaga on oluliselt paremini organisee- üle-eestilisele algatusele, me välja töötanud küsimustiku ritud jäätmekäitlus. Koostöös AS-iga Eesti Keskonnatee- mille eesmärk on suuren- koos soovitustega, mis aitab või- nused on avatud 30 jäätmejaama üle Eesti ning koostöös dada ühiskonna sidusust malikke riske paremini reasta- MTÜ-ga Keskkonnateenused on kaetud Tallinna vajadu- ja kogukonna turvalisust. da ja vajalikke talgutöid planee- sed + Loksa jäätmejaam. Mõlemad jäätmekäitlejad võta- rida. Soovitusi talgutöödeks vt vad sorteeritud jäätmed vastu 8. aprillil tasuta. Jäätmejaa- Kõik inimesed, vabaühendused, www.teemeara.ee/talgujuhile/ mad on talgupäeval avatud kuni kella 17-ni. ettevõtted ja organisatsioonid saa- vingerpussid. vad nüüdsest oma talguid üles Talgujuhid, kes märgivad 3 kategooriat märkida veebiaadressil www. sellisteks kujuneda, kui me nen- ka juhtub, on eestimaalaste tead- oma talgud talguveebi, saavad Palve on sorteerida jäätmed 3 kategooriasse, et jäätmekäit- teemeara.ee, et kutsuda eesti- deks valmis ei ole,” selgitas Tüür. likkus ning ettevalmistus nen- taas stardipaketi, mis on kokku lus saaks toimida efektiivselt: maalasi osalema maikuu esi- Talgupäev peetakse ikka sar- deks vähene. Inimesed usuvad, pandud “Teeme ära” koostöö- - PAKEND (kõik, millesse on midagi pakitud: pudelid, mesel laupäeval, 6. mail peeta- naselt eelmistele aastatele nii, et loodusõnnetuse korral jõuab partnerite toel ja vabatahtlike purgid, joogitaara jms); val talgupäeval. et iga kogukond saab ise otsus- abi nendeni eriti kiiresti, kuid kaasabil. Pakett koosneb prak- - SEGAOLME (kõik, mis ei ole pakend: ühekordsed “Teeme ära” talgupäeva eest- tada, millised tööd ühiselt ette tegelikkuses on abivajajaid siis tilistest vahenditest ja soovitus- grillid, vanad saapad, riided jms); vedaja, Eestimaa Looduse Fon- võetakse. Üheks üle-eestiliseks tavapärasest rohkem ning kõi- test talgupäeva korraldamiseks. - OHTLIKUD JÄÄTMED (akud, värvipurgid, makrof- di juhatuse liikme Tarmo Tüüri üleskutseks on tänavu lipuväl- gini ei jõuta soovitud kiirusega. Seal leiduvad esmaabitarbed, leksi balloonid, õlikanistrid jms). sõnul on tänavuse talgukevade jakute korrastamine ja lipumas- “Päästeamet kutsub üles inime- töökindad, 2-meetrine EV100 Lisaks veepiiril koristajatele on oma sügavast huvist märksõnaks valmistumine Eesti tide püstitamine, et seada Ees- si ja kogukondi kaardistama sümboolikaga mastivimpel, vän- tänaseks märku andnud juba ka sukeldumisklubid Mare- Vabariigi 100. sünnipäeva tähis- timaa lipuehtesse. Koostöös Li- oma kodukohas võimalikke ohte, daga laetav LED-taskulambiga mark, Merehunt ja Eesti Sukeldujate Klubi, kes on luba- tamiseks, aga ka valmistumine puvabriku ja EV100 korraldus- mis võivad kaasneda suurema- raadio, ajaleht Talguline, magus nud korda luua nii mõnelgi veealusel probleemsel objektil. looduse vingerpussideks ja klii- toimkonnaga kutsub talgupäe- te loodusõnnetustega. Kui tead- amps, ehitus- ja aiapoe soodus- Eelmisel aastal toimunud talgute käigus puhastati Hiiu- mamuutusega kaasnevateks loo- va meeskond kogukondi ise val- vustame riskid, saame ohtudeks kupong, loodusõnnetusteks val- maal ja Saaremaal ka paar väiksemat oja, et kala saaks ku- dusõnnetusteks, mis Eestimaad- mistama või paigaldama valmis paremini valmis olla ja ühiselt mistumise küsimustik koos soo- dema tulla. Ka sel aastal on sarnased tegevused oodatud, ki üha sagedamini puudutavad. lipumaste. Kogukondade innus- ka ettevalmistusi teha, et vä- vitustega, kaua säilivate toidu- kuid kindlasti peab sellise tegevuse eelnevalt kooskõlasta- tamiseks jõuab talgute stardi- hendada loodusjõudude poolt ainete retseptikogumik, talgu- ma Keskkonnaametiga. Lipuväljakud ja mastid paketiga igasse talgupaika üks tekkida võivat kahju. Ohtude kuulutused, Talguhundi kleep- korda EV100 sümboolikaga 2-meet- kaardistamine on esimene samm, sud jm talgunõuanded. Jäätmete tasuta äraandmine “Loomulikult on teretulnud iga- rine mastivimpel, mis korras- mis aitab suurendada iga ini- Talgute registreerimine al- Jäätmete tasuta äraandmise jaoks on vajalik talgulised re- sugused tööd ja tegemised, mis tatud lipuväljakutel ja valminud mese, iga pere ja iga kogukon- gas 15. märtsil ning stardipa- gistreerida. kogukonnas vaja sel kevadel mastidel võib lehvida aasta rin- na hakkamasaamist võimaliku kettide laialisaatmine ja talgu- Kui tead kohta, kus on palju jäätmeid, oled ise valmis ära teha,” lausus Tüür. “Nii nagi. loodusõnnetuse korral,” rääkis liste kirjapanek saavad hoo sis- olema piirkondliku ürituse eestvedaja ja sooviksid jäätme- gu eestimaalaste vabatahtlik pa- Virkala. “Valmisolek hädaolu- se 5. aprillist. 2016. aastal kor- konteinerit tellida koha peale, siis AS Eesti Keskkonnatee- nustamine, nii on ka iga talgu- Valmis looduse kordadeks algabki just igaühest raldati üle Eesti 1986 talgut, nused ja MTÜ Eesti Keskkonnateenused on kokkuleppel 3 tegu kingitus Eestimaale.” vingerpussideks endast – teadlikkusest, läbimõel- millest võttis osa 44 372 ini- valmis 6-40 m jäätmemahuti paigaldama. Selleks võta “Teeme ära” talgupäev on Eesti riigi juubeliks valmistu- dud käitumisest ja vajalikest va- mest ehk 3,4% eestimaalastest. ühendust “Kaldad puhtaks” peaorganisaatori Timo Tintse- kujunenud kümnete tuhandete des ei saa aga tähelepanuta jät- rudest. Inimene, kes on teadlik Talgupäeva korraldavad Ees- ga telefonil 5666 1161 või e-posti aadressil talgud@kalas- eestimaalaste igakevadiseks suur- ta ka meie elukeskkonda ning teda ümbritsevatest ohtudest, timaa Looduse Fond, külaliiku- tajateselts.ee. sündmuseks, kui tullakse kok- sellega seonduvaid muutusi. Sel kes ei sõltu üksnes elutähtsa- mine Kodukant ja nende ümber ku ning võetakse ühiselt käsile kevadel soovib talgupäeva mees- test teenustest ning kellel on ole- koondunud võrgustik. Partne- Tänamine ja auhinnad kodukandis kõige pakilisemad kond koostöös Päästeametiga mas kodune toidu- ja veevaru ritena löövad kaasa Kodaniku- Lisaks toetavad talgupäeva ka mitmed ettevõtted, kes pa- tööd. Kogukonna koostöö ja suunata inimeste tähelepanu klii- koos muude hädapäraste va- ühiskonna Sihtkapital, Pääste- nevad tublidele osalejatele välja vahvaid auhindu. Loosis õlatunne on Tüüri sõnul olu- mamuutuse mõjudele ning val- henditega, tuleb loodusõnne- amet, Lipuvabrik, Tamrex, Vi- osalevad kõik registreeritud inimesed, kes saadavad pildi lised ka talgupäeva tänavuste misolekule võimalikeks loodus- tustega toime.” zeum, Itella SmartPOST, Nor- oma talgupäevast [email protected]. Pilte saab saa- fookusteemadega seoses, ehkki õnnetusteks. Igal aastal räsib dic Hotel Forum jt. ta kuni 16. aprillini. esmapilgul võib tunduda oota- Eestit mitu suuremat tormi, kus Raadio aitab hädas Talgute stardipakette aitavad matu, et miks on tähelepanu all mõni paik saab tõsisemalt kan- Suurema loodusõnnetuse puhul, kokku panna Tamrex, Kodani- kaks nii erinevat teemat. “Pi- natada, eluks vajalikud ressur- kui katkevad elekter ja side, muu- kuühiskonna Sihtkapital, Pääs- sutki süvenedes tekib arusaami- sid lõpevad, taristu lakkab toi- tub operatiivne info eriti oluli- teamet, Lipuvabrik, Riigikant- ne: need teemad on ühe mündi mimast, inimesed kannatavad seks. Seepärast otsustas talgu- selei, Ecoprint ja Bauhof. Pa- kaks erinevat külge. Talgukor- ja eludki võivad ohtu sattuda. päeva meeskond koos Pääste- ketid toimetab talgujuhtidele ras on ammusest ajast peale val- Päästeameti ennetustöö osa- ametiga panna igasse talgute kätte Itella SmartPOST. Masti- mistutud nii pidude pidamiseks konna eksperdi Mikko Virkala stardipaketti ühe vändaga lae- vimpel on kingitus Eesti Vaba- kui ka ühisteks katsumusteks, sõnul selgus mullusest uurin- tava LED-taskulambiga raadio riigi 100. aastapäevaks. ja looduse vingerpussid võivad gust, et kuigi loodusõnnetusi ik- – juhuks, kui elekter pikemalt Erkki Peetsalu Detailplaneeringud 03.04.2017 algusega kell 16.00 toimub Viimsi vallamaja I maantee 11250 Viimsi – Randvere ääres, piirnedes põhjast äri- ja korruse saalis (Nelgi tee 1, Viimsi alevik) Metsakasti küla, elamumaa krundiga Tülli tee 24, lõunast kaksikelamukrundiga Tülli kinnistu Taganiidu tee 32 detailplaneeringu eskiislahendust tee 20 ja läänest Tülli teega. tutvustav avalik arutelu. Detailplaneering algatati elamumaa sihtotstarbega kinnistu ja- Detailplaneeringu koostamise vajadus tuleneb eesmärgist gamiseks kaheks üksikelamu maa kasutamise sihtotstarbega krun- Prügi koht ei ole meres, tiigis, jões või kaldal! muuta varem kehtestatud detailplaneeringuga kehtestatud krun- diks, krundi ehitusõiguse määramiseks ühe üksikelamu ja kuni ka- di kasutamise sihtotstarvet üldmaast üksikelamumaaks ja tee- ja he abihoone ehitamiseks, krundi tehnovõrkudega varustamise põ- Lisainfo tänavamaaks ning määrata üksikelamumaa ehitusõigus ühe ük- himõtete lahendamiseks, juurdepääsu tingimuste määramiseks. Abi saamiseks võtke julgelt ühendust “Kaldad puhtaks” sikelamu ja kuni kahe abihoone ehitamiseks. 2. 14.03.2017 otsus nr 18 “Viimsi Vallavolikogu 14.12.1999 ot- peaorganisaatori Timo Tintsega telefonil 5666 1161 või Detailplaneeringu eskiislahendusega on võimalik tutvuda valla susega nr 173 kehtestatud “Kristle maaüksuse detailplaneering“ e-posti aadressil [email protected]. Rohkem infot veebilehel www.viimsivald.ee. osaline (Püünsi tee 10 osas) kehtetuks tunnistamine“. on kalastajate seltsi kodulehel, bioneer.ee ja Facebookis Otsusega tunnistatakse osaliselt kehtetuks Viimsi Vallavolikogu ürituse “Kaldad puhtaks” lehel. Viimsi vallavolikogu on vastu võtnud alljärgnevad otsused: 14.12.1999 otsusega nr 173 kehtestatud “Kristle maaüksuse de- Ootame kõigilt aktiivset osavõttu – tulge koos pere või 1. 14.03.2017 otsus nr 16 “Randvere küla, Tülli tee 22 detail- tailplaneering“ detailplaneering krundi nr 5 osas. töökaaslastega, andke üks päev looduse heaks! planeeringu algatamine, lähteülesande kinnitamine ja kesk- Terviktekstidega on võimalik tutvuda Viimsi vallamajas või val- Puhtama Eestimaa nimel, konnamõju strateegilise hindamise algatamata jätmine“. la veebilehel www.viimsivald.ee. Timo Tintse Planeeritav 1709 m2 suurune krunt asub Randvere külas, riigi- Keskkonna- ja planeerimisamet Eesti Kalastajate Selts 6 24. märts 2017 VIIMSI TEATAJA UUDISED RMK pidas Viimsis infokoosolekut Viimsis on taaskord päeva- ebameeldiva üllatusena, sest pal- reatiivses kasutuses olevad ning andis ettekandes vastuseid Viim- korda kerkinud metsa- arenguklaSSid viimsi poolsaare metsades jud näeksid heameelega, et Viim- nendega vahetult piirnevad alad, si poolsaarel elavate põtradega raiete teema, sest hiljuti si poolsaare metsi ei raiutaks. kultuurimälestised, pärandkul- seotud küsimuste kohta. Mere, raius RMK seitsmel langil Lagedad Viimsi poolsaarel on riigi- tuuriobjektid, looduslikud pü- sadamate ja suurte teedega pii- 13,7 ha riigimetsa. ja selgu- metsa 1260 hektarit, millest 294 hapaigad, kohaliku kogukonna ratud aladel elavad loomad on seta alad hektarit on majandusmets ja üle- jaoks olulised kohad. isolatsioonis. Arvukuse kasvu 8% Riigimetsi majandab vastavalt Nooren- jäänud on kohaliku omavalit- Tulenevalt KAH-ist lubas toetab hea toidulaua olemasolu dikud õigusaktidele RMK, kellele on 7% suse tasandi kaitse all. RMK esindaja, et tiheasustus- – raiesmikud lehtpuudega ja väljastatud FSC sertifikaat ning alade läheduses paiknevate met- männiuuendusega – ja ka jahi- millest lähtuvalt peaks metsi Latimetsad Infokoosolek sade majandamise plaanid rää- pidamise puudumine. Looma- 6% majandama vastutustundlikult. Küpsed RMK korraldas 9. märtsil Viim- gib RMK edaspidi kohalike ela- dele võib tekitada stressi pidev metsad Iga planeeritava raie kohta esi- 38% si looduskeskuses infokoosole- nikega läbi. Lepitakse kokku inimeste lähedus, sh marjuliste tatakse Keskkonnaametile met- ku, kus räägiti Viimsi poolsaa- tööde läbiviimise viis ja aeg ning ja looduses liikujate pidev kohal- sateatis. Riigi Keskkonnaamet rel asuva riigimetsa majanda- selgitatakse avaliku huviga met- olu. Metsamajandamise tööde kontrollib selle tegevuse vasta- misest ja põdra asurkonnaga seo- sade majandamise põhimõtteid. lühiajalisus ja raiejärgsed muu- Keskealised vust õigusaktide nõuetele. Kui metsad tud probleemidest. Kohtumisest Reeglina ei tehta lageraiet suu- tused keskkonnas ei ole põtra- kavandatud tegevus ei vasta õi- 25% võtsid osa huvigruppide esin- remas mahus kui kolm hekta- dele peamiseks stressiallikaks, gusaktide nõuetele, on Keskkon- dajad, kohalikud külavanemad rit raielangi kohta, raiutud ala pigem loovad soodsad elutin- naametil õigus raiet mitte lubada. Valmivad ja vallavalitsuse liikmed. uuendatakse järgmisel kevadel gimused. Viimsi vallavalitsusel puu- metsad Ida-Harjumaa metskonna ning säilikpuud jäetakse kasva- RMK esindajatel on Viimsi dub metsaseaduse nõuete üle jä- 16% metsaülem Andrus Kevvai tõi ma gruppidena. Lisaks paigu- kogukonnaga kavas uuesti koh- relevalve teostamise õigus ning välja Viimsi poolsaare omapära: tatakse infostendid alade juur- tuda ja metsamajandamisest rää- samuti õigus keelata raiete teos- Allikas RMK Viimsis on 77% riigimetsast de, kuhu planeeritakse raieid. kida sügisel. tamine väljaspool kaitseala. Kait- kaitse all ja vaid 23% majandus- Ulukibioloog Jüri Tõnisson Viimsi Teataja sealal olevad raided kooskõlas- n Lagedad ja selguseta alad. Lagedal alal puude põhirinne puu- metsad, Eesti metsi tervikuna RAIED JA METSA UUENDAMINE 2011–2017 (hektarites) tab Riigi Keskkonnaamet loo- dub. Selguseta alad on kultiveeritud või looduslikult uuenevad alad. vaadates on aga 75% majandus- dusobjekti kaitse alla võtnud ko- n Noorendikud. Kultiveeritud või looduslikult uuenenud ala, metsad ja 25% kaitsealused Aasta Harven- Lage- Aegjärgne Uuendus- Metsa haliku omavalitsusega. Kaitse- kus hektaril kasvab ülepinnaliselt vähemalt 1500 1,3 m kõrgust metsad. See tähendab, et Viimsi dusraie raie raie raie kokku istutamine puutaime ja kus puude keskmine rinnasdiameeter on kuni 6 cm. alal planeeritavate raiete koos- metsade majandamine on tava- 2011 0,8 13,6 – 13,6 – kõlastamisel lähtub vallavalitsus n Latimetsad. Puistu peapuuliigi keskmise rinnasdiameetriga pärasest erinev, sest kaitsealal 6–12 cm ning keskmise vanusega alla poole küpsusvanusest. 2012 23,0 10,9 4,5 15,4 0,6 kaitse-eeskirjadest ja kehtivast lähtutakse metsakoosluse kujun- n Keskealised metsad. Puistu, mille vanus on üle kümne aasta 2013 – 5,1 – 5,1 17,5 õigusruumist. väiksem küpsusvanusest ja mille peapuuliigi keskmine rinnasdi- damisel kaitse-eesmärkidest. Kokkuvõttes siiski kõikide ameeter on suurem kui 12 cm või rinnasdiameeter on väiksem 2017. aasta veebruarist kuu- 2014 0,5 12,3 – 12,3 8,3 raiete puhul lõpliku otsuse raie lub Viimsi poolsaar RMK kõr- kui 12 cm kuid vanus pool või enam küpsusvanusest. 2015 33,1 17,7 1,1 18,7 8,3 lubamise ning mittelubamise n Valmivad metsad. Puistu, mille vanus on kümme või vähem gendatud avaliku huviga ala- osas teeb riigi Keskkonnaamet. aastat väiksem küpsusvanusest. de nimekirja (edaspidi KAH). 2016 – 3,6 1,6 5,2 7,8 Veebruari lõpul raius RMK n Küpsed metsad. Puistu, mille vanus on võrdne küpsusvanu- KAH-i aladeks on linnade ja 2017 – 13,7 13,0 26,7 20,8 Viimsi vallas kokku 13,7 ha rii- sega või ületab selle. teiste tiheasustusalade territoo- Kokku 57,4 76,9 20,1 97,0 63,3 gimetsa. Elanikele tulid raied riumil asuvad ja aktiivses rek- Kas Viimsi mets saab otsa? Talvised metsatööd hak- gimetsas tervikuna üle poole konna kasvamist ei taga. Pigem gu nende kõrval asuv mets. Mõ- kavad lõppema ja aeg kogupindalast ja praeguse ma- näeb hooletusse jäetud raielan- ne mureliku viimsilase, seal- oleks mõelda uue metsa- jandamisviisi juures see pind- ke erametsades ja Viimsi pole hulgas ka osa külavanemate põlvkonna kasvamapane- ala pigem suureneb. Teiselt poolt siin erand. Uus mets sirgub üs- poolt levitatav jutt metsade ka- kule. Riigimetsa majan- moodustavad kuusikud peapuu- na kiiresti. Näiteks selsamal dumisest on õige vaid osali- damise keskusel (RMK) liigi järgi ligi poole Viimsi rii- Randvere tee äärsel noorendi- selt. Rohkem kui metsas tehta- on sel aastal Viimsis gimetsa pindalast. Praegu rul- kul on üksikud 2010. aasta kevad või tegemata jäetavad tööd plaanis teha istutustöid lub üle Eesti poleemika kuusi- vadel istutatud kuused jõudnud mõjutavad Viimsi poolsaare ligi 20 hektaril. kute raievanuse alandamisest vil- kasvus juba 4–5 meetrit visata. looduskeskkonda välised tegu- jakamates kasvukohtades. Viim- Raiesmikel ja noorendikes on rid. Asustuse tihenemise taga- Ehkki tegu on vajaliku ja met- sis leidub aga hulgaliselt üle suurem tõenäosus kohata mets- järg on loodusmaastike ümber sa eluringi tagamiseks sageli küpsenud, st parimaid puidu- loomi tegutsemas ning valgus- üha enam sulguv ring. Viim- möödapääsmatu ettevõtmisega, omadusi ületanud kuusikuid. küllases noores metsas saab har- sist on saamas või juba saa- milles aeg-ajalt on osalenud ka Kui üldiselt püütakse kaitsealus- rastada ka korilust. Tiheda vanud omamoodi ökoloogiline kohalikku rahvast, leiab hulga tel maatükkidel leida maheda- na kuusiku all võib küll kasva- lõks, kuhu ja kust liigid saa- enam tähelepanu mõni värske Läänetuultele valla jäänud 80-aastane kuusik Mäealuse maid võtteid, siis küpsete kuu- da haruldasi sambla- ja seene- vad edasi liikuda aina vaeva- raielank. Viimati häirisid raie- maastikukaitsealal. Foto Andres Jaanus sikute puhul muu majandamis- liike, ent pohli-mustikaid või lisemalt. Metsad ja rohumaad tööd Reinu tee ääres, aastaid viis kui lageraie soovitud tule- maasikaid-vaarikaid seal vae- killustuvad ka poolsaare sees tagasi tegi külarahvast ärevaks mute rajamiseks oli kümme- järgida kaitse-eeskirja. See tä- must ei annaks. Tuuled-tormid valt leidub ning nälga jääksid nii uute ehitiste kui ka teede ja Randvere tee äärne lageraie kond aastat tagasi üsna suur, hendab eeskätt väiksemaid raie- viiksid töö ikkagi lõpule, nagu ka suured rohusööjad. Samas trasside rajamise tõttu. Üheks Tammneeme külas. Miks ome- ent päris raugenud pole see ka lanke ning kus võimalik, ka la- juuresoleval pildil näha võib, olen ma kaugel sellest, et üht värskemaks näiteks on heade ti, kui majandajaks on seesama praegu. geraiete vältimist. Samuti pöö- ja siis tuleks pea kohal kõrgu- elupaika või metsa eluringi staa- kavatsustega loodud Randvere RMK, kellel lasub kohustus ka- RMK looduskeskuses märt- ratakse tähelepanu metsa kok- vas metsas jalutamise asemel diumit teisele eelistada. Ka la- terviserada, mille jaoks raadati sutada vähemalt 0,5 hektari suu- si alguses peetud infokoosole- kuveo tingimustele ja bioloogi- ronida sõna otseses mõttes üle mapuidu rohkusega aladel on juba olemasoleva teega paral- rusel raielangil kasvukohale so- kul andis Ida-Harjumaa metsa- lise mitmekesisuse säilimisele. langenute. paljudele liikidele soodsaimad leelselt mitme meetri laiune ko- bivaid uuendamisvõtteid? Ol- ülem Andrus Kevvai põhjaliku Mainitud koosolekul kõlas Tasakaal puistu vanuselises tingimused. ridor selmet jagada vana teed gu öeldud, et erametsaomani- ülevaate hetkeseisust. Viimsi taas ettepanek lõpetada metsa- koosseisus on saavutatud vaid Metsapinda on juurde tul- erinevate liikumisviiside jaoks. kele selline nõue seni ei laiene. paistab praegugi silma selle poo- de majandamine Viimsis soo- poolsaare keskossa jäävates ma- nud ka kunagiste heina- ja kar- Selline elupaikade killustumine Põhjusi võib olla mitu. Kül- lest, et riigimetsast kuulub üle tuks. Mis siis juhtuks? Teatud jandusmetsa kvartalites, kus va- jamaade kinnikasvamise taga- ja ahenemine paneb proovile nii lap on paljudel jalutajatel-spor- kolmveerandi piirangualasse. liigirikkus kindlasti säiliks ja nade ja küpsete metsade osa- järjel. Kui 2005. aastal moo- taime- kui ka loomaliikide elu- tijatel või seenelistel-marjulis- Kuna riigimets moodustab ko- hukkunud metsaosades toimuks kaal moodustab kogupindalast dustati Mäealuse maastikukait- jõu just levikuvõimaluste ja ge- tel tekkinud emotsionaalne side gu Viimsi mandriosa metsadest ka looduslik uuenemine. Samas kolmandiku. Kuna majandus- seala, ei mõistnud ka mõned neetilise info vahetamise pii- teatud paikkonnaga, kodumet- pindalalt ligikaudu 75% ja pii- metsa väärtus nii majandusli- mets paikneb Viimsis suhteli- loodusteadlased, miks on vaja rajana. Siin ongi paradoks – sa tunne, ning üleöö avanenud rangutega alad laienevad osa- kust kui ka kõrvalkasutuse, sh selt kompaktselt, siis võibki jää- kaitse alla võtta “tavaliste” lii- Viimsit loodusliku keskkonna- raielank ehmatab. Viimsi oma- liselt ka erametsadesse, siis on rekreatiivsest aspektist suure tõe- da mulje, et raiutud on liiga in- kidega metsaalad ja eriti heina hindav uusasukas toob lin- pära on kindlasti ka see, et kar- vähemalt pool kogu metsaalast näosusega langeb. Kuna Viim- tensiivselt. Samas, kui keegi namaad. Kaitseala loojad olid liku miljöö endaga tasahaaval detakse järjekordset kinnisvara- kaitsealune. Rangelt kaitstavate si kuulus juba aastakümneid nimetab RMK tegevust rööv- tol ajal siiski ettenägelikud, kaasa ja peab ehk hakkama tu- arendust. Ehkki RMK riigimet- alade ehk vääriselupaikade osa- tagasi Tallinna rohelisse vöön- raieks, siis see võiks küll jää- sest Viimsis napib järjest enam levikus uuesti kolima. Ikka se- sa haldajana selles elamuaren- kaal poolsaare riigimetsa kogu- disse, siis ulatuvad majandus- da ütleja südametunnistusele. just avaraid vaated. Niitude ka- dasama looduslikku keskkon- dusega ei tegele, püsib alatead- pindalast (1261 ha) on 5%, üle- likud piirangud kaugemale aja- Uuendamisele aidatakse kaasa dumise üle väga valjuhäälselt da otsima. lik hirm. Surve üldplaneeringu- jäänud piirangualal on majan- lukku. Nii on vanade ja küpse- kõikjal, kus looduslikud tingi- ei protestita, ehkki tegu on sa- Andres Jaanus ga mitte ettenähtud aladele ela- dustegevus lubatud, ent tuleb te metsade osakaal Viimsi rii- mused samaväärse metsapõlv- masuguse loodusmaastikuga na- Viimsilane VIIMSI TEATAJA 24. märts 2017 7 NOORED Ohutult internetis Interneti juured saavad sid kolleegid lastele rääkimas, sisse, tutvustad talle oma isiku- dab nii suuri kui ka väikeseid alguse 1950. aastatest. kuidas tuleb veebis ringi käia. andmeid, kogutud fotosid, do- tähti, numbreid ja kirjavahe- 1969. aastal ühendati Laste ja noorte kõrval tahan ka kumente, muusikapalu ja kõik märke. Tasub vältida sõnu, mis omavahel kolm Ameerika täiskasvanud internetiavaruste muud isiklikku? Loodetavasti on sinuga seotud – nimi, sün- Ühendriikide ülikooli ning eripäradega kurssi viia. See- mitte. Võõrastele linkidele va- nikuupäev, aadress. Üks kord andmevahetus hakkas tõttu käin üle lihtsad põhitõed, jutamine või tundmatuid faile saab kõik lõpu ning kui sa lõ- tehnoloogiaga ühes sam- mis aitavad nii alla kui ka üle avades käitute samamoodi ning puks oled valmis arvuti sulge- mus arenema. meetri pikkuseid inimesi. lasete võõra, antud juhul viima, logi end välja. Alustame peamisest. Kõik, ruse enda arvutisse. Milliseid Kui kahtlustad, et võisid käia Tänapäeval on internet igapäe- mis veebi üles riputatakse, jääb andmeid ja teavet arvutis teie kohtades, kus viirused voha- vaelu lahutamatu osa, kuhu on sinna ka peale teie poolt kustu- kohta kogutakse, sõltub juba vad, laadisid alla mõne imeliku kolinud suur osa pärismaail- tamist. Laadisid üles foto oma viirusest. Igal juhul on ohus si- faili või lihtsalt pole ammu pa- mast. Veebis saab suhelda, os- koerast? See jääb internetti. “Ko- nu kontod ja kogutud failid. roole uuendanud, siis tee seda telda, filme vaadata, muusikat gemata” jõudsid Aadama rüüs Saatjalt tuleb kahtlase lingi kor- jalamaid. Nähes veebilehtedel kuulata, õppida ja ka tööd teha. fotod sinu kaaslaseni? Ka need ral üle küsida, millega tegemist valeinfot või midagi, mis seal Nii nagu tänaval kõrva- Veebimaailm peidab endas ohte. Foto Fotolia on nüüd interneti serveris üle- on. Kui aga olete siiski apsaka kindlasti olla ei tohiks, teavita klappidega muusikat kuula- val. Esialgu küll ainult sinu teinud, võib halvast päästa, kui sellest lehekülje haldajat või tes või võõraga rääkides, on ka Politsei poole pöörduvad ini- Mõelge, mida partnerile näha, kui just suhe arvuti on värskeima tarkvara- Facebookis abistavaid veebi- internetis ohud. Lisaks sellele, mesed, kelle identiteet varasta- postitate inetut pööret ei võta ning kät- ga. Tänaseid uuendusi ära lük- konstaableid. Süüteokahtluse kor- et liigne kuvari või nutiseadme ti või kes on langenud kelmide 7. veebruaril tähistas maailm temaksuks need laiema pub- ka homse varna. Kontode kaits- ral talleta võimalikult palju in- vaatamine väsitab silmalihaseid või seksuaalkurjategija ohvriks. ja meie siin Eestis rahvusva- likuni ei jõua. Nii et mõelge miseks näiteks identiteedivar- fot ka enda arvutisse. ja sundasendis istumine mõjub Kuritegevust, küberkiusamist ja helist turvalise interneti päeva. alati, mida sotsiaalmeediasse guse eest kasutage võimalikult Ohutut surfamist! seljale halvasti, on internetis pahavaraga nakatumist saab väl- Päeva jooksul korraldati Eesti postitada ja milliseid pilte üles keerukaid ja erinevaid paroole. võimalik ka kuritegevuse ohv- tida internetikasutajate teadlik- õpilastele erinevaid teemako- riputada. Turvaline salasõna koosneb ka- Teili Piiskoppel riks langeda. kuse tõstmise kaudu. haseid üritusi. Harjumaal käi- Sama kehtib ka isikuand- heksast tähemärgist ning sisal- Noorsoopolitseinik mete kohta. Täites Facebooki profiilis kõik võimalikud and- TÄHELEPNU, lapsevanemad ja õpetajad! meväljad, on sinu isiku tuvas- Viimastel nädalatel on sagenenud teated lastest, lepanu laste muutunud käitumistele või nähta- E-sigaret on kahjulik tamine guugeldamise läbi ime- kes mängivad nii sõiduteedel kui ka sotsiaalmee- vatele vigastustele. Kui kahtlustate, et laps on Koolides ja tänavatel on aina enam levimas uus tubaka- dia vahendusel ohtlikke mänge ning seavad sel- sattunud mängu ja vajab abi, tuleb temaga rää- lihtne. Kõige turvalisem on pro- toodete trend, mis on ka alaealistes huvi tekitanud. lega ohtu oma elu või vigastavad ennast. kida ohtudest ning teavitada koolipsühholoogi, fiilil olla enda kohta käiva info Kõik on teadlikud sellest, et sigarettide suitsetamine on ter- Sõiduteedel mängitav mäng “Jookse või su- sotsiaaltöötajat, lastekaitsetöötajat või politseid. osas tagasihoidlik ja hoida ole- visele kahjulik ning sigarettide müümine alaealistele ka kee- re“ sisu on joosta liikuva sõiduki eest võimalikult Samuti võib abivajavast lapsest teada anda las- masolevad andmed võõrastele latud. Samas pole aga paljud kursis sellega, et suitsuvaba tuba- lähedalt üle tee, kogudes iga filmitud “etteaste“ teabitelefonil 116 111. Spetsialistid teavad, kui- nähtamatuna. Internet on glo- katoote ja tubakatootega sarnaselt kasutatava toote tarvitami- eest punkte. Sotsiaalmeedia vahendusel leviva- das kõige oskuslikumalt olukorrale reageerida baalne küla, kus kõik on oma- ne on samamoodi alaealistele keelatud. Selle all on ennekõi- test mängudest on üks ohtlikumaid “Sinine Vaal“, ning oskavad anda nõu ja soovitusi. Palun näi- vahel ühenduses. Seetõttu ei ke mõeldud elektroonilisi sigarette. Tegemist on seadmega, “Blue Whale“ või “Синий кит”. Mängus osalemi- dake hoolivust ja tundke huvi laste tegemiste tasu juhututtavaid liigselt usal- mis töötab patareitoitel ja mille eesmärk on aurustada kapslis ne on laste jaoks lihtne – sotsiaalmeedias tuleb vastu. Tundes huvi laste tegemiste ja sotsiaal- dada, sest arvutiekraani taga sisalduv keemiline segu, mille suitsetaja sisse hingab. postitada teemaviide #bluewhale, #iminthega- meedias suhtlemise vastu ning olles hooliv ja võib olla ükskõik kes. Levinuim eksiarvamus seoses e-sigaretiga on, et see on ter- me või midagi sarnast. Seejärel võtab võõras ini- osavõtlik, saame säästa laste tervist ja elu. Ohu- Olen kindel, et kui keegi vislik alternatiiv tavalisele sigaretile. Tasuks aga meeles pidada, et nikotiin on tugev sõltuvust tekitav aine. Nikotiin mõjutab mene teemaviite postitanud lapsega ühendust. märkide ilmnemisel tuleb säilitada rahu ning olla meist näeb poes liiga hea hin- inimese arengut ning aitab kaasa erinevate haiguste tekkimi- Võõras suhtleb lapsega interneti teel ning läbi lapsele toeks keerukast olukorrast väljatulemisel. naga toodet, siis mõeldakse, et Miks me ohtlikkest mängudest räägime? Usu- sele. Kuigi minnes üle e-sigaretile võib tunduda, et need ohud hirmu ja ähvardamiste kontrollib tema käitumist. see peab küll petukaup olema. Lapsele antakse ülesandeid, kus ta peab end vime, et teades ja tundes võimalikke ohtusid – jäävad realiseerumata, siis tegelikult muutub vaid nikotiini Sama mõtteviis peaks kandu- gastama, täitma ohtlikke ülesandeid või ärkama eluohtlike mängude sisu ja kuidas neid mängi- omandamise viis. Tänu magusale maitsele ja erinevatele ko- ma veebi. 42-tolline teler ja nii öösel, et vaadata häiriva sisuga videoid. Tavali- takse, – oskate ohuolukordi ära tunda ja neile handamisvõimalustele – vedelike segamine, seadme pinge valik selt kästakse noorel lõigata või kriimustada käe- õigel ajal reageerida, tekitamata ebavajalikku hea hinnaga?! Tõenäoliselt on – on see toode ahvatlev just paljudele noortele. Tänu selle kah- le või jalale sinivaala kuju. huvi laste seas. Nii on teil võimalus sekkuda ja see kas varastatud või seda te- julikule mõjule on seaduse järgi e-sigarettide omamine, müük Lapsevanemad, palun jälgige, millega teie raske tagajärg ära hoida. lerit polegi olemas, on vaid pilt ja tarvitamine alaealistele keelatud. Täisealine inimene, kes laps arvutis või nutiseadmes tegeleb! Pöörake tä- Eve Liblik sellest. Palun käi internetis ra- pakub noortele tubakatooteid, saab karistatud rahatrahviga helepanu sellele, kas lapsele on tekkinud kaht- Sotsiaalkindlustusamet haga sama ettevaatlikult ringi kuni 400 eurot. lustäratavaid haavu või vigastusi ning küsige Andero Sepp nagu päriselus. Jelena Polkopa nende tekkimise kohta. Õpetajad, pöörake tähe- Politsei- ja piirivalveamet, veebikonstaabel, Kui keegi võõras koputab noorsoopolitseinik uksele, kas sa siis lased ta kohe

Laupäeval, 8. aprillil kell 12.00 Viimsi Huvikeskuses, Nelgi tee 1

VIIMSI LAULULAPS 2017

Publikul võimalus valida oma lemmik igas vanuserühmas – loosikupong 1 euro

Parimad lauljad pääsevad Viimsit esindama lauluvõistlusele Harjumaa Laululaps 2017

Tule sõbrale pöialt hoidma!

Viimsi Laululaps 2017 osaleda soovijad leiavad lauluvõistluse juhendi ja registreerimisankeedi aadressilt: www.huvikeskus.ee 8 24. märts 2017 VIIMSI TEATAJA HARIDUS

Viimsi koolid said Viimsi hakkab toetama uued arvutid erakoole 17. oktoobril 2016 kuulutas HITSA (Hariduse Infotehnoloogia Sihtasutus) välja 4 miljoni euro Selle aasta jaanuarist tuse andmise aluseks on era- suuruse toetusmeetme põhikoolidele süle-, jõustusid erakooliseaduse kooli pidaja poolt Viimsi val- laua- ja tahvelarvutite soetamiseks. muudatused, mis kaotasid lavalitsusele iga kuu esimeseks omavalitsuste kohustuse kuupäevaks esitatud arve, mis Toetusega aitab riik arendada õpetajate ja õpilaste digipä- toetada erakoolide tege- vastab eelmise kuu kümnenda devusi ning toetab digikultuuri integreerimist õppeprotses- vuskulusid. kuupäeva seisuga Eesti Hari- si. Toetusmeedet rahastab haridus- ja teadusministeerium. duse Infosüsteemis kinnitatud Toetusmeetmes osalemiseks koostas Viimsi vald digi- Samuti vähendas riik erakoo- Viimsi valla õpilaste arvule vas- pöörde tegevusplaani perioodiks 2017– 2019, mis hõlmab lide tegevustoetust 25% võrra, tavas erakoolis. Viimsi Kooli, Haabneeme Kooli, Randvere Kooli ja Püün- viies erakoolide 100% tegevus- Erakooli toetuse määr on si Kooli. Tegevusplaan pandi kokku koolide koostatud si- kulude toetusmäära 75%-ni koo- fikseeritud igakuiselt, milleks sendite põhjal. li asukoha keskmisest tegevus- on 30 eurot erakoolis õppiva HITSA otsustas taotluse rahuldada ning Viimsi vallale toetusest. Kuni 2019. aastani lapse kohta. eraldati ca 71 600 eurot, millele lisandub meetme raames maksab riik erakoolidele tege- Määruses on oluline tingi- kohustuslik omafinantseering vähemalt 15% ulatuses. Kok- Toetust makstakse nii põhikoolis kui ka gümnaasiumiastmes õppiva vustoetust 75% ulatuses kooli noore eest. Foto Matton mus, et valla poolt makstava ku soetatakse Viimsi koolidele veel enne õppeaasta lõppu asukoha keskmisest tegevustoe- toetuse ulatuses peab erakooli uusi digivahendeid enam kui 87 000 euro väärtuses. Koolid tusest. Pärast 2019. aastat lõpe- nevas erakoolis. Enamus teeb rusega otsustatigi, et märtsist pidaja omakorda vähendama lap- saavad juurde 58 uut sülearvutit, 26 tahvelarvutit ning 165 tab riik kehtiva erakooliseadu- seda Tallinna linnas asuvates era- alates toetab Viimsi vald era- sevanemalt küsitavat õppemak- uut lauaarvuti monitori koos vajalike lisaseadmetega. se alusel tegevustoetuse maks- koolides. Lapsed õpivad erakoolides õppivaid Viimsi õpila- su. Lapsevanem peab määruse Tegemist on kindlasti viimaste aastate ühe suurima digi- mise erakoolidele üleüldse. koolides väga erinevatel põh- si 30 euroga kuus. Toetust maks- jõustumise hetkel saama õppe- vahendite ostuga meie haridusasutustes, mis parandab mär- Vastav seadusemuudatus tä- justel. Iga erakool on oma õp- takse nii põhikoolis kui ka güm- maksu vähenemist 30 euro ula- kimisväärselt koolide digitaristu olukorda. Arvestades ka hendab seda, et kui 2016. aas- pesuundumustega ja oma näo- naasiumiastmes õppiva noore tuses. õpilaste arvu kasvu valla koolides, on täiendavate vahen- tal said Tallinnas tegutsevad era- ga, mis tagab meie valla lastele eest. Määruse mõte on, et era- dite soetamine ka igati vajalik, et tagada kvaliteetne digi- koolid tegevuskulude katmi- mitmekesisemad haridusvõima- Sarnased korrad on kehtes- koolis õppiva lapse õppeteenus- oskuste arendamine. seks toetust 87 eurot kuus ühe lused ja valikud. Erakoolid on tanud ka Rae ja Harku vald, tasu pealt saaks lapsevanem Randvere Kooli direktori Leelo Tiisvelti arvates on just õpilase kohta, siis sellest aas- kahtlemata lahutamatu osa koo- Viljandi ja Tartu linn. kohese rahalise leevenduse. Era- tahvelarvutid hakanud kujunema põhjatuks varaallikaks, tast alates on riigieelarveline livõrgust. Mida reguleerib eraüldhari- koolide õppemaksud varieeru- mille abil õppimist põnevamaks muuta. “Tänu meetme toetus nendele koolidele 48,45 Sellest tulenevalt valmistas duskooli toetuse andmise kord? vad 80–200 euroni kalendrikuus. abil lisanduvatele iPadidele saavad Randvere Kooli õpe- eurot õpilase kohta. Viimsi vallavalitsus ette eraüld- Erakoolide toetamise kord Erakooli pidaja võib mää- tajad nüüd võimaluse seadme hingeelu lähemalt tundma Viimsi valla poole on pöör- hariduskoolide toetamise korra, reguleerib erakoolile toetuse and- ruse kohaselt saadud toetust ka- õppida ja õpilastele üha uusi võimalusi pakkuda. Samal dunud mitmed erakoolid ja lap- mis peaks tuntavalt leevenda- mise tingimusi, kirjeldab toetu- sutada üksnes erakooli tegevus- ajal tuleb hoolt kanda ka selle eest, et õpetajad oleksid nu- sevanemad, kes on huvi tundma erakoolides käivate lapseva- se andmise põhimõtteid, mää- kulude katteks. tivaldkonnas vähemalt sama julged ja pädevad kui õpila- nemate õppeteenustasu rahalist ratleb toetuse määra ning sä- Viimsi vallas ühtegi eraüld- sed,” ütles Tiisvelt. nud, kas Viimsi vald võiks era- testab erakoolide üle teostami- Viimsi Kooli juhi Karmen Pauli sõnul on taolised toe- koole rahaliselt toetama haka- koormust ning vähendama sur- hariduskooli ei tegutse. Võib- tusmeetmed koolide jaoks hädavajalikud. Niivõrd suuri ta ning osa koolikuludest enda vet õppeteenustasude tõstmiseks se järelevalve. olla annab erakoolide toetamine investeeringuid on Viimsi Kooli suuruses koolis väga kee- kanda võtta. erakoolide poolt. Erakooli pidajale antakse tõuke erakoolide tekkeks vallas. ruline ilma riigipoolse toeta teha. “Meie jaoks on tegemist Viimsi vallas elab hetkesei- 14. märtsil 2017 vastu võe- õpilase kohta toetus kalendri- Jan Trei ühe olulise sammuga kooli digitaristu arengus, kuid unis- suga 175 last, kes õpivad 23 eri- tud Viimsi vallavolikogu mää- kuu eest kuumäära alusel. Toe- abivallavanem tusi on veel palju. Käesoleva meetme raames saab Viimsi Kool juurde sülearvutite klassi ning vahetab välja 10-aas- tased kuvarid klassi- ja tööruumides. Lisaks aitas vahendite hankimiseks vajaliku digipöörde tegevuskava koosta- Lasteaiakohtade põhikomplekteerimine mine lahti mõtestada selle, kus kool täna oma digiarengus Lasteaiakohtade põhi- jendatud taotluse mõne teise las- Muudatuste eesmärk on kii- koht tulevaks õppeaastaks või on ning millised on tulevikuvisioonid.” komplekteerimine viiakse teaiamaja määramiseks. rendada lasteaiakohtade komp- mitte. Täiendava sülearvuti klassi saab juurde ka Haabneeme infosüsteemis ARNO läbi Kui lapsevanem ei ole 14 lekteerimist, et hiljemalt mai Lisainfo: alushariduse spet- Kool, kus seoses üleminekuga III kooliastmele järgmisest hiljemalt 10. aprilliks, päeva jooksul (alates 10. ap- lõpus / juuni alguses oleksid sialist Svetlana Kubpart (svet- õppeaastast vajadus digivahendite järele märkimisväärselt seejärel on lapsevanemal rillist) teavitusele reageerinud, vanemad teadlikud, kas nende [email protected], tel 602 8844). kasvab. aega kuni 14 päeva, et siis kustutatakse laps lasteaia lapsele on munitsipaallasteaias Haridus- ja kultuuriamet Meetme raames sülearvuteid juurde saanud Püünsi kohapakkumine vastu järjekorrast. Kooli juhi Jekaterina Tšerepannikova hinnangul on iga sel- võtta või sellest loobuda. Kui lapsevanem nõustub ko- Lapsevanemad, kes soovivad lapsele lasteaiakohta 2017/2018 line toetus vajalik ja kindlasti saavad nüüd tänu täiendava- hapakkumisega, on lapsevane- õppeaastal, on oodatud kontrollima ja vajadusel korrigeerima tele vahenditele ka Püünsi õpilased senisest veelgi paremad Hiljemalt 10. aprilliks saab lap- mal aega 21 päeva sõlmida mää- õpivõimalused oma digioskuste arendamiseks. oma andmeid ARNO-s (piksel.ee/arno/viimsi). Keskkonda saab sevanem teavituse, milline las- ratud lasteasutusega kohaka- sisse logida ID-kaardi või mobiil-ID abil. Tasub esile tõsta ka seda, et antud meetme raames on teaiamaja on tema lapsele mää- sutamise leping. Kui lapseva- Lasteaiakoha taotlusi on võimalik esitada ja muuta uues e- kõik osapooled teinud igati head koostööd: koolid, HITSA ratud. Vastuvõtmisest või loo- nem ettenähtud tähtaja jooksul keskkonnas. Kui lapsevanemal ei ole interneti või ID-kaardi ka- ning vallavalitsuse haridus- ja kultuuriamet, tänu millele bumisest saab vanem teada an- lasteaiaga lepingut sõlminud sutamise võimalust, siis saab taotlusi esitada ka paberil MLA uued vahendid koolidesse jõuavad. da läbi infosüsteemi ARNO. Ko- ei ole, kohapakkumine tühista- Viimsi Lasteaiad sekretärile Päikeseratta majas (Randvere tee Haridus- ja kultuuriamet hapakkumisest loobumise kor- takse ja laps kustutatakse las- 16, Haabneeme alevik). ral võib lapsevanem esitada põh- teaia järjekorrast. VIIMSI TEATAJA 24. märts 2017 9 NOORED

Kinnitati MLA Viimsi Püünsi lasteaia Lasteaiad arengukava värvilised lood Siis, kui suvi näitas juba esimesi märke peatsest sügise saabumisest, kogunes Püünsi Kooli lasteaeda värvikas seltskond lapsi ja õpetajaid. aastateks 2017–2019 Kohtuti kas päris esimest korda või taaskord. Viimsi vallavalitsus kinnitas 28. veebruaril MLA Viimsi Lasteaiad arengukava ja tegevuskava aastateks 2017– 2019.

Arengukava koostamisel osales MLA Viimsi Lasteaiad arengumeeskond. Arengusuundade kaardistamisel on kasutatud lasteaia aasta tegevusaruandeid, pe- dagoogide seas läbi viidud ene- seanalüüse, töötajate arengu- vestluste tulemusi ning lapse- vanemate rahulolu küsitluse tulemusi. Uus arenguperiood on Lasteaia seintel näeb värviküllaseid fotosid Pandjul ja jagatud kolmeks põhisuunaks: Pranglil, Hiiu- ja Saaremaal veedetud armsatest hetkedest kuni Austraalia suursuguste vaadeteni välja. Foto Püünsi õpetaja professionaalne areng, Kooli lasteaed lapse arengu hindamine ja keskkond kui kolmas õpetaja. Erinevad vanused ja isiksused jagunesid rühmadesse. Ko- 2014–2016 arengukavape- gu seda mitmekesist meeskonda ühendas päevitunud ju- rioodi püstitatud eesmärgid üld- me, rõõmus meel ja kirjud suvemälestused. Püünsi laste- juhul täideti ning kokkuvõttes aia kahe rühma lapsed ja pedagoogid alustasid õppeaastat hinnati eelneva arengukava pe- MLA Viimsi Lasteaiad Laanelinnu maja. Sarnase välisilmega tuleb ka Uus-Pärtle lasteaed. teemal “Kombu ja Misse värvilised lood”. rioodi täitmist heaks. Hetke- Foto Maie Roos Värvilisi suveseiklusi meenutati maalt vanaema juu- seisuga on MLA Viimsi Laste- rest või emme-issi-õdede-vendadega koosveedetud päeva- aedades avatud 34 rühma, nime- vale üleminekule ühest hari- tajate koolitamine on meie edu- igapäevatööd rikastada väärtus- dest. Kuldseid sügisvärve nauditi juba ka koos lasteaia- kirja on registreeritud 749 last dusastmelt teisele. MLA Viim- kuse tagamisel määrava täht- like kogemustega ning soodus- kaaslastega: käisime metsas puude ja taimede ilu imetle- ning personali koosseisus on si Lasteaia majades koostatud susega. Järgnevad aastad too- tada erinevate metoodikate kom- mas, mere ääres sügistormi vaatlemas. Rääkisime sügis- 140 töötajat. Lisaks juhtkonna- riskianalüüside põhjal on loovad pedagoogilise personali koo- bineerimist ja rakendamist. töödest aias, värvilistest puu- ja aedviljadest, marjadest. le tegutsevad tugi-, tervise- ja dud riskide vähendamise kava. litustes tähelepanu keskmesse Arengukava periood 2017– Püüdsime märgata kodus valmistatud hoidiste erinevaid arengumeeskond. MLA Viimsi Mänguväljakute olukord/turva- lapsest lähtuvate tegevuste ka- 2019 toob MLA Viimsi Laste- värvitoone ning meisterdasime paberist ja plastiliinist pu- Lasteaedades pilootprojektina lisus on spetsialistide poolt vandamise, õppe-kasvatustege- aedadele kaasa uue maja. Loo- naseid, rohelisi ja kollaseid keediseid ja kompotte, sekka katsetatud “ühe õpetaja süsteem” hinnatud ja analüüsitud. Järje- vuse analüüsi ja innustava õpi- dav Uus-Pärtle maja saab ole- maalisime guaššvärvidega koduaia saadustest mahlu ja on tänaseks päevaks saanud kin- pidevalt hoitakse korras laste- keskkonna loomise. Õppe-kas- ma heaks keskkonnaks meie eri- moose. nitust kui lapsest lähtuv töö- aia siseruume ja õueala (plaa- vatustöös pöörame tähelepanu vajadustega lastele ning uueks Kui saabusid külmad ja pimedad kuud, mil Eestimaa korraldus, mis võimaldab pak- nilised hooldustööd, õuealade õppimisprotsessi kujundamisel koduks Amarülluse majale. Uus- looduse värvitoonid on ehk kõige tagasihoidlikumad ning kuda turvalist ja loovat õpi- valgustused, turvaalad mängu- olukordade loomisele, kus laps Pärtlesse on planeeritud kuus hämarus saadab meie tegemisi enamiku osa ajast, küpses keskkonda. Hetkel töötavad 18 vahendite ümbruses). Täienda- saab mõelda, arutleda, katseta- rühma, teraapiatoad erivajadus- õpetajate peades mõte tuua erksamaid värve ka pikkadesse rühma “ühe õpetaja süsteemis”. tud on õppevahendeid ning loo- da, avastada, kogeda. Et iga- tega lastele ning õuesõppe või- pimedatesse talvepäevadesse. Mõtlesime, et räägime tal- Õppekasvatustöös väärtus- dud võimalused digiõppe läbi- päevatöös rakenduksid ühised malusi toetav õueala. Lasteaia- vekuudel lisaks Eesti loomade ja lindude toimetamistele tatakse projekti- ja teemaõpet viimiseks rühmaruumides (tah- väärtused, tähtsustab juhtkond majadesse soovitakse luua eri- ka võõramaa lindudest-loomadest. Siin leidsimegi võima- ning väärtuskasvatust. Tervist velarvutid, Wi-Fi ühendused kõi- kõrgelt ühtse meeskonna ku- nevaid keskusi – meediatuba, luse kutsuda üles laste vanemaid tooma soojust, valgust edendavate lasteaedade võrgus- kides rühmades). Randvere ja jundamist, kes on valmis üks- teadus- või keskkonnatuba, liik- ja värve meie talvisesse lasteaeda läbi pere suviste ränna- tiku liikmena hinnatakse kõr- Pargi majade fassaadid on re- teiselt õppima, jagama oma ko- lusväljak, õuesõppekeskused – kute. Korraldasime näituse teemal “Värvilised reisifotod”. gelt tervisekasvatust ning õues- monditud, uuendatud on Rand- gemusi ja teadmisi, määratle- eesmärgiga tugevdada majade Vanemad võtsid näitusest aktiivselt osa. Lasteaia sein- õpet. Õppekava eesmärkide täit- vere maja küttesüsteem. ma oma koolitusvajadusi ning omanäolisust ja eripära. tel näeb värviküllaseid fotosid, alates Pandjul ja Pranglil, mist on rikastanud aktiivne MLA Viimsi Lasteaiad aren- nägema organisatsiooni aren- Vaadates tulevikku oskame Hiiu- ja Saaremaal veedetud armsatest hetkedest kuni koostöö huvigruppidega (teat- gukava 2017–2019 visioon järg- gupotentsiaali. Arengukavas on hoida seda, mis on väärtuslik ja Austraalia suursuguste vaadeteni välja. Imelist soojust õh- rid, muuseumid, RMK, teised nevate aastate õppe-kasvatus- varasemast laiapõhjalisemalt ka- omanäoline. Uue arengukava kub nendest ilmekatest näituse eksponaatidest! Iga laps, haridus-ja kultuuriasutused jt). tööks seab prioriteediks lapse jastatud projektitöö. Eesmär- järgi on meie lasteaia motoks kes oli reisifoto kaasa toonud, sai hommikuringis rääkida Lasteaia hoolekogude töö toe- võimetest, huvidest ja soovi- giks on püstitatud rahvusvahe- “Mina olen õnnelik”. Töötame oma toredast reisist koos perega. Peab ütlema, et ka kõige tab laste õpitingimuste arengut dest lähtuva arengukeskkonna lise koostöö järjepidevuse taga- koos selle nimel, et lapsed, õpe- kidakeelsem marakratt, kelle suuremad jutustamised sei- ja perede osalust lasteaia tege- loomise ning väärtuskasvatuse mine, milleks otsitakse projek- tajad ja lapsevanemad oleksid savad võib-olla alles ees, on oma reisipilti käes hoides ja- mistes. Koostöö Viimsi kooli- ja õuesõppe metoodikate raken- tide näol uusi koostöövõima- õnnelikud. ganud rühmakaaslastele vahvaid hetki koosveedetud ajast dega aitab kaasa laste koolival- damise. Õppe sisu arendamine, lusi ja -vorme. Rahvusvahelise Maie Roos koduste seltsis. Ja nii oleme tasapisi tutvunud erinevate miduse suunamisele ning suju- õppekava uuendamine ja õpe- koostööga soovitakse õpetajate MLA Viimsi Lasteaiad direktor maade floora ja faunaga, nautinud kirevaid ja mahedaid värvitoone, suuremad lapsed on õppinud maakaardilt leid- ma Eesti saari ja erinevaid mandreid, mida külastati. Lap- sed on hoolega uurinud erinevate maade lipuvärve ning Prangli saarel tuleb Lahelohe lastelaager avastanud viise, kuidas on võimalik reisida kaugetele Juunis alustab Prangli saarel tegevust LaheLohe lastelaager. eelpool mainitud tegevuste hulgast valida endale meelepärane maadele. Või kuidas on võimalik saada Eestimaa eri pai- Erinevate tegevuste kaudu viime lapsed seiklusmaailma, kus viis vaba aja sisustamiseks. kadesse. Kas vajame selleks autot, jalgratast, bussi, laeva läbi seikluste saavad selgeks paljud igapäevaseks eluks vajalikud Esimene vahetus alustab 11. juuni hommikul sõitu lastelaagris- või lennukit? Lapsed on saanud arutleda, vaielda, analüü- oskused. Laagris viime läbi pallimänguturniire, korraldame orien- se ja 16. juunil sõidame koju tagasi. sida ja järeldusi teha. Laste vanemad on aga avastanud teerumis- ja maastikumänge. Lisaks toimuvad lõkkeõhtud, diskod Täpsemad kellaajad ja info juba pärast lapse registreerimist! näituselt põnevaid ideid järgmisteks värvikateks reisideks jpm huvitavat. Laagri alguses koguneme Leppneeme sadamas, kuhu laps saa- koos perega. Ei ole soovi olnud südantsoojendavaid hetki seinalt Kavas on veel ujumine, meisterdamine, joonistamine ja värvi- bub koos vanemaga. maha võtta – las need rõõmukillukestega fotod viivad mine, voolimine, fantaasiatööd, isetegevus, laulmine, täpsusvisked, Sealt edasi suundume laeva Wrangö peale ning peale umbes meid kevadpäikesele vastu. Püünsi lasteaias on aega ilu- esmaabi, rannamängud, lauamängud, filmiõhtud, mälumäng, vik- tunnist sõitu saabume Kelnase sadamasse Prangli saarel, kus ootab said hetki nautida. Meil on praegu värviküllane ja soe. toriin, isetegevuskavad. suur auto, mis toimetab meid LaheLohe lastelaagrisse. Peagi aga on valmimas uus värviline maalinäitus “Mi- Tegevusi tuleb nii palju, et kõike ei jõua ühe vahetuse jooksul Rohkem infot www.pranglikamping.ee. nu värvid”. Sellel näitusel näeme laste sisemist värvierk- läbi tehagi! Info ja registreerimine: [email protected] või tel 509 sust ja loomisrõõmu. Iga päev korraldame ühiseid üritusi (sportmängud, meisterda- 8471 (Marika). Marju Usk mine, isetegevused, lõkkeõhtud), millele lisaks on lastel võimalik Marika Linholm Püünsi Kooli lasteaia Misse rühma õpetaja 10 24. märts 2017 VIIMSI TEATAJA KODU & KESKKOND ROHENÄPP Kassid ja koerad tuleks Õunapuude lõikamisest steriliseerida ja kastreerida Õunapuid lõigatakse märtsis ja aprilli alguses, KOERTE JA KASSIDE VAKTSINEERIMISTE JA KIIBISTAMISTE kui muude aiatööde hooaeg pole veel alanud. AJAKAVA VIIMSI KÜLADES Viljapuud on sel perioodil raagus ning ülevaade 6. mail okstest ja nende tervislikust seisundist seetõttu n kell 11.00–11.30 Haabneeme alevikus Ravi tee bussipeatuses parem. n kell 12.00-13.00 Lubja külas Lubja 20 juures bussipeatuses n kell 13.30-14.30 Viimsi alevikus Nelgi tee 1 vallamaja juures Viljapuid ei tohi lõigata, kui temperatuur on alla 7 miinus- 7. mail kraadi, noorte õunapuude puhul alla 5 külmakraadi. Tuge- n kell 11.00-11.30 Äigrumäe külas pumbamaja juures va mahlajooksu ajal viljapuid enam ei lõigata. Järgmine n kell 12.00-13.00 Muuga külas bussi nr 38 lõpp-peatuses sobiv aeg õunapuude lõikamiseks on juuni lõpp – juuli. n kell 13.30-14.30 Muuga külas Randoja tee platsil Viljapuude lõikamise peamine eesmärk on luua ta- 20. mail sakaal juurdekasvu ja viljumise vahel. Liiga intensiivne n kell 11.00-11.30 Pringi külas Ranna bussipeatuses viljumine võib puu juurdekasvule halvasti mõjuda. Lii- n kell 12.00-13.00 Haabneeme alevikus Meremärgi bussipea- ga aeglase kasvuga puid tugevasti lõigates stimuleerime tuses n kell 13.30-15.00 Kelvingi külas külakeskuse juures nende juurdekasvu. Tugeva kasvuga puid, mida lõigatak- 21. mail se vaid vähesel määral, stimuleeritakse rohkem õiepungi n kell 11.00-11.30 Miiduranna külas Miiduranna tee sadama- moodustama ja seega rohkem vilja kandma. poolses otsas, sadama väravate esisel platsil Õunapuude puhul on eriti tähtis, et lõikamisel tekkiv n kell 12.00-13.00 Pringi külas Liivaranna bussipeatuses haav oleks võimalikult väike ning lõigata tuleb võimali- n kell 13.30-14.30 Leppneeme külas lasteaia juures bussipea- kult tüve või teise oksa lähedalt. Oksatüügastest pääsevad tuses puutüvesse kahjurid ning puu võib haigestuda. Õunapuu- 27. mail de lõikamiseks läheb vaja aiakääre, aiasaagi ja oksakääre. n kell 11.00-11.30 Rohuneeme külas bussi lõpp-peatuse juures Varrega aiakäärid sobivad kõrgemal asetsevate või jäme- n kell 12.00-13.30 Püünsi külas Rohuneeme kaupluse juures damate okste lõikamiseks. Vanemate puude lõikamisel on n kell 14.00-14.30 Randvere külas Randvere aedlinna bussi- tarvis redelit. peatuses Noort puud tuleb pärast istutamist kohe lõigata. Juhul, 28. mail n kell 11.00-11.30 Metsakasti külas külaplatsil Jäätmaa teel kui puul on kaks ladvavõrset, tuleb teine neist kindlasti n kell 12.00-12.30 Tammneeme külas Haugi tee bussipeatuses eemaldada. Alles jäänud latva tuleb lõigata 1/3 võrra lühe- Steriliseeritud ja kastreeritud lemmikloomad on rahulikumad. n kell 13.00-14.00 Randvere külas külakeskuse juures Foto erakogu maks. Seejärel tuleb välja valida 3–5 oksa, millest saavad 2. augustil puu peaoksad. Oksad olgu pigem rõhtsad, mitte püstised, n Prangli saarel soovitav väljumisnurk võiks neil olla 75–90 kraadi. Oksi Tuletame kõigile kassi- ja on keskmiselt viis poega. Var- peaks tüvest väljuma enam-vähem võrdselt iga ilmakaare koeraomanikele meelde, jupaigad on täis hüljatud loo- n Hinnakiri: marutaudivastane vaktsineerimine on tasuta! Komp- suunas, sel juhul on puu tasakaalus ning kena. Okste vahe et kevad on õige aeg mi, sest lemmikloomi sünnib leksvaktsiin maksab nii koerale kui ka kassile 10 eurot, mikro- kiip koos paigaldamisega 12 eurot ning lemmikloomapass sise- tüvel (ülevalt alla) võiks samuti olla enam-vähem võrdne, lemmikloomade sterili- piiramatult ja rohkem, kui jät- riiklik 2 ja rahvusvaheline 7 eurot. hea oleks, kui vahed oleksid ca 30 cm. Juhul, kui kaks seerimiseks ja kastreeri- kub neile kodusid. Igal aastal oksa kasvavad välja ühest kasvupunktist, üks neist eemal- miseks. Sedasi saab välti- hukatakse kahetsusväärselt pal- n Lisainfo: loomaarst Endel Pendin, tel 5656 5554 datakse. Kõik ülejäänud oksad lõigatakse maha. Kõiki al- da soovimatuid järglasi ja ju elujõulisi koeri ja kasse. lesjäänud oksi kärbitakse umbes poole võrra, nad peavad haigusi ning vähendada Paljud loomaarstid ja ka tea- kindlasti lõppema ladvavõrsest allpool. koduloomade stressi. duslikud uuringud kinnitavad, si edasi kandvad isasloomad. levad emased neid hulkuma ja Teisel ja kolmandal kasvuaastal kujunduslõikus jät- et steriliseerimine on emase Jooksuaeg, tiinus ja imetamine teiste isastega kaklema. Kast- kub. Kui on tekkinud uus konkureeriv ladvavõrse, siis tu- Emaste lemmikloomade sterili- lemmiklooma tervisele ja enese- on loomale kurnav ja stressi- reerimine ennetab munandivä- leb see kindlasti eemaldada. Alles jäänud ladvavõrset lü- seerimine ja isaste kastreerimi- tundele hea, vähendades tundu- rohke. Kastreeritud isased lem- hi teket, eesnäärmeprobleeme, hendatakse kolmandiku võrra. Eemaldada tuleb ka oksad, ne aitab vähendada hulkuvate valt emakapõletike, piimanäär- mikloomad on tervemad ja ra- perianaalsete kasvajate ja son- mis kasvavad puukrooni sisse või hõõruvad mõnda teist loomade arvu tänavatel. Kas- me-, emaka- ja munasarjavähi hulikumad. Nad muutuvad tava- gade kujunemist. oksa. Eelmisel aastal valitud peaoksi lühendatakse umbes sid ja koerad toovad ilmale mi- risk. Samuti hoiab see teie lem- liselt kodusemaks, sest enam kolmandiku võrra, lõigates alati välimise punga pealt. Ee- tu pesakonda aastas, igas neist mikust eemal võõrad ja haigu- ei ahvatle ümbruskonnas ind- Eesti Loomakaitse Selts maldatakse väga väikese väljumisnurga all (tugevalt üles- poole) kasvavad oksad. Vana puu lõikamine võib aga juba olla keerukam töö, sel puhul on mõistlik pöörduda spetsialisti poole. Eriti Rändlinnud võivad meilegi tuua juhul, kui tegemist on pikka aega lõikamata puuga. Aeg- ajalt võiks puud kaugemalt vaadata, et tulemus oleks üht- lindude gripi lane ning oksad kenasti tasakaalus. Kõigepealt tuleb eemaldada surnud, haiged ja vigastatud oksad, seejärel need, Euroopas levib nii mets- või kui on näha ebatavaline vee- Ettevaatusabinõuna tuleks samaaegselt kasutada ja kanda mis kasvavad krooni sisse või allapoole, ning need, mille kui ka kodulindude lindude suremine umbes saja kodulinde hoida suletud hoo- mujal. väljumisnurk on liiga väike. Samuti tuleb ära lõigata üks- hulgas ravimatu haigus meetri ulatuses mererannast. Sa- netes. Juhul, kui linde peetak- Kodulindudel esinevad lin- teise vastu tugevalt hõõruvad risti paiknevad oksad. Kui – lindude gripp, mis võib muti tuleks ametit teavitada küm- se väljas, tuleb välistada nende dude gripi kliinilised tunnused puul on ühel küljel rohkem oksi kui teisel, võiks sellelt sel aastal suure tõenäo- ne või enama lähestikku asuva mistahes kontakt metslindude- varieeruvad sõltuvalt linnulii- poolt mõne vanema oksa eemaldada. Ära lõigata võiks susega jõuda ka Eestisse. surnud metslinnu värskest kor- ga. Selleks sobiks näiteks aia- gist ja vanusest. Kanadel esine- ka umbes pooled vesivõsudest. Kõigi eemaldamine pole Seeõttu peaksid inimesed jusest. ga piiratud ja võrguga kaetud vat lindude grippi iseloomusta- vajalik, kuna see võib ainult stimuleerida uute tekkimist. teavitama Veterinaar- Linnugripi nakkuse kandja- ala, kusjuures lindude söötmis- vad sellised kliinilised tunnu- Vesivõsude eemaldamiseks on hea aeg ka hilissuvi. ja toiduametit surnud teks looduses on üldjuhul na- ja jootmiskoht peab kindlasti sed nagu loidus, isu vähenemi- Mari-Liis Jordan lindudest, et võimalikule katunud või nakkuse läbi põ- asuma katuse all. Kodus peeta- ne, munatoodangu järsk langus, Aednik puhangule õigeaegselt denud veelinnud, kes võivad na- vad haned ja pardid peavad ole- kõhulahtisus, hingamisrasku- Allikas: *Puude ja põõsaste lõikamine“ (Eva Robild) jälile jõuda. katada kodulinde kas oma rooma teistest kodulindudest eral- sed, eritised silmadest, närvi- ja või hingamisteede nõrega. datud. Iga farmiomanik saab nähud ning peapiirkonna, pea- Praegu Euroopas leviv viiruse- Nakkuse allikaks võivad olla oma linde kaitsta ka sellega, miselt harja ja lokutite turse ja tüvi H5N8 inimestele ohtlik ei ka surnud lindude korjused, kui ta piirab ka kõrvaliste isi- sinakus. Lindude gripi puhul ole ja põhjustab ainult lindude sealhulgas ka vaid lindude su- kute pääsu lindlasse. Väga olu- võib kanade suremus ulatuda haigestumist. Lindude gripi Ees- led. Lindude grippi jäänud lin- line on korrapäraselt teha lind- kuni 100%-ni. tisse jõudmise oht suureneb just de ei ravita. Kui haigus jõuab lates näriliste ja putukate tõr- Kodulindude suurenenud su- nüüd, kui tagasi jõuavad po- farmi, siis paraku kõik seal jet. remusest, rohkem kui viiest tentsiaalselt viirust kandvad elavad kodulinnud veterinaar- Linnukasvataja peab olema surnud veelinnust või enam kui rändlinnud, kes võivad haigust järelevalveametniku kontrolli kindel, et kõik, mis lindlasse kümnest surnud metslinnust tea- levitada. Teoreetiliselt on kõik all hukatakse, et tõkestada nak- sisse viiakse, olgu selleks sööt, vita viivitamatult Veterinaar- ja linnuliigid linnugripist ohusta- kuse edasist levikut. Ka sööt, allapanu või muu materjal, po- toiduametit infotelefonil 605 tud, teistest vastuvõtlikumad on söödanõud, jäätmed ja muu ma- leks haigustekitajaga kokku puu- 4750 või Harjumaa veterinaar- kodulinnud, veelinnud ja rööv- terjal, mis võib olla viirusega tunud. Lindlasse sisenedes peaks keskust telefonil 658 0420. linnud. saastunud, töödeldakse või hä- kindlasti olema võimalus desin- Viljapuude lõikamine loob tasakaalu juurdekasvu ja Maakonna veterinaarkes- vitatakse veterinaarjärelevalve fitseerida jalanõud (desomatt) Harles Kaup viljumise vahel. Foto Meedium kust tuleks teavitada, kui leiate ametniku juhiste kohaselt vii- ning seal kasutatavaid jala- Veterinaar- ja toiduameti vähemalt viis veelinnu korjust sil, mis tagab viiruse hävimise. nõusid ja üleriideid ei tohiks loomatervise osakonna juhataja VIIMSI TEATAJA 24. märts 2017 11 KULTUUR

HINGENURK Rohuneeme meeste Väärtused imeline seiklus või huvid? Vadstena kloostrisse Jutt või asi? kokkulepitud kaubakohti võõ- Inimeste võime üha rumalamaid küsimusi küsida, Rootsis saabus 1375. aas- Kuigi jutt võib esmapilgul tun- rastega nii tehti. Selline kom- ikka ja ainult kritiseerida tekitab minus aeg-ajalt tal neli Rohuneeme (Lon- duda muinasjutuna, on tegemist me võis johtuda vastutasuks me- suurt hämmingut, sest tõesti sellises vaates ei genes) küla meest: Nico- reaalsete Rohuneeme meestega. relt tuleneva vägivalla eest või paista inimese rumalusel piire olevat. Seda on laus Skawallem, Petrus Üks neist sattus paar aastat hil- oli nii kasulik kaubakohtade kurb vaadata, ja see teeb nõutuks! Ritter, Andreas Galle ja jem seoses tapmisega ka teise valdajatele – üks muistse ran- Johannes Lafrenson. Nad ürikusse ja teistegi perenimed naõiguse alamliike. Selline ri- tulid nii kaugele, et jutus- on siitkandist samast ajast tuntud. tuaal võiski anda põhjust ni- tada seal ühe imelise loo. Mis meestega täpselt juh- metada kohalikke eestlasi pa- tus, ei saa me enam ilmselt ku- ganateks. Birgitta imetegu nagi teada. Võib-olla nad veidi Juhtus mis juhtus, aga igal Nimelt oli kolm neist suundu- ilustasid juttu või juhtus mõni juhul olid Rohuneeme mehed ja nud Rohuneemest merele kala muu õnnelik kokkusattumus. nendega sündinud lugu üheks püüdma, kui neid tabas tugev Võib-olla redigeeriti ka nende põhjuseks, et Birgitta kuulutati torm ja viis kaugemale ida poo- Birgitta Gudmansson. Repro juttu toonass ürikus. Või juh- pühakuks. Seetõttu saab siin- le. Kaberla küla juures õnnes- tuski nii, nagu ürikus kirjas. Pä- kandis olla neile tänulik ilusa tus neil kaldale saada. Seal aga tas uue ordureegli, mis peale ris legendiks on detaile ja isi- kloostri ja kauni Pirita kohani- võtsid 12 eestlastest paganat nad tema pühakuks kuulutamist ni- kuid muidugi liiga palju. me eest. kinni ja hakkasid neist ühte metati birgitiinide orduks. Bir- Eestlased olid selleks ajaks Peale selle on Viimsi vaba- uputama. Nad sidusid mehele gitta oli juba oma eluajal väga juba üle saja viiekümne aasta õhumuuseumis asuv rehetare kivi jalgade külge, viisid mere- kuulus ja mõjuvõimas, tõmma- ristitud. Samas ei olnud vanad omal ajal ehitatud Pirita kloost- Huvi suleb väärtused. Foto Mikk Leedjärv le ja viskasid ohvri vette. Viima- tes Roomas usupoliitilisi niite. kombed muidugi kusagile ka- ri varemetest toodud kividest. ses hädas kutsus mees appi Bir- Eriti populaarne oli ta rootsi- dunud. Kui mehed randa sattu- Sellisena on ta kindlasti üks Hiljuti lugesin ühe noore teoloogiatudengi kirjutist sellest, gittat ja tõusis seepeale ime- keelses keskkonnas, mida näi- nud rootslasi nägid, võisid nad unikaalsemaid rehemaju ja oma- miks tema usuteadust otsustas õppida. Ja ta ütleb väga otse väel pinnale nagu kork. Uputa- tab ka Rohuneeme kalurite juh- soovida neid vana kombe ko- moodi pühadust võib seal sees välja, et soovib enam mõista olnut ja seda, mille keskel me jad kukkunud siis meest aeru- tum, kes elasid ju toona hoopis haselt ohverdada. Muistsel ajal tõepoolest tunda. oleme, sest moodsa kunsti probleemistikust sai tal lihtsalt dega materdama, aga uue ap- teises riigis. Tallinna lähedale oli nii kombeks, kuna enne eu- Janek Šafranovski isu täis. pikutse tagajärjel muutusid ku- asutati birgitiinlaste klooster roopalikku riiklust väljaspool Rannarahva muuseumi juht Meil on palju küsimusi ja probleemistikke, kuid tar- rikaelade käed ja aerud peh- 1407. aastal ja oma aja kohta kust ja lahendusi aina vähem. meks. Imestunud paganad tõ- hiiglaslik birgitiinide kirik val- Lõppkokkuvõttes ei olegi ju elu eesmärgiks kõikidele desid, et ohvril on nii võimas mis 1436, mis hiljem kohan- küsimustele vastuse leidmine, sest nii nagu üks tore kõ- kaitsja, ja lasid kõigel kolmel dus kohanimena Piritaks. nekäänd ütleb: üks loll oskab rohkem küsida, kui sada mehel minna. Kolmandat kor- 1375. aastal oli Birgitta hil- tarka vastata. Nii ongi ehk sellesse küsimuste ja vastuste da Birgittat appi kutsudes tõu- juti surnud ja valmistati ette te- mustrisse juba iseenesest sisse kirjutatud lahendamatuse sis meestele soodne pärituul, ma pühakuks tunnistamise taot- võrrand. Ja ehk just seetõttu peaksime eelkõige ennast ha- mis viiski paadi koju tagasi. lust. Mehi usutleti hoolega ning rima, sest siis jäävad paljud rumalad küsimused küsimata, nende jutt tundus olevat tõene. kui meisse on ladestunud juba piisavalt tarkust omi järel- Birgitta kanoni- See kirjutati üles ning see do- dusi teha. seerimine kument lisati teistele Birgitta President Lennart Meri, kelle 88. sünniaastapäeva eel- Birgitta Gudmansson (1303– imetegude kirjeldustele, mille oleval nädalal tähistame, on oma raamatus “Hõbevalgem” 1373) oli Rootsi aadlidaam, kes alusel ta 1391. aastal Rooma öelnud: “Inimene toimib edukalt ainult niisuguses kesk- nägi ilmutuslikke nägemusi. Pä- paavsti poolt pühakuks tunnis- konnas, mille põhjuslikke seoseid ta mõistab või arvab rast oma abikaasa surma pü- tati. Tänapäeval on Birgitta üks mõistvat.” hendus ta usule ja rajas Vads- viiest Euroopa katoliiklikust kait- Viimsi vabaõhumuuseumi rehetare on ehitatud Pirita kloostri Kuid vaadates elu ja maailma – kuigi tänapäeva inime- tenasse uue kloostri ning asu- sepühakust. varemetest toodud kividest. Foto Rannarahva muuseum ne arvab, et ta mõistab, mis maailmas toimub, siis nähes kõiki lühinägelikke otsuseid ja rumalaid targutamisi, tahaks kangesti ütelda, et ega ikka ei mõista küll. Üks, millest veel Lennart Meri väga palju oma kõne- Rannarahva muuseumi uus juht Janek des on kõnelnud, on väärtustepõhine maailm, mille poole ka meie okupantide võimu alt vabanedes teele asusime, Šafranovski otsib seoseid, mitte erisusi millest me olime eemale kistud. Kuid kohati tundub, et meil väikese Eesti rahvana on väärtustest palju selgem Kui Viimsi Teataja toidu harima, et selline eluviis oli arusaamine kui suurtel õhtumaist väärtussüsteemi kand- metus palus mul ennast veelgi stabiilsem ja rannaasus- vatel rahvastel, sest neilgi on nüüdseks kõige olulisemaks Viimsi rahvale tutvustada, tus muutus hõredamaks. Kuid saanud huvid, mitte aga enam väärtused – millel tegelikult siis jõudsin oma mõtetega siis odavnes tänu hansakauban- euroopalik arusaamine elust ja maailmast seisab. Ja see- tagasi vanaema juurde. dusele sool ja Tallinna näol tek- juures me ju teame, mis juhtub majaga, mille vundament kis turg ning Viimsi poolsaare on lagunenud! asustus hakkas jälle kasvama. Tänapäeva ajalooteaduse tren- Väärtusi ei aita taas leida see, kui veel enam rumalaid Selliseid mõtteid mõlguta- dide kohaselt oleks olnud minu küsimusi küsime ja erinevaid arvamusi otsime. Väärtusi des vist jõudsingi Viimsisse Ran- kadunud vanaema väga kaas- võime leida taas ainult siis, kui õpimegi taas selgeks tee, narahva muuseumisse tööle. aegne ajaloovestja. Talle meel- mida mööda oleme praegusesse hetke jõudnud. Vanaema juttude ja prae- dis väga rääkida oma põnevast Paastuaja kontekstis on veel eriti kohane võtta kätte guse töökoha vahele on jäänud ja kohati raskest elust, aga ta ei piibel raamaturiiuli kõige kaugemast nurgast, kus see pal- veel ajalooõpingud Tartu Üli- võtnud kunagi absoluutseid sei- judel juhtudel tolmu on kogumas, ning veidikenegi lugeda koolis ja erinevaid töökogemu- sukohti – ei hinnanud elu must- nendest väärtustest, mis on kogu meie maailma korralduse si nii eraettevõtluses, riigiasu- valgelt. Näiteks võis ta arutle- Janek Šafranovski. Foto Annika Koppel aluseks. Usk, lootus ja armastus on kõige suuremad väär- tustes kui ka omavalitsuses. Olu- da selle üle, miks see naaber- tused, mis meid rahvana edukalt toimida lubavad. Ja need ju pliite, millel sai plaadil rõn- tikas juba tõenäoliselt ei näe. lisemateks kordaminekuteks küla mees punaste komissariks väärtused aitavad meil ka üksikisikuna palju paremini, gaid eemaldada. Meil enam pa- Kui, siis ainult muuseumis. Sa- pean arheoloogiliste väljakae- hakkas – kas seetõttu, et tolle palju rahulikuma ja rõõmsamana elada! da ei kasutatud, mis sinna sis- mas olid eelpool nimetatud vamiste korraldamisi Jägala lin- pruut ta maha jättis, või hoo- Sest täna on ju ühed huvid ja homme hoopis teised. se sai istutada, aga sõbra pool muistsed keraamilised potid eri- namäel ning Rebala muinsus- piski seetõttu, et vennad teda Ja nende järgi joostes kujunebki elu üheks suureks enam- maal olles olen seda isegi tei- ti suured just rannapiirkonnas. kaitseala muuseumi ümberkor- kiusasid. Edasi võis ta arutleda, pakkumiseks, kus rumal inimene lihtsalt ennast segaseks nud. Sellise tehnoloogilise la- Ilmselt hülgerasva tootmiseks. raldamist ja juhtimist. miks tolle vennad nii kiuslikud rabeleb. Aga uskudes, lootes ja armastades on kõik teisiti! henduse juured ulatuvad meie Soolaeelsel ajal oli üks ellujää- Rannarahva muuseumi tege- olid. Ja nii edasi. Juba väikse Ja kui rumalad küsimused püüavad ikka ja taas meilt röö- kandis seitsme tuhande aasta mise kunste energiat sisaldava misi olen alati suure lugupida- poisikesena kuulasin neid jutte vida arusaamist, siis väärtused toovad meie ellu mõistmist taha, kui alt ümarad keraami- toidu säilitamine. Rasv oli üks mise ja pöidlahoidmisega jäl- tundide kaupa. ja hingevalgust, mida me tegelikult nii väga igatseme ja lised potid valmistati selliselt põhilisi säilivaid valgurikkaid ginud. Nüüd proovin enda poolt Ka tänapäeval erutavad mind vajame. ajaloos eelkõige seosed, mitte seetõttu, et neid saaks kivide toiduaineid. Kindlasti tuleb ka kõik anda, et asjad ka edaspidi erisused. Ühel päeval mõtlesin vahele lõkkesse asetada ja tule Viimsist veel selliseid savipoti ülesmäge läheksid. Mikk Leedjärv lapsepõlvekodus olnud pliidi energiat võimalikult kasulikult kilde välja. Kammkeraamikast Janek Šafranovski EELK Viimsi Püha Jaakobi koguduse vaimulik rõngaste peale. Siis oli väga pal- kasutada. Minu lapsed seda prak- edasi hakati nii hoolsasti põl- Rannarahva muuseumi juht 12 24. märts 2017 VIIMSI TEATAJA KULTUUR

Naljakuu Võidukad Ränirahnud 13. märtsil sai Ranna- bi (Ivo Rull, Andrus Rõigas, avapauk Viimsi rahva muuseumis alguse Age Põder ja Kaido Mägi) ning järjekordne Viimsi mälu- Tammneeme küla (Jaan Taga- huvikeskuses mängusari. väli, Indrek Herman, Kaarel Zilmer ja Andres Jaanus). Tähistagem naljakuu saabumist 31. märtsi õhtul Esimeses mängus osales 24 Tasavägises konkurentsis kell 19.00 Viimsi huvikeskuses toimuva koomi- võistkonda ning head minekut järgnesid võrdselt 43 punktiga lise kontsertetendusega “Ai heit mjuuzik“! näitasid Ränirahnud koosseisus Rabarahvas ja Sisserändajad Mikk Trave, Jaanus Jegorov, ning 42 punktiga Pitsiklubi ja Tambet Drell ja Vahur Annsoo. Meri. Sarja teine mäng toimub Eelmise hooaja üldvõitjad ko- 12. aprillil, üldvõitja selgub viie gusid 49 punkti maksimaalsest mängu kokkuvõttes. 60 võimalikust. Võrdselt 44 punk- Andres Kaarmann tiga järgnesid Kogukonna klu- Palju õnne võitjatele! Foto Marje Plaan Mälumängu korraldaja

MÄLUMÄNGU KÜSIMUSED (vastuseid loe lk 20) 1. Eesti muusikast rääkides ei saa me enam üle ega ümber Karl tal neid ei vähem ega rohkem kui 7285, nendest 64 juriidilistele Erik Taukarist. Eesti muusikaauhindade 2017 konkursil esitati Tau- isikutele. Enamike väljastamise põhjus oli aegumine. Võrdluseks kar nominendiks neljas kategoorias, millest ta võitis kolm. Millises veel nii palju, et 2015. aastal väljastati neid 8201 ja 2014. aastal kategoorias Karl Erik Taukar ei võitnud – kas aasta album, aasta 10 388. Millest on jutt? meesartist, aasta parim laul või aasta popalbum? 5. Küsitaval aastal tõi ABBA Eurovisioonilt Rootsile võidu hittlooga 2. Sürrealistist Salvador Dali tuntumaid maale on 1931. aastast päri- “Waterloo“, Ameerika Ühendriikide president Richard Nixon astus Kõik nad on laval! Fotol vasakult: Siim Selis, Maris Liloson, nev “Mälu püsivus“ (The Percistence of Memory). Keda või mida on Watergate’i afääri järel ametist tagasi ja Isabel Peronist sai Argen- Haide Männamäe, Toomas Tross. kunstnik nimetatud maalil sulanud või pehmes olekus kujutanud? tiina president, San Diegos toimus maailma esimene triatloni võist- 3. Viimasel ajal on palju tuntud muret, et Narvas elab eestlasi alla lus ning esmakordselt jõuab Eesti NSV ajalehte reklaam. Mis aasta? “Ai heit mjuuzik” on lugu kahest lauljannast, kellest üks 5 protsendi. Vähesed teavad aga fakti, et 1931. aastal oli leedu- 6. Rahvusvaheline autospordi assotsiatsioon ehk FIA korraldab vä- on ooperilaulja ja teine kontserdimaja lavatööline. Mõle- laste protsent Vilniuse elanikkonnast vaid 0,8. Toona moodustasid ga erinevad võistlusi, kuhu kuuluvad ka mainekaimad F1 ja WRC, mad armastavad muusikat jäägitult, vahel lausa vihkami- Vilniuse elanikkonnast kaks suuremat rahvust vastavalt 66 ja 28 kus meil on põhjust kaasa elada Ott Tänakule. Alates 2014. aastast seni palju. Aga kus on naisi, seal on ka mehi. Kontserdis protsenti. Vihjeks nii palju, et näiteks 2011. aastal moodustasid korraldab FIA ka rallikrossi maailmameistrivõistlusi (FIA World Ral- on neidki kaks – üks klaverimängija ja teine lavatööline. küsitavad rahvused vastavalt 18 ja 0,5 protsenti. Nimetage need lycross Championship). Küsimegi, kes on see tuntud rallisõitja, kes Mõlemad armastavad naisi ja muusikat, viimast lausa vih- rahvused! võitis rallikrossi sarja esimesel kahel aastal? Küsitav mees on WRC kamiseni palju. Aga armastavad, kõik armastavad ja see 4. Politsei- ja piirivalveamet väljastab väga erinevaid dokumente sarjas mõõtu võtnud nii Marko Märtinilt kui ka Ott Tänakult ning te- ja lubasid. Eelmisel nädalal teatasid nad, et väljastasid 2016. aas- on peamine. gemist on viimase mitteprantslasest WRC sarja võitjaga. Kes? Kontsertkava pakub kireva laulude valiku maailma muusikaajaloo varasalvest. Esitusele tulevad vokaalteosed Händelilt, Chopinilt, Schubertilt, Sartoriolt, Aboulkerilt, Weillilt, Delibes`ilt, Legrandilt, Poulencilt, Edanderilt, Ulvaeusilt ja Anderssonilt. Valgus maalt ja merelt Laval näitavad oma tundeid muusika vastu klouni- Kunstnikepaari Aili ja mus. Visuaalselt haarav ja küt- paarina Piip ja Tuut tuntud näitlejad Haide Männamäe ja Toomas Vindi looming kestav, mõtlemakutsuv loomi- Toomas Tross, paljudes operettides laulnud tuntud sopran pühakojas peatab hetke ne. Igal juhul puudutab mõle- Maris Liloson ning pianist ja dirigent Siim Selis. Laval on loojate rännuteel, andes ma kunstniku looming näitu- ka üks väga eriline klaver, mis on spetsiaalselt kontserdi võimaluse otsekui pal- se vaatajaid ja ka mind väga jaoks ehitatud meister Martinsoni poolt. veks seisatuda. isiklikult. Mõlemalt kunstni- Siim Selise sõnul on nende kontsertetendus mõeldud kult on näitusel väljas mitmed naljast lugu pidavale muusikasõbrale, kes on hea kuulaja Ühisnäitus on kui ühtesulav ja klassikaks saanud maalid. ja kes ei tule kontserdile mitte ennast näitama, vaid just terviklik kooslus. Pööraselt liht- Toomas Vint ütles näituse neid vaatama ning on üllatustele valla. Etendus naerutab ne ja mõjuv. Sellel ühisel pea- avamisel: “Paljudel rännakutel lastest vanadeni ja naer on teatavasti terviseks. tusel on oma väärtus. Ajalik ja sõitudel olen ikka käinud Pileteid müüakse Piletilevis ja Viimsi huvikeskuse elu on kätketud ajatu loomin- erinevates katedraalides ja ki- kontoris kolmapäeviti kell 10–19 ning enne etenduse al- guga. rikutes. Olen imetlenud neid gust kohapeal. Saadaval ka perepiletid. Aili Vint põimib mõtted oma suuri meistreid ja loojaid, kes Naeruküllast naljakuud! isiklikul kodulehel Talmudi ju- õilistavad oma kunsti kaudu MTÜ Viimsi Huvikeskus tustusse: “Kui laps sünnib, siis pühakodasid. Nüüd ise kirikus puudutab kaitseingel tema lau- oma ja Aili maale nähes jään pa, et ta unustaks talle sündi- Kuni 30. aprillini saab EELK Viimsi Püha Jaakobi kirikus vaadata mõttesse...” misel kaasaantud Tõe. Muidu kunstnikepaari Aili ja Toomas Vindi loomingut. Ja tõesti, kui sõnatul kuns- oleks tal siin ilmas talumatult til peatub pilk, siis võib hõlp- raske.” Ja jätkab: “Mind vist kunstiteos ei peletaks inimest salt tekkida hetk, kus aeg pea- puudutas kaitseingel liiga põ- Aili ja Toomas Vint. Näitus galerii uksest välja jooksma, tub. See on omamoodi hardus- gusalt, sest mul on tunne, et Tõ- “Valgus maalt ja merelt“ et vaatajal tekiks hoopis taht- hetk – vaid viiv, unenäoline ja de on kusagil väga lähedal /.../ EELK Viimsi Püha Jaakobi mine mõnda maali uuesti ja samas reaalse elu ning sellele Kuid kunsti saab luua vaid läbi kirikus avatud 30. aprillini. uuesti vaadata. Ma olen selline omase keskkonnaga põimuv nä- isikliku emotsionaalse tõe. Tun- “vana aja kunstnik”, kes usub, gemus. See on äratundmine, et detarkuse. Elan tundega, nagu et kunstiteos ise räägib vaatama tean oma piiratust ja tunne- maaliksin seda.” tentsi õigustamine ja vajalikku- jale oma loo.” tan vabadust. Teades oma eksis- Toomas Vint on kirjutanud se nähtavaks tegemine. Räägi- Las jäädagi nii, et Aili ja tentsi reaalsust ja tajudes lõp- oma 2014. aasta Haus galerii takse vaatajatele kunstiteost se- Toomas Vindi looming on kui matuse substantsi. Ka kõigevä- näituse juurde: “Mulle on jää- letavaid lugusid. Minu meelest Talmudis toodud põgusa kait- gevama puudutust – armastust. nud mulje, et kaasaegse kunsti on aga tähtis, et maal annaks seingli puudutus ja sõnatu kunsti Erkki Juhandi põhiprobleemiks on oma eksis- vaatajale tugeva emotsiooni. Et piiril olev emotsionaalne näge- Näituse kuraator

Viimsi raamatukogu maskott sai nime Viimsi raamatukogu maskott “sündis“ möödu- Randvere ja Püünsi koolides ning Viimsi raamatu- nud aasta möödunud aasta jõulukuul, kui raa- kogus. matukogus kohtus Viimsi ja Haabneeme kooli- Lemmikuks osutus ja maskoti nimeks sai VIMP- de õpilastega kirjanik Margus Saksatamm. SIK, milles on olemas otsene vihje Viimsile, vimka- Üheskoos mõeldi välja üks imelik loomake, kel- dega loomakesele ning lastekirjanduse klassikale lest kirjanikuhärra kirjutas jutu ja kunstnik Anni Sipsik. Selle nime pakkusid maskotile 4 last: Tristan Mäger joonistas pildi. Kahjuks polnud sellel looma- Aik, Lilian Sienna ja Urban Aik Sild ning Hanna Loo- kesel aga nime. re Hanni. Järgnenud nimekonkursil pakuti kokku 52 erine- Tänu kõigile, kes nimevalimisel osalesid! vat nime, millest žürii valis välja 20 parimat. Lõp- Tere! Minu nimi on Tiiu Valm liku otsuse nime suhtes tegid 233 õpilast Viimsi, Vimpsik. Viimsi raamatukogu direktor VIIMSI TEATAJA 24. märts 2017 13 KULTUUR

Viimsi valla kultuurikalender 24. märts – 7. aprill

JUMALATEENISTUSED Aprill Ansambel Vox Clamantis ujumises Info ja broneerimine: 27.–31. märts 26. märts kell 11 Stendinäitus “Estonia – riik ja EELK Viimsi Püha Jaakobi Viimsi Kooli spordikompleksis tel 5628 2261 Lasteraamatunädal Jumalateenistus armulauaga rahvas” kirikus Black Rose Pubis Randvere Koolis EELK Viimsi Püha Jaakobi kirikus Sissepääs tasuta! 31. märts kell 19 kell 21 kell 14.30 Viimsi raamatukogus 31. märts kell 19 Tenniseturniir “Reedesed Ansambel Prominent 28. märts Jumalateenistus Koomiline kontsert “Ai heit üksikmängud“ Pilet 3 € Lauluvõistlus “Sinilind“ EELK Randvere kirikus 4. aprill – 30. juuni mjuusik“ Osavõtutasu 30 € Jussi Õlletoas Viimsi Koolis kell 17 Tiina Ojaste maalide näitus Näitlejad: Haide Männamäe ja Registreerimine: Jumalateenistus “Kellaviietee“ Toomas Tross kuni 30.03 kell 12, 7. aprill kell 21 28. märts kell 9.30; 11 ja 19 Viimsi Vabakoguduse kirikus Muusikud: Maris Liloson ja [email protected] Black Rose Pubi õhtuprogramm Muusikaline etendus 3.–27. aprill Siim Selis Viimsi tennisekeskuses Laval: Ivetta Trio “Pipi eksib pillipoodi” 30. märts kell 18 Raamatuväljapanek “Oska Piletid 7/10 €, perepilet 27 € DJ: Marko Pille Info ja broneerimine: kristiina@ Palvus armulauaga olla terve“ Müügil Piletilevis ja huvi- 2. aprill kell 11 Info ja broneerimine: rannarahvamuuseum.ee, EELK Viimsi Püha Jaakobi kirikus Prangli raamatukogus keskuse kontoris Viimsi valla meistrivõistlused tel 5628 2261 tel 5332 9679 K kell 10–19 ja enne etenduste saalijalgpallis Black Rose Pubis Rannarahva muuseumis 2. aprill kell 11 Kuni 18. aprill algust kohapeal Viimsi Kooli spordisaalis Jumalateenistus armulauaga Kaari Hindreko maalinäitus Viimsi huvikeskuses LASTELE JA NOORTELE 30. märts kell 17 EELK Viimsi Püha Jaakobi kirikus “Elu ja ilu illusioonid“ 7. aprill kell 19 Aastaringsed programmid: Noorte oma X-faktor kell 13 Viimsi huvikeskuses 5. aprill kell 20 Paarismängu tenniseturniir Veekeskkonnaprogramm Viimsi noortekeskuses Jumalateenistus armulauaga Teatriõhtu: Indrek Taalmaa “Viimsi unetus“ “Olen mere sõber“ Rohuneeme kabelis Kuni 30. aprill monoetendus “Oranžid tropid Registreerimine: kuni 6.04 k 12, Sihtrühm: lasteaed, I–III kooli- EAKATELE kell 14.30 Aili ja Toomas Vint – maali- kõrvas“ [email protected] aste 27. märts kell 13 Jumalateenistus näitus “Valgus maalt ja merelt” Piletid eelmüügist 17 € Viimsi tennisekeskuses Meremehe 7 ametit Meeleolukas kontsert ja EELK Randvere kirikus EELK Viimsi Püha Jaakobi kirikus Jussi Õlletoas Sihtrühm: lasteaed, I kooliaste sünnipäevad kell 17 MEELELAHUTUS, MUUSIKA Muinasaegsete kaupmeeste Randvere päevakeskuses Jumalateenistus leiva- Kuni 30. august 6. aprill kell 16 24. märts kell 21 jälgedes näitusel “Hõbevalgeim. murdmisega Erik Schmidti maalide näitus Kevadkontsert sarjast “Hinge- Black Rose Pubi õhtuprogramm Rävala hiilgeaeg” 31. märts kell 17 Viimsi Vabakoguduse kirikus Näitused “Hõbevalgeim“ ja muusika” Laval: Anna Curly Bänd Sihtrühm: I–III kooliaste Naljapäev kell 18 “Piirideta meri“ Maria Veretenina (sopran, DJ: Imre Mihhailov “Seiklus Soome lahel” Naljalugusid esitab Randvere Emmause missa T–R k 10–17 Suurbritannia) Info ja broneerimine: tel 5628 Sihtrühm: lasteaed, I–III kooli- päevakeskuse sõnakunstiring EELK Viimsi Püha Jaakobi kirikus L,P k 12–17 Jelena Ossipova (kitarr) 2261 aste Muusikat teeb Rae valla Rannarahva muuseumis Kavas erinevate heliloojate Black Rose Pubis Eelregistreerimine: haridus- meesansambel Kuldne 6. aprill kell 18 muusikat [email protected] Õhtupäike Palvus armulauaga KONTSERT, TEATRIETENDUS Eesti Sõjamuuseumi saalis 25. märts kell 21 Programmid toimuvad gruppi- Viimsi päevakeskuses EELK Viimsi Püha Jaakobi kirikus 26. märts kell 17 Black Rose Pubi õhtuprogramm dele ettetellimisel Maire Eliste muusikastuudio KURSUSED, ÕPI- JA JUTUTOAD Videodisko: Kaupo Mitt Rannarahva muuseumis ja 1. aprill kell 20 NÄITUS EELK Viimsi Püha Jaakobi kirikus 27. märts; 3., 10., 17. ja Info ja broneerimine: Viimsi vabaõhumuuseumis Tutvumisõhtu Märts 24. aprill tel 5628 2261 Koostööprogramm Viimsi kinoga Laval: Petri-Metri Näitus “Eesti kaitseväe vormid 26. märts kell 18 1., 8., 15. mai kell 18.30–21.30 Black Rose Pubis “Kooliga kinno ja muuseumisse” Info ja broneerimine: 1917–1940“ 29. märts kell 19 Kursus: Kuidas olla spordi- kell 21 Eelregistreerimine: info@ tel 5628 2261 Eesti Sõjamuuseumis Viimsi Muusikaliteatri etendus: lapsele toetav vanem? Parvepoisid viimsikino.ee Viimsi SPA restoranis Broadway muusikaline Osavõtutasu 250 € Pilet 3 € Märts komöödia Lisainfo ja registreerimine: Jussi Õlletoas 24. märts kell 16 5. aprill kell 20 Stendinäitus “Õnnelikud “Drowsy Chaperone” [email protected], Mälumäng Tutvumisõhtu taanlased” (“Unine saatja”) tel 5624 2442 31. märts kell 21 Viimsi noortekeskuses Laval: Ragnar&Co Sissepääs tasuta! Piletid: 10/5 €, perepilet 20 € Viimsi SPA lastekeskuse Black Rose Pubi õhtuprogramm Info ja broneerimine: Viimsi raamatukogus müügil Piletilevis ja huvi- II korrusel, saalis Polaris Laval: Kolumbus Kris 27. märts kell 16 tel 5628 2261 keskuse kontoris kell 10–19 ja DJ: Marko Pille Loo ja kokka: vaatame peeglisse Viimsi SPA restoranis Kuni 31. märts enne etenduste algust koha- 1. aprill Info ja broneerimine: Viimsi noortekeskuses Hinge Jürgensoni maalide näitus peal Naistehommik tel 5628 2261 VARIA Viimsi päevakeskuse saalis Viimsi huvikeskuses EELK Viimsi Püha Jaakobi kirikus Black Rose Pubis 26. märts kell 12–14 30. märts kell 18 Mustkunstihommik lastele Viimsi Aasta naine 2016 Kuni 28. märts 29. märts kell 18 SPORT 1. aprill kell 21 Lisainfo: [email protected], Korraldaja: Viimsi Ettevõtlike Urmas Tartese loodusfotode President Lennart Meri 24. märts kell 14 Black Rose Pubi õhtuprogramm tel 661 6680 Daamide Assotsiatsioon näitus “Midagi on veel“ mälestuskontsert Viimsi valla meistrivõistlused DJ: Tõnu Tiks Muuv Seiklusmaal Terviseklubis Harmoonikum 14 24. märts 2017 VIIMSI TEATAJA SPORT

Kelvingis töötab Eesti paremik Vimkal 18. märtsil toimus Viimsi Artur Reinvart – 145 punkti. maadlustuba mäepargis avavõistlus Naised: 1. Minni Õunamaa – “Vimka Spring Jam 2017“, 159 punkti; 2. Kelly Sildaru Kelvingi sild kus osales pargisõidus – 130 punkti; 3. Lissel Raun – kogu Eesti paremik. 111 punkti. Kelvingi külakeskuses on sisse seatud maadlus- FREESTYLE-SUUSK 16+: tuba, kus koolilapsi treenib maadleja ja treener Teiste seas oli kohal ka vigur- 1. Mihkel Ustav – 255 punkti; Henn Põlluste. suusataja Kelly Sildaru, kes 2. Hans Christian Ende – 225 punkti; 3. Henry Sildaru – 218 Treeningud toimuvad esialgu võitis eelmisel nädalal Norra punkti. kolmapäeviti ja kaasa saavad X-mängudel Big Airis hõbe- LUMELAUD 16+: 1. Ma- lüüa igas eas koolilapsed, nii medali. Võistlusest näitas ot- rio Visnap – 230 punkti; 2. Si- poisid kui ka tüdrukud. sepilti Postimees.ee. mon Pettai – 195 punkti; 3. Ro- “Nimetasime selle toa Kel- land Mik – 193 punkti. Naiste vingi sillaks. Sild on siin mit- “Vimka Spring Jam parim: Ülle Linda Talts – 127 metähenduslik – Kelvingis on 2017“ tulemused punkti. ilus paadisild, aga maadleja- FREESTYLE-SUUSK KUNI Kas tuleb trikk? Foto Vimka PARIM TRIKK FREESTY- tel on ka üks kaitsevõte, mil- 10: 1. Henry Sildaru – 243 punkti; 3. Uku Kustav Oiderma – LE-SUUSK: Kelly Sildaru – le nimetatakse sillaks,” kom- ti; 2. Harri Tammemägi – 181 rim: Romet Reisin – 110 punk- 60 punkti. Naiste parim: Triinu Switch Up 450 Out. menteeris Henn Põlluste. “Üri- punkti; 3. Kaur Kalle – 75 punkti. 16+ ja kuni 15-aastaste nais- Marta Oderma – 75 punkti. PARIM TRIKK LUME- tame lapsi arendada füüsili- ti. Naiste parim: Emma Tamme- te parim (koondarvestuses tei- FREESTYLE-SUUSK KU- LAUD: Simon Pettai – Bs 450 selt ja vaimselt, õpetame ak- mägi – 161 punkti. ne): Kelly Sildaru – 250 punkti. NI 15: Klass võistles koos 16+ Transfer Pullback. robaatikat, arendame kiirust, LUMELAUD KUNI 10: 1. LUMELAUD KUNI 15: Maadleja ja treener Henn suusatajatega vähese osavõtu tõt- osavust jõudu. Teeme selgeks Maanus Udam – 166 punkti; 2. 1. Mehis Udam – 199 punkti; Põlluste. Foto Vikipeedia tu. Kuni 15-aastaste meeste pa- Viimsi Teataja esmased maadlusvõtted ja soo- Karl-Martin Vassil – 76 punk- 2. Robin Põld – 184 punkti; 3. vime, et neist kasvaksid noored aktiivsed inimesed.” Põlluste kutsus lapsi treenima külavanem Ants-Hem- bo Lindemann. Esialgu on maadlustuba pisike ruum, aga Lindemannil on juba plaan valmis, kuidas ruumi juurde Eesti meistrivõistlused rulliluuisutamises saada. “Projekteerime juurdeehitust,” ütleb külavanem. 18. märtsil toimusid “Muidugi küla üksi seda ei ehita, teeme taotlusi ja otsime Viimsi Koolis Eesti meist- rahastust, et tulevikus saaks siia korraliku ruumi maadlus- rivõistlused rulliluuisuta- treeninguteks. Selle nimel töötame.” mise rühmakavades. “Kui meie küla kord juba mere ääres on, siis kaks asja peab ikka olema külas. Maadlus ja purjetamine,” leiab Viimsi rulluisuklubi Rullest Põlluste. “Leppneemes Rein Ottosoni juures saavad lap- võttis Eesti meistrivõistlustest sed purjetamas käia, nüüd siin Kelvingis maadlemas,” li- osa kahes kategoorias: noorte sab Põlluste. rühmakava ja noorte 4-se kava Henn Põlluste on kolmekordne Eesti meister kreeka- kategoorias. rooma maadluses – 1973., 1977. ja 1979. aastal –, on võit- Noorte rühmakava kategoo- nud Eesti meistrivõistlused vabamaadluses 1973. aastal rias tulid Eesti meistriteks Kaia ning sai rahvusvahelise klassi meistersportlaseks kreeka- Mia Kalda, Elis Ronk, Hanna- rooma maadluses1972. aastal. Stiina Kivinurm, Anne-Grete Viimsi Teataja Aljas, Kätriin Siling, Caroline Varak, Kristina Jelõkova, Pil- le-Riin Puusepp, Brit Marii To- mingas, Veronika Melintsen- Spordist tulekul ko, Mia Mathilda Savila, Me- Eesti MV – Rullesti Noorte grupp. Foto Tiit Mõtus n 24. märtsil kell 14.45 toimuvad Viimsi Kooli ujulas Viimsi lissa Lisel Aasav, Kaisa Kase- valla meistrivõistlused ujumises. kamp, Sandra Kristin Paju ja tiitlit ning Eesti meistriteks tu- vutanud varemgi: 2016. aasta esti rulliluuisutajad aprilli lõ- n 26. märtsil kell 18 toimub Viimsi staadionil jalgpallimäng, Emma Katarina Kuld rulluisu- lid Kaia Mia Kalda, Hanna- detsembris saavutati Itaalias 4-se pus Prantsusmaal toimuvateks kus võistlema lähevad Viimsi JK II ja FC Nõmme United. klubist Rullest kavaga “Teine Stiina Kivinurm, Anne-Grete kavaga esimene koht ning eel- Euroopa meistrivõistlusteks. n 31. märtsil kell 19.30 toimuvad Viimsi Kooli spordikeskuses maailm”. Aljas ja Elis Ronk kavaga “Alice mise aasta Euroopa meistri- I liiga kodumängud käsipallis, kus vastamisi lähevad HC Viim- Noorte 4-se kava kategoo- Imedemaal”. Häid tulemusi on võistlustelt toodi koju 12. koht. Piret Rink si/Tööriistamarket ja Põlva Tarbijate Ühistu. rias kaitses Rullest eelmise aasta Rullesti neiud 4-se kavaga saa- Praegu valmistuvad Rull- Rullest treener n 1. aprillil kell 11.15 toimuvad Viimsi Kooli spordikeskuses U16 Eesti MV korvpallis. n 1. aprillil kell 16 toimuvad Viimsi Kooli spordikeskuses U16 Eesti MV korvpallis. n 2. aprillil kell 11 toimuvad Viimsi valla meistrivõistlused saalijalgpallis Viimsi Kooli spordikeskuses. Registreerimine ja info tel 552 1430 või [email protected]. n 7.–8. aprillil toimub Viimsi Kooli spordikeskuses meeste II liiga 4 parima võistkonna finaalturniir (Final Four). n 9. aprillil kell 19 toimub Viimsi staadionil jalgpalli esiliiga mäng, kus võistlema lähevad Viimsi JK ja Nõmme Kalju FC U21. n 12. aprill kell 19 toimub Viimsi staadionil jalgpallimäng, kus võistlema lähevad Viimsi JK II ja Tallinna FC Flora U19. n 19. aprillil kell 19 toimub Viimsi staadionil jalgpalli esiliiga mäng, kus võistlema lähevad Viimsi JK ja Nõmme JK Tallinna Kalev U21. n 23. aprill kell 12 toimub Viimsi staadionil jalgpallimäng, kus võistlema lähevad Viimsi JK II ja Saue JK Laagri. n 26. aprillil kell 19 toimub Viimsi staadionil jalgpalli esiliiga mäng, kus võistlema lähevad Viimsi JK ja Keila JK. n 1. mail kell 15 toimub Viimsi staadionil jalgpallimäng, kus võistlema lähevad Viimsi JK II ja SK Imavere Forss. n 6. mail kell 14 toimub Viimsi staadionil jalgpallimäng, kus võistlema lähevad Viimsi JK II ja JK Tabasalu. n 7. maill kell 16 toimub Viimsi staadionil jalgpalli esiliiga mäng, kus võistlema lähevad Viimsi JK ja Tartu JK Tammeka U21. n 21. mail kell 14 toimub Viimsi staadionil jalgpallimäng, kus võistlema lähevad Viimsi JK II ja Türi Ganvix JK. VIIMSI TEATAJA 24. märts 2017 15 SISUTURUNDUS & SEENIORID

Inspireerivate hobidega 7 nippi, kuidas naised meelitada lapsed Märtsikuu on eriline tab naine. “Viimsi MyFitnessis kala sööma mitmes mõttes. Eestis töötades olen saanud lisaks ka Kuigi kala sisaldab hulgaliselt oomega-3-rasv- peetakse juba 14. aastat väärtusliku meeskonnatöö ko- happeid, proteiini ning ka vajalikku D-vitamiini, Hea teeninduse kuud, gemuse – olen tänulik, et mul areneb kalaarmastus paljudel alles hilisemas naistepäevale mõeldes on võimalus töötada selles to- eas. Lastega tuleb sel teemal söögilauas lugema- on Viimsi Keskuses toi- redas kollektiivis.” tuid sõdasid pidada. mumas ka naiste- ja ilu- Viimsi MyFitnessi juhataja kuu. Rääkisime sel puhul Silja Kõiv on töökohale sobivalt Daily kaubamärgi all koolitoitlustust pakkuv Baltic Res- juttu Viimsi Keskuse nais- väga sportlike huvidega ning taurants Estonia AS viis eelmise aasta lõpus enam kui 3000 töötajatega, kes lisaks osaleb juba mitmendat aastat õpilase seas läbi uuringu, et selgitada välja laste toitumis- tööle tegelevad ka väga võistkondlikus arvestuses Ote- eelistused ja rahulolu koolitoiduga. Kui eelnevatel aastatel põnevate hobidega. pää Ironmani triatlonil, kus te- ei ole kalatoidud laste lemmikute hulka pääsenud, siis sel ma alaks on ujumine. Alati ka korral eelistas juba arvestatav hulk koolijütse just kala. Viimsi Keskuse Apollos töö- poodiumile jõudnud naine on Ettevõtte müügi- ja turundusjuhi Tiiu Endriksoni sõnul tava Merily-Riin Ruusi hobiks seni võistlemas käinud koos on tubli töö teinud kindlasti koolikokad, kes on vähenda- on fossiilid, nende otsimine ja abikaasaga, kuid sel aastal on nud menüüs kalasuppide osakaalu ning valmistavad selle kollektsioneerimine. Naise sõ- väljas hoopis MyFitnessi nais- asemel lastele meelepärast ahjukala ja teisi naturaalseid nul on ta juba pisikesest peale konnaga. kalapraade. palju õues mütanud ning muu- Silja hakkas ujumisega te- Nipid, millega ka koduköögis lastes kalaarmastust te- seas ka kivistel randadel kõike gelema juba lapsena. “9. klas- kitada. silmapaistvat uurinud. Esime- sis läksin õppima Eesti Spordi- Alusta varakult ja lihtsate maitsetega. Varases lapse fossiili leidis ta umbes 10- gümnassiumisse ja treeningud 1 seeas tundma õpitud maitseid eelistavad inimesed ka aastaselt, kui Kadrioru rannas hakkasid toimuma kaks korda täiskasvanuna. Kalasse umbusklikult suhtuvad lapsed tu- graniiditükikesi ning sädelevaid päevas. See ei olnud kerge, leb esiti harjutada grillitud, pannil praetud või ahjus küp- klaasikilde jahtis. Miljoneid aas- kuid tagasi vaadates oli see vä- setatud ja soolaga maitsestatud kalaga. Mida tuttavamaks taid vana tigu peos hoides taga tore aeg ja andis mulle dist- saab maitse, seda enam saab asuda eksperimenteerima eri- bas Merily-Riini vaimustus, mis sipliini, kohusetunde ja sõprus- nevate vürtsisegude, maitseainete ja kastmetega. pole siiani raugenud. konna kogu eluks,” meenutab Kutsu laps köögikunstiga tutvuma. Lastele meeldib “Kõige eredam mälestus on naine. “Pika ujumiskarjääri jook- 2 täiskasvanuid aidata ja pole midagi toredamat, kui ühi- esimese trilobiidi leidmine,” mee- sul olen esindanud Eestit rah- selt õhtusööki valmistada ning lapsevanemana oma tead- nutab Merily-Riin. “Jalutasin vusvahelistel võistlustel ning tul- miseid edasi anda. Ühtlasi söövad lapsed ka seda toitu pa- ühel vihmasel päeval rannas, nud mitmeid kordi Eesti meist- rema meelega, mille valmistamisel nad kaasa on aidanud. kuna fossiilid on märjana pa- riks.” Vaata ette – peened luud! Lastele ei meeldi näppu- remini märgatavad. Ometi olin Kelly Toode loodud ahhaadi ja roosa kullaga kõrvarõngad. “Kui on vaja pingutada, siis 3 dega suus ja toidus kaevata, seepärast peab kala olema kaks tundi sihitult edasi-tagasi Foto Jeff Kulig saan ujudes koondada oma mõt- enne valmistamist luudest puhtaks tehtud. Lisaks on toidus kõndinud ja valmis juba alla ted ja keskenduda vaid iseenda hiilivad teravad luud ka kiiresti söövale ja samal ajal lobi- andma, kui suunasin pilgu en- kõik on muutunud elektrooni- ning tõi vabariiklikult moe- tegevusele,” leiab Silja. “See sevale lapsele ohtlikud. da ette ja seal ta oligi – täiuslik liseks, on kuidagi eriti tore pä- konkursilt koju grand prix. on minu aeg, eriti hästi saan Peida ja maitsesta. Kui lapsele meeldivad kotletid, ühes tükis trilobiit. Olin mee- ris posti saada,” lisab Andrea. “Mu peas liiguvad enamu- sellest aru nüüd, kui elutem- 4 siis proovi ühel õhtul liha asendada kalaga nii, et toi- letult õnnelik ning sõitsin tarka “Põnev on kuulda kohtadest, se ajast just visuaalsed pildid: po on kiire. Ka kõige pinge- du uus koostisosa ei saaks liigset tähelepanu. Samuti sööb nägu tehes rattaga koju, veda- millest varem võibolla palju ei mõtted ja ideed, mis ootavad lisemal ajal tunnike basseinis laps suurema tõenäosusega toitu, mis on tema pikaaegne des kaasas rasket paekivilah- teadnud, ja avastada, kui palju realiseerimist,” räägib Kelly. päästab päeva.” lemmik – nii saab kartulipudru alla peita lõhekastme, spa- makat.” sul võib ühist olla inimeste- “Mind inspireerivad väga pal- Viimsi New York Pizzas töö- getiroas asendada lihapallid kalapallidega ning lisada kala Sama kaupluse teenindaja ga, kes elavad maailma teises jud asjad: unistused, mälestu- tav Helve Vahesalu-Tisler tege- erinevatesse lemmikkastmetesse. Pere väiksematele, kes ei Andrea Siirak-Angelo on üle- otsas. Lisaks on see pidevalt sed, kunst, muusika, loodus, kir- leb vabal ajal näitlemisega ning söö kala selle erilise maitse pärast, tasub meki peitmiseks maailmse postkaartide projekti tõestanud, kui palju on tore- jandus, tunded, huvitavad ini- mängib muusikateatris nime- lisada mett või mõnda muud naturaalset maitset. Postcrossing.com liige, mille daid, sõbralikke ja sooje inimesed ja nende lood. Ehted ja ga Sakala laululapsed. Naine Küsi lapse eelistusi. Mõni laps armastab juustust, tei- osalejad saadavad üksteisele mesi igal pool meie ümber.” rõivad on minu jaoks oma mõ- on laval esinenud juba üle 15 5 ne krõbedat või õrnalt vürtsist ning kolmas hoopis ker- kaarte. Andrea sõnul andis tõu- Viimsi Keskuse MyFitnes- tete väljendamine läbi käte. Sel- aasta ning lõpetanud mõned gelt grillitud liha ja kala. Küsi, millised on sinu lapse eelis- ke projektiga liitumiseks lisaks sis administraatorina töötaval line töö kulg pakub nii välja- aastad tagasi balletikooli. Siis tused, sest tema soovidele vastu tulles võid kindel olla, et uudishimule ka üks kauaaegne Kelly Toodel on kaks erilist kut- kutset kui ka emotsionaalset ta tundiski, et tahaks proovida varsti õpib pesamuna kalatoite hindama. liige. “Ta võttis asja väga ta- sumust: ehted ja rõivad. Naine naudingut.” midagi uut ning liitus teatriga. Korralda kalapidu. Üks väga kaval nipp on ümbrit- bavalt kokku öeldes, et kuigi on lõpetanud Eesti Kunstiaka- Kelly leiab, et klienditeenin- “Mulle meeldib esineda ja soo- 6 seda kala mitte eelistav laps tema kala armastavate sõp- maailmas juhtub pidevalt ko- deemia ehtekunsti eriala ning dus on väga mitmekülgne töö. vin edaspidi koreograafiks saa- radega ja serveerida peamiselt kalaroogasid. hutavaid sündmusi, siis post- hetkel on tal käsil nii magist- “Igapäevaselt tuleb klienditee- da,” lisab Helve. Serveeri mänglevalt. Laste puhul võib ainuüksi toidu kaardid (ja just nendel olevad riõpingud Londonis kui ka rät- nindajal osata juhtida suhteid, Naise sõnul tuleb näitlemis- 7 välimus otsustada selle meeldimise. Seepärast on eriti sõnumid) on tavainimeste viis sep-stilisti kutse omandamine müüki, iseennast, mitmeid prot- oskus kasuks igal pool. “Vahel oluline läheneda kokakunstile loovalt ja näha värvilistes levitada positiivsust ja väikest Tallinnas. Kelly sõnul tundis ta sesse ning kriise – teisisõnu on tekivad olukorrad, kus on vaja köögiviljades võimalust taldrikule maja või paadi “joonis- rõõmu,” sõnab Andrea. “Mulle huvi kunsti vastu juba päris just teenindaja tulemuse juhti- mängida,” leiab Helve. “Oma tamiseks”, kus kalatükk saab olla osa vaatemängust. see mõte väga meeldis.” noores eas, mil ta õppis kuns- ja. See kõik on väga oluline ka elus me oleme kõik näitlejad!” Triin Tähnas “Eriti praegusel ajal, kui tikoolis ja osales õmblusringis moe- ja ehtedisainerile,” kinni- Helen Saluveer Viimsi pensionäride suurkogu 16. veebruaril toimus Teimann, Tallinna Pensionäri- Viimsi Pensionäride Ühenduse üle tuhande ühenduse liikme. vilavicius ja revisjonikomisjoni läbi viia rahvusvaheline seenior- Viimsi huvikeskuses de Ühenduse juhatuse esimees juhatust, volikogu liikmeid ja Meeldiv koostöö on kujunenud liikmete nimel Anne Vahemäe. tantsupidu “Tantsuvikerkaar üle MTÜ Viimsi Pensionäride Anne-Ly Nilisk ja Pirita linna- kõiki ühenduse liikmeid. Viimsi päevakeskusega, Tallin- Kinnitati eelmise aasta MTÜ maa ja mere”, mis toimub 17. juu- Ühenduse suurkogu. osa sotsiaalkeskuse peaspetsia- Sõnavõttudega esinesid bow- na linna pensionäridega, Pirita Viimsi Pensionäride Ühendus nil Randvere Koolis. Osavõtjad list Aet Urbas. linguklubi juhatuse esimees Ed- linnaosa sotsiaalkeskusega ja majandusaruanne ja revisjoni- tuleb mitmelt poolt Eestist ja Ühendusse kuuluvad Viimsi val- MTÜ Viimsi Pensionäride mundas Radvilavicius, matka- mitme lähemal asuva vallaga. komisoni aruanne. Hääletati vo- Leedust. la eakad, kokku 488 liiget. Suur- Ühenduse juhatuse esimees klubi Volli matkad eestvedaja Oleme leidnud uusi sõpru Lee- likogu asendusliikmed. Kiideti Hingestatud töö eest eaka- kogul osales 94 pensionäri. Lembit Allingu teavitas koos- Vladimir Kallion, käsitööringi dust ja Soomest. Rein Kriis in- heaks 2017. aasta tegevuskava. tega pälvisid tänukirja Vladi- Ürituse avamisel mälestati viibijaid ühenduse tegevusest liikmete nimel Ita-Viivi Mar- formeeris koosviibijaid ideest Üritusi on planeeritud igale mir Kallion ja Ljuba Keskküla. minutise leinaseisakuga küm- 2016. aastal. Seoses remonttöö- dim, teatrihuviliste ringi liik- moodustada Viimsi vallas see- maitsele: ekskursioonid, teatri- Pärast ametlikku osa esines met 2016. aastal meie seast lah- dega Rannapere pansionaadis mete nimel Nadežda Radvilavi- nioride nõukoda. Omapoolse po- külastused, jalgsimatkad, võist- rahvamuusikaansambel Pirita. kunud ühenduse liiget. Süüdati lahkuvad hoone ühest tiivast vicius ja ühenduse volikogu esi- sitiivse seisukoha ütles välja lused, mälumäng ja mitmed tei- Kontsert oli vapustavalt ilus ja küünal. Viimsi eakaid tervita- kõik rentnikud ning seetõttu asub naine Randvere päevakeskuse saalis külalisena viibinud abi- sed huvitavad ettevõtmised. esinejad pälvisid südamlikud sid Viimsi abivallavanem Mar- ka ühenduse ruum uuest aastast tegevjuht Aime Salmistu. vallavanem Margus Talsi. Meie Koos Viimsi vallavalitsuse, tänuavaldused. gus Talsi, Viimsi valla päeva- aadressil Kaluri tee 5. Allingu Sõnavõttudest selgus, et eri- rahaasjadest rääkisid raamatupi- Randvere külaseltsi ja Viimsi MTÜ Viimsi Pensionäride keskuse juhatuse esimees Enn tänas tulemusliku töö eest MTÜ nevatel üritustel osales kokku daja, juhatuse liige Nadežda Rad- päevakeskusega on planeeritud Ühendus 16 24. märts 2017 VIIMSI TEATAJA TÖÖKUULUTUSED

Viimsi Vallavalitsus kuulutab välja avaliku konkursi, millega ootab oma kollektiivi Viimsi Vallavalitsus kuulutab välja avaliku konkursi millega ootab oma kollektiivi teotahtelist ja koostööle orienteeritud asjatundlikku ja pühendunud huvihariduse ja sporditöö koordinaatorit EHITUSJÄRELEVALVE INSPEKTORIT, Teenistusülesanded: kelle peamisteks ametiülesanneteks on ehitusjärelevalve teostamine Viimsi valla territooriumil ja Huvihariduse ja sporditöö koordinaator korraldab koostööd vallas tegutsevate munitsipaalhuvi- kasutuslubade menetlemine. koolidega ja eraõiguslike huvikoolidega; planeerib ja aitab korraldada valla spordiüritusi koostöös teiste asutuste või organisatsioonidega; arendab valla huvihariduse ja sporditöö valdkonda; osaleb Nõuded kandidaadile: valdkondlikus järelevalve- ja kontrollialases tegevuses; aitab korraldada haridus- ja kultuuriameti asja- • ehitusalane kõrgharidus; ajamist ja dokumendihaldust ning kujundab koostöös valla teenistujate ja valla asutustega Viimsi • eelnev erialase töö kogemus (vähemalt 3 aastat), sh töökogemus väärteomenetlejana; valla kultuuri- ja spordielu. Tööülesannete hulka kuulub ka valdkonda puudutavate toetuste määra- • kohaliku omavalitsuse süsteemi ja seda reguleerivate õigusaktide tundmine; mise menetlemine ning sihtfinantseerimislepingute sõlmimise ja järelevalve korraldamine. • valdkondlike õigusaktide ja dokumentide ning seadusega kohaliku omavalitsuse pädevusse Nõuded kandidaadile: antud küsimustes ja ülesannetes orienteerumine; • kõrgharidus; • väga hea eesti keele oskus, vene keele oskus ning lisaks ühe võõrkeele oskus suhtlustasandil; • teadmised omavalitsussüsteemist ja seda reguleerivate õigusaktide tundmine, orienteerumine • hea suuline ja kirjalik eneseväljendusoskus; seadustega valla pädevusse antud küsimustes oma töövaldkonnas, valdkonda reguleerivate õigus- • otsustus- ja vastutusvõime ning kohusetundlikkus, põhjalikkus ja täpsus; aktide tundmine ja rakendada oskamine; • algatusvõime ja väga hea pingetaluvus; • väga hea eesti keele oskus ning vähemalt ühe võõrkeele oskus suhtlustasandil; • väga hea meeskonnatöö oskus; • hea suuline ja kirjalik eneseväljendusoskus; • analüüsivõime ja oskus lahendada keerukaid situatsioone; • otsustus- ja vastutusvõime ning kohusetundlikkus ja täpsus; • heal tasemel arvutikasutamise oskus, sealhulgas ametikohal vajalike teksti- ja tabeltöötlus- • pingetaluvus; programmide ning teiste arvutiprogrammide ja andmekogude kasutamisoskus; • valmidus meeskonnatööks ja selle juhtimiseks; • B-kategooria juhiloa olemasolu. • heal tasemel arvutikasutamise oskus (MS Office kontoritarkvara). Omalt poolt pakume: Kasuks tuleb: • eneseteostamise ja -täiendamise võimalusi; • eelnev töökogemus avalikus teenistuses või huvihariduse- ja sporditöö valdkonnas; • vaheldusrikast ja huvitavat tööd. • spordi- ja huviharidusevaldkonna mitmekülgne tundmine. Kandidaatidel palume esitada: Omalt poolt pakume: • avalduse koos kinnitusega, et ei esine asjaolusid, mis välistavad ametniku teenistusse võtmise; • sõbralikku ja toetavat meeskonda; • enesetäiendamise võimalusi; • motivatsioonikirja; • mitmekesist ja väljakutseterohket tööd. • elulookirjelduse (CV – sh valdkondlikud täiendkoolitused ja senise töökogemuse peamiste ülesannete kirjeldus); Kandidaatidel palume esitada: • haridust tõendava dokumendi koopia. • motivatsioonikiri; • elulookirjeldus (CV); Tegemist on ametikohaga avaliku teenistuse seaduse mõistes. • haridust tõendava dokumendi koopia. Kandideerimise dokumendid saata hiljemalt 27. märtsiks 2017 aadressil Nelgi tee 1, Viimsi alevik, Kandideerimise dokumendid saata hiljemalt 28. märtsiks 2017 aadressil Nelgi tee 1, Viimsi alevik, 74001 Harjumaa märgusõnaga “Ehitusjärelevalve inspektor” või digitaalselt allkirjastatuna e-posti 74001 Harjumaa märgusõnaga “Huvihariduse ja sporditöö koordinaator” või digitaalselt allkirjas- aadressil [email protected]. tatuna e-posti aadressil [email protected]. Lisateave: tööalane lisateave ehitusameti juhataja Jüri Kurba, tel 512 0095, Jü[email protected], Lisateave: tööalane lisateave haridus- ja kultuuriameti juhataja Janek Murakas, tel 602 8843, Janek. konkursiteemaline lisateave Nele Kilk, tel 602 8872, [email protected]. [email protected], konkursiteemaline lisateave Nele Kilk, tel 602 8872, [email protected]. VIIMSI TEATAJA 24. märts 2017 17 KUULUTUSED

Kevadised dendropäevad REAKUULUTUSED TEENUS n Korstnapühkija ja Pottsepp OÜ teostab korstna- 8.–9. aprillil toimuvad n Paigaldame tänava- ja äärekive, ehitame puit- ja pühkija ja pottsepa litsentseeritud teenuseid Viim- Tallinna botaanikaaias võrkaedasid, haljastustööd. Tel 5599 8657, e-post sis ja Meriväljal. Korstnapühkija akti väljastamine dendropäevad. [email protected]. Päästeameti ja kindlustusseltside jaoks. Küttekolle- te ehitus ja remont. Tel 5690 0686, korsten.korda@ Dendropäevadel saab osaleda n Vee ja kanalisatsiooni paigaldustööd Teie kinnis- gmail.com. puittaimi tutvustavatel ekskur- tul ja liitumine valla veevärgiga. Majasisesed san- sioonidel, näha õunapuude ke- tehnikatööd, veemõõdusõlmede väljaehitamine. Kee- n Lammutus- ja koristustööd koos äraveoga, koli- vadise hoolduslõikuse prakti- vitustööd, aiateede kivitamine, kaevetööd. Septiku- misteenus, tänavakivide paigaldus. Tel 554 0865, list poolt ning osaleda seenekas- te ja mahutite paigaldus. Teostusjoonise ja projekti [email protected], www.lagleehitus.eu. vatuse ja seenetoitude valmis- tellimine. Tel 5656 7690, Enno. tamise töötubades. Seenepakk. Foto Hansaplant n Liiva, killustiku ja multiliftauto veoteenused, kon- n Väikeveod kuni 2,5 t. Kohaleveoga liiv, muld, killus- teineri rent, vee- ja kanalisatsiooni sise- ja välis- tik, sõnnik, turvas, asfaldipuru, betoon. Tel 509 2936. tööd, traktoritööd. Tel 507 4178. dendropäevade kava Laupäev, 8. aprill da erinevaid seeni korteris. Lisaks õpitakse puu- n Teen hekkide hoolduslõikust, saetöö aias. Tel 5554 MÜÜK n 11.00–15.00 Seenekasvatuse töötuba palmi- pakke seeneniidistikuga nakatama ning nakata- 7291. n Müüa lõhutud lepa (märg) ja kuuse (kuiv) kütte- majas * tud pakke hooldama. Soovijatel on 12 euro eest puid. Hind 35 eurot ruum (minimaalne kohaletoo- n 11.30 Õunapuude kevadine hoolduslõikus ** (tasumine sularahas kohapeal) võimalus valmis- n Vilunud kodukoristaja teeb hoolduskoristust, suur- mise kogus 2 ruumi). Pakkuda ka võrkkotis paken- (eelregistreerimisega) tada seenepakk ning see koduaeda kaasa viia, puhastust ja peseb aknaid. Hinnad soodsad. Tel datud puid. Vedu tasuta! Tel 5373 0082. 5677 0103. n 12.00 Ekskursioon “Põnevad puittaimed” *** selleks registreeruda e-posti aadressil workshop (eesti ja vene keeles) @alkeemialabor.ee. n Aia-, värava-, tõstukse- ja automaatikalahendused n Viljapuude ja hekkide lõikus. Tel 5663 0024. parima hinnaga Eestis. Liugvärava komplekt kuni 4,5 n 13.30 Õunapuude kevadine hoolduslõikus ** ** Õunapuude kevadine hoolduslõikus: Prak- m avale 1495 eurot. Tiibvärava komplekt kuni 4 m (eelregistreerimisega) tilise koolituse käigus harjutatakse õunapuude n Tänavakivi paigaldus. Sillutisekivide ja äärekivide avale 1150 eurot. Tõstuks 2,5 x 2 m 450 eurot. www. n 14.00 Ekskursioon “Põnevad puittaimed” *** lõikamist botaanikaaia arboristi Kalle Kõllamaa paigaldus Tallinnas ja Harjumaal. Kogemus 10 a, kva- koduvärav.ee, tel 5895 8809, info@koduvärav.ee. (eesti keeles) juhendamisel. Lisaks tutvustatakse erinevaid lõi- liteetne lõpptulemus! Tel 525 5851, www.ormikivi. keriistu, lõike- ja lõikusliike. Osalejad saavad ise ee, [email protected]. n Müüa pitbullterjeri kutsikad (4 kuud, Euroopa Pühapäev, 9. aprill kätt proovida õunapuude kevadise hoolduslõi- pass, meditsiiniline ja psüühiline kontroll tehtud) n 11.00–15.00 Seenekasvatuse töötuba palmi- kuse läbiviimisel. Võimalusel võtta kaasa oma ok- n Viljapuude ja hekkide hoolduslõikus. Soodsad hin- Muugal. Tel 5378 7804. majas * sakäärid. Kogunemine toimub palmimaja ees. nad! Tel 5626 3857. n 12.00 Ekskursioon “Põnevad palmid ja teised Eelregistreerimine kuni 7. aprillini e-posti aad- n Pellet premium 175 €/960 kg, erinevad puitbri- puittaimed troopikas” (eesti ja vene keeles) ressil [email protected] või tel 606 n Viljapuude, ilupuude ja põõsaste lõikamine, hek- ketid al 140 €/960 kg, lepp ja kask kotis, kivisüsi. 13.00 Seenetoitude valmistamise töötuba Para- 2671. kide pügamine, haljastustööd. Pikaajalised kogemu- Vana-Narva mnt 9 laost müüme ka paki kaupa. Tel diisi Maitse eestvedamisel (eelregistreerimise- *** Ekskursioonid algavad palmimaja eest bo- sed, kvaliteetne töö. Tel 5564 7029. 5692 4924, 637 9411, www.leilibrikett.ee. ga) **** taanikaaia dendroloogide Olev Abneri ja Anu Kauri n 14.00 Ekskursioon “Põnevad palmid ja teised eestvedamisel. n Tomsolar OÜ pakub puhastus- ja koristusteenu- n Liuguksed ja garderoobid. Hinnad soodsad, garan- puittaimed troopikas” (eesti keeles) **** Seenetoitude valmistamise töötuba Pa- seid. Sisepuhastustööd, välipuhastustööd ja eritööd tii. Tel 502 9075. radiisi Maitse (www.facebook.com/Paradiisi- (kokkuleppel). Kontakt: [email protected], tel 5553 * Seenekasvatuse töötuba: Mitmeid väärtus- Maitse) perenaise Mariin Mangluse juhendami- 8308. n Liiv, killustik, graniitkillustik, freesasfalt, sõelutud likke söögi- ja raviseeni saab kasvatada ka ko- sel. Eelregistreerimine kuni 8. aprillini e-posti põllumuld, haljastusmuld, täitemuld jm puisteveod duaias. Seenekasvatuse töötoas saab teada, kui- aadressil [email protected] või tel 517 n Teostame viljapuude ja hekkide lõikustöid. Pika- hea manööverdusvõimega soodsal väikekalluril ku- das rajada koduaeda seenepeenar või kasvata- 1868. ajaline töökogemus. Info tel 521 6037. ni 6 tonni. Tel 525 2632.

n Üldehitus, katused, fassaadid ja viimistlustööd. n Puitbrikett 960 kg alus 149 €. Puidugraanul 990 kg Tel 5352 9476, e-post [email protected]. alus 185 €. Rohkem infot kodulehelt balticpellet.ee või tel 5891 5954. Hinnad sisaldavad kojuvedu Lää- n Vanaraua ja kodumasinate äravedu: torud, vink- nemaal. lid, aiapostid, võrk, pesumasinad, pliidid, vannid, kraa- nid, mahutid, masinad, seadmed, kaablid, mooto- TÖÖ rid jne. Õuest, garaažist tasuta, korterist 10 €. Külm- n Vajatakse Kelvingi külas asuvasse kodusse kaks kapid, telerid 10 €. Tel 5550 5017. korda kuus koduabilist. Hind kokkuleppel. Helistada tel 504 7540, Raivo. n Osutan veoteenust, kolimised ja väiksemad veod MLA Viimsi Lasteaiad pakub tööd BOXER-iga Peugeot 2 tonni. Tel 5660 0585, Sulev Paas. n Raamatupidaja otsib lisatööd. Korraldan kogu raa- matupidamise algdokumendist aastaaruandeni, prog- n Autokool PLEKK-LIISU OÜ Viimsis, Kaluri tee 3. Au- ramm MeritAktiva. Uuele kliendile esimene kuu ta- ÕPETAJA ASSISTENDILE to-, mootorratta-, rollerijuhi kursused. Lõppastme ja suta! Tel 5559 5520. (tööleasumise aeg esimesel võimalusel) pimeda aja koolitused. Ka lisasõidutunnid, valmistumine riiklikuks sõidueksamiks. Automaat- ja ma- n Kardinasalong pakub tööd õmblejale. Tel 5647 8891, TUGIISIKULE nuaalkäigukastiga uued õppesõidukid ja kogemus- [email protected]. (tööleasumise aeg aprillis 2017) tega, rahulikud õpetajad. www.plekkliisu.ee, info@ plekkliisu.ee, tel 511 9209, 610 9299, Indrek Palu. OST JA MUU n Ostan garaažiboksi Viimsis, hind kuni 5000 eurot. CV ja sooviavaldus edastada e-posti aadressil [email protected]. n Kogenud puuhooldajad teostavad ohtlike puude Tel 5626 0878, Eero. Lisainfo: Mirje Trei, tel 5622 0121 raiet ja puude hoolduslõikust. SOODSAD HINNAD. Tel 522 0321, www.arbormen.ee. n Annan koolimatemaatika tunde (1.–12. klassini) Haabneemes. Hariduselt matemaatik ja kogemus ole- n Korstnapühkija ja pottsepa teenused. Ohtlike puu- mas. Hind kokkuleppel. Lisainfo tel 5827 9084, Laur. de/okste langetamine. Lumekoristus. E-post igor@ inkteenused.ee, tel 5348 7318. n Ostan teie kasutusena jäänud sõiduauto, võib olla ka vene auto ja remonti vajav. Tel 5629 8239. n Tasuta tulehakatis 5 võrku kaasa, soovi korral. Müüa kütte-ja kaminapuud, lahtiselt, 40 l/60 l võr- n Ostan sõidukõlbliku auto. Pakkuda võib ka remon- Randvere Kool kutsub oma meeskonda gus, klotsid ja tulehakatis 40 l võrgus ja lehtpuu ti vajavat või seisma jäänud autot, samuti vanarauaks saepuru kotis. Tel 501 8594, kaminapuu.ee. muutunud autosid. Kuulutus ei vanane. Tel 5457 5055.

LOGOPEEDI n Elukutseline õmbleja (üle 40 aasta kogemust) n Tasuta äravedu – mööbel, kodutehnika, nõud, rii- teeb Viimsis, Aiandi teel parandus- ja õmblustöid. ded, raamatud jm, mis on korralik ja kasutuskõlblik, Teave kell 9-19 tel 5625 1195, Tiiu. kuid teie kodus enam kasutust ei leia. Edendame INGLISE KEELE keskkonnasäästlikku tarbimist, toimetame teie as- n Ohtlike puude eemaldamine, võsa lõikus. Tööta- jad uutele õnnelikele omanikele. Tel 5322 6290. ÕPETAJA me 7 päeva nädalas. Tel 5623 0373, Randy. Helista Kandideerimisavalduse koos elulookirjelduse julgelt ja leiame lahenduse! n Ostan kasutatud raamatuid, trükiseid ja postkaar- ja kvalifikatsiooni tõendava dokumendi te. Lisaks pakuvad huvi mündid, paberrahad, mär- n Katuste süvapesu ja värvimine. Veerennide pu- gid, medalid ja ordenid. Pakkuda võib kõiki kollekt- koopiaga palume saata e-posti aadressil hastus ja akende pesu. Täpsem info tel 5638 8994, sioneeritavaid esemeid. Lisainfo tel 5399 6098, Rene. [email protected]. e-post [email protected], Uve. n Ostan EW- ja ENSV-aegseid rinnamärke (ka Nor- n Litsentseeritud korstnapühkija pakub teenust. Ak- ma märgid), vanu postkaarte ja fotosid, vanaraha, ti väljastamine kindlustusseltside jaoks. Tellimine vanu dokumente ja trükiseid ning muid kollektsio- tel 5877 1665 või [email protected]. neerimise esemeid. Tel 602 0906 ja 501 1628, Tim. 18 24. märts 2017 VIIMSI TEATAJA REKLAAM VIIMSI TEATAJA 24. märts 2017 19 REKLAAM

Katuste süvapesu ja värvimine. Veerennide puhastus ja akende pesu. Täpsem info: tel 5638 8994, e-post: kpe.kpe@ mail.ee, Uve.

Laias valikus ja soodsa hinnaga madratsid ja Kevadine akende voodid (erimõõtudes tellimise võimalus). pesemine proffidelt! Soodsalt uued naiste- ja Hinnad soodsad ja töö kiire! lasteriided, jalatsid, www.eldola.ee ehted – otse USAst. [email protected] Poes tel 525 146 “Riietering” Küsi julgelt! Viimsis, Randvere 6, II korrusel. 20 24. märts 2017 VIIMSI TEATAJA REKLAAM MÄLUMÄNGU VASTUSED (küsimusi loe lk 12): 1. Aasta parim laul. 2. Kellad. 3. Poolakad, juudid, 4. Relvaload, 5. 1974. 6. Petter Solberg.