Algasid Haabneeme Kooli Juurdeehitustööd

Viimsi mäepark Vimka avaneb >> loe lk 3

Tiraazv 9970 nr 5 (450) 10. märts 2017 Naissaarlase Erik Schmidti maalide teekond Mallorcalt Algasid Haabneeme Kooli Viimsisse. Loe lk 12 Infotelefonid n Viimsi valla konstaablijaoskond: juurdeehitustööd tel 602 8855 n Kiirabi, pääste, politsei (24 h): tel 112 n AS TREV-2 Grupp (talihoole 24 h): tel 5301 5855, e-post [email protected] n AS KH Energia-Konsult (tänavavalgus- tuse rikked 24 h): tel 659 8970 n Viimsi Abikeskus (24 h): tel 1345 n G4S (24 h): tel 1911 Valla MV ujumises 24. märtsil algusega kell 14.45 toimuvad Viimsi Kooli ujulas Viimsi valla meistrivõistlused ujumises.

Valla meistrivõistluste eesmärk on pakkuda võistlemise võimalust kõikidele Viimsi valla ujumishuvilistele – vallas elavatele, töötavatele või õppivatele sportlastele ning spordiklubide liikmetele, kes valdavad vastavate ujumisviisi- de tehnikat. Lisaks selgitatakse välja Viimsi val- Kooli juurdeehitustööd on alanud! Foto Liina Rüütel la 2017. aasta meistrid ujumises laste, noorte, Viimsis algasid Haabneeme täiskasvanute ja seenioride vanuseklassis. Kooli juurdeehitustööd. Meistrivõistlustel osalemine on tasuta. Olemasolevale koolimajale Juhendi leiad valla kodulehelt www.viimsi- lisanduv kolmekordne juurde- vald.ee/viimis-valla-meistrivoistlused. ehitus, mille ehituslik maht Eelregistreerimine on võimalik kuni 22. märt- on 1000 m2, valmib 2017. sini e-posti aadressil [email protected]. aasta sügiseks. Lisainfo: Bruno Nopponen, tel 5669 6665. Võistlust korraldab Viimsi Veeklubi koos- töös Viimsi valla esindajatega. Viimsi vald korraldas eelmise aasta lõpus läbi oma tütarettevõtte OÜ Viimsi Veeklubi Viimsi Haldus Haabneeme Kooli juurdeehituse ehitushanke, mille võitis AS Eviko. Kooli juurdeehituse ehitusmaksumuseks kujuneb 1 175 000 eurot. Viimsi abivallavanema Jan Trei sõnul saavad lapsed moodsa ja kaas- aegse õpikeskkonna. “Täna õpib Selline näeb tulevikus välja Haabneeme Kooli juurdeehitus. 3D-eskiis AS Eviko Haabneeme Koolis 453 õpilast. Juurdeehitus annab võimaluse luua “Haabneeme Kooli juurdeehi- krundile, kus 2009. aastal valmis Hoone harmoneerub olemas- valda juurde 144 koolikohta, mis tusse on kavandatud 2 koduklassi, Arhitektuuribüroo Emil Urbel OÜ oleva kooli- ja lasteaiahoonega, sa- aitab leevendada vajadust õppe- 4 täismõõdus aineklassi, 1 väiksem projekti järgi Haabneeme Kooli muti looduskeskkonnaga kooli va- kohtade järele Viimsi keskuse piir- keeleklass ja keemialabor ning töö- õppehoone. Juurdeehitusel kasuta- hetus läheduses ning on ka sisus- konnas,” ütles Jan Trei. “Ühtlasi õpetusklassid puidu- ja metalliteh- takse raudbetoonist seinapaneele tuselt ergonoomiline ning materja- saab siis Haabneeme Koolis õp- noloogiate, kodunduse ja käsitöö analoogselt olemasolevale õppe- livalikult ja ruumipaigutuses kaas- petööd hakata läbi viima kolmes õpetamiseks. Juurdeehituse raja- hoonele. Juurdeehitus on kavanda- aegne. kooliastmes, 6-klassilisest Haab- misega saame Haabneeme Koolis tud toimiva koolihoone arhitektuu- Märtsikuus on plaanis korral- neeme Koolist saab 9-klassilise III varasemast rohkem pakkuda oma rilise jätkuna, järgides selle kõrgu- dada kooli juurdeehituse inventari- õppeastmega täistsükli põhikool.” õpilastele ka erinevaid huvihari- si, rütme ning viimistluse põhi- hange eesmärgiga tagada moodne Juurdeehitusega korrastab ja duslikke võimalusi nii teadmiskes- mõtteid, olles siiski olemasolevast ja kaasaegne õppeinventar õppe- laiendab Viimsi oma haridusvõr- kuse ringide kui ka kooli enda hu- koolihoonest selgelt eraldatud, töö läbiviimiseks. ku, vastavalt 2016. lõpus kinnita- viringide näol,” lisas Trei. kuid toimiva kooliga ühenduses 2. tud valla haridusvõrgu arenguka- Haabneeme Kooli juurdeehitus ja 3. korrusel olemasolevat kori- vale. rajatakse Randvere tee 18 asuvale dori jätkava puhkeruumi abil. Viimsi Teataja 2 10. märts 2017 VIIMSI TEATAJA Vallajuhtimine & UUDISED Haridus-, kultuuri- ja spordivaldkonna väljakutsed 2017 Haridus- ja kultuurivald- astmega täistsükli põhikool. Ka- Seejärel on võimalus spordihal- Randvere Koolile loob võimaluse koolil treenida konnas on meil sel aastal vandatav kolmekordne juurde- li kasutama hakata valla spor- ja kogukonnale kaas- kuni 100 õpilast praeguse 48 plaanis mastaapseid ehitus valmib 2017. aasta sügi- diklubidel ja kogukonnal. Spor- aegne spordiplats asemel. Koolile tekib juurde investeeringuid laste- seks, ehituslik maht on 1000 m2. dihoonesse rajatakse ka riie- Soovime tagada Randvere Koo- kaks pesemisruumi, kööginurk, aia- ja koolivõrku, spordi- Haabneeme kooli juurdeehitus- ja pesemisruumid. Samuti lile paremad võimaluse keha- õppeklass ja treeningutevahe- valdkonda ning vald- tusse on kavandatud kaks kodu- ehitatakse spordihoone külgsei- lise kasvatuse tundide läbivii- line puhkeala. konna teenuste arendus- klassi, neli täismõõdus aineklas- nale staadioni tarbeks kaasaeg- miseks vabas õhus. Samuti loo- tesse ja inimestesse. si, üks väiksem keeleklass ja sed tribüünid. Hetkel on käimas me valla idaranniku kogukon- Püünsi Kooli keemialabor ning tööõpetus- Karulaugu spordihalli projek- dadele paremad sportimise või- juurdeehituse Haridus-, kultuuri- ja spordi- klassid puidu- ja metallitehno- teerimistööd ning suvel on plaa- malused laiemalt. projekteerimine valdkonna eelarve moodustab loogiate, kodunduse ja käsitöö nis spordihalli ehitama hakata. Suvel hakkame ehitama koo- Soovime Püünsi Koolist teha 63% valla eelarvest ning abso- õpetamiseks. Loodusainete klas- li kõrvale spordiplatsi ning abi- valla põhjaosa kogukonna kes- luutarvudes tähendab see tege- Jan Trei. Foto Kätri Beljajeva si lisandumine parandab kind- Kaunite kunstide kooli hoonet. Spordiplatsile plaani- kuse, kus lisaks heale õppe- vuseelarvet 14 663 845 eurot ja lasti ka huvihariduse kvaliteeti hoone projekteerimine me rajada tartaankattega ala 60 keskkonnale leiaks oma koha investeeringuid üle 4 000 000 Valdkonna koolis. Eelmisel aastal saime valmis meetri jooksuks, kaugushüppe kaasaegne noortekeskus ja val- euro (nendes numbrites ei si- investeeringud 2017 Viimsi Kaunite Kunstide Koo- ja teivashüppe võimalused, sa- la raamatukogupunkt. Nendest saldu riiklik haridustoetus ega Haridusvaldkonnas on kavas in- Riigigümnaasiumi li eelprojektiga, kus sõnastasi- muti oda- ja palliviseteks. Tar- vajadustest lähtuvalt hakkame ka investeeringud). vesteerida ligi 4 miljonit eurot ehitus algab suvel me ja projekteerisime meie taankattega alale paigutame kaks projekteerima sellel aastal Püünsi Võrreldes 2016 valdkonna kodulähedastesse lasteaia- ja 2014. aastal sõlmisime haridus- tuleviku professionaalse huvi- pallimänguväljakut ning raja- Kooli juurdeehitust ca 600 m2 eelarvega on selle aasta vald- koolikohtadesse. ja teadusministeeriumiga kok- hariduse keskuse ruumiprog- me ka kuulitõukeala kuulitõu- mahus. Püünsi Kooli juurde- konna tegevuseelarve suurene- kuleppe riigigümnaasiumi raja- rammid ja huvihariduse vaja- keringiga. Samuti rajame kaks ehituses soovime juurde pro- nud 2 371 845 euro ja investee- Uus-Pärtle lasteaia miseks valda. Sõlmitud kokku- dused. Sel aastal hakkame koos- kettaheiteringi. Spordivahendi- jekteerida 4 klassiruumi, noor- ringud 3 300 000 euro võrra. ehitamine leppe kohaselt peab 540 õppe- tama kooli tarbeks veelgi de- te hoidmiseks rajame abihoone. tekeskuse ja valla raamatuko- Ehitamisel on uus kuni 144- Ehitustööd Uus-Pärtle lasteaia kohaga ning vähemalt 5 õppe- tailsemat põhiprojekti, mis on gu Püünsi haru, mis teenindaks kohaline moodne ja lapsesõbra- ehitamisel käivad täie hooga. suunaga Viimsi Riigigümnaa- aluseks juba ehitustöödele. Tä- Lubja trepp, mis valla selle piirkonna elanikke. lik Uus-Pärtle lasteaed, Haab- Lasteaia plaanime avada sügi- sium õppetööd alustama 1. sep- nased valla huvikoolid – Viim- ühendab Haabneeme neeme Kooli juurdeehitus 144 seks. Lasteaiahoone valmimi- tembril 2018. Valmis on saanud si Muusikakool ja Viimsi Kuns- aleviku Lubja külaga Karulaugu ja Tädu lapsele, valgustatud Karulaugu sel saab vald juurde kuni 144 riigigümnaasiumi arhitektuurne tikool – ei suuda enam sammu Lubja trepi eesmärk on Haab- valgustatud tervise- ja Tädu terviserajad. Projektee- lasteaiakohta. Uus-Pärtle laste- ideelahendus, mille pinnalt het- pidada kogukonna vajadustega. neeme klindiastangule rajada radade ehitus rimisel on sportimisvõimalusi aia rajamisega saavad valla lap- kel koolihoonet projekteeritak- Meil on sedavõrd palju lapsi, klindi ülemist ja alumist osa Karulaugu klindiastangu tervi- avardav Karulaugu spordihall, sed sügiseks lapsesõbraliku, ilu- se. Riigi Kinnisvara AS plaanib kes soovivad saada professio- ühendav välisvalgustusega me- serada, millest käesoleval ajal professionaalset huviharidust sa, moodsa ja põnevate lahen- sellel suvel hakata ehitama Viim- naalset huviharidust, kuid kah- tallkonstruktsiooniga jalakäija- ehitatakse välja täiendav 600 m andma hakkav Viimsi Kauni- dustega lasteaia koos heatase- si Riigigümnaasiumi hoonet. juks ei suuda tänased valla muu- te trepp. Trepi rajamise mõte lõik, on jätkuks juba olemas- te Kunstide Kool ning Püünsi melise personaliga. Kahekorru- Riigigümnaasium on tänaseks sikakool ja kunstikool ära ma- on paremini ühenda Haabnee- olevale 1,9 km pikkusele val- Kooli juurdeehitus. selisse hoonesse netopinnaga haridus- ja teadusministri poolt hutada kõiki soovijaid. Kauni- me alevik ja Lubja küla. Peale gustatud terviserajale. Uus ter- Ettevalmistamisel on Rand- 1551 m2 on planeeritud 6 rüh- asutatud ning käimas on direk- te kunstide koolis hakkab tule- trepi rajamist on võimalus Lubja viseraja lõik ühendab Karulau- vere spordiplatsi ning Leppnee- maruumi. Samuti on hoones tori konkurss. vikus tegutsema nii muusika- klindipealsetest küladest kiire- gu terviseraja Viimsi mõisa par- me purjespordikooli ehitushan- eraldi ruumid muusika-, kunstikool, kunstikool kui ka huvi- mini valla keskusesse jõuda, giga. Edaspidi saavad liikumis- ked. ja võimlemistundide läbiviimi- Karulaugu spordihalli keskus, mis saavad kaasaegsed koolidesse, sportima, kinno või harrastajad olenemata aasta- Samuti on väga olulised iga- seks ning ka teraapiaruumid. rajamine koostöös ja suuremad renoveeritud ruu- poodi. ajast teha veel pikemaid ringe, päevaselt valdkonda panusta- Lisaks on hoones kohandatud erasektoriga mid, mis peaks looma ka pare- kasutades nii terviserada kui ka vad inimesed, mistõttu plaani- üks rühm erivajadustega las- 2016. aasta sügisel kuulutasime ma ja professionaalsema kesk- Leppneeme purje- liikumisteid pargis. me väärtustada ja motiveerida tele ning õppeklasse saab ka- välja Karulaugu spordihalli ra- konna huvihariduse andmiseks. spordikooli laiendus Ka poolsaare idaosas toimu- alates 1. aprillist kuni 5% pal- sutada ka tunnetus-, kunsti-, jamise ehituskontsessiooni han- Peale kooli valmimist saame Viimsis elab rannarahvas. Pea- vad ehitustööd valgustusega gatõusuga kooli- ja lasteaia- muusika- ja füsioteraapiaruu- ke. Koostöös erasektoriga raja- võtta poole rohkem lapsi huvi- me oma looduslikku elukesk- Randvere Tädu terviseraja ra- õpetajaid, huviharidus- ja kul- midena. me valda moodsa ja kaasaeg- haridust õppima. konda ära kasutama ja harras- jamiseks. Tädu terviserada raja- tuuritöötajaid, valla raamatuko- seid sportimisvõimalusi pak- Huviharidusasutuste viimi- tama ka mereäärseid spordiala- takse Randvere piirkonnas RMK gu ning Rannarahva muuseu- Haabneeme Kooli kuva spordihalli (7000 m2). Ka- ne ühte hoonesse peaks tekita- sid. Rein Ottosoni tänane purje- Tädu loodusraja naabrusesse. mi töötajaid. juurdeehitus rulaugu spordihall rajatakse ma ruumide ühiskasutust ja sü- spordikool Leppneeme muulil Valla idaranniku piirkonnas elab Suurendame ka alanud aas- Ka Haabneeme Kooli juurde- Viimsi staadioni kõrvale, mis nergiat. Kaunite kunstide kooli hakkab noortele purjetajatele kit- kokku 3500 inimest. Randver- tal hallatavate asutuste tegevus- ehituse ehitustööd käivad täis- hakkab teenindama staadioni plaanime rajada ka ca 500-ko- saks jääma, mistõttu plaanime re on viimastel aastatel ehita- ja investeerimistoetusi. tuuridel. Juurdeehitus loob valda vajadusi ning võimaldab haka- halise valla konverentsi-esin- rajada suveks purjespordikoo- tuid lasteaed ja kool, kuid puu- Viimsi valla elanikkond on juurde 144 koolikohta, mis ai- ta harrastama tennist, maadlust, dussaali, kus saaks hakata kor- li laienduseks teise õppehoone dunud on kodulähedane val- väga noor – perede ja laste osa- tab leevendada vajadust õppe- korvpalli jt pallimänge. Samuti raldama suuremaid valla üritu- näol. Rein Ottosoni Purjespor- gustatud terviserada. Tädu ter- kaal on suur. Seetõttu on ka kohtade järele Viimsi keskuse rajatakse ruumid valla spordi- si ja aluse panna valla õhtusele dikooli teise hoone ehituse ees- viserada valmib 1,9 km ulatu- lasteaedade, koolikohtade ja piirkonnas. Ühtlasi võimaldab klubidele. Karulaugu spordi- “salongikultuurielule”. Kauni- märgiks on tõsta hetkel koolis ses ning lisaks 500 m pikkune sportimisvõimaluste avardami- juurdeehitus õppetööd hakata saali hakkavad hommikusel ja te kunstide kooli plaanime ra- õppivate praeguste ja tulevaste väike rada. se vajadus püsiv. Kuna elanike läbi viima kolmes kooliastmes, päevasel ajal kasutama valla jada Nelgi tee 1 hoonesse, kus Eesti meistrite ning võib-olla arv kasvab kiiresti, vajab taris- 6-klassilisest Haabneeme Koo- haridusasutused kehalise kas- asub MTÜ Viimsi Huvikeskus ka olümpiavõitjate treeningvõi- Jan Trei tu uuendusi. list saab 9-klassilise III õppe- vatuse õppekavade täitmiseks. ja Viimsi vallamaja. malusi. Täiendav õppehoone Abivallavanem

Toeta Eesti Sõjamuuseumi uut püsiekspositsiooni! Eesti sõjamuuseum koostab uut püsiekspo- sitsiooni “Oma vägi“, mis käsitleb iseseisva Eesti riigikaitse ajalugu 1918–1940 ja alates Toimetus ootab kaastöid ja reklaame e-posti aadressil [email protected]. 1991. aastast ning sellega seonduvalt kut- Kaastöid võib tuua ka otse toimetusse või saata postiga aadressile Nelgi tee 1, sume üles annetama iseseisva Eesti sõjaaja- 74001 Viimsi, Harju maakond. looga seotud esemeid, fotosid, mälestusi, Toimetusel on õigus kaastöid nende selguse huvides toimetada ja lühendada. märkmeid, dokumente jms. Oodatud on materjalid nii Eesti Kaitseväe ja Vallaleht ilmub kaks korda kuus. Juulis leht ei ilmu. Kaitseliidu taassünni ajast alates 1991. aastast Peatoimetaja: Liina Rüütel, tel 6028 840, [email protected] kui ka kaugemast minevikust 1918–1940. Kogu- Toimetaja: Annika Koppel, tel 6028 833, [email protected] me ka esemeid ja dokumente sõjaväelaste saa- Väljaandja: Viimsi Vallavalitsus tuse kohta pärast 1940. aastat. Suurt puudust Sõjamuuseum ootab uue ekspositsiooni tarbeks Trükki toimetanud: Meedium OÜ tunneb sõjamuuseum 1990. aastate kaitseväe esemeid ja meenutusi. Foto major Tõnu Noorits Kojukanne: Express Post AS, tel 6177 717, e-mail: [email protected] taassünni-aegsest foto- ja filmimaterjalist. Ot- Ajalehe järgmine number ilmub 24. märtsil. sime ka päevikuid, märkmeid ja mälestusi ning Annetajaid täname sõjamuuseumi meenega! viime läbi intervjuusid. Juhul, kui te ei soovi oma Lisainfo Marika Reintamilt (e-post: marika. Jälgi Viimsi valla uudiseid ja teateid ka kodulehelt www.viimsivald.ee ja esemeid, fotosid ja teisi materjale muuseumi- [email protected], tel 6217 419) või Kaarel Piiri- sotsiaalmeediast www.facebook.com/ViimsiVald le annetada, palume siiski võimalust need näi- mäelt (e-post: [email protected]). tusele laenutada või luba valmistada koopiad. Eesti Sõjamuuseum VIIMSI TEATAJA 10. märts 2017 3 UUDISED

KOMMUNAALUUDISED Sademevee tehniliste tingimuste taotluse vorm 21.02.2017 kinnitas Viimsi vallavalitsus korral- dusega nr 117 Viimsi valla sademevee äravoolu tehniliste tingimuste taotluse vormi.

Sademevee äravoolu tehniliste tingimuste taotluse vorm lihtsustab tänu andmeväljadele elanikel sademevee tehniliste tingimuste taotlemist ning teisalt võimaldab info põh- jal operatiivsemalt tingimused välja töötada ja väljastada. Sademevee tehniliste tingimuste taotluse vormi blankett on leitav Viimsi valla kodulehel rubriigis “Blanketid”. Jätkuvalt lapitakse teekatet Valla teedel jätkub löökaukude remont.

Kokku on teostatud 600 m2 löökaukude remonti ja töös on Vimkal on lund isegi nii palju, et saab ehitada lumepargi. Foto Liina Rüütel lisamaht 134 m2. Suurima remondimahuga teed on: Vehe- ma tee – 345 m2, Vana-Narva mnt – 70 m2, Reinu tee – 61 m2, Karulaugu tee – 51 m2. Remonditakse eeskätt ohtlikud löök- augud. Seoses sademete rohkuse ja nullilähedase tem- Vimka mäepargis lund jagub peratuuriga on teede katendid nõrgenenud ning paljudel teedel esineb võrkpragusid. Teehooldaja on välja pannud hoiatavad märgid kahjustunud lõikudele. Suuremahulised ja saab suusatada asfalteerimistööd on planeeritud maisse-juunisse, kui il- mastik võimaldab põhjalikumat remonti. Hinnanguliselt Vimka mäepark kutsub alasse jääva Viimsi Tulepaak Vallaametnikud püüdsid lei- Loodetavasti kõik sujub häs- on kavandatud lappimistöid 10 000 m2 ulatuses. nädalavahetusel mäele 232 kinnistuga ja tuletorni toi- da olukorrale optimaalset la- ti ja mäe saab nädalavahetusel talverõõme nautima. mimisega on suusakeskuse ehi- hendust ning koostöös see lõ- külastajatele avada. “Praegu (s.o Õnneks on ilmataat olnud tusprojektidest viimasel pool- puks õnnestus. “Protsess on tões- 8. märts, enne lehe trükkimi- helde ja annab selleks aastal seotud kõrgepingeliinide ti keeruline,” nendib vallava- nekut – toim) tundub, et 95% Prangli post- vastu kevadet veel või- maasse panek (et oleks võima- nem Rein Loik. “Otseselt süü- tõenäosusega avame,” ütleb Tam- maluse. lik suusanõlval kunstlund too- distada ei saa siin kedagi. Ehk- memägi kõige eelneva tõttu kontor suletud ta) ning suusanõlva valgusta- ki Veeteede Amet oli nõus, et siiski väikest skepsist säilita- Perioodil 13.–19. märts on Prangli postkontor Vimka mäepark oleks pidanud mine ja köisteetõstuki paigal- post nende kasutuses olevale des. “Võib-olla juba isegi ree- ajutiselt suletud. esmalt avatama 11. veebruaril. damine. Veeteede Amet koos- maale pannakse, sellest ei pii- del, 10. märtsil saab esimesed Kuid alati ei lähe kõik nii nagu kõlastas nii kõrgepingeliinide sanud. Maad koormata saab sõidud teha. Kodulehel vimka- Sel ajal asendab Prangli post- kavatsetud. Kui Viimsi vald kor- maasse paneku kui ka suusa- omaniku loal ja luba võis kü- park.ee anname sündmuste koh- kontorit ja väljastab saadetisi raldas 2016. aasta suvel riigi- nõlva valgustuse projekti. Ko- sida ka vastava valdkonna mi- ta operatiivselt infot.” Viimsi postkontor (Sõpruse hanke suusakeskusele operaa- mistuskiviks sai aga suusanõl- nistrilt, kuna tegemist on tehno- “Meil oli tõesti keeruline pe- tee 15, Haabneeme alevik). tori leidmiseks, ei osanud kee- va köisteetõstuk, mille üks post rajatisega. Kogu protsess ja koos- riood, aga operaator säilitas op- Viimsi postkontor on avatud gi arvata, missuguste bürokraat- jääb Veeteede Ameti hallatavale kõlastusring võttis küll aega, timismi,” tunnustab vallavanem E–P k 10–21. like finesside taha ettevõtmine maale. Kui ameti antud nõus- aga nüüd on mul hea meel tea- Rein Loik. “Eesti talved on lü- takerduda võib. olekut aga juriidiliselt vormis- da anda, et kõne all oleva maa hikesed ja lund vähe, see on ope- Hanke tulemusena andis vald tama hakati, selgus, et maa koor- kasutusõigus vallale on seatud raatorile äririsk, mille ta võtab. Äärmusliku Spordi AS-ile ta- mamiseks peab loa andma siis- ja operaator saab suusamäe käi- Piletihindu on peetud liiga kõr- Hankeuudised suta rendile Lubja suusanõlva ki riik, kellele maa kuulub ehk ku anda.” geks, ent praegu Vimkapargi Viimsi vallavalitsus tunnistas Tammepõllu taristu 15 aastaks tingimusel, et ope- Vabariigi Valitsus. See büro- Valla keskkonna- ja planee- kodulehele avaldatud hinnad projekteerimise riigihankel edukaks OÜ Reaal- raator teeb sinna mäesuusanõl- kraatia kadalipp sundiski mäe- rimisameti juhataja Erik Vest, on üldised ja seal pole kajasta- projekti pakkumuse maksumusega 30 960 eurot. va, sh kohustusega rajada suu- pargi avamise edasi lükkama. kes Vimka suusakeskuse ehi- tud hindu lastele ja gruppide- sanõlvade kasutamiseks vajami- tistele vajalike lubade ja koos- le, mis lepitakse eraldi kokku. Lubja-Randvere ringristmiku, tunneli ja parkla ning piir- nev taristu (sh kunstlume toot- Koostöö toob kõlastuste eest vastutas, saab Kavas on teha lastele suusa- konna liikluskorralduse projekteerimise hankes tunnistati mise tehnika, radade valgustus, lahenduse samuti kergendatult hingata ja kool ning need hinnad tulevad edukaks samuti OÜ Reaalprojekt pakkumus maksumuse- suusaliftid, rajamärgistus, vas- Viimsi vallavalitsus seisis nii- tõdeda, et nüüd on valla poolt kindlasti teistsugused. Ka vald ga 45 552 eurot. tavad elektri- ja veekommuni- siis silmitsi olukorraga, kus ava- kõik load olemas. võib siin toetada. Kui mägi töös, Töös on Tammepõllu tee ja taristu projektide eksper- katsioonid). mist ootas suusamägi, mille üks saab operaator erinevaid pak- tiisi teenuse hange, Viimsi valla suvelillede hooldus- ja tõstuki konstruktsiooni post asus Talvest saab veel kumisi teha.” kastmisteenus 2017 osutaja leidmise hange, Leppneeme Tõstukipost riigi maal riigimaal, millele, nagu selgus, viimast võtta Lõpp hea, kõik hea. Vald teeb sadama II etapi tööde hange: lainemurdja ja sadama laien- Operaator alustas eelmise aas- polnud vallal kasutusõigust. Ehi- Ka talv soosib Vimkat ja annab veel ka Randvere tee juurde duse kontseptsiooni koostamine (eskiislahendus koos mah- ta detsembris töid, mille orien- tusjärelevalve aga ütleb, et võõ- võimaluse võtta suusamägi ka- parkla ja tunneli, mis on plaanis tudega uuringutele ja põhiprojektile). teeruv maksumus on ca 400 rale maale paigutatud rajatis tu- sutusele veel enne, kui kevad- sel aastal valmis saada. Suusa- Kommunaalamet 000 eurot. Vallale jäi parkla ja leb lammutada. päike kogu lume ära sulatab. keskus on Viimsi valla 2016.– tiigi rajamine, mis on tehtud. “Läksime majandusminis- Äärmusliku Spordi AS-i juha- 2018. aasta suurim vaba aja ja Plaanis on rajada ka Randvere teeriumi juristi jutule ja selgi- tuse esimehele Priit Tamme- sporditegevusega seotud aren- tee äärde veel üks parkla ja tee tasime talle olukorda, et andsi- mäele on see hea uudis. Ope- dusobjekt, mille rajamise ette- alla tunnel, et inimesed pää- me ekslikult operaatorile ehi- raator teeb ettevalmistusi, et valmistusega alustati juba 2008. seks ohutult mäele. tusloa, mille kohe, kui saime mägi nädalavahetusel avada. aastal, mil Viimsi toonane val- Suusakeskuse taristu välja- teada, et meil polnud selleks õi- “Kuu aega tagasi tegime lavalitsus algatas Lubja külas ehitamine on jagatud erineva- gust, peatasime,” vaatab valla- viimati lund, kui avanes lootus asuva Tammiku maaüksuse de- teks projektideks. Kõik ehitus- vanem Rein Loik asjade käi- parki avada,” ütleb Tammemä- tailplaneeringu koostamise ees- luba vajavad projektid on vaja gule tagasi. “Ent operaator oli gi. “Natuke oli küll vahepeal märgiga näha ette ka suusanõl- kooskõlastada kinnistu omani- jõudnud sinna juba posti ära ära sulanud, aga enamus sellest vade rajamise võimalus. Suusa- kega, kellele kuuluval maal ehi- panna. Küsisime, et kui VTA siiski alles. Nüüd saime selle keskus on osa suuremast vaba tustegevus aset leiab või mida- on põhimõtteliselt nõus ja me laiali lükata ja lund jagub isegi aja ja spordirajatiste komplek- gi ehitada soovitakse. Suusa- algatame seadustamise protses- lumepargi ehitamiseks. Alusta- sist, kuhu kuuluvad tervisera- keskuse arendusalaga on kok- si, siis kas oleks võimalik seda sime 8. märtsi hommikul, parki jad, trepp Lubja mäelt alla jm. ku seotud 6 erinevat maaoma- rajatist nii kaua taluda, kui sel- ehitab Läti firma Baltic Snow- nikku. Veeteede Ameti haldus- gub selle seadustamine.” park Agency.” Annika Koppel 4 10. märts 2017 VIIMSI TEATAJA UUDISED Eesti Vabariigi 99. aastapäev

Midagi huvitavat on teoksil. Rivo Noorkõiv Geomediast juhib sellele Kaitseliidu Harju maleva Rävala malevkonna pealku Avo Aljase tähelepanu.

Tänukirja saajad koos volikogu esimehe ja vallavanemaga. Esireas vasakult: vallavolikogu esimees Toomas Tõniste, Marju Mägi, Õnnela Brambat, Ants-Hembo Lindemann, Anne Soop-Tohver, Helve Saat, Eda Kommitz, Angela Reinart, Maivi Kärginen, Raivo Piirsalu, Külvi Kuusk, vallavanem Rein Loik. Tagareas Edmundas Radvilavicius ja Lembit Allingu. Fotolt puuduvad Marika Matvere, Henn Rebane, Pimedas tuli tervitada ka Siim Kallast. Fotograaf Annika Haas suutis Paul Mänd. Fotod Annika Haas pilte teha hämarusest hoolimata.

Viimsi vallavalitsus tähistas 22. veebruaril Eesti Sõjamuuseumis – kindral Johan Laidoneri muuseumis volikogu esimehe Toomas Tõniste vastuvõtuga Eesti Vaba- riigi 99. aastapäeva.

Ajaloolises mõisas algas täna- vune vastuvõtt justkui vanadel aegadel – pimeduses, küünalde valguses ning Lenna trio (Len- na Kuurmaa, Pent Järve ja Ma- Esimene vallavanem Ants-Hembo Lindemann jagab noorematele dis Muul) akustiliselt lauldud kolleegidele kogemusi. hümni saatel. Viimsi vallavalitsuse otsusega otsustati anda Eesti Vaba- riigi 99. aastapäeval tänukirjad alljärgnevalt: Helve Saat – pühendu- nud töö eest koolipsühholoogina Ja valgus sai... Viimsi Koolis ja Randvere Koo- lis ning mentoritöö eest noorte Paul Mänd – kauaaegse, re panuse eest raamatu “Prang- mann – pikaajalise töö eest Kel- kolleegide toetamisel; mitmekülgse ja pühendunud pe- li – ajaoaas Soome lahes“ koos- vingi küla edendamisel ning Õnnela Brambat – dagoogilise töö eest Viimsi Kuns- tamisel; Viimsi külaelu ja loodushoiu eduka töö eest õpilaste pühen- tikoolis alates 2003. aastast; Külvi Kuusk – tulemus- eestvedamisel; damisel klaverimängu saladus- Lembit Allingu – Viim- liku töö eest Rannarahva muu- Angela Reinart – pi- tesse Viimsi Muusikakoolis ala- si Pensionäride Ühenduse juh- seumi teadurina ning suure pa- kaajalise suure panuse eest MLA tes 1992. aastast; timise ja eakatele juriidilise abi nuse eest raamatu “Prangli – Viimsi Lasteaiad Karulaugu ja Marju Mägi – suure hoo- osutamise eest; ajaoaas Soome lahes” koosta- Päikeseratta maja juhina. Noortevolikogu liikmed Adhele Tuulas, Marcus Ehasoo, Kristiina livusega tehtud tulemusliku töö Edmundas Radvila- misel; Laura Järve, Eingard Tops ja Laura-Marie Linholm. eest klaveriõpetajana Viimsi vicius – tubli ja kohusetund- Ants-Hembo Linde- Viimsi vallavalitsus Muusikakoolis alates 1993. aas- liku tegevuse eest Viimsi Pen- tast; sionäride Ühenduse bowlingu- Henn Rebane – õpilas- klubis, eakate kaasamisel ak- tele ja akordionile pühendatud tiivsele ja väärikale elule; elu ja töö eest Viimsi Muusika- Marika Matvere – tu- koolis alates 1977. aastast; lemusliku töö eest Viimsi raa- Anne Soop-Tohver – matukogudes lugejateeninduse kauaaegse, mitmekülgse ja pü- korraldamisel; hendunud pedagoogilise töö eest Raivo Piirsalu – kaua- Viimsi Kunstikoolis alates 1996. aegse panuse eest rannarahva aastast; traditsioonide hoidmisel ja eda- Eda Kommitz – kaua- siandmisel kogukonna liikme- aegse, mitmekülgse ja pühen- tele; dunud pedagoogilise töö eest Maivi Kärginen – tu- Viimsi Kunstikoolis alates 1995. lemusliku töö eest Rannarahva Volikogu liige Mari-Ann Kelam, Euroopa parlamendi saadik Tunne Kelam. aastast; muuseumi teadurina ning suu- Lenna esituses kõlasid tuntud hitid, aga ka vähemtuntud lood. VIIMSI TEATAJA 10. märts 2017 5 TEATED

Detailplaneeringud 20.03.2017, algusega kell 16.00 toimub Viimsi vallamaja I kor- hoone säilitab olemasoleva kõrguse), uue ärihoone katusekalde 0°–10° väljas ehitis, mis on amortiseerunud ja määratakse lammutamise- ruse saalis (Nelgi tee 1, Viimsi alevik) Leppneeme küla, kinnis- korral aga 6,0 meetrit. Lisaks moodustatakse detailplaneeringuga le. Juurdepääs planeeritavale kinnistule on tagatud Annuse teelt tute Sepa II ja Sepa V detailplaneeringu avaliku väljapaneku kolm haljasala maa krunti, kaks kergliiklusmaa krunti ning neli tee servituudiga läbi Viikingi tee 7, Vanani 2, Viikingi tee 3, Viikingi tee tulemusi tutvustav avalik arutelu. ja tänavamaa krunti. 4 kinnistute väljaehitamisel. Lisaks vallamajale on detailplaneeringuga võimalik tutvuda ka Detailplaneering algatati krundi kasutamise sihtotstarbe mää- 27.03–26.04.2017 tööpäevadel kell 8.30–17.00, reedeti kella valla veebilehel www.viimsivald.ee. ramiseks üksikelamu maaks ja ehitusõiguse määramiseks ühe ük- 12.00-ni (paus 12.00–14.00) on Viimsi vallamajas (Nelgi tee 1) sikelamu ja ühe abihoone ehitamiseks, krundi tehnovõrkudega avalikul väljapanekul Viimsi aleviku, kinnistute Aiandi tee 30, Viimsi vallavalitsus on vastu võtnud alljärgnevad korraldused: varustamise põhimõtete lahendamiseks ning juurdepääsu tingi- Pihelga ja sellega piirneva reformimata riigimaa detailplanee- 1. 31.01.2017 korraldus nr 74 “Haabneeme alevikus, kinnistu muste määramiseks. ring (Viimsi Vallavolikogu 14.02.2017 otsus nr 12). Kasemetsa tee 6 detailplaneeringu algatamine ja lähteseisu- Planeeritava ala suurus on 5,4 ha ja see asub Viimsi alevikus kohtade kinnitamine“. 3. 31.01.2017 korraldus nr 72 “Randvere külas, kinnistu Kibu- Pärnamäe küla piiril ning paikneb Aiandi tee, reformimata riigimaa Planeeritav ala suurusega 3449 m2 asub Haabneeme alevikus. vitsa tee 6 detailplaneeringu algatamine ja lähteseisukohtade ja Vehema tee vahelisel alal. Planeeritav ala hõlmab elamumaa sihtotstarbega Kasemetsa tee 6 kinnitamine“. Detailplaneeringuga (Ehitusõigus OÜ töö nr 14012) tehakse et- kinnistut (89001:010:1869), paiknedes väljakujunenud elamupiir- Planeeritava ala suurus on ligikaudu 0,3 ha ja see paikneb Rand- tepanek maa-ala kruntimiseks ja krundi ehitusõiguse määramiseks. konnas. Planeeritav kinnistu on hoonestamata, kõrghaljastus puu- vere külas, väljakujunenud mereäärses elamupiirkonnas. Naaber- Detailplaneeringuga moodustatakse viis ridaelamukrunti (suurus- dub. Juurdepääs planeeritavale kinnistule on olemas Kasemetsa kinnistud on valdavalt hoonestatud 1–2-korruseliste üksikelamute- tega vahemikus 2400 m2 kuni 2845 m2) 4 sektsiooniga kahekorru- teelt. ga. Kinnistu piirneb idast Kibuvitsa tee põikteega ja lõunast Rand- seliste (H = 8,5 meetrit) ridaelamute ehitamiseks (suurim lubatud Detailplaneering algatati elamumaa sihtotstarbega kinnistu ja- vere kiriku (kinnismälestis nr 21535) ja kirikuaiaga (kinnismälestis ehitusalune pindala on vahemikus 480 m2 kuni 570 m2) ja üksteist gamiseks kaheks üksikelamu maa kasutamise sihtotstarbega krun- nr 14428). Kinnistul paikneb üks elamu ja majandushoone ning kaksikelamukrunti (suurustega vahemikus 1800 m2 kuni 1895 m2) diks, krundi ehitusõiguse määramiseks ühe üksikelamu ja kuni kaks abihoonet. Juurdepääs kinnistule toimub asfaltkattega Kibu- kahekorruseliste kaksikelamute (H = 8,5 meetrit) ehitamiseks (suu- kahe abihoone ehitamiseks, krundi tehnovõrkudega varustamise vitsa teelt. rim lubatud ehitusalune pindala on 450 m2). Kaksikelamukrundile põhimõtete lahendamiseks, juurdepääsu tingimuste määramiseks. Detailplaneering algatati kinnistu jagamiseks kaheks üksikela- on lubatud lisaks põhihoonele ehitada ka üks abihoone, suurima mukrundiks ja krundi ehitusõiguse määramiseks ühe üksikelamu lubatud kõrgusega 5,0 meetrit. Lisaks moodustatakse planeerin- 2. 31.01.2017 korraldus nr 73 “Rohuneeme külas, kinnistu Ma- ja kuni kahe abihoone ehitamiseks, krundi tehnovõrkudega varus- gualale üks 2266 m2 suurune ärimaa sihtotstarbega krunt, mille dikse detailplaneeringu algatamine ja lähteseisukohtade kin- tamise põhimõtete lahendamiseks ning juurdepääsu tingimuste ehitusõigus näeb ette olemasoleva ajaloolise hoone säilitamise ja nitamine“. määramiseks. selle rekonstrueerimistingimused ning võimaldab lisaks ühe uue Planeeritava ala suurus on 1334 m2 ning see asub valla loo- eraldiseisva ärihoone ehitamise. Ärikrundi suurim lubatud ehitus- deosas, Rohuneeme külas. Planeeritav ala hõlmab maatulundus- Terviktekstidega on võimalik tutvuda Viimsi vallamajas või valla alune pindala on 500 m2, millest ligikaudu 300 m2 on aidahoone maa sihtotstarbega Madikse kinnistut (89001:003:1963), piirnedes veebilehel www.viimsivald.ee. alune pind, ärihoonete suurim lubatud kõrgus on 6,9 meetrit (aida- elamumaa kinnistutega. Planeeritaval kinnistul paikneb kasutusest Keskkonna- ja planeerimisamet

Vaktsineerimine ja kiibistamine Projekteerimistingimuste andmine Projekteerimistingimuste andmine avatud dusest. Antud juhul projekteerimistingimuste Viimsi valla külades menetluses Viimsi vallas, Lubja külas, Pae- väljastamine detailplaneeringuga määratud hoo- kaare tee 17 kehtestatud detailplaneeringu nestusala laiendamine ei ole vastuolus õigusakti- Alates 6. maist vaktsi- alal Paekaare tee 17 kinnistu osas kehtiva de, isikute õiguste või avaliku huviga ja ei muu- neerib loomaarst Endel VAKTSINEERIMISTE JA KIIBISTAMISTE AJAKAVA detailplaneeringu täpsustamiseks. da kehtivat üldplaneeringut ega selle teema- Pendin Viimsi valla küla- 6. mail Viimsi vallavalitsuse ehitusametile on esita- planeeringuid. des kassi ja koeri seitsme n kell 11.00–11.30 Haabneeme alevikus Ravi tee bussipeatuses tud Paekaare tee 17 krundile, Lubja külas, Viimsi Kohalik omavalitsus korraldab projekteerimis- haiguse vastu, kiibistab n kell 12.00–13.00 Lubja külas Lubja 20 juures bussipeatuses vallas üksikelamu püstitamiseks projekteerimistingimuste andmise avatud menetlusena EHS § 28 ning väljastab lemmik- n kell 13.30–14.30 Viimsi alevikus Nelgi tee 1 vallamaja juures tingimuste taotluse detailplaneeringu olemas- ja 31 lg 1 alusel. loomapasse. olul. Paekaare tee 17 kinnistu asub alal, kuhu 1. Projekteerimistingimuste eelnõu on huvi- 7. mail 11.06.2002 Viimsi vallavolikogu otsusega nr 143 tatud isikutele kättesaadav Viimsi vallavalitsuse Vaktsineerimine ehk aktiivne n kell 11.00–11.30 Äigrumäe külas pumbamaja juures on kehtestatud Lubja küla, Paekaare tee 17 de- veebilehel ja vallavalitsuse administratiivhoo- immuniseerimine tähendab or- n kell 12.00–13.00 Muuga külas bussi nr 38 lõpp-peatuses tailplaneering. nes Nelgi tee 1, Viimsi alevik. ganismis immuunreaktsiooni esi- n kell 13.30–14.30 Muuga külas Randoja tee platsil Detailplaneeringuga on määratud hoones- 2. Huvitatud isikutel on võimalus projektee- lekutsumist. Selleks stimulee- tusala kauguseks kinnistu põhjapoolsest piirist rimistingimuste eelnõu kohta väljendada oma ritakse immuunsüsteemi nõr- 20. mail 6 m. Projekteerimistingimuste taotleja soovib arvamust 10 kalendripäeva jooksul alates ava- gestatud või surnud haiguste- n kell 11.00–11.30 Pringi külas Ranna bussipeatuses hoonestusala kauguseks idapoolsest piirist 5 m likustamisest. 3. Kui arvamuse andja ei ole kümne päeva kitajaga. Kui organism puutub n kell 12.00–13.00 Haabneeme alevikus Meremärgi bussipea- (hoonestusala nihutamine 2,6%). Vastavalt ehitusseadustiku § 27 lg 4 punktile jooksul projekteerimistingimuste eelnõu avali- hiljem kokku sama haiguste- tuses 2 võib pädev asutus täpsustada projekteerimis- kustamisest arvates arvamust avaldanud ega ole kitajaga, on immuunsüsteem n Kell 13.30–15.00 Kelvingi külas külakeskuse juures tingimustega hoone või olulise rajatise detail- taotlenud tähtaja pikendamist, eeldatakse, et ar- end juba valmis kaitsma. Kui 21. mail planeeringus käsitletud hoonestusala tingimu- vamuse andja ei soovi projekteerimistingimus- vaktsineerimine oli edukas, ei n kell 11.00–11.30 Miiduranna külas Miiduranna tee sadama- si, sealhulgas hoonestusala suurendamist, vä- te eelnõu kohta arvamust avaldada. esine haigustunnuseid või põe- poolses otsas, sadama väravate esisel platsil. hendamist, keeramist või nihutamist, kuid mit- takse haigus läbi kergemalt. n kell 12.00–13.00 Pringi külas Liivaranna bussipeatuses te rohkem kui 10 % ulatuses esialgsest lahen- Ehitusamet Vaktsiin sisaldab haigust tekita- n kell 13.30–14.30 Leppneeme külas lasteaia juures bussipea- va viiruse või bakteri neid an- tuses tigeene, mille kaudu immuun- süsteem haigustekitaja ära tun- 27. mail neb. Seega kujuneb sarnane im- n kell 11.00–11.30 Rohuneeme külas bussi lõpp-peatuse juures Märkame ja tunnustame Viimsi naisi muunsus nagu nakkushaiguse n kell 12.00–13.30 Püünsi külas Rohuneeme kaupluse juures 22. märtsini saab esitada nominente Viimsi Ta on nõus olema Viimsi aasta naise nomi- läbipõdemise järel, kuid ilma n kell 14.00–14.30 Randvere külas Randvere aedlinna bussi- Aasta naine 2016 tiitlile. nent. ohu ja vaevata. peatuses Naiseks olemine tähendab kõige ideaalse- Nominendi esitajaks võib olla üksikisik või ko- Lemmikloomade kiibistami- mas mõttes naise kõigi potentsiaalide realisee- danike grupp. Esitamise kaaskirjas kirjeldatakse ne ja registrisse kandmine on 28. mail rimist. Peale tööalase ja ühiskondliku panusta- nominendi tegevust ja põhjendatakse, miks ta n kell 11.00–11.30 Metsakasti külas külaplatsil Jäätmaa teel mise väärtustavad Veda naised emaks olemist. on Viimsi aasta naise aunimetuse vääriline. No- oluline, et viia kaotsi läinud loom n kell 12.00–12.30 Tammneeme külas Haugi tee bussipeatuses Viimsi aasta naine elab Viimsis ja on oma tege- minent esitatakse kas e-mailile või paberkand- omanikuga võimalikult kiires- n kell 13.00–14.00 Randvere külas külakeskuse juures vusega kaaskodanikele eeskujuks. Toetab väär- jal. Kindlasti lisatakse ka esitaja ja nominendi ti kokku ja ennetada kodutute tushinnangute säilimist ühiskonnas, suudab en- kontaktid. loomade arvu kasvu. 2. augustil nast naisena harmooniliselt teostada. Ta reali- Viimsi aasta naise valib Viimsi Ettevõtlike Daa- Kohalike omavalitsuste lem- n Prangli saarel seerib ennast oma ametis, pereliikmena ja pa- mide Assotsiatsiooni üldkoosolek kinnisel hää- mikloomade registrisse (www. nustab ka ühiskonda laiemalt. letusel lihthäälteenamusega peale ühist esitus- llr.ee) kantud looma omanik Hinnakiri Viimsi aasta naine on ema või juba vana- kirjade ettelugemist. saab vaadata registrisse kantud Marutaudivastane vaktsineerimine on tasuta. Kompleksvakt- ema. Nominente saab esitada 22. märtsini info@ looma andmeid ning vajadusel siin maksab nii koerale kui ka kassile 10 eurot, mikrokiip koos Ta realiseerib end ametis, tema töö pakub harmoonikum.ee või Pargi tee 8, Viimsi. muuta või parandada oma kon- paigaldamisega 12 eurot ning lemmikloomapass siseriiklik 2 ja rõõmu nii talle endale kui ka teistele. Aasta naine 2016 kuulutatakse välja 30. märt- taktandmeid: telefoninumbrit, rahvusvaheline 7 eurot. Ta osaleb kogukonna ühiselus – kas naabri- sil. e-posti aadressi. na, kodutänavas või veel laiemal pinnal. Ene Lill Endel Pendin Lisainfo: loomaarst Endel Pendin, tel 5656 5554 Tema tegevus on kaaskodanikele innustav. Veda president loomaarst 6 10. märts 2017 VIIMSI TEATAJA UUDISED

VIIMSI VALLA EAKAD SÜNNIPÄEVALAPSED Palju õnne! Infosüsteem ARNO aitab Linda Janson ...... 96 Helgi Luik ...... 75 Sinaida Taimela ...... 93 Endla Kalk ...... 75 Vilma Väin ...... 90 Arvo-Ralf Lillevars ...... 75 Paul Tikka ...... 90 Elbe Simson ...... 75 lasteaiakohta saada Valentina Rumjantseva ... 85 Aarne Lehtpuu ...... 75 Silvi Kangur ...... 85 Einar Prants ...... 75 Lisaks elukohajärgse kooli tamise kord, mis näeb ette, et ta uues e-keskkonnas. Kui lap- misest loobumise korral võib Jaan-Karl Jää ...... 85 Mati Vanker ...... 70 määramisele on märtsi kui munitsipaallasteaia koha sevanemal ei ole interneti või lapsevanem esitada põhjenda- Tõnu Roos ...... 80 Vaike Pohl ...... 70 algusest kogu lasteaia- pakkumine tehakse lapsele, kes ID-kaardi kasutamise võima- tud taotluse mõne teise laste- Ilme Kukk ...... 80 Ilona Sillakivi ...... 70 kohtade taotlemist ja ei olnud Eesti Hariduse Info- lust, siis saab taotlusi esitada aiamaja määramiseks. Maire Mänd ...... 80 Roza Tapfer ...... 70 jagamist puudutav info süsteemi andmetel 10.09.2016 ka paberil MLA Viimsi Las- Kui lapsevanem ei ole 14 Elvi Kirmje ...... 80 Timo Ensio Honkonen .... 70 Maie Tuulas ...... 80 Lembit Kivisikk ...... 70 koondatud e-keskkonda seisuga mõne eralasteaia nime- teaiad sekretärile Päikeseratta päeva jooksul (alates 10. april- Zoja Osminina ...... 80 Õie Tomingas ...... 70 ARNO. Lapsevanemaid kirjas, ning sellest pakkumisest majas (Randvere tee 16, Haab- list) teavitusele reageerinud, siis Alla Kangur ...... 80 Koidula Raudmägi ...... 70 oodatakse ARNO-s kont- mingil põhjusel loobutakse (näi- neeme alevik). Ka edaspidi saab kustutatakse laps lasteaiajärje- Kaarel-Tiit Grünbaum .... 80 Marki Felding ...... 70 rollima enda esitatud teks ei sobi pakutud maja, soo- lapsevanem märkida taotluses- korrast. Reet Hansson ...... 80 Anne Allert ...... 70 kohataotluse andmeid. vitakse vähemalt ühe aasta jät- se kolm lasteaiamaja eelistust. Kui lapsevanem nõustub ko- ...... 70 Genrietta Bessonova ..... 80 Arnold Kimber kata siiski eralasteaias), siis ei Võimalusel märgitud eelistus- hapakkumisega, on tal aega 21 Tamara Mefodjeva ...... 80 Toivo Gärtner ...... 70 Tiit-Otto Kalberg ...... 75 Eha Kaasik ...... 70 ARNO keskkonda viidi üle 27. maksa vald selle lapse eest enam tega ka arvestatakse, seetõttu päeva sõlmida määratud laste- Jaanus Randveer ...... 75 Lembit Tammsaar ...... 70 veebruari 2017 seisuga kõik va- ka eralasteaiatoetust. Seega kui on oluline nad ära märkida. asutusega kohakasutamise le- Aime Raik ...... 75 Ülo Kokamägi ...... 70 rasemate aastate jooksul esita- lapsevanem on taotlusesse mär- ping. Kui lapsevanem ettenäh- Ilme Mardo ...... 75 Liivi Kuusing ...... 70 tud lasteaiakoha taotlused. Va- kinud, et soovib kohta munitsi- Komplekteerimise kord tud tähtaja jooksul lasteaiaga Irene Kasemaa ...... 75 Tiia Kehlmann ...... 70 nematel on nüüd võimalik vaa- paallasteaias 2017/2018 õppe- Seoses infosüsteemi ARNO ka- lepingut sõlminud ei ole, koha- Milvi Siim ...... 75 data üle ja vajadusel korrigee- aastal, kuid tänaseks jõudnud sutuselevõtmisega muutub vä- pakkumine tühistatakse ja laps rida ARNO-s esitatud taotlusi arusaamiseni, et esialgu võiks hesel määral ka komplekteeri- kustutatakse lasteaia järjekor- (https://piksel.ee/arno/viimsi). laps siiski jätkata eralasteaias, mise kord. rast. VIIMSI VALLAS REGISTREERITUD SÜNNID Keskkonda saab sisse logida siis peab hiljemalt märtsis 2017 Lasteaiakohtade põhikomp- Muudatuste eesmärk on kii- ID-kaardi või mobiil-ID abil. e-keskkonnas ARNO esitatud lekteerimine viiakse läbi hilje- rendada lasteaiakohtade komp- Tere tulemast! Peagi hakatakse komplek- taotluses ära muutma kohasoov malt iga aasta 10. aprilliks. Sel- lekteerimist, et hiljemalt mai lõ- n Egle Znamenskajal ja Ivo Volkovil sündis 24. jaanuaril tütar teerima lasteaiakohti järgmiseks järgmiseks õppeaastaks (2018/ leks ajaks saab lapsevanem tea- pus või juuni alguses oleks va- Elina. õppeaastaks. Ootame, et oma 2019). Sellisel juhul ei saa va- vituse, milline lasteaiamaja on nemad teadlikud, kas nende lap- n Ragne ja Martin Normannil sündis 28. jaanuaril poeg Konrad. andmed vaataksid üle need lap- nem seekordse komplekteerimi- tema lapsele määratud. Lapse- sele on munitsipaallasteaias koht n Linda Kelderil ja Lauri Seppal sündis 1. veebruaril tütar Loreta. n Angeli ja Erki Juhansool sündis 4. veebruaril poeg Ron. sevanemad, kes soovivad oma se käigus kohapakkumist ning vanemal on seejärel aega kuni tulevaks õppeaastaks või mitte. n Teele Lossil ja Mait Maasikul sündis 12. veebruaril tütar Alek- lapsele lasteaiakohta 2017/2018 lapse eest maksab vald eralas- 14 päeva, et kohapakkumine Küsimuste korral palun pöör- sandra Maria. õppeaastal. teaiatoetust ka 2017/2018 õp- vastu võtta või sellest loobuda. duda alushariduse spetsialisti n Annika ja Tendo Lindvestil sündis 14. veebruaril tütar Emili. Siinkohal on oluline meelde peaastal. Vastuvõtmisest või loobumisest Svetlana Kubparti poole (svetlana n Olga Kubuškinal ja Kristjan Kartaul sündis 16. veebruaril Kevin. tuletada, et 1. septembrist 2016 Lasteaiakoha taotlusi on või- saab vanem teada anda läbi info- @viimsivv.ee, tel 602 8844). jõustus uus eralasteaedade toe- malik nüüdsest esitada ja muu- süsteemi ARNO. Kohapakku- Haridus- ja kultuuriamet Pranglil valiti seitsmes sädeinimene 24. veebruaril peeti sega. Lisaks sädeinimese tiitli- Prangli saare kohaliku kultuuri Prangli rahvamajas EV 99 le tunnustas MTÜ Viimsi Huvi- ajaloos. Just 2017. aastal möö- sünnipäeva ning tunnus- keskus oma pikaaegset tööta- dub ka 630 aastat Prangli saare tati taas saare sädeinimest, jat Maret Klaamast, kes nüüd- esmamainimisest. seekord juba 7. korda. seks on juba 10 aastat vedanud Eelmisel aastal otsustasid Prangli rahvamajas kultuuri- Prangli tublid naised teha oma- Seekordseks sädeinimeseks osu- korraldust ning kokandusringi. le rahvarõivad, et taastada saa- tus saare rahva tahtel Prangli Pärast tunnustamist lauldi rel rahvarõiva kandmise tradit- saare ja mandri vahel operee- koos ühislaule Prangli põhikoo- sioon. Nüüd, EV sünnipäeva- riva Kihnu Veeteede reisilaeva li lauluõpetaja Luigi Õunapuu peol kandsidki naised Jõeläht- Wrangö kapten Toomas Liiv. juhendamisel ning lõpuks esi- me triibumustriga kangast val- Kuigi tegemist ei ole ju nes rahvamajas muusik Alen mistatud stiliseeritud Prangli rõi- Pranglil sündinud ega elanud Veziko. Seekordne Eesti Vaba- vaid. Tõsi on, et igast väikesest mehega, on Toomas siiski võit- riigi aastapäeva pidu Prangli rah- algatusest võib sündida suur te- nud Prangli rahva südamed oma Prangli sädeinimeseks kuulutati MTÜ Viimsi Huvikeskus tunnustas pikaaegset töötajat Maret vamajas võib lugeda mitmel gu, mis jääb ajalukku igaveseks. abivalmiduse ja vastutulelikku- Wrangö kapten Toomas Liiv. Klaamast. Paremal Maile Kahro. Fotod Prangli raamatukogu moel ainulaadseks ja eriliseks Prangli rahvamaja VIIMSI TEATAJA 10. märts 2017 7 UUDISED Kingitused vabariigile – EV 100 Eesti Vabariik 100 ei ole kooli üle Eesti, parandades koo- nistusest või siin elatud ajast. enam mägede taga ning lipere, omavalitsuse ja kohali- Samuti on kõik välismaal ela- juba on valmis mõeldud ku kogukonna abil laste liiku- vad eestlased ja Eesti sõbrad hulk kingitusi juubilarile. mis- ja õppevõimalusi kooli- oodatud osalema EV 100 prog- Aga neid saab ja tuleb hoovides.” rammis. Parim kink, mida saa- veel teha, sest sünni- vad teha välismaal elavad eest- päev kestab 2017. aasta EV 100 igasse külasse lased, on külastada sünnipäeva aprillist kuni 2020. aasta 2017. aasta taotlusvoorudes on puhul Eestit. veebruarini. kogukondadel kohaliku oma- EV 100 programm koosneb algatuse programmi KOP toel suurematest valdkondlikest al- Kingituste all mõeldakse eri- võimalik anda oma panus ka gatustest, suursündmustest, amet- ilmelisi sündmusi ja algatusi, Eesti Vabariigi 100. sünnipäe- kondade juubelitest, kingitus- mis toovad rõõmu ja õnne ini- va tähistamisesse. See võib ol- test ja üritustest. Programmis mestele, kogukondadele või ko- la midagi, mis traditsiooniliselt on üle 200 projekti ja algatu- gu rahvale ning kujundavad pa- toimub ja sel korral on pidu- se, programm jääb avatuks ku- remat tulevikku. Kõik Eestile päevane, ent võib olla ka uus ni EV 100 perioodi lõpuni. Näi- pühendatud ettevõtmised, mida algatus. Näiteks Ääsmäe küla teks arhitektid tegelevad linna- nimetame ühiselt kingitusteks, on otsustanud vabariigi sünni- südamete nüüdisajastamisega, on tähtsad ja EV 100 program- päevaks rajada kirsiaia. Prog- muinsuskaitsjad loovad kingi- mi oodatud. See on sündmus, rammist saab taotleda toetusi tuseks interaktiivse aaretemän- mille loovad eeskätt inimesed kahest erinevast meetmest: kogu, teatrid plaanivad ühiselt rah- ise. gukonna areng ja elukeskkon- va ette tuua sajandi loo, Viskla na ning kogukonnateenuste aren- küla ehitab saja kiigega kiiklat, KÜSK jagab 200 000 damine. Ühe projekti toetuse kingitusi valmistavad ette sõp- eurot piirsumma on 2000 eurot. Taot- ruskonnad, vabaühendused, mi- Riigikantselei EV 100 korral- lus tuleb esitada hiljemalt 3. ap- nisteeriumid, ettevõtted, liidud, dustoimkond ja SA Kodaniku- rilliks k 16.30 asukohajärgsele seltsid. ühiskonna Sihtkapital (KÜSK) maavalitsusele. Toetuste taotle- EV 100 tähelepanu kesk- avavad uue taotlusvooru, kuhu mise kord, tingimused, taotlus- punktis on lapsed ja noored, oodatakse 25. aprilliks selliste vormid ning taotluse koosta- suurematest algatustest võib unikaalsete, uuenduslike ja koos- mise juhendid ja infopäevade nimetada ettevõtmisi “Igal lap- töös valmivate piirkondlike al- toimumiskohad leiab kysk.ee sel oma pill”, millega soetatak- gatuste ideid, mis sobivad Ees- veebilehelt. Taotlejaks võivad se muusikaharidust pakkuvate- ti Vabariigi 100. sünnipäeva kin- olla piirkondlikult ja avalikes le asutustele uusi pille, “Laste gituseks. Ühte algatust toeta- EV 100 põhiväärtuste ja ees- erilist Eesti Vabariigi jaoks.” Maarja-Liisa Soe avaldab loo- huvides tegutsevad mittetulun- Vabariik”, mis viib EV 100. takse kuni 15 000 euroga, kok- märkidega (vt ev100.ee). Ta täpsustab, et loodav kingitus tust, et taotlusvoor annaks hoo- dusühingud, milles ei osale liik- sünnipäeva tähistamise üle rii- ku toetatakse algatusi 200 000 KÜSK-i vabaühenduste toe- peaks olema kestva väärtusega gu juubelisünnipäevale pühen- mena kohalik omavalitsus või gi, samuti “Eesti 100 tamme”, euroga. (vt kysk.ee) tusprogrammi juht Mari-Liis – see võiks algatada piirkon- datud ettevõtmistele igas Eesti riik, ja sihtasutused, mis pole kus Eesti lapsed kasvatavad Taotlusvooru oodatakse te- Dolenko kutsub inimesi üles nale olulise traditsiooni ja rõõ- maakonnas. “Muidugi võib mõel- asutatud kohaliku omavalitsu- tõrudest tammepuid, et neist gusid, ettevõtmisi ja sündmusi, ideid esitama: “See on hea või- mustada ka järeltulevaid põl- da veel laiemalt – varasematest se või riigi osalusel. istutada tammeparke. Eesti juu- mis oleksid elluviidavad piir- malus tuua mitme kogukonna vi. “Usume koosmõtlemise ja taotlusvoorudest on suurepära- beliks linastub uus täispikk kondlikult mitmete kohalike part- peale kokku ettevõtjaid, vaba- -tegutsemise energiasse ning seid näiteid, kus hea algatuse Suuremad üritused animafilm Lottest ja täispikk nerite koostöös, teeksid Eesti elu ühendustes tegutsejaid, aga ka hea meelega paneme selliste- mõju kasvab üle maakonna- Eesti Vabariigi 100. aastapäeva mängufilm “Eia jõulud Tondi- paremaks ja rõõmsamaks ning omavalitsustes või nende asu- le algatustele ka rahaliselt õla piiride. Näiteks algatuse “Lap- tähistama on oodatud kõik Ees- kakul”. looksid kindlama tuleviku las- tustes toimetajaid, et üheskoos alla,” lisab Dolenko. sed koolihoovi liikuma ja õp- tis elavad inimesed, olenemata tele. Samuti peab idee ühtima välja mõelda ja teha midagi EV 100 programmi juht pima!” pilootprojekt jõuab 15 rahvusest, emakeelest, usutun- Viimsi Teataja Iga 30 meremiili tagant on sadam Kesk-Läänemere prog- käsutusse Wi-Fi ja pesumasi- takse muuli, parendatakse vee Taotle toetust rammi 30 MILES (30 miili) na kasutamise võimaluse ning ja reovee käitlemist. projekti raames aren- rajatakse turvavarustuse hoiu- Loviisa Laivasilta külalissa- merendus- ja datakse Eesti ja Soome koht. Paigaldatakse uued sis- damas rekonstrueeritakse muu- idapoolseid sadamaid, sh sesõidujuhised ja täiendatakse li, täiustatakse sissesõidujuhi- kalandusfondist ka Kelnase ning Leppnee- sadama kodulehte . sed, kujundatakse uued rohe- Kuni 13.03.2017 on võimalik esitada Harju me sadamat. Tallinna lennusadamas val- alad, rajatakse autoparklad ja Kalandusühingule taotlusi Euroopa Merendus- mib laste mänguväljak ja pik- luuakse tankimise ning auto- Sadam pole enam kaugel. ja Kalandusfondist rahastuse saamiseks neljal Soome lahe idaosa sadamate Foto Fotolia nikuala, reovee käitlemise süs- rendi võimalused. Porvoo küla- tegevussuunal. arendamiseks loodud rahvusva- teem, paigaldatakse pesumasin lissadamas valmib uus teenin- helises koostööprojektis 30 MI- sadama laienduse kontseptsioo- ja kuivati ning uued viidad. dusala, jalgteed, rohealad, park- Kalapüügi- või vesiviljelustoodete väärindamine või LES osalevad kuus Soome ja niga. Leppneeme sadama II eta- Hamina Tervasaari sadamas la ning muulid. Paigaldatakse 1 turustamine, mis on suunatud Euroopa Parlamendi ja kuus Eesti sadamat. Projekti ees- pi raames koostatakse laine- toimub muuli arendus, paran- uus energiasäästlik valguslahen- nõukogu määruse (EL) nr 508/2014 artikli 63 lõike 1 märk on ühtlustada teenindus- murdja ja sadama laienduse datakse transpordivõimalusi ja dus, viidad ja virtuaalne info- punktis a sätestatud eesmärgi saavutamisele. taset, sadamate turvalisust ja ka- kontseptsioon. Tellitakse eskiis- arendatakse rohealasid, ehita- keskus. sutusmugavust ning tulemuseks lahendus sadamaalade kohta, takse uus jäätmete käitlussüs- Pyhtää Keihässalmi sada- Majandustegevuse mitmekesistamine, mis on suuna- on kvaliteetne väikesadamate mis on sisend uuringutele ja põ- teem ja muudetud sissesõidu- mas valmivad 24 h avatud tua- 2 tud Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr ring iga 30 meremiili tagant üm- hiprojektile. Kelnase sadama- juhised. letid ja duširuum, ehitatakse 508/2014 artikli 63 lõike 1 punktis b sätestatud eesmärgi ber Soome lahe. Projekti lõpp- hoone projekt on valmis. Esi- Kotka vanasadamas valmib ja haljastatakse uus veeäärne saavutamisele. tähtaeg on juuli 2018. algsete plaanide kohaselt val- uus sadamaala, rekonstrueeri- promenaad. Kalasadamate uuendamine, mis on suunatud Euroopa Eisma sadamas valmivad mib see 2018. aastal. Leppnee- Virolahti Klamila sadamas 3 Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 508/2014 ar- ujuvkai ning uus puhkeala, kus me sadamahoone projekteeri- toimub turvalisema muuli aren- tikli 63 lõike 1 punktis a sätestatud eesmärgi saavutami- on saun, WC, duši- ja puhke- misega planeeritakse alustada Lisainfo www.merikotka.fi/ dus, paigaldatakse uus valgus- sele. ruum, grilli-piknikuala ning ter- 2017–2018. 30miles. 30 MILES projekti lahendus, ehitatakse karavani- rass. Laieneb Wi-Fi leviala, pai- Narva sadamas valmib ujuv- rahastab Interreg Central parkla vee- ja reovee käitluse Sotsiaalse heaolu ja kultuuripärandi, sealhulgas kalan- galdati online ilmajaam. kai, täiendatakse turvavarustust Baltic. süsteem ning tankla. 4 duse ja merenduse kultuuripärandi edendamine, ka- Kelnase ja Leppneeme sa- ning viitasid. Viimsi Teataja landuskogukondade rolli tugevdamine kohalikus arengus damatesse on paigaldatud on- Narva-Jõesuu sadamas val- ning kohalike kalandusressursside ja merendustegevuse line ilmajaamad ning valmi- mivad uued vee, elektri ja reo- juhtimine, mis on suunatud Euroopa Parlamendi ja nõuko- vad kodulehed. Lisaks tehak- vee käitlemise süsteemid ning gu määruse (EL) nr 508/2014 artikli 63 lõike 1 punktides se projekti raames Kelnase ja tankla, samuti süvendatakse sa- d ja e sätestatud eesmärkide saavutamisele. Leppneeme sadama laienduse damat. Ehitatakse uus sadama- Lisainfo: www.harjukalandus.eu. uuringud (sh topogeodeesia ja hoone koos tualettide, duši ja Harju Kalandusühing ehitusgeoloogia) koos Kelnase saunaga. Külastajad saavad endi 8 10. märts 2017 VIIMSI TEATAJA TURVALISUS Korraliku laste turvavarustuse õige kasutamine säästab elusid Kõik me arvame, et oska- malik (kuni 4.–5. eluaastani). det. Lisaks võib interneti ava- ja on turvavööga nõuetekoha- me suurepäraselt juhtida Seljaga sõidusuunas sõitmi- rustes leida turvatoolide teste. selt kinnitatud ja tema süles on autot ja õnnetused ei juh- ne on kaks korda ohutum kui Pärast traagilist liiklusõnnetust üks laps. Vanemate kui kolme- tu meiega. Loodetavasti näoga sõidusuunas sõitmine, sest on hilja mõelda, mis saanuks, aastaste laste sõidutamisel tak- ei juhtugi. Kuid kahjuks lapse pea on võrreldes tema ke- kui oleksin turvatoolile kuluta- so tagaistmel tuleb vähemalt üks ei või me kunagi teada, haga raske (lapse pea moodus- nud 25 eurot rohkem ja ostnud laps kinnitada turvavöö padja mida toob ette järgmine tab neljandiku kogu kehast, täis- kvaliteetsema toote. ja sõltuvalt lapse kasvust kas liiklusolukord ja kui osav kasvanul aga ainult 6%). Väi- Kindlasti ei tohi kasutada täiskasvanu turvavöö või ai- või ettevaatlik on vastu- kesed lapsed ei ole miniatuur- nn sangadeta pepualust. Selline nult selle vöörihmaga või muu tulev sõidukijuht. sed versioonid täiskasvanutest. alus kaob kokkupõrke hetkel nõuetekohase turvaseadmega. Nende selgrood ja kaelalülid on silmapilk lapse alt ja selle jä- Ülejäänud laste sõidutamisel Lapse turvaiste on hädavajalik välja arenemata ning asetsedes rel lendab laps rihmade alt järgi. takso tagaistmel tuleb kasuta- kaitsmaks lapse elu ja tervist. näoga sõidusuunas on oht neid Sellisest seadmest on sama palju da vähemalt täiskasvanu turva- Sobiva turvavarustuseta on laps vigastada. Avarii korral põrkub kasu, kui tavalisest padjast, mis vöö rihma. autos kaitsetu. Sama kehtib ka seljaga sõidusuunas istuva lap- asetatkse lapse istmiku alla. Kahepunkti turvavööga ei lapse kohta, kes on kinnitatud se keha vastu tooli seljatuge Liiklusseaduse järgi ei ole tohiks last sõidutada. Kokku- vaid täiskasvanu turvavööga ning kahjustused kaelale ja pea- Väikesed lapsed peaksid sõitma seljaga sõidusuunas. Fotod tootjad alla kolmeaastase lapse takso põrkel võib murduda selgroog või kui kasutatakse lapse mõõt- piirkonnale on tunduvalt väik- tagaistmel sõidutamisel turva- kaheks ja tagajärjed võivad olla metele mitte vastavat või eba- semad kui näoga sõidusuunas Ohtlik ei ole see, kui jalad Kasutage kvaliteetseid seadme kasutamine kohustus- traagilised. kvaliteetset turvavarustust. Sa- istuval lapsel. ulatuvad üle turvahälli, vaid 4 tooteid. lik. Alla kolmeaastast last to- Ohutut liiklemist! mad ohud võivad kaasneda tur- Lapse sõidutamisel esiist- see, kui pea ulatub üle seljatoe Turvahälli ja turvatooli soe- hib takso tagaistmel sõidutada vavarustuse vale kasutamisega. mel seljaga sõidusuunas tuleb serva. tamisel uurige andmeid tootja täiskasvanud sõitja süles tingi- Politsei- ja Kokkupõrge kiirusel 50 km/h välja lülitada turvapadi. Vasta- kohta ning kasutajate tagasisi- musel, et last süles hoidev sõit- piirivalveamet on võrdne sõiduki kukkumise- sel juhul võib see saada kokku- Kaalule ja pikkusele vas- ga ca 12 meetri kõrguselt ehk põrkel saatuslikuks. 3 tavast turvatoolist või häl- kolmekorruselise maja kõrgu- list ei ole kasu, kui see ei ole selt. Kokkupõrke hetkel sõidu- Laste turvatool või turva- korrektselt kinnitatud ja kui kis asetsevate asjade ja inimes- 2 häll peavad vastama lap- laps ei ole korralikult kinnita- te kaal suureneb 40 korda. Näi- se pikkusele ja kaalule. tud turvaseadme rihmadega. teks 15-kilose lapse kaal on het- Grupp Kaalu- Ligikaudne Nagu eelpool mainitud, te- kega 600 kg. Kas täiskasvanu vahemik vanuse- kivad kokkupõrkel suured jõud suudab hoida kätega kinni 600 vahemik ja kinnitamata turvatoolist või kg kaaluvat betoonist paneeli? 0 0–10 kg 0–11 kuud selle rihmade nõrgast kinnita- Mõningad soovitused, et meie misest ei ole kasu ning laps võib lapsed jääks liikluses ellu: 0+ 0–13 kg 0–15 kuud sealt kergesti välja lennata ja 1 9–18 kg 9 kuud – 4 a saada raskelt viga. Mida tuge- Väikesed lapsed peaksid 2 15–25 kg 3–7 a vamalt rihmi pingutada, seda autos sõitma seljaga sõidu- väiksem on oht, et kokkupõr- 1 3 22–36 kg 6–12 a suunas nii kaua kuni see on või- kel laps sealt välja lendab. Kindlasti ei tohi kasutada sangadeta istet.

Turvalisus kortermajas Prügi koht on konteineris Eesti Korteriühistute Liit koostöös Ida-Harju konstaablijaos- Tuulevaiksel õhtul võib jäätmete põletamine rangete kesk- ei ole enam laiemalt kasutusel pühkijad ei saa enam aidata. konnaga kutsub Viimsi korterühistute esindajaid 14. märt- nii mõnelgi tänaval tunda konnanõuete alusel, lisaks pu- pakendites, küll aga jalanõu-des, Ummistuse kõige kallim lahen- sil Rae kultuurikeskusesse infopäevale. kirbet lõhna – see on jäät- hastatakse suitsugaasid kõrgteh- vihmakeepides, töökinnastes, dus on uue korstna ehitus. Sel- mepõletuse lõhn. noloogiliselt ja seiratakse heit- ehitusmaterjalides, kaablikate- lisel juhul pöördub näiline väi- gaaside kvaliteeti. Nende nõuete tes, põranda ääreliistudes, ka ke kokkuhoid jäätmekäitlusku- Veel 2007. aastal toodi elanike täitmisel on põletamine ohutu. plastakendes ja ustes. Väike peo- ludelt kordi suuremaks kah- keskkonnakäitumise küsitluse Oma kodus keegi selliseid teh- täis PVC-d ahjus võib tekitada juks. Muidugi tekib ummistu- alusel esile, et keskmiselt 10 prot- nilisi tingimusi täita ei suuda mürgiseid gaase enamgi, kui nud korstnaga ka kõrgendatud senti leibkondadest põletas prügi, ehk ka väikese koguse prügi terved suured tehased aasta tuleoht, kui tuld peaks võtma maapiirkondades aga suisa 30 ahju viskamisega võib tekitada jooksul. Mürgine suits hajub korstna sisemus. protsenti. Uuringud ei ole küll suurt kurja. Nii öelda “tavaliste ümbruskonnas ka aeda ja põl- andnud piisavat selgust, mida plastide” (plastitüübid PE, PP, lule, tulles sealt inimese toidu- Lahendused on olemas täpselt ja millistes kogustes ko- PS) põletamisel ei saa tõesti tek- lauale tagasi. Kaugemale hajuv Jäätmete osas on tegevusjuhis dus põletatakse, kuid võib ole- kida raskemetalli- või halogeen- saast sajab vihmana alla, jõu- lihtne. Igal majapidamisel peaks tada, et alates paberist ja kile- ühendid, sest neid elemente des ka merre. Tervisekaitsjad on olema oma segaolmejäätmete kottidest kuni üldse kõigeni, mis neis plastides ei ole. Siiski te- ka hoiatanud vanema ja rasva- konteiner (kohalikke olusid ar- põleb. Hiljem pole sama täp- kib nende mittetäielikul põlemi- sema Läänemere kala sagedase vestades võib see olla ka ühis- susega uuringuid tehtud, kuid sel saasteaineid, mis on kant- söömise eest – üheks problee- konteiner naabritega või nn jäät- eeldatavalt on kodune prügi põ- serogeensed ehk vähki tekita- miks just dioksiinid. Kõik on memaja), lisaks muidugi liigiti 14. märtsil toimub korteriühistute infopäev. Foto Meedium letamine vähenenud. See aga vad. Tervisekaitsjate tubli töö kõigega seotud – nii mugav viis kogumise konteinerid, mis ko- ei tähenda, et teema poleks ka tundub sodist vabaneda seda ka- haliku omavalitsuse reeglite järgi Infopäeva kava: tulemusel on ka laiemalt adu- praegu oluline. tud, et tubakasuits ei ole ohtlik minasse kühveldades, aga saast kinnistul olema peavad (sage- 16.00–16.10 Avasõnad on nii lähedal kui ka kaugel, damini vanapaberi- ja biojäät- 16.10–16.55 Süütegude ennetamine kortermajas ja selle mitte pelgalt suitsetajale enda- ümbruses, kohalikud probleemid ja piirkonnapolitsei töö (piir- Arukas sordib, arutu le, vaid ka lähedalolijatele, sest lõpuks tagasi taldrikul. mete konteinerid). Pakendijäät- konnapolitsei) põletab ka tubakasuitsus on kantsero- med saab viia avalikesse pa- 16.55–17.40 Koduohutus (Barbara Lichtfeldt, Päästeameti Hästi teavitatud meediatarbijad geenseid aineid. Viimane aeg Korsten “kasvab kinni“ kendikonteineritesse, üsna palju Põhja päästekeskuse juhtivspetsialist) on muidugi lugenud või kuul- on mõista, et koduse jäätmepõ- Kodusel jäätmepõletusel on hal- liike igas majapidamises tek- 17.50–19.20 Mida peab korteriühistu juhatus teadma, kui nud, et Tallinna lähedal Irus on letuse toss võib olla veel palju bu mõjusid veel. Seda saavad kivaid jäätmeid aga jäätmejaa- majas on rahurikkuja, kes ei austa ühiselu reegleid; korteri suur jäätmepõletustehas, kus il- kordi ohtlikum. täpsemalt selgitada igale kütte- ma. Uuri kohalikust omavalit- sundvõõrandamise küsimused; probleemid parkimisega (Ur- matu hulk (üle 200 000 tonni aas- Kõige ohtlikum mürgistus kolde omanikule päästeamet- susest, millised jäätmete liigiti mas Mardi, EKÜL õigusosakonna juhataja) tas) segaolmejäätmed ja muud- võib tekkida aga siis, kui ahju nikud ja korstnapühkijad. Kuna kogumise võimalused ja nõu- Kuni kella 20.00-ni on soovijatel võimalus esitada oma kor- ki põletakse ning sellest elekt- või kaminasse satub plastitüüp plast ja ka muud jäätmed ei põle ded on sinu kodukohas, kus termaja ja korteriühistut puudutavad küsimused otse piirkon- rit ja sooja toodetakse. Miks PVC (polüvinüülkloriid), mil- tavalise küttekolde tingimustes asub ja mida võetakse vastu napolitseile, Päästeameti esindajale ja juristile. siis tavainimene ei võiks ko- le nimi annab aimu kloorisisal- hästi, siis koguneb igasugust jäätmejaamas, lisateavet annab Vajalik eelregistreerimine telefonil 627 5740 või ekyl@ dus, prügi “tekkekohale lähe- dusest. Sellise plasti põlemisel saasta ka suitsukäiku – lõõri ja ka veebileht kuhuviia.ee. Ahi, ekyl.ee. mal” jäätmeid põletada? See on võib üsna väikesest kogusest korstnasse. Usin prügipõletaja kamin ja puuküttel pliit ei ole Eesti Korteriühistute Liit siiski rumal mõte, lisaks mui- tekkida ka dioksiine, mis üheks võib nii suitsukäigu välimuselt jäätmekonteineri asendajad. Ida-Harju konstaablijaoskond dugi ka seaduserikkumine. ohtlikumate keemiliste ainete kivistunud “plastiknõega” ka Peeter Eek Jäätmepõletustehases toimub rühmaks on liigitatud. PVC-d ummistada, nii et isegi korstna- Keskkonnaministeerium VIIMSI TEATAJA 10. märts 2017 9 AED & KESKKOND Võõrliigid ja keskkond ROHENÄPP Kalanduse teabekeskus ja nii palju kui 1980ndatel, mis Tomatitaimede korraldas 16.veebruaril olid tursale soodsad aastad, ei teabepäeva võõrliikidest, saa teda vist enam kunagi ole- kes mõjutavad kalapüügi ma. Tursk saavutab vara sugu- ettekasvatamisest saagikust Eesti vetes. küpsuse, mis olevat ainulaadne Parim külviaeg tomati jaoks on märtsi teine Ettekande pidas PhD – seda mujal pole. Aga taanla- pool – 20. kuupäeva paiku – juhul, kui soovime Henn Ojaveer. Teadlased sed ja sakslased räägivad, et neid mai keskel istutada tavalisse kütteta kasvu- uurivad võõrliikide levi- väike tursk, kes tuleb ranniku hoonesse. kut ja eluviise, püüdes äärde sööma, kus on mudil, on muutusi ja nendest tule- Ümarmudil on tulnud Läänemerre, et jääda, ning tuleb otsida palju kogukam kui mujal. nevat mõju ette näha. võimalusi, kuidas temast kasu saada. Foto Wikimedia Commons Teadlased nuputavad, kuidas hoida mudila arvukust kont- Kogu merekasutusel põhinev se eesmärgipäraselt nt lõhilasi aastast on nende levik ainult kas- rolli all. Polevat eriti reaalne majandustegevus hõlmab Eu- nagu gorbuuša, terlets jt. Need vanud. Seejärel veidi tasakaa- suurendada nende kalade e kisk- roopa Liidus 5,4 miljonit töö- ei jäänud siin ellu. Praegu ei to- lustunud, ent mudil on tulnud, jate arvu, kes mudilat söövad, kohta ja loob ligikaudu 500 mil- hi võõraid liike sisse tuua, kõik et jääda – ta ei kao kusagile. aga kui midagi proovida teha, jardi euro ulatuses lisandväär- on range kontrolli all. Aga võõr- Mudil on agressiivne ja sööb siis ikkagi just seda. tust. Euroopa väliskaubanduses liikide levikut peatada ikkagi teiste kalade toidu ära. Teda lei- moodustab merega seonduv 75 ei õnnestu, sest nad leiavad dub ka palju Euroopa suurema- Rändkrabi ohustab protsenti ning sisekaubanduses tee. Nende levikule aitab kaasa tes jõgedes. Mudilat on mitut merekeskkonda 37 protsenti. Seega on meri ja inimene oma tegevusega: kana- sorti: kirjumudil, pisimudil, väi- Eesti vetes leidub teisigi võõr- sellel rajanev tegevus väga täh- lid, kalandus, vesiviljelus, puh- kemudil, must mudil. Lääne- liike nagu pakslaup, hõbekoger, tis ning mida rohkem me me- kemajandus, akvaariumi- ja elus- meres on tal arenemiseks sood- vikerforell jt, ent ühegi levik ei rest teame, seda arukamalt os- kaalkaubandus, biotõrje. ne keskkond. Teadlased on ju- ole võrreldav mudila omaga. kame seda kasutada. Meretead- Võõrliikidest tekitatud kah- ba mitmeid aastaid mudilat siin- 2011. aastal siia ilmunud lased uurivad merd ning esi- ju võib ulatuda miljarditeni ja setes vetes jälginud ja uurinud. rändkrabi paljuneb samuti jõud- tavad selle põhjal võimalikke see mõjutab majandust, turi- Mida vähem on toitu, seda salt. Algselt Põhja-Ameerikast tulevikustsenaariume. simi, kalandust. Ökoloogiline rohkem mudil liigub – ta on pärit krabi elupaigauuringud mõju on pöördumatu ja selle kiire liikuja. Ta koeb ja palju- näitavad, et ta elab eelistatult just Tomati ettekasvatamine nõuab üksjagu vaeva, aga kui taim Võõrliigid tekitavad suund ja ulatus prognoosimatu. neb rannikumeres. Tema lem- põisadruga keskkonnas. Põis- kasvab ja vilja kannab, on rõõm seda suurem. Foto spunk.ee kahju Nt Vahemeres on üle 1000 võõr- miktoiduks on väiksemad ran- adru aga pakub varje-, sigimis- Võõr- ehk tulnukorganismideks liigi. Majandust ei tohi erguta- nakarbid, kuid ta ei ole valiv. ja toitumispaika väga paljudele Külviks läheb tarvis kõigepealt tomatiseemneid ning kor- nimetatakse liike, alamliike või da inimese ja keskkonna arvel, Kui lemmiktoitu on palju, sööb erinevatele liikidele. Tegemist ralikku haigustekitajatest vaba kasvuturvast ning plast- madalamaid taksoneid, kes on kuid sageli see just nii toimub. ta rohkem, kui ei ole, siis suun- on pikaealise suurvetikaga, mil- massist külvikassetti. Kõiki neid saab soetada näiteks inimese kaasabil levinud elu- See on suurte poliitiliste madi- dub mujale toitu otsima. Toi- le kooslused moodustavad suure aiaäridest või isegi tavalistest supermarketitest. Kasvu- paikadesse, kuhu nad loodus- nate objekt. dueelistus ei piira tema levikut, osa Läänemere liigirikkusest. Kui substraat peab olema niiske ning soojenenud toatempera- like tõkete tõttu ise levida ei domineeriva toidu arvukuse lan- see kaob, kaob palju olulisi lii- tuurini. Seejärel tuleb külvikassett triiki täita substraadi- saaks. See hõlmab organismi mis- Soovimatu külaline gus ei mõjuta teda, ta edeneb ke, mis põisadrust sõltuvad. ga, tasandada ja külvata igasse lahtrisse üks tomatiseeme. tahes osa või mistahes elustaa- ümarmudil ikka. Krabid söövad rannakarpe Külvid kaetakse 1 cm paksuse substraadikihiga ning va- diumit (nt ka sugurakke), kes Läänemeres leidub võõrliike roh- ja rannakarpe jääb ka järjest jutatakse kergelt kinni. Külv on soovitatav katta kile või võib uues keskkonnas ellu jää- kem Saksamaa, Poola ja Root- Mida mudilaga teha? vähemaks. Rannakarbid suuda- kattelooriga, et idanemine oleks soodsam. Taimed tärka- da ja paljuneda. si vetes. Eesti vetes, kus on kül- Kui kaluril on hea ümarmudila vad läbi oma toitumise vähen- vad enamasti vähem kui nädalaga (soodsaim temperatuur Krüptogeenseks nimetatak- mem ja vähem laevaliiklust, on saak, pole sellega suurt peale dada eutrofeerumist ehk pu- idanemiseks on kuni +25 kraadi), seejärel tuleb kile ee- se teadmata päritoluga liiki, mi- kokku registreeritud 34 võõr- hakata. Eestlased suhtuvad mu- hastvad vett nii toitainetest kui maldada ning võimalusel viia taimed veidi jahedamasse da ei saa pidada ei kohalikuks liiki. Tuntuim võõras tegelane dilasse siiski eelarvamusega ja ka hõljumist. Nii mudil kui ka kohta, kus päevane temperatuur on +20…+22 kraadi ning ega ka võõraks. Juhuslik inva- siinsetes vetes on ümarmudil, heameelega teda ei söö. Samas rändkrabi söövad karpe, kelle öine +18 kraadi. sioon toimub inimese teadma- kelle arvukus kalurites masen- ukrainlastele see kala maitseb arvukuse vähenemine muudab Taimede pikeerimine toimub tavaliselt 2 nädalat pärast tul kaasabil. Tahtlik invasioon dust tekitab. Ümarmudil (Neo- ja nad küsivad kaluritelt just põhjakooslust ning Läänemeri külvi. Ilusamad ja elujõulisemad taimed võetakse pikee- tähendab võõrliigi eesmärgipä- gobius melanostomus) kuulub mudilat. Mudilast tehakse kon- hakkab vähem läbi paistma ja rimispulga abil kassetist välja, näpistatakse neil juured rast toomist väljapoole liigi loo- ahvenaliste seltsi mudillaste su- serve. Võib-olla saaks mudi- eutrofeerub kiiremini. kolmandiku võrra lühemaks ning istutatakse kuni idu- duslikku levilat. Invasiivsed võõr- gukonda ning tema algne elu- last teha ka kalajahu või pas- Hiina villkäppkrabi võib se- lehtedeni substraadiga täidetud istikupottidesse (mõõdu- liigid on sellised võõrliigid, mis paik on Kaspia, Musta ja Mar- tat, aga sellega praegu keegi ei gamini ajada rändkrabiga, aga ga 9x9x10 cm). Juurte näpistamine soodustab külgjuurte on levinud, levivad või on mu- mara mere piirkond. tegele. tema paljuneb Elbe jõe suud- arengut. Peale taimede istutamist tuleb taimi korralikult jal näidanud võimet levida uude Mudilat leiti esmalt Poola Henn Ojaveer ütleb, et kõik mes ja ei hakka vohama. Ees- kasta. Hoolas kastmine on taimede ettekasvatamisel üks keskkonda ning mõjutavad või vetest Gdanski lahest 1991. aas- püütud võõrliigid tuleb ka kal- tisse on jõudnud ka vesikirp olulisemaid töid, kasutada tuleks eelsoojendatud vett. Pa- võivad mõjutada kohalikku elu- tal. Mudilad koevad mitte ai- dale viia, sest kui vette tagasi – leiti esimest korda Pärnust ja rem on kasta hommikul. Tomatitaime jaoks on ideaalne rikkust, ökosüsteemi toimimist, nult põhja, vaid ka laeva pin- lasta, siis see annab ju vaid palju- Muugast väljaspool looduslik- kasvuaegne temperatuur maksimaalselt +20 kraadi, öösel sotsiaalmajanduslikke väärtusi nale ja mujale. Kuhu aga saa- nemisele hoogu juurde. ku levilat. Tal on u 1 cm pikku- isegi vähem, +15…+16 kraadi. Jahedam temperatuur on ja/või inimese tervist. vad. Nad on sarikudejad, ku- Kas mudilat ka keegi sööb? ne saba ja keha kõigest mõne vajalik, et taimed ei veniks välja. Korralik istik on tugeva Võõrliigid satuvad meile ju- dedes maist oktoobrini ning on Koha, ahven, haug, särg, kor- millimeetri pikkune. Kalad (nt varrega, kompaktne ning kõrguse ja laiuse suhtega 1:1. huslikult, enamasti laeva kere kohalikest kaladest võimekamad moran, luts, hallhaigur jt ei räim) söövad vesikirpu, aga ta Kasvuhoonesse istutatakse tomatitaimed peale suure- küljes või ballastveega. Nõuko- sigijad. Mudil on väga elujõu- ütle mudilast ära. Sakslased on pole eriti toitev ning kalad jää- ma öökülmaohu möödumist. Enamasti on tomatitaimede gude ajal, kui looduselt armu- line tegelane. leidnud, et koha kasvab suure- vad kiduraks. istutamiseks sobiv aeg maikuu keskel või 20. kuupäeva ande ei oodatud, 1960–1970nda- 2002. aastal leiti Pärnus esi- maks, kui tema menüüs leidub paiku. Taimed kohanevad uues kasvukohas paremini, kui tel, toodi uusi liike meie vetes- mesed mudilad ja alates 2005. mudilat. Turska ei ole ega tule Annika Koppel istutamise päeval on soe ja pilvine ilm. Reas peaks tomatitaimede vahe olema vähemalt 50 cm ning kui istutatakse mitmelt realt, siis ridade vahe omakorda 50 cm. Enne taimede istutamist on soovitatav nii taimi kui ka istutusauke korralikult kasta – nii on juurdumine edukam. Istutusauku Linnuhuvilised hakkavad aialinde jälgima võiks lisada võimalusel ka puutuhka (100 g/m2), sealt saa- Eesti Ornitoloogiaühingu rahvateadusprojekt “Suvine aialin- Rakenduse abil saab jälgida teiste osalevate aedade tulemusi vad taimed omastada kaltsiumi, kaaliumi ja magneesiumi. nupäevik“ alustas oma neljandat hooaega. Ootame aialinnu- ning salvestada enda päevikusse sisestatud andmed ja elamused. päevikuga liituma kõiki loodushuvilisi, et üheskoos jälgida Kolme tegevusaastaga on “Suvisest aialinnupäevikust“ kuju- Juhul, kui oleme tomatitaimi pidanud ette kasvatama meie aedades pesitsevate linnuliikide leviku ja pesitsusedu- nenud Eesti suuruselt teine rahvateadusprojekt, kus mullu osales liiga soojades ruumides ning nad on välja veninud, tuleb kuse muutusi ning saada uusi teadmisi aialooduse kohta ter- ligi tuhat loodusvaatlejat, kes panid päevikusse kirja üle 27 200 enne kasvuhoonesse istutamist taimedelt eemaldada kõik vikuna. liigivaatluse. 2016. aastal pesitses projektis osalejate aedades alumised lehed, jättes järgi vaid taime 3–4 ülemist leh- Suvise aialinnupäeviku veebira- ühtekokku 78 liiki linde (keskmiselt 4,3 liiki), kellest sagedase- te. Istutusaugu asemel tuleb kaevata nüüd sügav viltune kendusse www.eoy.ee/aed saab iga- mad olid kuldnokk, rasvatihane ja linavästrik. Tulemustest selgus, kraav. Kogu lehtedest puhastatud varreosa tuleb istutada üks luua oma isikliku aialinnupäe- et hea pesitsusaasta oli mullu rasvatihasel, kuid kehvapoolne näi- mulla sisse ning sellele mullaalusele varrele kasvavad juu- viku, kuhu saab kirja panna kõik teks metsvindil, linavästrikul ja suitsupääsukesel. Meie rahvuslinnul red, mis hakkavad taime toitainetega varustama. aias kohatud ja pesitsevad linnud oli 2016. aastal keskmiselt 4,14 poega, mis on küll palju parem kui Mari-Liis Jordan ning muud juhuvaatlused selgroog- 2014. aastal (3,87 poega), kuid kehvem 2015. aastast (4,33). Viimsi valla aednik sete, tolmeldajate ning fenoloogi- “Suvine aialinnupäevik 2017“ kestab 1. märtsist 8. oktoobrini. Allikad: “Maalehe tomatiraamat“ (Ingrid Bender) ja Metsvint on aedades liste tähelepanekute kohta: millal Aialinnupäeviku tegemisi kajastab looduskalender.ee. värvikas ja põnev külaline. hakkasid õitsema taimed ja millal Meelis Uustal “Kodune mahepõllundus“ (Kaire Talviste, Katrin Uurman, Foto Tiit Külaots ilmusid välja esimesed putukad. “Suvise aialinnupäeviku” koordinaator Tairi Albert) 10 10. märts 2017 VIIMSI TEATAJA NOORED & HARIDUS

Noortevolikogu paneb proovile Viimsi noortevolikogu aseesimees Eingard Tops ja liige Christin Liis Krass räägivad, kuidas neil läheb koolis, noortevolikogus ja vabal ajal. Eingard Tops Õppeaasta algul asutasin õpilasfir- ma Adify, mis tegeleb ettevõtete/ sündmuste turundusega autodel. Pü- hendan ettevõttele enamuse oma vabast ajast. Öeldakse, et mida rohkem teed, seda rohkem jõuad – see kehtib ka minu puhul. Just tegin kaasa Viimsi kooliteatri lavastuses “Mängult või päriselt?”. Esinemine ja pildil olemine on minu ala. Olen tihtipeale sündmuste õhtujuht, vahel leian end isegi pulmaisa rollis. Elu peab olema täis seiklusi ja uute kogemuste omandamist. Seda aitavad ellu viia mu kal- lid sõbrad ja tuttavad, kelleta ma ei kujutaks enda elu ette. Pean tunnistama, et rohkete ettevõtmiste tõttu olen sunnitud koolist palju puuduma. Aga kõik puudutud tunnid Viimsi Kooli pere ootab teid! Foto Viimsi Kool saan ilusti järele õpitud. Trenni jaoks jääb küll aega aina vähemaks. Mitu aastat tagasi tegelesin professionaalsel tasemel judoga ning ko- gusin nii mõnedki karikad-medalid. Vigastuse tõttu olin sunnitud tipptasemel spordiga hüvasti jätma. Peagi avasta- Viimsi Kool alustab sin enda jaoks uue ala – jõutreeningu –, mida harrastan tä- naseni. Hobi korras mängin piljardit, mis aitab lõõgastuda. Viimsi noortevolikogust olen saanud väärtuslike koge- vastuvõttu 10. klassi musi. See töö on aidanud mul näha suuremat pilti meie Viimsi Kool alustab oma Humanitaarsuunas on võimalik gia, õigusteaduse või majandu- liteater, mille etendustes osa- valla tegevustest, oleme kohtunud valla juhtidega ning viimast gümnaasiumisse õppida kolme võõrkeelt: B2/ se erialadel. leb igal aastal kümneid õpila- rääkinud neile oma ideedest. Noortevolikogu aseesimehe- sisseastumise aastaringi C1 tasemel inglise keelt ja B1 Meie gümnaasiumiastme si, ja näitetrupp Eksperiment, na olen saanud ennast proovile panna, aga muidugi nii pal- 13. märtsil. Septembrist tasemel vene või saksa keelt. tundides käib palju külalisi eri- mille auhinnatud etendused on jude tegemiste juures tuleb aega planeerida. Ma hammus- alustab siin õppimist Kolmanda võõrkeele õpe (A2 ta- nevatest valdkondadest. Oleme neid viinud paljudele erineva- tan koogist täpselt nii suure tüki, kui ise ära süüa jaksan, 108 õpilast, kes jätkavad semeni) on humanitaarsuunas juba mitu aastat osalenud “Ta- tele konkurssidele. Rahvusva- seega ma ei võta endale kunagi ülemäära kohustusi. Aga 11. klassis juba 2018. aas- kohustuslik ja õpilased saavad gasi kooli” programmis ja otsi- helised projektid haaravad iga- kõik, mis olen lubanud, peab tehtud saama. ta sügisel avatavas Viimsi oma valiku teha saksa, prant- me aktiivselt võimalusi õppe- aastaselt üha suurema arvu güm- Riigigümnaasiumis. Christin Liis Krass suse või hispaania keele vahel. töö mitmekesistamiseks rahvus- nasiste. Samas ei keskenduta humani- vahelistes projektides osalemi- Meil on väga aktiivne õpi- Olen juba 11 aastat mänginud ten- Viimsi Kooli gümnaasiumiosas taarsuunas vaid keeltele, vaid sü- se kaudu. Samamoodi soosime lasesindus, mille kaudu saavad nist ning osalenud paljudel võist- on sel õppeaastal 223 gümnasis- venetakse ka kirjandusse ja fi- ka õpetajate õpirännet. Meie kool õppijad kaasa rääkida kooli- lustel nii Eestis kui ka välismaal. ti, mis teeb meist Harjumaa suu- losoofiasse, rõhuasetusega loo- on tuntud ja hinnatud praktika- elus ja paremini seista oma õi- Viimased 3 aastat olen tegelenud rima gümnaasiumiosaga kooli. va ja iseseisva mõtlemise aren- baas Tallinna Ülikoolile. guste eest. Õpilasesindus on ka harrastustennisega, s.t et mängin 3 Gümnaasiumiõpe on korralda- damisele. Suuname oma õppijaid osa- mitmete suurürituste korralda- korda nädalas tennist enda lõbuks. tud kolmel õppesuunal: huma- Matemaatika ja loodusaine- lema erinevatel olümpiaadide- mise taga, nagu näiteks moe- Lisaks meeldib mulle tegeleda veel nitaarained, matemaatika ja loo- te õppesuunas on kohustuslik le ja konkurssidele; 2016/17 õp- aken, luuleõhtu, filmiõhtu, vaba- jalgpalli ja surfamisega. Mängin ka dusained ning majandus- ja sot- laiapõhjaline matemaatika õp- peaastast alustasime ka andeka- lava, gümnaasiumi ball. kitarri Kristjan Kaasiku käe all. Paar aastat olen mänginud siaalained. pimine. Bioloogia, füüsika ja te õpilaste toetamise projektiga. Meil on mitmekesised spor- ka trumme. Gümnaasiumi lõpetamiseks keemia lisakursused on prakti- Gümnaasiumi õppekava timisvõimalused ja võistkonnad, Mulle väga meeldib käia looduses matkamas. Tähtsal peab õppija kolme aasta jook- lise kallakuga. Suunal on tra- näeb ette ka 7 kursuse jagu va- ujula ja kooli kõrval värskelt val- kohal on ka eneseharimine – arutleme tihti isaga ühiskon- sul läbima 96 kursuse jagu õp- ditsioonilised õppekäigud, kus likainete läbimist. Siin on või- minud staadion. Kes teeb, see nateemadel ning tänavusest talvest osalen ka õpilasaka- peaineid. Meie kooli gümnaa- peateemaks on uuriv õpe (näi- malusi palju ja seitse kursust jaksab palju ja jõuab sinna, ku- deemia kursusel. Sellest õppeaastast alates on mul loodud siumi õppekava koosneb 77 riik- teks Sagadi looduskooli, Tõra- pole paljude jaoks piir. Kogu hu sihi seab! kahe klassiõega õpilasfirma TrippyHippy, mis toodab likus õppekavas ette nähtud kur- vere observatooriumisse jne). info gümnaasiumi õppekorral- Vastuvõtt Viimsi Kooli 10. meie firma kunstniku disainiga loodussõbralikke riidest susest koos koolipoolsete eri- Loodusainete õppesuund annab duse kohta on leitav kooli ko- klassi algab 13. märtsil katse- kotte. Tegeleme aktiivselt firma arendamise ja müügiga, sustega – kõigile õpilastele on hea ettevalmistuse õpingute jät- dulehel viimsi.edu.ee rubriigis tele registreerimisega, jätkub nt hiljuti käisime Haiba lastekodus, kus veetsime lastega 12. klassis lisatud eesti ja ing- kamiseks meditsiini, loodustea- “Koolikorraldus”. 1. aprillil vastuvõtutestiga ja toredat aega ja tõime kunsti noortele lähemale. lise keele kursus riigieksamil duste ja tehnilistel aladel. Koolielu on gümnaasiumi- aprillis-mais toimuvate vestlus- Mulle on alati meeldinud koolis käia. Hästi lahe on see vajalike oskuste täiustamiseks. Majandus- ja sotsiaalainete astmes kirju, tihti ka väsitav, voorudega. Täpne info vastu- tunne, kui saad midagi uut ja vahvat teada, millest varem 10. klassi õppesse on lisatud kõ- õppesuunas on põhirõhk aja- aga kindlasti mitte üksluine. Õp- võtu kohta on kooli kodulehel polnud õrna aimugi. Lisaks teadmisteomandamisele teevad nekunsti kursus. Vene keelt õpi- lool, sotsiaalainetel, psühholoo- pijale on sellel teel lisaks ko- rubriigis “Vastuvõtt”. kooliskäimise vahvaks muidugi ka sõbrad. Olen väga rahul takse gümnaasiumis tasemerüh- gial, filosoofial ja ettevõtlus- dule, sõpradele ja õpetajatele Küsimustele gümnaasiumis Viimsi Kooliga – see on innovaatiline kool, mis loob toreda- mades. Õpe riigieksamite ai- õppel. Viimase raames läbiteh- toeks lennujuhatajad, õppejuht õppimise kohta vastab gümnaa- te inimestega hubase keskkonna õppimiseks. Õppeainetest netes on korraldatud rühmaõp- tav praktiline õpilasfirma loo- ja vajadusel psühholoog. Koo- siumi õppejuht Ingrid Hermet on mulle kõige hingelähedasemad ajalugu ja geograafia. pena, rühmades toimuvad ka mine või äriplaani koostamine lielu pole kunagi vaid õppetöö. – [email protected], Olen aktiivne ja tunnen huvi paljude asjade vastu, ta- mitmed suunaainete tunnid. annavad hea ettekujutuse ette- Meie teadmiskeskus vahendab telefon 602 8903. han kõigega tegeleda. Vahepeal vanemad küll ütlevad, et Kohustuslikke kursusi täien- võtlusvaldkonnast. Õppesuuna pidevalt infot partnerülikoolide Ingrid Hermet pea hoogu, õppimine on ikka esikohal. Ma tõesti nõustun davad suunaained, mida igas lõpetanu saab jätkata õpinguid poolt pakutavatest kursustest ja Viimsi Kooli gümnaasiumi sellega, aga leian, et tegelemine erinevate asjadega lisab õppesuunas on 12 kursuse jagu. ajaloo, sotsioloogia, psühholoo- õpitubadest. Meil on kuulus koo- õppejuht tavalisele koolinädalale vürtsi, teeb elu huvitavamaks ja hoiab mind rohkem motiveerituna. 10. klassi alguses toimus ühel hommikul noortevolikogu tutvustav infotund, see oli huvitav ja ma kandideerisin. Juba alguses nägin, et kokku on tulnud väga toredad ja Üle-eestilise kirjandusmängu Viimsi valla voor 3.–4. klassi õpilastele 6. märtsil toimus Viimsi Koolis üle-eestilise 3.-4. klassi õpilas- rane kool“, R. Reinausi “Pärdik Päär ja hauaröövlid“, D. Walliamsi sihiteadlikud noored. Osalen noortevolikogus arenguko- te kirjandusmängu Viimsi valla voor. “Jube tädi“ jt. misjonis ja teistes väiksemates gruppides. Olen kahe aas- Üle-eestiline kirjandusmäng toimub Eesti Lastekirjanduse Kes- Mängust tegi kokkuvõtte žürii koosseisus Tiiu Valm, Aime Miil taga saanud juurde palju uusi kogemusi, nt ürituste korral- kuse eestvedamisel juba kolmandat korda. Eelmisel korral tuli ja Anne Pürg. Viimsi valla au lähevad 29. märtsil Kose raamatu- damises ja meeskonnatöös. Olen saanud osaleda mitmetel võistlejatel läbi lugeda 21 lastekrimkat ning vastata nende kohta kogus toimuvas Harjumaa voorus kaitsma Haabneeme Kooli 4B huvitavatel noortevolikogu poolt korraldatud üritustel, käivatele “konksuga“ küsimustele. Nii Viimsi kui ka Harjumaa voo- klassi õpilased Pia-Penelope Pinsel, Anna Lehtmets ja Liisi Kangro. kuhu muidu võib-olla polekski sattunud, nt VIID ja osa- ru võitis tol korral Haabneeme Kooli võistkond. Käesoleval aastal Hoiame oma valla lastele pöialt, et neil hästi läheks ja nad ka luskohvik. Kindlasti olen muutunud enesekindlamaks ja on loetavate raamatute hulk väiksem, kuid raamatud on lisaks 8. aprillil Tallinna raamatumessi ajal Eesti Rahvusraamatukogus avatumaks ning saanud juurde palju uusi sõpru. põnevusele ka väga mahukad. Et vastata küsimustele, pidid lap- toimuvasse finaali jõuaksid! Kristiina Järve sed läbi lugema 12 raamatut, nagu näiteks I. Tomuski “Digipöö- Viimsi raamatukogu VIIMSI TEATAJA 10. märts 2017 11 KULTUUR 21. sajandi raamatukogu VIIMSI KINO Missugune peaks olema ni kujundist, kuid pole mitte Uued filmid 21. sajandi raamatukogu? ümar, vaid piklik ja lookleva joo- Nädalavahetus on Viimsi kinos eriti internatsio- Soomlased on selle küsi- nega. Alumine korrus on pla- naalne, kuna peale actionseiklust “Kong: Pealuu muse lahendanud, sest neeritud avatud ruumina, seal saar” saab näha ka kahte värsket Euroopa filmi. Helsingi südalinna kerkib asuvad kohvik-restoran, multi- uus linnaraamatukogu funktsionaalne saal, galerii, koh- No tegelikult on esimene neist küll selline pooleurooplane. hoone Oodi. See on ka tumispaik, popup näitused, mood- “Kõigest maailmalõpp” nimelt vändati Kanadas ning ka kingitus Soomele 100. ne kinosaal. lavastaja nägi ilmavalgust vahtralehemaal, aga näitetrupp aasta juubeliks. Teine korrus on liigendatud koosneb seevastu peamiselt prantslastest. Cannesi festiva- tugikonstruktsioonidega ning lil žürii peapreemia pälvinud linateos räägib... loomulikult 3. märtsil toimus Viimsi raama- siin leiavad koha erinevad töö- inimsuhetest. Filmi keskmes on Gaspard Ullieli kehasta- tukogus seminar “Projekteeri- 2018. a valmiv raamatukogu Oodi Helsingis. Foto Ala Arhitektid ruumid, nt helikindlad stuudiod tav kirjanik, kes pärast eemal oldud aastakümmet otsustab me 21. sajandi raamatukogu: ja skulptuuritöökojad. Teiselt naasta oma perekonna juurde, et teatada neile midagi olu- ideed ja inspiratsioon”, kus Soo- 8–22. Oodi läheb maksma pea Unistuste tünn korruselt eendub hoonest välja list. Kohale jõudes hakkab katel vaikselt podisema ning me kogemust tutvustasid Tuu- sada miljonit eurot ning raha Oodi hoone mõjub linnaruumis kaarjas terrass. üsna pea jõuavad suhted ka keemistemperatuurini. Teistes la Haavisto (Helsingi linnaraa- selle ehitamiseks tuleb riigilt ja kauni ja skulpturaalsena. Arhi- Kolmas korrus on klaasist osades Marion Cotillard, Nathalie Baye ja Vincent Cassel. matukogu direktor / Helsingi linnalt. tekt Antti Nousjoki ALA Arhi- seintega avatud ruum, kus paik- Saksa keelt eriti tihti kinosaalis ei kuule. Selle vea aga kultuurivaldkonna direktor) ja tektidest (huvitav fakt on, et sa- neb riiulite meri. Lagi on ku- parandab draamakomöödia “Minu pimekohting eluga”, Antti Nousjoki (Helsingi kesk- Mitte inimeste jaoks, ma arhitektibüroo osales Eesti merustega, luuakse illusioon, na- mille peategelane on kaotanud pea 95% oma nägemisest, raamatukogu Oodi projekti pea- vaid koos inimestega Rahva Muuseumi konkursil ja gu asuks pilvevati sees. ent püüdleb sihikindlalt oma eesmärgi poole. Ja see pole arhitekt, ALA Arhitektid). Uut maja ei planeeritud kabi- sai teise koha) selgitas, kuidas Kui seni on kultuurieestla- arvestades olukorda mingi tühine eesmärk. Nimelt tahab Tuula Haavisto on Soomes nettides, kus ametnikud arva- see sündis. Esmalt tuli arvesta- sed käinud üle lahe peamiselt Saliya pääseda tööle Müncheni kõige mainekamasse 5 tär- tuntud raamatukogutegelane ja vad, mida inimesed võiksid va- da keskkonda, kuhu hoone pai- kunsti- ja kontserdielamusi han- ni hotelli. Abiks on tal sealjuures sõber Max, kellega koos kultuuriametnik. Helsingis on jada, vaid algusest peale küsiti gutub. Läheduses asub park, kus kimas, siis nüüd leiavad nad püütakse siis noorsandi puuet varjata. Plaan paistab töö- 628 000 elanikku ja 36 raama- inimestelt, mida ja kuidas teha. on kolm suuremat hoonet. Siin kindlasti tee ka raamatukogus- tavat õlitatult, siis aga astub mängu kena näitsik nimega tukogu. Kui uue linnaraamatu- “Tulevikuraamatukogu on asuvad ka muuseumid ja kont- se. Kui soomlased loovad Hel- Laura. Lustliku jandi aluseks on tõestisündinud lugu. kogu hoone projekti arutama planeeritud mitte inimeste jaoks, serdimaja, aga need on kõik ko- singis maailma parimat raama- hakati, siis linnavolikogus oli vaid koos inimestega. Alguses had, mille külastamiseks tuleb tukogu, siis oleks ju asjakoha- selle poolt 75 häält ja vastu ai- oli “Unelmoi” (“Unista”) kam- lunastada pilet. Oodi arhitektuur ne, kui Viimsisse kerkiks Eesti nult 8. Ehkki kesklinna krunt paania. Kõik võisid kirjutada haakub kõrval asuva Kiasmaga. parim raamatukogu. raudteejaama ja Kiasma muu- oma soovid. Kokku tuli üle 2000 Raamatukoguhoone on kol- semi läheduses oleks magus unistuse. Võtsime neid tõsiselt mekorruseline ning lähtub tün- Annika Koppel mistahes ärile, leiti, et just siia ja see aitas otsuseid teha. Sel- peab tulema raamatukogu. liste ideekorjamise kampaania- “On väga oluline, et linna- te puhul on ka äärmiselt oluli- Tiiu Valm, Viimsi raamatukogu direktor: Maailmas on Soo- me raamatukogusid hinnatud parimateks nii teenuste kvalitee- või kogukonnakeskuses oleks ka ne anda inimestele tagasisidet, dilt kui ka raamatukoguhoonete poolest. 1990ndatel, kui Eestis midagi, mis ei ole kommertslik,” mis nende ideedest edasi sai, alustati raamatukogude tegevuse reorganiseerimisega, oldi lä- tõdes Tuula Haavisto. “Kaas- mis sobis, mis mitte ning miks,” hinaabruse tõttu õnnelikus olukorras ja ammutati üle lahe raa- aegne linnakogemus peab ole- rõhutas Tuula. matukogudest rohkesti kogemusi. Üks võtmeisikuid, kes aitas ma rikkalik ja inimesed ise loo- Raamatukogu arhitektuuri- Eesti kolleege, oli Tuula Haavisto, kes on tuntud kui raamatuko- vad seda. Raamatukogu on vä- konkursile laekunud töödest pan- gunduse mitmekülgne ekspert. ga hea ja mitte liiga kallis va- di Bunkkeris üle näitus ja ini- Kui möödunud 20 aasta jooksul hinnati raamatukogusid kui hend, mis aitab saavutada mit- mesed said valida, mis rohkem raamatute kogumise ja laenutamise kohti, siis täna on raama- mesuguseid sotsiaalseid eesmär- meeldis. tukogu üha enam multifunktsionaalne info- ja kultuurikeskus, ke. Raamatukogud toetavad in- Ka Oodi nime sai raamatu- kus inimene saab tunda end vabalt ja rahuldada oma igapäe- novaatilist atmosfääri, soodus- kogu üldrahvaliku konkursi tu- vaseid vajadusi. Nüüd kavandatakse nii sisult kui ka vormilt raamatukogusid, mida iseloomustab ühisnimetaja elustiil ja väljend tavad teadmiste hankimist, õp- lemusena. Nimi valiti 2600 pak- “living room“ (“elutuba“). pimist ning pakuvad loovat kesk- kumise seast, millest erinevaid Mõte korraldada Viimsis seminar, et muuta suhtumist raama- 21 aastat tagasi vändatud Danny Boyle’i kultusfilmile konda.” oli 1600. Nime valis žürii ning tukogudesse ka Eestis, tekkis suhtlemisel Soome kolleegidega, “Trainspotting” on sepitsetud järg. Oodi avatakse 2018. aasta see tehti teatavaks väga erilisel sest taas on vajadus olulisteks muudatusteks ka meie raamatu- detsembris ja prognoositakse, moel – veidi enne aastavahe- kogudes. Kuna Viimsi raamatukogu arengukava 2016–2020 näeb 21 aastat tagasi väntas Danny Boyle “Trainspottingu”, et seal hakkab käima u 2,5 mil- tust kirjutati Oodi ilutulestiku- ette strateegilise eesmärgina just nii sisult kui vormilt (hoone!) millest sai tõeline kultusfilm. Nüüd on aeg küps järje jaoks jonit inimest aastas. Raamatu- ga Helsingi taevasse. Nime pak- kardinaalseid muutusi, oli seminari ajastatus igati põhjendatud. ning järgmisel nädalal jõuavadki Renton, Spud, Sickboy kogu on avatud iga päev kell kus Mirja Lounameri Espoost. ja Begbie tagasi suurele ekraanile. Ewan McGregori ke- hastatav Renton otsustab peale 20 aastat tagasi kodukan- ti naasta, see aga pole esmapilgul just kõige mõistlikum otsus, arvestades, kuidas ta omal ajal kamraadidest lahku läks. Ning eks esmakohting toobki talle nii mõnegi mar- rastuse ja rullis silmaaluse. Üsna pea aga lastakse minevi- kul minna ja uued rikastumisplaanid võtavad aina suuremaid tuure. Kas on tegu uhkelt sirge seljaga seisva värske nägemusega või soojendatud vana supiga, saab igaüks ise kinos jälgida. Ulmefilmihuvilistel tasub sammud kinno seada 24. märt- sil, sest just siis esilinastub teos nimega “Elu”. Jutustab see grupist astronautidest, kes Marsi missioonilt naastes asuvad analüüsima Punaselt planeedilt võetud proove. Ning üsna pea saavad meeskonna kahtlused ja lootused tõeks – tegu ongi esimese planeedilt leitud organismiga. Kostub nagu nüüd jätkuks film šampanjaklaaside kõlina ja Nobeli preemia gaalaga, kuid võta näpust. Marsilt leitud ainurakne pole sugugi nii süütu avastus kui esialgu kõigile paistis. Osades Jake Gyllenhaal, Ryan Reynolds, Hiroyuki Sanada ja Rebecca Ferguson. Ja lõpetuseks midagi lõbusamat. Willie, Joe ja Ali on kolm eluaegset sõpra, kelle pensionipõlv muutub üsna pil- viseks, kui nad oma kogumispensionist ilma jäävad. Näpu- ga saavad mehed näidata vaid ühe, meeste raha hoiustanud panga peale ning nii idaneb ka tavatu plaan – korraldada oma majandusliku seisu parendamiseks pangarööv. See pole aga päris mõeldud-tehtud ettevõtmine, eriti kui härra- del on vanust 80 kandis... Osades Oscari võitjad Morgan Freeman, Alan Arkin ja Sir Michael Caine. Viimsi kino

12 10. märts 2017 VIIMSI TEATAJA KULTUUR Erik Schmidti maalide keeruline teekond Mallorcalt Viimsi muuseumi Kümme aastat tagasi saabus Rannarahva muu- Erik Schmidti meenutades seumi Hispaania marki- 21. veebruari pärastlõunal kogunes Rannarahva muuseumi dega ümbrik. Kirja saatja seltskond külalisi, kel kõigil isiklik tutvus Naissaarelt pä- oli härra Erik Schmidt. rit eestirootslasest meremehega, mitmete raamatute au- toriga, Prantsuse kõrgemas kunstikoolis õppinud nimeka 2006. aastal jõuti kokkuleppe- kunstniku Erik Schmidtiga. le, et toonase Viimsi koduloo- Kunstnik elas koos oma abi- muuseumi majas saab olema kaasa Kerstin Lindahliga pikki Erik Schmidti maalide püsiväl- aastaid Mallorca saarel, kus ta 14. aprillil 2014. aastal Palma japanek. Viimsi vallavalitsus haiglas suri ja läks sinna, kuhu lubas projekti toetada. Muu- on enne teda jõudnud paljud seumi esindus oli käinud Mal- Naissaare parimatest peredest lorca palmide all kunstnikuga pärit randlased – meremehed, ka- kohtumas. Eriku suur ateljee- lurid ja lootsid. Kindlasti ootasid Meremuuseumi teadur Vello ruum oli maast laeni maale täis sealpoolsuses tema kaugsõidu- Mäss. Foto Annika Koppel – meri ja laevad, Hispaania kaptenist isa August ja maailma- mägiküla elanikud oma lihtsa kuulsast stellaaroptikust onu Bernhard Schmidt. töö juures, Maroko naised vee- Muuseum oli riputanud oma ühe toa seinale terve kollekt- kannudega, beduiinid ja mao- siooni maale, mis vastavalt kunstniku soovile tema kodumaa- taltsutajad, Naissaare vaated, lule tagasi olid määratud jõudma. Näitusetuppa sisenedes püüab gematul arvul portreesid… Ko- kohe ukse kõrval pilku Hispaania hidalgo uhke paraadportree gu see kirev maalimaailm pidi – majesteetlikus poosis hispaania ülik, kunstnik ise. Ainus pilk 2008. aastal Viimsis uue kodu portreele annab vaatajale aimu, milline sisu selles keerulise leidma. Kunstiteadlane Ants elukäiguga mehes peitus. Näitusekülastajate hulgas tabas silm Juske kinnitas oma eksperdi- akadeemik Mihkel Veidermaad, dirigent Tõnu Kaljustet, poliiti- hinnangus: “Tegemist on äär- Kunstnik Erik Schmidt oma ateljees Mallorcal. Foto Rannarahva muuseum kut ja ühiskonnategelast Mari-Ann Kelamit jt. Nii mõnelegi jät- miselt produktiivse kunstniku- kus häid sõnu kunstniku meenutamiseks. Tõnu Kaljuste rääkis ga, kes pika elu jooksul on jed kaugetest maadest ja inimes- Plaanid ja tegelikkus Talle ei meeldinud näituse üle- kahjutundega Erik Schmidti unistuse mittetäitumisest – näha maalinud üle 600 maali. Sch- test, kellega ta oma pika kireva 2007.–2008. aastal pidi Viimsi viimine maja teisele korrusele, mõnd oma parimaist maalidest Eesti Kunstimuuseumi näituse- midti kogu tuleks eksponeeri- elu jooksul kohtus. Ent eksoo- koduloomuuseumis avatama veel vähem meeldis muuseumi saalide seintel. Küllap selline tõrjutus koputab kunagi kellegi da tervikuna muuseumis, mis tika ja kaugete maade juurest Erik Schmidti maalide püsinäi- plaan jätkata maalinäituse kõr- südametunnistusele? on ka kunstniku enda soov.” jõuab Erik Schmidt ikka ja jäl- tus ja mälestustuba Schmidtide val ka teiste näituste korralda- Allakirjutanule meenus peale näituselt lahkumist alles hili- Ja kus olekski veel parem paik le tagasi sinna, kus on ta juu- perekonna arhiivi materjalide- mist. Ühes kirjas ütles ta oma nemisega väga iseloomulik seik, mis haakub kunstniku ja presi- Naissaarelt pärit kunstniku maa- red. Tema salaarmastuseks jäi ga. Algul oli mõte paigutada mure otse välja: “Näitus Kiro- dent Meri omavaheliste suhetega. Peale oma Rohneeme tipus lidele, kui rannamuuseumi ma- Naissaar lapsepõlves kuuldud näitus maja esimesele, hiljem vi kalurikolhoosist võiks sel ju- paiknevasse elupaika kolimist – Uus Meremaale, nagu ta seda ja, kust kodusaar lausa üle me- lugude, tuttavate paikade ning aga teisele korrusele. Vallava- hul sattuda Schmidtide pere- vahel heatujuliselt kutsus – soetati sinna ka ilusajooneline moo- re kätte paistab? onu Bernhard Schmidti elu ja litsus lubas ettevõtmist rahas- konna arhiiviga “ühe katuse torpaat Ulrika, mis pidi proua Helle Meri kalapüügikirge maan- saavutustega. See ei olnud elu- tada ja ruumid korralikult ära alla”.” Ühist keelt leida ei õn- dada aitama. Plastikkerega paadi hoidmiseks puudusid kivisel “Tagasihoidliku kauge nostalgitsemine. Erik remontida. nestunudki. 2008. aastal pandi rannal aga elementaarsed tingimused ja paat sai viga. Mõlkida Naissaare poisi“ Schmidt jäädvustas Naissaare Hea kavatsus algsel kujul maalide ja Schmidti perekon- saanud kere lappimisega hakkasid tegelema töömehed paa- elutööst kadunud maailma oma raama- siiski ei teostunud. Muidugi tu- naarhiivi Viimsisse toomine ka- ditööstusest Saare Paat. Kaldaletõstetud paadi remontimise Naissaare laevakapteni pojana tutes. See on kunstniku pilgu- li ka masu peale, kuid see ei levi alla ning muuseumil ja val- plaane pidades juhtusin jutustama loo kunstnik Erik Schmidti- sündinud Erik Schmidt põge- ga nähtud Naissaar, kus mälu- olnud ainus põhjus. Ka muu- lal jäi suur kingitus saamata. le korraldatud eksklusiivsest meresõidust ümber Naissaare, kus nes 1943. aastal noore mehena pilte on interpreteeritud üsna seum ei olnud küsimust täies 2016. aastal annetas Erik kunstnik maale ei tahtnud minna, vaid nautis binokli vahendu- Eestist. Pärast kunstiõpinguid sarnaselt sellele, kuidas ta ise tõsiduses läbi mõelnud. Kunst- Schmidti lesk Kerstin Lindahl sel saare maastikke distantsilt vaadatuna. Ta oli vaimustuses lõunasöögist laevas, kus tema sõnade kohaselt lusikas supitald- New Yorgis ja Pariisis ning maaoma maalide valmimist kirjel- nik soovis näha oma maalide Rannarahva muuseumile 14 maa- rikus püsti seisnud. Jutu lõppedes helistas Lennart Meri kohe kerale ringi peale tegemist elas das: “Käin maalimas ja kõik alalist püsiväljapanekut. Muu- li. Muuseumisse jõudis ka foto- Mallorca saarele, sai kunstniku kätte ja esitas oma plaani. Ta ta Rootsis ja alates 1950. aasta- on tihti nii ilus, et sellele ei saa seumi jaoks oleks see tähenda- kogu ja arhiivimaterjalid. Te- kutsus Erik Schmidti suveks Eestisse väikesele meresõidule, kus test Mallorcal. Oma kutsumuse jaole. Pildistan salaja kohalikku nud Erik Schmidti personaal- gelikult on kõik väga hästi läi- kõige ees sõidaks meremuuseumi Mare soomusristlejana, talle leidis mees maalikunstnikuna, miljööd ja inimesi. Kui detailid muuseumiks muutumist ja sel- nud. Välja on pandud ilus väike järgneks aga Ulrika väikese miinilaevana ja külalistega pardal. kuid avaldas ka mitu raamatut. on jäädvustatud, siis oma atel- leks ei oldud valmis. Küll aga Schmidti maalide kogu. Muu- Ent nii nagu lennukate ideedega ikka juhtub, ei saanud sellestki Vaatamata pikale Eestist eemal- jees võin kombineerida. See ei oleks sobinud väljapanek, kus seum jätkab randlaste elu uuri- reisist asja, millest mul on väga kahju, siiski oli nauditav kuulda olekule säilitas ta lausa uskuma- ole mitte foto reprodutseerimi- maale vahetatakse, samal ajal, mist ja tutvustamist, Schmidti- kaht mõnusat vanahärrat heatujuliselt fantaseerimas ja mere- tult hea ja väljendusrikka eesti ne, vaid fotode kasutamine. kui osa neist seisab fondis. Loo- de arhiivimaterjal ja fotod anna- sõitu kavandamas. keele. Kunstnikul on võimalik sealt deti siiski kokkuleppele jõuda. vad sellele toeka lisa. Suur tänu, Nii Schmidti maalides kui välja jätta kõik, mis teda ei hu- Kuid kahtluseuss oli juba mi- Erik! Suur tänu, proua Kerstin! Vello Mäss ka raamatutes kajastuvad mul- vita, ja keskenduda olulisele.” dagi Erikule kõrva sosistanud. Külvi Kuusk Erik Schmidt ja tema onu Bernhard Erik Schmidtil oli elus bus alles postuumselt, siis juba les sageli erakirjades ning nii lidele on Rannarahva muuseu- lisaks oma kunstialasele eluajal hinnati tema äärmiselt mõnigi kord ka avalikkuses oma mil eriti hea meel ka materjali loomingule ning Naissaare täpseid optikaseadmeid. Näi- onu tegevuse üle. üle, mis kajastavad Eriku uu- ajaloo talletamisele veel teks parandas ta riikliku telli- Kuigi mõnikord ei läinud ringuid oma onu kohta. Eriku üks oluline roll – nimelt muse alusel Saksamaa suurte Eriku arvamus teiste uurijate materjal Bernhardi kohta jaga- aitas ta jäädvustada ja teleskoope valmistavate firma- omaga kokku, siis ei saa kuida- ti õigupoolest ära kahe asutuse tutvustada oma onu de toodangut. Sealjuures pidi gi üle ega ümber Eriku panu- vahel – üks osa läks Saksamaale Bernhard Schmidti elu ja tööde täpsus olema millimeet- sest sellesse, mida me geniaalse Hamburgi, kus Bernhard oma saavutusi. ritest suurem ning Bernhardil stellaaroptiku kohta tänapäeval elu lõpupoole töötas ning kus endal oli alles ainult üks käsi, teame. Erik pakkus ajaloolas- tänapäeval asub Bernhardi uu- Eriku onu Bernhard on arvata- sest varase nooruse ekperimen- tele haruldase võimaluse hei- rimisega tegelev keskus, ja tei- vasti kõige kuulsam Naissaarel di tõttu kaotas ta teise plahva- ta pilk Schmidtide ning oma ne osa jõudis Viimsisse Ranna- sündinud inimene üldse. Juba tuses. onu eraellu – tahk, mis ainult rahva muuseumi. noore mehena lahkus ta välis- Erik Schmidt võitles terve Bernhardi teadustööd uurides Oleme õnnelikud, et mõle- maale, et alustada õpinguid elu visalt oma onu elutöö õig- oleks jäänud täiesti kajastama- ma Naissaare suurmehe vaim- Rootsis, kuid õige pea liikus lase tunnustamise ning popula- ta. ne pärand on osaliselt jõudnud sealt edasi Saksamaale. Bern- riseerimise nimel. Ta kirjutas Tulles ajaloost tänapäeva, ringiga tagasi nende sünni- hardist sai tuntud stellaaroptik Bernhard Schmidti tööjoonised, kiri astronoom Linderile ja ta ise Bernhardi elust raamatu “Minu siis lisaks Kerstin Lindahli poolt maale. ja kuigi lõviosa kuulsusest saa- oma töökoja õuel Mittweida perioodil. onu Bernhard Schmidt” ja arut- annetatud Erik Schmidti maa- Maivi Kärginen VIIMSI TEATAJA 10. märts 2017 13 KULTUUR

Viimsi valla kultuurikalender 10.–30. märts

JUMALATEENISTUSED “Piirideta meri“ 29. märts kell 18 Laval: Marvi Vallaste 12. märts kell 12–15 30. märts kell 17 12. märts kell 11 T–R k 10–17; L,P k 12–17 President Lennart Meri mäles- VJ: Andrus Kuzmin Mänguasjade täika Noorte oma X-faktor Jumalateenistus armulauaga Rannarahva muuseumis tuskontsert Info ja broneerimine: Rannarahva muuseumis Viimsi noortekeskuses EELK Viimsi Püha Jaakobi Ansambel Vox Clamantis tel 5628 2261 kirikus Märts EELK Viimsi Püha Jaakobi Black Rose Pubis 13. märts kell 16 28. märts kell 14.30 Stendinäitus “Õnnelikud kirikus Loo ja kokka: vanade riiete Lauluvõistlus “Sinilind“ Jumalateenistus armulauaga taanlased” 18. märts kell 21 taaskasutus ja moeshow Viimsi Koolis EELK Randvere kirikus Viimsi raamatukogus KURSUSED, ÕPI- JA JUTUTOAD Black Rose Pubi õhtuprogramm Viimsi noortekeskuses 14. märts kell 18 Videodisko: Sass Nixon EAKATELE 16. märts kell 18 Märts Kohtumine Mihkel Rauaga Info ja broneerimine: 14. märts kell 16 12. märts kell 12 Palvus armulauaga Aili ja Toomas Vint “Valgus Sissepääs vaba! tel 5628 2261 Emakeelepäeva “Kahoot!“ Viimsi valla seenioride Keva- EELK Viimsi Püha Jaakobi maalt ja merelt“ Viimsi raamatukogus Black Rose Pubis Viimsi noortekeskuses dine suurkogu kirikus EELK Viimsi Püha Jaakobi kell 21 kell 15 Rahvamuusikaansambel Pirita, kirikus 18. märts kell 12–17 Jüri Homenja Youtuberi ABC juhendaja August Sarrap 19. märts kell 11 Mööbli restaureerimise kursused Pilet 3 € Randvere noortekeskuses Viimsi huvikeskuse saalis Jumalateenistus armulauaga Kuni 31. märts Lisainfo: www.tsunftijänes.ee Jussi Õlletoas EELK Viimsi Püha Jaakobi Hinge Jürgensoni maalide näitus Registreerimine: 15. märts kell 9 27. märts kell 13 kirikus Viimsi päevakeskuse saalis [email protected] 24. märts kell 21 Laste ja noorte kultuuriaasta Meeleolukas kontsert ja sünni- kell 14.30 Antiigi & Vanavara Galeriis Black Rose Pubi õhtuprogramm 2017 päevad Jumalateenistus Aprill Laval: Anna Curly Bänd MLA Viimsi Lasteaiad Simmo Randvere päevakeskuses EELK Randvere kirikus Stendinäitus “Estonia – riik ja 19. märts kell 19 DJ: Imre Mihhailov ja Sanne teatrifestival rahvas” Helimeditatsioon gongidega Info ja broneerimine: “Rannarahva laste lood“ VARIA 26. märts kell 11 Sissepääs tasuta! Vajalik eelregistreerimine: tel 5628 2261 Viimsi huvikeskuses 11. märts kell 10 Jumalateenistus armulauaga Viimsi raamatukogus [email protected] Black Rose Pubis Pärnamäe taaskasutusturg EELK Viimsi Püha Jaakobi Osalustasu: 10 € 16. märts kell 16 Viimsi huvikeskuses kirikus KONTSERT & TEATRIETENDUS Viimsi huvikeskuses 25. märts kell 21 Valmistame plakati teemal kell 14.30 11. märts kell 19 Black Rose Pubi õhtuprogramm “Mida me sööme?“ 15. märts kell 19 Jumalateenistus Komöödiateater: “Henrik SPORT Videodisko: Kaupo Mitt Viimsi noortekeskuses Viimsi mälumäng EELK Randvere kirikus Normanni uskumatud seiklused 17. märts kell 19 Info ja broneerimine: kell 15 Osalema on oodatud 4-liikme- New Yorgis“ Paarismängu tenniseturniir tel 5628 2261 Fotograafia töötuba algajatele lised võistkonnad 30. märts kell 18 Piletid: 15/12 € müügil Pileti- “Viimsi unetus“ Black Rose Pubis Randvere noortekeskuses Küsimused koostab Andres Palvus armulauaga levis ja huvikeskuse kontoris Registreerimine: kuni 16.03 kell 21 Kaarmann EELK Viimsi Püha Jaakobi K k 10–19 k 12, [email protected] Parvepoisid 20. märts kell 16 Rannarahva muuseumis kirikus Viimsi huvikeskuses Viimsi tennisekeskuses Jussi Õlletoas Loo ja kokka: täidetud kartulid Osavõtt 1 € 19. märts 2. aprill kell 11 15. märts kell 16.45 24. märts kell 14 LASTELE JA NOORTELE Viimsi noortekeskuses Jalgsi- ja kepikõndijate matk Jumalateenistus armulauaga Kõlavad Leedu, Eesti, Itaalia, Viimsi valla meistrivõistlused Aastaringsed programmid: “Tutvume koduvallaga“ EELK Viimsi Püha Jaakobi kirikus Hispaania heliloojate nii ujumises Veekeskkonnaprogramm – 23. märts kell 11 Buss V5 väljub haigla eest kell kell 13 originaalteosed kui ka trans- Viimsi Koolis Olen mere sõber Lastehommik: Külas on Jaak 10.53, seejärel kogunemine Jumalateenistus armulauaga kriptsioonid Sihtrühm: lasteaed, I-III kooliaste Juske Kelvingi külakeskuse juures Rohuneeme kabelis Esinevad Jelena Ossipova (kitarr), MEELELAHUTUS, MUUSIKA Meremehe 7 ametit Ürituse sihtrühm on Matka pikkus u 4,5 km kell 14.30 Oksana Sinkova (flööt) ja Ingrida 10. märts kell 21 Sihtrühm: lasteaed, I kooliaste 1.–3. klasside õpilased Matk kulgeb Kelvingi ümbruses Jumalateenistus Kuriene (kannel, Leedu) Black Rose Pubi õhtuprogramm Muinasaegsete kaupmeeste Eelregistreerimine: elise@ (laululava, jahisadam, Hallikivi, EELK Randvere kirikus Viimsi muusikakoolis Laval: Mart Abro ja Jana Liisa jälgedes näitusel “Hõbevalgeim. viimsivald.ee Kuusiku neem jms) kell 18 Johannson Rävala hiilgeaeg” Sissepääs vaba! Matk lõpetatakse ühiselt tee- Emmause missa 18. ja 26. märts kell 18 DJ: Lenny LaVida Sihtrühm: I-III kooliaste Viimsi raamatukogus joomise ja kiluvõileibadega EELK Viimsi Püha Jaakobi 21. ja 29. märts kell 19 Info ja broneerimine: “Seiklus Soome lahel” külakeskuses kirikus Viimsi muusikaliteatri etendus tel 5628 2261 Sihtrühm: lasteaed, I-III kooliaste 23. märts Matka korraldab VPÜ, info Broadway muusikaline Black Rose Pubis Eelregistreerimine: haridus- Moeaken tel 601 2354 NÄITUS komöödia “Drowsy Chaperone” [email protected] Viimsi Koolis Märts (“Unine saatja”) 11. märts kell 21 Programmid toimuvad gruppi- 30. märts Näitus “Eesti kaitseväe vormid Piletid: 10/5 € müügil Pileti- Black Rose Pubi õhtuprogramm dele ettetellimisel 24. märts kell 16 Viimsi Aasta naine 2016 1917-1940“ levis ja huvikeskuse kontoris Videodisko: Aivar Havi Rannarahva muuseumis ja Mälumäng Korraldaja: Viimsi Ettevõtlike Eesti Sõjamuuseumis K k 10–19 ja enne etenduste Info ja broneerimine: Viimsi vabaõhumuuseumis Viimsi noortekeskuses Daamide Assotsiatsioon algust kohapeal tel 5628 2261 Koostööprogramm Viimsi kinoga: Terviseklubis Harmoonikum Kuni 28. märts Viimsi huvikeskuses Black Rose Pubis “Kooliga kinno ja muuseumisse” 27. märts kell 16 Urmas Tartese loodusfotode kell 21 Eelregistreerimine: info@ Loo ja kokka: vaatame näitus “Midagi on veel“ 22. märts kell 16 Naistepäeva eri: esineb Indrek viimsikino.ee peeglisse Jälgi sündmusi koduvallas Rannarahva muuseumis Kevadkontsert sarjast Ventmann Viimsi noortekeskuses ka meie veebikalendrist “Hingemuusika“ Jussi Õlletoas 11. märts www.viimsivald.ee/12329 Kuni 30. aug Henri Zibo (akordion) Harjumaa kooliteatrite festival 27.–31. märts ja Facebooki lehe kalend- Erik Schmidti maalide näitus Mikk Langeproon (akordion) 17. märts kell 21 2017 Lasteraamatunädal rist “Sündmused vallas“. Näitused “Hõbevalgeim“ ja Viimsi päevakeskuses Black Rose Pubi õhtuprogramm Viimsi Koolis Randvere Koolis 14 10. märts 2017 VIIMSI TEATAJA SPORT

VPÜ matkab jälle MyFitness Viimsi Jooks 19. veebruaril toimus aasta esimene matk Rohu- neeme rannikul Nõukogude Liidu raketibaasis, kus praegusel ajal asuvad Viimsi suusarajad. tuleb sel kevadel taas MyFitness Viimsi Jooks Matkal osales 19 inimest, kaugemalt tulijad olid Randve- toimub 14. mail Viimsi rest. Matka lõppedes grilliti vorsti ja joodi pohlavarreteed. poolsaarel. Võistluskes- Järgmine VPÜ jalgsi- ja kepikõndijate matk sarjast kus, start ja finiš asuvad “Tutvume koduvallaga” toimub 19. märtsil. Buss V5 väl- Randvere teel Viimsi jub haigla eest kell 10.53, kes tulevad ise, siis kohtume südames. Teist aastat Kelvingi külakeskuse ees. Matka pikkus on u 4,5 km ja järjest toimub jooksupäev tee kulgeb Kelvingi ümbruses: laululava, jahisadam, möö- MyFitnessi eestvedamisel da mereäärset kallasrada jõuame Kuusiku lahe äärde, kus ning pika traditsiooniga asub kuulus Hallikivi ja 2 tulepaaki. Kuusiku neemelt viib Viimsi Jooks toimub juba kunagine otsetee Metsasihi teele, mis on läbitav talvisel 31. korda. ajal, muul ajal on see üle ujutatud. Jõudes Reinu teele suun- dume tagasi Kelvingi külakeskusesse, kus pakume kuuma Liikuma on oodatud nii lapsed teed ja maitsvaid võileibu. Kelvingi külavanem Ants Hem- kui ka täiskasvanud. Sel aastal bo-Lindemann räägib meile kindral Johan Laidoneri seltsi oleme erilist rõhku pööranud asutamisest. Matka juhid on Rein Kriis ja Volli Kallion. sellele, et jooksma pääseksid Info telefonil 601 2354. kõik, kes vähegi tunnevad, et Rein Kriis tahaks liigutada. Seetõttu on põ- VPÜ juhatuse liige hidistantside pikkused sel aastal 21,1 km (poolmaraton) ja 7,7 km. Käijatel ja kepikõndi- Viimsi tiigrid jatel on võimalik läbida 7,7 km pikkune distants. See rännak lä- võidutsesid Keilas bi Viimsi poolsaare on jõuko- hane kogu perele. Viimsi Tigers Gymi sportlased Remy Alliksoo ja Koolinoortele mõeldud ra- Maikel Astur võistlesid 23. veebruaril Keilas da kulgeb võistluskeskuse va- toimunud kickboxingu profivõistlustel Fightland. hetus ümbruses ja Viimsi tervi- Mõlema tiigri jaoks oli see esimene profivõistlus seradadel. Distantsi pikkuseks kodumaa pinnal. on 2,3 km. Kõigile Viimsi koolinoortele (kuni 17-aastased k.a) on jooks tasuta. Kõikidele väl- jastpoolt Viimsit tulijatele on osalustasu sümboolne 3 eurot. Lastejooksud toimuvad Viimsi kooli kõrval asuval uuel staadionil. Samas leiavad aset põnevad mängud ja kohal on vahvad tegelased, kes teevad Soojade ilmade saabudes saab juba Viimsi radadel jooksuks treenima hakata. Hetk möödunud aastal laste päeva meeldejäävaks. toimunud jooksupäevast. Foto Urmas Kamdron Pikemad distantsid kulge- vad nii Viimsi asula tänavatel me lahele ja Tallinna siluetile. kui ka mööda rannikut, kust 21,1 km pikkune rada viib pool- avanevad lummavad vaated Soo- saare tippu ja kulgeb tagasi keskusesse mööda imelisi vaateid pakkuvat Rohuneeme teed ning jookse soodsalt lõpus läbi vastselt renoveeritud Viimsi elaniku soodustuse Laidoneri pargi. Avastamisrõõ- Eriti väljakutseid pakkuv on Mai keskpaik on Eestis ta- (-20%) saamiseks tuleb mu jagub nii kohalikele kui ka põhidistantside viimased 2,5 km, valiselt soe ja päikseline ning Võidukas tiiger Maikel Astur. Foto Viimsi Tigers Gym teha vastav märge regist- neile, kes pole varem Viimsi kus tuleb ületada veel mõned loodus on oma täies ilus õitsele reerimisvormil, mille leiad poolsaart uudistamas käinud. järsemad tõusud ja laskumised. löönud. Eelnevalt on mehed võistelnud mitmeid kordi küll ama- www.myfitness.ee/event/ Joosta tuleb nii asfaltkattega teel Võib-olla otsustatakse just seal, Tutvu kindlasti võistluse ju- töörreeglitega Eestis ja profireeglitega edukalt ka Taimaal, viimsijooks2017/registreeru. kui ka kõvapinnasega metsa- kes pääseb poodiumile ja kes hendiga! kuid kodupubliku ees astusid mehed sellisel võistlusel rin- rajal. mitte. MyFitness gi esmakordselt. Amatöör- ja profireeglite peamine erine- vus seisneb selles, et profivõistlejatel ei ole pea- ega jala- kaitsmeid ning raundid võivad olla pikemad. Remy Alliksoo võistles kehakaalus kuni 77 kg, k-1 (kick- boxi) reeglitega raundidega 3x3 minutit. Remy vastaseks Spordist tulekul oli kogenud Pärnu Taipoksi klubi treener ja võitleja Toivo n 12. märtsil kell 11.30 toimuvad Viimsi Kooli spordikeskuses võistlevad Viimsi JK II ja Tallinna FC Flora U19. Pettinen, kel maha peetud juba rohkem kui 26 matši, mil- U14 Eesti MV korvpallis. n 19. aprillil kell 19 toimub Viimsi staadionil jalgpalli esiliiga lest võite 22. Võitlus oli äge kuni lõpusekunditeni. Kohtu- n 12. märtsil kell 16.30 toimuvad Viimsi Kooli spordikeskuses mäng, kus võistlevad Viimsi JK ja Nõmme JK Tallinna Kalev U21. nike otsusega anti matšile veel lisaraund. Remy Alliksoo U18 Eesti MV korvpallis. n 23. aprill kell 12 toimub Viimsi staadionil jalgpallimäng, kus suutis terve matši domineerida ja ka otsustavas lisaraundis n 12. märtsil kell 18.15 toimuvad Viimsi Kooli spordikeskuses võistlevad Viimsi JK II ja Saue JK Laagri. pani oma paremuse maksma ning võttis kindla võidu pär- U14 Eesti MV korvpallis. n 26. aprillil kell 19 toimub Viimsi staadionil jalgpalli esiliiga naka üle. n 18. märtsil kell 12 toimub Viimsi staadionil jalgpallimäng, kus mäng, kus võistlevad Viimsi JK ja Keila JK. Maikel Astur võistles kehakaalus kuni 75 kg, k-1 (kick- võistlevad Viimsi JK II ja JK Tabasalu. n 1. mai kell 15 toimub Viimsi staadionil jalgpallimäng, kus võist- boxi) reeglitega raundidega 3x3 minutit. Tema vastaseks n 26. märtsil kell 18 toimub Viimsi staadionil jalgpallimäng, kus levad Viimsi JK II ja SK Imavere Forss. oli kogenud võistleja Taur Guitor (Kevin Renno) Võitlus- võistlevad Viimsi JK II ja FC Nõmme United. n 6. mai kell 14 toimub Viimsi staadionil jalgpallimäng, kus võist- spordi Akadeemiast. Guitoril on peetud 32 matši, millest n 31. märtsil kell 19.30 toimuvad Viimsi Kooli spordikeskuses levad Viimsi JK II ja JK Tabasalu. ta on võitnud 20, sh 7 nokaudiga. Nende kahe mehe vahe- I liiga kodumängud käsipallis, kus vastamisi lähevad HC Viimsi/ n 7. mail kell 16 toimub Viimsi staadionil jalgpalli esiliiga mäng, line matš oli üks õhtu oodatuimaid, kuna tiiger Maikel oli Tööriistamarket ja Põlva Tarbijate Ühistu. kus võistlevad Viimsi JK ja Tartu JK Tammeka U21. eelneval päeval toimud pressikonverentsil lubanud Guitori n 1. aprillil kell 11.15 toimuvad Viimsi Kooli spordikeskuses U16 n 21. mai kell 14 toimub Viimsi staadionil jalgpallimäng, kus nokauteerida. Võistlus oli pingeline, aga tiiger Maikel As- Eesti MV korvpallis. võistlevad Viimsi JK II ja Türi Ganvix JK. tur suutis oma parema tehnika maksma panna ning võitis n 1. aprillil kell 16 toimuvad Viimsi Kooli spordikeskuses U16 n 3. juunil toimub traditsiooniline Viimsi rattaretk. endast kogenumat vastast kindlalt kohtunike häältega 3:0. Eesti MV korvpallis. n 3. juunil kell 13 toimub Viimsi staadionil jalgpalli esiliiga mäng, Viimsi tiigrid võidutsesid sel õhtul kahekordselt, või- n 7.–8. aprillil toimub Viimsi Kooli spordikeskuses meeste II liiga kus võistlevad Viimsi JK ja Raasiku FC Joker. dud saavutati endast tunduvalt kogenumate vastaste üle. 4 parima võistkonna finaalturniir (Final Four). n 4. juuni kell 12 toimub Viimsi staadionil jalgpallimäng, kus Viimsi Tigers Gym tänab kõiki oma toetajaid ja fänne, kes n 9. aprillil kell 19 toimub Viimsi staadionil jalgpalli esiliiga võistlevad Viimsi JK II ja Pärnu JK Vaprus II. tulid Keilasse häälekalt meie sportlastele kaasa elama. mäng, kus võistlevad Viimsi JK ja Nõmme Kalju FC U21. n 18. juuni kell 16 toimub Viimsi staadionil jalgpalli esiliiga Ivo Pukk n 12. aprill kell 19 toimub Viimsi staadionil jalgpallimäng, kus mäng, kus võistlevad Viimsi JK ja Kohtla-Järve JK Järve. VIIMSI TEATAJA 10. märts 2017 15 SISUTURUNDUS Midagi sobivat igale naisele Naistepäev on küll möö- Epp Mihkels “Mereannid. Kre- igatseb sind ning kutsub en- Lahutusjärgses masenduses das, aga see ei tähenda, vetist kalmaarini” daga kaasa – kes siis sellised Rachel (Emily Blunt) möödub et naistele enam midagi Mereannimaailm on kirju sõnu kuulda ei sooviks. Nagu iga päev rongiga majast, milles kinkida ei võiks. Kindlasti ja rikkalik – eri meredes elut- üks fänn tabavalt kirjutas, siis elava näiliselt täiusliku paari võib! Ja kui teised seda sevad krevetid, erinevad kar- Ed Sheerani laulud kas pane- elu ta endale ette kujutama hak- ei tee, siis saavad naised bid, kalmaarid, kaheksajalad, vad sind nutma või tekitavad kab. Ühel hommikul aga näeb endale loomulikult ka ise krabid, vähid jne rikastavad pal- soovi taas armuda… Muide, ta midagi šokeerivat ning leiab sobivaid kingitusi valida. jude maade toidulauda. Et ka ebaoluline, kuid siiski põnev end keset lahti rulluvat mõista- meie kauplustes on mereande fakt – laulja keha katab enam tust. Paula Hawkinsi bestselle- Viimsi Keskuse Apollo raama- üha laiem valik, aitab raamat kui 100 tätoveeringut. ri “Tüdruk rongis” kohandasid tukaupluse juhataja Helen Vald- nende molluskitega paremini ekraanile Erin Cressida Wilson ma annab nõu, milliseid värske- tutvust sobitada. Raamatusse on Pilt ütleb rohkem kui ja Taylor. Neile, kes eelistavad maid raamatuid, muusikaplaa- kogutud lihtsalt ja kiiresti val- tuhat sõna filmidele siiski raamatuid, on ka te ja filme naistele kinkida võiks. mivad toidud, mida saab val- Kui ta armastab romantilisi ko- vastav versioon poes olemas. Heleni sõnul on viimsilased suu- mistada meile kättesaadavatest möödiaid… “Bridget Jonesi Kui teda panevad õhkama red raamatusõbrad, samuti os- mereandidest. beebi” DVD ajaloolised armastuslood… tetakse hea meelega CD-sid ja Bridgeti elu on taas rööpas “Eemal hullutavast ilmakä- ka DVD-sid. “Midagi sobivat Maestro, muusika! ja kontrolli all, miski ei saa se- rast” leiab endale igaüks, aga meie Kui ta unistab millestki ena- da võssa juhtida. Kuid siis tõm- “Eemal hullutavast ilmakä- lemmikuimad värskelt ilmunu- mast… “Fifty Shades Darker” bab asjaliku karjäärinaise armu- rast” on kaunis armastuslugu, test on järgnevalt kirja pandud.” filmimuusika CD elu üles ootamatud pöörded ja mille aluseks Thomas Hardy sa- Kõigepealt raamatutena best- Bridgeti linade vahele maandub manimeline klassikateos. See Raamatud on sõbrad, selleriteks muutunud, seejärel kuum kutt Ameerikast. Särava lugu jutustab iseseisvast, kau- Tänavu jaanuaris tunnustati Eesti muusikaauhindade jagamisel kes iial ei reeda Karl-Erik Taukarit aasta meesartisti tiitliga. Lisaks sai tunnustust ka filmidena kriitikute poolt maha naeratusega võluvalt sõnaosav nist ja kindlameelsest noorest Kui ta vajab veidi olulist ja elu- tema uus plaat, mis pärjati aasta poppalbumi, aasta albumi tiitliga. tehtud (kuid siiski vaatajaid kin- äpimiljonär Jack on kõik see, naisest nimega Bathsheba Ever- list suunamist… Groh Verlag Fotod tootjad no meelitanud!) temaatika on mida Darcy teps mitte ei olnud. dene (Carey Mulligan), kes “100 asja, mida iga naine jõudnud loomulikult ka muusi- Kuid ka Darcy ei ole Bridgeti tõmbab ligi kolm täiesti erine- vähemalt korra elus tegema me, on kahekümne esimese sa- kana plaadile. Kellel E.L. Jamesi universumist veel lõplikult lah- vat kosilast: lambafarmer Gab- peaks” jandi särav, vallatu ja hõrk pere- erootilise bestselleri ekranisee- kunud. Kui Bridget ühel ime- riel Oak (Matthias Schoenaerts), Naised, räägime nüüd päris konnalugu. ringud elamusi on pakkunud, kenal päeval avastab, et ta on keda paelub tüdruku kindlameel- ausalt – meie elu võib tõesti ol- Kui tema prioriteediks on saavad end temaatiliste lugu- sedapsi, jätkub peamurdmist sus; Frank Troy (Tom Sturridge), la üks põnev seiklus, või mis? terviseteemad… Eva Pettinen dega ka mujal sobivale lainele kauemaks, sest isakandidaate on kena ja meeletu ohvitser; ning Ole siis diiva või lihtsalt sõb- “Kõigile naistele. Kuidas pü- kanda lasta. täpselt kaks… William Boldwood (Michael rants, ostukuninganna või maa- sida terve?” Kui talle meeldib tantsida… Kui ta naudib ootamatu lõ- Sheen), ümbruskonna jõukaim ilmaavastaja – naise rollid te- Iga naise unistus on elada Karl-Erik Taukar “Kaks” CD puga põnevikke… “Tüdruk ja ihaldatuim poissmees. ma elus on sama kirjud kui tasakaalus, tervet, pikka ja õn- Komeedina kohalikku muu- rongis” DVD Helen Saluveer maailm ise. See raamat siin on nelikku elu. “Kõigile naistele. sikataevasse lennanud Taukar väike juhend võimalustest, mi- Kuidas püsida terve?” lähtub 21. pikemalt tutvustamist ei vaja da sa kindlasti kasutama peak- sajandi Eesti naise elust ja va- – tema laulude saatel nõksuta- sid: need on ulakad, hullud, jadustest. Raamat kajastab ter- vad puusi nii lasteaialapsed kui ägedad ja 100% naiselikud. vise, keskkonna ja liikumise tee- Filmi vaadata, raamatut lugeda, ka juba väärikat iga nautivad Kui ta eelistab köitvaid pe- masid. Kõik peatükid kesken- muusikat kuulata… ja seda naised-mehed. Plaadil on ole- rekonnadraamasid… Curtis Sit- duvad tervena olemisele, ühen- kõike siis, kui kõrval on tass mas kõik tema tuntud hittlood tenfeld “Väärt mees” dades eri põlvkondade naised kuuma teed. nagu “Lähedal”, “Tähti täis on New York Timesi menuau- tervikuks. öö” jm. “Omanäoline, tehnili- tori Curtis Sittenfeldi sulest il- Kui teda köidab müstika… ja toimida oma südame järgi! selt keerukam, aga siiras ja aus,” munud “Uhkuse ja eelarvamu- Marilyn Kerro “Saatuse pee- “Ei ole midagi tähtsamat kui on Karl-Erik ise plaati iseloo- se” tänapäevases stiilis ümber- gelpilt” armastus,” kinnitab Marilyn ja mustanud. jutustus on ühtaegu nii austus- Raamatus räägib Marilyn, annab nõu, kuidas suhet hoida, Kui talle meeldivad ilusad avaldus Jane Austenile kui ka kuidas ta leidis oma kutsumu- kuidas eristada armastust ki- sõnad… Ed Sheeran “Divide” julge kirjanduslik eksperiment. se. Ent ennekõike on siin kirju- rest, kuidas andestada, paran- Aastas kogu maailmas sa- Soe ja samas vaimukas “Väärt tatu inspiratsiooniks sulle – et dada suhteid lähedastega jpm. du kontserte andev Ed Sheeran mees”, mis käsitleb soo-, klas- julgeksid elada, uskuda endas- Kui talle meeldib köögis on paljude naiste mõtetes. Ta si-, armastuse- ja pereproblee- se, langetada olulisi otsuseid toimetada… Mari-Liis Ilover, on armunud sinu kehasse, ta

Eesti mee päevad Lillepaviljonis Eesti Meetootjate Ühendus korraldab 11. ja 12. märtsil kell 10–17 Tallinna Lillepaviljonis (Pirita tee 26) Eesti mee päevad. Ürituse eesmärk on propageerida puhast eestimaist mett, meie mee ja mesindussaaduste kõrget toiteväärtust, häid ter- vendavaid ja hügieenilisi omadusi; tutvustada tarbijaile kodu- maise mee tootjaid ja luua mõlemale poolele kasulikke vas- tastikuseid kontakte. Kuna üritus toimub kevadel, pärast gripilainet, siis pakume loengutel rohkesti teadmisi mesindussaadustega organismi tugevdamisest. Tutvustame vanu loodusravivõtteid. Kohapeal pakuvad mesinikud degusteerimiseks erinevat mett ja jaga- vad teavet mesindussaaduste liigi, päritolu, omaduste ja kasutamise kohta. Müügil on tootjahinnaga mitmekesises valikus Eestist pärit mett. Saab osta mesindussaadusi (taruvaik, õietolm, tervista- vad ja kosutavad meesegud jm), aga ka ravimtaimi ning teisi loodustooteid, samuti mesindussaadustest ja loodustoodetest valmistatud preparaate ja kosmeetikat. Võib osta ehteid, laias valikus käsitööd, kosmeetikat, keraamikat, parfümeeriat, loo- dusakvarelle, samuti huvitavat kirjandust. Toimub ka loterii “Iga loos võidab”. Meepäevad on kogupereüritus. Lastele räägib mesinik Hin- ge Laur mesilaspere elust, lapsed saavad mesilasi joonistada ja värvida. Saab ka voolida plastiliinist, mis sisaldab mesilasvaha. Kohvikus pakutakse meesööke ja -jooke, taustaks muusika. Sirka Arro EMÜ juhatuse liige 16 10. märts 2017 VIIMSI TEATAJA TÖÖKUULUTUSED

Viimsi Vallavalitsus kuulutab välja avaliku konkursi, millega ootab oma kollektiivi Viimsi Vallavalitsus kuulutab välja avaliku konkursi millega ootab oma kollektiivi teotahtelist ja koostööle orienteeritud asjatundlikku ja pühendunud huvihariduse ja sporditöö koordinaatorit EHITUSJÄRELEVALVE INSPEKTORIT, Teenistusülesanded: kelle peamisteks ametiülesanneteks on ehitusjärelevalve teostamine Viimsi valla territooriumil ja Huvihariduse ja sporditöö koordinaator korraldab koostööd vallas tegutsevate munitsipaalhuvi- kasutuslubade menetlemine. koolidega ja eraõiguslike huvikoolidega; planeerib ja aitab korraldada valla spordiüritusi koostöös teiste asutuste või organisatsioonidega; arendab valla huvihariduse ja sporditöö valdkonda; osaleb Nõuded kandidaadile: valdkondlikus järelevalve- ja kontrollialases tegevuses; aitab korraldada haridus- ja kultuuriameti asja- • ehitusalane kõrgharidus; ajamist ja dokumendihaldust ning kujundab koostöös valla teenistujate ja valla asutustega Viimsi • eelnev erialase töö kogemus (vähemalt 3 aastat), sh töökogemus väärteomenetlejana; valla kultuuri- ja spordielu. Tööülesannete hulka kuulub ka valdkonda puudutavate toetuste määra- • kohaliku omavalitsuse süsteemi ja seda reguleerivate õigusaktide tundmine; mise menetlemine ning sihtfinantseerimislepingute sõlmimise ja järelevalve korraldamine. • valdkondlike õigusaktide ja dokumentide ning seadusega kohaliku omavalitsuse pädevusse Nõuded kandidaadile: antud küsimustes ja ülesannetes orienteerumine; • kõrgharidus; • väga hea eesti keele oskus, vene keele oskus ning lisaks ühe võõrkeele oskus suhtlustasandil; • teadmised omavalitsussüsteemist ja seda reguleerivate õigusaktide tundmine, orienteerumine • hea suuline ja kirjalik eneseväljendusoskus; seadustega valla pädevusse antud küsimustes oma töövaldkonnas, valdkonda reguleerivate õigus- • otsustus- ja vastutusvõime ning kohusetundlikkus, põhjalikkus ja täpsus; aktide tundmine ja rakendada oskamine; • algatusvõime ja väga hea pingetaluvus; • väga hea eesti keele oskus ning vähemalt ühe võõrkeele oskus suhtlustasandil; • väga hea meeskonnatöö oskus; • hea suuline ja kirjalik eneseväljendusoskus; • analüüsivõime ja oskus lahendada keerukaid situatsioone; • otsustus- ja vastutusvõime ning kohusetundlikkus ja täpsus; • heal tasemel arvutikasutamise oskus, sealhulgas ametikohal vajalike teksti- ja tabeltöötlus- • pingetaluvus; programmide ning teiste arvutiprogrammide ja andmekogude kasutamisoskus; • valmidus meeskonnatööks ja selle juhtimiseks; • B-kategooria juhiloa olemasolu. • heal tasemel arvutikasutamise oskus (MS Office kontoritarkvara). Omalt poolt pakume: Kasuks tuleb: • eneseteostamise ja -täiendamise võimalusi; • eelnev töökogemus avalikus teenistuses või huvihariduse- ja sporditöö valdkonnas; • vaheldusrikast ja huvitavat tööd. • spordi- ja huviharidusevaldkonna mitmekülgne tundmine. Kandidaatidel palume esitada: Omalt poolt pakume: • avalduse koos kinnitusega, et ei esine asjaolusid, mis välistavad ametniku teenistusse võtmise; • sõbralikku ja toetavat meeskonda; • enesetäiendamise võimalusi; • motivatsioonikirja; • mitmekesist ja väljakutseterohket tööd. • elulookirjelduse (CV – sh valdkondlikud täiendkoolitused ja senise töökogemuse peamiste ülesannete kirjeldus); Kandidaatidel palume esitada: • haridust tõendava dokumendi koopia. • motivatsioonikiri; • elulookirjeldus (CV); Tegemist on ametikohaga avaliku teenistuse seaduse mõistes. • haridust tõendava dokumendi koopia. Kandideerimise dokumendid saata hiljemalt 27. märtsiks 2017 aadressil Nelgi tee 1, Viimsi alevik, Kandideerimise dokumendid saata hiljemalt 28. märtsiks 2017 aadressil Nelgi tee 1, Viimsi alevik, 74001 Harjumaa märgusõnaga “Ehitusjärelevalve inspektor” või digitaalselt allkirjastatuna e-posti 74001 Harjumaa märgusõnaga “Huvihariduse ja sporditöö koordinaator” või digitaalselt allkirjas- aadressil [email protected]. tatuna e-posti aadressil [email protected]. Lisateave: tööalane lisateave ehitusameti juhataja Jüri Kurba, tel 512 0095, Jü[email protected], Lisateave: tööalane lisateave haridus- ja kultuuriameti juhataja Janek Murakas, tel 602 8843, Janek. konkursiteemaline lisateave Nele Kilk, tel 602 8872, [email protected]. [email protected], konkursiteemaline lisateave Nele Kilk, tel 602 8872, [email protected].

Viimsi Vallavalitsus kuulutab välja avaliku konkursi, millega ootab oma kollektiivi Viimsi Vallavalitsus kuulutab välja avaliku konkursi, millega ootab oma kollektiivi asjatundlikku ja pühendunud asjatundlikku ja pühendunud TEHNOVÕRKUDE REGISTRI SPETSIALISTI, MAAMAKSU SPETSIALISTI, kelle peamised tööülesanded on valla tehnovõrkude registri pidamine, järjepidevuse ja aktuaal- kelle peamised tööülesanded on Viimsi valla maakasutuse andmekogu pidamine ja aktuaalsuse suse tagamine, geodeesiaalane töö, töö erinevate registritega, kaevamistöödel teostusjooniste tagamine, maamaksu andmete edastamine ning maamaksuga seonduvate küsimuste lahendamine, kontroll, teostusmõõdistuste alusel uute trasside kandmine registrisse ja registrikannete järjepi- maakorralduslike toimingute teostamine, maamaksu prognooside koostamine ning maamaksuga devuse tagamine. Samuti ka mõõdistus ja uurimistööde alusel olemasolevate andmete paranda- seotud määruste ettevalmistamine. mine registris. Nõuded kandidaadile: Nõuded kandidaadile: • maakorralduslik või geodeesiaalane keskeri- ja/või rakenduslik kõrgharidus; • geodeesiaalane keskeri- ja/või rakenduslik kõrgharidus; • eelnev, vähemalt 3-aastane erialase töö kogemus; • vähemalt 5 aastane topo-geodeetiliste mõõdistuste ja uurimistööde erialane töökogemus; • omavalitsussüsteemi ja seda reguleerivate õigusaktide tundmine, orienteerumine seadustega • omavalitsussüsteemi ja seda reguleerivate õigusaktide tundmine, orienteerumine seadustega valla valla pädevusse antud küsimustes oma töövaldkonnas, oskus rakendada valdkonda reguleerivaid pädevusse antud küsimustes oma töövaldkonnas, oskus rakendada valdkonda reguleerivaid õigusakte; õigusakte; • väga hea eesti keele oskus ning vene keele oskus suhtlustasandil; • väga hea eesti keele oskus ning vene keele oskus suhtlustasandil; • hea suuline ja kirjalik eneseväljendusoskus; • hea suuline ja kirjalik eneseväljendusoskus; • otsustus- ja vastutusvõime ning kohusetundlikkus ja täpsus; • otsustus- ja vastutusvõime ning kohusetundlikkus ja täpsus; • analüüsivõime ja oskus lahendada keerukaid situatsioone; • analüüsivõime ja oskus lahendada keerukaid situatsioone; • vajalikud teadmised ja kogemused geoinfosüsteemist ja andmebaasidega tööst MicroStation prog- • vajalikud teadmised ja kogemused geoinfosüsteemist ning andmebaasidega tööst MicroStation rammis; programmis; • heal tasemel arvutikasutamise oskus, sealhulgas ametikohal vajalike teksti- ja tabelitootlus- • heal tasemel arvutikasutamise oskus, sealhulgas ametikohal vajalike teksti- ja tabelitootlus- programmide ning teiste arvutiprogrammide ja andmekogude kasutamisoskus. programmide ning teiste arvutiprogrammide ja andmekogude kasutamise oskus. Omalt poolt pakume: Omalt poolt pakume: • sõbralikku ja toetavat meeskonda; • sõbralikku ja toetavat meeskonda; • eneseteostamise ja -täiendamise võimalusi; • eneseteostamise ja -täiendamise võimalusi; • vaheldusrikast ja huvitavat tööd. • vaheldusrikast ja huvitavat tööd. Kandidaatidel palume esitada: Kandidaatidel palume esitada: • avaldus koos kinnitusega, et ei esine asjaolusid, mis välistavad ametniku teenistusse võtmise; • avaldus koos kinnitusega, et ei esine asjaolusid, mis välistavad ametniku teenistusse võtmise; • motivatsioonikiri; • motivatsioonikiri; • elulookirjeldus (CV); • elulookirjeldus (CV); • haridust tõendava dokumendi koopia. • haridust tõendava dokumendi koopia. Tegemist on ametikohaga avaliku teenistuse seaduse mõistes. Tegemist on ametikohaga avaliku teenistuse seaduse mõistes. Kandideerimise dokumendid saata hiljemalt 14. märtsiks 2017 aadressil Nelgi tee 1, Viimsi alevik, Kandideerimise dokumendid saata hiljemalt 14. märtsiks 2017 aadressil Nelgi tee 1, Viimsi alevik, 74001 Harjumaa märgusõnaga “Tehnovõrkude registri spetsialist” või digitaalselt allkirjastatuna 74001 Harjumaa märgusõnaga “Maamaksu spetsialist” või digitaalselt allkirjastatuna e-posti aad- e-posti aadressil [email protected]. ressil [email protected]. Lisateave: keskkonna- ja planeerimisameti maa- ja geodeesiateenistuse peaspetsialist Aime Proos, Lisateave: keskkonna- ja planeerimisameti maa- ja geodeesiateenistuse peaspetsialist Aime Proos tel 602 8817, [email protected], konkursiteemaline lisateave Nele Kilk, tel 602 8872, tel 602 8817, [email protected], konkursiteemaline lisateave Nele Kilk, tel 602 8872, [email protected]. [email protected]. VIIMSI TEATAJA 10. märts 2017 17 REKLAAM

REAKUULUTUSED

TEENUS MÜÜK n Vilunud kodukoristaja teeb hoolduskoristust, suur- n Müüa pit-bullterjeri kutsikad (4 kuud, Euroopa puhastust ja peseb aknaid. Hinnad soodsad. Tel pass, meditsiiniline ja psüühiline kontroll tehtud) Viimsi Vallavalitsus otsib 5677 0103. Muugal. Tel 5378 7804.

ERIVAJADUSTEGA LASTELE TUGIISIKUID n Viljapuude ja hekkide lõikus. Tel 5663 0024. n Pellet premium 175 €/960 kg, erinevad puitbri- ketid al 140 €/960 kg, lepp ja kask kotis, kivisüsi. Tugiisiku ülesanneteks on: n Tänavakivide paigaldus. Sillutisekivide ja ääreki- Vana-Narva mnt 9 laost müüme ka paki kaupa. Tel • lapse abistamine, juhendamine ning toetamine õpetaja juhendatud tegevuste läbiviimisel laste- vide paigaldus Tallinnas ja Harjumaal. Kogemus 10 a, 5692 4924, 637 9411, www.leilibrikett.ee. aias ja koolis; kvaliteetne lõpptulemus! Tel 525 5851, www.ormi- • lapse abistamine, juhendamine ning toetamine vanema juhendatud tegevuste läbiviimisel ko- kivi.ee, [email protected]. n Tasuta tulehakatis 5 võrku kaasa, soovi korral. dukeskkonnas ja avalikus kohas. Müüa kütte- ja kaminapuud, lahtiselt, 40 L/60 L võr- n Viljapuude ja hekkide hoolduslõikus. Soodsad hin- gus, klotsid ja tulehakatis 40 L võrgus ja lehtpuu Ootused kandideerijale: nad! Tel 5626 3857. saepuru kotis. Tel 501 8594, kaminapuu.ee. • sõbralikkust, kohusetundlikkust ja füüsilist aktiivsust. n Antiikkrohv, kindakrohv. Tel 5897 9293, Janek. FB n Liuguksed ja garderoobid. Hinnad soodsad, ga- Kasuks tuleb Antiikkrohv, [email protected]. rantii. Tel 502 9075. • varasem kogemus erivajadustega lastega tegelemisel; • üldised teadmised meditsiini valdkonnas; n Viljapuude, ilupuude ja põõsaste lõikamine, hek- n Liiv, killustik, graniitkillustik, freesasfalt, sõelutud • B-kategooria autojuhiloa olemasolu. kide pügamine, haljastustööd. Pikaajalised koge- põllumuld, haljastusmuld, täitemuld jm puisteveod mused, kvaliteetne töö. Tel 5564 7029. hea manööverdusvõimega soodsal väikekalluril ku- Lisainfo ni 6 tonni. Tel 525 2632. Tugiisikuteenuse osutamine toimub täis- või osalise koormusega, brutotasu alates 5.00 eurot tunnis. n Tomsolar OÜ pakub puhastus- ja koristusteenu- seid. Sisepuhastustööd, välipuhastustööd ja eritööd n Puitbrikett 960 kg alus 149 . Puidugraanul 990 kg Kandideerimise dokumendid saata hiljemalt 16. märtsiks 2017 aadressil Nelgi tee 1, Viimsi alevik, € (kokkuleppel). Kontakt: [email protected], tel 5553 alus 185 €. Rohkem infot kodulehelt balticpellet.ee 74001 Harjumaa märgusõnaga “Tugiisik” või digitaalselt allkirjastatuna e-posti aadressil Britta. 8308. või tel 5891 5954. Hinnad sisaldavad kojuvedu Lää- [email protected]. nemaal. Lisateave: Britta Pärk, tel 602 8826 või 5624 4822, [email protected]. n Teostame viljapuude ja hekkide lõikustöid. Pika- ajaline töökogemus. Info tel 521 6037. n Müüa kuivad kaminapuud võrkudes: haab , lepp, kask. Toon ise kohale. Hind alates 2.50 €/ võrk. Tel n Üldehitus, katused, fassaadid ja viimistlustööd. 529 4557. Tel 5352 9476, e-post [email protected]. TÖÖ n Vanaraua ja kodumasinate äravedu: torud, vinklid, n Kardinasalong pakub tööd õmblejale. Tel 5647 Laias valikus ja soodsa hinnaga madratsid ja Katuste süvapesu aiapostid, võrk, pesumasinad, pliidid, vannid, kraa- 8891, [email protected]. voodid (erimõõtudes ja värvimine. nid, mahutid, masinad, seadmed, kaablid, mooto- tellimise võimalus). Veerennide rid jne. Õuest, garaažist tasuta, korterist 10 €. Külm- n Viimsi kaubanduskeskuses olev riidekauplus otsib Soodsalt uued naiste- ja Reklaami puhastus ja akende kapid, telerid 10 €. Tel 5550 5017. oma kollektiivi rõõmsameelset, kohusetundlikku ja lasteriided, jalatsid, pesu. ehted – otse USAst. Viimsi Teatajas ausat müüjat. Töö vahetustega. Kui oled sellest Poes [email protected] Täpsem info: n Osutan veoteenust, kolimised ja väiksemad veod pakkumisest huvitatud, siis saada oma CV luong@ “Riietering” tel 5638 8994, BOXERiga Peugeot 2 tonni. Tel 5660 0585, Sulev hot.ee. Viimsis, Randvere 6, e-post: kpe.kpe@ Paas. II korrusel. mail.ee, Uve. OST JA MUU n Autokool PLEKK-LIISU OÜ Viimsis, Kaluri tee 3. n Ostan teie kasutuseta jäänud sõiduauto, võib olla Auto-, mootorratta-, rollerijuhi kursused. Lõppast- ka vene auto ja remonti vajav. Tel 5629 8239. me- ja pimeda aja koolitused. Ka lisasõidutunnid, valmistumine riiklikuks sõidueksamiks. Automaat- n Ostan teie auto. Võib olla ka remonti vajav. Võib ja ka manuaalkäigukastiga uued õppesõidukid ja olla ülevaatuse ning kindlustuseta. Pakkuda võib kogemustega, rahulikud õpetajad. www.plekklii- kõiki mudeleid. Tasu kohe! Tel 5835 8133. su.ee, [email protected], tel 511 9209, 610 9299, Indrek Palu. n Annan järeleaitamistunde reaalainetes (põhikool ja gümnaasium). Tel 514 9154. n Kogenud puuhooldajad teostavad ohtlike puude raiet ja puude hoolduslõikust. SOODSAD HINNAD. n Ostan sõidukõlbliku auto. Pakkuda võib ka remon- Tel 522 0321, www.arbormen.ee. ti vajavat või seisma jäänud autot, samuti vana- rauaks muutunud autosid. Kuulutus ei vanane. Tel n Korstnapühkija ja pottsepa teenused. Ohtlike 5457 5055. puude/okste langetamine. Lumekoristus. E-post [email protected], tel 5348 7318. n Tasuta äravedu – mööbel, kodutehnika, nõud, riided, raamatud jm, mis on korralikud ja kasutus- n Elukutseline õmbleja (üle 40 aasta kogemust) teeb kõlblikud, kuid teie kodus enam kasutust ei leia. Viimsis, Aiandi teel parandus- ja õmblustöid. Teave Edendame keskkonnasäästlikku tarbimist, toime- kell 9–19 tel 5625 1195, Tiiu. tame teie asjad uutele õnnelikele omanikele. Tel 5322 6290. n Ohtlike puude eemaldamine, võsa lõikus. Tööta- me 7 päeva nädalas. Tel 5623 0373, Randy. Helista n Ostan kasutatud raamatuid, trükiseid ja post- julgelt ja leiame lahenduse! kaarte. Lisaks pakuvad huvi mündid, paberrahad, märgid, medalid ja ordenid. Pakkuda võib kõiki kol- n Katuste süvapesu ja värvimine. Veerennide pu- lektsioneeritavaid esemeid. Lisainfo tel 5399 6098, hastus ja akende pesu. Täpsem info tel 5638 8994, Rene. e-post [email protected], Uve. n Ostan EW- ja ENSV-aegseid rinnamärke (ka Nor- n Litsentseeritud korstnapühkija pakub teenust. ma märgid), vanu postkaarte ja fotosid, vanaraha, Akti väljastamine kindlustusseltside jaoks. Tellimi- vanu dokumente ja trükiseid ning muid kollektsio- ne tel 5877 1665 või [email protected]. neerimise esemeid. Tel 602 0906 ja 501 1628, Tim.

n Korstnapühkija ja Pottsepp OÜ pakub korstnapüh- n Ostame kokku igasugu antiiki ja vanavara – pak- kija ja pottsepa litsentseeritud teenuseid Viimsis ja kuda võib kõike, mis tundub vana ja millel on aja- Meriväljal . Korstnapühkija akti väljastamine Pääs- looline väärtus. Tel 5891 0821. teameti ja kindlustusseltside jaoks. Küttekollete ehitus ja remont. Tel 5690 0686, korsten.korda@ gmail.com.

n Lammutus- ja koristustööd koos äraveoga, koli- misteenus, tänavakivide paigaldus. Kontakt: tel 554 0865, [email protected], www.lagleehitus.eu.

n Liiva, killustiku ja multiliftauto veoteenused, kon- teineri rent, vee ja kanalisatsiooni sise- ja välis- tööd, traktoritööd. Tel 507 4178. 18 10. märts 2017 VIIMSI TEATAJA REKLAAM VIIMSI TEATAJA 10. märts 2017 19 REKLAAM 20 10. märts 2017 VIIMSI TEATAJA REKLAAM